raplamaa Ühistöö nr 13

Nr. 13(65) 27. märts 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

Jätkub 8. lk

Loe lk 6

See lehenumber ilmub ajal, kui 64 aastat tagasi toi-mus massiline eestlaste ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda.

Tapetud on üle 200 000 inimese. See vaid ametlikel andmeil. Tegelikku arvu ei suuda mitte keegi kokku lugeda. Ja ega ei tahetagi. Tegemist oli sõja alustami-sega „ilma loata“!

Nüüd on kõik tagantjärge targad. Isegi tollane Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido: „Eesti sattumine Iraagi operatsiooni toimus enam kui kaheldavatel alus-tel, operatsioonil osalemiseks puudus vajalik juriidili-ne alus. Osalemise formaalseks aluseks oli Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Colin Powelli esinemine ja tema esitatud väidetavalt kindlad tõendid, märgiti, et Colin Powell esitas veenvaid tõendeid.

Õppetund on see, et ära usalda pimesi, mida suur-riik räägib. Tegelikult on praeguseks teada, et Colin Powell esitas ekslikke andmeid“ ütles Tiido.

Üks totter ja äärmiselt mõttetu

sõda

Märtsiküüditamine

Märtsis tähistati Kohila Koolituskeskuse Muusika-kooli 20. ja muusikaklassi 50. juubelit.

Kohila Koolituskeskuse Muusikakool Tohisool

vaatas ajas tagasi

Õhtusöök kaheksale

Eastcon Eesti esinduse töötaja Naigo Vilba

Maareform hakkab lõpule jõudma

Seadusemuudatustest loe lk 29-24.

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkMis siis olid need põhjused, mille alusel võõrasse

riiki sisse tungiti? Räägiti niipidi ja naapidi, et kaksik-tornide ründes on süüdi Iraagi muslimid. Tänaseks on välja ilmunud palju jubedam teooria, et tornide õh-kimine toimus hoopis seestpoolt ja seetõttu varisesid seni tugevaimad ehituskonstruktsioonid kokku. Len-nukid olid vaid eelsütikuks. Kui see tõesti nii on, siis kattub see ka Venemaa elumajade õhkimise teooriaga, et oma vaenlastele Tšetšeenias kallale tungida sõjaga. Maailm on muutunud kohutavaks ja uskuda ei saa enam mitte kedagi.

Saddam Hussein poodi üles. Võõrriigi poolt. Otsi-tud aatomirelva ei leitud. Vaevalt, et see riik üldse ise midagi sellist kavandas toota, lihtsam oleks naftadolla-rite eest see relv osta kui vaja.

Nüüd siis nimetame kõike seda Iraagi Vabaduseks. Tegelikult lõhkevad seal pommid ja enesetaputerroris-tid on ikka kõige hirmuäratavamad. Kus on see vaba-dus?

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama kuulutas operatsiooni Iraagi Vabadus lõppenuks 31. augustil 2010. Operatsioonil langes kaks Eesti kait-seväelast ja mitukümmend kaitseväelast sai haavata. Tegelik sõda aga jätkub ja ei muutu midagi paremuse poole, kui ka järgmistel aastatel väed välja viiakse. Ko-halik võimuvõitlus on ja jääb. Arvan, et muutub veelgi julmemaks, sest siis hakatakse karistama neid oma-sid, kes allusid okupatsioonivägedele ja tegid aktiivset koostööd.

Kaitseväe keelekeskuse juhataja dotsent Vladimir Sazonov, kes tegeleb ka Lähis-Ida uuringutega, ütles: „Iraagi kurva kogemuse baasil saab paremini mõista Lähis-Ida kultuuriruumis toimuvat“. Kuidagi karm ar-vamus tapetute arvelt.

Meie siin valgete inimestena ei mõista muslimi-te maailma. Me ei saa ka sellest aru, mis neil kannab nime verekaristus. Meie ei suudaks mitmeid kordi päevas palvetada, ka siis, kui sõdivad, teevad nad pausi ja pööravad näo allahi poole.

Neile pole vaja tavalisi raamatuid, sest koraan mää-rab kõik suhted, arvab iga islamivõitleja.

Ameeriklaste esimene rünnak algas kavandatust varem, kui luureallikatest oli teada saadud viie kõrge Iraagi tegelase nõupidamiskoht. Ajalehe The Washing-ton Post teatel oli viisiku hulgas ka president Saddam Hussein.

Sõja põhjenduseks toodi väide, et Iraagil on massi-hävitusrelvad ja diktaator Saddam Hussein võib need käiku lasta. Massihävitusrelvi Iraagist siiski ei leitud

ning seetõttu süüdistatakse Bushi ja Blairi tänini ava-likkusele valetamises.

Nii Bush kui ka Blair eitavad seda, ent sõja 10. aas-tapäeva tähistamiseks eetrisse lastud BBC dokumen-taalfilmis tõestati taas veenvalt, et nii USA Luurekesk-agentuur (CIA) kui ka Briti välisluureteenistus MI6 teadsid enne sõja algust: Iraagil ei ole massihävitusrel-vi.

Tõenäoliselt on õigus nendel ekspertidel, kes pea-vad sõja peapõhjuseks USA soovi saavutada kontroll Iraagi naftavarude üle.

Väga must on see maailm, kus me nüüd elame. Ma usun, et meilgi on nüüd poliittegelased, kes ei lase asja-del paista, nagu nad on ja esitavad võltspilti toimuvast.

Samas pole olukord Iraagis ka praegu kiiduväärt. Sageli raputavad riiki ohvriterohked terroriaktid ja inimõiguslaste andmetel jätkuvad vanglates piinami-sed. Sõda on terve põlvkonna elu pea peale keeratud ja vägivald Iraagis kestab. Bagdadis sai kümnes auto-pommiplahvatuses surma vähemalt 56 ja vigastada 200 inimest.

Vabaturu-õhkkonnas müüs Iraagi ministeerium 20aastaseid kontrahte ühe või teise naftavälja peale, sundides 44 suurt naftakontserni üle maailma vähem-pakkumisi tegema. Need rahvusvahelised kontsernid ei saa osalust Iraagi naftatootmises, vaid neile maks-takse fikseeritud tasu 2 dollarit barreli eest tootmise suurendamisel üle kahepoolselt kokku lepitud taseme.

Praegune oksjon oli esimene, kus välisfirmad said teha pakkumisi seni veel kasutamata naftaväljade pea-le. 10 alast 7 jaotati ära (teised olid liiga ohtlikus piir-konnas).

Tulemus: suured võitjad olid Hiina (China National Petroleum Corporation) ja teised Aasia tootjad (Pet-ronas), samuti ka Venemaa (Lukoil), ning isegi Britid (BP) ja Prantsusmaa (Total). USA kontsernid pidid leppima kõigest väikese osaga, sest nad ei olnud nõus nõutud 2dollari tasemega.

Cheney-Rumsfeldi stsenaarium ei näinud mingil juhul sellist tulemust ette. USA suured naftafirmad pi-did lõviosa endale saama. Väljaande Asia Times hin-nangul lõpetavad endised kõrged niiditõmbajad nüüd ajaloo prügikastis.

Kas naftamiljardid päästavad Iraagi või mitte, pole praegu veel selge, sest esialgu ei tea keegi isegi seda, kes seal järgmise aasta algul toimuvatel valimistel või-mule pääseb.

Jeremy Nagelmyller

Üks totter ja äärmiselt mõttetu sõda


Algus 1. lkKõik see toimus 25. märtsist kuni 29 märtsini kaasa

arvatud.Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3päevane Anne

Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Deporteeritute täpne arv pole siiani teada, kuid väi-detavasti oli see 20 702 eestlast.

Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudtee-jaamast 992 inimesega ja viimane Võru raudteejaa-mast 1064 inimesega 29. märtsil.

Kohale toodi lahtistes veoautokastides ja vaguni-teks loomulikult loomavagunid.

Eestlased ei väärinud rohkemat rahvalt, kes olevat meid vabastanud fašismi katkust, rääkimata Tallinna purukspommitamist suures vihas, et sakslane juba väl-ja oli läinud.

29. jaanuaril 1949 võeti NSV Liidu Ministrite Nõu-kogus vastu määrus nr. 390-138сс: “Kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokku-põrgete ajal taptetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ning nende pere-kondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eesti territooriumilt väljasaatmise kohta”.

23. märtsil ilmus Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr. 016: “Konfiskeeritud kulakute majapida-miste realiseerimise ja kolhoosidele üleandmise kor-rast Eesti NSV-s”

Siinpoolsed määrused olid juba kohalike kommu-nistide vägiteod, nende vägiteod, kellede lapsed ja lap-selapsed ka täna paljudel otsustatavatel ametikohtadel. Ei usaldatud neid toona, ilmselt ka mitte täna.

Iga perekonna väljasaatmiseks vajalik dokumentat-sioon vormistati üle kogu Eesti arvestustoimikutena. Neid koostas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Minis-teerium (RJM). RJM oli oma olemuselt sõjaväeline ja tsentraliseeritud asutus. Eesti NSV RJM linna ja maa-konnaosakonnad tegutsesid ministeeriumi juhtkon-nalt tulnud korralduste ja juhendite alusel.

NSV Liidu 29. jaanuari määrusest tulenevalt pidi inimeste väljasaatmise aluseks olema “natsionalisti”, “bandiidi” olemasolu perekonnas või perekonna kuu-lumine “kulaklike” majapidamiste hulka.

Venelastele kombe järgi koostati plaan, mis nägi

ette iga piirkonna inimarvu, keda välja saata.Selle plaani koostamisel vaadati lakke ja loodigi

illusioon meie rahvast, kes ei sallinud sissetunginud venelasi. Ja läks lahti päris konveiermeetodil. Ilus ja korras maja, selge – kulak muidugi. Veoautosse marss. Kaasa tohtis võtta vaid kõige hadavajalikuma.

Ühe pere mälestused: „Varajasel hommikul löödi äkki klaaside klirinal

uksepooled lahti ja sängide ette sammusid kirsasaa-baste klõbinal sinelites sõjamehed. Kohe käsutati meid poolpaljalt kööki seisma. Ema oli siis lapseootel, mina võbisesin kõrges palavikus.

Rutakalt, rohmakalt loeti kanges eesti keeles ette otsus, et pere saadetakse paljudeks aastateks Siberis-se asumisele. Asjade kaasavõtmiseks anti pool tundi. Mõned riided saime ainult ühes võtta, aga kinnastest jäime ilma, sest sõdurid varastasid need ära.

Hoovil ootas väljasõitu suur veoauto. Meid kaman-dati autokasti, püssitorude vahele. Mind mässiti teki sisse ja kanti vedajate vahel auto peale.

Sõit algas. Mäletan, et ema ja vanaema nutsid suure häälega, sest õuele jäid maha armas koer Muti ja kass ning lauta väga ilus hobune.

Hommikuhämarikus sõidutati meid vinge tuule käes kolmkümmend kilomeetrit ning kaubajaama jõu-des kamandati läbi lumelobjaka valmisseatud vagunis-se. Vagunitel olid valged kirjad võõras keeles – sees kohti kariloomadele, latreid lammastele, rautamata ruunadele mitte üle kahekümne, inimesi pandi vagu-nitesse seitsekümmend. Vagunite ustel rippusid rauast riivid, ahtaid aknaid katsid okastraadist trellid.

Vagun veeres Venemaale kolm nädalat. Kord päe-vas anti leemesuppi mõlkilöödud “miska” sees ja veidi vett, seda toodi pikemates peatustes. Kõik inimesed tukkusid tuledeta vagunites. Häda ei häbenenud teiste silme all teha keegi“.

Ohtralt pildimaterjali leiate siit:http://www.google.ee/search?q=k%C3%BC%C3%

BCditamine&hl=et&tbm=isch&tbs=simg:CAQSEgnICNEe-2c-1yGEjiLvxw9GFA&dur=6789&biw=800&bih=470&sei=ilBDUYXlBOTC0QXu64HwBA

Küüditatute mälestuseks korraldati tänavu 25. märtsil juba neljandat korda mälestusüritus Tallinnas ja Tartus, teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit.

A. Aju

Märtsiküüditamine


Vaata ka 1. lk

Teatrietendusel Märjamaal sai üks külastaja lote-riipiletiga kutse õhtusöögile. Õhtusöögile Ruunawere hotelli, kus tutvustati naturaalvillast voodivarustust, hommikumantleid ja nahkveste.

Postijaama ülema tuba on härrasmeeste tuba. See-pärast ka ekslusiivtoodete näitamine sobivas miljöös. Restoran pakkus meeldiva toidu metsloomalihast, hea kohvi ja tee.

Rahvusvahelise firma Eastcon voodivarustus on nii lamba- kui ka kaamelivilla baasil.

Eesti esinduse töötaja Naigo Vilba (pildil) viis kuu-lajad üsna loomsesse maailma, sest peale kehakarva pole neil tõesti mitte midagi kaitsmaks nii külma kui ka kuuma eest. Ja elavad väga karmides ilmastikutin-gimustes.

Eastcon-i peakontor asub Berliinis, esindused on 21s riigis ja on tegutsenud 20 aastat. Eestis vähem, aga seniks juba 71500 tellijat.

Küsisin, kas ka Stocmannis müüte? Ei. Need tekid – padjad ja madratsid on pisut kallid, et neid lihtsalt vaatamiseks panna. Sellisel puhul müüki lihtsalt ei toi-muks.

Meil on Tallinnas ametis 19 inimest, kes käivad kohtadel tooteid esitlemas – tutvustamas ja seal saab ka näidised kohe ära osta. Selleks on kaasaskantav kaardimakse terminal ja maksta võib ka sularahas. Ettetellijad tasuvad ülekandega ja mõne päeva pärast toob kuller kauba koduukseni, mis kõik juba tellimuse hinna sees.

Õhtusöök kaheksaleAivo Oina


Huvitavad on need madratsid, sest tehakse inimese kehakaalu järgi. Vajadusel ka ühte voodisse kaks kõr-vuti madratsit erikaaludes. Madratsid on kergesti pu-hastatavad ja antibakteriaalsed.

Vedrusid sees ei ole. Kogu vajalik pehmus saadakse patenteeritud materjali kasutades ja see on juba firma-saladus.

Madratsid on ehitatud selliselt, et magades võtab keha kõige tervislikuma toetusasendi ja see hoiab ära ühe võimalusena haigestuda radikuliiti. Üllatav on selle madratsi välimus kodudesse jõudes. Teie saate pika toru ja selle „lahtilaskmine“ peab toimuma suu-res ruumis. Toru võtab lahti pääsedes madratsi kuju ja nii ka jääb. Ja sellel madratsil on garantii igavene, kat-setatud on küll vaid nüüd juba 20 tegevusaastat. Kõik esmatooted toimivad tänaseni. Ja mis peamine – teie madrats tehakse just teie poolt etteantud suuruses.

Hea une annavad nii tekid kui korralikud padjad. Ja jällegi on loobutud patjades traditsioonilistest sul-gedest, vahtkummist – vatiinidest.

Kasutavad enda patendimaterjale patjades, mida ümbritseb kas lambavill või siis kaamelivill. Ka puhas-tamisele on mõeldud. Eastcon annab kaasa spetsiaal-se puhastusvedeliku, mida lisatakse veerand korgitäit kümne liitri veele.

Tekid on tehtud Austraalia meriino lambavillast, kaamelivillast ja eriti hinnalised on Mongoolia kahe-

küürukaameli villast tehtud tekid. Neid kaameleid pü-gatakse varakevadel, enne karvavahetuse algust. Tekid on kahelt poolt karvased, õhuvahega. Villa kogus ühel ruutmeetril on 600 grammi. See on tavatekkidest kolm korda rohkem. Madratsi peale käib nurkadest kinnita-tav villane kattetekk.

Tekid on samuti nii lastele kui täiskasvanuile, värvi-dest nii valged kui beežid ja lastele veel ka mustrilised. Kõik tooted on allergiavabad, lasevad õhku läbi ja ta-sakaalustavad temperatuuri ning tagavad seega kvali-teetse une, mis on eluliselt küllaltki tähtis.

Kogu selline voodivarustus tagab hea une ka kül-mades magamisruumides. Voodi on koheselt soe ja seda ei pea enam kehaga üleskütma.

See müügifirma ei peida ennast saladustesse, nagu paljud võrkturundajad. Nad on ausalt meie turul ja igal ostjal on õigus saada teavet ja vaba valik oma ostudes.

Seepärast avaldame siin ka aadressid, et saaksite juba ise oma huvi rahuldada. Samas leida ka teisi nen-de väärttooteid.

Õhtusöök kaheksale

Eidapere rahvamajas

laupäeval, 6. aprillil algusega kell 21 HELLAD VELLED & DJ ENN

Söök ja jook võta ise kaasa! PÄÄSMED: eelmüügist1.-4. aprill 7.-

laupäeval 6. aprillil pääse 9.-Tel 5344 7332


Head aatesõbrad!Elame inimkonna senise ajaloo suurimate ja kiire-

mate muutuste sees, üleilmastunud VABA-turumajan-dusliku enesekeskse, teiste arvel ainelise rikastumise süsteemi hilisõhtul, kus kõigile on selgeks saanud, et samamoodi edasi ei saa. Samas postkapitalistliku ühis-konna selged visioonid puuduvad.

Selles situatsioonis tuleb toetuda inimeseksolemi-se kõige sügavamaile, olemuslikele alustele, milliseid minu meelest on kaks: 1. inimene (Homo sapiens) on Looduse osa, kelle liigitunnuseks, põhiolemuseks on VAIMSUS (sensu lato), ja selle looming – KULTUUR; 2 .Loodus on isereguleeruv süsteem, mille toimimise eelduseks on eluvormide mitmekesisus. Inimühiskon-nas on selleks RAHVUSKULTUURIDE MITMEKESI-SUS JA OMANÄOLISUS. Looduskultuurina mõistan Looduse ja inimese hoidlikku ja kestlikku suhestumist

elulaadina, teades, et inimene on Looduse osa.Meie (sensu lato haritlaskonna) missiooniks ja

kohustuseks on eesti rahvale ja riigile tulevikuvisioo-nide, võimalike arenguteede ja vahendite valiku sõ-nastamine ja levitamine. Hämmastab, kui vähe seni meedias lähtutakse avaramast keskkonnast, looduse ja ühiskonna tsüklilise arengu loogikat arutluste aluseks võttes. Kõigi seniste kõrgtsivilisatsioonide hukkumise ühisnimetajaks on olnud lihtrahva kulul rikastunud võimueliidi kaldumine hedonismi – esmaste (looma-dega ühiste) elutarvete – söömise, joomise ja seksi nautimine, eemaldudes kõrgkultuurilisest vaimsusest. Kas Lääne tsivilisatsioonil on sama saatus, nagu en-nustas Spengler – Õhtumaa allakäik, või on infoajastul võimalus seda vältida?

Eelduseks on KÕRGKULTUURI kui inimtegevuse sihi ÜLIMUSLIKKUS majanduse kui vahendi ees ja kapitalistliku röövmajanduse aluseks oleva marksist-liku õpetuse: „tootmine baas, kultuur - pealisehitus“ aegumise tunnustamine, mis toimus isegi Nõuk Liidus 1964 a majandusteadlaste suletud nõupidamisel Kiie-vis, kus tõestati et kultuur on alus majanduskasvuks.

Oleme ka Eestis küll rikkamad kui kunagi varem, ometi on kultuur ja haridus – kogu vaimne keskkond krooniliselt alarahastatud. Teame, kuhu kaob raha (ka tööjõud) – välismaale. Hädavajalikud on turuvaba-duse ökoloogilised ja sotsiaalsed piirangud, üleminek esialgu ökosotsiaalsele turumajandusele, kus juhtivaks moraaliks, EETILISEKS ALUSEKS saab väärikas hin-gekultuur, Albert Schweitzeri sõnastatud ülimuslik AUKARTUS ELU EES ja Vladimir Vernadski põhjen-datud NOOSFÄÄRI (vaimse keskkonna) planetaarsed põhimõtted. Samuti ÜHISVÄÄRTUSTE ÜLIMUS-LIKKUS indiviidikeskse eraomandi, erakondade jm ees, Ida-kultuuride ühe aluse – kõigest liigsest LOO-BUMISE omaksvõtt elulaadi lahutamatu osana.

Meil on vaja SÕNASTADA ÜHISKONNA UUED, kogu elulaadi uuendavad ALUSPÕHIMÕTTED, ja need oma väikeriigi raames ellu viia. Selleks on meil oluliselt suuremad eeldused, sest suurriikide ja –rah-vaste inerts kiirete muutuste suhtes on väikestega võr-reldes oluliselt suurem. Meil pole vaimset perifeeriat, kui see pole kunstlikult tekitatud. Meil on võimalus rohujuure tasandil tippjuhtidega otsesidemeteks, mis

LOODUSKULTUURIST KULTUURI KOJA ÜLDKOGUL 4.03 2013Professor Rein Einasto sõnavõtt


suurrahvastel võimatu. Oleme infoajastu esirinnas, sellele kujundagemgi oma KÕRGKULTUURI ÜLI-MUSLIKKUS.

Ühiskonna harmoonilise ja kestliku eksistentsi eel-duseks lähitulevikus on uus KOGUKONDLIKKUS, eelisväärtusena üleilmastumise ja majandusimpeeriu-mide ees. Kuna looduse ja ühiskonna areng toimub TSÜKLILISELT, on ilmne, et üleilmastumise faas on oma sihid saavutanud (planetaarne kaubandus-, ha-ridussüsteem, virtuaalne netikeskkond jm), nüüd on kogukonnastumise faas, säilitamaks paikkonna loodu-se ja rahvuskultuuride mitmekesisust. Saada vaimult suureks on meie eellastest suurvaimud kaugelenägeli-kult ja meisterlikult sõnastanud. Üheks uue vabadus-aja suurimaks kultuurisaavutuseks loen Hando Run-neli algatatud „Eesti mõtteloo“ sarja ilmumist, kuhu on koondatud rahvuslik vaimuvara. Sellest tulebki meil lähtuda. Kahetsusväärselt on senine Eesti ultrali-beraalne valitsus tulevikuvisioonide eeskujuks võtnud Lääne, eriti Ameerika suurriikliku teiste arvel rahalise rikastumise elulaadi, mis on sügavas vastuolus üld-inimliku ÕIGLUSEGA. Lääne tsivilisatsiooni kestmise paratamatuks eelduseks on

Esindus-demokraatia puudusi analüüsides on üle-

ilmselt tuntud õigusteadlane Ilmar Tammelo oma töö-des („Õiglus ja hool“ Eesti Mõttelugu) järeldanud, et õigusriigi aluseks peab saama ÕIGLUS, demokraatia peab kasvama EUKRAATIAKS, kus otsustajaks ku-juneks mitte rahva enamus, vaid vaimsus (mõistuse ja tunnete ühtsus). Loodusemees Urmas Tartes (Ees-ti Rooma Klubi) on veenvalt kirjutanud, et esindus-demokraatia praegune valimissüsteem on arengust lootusetult maha jäänud, kuuludes hobuse ja vankri aega. Kaasaegse neti võimalused on loonud eeldused igapäevaseks isereguleeruvaks suhtlemiseks võimu ja vaimu vahel. Vajame KOOSTÖÖD, mitte konkurent-si rahvusliku ühiselu alusena, nii äris, kultuurielus kui erakonnaüleses poliitikas.

Eesti Kultuuri Koja põhimissiooni näen kõigi kul-tuurivaldkondade sidumises tervikuks, ühishuvide kaitsmises viljakas dialoogis valitsusega VÕIMU JA VAIMU vastandite ühtsuses põlisrahva rikka pärand-kultuuri ja loova vaimsuse alusel. Meie eellastest suur-vaimud on suurepäraselt sõnastanud need kultuuri aluspõhimõtted, millele rajada rahvusriiklik tulevik. Järgigem nende eeskuju. Looduskultuur on rahvusliku vaimsuse lahutamatu osa.

Tänan.

LOODUSKULTUURIST KULTUURI KOJA ÜLDKOGUL 4.03 2013Professor Rein Einasto sõnavõtt

EELK Rapla Maarja-Magdaleena kogudusesNeljapäeval, 28. märtsil

kell 10 jumalateenistus Rapla Hooldekeskuses kell 19 Suure Neljapäeva oikumeeniline armulauajumalateenistus koos Rapla Vabakogudusega.

Reedel, 29. märtsil kell 12 Suure Reede jumalateenistus, laulab koguduse segakoor

Pühapäeval, 31. märtsil kell 7.50 pasunakoori äratusmäng kell 8 ülestõusmispüha armulauaga jumalateenistus, segakoor ja pasunakoor kell 12 ülestõusmispüha perejumalateenistus, esinevad Rapla Laulustuudio lapsed kell 14 ülestõusmispüha jumalateenistus Kehtna Peetri kirikus kell 9.30-15 käsitöö näitusmüük pastoraadis, loterii ja Logose raamatulett, inglisaalis kohv, koogid ja

pühademunad

Esmaspäeval, 1. aprillil kell 10 jumalateenistus Kalbu hooldekodus kell 11 jumalateenistus Keava raamatukogus


Algus 1. lkFaktid: 1962 loodi Kohila keskkooli juurde muusi-

kaklass. 1991 asus tollane Kohila kultuurimaja juhataja Reet Runge Tohisoole muusikakooli looma. Koolitus-asju ajas Virve Õunapuu. Muusikaklass läks aleviva-litsuse haldusse ja samal sügisel hakkas töö toimuma osaliselt Tohisool (kõigile pille ei jätkunud). 24.09.1992 asutati Kohila Koolitus- ja Kultuurikeskus, mille järgi tähistataksegi kooli sünnipäeva. Juhatajaks oli Reet Runge, 1994-2004 Inna Laanmets -muusikaklassi vi-listlane. Praegu on Kohila Koolituskeskuse juhataja Reet Aro. Avasõnas tänas ta neid, kes on oma mõis-tuse, tarkuse, südame ja tahtega hoidnud võimalust saada Kohilas muusikaharidust ning meenutas, et kui algusaastatel õpiti vaid klaverit ja akordioni, siis nüüd õpetame lisaks viiulit, puhkpille, kitarri, laulmist, Toi-mivad bändid, trummistuudio. On head õpetajad ja vallavalitsuse toetus.

Atraktiivne fotoprogramm huvipakkuvate kom-mentaaridega õpetajate Kai Ruljandi ja Merike Kirsi juhatusel rullis lahti mäletamist väärt Kohila muusi-kahariduse ajaloo. Elevust tekitas 42 õpilase ja 4 õpe-tajaga kogu koolipere foto aastast 1963. Sealt leiti küll Inna Laanmets, vaibakunstnik Ehalill Halliste, Kohila lasteaia kasvataja Ülle Anderson-Pajumets, kuid kõi-ki ei suudetudki tuvastada. Selleks palub Merike abi. Teiselt fotolt 1970 leiab koguni 8 õpilast, kes läksid muusikat edasi õppima: Mari Mälgi-Ausmees, Ku-ressaares muusikaõpetaja, Eve Piirmets-Lend, Merike Mägi-Kirss, Sirli Kriisa-?, Aime Rannamets-Mäesalu, Ene Kapten ja Anu Kipso-?) Ka Eve Pruvli ja Heli Luus õppisid veidi Otsakoolis, ning Toomas Kapten, kõige kuulsam vilistlane, dirigent, EMTA professor, kes pub-liku rõõmuks ise kohal oli.

50 aasta jooksul on muusikat edasi õppinud või muusikaga seotud ligi 30 muusikaklassi ja muusika-kooli õpilast. Nimetagem veel Katrin Krabi, Mari Mäl-gi, Ivo Vanem, Elke Unt, Margit Ojavee, Kadri Vilsoo, Maarja Paju, Merle Liblik, Ksenija Grabova, Heidi Grenzen, Kadi Toom, Ain Rosenštok, Maris Kant, Rael Kõiv, Juss Heinsalu.

Tuletati meelde endisi õpetajaid (Lehte Kõdar, Vai-ke Uibopuu, Heldin Mälgi, Marje Sink, Maria Kreek) ja tänati lillega neid, kes kohal olid: Endla Mägi, Kaia Väljamäe, Maie Koldits.

Veenduda sai praeguste õpetajate tublis töös: esi-nesid heal tasemel vaheldusrikka kavaga õpilased,

Esinevad kõige nooremad muusikudFoto: Maie Koldits

Kohila Koolituskeskuse Muusikakool Tohisool vaatas ajas tagasi

üksi ja mitmekesi ning vilistlasedki. Kuulajaid rõõ-mustasid Andra Puusepa ettevalmistusklass, Külvi Kurg viiuliansambliga, Heli Kendra stuudio orkester, Maarja Paju laulu-ja kitarristuudio, Aigar Kostabi puhkpillipoisid, isegi ühendorkester! Klaverisaatjana oli rakkes Terje Palli. Klaveripalu õpetasid Eve Lend, Merike Kirss ja Kai Ruljand, kes kogu selle suurürituse kokkupanija oli, kus iga kohalviibinu end oodatuna, väärtustatuna tundis. Õpetajaid jääb soojendama vi-listlaste südamlik kalli ja taaskohtumissoov. Kooli in-nustavad õnnitlejate sõnad: Olete majakas, mis valgus-tab kaugele, olete meie valla kultuurikihti korralikult kasvatanud(Vallavanem Heiki Hepner)

See maja on meie kultuuripärl - siinsed inimesed, nende lennukad mõtted. Oleme õnnelikud, et meil on sellised õpetajad, kes avavad lastele muusikamaailma salauksi, innustavad loovale mõttele.(kultuurinõunik ja lapsevanem Anneliis Kõiv)

Õnnitles ka Kohila Gümnaasium ja Märjamaa Kau-nite Kunstide Kool ning klaveriansambliselts Allegro, kes sündis just Tohisool 10 aastat tagasi, kui seal töö-tasid klaveriõpetajatena Malle Velmet, Maie Koldits, Mare Altroff.

Palju õnne, Kohila Koolituskeskuse Muusikakool!Tänuga:

Maie Koldits,G.Otsa Muusikakooli pedagoog-metoodik,

klaveriõpetaja Kohilas aastatel 1969/70 ja 1996-2007


http://tesis.lebedev.ru/forecast_activity.html

Võimalus virmalisi näha?17. märtsi õhtul ja öösel võis põhjataevas märgata

võimasaid virmalisi, mida paljud fotogaafid ka jääd-vustada suutsid.

Virmalised on otseselt seotud päikese aktiivsuse ja magnettormidega. Mõningate ennustuste põhjal on täna (kolmapäeva) ja neljapäeva õhtul võimalus taas virmalisi jälgida. Nii et maksab pilgud põhjataevasse suunata.

Teadmiseks veel niipalju, et virmaliste põnevaim valgusmäng palja silmaga täies hiilguses nähtav ei ole,

selle suudab tunduvalt värvikamana nähtavaks teha kaamerasilm.

Virmaliste pildistamiseks on vaja statiivi ja kaame-rat, mis võimaldab pikka säriaega (10-30 sekundit).

Aparaat tuleb fokusseerida automaatikat kasuta-mata lõpmatusse, valida suurim võimalik tundlikkus ja säriaeg katseliselt vastavalt virmaliste aktiivsusele (mida aktiivsemad, seda lühem). Ava soovitatakse ka võimaluse korral valida suurem, mis vähendab vajalik-ku säriaega.

Olukorda looduses saab jälgida mitmete internetilehekülgede abil. Toome siin mõned näited. Päikese aktiiv-sust saab vaadata siit:

Samal leheküljel on veel mitmesugust teavet, näiteks magnettormi tõenäosuse arvutus järgnevateks päeva-deks.


http://helios.swpc.noaa.gov/ovation/Europe.html

Võimalus virmalisi näha?Milline on momendi olukord virmalistega, näeb reaalajas alljärgnevalt lingilt. Antud pilt on tehtud teisipäeva

ennelõunal, kui kogu Euroopas ja Aasias oli päev. Päeva ala on hele, öö ala tume. Virmalisi tähistab roheline poolkaar ja nende nähtavust punane joon. Kui punane joone lõikab Eestit või asub sellest allpool, on virmalised meil nähtavad. Loomulikult on virmaliste nägemiseks japildistamiseks vaja pilvitut taevast.

Samas peavad südamehaiged teadma, et magnettormi ajal ei pruugi nad ennast hästi tunda. Nii et nemadki võiksid kehva enesetunde korral siinnimetatud lehekülgedele pilgu peale heita.

Head pildistamist!


Noored-noortele metoodikal põhinev seksuaalkas-vatuslik koolitus-seminar!

06.04, 13.04, 20.04 ja 27.04.2013 toimub Raplas, Rapla Rahvakooli õppeklassis (Hariduse 3) XLII 4 päevane interaktiivne seksuaalkasvatusalane koolitus-seminar “Living for Tomorrow”, mis kestab kokku 4-l nädalavahetusel, kella 11.00-17.00-ni.

Koolitus-seminari toetab EV Haridus-ja Teadus-ministeerium.

Seminarile ootame kokku 15 osalejat, vanuses 15-25 eluaastat. Pärast koolituse läbimist saavad osalejad TUNNISTUSE.

Living for Tomorrow koolitusel käsitletakse järg-misi teemavaldkondi: Enesehinnang, väärtused;

Turvaline seksuaalkäitumine ja seksuaalsuhted;Narkomaania, suguhaigused ja HIV/AIDS.Koolituse eesmärgiks on tutvustada noored-noor-

tele meetodikat. Samal ajal ka kriitiliselt hinnates isiklikku seksuaal-

käitumist ja suhtumisi. Seminari lõpus organiseerivad lõpetajad oma linna/maakonna, kooli, noortekeskuse raames ennetuslikke HIV/AIDS, narkoteemalisi üritu-si, mille jaoks eraldatakse väike rahasumma.

Koolitus-seminar põhineb interaktiivsetel tegevus-tel: grupitööd, rollimängud, ühistööd, arutelud, filmid jne.

http://www.lft.ee/uudised/i27/

Seksuaalkasvatusalane koolitus Raplas„Living for Tomorrow”

Ühe seminaripäeva pikkuseks on 6 tundi, mille raa-mes pakume kohvi/tee pause ja lõunasööki.

OSAVÕTT KOOLITUS-SEMINARIST ON TASU-TA!

Sinult ootame: tahtmist aktiivselt osa võtta KÕIGIST seminaripäe-

vadest, soovi TUTVUDA uute inimestega, KUULATA teisi ja JAGADA oma mõtteid, RIKASTADA koolitust oma kogemustega ning olla avatud iseendale ja püüdes MÕISTA ümbritsevat.

Seminarile registreerumine lõppeb 03.aprill´2013. Seminaril osalemiseks palume registreerida e-maili teel: [email protected] märgusõna Living for Tomorrow (e-maili lisada ees-ja perekonnanimi, kool, vanus ja kon-takttelefon).

Kuna seminaril osalejate arv on piiratud, siis soo-vitame põhjalikult läbi mõelda, kas on võimalus osa võtta kõigist 4-st seminaripäevast ning seejärel ennast registreerida.

Kohtumiseni, Sirle Blumberg (programmijuht) MTÜ Living for [email protected]

KONTSERT8. aprillil kell 19 Raplas

KAUNIMATE AASTATE VENNASKOND


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

*Evi Tätte maalide näitus (saalis)

*Rapla Vesiroosi keraamikastuudio näitus “Pime-trükist fototrükini” (vitriinis)

*Valgu Põhikooli õpilaste looming(lasteosakonnas)

*Rapla vanadel fotodel (fuajees)

*Kunstipärane aed: raamatunäitus (kojulaenutuses)

*Читает весь мир: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest(kojulaenutuses)

*Emakeel - oma keel: teavikute näitus (lugemissaalis)

*Mina loen ise: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Rahvamaja kohvikust on võimalik enne teatrietenduse algust tellida vaheajaks kaetud laud.

Kolmapäeval, 27. märtsil kell 19 Valgu näitetrupi

etendus “Karja uurimisel”

Neljapäeval, 28. märtsil kell 10 Silmarõõm. Silmade kontroll ja prillide müük- eelregistreerimisega!

Pühapäeval, 31. märtsil kell 15 kontsert “Rõõmu ja Naeru”, esinevad naiskoor Paula, segakoor August 07,

Märjamaa rahvamaja segakoor, Rapla Maakonna Noorte Puhkpiklliorkester.Reedel,

5. aprillil kell 19.00 Monoteatri etendus Andrus Kivi-rähk “Sinised kilesussid jalas” , osades Indrek Taalmaa,

piletid 8/ 10 €“Sinised kiesussid jalas” on humoorikas monoko-

möödia kahes vaatuses, kus näitleja Indrek Taalmaa kehastab kuut erinevat tegelast, nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu, ikka talle ainuomase sarmi ja sisseela-misega..kes kõik ühel või teisel moel peegeldavad eesti inimeste suhet rahaga ja ühiskonnaga, milles praegu elame. Ümberkehastumiskunstnik Indrek Taalmaa

kehastub erinevateks rollideks ümber otse publiku silme all, nii et vaataja saab osa nii kostüümivahetusest kui

grimmi pealepanekust.

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Raamatukogu on suletud 22. märtsil (koristuspäev) ja 29. märtsil (Suur reede - riigipüha)1. aprillil - viivisevaba päev


Meeldib.ee“Mis sa oma mehele sünnipäevaks kinkisid?” “Kinkisin talle kuldportsigari oma pildiga kaanel.” “Oi, see meeldis talle kindlasti väga?” “Ma ei oska öelda, ta jättis kohe pärast seda suitse-

tamise maha…”***Kohtus käib lahutusprotsess. Kohtunik: “Miks te tahate oma naisest lahutada?”Mees: “Mm … ta ei sobi mulle …”Ämm röögib saalist: ”Vaat, kus saks! Kõigile teistele so-

bib, talle järsku ei sobi!?”***Minu koera nimi on SeksKõik kutsuvad oma koera Muriks või Pitsuks. Minu

koera nimi on Seks.Seks on mulle palju piinlikkust valmistanud: Kui läksin koerapidamisluba uuendama, ütlesin amet-

nikule, et ma sooviksin luba Seksile. Ta vastas, et ka talle kuluks see marjaks ära. Sõnasin: “Aga ta on ju koer!”Tema vastas, et teda ei huvita, milline neiu välja näeb. Mina jälle: “Vabandust, kuid te vist ei saanud minust

aru. Seks on minu elus juba sellest ajast saadik, kui ma 9-aastaseks sain.”

Ta nentis, et olen õnneseen…Pärast abiellumist võtsin koera mesinädalatele kaasa.

Ütlesin hotelli administraatorile, et vajan ühte tuba naisele ja teist, spetsiaalset tuba, Seksi jaoks.

Ta ütles, et kõik toad selles hotellis on seksi tarbeks. Ma vastasin: “Te ei saa aru! Seks ei lase mul magada!”Ametnik vastas, et tal samuti mitte…Kui me lahutasime, võttis naine koera endale. Mina

pöördusin kohtusse, et teda tagasi saada. Seletasin: “Teie kõrgus, Seks oli minu elus juba enne

abiellumist.”Kohtunik vastas, et ka temal. Kui ütlesin, et kui ma abiellusin, siis Seks jättis mu, vas-

tas kohtunik, et tuttav lugu. Eile öösel lasi Seks jälle varvast. Otsisin teda tundide

viisi linnast. Politseinik tuli mulle vastu ja küsis, et mida ma teen

linnas öösel kell 4. Ma vastasin, et otsin Seksi. Minu kohtuasi tuleb arutlusele reedel…***Kojutulnud mees leidis naise koos armukesega voodist

ja pikemalt mõtlemata virutas armukesele vastu vahtimist.“Õigesti tegid!” kiidab naine abikaasat. “Kes ta selline

enda arust on – siin ei ela, aga meie juures käib…”Armuke oli aga kiire poiss ja virutas mehele vastu, nii et

too oimetult pikali kukkus.“Õigesti tegid!” kiidab naine armukest. “Ise ei saa, aga

teistele ka ei luba…”

Väike vana naine läks Kanada suurimasse panka, kaa-sas kotitäis raha. Ta nõudis, et teda lastaks pangajuhtataja juurde, et ta saaks avada pangas säästuarve, sest tal oli palju raha! Hetke kahelnud, juhatas pangaametnik naise juhata-ja juurde.

Kui juhataja küsis rahasummat, mida naine tahaks ava-tavale arvele paigutada, vastas too, et see on 165 000 dol-larit ja kummutas oma koti juhataja laule tühjaks. Juhataja oli väga uudishimulik küsima, kust naine oli nii palju raha saanud? Naine vastas, et ta tegeleb kihlvedudega. Juhataja imestas, et mis sorti kihlvedudega naine siis tegeleb? Naine vastu, et:

“Noo näiteks vean Teiega 25 000 dollari peale kihla, et Teie munad on lapikud”. Juhataja naeris muidugi sellise kihlveo kui eriti absurdse asja välja!

Naine küsis siis, et kas pangajuhataja siis soostub selle kihlveoga? Juhataja vastas, et kindlasti! Ta on nõus kihla vedama 25 000 dollarile, et tema munad mingil juhul ei ole lapikud! Väike vana naine ütles selle peale OK, aga kuna küsimus on nii suurest rahasummast, siis sooviks ta, et homme kl 10 võiks kihlveo juures viibida ka tema advo-kaat.

Pangajuhataja oli sellega ka nõus.Öösel oli juhataja üsna närviline eesseisva kihlveo pä-

rast ja veetis pikalt aega peegli ees, uurides oma mune. Ta uuris neid väga põhjalikult, need EI OLNUD LAPIKUD, juhataja oli täiesti kindel, et ta võidab selle kihlveo.

Järgmisel hommikul täpselt kell 10 tuli väike vana naine pangajuhataja kabinetti, kaasas advokaat. Ta esitles juhata-jat ja advokaati omavahel ja kordas uuesti üle eilse kihlveo summa: 25 000 dollarit.

Juhataja oli ikka kihlveoga nõus ja naine palus teda lasta oma püksid alla, et kõik näeksid kõnealuseid kihlveo ob-jekte. Väike vana naine uuris juhataja perekonnajuveele hästi lähedalt ja palus, kas ta võiks neid ka katsuda, et olla asjas täiesti kindel. Juhataja mõtles, et OK, 25 000 dollarit on nii palju raha, et naine peab ju oma teadmise kindlaks saama.

Ja siis märkas juhataja, et advokaat peksab oma pead vastu seina..!

Juhataja küsis: “Mida põrgut su advokaat nüüd teeb..!?”Naine: “Ah, ei midagi olulist… Vedasin temaga kihla

100 000 dollari peale, et täna kell 10 on mul Kanada suuri-ma panga juhataja munepidi peos…”

***Pensioniealine meesterahvas pöördub arsti poole: “Kas

ma tohiksin sellises eas veel noore naisega abielluda?”Arst: “Võite ikka, kui te endale abiventiili leiate…”Aasta pärast kohtub vanamees tänaval uuesti arstiga. Arst: “Tere! Kuidas abielu edeneb?”Vanamees: “Ei ole viga! Naine on mul rase ja abiventiil

on kah rase…”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66 67

68 69 70

71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96 97

98 99 100 101

102 103 104 105

PAREMALE 1 Seadusetus 8 Eesti näitleja 13 Riigikogu liige (Keskfrakts) 18 Lame, vaimukuseta, kulunud 19 Jõgi Prantsusmaal 20 Uimasti 21 Maavara 22 Peene säbrulise villaga lambatõug 23 Leipzigis tekkinud seltskonnatants 24 Mordva keel 25 Ecuadori rahaühik 26 Oma 27 Lähedase surmast tingitud hingevalu 28 Vald Viljandi maakonnas 30 Eesti linn 32 Kerglane, eputav 36 Lühem teaduslik või kirjanduskriitiline

kirjutis 39 Lilleõie kujuline ehismotiiv 40 Jõu- 42 Lind 43 Seatina 46 Vähe huvi pakkuv 49 Linn Prantsusmaal 50 Dirigent 51 Peakate 52 Inglise kirjanik 53 Linnavalitsus 54 Kartulisort 55 Puudusi ja vigu otsima, selliselt

arvustama

57 Pilt, kujutis 61 Juudi vaimulik 63 Tavapärane postisaadetis 64 Maha, kadugu (pr) 66 Tantsusammu üksikosa 68 Veider 69 Praktiline 70 Kala 71 Pealinn Euroopas 75 Hoiul, alles 77 Riigikogu liige 78 Ihne inimene 81 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 83 Lind kureliste seltsist 86 Laplane 88 Papagoi 90 Suurejoonelik 92 Küla Raplamaal Kaiu vallas 94 Taevane asukas 95 Osa (teatris) 96 Eesti poliitik 97 Määrsõna 98 Doonau lisajõgi 99 Ülearusus100 Vee jälg pinnases101 Asine102 Hawaii saar103 Vastsündinu104 Salaja105 Peakate

ALLA 1 Eluolu 2 Pampajänes 3 Maha, kadugu (pr) 4 Pikanäpumees 5 97 a Eurovisiooni Austria võistluslaul 6 Viirastus, kodukäija 7 Uurali lisajõgi 8 Joones 9 Kudumise saadus 10 Väike aaria 11 Lendama panema 12 Tõus ja mõõn 13 Rämps, trään 14 Koolilaps 15 Rippumine 16 Järv Leedus 17 Endine Uganda diktaator 28 Eesti korvpallur 29 Doonau lisajõgi 30 Söögipoolis 31 Jaapani tervendusmeetod, põhineb

eluenergia vahendamisel 33 Laskeriist 34 Ragulka 35 Riist organismi sisemuse uurimiseks 37 Tagasi ajama, eitama, valeks ajama 38 Pagendus 41 Võlur 44 Laulja (s 1957) 45 Võhumõõk 47 Endisaegne keelpill 48 Moel, moodi 51 Seadeldis töödeldava eseme

kinnihoidmiseks 53 Kaalukas 56 Vald Põlva maakonnas 58 Igihaljas võsa Vahemeremail 59 Egiptuse päikesejumal 60 Nõel, oga, astel 61 Rida 62 Shveitsi pealinn 64 Seade masina käitamiseks 65 Mäeahelik Aasias 67 Soome merejumal 72 Eesti helilooja 73 Liiklusõnnetus 74 Eladeski 76 Pärn 79 Kaubalinnade liit keskajal 80 Motovõistlus 82 Kirjake, täheke, lipik 83 Täistopitud lind või loom 84 S.Rahmaninovi ooper 85 Linn Lätis 86 Okkaline loom 87 Kõlutera 89 Raske kuritegu 90 Metsloom 91 Meteoriidikraater Venemaal 92 Iva 93 Viiuldaja


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49

50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66 67

68 69 70

71 72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93

94 95 96 97

98 99 100 101

102 103 104 105

PAREMALE 1 Väljavedu 8 Kreeka täht 13 Tegelane "Kevades" 18 Tõstemasin 19 Destillaat 20 Riik Aafrikas 21 Köögiviljataim 22 Küprose pealinn 23 Selektsioon 24 Kõrbesaar 25 Eesti poliitik 26 Küla Valgamaal Palupera vallas 27 Suits ja udu 28 Linn Soomes 30 Ettevõtte Tallinnas 32 Bussimark 36 Jaapani tervendusmeetod, põhineb

eluenergia vahendamisel 39 Pidulik rongkäik 40 Kukkurkaru 42 "Õnne 13" tegelane 43 Volga lisajõgi 46 Toa osa 49 Suuhäälik 50 Määrsõna 51 Uulits 52 Objekt 53 Saar Aleuudi saarestikus 54 Meteoriidikraater Eestis 55 Suuremõõtmeline ehitusdetail

57 Eralduma 61 Kaua aega tagasi 63 Suleline 64 Mulgud 66 Õlipuu vili 68 Nukunäitleja, viiuldaja ja helilooja (s

1957) 69 Tagajärg 70 Tuntud lukufirma 71 Külm kaste 75 Hullushoog 77 Doonau lisajõgi 78 Seemne varudest toituv taim 81 Järv Soomes 83 Lahja söök 86 Hüüdsõna 88 Margariinisort 90 Lade, kord 92 Eesti saar 94 Muinaseesti maakond 95 Aafrika suuresarveline antiloop 96 Inglise filminäitleja (1931-84) 97 Veesõiduk 98 Vistrik 99 Õpetlik luuletus100 Munakollane101 Küla Valgamaal Helme vallas102 Tegelane "Pisuhännas"103 Automark104 Häire, tõrge105 Koduloom

ALLA 1 Välis-, väljas- 2 Tavaar 3 Salaja 4 Tervislikel kaalutlustel nälgimine 5 Kanada provints 6 Klaverimängija 7 Lind kureliste seltsist 8 Kaunistus, ehis (ehit) 9 Linn Inglismaal 10 Juurde panema 11 Kindlus 12 Punavetikas 13 Komme, viis 14 Saaremaa ajaleht 15 Küla Raplamaal Kaiu vallas 16 Küla Valgamaal Sangaste vallas 17 Vald Harjumaal 28 Riik Aasias 29 Eesti poliitik ja naljamees 30 Kurikuulus endine Eesti akadeemik 31 Eesti näitlejanna 33 Seltsis, teistega 34 Linnavalitsus 35 Parv, trobikond, rühm 37 Küla Raplamaal Kehtna vallas 38 Sodiaagimärk 41 Suur lai tükk 44 Labakinnas 45 Küla Raplamaal Kohila vallas 47 Kaevamine 48 Niidumasin 51 Helin 53 Eesti lavastaja ja näitleja 56 Valgevene õunasort 58 Kuivatatud viinamari 59 Jääraud 60 Lai 61 Kalevipoja koer 62 Hoone 64 Hoiul, alles 65 Egiptuse päikesejumal 67 Doonau lisajõgi 72 Liik metseesleid 73 Kerglane, eputav 74 Korrastama, sättima 76 Seelikuvärvel 79 Bangladeshi pealinn 80 Doonau lisajõgi 82 Maletaja 83 Lepamets 84 Teater Eestis 85 Auto osa 86 Avameelne 87 Jaapani põliselanik 89 Loba, tühine jutt 90 Eleegiline 91 Lemmikharrastus 92 Eesti kirjanik 93 Drink


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd kaasnevad iga Raplamaa Ühistööga interaktiivsed ristsõnad, mille lingid anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/uus1.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/uus2.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/uus3.htmlAadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei ka-

jastu aga eelnevalt nimetatud ristsõnad, nii et need lingid leiate ainult lehest.Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja tervik-

lahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://raplayhis.eu/ Head lahendamist!

7 1 3 6 2 44 2 3 1 98 7 1 9 2 39 3 1 4 22 8 5 6 4 1

4 5 3 2 1 7 2 9 8 9 63 2 8 5 7 1 98 1 6 6 9 8 5 6 5 9 7

4 6 8 7 3 3 9 9 3 4 1 7 7 2 8 5 1 6 1 5 7 4 8 2 5 7 6 1 4 3

5 9 4 6 7 7 8 1 3 4 8 7 1 7 2 5 1 2 3 9 6 2 4 4 5 3 2 6

6 5 3 7 2 1 9 8 48 2 1 6 9 4 7 5 34 7 9 8 5 3 6 1 22 3 6 9 4 8 5 7 19 4 7 5 1 6 2 3 85 1 8 2 3 7 4 9 67 6 5 1 8 2 3 4 91 9 4 3 6 5 8 2 73 8 2 4 7 9 1 6 5


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52Suusarajad: 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2 kmAadress: Kehtna vald, Paluküla,

Raplamaa. Kontaktisik: 5148261

Paluküla suusarajad on avatud

Sadolin Spordihoonest on kõigil huvilistel võimalus laenutada suuskasid ja uiske ning kasu-tada Vesiroosi terviserada. Laenutuseks soovitame Teil ette helistada (48 57 400 või 555 106 56) ning broneerida omale vastava suurusega suusakomplekt või uisud. Olemas on mõõdud 33-47 suusasaapad ja uisud ning 120-190 cm pikad suusad ja kepid. Laenutuse hinnaks on täiskasva-nutele 2.- /kord ja õpilastele 1.- /kord

Valgustus põleb õhtul kuni kella 23.00-ni.Radade skeemi leiate http://www.sadolinspordihoone.ee/vesiroosi-tervisepark.html

Vesiroosi Tervisepargis saab suusatada ja uisutada

Avo, 22.03.2013 21:03Eile hilisõhtul rajad hooldatud. Järgmine hooldus

plaanis pühapäeva varahommikul. Profiililt on meil kõige kergem 3.-km.-ne rada, kus on suht võrdselt nii tõuse, laskumisi, kui ka siledat maad.

suusatont, 21.03.2013 16:08Eile pealelõunat oli 5ne ring täitsa kena, ainult et

külmast ja päiksest kõvavõitu ning lisaks tuulega sodi pudenenud, eriti segas klassikasoones. Laskumised oli parem jäljest väljas teha.

Eks profiililt on Paluküla küllalt rahmeldav, ega ra-hulikku sõitu teha väga ei õnnestu, pidevalt üles-alla.

Kuule mae, 20.03.2013 22:17mis sa virised. Kui alustad ja lõpetad samas kohas

siis on tõuse ja laskumisi ühepalju. Kui ei meeldi, mine Vesiroosi taha ja nühi seal või maga kodus.

mae, 20.03.2013 20:51miks ei võiks palukülas olla rada kus ei peaks kogu

aeg mäest üles ronima?Kindel et rahvast oles tüki-maad rohkem suusatamas.Mõelge selleüle härrased rajameistrid


ESINEJAD: - - -

--

Sigrid Keskküla Airi Kapanen Kalev Uustalu Karen Klandorf

Viire Pajuste

jurist, Lex Legise õigusabi

eesti filoloog, õigusaktide keeletoimetaja, Lex Legise õigusabi

Muinsuskaitseameti peadirektor

Raplamaa muinsuskaitse vaneminspektor

projektijuht, arheoloog MA,Tartu Ülikool

Registreeruda saab e-posti aadressil Loobumisest palume kindlasti teatada kolm päeva enne konverentsi.Lisainfo telefonil 5329 2975

Korraldab Lex Legis õigusabi

[email protected].

www.lexlegis.ee Oodatud kõik huvilised!

27.märtsil 2013 Rapla Kultuurikeskuse kammersaalis

27.märtsil 2013 Rapla Kultuurikeskuse kammersaalis

9.30 - 10.00 Registreerumine10.00 - 10.15 Kultuuripärandi aasta sündmused10.15 - 10.30 Kultuuripärandi kaitse põhiseaduslik garantii või ühiskonna tahe10.30 - 11.00 Raplamaa väärtusliku kultuuripärandi kaitse11.00 - 11.15 Raplamaa üritused kultuuripärandi aastal11.15 - 11.45 Sissejuhatus arheoloogiasse11.30 - 11.45 Paus11.45 - 12.30 Eksperimentaalarheoloogia elust rauaajal12.30 - 12.45 Eesti keel ja rahvus – kas tulevikus kultuuripärand?12.45 - 13.00 Bürokraatiast massimeediani, kultuuritus keeles13.00 - 13.10 Konverentsi lõpetamine

KevadkonverentsKevadkonverents

Lex Legis õigusabi alustab 27. märtsil kevadist koolituste sarja kultuuripärandi kaitse aastale pühendatud kevadkonverentsiga.Konverentsil juhime tähelepanu Eesti põhiseaduse preambulile, mille järgi peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.Kõneleme kultuuripärandi aasta üritustest ja muinsuskaitsest.

Tutvustame eksperimentaalarheoloogiat. Kuidas on võimalik elektrita, wc-ta ja muu luksuseta toime tulla? Muinasajast on, mida õppida.

9.30 - 10.00 Registreerumine10.00 - 10.15 Kultuuripärandi aasta sündmused10.15 - 10.30 Kultuuripärandi kaitse põhiseaduslik garantii või ühiskonna tahe10.30 - 11.00 Raplamaa väärtusliku kultuuripärandi kaitse11.00 - 11.15 Raplamaa üritused kultuuripärandi aastal11.15 - 11.45 Sissejuhatus arheoloogiasse11.30 - 11.45 Paus11.45 - 12.30 Eksperimentaalarheoloogia elust rauaajal12.30 - 12.45 Eesti keel ja rahvus – kas tulevikus kultuuripärand?12.45 - 13.00 Bürokraatiast massimeediani, kultuuritus keeles13.00 - 13.10 Konverentsi lõpetamine

Lex Legis õigusabi alustab 27. märtsil kevadist koolituste sarja kultuuripärandi kaitse aastale pühendatud kevadkonverentsiga.Konverentsil juhime tähelepanu Eesti põhiseaduse preambulile, mille järgi peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.Kõneleme kultuuripärandi aasta üritustest ja muinsuskaitsest.

Tutvustame eksperimentaalarheoloogiat. Kuidas on võimalik elektrita, wc-ta ja muu luksuseta toime tulla? Muinasajast on, mida õppida.

K E V A D K O N V E R E N T S „Kultuuripärandi kaitse kaitsetus põhiseaduse valguses”

K E V A D K O N V E R E N T S „Kultuuripärandi kaitse kaitsetus põhiseaduse valguses”


Jätkub 22. lk

PunktimassaažAlgus eelmises Raplamaa Ühistöös

YIN TANG Kolmas Silmhttp://akupunktuur.eu/akupunktuur/yin-tang/

Punkt Yin Tang ehk „Kolmas Silm“ asub kulmude vahel keskel, otsmiku- ja ninaluu vahel lohus. Seda punkti masseeritakse lauba piirkonnas olevate peava-lude puhul ning uimasuse korral. Punkti masseerimi-ne aitab vähendada neeruvalu, silmade pinget ja väsi-must, tasakaalustab käbinääret ning aitab seedimatuse ja õietolmu allergia korral, vähendab ärrituvust, dep-ressiooni ja mentaalset segadust, tugevdab immuun-süsteemi.

Massažitehnika: Pane peopesad kokku ja aseta keskmised sõrmed kulmude vahele. Kui küüned on pikad, siis aseta akupunktile pöidla üks nukk. Lase välja hingates peal vajuda rinnale. Kui istud laua taga, võid panna ka küünarnukid lauale. Vii oma tähelepa-nu kolmandale silmale. Välja hingates anna kolmanda silma tagustele lihastele justkui kerge korraldus „lõd-vestu“ ja nii veel mõned korrad. Hinga sügavalt ja luba peal ja ülejäänud kehal lõdvestuda umbes paar minu-tit.

Tõhusalt mõjub sellel punktil ka valu vähendav akukleebis Pure Relief.

Loe lisaks kroonilisest väsimuse leevendamisest.

Yin Tang. Foto: Andres Treial

http://akupunktuur.eu/vasimus_2/

Kroonilise väsimuse leevendamine (2. osa)

Kui väsimus murrab sind mahaHiina meditsiin usub, et väsimus tekib, kui ei rahul-

data inimese teatavaid põhivajadusi. Selleks võib olla ebapiisav une ja puhkuse puudus, toidu ületöötlemi-sest või erinevate toiduainete halva kombineerimise tõttu ensüümide puudus, kehalise aktiivsuse puudus

või eluenergia raiskamine ületöötamisel. Depressioon, emotsionaalsed traumad ja hiljutised haigused võivad tekitada kroonilist väsimust. Kilpnäärme haigused, raua puudus, madal veresuhkur ja pikaajalised haigu-sed on tavalised kroonilise väsimuse põhjusteks.

Olulisemad akupunktid kroonilise väsimuse

leevendamiseks:Punkt Annetada Neerudes – SAN JIAN SHU – asub

2-3 nimmelüli vahel ehk naba kõrgusel selja keskteljest 1,5 sõrmelaiuse kaugusel. Mõjutamine aitab leevenda-da nimmevalusid, lumbalgiat, vereloome kahjustusi, hormonaalseid häireid, energia seiskumisi kusepõie-kanalis.

Punkt Tahte Asupaik – ZI SHI – asub 2-3 nimmelü-li vahel ehk naba kõrgusel selja keskteljest 3 sõrmelaiu-se kaugusel (vaata pilti artikli alguses). Mõjutamine ai-tab leevendada apaatiat ja hirmuseisundit, leevendab aknet ja ekseemi ning energia seiskumisi kusepõieka-nalis.


PunktimassaažAlgus 21. lkMassažitehnika:Energia liikumise taastamiseks aktiveeritakse see

piirkond. Pane rusikanukid alaseljale ja hõõru nim-mepiirkond soojaks, umbes 1,5 minutit.

SI BAI Neli Helendusthttp://akupunktuur.eu/akupunktuur/si-bai/

Si Bai. Foto: Andres TreialAkupunktuuri punkt “Neli Helendust” – Si Bai –

asub silma keskjoonel põsesarna all. Selle punkti mas-seerimine leevendab kinnist nina, raskustunnet peas ja ka hambavalu. Vähendab silmade väsimust, punetust, tulitamist ja paistetust silmade ümber. Selle akupunkti masserimine või Pure Energy kleebise kasutamine sel kohal parandab näo verevarustust ning jumet, on näo-nahka trimmiva ja kortse siluva toimega. Vajuta um-bes minuti jooksul mõlemat punkti samaaegselt.

TAI CHONG Kõrgem Rünnakhttp://akupunktuur.eu/akupunktuur/tai-chong/

Tai Chong. Foto: Andres Treial

Akupunkt Tai Chong (koordinaadid H 3) ehk “Kõrgem Rünnak” asub jalaseljal suure ja teise varba-liigese vahel lohus.

Punkti mõjutamine aitab vähendada pulseerivat peavalu, silmade väsimust, pohmelust, allergiat, art-riiti, pöiakrampe. Aitab puhastada verd ja vererõhku tasakaalustada (nii kõrge kui madala vererõhu puhul).

Massažitehnika:Suru neli sõrme suure ja teise varba liigeste vahele

ja venita neid veidike laiali, masseeri kogu vahe läbi. Seejärel vajuta umbes üks minut Tai Chong punti. Sama teisel jalal.

Sellel punktil on akukleebise Pure Relief kasutami-ne tõhus. Tavaliselt piisab ainult osade punkide mas-seerimisest ja ühest või paarist akupunktile asetatud akukleebisest.

ZUSAN LI Jumalik Maine…

http://akupunktuur.eu/akupunktuur/zusan-li/

Akupunkt nimega Jumalik Maine Ükskõiksus – Zusan Li – asub põlvekedre välisküljest 4 sõrmelaiust alla ja väliküljele 1 sõrmelaius, lohus. See on immuun-süsteemi üldtugevdav punkt, mis parandab lisaks ka lihasttoonust, parandab seedimist ja vähendab väsi-must, depressioon, põlve ning silmade probleeme ning


Jätkub 23. lk

PunktimassaažAlgus 21. lk

peavalu.Massaažitehnika:Punkti peaks toniseerima masseerides sõrmenuk-

kidega vastu päeva või vajutama tugevasti. See punkt ergutab immuunsüsteemi tegevust ko-

heselt ja tõstab organismi vastupanu haigustele. Zusan Li kuulub ka paljude kehaklaalu alandavate raviskee-mide hulka.

Sellel punktil on hea kasutada ka akukleebist Pure Energy või suuremate probleemide korral kleebist CX2.

SHU FU Elegantne Häärberhttp://akupunktuur.eu/akupunktuur/shu-fu/

Akupunkt Elegantne Häärber – SHU FU – asub rangluu all lohus, keskmest 2 sõrme laiuse kaugusel külgedele. Selle punkti mõjutamine tugevdab im-muunsüsteemi ja tõstab energia taset ning aitab kõr-valdada takistusi neerukanalis. Leevendab nõrkust ja õhupuudust, hingamisraskusi, astmat ning köha vae-vusi. Samuti aitab vähendada ängi ja depressiooni.

Akupunkti Shu Fu toniseerimine aitab ergutada neerude tööd, mis juhivad ja reguleerivad Qi energia liikumist ja vabastamist.

Massažitehnika:Vajuta tugevalt umbes üks minut keskmiste sõrme-

dega kummalgi pool asetsevaid punkte korraga. Sellel punktil on soovitav kasutada akukleebist Pure Energy.

http://akupunktuur.eu/krooniline-vasimus-1/

Akupunkt Universaalne Annetus – GING SHU

Akupunkt Universaalne Annetus – GING SHU – asub jalalaba siseküljel, suure varba taga lohust 3 sõrmelaiust kanna poole. Punkti masseerimine aitab

taastada energia ringlust põrnakanalis ja toidab ener-giaga kogu keha. Aitab ka kõhuvalude puhul.

Punkti mõjutamiseks istu maha, pane jalatallad kokku ja vajuta umbes minut tugevalt mõlema jala punkte korraga.

NEI GUAN Sisemine Barjäärhttp://akupunktuur.eu/akupunktuur/nei-guan/

Akupunkt NEI GUAN, eestikeelse nimega “Sisemi-ne Barjäär” asub käes siseküljel, randme painutusvol-dist 3 sõrmelaiuse kaugusel, luude vahel. Selle punkti mõjutamine leevendab unetust, närvilisust, seedima-tus ja oksendamist. Seda kasutatakse tunnete tasakaa-lutuse ja krooniliste haiguste korral.

Akupunkturistid kasutavad seda punkti kõigi sel-liste emotsionaalsete rahulolematuste leevendamiseks, mis puudutavad minu keha, minu tegemisi, minu os-kusi ehk kõik mis on minuga “seestpoolt” seotud. Lä-bis selle punkti on võimalik paremini suhestuda välise maailmaga.


Akupunkt WAI GUAN, eestikeelse nimega “Vä-limine Barjäär” asub randme painutusvoldist 3 sõr-melaiuse kaugusel käes välisküljel, luude vahel. Selle punkti mõjutamine tõstab organismi vastupanuvõi-

http://akupunktuur.eu/akupunktuur/wai-guan/WAI GUAN Välimine Barjäär

PunktimassaažAlgus 21. lk

Jätkub järgmises lehes

5 9 4 6 7 7 8 1 3 4 8 7 1 7 2 5 1 2 3 9 6 2 4 4 5 3 2 6

6 5 3 7 2 1 9 8 48 2 1 6 9 4 7 5 34 7 9 8 5 3 6 1 22 3 6 9 4 8 5 7 19 4 7 5 1 6 2 3 85 1 8 2 3 7 4 9 67 6 5 1 8 2 3 4 91 9 4 3 6 5 8 2 73 8 2 4 7 9 1 6 5

met erinevatele külmetushaigustele ja gripile. Leeven-dab randme, õlavalu ja reumat. Seda kasutatakse kõi-kide nakatumiste korral, nii viiruste kui seente puhul. Samuti tunnete tasakaalutuse ja krooniliste haiguste korral.

Hiina meditsiin teab kui inimene on emotsio-naalselt tasakaalus siis välised kahjulikud energiad ei pääse kehasse. Kui need on kehasse juba tunginud kasutatakse akupunkti Wai Guan välise barjääri taas-loomiseks.

Massažitehnika:Pane parema käe nimetissõrm Välisele Barjääri

punktile ja pöial sisemise Barjääri punktile. Vajuta punkte umbes minut aega ja vaheta käsi.


27. märtsil kell 10-17Rapla Rahvakoolis, Hariduse 3, II korrus

Koolituse maht: 8 akadeemilist tundiOsalejad: 20 Raplamaa kodanikeühenduste juhti ja aktiivliiget

Vabaühendustel – ehk inimeste vabal tahtel põhinev tegutsemise roll kogukonnaelu korraldamisel suureneb aasta aastalt. Tugeva kogukonnavaimu tagavad ühised huvid ja soovid kodukoha elu parendada. Koostegemises peitub jõud. Kuidas ületada erimeelsusi? Kuidas ikkagi saavutada olukord, et inimesed soovivad olla osalised enda elukorralduse muutmises. Sellele küsimusele katsume üheskoos leida vastuseid ühisel koolituspäeval.

Millal, kus ja kellega koos genereerida ideid. Mida peab arvestama ideede genereerimise moderaator ja miks. Milline oleks nö „ideaalsituatsioon“ – millised on võimalikud ohud ebaõnnestumiseks jpm. Kuidas sõeluda leitud ideedest välja teostatavaim. Kuidas ja kellega koos ideid edasi arendada – millal on idee küps selle ellu-viimiseks.

Kuidas hoida inimesi - meeskonnaliikmeid – protsessis „kaasas“ kogu protsessi vältel.Miks tulla koolitusele? Meie tegutsemise eesmärk on vahendada inimestele oma vabatahtliku töö tosina

aasta kogemust. Õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Millest alustada. Millega arvestada. Ideid võib genereerida lõputulult. Idee tõeline väärtus selgub aga alles siis, kui seda edasiarendades ja elluviimise võimalikkuse aspekte analüüsides tekib inimestel tahe see ellu viia. Analüüsime ideest-teostuseni protesessi kõiki etappe. Keskendu-me inimeste kaasamise võimalustele ja ohtudele.

Koolitaja: Anneliis Kõiv, MTÜ Raplamaa NooredKoolitus on TASUTA!Registreerumine ja info: 22. märtsini www.arenduskeskused.ee või [email protected]; 4894755

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6017.html

Koolitus Raplamaa kodanikeühendustele “Kogukonnaks kasvamine”

3. aprillil kell 19 Kuimetsa Rahvamajas

Ugala Teater ja Kuressaare Linnateater William Douglas Home etendusega

“VANA ÕNGITSEJA”. Osades: Luule Komissarov, Arvo Raimo, Peeter Jürgens.

Pilet :12€, õpilane, pensionär 9€. Piletite broneerimine ja eelmüük tel: 5347 2669 Külliki


http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-5813.html

Tööõiguse koolituse I osa 28. märts 2013, kell 10–13

Rapla Kultuurikeskuse kammersaalis

9.30–10.00 Registreerumine10.00–11.00 Töölepinguseaduse üldpõhimõtted,

mõisted11.00–11.30 Lepingu koostamine, keelenõu11.30–11.45 Paus12.00–12.30 Töölepingu sõlmimine, tüüptingimu-

sed, töölepingu lõpetamine.12.30–13.00 Praktilisi probleeme, uuem kohtu-

praktika

Sihtrühm: tööandjad ja töötajadMaksumus: 59 eurot

Lektorid:Lex Legise õigusabi Sigrid Keskküla – juristAiri Kapanen – eesti filoloog, õigusaktide keeletoi-

metajaTööinspektsioonLiis Valdmets – jurist-inspektor

Tööõiguse koolituse II osa 1. aprill 2013, kell 10–13Rapla Kultuurikeskuse

kammersaalis9.30–10.00 Registreerumine10.00–11.40 Töölepingu kokkulepped: konfident-

siaalsus, konkurentsipiirang, varaline vastutus jne11.40–12.20 Võlaõiguslikud lepingud: töövõtule-

ping, käsundusleping, juhatuse liikme leping12.20–12.30 Paus12.30–13.00 Lepingukeel – mida vältida, mida ee-

listada. Näiteid levinud vigadest

Sihtrühm: tööandjad, juhatuse liikmed, ettevõtjad, juhiabidMaksumus: 59 eurot

LektoridLex Legise õigusabiSigrid Keskküla – juristAiri Kapanen – eesti filoloog, õigusaktide keeletoi-

metajaOsaledes kahel koolitusel on hind vaid 98 eurot.

Hinnale ei lisandu käibemaks.Registreeruda saab e-posti aadressil rapla@lexlegis.

ee. Loobumisest palume kindlasti teatada kolmpäeva enne koolitust. Kohtade arv on piiratud.Pärast registreerumist saadame arve, mille palume

tasuda LexLegis OÜarvelduskontole 10220214039226. Selgitusse märkige „õiguskool” ja osalemise kuupäe-vad.

Lisainfo telefonil 5329 2975Korraldab Lex Legise õigusabi www.lexlegis.ee

Koolitus “Tunne oma tööõigusi” Kutsume kõiki ettevõtjaid, tööandjaid ja töötajaid

tööõiguse koolitustele.


Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vana Läänemaa kagusopist -nüüdse Märjamaa valla lõuna osas kut-suvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama Suurel reedel, 29. märtsil 2013 Len-nart Meri mälestusüritust. Algatajateks olid 2006.a kevadel Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikesku-sest Aivar Niinemägi, Väike-Maarja Vallavalitsus Lää-ne-Virumaalt ja Kaarma Vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled /lapiküünlad/oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paik-nevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebave-re mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tulede teeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaa-ni kohal üle Purdi ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6018.htmljoonega Lelle alevik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mägi Vigala vallas Lõuna-Läänemaad lä-biks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele Virtsu kanti.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Või-silma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikne-va põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord Ara-vere külas Sikenda talu maadel oja kaldanõlval reedel 29. märtsil 2013 üks tund enne päikese loojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!Velise Kultuuri ja Hariduse SeltsVelise Muinsuskaitse SeltsEesti Looduskaitse SeltsiMärjamaa osakond

Lennart Meri mälestusüritus29. märtsil kell 17:57

18. aprillil kell 19 Etendus „SINISED KILESUSSID JALAS“

erinevates osades Indrek Taalma ( autor Andrus Kivirähk - monokomöödia)Piletid 10.- ja 8.- (sooduspilet-pensionärid, õpilased, õpetajad)Müügis Rapla Kultuurikeskuses, info tel.4890955 „Sinised kilesussid jalas“ on humoorikas monokomöödia kahes vaatuses, kus näitleja Indrek Taalmaa kehas-

tab kuut erinevat tegelast, nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu, ikka talle ainuomase sarmi ja sisseelamisega. . kes kõik ühel või teisel moel peegeldavad eesti inimeste suhet rahaga ja ühiskonnaga, milles praegu elame.

Ümberkehastumiskunstnik Indrek Taalmaa kehastub erinevateks rollideks ümber otse publiku silme all, nii et vaataja saab osa nii kostüümivahetusest kui grimmi pealepanekust.

Kohtumiseni etendusel!

RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected] [email protected]

Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/


Jätkub 30. lk

Vastu võetud 27.02.2013Välja kuulutanud Vabariigi President 13.03.2013

otsus nr 239Jõustumise kp: 20.03.2013

§ 1. Maareformi seaduse muutmineMaareformi seaduses tehakse järgmised muudatu-

sed:1) paragrahvi 12 lõike 12 viimane lause muudetakse

ja sõnastatakse järgmiselt:„Kui ehitise omanikust õigustatud subjektil on õi-

gus ehitise teenindamiseks vajaliku maana omandada rohkem maad, kui vastab tema nõudeõiguse osale, siis on tal õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa endise kinnistu piirides asuva osa tagastamist nõudeõiguse osast suurema osana ning erastada ehi-tise teenindamiseks vajaliku maa endise kinnistu pii-ridest väljaspool asuv osa maa ostueesõigusega eras-tamisega samadel tingimustel eraldi erastamisavaldust esitamata.”;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Kui tagastataval maal asuv ehitis on mitme õi-gustatud subjekti kaasomandis ja mõni kaasomanik ei soovi või tal ei ole õigust maad omandada, on maa ta-gastamist soovivatel kaasomanikel õigus taotleda ehiti-se teenindamiseks vajaliku maa tagastamist võrdeliselt neile kuuluvate osadega ehitises, kui kaasomanikud ei lepi kokku teisiti. Kui maa omandamist soovivad kaasomanikud ei soovi ehitise teenindamiseks vajali-ku maa tagastamist oma nõudeõiguse osast suurema osana, siis jäetakse tagastamise nõudeta osa maast riigi omandisse ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale seatakse kõigi kaasomanike kasuks hoonestusõigus.”;

3) paragrahvi 14 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kompenseerimist” sõnadega „või mõne õigustatud subjekti nõudeõiguse osa ulatuses on tagas-tamise menetlus lõpetatud”;

4) paragrahvi 14 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kõik ühe kaasomandi osa õigustatud subjek-tid ei taotle maad tagasi või mõne õigustatud subjekti osa ulatuses on maa tagastamise menetlus lõpetatud, on selle osa nõudeõiguse osast suuremana tagastamist õigustatud nõudma sama kaasomandi osa teised õi-gustatud subjektid.”;

5) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja viimane lause;

6) paragrahvi 20 lõiget 12 täiendatakse pärast kol-

mandat lauset lausega järgmises sõnastuses:„Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka käes-

oleva seaduse § 22 12. lõikes nimetatud maa erasta-misel, välja arvatud juhul, kui kinnisasi, millega seda maad liita soovitakse, kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigi poolt omandamisele.”;

7) paragrahvi 22 lõige 12 muudetakse ja sõnastatak-se järgmiselt:

„(12) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasu-tusvõimaluseta maa erastamise korra kehtestab Vaba-riigi Valitsus määrusega.”;


„(13) Kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodus-tada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kin-nisasjaga liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmi-seks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub käesoleva seaduse VI1 osas sätestatud alustel.”;

9) paragrahvi 221 lõike 22 esimest lauset täienda-takse pärast sõna „kuuluva” tekstiosaga „, väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva,”;

10) paragrahvi 221 täiendatakse lõigetega 43 ja 44 järgmises sõnastuses:

„(43) Kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada või on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse, on erastamise õigust omaval kaas-omanikul õigus erastamise korraldaja poolt määratud tähtaja jooksul kas taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale kõigi ehi-tise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmist või nõuda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 alusel ehitiseosa müümist või kaasomandi lõpetamist. Kui maa erastamise õigust omav kaasomanik ei soovi erastada rohkem maad, kui vastab tema osale ehitises, siis jäetakse erastamise nõudeta osa ehitise teeninda-miseks vajalikust maast riigi omandisse ja ehitise tee-nindamiseks vajalikule maale seatakse kõigi ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõigus.

(44) Kui maa ostueesõigusega erastamise menetlu-se käigus on ehitise kaasomanik kaotanud maa eras-tamise õiguse ning erastamiseks moodustatud katast-riüksus on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, on erastamise õigust omaval kaasomanikul õigus

Maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/115032013026

Algus 29. lk

Jätkub 31. lk


erastada ehitise teenindamiseks vajalikust maast üle-jääv maa eraldi katastriüksusena. Kui ükski ehitise kaasomanik ei soovi maad erastada ehitise teeninda-miseks vajalikust maast suuremas ulatuses, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääv maa riigi omandisse. Maavanem algatab maa riigi oman-disse jätmise menetluse kahe kuu jooksul maa erasta-mise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.”;

11) paragrahvi 221 lõige 5 muudetakse ja sõnasta-takse järgmiselt:

„(5) Kui mõni ehitise kaasomanik on maa tagasta-mise õigustatud subjekt ja maad taotletakse tagasi, siis tagastatakse ja erastatakse maa käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ulatuses kaasomandisse vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises. Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuid tagastamise ja erastamise eeltoimingute tegemise ajal avaldab soovi maad ostueesõigusega erastada, esitades valla- või lin-navalitsusele sellekohase avalduse, tagastatakse ja eras-tatakse ehitise teenindamiseks vajalik maa vastavalt kaasomanike mõttelistele osadele ehitises. Kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi maad omandada või tal ei ole maa omandamise õigust, on teistel kaasomanikel õigus taotleda tema kaasomandi osale vastava ehitise teenindamiseks vajaliku maa osa erastamist või tagas-tamist võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega ehitises, kui maa omandamist taotlevad kaasoma-nikud ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus kaasomanikele vähemalt ühekuulise tähtaja. Kui teised kaasomanikud ei soovi omandada rohkem maad, kui vastab nende mõttelisele osale ehitises, siis jäetakse erastamise või tagastamise nõudeta osa ehitise teenindamiseks vajalikust maast riigi omandisse ja kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus.”;

12) paragrahvi 23 lõige 11 muudetakse ja sõnasta-takse järgmiselt:

„(11) Kui maa erastamiseks moodustatakse ka-tastriüksus mõõdistamise teel ja maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on eras-tamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepa-neku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul et-tepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama tellimuse esitamisest kohalikku omavalitsust kirjalikult kümne päeva jooksul. Kui katastriüksuse moodustamist ei ole võimalik lõpule viia maa erastamise õigust omava isi-ku tegevuse või tegevusetuse tõttu, määrab valla- või

linnavalitsus erastamise õigust omavale isikule tähtaja katastriüksuse moodustamise toimiku valla- või lin-navalitsusele esitamiseks. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul või ei esita toimikut määratud tähtpäevaks, kaotab ta maa eras-tamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teeninda-miseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. Kui erastamise kor-raldaja teeb vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastriüksuse moodustami-se tööd vastavat litsentsi omavalt isikult, on erastamise õigust omav isik kohustatud katastriüksuse moodusta-mise tööd tellima kolme kuu jooksul ettepaneku tege-misest arvates. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodusta-mise tööde tegemiseks nimetatud tähtaja jooksul, kao-tab ta maa erastamise õiguse.”;

13) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatak-se järgmiselt:

„(3) Maa ostueesõigusega erastamise menetluseks vajalikud toimingud tehakse seaduses ja Vabariigi Va-litsuse määruses sätestatud tähtaja jooksul.”;


„(31) Ehitise omaniku surma korral esitab val-la- või linnavalitsus vajaduse korral notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Kui kuue kuu jooksul ehitise omaniku surmast arvates ei ole pärija selgu-nud ja puudub muu pärandvara valitsema õigustatud isik, esitab valla- või linnavalitsus kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Valla- või linnavalitsus võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Nime-tatud avalduste esitamisega seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel omandireformi reservfon-dist, välja arvatud juhul, kui kohalik omavalitsus on ise pärija.”;

15) paragrahvi 25 lõike 4 esimeses lauses asenda-takse tekstiosa „punktis 1” tekstiosaga „punktides 1, 9 ja 11” ning tekstiosa „riigieelarvesse kooskõlas rii-gieelarve seaduse § 32 lõike 1 alusel kehtestatud riigi-eelarve kassalise teenindamise eeskirjaga” tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi”;

16) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud ko-hustuse korral esitab notar kolme päeva jooksul pärast



kinnisasja võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise tõestamist tehin-gudokumendi kinnitatud ärakirja võõrandaja kulul Maa-ametile. Kohalik omavalitsus esitab eelmises lau-ses nimetatud tehingu objektiks oleva maaüksusega seotud tulude ja kulude andmed Maa-ametile kümne tööpäeva jooksul tehingu tõestamise päevast arvates.

(42) Käesoleva paragrahvi 41. lõikes sätestatud ko-haliku omavalitsuse esitatavate andmete loetelu keh-testab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

17) paragrahvi 28 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõ-nad „munitsipaalomandisse jäävate” sõnadega „mu-nitsipaalomandis olevate”;

18) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–12 järgmises sõnastuses:

„9) kasutuses olevate, omandiõigust tõendavate do-kumentideta, enne ehitusseaduse jõustumist rajatud abihoonete, sealhulgas ühiskasutuses olevate kuuride, garaažide ja muu sellise teenindamiseks vajalik maa, välja arvatud maa, mis kuulub riigi omandisse jätmi-sele vastavalt käesoleva seaduse §-le 31;

10) munitsipaalomandis oleva maaga piirnev käes-oleva seaduse § 312 1. lõikes nimetatud maa;

11) eluruumide erastamise seaduse § 213 1. lõikes nimetatud juhul ehitise teenindamiseks vajalik maa, mis võõrandatakse eluruume vallasasjana omavatele isikutele või millele seatakse hoonestusõigus;

12) sellise äriühingu, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, omandis oleva ehitise teenindamiseks vajalik maa tingimusel, et enne maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist sõl-mitakse eelleping hoonestusõiguse seadmiseks ehitise omaniku kasuks.”;

19) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) riigi omandis oleva maaga piirnev käesoleva seaduse § 312 1. lõikes nimetatud maa.”;

20) seadust täiendatakse VI1 osaga järgmises sõ-nastuses:

„VI1. osa MAAREFORMI LÄBIVIIMINE MAAL, MILLEL

EI OLE VÕIMALIK MOODUSTADA ISESEISVALT KASUTATAVAT KINNISASJA

§ 312. Kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa(1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsita-

takse üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud ise-seisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbi-

viimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erine-vatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinni-sasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinni-sasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas ar-vata teemaa hulka.

(2) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana ei käsita-ta maatükki, mis kuulub erastamisele muul käesolevas seaduses sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse and-misele või riigi omandisse jätmisele.

§ 313. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omanda-mine

(1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandami-se menetlus algab piirneva kinnisasja omaniku taot-luse esitamisega või menetluse algatamisega valla- või linnavalitsuse poolt.

(2) Valla- või linnavalitsus teeb kinnisasjaga liit-miseks sobiva maa omandisse andmise eeltoimingud, mille käigus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobi-va maa ning koostab maaüksuse asendiplaani, kandes maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate kinnisasjade piirid ja katastritunnu-sed. Valla- või linnavalitsus selgitab välja, kas kinni-sasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise avaldusi või maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas piir-neva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nime-tatud maa riigi omandisse jätmisest või kas kohalikul omavalitsusel on kavas taotleda maa munitsipaal-omandisse andmist, ning edastab eeltoimingute käi-gus kogutud dokumendid maavanemale loa andmise otsustamiseks.

(3) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandisse andmine toimub maavanema loal. Loa andmise üle ot-sustamisel kontrollib maavanem maaüksuse vastavust käesoleva seaduse §-s 312 sätestatule ning seda, kas puuduvad muud käesolevas seaduses sätestatud alused maareformi läbiviimiseks.

(4) Pärast maavanemalt loa saamist edastab valla- või linnavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõigile piirnevate kinnisasjade omani-kele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita. Maa eras-tamise ettepanekut ei tehta selle piirneva kinnisasja


Algus 29. lk

Jätkub 32. lk


omanikule, kellele kuuluv piirnev kinnisasi kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigi poolt omanda-misele. Ettepaneku saanud isikul on õigus ühe kuu jooksul asendiplaani saamisest arvates esitada valla- või linnavalitsusele taotlus maa omandamiseks. Kõigi teiste piirnevate kinnisasjade omanikke teavitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamise me-netlusest lihtkirjaga.

(5) Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad soovi-vad omandada mitme piirneva kinnisasja omanikud ning nad valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja jooksul kokkulepet ei saavuta, otsustab valla- või lin-navalitsus, kas lähtuvalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest on otstarbekas maa jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas mitmele või ühele taotlejale.

(6) Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taot-letakse osaliselt või tervikuna riigi omandisse või mu-nitsipaalomandisse riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva ehitise, sealhulgas tee juurde kuuluva maaüksusega piirneva maana ja selle liitmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse taot-letav osa maast jagamisele teiste maad omandada soo-vivate isikute vahel.

(7) Kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast moodus-tatakse eraldi katastriüksus või katastriüksused. Ka-tastriüksuse moodustamisel ei kohaldata maakatastri-seaduses katastriüksuse minimaalsuurusele sätestatud piirmäära. Katastriüksuse moodustamise kulud kan-nab maa omandaja.

(8) Omandisse antavast kinnisasjaga liitmiseks so-bivast maast moodustatud katastriüksuse sihtotstar-beks määratakse selle kinnisasja sihtotstarve, millega maa liidetakse. Erandina määratakse liidetavale ka-tastriüksusele kinnisasja sihtotstarbest erinev sihtots-tarve juhul, kui kinnisasjal või sellega liidetaval katast-riüksusel asub veekogu, mis tingib veekogust tuleneva sihtotstarbe määramise, või tee, mis tingib transpordi-maa sihtotstarbe määramise. Kui kinnisasjal on roh-kem kui üks sihtotstarve, võib kinnisasjaga liidetava maa sihtotstarbeks määrata neist ühe või mitu sihtots-tarvet.

(9) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise korral on maa müügihinnaks korraliste hindamiste tulemuste alusel määratud maa maksustamishinda-dest madalaim. Metsamaa erastamisel lisatakse maa müügihinnale kasvava metsa maksumus, mis määra-takse samadel alustel maa ostueesõigusega erastamisel

määratava kasvava metsa maksumusega. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamisega seotud kulud ja lepingute sõlmimisega kaasnevad notaritasud kannab maa omandaja.

(10) Käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud ku-lude koosseisu, piirmäärad ja tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(11) Kui maa-alal, mille kohta kohalik omavalitsus on algatanud detailplaneeringu, on käesoleva seadu-se § 312 1. lõikes nimetatud maad, viiakse selle maa omandamise menetlus läbi samal ajal planeerimisme-netlusega, sõltumata sellest, kas kõik piirnevad kinnis-asjad asuvad planeeritaval maa-alal või mitte.”;

21) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 61 järgmi-ses sõnastuses:

„(61) Kui kasutusvaldaja ei soovi põllumajandus-likku tootmist jätkata, lõpetab maavanem maa kasu-tusvalduse lepingu. Maavanemal on õigus samaaegselt lepingu lõpetamisega sõlmida samadel tingimustel ka-sutusvalduse seadmise leping ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kastutusvaldaja su-gulane või kasutusvaldajaga koos elav abikaasa.”;

22) paragrahvi 351 senine tekst loetakse lõikeks 1, muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, seatakse riigimaale hoo-nestusõigus Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.”;

23) paragrahvi 351 täiendatakse lõigetega 2–7 järg-mises sõnastuses:

„(2) Ehitise omanikul, kelle kasuks hoonestusõigu-se seadmiseks on menetlus algatatud, on pärast ehitise teenindamiseks vajaliku maa maakatastris registreeri-mist õigus ehitise juurde kuuluv maa erastada juhul, kui tegemist ei ole maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks. Maavanem teavitab ehitise omanikku kahe kuu jooksul pärast maaüksuse maa-katastris registreerimist maa erastamise tingimustest ja teeb ettepaneku maa erastamiseks. Erastatava maa müügihinnaks on erastamise otsustamise ajal kehtiv maa maksustamishind. Maa erastamisel ei saa kasuta-da käesoleva seaduse § 223 2., 9. ja 10. lõikes nimeta-tud soodustusi.

(3) Kui ehitise omanik soovib maad erastada, esitab ta sellekohase taotluse ühe kuu jooksul pärast maava-nemalt ettepaneku saamist. Maa erastamise otsustab maavanem.

(4) Ehitise omanikul on õigus sõlmida müügi- ja

Algus 29. lk


Jätkub 33. lk


Jätkub 34. lk

asjaõigusleping kolme kuu jooksul maa erastamise ot-suse jõustumisest arvates. Kui ehitise omanik nimeta-tud tähtaja jooksul maa müügi- ja asjaõiguslepingut ei sõlmi, kaotab ta maa erastamise õiguse ja maavanem jätkab hoonestusõiguse seadmise menetlust.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel ehitise tee-nindamiseks vajaliku maa erastamisega seotud kulud ja lepingute sõlmimisega kaasnevad notaritasud kan-nab erastaja. Hoonestusõiguse seadmisega kaasnevad kulud kantakse omandireformi reservfondist.

(6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kulu-de koosseisu, piirmäärad ja tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(7) Kui ostueesõigusega erastamiseks määratud maaüksus, mille osas isik on kaotanud erastamise õi-guse, on suurem kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, algatab maavanem samal ajal ehitise teeninda-miseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamisega ehitise teenindamiseks vajalikust maast ülejääva maa osas maa riigi omandisse jätmise menetluse.”;

24) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Maa-ameti kaudu” tekstiosaga „, maavanemad”;

25) paragrahvi 38 lõike 2 punkte 1, 2 ja 3 täienda-takse pärast sõna „riigiasutus” tekstiosaga „, maava-nem” vastavas käändes;


„(5) Kui maareformi läbiviimisel on kohaliku oma-valitsuse või maavanema poolt vastuvõetud haldusakti üle algatatud järelevalvemenetlus, peatub haldusakti täitmine ja selle haldusaktiga seotud maareformi läbi-viimise menetlus kuni järelevalve tulemuste selgumi-seni. Järelevalve läbiviija teavitab järelevalve algatami-sest viivitamata kohalikku omavalitsust, maavanemat ja teisi puudutatud isikuid.”;

27) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnasta-takse järgmiselt:

„§ 40. Maareformi lõpuleviimise tähtajad”;28) paragrahvi 40 lõikest 1 jäetakse välja viimane

lause;29) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 3–7 järg-

mises sõnastuses:„(3) Valla- või linnavalitsus koostab ehitise teenin-

damiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepaneku hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril.

(4) Kohalik omavalitsus esitab taotluse maa munit-sipaalomandisse saamiseks hiljemalt 2016. aasta 30. juunil. Kui maa tagastamata või erastamata jätmine otsustatakse vähem kui kuus kuud enne nimetatud tähtpäeva, võib valla- või linnavalitsus taotluse esitada

kuue kuu jooksul pärast maa tagastamata või erasta-mata jätmise otsustamist.

(5) Valla- või linnavalitsus esitab hiljemalt 2014. aasta 31. jaanuaril maavanemale nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks seatakse käesoleva seaduse § 351 alusel hoonestusõigus, märkides iga ehitise puhul ära, kas hoonestusõiguse seadmise avaldus on esitatud või mitte.

(6) Kui käesoleva seaduse § 351 1. lõikes nimetatud isik ei ole esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, algatab valla- või linnavalitsus või maavanem hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril hoonestusõiguse seadmise menetluse.

(7) Kui ehitise omanik kaotab maa ostueesõigusega erastamise õiguse pärast käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud nimekirja maavanemale esitamist, lõpetab maavanem kahe kuu jooksul maa erastamise õiguse kaotamisest arvates maa erastamise menetluse ja alga-tab hoonestusõiguse seadmise menetluse.”;

30) seadust täiendatakse §-ga 44 järgmises sõnas-tuses:

„§ 44. Maareformi toimikute üleandmineMaareformi seaduses ja selle alusel antud õigusak-

tides sätestatud menetluste kohta koostatud toimikud antakse pärast alatise säilitamise nõuetele vastavat korrastamist ja sulgemist üle Maa-ametile. Kui maa-vanem on käesoleva seaduse § 222 2. lõike alusel voli-tanud kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist ja toimikuid säilita-takse valla- või linnavalitsuses, annab toimikud Maa-ametile üle valla- või linnavalitsus.”

§ 2. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „asjaõigusseaduse § 16 kohaselt” ning samast lõikest jäetakse välja teine ja kolmas lause;

2) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse § 6 2. lõike punkti 3 sätete kohal-damisele ning ei takista maa riigi omandisse jätmist ega maa munitsipaalomandisse andmist. Ehitise oma-nikul on õigus ühe aasta jooksul ehitisealuse maa riigi omandisse jätmise või munitsipaalomandisse andmise otsuse jõustumisest ehitis teisaldada või lammutada.”;

3) paragrahvi 15 lõike 1 teist lauset täiendatakse pä-

Algus 29. lk



rast sõna „riigimaal” sõnadega „või munitsipaaloman-dis oleval maal”;

4) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „riigiasutuse” sõnadega „ja munitsipaalomandis ole-vale maale kohaliku omavalitsuse”;

5) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Selle taluperemehe kasuks, kes ei soovi talu-maad omandada, seatakse maareformi seaduses sätes-tatud alustel ja korras ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõigus ja ülejäänud talumaale pikaaja-line pärijale üleminev kasutusvaldus kuni 99 aastaks.”;


„(5) Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasuta-miseks või sellega võrdsustatud korras talude rajami-seks antud maa erastamine või tagastamine talupere-mehele või talumaa põlise kasutamise õiguse pärinud isikule või isikule, kellele on talumaa kasutamise õigus käesoleva paragrahvi 4. lõike kohaselt üle antud, tuleb lõpule viia 2016. aasta 30. septembriks. Maakasutus-õiguse ümbervormistamine käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud alustel tuleb lõpule viia 2016. aasta 31. detsembriks.”

§ 3. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmine

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses te-hakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 7 esimeses lauses, § 13 lõike 7 esimeses lauses ja § 161 lõike 2 esimeses lauses asen-datakse sõnad „õigustatud subjektiks tunnistatud isik” sõnadega „õigustatud subjekt”;


„(71) Kohalik omavalitsus võib maa tagastamise õigustatud subjekti poolt maa tagastamise menetluses tehtavate toimingute tähtaega pikendada arvestuse-ga, et toimingute lõpuleviimise tähtpäev on hiljemalt 2016. aasta 30. juuni. Kui vara tagastamiseks vajalikke toiminguid ei ole võimalik määratud tähtaja jooksul teha kohtuvaidluse või nõudeõiguse pärimisel tekki-nud probleemide tõttu, peab õigustatud subjekt vara tagastamise otsustamiseks vajalikud toimingud tege-ma ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmise või kohtu-otsuse jõustumise päevast arvates.”;


„(8) Kohalik omavalitsus teeb vara kompenseeri-mise otsuse hiljemalt 2016. aasta 31. detsembril. Kui

vara kompenseerimise otsust ei saa teha kohtuvaidluse või vara tagastamise nõudeõiguse pärimisel tekkinud probleemide tõttu, siis otsustatakse vara kompensee-rimine kuue kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustu-mist või pärija selgumist.”

§ 4. Maapõueseaduse muutmineMaapõueseaduse § 53 lõiget 1 täiendatakse lausega

järgmises sõnastuses:„Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa

puhul eraldi luba ei anta ning uuringuloa väljaand-mine annab ka õiguse nimetatud maa kasutamiseks üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärgil.”

§ 5. Riigivaraseaduse muutmineRiigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5

järgmises sõnastuses:„5) maareformi käigus hoonestusõigusega koorma-

tud kinnisasi võõrandatakse käesoleva seaduse § 1051 lõike 1 alusel.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnas-tuses:

„§ 1051. Maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasja võõrandamine

(1) Isikul, kelle kasuks on maareformi seaduse alu-sel seatud riigimaale hoonestusõigus enne 2013. aasta 20. märtsi ja tema järelt hoonestusõiguse pärinud isi-kul on õigus kuni 2013. aasta 31. detsembrini taotleda hoonestusõigusega koormatud maa omandamist maa-reformi seaduse §-s 351 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tegemist on maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks. Taotlus esitatakse riigivara valitsejale ja maa võõrandamist korraldab riigivara valitseja või tema volitatud isik. Kui ehitis oli hoonestusõiguse seadmise ajal kaasomandis, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikul õigus omandada samadel tingimustel kogu maa, mis vastab tema ehitiseosale maa võõrandamise ajal.

(2) Kui hoonestusõigus riigi omandis olevale maale on seatud maareformi seaduse alusel ja isik, kelle ka-suks hoonestusõigus seati, ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maa soodustingimustel omandamise võimalust, on igakordsel hoonestajal ni-metatud kinnisasja võõrandamise korral ostueesõigus. Sellekohane märkus kantakse kinnistusraamatusse rii-givara valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel.”;

3) paragrahvi 107 lõikes 2 asendatakse aastaarv „2014” aastaarvuga „2017”.

§ 6. Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub 2013. aasta 20. märtsil.


Algus 29. lk

raplamaa Ühistöö nr 13

Documents