raplamaa Ühistöö nr 11

Nr. 11 14. märts 2012Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Sellel aastal Raplamaal suuremaid teetöid ei tehta

http://www.mnt.ee/index.php?id=17332Talv hakkab sedakorda läbi saama ja lumesahad võivad

peagi suvepuhkusele jääda. Samas on plaanid suvisteks tee-de remonditöödeks juba tehtud.

Maanteeameti selle aasta suuremate teetööde nimekir-jast leiab Rapla maakonna nime alles pika otsimise peale tabeli alumisest otsast.

Kõige suuremaks teetööks osutub Vardi-Nurme kruu-sateele (0-6,3 km) katte ehitamine.

Kruusateid tahetakse remontida kahes kohas: Ellamaa – Koluvere tee 2,3-19,3 kilomeetril ja Kivi-Vigala - Avaste - Vana-Vigala tee 0,6-8,6 kilomeetril.

Eesti suurimad teetööd jäävad Harju, Tartu, Pärnu, Lää-ne-Viru ja Ida-Viru maakonda.

Raplamaa Ühistöö 2

Loo alguses palun kohe vabandust, et olin varem skepti-line streigi vajaduses.

Nüüd kus see suur segadus on ikkagi toimunud, teen väikese tagasivaate.

Mõtlema paneb vabariigi aastapäeva auks ilmunud kir-janik Sven Kivisildniku üllitis, kus ta andis hinnangu meie ununevale tegelikkusele:

„Kõik mis meil on, on vabariigi surmapäev. Seda surma-aastapäeva võite tähistada 23. septembril, sest 23.08.2008 kirjutas grupp seltsimehi alla Eesti Vabariigi surmaotsusele, mida kuritegelikes ringkondades tuntakse Lissaboni lepin-gu nime all. Kas kõik on ära pööranud või ei mõisteta enam lugeda. See roojane leping on ometigi must valgel kirjas, võiks nagu tähti tunda, kõiki koole pole ometi veel kinni pandud.“

Julgesti ja selgelt öeldud. Kahjuks me ei mõtle sellele, millistest õigustest me selle lepinguga

ilma jäime. Aga mängigem nüüd siis kunstiseseisvust edasi:„Mitte üks vagun ei liigu“ osutus vaid raudteelaste kar-

juvaks hääleks kõrbes. Juba selle väljaütlemise järel hakati pehmendust otsima. Lubati kontorirotid streikijate asemele panna, nagu ei kuuluks nemad samasse ametiühingusse ja oskavad vedureid juhtida..

Esmaspäev, streigilaine avapäev, oli Mäjamaa Maximas lausa jahmatav. Kassa juures küsiti valjuhäälselt habemikult vanapapilt isikut tõendavat dokumenti. Mille pahaga ta siis hakkama sai? Ostis pudeli õlut oma pensionipäeva auks. Rahvas oli järjekorras hämmingus. Kas tõesti vanahärra tundus nii nooruslik olema? Dokumenti peaks küsima ikka kahtluse korral noorukitelt. Õnnetu müüjatar oli näost tu-lipunane, kuid jäi kindlaks lugedes vanahärra pensionitun-nistust. Viitas siltidele kassade juures, kus kirjas omamoodi streigikiri Maximalt-„kõik näitavad dokumenti“! Selline korraldus olevat antud üle vabariigi. Tahaks vaid sellele tot-rusele lisada veel soovituse-Kõik puhuvad!

Nüüd koolide juurde. Õpetajaile öeldi kohe selge sõna-ga, et raha ei ole. Siis pisut hiljem levis haridusministri lu-badus järgmisel aastal ikkagi tõsta noorõpetajate palka 700 €urole. Huvitav, kustkohast see raha siis tuleb?

Aga koheselt kumas läbi idee praeguse 200 gümnaasiu-mi asemel jätta neist alles vaid 80!

Vaat siis, kus on rahaline reserv peidus. Koondame üle-liigsed vanurid ja anname allesjääjatele nooremõpetajatele pisut lisa. Koolid müüme maha ja saame niimoodi raha. Kaval mõte.

Pilt koolidesse ei andnud mingit arusaamat stregist, mingi segapudru vaid. Mõnes olid lapsed, mõnes mängiti palli.

Jutupidu vabariigi keskväljakul tõi rahva välja, aga mi-dagi ei saavutatud. Kui vaid presidendi ütlus: „streik näitab, et kannatus on hakanud katkema“. Veel aastavahetusel vii-butas president eesti rahva poole sõrme, siis nüüd on toon tunduvalt leebem. Isegi ref-i poliitikud püüavad pööblit mesijutuga maha rahustada.

Segadust oli palju, väidavad eksperdidki. „Meil oli käi-mas õige mitu streiki ja täpselt ei saanud aru, mis toimub,“ tõdes tööpsühholoogia professor Mare Teichmann. „Min-gil põhjusel oli neid, kes valmis protestiga liituma, oota-matult palju,“ arutles professor ja jõudis olulise põhjuseni: „Kodanikuna tunneme puudust, et keegi ei seleta meile arusaadavas keeles, miks tuleb maksta kreeklastele ning kuidas meie endi elu sellest paremaks läheb.“

Ülo Vooglaid Raplamaalt ütles:“Mind ajab naerma, kuidas õpetajad pingutavad selleks,

et streigi tõttu keegi kuskil kuidagi ei kannataks. See näitab, et nad teevad streigi asemel nalja ja usuvad lihtsameelselt “head tsaari”.”

Streigi rõhuasetus tundus olema äärmiselt vale. Süüdi on süüdimatu valitsemine kõikidel tasanditel. Riigil on raha küllaga, kuid see läheb valesse kohta. Hoopis selle vas-tu peaks streikima! Järelikult, mingit hiilgavat streigivõitu seni küll ei ole saavutatud.

Aeg oleks Lissaboni leppe valguses viia Riigikogu üle tavabürooks kümnekonna töötajaga ja normaalse palgaga.

Samuti on aeg pensionid võrdsustada personaalide ar-velt. Riigiameteid pole nii palju vaja.

Praegu peaks isegi kõige tuhmimale inimesele sel-ge olema, kelle heaks ja kelle heakskiiduga valitseb meie praegune võimuklikk Eestit. Eesti rahva arvamusel ei ole mitte mingit tähtsust ja just „euroopalike väärtuste“ eest võideldes oleme ilma jäänud oma demokraatiast, võimude lahususest ja kõigi võrdsusest seaduste ees.

Juba valmistab rahandusministeerium ette sotsiaal-maksulae kehtestamist kõrgepalgalistele, et nad peaksid vähem makse maksma.

See tähendab, et üle 4000 €uro kuus teenivad inimesed ei maksaks enam sotsiaalmaksu pensionikindlustuseks minevat osa, vaid ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuseks minevat osa, mis on 13 protsenti brutopalgast. Sääst on 20 protsenti brutopalgast ja tööandja kasutab seda säästetud raha, et niigi kõrget palka teenivatele inimestele veel roh-kem palka maksta.

Meie riigikaitse on mõttetult kallis.Soome militaaranalüütikute äsjasest uurimusest selgub,

et Venemaa rünnaku puhul saavad Baltimaad loota vaid iseendale, sest NATO käed jäävad Baltimaade aitamiseks ilmselgelt lühikeseks. Järelikult kurname ikka oma rahvast edasi, maksame NATO osamaksu ja ajame ajuvabat pro-pagandat edasi. Kui midagi peaks juhtuma, siis ilmselt va-litsus pageb ülemere eksiili (eestlust säilitama!) ja meie asi on siin ennast ise aidata, nagu enne venelaste sissetulekut.

Lõpetaksin kirjanikuhärra ütlemisega:„Aitab, lõpp jutul, nüüd hakkame jooma, sest pole täh-

tis, kas on midagi tähistada, sest kui on midagi juua, siis peab. Joo ja laaberda ja tee, mis sa tahad, aga kui õige eest-lane oled, siis magad ennast 23. septembriks kaineks, sest sellel kallil leinapäeval tuleb juua kurvalt ja aeglaselt, nii et käsi ei väriseks.“

A. Aju

„Hiilgava streigivõidu“ valguses


Kristjan-Jaak Petersoni sünnikuupäeval, 14 märtsil aastal 1996 sai alguse meie emakeelepäeva tähistamine, mis sai riiklikuks tähtpäevaks 1999 aastal. See päev on ka meie uue Eesti riigi esimese presidendi Lennart Meri sur-mapäev ja tema abikaasa Helle Meri (Pihlak)sünnipäev, kes on Raplamaa tüdruk.. Ja kui palju inimesi sel päeval või kuupäeval sündinud. Ainult, et aastad ja sajandid ja inime-sed ei ole päris samad.

On riiklik lipupäev. Me mõtleme, me meenutame…Olen suure sõja järgne keskkkooli lõpetaja. Minu eesti-

keele õpetaja oli oma kolleegide ja õpilaste poolt austatud , nüüd juba aastaid Lõuna-Eestis, oma kodukandi sur-nuaial Märjamaa Keskkooli direktor ja emakeeleõpeta-ja Leonhard Vaide. Seda, kuidas ta õpetas, millesse ta ise uskus ja jumaldas, oskas meile nii lihtsalt ja ehedalt“ läbi lillede“ edasi anda, ei unune mitte iialgi. Mis sellest, et lõ-pukirjandid neil aastatel kirjutasime kõik kas Gorkist või Šolohhovist. Aeg oli see, aga mulle teadaolevalt ei ole mitte kellelgi õpetaja Vaide klassist jäänud kirjandi pärast kõrg-kooli uksed suletuks. Polnud tähtis idee, vaid sõna seadmi-ne. Õpetaja Vaidet riivas alati vale ja lohakas sõnakasutus. Ta oli meie emakeele kujundaja-koolitaja Märjamaal.

Tänuks saadeti ta oma kooli aulast puhkama kolleegide, õpilaste , kokkutulnud rohkearvuliste vilistlaste poolt G. Suitsu „Kerkokella“ aegumatute värsside saatel.

Muusika ja luule on ajatud kui vaid oskad ja tahad kuu-lata, lugeda.mõtiskleda, see on renesanss, mis kestab läbi aegade.

Emakeele päevLugege head sõbrad Juhan Liivi värsse aastast 1888 ja

kõik saab selgemaks: Lumi sulamas…Lumi sulamas maapinnalt, jõed voolavad,soojad vihmad pilverinnalt imetavad maad.Eluvaim käib läbi loomu,taimi ehib ta,kesse võttis pika piina,hakkas õitsema.Isamaa, on sul ju tulnud vaimukevade?Oled aja hüüdu kuulnud, ärgand elule?Kas ju ärkad, oled ärgand,või ehk uinud veel?Kas ju märkad, oled märgand,või ju väsind teel?Kas, oh kallis, elu-idupõues peidad ka ?Või on juba mööda pidu, uuest` närtsind sa ?„Ära valust asja küsi,õnned-läinud nad!Igatsejal `luules üksiveel kord koidavad.“Head emakeele päeva!

Lembe Hendla

Tasuta

Andres Ehinimälestusõhtu:

luulekogu „Pilvest ja varesest“

esitlus 19. märtsil

kell 17Rapla Keskraamatukogus


Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

***16. märtsil kell 19

Vana Baskini Teari etendus “Plastikvõileib” Piletid õpilane, pensionär 8€, täiskasvanu 10€

Info ja piletite broneerimine telefonil 5656 4614, 482 0075

Raplamaa 2012. a XII KOOLITEATRITE FESTIVAL

on 16.-17. märtsil Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis

Festival on Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite Riigifestivali maakondlikuks eelvooruks.

Siit valitakse välja need trupid, kes esindavad maakon-da 2012. aastal.

“Kooliteater 2012”Gümnaasiumi astme riigifestival toimub 13.-15. aprillil

Tallinnas.Keskastme riigifestival toimub 27.-28. aprillil Kuusalus

Harjumaal.Algklasside riigifestival toimub 11.-12. mail Paides.Täpsem teave ja küsimused tel: 509 6693 Tiina Roosalu

Tutvustav Kundalini jooga tundMardi talu, Pirgu küla, Juuru vald,

Raplamaa.16. märtsil kell 10.30-12 või 15.30-17

Oled oodatud osalema KUNDALIN JOOGA

algajate kursusele, teisipäeviti ja/või reedeti.

Esimene tutvustav tund on TASUTARiietu mugavalt, soovitavalt valgesse naturaalsest ma-

terjalist riietesse (valge riietus võimendab aura vibratsioo-ni), kanna peakatet. Võta kaasa joogamatt või lambanahk ja pleed enda katmiseks lõdvestuse ajal.

Beebidega emmed-issid on ka oodatud osalema.Palun anna teada, mis päeval ja mis kell soovid osa-

leda. Samuti anna teada, kas tuled koos lapsega või ilma. Tunde juhendab Kristi Kauponen Teave: Kristi Kauponen tel 527 0454, [email protected]

G4S Korvpalli Meistriliiga Piimameister Otto vs. TTÜ Korvpalliklubi

17. märtsil kell 17 Piletihinnad:

Täiskasvanud: 4 EUR Õpilane, pensionär: 2 EUR

Peterburi tsirkus Hageris 18. märtsil kell 12

Hageri rahvamajas.

Piletid- laps 2 €, täiskasvanu 3 €.

Arne Lauri vestlusõhtu 15. märtsil kell 19 Rapla Rahvakoolis

(Hariduse 3, II korrus)- Lühiülevaade jooga erinevatest koolidest

- Kaks meditatsioonireisiOsalustasu 5.- EUR

Info 520 3090, [email protected]

Eesti Interpreetide Liidu 10. hooaja kontserdid!

18. märtsilkell 18

Rapla Kultuurikeskuses Piletid 4 eruot/2,5 eurot


Krimihttp://www.krimi24.ee/?page=110-112

VargusedAjavahemikul 1.–5. märts varastati Kehtna vallas Hertu

külas maja juurest mopeed Delta V50. Kahju on 200 eurot.

Ajavahemikul 4.–5. märts tungiti Kehtna alevis Staa-dioni tänaval sõiduautodesse ja varastati tehnikat. Kahju on 170 eurot.

7. märtsi päeval varastati Kohila vallas Aespa alevikus Orava väikekohas suvilatest tööriistu ja metallesemeid. Kahju on selgitamisel.

Ajavahemikul 1.–9. märts tungiti Kohila vallas Aespa külas Nõgese tänaval majja ja garaaži ning varastati erine-vaid esemeid. Kahju on 1080 eurot.

Ööl vastu 10. märtsi varastati Kohila vallas Hageri külas talust tööriistu ja metallist esemeid. Kahju on 2886 eurot.

Omavoliline sissetungAjavahemikul 14. veebruar kuni 5. märts tungiti Viga-

la vallas Palase külas talu kõrvalhoonesse ja varastati kaks elektrimootorit. Kahju on selgitamisel.

Kehaline väärkohtlemine4. märtsil südaöö ja kella 5 vahel löödi Kohila vallas

Mälivere külas elamus 49-aastast naisterahvast. Politsei on kahtlustatavatena kinni pidanud 46-aastase mehe ja 35-aastase naise.

7. märtsil kella 13.45 paiku juhtus Rapla maakonnas Vana-Kaiu külas raske õnnetus: harvesteriga langetatud puu kukkus peale metsas raietöid teinud 31aastasele töö-mehele. Raske tervisekahjustuse saanud kannatanu viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus ta suri kell 20.45.

Metsalangil viibisid õnnetuse toimumise ajal harves-terijuht osaühingust Woodlogester ja kaks töömeest osa-ühingust HP Metsateenused. Hukkunu oli tööle võetud suulise lepingu alusel. „Metsalangetustööde puhul tuleb õnnetuste vältimiseks alati kooskõlastada tööpiirkond, kus töötab metsatehnika ja kus raietöölised,” kinnitas juhtumit uuriv Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Marge Mäeki-vi.

Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspekt-siooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid.

Juhtunu suhtes on Lääne Prefektuuri poolt alustatud kriminaalmenetlus.

Käesoleva aasta jooksul on Tööinspektsioonis registree-ritud 632 tööõnnetust. Surmaga on lõppenud kolm tööõn-netust, lisaks on uurimise all ühe surmaga lõppenud õnne-tuse asjaolud.

http://www.ti.ee/index.php?article_id=2104&page=510&action=article&

7. märtsil hukkus har-vesteriga langetatud puu alla jäänud raietööline

14. märtsil kell14SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) korraldab

infopäeva projektide rahastamise põhimõtete tutvustami-seks keskkonnaprogrammist.

Teemad: - looduskaitse programmi eesmärk, toetatavad tegevu-

sed. - taotluse koostamise näitlikustamine e-andmebaasis

KIKAS (looduskaitse programmist), - taotluse lisad, nõuanded taotlejale, abikõlblikud kulud.- looduskaitse projekte Rapla maakonnas, - Uued keskkonnaprogrammist toetatavad tegevused

(kalanduse, jääkreostuse, atmosfääriõhu kaitse valdkon-nas).

Infopäeva sihtgrupiks on looduskaitse jt valdkondade projektide praegused ja tulevased arendajad.

Infopäev toimub 14. märtsil 2012 a kell 14.00 – 16.30Rapla Maavalitsuse I korruse saalis, Tallinna mnt 14,

RaplaOsalemine on tasuta. Soovitatav eelregistreerumine.Lisainfo ja registreerimine tel. 489 4644, 508 7052 või

[email protected]. Irene Volk, KIK Raplamaa esindus KIKAS aadress kikas.kik.eeToetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, kesk-

konnakaitsega seotud organisatsioonid, keskkonnakaitse või -koolitusega tegelevad mittetulundusühingud ja siht-asutused, teadus- ja haridusasutused, äriühingud (s.h riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organi-satsioonide valitseva mõju all olevad äriühingud).

2012 a I vooru taotluste esitamise tähtaeg on 26.03.2012.

KIK infopäev Raplas


Digiteeritud arhiiviallikad Kirikuraamatud Luteri ja apostliku õigeusu koguduste kirikuraamatudHingeloendid Eesti- ja Liivimaa rahvastik 1782-1858Vallavalitsuste dokumendid Vallaliikmete nimekirjad, vallavalitsuste protokolliraa-

matud 19. sajandist 1918. aastaniElanike nimekirjad Eesti Vabariigi perioodist (1918-

1940) Kohalike omavalitsuste elanike nimekirju riigiarhiivi

kogudestPetseri ja Narva-taguste valdade elanikele perekon-

nanimede panemine Perekonnanimede panemise protokollid 1921-1923 ja

kataloogikaardidVakuraamatud Andmed talude ja koormiste kohta 17.-19. sajandilSõjaväeteenistusse kutsutute nimekirjad Nekrutite ja kutsealuste nimekirjad 1799-1917Riigiasutused Eesti Vabariigi ministeeriumid ja allasutused, välise-

sindused, eksiilvalitsusEesti rahvusväeosad 1917-1918 Riigi- ja rüütelkondade asutused Eestimaa ja Liivimaa riigi- ja rüütelkonna asutuste ma-

terjale 18. sajandist kuni 1917. aastaniHerBalt: baltisaksa genealoogilised allikad Koostööprojekti “Hereditas Baltica” käigus digiteeri-

tud baltisaksa perekonnaloo allikadLinnad Magistraatide ja linnavalitsuste dokumente

Isikuarhiivid Isiku- ja perekonnaarhiivide materjaleKohtuasutuste materjalid Kohtuasutuste protokolliraamatuid 19. sajandistOrganisatsioonid Fonde riigiarhiivi kogudestKooliajaloo allikad Statistilised ankeedid ja kooliõpetajate aruanded rahva-

koolide kohta Eesti- ja Liivimaalt 19. sajandistKollektsioonid Kollektsioone riigiarhiivi kogudestGildide ja tsunftide arhiivid Gildide ja tsunftide dokumente Tallinna Linnaarhiivi ja

Ajalooarhiivi kogudestKaardikirjeldusraamatud Kaartide kirjeldusi 17.-19. sajandistMaterjale vanausuliste kohta Andmeid vanausuliste arvu, paiknemise ja perekonna-

toimingute kohtaEstica Valik Eesti-ainelisi materjale välisriikide arhiividestKaartide infosüsteem Sisaldab digiteeritud kaarte ajalooarhiivi ja riigiarhiivi

kogudestTallinna Linnaarhiivi kaardikogu Digiteeritud kaarte Tallinna Linnaarhiivi kogudestTallinna Aadressbüroo aadresslehed Andmeid Tallinna elanike kohta 1909-1929Tartu projektid Tartu linna hoonete ehitusplaanid aastatest 1871-1918Aadlivapid ajalooarhiivis Ajalooarhiivis säilitatavate aadlivappide kujutised17. sajandi trükised 17. sajandi (kuni 1710) trükised ajalooarhiivi fondides

SaagaMeie mälu on üsna lühike, täpselt mäeletame sündmu-

si, mis alles äsja toimusid. Juba mõne aja pärast hakkame meenutama, kas justus see sellel või sellel kuupäeval, sellel või sellel aastal. Mälust palju täpsemini säilivad andmed aga kirjapandud kujul. Kust aga leida vanemaid ürikuid, mis meie ajaloost pajatavad? 15. veebruari Raplamaa Ühis-töös vaatlesime, millised võimalused on lugeda vanemaid trükiseid üldise ajaloo kohta. Nendest allikatest ei leia me aga eriti palju teavet näiteks oma esivanemate, oma pere, oma kodukoha ajaloo kohta.

Palju täpsemad andmed on kirjas mitmesugustes oma-aegsetes käsikirjalistes dokumentides. Veel mõned aastad tagasi tuli huvilistel otsida ajalooarhiivis või kirikutes asu-vatest kirikuraamatutest oma pere ajalugu, paljud materja-lid aga jäidki kättesaamatuks.

Nüüd on suur osa paberil säilinud ürikutest digiteeritud ja tehtud kõigile kättesaadavaks Saaga internetilehekülje kaudu. Niisiis avame lehekülje:

http://www.ra.ee/dgs/explorer.php ja tutvume nimekir-jaga, millised dokumendid siin leiduvad:

Osa materjale avaneb kohe lingile vajutades. Näiteks aadlivapid. Näiteks toodud von Aderbergi vapp

http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=vapp&id=76&nimi=&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et


In English

Kaartide infosüsteem

Copyright © 2012 Rahvusarhiiv

Avaleht Täpsem otsing

Pealkiri Koht Koostamisaeg alates kuni Otsi Puhasta Täpsem otsing | Abi

Ehkki vanad kaardid on eelkõige

ajaloodokumendid, võib neid vaadata ka

kui kunstiteoseid.

Ajalooliste kaartidega töötamisel on abiks

leppemärkide kirjeldused.

Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem

Kaartide infosüsteem sisaldab peamiselt Eesti kahes suuremas arhiivis — ajalooarhiivis ja

riigiarhiivis — hoiul olevate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi.

Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide

kollektsiooniga — dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000–100 000. Kaardikogu on

äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni–, teede–

jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri– ja maakasutusplaanid.

Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest. Leidub

topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede– jm kaarte ning plaane, palju on maade

ja metsade kasutamise ja omandiõigusega seotud plaane. Need piirikaardid moodustavad

ka kõige suurema osa kartograafilisest materjalist. Samuti leidub sõjalisi plaane:

lahinguoperatsioonide ja vägede paigutuse skeeme, sõjaväele eraldatud maade plaane.

Loe edasi

Kaartide infosüsteemis on hetkel

• 74970 kirjeldatud kaarti;

• 18601 digiteeritud kaarti.

Enne kui alustad kasutamist

• vaata üldtutvustust;

• tutvu otsivõimalustega.

Kasulikke ja huvitavaid viiteid

• Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu

• Maa-ameti kaardirakendused

• Digiteeritud kaartide veebipõhine

georefereerimine

Page 1 of 1Kaartide infosüsteem - Avaleht

9.03.2012http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et

SaagaRegistreerumata lehitsetav on ka kaartide infosüsteemhttp://www.ra.ee/kaardid/Palju teavet pakuvad lehekülje paremal äärel ja teksti all asuvad lingid (lingid on sinise tekstiga, linkida saate, kui avate

originaallehekülje)

Ja ka üks väike näide arhiivist

Page 1 of 1EAA.298.2.71 leht 3

9.03.2012http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/zoomifyViewerPage?id=219531

Page 1 of 1EAA.298.2.71 leht 3

9.03.2012http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/zoomifyViewerPage?id=219531


Saaga » Kirikuraamatud

Üldotsing Abi?

Otsi

Viitekood Abi?

Mine

KKK/Tagasiside | ENG

Konto | Eelistused | Välju

Kalev Türk

Luterliku kiriku kirikuraamatud avalikes arhiivides

Sünni-, surma- ja abielumeetrikad, personaalraamatud, kirikutähed, armulaualiste nimekirjad jm

Kirikuraamatud EELK kogudustes

EELK kogudustes kohapeal säilitatavate kirikuraamatute koopiad

Apostliku õigeusu kirik

Sünni-, surma- ja abielumeetrikad ning pihilehed

Muud konfessioonid

Mis on meetrikaraamatud?

Meetrikaraamatud on registrid, mis

sisaldavad kronoloogilises

järjekorras sündide, abiellumiste ja

surmajuhtumite sissekandeid.

Mis on personaalraamatud?

Personaalraamatud on

kirikukoguduste liikmete nimekirjad,

mis koostati majapidamiste ja

perekondade kaupa.

Mis on kirikutähed?

Kirikutäht (sks k Parochialschein,

lühend personaalraamatutes PS või

KT) on väljavõte

personaalraamatust, mis anti välja

siis, kui koguduseliige vahetas

kogudust.

Abimaterjalid

Arhiivimaterjalide lugemist

hõlbustavad sõnastikud.

Kasulikud viited

Läti perekonnaloo digiteeritud allikad

Luteri koguduste

personaalraamatute nimeregister

Aita kirikuraamatud uuele elule!

Page 1 of 1Saaga; Kirikuraamatud

9.03.2012http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=1&tbn=1&lev=yes&hash=b13dc40730dfba9b4c...

VAU kohta Sisukaart Abi/Tagasiside ENG

Kasutajatunnus Salasõna

Registreeri|Unustasid salasõna?

Registreeri

Kasutajatunnus

Kasutajatunnus peab olema vähemalt 3 sümbolit, peab algama

tähega ja ei tohi sisaldada täpitähti ega tühikuid.

Salasõna

Salasõna pikkus peab olema 6-10 märki, milles vähemalt üks suur

täht, üks väike täht ja üks number. Salasõna ei tohi sisaldada

täpitähti ja tühikuid.

Korrake salasõna

E-post

Eesnimi

Perekonnanimi

Arhiivikülastuse

eesmärkTeadustöö

Asukohariik Eesti Vabariik

Sünniaasta Vali

Haridus Vali

Saaga uudised

Uued raamatud

Uued fondid

Eelteated

Arhiivi ürituste info

Huvitav arhivaal

Vajutades nuppu "Registreeri" nõustun ma ühtlasi kasutustingimustega.

Tutvuge kasutustingimustega

Palun kirjutage turvakood kõrvalolevasse kasti: Registreeri

Arhiiv Suhtlus Minu asjad

Kohustuslikud väljad Soovin järgmisi uudiskirju

Page 1 of 1VAU - PersonalViewPage

9.03.2012http://www.ra.ee/vau/index.php?page=PersonalViewPage&RegisterUser

SaagaKui teid huvitavad aga esmajoones isikuandmed, siis

algallikate juurde pääsemiseks tuleb registreerida ennast Saaga kasutajaks.

Registreerimine on kõigile vaba ja tasuta. Olles kord registreerinud, pääsete edaspidi oma kasutajatunnuse ja salasõna abil andmete juurde. Registreeimisel küsitakse arhiivikülastuse eesmärki, milleks võib olla teadustöö, ge-nealoogia, kodu-uurimine jne.

Loomulikult tuleb läbi lugeda kasutustingimused ja nõustuda nendega.

Dokumente, mida uurida, on Saagas palju, meie aga vaatleme esmajoones dokumente, mille abil saate ülevaa-

te oma esivanemate kohta. Nendeks dokumentideks on kirikuraamatud, kus mitmesaja aasta jooksul talletati kõik olulisemad sündmused (sünnid, surmad, leeriritamised, kihlumised, abiellumised).

Paremal leiame jällegi viited kasutamise kohta, vasakul asuvas tulbas huvitavad meid aga esmajoones luterliku ki-riku kirikuraamatud avalikes arhiivides.


Saaga » Kirikuraamatud » Luterliku kiriku kirikuraamatud avalikes arhiivides » Lääne-Harju praostkond » EELK Rapla

kogudus » I Pastori kantselei » 4. Kirikuraamatud ja nimistud; 1773-1926

Üldotsing Abi?

Otsi

Viitekood Abi?

Mine

KKK/Tagasiside | ENG

Konto | Eelistused | Välju

Kalev Türk

4.1 Sünni-, abielu- ja surmameetrika Allsari 1773-

1891

4.2 Sündinute nimistud Allsari 1773-

1891

4.3 Leerilaste nimistud Allsari 1774-

1891

4.4 Abiellunute nimistud Allsari 1832-

1891

4.5 Armulaualiste nimistud Allsari 1800-

1934

4.6 Surnute nimistud Allsari 1774-

1891

4.7 Personaalraamatud Allsari 1826-

1902

Page 1 of 1Saaga; 4. Kirikuraamatud ja nimistud; 1773-1926

9.03.2012http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=7&iid=200220001230&tbn=1&lev=yes&lst=2...

SaagaVajalik on teada, millise koguduse alla meie esivanemad kuulusid. Kuna Rapla maakond ei ole sellisel kujul varem

eksisteerinud, siis tuleb otsida koguduse järgi ka praostkond. Vatleme lähemalt Rapla kogudust, mis kuulub Lääne-Harju praostkonna alla. Seega valime: Saaga » Kirikuraamatud » Luterliku kiriku kirikuraamatud avalikes arhiivides » Lääne-Harju praostkond » Rapla kogudus » I pastori kantselei » 4. Kirikuraamatud ja nimistud

Nüüd olemegi jõudnud nii kaugele, et võime dokumente uurima asuda.

Peame loomulikult teadma, mis oli meie esivanemate nimi ja talu (osaliselt-ki).

Kirikuraamatutes on sündmused (abi-ellumised, sünnid, surmad jne kirja pan-dud kronoloogilises järjekorras, nii et kui esivanema täpset sünniaega ei tea, tuleb läbi vaadata lausa mitme aasta dokumen-did. Omaette küsimuseks on kirjutaja käekiri, mis mõnikord on vägagi selge ja loetav, teinekord aga...

Dokumentidest arusaamist raskendab veel asjaolu, et siin on valitsevaks olnud võõrad, kelle nõudmisel tuli dokumente täita keeles, mis oli neile arusaadav. Nii ongi osa dokumente täidetud eesti keeles, osa vene keeles ja osa saksa keeles. Toome siin veel mõningaid näiteid erinevatest dokumentidest.

Loomulikult saab oma esivanemate kohta andmeid ka teistest allikatest kui kirikuraamatud. (vt dokumentide loendit Saaga avalehel)

Kihlatute, mahakuulutatute ja abiellunute nimekiri; EAA.1219.1.203; 1892-1906

Pisipildid | KKK/Tagasiside | ENG | Konto | Eelistused | Välju | Kalev Türk

4/206 40%

Page 1 of 1Saaga; Kihlatute, mahakuulutatute ja abiellunute nimekiri; EAA.1219.1.203; 1892-1906

9.03.2012http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=7&iid=200704427804&img=eaa1219_001_000...


Saaga

Sünnimeetrika; EAA.1219.2.6; 1819-1830


50/287 70%

Page 1 of 1Saaga; Sünnimeetrika; EAA.1219.2.6; 1819-1830

9.03.2012http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=7&iid=200220001243&tbn=1&pgn=5&prc=70...

Abielumeetrika; EAA.1219.1.182; 1871-1891


3/58 90%

Page 1 of 1Saaga; Abielumeetrika; EAA.1219.1.182; 1871-1891

9.03.2012http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=7&iid=200250773268&img=eaa1219_001_000...

Veel näiteid kirikuraamatute erinevatest kirjastiilidest


7.–9. märtsi haridustöötajate streik mõjutab töötasu nii streikijatel kui ka streigi tõttu töölt puuduvatel lapsevane-matel. Tööinspektsiooni juristid selgitavad, millistest sea-dustest tuleks lähtuda palga maksmisel.

Streigis osalejatele streigipäevade eestpalka ei maksta, sätestab kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 25. Ent juhul, kui streikijate nõuded rahuldatakse täielikult või osaliselt, maksab tööandja streigi väljakuulutanud tööta-jatele, töötajate ühingule või liidule hüvitist poolte vahel kokkulepitavas suuruses.

Kas ja millist palka peab maksma töötajatele, kes strei-gis ei osale, kuid streigi tõttu siiski tööd teha ei saa? See küsimus puudutab näiteks kooli kokka või lasteaia majan-dusjuhatajat. Kui töötaja kollektiivlepingus ei ole vastavat kokkulepet või sellist lepingut üldse polegi, siis tuleks ra-kendada töölepingu seaduse §-i 35, mis kohustab tööandjat

maksma keskmist palka aja eest, mil töötaja ei saanud teha tööd temast endast mitteolenevatel põhjustel. „Tööandjal ei ole õigust keelata töö tegemist inimestel, kes streigis ei osale,” kinnitas Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Elina Soomets.

Mida peab tegema lapsevanem, kes ei saa minna tööle, kuna õpetajate streigi tõttu ei ole tal võimalik viia last kooli või lasteaeda? Kuna streik on võlaõigusseaduse § 103 lõige 2 kohaselt vaadeldav vääramatu jõu asjaoluna, siis lapseva-nemal ei ole seadusest tulenevat õigust nõuda palka strei-gipäevade eest, mil ta oli sunnitud lapsega kodus olema. Töötajale soodsamate kokkulepete sõlmimine on aga alati lubatud.

Streigi ajal tööd jätkava töötaja jaoks ei muutu midagi - tööandja maksab talle töölepingujärgse palga.

Lisainfo:Evelin Kivimaa,Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialistTelefon: 6269403 ja 56 992 324E-kiri: [email protected]

http://www.ti.ee/index.php?article_id=2095&page=510&action=article&

Kuna artikkel on kirjutatud enne streiki, siis avaldame veidi lühendatult.

Palga maksmine streigi ajal: millele on õigus õpetajal, kooli kokal ja

lapsevanemal?

Rapla valla Nukuteatripäev

16. märtsilHagudi kooli suures saalis

Kell 11Tasuta!

Rakvere Teatri etendus lastele „Tuhkatriinu“.

16. märtsilRapla Kultuurikeskus

Kell 12.00 Pilet 5€.

Rakvere Teatri etendus „Armastus tööpostil“.

16. märtsilRapla Kultuurikeskus

Kell 19.00 Pilet 9,50€ / 8 €

Kaastöid, reklaame ja kuulutusi järgmisse lehte ootame 20. märtsi kella 17ni

aadressil [email protected] ja [email protected]


Kas on märgata edasiminekut?Aastad aina mööduvad, aga kui palju meie ümber tegelikult muutub? Avaldame väljalõike 1994. aasta

16. juuli Ühistööst. Kui palju siis on nende vahepealsete aastatega muutunud?Kui palju korraldatakse meil kõikvõimalikke arutelusid ja nõupidamisi, kus päevade kaupa kulutatakse

tööaega ja raha, kuid millest pole mitte kellelegi mingisugust kasu?Mitu aastat veel kulub, kui jõutakse reaalse haldusreformini?


Naistepäeva järelpidu

17. märtsilEidapere rahvamajas

Uksed avatakse

kell 20.00tantsud tähtedega

Kati Toots ja

Marko Kiigajaan

Erich Krigerja DJ Enn

htu täis üllatusi!

Õ

Pääsmed eelmüügist (12, 13 ja 14 märts)naistele 6 € ja meestele 8 €Hiljem pääse 12 €

Peolaud kata ise.

Info ja broneerimine 53 447 332, Helgi


Ahjuroadhttp://www.perefoorum.ee/viewtopic.php?f=21&t=6685

kiisuemmeAndke häid ideid, mida teha juurikatest ja lihast ah-

jus. tüüpilisest ahjupraest hakkab villand saama juba. Vormiroad on väga teretulnud, eriti need, kus pliidika-sutamine ei ole oluline.

Kõuts_KõverjalgMina olen päris tihti igasugu erinevad juurikad, seeni

jms koos lihaga küpsetuskotti loopinud, ahju ja väga ker-gelt hea toit valmis

Vahel panen ka natukene näiteks veel valget veini või tumedat õlut-väga mõnus kaste tuleb.

TirtsVäga hea ahjuroog saab, kui panna kanakintsud, por-

gand, sibul, tomat, sool, pipar, majonees peale.... sellest kooslusest tekib super kaste selelle. Sama võid proovida ka mis iganes kalaga, tegin nt kunagi havist ja ka super! Niisiis kõik potti ja ahju podisema

liilia2Mesine lõhefilee 1-1,5kg lõhefileed nahaga 100g sulatatud võid4 tl (riivitud) sidrunikoort 4 spl sinepit 8 spl mett soola, musta pipartNäpi fileest välja luud. Sega sulatatud või, riivitud sidru-

nikoor, mesi, sool, sinep ja pipar ühtlaseks massiks. Määri saadud maitsesegu kalafileele.

Küpseta kala ahjus 200°C juures 15-20 minutit. Serveeri värske salati, kartulipüree või riisiga. Retsept on mõeldud neljale kuni kuuele inimesele.

HAKKLIHA-KÖÖGIVILJAVORM 5–6 inimesele u 10 toorest kartulit 1–2 sibulat (200 g) 1 väiksem suvikõrvits (300 g) 3 tomatit 400 g (veise)hakkliha ½ tl musta pipart 2 tl kuivatatud punet 2 tl kuivatatud basiilikut 100 g sinihallitusjuustu ½ tl soola u 1,5 l vett 2 sl jahu Peale: ½ dl riivjuustu ¼ dl riivleiba ½ dl hakitud värsket peterselli 1 küüslauguküüs

Kõigepealt prae pannil hakkliha ja maitsesta pipra, pune, basiiliku ja sinihallitusjuustuga. Samal ajal saad koo-rida kartulid ja sibulad ning need viilutada. Riivi suvikõr-vits jämeda riiviga ning viiluta ka tomatid.

Lao rasvainega määritud kõrgema servaga ahjuvormi kihtidena kartuli-, sibula- ja tomativiile, suvikõrvitsat ja hakklihasegu. Pealmiseks kihiks jäta kartuli- ja tomativii-lud. Kartulikihtide vahele riputa veidi soola. Sega jahu vee-ga ja kalla vormi. Küpseta 200kraadi juures u 50 minutit.

Vahepeal valmista kate: sega omavahel riivitud juust, riivleib, hakitud petersell ja küüslauk. Riputa segu vormi pinnale ja küpseta ahjus veel u 15 minutit. Serveeri koos meelepärase värske salatiga.

merczyAvastasin selverist hortexi sügavkülmutatud pasta-köö-

givilja segu, väga mugav kiireks makaroni-köögivilja vor-miks.

Sügavkülmutatud segu valada ahjuvormi, juurde soovi korral mingit liha ja maitseaineid (tilli sisaldab segu niigi), peale muna-piima segu ja juust.

keityikeSoomlaste lemmik söök- kaalilaatikko Kapsavorm pool pead kapsast hakkliha kotike riisi ruokakerma- ma ei tea, kuidas eestis kutsutakse vast

mingi toidukoor, pakendatud nagu rõõskoor. Viilutan kapsa ära, viskan kuumale wokpannile, natu-

ke vett (nii pool klaasi), kergelt kuumutan seal, et kapsas muutuks pehmemaks, soola natuke.

Praen hakkliha ära, lisan soola ja natuke pipart.Hakkli-ha võiks olla rohkem, maitseb paremini.

Lisan hakkliha kapsale, riis ja toidukoor ning segan ilusti segamini. Panen kogu segu väiksemasse vormi, kui jääb liiga õhukese kihina, siis võib kiiresti kõrbema minna ja pole nii mahlane.

Vorm ahju, umbes 150 kraadi juurde, olen ise tunde jär-gi teinud, eks see vorm kuskil tunnikese või rohkem seal küpseb, välja võtan siis, kui on ilus kuldpruun. Kapsast kõrbema ei tohi lasta, jääb kibe maitse juurde.

M6mmiKöögivilja ja lihaga on ju võimalik teha erinevaid paja-

roogasid, topid kõik patta ja ahju. Mul tuttav teeb keraamilises või malmist ahjupotis. Liha, kartul, porgand, kaalikas, seller, porrut + maitse-

ained. Võimalik. et ka pisut vett hajutamiseks. Täpsemat retsepti ei ole, kuna ta lisab kõik tunde järgijanzzaMu äia üks firmaroogasid (nüüd ka minu) on kartu-

li-hakkliha vorm. Kartul siis ketasteks ja hakkliha kergelt


Ahjuroadpanni peal pruunistada. Siis laduda kartulid jahakkliha ki-hiti ahjupotti, peale valada piima-muna segu ja siis kõik ahju 250 kraadi, kuni kartul pehme. Mina isiklikult küpse-tan seda suures ahjus ja mekk kohe parem kui elektriahjus küpsetatult. Head isu!!

Tribunilla Mulle meeldib malmpott rohem kui keraamiline. isegi

söögil mõnusam maitse. Ma olen ka täitsa vaadanud, mis kapis on ja selle potti

pistnud. Loomulikult liha peab olema alati. Lasknud seal hästi vaiksel tulel 150C kuskil 3-4 h haududa ja siis lisa-nud peale vahukoort. Vahel olen pannud ka kookospiima ja bambusvõrseid. Kindlasti lisan ka kanamaitselist kuubi-kupuljongit. See annab ka kuidagi erilise mõnusa maitse.

Ja hästi head tulevad veel ribid selliselt tehtud - nämma! ElyJuurikad pisemaks lõigata ja koos lihalõikudega küpse-

tuskotti panna. Küpsetuskoti nurk ära lõigata, sisse ja pan-ni peale natukene vett lisada. Soola ja maitseaineid maitse-järgi. Easy, tervislik ja maitsev.

trikuMinu vaieldamatu lemmik on ahjukartul peekoni ja

sibulaga. Kartulid koorida, lõigata tükkideks, veidi soola peale, sinna peekoniviilud ja peekoni peale ohtralt sibula-rattaid. Siis lisan vett, et poole kõrguselt kartulid kaetud ja ahju kuskil 45 minutiks. Juurde näiteks kodujuust hapu-koore-kurgi-tomatiga.

merczy Tegin ka täna miskit ahjuroa varianti: Keedetud kartulid lõigata meelepärasteks tükkideks ja

panna ahjuplaadile (küpsetuspaberi võib ka alla panna), selle peale panna singitükid ja lükata 200 kraadi juures ahju. Kui sink juba pruunikas on, siis võta roog ahjust väl-ja, tee mõned augud roa sisse ja aukudesse pane muna ja raputa kõik juustuga üle. Kui muna on hüübinud, on toit valmis ka. Maitsestasin soola, pipra ja paprikapulbriga

HelyAhjukartuleid teen viimasel ajal nii, et lõikan sektori-

teks, panen suurde kaussi, segan läbi õliga ja raputan pea-le soola, rosmariini. Segan uuesti läbi ja siis ahjupannile. Väga head saavad. Aga kartuleid võib ilmselt tõesti üks-kõik mismoodi maitsestada. Karrikartulid tunduvad minu jaoks muidugi veidi imelikud, aga andke minna muidugi.

Laiskade inimeste kokatund Kui shashlõkiliha jääb üle, mis poest suure hoolega

kokku ostetud:Punases-keefiri-misiganes huvitavas marinaadis liha

panna küpsetuskotti kartulite, porgandite, küüslaugu-küünte, sibula, jne. Lisada vett 200-300ml, kotisuu kinni, auk sisse, ahju 200°C - kuni juurikad pehmed. Marinaadist saab mõnuskastme. Head isu!

SonicHakkliha ”pirukas” (muudmoodi ma seda nimetada ei

oska :Taigen:3 dl jahu125 gr võid või margarini3 spl vettTäidis:500 gr hakkliha (omal valikul)1 suur sibul1 purk maisi1 purk purustatud tomateidsoola-pipart vastavalt maitsele2-3 punast paprikat2 tl basiilikat125 gr riivjuustuPane jahu kaussi, lisa väikesteks tükkideks lõigatud

rasvaine ning vesi. Töötle segu läbi nii, et sellest tekib tai-gen. Kui taigen valmis, võta ümmargune ahjukauss (vorm) ning vajuta taigen põhja nii, et see ka servad kataks. Seejä-rel pane vorm külmkappi ning lase seal seista 30 minutit. Samal ajal prae hakkliha ning sibul, lisa maitseained ning purustatud tomatid. Sega segu ning lisa mais ja tükeldatud paprika.

Kui taigen on 30 min külmkapis seisnud, võta see välja. Vala hakklihasegu taignale, puista üle juustuga ning küpse-ta ahju alumisel “korrusel” 225 kraadi juures ca 25 minutit. Seveeri salatiga.

kiisuemmeMeil selle suve hitt terve pere jaoks on olnud selline ah-

juroog: Vaja läheb: KartulitTomatitSuvikõrvitsat võikabatshokiVeisehakklihaSibulat/küüslaukuMaitsestamiseks soolaSoovi korral riivjuustu Viilutan köögiviljad õhukesteks ratasteks ja lisan kihti-

dena koos pruunistatud hakkliha-sibula seguga ahjupotti.Kaas peale ja küpsema. Valmis on siis, kui kartul pehme on -kahvliga katsuda. Beebile andsin sama toitu, ainult talle lasin saumiksriga peenemaks selle toidu ja juustu tõstsin tema osa pealt välja või jätsin üldse panemata.

Kui kellelgi mõlgub meeles mõni väga hea retsept, mida ta oleks nõus ka teistega jagama, siis ootame seda meeleldi, et avaldada rubriigis “Lugeja soovitab”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29

30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50 51 52

53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95

96 97 98 99 100 101

102 103 104 105 106

107 108 109

PAREMALE 1 Elluviidav 10 Üks punkti koordinaate 18 Kõige õigemat teed 19 Virk 20 Riik Aasias 21 Lemba ooper 22 Tasane, suuremate kõrgenditeta 23 Koeratõug 24 Osa luuletusest 25 Laeva päraosa 26 Häire 27 Söötis põld 28 Vanaisa 29 Paat 30 Turnima 32 Kergete elukommetega Pariisi tüdruk 34 Eesti näitleja 37 Ajal Peruu indiaanlane 39 Rikas 41 Vaikselt 43 Endine peaminister 45 Teritama 48 Kaustik 50 Sõtkuma 53 Väär 54 Ümber minema 56 Purjus 57 Vastuvõtlik 59 Paluma

61 Mahuti filmi- ja magnetlintide jaoks 64 Uuesti 66 Koht 67 Maitse 68 Mosambiigi pealinn 71 Poor, õõs 73 Ahistamata 75 Auto osa 77 Eesti luuletaja 78 Vald Harjumaal 79 Igihaljas võsa Vahemeremail 81 Jäme, põrisev hääl 82 Milliampersekund 84 Püha härg Vana-Egiptuses 86 Värvus 87 Metallitöömees 90 Usuline liikumine Venemaal 17. sajandil 91 Absorbeerima 93 Vokaalosa ooperis 96 Volga lisajõgi 98 Vastik, jälk100 Vaap, glasuur101 Liitplokk102 Auto osa103 Pruukost104 Kõige enam106 Nõel, oga, astel107 Ameerika filminäitleja (s 1963)108 Sündmus, episood109 Teatmeteos

ALLA 1 Kloun, tobu 2 Standard-, kontrollmõõt 3 Türklase end nimetus 4 Samalaadsete nähtuste rida või rühm 5 Läbipaistmatu, läiketu 6 Elanik 7 Kukerpall 8 Eesti endine kiiruisutaja 9 Sihikindel 10 Asula Järvamaal 11 Ruum haiglas 12 Lamamisase 13 Õhukeseks kulunud riie 14 Vilets 15 Ravimtaim 16 Märkmik 17 Tuba (vananenud) 30 Jultunud, kõlvatu 31 Mineraalne maavara 33 Pelgupaik 34 Soome näitleja (1908-82) 35 Postimüügifirma 36 Tärganud vili 38 Väärismetall 40 Süljega koos 42 Rünnak 44 Kirjatäht 46 Hädakaebus, kurtmine 47 Tööriist 48 Abikaasa 49 Mõistma, aru saama 51 Seade masina käitamiseks 52 Odrasort 55 Särgik 58 Eesti poliitik 60 Kesk-Ameerika indiaanlane 62 Lehtpuu 63 Väike kruus, toos 65 Teatekiri 69 Vaheaeg, puhkehetk 70 Fantastika 72 Laokil 74 Tantsupidu 76 Vee peal püsima 77 Narkootikum 78 Kinnine tõld 79 Ameerika rockmuusik (s 19439 80 Alaline tellija, ostja 83 Mesilaspiim 85 Noorsoo-organisatsiooni liige 86 Jõgi Prantsusmaal 87 Ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline

riie 88 Muistne matmispaik 89 Koeranael 92 Meessoost isik 94 Egiptuse päikesejumal 95 Kaevu osa 97 ...Lundver 99 Sol-diees105 Neoon


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29

30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50 51 52

53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89

90 91 92 93 94 95

96 97 98 99 100 101

102 103 104 105 106

107 108 109

PAREMALE 1 Soomemaa lään 10 Vene näitleja ja teatrilavastaja (s 1927) 18 Puupuhkpill 19 Suurejoonelik 20 Ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline

riie 21 Valamistoru 22 Raskejalgne 23 Paraguai tee 24 Kunstiteos 25 Vahel, sees-, sise-, sisse- 26 Asula Harjumaal 27 Teiste saavutatust meelehärmi tundev ja

seda endale ihkav 28 Keskaegne kaupmeeste või käsitööliste

ühing 29 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 30 Nuruvalt paluma, manguma 32 Vald Lääne-Virumaal 34 Selge, läbipaistev 37 Egiptuse viljakuse jumalanna 39 Linn Jaapanis 41 Ülem-, pea- 43 Sat-TV jaam 45 Kaugel 48 Haraline 50 Järv Soomes 53 Määrsõna 54 Linn Itaalias

56 Inimesekujulise juurega rohttaim 57 Kaardistik 59 Eesti poliitik ja naljamees 61 Identsus 64 Jõud 66 Armee spordiklubi 67 Mitmete maade rahaühik 68 Lesotho pealinn 71 Eriala 73 Eesti jõgi 75 Portugali eskuudo tähis 77 Kaanega kastike 78 Härra nimetus Indias 79 Pisipakk 81 Laepealne, pööning 82 Küttekolle 84 Jõgi Kesk-Euroopas 86 Selektsioon 87 Jalanõud 90 Lagipea 91 Pealinn Euroopas 93 Soolenugiline 96 Sulgemisvahend 98 Filmioperaator (s 1930)100 Igas suhtes101 Laeva nina102 Sõjavägi103 Puudega kaetud ala104 Kõige enam106 Tegelane "Kevades"107 Naeru lagistama

108 Vahetus läheduses109 Sõna kirikus

ALLA 1 Kasutatakse kartulivõtul 2 Valelik 3 Vaikne kõne 4 Moos 5 Sumin, lärm, segadus 6 Levinud umbrohi 7 Eriti madal bass muusikas 8 Arst 9 Filmilavastaja (s 1948) 10 Kiskjaline 11 Vaap, glasuur 12 Põlluharija araabia maades 13 Sadamaeelne ankrukoht 14 Vulkaan Sitsiilias 15 Piiskopimüts 16 Oleiinhappe sool 17 Tagavara 30 Linn Lätis 31 Minoor 33 Haru (matem) 34 Puulõhkumistarve 35 Suur õigeusu klooster 36 Jõgi Euroopas 38 Lääge 40 Dirigent 42 Piits 44 Ridamisi 46 Kreeka täht 47 Paljas 48 Närvide, kõõluste ristmik 49 Järgmisel päeval 51 Pildi ümbris 52 Koraani peatükk 55 Vana katkine riidetükk 58 Automark 60 Lapergune, lame 62 Mineraalne maavara 63 Hunt 65 Eesti linn 69 Selleks 70 Ega siis 72 Valgetest viinamarjadest valmistatud vein 74 Riik Aafrikas 76 Elus olema 77 Lamamisest tekkinud koekärbus 78 Kõrge naishääl 79 Põgenema 80 Kirgedeta, tunneteta, osavõtmatu 83 Leemendav 85 Eesti luuletaja 86 Enne 87 Kala 88 Haarama, krahmama (murdes) 89 Prantsuse filminäitleja (s 1935) 92 Vald Järva maakonnas 94 Volga lisajõgi 95 Kisa 97 Tavatus 99 Hüdroelektrijaam105 Neoon

Raplamaa Ühistöö 18Veel veidi peamurdmist: sudokud

7 4 6 8 2 3 8 1 9 4 6 2 8 9 3 2 1 3 4 1 5 8 3 1 6 7 5

3 2 1 7 1 5 46 8 2 3 1 4 8 1 8 7 2 4 1 95 3 9 6 9 5 2

9 1 3 7 3 8 6 4 2 1 5 4 1 5 8 8 1 2 9 1 9 6 4 2 4 5 5 9 7 8

3 4 2 6 9 7 8 56 5 3 1 9 3 5 1 4 8 6 37 8 6 5 4 9 9 7

2 5 6 7 3 2 7 8 1 9 4 5 2 4 8 3 6 7 7 1 7 5 3 2 4 2 1 6 9 8

1 6 3 2 6 9 7 5 4 3 6 2 4 7 9 6 1 1 5 5 8 8 4 6

Raplamaa Tühitöö 19

Nali naljaksLoomaarsti ukse taga heidab üks naine pilgu teise korvi ja hüüatab: “Oi, kui kaunis kassike! On ta teil emane või isane?” “Aga kas te kõrvade järgi aru ei saa?” “Ei.” “See on küülik...”***Läheb Eesti Riik mööda teed ja näeb, et Hermann Simm

müüb venelasele dokumente. - “Kuule Hermann, tule kell 9 minu poole, ma panen

su vangi!” - “Olgu, eks ma siis tulen.” Läheb Eesti Riik natuke edasi ja näeb, et Kaimo Järvik

loeb teepervel raha. - “Kuule Kaimo, tule kell 10 minu poole, ma panen su

vangi!” - “No mis mul üle jääb. Saagu sinu tahtmine.” Läheb Eesti Riik veel natuke maad edasi ja näeb Galo-

janni šoppamas. - “Kuule Galojann, tulle kell 11 minu poole, ma panen

su vangi!” - “Mine õige psse Eesti Riik!” - “No olgu. Ma tõmban siis sinu nime maha.”***“Lõpuks ometi õpetasin ma meie kassile selgeks, kuidas käia pissil ajalehe peal!” kiitleb naine. “Tee talle siis see ka selgeks, et ta ootaks, kuni ma ajalehe läbi loen!” toriseb mees.***Eestlane sõidab Ameerikas kiirteel, tahab tagasipööret

taha, kuid sõidab õigest kohast mööda. “Põrgu, lasen tagurpidi õige kohani!” mõtleb eestlane

ja hakkab tagurdama. Peaaegu samal hetkel sõidab talle tagant sisse üks latiino. Kuna latiino ei oska sõnagi ingli-se keelt, siis oodatakse ära politseinik, kes oskab hispaania keelt. Politseinik saabubki, võtab kõigepealt latiinolt seletu-se, tuleb siis eestlase juurde ja ütleb usalduslikult:

“Teate, teiega on kõik korras, aga sellele teisele sellile tuleb teha narkotest. Ta on täiesti pilves, kuna väidab, et te olevat kiirteel tagurdanud!”

***Lõik ameeriklase päevikust: “Kell 8.00 – Hoidsin oma kontoris ära terroriakti, lõiga-

tes läbi kaks kahtlast juhet.” “Kell 8.05 – Miskipärast ei tööta enam klaviatuur ja

hiir…”***Ameeriklane tellib McDonalds´is omale einet: “Palun mulle topelt megaburger, kahed suured friikar-

tulid, jäätisekokteil, kolm õunapirukat ja lõpuks üks suur dieetkoka!”

***

Kaks blondiini jalutavad maakohas. Korraga näevad nad, kuidas üks blondiin viljapõllul ujub. Ise pikali maas, vehib ta kätega ja taob jalgadega. Ühesõnaga – ehtne krool, ainult kuival maal.

“Näed nüüd – selliste idiootide pärast räägitaksegi meist, blondiinidest, anekdoote!” ütleb üks teisele.

“Täpselt!” vastab teine. “Kui ma ujuda oskaksin, siis lä-heksin ja uputaksin ta ära!”

***Üle pika aja kohtuvad kaks klassiõest blondiini. “Noh, kuidas sul siis läheb?” küsib üks. “Ma abiellusin miljonäriga,” vastab teine tagasihoidli-

kult. “Kui tore!” “Mul on kolm korterit, kaks maja ja villa Hispaanias...” “Kui tore!” “Mul on viis autot, üks parem kui teine...” “Kui tore!” “Aga kuidas sinul siis läheb?” “Tead, ma astusin Aadlitütarde Seminari.” “Kui huvitav! Aga mida te seal õpite?” “Noh, näiteks õpime me sõnade “ära aja jama” asemel

ütlema “kui tore”...”***Kallim viib blondiini mereandide restorani lõunatama.

Lauda minnes mööduvad nad akvaariumist, milles elutse-vad krabid. Blondiinil hakkab krabidest kahju. Kui lõuna söödud ja noormees arvet maksab, haarab blondiin kiiresti akvaariumist mitu krabi ja pistab käekotti.

“Nii!” mõtleb ta rahulolevalt. “Tagasi sõites lasen kuskil metsa vahel kinni pidada ja lasen need õnnetud olevused vabadusse!”

***Kolm õde läksid mehele. Enne lahkumist ütles ema: “Ärge meid ära unustage,

kirjutage ikka, kuidas teil läheb. Ainult ärge seksist otsesõ-nu rääkige, rääkige selle asemel kartulite praadimisest. Siis saab ka isa rahulikult teie kirju lugeda.”

Esimene tütar kirjutas: “Meil on kõik väga hästi- raha lademes, elame uhkes villas, mõlemal on mersud ja kartulit praeme kord aastas.”

Teine tütar kirjutas: “Meil on kõik normis- käime tööl, elame korteris ja kahe peale on üks väike Opel ka. Kartulit praeme kord kuus.”

Kolmas tütar kirjutas: “Raha pole, elame näruses ühi-kas ja kõht on kogu aeg tühi. Kartulit praeme kolm kor-da päevas ja kui kartulit ei praegi, siis mees lakub panni ja mina imen pannisaba.”

***Kaks blondiini kohtuvad poes: “Miks sa suuri pamperseid ostad? Hooldad mõnda su-

gulast?” “Ei, need on mu sõiduõpetajale...”


Meie vallas on saanud kenaks traditsiooniks korralda-da Eesti Olümpiaakadeemia egiidi all toimivat koolilaste olümpiamänge.

Seekordsed olid kokkuvõttes juba kaheksandad. Möö-dunud teisipäeval kogunesid viie lasteaia Kehtma, Juuru, Ingliste, Järlepa ja Kaiu töötajad kokku, et võtta omavahel mõõtu veidi tervistavatel aladel.

Reedel sõitsime aga ca 45 lapse + pedagoogid Tallinna, et süüdata Tallinnas Pirital meie olümpiatuli. Seekord aitas tseremooniat korraldada hr Toomas Tõniste. Edasi siirdu-sime Ale Coc Arenale, et näidata üht suuremat jalgpalli pe-sapaika. Sealt läks sõit Saku Suurhalli, kus lastel oli võima-lik oma silmaga näha, kui lihtne on üks põranda vahetus. Kõrvalmajas vaatasime aga Haabersti Cup iluuisutamis-võistlust, kus selgusid need võistlejad, kes esindavad Eestit Euroopa m/v. Kuna võistlesid kaheksa maa sportlased, siis paljud lapsed lihtsalt vaatasid suud lahti, mis see tõeline iluuisutamine on. Sellega see reedene päev sportlikus mõt-tes lõppes.

Laupäeval alustasime aga Kaius korraliku olümpia rongkäiguga, olümpialipu heiskamisega ja tule süütamise-ga. Ei puudunud ka vanded sportlaste ja kohtunike poolt. Sõna said Kehtna vallavanem Kalle Toomet ning Juuru vallavanem Margus Jaanson, kes kuulutas olümpiamängud avatuks.

TulemusedPedagoogide vahelises katsumuses olid tulemused all-

järgnevad:Pikem liug1. Maris Lang2. Liia Lume3. Irina LeokinaBOBIsõit suurelt mäelt1. Andra Valdmets -20.052. Annika Nõlvak -22.013. Helle Anderson -22.544. Maris Lang -23.395. Merrit ...... -23.726. Zoja Täht -24.187. Karita Silde -24.30

8. Anne Järvik -24.839. Janika Roman -25.0710. Katrin Silde -26.4211. Leena Kaljumäe -27.7812. Sirje Palm -27.7913. Ene Ruut -30.1514. Tea Lehtorg -30.1915. Liia Lume -31.6616. Ülle Prey -36.62Üldse osales kiirrännakul ja sportlikel ettevõtmistel 29

pedagoogi.OM tulemused:Kombineeritud teade perekondadele1. Perekond Karjane 58.722. Talvoja 59.873. Kiviste 1.09.524. Kallaste 1.12.125. Kilplased 1.19.096. Arrof 1.21.447. Tulp 1.21.57

Juuru kihelkonna väikelaste taliolümpia Kaius

PIKEM LIUG- 3 aastased1. Mia Kadarik Siim Kadarik2. Lenna Kret Tulp Venno Järvela3. Rannar Kiviste4. Siim Rännel5. Tõnis Talvoja4.- 5. aastased1. Laura Tulp Kerdo Nurk2. MartaTalvoja Kristjan Jõgisoo3. Kerli Oga Bert Joosep Panker4. Kristelle Arrof5. Keidi Hunt6. Kreeta Aasamaa6.-7. aastased1. Liselle Arrof Hendrik Ojamets2. Liselle Karjane Veli Vallo Järvela3. Ingrid Kallaste Madis Kõrtsini


Juuru kihelkonna väikelaste taliolümpia Kaius

4. Lisette Berednikov Aidi Viikmaa5. Liis Juganson Kaspar Viiron6. Elise KaldaSuusatamine

- 3 aastased1. Lenna Kret Tulp 17.14 4.-5. aastased1.Kreta Liisa Aasamaa – 4.29 Bert Joosep Panker– 3.152. Kerli Oga - 7.303. Laura Liis Tulp - 12.45

6.- 7. aastased 1. Ingrud Kallaste - 3.242. Liselle Karjane - 3.263. Liis Juganson 3.37BOBIsõit- 3 aastased1. Mia kadarik 33.3 Venno Järvela 42,92. Lenna Kret Tulp 52.0 Jan Siim Kadarik 45.53. Tõnis Talvoja 47.54. Rannar Kiviste 57.15. Ragnar Tuberik 57.56. Siim Rännel 1.23.004.-5. aastased1. Kristelle Arrof 32.00 Kerdo Nurk 33.302. Laura Kallaste 37.90 Siim Robin Viisut 34.90

3. Kirke Vilumets 41.30 Bert Joosep Panker 35.604. Anette Viiron 42.20 Marcus Peäeske 1.03.005. Kerli Ogga 43.40 Kristjan Jõgisoo 1.22.006. Laura Liisa Tulp 43.707. Greeta Liisa Aasamaa 44.708. Keidi Hunt 47.70 6.- 7. aastased 1. Lyselle Arrof 28.50 Madis Kõrtsini 27.002. Ingrid Kallaste 32.30 Aido Viikmaa 30.003. Liselle Karjane 34.80 Veli Vallo Järvela 32.204. Liis Jugason 35.50 Henri Jõgisoo 34.405. Eliise Kalda 35.70 Kaspar Viiron 36.50 6. Lisette Perednikov 40.60 Hendrik Ojamets 41.607. Annika Arro 45.70 Asse Vilumets 24.60 V.a.

Sõit liuguril- 3 aastased 1. Ranner Kiviste4.-5. aastased1. Kreeta Liisa Aasamaa Kerdo Nurk2. Kristelle Arrof Kristjan Jõgisoo3. Keidi Hunt Bert Joosep Panker4. Kerli Ogga 6.- 7. aastased 1. Lisette Berednikov Henri Jõgisoo2. Liselle Karjane Hendrik Ojamets3. Liselle Arrof Aido Viikmaa4. Madis KõrtsiniSuured tänud Kaiu Lasteaed Triinutarele, Ingliste Las-

teaiale, Juuru Lasteaiale, Järlepa Lasteaiale ning Kehtna Lasteaiale, kes toetasid vastavalt võimalustele meie ette-võtmist. Ühtlasi tänan Juuru Vallavalitsust eesotsas Mar-gus Jaansoniga , Kehtna Vallavalitsust eesotsas Kalle Too-metiga ning Kaiu Vallavalitsus eesotsas Ülle Kivistega, kes moraalselt või füüsiliselt panid õla alla , et need mängud said meil juba kaheksandat korda korraldatud. Samuti tänan Raplamaa Spordiliitu eesotsas Priit Karjasega, SA Rapla Maakonna Arengufondi, Eesti Olümpiaakadeemiat, kes kõik olid osalised nendel kordaminekutel, mis said teoks Juuru kihelkonna väikelaste olümpial.

Aivo SildveeKalev Kiviste fotod


Alu Rahvaõpistu tasulised koolitused 2012. aastal

Raamatupidamine 60 h 26.03 –13.04.2012 360 eurot Jätkukursus Raamatupidamise jätkukursus on mõeldud õppurite-

le, kes on raamatupidamise algõppe lõpetanud või pisut töötanud raamatupidajana. Õppeprogrammis on võimalik rakendada raamatupidamisprogrammi HansaRaama ja raamatupidamist Excelis.

Lektor Vaike Veinberg Lapsehoidja 200 h 04.04-25.05.2012 800 eurot Lapsehoidja kursus järgib lapsehoidja II kutsestan-

dardi nõudeid. Sihtgrupiks on väikeste lastega tegelejad ja koolituse eesmärgiks on teadmiste ja oskuste andmine ning täiendamine tööks lapsehoidjana. Kursus sisaldab ka esmaabikoolitust. Praktika toimub munitsipaal- ja eralas-tehoius.

Lektorid Vaike Leola, Marianne Roomet, Heli Luht-maa, Aili Laasner

http://alurahvaopistu.ee/alu-rahvaopistu-koolitused/muud-koolitused/

Koduhooldaja-põetaja 60h 03.04–27.05.2012 260 eu-rot

Sihtgrupiks on sotsiaalhooldajad, vanurite põetajad. Koduhooldaja-põetaja koolituse eesmärgiks on anda tead-misi ja oskusi põetamiseks ja tööks sotsiaalhoolduses. Kur-sus sisaldab esmaabikoolitust, seadusandlust, põetamis-tehnikat, vanurite psühholoogiat ja tervishoidu.

Lektorid Anne-Ly Reede, Heli Luhtmaa, Milda Möldre, Tõnis Vaik, Tauno Kibur.

Sotsiaalhooldaja 280 h 02.04 – 25.05.2012 860 eurot Sihtgrupiks on sotsiaalhooldajad, ettevõtjad. Õppekava

on koostatud vastavalt sotsiaalhooldaja kutsestandardile ettevalmistuseks riiklikuks kutseeksamiks. Kursus sisaldab esmaabikoolitust, sotsiaalvaldkonna seadusandlust, vanu-rite haigusi ja nende ravi, põetamistehnikat ja psühholoo-giat. Praktika toimub hooldekodus ja diakooniahaigalas.

Lektorid Anne-Ly Reede, Heli Luhtmaa, Milda Möldre, Tõnis Vaik, Tauno Kibur.

Arvutiõpe 80 h 11.04 – 15.05.2012 480 eurot Kursus on mõeldud inimestele, kes tahavad hakata

tegelema arvutiga, kuid puudub eelnev kogemus. Kooli-tusel antakse ülevaade riist- ja tarkvarast töökeskkonnas Windows 7, töö failidega, e-posti ja interneti kasutamine, tööotsimine internetis, tekstitöötlus, tabelarvutus, digipil-did.

Lektor Peeter Linnamäe. Õmblemine 60 h 02.04-07.05.2012 360 eurot Koolituse eesmärk on anda vajalikud teadmised ja os-

kused õmblemiseks, et teostada parandustöid ja omandada kutselast täiendusõpet rõivaste konstrueerimisel kaunis-tamisel.

Lektor Katrin Talu. Õmblemine 60 h 14.05-15.06.2012 360 eurot jätkukursus Jätkukursusel antakse oskused õmbleja kutsealal tööta-

miseks teoreetilise ja praktilise õppetöö kaudu. kursuslane oskab teha tööd piisava kiiruse ja kvalitee-

diga täites ohutusnõudeid. Lektor Katrin Talu. Kursustele on oodatud kõik tööotsijad. Käibemaksu kursuste hinnale ei lisandu.

Programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes

koolituskeskustes“Programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes

koolituskeskustes“ 1.0603.08-0002 Programm on loodud „Riikliku struktuurivahendite

kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest lähtuva „Inim-ressursside arendamise rakenduskava„ alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ „Täiskasvanuhariduse arendamine“ rakendamiseks.

Üldeesmärk Täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise

võimalused on avardunud, vabahariduslikes koolituskes-kustes pakutava koolituse kaudu on tõusnud inimeste kon-kurentsivõime.

Programm on kinnitatud haridus- ja teadusministri 9. juuni 2008. a käskkirjaga nr 683

Tasuta kursused 2012. aasta I poolaastal

Rahastatud programmi “Täiskasvanute koolitus vaba-hariduslikes koolituskeskustes” raames Euroopa Sotsiaal-fondi ja Eesti Riigi poolt

Keskkond ja säästev areng 16 h õppijate arv 15 17.04-18.04.2012

Rahastatud programmi “Täiskasvanute koolitus vaba-hariduslikes koolituskeskustes” raames Euroopa Sotsiaal-fondi ja Eesti Riigi poolt

KontaktidPostiaadress: Keskkooli 1a, 79512 Rapla Telefon/faks: 485 6438 E-post: [email protected]

Alu Rahvaõpistu


SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskuses pakutakse erinevaid teenuseid:

Karjäärinõustamine on inimese toetamine teadlike kar-jääriotsuste tegemisel ja elluviimisel. Nõustamine loob eel-dused, et inimene suudab paremini analüüsida iseennast ja oma võimalusi ning planeerida ja ellu viia isiklikku kar-jääriplaani tuginedes elukestva õppe põhimõtetele. Indivi-duaalsele ja grupinõustamisele on võimalik registreerida aadressil [email protected] e-posti aadress on kaitstud späm-mirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. .

Karjääriinfo on info iseendast, õppimis- ja töötamisvõi-malustest, ametitest ja tööturunõudlusest. Seda kasutatak-se karjääriplaneerimiseks ja karjääriteenuste osutamiseks. Karjääriinfo spetsialist vahendab infot erineva vanuse, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimestele individuaal-vestluse vormis ja grupiviisiliselt. Samuti korraldab karjää-riinfospetsialist erinevaid karjäärialaseid üritusi. Karjääri-infospetsialistiga on võimalik kontakteeruda meiliaadressil [email protected] e-posti aadress on kaitstud spämmiro-botide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema Ja-vaSkripti kasutamine olema lubatud.

Noorteinfo pakub noorele ümbritsevast elust teavet ja suurendab valikuvõimalusi oma elu paremaks korraldami-seks. Peamised teemad on õppimine, töö, vaba aeg, noorte osalus. Noorteinfoga seotud küsimustes võib kontaktee-

ruda meiliaadressil [email protected] e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemi-seks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. .

Õppenõustamine on laste, lapsevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõi-maluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel.

SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskuses pakutakse 3 erinevat õppenõustamisteenust

Logopeediline nõustamine on lapse suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtle-mise parandamise või arendamise võtete soovitamine.

Psühholoogiline nõustamine on lapse arengut mõju-tavate tegurite hindamine ja arengu toetamine koostöös lapsevanemate, õpetajate ja teiste erialade spetsialistidega.

Sotsiaalpedagoogiline nõustamine on lapsega seotud sotsiaalsete probleemide ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine.

Spetsialisti vastuvõtule registreerimiseks kontakteeru-da õppenõustamisekoordinaatori Liivia Vachtiga aadressil [email protected] e-posti aadress on kaitstud spämmiro-botide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema Ja-vaSkripti kasutamine olema lubatud. . Vastuvõtule on või-malik registreerida ka: SIIT

SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus on avatud E-R 09.00-17.00

SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus asub Tallinna maantee 14, Rapla. Sissekäik Karmani poolsest parklast.

Kontakttelefon 48 94541, 53074756

http://web.rink.ee/

Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus

Olukord Palukülashttp://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Ilmhttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Главная Карты Новости Месяц Информеры Авиа Туризм Проекты Поиск

Букмекеры назвали место,

которое займут

«Бурановские бабушки»

Путин рассказал, как

россияне будут отдыхать

на майские праздники

Что делать, если разбился

ртутный градусник. Схема

Самая красивая женщина

России не вошла в список

самых умных. Фото

Это еще не пик: Землю

ждет волна мощных

магнитных бурь

На корабле, затонувшем

150 лет назад, обнаружили

необычную находку

Названа самая грубая

нация

Названа возможная

причина самоубийства

жены Пороховщикова

Кудрин предлагает не

давать пенсию тем, кто

работал меньше 30 лет

Центр российского города

ушел под воду. Фото

Информация

О проекте

Информация для СМИ

Информация для WEB

Соглашение об использовании

данных с сайта

О рекламе на сайте

Часто задаваемые вопросы (FAQ)

Гостевая книга

Погода за окном

Рапла

Эстония

Пасмурно

7 Зм/с

748мм рт. ст.

62% влажн.

13 марта 2012 12:00

Прогноз на 2 недели

Погода в Рапла Мой город

13.03Характеристики погоды,

атмосферные явления

Tемпература

воздуха, °C

Атм. давл.,

мм рт. ст.

Ветер,

м/с

Влажность

воздуха, %

Ощущается,

°C

Ночь Ясно +5 751 71 +3

Утро Облачно +3 749 93 +1

День

Малооблачно,

небольшой

дождь

+6 746 78 +2

Вечер Ясно +3 750 67 0

4З

3З

10СЗ

6СЗ

14.03

СР

Ясно +1 Ясно +3

Ночь День

15.03

ЧТ

Ясно −3

Пасмурно,

небольшой

дождь

+3

16.03

ПТ

Пасмурно +2 Пасмурно +5

17.03

СБ

Ясно +4

Пасмурно,

небольшой

дождь

+7

18.03

ВС

Малооблачно +3 Ясно +5

19.03

ПН

Ясно −3Пасмурно,

дождь +4

20.03

ВТ

Ясно −1 Ясно +6

21.03

СР

Ясно −1


небольшой

дождь

+7

22.03

ЧТ


небольшой

снег

0

Облачно,

небольшой

дождь

+7

23.03

ПТ

Облачно,

небольшой

дождь

+1


небольшой

дождь

+9

24.03

СБ


небольшой

снег

−1 Ясно +9

25.03

ВС


небольшой

снег

0


небольшой

дождь

+9

26.03

ПН

Ясно −1


небольшой

дождь

+9

В Рапла

Краткий прогноз

Подробный прогноз

На 2 недели

Геомагнитная обстановка

Погода по-старому

Погода для занятых

Дневник погоды

График температуры

Водоемы

Температура воды: +3°C

13.03.2012

Солнце Луна

Восход

Заход

Долгота

06:40

18:22

11:42

Фаза

Стареющая

68%

Астрономия

13.03.2012

Информер

Хотите быстро повысить информативность своего сайта?

Разместите один из наших погодных информеров.

Подробнее

Aiabassein.ee

Бассейн прямо в саду, Бочки-бани.

www.aiabassein.ee

Хотите зарабатывать дома? Как?

3 месяца обучения и вы зарабатываете от

300$ не вставая с дивана!

www.tvoy-startup.ru

баня

всё о Банях: выбор, проекты, технологии

строительства.

masterov.net

+6°C

Page 1 of 2GISMETEO.RU: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ...

13.03.2012http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Главная Карты Новости Месяц Информеры Авиа Туризм Проекты Поиск

Букмекеры назвали место,

которое займут

«Бурановские бабушки»

Путин рассказал, как

россияне будут отдыхать

на майские праздники

Что делать, если разбился

ртутный градусник. Схема

Самая красивая женщина

России не вошла в список

самых умных. Фото

Это еще не пик: Землю

ждет волна мощных

магнитных бурь

На корабле, затонувшем

150 лет назад, обнаружили

необычную находку

Названа самая грубая

нация

Названа возможная

причина самоубийства

жены Пороховщикова

Кудрин предлагает не

давать пенсию тем, кто

работал меньше 30 лет

Центр российского города

ушел под воду. Фото

Информация

О проекте

Информация для СМИ

Информация для WEB

Соглашение об использовании

данных с сайта

О рекламе на сайте

Часто задаваемые вопросы (FAQ)

Гостевая книга

Погода за окном

Рапла

Эстония

Пасмурно

7 Зм/с

748мм рт. ст.

62% влажн.

13 марта 2012 12:00

Прогноз на 2 недели

Погода в Рапла Мой город

13.03Характеристики погоды,

атмосферные явления

Tемпература

воздуха, °C

Атм. давл.,

мм рт. ст.

Ветер,

м/с

Влажность

воздуха, %

Ощущается,

°C

Ночь Ясно +5 751 71 +3

Утро Облачно +3 749 93 +1

День


небольшой

дождь

+6 746 78 +2

Вечер Ясно +3 750 67 0

4З

3З

10СЗ

6СЗ

14.03

СР

Ясно +1 Ясно +3

Ночь День

15.03

ЧТ

Ясно −3

Пасмурно,

небольшой

дождь

+3

16.03

ПТ

Пасмурно +2 Пасмурно +5

17.03

СБ

Ясно +4

Пасмурно,

небольшой

дождь

+7

18.03

ВС

Малооблачно +3 Ясно +5

19.03

ПН

Ясно −3Пасмурно,

дождь +4

20.03

ВТ

Ясно −1 Ясно +6

21.03

СР

Ясно −1


небольшой

дождь

+7

22.03

ЧТ


небольшой

снег

0

Облачно,

небольшой

дождь

+7

23.03

ПТ

Облачно,

небольшой

дождь

+1


небольшой

дождь

+9

24.03

СБ


небольшой

снег

−1 Ясно +9

25.03

ВС


небольшой

снег

0


небольшой

дождь

+9

26.03

ПН

Ясно −1


небольшой

дождь

+9

В Рапла

Краткий прогноз

Подробный прогноз

На 2 недели

Геомагнитная обстановка

Погода по-старому

Погода для занятых

Дневник погоды

График температуры

Водоемы

Температура воды: +3°C

13.03.2012

Солнце Луна

Восход

Заход

Долгота

06:40

18:22

11:42

Фаза

Стареющая

68%

Астрономия

13.03.2012

Информер

Хотите быстро повысить информативность своего сайта?

Разместите один из наших погодных информеров.

Подробнее

Aiabassein.ee

Бассейн прямо в саду, Бочки-бани.

www.aiabassein.ee

Хотите зарабатывать дома? Как?

3 месяца обучения и вы зарабатываете от

300$ не вставая с дивана!

www.tvoy-startup.ru

баня

всё о Банях: выбор, проекты, технологии

строительства.

masterov.net

+6°C

Page 1 of 2GISMETEO.RU: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ...

13.03.2012http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Avo, 08.03.2012 08:24 Täna öösel kõik suusarajad ja mägi hooldatud.


10. märtsil sõidetud Addinol Kesk-Eesti rahvarallil saavutasid esikoha Mitsubishi Lanceril võistelnud Aiko Aigro ja Marko Koosa, kes võitsid kuuest kavas olnud kiiruskatsest pooled.

Addinol Kesk-Eesti rahvarallit alustas 51 võistluspaari, kellest finišeeris 49. Neist suurem osa võttis osa ka rallile eelnenud 1,1 kilomeetri pikkusest testikatsest, mille lä-bisid vähima ajaga Mitsubishi Lanceril sõitnud Helmet Palm - Manivald Kasepõld. Võistlusel Raplamaa mehed paraku kolme sekka ei mahtunud ning nad pidid leppima neljanda kohaga.

Võiduni jõudsid Autoekspert Balti rahvaralli karika-sarja avaetapil Aiko Aigro - Marko Koosa, kes edestasid teise tulemuse kirja saanud rallipaari Gert Aasmäe - Teele Sepp kokkuvõttes 8 sekundiga. Üldarvestuse ja 4WD klas-si kolmandad olid Are Uurimäe - Tanel Paut, keda jäi võit-jaist lahutama 12 sekundit.

Viienda tulemusega lõpetasid sõidu Virgo Arge - Hei-go Lõbus ja kuuendaks platseerusid Silver Sõmer - Allan Maar. Erinevalt konkurentidest võistlesid Sõmer ja Maar mitte Mitsubishi või Subaruga, vaid Daihatsuga. Silver Sõmer kinnitas naerulsui juba stardi eel, et ta läheb võitu püüdma. Tulemusega oli oma õnnenumbrit kandva auto-ga sõitnud mees lõpuks mõistagi rahul.

Kui tänavuse hooaja ainsa talvise rahvaralli võitnud Aigro ja Koosa olid teeninud 10 sekundilise ajakaristuse ja suutsid ometi võistluse võita, siis favoriitide sekka arva-tud Jaan Tammor ja Erki Roosimägi paraku head tulemust loota ei saanud, kuna hilinemine tehnilisse kontrolli tõi neile minuti ja 40 sekundi jagu ajatrahvi juba enne ralli starti. Ajakaristusi teenis rallilt kokku kaheksa ekipaaži.

Jäistel kiiruskatsetel jagus põnevust ja draamat teis-testki masinaklassides. Kõige pingelisemaks kujunes või-dusõit klassis 1600, kus võidu saavutasid üldarvestuses seitsmendaks platseerunud Martin Kutser - Artur Metsa-re, kuid teise ja kolmanda koha duelli pidanud Janno Õis - Freddy Tõnutare ning Argo Kästik - Ranel Jürimaa said kirja identse aja. Nii võeti lõpliku paremusjärjestuse mää-ramisel aluseks avakatselt kirja saadud aeg. Teise koha ka-rikad said Nõmme kõrtsis peetud autasustamisel seetõttu Õis ja Tõnutare.

Üle 1,6-liitrise mootoriga tänavasõiduautode arves-tusklassis tulid võitjaiks Volkswagenil võistelnud Eero Brecher - Harri Jõessar. Teine koht kuulus selles klassis diiselmootoriga Golfil sõitnud Heiki Raubale ja Ronald Jürgensonile napi paremusega Imre Vaniku ja Monika Mäeste ees.

Klassis SU said rivaalidest jagu Moskvitšil võidu ajanud Ermo Jeedas ja Delvis Tõkke. Rainer Meus - Elari Jallajas lõpetasid sõidu teise ja Vallo Vahesaar - Raido Pajussaar

kolmanda kohaga. Kuni 18-aastaste noorte arvestuses osutusid parimaiks

Karl Martin Volver ja Kristel Volver. Nii nagu SU klassis, pidid favoriidid leppima siingi teise kohaga. Pooled katsed J18 klassis võitnud Sander Siniorg - Cristen Laos jäid ri-vaalidele kokkuvõttes alla vaid 3,6 sekundiga. Kolmanda kohaga lõpetasid Addinol Kesk-Eesti rahvaralli selles ma-sinaklassis väga südi sõitu teinud saarlased Karmo Salong - Janek Salong.

Kolme naisvõistleja omavahelises mõõduvõtus teenisid võidukarikad välja Marin Aarn - Eliise Nõmm. Volkswa-gen Golfil sõitnud konkurentidele jäid 16,9 sekundiga alla Sirje Potisepp - Terko Jakobson. Kolmanda tulemuse said kirja Riin Peddai - Tarmo Peddai.

Keskmised kiirused äsjasel rahvarallil jäid suuremalt jaolt alla 50 km/h. Vaid kolmandal ja viiendal lisakatsel ületas seda mõne 4WD klassis võistelnu kiirus. Seejuures olid võistluse korraldajad tempomuutustega sõidunaudin-gut pakkuvail katsetel kiiruse piiramiseks kasutanud vaid kahte šikaani.

Võistluse juht ja korraldusmeeskonna liige Tiit Soa märkis, et ralli läks planeeritult korda. “Valdavalt olid võistlejail positiivsed emotsioonid seoses ralliga,” kinnitas ta võistluse lõppedes.

Ralli korraldajad tänavad kõiki võistlusel osalenuid ja selle ürituse toimumisele tugevasti panustanud osaühingut Otimardi.

http://www.rally.ee/?a=a009&b=9182

Addinol Kesk-Eesti rahvaralli 2012 tulemused

1. Aiko Aigro - Marko Koosa (Mitsubishi Lancer Evo 6) 17:19,2

2. Gert Aasmäe - Teele Sepp (Mitsubishi Lancer Evo 5) +08,0

3. Are Uurimäe - Tanel Paut (Subaru Impreza STI) +12,0

4. Helmet Palm - Manivald Kasepõld (Mitsubishi Lancer Evo 8) +19,3

5. Virgo Arge - Heigo Lõbus (Mitsubishi Lancer Evo 8) +40,0

6. Silver Sõmer - Allan Maar (Daihatsu Charade) +52,17. Martin Kutser - Artur Metsare (Lada Samara) +1:19,48. Kaido Saul - Jagnar Jaaska (Subaru Impreza GT)

+1:20,29. Eero Brecher - Harri Jõessar (VW Golf 2) +1:20,410. Karl-Martin Volver - Kristel Volver (Honda Civic

CRX) +1:21,0

RallipildidAldis Toome: http://www.aldistoome.com/kesk-eesti-rahvaralli-2012/Urmo pildid: http://nagi.ee/photos/busse/sets/342763/Liivok pildid: http://rally.liivak.com/index.php?/category/22

Kesk-Eesti rahvarallil saavutasid võidu Aigro ja Koosa


Loosalu ahven 2012 on 17. märtsilReeglid 1. Võistluskoht: Raplamaa Kaiu vald Loosalu järv 2. Toimumise aeg: 17.märts 2012 a. Kogunemine ja re-

gistreerimine kell 8.00-9.00 Kaiu Vallamaja esisel platsil. Sõit ja matk järvele ca 1tund.Võistlusaeg 10-13.00 ( sõltu-valt ilmaoludest võib võistlusaeg muutuda)

3. Võistlus toimub kolmes eraldi arvestuses: Mehed, Naised ja Noored(alla 16 aastased).

4. On lubatud kasutada korraga ühte sikutit, millele on rakendatud kas tirk või kirptirk.

5. Lubatud on kasutada mistahes sööta v.a. elus- ja sur-nuid kalu ja ahvenasilma. Sissesöötmine lubatud.

6. Kõik püütud kalad palume panna koheselt korral-dajate poolt antud plastikkotti ja tekkinud praht palume järve jäält koristada ning endaga kaasa võtta.

7. Kaugus võistlejate vahel vähemalt 5 m. Iga võistleja võib endale reserveerida ühe püügiaugu, mis peab olema teistele võistlejatele arusaadavalt tähistatud.

8. Aukude puurimist ja püüki alustada peale stardi-pauku. 5 minutit enne lõppaega antakse signaal.

9. Püütud kalade kaalumine ja võistluse lõpetami-ne toimub Karitsa Jahibaasis (www.jahindus.kaiueko.ee) orienteeruvalt kell 14.30.

10. Parimaks tulemuseks tunnistatakse suurimat ahve-nate kogukaalu. Võrdse kogukaalu korral eelistatakse suu-rima kalade arvuga võistlejat.

11. Autasustamine. Autasustatakse igas grupis kolme parimat. Rändkarikas on võistluse võitjale.

12.Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel. 13.Korraldajatel on õigus muuta võistlustingimusi.

Võistluse peakohtuniku sõna on otsustav ja lõplik. 14.Võistlejad on kohustatud järgima Eesti Vabariigis

kehtivaid kalapüügieeskirju. Osavõtutasu eelregistreerunutele 6 EUR, kohapeal 10

EUR ja Noored tasuta. Tasuda on võimalik pangaülekan-dega Kaiu Kalaklubi MTÜ a/a SEB 10220037042018, selgi-tuseks osaleja nimi või sularahas as Kaiu EKO Tehnikaäris Kaius, Kose-Ristil ja Raplas kaupluses Jahikala. Eelregist-reerimine lõpeb 15. märtsil kell 24.00. Noortel palume re-gistreerida e-aadressil [email protected]

Registreerunute nimekirja leiate http://www.kalandus.kaiueko.ee/?id=4

http://www.kalandus.kaiueko.ee/?id=3

Tuletame meelde


Võtame hoida Teie koera, kui soovite sõita puhkuse - ärireisile.

Koera vanus alates 4 kuud. Koer peab ole-ma nõuetekohaselt vaktsineeritud ja veteri-

naarselt korras, olemas mikrokiip + lemmik-loomaregistrisse kantud. Rohkem infot

tel 554 0518 ja [email protected]

Müüa kutsikad sünd: 22.07.2011 2 emast ja 3 isast.

Kutsikad on 2*vaktsineeritud, 2* tehtud ehhinokoki ja kirbu-puugitõrjed, olemas mikrokiip + lemmikloo-maregistrisse kantud, EKL- tõutunnistus ja EU vetpass. Vanemad kohapeal. Kutsikad sobivad, lastega ja teiste pereloomadega. Kutsikaid ei loovutata korteri ja ke-tikoerteks. Saab osta järelmaksuga ja kaasomandisse. Kutsikad on suured ja väga ilusad.Kutsikad on igakuu veterinaararsti poolt ülevaadatud.

Rohkem infot tel.teel: 5540518 ja [email protected]

raplamaa Ühistöö nr 11

Documents