Carlos Castaneda (Seitsmes raamat)

SISEMINE TULIINGLISE KEELEST TХLKINUD URMAS LIPAND

Pдrnu 1995

Tahan vдljendada oma imetlust jaavaldada tдnu meisterlikule хpetajale H. Y. L-le, kes aitas mul taastada energiat ja хpetas mulle ьht teist teed tдiuslikkusele ja heaolule.

SISUKORDEessхna..........................................................................51. Uued nдgijad..............................................................92. Kuiviktьrannid..........................................................163. Kotka emanatsioonid...............................................324. Teadvuse helendus.................................................445. Esimene tдhelepanu................................................556. Anorgaanilised olendid............................................677. Kogumispunkt...........................................................878. Kogumispunkti asend............................................1029. Nihe allapoole........................................................11210. Emanatsioonide suured ribad................................12511. Varitsemine, taotlus ja unenдoasend....................13312. Nagual Julian.........................................................14413. Maakera taganttхuge.............................................15914. Veerev jхud............................................................16915. Surma trotsijad......................................................17916. Inimese vorm.........................................................19817. Unenдokeha rдnnak..............................................20918. Tajubarjддri ьletamine...........................................222Jдrelsхna.....................................................................229

EESSХNAOlen kirjutanud ulatuslikke ьlevaateid oma хpilassuhetest Mehhiko indiaanlasest nхia don Juan Matusega. Et mхisted ja praktika, mida pidin don Juani soovil mхistma ja omandama, on meile vххrad, siis ei olnud mul muud vхimalust kui anda tema хpetused edasi reportaazhi kujul, pььdes kirjeldada kхike, mis juhtus nii, nagu see juhtus.Don Juani хpetuse aluseks on arusaam, et inimesel on kahte tььpi teadvust. Ta nimetas neid parema ja vasaku poole teadvuseks. Esimest kirjeldas don Juan normaalse teadvusena, mis on vajalik meie igapдevases elus. Teine, nagu ta ьtles, on inimese mхistatuslik kьlg, see teadvusseisund, mis on vajalik nхia ja nдgijana tegutsemiseks. Don Juan jagas ka oma хpetused vastavalt parema ja vasaku poole хpetusteks.Oma хpetused parema poole jaoks andis ta edasi siis, kui ma viibisin oma normaalses teadvusseisundis; neid хpetusi olen ma kirjeldanud kхigis oma seni ilmunud raamatutes. Minu normaalses teadvusseisundis ьtles don Juan mulle, et ta on nхid. Ta tutvustas mind isegi ьhe teise nхia don Genaro Floresiga, ja meie suhete laadist jдreldasin ma, et nad olid vхtnud mu oma хpilaseks.See хpilasseisus lхppes ьhe kummalise sьndmusega, mille don Juan ja don Genaro mulle korraldasid. Nad lasksid mul ьhelt mдetipult kuristikku hьpata. Ьhes oma eelmises ьlevaates olen ma kirjeldanud, mis toimus selle mдe tipul. Don Juani parema poole хpetuste viimase vaatuse

mдngisime seal maha koos don Juani, don Genaro ja tema kahe хpilase, Pablito ja Nestoriga. Meie kolmekesi, Pablito, Nestor ja mina hьppasime sellelt mдetipult alla kuristikku.Aastaid arvasin, et minu tдielik usaldus don Juani ja don Genaro vastu oli olnud piisavaks eelduseks, et lьlitada vдlja minu mхistuspдrast hirmu kindla huku ees. Nььd tean, et see ei olnud nii. Saladus seisnes hoopis don Juani хpetustes vasaku poole tarvis ja et selle хpetuse edasiandmine nхudis don Juanilt ja don Genarolt ning nende kaaslastelt tohutut enesedistsipliini ja kannatlikkust.Peaaegu kьmme aastat on mul kulunud selle meenutamiseks, mis leidis aset nende хpetustes minu vasaku poole jaoks, mis jхudsid oma kulminatsioonini selles, et ma olin valmis sooritama niivхrd mхistusevastase teo - hьppama kuristikku.5Oma хpetustes vasaku poole tarvis andis don Juan edasi selle, mida tema, don Genaro ja nende kaaslased tegelikult minuga tegid ja kes nad tegelikult olid. Nad ei хpetanud mulle nхidust, vaid seda, kuidas omandada ьhe muistse teadmise kolme aspekti, mida nad ise valdasid: teadvust, varitsemist ja taotlust. Nad ei olnud lihtsalt nхiad, nad olid nдgijad. Ja don Juan oli peale selle veel ka nagual.Don Juan oli mulle juba oma хpetustes parema poole tarvis vдga palju rддkinud naguali ja nдgemise kohta. Olin aru saanud, et nдgemine on inimolendite vхime avardada oma tajude ulatust, kuni nad on vхimelised hindama mitte ainult kхigi asjade vдlisilmet, vaid ka pхhiolemust. Samuti oli ta selgitanud, et nдgijad nдevad inimesi energiavдljana, mis paistab helenduva munana. Enamiku inimeste energiavдli, ьtles ta, on jagatud kahte ossa, ьksikutel meestel ja naistel on aga neli, harva ka kolm osa. Et need inimesed on tavalisest inimesest paindlikumad, siis vхivad neist saada nagualid - peale seda, kui nad on хppinud nдgema.Oma хpetustes vasaku poole tarvis selgitas don Juan mulle nдgemise ja nagualiks olemise peensusi. Olla nagual, ьtles ta, tдhendab palju enamat ja kaugemaleulatuvat kui olla vaid paindlikum inimene, kes on хppinud nдgema. Olla nagual tдhendab olla juht, olla хpetaja ja teerajaja.Nagualina juhtis don Juan gruppi nдgijaid - naguali seltskonda. Sellesse kuulus kaheksa naisnдgijat - Cecilia, Delia, Hermelinda, Carmela, Nelida, Florinda, Zuleica ja Zoila; kolm meesnдgijat - Vicente, Silvio Manuel ja Genaro; ning neli saadikut ehk kullerit - Emilito, John Tьma, Marta ja Teresa.Lisaks naguali seltskonna juhtimisele хpetas ja juhtis don Juan nдgijaхpilaste gruppi - neid nimetati uue naguali seltskonnaks. Sellesse kuulus neli noormeest - Pablito, Nestor, Eligio ja Benigno, ja viis naist -Soledad, La Gorda, Lidia, Josephina ja Rosa. Minust pidi saama koos nagual-naise Caroliga uue naguali seltskonna juht.Selleks, et don Juan vхiks mulle edasi anda oma хpetused vasaku poole jaoks, pidin sisenema ainulaadsesse tajumusliku selguse seisundisse, mida tunti kхrgenenud teadvusena. Kogu meie tutvuse vдltel laskis ta mul korduvalt nihkuda sellesse seisundisse lццgi abil, mille ta andis peopesaga minu selja ьlaosa pihta.6Don Juan selgitas, et kхrgenenud teadvusseisundis vхivad хpilased kдituda peaaegu sama loomulikult kui igapдevases elus, kuid suudavad ebatavalise jхu ja selgusega koondada oma mхistuse ьkskхik millele. Kuid kхrgenenud teadvusele on iseloomulik, et see jддb kдttesaamatuks inimese normaalsele mдlule. Kхik selles seisundis toimuv saab хpilase igapдevateadvuse osaks alles vдga pika ja pingutava meeldetuletamisprotsessi jдrel.Naguali seltskonnaga, vдlja arvatud don Genaro, puutusin kokku ainult kхrgenenud teadvusseisundis; seepдrast ei suutnud ma neid normaalses igapдevaelus meenutada, isegi дhmaste unenдotegelastena mitte. Kohtusin nendega iga kord peaaegu rituaalsel viisil. Sхitsin don Genaro maja juurde ьhes vдikeses linnas Mehhiko lхunaosas. Don Juan ьhines meiega kohe ja me asusime kolmekesi tegelema don Juani хpetustega parema poole jaoks. Pдrast seda muutis don Juan mu teadvustasandit ja siis sхitsime ьhte suuremasse lдhedalasuvasse linna, kus elasid tema ja teised viisteist nдgijat.Iga kord kхrgenenud teadvusseisundis olles imestasin kummalise erinevuse ьle minu kahe poole vahel. Mul oli alati tunne, nagu oleks mu silme eest loor дra tхmmatud, otsekui oleksin ma enne

olnud poolpime ja alles nььd nдgijaks saanud. Seda vabadust, seda suurt rххmu, mis mind siis tavaliselt valdas, ei ole vхimalik vхrrelda ьhegi varasema kogemusega. Siiski kдis kдsikдes selle vabaduse ja rххmuga ka kohutav kurbuse ja igatsuse tunne.Don Juan oli mulle цelnud, et ilma kurbuse ja igatsuseta ei ole tдiuslikkust, sest ilma nendeta ei ole tasakaalukust ega headust. Tarkus ilma headuseta, ьtles ta, ja teadmised ilma tasakaalukuseta on tarbetud.Don Juani хpetuste ьlesehitus vasaku poole jaoks nхudis, et don Juan koos mхnede oma kaasnдgijatega selgitaks mulle oma teadmiste kolme tahku: teadvuse, varitsemise ja taotluse valdamist.See raamat tegeleb teadvuse valdamisega, mis on osa don Juani хpetustest vasaku poole jaoks; see osa, mida ta kasutas minu ettevalmistamisel hьppeks kuristikku.Sьndmused, mida ma allpool kirjeidan, leidsid aset kхrgenenud teadvusseisundis, seetхttu ei saa neil olla sarnasust igapдevaeluga. Need ei ole seotud selle maailmaga, kuigi olen, asja kirjanduslikult ilustamata, andnud oma parima selle seose leidmiseks. Kхrgenenud teadvuses tajutakse ьmbritsevat tegelikkust minimaalselt, sest inimene on tдielikult keskendunud parajasti toimuva ьksikasjadele.7Antud juhul olid selleks loomulikult selgitused teadvuse valdamise kohta. Don Juani arusaamade jдrgi oli teadvuse valdamine ьhe vдga vana pдrimuse kaasaegne versioon, mida ta nimetas muistsete Tolteegi nдgijate pдrimuseks. Kuigi ta tundis, et on tahtmatult seotud selle vana pдrimusega, pidas ta ennast uue tsьkli nдgijaks. Kьsimusele, mis on uue tsьkli nдgijatele iseloomulik, vastas don Juan, et nad on tдieliku vabaduse sхjamehed, teadvuse, varitsemise ja taotluse valdajad, keda surm ei taba nagu tavalisi surelikke, vaid kes valivad ise hetke ja viisi, kuidas sellest maailmast lahkuda.Lahkumise hetkel neelab nad sisemine tuli ja nad kaovad selle maa pinnalt vabadena, otsekui poleks neid kunagi olemas olnudki.8

1. UUED NДGIJAD

Teel mдgedesse don Juani juurde olin just jхudnud Oaxaca linna Lхuna-Mehhikos. Varahommikul linnast lahkudes tundsin, et pean sхitma lдbi linna peavдljakult ja sealt ma don Juani leidsingi. Ta istus oma lemmikpingil, otsekui oleks ta mind oodanud.Lдksin tema juurde. Kuulsin, et ta on linna tulnud дriasjus ning peatub ьhes kohalikus vххrastemajas ja et ma vхiksin jддda sinna koos temaga, sest ta peab olema linnas veel kaks pдeva. Mхne aja rддkisime minu tegemistest ja probleemidest akadeemilises maailmas.Nagu see don Juani puhul tavaline, lхi ta mulle дkki - hetkel, mil ma seda kхige vдhem oodata oskasin - vastu selga, ja see lццk VIIS mu kхrgenenud teadvusseisundisse.Istusime kaua vaikides. Ootasin elevusega, et ta rддkima hakkaks, ometi ьllatusin, kui ta seda tegi.«Kaua enne seda, kui hispaanlased Mehhikosse tulid,» ьtles ta, «elasid seal erakordsed Tolteegi nдgijad, inimesed, kes olid vхimelised uskumatuteks tegudeks. Nad olid viimaseks lьliks lдbi aastatuhandete ulatuvas teadmiste ahelas. Tolteegi nдgijad olid ebatavalised inimesed -vхimsad nхiad, sьnged, pьhendunud inimesed, kes tegelesid inimese ja universumi saladustega ning valdasid salateadmisi, mida nad kasutasid inimeste mхjutamiseks ja allutamiseks, fikseerides oma ohvrite teadvuse sellele, mille nad olid vдlja valinud.»Don Juan vaikis ja vaatas mind pingsalt. Mul oli tunne, et ta ootab kьsimusi, kuid ma ei osanud midagi kьsida.«Pean rхhutama ьhte olulist fakti,» jдtkas ta. «Need nхiad nimelt teadsid, kuidas fikseerida oma ohvrite teadvust. Kui ma seda mainisin, ei pццranud sa sellele tдhelepanu, see ei tдhendanud sinu jaoks midagi. Selles ei ole muidugi midagi ьllatavat. Vдga raske on taibata, et teadvusega on vхimalik manipuleerida.»

Olin segaduses, teadsin, et ta tahab mind millegi juurde suunata. Tundsin tuttavat erutust - sama tundsin alati, kui don Juan alustas mingit uut osa oma хpetustest.Ьtlesin talle, mis tunne mul on. Don Juan naeratas vaevumдrgatavalt.9Tavaliselt kiirgas ta naeratusest rххmu, seekord nдis ta aga murelikuna. Ta nдis hetke kaalutlevat, kas ьldse edasi rддkida. Ta silmitses mind taas pingsalt, lastes pilgul libiseda ьle kogu mu keha pealaest jalatallani. Nдhtuga ilmselt rahule jддdes noogutas don Juan pead ja ьtles, et ma olen valmis oma viimaseks harjutuseks, mille teevad lдbi kхik sхjamehed enne, kui nad saavad vхimeliseks iseseisvalt tegutsema. Asi tundus mulle pхnevam kui kunagi varem.«Me hakkame rддkima teadvusest,» jдtkas ta. «Tolteegi nдgijad tundsid teadvuse valdamise kunsti, хigupoolest olid nad selle kunsti suurimad meistrid. Kui ma ьtlen, et nad tundsid oma ohvrite teadvuse fikseerimise kunsti, siis pean ma silmas seda, et nende salateadmised ja salajased harjutused vхimaldasid neil lahti murda teadvuse saladuse. Kьllalt palju nende harjutusi on sдilinud tдnaseni, kuid хnneks muudetud kujul. Ma ьtlen хnneks, sest need toimingud, nagu ma hiljem seletan, ei viinud muistseid Tolteegi nдgijaid mitte vabadusele, vaid hдvingule.»«Kas sa ise tead neid harjutusi?» kьsisin ma.«Muidugi,» vastas ta. «Me peame teadma neid harjutusi, kuid see ei tдhenda, et me neid ise praktiseerime. Meil on teised seisukohad, me kuulume uude tsьklisse.»«Kuid sa ei pea ennast nхiaks, don Juan, eks ju?» kьsisin ma.«Ei, ei pea,» vastas ta, «ma olen sхjamees, kes nдeb. Tegelikult oleme me kхik los nuevos videntes - uued nдgijad. Vanad nдgijad olid nхiad.»«Tavalise inimese jaoks,» jдtkas ta, «on nхidus ьks negatiivne asi, mis samas siiski huvi pakub. Seepдrast lasksin ma sul sinu normaalses teadvuses mхelda meist kui nхidadest. Nii on soovitav teha. See дratab huvi. Kuid meie arvates on nхidus umbtдnav.»Tahtsin teada, mida don Juan sellega mхtles, kuid ta keeldus kommentaaridest, цeldes, et selgitab seda teemat hiljem.Siis kьsisin temalt Tolteegi teadmiste pдritolu kohta.«Tolteegid alustasid teadmiste teed jхutaimede sццmisega,» vastas ta. «Nad sхid neid ajendatuna uudishimust, nдljast vхi lihtsalt kogemata. Kui jхutaimede toime kord juba avastati, oli ainult aja kьsimus, et mхned Tolteekidest hakkasid oma kogemusi analььsima. Minu arvates olid esimesed inimesed teadmiste teel vдga julged, kuid tegid ka vдga suuri vigu.»«Kas see kхik ei ole mitte sinu enda oletus, don Juan?» pдrisin.10«Ei, see ei ole minu enda oletus. Ma olen nдgija, ja kui ma suunan oma nдgemise sellele ajale, siis tean ma kхike, mis aset leidis,» sain vastuseks.«Kas sa suudad nдha mineviku asju pдris detailselt?» kьsisin ma.«Nдgemine on isemoodi teadmise tunne,» vastas ta, «tunne, et sa tead ilma ьhegi kahtlusevarjuta. Antud juhul ma tean, mida need inimesed tegid, ja seda mitte ainult sellepдrast, et ma nдen, vaid ka sellepдrast, et me oleme vдga tihedalt seotud.»Don Juan selgitas, et tema kasutas mхistet Tolteek' hoopis teises tдhenduses kui mina sellest aru saan. Minule tдhendas see ьht Ameerika muinaskultuuri, Tolteekide impeeriumi. Tema kasutas aga mхistet 'Tolteek' 'teadja' tдhenduses.Ta ьtles, et tol ajal, s.o. sajandeid vхi isegi aastatuhandeid enne konkistat, elasid sellised teadmistega inimesed ulatuslikul maa-alal, Mehhiko orust nii pхhja kui lхuna pool ning tegutsesid teatud elualadel nagu ravitsemine, nхidumine, lugude vestmine, tantsimine, nad olid oraaklid, valmistasid toite ja jooke. Need tegevusalad soosisid teatud erilist tarkust, mis eristas neid tavalistest inimestest. Need Tolteegid olid inimesed, kes sobisid ka igapдevaelu raamidesse, nii nagu tдnapдeval arstid, kunstnikud, хpetajad, preestrid ja kaupmehed.Oma alaga tegelesid nad organiseeritud vennaskondade range kontrolli all ning saavutasid tohutu mхju ja vilumuse, nii et nad valitsesid isegi inimgruppe, kes elasid vдljaspool Tolteekide asustusala.Don Juan ьtles, et pдrast seda, kui nad olid sajandeid tegelnud jхutaimedega ja mхned nende hulgast olid lхpuks хppinud ka nдgema, hakkasid kхige ettevхtlikumad neist хpetama teistele

inimestele nдgemist ja see oli nende lхpu algus. Aja jooksul kasvas nдgijate arv, kuid nad olid selle lummuses, mida nдgid, see tдitis nad austuse ja hirmuga. See lumm haaras neid niivхrd, et nad lakkasid olemast teadjad. Muutunud erakordselt vilunuks nдgemises, suutsid nad suurel mддral kontrollida kummalisi maailmu, mida nad nдgid. Kuid sellest ei olnud kasu. Nдgemine oli nхrgendanud nende jхudu ja nдhtu oli nad lummanud.«Oli aga ka nдgijaid, suurepдraseid inimesi, kes suutsid taolist saatust vдltida,» jдtkas don Juan. «Vaatamata nдgemisele ei lakanud nad kunagi olemast teadjad. Mхned neist pььdsid kasutada nдgemist positiivselt ja хpetada seda oma kaaslastele. Olen veendunud, et nende juhtimisel lдksid inimesed tervete linnade kaupa teistesse maailmadesse ega tulnud enam kunagi tagasi.Kuid need nдgijad, kes suutsid ainult nдha, olid hukkumisele mддratud,ja kui maa, kus nad elasid, vallutati teiste rahvaste poolt, olid nad sama kaitsetud kui kхik ьlejддnud.»11

«Need vallutajad,» jдtkas ta, «allutasid endale Tolteekide maailma, nad omastasid kхik, kuid nдgema ei хppinud nad kunagi.»«Miks sa arvad, et nad ei хppinud kunagi nдgema?» kьsisin ma.«Nad jдljendasid Tolteegi nдgijate protseduure, ilma et neil oleks olnud Tolteekide sisemist teadmist. Tдnapдevalgi on kogu Mehhikos palju nхidu, nende vallutajate jдreltulijaid, kes jдrgivad Tolteekide meetodeid, kuid ei tea, mida teevad vхi millest rддgivad, sest nad ei ole nдgijad,» selgitas don Juan.«Kes olid need vallutajad, don Juan?»«Teised indiaanlased,» vastas ta. «Kui hispaanlased tulid, olid vanad nдgijad juba mitu sajandit tagasi kadunud. Kuid oli ьks uus nдgijate sugu, kes kindlustas endale koha uues tsьklis.»«Mida sa mхtled uue nдgijate soo all?».«Kui hдvitati esimeste Tolteekide maailm, tхmbusid ellujддnud nдgijad tagasi ja hakkasid oma tegevust tхsiselt analььsima. Kхigepealt seadsid nad vхtmeprotseduurideks varitsemise, unenдgemise ja taotluse ning piirasid jхutaimede kasutamist. Vхibolla annab see vihje, mis seoses jхutaimedega nendega tegelikult juhtus.Uus tsьkkel hakkas just jхudu koguma, kui hispaanlased maa vallutasid. Selleks ajaks olid uued nдgijad хnneks juba pхhjalikult valmistunud taolisele ohule vastu astuma. Nad olid varitsemiskunstis juba vilunud.Don Juan ьtles, et jдrgnevad sajandid vallutatud oludes andsid uutele nдgijatele ideaalsed tingimused oma oskuste tдiendamiseks. Nii imelik kui see ka ei ole, aitas just selle perioodi ддrmuslik rхhumine ja sunnivхim neil oma uusi pхhimхtteid edasi arendada. Ja kuna nad ei avaldanud midagi oma tegevusest, jдid nad oma avastuste «kaardistamisel» ьksi.»«Kas konkista ajal oli palju uusi nдgijaid?» kьsisin ma.«Alguses oli palju, lхpuks jдid ainult ьksikud. Ьlejддnud hukkusid.»«Kuidas on olukord meie pдevil?» kьsisin ma.«On mхned nдgijad, kes on laiali pillutatud, nagu sa isegi mхistad.»«Kas sa tunned neid?»«Sellele lihtsale kьsimusele on vдga raske vastata,» ьtles don Juan. «On mхned, keda me tunneme vдga hдsti, kuid nad ei ole tдpselt samasugused nagu meie, sest nad tegelevad teadmiste teiste aspektidega - tantsimise, ravitsemise, nхidumise ja lugude vestmisega, uued nдgijad aga soovitavad tegelda varitsemise, unenдgemise ja taotlusega.12 Nendega, kes on tдpselt meie sarnased, ei puutu me kokku. Selle ettevaatusabinхu vхtsid kasutusele konkista ajal elanud nдgijad, et hispaanlaste ьlemvхimu tingimustes elama jддda. Igaьks nendest nдgijatest pani aluse oma pдrimusliinile, kuid mitte kхigil neist ei olnud jдrgijaid. Seetхttu on neid liine vдhe jдrele jддnud.»«Kas sa tunned mхnda, kes on tдpselt samasugune nagu meie?» kьsisin ma.«Ьksikuid,» vastas ta lakooniliselt.

Palusin tal mulle edasi anda kхik, mis ta teab, sest see teema huvitas mind vдga. Mulle oli vдga tдhtis teada saada nimed ja aadressid, et saada kinnitust, kontrollida kхige selle paikapidavust.Don Juan ei andnud jдrele. «Ьhe vдikese kontrolli tegid uued nдgijad juba lдbi,» vastas ta. «Pooled neist jдtsid sinna oma kondid. Seepдrast olemegi me nььd nagu ьksildased hundid. Jдtame parem selle. Me vхime rддkida ainult oma liinist. Sellest vхime me rддkida niipalju, kui meile meeldib.»Don Juan selgitas, et kхik nдgijate pдrimusliinid algasid ьhel ajal ja ьhel moel. Umbes 16. sajandi lхpul eraldas iga nagual vabatahtlikult enda ja oma nдgijate grupi igasugusest vдlisest kontaktist teiste nдgijatega. «Selle jдrsu eraldumise tagajдrjel,» ьtles ta, «tekkisid individuaalsed pдrimusliinid. Meie liinis on olnud neliteist naguali ja sada kakskьmmend kuus nдgijat,» ьtles ta. «Mхnel nendest neljateistkьmnest nagualist oli vaid seitse nдgijat, mхnel ьksteist ja mхnel kuni viisteist.»Don Juan ьtles mulle, et tema хpetaja - vхi heategija, nagu ta teda nimetas - oli nagual Julian ja enne Juliani oli nagual Elias. Kьsisin, kas ta teab kхigi neljateistkьmne naguali nimesid. Don Juan luges need jдrjekorras ьles ja lisas, et isiklikult oli ta tundnud viitteist nдgijat, kes moodustasid tema heategija grupi, ja et ta oli samuti tundnud oma heategija хpetajat nagual Eliast ja tema seltskonna ьhtteist nдgijat.Don Juan kinnitas mulle, et meie liin on kьllaltki erandlik, sest 1723. aastal toimusid selles ьhe vдlisteguri mхjul sьgavad muutused. See muutis jдrsult meie liini kurssi. Ta ei tahtnud hetkel laskuda tolle sьndmuse ьksikasjadesse, kuid ьtles, et seda hetke loetakse liini uueks alguseks ning kaheksat naguali, kes on peale seda liini juhtinud, peetakse oluliselt erinevaks kuuest esimesest nagualist.13Jдrgmisel pдeval oli don Juanil ilmselt tegemist, sest ma nдgin teda alles хhtupoolikul. Vahepeal olid linna tulnud tema kolm хpilast: Pablito, Nestor ja La Gorda. Nad olid tulnud ostma tццriistu ja materjali Pablito puutццkoja jaoks. Liitusin nendega ja aitasin neid ostude tegemisel. Seejдrel lдksime kхik koos tagasi vххrastemajja.Istusime neljakesi ja vestlesime, kui don Juan minu tuppa astus. Ta teatas, et me lahkume pдrast lхunasццki, kuid enne seda tahab ta minuga nelja silma all rддkida. Don Juan pani ette, et me lдheksime kahekesi linna peavдljakule jalutama ja kohtuksime siis teistega restoranis.Pablito ja Nestor tхusid ja ьtlesid, et neil on enne meiega kohtumist veel mхned asjad ajada. La Gorda aga tundis end ilmselt puudutatuna.«Millest sa kavatsed rддkida?» pahvatas ta, kuid taipas kohe oma eksitust ja hakkas itsitama.Don Juan vaatas talle imeliku nдoga otsa, kuid ei цelnud midagi.Vaikimisest julgustatuna avaldas La Gorda soovi meiega ьhineda. Ta kinnitas, et ei segaks meid.«Ma olen kindel, et sa meid ei segaks,» ьtles don Juan, «kuid sul ei ole tхepoolest vaja kuulda, mis mul Carlosele цelda on.»La Gorda ei suutnud oma viha varjata, ta punastas ja ainsa hetkega moondus kogu ta nдgu, vдljendades ддrmist erutust ja pinget. Tema suu avanes ja huuled muutusid kuivaks. Lahkusime don Juaniga toast.La Gorda olek tegi mind vдga rahutuks. Tundsin end vдga ebamugavalt, ja kuigi ma ei lausunud midagi, nдis don Juan mu tundeid mдrkavat.«Sa peaksid tдnama La Gordat ццl ja pдeval,» ьtles ta дkki. «Ta aitab sul hдvitada su enesetдhtsust. Ta on kuiviktьranniks sinu elus, kuid sina ei ole sellest veel aru saanud.»Jalutasime vдljakul, kuni mu nдrvilisus haihtus. Siis istusime taas don Juani lemmikpingile.«Muistsetel nдgijatel vedas,» alustas don Juan, «sest neil oli aega хppida tundma hдmmastavaid asju. Ma ьtlen sulle, et nad tundsid sддraseid imesid, mida meie ei oska tдnapдeval ettegi kujutada.»«Kes neile seda kхike хpetas?» kьsisin ma.«Nad хppisid ise, nдgemise abil,» vastas ta. «Enamik asju, mida me oma liinis teame, on nende avastatud. Uued nдgijad parandasid vanade nдgijate vead, kuid meie teadmiste ja tegude alus peitub Tolteekide ajastus.»14

Nдiteks tхi don Juan ьhe vanade nдgijate lihtsa kuid хpetuse edasiandmise seisukohalt ддrmiselt olulise avastuse, et inimestel on kahte tььpi teadvust. Vanad nдgijad nimetasid neid teadvuse tььpe inimese paremaks ja vasakuks pooleks.«Vanad nдgijad avastasid,» jдtkas ta, «et parim viis oma teadmisi edasi anda on lasta хpilastel nihkuda teadvuse vasakule poolele, kхrgenenud teadvusseisundisse. Seal toimub tхeline хppimine.»«Vanadele nдgijatele anti хpilasteks vдikesi lapsi,» jдtkas don Juan, «et nad ei tunneks mingit teist elulaadi. Tдisealistena vхtsid nad omakorda lapsi хpilasteks. Kujuta ette, mida kхike nad vхisid avastada oma nihetega vasakule ja paremale, keskendudes sel moel sajandeid.»Mдrkisin, et need nihked lццvad mu rццpast vдlja. Don Juan leidis, et minu kogemus on vдga sarnane tema omaga. Tema heategija nagual Julian oli temas tekitanud sьgava lхhe, lastes tal nihkuda edasi-tagasi ьhest teadvusseisundist teise. Ta ьtles, et selgus ja vabadus, mida ta koges kхrgenenud teadvuses, oli tдielikuks kontrastiks mхistuspдrastele jдreldustele, enda kaitsmisele, vihale ja hirmule normaalses teadvusseisundis.Selle polaarsuse lхid vanaaja nдgijad, sest see sobis nende eesmдrkidega. Selle abil oli neil lihtne tekitada oma хpilastes nхiatehnikate tundmaхppimiseks vajalikku keskendumist. Uued nдgijad aga kasutavad seda selleks, et juhtida oma хpilased kindlale veendumusele inimeses peituvate varjatud vхimete reaalsuses.«Uue aja nдgijate suurimaks saavutuseks,» jдtkas don Juan, «on teadvuse saladuse selgitamine. Oma sellealased teadmised koondasid nad erilistesse mхistetesse ja tegudesse, mis antakse хpilastele edasi siis, kui need viibivad kхrgenenud teadvusseisundis.»Uute nдgijate хpetamismeetodi vддrtuseks on don Juani sхnul selle tхsiasja дrakasutamine, et oma normaalses teadvusseisundis ei mдleta keegi, mis kхrgenenud teadvusseisundis toimus. See vхimetus mдletada seab peaaegu ьletamatu tхkke sхjameeste ette, kes peavad meenutama kхiki neile antud juhiseid, kui nad tahavad edasi jхuda. Alles aastatepikkuse heitluse ja enesedistsipliini tulemuse! suudavad sхjamehed need instruktsioonid taas meelde tuletada. Selleks ajaks on need mхisted ja protseduurid aga jхudnud juba sхjameestele alateadlikult omaseks saada, saavutanud sisemise jхu - ja seda uued nдgijad taotlevadki.152. KUIVIKTЬRANNID

Uuesti hakkas don Juan teadvuse valdamisest rддkima alles mitu kuud hiljem. Elasime sel ajal ьhes majas koos kogu naguali seltskonnaga.«Lдhme jalutama,» kutsus don Juan, pannes kдe mulle хlale. «Vхi veel parem, lдhme linnavдljakule, kus on palju inimesi, istume ja ajame juttu.»Olin ьllatunud, et ta mind kхnetas, sest olin viibinud majas juba mitu pдeva ja ta polnud mind isegi tervitanud.Olime juba majast lahkumas, kui meie juurde astus La Gorda ja nхudis, et me ta kaasa vхtaksime. Ta otsustav ilme nдis ьtlevat, et mingi eitav vastus ei tule kхne allagi. Don Juan lausus talle vдga karmi hддlega, et tal on vaja minuga eraviisiliselt rддkida.«Sa kavatsed talle minust rддkida,» ьtles La Gorda. Tema hддletoon ja zhestid reetsid kahtlust ja meelepaha.«Sul on хigus,» vastas don Juan kuivalt ja mццdus La Gordast, heitmata talle pilkugi.Astusin don Juani kannul vдlja ja me kхndisime vaikides vдljakule. Istusime pingile ja ma kьsisin, mida, pagana pihta, on meil rддkida La Gordast. Ma ei saanud ikka veel lahti kripeldusest, mille jдttis La Gorda vihast hххguv pilk, mis meid majast lahkumisel saatis.«Meil ei ole midagi rддkida ei La Gordast ega kellestki teisest,» ьtles ta. «Ma ьtlesin seda lihtsalt selleks, et tema mддratut enesetдhtsust дrritada. Ja see mхjus. Ta on meie peale tige. Niipalju kui ma teda tunnen, on ta praeguseks juba kьllalt kaua iseendaga rддkinud, et upitada taas pьsti oma eneseusaldus ja хhutada endas хiglast veendumust, et teda on ьlekohtuselt eemale tхugatud ja narriks tehtud. Ma ei ьllatuks, kui ta nььd siia tormaks.»«Kui me ei rддgi La Gordast, millest me siis rддgime?» kьsisin ma.

«Me jдtkame arutelu, mida alustasime Oaxacas,» vastasta. «Et suuta mхista minu selgitusi teadvuse kohta, tuleb sul end vдga tхsiselt kokku vхtta ning lisaks eeldab see ka sinu valmisolekut nihkuda edasi-tagasi teadvuse erinevate tasandite vahel. Meie arutelu ajal nхuan ma sinult tдielikku keskendumist ja ддrmist kannatlikkust.»16Pooleldi kaeveldes ьtlesin, et olin tundnud end vдga ebamugavalt nende kahe pдeva vдltel, mil ta minuga ei rддkinud. Don Juan vaatas mulle otsa ja kergitas kulme. Ta naeratas vaevumдrgatavalt, justkui andes mхista, et ma pole karvavхrdki parem kui La Gorda.«Ma lihtsalt хrritasin veidi su enesetдhtsust,» ьtles ta muiates. «Enesetдhtsus on meie suurim vaenlane. Pane tдhele - meid nхrgestab just see, et tunneme end oma kaasinimeste tegemiste ja tegemata jдtmiste pдrast haavatuna. Meie enesetдhtsus nхuab, et me suurema osa oma elust oleksime kellegi peale solvunud. Uued nдgijad soovitasid teha kхik, mis vхimalik, et kaotada sхjamehe elust enesetдhtsus. Olen jдrginud seda soovitust ja suur osa sellest, mis ma sinuga olen ette vхtnud, on kantud soovist nдidata sulle, et ilma enesetдhtsuseta oleme me haavamatud.»Seda rддkides tekkis don Juani silmadesse дkki reetlik sдdelus. Mхtlesin juba, et kohe puhkeb ta naerma, kui ootamatu kхrvakiil mind vхpatama pani.Hьppasin pьsti. Pingi taga seisis La Gorda, kдsi ikka veel pьsti ja nдgu vihast tulipunane. «Nььd vхid minu kohta цelda, mida tahad, ja seda хigustatult,» hььdis La gorda. «Kui sul on midagi цelda, siis ьtle seda mulle parem otse nдkku!»Tundus, et see vihapurse pigistas La Gorda tдiesti tьhjaks; ta istus maha ja hakkas nutma. Don Juani ilme vдljendas kirjeldamatut rххmu," mina aga olin suurest vihast kangestunud. La Gorda vaatas mulle otsa, pццrdus siis don Juani poole ja ьtles talle vaikselt, et meil ei ole mingit хigust teda kritiseerida. Don Juan oli naerust kхveras ega suutnud sхnagi lausuda. Kaks vхi kolm korda pььdis ta mulle midagi цelda, tхusis siis lхpuks pьsti ja kхndis minema. Ta keha vappus ikka veel naerust.Tahtsin talle jдrele joosta, ise ikka veel La Gorda peale tige - leidsin, et tema kдitumine on lihtsalt talumatu - kuid minuga toimus midagi eriskummalist. Ma taipasin дkki, miks don Juan niimoodi naeris. Me olime La Gordaga kohutavalt sarnased.Meie enesetдhtsus oli tхepoolest ддretu. Minu ьllatus ja viha kхrvakiilu Pдrast olid samasugused nagu La Gorda tigedus ja kahtlustamine. Don Juanil oli хigus - enesetдhtsuse ike on hirmus koorem.Pisarad jooksmas mццda pхski, tormasin don Juanile rххmsalt jдrele ja ьtlesin, mida olin just дsja taibanud. Don Juani silmad sдrasid ьleannetult ja rххmsalt.17«Mida ma peaksin La Gorda suhtes ette vхtma?» kьsisin.«Mitte midagi,» vastas ta. «Taipamised on alati isiklikud.»Ta muutis teemat ja ьtles, et ended kдskisid meil arutelu jдtkata tema juures, kas siis suures toas, kus on mugavad toolid, vхi siseхues, mida ьmbritses varjuline sammaskдik. Ta lisas, et kui ta kellelegi midagi selgitab, on need kaks piirkonda tema majas kхigile teistele ligipддsmatud.Lдksime tagasi majja. Don Juan rддkis kхigile, mida La Gorda oli teinud. Rххm, millega kхik nдgijad teda pilkasid, pani La Gorda vдga ebamugavasse olukorda.«Enesetдhtsusega ei saa vхidelda komplimentide abil,» kommenteeris don Juan, kui vдljendasin talle oma muret La Gorda pдrast.Seejдrel palus don Juan kхigil ruumist lahkuda. Vхtsime istet ja don Juan alustas oma selgitusi.Ta ьtles, et nдgijad, nii vanad kui ka uued, vхib jagada kahte suurde rьhma. Esimesse kuuluvad need, kes tahavad arendada oma enesevalitsemise vхimet ja kelle tegevus on suunatud mingite kindlate eesmдrkide saavutamisele, millest oleks kasu teistele nдgijatele ja inimestele ьldse. Teise rьhma moodustavad aga need, kes ei hooli ei enesevalitsemisest ega eesmдrkidest. Nдgijad on ьhel meelel selles, et tollel teisel rьhmal on ebaхnnestunud enesetдhtsuse probleemi lahendamine.«Enesetдhtsuses ei ole midagi lihtsat ega naiivset,» selgitas ta. «Ьhelt poolt on see tuumaks kхigele sellele, mida on meis head, teiselt poolt aga peitub selles ka kogu meie rikutuse olemus. Sellest

nдrusest poolest vabanemine on alati tхeline strateegia meistriteos. Kхigi ajastute nдgijad on vдga kхrgelt hinnanud neid, kes selleni on jхudnud.»Kurtsin, et kuigi enesetдhtsuse kaotamise idee tundub mulle ajuti vдga meeldivana, jддb selle asja pхhimхte mulle liiga hдmaraks. Ьtlesin, et minu arvates on tema juhised enesetдhtsusest vabanemiseks nii udused, et ma ei oska nendega midagi peale hakata.«Ma olen sulle palju kordi rддkinud,» ьtles don Juan, « - et kдia teadmiste teed, peab sul olema vдga suur kujutlusvхime. Sellel teel ei ole ьkski asi nii selge kui me seda tahaksime.»Tundsin end kuidagi ebamugavalt ja hakkasin don Juaniga vaidlema. Mдrkisin, et kхik tema manitsused enesetдhtsuse teemadel meenutavad mulle kangesti katoliku katekismust. Kui sulle kogu elu rддgitakse sellest, kui halb asi on patt, muutud sa selle suhtes paratamatult tuimaks.18«Sхjameeste vхitlus enesetдhtsusega ei ole mitte pхhimхtete, vaid strateegia kьsimus,» vastasta. «Sinu viga ongi selles, et sa tхlgid minu jutu moraali terminitesse.»«Pean sind vдga kхrge moraaliga inimeseks, don Juan,» kinnitasin talle.«Sa oled mдrganud minu laitmatust, see on kхik,» vastas ta.«Laitmatus, samuti nagu enesetдhtsusest vabanemine on liiga udune mхiste, et sel minu jaoks mingit vддrtust vхiks olla,» mainisin ma.Don Juan kцhis naerust ja ma palusin tal selgitada, mida ta mхistab laitmatuse all.«Laitmatus ei ole midagi muud kui energia arukas ja sihikindel kasutamine,» ьtles ta. «Minu juttudel ei ole moraaliga mingit pistmist. Ma olen kogunud energiat ja see teeb mind laitmatuks. Et seda mхista, tuleb ka sinul koguda piisavalt energiat.»Vaikisime pikalt. Tahtsin don Juani sхnade ьle jдrele mхelda. Дkki hakkas ta taas rддkima.«Sхjamehed teevad strateegilisi arvestusi,» ьtles ta. «Nad vaatavad ьle kхik, millega nad oma elus tegelevad. Seejдrel otsustavad nad, mida on vхimalik muuta, et sддsta energiat.»Vдitsin, et selline arvestus peaks siis kьll hхlmama kхike pдikese all. Don Juan selgitas kannatlikult, et sхjameeste strateegiline ьlevaade kдsitleb ainult neid tegevusi ja kдitumismudeleid, mis ei ole otseselt vajalikud ellujддmiseks ja heaoluks.Kasutasin хhinal vхimalust ja juhtisin tema tдhelepanu sellele, et «ellujддmine» ja «heaolu» on mхisted, mida vхib tхlgendada tuhandel eri viisil. Seetхttu on tдiesti vхimatu jхuda kokkuleppele kьsimuses, mis on ikkagi inimese ellujддmiseks ja heaoluks vajalik ja mis mitte.Mida enam ma aga oma vдidet pхhjendada pььdsin, seda ebakindlamalt end tundsin ja lхpuks jдin nхutult vait.Don Juan ьtles, et sхjameeste strateegilised arvestused kдsitlevad enesetдhtsust tegurina, mis neelab suurima hulga nende energiast; seepдrast suunavadki sхjamehed oma jхupingutused ennekхike enesetдhtsuse vдljajuurimisele.«Ьks sхjameeste esimesi ettevхtmisi ongi selle energia vabastamine, et suuta seista vastamisi tundmatuga,»jдtkas don Juan. «Selline energia ьmberjaotamine ongi laitmatus. >>Ta jutustas, et kхige efektiivsema strateegia tццtasid vдlja konkistaaegsed nдgijad, vaieldamatud meistrid varitsemises.19 See strateegia koosneb kuuest ьksteisega seotud elemendist. Viit esimest hakati nimetama sхjamehelikkuse tunnusteks - need on enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus, хige ajastamine ja tahe. Need kuuluvad iga enesetдhtsuse kaotamise eest vхitleva sхjamehe maailma. Kuues ja vхibolla kхige tдhtsam element kuulub aga meid ьmbritsevasse maailma ja seda nimetatakse kuiviktьranniks.»Don Juan vaatas mulle kьsivalt otsa - sain ma aru vхi mitte.«Jajah, ma olen pдris pхnevil,» ьtlesin. «Sa nimetad La Gordat kogu aeg minu kuiviktьranniks, aga mida sa selle 'kuiviktьranniga' хigupoolest mхtled?»«Kuiviktьrann on piinaja,» vastas ta. «Inimene, kellel on vхim sхjamehe elu ja surma ьle vхi siis lihtsalt keegi, kes suudab ta tдiesti endast vдlja viia.»Nдol sдrav naeratus, teatas don Juan, et uued nдgijad arendasid vдlja terve kuiviktьrannide klassifikatsiooni. Kuigi kuiviktьrannide teooria on ьks nende tхsisemaid ja olulisemaid avastusi, ei

unustanud uued nдgijad selle koostamisel sugugi oma naljasoont. Don Juan kinnitas, et kхigil nende klassifikatsioonidel on kerge хela huumori varjund, sest huumor on ainus vahend, mis vхib ohjeldada inimteadvuse haiglast tungi kхike enda ьmber arvele vхtta, korrastada ja oma kдsututesse klass-ifikatsioonidesse suruda.Lдhtudes oma praktilistest kogemustest, pidasid uued nдgijad kohaseks alustada oma klassifikatsiooni igasuguse energia ьrgallikast, mis on ьks ja ainus valitseja universumis. Selle nimetasid nad lihtsalt tьranniks. Ьlejддnud despoodid ja hirmuvalitsejad leiti loomulikult olevat sellest tхelisest tьrannist mххtmatult madalamal. Vхrreldes kхigi asjade algallikaga on ka kхige hirmuдratavamad inimtьrannid ьksnes viletsad veiderdajad. Jдrelikult klassifitseeriti need kuiviktьrannideks, pinches tiranos.Don Juan selgitas, et pisemad kuiviktьrannid on esindatud kahe liigiga. Esimesse liiki kuuluvad kuiviktьrannid, kes kьll piinavad ja toovad kaasa kхiksugu viletsust, kuid otseselt kedagi ei tapa. See liik kannab nimetust kuiviktьrannikesed, pinches tiranitos. Teise liigi moodustavad kuiviktьrannid, kes inimesi ьksnes lхputult tььtavad ja kurnavad. Need on abikuivik-tьrannikesed, repinches tiranitos ehk tillukesed kuiviktьrannikesed, pinches tiranitos chiquititos.Mulle tundus see klassifikatsioon kuidagi kentsakas. Olin endamisi kindel, et don Juan lihtsalt improviseerib hispaaniakeelsete mхistetega. Kьsisin, kas mu oletus peab paika.20«Sugugi mitte,» kinnitas don Juan mхnuga. «Uued nдgijad olid tхelised klassifitseerimise meistrid. Ja meie Genaro, muide, on vaieldamatult ьks selle ala sдravamaid esindajaid. Kui sa teda hoolikalt jдlgiksid, saaksid sa tдpselt aru, mida uued nдgijad ise oma klassifikatsioonidest arvasid.»Sattusin tдielikku segadusse. Kьsisin don Juanilt, ega ta mind viimaks selle jutuga haneks tхmmata taha. Ta reageeris mьriseva naeruga.«Ole ikka! Sellisest sigadusest pole ma undki nдinud,» kinnitas ta naerdes, «seda vхib teha Genaro, kuid mitte mina, seda enam, et maju tean, kuidas sina igasugustesse klassifikatsioonidesse suhtud. Hдda on lihtsalt selles, et uued nдgijad olid ьldse kohutavalt lugupidamatud inimesed.»Don Juan jдtkas oma selgitusi, цeldes et kuiviktьrannikesed jagunevad omakorda neljaks alamliigiks. Esimesed viljelevad brutaalsust ja vдgivalda, teised viivad inimese endast vдlja oma lхputu valskusega, kolmandad rхhuvad kurbusega ja neljandad piinavad sellega, et ajavad sхjamehed raevu.«La Gorda moodustab aga omaette liigi,» lisas don Juan. «Tema on teatraalne abikuiviktьrannikene. Ta дrritab sind, kuni sa kaotad enesevalitsemise, ta ajab su marru, ta jagab isegi kхrvakiile. Kхige sellega хpetab ta sulle erapooletust.»«See on tдielik jama!» protesteerisin mina.«Sa ei ole veel taibanud, mida uute nдgijate strateegia endast kujutab,» ьtles ta. «Kui sa kord selleni jхuad, siis taipad isegi, kui geniaalne sхjakavalus on kuiviktьrannide kasutamine. Ja ma vхin sulle kinnitada, et uute nдgijate strateegia mitte ainult ei vabasta sхjamehi enesetдhtsusest, vaid ьhtlasi sillutab neile teed lхpliku tхdemuseni, et laitmatus on ainus asi, mis teadmiste teel ьldse loeb.»Don Juan ьtles, et uued nдgijad pidasid silmas eluohtlikku manццvrit, milles kuiviktьranni vхiks vхrrelda mдetipuga ja sхjamehelikkuse viit tunnust mдgironijatega, kes peavad selles tipus kohtuma.«Tavaliselt kasutatakse ainult nelja tunnust,» jдtkas don Juan, «viiendat - tahet - hoitakse alati varuks tдiesti vдljapддsmatu olukorra puhuks, kui sхjamehed nii-цelda seisavad juba mahalaskjate meeskonna ees.»«Miks nii?»« Tahe kuulub juba teise sfддri - tundmatusse. Ьlejддnud neli kuuluvad aga meile tuttavasse maailma, sinna, kuhu kuiviktьrannidki. Tegelikult Muudabki inimolendid kuiviktьrannideks haiglane klammerdumine meile tuntud sfддri kьlge ja soov sellega manipuleerida.»21Don Juan selgitas, et kхigi sхjamehelikkuse tunnuste ьheaegse kasutamisega saavad hakkama ьksnes need nдgijad, kes on juba laitmatud sхjamehed ja on хppinud tahet tдiuslikult valitsema. Igapдevasel, inimlikul tasandil ei ole selle ьlima manццvri teostamine vхimalik.

«Neljast esimesest tunnusest on aga kьll, et hakkama saada ka kхige hullemate kuiviktьrannidega,» jдtkas ta. «Muidugi eeldusel, et mхnda sihukest ьldse leida хnnestub. Nagu ma ьtlesin, kuulub kuiviktьrann vдliste elementide hulka - see ei sхltu meist, on aga samas ьks olulisemaid elemente kogu sьsteemis. Minu heategijal oli tavaks цelda, et sхjamehel, kes komistab ьhe korraliku kuiviktьranni otsa, on sea kombel vedanud. Ta tahtis цelda, et sul veab, kui sa juhuslikult mхne kuiviktьranniga kokku satud, sest vastasel korral tuleb sul endal teda otsima minna.Ta selgitas, et ьks konkista-aegsete nдgijate suurimaid saavutusi oli, nagu ta seda nimetas, kolmeastmelise arengu vдljatццtamine. Inimloomuse heade tundjatena tulid nad jдreldusele, et kui nдgijad suudavad hakkama saada kuiviktьrannidega, siis elavad nad kahtlemata ьle ka kohtumise tundmatuga ja vхivad taluda isegi tunnetamatu kohalolekut.»«Tavaline inimene jдreldaks nььd, et kehtib ka vastupidine vдide,» jдtkas don Juan, «- et nдgija, kes suudab pьsima jддda tundmatuse ees, saab kindlasti hakkama ka kuiviktьrannidega. Aga see ei ole nii. Just sддrane ekslik oletus hukutaski muistsete aegade suurepдrased nдgijad. Nььd me oleme targemad - me teame, et miski ei pane sхjamehe vaimu tхsisemalt proovile kui ьlesanne hakkama saada talumatute inimestega, kes omavad vхimu. Ьksnes sддrastes tingimustes vхivad sхjamehed saavutada piisava kainuse ja selguse, et suuta taluda tunnetamatu survet.»Vaidlesin talle vastu, цeldes, et minu arvates vхivad tьrannid oma ohvreid muuta ьksnes abituks vхi siis sama jхhkraks nagu nad isegi. Ьtlesin, et on tehtud lugematuid uuringuid muutuste kohta sддrase piinamise ohvrite fььsilises ja psьhholoogilises seisundis.«Mддrav ongi see, mida sa just praegu ьtlesid,» vastas ta. «Seal oli tegu ohvrite, mitte sхjameestega. Kunagi mхtlesin ka mina neist asjust tдpselt samuti nagu sina praegu. Ma rддgin sulle ka sellest, mis sundis mind oma arvamust muutma, aga kхigepealt lдhme tagasi selle juurde, mida ma ьtlesin konkista kohta.22 Tolleaegsed nдgijad ei oleks saanud midagi paremat soovidagi. Hispaanlased olid kuiviktьrannid, kes panid nдgijate vхimed viimse piirini proovile. Kui nдgijad olid hakkama saanud vallutajatega, siis vхisid nad hakkama saada ьkskхik millega. Neil tхepoolest vedas. See oli aeg, kus kuiviktьranne oli lausa jalaga segada.Aga ajad muutusid ja need oivalised kьlluseaastad said mццda. Tolleaegset taset ei ole kuiviktьrannid hiljem enam kunagi saavutanud -see jдi ainsaks perioodiks, mil nende vхim oli tдiesti piiramatu. Ideaalsed tingimused tхeliselt hea nдgija saamiseks pakub aga ьksnes piiramatu vхimuga kuiviktьrann.Meie ajal, kahjuks, peavad nдgijad ьhe enam-vдhem asjaliku kuiviktьranni leidmiseks lausa nahast vдlja pugema. Ja tavaliselt tuleb neil ikkagi leppida mхne kaunis viletsa ja alamххdulise eksemplariga.»«Kas sina leidsid endale sobiva kuiviktьranni, don Juan?»«Minul vedas. Ьks suurepдrane tьrann leidis mind. Aga tollal mхtlesin ma neist asjadest samamoodi nagu sina praegu ja seepдrast ei osanud ma teda vддriliselt hinnata. Ma ei pidanud end sugugi хnneseeneks.»Don Juan rддkis, et tema katsumused algasid mхni nдdal enne kohtumist oma heategijaga. Ta oli saanud lihttццlise koha suhkruvabrikus. Don Juan oli siis napilt kahekьmnene ja kuna ta oli alati olnud vдga tugev, oli tal kerge leida fььsilist jхudu nхudvaid tцid. Ьhel pдeval, kui ta tхstis raskeid suhkrukotte, mццdus sealt peenelt rхivastatud naine, kes kuulus ilmselt jхukasse klassi. Naine oli umbes viiekьmneaastane ja vдga vхimuka olemisega. Ta vaatas don Juani, rддkis midagi kьmnikuga ja lдks minema. Kьmnik tuli don Juani juurde ja ьtles, et kui don Juan talle maksab, siis ta soovitab teda tццle bossi majapidamisse. Don Juan vastas, et tal ei ole raha. Kьmnik naeratas ja vastas, et selle pдrast pole tal tarvis muretseda, sest raha saab tal palgapдeval kьllalt olema. Mees patsutas don Juanile хlale ja kinnitas, et bossi heaks tццtamine on suur au.Don Juan rддkis, et kuna ta oli kehv ja harimatu indiaanlane, kes elas peost suhu, siis uskus ta iga sхna ja arvas, et hea haldjas on ta juurde tulnud. Ta lubas maksta nii palju kui mees iganes kьsib. Kьmnik nimetas suure summa, mida tuli maksta osade kaupa.

Kohe seejдrel viis kьmnik don Juani ьhte mхisa, mis asus linnast kьllalt kaugel, ja jдttis seal ьhe suurekasvulise sьnge ja inetu kьmniku hoolde, kes esitas don Juanile suure hulga igasuguseid kьsimusi. Meest huvitas don Juani perekond. Don Juan vastas, et tal ei ole peret.23 See meeldis mehele nii vдga, et ta isegi naeratas, paljastades oma katkised mustad hambad.Mees lubas don Juanile, et siin makstakse talle korralikult ja peale selle on tal vхimalik raha kokku hoida sццgi arvelt, sest elama ja sццma hakkab ta mхisas.Viis, kuidas mees oma jutu peale naerma puhkes, ajas don Juanile hirmu peale. Ta taipas, et sealt tuleb otsekohe jalga lasta. Don Juan sццstis vдrava poole, kuid mees oli temast kiirem ja lхikas tal tee дra. Ta surus revolvritoru don Juanile kхhtu ja ьtles: «Sa oled siin selleks, et end surnuks tццtada, pea seda meeles!» Ta peksis don Juani kumminuiaga vaeseomaks ja viis siis peamaja juurde. Ta pani don Juani kahte tohutut kдndu vдlja kaevama, mдrkides, et siin on kombeks tццtada iga pдev pдevatхusust pдikeseloojanguni ilma vaheaegadeta. Mees ьtles don Juanile, et kui too ьritab pхgeneda vхi vхimudele kaevata, siis laseb ta tema pikema jututa maha, ja kui don Juanil peakski хnnestuma mхisast pхgeneda, siis vannub ta kohtus, et don Juan pььdis tappa tema bossi. «Sa tццtad siin, kuni kдrvad,» ьtles ta, «siis tuleb mхni teine indiaanlane sinu asemele - nagu sa isegi praegu ьhe surnud indiaanlase kohale asud.»Don Juan jutustas, et mхis nдgi vдlja nagu kindlus. Kхikjal oli nдha matsheetedega relvastatud mehi. Seepдrast mattis ta end tццsse, pььdes mitte mхelda oma tдbarale saatusele. Pдeva lхpul tuli mees tagasi ja kogu tee kццgini saatsid don Juani kьmniku jalahoobid, sest tollele ei meeldinud trotslik pilk don Juani silmis. Kьmnik дhvardas don Juanil veenid lдbi lхigata, kui ta kьllalt kuulekas ei ole.Kццgis tхi ьks vanaeit don Juanile sььa, kuid too oli nii erutatud ja hirmul, et talle ei lдinud suutдitki sisse. Naine soovitas tal sььa nii palju kui ta vдhegi suudab, sest ta peab olema tugev - tema tцц ei saa kunagi otsa. Ta rддkis, et mees, kelle asemele don Juan vхeti, oli eelmisel pдeval surma saanud. Ta oli juba liiga nхrk, et tццd teha ja kukkus kolmanda korruse aknast alla.Don Juan ьtles, et ta tццtas bossi majapidamises kolm nдdalat ja too mees tьranniseeris teda iga pдev hommikust хhtuni, andmata talle ainsatki hingetхmbepausi. Kьmnik laskis tal tццtada kхige ohtlikumates tingimustes ja sundis tegema kхige raskemaid tцid, дhvardades teda pidevalt pussnoa, pьssi vхi kumminuiaga. Iga pдev saatis mees ta puhastama talle, kus hoiti nдrvilisi sugutдkke. Igal hommikul mхtles don Juan, et see on tema viimane pдev maa peal.24Ja ellujддmine tдhendas ьksnes seda, et jдrgmisel pдeval algab kogu pхrgu uuesti.Selle draama viimase vaatuse juhatas sisse don Juani palve saada ьks vдike hingetхmbepaus, et minna linna ja maksta suhkruvabriku kьmnikule oma vхlga. Kьmnik vastas, et don Juan ei saa minutikski tццd katkestada, sest ta on kхrvuni vхlgades juba ьksnes selle privileegi tхttu, et vхib siin tццtada.Don Juan taipas, et teda on petetud. Nььd said selle mehe manццvrid talle selgeks. Tema kьmnik oli suhkruvabriku kьmnikuga kokku leppinud, et vдrvata vabrikust vaeseid indiaanlasi, piinata nad raske tццga surnuks ja jagada nende teenistus omavahel. See taipamine vihastas don Juani nii vдga, et ta jooksis karjudes lдbi kццgi mхisa peamajja. Kьmnik ja teised tццlised olid tema ootamatust kдitumisest rabatud. Don Juan jooksis takistamatult eesuksest vдlja ja tal oleks peaaegu хnnestunud pхgeneda, kuid kьmnik jхudis maanteel talle jдrele ja tulistas teda rindu. Pidades oma ohvrit surnuks, jдttis kьmnik ta maanteele vedelema.Aga don Juanil ei olnud mддratud surra; tema heategija leidis ta ja ravitses seni, kuni ta taas jalule tхusis.«Kui ma kogu selle loo oma heategijale jutustasin,» ьtles don Juan, «suutis too vaevu oma erutust ohjeldada. ҐSee kьmnik on ju lihtsalt vхrratu leid!Ў hььdis ta. ҐVхimalus on liiga hea selleks, et lasta sel niisama kдest libiseda. Ьhel heal pдeval pead sa kindlasti sellesse mхisa tagasi minema.Ў Ta seletas vaimustunult, et mul on haruldaselt vedanud -leida sддrane peaaegu piiramatu vхimuga kuiviktьrann, keda kohtab ьhel juhul miljonist. Arvasin, et vanamees on peast pхrunud. Alles aastate pдrast hakkasin ma aru saama, millest ta tookord rддkis.»

«See on ьks kohutavamaid lugusid, mida ma kunagi kuulnud olen,» ьtlesin ma. «Kas sa tхesti lдksid sellesse mхisa tagasi?»«Muidugi lдksin, kolm aastat hiljem. Minu heategijal oli хigus, sellist kuiviktьranni kohtab ьhel juhul miljonist ja seda ei vхi lasta raisku minna.»«Kuidas sul хnnestus tagasi minna?»«Minu heategija mхtles vдlja strateegia, kasutades sхjamehelikkuse nelja tunnust: enesevalitsemist, distsipliini, kannatlikkust ja ajastamist.»Don Juan ьtles, et tema heategija хpetas talle, kuidas seda inimkoletist tulusalt дra kasutada. Ьhtlasi selgitas ta, mis on uute nдgijate jдrgi neli sammu teadmiste teel. Esimeseks sammuks on otsus saada хpilaseks. Kui хpilaste suhtumine iseendasse ja maailma on muutunud, astuvad nad teise sammu ja saavad sхjameesteks, mis tдhendab ддrmist distsipliini ja enesevalitsust. Kolmas samm, kui kannatlikkus ja ajastamine on omandatud, on saada teadjaks.25 Kui teadjad хpivad nдgema, siis on nad astunud neljanda sammu ja saanud nдgijateks.Tema heategija rхhutas, et don Juan on teadmiste teed juba nii kaua kдinud, et miinimum kahest esimesest omadusest - enesevalitsemisest ja distsipliinist peaks tal olema omandatud.Don Juan mдrkis, et nimetatud omadused puudutavad sхjamehe sisemist seisundit. Sхjamees on orienteeritud iseendale, kuid mitte isekuse, vaid pideva ja igakьlgse enese tundmaхppimise mхttes.«Tollal puudusid mul ьlejддnud kaks omadust,» jдtkas don Juan. «Kannatlikkus ja hea ajastamisoskus ei ole ьksnes sisemise seisundi kьsimus. Need kuuluvad teadja valdkonda. Neid nдitas mu heategija mulle oma strateegia kaudu.»«Kas sa tahad цelda, et iseseisvalt pхieks sa selie kuiviktьranniga hakkama saanud?» kьsisin ma.«Kindlasti oleksin, aga vaevalt oleks see mul хnnestunud sддrase rххmsameelsuse ja eksimatu vaistuga. Minu heategija osales selles kokkupхrkes kьll ьksnes kaudselt - mind juhendades, kuid ta lausa nautis seda. Kuiviktьranni kasutamine ei ole mхeldud mitte ainult sхjamehe vaimu tдiustamiseks, vaid ka selleks, et pakkuda talle tхelist rххmu ja naudingut.»«Kuidas on vхimalik tunda rххmu sддrasest monstrumist nagu sa mulle kirjeldasid?»«Vхrreldes nende tхeliste koletistega, kellega uued nдgijad konkista ajal kokku puutusid, ei olnud ta midagi. Vхib arvata, et uued nдgijad nautisid nendega tegelemist. Nad tхestasid, et isegi kхige hullemad tьrannid vхivad pakkuda naudingut juhul, kui oled sхjamees.»Don Juan selgitas, et tavalised inimesed teevad kuiviktьrannidega kokku puutudes ьhe vea - neil puudub strateegia, millele tugineda. Tavalise inimese saatuslik eksitus on selles, et ta vхtab ennast liiga tхsiselt. Nende teod ja tunded on kхige olulisemad - tдpselt nagu kuiviktьrannidelgi. Sхjameestel on aga hдsti lдbimхeldud strateegia ja neid ei kammitse ka enesetдhtsusese koorem. Nende enesetдhtsust ohjeldab mхistmine, et reaalsus pole muud kui ьksnes meiepoolne tхlgendus. See teadmine oli nдgijate otsustavaks eeliseks lihtsameelsete hispaanlaste ees.Don Juan oli jхudnud veendumusele, et suudab tolle kьmnikuga hakkama saada juba ainuьksi seda eelist kasutades, et kuiviktьrannid vхtavad end surmtхsiselt, sхjamehed aga mitte.26Vastavalt heategija strateegilisele plaanile asus don Juan tццle samasse suhkruvabrikusse, kus oli tццtanud varem. Seal ei mдletanud teda enam keegi; peoonid tulid ja lдksid jдlgegi jдtmata.Heategija strateegia nдgi ette, et kui keegi tuleb uut ohvrit otsima, tuleb don Juanil sellest vхimalusest kohe kinni haarata. Juhtus nii, et tuli seesama vana daam ja osutas temale, tдpselt nagu aastate eest. Fььsiliselt oli don Juan nььd isegi tugevam kui eelmisel korral.Kхik kordus sama stsenaariumi jдrgi. Strateegia nдgi siiski ette, et seekord tuleb keelduda kumnikule maksmast. Mehe jaoks, kellele polnud kunagi дra цeldud, tuli see tдieliku ootamatusena. Ta дhvardas don Juani tццlt lahti lasta. Don Juan lubas seepeale minna otse suhkruvabriku omaniku naise juurde. Ta teadis, et naisel pole aimugi, millega need kaks kьmnikut tegelevad. Don Juan ьtles kumnikule, et teab,, kus naine elab, sest on kдinud ьmberkaudsetel pхldudel suhkruroogu koristamas. Mees hakkas tingima ja don Juan nхudis temalt raha ette - muidu ei ole ta nхus selle naise majapidamisse tццle minema. Kьmnik andis jдrele ja ulatas talle paar rahatдhte. Don Juan sai vдga hдsti aru, et jдreleandlikkus oli ьksnes nхks tema lхksumeelitamiseks.

«Ta viis mu jдlle sinna,» ьtles don Juan. «See oli vana hacienda, kuulus suhkruvabriku omanikele, rikastele inimestele, kes ilmselt teadsid,x mis seal toimub, ja ei hoolinud sellest, vхi siis olid liiga ьkskхiksed, et seda tдhelegi panna.Sinna jхudnud, tхttasin kohe majja naist otsima. Kui ma ta leidsin, langesin ta ette pхlvili ja suudlesin ta kдtt, et teda tдnada. Mхlemad kьmnikud olid nдost kaamed.Majakьmnik kдitus nagu varemgi, kuid mina olin seekord varustatud kхige vajalikuga, et temaga hakkama saada: mul oli enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus ja ajastamisoskus. Kхik lдkski nii nagu mu heategija oli kavandanud. Minu hea enesevalitsemine lubas mul vaevata tдita selle mehe kхige totramadki nхudmised. Tavaliselt kurnavad meid sддrastes olukordades just need vintsutused, mida peab taluma meie enesetдhtsus. Iga inimene, kellel on kasvхi kriipsuvхrra eneseuhkust, or> otsekui lхhki kдristatud, kui teda sunnitakse tunnetama oma tьhisust.Tдitsin rххmuga kхik ta kдsud. Olin rххmsameelne ja tugev ega hoolinud karvavхrdki oma uhkusest ja hirmust. Kдitusin nagu ьhele laitmatule sхjamehele kohane. Vaimu hддlestamist sel ajal, kui keegi S|nu otsas tallab, nimetatakse enesevalitsemiseks.»Don Juan selgitas, et tema heategija strateegia kдskis tal enesehaletsemise asemel, millesse ta varem oli langenud, asuda otse-kohe selle mehe tugevaid ja nхrku kьlgi ning kдitumise iseдrasusi «kaardistama».27Ta leidis, et kьmniku kхige tugevamad kьljed olid tema vдgivaldne loomus ja julgus. Mees oli tulistanud don Juani pдise pдeva ajal, paljudest pealtnдgijatest hoolimata. Kьmniku suureks nхrkuseks oli aga tema tцц, see meeldis talle ja ta kartis seda kaotada. Mingil juhul ei oleks ta ьritanud don Juani tappa pдeva ajal selle mхisa piirides. Tema teine nхrkus oli perekond. Ta naine ja lapsed elasid ьhes hurtsikus mхisa lдhedal.«Vajalike andmete kogumist ajal, mil sind pekstakse, nimetatakse enesedistsipliiniks,» ьtles don Juan. «See mees oli tхeline pхrguline. Ta ei tundnud mingit halastust. Uute nдgijate jдrgi puudub tдiuslikul kuiviktьrannil ьldse omadus kedagi haletseda.»Don Juan ьtles, et sхjamehelikkuse ьlejддnud kaks tunnust, kannatlikkus ja ajastamisoskus, mis tal veel puudusid, kasvasid vдlja tema heategija poolt kavandatud tegutsemisstrateegiast. Kannatlikkus tдhendab oodata ilma kдrsituseta - sьndmuste kulust ette tormamata ja дrevusse sattumata lihtsalt rххmsalt oodata - see, mis tulema peab, tuleb - siis, kui on хige aeg.«Ma roomasin pдevast pдeva,» jдtkas don Juan, «mхnikord lausa karjudes selle mehe piitsa all. Ja sellegipoolest olin ma хnnelik. Tдnu oma heategija strateegiale talusin seda pдev pдeva jдrel, ilma et oleksin kьmnikut vihkama hakanud. Olin sхjamees. Ma teadsin, et ma ootan, ja ma teadsin ka, mida ootan. Selles peitubki sхjameheksoleku suur rххm.»Ta lisas, et tema heategija strateegia nдgi ette mehe sьstemaatilist дrritamist, kasutades kilbina kхrgemat seisust, nii nagu uue tsьkli nдgijad olid konkista ajal kaitsnud end katoliku kirikuga. Mхnel viletsal preestril oli tookord palju suurem vхim kui aadlikul.Don Juani kilbiks oli daam, kes aitas tal saada seda tццd. Iga kord, kui don Juan naist nдgi, laskus ta tema ette pхlvili ja nimetas teda pьhakuks. Ta palus, et naine annaks talle medaljoni oma kaitsepьhaku pildiga, et ta vхiks paluda tema tervise ja heaolu eest.«Ta andiski,» jдtkas don Juan, «ning see ajas kьmniku lausa marru. Kui sain teenrid niikaugele, et nad ццsiti palvetama hakkasid, oleks kьmnik peaaegu sьdameataki saanud. Ma arvan, et siis ta vхttiski nхuks mind tappa. Ta ei saanud lubada, et ma samas vaimus jдtkaksin.Vastuabinхuna organiseerisin ma kхigist majateenijatest katkematu palveteenistuse. Majaproua arvas, et mul on eeldusi saada vдga vagaks inimeseks.28Pдrast seda ei uinunud ma kunagi sьgavalt ega maganud ka oma voodis. Ma ronisin igal ццl katusele. Kahel korral nдgin sьdaццl seda meest mind otsimas, silmis mхrtsuka pilk.Iga pдev ajas ta mind tдkutalli, lootes, et hobused mu surnuks tallavad, kuid ma kasutasin kilbina rasketest laudadest platet, mille olin pannud ьhte nurka. Mees ei teadnud seda. Tema ei tхstnud oma jalga kunagi talli, sest hobused ajasid ta lihtsalt iiveldama. See oli veel ьks tema nхrkustest ja just see nхrkus saigi talle saatuslikuks.»

Don Juan ьtles, et ajastamine on oskus leida хige hetk kхige selle vabastamiseks, mida on pikka aega tagasi hoitud. Enesevalitsemine, distsipliin ja kannatlikkus on nagu tamm, mille taha kхik kogutakse. Ajastamine on vдrav tammis.See mees tundis ainult ьht asja - vдgivalda, millega ta teisi terroriseeris. Kui see neutraliseeriti, muutus ta ьsna abituks. Don Juan teadis, et kьmnik ei sцanda teda tappa maja lдhedal. Ьhel pдeval valis don Juan sobiva hetke, kui majaproua kхike.pealt nдgi, ja solvas kьmnikut kхigi tццliste juuresolekul, nimetades teda argpьksiks, kes tunneb surmahirmu oma peremehe naise ees.Don Juani heategija strateegia nдgi ette, et sellisel hetkel tuleb olla kдrmas ja pььda seda maksimaalselt дra kasutada, et pццrata kogu situatsioon kuiviktьranni kahjuks. Ootamatud sьndmused toimuvad alati nii. Kхige madalam ori teeb дkki tьranni kulul nalja, pilkab teda, teeb ta tдhtsate pealtnдgijate ees naeruvддrseks ja kaob siis, jдtmata tьrannile vхimalust midagi ette vхtta.«Hetke pдrast, kui mees ьllatusest toibus, lдks ta raevust lausa pццraseks, mina aga pхlvitasin siis juba majaproua jalge ees,» jдtkas don Juan.Kui proua majja lдks, kutsusid kьmnik ja ta sхbrad don Juani maja taha mingit tццd tegema. Mehe nдgu oli vihast lubivalge. Tema hддletoonist taipas don Juan, mis tal tegelikult plaanis on. Don Juan teeskles kuulekust, kuid selle asemel, et minna maja taha, jooksis ta talli. Ta oli kindel, et kui hobused perutama hakkavad, teevad nad sддrast mьrglit, et omanikud tulevad kindlasti vaatama, mis seal lahti on. Ta teadis, et kьmnik ei sцanda teda tulistada - mehe hirm oma tццkohta kaotada oli selleks liiga suur, et ta oleks riskinud tema kхrvaldamiseks nii kдrarikkaid vahendeid kasutada. Don Juan teadis ka, et mees ei lдhe i hinna eest hobuste juurde - kui ta just tдiesti endast vдljas pole.29 Hьppasin otse kхige metsikuma sugutдku latrisse,» ьtles don Juan.«Raevust pimestatud kuiviktьrann haaras pussi ja kargas mulle jдrele. Sццstsin vдlkkiirelt plankudest plate taha. Hobune virutas kьmnikule korra kabjaga ja oligi kхik.Olin veetnud selles majas kuus kuud, rakendades pidevalt sхjamehelikkuse nelja tunnust. Tдnu nendele oli mul edu. Kordagi ei haletsenud ma ennast ega nutnud jхuetusest. Ma olin olnud rххmsameelne ja rahulik. Minu enesevalitsemine ja distsipliin olid tugevamad kui kunagi varem ja ьhtlasi oli mul nььd vahetu kogemus, mida tдhendavad kannatlikkus ja tдpne ajastamine, kui neid kasutab laitmatu sхjamees. Ja seejuures ei olnud ma kordagi soovinud, et see mees sureks.Minu heategija rддkis mulle tookord midagi vдga huvitavat. Kannatlikkus tдhendab vaimu abil tagasi hoida midagi, mida sхjamees teab kindlasti tulevat. See ei tдhenda, et sхjamees kдib ringi, kellegi vastu kurje plaane pidades vхi kдttemaksu haududes. Kannatlikkus on midagi sхltumatut. Tingimusel, et sхjamehel on olemas enesevalitsemine, distsipliin ja ajastatus, garanteerib kannatlikkus selle, et kui keegi on midagi дra on teeninud, siis ta selle ka saab.»«Kas kuiviktьrannid mхnikord ka vхidavad ja hдvitavad sхjamehe, kes neile vastu astub?» kьsisin ma.«Muidugi. Konkista alguses oli aeg, mil sхjamehi suri nagu kдrbseid, kьmnete kaupa. Kuiviktьrannid vхisid tappa igaьhe, kui vaid oli tuju. Sellistes tingimustes saavutasid nдgijad vapustavaid seisundeid.»Don Juan rддkis, et see oli aeg, mil ellujддnud nдgijad pidid kogu oma jхu kokku vхtma, et leida uusi teid ja vahendeid.«Uued nдgijad ei kasutanud kuiviktьranne ьksnes oma enesetдhtsusest vabanemiseks,» ьtles don Juan, vaadates mulle ainiti otsa, «vaid ka selleks, et sooritada ьht vдga keerulist manццvrit ja vдljuda sellest maailmast. Edaspidi, kui me jдtkame arutelu teadvuse valdamise ьle, saad sa aru, mida see manццver endast kujutab.»Selgitasin don Juanile, et ma pidasin oma kьsimusega хigupoolest silmas seda, kas ka tдnapдeva tьrannid, keda ta nimetas kuiviktьranni-kesteks, vхivad sхjamehe hдvitada.«Loomulikult,» vastas ta. «Tagajдrjed ei ole kьll nii silmnдhtavad nagu kauges minevikus. Tдnapдeval on ju sхjameestel alati vхimalus taanduda ja hiljem tagasi tulla. Kuid sel probleemil on ka teine tahk. Kaotus kuiviktьrannikesele ei tдhenda kьll surma otseses mхttes, aga see mхjub siiski tдiesti laastavalt. Surmavuse aste kujundlikus mхttes on peaaegu sama kхrge.

30 Ma tahan sellega цelda, et sхjamehe, kes jддb alla mхnele kuiviktьrannikesele, hдvitab tema enda ebaхnnestumise ja vддrituse tunne. Seda pidasin ma silmas, kui rддkisin surmavuse kхrgest astmest.»«Mida sa ьldse pead lььasaamiseks?»«Igaьks, kes muutub samasuguseks nagu kuiviktьrann, on lььa saanud. Tegutseda vihas ilma enesevalitsuse ja distsipliinita, omamata kannatlikkust, tдhendab lььasaamist.»«Mis saab sхjameestest, kes on selles vхitluses alla jддnud?»«Nad kas revideerivad pхhjalikult oma enesehinnanguid vхi hьlgavad teadmiste tee ja liituvad kuiviktьrannide ridadega kogu oma ьlejддnud eluks.»313. KOTKA EMANATSIOONID

Jдrgmisel pдeval jalutasime don Juaniga piki Oaxaca linna viivat teed.Kell oli kaks pдrast lхunat. Sel kellaajal oli tee tдiesti tьhi.Дkki hakkas don Juan rддkima. Ta ьtles, et meie vestlus kuiviktьrannidest juhatas sisse teadvuse teema. Mдrkisin, et see vestlus oli avanud mulle tдiesti uue vaatenurga. Ta palus selgitada, mida ma sellega цelda tahan.Meenutasin talle meie mхne aasta tagust vaidlust yaqui indiaanlaste ьle. Oma хpetustes parema poole kohta oli ta pььdnud mulle selgeks teha, et oma rхhutud seisundi tхttu on yaquid eelisolukorras. Olin talle tookord tuliselt vastu vaielnud, vдites, et niivхrd masendavad elutingimused ei saa kьll mingiks eeliseks olla. Ma ei saanud aru, kuidas tema, ise yaqui, vхis sддrase karjuva ebaхiglusega leppida.Don Juan kuulas mind tдhelepanelikult. Olin kindel, et kohe ьtleb ta midagi oma seisukoha kaitseks, aga ta hoopis nхustus minuga, kinnitades, et yaqui indiaanlaste elutingimused on tхesti viletsad. Kuid ta juhtis mu tдhelepanu ka sellele, et pole mingit mхtet esile tхsta yaquisid, kuna inimesed elavad ьldse kohutavates tingimustes.«Дra muretse ainult vaeste yaqui indiaanlaste pдrast,» ьtles ta, «tunne muret inimkonna pдrast. Mis puutub yaqui indiaanlastesse, siis vхin цelda, et neil on isegi vedanud. Nad on allasurutud ja tдnu sellele vхivad mхned neist lхpuks olla vхidukad. Kuid rхhujatel, kuiviktьrannidel, kes neid maha sхtkuvad, ei ole ьldse mingit vхimalust.»Vastuseks vuristasin ma talle ette terve rea poliitilisi loosungeid, sest tookord ei saanud ma ьldse aru, mida ta oma jutuga цelda tahtis. Don Juan pььdis mulle uuesti selgitada kuiviktьrannide teooriat, aga see kхik oli minu jaoks nagu hiina keel. Alles nььd jхudis tema jutu mхte mulle pдrale.«Miski pole veel pдrale jхudnud,» ьtles ta naerdes, kui ma seda talle rддkisin. «Homme, kui oled jдlle oma normaalses teadvusseisundis, sa isegi ei mдleta, mida sa praegu taipasid.»Teadsin, et tal on хigus, ja mind haaras masendus.32«Sinuga juhtub sama mis minuga,» jдtkas ta. «Minu heategija nagual julian tegi mulle kхrgenenud teadvuses selgeks sama asja, mida sinagi praegu taipasid. Tulemuseks oli, et igapдevaelus hakkasid mu tхekspidamised muutuma, ilma et mul endal oleks aimugi olnud, miks.«Alati olin ma olnud see, keda rхhuti, seepдrast vihkasin oma rхhujaid kogu hingest. Kujuta nььd ette minu ьllatust, kui leidsin end lausa otsimas kuiviktьrannide seltskonda. Arvasin, et olen peast segi lдinud.»Jхudsime paigani, kus mхned suured kaljurьngad tee ддres olid kunagise maalihke tхttu pooleldi liiva alla mattunud. Don Juan suundus nende juurde ja istus ьhele tasasele rьngale. Ta andis mдrku, et vхtaksin istet tema vastas, ja alustas oma selgitusi teadvuse valdamise kohta.Ta ьtles, et tхdesid, mida vanad ja uued nдgijad on teadvuse kohta avastanud, on suur hulk, ning parema arusaamise huvides on need seatud teatud jдrjestusse.Teadvuse valdamine seisneb kхigi nende tхdede tдielikus omandamises. Esimene tхde on, et maailm, mida me tajume, tundub meile vдga omasena ja paneb meid uskuma, et me ise ja meid ьmbritsevad esemed eksisteerivad tхepoolest iseseisvate objektidena -nii, nagu meie neid tajume,

kuna tegelikult ei ole olemas mingit objektide-maailma, on ьksnes Kotka emanatsioonidest koosnev universum.Don Juan ьtles, et enne kui asuda selgitama, mis on Kotka emanatsioonid, tuleb rддkida tuntust, tundmatust ja tunnetamatust. Enamiku tхdesid teadvuse kohta avastasid juba vanad nдgijad. Nende tхdede sьstematiseerimine on aga juba uute nдgijate teene. Korrapдratu kogumina olid need tхed peaaegu mхistetamatud.Ьks vanade nдgijate suur viga oli see, et nad ei pььdnudki oma teadmisi sьstematiseerida. See viga viis vдga ohtlike tagajдrgedeni. Ьks neist oli vanade nдgijate eksiarvamus, et tundmatu ja tunnetamatu on ьks ja sama.Uutel nдgijatel tuli see viga parandada. Nad tхmbasid tundmatu ja tunnetamatu vahele selge piiri, vдites, et tundmatu on miski, mis on inimese eest varjatud, looritatud - vхibolla millegi hirmuдratavaga, kuid mis siiski jддb inimtaju piiridesse. Tundmatu muutub ьkskord tuntuks. Tunnetamatu on aga midagi tдiesti kirjeldamatut, mхeldamatut, hoomamatut. See on miski, mida me iial teada ei saa, ja mis ometi on olemas, hдmmastav ja ьhtaegu хudusttekitav oma otsatuses.«Kuidas nдgijad neid kahte eristavad?» kьsisin ma.«On olemas lihtne rusikareegel,» seletas don Juan. «Kui inimene puutub kokku tundmatuga, haarab teda seiklusjanu.33 Tundmatu ьks omadusi on anda meile lootuse-ja хnnetunne. Inimene muutub tugevaks ja virgeks. Isegi kхhedus, mis meid haarab, pakub rahuldust. Uued nдgijad nдgid, et sattudes silm silma vastu tundmatuga, on inimene oma parimas vormis.»Kui aga see, mida peeti tundmatuks, osutub hoopis tunnetamatuks, on tagajдrjed hдvitavad. Nдgijad tunnevad end kurnatuna, segadusse aetuna. Neid haarab kohutav дng. Nende keha justkui laguneks koost, kaob igasugune mхtlemisvхime ja kдinus - tunnetamatu ei anna mitte mingisugust energiat. Tunnetamatu on inimesele absoluutselt kдttesaamatu; seepдrast ei tohiks sellesse tungida ei uisapдisa ega ka ьlima ettevaatusega. Uued nдgijad taipasid, et nad peavad olema valmis maksma pццrast hinda isegi pхgusa kontakti eest sellega.Don Juan selgitas, et pдrimus tekitas uutele nдgijatele ьldse tхsiseid probleeme. Uue tsьkli algul ei teadnud neist keegi kindlalt, millised meetodid selles tohutus pдrimuses on хiged ja millised mitte. Oli ilmselge, et muistsetel sхjameestel oli midagi viltu lдinud, kuid uued nдgijad ei teadnud, mis see just oli. Nad vхtsid eelduseks, et kхik nende eelkдijate poolt tehtu oli ekslik. Muistsed nдgijad olid suured meistrid oletusi tegema. Nдiteks olid nad kindlad, et nende oskus nдha kaitseb neid. Nad arvasid, et mitte miski ei suuda neid ohustada, kuni sissetungijad nende maailma purustasid ja enamiku neist kohutavasse surma saatsid. Muistsetel nдgijatel puudus igasugune kaitse, vaatamata nende kindlale veendumusele, et nad on haavamatud.Uued nдgijad ei raisanud aega arutlustele selle ьle, mis oli valesti lдinud. Selle asemel alustasid nad tundmatu kaardistamist, et eristada seda tunnetamatust.«Kuidas nad tundmatut kaardistasid, don Juan?» kьsisin ma.«Nдgemise kavakindla kasutamisega,» vastas ta.Ma ьtlesin, et хigupoolest tahtsin kьsida, mida kujutab endast tundmatu kaardistamine.Don Juan vastas, et tundmatu kaardistamine tдhendab selle tegemist kдttesaadavaks meie tajule. Pidevalt nдgemist praktiseerides leidsid uued nдgijad, et tuntu ja tundmatu kuuluvad tegelikult ьhele ja samale tasandile - mхlemad jддvad inimese tajumisvхime piiridesse. Suvalisel hetkel vхib nдgija astuda tuntust tundmatusse.Kхik, mis jддb meie tajumisvхime piiridest vдljapoole, on aga tunnetamatu. Vahetegemine selle ja tunnetatava vahel on otsustava tдhtsusega.34 Nдgijad, kes ei suuda neid kahte eristada, satuvad tunnetamatuga vastamisi juhtudes ддrmiselt ohtlikku olukorda.«Kui see juhtus muistsete nдgijatega,» jдtkas don Juan, «siis arvasid nad, et nende protseduurid olid lihtsalt kehvasti vдlja kukkunud. Neil ei tulnud kordagi pдhe, et enamik sellest, mis laiub seal

vдljaspool, on ka meie arusaamise piiridest vдljaspool. Selle kohutava eksituse eest tuli neil maksta vдga kхrget hinda.»«Mis siis sai, kui taibati tundmatu ja tunnetamatu erinevust?» kьsisin ma.«Siis algas uus tsьkkel,» vastas ta. «See avastus saigi piiriks vana ja uue vahel. Kхik, mida uued nдgijad on teinud, tuleneb selle erinevuse selgest mхistmisest.»Don Juan ьtles, et nдgemine mдngis otsustavat rolli nii muistsete nдgijate maailma hдvingus kui ka uue vaatenurga ьlesehitamisel. Just nдgemise kaudu avastasid uued nдgijad mitmeid vaieldamatuid tхsiasju, mis viisid nad teatud murranguliste jдreldusteni inimese ja maailma olemusest, mis panid aluse uuele tsьklile. Need jдreldused olidki tхed teadvuse kohta, mida don Juan mulle selgitas.Don Juan pani ette teha koos jalutuskдik linnavдljakule. Teel kaldus meie jutt igasugustele masinatele ja peentele aparaatidele. Don Juan ьtles, et aparaadid on meie meelte pikendused. Vдitsin vastu, et on aparaate, mis ei kuulu sellesse kategooriasse, sest nad suudavad tдita selliseid funktsioone, milleks meie ei ole fьsioloogiliselt vхimelised.«Meie meeled on kхigeks vхimelised,» kinnitas don Juan.«On aparaate, mis vхivad kinni pььda raadiolaineid,» ьtlesin ma. «Meie meeled aga seda ei suuda.»«Mina arvan teisiti,» ьtles ta. «Ma arvan, et meie meeled vхivad tajuda kхike, mis meie ьmber on.»«Aga vхtame nдiteks ultraheli,» ei andnud ma jдrele. «Meil lihtsalt puuduvad organid, et seda kuulda.»«Nдgijad on veendunud, et me tunneme ьksnes murdosakest iseendast,» vastas don Juan.Ta jдi mхttesse, otsekui pььaks selgusele jхuda, mida veel цelda. Siis ta naeratas.«Esimene tхde teadvusest, nagu ma olen sulle juba цelnud,» alustas ta, «on see, et maailm ei ole niisugune nagu me arvame. Me arvame, et meil on tegu objektide maailmaga, aga see ei ole nii.»Ta tegi pausi, otsekui hindaks oma sхnade mхju.35 Nхustusin temaga - kхik on taandatav energiavдljale. Don Juan vдitis, et praegu ma siiski ьksnes aiman tхde. See, et me midagi enda jaoks дra seletame, ei tдhenda sugugi veel tхe kindlakstegemist. Don Juan ьtles, et praegu ei huvita teda sugugi, kas ma nхustun temaga vхi mitte, tдhtis on, et ma pььaksin taibata tema vдite sisu.«Sa ei saa vaadelda energiavдlju,» jдtkas ta, «vдhemalt mitte tavalise inimesena. Kui sa oleksid vхimeline neid nдgema, siis oleksid sa nдgija ning sel juhul oleksid juba sina see, kes selgitab tхdesid teadvuse kohta. Saad sa aru, mida ma mхtlen?»Ta ьtles, et mхtlemise teel jхuame jдreldustele, mis mхjutavad meie elu vдga vдhe vхi ьldse mitte. «Seetхttu toimib lugematu hulk vдga kindlate veendumustega inimesi pдevast pдeva otse vastupidiselt kхigile oma veendumustele; ainsa хigustusena oma kдitumisele vдidavad nad, et eksimine olevat inimlik.»«Esimene tхde on see, et maailm ьhtaegu on selline, nagu ta meile paistab ja ei ole ka,» jдtkas ta. «Ta ei ole nii kindel ja tхeline nagu meie taju on хpetatud uskuma, kuid ta pole ka miraazh. Maailm ei ole illusioon- kuigi sedagi on vдidetud; ьhest kьljest on ta reaalne, teisest kьljest aga ebareaalne. Pane seda hдsti tдhele, sest sellest tuleb aru saada, mitte lihtsalt sellega nхustuda. Me tajume. See on kindel fakt. Kuid sellega, mida me tajume, on juba hoopis teine lugu, sest me хpime enne selgeks, mida ja kuidas tuleb tajuda.Seal vдljaspool on miski, mis mхjutab meie meeli, sinnamaani on kхik kindel ja reaalne, irreaalsus algab aga sellest, mida meie meeled vдidavad seal olevat. Vхtame nдiteks selle mдe. Meie meeled ьtlevad meile, et tegu on teatud kindlakujulise objektiga - sellel on suurus, vдrv ja kuju. Meil on isegi mдgede tдpne klassifikatsioon. Siin ei ole midagi valesti; hдda on aga selles, et meile pole kunagi pдhe tulnud, et meie meeled mдngivad selles etenduses kхrvalist rolli. Meie meeled tajuvad nii, nagu meie teadvuse iseдrasused neid tajuma sunnivad.»Mul tuli jдlle temaga nхustuda - mitte selle pдrast, et oleksin neist asjust tдpselt samamoodi mхelnud - ma lihtsalt ei saanud kхigest pдris hдsti aru. Tajusin pigem, et don Juani jutt vхtab ohtliku pццrde. Ta ei jдtnud mulle aega jдrelemхtlemiseks.

«Ma kasutan sхna 'maailm',» jдtkas don Juan, «pidades sellega silmas kхike meie ьmber. On muidugi olemas ka tдpsem mхiste, kuid see jддks sulle tдiesti arusaamatuks. Nдgijad ьtlevad, et asjade maailm on meie jaoks olemas ьksnes sellepдrast, et meil on teadvus.36 Kuid tegelikult on seal, vдljaspool, ainult Kotka emanatsioonid - voolavad, alatises liikumises ja siiski muutumatud, igavesed.»Enne kui jхudsin kьsida, mida need Kotka emanatsioonid endast kujutavad, peatas don Juan mind kдeviipega. Ta ьtles, et vanade nдgijate ьks kхige pхrutavamaid avastusi oli, et kхigi tajuvate olendite olemasolu mхte on teadvuse arendamine. Don Juan nimetas seda avastust kolossaalseks.Pooleldi naljatades kьsis ta minult, kas ma tean paremat vastust inimesi alati huvitanud kьsimusele, mis on elu mхte. Asusin otsekohe kaitsete ja hakkasin tхestama selle kьsimuse mхttetust, sest siin ei saa anda loogilist vastust. Sддraste teemade lahkamiseks tuleks meil siirduda religiooni valda ja teha sellest kхigest usu kьsimus.«Aga vanad nдgijad ei rддkinud sugugi usust,» ьtles ta. «Nad ei olnud kьll nii praktilise meelega kui uued nдgijad, kuid sedavхrd siiski, et aru saada, mida nad nдevad. Selle kьsimusega, mis sind nii valusalt puudutas, tahtsin ma цelda, et mхistus ьksi ei suuda tuua selgust meie olemasolu pхhjustesse. Iga kord, kui ta seda ьritab, libiseb vastus usu valdkonda. Vanad nдgijad lдksid teist teed ja leidsid vastuse, mis ei piirdu ainult usu valdkonnaga.»Ta ьtles, et vanad nдgijad, riskides lugematute ohtudega, nдgid tхepoolest seda kirjeldamatu jхudu, mis on kхigi tajuvate olendite allikaks. Nad nimetasid selle Kotkaks, sest need pхgusad pilgud, mida nad oma nдgemises sellele heita suutsid, jдtsid neile mulje otsatu suurest musta-valgekirjust kotkast.Nad nдgid, et teadvust jagab see Kotkas. Ta loob tajuvad olendid nii, et need oma elu jooksul rikastaksid seda teadvust, mille ta neisse koos eluga investeerib. Nad nдgid, et lхpuks neelab Kotkas rikastatud teadvuse uuesti alla - peale seda, kui on sundinud olendi selle surma hetkel vabastama.«Kui vanad nдgijad ьtlesid, et elu mхte on teadvuse rikastamises,» jдtkas don Juan, «siis ei olnud tegemist usu ega loogilise jдreldusega. Nad nдgid seda.Nad nдgid, et tajuvate olendite teadvus lendab surma hetkel minema ja hхljub nagu helendav puuvillatort otse Kotka noka vahele, kes selle alla neelab. Vanade nдgijate jaoks oli see tхenduseks, et olendid elavad ainult selleks, et rikastada teadvust, Kotka toitu.»37Don Juani selgitused jдid pooleli, sest ta pidi minema vдikesele дrireisile. Nestor viis ta autoga Oaxacasse. Kui nad дra sхitsid, tuli mulle meelde, et meie tutvuse algul arvasin ma alati, kui don Juan mainis дrireisi, et ta peab silmas midagi muud. Viimaks sain aru, et ta mхtles seda, mida ьtles. Iga kord, kui ta asus oma jдrjekordsele дrireisile, pani ta selga mхne oma paljudest laitmatult хmmeldud kolmeosalistest ьlikondadest ja muutus korrapealt hoopis teiseks inimeseks - kхige vдhem sarnanes ta selle vana indiaanlasega, kellena mina teda tundsin. Mainisin kord, et tema metamorfoos on lihtsalt hдmmastav.«Nagual on kьllalt paindlik, et olla kes tahes,» oli ta цelnud. «Olla nagual tдhendab muuhulgas ka seda, et sul pole mitte midagi, mida oleks vaja kaitsta. Pea seda meeles - me tuleme selle juurde ikka ja jдlle tagasi.»Tulime tхepoolest selle juurde igal vхimalikul juhul tagasi; nдis, et tal ei ole tхesti mitte midagi, mida kaitsta, kuid tema Oaxacas viibimise ajal hakkasin selles siiski pisut kahtlema. Дkki tulin mхttele, et nagualil on siiski ьks asi, ьks seisukoht, mida tal tuleb kaitsta - Kotka ja tema tegevuse kirjeldus nхudis minu arvates kirglikku kaitsmist.Kui kьsisin seda mхnelt don Juani kaaslasel!, pхiklesid need kavalalt kхrvale, vastates, et ma olen sedalaadi arutelude suhtes karantiinis, kuni don Juan oma selgitused lхpetab.Kui don Juan tagasi jхudis, istusime me taas juttu ajamaja ma esitasin selle kьsimuse talle endale.«Need tхed ei ole miski, mida tuleks kirglikult kaitsta,» vastas ta. «Kui sa arvad, et ma pььan neid kaitsta, siis sa kьll eksid. Need koostati sхjameestele rххmuks ja juhatuseks, mitte selleks, et tekitada mingeid omanditundeid. Kui ma ьtlesin sulle, et nagualil pole mitte midagi kaitsta, siis tahtsin ma muuhulgas цelda, et nagual on vaba ka igasugustest kinnisideedest.»

Ьtlesin talle, et sel juhul mina ei jдrgi tema хpetusi, sest olen Kotkast ja tema tegevuse kirjeldusest tдiesti lummatud. Kordasin, et selline kujutlus on lihtsalt hirmuдratav.«See ei ole mingi kujutlus,» vastas ta. «See on fakt ja vдga hirmuдratav fakt, kui sa minu arvamust teada tahad. Uued nдgijad ei mдnginud lihtsalt mingite kujutlustega.»«Aga mis laadi jхud see Kotkas vхiks olla?»«Ma ei teagi, kuidas vastata. Kotkas on nдgijatele sama reaalne nagu gravitatsioon vхi aeg sinule ja ьhtlasi sama abstraktne ning mхistetamatu.»38«Oota nььd, don Juan, need on kьll abstraktsed mхisted, kuid nad viitavad tдiesti reaalsetele nдhtustele, mille olemasolu on vхimalik tхestada. Sellele on pьhendatud terved teadusharud.»«Ka Kotkas ja tema emanatsioonid on tхestatavad,» nдhvas don Juan vastu. «Sellele on pьhendatud kogu uute nдgijate tegevus.»Palusin tal selgitada, mis on Kotka emanatsioonid.Ta ьtles, et Kotka emanatsioonid on muutumatu asi iseeneses. Need hхlmavad kхike, mis eksisteerib, nii tunnetatavat kui tunnetamatut.«Ei ole vхimalik sхnadega kirjeldada, mis need Kotka emanatsioonid tegelikult on,» jдtkas don Juan. «Nдgija peab seda ise kogema.»«Kas sina ise oled neid kogenud, don Juan?»«Loomulikult, ja sellegipoolest ei oska ma sulle цelda, mis nad on. Nad on puhas kohalolek, peaaegu nagu mingi aine, iselaadne surve, mis tekitab aistingu pimestatusest. Neid vхib ainult vilksamisi silmata nagu Kotkast ennastki.»«Kas sa, don Juan, vдidad, et nende emanatsioonide allikaks on Kotkas?»«See on ьtlematagi selge, et Kotkas on oma emanatsioonide allikas.»«Ma tahtsin kьsida, kas see on visuaalselt nii?»«Kotka juures ei ole miski visuaalne. Nдgija tajub Kotkast kogu kehaga. Meis kхigis on peidus miski, mis teeb meid vхimeliseks tajuma kogu kehaga. Nдgijad seletavad Kotka nдgemist vдga lihtsalt: kuna inimene koosneb Kotka emanatsioonidest, peab ta lihtsalt pццrduma tagasi oma algelementide juurde. Asja teeb keeruliseks inimese teadvus; see on teadvus, mis satub segadusse. Otsustaval hetkel, kui emanatsioonid peaksid lihtsalt teadvustama iseennast, segab inimese teadvus vahele ja asub kхike tхlgendama. Tulemuseks on visioon Kotkast ja tema emanatsioonidest. Tegelikult ei ole olemas mingit Kotkast ega mingeid Kotka emanatsioone. Seal vдljaspool on miski, mida ьkski elav olevus ei suuda haarata.»Kьsisin, kas emanatsioonide allikat nimetatakse Kotkaks selle pдrast, et kotkastel ьldiselt on mingeid sarnaseid tunnuseid.«Asi on lihtsalt selles, et miski, mis on tunnetamatu, meenutab дhmaselt midagi tuntut,» vastas ta. «Seetхttu on muidugi pььtud kleepida kotkastele kьlge omadusi, mida neil pole. Aga seda tuleb ikka ette, kui elava kujutlusvхimega inimesed хpivad tegema asju, mis nхuavad ддretut kдinust. Nдgijaidki on igat masti ja igasuguse kaliibriga.»«Sa tahad цelda, et on mitut liiki nдgijaid?»39«Ei. Ma tahan цelda, et vдga palju lolle saab nдgijateks. Nдgijadki on inimolendid oma inimlike nхrkustega, vхi pigem - inimolendid koos kхigi oma inimlike nхrkustega on vхimelised saama nдgijateks, nii nagu mannetutest inimestest vхivad saada suurepдrased teadlased.Kehvadele nдgijatele on iseloomulik, et nad kalduvad unustama, kui imevддrne on maailm. Neid lummab fakt, et nad nдevad, ja nad usuvad, et see on tingitud nende geniaalsusest. Nдgija peab olema lausa ьliinimene, et jagu saada peaaegu vхitmatust lodevusest, mis inimolemuses peitub. Nдgemisest palju olulisem on see, kuidas nдgijad kasutavad seda, mida nad nдevad.»«Mida sa sellega цelda tahad, don Juan?»«Vaata, mida mхned nдgijad on meiega teinud. Me oleme kinni nende nдgemuses Kotkast, see valitseb meie ьle ja kugistab meid meie surmahetkel alla.»Ta ьtles, et ka selles versioonis on tunda teatud lodevust ning tema isiklikult kьll ei arva, et miski meid alla neelaks. Tema meelest oleks tдpsem цelda, et on olemas jхud, mis tхmbab ligi meie

teadvust nagu magnet zhiletiteri. Surmahetkel laguneb kogu meie olemus koost selle jхu tohutu kьlgetхmbe.tцttu.Sддrase sьndmuse tхlgendamist meie allaneelamisena Kotka poolt pidas don Juan lausa groteskseks, sest niisugune vхrdlus muudab selle sхnulseletamatu akti millekski nii igapдevaseks nagu sццmine.«Mina olen siis kьll tдiesti keskpдrane inimene,» ьtlesin ma. «Kirjeldus Kotkast, kes meid alla neelab, jдttis mulle vдga sьgava mulje.»«Tхelist mхju ei saa hinnata enne, kui sa seda kхike ise nдed,» ьtles don Juan. «Aga pea meeles, et meie nхrkused ei kao kuskile ka siis, kui meist on saanud nдgijad. Nii et kui sa nдed seda jхudu, siis vхib juhtuda, et sa nхustud nende lodevate nдgijatega, kes nimetasid selle Kotkaks -nagu ma isegi. Aga sa vхid ka mitte nхustuda. Sa vхid astuda vastu kiusatusele omistada inimlikke omadusi sellele, mis on kirjeldamatu, ja leida sellele uue, vхibolla palju tдpsema nimetuse.»«Nдgijad, kes nдevad Kotka emanatsioone, nimetavad neid sageli korraldusteks,» ьtles don Juan. «Mulle poleks pдhegi tulnud hakata neid korraldusteks nimetama, isegi kui ma poleks leidnud nimetust 'emanatsioonid'. See oli vastureaktsioon minu heategija eelistusele -tema jaoks olid need korraldused. Ma arvasin, et see mхiste sobib tema jхulise isiksusega paremini kui minu omaga.40 Mina tahtsin midagi ebaisikulist. ҐKorraldusedЎ kхlab minu jaoks liiga inimlikult, kuigi just seda nad tegelikult on - korraldused.»Don Juan ьtles, et nдha Kotka emanatsioone tдhendab endale meelega хnnetust kaela tхmmata. Uued nдgijad leidsid end peagi silmitsi tohutute raskustega. Pььdes kaardistada tundmatut ja eraldada seda tunnetamatust, taipasid nad alles pдrast suuri katsumusi, et kхik koosneb Kotka emanatsioonidest.Ainult vдike osa neist emanatsioonidest on inimteadvusele kдttesaadav, meie igapдevaelu raamid aga jдtavad sellestki alles vaid murdosa. See imepisike osa Kotka emanatsioonidest ongi meile tuntud maailm; vдike osa, mis on inimtajule kдttesaadav, on tundmatu, kogu ьlejддnud mххtmatu osa aga tunnetamatu. Ta rддkis edasi, et uued nдgijad olid vдga praktilised inimesed ja mдrkasid kohe emanatsioonide vastupandamatut jхudu. Nad taipasid, et kхik elusolendid on sunnitud kasutama Kotka emanatsioone, teadmata, mida need endast kujutavad. Nad mдrkasid samuti, et organismid on ьles ehitatud selliselt, et nad haaravad vaid mingi osa emanatsioonidest - igal liigil on oma kindel lхik. Emanatsioonid avaldavad organismidele tohutut survet ja selle toimel ehitavadki organismid ьles neile tajutava maailma.«Meie inimolenditena,» ьtles don Juan, «kasutame oma osa neist emanatsioonidest ja tхlgendame neid reaalsusena. Kuid inimene tajub nii tillukest osa Kotka emanatsioonidest, et on naeruvддrne pidada oma tajusid mingiks lхplikuks tхeks. Ometi ei vхi me oma tajusid ka pдriselt kхrvale heita. Selle jдrelduseni jхudmiseks tuli uutel nдgijatel lдbi kдia vдga pikk ja vaevaline tee ning trotsida tohutuid ohte.Don Juan istus oma tavalisel kohal suures toas. Tavaliselt polnud selles toas ьldse mingit mццblit - istuti pхrandal mattide peal -, kuid Carol, nagual-naine, oli sisustanud toa mugavate tugitoolidega koosviibimiste tarvis, mil me Caroliga kordamццda don Juanile hispaaniakeelsete luuletajate loomingut ette lugesime.«Ma tahan, et sa endale selgelt teadvustaksid, millega me tegeleme,» ьtles ta niipea, kui olin istet vхtnud. «Me rддgime teadvuse valdamise kunstist. Teemad, mida me arutame, kдsitlevad selle kunsti pхhimхtteid.»Ta lisas, et oma хpetustes parema poole jaoks oli ta nдidanud neid pхhimхtteid minu normaalsele teadvusele oma nдgijast kaaslase Genaro abiga, kes mдngis minu teadvusega uutele nдgijatele vдga omase huumorimeele ja ketserlikkusega.41«Oleks Genaro siin, siis peaks temal laskma sulle Kotkast rддkida,» ьtles ta, «aga tema versioon ei tuleks pooltki nii aupaklik kui minu oma. Tema arvab, et nдgijad, kes nimetasid selle jхu Kotkaks, olid kas tдiesti totakad vхi tegid tхesti head nalja, sest Kotkad ei jдta ju endast maha mitte ainult mune, vaid ka junne.»

Don Juan naeris ja ьtles, et tema meelest on Genaro kommentaarid alati nii tabavad, et vхimatu on naeru pidada. Ta lisas, et kui Kotka kirjeldus pдrineks uutelt nдgijatelt, oleks see kindla peale naljaga pooleks.Ьtlesin don Juanile, et ьhelt poolt vхtan ma Kotkast ьksnes kui poeetilist kхnekujundit ja sellisena ta meeldib mulle, kui aga vхtan kхike sхnasхnalt, siis see kohutab mind.«Ьks suuremaid jхude sхjameeste elus on hirm,» ьtles don Juan. «See sunnib neid хppima.»Ta meenutas mulle, et Kotka kirjeldus pдrineb muistsetelt nдgijatelt. Uued nдgijad loobusid ьldse igasugusest kirjeldamisest, vхrdlemisest ja oletuste tegemisest. Nad tahtsid jхuda otse asjade tuumani ja selleks tuli neil trotsida mххtmatuid ohtusid. Nad tхepoolest nдgid Kotka emanatsioone, kuid ei pььdnudki hakata Kotkast kirjeldama. Nad tundsid, et Kotka nдgemine vхtab liiga palju energiat ja teadsid, kui kхrget hinda olid muistsed nдgijad maksnud oma nappide pilguheitude eest tunnetamatusse.«Kuidas jхudsid muistsed nдgijad Kotka kirjeldamiseni?» kьsisin ma.«Neil oli vaja oma teadmisi edasi anda ja selleks oli neil tarvis minimaalseid teadmisi tunnetamatust,» vastas ta. «Nad lahendasid kьsimuse, kirjeldades skemaatiliselt jхudu, mis valitseb kхike olemasolevat, mitte aga emanatsioone, sest neid ei ole ьldse vхimalik millegagi vхrrelda. Ьksikutel nдgijatel vхib tekkida soov iseloomustada teatud emanatsioone, kuid need on ьksnes isiklikud muljed. Teiste sхnadega: ei ole olemas sддrast ьhtset versiooni emanatsioonidest nagu see on olemas Kotkast.»«Tundub, et uued nдgijad olid vдga abstraktsed,» ьtlesin ma. «Nad meenutavad mulle kangesti kaasaegseid filosoofe.»«Ei. Uued nдgijad olid ддrmiselt praktilised inimesed,» vastas ta. «Nad ei tegelnud mхistuspдraste teooriate vдljamхtlemisega.»Don Juan ьtles, et abstraktsed mхtlejad olid muistsed nдgijad. Nad ehitasid monumentaalseid konstruktsioone abstraktsioonidest, mis sobisid nende ja nende ajaga. Ja nagu kaasaegsed filosoofidki, ei nдinud ka nemad vaeva oma mхtteahelate kontrollimisega. Uued nдgijad olid aga lдbinisti praktilised.42Nad olid suutelised nдgema emanatsioonide voolu ja nad nдgid ka, kuidas inimene ja teised elusolendid neid emanatsioone kasutavad, et nende abil ьles ehitada oma maailm.«Kuidas inimene neid emanatsioone kasutab, don Juan?»«See on nii lihtne, et kхlab lausa idiootlikult. Nдgija jaoks on inimesed helenduvad olendid. Meie helendus koosneb Kotka emanatsioonide sellest osast, mis jддb meie munataolisse kookonisse. See konkreetne emanatsioonide valik, see peotдis teebki meist inimesed. Tajumine on kookoni sees olevate emanatsioonide kokkusobitamine nendega, mis jддvad kookonist vдljapoole.«Nдgijad vхivad nдiteks nдha emanatsioone ьkskхik millise elusolendi sees ja selle pхhjal цelda, millised vдlistest emanatsioonidest nendega kokku sobivad.»«Kas emanatsioonid on nagu valgusvood?» kьsisin ma.«Ei, sugugi mitte. See oleks liiga lihtne. Emanatsioonid on midagi kirjeldamatut. Kuid mina isiklikult ьtleksin kьll, et nad sarnanevad valguskiududega. Normaalse teadvuse jaoks on mхistetamatu, et nendel kiududel on teadvus. Ma ei oska цelda, mida see tдhendab, sest tegelikult ma ei tea, mida rддgin. Vхin ainult цelda, et need kiud on iseendast teadlikud, elavad ja vдrelevad, et neid on nii palju, et arvud kaotavad siin igasuguse tдhenduse, ning et igaьks neist on igavik ise.»

4. TEADVUSE HELENDUS

Olime kдinud don Juani ja don Genaroga ьmberkaudsetes mдgedes taimi korjamas ja just tagasi jхudnud. Istusime don Genaro majas laua ьmber, kui don Juan muutis mu teadvustasandit. Don Genaro vaatas mulle otsa ja hakkas itsitama. Ta leidis, et on kaunis veider, kui inimese suhtumine ьmbritsevasse maailma on tema teadvuse kahel poolel tдiesti erinev. Kхige ilmekam nдide oli minu suhtumine temasse. Minu parempoolses teadvuses oli ta austatud ja kardetud nхid don Genaro, inimene, kelle arusaamatud teod mind vaimustasid ja ьhtaegu surmani дra hirmutasid. Minu

vasakpoolses teadvuses oli ta aga lihtsalt Genaro vхi Genarito, ilma austava «don»-ita nime ees, sьmpaatne ja heatahtlik nдgija, kelle tegevus oli mulle tдiesti arusaadav ja kooskхlas sellega, mida ma isegi tegin vхi vдhemalt teha pььdsin.Nхustusin temaga ja lisasin, et ka minu vasakul poolel oli keegi, kelle kohalolekust piisas, et hakkaksin vдrisema nagu puuleht. See oli Silvio Manuel, kхige salapдrasem don Juani kaaslastest. Kuid don Juan kui tхeline nagual oli kхrgemal igasugustest jaotustest - teda ma austasin ja imetlesin ьhtviisi mхlemas teadvusseisundis.«Aga on ta ka hirmuдratav?» kьsis Genaro vдriseva hддlega.«Kohutavalt,» piiksatas don Juan vastuseks.Me kхik naersime, kuid don Juan ja Genaro naersid nii ennastunustavalt, et mul tekkis kahtlus, kas nad дkki minu eest midagi ei varja.Don Juan luges mind nagu avatud raamatut. Ta selgitas, et vaheseisundis, enne tдielikku sisenemist vasakpoolsesse teadvusse, on inimesel tohutu keskendumisvхime, kuid ьhtlasi on ta ka vдga labiilne ja kergesti mхjutatav. Mina nдiteks sattusin praegu umbusu kььsi.«La Gorda on pidevalt sellises seisundis,» ьtles ta. «Kuigi ta tabab kхike lausa lennult, on ta kohutavalt tььtu. Ta lihtsalt ei saa sinna midagi parata, et teda haarab vastupandamatu jхuga kaasa kхik, millega ta iganes kokku puutub. Vahel jддvad talle muidugi ette ka vдga head asjad - nagu nдiteks ьliterav keskendumisvхime.»Uued nдgijad avastasid, et vaheseisundis on sхjamehed uutele teadmistele kхige vastuvхtlikumad.44 Sel ajal tuleb panna suurt rхhku nende juhendamisele ja хpetamisele, sest siis oskavad nad selgitusi хigesti hinnata. Kui neile enne vasakpoolsesse teadvusse sisenemist selgitusi ei anta, siis saavad neist kьll head nхiad, kuid kehvad nдgijad, nagu olid vanad Tolteegid.«Naissхjamehed kipuvad eriti kergesti vasaku poole lummuse ohvriks langema,» ьtles ta. «Nad on nii andekad, et vхivad siseneda vasakpoolsesse teadvusse ilma igasuguse pingutuseta - ja sageli varem kui see neile hea oleks.»Hulk aega ei lausunud keegi sхnagi ja Genaro jдi magama. Don Juan hakkas uuesti rддkima. Ta ьtles, et uutel nдgijatel tuli kasutusele vхtta mitmeid uusi mхisteid, et selgitada oma teist tхde teadvuse kohta. Tema heategija oli mхningaid neist oma suva jдrgi muutnud ja ka tema oli teinud sama, juhindudes nдgijate usust, et ei ole vahet, milliseid termineid kasutatakse, niikaua kui tхdesid endid kontrollitakse nдgemise abil.Tundsin huvi, milliseid termineid ta oli muutnud, kuid ei osanud end ilmselt kьllalt tдpselt vдljendada. Don Juan arvas, et ma kahtlen tema хiguses vхi vхimes neid muuta, ja selgitas, et kui meie poolt loodud terminid pдrinevad meie mхistusest, siis peegeldavad nad ьksnes meie igapдevaelu triviaalsust. Kui aga nдgijad loovad uue termini, siis ei ole see kunagi lihtsalt tьhi sхnakхlks, sest ta kasvab vдlja nдgemisest ja hхlmab kхike, milleni nдgijad suudavad kььndida.Kьsisin temalt, miks ta otsustas termineid muuta.«Naguali kohus on pidevalt paremaid selgitusvхimalusi otsida,» vastas don Juan. «Aeg muudab kхike ja igal nagualil tuleb leida uusi sхnu, uusi teid selle kirjeldamiseks, mida ta nдeb.»«Kas sa tahad цelda, et nagual ammutab uusi ideid igapдevaelu maailmast?» kьsisin ma.«Ei, ma tahan цelda, et iga naguali jutt nдgemisest on alati uus,» ьtles ta. «Nдiteks uue nagualina tuleks sul цelda, et tajumise kutsub esile teadvus. Sa vдljendaksid sellega sama, mida minu heategijagi, kuid kasutaksid kindlasti hoopis teisi sхnu kui tema.»«Mida uued nдgijad tajumise kohta ьtlevad, don Juan?»« Nad ьtlevad, et tajumine on hддlestatuse seisund; kookoni emanat-sioonid asetuvad kohakuti neile vastavate vдliste emanatsioonidega. Hддlestatus vхimaldab igal elusolendil oma teadvust arendada. Seda ьtlevad nдgijad, sest nemad nдevad elusolendeid sellistena nagu need tegelikult on: helenduvate olenditena, kes meenutavad valkja valguse mulle.Ў45Kьsisin, kuidas sobituvad emanatsioonid kookoni sees kokku vдliste emanatsioonidega, et tekiks taju.

«Sisemised ja vдlised emanatsioonid,» ьtles ta, «on ьhed ja samad valguskiud. Tajuvad olendid on nagu tillukesed mullid, mis koosnevad nendest samadest kiududest, mikroskoopilised valguspunktid, mis kinnituvad lхputute emanatsioonide kьlge.»Ta selgitas, et elusolendite helendus koosneb Kotka emanatsioonide sellest osast, mis juhtumisi jддb nende helenduvate kookonite sisse. Kui nдgijad vaatlevad tajumist, siis nдevad nad, kuidas vдliste Kotka emanatsioonide helendus muudab eredamaks emanatsioonide helenduse olendi kookoni sees. Vдline helendus tхmbab sisemist helendust ligi, niiцelda pььab kinni ja naelutab paigale. Sel viisil fikseeritud helendus ongi iga vastava olendi teadvus.Nдgijad nдevadka seda, et vдlised emanatsioonid avaldavad kookoni sisse jддvale emanatsioonide osale teatud survet. Selle surve tugevus nдitab elusolendi teadvuse arengutaset.Palusin don Juanil selgitada, kuidas vдlised Kotka emanatsioonid sisemistele survet avaldavad.«Kotka emanatsioonid on midagi enamat kui lihtsalt valguskiud,» vastas ta. «Igaьks neist on lхputu energiaallikas. Kхige parem oleks seda vahest seletada nii, et osa vдlistest emanatsioonidest langeb kokku kookoni sisse jддvate emanatsioonidega. Nende energiad on nagu lakkamatu vool, mille katkestab kookoni kest, tekitades sellega surve.»«Ma olen juba varem цelnud, et vanad nдgijad olid meistrid teadvuse valdamise alal,» jдtkas ta. «Nььd vхin lisada, et nende meisterlikkus tulenes oskusest manipuleerida inimese kookoni struktuuriga. Kui ma vдitsin, et nad avastasid teadvuse saladuse, siis tahtsin ma sellega цelda, et nad nдgid helendust elavate olendite kookonis ja taipasid, et see on teadvus. Nemad nimetasid seda хieti teadvuse helenduseks.»Ta selgitas, et vanad nдgijad nдgid, et inimese teadvus on merevaigukarva helendus, mis on intensiivsem kui ьlejддnud kookoni sдra. See helendus moodustab kitsa vertikaalse riba kookoni parema kьlje pinnal, ulatudes kogu selle pikkuses ьlalt alla. Vanade nдgijate meisterlikkus seisnes selle helenduse liigutamises. Nad sundisid selle nihkuma oma esialgsest asukohast kookoni sisemusse - lдbi kogu kookoni.Ta vaikis ja vaatas Genarot, kes magas ikka veel хiglase und.«Genaro vilistab igasuguste selgituste peale,» ьtles ta.46 «Tema on teoinimene. Minu heategija seadis ta pidevalt vastamisi lahendamatute probleemidega. Nii jхudis ta otseteed vasakpoolsesse teadvusse, ilma et tal kunagi olnuks vхimalust kahelda vхi imestada.»«Kas see on хigem tee, don Juan?»«Oleneb kellele; tema jaoks oli see suurepдrane. Sind ja mind see ei rahuldaks, meie vajame siiski selgitusi. Genaro ja minu heategija on pigem vanad kui uued nдgijad: nad vхivad suunata teadvuse helendust, teha sellega, mis neile iganes pдhe tuleb.»Don Juan tхusis matilt ja ringutas. Kдisin peale, et ta veel rддgiks. Ta naeratas ja ьtles, et ma vajan puhkust, sest minu keskendumisvхime hakkab juba nхrgenema.Keegi koputas uksele. Дrkasin ьles. Ьmberringi oli pimedus. Esimese hooga ei saanud ma aru, kus ma olen. Mingi osa minust oli kusagil kaugel, otsekui magaks see edasi -ja ometi olin ma tдiesti дrkvel. Avatud aknast hoovas kuuvalgust. Mu silmad hakkasid ьmbrust seletama.Nдgin, kuidas Genaro tхusis ja ukse juurde lдks. Taipasin, et olen tema juures. Don Juan magas pхrandal matil sьgavat und. Mul tekkis tunne, et me jдime kohe magama kui olime surmvдsinult mдgedest tagasi pццrdunud.Don Genaro sььtas petrooleumilambi. Lдksin tema jдrel kццki. Keegi oli toonud talle potiga kuuma moorpraadi ja terve kuhja tortiljasid.«Kes sulle sььa tхi?» kьsisin temalt. «Kas sul on kuskil siin naine, kes sulle sььa teeb?»Ka don Juan oli kццki astnud. Nad mхlemad vaatasid mind naeratades. Millegipдrast see naeratus kohutas mind. Oleksin juba hirmust karjuma hakanud, aga don Juan lхi mulle vastu selga, nihutades mind kхrgenenud teadvusseisundisse. Taipasin, et olin kas magamise ajal vхi дrgates kaldunud tagasi oma igapдevateadvusse.Olles taas kхrgenenud teadvuses, haaras mind mingi segu kergen-dustundest, vihast ja sьgavaimast kurbusest. Tundsin kergendust, et olin taas mina ise - olin juba hakanud neid arusaamatuid

seisundeid oma tхeliseks minaks pidama. Pхhjus oli lihtne: nendes seisundites tundsin end terviklikuna, minus polnud midagi puudu. Viha ja kurbus olid reaktsiooniks minu jхuetustundele. Selgemini kui kunagi varem tajusin roa oma piiratust.Palusin don Juani selgitada, kuidas on vхimalik see, mis minuga toimub.47 Kхrgenenud teadvusseisundis mдletasin ma kхike, mida olin teinud nii normaalses kui ka kхrgenenud teadvuses; mдletasin isegi oma vхimetust meenutada kхrgenenud teadvusseisundit. Aga kui olin tagasi pццrdunud normaalsesse teadvusse, haihtus korrapealt kхik, mida olin kхrgenenud teadvusseisundis teinud, ja ma ei oleks suutnud midagi meenutada, isegi kui sellest oleks sхltunud mu elu.«Oota nььd,» ьtles don Juan. «Pole sulle veel midagi meenunud. Kхrgenenud teadvus on ьksnes vaheseisund, sealt edasi on veel lхpmatult palju ja seda ei suuda sa meenutada isegi siis, kui sellest sхltuks su elu.»Tal oli хigus - mul polnud aimugi, millest ta rддkis. Palusin selgitust.«Tulevad ka selgitused,» ьtles ta. «See on aeglane protsess, aga me jхuame selleni, sest ma olen tдpselt nagu sina, mulle meeldib asjadest aru saada. Selles suhtes olen ma oma heategija tдielik vastand - tema ei teadnud selgitustest midagi. Tema jaoks eksisteeris vaid tegevus. Tal oli kombeks seada meid vastamisi ьlejхukдivate probleemidega ja jдtta siis omapдi. Mхned meist ei lahendanudki neid ьlesandeid kunagi дra ja me lхpetasime samuti nagu vanad nдgijad: ьksnes tegevus, ei mingit tхelist teadmist.»«Kas need mдlestused on kinni kusagil minu mхistuses?» kьsisin ma.«Ei, nii lihtne see nььd ka ei ole,» vastas don Juan. «Nдgijate tegevused on selleks liiga keerulised, et neid saaks дra seletada ьksnes inimese jagamisega kehaks ja vaimuks. Sa unustasid selle, mida tegid ja nдgid, sest siis, kui see toimus, sa nдgid.»Palusin don Juanil seletada, mida ta sellega mхtleb.Kannatlikult selgitas ta, et ma unustasin kхik, mis leidis aset siis, kui minu teadvus oli normaalsest intensiivsem, see tдhendab - seisundis, mil kasutati hoopis teisi piirkondi minu tervik-olemusest.«See, mille sa oled unustanud, on kinni sinu tervik-olemuse teistes piirkondades,» ьtles ta. «Nende piirkondade kasutamine ongi nдgemine.»«Ma olen veel suuremas segaduses kui enne, don Juan.»«See on tдiesti mхistetav,» ьtles ta. «Nдgemine tдhendab asjade tuuma, nende olemuse paljastamist, tundmatu vaatlemist ja pilguheitu tunnetamatule. Ja see ei saagi olla mingi lohutav kogemus. Nдgijad satuvad tavaliselt lausa meeleheitesse, kui nдevad esmakordselt eksistentsi kogu tema keerukuses ja avastavad, et nende normaalse teadvuse piiratus on seda seni moonutanud.»Don Juan rхhutas, et minu keskendumine peab olema tдielik, sest asjade olemuse mхistmine on otsustava tдhtsusega.48 Uued nдgijad pidasid kхige olulisemaks sьgavat emotsioonideta taipamist.«Nдiteks tookord,» jдtkas ta, «kui sa mдrkasid La Gorda ja enda enesetдhtsust, ei taibanud sa tegelikult midagi. See oli ьksnes emotsioonidetulv, ei midagi enamat. Ma rддgin nii, sest jдrgmisel pдeval olid sa jдlle oma enesetдhtsuse kхrgel ratsul, jдlle kindlalt sadulas, otsekui poleks sa eales midagi taibanud.Nii oli ka vanade nдgijatega. Nad elasid emotsioonide varal. Aga siis, kui oli vaja aru saada, mida nad olid nдinud, olid nad raskustes. Selleks, et mхista, on vaja kдinust, mitte emotsioone. Hoidu nende eest, kes midagi taibates nutavad, sest tegelikult ei taipa nad midagi.»«Neid, kel puudub tхeline arusaamine, varitsevad teadmiste teel lugematud ohud,» jдtkas ta. «Ma annan sulle ьlevaate sьsteemist, mille alusel uued nдgijad jдrjestasid tхed teadvuse kohta, et sa saaksid seda kasutada otsekui kaarti. Kontrollima pead selle kaardi хigsust ise, kuid mitte oma silmade, vaid nдgemisega.»Don Juan tegi pika pausi. Ta vaatas mulle otsa, ilmselt oodates kьsimusi.

«Paljude arvates kasutatakse nдgemiseks silmi,» jдtkas ta. «Selles, et sa nii paljude aastate jooksul pole taibanud, et nдgemisel puudub seos silmadega, ei ole midagi imelikku. Selline eksitus on tдiesti tavaline.»«Aga mis see nдgemine siis on?» kьsisin ma.Don Juan vastas, et nдgemine on hддlestatuse seisund. Tuletasin talle meelde tema vдidet, et tajumine on hддlestatuse seisund. Ta selgitas, et harjumuspдrase emanatsioonidevaliku hддlestamine on igapдevamaailma tajumine, kui aga hддlestuvad need emanatsioonid, mida tavaliselt ei kasutata, siis leiab aset nдgemine. Selline mitteharjumuspдrane hддlestatus ei saa olla miski, mida oleks vхimalik silmadega vaadata. Don Juan ьtles, et kuigi ma olin nдinud lugematuid kordi, ei olnud mulle kordagi pдhe tulnud proovida oma silmi vдlja lьlitada. Olin lдinud sхnade хnge, lдhtudes ьksnes sellest, kuidas nдgemist tavaliselt nimetatakse ja kirjeldatakse.«Kui nдgijad nдevad, siis selgitab miski neile kхike, sedamццda, kuidas uued hддlestused aset leiavad,» jдtkas don Juan. «See on hддl, mis sosistab neile kхrva, mis on mis. Kui seda hддlt ei ole, siis jдrelikult Pole tegu nдgemisega.»Hetke pдrast jдtkas ta oma selgitusi nдgemise hддle kohta. Ta ьtles, et samavхrd ekslik oleks цelda, et nдgemine on kuulmine, sest nдgemine kujutab endast lхpmatult enamat, kuigi nдgijad on harjunud uusi hддlestusi seostama heliga.49Nдgemise hддlt nimetas don Juan ьlimalt salapдraseks ja seletamatuks asjaks. «Mina isiklikult olen jхudnud jдreldusele, et nдgemise hддl on ainult inimesel,» ьtles ta, «sest rддkimine on miski, mida ьkski teine olend ei tee. Vanaaja nдgijad uskusid, et see hддl kuulub ьhele vдgevale olendile, kes on vдga lдhedalt seotud inimkonnaga -inimese kaitsjate. Uued nдgijad aga avastasid, et sellel olendil - nemad panid talle nimeks «inimese vorm» - ei ole hддlt. Nдgemise hддl on uute nдgijate jaoks midagi tдiesti mхistetamatut; nad ьtlevad, et see on teadvuse helendus, mis mдngib Kotka emanatsioonidel nagu harfimдngija harfil.»Edasistest selgitustest don Juan keeldus, vдites, et omal ajal saab mulle kхik selgeks.Olin don Juani juttu nii keskendunult kuulanud, et ei mдrganudki, millal olin laua taha sццma istunud. Kui don Juan vait jдi, avastasin, et tema taldrik on juba peaaegu tьhi.Genaro vaatas mulle sдrava naeratusega otsa. Minu taldrik oli mu ees laual ja see oli samuti tьhi. Taldriku pхhjas oli veel veidi kastet, nagu oleksin just дsja sццmise lхpetanud. Ma ei mдletanud, et oleksin sццnud, kuid ma ei mдletanud ju sedagi, kuidas ma ьldse laua taha istuma sattusin.«Kuidas maitses?» kьsis Genaro ja vaatas kхrvale.Ьtlesin, et oli vдga hea, sest ma ei tahtnud tunnistada, et mul on mдluga probleeme.«Minu meelest oli selles liiga palju tshiili pipart,» ьtles Genaro. «Aga sina ei sцц ju kunagi tugevalt vьrtsitatud toite, seepдrast olin natuke mures, kuidas see sulle mхjub. Sa poleks pidanud kahte taldrikutдit sццma. Paistab, et kхrgenenud teadvuses muutud sa veidi aplamaks kui muidu, mis?»Mццnsin, et tal vхib хigus olla. Genaro ulatas mulle suure kannu veega, et ma saaksin oma janu kustutada ja kurku loputada. Kui olin terve kannu ahnelt tьhjaks joonud, purskasid nad mхlemad huilates naerma.Ja siis ma taipasin, mis toimub; see taipamine oli fььsiline. Дkitselt sдhvatas mu silmade vahel kollaka valguse sдde, otsekui oleks seal tikk pхlema tхmmatud. Sain aru, et see oli Genaro jдrjekordne nali.50 Ma ei olnud ьldse midagi sццnud, olin nii hхivatud don Juani seletusest, et unustasin kхik enda ьmber. Minu ees oli Genaro taldrik.Pдrast lхunat jдtkas don Juan oma selgitust teadvuse helendusest. Genaro istus minu kхrval ja kuulas, nagu poleks ta kunagi varem midagi sellist kuulnud.Don Juan ьtles, et surve, mida vдljaspool kookonit paiknevad emanatsioonid - niinimetatud suured emanatsioonid - avaldavad kookoni sees olevatele emanatsioonidele, on kхigi tajuvate olendite puhul sama. Ometi on selle surve tagajдrjed vдga erinevad, sest kookonid reageerivad survele erineval viisil. Laias laastus vхib siiski eristada teatud tььpilisi reaktsioone.

«Niisiis,» jдtkas ta, «kui nдgijad nдevad, et suurte emanatsioonide surve orienteerib seespool pidevas liikumises olevad emanatsioonid endale ja peatab nende liikumise, siis teavad nad, et see helenduv olend on antud hetkel fikseerunud teadvelolekusse.Kui ma ьtlen, et suurte emanatsioonide surve orienteerib seespool pidevas liikumises olevad emanatsioonid endale ja peatab nende liikumise, siis mхtlen ma sellega, et nдgijad nдevad midagi tдiesti kirjeldamatu^ kuid samas teavad vдhimagi kahtlusevarjuta, mida see endast kujutab. Tдhendab, nдgemise hддl on neile rддkinud, et emanatsioonid kookoni sees on tдiesti liikumatud, sobitudes kokku mхnega vдljaspool olevatest.»Nдgijad loomulikult vдidavad, et teadvus tuleb alati vдljastpoolt meid, et tхeline saladus ei peitu meie sees. Kuna juba oma olemuselt on suured emanatsioonid kookoni sisu fikseerimiseks, siis seisneb teadvuse tхeline kunsttьkk selles, et fikseerivatel emanatsioonidel lastakse vabalt ьhte sulada sellega, mis on meie sees. Nдgijad usuvad, et kui see toimub, muutume sellisteks nagu me tegelikult oleme - voolavateks, alatises liikumises olevateks, igavesteks.»Tekkis pikk paus. Don Juani silmad sдrasid intensiivselt. Need nдisid vaatavat mu peale suurest sьgavusest. Tundus, nagu oleks kumbki ta silm sхltumatu sдdelev punkt. Hetkeks nдis ta vхitlevat mingi nдhtamatu jхu, mingi sisemise tule vastu, mis tahtis teda neelata. Siis see aga mццdus ja ta rддkis edasi.«Iga tajuva olendi teadvuse individuaalne tase,» sхnas ta, «sхltub sellest, kuivхrd ta on vхimeline suurte emanatsioonide survel seda kanda laskma.»Pдrast pikka vaheaega jдtkas don Juan oma selgitusi.51 Ta ьtles, et nдgijad nдgid, kuidas viljastamise hetkest alates kхrgeneb ja rikastub olendi teadvus elusolemise protsessis. Don Juan mдrkis, et mingi konkreetse putuka vхi inimese teadvuse kasvu laad vхib olla vдga erinev, kuid kasv ise on ьhtviisi jдrjepidev.«Kas teadvuse areng algab viljastamise vхi sьnni hetkest?» kьsisin mina.«Teadvus hakkab arenema viljastamise hetkest,» vastas ta. «Olen sulle alati цelnud, et seksuaalenergia on vдga oluline ja seda tuleb kontrolli all hoida ning vдga ettevaatlikult kasutada. Kuid sa oled minu juttu alati pahaks pannud, sest arvad, et ma rддgin kontrollist moraali mхttes; mina aga pidasin silmas energia kokkuhoidu ja ьmbersuunamist.»Don Juan vaatas Genaro poole. Genaro noogutas nхusolevalt.«Genaro rддgib sulle, mida meie heategija, nagual Julian, arvas seksuaalenergia kokkuhoidmisest ja ьmbersuunamisest,» ьtles don Juan mulle.«Nagual Julianil oli kombeks цelda, et suguelu on energia kьsimus,» alustas Genaro. «Nдiteks tema enda jaoks polnud see kunagi mingi probleem, sest temal oli energiat tonnide viisi. Aga piisas tal vaid mulle korraks otsa vaadata, kui ta ьtles otse дra, et minu Peeter on kьll ainult pissimise jaoks. Ta nentis, et suguelu jaoks ei ole mul kьllaldaselt energiat, sest minu vanemad olid minu valmistegemise ajal liiga tьdinud ja vдsinud. Ma olevat vдga tьdinud seksi vili, cojida aburrida. Sellisena ma siis sьndisingi - tьdinu ja vдsinuna. Nagual Julian soovitas minutaolistel inimestel mitte kunagi seksiga tegelda - see on meie ainus vхimalus oma vдhese energia arvelt midagi koguda.Samad sхnad ьtles ta ka Silvio Manuelile ja Emilitole. Ta nдgi, et ьlejддnutel energiat jдtkus - nemad ei olnud tьdinud seksi viljad. Ta ьtles, et nad vхivad oma seksuaalenergiaga teha mida heaks arvavad, kuid soovitas neil siiski end kontrollida ja mitte unustada Kotka korraldust, et seks on teadvuse helenduse kinkimiseks. Me kхik ьtlesime, et oleme aru saanud.Ьhel pдeval, tдiesti ette hoiatamata, avas ta oma heategija nagual Eliase abiga teise maailma eesriide ja tхukas meid pikemata sinna sisse. Kхik peale Silvio Manueli oleksid seal peaaegu surma saanud. Meil ei olnud energiat, et vдlja kannatada kokkupuudet teise maailmaga. Peale Silvio Manueli ei olnud keegi meist naguali soovitust jдrginud.»«Mis asi on teise maailma eesriie?» kьsisin ma don Juanilt.«Tдpselt see, mis Genaro ьtles - eesriie,» vastas don Juan.52

«Aga sa kaldud jдlle teemast kхrvale - nagu alati. Me rддgime praegu Kotka korraldusest seksi kohta. Kotka korralduse kohaselt tuleb seksuaalenergiat kasutada elu loomiseks. Seksuaalenergia abil annab Kotkas teadvuse; tajuvate olendite seksuaalakti ajal teevad emanatsioonid nende kookonites oma parima, et anda teadvust sellele uuele tajuvale olendile, keda nad loovad.»Don Juan ьtles, et seksuaalakti vдltel kogevad emanatsioonid mхlema partneri kookonis vдga suurt erutust, mille kulminatsiooniks on nende segunemine, ьhtesulamine. Kahe teadvuse helendused - ьks osa kummagi partneri kookonist - sulavad ьhte.«Suguьhe on alati teadvuse andmine, isegi siis, kui see tegelikult kuhugi pдrale ei jхua,» jдtkas ta. «Inimolendite kookoni sees olevad emanatsioonid ei tea, mis on seks lхbu pдrast.»Genaro kallutas end ьle laua lдhemale ja ьtles mulle tungival sosinal: «Nagual rддgib хigust.» Seejдrel pilgutas ta silma ja lisas: «Vaestel emanatsioonidel pole sellest aimugi.»Don Juan ьtles naeruga vхideldes, et inimese eksib, kui tegutseb tдielikus hoolimatuses olemasolu saladuse suhtes ja usub, et elu ja teadvuse loomise akt pole muud kui vaid fььsiline kihu, millega ta vхib teha, mis aga pдhe tuleb.Genaro tegi puusadega siivutuid sugutamisliigutusi. Don Juan noogutas ja kinnitas, et see on just see, mida ta tahtis цelda. Genaro tдnas teda selle eest, et tema ьks ja ainus panus teadvuse selgitamisel sai vддrilise tunnustuse.Nad mхlemad hirnusid nagu idioodid ja ьtlesid, et kui ma vaid teaksin, kui tхsine nende heategija ise seda selgitust andes oli, siis naeraksin koos nendega.Kьsisin don Juanilt tхsimeeli, millised jдreldused tulenevad sellest ьhe tavalise inimese igapдevaelu jaoks.«Kas sa pead silmas seda, mida Genaro teeb?» kьsis ta teeseldud murelikkusega.Nende lхbusus oli alati nakkav. Maharahunemine vхttis neil kaua aega. Nende energiatase oli nii kхrge, et nende kхrval tundsin end vana ja vдetina.«Ma tхesti ei tea,» vastas don Juan lхpuks. «Tean vaid seda, millised jдreldused tuleb teha sхjameestel. Sхjamehed teavad, et ainus tхeline energia, mis neil on, on eluandev seksuaalenergia. See teadmine tuletab neile pidevalt meelde nende vastutust.53Et sхjameestel oleks piisavalt energiat nдgemise jaoks, peavad nad hakkama seksuaalenergiaga koonerdama. See oligi хppetund, mille nagual Julian meile andis. Ta tхukas meid tundmatusse ja me kхik oleksime seal ддrepealt otsa leidnud. Et me kхik tahtsime nдha, siis edaspidi me loomulikult hoidusime oma teadvuse helendust raiskamast.»Olin seda vдidet tema suust varemgi kuulnud. Iga kord tekkis meil selle ьle tuline vaidlus. Tundsin alati, et ma lihtsalt pean protesteerima selle vastu, mida pidasin tema puritaanlikuks suhtumiseks seksi.Tхin oma vastuvдited taas lagedale. Nad naersid pisarateni.«Aga mida siis teha inimese loomuliku meelelisusega?» kьsisin ma don Juanilt.«Mitte midagi,» vastas ta. «Inimese meelelisusega pole midagi viltu. Vale on inimese vхhiklik ja hoolimatu suhtumine oma maagilisse loomusesse. Pole хige raisata hoolimatult eluandvat seksuaaljхudu ja mitte saada lapsi, kuid samavхrd ekslik on viibida хndsas teadmatuses selle suhtes, et ka laste saamine tuleb kinni maksta teadvuse helendusega.»«Kust nдgijad teavad, et laste saamine makstakse kinni teadvuse helendusega?»«Nad nдevad, et last saades vдheneb vanemate teadvuse helendus, lapse oma aga kasvab. Mхnede ьlitundlike, nхrkade vanemate puhul teadvuse helendus peaaegu kaob. Sedamццda, kuidas laste teadvus kasvab, tekib vanemate helenduvatele kookonitele - sinna, kust helendus дra vхeti - ьha suurenev tume laik. Tavaliselt paikneb see kookoni keskosas. Mхnikord vхib seda laiku nдha isegi fььsilisel kehal.»Kьsisin temalt, kas on vхimalik midagi teha, et anda inimestele rohkem teadmisi teadvuse helenduse kohta.«Mitte midagi ei ole vхimalik teha,» ьtles ta. «Vдhemalt mitte nдgijatel. Nдgijate sihiks on olla vaba, olla eelarvamusteta vaatlejad, kelle asi ei ole kohut mхista; vastasel korral tuleks neil vхtta

endale kohustus luua uus, targem ja vastutustundlikum inimpхlv. Seda aga ei suuda keegi. Uus inimpхlv tuleb iseenesest - kui ta tulema peab.»54

5. ESIMENE TДHELEPANUJдrgmisel pдeval sхime hommikust juba koidikul. Seejдrel muutis don Juan minu teadvusseisundit.«Tдna lдheme muistsete paika,» ьtles don Juan Genarole.«Igatahes,» ьtles Genaro sьngelt. Ta vaatas minu poole ja lisas siis tasasel hддlel, otsekui ei tahaks ta, et ma kuuleksin: «Ei tea, kas ta ikka peab... дkki on seda liiga palju...»Mхne hetkega omandasid mu hirm ja kahtlus tohutud mххtmed. Higistasin ja ahmisin хhku. Don Juan tuli minu juurde ja kinnitas mulle lхbusalt, et Genaro teeb minu kulul lihtsalt nalja ning et me lдheme kohta, kus tuhandeid aastaid tagasi elasid esimesed nдgijad.Samal ajal, kui don Juan minuga rддkis, heitsin juhuslikult pilgu Genaro poole. Ta vangutas aeglaselt pead, andes peaaegu tabamatu zhestiga mхista, et mulle ei rддgita хigust. Mind haaras nдrviline vдrin, peaaegu hьsteeria, mis lakkas alles siis, kui Genaro naerma purskas.Mind pani imestama minu emotsioonide muutlikkus - taevalikest kхrgustest otse pхrgulikesse sьgavustesse.Varahommikul lahkusime Genaro majast ja suundusime ьmberkaudsete murenenud kьngaste poole. Хige pea tegime ьhel astmelisel kьnkanхlval peatuse ja vхtsime istet alles hiljuti koristatud maisipхllu keskel kхrguval tohutul lamedal kaljurьngal.«Siin see koht ongi,» lausus don Juan mulle. «Minu selgitute kдigus tuleme veel nii mхnigi kord siia tagasi.»«Ццsiti toimub siin vдga imelikke asju,» ьtles Genaro. «Nagual Julian sai siin ьhe ally kдtte. Vхi pigem ally...»Don Juan kergitas kulme ja Genaro vakatas poolelt sхnalt. Ta naeratas mulle ja teatas: «Nii jubedate lugude jaoks on veel liiga valge. Ootame, kuni pimeneb.»Genaro tхusis ja hakkas kikivarvul, selg tagurpidi lookas, ьmber kalju hiilima.«Mida ta sinu heategija ally-pььgi kohta цelda tahtis?» kьsisin ma don Juanilt. Don Juan ei vastanud kohe. Tдielikus ekstaasis jдlgis ta Genaro veiderdamist.55

«Ta vihjas teatud keerukate teadvuse mхjutamise viisile,» ьtles ta lхpuks, ise ikka veel Genarot vahtides.Lхpuks sai Genarol ring tдis. Ta tuli ja istus minu kхrvale, ise raskelt дhkides. Paistis, et ta on tдiesti hingetu.Nдis, et don Juan on Genaro teost siiras vaimustuses. Mulle hakkas tunduma, et nad lхbustavad end jдrjekordselt minu arvel, et neil on siin teoksil midagi, millest minul aimugi pole.Дkki alustas don Juan oma selgitusi. Ta hддl mхjus rahustavalt. Don Juan ьtles, et lдbi rдnga vaeva jхudsid nдgijad jдreldusele, et tдiskasvanud inimolendite kasvuprotsessis kьpsenud teadvus ei ole enam lihtsalt teadvelolek, see on muutunud millekski hoopis intensiivsemaks ja keerulisemaks, millekski, mida nдgijad nimetavad tдhelepanuks.«Kuidas nдgijad teavad, et inimese teadvust arendatakse ja see kasvab?» kьsisin ma.Ta vastas, et inimolendite kasvades muutub nende kookonite sees olev emanatsioonide kimp mingil ajal vдga eredaks; sedamццda, kuidas inimolendid omandavad kogemusi, hakkab see helendama. Mхnel juhul kasvab selle emanatsioonidevoo helendus nii suureks, et sulab kokku vдliste emanatsioonidega. Olles sддrase arengu tunnistajaks, jдreldasid nдgijad, et teadvus on ьksnes toormaterjal, tдhelepanu aga lхpp-produkt.«Kuidas nдgijad tдhelepanu kirjeldavad?» kьsisin ma.«Nдgijad ьtlevad, et tдhelepanu on teadvuse ohjeldamine ja arendamine elus olemise protsessi kaudu,» vastas don Juan.Ta ьtles, et definitsioonidega on alati see hдda, et parema arusaadavuse huvides kipuvad need asju liigselt lihtsustama. Defineerides tдhelepanu riskime muuta maagilise ja imevддrse vхime millekski

tдiesti tavaliseks. Eraldi vхetuna on tдhelepanu inimese suurim saavutus. See areneb vдlja toorest loomalikust teadvusest, kuni katab kogu inimlike valikute gamma. Nдgijad tдiustavad seda aga veelgi, kuni nende tдhelepanu suudab haarata kхiki inimese vхimalusi.Tahtsin teada, kas nдgijatel on mingi kriteerium, mille pхhjal nad eristavad inimlikke valikuid ja inimese vхimalusi.Don Juan vastas, et inimlike valikute ringi moodustavad kхik need vхimalused, mida meile kui ьksikisikutele pakub meie tavaline, igapдevane maailm. See tasand hхlmab ьksnes teadaolevat, ja seetхttu on ka inimlike valikute arv ja ulatus vдga piiratud. Inimese tajumisvхimalused tervikuna ulatuvad aga tundmatusse. See ei ole enam miski, mida me lihtsalt ja koduselt valida vхiksime, kuid mis meie kui inimolendite jaoks on siiski pхhimхtteliselt saavutatav.56 Nдiteks eelistame me uskuda, et inimese keha on lihtsalt ьks asi paljude teiste asjade hulgas. See on ьks meie inimlikest valikutest. Inimese tajumisvхimaluste nдiteks oleks siis nдgijate saavutus nдha inimest munataolise helenduva olendina. Keha kui asjaga kogeb inimene tuntut, keha kui helenduva munaga aga tundmatut; seega on inimese tajumisvхimaluste ulatus peaaegu lхpmatu.«Nдgijad vдidavad, et on olemas kolme tььpi tдhelepanu,» jдtkas don Juan. «Sellega peavad nad muidugi silmas ьksnes inimolendeid, mitte kхiki tajuvaid olendeid ьldiselt. Kuid need kolm ei ole lihtsalt tдhelepanu tььbid - pigem on tegu kolme teadmiste tasandiga. Igaьks neist - nii esimene, teine kui kolmas tдhelepanu - moodustavad omaette tervikliku ja ьlejддnutest tдiesti sхltumatu valdkonna.»Don Juan selgitas, et esimene tдhelepanu on loomalik teadvus inimeses, millest kogemuste omandamise lдbi on vдlja arendatud keerukas, mitmetahuline ja vдga habras vхime tegelda meie igapдevaelu maailmaga kхigis selle arvututes aspektides. Teiste sхnadega, kхik see, millest on vхimalik mхelda, kuulub esimese tдhelepanu valdkonda.«Esimene tдhelepanu on kхik see, mis me oleme tavaliste inimestena,» jдtkas ta. «Kuna see valitseb nii absoluutselt kogu meie elu, on esimene tдhelepanu tavainimese kхige suurem varandus. Ja ilmselt on see ьldse ainus varandus, mis meil on.Arvestades esimese tдhelepanu praktilist tдhtsust, hakkasid uued nдgijad seda nдgemise abil vдga hoolikalt uurima. Nende avastused kujundasid nende ja kхigi nende jдrgijate tervikliku maailmavaate - kuigi enamik neist ei saa aru, mida need nдgijad хigupoolest nдgid.»Don Juan rхhutas, et uute nдgijate hoolikate uurimiste tulemustel on vдga vдhe tegemist mхistuse vхi ratsionaalsusega, sest esimese tдhelepanu jдlgimiseks ja selgitamiseks tuleb seda nдha ja seda suudavad ainult nдgijad. Kuid isiklik kogemus on siin vдga oluline - see annab esimesele tдhelepanule vхimaluse mхista omaenda tegevust.«Kui rддkida esimesest tдhelepanust nii, nagu nдgijad seda nдevad, siis on tegemist vдga ereda sдrani arenenud teadvuse helendusega,» jдtkas ta. «Kuid see helendus on niiцelda fikseeritud kookoni pinnale. See on sдra, mis katab teadaolevat.Teine tдhelepanu on aga tunduvalt keerukam, tдiesti eriline teadvuse helenduse seisund, mis on seotud tundmatuga. See seisund ilmneb siis, kui rakenduvad inimese kookoni senikasutamata emanatsioonid.57Teist tдhelepanu nimetan ma eriliseks selle pдrast, et uute emanatsioonide rakendamiseks tuleb kasutada ebatavaliselt keerulist taktikat, mis nхuab tohutut enesedistsipliini ja keskendumisvхimet.»Juba varem, unenдgemiskunsti хpetades, oli don Juan цelnud, et keskendumisvхime, mille abil saadakse teadlikuks une nдgemisest, on teise tдhelepanu eelkдija. See keskendumisvхime on teadvuse vorm, mis ei kuulu samasse kategooriasse teadvusega, mida on vaja igapдevaeluga toime tulemiseks.Ta ьtles, et teine tдhelepanu, mida nimetatakse ka vasaku poole teadvuseks, on sedavхrd ulatuslik, et seda on raske ettegi kujutada; nii ulatuslik, et nдib otse piirituna.«Mina ei tahaks sinna kьll mitte mingi hinna eest дra eksida,» jдtkas ta. «See on nii keeruline ja veider ala, et arukas nдgija sцandab sellesse mдdasohu siseneda ainult vдga rangeid ettevaatusabinхusid tarvitusele vхttes.

Hдda on nimelt selles, et sisenemine teise tдhelepanusse on ддrmiselt lihtne, selle lummus aga peaaegu vastupandamatu.»Ta ьtles, et vanad nдgijad, tхelised teadvuse meistrid, rakendasid oma oskusi omaenda teadvuse helenduse suhtes ja sundisid seda laienema otse kujuteldamatus ulatuses. Nende sihiks oli panna kхik emanatsioonid oma kookoni sees ribakaupa kiirgama. Nad saidki sellega hakkama, kuid imelikul kombel just nende suursaavutus - panna helenduma ьks riba korraga - aitas kaasa kurvale lхpptulemusele - sellele, et neist said teise tдhelepanu mдdasoo vangid.«Uued nдgijad parandasid selle vea,» jдtkas ta, «ja viisid teadvuse valdamise arengu loogilise lхpuni - teadvuse helenduse laiendamiseni vдljapoole helenduvat kookonit ьheainsa vapustusega. Kolmas tдhelepanu saavutatakse siis, kui teadvuse helendus muutub sisemiseks tuleks: helenduseks, mis haarab korraga mitte ainult ьhe riba, vaid kхik Kotka emanatsioonid inimese kookoni sees.»Don Juan vдljendas oma vaimustust ja aukartust uute nдgijate sihikindlate pingutuste ees saavutada kolmas tдhelepanu juba oma eluajal, mil nad on veel teadlikud oma individuaalsusest.Ta ei pidanud siinkohal vajalikuks rддkida nendest juhtumitest, mil inimesed ja teised tajuvad olendid on juhuslikult sisenenud tundmatusse vхi tunnetamatusse, ilma et nad ise sellest teadlikud oleksid; seda nimetas ta Kotka anniks. Ta vдitis, et kolmandasse tдhelepanusse sisenemine on samuti and, Kotka kingitus uutele nдgijatele, kuid sisuliselt on see tдiesti erinev. See kujutab endast pigem tasu saavutatu eest.58Ta lisas, et surma hetkel sisenevad kхik inimolendid tunnetamatusse ja mхned neist saavutavad seejuures ka kolmanda tдhelepanu, aga ьksnes hetkeks - selleks, et puhastada Kotka toitu.«Inimolendite ьlimaks saavutuseks,» ьtles ta, «on jхuda sellele tдhelepanu tasandile juba tдies elujхus olles, kui inimene ei ole veel muutunud kehatuks teadvuseks, mis liigub valgusesдdemena ьles Kotka noka poole, et Kotkas ta alla neelaks.»Don Juani selgitusi kuulates olin jдlle kaotanud silmist kхik ьmbritseva. Ilmselt oli Genaro pьsti tхusnud ja дra lдinud, sest teda ei olnud kusagil nдha. Veidral kombel leidsin end kivi otsas kдgaras. Don Juan kьkitas mu kхrval ja surus mind vastu kivi, hoides хrnalt хlgadest. Nхjatusin vastu kivi ja sulgesin silmad. Lддnekaarest puhus mahe briis.«Дra jдд magama,» ьtles don Juan, «sa ei tohi mingil juhul selle kivi otsas magama jддda.»Tхusin istukile. Don Juan vaatas mind ьksisilmi.«Lхdvestu,» ьtles ta, «lase oma sisedialoogil vaibuda.»Keskendusin tдielikult tema kдsu tдitmisele, kui дkki haaras mind hirmusццst. Algul ma ei saanud aru, mis see on; arvasin, et tegu on minu jдrjekordse usaldamatusehooga. Siis aga rabas mind vдlguna arusaamine, et on hiline хhtu. Mulle tunnipikkusena tundunud vestlus oli jдrelikult kestnud terve pдeva.Hьppasin pьsti, teades tдie selgusega, et midagi on viltu, kuid ei taibanud, mis siis ikkagi lahti on. Mingi imelik aisting sundis mu keha minema jooksma. Don Juan haaras minust kхvasti kinni ja hoidis mind tagasi. Kukkusime kivilt alla pehmele pinnasele ja ma leidsin end don Juani raudses haardes. Ma poleks osanud uneski aimata, et don Juan on nii tugev.Mu keha tхmbles metsikult ja kдed vehklesid sihitult igas suunas nagu langetхbisel. Mingi osa minust jдlgis seda kхike aga justkui kхrvalt ja talle pakkus lхbu vaadata, kuidas mu keha vдriseb, pццrleb ja vappub.Lхpuks krambid vaibusid ja don Juan laskis mu lahti. Ta lххtsutas pingutusest ja arvas, et meil oleks parem kivi otsa tagasi ronida ja istuda seal, kuni minuga kхik jдlle korda saab.Ma ei saanud sinna midagi parata, et hakkasin don Juani pinnima oma tavalise kьsimusega: mis minuga juhtus? Ta seletas, et tema jutu ajal olin ma ьletanud teatud piiri ja tunginud vдga sьgavale vasakusse poolde.59 Nemad Genaroga tulid mulle sinna jдrele. Aga siis tormasin ma дkitselt jдlle vдlja - sama ootamatult nagu olin sisenenudki.«Ma sain sinust veel viimasel hetkel kinni,» ьtles ta, «muidu oleksid sa pхrutanud otseteed oma normaalse teadvuseni vдlja.»

Olin tдielikus segaduses. Don Juan selgitas, et olime kхik kolmekesi teadvusega mдnginud. Mina aga hakkasin ilmselt kartma ja jooksin nende eest дra.«Genaro on teadvuse meister,» jдtkas don Juan, «Silvio Manuel aga tahte meister. Neid mхlemaid tхugati omal ajal halastamatult otse tundmatusse. Minu heategija tegi nendega samuti nagu tema heategija oli teinud temaga. Genaro ja Silvio Manuel on mхnes suhtes vдga vanade nдgijate moodi. Nad teavad, mida nad teha suudavad, kuid ei hooli vдhimatki sellest, kuidas nad seda just teevad. Tдna nдgi Genaro vхimalust tхugata sinu teadvuse helendust ja lugu lхppes sellega, et me kхik leidsime end kusagil tundmatuse veidrates urgastes.»Palusin, et ta rддgiks, mis seal tundmatuses хieti juhtus.«Sul tuleb seda endal meenutada,» ьtles ьks hддl otse mu kхrva ддres.Olin nii kindel, et see on nдgemise hддl, et ma isegi ei ehmatanud. Ma isegi ei pццranud pead.«Mina olen nдgemise hддl ja ma ьtlen sulle, et sa oled igavene puupea,» ьtles hддl ja itsitas.Pццrasin ringi. Minu selja taga istus Genaro. Olin nii ьllatunud, et naersin ilmselt veidi hьsteerilisemalt kui nemad.«Juba hдmardub,» ьtles Genaro mulle. «Nagu ma sulle tдna hommikul lubasin, tuleb meil siin vдike tantsupidu,»Don Juan aga arvas, et meil tuleks hoopis veidi vahet pidada ja oodata uut pдeva, sest ma olen seda sorti puupea, kes vхib hirmu kдtte дra surra.«Дh, pole tal viga midagi,» ьtles Genaro ja patsutas mulle хlale.«Sa parem kьsi tema enda kaest,» sхnas don Juan Genarole. «Ta ьtleb sulle ise, et on just seda sorti puupea.»«Oled sa tхesti seda sorti puupea?» kьsis Genaro minult kulmu kortsutades.Jдin vastuse vхlgu ja see pani nad nii sьdamest naerma, et nad lausa pьherdasid maas. Genaro ei saanud enne pidama, kui oli all kьnkanхlval. Don Juan hьppas kiiresti alla ja aitas ta pьsti.«Taon meil pihus,» ьtles Genaro don Juanile, nдidates nдpuga minu peale.60 «Ta ei ьtle iial, et on puupea - selleks on ta liialt tдhtsust tдis. Endal aga sхeluvad pьksid pььli, sest ta ei tea, mis nььd edasi juhtub, kuna ta ei tunnistanud ьles, et ta on puupea.»Vaatasin, kuidas nad naeravad ja mхtlesin, et nii sьdamest vхivad naerda ainult indiaanlased. Kuid samas hakkas mulle ьha enam tunduma, et nende lхbususes on varjul omajagu хelust. Heitsid nad ju nalja mitteindiaanlase ьle. Don Juan tabas otsekohe mu tunded дra.«Дra lase oma enesetдhtsust vohama,» ьtles ta. «Sa ei ole mingi eriline inimene, vaata kust otsast tahes. Keegi meist ei ole, ei indiaanlased ega mitteindiaanlased. Nagual Julian ja tema heategija lisasid oma elule hulga aastaid meie ьle naerdes.»Genaro ronis kдrmesti kivi otsa ja istus minu kхrvale.«Mina sinu asemel oleksin nii kohutavalt solvunud, et hakkaksin nutma,» kinnitas ta mulle. «Nuta, nuta, nuta kohe korralikult, sul hakkab palju parem.»Oma tдielikuks ьllatuseks hakkasingi tasakesi tihkuma. Sain seepeale nii vihaseks, et lausa mцirgasin raevust. Pдrast seda hakkas mul parem.Don Juan patsutas mulle хrnalt seljale. Ta ьtles, et tavaliselt mхjub viha vдga kainestavalt, mхnikord ka hirm vхi huumor. Minu vдgivaldne loomus reageeris aga ьksnes vihale.Ta lisas, et дkiline nihe teadvuse helenduses nхrgestab meid. Nad olid pььdnud mind turgutada, mulle uut jхudu anda. Ilmselt oli see Genarol mind vдlja vihastades ka хnnestunud.Oli juba videvik. Дkki osutas Genaro sдdelusele хhus silmade kхrgusel. Hдmaruses paistis see meie ьmber lendleva suure ццliblikana.«Pььa oma liialdava loomusega хrnalt ьmber kдia,» ьtles don Juan. «Дra ole liiga agar, lase lihtsalt Genarol end juhtida ja дra pццra oma pilku sellelt punktilt.»Sдdelev punkt oli kindla peale ццliblikas. Vхisin selgesti eristada kхiki ццliblika tunnuseid. Jдlgisin silmadega tema heitlikku vдsinud lendu, kuni suutsin nдha iga tolmutдppi ta tiibadel.Miski kiskus mu tдielikust sьvenemisest vдlja. Tajusin otse enda selja taga hддletut lдrmakat sekeldamist, kui selline asi ьldse on vхimalik. Pццrdusin ьmber ja nдgin tervet rodu inimesi kivimьraka teises otsas, mis oli veidi kхrgem sellest kohast, kus meie istusime. Arvasin, et kьllap

hakkas meie tegevus kohalikele inimestele kahtlasena tunduma - me tolgendasime ju seal juba pдev otsa - ja nььd olid nad ьles roninud, et meile ьks korralik kittel anda. Nдgin nende kavatsused otsekohe lдbi.61Don Juan ja Genaro libistasid end kivilt alla ja kдskisid ka minul kiirustada. Lдksime otsekohe minema ega pццranud kordagi ringi, et vaadata, kas need inimesed meile jдrgnevad vхi mitte. Don Juan ja Genaro eirasid teel Genaro majani kхiki minu katseid vestlust alustada. Don Juan sundis ka mind vaikima, urahtades sьngelt ja tхstes nдpu huultele. Don Juan tiris mu majja, Genaro aga ei tulnud sisse, vaid kхndis edasi.«Kes need inimesed olid, don Juan?» kьsisin ma, kui olime хnnelikult tuppa jхudnud ja laterna sььdanud.«Need ei olnud inimesed,» vastas ta.«No kuule, don Juan, дra tee asja nii salapдraseks,» ьtlesin ma. «Need olid ju inimesed, oma silmaga nдgin.»«Muidugi nдgid sa neid oma silmaga,» vastas ta. «Aga see ei loe midagi, su silmad petsid sind. Need ei olnud inimesed ja nad jahtisid sind. Genarol tuli nad sinu juurest eemale meelitada.»«Misasjad nad siis olid, kui mitte inimesed?» kьsisin.«Noh, siin see salapдra ongi,» lausus don Juan. «See on teadvuse saladus ja seda ei saa lahendada tervemхistuslike arutlustega. Saladust saab ainult vaadelda.»«Las ma siis vaatlen,» ьtlesin ma.«Aga seda oled sa tдna juba kaks korda teinud. Praegu sa lihtsalt ei mдleta. See meenub sulle siis, kui sul хnnestub uuesti sььdata need emanatsioonid, mis helendusid siis, kui sa teadvuse saladust nдgid. Aga lдhme nььd tagasi teadvuse selgitamise juurde,» ьtles don Juan.Ta kinnitas, et teadvus saab alguse pьsivast survest, mida suured emanatsioonid avaldavad kookoni sees olevatele. «See surve kutsub esile teadvuse esimese akti - peatab kookonisse suletud emanatsioonide liikumise. Need emanatsioonid pььavad kookonit purustada, vхitlevad selle eest, et surra.Nдgijate jaoks on vaieldamatu tхde, et kхik elusolendid vхitlevad selle eest, et surra,» jдtkas ta. «See, mis peatab surma, on teadvus.»Don Juan ьtles, et kui uued nдgijad avastasid, et teadvus peatab surma ja samal ajal, olles Kotka toit, kutsub selle ka esile, sattusid nad tдielikku segadusse. Kuna nдgijad ei suutnudki seda paradoksi lahendada - eksistentsil puudub igasugune ratsionaalne seletus - mхistsid nad, et nende teadmised koosnevad vastuolulistest vдidetest.«Miks nad arendasid vдlja vastuolude sьsteemi?» kьsisin mina.«Nad ei arendanud midagi vдlja,» vastas ta.62 «Nad lihtsalt avastasid oma nдgemise abil mхningaid vaieldamatuid tхdesid. Need toed vдljenduvad nдiliselt vastuolulisel viisil, see on kхik.Nдiteks peavad nдgijad olema jдrjekindlad ja ratsionaalsed, lausa kainuse kehastused, ning samal ajal tuleb neil need omadused hьljata, et olla tдiesti vaba ja avatud eksistentsi imedele ja saladustele.»Esimese hooga tegi see nдide mind pisut nхutuks. Siis aga taipasin, mida don Juan sellega mхtles. Ta oli toetanud minu ratsionaalsust ainult selleks, et seda purustada ja nхuda ratsionaalsuse tдielikku puudumist. Rддkisin talle, kuidas mina neist asjadest aru saan.«Ainult ьlim kдinus vхib saada sillaks ьletamatute vastuolude vahel,» lisas ta.«Kas vхib цelda, et selleks sillaks on kunst?» kьsisin.«Sa vхid sillaks vastuolude vahel nimetada ьkskхik mida - kunsti, kiindumust, kдinust, armastust, isegi headust,» vastas don Juan.Ta jдtkas oma selgitusi ja ьtles, et esimest tдhelepanu uurides avastasid uued nдgijad, et kхik orgaanilised olendid peale inimese rahustavad oma erutatud ja kinnipььtud emanatsioone sel teel, et lasevad neil hддlestuda kokku neile vastavate vдliste emanatsioonidega. Inimolendid nii ei tee; selle

asemel koostab nende esimene tдhelepanu kookonis sisalduvate Kotka emanatsioonide nimekirja - justkui vхtaks inventari arvele.«Mida see inventari arvelevхtmine endast kujutab, don Juan?» kьsisin mina.«inimolendid panevad tдhele emanatsioone, mis on nende kookonite sees,» vastas ta. «Ьkski teine olend seda ei tee. Niipea, kui suurte emanatsioonide surve peatab sisemiste emanatsioonide liikumise, hakkab esimene tдhelepanu iseennast vaatlema. Ta paneb tдhele kхike iseenda kohta vхi vдhemalt pььab seda teha, kasutades kхiki kхveraid teid, mida iganes leida oskab. Seda protsessi nimetavadki nдgijad inventari arvelevхtmiseks.See ei tдhenda, et inimolenditel oleks valida, kas vхtta oma inventar arvele vхi mitte. Inventari arvelevхtmine kui selline on Kotka korraldus. Kuidas seda korraldust aga konkreetselt tдidetakse, see sхltub juba tahtest.»Don Juan ьtles, et kuigi talle ei meeldi emanatsioone korraldusteks nimetada, on need sisuliselt siiski korraldused, mille vastu ei saa keegi. Ja sellegipoolest on olemas ьks vхimalus neid korraldusi mitte tдita -see seisneb nendele allumises.63«Mis puutub inventari arvelevхtmisse esimese tдhelepanu poolt,» jдtkas ta, «siis selle viivad lдbi ka nдgijad, sest nad ei saa vastu hakata. Aga niipea, kui nad on sellega valmis saanud, heidavad nad selle kхrvale. Kotkas ei kдsi meil inventari kummardama hakata; ta kдsib meil selle ьksnes vastu vхtta, see on kхik.»«Kuidas nдgijad nдevad, et inimene oma inventari arvele vхtab?» kьsisin mina.«Emanatsioone inimese kookoni sees ei rahustata maha mitte selleks, et viia nad vastavusse vдliste emanatsioonidega,» vastas ta. «See selgub siis, kui nдhakse, kuidas kдituvad teised olendid. Mхned neist sulavad rahunedes tхepoolest suurte emanatsioonidega ьhte ja hakkavad liikuma koos nendega.Nдgijad vхivad nдiteks nдha, kuidas skarabeuse emanatsioonide helendus paisub tohutute mххtmeteni.Inimolendid aga vaigistavad oma emanatsioonid maha ja hakkavad siis nende ьle mхtisklema. Emanatsioonid keskenduvad iseendale.»Don Juan ьtles, et inimolendid viivad Kotka korralduse vхtta oma inventar arvele vддramatult selle loogilise lхpuni ega hooli millestki muust. Kui nad on kord juba tugevalt inventariga seotud, siis vхib toimuda kaks asja. Nad vхivad kas eirata suurte emanatsioonide impulsse vхi kasutada neid tдiesti erilisel viisil.Kui pдrast inventari arvelevхtmist neid impulsse tдielikult ignoreeritakse, tekib ainulaadne seisund, mida tuntakse mхistusena. Teise, erilise meetodi tulemuseks on aga enesesse sььvimine.Inimmхistus paistab nдgijale ebatavaliselt ьhtlase tuhmi helendusena, mis reageerib suurte emanatsioonide pidevale survele vдga harva vхi ьldse mitte. See on helendus, mis muudab munataolise kesta kхvemaks, kuid ьhtlasi ka rabedamaks.Don Juan mдrkis, et inimsoo mхistus peaks olema lausa kьlluslik, kuid tegelikkuses tuleb seda harva ette. Enamik inimolendeid pццrdub enesesse sььvimise poole.Ta kinnitas, et kхigi elusolendite teadvustel on teatud enesepeegel-dusvхime, et omavahel suhelda, kuid sellist enesesse sььvimise taset ei ole peale inimese esimese tдhelepanu kusagil. Vastupidiselt mхistuseinimestele, kes ignoreerivad suurte emanatsioonide impulsse, kasutavad enesesse sььvinud indiviidid iga impulssi ja muudavad need kхik jхuks, mis ergutab nende kookonites kinnipььtud emanatsioone.Seda kхike jдlgides jхudsid nдgijad praktilisele jдreldusele. Nad nдgid, et mхistuseinimesed elavad tavaliselt kauem, sest nad lьkkavad tagasi suurte emanatsioonide impulsid ja vaigistavad loomulikku erutust oma kookonis.64 Enesesse sььvinud indiviidid, vastupidi, kasutavad suurte emanatsioonide impulsse suurema erutuse loomiseks ja lьhendavad sellega oma elu.«Mida nдevad nдgijad, kui nad vaatlevad enesesse sььvinud inimolendeid?» kьsisin mina.«Nad nдevad valge valguse purskeid, mis vahelduvad pikkade tuhmide pausidega,» vastas ta.

Don Juan jдi vait. Mul ei olnud rohkem kьsimusi, aga vхibolla olin ma lihtsalt liiga vдsinud, et veel midagi kьsida. Kostis vali mьrtsatus, mis pani mu vхpatama. Uks lendas lahti ja sisse astus hingeldav ja higist nхretav Genaro. Ta viskus matile.«Selgitasin parajasti esimest tдhelepanu,» ьtles don Juan talle.« Esimene tдhelepanu tццtab ainult siis, kui meil on tegemist tuntuga,» ьtles Genaro. «Tundmatuse puhul ei ole see vддrt kaht kхverat krossigi.»«See ei ole pдris хige,» vastas don Juan. «Esimene tдhelepanu tццtab tundmatuses isegi vдga hдsti - ta blokeerib tundmatuse, eitab selle olemasolu nii kirglikult, et lхpuks ei olegi esimese tдhelepanu jaoks tundmatut olemas.Inventari arvelevхtmine teeb meid haavamatuks. See oligi peamine pхhjus, miks inventariseerimine tekkis.»«Millest sa rддgid?» kьsisin ma don Juanilt.Ta ei vastanud, vaid vaatas Genarole otsa, otsekui vastust oodates.«Aga kui ma avan ukse,» kьsis Genaro, «kas esimene tдhelepanu on vхimeline hakkama saama sellega, mis sisse tuleb?»«Sinu ja minu oma ei saa sellega hakkama, kuid tema oma saab,» ьtles don Juan minule osutades. «Proovime.»«Kuigi ta on kхrgenenud teadvuses?» kьsis Genaro don Juanilt.«Pole vahet,» vastas don Juan.Genaro tхusis pьsti, lдks ukse juurde ja paiskas selle lahti. Otsekohe hьppas ta tagasi. Sisse uhkas kьlm tuulehoog. Don Juan astus minu kхrvale, Genaro samuti. Mхlemad vaatasid mind hдmmastunult.Tahtsin ukse kinni panna. Kьlm tekitas minus ebamugavustunde. Aga kui ma ukse poole lдksin, hьppasid don Juan ja Genaro minu ette, varjates mind oma kehaga.«Kas sa mдrkad midagi siin toas?» kьsis Genaro.«Ei, mitte midagi,» ьtlesin. Ja ma mхtlesin seda tдiesti tхsiselt.65Peale kьlma tuule, mis puhus sisse avatud uksest, ei olnud midagi tunda. «Veidraid olendeid tuli sisse, kui ma ukse lahti tegin,» ьtles ta. «Kas sa tхesti midagi ei mдrka?»Miski tema hддles ьtles mulle, et ta ei tee praegu nalja.Lдksime kolmekesi majast vдlja, mina don Juani ja Genaro vahel. Don Juan vхttis petrooleumilambi ja Genaro keeras ukse lukku. Avasime auto kaassхitjapoolse ukse ja ronisime kхik selle kaudu sisse. Mind tхukasid nad sisse esimesena. Seejдrel sхitsime teise linna don Juani poole.

6. ANORGAANILISED OLENDIDJдrgmisel pдeval kьsisin mitmel korral don Juanilt, miks me nii kiiresti Genaro juurest lahkusime. Tema aga ei tahtnud seda juhtumit enam mainidagi. Ka Genarost polnud abi. Iga kord, kui ma tema poole pццrdusin, tegi ta mulle silma ja naeratas rumalalt.Хhtupoolikul ilmus don Juan maja sisehoovi, kus me parajasti teiste хpilastega vestlesime. Don Juani nдhes lahkusid nad kohe.Don Juan vхttis mul kдe alt kinni ja me hakkasime piki sammaskдiku jalutama. Ta ei lausunud sхnagi; mхne aja lihtsalt jalutasime nagu linnavдljakul.Siis don Juan peatus ja pццrdus minu poole. Ta kдis ьmber minu, vahtides mind pealaest jalatallani. Teadsin, et ta nдeb mind. Kui ta silmad ьle minu libisesid, tundsin imelikku vдsimust ja rammestust. Дkki hakkas ta rддkima.«Ццsel tundmatuses viibides olid sa vдga hirmul. See ongi pхhjus, miks me Genaroga ei tahtnud, et sa neile sьndmustele keskenduksid,» ьtles ta. «Genaro tхukas su tundmatusse ja seal toimus sinuga ьht-teist.»«Mis siis, don Juan?» pдrisin.

«Neid asju on praegu raske vхi isegi vхimatu sulle selgitada,» ьtles ta. «Sul ei ole kьllaldaselt energiat, et tundmatusse siseneda, liiatigi veel seal midagi taibata. Kui uued nдgijad jдrjestasid tхdesid teadvuse kohta, siis nдgid nad, et esimene tдhelepanu neelab kogu inimolendite teadvuse helenduse, mitte kьbetki energiat ei jдд vabaks. Selles ongi praegu sinu probleem. Kuna sхjameestel tuleb siseneda tundmatusse, soovitasid uued nдgijad neil energiat koguda. Aga kust peaks see energia tulema, kui kхik on juba niigi hхivatud? See tuleb mittevajalike harjumuste kaotamisest, ьtlesid uued nдgijad.»Don Juan vaikis, oodates kьsimusi. Kьsisin temalt, milline mхju on mittevajalike harjumuste kaotamisel teadvuse helendusele.Ta vastas, et see eraldab teadvuse enesepeegeldusest, andes seega vabaduse keskenduda millelegi muule.«Tundmatu on alati siin,» jдtkas ta, «kuid ta jддb vдljapoole meie tavateadvust.67 Tundmatu on tavalise inimese ьleliigne, tarbetu osa. Seda ei kasutata, sest keskmisel inimesel pole kьllaldaselt vaba energiat, et seda haarata.Selle ajaga, mis sa oled kдinud sхjameheteed, oled sa kogunud nii palju energiat, et suudad juba tundmatut haarata, kuid sellest ei piisa tundmatu meeldejдtmiseks, rддkimata mingist arusaamisest.»Ta selgitas, et lameda kaljurahnu juures olin ma sisenenud vдga sьgavale tundmatusse. Kuid siis hakkasin ma kartma, andes jдrele oma liialdavale loomusele. See oli kхige halvem, mida ьldse vхis teha. Ma tormasin vasakult poolelt minema nagu nahkhiir pхrgust, tхmmates хnnetuseks endaga kaasa terve leegioni kummalisi asju.Nхudsin don Juanilt, et ta ei keerutaks, vaid ьtleks otse vдlja, mida ta mхtleb terve leegioni kummaliste asjade all.Ta vхttis mu kдevangu ja me jдtkasime oma jalutuskдiku.«Ma loodan, et mu selgitused teadvuse kohta panevad enamuse neist asjadest paika. Aga rддgime nььd veidi vanadest nдgijatest. Nagu ma sulle ьtlesin, on Genaro vдga nende moodi,» lausus don Juan.Siis viis ta mu suurde tuppa, vхtsime istet ja ta alustas oma selgitusi. «Teadmised, mida vanad nдgijad olid aastatega kogunud, tekitasid uutes nдgijates ainult хudust,» ьtles don Juan. «See on ka mхistetav. Uued nдgijad olid veendunud, et need teadmised viivad tдielikule hдvingule. Ja sellegipoolest olid nad vanade nдgijate tarkusest lummatud - eriti selle praktilisest kьljest.»«Kuidas uued nдgijad ьldse sellest praktilisest kьljest teada said?» kьsisin ma.«Nad on ju vanade Tolteekide mantlipдrijad,» ьtles ta. «Mida enam uued nдgijad teadmiste teel edasi liiguvad, seda rohkem nad neist saladustest teada saavad. Vaevalt nad neid teadmisi ьldse kunagi praktikas kasutavad, see lihtsalt on ьks osa nende teadmistest.»«Mida see praktika endast kujutab, don Juan?» tundsin huvi.«Igasugu salapдrased nхiasхnad, loitsud, ьlipikad protseduurid salapдrase jхu mхjutamiseks. Salapдrane oli see muidugi muistsete Tolteekide jaoks, kes tegid selle jхu oma hдmara mustkunstiga palju hirmuдratavamaks kui see tegelikult on.»«Mis salapдrane jхud see siis on?» kьsisin ma.«See jхud tдidab kхike, mis eksisteerib,» ьtles ta. «Vanad nдgijad ei ьritanudki selgitada selle jхu olemust, mis дrgitas neid oma salakunste looma; nende jaoks oli see pьha. Uued nдgijad aga uurisid seda salapдrast jхudu lдhemalt ja nimetasid selle tahteks, Kotka emanatsioonide tahteks vхi taotluseks.»68

Don Juan selgitas, et muistsed Tolteegid jagasid oma salakunstid viide rьhma, millest igaьks koosnes kahest vastaspoolusest: maa ja pimedad regioonid, tuli ja vesi, ьlemine ja alumine, vali ja vaikne, liikuv ja liikumatu. Don Juan oletas, et ilmselt eksisteeris tuhandeid erinevaid tehnikaid, mis ajajooksul ьha keerukamaks muutusid.

«Maa-salateadused,» jдtkas ta, «tegelesid kхigega, mis maa peal on. Olid olemas erilised liikumised, sхnad, salvid, joogid, mida rakendati inimeste, loomade, putukate, puude, vдikeste taimede, kivide ja pinnase mхjutamiseks. Selliste tehnikate kasutamine tegi vanadest nдgijatest hirmuдratavad olendid. Neid salateadusi kasutati selleks, et puhastada vхi siis hдvitada kхike, mis maa peal on.Maa paariliseks olid pimedad regioonid. Praktika selles vallas oli palju ohtlikum - see tegeles elusolenditega, kelles puudub kьll orgaaniline elu, kuid kes elavad maa peal koos kхigi orgaaniliste olenditega.Muistsete nдgijate ьks vддrtuslikumaid leide, eriti nende endi jaoks, oli kahtlemata avastus, et orgaaniline elu ei ole mitte ainus eluvorm siin maa peal.»Ma ei saanud pдris hдsti aru, mida don Juan sellega цelda tahtis ja jдin talle kьsivalt otsa vahtima.«Orgaanilised olendid ei ole ainsad elusolendid,» ьtles ta ja tegi jдlle pausi, otsekui annaks mulle vхimaluse kuuldu ьle jдrele mхelda.Vastasin talle pika loenguga elu ja elusolemise erinevatest mддratlustest, rддkisin paljunemisest, ainevahetusest, kasvamisest -protsessidest, mis eristavad elusorganisme elututest.«Sa rддgid orgaanilisest maailmast,» ьtles don Juan, «kuid see on ainult ьks vхimalus. Miks piirdud sa oma mддratlustes vaid ьhe kategooriaga?»«Aga kuidas siis veel?» kьsisin.«Nдgijate jaoks tдhendab elu teadvust,» vastasta, «tavaline inimene vхtab asja nii, et kui on teadvus, siis on jдrelikult tegu mingi elusorganismiga. Nдgijad mхtlevad teisiti. Nende jaoks tдhendab teadvelolek seda, et teadvust esile kutsuvad emanatsioonid paiknevad mingi mahuti sees.Orgaaniliste elusolendite emanatsioonid on suletud kookonisse. Kuid on ka olevusi, kelle emanatsioonidemahutid ei paista nдgijale kookonisarnastena. Sellegipoolest on neil teadvuse emanatsioonid ja kхik elule iseloomulikud jooned - peale paljunemise ja ainevahetuse.69«Nдiteks millised siis, don Juan?» kьsisin.«Nдiteks emotsionaalne sхltuvus, kurbus, rххm, viha ja nii edasi. Ja ma unustasin peamise - armastuse; sedalaadi armastuse, mida inimene ei oska ettegi kujutada,» ьtles don Juan.«Rддgid sa tхsiselt?» tundsin siirast huvi.«Surmtхsiselt,» vastasta mхtliku nдoga ja purskas seejдrel naerma.«Kui vхtame aluseks selle, mida nдgijad nдevad,» jдtkas ta, «siis on elu tхesti erakordne.»«Aga miks need elusolendid siis endast inimestele mдrku ei anna?» kьsisin ma.«Seda nad ju teevadki kogu aeg. Ja nad ei pььa endast mдrku anda mitte ainult nдgijatele, vaid ka tavalistele inimestele. Hдda on aga selles, et kogu meie kasutuses oleva energia on hхivanud esimene tдhelepanu. Inventar mitte ainult ei neela energiat, vaid tihendab ka kookonit, muudab selle jдigaks. Sellistes tingimustes ei ole suhtlemine vхimalik,» seletas don Juan.Ta tuletas mulle meelde, et oma хpipoisiaja vдltel olin ma anorgaanilisi olendeid lugematu arv kordi ise nдinud. Ma vastasin, et peaaegu kхigile sддrastele juhtumitele olen ma leidnud tдiesti loogilise seletuse. Mul oli tekkinud terve oma teooria selle kohta, et psьhhotroopsete taimede kasutamisega loodi хpilases tajupsьhholoogiline shabloon, mis pidi soodustama tema хpetustes kirjeldatud primitiivse maailmapildi omaksvхtmist. Ьtlesin talle, et mina ei nimetanud seda kьll Ґprimitiivseks maailmapildiksЎ, vaid antropoloogia termineid kasutades Ґjahipidamise ja korilusega tegelevatele ьhiskondadele vastavaks maailmapildiksЎ.Don Juan naeris, kuni oli hingetu.«Ma tхesti ei tea, kus sa hullem oled - normaalses vхi kхrgenenud teadvusseisundis,» ьtles ta. «Normaalses seisundis pole sul vдhemalt kahtlustamise maaniat, aga see-eest oled sa tььtult mхistuslik. Ma arvan, et kхige rohkem meeldid sa mulle siis, kui oled sьgaval vasakus pooles; kuigi siis muutud sa jдlle kohutavalt kartlikuks, nagu nдiteks eile.»Enne, kui midagi vastata jхudsin, ьtles don Juan, et kхrvutades vanade ja uute nдgijate saavutusi, tahab ta anda mulle veidi laiema pildi kogu sellest valdkonnast, millega meil tegemist on.

Ta jдtkas oma selgitusi vanade nдgijate praktika kohta. Ta ьtles, et nende teine suur saavutus oli seotud jдrgmise salateaduste rьhma: tule ja veega. Vanad nдgijad avastasid leekidel ebatavalise omaduse: nagu vesigi vхivad need inimest kehaliselt ьhest kohast teise kanda.70Don Juan nimetas seda suurepдraseks avastuseks. Mainisin, et fььsikaseaduste jдrgi on see vхimatu. Ta palus mul jдreldustega oodata, kuni on oma selgitustega lхpule jхudnud ja mдrkis, et peaksin katsuma oma ьlemддrast ratsionaalsust kontrolli all hoida, sest see mхjutab pidevalt minu kхrgenenud teadvusseisundit. See ei ole ьlitundlikkus vдlismхjudele, mind mхjutavad mu enda mхtted.Don Juan selgitas, et muistsed Tolteegid, kuigi nad ilmselt nдgid, ei saanud aru sellest, mida nдgid. Nad lihtsalt kasutasid oma avastusi, ega hakanud end vaevama sellega, et neid omavahel seostada vхi mingit laiemat pilti luua. Tule ja vee rьhmas jagasid nad tule soojuseks ja leegiks, vee aga niiskuseks ja voolavuseks. Soojust ja niiskust pidasid nad vдhemtдhtsateks. Leeke ja voolavust aga kхrgemateks maagilisteks omadusteks ja kasutasid neid selleks, et kehaliselt kanduda anorgaanilise elu valdkonda. Oma teadmistega sellest valdkonnast ning tule ja vee kasutamisest lдksid muistsed nдgijad aga rappa, nende tдhelepanu ei pддsenudki enam sellest pхhjatust mдdasoost.Don Juan kinnitas, et uued nдgijad pidasid mitteorgaaniliste elus-olendite avastamist tдiesti erakordseks saavutuseks, kuid mitte selles mхttes nagu vanad nдgijad. Leides end silmitsi teiselaadse eluga, tekkis muistsetel nдgijatel ekslik haavamatuse tunne ja see oli nende hukatuse algus.Ma tahtsin, et ta rддgiks tule ja vee tehnikatest lдhemalt. Ta vastas, et vanade nдgijate teadmised olid samavхrd keerukad kui kasutud ja seepдrast piirdub ta ьksnes ьlevaatega.Seejдrel rддkis don Juan lьhidalt salateadustest, mis tegelesid ьlemise ja alumisega. Ьlemise alla kuulusid teadmised tuule, vihma, pхua, valguskiirte, pilvede, mьristamise, pдevavalguse ja pдikese kohta. Alumine hхlmas vanade nдgijate salajasi teadmisi udu, allikate, soode, vдlgunoolte, maavдrinate, цц, kuuvalguse ja kuu kohta.Vali ja vaikne moodustasid teadmiste rьhma, mis tegeles heli ja vaikusega. Teadmised liikumisest ja paigalseisust hхlmasid liikumise ja liikumatuse saladuslikke aspekte.Palusin tal tuua ьks konkreetne nдide mхne eelpoolnimetatud tehnika kohta. Ta vastas, et aastate jooksul on ta toonud mulle tosinaid nдiteid. Vдitsin vastu, et ma olen kхigile neile ratsionaalse seletuse leidnud.Don Juan ei vastanud. Ma ei saanud aru, kas mu kьsimus pahandas teda vхi otsib ta sobivat nдidet. Mхne aja pдrast ta naeratas ja ьtles, et tal on ьks hea nдide.71«Tehnikat, mida ma silmas pean, tuleb teostada madalas ojas,» ьtles ta. «Ьks selline on Genaro maja lдhedal.»«Ja mis minul teha tuleb?» uudistasin ma.«Sul tuleb muretseda keskmise suurusega peegel,» sain vastuseks.Tema soov ьllatas mind. Mainisin, et muistsed Tolteegid ei teadnud midagi peeglitest.«Seda muidugi,» tunnistas ta naeratades, «see on minu heategija tдiendus. Muistsed nдgijad kasutasid lihtsalt mingit peegeldavat pinda.»Ta selgitas, et see peegelpind tuleb asetada oja madalasse vette. Selleks sobib ьkskхik milline sile ese, mis kujutisi peegeldab.«Ma tahan, et sa vхtaksid keskmise suurusega peegli ja teeksid sellele tugeva metallist raami,» ьtles ta. «Raam peab olema veekindel, nii et sul tuleb seda pigiga tihendada. Seda kхike pead sa tegema ise, omaenda kдtega. Kui oled oma peegli valmis saanud, too see siia ja siis jдtkame.«Mis siis edasi saab, don Juan?» kьsisin.«Дra selle pдrast muretse. Sa palusid minult nдidet vana Tolteegi tehnika kohta ja sa saad selle. Kunagi palusin mina sama oma heategijalt. Arvan, et kхik kьsivad midagi sellist. Minu heategija ьtles, et ka tema palus kord seda oma heategijalt. Tema heategija nagual Elias tхi talle nдite; minu heategija tхi omakorda sellesama nдite minule ja nььd kavatsen mina selle sulle anda. Siis, kui minu

heategija mulle selle nдite andis, ei teadnud ma, kuidas ta seda tegi. Nььd tean. Kord saad ka sina teada, kuidas see tehnika tццtab, kord sa mхistad, mis selle kхige taga on.»Arvasin, et don Juan tahab saata mind koju Los Angeiesse peeglile raami tegema. Ьtlesin, et sellisel juhul tuleb mul jддda kхrgenenud teadvusseisundisse, muidu ei mдleta ma sellest ьlesandest midagi.«Sinu jutus on kaks asja viltu,» ьtles ta. «Esiteks ei ole sul vхimalik jддda kхrgenenud teadvusseisundisse, sest sa ei suudaks tegutseda minu vхi Genaro vхi ьkskхik millise sхjamehe abita naguali seltskonnast, kui see ei poputaks sind terve pдev otsa iga minut nagu mina praegu teen. Teiseks ei asu Mehhiko Kuu peal. Siin on olemas kauplused. Me vхime minna Oaxacasse ja osta sealt kхik vajaliku.»Jдrgmisel pдeval sхitsime linna ja ma ostsin sealt materjali peegli valmistamiseks. Panin selle ise sealsamas mehaanikatццkojas kokku. Don Juan kдskis mul peegli auto pagasiruumi panna, heitmata ise sellele pilkugi.72Hilisхhtul alustasime sхitu Genaro juurde ja jхudsime kohale varahommikul. Otsisin asjatult Genarot - teda polnud. Maja nдis mahajдetuna.«Miks Genaro seda maja ьldse peab?» kьsisin ma don Juanilt. «Ta elab ju sinu juures, eks ole?»Don Juan ei vastanud. Ta vaatas mulle imelikult otsa ja lдks petrooleumilampi otsima. Jдin ьksi pimedasse tuppa. Tundsin tohutut vдsimust, mille ma kandsin pika vдsitava sхidu arvele ьles mдgedesse. Tahtsin pikali heita, kuid ei leidnud pimedas magamismatte. Kui komistasin nende virna otsa, taipasin дkki, miks Genarol seda maja vaja oli - ta pidi hoolitsema oma хpilaste Pablito, Nestori ja Benigno eest. Nemad elasid ju normaalses teadvusseisundis olles siin.See avastus mхjus mulle vдga virgutavalt. Vдsimus oli nagu peoga pьhitud. Don Juan tuli laternaga. Rддkisin talle, millest ma olin дsja aru saanud, kuid ta ьtles, et sellistel taipamistel ei ole mingit tдhtsust, sest veidi aja pдrast ei mдleta ma sellest enam midagi.Siis palus don Juan endale peeglit nдidata. Ta paistis sellega rahule jддvat ja mдrkis, et peegel on kerge, kuid tugev. Ma olin nimelt alumiiniumraami poltidega peeglipхhja kьlge kinnitanud, pхhjaks olin vхtnud metallitьki, mххtudega kaheksateist korda neliteist tolli.«Mina tegin oma peegli jaoks puust raami,» ьtles ta. «Sinu oma on palju ilusam. Minu raam oli liiga kohmakas ja liiga habras.»«Ma selgitan sulle, mida me edasi teeme,» jдtkas don Juan pдrast peegli ьlevaatamist. «Vхibolla oleks хigem цelda - mida me pььame teha. Me hoiame kahekesi seda peeglit maja lдhedal oleva oja pinnal. Oja on meile sobiv - parajalt lai ja sьgav.Pхhimхte on selles, et tuleb lasta vee voolavusel meile survet avaldada ja meid minema kanda.»Enne kui jхudsin midagi цelda vхi kьsida, meenutas ta mulle, et olen juba kord varem kasutanud ьhe sarnase oja vett ja saavutanud tajumises erakordseid tulemusi. Ta pidas silmas psьhhotroopsete taimede jдrelmхjusid, mida olin paljudel kordadel kogenud, lebades niisutuskraavis tema maja taga Pхhja-Mehhikos.«Jдta oma kьsimused selleks ajaks, kui olen sulle edasi andnud kхik, mida nдgijad teadvusest teavad,» ьtles don Juan. «Siis paistab kogu meie tegevus sulle hoopis teises valguses. Aga praegu jдtkame oma protseduuri.»Lдksime lдheduses voolava oja ддrde ja don Juan otsis seal ьhe vдljaulatuvate kividega vaikse koha.73 Ta arvas, et vesi on seal piisavalt sьgav.«Mis sinu arvates juhtub?» kьsisin ma erutatult.«Ma ei tea. Tean vaid seda, mida meil on vaja teha. Me peame peeglit hoidmavдga hoolikalt ja kindlalt. Paneme peegli хrnalt veepinnale, laseme selle siis pхhja vajuda ja hoiame peeglist kogu aeg kinni. Oja pхhjas on kьllalt muda, nii et me saame nдpud peegliserva alla panna ja tugevalt kinni hoida.»

Ta kдskis mul kьkitada tasasele kivile keset oja ja hoida peeglit mхlema kдega nurkadest. Ise kьkitas ta minu vastu ja hoidis peeglit teiselt poolt. Me lasksime peeglil vee alla vajuda, hoides ise sellest kхvasti kinni, kдed peaaegu kььnarnukkideni vees.Don Juan kдskis mul kхik mхtted kхrvale heita ja ьksisilmi peegli pinda vaadata. Ta rхhutas mitu korda, et kogu trikk on selles, et ьldse mitte mхelda. Vaatsain pingsalt peeglisse. Vee хrn vool moonutas veidi meie nдgude peegeldust. Mхneminutilise pingsa peeglisse vahtimise jдrel hakkas mulle tunduma, et meie nдod muutuvad vдhehaaval selgemaks, peegel aga jдrjest suuremaks. Lхpuks vхttis enda alla vдhemalt ruutjardi. Vool nдis olevat peatunud ja peegel oli nii selge, nagu lebaks ta otse veepinnal. Veelgi veidram oli meie kujutiste teravapiirilisus. Mu nдgu paistis nagu lдbi suurendusklaasi. Vхisin nдha iga nahapoori oma otsaesisel.Don Juan sosistas, et ma ei vaataks enda ega tema silmi, vaid laseksin pilgul ringi rдnnata, ilma millelegi konkreetsele keskendumata.«Vaata keskendunult, aga дra jхllita!» sosistas ta tungivalt.Tegin nagu kдstud ega hakanud arutlema nдiva vastuolu ьle tema jutus. Sel hetkel haarati miski minust peeglisse ja ma taipasin, mida don Juan цelda tahtis. «On tхepoolest vхimalik vaadata keskendunult midagi konkreetset silmitsemata,» mхtlesin ma. Samal hetkel, kui see mхte mul lдbi pea kдis, ilmus peegli alaossa minust vasakule veel ьks pea.Vдrisesin kogu kehast. Don Juan sosistas, et ma rahuneksin ja ei nдitaks vдlja hirmu ega ьllatust. Ta kдskis mul vaadata uustulnukat ilma jхllitamata. Ahmisin хhku ja pidin tegema meeleheitliku pingutuse, et mitte peeglist lahti lasta. Vдrisesin pealaest jalatallani. Don Juan sosistas jдlle, et ma end kokku vхtaksin. Ta nьgis mind mitu korda хlaga.Tasapisi sain oma hirmust vхitu. Vaatasin kolmandat pead ja vдhehaaval hakkasin aru saama, et see ei kuulunud ei inimesele ega ka mingile loomale. Tegelikult ei olnudki see pea, see oli lihtsalt mingi varjukuju, kujutis, millel puudus igasugune sisemine elu.74 Kohe, kui see mхte tuli, taipasin, et tegelikult ei mхelnud ma seda ise. Ja ka see taipamine ei olnud mхte. Mind haaras tohutu erutus ja seejдrel tundsin midagi tдiesti mхistetamatut. Need mхtted olid hддl minu kхrvus!«Ma nдen!» huilgasin ma inglise keeles, kuid ei kuulnud mingit heli. «Jah, sa nдed,» ьtles hддl mu kхrvus hispaania keeles.Ma tundsin, et mind haaras endasse mingi minust tugevam jхud. Ma ei tundnud mingit valu ega дngistust. Mul ei olnud ьldse mingeid emotsioone. Ma lihtsalt teadsin ьhegi kahtlusevarjuta, et ma ei suuda murda selle jхu haaret ei oma tahte ega jхuga, sest seda ьtles mulle too hддl. Teadsin, et ma olen suremas. Tхstsin automaatselt pilgu ja vaatasin don Juani poole ning samal hetkel, kui meie pilgud kohtusid, laskis jхud mu lahti. Olin vaba. Don Juan naeratas mulle nagu teaks ta tдpselt, mida ma olin дsja ьle elanud.Mдrkasin, et tхusen juba pьsti. Don Juan hoidis peeglit servadest, lastes veepiiskadel maha tilkuda.Kхndisime vaikides tagasi majja.«Muistsed Tolteegid olid oma avastustest tдiesti hьpnotiseeritud,» ьtles don Juan.«Ma mхistan neid,» ьtlesin ma.«Ka mina mхistan,» ьtles don Juan.Mind haaranud jхud oli nii suur, et isegi mitu tundi hiljem polnud ma vхimeline rддkima ega mхtlema. See oli tдielikult halvanud mu tahte ja ma toibusin sellest alles jдrk-jдrgult.«Ilma mingi meiepoolse vahelesegamiseta,» jдtkas don Juan, «on see muistne Tolteegi tehnika sinu jaoks kahte ossa jaotunud. Esimene osa oli tдiesti piisav selleks, et sind toimuvaga kurssi viia. Teises osas pььame aga saavutada seda, mida taotlesid vanaaja nдgijad ise.»«Mis seal хieti toimus, don Juan?» kьsisin mina.«On olemas kaks versiooni. Kхigepealt annan sulle vanade nдgijate tхlgenduse. Nemad arvasid, et vee alla asetatud peegeldav objekt suurendab vee jхudu. Nei! oli tavaks vaadelda veekogusid, peegeldavaid pindu kasutasid nad aga protsesside kiirendamiseks. Nad uskusid, et silmad on vхtmeks sisenemisel tundmatusse; vett vaatlesid nad selleks, et lasta silmadel tee lahti teha.»

Don Juan ьtles, et vanaaja nдgijad panid tдhele, et vee niiskus ainult niisutab vхi leotab, kuid voolavus liigub. Nad oletasid, et voolavus otsib uusi tasandeid, mis asuvad meist allpool.75 Nad uskusid, et vesi ei ole meile antud mitte ainult elu sдilitamiseks, vaid ka kui tee allpool asuvatele tasanditele.«Kas seal allpool on palju tasandeid?» kьsisin ma.«Muistsed nдgijad tundsid seitset tasandit,» vastas ta.«Kas ka sina tunned neid, don Juan?» pдrisin ma edasi.«Mina olen uue tsьkli nдgija ja jдrelikult on mul neist asjadest veidi teistsugune arusaamine,» ьtles ta. «Praegu ma lihtsalt nдitan sulle, mida vanaaja nдgijad tegid ja rддgin sellest, mida nemad uskusid.»Ta kinnitas, et kuigi tema seisukohad on teistsugused, ei tдhenda see, et vanade nдgijate praktilised vхtted oleksid olnud ekslikud; nende tхlgendused olid kьll valed, kuid tхdedel oligi nende jaoks ьksnes praktiline vддrtus. Vee-harjutused veensid neid, et vee voolavuse abil on inimesel vхimalik kehaliselt liikuda ьkskхik millisele allpool olevast seitsmest tasandist; vхi liikuda meie tasandil ьkskхik kuhu mццda jхe voolusдngi mхlemas suunas. Meie tasandil liikumiseks kasutasid nad voolavat vett ja sьgavustesse kandumiseks sьgavate jдrvede vхi allikate vett.«Seda tehnikat, mida ma sulle nдitan, kasutasid nad kahel viisil,» jдtkas don Juan. «Ьhest kьljest kasutasid nad veevoolu, et minna esimesele tasandile meist allpool. Teisest kьljest kasutasid nad seda esimesel tasandil elavate olenditega kohtumiseks. See peataoline kuju peeglis oli ьks nendest olevustest. Ta tuli meid ьle vaatama.»«Nii et nad on tхepoolest olemas!» hььatasin ma.«Kahtlemata,» vastas ta. Don Juan ьtles, et kuigi muistsed nдgijad takerdusid oma protseduuridesse, nii et see neile lхpuks saatuslikuks sai, oli kхik nende poolt avastatu tхene. Nad avastasid, et mхne sддrase olevusega kohtumiseks on kхige kindlam kasutada veekogu. Veekogu suurus ei ole oluline; sobivad nii ookean kui tiik. Vдikese oja oli ta valinud sellepдrast, et ei tahtnud mдrjaks saada. Sama tulemuseni oleksime jхudnud ka jдrves vхi suures jхes.«Inimolendi kutse peale tuleb see teine elu vaatama, mis toimub,» jдtkas ta. «See tolteegi tehnika on nagu koputus nende uksele. Vanad nдgijad ьtlesid, et peegeldav pind vee pхhjas on neile ьhtaegu peibutiseks ja aknaks. Sellel aknal siis inimolendid ja need olevused kohtuvadki.»«Kas seekord, minuga, oli ka nii?» kьsisin ma.«Vanaaja nдgijad oleksid цelnud, et sind tхmbasid vee ja esimese tasandi jхud ja sellele lisandus veel aknale ilmunud olevuse magnetiline mхju,» vastas don Juan.76«Kuid hддl mu kхrvus ьtles, et ma olen suremas,» ьtlesin ma.«Hддlel oli хigus. Sa olid suremas, ja ilma minuta oleksidki surnud. See oht on Tolteegi tehnikate kasutamisel alati. Need tehnikad on vдga tхhusad, kuid enamikul juhtudel surmavad.»Ьtlesin don Juanile, et eile oli mul hдbi talle oma hirmu tunnistada. Selle kujutise nдgemine peeglis ja tunne, et mind haarab mingi jхud, oli olnud minu jaoks liig mis liig. \«Ma ei tahaks sind kьll hirmutada,» ьtles ta, «aga need olid alles хied. Kui see, mis juhtus minuga, peab juhtuma ka sinuga, siis vхid end ette valmistada oma elu suurimaks vapustuseks. Parem on tдna pьksid tдis teha kui homme hirmu kдtte surra.»Pььdsin don Juanilt midagi kьsida, kuid hirm oli nii suur, et ma ei saanud sхnagi suust. Neelatasin mitu korda vaevaliselt. Don Juan naeris nagu pццrane, kuni hakkas lдkastama; ta lдks nдost purpurpunaseks. Kui ma oma hддle tagasi sain, kutsus iga mu kьsimus tal esile uue naeruhoo.«Sa ei tea, kui naljakas see kхik on,» ьtles ta lхpuks. «Ma ei naera sugugi sinu ьle, ma naeran seda situatsiooni. Minu heategija laskis ju minul samad asjad lдbi teha ja sind vaadates nдen ma justkui iseennast.»Ьtlesin don Juanile, et tunnen, kuidas mul kхhus keerama hakkab. Ta"leidis, et siis on kхik korras. Tдiesti loomulik on tunda hirmu, selle mahasurumine oleks ekslik ja mхttetu. «Muistsed nдgijad jдid lхksu, surudes alla oma hirmu siis, kui nad oleksid pidanud hirmu pдrast lausa arust дra olema.

Kuna nad ei tahtnud lхpetada oma katsetusi ega loobuda oma lohutavatest vдljamхeldistest, siis ohjeldasid nad selle asemel oma hirmu.»«Mis me selle peegliga siis veel teeme?» kьsisin ma.«Me korraldame selle peegli abil sinu kohtumise selle olevusega, keda sa eile vaatlesid.»«Ja mis sellel kohtumisel toimub?»«Toimub see, et inimlik eluvorm saab kokku teistsuguse eluvormiga. Vanad nдgijad ьtleksid, et kдesoleval juhul on selleks eluvormiks olevus vee voolavuse esimeselt tasandilt.»Don Juan selgitas, et muistsed nдgijad arvasid, et meist allpool on seitse voolava vee tasandit. Allikal oli nende jaoks eriline tдhtsus, nende arvates oli sel puhul vee voolavus vastupidine - sьgavusest pinnale. Nad pidasid allikat vahendiks, mille abil teiste tasandite olevused tulevad ьles meie tasandile, et meile pilku heita, meid jдlgida.Ў77«Selles suhtes oli vanadel nдgijatel хigus,» jдtkas ta. «Nad tabasid otse naelapea pihta. Olendid, keda uued nдgijad kutsuvad allydeks, ilmuvad tхesti vдlja just allikate ьmbruses.»«Kas see olevus peeglis oli ally?» kьsisin ma.«Muidugi, kuid mitte selline, keda saab kasutada. Legend allydest, millega ma sind varem tutvustanud olen, pдrineb vahetult muistsetelt nдgijatelt. Nemad tegid allydega imesid, kuid kхik, mida nad tegid, oli tдiesti vддrtusetu, kui ilmus vдlja tхeline vaenlane: nende kaasinimesed,» vastas don Juan.«Kui need olevused on allyd, siis on nad ilmselt vдga ohtlikud,» avaldasin arvamust.«Sama ohtlikud kui meie, inimesed - ei rohkem ega vдhem.»«Kas nad vхivad meid tappa?» tahtsin teada.«Mitte otseses mхttes, aga kahtlemata vхivad nad meid surnuks ehmatada.Nad vхivad kas ise ьle piiri tulla vхi lihtsalt aknale ilmuda. Nagu sa isegi vхid arvata, ei jддnud ka muistsed Tolteegid akna juurde pidama. Nad leidsid igasugu kхveraid teid, et kaugemale pддseda.»Selle tehnika tundmaхppimise teine osa kulges vдga sarnaselt esimesele. Ainult lхdvestumine ja sisemisest rahutusest jagusaamine vхttis mul kaks korda rohkem aega. Kui see lхpuks хnnestus, muutusid meie nдod peeglis sedamaid selgeks. Vahtisin oma tund aega vaheldumisi don Juani ja enda peegelpilti. Ootasin iga hetk ally ilmumist, kuid midagi ei juhtunud. Kael jдi juba valusaks, selg kangeks ja jalad surid дra. Tahtsin kivile pхlvili laskuda, et leevendada valu ristluudes. Don Juan sosistas, et mu ebamugavustunne kaob kohe, kui ally vдlja ilmub.Tal oli хigus. Shokk, mille tekitas ьmara kuju ilmumine peegliserva, peletas korrapealt igasuguse ebamugavustunde.«Mis nььd saab?» sosistasin.«Lase end lхdvaks ja дra keskenda oma pilku millelegi, mitte hetkekski,» vastas ta. «Jдlgi kхike, mis peeglisse ilmub. Vaatle, aga дra jхllita.»Tegin nagu ta kдskis. Heitsin pхgusaid pilke kхigele, mis peeglist paistis. Kхrvus oli isemoodi surin. Don Juan sosistas, et ma pццritaksin silmi pдripдeva, kui tunnen, et minust on kinni haaranud mingi ebatavaline jхud; aga mingil juhul, rхhutas ta, ei tohi ma pead tхsta ega talle otsa vaadata.78Hetke pдrast mдrkasin, et peeglis peegeldub veel midagi peale meie nдgude ja tolle ьmara kogu. Peegli pind oli muutunud tumedaks. Ilmusid eredad violetsed valgustдpid. Need kasvasid suuremaks. Oli ka sьsimusti tдppe. Seejдrel tekkis otsekui foto pilvisest цisest taevast kuuvalgel. Дkki lдks see kхik fookusesse, otsekui oleksin vaadanud tummfilmi. Ilmus kolmemххtmeline pilt hingematvatest sьgavustest.Teadsin, et olen tдiesti vхimetu vabanema vaatepildi tohutust kьlgetхmbest. See hakkas mind juba endasse imema.Don Juan sosistas, et ma elu eest silmi pццritaksin. Tegin seda ja mul hakkas kohe kergem. Mдrkasin jдllegi meie peegeldusi ja allyt. Siis ally kadus - et ilmuda uuesti peegli teises servas.Don Juan kдskis mul kхigest jхust peeglit kinni hoida. Ta hoiatas, et pean olema rahulik ega tohi teha ьhtki дkilist liigutust.«Mis nььd?» kьsisin ma sosinal.

«Ally pььab vдlja tulla,» vastas don Juan.Vaevalt oli ta seda цelnud, kui tundsin vхimsat tхmmet. Miski puudutas mu kдsivarsi. Tхmme tuli peegli alt. See oli nagu imev jхud, ьhtlane surve kogu peegliraamile.«Hoia peeglist kхvasti kinni, aga дra seda дra lхhu,» kдskis don Juan. «Pane sellele imevale jхule vastu. Дra lase allyl peeglit liiga sьgavale tхmmata.»Allapoole tiriv jхud oli pццraselt tugev. Tundsin, et mu sхrmed lдhevad kohe lahti vхi lцmastuvad vastu pхhjakive. Hetkeks kaotasime mхlemad don Juaniga tasakaalu ja pidime tasastelt kividelt vette astuma. Vesi ojas oli ьsna madal, kuid ally jхu mдslemine peegliraami ьmber jдttis mulje nagu oleksime suures jхes. Vesi meie jalgade ьmber otse kees, aga kujutised peeglis jдid muutumatuks.«Vaata ette!» hььdis don Juan. «Tuleb!»Tхmme muutus tхukeks altpoolt. Miski haaras peegliservast kinni; mitte vдljastpoolt, sealt, kust meie kinni hoidsime, vaid seestpoolt, kus oli klaas. Tundus, nagu oleks klaasi pind tхepoolest avatud aken ja miski vхi keski roniks sealtkaudu vдlja.Tegime don Juaniga meeleheitlikke pingutusi, et peeglit maha suruda, kui seda ьles lьkati, vхi tхmmata peeglit ьles, kui seda allapoole kisti. Ise kummargil peegli kohal, hakkasime aeglaselt allavoolu liikuma. Vesi lдks sьgavamaks ja pхhi oli kaetud libedate kividega.«Tхstame peegli veest vдljaja raputame ta lahti,» kдhistas don Juan.Vali pladin jдtkus. Jдi mulje nagu oleksime paljaste kдtega tohutu suure kala kinni pььdnud ja see viskleb nььd metsikult.79Mulle nдis, et peegel on luuk, mille kaudu too imelik kuju pььab vдlja ronida, toetudes raskelt raamiservale. Ta oli nii suur, et kattis meie peegelpildi. Suutsin eristada ьksnes mingit massi, mis surus end ьlespoole.Peegel ei olnud enam vastu pхhja surutud, see oli nььd keset vaba vett, ja meie pььdsime seda ally mдratsemisest hoolimata paigal hoida. Don Juan ьtles, et ta lьkkab oma kдed peegli alla ja ma pean ta kдtest kхvasti kinni haarama, et meil oleks parem peeglit ьles tхsta. Kui ta korraks lahti laskis, kaldus peegel tema poole. Krahmasin kiiresti tema kдte jдrele, kuid peegli all ei olnud midagi. Kхhklesin ьhe liigse sekundi ja peegel libises mu kдest minema.«Pььa see kinni! Pььa kinni!» rццgatas don Juan.Sain peeglist kinni just enne, kui see oleks vastu kive kukkunud ja tahtsin seda veest vдlja tхmmata. Vee asemel oleks nagu liim olnud. Peeglit vдlja tхmmates tirisin kaasa ka suure tьki rasket kummitaolist ainet, mis kiskus peegli mu kдte vahelt ja paiskas selle tagasi vette.Don Juan nдitas ьles erakordset vдledust. Ta pььdis peegli kinni ja tхstis ilma mingi pingutuseta servapidi ьles.Sellist melanhooliahoogu polnud mul kunagi varem olnud. Minu kurbusel ei olnud mingit silmnдhtavat pхhjust; seostasin selle mдlestusega sьgavustest, mida olin peeglis nдinud. Mind tдitis ьhtaegu puhas igatsus sьgavuste jдrele ja mххtmatu hirm selle sьgaviku jдise ьksilduse ees.Don Juan mдrkis, et see on tдiesti loomulik, kui sхjamees vahel ilma mingi nдhtava pхhjuseta kurb on. Nдgijad ьtlevad, et alati, kui ьletatakse tuntu piirid, tajub helenduv muna kui energiavдli oma lхplikkust. Ainsast pilguheidust igavikule vдljaspool kookonit on kьllalt, et lььa pragu meie inventari petlikku hubasusse. Tagajдrjeks vхib olla nii tugev melanhoolia, et vahel lхpeb see surmaga.»Don Juan ьtles, et parim viis melanhooliast vabaneda on selle ьle nalja heita. Ta pilkas, et minu esimene tдhelepanu teeb nььd kхik, mis vхimalik, et taastada jхulurahu, mida hдiris minu kokkupuude allyga. Kuna ta ei saanud selleks kasutada ratsionaalseid vahendeid, siis suunas ta oma jхupingutused kurbusele.Ьtlesin don Juanile, et minu melanhoolia jддb ju sellegipoolest melanhooliaks. Sellega kaasa minnes, olles tusane ja sьnge, vabanesin ma vдhemalt ьksindustundest, mille tхi kaasa nende sьgavike meenutamine.80

«Lхpuks ometi hakkab sul midagi pдrale jхudma,» ьtles ta. «Sul on хigus, pole midagi ьksildasemat kui igavik. Ja meie, inimeste jaoks ei ole miski mхnusam kui olla inimolend. Siit saabki alguse inimese paradoks. Kuidas saab inimene sдilitada oma inimliku piiratuse ja sellegipoolest vхtta rххmuga ja sihikindlalt ette rдnnaku igaviku absoluutsesse ьksindusse? Kui sa selle mхistatuse lahendad, siis oled selleks rдnnakuks valmis.»Nььd teadsin ma oma kurbuse pхhjust. Seistes vastamisi mххtmatusega, mida olin nдinud peeglis peegeldumas, tajusin ma tohutu selgusega inimsoo tьhisust. See taipamine ei olnud mulle kaugeltki esimene, kuid alati unustasin ma selle taas - kuni jдrgmise korrani.«Inimolend on tхesti tьhine, don Juan,» ьtlesin ma.«Ma tean tдpselt, mida sa mхtled,» vastasta. «Me oleme tхepoolest eimiski, ja selles seisnebki ьlim vдljakutse, et inimene - see eimiski -vхib kohtuda igaviku ьksildusega.»Don Juan muutis jдrsult teemat, nii et ma ei jхudnudki oma jдrgmist kьsimust vдlja цelda. Ta hakkas rддkima meie heitlusest allyga. Ta rхhutas, et see ei olnud mingi nali. Kuigi vхitlus ei kдinud just elu ja surma peale, ei olnud see ka mingi seltskondlik koosviibimine.«Ma valisin selle tehnika,» jдtkas ta, «sest omal ajal nдitas seda mulle minu heategija. Kui ma palusin temalt ьht nдidet mхnest vanade nдgijate tehnikast, siis pidi ta peaaegu naerust lдmbuma; minu soov tuletas talle meelde ta enda elamusi. Tema heategija, nagual Juiian, oli talle omal ajal demonstreerinud sama tehnikat.»Don Juan ьtles, et kuna tema oli teinud oma peegliraami puust, siis oleks ta pidanud laskma ka mul selle puust teha, aga ta tahtis teada, mis juhtub siis, kui raam on tema ja tema heategija peegliraamist tugevam. Nende raamid olid heitluses purunenud ja mхlemal korral tuli ally vдlja.Ta jutustas, et ally oli tema raami дra lхhkunud. Neile heategijaga jдi pihku kaks puutьkki, samal ajal kui peegel vee alla vajus ja ally sealt vдlja ronis.Tema heategija teadis vдga hдsti, mis jant nььd algab. Peeglis ei ole allyd sugugi kohutavad, sest nдha on ainult kujutis, mingi vormitu mass. Aga kui nad vдlja ronivad, on nad tхepoolest hirmuдratavad. Sддrane ally muutub tхeliseks nuhtluseks. Don Juan mдrkis, et kui aliyd oma tasandilt lahkuvad, siis on neil vдga raske tagasi pццrduda.81 Sama lugu on ka inimestega. Kui nдgijad rдndavad nende olevuste tasandile, siis vхib juhtuda, et neist ei saa enam kunagi midagi kuulda.«Ally jхud lхi mu peegli kildudeks,» ьtles ta. «Akent ei olnud enam. Ally ei saanud tagasi minna ja nii hakkas ta mind taga ajama. Ta tormas mulle jдrele - vхi хigemini - veeres. Ronisin neljakдpakil ojast vдlja nii kдhku kui suutsin, ise tдiest kхrist karjudes. Tormasin mццda kьnkanхlvu ьles-alla nagu kurjast vaimust vaevatu, ally kogu aeg tihedalt kannul.»Don Juan rддkis, et tema heategija jooksis talle jдrele, kuid ta oli juba liiga vana, et temaga sammu pidada; see-eest jдtkus tal kainet mхistust don Juanile jдrele hььda, et ta sama teed tagasi tuleks. Nii oli heategijal aega allyst lahtisaamiseks midagi ette vхtta. Ta hььdis don Juanile, et see jookseks ringiratast, kuni ta lхkke ьles teeb. Ta asus kuivi oksi korjama, sellal kui don Juan hirmust hullununa ьmber kьnka kappas.Don Juan tunnistas, et kui ta seal niimoodi ringiratast jooksis, tuli talle pдhe mхte, kas ta heategija mitte tema kulul nalja ei tee. Ta teadis, et heategija on sхjamees, kes oskab nautida iga mхeldavat situatsiooni. Miks siis mitte ka seda? Hetkeks sai ta oma heategija peale nii vihaseks, et isegi ally jдttis tema jдlitamise. Ta karjus oma heategijale otse nдkku, et too on хel ja pahatahtlik vanamees. Heategija ei vastanud musta ega valget, ta vaatas don Juani selja taha, pilgus ehe хudus. Seal kхrgus ally дhvardav kuju. Don Juan unustas hetkega kogu oma viha ja alustas taas maratoni ьmberkaudsetel kьngastel.«Minu heategija oli tхeliselt kuratlik vanamees», ьtles don Juan naerdes. «Ta oli хppinud naerma oma sisimas. Tema nдoilmest oli vхimatu midagi vдlja lugeda, ta vхis teeselda nuttu vхi viha, ise naerust lдmbudes. Tookord, kui ally mind taga ajas, tegeles ta sellega, et kaitses end mu alusetute sььdistuste vastu. Mina kuulsin tema pikast kaitsekхnest vaid ьksikuid lхike, kui jдrjekordsel ringil temast mццdusin: et tal tuleb korjata vдga palju puid, et ally on suur, et lхke peab olema sama suur kui ally, et kogu see manццver vхib ikkagi lдbi kukkuda.

Ainult meeletu hirm hoidis mind veel pьsti. Lхpuks, kui nagual Julian nдgi, et ma olen juba omadega tдitsa lдbi ja vхin kohe surnult kokku variseda, tegi ta tule ьles ja varjas mind selle leekidega ally eest.»Don Juan rддkis, et nad konutasid terve цц lхkke ддres. Kхige hullem oli siis, kui tema heategija pidi minema kaugemale kuivi oksi otsima. Don Juani hirm oli nii suur, et ta andis Jumalale tхotuse hьljata teadmiste tee ja hakata lihtsaks talupojaks.82 «Hommikul, kui olin juba tдiesti kurnatud, хnnestus allyl mind veel tulle tхugata ja ma sain tхsiseid pхletushaavu,» lisas don Juan.«Mis allyst sai?» kьsisin ma.«Sellest mu heategija ei rддkinud,» vastas ta, «aga mul on tunne, et ta hulgub tдnaseni sihitult ringi, pььdes leida tagasiteed.»«Ja mis sai sinu tхotusest Jumalale?» tahtsin ma teada.«Minu heategija ьtles, et ma selle pдrast liiga palju ei muretseks -see oli kьll vдga tore lubadus, aga kahjuks polnud kedagi seda kuulmas, sest Jumalat ei ole. On vaid Kotka emanatsioonid ja neile ei ole vхimalik midagi lubada,» vastasta.«Mis siis oleks juhtunud, kui ally sind kдtte oleks saanud?» kьsisin edasi.«Oleksin vхinud hirmu kдtte surra,» ьtles don Juan. «Kui ma oleksin tookord teadnud, mida see tegelikult endaga kaasa toob, oleksin kindlasti lasknud end kinni pььda. Aga tookord olin ma hulljulge sell. Kui ally sind kдtte saab, siis sa kas saad kohe sьdameataki ja sured, vхi hakkad temaga maadlema. Mхni hetk keerled sa nдiliselt metsikus vхitluses ja siis on ally energia otsas. Ally ei saa meile midagi teha, nagu meie tallegi. Meie vahel on ьletamatu kuristik.Muistsed nдgijad uskusid, et hetkel, kui ally energia kaob, loovutab ta oma jхu inimesele. See tдhendas ju vхimu! Vanadel nдgijatel oli allysid jalaga segada, kuid kogu sellest vдest ei olnud neil lхpuks mingit kasu.»Don Juan rддkis, et ka siin jдi uute nдgijate ьlesandeks selgusele jхuda, milles oli viga. Nad avastasid, et ainus, mis maksab, on laitmatus, vabastatud energia. Muistsete nдgijate hulgas oli tхesti ka neid, keda pддstsid nende allyd, aga see ei olnud ьldse seotud allyde vдega kellegi eest hoolitseda - see oli nende endi laitmatus, mis tegi vхimalikuks teiste eluvormide energia kasutamise.Allysid uurides said uued nдgijad jдlile ka pхhjusele, miks saab inimene ьhtesid allysid kasutada, teisi aga mitte. Mittekasutatavatel allydel - neid on mustmiljon - on ьksnes sellised emanatsioonid, mis meil, inimestel, puuduvad. Need allyd on meist tдiesti erinevad ja see teeb nende kasutamise vхimatuks. Teised allyd aga - neid on tunduvalt vдhem - on meietaolised, meil on nendega mхningaid sarnaseid emanatsioone.«Kuidas inimene selliseid allysid kasutab?» kьsisin ma.«'Kasutama' ei ole tegelikult хige sхna,» vastas don Juan. «Tдpsem oleks цelda, et nдgijate ja allyde vahel toimub aus energiavahetus.»«Kuidas see energiavahetus siis toimub?» kьsisin.83«Sarnaste emanatsioonide kaudu,» ьtles ta. «Need emanatsioonid asuvad loomulikult inimteadvuse vasakul poolel; sellel poolel, mida tavaline inimene kunagi ei kasuta. Sel pхhjusel on allyd tдielikult lahutatud parema poole teadvusest ehk ratsionaalsusest.»

Don Juan ьtles, et need kokkusobivad emanatsioonid loovad mхlemale ьhise pinna. Sedamццda, kuidas tutvus sьveneb, tekib tihedam side, mis on mхlemale eluvormile kasulik. Nдgijad otsivad allydes eeterlikke omadusi; neist saab suurepдraseid teejuhte ja valvureid. Allysid huvitab inimeste suurem energiavдli, selle abil vхivad nad isegi materialiseeruda.Don Juan kinnitas, et kogenud nдgijad mдngivad nende ьhiste emanatsioonidega seni, kuni suudavad neile tдielikult hддlestuda; sel hetkel leiabki aset vahetus. Muistsed nдgijad seda ei teadnud ja arendasid vдlja keerukaid vaatlustehnikaid, et laskuda neisse sьgavustesse, mida ma olin peeglis nдinud.

«Sellel laskumisel oli vanadel nдgijatel ьks vдga hea abivahend -erilisest materjalist nццr, mille nad vццle sidusid,» jдtkas ta. «Nццri pehme ots sobis tдpselt nabaauku nagu kork. Igal nдgijal oli ьks vхi mitu abilist, kes hoidsid nццrist kinni, senikaua kuni nad ise oma vaatlustesse olid sukeldunud. Sьgava selge tiigi- vхi jдrvepeegli vaatlemine on muidugi tunduvalt mхjusam ja ohtlikum sellest, mida meie oma peegli abil tegime.»«Kas nad laskusid sinna tхesti kehalisel kujul?» kьsisin ma.«Sa imestad, kui kuuled, mida kхike inimesed on suutelised tegema, eriti siis, kui nad valitsevad oma teadvust,» vastas ta. «Oma retkedel sьgavustesse leidsid vanaaja nдgijad imevддrseid asju. Nende jaoks oli allydega kohtumine midagi tдiesti igapдevast.Sa saad muidugi aru, et sьgavus on ьksnes kхnekujund - tegelikult ei ole mingeid sьgavusi olemas. On ainult teadvuse mхjutamine. Ometi ei taibanud muistsed nдgijad seda kunagi.»Ьtlesin don Juanile, et tema jutud allydest ja minu enda vahetu kogemus ally mдratseva jхuga sunnivad mind jдreldama, et allyd on vдga agressiivsed. «Mitte pдris,» ьtles ta. «Mitte et neil agressiivsuseks energiat ei jдtkuks, aga nende energia on lihtsalt teistsugune. Allyd sarnanevad elektrivooluga. Orgaanilised olendid on pigem nagu soojuslained.»«Kuid miks see ally sind siis niimoodi jahtis?» kьsisin ma.«Siin ei ole midagi keerulist,» ьtles ta. «Allysid tхmbavad ligi emotsioonid. Kхige rohkem kцidab neid loomalik hirm; see vabastab neile sobivat energiat.84 Loomalik hirm koondab nende sees olevaid emanatsioone. Kuna mu hirm oli nii meeletu, hakkas ally seda jдlitama -vхi pigem haaras mu hirm ally kinni ega lasknud teda enam lahti.Don Juan rддkis vanade nдgijate avastusest, et allyd naudivad loomalikku hirmu rohkem kui midagi muud. Need vanad nхiad lдksid isegi niikaugele, et hakkasid inimesi sihilikult surnuks hirmutama, et oma allysid sццta. Muistsed nдgijad olid veendunud, et allydel on inimlikud tunded, kuid uued nдgijad nдgid midagi muud. Nad nдgid, et allysid tхmbab ligi igasugune emotsioonide poolt vabastatud energia; selleks sobib ka armastus, vihkamine vхi kurbus.Don Juan lisas, et ally oleks talle jдrgnenud ka siis, kui ta oleks ally vastu armastust tundnud, kuigi siis oleks see jaht teistmoodi vдlja nдinud. Kьsisin temalt, kas ally oleks lхpetanud tema tagaajamise, kui ta oleks suutnud oma hirmu talitseda. Don Juan vastas, et hirmu kontrolli all hoidmine oli muistsete nдgijate leivanumber. Nad хppisid selle nii selgeks, et oskasid karta portsude kaupa. Nad haarasid allyd oma hirmuga kinni, ja hoidsid neid kammitsas, jagades oma hirmu nagu toiduportsjoneid.«Need nдgijad olid hirmuдratavad inimesed,» jдtkas don Juan. «Vхi mis 'olid' - nad on praegugi hirmuдratavad. Nad pььavad valitseda, kхiki ja kхike oma vхimu alla saada.»«Praegugi, don Juan?» kьsisin ma, pььdes temalt mingeid selgitusi vдlja pigistada.Ta vahetas teemat ja ьtles, et olin jддnud ilma vхimalusest lasta end korralikult дra hirmutada. Pigiga tihendatud peegliraam ei lasknud vett klaasi vahele. Seda pidas ta peamiseks pхhjuseks, miks ally ei saanud peeglit дra lхhkuda.«See oli muidugi kehvasti,» ьtles ta. «Vхibolla oleks ally sulle isegi meeldinud. Muide, see ei olnud see ally, kes eelmisel pдeval kohale ronis. See teine oli tдpselt sinu moodi.»«Kas sul endal on ka mхni ally, don Juan?» kьsisin ma.«Nagu sa tead, on mul mu heategija allyd,» ьtles ta. «Ma ei ьtleks, et mu tunded nende vastu oleksid samad nagu mu heategijal. Ta oli vдga muretu ja kirgliku loomuga inimene, kes jagas heldelt kхike, mis tal oli -ka oma energiat. Ta armastas oma allysid. Ta ei pidanud paljuks lubada allydel oma energiat kasutada ja ennast materialiseerida. Ьks neist suutis vхtta isegi groteskse inimkuju.»Don Juan ьtles, et kuna tema allysid suurt ei armastanud, siis ei lasknud ta ka mul nendest хiget maiku saada.85 Kuid tema heategija oli teinud temaga teisiti. Ta kohtus allyga juba sel ajal, kui oli alles toibumas oma rinnahaavast. Kхik sai alguse mхttest, et tema heategija on veidi imelik. Olles vaevu pддsenud kuiviktьranni kььsist, kartis don Juan, et on langenud jдrgmisse lхksu. Ta kavatses veel mхni pдev

oodata ja jхudu koguda ning siis, kui vanameest kodus ei ole, minema joosta. Vanamees aga ilmselt luges ta mхtteid, sest ьhel pдeval sosistas ta don Juanile usalduslikult, et too pььaks kosuda nii ruttu kui vхimalik, sest neil on vaja pхgeneda tema piinaja eest. Siis, ise hirmust ja jхuetusest vдrisedes, paiskas vanamees ukse lahti ja tuppa tuli hirmuдratav kalanдoga mees, otsekui oleks ta ukse taga kuulanud. See uksekхrgune peletis oli ьleni hallikasroheline ja peas oli tal ьksainus tohutusuur pilkumatu silm. Don Juani ьtles, et tema kohkumus ja hirm oli nii suur, et ta kaotas teadvuse. Sellest hirmust vabanemine vхttis tal aastaid.«Kas sul on oma allydest kasu ka, don Juan?» kьsisin ma.«Seda on vдga raske цelda,» ьtles ta. «Mingil kombel ma armastan allysid, kelle mu heategija mulle jдttis. Nad vхivad sulle vastata kujuteldamatu kiindumusega, kuid ma ei vaja neid. Nad anti mulle seltsiks, kui ma peaksin kunagi jддma ьksi sellesse tohutusse Kotka emanatsioonide avarusse.»

7. KOGUMISPUNKT

Pдrast minu vхitlust allydega katkestas don Juan selgitused teadvuse valdamisest mitmeks kuuks. Selgitust jдtkama ajendas teda ьks imelik sьndmus.Don Juan viibis sel ajal Mehhiko pхhjaosas, kus tal oli maja. Oli хhtu. Kohe, kui olin tema juurde jхudnud, viis ta mu ilma igasuguse sissejuhatuseta kхrgenenud teadvusseisundisse. Samal hetkel meenus mulle, et Sonoras kдis don Juan oma jхudu taastamas. Ta rддkis, et naguaiil kui suure vastutusega juhil peab olema fььsiline toetuspunkt, koht, kus koonduvad temale soodsad energiad. Don Juani jaoks oli selleks kohaks Sonora kхrb.Kхrgenenud teadvusseisundisse jхudnud, mдrkasin, et maja hдmaruses varjab end keegi. Kьsisin don Juanilt, kas Genaro on ka siin. Ta vastas, et on ьksi ning see, keda ma olin mдrganud, on lihtsalt ьks ally, kes maja valvab.Don Juan tegi imeliku zhesti. Ta krimpsutas nдgu, otsekui oleks ta kohkunud vхi hirmul ja sedamaid ilmus hirmuдratav mehekuju uksele. Tundsin, et nхrken hirmust. Enne, kui suutsin toibuda, tormas mees mulle raevukalt kallale. Kui ta mul kдsivartest kinni haaras, lдbis mind nagu elektrilццk.Olin hirmust keeletu. Don Juan vaatas mind ja muigas. Pomisesin ja дgisesin, ьritades appi hььda, kui mind lдbis veelgi tugevam sдhmakas.Mees tugevdas oma haaret ja pььdis mind selili pхrandale paisata. Don Juan ьtles kiirustamata, et ma vхtaksin end kokku ega sхdiks oma hirmu vastu, vaid lдheksin sellega kaasa. «Tunne hirmu, aga дra karda,» ьties don Juan. Ta astus mulle lдhemale ja sosistas kхrva, et koondaksin kogu tдhelepanu oma keha keskpunktis.Aastaid tagasi oli ta soovitanud mu! mххta oma keha sajandik-tolli tдpsusega ьle ja teha kindlaks selle tдpne keskkoht. Ta rддkis alati, et see punkt on meie kхigi tegelik energiakese.Kohe, kui koondasin tдhelepanu keha keskpunktis, laskis mees mu lahti. Mдrkasin, et see, mida olin pidanud inimolendiks, nдgi ьksnes inimolendi moodi vдlja. Niipea, kui see ei tundunud mulle enam inimesena, muutus ally amorfseks tuhmi valguse laiguks, mis liikus eemale.87 Mingi suur jхud sundis mind sellele tuhmile valgusele jдrgnema.Don Juan pidas mu kinni. Ta viis mu eeskotta ja pani istuma rohmakale piimakastile, mida ta taburetina kasutas.Olin oma дsjastest ьleelamistest tдielikus segaduses, kuid veelgi arusaamatum oli minu jaoks see, et mind halvanud hirm haihtus nii kiiresti ja jдljetult.Avaldasin oma дkilise meelemuutuse ьle imestust. Don Juan ьtles et siin pole midagi imelikku, sest niipea, kui teadvuse helendus ьletab teatud piiri inimese kookonis, lakkab hirm olemast.Seejдrel alustas ta oma selgitusi. Ta kordas lьhidalt ьle need tхed teadvuse kohta, mida ta oli juba varem kдsitlenud: ei ole olemas esemelist objektiivset maailma, on vaid energiavдljadest koosnev universum- nдgijad nimetavad neid energiavдlju Kotka emanatsioonideks; ka inimolendid koosnevad Kotka emanatsioonidest, oma olemuselt on nad helenduva energia mullid; igaьks meist

on mдhitud kookonisse, mis sisaldab vдikest osa nendest emanatsioonidest; teadvus tekib pideva surve mхjul mida vдljaspool meie kookonit olevad emanatsioonid - suured emanatsioonid -avaldavad meie kookoni sees olevatele emanatsioo-nidele; kui kookonite sees olevad emanatsioonid hддlestuvad ьhele lainele suurte emanatsioonidega siis kutsub teadvus esile taju.«Vхtame nььd jдrgmise tхe teadvuse kohta,» jдtkas ta. «Taju tekib selleparast, et meis kхigis toimib miski, mida nimetatakse kogumis-punktiks.* See punkt, mis asub meie kookoni pinnal, valib hддlestamiseks vдlja vastavad sisemised ja vдlised emanatsioonid. See konkreetne hддlestus, mida me tajume maailmana, on loodud kogumispunkti poolt » Sedasama ьtles ta veel mitu korda, et anda mulle aega taibata Siis lisas ta, et mul on vaja energiat selleks, et isiklikult veenduda nende tхdede paikapidavuses.«Ma olen sulle rддkinud,» jдtkas ta, «et kuiviktьrannidega tegelemine aitab nдgijatel teostada ьht keerukat manццvrit. See manццver on kogumispunkti nihutamine.»Don Juan ьtles, et minu puhul tдhendas ally tajumine seda, et olin nihutanud oma kogumispunkti selle harjumuspдrasest asendist kхrvale Teiste sхnadega, minu teadvuse helendus oli nihkunud ьle teatava piiri,*) kogumispunkt (ingl.k.: assemblage point); mхnes varasemas tхlkes on kasutatud ka terminit 'kokku panemise punkt'. Toim.88mis ьhtlasi kustutas ka minu hirmu. See kхik sai vхimalikuks seetхttu, et mul oli piisavalt vaba energiat.Sama pдeva hilisхhtul, kui olime tagasi jхdnud retkelt ьmberkaudsetesse mдgedesse, kus don Juan jagas хpetusi parema poole jaoks, viis ta mu uuesti kхrgenenud teadvusseisundisse ja jдtkas oma selgitusi. Ta ьtles, et kogumispunkti olemuse selgitamiseks tuleb tal mulle kхigepealt rддkida esimesest tдhelepanust.Uued nдgijad uurisid pхhjalikult esimese tдhelepanu varjatud toimemehhanisme, ja pььdes neid teistele selgitada, tццtasid nad vдlja teadvust kдsitlevate tхdede sьsteemi. Don Juan nentis, et хpetamisannet ei ole mitte igal nдgijal. Nдiteks tema heategija, nagual Julian, pidas igasuguseid selgitusi tдiesti ьlearuseks. Kuid nagual Juliani heategija nagual Elias, keda don Juanil oli хnn nдha, arvas vastupidi. Nagual Eliase pikkade pхhjalike selgituste, nagual Juliani nappide mдrkuste ning omaenda nдgemise pхhjal jхudis don Juan nende tхdede mхistmiseni ja veendus ka isiklikult nende paikapidavuses.Don Juan selgitas, et tajutava maailma fookusesse toomiseks peab meie esimene tдhelepanu rхhutama teatud emanatsioone, mis on vдlja valitud kitsast emanatsioonide ribast, millel asub inimteadvus. Ьlejддnud emanatsioonid on kьll meie tajuulatuses, kuid jддvad uneseisundisse ja me ei kasuta neid kogu oma elu jooksul kordagi.Uued nдgijad nimetavad rхhutatud emanatsioone parema poole ehk normaalseks teadvuseks, tonaliks, selleks maailmaks, tuntuks, esimeseks tдhelepanuks. Tavaline inimene nimetab seda reaalsuseks, ratsionaalsuseks, tervemхistuslikuks maailmaks.Rхhutatud emanatsioonid hхlmavad kьll suure osa inimolendite teadvuse ribast, kuid see on vaid murdosa kхigist emanatsioonidest, mis jддvad inimese kookoni sisse. Inimese kasutamata emanatsioone vхib kдsitleda omamoodi sissejuhatusena tundmatusse, lхviosa tundmatust moodustavad aga emanatsioonid, mis jддvad inimese ribast vдljapoole ja mida ei rхhutata kunagi. Nдgijad nimetavad neid vasaku poole teadvuseks, nagualiks, teiseks maailmaks, tundmatuks, teiseks tдhelepanuks.«Emanatsioonide rхhutamise,» jдtkas don Juan, «avastasid ja hakkasid seda kasutama juba vanad nдgijad. Nad taipasid, et nagual- mees vхi nagual-naine, kuna neil on tдiendavat jхudu, vхivad nihutada rхhu tavaliste emanatsioonide pealt mujale, lasta sel nihkuda naabruses olevatele emanatsioonidele.89 Sellist nihet hakati nimetama nagualiDon Juan ьtles, et vanad nдgijad kasutasid taolist nihet oma хpilaste orjastamiseks. Selle lццgi abil viisid nad хpilased kхrgenenud teadvusseisundisse ning selles kaitsetus ja kergesti mхjutatavas

seisundis andsid vanad nдgijad neile edasi oma erilised tehnikad, mis tegid nende хpilastest samasugused koletised nagu nad ise olid.Uued nдgijad kasutavad kьll sama tehnikat, kuid mitte alatutel eesmдrkidel, vaid selleks, et хpilased хpiksid tundma inimese vхimalusi.Don Juan selgitas, et naguali lццk peab olema suunatud tдpselt kogumispunkti pihta, mille asukoht vхib inimestel pisut varieeruda. Lццgi peab andma nagual, kes nдeb. Don Juan kinnitas, et vхrdselt kasutu on omada naguali jхudu ja mitte nдha kui nдha ja mitte omada naguali jхudu. Kummalgi juhul on tulemuseks lihtsalt lццgid. Nдgijad vхivad korduvalt lььa хigesse punkti, ilma et neil oleks jхudu teadvust nihutada, mitte-nдgev nagual aga ei saa sellele punktile pihta.Vanad nдgijad avastasid, et kogumispunkt ei asu fььsilises kehas, vaid helenduvas kestas, inimese kookonis. Nagual leiab selle punkti intensiivse vaiguse jдrgi ja pigem tхukab kui lццb seda. Tхuke jхud tekitab kookonisse mхlgi. Seda tajutakse parema abaluu pihta antud tugeva hoobina, mis lццb хhu kopsudest vдlja.«Kas mхlgid vхivad olla erinevad?»«On olemas ainult kaks tььpi,» vastas ta. «nхgu ja pragu; kummagi mхju on erinev. Nхgu on ajutine deformatsioon, mis kutsub esile ajutise nihke, prao puhul on aga tegu sьgava ja pьsiva kookoni deformatsiooniga, mis pхhjustab pьsiva nihke.»Don Juan selgitas, et enesepeegelduse tagajдrjel tugevnenud helenduvat kookonit naguali lццgid tavaliselt ьidse ei mхjuta. Kuid mхnikord on inimese kookon vдga kergesti mхjutatav ja pisimgi jхud tekitab sellesse ьmara mхlgi, mis vхib ulatuda vдikesest lohust kolmandikuni kogu kookoni suurusest, vхi prao, mis jookseb ьle kogu munataolise kesta pikuti vхi laiuti, nii et jддb mulje, nagu oleks kookon rulli keeratud.Mхnes helenduvas kookonis ei pьsi mхlk hetkegi - nad taastavad kohe oma esialgse kuju. Mхned jддvad mхlki tundideks vхi isegi pдevadeks, kuid taastavad esialgse kuju siiski omal jхul.90 Mхned aga saavad pьsiva mхlgi ning helenduva kookoni esialgne kuju taastub alles pдrast naguaь teist lццki lдhedalasuvasse piirkonda. Ja ьksikutel saadud mхlk ei kaogi. Ьkskхik, kui palju lццke nad nagualilt ka saavad, ei taastu nende esialgne munataoline kuju enam kunagi.Don Juan lisas, et muutes teadvuse helenduse asukohta, mхjutab see mхlk esimest tдhelepanu. Mхlk avaldab survet emanatsioonidele helenduva kesta sisemuses ja nдgijad nдevad, kuidas esimene tдhelepanu selle surve mхjul oma rхhuasetust muudab. Nihutades Kotka emanatsioone kookoni sees, kaldub teadvuse helendus mхlgi mхjul teistele emanatsioonidele, piirkondadesse, mis tavaliselt on esimesele tдhelepanule kдttesaamatud.Kьsisin don Juanilt, kas teadvuse helendus vхib asuda ainult helenduva kookoni pinnal. Ta ei vastanud; nдis, nagu juurdleks ta millegi ьle. Umbes kьmne minuti pдrast ьtles ta, et harilikult paikneb teadvuse helendus tajuva olendi kookoni pinnal. Aga kui inimene arendab oma tдhelepanu, siis omandab tema teadvuse helendus sьgavuse - laieneb kookoni pinnalt selle sisemusse, haarates ka ьsna suure hulga emanatsioone kookoni sees.«Muistsed nдgijad teadsid, mida nad teevad, kui nad mхjutasid teadvust,» jдtkas ta. «Nad taipasid, et lььes kookonisse mхlgi, vхivad nad mхjutada teadvuse helendust, sest ka emanatsioonid, mis ьmbritsevad valgustatud piirkonda, hakkavad helendama.»«Sa rддgid sellest nagu mingist fььsilisest tegevusest,» ьtlesin ma. «Kuidas saab mхlki lььa midagi, mis on vaid helendus?»«Aga just nii see on. Mingil seletamatul viisil tekitab ьks helendus mхlgi teises helenduses,» vastas ta. «Sinu hдda on see, et sa jддd alatasa oma mхistuse inventari-nimekirjadesse kinni nagu kana takku. Mхistus aga ei tegele inimese kui energiaga. Mхistus tegeleb ьksnes instrumentidega, mis toodavad energiat, kuid mхistus ei ole tegelikult kunagi selle peale tulnud, et me ise oleme midagi enamat kui need instrumendid: me oleme organismid, mis loovad energiat. Me oleme energiamullid. Selles ei ole midagi imelikku, kui ьks energiamull lццb teise energiamulli mхlki.»Ta ьtles, et mхlgi poolt esile kutsutud teadvuse helendust vхib tхesti nimetada ajutiseks kхrgenenud tдhelepanuks, kuna see rхhutab emanatsioone, mis on nii lдhedal harjumuspдrastele, et tekkiv nihe

on minimaalne. Ometi toob see nihe kaasa suurema arusaamis- ja keskendumisvхime, aga ьhtlasi ka tunduvalt suurema unustamisvхime.91Nдgijad teadsid tдpselt, kuidas kasutada nihet ьlespoole, kvalitatiivselt kхrgemale tasandile. Nad nдgid, et ainult need emanatsioonid, mis ьmbritsevad iga pдev kasutatavaid emanatsioone, muutusid naguali lццgi mхjul дkki eredaks, kaugemad jдid aga endiseks. Sellest jдreldasid nдgijad, et kхrgenenud tдhelepanu seisundis vхivad inimolendid tegutseda tдpselt samuti nagu igapдevaelu maailmas. Nagual-mehe ja nagual-naise roll muutus ьlimalt oluliseks, sest see seisund kestis ainult seni, kuni pьsis mхlk, ning pдrast seda unustati saadud kogemused otsekohe.«Miks?» kьsisin ma.«Kui sхjamehed on kхrgenenud teadvusest vдljas, ei rхhutata enam neid emanatsioone, mis annavad nende teadvusele suurema selguse,» vastas ta. «Ilma selleta kaob kхik, mida nad kogesid vхi nдgid.»Don Juan ьtles, et uued nдgijad kavandasid oma хpilaste jaoks mitmeid ьlesandeid. Ьks neist oli sundida хpilasi meenutama - see tдhendab hiljem iseseisvalt uuesti hддlestama neidsamu emanatsioone, mida kasutati kхrgenenud teadvusseisundis.Ta tuletas mulle meelde, et Genaro oli alati soovitanud mul хppida kirjutama nдpuotsaga, pliiatsit kasutamata, nii et mul ei koguneks mдrkmeid. Don Juan ьtles, et Genaro oli mхelnud tegelikult seda, et kхrgenenud teadvusseisundis olles peaksin ma rakendama mхningaid senikasutamata emanatsioone vestluste ja kogemuste talletamiseks ning selle kхige meelde tuletamiseks rхhutama lihtsalt uuesti neid emanatsioone, mida ma siis kasutasin.Ta selgitas, et kхrgenenud teadvusseisund on nдha mitte ьksnes kui sьgavamale inimolendi munataolisesse kujusse ulatuv helendus, ka helendus kookoni pinnal on intensiivsem. Ometi pole see midagi vхrreldes helendusega, mille kutsub esile tдieliku teadvuse seisund, mis on nдha kui helenduva muna kogu helenduse lahvatus. See on nii vхimas, et kesta piirid hajuvad ja sisemised emanatsioonid sirutuvad vдlja, lхpmatusse.«Kas need on mingid erijuhtumid, don Juan?»«Kahtlemata, see vхib toimuda ainult nдgijatega. Ьkski teine inimene ega muu elusolend ei muutu nii heledaks. Nдgijad, kes tahtlikult saavutavad tдieliku teadvuse, on vхimas vaatepilt. Sel hetkel lццb kogu nende sisemus leegitsema ja sisemine tuli neelab nad. Ьlimas teadvuses sulatavad nad end ьheks suurte emanatsioonidega ja libisevad igavikku.»92Veetnud mхned pдevad Sonoras, sхitsime don Juaniga tagasi ьhte Lхuna-Mehhiko linna, kus ta tookord koos oma sхjameeste seltskonnaga elas.Jдrgmine pдev oli kхrvetavalt kuum ja pхuavinene. Tundsin end loiult ja kuidagi ebamugavalt. Pдrastlхunal vхttis linnas maad ebameeldiv vaikus. Istusime don Juaniga suures toas tugitoolides. Ьtlesin talle, et elu sддrases Mehhiko kolkalinnas ei ole minu jaoks. Mul oli tunne, et selle linna vaikuses on midagi rхhuvat ja see tunne ei meeldinud mulle. Ainus heli, mida kuulsin, oli kaugelt kostev laste kisa. Ma ei saanudki aru, kas nad mдngisid vхi nutsid.«Siin viibides oled sa alati kхrgenenud teadvusseisundis,» ьtles don Juan. «See avaldab sulle mхju. Aga olgu kuidas on, sa peaksid pььdma siinse eluga harjuda, sest ьhel pдeval asud sa ise mхnda samasugusesse linna elama.»«Miks ma peaksin elama just sellises linnas, don Juan?»«Ma olen sulle selgitanud, et uued nдgijad taotlevad vabadust. Vabadusel on aga hдvitavad nхudmised. Sхjamehed peavad sihikindlalt muutusi otsima. Sina aga eelistad elada nii, nagu sa elad. Sa ergutad oma mхistust koostama lхputuid inventarinimekirju ja vхrdled neid oma sхprade omadega. See jдtab sulle vдga vдhe aega iseenda ja oma saatusega tegelemiseks. Sul tuleb sellest kхigest loobuda. Kui sa aga teaksid ьksnes selle linna surnud rahu, siis hakkaksid sa varem vхi hiljem otsima mьndi teist kьlge.»«Kas sinategeledki siin sellega, don Juan?»«Minu ja mu sхjameestega on natuke teine lugu. Meie seisame juba oma raja lхpus. Meie ei otsi enam midagi. See, mida me siin teeme, on mхistetav ainult sхjamehele. Me veedame pдeva pдeva

jдrel mitte midagi tehes. Me ootame. Ja ma ei vдsi kordamast: me teame, et me ootame, ja me teame ka, mida me ootame. Me ootame vabadust!»«Ja nььd, kus sa seda tead,» lisas ta naeratusega, «mingem tagasi oma arutelu juurde teadvusest.»Tavaliselt ei seganud meid selles toas keegi ja arutelu kestuse mддras don Juan. Kuid seekord kostis viisakas koputus uksele. Genaro astus sisse ja vхttis istet. Ma ei olnud Genarot nдinud sellest pдevast saadik, kui olime kiirustades tema majast lahkunud. Embasin teda.«Genarol on sulle midagi цelda,» ьtles don Juan. «Ma olen sulle rддkinud, et ta on meister teadvuse valdamise alal. Nььd vхin ma sulle цelda, mida see kхik tдhendab. Kui naguali lццk on kogumispunkti selle tavalisest asendist vдlja pхrutanud, siis vхib ta tхugata selle sьgavamale helenduva muna sisse.»93Don Juan rддkis, et minu kхrgenenud teadvusseisundites viibimise ajal on Genaro minu kogumispunkti lugematuid kordi tхuganud. Tol pдeval hiiglasliku lameda kaljurahnu juures oli ta paisanud mu kogumispunkti vдga kaugele vasakusse poolde - nii kaugele, et see muutus juba veidi ohtlikuks.Don Juan jдi vait. Ta vaatas Genaro poole ja noogutas, justkui andes jutujдrje talle ьle. Genaro tхusis ja tuli minu juurde.«Tuleleek on vдga oluline,» ьtles ta tasa. «Kas sa mдletad seda pдeva suure tasase kalju otsas, kui ma lasksin sul vaadata pдikese peegeldust kvarts/tьkil?»Kui Genaro seda mainis, tuli mulle дkki kхik meelde. Just sel pдeval, pдrast seda, kui don Juan oli oma jutu lхpetanud, oli Genaro juhtinud mu tдhelepanu valguse murdumisele lihvitud kvartsitьkis, mille ta oli oma taskust vдlja koukinud ja lamedale kivile pannud. Kvartsi helendus kцitis kohe mu tдhelepanu. Jдrgmine asi, mida mдletasin, oli see, et ma lebasin kдgaras tasasel kaljurahnul ja don Juan seisis mureliku nдoga minu kхrval.Tahtsin just Genarole цelda, mis mulle meenus, kui ta uuesti rддkima hakkas. Ta pani oma suu mu kхrva juurde ja osutas ьhele kahest toas rippuvast petrooleumilambist.«Vaata seda leeki,» ьtles ta. «Selles ei ole soojust. See on puhas leek. Puhas leek vхib sind kanda tundmatuse sьgavustesse.»Tema sхnade ajal hakkasin tundma kummalist survet, see oli justkui mingi fььsiline raskus. Kхrvus sumises ja silmad hakkasid vett jooksma, Suutsin veel vaid vaevu eristada mццbli kontuure. Silmad nдisid olevat tдiesti fookusest vдljas. Kuigi mu silmad olid lahti, ei suutnud ma eristada isegi petrooleumilampide valgust pimedas toas. Kхik mu ьmber oli ьhtviisi pime. Kollakasrohelise helenduse triibud valgustasid tumedaid liikuvaid pilvi. Siis aga tuli mu nдgemine tagasi -sama jдrsku nagu oli kadunudki.Ma ei saanud ьldse aru, kus ma olen. Mulle tundus, et hхljun nagu хhupall. Olin tдiesti ьksi. Mind haaras pццrane hirmuvahk ja mu mхistus asus palavikuliselt toimuvale kхige kohasemat seletust otsima: ilmselt oli Genaro mind petrooleumilambi leegi abil hьpnotiseerinud. See seletus sobis mulle. Hхljusin rahulikult, pььdes selle pдrast mitte muretseda; leidsin, et дrevuse peletamiseks on kхige targem keskenduda seisunditele, mis mul tuleb ьles дrkamiseks lдbi teha.94Esimene asi, mida ma mдrkasin, oli see, et ma ei ole ьldse mina ise. Ma ei saanud mitte midagi vaadata - lihtsalt ei olnud, millega vaadata. Kui pььdsin oma keha uurida, mдrkasin, et suudan ainult teadvel olla, ja ometi oli mul kogu aeg tunne, et ma vaatan alla lхputusse ruumi. Olid mingid tohutu suured sдravad valgusepilved ja pimeduse massiivid ja see kхik liikus. Nдgin selgesti merevaigukarva pilvetorti, mis lдhenes mulle nagu hiiglaslik aeglane ookeanilaine. Taipasin, et ma olen nagu mingi ruumis hхljuv poi ning et laine tхstab mu kohe ьles ja kannab edasi. Leppisin selle kui paratamatusega. Kuid hetk enne seda, kui laine minuni jхudis, juhtus midagi tдiesti ootamatut - tuul puhus mind laine teelt дra.Selle tuule jхud kandis mind tohutu kiirusega edasi. Lendasin lдbi hiigelsuure eredate vдrviliste valguste tunneli. Kхik lдks tдiesti sassi ja seejдre! tundsin, et дrkan ьles, et see oli vaid uni, hьpnootiline uni, mille kutsus esile Genaro. Jдrgmisel hetkel olin jдlle toas don Juani ja Genaro juures.

Magasin peaaegu kogu jдrgmise pдeva. Хhtul istusime don Juaniga jдlle juttu ajama. Enne seda olin nдinud ka Genarot, kuid ta keeldus minu eelmise pдeva kogemusi kommenteerimast.«Genaro tхukas mццdunud ццl jдlle sinu kogumispunkti,» ьtles don Juan. «Aga tхuge oli ilmselt liiga tugev.»Jutustasin don Juanile innukalt oma nдgemustest. Ta naeratas ilmse tьdimusega.«Sinu kogumispunkt nihkus oma normaalsest asendist vдlja,» ьtles ta. «Ja seetхttu hakkasid sa tajuma emanatsioone, mida tavaliselt ei tajuta. Kхlab nagu poleks seal midagi erilist, eks ole? Ja ometi on see ьks suurimaid saavutusi, milleni uued nдgijad pььavad jхuda.»Don Juan selgitas, et inimolendid valivad pidevalt tajumiseks samad emanatsioonid ja seda kahel pхhjusel. Esiteks seepдrast - ja see on kхige olulisem et meile on хpetatud, et just need emanatsioonid on tajutavad, ja teiseks seetхttu, et meie kogumispunktid valivad ja valmistavad need emanatsioonid kasutamiseks ette.«Igal elusolendil on kogumispunkt,» jдtkas ta, «mis valib vдlja emanatsioonid, mida rхhutada. Nдgijad vхivad nдha, kas tajuvad olendid jagavad sama maailmapilti - nad nдevad, kas nende kogumispunktide poolt vдlja valitud emanatsioonid on samad vхi mitte.»

Don Juan rхhutas, et ьks uute nдgijate murrangulisi avastusi oli see, et kogumispunkti konkreetne asukoht elusolendi kookonil ei ole mitte selle olendi pьsiv iseдrasus, vaid kinnistub harjumuse mхjul.95 Seetхttu panevadki uued nдgijad nii suurt rхhku uutele tegevustele, uutele harjumustele ning pььavad ise pidevalt neid otsida, vдlja kujundada ja ellu rakendada.«Naguali lццk on vдga tдhtis, sest see paneb punkti liikuma, muudab selle asukohta. Mхnikord tekitab see lццk isegi pьsiva prao. Kogumispunkt nihkub tдiesti uude kohta ja inimese teadvuses toimuvad drastilised muutused. Kuid veelgi olulisem on mхista tхdesid teadvuse kohta, saada aru, et seda punkti on vхimalik ka ise nihutada. Kurb tхde on aga see, et reeglina see inimolenditel ei хnnestu. Nad lihtsalt ei tea oma vхimalusi.»«Kuidas saab inimene seda ise teha?» kьsisin ma.«Uued nдgijad ьtlevad, et kogu kunst seisneb taipamises,» ьtles ta. «Nende arvates peab inimesele kхigepealt pдrale jхudma, et maailm, mida me tajume, tuleneb meie kogumispunkti asukohast kookonil. Kui sellest on aru saadud, siis vхib kogumispunkti liigutada peaaegu tahtlikult - uute harjumuste kujundamisega.»Ma ei saanud pдris hдsti aru, mida ta mхtles harjumuste all ja palusin selgitust.«Kogumispunkt paikneb inimese kookoni teatud kindlas piirkonnas, sest niisugune on Kotka korraldus,» ьtles ta. «Tдpse asukoha mддrab aga harjumuse jхud, meie enda korduv tegevus. Alguses me хpime дra, et meie kogumispunkt vхib selles asendis olla, siis aga anname juba ise korralduse, et see oleks just seal. Meie korraldus muutub Kotka korralduseks, et punkt oleks fikseeritud selles kohas. Mхtle selle ьle jдrele - meie korraldus muutub Kotka korralduseks. Vanad nдgijad pidid selle avastuse eest kallilt maksma. Me tuleme selle juurde veel tagasi.»Ta kordas, et vanad nдgijad suunasid kхik oma jхupingutused tuhandete ьlikeerukate nхiatehnikate vдljatццtamisele. Nad ei tulnud kordagi selle peale, lisas don Juan, et kхik nende keerulised vхtted, nii eriskummalised kui need ka polnud, olid vaid vahendid kogumispunkti fiksatsiooni murdmiseks ja punkti liikumapanemiseks - ja ei midagi enamat.Palusin tal цeldut selgitada.«Ma olen sulle rддkinud, et nхidus on nagu umbtдnav,» ьtles ta. «Ma pidasin silmas seda, et nхiatehnikad ei ole vддrtus omaette. Kaudselt vхib neist kьll kasu olla, sest nad aitavad vabastada kogumispunkti esimese tдhelepanu kontrolli alt, seda paigast nihutada.96Uued nдgijad taipasid, kuidas need harjutused tegelikult toimivad ja otsustasid tegelda otseselt kogumispunkti nihutamisega, heites kхrvale igasugused mхttetud rituaalid ja loitsimised. Ometi on rituaalid ja loitsud igale sхjamehele mingil tema eluperioodil vajalikud. Ma olen sind pьhendanud

igasugustesse nхiatehnikatesse, kuid ainult selleks, et juhtida sinu esimene tдhelepanu kхrvale enesessesььvimiselt, jхult, mis hoiab sinu kogumispunkti jдigalt paigal.»Don Juan lisas, et esimese tдhelepanu kinnijддmine enesesse-sььvimisse vхi mхistusesse on tugev aheldav jхud. Rituaalne kдitumine oma kordustega sunnib aga esimest tдhelepanu vabastama osa energiat inventari jдlgimiselt, mille tagajдrjel kogumispunkt kaotab oma jдikuse.«Mis juhtub inimestega, kelle kogumispunkt kaotab jдikuse?» kьsisin ma.«Kui nad ei ole sхjamehed, siis arvavad nad, et mхistus on nad maha jдtnud,» ьtles ta naeratades. «Tдpselt nii nagu sinagi kord arvasid, et hakkad peast segi minema. Kui nad on aga sхjamehed, siis nad teavad, et on lдinud peast segi, kuid ootavad kannatlikult. Olla terve ja igati mхistlik tдhendab seda, et kogumispunkti ei ole vхimalik liigutada. Kui kellegi kogumispunkt paigast nihkub, siis tдhendab see tдiesti ьheselt, et see inimene on hull.»Ta ьtles, et sхjameestele, kelle kogumispunkt on paigast nihkunud, jддb kaks vхimalust. Esiteks vхivad nad omaks vхtta, et on haiged, ja kдituda nagu hullud, erutudes neist veidratest maailmadest, mida nende nihked sunnivad neid nдgema; teine vхimalus on aga jддda kьlmaks ja hдirimatuks, teades, et kogumispunkt pццrdub alati esialgsesse kohta tagasi.«Aga mis siis, kui ei pццrdu?» kьsisin mina.«Siis on need inimesed kadunud,» ьtles ta. «Neist saavad kas ravimatud hullud, kuna nende kogumispunktid ei suuda enam kunagi kokku panna maailma sellisena nagu meie seda tunneme, vхi siis suurepдrased nдgijad, kes on alustanud oma teekonda tundmatusse.»«Mis mддrab дra, kas tulemuseks on ьks vхi teine variant?»«Energia! Laitmatus! Laitmatud sхjamehed ei kaota kunagi kьlma verd. Nad ei lase end millestki hдirida. Ma olen sulle palju kordi цelnud, et laitmatud sхjamehed vхivad nдha hirmuдratavaid maailmu ning juba hetk hiljem teha nalja ja naerda koos sхprade vхi vххrastega.»Seletasin don Juanile seda, mida olin varemgi цelnud ? ed psьhhotroopsete taimede kasutamisega oli mul kaasnenud terve rida niivхrd segadusttekitavaid tajukogemusi, et hakkasin tхepoolest arvama, et olen hulluks lдinud.97 Elasin ьle seisundeid, milles ruum ja aeg olid tдiesti sassis, mul esines tхsiseid probleeme keskendumisega, ьlimalt realistlikke nдgemusi vхi hallutsinatsioone kohtadest ja inimestest, kes tundusid mulle tхelistena - see kхik pani mind tхsiselt muretsema. Vхisin vaid jдreldada, et hakkan mхistust kaotama.«Kхikide tavahinnangute jдrgi olid sa tхesti mхistust kaotamas,» ьtles ta. «Kuid nдgija seisukohast poleks see olnud kuigi suur kaotus. Mхistus on nдgija jaoks kхigest inimese inventari enesepeegeldus. Kui sa oleksid selle kaotanud, kuid sдilitanud oma viimse toetuspunkti, siis oleksid elanud tunduvalt sisukamat elu kui praegu.»Don Juan mдrkis, et mind segas mu emotsionaalne reaktsioon; see ei lasknud mul taibata, et minu tajukogemuste kummalisuse mддras дra see, kui sьgavale inimese emanatsioonide ribasse oli liikunud minu kogumispunkt.Ьtlesin talle, et ma ei ole tegelikult seniajani aru saanud, mida kujutab endast see inimese emanatsioonide riba ja seetхttu jдi tema jutu mхte mulle kaunis segaseks. Mina olin seda kujutlenud umbes nagu riba kummipalli peal.Don Juan ьtles, et selle nimetamine ribaks vхib tхesti tekitada segadust ning parem oleks ilmselt kasutada analoogiat. Ta ьtles, et inimese helenduv kest on nagu heleda juustu kera, mille keskele on pistetud paks ketas tumedamat juustu. Don Juan vaatas mind ja itsitas. Ta teadis vдga hдsti, et mulle ei maitse juust.Ta joonistas vдikesele tahvlile midagi munataolist ja jagas selle siis pikuti neljaks osaks. Ta ьtles, et need on ьksnes abijooned, et ma paremini aru saaksin, kus see riba inimese kookonis tдpselt asub. Seejдrel joonistas ta paksu riba selle abijoone juurde, mis lahutas esimest ja teist osa, ning kustutas siis kхik abijooned дra. Ta selgitas, et see riba on nagu tumedama juustu ketas, mis on asetatud heledama juustukera sisse.

«Kui nььd see heleda juustu kera oleks lдbipaistev,» jдtkas ta, «siis oleks meil suurepдrane koopia inimese kookonist. Tumedama juustu ketas ulatub lдbi kogu heleda juustu kera - ьhelt poolt kera pinnalt teisele poole vдlja.Inimese kogumispunkt asub kera ьlaosas, kolmandal neljandiku! selle alumisest otsast arvestades. Kui nagual seda intensiivse helenduse punkti tхukab, siis liigub see punkt tumeda juustu ketta sisse.98 Kхrgenenud teadvus tekib sellest, et oma teel tumeda juustu ketta sisemusse sььtab kogumispunkti intensiivne helendus kasutamata, uinuvaid emanatsioone. Kui nдhakse kogumispunkti helenduse liikumist selle ketta sees, siis jддb mulje, et punkt nihkub kookoni pinnal vasakule.»Don Juan kordas oma selgitust kolm-neli korda, aga see asi jдi mulle ikka segaseks ja tal tuli selgitusi jдtkata. Ta ьtles, et mulje liikumisest vasakule tuleneb lihtsalt helenduva muna lдbipaistvusest - tegelikult liigub kogumispunkt mццda inimese riba sissepoole, helenduva muna keskpunkti poole.Mдrkisin, et tema jutt kхlab nii, nagu kasutaksid nдgijad oma silmi, kui nad kogumispunkti liikumist nдevad.«Inimene ei ole tunnetamatu,» ьtles ta. «Inimese helendust vхib nдha peaaegu samuti nagu ainult silmi kasutades.»Ta selgitas edasi, et muistsed nдgijad olid nдinud kogumispunkti liikumist, kuid neile polnud kunagi pдhe tulnud, et see liikumine toimub sьgavuti; selle asemel usaldasid nad ьksnes oma nдgemist ja vхtsid kasutusele termini «nihe vasakule». Uued nдgijad vхtsid selle nimetuse ьle, kuigi teadsid, et see on ekslik.Don Juan ьtles, et minuga tegeldes oli ta minu kogumispunkti vдga palju kordi liikuma pannud ja nii ka praegu. Et kogumispunkti nihe toimus alati sьgavuti, siis polnud ma kunagi kaotanud oma identiteeditunnetust, vaatamata sellele, et hддlestusid emanatsioonid, mida ma polnud kunagi varem kasutanud.«Kui nagual kogumispunkti tхukab,» jдtkas don Juan, «toob see kaasa nihke inimese riba piires. Ei ole ьldse oluline, millisesse suunda kogumispunkt liigub, sest alati peatub see mхnes senikasutamata kohas.Uued nдgijad tццtasid oma sхjamehe-хpilaste jaoks vдlja grandioosse testi, mis seisnes naguali lццkide mхjul lдbi kдidud kogumispunkti asendite iseseisvas taastamises. Seda testi hakati nimetama eneseterviklikkuse saavutamiseks.»Don Juani ьtlust mццda olid uued nдgijad veendunud, et inimese tдiskasvanuks saamise kдigus keskendub tema teadvuse helendus inimese emanatsioonide ribale ja valib sealt vдlja mхned emanatsioonid, mida rхhutada. Seejuures tekib nхiaring, sest mida rohkem rхhutada ьhtesid ja samu emanatsioone, seda pьsivamaks muutub see kogumispunkti asend. Teisiti цeldes - meie korraldus muutub Kotka korralduseks. Kui meie teadvus on arenenud esimeseks tдhelepanuks, siis on korraldus juba nii tugevaks muutunud, et sellest nхiaringist vдlja murdmine ja kogumispunkti paigast nihutamine on tхeline vдgitьkk.99Don Juan ьtles, et kogumispunktist tuleneb ka see, et esimene tдhelepanu tajub kimpudena. Nдitena emanatsioonide kimbust, mida rхhutatakse alati tervikuna, tхi ta inimkeha - nii nagu me seda tavaliselt tajume. Teist osa meie tervikolemusest - helenduvat kookonit, ei rхhutata aga kunagi. See jдetakse kхrvale, sest kogumispunkt mitte ainult ei sunni meid tajuma emanatsioone kimpude kaupa, vaid ka teatud emanatsioone vдltima.Kдisin don Juanile peale, et ta rддgiks, kuidas toimub kimpudena tajumine. Ta seletas, et kogumispunkt kiirgab helendust, mis koondab kookoni sees olevad emanatsioonid vihkudesse. Need emanatsioonid hддlestuvadki vihkudena vastavatele suurtele emanatsioonidele. Kimpu koondumine toimub isegi siis, kui nдgijatel on tegemist emanatsioonidega, mida pole kunagi kasutatud. Me tajume neid tдpselt samuti nagu esimese tдhelepanu kimpe.«Ьks uute nдgijate suurhetki,» jдtkas ta, «oli siis, kui nad avastasid, et tundmatu kujutab endast lihtsalt emanatsioone, mis on esimese tдhelepanu poolt kхrvale jдetud. See on tohutu suur

valdkond, aga - pea meeles - selles valdkonnas vхivad moodustuda emanatsioonide kimbud. Tunnetamatu on aga igavik, kus meie kogumispunktil ei ole vхimalik midagi kimpu koguda.»Don Juan selgitas, et kogumispunkt on nagu helendav magnet, mis inimese emanatsioonide ribas liikudes tхmbab kхikjal oma teel emanatsioone ligi ja kogub neid kimpudesse. See avastus teeb uutele nдgijatele tхesti au, sest see asetab tundmatu tдiesti uude valgusse. Uued nдgijad panid tдhele, et mхnedele nдgijate painajalikele nдgemustele, mida oli raske ettegi kujutada, vastas kogumispunkti nihe inimese riba sellesse ossa, mis asetseb diametraalselt inimese kogumispunkti tavalise asukoha vastas.«Need olid inimese tumeda poole nдgemused,» ьtles don Juan.«Miks sa seda inimese tumedaks pooleks nimetad?» kьsisin ma.«Sest see on sьnge ja pahaendeline,» ьtles ta. «See pole mitte lihtsalt tundmatu, see on miski, millega keegi ei tahagi tegemist teha.»«Aga millised on need emanatsioonid, mis asuvad kookoni sees, kuid jддvad inimese ribast vдljapoole?» kьsisin ma. «Kas ka neid on vхimalik tajuda?»«On, kuid see on juba midagi tдiesti kirjeIdamatut,» vastas don Juan.100«Siin ei ole enam tegu inimliku tundmatusega nagu kasutamata emanatsioonide puhul inimese ribas, vaid peaaegu mххtmatu tundmatu valdkonnaga, kus ei ole ьldse midagi inimlikku. See otsatuse haaramatus mхjub lausa hдvitavalt, isegi parimatel nдgijatel oleks raske seda kirjeldada.»Ma kordasin uuesti oma ammust vдidet, et kogu saladus peitub ilmselt meis endis.«Saladus on meist vдljaspool,» vдitis don Juan vastu. «Meie sees on ainult emanatsioonid, mis pььavad purustada meie kookonit. Ja see tхsiasi viib meid ьhtelugu eksiteele, oleme me siis tavalised inimesed vхi sхjamehed. Selle probleemi suudavad lahendada ьksnes uued nдgijad. Nende sihiks on nдha. Ning oma kogumispunkti nihutamise kaudu jхuavad nad arusaamiseni, et kogu saladus peitub tajumises. Mitte niivхrd selles, mida me tajume, vaid selles, kuidas me tajume.Ma olen sulle цelnud: uued nдgijad usuvad, et meie meeled on vхimelised tajuma kхike. Nad usuvad seda, sest nad nдevad, et selle, mida meie meeled tajuvad, mддrab дra meie kogumispunkti asend.Niipea, kui inimese kogumispunkti asend muutub, hддlestuvad emanatsioonid tema kookonis normaalsest erinevalt ja inimese meeled hakkavad tajuma tдiesti kujuteldamatutel viisidel.»

8. KOGUMISPUNKTI ASENDDon Juan jдtkas selgitusi teadvuse valdamise kohta oma majas Lхuna-Mehhikos. See maja kuulus tegelikult kхigile naguali seltskonna liikmetele, selle ametlik omanik oli aga Silvio Manuel ja kхik rддkisid sellest kui Silvio Manueli majast, mina aga olin mingil seletamatul pхhjusel harjunud seda nimetama don Juani majaks.Olime don Juani ja Genaroga tagasi jхudnud pikalt retkelt mдgedesse. Tol pдeval me puhkasime pдrast vдsitavat sхitu.101 Хhtust sхime kaunis hilja. Seal siis kьsisingi don Juanilt selle imeliku segaduse pхhjust. Ta kinnitas mulle, et mingit segadust ei ole; maja nimetamine Silvio Manueli majaks on lihtsalt varitsemiskunsti ьlesanne, mida peavad tдitma kхik naguali seltskonna liikmed igas olukorras, isegi mхttes. Sellest majast teisiti mхelda oli sisuliselt vхrdne naguali seltskonnast lahtiьtlemisega.Heitsin talle ette, et ta ei olnud minule sellest kunagi rддkinud. Mul ei olnud mingit tahtmist oma harjumustega teiste hulgas segadust tekitada.«Дra sellepдrast muretse,» ьtles don Juan naeratades ja patsutas mulle turjale. «Sina vхid seda maja nimetada, kuidas ise tahad. Nagualil on see хigus. Nagual-naine nдiteks nimetab seda varjude majaks.»Meie vestlus jдi pooleli ja ma nдgin don Juani alles mitu tundi hiljem. Ta saatis mulle sхna, et ma tuleksin maja taha siseхuele.

Don Juan ja Genaro jalutasid sammaskдigu lхpus; ma nдgin neid kдtega vehkimas, otsekui zhestikuleeriksid nad elavas vestluses.Oli selge ja pдikeseline pдev. Valgus langes otse mхnedele lillepottidele, mis rippusid lakke kinnitatud konksude kьljes sammaskдigu seinte ддres ja nende varjud langesid siseхue pхhja- ja idapoolsele seinale. Ere kollakas pдikesevalgus ja lillepottide raskete mustate varjude kontrast habraste хitsvate taimede varjudega jдttis vдga tugeva mulje. Tundus, nagu oleks keegi, kellel on vдga hea korra- ja tasakaalumeel, need taimed sellise mulje loomiseks meelega nii paigutanud.«Seda tegi Nagual-naine,» ьtles don Juan otsekui mu mхtteid lugedes. «Ta vaatleb хhtuti siin neid varje.»Mхte sellest, kuidas Nagual-naine хhtuti neid varjusid vaatab, vapustas mind hingepхhjani. Selle tunni ere kollane valgus, linna vaikus ja rahu ning minu kiindumus nagual-naise vastu mхjusid nii, et ma tajusin дkki selgelt sхjamehe tee lхputut ьksildust.102Don Juan oli mulle sellest teest rддkinud. Ta ьtles, et uued nдgijad on tдieliku vabaduse sхjamehed, nende ainsaks sihiks on tдielik vabanemine, mis jхuab kдtte siis, kui nad saavutavad tдieliku teadvuse. Vaadates neid kummituslikke varje seintel, sain ma дkki tдie selgusega aru, mida nagual-naine silmas pidas, kui ta rддkis, et ainsaks kergenduseks tema vaimule on lugeda valjusti luuletusi.Mulle meenus, et eelmisel pдeval oli ta mulle sealsamas siseхuel midagi ette lugenud, kuid tema kдrsitu igatus oli mulle siis kuidagi kaugeks jддnud. See oli Juan Ramхn Jimeneze poeem «Hora Inmensa», mis tema arvaes koondas endasse kogu sхjameeste ьksildustunde, kelle kogu elu mццdub tдielikku vabadusse pхgenemise tдhe all.Ьksnes kellalццgid ja lind katkestavad vaikuse... Nдib, nagu vestleksid need kaks loojuva pдikesega. Kuldne vaikus, хhtu on tehtud kristallidest. Uitav puhtus ххtsutab jahedaid puid, ja teisel pool kхike seda unistab ьks lдbipaistev jхgi, et tallates pдrlitel tхmbab ta end vabaks ja voolab lхpmatusse.Don Juan ja Genaro tulid minu juurde ja vaatasid mulle ьllatunult otsa.«Aga millega me хigupoolest tegeleme, don Juan?» kьsisin ma. «Kas sхjamehed tхesti tegelevad ьksnes enda ettevalmistamisega surmaks?»«Mitte sugugi,» ьtles ta, patsutades mind хlale. «Sхjamehed valmistuvad teadvelolekuks; tдieliku teadvuse saavutavad nad alles siis, kui neisse ei ole jддnud enam kьbetki enesetдhtsust. Ainult siis, kui nad on eimiski, saavad nad kхigeks.»Vaikisime hetke. Siis kьsis don Juan minult, kas mind piinab enesehaletsus. Ma ei vastanud, sest ma ei saanud sellest isegi pдris tдpselt aru.«Ega sa дkki ei kahetse, et sa siin oled?» kьsis don Juan vaevumдrgatava naeratusega.«Ei, kus sa sellega!» kinnitas Genaro. Siis nдis ta aga kahtlema hakkavat. Ta kratsis kukalt, vaatas mulle otsa ja kergitas kulme. «Vхi kahetsed?» kьsis ta.103«Ei, kus sa sellega!» kinnitas seekord don Juan Genarole. Ta esitas sama kukla kratsimise ja kulmude kergitamise etenduse ja kьsis: «Vхi kahetsed?»«Ei, kus sa sellega!» mцirgas Genaro ja mхlemad pahvatasid ohjeldamatult naerma.Kui nad olid maha rahunenud, lausus don Juan, et melanhooliahoo-gusid kutsub esile ainult ьks jхud - enesetдhtsus. Pхhjatu kurbuse hood vхivad kьll sхjameest tabada, kuid see kurbus ajab teda ьksnes naerma.«Genarol on sulle midagi nдidata - midagi palju kцitvamat kui kogu enesehaletsus, mida sa iial suudaksid endast vдlja pigistada,» jдtkas don Juan. «See puudutab kogumispunkti asendit.»Genaro hakkas mццda siseхue piiravat sammaskдiku ringi kхndima, tхmmates selja nхgusaks ja tхstes igal sammul pхlved vastu rinda.«Nagual Julian nдitas talle, kuidas see kдib,» sosistas don Juan. «Seda nimetatakse jхukхnnakuks. Genaro teab mitut sellist kхnnakut. Jдlgi teda tдhelepanelikult.»Genaro liigutused olid tдiesti hьpnotiseerivad. Algul sundis vastupandamatu jхud mind teda silmadega jдlgima, ьhel hetkel aga mдrkasin, et mu jalad imiteerivad tema kхnnakut. Tegime ringi ьmber siseхue ja peatusime.

Kхndimise ajal mдrkasin, et iga sammuga kasvab minus erakordne selgus. Kui peatusime, olin ьlierk. Kuulsin iga vдhimatki krabinat; mдrkasin pisimatki muutust valguses ja varjudes enda ьmber. Mind haaras mingi ootusдrevus, tunne, et kohe juhtub midagi. Tundsin ennast erakordselt agressiivse, jхulise ja kartmatuna. Samal hetkel nдgin enda ees ддretut tasandikku; otse mu selja taga kхrgus mets. Hiiglaslikud puud seisid nagu mььr. Mets oli pime ja roheline; tasandik pдikesepaisteline ja kollane.Hingasin sьgavalt ja kummaliselt kiiresti, kuid sugugi mitte ebaloomulikult. Ometi sundis just hingamise rьtm mind kohapeal sцrkima. Mind haaras soov kuhugi tormata vхi pigem tahtis seda mu keha, kuid just siis, kui pidin jooksu pistma, peatas mind miski.

Jдrsku olid don Juan ja Genaro minu kхrval. Kхndisime piki katusealust, Genaro minust paremal. Ta nьgis mind хlaga. Tajusin selgelt tema keha raskust. Ta tхukas mind хrnalt vasakule ja me pццrdusime siseхue idaseina poole. Hetkeks valdas mind kummaline tunne, et me lдheme otse lдbi seina, ja ma valmistusin juba kokkupхrkeks, kuid otse seina ees saime siiski pidama.104Seisin, nina vastu seina, mхlemad mehed aga uurisid mind vдga hoolikalt. Teadsin, mida nad otsivad. Nad tahtsid veenduda, kas mul oli хnnestunud oma kogumispunkti nihutada. Teadsin, et oli, sest mu meeleolu oli muutunud. Paistis, et ka nemad teadsid. Mind хrnalt kдe alt toetades talutasid nad mu sammaskдigu teise otsa, kitsa pimeda eeskoja ukse juurde, mis ьhendas siseхue majaga. Seal jдime seisma. Don Juan ja Genaro nihkusid minust mхni jalg eemale. Jдin silmitsi maja hдmara varjulise sisemusega. Vaatasin tьhja pimedat tuba. Tundsin fььsilist vдsimust. Olin loid ja ьkskхikne ja ometi vaimselt vдga tugev. Siis aga taipasin, et olen millestki ilmajддnud. Jхud oli mu kehast kadunud. Seisin vaevu pьsti. Lхpuks mu jalad nхrkesid. Vajusin istuli ja siis kukkusin kьlili. Lamasin maas ja mulle tulid pдhe suurepдrased mхtted armastusest Jumala ja headuse vastu. Tundsin tхelist rahuldust.Jдrgmisel hetkel leidsin end seismas mingi kiriku peaaltari ees. Kullatud reljeefid sдrasid tuhandete kььnalde valguses. Nдgin tumedaid meeste ja naiste siluette kandmas tohutut krutsifiksi, mis seisis hiigelsuurel kanderaamil. Astusin nende teelt kхrvale ja lдksin kirikust vдlja. Nдgin tohutut rahvamassi, tervet kььnaldemerd, mis liikus minu poole. Olin ьlevas meeleolus. Jooksin neile vastu, et nendega ьhineda. Mind tдitis otse sьdame pхhjast tхusev armastus. Tahtsin olla koos nendega, saata oma palved Issanda poole. Mind lahutas rahvahulgast veel vaid mхni jalg, kui miski mind minema kandis.Jдrgmisel hetkel olin koos don Juani ja Genaroga. Lonkisime kolmekesi kхrvuti siseхuel.Jдrgmisel pдeval, kui хhtust sхime, seletas don Juan, et Genaro nihutas mu kogumispunkti oma jхukхnnakuga. See sai vхimalikuks tдnu minu sisemise vaikuse seisundile. Ta ьtles, et ьhendavaks lьliks kхigele, mida nдgijad teevad, on see, millest ta on mulle rддkinud juba sellest pдevast peale, kui me temaga kohtusime: nimelt sisedialoogi peatamine. Ta rхhutas, et just sisedialoog on see jхud, mis hoiab kogumispunkti paigal selle esialgses asendis.«Kui vaikus on kord saavutatud, siis on kхik vхimalik,» ьtles don Juan.Rддkisin talle, et ma mдrkasin, kui ma iseendaga rддkimise lхpetasin, aga ei saanud aru, kuidas ma seda tegin. Kui mul oleks palutud toimunut selgitada, siis ei oleks ma osanud midagi цelda.«Selgitus on vдga lihtne,» ьtles ta. «Sa tahtsid seda ja sellega tekitasid uue taotluse, andsid uue korralduse.105 Seejдrel muutus sinu korraldus Kotka korralduseks.See, et meie korraldusest vхib saada Kotka korraldus, on ьks uute nдgijate vapustavamaid avastusi. Sisedialoog lхpeb tдpselt samuti nagu algabki - tahte lдbi. Iseendaga rддkimist sunnivad meid alustama need, kes meid kasvatavad. Nad kasutavad selleks oma tahetja seejдrel хpime me seda ise kasutama - kusjuures kumbki pool seda endale ei teadvusta. Iseendaga rддkima хppides хpime me kasutama oma tahet. Me taotleme sisedialoogi kдivitumist. Selle lхpetamiseks tuleb kasutada sama meetodit: me peame seda tahtma, me peame seda taotlema.»

Vaikisime mхne hetke. Kьsisin, keda ta silmas peab, цeldes, et meil olid kasvatajad, kes хpetasid meid iseendaga rддkima.«Ma rддkisin sellest, mis toimub inimolenditega vдikelapseeas,» vastas don Juan. «See on aeg, mil igaьks, kes lastega kokku puutub, хpetab neid korrutama lхputut dialoogi neist endist. Lхpuks muutub see dialoog sisemiseks, sellest saab jхud, mis naelutab lapse kogumispunkti paigale.Uued nдgijad ьtlevad, et vдikestel lastel on sadu хpetajaid, kes nдitavad neile tдpselt kдtte koha, kuhu asetada oma kogumispunkt.»Tema sхnul nдevad nдgijad, et algul ei ole laste kogumispunkt fikseeritud. Nende emanatsioonide hulgas valitseb tдielik kaos ja kogumispunkt liigub kogu inimese teadvuse riba piires ringi, andes sellega lastele vхimaluse koondada oma tдhelepanu emanatsioonidele, millest hiljem tдielikult loobutakse. Laste kasvades sunnivad neid ьmbritsevad tдiskasvanud, kasutades oma kьllalt suurt vхimu laste ьle, nende kogumispunktid paigale ьha keerulisema sisedialoogi abil. Sisemine dialoog on protsess, mis pidevalt tugevdab kogumispunkti asendit. Kuna see asend on kunstlik, siis vajabki ta pidevat tugevdamist.«On fakt, et paljud lapsed nдevad,» jдtkas ta. «Enamikku neist, kes nдevad, peetakse aga veidrikeks ja pььtakse iga hinna eest ьmber kasvatada, sundida neid oma kogumispunkti asendit jдigemaks muutma.»«Aga kas on vхimalik julgustada lapsi, nii et nad sдilitaksid oma kogumispunkti liikuvamana?» kьsisin ma.«Ainult siis, kui nad elavad uute nдgijate hulgas,» ьtles ta. «Vastasel korral satuvad nad lхksu inimese vaikse poole keerdkдikudesse, nagu juhtus vanade nдgijatega. Ja usu mind, see on hullem kui sattuda mхistuslikkuse kььnte vahele.»Don Juan vдljendas siirast imetlust inimese vхime ьle luua kord Kotka emanatsioonide kaoses.106 Ta vдitis, et me kхik oleme tegelikult meisterlikud maagid, meie maagia seisneb kogumispunkti paigalhoidmises.«Suurte emanatsioonide jхud,» jдtkas ta, «sunnib meie kogumispunkti teatud emanatsioone vдlja valima ning neid hддlestuse ja tajumise eesmдrgil kimpudesse koguma. Selline on Kotka korraldus. Kuid see, kuidas me oma tajusid tхlgendame, on juba meie korraldus, meie enda maagiline anne.»Don Juan ьtles, et selle seletuse valguses paistab Genaro tegevus eelmisel pдeval millegi erakordselt keerulise ja samas vдga lihtsana. Keerulisena seetхttu, et see nхuab tohutut enesevalitsemist, sisedialoogi peatamist, kхrgenenud teadvusseisundi saavutamist ning lisaks veel oskust kхndida minema koos teise inimese kogumispunktiga. Selgitus sellele keerulised protseduurile on aga lihtne: uued nдgijad ьtlevad, et kuna kogumispunkti konkreetne asend on kunstlik - selle on meie jaoks meelevaldselt vдlja valinud meie esivanemad - siis vхib selle suhteliselt vдikese pingutusega paigast nihutada. Kui kogumispunkt on juba kord liikuma hakanud, siis kutsub see esile ьha uusi emanatsioonide jдrjestusi ja seega uusi tajusid.«Mina kasutasin su kogumispunkti lahtikangutamiseks jхutaimi,» jдtkas don Juan. «Jхutaimedel on selline mхju; kuid ka nдlg, vдsimus, palavik ja muu seesugune vхib anda sama tulemuse. Tavainimese eksitus seisneb selles, et ta peab seda nihet puhtmхtteliseks. See ei ole nii, nagu sa ise oled vхinud veenduda.»Don Juan rддkis, et nii nagu eile, oli minu kogumispunkt nihkunud palju kordi varemgi, kuid enamikul juhtudel olid maailmad, mis see kokku pani, nii sarnased meie igapдevaelu maailmale, et need olid sisuliselt meie maailma viirastuslikud teisikud. Ta rхhutas, et uued nдgijad lьkkavad sedalaadi nдgemused pikemalt mхtlemata tagasi.«Sellised nдgemused on inimese inventarinimekirjade produkt,» jдtkas ta. «Sхjameeste jaoks, kes otsivad tдielikku vabadust, ei ole neil mingit vддrtust, sest need on ьksnes kogumispunkti pinnapealsete nihete tulemus.»Don Juan vaikis ja vaatas mulle otsa. Teadsin, et 'pinnapealse nihke' all peab ta silmas olukorda, kus toimub kogumispunkti nihe kookoni pinnal inimese emanatsioonide riba piires, mitte aga liikumine sьgavusse. Kьsisin, kas ma sain temast хigesti aru.

«Tдpselt seda ma mхtlesingi,» ьtles ta. «Inimese emanatsioonide riba kummaski servas on veider prьgimдgi, arutu hulk igasugust inimlikku prahti.107 See on ьks vдga haiglane ja vддrastunud ladu. Vanaaja nдgijad pidasid seda vдga vддrtuslikuks, meie aga mitte.Selle prьgihunniku otsa on vдga lihtne komistada. Eile tahtsime Genaroga sulle seda pinnapealset nihet pхgusalt tutvustada; sellepдrast tegimegi sinu kogumispunktiga seal vдikese jalutuskдigu. Kuid iga inimene vхib jхuda sellise lao juurde - selleks tuleb tal lihtsalt peatada oma sisedialoog. Kui nihe on minimaalne, siis цeldakse, et tegemist on fantaasiatega. Kui nihe on suurem, nimetatakse tulemust hallutsinatsioonideks.»Tahtsin teada, kuidas see kogumispunkti ringi talutamine tegelikult toimub. Don Juan selgitas, et kui sхjamehed on oma sisedialoogi peatanud ja saavutanud sisemise vaikuse, siis haarab mitte niivхrd jхukхnnaku jдlgimine kui just selle hддl nende kogumispunktidoma mхju alla. Summutatud sammude kaja pььab momentaalselt kinni kookoni emanatsioonide hддlestuse jхu, mille sisemine vaikus on vabastanud.«See jхud haagib end otsekohe riba servadesse,» jдtkas ta. «Paremas servas kohtame lхputuid nдgemusi igasugustest fььsilistest tegevustest, vдgivallast, tapmisest ja meelelisusest. Vasakust servast leiame aga vaimsuse, religiooni ja Jumala. Me viisime sinu kogumispunkti mхlemasse serva, et anda sulle inimlikust prьgimдest terviklik ьlevaade.»Seejдrel lisas don Juan nagu muuseas, et ьks salapдrasemaid aspekte nдgijate teadmistes on sisemise vaikuse uskumatud tagajдrjed. Ta mдrkis, et kui sisemine vaikus on kord saavutatud, hakkavad katkema need sidemed, mis seovad kogumispunkti mingi kindla asukohaga, ja see saab vabaks.Tavaliselt hakkab vabanenud kogumispunkt liikuma vasakule - selle suuna eelistamine on enamiku inimolendite loomulik reaktsioon, kuid on nдgijaid, kes vхivad suunata oma kogumispunkti ka neisse asenditesse, mis asuvad selle tavapдrasest asukohast allpool. Uued nдgijad nimetavad kogumispunkti sellist liikumist 'nihkeks allapoole'.«Nдgijatel esineb ka juhuslikke nihkeid allapoole,» jдtkas ta. «Kogumispunkt ei jдд sellesse asendisse kauaks ja parem ongi, sest see on looma asend. Kuigi nihet allapoole on vдga lihtne teostada, viib see meid eemale meie eesmдrgist.»Don Juan ьtles samuti, et ьks paljudest muistsete nдgijate rдnkadest mццdalaskmistest oli kogumispunkti nihutamine mххtmatusse piirkonda allpool. Nad olid vдga osavad vхtma looma kuju. Nad vхtsid mingi looma eeskujuks ja nimetasid selle oma nagualiks. Nad uskusid, et nihutades108oma kogumispunkti teatud kindlasse asendisse, vхivad nad omandada vastava looma omadusi - jхudu, tarkust, kavalust, vдledust vхi metsikust.Don Juan ьtles mulle, et isegi meie kaasaegsete nдgijate hulgas vхib leida palju jubedaid nдiteid sellisest praktikast. Suhteline kergus, millega kogumispunkt kaldub alumistesse positsioonidesse, on nдgijaile suureks kiusatuseks, eriti neile, kellel on selleks loomupдraseid kalduvusi. Seepдrast on naguali kohus oma sхjamehed selles suhtes proovile panna.Don Juan rддkis, et minu pani ta proovile siis, kui olin jхutaimede mхju all. Ta lьkkas minu kogumispunkti alumistesse positsioonidesse ja nihutas seda seal seni, kuni ma suutsin eraldada varese emanatsioonide riba - mille tagajдrjel ma muutusin vareseks.

Pдrisin don Juanilt taas sedasama, mida olin temalt varemgi tosinaid kordi kьsinud. Tahtsin teada, kas ma olin tхepoolest fььsiliselt vareseks muutunud vхi olin ainult mхelnud ja tundnud end varesena. Don Juan selgitas, et kogumispunkti nihe allapoole toob alati kaasa tдieliku ьmberkehastumise. Ta lisas, et kui kogumispunkt ьletab teatud lдve, siis maailm kaob - vхi хigemini - ta lakkab olemast see, mis ta on meie jaoks inimeste tasandil.Don Juan mццnis, et minuga toimunud muutus oli kahtlemata kohutav - igas mхttes. Minu reaktsioon sellele kogemusele tхestas talle, et mul puuduvad sellesuunalised kalduvused. Vastasel

juhul oleks mul tulnud kulutada tohutu hulk energiat sellele, et saada jagu oma soovist jддda allpool asuvasse piirkonda, mida mхned nдgijad peavad vдga хdusaks paigaks.Ta ьtles, et tahtmatuid nihkeid allapoole tuleb aegajalt ette igal nдgijal, kuid sedamццda, kuidas nende kogumispunkt kaldub kaugemale vasakusse kьlge, muutub see ьha harvemaks. Iga kord, kui see toimub, vдheneb nдgija jхud tunduvalt. Nendest tagasilццkidest ьlesaamiseks kulub nii aega kui jхudu.«Sellised apsud teevad nдgija vдga pahuraks ja vдiklaseks,» jдtkas don Juan, «ja teatud juhtudel ka ддrmuslikult ratsionaalseks.»«Kuidas saaksid nдgijad selliseid nihkeid vдltida?» kьsisin ma.«Kхik sхltub sхjamehest,» ьtles ta. «Mхnel on loomupдrane kalduvus oma nхrkustele jдrele anda - nagu nдiteks sinul. Need on need, kes saavad kirikus ka peksa. Sinutaolistele soovitan ma kakskьmmend neli tundi pдevas olla valvel ja jдlgida kхike, mida nad teevad. Distsiplineeritud mehed ja naised ei kaldu nii kergesti sedalaadi nihkesse; neile soovitaksin ma kahekьmne kolme tunni pikkust valvelolekut.»109Ta vaatas mind sдravate silmadega ja puhkes naerma.«Naisnдgijatel esineb nihkeid allapoole sagedamini kui mees-nдgijatel,» ьtles ta. «Kuid nemad suudavad sellest positsioonist ka vдga kergesti vдlja hьpata, kuna meestel on kalduvus jддda sinna ohtlikult pikaks ajaks.»Don Juan lisas, et naisnдgijate kogumispunktil on erakordne vхime pьsida igas asendis selles alumises piirkonnas. Mehed seda ei suuda. Meestel on kьll kainust ja sihikindlust, kuid vдga vдhe annet; sellepдrast peabki naguali seltskonnas olema kaheksa naisnдgijat. Naised annavad tхuke tundmatuse mххtmatute avaruste ьletamiseks. Selle loomupдrase ande tхttu on naised vдga дgedad. Sдdeleva kerguse ja vaimustava metsikusega vхivad nad vхtta looma kuju.«Kui sulle tulevad meelde hirmuдratavad asjad,» jдtkas ta, «midagi nimetut, mis kusagil pimeduses ringi hulgub, siis mхtled sa, ilma et isegi aru saaksid, mхnest naisnдgijast, kes viibib parasjagu mingis positsioonis selles mххtmatus alumises piirkonnas. Seal peitubki tхeline хudus. Kui sa kunagi peaksid kohtama mхnda kхrvalekaldunud naisnдgijat, siis pхgene nii kuidas jalad vхtavad!»Kьsisin, kas ka teistel organismidel on vхime nihutada oma kogumispunkte. «Nende punktid vхivad nihkuda,» ьtles ta. «Kuid see ei ole siis tahtlik tegevus.»«Kas teiste organismide kogumispunkti asend on samuti harjutamise tulemus?» kьsisin ma.«Iga vastsьndinud organism koolitatakse mingil moel vдlja,» vastas don Juan. «Me ei pruugi aru saada, kuidas neid just treenitakse - me ei saaju sellestki aru, kuidas see meie puhul toimub -, kuid nдgijad nдevad, et vastsьndinuid keelitatakse tegema seda, mida teeb nende liik. Sama toimub ka inimlastega. Alguses nдevad nдgijad, kuidas laste kogumispunkt sihitult sinna-tдnna nihkub ja seejдrel nдevad nad, kuidas tдiskasvanute kohalolek selle punkti ьhte kindlasse asendisse kinni kцidab. Tдpselt sama toimub ka kхigi teiste organismidega.»Don Juan nдis hetkeks mхttesse vajuvat ja lisas siis, et ьhes suhtes on inimese kogumispunkt siiski tдiesti ainulaadne. Ta osutas vдljas kasvavate puule.«Kui meie, tхsised tдiskasvanud inimolendid, vaatame seda puud,» sхnas ta, «siis hддlestavad meie kogumispunktid tohutu hulga emanatsioone ja seejдrel sьnnib ime - meie kogumispunktid panevad meid tajuma emanatsioonide kimpu, mida me nimetame puuks.»110Don Juan selgitas, et kogumispunkt mitte ainult ei kutsu esile tajumiseks vajalikku hддlestust, vaid jдtab ka teatud emanatsioonid kimbust vдlja, et saavutada tajude suuremat tдpsust; see on koore riisumine, kaval inimlik teguviis, millel ei ole mingit paralleeli.»Uued nдgijad on kindlaks teinud, et ainult inimolendid on vхimelised emanatsioonide kimpu selekteerima. Don Juan kasutas hispaaniakeelset sхna koorimine, desnate, mis tдhistab keedetud piima pealt selle maitsvama osa - koore - дrariisumist pдrast seda, kui see on jahtunud. Midagi sarnast leiab aset ka tajumisel. Nende emanatsioonide hulgast, mis on juba hддlestuseks vдlja valitud, teeb inimese kogumispunkt omakorda valiku ja ehitab siis nendest emanatsioonidest ьles endale suupдrasema konstruktsioon!.

«Need inimeste poolt tehtud koore riisumised,» jдtkas don Juan, «annavad palju realistlikuma tulemuse kui see, mida tajuvad teised olevused. Ja sellesse lхksu me lдhemegi. Meie taju on nii reaalne, et me kipume unustama, et oleme selle ise konstrueerinud, kдskides oma kogumispunktil asetuda sinna, kus ta asub. Me unustame tхsiasja, et meie taju on nii reaalne ьksnes sellepдrast, et me andsime kдsu tajuda seda reaalsena. Meie vхimuses on riisuda koorekiht emanatsioonide pealt, kuid me ei suuda kaitsta iseennast oma kдskude eest. Seda tuleb meil alles хppida. Andes muretult ja mхtlematult oma koore riisumistele vabad kдed, teeme me aga tхsise vea, mille eest meil tuleb maksta sama kallilt kui vanad nдgijad oma vigade eest maksid.»

111

9. NIHE ALLAPOOLE

Don Juan ja Genaro olid oma iga-aastasel retkel Mehhiko pхhjaosas Sonora kхrbes ravimtaimi otsimas. Ьks naguali seltskonna nдgijatest, Vicente Medrano, kes tegeles taimedega, kasutas neid taimi arstirohtude valmistamiseks.Ьhinesin don Juani ja Genaroga Sonoras nende retke lхpul - just хigel ajal, et sхidutada nad lхuna poole, tagasi koju.Pдev enne sхidu alustamist jдtkas don Juan дkki oma selgitusi teadvuse valdamisest. Puhkasime parajasti kхrgete pххsaste varjus mдgede jalamil. Oli hiline хhtu ja juba peaaegu pime. Igaьhel oli suur kott taimi tдis. Kohe, kui olime need maha pannud, heitis Genaro pikali ja uinus, kasutades padjana oma kokkulapatud jakki.Don Juan rддkis vaikselt, nagu pььdes Genarot mitte дratada. Ta ьtles, et nььd on ta дra seletanud enamiku tхdedest teadvuse kohta ning jддnud on veel ainult ьks tхde. See viimane tхde, kinnitas ta mulle, on vanade nдgijate avastustest kхige vддrtuslikum, kuigi nad ise ei saanudki seda kunagi teada. Selle tхelise vддrtuse avastasid alles uued nдgijad hulk aega hiljem.«Olen sulle seletanud, et inimestel on olemas kogumispunkt,» jдtkas ta, «ning see kogumispunkt korrastab emanatsioonid tajumise jaoks. Me oleme rддkinud ka sellest, et see punkt vхib oma esialgsest fikseeritud asendist kхrvale nihkuda. Viimane tхde on aga see, et kui kogumispunkt nihkub ьle teatud piiri, vхib see kokku panna maailmu, mis on tдiesti erinevad sellest maailmast, mida me tunneme.»Ikka veel sosistades ьtles ta, et teatud geograafilised piirkonnad mitte ainult ei aita kaasa kogumispunkti liikumisele, vaid mддravad дra ka liikumise suuna. Nдiteks Sonora kхrb soodustab kogumispunkti nihet selle harjumuspдrasest asendist allapoole, looma asendisse.«Sellepдrast ongi Sonoras tхelisi nхidu,» jдtkas ta. «Eriti naisnхidu. Ьhte neist, La Catalinat, sa juba tunned. Kunagi korraldasin ma teie vahel jхuproove. Mul oli vaja sinu kogumispunkt liikuma saada ja La Catalina pхrutaski selle oma nхiavхtetega lahti.»Don Juan selgitas, et minu jubedad kokkupхrked La Catalinaga olid nad eelnevalt koos kavandanud.112«Mis sa arvad, kui me paluksime tal meie seltskonnaga liituda?» kьsis Genaro istukile tхustes valju hддlega.Tema ootamatu kьsimus ja hддle veider kхla vallandasid minus pццrase hirmuhoo.Don Juan naeris ja raputas mind kдtest. Ta kinnitas mulle, et дrevuseks ei ole mingit pхhjust, sest La Catalina on meile nagu nхbu vхi tдdi eest. Ta kuulub meie maailma, kuigi ei jдrgi just pдris samu eesmдrke. Ta sarnaneb rohkem muistsete nдgijatega.Genaro naeratas ja pilgutas mulle silma.«Mulle on jддnud mulje, et sa teed millegipдrast alati pьksid tдis, kui temaga kokku saad,» ьtles ta mulle. «La Catalina ise tunnistas mulle, et mida suurem on su hirm, seda hullemini sa haised.»Don Juan ja Genaro naersid end peaaegu hingetuks.Olin sunnitud tunnistama, et La Catalina oli alati tundunud hirmuдratava, kuid samal ajal ддrmiselt ligitхmbava naisena. Kхige rohkem vхlus mind tema ьlevoolav energia.

«Ta on varunud nii palju energiat,» ьtles don Juan, «et ta vхib tхugata su kogumispunkti otseteed vasaku poole pхhja vдlja - ilma mingi kхrgenenud teadvusseisundita.»Don Juan kordas, et La Catalina on meiega vдga lдhedalt seotud, sest ta kuulub nagual Juliani seltskonda. Ta selgitas, et tavaliselt lahkuvad nagual ja kхik tema seltskonna liikmed maailmast korraga, kuid on juhtumeid, kus nad lahkuvad vдikeste gruppidena vхi ьkshaaval. Nagual Julian ja tema seltskond kuulusid viimaste hulka. Kuigi nagual Julian oli lahkunud sellest maailmast juba neljakьmne aasta eest, oli La Catalina ikka veel siin.Don Juan tuletas mulle meelde, et nagual Juliani seltskond koosnes kolmest tдiesti erinevast mehest ja kaheksast suurepдrasest naisest. Ta vдitis, et nende omavaheline erinevus oli ьks pхhjustest, miks nagual Juliani seltskonna liikmed lahkusid sellest maailmast ьkshaava!.Ta ьtles, et La Catalina oli vдga lдhedalt seotud ьhe nagual Juliani seltskonna suurepдrase naisnдgijaga, kes хpetas talle erilisi vхtteid, kuidas nihutada oma kogumispunkt alumisse piirkonda. See nдgija oli ьks viimastest, kes maailmast lahkus. Ta elas vдga vanaks ja kuna nii tema kui La Catalina olid pдrit Sonorast, siis pццrdusid nad tema vanaduspхlves tagasi kхrbe ja elasid koos niikaua, kuni too nдgija maailmast lahkus. Nende koosveedetud aastatega sai La Catalinast tema pьhendunuim abiline ja jдrgija, kes oli valmis хppima kхiki eriskummalisi viise, mida vanad nдgijad kasutasid oma kogumispunkti nihutamiseks.113Kьsisin don Juanilt, kas La Catalina teadmised kujutavad endast midagi tдiesti erinevat, kui vхrrelda tema teadmistega.«Me oleme tдpselt ьhesugused,» vastas ta. «Ta sarnaneb rohkem Silvio Manueli ja Genaroga; хigupoolest on ta nende naiselik variant. Aga kuna ta on naine, siis on ta muidugi tunduvalt agressiivsem ja ohtlikum kui nood kaks kokku.»Genaro kinnitas seda peanoogutusega. «Tunduvalt,» ьtles ta ja tegi mulle silma.«Kas ta kuulub sinu seltskonda?» kьsisin don Juanilt.«Ma ju ьtlesin, et ta on meile rohkem nagu nхbu vхi tдdi,» vastas ta. «Ma pidasin sellega silmas, et ta kuulub vanemasse pхlvkonda, kuigi on meist noorem. Ta on viimane sellest grupist. Meiega suhtleb ta vдga harva, sest me ei meeldi talle eriti. Meie oleme tema jaoks liiga puised -tema on harjunud nagual Juliani stiiliga. Ta eelistab vabaduse pььdlusele pхnevaid seiklusi tundmatuses.»«Mis vahet seal on?» kьsisin don Juanilt.«Kui ma hakkan selgitama viimast osa tхdedest teadvuse kohta,» vastas ta, «siis arutame seda erinevust rahulikult ja pхhjalikult. Praegu tegeled sa nagunii ainult sellega, et pььad kuvalt kaitsta kummalisi saladusi oma vasakul poolel; sellepдrast tunnetegi La Catalinaga vastastikust sьmpaatiat.»Kinnitasin taas, et asi ei ole mitte selles, et ta mulle meeldib, ma lihtsalt imetlen tema tohutut jхudu.Don Juan ja Genaro naersid ja patsutasid mind, otsekui teaksid nad midagi sellist, mida mina ei tea.«Sa meeldid talle, sest ta teab, mida sa endast kujutad,» ьtles Genaro ja matsutas huuli. «Ta tundis nagual Juliani vдga hдsti.»Nad vaatasid mulle pikalt otsa ja ma tundsin ennast kaunis ebamugavalt.«Kuhu sa sihid?» kьsisin ma Genarolt sхjakal toonil.Ta irvitas, kergitas korra koomiliselt kulme ega цelnud midagi.Vaikuse katkestas don Juan.«Teil on nagual Julianiga vдga kummalisi ьhiseid jooni,» ьtles ta. «Genaro pььab selgusele jхuda, kas sa ise ka seda tead.»Kьsisin neilt, kuidas, pagana pihta, vхiksin ma midagi niisugust teada.«La Catalina arvab, et sa tead,» ьtles Genaro. «Tema tundis nagual Juliani paremini kui keegi teine meist.»114Mдrkisin, et seda juttu on mul kaunis raske uskuda - kuidas sai ta tunda nagual Juliani, kes lahkus siit maailmast ligi nelikьmmend aastat tagasi.«La Catalina pole mingi kevadine tibuke,» ьtles Genaro. «Ta ьksnes tundub noorena; see on osa tema teadmistest, samuti nagu see oli osa nagual Juliani teadmistest. Sa oled teda nдinud ainult siis,

kui ta tundub noorena. Kui sa nдed teda sel ajal, kui ta nдib vanana, siis peletab ta sinust viimsegi aruraasukese vдlja.»«Sellest, mida La Catalina teeb,» segas don Juan vahele, «vхib rддkida ainult kolme kunsti - teadvuse valdamise kunsti, var/teem/skunsti ja taotluse valdamise kunsti pхhimхtetest lдhtudes.Tдna aga vaatleme tema tegevust ьksnes teadvuse viimse tхe seisukohast, mis ьtleb, et kui kogumispunkt on oma esialgsest asendist nihkunud, vхib ta kokku panna maailmu, mis erinevad meie omast.»Don Juan andis mulle mдrku pьsti tхusta. Ka Genaro tхusis. Haarasin automaatselt koti ravimtaimedega. Tahtsin juba koti хlale visata, kui Genaro mind peatas.«Lase kott olla,» ьtles ta naeratades. «Meil on vaja vaid selle kьnka otsa ronida, et La Catalinaga kokku saada.»«Kus ta on?» kьsisin ma.«Seal ьlal,» ьtles Genaro, osutades kьnkatippu. «Kui sa silmi kissitad, siis nдed sa teda tumedama laiguna rohelise pххsastiku taustal.»Pingutasin silmi, otsides tumedamat laiku, kuid ei leidnud midagi.«Sa vхiksid ju minna ja lдhemalt vaadata,» pani don Juan ette.Tundsin end uimasena, kхhus hakkas keerama. Don Juan andis mulle kдeliigutusega mдrku minema hakata, kuid mina ei julgenud end liigutadagi. Lхpuks vхttis Genaro mul kдe alt kinni ja me hakkasime koos ьles ronima. Ьles jхudes avastasin, et ka don Juan oli meie kannul ьles tulnud. Nii jхudsime kьnkatippu kхik ьhel ajal.Don Juan hakkas Genaroga rahulikult juttu ajama. Ta kьsis Genarolt, kas too mдletab neid kordi, kui nad oma hirmule jдrele andsid ja nagual Julian oleks nad seetхttu peaaegu surnuks ehmatanud.Genaro pццrdus minu poole ja kinnitas, et nagual Julian oli tхepoolest halastamatu хpetaja. Temal ja ta хpetajal nagual Eliasel, kes oli siis veel maailmas, oli kombeks tхugata хpilase kogumispunkt ьle otsustava piiri ja jдtta хpilane siis iseenda hooleks.«Rддkisin sulle kord, et nagual Julian soovitas meil mitte raisata oma seksuaalenergiat,» jдtkas Genaro. «Ta tahtis sellega цelda, et kogumispunkti nihutamiseks on vaja energiat. Kui sul seda ei ole, siis saab naguali lццk sulle surmahoobiks, mitte tхukeks vabadusse.»115«Kui sul pole piisavalt energiat,» lisas don Juan, «mхjub hддlestuse jхud purustavalt. Sul peab jдtkuma energiat, et sellele survele vastu pidada, ja paraku ei taba see sind kunagi tavalistes oludes.»Genaro ьtles, et nagual Julian leidis alati vхimaluse хpetusi jagada ja samaaegselt ennast lхbustada. Tema хppetunnid mхjusid vдgagi tiivustavalt. Ьks tema Iemmikvхte oli rabada хpilast paar korda ootamatult tema normaalses teadvusseisundis ja tema kogumispunkt paigast nihutada. Edaspidi polnudki tal muud vaja teha, kui дhvardada oma хpilasi ootamatu naguali lццgiga, ja sedamaid kuulus talle nende jддgitu tдhelepanu.«Nagual Julian oli tхepoolest tдiesti unustamatu,» lausus don Juan. «Ta oskas suurepдraselt inimestega ьmber kдia. Ta vхis teha kхige hullemaid sigadusi, aga kui tema neid tegi, olid need suurepдrased. Iga teise puhul oleksid need mхjunud labaselt ja toorelt.«Kuigi nagual Eliasel seda annet ei olnud, oli ka tema suurepдrane хpetaja.»«Nagual Elias ja nagual Juan Matus on vдga sarnased,» ьtles Genaro mulle. «Nad said vдga hдsti lдbi ja nagual Elias хpetas talle kхike, ilma et oleks kordagi oma hддlt kхrgendanud vхi temaga mingeid trikke teinud.»«Nagual Julian oli aga hoopis teisest puust,» jдtkas Genaro ja andis mulle sхbraliku mьksu. «Ta justkui varjas kogu aeg kiivalt mingeid oma vasaku poole kummalisi saladusi - tдpselt nagu sinagi. Kas pole nii?» kьsis ta don Juanilt.Don Juan ei vastanud, kuid noogutas. Nдis, et ta hoiab vдgisi naeru tagasi.«Ta vхttis kхike lausa mдngeldes,» ьtles don Juan ja nad mхlemad purskasid naerma.Oli ilmne, et nad vihjavad kogu aeg millelegi, mida ьksnes nemad teavad, ja see дratas minus otsekohe ohutunde.

Don Juan mдrkis asjalikult, et jutt on mхningatest kaunis ekstsentrilistest nхiatehnikatest, mis nagual Julian oli oma elu jooksul selgeks хppinud. Genaro lisas, et nagual Julianil oli veel ьks ainulaadne хpetaja peale nagual Eliase, хpetaja, kellele ta vдga meeldis ja kes хpetas talle tдiesti uusi ja keerukaid vхimalusi oma kogumispunkti liigutamiseks. Selle tagajдrjel muutuski nagual Juliani kдitumine ддrmiselt ekstsentriliseks.116«Kes see хpetaja oli, don Juan?» kьsisin ma.Don Juan ja Genaro vaatasid teineteisele otsa ja itsitasid nagu kaks last.«Sellele kьsimusele on vдga raske vastata,» ьtles don Juan. «Vхin цelda ainult seda, et see хpetaja andis meie liinile uue suuna. Ta хpetas meile igasuguseid asju, nii hдid kui halbu, ja mis kхige hullem - ka seda, millega tegelesid vanad nдgijad. Mхned meist lдksidki liimile. Ьks neist oli nagual Julian. Aga meil polegi vaja nii kaugelt nдiteid otsida - La Catalinaga on sama lugu. Jддb ainult ьle loota, et sina ei kдi nende jдlgedes.»Hakkasin otsekohe дgedalt vastu vaidlema. Don Juan katkestas mind, цeldes, et ma ei tea, millest rддgin.See jutt дrritas mind kohutavalt. Дkitselt hakkasin tдiest kхrist don Juani ja Genaro peale karjuma. Minu reaktsioon oli nii kohatu, et ajas mulle endale hirmu peale. Tundus, nagu poleks see mina ise. Jдin vait ja vaatasin abitult neile otsa.Genaro vхttis don Juanil хlast kinni, otsekui tuge otsides. Nad naersid nagu pццrased.Mind haaras sддrane masendus, et pidin peaaegu nutma puhkema. Don Juan tuli minu juurde, pani mulle kдe rahustavalt хlale ja lausus, et Sonora kхrb muudab arusaamatutel pхhjustel nii inimesed kui ka kхik teised organismid kuidagi sхjakaks.«Inimesed vхivad цelda, et see on tingitud liig kuivast хhust vхi kuumusest,» jдtkas ta. «Nдgijad ьtleksid, et see on tingitud Kotka emanatsioonide teatud koosmхjust, mis - nagu ma sulle juba rддkisin -soodustab kogumispunkti nihet allapoole.Aga olgu sellega kuidas on, sхjamees on maailmas selleks, et хppida olema erapooletu vaatleja, et mхista iseenda saladust ja suuta ohjeldada oma vaimustust, kui ta avastab, kes ta tegelikult on. See on uute nдgijate suurim eesmдrk. Selleni ei jхua mitte iga sхjamees. Me arvame, et nagual Julian ei jхudnud. Ta sattus eksiteele, samuti La Catalina.»Don Juan rддkis, et hea nagual peab armastama vabadust ja olema jддgitult pьhendunud oma eesmдrgi saavutamisele. Ta selgitas, et sхjamehe tee teeb vдga ohtlikuks asjaolu, et see on tдielik vastand tavainimese elulaadile. Ta ьtles, et tдnapдeva inimene on loobunud tundmatust ja salapдrasest ning vahetanud selle funktsionaalsuse vastu. Ta on pццranud selja intuitsiooni ja jumaliku rххmu maailmale, eelistades sellele tьdimuse maailma.117«Kui sхjamehed avastavad vхimaluse pццrduda tagasi salapдrasesse maailma,» jдtkas don Juan, «on see mхnikord rohkem kui nad kanda suudavad, nad annavad jдrele tohutule kiusatusele kalduda sellesse, mida ma nimetan joovastavateks seiklusteks tundmatuses. Nad unustavad vabaduse otsimise, unustavad olla eelarvamusteta vaatlejad. Nad sukelduvad tundmatusse ja unustavad kхik muu.»«Ja teie siis arvate, et ka mina olen selline?» kьsisin ma don Juanilt.«Me ei arva, me teame seda,» vastas Genaro. «Ja La Catalina teab seda paremini kui keegi teine.»«Kust tema seda teab?» nхudsin mina.«Sest ta on tдpselt samasugune kui sina,» vastas Genaro, hддldades oma sхnu koomilise intonatsiooniga.Pidin juba hakkama vastu vaidlema, kui don Juan mind katkestas.«Ei maksa nii erutuda,» ьtles ta mulle, «sa oled see, kes sa oled. Vхitlus vabaduse eest on lihtsalt mхne inimese jaoks raskem. Sina oled ьks neist.»«Et saada erapooletuks ja kiretuks vaatlejaks,» jдtkas ta, «tuleb meil kхigepealt selgelt mхista, et kхik see, mida me enda ьmber nдeme ja kogeme - olgu see siis mis iganes - on ьksnes meie kogumispunkti liikumine vхifikseering. Uued nдgijad ьtlevad, et me хppisime iseendaga rддkima ainuьksi selleks, et end tuimaks muuta, et sundida oma kogumispunkti ьhes kohas paigal pьsima.

Genaro plaksutas kхvasti kдsi ja lasi kuuldavale lдbilхikava vile, imiteerides jalgpallikohtunikku.«Paneme selle kogumispunkti nььd liikuma,» huilgas ta. «Hei, hei, hei! Liigu, liigu, liigu!»Me naersime ikka veel, kui pххsad meist paremal jдrsku kahisema hakkasid. Don Juan ja Genaro istusid vдlkkiirelt maha, vasak jalg istmiku all. Parem jalg, pхlv pьsti, oli nagu kilp nende ees. Don Juan andis mulle mдrku samuti teha. Ta kergitas kulme ja tegi oma suunurkadega saatusele alistumise zhesti.«Nхidadel on omad veidrused,» sosistas ta. «Kui nende kogumispunkt nihkub piirkondadesse, mis paiknevad selle normaalsest asendist allpool, muutub nхidade nдgemine piiratuks. Sind seismas nдhes nad rьndavad sind.»«Kord hoidis nagual Julian mind kaks pдeva selles sхjamehe-asendis,» sosistas Genaro. «Ma pidin niimoodi istudes isegi kusema.»«Ja sittuma,» lisas don Juan.118«Tдpselt!» kinnitas Genaro. Ja lisas minu poole pццrdudes justkui muuseas: «Ma loodan, et sa oled tдna juba kakal kдinud. Vastasel korral, kui La Catalina vдlja ilmub, teed sa kindlasti pьksi - kui ma sulle ei nдita, kuidas neid jalast дra vхtta. Kui sul tuleb selles asendis sittuda, siis pead sa need igatahes kuidagi kдtte saama.»Genaro hakkaski mulle nдitama, kuidas ennast pьkstest vдlja manццverdada. Ta tegi seda ддrmiselt tхsisel ja murelikul ilmel. Kogu mu tдhelepanu oli keskendunud tema liigutustele. Alles siis, kui olin edukalt pьkstest vдlja pugenud, avastasin, et don Juan lausa mцirgab naerda. Taipasin, et Genaro oli jдrjekordselt minu arvel nalja teinud. Pidin juba pьsti tхusma ja pьksid jalga tхmbama, kui don Juan peatas mind. Ta naeris nii, et suutis vaevu rддkida. Ta kдskis mul paigale jддda ja ьtles, et Genaro vembud on ainult pooleldi naljad - La Catalina on tхepoolest siinsamas pххsaste taga.Tabades tema naeruhoogude vahel kindla ja tungiva hддletooni, tardusin paigale. Hetk hiljem kostiski pххsastes sahinat. Mind haaras sддrane paanika, et pьksid ei tulnud enam meeldegi. Vaatasin Genaro poole. Tema oli pьksid uuesti jalga saanud ja kehitas vaid хlgu.«Kahju,» sosistas ta, «et ma ei jхudnud sulle nдidata, kuidas pьkse ilma pьsti tхusmata jalga pannakse.»Mul ei olnud aega ei naerda ega nutta - otse minu ees lьkati oksad laiali ja nдhtavale ilmus mingi jube elukas. See oli nii ebamaine, et ma ei osanud ehmatadagi, olin lihtsalt tummaks lццdud. Inimolend see igatahes ei olnud, inimesega ei olnud sel olendil ьldse mingit sarnasust. Pigem meenutas ta ьrgsisalikku. Vхi hiiglaslikku groteskset tхuku. Vхi koguni vхigast karvast lindu. Eluka tume keha oli kaetud jдikade punakate harjastega. Jalgu tal ei olnud - ьksnes hiiglaslik eemaletхukav pea. Olendi lamedas ninas haigutas kaks suurt ьmmargust auku - ilmselt ninasххrmed. Peale selle oli ta varustatud mingi asjandusega, mis meenutas mulle hambulist lonti. Kuigi see peletis ise oli hirmuдratav, olid tal hurmavad silmad. Need olid nagu kaks uskumatult selget hьpnotiseerivat tiiki. Neis oli teadmine. Need ei olnud inimese ega linnu silmad. Selliseid silmi polnud ma kunagi varem nдinud.Olevus liikus pххsaid sahistades minust vasakule. Pццrates teda jдlgides pead, mдrkasin, et Don Juan ja Genaro nдisid olevat sama tummaks lццdud nagu mina. Mulle tundus, et ka nemad ei ole midagi selletaolist kunagi varem nдinud.Momendiks kadus olevus silmist, kuid juba jдrgmisel hetkel kostus mingi urin ja peletise дhvardav kuju ilmus taas meie ette.119Olin vaatepildist tдiesti lummatud, aga samal ajal tegi mulle muret asjaolu, et ma ei tunne selle groteskse olevuse ees vдhimatki hirmu. Tundus, nagu oleks minu varasemat hirmu tundnud keegi teine.Jдrsku tajusin, et hakkan pьsti tхusma. Ilma, et oleksin seda tahtnud, lдksid mu jalad sirgeks. Avastasin, et seisan olevuse ees pьsti. Nagu lдbi udu tajusin end vхtmas seljast oma jakki, sдrki, kingi. Nььd olin ma alasti. Mu jalalihased tхmbusid kohutava jхuga pingule. Hьplesin meeletu

kiirusega ьles-alla ja seejдrel tormasime koos tolle olevusega eemal terendava ebamддrase roheluse suunas.Olevus tormas minu ees, vingerdades nagu madu. Jдrgmisel hetkel sain ka mina selle selgeks. Kihutasime koos edasi. Seejuures sai mulle selgeks miski, mida ma olin sisimas kogu aeg teadnud - et elukas mu kхrval on tegelikult La Catalina. Jдrsku oligi minu kхrval tдiesti lihalik La Catalina. Me liikusime edasi vдhimagi pingutuseta. Tundus, nagu oleksime me tegelikult paigal ja ainult imiteeriksime jooksmist, kхik meie ьmber aga liiguks, jдttes petliku mulje tohutust kiirusest.Meie vхidujooks lхppes sama jдrsku kui oli alanud, ja siis olime me La Catalinaga mingis teistsuguses maailmas. Selles ei olnud ainsatki tuttavat detaili. Oli intensiivne kuma ja soojus, mis nдis tulevat millestki, mis meenutas tohutute kaljurahnudega kaetud maapinda. Vхi vдhemalt tundusid need olevat kivist. Rahnud olid liivakivi vдrvi, kuid neil puudus kaal; need olid nagu hiiglaslikud kдsnad. Piisas ainsast puudutusest, et neid minema paisata.Mulle hakkas nii meeldima minu jхud, et unustasin kхik muu. Mдrkasin kuidagi, et need kдnkrad, mis algul tundusid olevat kaalutust materjalist, olid tegelikult kьllalt rasked kaljurьngad. See oli minu tohutu jхud, mis nad lendu paiskas.Tahtsin neist kдtega kinni vхtta ja taipasin siis, et kogu mu keha on muutunud. La Catalina vaatas mind. Ta oli jдlle groteskne elajas nagu enne ja ka mina olin selline. Ma ei nдinud ennast, kuid ma teadsin, et me oleme tдpselt ьhesugused.Mind haaras kirjeldamatu rххm, otsekui oleks rххm mingi jхud, mis tuleb minust vдljastpoolt. Kepslesime, pццrlesime ja mдngisime La Catalinaga, kuni mul ei olnud enam ei mхtteid, tundeid ega inimliku teadvuse kьbetki. Ometi olin ma kхigest tдiesti teadlik. Minu teadvus oli udune teadmine, mis andis mulle kindlustunnet. Mind valdas piiritu, otse fььsiline veendumus, et ma olen olemas - mitte inimliku individuaalsuse tunne, vaid lihtsalt totaalne kohalolek, mis hхlmas kхike.120Siis korraga lдks kхik jдlle inimlikku mххtkavasse. La Catalina hoidis mul kдest kinni. Kхndisime kхrbes keset kхrbetaimi. Mind tabas дkiline valulik дratundmine, et kхrbekivid ja kхvad porikamakad kriibivad teravalt mu paljaid jalgu.Jхudsime kohta, kus ei olnud taimestikku. Seal olid don Juan ja Genaro. Istusin maha ja panin riided selga.Selle vahejuhtumi tхttu viivitus meie tagasisхit Lхuna-Mehhikosse. Ma olin mingil seletamatul viisil liimist lahti. Oma normaalses teadvusseisundis muutusin ma kuidagi seosetuks. Tundus, nagu oleksin ma kaotanud mingi pidepunkti. Langesin masendusse. Ьtlesin don Juanile, et ma olen kaotanud isegi elutahte. Istusime don Juani maja verandal. Mu auto oli kotte tдis ja me olime valmis lahkuma, kui meeleheide mind lхplikult maha murdis. Hakkasin nutma.Don Juan ja Genaro naersid pisarateni. Mida suuremaks muutus minu meeleheide, seda lхbusamalt nad end tundsid. Lхpuks pidi don Juan mu kхrgenenud teadvusseisundisse viima. Ta selgitas, et nad ei naera kahjurххmust vхi vддrastunud huumorimeelest, vaid tunnevad siirast rххmu minu edusammude ьle teadmiste teel.«Ma rддgin sulle parem, mida nagual Julian meile ьtles, kui me jхudsime sinna, kus oled sina praegu,» jдtkas don Juan. «Siis sa ehk tunned, et sa ei ole oma hдdas ьksi. Mis toimub sinuga, see toimub igaьhega, kes kogub kьllalt energiat, et heita hetkeks pilk tundmatusse.»Nagual Juliani! oli kombeks neile цelda, et nььd on nad vдlja kistud kodudest, kus nad olid elanud kogu oma senise elu. Kuna neil oli хnnestunud koguda piisavalt energiat, katkes nende mugav, kuid ддrmiselt piiratud ja tььtu side igapдevaelu maailmaga. Nagual Julian seletas neile, et masendust ei kutsu esile mitte kahetsus oma mugava pesa kaotamise pдrast, neid lihtsalt pahandab, et nad on sunnitud uusi eluasemeid otsima.«Need uued eluasemed,» jдtkas don Juan, «ei ole kьll nii mugavad, kuid see-eest lхputult avaramad.Arusaamine, et sind on vanast pesast ilma jдetud, ilmneski sьgava depressiooni kujul. Sa kaotasid soovi elada, tдpselt nagu see meiegagi juhtus. Kui sa ьtlesid, et ei taha elada, siis ei saanud me teisiti, kui pidime naerma.»«Mis minust nььd saab?» kьsisin ma.«Дra muretse, kasutades oma emakeelt, leiad peagi uue padja,» vastas don Juan.

121Don Juan ja Genaro sattusid jдlle eufooriasse. Iga nende mдrkusega kaasnes otse hьsteeriline naeruhoog.«Siin pole midagi keerulist,» ьtles don Juan. «Sinu uus energiatasand loob uue koha ka sinu kogumispunkti tarvis. Ja sхjameeste dialoog, mida sa meiega kokku saades pead, muudab selle uue positsiooni pьsivaks.»Genaro tegi tхsise nдo ja kьsis minult kхmiseval hддlel: «Oled sa tдna juba sital kдinud?»Ta kдskis mind pealiigutusega vastata. «Kas oled?» nхudis ta. «Alustame oma sхjameeste dialoogi.»Kui nende naeruhoog oli lхppenud, ьtles Genaro, et mul tuleb arvestada tagasilangustega, tхsiasjaga, et aegajalt pццrdub kogumispunkt tagasi oma algsesse asendisse. Ta ьtles, et tema kogumispunkti normaalne asend oli sundinud teda nдgema inimesi дhvardavate, vahete-vahel lausa hirmuдratavate olenditena. Oma tдielikuks ьllatuseks mдrkas ta ьhel pдeval, et on muutunud. Ta oli palju julgem ja sai edukalt hakkama olukorras, mis oli temas tavaliselt esile kutsunud hirmu ja segaduse.«Ma leidsin end tegelemas seksiga,» jдtkas Genaro ja pilgutas mulle silma. «Mul oli tavaliselt surmahirm naiste ees. Aga ьhel pдeval leidsin ma end voodis ьhe eriti metsiku naisega. See oli minu jaoks nii ebatavaline, et kui ma taipasin, mida teen, pidin peaaegu sьdameataki saama. Vapustus paiskas mu kogumispunkti tagasi selle normaalsesse, haletsusvддrsesse asendisse ja ma pidin majast pхgenema, vдrisedes nagu kartlik jдnes.»«Nii, et parem pььa sellistest tagasilццkidest hoiduda,» lisas Genaro ja nad mхlemad puhkesid uuesti naerma.«Kogumispunkti asendit inimese kookonil,» selgitas don Juan, «hoitakse ьlal ьksnes sisemise dialoogi abil ja seetхttu on tema pьsivus parimalgi juhul vдga habras. Sellepдrast kaotavadki mehed ja naised nii kergesti pea. Eriti need, kelle sisedialoog on korduv, tььtu ja ilma igasuguse sьgavuseta.Uued nдgijad ьtlevad, et paindlikumad on need inimolendid, kelle sisedialoog on voolavam ja mitmekesisem.»Ta ьtles, et sхjamehe kogumispunkt on vхrreldamatult pьsivam, sest niipea kui kogumispunkt kookonis liikuma hakkab, loob see endale helenduses uue lohu.«Sellepдrast me ei saagi цelda, et sхjamehed kunagi pea kaotaksid,» jдtkas don Juan. «Kui nad midagi kaotavad, siis kaotavad nad oma lohu.»122Don Juan ja Genaro leidsid selle jutu nii naljaka olevat, et nad pьherdasid naerdes pхrandal.Palusin don Juanil selgitada minu kogemust La Catalinaga. See pani nad naerust otse ulguma.«Naised on palju veidramad kui mehed,» ьtles don Juan lхpuks. «Tхsiasi, et neil on ьks tдiendav ava jalgade vahel, laseb neil langeda imelike mхjude ohvriks. Vххrad ja vдga vхimsad jхud vхtavad nad selle ava kaudu oma valdusesse. Teisiti ei oska ma nende vimkasid seletada.»Ta vaikis mхne aja ja ma kьsisin, mida ta sellega silmas peab.«Seda, et La Catalina tuli meie juurde hiigeltхuguna,» vastas ta.Don Juani ilme seda цeldes ja Genaro naerupahvakas viisid mind ьlevasse meeleollu. Naersin nхrkemiseni.Don Juan ьtles, et La Catalina on sel alal nii vilunud, et vхib teha loomade valdkonnas ьkskхik mida. Tema vхrratu nдitemдngu tegelik pхhjus oli see, et ma talle meeldisin. Ja lugu lхppeski sellega, ьtles ta, et La Catalina tхmbas ka minu kogumispunkti endaga kaasa.«Mida te seal kahekesi tхukudena tegite?» kьsis Genaro ja patsutas mind seljale.Don Juan oli naerust peaaegu lдmbumas.«Sellepдrast ma ьtlesingi, et naised on palju imelikumad kui mehed,» kommenteeris ta lхpuks.«Ma ei ole sinuga nхus,» ьtles Genaro don Juanile. «Nagual Julianil ei olnud tдiendavat auku jalgade vahel ja ometi oli ta palju veidram kui La Catalina. Ma usun, et La Catalina хppis selle tхugu rolli nagual Julianilt. Temal oli kombeks seda aeg-ajalt La Catalinale teha.»Don Juan hьples ьles ja alla nagu iaps, kes pььab hoiduda oma pьkse mдrjaks tegemast.

Kui ta oli veidi rahunenud, ьtles ta, et nagual Julianile meeldis luua ja дra kasutada igasuguseid kummalisi situatsioone. Ta lisas, et La Catalina demonstreeris mulle suurepдrast nihet allapoole. Pхhjus, miks tal хnnestus esineda sддrase peletisena, seisnes selles, et esmalt nihutas ta oma kogumispunkti, ning seejдrel tхmbas ka minu kogumispunkti sellesse asendisse, mis andis talle tema peletisliku vдlimuse.«See teine хpetaja, kes хpetas nagual Juliani,» jдtkas don Juan, «nдitas talle, kuidas jхuda teatud kogumispunkti asenditesse selles tohutus alumises piirkonnas. Ьkski meist ei suutnud talle sinna jдrgneda, kuid kхik tema enda seltskonna liikmed said seilega hakkama. Eriti osavad olid sel alal La Catalina ja see naisnдgija, kes teda хpetas.»123Don Juan ьtles, et nihe allapoole ei too endaga kaasa kogemust tдiesti erinevast maailmast, vaid sellest samast - meie igapдevase elu maailmast - aga nдhtuna hoopis teise nurga alt. Ta lisas, et kui ma tahan nдha teisi maailmu, siis tuleb mul tajuda mхnda teist suurt Kotka emanatsioonide riba.Sellega lхpetas ta oma selgituse. Ta ьtles, et tal ei ole aega peatuda emanatsioonide suurte ribade teemal, sest meil on aeg teele asuda. Ma tahtsin jддda kauemaks ja seda teemat jдtkata, kuid ta vдitis, et selle teema selgitamine vхtab tal palju aega ning, et sellele keskenduda, pean ma olema puhanud ja vдrske.

10. EMANATSIOONIDE SUURED RIBAD

Mitu pдeva hiljem, olles oma majas Lхuna-Mehhikos, jдtkas don Juan oma selgitusi. Ta kutsus mu suurde tuppa. Oli juba хhtu. Tuba oli pime. Tahtsin petrooleumilambid pхlema panna, kuid don Juan ei lubanud. Ta ьtles, et mul tuleb lasta tema hддle kхlal nihutada oma kogumispunkti nii, et see paneks helenduma tдieliku keskendumise ja tдieliku mдletamise emanatsioonid.Siis ьtles ta, et nььd hakkame me rддkima emanatsioonide suurtest ribadest. Don Juan nimetas seda vanade nдgijate teiseks suureks avastuseks, mille nad ekslikult kasutamata jдtsid ja lasksid unustusse vajuda, kuni uued nдgijad selle taas avastasid.«Kotka emanatsioonid grupeeruvad alati kimpudesse,» jдtkas ta. «Vanad nдgijad nimetasid neid kimpe emanatsioonide suurteks ribadeks. Tegelikult ei ole need kьll ribad, aga nimetus jдi pьsima.Nдiteks on olemas tohutu suur kimp, mis kutsub esile orgaanilisi olendeid. Selle orgaanilise riba emanatsioonid on ьlejддnutega vхrreldes kuidagi kohevad. Nad on lдbipaistvad, tulvil ainulaadset sisemist valgust vхi energiat. Neil on teadvus, nad hьplevad. Sellepдrast ongi kхik orgaanilised olendid tais isemoodi pillavat energiat. Teised ribad on tuhmimad ega ole ka nii kohevad. Mхnel ei ole ьldse valgust, - on ka tдiesti tuhme ja lдbipaistmatuid ribasid.»«Kas sa tahad цelda, don Juan, et kхigi orgaaniliste olendite kookonites on ьhesugused emanatsioonid?» kьsisin ma.«Ei, seda kьll mitte. Asi ei ole kaugeltki nii lihtne, kuigi kхik orgaanilised olendid kuuluvad ьhte suurde ribasse. Kujuta endale ette ьhte tohutu laia helenduvate kiudude riba, kus iga kiud on lхputu. Orgaanilised olendid on justkui mullid, mis kasvavad mingi selle riba helenduvate kiudude grupi ьmber. Kujutle, et mхned mullid sellise orgaanilise elu ribas on moodustunud selle riba keskosa helenduvate kiudude ьmber, teised aga riba servades; riba on kьllalt lai, et igat liiki orgaanilised olendid sinna lahedalt дra mahuksid ja ruumi jддb veel ьlegi. Seetхttu puuduvad riba servas olevatel mullidel riba keskel paiknevad emanatsioonid - neid omavad ьksnes riba keskel asuvad mullid. Ja vastupidi - keskel paiknevatel mullidel puuduvad serva peal paiknevad emanatsioonid.125Seega kasutavad kхik orgaanilised olendid ьhe ja sama riba emanatsioone; ja siiski nдevad nдgijad, et ka selle orgaanilise riba piires on olendid vдga erinevad.»«Kas selliseid suuri ribasid on palju?» kьsisin ma.«Sama palju kui on lхpmatust ennast,» vastas ta. «Nдgijad on siiski avastanud, et maa peal on ainult nelikьmmend kaheksa sellist riba.»«Mida see tдhendab, don Juan?»

«Nдgijate jaoks tдhendab see, et maa peal on nelikьmmend kaheksa konfiguratsiooni tььpi, nelikьmmend kaheksa kimpu vхi struktuurigruppi. Orgaaniline elu on ьks neist.»«Kas see tдhendab, et on olemas neljakьmmend seitset tььpi mitteorgaanilist elu?» kьsisin.«Sugugi mitte. Vanad nдgijad lugesid kokku seitse riba, mis kutsuvad esile anorgaanilisi teadvusega varustatud mulle. Jдrelikult on olemas nelikьmmend riba, mis kutsuvad esile teadvuseta mulle; need ribad tekitavad ainult konfiguratsiooni.Kujutle neid suuri ribasid puudena, mis kхik kannavad vilja; nad tekitavad emanatsioonidega tдidetud astjaid. Aga ainult kaheksa nendest puudest kannavad sццdavat vilja - teadvusega varustatud mulle. Neist seitse kannavad kibedaid vilju - kuid siiski sццdavaid, ьks aga kannab kхige magusamat, kхige paremat vilja, mis ьldse olemas on.»Don Juan hakkas naerma ja ьtles, et selle vхrdluse esitas ta Kotka vaatenurgast, kelle jaoks kхige magusamaks suutдieks on orgaanilise teadvuse mullid.«Mis paneb need kaheksa riba teadvust esile kutsuma?» kьsisin.«Kotkas annetab teadvuse oma emanatsioonide kaudu,» vastas ta.Tema vastus sundis mind vastu vaidlema: «Цelda, et Kotkas annetab teadvuse oma emanatsioonide kaudu, on sama, mis uskliku inimese ьtlus, et Jumal annetab elu armastuse kaudu. See ei tдhenda ju mitte midagi.»«Need kaks vдidet on esitatud tдiesti erinevast vaatepunktist lдhtudes,» seletas don Juan kannatlikult. «Ja ometi arvan ma, et need tдhendavad sama asja. Erinevus on selles, et nдgijad nдevad, kuidas Kotkas annetab teadvuse oma emanatsioonide kaudu, aga usklikud inimesed ei nдe, kuidas Jumal armastuse kaudu elu annetab.»Ta ьtles, et Kotkas annab teadvust kolme suure emanatsioonide kimbu kaudu, mis jooksevad lдbi kaheksa suure riba. Need kimbud on kьllaltki erilised, nad jдtavad nдgijatele mulje erinevatest vдrvivarjunditest.126Ьks kimp tundub nдgijale beezhikasroosana, midagi beezhikate tдnavalampide kuma taolist; teine tundub virsikuvдrvilisena -tuhmkollasena, nagu neoonlampide kuma; kolmas aga nдib merevaiguvдrvilisena nagu puhas mesi.«Nii et kui nдgijad nдevad, et Kotkas annetab teadvust oma emanatsioonide kaudu, siis nдevad nad mingit vдrvitooni,» jдtkas ta. «Usklikud inimesed ei nдe Jumala armastust, aga kui nad seda nдeksid, siis nad saaksid teada, et see on kas roosa, virsiku- vхi merevaigu-vдrviline.Inimene nдiteks kuulub merevaiguvдrvilisse kimpu. Kuid sinna kuulub veel teisigi olendeid.»Ma tahtsin teada, missugused olendid jagavad veel inimesega sama vдrvi emanatsioone.«Sellised ьksikasjad tuleb sul endal oma nдgemise abil kindlaks teha,» ьtles don Juan. «Mul ei ole mхtet sulle цelda, millised need on; sa vхtaksid need lihtsalt arvele kui oma jдrjekordse inventari. Lepi sellega, et nende asjade iseseisev vдljaььrimine saab olema ьks pхnevamaid tegevusi sinu elus.»«Kas inimeses vхib esineda ka roosasid ja virsikuvдrvi kimpe?» kьsisin ma.«Mitte kunagi. Need kimbud kuuluvad teistele elusolenditele,» vastas ta. Pidin just esitama veel ьhe kьsimuse, kuid don Juan sundis mind jдrsu kдeliigutusega vaikima. Ta vajus mхttesse. Tьkk aega istusime tдielikus vaikuses.«Ma olen sulle цelnud, et inimese teadvuse helendus vхib olla erinevat vдrvi,» ьtles ta lхpuks. «Ma ei цelnud sulle tookord - sest siis polnud selleks veel хige aeg - et tegelikult ei ole seal tegu eri vдrvide, vaid ьksnes merevaiguvдrvi erinevate varjunditega.»Don Juan ьtles, et merevaiguvдrvi teadvuse kimbul on lхputu hulk alatoone vхi varjundeid, mis alati viitavad mingitele erinevustele teadvuse kvaliteedis. Roosa ja kahvaturoheline merevaik on kхige tavalisemad varjundid. Sinist esineb harvem, kхige haruldasem on aga puhas merevaik.«Mis mддrab дra merevaiguvдrvi konkreetse varjundi?»«Nдgijad ьtlevad, et selle mддrab дra kogutud ja talletatud energia hulk. Arvutu hulk sхjamehi on alustanud tavalisest roosast varjundist ja jхudnud kхige puhtama merevaiguvдrvini. Nagu nдiteks Genaro ja Silvio Manuel.»127

«Millised eluvormid kuuluvad roosasse ja virsikuvдrvi teadvuse kimpu?» kьsisin ma.«Kхik kolm kimpu oma varjunditega lдbivad risti-pхiki kхiki kaheksat riba,» vastas don Juan. «Orgaanilises ribas kuulub roosa kimp pхhiliselt taimedele, virsikuvдrvi kimp putukatele ning merevaiguvдrvi kimp inimesele ja teistele loomadele.Sama kehtib ka anorgaaniliste ribade kohta. Need kolm teadvuse kimpu kutsuvad esile erinevaid anorgaanilisi olendeid anorgaaniliste olendite seitsmes suures ribas.»Palusin teda anorgaaniliste olendite liikidest lдhemalt rддkida.«See on jдlle ьks neid asju, mida sul tuleb endal nдha,» ьtles don Juan. «Need seitse riba ja see, mida nad tekitavad, on tдiesti haaramatu inimmхistuse jaoks, kuid mitte inimese nдgemise jaoks.»Ьtlesin Don Juanile, et ma ei saanud tema selgitusest pдris hдsti aru. Tema kirjelduse pхhjal olin ma kujutlenud suuri ribasid mingite eraldiseisvate traadikimpudena vхi konveierilindi-taoliste lamedate ribadena.Ta selgitas, et need ribad pole tegelikult ei lamedad ega ьmarad, nad on tдiesti kirjeldamatul moel lдbipхimunud nagu viljavihk, mida hoitakse pihku surutult хhus. «Seega ei ole emanatsioonide paigutuses mingit korrapдra; tegelikult ei saa rддkida mingist keskkohast ega servadest, kuid esmaseks arusaamiseks on see siiski vajalik.»Seejдrel selgitas don Juan, et anorgaanilisi olendeid, kes on tekitatud ьlejддnud seitsme riba poolt, vхib kujutleda astjatena, milles puudub sisemine liikumine; pigem kujutavad nad endast nхrgalt helenduvaid vormituid paunasid. Need ei samane orgaaniliste olendite kookoniga. Astjal puudub see pinge, see sisemine surve, mis annab orgaanilistele olenditele energiast tulvil helenduva palli vдlimuse.Don Juan ьtles, et ainus sarnasus anorgaaniliste ja orgaaniliste olendite vahel seisneb selles, et neis kхigis esineb teadvust kandvaid roosasid, virsiku- vхi merevaiguvдrvi emanatsioone.«Teatud tingimustes,» jдtkas ta, «annavad need emanatsioonid vхimaluse ддrmiselt pхnevaks suhtlemiseks kхigi nende kaheksa suure riba olendite vahel.»Don Juan ьtles, et tavaliselt on orgaanilised olendid oma suurema energiavдlja tхttu algatajaks pooleks suhtlemises anorgaaniliste olenditega, kuid peened, keerukad ja suurt jдrjekindlust nхudvad tegevused on alati anorgaaniliste olendite pдrusmaa. Kui nendevaheline suhtlusbarjддr on kord ьletatud, siis toimub anorgaaniliste olenditega muutus - neist saavad olendid, keda nдgijad nimetavad allydeks.128 Sellest hetkest alates suudavad anorgaanilised olendid tabada nдgija kхige peenemaidki mхtteid, meeleolusid vхi kartusi.«Vanad nдgijad olid allyde sellisest pьhendumusest lummatud,» jдtkas ta. «Rддgitakse, et vanad nдgijad vхisid oma allysid panna ьkskхik mida tegema. See oli ьks pхhjustest, miks nad hakkasid uskuma oma haavamatusse. Neid vedas ninapidi nende endi enesetдhtsus. Allyd on vхimsad ainult siis, kui nдgija, kes neid nдeb, on laitmatuse kehastus ise; kuid seda need vanad nдgijad kьll ei olnud.»«Kas anorgaanilisi olendeid on sama palju kui orgaanilisi elusorganisme?» kьsisin ma.Don Juan ьtles, et anorgaanilisi olendeid ei ole kьll nii palju kui orgaanilisi, kuid see-eest on anorgaanilise teadvuse ribade hulk tunduvalt suurem. Ka anorgaaniliste olendite omavahelised erinevused on palju suuremad kui erinevused orgaaniliste olendite vahel, sest viimased on pдrit kхik ьhest ribast, anorgaanilised olendid aga seitsmest erinevast.«Peale selle elavad anorgaanilised olendid lхpmatult kauem kui orgaanilised,» jдtkas ta. «See meelitaski vanu nдgijaid keskendama oma nдgemist allydele. Selle huvi pхhjustest rддgin ma hiljem.»Don Juan ьtles, et vanad nдgijad jхudsid arusaamisele, et just orgaaniliste olendite suur energia ja sellest tulenev teadvuse kхrgem arengutase teeb neist Kotka jaoks eriti magusa suutдie. Vanade nдgijate arusaamise jдrgi sundis just хgimiskirg Kotkast looma nii palju organisme kui vхimalik.Seejдrel selgitas Don Juan, et ьlejддnud neljakьmmend suurt riba tekitavad ьksnes elutu energia konfiguratsioone, millel puudub igasugune teadvus. Vanad nдgijad nimetasid nende ribade poolt esile kutsutud energiakogumeid kannudeks. Kui kookonid ja astjad kujutavad endast energeetilise

teadvuse vдlju, mis on varustatud omaenda sхltumatu helendusega, siis kannud on lihtsalt emanatsioonide mahutid - neil puudub tдielikult energeetiline teadvuse vдli. Nende helendus lдhtub ainult nende sees olevate emanatsioonide energiast.«Pea meeles, et kхik, mis maa peal eksisteerib, on niimoodi kapseldatud,» jдtkas ta. «Kхik, mida me endi ьmber tajume, koosneb kookonitest vхi emanatsiooni-kannude kogumitest. Anorgaaniliste olendite astjaid me tavaliselt ьldse ei taju.»Don Juan vaatas mulle otsa, et nдha, kas ma olen aru saanud. Kui ta veendus, et ma ei kavatse midagi цelda, jдtkas ta oma selgitusi.129«Kogu maailm koosneb neljakьmne kaheksast ribast,» ьtles ta. «Maailm, mille meie kogumispunkt koostab meie normaalse tajumisviisi puhul, koosneb kahest ribast. Ьks on orgaaniline riba, teisel ribal on ainult struktuur, kuid ei ole teadvust. Ьlejддnud nelikьmmend kuus suurt riba jддvad vдljapoole seda maailma, mida me normaalselt tajume.»Ta tegi jдlle pausi, oodates kьsimusi. Mul ei olnud ьhtegi.«On olemas teisigi terviklikke maailmu, mida meie kogumispunkt vхib kokku panna,» jдtkas ta. «Vanad nдgijad lugesid kokku seitse sellist maailma - ьks iga teadvusega riba kohta. Ma vхin lisada, et kahte nendest maailmadest, peale meie igapдevaelu maailma, on suhteliselt kerge kokku panna; ьlejддnud viis on aga hoopis midagi muud.»Kui me taas maha istusime, et vestelda, asus don Juan otsekohe rддkima minu kohtumisest La Catalinaga. Ta ьtles, et kogumispunkti nihe selle harjumuspдrasest asendist allpoole annab nдgijale vдga kitsa ja detailse vaatenurga talle tuttavale maailmale. See vaade on nii ьksikasjaline, et tundub, nagu oleks tegu tдiesti teistsuguse maailmaga. See on hьpnotiseeriv vaatepilt, millel on tohutu kьlgetхmme, eriti nendele nдgijatele, kellel on seiklusjanuline, aga kuidagi uimane ja laisk vaim.«Perspektiivi muutus on vдga meeldiv,» jдtkas don Juan. «On vaja ьksnes minimaalset pingutust ja tulemused on vapustavad. Kui nдgija tahab saavutada kiireid tulemusi, siis ei ole paremat manццvrit kui nihe allapoole. Ainus probleem on selles, et kogumispunkti sellistes asendites on nдgija neetult kaitsetu surma ees - ja see toimub brutaalsemalt ja kiiremini kui inimese asendis.Nagual Julian arvas, et see on suurepдrane koht kepsutamiseks -muud ei midagi.Don Juan ьtles, et tхeliselt uude maailma vхib jхuda ainult siis, kui meie kogumispunkt nihkub kьllalt sьgavale inimese ribasse ja ьletab teatud piiri, millest alates talle muutub kдttesaadavaks mхni teine suur riba.»«Kuidas ta seda teist riba kasutab?» kьsisin ma.Don Juan kehitas хlgu. «See on energia kьsimus,» ьtles ta. «Hддlestuse jхud haarab kinni mingist teisest ribast, - muidugi juhul, kui nдgijal on selleks piisavalt energiat. Meie normaalne energia vхimaldab meie kogumispunktil kasutada ainult ьhe suure emanatsioonide riba hддlestuse jхudu. Seepдrast me tajumegi meile tuntud maailma. Aga kui meil on rohkem energiat, siis vхime kasutada ka teiste suurte ribade hддlestuse jхudu ja jдrelikult teisi maailmu tajuda.»130Дkki vahetas don Juan teemat ja hakkas rддkima taimedest. «See vхib tunduda sulle veidrana,» ьtles ta, «kuid nдiteks puud on inimesele lдhemal kui sipelgad. Ma olen sulle цelnud, et puud ja inimesed vхivad luua suurepдrased suhted; see on sellepдrast nii, et neil on ьhiseid emanatsioone.»«Kui suured on nende kookonid?» kьsisin ma.«Suure puu kookon ei ole palju suurem kui puu ise. Huvitav on aga see, et mхnedel tillukestel taimedel on peaaegu sama suur kookon kui inimese keha ja sellest kolm korda laiem. Need on jхutaimed. Nendel on kхige rohkem inimesega ьhiseid emanatsioone - ma ei pea siin silmas mitte teadvusega emanatsioone, vaid emanatsioone ьldiselt.Veel ьks ainulaadne taimede omadus seisneb selles, et nende helendustel on erinevad varjundid. Ьldiselt on nad roosakad, sest nende teadvus on roosa. Mьrgistel taimedel on kahvatu kollakasroosa, ravimtaimedel aga ere lillakasroosa varjund. Jхutaimed on aga valkjasroosad - mхned tuhmid, teised sдravad.

Peamine erinevus taimede ja teiste orgaaniliste olendite vahel seisneb aga nende kogumispunkti asukohas. Taimedel asub see kookoni alumises osas, teistel orgaanilistel olenditel aga kookoni ьlaosas.»«Ja anorgaanilised olendid?» kьsisin ma. «Kus on nende kogumis-punkt?»«Mхnedel asub see astja alumises osas,» ьtles ta. «Need olendid on inimesest tдiesti erinevad, kuid vдga sarnased taimedega. Teistel paikneb kogumispunkt aga kusagil astja ьlaosas. Need on kьllaltki lдhedased inimesele ja teistele orgaanilistele olenditele.»Vanad nдgijad olid veendunud, et taimed on vдga tihedas lдbikдimises anorgaaniliste olenditega, lisas don Juan. Nad uskusid, et mida madalamal paikneb taime kogumispunkt, seda kergem on tal tajubarjддri ьletada; vдga suurtel puudel ja vдga pisikestel taimedel paikneb kogumispunkt kookonis eriti madalal. Seepдrast oli suur osa vanade nдgijate nхiatehnikatest suunatud puude ja vдikeste taimede teadvuse hхivamisele, et kasutada neid teejuhtidena laskumisel kohtadesse, mida nad nimetasid tumedate regioonide kхige sьgavamateks tasanditeks.«Sa saad muidugi aru,» jдtkas don Juan, «et kui nad arvasid endid laskuvat nendesse sьgavustesse, siis nihutasid nad tegelikult oma kogumispunkti nii, et see pani kokku teisi tajutavaid maailmu neis ьlejддnud seitsmes suures ribas.131Nad pingutasid oma teadvust viimse piirini ja panid kokku maailmu ka nendest viiest suurest ribast, mis on nдgijatele kдttesaadavad ainult siis, kui nad teevad lдbi ьhe ohtliku muundumise.»«Kuid kas vanadel nдgijatel хnnestus neid maailmu kogeda?» kьsisin ma.«Seda kьll,» ьtles ta. «Oma eksituses uskusid nad, et tasub ьletada kхik tajubarjддrid, isegi juhul, kui neil tuleb selle saavutamiseks muutuda puudeks.»

11. VARITSEMINE, TAOTLUS JA UNENДOASEND

Jдrgmisel pдeval, samal хhtutunnil, tuli don Juan tuppa, kus me Genaroga vestlesime. Ta vхttis mul kдe alt kinni ja juhtis lдbi maja, tagumisse siseхue. Oli juba ьsna pime. Jalutasime siseхue ьmbritsevas sammaskдigus.Don Juan hoiatas mind veel kord, et teadmiste teel on vдga kerge takerduda ьksikasjadesse ja haiglastesse kirgedesse. Ta ьtles, et nдgijaid varitsevad vхimsad vaenlased, kes vхivad hдvitada nende sihi, дhmastada nende eesmдrgi ja teha nad nхrgaks; need vaenlased loob sхjamehe tee ise - meie lodevusest, laiskusest ja enesetдhtsusest -igapдevaelu lahutamatutest koostisosadest.Ta mдrkis, et vead, mida muistsed nдgijad oma lodevuse, laiskuse ja enesetдhtsuse tхttu tegid, olid nii tхsised ja hukutavad, et uutel nдgijatel polnud muud valikut kui omaenda pдrimus hukka mхista ja дra pхlata.«Uutel nдgijatel,» jдtkas don Juan, «oli tarvis praktilisi vхtteid kogumispunkti liikumapanemiseks. Et uutel nдgijatel neid polnud, siis hakkasid nad erilise tдhelepanelikkusega uurima teadvuse helendust ja selle nдgemise tulemusena tццtasid vдlja kolm tehnikate seeriat, mis said uue traditsiooni nurgakiviks.»Don Juan ьtles, et nende kolme tehnika abil jхudsid uued nдgijad suurepдrase tulemuseni. Neil хnnestus kogumispunkt ettekavatsetult ja plaanipдraselt tema tavalisest asendist kхrvale nihutada. Ta mдrkis, et ka vanad nдgijad olid jхudnud sama tulemuseni, kuid kapriissete ja tдiesti juhuslike manццvrite abil.Ta selgitas, et see, mida uued nдgijad nдgid teadvuse helenduses, vхimaldas neil vanade nдgijate teadmised teadvuse kohta ьhtseks sьsteemiks korrastada. Seda sьsteemi nimetatakse teadvuse valdamiseks ja sellest lдhtudes arendasidki nad vдlja oma kolm tehnikate seeriat. Esimene on varitsemise, teine taotluse ja kolmas unenдgemise valdamine. Don Juan mдrkis, et kхiki kolme on ta mulle хpetanud juba meie esimesest kohtumisest alates.Ta rддkis, et teadvuse valdamist oli ta хpetanud mulle kahel viisil, just nii nagu soovitavad uued nдgijad selles хpetuses parema poole jaoks.133

Oma хpetusetega parema poole jaoks, mille ta viis lдbi minu normaalse teadvusseisundi juures, saavutas ta kaks eesmдrki: хpetas mulle sхjamehe eluviisi ja muutis minu kogumispunkti liikuvamaks. Oma хpetusetega vasaku poole jaoks, mille ta viis lдbi minu kхrgenenud teadvusseisundis, saavutas ta samuti kaks eesmдrki: ta laskis mu kogumispunktil nihkuda nii paljudesse asenditesse, kui ma taluda suutsin ja andis mulle terve seeria pхhjalikke selgitusi.Don Juan vakatas ja jдi mind tдhelepanelikult silmitsema. Tekkis piinlik vaikus; siis hakkas ta rддkima varitsemisest. Ta ьtles, et see tehnika tekkis tдiesti juhuslikult. Kхik sai alguse uute nдgijate tдhelepanekust, et kui sхjamehed kдituvad pidevalt neile harjumatul viisil, siis hakkavad nende kookonite sees helendama seni kasutamata emanatsioonid ja kogumispunkt muudab oma asukohta - sujuvalt, harmooniliselt, peaaegu mдrkamatult.Vхttes aluseks selle tдhelepaneku, hakkasid uued nдgijad oma kдitumist sьstemaatiliselt kontrollima. Seda praktikat hakati nimetama i/a/7/sem/skunstiks. Don Juan mдrkis, et selle nimetuse ьle vхib muidugi polemiseerida, aga ьldiselt on see pдris tabav, kuna suhetes teiste inimestega vдljendub varitsemine teatud erilise kдitumisviisina, mida vхiks nimetada ka vargseks vхi hiilivaks.Selle tehnikaga varustatult suutsid uued nдgijad ka meie igapдevaelu maailma arukalt ja viljakalt дra kasutada. Jдrjekindla harjutamise tulemusel panid nad oma kogumispunkti pidevalt liikuma.« Varitsemine on esimene uute nдgijate kahest suurest saavutusest,» ьtles ta. «Nad otsustasid, et seda tuleb хpetada kaasaegsele nagualile siis, kui tema kogumispunkt on nihkunud kьllalt sьgavale vasakusse poolde. Pхhjus on selles, et nagual peab хppima varitsemise pхhimхtteid ilma koormava inimliku inventarita. Nagual on inimeste grupi liider ja et seda gruppi juhtida, peab ta suutma tegutseda kiiresti, ilma et ta kхigepealt asja ьle arutlema hakkaks.Teised sхjamehed vхivad varitsemist хppida normaalses teadvusseisundis, kuigi on soovitav, et ka nemad teeksid seda kхrgenenud teadvuses - mitte selle seisundi eeliste pдrast, vaid selleks, et anda varitsemisele teatud salapдra, mida sel iseenesest ei ole; tegelikult on varitsemine lihtsalt kдitumisviis.»Don Juan mдrkis, et kogumispunkti nihutamine oligi see pхhjus, miks uued nдgijad pidasid nii tдhtsaks suhtlemist kuiviktьrannidega.134Kuiviktьrannid sundisid nдgijaid kasutama varitsemise pхhimхtteid ja sellega aitasid nдgijatel nihutada oma kogumispunkti.Kьsisin temalt, kas vanad nдgijad teadsid midagi varitsemise pхhimхtetest.« Varitsemine on uute nдgijate leiutis,» ьtles ta naeratades, «Nemad olid esimesed nдgijad, kel oli asja teiste inimestega. Vanad nдgijad olid jддgitult haaratud oma vхimutundest. Nad ei pannud tдhelegi, et teised inimesed ka olemas on. Nad mдrkasid seda alles siis, kui neile vastu pead virutati. Aga seda lugu sa juba tead.»Don Juan ьtles, et taotlus ja varitsemine on uute nдgijate kaks meistriteost, mille loomine mдrgib kaasaegsete nдgijate ajajдrgu algust. Et oma rхhujatega hakkama saada, olid uued nдgijad sunnitud дra kasutama iga vхimaluse. Nad teadsid, et nende eelkдijad olid sooritanud otse ьleloomulikke vдgitegusid, manipuleerides mingi salapдrase ja imevддrse jхuga, mida nad nimetasid lihtsalt vдeks. Uued nдgijad teadsid sellest jхust vдga vдhe. Neil tuli seda nдgemise abil sьstemaatiliselt uurima hakata. Nende pingutused kandsidki vilja - nad avastasid, et see jхud on emanatsioonide hддlestamise energia.Kхigepealt nдgid nad, et teadvuse helenduse suurus ja intensiivsus kasvab, kui kookoni sees paiknevad emanatsioonid hддlestuvad suurtele emanatsioonidele. Nagu varitsemisegipuhul, sai ьksainus tдhelepanek hьppelauaks terve keerukate tehnikate seeria vдljatццtamisele, mis pхhines emanatsioonide hддlestuse kasutamisel.Algul nimetasid nad neid tehnikaid hддlestamiskunstiks. Siis aga taipasid nad, et siin on tegemist palju enamaga kui lihtsalt hддlestamisega; tegu on energiaga, mis lдhtub emanatsioonide hддlestusest. Selle energia nimetasid nad tahteks.Tahtest sai хpetuse teine alustala. Uued nдgijad mхistsid seda kui pimedat, ebaisikulist, lхppematut energiavoogu, mis paneb meid kдituma nii, nagu me kдitume. Tahte tхttu tajume me oma

harjumuspдrast maailma, ja kaudselt - selle tajumise mхjul - kinnistab tahe meie kogumispunkti selle harjumuspдrasesse asendisse.Don Juan ьtles, et kui uued nдgijad vхtsid vaatluse alla meie igapдevaelu maailma tajumise, nдgid nao selles tahte mхju. Nad nдgid, et taju pidevuse saavutamiseks uuendatakse pidevalt emanatsioonide hддlestust. Elava maailma ьlesehitamiseks tuleb hддlestust pidevalt vдrskendada. Selleks suunatakse energiavoog, mis lдhtub neistsamadest hддlestustest, automaatselt teatud kindlate hддlestuste tugevdamiseks.135See avastus andis uutele nдgijatele tхuke хpetuse kolmanda pхhialuse loomiseks. Nad nimetasid selle taotluseks ja kirjeldasid kui tahte - hддlestuse energia - sihikindlat suunamist.«Nagual Julian sundis Silvio Manueli, Genarot ja Vicentet neid kolme nдgija teadmiste aspekti pхhjalikult tundma хppima,» jдtkas ta. «Genaro on teadvuse valdamise, Vicente varitsemise ja Silvio Manuel taotluse meister.Praegu anname me sulle viimaseid selgitusi teadvuse valdamise kohta; sellepдrast ongi Genaro sulle abiks.»Don Juan seletas midagi pikalt naisхpilastele. Naised kuulasid tхsiste nдgudega. Nende keskendunud ilmest jдreldasin, et ta annab ьksikasjalikke instruktsioone mingite keeruliste protseduuride kohta.Mind ei olnud kohtumisele kutsutud ja ma jдlgisin eemalt, kuidas nad Genaro maja eestoas vestlesid. Istusin kццgis laua ддres ja ootasin, kuni nad lхpetavad.Siis tхusid naised pьsti ja tulid enne lahkumist koos don Juaniga kццki. Don Juan istus minu vastu. Naised kхnetasid mind ддrmise aupaklikkusega; nad lausa embasid mind ning olid ьldse ebatavaliselt sхbralikud ja jutukad. Nad ьtlesid, et lдhevad nььd meesхpilastele jдrele. Mehed olid juba mitu tundi tagasi koos Genaroga ees дra lдinud. Genaro pidi neile kхigile oma unenдokeha nдitama.Kohe pдrast naiste lahkumist jдtkas don Juan igasuguse sissejuhatuseta oma selgitusi. Ta ьtles, et mхne aja pдrast, kui uued nдgijad olid oma harjutused vдlja tццtanud, said nad aru, et tavapдrase elustiili puhul nihutab varitsemine kogumispunkti vдga minimaalselt. Maksimaalse efekti saavutamiseks vajas varitsemine ideaalseid tingimusi -piiramatu vхimu ja meelevallaga kuiviktьranne. Mida edasi, seda raskem oli uutel nдgijatel selliseid tingimusi luua; kuiviktьrannide leidmine vхi tekitamine muutus jдrjest vaevarikkamaks ьlesandeks.Lхpuks jхudsid uued nдgijad jдreldusele, et neil tuleb taas nдha Kotka emanatsioone ja leida mingi sobivam tee kogumispunkti nihutamiseks. Seejuures pхrkasid nad aga kokku vдga tхsise probleemiga. Nad avastasid, et Kotka emanatsioonide nдgemine tдhendab riskimist surmaga ja ometi oli seda vaja teha. Tollal kasutasid nad vanade nдgijate unenдgemise tehnikat nagu kilpi, mis kaitses neid Kotka emanatsioonide surmava lццgi eest. Seejuures avastasid nad, et unenдgemine ise ongi kхige efektiivsem moodus kogumispunkti nihutamiseks.136«Uutel nдgijatel on raudne reegel,» jдtkas don Juan, «et unenдgemist peab sхjamees хppima oma normaalses teadvusseisundis. Jдrgides seda reeglit, hakkasin ma sulle unenдgemist хpetama juba meie esimese kohtumise pдevast alates.»«Miks uued nдgijad tahavad, et unenдgemist хpitaks normaalses teadvusseisundis?» kьsisin ma.« Unenдgemine on vдga ohtlik ja unenдgijad vдga haavatavad,» ьtles ta. «Oht seisneb selles, et unenдgemises peitub kujuteldamatu jхud ja unenдgijad muutuvad kaitsetuks seetхttu, et unenдgemine jдtab nad hддlestusenergia ettearvamatu ja mххtmatu mхju meelevalda.Uued nдgijad said peagi aru, et normaalses teadvusseisundis on inimesel suur hulk kaitsekilpe, mis neutraliseerivad unenдgemise ajal ootamatult hддlestuvate kasutamata emanatsioonide jхu.»Don Juan selgitas, et unenдgemine nagu varitseminegi sai alguse lihtsast tдhelepanekust. Muistsed nдgijad mдrkasid, et unenдgudes nihkub kogumispunkt tдiesti loomulikult veidi vasakule. Inimese une ajal selle punkti f iksatsioon justkui lхdveneb ja helenduma hakkavad mitmesugused kasutamata emanatsioonid.

Vanades nдgijates дratas see tдhelepanek otsekohe huvi ja nad alustasid tццd tolle loomuliku nihke kallal, kuni хppisid seda kontrollima. Seda tehnikat hakkasid nad nimetama kontrollitud unenдgemiseks vхi unenдokeha valdamise kunstiks.Ta mдrkis, et nende teadmised unenдgemise alal olid mддratud. Lхviosa sellest oli aga uutele nдgijatele kasutu. Kui tuli aeg neid iidseid teadmisi taas rakendada, vхeti ьle ьksnes unenдgemise ьldpхhimхte. Uued nдgijad kasutavad seda Kotka emanatsioonide nдgemiseks)a oma kogumispunkti nihutamiseks.Don Juan ьtles, et nii vanad kui ka uued nдgijad mхistavad unenдgemist kui kogumispunkti loomuliku nihke kontrollimist magamise ajal. Ta rхhutas, et nihke kontrollimine ei tдhenda mingil juhul selle suunamist, vaid kogumispunkti hoidmist selles asendis, kuhu see magamise ajal iseenesest nihkub. See on vдga keerukas manццver, mille sooritamine nхudis vanadelt nдgijatelt tohutut pingutust ja keskendumist.Don Juan selgitas, et unenдgemisel tuleb saavutada vдga peen tasakaal, sest unenдgudesse pole vхimalik sekkuda ega ka neid suunata teadvuse jхul, ja ometi peab kogumispunkti nihe alluma unenдgija kontrollile - see on paradoks, mida ei ole vхimalik lahendada mхistuse abil, vaid ьksnes praktiliselt.137Jдlgides unenдgijaid magamise ajal, leidsid vanad nдgijad lahenduse: unenдgudel tuleb lasta jдrgida oma loomulikku rada. Nad nдgid, et mхnedes unenдgudes kaldub unenдgija kogumispunkt palju sьgavamale vasakusse poolde kui teistes. See tдhelepanek tхstatas kьsimuse, kas kogumispunkti paneb liikuma unenдgude sisu vхi, vastupidi, just kogumispunkti liikumine tekitab unenдo sisu, aktiviseerides kasutamata emanatsioone.Nad taipasid peagi, et unenдod kutsub esile kogumispunkti nihkumine vasakusse poolde. Mida ulatuslikum on nihe, seda elavam ja veidram on unenдgu. Loomulikult proovisid nad oma unenдgusid suunata, oma kogumispunkti kaugemale vasakule nihutada. Nad avastasid, et kui unenдgija pььab oma unenдgusid teadlikult vхi poolteadlikult suunata, pццrdub kogumispunkt kohe tagasi oma harjumuspдrasesse asendisse. Nad jхudsid paratamatult jдreldusele, et katsed unenдgusid tahtlikult suunata ei too kaasa mitte kogumispunkti soovitud liikumist, vaid viivad sootuks vastupidise tulemuseni - ьksnes segavad selle loomulikku nihet.Don Juan ьtles, et sellest avastusest lдhtudes arendasid vanad nдgijad vдlja oma hдmmastavad teadmised unenдgemise kohta. Neil teadmistel oli vдga palju ьhist sellega, mida uued nдgijad unenдgemisega taotlesid, kuid oma esialgsel kujul oli uutel nдgijatel neist vдhe kasu.Don Juan ьtles mulle, et seni olin ma unenдgemist mхistnud kui unenдgude juhtimist, sest harjutused, mis ta oli mulle andnud - nдiteks kдte leidmine unenдos - nдisid olevat suunatud sellele, et хpetada mind unenдgusid juhtima. Tegelikult olid need harjutused mхeldud selleks, et hoida minu kogumispunkt paigal selles asendis, kuhu see oli magamise ajal nihkunud. Siin tuleb unenдgijatel saavutada vдga peen tasakaal. Ainus, mida nemad teha saavad, on kogumispunkti fikseerimine. Nдgijad on nagu kalamehed, kelle хngekonks lendab kuhu ise tahab; ainus, mida nad saavad teha, on hoida konksu paigal seal, kuhu see on kukkunud.«Kohta, kuhu kogumispunkt unenдos liigub, nimetatakse unenдo-asendiks,» jдtkas ta. «Vanad nдgijad saavutasid oma unenдoasendi hoidmisel sellise vilumuse, et olid vхimelised isegi oma kogumispunkti uues asukohas ьles дrkama.Vanad nдgijad nimetasid seda seisundit unenдokehaks. Neil oli selle seisundi ьle sedavхrd meisterlik kontroll, et iga kord, kui nad дrkasid ьles uues unenдoasendis, suutsid nad luua ajutise uue keha.»«Pean sulle selgitama, et unenдgemisel on ьks hirmus varjukьlg,» ьtles don Juan. «See pдrineb vanadelt nдgijatelt. Unenдgemine on nakatatud nende meelelaadist.138 Olen olnud kьll vдga hoolikas sinu juhtimisel, kuid ometi ei saa ma olla pдris kindel.»«Mille eest sa mind hoiatad, don Juan?» kьsisin ma.

«Ma hoiatan sind unenдgemise lхksude eest - need on vдga ohtlikud,» vastas ta. « Unenдgemises ei ole mingit vхimalust kogumispunkti liikumist suunata; ainus, mis seda nihet mхjutab, on unenдgija isiklik jхud vхi nхrkkus. See ongi esimene lхks.»Ta ьtles, et uued nдgijad kхhklesid algul, kas ьldse unenдgemist kasutada. Nad arvasid, et unenдgemine ei tee sхjamehi mitte tugevaks ja vabaks, vaid muudab nad nхrgaks, kammitsetuks ja tujukaks. Vanad nдgijad olid kхik just sellised. Kuna uutel nдgijatel ei olnud teist valikut kui unenдgemist kasutada, arendasid nad vдlja keeruka kдitumissьsteemi, et korvata unenдgemise kahjulikku mхju. Seda hakati nimetama sхjamehe teeks ehk sхjamehe rajaks.Selle sьsteemi abil muutusid uued nдgijad tugevamaks ja saavutasid sisemise tugevuse, mida neil oli vaja kogumispunkti nihke suunamiseks unenдgudes. Don Juan rхhutas, et jхud, millest ta rддgib, ei pхhinenud sugugi ьksnes veendumustel. Kellelgi ei olnud kindlamaid veendumusi kui vanadel nдgijatel ja ometi olid nad ьdini nхrgad. Sisemine tugevus tдhendab meelerahu, peaaegu et ьkskхiksust, muretust, ennekхike aga loomulikku ja sьgavat kalduvust kхike uurida, kхigest aru saada. Uued nдgijad nimetasid kхiki neid iseloomujooni kainuseks.«Uued nдgijad on veendunud,» jдtkas ta, «et laitmatu elu viib vдltimatult kainusele ja see omakorda kogumispunkti liikumahakkamiseni.Uued nдgijad uskusid, et kogumispunkti saab liigutada ka seestpoolt. Nad lдksid veel sammu vхrra kaugemale ja vдitsid, et laitmatutel inimestel polegi vaja juhti, nad vхivad iseseisvalt - energia kokkuhoiu abil - teha kхike, mida teevad nдgijad. Neil pole vaja muud, kui teada vхimalusi, mis nдgijad on avastanud.»Laususin, et oleme tagasi samas kohas, kus olime olnud minu normaalses teadvusseisundis. Olin ikka veel veendunud, et laitmatus ja energia kokkuhoid on midagi nii дhmast, et seda vхib igaьks tхlgendada, kuidas aga soovib.Tahtsin oma vдidet pхhjendama hakata, aga дkki oli mul vдga imelik tunne. Tajusin otse fььsiliselt, et kihutan millestki lдbi. Ja siis lьkkasin ma ise oma vastuvдited ьmber. Ma teadsin vдhimagi kahtluseta, et don Juanil on хigus. Ainus, mida on tarvis, on laitmatus, energia. Ja see algab ьhestainsast teost, mis on hдsti lдbimхeldud, tдpne ja jдrjekindel.139Kui seda tegu kьllalt kaua korrata, saavutatakse kхrvalekaldumatu taotluse tunne, mille vхib suunata ьkskхik millele. Kui see on saavutatud, on tee vaba. Ьhest avastusest kasvab vдlja teine, kuni sхjamees jхuab arusaamisele oma tхelistest vхimetest.Kui rддkisin don Juanile sellest, mida olin just дsja taibanud, puhkes ta rххmsalt naerma ja hььdis, et see on tхesti kohane nдide sisemisest tugevusest. Ta selgitas, et minu kogumispunkt oli nihkunud ning kainus oli nihutanud selle asendisse, mis soodustab arusaamist. Samahдsti oleks vхinud tujukus nihutada selle asendisse, mis suurendab enesetдhtsust - nagu oli juhtunud paljudel kordadel varem.«Rддgime nььd unenдokehast,» jдtkas ta. «Vanad nдgijad keskendasid kogu ma jхu unenдokeha uurimisele ja rakendamisele. Nad jхudsid niikaugele, et kujundasid sellest endale uue, otstarbekama keha - lхid end uuesti ьha veidramatel viisidel.»Don Juan kinnitas, et uute nдgijate hulgas on laialt teada fakt, et terved jхugud vanu nдgijaid ei tulnud enam tagasi, kuna olid дrganud ьles mхnes sддrases unenдoasendis, mis neile meeldima hakkas. Vхimalik, et nad kхik surid nendes kujuteldamatutes maailmades, kuid pole ka vхimatu, et nad on seal veel praegugi elus - kes teab, millisel moondunud kujul vхi viisil.Ta jдi vait, vaatas mulle otsa ja puhkes siis valjusti naerma.«Sul on kange tahtmine kьsida, mida need vanad nдgijad oma unenдokehaga tegid?» ьtles ta ja ajas lхua ette, justkui дrgitades mind kьsima.Don Juan vдitis, et Genaro kui vaieldamatu teadvuse meister oli nдidanud mulle unenдokeha palju kordi, kui olin normaalses teadvusseisundis. Oma demonstratsioonesinemistega tahtis Genaro minu kogumispunkti liikuma panna siis, kui ma olin mitte kхrgenenud, vaid normaalses teadvusseisundis.Seejдrel ьtles Don Juan, otsekui reedaks mulle suure saladuse, et Genaro ootab meid kusagil maja lдhedal pхllul, et nдidata mulle oma unenдokeha. Ta rхhutas, et ma olen parajasti suurepдrases teadvusseisundis, et nдhaja mхista, mis see unenдokeha tegelikult on. Tхusime ja lдksime lдbi

eestoa vдlisukse juurde. Tahtsin just ukse avada, kui mдrkasin, et keegi lamab mattidel, mida хpilased kasutasid vooditena. Arvasin, et sel ajal, kui me don Juaniga kццgis vestlesime, on keegi хpilastest tagasi tulnud.Astusin lдhemale ja taipasin, et see oli Genaro. Ta lebas kхhuli jamagas sьgavalt, ise rahulikult norisedes.140«Дrata ta ьles,» ьtles don Juan mulle, «meil on aeg minna. Ta on ilmselt surmvдsinud.»Raputasin Genarot хrnalt, ta keeras end aeglaselt, tuues kuuldavale hддlitsusi, nagu дrkaks ta sьgavast unest. Ta ringutas kдsi ja tegi siis silmad lahti. Karjatasin tahtmatult ja hьppasin tagasi.Genaro silmad ei olnud ьldse mitte inimese silmad, need olid kaks eredat merevaigukarva valguslaiku. Kangestusin hirmust. Don Juan patsutas mind seljale ja ma toibusin veidi.Genaro tхusis ja naeratas mulle. Tema nдojooned olid jдigad, liigutused kanged nagu oleks ta purjus vхi vigane. Ta kхndis minust mццda ja suundus otse seina poole. Olin kindel, et kohe lццb ta ennast vastu seina дra ja vхpatasin - tema aga lдks lдbi seina, otsekui oleks see tьhipaljas хhk. Ta tuli kццgiukse kaudu tuppa tagasi. Tдielikus хuduses vaatasin, kuidas Genaro kхnnib mццda seinu, keha paralleelselt maaga, ja siis mццda lage, pea alaspidi.Pььdes teda mitte silmist lasta, kukkusin selili. Sellest asendist ei nдinud ma aga enam Genarot; selle asemel oli valgusmull, mis liikus mццda lage minu kohal ja siis mццda seinu ьmber kogu toa. Tundus, nagu valgustaks keegi lage ja seinu tohutu taskulambiga. Lхpuks valgusvoog kustus, see lдks lдbi seina ja kadus mul silmist.Don Juan mainis, et minu loomalik hirm ьletab alati igasugused mххtmed ja ma peaksin katsuma seda kontrolli alla hoida, kuid kokkuvхttes olin end vдga hдsti ьleval pidanud. Olin nдinud Genaro unenдokeha sellisena nagu see tegelikult on - valgusmullina.Kьsisin don Juanilt, miks ta nii kindel on, et ma seda nдgin. Ta vastas, et oli nдinud, kuidas mu kogumispunkt nihkus algul normaalse asendi suunas, pььdes vдhendada hirmu, ja siis sьgavamale vasakule, ьletades piiri, kust alates ei ole kahtlusi.«Selles asendis vхib nдha ainult ьhte - energiamulle,» jдtkas ta. «Kuid kхrgenenud teadvusest sellesse teise punkti, sьgavamale vasakule poole, on ainult vдike samm. Nihutada oma kogumispunkt normaalsest asendist kohta, kus ei ole enam kahtlusi on tхeline saavutus.»Ta lisas, et mul on ikkagi ees kohtumine Genaro unenдokehaga maja lдhedal pхllul, olles normaalses teadvusseisundis.Kui olime tagasi Silvio Manueli majas, ьtles don Juan, et Genaro osavus oma unenдokeha kasutamisel on tьhiasi vхrreldes sellega, millega said hakkama vanad nдgijad.141

«Sa nдed seda ьsna varsti,» ьtles ta paljutдhendavalt ja naeris.Pььdsin talt selle kohta lдhemalt teada saada ja mu hirm kasvas, see aga ajas teda veelgi rohkem naerma. Lхpuks sai ta pidama ja ьtles, et jutustab mulle kohe, kuidas uued nдgijad jхudsid unenдokehani ja kuidas nad seda kasutasid.«Vanade nдgijate eesmдrgiks oli luua keha tдielik teisik,» jдtkas ta, «ja see neil peaaegu et хnnestuski. Ainult silmi ei suutnud nad kopeerida. Silmade aseme! on unenдokehal ainult teadvuse hххgus. Varem, kui Genaro sulle oma unenдokeha nдitas, ei mдrganud sa seda.Uued nдgijad ei hoolinud vдhimatki keha tдielikust teisikust - neid ei huvitanud ьldse keha kopeerimine. Aga nimetuse 'unenдokeha' jдtsid nad alles, et tдhistada seda tunnet, seda energiavoogu, mis kandub kogumispunkti nihkega mistahes kohta siin maailmas vхi mistahes kohta nendes seitsmes maailmas, mis on inimesele kдttesaadavad.»Don Juan andis ьlevaate toimingutest, mille abil on vхimalik jхuda unenдokehani. Ta ьtles, et esimeseks sammuks on tegu, selle jдrjekindel kordamine sьnnitab kхrvalekaldumatu taotluse. Kхrvalekaldumatu taotlus viib sisemise vaikuseni ja sisemine vaikus sisemise tugevuseni, mis teeb meie unenдgudes vхimalikuks kogumispunkti nihke sobivasse asendisse.Seda jдrjestust nimetas don Juan vundamendiks. Alles pдrast seda, kui vundament on paigale pandud, saab hakata ьles ehitama kontrolli. See seisneb unenдoasendi sьstemaatilises sдilitamises,

mis saavutatakse unenдopildi visa alalhoidmisega. Pideva harjutamisega saavutatakse vхime hoida uusi unenдoasendeid uute unenдgude puhul, mitte niivхrd sellepдrast, et need harjutused suurendaksid vхimet unenдgusid sihipдraselt kontrollida, vaid seetхttu, et iga kord, kui seda kontrolli rakendatakse, kasvab sisemine tugevus. Suurem sisemine tugevus omakorda sunnib kogumispunkti nihkuma unenдoasenditesse, mis on ьha sobivamad kainuse edendamiseks. Teisiti цeldes - unenдod muutuvad iseenesest ьha hхlpsamini kдsitletavaiks, isegi korrapдrasteks.« Unenдgijate areng on kaudne,» jдtkas ta. «Sellepдrast uued nдgijad uskusidki, et unenдgemisega on vхimalik tegelda ka iseseivalt, ilma igasuguse kхrvalise abita. Kuna unenдgemine kasutab loomulikku sisemist kogumispunkti nihet, siis ei ole vaja kedagi, kes meid abistaks.Meil on hдdasti vaja kainust ja keegi peale meie enda ei saa seda meile anda ega aidata meil selleni jхuda. Ilma kainuseta on kogumispunkti nihe sama kaootiline nagu meie tavalised unenдod.142Nii et kokkuvхttes seisneb unenдokehani jхudmise protseduur meie igapдevaelu laitmatuses.»Don Juan selgitas, et kui kainus on kord saavutatud ja unenдoasendid muutuvad ьha kindlamaks, siis astutakse jдrgmine samm ja дrgatakse mхnes unenдoasendis ьles. Ta mдrkis, et see manццver tundub lihtsana, aga tegelikult on vдga keeruline - nii keeruline, et nхuab peale kainuse ka kхigi sхjameheksoleku tunnuste, eriti taotluse rakendamist.Kьsisin don Juanilt, kuidas aitab taotlus nдgijal unenдoasendis дrgata. Ta vastas, et taotlus kui ддrmiselt keerukas kontroll hддlestuse jхu ьle hoiabki unenдgija kainuse varal alal mistahes emanatsioonide hддlestuse, mille kogumispunkti liikumine on helendama pannud.Don Juan lisas, et unenдgemises on veel ьks ohtlik lхks - unenдokeha tugevus. Unenдokehal on nдiteks vдga lihtne vaadelda Kotka emanatsioone pikka aega jдrjest, kuid lхpuks vхivad need emanatsioonid unenдokeha ka hхlpsasti endasse neelata. Nдgijad, kes vaatlesid Kotka emanatsioone ilma unenдokehata, surid, ja need, kes vaatlesid neid unenдokeha abil, pхlesid sisemises tules. Uued nдgijad lahendasid selle probleemi, vaadeldes gruppidena. Kui ьks vaatles emanatsioone, siis teised olid valmis iga hetk tema nдgemist lхpetama.«Kuidas nдgid uued nдgijad grupina?» kьsisin mina.«Nad olid koosunenдgemises,» vastas ta. «Nagu sa isegi tead, on tervel grupil nдgijatel tдiesti vхimalik aktiviseerida samu kasutamata smanatsioone. Ka siin ei ole teada mingeid kindlaid vхtteid, see lihtsalt toimub; ei ole mingit konkreetset tehnikat, mille jдrgi toimida.»Ta lisas, et koosunenдgemises hakkab miski meid juhtima ja дkki selgub, et me nдeme ьht ja sama pilti teiste unenдgijatega. Kuna me Dleme inimesed, keskendub meie teadvuse helendus automaatselt samadele emanatsioonidele, mida kasutavad teised inimolendid; me reguleerime oma kogumispunkti asendit, nii et see sobiks kokku nende omadega, kes on meie ьmber. Me toimime nii paremal poolel, oma igapдevases tajumises ja sama teeme me ka vasakul poolel, koosunenдgemises viibides.14312. NAGUALJULIAN

Majas oli tunda kummalist erutust. Kхik don Juani seltskonna nдgijad paistsid olevat nii kхrgenenud meeleolus, et tundusid lausa hajameelsetena, mida ma polnud kunagi varem mдrganud. Nende tavaliselt niigi kхrge energiatasand nдis olevat veelgi tхusnud. Ma erutusin vдga. Pдrisin don Juanilt, mida see kхik peaks tдhendama. Ta viis mu tagaхue. Kхndisime mхne hetke vaikides. Ta ьtles, et lдheneb aeg, mil neil kхigil tuleb lahkuda. Ta peab oma selgituste jagamisega tхttama, et jхuaks need veel edasi anda.«Kuidas sa tead, et lahkumise aeg lдheneb?» kьsisin ma.«See on sisemine teadmine,» ьtles ta. «Ьhel pдeval tead sa ise seda samuti. Nagual Julian nihutas minu kogumispunkti lugematuid kordi, nii nagu mina olen teinud sinuga. Siis jдttis ta mulie ьlesande hддlestada uuesti kхik need emanatsioonid, mida ta oli aidanud mul nende nihetega hддlestada. See on iga naguali ьlesanne.Igatahes sillutab nende emanatsioonide taashддlestamine teed nдgijate viimsele manццvrile - kхigi kookoni sees olevate emanatsioonide ьheaegsele sььtamisele. Ma olen nende ettevalmistustega

peaaegu lхpule jхudnud. Lхppeesmдrk on mul juba kдeulatuses. Kuna ma olen nagual, siis oleme me kхik ьhe hetkega lдinud, kui ma olen kord kхik oma kookoni sees olevad emanatsioonid helendama pannud.»Mul oli tunne, et peaksin olema nььd kurb ja nutma, kuid miski minus tundis suurt rххmu kuuldes, et nagual Juan Matus oli peaaegu vaba. Hьppasin ja karjusin puhtast rххmust. Teadsin, et varem vхi hiljem jхuan ma teise teadvusseisundisse ja nutan siis kurbusest, kuid tol pдeval olin ma tдis хnne ja optimismi.Rддkisin don Juanile, mida ma tunnen. Ta naeris ja patsutas mind seljale.«Pea meeles, mis ma olen suile цelnud,» ьtles ta. «Дra pea emotsionaalset mхistmist nii oluliseks. Lase kхigepealt oma kogumis-punkt liikuma, kьllap siis aastate pдrast tuleb ka mхistmine.»Lдksime suurde tuppa ja istusime juttu ajama. Don Juan kхhkles hetke. Ta vaatas aknast vдlja. Oma toolil istudes vхisin nдha tagaхue.144Oli varane хhtupoolik; ilm oli pilvine. Tundus, et kisub vihmale. Lддnekaarest tхusid sьnged дikesepilved. Minule pilvised ilmad meeldisid, don Juanile aga mitte. Ta nдis kuidagi rahutuna, kui ta mugavamat istumisasendit otsides oma toolis niheles.Don Juan alustas oma selgitust цeldes, et kхrgenenud teadvusseisundis toimunut on raske meenutada seetхttu, et pдrast oma harjumuspдrasest asendist vabanemist vхtab kogumispunkt kohe sisse mхne uue asendi, vхimalikke asendeid on aga lхputu hulk. Kхike, mis toimub normaalses teadvuses, on aga kerge meenutada, sest kogumispunkt on paigal ьhes punktis, seal, kus ta harjumuspдraselt asub.Ta ьtles, et tal on minust kahju. Ta soovitas mul endale selgelt teadvustada, et meenutamine on raske ьlesanne ja arvestada vхimalusega, et see vхib mul ka tдitmata jддda - vхibolla ei suuda ma kunagi uuesti hддlestada kхiki neid emanatsioone, mida ta on mul hддlestada aidanud.«Mхtle sellele,» ьtles ta naeratades, «et vхibolla ei suuda sa mitte kunagi meenutada seda vestlust, mis praegu tundub sulle nii tavalise, nii igapдevasena.Selline on juba kord teadvuse salapдra. Seda salapдra хhkub igast inimolendist; meist хhkub pimedust ja seletamatuid asju. Pidada ennast teistsuguseks oleks hullumeelsus. Nii et дra kahanda inimese saladuslikkust endas enesehaletsuse vхi pььdega seda saladuslikkust mхistuspдraselt дra seletada. Kahanda parem oma inimlikku nхmedust, teadvustades endale, et inimene on salapдrane olend. Kuid дra kahetse kumbagi - mхlemad on vajalikud.Ьks varitsejate suurtest manццvritest on meie salapдra meje nхmeduse vastu vдlja mдngida.»Don Juan selgitas, et varifsem/sharjutused ei kujuta endast midagi rххmustavat; tegelikult on need ьsna vastikud. Seda teades tulid uued nдgijad paratamatult jдreldusele, et normaalses teadvusseisundis ei taha keegi varitsemist praktiseerida vхi selle pхhimхtete ьle arutleda.Juhtisin tдhelepanu ьhele vastuolule. Ta rддkis alati, et sхjameestel ei ole vхimalik tegutseda maailmas sel ajal, kui nad on kхrgenenud teadvusseisundis, ja samuti oli ta цelnud, et varitsemine on lihtsalt ьks erilaadne inimestega suhtlemise viis. Need kaks vдidet olid ju teineteisega ilmses vastuolus.«Kui ma ьtlesin, et varitsemist ei хpetata normaalses teadvusseisundis, pidasin silmas ьksnes naguali хpetamist,» ьtles ta.145«Varitsemiselon aga kaks eesmдrki: esiteks, liigutada kogumispunkti nii sujuvalt ja kindlalt kui vхimalik - ja mitte miski ei saa seda teha nii hдsti kui varitsemine; teiseks, jддdvustada varitsemise pхhimхtted inimeses nii sьgavale, et inimlik inventar seda ei segaks, sest selle tavaliseks reaktsiooniks on tagasi lьkata ja hukka mхista kхik, mis on mхistusele kuidagi pahanduseks.»Ьtlesin don Juanile, et kahtlen tхsiselt, kas mina hakkaksin midagi niisugust hukka mхistma vхi tagasi lьkkama. Ta naeris ja arvas, et ma ei ole mingi erand, et ma reageeriksin nagu iga teinegi, kui ainult kuuleksin mхne melsXervaritseja, nдiteks tema heategija nagual Juliani tegudest.«Naguai Julian oli kahtlemata kхige erakordsem varitseja, keda ma eales kohanud olen,» ьtles don Juan. «Sa oled juba kuulnud tema var/teem/soskusest kхikide teiste kдest. Aga mina ei ole sulle veel rддkinud, mida ta minuga tegi.»

Tahtsin juba hььda, et mulle pole keegi nagual Juhanist rддkinud, kuid enne, kui jхudsin protesteerima hakata, haaras mind veider ebakindlus. Don Juan nдis seda kohe taipavat. Ta hakkas rххmsalt kхkutama.«Sa ei suuda meenutada, sest taheei ole sulle veel kдttesaadav. Sul on vaja kahte asja - laitmatut elu ja suurt energia ьlejддki, siis vхib tahe need mдlestused kunagi vabastada,» lausus don Juan.«Aga nььd rддgin ma sulle loo sellest, kuidas nagual Julian minuga kдitus, kui me esimest korda kohtusime. Kui sa praegu, kхrgenenud teadvusseisundis viibides, tema kдitumise hukka mхistad ja leiad selle olevat ддrmiselt vastiku, siis kujuta endale ette, kui vapustatud sa oleksid, kohates teda normaalses teadvusseisundis.»Ma protesteerisin, et ta pььab mind ьles keerata. Don Juan aga kinnitas, et oma looga tahab ta ьksnes tuua nдidet varitsejate meetoditest ja selgitada pхhjusi, miks nad just nii toimivad.«Nagual Julian oli viimane vanaaja varitseja,» jдtkas ta. «Ta oli varitseja mitte niivхrd seetхttu, et elu oleks teda selleks sundinud, pigem oli see tema iseloomu eripдra.»Don Juan selgitas, et uued nдgijad nдgid, et inimolendid jagunevad kahte suurde rьhma: need, kes hoolivad teistest, ja need, kes ei hooli. Nende kahe ддrmuse vahel nдgid nad nende tььpide lхputut segu. Nagual Julian kuulus nende hulka, kellel ei ole kaasinimestest sooja ega kьlma; don Juan ьtles, et tema ise kuulub vastaskategooriasse.«Aga saju rддkisid mulle, et nagual Julian oli nii helde, et vхis anda sдrgi seljast!» ьtlesin ma.146«Seda kьll,» vastas don Juan. «Ta polnud mitte ainult helde, ta oli ka vдga meeldiva olemisega ja sьmpaatne. Ta tundis alati sьgavat ja siirast huvi kхigi vastu, kes teda ьmbritsesid. Ta oli heatahtlik ja avatud ning vхis дra anda kхik, mis tal oli, kui kellelegi oli seda vaja vхi kui keegi talle juhtumisi meeldis. Ta oli meisterlik varitseja ja andis kхigile mхista, millised on tema tхelised tunded - et ta ei annaks ьhegi inimese eest kхverat sentigi ja seepдrast armastasid teda kхik.»Ma ei цelnud midagi, kuid don Juan sai vдga hдsti aru, et ta jutt tekitab minus ьksnes umbusku, kui mitte lausa masendust. Ta itsitas ja vangutas pead.«See on varitsemine,» ьtles ta. «Nдed sa, ma ei ole oma lugu nagual Julianist veel alustanudki ja sa oled juba pahane.»Ta pahvatas naerma, kui pььdsin oma tundeid selgitada.«Nagual Julian ei hoolinud kellestki,» jдtkas ta. «Sellepдrast vхiski ta inimesi aidata. Ja seda ta tegi; ta andis oma sдrgigi seljast, sest ta vilistas nende kхigi peale.»«Kas sa tahad цelda, don Juan, et ainsad, kes aitavad oma kaasinimesi, on need, kes nendest pхrmugi ei hooli?» kьsisin ma pahaselt.«Nii ьtlevad varitsejad,» ьtles ta sдrava naeratusega. «Nagual Julian oli nдiteks suurepдrane ravitseja. Ta aitas tuhandeid inimesi, kuid ei hoolinud kunagi mingist tunnustusest. Inimesed pidasid ravijaks hoopis ьht tema seltskonna naisnдgijatest.Kui ta oleks hoolinud kaasinimestest, siis oleks ta nхudnud mingit tasu. Need, kes hoolivad teistest, hoolivad ka iseendast ja nхuavad oma teenete vддrilist tunnustamist.»Don Juan ьtles, et tema pole kunagi kedagi aidanud, kuna ta kuulub nende hulka, kes hoolivad oma kaasinimestest - kui ta heldelt kдitub, hakkab tal piinlik; ta ei suuda ettegi kujutada, et teda vхidaks armastada nii nagu nagual Juliani armastati, ja tal oleks kindlasti vдga loll tunne, kui peaks andma kellelegi oma sдrgi.«Ma hoolin oma kaasinimestest nii palju,» jдtkas ta, «et ei tee nende heaks midagi. Ma lihtsalt ei tea, mida teha - pдrast tunneksin end rдbalasti, et olen suuremeelsuse abil neile oma tahet peale surunud.Loomulikult olen ma nendest tunnetest sхjamehe teed kдies ьle saanud. Iga sхjamees vхib inimestega sama edukalt hakkama saada nagu nagual Julian, kui nihutab oma kogumispunkti asendisse, kus ei ole tдhtis, kas inimesed teda armastavad vхi ei armasta - vхi hoopis ignoreerivad.147 Aga see on juba hoopis teine asi.»

Don Juan ьtles, et kui ta esmakordselt tutvus varitseja pхhimхtetega nagu mina praegu, sattus ta tхelisse ahastusse. Nagual Elias, kes oli don Juaniga vдga sarnane, selgitas talle, et nagual Juliani taolised varitsejad on loomu poolest teiste juhid. Nad vхivad aidata inimesi ьkskхik milles.«Nagual Elias ьtles, et need sхjamehed vхivad aidata inimestel terveks saada,» jдtkas don Juan, «vхi haigeks jддda. Nad vхivad aidata neil leida хnne vхi sьdamevalu. Tegin nagual Eliasele ettepaneku: selle asemel, et цelda 'need sхjamehed aitavad inimesi' peaksime ьtlema 'nad mхjutavad inimesi'. Nagual Elias aga vastas, et nad ei mхjuta inimesi, vaid karjatavad neid.»Don Juan itsitas ja vaatas mulle ьksisilmi otsa. Ta silmad sдrasid kelmikalt.«Kas pole veider,» kьsis ta, «kuidas varitsejad esitavad seda, mida nad inimeste kohta nдevad?»Siis alustas don Juan lugu nagual Julianist. Ta ьtles, et nagual Julian oli juba aastaid naguali хpipoissi oodanud. Ьhel pдeval, pццrdudes tagasi tuttavate juurest naaberkьlast, komistas ta don Juani otsa. Ta kхndis parajasti mццda teed ja mхtles naguali хpipoisist, kui kuulis valju pьssipauku ja nдgi inimesi laiali jooksmas. Ta peitis end tee ддrde pххsastesse ja tuli vдlja alles siis, kui nдgi inimeste salka kogunemas maas lamava mehe ьmber.See haavatud mees oli loomulikult don Juan, keda oli tulistanud kьmnikust tьrann. Nagual Julian nдgikohe, et don Juan on eriline inimene, kelle kookon on kahe sektsiooni asemel jagatud neljaks. Ta taipas, et don Juan on raskesti haavatud ja tal ei ole aega raisata. Tema soov хpilast leida oli tдitunud, kuid ta pidi kiiresti tegutsema, enne kui keegi toimuvast midagi taipab. Ta haaras peast kinni ja hььdis: «Nad tapsid mu poja!»Ta rдndas alati koos ьhe oma seltskonna naisnдgija, tьseda indiaanlannaga, kes avalikult esines tema хela ja riiaka naisena. Nad olid suurepдrane varitsejate paar. Ta andis naisnдgijale mдrku ja ka see hakkas nutma ning hььdma oma poja jдrele, kes oli teadvuseta maas, verest tьhjaks jooksmas. Nagual Julian palus inimesi sellest vхimudele mitte teatada, vaid aidata tal viia poeg koju lдhedalasuvasse linna. Ta pakkus paarile noorele tugevale mehele raha, et nad ta haavatud, sureva poja koju kannaksid.148Mehed viisid don Juani nagual Juliani majja. Nagual oli vдga helde ja andis neile kenakese summa. Meestel oli nii kahju хnnetust paarist, kes oli kogu tee halanud, et nad keeldusid rahast, kuid nagual Julian kдis peale, et nad peavad selle vastu vхtma - see toovat ta pojale хnne.Mitu pдeva ei osanud don Juan midagi arvata sellest heatahtlikust paarist, kes oli ta oma majja vхtnud. Nagual Julian oli talle paistnud raugaliku vanamehena. Ta polnud indiaanlane, kuigi oli abielus noore, riiaka ja paksu indiaani naisega, kes oli niisama tugev kui pahur. Sellest, kuidas naine tema haava eest hoolitses ja kхikjal vedelevatest suurtest ravimtaimede hunnikutest tegi don Juan jдrelduse, et ilmselt on tegu ravitsejaga.Naine kamandas vanameest ja laskis tal iga pдev don Juani haava puhastada. Nad olid teinud don Juanile aseme pхrandale paksu mati peale ja vanamehel oli iga kord tхsiseid raskusi pхlvitamisega, et haavale ligi pддseda. Don Juan hoidis vaevu naeru tagasi vaadates jхuetu vana mehe vaevalisi katseid oma pхlvi painutada. Don Juan ьtles, et haavu pestes pomises vanamees vahetpidamata omaette; ta silmis oli tьhi pilk, kдed vдrisesid ja keha vхbises pealaest jalatallani.Olles kord pхlvili maas, ei saanud ta enam iseseisvalt pьsti. Siis kutsus ta alati naist appi, karjudes vaoshoitud vihast kдhedal hддlel. Kui naine tuppa astus, hakkasid mхlemad дgedalt vaidlema. Sageli kхndis naine minema ega aidanudki vanameest ьles.Don Juan kinnitas mulle, et tal oli sellest vaesest heast vanamehest nii kahju nagu tal polnud eales veel ьhestki inimesest olnud. Mitmel korral oleks ta tahtnud asemelt tхusta ja vanameest pьsti aidata, kuid ta ise suutis end vaevu liigutada. Kord kirus ja karjus vanamees pool tundi, enne kui ta jхudis puhkides ja дhkides nagu tigu ukseni roomata ja ennast selle najal vaevaliselt pьsti ajada.Ta selgitas don Juanile, et tema kehv tervis on tingitud kхrgest east, luumurdudest, mis ei ole хieti kokku kasvanud, ja reumast. Vanamees tхstis silmad taeva poole ja tunnistas don Juanile, et on kхige viletsam inimene maa peal; ta oli tulnud ravitsejalt abi otsima, kuid asi lхppes sellega, et ta pidi temaga abielluma ja tema orjaks jддma.

«Kьsisin vanamehelt, miks ta дra pole lдinud,» jдtkas don Juan. «Vanamehe silmad lдksid hirmust suureks, ta tхmbas omaenda sьlje kurku, hakkas lдkastama, pььdes mind vaigistada ja langes siis kogu pikkuses pхrandale minu voodi kхrvale nagu puupakk, ьritades mind vaikima sundida.149 «Sa ei tea, mida sa rддgid! Sa ei tea, mida sa rддgid! Mitte kellelgi ei ole vхimalik siit дra joosta,» korrutas vanamees, silmis metsik lдige.Uskusin teda. Ma nдgin, et ta tхepoolest on viletsam ja vaevatum kui mina eales olen olnud. Ja iga pдevaga tundsin selles majas ьha suuremat ebamugavust. Toit oli hea ja naine enamasti vдljas inimesi ravimas, nii et olime vanamehega kahekesi. Rддkisime palju minu elust. Mulle meeldis temaga vestelda. Ьtlesin, et mul ei ole raha, et tema lahkuse eest tдnada, kuid ma teen kхik, et teda aidata. Vanamees ьtles, et teda ei saa enam keegi aidata, tema on surmaks valmis, aga kui mul on oma jutuga tхsi taga, siis oleks ta tдnulik, kui ma pдrast tema surma ta naisega abielluksin.«Siis ma taipasingi, et vanamees on segane. Sain aru, et ma pean sellest majast pхgenema nii ruttu kui vхimalik.»Don Juan ьtles, et kui ta oli juba nii tugev, et suutis kхrvalise abita ringi jalutada, andis tema heategija talle judisema paneva demonstratsiooni oma varitsejavхimetest. Ilma igasuguse hoiatuse vхi eelneva selgituseta pani ta don Juani vastamisi anorgaanilise olendiga. Tundes, et don Juan kavatseb дra joosta, kasutas ta vхimalust hirmutada teda allyga, kes oli vхimeline jдtma koletisliku inimese mulje.«Seda allyt nдhes oleksin ma peaaegu hulluks lдinud,» ьtles don Juan. «Ma ei suutnud oma silmi uskuda ja ometi seisis see koletis minu ees. Vдeti vanamees seisis minu kхrval ja palus nuuksudes koletist, et see ta ellu jдtaks. Minu heategija oli nagu vanad nдgijad; ta oskas karta jaokaupa ja ally reageeris sellele. Mina seda ei teadnud. Mina nдgin ьksnes hirmuдratavat elukat, kes oli valmis meid iga hetk tьkkideks rebima.Minestasin hetkel, kui ally meile kallale kargas, sisisedes nagu madu. Kui taas teadvusele tulin, rддkis vanamees mulle, et tal oli хnnestunud tolle elukaga kokkuleppele jхuda.»Ta selgitas don Juanile, et too mees on nхus neid mхlemaid ellu jдtma, kui don Juan tema teenistusse astub. Don Juan kьsis kartlikult, milles see teenistus seisneb. Vanamees vastas, et see oleks orjus, kuid samas tuletas ta don Juanile meelde, et alles mхni pдev tagasi, kui teda tulistati, oleks ta peaaegu elu kaotanud. Kui nemad naisega poleks verejooksu peatanud, oleks don Juan kindlasti surnud, nii et polnudki хigupoolest millegi ьle tingida. See koletu inimene teadis seda ja vхttis ta kirbule. Vanamees soovitas don Juanil kхhklused jдtta ja tehing vastu vхtta, sest kui ta keeldub, siis tormab too koletislik mees, kes parajasti ukse taga nende juttu pealt kuulab, kohe sisse, tapab nad pikemata maha ja ongi tingimised tingitud.150«Mul oli kьllalt sьdikust, et kьsida vanamehelt, kes vдrises nagu haavaleht, kuidas see mees meid tapab,» jдtkas don Juan. «Ta ьtles, et see peletis kavatseb murda kхik meie kondid, alustades jalgadest, nii et me karjuksime kirjeldamatus agoonias vдhemalt viis pдeva.Vхtsin mehe tingimused kohe vastu. Vanamees tдnas mind pisarsilmil ja ьtles, et meie tehing polegi paha. Oleme kьll pigem mehe vangid kui orjad, aga meid toidetakse vдhemalt kaks korda pдevas ja kuna me oleme siiski elus, on meil vхimalik midagi ette vхtta, et taas vabadusse pддseda: me vхime igasuguseid salaplaane sepitseda ja lхpuks vхidelda endale kдtte tee sellest pхrgust vдlja.» Don Juan naeratas ja purskas siis naerma. Ta teadis juba ette, mida ma naguai Julianist arvan.«Ma ju hoiatasin, et see lццb su rццpast vдlja,» ьtles ta.«Ma tхesti ei saa aru, don Juan,» laususin ma. «Mis mхte sellel maskeraadil oli?»«Mхte on vдga lihtne,» ьtles ta, ise ikka veel naerdes. «See on ka ьks vдga hea meetod хpetuste jagamiseks. See nхuab хpetajalt tohutut kujutlusvхimet ja enesevalitsemist. Minu хpetamismeetod on lдhemal sellele, mida sina хpetamiseks pead. See nхuab tohutul hulgal sхnu. Ma lдhen rддkimise ддrmuseni. Naguai Julian lдks aga ддrmuseni varitsemises.»Don Juan ьtles, et nдgijatel on kaks хpetamismeetodit. Tema tundis mхlemat, kuid eelistas seda, mis nхudis kхige selgitamist ja teise isiku eelnevat informeerimist kхigest, mis tuleb. See oli sьsteem, mis soosis vabadust, valikut ja arusaamist. Tema heategija meetod vдlistas igasuguse

vabaduse, valiku ja arusaamise. Selle meetodi suur eelis oli aga see, et ta sundis sхjamehi elama nдgijate pхhimхtete jдrgi vahetult, ilma lingite tдiendavate selgitusteta.Don Juan ьtles, et kхik see, mida tema heategija temaga tegi, oli tхeline strateegia meistriteos. Iga nagual Juliani sхna ja tegu oli teadlikult valitud teatud kindla tulemuse saavutamiseks. Tema kunst oli paigutada oma sхnad ja teod sobivasse konteksti, et nad avaldaksid soovitud mхju.«Selline on varitsejate meetod,» jдtkas don Juan. «See soodustab tдielikku taipamist, kuid ei edenda arusaamist. Nдiteks vхttis mul terve elu aega, et mхista, mida ta minuga tegi, kui mind allyga vastamisi seadis, kuigi taipasin ma seda ilma igasuguste selgitusteta juba siis, kui seda lдbi elasin.151Ma olen sulle цelnud, et Genaro nдiteks ei mхista ьldse, mida ta teeb, ja ometi teab ta vдga tдpselt, mida teeb. See on nii sellepдrast, et tema kogumispunkti nihutati varitseja meetodi abil.»Ta ьtles, et kui kogumispunkt nihutatakse harjumuspдrasest asendist vдlja selgitamismeetodit kasutades, nagu minu puhul, siis on alati vaja kedagi, kes aitaks kogumispunkti tegelikult nihutada ja lisaks on vaja ka toimuva kohta selgitusi jagada. Aga kui kogumispunkti nihutatakse varitsejate meetodi abil nagu tehti tema ja Genaroga, siis on vaja ainult esmast liikumapanevat jхudu, mis lццks punkti selle algsest asendist vдlja.Don Juan ьtles, et kui nagual Julian seadis ta vastamisi koletisliku allyga, nihkus tema kogumispunkt hirmu mхjul. Tugev ehmatus ja nхrk fььsiline tervis lхid ideaalsed tingimused tema kogumispunkti nihutamiseks.Et vдhendada hirmu ebasoodsaid kхrvalmхjusid, tuleb kokkupхrget pehmendada, kuid ilma selle jхudu vдhendamata. Toimuva selgitamine oleks hirmu vдhendanud. Nagual Julian tahtis kindlustada endale vхimaluse kasutada seda esmast liikumapanevat ehmatust niipalju kordi, kui tal seda vaja on ja ьhtlasi tahtis ta jдtta endale vхimaluse selle hдvitava jхu pehmendamiseks; see oligi tema maskeraadi pхhjuseks. Mida elavamad ja dramaatilisemad tema lood olid, seda suurem oli nende pehmendav mхju. Kui ta jдttis mulje, et on don Juaniga samas paadis, ei olnud don Juani hirm nii intensiivne nagu siis, kui don Juan oleks olnud ьksi.«Oma nдitlejakalduvustega,» jдtkas don Juan, «oli minu heategija vхimeline nihutama minu kogumispunkti sedavхrd, et ma lausa kьllastusin vahetust kogemustest sхjameeste kahe pхhilise omaduse: jдrjekindla pingutuse ja kхrvalekaldumatu taotluse kohta. Teadsin, et kui tahan ьhel pдeval taas vabaks saada, tuleb mul distsiplineeritult ja jдrjekindlalt selle nхrga vanamehega koostццd teha, kes, nagu mulle tundus, vajas minu abi sama palju, kui mina tema oma. Teadsin ilma ьhegi kahtluseta, et tahan seda rohkem kui midagi muud oma elus.»Jдrgmine vхimalus don Juaniga rддkida avanes mul alles kahe pдeva pдrast. Jalutasime varajasel hommikutunnil Oaxaca peavдljakul. Lapsed tхttasid kooli, inimesi lдks kirikusse, mхned mehed istusid pinkidel, esindushotelli ees ootasid taksojuhid turiste.«On ьtlematagi selge, et kхige keerulisem asi sхjamehe teel on kogumispunkti liikumapanek,» ьtles don Juan.152 «Selle muutuse saavutamine tдhendab sхjamehe pььdluste tдitumist. Edasi tulevad juba teised eesmдrgid; need on хigupoolest juba nдgijate eesmдrgid.»Don Juan kordas, et sхjamehe teel on kogumispunkti nihe kхik. Vanad nдgijad ei suutnud ьldse seda tхde taibata. Nad arvasid, et selle punkti liikumine on nagu osuti, mis nдitab nende saavutusi, mis mддrab дra, mida nad vддrt on. Nad ei taibanud, et kogumispunkti asendist sхltub kogu nende taju.«Kui varitsejate meetodit,» jдtkas don Juan, «kasutab selline meister nagu nagual Julian, toob see kaasa lausa hдmmastavaid kogumispunkti nihkeid. Need on vдga pьsivad muutused, sest хpilasele toeks olles saavutab varitseja-хpetaja хpilase jддgitu huvitatuse ja koostццvalmiduse. Hea koostцц ja хpilase tдielik kaasahaaramine ongi varitsejate meetodi kхige olulisemad tulemused. Ja selles oskas nagual Julian saavutada maksimumi.»Don Juan ьtles, et tal pole sхnu kirjeldamaks seda mддratut segadust, mis tema sisemuses tekkis, kui talle jдrk-jдrgult hakkas avanema nagual Juliani rikas ja mitmetahuline isik ja elu. Niikaua kui don Juani ees oli hirmunud, nхrk ja abitu vanamees, tundis ta end veel kьllaltki hдsti ja mugavalt.

Kuid ьhel pдeval, varsti pдrast seda, kui nad olid sхlminud kokkuleppe olendiga, keda don Juan pidas koletisesamaseks meheks, purunes tema mugav maalim kildudeks, sest nagual Julian demonstreeris talle veel kord oma hдmmastavaid varitsejavхimeid.Kuigi don Juani tervis oli siis juba ьsna hea, magas nagual Julian ikka veel samas toas, et tema eest hoolitseda. Tol pдeval дrgates, teatas ta don Juanile, et nende vangistaja on paariks pдevaks дra lдinud ja sepдrast ei ole tal nььd vaja kдituda vana mehena. Ta tunnistas don Juanile usalduslikult, et ainult mдngib vana meest, et koletist lollitada.Enne kui don. Juan midagi mхelda jхudis, hьppas ta oma matilt hдmmastava vдledusega pьsti; kummardus ja surus mхneks ajaks oma pea veepotti. Kui ta end jдlle sirgu ajas, olid ta juuksed sьsimustad - hall juuksepahmakas oli kadunud, nagu poleks seda kunagi olnudki. Don Juani ees seisis mees, keda ta kunagi varem polnud kohanud. Vanust vхis tal olla mхni aasta ьle kolmekьmne. Mees pingutas lihaseid, tхmbas sьgavalt hinge ja sirutas liikmeid, otsekui oleks ta pidanud kaua aega kitsas puuris virelema.«Kui nдgin nagual Juliani noore mehena, arvasin, et minu ees on vanakurat ise,» jдtkas don Juan. «Sulgesin silmad ja tundsin, et mu lхpp on lдhedal.153 Nagual Julian naeris pisarateni.»Don Juan ьtles, et sestpeale tegi nagual Julian ta olemist veidi kergemaks, nihutades teda aegajalt vasakpoolsesse teadvusseisundisse.«Kaks pдeva kepsles see noor mees majas ringi,» jдtkas don Juan. «Ta jutustas mulle lugusid oma elust ja nalju, mis panid mind naerust vддnlema. Kuid veelgi hдmmastavam oli tema naisega toimunud muutus. Naine oli muutunud vдga saledaks ja vдga kauniks. Mulle tundus, et see on hoopis teine naine. Avaldasin vaimustust tema uskumatu teisenemise ja pimestava ilu ьle. Noormees kinnitas, et nende vangistaja дraolekul on ta tхepoolest otsekui ьmber muudetud.»Don Juan naeris ja ьtles, et tema kuratlik heategija rддkis tхtt. See naine oligi tegelikult ьks teine nдgija naguali seltskonnast.Don Juan kьsis noormehelt, miks nad pььavad nдida teistsugustena kui nad tegelikult on. Noormees vaatas don Juanile pisarsilmi otsa ja ьtles, et maailm on tхepoolest tдis otsatuid saladusi. Tema ja ta noor naine on seletamatute jхudude vangid ja peavad selle maskeeringuga end kaitsma. Ta on sunnitud mдngima viletsat vanameest, sest nende vangistaja hoiab neil kogu aeg silma peal, piiludes lдbi uksepragude tuppa. Ta palus don Juanilt andestust, et oli sunnitud ka teda lollitama.Don Juan tahtis teada, kes see koletislik mees on. Sьgava ohkega tunnistas noormees, et sellest ei ole tal aimugi. Ta ьtles don Juanile, et kuigi ta on haritud inimene, kuulus nдitleja Mexico City teatrist, ei ole temalgi хnnestunud selles selgusele jхuda. Ta jutustas, et oii tulnud ravima oma tiisikust mida pхdes juba aastaid. Ta oli juba suremas, kui sugulased ta lхpuks ravitseja juurde tхid ja see tegigi ta terveks. Nagual Julian armus hullupццra ilusasse noorde indiaani tьdrukusse ja abiellus temaga. Tal oli kavas viia tьdruk pealinna, kus nad oleksid vхinud naise ravijavхimeid kasutades rikkaks saada.Enne reisi Mexico Citysse hoiatas naine, et neil tuleb ьhe nхia kдest pддsemiseks end maskeerida. Ta rддkis, et ka tema ema oli olnud ravija; teda oli хpetanud ьks vхimas nхid, kes oli tasuks oma хpetuste eest tema tьtart kogu eluks endale nхudnud. Noormees ьtles, et teda ei huvitanud tema naise suhted tolle nхiaga. Ta tahtis vaid teda vabastada ja seepдrast maskeeriski ta ennast vдetiks vanameheks ja oma naise paksuks vanamooriks.Nende plaanid olid aga mддratud lдbikukkumisele. Too hirmus mees sai nad kдtte ja vхttis vangi. Nad ei julgenud oma maskeeringust loobuda ja mehe juuresolekul teesklesid, nagu oleksid nad vihavaenlased; tegelikult olid nad lausa otsa lхppemas igatsusest teineteise jдrele ja elasid tхeliselt ainult neil harvadel kordadel, kui mees дra oli.154Don Juan ьtles, et noormees oli teda emmanud ja цelnud, et see tuba, kus magab don Juan, on ainus kindel koht kogu majas. Ta palus don Juani, et too lдheks vдlja ja valvaks neid, kuni nad naisega armatsevad.

«Kogu maja vappus nende kirest,»jдtkas don Juan, «mina aga istusin ukse taga, sььtundes, et kuulen kхike pealt ja surmahirmus, et too mees vхib iga hetk tagasi tulla. Nii juhtuski - ma kuulsin selgesti, kuidas ta majja astus. Tagusin meeleheitlikult vastu ust, kuid nad ei vastanud ja ma astusin sisse. Noor alasti naine magas voodis, noormeest aga ei olnud kusagil nдha. Ma ei olnud veel kordagi oma elus ilusat naist paljana nдinud. Olin ikka veel vдga nхrk. Kuulsin seda koletisinimest ukse taga kolistamas. Minu kimbatus ja hirm olid nii suured, et kaotasin teadvuse.»Lugu nagual Juliani tegemistest дrritas mind kohutavalt. Ьtlesin don Juanile, et mina kьll ei suuda nagual Juliani varitsemisoskustes midagi vддrtuslikku nдha. Don Juan kuulas sхnagi lausumata ja laskis mul ennast tьhjaks rддkida.Viimaks vхtsime ьhel pingil istet. Tundsin end vдga vдsinuna. Kui don Juan kьsis, miks tema ьlevaade nagual Juliani хpetamismeetodist mind nii kohutavalt дrritas, siis ei osanud ma дkki midagi цelda.«Ma ei saa kuidagi lahti tundest, et ta oli vaid tьhine tembutaja,» ьtlesin lхpuks.«Tьhised tembutajad ei taha oma tempudega midagi хpetada,» ьtles don Juan. «Nagual Julian esitas aga nдitemдnge, maagilisi draamasid, mis nхudsid kogumispunkti nihutamist.»«Ta tundub mulle vдga isekana,» jдin endale kindlaks.«Ta tundub sulle sellisena, sest sa mхistad tema ьle kohut,» vastas ta. «Sa oled moralist. Mina tegin kхik selle ise lдbi. Kui sina juba ьknes neid lugusid kuuldes endast vдlja lдhed, kujuta siis ette, mis tunne vхis olla minul, kui ma pidin aastaid tema majas elama. Ka mina mхistsin tema tegusid hukka, ma kartsin ja kadestasin teda. Just selles jдrjekorras - ennekхike mхistsin hukka ja natuke ka kadestasin.Loomulikult ma ka armastasin teda, kuid kadedus oli suurem kui armastus. Ma kadestasin tema sundimatust, tema salapдrast vхimet olla omal tahtel noor vхi vana. Ma kadestasin tema head vaistu, kхige rohkem aga tema mхju kхigile inimestele, kes iganes tema lдhedusse juhtusid. Olin lausa kadedusest lхhkemas, kui kuulsin, millise kergusega ta inimesi kaasahaaravasse vestlusse tхmbas.155 Tema leidis alati, mida цelda, mina mitte kunagi, ja ma tundsin end vхhikliku ja kхrvalejдetuna.»Don Juani pihtimused tekitasid minus ebamugavustunde. Soovisin, et ta juba teemat muudaks, sest ma ei tahtnud kuulda, et ta oli samasugune nagu mina. Minu jaoks oli ta alati olnud kдttesaamatu ideaal. Don Juan ilmselt teadis, mida ma tunnen. Ta hakkas naerma ja patsutas mind seljale.«Selle looga oma kadedusest tahan ma su tдhelepanu juhtida ьhele vдga olulisele tхsiasjale,» jдtkas ta. «Ma tahan sulle nimelt цelda, et meie kogumispunkti asend mддrabki дra meie kдitumise ja meie enesetunde.Tookord oli minu ainus hдda selles, et ma ei mхistnud seda pхhimхtet. Olin veel liiga kogenematu ja nдgin maailma lдbi oma enesetдhtsuse prillide, nagu sina praegu - sest selline oli minu kogumispunkti asend. Ma ei olnud veel aru saanud, et seda punkti nihutatakse uute harjumuste kujundamisega, tahtega seda nihutada. Kui mu kogumispunkt lхpuks nihkus, tundus, nagu oleksin just дsja avastanud suure tхe, et selliseid laitmatuid sхjamehi nagu minu heategija, on vхimalik mхista ьksnes siis, kui vabanetakse oma enesetдhtsusest ja saadakse vхimeliseks neid eelarvamusteta hindama.»Don Juan vдitis, et on olemas kahte tььpi arusaamist. Ьks on lihtsalt jutt, suured tundepuhangud ja ei midagi enamat. Teine taipamine on kogumispunkti nihke tulemus; sellega ei kaasne tundepuhangud, vaid teod. Emotsionaalsed arusaamised jдrgnevad sellele alles aastate pдrast, siis, kui sхjamehed on praktilise kasutamise tulemusel oma kogumispunkti uue asendi juba kindlustanud.«Nagual Julian juhtis meid vдsimatult selle nihke suunas,» jдtkas don Juan. «Ta saavutas meie kхigi tдieliku koostццvalmiduse ja jддgitu kaasaelamise oma elu-ьletavatele draamadele. Nдiteks noorpaari ja koletise draamaga kindlustas ta endale minu tдieliku, jagamatu tдhelepanu ja osavхtlikkuse. Lugu vanast mehest, kes tegelikult on noor, sobis mulle suurepдraselt. Tхsiasi, et olin seda koletislikku inimest oma silmaga nдinud, kindlustas noormehele juba ette minu kustumatu poolehoiu.»

Don Juan ьtles, et nagual Julian oli tхeline maag, mustkunstnik, kes oli tahtejхu kдsitlemises saavutanud sellise taseme, et tulemused ьletasid tavalise inimese mхistmisvхime. Tema draamades esinesid maagilised osatдitjad, kes olid kohale kutsutud taotluse jхu abil, nagu nдiteks see anorgaaniline olend, kes suutis vхtta groteskse inimkuju.156«Nagual Juliani jхud oli nii laitmatu,» jдtkas don Juan, «et ta suutis ьkskхik kelle kogumispunkti paigast nihutada, hддlestades emanatsioonid, mis panid neid tajuma just seda, mida nagual Julianil vaja oli. Nдiteks vхis ta oma east tunduvalt vanemana vхi nooremana vдlja nдha, olenevalt sellest, mida ta tahtis saavutada. Isegi need, kes naguali lдhemalt tundsid, oskasid tema vanuse kohta цelda ainult seda, et see oli vдga kхikuv. Nende kolmekьmne kahe aasta jooksul, mil ma temaga kokku puutusin, oli ta vahel umbes sama vana kui sina praegu ja mхnikord nii vana, et suutis vaevalt liikuda.»Don Juan ьtles, et tema heategija juhtimisel nihkus tema kogumis-punkt mдrkamatult, kuid sьgavale. Nдiteks taipas ta ьhel pдeval, et tal on hirm, millest ta ьhest kьljest vдljagi ei teinud, mis aga teisest kьljest tundus kхige olulisemana maailmas.«Kartsin, et magan juhmuse tхttu maha kхik oma shansid vabanemisele ja mul tuleb korrata oma isa elukдiku.Minu isa eluga ei olnud midagi viltu. Tema elu ja surm ei olnud sugugi paremad ega halvemad kui enamikul inimestel; asi oli lihtsalt selles, et minu kogumispunkt oli nihkunud ja ьhel pдeval ma taipasin, et tema elu ja surm ei olnud andnud midagi ei teistele ega ka temale endale.Minu heategija ьtles mulle, et mu isa ja ema olid elanud ja surnud lihtsalt selleks, et omada mind ja niisamuti ka nende endi vanemad. Ta ьtles, et sхjameeste ainus erinevus on selles, et nemad nihutavad oma kogumispunkti ja taipavad millist tohutut hinda on nende elude eest makstud. See nihe annab neile lugupidamise ja aukartuse elu kui sellise ees ьldiselt ja eriti omaenda elu ees, mida nende vanemad kunagi ei olnud tundnud.»Don Juan rддkis, et nagual Julian pani хpilased oma kogumispunkte nihutama ja samal ajal nautis kхike seda, mida tegi.«Ta sai minu kulul uskumatult palju nalja,» jдtkas don Juan. «Ja siis, kui hakkasid saabuma teised minu seltskonna nдgijad - see oli aastaid hiljem - hakkasin ma juba lausa ootama tema sдravaid hдppeninge, mida ta nende kхigiga korraldas.Kui nagual Julian sellest maailmast lahkus, lдks rххm koos temaga ega tulnud enam tagasi. Genaro lхbustab meid vahel, kuid seda mida tegi nagual Juliani ei suuda keegi korrata. Tema etendused olid alati suuremad kui elu. Usu mind, me keegi ei teadnud, mis asi on rххm, enne kui nдgime, mida ta tegi siis, kui mхni tema jдrjekordsetest draamadest sдravalt vдlja kukkus.»157Don Juan tхusis oma lemmikpingilt ja pццrdus minu poole. Ta silmad olid sдravad ja rahulikud.«Isegi kui sa oled nii juhm, et ei suuda oma ьlesannet tдita,» ьtles ta, «siis peab sul olema vдhemalt nii palju energiat, et nihutada veidi oma kogumispunkti ja see pink ьles leida. Tule lihtsalt siia, istu hetkeks ja vabasta end kхigist mхtetest ja soovidest; ma pььan tulla siia, ьkskхik kus ma ka viibin, ja sind turgutada. Ma luban, et teen proovi.»Siis hakkas don Juan naerma, otsekui oleks ta lubanud midagi nii pццrast, et seda uskuma jддda oleks lihtsalt naeruvддrne.«Neid sхnu tuleks цelda hilisхhtul, mitte hommikul» ьtles ta ikka veel naerdes. «Hommik tekitab meis optimismitunde ja sellised sхnad kaotavad oma tдhenduse.»

13. MAAKERA TAGANTTХUGE

«Lдhme Oaxaca maanteele jalutama,» lausus don Juan mulle. «Genaro ootab meid kusagil sealkandis.»

Tema soov ьllatas mind. Olin juba pдev otsa asjatult oodanud, et ta oma selgitusi jдtkaks. Lдksime vдlja ja kхndisime vaikides lдbi linna, kuni jхudsime sillutamata maanteele. Tьkk aega kхndisime vaikides. Дkki hakkas don Juan rддkima.«Vanade nдgijate suurtest avastustest on meil juba mхnda aega juttu olnud,» ьtles ta. «Nad leidsid, et orgaaniline elu ei ole mitte ainus elu Maal, aga peale selle avastasid, et ka Maa ise on elav olend.»Ta vaikis hetke, enne kui jдtkas, ja naeratas, otsekui julgustades mind seda vдidet kommenteerima. Ma ei osanud midagi цelda.«Vanad nдgijad nдgid, et Maal on kookon,» jдtkas ta. «Nad nдgid, et Maa ьmber on pall, helenduv kookon, mille sees asetsevad Kotka emanatsioonid. Maa on tohutu suur tajuv olend, kes allub samadele jхududele nagu meiegi.»Don Juan rддkis, et vanad nдgijad hakkasid kohe otsima oma avastuse praktilise kasutamise vхimalusi. Tulemuseks oli see, et kхige pхhjalikumalt vдlja tццtatud osaks nende nхidusest said Maa salateadused. Vanad nдgijad arvasid, et Maa on kхige selle allikaks, mis oleme meie.Don Juan kinnitas, et selles suhtes oli neil хigus, Maa on tхesti meie algallikas.Rohkem ei rддkinud ta midagi. Kхndisime umbes miili, kuni kohtusime Genaroga. Ta istus tee ддres kivil ja ootas meid.Genaro tervitas meid vдga soojalt ja ьtles, et meil tuleks ronida igihalja taimestikuga kaetud vдikeste mдgede tippu.«Ronime ьles ja istume kolmekesi maha, selg vastu kaljut,» ьtles don Juan mulle. «Vaatame, kuidas pдikesevalgus peegeldub idapoolsetel mдgedel. Kui pдike loojub lддnepoolsete mдeharjade taha, vхib Maa lasta sul nдha emanatsioonide hддlestumist.»Jхudnud mдe tippu, vхtsime istet, nagu don Juan oli цelnud, seljaga vastu kaljut. Mind pani don Juan istuma enda ja Genaro vahele.Kьsisin, mida ta teha kavatseb. Ta salapдrased vihjed ja pikk vaikimine mхjusid kuidagi pahaendeliselt. Mind haaras ebamддrane hirmutunne.Don Juan ei vastanud minu kьsimusele. Ta jдtkas hдirimatult oma juttu, otsekui poleks ma ьldse midagi цelnud.159«Oma avastusega, et tajumine on hддlestatus, komistasid vanad nдgijad millelegi monumentaalsele. Kahjuks ei lasknud nende eksitused neil seegi kord mхista selle saavutuse tхelist vддrtust.»Don Juan osutas mдeahelikule idas, teisel pool vдikest orgu, mille pхhjas kцssitas linn.«Nendes mдgedes on kьllalt sдra, et sinu kogumispunkti paigast pхrutada,» ьtles ta mulle. «Just enne pдikese loojumist lддnepoolsete mдgede taha on sul mхni hetk aega, et haarata endasse kogu vajalik sдra. Maagiline vхti, mis avab Maa uksed, on tehtud sisemisest vaikusest ja millestki, mis sдrab.»«Mida ma siis хieti tegema pean, don Juan?» kьsisin.Nad mхlemad uurisid mind. Arvasin nдgevat nende silmis segu uudishimust ja pхlastusest.«Lьlita oma sisedialoog vдlja,» lausus don Juan.Mind haaras дrevus ja ebakindlus; kahtlesin, kas suudan seda seisundit tahtlikult esile kutsuda. Peale esimest edutut katset loobusin ja otsustasin lihtsalt lхdvestuda.Vaatasin ringi. Mдrkasin, et olime kьllalt kхrgel. Meie pilgule avanes kogu pikk kitsas org. Ьle poole sellest oli juba mattunud hilisхhtustesse varjudesse. Pдikesekiired langesid veel idapoolsete mдgede jalamile teisel pool orgu, хhtupдike vдrvis murenenud kaljud ookrivдrviliseks, kaugemad sinakad mдeharjad olid aga omandanud violetse varjundi.«Kas taipasid, et oled seda varemgi teinud, mis?» sosistas don Juan.Ьtlesin talle, et ma pole midagi taibanud.«Me oleme siin varemgi istunud,» sхnas ta, «aga see ei ole oluline, tдhtis on ainult see hetk siin ja praegu.Tдna ieiad sa Genaro abiga vхtme, mis avab kхik uksed. Sa ei suuda seda veel iseseisvalt kasutada, aga saad teada, mis see on ja kus see asub. Nдgijad maksavad selle teadmise eest vдga kallist hinda. Sinagi oled juba aastaid oma ettemakseid teinud.»

Don Juan selgitas, et vхti, mis avab kхik uksed, on vahetu teadmine, et Maa on tajuv olend ja vхib seetхttu anda sхjameestele tohutu taganttхuke; see impulss tuleb Maa enda teadvusest hetkel, mil sхjamehe kookoni sees olevad emanatsioonid hддlestuvad kokku vastavate emanatsioonidega Maa kookonis. Et nii Maa kui inimene on tajuvad olendid, siis langevad nende emanatsioonid kokku. Tegelikult on Maal olemas mitte ainult kхik inimese emanatsioonid, aga ьldse kхik kхigi tajuvate olendite emanatsioonid - nii orgaaniliste kui anorgaaniliste.160 Hддlestumise hetkel kasutavad tajuvad olendid selle ьhtelangevuse osaliselt дra - ja tajuvad oma maailma. Sхjamehed vхivad kasutada seda hддlestatust kas selleks, et tajuda nagu kхik teised olendid vхi siis taganttхukena, mis vхimaldab neil siseneda kujuteldamatutesse maailmadesse.«Ma ootan juba ammu, et sa esitaksid selle ainsa asjaliku kьsimuse, mida sa kьsida vхiksid, aga sa ei tee seda,» jдtkas ta. «Sina tahaksid hoopis kьsida, kas kхige selle saladus peitub meie sees? Sa jхudsid asja tuumale siiski kьllalt lдhedale.Tegelikult ei peitu tundmatu inimese kookonis, nendes emanatsioonides, mida teadvus pole puudutanud, ja ometi on see seal, kui nii vхib цelda. See on asi, millest sa ei ole aru saanud. Kui ma sulle ьtlesin, et me vхime kokku panna seitse maailma peale selle, mida me teame, siis pidasid sa seda mingiks sisemiseks asjaks, sest sa usud tдiesti ekslikult, et kхik, mida sa meiega koos ette vхtad, eksisteerib ainult sinu kujutluses. Seepдrast ei olegi sa minult kunagi kьsinud, kus see tundmatu tegelikult asub. Aastate kaupa olen ma kдega nдidanud kхikjale meie ьmber ja цelnud sulle, et seal ongi tundmatu. See ei ole sulle seniajani pдralejхudnud.»Genaro hakkas naerma, kцhatas siis ja tхusis pьsti. «See ei ole talle ikka veel pдrale jхudnud,» teatas ta don Juanile.Tunnistasin, et kui ma oleksin pidanud selles asjas mingeid seoseid leidma, siis see ei olnud mul tхesti хnnestunud.Don Juan seletas, et see osa emanatsioonidest, mis jддb inimese kookoni sisse, on seal ainult teadvuse jaoks, ning et teadvus sobitab selle osa kokku samasuguse osaga suurtest emanatsioonidest. Suurteks nimetatakse neid emanatsioone sellepдrast, et nad on lхputud. Цelda, et tunnetamatu asub vдljaspool inimese kookonit, on sama, mis цelda, et tunnetamatu asub Maa kookoni sees. Ka tundmatu asub Maa kookoni sees, tundmatu inimese kookonis moodustavad aga need emanatsioonid, mida teadvus ei puuduta. Kui teadvuse helendus neid emanatsioone puudutab, muutuvad nad aktiivseks ja meil tekib vхimalus neid vastavate suurte emanatsioonidega kokku hддlestada. Kui see toimub, siis tajutakse tundmatut ja see muutub tuntuks.«Ma olen ilmselt tдielik puupea, don Juan. Kas sa ei saaks seda minu jaoks vдiksemateks tьkkideks murda?» kьsisin ma.«Genaro teeb seda,» sдhvas don Juan.161Genaro tхusis pьsti ja alustas sedasama jхukхnnakut nagu siis, kui ta tegi ringi ьmber tohutu tasase kivi keset viljapхldu oma maja juures ja don Juan teda huviga jдlgis. Seekord sosistas don Juan mulle kхrva, et pььaksin kuulata Genaro liigutusi, eriti tema reite lццke vastu rinda iga sammu juures.Jдlgisin Genaro liikumist silmadega. Mхne sekundi pдrast tundsin, et Genaro jalad on mingi osa minust kinni pььdnud. Tema reite liikumine ei lasknud mind enam lahti. Mul oli tunne, nagu kхnniksin koos temaga. Hakkasin isegi hingeldama. Jдrgmisel hetkel leidsingi end Genaro kannul kхndimas. Me liikusime koos temaga ьha kaugemale sellest kohast, kus olime istunud.Ma ei nдinud don Juani, nдgin ainult Genarot, kes astus otse minu ees oma veidral kхnnakul. Kдisime tundide kaupa. Suurest vдsimusest hakkas mul pea hirmsasti valutama. Дkki lдks mul sьda pahaks. Genaro peatus ja tuli minu juurde. Kхikjal meie ьmber oli tugev hiilgus ja selle sдra peegeldus Genaro nдol. Ta silmad helendasid.«Дra vaata Genarole otsa!» ьtles hддl minu kхrvus. «Vaata ringi!»Kuuletusin. Arvasin, et olen pхrgusse sattunud! Ьmbrus shokeeris mind nii, et ma lausa rццkisin hirmust, aga kuuldavale ei tulnud ainsatki heli. Minu pilgu ees avanes kohutavalt elav ja tхetruu pilt pхrgust, mis vastas tдpipealt kirjeldusele, mille oli mulle andnud minu katoliiklik kasvatus. Nдgin

punakat maailma - kuuma, rusuvat ja pimedat koobast, kus ei olnud taevast ega valgust, olid vaid punakate tulede хelad helgid, mis suure kiirusega meie ьmber liikusid.Genaro hakkas jдlle kхndima ja miski tхmbas mind temaga kaasa. Sama jхud, mis sundis mind Genarole jдrgnema, ei lasknud mul ka ringi vaadata. Kogu mu teadvus oli otsekui kleepunud Genaro liigutuste kьlge.Nдgin, kuidas Genaro kukkus, otsekui oleks ta tдiesti kurnatud. Samal hetkel, kui ta maad puudutas, vabanes minus miski ja ma suutsin taas ringi vaadata. Genaro sirutas end puhkama, don Juan aga jдlgis mind uurivalt. Seisin otse tema ees. Olime samas kohas, kus ennist istusime - laial kaljuserval vдikese mдe tipus. Ahmisime Genaroga mхlemad kдhinal хhku. Olin ьleni higine. Mu juuksed lausa tilkusid ja riided olid lдbimдrjad nagu oleks mind vette kastetud.«Mu Jumal, mis siin ometi toimub!» hььdsin ma tхsise murega.Mu hььatus kхlas nii totralt, et don Juan ja Genaro puhkesid naerma.«Me pььame sulle selgitada, mis on hддlestatus,» ьtles Genaro.Don Juan aitas mu ettevaatlikult istuma ja istus ise minu kхrvale.162«Kas sa mдletad, mis toimus?» kьsis ta minult.Ьtlesin, et mдletan, ja ta tahtis, et ma rддgiksin talle tдpselt, mida olin nдinud. Tema soov ei sobinud kokku sellega, mida ta oli mulle varem rддkinud - et minu kogemuste ainsaks vддrtuseks oli minu kogumispunkti nihe, mitte minu nдgemuste sisu.Don Juan selgitas, et Genaro oli pььdnud mind varemgi sel moel aidata, aga neil kordadel ei suutnud ma pдrast enam midagi meenutada. Ta ьtles, et Genaro oli juhtinud minu kogumispunkti - nagu eelmistelgi kordadel - koguma maailma teises suures emanatsioonide ribas.Maad vхttis pikk vaikus. Olin vapustusest uimane, ometi oli mu teadvus selgem kui kunagi varem. Mulle tundus, et olen lхpuks aru saanud, mis on hддlestatus. Miski minu sees, mille olin enese teadmata дratanud, andis mulle kindla teadmise, et olen aru saanud suurest tхest.«Paistab, et sa hakkad jхudu koguma,» lausus don Juan. «Lдhme nььd koju. Tдnaseks aitab.»«Дh, ole ikka,» ьtles Genaro, «ta on tugev kui hдrg. Teda peaks veel veidi kaugemale lьkkama.»«Ei!» jдi don Juan kindlaks. «Me peame ta jхudu sддstma. Tal ei ole seda sugugi ьleliia.»Genaro kдis aga peale, et me veel sinna jддksime. Ta vaatas minu poole ja tegi silma.«Vaata!» ьtles ta mulle ja osutas idapoolsele mдeahelikule. «Pдike seal mдgede kohal on vaevalt tolli jagu edasi nihkunud, ja ometi oled sa vahepeal tundide kaupa pхrgus mьtanud. Vхimas, mis?»«Pole vaja teda ilmaasjata hirmutada,» protesteeris don Juan дgestudes.Ja siis ma nдgin nende manццvreid. Nдgemise hддl ьtles mulle, et don Juan ja Genaro on suurepдrane varitsejate paar ja nad lihtsalt lollitavad mind. Tegelikult oli just don Juan see, kes sundis mind pidevalt ennast ьletama, kuid ta pььdis alati jдtta muljet, et seda teeb Genaro. Tol pдeval Genaro juures, kui ma ohtlikku hьsteeriasse sattusin ja Genaro don Juanilt kьsis, kas mind ikka tuleks edasi tхugata, don Juan aga kinnitas, et Genaro teeb lihtsalt minu kulul nalja, oli Genaro tegelikult minu pдrast tхsiselt mures.Minu nдgemine vapustas mind nii, et puhkesin naerma. Genaro ja don Juan vaatasid ьllatunult mulle otsa. Siis korraga nдis don Juan taipavat, mis minuga toimub. Ta rддkis sellest Genarole ja mхlemad naersid nagu lapsed.163«Sa hakkad tдisealiseks saama,» ьtles don Juan mulle. «Just хigel ajal - paistab, et sa ei ole liiga juhm ega ka liiga kiire taibuga. Tдpselt nagu mina. Aga oma kхrvalekalletes ei ole sa sugugi minu moodi. Selles osas sarnaned sa rohkem nagual Julianiga - kuigi sina ei ole muidugi nii hiilgav.»Ta tхusis, sirutas selga ja vaatas mulle otsa nii lдbitungivate ja metsikute silmadega, nagu ma veel kunagi polnud nдinud. Tхusin pьsti.«Nagual ei lase kunagi kellelgi aru saada, et tema juhib дsja,» ьtles ta mulle. «Nagual tuleb ja lдheb jдlgi jдtmata. See vabadus teebki temast naguali.»Tema silmad helkisid veel hetke ja siis varjutas ta pilgu taas mahedus, lahkus, inimlikkus - need olid jдlle don Juani silmad.

Pьsisin vaevu pьsti, silme ees lдks mustaks. Genaro kargas minu juurde ja aitas mu istuma. Nad mхlemad seadsid end mu kхrvale.«Sa saad Maalt taganttхuke,» ьtles don Juan mulle ьhte kхrva.«Mхtle naguali silmadele,» ьtles Genaro teise kхrva.«Taganttхuge tuleb hetkel, kui nдed sдdelust selle mдe tipul,» ьtles don Juan ja osutas idapoolse mдeaheliku kхige kхrgemale tipule.«Sa ei nдe enam kunagi naguali silmi,» sosistas Genaro.«Mine selle tхukega kaasa, kuhu see sind ka ei viiks,» ьtles don Juan. «Kui sa mхtled naguali silmadele, siis taipad, et mьndil on kaks kьlge,» sosistas Genaro.Tahtsin selle ьle jдrele mхelda, mida nad mulle rддkisid, kuid mхtted ei allunud mu tahtele. Miski vajus mulle peale. Tundsin, et tхmbun kokku. Mul lдks sьda pahaks. Nдgin, kuidas хhtused varjud idapoolsetel mдgedel kiiresti kхrgemale tхusid. Mulle tundus, nagu ajaksin ma neid taga.«Lдks!» ьtles Genaro mulle otse kхrva.«Jдlgi suurt mдetippu, jдlgi sдdelust,» ьtles don Juan mulle teise kхrva.Mдeaheliku kхige kхrgemas tipus, kuhu don Juan oli osutanud, paistis tхepoolest eredalt sдdelev punkt. Jдlgisin, kuidas pдikesevalguse viimane kiir sellel peegeldus. Kхhus muutus ххnsaks, otsekui oleksin ma lainelaual.Pigem tundsin kui kuulsin kauget maavдrinat. Дkitselt haaras see mind endasse. Seismiliste lainete tugevus oli nii kohutav, et see kaotas minu jaoks ьldse igasuguse tдhenduse. Olin mingi tьhine mikroob, mida aina raputati ja keerutati.Vдhehaaval liikumine aeglustus. Oli veel ьks vapustus ja siis jдi kхik paigale.164 Pььdsin ringi vaadata. Mul ei olnud mingit pidepunkti, mille jдrgi orienteeruda. Tundus, nagu oleksin juurtega maa kьljes nagu puu. Minu kohal kхrgus kujuteldamatult suur valgelt hiilgav kuppel. See VIIS mu ьlevasse meeleollu. Lendasin kupli poole vхi pigem paiskusin selle suunas nagu mьrsk. Tundsin end mugavalt ja turvaliselt; mida lдhemale ma kuplile jхudsin, seda tugevamaks need tunded muutusid. Lхpuks matsid need mind tдielikult enda alla ja ma ei tajunud enam ьldse midagi.Jдrgmisena teadsin, et hхljun aeglaselt хhus nagu langev puuleht Olin tдiesti kurnatud. Mingi jхud hakkas mind tхmbama. Laksin mingist pimedast august lдbi ja дkki olin koos don Juani ja Genaroga.Jдrgmisel pдeval lдksime don Juani ja Genaroga Oaxacasse. Kui me don Juaniga hilisel хhtupoolikul peavдljakul jalutasime, hakkas ta дkki eelmise pдeva sьndmustest rддkima. Ta kьsis, kas ma sain aru, mida ta mхtles цeldes, et vanad nдgijad komistasid millelegi monumentaalsele.Vastasin, et sain aru, kuid ei oska seda sхnades vдljendada.«Ja mis oli sinu arvates peamine, mida me tahtsime sulle seal mдe tipus nдidata?» kьsis ta.«Hддlestust,» ьtles hддl mu kхrvas tдpselt samal hetkel, kui maseaaise ьtlesin. ..Pццrdusin instinktiivselt ringi ja pхrkasin kokku Genaroga, kes 011 kхndinud otse minu selja taga, astudes tдpselt minu jalajдlgedesse. Minu liigutuse kiirus ehmatas teda. Ta hakkas itsitama ja embas mind.Vхtsime istet. Don Juan lausus, et taganttхuke kohta, mille ma olin Maalt saanud, ei ole tal kuigi palju цelda- sellistel juhtudel on sхjamehed alati ьksi ja tхelised taipamised tulevad palju hiljem, aastatepikkuse heitluse jдrel. .Ьtlesin don Juanile, et mхistmise teeb minu jaoks raskemaks Ka see, et kogu tцц tegid дra nemad Genaroga. Mina olin vaid passiivne pealtvaataja ja vхisin ьksnes reageerida nende manццvritele. Mina ei oleks osanud isegi surma дhvardusel midagi ette vхtta, sest mul ei olnud aimugi, mida vхi kuidas teha.«Selles ongi asi,» ьtles don Juan. «Praegu ei peagi sa sedateaama. Sind jдetakse ьksi ja sul tuleb omal jхul taastada kхik see, mida me praegu teeme. Selline on iga naguali ьlesanne.

Nagual Julian tegi minuga sama palju hoolimatumalt kui meie seaa sinuga teeme. Ta teadis, mida tegi; ta oli suurepдrane nagual, kes suutis mхne aastaga taastada kхik selle, mida nagual Elias oli talle хpetanud.165 Sellele, mis meilt sinuga oleks nхudnud terve elu, kulutas tema vaid hetke. Nagual Julian vajas vaid kerget vihjet; ta tabas kхike lausa lennult ja avas kohe ainsa vхimaliku ukse.»«Mida sa, don Juan, selle ainsa uksega mхtled?»«Ma tahan цelda, et kui inimese kogumispunkt ьletab teatud kriitilise piiri, siis on tulemused kхigi inimeste puhul ьhesugused. Selle punkti liikumapanemise tehnikad vхivad olla vдga erinevad, kuid tulemused on alati samad - kogumispunkt paneb Maa taganttхuke abiga kokku teisi maailmu.»«Kas see taganttхuge on ьhesugune kхigi inimeste jaoks, don Juan?»«Muidugi. Tavalise inimese jaoks teeb asja raskeks sisemine dialoog. Taganttхuget saab kasutada ainult siis, kui on jхutud tдieliku vaikuse seisundisse. Kui sa taganttхuget iseseisvalt kasutada pььad, veendud selles ise.»«Ma ei soovitaks sul seda proovida,» ьtles Genaro siiralt. «Vхtab aastaid, et saada laitmatuks sхjameheks. Et Maa taganttхuke mхjule vastu pidada, pead sa olema palju parem kui praegu.»«Selle tхuke kiirus lahustab su tдielikult,» ьtles don Juan. «Maa taganttхuke mхjul muutume me eimillekski. Kiirus ja individuaalse eksistentsi tunnetamine vдlistavad teineteist. Eile mдe otsas toetasime Genaroga sind, olime sulle ankruks - muidu ei olekski sa sealt enam tagasi tulnud. Sa oleksid jaganud nende inimeste saatust, kes sihilikult kasutasid taganttхuget ja lдksid tundmatusse ning uitavad nььd ikka veel kusagil mххtmatutes avarustes.»Tahtsin, et ta sellest lдhemalt rддgiks, kuid ta keeldus, muutes jдrsult teemat.«Mis puudutab Maad kui tajuvat olendit, siis ьhest asjast ei ole sa veel aru saanud,» ьtles don Juan. «Ja Genaro, see hirmus Genaro, tahab sind muudkui edasi tхugata, kuni sa hakkad aru saama.»Nad mхlemad hakkasid naerma. Genaro mьksas mind, tegi silmaja ьtles; «Ma olen hirmus!»«Genaro ongi see kohutav kubjas, alatu ja halastamatu,» jдtkas don Juan. «Ta vilistab su hirmudele ja tхukab sind halastamatult aina edasi. Kui mind ei oleks...»Don Juan oli hea ja hoolitseva vanahдrra tдiuslik kehastus. Ta langetas silmad ja ohkas. Mхlemad purskasid mьrinal naerma.Kui nad olid maha rahunenud, ьtles don Juan, et Genaro tahab mulle nдidata midagi, millest ma ei ole veel aru saanud - et ьlemineku teise suurde emanatsioonide ribasse teeb meile vхimalikuks Maa suurem teadvus.166«Meie, elusolendid, oleme tajujad,» ьtles ta. «Ja tajume me sellepдrast, et mхned emanatsioonid meie kookonis asetuvad kohakuti mхnede emanatsioonidega vдljaspool. Hддlestus on seega varjatud lдbipддs ja Maa taganttхuge vхti, mis selle avab.Genaro tahab, et sa paneksid tдhele hддlestuse hetke. Jдlgi teda!»Genaro tхusis pьsti nagu tsirkuseartist ja tegi kummarduse. Siis nдitas ta, et tal ei ole midagi varrukates ega pьksisддrtes. Ta vхttis kingad jalast ja raputas neid, nдidates, et ka seal ei ole midagi peidus.Don Juan naeris mхnuga. Genaro tхstis kдed ьles ja laskis uuesti alla. See liigutus pььdis mu sedamaid kinni. Tajusin, et jдrsku tхusime me pьsti ja kхndisime vдljakult minema; minu vхtsid nad seejuures endi vahele.Edasi kхndides kaotasin jдrkjдrgult vхime nдha kьlgedele. Ma ei eristanud enam maju ega tдnavaid, kadusid ka mдed ja taimestik. Ьhel hetkel avastasin, et ka don Juani ja Genarot ei ole enam; selle asemel nдgin ma kaht helenduvat kogu enda kхrval ьles-alla hьplemas.Hetkeks haaras mind paanika, kuid sain siiski kohe enesevalitsemise tagasi. Mul oli kummaline ja ometi vдga tuttav tunne, et ma olen kьll mina ise ning samas ei ole ka. Mingi veidra ja ьhtaegu vдga omase vхime abil olin ma teadlik kхigest enda ьmber. Maailm jхudis minuni kuidagi ьhekorraga, tervikuna. Ma nдgin ьleni. Kхik see, mida ma normaalses teadvuses nimetan oma kehaks, oli vхimeline tajuma, otsekui oleks tegemist ьhe suure silmaga, mis mдrkab kхike. Pдrast kahe valgusemulli nдgemist mдrkasin kхledat lillakaspunast maailma, mis koosnes justkui vдrvilistest

sirmidest ja pдikesevarjudest. Kхikjal oli ebakorrapдrastest kontsentrilistest ringidest koosnevaid siledaid ekraanitaolisi paneele.Tundsin kogu kehaga suurt survet ja seejдrel kuulsin hддlt oma kхrvus. Ma nдgin. Hддl ьtles, et surve tekib liikumisest. Ma liikusin koos don Juani ja Genaroga. Tundsin kerget tхuget, nagu oleksin lдinud lдbi paberseina, ja leidsin end helendavas maailmas. Kхikjalt kiirgas valgust, kuid see ei pimestanud. Tundus, et kohe-kohe ilmub valgete lдbipaistvate pilvede tagant vдlja pдike. Vaatasin alla valgusallikasse. Vaatepilt oli vдga kaunis. Ei olnud mingisugust maad, ьksnes kohevad valged pilved ja valgus. Me kхndisime pilvedel.167Siis haaras miski mind taas kinni. Liikusin samas tempos nagu kaks valgusemulli mu kхrval. Jдrkjдrgult hakkasid need oma sдdelust kaotama ja muutusid tuhmiks. Lхpuks nдgin nende asemel don Juani ja Genarot. Me kхndisime mццda inimtьhja kхrvaltдnavat peavдljakust eemale. Siis pццrdusime tagasi.«Genaro aitas sul hддlestada oma emanatsioone ьhe teise riba suurte emanatsioonidega,» ьtles don Juan mulle. «Hддlestumine peab olema vдga rahulik ja mдrkamatu. Ei mingit tormamist, kдra ega tьhja sekeldamist.»Ta ьtles, et kainus, mis laseb kogumispunktil kokku panna teisi maailmu, ei teki ьleцц. Kainus peab kьpsema ja muutuma sхltumatuks, iseseisvaks jхuks, enne kui sхjamehed suudavad karistamatult ьletada tajubarjддrid.Lдhenesime linna peavдljakule. Genaro kхndis vaikides, nagu oleks ta mхtteisse sььvinud ega lausunud sхnagi. Hetk enne vдljakule jхudmist teatas don Juan, et Genaro soovib mulle veel midagi nдidata - et kogumispunkti asend on kхik ning maailm, mida see meid tajuma paneb, on nii reaalne, et sinna ei mahu midagi peale reaalsuse.«Genaro laseb nььd oma kogumispunktil spetsiaalselt sinu jaoks kokku panna teise maailma,» ьtles don Juan mulle. «Ja siis sa taipad, et kui ta seda tajub, siis ei jдta tema tajumise jхud enam kohta millelegi muule.»Genaro kхndis meie ees ja don Juan kдskis mul Genarot vaadates pццritada silmi vastupдeva, et ta mind endaga kaasa ei tхmbaks. Tegin nagu ta ьtles. Genaro oli minust viie vхi kuue jala kaugusel. Дkki hakkas tema kuju hajuma ja jдrgmisel hetkel oli ta kadunud nagu hingeaur.Mхtlesin ulmefilmidele, mida olin nдinud, ja mulle tuli pдhe, et vхibolla me oleme sisimas oma vхimetest teadlikud.«Genarot lahutab meist praegu tajumise jхud,» nentis don Juan rahulikult. «Kui kogumispunkt on maailma kokku pannud, siis on see maailm kхikehхlmav. See ongi see ime, mille otsa vanad nдgijad komistasid, ilma et oleksid eales taibanud, mida see endast tegelikult kujutab - seda, et Maa teadvus vхib meile anda taganttхuke, mille abiga me saame hддlestuda teisele suurte emanatsioonide ribale. Selle uue hддlestuse jхud pьhib meie maailma minema.Iga kord, kui vanad nдgijad tegid uue hддlestuse, uskusid nad, et olid laskunud sьgavustesse allpool vхi tхusnud taevastesse ьlalpool. Nad ei teadnud, et maailm kaob nagu hingeaur, kui uus terviklik hддlestus paneb meid tajuma teist terviklikku maailma.»168

14. VEEREV JХUD

Don Juan pidi just alustama oma selgitust teadvuse valdamise kohta, kuid muutis meelt ja tхusis pьsti. Olime istunud suures toas ja pidanud puhkehetke.«Ma tahan, et sa pььaksid nдha Kotka emanatsioone,» ьtles ta. «Selleks tuleb sul kхigepealt nihutada oma kogumispunkt niikaugele, et sa nдed inimese kookonit.»Jalutasime kesklinna. Kiriku ees istusime pдevinдinud tьhjale pargipingile. Oli pдrastlхunane aeg, ilm oli pдikesepaisteline ja tuuline ning ьmberringi liikus palju rahvast.Don Juan kordas taas, otsekui pььdes seda mulle pдhe taguda, et hддlestus on ainulaadne jхud - see kas aitab kogumispunkti nihutada vхi hoiab seda harjumuspдrases asendis paigal. Ta ьtles, et see

hддlestuse aspekt, mis punkti paigal hoiab, on tahe; ja aspekt, mis selle paigast nihutab, on taotlus. Ta mдrkis, et ьks kхige hдmmastavamaid saladusi on see, kuidas tahe - ebaisikuline hддlestuse jхud - muutub taotluseks, isikustatud jхuks, mis on konkreetse indiviidi kдsutuses.«Kхige kummalisem on, et seda muutust on nii lihtne saavutada,» jдtkas ta. «Kuid kaugeltki niisama lihtne ei ole ennast selle vхimalikkuses veenda. See ongi meie kaitseriiv. Me peame olema selles veendunud. Ja seda ei taha meist keegi.»Seejдrel ьtles don Juan, et ma olen vдga selges teadvusseisundis ja mul on vхimalik taotleda kogumispunkti nihet sьgavamale oma vasakusse poolde - unenдoasendisse. Ta ьtles, et sхjamehed ei tohiks kunagi proovida nдgemist, kui nad ei toetu seejuures unenдgemisele. Protesteerisin, et uinumine avalikus kohas ei ole minu tugev kьlg. Don Juan selgitas, et uneseisundit on tarvis kogumispunkti tavalisest asendist vдlja nihutamiseks ja selle uues asendis paigal hoidmiseks; sihikindla harjutamisega хpivad nдgijad olema uneseisundis ja samal ajal kдituma nii, et keegi sellest arugi ei saa.Hetkelise pausi jдrel lisas ta, et inimese kookoni nдgemiseks tuleb vaadata inimesi selja tagant - siis, kui nad eemalduvad. Pole mхtet vaadata inimesele otse nдkku, sest tema munataolise kookoni esikьlge katab kaitsekilp, mida nдgijad nimetavad esiplaadiks. See on tugev, peaaegu lдbimatu kilp, mis kaitseb meid kogu meie eluaja ьhe iseдraliku jхu rьnnakute eest, mis lдhtub emanatsioonidest.169Don Juan soovitas mul mitte дrevusse sattuda, kui mu keha on kange, otsekui kьlmunud. Ta lisas, et mul tekib tunne nagu seisaksin keset tuba ja vaataksin lдbi akna tдnavale, ning et kхige tдhtsam on saavutada vajalik kiirus, sest inimesed liiguvad vдga kдhku minu nдgemise akna eest mццda. Siis kдskis ta mul lхdvestada lihased, lьlitada vдlja sisedialoog ja lasta oma kogumispunktil triivida sisemise vaikuse lummuses. Ta ьtles, et ma annaksin endale kerge, kuid kindla laksu vastu paremat kьlge, puusa ja ribide vahele.Tegin seda kolm korda ja jдin sьgavalt magama. See oli vдga veider uni. Mu keha magas, kuid ma olin tдiesti teadlik kхigest, mis minu ьmber toimus. Kuulsin, kuidas don Juan minuga rддkis ja sain aru kхigest, mida ta ьtles, just nagu oleksin дrkvel, aga oma keha ei suutnud ma ьldse liigutada.Don Juan ьtles, et kohe mццdub minu nдgemise aknast ьks inimene ning ma peaksin pььdma teda nдha Ьritasin edutult pead pццrata ja siis ilmus minu vaatevдlja helendav munataoline kuju. See hiilgas. Vaatepilt lхi mind pahviks, ja enne, kui jхudsin ьllatusest toibuda, oli see kadunud. Kuju hхljus ьles-alla hьpeldes minema.Kхik oli toimunud nii ootamatult ja kiiresti, et sattusin tдielikku segadusse ja muutusin rahutuks. Tundsin, et hakkan дrkama. Don Juan hakkas jдlle minuga rддkima ja kдskis mul lхdvestuda. Ta ьtles, et mul ei ole хigust ega ka aega rahutust tunda. Дkki ilmus nдhtavale veel ьks helenduv olend ja kadus samas. See tundus olevat valgest helenduvast plььshist.Don Juan sosistas mulle kхrva, et vastavalt minu tahtele vхivad mu silmad aeglustada kхike, millele nad keskenduvad. Seejдrel hoiatas ta mind, et tuleb veel ьks inimene. Дkki taipasin, et ma kuulen kahte hддlt. See hддl, mida viimati kuulsin, oli sama, mis manitses mind kannatlik olema - see oli don Juani hддl. Teine hддl aga - see, mis soovitas mul kasutada silmi liikumise aeglustamiseks - oli nдgemise hддl.Sel pдrastlхunal nдgin ma kьmmet helenduvat olendit aeglases liikumises. Seejuures juhtis nдgemise hддl mu tдhelepanu kхigele, mida don Juan oli rддkinud teadvuse helenduse kohta. Nende munataoliste helenduvate olendite paremal kьljel oli vertikaalne tugevama merevaigukarva helenduse riba, mille laius vхttis enda alla umbes ьhe kьmnendiku kogu kookonist. Hддl ьtles, et see on inimese teadvuse riba.170 Hддl juhtis tдhelepanu intensiivselt helendavale tдpile inimese teadvuse ribas; see asus kookoni pinnal, piklike kujude ьlaosas, peaaegu tipus; hддl ьtles, et see on kogumispunkt.Kui ma nдgin helenduvaid olendeid kьljelt, siis sarnanes nende munataoline kuju hiiglasliku ebasьmmeetrilise yoyoga, mis seisab serva peal pьsti, vхi enam-vдhem ьmara, kaanega kaetud potiga, mis on kьlili asetatud. See osa, mis meenutas mulle kaant, oli esiplaat; selle paksus moodustas umbes ьhe viiendiku kookoni lдbimххdust.

Ma oleksin jдtkanud nende olendite nдgemisega, kuid don Juan ьtles, et nььd peaksin ma vaatama inimesi eestpoolt ja hoidma oma pilku neil seni, kuni ьletan barjддri ja nдen emanatsioone.Tegin nagu ta ьtles. Peaaegu samal hetkel nдgin elavate vхimukate valguskiudude kiiskavat rodu. Vaatepilt pimestas mind nii, et kaotasin tasakaalu ja kukkusin asfaltteele kьlili. Maas lamades nдgin, kuidas need vхimukad valguskiud paljunesid. Nad lahvatasid laiali ja vдlja paiskusid uute kiudude mьriaadid. Imelikul kombel need kiud, kuigi vхimukad, ei varjanud minu eest tavalist vaatepilti. Hulk inimesi lдks kirikusse. Ma ei nдinud neid enam. Pingi ьmber seisid mхned mehed ja naised. Tahtsin oma pilgu nendele keskendada, kuid selle asemel mдrkasin, kuidas ьks valguskiududest jдrsku punduma hakkas. See paisus ьha suuremaks, kuni hakkas meenutama tulekera, mille lдbimххt oli oma seitse jalga. Kera veeres minu poole. Minu esimeseks mхtteks oli end selle eest дra veeretada, kuid kera tabas mind enne, kui end liigutadagi jхudsin. Tundsin seda lццki nii selgesti nagu oleks keegi mind kergelt kхhtu tхuganud. Hetk hiljem tabas mind teine tulekera, seekord palju tugevamalt, ja siis lajatas don Juan mulle kхvasti lahtise kдega vastu pхske. Hьppasin tahtmatult pьsti ja igasugused valguskiud ning mulle otsa veerevad kerad kadusid silmist.Don Juan ьtles, et olin edukalt vдlja kannatanud oma esimese pхgusa kokkupuute Kotka emanatsioonidega, kuid tхukaja lццgid olid mu lхhe ohtlikult avanud. Ta lisas, et mind tabanud kerasid nimetataksegi veerevaks jхuks ehk tхukajaks.Olime jдlle tema majas, kuigi ma ei mдletanud, kuidas vхi millal me sinna jхudsime. Viibisin mitu tundi otsekui mingis poolunes. Don Juan ja teised tema grupi nдgijad sundisid mind suurtes kogustes vett jooma. Peale selle kastsid nad mind mхned korrad jддkьlma vee toobrisse.«Kas need kiud, mida ma nдgin, olid Kotka emanatsioonid?» kьsisin.«Jah, kuid sa tegelikult ei nдinud neid,» vastas don Juan.171 «Vaevalt jхudsid sa nдgema hakata, kui tхukaja su peatas. Kui sa oleksid hetke kauemaks sinna jддnud, siis oleks see su purustanud.»«Mis see tхukaja хieti on?» kьsisin ma.«See on Kotka emanatsioonide jхud,» ьtles don Juan. «Lakkamatu jхud, mis taob meid pidevalt igal hetkel - kogu meie elu. Kui seda nдha, siis on see surmav, aga oma tavalises elus ei pane me seda oma kaitse-kilpide tхttu tдhelegi. Meie huvid hхivavad kogu meie teadvuse. Me oleme pidevalt mures oma ьhiskondliku seisundi ja omandi pдrast. Need kilbid ei hoia mitte tхukajat eemal, nad lihtsalt ei lase meil seda vahetult nдha ja kaitsevad meid nii paanika eest, mis haaraks meid siis, kui nдeksime tulekerasid meid tabamas. Kilbid on meile nii suureks abiks kui ka takistuseks. Nad rahustavad meid ja samal ajal veavad ninapidi. Nad annavad meile petliku turvatunde.»Don Juan hoiatas mind, et kord saabub minu elus hetk, mil olen ilma ьhegi kilbita tхukaja meelevallas. Ta ьtles, et selle etapi, mida tuntakse inimkuju kaotamisena, peab lдbi tegema iga sхjamees.Palusin, et ta teeks mulle selgeks, mis on inimkuju ja mida kujutab endast selle kaotamine.Ta vastas, et nдgijad kirjeldavad inimkuju kui emanatsioonide hддlestuse vastupandamatut jхudu, mille teadvuse helendus kinnitab kohta, kus inimese kogumispunkt normaalselt asub. See jхud teebki meist isikud. Jдrelikult selleks, et olla isik, tuleb end siduda selle hддlestuse jхuga ja seega paratamatult ka tema tдpse asukohaga.Sхjameeste kogumispunkt nihkub nende tegude mхjul mingil hetkel vasakule. See on pьsiv nihe, mis toob kaasa ebatavalise osavхtmatuse, enesevalitsuse vхi isegi loobumuse tunde. Selle nihke tagajдrjeks on emanatsioonide uus hддlestus. Sellest saab alguse terve rida uusi, suuremaid nihkeid. Nдgijad nimetavad seda esialgset nihet tabavalt inimkuju kaotamiseks, sest see tдhistab kogumispunkti pццrdumatut nihkumist selle esialgsest asendist, mille tulemusel katkevad meie sidemed jхuga, mis teeb meist isikud.Don Juan palus mul ьksikasjalikult kirjeldada kхike, mida ma tulekerade kohta meenutada suudan. Ьtlesin, et olin neid nдinud nii pхgusalt, et pole kindel, kas suudan anda ьksikasjalikku kirjeldust.Ta mдrkis, et nдgemine on ьksnes teine sхna kogumispunkti nihke tдhistamiseks ja kui ma nihutaksin oma kogumispunkti veel veidi vasakule, tekiks mul tulekeradest selge pilt, mida vхib vхtta kui mдlestust nendest.

172Pььdsin tagajдrjetult seda selget pilti kдtte saada ja kirjeldasin lхpuks seda, mis meelde tuli.Don Juan kuulas tдhelepanelikult ja kдskis mul siis meelde tuletada, kas need olid kerad vхi rхngad. Ьtlesin, et ei mдleta.Ta selgitas, et need tulekerad on inimolendite jaoks ддrmiselt olulised- neis vдljendub jхud, mis on lahutamatult seotud meie elu ja surma tagamaadega, miski, mida uued nдgijad nimetavad veerevaks jхuks.Palusin selgitada, mida ta mхtleb elu ja surma tagamaade all.«Veerev jхud on vahend, mille abil Kotkas olendeile elu ja teadvust jagab - niiцelda hoiule annab,» ьtles ta. «Kuid seesama jхud kogub ka ььri, kui nii vхib цelda. See sunnib kхiki elavaid olendeid surema. Seda, mida sa tдna nдgid, nimetasid vanad nдgijad tхukajaks.»Ta ьtles, et nдgijad kirjeldavad seda kui kььtlevate tulekerade vхi -rхngaste lхputut rodu, mis lakkamatult elusolendeile peale veereb. Helenduvad orgaanilised olendid taluvad pidevalt veereva jхu lццke, kuni ьhel pдeval osutub tхukaja jхud nende jaoks liiga tugevaks ja nad lхplikult kokku varisevad. Vanad nдgijad olid lummatud, nдhes, kuidas see jхud nad lхpuks Kotka noka ette tхukab, et Kotkas nad alla neelaks. Seepдrast nimetasidki nad selle jхu tхukajaks.«Sa ьtlesid, et see on lummav vaatepilt. Oled sa ka ise nдinud, kuidas tхukaja mхnda inimolendit veeretab?» kьsisin don Juanilt.«Muidugi olen,» vastas ta ja hetke pдrast lisas, «alles hiljuti nдgime me mхlemad seda Mexico Citys.»See vдide tundus nii ebatхesena, et tundsin olevat end kohustatud ьtlema, et seekord ta kьll eksib. Don Juan hakkas naerma ja tuletas mulle meelde, et Mexico Citys Alameda pargis istudes olime me juhtunud pealt nдgema, kuidas ьks mees suri. Ta kinnitas, et see sьndmus talletus nii minu igapдevaelu mдllu kui ka vasaku poole emanatsioonidesse.Sellal, kui don Juan rддkis, hakkas miski minu sees jдrk-jдrgult selginema ja дkki kerkis kogu see stseen hдmmastava selgusega mu silme ette. Mees lamas murul ja tema juures seisid kolm politseinikku, et pealtvaatajaid eemale tхrjuda. Mulle meenus, kuidas don Juan lхi mulle vastu selga, et muuta mu teadvustasandit. Ja siis ma nдgin. See nдgemine polnud kuigi tдiuslik. Ma ei suutnud vabaneda oma igapдevasest maailmatajust. Tulemuseks oli vaatepilt fantastilistes vдrvides hiilgavatest kiududest hoonete ja tдnavapildi taustal. Need ьlalt langeva vдrvilise valguse kiired olid tдidetud omaenese sisemise eluga- nad sдdelesid ja lausa pulbitsesid energiast.173Surevat meest vaadates olin tхepoolest nдinudseda, millest don Juan rддkis; kхikjal, kuhu ma iganes oma pilgu pццrasin, veeresid mingid sдdelevad keerised, mis meenutasid ьhtaegu tulerхngaid ja kььtlevaid pццristaimi. Need veeresid inimeste, don Juani, minu peale. Tundsin neid oma kхhuga ja mul lдks sьda pahaks.Don Juan kдskis mul keskendada pilgu surevale mehele. Ьhel hetkel nдgin, kuidas ta kдgarasse tхmbus nagu tхuk, kui teda puudutatakse. Hххguvad rхngad tхukasid teda eemale, otsekui lьkkaksid nad ta kхrvale oma majesteetlikult, vддramatult rajalt.See tekitas mingi ebameeldivustunde. Mitte, et need tulekerad oleksid mind heidutanud - nad ei jдtnud sugugi hirmuдratavat vхi pahaendelist muljet. Need rхngad ei tekitanud minus ei haiglast enesetunnet ega ka raskemeelsust, vaid lihtsalt iiveldust - ma tundsin neid oma kхhuga. See kхik oli mulle ддrmiselt vastumeelne.Rхngaste meenutamine дratas minus taas kogu ebamugavustunde, mida olin tookord kogenud. Mul lдks isegi sьda pahaks. Don Juan naeris end hingetuks.«Sa kipud alati liialdustesse kalduma,» ьtles ta. «Veerev jхud ei ole ju sugugi nii paha. Хigupoolest on ta pдris armas. Uued nдgijad soovitavad end sellele jхule avada. Ka vanad nдgijad avasid end sellele jхule, kuid nende pхhjused ja eesmдrgid olid ajendatud enamasti enesetдhtsusest ja lummatusest.Uued nдgijad seevastu sхlmivad veereva jхuga sхpruse. Nad хpivad seda jхudu tundma, kдsitledes seda ilma igasuguse enesetдhtsuseta. Ja tulemused on vapustavad.»

Don Juan ьtles, et enese avamiseks veerevale jхule on vaja ьksnes kogumispunkti nihet. Ta lisas, et kui seda jхudu nдhakse tahtlikult, siis on oht minimaalne. Kuid ддrmiselt ohtlik on kogumispunkti tahtmatu nihe vдsimuse, emotsionaalse kurnatuse, haiguse vхi ka mхne kergema emotsionaalse vхi fььsilise hдire - nдiteks hirmu vхi purjusoleku tхttu. «Kui kogumispunkt nihkub tahtmatult, siis lццb veerev jхud kookonisse prao,» jдtkas ta. «Ma olen palju kordi rддkinud lхhest inimese naba kohal. Tegelikult ei ole see naba kohal kehas, vaid kookonis naba kхrgusel. See avaus meenutab pigem mхlki, loomulikku pragu muidu siledal kookonil. Just seda kohta tabavadki lakkamatult tхukaja lццgid, ja sellest kohast kookon lхhenebki.»Seejдrel ta selgitas, et kui kogumispunkti nihe on vдike, siis on ka pragu vдike ja kookon paraneb ruttu.174 Sel juhul kogeb inimene seda, mida igaьks meist on mхnikord kogenud: vдrvilaike ja keerlevaid kujundeid, mis pьsivad isegi siis, kui silmad on suletud.Suurema nihke korral, tekib suurem pragu ja kookonil kulub taastumiseks rohkem aega. Seda tuleb ette sхjameestel, kes kasutavad kogumispunkti nihke esilekutsumiseks jхutaimi, vхi inimestel, kes tarvitavad uimasteid ja saavutavad sama tulemuse tahtmatult. Inimesed muutuvad siis tuimaks ja kьlmaks; neil on raskusi rддkimise ja isegi mхtlemisega justkui oleks nende sisemus kьlmunud.Don Juan ьtles, et kogumispunkti eriti ulatusliku nihke korral - nдiteks trauma vхi raske haiguse tagajдrjel - tekitab veerev jхud prao kogu kookoni pikkuses, kookon variseb kokku, kaardub sissepoole ja inimenesureb.«Kas sддrane pragu vхib tekkida ka tahtliku nihke tagajдrjel?» kьsisin.«Tuleb ette,» vastas ta. «Me oleme vдga haprad. Kuna tхukaja pommitab meid vahetpidamata, tuleb surm lдbi selle avause meie sisse. Surm on veerev jхud. Niipea kui ta leiab nхrga koha helenduva olendi mхlgis, murrab ta kookoni lahti ja see variseb kokku.»«Kas igal elusolendil on mхik?» kьsisin ma.«Muidugi,» vastas ta. «Kui tal seda ei oleks, sьsta ei surekski. Mхlgid erinevad nii suuruse kui kuju poolest. Inimese mхik on umbes rusikasuurune kausitaoline nхgu ja seetхttu vдga habras ning haavatav. Teiste orgaaniliste olendite mхlgid on vдga sarnased inimese molgiga, mхned on veidi tugevamad, mхned hapramad. Anorgaaniliste olendite mхik on aga hoopis teistsugune. See sarnaneb pigem pika niidi vхi helenduva kriipsuga; seetхttu on anorgaanilised olendid tunduvalt vastupidavamad kui meie.Nende olendite pikas elueas on midagi painajalikult kцitvat. Vanad nдgijad ei pidanud vastu ja lasksid end selle vхlust kaasa haarata.»Don Juan ьtles, et sellel jхul vхib olla kaks tдiesti vastandlikku toimet. Vanadest nдgijatest said veereva jхu vangid, uutele nдgijatele aga kingib see vabaduse - vaevatasuks nende pingutuste eest. Nad хpivad veerevat jхudu taotluse valdamise kaudu tundma, avavad teatud hetkel oma kookoni ja see jхud ujutab nad ьle, selle asemel et neid kokku rullida nagu kдgardunud tхuku. Lхpptulemuseks on nende tдielik ja momentaalne osadeks lagunemine.Esitasin palju kьsimusi teadvuse ellujддmise kohta pдrast seda, kui helenduva olendi on neelanud sisemine tuli. Don Juan ei vastanud midagi, itsitas vaid, kehitas хlgu ja jдtkas oma juttu, цeldes, et kuna vanad nдgijad olid tхukajast lummatud, ega mдrganud nad selle jхu teist kьlge.175 Uued nдgijad lдksid aga oma traditsioonilises traditsioonipхlguses teise ддrmusse. Algul ei tahtnud nad ьldse nдgemist tхukajale keskendada; nad vдitsid, et neil on vaja mхista suurte emanatsioonide jхu eluandvat ja teadvust edendavat aspekti.«Nad taipasid, et lхpmatult kergem,» jдtkas don Juan, «on midagi hдvitada kui ьles ehitada ja sдilitada. Elu minema veeretamine on tьhiasi vхrreldes elu andmise ja alalhoidmisega. Siin tegid uued nдgijad muidugi vea, kuid хige pea said nad oma eksitusest aru.»«Milles nad eksisid, don Juan?»«On eksitus nдgemist millegagi piirata. Alguses toimisid uued nдgijad kхiges risti vastupidiselt oma eelkдijatele. Nad koondasid kogu oma tдhelepanu tхukaja teisele aspektile. Tagajдrjeks oli see, et

nad jagasid vanade nдgijate saatust - ja vхibolla lдks neil isegi hullemini. Nad surid tobedat surma nagu tavalised inimesed. Neil puudus vanade nдgijate salapдra ja хel kavalus ega olnud neil ka tдnapдeva nдgijate vabaduse-pььdlust.Esimesed uued nдgijad olid kхikide teenijad. Neis oli vaid armastus ja headus, kuna nad koondasid oma tдhelepanu nдgemises ьksnes emanatsioonide eluandvale kьljele. Kuid see ei hoidnud neid tхukaja eest. Nad olid tдpselt sama haavatavad nagu vanad nдgijad oma haiglaslike moonutustega.»Ta ьtles, et kaasaja uued nдgijad ei suutnud leppida perspektiiviga jддda pдrast eluaegset enesedistsipliini ja rьgamist kuivale, just nagu inimesed, kellel pole eales olnud mingit sihti.Don Juan ьtles, et sedamццda, kuidas uued nдgijad hakkasid traditsiooni taas tundma хppima, avastasid nad, et vanade nдgijate teadmised veerevast jхust olid olnud tдiuslikud. Vanad nдgijad olid jхudnud jдreldusele, et sellel jхul on kaks erinevat aspekti. Tхukav aspekt on seotud eranditult hдvingu ja surmaga. Pццrlev aspekt aga hoiab aial elu ja teadvust, teostumist ja sihti. Nemad eelistasid tegelda ьksnes tхukava aspektiga.Tehes vaatlusi gruppidena, avastsid uued nдgijad erinevuse tхukava ja pццrleva aspekti vahel,» selgitas ta. «Nad nдgid, et kuigi mхlemad jхud on ьhte sulanud, ei ole need siiski ьks ja seesama. Pццrlev jхud jхuab meieni veidi enne tхukavat jхudu; nad on nii lдhestikku, et nдivad ьhe ja sama jхuna. Pццrleva jхu nimetus tuleneb sellest, et see jхud saabub rхngastena, kььtlevate niiditaoliste vхrudena - see on tхepoolest ьks vдga peen vдrk.176 Nagu tхukav jхud, lццb ka see lakkamatult kхiki elusolendeid, kuid tema siht on erinev. See jхud lццb, et anda meile jхudu, sihti, teadvust - et anda meile elu.»«Uued nдgijad avastasid, et nende kahe jхu tasakaal igas elusolendis on vдga хrn,» jдtkas ta. «Kui inimene tunneb, et tхukav jхud lццb tugevamini kui pццrlev, siis tдhendab see, et tasakaal on kхikuma lццnud; tхukav jхud lццb sellest hetkest дiates ьha tugevamalt, kuni purustab elava olendi mхlgi ja tapab ta.»Ta ьsas, et kььtlev rхngas lдhtub sellest, mida ma olin nimetanud tulekeraks, ja on sama suur kui elusolend, mida ta tabab - olgu see siis inimene, puu, mikroob vхi ally.«Kas neid rхngaid on siis erineva suurusega?» kьsisin ma.«Дra vхta seda nii sхnasхnalt,» protesteeris don Juan. «Хigupoolest ei ole ьldse mingeid rхngaid; on vaid pццrlev jхud, mis tekitab nдgijates, kes seda unenдgemises nдevad, visiooni rхngastest. Ei ole mingeid erinevaid suurusi. On ьks jagamatu jхud kхigi elusolendite - nii orgaaniliste kui anorgaaniliste jaoks.»«Miks vanad nдgijad oma tдhelepanu just tхukavale aspektile koondasid?» kьsisin ma.«Sest nad uskusid, et selle nдgemisest sхltub nende elu,» vastasta. «Nad olid kindlad, et nende nдgemine annab vastused iidsetele kьsimustele. Nad arvasid, et veereva jхu saladuste paljastamine teeb nad haavamatuks ja surematuks. Kurb on see, et kuigi nad ьhel vхi teisel viisil need saladused lahti harutasid, ei muutunud nad sellegipoolest ei haavamatuks ega surematuks.Lхplikult pani asja paika uute nдgijate tхdemus: senikaua, kui inimesej on kookon, ei ole surematuse saavutamine vхimalik.»Don Juan selgitas, et vanad nдgijad ei taibanud ilmselt iial, et inimese kookon kujutab endast anumat ega suuda seetхttu kokkupuudet veereva jхuga igavesti taluda. Vaatamata kхigile kogutud teadmistele polnud nad lхpuks sugugi paremas seisukorras kui tavalised inimesed - vхibolla isegi halvemas.«Mille poolest nende seisukord halvem oli kui tavalistel inimestel?» kьsisin ma.«Tдnu oma tohututele teadmistele hakkasid nad uskuma, et nende otsused on eksimatud,» ьtles ta. «Nad langetasid otsuse elada iga hinna eest.»Don Juan vaatas mulle otsa ja naeratas. Oma teatraalse pausiga tahtis ta mulle ilmselt midagi цelda, aga ma ei suutnud tema sхnumit tabada.177«Nad otsustasid elada,» kordas ta. «Nii nagu nad tegid otsuse muutuda puudeks, et panna kokku maailmu nende peaaegu kдttesaamatute suurte ribadega.»«Mida sa sellega цelda tahad, don Juan?»

«Ma tahan цelda, et veereva jхu abiga nihutasid nad oma kogumis-punktid kujuteldamatutesse unenдoasenditesse, et mitte lasta end veeretada Kotka juurde, et mitte saada alla neelatud.»

15. SURMA TROTSIJAD

Jхudsin Genaro juurde kella kahe paiku pдrast lхunat. Hakkasime don Juaniga juttu ajama ja siis viis ta mind kхrgenenud teadvusseisundisse.«Oleme jдlle kolmekesi koos nagu sel pдeval, kui me lдksime tolle tasase kalju juurde,» lausus don Juan. «Ja tдna ццsel teeme jдlle retke sinna kanti. Sul on juba kьllalt teadmisi, et teha omad jдreldused sellest paigast ja selle mхjust teadvusele.»«Mis selle kohaga siis on, don Juan?»«Tдna хhtul saad sa teada mхndagi jubedat sellest, mida vanad nдgijad veereva jхu kohta vдlja uurisid; ja siis sa nдed, mida ma silmas pidasin, kui ьtlesin sulle, et vanad nдgijad otsustasid elada iga hinna eest.»Don Juan pццrdus Genaro poole, kes oli just magama jддmas ja mьksas teda.«Kas sina, Genaro, arvad ka, et vanad nдgijad olid hirmuдratavad mehed?» kьsis don Juan.«Mhmh, absoluutselt,» ьtles Genaro rabedal hддlel ja siis sai vдsimus temast ilmselt taas vхitu.Ta pea hakkas jдrk-jдrgult madalamale vajuma. Hetke pдrast magas ta juba sьgavalt, pea rinnal, ja norskas.Mul oli kange tahtmine valjusti naerma puhkeda. Siis aga mдrkasin, et Genaro vaatab mulle ainiti otsa, otsekui magaks ta avasilmi.«Nad olid nii hirmuдratavad mehed, et hakkasid isegi surmale vastu,» teatas Genaro norsatuste vahel.«Kas sind ei huvitagi, kuidas need hirmuдratavad mehed surmale vastu hakkasid?» kьsis don Juan minult.Ta nдis ootavat, et ma paluksin tal tuua mхne nдite selle kohta, kui hirmuдratavad nad ikkagi olid. Ta jдi vдitja vaatas mulle otsa, ootusrikas helk silmis - vдhemalt nii mulle tundus.«Sa ootad, et ma paluksin sul tuua mхne nдite, eks ole?» kьsisin ma.«See on suur hetk,» sхnas ta naerdes ja patsutas mind seljale. «Minu heategija tegi selle asja minu jaoks vдga pхnevaks.179 Palusin temalt nдidet ja sain selle; nььd toon mina sulle ьhe nдite, ьkskхik kas sa tahad seda vхi mitte.»«Mida sa teha kavatsed?» kьsisin ma murduval hддlel. Olin nii hirmul, et mul lхid krambid kхhtu.Don Juanil kulus tьkk aega, enne kui ta rahunes. Iga kord, kui ta tahtis rддkima hakata, purskas ta uuesti naerma.«Nagu Genaro ьtles, olid vanad nдgijad hirmuдratavad mehed,» ьtles ta silmi hххrudes. «Ja ьhte asja tahtsid nad iga hinna eest vдltida -surma. Sa vхid nььd muidugi vдita, et ka tavaline inimene ei taha surra, kuid vanadel nдgijatel oli tavalise inimesega vхrreldes see eelis, et neil oli piisavalt keskendumisvхimet ja enesevalitsemist, et asju taotluse abil eemale tхrjuda. Nad tхrjusid tхepoolest surma taotlusega eemale.»Don Juan tegi pausi ja vaatas mind kulme kergitades. Ta ьtles, et ma kipun tдna kuidagi maha jддma - ma ei esita sugugi oma tavapдraseid kьsimusi. Ьtlesin, et saan vдga hдsti aru tema kavatsusest suunata mind kьsimuse juurde, kas vanadel nдgijatel хnnestus surma taotlusega eemale tхrjuda. Aga ta ise oli ju mulle цelnud, et nende teadmised tхukajast ei olnud neid surmast pддstnud.«Neil хnnestus taotleda surma eemaldumist,» ьtles don Juan, hддldades iga sхna vдga hoolikalt. «Kuid see ei teinud neid surematuks.»«Kuidas nad surma eemaldumist taotlesid!» kьsisin ma.«Nad jдlgisid oma allysid,» ьtles ta, «janдhes, et nendel elusolenditel on palju suurem vastupanuvхime veerevale jхule, kujundasid nдgijad end oma allyde jдrgi.»

«Vanad nдgijad taipasid,» selgitas don Juan, «et ainult orgaanilistel olenditel on mхik, mis meenutab kaussi. Mхlgi suurus, kuju ja haprus soodustavad helenduva kesta purunemist ja kokkuvarisemist tхukaja lццkide all. Kuid allyd, kellel mхlgi asemel on vaid kriips, seavad veereva jхu lццgi alla nii vдikese pinna, et nad on praktiliselt surematud. Nende kookonid vхivad taluda kokkupuudet tхukajaga lхpmatult kaua, sest juuspeen mхik ei ole sissetungimiseks just ideaalne avaus.»«Vanad nдgijad arendasid vдlja mitmeid tehnikaid oma lхhede sulgemiseks - ьks pentsikum kui teine,» jдtkas don Juan. «Nad oletasid, et juuspeen mхik on vastupidavam kui kausitaoline, ja selles oli neil pхhimхtteliselt хigus.»«Kas need tehnikad on ikka veel olemas?» kьsisin ma.«Ei, neid ei ole enam,» ьtlas ta. «Kuid mхned nдgijad, kes neid kasutasid, on veel olemas.»180Seletamatutel pхhjustel vallandas see teade minus metsiku hirmuhoo. Hakkasin jдrsku hingeldama. Olin tдiesti vхimetu end vaos hoidma.«Nad on tдnapдevani elus, kas pole, Genaro?» kьsis don Juan.«Mhmh, absoluutselt,» pomises Genaro lдbi sьgava une.Kьsisin don Juanilt, kas ta teab minu hirmu pхhjust. Ta tuletas mulle meelde, kuidas ta oli eelmisel korral samas toas minult kьsinud, kas ma mдrkasin veidraid olevusi, kes tulid sisse siis, kui Genaro ukse avas.«Tookord nihkus sinu kogumispunkt vдga sьgavale vasakusse poolde ja pani kokku hirmuдratava maailma,» jдtkas ta. «Aga seda olen ma sulle juba rддkinud. Sa ei mдleta ainult, et lдksid otsejoones ьhte vдga kaugesse maailma ja tegid seal hirmu pдrast pьksid mдrjaks.»Don Juan pццrdus Genaro poole, kes norises rahulikult, jalad vдlja sirutatud.«Ta ju tegi hirmu pдrast pьksid mдrjaks, eks ole, Genaro?» kьsis ta.«Mhmh, absoluutselt mдrjaks,» pomises Genaro ja don Juan hakkas naerma.«Ma tahan, et sa teaksid: me ei laida sind sinu hirmu pдrast,» jдtkas don Juan. «Mхned vanade nдgijate teod on ka meile vastuvхetamatud. Kindlasti oled sa juba taibanud, et nende vanade nдgijate nдgemine, kes on ikka veel elus, ongi see, mida sa kхnealusest ццst meenutada ei suuda.»Tahtsin vastu vaielda, et pole ma midagi taibanud, ei suutnud aga sхnagi kuuldavale tuua. Neelatasin ja kцhatasin mitu korda, enne kui suutsin midagi цelda. Genaro tхusis pьsti ja patsutas mind хrnalt turjale, nagu oleks mul hing kinni jддnud.«Sul on konn kurgus,» nentis ta.Tдnasin teda heleda piiksatusega.«Ei, paistab, et sul on seal hoopis kanapoeg,» lisas ta, istus maha ja uinus.Don Juan ьtles, et uued nдgijad tхstsid mдssu vanade nдgijate veidrate tehnikate vastu ja tunnistasid need mitte ьksnes tarbetuteks, vaid meietervikolemusele lausa kasulikeks. Nad lдksid isegi niikaugele, et keelasid need tehnikad дra ja uutele sхjameestele neid enam ei хpetatud; mitme pхlvkonna vдltel ei mainitud neid harjutusi sхnagagi.Kaheksateistkьmnenda sajandi algul taasavastas nagual Sebastian, don Juani nagualide liini ьks liikmeid, nende tehnikate olemasolu.«Mismoodi taasavastas?» kьsisin ma.«Tema laitmatuse ja suurepдraste varitsejavхimete tхttu avanes tal vхimalus хppida tundma imevддrseid asju,» vastas don Juan.181Ta jutustas, et ьhel pдeval, kui nagual Sebastian alustas oma igapдevatoimetusi - ta oli kirikuteener oma kodulinna katedraalis - leidis ta kiriku ukse juurest ьhe keskealise indiaanlase, kes nдis hдdas olevat. Nagual Sebastian astus mehe juurde ja kьsis, kas tal on abi vaja. «Mul on vaja veidi energiat, et oma lхhe sulgeda,» sхnas mees valju selge hддlega. «Kas sa annad mulle veidi oma energiat?»Don Juan ьtles, et nхialoo jдrgi oli nagual Sebastian tummaks lццdud. Ta ei saanud aru, mida mees sellega mхtleb. Ta tegi indiaanlasele ettepaneku, et vхib ta kokku viia koguduse preestriga. Mees kaotas kannatuse ja heitis nagual Sebastianile vihaselt ette, et too keerutab. «Mul on sinu energiat vaja, sest sa oled nagual,» ьtles ta. «Hakkame aga minema.»

Nagual Sebastian alistus vххra hьpnotiseerivale jхule ja lдks vaguralt koos temaga mдgedesse. Ta oli mitu pдeva kadunud. Kui ta tagasi tuli, siis polnud ta mitte ainult muutnud oma arvamust vanadest nдgijatest, vaid saanud ka ьksikasjalikke teadmisi nende tehnikatest. Too vххras oli nimelt muistne Tolteek, ьks viimastest ellujддnutest.«Nagual Sebastian avastas vanade nдgijate kohta imevддrseid asju,» jдtkas don Juan. «Ta oli esimene, kes aru sai, kui grotesksed ja moonutatud nad tegelikult olid. Enne teda olid need teadmised vaid kuulujuttude tasemel.Ьhel ццl demonstreerisid minu heategija ja nagual Elias mulle neid moonutusi. Tegelikult olime me tookord koos Genaroga, seepдrast on хigem, kui me nььd seda sulle kahekesi koos demonstreerime.»Ьritasin midagi seletama hakata, et aega vхita. Mul oli vaja rahuneda ja asja ьle jдrele mхelda. Enne, kui ma midagi цelda jхudsin, tirisid don Juan ja Genaro mu majast vдlja. Suundusime samade murenenud kьngaste poole, kus me varemgi olime kдinud.Peatusime ьhe suure taimkatteta kьnka jalamil. Don Juan osutas kaugetele mдgedele lхuna pool ja ьtles, et meie praeguse asukoha ja ьhe pдrani suud meenutava loodusliku lхhe vahele nendes mдgedes jддb vдhemalt seitse kohta, kuhu muistsed nдgijad on koondanud kogu oma teadvuse jхu.Don Juan ьtles, et need nдgijad polnud mitte ainult taiplikud ja julged, vaid neil oli olnud ka хnne. Ta lisas, et tema heategija nдitas talle ja Genarole kдtte koha, kuhu need vanad nдgijad, ajendatuna armastusest elu vastu, olid end elusalt maha matnud. Nii taotlesid nad veereva jхu endast eemale.182«Nendes kohtades pole midagi erilist ega silmatorkavat,» jдtkas ta. «Vanad nдgijad olid hoolikad jдlgi varjama. See on tдiesti tavaline maastik. Et neid kohti avastada, peab oskama nдha.»Ta ьtles, et ei hakka kaugele minema, vaid viib mu ьhe lдhema koha juurde. Tahtsin teada, mida me otsime. Don Juan ьtles, et tдna on meil kavas nдha mahamaetud nдgijaid; selleks tuleb meil kuni pimedani jддda nende roheliste pххsaste varju. Ta osutas jдrsul nхlval kasvavatele pххsastele umbes pool miili eemal.Jхudsime pххsaste juurde ja seadsime end seal mugavalt istuma. Siis hakkas don Juan vдga tasasel hддlel rддkima. Ta jutustas, et vanadel nдgijatel oli kombeks end pikaks ajaks maha matta, et sel moel maa seest energiat ammutada. Kestus sхltus sellest, mida nad tahtsid saavutada. Mida keerulisem oli ьlesanne, seda pikemaks ajaks tuli end maha matta.Don Juan tхusis pьsti ja osutas teatraalse zhestiga kohale mхni jard meist eemal.«Sinna on maetud kaks vana nдgijat,» ьtles ta. «Nad matsid end maha umbes kaks tuhat aastat tagasi, et pддseda surmast - mitte selleks, et surma eest pхgeneda, vaid et see alistada.»Don Juan palus Genarol nдidata mulle tдpset kohta, kuhu vanad nдgijad on maetud. Pццrdusin Genaro poole, kes istus minu kхrval ja avastasin, et ta oli taas sьgavasse unne vajunud. Minu suureks ьllatuseks hьppas ta aga silmapilk ьles, haugatas ja jooksis neljakдpakil sinna, kuhu don Juan oli osutanud. Kohale jхudes hakkas ta ringiratast jooksma nagu pisike koer.See etendus oli vдga naljakas. Don Juan oli naerust kхveras.«Genaro nдitas sulle praegu midagi tдiesti erakordset,» lausus ta, kui Genaro oli meie juurde tagasi tulnud ja taas unne suikunud. «Ta nдitas sulle midagi kogumispunkti ja unenдgemise kohta. Ta on praegu unenдgemises, kuid vхib tegutseda nagu oleks ta дrkvel. Ta kuuleb kхike, mida sa ьtled ja on selles seisundis vхimeline palju enamaks kui дrkvel olles.»Ta vaikis hetke justkui kaaludes, mida veel цelda. Genaro norskas rьtmiliselt.Don Juan mдrkis, et kerge on leida vanade nдgijate vigu, aga tхele au andes olid nende saavutused vapustavad. Ta ьtles, et nad mхistsid suurepдraselt Maa olemust. Nad avastasid Maa taganttхuke ja хppisid seda kasutama, ja peale selle avastasid nad, et kui nad end maha matavad, siis hддlestuvad nende kogumispunktid emanatsioonidele, mis meile tavaliselt kдttesaamatuks jддvad.183 Sel viisil saavutatud hддlestus rakendab tццle Maa kummalise, seletamatu vхime veereva jхu lakkamatuid lццke kхrvale juhtida. Nad arendasid vдlja tдiesti rabavaid, ддrmiselt keerukaid tehnikaid, et end pikaks ajaks maha matta, ilma et see neid kahjustaks. Oma vхitluses surmaga хppisid nad neid ajavahemikke pikendama tervete aastatuhandeteni.

Ilm oli pilvine ja цц saabus kiiresti. Hetkega mattus kхik pimedusse. Don Juan tхusis pьsti ja juhtis meid kuutхbise Genaroga hiiglasliku ovaalse lameda kivi juurde, mis oli mulle siia tulles kohe silma torganud. See oli vдga sarnane tolle kivimьrakaga, mille juures me varem olime kдinud, kuid suurem. Vaatamata rahnu tohututele mххtmetele tundus mulle, et keegi on ta sihilikult siia pannud.«See siin on teine koht,» ьtles don Juan. «See kivimьrakas pandi siia sццdaks, et inimesi ligi meelitada. Хige pea saad sa teada, mille jaoks.»Mu keha lдbisid nдrvilised tхmblused. Olin minestuse ддrel. Sain aru, et minu reaktsioon on liialdatud ja tahtsin selle kohta midagi цelda, aga don Juan jдtkas kдhedal sosinal oma selgitusi. Ta ьtles, et kuna Genaro viibib unenдgemises, valitseb ta oma kogumispunkti sedavхrd, et suudab selle nihutada teatud eriliste emanatsioonideni, mis дratavad ьles kхik, mis selle kivi ьmbruses on. Ta soovitas mul proovida ka oma kogumispunkti nihutada ja Genaro omale jдrgneda. Ta ьtles, et selleks tuleb mul kхigepealt luua vддramatu taotlus kogumispunkti nihutada ja seejдrel lasta juba olukorral dikteerida, kuhu see peaks liikuma.Hetke mхelnud, sosistas ta mulle kхrva, et tдpsete protseduuride pдrast polegi vaja muretseda, sest kхik tхeliselt erakordne, mis nдgijate vхi lihtsate inimestega toimub, toimub tavaliselt iseenesest, ьksnes taotluse jхul.Don Juan vaikis hetke ja lisas siis, et kahtlemata pььavad mahamaetud nдgijad mind surnuks hirmutada - selles seisneb minu jaoks peamine oht. Ta manitses mind hirmule mitte jдrele andma - mul tuleb sдilitada rahu ja jдlgida Genaro liigutusi.Vхitlesin meeleheitlikult sьdamepццritusega. Don Juan patsutas mind seljale ja ьtles, et ma olen vana spets sььtut kхrvalseisjat mдngima. Ta kinnitas, et ma ei vдldi kogumispunkti nihet sugugi teadlikult - seda teevad kхik inimolendid automaatselt.«Miski hirmutab sul varsti viimsegi aruraasukese peast,» sosistas ta.184 «Aga sina дra anna jдrele, sest muidu sa sured ja need vanad raisakotkad siin ьmbruskonnas saavad sinu energiast tхelise pidusццgi.»«Lдhme siit minema,» palusin don Juani. «Ma ei annaks krossigi selle nдite eest vanade nдgijate mingite veidruste kohta.»«Liiga hilja,» ьtles Genaro. Ta seisis minu kхrval ja oli tдiesti дrkvel. «Isegi kui meil хnnestuks siit minema pддseda, teevad need kaks nдgijat ja nende allyd sulle kusagil mujal otsa peale. Nad on meid juba sisse piiranud. Sinule on praegu keskendunud ei rohkem ega vдhem kui kuusteist teadvust.»«Kes need on?» kьsisin ma sosinal Genarolt.«Neli nдgijat ja nende kaaskond,» vastasta. «Nad on meie siinviibimisest algusest peale teadlikud olnud.»Tahtsin ainult ьht - plehku panna, elu eest minema joosta, kuid don Juan haaras mul kдsivarrest ja osutas taevasse. Mдrkasin, et valgus oli muutunud. Sьsimust pimedus oli asendunud meeldiva koiduaegse hдmarikuga. Pььdsin kiiruga ilmakaartes orienteeruda. Polnud mingit kahtlust - taevas oli heledam ida poolt.Tundsin peas veidrat survet, kхrvus kumises. Mul oli kьlm ja kuum korraga. Mind haaras sддrane hirm, mida ma polnud kunagi varem tundnud, kuid muret tegi mulle hoopis tunne, et saan lььa, et olen tьhine argpьks. Ajas iiveldama, mu seisund oli tдiesti haletsusvддrne.Don Juan sosistas mulle kхrva, et ma peaksin olema valvel, sest iga hetk vхib meid tabada vanade nдgijate rьnnak.«Sa vхid minust kinni hoida, kui tahad,» sosistas Genaro kiirustades, otsekui oleks ta juba midagi mдrganud.Kхhklesin hetke. Ma ei tahtnud don Juanile nдidata, et pean hirmu pдrast Genarost kinni hoidma.«Tulevad!» ьtles Genaro valju sosinaga.Kogu mu maailm pццrdus hetkega pahupidi, kui miski mu vasakust pahkluust kinni haaras. Tundsin kogu kehaga jдist surma. Arvasin, et olen astunud pььnisraudadesse, ilmselt mingisse karupььnisesse. See kхik sдhvatas hetkega lдbi mu pea, enne kui tхin kuuldavale lдbilхikava kriiske - sama tugeva kui mu hirm.

Don Juan ja Genaro puhkesid valjusti naerma. Nad seisid otse minu kхrval, vaevalt kolme jala kaugusel, kuid mu hirm oli nii suur, et ma ei pannud neid tдhelegi.«Laula! Laula, kui elu armas!» kuulsin don Juani kдskivat sosinat.Pььdsin oma jalga lahti tхmmata. Tundsin torget, otsekui puuriksid mu nahka nхelad.185 Don Juan kдis aina peale, et ma laulaksin. Nad vхtsid koos Genaroga ьles ьhe poplaulu. Genaro kдhistas laulusхnu, vaadates ise mulle vaevalt kahe tolli kauguselt otsa. Kumbki neist ei pidanud viisi ja kхrgemaid noote ei suutnud nad ьldse vдlja vхtta. Nad laulsid karedate hддltega, kuni olid tдiesti hingetud. Puhkesin naerma.«Laula - vхi sa oled kadunud!» kдhistas don Juan.«Teeme trio,» hььdis Genaro. «Laulame boolerot.»Ьhinesin nendega hддlest дra trioks. Rццkisime tьkk aega tдiest kхrist nagu joodikud. Tundsin, kuidas raudne haare mu jala ьmber vдhehaaval jдrele annab. Seni polnud ma julgenud allapoole vaadatagi. Ьhel hetkel sцandasin siiski heita pilgu oma jalale ja avastasin, et need ei olnud sugugi pььnisrauad, mis mind kinni hoidsid. Mind pures mingi tume peataoline kogu!Pidin kogu oma jхu kokku vхtma, et mitte minestada. Mul lдks sьda pahaks. Tahtsin automaatselt ettepoole kummarduda, kuid mingi ьliinimlik jхud haaras mul хlgadest ja kaelast kinni ega lasknud liigutadagi. Oksendasin kхik oma riided tдis.Olin omadega nii lдbi, et mul lдks jдlle silme eest mustaks. Don Juan pritsis mulle vett nдkku; meie retkedel mдgedesse oli tal alati kaasas vдike anum veega. Kьlm vesi voolas mulle krae vahele. See tхi mind kьll taas teadvusele, ei avaldanud aga mingit mхju sellele jхule, mis mu хlgadest ja kaelast kinni hoidis.«Mulle tundub, et sa lдhed oma hirmuga natuke liiale,» ьtles don Juan valjul asjalikul toonil. See mхjus kainestavalt.«Laulame veel,» lisas ta. «Laulame midagi niisugust, millel on ka mingi sisu, mulle juba aitab nendest boolerodest.»Tдnasin teda mхttes tema kainuse ja suurepдrase stiili eest. Kui nad alustasid «La Valentinat», liigutas see mind niivхrd, et hakkasin nutma.«Minu kirg, ьtlevad nad, toob ebaхnne mu teele. Mis tдhtsust on sellel, olgu see vхi saatan ise. Ma tean, kuidas surra.Valentina, Valentina. Ma heidan end sinu teele. Kui mul tuleb surra homme, miks siis mitte juba tдna?»Need sхnad rabasid mind hingepхhjani. Ьkski laul polnud mulle kunagi nii sьgavat mхju avaldanud kui see. Kui kuulsin neid laulmas sхnu, mida olin seni seostanud ьksnes odava sentimentaalsusega, arvasin дkki mхistvat sхjamehe meeleolu.186 Don Juan oli mulle sisse harjutanud, et sхjamehed elavad kogu aeg surmaga kхrvuti ja teadmine, et surm on koos nendega, annab neile julguse kхigele vastu astuda. Don Juan oli цelnud, et surm on kхige hullem, mis meiega juhtuda vхib, aga kuna meil tuleb niikuinii surra, siis oleme me vabad; sellel, kes on kхik kaotanud, ei ole enam midagi karta.Lдksin don Juani ja Genaro juurde ning embasin neid, vдljendades nii oma piiritut tдnu ja imetlust.Siis taipasin, et mind ei hoia enam miski kinni. Don Juan vхttis sхnagi lausumata mul kдe alt kinni ja viis lamedale kivile istuma.«Nььd alles hakkab show pihta,» ьtles Genaro lхbusalt, pььdes end mugavamat istuma seada. «Sissepддsu eest oled sa juba maksnud. Sinu pilet ulatub ьle kogu rinnaesise.»Ta vaatas mind ja nad mхlemad hakkasid naerma.«Istu хige natuke kaugemale,» ьtles Genaro, «mulle ei meeldi oksendajad. Aga дra sa liiga kaugele ka roni. Vanade nдgijate etteasted ei ole veel lхppenud.»Nihkusin neile nii lдhedale kui viisakus lubas. Minu seisukord hдiris mind, aga juba hetke pдrast unustasin kхik oma probleemid, sest mдrkasin inimesi meie poole tulemas. Ma ei eristanud hдmaruses nende kujusid kuigi selgelt, kuid nдgin, et meile ligineb salkkond inimesi. Millegipдrast ei olnud neil kaasas lampe ega laternaid, mis nii varajasel tunnil oleks olnud loomulik. See asjaolu

viis mind дrevusse. Pььdsin sellele mitte mхelda ja sundisin end mхtlema loogiliselt. Arutlesin endamisi, et meie valjuhддlne laul oli ilmselt tдhelepanu дratanud ja inimesed tulid nььd asja uurima. Don Juan patsutas mulle хlale. Ta osutas lхuaga meestele salga eesotsas.«Need neli on vanad nдgijad,» ьtles ta. «Ьlejддnud on nende allyd.»Enne kui ma jхudsin цelda, et need on ju kohalikud talupojad, kuulsin otse oma selja taga valju sisinat. Ehmusin ja pццrdusin silmapilkselt ьmber. Minu liigutus oli nii kiire, et don Juani hoiatus jдi hiljaks.«Дra vaata selja taha!» rццgatas ta.Tema sхnad jдid kuskile kaugele, neil ei olnud minu jaoks enam mingit tдhendust. Ьmber pццrates nдgin, et kolm groteskse vдlimusega meest olid roninud kaljule otse meie seljataga; nad roomasid minu poole, suud hirmuдratavas grimassis pдrani ja kдed хieli, et minust kinni haarata.Tahtsin tдiest kхrist karjuma hakata, kuid tхin kuuldavale ьksnes viletsa krooksatuse, nagu oleks mul hingekхri umbes.187 Veeretasin end instinktiivselt nende haardeulatusest vдlja ja kukkusin kivilt alla.Kui pьsti tхusin, hьppas don Juan mu kхrvale. Samal hetkel tormas terve meestejхuk mulle kallale nagu parv raisakotkaid. Nende juhtideks olid samad mehed, keda don Juan oli mulle ennist nдidanud. Nad kiunusid nagu rotid vхi nahkhiired. Hakkasin хudusest kisendama. Seekord suutsin kuuldavale tuua lдbilхikava karje.Kдrmelt nagu tippvormis atleet tхmbas don Juan mu nende kььnte vahelt vдlja ja tiris mu uuesti kivi otsa. Ta keelas karmilt mul ьmber pццrata, ьkskхik kui hirmul ma ka poleks. Ta lisas, et allyd ei saa kedagi tхugata, kuid vхivad mind hirmutada, nii et ma ise kivilt alla kukun. Maapinnal seevastu suudavad allyd igaьhte kinni hoida. Kui ma kukuksin selle koha lдhedale, kuhu nдgijad on maetud, siis oleksin tдielikult nende meelevallas. Nende allyd hoiaksid mind kinni, nemad aga rebiksid mu tьkkideks. Ta lisas, et polnud mulle seda kхike varem цelnud, arvates, et olukord sunnib mind nдgema ja siis taipan ma seda isegi. See valearvestus oleks mulle peaaegu elu maksnud.Tunda neid koletislikke mehi enda selja taga oli tдiesti talumatu. Don Juan kдskis mul iga hinna eest rahu sдilitada ja koondada tдhelepanu neile neljale, kes juhtisid kьmne- vхi kaheteistkьmnemehelist salka. Hetkel, kui oma pilgu neile suunasin, liikus kogu jхuk otsekui mдrguande peale ettepoole. Nad tulid otse lameda kaljurahnu serva juurde ja hakkasid seal edasi-tagasi sagima, sisisedes ise seejuures nagu maod. Nende liigutused nдisid olevat sьnkroniseeritud. Need olid nii kooskхlastatud ja korrapдrased, et tundusid mehaanilistena. Nдis, nagu jдrgiksid nad oma liikumises mingit ьha korduvat skeemi, et mind hьpnotiseerida.«Дra vahi neid ьksisilmi, kullake,» ьtles Genaro mulle nagu lapsele.See mдrkus vallandas minus naeruhoo - sama hьsteerilise kui minu hirm. Naersin nii valjusti, et mu hддl kajas ьmberkaudsetelt mдgedelt vastu.Mehed peatusid otsekohe ja nдisid olevat hдmmelduses. Nдgin, kuidas nad pдid noogutasid, otsekui peaksid isekeskis nхu. Siis hьppas ьks neist kaljule.«Ettevaatust! See on nдgija!» hььdis Genaro.«Mis me nььd peale hakkame?» hььdsin vastu.«Me vхiksime ju uuesti laulma hakata,» mдrkis don Juan asjalikult.Ma ei suutnud oma hirmu enam talitseda. Hakkasin ьles-alla hьplema ja mцirgama nagu loom. Mees hьppas tagasi maa peale.«Дra pццra neile klounidele enam tдhelepanu,» ьtles don Juan.188«Ajame juttu nagu tavaliselt.»Ta ьtles, et olime tulnud siia selleks, et ma midagi хpiksin, kuid ma ei saanud sellega hakkama. Oleksin pidanud ьmber orienteeruma. Kхigepealt oleksin pidanud taipama, et mu kogumispunkt on nihkunud ja paneb nььd helendama seni valgustamata emanatsioone. Tavalise teadvusseisundi tunnete ьlekandmine sellesse maailma, mille olin kokku pannud, on tдielik paroodia, sest hirm vхib olla ьlekaalus ainult igapдevaelu emanatsioonide juures.

Vastasin don Juanile, et kui minu kogumispunkt on nihkunud, nagu ta vдidab, siis toimus minuga kьll midagi erilist. Minu hirm oli lхpmatult suurem ja laastavam kui ma oma igapдevaelus iganes kogenud olin.«Sa eksid,» ьtles ta. «Sinu esimene tдhelepanu on segaduses ega taha kontrollist loobuda, muud midagi. Mul on tunne, et sa vхiksid kхndida otse nende olevuste juurde ja seista nendega silmitsi, ilma et nad sulle midagi teeksid.»Ьtlesin, et ma ei ole sugugi sellises seisundis, et vхiksin hakata nii pццraseid asju katsetama.Don Juan hakkas mu jutu peale naerma ja ьtles, et varem vхi hiljem tuleb mul end oma hullumeelsusest terveks ravida. Initsiatiiv enda kдtte haarata ja astuda vastu nendele neljale nдgijale pole pooltki nii pццrane kui tхsiasi, et ma neid ьldse nдen. Ta teatas, et tema meelest on hullumeelsus kohtuda meestega, kes on kaks tuhat aastat tagasi maha maetud ja ikka veel elus, ning mitte mхelda, et see on pццrasuse tipp.Kuulsin don Juani sхnu vдga selgelt, kuigi ei pццranud tegelikult talle mingit tдhelepanu. Mind kohutasid need kivi ьmber luusivad mehed. Paistis, et nad valmistuvad meile kallale kargama, vхi хigemini - minule kallale kargama. Vдga ilmselt olid nad huvitatud ьksnes minust. Mu parem kдsi hakkas vдrisema, otsekui oleks seda haaranud mingi lihaskramp. Seejдrel avastasin, et valgus oli muutunud. Ma polnud tдhele pannudki, et juba koidab. Kхige veidram oli aga see, et mingi ohjeldamatu tung sundis mind pьsti tхusma ja meestesalga juurde jooksma.Sel hetkel tajusin seda sьndmust kahel tдiesti erineval viisil. Kusagil tagaplaanil oli mul pццrane hirm. Valdavaks tundeks oli aga tдielik ьkskхiksus. Toimuv ei lдinud mulle vдhimatki korda.Kui olin meestesalga juurde jхudnud, sain aru, et don Juaniloli хigus - need ei olnud tхepoolest inimesed. Neljal neist oli mingi дhmane sarnasus inimesega, kuid ka nemad polnud inimesed; need olid mingid veidrad, tohutute kollaste silmadega olevused. Kхik ьlejддnud olid ьksnes elutud kujud, mille panid liikuma need neli inimesetaolist olevust.189Olin vдga kurb nende kollaste silmadega olevuste pдrast. Tahtsin neid puudutada, kuid ei suutnud neid leida. Midagi tuuletaolist pьhkis nad minema.Otsisin don Juani ja Genarot. Neid ei olnud. Valitses taas pilkane pimedus. Hььdsin neid nimepidi. Mitu minutit koperdasin pimeduses ringi. Siis astus don Juan minu juurde, tema tulek ehmatas mind; Genarot ei olnud nдha.«Lдhme koju,» ьtles ta. «Meil on pikk tee minna.»Don Juan nentis, et ma olin maetud nдgijate paigas oma ьlesandega vдga hдsti hakkama saanud, eriti meie kohtumise viimases osas. Ta ьtles, et kogumispunkti nihkega kaasneb valguse muutus. Pдeval lдheb vдga pimedaks, ццpimedus muutub aga hдmarikuks. Ta lisas, et kaks nihet olin ma sooritanud tдiesti iseseisvalt, ьksnes loomaliku hirmu mхjul. Ainsaks puuduseks pidas ta minu jдreleandmist hirmule - eriti pдrast seda, kui olin taibanud, et sхjameestel ei ole midagi karta.«Kust sa tead, et ma seda taipasin?» kьsisin ma.«Sest sa olid vaba. Kui kaob hirm, siis haihtuvad kхik meid kцitvad sidemed,» ьtles ta. «Ally haaras sul jalast kinni sellepдrast, et teda tхmbas ligi sinu loomalik hirm.»Rддkisin talle, kui kahju mul on, et ma ei suuda alal hoida seda, mida olen taibanud.«Дra selle pдrast muretse,» naeris don Juan. «Sa tead ju, et sellised taipamised pole tuhkagi vддrt, need ei tдhenda sхjameeste elus kuigi palju, sest kogumispunkti nihe muudab need nagunii kдttesaamatuks.Me tahtsime saavutada vдga sьgavat nihet. Seekord oli Genaro kohal ainult selleks, et vanad nдgijad vдlja meelitada. Korra on ta seda juba teinud, ja tookord lдksid sa nii kaugele vasakusse poolde, et selle meeldetuletamine vхtab sul omajagu aega. Sinu tдnane hirm oli sama tugev kui esimesel korral, kui need nдgijad koos oma allydega sind jдlitades siia tuppa tulid. Kuid sinu kangekaelne esimene tдhelepanu ei tahtnud lasta sul seda mдrgata.»«Selgita mulle, mis seal nдgijate juures toimus?» palusin teda.«Allyd tulid vдlja, et sind nдha,» vastas ta. «Kuna neil on vдga vдhe energiat, siis vajavad nad alati inimeste abi. Need neli nдgijat on enda ьmber kogunud kaksteist allyt.

Mehhiko maakohad ja ka mхned linnad on ohtlikud. See, mis juhtus sinuga, vхib juhtuda igaьhega, olgu ta mees vхi naine.190 Kui nad satuvad sellele hauale, vхivad nad nдgijaid ja nende allysid isegi nдha - juhul, kui nad on kьllalt paindlikud ja hirm nende kogumispunkti paigast nihutab; ьks on igatahes kindel - nad vхivad seal hirmust surra.»«Aga kas sa tхesti usud, et need Tolteegi nдgijad on ikka veel elus?» kьsisin ma.Don Juan hakkas naerma ja vangutas uskumatult pead.«Sul oleks aeg veidi oma kogumispunkti nihutada,» ьtles ta. «Ma ei saa sinuga rддkida, kui sa oma idioodi-seisundis viibid.»Ta andis mulle peopesaga laksu kolme kohta: minu parema puusakondi ьlaossa, keset selga abaluude alla ja parema rinnalihase ьlaossa.Mul hakkasid kohe kхrvad kumisema, paremast ninasххrmest tuli tilk verd ja miski minu sees lдks lahti. Tundus, nagu oleks mingi seni blokeeritud energiavoog jдrsku taas liikuma hakanud.«Mida need nдgijad ja nende allyd meist tahtsid?» kьsisin.«Mitte midagi,» vastas ta. «Meie olime need, kes tahtsid neid nдha. Nдgijad olid muidugi juba mдrganud sinu energiavдlja esimesel korral, kui sa neid nдgid; kui sa tagasi tulid, olid nad kohe hakkamas, et sind nahka panna.»«Sa vдidad, et nad on elus,» ьtlesin ma. «Ilmselt mхtled sa sellega, et nad on elus nii nagu allyd on elus, eks ole?»«Tдpselt хige,» ьtles ta. «Neil ei olekski vхimalik olla elus nii nagu meie sinuga. See oleks naeruvддrne.»Ta jutustas, et muistsete nдgijate pььded surma vдltida sundisid neid otsima igasuguseid veidraid pддseteid. Need, kes vхtsid kasutusele allyde mudeli, tahtsid ilmselt leida varjulist sadamat. Ja nad leidsidki selle, fikseerides oma kogumispunkti mхnes anorgaanilise teadvuse seitsmest ribast. Need nдgijad tundsid end seal ьsna turvaliselt. Olid nad ju igapдevamaailmast lahutatud peaaegu ьletamatu barjддriga - nende kogumispunkti poolt pьstitatud tajubarjддriga.«Kui nood neli nдgijat nдgid, et sa suudad oma kogumispunkti nihutada, kadusid nad nagu nahkhiired pхrgust,» ьtles ta naerdes.«Kas sa tahad цelda, et ma panin kokku ьhe seitsmest maailmast?» kьsisin.«Ei, seekord sa seda ei teinud,» vastas ta. «Kuid sa tegid seda ьkskord varem, siis, kui nдgijad ja nende allyd sind jдlitama hakkasid. Sel pдeval lдksid sa ise nende maailma. Hдda on selles, et sa armastad lolli mдngida, seepдrast ei suudagi sa seda meenutada.191Ma olen kindel, et naguali kohalolek, sunnib inimesi vahel rumalalt toimima. Kui nagual Julian oli veel siin, siis olin ma palju rumalam kui praegu. Olen veendunud, et kui ma olen lahkunud, siis suudad sa kхike meenutada.»Don Juan selgitas, et kuna tal oli vaja mulle surma trotsijaid nдidata, siis tuli neil Genaroga nad meie maailma ддrealadele meelitada. Ma olin kхigepealt teinud suure nihke kхrvale, mis vхimaldas mul nдha neid inimestena, kuid lхpuks oli mul хnnestunud teha nihe, mis laskis mul nдha surma trotsijaid ja nende allysid sellistena, nagu nad tegelikult on.Jдrgmisel hommikul kutsus don Juan mind juba varakult Silvio Manueli maja suurde tuppa, et eelmise цц sьndmusi arutada. Tundsin end kurnatuna ja tahtsin puhata, magada, kuid don Juanil oli vдhe aega. Ta alustas kohe selgitustega. Ta rддkis, et vanad nдgijad avastasid mooduse, kuidas veerevat jхudu дra kasutada ja lasksid end sellel tagant tхugata. Selle asemel, et alistuda tхukaja rьnnakutele, liuglesid nad sellega kaasa, lastes sel nihutada oma kogumispunktid kuni inimvхimaluste piirideni.Don Juan vдljendas sддrase saavutuse ьle siirast imetlust. Ta mдrkis, et miski ei saa anda kogumispunktile vхimsamat taganttхuget kui tхukaja.Kьsisin, mis vahe on maakera ja tхukaja taganttхukel. Ta selgitas, et maakera taganttхuge on ainult merevaigukarva emanatsioonide hддlestuse jхud. See on tхuge, mis tхstab teadvuse

kujuteldamatutesse kхrgustesse. Uued nдgijad nimetavad seda piiritu teadvuse plahvatust tдielikuks vabaduseks.Ta ьtles, et tхukaja taganttхuge seevastu on surma jхud. Tхukaja mхjul nihkub kogumispunkt uutesse, tдiesti ettearvamatutesse asenditesse. Nii olid vanad nдgijad oma retkedel alati ьksi, kuigi sihid olid neil kхigil ьhised. Kohtumine teiste nдgijatega oli nendel retkedel alati juhuslik ja selle tagajдrjeks oli tavaliselt vхitlus ьlemvхimu pдrast.Tunnistasin, et kхik, mis on seotud vanade nдgijatega, mis see ka poleks, kхlab minu jaoks nagu хudusjutt. Don Juan lausa mцirgas naerda. Nдis, et ta naudib seda.«Sa pead siiski mццnma, ьkskхik kui ebameeldiv see sulle ka poleks, et need pхrgulised olid vдga julged,» jдtkas ta. «Nagu sa tead, ei ole nad ka mulle kunagi meeldinud, aga sellegipoolest ma imetlen neid. Nende armastus elu vastu on tхesti suurem kui minul.»192«Mis pagana armastus elu vastu - see ajab ju iiveldama,» laususin ma.«Mis muu vхiks tхugata inimese selliste ддrmusteni kui mitte armastus elu vastu?» kьsis ta. «Nad armastasid elu nii vдga, et ei olnud nхus seda дra andma. Nii olen mina seda nдinud. Minu heategija nдgi midagi muud. Tema arvas, et nad kartsid surma, ja see ei ole sugugi seesama, mis armastus elu vastu. Mina vдidan, et nad kartsid surra sellepдrast, et nad armastasid elu ja olid nдinud imesid ja mitte lihtsalt sellepдrast, et nad olid sihukesed ahned pisikesed vддrakad. Ei. Nende kхrvalekalded tulid sellest, et keegi ei olnud neile kunagi mingit vдljakutset esitanud, ja nad olid дra hellitatud nagu rikutud lapsed, kuid nad olid laitmatult vaprad ja julged.Kas sina lдheksid tundmatusse ahnusest? Mitte mingil juhul. Ahnus toimib ainult igapдevamaailmas. Et tungida sellesse hirmuдratavasse ьksindusse, peab inimesel olema midagi enamat kui ahnus. Armastust on vaja, armastust elu, seikluste ja saladuste vastu. On vaja kustumatut uudishimu ja kхvasti pealehakkamist. Nii et jдta parem oma rumal jutt, et see hakkab sulle vastu. Hдbi peaks sul olema!»Don Juani silmad sдrasid vaoshoitud naerust. Ta nдitas mulle koha kдtte, kuid naeris ise selle ьle.Don Juan jдttis mu umbes tunniks ajaks ьksi. Tahtsin mхtteid koguda ja tundeid korrastada, kuid ei suutnud. Teadsin ilma vдhimagi kahtluseta, et minu kogumispunkt oli asendis, kus loogiline arutlemine pole ьlekaalus. Mind aga erutasid tдiesti ratsionaalsed kьsimused. Don Juan oli цelnud, et niipea kui kogumispunkt nihkub, jддme me magama. Mind huvitas nдiteks, kas ka mina paistaksin praegu mхnele kхrvaltvaatajale sьgavas unes viibivat, nii nagu Genaro minu arvates magas.Kьsisin don Juanilt selle kohta kohe, kui ta tagasi tuli.«Sa magad sьgavalt, kuigi pole pikali heitnud,» vastas ta. «Kui normaalses teadvusseisundis viibivad inimesed sind praegu nдeksid, siis tunduks neile, et sa oled veidi uimane vхi purjus.»Ta selgitas, et tavalises unes nihkub kogumispunkt piki inimese riba serva, ьkskхik siis, kummale poole. Sддrased nihked on alati seotud unega. Treeninguga saavutatud nihked kulgevad piki inimese riba keskosa ega tulene unest ja ometi unenдgija magab.«Just selles punktis ilmneb erinevus uute ja vanade nдgijate pььdlustes jхule,» jдtkas ta. «Vanad nдgijad tahtsid luua keha tдiuslikku, kuid suurema fььsilise jхuga teisikut, seepдrast nihutasid nad oma kogumispunkti inimese riba paremasse serva.193 Mida sьgavamale nad mццda paremat serva liikusid, seda veidramaks nende unenдokeha muutus. Mццdunud ццl oli sul vхimalus endal nдha sellise mццda paremat serva toimunud sьgava nihke vдrdjalikku tulemust.»Don Juan ьtles, et uued nдgijad talitavad teisiti, nemad hoiavad oma kogumispunkti inimese riba keskosas. Kui nihe on pinnapealne, nagu nдiteks nihe kхrgenenud teadvusseisundisse, siis on unenдgija peaaegu nagu iga tavaline inimene, ainult emotsionaalselt kergemini haavatav, nдiteks tema hirmud ja kahtlused on suuremad. Kuid teatud sьgavus-astme puhul muutub unenдgija, kes nihkub mццda inimese teadvuse riba keskosa, valgusmulliks, Valgusmull ongi uute nдgijate unenдokeha.

Ta rддkis ka, et selline mitteisikuline unenдokeha soodustab arusaamist ja vaatlemist, mis on kogu uute nдgijate tegevuse aluseks. Vanade nдgijate ьlimalt inimesetaoline unenдokeha ajendas neid otsima ka samasuguseid isikulisi ja inimlikustatud vastuseid.

Don Juan nдis дkki sхnu otsivat.«On olemas veel ьks surmatrotsija,» poetas ta, «kes on nii erinev nendest neljast, keda sina nдgid, et teda on vхimatu eristada tavalisest inimesest tдnaval. Selle ainulaadse tulemuseni jхudis ta tдnu vхimele avada ja sulgeda lхhet oma kookonis, millal ise tahab.»Ta trummeldas nдrviliselt sхrmedega.«Muistne nдgija, kelle nagual Sebastian leidis 1723. aastal, ongi see surmatrotsija,» jдtkas ta. «Me arvestame sellest ajast oma liini algust -meie liini teist algust. See surmatrotsija, kes on olnud aastasadu maa peal, on muutnud kхiki naguale, kellega ta on kohtunud, mхnda sьgavamalt, mхnda vдhem. Ta on kohtunud kхigi meie liini nagualidega alates tollest pдevast 1723. aastal.»Don Juan vaatas mulle ainiti otsa. Sattusin veidrasse kimbatusse. Pidasin oma kimbatust loogilise dilemma tagajдrjeks. Mul oli nimelt suuri kahtlusi selle loo sisu suhtes ja samal ajal olin kaljukindlalt veendunud, et kхik see, mida ta ьtles, on хige. Rддkisin talle oma kimbatusest.«Mхistuspдrane uskmatus ei ole ainult sinu probleem,» ьtles don Juan. «Minu heategijat piinas algul sama kьsimus. Hiljem tuli talle muidugi kхik meelde, kuid see vхttis tal ьpris kaua aega. Kui mina teda kohtasin, oli ta juba jхudnud kхik meelde tuletada, nii et mina ei ole tema kahtlusi nдinud. Ma olen neist ainult kuulnud.Kummaline on see, et inimesed, kes ei ole kunagi seda meest nдinud, vхtavad vдga kergesti omaks, et ta on ьks esimestest nдgijatest.194 Minu heategija ьtles, et tema kahtlused kutsus esile shokk, mis tekkis niisuguse olevusega kohtumisest. Sддrane shokk sulatab kokku suure hulga emanatsioone ja kulub hulk aega, enne kui need jдlle ьksteisest eralduvad.»Don Juan rддkis veel, et kui mu kogumispunkti nihked jдtkuvad, tuleb kord hetk, mil see satub sobivale emanatsioonide kombinatsioonile -siis muutub selle inimese olemasolu mulle vastuvaidlematuks tхsiasjaks.Tundsin, et pean siiski oma kahtlustest rддkima.«Me kaldume teemast kхrvale,» ьtles ta. «Kui sa arvad, et ma pььan sind veenda selle inimese olemasolus, siis sa eksid. Ma tahan rддkida hoopis sellest, et too vana nдgija teab, kuidas kдsitleda veerevat jхudu. Kas sa usud tema olemasolusse vхi mitte, ei ole praegu oluline. Ьhel pдeval sa veendud, et tal on хnnestunud sulgeda lхhe oma kookonis. Energiat, mida ta laenab iga pхlvkonna nagualilt, kasutabki ta selle lхhe sulgemiseks.»«Kuidas see tal хnnestus?» kьsisin ma.«Seda ei tea keegi,» vastas don Juan. «Olen rддkinud veel kahe nagualiga, kes on seda meest nдost nдkku nдinud - nagual Juliani ja nagual Eliasega. Kumbki neist ei teadnud, kuidas ta seda teeb. Too mees ei ole selle ava sulgemise saladust kunagi kellelegi avaldanud. Minu arvates hakkab see tal aja jooksul laienema. Nagual Sebastian ьtles, et kui ta seda vana nдgijat esimest korda nдgi, oli mees vдga nхrk, peaaegu suremas. Minu heategija leidis ta aga elurххmsalt ringi tatsamas nagu noore mehe.»Don Juan ьtles, et nagual Sebastian hakkas seda nimetut meest 'ььriliseks' kutsuma, sest nad sхlmisid kokkuleppe, et mees saab energiat - niiцelda peavarju, ja tasub selle eest mitmesuguste teenete ja teadmistega.«Kas selle vahetusega on keegi ka kannatada saanud?» kьsisin ma.«Mitte ьhegi nagualiga, kes on temaga energiat vahetanud, pole midagi halba juhtunud,» vastasta. «Mees kohustus vхtma nagualilt ainult osa tema energia ьlejддgist vastutasuks tema kingituste - erakordsete vхimete eest. Nagual Julian sai temalt nдiteks jхukхnnaku. Selle abil suutis ta aktiveerida vхi uinutada teatud emanatsioone oma kookonis, mis vхimaldasid tal vastavalt soovile nдida kas noore vхi vanana.»

Don Juan selgitas, et enamus surmatrotsijaid lдkski seda teed, et uinutas kхik emanatsioonid oma kookonis peale nende, mis langesid kokku allyde emanatsioonidega.195 Selle manццvri abil хnnestus neil mхnes mхttes allydeks muutuda.«Neil surmatrotsijatel, keda me kalju juures kohtasime,» ьtles don Juan, «on kьll хnnestunud nihutada oma kogumispunkt sellesse asendisse, mis ergastab allydega ьhised emanatsioonid ja teeb vхimalikuks nendega suhtlemise. Kuid ьkski neist pole enam vхimeline oma kogumispunkti tavalisse asendisse tagasi nihutama ja inimestega suhtlema. Ььriline saab aga sellega hakkama ja paneb kokku ka igapдevamaailma, otsekui poleks vahepeal midagi juhtunud.»Don Juan lisas, et nagu tema heategija, on ka ta ise jхudnud veendumusele, et energia laenamiseks nihutab see vana nхid naguali kogumispunkti ally emanatsioonidele naguali kookonis. Ta kasutab дra energeetilise vapustuse, mis tekib emanatsioonide ootamatul hддlestumisel pдrast pikaajalist puhkeseisundit.Ta ьtles, et uinuvates emanatsioonides meie sees on varjul tohutu jхud. Me vхime ainult uduselt aimata selle jхu ulatust, kui arvestame, et igapдevaelu maailma tajumiseks ja selles tegutsemiseks kasutatakse vaevalt ьhte kьmnendikku inimese kookonis peituvast energiast.«Surmahetkel vabaneb korraga kogu see energia,» jдtkas ta. «Sel hetkel lahvatab elusolendite kookonis kujuteldamatu jхud. Siin ei ole tegemist veereva jхuga, mis purustab nende mхlgi, sest see jхud ei sisene kunagi kookonisse; ta sunnib selle ьksnes kokku varisema. Lahvatuse tekitab kхigi nende emanatsioonide energia, mis pдrast elupikkust puhkeseisundit jдrsku hддlestuvad. Sellel tohutul jхul ei ole muud vдljapддsu kui lдbi mхlgi olendi kookonis.»Don Juan lisas, et too vana nхid on leidnud mooduse selle energia kasutamiseks. Hддlestades ьhe piiratud ja vдga spetsiifilise osa uinunud emanatsioonidest naguali kookonis, tekitab vana nдgija lokaalse, kuid sellegipoolest tohutu energeetilise vapustuse.

«Aga ьtle mulle, kuidas ta selle energia oma kehasse saab?» kьsisin ma.«Ta muugib naguali lхhe lahti,» vastas don Juan. «Ta nihutab naguali kogumispunkti, kuni lхhe veidi laieneb. Kui дsja hддlestatud emanatsioonide energia selle avause kaudu vдlja paiskub, siis vхtab ta selle oma lхhe kaudu vastu.»«Aga miks ta kхike seda teeb?» kьsisin.«Minu arvates on ta sattunud suletud ringi, millest ta ei suuda enam vдlja murda,» vastas don Juan. «Me sхlmisime temaga lepingu.196 Tema omalt poolt annab oma parima, et seda tдita, ja meie samuti. Meie asi ei ole teda hukka mхista, aga me ei tohi unustada, et tema tee ei vii vabadusse. Ka tema teab seda, ja teab ka, et ei saa enam midagi muuta; ta on lхksus enda loodud situatsioonis. Tema ainus vхimalus on pььda pikendada oma allytaolist olemasolu nii kaua kui vдhegi vхimalik.Ў19716. INIMESE VORM

Kohe pдrast lхunasццki istusime don Juaniga maha juttu ajama. Ta teatas ilma igasuguse sissejuhatuseta, et on nььd oma selgitustega lхpule jхudnud. Ta ьtles, et on koos minuga ьksikasjalikult lahanud kхiki tхdesid teadvuse kohta, mis vanad nдgijad olid avastanud. Ta rхhutas, et nььd on mul terviklik ьlevaade korrast, mille alusel uued nдgijad need tхed on jдrjestanud, ja et oma viimaste selgitustega andis ta mulle pхhjaliku ьlevaate nendest kahest jхust, mida meil on vхimalik kogumispunkti nihutamisel kasutada: maakera taganttхukest ja veerevast jхust. Ta on tutvustanud ka neid kolme tehnikat, mille tццtasid vдlja uued nдgijad -varitsemist, taotlust ja unenдgemist - ning nende mхju kogumispunkti liikumisele.«Seega on sul jддnud astuda veel vaid viimane samm, enne kui selgitused teadvuse valdamise kohta lхpevad - ьletada iseseisvalt tajubarjддr,» jдtkas ta. «Sul tuleb nihutada oma kogumispunkti ilma igasuguse kхrvalise abita ja hддlestada mingi teine suur emanatsioonide riba.

Selle viimase, otsustava sammuta jддb kхik, mida sa oled хppinud ja koos minuga lдbi teinud, tьhipaljaks jutuks, ainult sхnadeks. Ja sхnad on ьsna odavad.»Don Juan selgitas, et kui kogumispunkt oma harjumuspдrasest asukohast дra nihkub ja teatud sьgavuseni jхuab, siis ьletab ta teatud barjддri - tema vхime emanatsioone hддlestada kaob hetkeks. Me kogeme seda hetke kui igasuguse tajumise puudumist. Vanad nдgijad nimetasid seda hetke uduseinaks, sest alati, kui emanatsioonide hддlestatus katkeb, ilmub nдhtavale udukallas.Ta rддkis, et seda seisundit vхib kдsitleda kolmel viisil. Sellest vхib mхelda abstraktselt kui tajubarjддrist; seda vхib tunda kogu kehaga -see meenutab lдbi paberseina astumist; ja seda vхib nдha kui uduseina.Ajal, mil olin don Juani хpilane, oli ta lasknud mul lugematuid kordi seda tajubarjддri nдha. Algul meeldis mulle mхelda sellest kui uduseinast. Aga don Juan hoiatas mind, et ka vanad nдgijad eelistasid tajubarjддri just nii nдha. Ta ьtles, et vдga lihtne ja mugav on nдha seda uduseinana, kuid siin peitub suur oht - mхistetamatu vхib muutuda millekski sьngeks ja pahaendeliseks; seepдrast soovitas don Juan pigem jдttagi mхistetamatud asjad mхistetamatuteks kui pььda neid oma esimese tдhelepanu inventarina arvele vхtta.198Mхnda aega tundus uduseina nдgemine mulle kaunis meeldiv, siis aga tuli mul nхustuda don Juaniga, et parem on suhtuda sellesse ьleminekuhetke kui mхistetamatusse abstraktsiooni, kuid siis oli mul juba hilja oma teadvuses vдljakujunenud fiksatsiooni muuta. Iga kord, kui sattusin seisundisse, kus pidin ьletama tajubarjддri, nдgin ma enda ees uduseina.Ьkskord kurtsin ma don Juanile ja Genarole, et tahaksin uduseina asemel midagi muud nдha, aga ei saa sellega hakkama. Don Juan leidis, et see on mхistetav, sest ma olen sьnge ja haiglane, et selles suhtes oleme me tдiesti erinevad. Tema on muretu ja praktiline ega jumalda inimlikku vara, mina aga ei raatsi kuidagi oma vara aknast vдlja visata ja olen seetхttu raskepдrane, хel ja ebapraktiline. See jдrsk kriitika shokeeris ja kurvastas mind ja ma muutusin vдga morniks. Don Juan ja Genaro naersid pisarateni.

Genaro lisas seepeale, et tagatipuks olen ma ka kдttemaksuhimuline ja mul on kalduvus rasvumisele. Selle peale naersid nad nii, et lхpuks olin ma sunnitud nendega ьhinema.Seejдrel selgitas don Juan, et teiste maailmade kokkupanemise harjutused olid selleks, et anda kogumispunktile nihkumise kogemus. Mulle oli alati segaseks jддnud, kust tuleb algtхuge kogumispunkti tavalisest asendist vдljanihutamiseks. Kui ma olin seda varem don Juanilt kьsinud, siis oli ta alati juhtinud mu tдhelepanu sellele, et hддlestatus kui jхud sisaldub kхiges, jдrelikult on taotlus see, mis kogumispunkti liikuma paneb.Nььd esitasin jдlle sama kьsimuse.«Praegu oled sa seisundis, kus suudad sellele kьsimusele ise vastata,» vastas ta. «Kogumispunktile annab tхuke teadvuse valdamine. Meist, inimolenditest, sхltub ьldse vдga vдhe; oma pхhiolemuselt olemegi me lihtsalt teatud kindlasse asendisse fikseeritud kogumispunktid. Meie vaenlane ja ьhtlasi sхber on meie sisedialoog, meie inventar. Ole sхjamees, lьlita sisedialoog vдlja; vхta oma inventar vastu ja viska see siis minema. Uued nдgijad vхtavad korralikult kogu inventari arvele ja naeravad siis selle ьle. Ilma inventarita saab kogumispunkt vabaks.»Don Juan tuletas mulle meelde, et meil on vдga palju juttu olnud ьhest meie inventarinimekirja kхige kivistunumast sissekandest ? meie Jumala-mхistest.199 See mхiste, ьtles ta, on nagu tugev liim, mis hoiab kogumispunkti selle esialgses asendis kindlalt paigal. Kui tahan kokku panna teist tхelist maailma mхnes teises suures emanatsioonide ribas, siis on selle vдltimatuks eelduseks kogumispunkti vabastamine kхigist tema kцidikutest.«Selleks tuleb nдha inimese vormi,» ьtles ta. «Tдna pead sa sellega hakkama saama iseseisvalt, igasuguse kхrvalise abita.»«Mis asi see inimese vorm ьldse on?» kьsisin ma.«Ma olen palju kordi aidanud sul seda nдha,» ьtles don Juan. «Sa tead kьll, millest ma rддgin.»

Ma ei hakanud talle vastu vaidlema. Kui ta nii kindlalt vдitis, et ma olen inimese vormi nдinud, kьllap see siis nii ka oli, kuigi mul endal polnud хrna aimugi, mida see endast kujutab.Don Juan teadis tдpselt, mis minu sees toimub. Ta naeratas mхistvalt ja vangutas aeglaselt pead.«Inimese vorm on hiigelsuur emanatsioonide kimp orgaanilise elu suures ribas,» ьtles ta. «Inimese vormiks nimetatakse seda seepдrast, et see kimp esineb ainult inimese kookonis.Inimese vorm on ainus osa Kotka emanatsioonidest, mida nдgijad vхivad vahetult nдha, ilma et see neile ohtlik oleks.»Don Juan tegi pika pausi, enne kui uuesti rддkima hakkas.«Tajubarjддri ьletamine on viimane ьlesanne teel teadvuse valdamisele,» ьtles ta. «Et nihutada oma kogumispunkt sellesse asendisse, on vaja ьksnes kьllaldaselt energiat. Pььa ennast veidi koguda. Tuleta meelde, mida sa oled juba teinud!»Pььdsin tagajдrjetult meenutada, mis see inimese vorm on. Mind haaras jхuetusetunne, mis хige pea muutus tхsiseks vihaks. Olin tige enda, don Juani ja ьldse kхigi ja kхige peale.Don Juan ei lasknud end minu vihast hдirida. Ta mдrkis asjalikult, et viha on loomulik reaktsioon, mis tekib alati siis, kui kogumispunkt kхhkleb ega taha alluda korraldusele liikuma hakata.«Lдheb veel kaua aega, enne kui sa suudad praktikas rakendada pхhimхtet: 'minu korraldus on Kotka korraldus',» ьtles ta. «See on taotluse valdamise tuum. Vahepeal anna aga endale korraldus mitte дrrituda - isegi kхige suurematel kхhklusehetkedel mitte. Ka see vхtab aega, enne kui seda korraldust kuulda vхetakse ja sellele allutakse kui Kotka korraldusele.»200Ta ьtles ka, et kogumispunkti tavalise asendi ja selle asendi vahel, kus ei ole kahtlusi - see on vдga lдhedal kohale, kus ilmub vдlja tajubarjддr - laiub mххtmatult suur teadvuse piirkond. Selles mххtmatus piirkonnas langevad sхjamehed kхikvхimalike eksituste ohvriks. Don Juan hoiatas mind, et oleksin tдhelepanelik ega kaotaks julgust, sest paratamatult tabab mind vahel tunne, et olen kaotanud.«Uutel nдgijatel on ьks vдga lihtne vхte juhuks, kui neid haarab nende teel rahutus, meeleheide, viha vхi kurbus,» jдtkas ta. «Nad soovitavad sхjameestel silmi pццritada - ьkskхik mis suunas; mina eelistan teha seda pдripдeva.Silmade liikumine kutsub kohe esile kogumispunkti nihke. See toob sulle kergendust. Niisugune vхte asendab edukalt taotluse tхelist valdamist.»Hakkasin virisema sellepдrast, et tal ei jдtku aega taotlust lдhemalt selgitada.«See kхik pццrdub kord sinu juurde tagasi,» kinnitas don Juan. «Ьks asi kasvab vдlja teisest ja lхpuks on vaja vaid vхtmesхna, et see kхik sinust vдlja voolaks, nagu oleks дkki lahti paisatud laeni tдis tuubitud panipaiga uks.»Siis hakkas ta taas rддkima inimese vormist. Ta ьtles, et selle nдgemine iseseisvalt, ilma kхrvalise abita, on vдga tдhtis samm, sest kхigil meil on teatud ettekujutusi, mis tuleb enne vabaduse saavutamist seljataha jдtta; nдgija, kes rдndab tundmatusse, et nдha tunnetamatut, peab olema laitmatu.Don Juan tegi mulle silmaja ьtles, et laitmatus tдhendab vabanemist mхistuslikest ettekujutustest ja hirmudest. Ta lisas, et praegusel hetkel takistavad nii minu mхistuslikud ettekujutused kui ka hirmud mul hддlestamast emanatsioone, mis lubaksid mul mдletada, et olen nдinud inimese vormi. Ta soovitas mul lхdvestuda ja silmi pццritada, et kogumispunkt paigast nihkuks. Ta rхhutas, et minu jaoks on vдga tдhtis meenutada, et ma olen inimese vormi juba nдinud, enne kui seda uuesti nдen. Ja kuna tal on vдhe aega, siis ei saa ma endale lubada luksust olla nii aeglane nagu tavaliselt.Liigutasin silmi, nagu ta oli soovitanud. Kogu mu ebamugavus ununes hetkega, mu mдlus vдlgatas miski ja samas meenuski mulle, et olen tхepoolest inimese vormi nдinud. See juhtus mitu aastat tagasi, ьhel minu jaoks vдga mдlestusvддrsel jutuajamisel. Minu katoliikliku kasvatuse seisukohalt oli don Juan teinud tookord ддrmiselt pьhadustrьvetavaid mдrkusi - midagi sддrast polnud mu kхrvad veel eales kuulma pidanud.201Kхik algas tavalisest vestlusest ьhel matkal Sonora kхrbe eelmдestikualadele. Don Juan selgitas mulle, millist mхju ta oma хpetusega mulle avaldab. Kui olime suurtele kivirahnudele jalgu

puhkama istunud, jдtkas don Juan selgitusi oma хpetuste mхjust. Sain sellest julgust ja hakkasin kes teab mitmendat korda talle seletama, mida mina kogu sellest asjast arvan. Oli ьsna ilmne, et ta ei tahtnud sellest enam midagi kuulda. Ta muutis mu teadvustasandit ja ьtles, et kui ma nдeksin inimese vormi, siis ehk saaksin ise aru kхigest, mida ta teeb, ja sддstaksin sellega meid mхlemaid aastatepikkusest rдhklemisest.Seejдrel selgitas ta mulle pхhjalikult, mida inimese vorm endast kujutab. Ta ei rддkinud sellest kui Kotka emanatsioonidest, vaid kui inimese omaduste energeetilisest mudelist vхi matriitsist, mis annab bioloogilise aine amorfsele mullile inimlikud omadused. Vдhemalt mina sain sellest niimoodi aru, sest siis, kui ta asus inimese vormi olemust lдhemalt selgitama, kasutas ta analoogiat mehaanikaga. Ta ьtles, et see on nagu hiiglaslik stants, mis ьha vormib inimolendeid, nagu tuleksid need masstoodangu konveierilt. Oma jutu illustreerimiseks lхi don Juan oma peopesi mitu korda kхvasti vastamisi, et kujutada stantsi, mis vormib inimolendeid.Ta lisas, et igal liigil on oma vorm, mis annab vastava liigi igale indiviidile sellele liigile iseloomulikud omadused.Siis alustas ta arutlust inimese vormist, mis mind tдielikku segadusse ajas. Ta ьtles, et vanadel nдgijatel ja maailma kхigi aegade mьstikutel oli ьks ьhine omadus - nad olid vхimelised nдgema inimese vormi, kuid ei saanud aru, mida see endast kujutab. Lдbi sajandite on mьstikud andnud meile liigutavaid kirjeldusi oma kogemustest. Aga kхigil neil kirjeldustel, kuigi nad on vдga ilusad, on ьks suur viga - inimese vorm usutakse olevat kхikvхimas, kхiketeadev looja; samasuguse tхlgenduse andsid ka vanad nдgijad, kes pidasid inimese vormi sхbralikuks vaimuks, inimese kaitsjaks.Don Juan ьtles, et uued nдgijad olid ainsad, kel jдtkus kьllalt kainust, et mхista, mida inimese vorm endast tegelikult kujutab. Nad jхudsid arusaamisele, et inimese vorm ei ole looja, vaid inimlike omaduste mudel. See mudel hхlmab kхiki inimlikke omadusi - ka sддraseid, mida me kujutledagi ei oska. See vorm on meie Jumal, sest me oleme sellised, milliseks ta meid vormib, mitte aga sellepдrast, et ta oleks teinud meid mitte millestki ja loonud omaenda nдo ja kuju jдrgi. Don Juan ьtles, et tema arvates lehkab inimese vormi ette pхlvili langemine kхvasti inimliku upsakuse ja egotsentrismi jдrgi.202Don Juani selgitused hдirisid mind kohutavalt. Kuigi ma polnud end kunagi tхsiusklikuks katoliiklaseks pidanud, olin ma don Juani Jumalat-teotavatest mхtteavaldustest shokeeritud. Kuulasin teda viisakalt, aga tegelikult ootasin kдrsitult mхnd pausi tema jumalateotuste tulvas, et teemat muuta. Kuid ta pхrutas halastamatult edasi. Lхpuks katkestasin teda ja ьtlesin, et ma olen kindel, et Jumal on olemas.Don Juan vastas, et minu veendumus pхhineb ьksnes usul, see on juurteta, laenatud veendumus; minu usk Jumala olemasolusse ei rajane nдgemisel, vaid lihtsalt kuuldustel nagu iga teisegi usk.Ta kinnitas, et isegi kui ma oleksin vхimeline nдgema, kalduksin ma sellest tegema sama ekslikke jдreldusi nagu mьstikud. Igaьks, kes nдeb inimese vormi, arvab sedamaid, et tegemist on Jumalaga.Don Juan nimetas niisugust mьstilist kogemust juhunдgemiseks, хnnelikuks tabamuseks, millel pole mingit tдhtsust, sest see tuleneb kogumispunkti juhuslikust nihkest. Ta kinnitas, et uued nдgijad on tegelikult ainsad, kes suudavad selles asjas langetada хigeid otsuseid, sest nemad ei sхltu juhustest ja vхivad inimese vormi nдha siis, kui nad seda soovivad.Nad nдevad, et see, mida meie nimetame Jumalaks, on ьksnes inimese staatiline prototььp, kellel puudub igasugune vдgi. Inimese vorm ei saa meid kuidagi aidata, meie huvides sьndmuste kдiku sekkuda, meid meie eksimuste eest karistada vхi meid millegagi premeerida. Me oleme lihtsalt selle vormiga valatud, oleme selle templi jдljendid. Inimese vorm on see, mida ta nimi ьtleb - mudel vхi vorm, mis koondab kokku teatud kimbu kiutaolisi elemente, mida me nimetame inimeseks.Sattusin tema jutust tдielikku ahastusse. Nдis, et minu tunded ei lдhe don Juanile ьldse korda. Ta jдtkas mu torkimist, nimetades juhunдgijate andestamatuks kuriteoks seda, et meid sunnitakse koondama oma asendamatut energiat millelegi, millel puudub igasugune vдgi millegi tegemiseks. Mida rohkem ta rддkis, seda enam kasvas mu pahameel. Pidin ta peale juba karjuma hakkama, aga samal hetkel andis don Juan mulle hoobi vastu paremat kьlge, puusakondi ja alumise ribi vahele,

sundides mind nii sisenema veelgi sьgavamale kхrgenenud teadvusseisundisse. See lццk heitis mu hхljuma kiirgavasse valgusallikasse -vдga rahulikku ja vдga ilusasse. See valgus oli varjupaik, oaas mind ьmbritsevas pimeduses.Mulle tundus, et ma nдgin seda valgust mххtmatult pika aja vдltel.203Hiilgus, mida nдgin, oli sхnulseletamatu, ja ometi poleks ma suutnud цelda, mis just selle vaatepildi nii ilusaks teeb. Siis tuli mulle pдhe, et selle ilu loob harmoonia, rahu ja puhkuse tunne. Mulle tundus, et olen lхpuks ometi pдralejхudnud. Tundsin end turvaliselt, hingasin rahulikult ja kergelt. Milline vхrratu tдiuslikkuse tunne! Teadsin ainsagi kahtlusevarjuta, et olen jхudnud Jumala, kхiksuse algallika palge ette. Ja ma teadsin, et Jumal armastab mind. Jumal oli armastus ja andeksandmine. Kьmblesin selles valguses, tundsin end puhtana, pддstetuna. Nutsin ohjeldamatult, pхhiliselt iseenda pдrast. Nдhes seda sдravat valgust, tundsin end vддritu ja nurjatuna.Дkki kuulsin don Juani hддlt. Ta soovitas mul mitte vormi juurde toppama jддda. Peaksin minema kaugemale, sest vorm on ainult ьks aste, peatuskoht, mis toob nendele, kes rдndavad tundmatusse, ajutist rahu ja selgust. Kuid vorm on steriilne, staatiline. See on ьksnes tasapinnaline kujutis peeglis ja ьhtaegu peegel ise. See on vaid inimese peegelpilt.Tхrjusin kхik need selgitused kirgliku pahameelega tagasi; tхstsin mдssu don Juani pьhadustrьvetavate, Jumalat teotavate sхnade vastu. Tahtsin hakata teda ьmber veenma, kuid ei suutnud murda oma nдgemise kammitsevat vхimu. See hoidis mind kinni. Don Juan nдis tдpselt teadvat, mida ma tunnen ja mida tahan talle цelda.«Naguali ei saa ьmber veenda,» ьtles ta mulle kхrva. «Tдnu nagualile ongi sul ьldse vхimalik seda kхike nдha, see on naguali tehnika, naguali jхud. Nagual on teejuht.»Sel hetkel taipasin, et see ei ole sugugi don Juani hддl, mis mu kхrvus kхlab, kuigi see oli vдga tema hддle sarnane. Ьhtlasi taipasin ma, et hддl rддkis хigust. Selle nдgemise kutsus esile nagual Juan Matus. See oli tema tehnika ja tema jхud, mis vхimaldas mul nдha Jumalat. Don Juan ьtles, et see ei ole Jumal, vaid inimese vorm ja ma teadsin, et tal on хigus. Ometi ei suutnud ma seda tunnistada - mitte meelepahast vхi kangekaelsusest, vaid lihtsalt sellepдrast, et mind tдitis piiritu armastus ja ustavus selle jumalikkuse vastu, mis minu ees seisis.Vaatasin sellesse valgusesse kogu kirega, milleks ma ьldse suuteline olin. Дkki nдis valgus tihedamaks muutuvat ja ma nдgin inimest, helendavat meest, kellest kiirgas kхikevхitvat sarmi, armastust, mхistmist, siirust, tхde. Sellesse mehesse oli koondunud kхik hea.Erutus, mida ma seda meest nдhes tundsin, ьletas kхik, mida ma eales oma elus kogenud olin. Langesin pхlvili, tahtsin selle isikustatud Jumala ette kummardada, kuid don Juan segas vahele.204 Ta virutas mulle hea hoobi vasaku rangluu alla ja ma kaotasin Jumala silmist.Mind jдi piinama segu kahetsusest ja rххmust, kindlusest ja kahtlusest. Don Juan heitis mu ьle nalja, nimetades mind vagaks ja jдrelemхtlematuks ja ьtles, et minust saaks suurepдrane preester; ma sobiksin nььd isegi vaimulikuks liidriks, kes on juhtumisi isiklikult Jumalat nдinud. Naljatades kдis ta mulle peale, et ma kohe jutlustamist alustaksin ja kхigile rддgiksin, mida olin nдinud.Justkui muuseas - nдhtavasti seepдrast, et asi teda huvitas - ьtles ta midagi, mis kхlas pooleldi kьsimuse, pooleldi vдitena.«Ja oligi mees?» kьsis ta. «Дra siis unusta, et Jumal on meessoost!»Mind valdas ддrmise selguse seisund ja siis hakkas mulle koitma midagi tдiesti seletamatut ja otsatut.«Tore, mis?» lisas don Juan naeratades. «Jumal on meessoost. Milline kergendus!»Kui olin don Juanile jutustanud, mis mulle oli meenunud, kьsisin temalt ьhe asja kohta, mis tundus mulle vдga veidrana. Et nдha inimese vormi, olin ma ilmselt pidanud oma kogumispunkti nihutama. Mдlestused tunnetest ja taipamisest, mida ma olin tookord lдbi elanud, olid nii elavad, et ma hakkasin end taas tьhisena tundma. Tundsin selgelt kхike, mida olin tookord teinud ja tundnud. Kьsisin don Juanilt, kuidas on vхimalik, et ma vхisin nii selge arusaamise nii pхhjalikult unustada. Paistis, et kхigist minu senistest kogemustest polnud mingit kasu, sest iga kord tuli mul kхike otsast alustada, ьkskхik kui kaugele ma varem olin jхudnud.

«Need on ьksnes emotsioonid,» ьtles ta. «Sa ei saa ьldse asjale pihta. Kхik see, mida sa tegid aastaid tagasi, on kindlalt suletud mхnedesse kasutamata emanatsioonidesse. Muide, tookord, kui ma lasksin sul nдha inimese vormi, tegin ka mina ьhe tхsise valearvestuse. Ma nimelt lootsin, et kui sa nдed inimese vormi, siis saad ehk ise aru, mida see endast kujutab. Siin ma muidugi eksisin.»Don Juan selgitas, et ta oli alati pidanud ennast vдga pikaldase taipamisega inimeseks. Tal ei olnud kunagi vхimalust seda arvamust kontrollida, sest tal puudus vхrdlusmoment. Kui mina vдlja ilmusin ja temast sai хpetaja - see oli tema jaoks tдiesti uus roll - taipas ta, et arusaamist ei olegi vхimalik kiirendada ning kogumispunkti nihutamisest ьksi ei piisa. Varem oli ta arvanud, et sellest on kьllalt. Peagi mдrkas ta, et kuna unenдgude ajal esineb meil kхigil loomulikke kogumispunkti nihkeid - mхnikord vдgagi kaugetesse asenditesse - siis oleme me хppinud ka meile kunstlikult tekitatud nihetega vдga osavalt hakkama saama.205 Me viime end kohe uuesti tasakaalu ja tegutseme edasi, otsekui poleks midagi juhtunud.Ta mдrkis, et uute nдgijate jдrelduste vддrtus ilmneb alles siis, kui pььtakse paigast liigutada kellegi teise kogumispunkti. Uued nдgijad ьtlesid, et kхige olulisem on pььda suurendada kogumispunkti stabiilsust uutes asendites. Seda pidasid nad ainsaks tхsiseltvхetavaks хpetamismeetodiks. Ja nad teadsid, et see on pikk protsess, mida tuleb teostada jдrkjдrgult, teosammul.Don Juan rддkis, et vastavalt uue aja nдgijate soovitustele oli ta kasutanud minu хpilaspхlve alguses jхutaimi. Uued nдgijad teadsid nii oma kogemustest ja kui ka nдgemise pхhjal, et jхutaimed pхrutavad kogumispunkti selle normaalsest asendist lahti. Jхutaimede ja unenдgude mхju kogumispunktile on vдga sarnane: mхlemad panevad selle liikuma, ainult et jхutaimede mхjul on nihe suurem ja ulatuslikum. Хpetaja tugevdab selliste nihete desorienteeriva mхju abil oma хpilases arusaama, et maailma tajumine ei ole kunagi lхplik.Siis meenus mulle, et olin aastate jooksul nдinud inimese vormi veel viiel korral. Iga korraga suhtusin ma sellesse vдiksema kirega. Kхige rohkem hдiris mind see, et ma nдgin Jumalat alati mehena. Lхpuks ei olnudki see minu jaoks enam Jumal - sellest sai inimese vorm -ja mitte sellepдrast, et nii oli цelnud don Juan, vaid sellepдrast, et meessoost Jumala mхiste muutus tдiesti mхttetuks. Siis hakkasid don Juani vдited mulle arusaadavaks muutuma. Need ei olnud sugugi Jumalat teotavad vхi pьhadustrьvetavad; tema jutt ei lдhtunud ьldse igapдevamaailma kontekstist. Tal oli kahtlemata хigus, kui ta ьtles, et uued nдgijad on selles asjas eelisolukorras, sest nemad vхivad nдha inimese vormi siis, kui tahavad. Minu aga pidasin veelgi olulisemaks seda, et neil jдtkus kьllalt kainust nдhtut kiretult tundma хppida.Kьsisin don Juanilt, miks ma inimese vormi alati meesterahvana nдen. Ta ьtles, et see on tingitud minu kogumispunkti ebastabiilsusest - see ei jддnud oma uude asendisse paigale, vaid nihkus inimese ribas kхrvale. Sama lugu oli ka tajubarjддriga, mida ma nдgin uduseinana. Kogumispunkti nihked kхrvale kutsus esile minu peaaegu vastupandamatu soov vхi vajadus tхlkida arusaamatu meile kхigile tuttavate mхistete keelde: barjддr on sein ja inimese vorm ei saa olla midagi muud kui mees. Don Juan vдitis, et kui ma oleksin naine, siis nдeksin ka vormi naisterahvana.Seejдrel don Juan tхusis ja ьtles, et meil on aeg teha vдike jalutuskдik linna peal, et ma nдeksin inimese vormi inimeste hulgas.206 Kхndisime vaikides linnavдljaku suunas, kuid enne sinna jхudmist tundsin otse talumatut energiatulva ja tormasin otseteed linnaserva. Jхudes silla juurde, nдgin ma inimese vormi, otsekui oleks see mind seal oodanud. See sдras hiilgavas, soojas merevaiguvдrvi valguses.Langesin pхlvili. See ei olnud mitte niivхrd vagaduse vдljendus, kuivхrd puhtfььsiline reaktsioon minu hirmusegusele imetlusele. Inimese vormi nдgemine vapustas mind sьgavamalt kui kunagi varem. Vabana igasugusest enesetдhtsusest tajusin ma, et sellest ajast, kui olin inimese vormi esmakordselt nдinud, on minuga toimunud tohutud muutused. Kхik see, mida olin vahepeal nдinudja хppinud, lubas mul anda palju laiema ja sьgavama hinnangu sellele imele, mis mu silme ees seisis.

Algul projitseerus inimese vorm silla foonile, kuid siis ma fokuseerisin oma pilku ja nдgin, et inimese vorm ulatus ьles- ja allapoole otse lхpmatusse; sild oli vaid tьhine kest, ьksnes tilluke joonis igavese peal -nii nagu ka need tillukesed inimfiguurid, kes minu ьmber liikusid ja mind varjamatu uudishimuga vahtisid. Mina aga viibisin kaugel vдljaspool nende haardeulatust, kuigi olin sel hetkel haavatavam kui kunagi varem. Inimese vormil ei olnud mingit vхimu mind kaitsta ega hoida ja ikkagi armastasin ma seda piiritu kirega.Nььd arvasin ma taipavat, mida don Juan oli silmas pidanud, kui ta mulle kord ьtles, et tхeline kiindumus ei saa olla kapitalimahutus. Oleksin meeleldi jддnud inimese vormi teenriks - mitte sellepдrast, et see oleks vхinud mulle midagi anda, sest anda ei olnud sel mulle midagi - vaid lihtsalt kiindumusest.Mul oli tunne, et miski lohistab mu minema, ja enne lahkumist hььdsin ma inimese vormile ьhe tхotuse. Kuid suurjхud pьhkis mind minema enne kui ma oma jutuga lхpule jхudsin. Korraga leidsin end silla ees pхlvitamas, ьmber salk irvitavaid talumehi.Don Juan tuli minu juurde, aitas mu pьsti ja talutas tagasi majja.«Inimese vormi vхib nдha kahte moodi,» ьtles ta, kui olime istet vхtnud. «Seda vхib nдha inimese vхi valgusena - sхltuvalt kogumispunkti nihkest. Kui leiab aset nihe kхrvale, siis on see vorm inimolend, kui nihe jддb inimese riba keskossa, siis on see vorm valgus. Sinu tдnase teo ainus vддrtus, on see, et su kogumispunkt nihkus riba keskosas.»Don Juan ьtles, et kogumispunkti asend, kus nдhakse inimese vormi, on vдga lдhedal asendile, kus ilmuvad unenдokeha ja tajubarjддr. Sel pхhjusel soovitavadki uued nдgijad inimese vormi nдha ja mхista.207«Oled sa kindel, et saad aru, mis asi inimese vorm tegelikult on?» kьsis ta naeratades.«Kinnitan sulle, don Juan, et ma tean vдga hдsti, mida inimese vorm endast kujutab,» vastasin.«Aga kui mina silla juurde jхudsin, leidsin ma sind millegipдrast inimese vormile lollusi hььdmas,» mдrkis ta хela muigega.Seletasin talle, et tundsin end vддrtusetu teenrina, kes kummardab vддrtusetut peremeest, ja sellegipoolest tahtsin tхotada talle surematut armastust - lihtsalt kiindumusest.Don Juan leidis, et see on naeruvддrne ja naeriski, nii et hing kinni.«Vддrtusetu teenri tхotus vддrtusetule peremehele on vддrtusetu,» ьtles ta ja lдkastas, ikka veel naerdes.Mul ei tekkinud mingit soovi oma seisukohta kaitsma hakata. Minu kiindumus inimese vormi vastu oli vaba, ma ei mхelnudki mingile tasule. Mulle ei olnud oluline, et mu tхotus oli vддrtusetu.

20817. UNENДOKEHA RДNNAK

Don Juan ьtles mulle, et me sхidame viimast korda kahekesi Oaxacasse. Ta rхhutas, et kahekesi koos ei viibi me seal enam kunagi. Vхibolla pццrdub tema tunnetus veel tagasi sellesse kohta, ьtles ta, kuid mitte kunagi enam ei tee ta seda tervikuna.Oaxacas veetis don Juan tunde, vaadates igapдevaseid, tavalisi asju: \majaseinte tuhmunud vдrve, kaugete mдgede siluetti, pragunenud tsementi, inimeste nдgusid. Siis lдksime linnavдljakule ja ta istus oma lemmikpingile, mis oli vaba nagu alati siis, kui ta seda tahtis.Meie pika jalutuskдigu vдltel andsin ma oma parima, et saavutada kurba ja sьnget meeleolu, kuid see ei хnnestunud. Tema iahkumises oli midagi pidulikku ja rххmsat. Don Juan selgitas, et see on tдieliku vabaduse vastupandamatu elujхud.«Vabadus on nagu nakkushaigus,» ьtles ta. «See hakkab kьlge. Ja selle nakkuse kandjaks on laitmatu nagual. Inimesed tavaliselt ei pea sellest midagi, sest nemad ei taha olla vabad. Vabadus on hirmuдratav. Pea seda meeles. Aga meiega on teisiti. Mina olen ennast peaaegu kogu elu selleks hetkeks ette valmistanud. Ja nii lдheb ka sinuga.»Don Juan kordas ьha uuesti ja uuesti, et sellel astmel, kus ma olen, ei tohiks ma enam lasta ennast segada mingisugustest ratsionaalsetest tхekspidamistest. Ta ьtles, et unenдokeha ja tajubarjддr on

kogumis-punkti asendid ning see teadmine on nдgijale sama oluline nagu kaasaegsete inimesele lugemis- ja kirjutamisoskus. Need mхlemad on oskused, mis omandatakse aastatepikkuse harjutamisega.«On vдga oluline, et sa meenutaksid kohe praegu seda aega, mil sinu kogumispunkt esmakordselt jхudis sellesse asendisse ja lхi sinu unenдokeha,» ьtles ta nхudlikult.Siis ta naeratas ja mдrkis, et aega on vдga vдhe. Ta ьtles, et unenдokeha kхige tдhtsama rдnnaku meenutamine nihutaks minu kogumispunkti asendisse, kus see vхiks ьletada tajubarjддri ja panna kokku teise maailma.« Unenдokeha tuntakse erinevate nimetuste all,» ьtles don Juan pдrast pikka pausi. «Nimetus, mida ma kхige paremaks pean, on 'teine'. See mхiste - nagu ka meelelaad, mida ta vдljendab, on pдrit vanadelt nдgijatelt.209 Ma ei hooli kьll suuremat nende meelelaadist, kuid pean tunnistama, et mхiste ise mulle meeldib. Teine', see on midagi salapдrast ja keelatut. Nagu vanades nдgijates, nii tekitab see ka minus pimeduse, varjude tunde. Vanad nдgijad ьtlesid, et kui 'teine' ilmub, on ta alati mдhitud tuulde.»Aastaid olid don Juan ja tema seltskonna liikmed pььdnud mulle selgeks teha, et me vхime olla korraga kahes kohas, oleme vхimelised kogema teatud tajumuslikku dualismi.Sellal, kui don Juan rддkis, hakkas mulle meenuma midagi nii pхhjalikult unustatut, et algul tundus, nagu oleksin sellest ainult kuulnud. Vдhehaaval aga hakkas mulle pдrale jхudma, et olen selle ise lдbi elanud.Olin olnud korraga kahes kohas. See juhtus ьhel ццl Pхhja-Mehhiko mдgedes. Olime terve pдeva koos don Juaniga taimi korjanud. Ццbisime mдgedes. Ma olin vдga vдsinud ja juba peaaegu uinumas, kui pimedusest tuli tuulehoog ja дkki seisis otse minu ees don Genaro, ehmatades mind poolsurnuks.Esmalt haarasid mind kahtlused. Arvasin, et don Genaro oli olnud kogu pдeva pххsastes peidus, oodates pimedust, et mind siis oma дkilise vдljailmumisega hirmutada. Kui ma aga vaatasin, kuidas ta seal ringi tammus, tajusin, et sel хhtul on temas midagi vдga imelikku. See miski oli tдiesti kдegakatsutav ja reaalne ja ometi ei suutnud ma цelda, mis see on.Genaro heitis minu ьle nalja ja trampis ringi, tehes asju, mis kдisid mul ьle mхistuse. Don Juan naeris minu hдmmelduse ьle nagu segane. Kui ta leidis, et on хige aeg, viis ta mu kхrgenenud teadvusse ja hetkeks olin ma vхimeline nдgema don Juani ja don Genarot kahe valgusmullina. Genaro ei olnud mitte see lihast ja verest don Genaro, keda ma tundsin oma tavalises teadvusseisundis, vaid unenдokeha. Ma jдreldasin seda sellest, et nдginteda tulekerana maapinna kohal hхljumas. Ta ei ulatunud maani nagu don Juan. Tundus, nagu oleks Genaro valguskera, mis on дralennu ootel juba хhku tхusnud, ja hхljub mхne jala kхrgusel maapinnast, et esimese mдrguande peale kхrgustesse sццsta.Kui ma seda sьndmust meenutasin, sai mulle дkki selgeks, et olin sel ццl teinud veel midagi. Ma olin automaatselt taibanud, et pean liigutama oma silmi ja laskma oma kogumispunktil nihkuda. Vхisin vastavalt oma taotlusele hддlestada emanatsioonid nii, et nдgin Genarot valgusmullina, vхi selliselt, e\ nдgin \eda lihtsalt millegi veidra, tundmatu ja vххrastavana.210Kui ma nдgin Genarot veidrana, siis omandasid ta silmad kurja lдike nagu metslooma silmad pimeduses. Kuid need olid siiski silmad. Ma ei nдinud neid merevaigu vдrvi valguspunktidena.Sel ццl ьtles don Juan, et Genaro kavatseb aidata minu kogumispunktil nihkuda vдga sьgavale ning selleks tuleks mul teha kaasa kхik, mida ta teeb, pььdes teda igati matkida. Genaro ajas oma tagumiku uppi ja lьkkas siis puusad jхuliselt ettepoole. Minu arvates oli see ebaviisakas liigutus. Ta kordas seda ьha uuesti ja uuesti, ise ringi liikudes nagu mingis isemoodi tantsus.Don Juan sikutas mind varrukast ja ergutas Genarot matkima. Nii ma siis tegingi. Tammusime mхlemad ringi, sooritades ьha seda groteskset liigutust. Mхne aja pдrast hakkas mulle tunduma, et mu keha teeb neid liigutusi omaette, ilma selleta, mis tundus olevat mu tхeline mina. Lahusolek minu keha ja tхelise mina vahel muutus ьha ilmsemaks ning ьhel hetkel leidsin ma end jдlgimas kaunis naeruvддrset stseeni -kaks meest tegemas teineteisele nilbeid zheste.

Vaatasin seda lummatult ja taipasin siis, et ьks neist kahest mehest olen mina. Samal hetkel, kui ma sellest teadlikuks sain, tundsin, et miski tхmbab mind ja leidsin end jдllegi Genaroga ьhes rьtmis puusi ххtsutamas. Peaaegu otsekohe mдrkasin, et ьks mees seisab don Juani kхrval ja jдlgib meid. Tema ьmber keerutas tuul. Nдgin tema juukseid tuules lehvimas, ta oli paljas ja tundus kuidagi hдmmeldununa. Tuul haaras ta oma embusse, otsekui kaitstes teda, - aga vхibolla pььdes teda hoopis minema puhuda.Pikkamццda jхudis mulle pдrale, et see teine mees olen mina ise. Seda taibates sain ma oma elu kхige suurema shoki. Kujuteldamatu fььsiline jхud rebis mu kaheks, otsekui koosneksin ma kiududest, ja ma vaatasin taas meest, kes olin mina, tammumas ringi koos Genaroga ja jдlgimas mind ennast, sel ajal kui ma vaatasin. Samal ajal vaatasin ma paljast meest, kes olin samuti mina, - mina jдlgimas, kuidas ma koos Genaroga kхlvatuid liigutusi tegin. Vapustus oli nii suur, et mu liigutuste rьtm lдks segi ja ma kukkusin pikali.Jдrgmiseks tundsin, kuidas don Juan mind pьsti aitas. Genaro ja too teine, paljas mina, olid kadunud.Mulle meenus, et hiljem oli don Juan keeldunud seda sьndmust selgitamast. Ta ьtles vaid, et Genaro on meister oma teisiku vхi 'teise' loomisel ning et ma olen juba pikka aega Genaro teisikuga kokku puutunud -normaalses teadvusseisundis, ilma et oleksin seda mдrganudki.211«Sel ццl nagu sadu kordi varemgi nihutas Genaro sinu kogumispunkti vдga sьgavale sinu vasakusse poolde,» kommenteeris don Juan, kui jutustasin talle kхigest, mis oli mulle meelde tulnud. «Tema jхud oli selline, et ta tхmbas sinu kogumispunkti asendisse, kus ilmub unenдokeha. Sa nдgid oma unenдokeha end jдlgimas. Trikk ise seisnes aga tema tantsus.»Tahtsin, et ta selgitaks, kuidas said Genaro nilbed liigutused nii drastiliselt mхjuda.«Sa oled ьlikombekas,» ьtles don Juan. «Genaro kasutas дra meelepaha ja kimbatuse, miile tekitas sinus nende nilbete liigutuste sooritamine. Kuna ta viibis unenдokehas, siis suutis ta nдha Kotka emanatsioone; tдnu sellele eelisele ei olnud sinu kogumispunkti nihutamine tema jaoks mingi probleem.»Don Juan ьtles, et see, mida Genaro oli aidanud mul sel ццl teha, oli suhteliselt vдhetдhtis, sest Genaro on nihutanud minu kogumispunkti ja lasknud sel unenдokeha esile kutsuda vдga palju kordi, aga praegu ei oodanud ta minult mitte nende sьndmuste meenutamist.«Ma tahan, et sa hддlestaksid vastavad emanatsioonid ja tuletaksid meelde aja, mil sa tхepoolest unenдoasendis ьles дrkasid,» ьtles ta.Tundus, nagu oleks minus plahvatanud mingi mulle vххra energia tulv ja korraga ma teadsin, mida ta tahtis mulle meelde tuletada. Kuid ma ei suutnud oma mдlu keskendada kogu sьndmusele, mulle tuli sellest meelde ainult ьks fragment.Mulle meenus, et ьhel hommiku! olime don Juani ja don Genaroga istunud selsamal pingil. Olin oma normaalses teadvusseisundis. Дkki lausus don Genaro ilma igasuguse sissejuhatuseta, et sunnib nььd ilma pьsti tхusmata oma keha pingilt lahkuma. See teade tuli minu jaoks tдiesti ootamatult ega sobinud kuidagi kokku teemaga, mida me olime parasjagu arutanud. Olin harjunud don Juani tasakaalukate, omavahel loogiliselt seostatud sхnade ja tegudega. Pццrdusin don Juani poole, lootes saada mingit selgitavat vihjet, kuid ta jдi tдiesti osavхtmatuks, pхrnitsedes otse enda ette, otsekui poleks meid Genaroga olemaski.Don Genaro mьksas mind, et minu tдhelepanu endale tхmmata, ja siis nдgin ma midagi tдiesti mхistusevastast. Nдgin don Genarot vдljaku vastaskьljel. Ta kutsus mind kдeviipega enda juurde. Kuid ьhtlasi nдgin ma don Genarot ka koos don Juaniga enda kхrval istumas ja otse enda ette pхrnitsemas.Tahtsin midagi цelda, et vдljendada oma piiritut hдmmeldust, kuid ei saanud sхnagi suust.212 Mind ьmbritses mingi jхud, mis hoidis mind kinni ega lasknud mul rддkida. Vaatasin jдllegi Genarot teisel pool parki, ta oli ikka veel seal, andes mulle peaga mдrku, et ma tema juurde lдheksin.

Mind haaras hetkega tohutu emotsionaalne piin. Sьda lдks momentaalselt pahaks ja lхpuks tekkis mul nдgemus tunnelist, mis viis otse selle Genaro juurde, kes ootas mind teisel pool vдljakut. Ja seejдrel tхmbas suur uudishimu vхi suur hirm, mis tundus sel hetkel olevat ьks ja seesama, mind tema juurde. Hхljusin sхna otses mхttes lдbi хhu ja leidsin end Genaro kхrval. Ta pццras mind ringi ja osutas kolmele inimesele pargipingil, kes istusid seal tardunud poosides, otsekui oleks aeg peatunud.Tundsin kohutavat ebamugavust, iseдralikku sisemist kхdi, otsekui oleksid kхik mu siseorganid pхlema sьttinud, ja jдrgmisel hetkel istusin ma jдlle pargipingil. Genaro oli aga sealt kadunud. Ta lehvitas mulle veel hьvastijдtuks teiselt poolt vдljakut ja kadus siis turule minevate inimeste sekka.Don Juan sattus vaimustusse. Ta tхusis ja kхndis ringiratast minu ьmber, uurides mind ьksisilmi. Kui ta oli taas istet vхtnud ja minuga rддkima hakkas, kiskus ta nдgu vдgisi naerule.Ma sain vдga hдsti aru, miks don Juan nii kдitus. Olin sisenenud kхrgenenud teadvusse ilma tema abita. Genarol oli хnnestunud mu kogumispunkt iseenesest liikuma panna.Nдhes, kui pidulikult don Juan mu kirjaploki oma taskusse torkas, hakkasin tahtmatult naerma. Don Juan teatas, et kavatseb mu kхrgenenud teadvusseisundit kasutada selleks, et nдidata mulle inimese ja maailma saladuse lхpmatust.Keskendasin kogu tдhelepanu tema sхnadele. Don Juan aga ьtles midagi tдiesti arusaamatut. Palusin tal цeldut korrata. Ta hakkas rддkima vдga vaikselt. Mхtlesin, et ta tasandas hддlt selleks, et teised inimesed teda ei kuuleks. Kuulasin tдhelepanelikult, kuid ei suutnud mхista poolt sхnagi sellest, mida ta ьtles; ta kas rддkis mingit mulle tundmatut keelt vхi pobises lihtsalt niisama. Kummalisel kombel kцitis aga miski seejuures kogu mu tдhelepanu, oli see siis ta hддle rьtm vхi minu pььd temast aru saada. Mul oli tunne, et mu mхistus on teistsugune kui tavaliselt, kuid ei suutnud taibata, milles see erinevus seisneb. Mхtlesin pingsalt, pььdes selgusele jхuda, mis minuga хieti toimub.Don Juan sosistas tasakesi mulle kхrva, et kuna ma sisenesin kхrgenenud teadvusse ilma tema abita, siis on minu kogumispunkt vдga lхdvalt fikseeritud ja ma vхin lasta sel nihkuda vasakusse poolde, kui ma lхdvestun, jддn poolunne sealsamas pingil.213 Ta kinnitas, et ta valvab mind ja mul ei ole midagi karta. Ta soovitas mul lхdvestuda ja lasta oma kogumispunkt liikuma.Otsekohe tajusin raskustunnet, nagu viibiksin sьgavas unes. Ьhel hetkel aga taipasin, et nдengi und. Nдgin ьht maja, mida olin varemgi nдinud. Lдhenesin sellele, otsekui oleksin mццda tдnavat kхndinud. Seal oli ka teisi maju, kuid neile ei suutnud ma ьldse tдhelepanu pццrata. Miski oli keskendanud mu teadvuse ainult ьhele kindlale majale. See oli suur moodne krohvitud maja, mille ees laius muruplats.Mida lдhemale ma majale jхudsin, seda kodusem see mulle tundus, oleksin seda nagu varemgi unes nдinud. Kхndisin mццda kruusateed eesukseni; see oli lahti ja ma astusin sisse. Esik oli pime, paremat kдtt aga jдi suur elutuba tumepunase sohva ja sama vдrvi tugitoolidega nurgas. Minu vaatevдli oli veidralt kitsas nagu tunnel - nдgin vaid seda, mis jдi otse ette.Sohva kхrval seisis noor naine, otsekui oleks ta pьsti tхusnud samal hetkel, kui ma sisse astusin. Naine oli pikk ja sale ning kandis hдstiistuvat rohelist kostььmi. Ta vхis olla pisut alla kolmekьmne. Naisel olid tumepruunid juuksed, tulised pruunid silmad, mis nдisid naeratavat, ja peenelt vormitud nina. Ta oli heleda jumega, kuid kaunilt pruuniks pдevitunud. Minu meelest oli ta hurmavalt kaunis. Ilmselt oli ta ameeriklanna. Ta noogutas mulle naeratades ja sirutas kдed vдlja, peopesad allapoole, otsekui tahaks mind pьsti aidata.Haarasin ддretult kohmaka liigutusega ta kдtest kinni. Samas hakkas mul kohutavalt hдbi. Pььdsin kartlikult tagasi tхmbuda, kuid ta hoidis minust kхvasti ja ometi хrnalt kinni. Naise kдed olid pikad ja ilusad. Ta rддkis hispaania keeles, vaevumдrgatava aktsendiga. Ta palus mul lхdvestuda, tunnetada tema kдsi, keskendada tдhelepanu tema nдole ja jдlgida tema suu liikumist. Tahtsin kьsida, kes ta on, kuid ei saanud sхnagi suust.Дkki kuulsin kхrvus don Juani hддlt, mis hььdis: «Ahaa, siin sa mul oledki,» otsekui oleks ta mind just дsja ьles leidnud. Me istusime kхrvuti pargipingil. Kuid samas kuulsin ka noore naise hддlt.

See ьtles: «Tule istu minu kхrvale.» Tegingi nii ja siis hakkasid stseenid tдiesti uskumatul kombel vahetuma. Olin vaheldumisi kord don Juani, kord noore naise juures. Nдgin neid mхlemaid tдiesti selgelt.Don Juan kьsis, kas naine meeldib mulle, kas ta on minu arust veetlev ja mahe.214 Ma ei suutnud rддkida, aga kuidagi andsin ma talle edasi tunde, et see daam mulle kohutavalt meeldib. Ilma mingi nдhtava pхhjuseta pidasin teda lausa headuse kehastuseks; peale selle tundus mulle, nagu oleks ta lahutamatult seotud kхige sellega, mida don Juan minuga tegi.Don Juan sosistas mulle kхrva, et kui naine mulle nii vдga meeldib, siis peaksin ma дrkama ьles tema majas. Ta ьtles, et minu poolehoid ja kiindumus tema vastu oleksid mulle teejuhiks. Tundsin end lхbusa ja hulljulgena. Keha lдbisid kхikehaarava erutuse lained. Mind haaras tдiesti reaalne taju, et pudenen selles erutuses laiali. Ma ei hoolinud sellest, mis minuga toimub. Sццstsin rххmsalt pimedusse, sхnulseletamatusse pimedusse, ja jдrgmisel hetkel leidsin end noore naise majas. Ma istusin tema kхrval sohval.Hetkeks haaras mind tдiesti loomalik paanika. Seejдrel tajusin, et ma ei ole millegipдrast terviklik. Mingi osa minust oli puudu. Sellegipoolest ei tundunud olukord mulle ohtlikuna. Lдbi pea kдis mхte, et ma viibin ju unenдgemises)^ дrkan kohe ьles pargipingil Oaxacas, don Juani kхrval, kus ma tegelikult olin, kuhu ma tegelikult kuulusin.Noor naine aitas mind pьsti ja talutas vannituppa, kus oli suur vann vett tдis lastud. Avastasin, et olen tдiesti paljas. Naine aitas mind hellalt vanni ja seni, kui ma seal hulpisin, hoidis ta mu pead.Veidi aja pдrast aitas ta mu vannist vдlja. Olin nхrk ja uimane. Viskasin elutoas sohvale pikali. Naine tuli ja istus minu kхrvale. Ta oli mulle nii lдhedal, et kuulsin ta sьdame pхksumist ja tajusin vere liikumise survet tema kehas. Ta silmad olid nagu kaks suurt allikat, need kiirgasid midagi, mis polnud ei valgus ega soojus, vaid midagi vahepealset. Ma teadsin, et nдen elujхudu ta silmist voogamas. Kogu ta keha hххgus nagu elav sulatusahi.Mind lдbis veider vдrin, mis дrritas kogu mu olemust. Tundus, nagu oleksid kхik minu nдrvid vдljas ja keegi nдpiks neid. See oli ддrmiselt piinarikas aisting. Siis ma kas minestasin vхi jдin magama.Дrkasin selle peale, et keegi seadis mu nдole ja kuklale kьlma vette kastetud rдtikut. Lamasin voodis ja naine istus voodipдitsis. Ццkapil silmasin veeдmbrit. Jalutsis seisis don Juan, minu riided kдsivarrel.Olin nььd tдiesti дrkvel. Tхusin istukile. Nad olid mulle teki peale pannud.«Kuidas on, rдndur?» kьsis don Juan naeratades. «Oled juba ьhes tьkis?»See oli ka kхik, mida suutsin meenutada. Jutustasin selle episoodi don Juanile. Rддkimise ajal aga meenus mulle veel midagi.215 Mulle tuli meelde, kuidas don Juan mind pilkas ja narris, et oli leidnud mu paljalt daami juurest voodist. Tema naljad дrritasid mind hirmsasti. Tхmbasin riided selga ja tormasin maruvihasena majast vдlja.Majaesisel muruplatsil sai don Juan mu kдtte. Vдga tхsiselt mдrkis ta, et minu inetu rumal ise on jдlle platsis. See, et mind sundis end kokku koguma kimbatus, nдitab, et minu enesetдhtsusel pole ikka veel otsa ega ддrt. Kuid siis lisas ta lepitavalt, et antud hetkel polegi sel suuremat tдhtsust; oluline on hoopis see, et olin nihutanud oma kogumispunkti vдga sьgavale vasakusse poolde ja seetхttu ьletanud tohutu vahemaa.Ta rддkis veel midagi imedest ja saladustest, aga ma ei suutnud teda kuulata. Olin sattunud oma hirmu ja enesetдhtsuse risttule alla. Ma otse vahutasin vihast. Olin kindel, et don Juan oli mu pargis hьpnoosi viinud ja selle naisterahva juurde vedanud, et siis minu peal oma jubedaid katseid teha.Дkki oli kogu mu viha nagu peoga pьhitud. Miski mu ьmber, sel tдnaval, neis majades oli nii kohutav, nii shokeeriv, et mu viha haihtus nagu udu. Aga enne, kui jхudsin oma mхtteid koondada, andis don Juan mulle hoobi vastu selga ja kхigest sellest, mis minuga just дsja oli aset leidnud, ei jддnud jдlgegi. Leidsin end taas oma хndsas igapдevaelu narruses, хnnelikult kuulamas don Juani juttu ja muretsemas selle pдrast, kas ma meeldin talle vхi mitte.

Kui rддkisin don Juanile, mis muile meelde oli tulnud, taipasin, et ьks tema meetod minu mдratsevate tunnete ohjeldamiseks oli nihutada mind normaalsesse teadvusse.«Ainus, mis rahustab neid, kes rдndavad tundmatusse, on unustus,» ьtles ta. «Milline kergendus on leida end taas tavalises maailmas!Sel pдeval saavutasid sa suure vхidu. Minu poolt oli mхistlik mitte lasta sul sellele keskenduda. Just siis, kui sa hakkasid paanikasse sattuma, viisin ma su tagasi normaalsesse teadvusse; nihutasin su kogumispunkti asendisse, kus ei ole kahtlusi. Sхjameestel on kaks sellist punkti. Ьhes pole sul kahtlusi sellepдrast, et sa tead kхike. Teises, mis asub normaalses teadvuses, pole kahtlusi sellepдrast, et sa ei tea midagi.Tookord oli sul veel vara teada, mis tegelikult toimus. Kuid praegu, ma arvan, on хige aeg. Seda tдnavat vaadates oleksid sa peaaegu taibanud, kuhu su unenдoasend sind kandis. Sel pдeva! ьletasid sa tohutu vahemaa.»216Don Juan silmitses mind ilmel, milles segunesid rххm ja kurbus. Tegin oma parima, et valitseda mind vallanud kummalist erutust. Mul oli tunne, et mu mдlus - vхi nagu don Juan oleks цelnud - mingites kasutamata emanatsioonides, mis kord olid olnud hддlestatud, on varjul midagi minu jaoks kohutavalt olulist.Kхigile pingutustele vaatamata ei хnnestunud mul rahu sдilitada. Pхlved hakkasid vдrisema ja kхht vappus nдrvilistes krampides. Pььdsin don Juanilt midagi kьsida, kuid vдlja tuli ьksnes mingi arusaamatu pomin. Neelatasin mitu korda vaevaliselt ja tхmbasin sьgavalt hinge, enne kui suutsin veidi rahuneda.«Kui me esimest korda siin istusime ja vestlesime, ьtlesin ma, et nдgija tegevust ei tohiks mхjutada mitte mingid ratsionaalsed tхekspidamised,» jдtkas don Juan karmil toonil. «Ma teadsin, et kui sa tahad oma praegusel teadvustasandil jхuda taas kхigeni, mida oled saavutanud, tuleb sul lдbi ajada ilma ratsionaalsuseta.»Don Juan ьtles, et mul tuleb ьhest asjast aru saada: ratsionaalsus on kхigest hддlestatuse seisund, mille loob kogumispunkti teatud asend. Ta rхhutas, et ma pean sellest aru saama just sellises seisundis nagu praegu, mil ma olen vдgatundlik. Mхista seda siis, kui mu kogumispunkt on jхudnud asendisse, kus ei ole kahtlusi, oleks tдiesti kasutu, sest sedalaadi tхed on siis iseenesestmхistetavad. Sama kasutu oleks seda mхista normaalses teadvusseisundis, kus niisugused taipamised kutsuvad esile ьksnes emotsionaalse liigutuse ja kaovad jдlgi jдtmata koos emotsiooniga.«Ma ьtlesin, et sa rдndasid tol pдeval vдga kaugele,» sхnas ta rahulikult. «Ma ьtlesin nii, sest ma tean seda. Ma olin seal, on sul meeles?»Mind haaras sддrane erutus ja дngistus, et ma sхna otses mхttes tilkusin higist.«Rдndasid sa aga seetхttu, et дrkasid ьles ьhes vдga kauges unenдoasendis,» jдtkas ta. «Kui Genaro sind siitsamast pingilt vдljaku teise serva tхmbas, sillutas ta sinu kogumispunktile teed, et see vхiks liikuda normaalsest teadvusest asendisse, kus ilmub unenдokeha. Ja sinu unenдokeha ьletaski ьhe silmapilguga uskumatult pika vahemaa. Aga mitte see ei ole siin oluline. Kogu saladus peitub unenдoasendis. Kui see on kьllalt kindel, et sind tхmmata, siis vхid sa minna kasvхi maailma lхppu - ja kaugemalegi, nagu tegid vanad nдgijad. Nad kadusid sellest maailmast, sest nad дrkasid ьles sellises unenдoasendis, mis asus teisel pool tuntu piire.217 Sinu unenдoasend oli tol pдeval kьll selles maailmas, kuid ьsna kaugel Oaxaca linnast.»«Kuidas saavad sellised rдnnakud vхimalikud olla?» kьsisin ma.«Keegi ei tea, kuidas see just toimub,» vastas ta. «Tugev emotsioon, vддramatu taotlusvхl suur huvi saab inimesele teejuhiks; seejдrel kinnitub kogumispunkt tugevalt unenдoasendisse - piisavalt kauaks, et tхmmata sinna kхik kookonis olevad emanatsioonid.»

Don Juan ьtles siis, et meie aastatepikkuse tutvuse vдltel olin ma nдinud lugematutel kordadel, kas siis normaalses teadvuses vхi kхrgenenud teadvusseisundites; nььd hakkan ma kхike seda, mida olen nдinud, jдrjest selgemini mхistma ja seostama. Need seosed ja taipamised ei ole kьll loogilised ega isegi mitte ratsionaalsed, kuid selgitavad siiski kummalisel kombel kхike, mida olen teinud,

kхike, mis on tehtud minuga, ja kхike, mida olen temaga koos oldud aastate jooksul nдinud. Don Juan ьtles, et nььd tuleb mul jхuda veel vaid ьhe, viimase tхsiasja mхistmiseni: selge, kuid mitte ratsionaalse arusaamiseni, et kхik see, mida oleme siin maailmas tajuma хppinud, on lahutamatult seotud teatud konkreetse kogumispunkti asendiga. Niipea, kui meie kogumispunkt sellest asendist kхrvale nihkub, lakkab maailm olemast selline nagu ta praegu meie jaoks on.Don Juan ьtles, et kui kogumispunkt nihkub teisele poole inimese kookoni keskjoont, kaob kogu meile tuntud maailm ьhe hetkega meil silmist, otsekui oleks see дra kustutatud, sest pьsivus, ainelisus, mis nдib lahutamatult kuuluvat meie poolt tajutava maailma juurde, on ьksnes hддlestuse jхud. Teatud kindlad emanatsioonid hддlestuvad harjumuspдraselt, sest kogumispunkt on fikseeritud teatud kindlas kohas; see ongi kogu meie maailm.«Maailm tervikuna ei ole nдivus,» jдtkas ta. «Nдivus tekib meie kogumispunkti fikseerumisest ьhte kindlasse asendisse. Kui nдgija oma kogumispunkti nihutab, ei satu ta vastamisi illusiooniga, vaid teise maailmaga; see uus maailm on sama palju reaalne kui kхik, mida me praegu enda ьmber nдeme, meie kogumispunkti jдrjekordne fikseeru-mine, mis selle maailma loob, tekitab aga samasuguse nдivuse nagu eelmisegi asendi puhul.Vaata nдiteks ennast; sa oled praegu kхrgenenud teadvusseisundis. See, mida sa oled ^vхimeline selles seisundis tegema, ei ole sugugi illusioon; see on sama reaalne kui maailm, millega sa puutud kokku homme oma igapдevaelus, ja ometi ei ole homme olemas seda maailma, mida sa praegu koged.218 See eksisteerib ainult siis, kui su kogumispunkt asub tдpselt samas kohas, kus praegu.»Don Juan lisas, et pдrast хpingute lхppu seisab sхjameestel ees raske ьlesanne: siduda ьhtseks tervikuks kхik, mida nad on хppinud. Хpetamise kдigus lastakse sхjameestel, eriti nagualidel, nihkuda vхimalikult paljudesse erinevatesse asenditesse. Ta ьtles, et ka mina olen nihkunud lugematusse hulka asenditesse ja ьhel heal pдeval tuleb mul endal see kхik mхttekaks tervikuks siduda.«Kui sa nдiteks nihutaksid oma kogumispunkti ьhte teatud asendisse, siis meenuks sulle, kes see daam on,» jдtkas ta kummalise naeratusega. «Sinu kogumispunkt on olnud selles asendis sadu kordi. Sul peaks olema vдga lihtne maailma sellest punktist koguda.»

Otsekui oleks minu mдlu sхltunud tema lahkest soovitusest, hakkasid mu silme ette kerkima udused mдlupildid, mind haarasid mingid ammuununenud tunded. Kogesin piiritut kiindumust; kogu maailma tдitis meeldiv, magus valu, otsekui oleks keegi astunud minu selja taha ja mind sellega ьle valanud. Pццrdusin isegi ringi. Ja siis tuli mulle kхik meelde. See oli Carol, nagual-naine! Me olime ju alles eile koos. Kuidas ma ometi vхisin ta unustada?Ьhe kirjeldamatu hetke vдltel elasin ilmselt ьle kхik tunded, mida ьldse olen vхimeline tundma. On see tхesti vхimalik, kьsisin endalt, et дrkasin ьles tema majas Tucsonis, Arizonas, siit kahe tuhande miili kaugusel? Kuidas kьll saavad kхik need kхrgenenud teadvuse kogemused olla nii isoleeritud, et inimene neid ьldse meenutada ei suuda?Don Juan tuli minu juurde ja pani kдe mulle хlale. Ta ьtles, et teab tдpselt, mis tunne mul praegu on. Tema heategija oli lasknud tal sama kogeda. Ja tдpselt nii, nagu ta nььd pььdis mind sхnadega rahustada, oli tema heategija pььdnud tedagi rahustada. Ta hindas kхrgelt oma heategija pььdu, kuid kahtles tookord - nagu nььdki, kas on ьldse vхimalik rahustada kedagi, kes on mхistnud unenдokeha rдnnakut.Nььd ei jддnud mul enam ьhtki kahtlust. Mingi osa minust oli rдnnanud Oaxaca linnast Mehhikos Tucsoni linna Arizonas. Tundsin kummalist kergendust, otsekui oleksin vabanenud mingist sььst.Don Juaniga koos oldud aastate vдltel oli mul aeg-ajalt esinenud imelikke mдlulьnki. Too pдevTucsonis oli ьks neist. Ma ei suutnud kuidagi meenutada, kuidas ma Tucsonisse sattusin. Kuid tollal ei pццranud ma sellele erilist tдhelepanu. Arvasin, et sддrased mдlulьngad tulenevad meie ettevхtmistest koos don Juaniga.219

Tema omalt poolt oli aga alati vдga hoolikalt hoidunud minu normaalses teadvusseisundis sддraseid mхistuspдraseid kahtlusi дratamast. Kui aga kahtlused olid vдltimatud, siis hajutas ta need alati selgitusega, et meie tegevuse laad pхhjustab mхningaid mдluhдireid.Ьtlesin don Juanile, et kuna me mхlemad olime jхudnud tol pдeval samasse kohta, siis tekib mul kьsimus, kas kahel vхi enamal inimesel on vхimalik дrgata ьles ьhes ja samas unenдoasendis.«Muidugi on,» vastas ta. «Niimoodi asusidki vanad Tolteegi nхiad ьhiselt teele tundmatusse. Nad jдrgnesid ьksteisele. Pole vхimalik teada, kuidas ьks inimene unenдgemises teisele jдrgneb. See lihtsalt toimub, seda teeb unenдokeha. Tхuke selleks annab teise unenдgija juuresolek. Tol pдeval tхmbasid sa mind endaga kaasa. Ja ma jдrgnesin sulle, sest tahtsin olla koos sinuga.»Oleksin tahtnud temalt veel paljugi kьsida, aga kхik kьsimused tundusid дkki kuidagi kцhatutena.«Kuidas on vхimalik, et ma ei mдletanud nagual-naist?» pomisesin ma ja mind haaras kohutav дng ja igatsus. Pььdsin rahuneda, kuid дkki lхikas kurbus mind nagu noaga.«Sa ei mдleta teda praegugi,» ьtles ta. «Ainult siis, kui su kogumispunkt nihkub, suudad sa teda meenutada. Ta on sinu jaoks nagu viirastus ja samasugune oled sina tema jaoks. Sa oled teda ьhel korral normaalses teadvuses nдinud, tema aga pole sind oma normaalses teadvuses ьldse nдinud. Tema jaoks oled sa samavхrd konkreetne isik kui tema sinu jaoks. Ainus erinevus on selles, et sinul on vхimalus ьhel pдeval дrgata ja see kхik seostada. Sinul vхib selle jaoks olla piisavalt aega, temal aga ei ole. Tema aeg on ььrike.»Minus tхusis protest selle hirmsa ebaхigluse vastu. Valmistasin mхttes ette terve rea vastuvдiteid, kuid ei цelnud neid vдlja. Don Juan naeratas, tema silmis oli rххmus vallatu sдra. Mul oli tunne, et ta lausa ootas mu vastuvдiteid - ta teadis, mida tahtsin цelda. Ja see tunne peatas mind, vхi pigem ei цelnud ma midagi seetхttu, et mu kogumispunkt oli hakanud jдlle iseenesest liikuma. Ja siis ma teadsin, et pole mхtet kurvastada selle pдrast, et nagual-naisel ei ole aega ja ei ole mul ka mхtet rххmustada, et minul on.Don Juan luges mind nagu avatud raamatut. Ta soovitas mul see mхte lхpuni mхelda ja sхnastada ka pхhjus, miks pole mхtet ei kurvastada ega rххmustada. Hetkeks tundsin, et tean seda. Kuid siis niidiots kadus.«Erutuda selle pдrast, et sul on kьllalt aegaja erutuda selle pдrast, et sul aega ei ole, on ьks ja sama,» vastas ta.220 «Pole vahet.»«Kurvastada ei ole sugugi sama, mis kahetseda,» ьtlesin mina. «Ja mina olen kohutavalt kurb.»«Mis tдhtsust on kurbusel?» lausus ta. «Mхtle saladustele. Saladus on ainus, mis loeb. Me oleme elusolendid, meie saatuseks on surra ja loovutada oma teadvus. Aga kui me suudaksime seda saatust kasvхi kьbekegi muuta, millised saladused meid siis ootaksid! Millised saladused!»

22118. TAJUBARJДДRI ЬLETAMINE

Hilisel pдrastlхunal, ikka veel Oaxaca linnas, jalutasime don Juaniga rahulikult mццda vдljakut. Kui lдhenesime tema lemmikpingile, tхusid seal istunud inimesed pьsti ja lдksid дra. Ruttasime pingi juurde ja vхtsime istet.«Minu selgitused teadvuse kohta on nььd lхpulejхudnud,» ьtles ta. «Tдna paned sa iseseisvalt kokku ьhe teise maailma ning vabaned lхplikult kхigist oma kahtlustest.Seejuures ei tohi sa teha ainsatki viga. Kasutades дra kхrgenenud teadvusseisundi eeliseid, tuleb sul oma kogumispunkt liikuma panna ja seejдrel hддlestud sa ainsa silmapilguga mхne teise maailma emanatsioonidele.Mхne pдeva pдrast, kohtudes minu ja Genaroga mдetipul, pead sama asjaga hakkama saama tunduvalt kehvemates tingimustes - oma normaalse teadvuse juures. Sul tuleb silmapilkselt hддlestuda teise maailma emanatsioonidele; kui sa sellega hakkama ei saa, siis sured nagu tavaline inimene, kes kukub kaljuservalt kuristikku.»

Don Juan viitas sьndmusele, mis pidi lхpetama tema хpetused parema poole jaoks - hьppele kuristikku.Don Juan mдrkis, et sхjameeste vдljaхpe lхpeb siis, kui nad on saanud vхimeliseks oma normaalsest teadvusseisundist lдhtudes iseseisvalt ja ilma kхrvalise abita tajubarjддri ьletama. Naguali ьlesandeks on juhtida sхjamehed ьksnes lдvepakuni, tulemused sхltuvad aga juba sхjamehest endast. Nagual lihtsalt paneb sхjamehed proovile, tхugates neid alatasa olukordadesse, kus neil tuleb iseenda eest vхidelda.«Ainus jхud, mis suudab hддlestuse ajutiselt katkestada, on hддlestus ise,» jдtkas don Juan. «Sul tuleb katkestada see hддlestus, mis paneb sind tajuma igapдevaste asjade maailma. Taotluse abil leiad sa oma kogumispunktile uue asendi ja kui su taotlus selle kьllalt pikaks ajaks fikseerib, kogud sa mхne teise maailma ja kaod siit maailmast.Vanad nдgijad trotsivad tдnase pдevani surma, tehes just sedasama - taotledes, et nende kogumispunktid jддksid fikseerituks asendisse, mis hoiab neid kusagil mхnes seitsmest maailmast.»«Mis juhtub siis, kui mul хnnestub hддlestada mхni teine maailm?» kьsisin.222«Sa lдhed sellesse maailma,» vastas ta. «Nii nagu Genarogi ьhel ццl just siinsamas tegi, kui ta sulle hддlestuse saladust demonstreeris.»«Ja kus ma siis olen, don Juan?»«Selles teises maailmas muidugi. Kus siis veel?»«Kuid mis saab inimestest minu ьmber, ja hoonetest ja mдgedest -kхigest sellest?»«Siis lahutab sind sellest kхigest seesama barjддr, mille sa ьletad -tajubarjддr. Ja nii nagu nдgijad, kes matsid end maha, et trotsida surma, ei viibi ka sina siis enam siin maailmas.»Kuulasin Don Juani juttu, minu sisemuses kees aga vihane vхitlus. Mingi osa minust raius nagu rauda, et don Juani vдidetel puudub igasugune loogiline alus, teine osa aga teadis vдhimagi kahtluseta, et tal on хigus. Kьsisin temalt, mis juhtuks siis, kui nihutaksin oma kogumispunkti rahvarohkel tдnaval keset Los Angelese liikluskeerist.«Los Angeles kaob nagu хhumull, sina aga jддd,» vastas don Juan tхsiselt.«See ongi saladus, mida olen pььdnud sulle selgitada. Sa oled seda kьll kogenud, kuid ei ole sellest veel aru saanud. Tдna aga saad sa sellest aru.»Ta ьtles, et ma ei suuda veel kasutada Maa taganttхuget, et nihutada end selle abil mхnda teise suurde emanatsioonide ribasse, aga kui mul on tungiv vajadus nihkuda, siis anrtab see mulle tхuke.Don Juan vaatas taevasse. Ta sirutas kдed ьles pea kohale, otsekui oleks ta liiga kaua paigal istunud ja peletaks oma kehast fььsilist vдsimust. Ta kдskis mul peatada sisedialoog ja luua sisemise vaikus. Siis ta tхusis ja suundus vдljaku serva poole, andes mulle mдrku jдrgneda. Don Juan pццrdus tьhjale kхrvaltдnavale. Mдrkasin, et see on sama tдnav, kus Genaro oli mulle omal ajal hддlestust demonstreerinud. Samal hetkel, kui ma seda taipasin, leidsin end koos don Juaniga kхndimas paigas, mis selleks ajaks oli mulle juba vдga tuttavaks saanud: see oli kхle tasandik kollaste luidetega, mis tundusid olevat vддvlist.Mulle meenus, et don Juan oli lasknud mul tajuda seda maailma sadu kordi. Nььd teadsin ka seda, et nende ьksildaste luidete taga asub maailm, mis sдrab oivalises ьhtlaselt puhtas valges valguses.Sisenesime don Juaniga sellesse maailma. Seekord tajusin igast suunast kiirgavat valgust mitte erutava, vaid ьlimalt rahustavana; see valgus jдttis mulle pьhaliku mulje.Kьmblesin selles pьhas valguses ja siis plahvatas mu sisemises vaikuses ьks tдiesti ratsionaalne mхte.223 Mхtlesin, et ilmselt on kхigi aegade mьstikud ja pьhamehed sooritanud kogumispunkti nihutades samalaadseid rдnnakuid. Kui nii, siis vхis inimese vorm neile tunduda Jumalana. Vддvlikarva luidetes olid nad ilmselt nдinud pхrgut ja selles leebes valguses taevalikku sдra.Selle ratsionaalse mхtte kustutas aga uute tajude tulv. Minu teadvusse tungis suur hulk igas vanuses meeste, naiste ja laste ning arusaamatute ilmutiste pimestavvalges helendavaid kujusid.

Panin tдhele, et don Juan, kes mu kхrval kхndis, vaatas mind, mitte neid viirastusi, jдrgmisel hetkel aga nдgin teda juba helenduva pallina minust mхne jala kaugusel ьles-alla hьplemas. See pall tegi дkilise jхnksatuse, tuli ootamatult mulle lдhemale ja ma nдgin selle sisse.Don Juan suunas oma teadvuse helendust minu huvides. Jдrsku lхi see sдrama neljal vхi viiel niitjal kiul tema vasakus kьljes ja tardus seal siis paigale. Keskendusin tдielikult sellele; miski tхmbas mind aeglaselt enda poole, otsekui lдbi toru, ja ma nдgin allysid - kolme pikka jдika tumedat figuuri, kes vхbisesid nagu lehed tuules. Nad moodustasid terava kontrasti хrnalt helenduva roosa fooniga. Samal hetkel, kui suunasin neile oma pilgu, tulid nad minu juurde - mitte kхndides, libisedes ega lennates, vaid tхmmates end edasi mццda heledaid kiude, mis minust vдljusid. Need kiud ei sarnanenud ei valguse ega helendusega, pigem nдisid nad kriidiga tхmmatud joontena. Need jooned lagunesid kohe, kuid ometi mitte piisavalt kiiresti. Allyd olid minu juures, enne kui jooned haihtuda jхudsid.Nad tunglesid minu ьmber. Sain pahaseks ja allyd tхmbusid kohe minust eemale, otsekui oleksin ma neid lццnud. Siis aga hakkas mul neist kahju ja see tunne tхmbas nad kohe minu juurde. Nad tulid tagasi ja hххrusid end minu vastu. Ja siis nдgin ma midagi, mida olin kunagi nдinud peeglist ojas. Allydel ei olnud sisemist helendust. Nende sisemuses puudus igasugune liikumine. Neis puudus elu. Ometi olid nad ilmselgelt elus. Nende grotesksed kujud, meenutasid mulle kangesti tхmblukuga magamiskotte. Kitsas joon nende pikliku kogu keskel jдttis mulje nagu oleksid nad kokku хmmeldud.Nad ei olnud kuigi sьmpaatsed. Tunne, et nad on tдiesti teistsugused, tekitas minus ebamugava rahutuse. Ma nдgin, et allyd liikusid ьles-alla hьpeldes; nende seest paistis nхrka helendust. See helendus muutus ьha intensiivsemaks, kuni saavutas - vдhemalt ьhes allys - kьllalt tugeva sдra.224Hetkel, mil seda nдgin, olin ma silmitsi musta maailmaga. See ei olnud must nagu ццpimedus. Lihtsalt kхik mu ьmber oli pigimust. Heitsin pilgu taevasse, kuid ei leidnud kuskil mingit valgust. Ka taevas oli must, kaetud erineval tumedusastmel joonte ja ebakorrapдraste ringidega. See taevas nдis mulle reljeefse sььga musta puutьkina.Vaatasin maapinda. See oli kohev nagu agar-agari helbed. Need helbed ei olnud tuhmid, aga ka mitte helendavad - see oli midagi vahepealset, midagi sellist, mida ma kunagi oma elus polnud nдinud -must agar-agar.Siis kuulsin ma nдgemise hддlt, mis teatas, et minu kogumispunkt on kokku pannud tervikliku maailma emanatsioonide teistest suurtest ribadest - nimelt musta maailma.Tahtsin meelde jдtta iga kuuldud sхna; selleks pidin aga oma keskendatuse killustama. Hддl vakatas; mu silmad lдksid uuesti fookusse. Seisime don Juaniga mхni kvartal vдljakust eemal.Tundsin, et mul ei ole aega puhata ega ka mхtet shokiseisundisse langeda. Vхtsin oma jхu kokku ja kьsisin don Juanilt, kas ma olin hakkama saanud sellega, mida ta minult ootas.«Sa tegid tдpselt seda, mida tegema pidid,» kinnitas don Juan. «Lдhme nььd tagasi vдljakule ja kхnnime veel viimast korda koos selles maailmas.»Ma ei tahtnud mхelda don Juani lahkumisele. Seepдrast kьsisin temalt musta maailma kohta. Mдletasin uduselt, et olin seda varemgi nдinud.«Seda maailma on kхige kergem kokku panna,» ьtles don Juan. «Ja kхigest, mida sa oled kogenud, on ainult must maailm lдhemat uurimist vддrt. See on seni sinu ainus tхeline hддlestus teistes suurtes ribades. Kхik muu on olnud vaid pinnapealne nihe inimese teadvuse ribas ega ole vдljunud selle ьhe suure riba piirest. Udusein, tasandik kollaste luidetega, viirastuste maailm - need kхik on pinnapealsed hддlestused, mida meie kogumispunkt lдbib, liikudes kriitilise asendi poole.»Tagasi vдljaku poole jalutades selgitas don Juan, et ьks musta maailma imelikest omadustest on see, et seal puuduvad emanatsioonid, mis meie maailmas kannavad aega. Seal on teistsugused emanatsioonid, mis kutsuvad esile hoopis teistsugused tagajдrjed. Musta maailma rдnnanud nдgijaile tundub, nagu oleksid nad viibinud seal terve igaviku, kuid meie maailmas on mццdunud vaid ьks hetk.«Must maailm on hirmuдratav maailm, sest see teeb meie keha vanaks,» rхhutas ta.225

Palusin selgitust. Don Juan aeglustas sammu ja vaatas mulle otsa. Ta tuletas mulle meelde, et Genaro oli oma vahetul moel pььdnud juhtida minu tдhelepanu sellele asjaolule, цeldes, et kuigi veetsime terve igaviku pхrgus, ei mццdunud meie koduses maailmas poolt minutitki.Don Juan mдrkis, et oma nooruses oli ta mustast maailmast lausa lummatud. Ta oli kьsinud oma heategijalt, mis temaga juhtuks, kui ta lдheks ja jддks mхneks ajaks sinna. Aga kuna tema heategijal ei olnud kommet midagi selgitada, siis ta lihtsalt paiskas don Juani musta maailma, et see ise jдrele prooviks, mis siis juhtub.«Nagual Julianil oli nii pццrane jхud,» jдtkas don Juan, «et sellest maailmast tagasitulek vхttis mul mitu pдeva.»«Sa tahad цelda, et sul lдks mitu pдeva, enne kui sa oma kogumis-punkti normaalsesse asendisse tagasi said, eks ole?» kьsisin ma.«Just nimelt,» ьtles don Juan.Ta selgitas, et selle paari pдevaga, mis ta mustas maailmas eksles, jдi ta vдhemalt kьmme aastat vanemaks - kui mitte rohkem. Emanatsioonid tema kookonis said tunda aastatepikkuse ьksildase heitluse pinget.Silvio Manuelil lдks aga teisiti. Nagual Julian paiskas ka tema pikemata tundmatusse, kuid Silvio Manuel pani kokku ьhe teise maailma hoopis teistsuguste ribadega, maailma, kus polnud kьll ka aja emanatsioone, kuid millel oli nдgijatele otse vastupidine mхju. Ta oli seitse aastat kadunud ja tundis ometi, et on дra olnud vaid hetke.«Teiste maailmade kokkupanemine ei ole mitte ainult harjutamise, vaid ka taotluse kьsimus,» jдtkas ta. «See ei ole lihtsalt nendest maailmadest vдljapхrkamise harjutamine, nagu tхmbaks sind kummipael. Tead ju kьll, nдgija peab olema julge. Kui sa oled juba kord tajubarjддri ьletanud, siis ei pea sa sugugi tagasi tuierna samasse kohta maailmas. Saad aru, mida ma цelda tahan?»Mulle hakkas vдhehaaval koitma, mida ta mхtles. See idee tundus mulle nii pццrasena, et ajas vдgisi naeru peale. Aga don Juan rддkis kohe edasi, andmata mulle aega keskenduda sellele, mis oli mulle ьhtдkki meenuma hakanud.Ta ьtles, et sхjameeste jaoks peitub teiste maailmade kokku-panemises oht, et need maailmad vхivad osutuda sama lummavaks kui meie maailm. Hддlestuse jхud on juba kord selline, et kui kogumispunkt on eemaldunud oma normaalsest asendist, siis vхib see fikseeruda ka teiste hддlestuste abil mхnes teises asendis. Seega riskivad sхjamehed pidevalt kinnijддmisega kujuteldamatusse ьksindusse.226Minu uuriv, mхistuslik osa tuletas aga mulle meelde, et ma olin nдinud mustas maailmas don Juani helenduvat palli. Seega pidi olema vхimalik viibida selles maailmas ka koos teiste inimestega, mitte ainult ьksi?«Ainult siis, kui inimesed sulle sinna jдrele tulevad, nihutades oma kogumispunkte tдpselt samuti nagu sina,» vastas ta. «Mina nihutasin enda oma, et olla koos sinuga. Muidu oleksid sa olnud seal ьksi koos allydega.»Peatusime, ja don Juan ьtles, et mul on aeg teele asuda.«Ma tahan, et sa mццduksid kхigist pinnapealsetest nihetest,» ьtles ta, «ja siseneksid otse jдrgmisse terviklikku maailma - musta maailma. Mхne pдeva pдrast tuleb sul seda teha iseseisvalt. Sul ei ole aega kхrvale hiilida. Sul tuleb seda teha, et pддseda surmast.»Don Juan ьtles, et tajubarjддri ьletamine on kulminatsiooniks kхigele, mida nдgijad teevad. Alates hetkest, mil see barjддr on ьletatud, omandab inimene ja tema saatus sхjamehe jaoks tдiesti uue tдhenduse. Kuna tajubarjддri ьletamisel on juba kord sддrane ьleinimlik, transtsendentaalne tдhendus, siis kasutavad uued nдgijad seda viimase katsena. Katse seisneb normaalse teadvuse juures olles mдeharjalt kuristikku hьppamises. Kui sьgavikku langev sхjamees ei kustuta igapдevast maailma ega pane enne kuristiku pхhja jхudmist kokku mхnda teist maailma, siis ta hukkub.«Sa sunnid kogu selle maailma haihtuma,» jдtkas ta, «kuid miski sinus jддb iseendaks. See on teadvuse viimane bastion, miski, mille peale uued nдgijad alati kindlad vхivad olla. Nad teavad, et ka pдrast seda, kui nad on pхlenud teadvuse tules, jддb neile siiski alles tunne, et nad on teatud mддral nemad ise.»

Ta naeratas ja osutas tдnavale, mis meile sealt, kus me parasjagu seisime, oli hдsti nдhtav - tдnavale, kus Genaro mulle kord hддlestuse saladusi nдitas.«See tдnav, nagu iga teinegi, viib igavikku,» ьtles ta. «Ainus, mida sul tuleb teha, on minna mццda seda tдielikus vaikuses. On aeg. Mine nььd! Mine!»Don Juan pццras ringi ja lдks minema. Genaro ootas teda tдnavanurgal. Ta lehvitas mulle ja viipas siis, nagu kutsuks endaga kaasa. Don Juan kхndis edasi ega pццranud peadki. Genaro liitus temaga. Hakkasin neile jдrele minema, kuigi teadsin, et see ei ole хige. Pццrdusin vastassuunda. Tдnav oli pime, ьksildane ja kхle. Ma ei andnud jдrele ebakindlustundele.227 Kхndisin sisemises vaikuses. Mu kogumispunkt liikus suure kiirusega. Nдgin kolme allyt. Jooned nende keskel jдtsid mulje, nagu naeraksid nad, pilk kхrvale pццratud. Tajusin teravalt oma tьhisust. Ja siis pьhkis tuulesarnane jхud maailma minema.228

JДRELSХNAMхni pдev hiljem kogunesid kхik хpilased ja kogu naguali seltskond tasasele mдeharjale, millest don Juan oli mulle rддkinud.Don Juan ьtles, et хpilased on juba kхigiga hьvasti jдtnud ning et me kхik viibime teadvusseisundis, kus ei tunta sentimentaalsust. Ta ьtles, et meie jaoks on olemas ьksnes tegevus. Oleme sхjamehed tдielikus lahinguvalmiduses.Kхik peale don Juani, Genaro, Pablito, Nestori ja minu lдksid mдeharjast veidi kaugemale, et lasta meil Pablito ja Nestoriga segamatult normaalsesse teadvusseisundisse siseneda.Enne seda aga vхttis don Juan meil kдe alt kinni ja me tegime vдikese jalutuskдigu mдeharjal.«Hetke pдrast taotlete te kogumispunkti nihet,» ьtles ta, «ja keegi ei aita teid. Te olete nььd ьksi. Pidage meeles, et taotlus algab korraldusest.Vanad nдgijad tavatsesid цelda, et kui sхjamehed kipuvad pidama sisedialoogi, siis peaks see olema vдhemasti sobiv dialoog. Vanade nдgijate jaoks tдhendas see dialoogi nхidusest ja enesepeegelduse tugevdamisest. Uute nдgijate puhul ei ole siin хigupoolest enam tegu dialoogi, vaid taotluse mхjutamisega mхistlike korralduste abil.»Don Juan rхhutas, et taotluse suunamine algab korralduse andmisest iseendale; korraldust korratakse seni, kuni see muutub Kotka korralduseks ja hetkel, mil sхjamehed saavutavad sisemise vaikuse, toimubki kogumispunkti nihe.«Tхsiasja, et selline manццver on ьldse vхimalik,» ьtles ta, «on erakordselt oluliseks pidanud nii vanad kui uued nдgijad - kuigi tдiesti vastandlikel pхhjustel. Vanadel nдgijatel vхimaldas see teadmine nihutada oma kogumispunkti kujuteldamatutesse unenдoasenditesse mххtmatus tundmatuses; uute nдgijate jaoks aga tдhendab see keeldumist olla toit - tдhendab pддsemist Kotka kдest sel teel, et kogumispunkt nihutatakse ьhte teatud unenдoasendisse, mida nimetatakse tдielikuks vabanemiseks.»Don Juan selgitas, et vanad nдgijad avastasid vхimaluse nihutada kogumispunkt tuntu piirini ja fikseerida see seal suurepдrasesse kхrgenenud teadvusseisundisse.229 Sellest positsioonist nдgid nad vхimalust nihutada kogumispunkt aeglaselt edasi teistesse pьsivatesse asenditesse selle piiri taga - suurepдrane saavutus, mis annab tunnistust nende hulljulgest ja mitte just mхistlikust meelest, sest nad ei suutnud kunagi oma kogumispunkti liikumist analььsida, aga vхibolla ei tahtnudki seda teha.Don Juan ьtles, et seiklushimulised inimesed, leides end valiku ees, kas surra igapдevasekelduste maailmas vхi kusagil tundmatutes maailmades, eelistavad loomulikult viimast varianti. Kui uued nдgijad mхistsid, et nende eelkдijad olid valinud vaid uue koha suremiseks, nдgid nad selgelt kхigi nende ettevхtmiste ja sihtide tьhisust. Tьhine ja mхttetu on vхidelda vхimu eest oma kaasinimeste ьle, tьhine on panna kokku teisi maailmu ja tьhisuste tьhisuseks on inimlik enesetдhtsus.Ьks uute nдgijate хnnestunumaid ja pхhjapanevamaid otsuseid oli mitte kunagi lasta oma kogumispunktil pьsivalt fikseeruda ьheski teises asendis peale kхrgenenud teadvuse. Tдnu sellele

otsusele хnnestus neil lхpuks lahendada ka inimliku tьhisuse dilemma. Nad leidsid, et valida suremiseks mхni teine maailm ei ole mingi lahendus - valida tuleb tдielik teadvus, tдielik vabadus.Don Juan mдrkis, et valides tдieliku vabaduse, jдtkasid uued nдgijad tahtmatult oma eelkдijate pдrimust. Neist said tхelised surma trotsijad.Ta rддkis uute nдgijate avastusest, et kui kogumispunkti nihutatakse pidevalt tundmatu erinevatesse piirkondadesse ning lastakse siis tuntusse tagasi pццrduda, siis punkti дkilise vabastamise korral liigub see vдlguna ьle kogu inimese kookoni, hддlestades korraga kхik emanatsioonid kookoni sees.«Uued nдgijad pхlevad hддlestuse jхu abil,» jдtkas don Juan, «tahte jхu abil, mille nad on oma laitmatu elu lдbi muutnud taotluse jхuks. Taotlus on kхigi teadvuse merevaigukarva emanatsioonide hддlestamine, seega on tдiesti korrektne vдita, et absoluutne vabadus tдhendab absoluutset teadvust.»«Kas seda te kхik kavatsetegi nььd teha, don Juan?» kьsisin ma.«Kindlasti, juhul kui meil energiat jдtkub,» vastas ta. «Vabadus on Kotka and inimesele. Kahjuks mхistavad vдga vдhesed inimesed, et selle vхrratu anni vastuvхtmiseks on meil vaja ьksnes piisavalt energiat.Kui see on kхik, mida vaja, siis tuleb meil igatahes hakata oma energiaga kokkuhoidlikult ьmber kдima.»Pдrast seda viis don Juan meid normaalsesse teadvusseisundisse. Videviku saabudes hьppasime me Pablito ja Nestoriga kuristikku, don Juan ja naguali seltskond aga pхlesid sisemises tules.230 Nad sisenesid tдielikku teadvusse, sest neil oli piisavalt energiat vхtta vastu vabaduse mхistustьletav and.Ei mina, Pablito ega Nestor surnud kuristiku pхhjas - nagu teisedki хpilased, kes olid hьpanud enne meid, sest keegi meist ei jхudnud kuristiku pхhja; me kхik nihutasime selle pццrase surmahьppe mхjul oma kogumispunkte ja panime kokku uued maailmad.Me teame nььd, et meid jдeti siia maailma meenutama oma kхrgenenud teadvusseisundeid ja leidma taas oma terviklikkust. Ja me teame ka, et mida rohkem meile meenub, seda suurem on meie hдmmeldus ja vaimustus ning seda suuremad ka meie kahtlused ja ebakindlus.Seni tundub, nagu oleks meid maha jдetud ьksnes selleks, et meid хrritaksid ja piinaksid sддrased igavikulised probleemid nagu inimloomus ja -saatus, kuni oleme kogunud kьllalt energiat - mitte ainult selleks, et jдrele proovida kхike, mida rддkis don Juan, vaid et ka ise vastu vхtta Kotka and.

(Raamatu lхpp)