finantskäitumise uuring 2017
TRANSCRIPT
1
Finantskäitumise uuring 2017
Turu-uuringute AS, Karin Reivart
11. detsember 2017
• Küsitleti Eesti elanikke vanuses 18 aastat ja vanemaid.
• Esinduslik valim üle Eesti, 964 vastajat.
Uuringu valim ja sihtrühm
Uuringu läbiviimine
• Uuring viidi läbi 5.-9. septembrini 2017 Turu-uuringute AS Omnibuss-uuringu raames.
• Küsitleti silmast-silma meetodil vastajate kodudes tahvelarvutite abil.
Uuringu taust
Vastajate profiil, %, n=964
15
11
13
12
16
33
29
71
27
60
12
28
25
25
16
7
51
49
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Virumaa
Lõuna-Eesti
Tartu piirkond
Lääne-Eesti
Põhja-Eesti
Tallinn
PIIRKOND
Muu
Eesti
RAHVUS
kõrg
kutse-, kesk, kesk-eri
alg- või põhi
HARIDUS
60+
50-59
35-49
25-34
18-24
VANUS
Naine
Mees
SUGU
%
4
Sissetulekute laekumise viis, %
65
7
5
24
3
4
4
90
0 20 40 60 80 100
Ei saa seda
Sularahas
Nii sularahas kui arvelduskontole
Arvelduskontole
töötasu või pension muud sissetulekud
5
Igapäevaostude eest tasumine, %
12
12
11
11
28
19
17
18
51
58
60
58
8
10
11
12
1
1
2
1
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
2011
2013
2015
2017
Ainult sularahas Sularahas sagedamini kui maksekaardiga
Maksekaardiga sagedamini kui sularahas Ainult maksekaardiga
Ei oska öelda
• Sularaha kasutamine on keskmisest sagedamini vähenenud Ida-Virumaal, selle asemel
kasutatakse nüüd sagedamini pangakaarti.
• Eelmise uuringuga võrreldes ilmnes, et vanuserühmas 60+ on sularaha kasutamine veidi
suurenenud.
• Eestis tervikuna on sularaha kasutamine igapäevaostudeks püsinud samal tasemel. Üldse ei
kasuta sularaha 12% elanikest.
6
Suuremate ostude eest tasumine, %
19
18
14
14
70
67
71
68
2
2
2
4
5
7
6
8
1
1
1
1
3
5
5
4
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
2011
2013
2015
2017
sularahas
maksekaardiga kohapeal
maksekaardiga internetis
ülekandega internetipangas, telefonipangas, automaadis
maksekorraldusega pangakontoris
ei oska öelda
7
Maksete tegemine, %
2
3
4
7
8
13
18
71
0 20 40 60 80 100
Ei oska öelda
Maksab keegi teine
Maksmine postkontoris sularahas võiülekandega
Maksmine sularahas otse teenuseosutajale tema kontoris
Kaardimakse teenuse osutajale temakontoris
Ülekanne maksekaardiga internetis
Maksekorraldus pangakontorist
Maksekorraldus internetipangas,pangaautomaadis või telefonipangas
Milliseid makseviise kasutate peamiselt maksete tegemiseks? Peame silmas nii regulaarmakseid kui ühekordseid makseid, mida teete arvete alusel.
• Võrreldes 2015. aastaga on maksete puhul sularaha kasutamine vähenenud 6%.
• Pangakontoris tasuvad makseid keskmisest sagedamini üksi elavad pensionärid, mitte-eestlased, Põhja-
Eesti, Tartu piirkonna ja Ida-Virumaa linnade elanikud ning vanuserühm 60+.
• Sularahas tasuvad makseid kõige sagedamini madala sissetulekuga inimesed, keskmisest sagedamini ka
Põhja-Eesti elanikud ja inimesed väikelinnades.
8
Tähtis maksete tasumisel, % Mis on teie jaoks maksete tasumisel määrava tähtsusega? Palun järjestage tähtsuse järgi.
14
25
55
40
21
24
27
33
12
0 20 40 60 80 100
kiirus
hind
mugavus
esimene teine kolmas
9
Maksete liikumise kiirus – tegelikkus ja ootused, %
5
5
24
11
49
10
19
31
13
24
13
3
21
11
52
18
18
22
17
25
9
3
10
8
35
35
19
11
20
18
23
8
Ei oska öelda
Hiljemalt järgmisel tööpäeval
Vähemalt samal tööpäeval
Umbes pool päeva (3–5 tundi)
Kuni paar tundi
Vähem kui 5 minutiga
*
Ei oska öelda
Järgmisel tööpäeval
Samal tööpäeval
Umbes pool päeva (3–5 tundi)
Kuni paar tundi
Vähem kui 5 minutiga
2017 2015 2013Mis Te arvate, kui kiiresti liiguvad praegusel hetkel Eesti riigisisesed maksed ühest pangast teise?
Kui kiiresti peaks Teie arvates raha saajani jõudma?
10
Viipekaardi kasutamise sagedus, %
Kui teil on viipemakse võimalusega maksekaart, siis kas te kasutate seda ja kui tihti?
73
44
8
73
Kasutan tihti
Kasutan harva, kuna limiit eiole piisav
Kasutan harva, kunamakseterminalid ei võimalda
Ei kasuta, kuna olenviipekaardil selle võimalusepiiranudEi kasuta muul põhjusel
Mul ei ole viipemaksevõimalusega maksekaarti
• Viipekaart on olemas 26% elanikest, kuid seda kasutab 14%.
• Kõige tihemini kasutavad viipemaksekaarti Ida-Viru linnade elanikud, lisaks vanuserühm 25-34 a.
11
Internetikaubandus, %
87
23
2
77
24
2
68
30
Ei oska öelda
Ei
Jah
2017 2015 2013
%
2
20
36
46
2
2
26
32
43
1
0
14
34
69
ei oska öelda
muu, palun täpsustage
maksekorraldusega
PayPal’i vahendusel
maksekaardiga
2017 2015 2013
%
Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul ostnud/tellinud internetist tooteid või teenuseid välismaiselt kaupmehelt? % kõigist vastajatest vanuses 18+
Kuidas olete tasunud välismaiselt kaupmehelt tehtud ostude eest? Kas… % välismaiselt kaupmehelt ostnutest
• Internetist ostmine on kasvanud keskmisest sagedamini Tallinnas, Tartu piirkonnas, Virumaal. Eelkõige
on see suurenenud vanuserühmas 25-49 a, kuid ka 18-24 a ning suurema sissetulekuga vastajate
seas.
• Oluliselt on suurenenud internetiostude eest tasumine maksekaardiga, seevastu on vähenenud
maksekorraldusega tasumine.
12
Panga vahetamine, %
Kas olete viimase paari aasta jooksul vahetanud panka või hakanud lisaks kasutama mõne täiendava panga teenuseid?
11
87
2
Jah Ei Veel mitte, aga plaanin seda teha
• Panka on vahetanud keskmisest sagedamini Tallinna elanikud, eestlased, nooremad vanuserühmad
(kuni 49aastased), suurema sissetulekuga isikud (üle 1000 euro).
• Keskmisest harvem on seda tehtud Ida-Virumaa linnades, väikelinnades ja vanuserühmas 60+.
13
903
90
7
3
89
8
Ei oska öelda
Ei
Jah
2017 2015 2013
Kas Teil või kellelgi Teie perest on olnud alates euro kasutusele võtmise ajast (2011 a.) avatud pangakonto välismaal?
Pangakonto omamine välismaal, omajate profiil, %
• Keskmisest sagedamini on välismaine pangakonto olnud eestlastel ja suurema sissetulekuga
inimestel.
• Veidi suurenenud on välismaise pangakonto omajate osakaal Lõuna-Eestis, mujal piirkondades on
see varasemaga samal tasemel.
14
Välismaise pangakonto omamise põhjused, % Mis põhjusel on/oli Teil või teie pereliikmel välismaal avatud pangakonto? N=81, kui omab kontot
6
14
24
56
0 10 20 30 40 50 60
ei oska öelda
nii oli lihtsam tasuda välismaalt tellitudteenuste/kaupade eest
Eestis olevat arvelduskontot eivõimaldatud kasutada
töö/elamine välismaal
%
15
Kokkuvõte
Sularaha ja maksekaartide kasutamine ostude eest tasumisel ei ole viimastel
aastatel muutunud, palk või pension laekub sularahana 4% elanikest
Viipemakse võimalusega maksekaart on 26% elanikest, kasutab tihti 7%
Internetikaubanduse (välismaalt) kasutamine on suurenenud 6%. Tasumiseks on sagenenud maksekaardi kasutamine, PayPal samal tasemel.
17
Sularaha saamine, %
1
1
3
6
7
93
0 20 40 60 80 100
Muu
Valuutavahetuspunkti
Poe kassast sularaha väljavõtmise teenust
Pangakontorit
Saan sissetulekuid sularahas
Sularaha automaati
Milliseid võimalusi te kasutate sularaha saamiseks?
• Sularahas saavad sissetulekuid keskmisest sagedamini madala sissetulekuga vastajarühmad.
• Sularaha võtab välja pangakontorist keskmisest sagedamini väikelinna elanik.
• Sularaha väljavõtmiseks kasutab poekassat keskmisest sagedamini maa-asula elanik.
18
Sularaha kättesaadavus, %
13
21
62
4
Paranenud Halvenenud Ei ole muutunud Ei oska öelda
Kuidas on sularaha kättesaadavus Teie hinnangul viimase aasta jooksul muutunud?
19
Sularaha kasutamise sagedus, %
16
3046
7 1
Igapäevaselt Mitu korda nädalasPaar korda kuus Ei kasutaEi oska öelda
• Igapäevaseid sularaha kasutajaid on keskmisest sagedamini Tallinnas, Tartus ja Pärnus, samuti ka
madalama sissetulekuga inimeste seas, vanuserühmas 60+ ja üksi elavate pensionäride seas.
• Sularaha mittekasutajaid on samuti keskmisest sagedamini Tallinnas, lisaks ka suurima isikliku
sissetulekuga inimeste seas.
20
Sularaha kasutamise põhjused, %
3
1
5
7
11
13
29
32
39
59
0 10 20 30 40 50 60 70
Ei kasuta
Muu
Kuna saan sissetulekuid sularahas
Anonüümsuse säilitamiseks
Välismaal makstes
Kulutuste kontrolli all hoidmiseks
Harjumusest
Eraisikute vahelisi makseid tehes
Väikseid makseid tehes
Kaardimakse võimaluse puudumisel
• Eraisikute vahelisteks makseteks kasutatakse sularaha keskmisest sagedamini maal ja väikelinnades.
• Harjumus on sularaha kasutamise põhjuseks keskmisest sagedamini Ida-Viru linnades ja vanuses 60+.
• Anonüümsus on sularaha kasutamise juures oluline keskmisest sagedamini väikelinnade elanikele.
21
Sularahas säästmise põhjused, % peredest, kes säästavad
Miks te kasutate säästmiseks sularaha? N=530
7
66
1
4
5
6
8
14
0 20 40 60 80 100
Ei oska öelda
Ei hoia oma säästusid sularahas
Muu
Ei usalda pankasid
Ligipääs sularahale on raskendatud
Pankade teenustasud on liiga kõrged
Pangahoiuste intressitulu on liiga väike
Parem ülevaade säästudest
22
Kassas tasutava ostusumma ümardamise võimalus, %
5733
10
Pooldan Ei poolda Ei oska öelda
Kuidas suhtute 1- ja 2-sendiste müntide ringlusest kaotamisse ning kassas tasutava ostusumma ümardamisse?
• Vastu on ideele keskmisest sagedamini vastajad Lõuna-Eestist, lisaks ka üksi elavad pensionärid ja
väikese sissetulekuga inimesed (200-400 eurot kuus).
• Pooldaval seisukohal on keskmisest sagedamini vanuserühm 25-34 aastat.
23
Valmidus sularahavabaks ühiskonnaks, % (1)
12
79
9
jah ei ei oska öelda
Kas te oleksite rahul, kui ühiskond oleks sularahavaba?
24
Valmidus sularahavabaks ühiskonnaks, % (2)
6
30
10
5
6
24
6
11
14
17
16
81
65
82
84
83
68
85
83
75
74
70
13
6
7
11
10
7
8
6
11
9
13
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Ei oska öelda/keeldus
Üle 1000 euro
651-1000 eurot
401- 650 eurot
201 - 400 eurot
Kuni 200 eurot
ISIKLIK NETOSISSETULEK
60+
50-59
35-49
25-34
18-24
VANUS
jah ei ei oska öelda
• Keskmisest sagedamini on idee poolt Tallinna, Tartu, Pärnu elanikud ning kõrgharidusega isikud.
• Vastu on keskmisest sagedamini väikelinnade elanikud, Lõuna-Eesti elanikud ja ka üksi elavad
pensionärid.
25
Raha ülejääk peale esmatarvilike kulutuste ja laenukohustuste tasumist, %
27
20
15
18
24
29
12
12
7
9
15
13
Ei jää üldse üle Kuni 50 eurot 51-250 eurot
251-500 eurot Üle 500 euro Ei oska öelda
58
67
42
33
0% 50% 100%
2015
2017
Jääb üle Ei jää/ei oska öelda
• 2012 jäi peale esmakulutusi raha üle 51% peredest, osakaal on suurenenud järk-järgult.
• Majanduslik seis on võrreldes 2015. aastaga paranenud nii eestlastel kui ka mitte-eestlastel, kolmes
vanemas vanuserühmas, kuid mitte noorimas. Piirkonniti näeme paranemist väljaspool Tallinna,
eelkõige Tartu piirkonnas, Lõuna-Eestis ja Virumaal.
Kokkuvõte
Sularaha saamiseks kasutatakse ülekaalukalt pangaautomaati (93%). Sissetulekuid saab sularahas 7% elanikest
Sularaha kättesaadavus 62% elanike hinnangul viimase aasta jooksul muutunud ei ole, 21% hinnangul on see halvenenud ja 13% hinnangul paranenud
Valdav osa elanikest kasutab sularaha paaril korral kuus (46%), 16% kasutab igapäevaselt ning 7% ei kasuta üldse
Sularaha kasutamise peamine põhjus on kaardimakse võimaluse puudumine (59%), lihtsus väikeste maksete puhul (39%), eraisikute vahelised maksed (32%) ja harjumus (29%)
Üle kolmandiku elanikest (34%) hoiab oma sääste osaliselt sularahas, tuues selle põhjuseks säästudest parema ülevaate omamist, väikest intressitulu pankades ja pankade kõrgeid teenustasusid
Kassas tasutava ostusumma ümardamist ning 1- ja 2-sendiste müntide ringlusest kaotamist pooldaks 57% elanikest, seevastu sularahavaba ühiskonnaga elanikud praegu veel nõus ei ole – 79% on sellele vastu
Eesti perede toimetulek on taas veidi paranenud: peale esmakulutusi jääb raha üle 67% peredest, 20% peredest säästudeks raha üle ei jää
25
Tänan tähelepanu eest!
28
Huvitatus piiriülesest otsekorraldusest, %
18%
64%
18%
Jah Ei Ei oska öelda
Kas Te oleksite huvitatud tasuma oma välismaal tehtud ostude ja tarbitud teenuste eest piiriülese otsekorraldusega, kui Eesti pangad seda võimalust pakuksid (SEPA)?
• Huvi antud teenuse vastu on võrreldes varasema uuringuga kasvanud 9% võrra.
• Huvitatus on suurenenud pea kõigis piirkondades, asulatüüpides ja
sissetulekurühmades.
29
Rahasiirdamise teenuse kasutamine, %
92
8
96
4
2
91
7
Ei oska öelda
Ei
Jah
2017 2015 2013
%
Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul kasutanud rahasiirdamise (ehk raha ülekandmise) teenust või mõnda muud maksevahendus-teenust, mida ei paku pangad?
Millise ettevõtte maksevahendusteenust Te kasutasite? % kasutanutest
• Keskmisest sagedamini kasutavad rahasiirdamist noored (kuni 34aastased), Tallinna, Virumaa ja
Ida-Viru linnade elanikud ning väikese isikliku sissetulekuga inimesed.
54
45
9
3
8
65
Muu
Pocopay
Transferwise
Omniva(WesternUnion)
2017 2015 2013
%
30
Rahasiirdamise teenuse kasutamise sagedus,%
3
1
22
7
3
7
43
Muu
Pocopay
Transferwise
Omniva
Umbes kord kuus või sagedamini
Harvem kui kord kuus
%
Kui sageli Te seda teenust kasutasite? N=66, kui on kasutanud 12 kuu jooksul.