MESOPOTAAMIA MESOPOTAAMIA KUNSTKUNST

KUNSTIAJALUGU 1. KURSUS KUNSTIAJALUGU 1. KURSUS GÜMNAASIUMILEGÜMNAASIUMILE

Koostas Kaja MurdKoostas Kaja Murd

HaapsaluHaapsalu

Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile.

Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega – see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias.

Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge – Tigris ja Eufrat.

Mesopotaamias tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad.

Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja ,

mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks.

Sumer, u. 2900 e.m.a.

Kiilkiri

Kiilkirjatahvli fragment.

Kiilkirja märkide kujunemine

Akkadikeelne tekst kiilkirjas.

Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 eKr

Arhitektuur Arhitektuur

Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal.

Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga.

Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni.

Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele.

Templite juurde kuulusid tsikuraadid – nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid.

Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega.

Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.

Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.

Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 eKr Rekonstruktsioon

Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve – kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid.

Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks.

Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.

Silindervõlv.

Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal Ninives, Assüürias. u. 7. saj eKr Rek

Etemenanki, jumal Marduki templitsikuraat Babülonis. u. 6. saj. eKr Rekonstr

Ishtari värav. Babülon, u. 525 eKr

Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks.

Selliseid võis näha ka jumalanna Ištarile pühendatud väraval Babülonis.

Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini.

Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.

Ishtari värava reljeefid. Babülon, u. 525 eKr

Semiramise aiad Babülonis, üks vanade kreeklaste maailmaimedest. u. 600 eKr

Naise pea. Varka, Sumer. u. 3000 eKr

Palvetajate kujukesed. Eshnunna, Sumer. u.2900-2600 eKr

Loodi ka Loodi ka ümarplastilisiümarplastilisi skulptuuriteoseid – savist voolitud või kivist skulptuuriteoseid – savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). maadest).

Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust on juuksed, habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud, isegi on juuksed, habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud, isegi nagu puise vormiga, kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. nagu puise vormiga, kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga.

Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest, nagu tardunud lokkidest, Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest, nagu tardunud lokkidest, rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. mitmesugused ornamendid.

Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad – inimene leidis endale kujus või siis templites asuvad nn. palvetajad – inimene leidis endale kujus “asendaja,” kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole “asendaja,” kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus.pöördus.

Üsna omapärased leiud on nn. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindridpitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist . Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja.selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja.

Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.

Ebih-Il, Mari linna valitseja. Sumer. u. 2400 eKr

Pitsatsilinder. Akkad, u. 2400 eKr

Sargon I või Naram-Sini büst. Akkad, u. 2250

Naram-Sini võidusteel. Akkad. u. 2230 e.m.a.

Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. inimestest , loomadest , taimedest või muust.

Mõnel paleel oli neid nn. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefereljeefe koguni nii palju , et koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi.viisi.

Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. suurem ja võimsam kui ta alamad.

Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. ning jõudu.

Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. liikumatud.

Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. laadi reljeefides enam ületada suudetud.

Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi – Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi – reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.

Gudea, Lagashi linna valitseja. Sumer, u. 2100 ekr

Gudea, Lagashi linna valitseja. Sumer, u. 2100 eKr

Hammurabi seadusesammas. Babüloonia, 18. saj I pool eKr

Korsabadi palee väravavalvurid. Assüüria, u. 720 eKr

Assurbanipal II lõvijahil. Reljeef Ninive paleest. Assüüria, 7. sajandi I pool eKr

Surev lõvi. Reljeef Ninive paleest. Assüüria, 7. sajandi I pool eKr