© Swedbank
Tööstusettevõtete küsitlus 201616.03.2016
© Swedbank
Ülevaade esitlusest(A) Kuidas on Eesti tööstusel läinud?
(B) Mida arvavad ettevõtted tööstuse väljavaadetest 2016?
Kas nähakse kasvuvõimalusi?
Millised on eksportööride plaanid?
Mis on fookuses – efektiivsus, mahtude kasv, tootearendus, töötajad?
Kas plaanitakse investeeringuid?
Mis toimub tööjõuturul?
© Swedbank
(A) Kuidas on Eesti tööstusel läinud?Heiki RaadikSwedbanki ettevõtete panganduse juht
© Swedbank
Töötlev tööstus – Eesti suurim majandussektor
15,1% SKPst
Eksport 6,8 miljardit eurot
120 000 töötajat � iga viies töökoht Eestis
© Swedbank
Allikas: Statistikaamet
Muutused võrreldes eelmise perioodiga on arvestatud aheldatud väärtuse (referentsaasta 2010) muutuse alusel.
Eesti majandus käib tööstusega ühte sammu –paigalsammu
5
5,0%
-3,8%
-23,0%
18,7%
14,7%
0,9%
2,9% 3,2%
-0,8%
7,7%
-5,4% -14,7%
2,5%
7,6%5,2%
1,6% 2,9%
1,1%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Töötleva tööstuse lisandväärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %
SKP muutus võrreldes eelmise aastaga, %
© Swedbank 6
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks, 2007 = 100
Allikas: Eurostat
2015. a töötleva tööstuse toodangu maht kahanes Eestis 0,7%, peamiselt
mõjutatuna toodangu langusest keemia-, elektroonika-, joogi- ja rõivatööstuses.
1,7%
-0,7%
4,1%
5,4%
-1,0%
2,0%
EL28 Eesti Läti Leedu Soome Rootsi
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi muutus, 2015, %
Viimase 4 aasta jooksul on töötleva tööstuse toodangu maht kasvanud Eestis keskmiselt
2,7% aastas; EL-is 0,3%; Lätis 3,4%; Leedus 4,0%; Soomes -1,9% ja Rootsis -2,1%.
Seisak mahtudes
100 98
8389
94 91 91 93 95100
96
72
87
107110
114120 119
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Euroopa Liit (28) Eesti
© Swedbank
Allikas: Statistikaamet
Eksport kahanes 2015, ent mitte laiapõhjaliselt
4 540 4 931
3 5514 843
6 441 6 557 6 800 6 972 6 809
8 034 8 470
6 487
8 743
12 00312 521 12 288 12 083 11 627
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Töötlev tööstus Kõik tegevusalad kokku
Kaupade eksport jooksevhinnas, miljon eurot
Tööstusettevõtetele mõjuvad madalad toorainehinnad, mis teevad ekspordi rahaliselt väiksemaks.
Sihtriikide lõikes on hajutatus paranenud: TOP 5 sihtriikide osakaal koguekspordist (kõik kaubad) on aastaga vähenenud 59,2% → 57,7%.
Töötleva tööstuse eksporti mõjutasid 2015 negatiivselt elektroonika-, nafta-ja keemiatööstus. Tugevat kasvu näitasid puidu- ja mööblitööstus.
Töötlev tööstus ekspordib 70% toodangust (Statistikaamet) ning moodustab 58,5% kõikide kaupade ekspordist.
7
© Swedbank
2015 SKP reaalkasv*
2016 SKP prognoos**
4,1% 3,1%
0,4% 1,1%
2,7% 3,1%
-4,0% -0,4%
1,6% 2,9%
1,7% 1,8%
1,6% 1,1%
1,9% 2,5%
2,4% 2,5%
1,2% 1,8%
Sihtriikide väljavaade 2016 positiivsem
8
Allikad: Statistikaamet; Eurostat; OECD; BEA
Töötleva tööstuse eksport tegevusala järgi, Eesti, 2015, miljonit eurot
Kõikide kaupade eksport sihtriigi järgi, Eesti, 2015, miljonit eurot
1 572
1 240
996
638
617
556
479
403
298
Elektroonikatööstus
Puidu- ja paberitööstus
Muu töötlev tööstus
Elektriseadmete tööstus
Masinaehitus
Toiduainetööstus
Metallitööstus
Tekstiilitööstus
Keemiatööstus
2 188
1 863
1 205
774
678
607
481
374
363
334
Rootsi
Soome
Läti
Venemaa
Leedu
Saksamaa
Norra
Holland
Ameerika Ühendriigid
Taani
Lisaks eksporditi 2,76 miljardi euro eest kaupu (23,7%) 169 teise riiki.
*Venemaa 2015 SKP reaalkasv = OECD prognoos
**OECD prognoos
© Swedbank
Välisnõudlus ei ole ainuke probleem – tugeva tööturu hetkeseisu varjutab demograafiline viitsütikuga pomm
597 592
615603
626
657 657 652
578590
609615 616
630639
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööhõive 2001–2015 (tuhat inimest)2015 IV kvartali tööhõive 639 000 inimest. Töötuse määr 6,4%.
Kõige madalam hõive2010 I kvartalis – 554 000 inimest. Tööpuudus oli 20%.
Tööjõuturg on ainatugevnenud, töövõtjatepositsioon võrreldes tööandjatega on oluliseltparanenud.
Riskiks on täna hoopistööandjate finantsseis.
AGA: Järgmise 10 a jooksuljääb tööturul vähemaks 50 000 inimest.
147123
177 183 176 180
151
112
65
0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-
Rahvastik vanuserühmades (tuhat inimest)
9
Allikas: Statistikaamet
© Swedbank
Nõrk kasv ja struktuurne tööjõupuudus ���� ohtlikult kiire tööjõukulude kasv ���� kasumlikkuse langus
10
Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus ja kogukasumlikkus
Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika
*2015 hinnanguline müügitulu, tööjõukulu, kogukasum ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.
2015 kasvasid tööjõukulud 7,6%, kogukasum -15,7%.
2011–2015 kasvasid tööjõukulud 41%, kogukasum -36%.
Tööjõukulude osakaal müügitulus on 4 aastaga tõusnud 12,7% →15,4%.
16,0%16,9%
18,0%
14,3%12,7% 13,3% 13,6%
14,3%15,4%
5,4%4,1%
2,9%
4,9%5,9% 5,0%
4,2% 3,9%3,3%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*
Töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal müügitulus, %
Töötleva tööstuse kogukasumi marginaal müügitulust, %
Tööjõukulude kasv perioodil 2011-2015 on vähendanud ettevõtete
potentsiaalset kogukasumit 15% ehk ca
300 miljoni euro võrra.
© Swedbank
Madal investeeringute tase halvab efektiivsust ja tootmisvõimsust ���� ohuks kasumlikkusele ja tuludele
11
Töötleva tööstuse investeeringute tase
Investeeringute aktiivsus on kõrge toiduaine-ja puidutööstuses, samas proportsionaalselt
vähe investeeritakse elektroonika-, elektriseadmete- ja tekstiilitööstuses.
0
100
200
300
400
500
600
700
800
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) jooksevhinnas, MEUR
Põhivara investeeringute suhe lisandväärtusesse, %
2015 kahanesid ettevõtete investeeringud materiaalsesse
põhivarasse 4,2% võrra, töötlevas tööstuses 1,5% võrra.
Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika
*2015 hinnanguline müügitulu, kogukasum, investeeringud ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.
© Swedbank
Soodne aeg investeeringuteks: toorainehinnad, laenuvõimendus ja intressid madalad
12
Allikad: Eesti Pank; Statistikaamet
6,1% 6,5%4,7% 4,6% 4,5%
3,5% 3,2% 3,2% 2,6%
29,0%30,4%
28,9%26,8%
22,8% 21,4% 20,8% 20,3%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Laenuportfelli keskmine intressimäär, %
Lühiajaliste võlakohustuste ja pikaajaliste kohustuste suhe varasse, %
Töötleva tööstuse intressimäärad ja laenuvõimendus
© Swedbank 13
MAHT EKSPORT TÖÖJÕUD/KASUM:
Töötlev tööstus - kokkuvõte
Investeeringute tase on madal.
Investeeringud põhivarasse langesid 2015. a 1,5% võrra.
Kaupade eksport languses: -2,3% 2015. a
Peamised mõjutajad olidelektroonika- (-12%) ning keemia- ja naftatööstus (-25%).Kõik teised sektorid kokku +4%: sh puit +9%; mööbel +15% ja tekstiil +14%.
Ekspordi (kõik kaubad) sihtriikide hajutatus on paranenud: TOP 5 sihtriikide osakaal koguekspordis on vähenenud 59,2% → 57,7%. Kui 2014 eksporditi kokku 170 riiki, siis 2015 juba 179 riiki.
Tööjõukulude kiire kasv ohustab kasumlikkust
Tööjõukulude suhe müügitulusse on 4 aastaga tõusnud 12,7% → 15,4%, samas kui kogukasumlikkus on langenud 5,9% → 3,3%.
Toodangumaht languses:-0,7% 2015. a
Toodangumaht langes enim elektroonika-, keemia-, joogi- ja rõivatööstuses. Tugevat kasvu näitasid puidu-, mööbli- ja elektriseadmete tööstus.
2015 kasvasid tööjõukulud 7,6%, kogukasum -15,7% (Statistikaameti
lühiajastatistika).
INVESTEERINGUD
Investeeringute suhe lisandväärtusesse viimastel aastatel 20-24% � ohustab kasvu ja kasumlikkust.
Keskmine brutokuupalk ja hõive kasvasid mõlemad 2015. a 5,8%. 2015 IV kv. keskmine brutokuupalk oli 1056 eurot.
Soodne aeg investeeringuteks: laenuvõimendus ja intressid madalad.
Kombinatsioon tööjõukulude kasvust ning madalast investeeringute tasemest ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust.
© Swedbank
Raul KirsimäeSwedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja
(B) Mida arvavad ettevõtted tööstuse väljavaadetest 2016?
© Swedbank
Uuringus osales 370 tööstusettevõtet
15
Muu töötlev tööstus
36%
Ehitusmaterjalide tööstus
10%
Puidu- ja paberitööstus
17%
Toiduainetööstus12%
Rasketööstus25%
Küsitlusele vastas 370 ettevõtet:• käive 3,93 miljardit eurot (ca 34% sektorist)• töötajate arv kokku 32 171 (ca 27% sektorist)
Mööblitööstus 21%Tekstiilitööstus 20%
Trükitööstus 11%
Elektriseadmete tootmine 8%
Elektroonikatööstus 7%
Muu 35%
© Swedbank
4,4%
8,7%
5,6%
3,4%
6,3%
3,8%
6,8%
6,7%
2,7%
KÕIK
Käive < 10M€
10M€ ≤ Käive < 20M€
Käive ≥ 20M€
Ehitusmaterjal
Toit
Puit
Raske
Muu
91% ettevõtetest plaanib käibe kasvu või samaks jäämist, keskmiselt +4,4%
16
Plaanitav käibe muutus* 2016
*käibega kaalutud keskmine muutus
Vastanutest 60% (2015: 64%) prognoosib käibe kasvu, 31% (2015: 28%) käibe samaks jäämist ja 9% (2015: 8%) käibe langust.
2015 plaaniti kasvuks 3,0%, tegelik +0,1% (Allikas:
Statistikaameti lühiajastatistika).
Suurimat käibe kasvu oodatakse trüki- (+12,2%), tekstiili- (+8,9%), mööbli- (+7,4%), puidu- (+6,8%) ja rasketööstuses (+6,7%).
© Swedbank
paraneb 48%
ei muutu 36%
väheneb 16%
84% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse paranemist või samaks jäämist
17
Mitu % ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse* paranemist, samaks jäämist või vähenemist?
*ärikasumlikkus = ärikasum / käive
Ettevõtjad planeerivad kasumlikkust parandada peamiselt läbi efektiivsuse kasvu (42% vastanutest).
2015 prognoosis 44% vastanutest kasumlikkuse paranemist, 38% samaks jäämist ja 18% kahanemist.
Kasumlikkuse paranemist prognoosivatest ettevõtetest 4/5 plaanib käivet tõsta – maht on oluline.
© Swedbank
40%34%
43%
66%
56%61%
57%
31%
4% 5%0% 3%
KÕIK Käive < 10M€ 10M€ ≤ Käive < 20M€ Käive ≥ 20M€
tugev - eesmärgid on saavutatavad
keskmine - mõned eesmärgid saavutatavad, mõned mitte
nõrk - eesmärgid pigem ei ole saavutatavad
96% töösturite kindlustunne 2016 eesmärkide saavutamise suhtes on tugev või keskmine
18
Kas kindlustunne 2016 eesmärkide saavutamise suhtes on tugev, keskmine või nõrk? (% vastanutest)
Kindlustunne on tugevaim ehitusmaterjali- ja toiduainetööstuses.
© Swedbank
Tööstuse kasvu veab eksport
19
Käibe, ekspordi ja siseriikliku müügi muutus* 2016
Ekspordi kasvu plaanitakse enim:väikeettevõtetes (+11,7%)trükitööstuses (+24,0%) tekstiilitööstuses (+11,1%) mööblitööstuses (+10,3%)rasketööstuses (+9,7%)
4,4%
6,0%
1,5%
käibe muutusekspordi muutussiseriikliku käibe muutus
88% plaanitavast käibe kasvust tuleb ekspordi kasvust.
*kaalutud keskmine muutus
2015 plaanisid töösturid ekspordi kasvuks +4,1%, tegelik -2,3% (Allikas: Statistikaameti aastastatistika).
© Swedbank
40%
26%
24%
19%
17%
13%
11%
9%
9%
7%
7%
17%
7%
40%
7%
3%
8%
2%
3%
1%
1%
2%
Rootsi
Norra
Soome
Saksamaa
Taani
Läti
Suurbritannia
Venemaa
Leedu
Hiina
USA
Olulisemad uued sihtriigid (% vastanutest)
Kõige olulisem sihtriik täna (% vastanutest)
Skandinaavia kõrval uute sihtturgudena fookuses Saksamaa, Taani ja Suurbritannia
20
Milline sihtriik on praegu kõige olulisem ja millised on olulisemad uued sihtriigid? (% vastanutest)
© Swedbank
Eksportööride peamiseks väljakutseks on välisnõudlus
21
Milline tegur piirab eksporti enim? (% vastanutest*)
*Vastasid ainult need (62% küsitletutest), kes prognoosisid ekspordi osakaalu vähenemist või samaks jäämist.
32%
10%
7%
7%
6%
5%
4%
4%
4%
3%
2%
2%
2%
0%
13%
välisnõudlus
kõrge omahind
müügioskus
mahukad investeeringud
kitsas kontaktvõrgustik välisturgudel
ekspordi osakaal on maksimumi lähedane
tööjõupuudus
tootmisvõimsus
keeruline logistika
ainult siseriiklikule müügile orienteeritud
sihtriigi regulatsioonid
finantseerimine
tootearendus
riskijulgus
muu
© Swedbank
20%
32%
21%
18%
27%
18%
20%
20%
20%
KÕIK
Käive < 10M€
10M€ ≤ Käive < 20M€
Käive ≥ 20M€
Ehitusmaterjal
Toit
Puit
Raske
Muu
80% tootmisvõimsusest stabiilselt rakendatud
22
Kui palju* suudavad ettevõtted ilma investeeringuteta käivet kasvatada?
Puidu- ja rasketöösturid on viimastel aastatel palju automatiseerimisse investeerinud, kasvatades seeläbi ka vaba tootmisvõimsust.
*käibega kaalutud keskmin
© Swedbank
Keskmine investeeringute maht on kasvamas
23
37%
46%
17%
kasvavad jäävad samaks kahanevad
Kas investeeringud kasvavad, jäävad samaks või kahanevad? (% vastanutest)
81% ettevõtetest plaanib 2016 investeerida. Suuremaid investeeringuid plaanitakse toiduaine- ja puidutööstuses.
Investeeringuid planeerivate töösturite osakaal on madalaim väikeettevõtete (76%) seas, kõrgeim (97%) suurettevõtete seas.
© Swedbank
Lisaks efektiivsusele on fookusesse tõusnud tootearendus
24
Millesse plaanivad ettevõtted investeerida? (% vastanutest)
Kui 2013 plaanis tootearendusse investeerida 8% ettevõtetest, siis 2016
juba 20%.
21% 23%26%
14%16%
26%
43%
35%
41%
57% 55%
31%
20%23%
13%16%
19%
25%
12% 13%18%
8% 9%14%
4%6%
3%6%
1%4%
Tööstus kokku Ehitusmaterjalidetööstus
Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu tööstus
Mahtude kasvatamine Efektiivsuse kasv Tootearendus Asendusinvesteering Muu
Tootearendusse investeerivad eelkõige väikeettevõtted, sektoritest enim trüki-,
elektroonika- ja elektriseadmete tööstus.
© Swedbank 25
32% on alustanud või plaanib alustada koostööd tõstmaks lisandväärtust
Kas Teie ettevõttel on plaanis teha koostööd ülikoolide, teaduskeskuste ja/või disaineritega
tõstmaks lisandväärtust? (% vastanutest)
Koostööd on alustatud või plaanitakse lähiajal teha peamiselt
ülikoolide (63% vastanutest) ja disaineritega (14% vastanutest).
Perioodil 2014 kuni 2020 eraldatakse SA Archimedes vahendusel teadusele ja
kõrgharidusele Euroopa Liidu struktuuritoetusi summas 359 miljonit eurot.
22%
10%
17%
27%
24%
Oleme juba alustanud koostöögaJah, lähiajal on plaanisLükkame tulevikkuEi ole selle peale mõelnudEi ole plaanis
4,1%
3,5%
3,3%
2,7%
2,0%
1,7%
1,0%
0,6%
Lõuna-Korea
Jaapan
Soome
USA
EL
Eesti
Leedu
Läti
Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste suhe riigi SKPsse, %, 2013
© Swedbank 26
49% on IT abil oma tootmisahela automatiseerinud või plaanib seda lähiajal teha
Kas Teie ettevõttel on plaanis IT süsteemide arendamise kaudu oma tootmisahelat automatiseerida/parendada? (% vastanutest)
Enim on IT ressursi abil tootmisahelat automatiseeritud/parendatud elektriseadmete- ja elektroonikatööstuses, vähim mööblitööstuses.
21%
28%
12%15%
24%
Oleme juba oma tootmisahela automatiseerinudJah, lähiajal on plaanisLükkame tulevikkuEi ole selle peale mõelnudEi ole plaanis
© Swedbank
Tööjõupuudus – muutust ei ole
27
Kas ettevõtete arengut piirab tööjõupuudus? (% vastanutest)
45% 46%42%
2014 2015 2016
Enim piirab tööjõupuudus mööbli- (68%) ja tekstiilitööstust (62%), vähim keemia- (13%) ja toiduainetööstust (28%).
Enim napib seadmete operaatoreid (CNC), insenere, projektijuhte, meistreid, projekteerijaid, programmeerijaid ja müügispetsialiste.
Kõige enam on puudus spetsialistidest (77%):täpsemalt tehnilise taibu ja arvutioskusega inimestest.
Spetsialistidest on kõige enam puudus trüki- (100%), puidu- (84%) ning masina- ja metallitööstuses (88%).
© Swedbank 28
Keskmise palga muutus* 2014–2016 (vastanute prognoos)
Ettevõtjad plaanivad aeglasemat palgakasvu
4,6%
3,9%
3,0%
2014 2015 2016
2015 planeeriti palkade kasvuks keskmiselt 3,9%. Kuidas läks? Brutopalk kasvas 5,8% (Allikas: Statistikaamet).
Käive töötaja kohta kasvab 3,1% 2016. a, enim trüki-(+8,0%) ja puidutööstuses (+6,8%). Käive töötaja kohta langeb elektroonikatööstuses (-1,5%).
Töötleva tööstuse keskmine brutokuupalk 2015. a oli 1033 eurot vs Eesti keskmine 1065 eurot.
*kaalumata aritmeetilise keskväärtuse muutus
© Swedbank 29
KÄIVE/KASUM: INVESTEERINGUD: TÖÖJÕUD:
Vaatamata nõrgale nõudlusele plaanivad ettevõtted välisturgudel turuosa kasvatada.
Investeeringute vajadus püsib kõrge: kiire palgakasv ja konkurents sunnivad efektiivsust ning toodete väärtust kasvatama.
Kokkuvõte
40% töösturitest peab kindlustunnet tugevaks, 56% keskmiseks ja vaid 4% nõrgaks.
Käibe kasvu veab ekspordi kasv (+6,0%); siseriiklik müük +1,5%.
Skandinaavia kõrval uute sihtturgudena fookuses Saksamaa, Taani ja Suurbritannia.
81% ettevõtetest plaanib investeeringuid
80% tootmisvõimsusest on rakendatud.
Keskmine investeeringute maht on kasvamas.
Investeeringute fookuses on efektiivsus (43%), ent järjest enam ka tootearendus (20%).
49% on tootmisahela automatiseerinud või plaanib seda lähiajal teha; 32% on alustanud või plaanib alustada koostööd väliste ekspertidega.
Tööjõupuudus –muutust ei ole
Tööjõupuudust tunnetab 42% ettevõtetest (eelkõige spetsialistidest).
Palgakasv aeglustub, ettevõtjate 2016 prognoos +3,0%.
Efektiivsusinvesteeringud on vähendanud vajadust lihtsamate töörollide järele. Trend jätkub.
Ettevõtjad on mõõdukalt optimistlikud
60% plaanib käibe kasvu, keskmiselt +4,4% (2015: +3,0%).
48% plaanib kasumlikkust suurendada.
Ettevõtjate ootused tööjõule on muutunud – keerukamad seadmed ja tooted eeldavad hüpet teadmistes.
© Swedbank
Materjaliga saate tutvuda ettevõtte infoportaaliswww.swedbank.ee/infoportaal
30
Swedbank EestisSwedbank_Eestis