© Swedbank

Tööstusettevõtete küsitlus 201616.03.2016

© Swedbank

Ülevaade esitlusest(A) Kuidas on Eesti tööstusel läinud?

(B) Mida arvavad ettevõtted tööstuse väljavaadetest 2016?

Kas nähakse kasvuvõimalusi?

Millised on eksportööride plaanid?

Mis on fookuses – efektiivsus, mahtude kasv, tootearendus, töötajad?

Kas plaanitakse investeeringuid?

Mis toimub tööjõuturul?

© Swedbank

(A) Kuidas on Eesti tööstusel läinud?Heiki RaadikSwedbanki ettevõtete panganduse juht

© Swedbank

Töötlev tööstus – Eesti suurim majandussektor

15,1% SKPst

Eksport 6,8 miljardit eurot

120 000 töötajat � iga viies töökoht Eestis

© Swedbank

Allikas: Statistikaamet

Muutused võrreldes eelmise perioodiga on arvestatud aheldatud väärtuse (referentsaasta 2010) muutuse alusel.

Eesti majandus käib tööstusega ühte sammu –paigalsammu

5

5,0%

-3,8%

-23,0%

18,7%

14,7%

0,9%

2,9% 3,2%

-0,8%

7,7%

-5,4% -14,7%

2,5%

7,6%5,2%

1,6% 2,9%

1,1%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Töötleva tööstuse lisandväärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

SKP muutus võrreldes eelmise aastaga, %

© Swedbank 6

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks, 2007 = 100

Allikas: Eurostat

2015. a töötleva tööstuse toodangu maht kahanes Eestis 0,7%, peamiselt

mõjutatuna toodangu langusest keemia-, elektroonika-, joogi- ja rõivatööstuses.

1,7%

-0,7%

4,1%

5,4%

-1,0%

2,0%

EL28 Eesti Läti Leedu Soome Rootsi

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi muutus, 2015, %

Viimase 4 aasta jooksul on töötleva tööstuse toodangu maht kasvanud Eestis keskmiselt

2,7% aastas; EL-is 0,3%; Lätis 3,4%; Leedus 4,0%; Soomes -1,9% ja Rootsis -2,1%.

Seisak mahtudes

100 98

8389

94 91 91 93 95100

96

72

87

107110

114120 119

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Euroopa Liit (28) Eesti

© Swedbank

Allikas: Statistikaamet

Eksport kahanes 2015, ent mitte laiapõhjaliselt

4 540 4 931

3 5514 843

6 441 6 557 6 800 6 972 6 809

8 034 8 470

6 487

8 743

12 00312 521 12 288 12 083 11 627

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Töötlev tööstus Kõik tegevusalad kokku

Kaupade eksport jooksevhinnas, miljon eurot

Tööstusettevõtetele mõjuvad madalad toorainehinnad, mis teevad ekspordi rahaliselt väiksemaks.

Sihtriikide lõikes on hajutatus paranenud: TOP 5 sihtriikide osakaal koguekspordist (kõik kaubad) on aastaga vähenenud 59,2% → 57,7%.

Töötleva tööstuse eksporti mõjutasid 2015 negatiivselt elektroonika-, nafta-ja keemiatööstus. Tugevat kasvu näitasid puidu- ja mööblitööstus.

Töötlev tööstus ekspordib 70% toodangust (Statistikaamet) ning moodustab 58,5% kõikide kaupade ekspordist.

7

© Swedbank

2015 SKP reaalkasv*

2016 SKP prognoos**

4,1% 3,1%

0,4% 1,1%

2,7% 3,1%

-4,0% -0,4%

1,6% 2,9%

1,7% 1,8%

1,6% 1,1%

1,9% 2,5%

2,4% 2,5%

1,2% 1,8%

Sihtriikide väljavaade 2016 positiivsem

8

Allikad: Statistikaamet; Eurostat; OECD; BEA

Töötleva tööstuse eksport tegevusala järgi, Eesti, 2015, miljonit eurot

Kõikide kaupade eksport sihtriigi järgi, Eesti, 2015, miljonit eurot

1 572

1 240

996

638

617

556

479

403

298

Elektroonikatööstus

Puidu- ja paberitööstus

Muu töötlev tööstus

Elektriseadmete tööstus

Masinaehitus

Toiduainetööstus

Metallitööstus

Tekstiilitööstus

Keemiatööstus

2 188

1 863

1 205

774

678

607

481

374

363

334

Rootsi

Soome

Läti

Venemaa

Leedu

Saksamaa

Norra

Holland

Ameerika Ühendriigid

Taani

Lisaks eksporditi 2,76 miljardi euro eest kaupu (23,7%) 169 teise riiki.

*Venemaa 2015 SKP reaalkasv = OECD prognoos

**OECD prognoos

© Swedbank

Välisnõudlus ei ole ainuke probleem – tugeva tööturu hetkeseisu varjutab demograafiline viitsütikuga pomm

597 592

615603

626

657 657 652

578590

609615 616

630639

I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Tööhõive 2001–2015 (tuhat inimest)2015 IV kvartali tööhõive 639 000 inimest. Töötuse määr 6,4%.

Kõige madalam hõive2010 I kvartalis – 554 000 inimest. Tööpuudus oli 20%.

Tööjõuturg on ainatugevnenud, töövõtjatepositsioon võrreldes tööandjatega on oluliseltparanenud.

Riskiks on täna hoopistööandjate finantsseis.

AGA: Järgmise 10 a jooksuljääb tööturul vähemaks 50 000 inimest.

147123

177 183 176 180

151

112

65

0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-

Rahvastik vanuserühmades (tuhat inimest)

9

Allikas: Statistikaamet

© Swedbank

Nõrk kasv ja struktuurne tööjõupuudus ���� ohtlikult kiire tööjõukulude kasv ���� kasumlikkuse langus

10

Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus ja kogukasumlikkus

Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

*2015 hinnanguline müügitulu, tööjõukulu, kogukasum ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

2015 kasvasid tööjõukulud 7,6%, kogukasum -15,7%.

2011–2015 kasvasid tööjõukulud 41%, kogukasum -36%.

Tööjõukulude osakaal müügitulus on 4 aastaga tõusnud 12,7% →15,4%.

16,0%16,9%

18,0%

14,3%12,7% 13,3% 13,6%

14,3%15,4%

5,4%4,1%

2,9%

4,9%5,9% 5,0%

4,2% 3,9%3,3%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*

Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus, %

Töötleva tööstuse kogukasumi marginaal müügitulust, %

Tööjõukulude kasv perioodil 2011-2015 on vähendanud ettevõtete

potentsiaalset kogukasumit 15% ehk ca

300 miljoni euro võrra.

© Swedbank

Madal investeeringute tase halvab efektiivsust ja tootmisvõimsust ���� ohuks kasumlikkusele ja tuludele

11

Töötleva tööstuse investeeringute tase

Investeeringute aktiivsus on kõrge toiduaine-ja puidutööstuses, samas proportsionaalselt

vähe investeeritakse elektroonika-, elektriseadmete- ja tekstiilitööstuses.

0

100

200

300

400

500

600

700

800

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) jooksevhinnas, MEUR

Põhivara investeeringute suhe lisandväärtusesse, %

2015 kahanesid ettevõtete investeeringud materiaalsesse

põhivarasse 4,2% võrra, töötlevas tööstuses 1,5% võrra.

Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

*2015 hinnanguline müügitulu, kogukasum, investeeringud ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

© Swedbank

Soodne aeg investeeringuteks: toorainehinnad, laenuvõimendus ja intressid madalad

12

Allikad: Eesti Pank; Statistikaamet

6,1% 6,5%4,7% 4,6% 4,5%

3,5% 3,2% 3,2% 2,6%

29,0%30,4%

28,9%26,8%

22,8% 21,4% 20,8% 20,3%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Laenuportfelli keskmine intressimäär, %

Lühiajaliste võlakohustuste ja pikaajaliste kohustuste suhe varasse, %

Töötleva tööstuse intressimäärad ja laenuvõimendus

© Swedbank 13

MAHT EKSPORT TÖÖJÕUD/KASUM:

Töötlev tööstus - kokkuvõte

Investeeringute tase on madal.

Investeeringud põhivarasse langesid 2015. a 1,5% võrra.

Kaupade eksport languses: -2,3% 2015. a

Peamised mõjutajad olidelektroonika- (-12%) ning keemia- ja naftatööstus (-25%).Kõik teised sektorid kokku +4%: sh puit +9%; mööbel +15% ja tekstiil +14%.

Ekspordi (kõik kaubad) sihtriikide hajutatus on paranenud: TOP 5 sihtriikide osakaal koguekspordis on vähenenud 59,2% → 57,7%. Kui 2014 eksporditi kokku 170 riiki, siis 2015 juba 179 riiki.

Tööjõukulude kiire kasv ohustab kasumlikkust

Tööjõukulude suhe müügitulusse on 4 aastaga tõusnud 12,7% → 15,4%, samas kui kogukasumlikkus on langenud 5,9% → 3,3%.

Toodangumaht languses:-0,7% 2015. a

Toodangumaht langes enim elektroonika-, keemia-, joogi- ja rõivatööstuses. Tugevat kasvu näitasid puidu-, mööbli- ja elektriseadmete tööstus.

2015 kasvasid tööjõukulud 7,6%, kogukasum -15,7% (Statistikaameti

lühiajastatistika).

INVESTEERINGUD

Investeeringute suhe lisandväärtusesse viimastel aastatel 20-24% � ohustab kasvu ja kasumlikkust.

Keskmine brutokuupalk ja hõive kasvasid mõlemad 2015. a 5,8%. 2015 IV kv. keskmine brutokuupalk oli 1056 eurot.

Soodne aeg investeeringuteks: laenuvõimendus ja intressid madalad.

Kombinatsioon tööjõukulude kasvust ning madalast investeeringute tasemest ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust.

© Swedbank

Raul KirsimäeSwedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja

(B) Mida arvavad ettevõtted tööstuse väljavaadetest 2016?

© Swedbank

Uuringus osales 370 tööstusettevõtet

15

Muu töötlev tööstus

36%

Ehitusmaterjalide tööstus

10%

Puidu- ja paberitööstus

17%

Toiduainetööstus12%

Rasketööstus25%

Küsitlusele vastas 370 ettevõtet:• käive 3,93 miljardit eurot (ca 34% sektorist)• töötajate arv kokku 32 171 (ca 27% sektorist)

Mööblitööstus 21%Tekstiilitööstus 20%

Trükitööstus 11%

Elektriseadmete tootmine 8%

Elektroonikatööstus 7%

Muu 35%

© Swedbank

4,4%

8,7%

5,6%

3,4%

6,3%

3,8%

6,8%

6,7%

2,7%

KÕIK

Käive < 10M€

10M€ ≤ Käive < 20M€

Käive ≥ 20M€

Ehitusmaterjal

Toit

Puit

Raske

Muu

91% ettevõtetest plaanib käibe kasvu või samaks jäämist, keskmiselt +4,4%

16

Plaanitav käibe muutus* 2016

*käibega kaalutud keskmine muutus

Vastanutest 60% (2015: 64%) prognoosib käibe kasvu, 31% (2015: 28%) käibe samaks jäämist ja 9% (2015: 8%) käibe langust.

2015 plaaniti kasvuks 3,0%, tegelik +0,1% (Allikas:

Statistikaameti lühiajastatistika).

Suurimat käibe kasvu oodatakse trüki- (+12,2%), tekstiili- (+8,9%), mööbli- (+7,4%), puidu- (+6,8%) ja rasketööstuses (+6,7%).

© Swedbank

paraneb 48%

ei muutu 36%

väheneb 16%

84% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse paranemist või samaks jäämist

17

Mitu % ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse* paranemist, samaks jäämist või vähenemist?

*ärikasumlikkus = ärikasum / käive

Ettevõtjad planeerivad kasumlikkust parandada peamiselt läbi efektiivsuse kasvu (42% vastanutest).

2015 prognoosis 44% vastanutest kasumlikkuse paranemist, 38% samaks jäämist ja 18% kahanemist.

Kasumlikkuse paranemist prognoosivatest ettevõtetest 4/5 plaanib käivet tõsta – maht on oluline.

© Swedbank

40%34%

43%

66%

56%61%

57%

31%

4% 5%0% 3%

KÕIK Käive < 10M€ 10M€ ≤ Käive < 20M€ Käive ≥ 20M€

tugev - eesmärgid on saavutatavad

keskmine - mõned eesmärgid saavutatavad, mõned mitte

nõrk - eesmärgid pigem ei ole saavutatavad

96% töösturite kindlustunne 2016 eesmärkide saavutamise suhtes on tugev või keskmine

18

Kas kindlustunne 2016 eesmärkide saavutamise suhtes on tugev, keskmine või nõrk? (% vastanutest)

Kindlustunne on tugevaim ehitusmaterjali- ja toiduainetööstuses.

© Swedbank

Tööstuse kasvu veab eksport

19

Käibe, ekspordi ja siseriikliku müügi muutus* 2016

Ekspordi kasvu plaanitakse enim:väikeettevõtetes (+11,7%)trükitööstuses (+24,0%) tekstiilitööstuses (+11,1%) mööblitööstuses (+10,3%)rasketööstuses (+9,7%)

4,4%

6,0%

1,5%

käibe muutusekspordi muutussiseriikliku käibe muutus

88% plaanitavast käibe kasvust tuleb ekspordi kasvust.

*kaalutud keskmine muutus

2015 plaanisid töösturid ekspordi kasvuks +4,1%, tegelik -2,3% (Allikas: Statistikaameti aastastatistika).

© Swedbank

40%

26%

24%

19%

17%

13%

11%

9%

9%

7%

7%

17%

7%

40%

7%

3%

8%

2%

3%

1%

1%

2%

Rootsi

Norra

Soome

Saksamaa

Taani

Läti

Suurbritannia

Venemaa

Leedu

Hiina

USA

Olulisemad uued sihtriigid (% vastanutest)

Kõige olulisem sihtriik täna (% vastanutest)

Skandinaavia kõrval uute sihtturgudena fookuses Saksamaa, Taani ja Suurbritannia

20

Milline sihtriik on praegu kõige olulisem ja millised on olulisemad uued sihtriigid? (% vastanutest)

© Swedbank

Eksportööride peamiseks väljakutseks on välisnõudlus

21

Milline tegur piirab eksporti enim? (% vastanutest*)

*Vastasid ainult need (62% küsitletutest), kes prognoosisid ekspordi osakaalu vähenemist või samaks jäämist.

32%

10%

7%

7%

6%

5%

4%

4%

4%

3%

2%

2%

2%

0%

13%

välisnõudlus

kõrge omahind

müügioskus

mahukad investeeringud

kitsas kontaktvõrgustik välisturgudel

ekspordi osakaal on maksimumi lähedane

tööjõupuudus

tootmisvõimsus

keeruline logistika

ainult siseriiklikule müügile orienteeritud

sihtriigi regulatsioonid

finantseerimine

tootearendus

riskijulgus

muu

© Swedbank

20%

32%

21%

18%

27%

18%

20%

20%

20%

KÕIK

Käive < 10M€

10M€ ≤ Käive < 20M€

Käive ≥ 20M€

Ehitusmaterjal

Toit

Puit

Raske

Muu

80% tootmisvõimsusest stabiilselt rakendatud

22

Kui palju* suudavad ettevõtted ilma investeeringuteta käivet kasvatada?

Puidu- ja rasketöösturid on viimastel aastatel palju automatiseerimisse investeerinud, kasvatades seeläbi ka vaba tootmisvõimsust.

*käibega kaalutud keskmin

© Swedbank

Keskmine investeeringute maht on kasvamas

23

37%

46%

17%

kasvavad jäävad samaks kahanevad

Kas investeeringud kasvavad, jäävad samaks või kahanevad? (% vastanutest)

81% ettevõtetest plaanib 2016 investeerida. Suuremaid investeeringuid plaanitakse toiduaine- ja puidutööstuses.

Investeeringuid planeerivate töösturite osakaal on madalaim väikeettevõtete (76%) seas, kõrgeim (97%) suurettevõtete seas.

© Swedbank

Lisaks efektiivsusele on fookusesse tõusnud tootearendus

24

Millesse plaanivad ettevõtted investeerida? (% vastanutest)

Kui 2013 plaanis tootearendusse investeerida 8% ettevõtetest, siis 2016

juba 20%.

21% 23%26%

14%16%

26%

43%

35%

41%

57% 55%

31%

20%23%

13%16%

19%

25%

12% 13%18%

8% 9%14%

4%6%

3%6%

1%4%

Tööstus kokku Ehitusmaterjalidetööstus

Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu tööstus

Mahtude kasvatamine Efektiivsuse kasv Tootearendus Asendusinvesteering Muu

Tootearendusse investeerivad eelkõige väikeettevõtted, sektoritest enim trüki-,

elektroonika- ja elektriseadmete tööstus.

© Swedbank 25

32% on alustanud või plaanib alustada koostööd tõstmaks lisandväärtust

Kas Teie ettevõttel on plaanis teha koostööd ülikoolide, teaduskeskuste ja/või disaineritega

tõstmaks lisandväärtust? (% vastanutest)

Koostööd on alustatud või plaanitakse lähiajal teha peamiselt

ülikoolide (63% vastanutest) ja disaineritega (14% vastanutest).

Perioodil 2014 kuni 2020 eraldatakse SA Archimedes vahendusel teadusele ja

kõrgharidusele Euroopa Liidu struktuuritoetusi summas 359 miljonit eurot.

22%

10%

17%

27%

24%

Oleme juba alustanud koostöögaJah, lähiajal on plaanisLükkame tulevikkuEi ole selle peale mõelnudEi ole plaanis

4,1%

3,5%

3,3%

2,7%

2,0%

1,7%

1,0%

0,6%

Lõuna-Korea

Jaapan

Soome

USA

EL

Eesti

Leedu

Läti

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste suhe riigi SKPsse, %, 2013

© Swedbank 26

49% on IT abil oma tootmisahela automatiseerinud või plaanib seda lähiajal teha

Kas Teie ettevõttel on plaanis IT süsteemide arendamise kaudu oma tootmisahelat automatiseerida/parendada? (% vastanutest)

Enim on IT ressursi abil tootmisahelat automatiseeritud/parendatud elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses, vähim mööblitööstuses.

21%

28%

12%15%

24%

Oleme juba oma tootmisahela automatiseerinudJah, lähiajal on plaanisLükkame tulevikkuEi ole selle peale mõelnudEi ole plaanis

© Swedbank

Tööjõupuudus – muutust ei ole

27

Kas ettevõtete arengut piirab tööjõupuudus? (% vastanutest)

45% 46%42%

2014 2015 2016

Enim piirab tööjõupuudus mööbli- (68%) ja tekstiilitööstust (62%), vähim keemia- (13%) ja toiduainetööstust (28%).

Enim napib seadmete operaatoreid (CNC), insenere, projektijuhte, meistreid, projekteerijaid, programmeerijaid ja müügispetsialiste.

Kõige enam on puudus spetsialistidest (77%):täpsemalt tehnilise taibu ja arvutioskusega inimestest.

Spetsialistidest on kõige enam puudus trüki- (100%), puidu- (84%) ning masina- ja metallitööstuses (88%).

© Swedbank 28

Keskmise palga muutus* 2014–2016 (vastanute prognoos)

Ettevõtjad plaanivad aeglasemat palgakasvu

4,6%

3,9%

3,0%

2014 2015 2016

2015 planeeriti palkade kasvuks keskmiselt 3,9%. Kuidas läks? Brutopalk kasvas 5,8% (Allikas: Statistikaamet).

Käive töötaja kohta kasvab 3,1% 2016. a, enim trüki-(+8,0%) ja puidutööstuses (+6,8%). Käive töötaja kohta langeb elektroonikatööstuses (-1,5%).

Töötleva tööstuse keskmine brutokuupalk 2015. a oli 1033 eurot vs Eesti keskmine 1065 eurot.

*kaalumata aritmeetilise keskväärtuse muutus

© Swedbank 29

KÄIVE/KASUM: INVESTEERINGUD: TÖÖJÕUD:

Vaatamata nõrgale nõudlusele plaanivad ettevõtted välisturgudel turuosa kasvatada.

Investeeringute vajadus püsib kõrge: kiire palgakasv ja konkurents sunnivad efektiivsust ning toodete väärtust kasvatama.

Kokkuvõte

40% töösturitest peab kindlustunnet tugevaks, 56% keskmiseks ja vaid 4% nõrgaks.

Käibe kasvu veab ekspordi kasv (+6,0%); siseriiklik müük +1,5%.

Skandinaavia kõrval uute sihtturgudena fookuses Saksamaa, Taani ja Suurbritannia.

81% ettevõtetest plaanib investeeringuid

80% tootmisvõimsusest on rakendatud.

Keskmine investeeringute maht on kasvamas.

Investeeringute fookuses on efektiivsus (43%), ent järjest enam ka tootearendus (20%).

49% on tootmisahela automatiseerinud või plaanib seda lähiajal teha; 32% on alustanud või plaanib alustada koostööd väliste ekspertidega.

Tööjõupuudus –muutust ei ole

Tööjõupuudust tunnetab 42% ettevõtetest (eelkõige spetsialistidest).

Palgakasv aeglustub, ettevõtjate 2016 prognoos +3,0%.

Efektiivsusinvesteeringud on vähendanud vajadust lihtsamate töörollide järele. Trend jätkub.

Ettevõtjad on mõõdukalt optimistlikud

60% plaanib käibe kasvu, keskmiselt +4,4% (2015: +3,0%).

48% plaanib kasumlikkust suurendada.

Ettevõtjate ootused tööjõule on muutunud – keerukamad seadmed ja tooted eeldavad hüpet teadmistes.

© Swedbank

Materjaliga saate tutvuda ettevõtte infoportaaliswww.swedbank.ee/infoportaal

30

Swedbank EestisSwedbank_Eestis