Carlos Castaneda (Seitsmes raamat)SISEMINE TULIINGLISE KEELEST TLKINUD URMAS LIPANDPrnu 1995Tahan vljendada oma imetlust jaavaldada tnu meisterlikule petajale H. Y. L-le, kes aitas mul taastada energiat ja petas mulle ht teist teed tiuslikkusele ja heaolule.SISUKORDEessna..........................................................................51. Uued ngijad..............................................................92. Kuiviktrannid..........................................................163. Kotka emanatsioonid...............................................324. Teadvuse helendus.................................................445. Esimene thelepanu................................................556. Anorgaanilised olendid............................................677. Kogumispunkt...........................................................878. Kogumispunkti asend............................................1029. Nihe allapoole........................................................11210. Emanatsioonide suured ribad................................12511. Varitsemine, taotlus ja unenoasend....................13312. Nagual Julian.........................................................14413. Maakera taganttuge.............................................15914. Veerev jud............................................................16915. Surma trotsijad......................................................17916. Inimese vorm.........................................................19817. Unenokeha rnnak..............................................20918. Tajubarjri letamine...........................................222Jrelsna.....................................................................229EESSNAOlen kirjutanud ulatuslikke levaateid oma pilassuhetest Mehhiko indiaanlasest nia don Juan Matusega. Et misted ja praktika, mida pidin don Juani soovil mistma ja omandama, on meile vrad, siis ei olnud mul muud vimalust kui anda tema petused edasi reportaazhi kujul, pdes kirjeldada kike, mis juhtus nii, nagu see juhtus.Don Juani petuse aluseks on arusaam, et inimesel on kahte tpi teadvust. Ta nimetas neid parema ja vasaku poole teadvuseks. Esimest kirjeldas don Juan normaalse teadvusena, mis on vajalik meie igapevases elus. Teine, nagu ta tles, on inimese mistatuslik klg, see teadvusseisund, mis on vajalik nia ja ngijana tegutsemiseks. Don Juan jagas ka oma petused vastavalt parema ja vasaku poole petusteks.Oma petused parema poole jaoks andis ta edasi siis, kui ma viibisin oma normaalses teadvusseisundis; neid petusi olen ma kirjeldanud kigis oma seni ilmunud raamatutes. Minu normaalses teadvusseisundis tles don Juan mulle, et ta on nid. Ta tutvustas mind isegi he teise nia don Genaro Floresiga, ja meie suhete laadist jreldasin ma, et nad olid vtnud mu oma pilaseks.See pilasseisus lppes he kummalise sndmusega, mille don Juan ja don Genaro mulle korraldasid. Nad lasksid mul helt metipult kuristikku hpata. hes oma eelmises levaates olen ma kirjeldanud, mis toimus selle me tipul. Don Juani parema poole petuste viimase vaatuse mngisime seal maha koos don Juani, don Genaro ja tema kahe pilase, Pablito ja Nestoriga. Meie kolmekesi, Pablito, Nestor ja mina hppasime sellelt metipult alla kuristikku.Aastaid arvasin, et minu tielik usaldus don Juani ja don Genaro vastu oli olnud piisavaks eelduseks, et llitada vlja minu mistusprast hirmu kindla huku ees. Nd tean, et see ei olnud nii. Saladus seisnes hoopis don Juani petustes vasaku poole tarvis ja et selle petuse edasiandmine nudis don Juanilt ja don Genarolt ning nende kaaslastelt tohutut enesedistsipliini ja kannatlikkust.Peaaegu kmme aastat on mul kulunud selle meenutamiseks, mis leidis aset nende petustes minu vasaku poole jaoks, mis judsid oma kulminatsioonini selles, et ma olin valmis sooritama niivrd mistusevastase teo - hppama kuristikku.5Oma petustes vasaku poole tarvis andis don Juan edasi selle, mida tema, don Genaro ja nende kaaslased tegelikult minuga tegid ja kes nad tegelikult olid. Nad ei petanud mulle nidust, vaid seda, kuidas omandada he muistse teadmise kolme aspekti, mida nad ise valdasid: teadvust, varitsemist ja taotlust. Nad ei olnud lihtsalt niad, nad olid ngijad. Ja don Juan oli peale selle veel ka nagual.Don Juan oli mulle juba oma petustes parema poole tarvis vga palju rkinud naguali ja ngemise kohta. Olin aru saanud, et ngemine on inimolendite vime avardada oma tajude ulatust, kuni nad on vimelised hindama mitte ainult kigi asjade vlisilmet, vaid ka phiolemust. Samuti oli ta selgitanud, et ngijad nevad inimesi energiavljana, mis paistab helenduva munana. Enamiku inimeste energiavli, tles ta, on jagatud kahte ossa, ksikutel meestel ja naistel on aga neli, harva ka kolm osa. Et need inimesed on tavalisest inimesest paindlikumad, siis vivad neist saada nagualid - peale seda, kui nad on ppinud ngema.Oma petustes vasaku poole tarvis selgitas don Juan mulle ngemise ja nagualiks olemise peensusi. Olla nagual, tles ta, thendab palju enamat ja kaugemaleulatuvat kui olla vaid paindlikum inimene, kes on ppinud ngema. Olla nagual thendab olla juht, olla petaja ja teerajaja.Nagualina juhtis don Juan gruppi ngijaid - naguali seltskonda. Sellesse kuulus kaheksa naisngijat - Cecilia, Delia, Hermelinda, Carmela, Nelida, Florinda, Zuleica ja Zoila; kolm meesngijat - Vicente, Silvio Manuel ja Genaro; ning neli saadikut ehk kullerit - Emilito, John Tma, Marta ja Teresa.Lisaks naguali seltskonna juhtimisele petas ja juhtis don Juan ngijapilaste gruppi - neid nimetati uue naguali seltskonnaks. Sellesse kuulus neli noormeest - Pablito, Nestor, Eligio ja Benigno, ja viis naist -Soledad, La Gorda, Lidia, Josephina ja Rosa. Minust pidi saama koos nagual-naise Caroliga uue naguali seltskonna juht.Selleks, et don Juan viks mulle edasi anda oma petused vasaku poole jaoks, pidin sisenema ainulaadsesse tajumusliku selguse seisundisse, mida tunti krgenenud teadvusena. Kogu meie tutvuse vltel laskis ta mul korduvalt nihkuda sellesse seisundisse lgi abil, mille ta andis peopesaga minu selja laosa pihta.6Don Juan selgitas, et krgenenud teadvusseisundis vivad pilased kituda peaaegu sama loomulikult kui igapevases elus, kuid suudavad ebatavalise ju ja selgusega koondada oma mistuse kskik millele. Kuid krgenenud teadvusele on iseloomulik, et see jb kttesaamatuks inimese normaalsele mlule. Kik selles seisundis toimuv saab pilase igapevateadvuse osaks alles vga pika ja pingutava meeldetuletamisprotsessi jrel.Naguali seltskonnaga, vlja arvatud don Genaro, puutusin kokku ainult krgenenud teadvusseisundis; seeprast ei suutnud ma neid normaalses igapevaelus meenutada, isegi hmaste unenotegelastena mitte. Kohtusin nendega iga kord peaaegu rituaalsel viisil. Sitsin don Genaro maja juurde hes vikeses linnas Mehhiko lunaosas. Don Juan hines meiega kohe ja me asusime kolmekesi tegelema don Juani petustega parema poole jaoks. Prast seda muutis don Juan mu teadvustasandit ja siis sitsime hte suuremasse lhedalasuvasse linna, kus elasid tema ja teised viisteist ngijat.Iga kord krgenenud teadvusseisundis olles imestasin kummalise erinevuse le minu kahe poole vahel. Mul oli alati tunne, nagu oleks mu silme eest loor ra tmmatud, otsekui oleksin ma enne olnud poolpime ja alles nd ngijaks saanud. Seda vabadust, seda suurt rmu, mis mind siis tavaliselt valdas, ei ole vimalik vrrelda hegi varasema kogemusega. Siiski kis ksikes selle vabaduse ja rmuga ka kohutav kurbuse ja igatsuse tunne.Don Juan oli mulle elnud, et ilma kurbuse ja igatsuseta ei ole tiuslikkust, sest ilma nendeta ei ole tasakaalukust ega headust. Tarkus ilma headuseta, tles ta, ja teadmised ilma tasakaalukuseta on tarbetud.Don Juani petuste lesehitus vasaku poole jaoks nudis, et don Juan koos mnede oma kaasngijatega selgitaks mulle oma teadmiste kolme tahku: teadvuse, varitsemise ja taotluse valdamist.See raamat tegeleb teadvuse valdamisega, mis on osa don Juani petustest vasaku poole jaoks; see osa, mida ta kasutas minu ettevalmistamisel hppeks kuristikku.Sndmused, mida ma allpool kirjeidan, leidsid aset krgenenud teadvusseisundis, seetttu ei saa neil olla sarnasust igapevaeluga. Need ei ole seotud selle maailmaga, kuigi olen, asja kirjanduslikult ilustamata, andnud oma parima selle seose leidmiseks. Krgenenud teadvuses tajutakse mbritsevat tegelikkust minimaalselt, sest inimene on tielikult keskendunud parajasti toimuva ksikasjadele.7Antud juhul olid selleks loomulikult selgitused teadvuse valdamise kohta. Don Juani arusaamade jrgi oli teadvuse valdamine he vga vana primuse kaasaegne versioon, mida ta nimetas muistsete Tolteegi ngijate primuseks. Kuigi ta tundis, et on tahtmatult seotud selle vana primusega, pidas ta ennast uue tskli ngijaks. Ksimusele, mis on uue tskli ngijatele iseloomulik, vastas don Juan, et nad on tieliku vabaduse sjamehed, teadvuse, varitsemise ja taotluse valdajad, keda surm ei taba nagu tavalisi surelikke, vaid kes valivad ise hetke ja viisi, kuidas sellest maailmast lahkuda.Lahkumise hetkel neelab nad sisemine tuli ja nad kaovad selle maa pinnalt vabadena, otsekui poleks neid kunagi olemas olnudki.81. UUED NGIJADTeel mgedesse don Juani juurde olin just judnud Oaxaca linna Luna-Mehhikos. Varahommikul linnast lahkudes tundsin, et pean sitma lbi linna peavljakult ja sealt ma don Juani leidsingi. Ta istus oma lemmikpingil, otsekui oleks ta mind oodanud.Lksin tema juurde. Kuulsin, et ta on linna tulnud riasjus ning peatub hes kohalikus vrastemajas ja et ma viksin jda sinna koos temaga, sest ta peab olema linnas veel kaks peva. Mne aja rkisime minu tegemistest ja probleemidest akadeemilises maailmas.Nagu see don Juani puhul tavaline, li ta mulle kki - hetkel, mil ma seda kige vhem oodata oskasin - vastu selga, ja see lk VIIS mu krgenenud teadvusseisundisse.Istusime kaua vaikides. Ootasin elevusega, et ta rkima hakkaks, ometi llatusin, kui ta seda tegi.Kaua enne seda, kui hispaanlased Mehhikosse tulid, tles ta, elasid seal erakordsed Tolteegi ngijad, inimesed, kes olid vimelised uskumatuteks tegudeks. Nad olid viimaseks lliks lbi aastatuhandete ulatuvas teadmiste ahelas. Tolteegi ngijad olid ebatavalised inimesed -vimsad niad, snged, phendunud inimesed, kes tegelesid inimese ja universumi saladustega ning valdasid salateadmisi, mida nad kasutasid inimeste mjutamiseks ja allutamiseks, fikseerides oma ohvrite teadvuse sellele, mille nad olid vlja valinud.Don Juan vaikis ja vaatas mind pingsalt. Mul oli tunne, et ta ootab ksimusi, kuid ma ei osanud midagi ksida.Pean rhutama hte olulist fakti, jtkas ta. Need niad nimelt teadsid, kuidas fikseerida oma ohvrite teadvust. Kui ma seda mainisin, ei pranud sa sellele thelepanu, see ei thendanud sinu jaoks midagi. Selles ei ole muidugi midagi llatavat. Vga raske on taibata, et teadvusega on vimalik manipuleerida.Olin segaduses, teadsin, et ta tahab mind millegi juurde suunata. Tundsin tuttavat erutust - sama tundsin alati, kui don Juan alustas mingit uut osa oma petustest.tlesin talle, mis tunne mul on. Don Juan naeratas vaevumrgatavalt.9Tavaliselt kiirgas ta naeratusest rmu, seekord nis ta aga murelikuna. Ta nis hetke kaalutlevat, kas ldse edasi rkida. Ta silmitses mind taas pingsalt, lastes pilgul libiseda le kogu mu keha pealaest jalatallani. Nhtuga ilmselt rahule jdes noogutas don Juan pead ja tles, et ma olen valmis oma viimaseks harjutuseks, mille teevad lbi kik sjamehed enne, kui nad saavad vimeliseks iseseisvalt tegutsema. Asi tundus mulle pnevam kui kunagi varem.Me hakkame rkima teadvusest, jtkas ta. Tolteegi ngijad tundsid teadvuse valdamise kunsti, igupoolest olid nad selle kunsti suurimad meistrid. Kui ma tlen, et nad tundsid oma ohvrite teadvuse fikseerimise kunsti, siis pean ma silmas seda, et nende salateadmised ja salajased harjutused vimaldasid neil lahti murda teadvuse saladuse. Kllalt palju nende harjutusi on silinud tnaseni, kuid nneks muudetud kujul. Ma tlen nneks, sest need toimingud, nagu ma hiljem seletan, ei viinud muistseid Tolteegi ngijaid mitte vabadusele, vaid hvingule.Kas sa ise tead neid harjutusi? ksisin ma.Muidugi, vastas ta. Me peame teadma neid harjutusi, kuid see ei thenda, et me neid ise praktiseerime. Meil on teised seisukohad, me kuulume uude tsklisse.Kuid sa ei pea ennast niaks, don Juan, eks ju? ksisin ma.Ei, ei pea, vastas ta, ma olen sjamees, kes neb. Tegelikult oleme me kik los nuevos videntes - uued ngijad. Vanad ngijad olid niad.Tavalise inimese jaoks, jtkas ta, on nidus ks negatiivne asi, mis samas siiski huvi pakub. Seeprast lasksin ma sul sinu normaalses teadvuses melda meist kui nidadest. Nii on soovitav teha. See ratab huvi. Kuid meie arvates on nidus umbtnav.Tahtsin teada, mida don Juan sellega mtles, kuid ta keeldus kommentaaridest, eldes, et selgitab seda teemat hiljem.Siis ksisin temalt Tolteegi teadmiste pritolu kohta.Tolteegid alustasid teadmiste teed jutaimede smisega, vastas ta. Nad sid neid ajendatuna uudishimust, nljast vi lihtsalt kogemata. Kui jutaimede toime kord juba avastati, oli ainult aja ksimus, et mned Tolteekidest hakkasid oma kogemusi analsima. Minu arvates olid esimesed inimesed teadmiste teel vga julged, kuid tegid ka vga suuri vigu.Kas see kik ei ole mitte sinu enda oletus, don Juan? prisin.10Ei, see ei ole minu enda oletus. Ma olen ngija, ja kui ma suunan oma ngemise sellele ajale, siis tean ma kike, mis aset leidis, sain vastuseks.Kas sa suudad nha mineviku asju pris detailselt? ksisin ma.Ngemine on isemoodi teadmise tunne, vastas ta, tunne, et sa tead ilma hegi kahtlusevarjuta. Antud juhul ma tean, mida need inimesed tegid, ja seda mitte ainult selleprast, et ma nen, vaid ka selleprast, et me oleme vga tihedalt seotud.Don Juan selgitas, et tema kasutas mistet Tolteek' hoopis teises thenduses kui mina sellest aru saan. Minule thendas see ht Ameerika muinaskultuuri, Tolteekide impeeriumi. Tema kasutas aga mistet 'Tolteek' 'teadja' thenduses.Ta tles, et tol ajal, s.o. sajandeid vi isegi aastatuhandeid enne konkistat, elasid sellised teadmistega inimesed ulatuslikul maa-alal, Mehhiko orust nii phja kui luna pool ning tegutsesid teatud elualadel nagu ravitsemine, nidumine, lugude vestmine, tantsimine, nad olid oraaklid, valmistasid toite ja jooke. Need tegevusalad soosisid teatud erilist tarkust, mis eristas neid tavalistest inimestest. Need Tolteegid olid inimesed, kes sobisid ka igapevaelu raamidesse, nii nagu tnapeval arstid, kunstnikud, petajad, preestrid ja kaupmehed.Oma alaga tegelesid nad organiseeritud vennaskondade range kontrolli all ning saavutasid tohutu mju ja vilumuse, nii et nad valitsesid isegi inimgruppe, kes elasid vljaspool Tolteekide asustusala.Don Juan tles, et prast seda, kui nad olid sajandeid tegelnud jutaimedega ja mned nende hulgast olid lpuks ppinud ka ngema, hakkasid kige ettevtlikumad neist petama teistele inimestele ngemist ja see oli nende lpu algus. Aja jooksul kasvas ngijate arv, kuid nad olid selle lummuses, mida ngid, see titis nad austuse ja hirmuga. See lumm haaras neid niivrd, et nad lakkasid olemast teadjad. Muutunud erakordselt vilunuks ngemises, suutsid nad suurel mral kontrollida kummalisi maailmu, mida nad ngid. Kuid sellest ei olnud kasu. Ngemine oli nrgendanud nende judu ja nhtu oli nad lummanud.Oli aga ka ngijaid, suurepraseid inimesi, kes suutsid taolist saatust vltida, jtkas don Juan. Vaatamata ngemisele ei lakanud nad kunagi olemast teadjad. Mned neist pdsid kasutada ngemist positiivselt ja petada seda oma kaaslastele. Olen veendunud, et nende juhtimisel lksid inimesed tervete linnade kaupa teistesse maailmadesse ega tulnud enam kunagi tagasi.Kuid need ngijad, kes suutsid ainult nha, olid hukkumisele mratud,ja kui maa, kus nad elasid, vallutati teiste rahvaste poolt, olid nad sama kaitsetud kui kik lejnud.11Need vallutajad, jtkas ta, allutasid endale Tolteekide maailma, nad omastasid kik, kuid ngema ei ppinud nad kunagi.Miks sa arvad, et nad ei ppinud kunagi ngema? ksisin ma.Nad jljendasid Tolteegi ngijate protseduure, ilma et neil oleks olnud Tolteekide sisemist teadmist. Tnapevalgi on kogu Mehhikos palju nidu, nende vallutajate jreltulijaid, kes jrgivad Tolteekide meetodeid, kuid ei tea, mida teevad vi millest rgivad, sest nad ei ole ngijad, selgitas don Juan.Kes olid need vallutajad, don Juan?Teised indiaanlased, vastas ta. Kui hispaanlased tulid, olid vanad ngijad juba mitu sajandit tagasi kadunud. Kuid oli ks uus ngijate sugu, kes kindlustas endale koha uues tsklis.Mida sa mtled uue ngijate soo all?.Kui hvitati esimeste Tolteekide maailm, tmbusid ellujnud ngijad tagasi ja hakkasid oma tegevust tsiselt analsima. Kigepealt seadsid nad vtmeprotseduurideks varitsemise, unengemise ja taotluse ning piirasid jutaimede kasutamist. Vibolla annab see vihje, mis seoses jutaimedega nendega tegelikult juhtus.Uus tskkel hakkas just judu koguma, kui hispaanlased maa vallutasid. Selleks ajaks olid uued ngijad nneks juba phjalikult valmistunud taolisele ohule vastu astuma. Nad olid varitsemiskunstis juba vilunud.Don Juan tles, et jrgnevad sajandid vallutatud oludes andsid uutele ngijatele ideaalsed tingimused oma oskuste tiendamiseks. Nii imelik kui see ka ei ole, aitas just selle perioodi rmuslik rhumine ja sunnivim neil oma uusi phimtteid edasi arendada. Ja kuna nad ei avaldanud midagi oma tegevusest, jid nad oma avastuste kaardistamisel ksi.Kas konkista ajal oli palju uusi ngijaid? ksisin ma.Alguses oli palju, lpuks jid ainult ksikud. lejnud hukkusid.Kuidas on olukord meie pevil? ksisin ma.On mned ngijad, kes on laiali pillutatud, nagu sa isegi mistad.Kas sa tunned neid?Sellele lihtsale ksimusele on vga raske vastata, tles don Juan. On mned, keda me tunneme vga hsti, kuid nad ei ole tpselt samasugused nagu meie, sest nad tegelevad teadmiste teiste aspektidega - tantsimise, ravitsemise, nidumise ja lugude vestmisega, uued ngijad aga soovitavad tegelda varitsemise, unengemise ja taotlusega.12 Nendega, kes on tpselt meie sarnased, ei puutu me kokku. Selle ettevaatusabinu vtsid kasutusele konkista ajal elanud ngijad, et hispaanlaste lemvimu tingimustes elama jda. Igaks nendest ngijatest pani aluse oma primusliinile, kuid mitte kigil neist ei olnud jrgijaid. Seetttu on neid liine vhe jrele jnud.Kas sa tunned mnda, kes on tpselt samasugune nagu meie? ksisin ma.ksikuid, vastas ta lakooniliselt.Palusin tal mulle edasi anda kik, mis ta teab, sest see teema huvitas mind vga. Mulle oli vga thtis teada saada nimed ja aadressid, et saada kinnitust, kontrollida kige selle paikapidavust.Don Juan ei andnud jrele. he vikese kontrolli tegid uued ngijad juba lbi, vastas ta. Pled neist jtsid sinna oma kondid. Seeprast olemegi me nd nagu ksildased hundid. Jtame parem selle. Me vime rkida ainult oma liinist. Sellest vime me rkida niipalju, kui meile meeldib.Don Juan selgitas, et kik ngijate primusliinid algasid hel ajal ja hel moel. Umbes 16. sajandi lpul eraldas iga nagual vabatahtlikult enda ja oma ngijate grupi igasugusest vlisest kontaktist teiste ngijatega. Selle jrsu eraldumise tagajrjel, tles ta, teisid individuaalsed primusliinid. Meie liinis on olnud neliteist naguali ja sada kakskmmend kuus ngijat, tles ta. Mnel nendest neljateistkmnest nagualist oli vaid seitse ngijat, mnel ksteist ja mnel kuni viisteist.Don Juan tles mulle, et tema petaja - vi heategija, nagu ta teda nimetas - oli nagual Julian ja enne Juliani oli nagual Elias. Ksisin, kas ta teab kigi neljateistkmne naguali nimesid. Don Juan luges need jrjekorras les ja lisas, et isiklikult oli ta tundnud viitteist ngijat, kes moodustasid tema heategija grupi, ja et ta oli samuti tundnud oma heategija petajat nagual Eliast ja tema seltskonna htteist ngijat.Don Juan kinnitas mulle, et meie liin on kllaltki erandlik, sest 1723. aastal toimusid selles he vlisteguri mjul sgavad muutused. See muutis jrsult meie liini kurssi. Ta ei tahtnud hetkel laskuda tolle sndmuse ksikasjadesse, kuid tles, et seda hetke loetakse liini uueks alguseks ning kaheksat naguali, kes on peale seda liini juhtinud, peetakse oluliselt erinevaks kuuest esimesest nagualist.13Jrgmisel peval oli don Juanil ilmselt tegemist, sest ma ngin teda alles htupoolikul. Vahepeal olid linna tulnud tema kolm pilast: Pablito, Nestor ja La Gorda. Nad olid tulnud ostma triistu ja materjali Pablito puutkoja jaoks. Liitusin nendega ja aitasin neid ostude tegemisel. Seejrel lksime kik koos tagasi vrastemajja.Istusime neljakesi ja vestlesime, kui don Juan minu tuppa astus. Ta teatas, et me lahkume prast lunaski, kuid enne seda tahab ta minuga nelja silma all rkida. Don Juan pani ette, et me lheksime kahekesi linna peavljakule jalutama ja kohtuksime siis teistega restoranis.Pablito ja Nestor tusid ja tlesid, et neil on enne meiega kohtumist veel mned asjad ajada. La Gorda aga tundis end ilmselt puudutatuna.Millest sa kavatsed rkida? pahvatas ta, kuid taipas kohe oma eksitust ja hakkas itsitama.Don Juan vaatas talle imeliku noga otsa, kuid ei elnud midagi.Vaikimisest julgustatuna avaldas La Gorda soovi meiega hineda. Ta kinnitas, et ei segaks meid.Ma olen kindel, et sa meid ei segaks, tles don Juan, kuid sul ei ole tepoolest vaja kuulda, mis mul Carlosele elda on.La Gorda ei suutnud oma viha varjata, ta punastas ja ainsa hetkega moondus kogu ta ngu, vljendades rmist erutust ja pinget. Tema suu avanes ja huuled muutusid kuivaks. Lahkusime don Juaniga toast.La Gorda olek tegi mind vga rahutuks. Tundsin end vga ebamugavalt, ja kuigi ma ei lausunud midagi, nis don Juan mu tundeid mrkavat.Sa peaksid tnama La Gordat l ja peval, tles ta kki. Ta aitab sul hvitada su enesetha on kuiviktranniks sinu elus, kuid sina ei ole sellest veel aru saanud.Jalutasime vljakul, kuni mu nrvilisus haihtus. Siis istusime taas don Juani lemmikpingile.Muistsetel ngijatel vedas, alustas don Juan, sest neil oli aega ppida tundma hmmastavaid asju. Ma tlen sulle, et nad tundsid sraseid imesid, mida meie ei oska tnapeval ettegi kujutada.Kes neile seda kike petas? ksisin ma.Nad ppisid ise, ngemise abil, vastas ta. Enamik asju, mida me oma liinis teame, on nende avastatud. Uued ngijad parandasid vanade ngijate vead, kuid meie teadmiste ja tegude alus peitub Tolteekide ajastus.14Niteks ti don Juan he vanade ngijate lihtsa kuid petuse edasiandmise seisukohalt rmiselt olulise avastuse, et inimestel on kahte tpi teadvust. Vanad ngijad nimetasid neid teadvuse tpe inimese paremaks ja vasakuks pooleks.Vanad ngijad avastasid, jtkas ta, et parim viis oma teadmisi edasi anda on lasta pilastel nihkuda teadvuse vasakule poolele, krgenenud teadvusseisundisse. Seal toimub teline ppimine.Vanadele ngijatele anti pilasteks vikesi lapsi, jtkas don Juan, et nad ei tunneks mingit teist elulaadi. Tisealistena vtsid nad omakorda lapsi pilasteks. Kujuta ette, mida kike nad visid avastada oma nihetega vasakule ja paremale, keskendudes sel moel sajandeid.Mrkisin, et need nihked lvad mu rpast vlja. Don Juan leidis, et minu kogemus on vga sarnane tema omaga. Tema heategija nagual Julian oli temas tekitanud sgava lhe, lastes tal nihkuda edasi-tagasi hest teadvusseisundist teise. Ta tles, et selgus ja vabadus, mida ta koges krgenenud teadvuses, oli tielikuks kontrastiks mistusprastele jreldustele, enda kaitsmisele, vihale ja hirmule normaalses teadvusseisundis.Selle polaarsuse lid vanaaja ngijad, sest see sobis nende eesmrkidega. Selle abil oli neil lihtne tekitada oma pilastes niatehnikate tundmappimiseks vajalikku keskendumist. Uued ngijad aga kasutavad seda selleks, et juhtida oma pilased kindlale veendumusele inimeses peituvate varjatud vimete reaalsuses.Uue aja ngijate suurimaks saavutuseks, jtkas don Juan, on teadvuse saladuse selgitamine. Oma sellealased teadmised koondasid nad erilistesse mistetesse ja tegudesse, mis antakse pilastele edasi siis, kui need viibivad krgenenud teadvusseisundis.Uute ngijate petamismeetodi vrtuseks on don Juani snul selle tsiasja rakasutamine, et oma normaalses teadvusseisundis ei mleta keegi, mis krgenenud teadvusseisundis toimus. See vimetus mletada seab peaaegu letamatu tkke sjameeste ette, kes peavad meenutama kiki neile antud juhiseid, kui nad tahavad edasi juda. Alles aastatepikkuse heitluse ja enesedistsipliini tulemuse! suudavad sjamehed need instruktsioonid taas meelde tuletada. Selleks ajaks on need misted ja protseduurid aga judnud juba sjameestele alateadlikult omaseks saada, saavutanud sisemise ju - ja seda uued ngijad taotlevadki.152. KUIVIKTRANNIDUuesti hakkas don Juan teadvuse valdamisest rkima alles mitu kuud hiljem. Elasime sel ajal hes majas koos kogu naguali seltskonnaga.Lhme jalutama, kutsus don Juan, pannes ke mulle lale. Vi veel parem, lhme linnavljakukus on palju inimesi, istume ja ajame juttu.Olin llatunud, et ta mind knetas, sest olin viibinud majas juba mitu peva ja ta polnud mind isegi tervitanud.Olime juba majast lahkumas, kui meie juurde astus La Gorda ja nudis, et me ta kaasa vtaksime. Ta otsustav ilme nis tlevat, et mingi eitav vastus ei tule kne allagi. Don Juan lausus talle vga karmi hlega, et tal on vaja minuga eraviisiliselt rkida.Sa kavatsed talle minust rkida, tles La Gorda. Tema hletoon ja zhestid reetsid kahtlust ja meelepaha.Sul on igus, vastas don Juan kuivalt ja mdus La Gordast, heitmata talle pilkugi.Astusin don Juani kannul vlja ja me kndisime vaikides vljakule. Istusime pingile ja ma ksisin, mida, pagana pihta, on meil rkida La Gordast. Ma ei saanud ikka veel lahti kripeldusest, mille jttis La Gorda vihast hguv pilk, mis meid majast lahkumisel saatis.Meil ei ole midagi rkida ei La Gordast ega kellestki teisest, tles ta. Ma tlesin seda lihtsalt selleks, et tema mratut enesethtsust rritada. Ja see mjus. Ta on meie peale tige. Niipalju kui ma teda tunnen, on ta praeguseks juba kllalt kaua iseendaga rkinud, et upitada taas psti oma eneseusaldus ja hutada endas iglast veendumust, et teda on lekohtuselt eemale tugatud ja narriks tehtud. Ma ei llatuks, kui ta nd siia tormaks.Kui me ei rgi La Gordast, millest me siis rgime? ksisin ma.Me jtkame arutelu, mida alustasime Oaxacas, vastasta. Et suuta mista minu selgitusi teadvuse kohta, tuleb sul end vga tsiselt kokku vtta ning lisaks eeldab see ka sinu valmisolekut nihkuda edasi-tagasi teadvuse erinevate tasandite vahel. Meie arutelu ajal nuan ma sinult tielikku keskendumist ja rmist kannatlikkust.16Pooleldi kaeveldes tlesin, et olin tundnud end vga ebamugavalt nende kahe peva vltel, mil ta minuga ei rkinud. Don Juan vaatas mulle otsa ja kergitas kulme. Ta naeratas vaevumrgatavalt, justkui andes mista, et ma pole karvavrdki parem kui La Gorda.Ma lihtsalt rritasin veidi su enesethtsust, tles ta muiates. Enesethtsus on meie suurim vaenlane. Pane thele - meid nrgestab just see, et tunneme end oma kaasinimeste tegemiste ja tegemata jtmiste prast haavatuna. Meie enesethtsus nuab, et me suurema osa oma elust oleksime kellegi peale solvunud. Uued ngijad soovitasid teha kik, mis vimalik, et kaotada sjamehe elust enesethtsus. Olen jrginud seda soovitust ja suur osa sellest, mis ma sinuga olen ette vtnud, on kantud soovist nidata sulle, et ilma enesethtsuseta oleme me haavamatud.Seda rkides tekkis don Juani silmadesse kki reetlik sdelus. Mtlesin juba, et kohe puhkeb ta naerma, kui ootamatu krvakiil mind vpatama pani.Hppasin psti. Pingi taga seisis La Gorda, ksi ikka veel psti ja ngu vihast tulipunane. Nd vid minu kohta elda, mida tahad, ja seda igustatult, hdis La gorda. Kui sul on elda, siis tle seda mulle parem otse nkku!Tundus, et see vihapurse pigistas La Gorda tiesti thjaks; ta istus maha ja hakkas nutma. Don Juani ilme vljendas kirjeldamatut rmu," mina aga olin suurest vihast kangestunud. La Gorda vaatas mulle otsa, prdus siis don Juani poole ja tles talle vaikselt, et meil ei ole mingit igust teda kritiseerida. Don Juan oli naerust kveras ega suutnud snagi lausuda. Kaks vi kolm korda pdis ta mulle midagi elda, tusis siis lpuks psti ja kndis minema. Ta keha vappus ikka veel naerust.Tahtsin talle jrele joosta, ise ikka veel La Gorda peale tige - leidsin, et tema kitumine on lihtsalt talumatu - kuid minuga toimus midagi eriskummalist. Ma taipasin kki, miks don Juan niimoodi naeris. Me olime La Gordaga kohutavalt sarnased.Meie enesethtsus oli tepoolest retu. Minu llatus ja viha krvakiilu Prast olid samasugused nagu La Gorda tigedus ja kahtlustamine. Don Juanil oli igus - enesethtsuse ike on hirmus koorem.Pisarad jooksmas mda pski, tormasin don Juanile rmsalt jrele ja tlesin, mida olin just ja taibanud. Don Juani silmad srasid leannetult ja rmsalt.17Mida ma peaksin La Gorda suhtes ette vtma? ksisin.Mitte midagi, vastas ta. Taipamised on alati isiklikud.Ta muutis teemat ja tles, et ended kskisid meil arutelu jtkata tema juures, kas siis suures toas, kus on mugavad toolid, vi siseues, mida mbritses varjuline sammaskik. Ta lisas, et kui ta kellelegi midagi selgitab, on need kaks piirkonda tema majas kigile teistele ligipsmatud.Lksime tagasi majja. Don Juan rkis kigile, mida La Gorda oli teinud. Rm, millega kik njad teda pilkasid, pani La Gorda vga ebamugavasse olukorda.Enesethtsusega ei saa videlda komplimentide abil, kommenteeris don Juan, kui vljendasin talle oma muret La Gorda prast.Seejrel palus don Juan kigil ruumist lahkuda. Vtsime istet ja don Juan alustas oma selgitusi.Ta tles, et ngijad, nii vanad kui ka uued, vib jagada kahte suurde rhma. Esimesse kuuluvad need, kes tahavad arendada oma enesevalitsemise vimet ja kelle tegevus on suunatud mingite kindlate eesmrkide saavutamisele, millest oleks kasu teistele ngijatele ja inimestele ldse. Teise rhma moodustavad aga need, kes ei hooli ei enesevalitsemisest ega eesmrkidest. Ngijad on hel meelel selles, et tollel teisel rhmal on ebannestunud enesethtsuse probleemi lahendamine.Enesethtsuses ei ole midagi lihtsat ega naiivset, selgitas ta. helt poolt on see tuumaks kigele sellele, mida on meis head, teiselt poolt aga peitub selles ka kogu meie rikutuse olemus. Sellest nrusest poolest vabanemine on alati teline strateegia meistriteos. Kigi ajastute ngijad on vga krgelt hinnanud neid, kes selleni on judnud.Kurtsin, et kuigi enesethtsuse kaotamise idee tundub mulle ajuti vga meeldivana, jb selle asja phimte mulle liiga hmaraks. tlesin, et minu arvates on tema juhised enesethtsusest vabanemiseks nii udused, et ma ei oska nendega midagi peale hakata.Ma olen sulle palju kordi rkinud, tles don Juan, - et kia teadmiste teed, peab sul olema vga suur kujutlusvime. Sellel teel ei ole kski asi nii selge kui me seda tahaksime.Tundsin end kuidagi ebamugavalt ja hakkasin don Juaniga vaidlema. Mrkisin, et kik tema manitsused enesethtsuse teemadel meenutavad mulle kangesti katoliku katekismust. Kui sulle kogu elu rgitakse sellest, kui halb asi on patt, muutud sa selle suhtes paratamatult tuimaks.18Sjameeste vitlus enesethtsusega ei ole mitte phimtete, vaid strateegia ksimus, vastast Sinu viga ongi selles, et sa tlgid minu jutu moraali terminitesse.Pean sind vga krge moraaliga inimeseks, don Juan, kinnitasin talle.Sa oled mrganud minu laitmatust, see on kik, vastas ta.Laitmatus, samuti nagu enesethtsusest vabanemine on liiga udune miste, et sel minu jaoks mingit vrtust viks olla, mainisin ma.Don Juan khis naerust ja ma palusin tal selgitada, mida ta mistab laitmatuse all.Laitmatus ei ole midagi muud kui energia arukas ja sihikindel kasutamine, tles ta. Minu juttudel ei ole moraaliga mingit pistmist. Ma olen kogunud energiat ja see teeb mind laitmatuks. Et seda mista, tuleb ka sinul koguda piisavalt energiat.Vaikisime pikalt. Tahtsin don Juani snade le jrele melda. kki hakkas ta taas rkima.Sjamehed teevad strateegilisi arvestusi, tles ta. Nad vaatavad le kik, millega nad oma elus tegelevad. Seejrel otsustavad nad, mida on vimalik muuta, et ssta energiat.Vitsin, et selline arvestus peaks siis kll hlmama kike pikese all. Don Juan selgitas kannatlikult, et sjameeste strateegiline levaade ksitleb ainult neid tegevusi ja kitumismudeleid, mis ei ole otseselt vajalikud ellujmiseks ja heaoluks.Kasutasin hinal vimalust ja juhtisin tema thelepanu sellele, et ellujmine ja heaolu oted, mida vib tlgendada tuhandel eri viisil. Seetttu on tiesti vimatu juda kokkuleppele ksimuses, mis on ikkagi inimese ellujmiseks ja heaoluks vajalik ja mis mitte.Mida enam ma aga oma videt phjendada pdsin, seda ebakindlamalt end tundsin ja lpuks jin nutult vait.Don Juan tles, et sjameeste strateegilised arvestused ksitlevad enesethtsust tegurina, mis neelab suurima hulga nende energiast; seeprast suunavadki sjamehed oma jupingutused ennekike enesethtsuse vljajuurimisele.ks sjameeste esimesi ettevtmisi ongi selle energia vabastamine, et suuta seista vastamisi tundmatuga,jtkas don Juan. Selline energia mberjaotamine ongi laitmatus. >>Ta jutustas, et kige efektiivsema strateegia ttasid vlja konkistaaegsed ngijad, vaieldamatud meistrid varitsemises.19 See strateegia koosneb kuuest ksteisega seotud elemendist. Viit esimest hakati nimetama sjamehelikkuse tunnusteks - need on enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus, ige ajastamine ja tahe. Need kuuluvad iga enesethtsuse kaotamise eest vitleva sjamehe maailma. Kuues ja vibolla kige thtsam element kuulub aga meid mbritsevasse maailma ja seda nimetatakse kuiviktranniks.Don Juan vaatas mulle ksivalt otsa - sain ma aru vi mitte.Jajah, ma olen pris pnevil, tlesin. Sa nimetad La Gordat kogu aeg minu kuiviktranniks, aga mida sa selle 'kuiviktranniga' igupoolest mtled?Kuiviktrann on piinaja, vastas ta. Inimene, kellel on vim sjamehe elu ja surma le vi ss lihtsalt keegi, kes suudab ta tiesti endast vlja viia.Nol srav naeratus, teatas don Juan, et uued ngijad arendasid vlja terve kuiviktrannide klassifikatsiooni. Kuigi kuiviktrannide teooria on ks nende tsisemaid ja olulisemaid avastusi, ei unustanud uued ngijad selle koostamisel sugugi oma naljasoont. Don Juan kinnitas, et kigil nende klassifikatsioonidel on kerge ela huumori varjund, sest huumor on ainus vahend, mis vib ohjeldada inimteadvuse haiglast tungi kike enda mber arvele vtta, korrastada ja oma ksututesse klass-ifikatsioonidesse suruda.Lhtudes oma praktilistest kogemustest, pidasid uued ngijad kohaseks alustada oma klassifikatsiooni igasuguse energia rgallikast, mis on ks ja ainus valitseja universumis. Selle nimetasid nad lihtsalt tranniks. lejnud despoodid ja hirmuvalitsejad leiti loomulikult olevat sellest telisest trannist mtmatult madalamal. Vrreldes kigi asjade algallikaga on ka kige hirmuratavamad inimtrannid ksnes viletsad veiderdajad. Jrelikult klassifitseeriti need kuiviktrannideks, pinches tiranos.Don Juan selgitas, et pisemad kuiviktrannid on esindatud kahe liigiga. Esimesse liiki kuuluvad kuiviktrannid, kes kll piinavad ja toovad kaasa kiksugu viletsust, kuid otseselt kedagi ei tapa. See liik kannab nimetust kuiviktrannikesed, pinches tiranitos. Teise liigi moodustavad kuiviktrannid, kes inimesi ksnes lputult ttavad ja kurnavad. Need on abikuivik-trannikesed, repinches tiranitos ehk tillukesed kuiviktrannikesed, pinches tiranitos chiquititos.Mulle tundus see klassifikatsioon kuidagi kentsakas. Olin endamisi kindel, et don Juan lihtsalt improviseerib hispaaniakeelsete mistetega. Ksisin, kas mu oletus peab paika.20Sugugi mitte, kinnitas don Juan mnuga. Uued ngijad olid telised klassifitseerimise meistrid. Ja meie Genaro, muide, on vaieldamatult ks selle ala sravamaid esindajaid. Kui sa teda hoolikalt jlgiksid, saaksid sa tpselt aru, mida uued ngijad ise oma klassifikatsioonidest arvasid.Sattusin tielikku segadusse. Ksisin don Juanilt, ega ta mind viimaks selle jutuga haneks tmmata taha. Ta reageeris mriseva naeruga.Ole ikka! Sellisest sigadusest pole ma undki ninud, kinnitas ta naerdes, seda vib teha Genaro, kuid mitte mina, seda enam, et maju tean, kuidas sina igasugustesse klassifikatsioonidesse suhtud. Hda on lihtsalt selles, et uued ngijad olid ldse kohutavalt lugupidamatud inimesed.Don Juan jtkas oma selgitusi, eldes et kuiviktrannikesed jagunevad omakorda neljaks alamliigiks. Esimesed viljelevad brutaalsust ja vgivalda, teised viivad inimese endast vlja oma lputu valskusega, kolmandad rhuvad kurbusega ja neljandad piinavad sellega, et ajavad sjamehed raevu.La Gorda moodustab aga omaette liigi, lisas don Juan. Tema on teatraalne abikuiviktrannikene. Ta rritab sind, kuni sa kaotad enesevalitsemise, ta ajab su marru, ta jagab isegi krvakiile. Kige sellega petab ta sulle erapooletust.See on tielik jama! protesteerisin mina.Sa ei ole veel taibanud, mida uute ngijate strateegia endast kujutab, tles ta. Kui sa kord selleni juad, siis taipad isegi, kui geniaalne sjakavalus on kuiviktrannide kasutamine. Ja ma vin sulle kinnitada, et uute ngijate strateegia mitte ainult ei vabasta sjamehi enesethtsusest, vaid htlasi sillutab neile teed lpliku tdemuseni, et laitmatus on ainus asi, mis teadmiste teel ldse loeb.Don Juan tles, et uued ngijad pidasid silmas eluohtlikku manvrit, milles kuiviktranni viks vrrelda metipuga ja sjamehelikkuse viit tunnust mgironijatega, kes peavad selles tipus kohtuma.Tavaliselt kasutatakse ainult nelja tunnust, jtkas don Juan, viiendat - tahet - hoitakse alati varuks tiesti vljapsmatu olukorra puhuks, kui sjamehed nii-elda seisavad juba mahalaskjate meeskonna ees.Miks nii? Tahe kuulub juba teise sfri - tundmatusse. lejnud neli kuuluvad aga meile tuttavasse maailma, sinna, kuhu kuiviktrannidki. Tegelikult Muudabki inimolendid kuiviktrannideks haiglane klammerdumine meile tuntud sfri klge ja soov sellega manipuleerida.21Don Juan selgitas, et kigi sjamehelikkuse tunnuste heaegse kasutamisega saavad hakkama ksnes need ngijad, kes on juba laitmatud sjamehed ja on ppinud tahet tiuslikult valitsema. Igapevasel, inimlikul tasandil ei ole selle lima manvri teostamine vimalik.Neljast esimesest tunnusest on aga kll, et hakkama saada ka kige hullemate kuiviktrannidega, jtkas ta. Muidugi eeldusel, et mnda sihukest ldse leida nnestub. Nagu ma tlesin, kuulub kuiviktrann vliste elementide hulka - see ei sltu meist, on aga samas ks olulisemaid elemente kogu ssteemis. Minu heategijal oli tavaks elda, et sjamehel, kes komistab he korraliku kuiviktranni otsa, on sea kombel vedanud. Ta tahtis elda, et sul veab, kui sa juhuslikult mne kuiviktranniga kokku satud, sest vastasel korral tuleb sul endal teda otsima minna.Ta selgitas, et ks konkista-aegsete ngijate suurimaid saavutusi oli, nagu ta seda nimetas, kolmeastmelise arengu vljattamine. Inimloomuse heade tundjatena tulid nad jreldusele, et kui ngijad suudavad hakkama saada kuiviktrannidega, siis elavad nad kahtlemata le ka kohtumise tundmatuga ja vivad taluda isegi tunnetamatu kohalolekut.Tavaline inimene jreldaks nd, et kehtib ka vastupidine vide, jtkas don Juan, - et ngikes suudab psima jda tundmatuse ees, saab kindlasti hakkama ka kuiviktrannidega. Aga see ei ole nii. Just srane ekslik oletus hukutaski muistsete aegade suureprased ngijad. Nd me oleme targemad - me teame, et miski ei pane sjamehe vaimu tsisemalt proovile kui lesanne hakkama saada talumatute inimestega, kes omavad vimu. ksnes srastes tingimustes vivad sjamehed saavutada piisava kainuse ja selguse, et suuta taluda tunnetamatu survet.Vaidlesin talle vastu, eldes, et minu arvates vivad trannid oma ohvreid muuta ksnes abituks vi siis sama jhkraks nagu nad isegi. tlesin, et on tehtud lugematuid uuringuid muutuste kohta srase piinamise ohvrite fsilises ja pshholoogilises seisundis.Mrav ongi see, mida sa just praegu tlesid, vastas ta. Seal oli tegu ohvrite, mitte sjameestega. Kunagi mtlesin ka mina neist asjust tpselt samuti nagu sina praegu. Ma rgin sulle ka sellest, mis sundis mind oma arvamust muutma, aga kigepealt lhme tagasi selle juurde, mida ma tlesin konkista kohta.22 Tolleaegsed ngijad ei oleks saanud midagi paremat soovidagi. Hispaanlased olid kuiviktrannid, kes panid ngijate vimed viimse piirini proovile. Kui ngijad olid hakkama saanud vallutajatega, siis visid nad hakkama saada kskik millega. Neil tepoolest vedas. See oli aeg, kus kuiviktranne oli lausa jalaga segada.Aga ajad muutusid ja need oivalised klluseaastad said mda. Tolleaegset taset ei ole kuiviktrannid hiljem enam kunagi saavutanud -see ji ainsaks perioodiks, mil nende vim oli tiesti piiramatu. Ideaalsed tingimused teliselt hea ngija saamiseks pakub aga ksnes piiramatu vimuga kuiviktrann.Meie ajal, kahjuks, peavad ngijad he enam-vhem asjaliku kuiviktranni leidmiseks lausa nahast vlja pugema. Ja tavaliselt tuleb neil ikkagi leppida mne kaunis viletsa ja alamdulise eksemplariga.Kas sina leidsid endale sobiva kuiviktranni, don Juan?Minul vedas. ks suureprane trann leidis mind. Aga tollal mtlesin ma neist asjadest samamoodi nagu sina praegu ja seeprast ei osanud ma teda vriliselt hinnata. Ma ei pidanud end sugugi nneseeneks.Don Juan rkis, et tema katsumused algasid mni ndal enne kohtumist oma heategijaga. Ta oli saanud lihttlise koha suhkruvabrikus. Don Juan oli siis napilt kahekmnene ja kuna ta oli alati olnud vga tugev, oli tal kerge leida fsilist judu nudvaid tid. hel pal, kui ta tstis raskeid suhkrukotte, mdus sealt peenelt rivastatud naine, kes kuulus ilmselt jukasse klassi. Naine oli umbes viiekmneaastane ja vga vimuka olemisega. Ta vaatas don Juani, rkis midagi kmnikuga ja lks minema. Kmnik tuli don Juani juurde ja tles, et kui don Juan talle maksab, siis ta soovitab teda tle bossi majapidamisse. Don Juan vastas, et tal ei ole raha. Kmnik naeratas ja vastas, et selle prast pole tal tarvis muretseda, sest raha saab tal palgapeval kllalt olema. Mees patsutas don Juanile lale ja kinnitas, et bossi heaks ttamine on suur au.Don Juan rkis, et kuna ta oli kehv ja harimatu indiaanlane, kes elas peost suhu, siis uskus ta iga sna ja arvas, et hea haldjas on ta juurde tulnud. Ta lubas maksta nii palju kui mees iganes ksib. Kmnik nimetas suure summa, mida tuli maksta osade kaupa.Kohe seejrel viis kmnik don Juani hte misa, mis asus linnast kllalt kaugel, ja jttis seal he suurekasvulise snge ja inetu kmniku hoolde, kes esitas don Juanile suure hulga igasuguseid ksimusi. Meest huvitas don Juani perekond. Don Juan vastas, et tal ei ole peret.23 See meeldis mehele nii vga, et ta isegi naeratas, paljastades oma katkised mustad hambad.Mees lubas don Juanile, et siin makstakse talle korralikult ja peale selle on tal vimalik raha kokku hoida sgi arvelt, sest elama ja sma hakkab ta misas.Viis, kuidas mees oma jutu peale naerma puhkes, ajas don Juanile hirmu peale. Ta taipas, et sealt tuleb otsekohe jalga lasta. Don Juan sstis vrava poole, kuid mees oli temast kiirem ja likas tal tee ra. Ta surus revolvritoru don Juanile khtu ja tles: Sa oled siin selleks, et end surnuks ttada, pea seda meeles! Ta peksis don Juani kumminuiaga vaeseomaks ja viis siis peamaja juurde. Ta pani don Juani kahte tohutut kndu vlja kaevama, mrkides, et siin on kombeks ttada iga pev pevatusust pikeseloguni ilma vaheaegadeta. Mees tles don Juanile, et kui too ritab pgeneda vi vimudele kaevata, siis laseb ta tema pikema jututa maha, ja kui don Juanil peakski nnestuma misast pgeneda, siis vannub ta kohtus, et don Juan pdis tappa tema bossi. Sa ttad siin, kuni krvad, tles ta, siis tuleb mni teine indiaanlane sinu asemele - nagu sa isegi praegu he surnud indiaanlase kohale asud.Don Juan jutustas, et mis ngi vlja nagu kindlus. Kikjal oli nha matsheetedega relvastatud mehi. Seeprast mattis ta end tsse, pdes mitte melda oma tbarale saatusele. Peva l tuli mees tagasi ja kogu tee kgini saatsid don Juani kmniku jalahoobid, sest tollele ei meeldinud trotslik pilk don Juani silmis. Kmnik hvardas don Juanil veenid lbi ligata, kui ta kllalt kuulekas ei ole.Kgis ti ks vanaeit don Juanile sa, kuid too oli nii erutatud ja hirmul, et talle ei linud suutitki sisse. Naine soovitas tal sa nii palju kui ta vhegi suudab, sest ta peab olema tugev - tema t ei saa kunagi otsa. Ta rkis, et mees, kelle asemele don Juan veti, oli eelmisel peval surma saanud. Ta oli juba liiga nrk, et td teha ja kukkus kolmanda korruse aknast alla.Don Juan tles, et ta ttas bossi majapidamises kolm ndalat ja too mees tranniseeris teda iga pev hommikust htuni, andmata talle ainsatki hingetmbepausi. Kmnik laskis tal ttada kige ohtlikumates tingimustes ja sundis tegema kige raskemaid tid, hvardades teda pidevalt pussnoa, pssi vi kumminuiaga. Iga pev saatis mees ta puhastama talle, kus hoiti nrvilisi sugutkke. Igal hommikul mtles don Juan, et see on tema viimane pev maa peal.24Ja ellujmine thendas ksnes seda, et jrgmisel peval algab kogu prgu uuesti.Selle draama viimase vaatuse juhatas sisse don Juani palve saada ks vike hingetmbepaus, et minna linna ja maksta suhkruvabriku kmnikule oma vlga. Kmnik vastas, et don Juan ei saa minutikski td katkestada, sest ta on krvuni vlgades juba ksnes selle privileegi tttu, et vib siin ttada.Don Juan taipas, et teda on petetud. Nd said selle mehe manvrid talle selgeks. Tema kmnik oli suhkruvabriku kmnikuga kokku leppinud, et vrvata vabrikust vaeseid indiaanlasi, piinata nad raske tga surnuks ja jagada nende teenistus omavahel. See taipamine vihastas don Juani nii vga, et ta jooksis karjudes lbi kgi misa peamajja. Kmnik ja teised tlised olid tema ootamatust kitumisest rabatud. Don Juan jooksis takistamatult eesuksest vlja ja tal oleks peaaegu nnestunud pgeneda, kuid kmnik judis maanteel talle jrele ja tulistas teda rindu. Pidades oma ohvrit surnuks, jttis kmnik ta maanteele vedelema.Aga don Juanil ei olnud mratud surra; tema heategija leidis ta ja ravitses seni, kuni ta taas jalule tusis.Kui ma kogu selle loo oma heategijale jutustasin, tles don Juan, suutis too vaevu oma erutust ohjeldada. See kmnik on ju lihtsalt vrratu leid! hdis ta. Vimalus on liiga h selleks, et lasta sel niisama kest libiseda. hel heal peval pead sa kindlasti sellesse misa tagasi minema. Ta seletas vaimustunult, et mul on haruldaselt vedanud -leida srane peaaegu piiramatu vimuga kuiviktrann, keda kohtab hel juhul miljonist. Arvasin, et vanamees on peast prunud. Alles aastate prast hakkasin ma aru saama, millest ta tookord rkis.See on ks kohutavamaid lugusid, mida ma kunagi kuulnud olen, tlesin ma. Kas sa testi lksid sellesse misa tagasi?Muidugi lksin, kolm aastat hiljem. Minu heategijal oli igus, sellist kuiviktranni kohtab hel juhul miljonist ja seda ei vi lasta raisku minna.Kuidas sul nnestus tagasi minna?Minu heategija mtles vlja strateegia, kasutades sjamehelikkuse nelja tunnust: enesevalitsemist, distsipliini, kannatlikkust ja ajastamist.Don Juan tles, et tema heategija petas talle, kuidas seda inimkoletist tulusalt ra kasutada. htlasi selgitas ta, mis on uute ngijate jrgi neli sammu teadmiste teel. Esimeseks sammuks on otsus saada pilaseks. Kui pilaste suhtumine iseendasse ja maailma on muutunud, astuvad nad teise sammu ja saavad sjameesteks, mis thendab rmist distsipliini ja enesevalitsust. Kolmas samm, kui kannatlikkus ja ajastamine on omandatud, on saada teadjaks.25 Kui teadjad pivad ngema, siis on nad astunud neljanda sammu ja saanud ngijateks.Tema heategija rhutas, et don Juan on teadmiste teed juba nii kaua kinud, et miinimum kahest esimesest omadusest - enesevalitsemisest ja distsipliinist peaks tal olema omandatud.Don Juan mrkis, et nimetatud omadused puudutavad sjamehe sisemist seisundit. Sjamees on orienteeritud iseendale, kuid mitte isekuse, vaid pideva ja igaklgse enese tundmappimise mttes.Tollal puudusid mul lejnud kaks omadust, jtkas don Juan. Kannatlikkus ja hea ajastamisoskus ei ole ksnes sisemise seisundi ksimus. Need kuuluvad teadja valdkonda. Neid nitas mu heategija mulle oma strateegia kaudu.Kas sa tahad elda, et iseseisvalt pieks sa selie kuiviktranniga hakkama saanud? ksisin ma.Kindlasti oleksin, aga vaevalt oleks see mul nnestunud srase rmsameelsuse ja eksimatu vaistuga. Minu heategija osales selles kokkuprkes kll ksnes kaudselt - mind juhendades, kuid ta lausa nautis seda. Kuiviktranni kasutamine ei ole meldud mitte ainult sjamehe vaimu tiustamiseks, vaid ka selleks, et pakkuda talle telist rmu ja naudingut.Kuidas on vimalik tunda rmu srasest monstrumist nagu sa mulle kirjeldasid?Vrreldes nende teliste koletistega, kellega uued ngijad konkista ajal kokku puutusid, ei olnud ta midagi. Vib arvata, et uued ngijad nautisid nendega tegelemist. Nad testasid, et isegi kige hullemad trannid vivad pakkuda naudingut juhul, kui oled sjamees.Don Juan selgitas, et tavalised inimesed teevad kuiviktrannidega kokku puutudes he vea - neil puudub strateegia, millele tugineda. Tavalise inimese saatuslik eksitus on selles, et ta vtab ennast liiga tsiselt. Nende teod ja tunded on kige olulisemad - tpselt nagu kuiviktrannidelgi. Sjameestel on aga hsti lbimeldud strateegia ja neid ei kammitse ka enesethtsusese koorem. Nende enesethtsust ohjeldab mistmine, et reaalsus pole muud kui ksnes meiepoolne tlgendus. See teadmine oli ngijate otsustavaks eeliseks lihtsameelsete hispaanlaste ees.Don Juan oli judnud veendumusele, et suudab tolle kmnikuga hakkama saada juba ainuksi seda eelist kasutades, et kuiviktrannid vtavad end surmtsiselt, sjamehed aga mitte.26Vastavalt heategija strateegilisele plaanile asus don Juan tle samasse suhkruvabrikusse, kus oli ttanud varem. Seal ei mletanud teda enam keegi; peoonid tulid ja lksid jlgegi jtmata.Heategija strateegia ngi ette, et kui keegi tuleb uut ohvrit otsima, tuleb don Juanil sellest vimalusest kohe kinni haarata. Juhtus nii, et tuli seesama vana daam ja osutas temale, tpselt nagu aastate eest. Fsiliselt oli don Juan nd isegi tugevam kui eelmisel korral.Kik kordus sama stsenaariumi jrgi. Strateegia ngi siiski ette, et seekord tuleb keelduda kumnikule maksmast. Mehe jaoks, kellele polnud kunagi ra eldud, tuli see tieliku ootamatusena. Ta hvardas don Juani tlt lahti lasta. Don Juan lubas seepeale minna otse suhkruvabriku omaniku naise juurde. Ta teadis, et naisel pole aimugi, millega need kaks kmnikut tegelevad. Don Juan tles kumnikule, et teab,, kus naine elab, sest on kinud mberkaudsetel pldudel suhkruroogu koristamas. Mees hakkas tingima ja don Juan nudis temalt raha ette - muidu ei ole ta nus selle naise majapidamisse tle minema. Kmnik andis jrele ja ulatas talle paar rahathte. Don Juan sai vga hsti aru, et jreleandlikkus oli ksnes nks tema lksumeelitamiseks.Ta viis mu jlle sinna, tles don Juan. See oli vana hacienda, kuulus suhkruvabriku omanikele, rikastele inimestele, kes ilmselt teadsid,x mis seal toimub, ja ei hoolinud sellest, vi siis olid liiga kskiksed, et seda thelegi panna.Sinna judnud, tttasin kohe majja naist otsima. Kui ma ta leidsin, langesin ta ette plvili ja suudlesin ta ktt, et teda tnada. Mlemad kmnikud olid nost kaamed.Majakmnik kitus nagu varemgi, kuid mina olin seekord varustatud kige vajalikuga, et temaga hakkama saada: mul oli enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus ja ajastamisoskus. Kik lkski nii nagu mu heategija oli kavandanud. Minu hea enesevalitsemine lubas mul vaevata tita selle mehe kige totramadki nudmised. Tavaliselt kurnavad meid srastes olukordades just need vintsutused, mida peab taluma meie enesethtsus. Iga inimene, kellel on kasvi kriipsuvrra eneseuhkust, or> otsekui lhki kristatud, kui teda sunnitakse tunnetama oma thisust.Titsin rmuga kik ta ksud. Olin rmsameelne ja tugev ega hoolinud karvavrdki oma uhkusesja hirmust. Kitusin nagu hele laitmatule sjamehele kohane. Vaimu hlestamist sel ajal, kui keegi S|nu otsas tallab, nimetatakse enesevalitsemiseks.Don Juan selgitas, et tema heategija strateegia kskis tal enesehaletsemise asemel, millesse ta varem oli langenud, asuda otse-kohe selle mehe tugevaid ja nrku klgi ning kitumise iserasusi kaardistama.27Ta leidis, et kmniku kige tugevamad kljed olid tema vgivaldne loomus ja julgus. Mees oli tulistanud don Juani pise peva ajal, paljudest pealtngijatest hoolimata. Kmniku suureks nrkuseks oli aga tema t, see meeldis talle ja ta kartis seda kaotada. Mingil juhul ei oleks ta ritanud don Juani tappa peva ajal selle misa piirides. Tema teine nrkus oli perekond. Ta naine ja lapsed elasid hes hurtsikus misa lhedal.Vajalike andmete kogumist ajal, mil sind pekstakse, nimetatakse enesedistsipliiniks, tles don Juan. See mees oli teline prguline. Ta ei tundnud mingit halastust. Uute ngijate jrgi puudub tiuslikul kuiviktrannil ldse omadus kedagi haletseda.Don Juan tles, et sjamehelikkuse lejnud kaks tunnust, kannatlikkus ja ajastamisoskus, mis tal veel puudusid, kasvasid vlja tema heategija poolt kavandatud tegutsemisstrateegiast. Kannatlikkus thendab oodata ilma krsituseta - sndmuste kulust ette tormamata ja revusse sattumata lihtsalt rmsalt oodata - see, mis tulema peab, tuleb - siis, kui on ige aeg.Ma roomasin pevast peva, jtkas don Juan, mnikord lausa karjudes selle mehe piitsa all. Ja sellegipoolest olin ma nnelik. Tnu oma heategija strateegiale talusin seda pev peva jrel, ilma et oleksin kmnikut vihkama hakanud. Olin sjamees. Ma teadsin, et ma ootan, ja ma teadsin ka, mida ootan. Selles peitubki sjameheksoleku suur rm.Ta lisas, et tema heategija strateegia ngi ette mehe sstemaatilist rritamist, kasutades kilbina krgemat seisust, nii nagu uue tskli ngijad olid konkista ajal kaitsnud end katoliku kirikuga. Mnel viletsal preestril oli tookord palju suurem vim kui aadlikul.Don Juani kilbiks oli daam, kes aitas tal saada seda td. Iga kord, kui don Juan naist ngi, laskus ta tema ette plvili ja nimetas teda phakuks. Ta palus, et naine annaks talle medaljoni oma kaitsephaku pildiga, et ta viks paluda tema tervise ja heaolu eest.Ta andiski, jtkas don Juan, ning see ajas kmniku lausa marru. Kui sain teenrid niikaugele, et nad siti palvetama hakkasid, oleks kmnik peaaegu sdameataki saanud. Ma arvan, et siis ta vttiski nuks mind tappa. Ta ei saanud lubada, et ma samas vaimus jtkaksin.Vastuabinuna organiseerisin ma kigist majateenijatest katkematu palveteenistuse. Majaproua arvas, et mul on eeldusi saada vga vagaks inimeseks.28Prast seda ei uinunud ma kunagi sgavalt ega maganud ka oma voodis. Ma ronisin igal l katusele. Kahel korral ngin sdal seda meest mind otsimas, silmis mrtsuka pilk.Iga pev ajas ta mind tkutalli, lootes, et hobused mu surnuks tallavad, kuid ma kasutasin kilbina rasketest laudadest platet, mille olin pannud hte nurka. Mees ei teadnud seda. Tema ei tstnud oma jalga kunagi talli, sest hobused ajasid ta lihtsalt iiveldama. See oli veel ks tema nrkustest ja just see nrkus saigi talle saatuslikuks.Don Juan tles, et ajastamine on oskus leida ige hetk kige selle vabastamiseks, mida on pikka aega tagasi hoitud. Enesevalitsemine, distsipliin ja kannatlikkus on nagu tamm, mille taha kik kogutakse. Ajastamine on vrav tammis.See mees tundis ainult ht asja - vgivalda, millega ta teisi terroriseeris. Kui see neutraliseeriti, muutus ta sna abituks. Don Juan teadis, et kmnik ei sanda teda tappa maja lhedal. hel peval valis don Juan sobiva hetke, kui majaproua kike.pealt ngi, ja solvas kmnikut kigi tliste juuresolekul, nimetades teda argpksiks, kes tunneb surmahirmu oma peremehe naise ees.Don Juani heategija strateegia ngi ette, et sellisel hetkel tuleb olla krmas ja pda seda maksimaalselt ra kasutada, et prata kogu situatsioon kuiviktranni kahjuks. Ootamatud sndmused toimuvad alati nii. Kige madalam ori teeb kki tranni kulul nalja, pilkab teda, teeb ta thtsate pealtngijate ees naeruvrseks ja kaob siis, jtmata trannile vimalust midagi ette vtta.Hetke prast, kui mees llatusest toibus, lks ta raevust lausa praseks, mina aga plvitasin siis juba majaproua jalge ees, jtkas don Juan.Kui proua majja lks, kutsusid kmnik ja ta sbrad don Juani maja taha mingit td tegema. Mehe ngu oli vihast lubivalge. Tema hletoonist taipas don Juan, mis tal tegelikult plaanis on. Don Juan teeskles kuulekust, kuid selle asemel, et minna maja taha, jooksis ta talli. Ta oli kindel, et kui hobused perutama hakkavad, teevad nad srast mrglit, et omanikud tulevad kindlasti vaatama, mis seal lahti on. Ta teadis, et kmnik ei sanda teda tulistada - mehe hirm oma tkohta kaotada oli selleks liiga suur, et ta oleks riskinud tema krvaldamiseks nii krarikkaid vahendeid kasutada. Don Juan teadis ka, et mees ei lhe i hinna eest hobuste juurde - kui ta just tiesti endast vljas pole.29 Hppasin otse kige metsikuma sugutku latrisse, tles don Juan.Raevust pimestatud kuiviktrann haaras pussi ja kargas mulle jrele. Sstsin vlkkiirelt plankudest plate taha. Hobune virutas kmnikule korra kabjaga ja oligi kik.Olin veetnud selles majas kuus kuud, rakendades pidevalt sjamehelikkuse nelja tunnust. Tnu nendele oli mul edu. Kordagi ei haletsenud ma ennast ega nutnud juetusest. Ma olin olnud rmsameelne ja rahulik. Minu enesevalitsemine ja distsipliin olid tugevamad kui kunagi varem ja htlasi oli mul nd vahetu kogemus, mida thendavad kannatlikkus ja tpne ajastamine, kui neid kasutab laitmatu sjamees. Ja seejuures ei olnud ma kordagi soovinud, et see mees sureks.Minu heategija rkis mulle tookord midagi vga huvitavat. Kannatlikkus thendab vaimu abil tagasi hoida midagi, mida sjamees teab kindlasti tulevat. See ei thenda, et sjamees kib ringi, kellegi vastu kurje plaane pidades vi kttemaksu haududes. Kannatlikkus on midagi sltumatut. Tingimusel, et sjamehel on olemas enesevalitsemine, distsipliin ja ajastatus, garanteerib kannatlikkus selle, et kui keegi on midagi ra on teeninud, siis ta selle ka saab.Kas kuiviktrannid mnikord ka vidavad ja hvitavad sjamehe, kes neile vastu astub? ksisima.Muidugi. Konkista alguses oli aeg, mil sjamehi suri nagu krbseid, kmnete kaupa. Kuiviktrannid visid tappa igahe, kui vaid oli tuju. Sellistes tingimustes saavutasid ngijad vapustavaid seisundeid.Don Juan rkis, et see oli aeg, mil ellujnud ngijad pidid kogu oma ju kokku vtma, et leida uusi teid ja vahendeid.Uued ngijad ei kasutanud kuiviktranne ksnes oma enesethtsusest vabanemiseks, tles don Juan, vaadates mulle ainiti otsa, vaid ka selleks, et sooritada ht vga keerulist manvrit ja vljuda sellest maailmast. Edaspidi, kui me jtkame arutelu teadvuse valdamise le, saad sa aru, mida see manver endast kujutab.Selgitasin don Juanile, et ma pidasin oma ksimusega igupoolest silmas seda, kas ka tnapeva trannid, keda ta nimetas kuiviktranni-kesteks, vivad sjamehe hvitada.Loomulikult, vastas ta. Tagajrjed ei ole kll nii silmnhtavad nagu kauges minevikus. Tnapeval on ju sjameestel alati vimalus taanduda ja hiljem tagasi tulla. Kuid sel probleemil on ka teine tahk. Kaotus kuiviktrannikesele ei thenda kll surma otseses mttes, aga see mjub siiski tiesti laastavalt. Surmavuse aste kujundlikus mttes on peaaegu sama krge.30 Ma tahan sellega elda, et sjamehe, kes jb alla mnele kuiviktrannikesele, hvitab tema enda ebannestumise ja vrituse tunne. Seda pidasin ma silmas, kui rkisin surmavuse krgest astmest.Mida sa ldse pead lasaamiseks?Igaks, kes muutub samasuguseks nagu kuiviktrann, on la saanud. Tegutseda vihas ilma enesevalitsuse ja distsipliinita, omamata kannatlikkust, thendab lasaamist.Mis saab sjameestest, kes on selles vitluses alla jnud?Nad kas revideerivad phjalikult oma enesehinnanguid vi hlgavad teadmiste tee ja liituvad kuiviktrannide ridadega kogu oma lejnud eluks.313. KOTKA EMANATSIOONIDJrgmisel peval jalutasime don Juaniga piki Oaxaca linna viivat teed.Kell oli kaks prast lunat. Sel kellaajal oli tee tiesti thi.kki hakkas don Juan rkima. Ta tles, et meie vestlus kuiviktrannidest juhatas sisse teadvuse teema. Mrkisin, et see vestlus oli avanud mulle tiesti uue vaatenurga. Ta palus selgitada, mida ma sellega elda tahan.Meenutasin talle meie mne aasta tagust vaidlust yaqui indiaanlaste le. Oma petustes parema poole kohta oli ta pdnud mulle selgeks teha, et oma rhutud seisundi tttu on yaquid eelisolukorras. Olin talle tookord tuliselt vastu vaielnud, vites, et niivrd masendavad elutingimused ei saa kll mingiks eeliseks olla. Ma ei saanud aru, kuidas tema, ise yaqui, vis srase karjuva ebaiglusega leppida.Don Juan kuulas mind thelepanelikult. Olin kindel, et kohe tleb ta midagi oma seisukoha kaitseks, aga ta hoopis nustus minuga, kinnitades, et yaqui indiaanlaste elutingimused on testi viletsad. Kuid ta juhtis mu thelepanu ka sellele, et pole mingit mtet esile tsta yaquisid, kuna inimesed elavad ldse kohutavates tingimustes.ra muretse ainult vaeste yaqui indiaanlaste prast, tles ta, tunne muret inimkonna prast. Mis puutub yaqui indiaanlastesse, siis vin elda, et neil on isegi vedanud. Nad on allasurutud ja tnu sellele vivad mned neist lpuks olla vidukad. Kuid rhujatel, kuiviktrannidel, kes neid maha stkuvad, ei ole ldse mingit vimalust.Vastuseks vuristasin ma talle ette terve rea poliitilisi loosungeid, sest tookord ei saanud ma ldse aru, mida ta oma jutuga elda tahtis. Don Juan pdis mulle uuesti selgitada kuiviktrannide teooriat, aga see kik oli minu jaoks nagu hiina keel. Alles nd judis tema jutu mte mulle prale.Miski pole veel prale judnud, tles ta naerdes, kui ma seda talle rkisin. Homme, kui ol jlle oma normaalses teadvusseisundis, sa isegi ei mleta, mida sa praegu taipasid.Teadsin, et tal on igus, ja mind haaras masendus.32Sinuga juhtub sama mis minuga, jtkas ta. Minu heategija nagual julian tegi mulle krgenenud teadvuses selgeks sama asja, mida sinagi praegu taipasid. Tulemuseks oli, et igapevaelus hakkasid mu tekspidamised muutuma, ilma et mul endal oleks aimugi olnud, miks.Alati olin ma olnud see, keda rhuti, seeprast vihkasin oma rhujaid kogu hingest. Kujuta nd ette minu llatust, kui leidsin end lausa otsimas kuiviktrannide seltskonda. Arvasin, et olen peast segi linud.Judsime paigani, kus mned suured kaljurngad tee res olid kunagise maalihke tttu pooleldi liiva alla mattunud. Don Juan suundus nende juurde ja istus hele tasasele rngale. Ta andis mrku, et vtaksin istet tema vastas, ja alustas oma selgitusi teadvuse valdamise kohta.Ta tles, et tdesid, mida vanad ja uued ngijad on teadvuse kohta avastanud, on suur hulk, ning parema arusaamise huvides on need seatud teatud jrjestusse.Teadvuse valdamine seisneb kigi nende tdede tielikus omandamises. Esimene tde on, et maailm, mida me tajume, tundub meile vga omasena ja paneb meid uskuma, et me ise ja meid mbritsevad esemed eksisteerivad tepoolest iseseisvate objektidena -nii, nagu meie neid tajume, kuna tegelikult ei ole olemas mingit objektide-maailma, on ksnes Kotka emanatsioonidest koosnev universum.Don Juan tles, et enne kui asuda selgitama, mis on Kotka emanatsioonid, tuleb rkida tuntust, tundmatust ja tunnetamatust. Enamiku tdesid teadvuse kohta avastasid juba vanad ngijad. Nende tdede sstematiseerimine on aga juba uute ngijate teene. Korrapratu kogumina olid need ted peaaegu mistetamatud.ks vanade ngijate suur viga oli see, et nad ei pdnudki oma teadmisi sstematiseerida. See viga viis vga ohtlike tagajrgedeni. ks neist oli vanade ngijate eksiarvamus, et tundmatu ja tunnetamatu on ks ja sama.Uutel ngijatel tuli see viga parandada. Nad tmbasid tundmatu ja tunnetamatu vahele selge piiri, vites, et tundmatu on miski, mis on inimese eest varjatud, looritatud - vibolla millegi hirmuratavaga, kuid mis siiski jb inimtaju piiridesse. Tundmatu muutub kskord tuntuks. Tunnetamatu on aga midagi tiesti kirjeldamatut, meldamatut, hoomamatut. See on miski, mida me iial teada ei saa, ja mis ometi on olemas, hmmastav ja htaegu udusttekitav oma otsatuses.Kuidas ngijad neid kahte eristavad? ksisin ma.On olemas lihtne rusikareegel, seletas don Juan. Kui inimene puutub kokku tundmatuga, haarab teda seiklusjanu.33 Tundmatu ks omadusi on anda meile lootuse-ja nnetunne. Inimene muutub tugevaks ja virgeks. Isegi khedus, mis meid haarab, pakub rahuldust. Uued ngijad ngid, et sattudes silm silma vastu tundmatuga, on inimene oma parimas vormis.Kui aga see, mida peeti tundmatuks, osutub hoopis tunnetamatuks, on tagajrjed hvitavad. Ngijad tunnevad end kurnatuna, segadusse aetuna. Neid haarab kohutav ng. Nende keha justkui laguneks koost, kaob igasugune mtlemisvime ja kinus - tunnetamatu ei anna mitte mingisugust energiat. Tunnetamatu on inimesele absoluutselt kttesaamatu; seeprast ei tohiks sellesse tungida ei uisapisa ega ka lima ettevaatusega. Uued ngijad taipasid, et nad peavad olema valmis maksma prast hinda isegi pgusa kontakti eest sellega.Don Juan selgitas, et primus tekitas uutele ngijatele ldse tsiseid probleeme. Uue tskli algul ei teadnud neist keegi kindlalt, millised meetodid selles tohutus primuses on iged ja millised mitte. Oli ilmselge, et muistsetel sjameestel oli midagi viltu linud, kuid uued ngijad ei teadnud, mis see just oli. Nad vtsid eelduseks, et kik nende eelkijate poolt tehtu oli ekslik. Muistsed ngijad olid suured meistrid oletusi tegema. Niteks olid nad kindlad, et nende oskus nha kaitseb neid. Nad arvasid, et mitte miski ei suuda neid ohustada, kuni sissetungijad nende maailma purustasid ja enamiku neist kohutavasse surma saatsid. Muistsetel ngijatel puudus igasugune kaitse, vaatamata nende kindlale veendumusele, et nad on haavamatud.Uued ngijad ei raisanud aega arutlustele selle le, mis oli valesti linud. Selle asemel alustasid nad tundmatu kaardistamist, et eristada seda tunnetamatust.Kuidas nad tundmatut kaardistasid, don Juan? ksisin ma.Ngemise kavakindla kasutamisega, vastas ta.Ma tlesin, et igupoolest tahtsin ksida, mida kujutab endast tundmatu kaardistamine.Don Juan vastas, et tundmatu kaardistamine thendab selle tegemist kttesaadavaks meie tajule. Pidevalt ngemist praktiseerides leidsid uued ngijad, et tuntu ja tundmatu kuuluvad tegelikult hele ja samale tasandile - mlemad jvad inimese tajumisvime piiridesse. Suvalisel hetkel vib ngija astuda tuntust tundmatusse.Kik, mis jb meie tajumisvime piiridest vljapoole, on aga tunnetamatu. Vahetegemine selle ja tunnetatava vahel on otsustava thtsusega.34 Ngijad, kes ei suuda neid kahte eristada, satuvad tunnetamatuga vastamisi juhtudes rmiselt ohtlikku olukorda.Kui see juhtus muistsete ngijatega, jtkas don Juan, siis arvasid nad, et nende protseduurid olid lihtsalt kehvasti vlja kukkunud. Neil ei tulnud kordagi phe, et enamik sellest, mis laiub seal vljaspool, on ka meie arusaamise piiridest vljaspool. Selle kohutava eksituse eest tuli neil maksta vga krget hinda.Mis siis sai, kui taibati tundmatu ja tunnetamatu erinevust? ksisin ma.Siis algas uus tskkel, vastas ta. See avastus saigi piiriks vana ja uue vahel. Kik, mida uued ngijad on teinud, tuleneb selle erinevuse selgest mistmisest.Don Juan tles, et ngemine mngis otsustavat rolli nii muistsete ngijate maailma hvingus kui ka uue vaatenurga lesehitamisel. Just ngemise kaudu avastasid uued ngijad mitmeid vaieldamatuid tsiasju, mis viisid nad teatud murranguliste jreldusteni inimese ja maailma olemusest, mis panid aluse uuele tsklile. Need jreldused olidki ted teadvuse kohta, mida don Juan mulle selgitas.Don Juan pani ette teha koos jalutuskik linnavljakule. Teel kaldus meie jutt igasugustele masinatele ja peentele aparaatidele. Don Juan tles, et aparaadid on meie meelte pikendused. Vitsin vastu, et on aparaate, mis ei kuulu sellesse kategooriasse, sest nad suudavad tita selliseid funktsioone, milleks meie ei ole fsioloogiliselt vimelised.Meie meeled on kigeks vimelised, kinnitas don Juan.On aparaate, mis vivad kinni pda raadiolaineid, tlesin ma. Meie meeled aga seda ei suuda.Mina arvan teisiti, tles ta. Ma arvan, et meie meeled vivad tajuda kike, mis meie mber on.Aga vtame niteks ultraheli, ei andnud ma jrele. Meil lihtsalt puuduvad organid, et seda kuulda.Ngijad on veendunud, et me tunneme ksnes murdosakest iseendast, vastas don Juan.Ta ji mttesse, otsekui paks selgusele juda, mida veel elda. Siis ta naeratas.Esimene tde teadvusest, nagu ma olen sulle juba elnud, alustas ta, on see, et maailm ei ole niisugune nagu me arvame. Me arvame, et meil on tegu objektide maailmaga, aga see ei ole nii.Ta tegi pausi, otsekui hindaks oma snade mju.35 Nustusin temaga - kik on taandatav energiavljale. Don Juan vitis, et praegu ma siiski ksnes aiman tde. See, et me midagi enda jaoks ra seletame, ei thenda sugugi veel te kindlakstegemist. Don Juan tles, et praegu ei huvita teda sugugi, kas ma nustun temaga vi mitte, thtis on, et ma paksin taibata tema vite sisu.Sa ei saa vaadelda energiavlju, jtkas ta, vhemalt mitte tavalise inimesena. Kui sa oleksid vimeline neid ngema, siis oleksid sa ngija ning sel juhul oleksid juba sina see, kes selgitab tdesid teadvuse kohta. Saad sa aru, mida ma mtlen?Ta tles, et mtlemise teel juame jreldustele, mis mjutavad meie elu vga vhe vi ldse mi Seetttu toimib lugematu hulk vga kindlate veendumustega inimesi pevast peva otse vastupidiselt kigile oma veendumustele; ainsa igustusena oma kitumisele vidavad nad, et eksimine olevat inimlik.Esimene tde on see, et maailm htaegu on selline, nagu ta meile paistab ja ei ole ka, jtkas ta. Ta ei ole nii kindel ja teline nagu meie taju on petatud uskuma, kuid ta pole ka miraazh. Maailm ei ole illusioon- kuigi sedagi on videtud; hest kljest on ta reaalne, teisest kljest aga ebareaalne. Pane seda hsti thele, sest sellest tuleb aru saada, mitte lihtsalt sellega nustuda. Me tajume. See on kindel fakt. Kuid sellega, mida me tajume, on juba hoopis teine lugu, sest me pime enne selgeks, mida ja kuidas tuleb tajuda.Seal vljaspool on miski, mis mjutab meie meeli, sinnamaani on kik kindel ja reaalne, irreaalsus algab aga sellest, mida meie meeled vidavad seal olevat. Vtame niteks selle me. Meie meeled tlevad meile, et tegu on teatud kindlakujulise objektiga - sellel on suurus, vrv ja kuju. Meil on isegi mgede tpne klassifikatsioon. Siin ei ole midagi valesti; hda on aga selles, et meile pole kunagi phe tulnud, et meie meeled mngivad selles etenduses krvalist rolli. Meie meeled tajuvad nii, nagu meie teadvuse iserasused neid tajuma sunnivad.Mul tuli jlle temaga nustuda - mitte selle prast, et oleksin neist asjust tpselt samamoodi melnud - ma lihtsalt ei saanud kigest pris hsti aru. Tajusin pigem, et don Juani jutt vtab ohtliku prde. Ta ei jtnud mulle aega jrelemtlemiseks.Ma kasutan sna 'maailm', jtkas don Juan, pidades sellega silmas kike meie mber. On muidugi olemas ka tpsem miste, kuid see jks sulle tiesti arusaamatuks. Ngijad tlevad, et asjade maailm on meie jaoks olemas ksnes selleprast, et meil on teadvus.36 Kuid tegelikult on seal, vljaspool, ainult Kotka emanatsioonid - voolavad, alatises liikumises ja siiski muutumatud, igavesed.Enne kui judsin ksida, mida need Kotka emanatsioonid endast kujutavad, peatas don Juan mind keviipega. Ta tles, et vanade ngijate ks kige prutavamaid avastusi oli, et kigi tajuvate olendite olemasolu mte on teadvuse arendamine. Don Juan nimetas seda avastust kolossaalseks.Pooleldi naljatades ksis ta minult, kas ma tean paremat vastust inimesi alati huvitanud ksimusele, mis on elu mte. Asusin otsekohe kaitsete ja hakkasin testama selle ksimuse mttetust, sest siin ei saa anda loogilist vastust. Sraste teemade lahkamiseks tuleks meil siirduda religiooni valda ja teha sellest kigest usu ksimus.Aga vanad ngijad ei rkinud sugugi usust, tles ta. Nad ei olnud kll nii praktilise meela kui uued ngijad, kuid sedavrd siiski, et aru saada, mida nad nevad. Selle ksimusega, mis sind nii valusalt puudutas, tahtsin ma elda, et mistus ksi ei suuda tuua selgust meie olemasolu phjustesse. Iga kord, kui ta seda ritab, libiseb vastus usu valdkonda. Vanad ngijad lksid teist teed ja leidsid vastuse, mis ei piirdu ainult usu valdkonnaga.Ta tles, et vanad ngijad, riskides lugematute ohtudega, ngid tepoolest seda kirjeldamatu judu, mis on kigi tajuvate olendite allikaks. Nad nimetasid selle Kotkaks, sest need pgusad pilgud, mida nad oma ngemises sellele heita suutsid, jtsid neile mulje otsatu suurest musta-valgekirjust kotkast.Nad ngid, et teadvust jagab see Kotkas. Ta loob tajuvad olendid nii, et need oma elu jooksul rikastaksid seda teadvust, mille ta neisse koos eluga investeerib. Nad ngid, et lpuks neelab Kotkas rikastatud teadvuse uuesti alla - peale seda, kui on sundinud olendi selle surma hetkel vabastama.Kui vanad ngijad tlesid, et elu mte on teadvuse rikastamises, jtkas don Juan, siis ei olnud tegemist usu ega loogilise jreldusega. Nad ngid seda.Nad ngid, et tajuvate olendite teadvus lendab surma hetkel minema ja hljub nagu helendav puuvillatort otse Kotka noka vahele, kes selle alla neelab. Vanade ngijate jaoks oli see tenduseks, et olendid elavad ainult selleks, et rikastada teadvust, Kotka toitu.37Don Juani selgitused jid pooleli, sest ta pidi minema vikesele rireisile. Nestor viis ta autoga Oaxacasse. Kui nad ra sitsid, tuli mulle meelde, et meie tutvuse algul arvasin ma alati, kui don Juan mainis rireisi, et ta peab silmas midagi muud. Viimaks sain aru, et ta mtles seda, mida tles. Iga kord, kui ta asus oma jrjekordsele rireisile, pani ta selga mne oma paljudest laitmatult mmeldud kolmeosalistest likondadest ja muutus korrapealt hoopis teiseks inimeseks - kige vhem sarnanes ta selle vana indiaanlasega, kellena mina teda tundsin. Mainisin kord, et tema metamorfoos on lihtsalt hmmastav.Nagual on kllalt paindlik, et olla kes tahes, oli ta elnud. Olla nagual thendab muuhulgas ka seda, et sul pole mitte midagi, mida oleks vaja kaitsta. Pea seda meeles - me tuleme selle juurde ikka ja jlle tagasi.Tulime tepoolest selle juurde igal vimalikul juhul tagasi; nis, et tal ei ole testi mitte midagi, mida kaitsta, kuid tema Oaxacas viibimise ajal hakkasin selles siiski pisut kahtlema. kki tulin mttele, et nagualil on siiski ks asi, ks seisukoht, mida tal tuleb kaitsta - Kotka ja tema tegevuse kirjeldus nudis minu arvates kirglikku kaitsmist.Kui ksisin seda mnelt don Juani kaaslasel!, piklesid need kavalalt krvale, vastates, et ma olen sedalaadi arutelude suhtes karantiinis, kuni don Juan oma selgitused lpetab.Kui don Juan tagasi judis, istusime me taas juttu ajamaja ma esitasin selle ksimuse talle endale.Need ted ei ole miski, mida tuleks kirglikult kaitsta, vastas ta. Kui sa arvad, et ma pan neid kaitsta, siis sa kll eksid. Need koostati sjameestele rmuks ja juhatuseks, mitte selleks, et tekitada mingeid omanditundeid. Kui ma tlesin sulle, et nagualil pole mitte midagi kaitsta, siis tahtsin ma muuhulgas elda, et nagual on vaba ka igasugustest kinnisideedest.tlesin talle, et sel juhul mina ei jrgi tema petusi, sest olen Kotkast ja tema tegevuse kirjeldusest tiesti lummatud. Kordasin, et selline kujutlus on lihtsalt hirmuratav.See ei ole mingi kujutlus, vastas ta. See on fakt ja vga hirmuratav fakt, kui sa minu arvamust teada tahad. Uued ngijad ei mnginud lihtsalt mingite kujutlustega.Aga mis laadi jud see Kotkas viks olla?Ma ei teagi, kuidas vastata. Kotkas on ngijatele sama reaalne nagu gravitatsioon vi aeg sinule ja htlasi sama abstraktne ning mistetamatu.38Oota nd, don Juan, need on kll abstraktsed misted, kuid nad viitavad tiesti reaalsetele nhtustele, mille olemasolu on vimalik testada. Sellele on phendatud terved teadusharud.Ka Kotkas ja tema emanatsioonid on testatavad, nhvas don Juan vastu. Sellele on phendatud kogu uute ngijate tegevus.Palusin tal selgitada, mis on Kotka emanatsioonid.Ta tles, et Kotka emanatsioonid on muutumatu asi iseeneses. Need hlmavad kike, mis eksisteerib, nii tunnetatavat kui tunnetamatut.Ei ole vimalik snadega kirjeldada, mis need Kotka emanatsioonid tegelikult on, jtkas don Juan. Ngija peab seda ise kogema.Kas sina ise oled neid kogenud, don Juan?Loomulikult, ja sellegipoolest ei oska ma sulle elda, mis nad on. Nad on puhas kohalolek, peaaegu nagu mingi aine, iselaadne surve, mis tekitab aistingu pimestatusest. Neid vib ainult vilksamisi silmata nagu Kotkast ennastki.Kas sa, don Juan, vidad, et nende emanatsioonide allikaks on Kotkas?See on tlematagi selge, et Kotkas on oma emanatsioonide allikas.Ma tahtsin ksida, kas see on visuaalselt nii?Kotka juures ei ole miski visuaalne. Ngija tajub Kotkast kogu kehaga. Meis kigis on peidus miski, mis teeb meid vimeliseks tajuma kogu kehaga. Ngijad seletavad Kotka ngemist vga lihtsalt: kuna inimene koosneb Kotka emanatsioonidest, peab ta lihtsalt prduma tagasi oma algelementide juurde. Asja teeb keeruliseks inimese teadvus; see on teadvus, mis satub segadusse. Otsustaval hetkel, kui emanatsioonid peaksid lihtsalt teadvustama iseennast, segab inimese teadvus vahele ja asub kike tlgendama. Tulemuseks on visioon Kotkast ja tema emanatsioonidest. Tegelikult ei ole olemas mingit Kotkast ega mingeid Kotka emanatsioone. Seal vljaspool on miski, mida kski elav olevus ei suuda haarata.Ksisin, kas emanatsioonide allikat nimetatakse Kotkaks selle prast, et kotkastel ldiselt on mingeid sarnaseid tunnuseid.Asi on lihtsalt selles, et miski, mis on tunnetamatu, meenutab hmaselt midagi tuntut, vastas ta. Seetttu on muidugi ptud kleepida kotkastele klge omadusi, mida neil pole. Aga seda tuleb ikka ette, kui elava kujutlusvimega inimesed pivad tegema asju, mis nuavad retut kinust. Ngijaidki on igat masti ja igasuguse kaliibriga.Sa tahad elda, et on mitut liiki ngijaid?39Ei. Ma tahan elda, et vga palju lolle saab ngijateks. Ngijadki on inimolendid oma inimlike nrkustega, vi pigem - inimolendid koos kigi oma inimlike nrkustega on vimelised saama ngijateks, nii nagu mannetutest inimestest vivad saada suureprased teadlased.Kehvadele ngijatele on iseloomulik, et nad kalduvad unustama, kui imevrne on maailm. Neid lummab fakt, et nad nevad, ja nad usuvad, et see on tingitud nende geniaalsusest. Ngija peab olema lausa liinimene, et jagu saada peaaegu vitmatust lodevusest, mis inimolemuses peitub. Ngemisest palju olulisem on see, kuidas ngijad kasutavad seda, mida nad nevad.Mida sa sellega elda tahad, don Juan?Vaata, mida mned ngijad on meiega teinud. Me oleme kinni nende ngemuses Kotkast, see valitseb meie le ja kugistab meid meie surmahetkel alla.Ta tles, et ka selles versioonis on tunda teatud lodevust ning tema isiklikult kll ei arva, et miski meid alla neelaks. Tema meelest oleks tpsem elda, et on olemas jud, mis tmbab ligi meie teadvust nagu magnet zhiletiteri. Surmahetkel laguneb kogu meie olemus koost selle ju tohutu klgetmbe.tttu.Srase sndmuse tlgendamist meie allaneelamisena Kotka poolt pidas don Juan lausa groteskseks, sest niisugune vrdlus muudab selle snulseletamatu akti millekski nii igapevaseks nagu smine.Mina olen siis kll tiesti keskprane inimene, tlesin ma. Kirjeldus Kotkast, kes meid alla neelab, jttis mulle vga sgava mulje.Telist mju ei saa hinnata enne, kui sa seda kike ise ned, tles don Juan. Aga pea meele et meie nrkused ei kao kuskile ka siis, kui meist on saanud ngijad. Nii et kui sa ned seda judu, siis vib juhtuda, et sa nustud nende lodevate ngijatega, kes nimetasid selle Kotkaks -nagu ma isegi. Aga sa vid ka mitte nustuda. Sa vid astuda vastu kiusatusele omistada inimlikke omadusi sellele, mis on kirjeldamatu, ja leida sellele uue, vibolla palju tpsema nimetuse.Ngijad, kes nevad Kotka emanatsioone, nimetavad neid sageli korraldusteks, tles don Juan. Mulle poleks phegi tulnud hakata neid korraldusteks nimetama, isegi kui ma poleks leidnud nimetust 'emanatsioonid'. See oli vastureaktsioon minu heategija eelistusele -tema jaoks olid need korraldused. Ma arvasin, et see miste sobib tema julise isiksusega paremini kui minu omaga.40 Mina tahtsin midagi ebaisikulist. Korraldused klab minu jaoks liiga inimlikult, kuigi just seda nad tegelikult on - korraldused.Don Juan tles, et nha Kotka emanatsioone thendab endale meelega nnetust kaela tmmata. Uued ngijad leidsid end peagi silmitsi tohutute raskustega. Pdes kaardistada tundmatut ja eraldada seda tunnetamatust, taipasid nad alles prast suuri katsumusi, et kik koosneb Kotka emanatsioonidest.Ainult vike osa neist emanatsioonidest on inimteadvusele kttesaadav, meie igapevaelu raamid aga jtavad sellestki alles vaid murdosa. See imepisike osa Kotka emanatsioonidest ongi meile tuntud maailm; vike osa, mis on inimtajule kttesaadav, on tundmatu, kogu lejnud mtmatu osa aga tunnetamatu. Ta rkis edasi, et uued ngijad olid vgaktilised inimesed ja mrkasid kohe emanatsioonide vastupandamatut judu. Nad taipasid, et kik elusolendid on sunnitud kasutama Kotka emanatsioone, teadmata, mida need endast kujutavad. Nad mrkasid samuti, et organismid on les ehitatud selliselt, et nad haaravad vaid mingi osa emanatsioonidest - igal liigil on oma kindel lik. Emanatsioonid avaldavad organismidele tohutut survet ja selle toimel ehitavadki organismid les neile tajutava maailma.Meie inimolenditena, tles don Juan, kasutame oma osa neist emanatsioonidest ja tlgendame neid reaalsusena. Kuid inimene tajub nii tillukest osa Kotka emanatsioonidest, et on naeruvrne pidada oma tajusid mingiks lplikuks teks. Ometi ei vi me oma tajusid ka priselt krvale heita. Selle jrelduseni judmiseks tuli uutel ngijatel lbi kia vgaikk ja vaevaline tee ning trotsida tohutuid ohte.Don Juan istus oma tavalisel kohal suures toas. Tavaliselt polnud selles toas ldse mingit mblit - istuti prandal mattide peal -, kuid Carol, nagual-naine, oli sisustanud toa mugavate tugitoolidega koosviibimiste tarvis, mil me Caroliga kordamda don Juanile hispaaniakeelsete luuletajate loomingut ette lugesime.Ma tahan, et sa endale selgelt teadvustaksid, millega me tegeleme, tles ta niipea, kui olin istet vtnud. Me rgime teadvuse valdamise kunstist. Teemad, mida me arutame, ksitlevad selle kunsti phimtteid.Ta lisas, et oma petustes parema poole jaoks oli ta nidanud neid phimtteid minu normaalsele teadvusele oma ngijast kaaslase Genaro abiga, kes mngis minu teadvusega uutele ngijatele vga omase huumorimeele ja ketserlikkusega.41Oleks Genaro siin, siis peaks temal laskma sulle Kotkast rkida, tles ta, aga tema versioon ei tuleks pooltki nii aupaklik kui minu oma. Tema arvab, et ngijad, kes nimetasid selle ju Kotkaks, olid kas tiesti totakad vi tegid testi head nalja, sest Kotkad ei jta ju endast maha mitte ainult mune, vaid ka junne.Don Juan naeris ja tles, et tema meelest on Genaro kommentaarid alati nii tabavad, et vimatu on naeru pidada. Ta lisas, et kui Kotka kirjeldus prineks uutelt ngijatelt, oleks see kindla peale naljaga pooleks.tlesin don Juanile, et helt poolt vtan ma Kotkast ksnes kui poeetilist knekujundit ja sellisena ta meeldib mulle, kui aga vtan kike snasnalt, siis see kohutab mind.ks suuremaid jude sjameeste elus on hirm, tles don Juan. See sunnib neid ppima.Ta meenutas mulle, et Kotka kirjeldus prineb muistsetelt ngijatelt. Uued ngijad loobusid ldse igasugusest kirjeldamisest, vrdlemisest ja oletuste tegemisest. Nad tahtsid juda otse asjade tuumani ja selleks tuli neil trotsida mtmatuid ohtusid. Nad tepoolest ngid Kotka emanatsioone, kuid ei pdnudki hakata Kotkast kirjeldama. Nad tundsid, et Kotka ngemine vtab liiga palju energiat ja teadsid, kui krget hinda olid muistsed ngijad maksnud oma nappide pilguheitude eest tunnetamatusse.Kuidas judsid muistsed ngijad Kotka kirjeldamiseni? ksisin ma.Neil oli vaja oma teadmisi edasi anda ja selleks oli neil tarvis minimaalseid teadmisi tunnetamatust, vastas ta. Nad lahendasid ksimuse, kirjeldades skemaatiliselt judu, mis valitseb kike olemasolevat, mitte aga emanatsioone, sest neid ei ole ldse vimalik millegagi vrrelda. ksikutel ngijatel vib tekkida soov iseloomustada teatud emanatsioone, kuid need on ksnes isiklikud muljed. Teiste snadega: ei ole olemas srast htset versiooni emanatsioonidest nagu see on olemas Kotkast.Tundub, et uued ngijad olid vga abstraktsed, tlesin ma. Nad meenutavad mulle kangesti kaasaegseid filosoofe.Ei. Uued ngijad olid rmiselt praktilised inimesed, vastas ta. Nad ei tegelnud mistusprte teooriate vljamtlemisega.Don Juan tles, et abstraktsed mtlejad olid muistsed ngijad. Nad ehitasid monumentaalseid konstruktsioone abstraktsioonidest, mis sobisid nende ja nende ajaga. Ja nagu kaasaegsed filosoofidki, ei ninud ka nemad vaeva oma mtteahelate kontrollimisega. Uued ngijad olid aga lbinisti praktilised.42Nad olid suutelised ngema emanatsioonide voolu ja nad ngid ka, kuidas inimene ja teised elusolendid neid emanatsioone kasutavad, et nende abil les ehitada oma maailm.Kuidas inimene neid emanatsioone kasutab, don Juan?See on nii lihtne, et klab lausa idiootlikult. Ngija jaoks on inimesed helenduvad olendid. Meie helendus koosneb Kotka emanatsioonide sellest osast, mis jb meie munataolisse kookonisse. See konkreetne emanatsioonide valik, see peotis teebki meist inimesed. Tajumine on kookoni sees olevate emanatsioonide kokkusobitamine nendega, mis jvad kookonist vljapoole.Ngijad vivad niteks nha emanatsioone kskik millise elusolendi sees ja selle phjal eldillised vlistest emanatsioonidest nendega kokku sobivad.Kas emanatsioonid on nagu valgusvood? ksisin ma.Ei, sugugi mitte. See oleks liiga lihtne. Emanatsioonid on midagi kirjeldamatut. Kuid mina isiklikult tleksin kll, et nad sarnanevad valguskiududega. Normaalse teadvuse jaoks on mistetamatu, et nendel kiududel on teadvus. Ma ei oska elda, mida see thendab, sest tegelikult ma ei tea, mida rgin. Vin ainult elda, et need kiud on iseendast teadlikud, elavad ja vrelevad, et neid on nii palju, et arvud kaotavad siin igasuguse thenduse, ning et igaks neist on igavik ise.4. TEADVUSE HELENDUSOlime kinud don Juani ja don Genaroga mberkaudsetes mgedes taimi korjamas ja just tagasi judnud. Istusime don Genaro majas laua mber, kui don Juan muutis mu teadvustasandit. Don Genaro vaatas mulle otsa ja hakkas itsitama. Ta leidis, et on kaunis veider, kui inimese suhtumine mbritsevasse maailma on tema teadvuse kahel poolel tiesti erinev. Kige ilmekam nide oli minu suhtumine temasse. Minu parempoolses teadvuses oli ta austatud ja kardetud nid don Genaro, inimene, kelle arusaamatud teod mind vaimustasid ja htaegu surmani ra hirmutasid. Minu vasakpoolses teadvuses oli ta aga lihtsalt Genaro vi Genarito, ilma austava don-ita nime ees, smpaatne ja heatahtlik ngija, kelle tegevus oli mulle tiesti arusaadav ja koosklas sellega, mida ma isegi tegin vi vhemalt teha pdsin.Nustusin temaga ja lisasin, et ka minu vasakul poolel oli keegi, kelle kohalolekust piisas, et hakkaksin vrisema nagu puuleht. See oli Silvio Manuel, kige salaprasem don Juani kaaslastest. Kuid don Juan kui teline nagual oli krgemal igasugustest jaotustest - teda ma austasin ja imetlesin htviisi mlemas teadvusseisundis.Aga on ta ka hirmuratav? ksis Genaro vriseva hlega.Kohutavalt, piiksatas don Juan vastuseks.Me kik naersime, kuid don Juan ja Genaro naersid nii ennastunustavalt, et mul tekkis kahtlus, kas nad kki minu eest midagi ei varja.Don Juan luges mind nagu avatud raamatut. Ta selgitas, et vaheseisundis, enne tielikku sisenemist vasakpoolsesse teadvusse, on inimesel tohutu keskendumisvime, kuid htlasi on ta ka vga labiilne ja kergesti mjutatav. Mina niteks sattusin praegu umbusu ksi.La Gorda on pidevalt sellises seisundis, tles ta. Kuigi ta tabab kike lausa lennult, on ta kohutavalt ttu. Ta lihtsalt ei saa sinna midagi parata, et teda haarab vastupandamatu juga kaasa kik, millega ta iganes kokku puutub. Vahel jvad talle muidugi ette ka vga head asjad - nagu niteks literav keskendumisvime.Uued ngijad avastasid, et vaheseisundis on sjamehed uutele teadmistele kige vastuvtlikumad.44 Sel ajal tuleb panna suurt rhku nende juhendamisele ja petamisele, sest siis oskavad nad selgitusi igesti hinnata. Kui neile enne vasakpoolsesse teadvusse sisenemist selgitusi ei anta, siis saavad neist kll head niad, kuid kehvad ngijad, nagu olid vanad Tolteegid.Naissjamehed kipuvad eriti kergesti vasaku poole lummuse ohvriks langema, tles ta. Nad on nii andekad, et vivad siseneda vasakpoolsesse teadvusse ilma igasuguse pingutuseta - ja sageli varem kui see neile hea oleks.Hulk aega ei lausunud keegi snagi ja Genaro ji magama. Don Juan hakkas uuesti rkima. Ta tles, et uutel ngijatel tuli kasutusele vtta mitmeid uusi misteid, et selgitada oma teist tde teadvuse kohta. Tema heategija oli mningaid neist oma suva jrgi muutnud ja ka tema oli teinud sama, juhindudes ngijate usust, et ei ole vahet, milliseid termineid kasutatakse, niikaua kui tdesid endid kontrollitakse ngemise abil.Tundsin huvi, milliseid termineid ta oli muutnud, kuid ei osanud end ilmselt kllalt tpselt vljendada. Don Juan arvas, et ma kahtlen tema iguses vi vimes neid muuta, ja selgitas, et kui meie poolt loodud terminid prinevad meie mistusest, siis peegeldavad nad ksnes meie igapevaelu triviaalsust. Kui aga ngijad loovad uue termini, siis ei ole see kunagi lihtsalt thi snaklks, sest ta kasvab vlja ngemisest ja hlmab kike, milleni ngijad suudavad kndida.Ksisin temalt, miks ta otsustas termineid muuta.Naguali kohus on pidevalt paremaid selgitusvimalusi otsida, vastas don Juan. Aeg muudab kike ja igal nagualil tuleb leida uusi snu, uusi teid selle kirjeldamiseks, mida ta neb.Kas sa tahad elda, et nagual ammutab uusi ideid igapevaelu maailmast? ksisin ma.Ei, ma tahan elda, et iga naguali jutt ngemisest on alati uus, tles ta. Niteks uue nagualina tuleks sul elda, et tajumise kutsub esile teadvus. Sa vljendaksid sellega sama, mida minu heategijagi, kuid kasutaksid kindlasti hoopis teisi snu kui tema.Mida uued ngijad tajumise kohta tlevad, don Juan? Nad tlevad, et tajumine on hlestatuse seisund; kookoni emanat-sioonid asetuvad kohakuti neile vastavate vliste emanatsioonidega. Hlestatus vimaldab igal elusolendil oma teadvust arendada. Seda tlevad ngijad, sest nemad nevad elusolendeid sellistena nagu need tegelikult on: helenduvate olenditena, kes meenutavad valkja valguse mulle.45Ksisin, kuidas sobituvad emanatsioonid kookoni sees kokku vliste emanatsioonidega, et tekiks taju.Sisemised ja vlised emanatsioonid, tles ta, on hed ja samad valguskiud. Tajuvad olendid on nagu tillukesed mullid, mis koosnevad nendest samadest kiududest, mikroskoopilised valguspunktid, mis kinnituvad lputute emanatsioonide klge.Ta selgitas, et elusolendite helendus koosneb Kotka emanatsioonide sellest osast, mis juhtumisi jb nende helenduvate kookonite sisse. Kui ngijad vaatlevad tajumist, siis nevad nad, kuidas vliste Kotka emanatsioonide helendus muudab eredamaks emanatsioonide helenduse olendi kookoni sees. Vline helendus tmbab sisemist helendust ligi, niielda pab kinni ja naelutab paigale. Sel viisil fikseeritud helendus ongi iga vastava olendi teadvus.Ngijad nevadka seda, et vlised emanatsioonid avaldavad kookoni sisse jvale emanatsioonide osale teatud survet. Selle surve tugevus nitab elusolendi teadvuse arengutaset.Palusin don Juanil selgitada, kuidas vlised Kotka emanatsioonid sisemistele survet avaldavad.Kotka emanatsioonid on midagi enamat kui lihtsalt valguskiud, vastas ta. Igaks neist on lputu energiaallikas. Kige parem oleks seda vahest seletada nii, et osa vlistest emanatsioonidest langeb kokku kookoni sisse jvate emanatsioonidega. Nende energiad on nagu lakkamatu vool, mille katkestab kookoni kest, tekitades sellega surve.Ma olen juba varem elnud, et vanad ngijad olid meistrid teadvuse valdamise alal, jtkas ta. Nd vin lisada, et nende meisterlikkus tulenes oskusest manipuleerida inime