välistööjõu vajaduse uuring 2011

Välistööjõu vajaduse uuring 2011

Aruanne

Turu-uuringute AS

Mai 2011

Välistööjõu vajaduse uuring 2011 Eesti Töötukassa

Turu-uuringute AS 2

Sisukord

SISSEJUHATUS.........................................................................................................3

1.1 Meetod ja valim............................................................................................ 3

1.2 Küsitlustöö................................................................................................... 4

1.3 Andmetöötlus............................................................................................... 4

1.4 Vastanute struktuur ...................................................................................... 4

KOKKUVÕTE .............................................................................................................6

TULEMUSED..............................................................................................................7

1 Töötukassa teenuste kasutamine ..............................................................7

2 Töövahendussüsteemi EURES tuntus .........................................................8

3 Huvi välistööjõu värbamise vastu ..............................................................9

4 Riigid, kust soovitakse värvata välistööjõudu..........................................16

5 Välistööjõu palkamise põhjused ..............................................................18

6 Ametid, millele vajatakse välistööjõudu ..................................................19

7 Välistööjõu värbamise periood ................................................................21

8 Lähema viie aasta jooksul palgatavate töötajate hulk .............................22

9 Valmidus toetada välistöötajaid...............................................................23

10 Infoallikad välistööjõu leidmiseks ...........................................................24

11 Huvi EURES teenuste vastu......................................................................25

12 Senised kogemused välistööjõuga...........................................................27

12.1 Välistööjõu kasutamise aeg ja kestus ............................................................ 27

12.2 Välistööjõu kasutamise põhjused .................................................................. 28

12.3 Riigid, kust on palgatud välistööjõudu ........................................................... 29

12.4 Rahulolu välistööjõuga ................................................................................ 30

12.5 Raskused välistööjõu värbamisel .................................................................. 31

12.6 Valmidus võtta ettevõttesse/asutusse praktikante........................................... 32

13 Kommentaarid teemale............................................................................32


Turu-uuringute AS 3

SISSEJUHATUS

EURES (European Employment Services) on 1993. aastal Euroopa Komisjoni poolt loodud

töövahendusvõrgustik, mille peamine eesmärk on aidata kaasa tööjõu vabale liikumisele

Euroopas.

EURES võrgustikku kuuluvad järgmised Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna

(EL/EMP) riigid: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa,

Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia- ja Põhja-Iirimaa

Ühendatud Kuningriik, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Eesti, Läti, Leedu, Poola,

Slovakkia, Sloveenia, Malta, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Tšehhi ja Küpros.

EURES võrgustiku edasiviivaks jõuks on enam kui 850 EURES-nõustajat üle Euroopa, kes on

eksperdid Euroopa tööturu alal. EURES-nõustaja oskab anda informatsiooni inimestele, kes

soovivad leida tööd mõnes EL/EMP riigis ning oskab abistada tööandjat, kes soovib värvata

töötaja EL/EMP piirkonnast.

Turu-uuringute AS viis Eesti Töötukassa tellimusel aprillis 2011 läbi uuringu tööandjate seas, et selgitada välistööjõu värbamisega seonduvat. Tegemist on kolmanda samalaadse uuringuga - varasemad toimusid aastatel 2005 ja 2008. Uuringu eesmärgiks oli selgitada:

• Välistööjõu kasutamine Eestis praegu ja huvi selle vastu lähitulevikus • Kas ettevõtted kasutavad Eesti Töötukassa teenuseid personalivärbamisel • Tööandjate varasemad kogemused välistööjõuga • EURES süsteemi tuntus tööandjate seas

Uuringule vastas 1006 tööandjat üle Eesti. Uuringu aruanne annab ülevaate tulemustest nii teksti kui jooniste kujul. Aruandele on lisatud ülevaade avatud vastustest, tabelmaterjal taustarühmade lõigetes ning uuringu läbiviimisel kasutatud ankeedi näidis.

1.1 Meetod ja valim Uuring viidi läbi telefoni teel Turu-uuringute AS telefonikeskuses. Uuringu valim koostati seekord üle 10 töötajaga tööandjate seast proportsionaalselt vastavalt tegevusalade esindatusele kõigi tööandjate hulgas. Varem kaasati uuringusse firmad ja asutused alates 20 töötajast. Erinevalt varasematest uuringutest täpsustati seekord ka valimi struktuuri avalikus sektoris. Nimelt jäeti välja ministeeriumid, kohalikud omavalitsusasutused, lasteaiad, põhikoolid, muuseumid ja kultuurimajad eeldusel, et tõenäoliselt neile välistööjõud huvi ei paku või ei saa nad seda kasutada. Seetõttu ei ole avaliku sektori tulemused võrreldes varasemaga otseselt võrreldavad.


Turu-uuringute AS 4

1.2 Küsitlustöö Küsitlus viidi läbi ajavahemikus 01.04 - 11.04. 2011. Ülevaade küsitlustööst:

• Kontaktivõtmiste arv: 1616 • Keeldumised: 96 • Vastaja hõivatud: 215 • Telefon hõivatud: 186 • Muud põhjused, miks intervjuu ei toimunud - 114 • Läbiviidud intervjuud - 1006

1.3 Andmetöötlus Uuringu andmed töödeldi andmetöötluspaketiga SPSS.

1.4 Vastanute struktuur Vastanute struktuurist annab ülevaate joonis 1.


Turu-uuringute AS 5

Joonis 1. Vastanute struktuur, % n=1006

13

73

1034

41

31

3455

21

36

719

1311

211

4

132

1132

71

5222

51

844

9010

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

üle 500 töötaja251 -500 töötajat101 -250 töötajat81 - 100 töötajat

51 - 80 töötajat20 - 50 töötajat10 -19 töötajat

TÖÖTAJATE ARVS.Muud teenindavad tegevused

R.Kunst, meelelahutus, vabaQ.Tervishoid

P.HaridusN.Haldus- ja abitegevused

M.Kutse-, teadus,L.Kinnisvaraalane tegevus

K.Finants- ja kindlustusJ.Info ja side

I.Majutus ja toitlustusH.Veondus ja laondus

G.Hulgi- ja jaemüükF.Ehitus

E.VeevarustusD.Elektrienergia

C.Töötlev tööstusB.Mäetööstus

A.PõllumajandusTEGEVUSALA

VõrumaaViljandimaa

ValgamaaTartumaa

SaaremaaRaplamaaPärnumaaPõlvamaa

Lääne-VirumaaLäänemaaJärvamaa

JõgevamaaIda-Virumaa

HiiumaaHarjumaa

TallinnETTEVÕTTE ASUKOHT

ErasektorAvalik sektor

SEKTOR

%


Turu-uuringute AS 6

KOKKUVÕTE

Turu-uuringute AS viis töötukassa tellimusel aprillis 2011 läbi uuringu selgitamaks tööandjate huvi välistööjõu vastu. Uuringu olulisemad tulemused olid järgnevad:

• Sihtrühma tööandjatest on töötukassa teenust kasutanud 36%. Mida suurema tööandjaga on tegemist, seda tõenäolisemalt on ta kasutanud töötukassa teenuseid. Võrreldes eelmise uuringuga aastal 2008 on töötukassa teenuste kasutamine suurenenud 3%.

• EURES võrgustiku olemasoluga on kursis 42% tööandjatest, 7% teab seda hästi. Teadlikkus on kõrgem suuremates ettevõtetes (alates 80-st töötajast). Võrreldes eelmise uuringuga on teadlikkus EURES võrgustikust paranenud - aastal 2008 teadis võrgustikku 35% tööandjatest.

• Välistööjõudu on värvanud 6% Eesti ettevõtetest. 4% tööandajatest on kaalunud töötajate värbamist välismaalt.

• Välistööjõust edaspidi huvitatud tööandjate osakaal tööandjate seas aastal 2011 on 12%. Siia hulka kuuluvad ka tööandjad, kes praegu välistööjõudu kasutavad ning soovivad sellega jätkata. Tööandjate huvi välistööjõu vastu on oluliselt vähenenud - aastal 2008 oli see 24%.

• Kuigi välistööjõust huvitatud tööandjad on sagedamini töötajate arvu poolest suuremad ettevõtted (alates 50 töötajaga) moodustavad alla 20 töötajaga ettevõtted siiski tervelt 32% kõigist välistööjõust huvitatud ettevõtetest.

• Kõige enam on välistööjõust huvitatud jätkuvalt töötleva tööstuse valdkond (31%) kuid selle osakaal muude ettevõtete suhtes väheneb pidevalt. Lisaks võib suurema huvi poolest esile tuua ka kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonna, hariduse ja veonduse/laonduse. Mõningane huvi välistööjõu vastu valitseb kõigis tegevusvaldkondades.

• Võrreldes varasemaga on oluliselt vähenenud töötleva tööstuse valdkonna huvi välistööjõu vastu – aastal 2005 oli see 41%, nüüd 31%. Veelgi enam (poole võrra) on võrreldes aastaga 2008 vähenenud huvitatus välistööjõust ehitusvaldkonnas. Huvitatuse suurenemist näeme seevastu hariduse valdkonnas.

• Kui aastal 2005 eelistati töötajaid värvata eelkõige Venemaalt ja Soomest ning 2008 Ukrainast, siis nüüd osutusid kaheks populaarsemaks riigiks Läti ja Soome. Järgnevad Ukraina, Venemaa ja Rootsi.

• Peamiseks põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus kas konkreetses regioonis või meie töötajate vähene kvalifikatsioon spetsiifilise töö või teenuse puhul. Uueks suundumuseks võib pidada müügiesindaja palkamist välisriikides. Osade tööandjate hinnangul on Eesti tööjõud ka liiga kallis.

• Võrreldes eelmise uuringuga näeme suurt muutust selles, millise positsiooniga inimesi soovitakse värvata - oskustööliste asemel vajatakse nüüd Eestisse tööle eelkõige spetsialiste.

• Eestis valitseb teatav vajadus üsna spetsiifiliste oskustega spetsialistide ja oskustööliste järele kuid lihtsamate tööde jaoks hulgaliselt inimesi välismaalt meile tööle ei oodata.


Turu-uuringute AS 7

TULEMUSED

1 Töötukassa teenuste kasutamine Küsimus: Kas Teie ettevõte/asutus on kasutanud Eesti Töötukassa teenuseid endale sobiva personali leidmiseks? Sihtrühma tööandjatest on töötukassa teenust kasutanud 36%. Joonis 2. Mida suurema tööandjaga on tegemist, seda tõenäolisemalt on ta kasutanud töötukassa teenuseid. Üksustes, kus töötab 10-19 töötajat, on Töötukassa teenust kasutanud 31%, 101-250 töötajaga ettevõtetest 47% ja 251-500 töötajaga ettevõtetest 62%. Valdkondadest on teenuse kasutajaid jätkuvalt kõige enam majutuse/toitlustuse valdkonnas (62%), järgnevad töötlev tööstus ja veevarustuse valdkond. Kõige vähem on töötukassa teenuseid kasutanud kutse-, teadustegevuse ja äriteenuste valdkond. Piirkondade lõikes on teenuste kasutajaid ka seekord keskmisest enam Kesk-Eestis ja Ida Virumaal. Joonis 2. Töötukassa (2005 ja 2008 aastatel Tööturuamet) teenuste kasutamine,

%, n=1006

27

33

36

73

67

64

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2005 n=1006

2008 n=1000

2011 n=1006

kasutanud teenust ei ole kasutanud


Turu-uuringute AS 8

Võrreldes eelmise uuringuga aastal 2008 on töötukassa teenuste kasutamine suurenenud 3%. Suurenemine on toimunud eelkõige järgmistes ettevõtete gruppides: 81-100 ja 251-500 töötajat.

2 Töövahendussüsteemi EURES tuntus Küsimus: Kas olete teadlik Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES teenustest, mida pakub Eesti Töötukassa? EURES võrgustiku olemasoluga on kursis 42% tööandjatest, kusjuures 7% teab seda hästi. Teadlikkus on kõrgem suuremates ettevõtetes (alates 80-st töötajast). Kuigi teadlikkuse tase tundub vähene, tuleb silmas pidada asjaolu, et suuremat osa ettevõtetest/asutustest välistööjõu teemad ei puuduta, seega ei ole nad ka infot otsinud. Võrreldes eelmise uuringuga on teadlikkus EURES-est paranenud - aastal 2008 teadis võrgustikku 35% tööandjatest. Suhteliselt paremini on võrgustikuga kursis elektrienergia- ja veevarustusettevõtted, töötleva tööstuse ja transpordi sektorid.

Joonis 3. EURESe tuntus tööandjate seas, % n=1006

11

20

13

9

6

7

5

7

51

38

48

60

32

38

28

35

38

41

39

31

62

55

67

58

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

üle 500 töötaja

251 -500 töötajat

101 -250 töötajat

81 - 100 töötajat

51 - 80 töötajat

20 - 50 töötajat

10 -19 töötajat

KÕIK

Jah, olen hästi kursis Olen mingil määral informeeritud Ei ole teadlik


Turu-uuringute AS 9

Joonis 4. EURESe tuntus tööandjate seas 2005-2011, % n=1006

7

4

35

28

33

58

64

63

7

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2011

2008

2005

Jah, olen hästi kursis Olen mingil määral informeeritud Ei ole teadlik

3 Huvi välistööjõu värbamise vastu Välistööjõu suunalise huvi selgitamiseks esitati vastajatele kaks küsimust: Kas teie ettevõte on kaalunud võimalust värvata töötajaid väljastpoolt Eestit? Kas teie hinnangul võiks teie ettevõttel/asutusel edaspidi tekkida vajadus välistööjõu järele? Tulemustest selgub, et 4% tööandajatest on kaalunud töötajate värbamist (sh. 1% on teemast tõsiselt huvitatud ning on alustanud selleks informatsiooni kogumist). Välistööjõudu on juba kasutanud 6% tööandjatest. Kõige suurem oli huvi välistööjõu vastu aastal 2008, mil 14% tööandjaist olid sellest huvitatud. Praeguseks on huvi mõnevõrra langenud ja see on samal tasemel, mis oli aastal 2005. Vaadeldes eraldi üle 20 töötajaga firmade tulemusi, selgub, et ka nende seas on 4% kaalunud ja 1% tõsiselt huvitatud kuid kasutuskogemusega firmade osakaal on selles grupis suurem – 8%. Ettevõtete seas, kes on kasutanud välistööjõudu, eristuvad piirkondadest seekord Tallinn (7%), Ida-Virumaa (7%) ja Lõuna Eesti (9%). Keskmisest vähem on välistööjõuga kogemusi Põhja-Eestis (Lääne Virumaa ja Harjumaa) 3% ning Kesk- ja Lääne-Eestis (võrdselt 3%).


Turu-uuringute AS 10

Tegevusvaldkondadest eristuvad sel aastal haridus ning info- ja sidevaldkond, kus vastavalt 20% ja 18% ettevõtetest on välistööjõudu kasutanud. Keskmisest enam on selles vallas kogemusi ka kutse-, teadustegevuse ja äriteeninduse ettevõtetel (11%). Põllumajanduse-, metsanduse, mäetööstuse ja tervishoiu valdkondades hetkel puudub kogemus välistööjõuga. Ülejäänud nimetamata valdkondades on mõningane kogemus olemas. Joonis 5. Kas olete kaalunud värvata töötajaid väljastpoolt Eestit? %, n=1006

89

5

2

4

79

7

3

11

89

6

1

3

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Ei ole

Jah, oleme jubavärvanud töötajaidväljastpoolt Eestit

Jah, oleme värbamisesthuvitatud ning alustanud

info kogumist

Jah, oleme kaalunud,kuid konkreetseid

samme pole teinud

%

2005 2008 2011

Vastajatelt, kes väitsid, et ei ole siiani kaalunud välistööjõu värbamist, küsiti nende edasiste plaanide kohta. Tulemused on välja toodud joonisel 6. Selgus, et edaspidi võib tekkida välistööjõu järele vajadus 4% tööandjatest, kes seni ei ole kaalunud nende värbamist. Kindlasti ei ole välistööjõust huvitatud 55% neist vastajatest. Vastajatelt, kes juba praegu välistööjõudu kasutavad, küsiti, kas nad soovivad sellega jätkata. Kokku 69% vastanutest soovib jätkata ka edaspidi välistööjõu kasutamist. Joonis 7. Välistööjõust edaspidi huvitatud tööandjate osakaal tööandjate seas aastal 2011 on uuringu tulemusel 12%. Seega on tööandjate huvi oluliselt vähenenud - aastal 2008 oli see 24%. Siia on arvestatud nii praegu välistööjõudu kasutavad ja sellega jätkata soovivad tööandjad, need, kes on teemast praegu huvitatud ning ka need, kel võib vajadus tekkida edaspidi. Joonis 8. Võrreldes varasemate uuringute tulemustega selgub, et välistööjõust huvitatud tööandjate osakaal tõusis eelmise uuringu ajal 10% kuid on nüüd taas vähenenud aastaga 2005 sarnasele tasemele. 2008 oli välistööjõust huvitatud 24% ja 2005 14% tööandjatest.



Joonis 6. Kas teie ettevõttel võiks edaspidi tekkida vajadus välistööjõu järele? %, n=897 (vastajad, kes pole kaalunud välistööjõu värbamist)

0

0

0

0

0

0

0

0

4

3

10

7

3

3

4

34

53

36

50

43

40

29

36

56

39

48

38

45

50

64

55

10

3

13

2

5

6

4

6

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

üle 500 töötaja

251 -500 töötajat

101 -250 töötajat

81 - 100 töötajat

51 - 80 töötajat

20 - 50 töötajat

10 -19 töötajat

TÖÖTAJATE ARV

KÕIK

Jah, kindlasti Jah, tõenäoliselt Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

Joonis 7. Kas soovite jätkata välistööjõu kasutamist? %

Vastajad, kes on kasutanud välistööjõudu n=63

45%

24%

10%

13%

8%

Jah, kindlasti

Jah, tõenäoliselt

Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte

Ei oska öelda



Joonis 8. Välistööjõust huvitatute osakaal tööandjate seas. %

Kõik vastajad n=1006

ei88%

jah12%

Organisatsioonid alates 20 töötajast n=590jah

10%

ei90%



Vastajatelt, kes ei ole huvitatud välistööjõust, küsiti selle põhjuseid. Peamiseks takistuseks on oodatult vajaduse puudumine – Eestis on piisavalt tööjõudu. Teiseks reastus kultuuridevaheline erinevus ja kolmandaks palgatasemete erinevus. Tulemused on üsna sarnased aastale 2005. Joonis 9. Takistused välistööjõu värbamisel. %

Pole huvitatud välistööjõust n=885

7

1

3

12

6

83

2

2

6

9

14

89

0 20 40 60 80 100

Muu, mis?

Puudub informatsioon, kuidas värvata

Eesti ühiskond ei ole valmis välistööjõusissetulekuks

Palgatasemete erinevus

Kultuuridevaheline erinevus (keelebarjäär,töösse suhtumine jne)

Pole vajadust, Eestis on piisavaltkvalifitseeritud tööjõudu

%

2005 2011

Vaatleme lähemalt, kuidas erinevad välistööjõust huvitatud ettevõtted kõigist Eesti ettevõtetest.



Joonis 10A. Välistööjõust huvitatud tööandjate profiili võrdlus kõigi vastanute profiiliga. %

1

3

7

3

10

34

41

3

1

3

4

5

5

2

1

3

6

7

19

13

2

21

1

4

5

11

6

16

29

32

1

4

4

8

3

10

1

1

5

5

8

7

6

1

31

1

5

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

üle 500 töötaja

251 -500 töötajat

101 -250 töötajat

81 - 100 töötajat

51 - 80 töötajat

20 - 50 töötajat

10 -19 töötajat

TÖÖTAJATE ARV

S.Muud teenindavad tegevused

R.Kunst, meelelahutus, vaba aeg

Q.Tervishoid

P.Haridus

N.Haldus- ja abitegevused

M.Kutse-, teadus, tehnikaalane tegevus

L.Kinnisvaraalane tegevus

K.Finants- ja kindlustus

J.Info ja side

I.Majutus ja toitlustus

H.Veondus ja laondus

G.Hulgi- ja jaemüük

F.Ehitus

D,'E.Veevarustus, elektrienergia

C.Töötlev tööstus

B.Mäetööstus

A.Põllumajandus

TEGEVUSALA

%

KÕIK n=1006 välistööjõust huvitatud n=121



Joonis 10 B. Välistööjõust huvitatud tööandjate profiili võrdlus kõigi vastanute profiiliga. %

1

3

2

11

3

2

7

1

5

2

2

2

5

1

8

44

90

10

2

0

7

14

3

2

4

1

2

1

2

1

5

0

10

43

83

17

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Võrumaa

Viljandimaa

Valgamaa

Tartumaa

Saaremaa

Raplamaa

Pärnumaa

Põlvamaa

Lääne-Virumaa

Läänemaa

Järvamaa

Jõgevamaa

Ida-Virumaa

Hiiumaa

Harjumaa

Tallinn

ETTEVÕTTE ASUKOHT

Erasektor

Avalik sektor

SEKTOR

%

KÕIK n=1006 välistööjõust huvitatud n=121

Jooniselt selgus, et kuigi välistööjõust huvitatud tööandjad on sagedamini töötajate arvu poolest suuremad ettevõtted (alates 50 töötajaga) moodustavad alla 20 töötajaga ettevõtted siiski tervelt 32% kõigist huvitatud ettevõtetest. Selgelt kõige enam on välistööjõust huvitatud jätkuvalt töötleva tööstuse valdkond (31%) kuid selle osakaal muude ettevõtete suhtes väheneb pidevalt. Lisaks võib suurema huvi poolest esile tuua ka järgmisi valdkondi:

• Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, äriteenindus 10% • Haridus 8% • Veondus, laondus 8%

Kõige enam ettevõtteid ja asutusi, kus vajatakse välistööjõudu, asub jätkuvalt Tallinnas 43%. Järgnevad Tartumaa ja Harjumaa. Suurema huvi poolest paistavad silma ka Ida-Virumaa ja Valgamaa. Võrreldes varasemaga väheneb nüüd pidevalt töötleva tööstuse valdkonna huvitatus välistööjõust – aastal 2005 oli see 41%, nüüd 31%. Võrreldes aastaga 2008 on poole võrra vähenenud ehitusvaldkonna huvitatus välistööjõust, suurenenud on aga



õpetajate/õppejõudude palkamise huvi hariduse valdkonnas. Üldiselt valitseb mõningane huvi välistööjõu vastu kõigis tegevusvaldkondades. Joonis 11. Joonis 11. Välistööjõust huvitatud tööandjate profiili muutus 2005 – 2011, %

8

5

16

8

17

48

3

1

11

10

6

5

9

3

41

7

5

5

12

7

16

55

7

1

5

13

4

8

8

11

36

5

5

11

6

16

29

32

1

4

8

11

5

8

7

6

31

5

0 10 20 30 40 50 60

üle 500 töötaja

251 -500 töötajat

101 -250 töötajat

81 - 100 töötajat

51 - 80 töötajat

20 - 50 töötajat

10 -19 töötajat

TÖÖTAJATE ARV

Muud teenindavad tegevused

Tervishoid

Haridus

Kutse-, teadus, tehnika. Kinnisvara

Majutus ja toitlustus

Veondus ja laondus

Hulgi- ja jaemüük

Ehitus

Töötlev tööstus

Põllumajandus

TEGEVUSALA

%

2005 2008 2011

4 Riigid, kust soovitakse värvata välistööjõudu Uuringu selles osas vaatleme täpsemalt välistööjõu vajaduse põhjuseid, riike, kust soovitakse töötajaid värvata ning seda, millistele ametipositsioonidele töötajaid vajatakse. Küsimused esitati vaid neile vastajatele, kes on välistööjõu palkamisest huvitatud. Küsimus: Millistest riikidest te soovite tööjõudu värvata? Kui aastal 2005 eelistati töötajaid värvata Venemaalt ja Soomest ning 2008 Ukrainast, siis nüüd osutusid kaheks populaarsemaks rühmaks Läti ja taas Soome töötajad. Järgnevad Ukraina, Venemaa ja Rootsi. Joonised 12 ja 13.



Ka käesoleval aastal mainiti sageli korraga kolme-nelja riiki või nimetati laiemat piirkonda. Joonis 12. Riigid, kust soovitakse värvata tööjõudu, % n=121

401

111

13

4

55

677

77

1012

1416

1617

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18

muuPrantsusmaa

inglise keelt kõnelev riik

venekeelsed riigidUSAHiinaNorra

Balti riigid

LeeduEuroopa Liidu riigid

InglismaaPoola

SkandinaaviaValgevene

SaksamaaVastamata

RootsiVenemaa

Ukraina

Soomeoleneb projektist, erinevatest riikidest

Läti

%

Joonis 13. Riigid, kust soovitakse värvata tööjõudu 2005 - 2011, % n=121

0 5 10 15 20

USAHiinaNorra

Balti riigidLeedu

Euroopa Liidu riigidInglismaa

PoolaSkandinaavia

ValgeveneSaksamaa

RootsiVenemaaUkrainaSoome

oleneb projektist, erinevatest riikidestLäti

%

2011 2008 2005



Vaatleme täpsemalt milliste riikide tööjõust erinevad valdkonnad on huvitatud:

• Töötlev tööstus - Läti 29%, Ukraina 29%, Rootsi 24%, Soome 19%, Venemaa 14%, Valgevene 14%, Saksamaa 10%, erinevad riigid 10%.

• Kutse-, teadus ja tehnikategevus, äriteenindus - Soome 38%, Läti 13%, Ukraina 13%, Rootsi 13%, Saksamaa 13%, Skandinaavia 13%, erinevad riigid 13%.

• Haridus - Inglismaa 20%, erinevad riigid, vastavalt vajadusele 23%, Saksamaa 18%, Soome 15%, USA 10%, EL riigid 8%, inglise keelt kõnelevad riigid 8%, Skandinaavia 8%.

• Veondus, laondus - Venemaa 30%, Ukraina 20%, Soome 10%, Läti 10%, Valgevene 10%, EL riigid- 10%, Balti riigid 10%, Poola 10%.

5 Välistööjõu palkamise põhjused Küsimus: Miks Teie ettevõte on välistööjõust huvitatud? Peamiseks põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus kas konkreetses regioonis (61%) või meie töötajate vähene kvalifikatsioon mõne spetsiifilise töö või teenuse puhul (35%). Osa tööandjate hinnangul on Eesti tööjõud ka liiga kallis (15%). Muude vastuste seas toodi välja peamiselt järgmiseid põhjuseid: vajame kohalikke

müügiesindajaid teistesse riikidesse, soovime saada rahvusvahelist kogemust, eestlane ei taha tööd teha (3 korral), inimene ise kandideeris meile, vajame inimest kes tunneb kultuuri

ja keelekeskkonda, räägib aktsendita võõrkeelt. Joonis 14. Välistööjõu palkamise põhjused, % n=121

17

15

35

61

0 10 20 30 40 50 60 70

Muu

Eesti tööjõud on sellestegevusvaldkonnas liiga

kallis

Eesti tööjõud polepiisavalt kvalifitseeritud

(tootmine/teenus onspetsiifiline)

Eestist ei leiavajalikku/sobilikku

tööjõudu (sellesregioonis)

%



Küsimus: Kui kaua olete sobivat töötajat Eestist otsinud enne välistööjõu värbamise kaalumist? Suhteliselt palju oli uuringus vastajaid, kes pole veel inimest konkreetselt otsima asunud (36%) - tõenäoliselt on nende otsus värvata välistööjõudu suhteliselt värske või omavad nad kindlat informatsiooni saadaoleva tööjõu kvalifikatsioonist. Teatud juhtudel pole ka vaja inimest Eestist otsida - näiteks võib tuua keeleõpetajad või kohalikud müügiesindajad. Üle poole aasta on töötajat otsinud 29%, 4-6 kuud 14% ja kuni 1 kuu 12% tööandjatest. Tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti tööandjad ei tee otsust värvata välistööjõudu väga kergekäeliselt - sellele eelneb üsna pikk otsingute periood. Valdkonnad, kus teistest kauem on sobilikku töötajat otsitud, on töötlev tööstus, info ja side ning finantsvaldkond. Muudest valdkondadest vähem on otsingutele aega kulutatud majutuse/toitlustuse ja hariduse valdkonnas. Joonis 15. Töötaja otsimise kestus Eestist, % n=121

Kuni 1 kuu12%

1-3 kuud9%

4-6 kuud14%

üle poole aasta29%

pole veel otsinud36%

6 Ametid, millele vajatakse välistööjõudu Küsimus - millisele ametipositsioonile te välistööjõudu vajate? Tulemused nii aasta 2005 kui 2008 kohta on välja toodud joonisel 16. Sarnaselt aastaga 2005 tunneb enamus tööandjaid huvi spetsialisti positsiooniga inimeste vastu (61%). Spetsialistide hulka kuuluvad ka õpetajad, õppejõud ja teadlased. Võrreldes eelmise uuringuga näeme seekord suurt muutust - oskustööliste asemel, kes olid ülekaalukalt oodatud aastal 2008, vajatakse nüüd Eestisse tööle eelkõige spetsialiste. Oskustöölisi vajab vaid 27%.



Erinevates tegevusvaldkondades ilmnevad järgmised erinevused keskmisest tulemusest: • spetsialiste soovitakse palgata kõige sagedamini haridusvaldkonnas, tervishoiu, kutse-

teadus ja tehnikategevuse valdkonnas. • oskustöölisi soovitakse palgata sagedamini jätkuvalt töötlevas tööstuses, kuid ka

põllumajanduses, veonduses/laonduses ning majutuse-toitlustuse valdkonnas. • lihttöölisi vajatakse rohkem põllumajanduses, transpordi sektoris, veevarustuses ning

majutuse-toitlustuse valdkondades. • juhte soovitakse palgata paljudesse valdkondadesse, kõige sagedamini aga

kaubanduse, majutuse-toitlustuse ning kutse- ja teadustegevuse valdkonda.

Joonis 16. Ametialad, millele vajatakse välistööjõudu, % n=121

6

17

28

39

3

6

26

61

38

2

10

12

27

61

0 10 20 30 40 50 60 70

Muu

Juht

Lihttööline

Oskustööline

Spetsialist

%

2005 2008 2011

Küsimus: Milline on täpne ametikoha nimetus, kuhu te vajate välistööjõudu? Tulemused on välja toodud alljärgnevalt: õppejõud, õpetaja (keeleõpetaja) 40 korral müügijuhid 7 keevitaja 6 programmeerija 2 IT spetsialiste 4 tarkvara spetsialist 3 lüpsja, traktorist, veterinaararst suurte loomade peale (Eestis ei koolitata) metalli eriala töötajad tootmistööline osakonnajuhataja, insener konstrueerimise alal, katsetusinsener,

marketingi ja müügi spetsialist autojuhid analüütik projektijuhid ja ettevõtete juhid laevamaaler kivitöötlejaid sisetreipingi operaator mehhaanika projekteerija, protsessiprojekteerija lihttöölised krohvijad spetsialist



ehitusinsener arstid 2 muusika eriala spetsialistid õmblejad 2 köögipersonal finantsspetsialist dokkerid 2, talman meditsiinitöötaja kokk 2 tegevusteraapia spetsialist metallitööstus puhastusteenindaja lihttöölised ehitustööline arstid ekspert välisprojektides töötamiseks, lennujuht kooriartist toitlustusjuht õhusõidukite hoolduse ja tehnilise järelvalve spetsialist treener autojuht 2

hambaarst ekspordi spetsialist külalislavastaja, näitleja baleriin erakorraline teadur, vanemteadur puurmeister tehnoloog, lukksepp, konstruktor laevamehhaanikud, püügimeistrid metsatööline lukksepp rahvusvaheliste vedude autojuht puidutöötleja projektijuht medõed 2 betoon armatuurtööde tööline hüdrogeoloog kalatöötleja erinevad tippjuhid ja osakondade spetsialistid investeeringute juht raadioinsener ekspordi spetsialist juhtiv spetsialist tehnika valdkonnas

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis valitseb vajadus üsna spetsiifiliste oskustega spetsialistide ja oskustööliste järele - lihtsamate tööde jaoks hulgaliselt inimesi välismaalt meile tööle ei oodata.

7 Välistööjõu värbamise periood Küsimus: Kui pikaks perioodiks te soovite töötajaid värvata? 50% tööandjaist soovib töötajaid värvata alalise töölepinguga, 17% 2-3 aastaks, 11% üheks aastaks ja 6% alla aastaseks perioodiks. Muude vastuste seas toodi mitmel korral välja, et periood võib olla erinev – see sõltub konkreetsest projektist. Osa vastajaid ei osanud hetkel täpset perioodi öelda, kuna värbamine on alles idee tasandil. Veel esines vastusena: kuni tööd jagub ning kahel korral perioodi 5 aastat. Võrreldes varasemate uuringutega on iga uuringuvooruga kasvanud tööandjate hulk, kes soovivad välistöötajaid palgata tähtajatu töölepinguga. Aastal 2005 oli neid vaid 30%, nüüd aga 50%. Oluliselt on vähenenud ettevõtete arv, kes soovivad välismaalt tööjõudu palgata hooajatöödeks – vaid 7% varasema 19% vastu. Seega võib öelda, et lühikeseks perioodiks on Euroopast tulijatel Eestis tööd leida suhteliselt raske. Valdkonnad, kus soovitakse välistööjõudu palgata keskmisest sagedamini pikemaks perioodiks, on majutus/toitlustus, transport, ehitus ja tervishoid.



Joonis 17. Välistööjõu värbamise plaanitav periood, %, n=121

8

19

3

6

30

10

10

12

39

14

7

6

11

17

50

0 10 20 30 40 50 60

Muu

Hooajatöö (kuni 3 kuud)

Vähem kui 1 aasta

1 aastaks

2-3 aastaks

Alalise töölepinguga

%

2005 2008 2011

8 Lähema viie aasta jooksul palgatavate töötajate hulk Vastajatelt, kes on huvitatud välistööjõu värbamisest, küsiti, mitut inimest nende ettevõte soovib palgata välisriikidest lähema 5 aasta jooksul. Tulemus kokkuvõtlikult oli järgmine: 1-2 inimest 20% 3 - 4 inimest 20% Üle 4 22% vastamata 38% Kõige enam oli ettevõtteid, kus soovitakse palgata kas 3 või 4 inimest (vastavalt 14% ja 13%). 14% soovib palgata 4 või viis inimest. Maksimaalne arv, mida ettevõtetes sel korral nimetati, oli 50 inimest. Eelmise uuringu ajal oli selleks 300. Vähem inimesi soovivad palgata kaubandus, ehitus ja kutse-, teadus-, tehnikavaldkond. Teistest valdkondadest sagedamini soovib üle 4 inimese palgata veonduse ja laonduse valdkond. Kõige suuremaid numbreid töötajate arvu osas pakkusid järgmised valdkonnad: haldus- ja abitegevused (50 inimest), ehitus (20), haridus (20 ja 15), info- ja side (18).



Kokkuvõttes võib öelda, et suurt vajadust välistööjõu järele Eesti tööandjate seas ei valitse – 5 aasta jooksul vajatakse siia tööle igal aastal kokku 2000 - 3000 inimest. Osa nendest töökohtadest on juba täidetud ning uusi tulijaid juurde ei vajata. Toome siinkohal välja kõik esinenud vastused koos esinemissagedusega:

• 1 7% • 2 13% • 3 14% • 4 6% • 5 8% • 6 1% • 7 1% • 8 3% • 10 6% • 13 0% • 15 0% • 18 1% • 20 1% • 50 1%

9 Valmidus toetada välistöötajaid Küsimus: Mil moel te olete valmis välistöötajaid toetama? Vastamiseks pakuti välja viis varianti. Tulemustest annab ülevaate joonis 18. Sel aastal on võrreldes varasemaga mõnevõrra vähenenud ettevõtete valmidus välismaalt saabunud töötajate toetamiseks. Kõige sagedamini on tööandjad jätkuvalt valmis välismaalt saabunud töötajaid abistama vajalike dokumentide korraldamisel - 45%. Ligi 40% neist on ka valmis abistama keeleõppe korraldamisel, kolmandik on valmis jagama infot majutuse kohta ning pakkuma majutust. Tööandjaid, kel pole võimalik toetada välistöötajaid mingil moel, on 14%, mis on enam kui aastal 2008. Muude variantidena nimetati järgmiseid: töökoht on sellel maal kus töötaja ise elab, see, kes tuleb, on ise huvitatud praktikast, piirilähedane piirkond – majutust pole vaja, perearsti

otsimisel, osaliselt elamiskulutusi kandma, me ei kavatse teda kutsuda Eestisse elama , lisakoolitused, lepingu järgi, jooksev igapäevane abi , elavad oma kodus Läti Valkas, abistaks

kõigega, mida vajatakse.



Joonis 18. Välistööjõu toetamise viisid, % n=121

6

37

27

25

40

9

40

41

39

58

10

14

9

32

33

39

45

0 10 20 30 40 50 60 70

Ei oska öelda

Ei ole valmis täiendavalt toetama

Muu

Oleme valmis pakkuma majutust

Oleme valmis jagama infot majutusvõimalustekohta

Oleme valmis abistama keeleõppe korraldamisel

Oleme valmis abistama dokumentidekorraldamisel

%

2005 2008 2011

10 Infoallikad välistööjõu leidmiseks Küsimus: Millist allikat kasutaksite välistööjõu leidmiseks? 70% vastanutest kasutaks juba olemasolevaid kontakte – on need siis haridusalased infobaasid, internetileheküljed või muud allikad. Töötukassa ja EURES võrgustikku kasutaks 30% tööandjatest, eratöövahendusfirmasid aga 24%. Muude variantide seas nimetati järgmiseid: välisülikoolide saidid, välisministeerium , saatkondade kaudu 2 korral, riiklik leping tagab selle , rahvusvahelised erialaliidud , rahvusvaheline tööotsimise portaal, oma kaubamärgi kodulehte (töökuulutus),

kuulutame ise,, Euroopa Muusikakoolide Liidu kodulehelt, ettevõtte kontsernisisesed tööjõu vahetuse projektid, emaettevõte, avalikud konkursid, ajalehed.



Joonis 19. Infoallikad töötajate leidmiseks, % n=121

11

6

24

30

70

0 10 20 30 40 50 60 70 80

ei oska öelda

Muu

Eratöövahendusfirmad

Töötukassa ja EURESvõrgustik

Kasutaksinolemasolevaid kontakte

%

11 Huvi EURES teenuste vastu Küsimus: Missugune tasuta EURES teenustest pakuks teile huvi? Kõige enam on tööandjad huvitatud EURES portaali kasutamisest (30%) ja Euroopa majanduspiirkonna tööturualasest infost (29%). Enamus teenustest pakub huvi ligi kolmandikule välistööjõust huvitatud tööandjatest. Kõige vähem ollakse huvitatud värbamisteenusest (eelvalik ja intervjuud) (18%) ja tööpakkumistega osalemisest EURES töömessidel (15%). Mitte ükski teenus ei paku huvi 39% vastanutest. Joonis 20.



Joonis 20. Huvi EURES teenuste vastu, %, n=121

39

15

18

27

28

28

29

30

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

mitte ükski nimetatutest

Osalemine tööpakkumistega EURES töömessidelüle Euroopa

Värbamisteenused tööandjatele (sh eelvalik,intervjuude korraldamine)

Töökuulutuste avaldamine EURES portaalis

Nõustamine Euroopa kodanikust välistöötajaregistreerimise kohta Eestis

Töökuulutuste avaldamine konkreetse Euroopamaj. pk tööturuasutuse veebis

Tööturualane teave Euroopa maj.pk riikide kohta

Vajalike oskustega tööotsijate otsing EURESportaalist

%



12 Senised kogemused välistööjõuga

12.1 Välistööjõu kasutamise aeg ja kestus Selles uuringu osas käsitleme tööandjate seniseid kogemusi välistööjõuga. Vaatleme teemasid seoses välistööjõu kasutamise ajaga, välistööjõu kasutamise põhjuseid ning rahulolu välismaalt saabunud töötajatega. Küsimused esitati vastajatele, kes omavad kogemusi välistööjõuga. Küsimus: Millal te kasutasite oma ettevõttes välistööjõudu? Tulemused on välja toodud joonisel 21. 65% vastajatest kasutab hetkel välistööjõudu. Vähem kui aasta tagasi on kasutanud 10% ning 1-3 aastat tagasi 15%. Vastajaid, kes on kasutanud välistööjõudu üle 6 a. tagasi, on vaid 1%.

Joonis 21. Millal on kasutatud välistööjõudu, % n=39

43

15

20

17

9

65

4

3

13

21

65

1

11

15

10

0 10 20 30 40 50 60 70

Kasutame praegu

Üle 6 aasta tagasi

4 – 6 aastata tagasi

1 -3 aastat tagasi

Vähem kui aasta tagasi

%

2005 2008 2011



Küsimus: Kui kaua eespool nimetatud töötaja(d) teie ettevõttes töötas/töötasid? Enamasti on ettevõtetel tegemist olnud lühemate perioodidega kuid paljudel tööandjatel on kogemusi juba ka 4, 4 ja 5 aastaste tööperioodidega. Pika-aegset kogemust välistööjõuga omavad siiski vähesed Eesti tööandjad. Antud vastused olid järgmised:

• 1 aasta - 11 korral • 3 aastat - 6 korral • 4 aastat - 5 korral • töötavad praegu - 4 korral • 2 aastat - 4 • 6 kuud - 4 • 5 aastat - 3 • alla 1 aasta (õppeaasta) - 2 • kuni 1 kuu • alla 10 aasta • olenevalt lepingust, erinevalt

12.2 Välistööjõu kasutamise põhjused Peamiseks põhjuseks, miks Eestis vajatakse välistööjõudu, on jätkuvalt vastava ala spetsialistide puudus (64%). Sel aastal on märgata, et ka majanduslikku kasu seoses välistööjõuga on varasemast sagedamini esile toodud (35%, eelmisel korral 13%). Ise on töötajad end tööandjate juurde tööle pakkunud 21% juhtudest. Joonis 22. Muude põhjuste seas toodi esile järgmist: õpetaja on inimene, kelle emakeel on inglise keel-

võõrkeele õpetamise kvaliteet on kõrgem , soovisime saada uusi kogemusi, tudengite silmaringi laiendamine välisõpetajate loengute puhul, tekkis selline võimalus, lähtuvalt

teaduslepingust, sõltuvalt konkreetsest teaduskoostööst , see rikastab kultuuri, riiklik leping, rahvusvahelise kogemuse pärast, oluline on professionaalsuse tõstmine, kvalifikatsioon oli

sobiv ja töötaja sobis meeskonda, kontserni poliitika, juhtide liikumine ja arendamine, hea võõrkeele praktika, et saaks rahvusvahelisi kontakte, erikallakuga keeleõppe kool - vaja

on vastava keele- ja kultuuritaustaga õpetajat.



Joonis 22. Välistööjõu kasutamise põhjused, % n=39

19

4

4

57

8

28

13

51

17

21

35

64

0 10 20 30 40 50 60 70

Muu, mis?

Konkreetne inimenepakkus ennast ise tööle

See oli ettevõttelemajanduslikult kasulik

Vastava erialaspetsialiste Eestis ei

ole/ei olnud

%

2005 2008 2011

12.3 Riigid, kust on palgatud välistööjõudu Kuigi enamus töötajaid on seni saabunud Eestisse Euroopa riikidest, on ettevõtetes esindatud ka kaugete ja eksootiliste maade esindajaid. Vastused olid järgnevad: Soome 9 korral Läti 8 Saksamaa 7 Venemaa 6 Leedu 5 Suurbritannia 5 Prantsusmaa 4 Belgia 3 Austria 3 Hiina 3 Jaapan 3 India 3 Rootsi 2 USA 2 Ukraina 2

Armeenia 2 Taani Šveits Portugal Norra Mehhiko Iirimaa Austraalia Columbia Bulgaaria Filipiinid Itaalia Horvaatia Israel Bosnia-Herzegovina



12.4 Rahulolu välistööjõuga

Küsimus: Kas jäite rahule otsusega kasutada tööjõudu väljastpoolt Eestit? Võimalusel põhjendage. Seekordses uuringus näeme taas vastajate rahulolu tõusu – 83% jäi oma otsusega hästi rahule, 16% on pigem rahul ja vaid 1% ei jäänud selle otsusega rahule. Enamasti põhjendati oma vastust ootuste täitumisega – töötaja täitis talle pandud ülesanded hästi. Joonis 23. Täpsemad vastused on välja toodud alljärgnevalt: Tulemused on lausa oodatust paremad,

On toonud oma valdkonnas uusi ideid; teadustööd on laabunud; saime kvalifitseeritud õppejõu, kellega on rahul nii töötajad kui õpilased; püstitatud ülesanne täideti; probleeme nendega polnud; oma ala tugevad spetsialistid ja koostöö on meie teadusele kõvasti kaasa aidanud, oleme avaldanud ühiseid teadustöid; oleme väga rahul tema tööga, näiteks

optomeetria on Soomes kõrgemal tasemel kui meil; meile sobiv töötaja; leidsime omale vajalikud spetsialistid ja oleme rahul; lapsed said head keelepraktikat; kõigega rahul;

kvalifikatsioon hea, konkreetne inimene sobis; kogemustega treener; kindlasti tõstab balletitrupi ja etenduse kvaliteeti; hästi ettevalmistatud oma erialal; saame uut teavet- meil kõikide erialade spetsialiste pole; finantsiliselt rahul; eriti üliõpilased olid rahul.

Negatiivsete vastuste puhul põhjendati: Veidi kultuurierinevus, teadmistebaas ja kvalifikatsioon vastasid, isiklikel põhjustel lahkus; takistuseks keelebarjäär, kliima , mingil

määral olid ootused suuremad , kodumaal elamine on meeldivam, kõigi töötajate osas ei ole ootused täitunud.

Joonis 23. Rahulolu välistööjõuga, % n=39

13

4

83

15

28

57

1

16

83

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

EOÖ

pigem ei jäänud rahule

pigem jäime rahule

jäime rahule

%

2005 2008 2011



12.5 Raskused välistööjõu värbamisel Küsimus: Mis valmistas välistööjõu värbamisel kõige suuremat raskust, miks? Välistööjõu värbamine ei ole tööandjatele erilisi raskusi valmistanud – vaid 22% märkis ära infopuudust registreerimisest. Keeleoskusega seotud probleeme tõi esile 7% ja kultuurilisi erinevusi 5%. Üksikud vastajad tõid välja muid probleeme: Töö ja elamisluba väljastpoolt EL tulijatel, kes

tulevad perega, on raske saada; Paberite vormistamine nt. sotsiaalkindlustuse osas, tekitas probleeme.

Seega ei ole Eestis olulisi takistusi välistööjõu registreerimisega - tööandjatel on piisavalt informatsiooni ja asjaajamine riigiasutustega sujub üldiselt hästi. Joonis 24. Raskused välistööjõu värbamisel, % n=39

66

3

5

7

22

0 10 20 30 40 50 60 70

Ei olnud raskusi

Info puudus, kust ja kuidas värvata välistööjõudu

Probleemid kultuurilise erinevusega (kollektiivisulandumine, erinevad töötamisstiilid)

Probleemid seoses keeleoskusega (ei valda eestikeelt)

Info puudus, kuidas registreerida välistööjõudu

%



12.6 Valmidus võtta ettevõttesse/asutusse praktikante Küsimus: Kas te olete nõus võtma oma ettevõttesse praktikante Euroopast, kui see ei too kaasa teie jaoks lisakulusid? 67% vastajatest, kes omab kogemust välistööjõuga, suhtus praktikantide võtmisesse positiivselt, kusjuures 27% vastas jaatavalt ja 40% on sellega pigem nõus. Kindlalt vastu on 8% ja pigem vastu 19% vastanutest. Kuigi valdkondade kaupa analüüsiks on selle küsimuse puhul igas valdkonnas vastajaid vähe, võib siiski öelda, et valdkonnad, kus suhtumine praktikantidesse on soodsam, on töötlev tööstus, haridus ja kaubandus (hulgi- ja jaemüük). Joonis 25. Kas olete nõus võtma praktikante Euroopast? %, n=39

Kasutanud välistööjõudu n=39

jah27%

pigem jah40%

pigem ei19%

ei8%

ei oska öelda6%

13 Kommentaarid teemale Uuringu lõpus anti vastajatele võimalus teemat kommenteerida. Vähesed kommentaarid olid järgnevad: Raske on üles leida sobivaid kandidaate; Õpilaste arv kahaneb ja ei saa kindlaid plaane teha välistööjõu värbamise kohta; Vormistamine pikk protsess , eriti kui töötaja tuleb väljastpool EL; Tööealisel elanikkonnal võiks olla prioriteet Eestis, mitte et lahkuvad välismaale; Teenindussfäär ei pääse välistööjõust tulevikus; Riik

võiks pakkuda rohkem keeleõppe võimalusi; Registreerimine ja dokumentidega toimetamine võiks olla lihtsam; Pean vajalikuks jätkata seda süsteemi; Meie kogemus on positiivne.

välistööjõu vajaduse uuring 2011

Documents