metroloogia uuring

1

„Metroloogia infrastruktuuri,

metroloogia mõjude ning mõõteteenuste

hetke- ja arendamisvajaduste uuring“

Tallinn 2011

2

1 Lühikokkuvõte ....................................................................................................... 6

2 Sissejuhatus ............................................................................................................ 8

3 Metoodika üldkirjeldus ........................................................................................ 11

4 Metroloogia infrastruktuur ja ressursid ................................................................ 16

4.1 Analoogsete uuringute analüüs .................................................................... 16

4.2 Eesti mõõteteenistuse ülevaade .................................................................... 17

4.3 Metroloogia infrastruktuuri ja ressursside analüüs ...................................... 20

4.3.1 Metroloogianõukogu ................................................................................ 20

4.3.2 Metroloogia keskasutus ........................................................................... 21

4.3.3 Riigietaloni labor ..................................................................................... 33

4.3.4 Tugietaloni labor ...................................................................................... 49

4.3.5 Legaalmetroloogia asutus ........................................................................ 50

4.3.6 Eesti Akrediteerimiskeskus ...................................................................... 53

4.4 Metroloogia infrastruktuuri tugi ettevõtetele ............................................... 54

4.5 Hinnang ja ettepanekud Eesti metroloogia infrastruktuuri toimimisele ...... 56

5 Metroloogia mõju majandusele ............................................................................ 60

5.1 Sissejuhatus .................................................................................................. 60

5.2 Analoogsete uuringute analüüs .................................................................... 61

5.3 Metoodika .................................................................................................... 63

5.4 Ettevõtete küsitlus ........................................................................................ 64

5.5 Mõõtmistega seotud mõjud majandussektorites .......................................... 65

5.5.1 Masina- ja metallitööstus ......................................................................... 68

5.5.2 Elektriseadmete ja elektroonikatööstus.................................................... 74

5.5.3 Puidutööstus ............................................................................................. 78

5.5.4 Veondus ja laondus .................................................................................. 82

5.5.5 Toiduainetööstus ...................................................................................... 85

5.5.6 Mittemetalsetest mineraalidest tootmine (sh ehitusmaterjalide tootmine) 90

5.5.7 Põllumajandus, looma-, teravilja- ja taimekasvatus ................................ 94

5.5.8 Energeetika ja elektrienergia .................................................................... 97

5.5.9 Mööblitööstus ........................................................................................ 100

5.5.10 Muud tootvad harud ........................................................................... 105

5.6 Metroloogia mõjude analüüs ettevõtetes ................................................... 107

5.7 Riigiasutuste mõõtetegevuse mõju majandusele ....................................... 113

3

5.8 Meditsiiniasutuste mõõtetegevuse mõju majandusele ............................... 113

5.9 Metroloogia kaudne mõju elukvaliteedi valdkondadele ............................ 114

5.9.1 Kaubandus ja tarbijakaitse ..................................................................... 114

5.9.2 Tervis ja ohutus ...................................................................................... 114

5.9.3 Keskkond ............................................................................................... 114

5.9.4 Õiguskord ja korrakaitse ........................................................................ 115

5.9.5 Riigikaitse .............................................................................................. 115

5.9.6 Vaba aeg................................................................................................. 115

5.10 Metroloogia otsene mõju ........................................................................... 115

5.10.1 Teadusmetroloogia mõju ................................................................... 115

5.10.2 Legaalmetroloogia mõju .................................................................... 116

5.10.3 Tööstusmetroloogia mõju .................................................................. 117

5.10.4 Metroloogia mõju innovatsioonile ..................................................... 118

5.10.5 Metroloogia mõju ettevõtluskeskkonnale .......................................... 119

5.11 Kokkuvõte .................................................................................................. 120

6 Mõõteteenuste ja teadlikkuse hetke- ja arendusvajadused................................. 123

6.1 Mõõtevaldkondade analüüs ....................................................................... 123

6.1.1 Temperatuur sh õhuniiskus .................................................................... 124

6.1.2 Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised ..................................................... 126

6.1.3 Mass ....................................................................................................... 127

6.1.4 Keemilised analüüsid ............................................................................. 128

6.1.5 Vee-, -gaasi-ja õhukulu mõõtmine ......................................................... 130

6.1.6 Elektriline võimsus ................................................................................ 132

6.1.7 Rõhk ....................................................................................................... 133

6.1.8 Aeg ja sagedus ....................................................................................... 134

6.1.9 Elekter ja magnetism.............................................................................. 135

6.1.10 Tihedus ............................................................................................... 136

6.1.11 Akustika, helikiirus, vibratsioon ........................................................ 137

6.1.12 Muud vähemmärgitud mõõtevaldkonnad .......................................... 138

6.2 Arendusvajadused ettevõtetes .................................................................... 139

6.2.1 Mõõteteenustega seotud probleemid ...................................................... 140

6.2.2 Tuleviku arengusuunad .......................................................................... 141

6.2.3 Personali- ja koolitusvajadused.............................................................. 149

6.2.4 Teadlikkuse vajadused ........................................................................... 151

6.3 Arendusvajadused teadus- ja arendusasutustes .......................................... 152

4





6.4 Arendusvajadused laborites ....................................................................... 156



6.4.3 Personali- ja koolitusvajadused............................................................. 157


6.5 Arendusvajadused riigiasutustes ................................................................ 158





6.6 Kokkuvõte .................................................................................................. 160

7 Juhtumianalüüsid ............................................................................................... 165

7.1 ABB AS Elektriseadmete tehas ................................................................. 165

7.2 H.T. Laevateenindus OÜ. Tallink Grupp. .................................................. 167

7.3 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ..................................................................... 168

7.4 Põhja Eesti Regionaalhaigla ...................................................................... 172

7.5 Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabor ...................................................... 173

7.6 Juhtumianalüüside kokkuvõte .................................................................... 174

7.6.1 Olulised järeldused meditsiiniasutustega läbiviidud intervjuudest ........ 175

8 Ettepanekud metroloogia osapooltele ................................................................ 178

9 LISAD ................................................................................................................ 183

9.1 Soome, Iirimaa ja Tšehhi metroloogianõukogude ülevaade ...................... 183

9.2 Koolitusteemad, millest majandusvaldkondades puudust tuntakse ........... 187

9.3 Kokkupuuted mõõtevaldkondadega majandussektorite lõikes .................. 190

9.4 Laboritelt mõõtmiste, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuste ostmise aastane maht valdkondade lõikes.............................................................. 194

9.5 Kriteeriumid mõõtmiste ja analüüsidega seotud teenusepakkuja valikul .. 197

5

Uuringu koostamisel osalesid Marikai Karilaid (BDA Consulting OÜ), Liina Karotamm (BDA Consulting OÜ), Märt Parker (BDA Consulting OÜ), Harli Uljas (BDA Consulting OÜ), Ivo Leito (Tartu Ülikool), Toomas Kübarsepp (Metrosert AS), Kaarel Simson (Metrosert AS), Margus Metssalu (ASI Consult OÜ). Ettevõtete küsitluse viis läbi OÜ Saar Poll.

Uuringu läbiviimise projektijuht:

6

1 Lühikokkuvõte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel viis BDA Consulting OÜ koostöös metroloogia ekspertidega läbi uuringu „Metroloogia infrastruktuuri, metroloogia mõjude ning mõõteteenuste hetke- ja arendamisvajaduste uuring“.

Uuringul oli kolm eesmärki: 1) anda ülevaade metroloogia infrastruktuuri toimimise tõhususe ning ressursside kasutamise efektiivsuse kohta ja saada parendusettepanekuid, mis oleksid sisendiks valdkonna strateegiadokumentidele ja õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel; 2) koostada metoodika ning selle alusel hinnata metroloogia mõju majandusele; 3) uurida mõõteteenuste ja teadlikkuse arendusvajadust valdkonnas ning saada ettepanekuid arendustegevuste kohta.

Uuringu käigus analüüsis ja hindas projekti meeskond analoogseid uuringuid maailma praktikast ning küsitles 500 metroloogiaga kokku puutuvat asutust ja ettevõtet Eestist. Saadud teabe põhjal on sündinud käesolev dokument, milles on toodud järeldustena ettepanekud metroloogia infrastruktuuri toimimise parandamiseks, tehtud kokkuvõtted mõõtmistega seotud mõjude kohta majandussektorites, teadus- ja arendusasutustes, laborites, riigiasutustes ja meditsiiniasutustes, näidatud ära metroloogia valdkonna arengusuunad ja toodud välja mõõtevaldkondade arendamisvajadused.

Tähtsamad järeldused uuringust:

1. Eesti ettevõtted kulutavad aastas metroloogiale ca 26-40 miljonit eurot (ca 0,28% SKP-st). Keskmiselt kulutab mõõtmisega tegelev ettevõte mõõtmisele aastas 4 398 eurot, lisaks kulutab ta 5 382 eurot sisseostetud laboriteenustele. Mõõtmistele tehtud kulutused aitavad tagada toodete kvaliteedi ning ära hoida madalast kvaliteedist tingitud allahindlusi või mahakandmisi ligi 2,8 miljardi euro (19,6% SKP-st) väärtuses aastas (ca 40% tööstusettevõtete käibest).

2. Riigil puudub üldine metroloogiapoliitika , mis püstitaks metroloogiavõimekuse arendamise suunad metroloogiaasutustele, teadusasutustele ja ettevõtetele, sh pole määratletud prioriteetvaldkondi rahvusvahelise võimekuse suurendamiseks. Metroloogiaalane korraldus on oluline osa ettevõtluse tugistruktuurist ja majanduskeskkonna õiguskindlusest.

3. Eesti vajab investeeringuid metroloogiaalase võimekuse ajakohasena hoidmiseks kuni 2015. aastani kokku ca 955 000 eurot. Praegune metroloogiaalane eraldis keskasutusele on minimaalne ning ei võimalda reaalselt riigi esitatud ülesandeid täies ulatuses täita.

4. Olemasolev metroloogia infrastruktuur töötab tänaste vahendite juures tulemuslikult , samas investeeringuid riigi- ja tugietalonide valdkonnas tehakse projektipõhiselt ning osaliselt ka eraõigusliku keskasutuse omavahenditest. Keskasutus osutab paralleelselt ka mõõtealaseid turuteenuseid, mistõttu teised sarnaste teenuste pakkujad näevad seda kui eelisseisu.

5. Olulisimad etalonid on Eesti riigil praeguseks olemas ja kasutuses. Suurem jagu kalibreerimisvajadusest on tagatud riigisiseselt.

6. Oluline on suurendada avalikus sektoris tagasisidet metroloogiaga seotud teenuste kasutajatelt tagamaks teadlikkust uutest vajadustest ja vajadusest neisse teenustesse investeerida. Tagasiside koondajaks ja arutajaks saab olla

7

metroloogianõukogu, kes annab soovitusi majandus- ja kommunikatsiooniministrile (ja nõukogus osalevatele organisatsioonidele).

7. Tugietalonlaboritel puudub riigi toetus. Tugietalonlaborite loomisel on oluline arvestada nii arendustegevuslike kui ka koostöögruppi kaasatud ettevõtete vajadustega.

8. Ettevõtted tunnetavad selgesti mõõtmiste olulisust konkurentsivõime hoidmisel ja arendamisel. Mõõtmised on kriitiliselt olulised kulude optimeerimisel ja kvaliteedi tagamisel. Mõõtetulemustele tuginevad kriitilised otsused (majanduslikud, sotsiaalsed, meditsiinilised). Mõõtmiste ja analüüside mahud lähitulevikus suurenevad.

9. Ettevõtjate ootus on, et vajalik mõõtmisalane täpsus saab lähiaastatel olema kõrgem. Põhilised faktorid, mis kõrge täpsuse ootuse tingivad, on püüd parandada toodete kvaliteeti, töökeskkonna kvaliteedi üha kasvav tähtsus ja innovatsiooni- valmiduse kasv.

10. Kõrgema täpsuse vajadusele vastandub kättesaadavus igapäevase täpsusega mõõtevahendite kalibreerimiseks, mida kõrgemale täpsusele püüdlevad teenuse osutajad soovivad pakkuda vähem või mis on kõrgema täpsuse jaoks soetatud seadmetega mõõtetehniliselt võimatu.

11. Mõõtmiste ja analüüside mitmekesisus suureneb jätkuvalt. See loob olukorra, kus igat konkreetset mõõtmist või analüüsi tellitakse üsna vähe, samas soovitakse tellida palju erinevaid mõõtmisi. See tõstab oluliselt ühe proovi hinda ja raskendab laborite olukorda.

12. Laborite üldist konkurentsivõimet tõstab üldise hariduse taseme tõstmine mõõtmiste ja analüüsidega tegelevate inimeste hulgas, samuti kompetentsikeskuste tekkimine, mis ei ole orienteeritud vähestele konkreetsetele mõõtevaldkondadele vaid on paindlikud ning suudavad vastavalt vajadusele keskenduda erinevatele mõõteliikidele.

13. Koolituste korraldamine metroloogia valdkonnas on kaootiline. Asutused saavad osta sisekoolitusi, kuid avalikud koolitused (nt õigusalased) toimuvad harva. Kaaluda tasub koolituspoliitika arendamist, kus keskasutuse üheks rolliks on ka regulaarsete õigusalaste, baasteadmiste jt metroloogiaalaste koolituste läbiviimine.

14. Oluline on tagada protsesside olemasolu uute mõõtevaldkondade võimekuse tekkeks sh valdkonnad, mille puhul riik on püstitanud avalikkusele ülesandeid (nt hoonete soojusauditid, energiatõhus ehitis, elektriliste suuruste mõõtmised elektrienergia kvaliteedi kontrollil tulenevalt nii CO2 osakute müügist kui ka ehitusvaldkonna suunast passiivmajade kasutuselevõtul jm)

8

2 Sissejuhatus Mõõtmised on olulised praktiliselt kõigis inimtegevuse valdkondades. On hinnatud, et mõõtmised ning nendega seotud tegevused moodustavad arenenud tööstusega riikides 4% - 6% SKP-st1 (sealhulgas on leitud, et keemiliste mõõtmiste maksumus moodustab ligikaudu 3% SKP-st2). Mõõtmiste tulemustele toetudes tehakse väga olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi ning meditsiinilisi otsuseid. Mõõtmistulemused mõjutavad eranditult igat inimest. Seega ei ole ilmselt võimalik üle hinnata mõõtmiste kvaliteedi olulisust.

Hoolimata mõõtmiste tähtsusest, on laboritevaheliste võrdlusmõõtmiste tulemusena leitud, et keemilistest mõõtmistest on 5% - 30% kvaliteedi poolest ebarahuldavad2 (vaata ka3). Ebausaldusväärsete mõõtmiste maksumus ning nendest tulenevad riskid on tohutud, ulatudes miljarditesse eurodesse. Esinevad nii otsesed kulud (kaebustele vastamine, analüüside kordamine jne) kui ka kaudsed kulud (tootmise vähenenud efektiivsus, konkurentsivõime alanemine jne).

Mõõtmiste tulemuste kvaliteedi ja usaldusväärsusega tegeleb distsipliin nimega metroloogia4. Tulenevalt mõõtmiste kui valdkonna spetsiifikast on mõõtetulemuste kvaliteedi saavutamiseks vajalik nn metroloogiline infrastruktuur. Metroloogilise infrastruktuuri põhiliseks eesmärgiks on tagada, et mõõtmistel saadavad tulemused oleksid jälgitavad ja võrreldavad, et mõõtemääramatus oleks sobilik ning et mõõtemetoodikad ja mõõtjate kompetents oleksid vajalikul tasemel. Erinevate riikide riiklikud metroloogilised infrastruktuurid koos regionaalsete ja ülemaailmsete metroloogiaorganisatsioonidega moodustavad ülemaailmse metroloogilise infrastruktuuri.

Kaasaegse Eesti riikliku metroloogilise infrastruktuuri loomine algas aastatel 2000-2002. Euroopa liidu Phare programmi5 toel õnnestus aastaks 2004 koostada riiklik metroloogia arengukava 2004-20076 ja sisustada kaasaegse mõõteaparatuuriga AS

1 National and international needs relating to metrology: International collaborations and the role of the BIPM A report prepared by the CIPM for the governments of the Member States of the Convention of the Metre, CIPM, 1998.

2 Metrology in Chemistry. Current Activities and Future Requirements in Europe. Prepared by B. King, EUR 19074 EN, Luxembourg, 1999.

3 IMEP – The International Measurement Evaluation Programme. http://irmm.jrc.ec.europa.eu/interlaboratory_comparisons/imep/

4 Mõõtmise alused. R. Laaneots, O. Mathiesen. TTÜ Kirjastus, Tallinn, 2002.

5 ES 0102.01 “Development of Conformity Assessment infrastructure in the field of

metrology”; Donor: PHARE, Reference: EuropeAid/113156/D/SV/EE, 2002-2004, Project Coordination: Ministry of Economic Affairs, Beneficiaries: Metrosert Ltd., University of Tartu, Tallinn Technical University.

6 Eesti metroloogia arengukava aastateks 2004 – 2007, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2004.

9

Metrosert, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli metroloogialaborid.

Metroloogilise infrastruktuuri otstarbekaks arendamiseks on vaja ülevaadet mõõtmiste ja keemiliste analüüside olukorrast ja majanduslikust mõjust ning sellest tulenevalt arenguvajadustest. Huvitaval kombel, olles ise teadus mõõtmistest, on metroloogia kui sellise majandusliku mõju mõõtmine väga keerukas. On küll üdiselt aktsepteeritud, et hästitoimiv metroloogiline infrastruktuur on riigile väga kasulik (krestomaatilise tähtsusega uuring selles vallas on koostatud näiteks Suurbritannia metroloogia infrastruktuuri kohta7), kuid üldaktsepteeritavat metodoloogiat, kuidas selliseid uuringuid läbi viia, pole siiamaani olemas7,8,9. Selle põhiliseks põhjuseks on, et metroloogiline infrastruktuur, kuigi toetab hoomamatut hulka mõõtmisi, ise reeglina kasumit ei tooda, vaid vastupidi, vajab ülalpidamiseks vahendeid. Ning märkimisväärne kasu, mida ta ühiskonnale toob, on suuresti hajutatud ja kaudne7,8,9.

Siiski, alates 2000. aastast on Eestis mõõtmiste alal läbi viidud mitmeid uuringuid. Nii näiteks oli keemiliste mõõtmiste kohta teada, et need on Eestis (nagu ka mujal) väga olulised, kuid ei olnud piisavalt detailset infot riigis tehtavate keemiliste mõõtmiste mahtude, määratavate analüüside jaotuse, probleemide ja trendide kohta. Ülevaate10 saamiseks viidi Majandusministeeriumi tellimusel 2002. aastal läbi kaks uuringut füüsikaliste ja keemiliste mõõtmiste11 alal. Keemiliste mõõtmiste olukorra uuringu eesmärgiks oli selgitada välja keemiliste mõõtmiste valdkonna tolleaegne hetkeseis ning vajadused Eestis, samuti võrrelda olukorda aastatel 2001-2002 varasemaga. Detailsed uuringu eesmärgid on toodud nimetatud uuringu lõpparuandes11. Keemiliste mõõtmiste alal viidi 2007. aastal läbi kordusuuring12, et hinnata olukorra muutumist

7 Review of the Rationale for and Economic Benefit of the UK National Measurement System,

Department of Trade and Industry National Measurement System Policy Unit, 1999. Uuringu lõpparuanne on kättesaadav aadressilt http://www.dti.gov.uk/files/file32855.pdf

8 The Economics of Measurement. Report for NMS Review by G. M. Peter Swann, University

of Manchester, 1999.

9 The Assessment of the Economic Role of Measurements and Testing in Modern Society

Survey directed by Geoffrey Williams, Pembroke College, Oxford, 2002.

10 Questionnaire: Development of National Measurement Standards in Estonia, Report, MoEA, Metrosert Ltd, 2002. 11 Chemical Analyses and Measurements: the Needs of Estonia. Ivo Leito, Olev Saks, Lilli Sooväli, Ivari Kaljurand, Külli Suurvarik, Haidi Kanamäe. University of Tartu, Testing Centre, Tartu, 2002. Uuringu lõpparuanne on saadaval aadressilt http://www.ut.ee/katsekoda/Chem_Needs/Chem_Measurements_Final_Rep_230902.pdf 12 Keemiliste analüüside ja mõõtmiste hetke- ja arendamisvajadused Eestis. Ivo Leito, Ivari Kaljurand, Reet Tallo, Kristina Virro. Tartu Ülikool, Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ, Tartu, Tallinn 2007.

10

viie aasta jooksul, sealhulgas tulenevalt liitumisest Euroopa Liiduga.

Eestis pole varasemalt läbi viidud otseselt metroloogiavaldkonda käsitlevaid põhjalikke uuringuid, mis aitaksid tuvastada metroloogiavaldkonna olulisust Eesti ettevõtjatele, elukeskkonnale ja riigi arenguvõimele. Käesolev uuring avab selle raja, kohati ka kogu metroloogiavaldkonna jaoks, sest ka rahvusvaheliselt on metroloogiaalased uuringud valdkonna olulisuse ja mõju kohta väga lünklikud. Sellest tulenevalt on ka uuringu metoodika ja lähenemissuund kohalike vajaduste põhine. Täiendavad uuringud ning metoodika arendamine annavad võimaluse juba põhjalikumateks metroloogiaalaste mõjude ülevaadete koostamiseks, sealhulgas erinevate riikide võrdlemiseks.

Käesoleva uuringu eesmärgid on: 1) anda ülevaade metroloogia infrastruktuuri toimimise tõhususe ning ressursside kasutamise efektiivsuse kohta ja saada parendusettepanekuid, mis oleksid sisendiks valdkonna strateegiadokumentidele ja õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel; 2) koostada metoodika ning selle alusel hinnata metroloogia mõju majandusele; 3) uurida mõõteteenuste ja teadlikkuse arendusvajadust valdkonnas ning saada ettepanekuid arendusvajaduste kohta.

11

3 Metoodika üldkirjeldus Projekti käigus

1) vaadati üle Eesti metroloogiateenuste osutamise infrastruktuur;

2) viidi läbi neli küsitlust:

• Eesti ettevõtete küsitlus ( 450 vastanut),

• arendusorganisatsioonide küsitlus (16 vastanut),

• laboriteenuste osutajate küsitlus (14 vastanut),

• riigiasutuste küsitlus (17 vastanut);

3) intervjueeriti kolme tööstusettevõtet (juhtumiuuringud);

4) intervjueeriti kahte meditsiiniteenuste osutajat.

Projekti tulemusena anti hinnang Eesti metroloogiateenuste infrastruktuuri toimimisele ja ressursside kasutusele ning selle alusel toodi välja ettepanekud õigusaktidesse ja strateegiadokumentidesse.

Ettevõtete, arendusorganisatsioonide, laboriteenuste osutajate ja riigiasutuste küsitluste ning intervjuude põhjal anti hinnang metroloogia mõju kohta majandusele ja elukeskkonnale. Küsitluste põhjal uuriti ka mõõteteenuste alast teadlikkust ja arendusvajadusi majandus- ja mõõtevaldkondades.

Üldtunnustatud ja ühtset metoodikat metroloogia infrastruktuuri analüüsiks ei ole rahvusvahelisel tasandil välja kujunenud. Uuringu käigus analüüsiti varasemates uuringutes kasutatud metoodikaid (vt alapeatükid 4.1 ja 5.2) ja leiti, et ei ole ühtegi taolist uuringut, mida annaks käesoleva uuringu raames täielikult rakendada.

Käesolev uuring käsitleb metroloogia infrastruktuuri ülesannete täitmist ajaperioodil 2005 - 2009 vastavalt andmete olemasolule või kättesaadavusele. Mõned tulemused võivad ilmneda mõõteülesande teostamise aastal, aga ka hilisemal perioodil (näit võrdlusmõõtmiste tulemuste avalikustamine). Mõõteseaduse põhjal seatud või kokku lepitud ülesannete täitmise analüüs võimaldab saada ülevaate planeeritud ressursside kasutamise efektiivsusest.

Uuring kirjeldab konkreetsete metroloogia infrastruktuuri kuuluvate asutuste ja organisatsioonide seadusest või akrediteeritusest tulenevaid õiguseid, kohustusi, ülesandeid ja kompetentse. Uuringu koostajad on koondanud andmed, mis on vajalikud hinnangu andmiseks tegevuste või teenuste osutamise võimekusele ning jätkusuutlikkusele (eraldised, personal, seadmed jms), analüüsinud, andnud hinnangu ja teinud parendusettepanekuid.

Analüüsitavate tegurite kohta vajaliku teabe saamiseks on uuringu meeskond kasutanud avalikke infoallikaid (aastakokkuvõtteid, aruandeid, koosolekute protokolle, avalikku statistikat, erinevate asutuste kodulehekülgedel avaldatud teavet). Asutuste eripärast tulenevat teavet koguti selleks otstarbeks koostatud küsimustike põhjal. Konfidentsiaalset teavet avalikustatakse ainult allika kirjalikul nõusolekul.

Metroloogiaalase korralduse kohta ülevaate saamiseks valis uurimismeeskond välja mõõdikud, mis on iseloomulikud metroloogia infrastruktuuri kuuluvate asutuste teenuste osutamisel:

• toimivuse mõõdik (eesmärk leida vastus küsimusele, kas ja mida tehakse)

12

o metroloogianõukogu o metroloogia keskasutus o riigietaloni laborid o tugietaloni laborid o akrediteerimisasutus o legaalmetroloogia asutus

• Mõjususe mõõdik (eesmärk leida vastus küsimusele, kas eesmärgid on saavutatud)

o keskasutuse ülesannete maatriks o riigietalonilabori ülesannete maatriks o tugietalonilabori ülesannete maatriks o akrediteerimisasutuse ülesannete maatriks o legaalmetroloogia asutus ülesannete maatriks

• Ressursside kasutamise efektiivsuse mõõdik ehk tõhususe mõõdik (kuluefektiivsus)

o riigieraldise olemasolu, maht ja kasutamine püstitatud eesmärkide saavutamisel

o seadmete, töökeskkonna kasutamine o personali kasutamine

Kuna metroloogiaalase tegevuse eesmärke ei olegi sageli võimalik kvantitatiivselt mõõta, võib mõjususe hindamine toimuda kvalitatiivselt.

Küsitlus ettevõtjate seas viidi läbi 2011. aasta juunist augustini. Ligi 5000 ettevõttega valimist küsitles sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll telefoniküsitluses 450 ettevõtte mõõtmisega tegelevat spetsialisti või juhti.

Küsitluse fookuses oli kirjeldada ettevõtete metroloogiaalast tegevust saades teada metroloogiale tehtavad kulutused, mõõtevaldkonnad, hinnangud Eestist saadavatele teenustele. Samuti saada teavet, millises mahus ostetakse laboritelt mõõtmise, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuseid sisse ja selgitada välja, milliste kriteeriumite alusel pakkuja valiti. Samuti vaadeldi, kui suured on mõõtmistegevustega seotud kulutused.

Küsimused sisaldasid valikvastuseid, mis võimaldasid määratleda mõõtmiste kasutamise eesmärgi, mõõtmistegevuse olulisuse ettevõtte jaoks kirjeldades võimalikku mõõtmisest tingitud saamata jäänud tulu (kui madala mõõtetäpsuse tõttu tuleb teha allahindlusi) ja toodangu ümbertegemisega seotud kulud.

Samuti vaadeldi küsitluses mõõtesüsteemide kontrollimisvajadust, mõõtevaldkondi koos hinnanguga iga valdkonna täpsusvajadusele ning Eestis pakutava kalibreerimise võimekuse hinnangut. Samuti küsiti ettevõtetelt nende hinnangut kulule, mida tehakse aastas mõõtmisele. Ettevõtetelt taheti teada oodatavaid trende mõõtevaldkondades, sealhulgas ootuseid mahu muutumisele. Samuti küsiti informatsiooni täiendavate vajaduste kohta.

Ettevõtte oma labori puhul uuriti selle kasutamise alternatiivkulu. Taheti teada saada ka tööjõu täiendava koolitusvajadusega seotud teemasid. Ettevõtted jagati töötajate arvu, samuti tegevusvaldkondade alusel.

Projekti käigus töötati välja ka valdkondlik metroloogia mõjuindeks. Indeksi eesmärk on kvantitatiivselt hinnata erinevate tegevusvaldkondade sõltuvust mõõteteadusest. Metroloogia mõjuindeksi väljatöötamisel lähtuti ettevõtete küsitlemisel saadud vastustest. Seetõttu on tegemist koondnäitajaga.

13

Mõjuindeksi arvestamisel kasutati nelja küsimust, milles kajastuvad ettevõtete ümbertegemise ja mahakandmisega seotud kulud, maksimaalne lubatud vea suurus, sellest tingitud allahindluste vajadus ning mõõtetäpsus. Kõikide nimetatud küsimuste puhul said vastajad valida 4-5 valikvastuse vahel, mis kirjeldasid erinevaid vahemikke.

Iga eeltoodud küsimuse baasil loodi allindeks. Lõpptulemuse saamiseks allindeksite väärtused korrutati läbi normeerimiskoefitsientidega ja liideti. Indeks koostati selliselt, et indeksi suurem väärtus kajastab valdkonna suuremat sõltuvust metroloogiast, väiksem väärtus väiksemat sõltuvust. Mõjuindeksi arvutamise metoodika detailne kirjeldus on toodud alapeatükis 5.5.

Teadus- ja arendusasutustest koostati küsitletavate valim, kellel peaks või võiks oma põhitegevuses olema kokkupuuteid metroloogia infrastruktuuriga. Infrastruktuuri toimimise seisukohalt uuriti konkreetsemalt riigi- ja tugietalonide tehnilist suutlikkust ja selle arendamise vajadust ning akrediteerimise olulisust TA-asutuste tegevuses.

Metroloogia teadusasutuste küsitluse läbiviimisel koostati ettevõtjatele mõeldud küsimuste põhjal spetsiifilisem küsimustik tulenevalt teadus- ja arendustöö eripärast. Küsitlus viidi läbi kasutades internetipõhist küsimustikku. Kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 65 teadus- ja arendusasutusele. Küsimustele vastuste kogumine toimus 2011. aasta septembris. Põhjalikumaid vastuseid sooviti saada ka riigietaloni kasutamisega seotud küsimustele.

Metroloogia infrastruktuuri teadus- ja arendusasutuste küsitlusele vastasid 16 organisatsiooni. Nendest 8 olid ettevõtted, 5 ülikooli või ülikooli üksust, 3 muuseumi või muud üksust. Vastajad iseloomustasid oma tegevusvaldkondi uurimuslikena (geneetilised analüüsid, muu tipptehnoloogia), rakenduslikena (väljatöötamine), üldiste tegevussuundadena (haridus ja õppetöö), samuti olemasolevate vahendite taastamisega seonduvana (restaureerimine). Küsitluste vastajad olid asjatundlikud – mõõteüksuse juhist ja valdkonnaõppejõust organisatsiooni juhini.

Laboritest kuulus küsitlusse kolm sihtgruppi: inspekteerimisasutused, kalibreerimislaborid, katselaborid. Laborite küsitluse läbiviimisel koostati küsimustik tulenevalt laboritöö spetsiifikast, milles oli 29 küsimust. Küsitlus viidi läbi kasutades internetipõhist küsimustikku, kus kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 21 laborile. Küsimustikule vastas 14 laboriteenuse osutajat.

Mõõteteenistuse laborite küsitluse tulemusena selgitas uurimismeeskond välja Eesti mõõteteenistuse toimimise ja kohustuste täitmise hetkeolukorra ning arengusuunised mõõteteenistuse laborites.

Küsimustik koostati kõikidele ühine, see sisaldas:

• üldküsimustikku, mille eesmärk oli selgitada välja laborite üldseisukohad (märksõnad: teadlikkus mõõteteenistuse riiklikust korraldusest, mõõteteenistuse toimimine, ettepanekud tõhustamiseks, järelvalve, nõudlus metroloogiaalase nõustamise ja täiendkoolituse järele).

• kohustuste osa küsimustikus, mille eesmärk oli selgitada välja laborite toimimine ja rahulolu järgmise osas:

o riigi-ja tugietalonide toimimine o akrediteerimisasutuse toimimine; o mõõteseaduse ja selle rakendusaktide nõuete asjakohasus; o prognoosid vajaduste kohta tulevikus.

14

• metoodikate ja muu tehnilise pädevuse osa (märksõnad: akrediteeritud ja akrediteerimata metoodikad, võrdluskatsetused, arendusvajadused).

Küsitlus viidi läbi e-kirja teel. Samuti viidi läbi täiendavad telefoniintervjuud, tagamaks maksimaalset võimalikku tagasisidet.

Riigiasutuste küsitluse läbiviimisel koostati spetsiifilisem küsimustik riigiasutuste jaoks. Küsitlus viidi läbi internetipõhiselt, kus kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 21 riigiasutusele. Küsimustikule vastas neist 17.

Tootmis- ja teenindusettevõtete metroloogiaalaste seoste detailsemaks analüüsiks on läbi viidud juhtumiuuringud ettevõtetes. Lisaks on läbi viidud intervjuud meditsiiniasutustes, et leida kokkupuutekohad metroloogiaga, samuti edaspidised arendamis- ning uuringuvajadused.

Juhtumiuuringutes käsitletakse suurettevõtteid, kelle mõju majandusele on suur ning kelle tegevusvaldkond hõlmab suuremat osa erinevatest mõõtmisvajadustest.

Üks suurematest väliskaubandusse panustajatest on elektroonikatööstus. Aastatel 2004 - 2010 on olnud keskmiseks ekspordimahuks 109 miljonit eurot (üle 1,7 miljardi krooni). Selle tõttu valiti üheks ettevõtteks elektriseadmete tootja AS ABB, kes toodab elektriseadmeid ning on ka suur eksportöör. Oma tootmises kasutatavate mõõteseadmete kontrolli viib AS ABB läbi suures osas AS-is Metrosert. AS ABB on AS Metroserdi üks suurimatest klientidest.

Transpordi- ja teenindusettevõtetest on Eesti üks suuremaid AS Tallink, kes tegeleb põhiliselt laevandusega, kuid ka majutuse ja muu teenindusega. Tegu on väga suure kliendibaasiga ettevõttega, kes tegutseb rahvusvahelisel turul. Erinevalt AS ABB-st põhineb AS Tallink Eesti kapitalil. Kuna laevandusvaldkonnas puudub siiani ülevaade kasutatavast metroloogiast ja selle kvaliteedist, on oluline uurida, kuidas toimub kvaliteeditagamine laevade korrashoiul ja käitamisel.

Eesti Energia elektrimüügiettevõtte vastu on suur avalik huvi, kuna antud ettevõtte klientuur on väga ulatuslik, millest olulise osa moodustavad eratarbijad. Samuti on oluline uurida mõõtmistega seonduvat seoses piiriülese energiamüügiga. See on oluline riigile arvestades maksulaekumisi ning energiajulgeolekut. Seetõttu on elektrimüügil toimuval mõõtmisel väga suur roll, kuna võimalikud vead mõõtmises mõjutaksid väga suurt osa Eesti majandusest.

Meditsiiniasutuste hulgast valiku tegemisel lähtusime asutuste olulisusest Eesti meditsiinimaastiku kujundamisel. Põhilised valikukriteeriumid olid meditsiiniteenuse osutamise hulk, teadustöö osakaal ning konkreetsema üksuse valikul kokkupuude metroloogiaga. Sellele tuginedes viidi läbi intervjuud Põhja Eesti Regionaalhaigla labori kvaliteedijuhiga ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori kvaliteedijuhiga.

Eeltoodud tegevuste tulemuste põhjal kogutud informatsiooni analüüsiti kõikide tegevussektsioonide põhiselt. Samuti püüti leida erinevate tegevussektsioonide ühisosa. Analüüside puhul on olulisemaks väärtuseks tänase olukorra kaardistamine. Küsitluste suurem väärtus oleks samaväärse küsitluse läbiviimine ca 3-5 aasta pärast Eestis või siis lähiajal teistes riikides. See tekitaks võrdlusmomendi ning annaks võimaluse hinnata Eesti metroloogiaalast suutlikkust põhjalikumalt. Teostatud analüüs lähtub baasandmete puudumisest tulenevalt rohkem olemasolevatel materjalidel. Nähtavate trendide kirjeldamine majandusvaldkondade sees või mõõtevaldkondades ei ole esmaküsitluse tõttu veel võimalik.

15

Küsitlustele vastanud ettevõtted esindavad Eesti ettevõtteid suhteliselt laias ulatuses. Ehkki tegemist oli eelvalikuga väljavalitud ettevõtete küsitlusega, siiski päris kõikides majandusvaldkondades ootuseks seatud täpsust ei saavutatud – vastajad olid valdkonnaga seotud ettevõtted, aga näiteks kohalikud maaletoojad, mitte tootjad. Vaatamata puudujääkidele valdkondades, mis on seetõttu koondatud üheks tootvate ettevõtete üksuseks, annab üldkokkuvõte hinnanguliselt suhteliselt hea pildi Eestis ja metroloogiast toimuvast arendustegevusest ning ettevõtjate hoiakutest ja ootustest.

Küsitluse läbiviimisel oli kartus, et ettevõtjad ei saa metroloogia mõistest hästi aru ning ei oska seostada seda ettevõtte igapäevaste äriprotsessidega. Seetõttu võisid osa ettevõtted ka mitte küsimustele vastata või hinnata oma tegelikke mahtusid väiksemaks kui need projekti kaasatud ekspertide hinnangul olid. See risk teostus veidi suuremas ulatuses kui alguses arvatud. Küsitletavatele tuli selgitada, mis on mõõtmised ja miks me arvame, et nende ettevõte või organisatsioon võiks oma panuse uuringusse anda, mis omakorda näitab metroloogiaalase teadlikkuse madalat taset.

Lõpptulemusena annab praegune uuring suhteliselt tervikliku pildi metroloogiavaldkonnast, mis vajab innovatsiooni ja arendustegevuse eesmärkide saavutamiseks pidevat arendustööd ja jälgimist.

16

4 Metroloogia infrastruktuur ja ressursid

Sellel uuringuosal oli kaks eesmärki 1) anda ülevaade metroloogia infrastruktuuri toimimise tõhususest ja ressursside kasutamise efektiivsusest ning 2) esitada parendusettepanekud ja sisendeid valdkonna seadusandlusesse.

Eesmärgi täitmiseks uuriti esmalt analoogseid uuringuid mujalt maailmast, et leida metoodikaid, mida analüüsil eeskujuks võtta. Seejärel analüüsiti Eesti metroloogia infrastruktuuri hetkeolukorda ning võimalikke arenguvajadusi, millest tehtavate järelduste põhjal saaks teha ettepanekuid valdkonna seadusandlusesse ja infrastruktuuri toimimise parandamiseks.

4.14.14.14.1 AAAAnaloogsete uuringute analüüsnaloogsete uuringute analüüsnaloogsete uuringute analüüsnaloogsete uuringute analüüs

Uuringu esimeses etapis viidi läbi sarnaste uuringute analüüs. Varem teostatud uuringute analüüsimisel lähtuti peamiselt riikidest, kus on sarnane majandus ja tööstus – Soome, Tšehhi, Iirimaa. Allpool on toodud valik uuringutest:

• Rahvusvaheline metroloogia: meetrikonventsiooni muutuv roll (International metrology: The evolving role of the metre convention)13

Artiklis on käsitletud olulisi aspekte, nagu näiteks metroloogiaalane võrgustik, uued partnerid, metroloogia olulisus füüsikas ja inseneriteadustes, metroloogia osakaal innovaatilistes protsessides ja investeeringute olulisus (tasuvus jms). Nimetatud punktide kohta saab käesoleva uuringu põhjal kujundada soovitused ja arvamused.

Uuringust on võimalik Eesti metroloogia infrastruktuuri analüüsiks üle võtta vajalikku alusmaterjali: rahvusvahelise infrastruktuuri ülesanded ja nende täitmine, väljakutsed infrastruktuuri sisese koostöö korraldusel ja metroloogia rahvusvaheline mõju.

• Metroloogia mõju elukvaliteedile Suurbritannias (The impact of metrology on the quality of life in the UK)14

Uuring aitab tähtsustada metroloogiat üldiselt. Samuti on käsitletud metroloogia infrastruktuuri seost igapäevaeluga.

• Legaalmetroloogia (Legal Metrology, Rocío M. Marbán, Julio A. Pellecer C., OEA (2003))15

Väljaandes on toodud soovitused ja näited rahvuslike metroloogia infrastruktuuride ülesehitustest ja toimimisest. Põhirõhk on suunatud legaalmetroloogia funktsioonidele ning nende täitmise korraldusele alustades metroloogiapoliitikast, seadusandlikest aktidest metroloogia alal kuni suunisteni metroloogia infrastruktuuri ülesehituseks ja toimimise tagamiseks. Analüüsis on toodud näiteid toimivatest süsteemidest Euroopas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikides.

13 http://www.imeko.org/publications/wc-2003/PWC-2003-OL-001.pdf 14

https://www.cenam.mx/publicaciones/gratuitas/descarga/memorias%20simposio/docum

entos/P3%20KBerry.PDF 15 http://www.science.oas.org/english/publica_en_mt_lg.htm

17

Kasulik on võrrelda metroloogiaalase tegevuse elluviimist ning infrastruktuuri ülesehitust Eestis teistes riikides toimivaga, mis annab võrdlusmomendi rahvusvahelise praktikaga selles vallas.

4.24.24.24.2 Eesti mõõteteenistuse Eesti mõõteteenistuse Eesti mõõteteenistuse Eesti mõõteteenistuse ülevaadeülevaadeülevaadeülevaade

Riigi põhiülesanded metroloogia korraldamisel on (vastavalt mõõteseadusele16):

• rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine;

• mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise aluste määramine; • legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine; • metroloogilise infrastruktuuri loomine ja haldamine; • mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus.

Rocío M. Marbán ja Julio A. Pellecer C. raamatu „Legal Metrology“ (2003) järgi on riigi ülesanneteks korraldada metroloogia valdkonnas:

• kohustuslike mõõtühikute kasutamine ja jälgitavus, • mõõtevahendite metroloogiline kontroll: vastavushindamine, tüübikinnitus, legaalmetroloogiline ekspertiis, taatlemine, • järelvalve riigi metroloogiapoliitikat täidesaatvate asutuste üle, • katse- ja kalibreerimislaborite ning sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutuste akrediteerimine, • mõõtevahendite turule laskmise ja kasutuse järelvalve, • kinnispakkide kontroll.

Eestis on riigi ülesanded võrreldes teoreetikute soovitustega metroloogia valdkonnas täidetud. Üldtunnustatud põhimõtet mõõteteenuste osutamisel - akrediteerimine ja mõõtevahendite turujärelvalve korraldamine omavahel sõltumatutes asutustes - on järgitud, et vältida huvide konflikti vältimiseks teenuste vabal liikumisel. Prioriteetides on siiski erinevus: akrediteerimisele kui bürokraatlikule lähenemisele mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamisel on omistatud riikliku tegevuse staatus, samas kui tehniline täitmine mõõteteenuste osutamisel (taatlemine, inspekteerimine) on vabaturu element. See on saanud ka riigi metroloogiapoliitiliseks lähenemiseks, mida järgib tänane metroloogia avaliku sektori infrastruktuur.

Metroloogiaalaste põhiülesannete korraldamiseks on Eestis loodud metroloogia infrastruktuur. Infrastruktuuri kuuluvad:

• metroloogianõukogu – majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuandev organ,

• mõõteteenistus – metroloogiapoliitika ellu rakendaja. Eesmärk on tagada mõõtmiste rahvusvaheline tunnustatus. Mõõteteenistuse koosseisu kuuluvad:

o metroloogia keskasutus o riigietaloni labor o tugietaloni labor o legaalmetroloogia asutus o akrediteerimisasutus o akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid

16 RT I, 31.12.2010, 26

18

o taatluslaborid; o teavitatud asutused.

Üldtunnustatud põhimõte on, et mõõteteenuste osutamine, akrediteerimine ja mõõtevahendite turujärelvalve on korraldatud omavahel sõltumatutes asutustes huvide konflikti vältimiseks teenuste vabal liikumisel.

Käesolevas uuringus vaadeldakse lähemalt metroloogianõukogu, metroloogia keskasutust, riigietaloni laborit, tugietaloni laborit, legaalmetroloogia asutust ja akrediteerimisasutust. Akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaboreid, taatluslaboreid ja teavitatud asutusi käsitletakse kui eelpool loetletud infrastruktuuri teenuste tarbijaid.

Metroloogianõukogu tegutsemine nõuandva organina on Euroopa liikmesriikides levinud praktika, mille kohaselt valitakse liikmeid mõõtmistest, mõõtetulemustest ja nende usaldusväärsusest ning jälgitavusest huvitatud osapoolte seast (tööstusettevõtted, kaubandusettevõtted, mõõtevahendite tootjad ja maaletoojad, tarbijakaitse, riigiametid). Metroloogianõukogu töö on suunatud arengusuundade väljatöötamisele, metroloogia edendamisele ja rahvusvahelistelt olulistes küsimustes arvamuste väljatöötamisele riiklike huvide väljendamisel (vt Soome ja Tšehhi metroloogianõukogude ülevaade punktis 9.1).

Eestis loodi metroloogianõukogu sarnaste tegevuste läbiviimiseks 1999.aastal. Loodud metroloogianõukogu ülesanded on anda suuniseid:

• metroloogiaalase poliitika kindlaksmääramiseks, dokumenteerimiseks ja ajakohastamiseks;

• metroloogiaalaste strateegiliste eesmärkide seadmiseks; • mõõteteenistuse struktuuri ja eelistuste kujundamiseks ning riigieelarveliste

vahendite taotlemiseks ja eraldiste jaotamiseks; • rahvusvahelise koostöö ja metroloogiaalase hariduse edendamiseks; • muudes metroloogia valdkonda kuuluvates küsimustes.

Metroloogianõukogu tegutsemise analüüs perioodil 2005-2009 on toodud käesoleva aruande punktis 4.3.1.

Metroloogia keskasutus on Eestis loodud mõõteteenistuse toimimise rahvusvahelise demonstreerimise ja suhtluse eesmärgil. Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus olla Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsiooni EURAMET e.V. aktiivne liige (hetkel 32 täisliiget). EURAMET e.V tegevuse eesmärkideks on17:

• tagada juurdepääs SI primaaretalonideni, • koordineerida riigietalonide võrdlusmõõtmisi, • korraldada koostööd metroloogiaalastes uuringutes ja arengutes, • võimaldada tehniliste võimaluste ühiskasutamist, • arendada tehnilist kompetentsi ja kvaliteedisüsteeme.

EURAMET liikmelisuse säilitamiseks on oluline täita mõõteseaduse põhjal kokku lepitud siseriiklikke ülesandeid. Ülesannete iseloomust ja kõrgetest nõuetest tulenevalt on keskasutusena tegutsevale asutusele seatud kõrgendatud tehnilised ja personalinõuded. Seepärast on Euroopa riikide metroloogiainstituudid riigiasutused, -ametid või riiklikud agentuurid või seotud mõnedega nendest. Erinevalt Eestist, on

17 http://www.euramet.org/fileadmin/docs/Publications/EURAMET-Guide-10.pdf

19

Euroopa riikide asjakohastes õigusaktides (näiteks mõõteseaduses) näidatud metroloogiainstituudi või keskasutuse ülesandeid täitev institutsioon.

Eesti metroloogia keskasutuse ülesannete täitmise analüüs nii rahvusvahelistes kui ka siseriiklikes tegevustes on toodud punktis 4.3.2.

Riigietalon on etalon, mis esindab parimat mõõtevõimet rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhi- või tuletatud ühiku esitamisel Eestis. Rahvusvahelises praktikas on riigietaloni labor mõõtevaldkonnas sooritatavate mõõtetulemuste jälgitavuse allikaks ja selle järjepidevuse tõendamiseks tuleb regulaarselt osaleda rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes. Riigietalonide laborites toimub ka riigietalonide mõõtevõime arendamine vastavalt mõõtevahendite tehnilisele arengule. Riikides kohustuslike mõõtühikute kasutamise ja jälgitavuse tagamisel ja riigi mõõteteenistuse tehnilise taseme demonstreerimisel on riigietaloni laboritel oluline osa. Tavaliselt on riigietaloni laborid osa metroloogiainstituudist või -keskasutusest, kindlustades tehnilise kompetentsi vahetu toe keskasutuse ülesannete täitmisel. Eesti riigietaloni labori ülesannete täitmise analüüs on toodud punktis 4.3.3.

Juhul, kui metroloogiainstituudis (keskasutuses) või selle juures tegutsevas riigietaloni laboris puudub mingis olulises valdkonnas kompetents, on levinud praktika luua tugietalon. Tugietalon on juriidilise isiku omanduses olev etalon, mis esindab parimat mõõtevõimet füüsikalise suuruse mõõtühiku esitamisel Eestis ja mille riik nimetab tugietaloniks, lähtudes etaloni olulisusest Eesti majandus- ja teadustegevuses. Tavaliselt luuakse tugietaloni labor pikkade traditsioonidega antud valdkonnas tegutsenud uurimisinstituudi, teadus-arendusasutuse või ülikooli juures. Enimlevinud tugietalonide valdkonnad Euroopas on keemilised mõõtmised ja radioaktiivsuse mõõtmised. Kuid esineb ka ’traditsiooniliste’ mõõtmiste (pikkus, mass, elektrilised suurused, aeg ja sagedus) valdkondadega mõõteteenistusi. Tugietalonidega mõõteteenistusi nimetatakse ka hajutatud etalonidega süsteemideks. Tugevalt hajutatud etalonidega süsteemid on näiteks Prantsusmaal, Sloveenias ja Leedus. Tugevalt tsentraliseeritud mõõteteenistuse näiteks on Saksamaa, Šveitsi ja Norra riiklik korraldus. Eestis on seni üks tugietaloni labor, mille ülesannete täitmise analüüs on toodud punktis 4.3.4.

Legaalmetroloogia asutuse põhiülesanneteks on kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite tüübikinnituse ja legaalmetroloogilise ekspertiisi läbiviimine. Legaalmetroloogia asutus tagab, et Euroopa ühisele turule ei jõuaks kasutusse mitteautomaatkaalude ja mõõtevahendite direktiivile mittevastavaid mõõtevahendeid kolmandatest riikidest. Seejuures on oluline Euroopa liikmesriikide omavaheline tihe suhtlus turule ilmuvate ja ilmunud mõõtevahendite kohta teabe kogumisel ja vahetamisel. Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus olla Euroopa legaalmetroloogiaasutuste WELMEC aktiivne liige. WELMEC tegevuse eesmärgid on18:

• arendada ja säilitada vastastikust usaldust legaalmetroloogia teenuste vahel Euroopas,

• saavutada ja säilitada ühtlus ja ühtsus legaalmetroloogiaalastes tegevustes arvestades asjakohaseid juhendeid,

18 http://www.welmec.org/fileadmin/user_files/publications/WELMEC_1_-

An_Introduction_issue_6.pdf

20

• selgitada välja legaalmetroloogia erilised vajadused, mida on tarvis kajastada Euroopa metroloogia, sertifitseerimise ja katsetuste võrgustikus,

• korraldada teabevahetus legaalmetroloogiaalaseks kasutamiseks rahvuslikul ja kohalikul tasemel,

• selgitada välja mõõtevahendite kaubanduses esilekerkivaid tehnilisi ja administratiivseid barjääre ja edendada nende kõrvaldamist,

• edendada normdokumentide interpreteerimise ja kasutamise kooskõla ning teha ettepanekuid nende juurutamise hõlbustamiseks,

• selgitada välja tehnilisi probleeme, mille lahendamine võib viia koostööprojektideni,

• säilitada töökontakte kõikide asjasthuvitatud asutustega ning edendada legaalmetroloogia ühtlustamise infrastruktuuri,

• arutada trende ja püstitada kriteeriume legaalmetroloogia käsitlusalale ning säilitada pideva teabevahetuse kanaleid.

Ülesannete tähtsusest ja ulatusest võib järeldada, et legaalmetroloogia asutusele on kõrgendatud nõuded tehnilise kompetentsi osas. Eesti legaalmetroloogia asutuse analüüs on toodud punktis 4.3.5.

Akrediteerimisasutus on loodud mõõtmistega seotud teenuste sõltumatuks hindamiseks. Eestis tegutseb riiklik akrediteerimisasutus "Toote nõuetele vastavuse seaduse"19 alusel. Akrediteerimisasutuse üheks ülesandeks on jälgitavuse tõendamise tagamine akrediteerimise kaudu ja selle tegevuse järjepidevuse demonstreerimine rahvusvaheliselt. Akrediteerimiskeskusel on kohustus olla Euroopa akrediteerimisorganisatsiooni EA liige. Eesti akrediteerimisasutuse analüüs on toodud punktis 0.

Kokkuvõtvalt on Eestis olemas metroloogia infrastruktuuri toimimisele vajalikud asutused ja ettevõtted, kelle tegevust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talitus.

4.34.34.34.3 Metroloogia infrastruktuuri ja ressursside analüüsMetroloogia infrastruktuuri ja ressursside analüüsMetroloogia infrastruktuuri ja ressursside analüüsMetroloogia infrastruktuuri ja ressursside analüüs

4.3.14.3.14.3.14.3.1 MetroloogianõukoguMetroloogianõukoguMetroloogianõukoguMetroloogianõukogu

Mõõteseadusest tulenevalt on metroloogianõukogu (MN) majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt moodustatud sõltumatu nõuandev organ, mille liikmeteks on majandusringkondade, tarbijate ja muude huvitatud osapoolte esindajad.

Põhimääruse järgi on MN töövormiks koosolek ja e-posti teel toimuv elektroonne otsustusprotsess. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadustele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

Metroloogianõukogu liikmete tööd ei tasustata. Väljasõiduistungite kulud võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotluse põhjal kompenseerida.

19 RT I 2010, 31, 157

21

Ülevaade metroloogianõukogu tööst perioodil 1999-2008

Alates asutamisest 1999. aastal on MN koosseisu muudetud viis korda, mille eesmärk on olnud töö tõhustamine ja huvigruppide esindajate ringi laiendamine. Viimane koosseisu muudatus leidis aset 2008. aastal. Praegusesse kooseisu kuuluvad järgmiste asutuste ja ettevõtete esindajad:

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2 esindajat), • Tehnilise Järelvalve Amet (1), • Eesti Akrediteerimiskeskus (1), • Eesti metroloogia keskasutus AS Metrosert (1), • Tartu Ülikool (1), • Tallinna Tehnikaülikool (1), • OÜ Elering (1), • Eesti Puutööliit (1), • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (1).

Mõned metroloogianõukogu liikmed on osalenud töögruppides õigusloomes (sh mõõteseaduse väljatöötamisel ja täiendamisel). Metroloogianõukogu protokollides see ei kajastu.

Metroloogianõukogu koosolekute protokollide alusel on 1999-2009 toimunud 19 koosolekut, neist 8 koosolekut aastatel 1999 ja 2000. Metroloogiapoliitikat ja strateegiat arutati koosolekute protokollide põhjal viimati 2005. aastal.

Aastal 2009 MN koosolekuid ei toimunud.

Koosolekutevahelisel ajal toimus vaadeldava perioodi jooksul lisaks elektrooniline töö teemade käsitlemisel ja otsuste ettevalmistamisel.

4.3.24.3.24.3.24.3.2 Metroloogia keskasutusMetroloogia keskasutusMetroloogia keskasutusMetroloogia keskasutus

Metroloogia keskasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas hallatav riigiasutus, kes täidab vastavalt oma põhimäärusele käesolevas paragrahvis nimetatud ülesandeid, või juriidiline isik, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu nende ülesannete täitmiseks.

Mõõteseaduses on keskasutuse jaoks loetletud seitse ülesannet:

• korraldada riigietalonide perioodilist kalibreerimist, koordineerib riigi finantseeritavate tugietalonide perioodilist kalibreerimist ja võrdlusmõõtmisi rahvusvaheliste või teiste riikide etalonidega võrdlemiseks;

• esindada majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel Eestit Euroopa ja rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides;

• koordineerida riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevust; • koostada ja esitab majandus- ja kommunikatsiooniministrile riigietalonide

arendusplaane ja aruandeid; • korraldada kalibreerimislaborite vahelisi võrdluskalibreerimisi; • korraldada metroloogiaalast koolitust; • osaleda metroloogia valdkonnas toimuvas standardimises ja eestikeelse

terminoloogia korrastamises.

Metroloogia keskasutuseks Eestis on AS Metrosert, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu. Viimane kehtiv leping on sõlmitud 2010.aastal kehtivusajaga 10 aastat. Eelnev leping oli sõlmitud perioodiks 2005-2009.

22

Sõlmitud halduslepingus on keskasutusele püstitatud ülesanded järgmised:

• Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsiooni EURAMET töös ja selle raames tehtavate koostööprojektides osalemine, sh osalemine EURAMETi Peaassambleedel ja EURAMETi tehniliste komiteede koosolekutel – massi, temperatuuri, elektriliste suuruste ja keemia mõõtmiste alal;

• ettevalmistav töö ning teabe analüüs; • metroloogia keskasutuse ülesannete täitmine; • riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevuse korraldamine ja

koordineerimine.

Võrdlusmõõtmiste või -katsete ning koolituste korraldamise ega standardimises osalemise kohustus ei ole halduslepingus otseselt välja toodud.

Tabel 1: Metroloogia keskasutuse ülesannete täitmine aastatel 2005-2009.

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009

Ülesanne

riigietalonide perioodilise kalibreerimise korraldamine, rahvusvaheliste võrdlusmõõtmiste või teiste riikide etalonidega võrdlemise koordineerimine

Kokku 3 alal:

mass, pikkus, temperatuur

Kokku 4 alal:

mass, pikkus, temperatuur, elekter

Kokku 4 alal:


Kokku 4 alal:


Kokku 4 alal:


Eesti esindamine EURAMETs (tehniliste komiteede arv)

Kokku 3 TK:

mass, pikkus, temperatuur

Kokku 4 TK:


Kokku 5 TK:

mass, pikkus, temperatuur (sh õhuniiskus ja –voolu kiirus), elekter, keemia

Kokku 5 TK:


Kokku 5 TK:


riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevuse koordineerimine (projektid)

Riigi temperatuuri-etalonilabori arendus

Riigi elektri-etalonilabori arendus

1) Riigi temperatuuri-etalonilabori arendus pinna temperatuuri mõõtmistel

2) Vedeliku tiheduse tugietaloni ettevalmistamine

1) Riigi temperatuuri-etalonilabori arendus termograafias (ETF7431)

2) Riigi elektri-etalonilabori arendus impedantsi alal

3) EURAMET/ EMRP projekt ’qu-

1) Riigi temperatuuri-etalonilabori arendus termograafias (ETF7431)

2) EURAMET/ EMRP projekt ’qu-Candela’

3) EURAMET/ EMRP projekt ’Trac

23

Candela’

4) EURAMET/ EMRP projekt ’Tracebioactivity’

ebioactivity’

majandus- ja kommunikatsiooniministrile riigietalonide arendusplaanide ja aruannete koostamine ja esitamine (vajadusel) Tegevus- ja

kuluaruanded esitatakse kaks korda aastas

Tegevus- ja kuluaruanded esitatakse kaks korda aastas

Tegevus- ja kuluaruanded esitatakse kaks korda aastas. Esitatud nägemus riigi- ja tugietalonide arenguks aastatel 2008-2013

Tegevus- ja kuluaruanded esitatakse kaks korda aastas

Tegevus- ja kuluaruanded esitatakse kaks korda aastas.

Riigietalonide investeeringute kava 2009-2011 (EAS projekt EU33148)

kalibreerimislaborite vaheliste võrdluskalibreerimiste korraldamine

Massi alal vihtide kalibreerimisel

Temperatuuri-anduri kalibreerimine, massi alal kaalude kalibreerimine

- -

Mahuti kalibreerimine (lõpule ei viidud)

metroloogiaalase koolituse korraldamine (koolituste arv)

9 28 23 7 5

metroloogia valdkonnas toimuvas standardimises ja eestikeelse terminoloogia korrastamises osalemine*

- -

osalemine standardimiskava väljatöötamisel 2 TK



Riigieraldis (tuh EEK) 428,0 474,4 865,8 693,0 791,5

*- ülesanne lisandus aastal 2007

TK - tehniline komitee

Üldised tähelepanekud ülesannete täitmise kohta

Riigietalonide perioodilise kalibreerimise korraldamine

Riigietalonidega osutatavate teenuste olulisemaks osaks on nende seostatus SI ühikutega, mis saadakse mõõtevahendi kalibreerimise kaudu. Iga-aastaselt kalibreeritakse välismaal Eesti riigietalonide koosseisu kuuluvaid mõõtevahendeid pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste alal. Massietaloni koosseisu kuuluvaid etalonvihte kalibreeritakse paarikaupa iga viie aasta tagant. Kalibreerimisele saadetavate etaloniseadmete nimekiri muutub aastast aastasse, sest mõõtevahendite

24

kalibreerimisintervall sõltub nendega osutatavate teenuste intensiivsusest ja tööetalonide arvust.

Mõned riigietalonide mõõtevahendid tuleb toimetada kalibreerimisele oma transpordiga (näit, etalontermomeetrite ning etalonpingeallikate ja –takistite transpordil ei ole võimalik kullerteenust kasutada). Pakutavate teenuste määramatuse taseme, transpordikulude kokkuhoiu ning pakutavate soodustingimuste (nt 10 % soodustust kalibreerimisteenuste hinnast eelkokkuleppel) alusel on valitud kalibreerimise kohaks geograafiliselt lähim CIPM-MRA 20 leppega ühinenud metroloogiainstituut, MIKES (Mittatekniikan keskus) Soomes.

Metroloogia keskasutusel AS Metrosert on MIKES-ga sõlmitud vastastikune metroloogiaalase koostöö memorandum, mis hõlmab ka riigietalonide mõõtevahendite kalibreerimist. Rahvusvahelise nähtavuse suurendamise eesmärgil on kalibreerimiste osa memorandumist registreeritud EURAMET-i projektina nr 1001.

Massilabori etalonvihte kalibreeritakse PTB-s (Physikalisch-Technische Bundesanstalt, Saksamaa).

Eesti esindamine Euroopa metroloogiaorganisatsioonis. Euroopa metroloogiainstituute ühendab Euroopa Metroloogiainstituutide Assotsiatsioon EURAMET e.V. 21 , mis on asutatud juriidilise isikuna Saksamaa Liitvabariigi õigusruumis 2007. aastal.

Alates aastast 2008 ei ole keskasutus osalenud EURAMET-i Peaassamblee istungitel ressursinappusel.

EURAMET tehniliste komiteede koosolekutel osaletakse igal aastal. EURAMET tehniliste komiteede koosolekuid korraldatakse igal aastal erinevates kohtades, seepärast kõigub ka aastati osalemiseks vajalik ressurss. Arvestada tuleb, et tehnilisel koosolekul osalemise kulud koosnevad otsestest lähetusega seotud kulutustest, millele lisandub tegevuskulu tehnilise komitee koosolekuks ettevalmistumisel ning saadud teabe läbivaatamisel ning aruande koostamisel. EURAMET-i tehnilistel komiteedel osalemise lisandväärtus seisneb teabevahetuses, ligipääsus ajakohastele kalibreerimisjuhenditele ning kavandavatest rahvusvahelistest võrdlusmõõtmistest ja metroloogiaprojektidest ülevaate saamises. Tavaliselt kaasnevad tehniliste komiteede

20 Traceability in the CIPM MRA, CIPM 2009-24, 2009, http://www.bipm.org/en/cipm-

mra/documents/ 21 EURAMET e.V. Byelaws v. 2.0, 2011, http://www.euramet.org/index.php?id=byelawsandrop

Kokkuvõte

Riigietalonide perioodilise kalibreerimise korraldamisega tagatakse mõõtetulemuste jälgitavus. Riigietalonide regulaarne kalibreerimine väljapool Eestit on tingitud sellest, et Eestis on riigietalonid nn sekundaartasemel ning seepärast vajavad kalibreerimist kõrgema taseme etalonide suhtes. Suurim risk on seotud temperatuuri ja elektriliste suuruste etalonmõõtevahenditega. Riski vähendamiseks transpordivad neid mõõtevahendeid riigietalonilaborite töötajad ise.

25

koosolekutega seminarid ja õppepäevad, mida kasutatakse riigietalonidega tegeleva personali pädevuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Eestis vastavatasemelisi koolituskursusi ei toimu.

Ressursikasutus, mis on seotud Eesti esindamisega EURAMET-is, tõusis järsult 2007. aastal. See oli seotud kahe lisanduva tegevusega: esiteks juriidilise isiku EURAMET e.V asutamisega, millega seoses tuli osaleda uue organisatsiooni põhimääruse, lähteülesannete ja protseduurireeglite väljatöötamisel ning teiseks Euroopa Metroloogiaprogrammi EMRP (European Metrology Research Programme) rakendamisega. Peale EURAMET e.V asutamist tegevuskulud mõnevõrra langesid. EMRP programmiga seotud tegevuskulud on vajalikud iga-aastase pakutava koostööprojektide nimekirja läbitöötamiseks, mille eesmärk on välja selgitada Eesti võimalused metroloogiaprojektides osalemiseks.

Aastate lõikes on ressurssi kasutatud järgmiselt:

• 2005: Eesmärk: ühineda meetrikonventsiooniga ja CIPM-MRA leppega, osaleda massi, pikkuse ja temperatuuri tehnilistes komiteedes ja EUROMETi Peaassambleel. Tulemus: Meetrikonventsiooni raamlepe ja CIPM-MRA lepe allkirjastatud, Eesti esindatud massi, pikkuse ja temperatuuri tehnilistes komiteedes, temperatuuri riigietalonilabori mõõtevõime tutvustatud EUROMETi esindajatele ettekandega, esitatud EUROMETi Peaassambleel ettekanne metroloogiaalasest tegevusest Eestis

• 2006: Eesmärk: osaleda EUROMETi massi, pikkuse, temperatuuri ja elektri-magnetismi tehniliste komiteede töös ja EUROMETi Peaassambleel. Tulemus: Eesti on esindatud massi, pikkuse, temperatuuri ja elektri-magnetismi tehniliste komiteede töös, elektriliste suuruste riigietalonilabori mõõtevõime tutvustatud EUROMETi esindajatele ettekandega, esitatud EUROMETi Peaassambleel ettekanne riigietalonilaborite arengutest Eestis

• 2007: Eesmärk: osaleda juriidilise isiku, Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsiooni EURAMET e.V loomisel, osaleda EURAMETi massi, pikkuse, temperatuuri, elektri-magnetismi ja keemia valdkonna tehniliste komiteede töös. Tulemus: EURAMET e.V põhikiri allkirjastatud, Eesti on esindatud massi, pikkuse, temperatuuri ja elektri-magnetismi tehniliste komiteede töös, keemia mõõtevaldkonna võimalusi on tutvustatud EURAMETi esindajatele ettekandega

• 2008: Eesmärk: osaleda EURAMETi massi, pikkuse, temperatuuri, elektri-magnetismi ja keemia valdkonna tehniliste komiteede töös. Tulemus: kahe massi valdkonna ja ühe pikkuse valdkonna Eesti osalusega võrdlusmõõtmiste positiivsed tulemused kinnitatud, Eesti esindatud massi, pikkuse, temperatuuri, elektri-magnetismi ja keemia tehniliste komiteede töös

• 2009: Eesmärk: osaleda EURAMETi massi, pikkuse, temperatuuri, elektri-magnetismi ja keemia valdkonna tehniliste komiteede töös. Tulemus: pikkuse ja geomeetriliste suuruste kolme Eesti osalusega võrdlusmõõtmiste positiivsed tulemused kinnitatud, Eesti esindatud massi, pikkuse, temperatuuri, elektri-magnetismi ja keemia tehniliste komiteede töös.

26

Hinnanguliselt kulub Eesti esindamisele Euroopa metroloogiaorganisatsiooni EURAMET e.V töös kokku 30 tööpäeva.

Riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevuse koordineerimine

Metroloogia keskasutusele eraldatud ressursi kasutamine olemasolevate riigietalonide mõõtevõime säilitamiseks on olnud vaadeldava perioodi peamine ülesanne, kuna üldist riiklikku arendus- ja teadustegevuse programmi riigietalonide kohta ei ole. Peamiselt eraldisest kaetud tegevuskuludega on algatatud ha ellu viidud siseriiklikke ja rahvusvahelisi arendusprojekte.

Koostööprojektide algatamine ja läbiviimine nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel tasemel on võimalik tehnoloogia või mõõtemeetodite arendamiseks, kuid siseriiklikult piirab seda personalinappus, rahvusvahelisel tasemel lisaks ka riigietalonide puudulik tehniline tase.

Tegevus aastate lõikes:

• 2005: Eesmärk: riigi temperatuuri etalonilabori vajaduse välja selgitamine. Tulemus: riigi temperatuuri etalonilabori vajadus- ja tasuvusanalüüs esitatud metroloogianõukogule

• 2006: Eesmärk: riigi elektriliste suuruste etalonilabori vajaduse välja selgitamine, arendada välja lahendus kuni 150 t kaalude kalibreerimise seostamiseks massi riigietaloniga. Tulemus: riigi elektriliste suuruste etalonilabori vajadus- ja tasuvusanalüüs esitatud metroloogianõukogule, lahendus kuni 150 t kaalude kalibreerimise seostatuseks massi riigietaloniga esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

• 2007: Eesmärk: selgitada välja vajadus vedeliku tiheduse tugietaloni järele, selgitada vajadust aja ja sageduse tugietaloni ning vajalikeks investeeringuteks, ühineda Euroopa metroloogiaprogrammiga EMRP (European Metrology Research Programme). Tulemus: tugietalonide vajadus- ja tasuvusanalüüsid esitatud metroloogianõukogule, Euroopa metroloogiaprogrammiga EMRP ühinemislepe allkirjastatud

• 2008: Eesmärk: välja töötada lahendus vedeliku tiheduse tugietalonile, saavutada rahastus siseriiklikele ja rahvusvahelistele metroloogiaprojektidele. Tulemus: lahendus vedeliku tiheduse tugietalonile esitatud metroloogianõukogule, kinnitatud Eesti Teadusfondi projekt nr 7431 koostöös Metroserdi ja Tartu Ülikooliga kestvusega 2008-2011, kolmest esitatud

Kokkuvõte

Eesti on esindatud Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsiooni EURAMET e.V viies tehnilises komitees – mass, pikkus, temperatuur, elekter ja magnetism ning keemia-alane metroloogia. Riigieraldisest tasutakse EURAMETi liikmemaks ning töötajate lähetuskulud ja tegevuskulud tehnilise komitee töös osalemisel. EURAMETi tegevuses osalemine võimaldab hoida rahvusvahelisi suhteid metroloogia alal, saada uusimat teavet mõõte- ja kalibreerimismetoodikate täiustamiseks ning osaleda tasuta vajalikes võrdlusmõõtmistes.

27

taotlusest läbisid kaks Eesti osalusega EMRP-koostööprojekti edukalt hindamise iMERA meetme raames kestvusega 2009-2011.

• 2009: Eesmärk: saavutada siseriiklikke ja rahvusvahelisi metroloogiaprojekte. Tulemus: ette valmistatud ja edukalt esitatud arendusprojekt metroloogia keskasutuse, sh riigietalonilaborite tehnilise võimekuse tõstmiseks EASi programmi raames ”Katse- ja pooltööstuslike laborite infrastruktuuri investeeringute toetamine” kestvusega 2009-2012, kahest esitatud taotlusest läbis üks Eesti osalusega EMRP-koostööprojekt edukalt hindamise 7. Raamprogrammi ERA-NET Plus meetme raames kestvusega 2010-2012.

Vedeliku tiheduse seostatuse tagamine massi riigietaloniga, kuni 150 t kaalude kalibreerimise seostatuse kindlustamine massi riigietaloniga ning Eesti aja tugietaloni arendus seiskus ressursi puudusel. Ettepanekud arendustööde jätkamiseks on esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministrile riigietalon ide arendusplaanide ja aruannete koostamine

Riigietalonide arendusplaane esitatakse kokkuleppel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Vaadeldava perioodi jooksul on kahel korral tehtud investeeringute ettepanekuid koos põhjendustega: 2007.aastal ja 2009.aastal.

Riigietalonide 2007. aasta arendusplaani kava põhines 2006. aastal läbiviidud mõõteteenuste vajaduse küsitluse22 tulemustel. Arendusplaan ei leidnud heakskiitu ressursinappusel.

Riigietalonide 2009. aasta arendusplaani kava nägi ette üleminekut kõrgema taseme etalonidele (nn primaaretalonidele) temperatuuri ja elektriliste suuruste osas ning põhiseadmete väljavahetamist massi ja pikkuse riigietalonide osas. Arendusplaan ei leidnud heakskiitu ressursinappusel.

22 („Mõõteteenuste hetke- ja arendamisvajadused Eesti ettevõtetes ning teadus- ja arendusasutustes”,

Uuringu tulemused, Töövõtulepingu nr. 1.9-8/134 (30.10.2006) aruanne, AS Metrosert, detsember 2006

Kokkuvõte

Aastatel 2005-2006 on püstitatud eesmärgid – kahe riigietaloni vajaduse hinnangud koostatud ja väljaarendamine korraldatud. Alates 2007. aastast riiklikku arendus- ja teadustegevuse programmi riigietalonide kohta ega ka metroloogiale üldiselt ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokku lepitud, sellest tuleneb ka ressursi eraldamine ja kasutamine olemasolevate riigietalonide mõõtevõime säilitamisele ning siseriiklike ja rahvusvaheliste arendusprojektide taotlemisele metroloogia valdkonnas. Eesmärgiks on olnud riigietaloni laborite osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides ja sobivate projektide leidmine riigietalonide aredamiseks. Rahvusvaheliselt on saavutatud 1-2 projekti aastas ja 2009. aastal alustati riigietalonide mõõtevahendite kaasajastamise projekti siseriikliku toetusmeetme raames.

28

Vastavalt riigietalonide halduslepingule esitatakse riigietalonide tegevus- ja kuluaruandeid kaks korda aastas ning riigietalonide arendusplaane majandus- ja kommunikatsiooniministri tellimusel.

Tegevus- ja kuluaruannete ning arendusplaanide ettevalmistamisel ja koostamisel on peamine kuluartikkel tegevuskulud. Tegevus- ja kuluaruandeid esitatakse kaks korda aastas: jooksva aasta 31. juuliks ning järgneva aasta 31. jaanuariks. Aastal 2007 kasutas metroloogia keskasutus riigietalonide arendusnägemuse väljatöötamiseks hinnanguliselt 25 tööpäeva, 2009. aastal hinnanguliselt 30 tööpäeva.

Kalibreerimislaborite vaheliste võrdluskalibreerimi ste korraldamine

Võrdluskalibreerimised ja –mõõtmised on olulised laborite võimekuse jätkuval tõendamisel ja akrediteeringute säilitamisel. Võrdluskalibreerimisi ja –mõõtmisi korraldatakse koostöös Eesti Akrediteerimiskeskusega. Siiani korraldatud võrdluskatsete osavõtt on olnud loid: võrdlustes osalevad pooled akrediteeritud laboritest (võimalikust 15 akrediteeritud katse- ja kalibreerimislaborist), esineb ka registreerunud osalejate äraütlemisi. Metroloogia keskasutus on korraldanud võrdluskalibreerimisi ka väljapool riigietalonide mõõtevaldkondasid, kuid olukord osalemisel on samasugune.

Võrdlustel osalemine on osalejatele tasuline. Tasu määr on 32 € - 64 € osaleja kohta, mis sõltub mõõtevaldkonnast. Osalustasu on mõeldud kulumaterjalide (nt võrdlusobjekti pakend), võrdlusobjekti transpordikulude ja lisanduvate üldkulude katteks.

Kulud võrdlusmõõtmiste ja –katsete läbiviimiseks:

• tegevuse ajakulu kokku on 10 tööpäeva sõltumata osalejate arvust • võrdluse ajakava koostamine, osalejatega kontakteerumine, võrdlusjuhendi

koostamine, võrdlusobjekti kalibreerimine ja pakendamine - 1 nädal • võrdlusobjektide kalibreerimine peale võrdluse läbiviimist tugiväärtuse

stabiilsuse määramiseks - kuni 2 päeva • võrdlusmõõtmiste tulemuste analüüs ja kokkuvõtte koostamine - 1 nädal • lisandub veel iga osaleja kohta 1-2 tööpäeva võrdlusobjekti metroloogiliste

omaduste kontrolliks peale objekti tagasisaamist esitatud andmete täielikkuse kontrolliks.

Kokku kulub võrdlusmõõtmiste ettevalmistamisele, läbiviimisele ja kokkuvõtte koostamisele 3-5 nädalat sõltuvalt mõõtevaldkonnast ja osalejate arvust. Erinevus võrdluskalibreerimiste ja –mõõtmiste tegelike kulude ja osalejate tasude vahel kaetakse riigieraldise arvelt.

Tegevused ja tulemused aastate lõikes:

Kokkuvõte

Vaadeldava perioodi jooksul on riigietalonide arendusplaane esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 2007. aastal ja 2009. aastal. Arendusplaane ei ole heaks kiidetud ressursinappusel.

29

• 2005: vihtide kalibreerimine (massi mõõtevaldkond) Osalejaid: kuus akrediteeritud laborit. Tulemus: Kokku esitatud 24 tulemusest 21 olid rahuldavas kooskõlas hinnatud massi riigietalonilabori tugiväärtusega

• 2006: kontakttermomeetri kalibreerimine (temperatuuri mõõtevaldkond). Osalejaid: kümme akrediteeritud laborit. Tulemus: Kokku esitatud 43 tulemusest 39 olid rahuldavas kooskõlas hinnatud konsensusväärtusega

• 2006: kaalude kalibreerimine (massi mõõtevaldkond). Osalejaid: kaheksa eesti ja kaks läti akrediteeritud laborit. Tulemus: Kokku esitatud 19 tulemusest 15 olid rahuldavas kooskõlas hinnatud massi riigietalonilabori tugiväärtusega

• 2007: Ei toimunud võrdlusi metroloogia keskasutuse läbiviimisel. • 2008: Ei toimunud võrdlusi metroloogia keskasutuse läbiviimisel • 2009: Ei toimunud võrdlusi metroloogia keskasutuse läbiviimisel

Aastatel 2007-2009 aset leidnud vaikelu võrdluskatsete korraldamisel on osaliselt põhjustatud sellest, et metroloogia keskasutuse ja Eesti Akrediteerimiskeskuse vahel 2006. aastal sõlmitud võrdluskatsete ja –mõõtmiste läbiviimise raamleping tuli huvide konflikti vältimiseks Euroopa Akrediteerimisorganisatsiooni nõudel tühistada. Edaspidi lähtutakse võrdluskatsete korraldamisel ja läbiviimisel ühekordsetest kokkulepetest, mis tulenevad laborite vajadustest ja põhinevad keskasutuse võimalustel. Perioodil 2007-2009 ei ole ka laborite vajadused ja keskasutuse riigietalonide tehnilised võimalused kattunud või ei ole laborid olnud huvitatud võrdlusmõõtmistel osalemisest. Keskasutuse poolt on seetõttu olnud aktiivsus võrdluskatsete läbiviimiseks madalam.

Kalibreerimis-, inspekteerimis- ja katselaborite hinnang keskasutuse tööle võrdluskatsete valdkonnas

Võrdlusmõõtmiste vajadust ja korraldust uuriti ka akrediteeritud kalibreerimis-, inspekteerimis- ja katselaborite hulgas (kokku 12 vastust). Pooled vastanud laboritest (6) arvasid, et kõik vajalikud võrdlused on tagatud. Viies vastuses oli ära toodud, et võrdlusmõõtmisi oleks vaja korraldada konkreetselt järgmistel aladel: vibro-akustika ja elektri valdkonnas, veearvestite kalibreerimine.

Kommentaaridena võrdlusmõõtmiste kohta märgiti ära, et rohkem tuleks arvestada massiliselt igapäevases kasutuses olevate mõõtevahendite mõõtemääramatuse tasandiga ja mõõteobjektide valikul ei ole arvestatud osalejate parima mõõtevõime ulatust.

Võrdlusmõõtmiste edasise korralduse kohta arvasid vastanud laborid järgmist:

a) võrdlusi võiks korraldada akrediteerimiskeskus (50 % vastanutest) b) võrdlusi võiks korraldada metroloogia keskasutus (33 % vastanutest) c) võrdlusi võiks korraldada riigi- ja tugietalonilabor (17 % vastanutest)

Samuti arvavad laborid, et võrdlusmõõtmisi peaks korraldama asutus või institutsioon, kes mõõteteenustega turul ei konkureeri.

Alternatiivina võivad laborid kasutada teenuseid võrdluskatsete läbiviimist pakkuvatelt välismaistelt laboritelt, kes on akrediteeritud standardi EVS-EN ISO/IEC 17043:2010 nõuete järgi. Näiteks, Tšehhi Metroloogiainstituut CMI korraldab tasulisi võrdlusmõõtmisi, mille tasu osalejale on 500 €, millele lisanduvad transpordikulud. Samuti korraldab võrdluskatseid keskus CFI Rootsis; tasu on alates 1000 €, millele lisanduvad transpordikulud.

30

Metroloogiaalase koolituse korraldamine

Keskasutus korraldab koolitusi tellimuste põhjal, milles on osalejaid laboritest, tööstusettevõtetest ja riiklikest asutustest. Koolitustasu sõltub auditooriumi suurusest ja mahust. Tasu suurus on alates 900 €/päev 10-liikmelisele grupile kuni 2000 € kolmepäevase koolitusprogrammi puhul. Tendents ettevõtete hulgas on üldmetroloogiat käsitlevate koolitustellimuste vähenemine ja tootmisvaldkondade spetsiifikast tulenevate koolitustellimuste suurenemine. Loengukursustega on osaletud ka Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Ülikoolides on huvi üldise metroloogia loengute jätkumise vastu nii põhiõppes kui ka magistri- ning doktoriõppes.

Metroloogia keskasutuses on metroloogiaalase koolituse põhivedajaks metroloogiateenuste divisjon, kes korraldab koolitusi ärilistel kaalutlustel. Riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse vajadusel vaid riigietaloni laborite töötajate kaudu, kes on kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Metroserdi vahelise lepingu täitmiseks. Üldjuhul esitavad riigietaloni laborite töötajad sellistel juhtudel riigietalonide teenuste võimalusi ning vajadust lähtuvalt koolitatava ettevõtte või asutuse eripärast.

Ettevõtete seas läbiviidud küsitlusele vastanutest üle 30% (kokku 450 vastanust) arvas, et ettevõtte spetsialistid vajavad lisakoolitust, tööturul on spetsialiste vähe või tööturul olevate spetsialistide tase pole piisav. Ligikaudu sama osakaaluga hulk ettevõtetest, kellel on oma labor, väljendas arvamust, et tunnevad puudust vähemalt erialase ülikoolidiplomiga kõrgelt kvalifitseeritud personalist, vähemalt keskeriharidusega laborantidest-seadmeoperaatoritest või doktorikraadi omavast tippkompetentsiga arenduspersonalist.

Üldiselt oodatakse koolituste läbiviijalt ettevõtte või asutuse spetsiifikasse süvenemist ja lihtsate ning käepäraste lahenduste pakkumist, mida oleks võimalik hõlpsal viisil oma igapäevamõõtmistel rakendada.

Akrediteeritud kalibreerimis-, inspekteerimis- ja katselaborite küsitlusele koolituse kohta andsid vastuseid 12 laborit. Metroloogia keskasutuse poolt korraldatav koolituse kohta arvasid laborid järgmist:

• täiesti ja pigem rahul (50 % vastanutest) • pigem ei ole rahul: (50 % vastanutest)

Kokkuvõte

Vaadeldava perioodi jooksul on metroloogia keskasutus pakkunud võrdlusmõõtmisi riigietalonide baasil. Massi ja temperatuuri mõõtevaldkondades on see osutunud akrediteeritud laboritele vajalikuks, sest nendes mõõtevaldkondades on osalejaid suhteliselt palju. Eesmärgiks on olnud korraldada laboritele üks võrdluskatse aastas kasutades riigietalonide tehnilist baasi. Seda ei ole õnnestunud saavutada, sest laborite arv on väike, nende akrediteerimisulatused erinevad omavahel ja laborite tehniline baas erineb oluliselt riigietalonide mõõteseadmetest. Samuti on laboritel nõudlus selliste võrdlusskeemide järele, millesse on haaratud igapäevases kasutuses olevad mõõtevahendid, nende kalibreerimine ja inspekteerimine.

31

Lisamärkused olid järgmised:

• Selliseid (koolitusi) ei ole olnud juba pikemat aega. • Ei kasuta teenust. Korraldame elektri valdkonnas ise. • Ei meenu viimastel aastatel ühtegi kutset mõõtmiste-alasele koolitusele.

Vajalike koolitusteemadena tõid akrediteeritud laborid välja järgmised:

a) mõõtmiste üldküsimused: konkreetsed laboris kasutusel olevad metoodikad, metoodikad, mis praegu laboris kasutusel pole, aga mis seoses uute nõuete ja normatiividega muutuvad aktuaalseks, akrediteerimisega seotud küsimused, mõõtmisalaste õigusaktide nõuetega seotud küsimused; (50% vastanutest)

b) konkreetsed laboris kasutusel olevad metoodikad (25% vastanutest) c) mõõtmisalaste õigusaktide nõuetega seotud küsimused (25% vastanutest)

Metroloogia valdkonnas toimuvas standardimises osalemine

Metroloogia valdkonnas toimuvas standardimises osalemine toimub vastavalt Eesti Standardikeskuse EVS iga-aastasele programmile. Organisatsiooni tasemel panustab metroloogia keskasutus metroloogiaalaste standardimisettepanekute esitamisega riikliku standardimiskava koostamisel. EVS sõlmib standardi toimetamiste lepinguid eraisikute, mitte organisatsioonidega.

Mõjususe ja tõhususe kvalitatiivne näitaja

Toimivus: Metroloogia keskasutus (metroloogiainstituudi analoog Euroopa käsitluses) on Eestis olemas; lepingulistel alustel on riigi esindamine tagatud kuni aastani 2019.

Eesmärk: sõlmitud haldusleping näeb ette mõõteseaduses loetletud ülesannete täitmist

Ressursside kasutamine:

• Seadmed: kasutatakse AS Metrosert infrastruktuuri (juhtimissüsteem, ruumid), tehnilisel tööl kasutatakse riigi etalonilaborite seadmeid ja vahendeid

Kokkuvõte

Metroloogia keskasutus korraldab metroloogiaalaseid koolitusi tellimuste alusel ja ärilistel põhimõtetel. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud seminaride ja koolituste läbiviimisel riigietalonilaborite töötajate kaasamise kaudu. Akrediteeritud kalibreerimis-, inspekteerimis- ja katselaboritest on 50 % rahul pakutud koolitustega ja sama suur suhteline osa pigem ei ole rahul. Vajatakse regulaarset asjatundlikku koolitust vastuvõetava hinnaga. Otseselt kalibreerimise ja inspekteerimisega tegelevate laborite personal on piiratud – kui metroloogia keskasutus välja arvata, siis koolitatavate arvuks Eestis on vaid kuni 10 inimest aastas. Enim vajatakse laborites koolitust mõõtmisalaste õigusaktide nõuetega seotud küsimustes, mõõtmiste ja laboritöö üldküsimustes. Sarnane mõõtmiste alase koolituse vajadus on ka riigi- ning teadus- ja arendusasutustes. Kolmandik küsitletud ettevõtetest leidis, et ettevõtete spetsialistid vajavad mõõtmisalast lisakoolitust.

32

• Personal: kaasatud on personal laboritest, kes on akrediteeritud standardi EVS-EN ISO 17025:2006 alusel. Keemia-alal on EURAMET-i esindamine tagatud Tartu Ülikooli Katsekoja esindaja kaasamisega.

• Riigieraldis: kasutamine ja aruanne on kulupõhine.

Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamisel oleme võrrelnud metroloogia keskasutuse ülesannete täitmiseks kasutatud vahendeid teiste riikide analoogsete asutustega. Käesoleva uuringu raames valitud riikide võrdlus 2010. aasta andmete põhjal on toodud allpool olevas tabelis (Tabel 2).

Tabel 2 Riigieraldis ja riigieraldise osa eelarvest 2010

Riik/asutus Riigieraldis 2010, ´000

EUR

Riigieraldise osa asutuse eelarvest

Riigieraldise osa

riigieelarvest

Eesti/ Metrosert23 162 8% 0,0029%

Soome/MIKES24 6 500 80% 0,0122%

Tšehhi/CMI25 1 800 18 % 0,0044%

Iirimaa/NSAI 26 3 500 40 % 0,006%

Võrreldud riikide metroloogiainstituudid täidavad kõik samu ülesandeid, lisaks täidavad CMI (Tšehhi) ja NSAI (Iirimaa) legaalmetroloogia asutuse ülesandeid25,27. Soome, Tsehhi ja Iirimaa osalevad kõigi 11 EURAMET tehnilise komitee töös. Soome metroloogiainstituudi MIKES prioriteetsed ülesanded on riigietalonide hoidmine ja nende arendamine primaaretalonide tasemel. Tsehhi ja Iirimaa metroloogiainstituutide arendustegevus on tagasihoidlikum, kuid nende ülesannete hulka kuulub ka legaalmetroloogiaasutuse ülesannete täitmine. Soome, Tsehhi ja Iirimaa mõõteseadustes on ära näidatud metroloogiainstituudid kui mõõtmiste jälgitavuse allikad riigis, mis ühelt poolt lisab kohustuse metroloogiainstituudile, teisalt võimaldab kohalikul teenuse tarbijal üheselt leida vajalik teenus.

Toodud suhteliste osade võrdlusest võib näha, et metroloogia keskasutus Eestis täidab ülesandeid väikseima osaga riigieelarvest. Absoluutväärtuses asutuste kogueelarve suhtes on Eesti metroloogia keskasutuse puhul tegemist samuti võrreldud riikide hulgas väiksema rahastusega. Samas on suudetud tagada kõikide riigi ja eraettevõtete toimimiseks vajalike teenuste osutamise suutlikkus ning olla esindatud rahvusvahelistes mõõteorganisatsioonides (vt Eesti esindatus Euroopa metroloogiaorganisatsioonis), mistõttu olemasolevate finantside kasutamisele võib anda kõrge hinnangu. Teisalt on võrreldud Soome, Tšehhi ja Iirimaa vastavate asutuste ca 10 miljoni euro suuruse aastaeelarvega kõrvutades Eesti metroloogia

23 Riigieelarve seadused 2005-2009 24 http://www.mikes.fi/documents/upload/mikes_metrology_topfive_autumn2010.pdf 25 http://www.cmi.cz/index.php?lang=2&par=&wdc=&act= 26 NSAI Annual Report 2010, http://www.nsai.ie/About-NSAI/Publications.aspx 27 http://www.nsai.ie/Our-Services.aspx

33

keskasutuse puhul tegemist oluliselt väiksema finantseerimisega, mille tõttu osa ülesannetest (võrdluskatsed, koolitused, EURAMET esindatus) täidetakse osaliselt.

Metroloogia keskasutuse analüüsi lühikokkuvõte

Metroloogia keskasutuse tegevuste struktuuri kohta võib öelda, et lõviosa selleks ülesandeks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest kasutatakse Eesti esindamiseks rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides (45% metroloogia keskasutuse eelarvest) ja riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevuse koordineerimiseks (40% metroloogia keskasutuse eelarvest). Selline kulude läbilõige on sihtotstarbeline, sest ainult metroloogia keskasutusel on võimalus Eesti mõõteteenistust esindada ja edendada Euroopa metroloogiaorganisatsioonis EURAMET e.V. Samuti on võimalik oma ala ekspertidel anda sisendit arenguplaanide koostamisele, mis on tasakaalus ühiskonna nõudmistega mõõtmiste järele ja rahvusvaheliselt praktiseeritavate või arendatavate metroloogiaalaste lahendustega.

Metroloogia keskasutuse tegevuskulud koosnevad töötajate palgakuludest, ruumide rendikuludest, kommunaalkuludest ning muudest seonduvatest kuludest teenuse osutamisel. Keskasutuse viie ülesande täitmisel on kasutada nelja kõrgkvalifitseeritud töötaja oskuseid, kes samas täidavad ka riigietalonide teadur-etalonihoidjate ülesandeid. On otstarbekas, et EURAMETi tehniliste komiteede töös ning riigietalonide arendusplaanide koostamisel osalevad oma ala asjatundjad.

Kõik metroloogia keskasutusele omistatud ülesanded on asjakohased ning vajalikud, kuid ressursipuudusel ei ole võimalik korraldada personali arendust ning seetõttu on ohus kõikide ülesannete täitmise jätkusuutlikkuse tagamine.

Metroloogia keskasutuse struktuuriüksuste vahel toimib sünergia ettevõtetele vajalike teenuste, sh koolituste läbiviimisel ja arendamisel. Metroloogia keskasutus korraldab metroloogiaalaseid koolitusi tellimuste alusel ja ärilistel põhimõtetel. Põhiliselt on teemad seotud konkreetsete mõõtevaldkondadega ja rakenduvate õigusaktidega, mis osaliselt kattuvad küsitlustest selgunud enamnõutud teemadega.

Pooled küsitletud akrediteeritud kalibreerimis- ja taatluslaboritest ei olnud koolitusega rahul. Küsitletud riigi- ning teadus- ja arendusasutused vajavad samuti rohkem koolitusi mõõtmisalaste õigusaktide ja nende rakendamise osas. See omakorda seab metroloogia keskasutusele kõrgendatud ootusi legaalmetroloogia valdkonnas.

Võrdluskatsete ja -mõõtmiste korraldamisel on seni lähtutud peamiselt riigietalonide võimalustest, mis katab vajadused osaliselt, kuna riigietalonilabori ja sihtgrupi laborite tehnilised tasemed ja akrediteerimisulatused on väga erinevad. Lisaks on vajadused võrdluskatsete korraldamise järele enamlevinud mõõtevahendite jaoks ja tegevustel, mis väljuvad riigietalonide mõõtevaldkondadest (nt veearvestite inspekteerimine).

4.3.34.3.34.3.34.3.3 Riigietaloni laborRiigietaloni laborRiigietaloni laborRiigietaloni labor

Riigietaloni labor on juriidiline isik, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu mõõteseaduses nimetatud ülesannete täitmiseks, või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas hallatav riigiasutus, kes vastavalt oma põhimäärusele täidab riigietaloni labori ülesandeid.

Riigietaloni labor peaks täitma järgmisi ülesandeid:

• riigietaloni soetamine, säilitamine, kalibreerimine ja kasutamine, • akrediteerituse säilitamine vastavas mõõtevaldkonnas,

34

• riigietalonide arendamine kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuste ja soovitustega,

• oma metroloogilise tegevuse rahvusvahelise ekvivalentsuse tagamine peamiselt rahvusvaheliste võrdlusmõõtmiste kaudu,

• riiklike vahendite sihtotstarbeline ja majanduslikult säästlik kasutamine vastavalt oma põhitegevusele,

• metroloogia keskasutuse korraldatavates võrdlusmõõtmistes osalemine.

Eestis on riigietaloni laboriks AS Metrosert, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu. Viimane kehtiv leping on sõlmitud 2010.aastal kehtivusajaga 10 aastat. Eelnev leping oli sõlmitud perioodiks 2005-2009.

Lepingu alusel haldab AS Metrosert viie füüsikalise suuruse riigietaloni28:

• mass, ühik kilogramm – sekundaartaseme etalon29; • pikkus, ühik meeter – sekundaartaseme etalon; • temperatuur, ühik kelvin – sekundaartaseme etalon; • pinge, ühik volt – sekundaartaseme etalon; • elektriline takistus, ühik oom – sekundaartaseme etalon.

Riigietalonide põhifunktsioon on majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud riigietalonide mõõtevõime - ulatuse ja määramatuse - tagamine teenuste osutamisel. Mõõtevõime tagamisel on võrdselt tähtsad kolm tegurit: seadmed, laboritingimused ja personal. Riigieraldisest kaetakse kulud seadmete hooldusele, laboritingimuste tagamisele riigietalonide säilitamisel ja kasutamisel ning laboritöötajate personalikulud.

Tabel 3: Riigietaloni labori ülesannete täitmine aastatel 2005 2009

Riigietaloni labori ülesannete täitmine aastatel 2005-2009

Tegevus 2005 2006 2007 2008 2009

Soetamine - - - Temperatuuri alal: infrapuna kalibraator*

Massi alal: magnetilise momendi mõõtevahendid*. Pikkuse alal: otsmõõtude temperatuuri mõõtevahendid.*

28

Riigi- ja tugietalonide nimistu (RT I 2010, 47, 285) 29

Rahvusvahelises tähenduses on tegemist sekundaartaseme etaloniga, kui füüsikalise suuruse ühikut

ei realiseerita definitsioonijärgselt kohapeal, vaid seostatus ühikuga tagatakse etaloni

kalibreerimisega laboris, milles esitatakse rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI mõõtühik

definitsioonijärgselt.

35

Temperatuuri alal: mõõtesild, etalon-termomeetrid, termostaat.*

Säilitamine Massi ja pikkuse riigietalonid

Massi, pikkuse ja temperatuuri riigietalonid

Massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonid



Arendamine Temperatuuri riigietalon

Elektriliste suuruste riigietalonid

Distants-termomeetrite kalibreerimise arendamine. Pinna- temperatuuri mõõtmiste arendamine.

Termograafiliste instrumentide kalibreerimise arendamine. 500-kg vihtide mõõtemeetod

Termograafiliste instrumentide kalibreerimise arendamine. Vihtide magnetilise momendi määramine.

Elektrilise mahtuvuse mõõteetalonid.

Kalibreerimine Massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste mõõtmiste mõõtevahendid

Pikkuse, temperatuuri ja elektriliste mõõtmiste mõõtevahendid

Pikkuse, temperatuuri ja elektriliste mõõtmiste mõõtevahendi



Kasutamine Kokku kalibreeritud 512 mõõtevahendit

Kokku kalibreeritud 817 mõõtevahendit




Osalemine võrdlusmõõtmistel

1) 50 kg vihtide võrdlusmõõtmine EUROMET projekt 832

1) 10-m mõõdulindi võrdlusmõõtmine EUROMET projekt 875

2) etalon-rõngaste võrdlusmõõtmine EUROMET.L-K4.2005

3) Etalontermomeetrite võrdlusmõõtmine

1) 500-kg vihi võrdlusmõõtmine

1) 1-kg etalonvihtide võtmevõrdlus EUROMET.M.M-K4

2) Sagedus-generaatori võrdlusmõõtmine EURAMET projekt 860

-

36

EUROMETi projekt 809

4) kahe-poolne võrdlus-mõõtmine etalonpingeallikate kalibreerimisel

Riigieraldis (tuh EEK)

1 287,2 1 502,6 1 484,2 2 038 1 739,5

*Seadmed soetatud omavahendite arvelt.

Üldised tähelepanekud ülesannete täitmise kohta

Riigietalonide soetamine

Riigietalonide koosseisu kuuluvad mõõteseadmed on soetatud eri ajal mitme sihtfinantseeritud projekti abil: massi ja pikkuse mõõtevaldkondades põhiliselt aastatel 1995-2004 ning temperatuuri ja elektriliste suuruste valdkondades 1998-2005. Aastatel 2008 ja 2009 on soetused sooritatud AS Metrosert omavahenditega, kasutades osalust teadusprojektis distantstermomeetria rakendusteks ja EAS-i meedet katse- ja pooltööstuslike laborite infrastruktuuri investeeringute toetamisel. Seadmete tavaline amortisatsiooniaeg on 10 aastat.

Riigietalonide soetamine aastate lõikes:

• 2008: infrapuna kiirguse kalibraatori soetamine oli seotud Eesti Teadusfondi projekti ülesannete täitmisega distantstermomeetrite ja termograafiliste instrumentide uurimisega. Ülesande püstitus oli seotud kalibreerimisteenuse nõudluse rahuldamisega hoonete soojaaudititel kasutavate termokaamerate jaoks. Kasutatud vahendid: seadme soetusmaksumus 3 960 € (62 tuh EEK), 100% omavahenditest. Tulemus: kalibreerimisteenuse (mõõtesüsteemi ja juhendi) väljatöötamine laboritingimustes.

• 2009: Eesmärk: massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide tehnilise võimekuse tagamine. Kasutatud vahendid: 72 830 € (1 139,6 tuh EEK, sh Metroserdi omavahendid 60% ja EASi toetusmeetmest 40%). Tulemus: vihtide magnetilise momendi mõõtevahendid, pikkusotsmõõtude temperatuuri mõõtevahendid ja temperatuuri valdkonna mõõtesild, etalontermomeetrid ning termostaat

Ajalises skaalas on riigietalonide soetamine ja kasutamine illustreeritud allpool oleval graafikul (Graafik 1).

37

Graafik 1: Riigietalonide soetamise ajakava

Vertikaalteljel on üles loetletud mõõtevaldkonnad, alumisel horisontaalteljel aastaarv ja joonise ülemisel poolel on näidatud riigietalonide soetamisel kasutatud programm või projekt. Värviliste ribadega on kujutatud amortisatsiooniaja kestvus märgitud etalonmõõtevahenditele.

Tabel 4: Metroloogia keskasutuse investeeringuvajadus tänase olukorra hoidmiseks ja minimaalseks arendustegevuseks 2012-2015

2012 2013 2014 2015 Kokku

Mass 243 500

1-kg automaatne komparaator

130 000

64-kg platvormkaal 16 000

100-g automaatne komparaator

80 000

Etalonvihid 7 500

10 000

Pikkus 113 500

Mitmefunktsionaalne mõõtemasin

85 000

Täppiskomparaator UPD-100 20 000

Etalonotsmõõdud <100 mm

8 500

Temperatuur 82 250

Termomeetrid

8 000

8 000 Termostaadi vedelik 2 500

2 500

Sn-kinnispunkt 12 500

Hg-kinnispunkt

11 000

Temperatuurinäidik

25 750

Mõõtesilla kalibraator 12 000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Mass

Pikkus

Temperatuur

Elektrilisedsuurused Elektriliste suuruste tööetalonid

Alalispinge ja elektrilise takistuse etalonmõõtevahendid

Vahelduvvoolu suuruste mõõtevahendid

Elektrilise mahtuvuse mõõtevahendid

Täppiskomparaatorid kuni 1kg; etalonvihid

Täppiskomparaator 2 kg-64 kg; etalonvihid

Magnetiliste omaduste mõõtevahendid

Etalontakistustermomeeter ja vee kolmikpunkt

Mõõtesild

Tööetalontermomeetrid, võrdlustermostaadid, vee kolmikpunktid

Etalontermomeetrid, võrdlustermostaat, mõõtesild

Pikkuskomparaatorid, etalonotsmõõdud

20-m võrdluspink

Otsmõõtude termoandurid

Sveitsi

koos

tööp

rogr

amm

PHAR

Epr

ogra

mm

PHAR

Epr

ogra

mm

Met

rose

rt

inve

stee

ringu

kava

38

Elekter 515 980

Alalispingeallikad 734B, 4 tk

35 000

Mõõtesild elektrilisele takistusele 85 800

Mõõtesilla laiendi

60 100

Pingejagaja 19 800

AC/DC šundid

10 000

Primaaretalon pingele (JVS)

305 280

Kokku, EUR 90 300 253 300 288 350 323 280 955 230

Riigietaloniinvesteeringuteks võib Metrosert omavahendite arvelt panustada ca 30 000-60 000 eurot aastas. Samas ei suuda ettevõte katta täielikult vajalikku investeerimismahtu, et tagada metroloogiaseadmete täielik vastavus kasvavatele mõõtevajadustele.

Riigietalonide säilitamine

Riigietalonide mõõtevõime säilitamisel kasutatavad seadmed on paigutatud laboriruumidesse, millele on seatud kõrgendatud nõudmised vastavalt valdkonna eripäradele. Riigietalonide laboriruumid paiknevad AS Metroserdi poolt renditavates ruumides kahes asukohas: massi-, pikkus- ja temperatuurilabor Tartus ja elektrilabor Tallinnas. Massi- ja pikkuslabori asukohta on etalonide kinnitamise möödumisest üks kord muudetud: 2008. aasta lõpul paigutati labor Tartu Ülikooli Füüsikainstituudilt renditavatest ruumidest ümber Tartu Teaduspargilt renditavatesse ruumidesse. Uues asukohas oli eelnevalt läbi viidud laboriruumide keskkonnatingimuste tagamiseks vajalik remont. Massi-, pikkus- ja elektrilaboris on oluline tagada temperatuuri ning suhtelise õhuniiskuse stabiilsus. Massi ja pikkuse etalonlaborites on lisaks oluline täita ruumi puhtusenõudeid. Lisaks on täpsetel massimõõtmistel vajalik vibratsiooni madal tase. Temperatuuri riigietaloni laboris on olulise nõudena tarvis täita kohtventilatsiooni kindlustamine tööks aurava termostaadivedelikuga temperatuuriväärtustel, mis on kõrgemad kui +100 °C. Elektrilabori ruumi ümbritseb elektromagnetlainete varjestus, mille nõrgendustegur on 106.

Igas mõõtevaldkonnas on kavandatud järgmised tööd:

• riigietalonilaboris tööetalonide kalibreerimine - 40 tööpäeva, • mõõtevahendite korraline puhastamine ja hooldus - 20 tööpäeva,

Kokkuvõte

On näha, et hiljemalt aastaks 2014 on põhilised etalonmõõtevahendid amortiseerunud, mida ei suuda korvata AS Metroserdi investeeringukava 2009-2011 (kokku 188 000 EUR). Kui amortisatsiooniaja möödumisel riigietaloni põhimõõtevahendite investeeringuteks lahendit ei leita, siis tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud riigietalonide mõõtevõime üle vaadata ning tõenäoliselt seda langetada. Selline samm langetab Eesti riigietalonide tehnilist taset rahvusvahelises kontekstis veel ühe astme võrra allapoole ning põhjustab ka laboritele ja ettevõtetele suurenevaid kalibreerimiskulusid väljapool Eestit.

39

• juhendite ajakohastamine, osalemine siseauditites ning ettevalmistus akrediteerimise järelvisiidiks - kokku 20 tööpäeva.

Täpset tööaja arvestust ei peeta, kulunud tööaega arvestatakse hinnanguliselt kinnitatud protseduuride läbiviimise kaudu.

Tegevused aastate lõikes:

• 2005: Eesmärk: säilitada massi ja pikkuse riigietalonide mõõtevõime. Tulemus: massi riigietaloni mõõtevõime jätkuv kindlustamine ja teenuse akrediteeringu säilimine, pikkuse riigietaloni mõõtevõime ja teenuse osutamise jätkuv kindlustamine.

• 2006: Eesmärk: säilitada massi, pikkuse ja temperatuuri riigietalonide mõõtevõime. Tulemus: massi riigietaloni mõõtevõime jätkuv kindlustamine ja teenuse akrediteeringu säilimine, pikkuse ja temperatuuri riigietalonide mõõtevõime ja teenuse osutamise jätkuv kindlustamine.

• 2007: Eesmärk: säilitada massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide mõõtevõime. Tulemus: massi riigietaloni mõõtevõime jätkuv kindlustamine ja teenuse akrediteeringu säilimine, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide mõõtevõime ja teenuse osutamise jätkuv kindlustamine.

• 2008: Eesmärk: säilitada massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide mõõtevõime. Tulemus: massi riigietaloni mõõtevõime jätkuv kindlustamine ja teenuse akrediteeringu säilimine, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide mõõtevõime ja teenuse osutamise jätkuv kindlustamine akrediteeringu säilitamise abil.

• 2009: Eesmärk: säilitada massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide mõõtevõime. Tulemus: massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide mõõtevõime jätkuv kindlustamine ja teenuste akrediteeringu säilimine.

Riigietalonide teenused massi alal on akrediteeritud aastast 2000. Teiste riigietalonide teenuste akrediteerimine lisandus alates 2008.aastast. Kodumaine akrediteerimine osutus soodsamaks lahenduseks riigietaloniteenuste usaldusväärsuse tagamisel võrreldes teenuste esitlusega EURAMET kvaliteedi tehnilises komitees ja sisestamisega rahvusvahelisse CIPM-MRA andmebaasi.

Senini läbiviidud akrediteerimise järelvisiidid on kulgenud tõrgeteta, kuid igal aastal tõstatub küsimus vajaliku tehnilise tasemega assessori kaasamisest. Kui tulevikus tuleb hakata kasutama välismaiste assessorite kompetentsi (näit EA nõudel), siis tasud mitmekordistuvad (MIKES, Soome, hinnakirja järgi on ühes mõõtevaldkonnas assessori osalemise tasu 1 650 €, millele lisanduvad veel reisi-, majutuse- ja lähetuskulud). Sellisel juhul tuleb läbi viia täiendav analüüs ning seada võimalustele vastavad eesmärgid riigietalonide mõõtevõime usaldusväärsuse ja nähtavuse tagamiseks.

Erakorraliste töödena tuli ette võtta massi ja pikkuse riigietalonide ümberpaigutamine – korraldada vibratsioonimõõtmised labori planeeritavas asukohas, viia läbi ruumi ettevalmistus uues asukohas ja korraldada mõõtevahendite ning laborisisustuse transport. Kokku kulus ümberpaigutamise ettevalmistusele 2007. aastal ja läbiviimisele 2008. aastal 42 820 € (670 000 EEK), millega saavutati energiakulude kasvu aeglustumine ning pinnarendi kulude vähenemine riigietalonide mõõtevõime säilitamisel ja kalibreerimisteenuste osutamisel.

40

Riigietalonide koosseisu kuuluvad mõõtevahendid kasutamisel paratamatult aeguvad ning vajavad lisaks korralisele hooldusele ka erakorralist remonti riigietalonide mõõtevõime säilitamiseks. Massikomparaatorite valmistajapoolset remonti on tellitud vaadeldud perioodil kaks korda:

1) 2005. aastal remonditi 1-kg mõõtepiirkonnaga täppiskomparaatorit AT1006 (soetusaasta 2000), teenuse maksumus 8 350 € (130 000 EEK).

2) 2008. aastal parandati 64-kg mõõtepiirkonnaga täppiskomparaatorit AX64004 (soetusaasta 2004), teenuse maksumus 8 820 € (138 000 EEK).

Riigietalonide arendamine

Aastatel 2005-2006 viidi läbi kahe uue riigietaloni - temperatuuri ja elektriliste suuruste etaloni - arendus, mis oli kavandatud Euroopa Liidu toetusprogrammi PHARE toel sooritatud vajadusuuringu ning investeeringute raames. Perioodil 2007-2009 riigietalonide teenuste arendusel kasutatud mõõtevahendid on soetatud projektipõhiselt kasutades AS Metroserdi omavahendeid.

Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud kalibreerimisjuhendite ja mõõtemetoodikate väljatöötamiseks. Võimalusel on kaasatud välisvahendeid riigietalonidega seotud mõõteteenuste arendamisel.

Riigietalonide arendus aastate lõikes:

• 2005: temperatuuri riigietaloni arendus. Eesmärk: arendada välja temperatuurimõõtmiste riigietalon. Tulemus: temperatuuri riigietalon on välja arendatud mõõtepiirkonnas (-40...+400) °C ja ettepanek mõõtevõime kinnitamiseks esitatud metroloogianõukogule. Temperatuuri riigietalon kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 2006. aastal.

• 2006: elektriliste suuruste riigietaloni arendus. Eesmärk: arendada välja elektriliste suuruste (alalispinge ja elektriline takistus) riigietalon. Tulemus: alalispinge riigietalon on välja arendatud mõõtepiirkonnas 1 V, 1,018 V ja 10 V ja elektrilise takistuse riigietalon välja arendatud piirkonnas 1 mΩ...10 kΩ, ettepanek mõõtevõime kinnitamiseks esitatud metroloogianõukogule. Elektriliste suuruste riigietalonid on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 2006. aastal.

• 2007: mõõteteenuste arendus riigietalonide valdkonnas. Eesmärk: temperatuuri mõõtemetoodikate arendus. Tulemus: välja on töötatud kalibreerimisjuhend pinnatermomeetrite kalibreerimiseks vahemikus (+15...+25) °C. Eesmärk: elektriliste vahelduvvoolu suuruste täppismõõtmiste

Kokkuvõte

Riigietalonide säilitamine on ressursimahukaim tegevus riigietalonilaborite ülesannete täitmise seas, milleks kasutatakse ligi 50 % riigieelarvelisest eraldisest (vt Tabel 3). Iga-aastane üldine eesmärk – riigietalonide mõõtevõime säilitamine - on täidetud ja tõendatud akrediteeringu säilitamisega. Suurimad kuluartiklid on tegevuskulud (1 inimene mõõtevaldkonna kohta), laborite pinnarendi kulud (1 labor mõõtevaldkonna kohta) ja energiakulud.

41

arendus. Tulemus: välja töötatud kalibreerimisjuhend induktiivmõõtude ja –mõõturite kalibreerimiseks.

• 2008: mõõteteenuste arendus riigietalonide valdkonnas. Eesmärk: temperatuuri mõõtemetoodikate arendus. Tulemus: välja on töötatud kalibreerimisjuhend termograafiliste instrumentide laboritingimuste kalibreerimiseks vahemikus (-15...+120) °C. Eesmärk: massi mõõtemetoodikate arendus. Tulemus: välja töötatud kalibreerimisjuhend 500-kg nimiväärtustega vihtide kalibreerimiseks.

• 2009: mõõteteenuste arendus riigietalonide valdkonnas uute seadmetega. Eesmärk: temperatuuri mõõtevaldkonnas soetatud mõõtevahendite katsetamine ja rakendamine. Tulemus: temperatuuri riigietaloni sooritatavate kalibreerimiste juhendid on täiendatud uute seadmete katsetulemuste põhjal. Eesmärk: elektriliste suuruste mõõtemeetodite arendus mahtuvuse mõõtmistel. Tulemus: välja on töötatud kalibreerimisjuhend mahtuvusmõõtude kalibreerimisjuhend piirkonnas 1 nF...100 µF. Eesmärk: massi riigietaloni tehnilise võimekuse tõstmine. Tulemus: välja on töötatud kalibreerimisjuhend etalonvihtide magnetilise momendi määramiseks, massi riigietalonilabor on registreeritud osavõtuks vastavale EURAMETi võrdlusmõõtmisele.

Kokkuvõtvalt on riigietalonide arendamisega seotud tegevuskulud esitatud allpool oleval graafikul (Graafik 2).

Graafik 2: Riigietalonide arendamise tegevuskulud 2005-2009 AS-is Metrosert.

Riigietalonide kalibreerimine

Kinnitatud riigietalonide mõõtevõime tagamiseks koostatakse iga-aastaselt etalonmõõtevahendite kalibreerimise kava.

Mõõtetulemuste jälgitavuse ehk rahvusvahelise seostatuse tagamiseks vajalikud mõõtevahendid kalibreeritakse laboris, milles rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI

0 2 4 6 8 1 0 1 2 1 4 16 18

2 005

2 006

2 007

2 008

2 009

R iigie ta lon ide a re ndam ise kulu tu se d, tuh EUR

Kokkuvõte

Riigietalonide arendus toimub kalibreerimisteenuste arenduseks MKM halduslepingu raames, kuna riiklikku arendus- ja teadustegevuse programmi riigietalonide kohta ja metroloogiale üldiselt pole kokku lepitud.

42

ühikud realiseeritakse ja edastatakse kohapeal. Massi mõõtevaldkonnas on kalibreerivaks laboriks Saksamaa Liitvabariigi metroloogiainstituut PTB (1-kg tugietalonvihid) ning Šveitsi metroloogiainstituut METAS (kliimamonitooringu aparatuur). Pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste valdkonna etalonmõõtevahendite kalibreerimine toimub Soome Vabariigi metroloogiainstituudis MIKES, kellega on sõlmitud metroloogiaalane memorandum, mis sisaldab ühistegevusi kalibreerimistel, teabevahetusel võrdluste kohta, spetsialistide vahetusel, metroloogiaprojektide rahastuse taotlemisel, spetsialistide koolitusel, mõõteteenuste alase teabe vahetusel ja mõõtespetsiifiliste küsimuste lahendamisel. Osa riigietalonide koosseisu kuuluvaid mõõtevahendeid (nn tööetalone), mida kasutatakse intensiivselt teenuste osutamisel, kalibreeritakse võimalusel Eestis. Etalonmõõtevahendite kalibreerimisintervallid on sätestatud mõõtevahendite metroloogiliste omaduste dokumenteeritud ajaloo põhjal.

Enne kalibreeritavate vahendite välismaale saatmist sooritatakse etalonmõõtevahendite metroloogiliste omaduste kontroll ja seisukord fikseeritakse. Peale kalibreerimist sooritatakse täiendav kontroll, et veenduda omaduste säilimises pärast transporti. Väliste kalibreerimistega seotud etalonide kontrollile kuluv tööaeg on 10 tööpäeva.

Riigietalonide kalibreerimisele kuluvad vahendid muutuvad aastast aastasse, sest:

• muutuvad kalibreerimisteenuste hinnad • kalibreerimisintervallid mõõtevahenditele on erinevad sõltuvalt nende töökoormusest kalibreerimisteenuste osutamisel

Aastate lõikes on vahendeid kasutatud järgmiselt:

• 2005: Kalibreerimistasu: 13 420 € (210 tuh EEK) nelja mõõtevaldkonna peale kokku.

• 2006: Kalibreerimistasu: 11 630 € (182 tuh EEK) nelja mõõtevaldkonna peale kokku.

• 2007: Kalibreerimistasu: 6 920 € (108,3 tuh EEK) nelja mõõtevaldkonna peale kokku.

• 2008: Kalibreerimistasu: 14 970€ (234,3 tuh EEK) nelja mõõtevaldkonna peale kokku.

• 2009: Kalibreerimistasu: 13 760 € (215,3 tuh EEK) nelja mõõtevaldkonna peale kokku.

Kokkuvõte

Kalibreerimisteenuse sisseostule kulunud summad on suurusjärgus 14 tuh EUR aastas, millega on täidetud riigietalonide kalibreerimise eesmärk. Aastal 2007 oli ligikaudu kahekordne langus kalibreerimiskuludes, sest ei toimunud temperatuurivahendite kalibreerimist väljapool Eestit. Järgnevatel aastatel on seoses temperatuuri riigietaloniteenuste järk-järgulise kasvuga olnud vajalik mõõtetulemuste jälgitavuse jätkuvaks kindlustamiseks mõõtevahendeid kalibreerida väljapool Eestit.

43

Riigietalonide kasutamine

Riigietalonid on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt eesmärgiga tagada mõõtetulemuse jälgitavus Eesti Vabariigis. Seepärast on üheks oluliseks näitajaks riigietalonide kasutamine kalibreerimisteenuste osutamisel.

Aastate lõikes on väljakujunenud teenuste arvuks kuni 500 mõõtevahendi kalibreerimine aastas. Erandiks oli 2006. aasta, mil ilmnes suur kalibreerimisvajadus pikkusotsmõõtude järele.

Suure panuse teenuste osutamisel annavad massi ja pikkuse mõõtevaldkonnas kalibreeritavate mõõtevahendite komplektid, mis massi valdkonnas sisaldavad kuni 12 mõõtevahendit ja pikkuse valdkonnas kuni 122 mõõtevahendit. Temperatuuri ja elektriliste suuruste mõõtevaldkondades tuleb samas kalibreerida mõõtevahendeid mitmel väärtusel erinevates piirkondades, mis on samavõrd olulised.

Riigietalonidega kalibreeritakse mõõtevahendeid nii akrediteeritud laboritele kui ka tööstus- ja arendusettevõtetele, kes vajavad väiksemat mõõtemääramatust ja kindlat mõõtetulemuste jälgitavust rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI ühikutega, mille kasutamises on Eesti Vabariik kokku leppinud meetrikonventsiooni raames. Riigietalonide kalibreerimisteenuse jätkusuutlikkuse tagamisega panustab riik ettevõtete, asutuste ja laborite konkurentsivõime tugevdamisele ja tehnoloogilise võimekuse arendamisele.

Riigietalonidega osutatavad mõõteteenused on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ulatuses, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud määruses „Riigi- ja tugietalonide nimistu“30.

Kalibreerimisteenused tarbijaile

Riigietaloni labori, AS Metroserdi kvaliteedijuhtimise süsteemi kohaselt on tavateenuse osutamise tähtajaks sätestatud 5 tööpäeva. Erandid on võimalikud, kui tegemist on töömahukate kalibreerimisteenustega nagu seda on riigietaloniteenused. Näiteks, etalontermomeetri täismahus kalibreerimine nõuab 15 tööpäeva, komplekt 122 otsmõõdust vajab 15 tööpäeva, vihtide komplekt 12 etalonvihist kalibreeritakse 10 tööpäevaga, etalonpingeallika kalibreerimiseks kulub 20 tööpäeva.

Praeguse teenuste mahuga saab riigietaloni labor hakkama, pigem võiks teenuseid olla rohkem näiteks pikkuse ja elektriliste suuruste mõõtevaldkondades. Tulud kalibreerimistest on ligikaudu 20% eraldisest riigietalonide säilitamisele ja kasutamisele. Tulusaimad on massi ja elektriliste suuruste kalibreerimisteenused, mida osutatakse automatiseeritud mõõtesüsteemidega. Temperatuuri ja pikkuse valdkonna teenuste osutamisel on mõõtmiste automatiseerimise tase madalam ning seepärast on vajalik töötaja pidev kohalolek, mis langetab teenuse osutamise efektiivsust.

Hinnatasemelt on riigietalonide teenused 10-20% kõrgemad laborite tavateenuste hindadest, kuid 3-5 korda madalamad kui Euroopa riigietalonide laborite teenused. Madalam hinnatase võimaldab tagada riigietalonide teenuste kättesaadavuse Eestis. Riigietaloni teenuste maht võiks olla suurem. Ettevõtete ja asutuste jaoks on

30 (RT I 2010, 47, 285)

44

kalibreerimine vabatahtlik tegevus ja kalibreerimisteenuste tarbimise suurendamiseks tuleb tõsta selle tegevuse vajaduse teadlikkust.

Kalibreerimisteenuste osutamine aastate lõikes:

• 2005: Kalibreerimisteenused mõõtevahendite kaupa: o Massi kalibreerimised 180 mõõtevahendit, sh kaheksal juhul tiheduse

määramine o Pikkuse kalibreerimised 329 mõõtevahendit o Temperatuuri kalibreerimised 3 mõõtevahendit

• 2006: Kalibreerimisteenused mõõtevahendite kaupa: o Massi kalibreerimised 200 mõõtevahendit, sh kaheksal juhul tiheduse

määramine o Pikkuse kalibreerimised 591 mõõtevahendit o Temperatuuri kalibreerimised 26 mõõtevahendit

• 2007: Kalibreerimisteenused mõõtevahendite kaupa: o Massi kalibreerimised 250 mõõtevahendit, sh 16 juhul tiheduse

määramine o Pikkuse kalibreerimised 134 mõõtevahendit o Temperatuuri kalibreerimised 45 mõõtevahendit o Elektriliste suuruste kalibreerimised 60 mõõtevahendit

• 2008: Kalibreerimisteenused mõõtevahendite kaupa: o Massi kalibreerimised 148 mõõtevahendit, sh 10 juhul tiheduse

määramine ning tihedusmõõtur o Pikkuse kalibreerimised 115 mõõtevahendit o Temperatuuri kalibreerimised 24 mõõtevahendit o Elektriliste suuruste kalibreerimised 82 mõõtevahendit

• 2009: Kalibreerimisteenused mõõtevahendite kaupa: o Massi kalibreerimised 214 mõõtevahendit o Pikkuse kalibreerimised 103 mõõtevahendit o Temperatuuri kalibreerimised 92 mõõtevahendit o Elektriliste suuruste kalibreerimised 78 mõõtevahendit

Kalibreeritud mõõtevahendite hulka kuuluvad ka riigietaloni labori sisemised kalibreerimised, mida osutatakse oluliste mõjurite mõõtmiseks kasutatavatele mõõtevahenditele.

Allpool on kujutatud graafiliselt riigietalonidega sooritatud kalibreerimiste arv parema ülevaate saamise huvides.

Graafik 3: Riigietalonidega sooritatud kalibreerimiste arv 2005-2009

0

100

200

300

400

500

600

2005 2006 2007 2008 2009

Kal

ibre

erim

iste

arv

MassPikkusTemperatuurElekter

45

Riigietalonide osalemine võrdlusmõõtmistes

Riigietalonid osalevad peamiselt rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes. Osalemine oli oluline värskelt kinnitatud riigietalonide mõõtevõime rahvusvahelisel demonstreerimisel 2005-2006 aastal. Euroopa tavade põhjal osalevad riigietalonid Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsiooni EURAMET (endine EUROMET) korraldatud võrdlusmõõtmistel, mille korraldusega tuleb arvestada. Tavaliselt kestavad võrdlusmõõtmised 1-2 aastat ning nende korraldamise intervall on 5-10 aastat.

Võrdlusmõõtmistes osalemise ja tulemuste analüüsi aeg on piiratud: tavaliselt lepitakse kokku, et objekt on osaleja laboris 2 nädalat selle omaduste uurimiseks ja mõõtmiste läbiviimiseks. Tulemuste analüüs, kokkuvõtte tegemine ja selle lähetamine tuleb korraldada 4-6 nädala jooksul. Hinnanguliselt kulub võrdlusmõõtmisel osalemisele 1-1,5 kuud.

Aastate lõikes on riigi etalonilaborid osalenud järgmistes rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes:

• 2005: Eesmärk: massi riigietaloni labori mõõtevõime rahvusvaheline demonstreerimine. Tulemus: osaletud 50-kg vihtide võrdlusmõõtmises EUROMET projekt 832; tulemused positiivsed – normeeritud hälbe absoluutväärtus alla ühe (EN = -0,12)

• 2006: Eesmärk: mõõtevõime kindlustamine Eestis pikkuse riigietaloni labori abil. Tulemus: Metrosert on osalenud edukalt kahes pikkusmõõtmisega seotud võrdlusmõõtmises – 10-m mõõdulindi võrdlusmõõtmine EUROMET projekt 875 (normeeritud hälve EN≤1) ja etalon-rõngaste võrdlusmõõtmine EUROMET.L-K4.2005 (normeeritud hälve EN≤1).

• 2006: Eesmärk: temperatuuri riigietaloni labori mõõtevõime rahvusvaheline demonstreerimine. Tulemus: etalontermomeetrite võrdlusmõõtmise

Kokkuvõte

Osutatud kalibreerimisteenuste arv kõigub aastast aastasse. See võib olla seotud asutuste, ettevõtete ja laborite kvaliteedisüsteemis kehtestatud kalibreerimis-intervallidega. Vaadeldava perioodi jooksul on keskmine kalibreerimiste arv aastas veidi kasvanud temperatuuri ja elektriliste suuruste valdkonnas, mis näitab tarbijate suurenevat nõudlust nendes mõõtevaldkondades. Massi alal on teenuste arv aastate lõikes ühtlustunud, mis näitab püsivat nõudlust. Pikkuse riigietalon osutab ainult otsmõõtude kalibreerimise teenust, mille maht on vähenenud. Samas, küsitluste põhjal näitavad ettevõtted kasvavat huvi pikkuse mõõtevaldkonnaga seotud teenuste vastu. Taoline teenuse pakkumise ja nõudluse vahekord pikkuse mõõtevaldkonnas viitab sellele, et riigietalonide teenused pikkuse mõõtevaldkonnas on kitsalt orienteeritud vaid otsmõõtude kalibreerimisele.

Riigietalonide mõõtevahendeid, ruume ning tööjõudu kasutatakse siseriiklike võrdlusmõõtmiste ja -katsetuste korraldamisel, millega kaasnevad kulud on kirjeldatud metroloogia keskasutuse osas (vt Metroloogia keskasutuse analüüs).

46

EUROMETi projekti 809 lõpparuanne koostatud ja tulemused aktsepteeritud (normeeritud hälve EN≤1).

• 2006: Eesmärk: elektriliste suuruste riigietaloni labori mõõtevõime rahvusvaheline demonstreerimine. Tulemus: osaletud kahepoolses etalonpingeallikate võrdluses Leedu etalonilaboriga, tulemused aktsepteeritud (normeeritud hälve EN≤1)

• 2007: Eesmärk: massi riigietaloni labori mõõtevõime rahvusvaheline demonstreerimine. Tulemus: 1-kg etalonvihtide võtmevõrdluse EUROMET.M.M-K4 lõpparuanne koostatud ja tulemused aktsepteeritud (normeeritud hälve EN=0,19)

• 2007: Eesmärk: mõõtevõime kindlustamine Eestis elektriliste suuruste riigietaloni labori abil. Tulemus: Metrosert on osalenud sagedus-generaatori võrdlusmõõtmises EURAMET projekt 860 positiivse tulemusega normeeritud hälve EN≤1.

• Aastatel 2008 ja 2009 sobilikke rahvusvahelisi võrdlusmõõtmisi EURAMET raames ei toimunud.

Rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes osalemisele on iseloomulik ka see, et osalejate andmete analüüsi suhtutakse äärmise hoolikusega, mis nõuab tööaega ka osalejalt peale võrdlusmõõtmiste objekti ja tulemuste ärasaatmist.

Mõjususe ja tõhususe kvalitatiivne näitaja

Toimivus: riigietaloni laboreid on Eestis üks – AS Metrosert, mis haldab viie füüsikalise suuruse riigietalone; lepingutingimuste täitmisel tegutseb riigietaloni laborina kuni aastani 2019.

Eesmärk: sõlmitud haldusleping näeb ette mõõteseaduses loetletud ülesannete täitmist.

Ressursside kasutamine:

• Ruumid: kasutatakse AS-i Metrosert infrastruktuuri (juhtimissüsteem, labori- ja kontoriruumid).

Kokkuvõte

Riigietalonide rahvusvahelistel võrdlusmõõtmistel EURAMET raames on osaletud vaadeldava perioodi jooksul 6 korral. Tulemused on olnud rahuldavad. Sisuliselt poolelt on massi ja pikkuse alal osaletud võrdlusmõõtmiste tase sobilik CIPM-MRA leppe kohaseks kasutamiseks rahvusvahelises andmebaasis. Temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonidega on osaletud võrdlusmõõtmistel, mille tase on küll Eesti riigietalonidele vastuvõetav, kuid Euroopa mastaabis vastab tööstuslabori tasemele. Seni on korraldatud EURAMET raames metroloogiainstituutide vahel võrdlusmõõtmisi, mis ületavad mõõtevõime poolest Eesti temperatuuri ja elektriliste suuruste riigietalonide mõõtevõimet, st peamiselt ühikute definitsioonijärgse realiseerimise primaartasemel.

47

• Seadmed: kasutatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kasutada antud ja omavahendite eest soetatud seadmeid.

• Personal: igas mõõtevaldkonnas on tegev üks töötaja, kelle pädevust on hinnatud standardi EVS-EN ISO 17025:2006 alusel.

• Riigieraldis: kasutamine ja aruanne on kulupõhine.

Riigietalonidega sooritatavate kalibreerimisteenuste maht on ligikaudu 20% riigietalonide eraldisest, tasudes ära riigietalonide kalibreerimise sisseostukulu. Peamine kasu riigietalonide teenustest on laboritel ja ettevõtetel, kes tarbivad kodumaist teenust, mis on soodsam nii ajaliselt kui rahaliselt.

Viimase viie aasta jooksul (2005-2009) riigietalonidega sooritatud teenuste tulu (188 tuh EUR) on investeeritud riigietalonide mõõtevahendite uuenduseks aastail 2009-2011.

Käesolevas uuringus vaadeldi kalibreerimistulusid ja riigieraldisi ka Soome ja Tšehhi riigietalonide laborites. Selle alusel leiti, et Eesti kalibreerimistulude proportsioon (20%) võrreldes riigieraldistega on samal tasemel kui seda on Soome MIKES (10%) ja Tšehhi CMI (20%). Sellest olenevalt võib arvata, et teenuste osutamine ning ressursside kasutamine on tõhus, kuna ollakse ressursijaotusel samal proportsionaalsel tasemel tunnustatud metroloogia-asutustega.

Riigietalonide säilitamine ja teenuste tagamine Eestis võimaldab ettevõtetel kokku hoida teenuse tarbimisele kuluvat aega ning jätab mõõtmisteenustele kuluvad rahalised vahendid Eestisse. Teenuste kättesaadavus Eestis aitab tõsta ka valdkondlikku kompetentsi. Juhul, kui riigietalone Eestis poleks, liiguks vähemalt samavõrd palju raha riigist välja kui on praeguse riigieraldise maht. Lisanduvad ettevõtete ja asutuste kulud seoses mõõtevahendite transpordi ja lähetuskuludega ning võimalikud kulud seoses kalibreerimisteenuse ooteaja pikenemisega. See omakorda võib põhjustada ettevõtetes ja asutustes rakendatud juhtimissüsteemide muutmist, millega paratamatult kaasnevad kulutused. Praegune metroloogiaalane kompetents hajuks laborite vahel ning halveneks mõõtetulemuste jälgitavus. See omakorda suurendaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui valdkonna vastutaja ning akrediteerimiskeskuse kui sõltumatu hindaja töökoormust.

Kokkuvõtvalt on riigietalonide teenuste efektiivsus heal tasemel teenuse osutamise aja suhtes. Mõõtevaldkonniti on efektiivsus erinev: see on suurem automatiseeritud mõõtmistel ja väiksem sel juhul, kui töötajal tuleb käsitsi mõõtmisi toimetada. Efektiivsust aitaks suurendada mõõtmiste automatiseerimine (eriti puudutab see pikkuse mõõtevaldkonda). Mõjususe seisukohast hoiab riigietalonide säilitamine ära kalibreerimisteenuste eest makstava tasu ja kompetentsi väljavoolu riigist. Otseses rahalises mahus on see ligikaudu võrdne riigieraldise suurusega, kaudses hinnangus aga kümneid kordi suurem.

Akrediteeritud kalibreerimis-, katse- ja inspekteerimislaborite hinnang riigi- ja tugietalonide teenustele Eestis

Akrediteeritud kalibreerimis-, katse- ja inspekteerimislaborite hulgas viidi läbi küsitlus metroloogia infrastruktuuri toimimisest Eestis, milles oli 23 küsimust. Valimis oli 15 laborit, vastuseid saadi 12 laborilt.

Küsitlusele vastanud akrediteeritud kalibreerimis-, katse- ja inspekteerimislaboritest on riigi- ja tugietalonide teenustega, nende akrediteeritud mõõteteenuse ulatuse, määramatuse, osutamise tähtaja ja maksumusega rahul 75%. Vastanute hulgast viies

48

laboris kalibreeritakse mõõtevahendeid välismaal, neist kahes laboris tellitakse teenuseid välismaalt ka riigietalonide mõõtevaldkondadega seotud aladel. Peamise põhjusena välismaal kalibreerimisel tuuakse ära mõõteteenuse osutamise, vajaliku mõõteulatuse ja mõõtetäpsuse puudumist Eestis (80% vastanutest). Peamiste trendidena nähakse arenguid veearvestite taatlemise valdkonnas, vibro-akustika, elektrivarustuse elektriliste suuruste ja kõvaduse- ja pinnakareduse mõõtevaldkondades.

Ka teadus- ja arendusasutuste (TA-asutused) vahel viidi läbi küsitlus metroloogia infrastruktuuri toimimisest Eestis, milles oli 42 küsimust. Vastuseid saadi 16 asutuselt.

Küsitlusele vastanud teadus-arendusasutustest on riigi- ja tugietalonide suutlikkusega rahul 80%. Vastanute hulgast seitsmes laboris kalibreeritakse mõõtevahendeid välismaal, neist üheksal korral (küsiti erinevate mõõtevaldkondade kohta eraldi) on märgitud teenuste tellimine välismaalt ka riigietalonide mõõtevaldkondadega seotud aladel. Peamise põhjusena välismaal kalibreerimisel tuuakse ära mõõteteenuse osutamise või mõõteulatuse puudumist Eestis (42% vastanutest). Peamiste trendidena nähakse arenguid järjest kõrgema täpsuse, mõõtetulemuste kvaliteedi tagamise ja tulemuste saamise operatiivsuse saavutamisel.

Riigietaloni labori analüüsi lühikokkuvõte

Riigietaloni labori kuuest ülesandest ressursimahukamad on mõõtevõime säilitamine ning riigietalonide kasutamine kalibreerimisteenuste osutamisel. Need kuluobjektid on omavahel seotud: kui etalonide mõõtevõime on säilitatud, siis on ka, mida kasutada. Kalibreerimisteenuse sisseostule kuluvate vahendite suhteline osa väheneb aastate lõikes ning arendustöö suhteline osa suureneb. Sellist trendi võib selgitada sellega, et arendustöö tulemusel võetakse kasutusele meetodeid, mis võimaldavad riigietalonide koosseisu kuuluvate mõõtevahendite kalibreerimisintervalli pikendada.

Suuremate kulude suhteliste osade jaotumine aastate lõikes on kujutatud allpool toodud graafikul (Graafik 4).

Graafik 4: Riigietaloni labori tegevuskulude jaotus (EEK)

Toetudes läbiviidud küsitlustele, on riigietalonide teenustega rahul ligi 75% küsitletud laboritest, riigiasutustest ja teadus- ja arendusasutustest. Edasist arengut nähakse peamiselt mõõtetulemuste kvaliteedi tagamisel ja tulemuste saamise operatiivsuses kõigis riigietalonide mõõtevaldkondades (mass, temperatuur, geomeetrilised ja

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

20092008200720062005

Remont

Kolimine

Osal võrdl m-tes

Kasutamine

Kalibreerimine

Arendamine

Säilitamine

49

elektrilised suurused) ning ka aja ja sageduse, foto- ja radiomeetria ja keemia-alastel mõõtmistel.

Vaadeldava perioodi jooksul võib riigietalonide soetamisi jagada kahte suuremasse lõiku: enne ühinemist Euroopa Liiduga aastal 2004 ja peale seda. Kuni 2005. aastal tehtud soetused (kokku 30 miljonit krooni ehk 2 miljonit €) moodustavad peamise tehnilise baasi tänastele riigietalonidele. Aastast 2006 on võimaluste piires kaasatud omavahendeid riigietalonide mõõtevõime säilitamise jaoks vajalike seadmete soetusel (kokku 3 miljonit EEK ehk 0,2 miljonit €). Peale 10-aastast kasutusaega (2014-2015) võib prognoosida riigietalonide põhiliste mõõteseadmete hoolduskulude ja investeeringute vajaduse suurt kasvu.

Riigi etalonilabori tegevuskulud koosnevad töötajate palgakuludest, ruumide rendikuludest, kommunaalkuludest ning muudest seonduvatest kuludest teenuse osutamisel. Riigietalonilabori ülesannete täitmisel on kasutada nelja kõrgkvalifitseeritud töötaja oskused, kes samas osalevad ka metroloogia keskasutuse ülesannete täitmisel. Kaasatud on üks töötaja mõõtevaldkonna kohta. Töötajatest kaks on doktorikraadiga ja kaks taotlevad doktorikraadi. Pädevuse pideva arenduse nõue on sisse kirjutatud ametijuhenditesse. Riigietalonide teenuste arendamisel on kasutatud ülikoolide tudengeid, kes taotlevad bakalaureuse või magistrikraadi.

Riigietalonilaborid on mõõteteenistuse osa, mille uurimise käigus tehtavad küsitlused peegeldavad otseselt (laborite küsitlus) ja kaudsemalt (ettevõtete küsitlus) rahulolu riigietalonide teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega ning küsitluse tulemused võivad olla arvestatavateks teguriteks edasiste arengusuundade seadmisel.

4.3.44.3.44.3.44.3.4 TugietalonTugietalonTugietalonTugietaloni i i i laborlaborlaborlabor

Tugietaloni labor on juriidiline isik, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu labori parima mõõtevõime säilitamiseks kindlas mõõtevaldkonnas.

Tugietaloni labori ülesanded:

1) säilitada halduslepingus kindlaksmääratud tugietalone ning võimaldada nende kasutamist,

2) osaleda oma tasemele sobivates rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes,

3) korraldada oma mõõtevaldkonnas siseriiklikke võrdlusmõõtmisi.

Praegu on ainsaks ametlikuks tugietaloni laboriks Eestis Tartu Ülikooli Katsekoda,31 kes on sõlminud majandus- ja kommunikatsiooniministriga halduslepingu 2010. aastal mõõteseaduses loetletud ülesannete täitmiseks õhu liikumiskiiruse ja suhtelise õhuniiskuse alal. Tartu Ülikooli Katsekojale tugietaloni labori staatuse taotlemine algas 2007. aastal. Tugietaloni labori staatuse omistamises jõuti kokkuleppele peale seda, kui Tartu Ülikool Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt rahalist toetust ei eeldanud. Tugietalonilabori staatusest nähti kasu tõusvat Tartu Ülikoolile peamiselt õppe- ja teadustöö toena ning võimalusena osaleda EMRP programmis täieõigusliku liikmena. Tänaseks on üks EMRP projekt edukalt lõppenud ja kaks

31 Tartu Ülikooli Katsekoda, http://www.ut.ee/katsekoda/

50

projekti on käimas. Tõsi, kõik kolm projekti on keemiametroloogia, mitte õhuparameetrite alased.

Aastate lõikes on tugietaloni labor osutanud kalibreerimisteenuseid järgmiselt:

• 2010: 25 anemomeetrit ja 23 hügromeetrit

• 2011: 24 anemomeetrit ja 21 hügromeetrit

Võrdluskatseid korraldati 2011. aastal mikrokliima ja ventilatsiooniparameetrite mõõtmisel.

Tartu Ülikooli Katsekoda on osalenud järgmistes rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes:

• 2010 EURAMETi õhutermomeetrite võrdlusmõõtmisel

• 2011 rahvusvahelisel õhuniiskuse võrdlusmõõtmisel (Humi-03)

Mõlemate võrdluste lõpparuanded on korraldajate poolt koostamisel.

Kuna riigieraldis Tartu Ülikoolile tugietalonilabori osas puudub, siis on tegevuse efektiivsust keeruline hinnata. Siiski on tugietalonilabori tegevuskulud 2010. aastal ära hinnatud ning need kaetakse mitmesugustest projektidest. Aastane kulu oli ca 40 000 €.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tugietaloni labor Tartu Ülikooli Katsekojas tegutseb, kuigi loodetavat aastast kalibreerimisteenuste mahtu pole saavutatud peamiselt tarbijate vähese teadlikkuse tõttu. Ettepanekud selle olukorra parandamiseks on toodud peatükis 8.

Lisaks õhu liikumiskiiruse ja suhtelise õhuniiskuse mõõteliikidele tegutseb Tartu Ülikooli Katsekoda aktiivselt ka keemiametroloogia alal. Juba aastaid on TÜ Katsekoda Eesti juhtivaid keskusi laborite nõustamise ja metoodikaid arendava koostöö alal ning keemiliste mõõtmiste koolituse alal. Need tegevused vastavad väga hästi alapeatükis 4.4 välja pakutud (ja tugietalonlabori staatust omava) Keemiametroloogia Kompetentsikeskuse tegevustele. Hiljutisteks näideteks on TÜ Katsekojas välja töötatud metoodika keelatud Sudan III värvainete määramiseks toidus (antud üle Terviseameti Tartu laborile) ning metoodika pestitsiidi glüfosaadi määramiseks (antud üle Põllumajandusuuringute Keskusele), samuti arvukad läbiviidud koolitused. TÜ Katsekoda osaleb kahes keemia alases EMRP projektis ja TÜ Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas käivitatud magistriõppekavas Rakenduslik mõõteteadus45. Loomisel on ka TTÜ mehaanikateaduskonna katselabor eelkõige mehaaniliste näitajatega seotud mõõtmiste läbiviimiseks ja arendustegevuseks.

4.3.54.3.54.3.54.3.5 Legaalmetroloogia asutusLegaalmetroloogia asutusLegaalmetroloogia asutusLegaalmetroloogia asutus

Legaalmetroloogia asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas moodustatud riigiasutus, mille põhiülesanded on:

1) teha legaalmetroloogilist ekspertiisi ning väljastada taatlemisele kuuluvate mõõtevahendite siseriiklikke tüübikinnitustunnistusi, tunnistada mõõteseaduses nimetatud juhtudel mõõtevahend taatluse läbinuks ja pidada nende mõõtevahendite andmekogu,

51

2) osaleda legaalmetroloogia valdkonnaga seotud õigusaktide väljatöötamisel ning teha ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks, samuti osaleda legaalmetroloogia valdkonnas toimuvas standardimises ja eestikeelse terminoloogia korrastamises,

3) osaleda legaalmetroloogia valdkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamises; valmistada ette ja viia ellu valdkonnaga seotud projekte, sealhulgas osaleda rahvusvaheliste projektide ettevalmistamises ja nende elluviimise korraldamises,

4) esindada majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel Eestit Euroopa ja rahvusvahelistes legaalmetroloogia organisatsioonides,

5) nõustada teisi isikuid oma tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes.

Aastal 2005 toimus senise legaalmetroloogia asutuse, Tehnilise Järelvalve Inspektsiooni liitmine mitme ametkonna baasil loodud Tehnilise Järelvalve Ametiga (TJA). Ühendameti juures jätkas tegevust legaalmetroloogia osakond mõõteseadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Tehnilise Järelevalve Ameti legaalmetroloogia osakond täitis ülalloetletud ülesandeid kuni aastani 2010. Ülesannete täitmist jätkab tehnikaosakond. Tehnilise Järelevalve Amet teostab lisaks ka riiklikku järelevalvet kinnispakkidele nõudeid kehtestavate õigusaktide järgimise üle.

Seoses mõõtevahendite direktiivi 2004/22/EÜ32 rakendumisega 2006. aastal, kehtestati olulised nõuded mõõtevahenditele. Tootjad peavad tõendama, et mõõtevahend on kavandatud ja valmistatud kooskõlas nõuetega, mis kehtivad kogu Euroopa Liidus. Kuna turule tulekuks piisab ühes riigis väljastatud tüübikinnitusest, langes aastatel 2006-2007 mõõtevahendite legaalmetroloogiliste ekspertiiside ja mõõtevahendite tüübikinnituste arv kaks korda. Sellest tulenevalt on töökoormus üle kandunud rahvusvahelisele koostööle. Piiratud ressurss ei võimalda siiski rahvusvaheliste organisatsioonide töös oluliselt panustada, mistõttu töövormiks on enamasti elektrooniline andmevahetus, kus saadetakse vajadusel enda seisukohad. Töögruppide ja organisatsioonide tegevust jälgitakse jooksvalt, oluliste kõrvalekallete puhul informeeritakse Eesti kogemusest ka teisi organisatsioonide liikmeid.

Rahvusvahelist koostööd tehakse peamiselt Euroopa legaalmetroloogia koostööorganisatsiooni WELMEC töögruppide WG5 (metroloogiline järelevalve), WG6 (kinnispakid) ja WG11 (tarbearvestid) kaudu. Töögruppide koosolekutel osaletakse 2-3 korda aastas. Teiste WELMEC töögruppide tegemistega peetakse ennast kursis elektroonilise kaastöö kaudu, kuigi vajalik oleks ka nende töögruppide põhjalikum jälgimine. Eesti tegevus WELMEC-is sarnaneb teiste Ida-Euroopa riikidega, kus jälgitakse tegevust, aga otseselt organisatsiooni arendustegevusele

32 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu 31. märtsi 2004 direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (ELT L 135, 30.04.2004 lk 1 – 80)

52

ressursipuudusel kaasa ei töötata. TJA esindab Eestit ka rahvusvahelises legaalmetroloogia organisatsioonis OIML.

Olemasoleva ressursi piires on kulunud legaalmetroloogia asutuse ülesannete täitmiseks hinnanguliselt ühe töötaja tööaeg aastas. Ülesannete täitmisega seotud tegevuskulud kaetakse riigieelarvest. Tagamaks kõikide WELMEC valdkondadega kursis olek, oleks vajalik vähemalt poole töökoha ulatuses täiendavaid ressursse. Arvestades Eesti IT-alast tuntust, oleks Eestile otstarbekas osaleda senisest oluliselt aktiivsemalt legaalmetroloogia valdkonnas töögrupi WG7 (mõõtevahendite tarkvara) töös, kus Eesti ei ole osalenud.

Kuigi WELMEC eesmärgid (vt käesoleva uuringu lk 19-20) eeldavad riigi aktiivset legaalmetroloogia-alase tegevuse korraldamist kohalikul tasandil ja osalemist rahvusvahelises koostöös, on riigi tähelepanu legaalmetroloogiale vähenenud aastast aastasse. Legaalmetroloogia alal on riik korraldanud tegevused nii, et taatlus- ja inspekteerimislaborid hoolitsevad ise oma teenuste nõuete- ja ajakohasuse eest, mida jälgib akrediteerimisasutus. Sellega on riik sisuliselt andnud legaalmetroloogia-alaste küsimuste lahendamise teenuste turul omavahel konkureerivate ja ärilistel kaalutlustel tegutsevatele laboritele ja tegeleb küsimustega riikliku järelevalve korras.

Samuti on probleemiks vastavushindamise võimaluste puudumine Eestis, mis seab raskesse olukorda need vähesed tootjad, kes Eestis mõõtevahendeid valmistavad.

Legaalmetroloogia asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi oluline konsultatsioonipartner mõõtevahendite metroloogilise kontrolli küsimustes ja valdkonnaga seotud õigusaktide väljatöötamisel - hinnanguliselt on keskmine osaluste arv õigusaktide väljatöötamisel ja standardimises vaadeldud perioodil 7 juhtumit aastas. Samuti on aastatel 2005-2009 Tehnilise Järelvalve Amet osalenud Eesti metroloogia arengukava väljatöötamisel ja kaasajastamisel.

Kokkuvõte

Ehkki ülesannete maht on mõnevõrra vähenenud, pole ükski funktsioon otseselt teostamata jäänud. Suurimaks legaalmetroloogia arengu motivaatoriks Eestis on olnud EL liikmesriikide soov harmoniseerida legaalmetroloogia-alast tegevust. Laborid näevad legaalmetroloogia asutust nõustava institutsioonina, kes peaks rohkem korraldama teabevahetust või osalema koolitustel/teabepäevadel.

Legaalmetroloogia asutuses on oluline suurendada rahvusvahelise koostöö suutlikkust valides välja ühe valdkonna, kus Eesti suudaks panustada rohkem. Tulenevalt Eesti IT-võimekusest on selleks kõige otstarbekam valida töögrupp WG7 tarkvara.

Riik on legaalmetroloogia-alaste küsimuste lahendamise kaudselt üle andnud teenuste turul omavahel konkureerivate ja ärilistel kaalutlustel tegutsevatele laboritele ja tegeleb tagantjärele arutlusele tulnud küsimustega. Taatlus- ja inspekteerimislaborid peavad hoolitsema ise oma teenuste nõuete- ja ajakohasuse eest, mida kontrollib akrediteerimisasutus.

53

4.3.64.3.64.3.64.3.6 Eesti AkrediteerimiskeskusEesti AkrediteerimiskeskusEesti AkrediteerimiskeskusEesti Akrediteerimiskeskus

Mõõteseaduse alusel (§ 33) on Eesti Akrediteerimiskeskus sihtasutus, kellele on vastavalt toote nõuetele vastavuse seadusele antud õigus tegutseda Eesti akrediteerimisasutusena. Eesti Akrediteerimiskeskus kureerib laboritevaheliste võrdluskatsete korraldamist ning hindab ja tõendab mõõtja erialast pädevust. Akrediteerimiskeskus ise laboritevahelisi võrdluskatseid läbi ei vii, vaid tellib teenuse pädevast laborist.

Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse (edaspidi EAK) põhitegevus põhikirja alusel on laborite akrediteerimine vastavalt asjakohaste standardite nõuetele. EAK viib läbi akrediteerimishindamisi (sh järelevalvehindamisi), uushindamisi ja mõõtetegevuse erialase pädevuse hindamisi.

Riigieelarve seaduse kohaselt eraldatakse EAK kulutuste osaliseks katmiseks iga-aastaselt lepingu alusel vahendeid. Riigieelarvelised vahendid on ette nähtud rahvusvaheliseks suhtluseks Euroopa akrediteerimisalase koostööorganisatsiooniga EA ja koostööks selle erialakomiteedes. Riigieelarveliste vahendite kasutamisest annab EAK aru kaks korda aastas.

Põhikohaga on akrediteerimisasutuses tööl kuus inimest, lisaks kasutatakse osalise töökoormusega töötajaid.

Riigieelarveliste vahendite toel olid EAK tegevused vaadeldaval perioodil:

• 2007: o EAK poolt oli akrediteeritud 24 kalibreerimis- ja 199 katselaborit, 57

inspekteerimis- ja 28 sertifitseerimisasutust, o EAK esindajad osalesid Euroopa akrediteerimisalase

koostööorganisatsiooni EA institutsioonide – laborikomitee, MLA-komitee, inspekteerimiskomitee, sertifitseerimiskomitee, meditsiinitöögrupi ja peaassamblee korralistel istungitel. Lisaks osales EAK esindaja FAB (Forum of Accreditation bodies) ja EL Komisjoni GLP (Good Laboratory Practice) töögrupi koosolekul,

o Riigieraldis ülesannete täitmiseks oli 350 000 kr. • 2008. a.

o oli EAK poolt väljastatud akrediteeringud 24 kalibreerimis- ja 210 katselaborile, 59 inspekteerimis- ja 28 sertifitseerimisasutusele,

o toimus esmakordselt Eestis EAK poolt korraldatud EA (järjekorras 21.) peaassamblee. Peaassambleel osales 99 inimest 43 riigist, kes esindasid 62 akrediteerimisega seotud institutsiooni.

o EAK esindajad osalesid Euroopa Akrediteerimiskoostöö organisatsiooni EA institutsioonide - sertifitseerimiskomitee, inspekteerimiskomitee ja laborikomitee, MLA-komitee ja peaassamblee korralistel istungitel. EAK esindajad osalesid samuti EA laborikomitee meditsiinitöögrupi ja võrdluskalibreerimiste töögrupi koosolekutel,

o Riigieraldis ülesannete täitmiseks oli 850 000 kr, mis võrreldes 2007. aastaga oli suurenenud seoses EA peaassamblee korraldamisega.

• 2009: o oli EAK poolt väljastatud akrediteeringud 23 kalibreerimis- ja 223

katselaborile, 66 inspekteerimis- ja 30 sertifitseerimisasutusele,

54

o EAK esindajad osalesid Euroopa Akrediteerimiskoostöö organisatsiooni EA institutsioonide – sertifitseerimis- ja inspekteerimiskomitee, laborikomitee ja MLA-komitee, horisontaalse harmoneerimise komitee HHC, laborikomitee meditsiinitöögrupi ja peaassamblee korralistel istungitel,

o riigieraldis ülesannete täitmiseks 615 000 kr.

Akrediteeritud kalibreerimis-, katse- ja inspekteerimislaborite hinnang akrediteerimistegevusele Eestis

Akrediteeritud kalibreerimis-, katse- ja inspekteerimislaborite vahel viidi läbi küsitlus metroloogia infrastruktuuri toimimisest Eestis, milles oli 23 küsimust. Valimis oli 15 laborit, vastuseid saadi 12 laborilt.

Akrediteerimisteenuse ulatuse, tehnilise taseme, osutamise tähtaja ja maksumusega on rahul pea kõik küsitlusele vastanud laborid, ühel juhul ei oldud rahul teenuse maksumusega. Samuti vastasid laborid, et on tagatud akrediteerimisteenuse kättesaadavus, erapooletus, klientide võrdne kohtlemine ja kliendiinfo konfidentsiaalsus.

EAK positsioon Eestis on unikaalne: ei ole teist asutust, millel oleks nii hea ülevaade laborite tegevusest ja esinevates probleemidest, millega laborid kokku puutuvad. Metroloogia keskasutusel sellist ülevaadet ei ole, kuna väga paljud laborid ei puutu metroloogia keskasutusega üldse kokku. Tulenevalt sellest ülevaatest, samuti EAK erapooletusest on väga õigustatud, et EAK on laborite jaoks üheks peamiseks informatsiooniallikaks, samuti vajalike võrdlusmõõtmiste ja koolituskursuste initsiaatoriks.

4.4 Metroloogia infrastruktuuri tugi ettevõtetele

Riikliku metroloogia infrastruktuuri roll erineb mõnevõrra ettevõtete jaoks vajalike füüsikaliste ja keemiliste mõõtmiste puhul.

Füüsikaliste suuruste mõõtmiste seisukohast on riikliku metroloogia infrastruktuuri põhiliseks rolliks jälgitavuse tagamine riigietalonide ja tugietalonide kaudu. Olulisimad füüsikaliste suuruste ühikute etalonid ja kalibreerimisvõimalused on Eesti riigil praeguseks olemas ja toimivad küllaltki hästi. Suurem jagu kalibreerimisvajadusest on tagatud riigisiseselt. Kõigis olulisemates mõõteliikides kalibreeritakse seadmeid Eestis üle 90% ulatuses. Uuring ei tuvastanud suuremahulisi mõõteliike, mille tarbijad kalibreeriksid massiliselt mõõteriistu välismaal. Samas kalibreerivad mõned ettevõtted välismaal selliseid seadmeid, mida saaks ka Eestis kalibreerida, olgu selle põhjuseks siis emafirma poliitika, liiga pikk ooteaeg või liiga

Kokkuvõte

Eesti Akrediteerimiskeskuse tegevus põhineb tänasel päeval 62 horisontaalseadusel ja õigusaktil, mis tagab sihtasutusele koormuse aastaringselt. Riigieelarvelist eraldist kasutatakse rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja aruanded on kulupõhised. EAK korraldab regulaarselt kliendipäevi ja annab välja infolehte, mille põhjusel on akrediteeritud kalibreerimis- ja inspekteerimislaborid 80% vastustest ära märkinud EAK kui põhilise teabelevitaja.

55

kallis hind. Selliseid juhtumeid leidub kõigis mõõteliikides ja nende ulatus on piisav, et avaldada mõju Eesti kalibreerimislaborite majanduslikule jätkusuutlikkusele.

Uuringu käigus selgus, et suur nõudlus on mõõteteenuste järele nendes valdkondades, mis on seotud kinnitatud riigi- või tugietalonidega (näit elektriline võimsus ja elektrienergia kvaliteedi parameetrid, veekulu, mitmesugused geomeetrilised mõõtmised). Otstarbekas on nende suuruste mõõtetulemuste jälgitavuse kindlam seostatus juba kinnitatud riigietalonidega. Selleks tuleb riigi- ja tugietalonide ulatust laiendada: riigietalone massimõõtmistel 2000 kg vihtide mõõtmisel, pikkusemõõtmistel koordinaatmõõtemasinate kalibreerimiseks, temperatuurimõõtmistel termomeetrite kalibreerimiseks kinnispunktides, elektriliste suuruste mõõtmisel, vahelduvvoolu ja kõrgsageduslike mõõtevahendite kalibreerimiseks ja tugietalone kulumõõtmistel vee- ja teiste vedelike mõõtmiste alal ja keemiamõõtmiste alal. Kindlama seostatuse tagamine toetab ka legaalmetroloogiaalast tegevust riigis katsetusvõimaluste ja ekspertiisidel vajaliku pädevuse pakkumise kaudu.

Senini puudub laiema toetuspinnaga arvamus kahe rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI ühiku – kandela (valgustugevus) ning sekundi (aeg ja sagedus) kohta. Peamiselt seoses töö- ja tervisekaitsega (valgustatus töökohtadel, ultraviolettkiirguse indeks, veekvaliteedi parameetrite mõõtmine), lisaks ohutusega (valgusfoorid) ja arendustegevusega (Balti Fotoonika Klaster, BPC33) on valgustugevuse mõõtmiste jälgitavuse tagamine muutumas oluliseks.

Ühtse ajaskaala koordineerimine Eestis puudub, samas toimuvad ajavahemiku mõõtmiste põhjal näiteks mobiilside kulude arvestus. Mobiilside operaatorid sünkroniseerivad omavahel vajalikke mõõtevahendeid, kuid sellest ringist ei ole kindlustatud jälgitavuse seost ajaühikuga. Ka elektroonikatööstuses on signaalitöötluse elementide valmistamisel vajalik jälgitav sageduse (ajavahemiku pöördväärtus) mõõtmine. Legaalmetroloogia valdkonnas on üha aktuaalsemaks muutumas kauglugemisega tarbearvestid, mis samuti mõõdavad ajavahemikku.

Mõõtetulemuste jälgitavuse tagamine paljudel elualadel ning tegevusvaldkondades viitab selgelt tööstus-, legaal- ja teadusmetroloogia omavaheliste sidemete tugevdamise vajadusele.

Keemiliste analüüside seisukohast ei ole riigi metroloogia infrastruktuuril võtmerolli tulemuste jälgitavuse tagamisel. Keemilisel analüüsil kasutatakse küll mitmete füüsikaliste suuruste mõõtmist (olulisim neist on mass), aga olulisimaks vahendiks jälgitavuse saavutamisel on siiski sertifitseeritud referentsmaterjalid ja puhtad standardained,34 , 35 mida laborid kasutavad oma aparatuuri kalibreerimisel. Kalibreerimine toimub reeglina kasutaja laboris (mida kinnitavad ka käesoleva uuringu tulemused). Sertifitseeritud referentsmaterjalid ja puhtad ained kalibreerimiseks ostetakse enamasti välismaalt, sest nende (iseäranis sertifitseeritud referentsmaterjalide) valmistamine on väikeses koguses majanduslikult ebaotstarbekas ja see toimub eeskätt suuremates keemiametroloogia teaduskeskustes.

33 http://bpc.edicypages.com/members/hee-photonic-labs-ltd 34 B. King. The practical realization of the traceability of chemical measurements standards. Accred.

Qual. Assur. 2000, 5, 429-436. 35 ILAC-G9:2005, Guidelines for the Selection and Use of Reference Materials. ILAC, 2005.

56

Sellest tulenevalt ei ole enamiku keemiliste analüüside jaoks36 vaja sellisel kujul riigietalone, nagu füüsikas.

Samas on ka keemiliste analüüside alal vajadus riikliku metroloogiainfrastruktuuri järele täiesti olemas. Selle vajaduse rahuldaks ühe võimalusena ka nn Riiklik Keemiametroloogia Kompetentsikeskus.53 Selle keskuse ülesanded oleksid keemiliste mõõtmiste kompetentsi arendamine, hoidmine ja levitamine, analüütikute-praktikute ja mõõtetulemuste kasutajate koolitamine, laboritevaheliste võrdlusmõõtmiste organiseerimine ja vahendamine ning tavalaborite juhendamine, tegutsemine pilootlaborina uudsete mõõtmis- ja analüüsimeetodite ja protseduuride kasutusele võtmisel, koostöö sarnaste asutustega teistes riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Oluline on tagada ka koostöö olemasolu ettevõtetega. See roll oleks käesoleva uuringu koostajate hinnangul sobilik ühildada tugietaloni labori rolliga ja keskus võiks metroloogia infrastruktuuris olla tugietalonilabori staatuses.

Viimaste aastate jooksul on seda rolli osaliselt täitnud Tartu Ülikooli Katsekoda37 ja Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoda.38 Hiljutisteks näideteks on TÜ Katsekojas välja töötatud metoodika keelatud Sudan III värvainete määramiseks toidus (antud üle Terviseameti Tartu laborile) ning metoodika pestitsiidi glüfosaadi määramiseks (antud üle Põllumajandusuuringute Keskusele).

4.54.54.54.5 Hinnang ja ettepanekud Eesti metroloogia infrastruktuuri Hinnang ja ettepanekud Eesti metroloogia infrastruktuuri Hinnang ja ettepanekud Eesti metroloogia infrastruktuuri Hinnang ja ettepanekud Eesti metroloogia infrastruktuuri toimimiseletoimimiseletoimimiseletoimimisele

Järgnevad ettepanekud metroloogia infrastruktuuri arendamiseks Eestis rajanevad rahvusvahelistele suunistele ning praktikale ja Eesti metroloogia infrastruktuuri analüüsile ajavahemikul 2005-2009. Käesolevas osas käsitletakse metroloogia infrastruktuuri parendusi lähtuvalt selle vajadusest ja riigi korralduslikust osast. Ettepanekute elluviimiseks vajalikke ressursse hinnatud ei ole.

Institutsionaalselt on Eestis olemas metroloogia infrastruktuuri toimimisele vajalikud asutused ja ettevõtted, kelle tegevust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talitus. Metroloogia infrastruktuuris on riiklikud institutsioonid minimaalselt esindatud ühe riigiametiga, lisaks on riik esindatud riigi omanduses äriühingu ja sihtasutuse kaudu. Kokkuvõtvalt iseloomustab metroloogia infrastruktuuri Eestis väiksem riigi osalus nii institutsionaalse kohaloleku kui riigieelarveliste vahendite poolest ja suurem akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborite ning inspekteerimisasutuste arv võrreldes näiteks Põhjamaade metroloogiaalase tegevuse korraldusega.

Tehnilises tasemes oli vähemalt metroloogia keskasutuses, riigietalonilaboris ning akrediteerimisasutuses märgatav tõus aastatel 2005-2006, mil rakendati PHARE metroloogiaprogrammide raames omandatud teavet ja seadmeid. Analüüsitud perioodi teisel poolel on tehniline areng aeglustunud, sest investeeringuid teabe hankimisse ning seadmetesse tuleb sooritada omavahenditest ja projektipõhiselt. Selline olukord võimaldab vaid säilitada riigietalonide mõõtevõimet ja tagada selle kasutamist.

36 On mõned erandid, näiteks lahustunud hapniku sisalduse mõõtmine, mille korral ei ole

sertifitseeritud referentsmaterjale võimalik osta ja teatud juhtudel võib olla mõttekas jälgitavuse tagamine riigi- või tugietalonlabori kaudu.

37 Tartu Ülikooli Katsekoda, http://www.ut.ee/katsekoda/ 38 Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoda, http://www.ttu.ee/haldus-tugistruktuur/kontaktid/katsekoda/

57

Mõnedes mõõtevaldkondades (nt elektrilised suurused) on akrediteeritud laborite tase lähenemas riigietalonilaborite mõõtevõimele. Osades mõõtevaldkondades (nt vedelike tiheduse mõõtmine, keemiamõõtmised) on arenetud tugietalonilabori tasemeni. Lähimatel aastatel vajab riigietalonilabori tehniline tase uuendamist, et kindlustada teenuse vastavus tarbijate kasvavatele nõudmistele.

Rahvusvaheliselt on Eesti metroloogiainfrastruktuur nähtav, mida kinnitavad akrediteerimis- ja metroloogiaalased lepped. Osalemine rahvusvaheliste akrediteerimis- ja metroloogiaorganisatsioonide töös on aga jäämas esindatuse tagamise tasemele, sest vahendeid napib. Samas laieneb akrediteerimistegevuse teadvustamine ettevõtetes. Suhtlust metroloogiaalases valdkonnas on veidi elavdanud rahvusvahelistes metroloogiaprojektides osalemine. Riigietalonide mõõtevõime lisamine CIPM-MRA andmebaasi tõstaks Eesti metroloogiainfrastruktuuri nähtavust riigietaloniteenuste poolest. Aktiivsem osalus rahvusvahelises legaalmetroloogiaalases tegevuses aitaks teabe hankimisel ja kasutamisel.

Metroloogia infrastruktuuri positsioneerides on Eesti Euroopa riikide seas akrediteeritud laborite arvukuse poolest esimeses pooles, riigi etalonibaasi tehniliselt tasemelt teises pooles ning riigieelarveliste vahendite poolest riikide lõpuosas.

Metroloogia infrastruktuuri asutuste tegevuste tõhususele hinnangu andmisel saab lähtuda kahest tegurist – tegevuse eesmärgist ning tegevuse eesmärgi täitmiseks eraldatud vahendite mahust. Tegevuste eesmärgid on Eestis kirjeldatud suhteliselt üldsõnaliselt mõõteseaduses. Seetõttu saab hinnang tulemuste saavutamise või vahendite kasutamise tõhususe kohta olla samuti üldsõnaline. Teisalt on võimalik teha järgnevaid järeldusi:

• Metroloogianõukogu osa tänase Eesti metroloogia kujundamisel on suhteliselt tagasihoidlik: kümne aasta jooksul toimunud 19 koosolekust on 8 toimunud aastatel 1999 ja 2000. Metroloogiapoliitikat ja strateegiat arutati koosolekute protokollide põhjal viimati 2005. aastal (vaadeldi protokolle 1999-2009.a.).

• Metroloogia keskasutus koos riigietalonlaboriga on suutnud piiratud vahendite tingimustes olla aktiivne Euroopa Liidu vahendite kaasamisel riigietalonvaldkondades. Madalama maksumusega vahendeid on ostetud ka kommertstegevuse tulemi abil. Toetuste vähenemisega seoses võib tekkida olukord, kus Eesti võimekus riigietalonvaldkondades väheneb.

• Keskasutus on olnud vähemaktiivne rahvusvahelisel suhtlemisel - eelkõige välissõitude osas, kuna see nõuab suhteliselt palju ressursse. Samas on suudetud osaleda kõikidel riigietalonvaldkonna tehnilistel töökoosolekutel. Otsene aktiivsus rahvusvahelisel tasandil ühe või mitme mõõtevaldkonna (nn Eesti jaoks prioriteetne mõõtevaldkond) arendamiseks puudub.

• Võrdlusmõõtmisi pole läbi viidud kolmel aastal järjest 2007-2009. Tasub kaaluda, kas ülesande püstituseks on vajadus olemas ning positiivse vastuse korral ka võrdlusmõõtmisi läbi viia. Võrdlusmõõtmiste ebaregulaarsuses avaldub tagasihoidlik kogueelarve, mis soodustab asutusesisest prioriteetide seadmist ning vaid kõige olulisemate tegevuste läbiviimist.

• Eesti metroloogia keskasutuse poolt kasutatav riigieraldis moodustab alla 10% summast, mida saab kasutada suhteliselt madala riigieraldise osakaaluga Tšehhi. Eesti riigieelarvest moodustab keskasutuse ja riigietalonide eraldis 0,0029% (Tšehhi 0,0044%). Eraldise suurus ja osakaal sõltub riigi

58

metroloogiapoliitikast, millest tulenevad keskasutusele ja riigietalonidele pandud ülesanded siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. Praeguste piiratud vahenditega on Eesti suutnud olla partner ka rahvusvahelises tegevuses ning osutada teenuseid kohapeal. Seetõttu võib hinnata vahendite kasutamist Eestis tõhusaks.

• Keskasutuse personal on suhteliselt väikesearvuline. Personali arendus on ressursinappuse tõttu olnud tagaplaanil, mistõttu riskiks on paremate töötajate liikumine ettevõtlusesse või ka teadmiste osas mahajäämus teistest Euroopa riikidest.

• Mõõteteenuseid osutavad laborid näevad, et keskasutuse näol on tegemist ühe turul tegutseva konkurendiga, kellel on kasutada paremad vahendid ning samuti teave kõikide teiste turuosaliste kohta.

• Küsitletud organisatsioonid on avaldanud arvamust ka osutatavate teenuste kõrge hinna üle. Teenuste maksumuse puhul võib olla tegemist olukorraga, kus avaliku sektori metroloogiateenuste ülevalpidamine on jäetud teenuste tarbijate (ettevõtete) kanda – sellele annavad viiteid Eesti ja teiste riikide metroloogia keskasutuste suhteliselt suured erinevused eelarvemahtude (viiekordne) ja toetuste (kümnekordne) puhul. Teisalt ei toonud rahvusvahelises keskkonnas tegutsevad ettevõtjad intervjuudes maksumust Eesti puhul välja negatiivsena, pigem on teemaks teenuste valik. Seega võib ettevõtjate hinnang teenuste kõrge maksumuse kohta tulla vähestest koostööpunktidest rahvusvaheliste teenusteosutajatega (95% Eesti mahtudest teenindatakse Eestis) või ka ettevõtte konkurentsivõimelisusest ja maksevõimest.

• Keskasutus korraldab koolitusi ettevõtete tellimuse alusel. Aastate lõikes on koolituste arv pidevalt vähenenud. Tulenevalt Eesti ettevõtete väiksusest tasub kaaluda, kas on otstarbekas korraldada regulaarseid avalikke koolitusi, kus ühest ettevõttest saab osaleda ka vaid 1-2 inimest. Võimalik on koolituste läbiviimist korraldada ka koos metroloogias aktiivsete ülikoolidega. Seda enam, et küsitletud ettevõtete puhul arvab ligi 30% vastanutest, et nende töötajad vajavad metroloogiaalast lisakoolitust.

• Tugietalonlaboritel puudub riigi toetus, mis tulenevalt riigi metroloogiapoliitika eesmärkide senisest puudumisest on loonud selgelt vajadustest lähtuva keskkonna – võimekuse on saavutanud laborid, mille puhul on vajadus arendustööks või ettevõtjate tegevuseks oluline. Tugietalonlaborile riigi toetuse määramisel on otstarbekas tugietalonlaboril demonstreerida oma olemasolu vajadust lisaks teadustegevusele ka läbi koostöögruppi kaasatud eraettevõtjate. Toetuse saamisel tuleks kokku leppida ka tegevuseesmärgid, mis peaksid käsitlema nii teadustegevust (Haridus- ja Teadusministeeriumi huvi) kui ka koostööeesmärke ettevõtetega (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi huvi), mitte ainult plaanitud osutatavate teenuste mahtu. Tegevuseesmärgid peaks lähtuma labori ja selle koostöögrupi ettevõtete arenguplaanidest (sh labor toetab/edendab ettevõtete kaasamist enda arendusprojektidesse). Nõustuva asutamisotsuse ja tulemustele (regulaarse) hinnangu andmine saab olla metroloogianõukogu ülesanne.

• Kõikidel metroloogia infrastruktuuri asutustel on võimalik suurendada kalibreerimisteenust, mõõteteenust, järelevalve jm teenust kasutavate

59

ettevõtjate ärakuulamist, tagasisidet ja info kogumist ettevõtluskeskkonnas ja metroloogiaalastes vajadustes toimuvate muutuste kohta. Sellega saab luua nn alt-üles infokanali, mis vastanduks ülalt-alla regulatsioonide järgimist nõudvale kanalile. Teisalt tagaks uus kanal ka avaliku sektori asutuste parema teadlikkuse keskkonnas toimuvast. Teavet tuleks arutada regulaarselt metroloogianõukogus ning selle alusel teeb nõukogu majandus-ja kommunikatsiooniministrile ettepanekuid. Loodav kanal peab olema reaalne ja mõistetav ka klientidega suhtlevatele töötajatele, formaalsel juhul puudub selle loomisel otstarve.

• Metroloogias on oluline, et töökeskkonna või muude regulatsioonide muutumisega seoses oleks Eestis olemas valmisolek nimetatud küsimustele vastavate metroloogiaalaste teemadega tegeleda. Täna on üheks teemaks valgustugevuse, ajavahemike (mobiilsides, kauglugemisel) mõõtmine.

Konkreetsed ettepanekud metroloogia infrastruktuuri kohta on toodud peatükis 8.

60

5 Metroloogia mõju majandusele Uuringu alaeesmärk oli välja töötada meetod hindamaks metroloogia otsest ja kaudset mõju majandusele, mis võimaldab hinnata ressursikasutust ja -vajadust majanduskasvu saavutamisel ja majanduse arengul ning anda hinnang metroloogia mõjust majandusele.

5.15.15.15.1 SissejuhatusSissejuhatusSissejuhatusSissejuhatus

Metroloogia mõju majandusele on laiem kui me arvata oskame. Vaadates kella, ei teadvusta me, et mõõdame aega, sõites taksoga, ei teadvusta, et mõõdame vahemaad. Säärased mõõtmised mõjutavad nii üksikisikuid, ettevõtteid ja ka kogu majandust läbi legaal-, tööstus- ja teadusmetroloogia.

Legaalmetroloogia kaitseb kauplemisel osapooli - olgu nendeks kas ettevõtted ja eraisikud või ettevõtted omavahel. Samuti on riiklikult reguleeritud mõõtmiste kord looduse ning inimeste tervise kaitsmiseks. Selleks, et riskid oleksid maandatud, määratletakse mõõtevahendite täpsus ja samuti kontrollivajadus.

Tööstusmetroloogia puhul ei ole kõik tootmisprotsessis osalevad mõõtevahendid reglementeeritud seadustega ja seetõttu peab iga ettevõte ise sisemiselt hindama oma riske ning selle põhjal töötama välja oma mõõtmiste ja kvaliteedikontrolli poliitika, võttes arvesse nii kohustusi, mis on seotud legaalmetroloogiliste nõuetega, kui ka klientide soove ja protsessitehnilisi nõudeid.

Teadusmetroloogia toetab eelpoolnimetatud valdkondi, toetades uute tehnoloogiate arengut, kompides mõõtmiste piire, kuid samuti leides viise juba olemasolevate mõõtesüsteemide optimeerimiseks.

Metroloogiaga seotud vajaduste teadvustamiseks on oluline teadvustada majandusüksuste vajadust metroloogia järele. Selleks oli uuringu üheks eesmärgiks läbi viia küsitlus ettevõtjate hulgas, hinnata seeläbi metroloogia kasutust majandusüksustes, olemasoleva metroloogia infrastruktuuri tõhusust ning arenguvajadust. Täpsemaks metroloogiavajadusest arusaamiseks ning küsitluse paremaks fokusseerimiseks valiti välja ka majandusvaldkonnad, mis on Eesti majanduse struktuuris olulisemad.

Põhinedes väliskaubanduse ja käibemahtudele, võeti uuringus vaatluse alla järgnevad suurimad tööstus-sektorid:

• masina ja metallitööstus, • elektriseadmete- ja elektroonikatööstus, • puidutööstus, • veondus ja laondus, • toiduainetööstus, • mittemetalsetest mineraalidest tootmine (sh. ehitusmaterjalide tootmine), • põllumajandus, • energeetika ja elektrienergia, • mööblitööstus, • muud tootvad harud (veevarustus ja kanalisatsioon, trükitööstus, plastid ja plasttooted, rõiva ja tekstiilitööstus, keemiatööstus).

Lisaks vaatlesid uuringu läbiviijad vähemal määral ka teenindavat sektorit, kuhu on kaasatud ettevõtted hulgi- ja jaekaubandusest (12), info ja sidevaldkonnast (2), ning

61

kinnisvaraalasest tegevusest (10). Eraldi ülevaateid teenindavate valdkondade kohta ei ole koostatud, küll on nendega arvestatud üldkeskmiste puhul.

Vaatlusalused sektorid koos muude tootvate harudega iseloomustavad enamikku Eesti väliskaubandusest, moodustades kokku 95,8% Eesti koguekspordist ja 95,6% koguimpordist (2010.a)39. Ekspordi kogusumma oli 2006. aastal 7 719 miljonit eurot. 2010. Aastal oli sama näitaja 6 952 miljonit eurot, olles langenud 10% 2006. aastaga võrreldes.

Uuringu käigus käsitleti mõõtmiste otsest mõju majandusele läbi kuluanalüüsi ja ressursikasutuse. Kaudsete mõjude analüüsil hinnati teadlikkuse ja metroloogia vahelisi seoseid ning ettevõtete ootusi haridussüsteemile. Selgitati välja tehnoloogia ja majanduse arengust tingitud mõõtevaldkondade arendamisvajadused, mis on olulised Eesti ettevõtetele nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelistumise vajaduste katmiseks.

Otseste mõjude hindamiseks küsitleti 450 ettevõtet eeltoodud valdkondadest. Vastanute jaotus valdkondade lõikes on toodud allpool tabelis (Tabel 5).

Tabel 5 Vastajate jagunemine valdkondade lõikes

Arv %

KOKKU 450 100%

Masina- ja metallitööstus 68 15%

Veondus ja laondus 59 13%

Puidutööstus 59 13%

Mittemetalsetest mineraalidest tootmine (sh. ehitusmaterjalide tootmine)

39 9%

Toiduainetööstus 37 8%

Põllumajandus, looma-, teravilja- või taimekasvatus 29 6%

Energeetika ja elektrienergia 26 6%

Mööblitööstus 15 3%

Elektriseadmete- ja elektroonikatööstus 11 2%

Muud tootvad harud 83 18%

Muud teenindavad harud 24 5%

5.25.25.25.2 Analoogsete uuringute analüüsAnaloogsete uuringute analüüsAnaloogsete uuringute analüüsAnaloogsete uuringute analüüs

Käesoleva uuringu metoodika väljatöötamisel lähtuti varasemalt tehtud sarnastest uuringutest välisriikides, samuti Eestis tehtud mõõtmistega seotud uuringutest. Samas ei käsitle analoogsed uuringud alati teemapüstitust samal viisil. Kokkupuutepunkte leiti järgnevate artiklitega:

39 http://www.stat.ee/valiskaubandus Statistikaameti kodulehekülg. 03.2011.

62

• „Mõõtmiste mõjud teadusele“40 („Measuring the Impacts of Science: Beyond the economic Dimension“.) Benoit Godin and Christian Dore

Tegu on ülevaatliku uuringuga, mis toob välja ühe lähenemise uuringus käsitletavatele valdkondadele, samuti esitab mõningased metoodilised mudelid. Kõige enam on uuringust kasu ülevaatlikkuse suurendamisel ja riski vähendamisel, et mõni valdkond saab ebapiisavalt käsitletud. Antud uuringus on välja toodud valdkonnad ja nende hinnangus sisalduvad komponendid. Rohkem on keskendutud teadusega seotud mõjudele.

• “Metroloogia mõju majandusele, tööstusettevõtetele ning elukvaliteedile“ („The Impact of Metrology in the economy, industrial companies and quality of life“)41

Uuring käsitleb metroloogia mõju majandusele, tööstusettevõtetele ja elukvaliteedile. Sellest uuringus on kirjeldatud lähenemine kaubavahetusele ja muude impordi ning ekspordiga seotud aladele.

Näited:

o Maagaasi tarbimise määramatuse hind on hinnanguliselt 2,8 miljonit eurot, lisaks veel kodune tarbimine 1,8 miljonit eurot.

o Elektritarbimise määramatuse hind on ligikaudu 398 miljonit eurot.

o Kütusega seotud määramatuse hind on hinnanguliselt 85 miljonit eurot.

o Veega seotud määramatuse hind on ligikaudu 30 miljonit eurot.

o Elukvaliteedi hinnangu seostamine kasvuhoonegaaside mõõtmistega ja kulutustega.

o Määramatus % x käive € = määramatuse hind €

Tegu on väga head ülevaatlikkust pakkuva lähenemisega, mida saab kasutada metroloogia vajalikkuse selgitamiseks laiemale üldsusele.

• Metroloogia investeeringute mõju majandusele (Economic Impact Report Metrology Investment: Impact on Innovation and Productivity)42

Metroloogiaalasesse teadlikkusesse tehtud investeeringute mõju innovatsiooni elastsusele on väljendatav suhtega 0,3 ehk teisisõnu – metroloogiaalase teadmise arendamisse tehtavate investeeringute suurenemine (vähenemine) 10% võrra toob kaasa 3% tõusu (languse) innovatsiooni valmiduses.

Suhe on välja arvutatud Suurbritannia näitel. Tootlikkuse taseme suhe innovatsiooni intensiivsusesse on 0,5. Innovatsiooni valmiduse suhe mõõtmiste alaste teadmiste kättesaadavusse on 0,3. Seeläbi on tootlikkuse kasvu suhe mõõtmiste alase teabe kättesaadavusse 0,15. Nende suhtarvude põhjal on tehtud järeldus, et tootlikkus ühe

40 „Measuring the Impacts of Science: Beyond the economic Dimension“. Benoit Godin and Christian

Dore; http://www.csiic.ca/PDF/Godin_Dore_Impacts.pdf 41 „The Impact of Metrology in the economy, industrial companies and quality of life“

http://cim2010.com/CIM/comunicac/ACruz_IPQ_The%20Impact%20of%20Metrology.pdf 42 „Economic Impact Report Metrology Investment: Impact on Innovation and Productivity“

http://www.bis.gov.uk/assets/bispartners/nmo/docs/nms/economic-reviews-august-2010-updates/economic-impact.pdf

63

elaniku kohta kasvab 0,15%, kui suurendada riikliku metroloogia infrastruktuuri eelarvet 10%.

Üldistatult on siin käsitletud lähenemist investeeringute elastsustele ja seeläbi annab artikkel võimaluse proovida läbi mängida juhtumid, kui metroloogia rahastus kasvab või väheneb.

5.35.35.35.3 MetoodikaMetoodikaMetoodikaMetoodika

Hindamaks metroloogia mõju majandusele, valiti uuritavad ettevõtlusvaldkonnad välja baseerudes keskmistele ekspordimahtudele perioodil 2005-2009. Valimis kasutati Statistikaameti andmeid.

Mõju-uuringu olulisimaks sisendiks on ettevõtjate seas läbiviidud küsitlus. Küsitluse eesmärgiks oli leida infot mõõtmiste olulisuse, teenuste kättesaadavuse, mahu ja arendamisvajaduste kohta viisil, mis annaks võimaluse analüüsida metroloogia mõju ettevõtlusele, innovatsioonile ja teadlikkusele, mille põhjal omakorda saaks teha üldistusi majanduse, elukvaliteedi ning rahvusvahelistumise kohta.

Kvantitatiivse hinnangu saamiseks analüüsiti küsitluse tulemusi ning üldistati arenguid kasutades Statistikaametist saadaolevat infot. Statistikaameti infost kasutati perioodil 2005-2009 kogutud andmeid müügitulu, lisandväärtuse ning kaubavahetuse kohta ning võrreldi seda küsitlusest saadud andmetega mõõtmiste olulisuse kohta otsuste tegemise protsessis, mis mõjutas müügitulu ning lisandväärtuse loomist.

Ettevõtete küsitlusest saadud info põhjal tehtud üldistuste kinnitamiseks viidi läbi juhtumiuuringud erinevates suuremates ettevõtetes. Samuti uuriti detailsemalt mõningate valdkondade metroloogiaalaseid seoseid tulu tootmisega.

Otseste kulude all analüüsiti nii hetkel Eesti õigusaktides nõutud metroloogilisele kontrollile kulutatavaid summasid kui ka konkurentsivõime tõstmiseks tehtavate kontrollmõõtmiste kulutusi. Anti hinnang metroloogia osakaalule loodavas lisandväärtuses.

Kaubandusega seotud tinglike kulutuste all hinnati kaubandusega seotud metroloogilise kontrolli regulatsioonist tulenevaid määramatusetasemeid ning anti hinnang, kas määramatuse tasemeid tasub tõsta või langetada, et saavutada tinglike kulutuste vähenemine.

Tööstusele vajaliku mõõtevõime hindamisel analüüsiti tööstuse toimimiseks tarviliku mõõtevõime olemasolu Eestis, samuti selle toetamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu ja võimalikke arenguvajadusi mõõtevõime tõstmiseks.

Projekti käigus töötati välja ka valdkondlik metroloogia mõjuindeks. Indeksi eesmärk on kajastada erinevate valdkondade sõltuvust mõõteteadusest. Metroloogia mõjuindeksi väljatöötamisel lähtuti ettevõtete küsitlemisel saadud vastustest, seetõttu on tegemist koondnäitajaga.

Metroloogia kaudse mõju hindamisel tööstusele (küsitleti peamiselt tööstusettevõtteid) käsitleti kolme valdkonda: mõju innovatsioonile, teadlikkusele ning väliskaubandusele. Mõju innovatsioonile hinnati läbi metroloogiaga kokkupuutuvate tööstusüksuste analüüsi, kus hinnati spetsialistide vajaliku metroloogiaalase väljaõppe olemasolu ning selle parandamise vajadusi.

Metroloogiaalase teadlikkuse analüüsil käsitleti tööstusalade juhtimises ning käitamises kasutatavate metroloogiliste tööriistade kasutust, arengukavades käsitletavaid metroloogilisi teemasid, toote ja juhtimissüsteemide sertifikaatide

64

kasutamist, toote kvaliteedi ja tootmise efektiivsuse tõstmist läbi metroloogilise kontrolli ning muid aspekte.

Metroloogiaalase teadlikkuse uurimisel kasutati peamiselt ettevõtete küsitlusest saadud tulemusi ja samuti ka erialaliitude koostatud arengukavasid, kuna tegu on sektoriga kõige paremini kursis olevate spetsialistide poolt koostatud dokumentidega. Analüüsi käigus uuriti, mis erialadel tuleks arendada mõõtmisalast teadlikkust ning mis tasemel tuleks seda teha.

Teadusasutuste küsitluse läbiviimisel koostati ettevõtjatele mõeldud küsimuste põhjal spetsiifilisem küsimustik tulenevalt teadus- ja arendustöö spetsiifikast. Küsitlus viidi läbi kasutades internetipõhist küsimustikku, kus kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 65 teadus- ja arendusasutusele. Küsimustikule vastas 16 teadus- ja arendusasutust.

Laboritest kuulus küsitluse valimisse kolm sihtgruppi: inspekteerimisasutused, kalibreerimislaborid ja katselaborid. Laborite küsitluse läbiviimisel koostati küsimustik 29 küsimusega. Küsitlus viidi läbi internetipõhiselt. Kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 21 laborile. Küsimustikule vastas neist 14.

Riigiasutuste küsitluse läbiviimisel koostati ettevõtjatele mõeldud küsimuste baasil spetsiifilisem küsimustik riigiasutuste jaoks. Küsitlus viidi läbi internetipõhiselt ning kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 21 riigiasutusele. Küsimustikule vastas neist 17.

Hindamaks metroloogia mõju elukvaliteedile, viidi läbi intervjuud Eesti suuremates haiglates. Intervjuude eesmärk oli saada täpsem ülevaade metroloogia osatähtsusest meditsiinis, kuivõrd meditsiini puhul on tegu ühe olulisima komponendiga elukvaliteedi hinnangul. Meditsiiniasutuste uurimiseks viidi läbi intervjuud Põhja-Eesti Regionaalhaigla labori kvaliteedijuhi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori kvaliteedijuhiga.

5.45.45.45.4 Ettevõtete küsitlusEttevõtete küsitlusEttevõtete küsitlusEttevõtete küsitlus

Küsitlus ettevõtjate seas viidi läbi 2011. aasta juunist augustini. Ligi 5000 ettevõttega valimist küsitles sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll telefoniküsitluse käigus 450 ettevõtte mõõtmisega tegelevat spetsialisti või juhti.

Küsitluse fookuses oli kirjeldada ettevõtete metroloogiaalast tegevust, saades teada nii metroloogiale tehtavad kulutused, mõõtevaldkonnad, hinnangud teenuste kättesaadavusele Eestis ning nendega rahulolule. Samuti saada teavet, millises mahus ostetakse laboritelt mõõtmise, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuseid sisse ja milliste kriteeriumite alusel teenusepakkuja välja valiti.

Küsimused ettevõtetele sisaldasid valikvastuseid, mis võimaldasid määratleda mõõtmiste kasutamise eesmärki ja mõõtmistegevuse olulisust ettevõtte jaoks. Viimast uuriti läbi küsimuste võimaliku mõõtmisest tingitud saamata jäänud tulu kohta (kui madala mõõtetäpsuse tõttu tuleb teha allahindlusi) ja toodangu ümbertegemisega seotud kulude kohta.

Samuti vaadeldi küsitluses mõõtesüsteemide kontrollimisvajadust, mõõtevaldkondi koos hinnanguga kõikide valdkondade täpsusvajaduse kohta ning hinnangut Eestis pakutava kalibreerimise võimekuse kohta. Samuti küsiti ettevõtetelt nende hinnangut kulu kohta, mida tehakse aastas mõõtmistele.

65

Ettevõtetelt taheti teada lähema 3-5 aasta oodatavaid trende erinevates mõõtevaldkondades. Samuti küsiti täiendavate vajaduste kohta. Ettevõtte oma labori puhul uuriti selle kasutamise alternatiivkulu. Taheti teada saada ka tööjõu täiendava koolitusvajadusega seotud hinnanguid.

Ettevõtted jagati töötajate arvu, samuti tegevusvaldkondade alusel. Küsitluses osalenud vastajate jaotus majandussektorite lõikes on toodud Tabel 5 (vaata lk 61). Küsitluse olulisemateks gruppideks on masina- ja metallitööstus, puidutööstus ning veondus- ja laondus. Suhteliselt väikese vastajate arvuga tegevusvaldkonnad on koondatud ühisteks gruppideks - tootvad ja teenindavad harud eraldi.

Ettevõtete küsitluse põhiosa moodustasid küsimused selle kohta, milline mõju on mõõtmistega seotud tegevustel erinevatele majandussektoritele ja selle uuringuosa analüüsile keskendub järgnev peatükk (peatükk 5.5).

5.55.55.55.5 Mõõtmistega seotud mõjud majandussektoritesMõõtmistega seotud mõjud majandussektoritesMõõtmistega seotud mõjud majandussektoritesMõõtmistega seotud mõjud majandussektorites

Metroloogia valdkondlik mõjuindeks

Projekti käigus töötati välja valdkondlik metroloogia mõjuindeks. Indeksi eesmärk on kajastada erinevate valdkondade sõltuvust mõõtmistest. Metroloogia mõjuindeksi väljatöötamisel lähtuti ettevõtete küsitlemisel saadud vastustest. Seetõttu on tegemist koondnäitajaga.

Mõjuindeksi arvestamisel kasutati ettevõtete küsitlusest järgnevaid küsimusi:

• Kui suur on ümbertegemise või mahakandmise kulu materjalile, tööjõule jm?

• Milline on maksimaalne lubatud vea suurus protsentides, mida Teie ettevõte võib olulistes mõõteparameetrites lubada, ilma et kannataks toodangu või teenuse väärtus?

• Kui Teie ettevõte eksiks oma tegevuses oluliste mõõteparameetritega rohkem kui …. % (EELMISELE KÜSIMUSELE VASTATUD PROTSENDIMÄÄR) võrra, siis hinnanguliselt kui suure allahindluse peaksite tootele või teenusele müümiseks tegema?

• Millise täpsusega mõõtmist ettevõte selles valdkonnas vajab?

Kõikidele neile küsimustele vastamisel said küsitletavad valida 4-5 valikvastuse vahel, mis kirjeldasid erinevaid vahemikke. Vahemikud olid küsimusest tulenevalt erinevad.

Iga eeltoodud küsimuse baasil loodi allindeks. Lõpptulemuse saamiseks allindeksite väärtused korrutati läbi normeerimiskoefitsientidega ja liideti. Indeks koostati selliselt, et indeksi suurem väärtust kajastab valdkonna suuremat sõltuvust metroloogiast, väiksem väärtus väiksemat sõltuvust.

Indeksi koostamisel suhestati vastanud, kes tähtsustasid mõõtmist ja mõõtetäpsust eeltoodud küsimustele vastates väga kõrgelt, nendega, kes mõõtetulemusi pidasid vähemolulisemaks ehk andsid madalama hinnangu nendele oluliste mõõteväärtuste või lubatud eksimise piiride kohta. Seeläbi leiti allindeksi väärtus, kus kõige kõrgemat mõõtetäpsust nõudnud kategooria valinud vastanute hulk jagati sama küsimuse kõige madalamat mõõtetäpsust nõudnud vastanute hulgaga.

66

Samamoodi käituti ka kõrgemast järgmise mõõtetäpsuskategooria ja madalamast järgneva täpsuskategooria vastanute puhul. Kuna tegemist oli madalama vastuskategooriaga, võeti selle kategooria osakaalu vähendamiseks saadud allindeksid arvesse koefitsiendiga 0,5. Vältimaks nulliga jagamist lisati jagamistehetes nii lugejasse kui nimetajasse 1. Näiteks kui küsimusele ümbertegemise kulu kohta vastas 5 vastajat, et see on alla 5% müügihinnast ja 3 vastajat, et see on üle 50% müügihinnast, siis arvutustes suurendati mõlema vastuse väärtust alati ühe võrra. Seda tegemata jättes poleks kõikide valdkondade puhul olnud võimalik indeksi väärtuseni jõudmine, kuna kohati puudusid kasutuses olevatele vastusevariantidele vastajad ning arvutusi oleks tulnud teha nulliga.

Tegevuste tulemusena saadi esialgne allindeksväärtus. Allindeksid kaaluti läbi normeerimiskoefitsientidega, et tagada kõikide küsimuste sarnane osakaal indeksite üldkogumis. Seeläbi vähendati osade indeksite kaalu ning suurendati teiste indeksite kaalu. Allindeksid said täiendavad koefitsiendid vastavalt 4; 1,2; 1,1 ja 0,2, et tagada nende võrdne osalus üldindeksis. Kaalumist koefitsiendiga pidasid uurijad oluliseks, kuna vastasel korral oleks küsimus 7A omandanud kõikides vastustes ligi 69 protsendise osakaalu (sõltuvalt valdkonnast 36%-89%). Kaalumise läbi saavutati erinevate küsimuste osalemises lõppindeksis järgnevad tulemused:

Tabel 6: Küsimuste osakaalud lõppindeksis

Kui suur on ümbertegemise või mahakandmise kulu materjalile, tööjõule jm?

Milline on maksimaalne lubatud vea suurus protsentides?

Kui Teie ettevõte eksiks oma tegevuses oluliste mõõteparameetritega, siis kui suure allahindluse peaksite tootele või teenusele müümiseks tegema?

Millise täpsusega mõõtmist ettevõte selles valdkonnas vajab?

Keskmine 25% 25% 25% 26%

Minimaalne 12% 9% 12% 4%

Maksimaalne 72% 57% 46% 49% Ühe allindeksi osakaal lõppindeksis on kaalumise läbi erinevates majandusvaldkondades minimaalselt 4% ja maksimaalselt 72%. Minimaalne osakaal kõikus vahemikust 4%-12%, maksimaalne osakaal 46%-72%.

Tabel 7. Majandusvaldkondade metroloogiasõltuvuse indeks

Indeksi väärtus Maksimaalne lubatud vea suurus %

Toit 40,7 3,40%

Masina ja metallitööstus 18,4 3,20%

Keskmine 17,1 4,00%

67

Mööbel 15,7 2,60%

Elektrielektroonika 15,6 2,50%

Mittemetalsete mineraalide tootmine 15,6 4,50%

Muud tootvad harud 14,5 4,20%

Veondus 12,2 3,00%

Teenindavad harud 11,5 5,90%

Puit 11,3 4,80%

Põllumajandus 11,0 5,80%

Energeetika 9,1 4,50%

Majandusvaldkondadest osutus kõige enam metroloogiast sõltuvaks valdkonnaks olema toiduainetööstus, mis mäekõrguselt edestab teisi valdkondi. Järgneb masina- ja metallitööstus ning seejärel väikeste vahedega terve rida tööstusharusid, kusjuures need valdkonnad jäävad valimi keskmisele alla, ehkki metroloogia on indeksi järgi oluline ka mööblitööstuses, mittemetalsete mineraalide tootmisel ja elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses. Madalama sõltuvuse number tuleb välja energeetika, puidutööstuse ja põllumajanduse valdkonnas.

Tuleb arvestada, et saadud vastused on sõltuvuses ka ettevõtete täpsemast tegevusalast valdkonna sees, samuti valmistatavatest toodetest ja esitatud vastustest, mistõttu indeksi väärtus sama valdkonna teiste ettevõtetega ning ka teise riigi puhul võib tulla erinev. Siiski on veidi üllatav masina- ja metallitööstuse suhteliselt madal indeksiväärtus. Tulenevalt aga suhteliselt esinduslikust vastajate arvust praeguses küsitluses, võib leitud indekseid pidada küllaltki representatiivseks. Väiksema vastanute arvuga valdkonnad on ühendatud "muude" alla.

Täiendavalt on mõjuindeksi tabelis (Tabel 7) lisatud ka üks indeksi koostisosa oma tegelikes väärtustes – maksimaalne lubatud vea suurus protsentides, mis kajastas lubatud vea piiri, mille puhul kannataks toote või teenuse väärtus. Tegemist on keskmise näitajaga, mida saab kasutada võrdluspildina. Ettevõtte ja ka iga valmistatava toote puhul on kümneid mõõdetavaid näitajaid, igaühele neist kehtivad oma veapiirid.

Andmeread indeksi ja veapiiri puhul on suhteliselt sarnased. Huvitavateks leidudeks nimetatud kahe andmerea võrdlemisel on mittemetalsetest mineraalidest tootmise keskmine tase metroloogiasõltuvuse osas, aga samas suhteliselt kõrge veapiiri võimalikkus. Üllatav on ka energeetika valdkonna madal koht tabelis. Samas võib see olla seotud vastajate täpsema profiiliga. Selgelt võib järeldada, et metroloogiliste teenuste vajadus sõltub otseselt riigi majanduse arengutasemest, sealhulgas sellest, mida ettevõtjad valmistavad – seega oleks antud indeksite puhul väga positiivne, kui avaneks võimalus võrrelda saadud vastuseid teiste riikide andmetega või siis korrata mõne aasta pärast uuringut Eesti kohta.

Järgneb ülevaade metroloogia mõjude kohta majandussektorite lõikes.

68

5.5.15.5.15.5.15.5.1 MasinaMasinaMasinaMasina---- ja metallitööstusja metallitööstusja metallitööstusja metallitööstus

Kiirülevaade

• Mõõtmised on olulised valmistoodangu ja tootmisprotsessi kontrollis

• Täpne mõõtmine on olulisem kui valdkondades keskmiselt, vigade suhtes väga kõrge tundlikkus

• Ettevõtete lõikes on kokkupuude peaaegu kõigi mõõtevaldkondadega

• Mõõtmisele kulutatakse ettevõtte kohta keskmiselt ligi kaks korda vähem kui ettevõtete seas keskmiselt

• Keskmiselt puutub mõõtmisega tegelev ettevõte kokku 2,1 mõõtevaldkonnaga

Masina- ja metallitööstuses kasutatakse mõõtmisi üsna sarnaselt valdkondade keskmisele. Mõnevõrra keskmisest enam on oluline valmistoodangu ja tootmisprotsessi kontroll.

Tabel 8 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad masina- ja metallitööstuses

Masina- ja metallitööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Valmistoodangu või teenuse kontrolliks

57 83,8% 346 76,9%

Tootmisprotsessi kontrolliks

48 70,6% 289 64,2%

Tooraine kontrolliks/omaduste määramiseks

31 45,6% 236 52,4%

Töökeskkonna kontrolliks

29 42,6% 212 47,1%

RASKE ÖELDA 3 4,4% 16 3,6%

Millekski muuks 1 1,5% 12 2,7%

Analüüsid ja mõõtmised ongi meie ettevõtte põhiline tegevusala

2 0,4%

KOKKU 68 100,0% 450 100,0%

Masina- ja metallitööstuses mõjutab mõõtmise kvaliteet toote müüki rohkem kui valdkondades keskmiselt. 88% vastanutest arvas, et vead mõjutavad toote müüki kas kindlasti või pigem küll.

69

Tabel 9 Kas tootmisega seonduval mõõtmisel tehtud viga võib mõjutada selle müüki

Masina- ja metallitööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 49 72,1% 241 53,6%

Pigem küll 11 16,2% 118 26,2%

RASKE ÖELDA 3 4,4% 13 2,9%

Pigem mitte 3 4,4% 48 10,7%

Kindlasti mitte 2 2,9% 30 6,7%

KOKKU 68 100,0% 450 100%

Masina- ja metallitööstuses on nõuded täpsusele mõnevõrra kõrgemad keskmisest - 43% vastanutest on hinnanud maksimaalseks lubatud mõõtmisel tehtavaks veaks kuni 1%, valdkondades keskmiselt on sellise täpsuspiiri osakaal 31%.

Tabel 10 Maksimaalne lubatud vea suurus, mis ei mõjuta toote väärtust

Masina- ja metallitööstus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 27 42,9% 126 31,0%

1,1-3% 9 14,3% 68 16,7%

3,1-5% 12 19,0% 74 18,2%

Üle 5,1% 5 7,9% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 10 15,9% 87 21,4%

KOKKU 63 100,0% 407 100,0%

Lubatud veapiiri ületamisel tehakse masina- ja metallitööstuses allahindlusi samal määral muude valdkondadega.

Tabel 11 Tehtavad allahindlused, kui ettevõte eksib mõõtmisel üle lubatud veapiiri


Arv % Arv %

Alla 5% müügihinnast 9 17,0% 48 15,0%

5%-20% müügihinnast 9 17,0% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 8 15,1% 36 11,3%

Üle 50% müügihinnast 2 3,8% 12 3,8%

Ei saaks müüa, tuleks maha kanda

20 37,7% 104 32,5%

Ei peaks allahindlust tegema 4 7,5% 28 8,8%

RASKE ÖELDA 1 1,9% 39 12,2%

KOKKU 53 100,0% 320 100,0%

70

Väljastpoolt ettevõtet tellitud mõõteriistade kalibreerimise teenus mõjutab masina- ja metallitööstuses umbes samal määral toodangut kui valdkondades keskmiselt.

Tabel 12 Toodangu osakaal, mida mõjutavad väljastpoolt tellitud kalibreerimised


Arv % Arv %

Alla 10% 23 33,8% 142 31,6%

10-50% 8 11,8% 43 9,6%

50-99% 6 8,8% 35 7,8%

Kogu meie toodangut või teenust

13 19,1% 99 22,0%

Ei telli kontrolli ja kalibreerimist väljastpoolt

14 20,6% 113 25,1%

RASKE ÖELDA 4 5,9% 18 4,0%

KOKKU 68 100,0% 450 100,0%

Masina- ja metallitööstuses puututakse kokku väga paljude mõõtmisvaldkondadega (ainuke valdkond, mida ei nimetatud kordagi, oli impedants).

Tabel 13 Masina- ja metallitööstusettevõtete kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.

Arv % Nõutav täpsus Aastane kulu mõõtmisele

Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised, sh pinna-karedus

42 61,8% Väga kõrge täpsus (1% ja alla selle) (24)

Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) (10)

Kulud puuduvad (3)

Kuni 64 € (9)

64 - 640 € (11)

Üle 640 € (11)

RASKE ÖELDA (8)

Mass 20 29,4% Väga kõrge täpsus (1% ja alla selle) (9)

Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) (4)

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) (5)

Kuni 130 € (7)

Kõvadus 10 14,7% Väga kõrge täpsus (1% ja alla selle) (3)

Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) (3)


Kulud puuduvad (2)

Kuni 64 € (5)

Üle 640 € (2)

71

Rõhk 8 11,8% Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) (3)


Kulud puuduvad (3)

Elektriline võimsus


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) (4)

Üle 320 € (4)

Kulu, sh vee, gaasi ja õhukulu, gaasirõhk ja vee liikumise kiirus



Kulud puuduvad (2)

64 - 320 € (2)

Üle 640 € (2)

Tempera-tuur, sh õhuniiskus

8 11,8% Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) (3)


Kulud puuduvad (1)

64 - 320 € (3)

Üle 640 € (2)

Jõud 7 10,3% Väga kõrge täpsus (1% ja alla selle) (2)


Kuni 64 € (2)

Üle 640 € (2)

Keemi-lised analüüsid



Kuni 64 € (2)

KOKKU 68 100%

Tabelis ei ole kajastatud mõõtmisvaldkonnad, mille kohta vastanuid oli alla 5 ettevõtte.

Välisriikidest ostetakse kalibreerimist massi, rõhu, geomeetriliste mõõtmiste, kõvaduse ja keemiliste analüüside osas, neist esimese kolme puhul on tegemist ühe ja sama ettevõttega. Välismaal kalibreerimise põhjused on, et vastav teenus on Eestis puudulik või puudub, siin ei ole piisavalt täpseid kalibreerimisvahendeid või see on klientide nõue.

Masina- ja metallitööstuses ostetakse laboritelt mõõtmiste, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuseid sarnases mahus, nagu küsitletud ettevõtete hulgas tervikuna.

Nagu ka valdkondades keskmiselt, on masina- ja metallitööstuses mõõtmis- ja analüüsiteenuse pakkuja valikul kolm olulisimat kriteeriumi töö teostaja akrediteeritus, tulemuse usaldatavus ja teenuse maksumus. Mõnevõrra keskmisest rohkem nimetati tulemuse saamise kiirust.

72

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on masina- ja metallitööstuses arvestatavad. 68-st vastanust kulutusi ei teinud või ei osanud hinnata 20. Keskmiselt kulutavad masina- ja metallitööstuse ettevõtted aastas mõõtmistele 23 400 krooni ehk 1 495 eurot. Samas võivad kulud kõikuda väga suures ulatuses – suurim number ettevõtte kohta oli 22 000 eurot.

Huvitav on sektori puhul näha, et mõõteteenustele kulutatakse sisuliselt umbes poole vähem kui küsitletud ettevõtete seas keskmiselt. 1 495 eurot on vaid pool kõigi vastanud ettevõtete 2 997-eurosest keskmisest mõõtekulust. Ühe valdkonna töötaja kohta teeb see keskmiseks kuluks 575 krooni aastas ehk ligi 37 eurot.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 2,1 mõõtevaldkonnas. Populaarsemateks valdkondadeks on ootuspäraselt pikkusmõõtmised (42 vastanut), massimõõtmised (20) ja kõvaduse mõõtmine (10).

Kulude jagunemise osas on suurimad kulud seotud ka kõige populaarsema valdkonnaga. Keskmiselt kulutab pikkusemõõtmisi kasutav ettevõtete selleks ligi 1085 eurot. Populaarsuselt teisel kohal on massimõõtmised, kus mõõtmisi kasutavate ettevõtete osas tulevad kulunumbrid isegi suuremad – 1198 eurot. Temperatuurimõõtmiste kulu aastas on kasutaja kohta 897 eurot ja elektriliste võimsuste puhul 799 eurot.

Ülejäänud mõõtevaldkondades muudavad ühe ettevõtte andmed tulemusi juba oluliselt. Keskmisest masina- ja metallitööstuse mõõtmiskulust annavad seega eelpool täpsemalt kirjeldatud valdkonnad ja jõud 69%. Ülejäänud mõõtmiste osakaal arves on 3%-5%, esindades 14 mõõtevaldkonnas 44 mõõtmisele antud maksumuse hinnangut. Suhteliselt sarnases proportsioonis on tehtavate kulude osas eeltoodud valdkonnad ka mõõtevaldkondadega seotud vajadustega arvestades.

Kuluanalüüs ja ressursikasutus

Keskmiselt on masina- ja metallitööstusettevõttes üle 100 mõõtevahendi43. Põhilisteks suurusteks, mida mõõdetakse, on geomeetrilised suurused, mass ja jõud, kuid ka olulisel määral teisi suuruseid. Majasisesed mõõtmised mõjutavad 96% toodangust, suurem osa sellest moodustavad otsesed mõõtmised toodete kontrollil ning protsessi juhtimisel. Lisaks ettevõttesiseselt tehtavatele mõõtmistele kulutatakse väljastpoolt tellitud laboriteenuste sisseostmisele aastas keskmisel 5 967 eurot.

Masina- ja metallitööstuse poolt loodud lisandväärtus oli perioodil 2005-2009 ligikaudu 289 mln €44, mis moodustab sektori müügitulust 26%. Kuigi metroloogia ei ole rangelt lisandväärtust loov tegevus, on metroloogiline alus hädavajalik mistahes korrektse mõõtmise jaoks. Kui arvestada, et 96% toodangust puutub kokku vähemalt ühes etapis metroloogiliste vahenditega, siis võib öelda, et metroloogia mõjutab masina- ja metallitööstuse toodangust üle miljardi euro suuruse käibe loomist.

Teadlikkus ja metroloogia

Masina- ja metallitööstuse ettevõtted on teadlikud legaalmetroloogia nõuetest, samuti viimase aja tehnoloogiate arengutest. Masina- ja metallitööstuse tehnoloogiline kokkupuude legaalmetroloogiaga on küll vähene, kuid seda enam pööratakse

43 Mõõteteenuste hetke- ja arendamisvajadused Eesti ettevõtetes ning teadus- ja arendusasutustes. Uuringu tulemused; detsember 2006, Metrosert AS.

44 www.stat.ee/toostus Statistikaameti kodulehekülg 11.2011

73

tähelepanu tööstusmetroloogiale ning töötervishoiuga seotud mõõtmistele, nagu vibratsioon ja valgustatuse mõõtmised.

Kvaliteedi tagamine on tootmisprotsessides väga oluline, kuna selle mõju nii aja- kui ka muudele ressursikuludele on arvestatav. Seetõttu jälgitakse mõõtevahendite korrashoidu ja kasutatakse kvaliteedijuhtimise põhimõtteid töö planeerimisel. Ollakse kursis kvaliteedijuhtimissüsteemidega ning huvitutakse nende kasutuselevõtust.

Ettevõtete ootused haridussüsteemile

Masina- ja metallitööstuses töötavad spetsialistid on peamiselt kutseharidusega keevitajad, treialid ja muud spetsialistid, samuti kõrgharidusega insenerid. Põhilisteks koolitusasutusteks on vastaval tasemel kutsehariduskeskused, rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid. Kuna materjalitöötluse protsessi üheks lahutamatuks osaks on ka tolerantside kontrollimine, on mõõtmine üheks praktikumide osaks. Kahjuks pole mõõtmiste põhialuseid kõigis õppekavades. Eraldi õppeainena õpetatakse metroloogiat Tallinna Tehnikaülikoolis ning eraldi erialana Tartu Ülikoolis.45

Mõõtevaldkondade arendamisvajadused

Masina- ja metallitööstuse ettevõtted arenevad koos tööstuse ja tehnika arenguga. Sellega seoses vajavad ettevõtted ka vastavalt täpsemaid mõõtmisi. Arenguvajadus on seotud just geomeetriliste mõõtmiste mahu prognoositava kasvuga ning täpsuse suurenemisega. Oluline on arengueesmärkide püstitamisel silmas pidada ka ettevõtete vajadust täpsema elektrivõimsuse mõõtmise ning massimõõtmiste järele. On oodata ka viimase mõõtevaldkonna mõõtmiste mahu kasvu. Antud valdkondades akrediteeritud kalibreerimisbaasi arendamine on soositud, kuna välismaal kalibreerimine põhjustab ettevõtetele suurt ajalist kulu ning vähesel määral ka lisanduvaid transpordikulusid. Oluline on sealjuures kalibreerimisteenuse pakkuja kogemus ja hästi sissetöötatud süsteem. Metroloogia mõju väliskaubandusele

Suur osa masina- ja metallitööstuse klientidest on väljastpoolt Eestit. Sellest tulenevalt on ettevõtetele tarvilik tagada toodetele vajalik kvaliteet tarbetute kulutuste vältimiseks (näiteks vigaste toodete transport kliendini ja tagasi jms). Jätkusuutlikkuse tagamiseks rahvusvahelisel turul on firmades sisse viidud kvaliteedikontroll ja suurel määral ka võetud kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemid. Tihti on klientide nõue kasutada mõõtevahendite kontrollil akrediteeritud laboreid ja sageli nõue labori leidmiseks väljaspool Eestit. Sellest tulenevalt oleks tarvilik tõsta Eesti mõõteteenistuse usaldusväärsust välisklientide silmis. Väljastpoolt Eestit pärit metroloogiateenuste ostu puhul kannatab masina- ja metallitööstus läbi suure aja- ja ressursikulu. Kaotavad ka mõõtmiste ja kalibreerimistega tegelevad ettevõtted, kuna Eesti tööstus ei pruugi kasutada ära kogu kalibreerimisbaasi ressursse, põhjustades sellega madalamat käivet. Madalam käive põhjustab aga seadmete tasuvusaja pikenemist ja see tähendab ettevõtetele suuremaid riske ja takistusi uute tehnoloogiate kasutuselevõtul.

45 Õppekava Rakenduslik Mõõteteadus (Applied Measurement Science), veebileht:

http://www.ut.ee/ams/

74

5.5.25.5.25.5.25.5.2 ElektriseadmeteElektriseadmeteElektriseadmeteElektriseadmete ja elektroonikatööstusja elektroonikatööstusja elektroonikatööstusja elektroonikatööstus

Kiirülevaade

• Mõõtmised on olulised kontrollifunktsioonide täitmiseks • Töökeskkonnamõõtmiste roll on madalam kui teistel valdkondadel • Olulised on temperatuuri, massi, pikkuse ja kulu mõõtmised

Elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse valdkonnas kasutatakse mõõtmisi peamiselt valmistoodangu, ja töökeskkonna kontrolliks. Keskmiselt oluliselt vähem kasutatakse tooraine kontrolliks.

Tabel 14 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad elektriseadmete- ja elektroonikatööstus valdkonnas

Elektriseadmete- ja elektroonikatööstus

Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


10 91% 346 76,9%


7 64 % 289 64,2%


7 64% 212 47,1%


8 72% 236 52,4%

RASKE ÖELDA 0 0% 16 3,6%

Millekski muuks 0 0% 12 2,7%


2 0,4%

KOKKU 11 100,0% 450 100,0%

Elektriseadmete ja elektroonikatööstuse valdkonnas oli keskmisest rohkem neid, kes arvasid, et mõõtmisel tehtav viga pigem mõjutab toote müüki (64%). Samas oli keskmisest rohkem ka neid, kes arvavad, et mõõtmisel tehtud viga kindlasti ei mõjuta toote müüki.

Tabel 15 Kas tootmisega seonduval mõõtmisel tehtud viga võib mõjutada selle müüki?


Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

75

Jah, kindlasti 7 64% 241 53,6%

Pigem küll 4 36% 118 26,2%

RASKE ÖELDA 0 0% 13 2,9%

Pigem mitte 0 0% 48 10,7%

Kindlasti mitte 0 0% 30 6,7%

KOKKU 11 100,0% 450 100,0%

Elektriseadmete ja elektroonikatööstuse valdkonnas oli silmapaistvalt suur hulk neid vastajaid, kes hindasid toote väärtust mõjutava lubatud vea suuruseks alla 5,0%, ligi 72%, keskmise näitaja puhul oli näitaja ligi 64%.



Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 4 36% 126 31,0%

1,1-3% 2 18% 68 16,7%

3,1-5% 2 18% 74 18,2%

Üle 5,1% 0 0% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 3 27% 87 21,4%

KOKKU 11 100,0% 407 100,0%

Elektriseadmete ja elektroonikatööstuse valdkonnas oli keskmisest oluliselt rohkem neid vastajaid, kes ei oska hinnata mõõtmisvea mõju toote allahindlusele (2 vastajat 11-st).



Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Alla 5% müügihinnast 1 13% 48 15,0%

5%-20% müügihinnast 1 13% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 1 13% 36 11,3%

Üle 50% müügihinnast 12 3,8%


2 25% 104 32,5%

Ei peaks allahindlust tegema 1 13% 28 8,8%

RASKE ÖELDA 2 25% 39 12,2%

KOKKU 8 100,0% 320 100,0%

76

Tabel 18 Elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.


Elekter ja magnetism

4 36% Väga kõrge (3)

Kõrge (1)

Kulud puuduvad


4 36,0% Väga kõrge (3)

Kõrge (1)

Kuni 64 € (1)

Keemilised analüüsid


Kuni 64€ (1)

Üle 640 € (1)

Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised

3 24,0% Kõrge (3) 32€ kuni 64€ (1)

Kuni 64€ (1)

KOKKU 11 100,0%

Küsitluses osalenud elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse ettevõtetest vastas 1 ettevõte, et kalibreerib oma mõõteriistad välismaal temperatuuri ning elektri ja magnetismi, aja ja sageduse ning jõuvaldkonnas, kuna see on emafirma poliitika. Ülejäänud ettevõtted kalibreerivad oma mõõteriistu vastuste põhjal Eestis.

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses madalad. 11-st vastanust kulutusi ei teinud või ei osanud hinnata 6. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtte kohta tuli keskmiseks kuluks 1 329 eurot.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 2,00 mõõtevaldkonnas, Populaarsemateks valdkondadeks on pikkusmõõtmised (3), elektrilised mõõtmised (4) ja keemilised mõõtmised (3). Need kolm valdkonda annavad ka poole tehtud kulutustest.


Elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse ettevõtetes on üle 100 mõõtevahendi46, neist põhilised on elektriliste suuruste, geomeetriliste suuruste ning temperatuuri mõõtmise vahendid. Ettevõtetes tehtavad mõõtmised mõjutavad väga suurt osa toodangust- ligi 90% ettevõtetest kasutab otseselt mõõtmisi toodete kontrolliks ning suur osa ka tootmisprotsessi kontrolliks. Lisaks ettevõttesisestele mõõtmistele kulutatakse väljastpoolt tellitud laboritelt mõõtmistele aastas keskmiselt 20 300 eurot vastanud ettevõtte kohta. Ilma ühe väga suure mõõtemahuga ettevõtte kulutuste oleks keskmine väljas tellitavate laboriteenuste maht ligi 8 300 eurot.

46 Mõõteteenuste hetke- ja arendamisvajadused Eesti ettevõtetes ning teadus- ja arendusasutustes. Uuringu tulemused; detsember 2006, Metrosert AS

77

Elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse poolt loodud lisandväärtus oli perioodil 2005-2009 ligikaudu 82 mln €47 aastas, mis moodustab müügitulust 23%. Kuigi metroloogia ei ole rangelt lisandväärtust loov tegevus, on metroloogiline alus hädavajalik mistahes korrektse mõõtmise jaoks. Kui arvestada, et 90% toodangust puutub kokku vähemalt ühes etapis metroloogiliste vahenditega, siis võib öelda, et metroloogia mõjutab elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse toodangust 316 mln euro loomist.


Ettevõtted on teadlikud legaalmetroloogia nõuetest, samuti viimase aja tehnoloogiate arengutest ning neist peetakse kinni. Elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse otsene kokkupuude legaalmetroloogiaga on küll vähene, kuid siiski on vajalikke meetmeid arvesse võetud nii toodete disainil, kui ka tootmise planeerimisel. Toodete disainimine toimub suurel määral väljaspool Eestit, kuid tootmise planeerimine on tehtud Eestis. Seega võib arvata, et põhilised legaalmetroloogiaga kokkupuutuvad otsused ettevõtetes toimuvad töötervishoiu vallas ning kaubavahetusel.

Väga oluline on ettevõtetele kvaliteedi tagamine, kuna see annab tootmisettevõttes suure kokkuhoiu ning tõstab klientide usaldust ettevõtte vastu. Ollakse kursis kvaliteedijuhtimissüsteemidega ning huvitutakse nende kasutuselevõtust.


Juhtumiuuringute põhjal tunnevad elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse ettevõtted puudust tööjõust, kes oleksid mõõtmiste alal pädevad. Eesti kõrgkoolide õppekavadesse on lülitatud mõõtmiste põhialuste õpe erinevate praktikumide näol ning tööturul olevad inseneriharidusega töötajad on võrdlemisi pädevad mõõtjad. Probleeme on kutsehariduse ning madalama haridustasemega töötajatega, kellel on töökohal kokkupuude mõõtmistega. Nad vajavad kohapealset väljaõpet ja suurel määral ka pidevat juhendamist. Mõõtevaldkondade arendamisvajadused

Elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse ettevõtted arenevad koos tööstuse arenguga. Sellega seoses vajavad ettevõtted ka mõningal määral täpsemaid mõõtmisi. Vajatakse täpsemaid elektriliste suuruste mõõtmisi, kuid ka geomeetrilisi, keemilisi, jõu ja temperatuuri mõõtmisi. Eestis on puudu ka vibratsiooni mõõtmise suutlikkusest. Lisaks ootusele mõõtmiste täpsemaks muutumise osas on oodata seoses majanduse arenemisega ja tootmise kasvuga ka mõõtmiste mahu kasvamist. Kuna põhiliselt kasutatakse ettevõtetes metroloogilisele kontrollile mittekohustuslikke mõõtevahendeid, võib oodata kalibreerimismahtude kasvu elektriliste suuruste, geomeetriliste, jõu ja temperatuuri mõõtmiste valdkondades, samuti radiomeetrias ja keemias.

Antud valdkondades akrediteeritud kalibreerimisbaasi arendamine on soositud, kuna välismaal kalibreerimine põhjustab ettevõtetele suurt ajalist kulu ning vähesel määral

47 www.stat.ee/toostus Statistikaameti kodulehekülg 11.2011

78

ka lisanduvaid transpordikulusid. Oluline on sealjuures kalibreerimisteenuse pakkuja kogemus ja hästi sissetöötatud süsteem.

Metroloogia mõju väliskaubandusele

Suur osa elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse ettevõtetest on kas rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted Eestis või tegelevad suurel määral allhankega väljapoole Eestit. Sellest tulenevalt on nende ettevõtete jaoks vajalik tagada toodetele vajalik kvaliteet tarbetute kulutuste vältimiseks (näiteks vigaste toodete transport kliendini ja tagasi jms). Selleks on firmades sisse viidud kvaliteedikontroll ja suurel määral ka võetud kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemid.

Rahvusvahelised emaettevõtted on hakanud viimastel aastatel üha rohkem usaldama Eestis paiknevaid kalibreerimisteenust osutavaid ettevõtteid. Sellega seoses on vähenenud mõõteteenuste sisseost väljastpoolt Eestit ning on võetud kasutusele Eestis paiknev mõõtepotentsiaal.

5.5.35.5.35.5.35.5.3 PuidutööstusPuidutööstusPuidutööstusPuidutööstus

Kiirülevaade

• Olulisim mõõtmisvaldkond on temperatuur ja pikkusmõõtmised, temperatuuri puhul on oluline väga kõrge täpsus, puidu puhul kõrge täpsus.

• Allahindluste tarvidus mõõtmisvigade puhul on oluliselt väiksem kui teistes valdkondades

• Mõõtmisega seotud kulud on suhteliselt madalad – olulised on pikkusemõõtmised ja temperatuur

Puidutööstuses kasutatakse mõõtmisi üsna sarnaselt valdkondade keskmisega. Keskmisest mõnevõrra rohkem kasutatakse mõõtmisi tooraine kontrolliks.

Tabel 19 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad puidutööstuses

Puidutööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


44 74,6% 346 76,9%


37 62,7% 236 52,4%


36 61,0% 289 64,2%


23 39,0% 212 47,1%

RASKE ÖELDA 3 5,1% 16 3,6%


79


2 0,4%

KOKKU 59 100,0% 450 100,0%

Puidutööstuses mõjutab mõõtmise viga toodete müüki valdkondade keskmisega sarnaselt. Võrreldes mööblitööstusega on mõnevõrra vähem vastuseid “jah, kindlasti”, mis näitab, et puidutööstuse mõõtmisnõuded on (ootuspäraselt) natuke väiksemad.


Puidutööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 27 45,8% 241 53,6%

Pigem küll 18 30,5% 118 26,2%

RASKE ÖELDA 1 1,7% 13 2,9%

Pigem mitte 7 11,9% 48 10,7%


KOKKU 59 100,0% 450 100,0%

Maksimaalne lubatud vea suurus puidutööstuses sarnaneb keskmisega, aga leiduvad ka väiksed erisused:

• Levinud on täpsuspiirid 1-5%. Veavahemikus 1-5% on puidutööstuses rohkem vastajaid kui valdkondades keskmiselt

• Vahemikud alla 1% ning üle 5% on vähem levinud kui keskmiselt


Puidutööstus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 13 25,0% 126 31,0%

1,1-3% 10 19,2% 68 16,7%

3,1-5% 14 26,9% 74 18,2%

Üle 5,1% 5 9,6% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 10 19,2% 87 21,4%

KOKKU 52 100,0% 407 100,0%

Lubatud veapiiride ületamisel tehakse suhteliselt palju allahindlusi vahemikus kuni -20%. Suhteliselt vähem kantakse toodangut maha – kui valdkondade keskmine mahakandmise protsent on 32,5%, siis puidutööstuses 16,7%. See on kooskõlas puidutööstuse omapäraga – enamasti ei ole puidule esitatavad nõuded väga kõrgete

80

täpsusnäitajatega ning isegi kui toodang on (näiteks dimensionaalsete mõõtmete poolest) ebatäpne, siis on seda ikkagi võimalik kasutada (näiteks ehituspuidu korral).


Puidutööstus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %


5%-20% müügihinnast 12 28,6% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 4 9,5% 36 11,3%



7 16,7% 104 32,5%


RASKE ÖELDA 4 9,5% 39 12,2%

KOKKU 42 100,0% 320 100,0%

Puidutööstuses mõõdetakse kõige sagedamini temperatuuri (sh õhuniiskust), pikkust ja teisi geomeetrilisi suurusi.

Tabel 23 Puidutööstuse kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.


Temperatuur, sh õhuniiskus

34 57,6% Väga kõrge (6)

Kõrge (18)

Keskmine (8)

Madal (2)

Kuni 64 € (9)

64 - 320 € (14)

RASKE ÖELDA (6)

Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised, sh pinnakaredus

32 54,2% Väga kõrge (15)

Kõrge (10)

Keskmine (5)

Kulud puuduvad (4)

Kuni 64 € (8)

64 - 640 € (8)

Üle 640 € (5)

RASKE ÖELDA (7)

Akustika, helikiirus ja vibratsioon, sh müra


Kõrge (3)

64 - 640 € (3)

RASKE ÖELDA (3)


9 15,3% Keskmine täpsus (3)

Indikatiivne (2)

Kulud puuduvad (2)

Kuni 64 € (2)

Üle 640 € (2)

RASKE ÖELDA (2)

81

Välismaal kalibreeritakse mõõteriistu valdkondades (vastanud ainult need, kes valdkonnaga kokku puutuvad):

• Jõud (1/1)

• Viskoossus (1/3)

• Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised sh pinnakaredus (1/32)

• Temperatuur sh õhuniiskus (1/34)

• Kulu, sh vee, gaasi ja õhukulu, gaasirõhk ja vee liikumise kiirus (1/9)

Kolmest välismaal mõõtevahendeid kalibreerivast ettevõttest kahel on see emafirma poliitika, üks ei osanud põhjust öelda.

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on puidutööstuses madalad. 59-st vastanust kulutusi ei teinud või ei osanud hinnata 15. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtte kohta tuli keskmiseks kuluks 976 eurot. Ühe mõõtmisvaldkonna keskmine aastane kulu on 511 eurot.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 1,9 mõõtevaldkonnas. Populaarsemateks valdkondadeks on temperatuuri (34) ja pikkusmõõtmised (32), samuti kulumõõtmised (9), ja müramõõtmised (9). Need neli valdkonda annavad 81% tehtud kulutustest.

Kulumõõtmiste kulu on ühe kasutaja kohta keskmiselt 1351 eurot aastas. Pikkusmõõtmistele kulub kasutavatel ettevõtetel aastas 702 eurot. Keskmiselt kulutab temperatuurimõõtmisi kasutav ettevõtete selleks ligi 282 eurot ja müramõõtmiste puhul on kasutavate ettevõtete kulu 567 eurot.

Kuluanalüüs ning ressursikasutus

Keskmiselt on puidutööstusettevõttes 50-100 mõõtevahendit. Põhilisteks suurusteks, mida mõõdetakse, on temperatuur ning geomeetrilised suurused. Majasisesed mõõtmised mõjutavad 75% toodangust, suurem osa sellest moodustavad otsesed mõõtmised tooraine kontrollil, tootmisprotsessi juhtimisel ning toodete lõppkontrollil. Lisaks ettevõttesisestele mõõtmistele kulutatakse väljastpoolt ettevõtet tellitud mõõtmistele aastas keskmiselt 1700 eurot vastanud ettevõtte kohta.

Puidutööstuse poolt loodud lisandväärtus oli perioodil 2005-2009 ligikaudu 254 mln €, mis moodustab müügitulust 24%. Kui arvestada, et 75% toodangust puutub kokku vähemalt ühes etapis metroloogiliste vahenditega, siis võib öelda, et metroloogia mõjutab puidutööstuse toodangust ligikaudu 810 mln euro loomist.


Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu arengukavas 2011 ei puudutata otseselt metroloogia ning mõõtmistega seotud küsimusi, küll aga kutsemeisterlikkuse suurendamist, rahvusvahelistumist ning valdkonnasisese statistika kogumist. Liidu

Elektriline võimsus 7 11,9% Keskmine (2) Kuni 32 € (4)

Rõhk 5 8,5% Kõrge (2) Kuni 64 € (2)

RASKE ÖELDA (2)

KOKKU 59 100,0%

82

missiooni ja visiooni osaks on tootjate teadlikkus toote kvaliteedist, esitatavatest nõuetest ning nende täitmisest.

Mõõtmistest on kõige enam teadvustatud logistiliste nõuete täitmist. See hõlmab veokite massipiirangut ning teljekoormuse mõõtmisi, samuti laevakütuste väävlisisalduse norme Põhja- ja Läänemere basseinides. Nii liit kui ka ettevõtted teevad koostööd teiste haaratud riikide vastavate organisatsioonidega.

Mass ja keemilised mõõtmised avaldavad puidutööstusele mõju kõige otsesemalt läbi logistiliste kulude. Laevakütuste väävlisisaldusest sõltuvad laevatamiskulud Põhja- ja Läänemeres, lisades kulutusi toodete lõpptarbijatele (sh nii ekspordil kui ka impordil). Oluline on ka kehtestada õiglased normid maanteetranspordile, et oleksid kaitstud puidu vedamisega tegelevate ettevõtete huvid kasutada ära veokite ressursid võimalikult täpselt ja samas oleks tagatud ka maanteede korrashoid.

Mõõteteenuste arenguvajadused

Kõige tihemini kasutatavad mõõtevaldkonnad on temperatuur ja õhuniiskus, pikkus ja geomeetria ning kulu. Ettevõtete hinnangul jäävad järgnevatel aastatel antud mõõtevaldkondades mõõtemahud samaks, seega vajadust teenuste mahu suurendamiseks ei ole.

Ettevõtete küsitlusest nähtus samuti, et puidutööstuses kasutatakse mõõtmisteks enamasti keskmise täpsusega mõõtevahendeid. Seega on juba olemas võimalused täpsemaks mõõtmiseks, kuid neid pole tarvis, kuna mõõdetava materjali omahind on võrdlemisi madal.

5.5.45.5.45.5.45.5.4 Veondus ja laondusVeondus ja laondusVeondus ja laondusVeondus ja laondus

Kiirülevaade

• Olulisemad mõõtevaldkonnad: mass, aeg ja sagedus • Mõõtmisega tegeleb 60% ettevõtetest, keskmiselt 1,65 valdkonnas

Veonduses ja laonduses kasutatakse mõõtmisi kõige enam valmistoodangu või teenuse kontrolliks, aga ka seal siiski mõnevõrra vähem kui majanduses tervikuna. Valdkondade keskmisest enam hinnanguid sai ainsana valik „raske hinnata“ – s.t. selles valdkonnas on mõõtmiste mõju raskesti hinnatav.

Tabel 24 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad veonduses ja laonduses

Veondus ja laondus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


34 64,2% 346 76,9%


10 18,9% 236 52,4%


16 30,2% 289 64,2%

83


22 41,5% 212 47,1%

RASKE ÖELDA 4 7,5% 16 3,6%



2 0,4%

KOKKU 53 100,0% 450 100,0%

Veonduse ja laonduse valdkonnas hinnati mõõtmisvigade mõju müügile üsna sarnaselt valdkondade keskmisega. Võrreldes keskmisega oli mõnevõrra rohkem neid, kes hindasid, et mõõtevead ei mõjuta kindlasti toodete müüki.


Veondus ja laondus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 23 43,4% 241 53,6%

Pigem küll 15 28,3% 118 26,2%

RASKE ÖELDA 2 3,8% 13 2,9%

Pigem mitte 6 11,3% 48 10,7%


KOKKU 53 100,0% 450 100,0%

Maksimaalse lubatud vea suurust, mis ei mõjuta toote väärtust, oli veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevatel vastajatel raske hinnata (43% vastas ’Raske öelda’). Enim toetust sai väide, et lubatud vea suurus on alla 1%.


Veondus ja laondus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 12 27,3% 126 31,0%

1,1-3% 6 13,6% 68 16,7%

3,1-5% 3 6,8% 74 18,2%

Üle 5,1% 4 9,1% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 19 43,2% 87 21,4%

KOKKU 44 100,0% 407 100,0%

Veonduse ja laonduse valdkonna ettevõtete hulgas oli keskmisest rohkem neid, kes ei pea tegema mõõtevea ületamisel allahindlust ning samavõrra oli keskmisest vähem

84

neid, kes peaksid toote maha kandma. Enimlevinud hinnang tehtavale allahindlusele oli vahemikus 5-20% müügihinnast, mis on kõrgem valdkondade keskmisest hinnangust.


Veondus ja laondus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %


5%-20% müügihinnast 7 28,0% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 3 12,0% 36 11,3%



4 16,0% 104 32,5%


RASKE ÖELDA 2 8,0% 39 12,2%

KOKKU 25 100,0% 320 100,0%

Tabel 28 Veonduse ja laonduse kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.


Mass 19 35,8% Väga kõrge (5)

Keskmine (8)

Kulud puuduvad (9)

Kuni 130 € (4)

Aeg ja sagedus 17 32,1% Väga kõrge (9)

Keskmine (3)

Madal (4)

64 - 320 € (6)

Üle 320 € (4)

Raske öelda (4)


10 18,9% Väga kõrge (6) 64 - 640 € (5)


9 17,0% Keskmine (6) Kulud puuduvad (4)


8 15,1% Väga kõrge (6) 64 - 320 € (2)

Raske öelda (4)



Kõrge (2)

64 - 320 € (2)

Muu 5 9,4%

KOKKU 53 100,0%

85

Kõik küsitluses osalenud veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted kalibreerivad oma mõõteriistad Eestis.

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on veonduses alla valdkondade keskmise. Mõõtmisega tegeleb valdkonnas 60% vastanud ettevõtetest. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtete kohta tuleb keskmiseks kuluks mõõtmistele 2 184 eurot aastas. Ühe mõõtmisvaldkonna keskmine maksumus on 1 318 eurot.

Mõõtmisi läbiviivad ettevõtted tegutsevad keskmiselt 1,65 mõõtevaldkonnas. Populaarsemateks valdkondadeks on mass (19) ning aeg ja sagedus (17), samuti pikkus (10) ja temperatuur (9). Need neli valdkonda annavad 71% tehtud kulutustest.

Keskmiselt kulutab aja ja sagedusmõõtmist teostav ettevõtete selleks ligi 3122 eurot. Teisel kohal on massimõõtmised, kus kasutavate ettevõtete osas on kulu 729 eurot. Pikkusmõõtmiste kulu on kasutaja kohta 294 eurot ja kulumõõtmiste puhul on kasutavate ettevõtete kulu 672 eurot.

Lisaks ettevõttesisestele mõõtmistele kulutatakse väljastpoolt ettevõtet tellitud mõõtmistele aastas keskmiselt 2 555 eurot vastanud ettevõtte kohta.

5.5.55.5.55.5.55.5.5 ToiduainetööstusToiduainetööstusToiduainetööstusToiduainetööstus

Kiirülevaade

• Olulised mõõtevaldkonnad: temperatuur, keemilised analüüsid, mass • Lubatud mõõtmisvea ületamisel peab enamasti toote maha kandma • Laboritelt teenuse ostmisel on oluline akrediteeritus • Keskmiselt viiakse mõõtmisi läbi 2,55 mõõtevaldkonnas • Väga tundlik valdkond mõõtevajaduse osas

Toiduainetööstuses kasutavad peaaegu kõik vastanud ettevõtted mõõtmisi tootmisprotsessi, valmistoodangu ja tooraine kontrolliks. Keskmisest olulisemad on ka töökeskkonna kontrolliks tehtavad mõõtmised.

Tabel 29 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad toiduainetööstuses

Toiduainetööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


36 97,3% 289 64,2%


35 94,6% 346 76,9%


33 89,2% 236 52,4%


23 62,2% 212 47,1%

86



- - 2 0,4%

RASKE ÖELDA - - 16 3,6%

KOKKU 37 100,0% 450 100,0%

Toiduainetööstuses on mõõtmisel tehtavatel vigadel sarnane mõju toodangu müügile kui valdkondades keskmiselt.


Toiduainetööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 21 56,8% 241 53,6%

Pigem küll 9 24,3% 118 26,2%

RASKE ÖELDA 1 2,7% 13 2,9%

Pigem mitte 5 13,5% 48 10,7%


KOKKU 37 100,0% 450 100,0%

Ka lubatud veapiirid on toiduainetööstuses sarnased keskmisega. Mõnevõrra rohkem on neid, kellel lubatud veapiir on kuni 3% ning vähem neid, kellel veapiir on 3-5%.


Toiduainetööstus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 14 40,0% 126 31,0%

1,1-3% 8 22,9% 68 16,7%

3,1-5% 2 5,7% 74 18,2%

Üle 5,1% 4 11,4% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 7 20,0% 87 21,4%

KOKKU 35 100,0% 407 100,0%

Lubatud veapiiride ületamisel peavad enamikud vastanutest (57%) toote maha kandma. Keskmisest vähem on neid, kes saavad valesti toodetud toote allahindlusega maha müüa.

87


Toiduainetööstus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %


5%-20% müügihinnast 2 7,1% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 2 7,1% 36 11,3%

Üle 50% müügihinnast - - 12 3,8%


16 57,1% 104 32,5%

Ei peaks allahindlust tegema - - 28 8,8%

RASKE ÖELDA 5 17,9% 39 12,2%

KOKKU 28 100,0% 320 100,0%

Tabel 33 Toiduainetööstuse kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.



23 62,2% Väga kõrge (10)

Kõrge (8)

Keskmine (4)

Kulud puuduvad (2)

Kuni 64 € (3)

64 - 320 € (5)

320 - 640 € (5)

RASKE ÖELDA (4)


21 56,8% Väga kõrge (8)

Kõrge (5)

Keskmine (5)

Kulud puuduvad (3)

64 - 320 € (4)

320 - 1300 € (7)

Üle 1300 € (4)


Kõrge (9)

130 - 500 € (3)

640 - 1900 € (4)

Üle 1900 € (6)


11 29,7% Väga kõrge (3)

Kõrge (5)

64 - 320 € (3)

Üle 640 € (2)

Tihedus 7 18,9% Väga kõrge (7) Kuni 64 € (2)

64 - 320 € (2)

Aeg ja sagedus 6 16,2% Kõrge (3) 64 - 320 € (2)

88

Keskmine (3) Üle 320 € (2)



Kõrge (2)

Üle 320 € (3)


3 8,1%

Rõhk 3 8,1% Väga kõrge (3)

Viskoossus 2 5,4%

Muu 2 5,4%

Kõvadus 1 2,7%


1 2,7%

KOKKU 37 100,0%

Kõik küsitluses osalenud toiduainetööstuse ettevõtted kalibreerivad oma mõõteriistu ainult Eestis.

Laboritelt mõõtmisalaste teenuste sisseostmisel on keskmisest olulisem tegur labori akrediteeritus – seda peavad toiduainetööstuses oluliseks 41% vastajatest (valdkondade keskmine on 24%).

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on toidutööstuses alla keskmise. Mõõtmisega tegeles valdkonnas 78% vastanud ettevõtetest. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtte kohta tuli keskmiseks mõõtmiste rahaliseks kuluks 3 019 eurot. Ühe mõõtmisvaldkonna keskmine maksumus on 1 183 eurot.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 2,55 mõõtevaldkonnas. Populaarsemateks valdkondadeks on temperatuur (23), keemilised analüüsid (21), mass (19) ja kulumõõtmised (11). Need neli valdkonda annavad 78% tehtud kulutustest.


Keskmiselt on toiduainetööstusettevõttes 50-100 mõõtevahendit. Põhilisteks suurusteks, mida mõõdetakse, on temperatuur, mass ja keemilised mõõtmised. Võrreldes teiste tööstusharudega on mõõtevahendite kasutamine tooraine kontrollil, toomisprotsessi juhtimisel ja lõpptoodangu kontrollil tunduvalt intensiivsem. Kui teistes tööstusharudes kasutatakse mõõtevahendeid eelpool nimetatud otstarvetel keskmiselt 60-80% juhtudest, siis toiduainetööstuses kasutatakse nende valdkondade mõõtmisi 93% juhtudest.

Lisaks ettevõttesisestele mõõtmistele kulutatakse väljastpoolt tellitud mõõtmistele aastas keskmiselt 5 080 eurot vastanud ettevõtte kohta.

Oluline erinevus muudest tööstusharudest on toiduainetööstuse puhul ka peaaegu 100% kontroll lõpptoodangu üle. Seega mõjutab mõõtmine kogu toodangut. Toiduainetööstuse keskmine müügitulu oli perioodil 2005-2009 üle miljardi euro aastas. Kui eeldada, et toodangu müügil kasutatakse otseselt või kaudselt kaalusid, mille keskmine mõõtemääramatus on 0,1%, võib antud sektor arvestada otseselt

89

mõõtemääramatusest tulenevat võimalikku tulu või kulu miljonile eurole. Lisaks sellele sõltub mõõtesüsteemide kvaliteedist kogu loodav müügitulu ning loodav lisandväärtus.


Toiduainetööstus sõltub suurel määral mõõtmistest. Kogu toodang allub rangele kvaliteedikontrollile, seega kogu toodang sõltub otseselt või kaudselt metroloogiast. Seda on ka enamus tootjaid enesele teadvustanud ja ettevõtetes on juurutatud kvaliteedijuhtimissüsteemid. On olemas ettevõtjad, kes pakuvad ka toiduohutuse juhtimissüsteemide sertifitseerimist, seega on tagatud võimalused toiduainetööstuses tegevatele ettevõtjatele kinnitada oma toimivaid juhtimissüsteeme.


Toiduainetööstusele vajalikke spetsialiste koolitatakse erinevatel tasemetel Eesti kõrgkoolides ning kutseõppeasutustes. Tallinna Tehnikaülikoolis on toidutehnika ja tootearenduse õppekava üheks osaks toidutehnoloogia osaks olevate analüüside läbiviimise oskus. Tartu Ülikoolis saab lisaks erialasele õppele omandada magistrikraadi rahvusvahelise metroloogia õppekaval.

Rakenduskõrgharidusõppes ning kutseõppes kas ei ole mõõtmisi üldse lülitatud õppekavadesse või on metroloogiat puudutatud lühidalt praktikumides.

Mõõtevaldkondade arendamisvajadused

Põhilistes valdkondades, millega toiduainetööstus kokku puutub, st keemilised analüüsid, temperatuur ja mass, ennustatakse järgnevate aastate jooksul mahtude samaks jäämist või kasvu. Keemiliste analüüside puhul ning temperatuuri mõõtmistel oodatakse järgnevatel aastatel mõõtmiste operatiivsuse ning täpsuse kasvu. Keemiliste analüüside puhul tuleb välja tuua ka mõõdetavate parameetrite arvu kasvu.


Toiduainetööstuse ekspordimaht oli perioodil 2005-2009 keskmiselt 279 mln eurot. Tööstusvaldkonna kogu müügitulust moodustab see 27%. Suur osa müügist on sõltuv koguse mõõtmisest ühel või teisel viisil (nt kaalumine või mahu mõõtmine). Seetõttu tuleb kaalutleda mõõtemääramatusest tulenevaid võimalikke kulusid ja tulusid ning hinnata, kas oleks vajalik riskide vähenemiseks teha investeeringuid mõõtesüsteemide parendamisse, vähendades seeläbi mõõtemääramatuse mõju kulutustele. Eeldades, et kaubavahetuse aluseks oleva massimõõtmise määramatus on 0,1%, siis sellest põhjustatud võimalik üleliigne kulu või õigustamata tulu võib olla ekspordist 279 tuhat eurot. Tuleb võrrelda antud valdkonnas võimalike mõõtemääramatuse vähendamisele kulutatava raha hulka potentsiaalse üleliigse kuluga ning vajadusel parendada mõõtesüsteeme.

Metroloogia mõju toiduainetööstusele avaldub ka läbi akrediteeritud mõõtevõime olemasolu. Kuna antud valdkonna toodangust läheb 27% ekspordiks, siis on vajalik klientidele tõestada, et tegu on usaldusväärsete toodete ning tootjatega. Selleks sobivad meetmed on ettevõtete sertifitseerimine vajalikus valdkonnas ning mõõtevahendite metroloogiliste omaduste määramine, samuti erapooletutel mõõtmistel kasutatavate laborite akrediteeritus.

90

5.5.65.5.65.5.65.5.6 MittemetalseMittemetalseMittemetalseMittemetalsetest mineraalidest tootmine (shtest mineraalidest tootmine (shtest mineraalidest tootmine (shtest mineraalidest tootmine (sh ehitusmehitusmehitusmehitusmaterjalide tootmine)aterjalide tootmine)aterjalide tootmine)aterjalide tootmine)

Kiirülevaade

• Üle poolte ettevõtetest peavad lubatud veapiiride ületamisel toote maha kandma

• Olulisemad mõõtevaldkonnad on temperatuur, mass, pikkus jm geomeetrilised suurused

• Väga suured kulud mõõtmisele. Samas annavad selle suhteliselt vähesed ettevõtted

Mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas on mõõtmiste olulisus keskmisest oluliselt kõrgem. Keskmisest rohkem kasutatakse mõõtmisi nii valmistoodangu, tooraine, töökeskkonna kui ka tootmisprotsesside kontrollimisel.

Tabel 34 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas


Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


30 85,7% 346 76,9%


26 74,3% 236 52,4%


31 88,6% 289 64,2%


19 54,3% 212 47,1%

RASKE ÖELDA 16 3,6%



2 0,4%

KOKKU 35 100,0% 450 100,0%

Mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkond on väga tundlik mõõtmisel tehtud vigade suhtes ning ettevõtted hindasid mõõtmisvea mõju müügile kõrgemaks kui valdkondades keskmiselt.

91



Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 22 62,9% 241 53,6%

Pigem küll 9 25,7% 118 26,2%


Pigem mitte 2 5,7% 48 10,7%


KOKKU 35 100,0% 450 100,0%

Mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas hinnati enim lubatud toote väärtust mitte mõjutavaks vea suuruseks 3,1-5%. Keskmisest enam hinnanguid sai ka vahemik 1,1-3%. Kuni 1% hindas lubatud veapiiriks keskmisest poole vähem vastajaid.



Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 5 15,2% 126 31,0%

1,1-3% 7 21,2% 68 16,7%

3,1-5% 11 33,3% 74 18,2%

Üle 5,1% 3 9,1% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 7 21,2% 87 21,4%

KOKKU 33 100,0% 407 100,0%

Mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas arvas keskmisest silmapaistvalt rohkem vastajaid, et lubatud veapiiri ületanud mõõtmise tõttu tuleb toode maha kanda. Vähem kui 5% allahindlust ei teeks mõõtmise veapiiri ületamise tõttu ükski vastaja.

92



Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Alla 5% müügihinnast 48 15,0%

5%-20% müügihinnast 2 7,7% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 5 19,2% 36 11,3%



14 53,8% 104 32,5%


RASKE ÖELDA 3 11,5% 39 12,2%

KOKKU 26 100,0% 320 100,0%

Tabel 38 Mittemetalsetest mineraalidest tootmise kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.



17 48,6% Väga kõrge (4)

Kõrge (7)

Keskmine (3)

320 - 640 € (3)

Üle 640 € (4)

Raske öelda (7)

Mass 15 42,9% Kõrge (5)

Keskmine (5)

500 - 640 € (2)

640 - 1900 € (2)

Üle 1900 € (3)

Raske öelda (5)


10 28,6% Väga kõrge (5)

Keskmine (3)

64 - 640 € (3)

Üle 640 € (3)


8 22,9% Keskmine (4) 320 - 640 € (3)

Raske öelda (4)


7 20,0% Väga kõrge (3) 64 - 320 € (2)

320 - 1300 € (1)

Üle 1300 € (2)

Kõvadus 5 14,3% Keskmine (2) 64 - 640 € (2)

93

Tihedus 4 11,4% Kõrge (2) Kuni 64 € (2)

Raske öelda (2)


4 11,4% Keskmine (2) Üle 640 € (2)

Viskoossus 3 8,6% Raske öelda (2) Raske öelda (2)

Rõhk 3 8,6% 320 - 640 € (2)

Aeg ja sagedus 2 5,7%

Muu 2 5,7%


2 5,7%

Alalisvoolu suurused

1 2,9%

Foto- ja radiomeetria

1 2,9%

Ioniseeriv kiirgus, sh dosimeetria ja radioaktiivsus

1 2,9%

KOKKU 35 100,0%

Enamus mittemetalsetest mineraalidest tootvaid ettevõtteid kalibreerib oma mõõtevahendid Eestis. Välismaal kalibreerimist mainis üks ettevõte massi, üks ettevõte kõvaduse, üks pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste, üks foto- ja radiomeetria, üks keemiliste analüüside ja üks kulu arvestamise valdkonnas. Peamiseks põhjuseks toodi emafirma poliitika (2 vastanut).

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on mittemetalsete toodete tootmisel väga kõrged. Mõõtmisega tegeles valdkonnas 69% vastanud ettevõtetest. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtete kohta tuli keskmiseks mõõtmistega seotud kuluks 17 146 eurot. Ühe mõõtmisvaldkonna keskmine maksumus on 7 982 eurot. Oluline osa on kuuel ettevõttel, mis sisuliselt tegid kogu kulutustest 95%. Tegemist on Eesti väga tuntud eksportivate ehitusmaterjalitööstuse ettevõtetega.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 2,15 mõõtevaldkonnas. Populaarsemateks valdkondadeks on temperatuur (17), mass (15), pikkusmõõtmised (10) ja kulumõõtmised (8). Need neli mõõtevaldkonda annavad ka 89% tehtud kulutustest.

Keskmiselt kulutab temperatuurimõõtmist teostav ettevõtete selleks ligi 17 611 eurot. Teisel kohal on massimõõtmised, kus kasutavate ettevõtete osas on kulud 15 119 eurot. Pikkusmõõtmiste kulu on kasutaja kohta 5 186 eurot. Kulumõõtmiste puhul on kasutavate ettevõtete kulu 2 278 eurot.


94

5.5.75.5.75.5.75.5.7 Põllumajandus, loomaPõllumajandus, loomaPõllumajandus, loomaPõllumajandus, looma----, teravilja, teravilja, teravilja, teravilja---- jajajaja taimekasvatustaimekasvatustaimekasvatustaimekasvatus

Kiirülevaade

• Olulised mõõtevaldkonnad on mass, keemilised analüüsid, temperatuur ja kulu • Lubatud vea suuruse ületamine mõjutab müügivõimalusi, samas teiste

valdkondadega võrreldes suhteliselt vähem • Mõõtmisega seotud kulutused on suhteliselt suured

Põllumajandusega seotud valdkondades kasutatakse mõõtmisi enim valmistoodangu ja tootmisprotsesside kontrolliks. Valdkondade keskmisega võrreldes kasutatakse mõõtmisi mõnevõrra enam tootmisprotsesside ja töökeskkonna kontrolliks.

Tabel 39 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad põllumajanduses, looma-, teravilja- või taimekasvatuses

Põllumajandus, looma-, teravilja- ja taimekasvatus

Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


23 79,3% 346 76,9%


17 58,6% 236 52,4%


21 72,4% 289 64,2%


16 55,2% 212 47,1%

RASKE ÖELDA 1 3,4% 16 3,6%



2 0,4%

KOKKU 29 100,0% 450 100,0%

Mõõtmisel tehtud vea mõju peavad väga oluliseks keskmisest veidi enam vastajaid (põllumajanduses 62%, keskmiselt 54%).

95



Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 18 62,1% 241 53,6%

Pigem küll 7 24,1% 118 26,2%


Pigem mitte 4 13,8% 48 10,7%

Kindlasti mitte 30 6,7%

KOKKU 29 100,0% 450 100,0%

Põllumajandusega seotud ettevõtted hindavad maksimaalse lubatud vea suurust, mis ei mõjuta toote väärtust, kõrgemaks, kui valdkonnad keskmiselt s.t. põllumajanduses on mõõtmisvigade mõju väiksem.



Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 4 13,8% 126 31,0%

1,1-3% 5 17,2% 68 16,7%

3,1-5% 9 31,0% 74 18,2%

Üle 5,1% 7 24,1% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 4 13,8% 87 21,4%

KOKKU 29 100,0% 407 100,0%

Põllumajandusega tegelevate ettevõtete hinnangul jäävad mõõtmisvigade tõttu tehtavad allahindlused enamasti vahemikku 5-20% müügihinnast. Keskmisest vähem, viiendik vastajatest arvas, et lubatud veapiiri ületamisel ei ole võimalik toodet enam müüa. Seetõttu oli ka natuke rohkem neid, kes vastasid, et nad ei peaks allahindlust tegema.



Kõik valdkonnad

Arv % Arv %


5%-20% müügihinnast 7 28,0% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 3 12,0% 36 11,3%

96



5 20,0% 104 32,5%


RASKE ÖELDA 2 8,0% 39 12,2%

KOKKU 25 100,0% 320 100,0%

Tabel 43 Põllumajanduse kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.



Kõrge (5)

Keskmine (4)

Kuni 130 € (6)


14 48,3% Väga kõrge (4)

Kõrge (6)

Keskmine (4)

Kuni 64 € (4)

Raske öelda (4)



Kõrge (3)


7 24,1% Keskmine (4) Kuni 64 € (2)


4 13,8% Kõrge (3)

Muu 3 10,3%


3 10,3% Keskmine (3) 64 - 320 € (2)

Tihedus 2 6,9%


2 6,9%

Alalisvoolu suurused

1 3,4%

Viskoossus 1 3,4%

Jõud 1 3,4%

KOKKU 29 100,0%

97

Põllumajandusega tegelevate ettevõtete hulgast mainiti ühe korra, et ettevõte kalibreerib mõõteriistu välismaal temperatuuri, sh õhuniiskuse osas ja ühe korra, et kalibreeritakse pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste osas. Põhjusena on toodud, et Eestis puudub vajalik mõõtetäpsus.

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on põllumajanduses suhteliselt kõrged. Mõõtmisega tegeles valdkonnas 72% vastanud ettevõtetest. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtte kohta tuli keskmiseks mõõtekuluks 6 051 eurot aastas, ligi 50% valdkondade keskmisest enam. Ühe mõõtmisvaldkonna keskmine maksumus on 2 955 eurot.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 2,05. Populaarsemateks valdkondadeks on mass (16), temperatuur (14), keemilised analüüsid (8) ja kulumõõtmised (7). Neist esimesed kolm annavad 74% tehtud kulutustest, koos kulumõõtmistega tõuseb osakaal juba 95% juurde.

Keskmiselt kulutab massi mõõtmisi teostav ettevõtete selleks ligi 3 741 eurot. Temperatuuri mõõtmistele kulub keskmiselt 4 010 eurot. Keemiliste analüüside kulu on 2 295 eurot, kulumõõtmiste puhul 6 455 eurot.


5.5.85.5.85.5.85.5.8 Energeetika ja elektrienergiaEnergeetika ja elektrienergiaEnergeetika ja elektrienergiaEnergeetika ja elektrienergia

Kiirülevaade

• Mõõtmised on olulised kontrollifunktsioonide täitmiseks • Töökeskkonna mõõtmiste roll on madalam kui teistel valdkondadel • Olulised on temperatuuri, massi, pikkuse ja kulumõõtmised

Energeetika ja elektrienergia valdkonnas kasutatakse mõõtmisi peamiselt valmistoodangu, tootmisprotsessi ja töökeskkonna kontrolliks. Valdkondade keskmisest oluliselt vähem kasutatakse tooraine kontrolliks.

Tabel 44 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad energeetika ja elektrienergia valdkonnas

Energeetika ja elektrienergia Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


21 84,0% 346 76,9%


17 68,0% 289 64,2%


8 32,0% 212 47,1%


6 24,0% 236 52,4%

RASKE ÖELDA 1 4,0% 16 3,6%

98



2 0,4%

KOKKU 25 100,0% 450 100,0%

Energeetika ja elektrienergia valdkonnas oli keskmisest rohkem neid, kes arvasid, et mõõtmisel tehtav viga pigem mõjutab toote müüki (40,0%). Samas oli keskmisest rohkem ka neid, kes arvavad, et mõõtmisel tehtud viga kindlasti ei mõjuta toote müüki.


Energeetika ja elektrienergia Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 9 36,0% 241 53,6%

Pigem küll 10 40,0% 118 26,2%

RASKE ÖELDA 1 4,0% 13 2,9%

Pigem mitte 2 8,0% 48 10,7%


KOKKU 25 100,0% 450 100,0%

Energeetika ja elektrienergia valdkonnas oli silmapaistvalt suur hulk neid vastajaid, kes hindasid toote väärtust mittemõjutava lubatud vea suuruseks üle 5,1%.


Energeetika ja elektrienergia

Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 5 23,8% 126 31,0%

1,1-3% 3 14,3% 68 16,7%

3,1-5% 4 19,0% 74 18,2%

Üle 5,1% 4 19,0% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 5 23,8% 87 21,4%

KOKKU 21 100,0% 407 100,0%

Energeetika ja elektrienergia valdkonnas on keskmisest vähem vastajaid, kes lubatud veapiiri ületamisel peavad toote maha kandma. Keskmisest oluliselt rohkem oli neid vastajaid, kes ei oska hinnata mõõtmisvea mõju toote allahindlusele (6 vastajat 16-st).

99



Kõik valdkonnad

Arv % Arv %


5%-20% müügihinnast 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 36 11,3%



4 25,0% 104 32,5%


RASKE ÖELDA 6 37,5% 39 12,2%

KOKKU 16 100,0% 320 100,0%

Tabel 48 Energeetika ja elektrienergia tootmise kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.



14 56,0% Väga kõrge (5)

Kõrge (6)

64-320 € (3)

320-640 € (5)

Raske öelda (3)


11 44,0% Väga kõrge (5)

Kõrge (3)

Kulud puuduvad (2)

Kuni 64 € (3)

Raske öelda (3)

Rõhk 8 32,0% Väga kõrge (2)

Kõrge (2)

Keskmine (2)

Kuni 64€ (2)

320-640 € (3)



Kõrge (5)


6 24,0% Väga kõrge (3) 64-320 € (2)

Raske öelda (2)

KOKKU 25 100,0%

Küsitluses osalenud energeetika ja elektrienergia ettevõtetest vastas üks ettevõte, et kalibreerib oma mõõteriistad välismaal temperatuuri ning elektri ja magnetismi valdkonnas ning kaks ettevõtet, kes kalibreerivad mõõteriistu kulu mõõtmise

100

valdkonnas. Põhjuseks tuuakse emafirma poliitika. Ülejäänud ettevõtted kalibreerivad oma mõõteriistu Eestis.


Keskmiselt on energia tootmisega tegelevas settevõttes üle saja mõõtevahendi. Põhilisteks suurusteks, mida mõõdetakse, on elektrilised suurused, samuti kulu, temperatuur, rõhk ja keemilised analüüsid. Mõõtmisi kasutatakse peamiselt valmistoodangu koguste mõõtmiseks ja tootmisprotsessi käigus tehtavate otsuste sisendina. Energiatootjate müügitulu oli perioodil 2005-2009 ligikaudu 1,3 mlrd eurot, sellest lisandväärtus 27%. Kui eeldada, et toodangu müügil kasutatakse otseselt või kaudselt arvesteid, mille keskmine mõõtemääramatus on 0,1%, võib antud sektor arvestada otseselt mõõtemääramatusest tulenevat võimalikku tulu või kulu 14 miljonile eurole. Lisaks sellele sõltub mõõtesüsteemide kvaliteedist kogu loodav müügitulu ning loodav lisandväärtus.

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on energeetikas arvestatavad. 25-st vastanust kulutusi ei teinud või ei osanud hinnata 5. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtte kohta tuli keskmiseks kuluks 2 970 eurot. Tehtavad kulud võivad kõikuda suures ulatuses – suurim number ettevõtte kohta oli 19 000 eurot. Ühe mõõtmisvaldkonna keskmine maksumus on 1 320 eurot.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 2,25 mõõtevaldkonnas. Populaarsemateks valdkondadeks on kulumõõtmine (14), temperatuur (11), rõhk (8) ja keemilised analüüsid (7). Need mõõtevaldkonnad annavad ka poole tehtud kulutustest.

Keskmiselt kulutab kulumõõtmisi kasutav ettevõtete selleks ligi 2 525 eurot. Teisel kohal on kulud temperatuuri mõõtmisele - kasutavate ettevõtete osas on keskmine aastane kulu 298 eurot. Rõhumõõtmiste kulu on kasutaja kohta 394.


5.5.9 Mööblitööstus

Kiirülevaade

• Lubatava vea suurus on keskmine

• Kalibreerimised mõjutavad väikest osa toodangust

• Olulisimad valdkonnad pikkus ja geomeetrilised mõõtmised ning temperatuur

Mööblitööstuses kasutavad peaaegu kõik vastajad mõõtmisi tootmisprotsessi ja valmistoodangu kontrolliks. Ligi 90% kasutab mõõtmisi ka tooraine kontrolliks. Valdkondade lõikes keskmiselt on need valdkonnad samuti kõige olulisemad, kuid siiski märgatavalt vähem mainitud kui mööblitööstuses.

101

Tabel 49 Mõõtmiste kasutusvaldkonnad mööblitööstuses

Mööblitööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


36 97,3% 289 64,2%


35 94,6% 346 76,9%


33 89,2% 236 52,4%


23 62,2% 212 47,1%



- - 2 0,4%


KOKKU 37 100,0% 450 100,0%

Mööblitööstuses mõjutab mõõtmisel tehtud viga oluliselt toote müügivõimalusi. Ainult 1 vastaja 15-st arvas, et mõju ei ole ning veel 1, et pigem mitte. Võrreldes valdkondade keskmisega tunnetatakse mööblitööstuses tugevamini mõõtmisel tehtud vea negatiivset mõju toodangu müügile..


Mööblitööstus Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 11 73,3% 241 53,6%

Pigem küll 2 13,3% 118 26,2%


Pigem mitte 1 6,7% 48 10,7%


KOKKU 15 100,0% 450 100,0%

Maksimaalne lubatud vea suuruse jaotus mööblitööstuses on sarnane valdkondade keskmisega. Seega võib mööblitööstuse täpsusastet pidada keskmiseks.

102


Mööblitööstus Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 5 35,7% 126 31,0%

1,1-3% 2 14,3% 68 16,7%

3,1-5% 1 7,1% 74 18,2%

Üle 5,1% 1 7,1% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 5 35,7% 87 21,4%

KOKKU 14 100,0% 407 100,0%

Praaktoodangu puhul tehtavad allahindlused on sarnased valdkondade keskmistega. Mõnevõrra suurem on nende osakaal (44% vastanutest), kes peavad toote lubatud veapiiri ületamisel maha kandma.



Arv % Arv %


5%-20% müügihinnast 2 22,2% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 1 11,1% 36 11,3%

Üle 50% müügihinnast 12 3,8%


4 44,4% 104 32,5%

Ei peaks allahindlust tegema - - 28 8,8%

RASKE ÖELDA 1 11,1% 39 12,2%

KOKKU 9 100,0% 320 100,0%

Väljastpoolt tellitud mõõteriistade kalibreerimised mõjutavad suhteliselt väikest osa mööblitööstuse toodangust. 40% vastanutest ei telli üldse kontrolli ja kalibreerimist väljastpoolt. 47% puhul vastanutest mõjutavad kalibreerimised alla 10% toodangust.

Tabel 53 Toodangu osakaal mida mõjutavad väljastpoolt tellitud kalibreerimised


Arv % Arv %

Alla 10% 7 46,7% 142 31,6%

10-50% - - 43 9,6%

50-99% - - 35 7,8%

Kogu meie toodangut või 2 13,3% 99 22,0%

103

teenust

Ei telli kontrolli ja kalibreerimist väljastpoolt

6 40,0% 113 25,1%


KOKKU 15 100,0% 450 100,0%

Mööblitööstuses puututakse kokku 13 mõõtevaldkonnaga 21-st. Kõige olulisemad mõõtevaldkonnad on pikkus ja geomeetrilised mõõtmised ning temperatuur.

Tabel 54 Mööblitööstuse kokkupuuted mõõtmisvaldkondadega.




Kõrge (3)

64 - 640 € (3)

Üle 640 € (5)

RASKE ÖELDA (1)



Kõrge (3)

Keskmine (3)

Kuni 64 € (2)

320 - 640 € (1)

Üle 640 € (1)

RASKE ÖELDA (3)

Viskoossus 3 20,0% Väga kõrge (1)

Kõrge (1)

Keskmine (1)

64 - 320 € (1)

Üle 320 € (1)

RASKE ÖELDA (1)


3 20,0% Keskmine (3) Kuni 64 € (1)

Üle 640 € (1)

RASKE ÖELDA (1)


2 13,3% Kõrge (1)

Keskmine (1)

Kuni 64 € (1)

RASKE ÖELDA (1)

Vahelduvvoolu suurused

2 13,3% Keskmine (2) Üle 320 € (1)

RASKE ÖELDA (1)


2 13,3% Kõrge (1)

Madal (1)

Kuni 64 € (1)

RASKE ÖELDA (1)


Kõrge (1)

500-640 € (1)

Üle 1900 € (1)

Vääne 1 6,7% Väga kõrge (1) 8 € (1)

Muu 1 6,7%

104

Aeg ja sagedus 1 6,7% Väga kõrge (1) Kuni 64 € (1)

Rõhk 1 6,7% Väga kõrge (1) Raske öelda (1)


1 6,7% Keskmine (1) Üle 1300 € (1)

KOKKU 15 100,0%

Välismaal kalibreeritakse mõõteriistu valdkondades:

• Viskoossus (1 vastaja 3-st, kes viskoossust mõõdab).

• Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised sh pinnakaredus (1/9)

• Temperatuur ja õhuniiskus (1/7)

• Elekter ja magnetism (1/3)

• Vahelduvvoolu suurused (1/2)

• Foto- ja radiomeetria (1/2)

• Akustika, helikiirus ja vibratsioon (1/2)

Mööblitööstuses kalibreerib välismaal mõõteriistu 2 ettevõtet, neist ühe puhul on põhjuseks mõõteteenuse puudumine või puudulikkus Eestis, teine ei osanud põhjust välja tuua.

Laboritelt sisseostetud teenuse maht on sarnane valdkondade keskmisega. Teenusepakkuja valikul on keskmisest olulisem kriteerium akrediteeritus.

Organisatsioonide sisesed kulutused mõõtmisele on mööblitööstuses arvestatavad. 15-st vastanust kulutusi ei teinud või ei osanud hinnata 4. Mõõtmisega seotud vastuseid andnud ettevõtte kohta tuli keskmiseks mõõtmiste kuluks aastas 4 882 eurot. Ühe mõõtmisvaldkonna keskmine maksumus on 2 238 eurot.

Mõõtmistegevust läbiviivad ettevõtted tegutsesid keskmiselt 2,18 mõõtevaldkonnas.


Keskmiselt on mööblitööstuse ettevõttes 50-100 mõõtevahendit, neist põhiosa moodustavad jõu-, temperatuuri- ja pikkusemõõtevahendid. Mõõtmisi kasutatakse enamasti tootmisprotsessi kontrolliks ning valmistoodangu kontrolliks, kuid ka väga olulisel määral tooraine kontrolliks. Hinnanguliselt 75% mööblitööstuse tootmises tehtavatest otsustest sõltub rohkemal või vähemal määral mõõtmistest.


Mööblitööstuse poolt loodud lisandväärtus oli perioodil 2005-2009 keskmiselt ligikaudu 100 mln €, mis moodustab müügitulust 27%. Kuigi metroloogia ei ole rangelt lisandväärtust loov tegevus, on metroloogiline alus hädavajalik mistahes korrektse mõõtmise jaoks. Kui arvestada, et 75% toodangust puutub kokku vähemalt ühes etapis metroloogiliste vahenditega, siis võib öelda, et metroloogia mõjutab mööblitööstuse toodangust 75 mln euro loomist.

105


Eesti Mööblitootjate Liidu arengukavas 2007-201048 ei puudutata metroloogiaga seotud küsimusi, küll aga kutsemeisterlikkuse suurendamist, seeläbi Eestis toodetud mööbli kvaliteedi tõstmist. Selle üheks osaks on tootjate teadlikkus tootekvaliteedist, esitatavatest nõuetest ning nende täitmisest. Eesti ettevõtjad on teadvustanud sertifikaatide olemasolu tähtsust ning omandanud nii juhtimissüsteemide sertifikaate kui ka tootesertifikaate.

Enamus mööblitööstusega seotud tarbijakaitse küsimusi on seotud toodete materjali ning mõõtude mittevastavustega, kuid nende hulk on suhteliselt väike. Mööblitööstus võiks tähelepanu pöörata geomeetriliste mõõtmiste vastavuse teadlikkuse suurendamisele, kasutatavate materjalide kvaliteedi kontrollile ning tootekatsetustele.

Oma tootearendusosakonnad on enamikes ettevõtetes, kelle jaoks kokkupuude metroloogiaga on eriliselt tähtis just tolerantside määramise osas, samuti ka juhtimissüsteemist tulenevate standardite järgimise osas. Uute toodete loomisel ei mõjuta metroloogia protsessi olulisel määral, kuid tähtis on mõõtevahendite korrashoid tootmisprotsessis selleks, et toodang vastaks spetsifikatsioonidele. On ette tulnud, et toodangumahu suurendamisel soetatakse ka uusi mõõtevahendeid, kuid need on põhjustanud praagi tootmist suurtes mahtudes, kuna mõõtevahendid on olnud kontrollimata.


Eesti ülikoolidest õpetatakse mööblitööstusega seotud õppekavasid ainult Eesti Kunstiakadeemias, kuid olulisem osa mööblitööstusele vajalikke spetsialiste tulevad kutse- ja kõrgharidust pakkuvatest haridusasutustest. Neis käsitletakse metroloogiat vaid vähesel määral, kui üldse. Kõrgkoolidest on metroloogiaalane õpe arvestataval tasemel vaid Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, samuti on õppekavades esindatud kvaliteedijuhtimine, mis võiks olla ka mõningal määral rakenduskõrgharidusõppe osa.


Mööblitööstuse väliskaubanduse osa oli aastatel 2005-2009 ekspordi näol 500 mln eurot ja impordi näol 156 mln eurot. Sellest 492 mln eurot on seotud metroloogiaga, millest omakorda 375 mln eurot Eestis tehtud mõõtmiste või kontrolliga.

5.5.105.5.105.5.105.5.10 Muud tootvad harudMuud tootvad harudMuud tootvad harudMuud tootvad harud

Uuringus konsolideeriti küsitluses vähem esindatud valdkondade tulemused – rõiva- ja tekstiilitööstus, trükitööstus, plastid ja keemiatööstus. Enamasti kasutati ka neis valdkondades mõõtmisi valmistoodangu, tootmisprotsessi, tooraine ja töökeskkonna kontrolliks.

48 http://www.furnitureindustry.ee/ Eesti mööblitootjate liit

106

Tabel 55: Milleks kasutatakse mõõtmisi?

Muud tootvad valdkonnad Valdkonnad kokku

Arv % Arv %


60 72,3% 346 76,9%


52 62,7% 289 64,2%


44 53,0% 236 52,4%


37 44,6% 212 47,1%

RASKE ÖELDA 3 3,6% 16 3,6%



1 1,2% 2 0,4%

KOKKU 83 100,0% 450 100,0%

Küsimusele, kas tootmisel tehtav viga võib mõjutada toote müüki, anti üsna sarnaseid vastuseid keskmisega (Tabel 56).

Tabel 56: Kuidas mõõtmisel tehtav viga mõjutab toote müüki?

Muud tootvad harud Valdkonnad kokku

Arv % Arv %

Jah, kindlasti 39 47,0% 241 53,6%

Pigem küll 26 31,3% 118 26,2%

RASKE ÖELDA 3 3,6% 13 2,9%

Pigem mitte 8 9,6% 48 10,7%


KOKKU 68 100,0% 450 100%

Maksimaalne lubatud vea suurus on üsna sarnane valdkondade keskmistega.

107

Tabel 57 Maksimaalne lubatud viga

Muud tootvad harud Kõik valdkonnad

Arv % Arv %

Kuni 1% 27 37,5% 126 31,0%

1,1-3% 11 15,3% 68 16,7%

3,1-5% 13 18,1% 74 18,2%

Üle 5,1% 9 12,5% 52 12,8%

RASKE ÖELDA 12 16,7% 87 21,4%

KOKKU 72 100,0% 407 100,0%

Tabel 58: Tehtav allahindlus, kui eksitakse üle lubatud veapiiri

Muud tootvad harud Kõik valdkonnad

Arv % Arv %


5%-20% müügihinnast 8 13,1% 53 16,6%

20% - 50% müügihinnast 7 11,5% 36 11,3%



18 29,5% 104 32,5%


RASKE ÖELDA 11 18,0% 39 12,2%

KOKKU 61 100,0% 320 100,0%

Muude valdkondade puhul tuli keskmiseks ettevõtte kuluks vastanute kohta 5 371 eurot. Ühe mõõtmisvaldkonna kohta tuli keskmiseks aastakuluks 2 634 eurot. Keskmiselt kasutati 2,04 valdkonda.


5.65.65.65.6 MMMMetroloogia mõjudeetroloogia mõjudeetroloogia mõjudeetroloogia mõjude analüüs analüüs analüüs analüüs ettevõtetesettevõtetesettevõtetesettevõtetes

Metroloogia otsesed mõjud tööstusettevõtetele jagunevad otsesteks kuludeks ja otsesteks tuludeks. Otsesed kulud on ettevõtete poolt metroloogiateenusele kulutatud summad ning sisemise mõõtmise korraldamise kulud (palgakulud, seadmed). Otseste kulude keskmistatud hinnang on toodud alloleval graafikul.

Graafik 5: Ettevõtete aastane kulu mõõtmisele eurodes

Mõõtmiste kulu töötaja kohta on küsitlusele vastanud ettevõtetes keskmiselt 77,9 aastas.

Küsitluse käigus uuriti, millisel määral mõjutavad mõõtmisvead ettevõtteid (Graafik 6). 54% vastajatest ütles, et mõõtmisel tehtud vead mõjutavad kindlasti nende toodete või teenuste müüki. Ligi 7% ütles, et ei mõjuta üldse ning 11% eSeega võib järeldada, et olulisel määral mõjutab mõõtmine 80% ettevõtteid.

Graafik 6: Kas mõõtmisel või keemilisel analüüsil tehtud viga võib mõjutada teie toote/teenuse müüki?

Majandusvaldkondadest on seejuures sõltuvad järgnevad:

• masina- ja metallitööstus,

• mööblitööstus,

• mittemetalsetest mineraalidest tootmine,

• põllumajandus.

Keskmisest vähem on mõjutatud valdkonnad:

• hulgi- ja jaekaubandus,

mõõtmisvajaduse keskmine

vastanud ettevõtete keskmine

valimi keskmine

108

astane kulu mõõtmisele eurodes

Mõõtmiste kulu töötaja kohta on küsitlusele vastanud ettevõtetes keskmiselt 77,9

käigus uuriti, millisel määral mõjutavad mõõtmisvead ettevõtteid (). 54% vastajatest ütles, et mõõtmisel tehtud vead mõjutavad kindlasti nende

toodete või teenuste müüki. Ligi 7% ütles, et ei mõjuta üldse ning 11% eSeega võib järeldada, et olulisel määral mõjutab mõõtmine 80% ettevõtteid.

Kas mõõtmisel või keemilisel analüüsil tehtud viga võib mõjutada teie

Majandusvaldkondadest on seejuures keskmisest rohkem mõõtmiskvaliteedist

ja metallitööstus,

mittemetalsetest mineraalidest tootmine,

Keskmisest vähem on mõjutatud valdkonnad:

ja jaekaubandus,

2116

4398

2997

0 1000 2000 3000 4000 5000

mõõtmisvajaduse keskmine

vastanud ettevõtete keskmine

valimi keskmine

Mõõtmiste kulu töötaja kohta on küsitlusele vastanud ettevõtetes keskmiselt 77,9 €

käigus uuriti, millisel määral mõjutavad mõõtmisvead ettevõtteid (vaata ). 54% vastajatest ütles, et mõõtmisel tehtud vead mõjutavad kindlasti nende

toodete või teenuste müüki. Ligi 7% ütles, et ei mõjuta üldse ning 11% et pigem mitte. Seega võib järeldada, et olulisel määral mõjutab mõõtmine 80% ettevõtteid.

Kas mõõtmisel või keemilisel analüüsil tehtud viga võib mõjutada teie

keskmisest rohkem mõõtmiskvaliteedist

Keskmisest vähem mõjutatud mõõtmine on küll väga oluline, aga koguse valesti mõõtmine ei halvenda kauba kvaliteeti ja selles mõttes ei takista müüki.

Seega on mõõtmiste tegelik mõju nendelnende küsimuste vastustest. Ligi 77% ettevõtteid kasutab mõõtmisi või analüüse valmistoodangu või teenuste kontrolli eesmärgil. Olulised kasutusvaldkonnad on veel tootmisprotsessi kontroll, tooraine kontroll ning töökeskkonna kontroll. Ettevõtteid, kes oma põhilise tegevusalana identifitseerisid analüüside ja mõõtmiste teostamisesattus valimisse 2 (0,4%).

Majandusvaldkondade lõikes on mõõtmiste eesmärgid toodud (Graafik 7).

Graafik 7: Millistel eesmärkidel kasutavad ettevõtted mõõtmisi

Kõikides kaasatud tegevusvaldkondades kasutatakse mõõtmisi ja analüüse rohkesti. Kõigi tegevusvaldkondade peale kokku leiavad mõõtmised ja analüüsid enim rakendust valmistoodangu kontrolliks. Järgnevad tootmkontroll ka karakteriseerimine ning töökekskonna kontroll. Need neli moodustavad ka rõhuva enamiku kasutusaladest marginaalne. Variandi "millekski muuks" vaid 2.7mõõtmiste ja analüüside kasutusalad ettevõtetes on üsna selgelt piiritletud.

On huvitav, et nelja põhilise kasutusotstarbe jküllaltki ühtlane. Hulgi- ja jaekaubanduses kasutatakse mõõtmisi keskmisesttootmisprotsessi (25%) ja valmistoodangu kontrolliks (50%). elektroonikatööstuses kasutatakse mõõtmisi üle keskmise palju toodangu kontrolliks. Siin on oluline silmas pidada, et tulenevalt tegevusalast võivad mõõtmiste ja analüüside otstarbed olla mõnevõrra kunstlikud. Nii näiteks ei ole kaubandusel või veondusel rangelt võttes toodangut kui sellist.

109

eskmisest vähem mõjutatud on hulgi- ja jaekaubandusettevõtted mõõtmine on küll väga oluline, aga koguse valesti mõõtmine ei halvenda kauba kvaliteeti ja selles mõttes ei takista müüki.

Seega on mõõtmiste tegelik mõju nendele sektoritele ilmselgelt suuremmuste vastustest. Ligi 77% ettevõtteid kasutab mõõtmisi või analüüse

valmistoodangu või teenuste kontrolli eesmärgil. Olulised kasutusvaldkonnad on veel tootmisprotsessi kontroll, tooraine kontroll ning töökeskkonna kontroll. Ettevõtteid,

tegevusalana identifitseerisid analüüside ja mõõtmiste teostamise

Majandusvaldkondade lõikes on mõõtmiste eesmärgid toodud alljärgneval graafikul

stel eesmärkidel kasutavad ettevõtted mõõtmisi

Kõikides kaasatud tegevusvaldkondades kasutatakse mõõtmisi ja analüüse rohkesti. Kõigi tegevusvaldkondade peale kokku leiavad mõõtmised ja analüüsid enim rakendust valmistoodangu kontrolliks. Järgnevad tootmisprotsessi kontroll, tooraine kontroll ka karakteriseerimine ning töökekskonna kontroll. Need neli moodustavad ka rõhuva enamiku kasutusaladest – kolme ülejäänud vastusevariandi osakaal on marginaalne. Variandi "millekski muuks" vaid 2.7-protsendiline osamõõtmiste ja analüüside kasutusalad ettevõtetes on üsna selgelt piiritletud.

On huvitav, et nelja põhilise kasutusotstarbe jaotus on ettevõtete tegevusalade lõikesja jaekaubanduses kasutatakse mõõtmisi keskmisest

tootmisprotsessi (25%) ja valmistoodangu kontrolliks (50%). Elektriseadmetees kasutatakse mõõtmisi üle keskmise palju toodangu kontrolliks.

Siin on oluline silmas pidada, et tulenevalt tegevusalast võivad mõõtmiste ja ide otstarbed olla mõnevõrra kunstlikud. Nii näiteks ei ole kaubandusel või

veondusel rangelt võttes toodangut kui sellist.

ja jaekaubandusettevõtted – kaubakoguse mõõtmine on küll väga oluline, aga koguse valesti mõõtmine ei halvenda kauba

e sektoritele ilmselgelt suurem kui aimub muste vastustest. Ligi 77% ettevõtteid kasutab mõõtmisi või analüüse

valmistoodangu või teenuste kontrolli eesmärgil. Olulised kasutusvaldkonnad on veel tootmisprotsessi kontroll, tooraine kontroll ning töökeskkonna kontroll. Ettevõtteid,

tegevusalana identifitseerisid analüüside ja mõõtmiste teostamise,

alljärgneval graafikul

Kõikides kaasatud tegevusvaldkondades kasutatakse mõõtmisi ja analüüse rohkesti. Kõigi tegevusvaldkondade peale kokku leiavad mõõtmised ja analüüsid enim

isprotsessi kontroll, tooraine kontroll ka karakteriseerimine ning töökekskonna kontroll. Need neli moodustavad ka

kolme ülejäänud vastusevariandi osakaal on osakaal näitab, et

mõõtmiste ja analüüside kasutusalad ettevõtetes on üsna selgelt piiritletud.

aotus on ettevõtete tegevusalade lõikes ja jaekaubanduses kasutatakse mõõtmisi keskmisest vähem

Elektriseadmete- ja es kasutatakse mõõtmisi üle keskmise palju toodangu kontrolliks.

Siin on oluline silmas pidada, et tulenevalt tegevusalast võivad mõõtmiste ja ide otstarbed olla mõnevõrra kunstlikud. Nii näiteks ei ole kaubandusel või

110

Tabel 59 Mõõtmiste eesmärgid majandusvaldkondade lõikes

Val

mis

-too

dang

u võ

i tee

nuse

ko

ntro

lliks

Too

tmis-

prot

sess

i kon

trol

liks

Too

rain

e ko

ntro

lliks

, om

adus

te

mää

ram

isek

s

Töö

kesk

konn

a ko

ntro

lliks

Mill

eksk

i muu

ks

Ana

lüüs

id ja

mõõ

tmis

ed o

ngi

ette

võtt

e põ

hilin

e te

gevu

sala

Ras

ke ö

elda

KOKKU 77% 64% 52% 47% 3% 0% 4%

Hulgi- ja jaekaubandus 50% 25% 58% 58% 8%

Veondus ja laondus 64% 30% 19% 42% 4% 8%

Kinnisvaraalane tegevus 86% 57% 43% 14%

Elektriseadmete ja elektroonikatööstus

89% 56% 67% 56% 11%

Masina- ja metallitööstus 84% 71% 46% 43% 2% 4%

Mööblitööstus 80% 73% 53% 60% 7%

Puidutööstus 75% 61% 63% 39% 2% 5%

Toiduaine-tööstus 95% 97% 89% 62% 3%

Energeetika ja elektrienergia 84% 68% 24% 32% 4% 4%

Mittemetalsetest mineraalidest tootmine (sh. ehitus-materjalide

tootmine) 86% 89% 74% 54% 3%

Muu 62% 53% 38% 43% 4% 2% 6%

Põllumajandus, looma-, teravilja- või taimekasvatus 79% 72% 59% 55% 3% 3%

Ettevõtetest 79% suutis määratleda, millised on ligikaudu ettevõttes lubatud mõõtmisvea piirid "oluliste mõõteparameetrite" mõõtmisel. Kõige suurem oli nende ettevõtete osa, mis hindasid maksimaalse lubatud mõõtmisvea suuruseks kuni 1%.

Järgnevas kolmes vahemikus on ettevõtteid üsna ühtlaselt. 21% ettevõtteid ei oska sellist piirväärtust välja tuua.

Selle kõige tõenäolisemaks põhjuseks on, et enamasti tehakse ettevõttes mitmesuguseid mõõtmisi (mis kvalifitseeruvad "oluliste mõõtmiste" alla), mille mõõtevead võivad omavahel erineda kordades. Nii näiteks on mööblitööstuses väga olulised mööblitoodete dimensionaalsed mõõtmised ning ka töökeskkonna

Dimensionaalsed mõõtmised peavakruviaugud 1 mm võrra (st 1 % võrra) nihkes, ei ole võimalik mööblit kokku panna. Samas, kui tolmu või lenduvate orgaaniliste ühendite (lahustid liimidest) sisaldus töökeskkonna õhus on kordades madalam, kuimõnekümneprotsendine mõõteviga täiesti adekvaatne.

Graafik 8 Milline on ettevõttes lubatud mõõtmise veapiir?

Kolmandik ettevõtete toodangust (32,5%) ei oleks müüdav ilma piisavalmõõtmisvõimekuseta – maksimaalne lubatud mõõteviga. Mõõtmine ei mõjuta ligikaudu 9% ettevõtetest, kes suudavad oma tooteid ilma allahindluseta müüa ka siis

31,6% ettevõtteid peab allahindlust tegemapalju nad peaksid allahindlust tegema. Kui jätta kõrvale vastajad, keda mõõtmine ei mõjuta ning kes ei oska mõju määrata, siis saame järeldada, et metroloogia mõjutab otseselt vähemalt 79% Eesti ettevõtetest, kelle kmõõtmisvigade tõttu.

111

Järgnevas kolmes vahemikus on ettevõtteid üsna ühtlaselt. 21% ettevõtteid ei oska sellist piirväärtust välja tuua.

Selle kõige tõenäolisemaks põhjuseks on, et enamasti tehakse ettevõttes õtmisi (mis kvalifitseeruvad "oluliste mõõtmiste" alla), mille

mõõtevead võivad omavahel erineda kordades. Nii näiteks on mööblitööstuses väga olulised mööblitoodete dimensionaalsed mõõtmised ning ka töökeskkonna

Dimensionaalsed mõõtmised peavad olema tehtud väga täpselt: kui meetri kohta on kruviaugud 1 mm võrra (st 1 % võrra) nihkes, ei ole võimalik mööblit kokku panna. Samas, kui tolmu või lenduvate orgaaniliste ühendite (lahustid liimidest) sisaldus töökeskkonna õhus on kordades madalam, kui lubatud piirnorm, on ka mõnekümneprotsendine mõõteviga täiesti adekvaatne.

Milline on ettevõttes lubatud mõõtmise veapiir?

Kolmandik ettevõtete toodangust (32,5%) ei oleks müüdav ilma piisaval st kui mõõteviga on suurem kui eelpool mainitud

maksimaalne lubatud mõõteviga. Mõõtmine ei mõjuta ligikaudu 9% ettevõtetest, kes suudavad oma tooteid ilma allahindluseta müüa ka siis, kui mõõtmisega eksitakse.

31,6% ettevõtteid peab allahindlust tegema kuni 20%. 12,2% ei osanud määratapalju nad peaksid allahindlust tegema. Kui jätta kõrvale vastajad, keda mõõtmine ei mõjuta ning kes ei oska mõju määrata, siis saame järeldada, et metroloogia mõjutab otseselt vähemalt 79% Eesti ettevõtetest, kelle käive ja kasum väheneks

Järgnevas kolmes vahemikus on ettevõtteid üsna ühtlaselt. 21% ettevõtteid ei oska

Selle kõige tõenäolisemaks põhjuseks on, et enamasti tehakse ettevõttes õtmisi (mis kvalifitseeruvad "oluliste mõõtmiste" alla), mille

mõõtevead võivad omavahel erineda kordades. Nii näiteks on mööblitööstuses väga olulised mööblitoodete dimensionaalsed mõõtmised ning ka töökeskkonna mõõtmised.

d olema tehtud väga täpselt: kui meetri kohta on kruviaugud 1 mm võrra (st 1 % võrra) nihkes, ei ole võimalik mööblit kokku panna. Samas, kui tolmu või lenduvate orgaaniliste ühendite (lahustid liimidest) sisaldus

lubatud piirnorm, on ka

Kolmandik ettevõtete toodangust (32,5%) ei oleks müüdav ilma piisavalt täpse kui mõõteviga on suurem kui eelpool mainitud

maksimaalne lubatud mõõteviga. Mõõtmine ei mõjuta ligikaudu 9% ettevõtetest, kes kui mõõtmisega eksitakse.

kuni 20%. 12,2% ei osanud määrata, kui palju nad peaksid allahindlust tegema. Kui jätta kõrvale vastajad, keda mõõtmine ei mõjuta ning kes ei oska mõju määrata, siis saame järeldada, et metroloogia mõjutab

äive ja kasum väheneks

Graafik 9 Allahindlused, mida peavad ettevõtted lubatud mõõtmisvea tegema

Tegevusvaldkonnad, mis on eriti tundlikud mõõtmiste täpsuse suhtes, on masinametallitööstus, mööblitööstus, toiduainetööstus, trükitööstus ning mittemetalsetest mineraalidest tootmine. On märkimisväärne, et tegemist on suuresti Eesti juhtivate ekspordivaldkondadega.

Need tegevusvaldkonnad, mis on eriti tundlikud mõõtmiste täpsuse suhteskokku nende tegevusvaldkondadega, kus toodang on suuresti mõjutatud väljastpoolt ettevõtet tellitavast metroloogilisest kontrollist või kalibreerimisest. Selle põhjused on seotud konkreetsete tegevusvaldkondade iseärasustega ja neid lahatakse põallpool.

Küsitlusele vastanud 450 ettevõttest suutis mõõtmisega seotud kulud, sh kulud mõõtmisele, keemilistele analüüsidele ja testidele sh tööjõule ja muudele kuludele, välja tuua 306 ettevõtet (kelle kulu oli suurem kui 0), seega 32% ettevõtosanud kulu välja tuua.

450 ettevõtet teostas keskmiselt ettevõtte koht15% mõõtmisega tegelejatest uuris vähemalt 4 valdkonda. Kolmes valdkonnas mõõtis 20% ja kahes valdkonnas 2puhul tegeleb ligi 42% ettevõtetest enam kui ühe valdkonnaga.

Tööstusmetroloogia kuluna saab välja tuua, et ühe mõõtevaldkonna kohta kulutab mõõtevajadust omav ettevõte keskmiselt 2rohkem, ulatub aastane keskmine mõõtekulu 2

Küsitletud ettevõtete mõõtmisega seotud kogukuludest (1,34 mln summa keemilistele mõõtmistele (21,1%), massiga seotud mõõtmistele (20,2%), temperatuurimõõtmistele (18,9%), pikkusega seotud mõõtmistele (13,6%) ja kulumõõtmisele (9,2%). KokkTeisalt mõõtevaldkondade kasutamiste arvu suhtes tuleb nende osa vaid 66%. Seega on keskmisest kulukamateks valdkondadeks just valdkonnad, kus mõõtmisi rohkem tehakse – need on mass, temperatuur ja keemil

112

Allahindlused, mida peavad ettevõtted lubatud mõõtmisvea

Tegevusvaldkonnad, mis on eriti tundlikud mõõtmiste täpsuse suhtes, on masinaitööstus, mööblitööstus, toiduainetööstus, trükitööstus ning mittemetalsetest

mineraalidest tootmine. On märkimisväärne, et tegemist on suuresti Eesti juhtivate

Need tegevusvaldkonnad, mis on eriti tundlikud mõõtmiste täpsuse suhteskokku nende tegevusvaldkondadega, kus toodang on suuresti mõjutatud väljastpoolt ettevõtet tellitavast metroloogilisest kontrollist või kalibreerimisest. Selle põhjused on seotud konkreetsete tegevusvaldkondade iseärasustega ja neid lahatakse põ

450 ettevõttest suutis mõõtmisega seotud kulud, sh kulud mõõtmisele, keemilistele analüüsidele ja testidele sh tööjõule ja muudele kuludele, välja tuua 306 ettevõtet (kelle kulu oli suurem kui 0), seega 32% ettevõt

450 ettevõtet teostas keskmiselt ettevõtte kohta mõõtmisi 2,1 mõõtevaldkonnas. Ligi 15% mõõtmisega tegelejatest uuris vähemalt 4 valdkonda. Kolmes valdkonnas mõõtis

% ja kahes valdkonnas 24% vastanutest. Seega metroloogiavajadusega ettevõtete % ettevõtetest enam kui ühe valdkonnaga.

Tööstusmetroloogia kuluna saab välja tuua, et ühe mõõtevaldkonna kohta kulutab mõõtevajadust omav ettevõte keskmiselt 2 116 eurot aastas. Kuna aga valdkondi on

atub aastane keskmine mõõtekulu 2 997 euroni ettevõtte kohta.

Küsitletud ettevõtete mõõtmisega seotud kogukuludest (1,34 mln €), kulub suurim summa keemilistele mõõtmistele (21,1%), massiga seotud mõõtmistele (20,2%), temperatuurimõõtmistele (18,9%), pikkusega seotud mõõtmistele (13,6%) ja kulumõõtmisele (9,2%). Kokku annavad need valdkonnad mõõtmiskuludest ligi 83%. Teisalt mõõtevaldkondade kasutamiste arvu suhtes tuleb nende osa vaid 66%. Seega on keskmisest kulukamateks valdkondadeks just valdkonnad, kus mõõtmisi rohkem

need on mass, temperatuur ja keemilised mõõtmised.

Allahindlused, mida peavad ettevõtted lubatud mõõtmisvea ületamisel

Tegevusvaldkonnad, mis on eriti tundlikud mõõtmiste täpsuse suhtes, on masina- ja itööstus, mööblitööstus, toiduainetööstus, trükitööstus ning mittemetalsetest

mineraalidest tootmine. On märkimisväärne, et tegemist on suuresti Eesti juhtivate

Need tegevusvaldkonnad, mis on eriti tundlikud mõõtmiste täpsuse suhtes, ei lange kokku nende tegevusvaldkondadega, kus toodang on suuresti mõjutatud väljastpoolt ettevõtet tellitavast metroloogilisest kontrollist või kalibreerimisest. Selle põhjused on seotud konkreetsete tegevusvaldkondade iseärasustega ja neid lahatakse põhjalikumalt

450 ettevõttest suutis mõõtmisega seotud kulud, sh kulud mõõtmisele, keemilistele analüüsidele ja testidele sh tööjõule ja muudele kuludele, välja tuua 306 ettevõtet (kelle kulu oli suurem kui 0), seega 32% ettevõtetest ei

mõõtevaldkonnas. Ligi 15% mõõtmisega tegelejatest uuris vähemalt 4 valdkonda. Kolmes valdkonnas mõõtis

avajadusega ettevõtete

Tööstusmetroloogia kuluna saab välja tuua, et ühe mõõtevaldkonna kohta kulutab eurot aastas. Kuna aga valdkondi on

997 euroni ettevõtte kohta.

€), kulub suurim summa keemilistele mõõtmistele (21,1%), massiga seotud mõõtmistele (20,2%), temperatuurimõõtmistele (18,9%), pikkusega seotud mõõtmistele (13,6%) ja

u annavad need valdkonnad mõõtmiskuludest ligi 83%. Teisalt mõõtevaldkondade kasutamiste arvu suhtes tuleb nende osa vaid 66%. Seega on keskmisest kulukamateks valdkondadeks just valdkonnad, kus mõõtmisi rohkem

ised mõõtmised. Erandiks on

113

pikkusmõõtmiste läbiviimine, mis on valdkondade keskmisest tasemest odavam. Sarnaselt pikkuse mõõtmisega on vähemkasutatavates valdkondades näiteks tihedusemõõtmine, mis moodustab vaid 0,6% kogu mõõtmisega seotud kuludest, teisalt annab selle kulu 3,5% (29 ettevõtet) ettevõtete mõõtmisvajadusest (834 vajadust, keskmiselt 2,2 ettevõtte kohta). Sarnasteks, kuludes väikese osakaaluga, kuid vajaduse osas oluliselt suurema osakaaludega, valdkondadeks olid veel rõhk, viskoossus, alalis- ja vahelduvvoolu suuruste, elektrilise võimsuse, impedantsi, foto- ja radiomeetria ning akustikaga seotud mõõtmised. Nende osakaal on kuludes kokku vaid 6,1%, kogu mõõtmisvajadusest annavad aga ligi 22%.

Sellise hinnangu üheks põhjuseks võib olla, et vähemkasutatavate mõõtmistega seotud maksumust kas alahinnatakse või siis ei jälgita sellega seotud kulusid väga põhjalikult. Samuti on võimalus, et enamkasutatavate valdkondade puhul näidatakse kulusid veidi suuremana.

5.75.75.75.7 Riigiasutuste Riigiasutuste Riigiasutuste Riigiasutuste mõõtetegevusemõõtetegevusemõõtetegevusemõõtetegevuse mõju majamõju majamõju majamõju majandusele ndusele ndusele ndusele

Riigiasutused peavad oma tegevuse mõjuks eelkõige rikkumiste vähenemist, samuti usaldusväärsema keskkonna loomist tarbijatele. Arvulise väärtusena oma tegevuse mõju hinnata ei suudeta. Numbrinäitaja 85 000 € kirjutas vaid üks riigiasutus täpsustamata selle väljatöötamise metoodikat. Sellised vastused peegeldavad selgelt üldist olukorda metroloogia majandusliku mõju hindamisel: seda on äärmiselt keeruline teha, kuna põhiline kasu, mis ühiskonnal metroloogiast on, realiseerub kaudselt – elukeskkonna paranemise kaudu.

Eelarvelistest kuludest moodustavad mõõtmised ja keemilised analüüsid enamikul vastanutest suhteliselt väikese osa, ligi pooltel juhtudel alla 5% (47% vastanutest), 11,7% vastanutest kuni 10% ning 5,8% vastanutest üle 25%, 35% vastanutest ei osanud numbrit välja tuua.

5.85.85.85.8 Meditsiiniasutuste mõõtetegevuseMeditsiiniasutuste mõõtetegevuseMeditsiiniasutuste mõõtetegevuseMeditsiiniasutuste mõõtetegevuse mõju majandusele mõju majandusele mõju majandusele mõju majandusele

Metroloogia mõju majandusele läbi meditsiiniasutuste väljendub eelkõige ravikuludena rahas ja tegemata jäänud töötundidena ajas – meditsiiniasutused aitavad kasutatavate metroloogiliste tegevuste ja tööjõu terviseteadlikkuse ja terviskäitumise abil luua raamistikku, et majandus saaks tõhusalt toimida.

Mõõtmiste ja analüüside juures kasutatava aparatuuri korrasolek mõjutab haigla tööd ja ka diagnooside täpsust. On hästi teada, et ebakorrektsetest mõõtetulemustest põhjustatud valediagnoose esineb, kuid neist ei räägita ja sellekohaseid andmeid ei avaldata. Teaduskirjanduses nimetatakse neid juhtumeid ka kui valepositiivseid ja valenegatiivseid.

Kirjanduse andmetel 70% juhtudest mõjutab labori analüüs patsiendi diagnoosi ja ravi valikut. Juhul, kui tekib ebausaldusväärne mõõtetulemus, siis selle väljastamise vältimiseks on labori juhtimissüsteemis oma reeglistik. Labor teeb kõik selleks, et mõõtetulemused oleksid õiged, kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Igal kvantitatiivsel tulemusel (lisaks sellele on tulemused, mis on jah/ei vastusega), on olemas ka mõõtemääramatus ning nendes piirides on tulemused usaldusväärsed, st. reaalselt võib tulemus kõikuda antud piirides. Võimalusel viiakse läbi ka kordustestid.

Kui sisemise kvaliteedikontrolli tulemusena selgub, et mõõteseadme või mõõtemetoodikaga on probleem, siis peatatakse vastuste väljastamine, tehakse kindlaks, mis hetkest on probleem tekkinud ning antud valdkonna spetsialist viib läbi

114

riskianalüüsi ning hindab tagasiulatuvalt juba väljastatud tulemuste usaldusväärsust, kvaliteeti ja sobivust. Vajadusel kutsutakse vastused tagasi ning uuringud tehakse uuesti ja antakse uus vastus ning teavitatakse rikkest vajalikke osapooli ning sellest jääb ka jälg arvutiprogrammi (ESTER).

Selliseid juhte ei ole palju, vaid mõni kord aastas. Arstid hindavad laboriuuringuid võrreldes patsiendi näidustustega. Juhul, kui laboriuuringu tulemused ei lähe kokku patsiendi näidustustega, siis teeb arst omad järeldused, kas on diagnoos vale või on analüüs ebakorrektne ning vajab kordamist. Laboriuuring on enamasti arstile diagnoosi kinnitamiseks või täpsustamiseks, mitte ei tugineta diagnoosimisel vaid analüüsidele.

5.95.95.95.9 Metroloogia kaudne mõju elukvaliteedi valdkondadeleMetroloogia kaudne mõju elukvaliteedi valdkondadeleMetroloogia kaudne mõju elukvaliteedi valdkondadeleMetroloogia kaudne mõju elukvaliteedi valdkondadele

Metroloogia mõju ühiskonnale on äärmiselt oluline. Teisalt on selle mõju kvantitatiivne kirjeldamine äärmiselt keeruline ja peaaegu alati lihtsustustele tuginev. Ettevõtete puhul on metroloogia mõjude uurimisel võimalik välja tuua ka kvantitatiivseid hinnanguid või nende orienteeruvaid vahemikke. See on võimalik, kuna alusmaterjal on mõõdetav – käive, lisandväärtus, kasumlikkus. Seevastu elukvaliteedi valdkondades pole loodav väärtus enamasti kvantifitseeritav, mistõttu pole võimalik tuvastada ka seda väärtust loova ühe elemendi, metroloogia, osalust selles. Sellele vaatamata on võimalik kvalitatiivsel tasemel tuvastada mõjusid.

5.9.15.9.15.9.15.9.1 Kaubandus ja tarbijakaitseKaubandus ja tarbijakaitseKaubandus ja tarbijakaitseKaubandus ja tarbijakaitse

Kaubanduse ja tarbijakaitse osas on metroloogia olulisim osa legaalmetroloogia. Legaalmetroloogia loob kaubanduslikule tegevusele ja tarbijakaitsele raamistiku, toimides ühiskondliku legaalstruktuuri ühe osana. Metroloogia loob antud juhul tarbijatele lisandväärtust täiendava õiguskaitse ja usalduse loomise läbi teenust pakkuva teenuseosutaja ja müüja vastu, samuti õiguskindluse osas elukohariigi vastu. Kvantitatiivset hinnangut ei ole võimalik anda, aga on selge, et see mõju on väga suur, sest legaalmetroloogilise toe najal toimub praktiliselt kogu kaubakoguste mõõtmine.

5.9.25.9.25.9.25.9.2 Tervis ja ohutusTervis ja ohutusTervis ja ohutusTervis ja ohutus

Tervise ja ohutuse osas tarbijatele on metroloogia oluline. Käesolevas uuringus käsitlesime põhjalikumalt töökeskkonnaga seotud tervise- ja ohutusealast tegevust. Ettevõtete küsitlusele vastanud 450-st ettevõttest vastas 212 ehk 47%, et metroloogiat kasutatakse töökeskkonna kontrolliks. On selge, et selle läbi paraneb töötajate tervis, võrrelduna hüpoteetilise olukorraga, kus töökeskkonna mõõtmisi üldse ei tehtaks. Kvantitatiivset rahalist hinnangut anda ei ole võimalik kahel asjaolul. Esiteks on enam vähem võimatu arvutada välja tervise ja ohutusega seotud rahalist tulu kogu ühiskonnale. Teisalt on metroloogia vaid üheks elemendiks tervisliku ja ohutu keskkonna loomisel ning pole võimalik välja arvestada metroloogia mõju selles

5.9.35.9.35.9.35.9.3 KeskkondKeskkondKeskkondKeskkond

Suurem osa keskkonnatasudest sõltuvad mõõtmistest, sh kasvuhoonegaaside mõõtmised, kütuse, reostuse heitvee hulga ja koostise mõõtmised. Mõõtetulemused, mis neist mõõtmistest saadakse, on erinevad hulgad, kontsentratsioonid jt, mille alusel määratakse erinevused kehtestatud normatiividest ning nende alusel keskkonnatasud. Keskkonnatasude aastane kogusumma on kvantitatiivselt määratletav, aga jälle on metroloogia vaid üks element nende määramisel. Ning mis veel olulisem: metroloogia tähtsaim mõju keskkonnale ei seisne mitte keskkonnatasude määratlemises, vaid

115

keskkonna seisundi säilitamise ja parandamise toetamises. Keskkonna seisundit rahasse ümber arvestada on peaaegu võimatu ja kui ka oleks, siis hinnata metroloogia panust sellesse oleks vähemalt sama raske.

5.9.45.9.45.9.45.9.4 ÕiguskordÕiguskordÕiguskordÕiguskord ja korrakaitseja korrakaitseja korrakaitseja korrakaitse

Metroloogia, eriti legaalmetroloogia on oluline õiguskorra tagamisel. Nagu pole võimalik hinnata õiguskorra kvantitatiivset väärtust, pole võimalik hinnata selle sees ühe toetava elemendi osa väärtust. Kindel on, et metroloogia moodustab ühe olulise, samas suhteliselt märkamatu osa õiguskorra raamistikust. Ettevõtete küsitluse vastustest tulenevalt on õiguskorra puhul metroloogia rolliks eeskätt kulutuste tegematajätmine so investeering metroloogiasse tähendab, et kulutusi ei tule teha või tuleb teha vähem toodangu ümbertegemiseks või ümberarvestamiseks.

5.9.55.9.55.9.55.9.5 RiigikaitseRiigikaitseRiigikaitseRiigikaitse

Metroloogia mõjutab riigikaitset läbi kasutatavate tööstuses toodetud täppisseadmete ja metoodikate, sh läbi vajaduse tagada nende seadmete vajadustele vastav täpsus. Otsese kvantifitseeritava mõju arvutamine pole võimalik.

5.9.65.9.65.9.65.9.6 Vaba aegVaba aegVaba aegVaba aeg

Metroloogial on vaba aja jaoks mõju läbi kasutatavate rajatiste ja seadmete ning nendele kehtestatud regulatsioonide, eelkõige läbi ohutusega seotud regulatsioonide. Sarnaselt tervisele pole mõju kvantitatiivne hindamine võimalik.

5.105.105.105.10 Metroloogia Metroloogia Metroloogia Metroloogia otseneotseneotseneotsene mõjumõjumõjumõju

5.10.15.10.15.10.15.10.1 Teadusmetroloogia mõjuTeadusmetroloogia mõjuTeadusmetroloogia mõjuTeadusmetroloogia mõju

Teadusmetroloogia on etalonide säilitamine ja arendamine kõige kõrgemal tasemel. Sel alal tehakse arendustöid Eestis keemiliste analüüside suunal, samuti elektriliste ja mehaaniliste mõõtmiste ning mehaanikateaduste tegevussuundade alal. Tehtud tööd annavad sisendi meditsiini arengusse (geeniuuringud jms), seadmete koostisosade tugevuste ja muude omadustega seotud asjaolude määratlemisele ning ka tarbijakaitsesse. Olulisena võib tuua välja ka euro-müntide mõõtmiste arendamise Eestis. Kõrgtehnoloogiate arendamisel on oluline täppismõõtmine, mis on teadusmetroloogia üks suuri osasid. Kõige enam kasutatakse Eestis massi täppismõõtmisi, kuid ka geomeetrilisi mõõtmisi ja temperatuurimõõtmisi.

Teadusmetroloogia mõju majandusele on võimalik hinnata kaudselt. Eelkõige teadusmetroloogia arendusasutuste ning ettevõtjate ja teiste asutuste koostöö ja kasutamise läbi. Teisalt on tegemist vaid statistikaga, mis ei anna viiteid täiendavale vajadusele või oodatavale mahule.

Põhiline teadusmetroloogia mõju majandusele on arendusbaasi loomine katsetusteks, ekspertiisideks, kalibreerimisteks ning mõõtmisteks ja kaudsemalt ka kuvandi loomine eelneva tulemusel Eestist kui kõrgtehnoloogilisi ressursse omavast maast. Nende tulemuste kirjeldamine on võimalik eeltoodud tegevuste arvu läbi, samas reaalne mõju on eeltoodud tegevuste tulemusena loodud lisandväärtuse läbi – so uudistoodete valmistamine või olemasolevate toodete täiendamine ja arendamine. Seeläbi on teadusmetroloogia mõju väga oluline. Eriti oluline mõju on teadusmetroloogial juhul, kui nõudluse pool, so ettevõtted, teavitavad aktiivselt

116

teadusmetroloogia asutust oma vajadustest, kes seeläbi otseselt saab võimaluse arendada ka oma pakutavaid teenuseid. Sellest tulenevalt on oluline ka tänaste tugietalonlaborite või tärkavate tugietalonlaborite (TTÜ mehaanikateaduskonna katselabor, Tartu Ülikooli Katsekoja Õhuparameetrite labor) koostöövõimekuse suurendamine. Teisalt on tänane arendustegevus toimunud peamiselt projektirahastuse arvelt, mille üheks tulemuseks on olnud inimeste võimekuse kasv ja kasutatavate seadmete teke. Otseselt rahalise mõju määramise metoodika aga olemasolevate teaduskirjanduse või ka käesoleva töö tulemusel veel puudub.

5.10.25.10.25.10.25.10.2 Legaalmetroloogia mõjuLegaalmetroloogia mõjuLegaalmetroloogia mõjuLegaalmetroloogia mõju

Legaalmetroloogia on metroloogia osa, mis käsitleb õigusaktide nõuetega seotud mõõtmisi, mõõtühikuid, mõõtevahendeid ja mõõtemeetodeid. Legaalmetroloogia tegeleb seega mõõtmistega, mida tehakse avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ning ausa kaubanduse huvides.

Tehnilise Järelevalve Amet tegutseb mõõteseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud pädevuse piires legaalmetroloogia asutusena, kontrollides mõõtevahendite turule laskmise, kasutusele võtmise ja kasutamise ning mõõtetulemuste tõendatud jälgitavuse nõude täitmist, mõõtevahendite vastavushindamisasutuste ja taatluslaborite tegevust, kohustuslike mõõtühikute kasutamist. Üheks järelevalve objektiks on mõõtevahendid, mida kasutatakse näiteks tolli- ja aktsiisiladudes, tanklates, kauplustes, transpordis, liiklusjärelevalves, vee, elektri ja gaasi koguste mõõtmisel jm.49

Kõige otsesem legaalmetroloogia mõju majandusele avaldub läbi kaubavahetuse, mille arvestus toimub kogusepõhiselt ja on seotud otseselt mõõtmistega (massi, mahu või muu mõõtmisega). Legaalmetroloogia mõju kvantifitseerimiseks võib käsitleda seadusega sätestatud veapiire kui määramatust ning sellest tulenevalt hinnata määramatusest tulenevat alternatiivkulu, ehk kulu mis tekib või tulu, mis jääb saamata mõõtetulemuse „tegelikust väärtusest“, olenevalt kas siis läbi ostja või müüja perspektiivi tehingule. Kuna aga legaalmetroloogia veapiiride kvantifitseerimise tulemusena tekkiv positiivse või negatiivse mõju summa on võrdne, on riigi poolt vaadates tegemist majandustegevuse määramatuse vähendamisest tuleneva teenusega, mis on võrreldav juriidilise infrastruktuuri loomisega ettevõtlus- ja tegevuskeskkonnale. Eelnevast tulenevalt ei ole ka legaalmetroloogia rahaline mõju majandusele rahaliselt määratletav, ehkki infrastruktuurilise elemendina on see ülioluline.

Legaalmetroloogia kaudse mõjuna ja kuluna võib arvestada kauplejate poolt tehtavad kulutusi legaalmetroloogia nõuete täitmiseks. Antud kulutused sisalduvad toodete ja teenuste lõpphinnas. Sellest tulenevalt on oluline hinnata mõõtevahendite kohustusliku kontrolli intervallide pikkust, kontrolli põhjalikkust ning mõõtevahendite metroloogiliste omaduste muutust aja jooksul, et tehtavad kulutused legaalmetroloogiliste nõuete täitmiseks ei oleks ebamõistlikult kõrged. Samas tuleb pidada silmas tarbijate ja tehingupartnerite huve, et legaalmetroloogilise kontrolli kohustusega mõõtevahendite kontroll oleks piisav, et tagada kaubavahetusel koguste õigsus.

49 http://www.tja.ee/legaalmetroloogia Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehekülg 11.2011

117

5.10.35.10.35.10.35.10.3 TööstusmTööstusmTööstusmTööstusmetroloogia mõjuetroloogia mõjuetroloogia mõjuetroloogia mõju

Tööstusmetroloogia puhul käsitletakse kõige enam mõõtmisi protsessijuhtimisel ning kvaliteedikontrollis. See hõlmab nii tooraine kvaliteedikontrolli, lõpptoodangu kvaliteedikontrolli kui ka mõõtmisi protsessi käigus (sh töökeskkonna mõõtmisi). Tänu neile mõõtmistele kaitstakse tarbijaid ja kliente ebakvaliteetse toodangu eest, mis võiks kujutada ohtu tervisele ning keskkonnale. Samuti aitab ebakvaliteetse toodangu tuvastamine ja vähendamine kaasa kulude kokkuhoiule. Kokkuhoid tuleneb otseselt praaktoodangu vähenemisest ning praaktoodangu logistilistest kuludest, rääkimata hindamatust mõjust tootja kuvandile.

Tööstusmetroloogia mõju hindamise puhul võib kasutada ettevõtete küsitlusest tuvastatud keskmist hinnangut, mille alusel on maksimaalne vea suurus, mida ettevõte võib tootmises lubada ilma, et toodang tuleks maha kanda. Küsitluse tulemusel on maksimaalne lubatud vea suurus 4%. Seda arvu tuleb vaadelda teatava ettevaatusega, kuna ka ettevõtte sees on kõikidel mõõtmistel veapiir erinev. Teisalt, kui eksitakse üle selle suuruse, tuleb ettevõttel teha mahaarvamisi ja kulutusi, mille suurus küsitletud ettevõtetele esitatud valikvastuste põhjal on vahemikus „ei pea mahaarvamisi tegema“ (9% vastanutest) kuni täielikult toodangu mahakandmiseni (33%).

Kui arvestada erinevaid vastuseid andnud ettevõtete osakaaludega allahindluste suhtes, selgub, et veapiiri ületamisel tuleks keskmiselt vastanud ettevõtetel teha allahindlust ligi 41% toodangu müügimaksumusest. Toodud numbrist moodustab nende ettevõtete osakaal, kes peavad tootmistulemi täielikult maha kandma 32,5 protsendipunkti ehk 79,4% (41-st protsendist).

Arvestades küsitluses toodud valdkondade keskmiselt 7 miljardi eurost kogumüügitulu aastas perioodil 2005-2009, on tööstusmetroloogia ja sellesse tehtavate investeeringute mõju äärmiselt suur – tänu tehtud investeeringutele oli välistatud allahindluste tegemine summas ligi 2,8 miljardit eurot aastas ainuüksi ühel aastal.

Küsitlusele vastas 450 ettevõtet. Eesti tegutseb ca 6 000 tööstusettevõtet. Lisaks veel põllumajandusettevõtted, transpordi- ja logistikaettevõtted, jae- ja hulgikaubandusettevõtted ning kinnisvaraettevõtted, veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõtted, info- ja sideettevõtted, millest osad olid küsitlusse kaasatud. Selliste ettevõtete arv oli 2009. aasta lõpu seisuga 31 247, mis on enam kui pool Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvust samal ajal (56 095).

Küsitletud ettevõtete valimis olevad ettevõtted tegid aastas kulutusi metroloogilistele mõõtmistele (sh töötasud, seadmed jm) ligi 1,34 miljonit eurot. Kui hinnata, et küsitluses toodud ettevõtted on tänu tehtud eelvalikule ühed aktiivsemad metroloogiaalaste teenuste kasutajad, võib Eesti ettevõtete aastaseks mõõtmiskuluks hinnata võrreldes küsitlusega saadud andmetega ca 10-15 korda suuremat summat. See tähendab aastast metroloogiaga seotud kulu ca 13,4-20,1 miljonit eurot. Kuna metroloogiaga seotud teenuseid tarbitakse ettevõtetes sageli nö teadmatult ja teadvustamata, mistõttu hinnatakse ka nendega seotud kulusid madalamalt (sh ka küsitluses on ettevõtteid, kelle puhul on teada, et metroloogiateenuste kasutamine on oluliselt aktiivsem võrreldes nende hinnangutega, mis nad andsid vastavale küsimusele). Seetõttu on tegemist metroloogiateenuste tarbimise mõttes pigem pessimistliku hinnanguga.

Kui liita nimetatud summale samadel alustel ka laboritele tehtavad kulutused, kasvab seeläbi metroloogiale ettevõtete poolt tehtavate aastaste kulutuste maht 26,8 – 40,2

118

miljoni euroni (0,19%-0,28% SKPst (2010.a.)) aastas. Tegu on tegemist äärmiselt tasuva investeeringuga, kus ainuüksi tööstusettevõtted saavad ära jätta allahindlusi summas 2,8 miljardit eurot ehk ligi 19,6% SKP-st (2010), teistest majandusüksustest ja nende allahindlustest rääkimata. Seega aitab iga ettevõtete tehtud investeeringu 1 euro minimaalselt kokku hoida võimalikke tootmisega seotud kulutusi 70-110 eurot.

Sarnastele järeldustele on jõutud ka uuringus "Review of the Rationale for and Economic Benefit of the UK National Measurement System,50.

5.10.45.10.45.10.45.10.4 Metroloogia mõju innovatsioonileMetroloogia mõju innovatsioonileMetroloogia mõju innovatsioonileMetroloogia mõju innovatsioonile

Metroloogia mõju innovatsioonile on suur. See ilmneb alapeatükis 5.2 kajastatud varasematest uuringutest ning ka käesoleva uuringu küsimustike vastustest. Võimalik on täheldada ettevõtete märkimisväärset püüdu innovatsiooni suunas (alapeatükid 6.2.2 ja 6.2.3). Olulisel määral kajastab metroloogia seost innovatsiooniga labori olemasolu ettevõtetes. Märkimisväärne hulk (60%) ettevõtjaid peab metroloogia abil kogutud andmete saamiseks oluliseks suuremat täpsust ja suuremat kiirust (vt Tabel 60). See näitab valmisoleku teadvustamist vajaduse kohta valmistada tulevikus kõrgema kvaliteediga ja keerukamaid tooteid ning esitada seeläbi ka nõudmisi tootmise ja arendustegevuse sisenditena kasutatavatele vahenditele (sh metroloogiale). Seetõttu on ka selgelt mõistetav, miks arendusasutused tunnevad huvi kõrge või väga kõrge mõõtetäpsuse vastu.

Oluliseks sisendiks innovatsioonile on metroloogiaalased kompetentsid. Lisakoolituse vajadust või spetsialistide puudumist kurtsid küsitluses enam kui kolmandik ettevõtetest. Laborit omavatest ettevõtetest tahaks ligi veerand juurde võtta ülikoolidiplomiga või doktorikraadiga inimesi. Teadusasutustest võtaks aga pooled juurde magistri- või doktorikraadiga töötajaid.

Viimastel aastatel on Eesti riik püüdnud ettevõtete innovatiivsust toetada mitmesuguste meetmetega, mis on realiseeritud eeskätt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)51 kaudu. Ettevõtetel on võimalik taotleda raha toodete arendamisele, ekspordile ja innovatsioonile suunatud projektide jaoks läbi meetmete tootearenduse, tehnoloogia arenduskeskuste, innovatsiooniosakute ja muude meetmete. Ettevõtetele on oluline tugi eelkõige projektiga alustamise etapis, kus valmivat toodet ei pruugi veel tekkida.

Üks olulisi innovatsiooni tundemärke on, et tehakse midagi, mis pole väga tavaline. See avaldub ka mõõtmiste alal: tekib vajadus mõõta midagi, mida tavaliselt ei mõõdeta. Käesoleva uuringu tulemused viitavad sellele väga otseselt - vajalike mõõtmiste ja analüüside mitmekesisuse kasv Eestis on jätkuvalt märgatav trend. Kindlasti on selle üheks oluliseks põhjuseks ettevõtete innovatsioonipüüded. Seega, tuleks toetada ettevõtete ligipääsu võimalikult mitmekesistele ning uudsetele mõõte-ja analüüsivaldkondadele.

Uudsete mõõtevajaduste korral on raske kiiresti tagada korrektset metroloogilist tuge (jälgitavusahel, range määramatuse hinnang), kuid väga sageli pole see ka tarvilik. Tootearenduses tehtavate mõõtmiste ja analüüside mõte on sageli näiteks toote

50 "Review of the Rationale for and Economic Benefit of the UK National Measurement System,

Department of Trade and Industry National Measurement System Policy Unit, 1999. http://www.dti.gov.uk/files/file32855.pdf 51 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebileht: http://www.eas.ee/

119

omaduste muutuste trendide hindamine valmistamisprotsessi parameetrite muutmisel. Selliselt püstitatud mõõteülesande jaoks pole SI ühikuteni jälgitavaid mõõtetulemusi tegelikult vaja – piisab kordusmõõtmiste omavahelisest võrreldavusest. Samuti on ettevõtetele enamasti ebaoluline sellise mõõteteenuse pakkuja akrediteeritus. Küll on oluline rahvusvaheline tuntus.

Sellise tegevuse juures on ettevõtete innovaatiliste lahenduste toetajateks teadus- ja arendusasutused, eriti sellised, mille tegevuse fookuseks oleksid mõõtmised ja analüüsid. Oluline on paindlike eksperimentaalsete võimalustega ja esilekerkivatele mõõte- ning analüüsivajadustele kiiresti reageerimine. Seeläbi on otstarbekas kompetentsikeskuste loomine, iseäranis valdkondades, kus on väga suur mõõtmiste mitmekesisus (keemia) ning Eestis olemas nende jaoks ka nõudlus.

Seega on metroloogia mõju innovatsioonile oluline. See mõju avaldub läbi ettevõtete nõudmiste metroloogiaasutustele ning nende asutuste valmisolekus neid nõudmisi täita. Reaalsed tulemused ilmnevad aga uutes toodetes ja teenustes, mitte innovaatilise lahenduse valmimiseks läbiviidud katsete arvus.

5.10.55.10.55.10.55.10.5 Metroloogia mõju ettevõtluskeskkonnale Metroloogia mõju ettevõtluskeskkonnale Metroloogia mõju ettevõtluskeskkonnale Metroloogia mõju ettevõtluskeskkonnale

Metroloogia mõju ettevõtluskeskkonnale on kaudne. Mõju avaldub keskkonnas, kus ettevõtetel on kättesaadavad eksperdid, metroloogiaalased teenused ja investeeringuvahendid, mida on vaja organisatsioonide igapäevaseks toimimiseks ja arendustegevuseks.

Kaudne metroloogiaalane mõju ettevõtluskeskkonnale avaldub tegelikkuses eelkõige läbi eelnevas punktis (5.10.4) kirjeldatud innovatsiooni. Põhjusel, et igapäevases tegevuses suudetakse teataval nõutud kvaliteeditasemel metroloogiaalased vajadused rahuldada, kas siis sisemaiste või välismaiste teenusepakkujate abil. Innovatsiooni puhul võib aga metroloogiaalaste teenuste tarvidus avalduda võimekustena, mida tänasel päeval olemas ei ole. Võimekuse arendamisel on oluline, kuidas suudab avalik sektor tulla ettevõtte või ettevõtete vajadustele vastu ning sellised mõõtevõimalused luua näiteks ülikoolide abil.

Rahvusvaheliselt on huvitavamaid näiteid tuua Boeingul – ligi 30 aastaga on Boeingu militaarsuunas tööstusseadmete valmistamine muutunud tavalistest optilisest mõõteseadmetest täielikult digitaalseks. Seeläbi on kaasnenud nii kasutatava riistvara kui ka tarkvara areng. Saavutatud on uusi võite efektiivsuses, suurenenud on mahud ning ka toodete valmistamisel järgitav täpsus. Kui varasemalt oli vaja erinevaid mehaanikaseadmeid ja veokitäit varustust, siis täna teeb selle töö ära üks operaator seadmega, mille saab kaasa võtta kohvrina. Boeingu üks suunajuhte Frank Foeller esines vastava avaldusega 2011. aasta juulis USA-s Coordinate Metrology (Coordinate Metrology Society) korraldatud konverentsil52.

Seega on teerajajateks keskkonna loomisel uusi tootmisvõimekusi loovate ettevõtete vajadused – materjaliteadused, sh nanotehnoloogia, optika (Lidar-tehnoloogia), elektroonika, meditsiinitehnika, ravimiarendus jt valdkonnad. Eestis on need valdkonnad arendusettevõtetena ka esindatud.

52 http://www.cmsc.org/contentmgr/showdetails.php/id/2493

120

Ettevõtete küsitluse vastuste põhjal saab teha järeldused vastanute mõnevõrra ebapiisavast informeeritusest mõõte- ja analüüsialastest võimalustest Eestis, nõuetest jne. Selle olukorra parandamiseks aitaks metroloogia keskasutuse või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt teavituspäevade korraldamine (näiteks üks kord aastas).

Samas oli projektis osalevate ettevõtete valim suhteliselt väike selleks, et vastuseid oleks olnud võimalik saada kõikidelt tipptehnoloogiaga tegelevatelt ettevõtetelt. Pigem võib ettevõtluskeskkonna puhul Eestis aru saada, et suuremas osas on metroloogiaalased vajadused kaetud, tipptehnoloogiaga tegelevad ettevõtted aga mõneti eeldavad, et Eestist nad endale tugisüsteemi algusjärgus arenduste puhul ei leia.

Mõneti on see ka positiivne, kuna annab võimaluse nendele ettevõtetele oma tehnoloogiat rahvusvaheliselt valideerida – kasutatakse enamasti tunnustatud tarnijaid, kes on potentsiaalsete ostjate silmis aktsepteeritud. Teisalt tähendab see suuremaid kulusid. Samas saab neid kulusid võtta ka kui tundmatu toote ja tundmatu riigi tutvustamisega.

Majanduskeskkonna osas on avalikul sektoril otstarbekas selliste ettevõtete tegevust jälgida (vt ettepanek 4.2. lk 181) ning luua toetavad süsteemid juhul, kui need ettevõtted suudavad oma tooted turul välja tuua ning leiavad stabiilselt uusi ostjaid või siis, kui tegemist on nähtavalt uue väljakujuneva klastriga, milles mitmed sarnase suuna ettevõtted vajavad sarnaseid tugiteenuseid.

5.115.115.115.11 KokkuvõteKokkuvõteKokkuvõteKokkuvõte

Hindamaks metroloogia mõju majandusele, valiti ekspordimahtude alusel välja järgmiste valdkondade ettevõtted: masina- ja metallitööstus, veondus ja laondus, elektriseadmete- ja elektroonikatööstus, mööblitööstus, mittemetalsetest mineraalidest tootmine, põllumajandus, energeetika ning elektritootmine ja puidutööstus.

Mõju hindamiseks viidi läbi küsitlus 450 ettevõtte seas ning uuriti avalikest allikatest saada olevat infot. Selle põhjal leiti, et mõõtmistele tuginevatest otsustest sõltub otseselt ligikaudu 90 % Eestis loodavast lisandväärtusest.

Enimkasutatavad mõõtevaldkonnad on temperatuur ja õhuniiskus, pikkus ja geomeetrilised mõõtmised, mass, keemilised analüüsid, kulu (sh gaasi ja vedeliku kulu mõõtmised) ja elektrilised suurused, sh võimsus.

Mõõtmisi kasutatakse suures osas kaubavahetusel, kus on ka määramatusest tingitud alternatiivkulu kõige otsesem. Põhiliselt kasutatakse mõõtmisi veel kvaliteedi kontrolliks - seda nii tooraine kui ka lõpptoodangu kvaliteedi kontrolliks ning üha enam kogu protsessi vältel kasutatavaks kvaliteedi kontrolliks. Tootmises kasutatavad mõõtevahendid käivad kontrollis peamiselt Eestis vajalikku teenust pakkuvas ettevõttes, samas tuleb ära märkida, et leidub ka mõõtevaldkondi, kus Eestis vajalikul tasemel pädevus puudub - näiteks vibratsioonide mõõtmine ning kiirgusmõõtmised.

Investeeringud mõõtmistesse on suure tasuvusega – võidetakse läbi alternatiivkulude vähenemise kaubavahetusel ning kvaliteedikasvu.

Riigiasutuste, laborite ning teadus- ja arendusasutuste hinnang majandusliku mõju kohta väljendab erinevate küsitletute puhul sarnast seisukohta - seda on äärmiselt

121

keeruline teha, kuna põhiline kasu, mis ühiskonnal metroloogiast on, realiseerub kaudselt – elukeskkonna paranemise kaudu.

Järeldused

Toiduainetööstus osutus indeksi põhiselt kõige metroloogiatundlikumaks valdkonnaks. Keskmiselt vajatakse ettevõttes 2,55 mõõtmisvaldkonda. Samas kulutused mõõtmistele ühe töötaja kohta, 50 eurot, olid võrreldes teiste majandusvaldkondadega suhteliselt madalad. Laboritelt ostab keskmine ettevõtete teenuseid aastas ligi 5 080 euro eest, mis jääb veidi valdkondade keskmisele alla. Toiduainetööstuses tuleb mõõtevigade puhul toode 57,1% juhtudest maha kanda – oluliselt suurem mahakandmise vajadus kui vastajatel keskmisena.

Masina- ja metallitööstus on väga tundlik mõõtmisega seotud vigade suhtes – 88% vastanutest hindab, et vead mõjutavad toote müüki, 43% vastanutest kinnitab, et lubatud vea piir on kuni 1%.

Elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse jaoks on mõõtmine oluline eelkõige kontrollifunktsioonide täitmiseks.

Puidutööstuse jaoks on oodatult olulised pikkusemõõtmised ja temperatuur. Pikkuse puhul on oluline väga kõrge täpsus, temperatuuri puhul kõrge täpsus.

Veonduses ja laonduses tegeleb mõõtmistega 60% ettevõtetest, kontrollifunktsioonina on mõõtmise roll märgatavalt madalam keskmisest.

Mittemetalsetest mineraalidest tootvate ettevõtete kulud mõõtmisele on väga suured – neli korda üle keskmise vajaduse. Tegemist on suurte ehitusmaterjalitööstuse eksportijatega.

Põllumajandusettevõtteid mõjutab mõõtmises eksimine teistest valdkondadest vähem.

Energeetika ja elektrienergia tootmise valdkonnas on mõõtmiskulud suured eelkõige ühe töötaja kohta – 173 eurot ületab kõigi valdkondade keskmist enam kui kaks korda.

Keskmiselt mõõdavad Eesti ettevõtted 2,1 valdkonnas ning kulutavad mõõtmisele 4398 eurot aastas. Mõõtmisega tegeles 68% vastanud ettevõtetest.

Mõõtmine on ettevõtetele oluline. Mõõtmisel tehtud veal on mõju ligi 80 protsendile vastanud ettevõtetest.

Mööblitööstuses on mõõtmine oluline eelkõige kontrollifunktsioonide teostamiseks (kõikide näitajate osas on väärtus 1,5 korda kõrgem kui keskmiselt).

Muude tootvate harude osas on raske leida üldpilti – erinevad selles kajastatud valdkonnad teevad ühisosa leidmise keerukaks.

Välismaal kalibreerimine toimub pigem erandjuhtudel. Ettevõtete puhul oli 953 kalibreerimisjuhtumist välisriikides kalibreerimise osa vaid 44 juhtumit (4,6%). Välismaal kalibreerimisele põhjuseks tõid 35 põhjendanut välja mõõteteenuse puudumise (33%), emafirma nõude (27%), muud põhjused (27%), kus põhjuseks on enamasti tootjafirma asukoht välismaal.

Mõõtmiste maht jääb 64% ettevõtete arvates järgnevatel aastatel samaks. Samas 31% ettevõtetest ootab kasvu ja 4% langust. Võib hinnata, et mõõtmise mahu suurenemisega seoses kasvab ka mõõtmistegevuse tähtsus.

122

Riigiasutuste otsest mõõtetegevuse mõju majandusele pole võimalik määratleda. Samas on tegemist olulise tegevusega õiguskeskkonna ja metroloogilise võimekuse hoidmisel.

Meditsiiniasutuste mõõtetegevuse mõju majandusele toimib peamiselt tööjõu tervislikkuse tagamise läbi.

Metroloogia kaudse mõju määratlemine elukvaliteedi valdkondadele pole kvantitatiivselt olemasolevate metoodikate abil võimalik. Samas on metroloogia kaudne mõju elukvaliteedile ülioluline - seda nii tarbijakaitse, ohutusnõuete, keskkonnanõuete jälgimise kui ka õiguskorra loomise läbi.

Teadusmetroloogia otsest mõju pole võimalik määratleda. Teadusmetroloogia toetab ettevõtete arendustegevust täiendavate teadustööks mõeldud projektivahendite kaasamisega, mis võivad abistada ka teadusmetroloogiaga seotud ettevõtete oma arendustegevust (kui tegutsetakse samas valdkonnas ja lähedasel arendussuunal).

Legaalmetroloogia on õigusraamistiku osa, mis vähendab ühiskonna jaoks majandustegevuse määramatust. Kuna majanduse osapooled teevad legaalmetroloogiliste kohustuste täitmiseks kulutusi, on majanduse osapooltele sisuliselt tegemist kuluga, mille riik on neile pannud. Sellest tulenevalt ei ole legaalmetroloogia väärtuse kvantifitseerimise metoodika väljatöötamine võimalik. Legaalmetroloogia kuludena saab arvestada tööstusmetroloogia kulusid, millele on lisatud avaliku sektori metroloogiale tehtud kulutused.

Tööstusmetroloogia kulutused aastas on Eestis summas ca 26-40 miljonit eurot. Tänu tehtavatele kulutustele jääb ära vajadus teha allahindlusi summas ca 2,8 miljardit eurot, kuna tooted vastavad kehtestatud nõudmistele Seega aitab 1 euro eest metroloogiasse tehtud kulutusi ühiskonnal ära jätta võimalikke muid kulusid 70-110 euro eest.

6 Mõõteteenuste ja teadlikkuse hetkeEttevõtete küsitlemise tulemusel on võimalik välja tuua ka erinevate mõõtevaldkondade olulisus vastajatele. saada teada: 1) millised on mõõtmisteenusarendusvajadused praegu ja lähitulevikus (prognoos aastani 2015) Eesti ettevõtete ja asutuste hulgas, 2) milliseiasutused oma tegevuse raames vajavad, ja millisel tasemel etalone oleks vaja Eestis arendada, et suuta rahuldada tarbijate vajadusi.

Neid eesmärke peeti silmas ka erinevate sihtgruppide küsitlusi kokku pannes ja läbi viies. Käesolev peatükk keskensihtgruppide kaupa.

6.16.16.16.1 Mõõtevaldkondade analüüsMõõtevaldkondade analüüsMõõtevaldkondade analüüsMõõtevaldkondade analüüs

Küsitluses uuriti, milliste mõõtmisvaldkondadega ettevõtted kokku puutuvad. Vastajad said vajadusel valida mitu varianti ning anda mõõtevaldkonna kohta oma hinnangud. Samuti andsid vastajad vastuseid mõõtevaldkonnaga seotud kulutuste kohta. Küsitluse tulemusel on kokku pandud ülevaade, mis kirjeldab olulisemaid mõõtevaldkondi ning nende tähtsust erinevatele majandusvaldkondadele.

Graafik 10 Mõõtmisvaldkonnad, millega ettevõtted kokku puutuvad

Kolm kõige levinumat mõõtevaldkonda ettevõtetes on temperatuur (sh õhuniiskus), pikkus ja geomeetrilised mõõtmised (sh pinnakaredus) ning mass. Nendega puutub

123

Mõõteteenuste ja teadlikkuse hetke- ja arendusvajadusedEttevõtete küsitlemise tulemusel on võimalik välja tuua ka erinevate mõõtevaldkondade olulisus vastajatele. Uuringu lähteülesandes oli püstitatud eesmärk

millised on mõõtmisteenuste ja mõõtmistega seotud teadlikkuse arendusvajadused praegu ja lähitulevikus (prognoos aastani 2015) Eesti ettevõtete ja

milliseid ja mis täpsustasemel analüüse ja mõõtmisi oma tegevuse raames vajavad, ja 3) kas ning millistes mõõtevaldkondades ja

millisel tasemel etalone oleks vaja Eestis arendada, et suuta rahuldada

Neid eesmärke peeti silmas ka erinevate sihtgruppide küsitlusi kokku pannes ja läbi viies. Käesolev peatükk keskendub mõõteteenuste ja teadlikkuse vajadustele

Mõõtevaldkondade analüüsMõõtevaldkondade analüüsMõõtevaldkondade analüüsMõõtevaldkondade analüüs

Küsitluses uuriti, milliste mõõtmisvaldkondadega ettevõtted kokku puutuvad. vajadusel valida mitu varianti ning anda mõõtevaldkonna kohta oma

Samuti andsid vastajad vastuseid mõõtevaldkonnaga seotud kulutuste Küsitluse tulemusel on kokku pandud ülevaade, mis kirjeldab olulisemaid

mõõtevaldkondi ning nende tähtsust erinevatele majandusvaldkondadele.

õõtmisvaldkonnad, millega ettevõtted kokku puutuvad


ja arendusvajadused Ettevõtete küsitlemise tulemusel on võimalik välja tuua ka erinevate

Uuringu lähteülesandes oli püstitatud eesmärk te ja mõõtmistega seotud teadlikkuse

arendusvajadused praegu ja lähitulevikus (prognoos aastani 2015) Eesti ettevõtete ja mõõtmisi ettevõtted ja

ning millistes mõõtevaldkondades ja millisel tasemel etalone oleks vaja Eestis arendada, et suuta rahuldada mõõteteenuste

Neid eesmärke peeti silmas ka erinevate sihtgruppide küsitlusi kokku pannes ja läbi dub mõõteteenuste ja teadlikkuse vajadustele

Küsitluses uuriti, milliste mõõtmisvaldkondadega ettevõtted kokku puutuvad. vajadusel valida mitu varianti ning anda mõõtevaldkonna kohta oma

Samuti andsid vastajad vastuseid mõõtevaldkonnaga seotud kulutuste Küsitluse tulemusel on kokku pandud ülevaade, mis kirjeldab olulisemaid

mõõtevaldkondi ning nende tähtsust erinevatele majandusvaldkondadele.


124

kokku ligi kolmandik vastanud ettevõtetest. Neile järgnevad keemilised mõõtmised ja analüüsid ning mitmesugused kulumõõtmised. Suhteliselt vähe (alla 1% vastajatest) puututakse kokku ioniseeriva kiirguse, impedantsi ja väände mõõtmisega.

Graafik 11 Mõõtmiste täpsus mõõtevaldkondade lõikes

Ligikaudu võrdsel hulgal ettevõtteid näeb, et vajab oma mõõtevaldkondades väga kõrget, kõrget ja keskmist täpsust (Graafik 11). Madala ja indikatiivse täpsuse vajadus on minimaalne (alla 5% vastajatest). Mõõtevaldkondade sees on kõikumine suur – väga kõrge täpsus on nõutud 47% vastajate poolt vahelduvvoolu suuruste ja pikkuste puhul kuni 13%-ni viskoossuse puhul (kus keskmist täpsust on nõudnud 47% vastajatest). Kõrge täpsus on oluline alalisvoolu (43%) ja temperatuuri (39%) puhul, samas tiheduse puhul vaid 22%.

Metroloogiaga seotud investeeringute planeerimisel võimekuse suurendamiseks on oluline arvestada kahe teguriga: valdkonna mõõtevajaduse kasutajate arv ja kasutajate täpsusvajadus. Täiendavalt tuleb vaadelda kasutajate arvu ja kasutajate vajaduste oodatavat muutumist. Samas on nendel puhkudel tegemist siiski teabega, mida on väga keeruline koguda. Seetõttu on otstarbekas, kui nimetatud vajadustele vastavaid teenuseid suudavad osutada eraettevõtted, kes üldjuhul on suutelised kiiremini kohanduma klientide vajaduste muutumisest tingitud ärikeskkonna muutustele.

6.1.16.1.16.1.16.1.1 Temperatuur sh õhuniiskusTemperatuur sh õhuniiskusTemperatuur sh õhuniiskusTemperatuur sh õhuniiskus

Temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmisega puutub kokku 35,3% küsitlusele vastanutest (159 vastajat 450-st).

Kokkupuudet temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmisega mainisid ära üle poole toiduainetööstuse, trükitööstuse ja puidutööstuse valdkonda esindavatest ettevõtetest. Alljärgnevalt on valdkonnad järjestatud kokkupuute sageduse järgi:

125

• Toiduainetööstus 62,2%

• Puidutööstus 57,6%

• Mittemetalsetest mineraalidest tootmine 48,6%

• Põllumajandus 48,3%

• Mööblitööstus 46,7%

• Energeetika ja elektrienergia 44,0%

Temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmisel jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Nõutavaim täpsuspiir on vahemikus ±1% .. ±3%.

Tabel 61 Temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmisel vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %

Väga kõrge täpsus (± 1% ja alla selle) 38 23,9%

Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 62 39,0%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 46 28,9%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 10 6,3%

Indikatiivne täpsus (± 20 .. ja üle selle)

1 0,6%

RASKE ÖELDA 2 1,3%

KOKKU 159 100%

Väga kõrget temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmise täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajavad sektorid on energeetika ja elektrienergia (45,5%vastajatest) ja toiduainetööstus (43,5 % vastajatest).

Temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmise seadmeid kalibreeritakse enamasti Eestis (97,5% juhtudest). Vastanutest 4 ettevõtet kalibreerib selliseid seadmeid välismaal, neist 1 elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse, 1 põllumajandus-, 1 puidu- ja 1 mööblitööstuse ettevõte. Peamiseks toodud põhjuseks on seadme tootjafirma asukoht ja sellest tulenev vajadus välismaal kalibreerida.

Tabel 62 Temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas.

Arv %

alla 1 000 euro aastas 6 15,0%

1 000 - 5 000 eurot aastas 7 17,5%

5 000 - 25 000 eurot aastas 9 22,5%

25 000 - 50 000 eurot aastas 11 27,5%

126

üle 50 000 euro aastas 7 17,5%

RASKE ÖELDA

KOKKU 40 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks temperatuuri ja õhuniiskuse puhul oli kõigi sektorite lõikes 2 519 eurot mõõtva ettevõtte kohta (101 vastanut). Kõige kõrgem aastane kulu oli mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas (17 611 eurot) ja põllumajanduses (4 010 eurot).

Vastajatest 71,1% arvas, et mõõtmiste maht temperatuuri ja õhuniiskuse valdkonnas jääb samaks, 24,5% vastanutest arvas, et mahud suurenevad.

6.1.26.1.26.1.26.1.2 Pikkus ja geomeetrilised mõõtmisedPikkus ja geomeetrilised mõõtmisedPikkus ja geomeetrilised mõõtmisedPikkus ja geomeetrilised mõõtmised

Pikkuse ja geomeetriliste mõõtmistega puutub kokku 32,9% küsitlusele vastanud ettevõtetest (148 vastajat 450-st).

Kokkupuudet pikkuse ja geomeetriliste mõõtmistega mainisid ära 61,8% masina- ja metallitööstuse ettevõtetest, 60% mööblitööstuse ja 54,2% puidutööstuse ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad pikkuse ja geomeetriliste mõõtmistega kokku alla 50%.

Pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Pea pooled vastanutest peavad vajalikuks väga kõrget (1% ja alla selle) täpsust (47,3%). Kõrget täpsust vahemikus ±1% .. ±3% peab vajalikuks 30,4% vastanutest. Keskmist täpsust vahemikus ±3% .. ±10% peab vajalikuks 18,2% vastanutest.

Tabel 63 Pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %

Väga kõrge täpsus (1% ja alla selle) 70 47,3%

Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 45 30,4%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 27 18,2%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 3 2,0%


1 0,7%

RASKE ÖELDA 2 1,4%

KOKKU 148 100,0%

Väga kõrget pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajavad sektorid on kinnisvara (66,7%), mööblitööstus (66,7%), rõiva- ja tekstiilitööstus (66,7%) ning veondus ja laondus (60,0%).

Pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste seadmeid kalibreeritakse enamasti Eestis (92,6% juhtudest). Vastanutest 11 ettevõtet kalibreerib selliseid seadmeid välismaal.

127

Põhjuseks tuuakse emafirma poliitika, klientide nõue, mõõteteenuse ja täpsuse puudulikkus Eestis.

Tabel 64 Pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas.

Arv %

Kulud puuduvad 16 10,8%

Kuni 64 € 28 18,9%

64 - 640 € 41 27,7%

Üle 640 € 34 23,0%


Kokku 148 100,0%

Laboritelt ostab mõõteteenust väga suur osa pikkuse mõõtmisega tegelevatest ettevõtetest. Keskmiseks aastaseks kuluks pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste puhul kõigi sektorite lõikes oli 1 739 eurot tegeleva ettevõtte kohta. Kõige kõrgem aastane kulu oli veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas (6 391 eurot) ja mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas (5 186 eurot).

63,5% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste valdkonnas jääb samaks, 24,5% vastanutest arvas, et mahud suurenevad. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi hulgi- ja jaekaubanduses, plastide tootmises, elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses ja keemiatööstuses.

6.1.36.1.36.1.36.1.3 MassMassMassMass

Massi mõõtmisega puutub kokku 29,3% küsitlusele vastanutest (132 vastajat 450-st).

Kokkupuudet massi mõõtmisega mainisid ära 66,7% plastide tootmise, 55,2% põllumajanduse, 51,4% toiduainetööstuse, ja 50% keemiatööstuse ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad massi mõõtmisega kokku alla 50%.

Massi mõõtmise puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. 35,6% vastanutest peab vajalikuks väga kõrget täpsust (1% ja alla selle). Kõrget täpsust vahemikus ±1% .. ±3% peab vajalikuks 28% vastanutest. Keskmist täpsust vahemikus ±3% .. ±10% peab vajalikuks 25,8% vastanutest.

Tabel 65 Massi mõõtmise puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 37 28,0%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 34 25,8%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 6 4,5%

128

RASKE ÖELDA 8 6,1%

KOKKU 132 100,0%

Väga kõrget massi mõõtmise täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajavad sektorid on keemiatööstus (75,0%), toiduainetööstus (52,6%). Ülejäänud valdkondades vajas väga kõrget täpsust alla 50% vastajatest.

Massi mõõtmise seadmeid kalibreeritakse enamasti Eestis (97,6% vastanutest).

Tabel 66 Massi mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas.

Arv %


Kuni 130 € 30 22,7%

130 - 500 € 15 11,4%

500 - 640 € 14 10,6%

640 - 1900 € 15 11,4%

Üle 1900 € 16 12,1%


Kokku 132 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks massi mõõtmise puhul kõigi sektorite lõikes oli 2 970 eurot tegeleva ettevõtte kohta. Kõige kõrgem aastane kulu oli mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas (15 119 eurot). Järgnesid mööblitööstus (3 515 eurot), põllumajandus (3 741 eurot) ja keemiatööstus (2 109 eurot).

67,4% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht massi valdkonnas jääb samaks, 25,8% vastanutest arvas, et mahud suurenevad. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi keemiatööstuses ning rõiva- ja tekstiilitööstuses.

6.1.46.1.46.1.46.1.4 Keemilised analüüsidKeemilised analüüsidKeemilised analüüsidKeemilised analüüsid

Keemiliste analüüsidega puutub kokku 20,7% küsitlusele vastanutest (93 vastajat 450-st).

Kokkupuudet keemiliste analüüsidega mainisid ära 56,8% toiduainetööstuse, 33,3% elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse, 28,0% energeetika ja elektrienergia ning 27,6% põllumajanduse ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad keemiliste analüüsidega kokku alla 25%. See on esmapilgul üllatav, kuna sellesse gruppi kuulub ka näiteks keemiatööstus. Lähem tutvumine nende keemiatööstuse ettevõtetega, kellelt saadi vastused, näitab aga, et suur osa neist on vaid formaalselt loetavad keemiatööstuseks. Sageli on tegu rohkem edasimüügile orienteeritud ettevõtetega.

129

Keemiliste analüüside puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. 43% vastanutest peab vajalikuks väga kõrget täpsust (1% ja alla selle). Kõrget täpsust vahemikus ±1% .. ±3% peab vajalikuks 23,7% vastanutest. Keskmist täpsust vahemikus ±3% .. ±10% peab vajalikuks 22,6% vastanutest.

Tabel 67 Keemiliste analüüside puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 22 23,7%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 21 22,6%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 1 1,1%


1 1,1%

RASKE ÖELDA 8 8,6%

KOKKU 93 100,0%

Väga kõrget keemiliste analüüside täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajavad sektorid on elektriseadmete- ja elektroonikatööstus (100% vastanutest) ning veevarustus ja kanalisatsioon (55,6%). Ülejäänud valdkondade puhul hindas kõrge täpsuse vajadust alla 50% vastanud ettevõtetest.

Keemilise analüüsi seadmeid kalibreeritakse enamasti Eestis (94,6% vastanutest). Vastanutest 5 ettevõtet kalibreerib selliseid seadmeid välismaal. Üheks Eesti eelistamise põhjuseks võib olla, et keemiliste analüüside seadmete kalibreerimine toimub reeglina määratava aine abil, kusjuures määrates sama seadmega erinevaid aineid, tuleb enamasti kalibreerimine läbi viia eraldi iga aine jaoks. Teiseks toimub kalibreerimine reeglina samas laboris, kus tehakse mõõtmisi, kasutades selleks ostetud standardaineid (reeglina ostetud välismaalt). Kolmas põhjus võib olla, et kalibreerimist korratakse küllaltki sageli. Paljude keemiliste analüüside korral tehakse uus kalibreerimine iga proovide mõõteseeriaga. Reeglina ei ole keemiliste analüüside mõõtevahendid kergel moel transporditavad, mistõttu ka soovi korral ei ole neid hõlpus saata kalibreerimiseks välismaale.

Välismaal on aga võimalik kalibreerida portatiivseid mõõtevahendeid. On ka täiesti võimalik, et mõni vastaja nimetas välismaal kalibreerimist selletõttu, et vastavad standardained saadakse välismaalt.

Tabel 68 Keemiliste analüüside teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas

Arv %


Kuni 64 € 9 9,7%

64 - 320 € 16 17,2%

130

320 - 1300 € 20 21,5%

Üle 1300 € 20 21,5%


Kokku 93 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks keemiliste analüüside puhul kõigi sektorite lõikes oli 4 393 eurot kasutava ettevõtte kohta. Kõige suurem aastane kulu oli veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas (21 589 eurot). Järgnesid mööblitööstus (6 391 eurot) ja mittemetalsetest mineraalidest tootmine (5 118 eurot).

57% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht keemiliste analüüside valdkonnas jääb samaks, 38,7% vastanutest arvas, et mahud suurenevad. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi nii elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses, toiduainetööstuses, põllumajanduses, veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas kui ka mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas.

Tuleviku suhtes hindasid keemiliste analüüside teostajad, et oluline on kõrgem täpsus (32%), tulemuste saamise operatiivsus (22%) ja rohkem mõõdetavaid parameetreid (18%).

Keemiliste analüüside alaseid vastuseid on võimalik võrrelda 2007. aastal läbi viidud keemilistele analüüside vajaduse uuringu53 tulemustega. Üldine pilt on küllaltki sarnane. Ka toona oli tulemuse operatiivsus üks enim oluliseks peetud näitajatest, samuti kõrge täpsus. Samas, toona mainiti väga sageli ka kvaliteeditagamise ja akrediteeringu olulisust, mis praegustest tulemustest ei ilmne. Tõenäoline põhjus on siin selles, et viimaste aastate jooksul on kvaliteeditagamine ja akrediteeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu muutunud sedavõrd tavaliseks, et sellele ei osata enam tähelepanu pöörata.

6.1.56.1.56.1.56.1.5 VVVVeeeeeeee----, , , , ----gaasigaasigaasigaasi----jajajaja õhukulu mõõtmiõhukulu mõõtmiõhukulu mõõtmiõhukulu mõõtminenenene

Kulude mõõtmisega puutub kokku 19,3% küsitlusele vastanutest (87 vastajat 450-st).

Kokkupuudet kulude mõõtmisega mainisid ära 56% elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse, 53,8% veemajanduse ja 29,7% toiduainetööstuse ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad kulude mõõtmisega kokku alla 25%.

Kulude mõõtmise puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Enim on mainitud vajadust keskmise mõõtetäpsuse (±3% kuni ±10) järele (32,2% vastanutest). 29,9% vastanutest peab vajalikuks väga kõrget täpsust (1% ja alla selle) ja 27,6% kõrget täpsust vahemikus ±1% .. ±3%.

53 Keemiliste analüüside ja mõõtmiste hetke- ja arendamisvajadused Eestis. Tartu Ülikool, Bradley

Dunbar Associates Estonia OÜ Tartu, Tallinn 2007.

131

Tabel 69 Kulude mõõtmise puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 24 27,6%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 28 32,2%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 3 3,4%


2 2,3%

RASKE ÖELDA 4 4,6%

KOKKU 87 100,0%

Väga kõrget kulude mõõtmise täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajav sektor on veondus ja laondus. Ülejäänud valdkondades hindas kõrge täpsuse vajadust alla 50% vastanud ettevõtetest.

Kulude mõõtmise seadmeid kalibreeritakse enamasti Eestis (94,3% vastanutest). Vastanutest 5 ettevõtet kalibreerib selliseid seadmeid välismaal.

Tabel 70 Kulude mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas

Arv %


Kuni 64 € 15 17,2%

64 - 320 € 14 16,1%

320 - 640 € 12 13,8%

Üle 640 € 16 18,4%


Kokku 87 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks kulude mõõtmise puhul kõigi sektorite lõikes oli 2 145 eurot kasutava ettevõtte kohta. Kõige kõrgem aastane kulu oli põllumajanduses (6 455 eurot) ning veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas (6 366 eurot).

66,7% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht kulu valdkonnas jääb samaks, 31% vastanutest arvas, et mahud suurenevad. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi masina- ja metallitööstuses, toiduainetööstuses ja mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas.

132

6.1.66.1.66.1.66.1.6 Elektriline võimsusElektriline võimsusElektriline võimsusElektriline võimsus

Elektrilise võimsuse mõõtmisega puutub kokku 9,1% küsitlusele vastanutest (41 vastajat 450-st).

Kokkupuudet elektrilise võimsuse mõõtmisega mainisid ära 36,4% elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad elektrilise võimsuse mõõtmisega kokku alla 20%.

Elektrilise võimsuse mõõtmise puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Enim on mainitud vajadust kõrge mõõtetäpsuse ±1% .. ±3%) järele (31,7% vastanutest). 26,8% vastanutest peab vajalikuks väga kõrget täpsust (1% ja alla selle) ja 29,3% keskmist täpsust vahemikus ±3%...±10%.

Tabel 71 Elektrilise võimsuse mõõtmise puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 13 31,7%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 12 29,3%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 2 4,9%


2 4,9%

RASKE ÖELDA 1 2,4%

KOKKU 41 100,0%

Väga kõrget elektrilise võimsuse mõõtmise täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajav sektor on elektriseadmete- ja elektroonikatööstus. Ülejäänud valdkondades hindas kõrge täpsuse vajadust alla 50% vastanud ettevõtetest.

Elektrilise võimsuse mõõtmise seadmeid kalibreeritakse ainult Eestis (100% vastanutest).

Tabel 72 Elektrilise võimsuse mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas

Arv %


Kuni 32 € 11 26,8%

32 - 64 € 5 12,2%

64 - 320 € 7 17,1%

Üle 320 € 9 22,0%

RASKE ÖELDA 4 9,8%

133

Kokku 41 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks elektrilise võimsuse mõõtmise puhul kõigi sektorite lõikes oli 636 eurot kasutava ettevõtte kohta. Kõige kõrgem aastane kulu oli toiduainetööstuses (3 199 eurot) ning masina- ja metallitööstuses (799 eurot).

65,9% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht elektrilise võimsuse valdkonnas jääb samaks, 24,4% vastanutest arvas, et mahud suurenevad. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi toiduainetööstuses ning elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses.

6.1.76.1.76.1.76.1.7 RõhkRõhkRõhkRõhk

Rõhu mõõtmisega puutub kokku 9,1% küsitlusele vastanutest (41 vastajat 450-st).

Kokkupuudet rõhu mõõtmisega mainisid ära 32% energeetika ja elektrienergia ettevõtetest ja 25% keemiatööstuse ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad rõhu mõõtmisega kokku alla 20%.

Rõhu mõõtmise puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Enim on mainitud vajadust väga kõrge mõõtetäpsuse (1% ja alla selle) järele (31,7% vastanutest). 29,3% vastanutest peab vajalikuks kõrget täpsust (±1%...±3%) ja 24,4% keskmist täpsust vahemikus ±3%...±10%.

Tabel 73 Rõhu mõõtmise puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 12 29,3%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 10 24,4%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 3 7,3%


2 4,9%

RASKE ÖELDA 1 2,4%

KOKKU 41 100,0%

Väga kõrget rõhu mõõtmise täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajav sektor on toiduainetööstus.

Rõhu mõõtmise seadmeid kalibreeritakse enamjaolt Eestis (97,6% vastanutest). Üks masina- ja metallitööstuse ettevõte mainis, et kalibreerib oma rõhu mõõtmise seadmed välismaal.

Tabel 74 Rõhu mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas

Arv %


Kuni 64 € 6 14,6%

134

64 - 320 € 7 17,1%

320 - 640 € 7 17,1%

Üle 640 € 3 7,3%


Kokku 41 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks rõhu mõõtmise puhul kõigi sektorite lõikes oli 411 eurot kasutava ettevõtte kohta. Suurema mõõtekuluga valdkonnad olid veevarustus ja kanalisatsioon ning keemiatööstus (mõlemad 639 eurot).

61% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht rõhu valdkonnas jääb samaks, 39% vastanutest arvas, et mahud suurenevad. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi masina- ja metallitööstuses ning mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas.

6.1.86.1.86.1.86.1.8 Aeg ja sagedusAeg ja sagedusAeg ja sagedusAeg ja sagedus

Aja ja sageduse mõõtmisega puutus kokku 8,9% küsitluses osalenud ettevõtetest (40 vastajat 450-st).

Kokkupuudet aja ja sageduse mõõtmisega hindasid ligi kolmandik veondus- ja laondusettevõtetest. Alljärgnevalt on valdkonnad järjestatud kokkupuute sageduse järgi:

• Veondus ja laondus 32,1%

• Toiduainetööstus 16,2%

• Mööblitööstus 6,7%

• Masina- ja metallitööstus 5,9%

• Mittemetalsetest mineraalidest tootmine 5,7%

Aja ja sageduse mõõtmisel jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Sellest omakorda on nõutavamad täpsuspiirid kuni ±1%, samuti vahemikus ±3% .. ±10%.

Tabel 75 Aja ja sageduse mõõtmisel vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 9 22,5%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 16 40,0%


KOKKU 40 100,0%

Väga kõrget aja ja sageduse mõõtmise täpsust vajavad sektorid on veondus ja laondus (52,9% vastajatest nimetas väga kõrget täpsust), mööblitööstus (100%) ja mittemetalsetest mineraalidest tootmine (50%).

135

Aja ja sageduse mõõtmise seadmeid kalibreeritakse enamasti Eestis (97,5% juhtudest). Vastanutest ainult 2 ettevõtet kalibreerib selliseid seadmeid välismaal, üks neist mööblitootja ja teine mittemetalsetest mineraalidest tootja.

Tabel 76 Aja ja sagedusega seotud teenuste sisseostmise kulud aastas

Arv %


Kuni 64 € 7 17,5%

64 - 320 € 9 22,5%

Üle 320 € 11 27,5%


KOKKU 40 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks kasutava ettevõtte kohta oli aja ja sageduse mõõtmisel kõigi sektorite lõikes 1 773 eurot kasutava ettevõtte kohta. Kõige kõrgem aastane kulu oli elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses (3 196 eurot) ning veonduses ja laonduses (3 122 eurot).

37,5% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht aja ja sageduse valdkonnas suureneb, ülejäänud arvasid, et see jääb samaks. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi masina- ja metallitööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses, toiduainetööstuses.

6.1.96.1.96.1.96.1.9 Elekter ja magnetismElekter ja magnetismElekter ja magnetismElekter ja magnetism

Elektri ja magnetismi mõõtmisega puutub kokku 7,8% küsitlusele vastanutest (35 vastajat 450-st).

Kokkupuudet elektri ja magnetismi mõõtmisega mainisid ära 33,3% elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse, 24% energeetika ja elektrienergia valdkonna ja 20% mööblitööstuse ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad elektri ja magnetismi mõõtmisega kokku alla 20%.

Elektri ja magnetismi mõõtmise puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Võrdselt on mainitud vajadust väga kõrge mõõtetäpsuse (1% ja alla selle) ja kõrge mõõtetäpsuste (±1%...±3%) järele (mõlemad 34,3% vastanutest). Keskmist täpsust vahemikus ±3%...±10% hindas vajalikuks 22,9% vastanutest.

Tabel 77 Elektri ja magnetismi mõõtmise puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 12 34,3%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 8 22,9%


1 2,9%

136

RASKE ÖELDA 2 5,7%

KOKKU 35 100,0%

Väga kõrget elektri ja magnetismi mõõtmise täpsust (lubatava vea suurus alla 1%) vajavad sektorid on elektriseadmete- ja elektroonikatööstus, puidutööstus ning energeetika ja elektrienergia tootmine. Ülejäänud valdkondades hindas kõrge täpsuse vajadust alla 50% vastanud ettevõtetest.

Elektri ja magnetismi mõõtmise seadmeid kalibreeritakse enamjaolt Eestis (91,4% vastanutest). Välismaal kalibreerib mõõteseadmeid 3 ettevõtet.

Tabel 78 Elektri ja magnetismi mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas

Arv %


Kuni 64 € 7 20,0%

64 - 640 € 7 20,0%

Üle 640 € 4 11,4%


Kokku 35 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks kasutava ettevõtte kohta elektri ja magnetismi mõõtmise puhul kõigi sektorite lõikes oli 2 260 eurot. Keskmisest kõrgemad kulud olid energeetika valdkonnas (5 049 eurot) ja mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas (5 432 eurot).

65,7% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht elektri ja magnetismi valdkonnas jääb samaks, 28,6% vastanutest arvas, et mahud suurenevad. Mõõtmiste mahu kasvu prognoositi enim mööblitööstuses, aga ka mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas ja põllumajanduses.

6.1.106.1.106.1.106.1.10 TihedusTihedusTihedusTihedus

Tiheduse mõõtmisega puutub kokku 7,1% küsitlusele vastanutest (32 vastajat 450-st).

Kokkupuudet tiheduse mõõtmisega mainisid ära 25% keemiatööstuse, 18,9% energeetika ja elektrienergia ettevõtetest ja 16,7% muu määratlemata valdkonna ettevõtetest. Ülejäänud valdkondi esindavatest ettevõtetest puutuvad elektri ja magnetismi mõõtmisega kokku alla 15%.

Tiheduse mõõtmise puhul jäävad nõutavad täpsuspiirid enamasti ±10% piiresse. Enim on mainitud vajadust väga kõrge mõõtetäpsuse (1% ja alla selle) järele (43,8% vastanutest). Kõrge mõõtetäpsuse (±1%...±3%) vajadust hindas 21,9% vastanutest ja keskmise täpsuse (vahemikus ±3%...±10%) vajadust 31,3% vastanutest.

137

Tabel 79 Tiheduse mõõtmise puhul vajalikud täpsuspiirid ettevõtetes

Arv %


Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 7 21,9%

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 10 31,3%

Madal täpsus (±10% .. ±20%) 1 3,1%

KOKKU 32 100,0%

Tiheduse mõõtmise seadmeid kalibreeritakse 100% Eestis.

Tabel 80 Tiheduse mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas

Arv %


Kuni 64 € 9 28,1%

64 - 320 € 7 21,9%

Üle 320 € 6 18,8%


Kokku 32 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks tiheduse mõõtmise puhul kõigi sektorite lõikes oli 349 eurot kasutava ettevõtte kohta. Keskmisest kõrgemad kulud olid keemia- ja plastitööstuses (703 eurot) ja puidutööstuses (703 eurot).

56,3% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht tiheduse valdkonnas jääb samaks, 43,8% vastanutest arvas, et mahud suurenevad.

6.1.116.1.116.1.116.1.11 Akustika, helikiirus, vibratsioonAkustika, helikiirus, vibratsioonAkustika, helikiirus, vibratsioonAkustika, helikiirus, vibratsioon

Akustika, helikiiruse ja vibratsiooni mõõtmisega puutub kokku 6,7% küsitlusele vastanutest (30 vastajat 450-st).

Kokkupuudet akustika, helikiiruse ja vibratsiooni mõõtmisega mainisid ära 14 valdkonna ettevõtted, neist suurim kokkupuude oli elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse (22%), rõivatööstuse (18,2%), puidutööstuse (15,3%) ettevõtetel.

Akustika, helikiiruse ja vibratsiooni mõõtmise valdkond on üks vähestest, mille puhul on enimvajatud täpsuspiir keskmine (vahemikus ±3%...±10%). Keskmise täpsuspiiri vajadust hindas 36,7% vastajatest. Väga kõrge mõõtetäpsuse vajadust (veapiir 1% ja alla selle) hindas 30% vastanutest, kõrge mõõtetäpsuse (±1%...±3%) vajadust hindas 13,3% vastanutest. Selles mõõtevaldkonnas oli ka suurim madala täpsuse vajadus, mida hindas 13,3% vastanutest.

93,3% vastanutest kalibreerib oma mõõteseadmed Eestis. Välismaal kalibreerimist mainis 2 vastajat: 1 mööblitööstusest ja 1 mäetööstuse valdkonnast.

138

Tabel 81 Akustika, helikiiruse ja vibratsiooni mõõtmise teenuse laboritelt sisseostmise kulu aastas

Arv %


Kuni 64 € 8 26,7%

64 - 640 € 5 16,7%

Üle 640 € 8 26,7%


Kokku 30 100,0%

Keskmiseks aastaseks kuluks kasutava ettevõtte kohta akustika, helikiiruse ja vibratsiooni mõõtmise puhul kõigi sektorite lõikes on 721 eurot. Sealjuures on suurimad kulud mittemetalsete toodete valmistamisel 1 300 eurot, teenindusvaldkonnas (1 042 eurot).

73,3% vastajatest arvas, et mõõtmiste maht akustika, helikiiruse ja vibratsiooni valdkonnas jääb samaks, 13,3% vastanutest arvas, et mahud suurenevad ning 10% vastanutest arvas, et mahud vähenevad.

6.1.126.1.126.1.126.1.12 Muud Muud Muud Muud vähemmärgitud vähemmärgitud vähemmärgitud vähemmärgitud mõõtevaldkonnadmõõtevaldkonnadmõõtevaldkonnadmõõtevaldkonnad

Küsitlus uuris ka selliseid mõõtevaldkondi, nagu alalisvoolu suurused, foto- ja radiomeetria, impedants, ioniseeriv kiirgus, sh dosimeetria ja radioaktiivsus, jõud, kõvadus, vahelduvvoolu suurused, viskoossus, vääne ja muu. Muu määratlusega mõõtevaldkondade puhul palusime täpsustamist. Tegemist oli enamasti komplekssete seadmeid või tegevusvaldkondi puudutavate mõõtevaldkondadega, mis üldjuhul taanduvad küsitlusvariantides olevate võimaluste juurde. Samas vajas vastaja konkreetselt oma tegevusvaldkonnaga seotud mõõdistusi ning nimetas oma vajaduse. Märgiti näiteks aparaatide täpsust, auto diagnostikat, füüsilisi-füüsikalis-ehituslikke parameetreid (2), geodeetilisi parameetreid (2) (tegelikkuses pikkusmõõtmised), idanevus ja teravilja kvaliteet (3), koguse mõõtmine, kuivaine lahustuvus, pinnaseanalüüsid, puidu täius, saadetise seisukord, sisu, suurus, toormaterjali mõõdistamine vastavalt etteantud mõõtudele (so pikkusmõõtmised ja mass), trükivärvi täpsus, tööjõud, töökeskkond tervikuna (2), tööpindade testid, painutuskraadi ühikud.

Kuna vastajate hulk valdkonniti on väike, on andmeid üldistuste tegemiseks liiga vähe. Üldised tähelepanekud muude mõõtmisvaldkondade kohta:

• Mida väiksem on vastajate hulk mõõtevaldkonnas, seda väiksem on vajadus väga kõrge täpsusega mõõtmiste järele ja kasvab keskmise täpsusega mõõtmiste vajalikkus.

• Lähiaastate perspektiivis hinnatakse väände mõõtmise puhul mõõtmismahtude vähenemist (25% vastanutest). See oli ainus valdkond, kus ei ennustata mõõtmismahtude suurenemist. Olulist suurenemist nähakse järgmistes mõõtevaldkondades: jõud 63% vastanutest (vastanuid 19), impedants 67% (3) ja viskoossus 33% (15).

139

• Enamus vastanutest hindab mõõtmismahtusid lähiaastatel sama suureks kui on praegu, olles enam kui kümne vastanuga valdkondades vahemikus 47% (vahelduvvoolu suurused) kuni 93% (foto ja radiomeetria).

• Trendid on jätkuvalt kõrgema täpsuse ja tulemuste saamise operatiivsuse suunas.

Kulud mõõtmistele on ära toodud alljärgnevas tabelis (

Tabel 82).

Tabel 82 Aastane kulu mõõtmistele muudes mõõtmisvaldkondades

Kulu € Vastanuid

Ioniseeriv kiirgus, sh dosimeetria ja radioaktiivsus 3675

2

Kõvadus 2186 17

Jõud 1559 12

Foto- ja radiomeetria 985 9

Vahelduvvoolu suurused 628 17

Impedants 597 3

Viskoossus 583 11

Alalisvoolu suurused 444 7

Vääne 47 3

Kulude osas on nii suurima kui väikseima kuluga valdkonnaks väga vähese kasutajate arvuga valdkonnad. Suhteliselt suuremate kuludega on kõvaduse ja jõu mõõtmine, teiste valdkondade puhul on kulunäitajad märksa väiksemad.

6.26.26.26.2 Arendusvajadused ettevõtetesArendusvajadused ettevõtetesArendusvajadused ettevõtetesArendusvajadused ettevõtetes

Olemasolevate arendusteenuste ja tulevaste vajaduste osas pidasime silmas eelkõige ettevõtete panustamist arendustegevusse endale kuuluvas laboris, samuti mõõteteenustega seotud probleeme ja neist tulenevaid tulevasi arenguid. Oluline osa oli ka koolitusvajaduse ning personali arendusvajaduse ja teadlikkuse kirjeldamisel.

Oma labor on 16% vastanud ettevõtetest. Ligi pooltel keemiatööstuse ja mittemetalsetest mineraalidest tootmisega tegelevatel ettevõtetel on oma labor.

Tabel 83 Labori olemasolu ettevõtetes valdkonniti

Arv % kõikidest küsitletutest (450)


18 46,2%

140

Toiduainetööstus 15 40,5%

Muu 17 20,5%

Energeetika ja elektrienergia 5 19,2%

Masina- ja metallitööstus 5 7,4%

Põllumajandus, looma-, teravilja- või taimekasvatus 3 10,3%

Veondus ja laondus 3 5,1%

Elektriseadmete- ja elektroonikatööstus 3 27,3%

Puidutööstus 1 1,7%

Mööblitööstus 0 0%

KOKKU 69 16,0%

Kui ettevõtte labor likvideeritakse ja kõik mõõtmised, katsetused ja analüüsid tuleb tellida väljastpoolt, siis ligi veerandil laborit omavatest ettevõtetest ei oleks võimalik olemasoleval kujul tegevust jätkata.

Varianti, et tegevust ei oleks võimalik samal kujul jätkata, pakuti masina- ja metallitööstuses, puidutööstuses, toiduainetööstuses, ja mittemetalsetest mineraalidest tootmises. Need valdkonnad on seega kõige tugevamalt oma laboritest sõltuvad. Laboritel on nende emaettevõttele oluline mõju, kulude vähenemise labori sulgemisel tõi välja vaid kolm ettevõtet.

Tabel 84 Kulude muutus, kui ettevõtte labor likvideerida

Arv %

Suureneks alla 10 000 euro aastas 11 15,3%

Suureneks 10 000 - 50 000 eurot aastas 17 23,6%

Suureneks 50 000 - 100 000 eurot aastas 6 8,3%

Suureneks üle 100 000 euro aastas 2 2,8%

Kulud ei muutuks või hoopis väheneksid 3 4,2%

Tegevust praegusel kujul poleks võimalik jätkata 19 26,4%


KOKKU 72 100%

6.2.16.2.16.2.16.2.1 MõõteteenustegaMõõteteenustegaMõõteteenustegaMõõteteenustega seotud probleemid seotud probleemid seotud probleemid seotud probleemid

Enamik ettevõtteid (67,3%) ei tunneta mõõtmistega seotud probleeme (Küsimus: „Millised on Teie ettevõtte jaoks peamised mõõtmiste, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud probleemid?“). Probleemid, mis välja toodi, olid suhteliselt vähelevinud. Nendesse vastustesse tuleb aga suhtuda ettevaatlikult. Nimelt sõltub vastus suuresti sellest, kes nimetatud küsimusele vastab. Kui vastaja on laborijuhataja – siis võib probleemide tunnistamine olla talle raskendatud. Seetõttu võib arvata, et tegelikult on mõõtmistega seotud probleeme rohkem kui siin on välja toodud. Seda

141

oletust kinnitavad täielikult TÜ Katsekoja kogemused tööstusettevõtete ja laboritega – probleemidest puudust ei ole.

Tabel 85 Mõõtmistega seotud probleemid ettevõtetes

Arv %

Probleeme ei ole 303 67,3%

Muu 31 6,9%


Spetsialistide/laborite vähesus või ebakompetentsus 24 5,3%

Mõõtmise ebatäpsus, hooletusvead, inimlik viga 15 3,3%

Teenus või seadmed on liiga kallid 14 3,1%

Teenuse kehv kättesaadavus, labor asub liiga kaugel 9 2,0%

Mõõteriistade vähesus, kehv kvaliteet, nõuetele mittevastavus, vähene kaasaegsus

8 1,8%

Valdkonna spetsiifilisusest tulenevad probleemid 8 1,8%

Eestis puudub vastav teenus või puuduvad spetsialistid 7 1,6%

Liiga pikk ajakulu 5 1,1%

KOKKU 450 100%

Kõige rohkem probleeme toodi esile trükitööstuses, kus 2/3 vastajatest nimetas probleemidena kalleid seadmeid, spetsialistide vähest kompetentsust ja kättesaadavust, mõõtmise ebatäpsust ja inimlikke vigu, mõõteteenuste kehva kättesaadavust. 1/3 vastanutest probleeme ei näinud.

Kõige vähem probleeme nimetati energeetika- ja elektrienergia, mööblitööstuse, masina- ja metallitööstuse ning elektriseadmete- ja elektroonikatööstuse valdkondades, kus üle 70% vastajatest probleeme ei näinud.

Probleemina võib tegelikult näha ka suhteliselt madalat metroloogiateadlikkust. Otseselt sellekohast küsimust on keeruline esitada (seda ka ei esitatud), samas erinevate küsimuste vastuseid vaadeldes ning kasutades ka empiirilisi taustateadmisi ettevõtete kohta, siis teadlikkus metroloogiast kui teadusharust on suhteliselt tagasihoidlik. Pigem tajutakse seda kui ühte tootmisprotsessi kohustuslikku osa, mis tuleb lihtsalt läbida. Sellest tulenevalt peetakse ka metroloogiaga seotud kulude kohta arvestust kaudselt, so hinnanguliselt.

6.2.26.2.26.2.26.2.2 Tuleviku arengusuunad Tuleviku arengusuunad Tuleviku arengusuunad Tuleviku arengusuunad

Ettevõtete küsitlusele vastanutelt uuriti nende hinnangut mõõtmistele esitatavate nõuete osas 3-5 aasta perspektiivis mõõtmisvaldkondade kaupa. Kõiki tegevusvaldkondi hõlmav koond on toodud allolevas tabelis.

142

Tabel 86 Olulisemad 3-5a trendid mõõtmistele esitatavate nõuete osas kõikide valdkondade osas kokku

Trend Kokku Osakaal

Kõrgem täpsus 334 35%

Tulemuste saamise kiirus 234 25%

Rohkem mõõdetavaid parameetreid 144 15%

Jääb samaks 97 10%

Labori akrediteeringu tähtsus 58 6%

Raske öelda 35 4%

Madalamad avastamispiirid 27 3%

Muu 24 3%

Selgelt domineerivad ootused kõrgema täpsuse, tulemuste saamise suurema operatiivsuse ja mõõtmiste kasvava mitmekesisuse suunas.

Trend kõrgema täpsuse suunas näitab, et mõõtmisi ja analüüse peetakse oluliseks ja nende tulemusi tähtsaiks. Kui suur osa mõõtmisi tehtaks vaid seadusandluse formaalsete nõuete täitmiseks, siis ei oleks täpsus sugugi nii oluline. Kõrgema täpsuse vajaduse tingivad ilmselt järgmised faktorid:

• Konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtted hoolitsema oma toodangu kvaliteedi eest ja mõõtmiste kõrgem täpsus on otseselt tarvilik toodete kõrgema kvaliteedi tagamiseks.

• Töökeskkonna kvaliteedi tähtsus on tõusmas. Käesoleva uuringu andmetel tervelt 47% ettevõtteid kasutab mõõtmisi ja analüüse töökeskkonna kontrolliks, samas, kui 2007. aastal läbi viidud keemiaalase uuringu54 tulemusel oli selliseid ettevõtteid vaid 11%. See võrdlus on eriti kõnekas, arvestades, et 2007 aasta uuringusse olid kaasatud vaid keemia-, toiduainete- ja veemajanduse ettevõtted, kellede hulgas vähemalt kahes esimeses valdkonnas peaks töökeskkonna kontroll olema väga kõrge tähtsusega. Töökeskkonna kvaliteedi tõstmisel on oluline roll ka mõõtetäpsuse tõstmisel.

54 Keemiliste analüüside ja mõõtmiste hetke- ja arendamisvajadused Eestis. Ivo Leito, Ivari Kaljurand, Reet Tallo, Kristina Virro. Tartu Ülikool, Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ, Tartu, Tallinn 2007.

143

• Kaudselt viitab vajadus kõrgema täpsuse järele ka ettevõtete ootust innovatsiooni tähtsuse kasvule. Sageli on just uute toodete väljaarendamisel vajalik mõõta kõrgema täpsusega.

Ootused mõõtmiste täpsuse osas lähevad mõõtevaldkondade lõikes lahku (vt Graafik 11). Sellest tulenevalt võib mõneti tajuda ka segadust, millistesse suundadesse kui suures ulatuses investeerida, et tagada ettevõtjatele vastuvõetavad lahendused. Seetõttu on tuleviku osas väga oluline teenust pakkuvatel metroloogiaasutustel teenuste kasutajate ootuste jooksev kaardistamine. Majanduse struktuuri muutudes võib nõudlus ühe või teise mõõtetäpsuse vastu kiiresti muutuda. Praegusel juhul on näiteks keskmist täpsust vaja jõu, kõvaduse, viskoossuse ning aja ja sageduse mõõtmisel. Teisalt näiteks elektrilise võimsuse, kulumõõtmiste ja akustika puhul on peaaegu võrdne nende vastajate hulk, kes vajavad keskmise täpsusega ning kõrge täpsusega mõõtmisi. Seetõttu on oluline, et vajadustega seotud teenuste pakkumine oleks võimalikult turu ootustele vastav ning et nendele oleks võimalik kiiresti reageerida.

Kogu riiki, eriti aga teadus- ja arendusasutustesse on viimase mõne aasta jooksul tulnud mitmesuguste infrastruktuurimeetmete55 toel väga palju uut kõrgetasemelist aparatuuri, mis hästi toetab kõrge täpsuse püüdlust. Siinkohal on oluline riigi väiksusest tulenevalt jälgida, et nimetatud investeeringuid ei oleks tehtud mitmekordselt, seda veel eriti juhtudel, kui seadmed on madalalt koormatud. Teisalt võib teadusasutuste vaheline eluterve konkurents samas soodustada ka lisaks teadusalastele läbimurretele ettevõtluse jaoks huvitavamate lahenduste ja teenuste väljatöötamist. Sellest tulenevalt on eriti seadmete projektirahastuse puhul üha olulisem alternatiivide kirjeldamine taotlemisel. Üheks variandiks on ka seadmete kasutamine viisil, mis võimaldab kaugtööd kasutades katsete läbiviimist erinevatel teadusasutustel (ja ka ettevõtetel).

Trend tulemuste saamise suurema operatiivsuse suunas iseloomustab eeskätt püüdlust tootmise kõrgema efektiivsuse suunas, samuti suurema lisandväärtusega keerukamate toodete valmistamiseks. Mitmed ettevõtted tõid oma välismaiste teenuseosutajatega (näiteks kalibreerimine) seoses välja, et nende kasutamine on mõneti ebasoodne, kuna teenuse teostamiseks on vaja rohkem aega. Samuti oli operatiivsus ja transpordivajadus kohati ka probleemiks ca 70 kilomeetrise transpordivajaduse või saartelt Eesti suurematesse linnadesse viidavate metroloogiateenust vajavate instrumentide ja materjalide korral.

Trend mõõtmiste kasvava mitmekesisuse suunas peegeldab järgmiste faktorite mõju:

• Kehtestatakse üha uusi nõudeid toodete kvaliteedile ja ohutusele, keskkonnakaitsele, töökeskkonnale. Üha rohkem on monitooritavaid saasteaineid. Need arengud toovad kaasa vajaduse teha üha erinevamaid mõõtmisi.

• Vaieldamatult tingib mõõtmiste ja analüüside suurema mitmekesisuse ka innovatsiooni tähtsuse kasv. Uute toodete arendamisel on sageli vaja teha uut tüüpi mõõtmisi, mida olemasolevate, juurutatud toodete korral ette ei tule.

55 Täiendavat infot riiklike infrastruktuuriprogrammide kohta saab veebilehelt

http://str.archimedes.ee/et/struktuurifondid

144

Vajalike mõõtmiste ja analüüside mitmekesisuse suurenemine toimub sageli väliste faktorite mõjul, mis ei ole ettevõtete ja laborite jaoks kergel moel ette ennustatavad. See teeb raskeks konkreetsete valdkondade väljatoomise, mida eelisarendada. Selle olukorra vastu aitab, kui tõsta üldist hariduse taset nende inimeste hulgas, kes mõõtmiste ja analüüsidega tegelevad ning toetada kompetentsikeskuste tekkimist, mis ei ole orienteeritud vaid väheste konkreetsete mõõtevaldkondade peale, vaid omaksid laiapõhjalist kompetentsi, mis võimaldaks neil vajaduse tekkimisel kiirelt lülituda uute riigile vajalike mõõtesuundade käivitamisse.

On ootuspärane, et üldtabelile väga sarnane jaotus esineb ka alltoodud valdkondlikes tabelites, kuna täpsus ja operatiivsus olid väga olulised.

Temperatuuri ja õhuniiskuse valdkonnas oodatakse 3-5 a perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus. Seejuures oli kõrgem täpsus eriti oluline elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses. Tulemuste saamise operatiivsus muutub olulisemaks mööblitööstuses, ning energeetika ja elektrienergia tootmises.

Tabel 87 Olulisemad 3-5a trendid mõõtmistele esitatavate nõuete osas temperatuuri ja õhuniiskuse valdkonnas

Arv %

Kõrgem täpsus 44 27,7%

Tulemuste saamise operatiivsus 37 23,3%

Rohkem mõõdetavaid parameetreid 30 18,9%

Nõuded jäävad samaks 27 17,0%

RASKE ÖELDA 9 5,7%

Labori akrediteeringu olemasolu tähtsus suureneb 7 4,4%

Madalamad avastamispiirid 4 2,5%

Muu 1 ,6%

Kokku 159 100,0%

Pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste valdkonnas oodatakse 3-5 aasta perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus. Seejuures oli kõrgem täpsus eriti oluline elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses. Tulemuste saamise operatiivsus muutub olulisemaks mööblitööstuses ning energeetika ja elektrienergia tootmises.

Tabel 88 Olulisemad 3-5 aasta trendid pikkuse ja geomeetrilistele mõõtmistele esitatavate nõuete osas

Arv %




145




RASKE ÖELDA 4 2,7%

Muu 1 ,7%

Kokku 148 100,0%

Massi mõõtmiste osas oodatakse 3-5 aasta perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus.

Tabel 89 Olulisemad 3-5 aasta trendid massi mõõtmisele esitatavate nõuete osas

Arv %







Muu 3 2,3%

RASKE ÖELDA 1 ,8%

Kokku 132 100,0%

Keemiliste analüüside osas oodatakse 3-5 aasta perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja tulemuse saamise operatiivsuse tähtsus, samuti mõõdetavate parameetrite mitmekesisus.

Tabel 90 Olulisemad 3-5 aasta trendid keemilistele analüüsidele esitatavate nõuete osas

Arv %






146

Muu 4 4,3%

RASKE ÖELDA 4 4,3%


Kokku 93 100,0%

3-5 aasta perspektiivis oodatakse kulude mõõtmise valdkonnas, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus.

Tabel 91 Olulisemad 3-5 aasta trendid kulude mõõtmisele esitatavate nõuete osas

Arv %







Muu 2 2,3%

RASKE ÖELDA 3 3,4%

Kokku 87 100,0%

Elektrilise võimsuse mõõtmise osas oodatakse 3-5 aasta perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus.

Tabel 92 Olulisemad 3-5 aasta trendid elektrilise võimsuse mõõtmisele esitatavate nõuete osas

Arv %





RASKE ÖELDA 3 7,3%



147

Kokku 41 100,0%

Rõhu mõõtmise osas oodatakse 3-5 aasta perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus.

Tabel 93 Olulisemad 3-5 aasta trendid rõhu mõõtmisele esitatavate nõuete osas

Arv %






Kokku 41 100,0%

3-5 aasta perspektiivis oodatakse, et aja ja sageduse mõõtmisel suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus. Seejuures oli kõrgem täpsus eriti oluline veonduses. Tulemuste saamise operatiivsus muutub olulisemaks veonduses, masina- ja metallitööstuses, toiduainetööstuses, mittemetalsetest mineraalidest tootmise valdkonnas.

Tabel 94 Olulisemad 3-5a trendid mõõtmistele esitatavate nõuete osas

Arv %



Jääb samaks 6 15,0%



Labori akrediteeringu olemasolu tähtsus suureneb

2 5,0%

Muu 1 2,5%

KOKKU 40 100%

Elektri ja magnetismi mõõtmisel oodatakse 3-5 aasta perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus.

Tabel 95 Olulisemad 3-5 aasta trendid elektri ja magnetismi mõõtmisele esitatavate nõuete osas

148

Arv %







Kokku 35 100,0%

Tiheduse mõõtmisel 3-5 aasta perspektiivis oodatakse, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus.

Tabel 96 Olulisemad trendid 3-5 aasta perspektiivis tiheduse mõõtmisele esitatavate nõuete osas

Arv %







Muu 1 3,1%

Kokku 32 100,0%

Akustika, helikiiruse ja vibratsiooni mõõtmisel oodatakse 3-5 aasta perspektiivis, et suureneb oluliselt täpsuse ja operatiivsuse tähtsus.

Tabel 97 Olulisemad 3-5 aasta trendid akustika, helikiiruse ja vibratsiooni mõõtmisele esitatavate nõuete osas

Arv %




149




Kokku 30 100,0%

Muudes mõõtevaldkondades (alalisvoolu suurused, foto- ja radiomeetria, impedants, ioniseeriv kiirgus, sh dosimeetria ja radioaktiivsus, jõud, kõvadus, vahelduvvoolu suurused, viskoossus, vääne ) on trendid jätkuvalt kõrgema täpsuse ja tulemuste saamise operatiivsuse suunas. Enamus vastanutest hindab mõõtmismahtusid lähiaastatel sama suureks, kui on praegu.

Lähiaastate perspektiivis hinnatakse väände mõõtmise puhul mõõtmismahtude vähenemist (25% vastanutest). See oli ainus valdkond, kus ei ennustata mõõtmismahtude suurenemist.

6.2.36.2.36.2.36.2.3 PersonaliPersonaliPersonaliPersonali---- ja koolitusvajadusedja koolitusvajadusedja koolitusvajadusedja koolitusvajadused

Ettevõtete mõõtmistega kokkupuutuva personali taset hinnatakse enamasti vajadustele vastavaks (64%). Samas tunnistab siiski ligi 35% vastanutest, et vajavad parema kvalifikatsiooniga töötajaid või on neid tööturul vähe.

Tabel 98 Hinnang mõõtmistega tegeleva personali oskuste tasemele

Arv %

See vastab meie vajadustele 290 64,4%

Meie ettevõtte spetsialistid vajavad lisakoolitust 58 12,9%

Tööturul on spetsialiste vähe 56 12,4%

Tööturul olevate spetsialistide tase pole piisav 45 10,0%

Muu 11 2,4%


KOKKU 450 100,0%

Eelkõige vajatakse täiendavat koolitust oma töötajatele, samuti hinnatakse, et sobivaid töötajaid on leida keeruline.

Laborit omavad ettevõtted tõid personaliga seotud probleeme välja märgatavamalt rohkem. Puudusi või täiendavaid personali arenguvõimalusi tõi välja ligi 35% laborit omavatest ettevõtetest. Kõige enam (15,3%) tuntakse puudust kõrgelt kvalifitseeritud personalist. Küllaltki kõrgeks hinnati vajadust tippkompetentsiga erialast doktorikraadi omava personali järele. See nõrgendab laialt levinud arvamust, et Eesti ettevõtted ei tunne doktorikraadiga spetsialistide vastu mitte mingit huvi. Teisalt on see ka selge signaal innovatsiooni tähtsuse kasvust ettevõtetes – on ju doktorikraadiga spetsialistid innovatsiooni alal üheks kandvaks jõuks.

Keskmisest rohkem on personalist puudus keemiatööstuses ning rõiva- ja tekstiilitööstuses.

150

Tabel 99 Laboritesse juurdevajatav personal

Arv %

Ei ole kedagi juurde vaja 43 59,7%

Kõrgeltkvalifitseeritud personali, kellel on vähemalt erialane ülikoolidiplom

11 15,3%

Laborante-seadmeoperaatoreid, kellel on vähemalt keskeriharidus 9 12,5%

Tippkompetentsiga arenduspersonali, kellel on vähemalt erialane doktorikraad

6 8,3%

Muu 5 6,9%

RASKE ÖELDA 3 4,2%

KOKKU 72 100,0%

Laboripersonalile suunatud koolituste puhul nimetas 57% vastajatest mõne konkreetse valdkonna, kus tuntakse laboripersonalile suunatud koolitustest puudust. Kõige rohkem tunti puudust koolitustest, mis käsitleks praegu mittekasutatavaid, aga uute nõuete ja normatiividega aktuaalseks muutuvaid metoodikaid. Olulised teemad olid veel mõõtmisalane seadusandlus, akrediteerimine ja aparatuuritehniline koolitus.

Tabel 100 Hinnang koolitusvajadusele laborites

Arv %

Ei tunne koolitustest puudust 27 37,5%

Metoodikad, mis praegu laboris kasutusel pole, aga mis seoses uute nõuete ja normatiividega muutuvad aktuaalseks

19 26,4%

Mõõtmisalase seadusandlusega seotud küsimused 14 19,4%

Akrediteerimisega seotud küsimused 11 15,3%

Aparatuuritehniline koolitus 9 12,5%

Laboritöö üldküsimused 6 8,3%

Konkreetsed laboris kasutusel olevad metoodikad 6 8,3%

Ohutusnõuded 4 5,6%

Mõni muu valdkond 2 2,8%

RASKE ÖELDA 4 5,6%

KOKKU 72 100,0%

151

Koolitusvajadused valdkonniti:

• Veonduses ja laonduses seadusandlus

• Masina- ja metallitööstuses akrediteerimine

• Toiduainetööstuses kõik valdkonnad

• Energeetikas ja elektrienergias uued metoodikad ja seadusandlus

• Mittemetalsetest mineraalidest tootmises kõik valdkonnad

• Põllumajanduses uued metoodikad, seadusandlus, aparatuuritehnika ja ohutusnõuded

Koolituste ja personali osas on otstarbekas korraldada regulaarseid avalikke koolitusi, kus eeltoodud tuvastatud puudujääke oskustes on võimalik lahendada. Tänase seisuga on koolitusi võimalik küll tellida, kuid seda saab teha vaid õppegrupi põhiselt. Arvestades, et suur osas Eesti ettevõtetest on suhteliselt väikesed, on ühest ettevõttest grupi kokkupanek ka suhteliselt keeruline. Koolitusgruppide komplekteerimine ja vajaduse katmine eeldab seega ettevõtetevahelist koostööd töötajate arendamise vallas.

6.2.46.2.46.2.46.2.4 TeadlikkuseTeadlikkuseTeadlikkuseTeadlikkuse vajadusedvajadusedvajadusedvajadused

Uurides, millisest mõõtmiste ja analüüside alasest infost on puudus, leidsid veidi üle poole vastajatest, et praegune info on piisav. Kõige olulisemaks valdkonnaks, mille kohta infot juurde sooviti, olid riiklikud regulatsioonid ja nõuded. Huvitav on selle küsimuse puhul näha, et infot soovitakse ka teemade kohta, mida tegelikult on vastajal võimalik ka ise panustades suhteliselt kiiresti leida, näiteks turuinfot, seda nii pakutavate mõõteteenuste kui ka nende hinna kohta. Tegelikult võib siia alla panna ka mõõteteenuse teostamise tähtajad. Kuna see info on turuülevaate koostamise soovi korral leitav, on pigem tegemist liiga vähese huviga selle info kasutuselevõtu osas.

Tabel 101 Millist täiendavat infot vajate seoses mõõtmistega

Arv %

Praegune info on piisav 253 56,2%

Mõõtmistega seotud riiklike regulatsioonide ja nõuete kohta, s.h kavandatavad muudatuse

112 24,9%

Pakutavate mõõteteenuste kohta 76 16,9%

Pakutavate mõõteteenuste hinna kohta 59 13,1%

Ettevõttes kasutatavate seadmete kontrolli vajaduse kohta 42 9,3%

Mõõteteenuse täitmise tähtaegade kohta 35 7,8%

Muu 12 2,7%

RASKE ÖELDA 5 1,1%

KOKKU 450 100,0%

Keskmisest rohkem sooviti lisainfot toiduainetööstuses ja põllumajanduses riiklike regulatsioonide osas

152

Teadlikkuse vajadusi aitaks samuti lahendada regulaarsete koolitusürituste läbiviimine koos võimalusega metroloogiaalal tegelevatel teadusasutustel oma tegevust neil tutvustada.

6.36.36.36.3 Arendusvajadused Arendusvajadused Arendusvajadused Arendusvajadused teadusteadusteadusteadus---- ja arendusasutustesja arendusasutustesja arendusasutustesja arendusasutustes

Metroloogia teadusasutuste küsitluse läbiviimisel koostati ettevõtjatele mõeldud küsimuste põhjal spetsiifilisem küsimustik tulenevalt teadus- ja arendustöö spetsiifikast. Küsitlus viidi läbi kasutades internetipõhist küsimustikku. Kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 65 teadus- ja arendusasutusele, kelledest vastas 16. Küsimustele vastuste kogumine toimus 2011. aasta septembris.

Metroloogia infrastruktuuri teadus- ja arendusasutuste küsitlusele vastasid 16 organisatsiooni. Nendest 8 olid ettevõtted, 5 ülikooli või ülikooli üksust, 3 muuseumi või muud üksust. Vastajad iseloomustasid oma tegevusvaldkondi uurimuslikena (geneetilised analüüsid, muu tipptehnoloogia), rakenduslikena (väljatöötamine), üldiste tegevussuundadena (haridus ja õppetöö), samuti olemasolevate vahendite taastamisega seonduvana (restaureerimine). Küsitluste vastajad olid asjatundlikud – mõõteüksuse juhist ja valdkonnaõppejõust organisatsiooni juhini.

Vastanud organisatsioonide jaoks on mõõtmine oluline – kas siis teadus- ja arendustegevuses või mõõteseadmete valmistamisel, põhitegevuse tugifunktsioonina või õppetöö läbiviimisel. Suuresti on tegemist akrediteeritud või sertifitseeritud organisatsioonidega. Akrediteeringut või sertifikaati omasid ligi 75% vastanutest.

Asutuste mõõtmiskulude osakaal kogukuludest on pöördvõrdelises seoses töötajate arvuga - suuremates organisatsioonides on kulud väiksemad. Teisalt kinnitab küsitlus, et tipptehnoloogia arendamise puhul on kulu mõõtmisele ülikõrge, mis selgelt viitab mõõtmiste olulisele rollile tipptehnoloogia arendamisel. Veidi madalam on see biotehnoloogia ja arendustegevuse puhul kuni väga madala osakaaluni muuseumite puhul. Muuseumite madalate kulude taga ei ole reeglina mitte mõõtmiste ebaolulisus, vaid äärmiselt napid rahalised vahendid mõõtmiste jaoks.

Asutuste käibest moodustab mõõtmine kahel organisatsioonil enam kui 75%, samuti on kahel organisatsioonil osakaaluks 25-50%. 9 organisatsiooni vastanud 16-st ei tegele teenuste müügiga, mistõttu osakaalu välja ei toonud.

Küsitluses sooviti teada ka teadusasutuste jaoks olulist mõõtetäpsust. Seda on otstarbekas vaadata kokkuvõtlikult, kuna vastajaid oli suhteliselt vähe. Iga vastaja sai anda mitu vastust, hinnates kõiki enda kasutatavaid mõõtevaldkondi. Mõõtetäpsuste vajadused jagunevad äärmustesse.

Tabel 102 Mõõtetäpsuse vajadused teadus- ja arendusasutuste hinnangul

Mõõtetäpsus Vastuseid Osakaal

Indikatiivne täpsus (± 20 .. ±40%) 3 3,9%

Madal täpsus (±10% .. ±20%)

Keskmine täpsus (±3% .. ±10%) 9 12%

Kõrge täpsus (±1% .. ±3%) 36 47%

153

Väga kõrge täpsus (± 1% ja alla selle) 29 38%

Kokku 77 vastust 100%

Tabeli põhjal võib näha, et teadus- ja arendusasutuste jaoks on mõõtmisel vajalik eeskätt kõrge täpsus või väga kõrge täpsus. Sellest võib järeldada, et infrastruktuuri investeeringute tegemisel tuleb investeerida kõige kõrgema täpsusklassiga tehnoloogiasse. Indikatiivne, madal või keskmine täpsus moodustavad vaid ca 15% vajadusest.

Väga kõrge täpsus oli vajalik järgmistes valdkondades: • massimõõtmised (väga kõrge täpsus 6, kõrge täpsus 2, kokku 9); • pikkuse ja geomeetrilised mõõtmised (5, kõrge täpsus 2, kokku 7); • keemiaalane metroloogia (3, kõrge täpsus 1, kokku 5). • alalisvoolusuurused (2, kõrge 2, kokku 4); • aeg ja sagedus (2, kõrge täpsus 2, kokku 4);

Kõrge täpsus oli oluline: • temperatuur (7, väga kõrge 1, kokku 9); • elekter- ja magnetism (3, väga kõrge 1, kokku 5).

Keskmise täpsuse ulatus oli oluline: • elektriline võimsus (2, kokku 4); • vahelduvvoolu suurused (2, kokku 4); • rõhk (2, kokku 3); • impedants (2, kokku 3),

Teiste valdkondade puhul märgiti eelistusi ühekordselt või olid üksikvastused hajunud erinevate vastusevariantide vahel.

Üldistatult võib välja tuua, et riigietalonidest on vastanutele väga kõrge täpsus oluline massi ja pikkuse mõõtevaldkonnas. Temperatuuri ja elektriliste suuruste mõõtmised jäävad pigem kõrge täpsuse nõudmiste tasemele. Siiski on ka nendes valdkondades olemas teadusasutuste nõudlus väga kõrge täpsuse järele. Riigietaloni ei ole Eestis keemiaalase metroloogia ning aja ja sageduse puhul, mis samuti said väga kõrge täpsuse alase hinnangu.

Võrdlusmõõtmistes ei ole osalenud pooled vastanutest. Osalejad on osalenud võrdlusmõõtmistes keemia (30,7% osalenutest), pikkuse ja geomeetriliste mõõtmiste (15,3% osalenutest), temperatuuri (15,3% osalenutest) valdkonnas.


Mõõtetulemuste usaldusväärsuse tagamiseks on teadus- ja arendusasutustes olulisimal kohal organisatsioonisisene kalibreerimine, 8 vastanut 15-st teevad seda sisuliselt üle 50% ulatuses vajadusest. Viis vastanut viib kalibreerimist organisatsioonisiseselt läbi ulatuses, mis katab vajadusest 0-25% (sh neli vahemikus 5%-25%). Kahel juhul ei viida kalibreerimisi üldse läbi. Välismaal kalibreerimise ulatus on väga väike – 75% vastanutest kalibreerib Eestis, nelja välismaal kalibreerimist kinnitanu puhul tehakse seda aga kogu vajadusest vaid kuni 10% ulatuses. Välisriikidest pärit teenusepakkujate kasutamise põhjuseks on Eestis pakutav ebapiisav mõõteulatus (2), teenuse puudumine (1) ja siinne kõrgem hind (1).

154

Ehkki välisriigist tellitavate mõõtmiste ja kalibreerimiste osakaal oli eelpoolkirjeldatud küsimuste põhjal madal, mainiti valdkondadena, mida välisriikides kalibreeritakse, väga paljusid mõõtealasid – kahel juhul alalis- ja vahelduvvoolu suuruseid, pikkus- ja geomeetrilisi mõõtmisi, keemilisi analüüse ja impedantsi, ühel juhul foto- ja radiomeetriat, aja ja sageduse, elektrilise võimsuse, ioniseerivat kiirgust, kulumõõtmist (vesi, gaas, õhk, rõhk, vee liikumise kiirus), jõudu, elektrit ja magnetismi ning viskoossust.

6.3.26.3.26.3.26.3.2 TulevikuTulevikuTulevikuTuleviku arengusuunad arengusuunad arengusuunad arengusuunad

Olulisemateks trendideks, mis teadusasutuste hinnangul lähiaastatel metroloogias valitsevad, on kõrgema täpsuse ja kvaliteedi vajadus. Veidi vähemolulised on tulemuste saamise operatiivsus ja teenuse maksumus. Teisi valikuid hinnati juba oluliselt vähem.

Tabel 103 Järgneva 3-5 aasta trendid mõõtmiste valdkonnas teadus- ja arendusasutuste hinnangul

Vastusevariant Vastanuid

järjest kõrgem täpsus 24

mõõtetulemuste kvaliteeditagamise suurenev tähtsus 22

tulemuste saamise operatiivsus 15

madal hind 11

järjest rohkem mõõdetavaid parameetreid 5

järjest madalamad avastamispiirid 2

labori akrediteeringu olemasolu suurenev tähtsus 1

Kokku vastuseid 80

Nende valikute alusel võib hinnata, et suureneb teenuste osutamiseks vajalik investeerimisvajadus – soovitakse kõrge kvaliteediga ja täpsemaid tulemusi saada kiiremini, oluline on ka teenuste osutamise mastaabiefekt (madalam maksumus). Sellest tulenevalt on tähtis tegevus protseduuride kujundamine, mis tagavad eeltoodud ootustele vastavate tingimuste olemasolu.

Valdkondlikult võib välja tuua järgmised trendid: • Mass – operatiivsus (4), kvaliteet (3), maksumus (2), kokku 10; • Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised – kõrgem täpsus (3), kvaliteet (2),

operatiivsus (2), kokku 8; • Temperatuur – operatiivsus (3), kvaliteet (2), mõõteparameetrite hulk (2),

kokku 8. • Aeg ja sagedus - kõrgem täpsus (2), kokku 5 • Keemiaalane metroloogia – kvaliteet (2), kokku 5 • Alalisvoolu suurused – kvaliteet (2), kokku 4. • Elektriline võimsus – kõrgem täpsus (2), kvaliteet (2), kokku 4. • Elekter ja magnetism – järjest kõrgem täpsus (3), kokku 3. • Kulumõõtmine - kõrgem täpsus (2), kokku 3 • Akustika – kvaliteet (2), kokku3

155

• Impedants – kõrgem täpsus (2), kokku 3. • Ioniseeriv kiirgus - kõrgem täpsus (2), kokku 3

Teistes valdkondades jagunesid vastused hajusalt, mistõttu neid ei ole välja toodud.

Eestis pakutavate teenuste kohta neljas riigietaloni valdkonnas hindavad vastanud, et suutlikkus on piisav (80% vastanutest). Nii taseme tõstmise ulatust kui ka taseme mõõteulatuse laiendamise vajadust näevad mõlemal juhul kaks vastanut (13,3% vastanutest). Valdkondadena, kus Eestis täna on kompetents ebapiisav, nähakse mikroskoopiat, teekatte tasasuse ja kandevõime mõõtmist, samuti arhiivides lenduvate orgaaniliste ühendite mõõtmist. Selle valdkonna puhul küll tunnistatakse, et tegemist on väga spetsiifilise suunaga.

Praegu on maailmas tärkamas või tärganud mitmed uued suunad mõõtetegevuse alal: nanometroloogia, mõõteseadmete miniaturiseerimine, metroloogia pindkihtide uurimisel ja biotehnoloogias jne.56 Teadus- ja arendusasutused on selliste arenduste osas eesliinil. Nii näiteks on Eestis saavutatud üsna kõrge tase pindade omaduste karakteriseerimisel ja nanometroloogias.


Spetsialistide erialase väljaõppe kohta andsid 50% vastanutest hinnangu, et kõik vajadused on kaetud, 28,5% näeb tarvidust lisakoolitusteks. 14% vastanutest tunnistab, et tööturul on spetsialiste saada vähe ning samuti 14%, et nende spetsialistide tase pole piisav.

Ehkki pooled vastanutest tunnistasid, et nende puhul on kõik töötajatega seotud vajadused kaetud, hindasid 64,2% vastanutest, et vajalikud on lisakoolitused aparatuuritehnika osas ja 42,8%, et vajalikud on lisakoolitused uute metoodikate osas. Õigusaktide nõuded (28,5% vastanutest), laboritöö üldküsimused (21,4% vastanutest) ja ohutusnõuded (14,2% vastanutest) on samuti olulised.

Mõõtmisvaldkonnas kompetentsete töötajate puudust kinnitavad sisuliselt kõik vastanud ettevõtted. Eelkõige on vaja tipposkustega töötajaid – PhD kraadiga töötajaid sooviks juurde 50% vastajatest, magistrikraadiga töötajaid samuti 50% vastanutest, lisaks kinnitab 25% vastanutest ka tarvidust (kutseharidusega) seadmeoperaatorite järele.


Õigusalane tugi on vastanute hinnangul neile täna olemas (72%). Suurimat infonõudlust omatakse pakutavate mõõteteenuste kohta – kes pakub, mõõtevaldkonna ulatus ja täpsus (42,8% vastanutest), teises järjekorras riiklike regulatsioonide ja kavandatavate muudatuste kohta (35,7% vastanutest) ja seadmete kontrollivajaduse kohta (21,4% vastanutest). Vastustest võib välja lugeda, et tänase tegevuse kohta omatakse piisavalt teadlikkust, sealhulgas õigusalast. Eelkõige tahetakse oma tegevust arendada, selles osas vajatakse ka täiendavat õigusalast teadmist.

56 European Metrology Research Programme Outline 2008. Euramet eV, November 2008.

www.emrponline.eu/edocs/emrp_outline_2008.pdf

156

6.46.46.46.4 Arendusvajadused Arendusvajadused Arendusvajadused Arendusvajadused laboriteslaboriteslaboriteslaborites

Laboritest kuulus küsitlusse kolm sihtgruppi: inspekteerimisasutused; kalibreerimislaborid; katselaborid.

Laborite küsitluse läbiviimisel koostati küsimustik tulenevalt laboritöö spetsiifikast, milles oli 29 küsimust. Küsitlus viidi läbi internetipõhiselt ja kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 21 laborile. Küsimustele vastuste kogumine toimus 2011. aasta septembris.

Kokku vastas 14 laboriteenust osutavat ettevõtet, kes peamiselt osutavad inspekteerimise või kalibreerimisega seotud teenuseid. Vastanutest 12 olid eraettevõtted, üks riigile kuuluv ettevõte ja üks avalik-õigusliku isiku struktuuriüksus. Enamasti on laborid akrediteeritud standardite EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 ja EVS-EN ISO/IEC 17020:2006 järgi. Kasutatavad metoodikad põhinevad peamiselt rahvusvahelistel standarditel ja soovitustel. Viies laboris kasutatakse ka enda välja töötatud mõõtemetoodikaid ja juhendeid.


Mõõtevahendite kalibreerimine toimub Eestis 5 juhul 14-st. 7 juhtumil on kalibreerimisteenuste osutajad nii Eestist kui välismaalt, kahel juhul aga ainult välisriikidest. Peamine põhjus välisriikide teenusepakkujate kasutamiseks on teenuste puudumine Eestis. Välismaal kalibreerimise valdkondadeks mainiti kõige enam optilist kiirgust ja radiomeetriat (2) ning jõudu (1) ja võimsust (1).

Ka need laborid, kes tõid välja vajalike kalibreerimisteenuste puudumise Eestis, hindavad, et laborite jaoks vajalike mõõteteenuste kättesaadavus on Eestis pigem rahuldav. Teisalt tuuakse aga välja siinse teenuse kõrgem maksumus või labori asukoha kaugus teenuse osutajast. Kalibreerimisteenuste kvaliteedi osas hinnatakse, et pigem ollakse rahul või siis ollakse täiesti rahul. Suhe rahulolevate ning mitterahulolevate vahel on küsitluse järgi 13:1.

Eesti nelja riigietaloni puhul hinnatakse nende kättesaadavust, erapooletust, sõltumatust, samuti konfidentsiaalsust. Teenustega seotud ettepanekutena tuuakse välja, et täna teeb muret olukord, kus üks labor osutab samaaegselt etaloniteenust ning konkureerib teiste laboritega. Parem oleks nende vastajate arvates jagada ettevõte kaheks. Sama teema kohta esitavad kommentaare ka teised vastajad teistes vabavastustes.

Võrdlusmõõtmisi on küsitletute arvates korraldatud vähe elektri (2), vibroakustika (1), temperatuuri ja rõhu (1) alal. Teisalt toovad vastanud ka välja, et metroloogia keskasutus vaatab rohkem täppismõõtevahendite võrdluste poole, mistõttu ei huvituta igapäevaselt enamlevinumate mõõtevahendite võrdluste korraldamisest (mõõtetankid, 2, 3 ja 4. kl. kaalud). Võrdlusmõõtmiste korraldajana nähakse eelkõige akrediteerimiskeskust (6), vähem metroloogia keskasutust (5) või tugietalonikeskust (3). Tänase korralduse puhul mainiti, et see annab ühele turul tegutsevale organisatsioonile väga hea teadmise teiste organisatsioonide tehnika konkurentsivõimelisuse osas. See on vihje AS Metrosert positsioonile turul, kus viidatakse soovile eraldada metroloogia keskasutuse funktsioonid kommertsiaalsest tegevusest.

Akrediteerimisasutuste suutlikkusega labori vajadustele vastata on 12 vastajat rahul teenuse ulatusega, 2 ei ole rahul tehnilise tasemega, samal ajal kui üks vastaja on sellega rahul, kahel juhul ei olda rahul ka maksumusega. Teenuste omaduste

157

märksõnadena tuuakse kõige enam välja kättesaadavust, erapooletust, kliendiinfo konfidentsiaalsust. Ettepanekuid tehakse maksumuse vähendamise osas ning tehniliste assessorite pädevuse tõstmise osas.

Hinnangud järelevalve põhjalikkuse osas kõiguvad skaalal piisavalt põhjalik ja tõhus (9) kuni teise äärmuseni, kus seda nimetatakse puudulikuks (2) kuna järelevalvet pole. Samuti oodatakse leevendust bürokraatia (1) osas (taatlemisel nõuetele mittevastanud seadmete andmetest teavitamisel).

Riigi aktiivsust valdkonnas hinnatakse rahuldavaks (10), samas toovad kolm vastajat välja, et aktiivsust on vähe. Laborite kommentaaride põhjal on ka näha, et nad teadvustavad, et riigietalonide säilitamine on riigile raske. Samuti tuuakse välja, et tänane konkurentsiolukord ei ole turul võrdne, kuna üks ettevõte tegeleb ka riigietaloniga. Seda olukorda hinnatakse ka Euroopa Liidu regulatsioonidele mittevastavaks.

Riigietaloni labori suutlikkust vastata küsitletute vajadustele hinnatakse positiivselt. Mõõteteenuste ulatust hindas positiivselt 12 vastajat, ühel juhul aga mitte. Rahul ollakse suutlikkusega mõõteteenuse määramatuse puhul (10), tähtaegade puhul (10) ning maksumusega (7 positiivselt, ühel juhul negatiivne).


Tulevaste trendide osas on hoiakud lahknevad – tänaste mõõtenõudmiste püsimine samal tasemel saab vastuse kuuelt vastajalt, suurema täpsuse ja suurema mõõteulatuse vajadus saavad toetuse neljalt vastajalt. Arendusvaldkondadena, millesse riik peaks panustama, nähakse tulevikus optilist radiomeetriat, infrapunakiirguse mõõtmist, elektrivarustuse elektriliste suuruste mõõtmist ning vibroakustikat. Tegemist on üksikutest ettevõtetest tulenevate valdkondadega. Need vastused haakuvad hästi teistest valdkondadest saadud vastustega, kus samamoodi pakutakse välja väga erinevaid valdkondasid ühe vastaja või väheste vastajate poolt. See viitab trendile, et teostatavate mõõtmiste ja analüüside mitmekesisus on jätkuvalt suurenemas.

Mõõtmiste valdkonda reguleerivates õigusaktides esitatud nõudeid peavad suurem osa vastajaid piisavaks (9), ülereguleerimist näevad 3, tuues ka näiteid, nagu väga järelevalve keskne, erinevad terminid samale asjale ja väga tungiv pidev akrediteerimisvajaduse nõue, detailne reguleeritus (sh plommitraadi materjal). Arendusettepanekuna nähakse vajadust üle vaadata keerukate mõõtesüsteemide metroloogilise kontrolli printsiibid (1).


Korraldatud koolitustega ollakse pigem rahul. Samas on vastatud, et koolitustest pole viimastel aastatel väga palju kuulda (4) või kui need toimuvad, siis on need kallid. Alternatiivseteks koolituste pakkujateks on Tallinna Tehnikaülikool (2), viiakse läbi ka sisekoolitusi ja erialase kirjanduse tutvustamist. Koolitajana mainiti ka Tehnilise Järelevalve Ametit. Koolituse teemade osas on huvi laialdane – alates laboritöö üldkorraldusest, tänastest juriidilistest nõudmistest kuni Euroopa Liiduga seotud tulevaste teemadeni.


Uue teabe hankimisel on Eesti Akrediteerimiskeskus oluline allikas – märgitud ära kümnel korral. Täiendava allikana mainitakse ka Tehnilise Järelevalve Ametit.

158

Lisainfot saadakse enamasti enda uuringute põhjal. Vähem kasutatakse vastavasisulisi kodulehekülgi ning ILAC ja OIML veebikülgi (märgitakse ühel korral).

6.56.56.56.5 Arendusvajadused Arendusvajadused Arendusvajadused Arendusvajadused riigiasutustesriigiasutustesriigiasutustesriigiasutustes

Metroloogia infrastruktuuri toimivuse riigiasutuste küsitlus viidi läbi internetipõhiselt, kus kutse osaleda saadeti eelnevalt kaardistatud 21 riigiasutusele. Küsimustele vastuste kogumine toimus 2011. aasta septembris ja oktoobris.

Vastas 17 riigiasutust. Neist viiel juhul on põhiülesandeks järelevalve. Vastanud organisatsioonide töötajate arv on keskmiselt ca 160 inimest, ehkki vahemik on 7-1700 inimest. Üldjuhul on organisatsiooni või üksuse suurus 50-259 inimest. Vastajateks olid osakonnajuhatajad või peaspetsialistid.

Tabel 104 Riigiasutuste küsitlusele vastanud asutused

Maksu- ja Tolliamet, Ida Maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakond

Terviseamet

Maa-amet

Terviseamet Kohtla-Järve labor

Tarbijakaitseamet

Tehnilise Järelevalve Amet

Keskkonnaameti Kiirgusosakonna Kiirgusseire büroo labor

TÜ Eesti Geenivaramu

Maanteeamet

Põllumajandusamet

Maksu- ja Tolliamet

Keskkonnainspektsioon

Veeteede Amet

Tööinspektsioon

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Jõudluskontrolli Keskus

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

Asutused on mõõtmistega seotud otseselt - enamasti viiakse ellu perioodilist tegevust vastavalt tööplaanile, seireprogrammile või seadusele. 17 vastanust on akrediteeritud või sertifitseeritud 52,9%.


Kalibreerimise vajaduse puhul vastas 75% vastanutest, et välismaiseid kalibreerijaid ei kasuta. 25% vastanutest kinnitasid, et kalibreerivad välismaal, seda kuni 25% mõõtevajadusest. Välismaal kalibreeritavateks valdkondadeks on vastuste põhjal ioniseeriv kiirgus, akustika, keemilised analüüsid, temperatuur ja rõhk. Täpsustatud vastuste põhjal lisati selgituseks veel vee voolukiirus ning signaali võimsus, laevade kõikumise mõõtjad, gaasidetektorid ning digitaalnivelliirid. Kõik asutused, kes kalibreerisid mõõtevahendeid välismaal, tõid põhjuseks, et Eestis vastav teenus puudub. Seda tehakse eeskätt küllaltki vähelevinud mõõtevaldkondades, milles Eesti-suurusel riigil pole mõttekas oma metroloogilist infrastruktuuri välja arendada

159

(näiteks akustika, ioniseeriv kiirgus) või siis erivajaduste korral (puidu süttimistemperatuuri mõõtmiseks kasutatav infrapunatermomeeter üle 250˚C). Välismaal teostatud kalibreerimiste puhul on omakorda probleemiks, et need ei ole sageli operatiivsed.

Olulisemate mõõtmistega seotud kitsaskohtadena mainivad vastajad mõõteteenuste maksumust (17,6% vastanutest), ebapiisavat mõõteulatust (11,7%) ning personali puudumist (11,7%).


Järgneva 3-5 aasta olulisemateks trendideks on riigiasutuste hinnangul vastavalt küsitlusele mõõtetulemuste kvaliteet ja nende saamise operatiivsus. Oluliselt väiksema tähtsusega on teenuse maksumus, akrediteeringu olemasolu ning kõrgem täpsus.

Tabel 105 Järgneva 3-5 aasta trendid mõõtmistele esitatavate nõuete osas riigiasutuste hinnangul

Nõue Mainimiste arv

Mõõtetulemuste kvaliteeditagamise suurenev tähtsus 23

Tulemuste saamise operatiivsus 22

Madal hind 10

Labori akrediteeringu olemasolu suurenev tähtsus 9

Järjest kõrgem täpsus 8

Järjest rohkem mõõdetavaid parameetreid 4

Järjest madalamad avastamispiirid 3

Kokku 79

Mõõtetulemuste kvaliteet on kesksel kohal massi, temperatuuri, akustika, heli ja vibratsiooni mõõtmistel. Operatiivsus on oluline ioniseeriva kiirguse, akustika, heli ja vibratsiooni korral ja temperatuuri mõõtmistel ning pikkus ja geograafiliste mõõtmiste puhul. Teiste valdkondade puhul on tegemist üksikvastustega.


Mõõtmisega kokku puutuvate töötajate vajadusi hindab kaetuks 66,7% vastajatest. 33,3% vastajatest hindab, et töötajad vajavad lisakoolitust, 20% vastajate kinnitusel on spetsialiste vähe ning 13,3% vastajatest ütlesid, et tööturult leitavate inimeste tase pole piisav.

Koolitusvajaduse puhul on ootus täiendavatele teadmistele sellistes valdkondades nagu konkreetsed kasutusel olevad mõõtemetoodikad (41,1% vastanutest), aparatuuritehnilised koolitused (41,1%), täna veel mitte kasutusel olevad metoodikad (35,2%), akrediteerimise või sertifitseerimise koolitused (35,2%), õigusalaste nõudmistega seotud koolitused (29,4%). Kusjuures need vastajad, kes töötajate oskuste puhul hindasid vajadusi kaetuks, soovivad koolitustel osaleda samaväärselt nende ettevõtetega, kes vajaduste kaetuses osas nii veendunud ei ole.

160


Metroloogiaalaseid õigusnõudeid peab 50% vastavateks vajadustega. On ootamatu, et 29% vastajatest hindasid õigusaktide nõudeid liiga rangeteks, täpsustamata milliseid nõudeid täpsemalt. Ühel juhul tuuakse ka välja, et seadused on arusaamatud, arusaamatust täpsustamata.

6.66.66.66.6 KokkuvõteKokkuvõteKokkuvõteKokkuvõte

Olulisemad järeldused teadusasutuste küsitlusest:

• Teadusasutused teevad mõõtmisi väga erinevate metoodikate alusel. Enamik neist ei ole akrediteeritud või sertifitseeritud, kuid osade mõõteprotsesside läbiviimine toimub siiski akrediteeritud või sertifitseeritud metoodikate alusel.

• Kalibreerimine toimub üldjuhul Eestis – oma organisatsioonis, vähemal määral välisriikides. Samas toimuvad võrdlusmõõtmised väga suures osas just välispartneritega koostöös – võrdlusmahust isegi kuni 100%.

• Teadusasutuste puhul on metroloogivajadus kahetine – kui vajadus on olemas, soovitakse parimat. Madalate täpsusklasside vajadus on väga madal, sest valdkonnaga kas tegeletakse põhjalikult või siis suunaga ei tegeleta ning vajadus puudub. Võrreldes ettevõtetega on teadusasutuste täpsusvajadus kõrgem. Ettevõtetest tahab kõrgeimat täpsusklassi 62,6% vastanutest, teadusasutustest 85% vastanutest.

• Riigietalonvaldkondadest on teadusasutustel väga kõrge täpsus (± 1% ja alla selle) oluline massi ja pikkuse mõõtevaldkonnas. Temperatuuri ja elektriliste suuruste mõõtmised on pigem kõrge täpsuse(±1% .. ±3%) piirkonnas. Siiski on ka nendes valdkondades olemas teadusasutuste nõudlus väga kõrge täpsuse järele. Riigietaloni ei ole Eestis keemiaalase metroloogia ning aja ja sageduse puhul, mis samuti said väga kõrge täpsuse vajaduse alase hinnangu.

• Tulevikutrendina on oluline mastaabiefekti ja sellega seonduvalt madalamat maksumust saavutavate kvaliteetsete ja operatiivsete mõõteteenuste saadavus – see tähendab tarvidust teenuste ekspordiks (mastaabiefekti saavutamiseks) või suureneb vajadus metroloogialaste teenuste impordiks (et osta madalama hinnaga). Eelnevast tulenevalt võib oodata teadusasutuste investeeringuvajaduse kasvu suurema läbilaskevõimega mõõteseadmetesse.

• Teadusasutused tunnistavad üldküsimuse puhul, et metroloogiaalased vajadused on kaetud, samas kinnitavad sisuliselt kõik vastanud, et tippeksperte tahavad nad tööle võtta meelsasti. Olemasolevate töötajate koolitusvajadus on olemas seadmete, metroloogia üldküsimuste kui ka tänaste ja tulevaste juriidiliste regulatsioonide osas.

161

Olulisemad järeldused laborite küsitlusest:

• Eelistatud on Eestis osutatava kalibreerimisteenuse kasutamine. Samas vaadatakse spetsiifilisemate mõõtevaldkondade puhul esmajärjekorras välismaiste teenusepakkujate poole, sest teadvustatakse Eesti teenusepakkujate raskusi juba olemasolevat teenuste taset hoida ning väga väikeseid koduturu mahtusid vähemlevinumate mõõtevaldkondade puhul. Eesti võimekuse kasutamisel ollakse sellega rahul. Seda nii ulatuste, tähtaegade kui ka muude parameetrite puhul.

• Valdkonna arendamiseks toimub väga vähe koolitusi, mis lähtuvad tänastelt riiklikelt metroloogiaga tegelevatelt asutustelt. Laborid kinnitavad oma huvi olemasolu nii mõõtmise üldküsimuste kui ka tänase ja tulevase seadusandluse ning nõudmiste osas. Alternatiivina oodatakse koolitusi Tallinna Tehnikaülikoolilt, samuti uuritakse võimalusel ise valdkonnateavet.

• Valdkonna ülesehituses teeb laboritele muret, et ühel ettevõttel - mis samaaegselt hoiab riigietalone, tagab nende kaudu Eestis jälgitavust ning osutab ka kommertsiaalset kalibreerimisteenust - on konkurentsiolukorrast tulenevalt paremad võimalused kalibreerimisteenuste turul kui teistel. Otstarbekas on vastajate hinnangul koondada kogu riigietalonidega seotud metroloogiline tegevus ühte asutusse, mis kommertstegevuse alal ei konkureeriks eraettevõtetega.

• Kohati märgivad ettevõtted Eesti metroloogiateenuste kõrget maksumust. Selles osas võib olla otstarbekas viia läbi täiendav maksumuste võrdlemine naaberriikide samaväärsete teenustega.

Olulisemad järeldused riigiasutuste küsitlusest:

• Riigiasutustele on nende küsitlustele antud vastuste põhjal mõõtmine tegevust toetav suund, mille abil jälgitakse vastavust kehtestatud regulatsioonidele – sh määratletakse keskkonnakoormust, samuti tagatakse mõõtmistegevuse abil õiguskindlus – luuakse ühiskonna liikmetele sarnased reeglid.

• Metroloogiaga seotud kulud on üldiselt alla 5% tegevuskuludest.

• Vahendite kalibreerimine toimub valdavalt Eestis. Spetsiifilisi seadmeid kalibreeritakse välisriikides. Väljaspool Eestit teostatud kalibreerimiste maht ei ületa 25% asutuste kalibreerimisalasest tegevusest.

• Tuleviku olulisemateks trendideks on teenuste osutamise kvaliteet ja operatiivsus, seda enamustes mõõtevaldkondades. Akrediteeringu olemasolu, kõrgem täpsus või maksumus ei oma nii suurt tähtsust.

• Olemasolevad regulatsioonid on üldjuhul sobivad, samas ligi veerand vastanutest pidas regulatsioone liiga karmiks või arusaamatuks (põhjust täpsustamata).

• Töötajatega seotud vajaduste osas hinnatakse, et need on põhiosas kaetud, samas oodatakse uusi teadmisi sisuliselt kõikides küsitletud suundades sh mõõtemetoodikad täna ja tulevikus, aparatuuritehnilised, sertifitseerimise- ja akrediteerimise ning õigusalased koolitused.

162

Olulised järeldused ettevõtete küsitlusest:

• Laborit omab 16% küsitletud ettevõtetest. Mittemetalsetest mineraalidest tootmise ja toiduainetööstusel on labor ligi pooltel ettevõtetel.

• Mõõtmiste vajaduste analüüsi tulemusel selgus, et:

a) suure kalibreerimiskoormusega mõõtealad on

• temperatuur, • pikkus ja geomeetrilised suurused, • mass, • keemilised analüüsid, • kulumõõtmised (õhk, vesi ja teised vedelikud), • elektrilised suurused (kui kokku lisada elekter ja magnetism, elektriline võimsus, alalisvoolu suurused), • rõhk.

b) ettevõtetes ja asutustes vajadus kõrge täpsusega kalibreerimiste järele on järgmistes valdkondades

• pikkus ja geomeetrilised suurused, • mass, • keemilised analüüsid, • temperatuur, sh õhuniiskus, • kulu, sh vee, gaasi ja õhukulu, gaasirõhk ja vee liikumise kiirus, • elektrilised suurused.

c) kasvava nõudlusega ning perspektiivsemad mõõtealad on

• mass, • pikkus ja geomeetrilised suurused, • temperatuur, sh õhuniiskus, • keemilised analüüsid, • elektrilised suurused (sh elekter ja magnetism, elektriline võimsus, alalisvoolu suurused), • aeg ja sagedus.

On näha, et suure koormusega, kõrge täpsusega ja kasvava trendiga mõõtevaldkonnad on paljuski samad. Seepärast tuleb ka nendele edasises metroloogiaalaste tegevuste korralduses tähelepanu pöörata.

• Mõõtmiste ja analüüside mahud mõnevõrra suurenevad. On rida mõõteliike, milles teatud tööstusharudes oodatakse mõõtmiste mahtude mõõdukat suurenemist: elektriliste suuruste mõõtmised energeetikas ja elektrienergia tootmises, geomeetrilised ja massi mõõtmised masina- ja metallitööstuses, mitmed mõõteliigid toiduainetööstuses. Selle taga on sageli asjaolu, et tootmises liigutakse toodangu lõppkontrollilt täiskontrollile, mis toob kaasa mõõtmiste arvu suurenemise. Teisalt liigub ka tootmine keerukuse suunas, mis tähendab mõõtetäpsuse vajaduste tõusu.

• Mõõtevaldkonnad on kõik väga erinevad tingituna nende kasutamise populaarsusest. Seda nii mahtude kasvu prognooside kui ka mõõtetäpsuste osas.

163

• On ka valdkondi ja mõõteliike, milles on oodata mõõtmiste mahtude tugevat kasvu: infrapunakiirguse mõõtmised seoses hoonete soojusaudititega ja energiatõhusa ehitusega; elektriliste suuruste mõõtmised.

• Paljud vastajad ennustavad siiski ka mahtude jäämist samale tasemele. Selle põhjuseks on suuresti mõõtmiste küllaltki kõrge hind, mistõttu eelistatakse piirduda minimaalsega.

Üldised tähelepanekud:

• Kõrgema vajaliku mõõtetäpsuse ootus on omane üle kõigi tööstusharude ja ka TA asutuste. Iseäranis tuli see välja järgmistes tööstusharude ja mõõteliikide kombinatsioonides: rõhumõõtmised energeetikas ja elektrienergia tootmises; elektriliste suuruste, geomeetrilised, keemilised, jõu ja temperatuuri mõõtmised elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses; massi ja elektrilise võimsuse mõõtmised masinaehituses ja metallitööstuses. See trend on sõltumatu kinnitus sellele, et mõõtmisi ja analüüse peetakse oluliseks ja nende tulemusi tähtsaiks. Kui suur osa mõõtmisi tehtaks vaid seadusandluse formaalsete nõuete täitmiseks, siis ei oleks täpsus sugugi nii oluline. Põhilised faktorid, mis kõrge täpsuse ootuse tingivad, on püüd parandada toodete kvaliteeti, töökeskkonna kvaliteedi üha kasvav tähtsus ja innovatsiooni tähtsuse kasv.

• Mõõtetulemuse saamise operatiivsuse vajadus on teine üldine oodatav trend ning mõõtetulemuste kvaliteedi tagamise tähtsuse tõus on samuti jätkuvalt oodatud.

• Vajalike mõõtmiste ja analüüside mitmekesisus suureneb jätkuvalt. Käesolev uuring kinnitab täielikult 2007. aasta Keemiliste analüüside ja mõõtmiste uuringu53 järeldust selles osas: just keemiliste analüüside osas viitasid mitmekesisuse kasvule nii energeetika- kui ka toiduainetööstuse esindajad. Kaks põhilist faktorit, mis tingivad ootuse vajalike mõõtmiste ja analüüside üha kasvavale mitmekesisusele, on üha uued nõuded toodete ohutusele ja kvaliteedile, töökeskkonnale ja keskkonnakaitsele, monitooritavate saasteainete hulgale jne ning innovatsiooni tähtsuse kasv.

• Raskused mõõte, analüüsi- ja kalibreerimisteenuste tasuvuse saavutamisel. Mõõtmiste mahtude vähene kasv või pigem stabiliseerumine koos vajalike mõõtmiste mitmekesisuse suurenemisega loob olukorra – iseäranis just analüüsilaborites – kus igat konkreetset mõõtmist või analüüsi tellitakse üsna vähe, samas soovitakse tellida palju erinevaid mõõtmisi. See tõstab oluliselt ühe proovi analüüsimise hinda. Nii mõõtmiste kui ka keemiliste analüüside puhul on püsikulud reeglina väga kõrged. Need tulenevad vajadusest hoida käigus ja hooldada kalleid seadmeid ning hoida palgal kõrg-kvalifitseeritud personali, olenemata sellest, kas parasjagu on piisavalt tööd või ei. Tänapäevased aparaadid, eriti keemilise analüüsi aparaadid, on võimelised töötama poolautomaatselt ja on väga kõrge jõudlusega ning nende kasutamine on eriti efektiivne just suure proovide arvu korral. Laborites sageli kasutatav lähenemisviis selle probleemi vastu on sama tüüpi proovide kogumine. See aga halvendab oluliselt tulemuse saamise operatiivsust, mis on üsna üksmeelselt klientide jaoks üks olulisemaid faktoreid mõõtmiste ja analüüside tellimisel. Sellises olukorras laborid sageli

164

piiravad käigus olevate ja akrediteerimisalasse kuuluvate metoodikate hulka. Analoogsed tendentsid on märgatavad ka kalibreerimislaborite korral. Kalibreerimislaborite korral on probleemiks mitte niivõrd kalibreerimiste mitmekesisuse suurenemine kuivõrd pikkade kalibreerimisintervallide kasutamine.

• Globaliseerumine mõõteteenuste pakkumises. Olukorras, kus turu väiksuse tõttu on Eesti mõõteteenuse pakkujad sunnitud metoodikaid käigust maha võtma, on turule sisenemas välismaised pakkujad. Seda eeskätt mõõtmiste ja analüüside alal, mida ei tellita kuigi sageli ja mis ei vaja väga kõrget operatiivsust, kuid mille määramine on kulukas. Selliste mõõtmiste ja analüüside hulka kuuluvad näiteks mitmesuguste saasteainete määramised. Küsitluse põhjal on nende osa veel suhteliselt madal.

• Vajadus mõõtespetsialistide järele. Viimastel aastatel on kogu maailmas toimumas intensiivne mõõteseadmete areng. See on viinud ja viib jätkuvalt märksa täpsemate, võimekamate ja usaldusväärsemate mõõteseadmete väljaarendamisele. Need uued seadmed nõuavad aga enamasti ka märksa kompetentsemat personali nendega töötama ja neid hooldama. Teisalt kasvavad kogu aeg nõudmised toodete kvaliteedi osas, mille tagamiseks mõõtmised on üheks põhiliseks vahendiks. Kolmanda olulise trendina on suurenenud mõõtmiste kvaliteeditagamise tähtsus. Nende muutuste tõttu pole üllatav, et umbes 40% laborit omavatest ettevõtetest tunnetab vajadust palgata juurde laboripersonali. Enim (15%) tuntakse huvi kõrgkvalifitseeritud personali järele. Samas on küllaltki kõrge ka nõudlus erialast doktorikraadi omavate tippspetsialistide järele. See on selge signaal innovatsiooni tähtsuse kasvust ettevõtetes. Üle 50% samadest ettevõtetest tunnevad puudust laboripersonalile suunatud koolitustest. Need on väga selged signaalid Eesti haridussüsteemile vastava ala spetsialistide ettevalmistamise kohta. Sobivaid spetsialiste valmistavad Eestis ette eeskätt Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Tõsi, õppekavad, mille lõpetanud laboritesse tööle lähevad, on suures osas "geneerilised" – füüsika, keemia jne – mis enamasti ei anna vajaliku sügavusega spetsiifilist haridust. Olulise arenguna käivitati 2008. aastal Tartu Ülikoolis rahvusvaheline magistriõppekava Rakenduslik mõõteteadus57 (Applied Measurement Science), mille väljatöötamisel on arvestatud just selliste ühiskonnas toimuvate muutustega.

57 Õppekava "Rakenduslik mõõteteadus" veebileht: http://www.ut.ee/ams/

165

7 Juhtumianalüüsid Tootmis- ja teenindusettevõtete metroloogia alaste seoste detailsemaks analüüsiks viidi läbi juhtumiuuringud. Lisaks intervjueeriti meditsiiniasutuste esindajaid, et leida kokkupuutekohad metroloogiaga, samuti edaspidised arendamis- ning uuringuvajadused. Juhtumianalüüsid peaksid andma kinnitust küsitluse käigus kogutud andmetele ning detailiseerima mõningaid mõjusid. Juhtumiuuringud annavad ülevaate metroloogia mõjust:

• kaubavahetusele,

• tarbijakaitsele,

• tervisele,

• ohutusele,

• keskkonnale.

Juhtumianalüüsides käsitletakse suurettevõtteid, kelle mõju majandusele on suur ning kelle tegevusvaldkond hõlmab suuremat osa erinevatest mõõtmisvajadustest.

Üks suurematest väliskaubandusse panustajatest on elektroonikatööstus. Aastatel 2004-2010 on olnud keskmiseks ekspordimahuks 109 milj eurot (üle 1,7 miljardi krooni). Selle tõttu valiti üheks intervjueeritavaks ettevõtteks elektriseadmete tootja AS ABB, kes toodab elektriseadmeid ning on suur eksportöör.

Transpordi- ja teenindusettevõtetest on Eesti üks suurematest AS Tallink, kes tegeleb põhiliselt laevandusega, kuid ka majutuse ja muude teenindusvaldkondadega. Tegu on väga suure kliendibaasiga ettevõttega, kes tegeleb rahvusvahelisel turul. Erinevalt AS ABB-st põhineb AS Tallink Eesti kapitalil. Kuna laevandusvaldkonnas on seni puudunud ülevaade kasutatavast metroloogiast ja selle kvaliteedist, oli intervjuu eesmärgiks uurida, kuidas toimub kvaliteeditagamine laevade korrashoiul ja käitamisel. Tarvis oli välja selgitada, kas ja kui suures mahus tarbivad laevandusettevõtted metroloogiateenust ja millised on nende vajadused.

Eesti Energia elektrimüügiettevõtte vastu on suur avalik huvi, kuna antud ettevõtte klientuur on väga suur, millest olulise osa moodustavad eratarbijad. Samuti on oluline uurida mõõtmistega seonduvat seoses piiriülese energiamüügiga. See on riigile oluline valdkond arvestades maksulaekumisi ning energiajulgeolekut. Seetõttu on elektrimüügil toimuval mõõtmisel väga suur roll, kuna võimalikud vead mõõtmises mõjutaksid väga suurt osa Eesti majandusest.

Meditsiiniasutuste hulgas valiku tegemisel lähtusime asutuste olulisusest Eesti meditsiinimaastiku kujundamisel. Põhilised valikukriteeriumid olid meditsiiniteenuse osutamise hulk, teadustöö osakaal ning konkreetsema üksuse valikul kokkupuude metroloogiaga. Sellele tuginedes viidi läbi intervjuud Põhja Eesti Regionaalhaigla labori kvaliteedijuhiga ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori kvaliteedijuhiga.

7.17.17.17.1 ABB AS ABB AS ABB AS ABB AS ElektriseadmeteElektriseadmeteElektriseadmeteElektriseadmete tehastehastehastehas

Kontakt: Tanel Kivimäe, Toomas Valdt

ABB AS Elektrimasinate tehasesse tuleb tellimus läbi Soomes paikneva müügiosakonna. Tellimuse alusel planeeritakse tootmine ja materjalide hange. Mõõtmine toimub tootmise erinevates etappides, sealjuures ka materjali vastuvõtul,

166

kus hinnatakse materjali vastavust nõuetele. Teatud materjale kontrollitakse pisteliselt, teatud materjale aga 100%. Materjalide mõõtmiste mahtu suurendatakse-vähendatakse vastavalt vajadusele ning materjali kvaliteedi tasemele (nt keermete kontrollimine on periooditi tõusnud 100%-ni).

Kalibreerimine

Mõõteseadmed käivad regulaarselt Eesti laborites kalibreerimises. Tegu on tülika ja ajamahuka protsessiga, mis on küll väga töökindel, kuid võiks olla palju operatiivsem ja väiksema ajamahuga. Peaaegu kõik mõõtevahendid kalibreeritakse majast väljas. Lisaks kalibreerimisele, tellitakse iseseisvatelt laboritelt materjalide keemilisi analüüse, mikrolihve ning tõsteseadmete kontrolli aastas ca 4 000 euro eest. Enamus kõrgepinge testseadmed käivad kontrollis emafirma laboris Soomes. Samuti testitakse vibratsiooni mõõtmise seadmeid väljaspool Eestit.

Laborite valik

Labori valikul on kõige olulisemaks kriteeriumiks usaldusväärsus ja operatiivsus. Kui tellitakse mõõtmisi väljastpoolt Eestit, siis transpordikulu on võrdlemisi väike, kuid ajakulu on suur. Seetõttu eelistatakse usaldusväärseid Eesti laboreid. Samas on ruumi ka Eesti laboritel operatiivsuse parendamiseks.

Kõrgepinge mõõtevahendid käivad kontrollis väljaspool Eestit, kuna seal eksisteerib vajalik seadmepark, kompetents ja kogemus. Lisaks sellele suudab emafirma labor mõõtevahendi rikke korral pakkuda lahenduse mõne asendusmõõteseadme näol.

Töökeskkonna parameetrite seiret korraldab majasiseselt töökeskkonna ja -ohutusspetsialist. Regulaarselt hinnatakse valgust ja müra. Seire on väga oluline, kuna viimasel ajal tuleb juurde üha rohkem uusi masinaid, mis tekitavad müra ja vähendavad valgust. Korra aastas tellitakse ka töökeskkonnamõõtmised väljastpoolt ettevõtet, iseseisvalt laborilt. Kuna mõõtmiste maht on võrdlemisi väike, ei nähta vajadust kompetentsi loomise järele Eestis.

Arengud

Prognoositakse pigem mõõtmiste mahu suurenemist kui vähenemist. Kalibreerimist pakkuvad ettevõtted peaksid keskenduma teenuse operatiivsuse tõstmisele, kuna hetkel on ooteaeg ligi kaks nädalat.

Kõige iseloomulikum mõõtevahend tootmises on nihik. Seda kasutavad materjali kontrollijad, tootmistöölised ning ka lõppkontroll. Täpsus on oluline just materjalikontrolli ning lõppkontrolli puhul. Tootmises olevaid nihikuid kasutatakse mõõtemääramatusega üle kümnendiku millimeetri.

Aastas amortiseerub ca 10 nihikut mõõtepiirkonnaga 0-150 mm ning 2-3 nihikut mõõtepiirkonnaga 0-300 mm, jaotise väärtusega 0,01 mm. Nihikud on kasutuses ca. 3-5 aastat olenevalt kasutussagedusest. Mõõtevahendite tasuvusajaks arvestatakse kolm aastat. Samas ei liigitata mõõtevahendeid mitte investeeringute vaid kulumaterjalide alla.

Mõõtevahendite sagedane kalibreerimine (kord aastas pikkusmõõtevahendid ja 2 korda aastas pressid) on taganud toodete mõõdetavate väärtuste 100% vastavuse. Mõõtevahendite triiv aastas jääb alla 10%, pikkusmõõtevahenditel isegi alla 3%. Triivi korrigeerimise kulu ei ole rohkemat kui tööjõukulu, mis kulub seadme uuesti seadistamisele ning selleks kulub umbes tund. Kui leitakse, et mõõteseadme aastane triiv läheb väga suureks, siis muudetakse kalibreerimisintervalli tihedamaks.

167

Personal

Personal vajab pidevat mõõtmisalast koolitust ja järelkoolitust. Kõik töötajad, kes tulevad ettevõttesse tööle, õpetatakse välja korrektselt mõõtma vajalikke parameetreid. Kutsekoolides, kust tuleb palju töötajaid, ei õpetata vajalikul määral mõõtmiste aluseid, kuid see on väga vajalik aspekt. Samas on inseneriharidusega töötajate mõõtmisalane pädevus parem, kuid siiski vajavad ka nemad praktilist laadi lisakoolitusi.

7.27.27.27.2 H.T. Laevateenindus OÜ. TallinH.T. Laevateenindus OÜ. TallinH.T. Laevateenindus OÜ. TallinH.T. Laevateenindus OÜ. Tallink Grupp.k Grupp.k Grupp.k Grupp.

Kontakt: Ragnar Klaamas

HT Laevateenindus tegeleb Tallink Groupi laevade tehnilise teenindamise ja haldamisega, sh teeb kõike, mis on seotud laevade navigeerimise ja laevaohutusega, samuti hoolduse ja remondiga. Samuti on ettevõtte hallata laevade tehniline meeskond (tüürimehed, madrused, motoristid).

Laevadel kasutatakse plaanilise (preventiivse) hoolduse põhimõtet. Igal seadmel või mehhanismil on oma hooldusgraafik (päevade, kuude, aastate või töötundide järgi). On olemas spetsiaalne programm, mis hooldusgraafiku kohta töökäske väljastab ning rikete kohta vormistatakse eraldi raport. Hooldusgraafikud on paika pandud tootja, riigi või erinevate organisatsioonide regulatsioonidega, mis sätestavad, millise sagedusega tuleb teha hooldustöid.

Mõõtmistega kokkupuutuvad protsessid

Masinate puhul on palju erinevaid parameetreid, mida hoolduse käigus mõõta: kulumist (on teatud piirid, kus maani võib silinder või laagrid olla kulunud), korpuse paksust (mõõdetakse laevaklassi uuendamisel ca 5 aasta tagant). Põhilised mõõtmised on vajalikud seadmete diagnostikaks, kuid oluliseks valdkonnaks on ka töökeskkonna mõõtmised: müra, vibratsioon, valgustihedus, sisekliima parameetrid, õhuniiskus, õhu liikumine, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus.

Laevade varustamisel kütuste ja määretega tuginetakse kvaliteedikontrollil iga kütuse ja õliga kaasaskäivale sertifikaadile. Kütuse punkerdamisel ehk ladustamisel võetakse kogu punkerdamise aja vältel kütusest proovid, millest üks läheb kütuse tarnijale pitseeritud pudelis ja teine jääb laeva, kus seda säilitatakse 12 kuud. Probleemide ilmnemisel saadetakse vastava kuupäeva proov laborisse analüüsiks.

Samamoodi kontrollitakse pidevalt õlide omadusi. Õli analüüsid lähevad õli tarnija poolt määratud laboritesse Inglismaal ning Eestis kohapeal õli analüüsi igapäevaselt ei tehta. Vaidluste korral pöördutakse prooviga sõltumatu labori poole.

Põhilised mõõtevahendid, nagu termomeetrid (pealülituskilbis kontaktide kuumenemise mõõtmiseks) kalibreeritakse kord aastas tootja poolt määratud ettevõtte juures Eestis. Manomeetrite kontrolliks on ettevõttel endal olemas testseade, mida käiakse kord aastas kalibreerimas Eestis asuvas vastavas ettevõttes. Kõikide muude (üle 95%) mõõteseadmete kontroll ostetakse sisse väljastpoolt ettevõtet, nendest 60-80% juhtudel Eesti ettevõtetelt, kuid vahel ka lähiriikidest, kus laevad peatuvad (Soome, Rootsi, Saksamaa). Kalibreerimislabori valikul lähtutakse tootja soovitutest ning tihti (nt pilsivee separaatori puhul) käiakse testimas tootja juures välismaal.

Mõõtmiste maht sõltub otseselt laevade hulgast. Üks suurematest mõõtmistest, mida katalüsaatoritega laevadel korraldatakse, on heitgaaside analüüs, kus mõõdetakse

168

NOx ja SOx sisaldust heitgaasides. See toimub vastavalt laevale kolme kuni viie aasta tagant, kus kutsutakse Rootsist kohale firma, kes selliste mõõtmistega tegeleb. Eestis kahjuks vastav mõõtmisteenus puudub. Antud mõõtmine on otseselt seotud kasvuhoonegaaside poliitikaga - nimelt Rootsi vetes sõitvate laevade faarvaatritasu ehk laevatee tasu sõltub sellest, kui kõrge on heitgaaside hulk. Mida madalam tase, seda vähem tuleb maksta.

Oluline mõõtmine toimub ka pilsivee äraandmisel. Teoreetiliselt võib õlist pilsivett, kui see on puhastatud, pumbata merre. Selle jaoks on spetsiaalne mõõteseade, mis mõõdab õli sisaldust vees (lubatud 15 ppm). Kuid kui mõõteseade on korrast ära ja õlisisaldus merre pumbatavas vees on suurem, siis trahvid on kosmilised summad – kümnetes ja sadades tuhandetes eurodes, lisaks firma mainele jääv plekk, mida on väga raske mõõta. Õlisisalduse mõõtmise seadmed on olemas, nad on töökorras ja neid testitakse, kuid ei kasutata, kuna riskide maandamiseks antakse kogu reovesi kaldale.

Pilsivee hulka mõõdetakse ainult laeva tankides paiknevate sensoritega, mis näitavad paagis oleva pilsivee kogust. Koguste vahe põhjal arvestatakse äraantava pilsivee hulka. Neid sensoreid kontrollitakse kord viie aasta jooksul, kui kontrollitakse tankide seisukorda. Lisaks anduritele mõõdetakse mõnedes laevades pilsivee kogust ka mõõtetorudega.

Samal moel kontrollitakse ka kütuse mahtu ja seal on täpsus alla kuupmeetri, mida nõutakse. Kütuse kogust mõõdetakse paakauto või punkerlaeva mõõdikute järgi ning lisaks kontrollitakse laeva arvutitest kütusekoguse alg ja lõppnäitu. Aeg-ajalt tekivad mõõtmistulemustes vahed sisse ning aasta jooksul võib koguneda saja liitri täpsusega mõõtes vahesid mitmekümne kuupmeetri jagu, kuna mõõdetava kütuse hulk on aastas tuhandetes kuupmeetrites.

Ettevõtte vajadused

Ettevõte on rahul nii mõõtmistega kokkupuutuvate inimestega, kui ka info kättesaadavusega. Põhiline info liigub klassiühingute 58 kaudu ning laevasid kontrollivate inspektorite käest Bureau Veritasest. Samuti jagatakse infot erinevate lipuriikide mereadministratsioonide poolt, nt Rootsi vete faarvaatrimõõtmised on avalikud nende mereadministratsiooni kodulehel.

Puudu on laboritest, kes suudaksid vibratsiooni mõõta, hetkel saab seda tellida vaid kahest laborist. Samuti peaks olema Eestis akrediteeritud labor, kes suudaks laeva korpuse plaadistuse paksust geomeetriliselt mõõta, kuna hetkel säärane võimalus puudub täielikult.

7.37.37.37.3 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜEesti Energia Jaotusvõrk OÜEesti Energia Jaotusvõrk OÜEesti Energia Jaotusvõrk OÜ

Kontakt: Margus Sirel, Üksus: Tehniline osakond

Mõõtmistega kokkupuutuvad protsessid

Eesti Energia Jaotusvõrgu põhitegevusala on elektrienergia jaotamine ja sellega seoses ka kommertsotstarbel mõõtmine. Kõige suurem kokkupuude metroloogiaga on

58 http://www.vta.ee/atp/index.php?id=803&highlight=klassi%C3%BChing Eesti Veeteede Amet

169

läbi elektrienergia mõõtmise arvestitega. Ettevõtte halduses on 640 000 arvestit nii äri- kui eratarbijate juures mitmel pingetasemel: keskpinge ja madalpinge mõõtmised; mõõtmised mõõtetrafodega, madalpinge otsemõõtmised (nii 1 faasilised kui ka 3 faasilised). Seadusandluse järgi käivad kõik need arvestid taatluse alla. Lisaks mõõteseadusele käivad need arvestid Euroopa mõõtedirektiivi järgi ka vastavushindamise alla ja seetõttu ei tule antud arvesteid esmataadelda, kuid kordustaatlus tuleb siiski läbi viia vastavalt intervallile kas 8, 12 või 16 aasta järel. Arvestite taatlusintervallide jälgimine on ka valdkond, millele mõõteosakond suurt tähelepanu pöörab.

Lisaks elektrienergia müügiga seotud mõõtmistele viiakse läbi ka automaatikavaldkonna mõõtmisi, kus jälgitakse pingeid ja voolusid ja mille põhjal tehakse operatiivset tööd juhtimiskeskuse poolt.

Süsteeme, mis tegelevad suurte voolukoguste mõõtmistega, nagu näiteks keskpinge või voolutrafodega mõõtesüsteemid, kontrollitakse lisanduvalt kasutades kaasaskantavaid võrguanalüsaatoreid, mida kalibreeritakse. Kalibreerimise alla kuuluvad ka tavalised testrid ja multimeetrid, mis on kasutusel automaatika, käidu59, mõõteteenuste osakondades ja juhtimiskeskuses.

Väiksematesse alajaamadesse on paigaldanud arendamise käigus lihtsamad multimeetrid, millega mõõdetakse voolusid ja pingeid, mille kaudu saadakse kvaliteediinfot. On olemas ka kaasaskantavad elektrienergia kvaliteedianalüsaatorid, millega käiakse mujal elektrienergia kvaliteeti mõõtmas. Viimaseid kasutatakse nt elektrit tootvate tuulikute liitumispunktides, samuti kliendi liitumispunktis, kui seal on esinenud probleeme.

Eesti Jaotusvõrgu OÜ-sse jõuab elekter Narvast, kus see toodetakse, läbi Eleringi kõrgepingevõrgu. Jaotusvõrk jaotab elektri 35 kilovoldist allapoole 0,4 kV tarbijani. Mõõtmine toimub Jaotusvõrku sisenedes Eleringi poolt 330/110kV liini ülekandel. Sealjuures usaldab Jaotusvõrk Eleringi mõõtmisi, nagu usaldab lõpptarbija Jaotusvõrku. Metroloogiliselt peavad olema kontrollitud voolutrafod ja ka arvestid peavad olema vastava tüübikinnitusega ja taadeldud. Lisaks sellele tagab õiged energiakogused firmas sisse viidud sisemine reeglistik, mis tugineb erinevatele normidele ja standarditele.

Mõõtedirektiivist tulenevad standardid määratlevad, millise täpsusklassiga60 arvesteid kasutada. Jaotusvõrk mõõdab keskpinget 1000 alajaama liinil, kus arvesti täpsusklass on 1 ja pingetrafo täpsusklass 0,2 ja voolutrafo täpsusklass on 0,2s (dünaamilise mõõtepiirkonnas). Madalpinged mõõdetakse voolutrafodega ja arvestitega, mis on vastavalt täpsusklassiga 0,2s ja 1 (uue direktiivi järgi b ja c klass). Voolude puhul, mis jäävad alla 100 ampri, kasutatakse mõõtmiseks otsearvesteid ja kombiarvesteid, mis on vastavalt täpsusklassiga 2 ja klass 1. Samal tasemel hakatakse kasutama kauglugemise projekti raames ka kombiarvesteid täpsusklassiga 1 (uue mõõtedirektiivi järgi klassiga B). Mõõtmiste täpsus suureneb tehnika arenedes.

59 Käit - elektripaigaldise käit (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, mis

hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka muid töid; https://www.riigiteataja.ee/akt/12894666 Riigiteataja

60 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/6201/1027/Lisa%201.pdf Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate kasutusel olevate mõõtevahendite taatluskehtivusajad. Riigiteataja.

170

Kõige enam voolu tarbitakse mõõtetrafodega (st pinge- ja voolutrafod) süsteemist (50 kuni 60 %). Ülejäänud energia kasutatakse kodutarbijate poolt. Mõõtmiste maht suureneb, kuna Jaotusvõrgu võrkudesse lülitatakse üha rohkem aianduskooperatiive.

10 aastat tagasi mindi 0,5 klassi voolutrafodelt üle 0,2s klassi voolutrafodele, kuna voolutrafode ostul erilist hinnavahet ei olnud, kuid samas saadi oluliselt parem mõõtevõime. Sellest täpsemalt mõõta pole mõtet kodutarbija juures, kuid täpsemini on mõtet mõõta kõrgepinge poole peal, kus liiguvad suured energiakogused. Elering, kes just peamiselt kõrgepingemõõtmisi teeb, kasutab täpsusklassiga 1 või 0,5 klassiga mõõteriistasid.

Mõõtesüsteeme testitakse läbi kaopiirkondade kaardistamise ning selleks tarbeks on loodud eraldi osakond. Enne kaopiirkondade kaardistamist (1998) olid kaod 12%, kuid tänaseks on kaod langenud tasemele 6,5-7%. Tänu kaardistamisele leitakse süsteemides ebaausaid tarbijaid, kuid ka optimeeritakse oma süsteeme. Selleks tarbeks tehakse kordusmõõtmised liinide otstes ja alajaamades.

Investeerimine mõõtesüsteemidesse on väga tasuv tegevus, kuna läbi arvestite liigub suur ja kasvav hulk energiat. 2012. aastal on plaanis investeerida mõõtesüsteemide uuendamisse ligi 2,2 miljonit eurot. Mõõtesüsteemidesse tehtavad investeeringud võivad end ära tasuda juba paari kuu kuni pooleteise aastaga (nt alajaamas uuendamisel paigaldatavad 3 uut voolu- ja pingetrafot koos juhistikega). Tänase päeva seisuga on 85% arvestipargist uuendatud. Ülejäänud 15% on induktsioonarvestid, mille taatlustähtaeg on kohe tulemas või halvemal juhul juba läbi. Nõukogude ajal keskpinge tasemel mõõtmiseks kasutatud aaron skeem61 on asendatud 3 voolutrafo skeemidega, mis suudavad mõõta ka ebasümmeetrilistel koormustel. Kombiarvestitega suudetakse mõõta nii aktiiv-, kui ka reaktiivenergiat, võrgust võetavat ja võrku antavat energiat. Kasutatakse ka kaasaskantavaid seadmeid, millega saab teha kontrollmõõtmisi suuremate tarbijate juures.

Antud kaasaskantavate seadmete kalibreerimisintervall on 2 aastat ning seda tehakse kas Metrosert AS-s või Tehnokontrollikeskuses. Lisaks eelpool-loetletud seadmetele kasutatavad üksikud automaatika testimise seadmed käivad väljaspool Eestit kalibreerimisel, testimisel või kontrollil, kuid nende puhul on tegu seadmetega, mis testivad pigem protokolle ja loogilisi suuruseid, kui füüsikalisi suuruseid.

Kombiarvesti taatlusperiood on 8 aastat, vanadel induktsioonarvestitel 16 aastat ja kõikidel muudel arvestid 12 aastat (1 ja 3 faasi elektroonsed arvestid). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on tehtud ettepanek taatlusperioodi muutmiseks seoses tehniliste lahenduste arenemisega. Voolutrafot saab üles seada vaid komplektis koos arvestiga ja nende kahe mõõtevahendi taatluse perioodilisus on erinev. Kombiarvesti tuleb taadelda iga 8 aasta järel koos voolutrafoga, kuid kui voolutrafo üles seada mitte-kombiarvestiga, siis piisab nii arvesti kui voolutrafo taatlemisest iga 12 aasta tagant. Selles osas peaks olema perioodilisus ühtlustatud. Varem on taatlusperioodi pikendatud 4 aastalt 8-le, kuna on tehtud kindlaks, et mõõtevahendi triiv on piisavalt väike.

61http://quantum-history.mpiwg-

berlin.mpg.de/eLibrary/fileserverPub/Katzir_2009_electricity_meters.pdf/V1_Katzir_2009_electricity_meters.pdf- Hermann Aron’s Electricity Meters: Physics and Invention in Late Nineteenth-Century Germany. S Haul Katzir 2009

171

Kalibreerimine

Hetkel ei testita ega kalibreerita ettevõttesiseselt midagi. Enne 2008. aastat kalibreeriti majasiseselt multimeetreid, kuid praegu kasutatakse selleks peaaegu eranditult Eesti vastavaid ettevõtteid. Võrgu- ja kvaliteedianalüsaatoreid testitakse ja kalibreeritakse 2 aasta tagant. Multimeetrid ja muud mõõteseadmed on nii pika perioodilisusega, et need kantakse enne korduskalibreerimisele jõudmist maha. Taatlemisele kuuluvad mõõteseadmed saavad esmataatluse enne Eestisse saabumist (va. kombiarvestid, mis saavad esmataatluse Eestis), kuid siiski on oluline, et kalibreerimis- ja taatlusvõimalus oleks Eestis olemas. Hetkel on Eestis vajalik suutlikus olemas - vaid mõni üksik automaatikaseade (Omicron) käib väljaspool Eestit testimisel, kuid enamus mõõteseadmeid saab Tehnokontrollikeskuses ja Metroserdis ära kalibreerida.

Teenuste sisseost

Aastas ostetakse iseseisvatelt laboritelt sisse 400-500 erakorralist arvestite kontrolli klientide soovil. Plaanilistele kontrollmõõtmistele kulutatakse 178 tuhat eurot aastas. Eestis korduvtaadeldakse vaid neid arvesteid, mis paigaldati aastatel 1998, 1999 ja 2000. Need arvestid seatakse üles enne kauglugemisprojekti algust ning ka kombiarvestid lähevad korduvtaatlemisele 8 aastase intervalliga. Kokku korduvtaadeldakse aastas 20 000-40 000 arvestit. Aastal 2000 paigaldatud arvestid, mille taatlusperiood saab läbi, vahetatakse kauglugemisprojekti käigus välja ja utiliseeritakse.

Kalibreerimis-, testimis-, ja taatlemisteenust osutavate laborite personaliga ollakse rahul, kuna neil on piisav väljaõpe ning kogemus antud vallas. Mis puudutab Jaotusvõrgu enda personali, siis vaatamata ettevõtte pikkadele traditsioonidele, muutuvad ka traditsioonid aja jooksul ise. Näiteks elektritööde elektrikud, kes olid spetsialiseerunud arvestite vahetusele, koondati ja see teenus ostetakse nüüd sisse teistelt ettevõtetelt, kuid kahjuks on teistest firmadest arvestite paigaldamise kvaliteet olnud kõikuv juba enne täielikule sisseostmisele minekut ja sellest tulenevalt on mõnes piirkonnas isegi juhtunud, et 50% arvestitest on olnud valesti ühendatud. On olemas firmad, kes on spetsialiseerunud mõõtesüsteemide ehitamisele ja suudavad pakkuda kõrgekvaliteedilist tööd, kuid on ka firmasid, kes on spetsialiseerunud kaabeldusele ja need ei pruugi nii kvaliteetset arvestite vahetamise tööd pakkuda.

Ideaalis võiks mõõtesüsteemide ehitust õpetada erialaõppe raames, kuid aja jooksul on selgeks saanud, et mõõtesüsteemide ehitust saab praegu kõige paremini õppida praktikaga. Isegi uued alltöövõtjad, kes on kursis elektrialaste töödega, ei pruugi teada kõike näiteks trafode ühendamisest ja muust mõõtesüsteemidega seonduvast. Sellest on ka tingitud üks suurematest probleemidest, milleks on allhangete tegemisel töövõtja pädevuse tagamine.

Labor

2008. aastal suleti ettevõtte labor ja sellega seoses on kulud mõõtmistele suurenenud 50%. Samas tuleb arvesse võtta, et labori pädevusse kuulusid projektipõhised pingekvaliteedi mõõtmised, kuid labori sulgemise tõttu ostetakse antud pingemõõtmise teenust väljastpoolt ettevõtet ning see aitab tööjõuressurssi jaotada.

Ettevõtte labori sulgemisel kulud suurenesid ka teiste väljastpoolt ostetavate teenuste võrra, kuid samas viidi läbi uurimine, kus tehti kindlaks, et multimeetrite ja sarnaste mõõtevahendite 3-4 aastane kalibreerimisperiood on ebavajalikult lühike ning seda pikendades saab kulusid kokku hoida. Töö käigus on saanud selgeks, et kuna tegu ei ole kriitiliselt täpsete mõõteriistadega, siis võib mõõtevahendite kalibreerimisperioodi

172

pikendada üle ekspluatatsiooniperioodi. Kokku on labori sulgemisel kulud suurenenud veerandi võrra.

Muud arengud

Tulevikus muutuvad alajaamad kompaktsemaks ja sellega seoses on voolutrafod, millega tehakse mõõtmisi, juba väga tihedalt seotud alajaamaga ning nende taatlemise organiseerimine muutub keerukamaks ja sellega seoses ka kulukamaks, mille tõttu satub kahtluse alla ka kordustaatluse mõttekus. Sellega seoses võiks olla taatlusintervall võrdlemisi pikk või kasutada statistilist taatlemist, et vähendada kulusid ja tarbetut tööd. Sellised ettepanekud on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehtud. Taatlemisperioodi pikendamise kasuks räägib ka fakt, et seoses meedias kajastatud juhtumitega, on ettevõte statistiliselt uurinud arvesteid ja leidnud, et arvestite metroloogilised omadused ei hälbi, vaid pigem riknevad arvestite muud komponendid, mis tekitavad selgeid märke- ja süstemaatilisi vigu, mis on tagasiulatuvalt simuleeritavad.

7.47.47.47.4 Põhja Eesti Regionaalhaigla Põhja Eesti Regionaalhaigla Põhja Eesti Regionaalhaigla Põhja Eesti Regionaalhaigla

Kontakt: Ave Lellep, Labori kvaliteedijuht

Põhja Eesti Regionaalhaigla (PERH) laboratooriumis tehakse ligikaudu 2,2 miljonit uuringut aastas. Üks uuring võib sisaldada rohkem, kui üht mõõdetavat parameetrit, nt ühe uriinianalüüsi vastus sisaldab ~10 parameetrit, kuid arvestatakse seda ühe uuringuna, sellest tulenevalt on üksikute parameetrite mõõtmiste arv suurem, kuid hinnanguliselt jääb see vahemikku 4-6 miljonit mõõtmist aastas.

Väljastpoolt PERH-i laborit tellitakse umbes 4 000 uuringut aastas. Peaaegu kõik uuringud viiakse läbi Eesti-siseselt, vaid üksikud (2 - 5) uuringud tellitakse välismaalt, enamasti on tegemist erandjuhtudega. Enamus uuringutest on läbi viidud riigi või muu avaliku sektori laborites, erasektorist on kõige enam tellitud uuringuid firmast Quattromed HTI Laborid.

Enamus laboris kasutatavatest seadmetest hooldatakse ja remonditakse lepingu alusel firmade poolt, kes need seadmed on tarninud. Haiglal on ka oma tehnikatalitus ja omad insenerid, kes tegelevad ka teatavas osas seadmete hooldusega, kuid protsentuaalselt jääb see töö hulk alla 10%.

Hooldus toimub plaani järgi ja mõõteseadmete insenerid jälgivad hooldusintervalle. Intervallid võivad olla olenevalt seadmest 1 kord aastas või kord kvartalis. Hoolduskorraldus, hooldusintervallid ning kõik, mis hoolduses toimub, protokollitakse ja dokumenteeritakse.

Mõõteseadme hoolduse sisse kuulub ka metroloogiline kontroll. Hooldusfirmadel, kes seda teevad, on küll vastav sertifikaat, kuid akrediteering enamasti puudub. Seadmete ostul, mis toimub tihti riigihangete korras, on enamasti ka üheks tingimuseks, et firmal, kes pakub seadmete hooldust, peab olema vastav pädevus.

Akrediteeritud laborites käivad metroloogilises kontrollis vaid kaalud, automaatpipetid ja vererõhumanomeetrid.

Enamus järelvalvet mõõtmiste kvaliteedi üle toimub omal initsiatiivil, PERH-i labori puhul läbi akrediteerimise (PERH-i labor on akrediteeritud meditsiinilaborite standardi 15189 järgi kõigis valdkondades). Eestis ei ole kohustuslik

173

meditsiinilaborite akrediteerimine, see on vaid Eesti Laborimeditsiini Ühingu (ELMÜ) poolt soovitatav. Kuna akrediteerimine on rahaline tegevus, siis võib see olla väiksematele laboritele majanduslikult ülejõu käivaks kohustuseks. Samas on teada, et üha rohkem toimub Eestis laboriuuringute tegemist väljaspool laborit, näiteks perearstikeskustes, kus ei ole tagatud seadmete nõuetekohane hooldus ja uuringumetoodikate kvaliteedikontroll ning teised uuringute kvaliteedi tagamise protseduurid. Kuna hoolduse korraldamine, nagu ka muu mõõtmiste kvaliteedi tagamine, on lisakulu, siis ei ole perearstikeskused motiveeritud seda tegema ja see võib osutuda probleemiks. Samas, kui riik peaks tekitama kohustuse kvaliteedi kontrolliks, peaks riik korraldama ka kohustuse täitmiseks vajalike vahendite tagamise. Mõõte-, analüüsi- ja metroloogiateenuseid pakkuvad asutused ja ettevõtted suudavad katta Eesti meditsiiniasutuste vajadused testide, analüüside ning ka kalibreerimiste järele.

PERH-i laboris jälgitakse pidevalt võimalikke ja reaalseid töömahtusid ning tehakse selle põhjal otsuseid (nt investeeringute planeerimine), kui peaks tekkima mõnes mõõtevaldkonnas drastiline nõudluse kasv (vajadusel ostetakse seadmeid juurde, palgatakse inimesi juurde jms). Labor ei tööta igapäevaselt oma võimete piiril, et oleks olemas erandjuhtudeks varuressurss. PERH labor on Lääne-Tallinna Keskhaigla laborile olnud varuressursiks, mida on ka vajadusel kasutatud.

7.57.57.57.5 Tartu Ülikooli Kliinikumi ÜhendlaborTartu Ülikooli Kliinikumi ÜhendlaborTartu Ülikooli Kliinikumi ÜhendlaborTartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabor

Kontakt: Agnes Ivanov, kvaliteedijuht

Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlaboris tehakse aastas ligikaudu 2,4 miljonit analüüsi, kusjuures enamasti mõõdetakse analüüsis mitmeid parameetreid. Kui laboris ei ole vastavat tehnilist baasi, tellitakse analüüse ka väljastpoolt, kuid see hulk on väike.

Mõõteseadmete hooldus ja kontroll toimub nii tarnijafirma kaudu kui ka laboripersonali poolt, kes on saanud vastava väljaõppe. Mõõteseadmete hooldus toimub sellise sagedusega, nagu vastava seadme jaoks vaja ja see varieerub.

Mõõteseadmete hooldus sisaldab ka metroloogilist kontrolli. Meditsiinianalüsaatorite korral on olulisimaks kontrolli liigiks kalibreerimine, mis toimub nn kalibraatorite – standardlahuste ja -segude abil, mis on tarnitud väljast poolt Eestit reeglina seadme tarnija poolt. Kalibraatorid sisestatakse analüsaatoritesse ribakoodiga ja kasutaja ei saa midagi muuta ega sassi ajada. Nende kalibraatorite kaudu on tagatud ka jälgitavus. Kalibreerimine käib enamasti koos hooldusega ja seda tehakse vastavalt hooldussagedusele.

Oluliseks metroloogilise kontrolli ja mõõtetulemuste kvaliteedikontrolli tegevuseks on osalemine laboritevahelistes võrdlusmõõtmistes. Nendes mõõtmistes osaletakse regulaarselt, sagedus on erinev: üldjuhul kord kuus, vähem teostavate uuringutega kord kvartalis või poolaastas ja harva tehtavate uuringutega kord aastas. Võrdlusmõõtmised on reeglina rahvusvahelised. Võrdlusmõõtmiste kättesaadavus ei ole suureks probleemiks, vaid ligikaudu 10% mõõtevaldkondi on sellised, milles pole laboritevahelisi võrdlusmõõtmisi. Abimõõtevahendite, nagu termomeetrite, tsentrifuugide, kaalude, manomeetrite ja taimerkellade, kalibreerimine toimub väljaspool laborit. Kasutame selleks Eesti vastavaid teenusepakkujaid.

Järelevalve reaktiivainete kvaliteedi ja muu üle toimub eeskätt läbi akrediteerimise. Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabor on akrediteeritud ISO 15189 (Meditsiinilaborid.

174

Kvaliteedi ja kompetentsi erinõuded) järgi mikrobioloogia, mükobakterioloogia, kliiniline keemia, enamik immunoloogia ja hematoloogia uuringute vallas. Koesobivuse uuringud on akrediteeritud EFI62 standardi 5.6.1 (accreditation for histocompatibility testing) järgi. Akrediteerimine meditsiinilaboritele üldiselt kohustuslik ei ole, välja arvatud referentslaborid, mille hulka kuulub ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori Mükobakterioloogia osakond („Tuberkuloosi referentlabor”). Oluline roll labori tulemuste usaldusväärsuse tagamisel on ka laboritevahelistel võrdlusmõõtmistel.

7.67.67.67.6 Juhtumianalüüside Juhtumianalüüside Juhtumianalüüside Juhtumianalüüside kokkuvõkokkuvõkokkuvõkokkuvõtetetete

Olulised järeldused ettevõtetega läbiviidud intervjuudest

• Kalibreerimine on tööstusettevõttele tootmisprotsesse segav ja ajamahukas protseduur, mis võiks olla operatiivsem ja väiksema ajakuluga. Ka ettevõtete küsitlusel oli oluliseks nõudeks kõikidel tegevustel operatiivsus. See oli ka üheks põhjuseks kohalike kalibreerimisettevõtete ja laborite eelistamiseks.

• Emafirmas käivad testimisel üksikud seadmed. Välisriigis testitakse üksikuid spetsiaalseadmeid (ABB – vibratsioon, kõrgepinge). Akustika ja vibratsioon olid olulised küsitluses vaid 30-le ettevõttele 450-st, sealhulgas eelistati keskmist täpsust (36%) väga kõrgele täpsusele (30%), mis muudab väga kõrge täpsusvajadusega ettevõtetele teenuse hankimise keerukamaks. Samas pole ette näha ka vibratsiooniga seotud mahtude oluliste muutumist (kasvu ja languse vahe on vaid 3,3% kasvu suunas). Vibratsioonimõõteprobleemi tõi välja ka intervjueeritud laevandusettevõte.

• Üldjuhul on eelistatud Eesti laborid – tänu ajakulu eelisele, transpordikulud rahvusvahelisse laborisse pole märkimisäärselt suuremad. Odava transpordivõimaluse korral on samas soovitused ja lihtne ligipääs laborile väga olulised. Nendel tingimustel võivad olla eelistatud välismaised laborid.

• Personal vajab täiendavat mõõtmisalast erialakoolitust, mida suures ettevõttes pakutakse kohapeal.

• Ehkki elektrilised mõõtmised moodustavad ettevõtete küsitluses antud mõõtmistäpsuste mainimisest vaid 11,2% (küsitluses anti hinnang täpsusvajadusele 953 korral, sellest elektrilistele mõõtmistele 107 korral), samas kogu mõõtmisega seotud kulude maksumusest annab küsitluse järgi elektriga seotud mõõtmiste kulu 4,8%, puuduvad Eesti traditsioonilises valdkonnas tegutseval ettevõttel etteheited Eestist saadavate teenuste hulgale ja kvaliteedile. Selle asemel on suletud oma vastav üksus – usaldatakse väljaspool ettevõtet pakutavaid teenuseid. Küsitluse tulemused võimaldavad teha ka esialgse hinnangu, elektriga seotud teenused on sisse ostes suhteliselt soodsad – rahaliste kulutuste proportsioon on vaid pool märkimiste proportsioonist.

Intervjueeritud organisatsioonide kokkupuuted legaalmetroloogiaga

• Antud valdkonnaga puutuvad kõige enam vaadeldud sektoritest kokku energiamüügiettevõtjad. Kuna põhikäive toimub mõõtmise alusel, siis on

62 EFI- European Federation for Immunogenetics

175

äärmiselt oluline, et kaubanduses kasutatavate mõõtevahendite kontroll oleks õiglaselt reguleeritud. Kaitset vajavad nii ostjad, olgu nendeks siis eraisikud, tarbivad ettevõtjad või siis energia jaotamisega tegevad ettevõtted. Nii tarbijate kui ka müüjate huvides on tagada mõõtevahendite korrasolek õiglase kaubanduse tagamiseks. Reguleerimisel tuleb silmas pidada mõistlikkuse põhimõtet, et mõõtevahendite korrasolek ei oleks liigseks koormaks kaubanduses osalevale ettevõtjale, vaid pigem soosiks ettevõtlust.

• Oluline on regulaarne taatlemistähtaegade ülevaatamine, et regulatsioon käiks kaasas tehnoloogia arengutega ning ettevõtete vajadused oleksid rahuldatud, samal ajal kaitstes klientide huve.

Intervjueeritud organisatsioonide kokkupuuted tööstusmetroloogiaga

• Antud valdkonnaga puutuvad kokku enamus Eesti ettevõtjaid. Suurem enamus mõõtmisi, mis Eestis tehakse, on läbi viidud kasutades selleks kalibreeritud mõõtevahendeid. Kalibreerimislabori valikul lähtutakse labori usaldusväärsusest ning kulutustest, mis moodustub teenuse hinnast, transpordi- ning ajakulust. Tihti annab kõige suurema osakaalu kogukulust ajakulu, ning seetõttu peaksid kalibreerimis- ja mõõteteenust pakkuvad ettevõtted kaaluma võimalusi töö operatiivsemaks muutmiseks.

• Tähtsamatest arendamist vajavatest valdkondadest tuleb ära märkida geomeetrilised mõõtmised, sh pikkuse mõõtmine. Antud valdkonnas on vaja arvestada mahu kasvuga hetkel ja lähiaastatel, kuna tootmises liigutakse lõpptoodangu kontrollilt täiskontrollile kogu tootmisprotsessi käigus. On tarvilik tõsta mõõtmiste täpsust ning kalibreerimisteenuste operatiivsust. Samuti on tarvilik luua Eestisse vibratsioonimõõtmiste kompetents akrediteeritud labori näol, kuna hetkel tehtavad mõõtmised ning kalibreerimised tellitakse väljastpoolt Eestit põhjustades ettevõtjatele transpordist ning ajast tulenevaid lisakulusid.

• Korrektse mõõtesüsteemi loomisesse on kasulik investeerida. Mõõtevahendite tasuvusaeg jääb paari kuu ja mõne aasta vahele. Selleks on tarvilik luua ettevõtetesisene kompetents ja toetada ka metroloogia infrastruktuuriga vajalikes valdkondades. Spetsialiste koolitades peaks silmas pidama ettevõtete vajadust spetsialistide järele, kes oleksid pädevad ka mõõtmistes ning mõõtesüsteemide ehitamises.

• Teadusmetroloogiaga on intervjueeritud ettevõtete kokkupuutepunktid kaudsemad (arendustegevus, mis ei toimu Eestis). Teadusmetroloogiaga kokkupuutepunktid ei tule nimetatud intervjuude põhjal ka otseselt välja.

7.6.17.6.17.6.17.6.1 Olulised järeldused Olulised järeldused Olulised järeldused Olulised järeldused meditsiiniasutustega läbiviidud intervjuudestmeditsiiniasutustega läbiviidud intervjuudestmeditsiiniasutustega läbiviidud intervjuudestmeditsiiniasutustega läbiviidud intervjuudest

• Suurimates laborites tehakse 2,2-2,4 miljonit analüüsi aastas, mis koguparameetrite mõõtmise hulgana teeb kokku 8-12 miljonit eri parameetri mõõtmist. See tähendab, et Eestis kokku tehakse ligikaudu 10-20 miljonit analüüsi, st kuni 150 miljonit eri parameetri uuringut meditsiinilaborites. 70 % juhtudest mõjutavad säärased mõõtmised diagnoosi valikut, seega on mõõtmiste puhul tegu väga olulise aspektiga inimtervise parandamisel ja säilitamisel. Seega on väga oluline süsteem, mis hoiaks ära ebakvaliteetsete

176

mõõtetulemuste väljastamise. Selleks on suurtes laborites kasutusele võetud laborite akrediteerimine standardi ISO 15189 järgi.

• Olulise arenguvajadustena tuleb ära tuua personalipuudus. On tarvidus laboriarstide ning laborispetsialistide järele, kuna antud valdkonnas on suur kaadri voolavus, sest Eestis on meditsiinivaldkond alarahastatud ning seetõttu liigutakse pärast pädevuse omandamist kas erasektorisse või välismaale. Riik peaks kasutusele võtma meetmeid, et antud olukorda lahendada.

• On tarvilik uurida kvaliteedi tagamise vajalikkust väiksemates akrediteerimata mõõtepunktides (nt perearstide mõõtepunktid). Perearstisüsteem on alarahastatud ning mõõtealane teadlikkus ei pruugi olla väga heal tasemel ning seetõttu võib esineda kohati kvaliteedikõikumisi. Seetõttu peaks riik tegema seiret mõõtmiste kvaliteedi üle väiksemates laborites ning mõõtepunktides ning tagama neile vahendid kvaliteedi tagamiseks.

• Infrastruktuuri poolest võib pisut kurta akrediteerimiskeskuse (EAK) eriala-assessorite erapooletuse üle, kuna spetsialiste on vähe ja assessorid on ühest või teisest Eesti laborist ja vahel võib tekkida huvide konflikt. Üldjoontes ollakse väga rahul EAK tööga. Samuti ollakse rahul Eesti Standardiameti tööga - eestikeelsete standardite kättesaadavus on väga hea ning eestikeelse standardi puudumisel saab alati kasutada inglisekeelseid materjale.

• Olulise aspektina laborianalüüside arendamisel, tuleks välja arendada referentsväärtused ning otsustuspiirid Eesti populatsioonile. Hetkel kasutatakse analüüside põhjal kliiniliste otsuste tegemiseks kirjanduses või tootja poolt avaldatud väärtusi, mis ei pruugi Eesti populatsioonile sobida.

Seadmed ja teenused

• Enamasti tulevad reaktiivid ja referentsmaterjalid väljastpoolt Eestit kohalike edasimüüjate kaudu või tootjapõhiselt. Mõnel juhul on otsekontaktid tootjatega või tuuakse materjalid sisse läbi Soome. Labor on rahul reaktiivainete kättesaadavusega Eestis. Kui mõni materjal ära kaob, siis seadme tarnija pakub välja ka uue seadme. Üldiselt kasutatakse PERH-i laboris kaasaegseid seadmeid ja sääraseid probleeme on üsna vähe.

• Mõõteseadmete hooldus, remont ja kontroll tellitakse koos seadmete ostuga tarnijalt. Samuti on tellitud seadmete tarnijatelt suurem osa referentsmaterjalidest (kalibraatoritest). Oluline on seadme tarnijate pädevuse ning referentsmaterjalide sertifikaadi olemasolu kvaliteedi tagamiseks.

Personal ja haridus

• Meditsiiniasutused pidasid üheks olulisemaks teemaks personali ja selle koolitamist. Kuna haridussüsteem ei suuda toota sobiva kvalifikatsiooniga inimesi, peab labor spetsialiste ise juurde koolitama. Laboriarstid tulevad Tartu Ülikooli arsti eriala laboriarsti residentuurist, kuid laborispetsialistid tulevad väga erinevatelt erialadelt ja nende ettevalmistus on ka väga erinev. Sellist laborispetsialisti koolitust ei ole kuskilt saada, kuid seda on väga vaja nii PERH-i laboris, kui ka kogu Eestis ning seda on nenditud ka erialaliidus. Laborispetsialisti kutsestandard on valmistamisel ja varsti ka kinnitamisel. Hetkel töötavad sellel erialal bioloogid, geenitehnoloogid, keemikud kui ka materjalikeemikud ja toidutehnoloogid, kellel on mingilgi määral laboritausta. Laborantide hulgas on ka õpetajaid, meditsiiniõdesid, ämmaemandaid ja muid

177

rakendusliku kõrghariduse või kutseharidusega spetsialiste. Laborantidena võiksid töötada bioanalüütikud Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist. Keskharidusega saab tulla vaid registraatoriks, kes töötab sisuliselt andmesisestajana. Väga paljud, kes PERH-i laborisse tööle tulevad, suunduvad varsti peale väljaõpet tööle väljapoole Eestit, enamasti Soome.

• Töötajad, kes tulevad tööle otse koolist, kurdavad, et koolis õpetatav ning praktilises situatsioonis kasutatav on suurel määral erinev. See tuleneb erinevast kasutatavast tehnoloogiast, kuid samas ei saa öelda, et koolide aparatuurtehniline baas oleks nõrk. Lisaks käivad arstid ja spetsialistid PERH-i laboris praktikal. Koolides oleva seadmepargi täiendamine ei annaks nii suurt efekti, et see end ära tasuks, kuna erinevates laborites on kasutusel mitmeid erinevaid seadmeid ja tehnoloogiaid. Seega viiakse läbi koolitust läbi konkreetses laboris või seal kasutatava tehnika tarnijate juures.

• Oleks tarvis tippkompetentsiga (doktoreid ja magistreid) personali. Üldine vajadus on kõrgete kompetentside järele, kuna nõukogude ajal saadud haridus ei pruugi alati tänapäevaseid vajadusi täita. Laborantide puhul on suur kaadri voolavus, seega rakendusliku kõrgharidusega bioanalüütikuid oleks tarvis rohkem. Viga ei ole selles, et riiklik koolitustellimus oleks väike, vaid lõpetajaid on vähe. Lisaks veel fakt, et enamus lõpetajatest lähevad varsti peale lõpetamist välismaale tööle. Tihti ei tööta ülikooli lõpetanud spetsialistid Eestis aastatki. Lisaks minnakse tööle eralaboritesse või teistele erialadele palga tõttu. Inimesed „ostetakse“ üle, kuna PERH ei suuda pakkuda konkurentsivõimelist palka. Sama kehtib ka muu meditsiinipersonali kohta.

• Tippkompetentsiga, st doktorikraadiga, inimesi võiks tulla ülikoolist 2-3 inimest aastas, kes tegeleksid arendustööga. Kõrgelt kvalifitseeritud (magistrikraad või ülikoolidiplom) laborispetsialiste on tööturul saada küll, kuid laboriarste ja bioanalüütikuid on raske tööturult leida. Kui bioanalüütikute voolavus ei oleks nii suur, oleks olukord üsna hea. Laboriarstide puudus esineb valdkonniti, näiteks on immunohematoloogias puudus üle Eesti. Sellest tulenevalt oleks vaja koolitada palju laboriarste, kes oleksid immunohematoloogias pädevad. Samuti on puudu kliinilise mikrobioloogia eriala laboriarste, kuna hetkel tuleb neid asendada teiste erialade inimestega. Laboriarste oleks tarvis 5-20 inimest vastavalt erialale.

• Geenitehnolooge tundub olevat tööturul liiga palju - seda väljendab geenitehnikute rahulolu, kui nad saavad laborandi töökoha. Kahjuks pärast koolituse saamist ja mõningase kogemuse omandamist liiguvad nad edasi, kas siis üle piiri või eralaboritesse paremini tasustavatele töökohtadele.

• Laboriarste valmistab ette Tartu Ülikool ning TÜ Kliinikumi hinnangul on laboriarstide väljaõpe Eestis rahuldaval tasemel. Küll aga on tööturul ebapiisavalt laborispetsialiste järele, kes on vahetud töötegijad laboris. Lisaks on vajadus metroloogiaalase täiendkoolituse järele.

178

8 Ettepanekud metroloogia osapooltele Ettepanek 1: Avaliku sektori metroloogiainfrastrukt uuri korraldus

1.1. Keskse organisatsiooni loomine

Metroloogia üldküsimuste (teadus-, tööstus- ja legaalmetroloogia) lahendamise korraldamisega peaks tegelema riigis üks keskne institutsioon. Eestis on keskseks asutuseks metroloogia alal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talitus. Teadus- ja tööstusmetroloogia küsimustega tegeleb lepingu alusel AS Metrosert. Legaalmetroloogia alal tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi allasutusena Tehnilise Järelvalve Amet.

Rahvusvahelise praktika analüüs ning metroloogia keskasutuse ja legaalmetroloogia asutuse ülesannete sisu ning täitmise analüüs näitab, et on võimalik metroloogia keskasutuse ning legaalmetroloogia asutuse ülesanded ühildada, mis tõstaks metroloogilise kompetentsi kasutamist. Samuti aitaks ühtne keskasutus:

1.1.1. tagada riigi huvides teostatava metroloogiapoliitika elluviimist õigusaktidest tulenevatest nõuetest kuni lõpptarbijani,

1.1.2. kindlustada katkematu ahel riigi seisukohalt oluliste mõõtevahendite (aktsiiside arvestamine, tarbearvestid) turulelaskmise ja nende inspekteerimise vahel,

1.1.3. rakendada ja arendada riigietalonide teenuseid vastavalt legaalmetroloogia vajadustele,

1.1.4. vältida huvide konflikte. Selline keskus ei oleks samaaegselt (1) riigietalonide hoidja ja võrdlusmõõtmiste korraldamise eest vastutaja ning (2) kommertsalustel mõõte- ja kalibreerimisteenuste osutaja ning seeläbi konkurent nendele samadele laboritele, kellele ta osutab etaloniteenuseid ja korraldab võrdlusmõõtmisi,

1.1.5. võimekalt tegutseda metroloogiapoliitika elluviimisel kooskõlas rahvusvaheliste suundumustega teadus- ja tööstusmetroloogia alal,

1.1.6. suurendada koolitusvõimekust tagades kas regulaarsete koolituste läbiviimise või korraldades nende teenuste pakkumise,

1.1.7. ressursse efektiivsemalt rakendada.

1.2. Metroloogianõukogu töö aktiveerimine

1.2.1. Mõõteseaduse kohaselt on metroloogianõukogu majandus- ja kommunikatsiooniministri moodustatud sõltumatu nõuandev organ. Tihedama seotuse kindlustamiseks ühiskonna ja majanduse vajadustega tuleb metroloogianõukogu koosseis komplekteerida majandusringkondade, huvigruppide, kasusaajate, tarbijate ja ministeeriumide ning mõõteteenistuse esindajatest määral, mille järgi moodustaks mõõteteenistuse esindajate arv maksimaalselt 1/3 liikmete koguarvust. Senise praktika järgi moodustatakse metroloogianõukogu majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga tähtajatult. Otstarbekas võib olla ministri käskkirjaga nimetada erinevate kolmanda sektori ja mõõtmise arendamisega tegelevate organisatsioonide ja nimed, kes ise nimetavad nõukogu liikmed (ning teavitavad nõukogu).

179

1.2.2. Metroloogianõukogu tegevuste intensiivistamiseks on kokkuvõtetes ülesannetena välja toodud ka erinevatelt metroloogiaasutustelt pärit trendide kogumine, nende põhjal järelduste tegemine ja nende edastamine metroloogiavaldkonda kureerivale ministrile. Samuti saab metroloogianõukogu anda soovitusi ja aastaplaanide regulaarseid hinnanguid tugietalonlaborite tegevuse osas.

1.3. Korraldada metroloogia infrastruktuur ümber selliselt, et üks juriidiline isik ei oleks samaaegselt (1) võrdlusmõõtmiste korraldamise eest vastutaja ning (2) kommertsalustel mõõte- ja kalibreerimisteenuste osutaja ning seeläbi konkurent teistele laboritele, kellega ta korraldab võrdlusmõõtmisi. (Kui ettepanek 1.1 realiseerub täies mahus, siis käesolevat ettepanekut pole vaja arvestada).

1.4. Viia kokku metroloogia keskasutuse ja legaalmetroloogia asutuse funktsioonid, mis suures osas kattuvad. (Kui ettepanek 1.1 realiseerub täies mahus, siis käesolevat ettepanekut pole vaja arvestada)

1.5. Selgepiiriliselt määratleda, milline infrastruktuur i asutus vastutab Eestis võrdluskatsete ja –mõõtmiste korraldamise eest, mida täna korraldatakse mitmetes mõõtevaldkondades ebaregulaarselt.

1.6. Suurendada Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) rolli metroloogia alase info allikana. EAK juba osaliselt kannab Eestis infokeskuse rolli ja see roll võiks veelgi suureneda. EAK võiks olla ka koordineerivas ja suunavas rollis võrdlusmõõtmiste korraldamisel, kuna EAK on erapooletu ja ise mõõte- ning kalibreerimisteenuseid ei osuta. EAK assessorid on hästi kursis sellega, milliseid võrdlusmõõtmisi Eestis laboritel eeskätt vaja on ja EAK tugevam koordineeriv roll võrdlusmõõtmiste alal võimaldaks korraldada võrdlusmõõtmisi Eestis vastavalt laborite vajadustele. 63

1.6.1. Suurendada EAK rolli võrdlusmõõtmiste initsieerijana valdkondades, kus EAK assessorid tunnetavad vajadust rohkemate võrdlusmõõtmiste järgi.

Ettepanek 2: Teadlikkuse suurendamine

2.1.Töötada välja riigi metroloogiapoliitika

Peamine vajadus metroloogia infrastruktuuri riikliku korralduse järele on ühiskonna kindlustamine vajalike abinõudega usaldusväärsete mõõtetulemuste tagamiseks. Eestis on metroloogia infrastruktuur üles ehitatud, kuid puudub riiklik metroloogiapoliitika. Vajadus metroloogiapoliitika järele, milles oleks ära määratud valitsuse tegevused metroloogiaküsimustes hõlmates kõiki ministeeriume ning allasutusi, on kirjeldatud Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumendis „Mõõteseaduse elemendid“.64

63 EAK ei saa ise vahetult võrdlusmõõtmisi korraldada, sest juba alates 2012 alustab EAK

võrdlusmõõtmiste korraldajate akrediteerimist. 64

OIML D1 Edition 2004 (E) ‘Elements for a Law on Metrology’,

http://www.oiml.org/publications/D/D001-e04.pdf

180

Taolise metroloogiapoliitika eesmärk on tasakaalu hoidmine riigi ülesannete täitmisel metroloogia eri harude vahel, tegevuste dubleerimise vältimine eri ametkondade vahel ja kooskõla rahvusvaheliste arengutega. Metroloogiapoliitika tuleb välja töötada sellisena, mis toetab metroloogia infrastruktuuri arengut, arvestades:

teaduse ja tehnoloogia arengut, vajalikku toetust riigi majandusele, ettevõtluse ning ettevõtete

arengule, tarbijate, kodanike ja ümbritseva keskkonna kaitse vajadust, metroloogia infrastruktuuri rahvusvahelise tunnustamise tarvidust.

Esmalt aitab metroloogiapoliitika sätestada riigi vajadused metroloogiaalase tegevuse järele ning suunata ressursse ja jälgida nende kasutamist arengueesmärkide saavutamisel metroloogia infrastruktuuri olulisemate osade vahel.

Metroloogiapoliitika väljatöötamisel tuleb tutvuda ja vajadusel arvestada võimalike muudatustega, mida tehakse kehtivas Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumendis OIML D1.65

2.2. Luua protseduurid avaliku sektori rahastusega metroloogiaasutuste ja ettevõtluse osutatavate teenuste puhul kogutud teabe kogumiseks, et tagada parem side ühiskonna vajaduse ja avaliku sektori pakutavate teenuste osas sealhulgas enamarendatavate mõõtevaldkondade valiku osas. Metroloogianõukogu saab olla koondav üksus, mis teeb ettepanekud ka majandus– ja kommunikatsiooniministrile mõõtevõimekuste, seadusemuudatuste, terminoloogia ühtlustamise, uute taatlemisele kuuluvate seadete nimistu täiendamise ja kompetentside arendamise osas.

Ettepanek 3: Rahastuse tagamine metroloogiainfrastruktuurile

3.1. Metroloogia keskasutuse rahastuse suurendamine, et tagada kõikide püstitatud ülesannete teostamine – sh võrdlusmõõtmised, aktiivne arendustegevus rahvusvaheliselt (metroloogianõukogus) kokku lepitud arendussuunal ning töötajate arendamisel. Riigieelarvelise ressursi kasutamise jaotus tuleb ümber hinnata ühiskonnale vajalike ülesannete täitmisel. Tänane riigitoetus keskasutusele summas ca 160 000 eurot on taganud minimaalse toimimise, kus arendustegevus on toimunud projektifinantseerimise ja keskasutuse kommertsteenuste tulude arvelt. Sellest tulenevalt on oluline vahendite olemasolu: riigi metroloogiapoliitika prioriteetide elluviimiseks, legaalmetroloogia asutuse ülesannete täitmise hindamiseks, siseriiklikult vajalike võrdluskatsete korraldamise ja läbiviimise tagamiseks, koolitusvajaduse rahuldamiseks, põhivahendite soetamiseks, olemasolevate seadmete uuendamiseks, arendamiseks ja uute valdkondade kasutuselevõtuks ning rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses passiivse (info vastuvõtmine) ja

65

OIML D 1 WORKING DRAFT ‘Considerations for a Law on Metrology’ Edition 201x (E) 7 January 2011

http://www.bis.gov.uk/nmo/Consultations/review-of-oiml-d-1-considerations-for-a-law-on-

metrology?cat=closedawaitingresponse

181

aktiivse (osalemine arendustegevuses) panustamise suurendamiseks kui tegutsetakse vastavalt metroloogia arengukavale. Ettevõtete kulutused mõõtmistele ja laboritelt sisse ostetavatele teenustele ulatuvad Eestis ca 26-40 miljoni euroni aastas. Need aitavad vältida kulutusi (saada lisatulu) summas ca 2,8 miljardit eurot.

3.2.Metroloogia riigietalonide infrastruktuur vajab investeeringuid põhivahenditesse perioodil 2012-2015 955 230 euro väärtuses, et tagada olemasolevate vahendite püsimine ettevõtjate nõudmistega vastaval tasemel.

3.3.Tugietaloni laborite riigipoolne toetamine on oluline, kui tugietalonlaboriks pürgija suudab tõendada oma kõrgetasemelist teadustegevust ja arendustööd. Labori asutamisele ja töötulemustele saab hinnangu anda metroloogianõukogu. Tugietalonilaborina kvalifitseerub ka Keemiliste mõõtmiste kompetentsikeskus, mille esmaseks rolliks ei ole jälgitavuse tagamine, vaid laborite ja ettevõtete metodoloogiline abistamine (vt alapeatükk 4.4).

Ettepanek 4: Avaliku sektori teenused

4.1.Korraldada regulaarselt metroloogiaalaseid koolitusi ja teabepäevi, kus on võimalik osaleda ka väiksematel ettevõtetel 1-2 töötajaga. Võimalik on koolituste läbiviimist korraldada ka koos metroloogias aktiivsete ülikoolidega. Eelkõige on olulised uute regulatsioonidega seonduvad muutused Euroopas ja Eestis. Otstarbekas on koolituste läbiviimine kõikide metroloogiaasutuste koostöös, et tagada nende suurem nähtavus.

4.2.Ettevõtluse innovatsiooni toetamiseks tasub vastava valdkonna ettevõtjaid teavitada nende valdkonna Eestis olevatest laboritest ning neis pakutavatest teenustest. Võimalused innovatsiooni toetamiseks on olemas, kuid teadlikkus nende poolt pakutavast kasust on madal. Teabe levikuga saab alustada regulaarselt toimuvatel infopäevadel. Üldjuhul on ettevõtjatel olemas kontaktid teenusepakkujatega, keda neile on vaja regulatsioonidest tulenevate kohustuste täitmiseks. Oma labor on 16% tööstusettevõtetel.

4.3.Rahastuse suurendamise vajadust metroloogiaga seotud teenuste osutamisse kinnitavad ettevõtjad, kes toovad järgnevate aastate kõige olulisemate trendidena välja kõrgema täpsuse, tulemuste saamise kiiruse ja mõõdetavate parameetrite arvu kasvu. Valdkonnad, milles nimetatud trende nähakse, on mass, rõhk, jõud, geomeetria, temperatuur ja õhuniiskus, elekter ja magnetism, keemilised analüüsid ning kulu mõõtmine. Antud valdkondades tuleb olemasolevate riigi- või tugietalonide täpsuse tõstmiseks teha investeeringuid ja riigi- või tugietaloni puudumisel see võimalusel luua. Tulemuste saamise kiiruse tõstmiseks tuleks olenevalt mõõtmise iseloomust suurendada personali või soetada juurde tehnikat.

4.4.Keemia alal tuleks riigietalonide tasemel luua kompetentsikeskused, mille eesmärk oleks laborite nõustamine ja neile metoodikate väljatöötamine. Vajadust kinnitavad eksperthinnangud ning statistika. Eesti olemasolevad riigietalonvaldkonnad moodustavad kõik üle 10% ettevõtete antud hinnangutest (mitu korda märgiti ühes küsimuses ühte mõõtevaldkonda) mõõtmistele (nii maksumuste kui tähtsuse osas). Vaid keemilised mõõtmised moodustasid märkimistest vastavalt 10,2% ja ei oma Eestis riigietaloni tasemel kinnitust. Ka kulumõõtmiste osakaal on sellele tasemele väga lähedal.

4.5.Töökeskkonna kvaliteedi tagamine on ettevõtetele oluline. Regulatsioonide kehtestamisel tuleb jälgida, et Eestis oleks vastav mõõtevõimekus olemas.

182

4.6.Vajadus mõõtespetsialistide järele on eriti suur laborites. Vajadust kinnitavad ka läbiviidud intervjuud meditsiiniasutuste ja ettevõtetega. Intervjueeritud organisatsioonid koolitavad töötajad mõõtmiste jaoks ise välja. Meditsiinivaldkonnas on vaja riigi poolt koolitada suuremal arvul laboriarste ning vähendada kaadrivoolavust laborantide hulgas. Füüsikaliste (mass, geomeetria, jõud, maht, elekter jm) mõõtmiste pädevuse tõstmiseks on tarvilik suurendada mõõtmisalase õppe ja praktika mahtu ning kvaliteeti just rakendus- ja kutseõppeasutustes.

4.7.Soodustada mõõtmiste ja analüüside mitmekesisust. Kuna iga konkreetset mõõtmist või analüüsi tellitakse üsna vähe, samas soovitakse tellida palju erinevaid mõõtmisi, siis tõstab see oluliselt ühe proovi hinda ja raskendab laborite olukorda. Olukorda aitaks leevendada regulatsioonipoliitika, mis soodustaks kompetentside koondumist laborite vahel ja vähendaks dubleerimist. Tegevused haakuvad ettepanekus 2.2 tooduga.

4.8.Oluline on tagada protsesside olemasolu uute mõõtevaldkondade võimekuse tekkeks. Uusi kompetentse toetavateks mehhanismideks on haridussüsteem läbi uute valdkondlike õppekavade, rahastamissüsteemid vajalike seadmete kättesaadavuse tagamiseks ja teabevahetuse koordineerimine. Tegevused haakuvad ettepanekus 2.2 ja 4.1 tooduga.

Ettepanek 5: metroloogiateenuste osutajad

5.1.Globaliseerumine mõõteteenuste pakkumises. Ettevõtjatel tasub mõelda innovaatilistele lahendustele, mis tagavad suurema operatiivsusvajaduse ja mugavusesoovi (kasutades IT lahendusi jm operatiivsust suurendavaid meetmeid).

183

9 LISAD

9.19.19.19.1 SoomeSoomeSoomeSoome, Iirimaa, Iirimaa, Iirimaa, Iirimaa ja Tšehhi metroloogianõukogude ülevaadeja Tšehhi metroloogianõukogude ülevaadeja Tšehhi metroloogianõukogude ülevaadeja Tšehhi metroloogianõukogude ülevaade

Soome Vabariik

Metroloogianõukogu ülesanded Soomes on (väljavõte ministri määrusest, vabatõlge):

määratleb metroloogia üldiseid suundumisi,

• edendab mõõtmiste kindlustamist ja koostööd eri ametkondade vahel

• jälgib ja edendab metroloogiaalast arengut, uuringuid ja rahvusvahelist koostööd

• valmistab ette ja prioritiseerib metroloogiaalaseid arenduskavasid

• edendab konkurentsivõimet metroloogiategevuse rahastamisel ja uute rahastamisvõimaluste leidmisel

• võtab seisukohti ja annab eksperthinnanguid metroloogiat puudutavates küsimustes

• osaleb metroloogiat puudutavas seadusloomes ja selle uuendamises

• osaleb metroloogiaalaste riiklike ja rahvusvaheliste juhendite ja soovituste väljatöötamisel

• esindab Soome metroloogiategevuse rahvusvahelise nähtavuse tõstmisel

• teeb ettepanekuid, algatab ja osaleb metroloogiaalase uurimis-, koolitus- ja teavitusetegevuse arendamiseks

• edendab metroloogiliste rakenduste loomist ja nende kasutuselevõttu

• rõhutab metroloogiaalase koolituse olulisust ja selle levikut

• tegutseb metroloogiaeksperdina akrediteerimis- ja jälgitavust puudutavates küsimustes

• edendab metroloogia ja akrediteerimise vahelist koostööd

• edendab mõõteteenistuse strateegiliste eesmärkide ajakohastamist

• edendab Soome metroloogiainstituudi uue hoone kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist.

Metroloogianõukogus on 18 liiget, kes määratakse nimeliselt Soome Vabariigi valitsuse määrusega kolmeks aastaks. Igale liikmele nimetatakse ka asendusliige. Viimase kehtiva määrusega moodustati nõukogu koosseis aastateks 2010-2013 (http://hallitus.fi/toiminta/vnviikko/vnviikko/viikko.jsp?oid=302494).

Metroloogianõukogu Soomes tegutseb neljas sektsioonis: mõõteteenused, taatlemine, keemia ja mikrobioloogia, töökorraldus.

Sektsioonide koosseisu kuuluvad metroloogianõukogu liikmed või asendusliikmed. Igal sektsioonil on sekretär, kelle ülesanne on korraldada sektsiooni tööd ja suhelda metroloogianõukogu sekretäriga andmevahetusel.

Mõõteteenuste sektsioon tegeleb riigietalonide ja kalibreerimisteenuste küsimustega. Taatlemistegevust hõlmavate probleemide lahendamise ja mõõtetulemuste

184

usaldusväärsust tagavate õigusaktide uuendamise ettevalmistamisega tegeletakse taatlemise sektsioonis. Keemia ja mikrobioloogiaga seotud teemasid käsitletakse eraldi sektsioonis. Töökorralduse sektsioonis valmistatakse ette metroloogianõukogus arutlusele tulevad küsimused ja koordineeritakse sektsioonide omavahelist tööd ning suhtlust väljapoole sektsiooni.

Soome metroloogianõukogu töörühmade tegevustega on kaetud üheksa mõõtevaldkonda: pikkus, mass, temperatuur, elekter ja aeg, optika, kulu, akustika, mikrobioloogia, keemia.

Töörühma esimees valitakse sektsioonides ja töörühma liikmeks võib kutsuda oma ala eksperte ning sidusrühmade/kasusaajate esindajaid.

Töörühmade ülesanneteks on:

• mõõteetalonide ja teiste ametlike jälgitavusmeedete arenguettepanekute tegemine arvestades tööstusemõõtmistest, teadus-arendustegevusest, ametkondlikest vajadustest, kvaliteedisüsteemidest ja akrediteerimistegevusest tulenevaid nõudeid jälgitavuse tagamisel,

• näiteks, arengusuundade ja selleks vajalike hangete elluviimise jälgimine,

• juhendmaterjalide väljatöötamisel osalemine,

• teabekanalina toimimine, sh ka rahvusvahelistes suhetes,

• koostöö akrediteerimisasutusega, sh laboritevaheliste võrdlusmõõtmiste korraldamisel,

• eksperdikogumina toimimine ja koolitustel ning teavitamisel osalemine,

• rahvusvaheliste metroloogiavaldkonna juhendite ja soovituste väljatöötamisel ja juurutamisel osalemine,

• metroloogiaalaste õigusaktide ettevalmistamisel osalemine.

Töörühmadele antakse ülesanded sektsioonidest, kellele antakse ka aru lahendustest. Otsused võetakse vastu sektsioonide koosolekutel. Sektsioonid omakorda annavad aru metroloogianõukogule, kes teeb lõpliku otsuse käsitletud teema kohta. Metroloogianõukogu ja sektsioonide koosolek on otsustusvõimelised kui esimees (või aseesimees) ning vähemalt pooled liikmetest osalevad otsuse vastuvõtmisel.

Lühikokkuvõte

Soome metroloogianõukogu tegevus ja koosseis rajaneb oma ala ekspertide laiapõhjalisel kogumil: liikmeid töörühmades kokku on ligi 100. Toimivuse ühe näitena võib tuua arengukavade regulaarse väljatöötamise; riigi etalonibaasi olukorra kirjeldus ja arengusuunad on koostatud aastateks 2003-2007 ja 2007-2011 (http://www.mikes.fi/documents/upload/j7_2006.pdf) ning koostamisel on järgmise perioodi 2011-2015 kava.

185

Iiri Vabariik

Seaduses metroloogianõukogu ette nähtud pole.

Valitsuse juures tegutseb Attorney Generals Office, mille põhieesmärk on seadusandluse nõustamine. Kogumis on üks grupp (Group D), mis koosneb esimehest ja kuuest liikmest. Üheks grupi ülesandeks 35-st ülesandest on ka metroloogiaalase seadusandluse nõustamine.

Iirimaa Standardiamet (NSAI, National Standards Authority of Ireland) vastutab Iirimaal metroloogia eest (vastavalt 1996 vastuvõetud metroloogiaseadusele).

Asutuses on kaks tegevussuunda metroloogiavaldkonna jaoks – tööstusmetroloogia ja legaalmetroloogia. Riiklik metroloogialaboratoorium (National Metrology Laboratory) tegeleb neist esimesega ning legaalmetroloogia teenistus (Legal Metrology Service) teisega.

NSAI on mitte-kommertsalusel riigiasutus, mille eesotsas on nõukogu ning mida juhib nõukogu poolt kinnitatud tegevjuht. Nõukogu liikmed nimetab Ettevõtlus, Kaubandus ja Innovatsiooniminister (Minister for Enterprise, Trade and Innovation) ning need peavad peegeldama kõiki NSAI funktsioone sh standardiseerimist ja sertifitseerimist lisaks metroloogiale.

Täiendavat infot leiab aadressilt: http://www.nsai.ie/NSAI/files/81/815ae3a0-9030-49e6-ab7c-8521a48addf8.pdf

Tšehhi Vabariik

Tšehhi standardimise, metroloogia ja katsetusasutuse (Czech office for standardisation, metrology and testing, http://www.unmz.cz) juures töötab nõukogu (http://www.unmz.cz/urad/rada-pro-metrologii-a-jeji-komise), mis on nõuandvaks organiks UNMZ juhatajale. Nõukogus on esindatud valitsusasutused, ettevõtted, haridusasutused, asjasthuvitatud metroloogiaga tegelevad asutused ja muud metroloogiaga kokkupuutuvad ühendused. Nõukogul on 20 liiget.

Tšehhi metroloogianõukogus (Rada pro metrologii) on loodud 12 tehnilist komiteed.

186

Tšehhi standardimise, metroloogia ja katsetusasutus

Asutus tegeleb ka tehnilise standardiseerimise, metroloogia, testimise ja tehnilise regulatsiooni harmoniseerimisega. Vastutused on kehtestatud 1993. aastal. (Act No. 20/1993 Coll. on Safeguarding the Organisation of the State Administration in the Field of Technical Standardization, Metrology and Testing; Act No. 22/1997 Coll. on Technical Requirements for Products, the Act No. 505/1990 Coll. on Metrology). Lisaks tulenevad kohustused teistest valitsuse määrustest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, millega Tšehhi riik on ühinenud.

http://www.unmz.cz/office/act-no-505-1990-coll-on-metrology-as-later-amended

187

9.29.29.29.2 Koolitusteemad, millest majandusvaldkondades puudust tuntakseKoolitusteemad, millest majandusvaldkondades puudust tuntakseKoolitusteemad, millest majandusvaldkondades puudust tuntakseKoolitusteemad, millest majandusvaldkondades puudust tuntakse

Ei tunne puudust

Metoodikad, mis seoses uute nõuete ja normatiividega muutuvad aktuaalseks

Mõõtmisalase seadus-andlusega seotud küsimused

Akrediteerimisega seotud küsimused

Aparatuuri-tehniline koolitus

Laboritöö üldküsimused

Konkreetsed laboris kasutusel olevad metoodikad

Ohutus-nõuded

Mõni muu vald-kond

RASKE ÖELDA

KOKKU

KOKKU Arv 27 19 14 11 9 6 6 4 2 4 72 % 37,5

% 26,4% 19,4% 15,3% 12,5% 8,3% 8,3% 5,6% 2,8% 5,6

% 100%

Hulgi- ja jaekaubandus

Arv 1 1 2 % 50,0% 50,0% 100

% Veondus ja laondus

Arv 2 1 3 % 66,7

% 33,3% 100

% Elektriseadmete- ja elektroonikatööstus

Arv 2 2 % 100,0

% 100

%

Keemia-tööstus

Arv 1 1 1 1 4 % 25,0

% 25,0% 25,0% 25,0

% 100%

188

Masina- ja metallitööstus

Arv 4 1 5 % 80,0

% 20,0% 100

%

Puidu-tööstus

Arv 1 1 % 100,0

% 100

% Rõiva- ja tekstiilitööstus

Arv 1 2 1 3 % 33,3

% 66,7% 33,3% 100

%

Toiduainetööstus

Arv 1 8 5 3 4 2 3 1 2 15 % 6,7% 53,3% 33,3% 20,0% 26,7% 13,3% 20,0% 6,7% 13,3

% 100%

Plastid ja plasttooted

Arv 2 2 1 3 % 66,7% 66,7% 33,3

% 100

%

Energeetika ja elektri-energia

Arv 3 1 1 5 % 60,0

% 20,0% 20,0% 100

%

Mitte-metalsetest mineraalidest tootmine (sh. ehitus-

Arv 8 2 3 2 2 3 2 1 1 17 % 47,1

% 11,8% 17,6% 11,8% 11,8% 17,6% 11,8% 5,9% 5,9% 100

%

189

materjalide tootmine) Muu Arv 2 2 1 2 1 6

% 33,3%

33,3% 16,7% 33,3% 16,7% 100%

Põllu-maj., looma-, teravilja- või taime-kasvatus

Arv 1 2 1 1 1 3 % 33,3

% 66,7% 33,3% 33,3% 33,3% 100

%

Trüki-tööstus

Arv 1 1 % 100,

0% 100%

Veevarustus, kanali-satsioon või jäätme-käitlus

Arv 1 1 1 2 % 50,0

% 50,0% 50,0% 100

%

190

9.39.39.39.3 Kokkupuuted mõõtevaldkondadega majandussektorite lõikesKokkupuuted mõõtevaldkondadega majandussektorite lõikesKokkupuuted mõõtevaldkondadega majandussektorite lõikesKokkupuuted mõõtevaldkondadega majandussektorite lõikes

KOKKU Veondus ja laondus


Keemiatööstus Masina- ja metallitööstus

Mööblitööstus


0,4% 1,5%

Impedants 0,7% 11,1% Vääne 0,9% 4,4% 6,7% Alalisvoolu suurused

3,1% 11,1% 4,4%

Viskoossus

3,3% 1,5% 20,0%


3,3% 3,8% 11,1% 1,5% 13,3%


3,8% 1,9% 22,2% 5,9% 13,3%

Jõud 4,2% 3,8% 11,1% 10,3% Kõvadus 5,8% 12,5% 14,7% Muu 6,4% 9,4% 4,4% 6,7% Akustika, helikiirus

6,7% 3,8% 22,2% 12,5% 2,9% 13,3%

191

ja vibratsioon, sh müra Tihedus 7,1% 3,8% 25,0% 5,9% Elekter ja magnetism

7,8% 1,9% 33,3% 4,4% 20,0%

Aeg ja sagedus

8,9% 32,1% 5,9% 6,7%

Rõhk 9,1% 3,8% 25,0% 11,8% 6,7% Elektriline võimsus

9,1% 3,8% 44,4% 12,5% 11,8%


19,3% 15,1% 12,5% 11,8%


20,7% 11,3% 33,3% 12,5% 8,8% 6,7%

Mass 29,3% 35,8% 50,0% 29,4% 13,3% Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised, sh

32,9% 18,9% 22,2% 12,5% 61,8% 60,0%

192

pinnakaredus Temperatuur, sh õhuniiskus

35,3% 17,0% 22,2% 50,0% 11,8% 46,7%

Puidu-tööstus Energeetika ja elektrienergia


Põllumajandus, looma-, teravilja- või taimekasvatus


2,9%

Impedants 1,7% Vääne Alalisvoolu suurused

1,7% 4,0% 2,9% 3,4%

Viskoossus 5,1% 8,6% 3,4% Foto- ja radiomeetria

1,7% 2,9%


3,4% 8,0%

Jõud 1,7% 3,4%

193

Kõvadus 1,7% 8,0% 14,3% Muu 1,7% 4,0% 5,7% 10,3% Akustika, helikiirus ja vibratsioon, sh müra

15,3% 4,0% 5,7%

Tihedus 5,1% 4,0% 11,4% 6,9% Elekter ja magnetism

6,8% 24,0% 11,4% 6,9%

Aeg ja sagedus 5,7% Rõhk 8,5% 32,0% 8,6% Elektriline võimsus

11,9% 12,0% 10,3%


15,3% 56,0% 22,9% 24,1%


5,1% 28,0% 20,0% 27,6%

Mass 5,1% 8,0% 42,9% 55,2% Pikkus ja geomeetrilised mõõtmised, sh pinnakaredus

54,2% 4,0% 28,6% 13,8%


57,6% 44,0% 48,6% 48,3%

194

9.49.49.49.4 Laboritelt mõõtmiste, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuste ostmise aastane maht valdkondade lLaboritelt mõõtmiste, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuste ostmise aastane maht valdkondade lLaboritelt mõõtmiste, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuste ostmise aastane maht valdkondade lLaboritelt mõõtmiste, katsetuste ja keemiliste analüüsidega seotud teenuste ostmise aastane maht valdkondade lõikesõikesõikesõikes

<1000 € 1000 - 5000 €

5-25 tuh € 25-50 tuh €

Üle 50 tuh €

RASKE ÖELDA

KOKKU

KOKKU Arv 136 76 38 6 5 58 319

% 42,6% 23,8% 11,9% 1,9% 1,6% 18,2% 100,0%

Hulgi- ja jaekaubandus Arv 4 1 2 1 8

% 50,0% 12,5% 25,0% 12,5% 100,0%

Info ja side Arv 1 1

% 100,0% 100,0%

Veondus ja laondus Arv 19 4 2 5 30

% 63,3% 13,3% 6,7% 16,7% 100,0%

Kinnisvaraalane tegevus Arv 2 1 1 4

% 50,0% 25,0% 25,0% 100,0%


Arv 2 1 1 1 3 8

% 25,0% 12,5% 12,5% 12,5% 37,5% 100,0%

Keemiatööstus Arv 2 3 5

% 40,0% 60,0% 100,0%

Masina- ja metallitööstus Arv 18 10 7 2 13 50

% 36,0% 20,0% 14,0% 4,0% 26,0% 100,0%

Mööblitööstus Arv 6 2 1 9

195

<1000 € 1000 - 5000 €

5-25 tuh € 25-50 tuh €

Üle 50 tuh €

RASKE ÖELDA

KOKKU

% 66,7% 22,2% 11,1% 100,0%

Puidutööstus Arv 18 5 1 8 32

% 56,3% 15,6% 3,1% 25,0% 100,0%

Rõiva- ja tekstiilitööstus Arv 3 1 2 6

% 50,0% 16,7% 33,3% 100,0%

Toiduainetööstus Arv 9 14 7 4 34

% 26,5% 41,2% 20,6% 11,8% 100,0%

Plastid ja plasttooted Arv 2 4 1 7

% 28,6% 57,1% 14,3% 100,0%

Energeetika ja elektrienergia Arv 12 4 4 1 3 24

% 50,0% 16,7% 16,7% 4,2% 12,5% 100,0%


Arv 11 2 4 3 7 27

% 40,7% 7,4% 14,8% 11,1% 25,9% 100,0%


Arv 9 12 1 1 1 1 25

% 36,0% 48,0% 4,0% 4,0% 4,0% 4,0% 100,0%

Trükitööstus Arv 4 1 3 8

% 50,0% 12,5% 37,5% 100,0%

Veevarustus, kanalisatsioon või Arv 2 4 4 2 12

196

<1000 € 1000 - 5000 €

5-25 tuh € 25-50 tuh €

Üle 50 tuh €

RASKE ÖELDA

KOKKU

jäätmekäitlus % 16,7% 33,3% 33,3% 16,7% 100,0%

Muu Arv 13 8 3 1 4 29

% 44,8% 27,6% 10,3% 3,4% 13,8% 100,0%

KOKKU Arv 136 76 38 6 5 58 319

% 42,6% 23,8% 11,9% 1,9% 1,6% 18,2% 100,0%

197

9.59.59.59.5 Kriteeriumid mõõtmiste ja analüüsidega seotud teenusepakkuja valikulKriteeriumid mõõtmiste ja analüüsidega seotud teenusepakkuja valikulKriteeriumid mõõtmiste ja analüüsidega seotud teenusepakkuja valikulKriteeriumid mõõtmiste ja analüüsidega seotud teenusepakkuja valikul

Teenuse maksumus

Tulemuse saamise kiirus

Tulemuse deklareeritav täpsus

Tulemuse usaldatavus

Töö teostaja akrediteeritus

Hästi sisse-töötatud süsteem ja kontaktid

Konfident-siaalsus

Ei osta sisse

RASKE ÖELDA

KOKKU

KOKKU Arv 45 17 31 65 76 38 1 31 8 319

% 14,1% 5,3% 9,7% 20,4% 23,8% 11,9% 0,3% 9,7% 2,5% 100,0%

Veondus ja laondus

Arv 6 2 2 6 3 5 5 1 30

% 20,0% 6,7% 6,7% 20,0% 10,0% 16,7% 16,7% 3,3% 100,0%

% 50,0% 50,0% 100,0%


Arv 2 1 2 1 2 8

% 25,0% 12,5% 25,0% 12,5% 25,0% 100,0%

Masina- ja metallitööstus

Arv 8 5 6 9 11 6 3 1 50

% 16,0% 10,0% 12,0% 18,0% 22,0% 12,0% 6,0% 2,0% 100,0%

Mööblitööstus Arv 2 2 4 1 9

% 22,2% 22,2% 44,4% 11,1% 100,0%

Puidutööstus Arv 7 1 3 3 6 4 7 32

% 21,9% 3,1% 9,4% 9,4% 18,8% 12,5% 21,9% 100,0%

Toiduainetööstus Arv 4 1 3 6 14 3 1 34

% 11,8% 2,9% 8,8% 17,6% 41,2% 8,8% 2,9% 100,0%

198

Teenuse maksumus

Tulemuse saamise kiirus

Tulemuse deklareeritav täpsus

Tulemuse usaldatavus

Töö teostaja akrediteeritus

Hästi sisse-töötatud süsteem ja kontaktid

Konfident-siaalsus

Ei osta sisse

RASKE ÖELDA

KOKKU


Arv 4 3 4 5 3 1 3 24

% 16,7% 12,5% 16,7% 20,8% 12,5% 4,2% 12,5% 100,0%


Arv 3 1 1 8 7 2 4 1 27

% 11,1% 3,7% 3,7% 29,6% 25,9% 7,4% 14,8% 3,7% 100,0%


Arv 1 3 2 5 5 4 1 2 2 25

% 4,0% 12,0% 8,0% 20,0% 20,0% 16,0% 4,0% 8,0% 8,0% 100,0%

KOKKU Arv 45 17 31 65 76 38 1 31 8 319

% 14,1% 5,3% 9,7% 20,4% 23,8% 11,9% 0,3% 9,7% 2,5% 100,0%

metroloogia uuring

Documents