raplamaa Ühistöö nr 15

Nr. 15 11. aprill 2012

Miss Raplamaa 2012 tulemusedMiss Raplamaa 2012 - Kertu Roosla

I printess - Rebekka MängII printsess - Kaia KuusmannInternetimiss - Rebekka Mäng

Publikumiss - Kertu RooslaKossumiss - Marelle Sulg

Rotary Miss - Marelle SulgDelfi, Noorte Hääle miss - Marelle Sulg

Tervisemiss - Kärol MetsmaaPuraviku Sepikoja miss - Kaia Kuusmann

Madhouse Rapla miss - Kertu RooslaEttevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ - Kaia Kuusmann

Külamiss - Marelle SulgKehtna MTK ja valla noortekogu miss - Rebekka Mäng

RENA miss - Marelle SulgBastioni miss - Kertu Roosla

Sillaotsa miss - Piret EliasJCI miss - Kertu Roosla

Maret Ermi õige toitumine ja tervislikkus eritiitel - Merlin Nuiamäejumestaja SIret Siida ning juuksurite Piret Zoova ja Katri Orumets eritiitel - Kärol Metsmaa

Päästeameti lemmik - Kertu RooslaKõik 10 kandidaati said lahketelt sponsoritelt hulgi auhindu!

Tekst ja pilt http://www.missraplamaa.ee/uudised

Raplamaa Ühistöö 2

Punnitas, mis ta punnitas, aga ETV korralikku vene-keelset saatekava ei suutnud avada.

Täna teame, et polegi vaja. Tühja koha täitis PBK ja on venelastele väga südamelähedane ning populaarne. Eesti omad „Subboteja“ poisid on neil saadete juhtfiguurideks ja mitmed teised tuttavad varasemad venekeelsete tegijate nimed ka lisaks veel.

Igal õhtul on paarkümmend minutit uudiseid Eestist ja siis lisandub seeriafilm, mis tihti üsna värske ja huvitav. Saatekava on sisustatud just vene vaataja maitsele ja mäles-tustele-soovidele.

Ühe saate nimi on Vene küsimus. Arutati venekeelse koolihariduse jätkamist siin Eestimaal.

Meie riik on olnud seda meelt, et hakaku aga ikka meie keeles õppima. Asi vindub ja lõpplahendust ei paista veel kusagilt.

Teine mure on selles, et juba 12. klassis on õppuritel sel-ged plaanid, millisesse välisriiki edasi õppima minna.

Iga kolmas venekeelne abiturient tahab Eestist ära. Eestimaalaste seas on siinse kõrghariduse kehvus nö elii-dinoorte hulgas omamoodi kinnisidee. Õpetajaks saada soovijaid on noorte seas nii vähe, et raske on nende kohta isegi statistiliselt korrektseid järeldusi teha.

Vaat see panebki mõtlema, õppurid lähevad suures osas edasi välismaa koolidesse. Ja paraku välismaale nad ka jää-vad. Eesti jaoks on nad kadunud hinged. Senine kooliraha maksti meie maksumaksja poolt, aga ülejäänu on juba EU või mõne teise riigi huvides.

Kas me oleme tõesti nii rikkad? Kas niimoodi jõuamegi viie rikkaima riigi hulka?

Need äraläinud noored kindlasti, kui valivad elamiseks Inglismaa, Ameerika või mõne kolmanda eduka riigi. Mei-le jäävad tühjad pihud ja presidendi viril kojukutse neid noori enam ei huvita.

Kas tasuta kooliharidus on ikka see kõige kõige õigem? Välismaal peavad nagunii kõik ise maksma ja selleks lei-takse raha.

Asi taandub alati rahale, olgu meie või muukeelsete ini-meste poliitiline arusaam milline tahes. Raha ja poliitika kokkusobitamisega oleme muukeelsetele küll väga halvaks eeskujuks, mingist integratsioonist rääkimata.

Millega siis meie tänaseid õppureid „rõõmustatakse“ ja suunatakse kodumaad armastama, nii rahaliselt kui polii-tiliselt.

Vaatame vaid paar nädalakest tagasi:„Me teame kindlalt, et Kreeka pole väärt oma miini-

mumpalka (A.Ansip).“

Mida rahvas arvab:„Peaminister Andrus Ansip võttis teravalt sõna Maan-

teeameti endise peadirektori Tamur Tsäkko maksumaksja raha kulutavate huvireiside kohta. Rahvast paneb selline kriitika aga imestama, sest peaministri sportlik hobi osa-leda maailma suusamaratonidel on maksumaksjale läinud maksma juba üle 100 000 €uro.“

Vikerraadio saatest:„Eestis avalikus sektoris pillutakse raha paremale ja va-

sakule.Saates kommenteerisid ajakirjanikud Aarne Ranna-

mäe, Külli-Riin Tigasson ja Peeter Kaldre riigiametite juhtide palku ja eriti nende palgatõusu, sest enamiku riigi-ametite juhtide palkasid kasvas tunamullusega võrreldes.

Kõige suuremat imestust äratas rääkijates Estonian Airi juhi Tero Taskila sissetulek, kellele maksti 7 kuu eest 232 596 eurot.

“Estonian Airi nõukogu liige Joakim Helenius ütles, et Taskilat palgates pidi Estonian Air arvestama selle firma palgatasemega, kust Taskila tuli. “

Senine tulem on aga vasturääkiv:„Lennufirma Estonian Air jäi möödunud aastal 17,3

miljoni euro suurusesse kahjumisse. Kahjum on üle kuue korra aasta varasemast 2,6 miljonist eurost suurem.“

Ja veel, lennufirma suhtlusoskusest: Rootsi tarbijakae-buskomisjon otsustas, et Estonian Air peab Peeter Reba-sele maksma lennu kõrvalekalde pärast hüvitist. Estonian Air otsustas seda ignoreerida seni, kui asi ajakirjandusse läks. Jutt on summast 250 eurot! Kas pole naeruväärne?

Eesti Loto juhatuse esimehe Heiki Kranichi mullune aastateenistus oli 63 421 eurot ehk üle 20 protsendi roh-kem kui aasta varem.

Veerand teenistusest ehk 16 000 eurot maksti seejuures Kranichile välja lisatasudena.

Neid näiteid on veel palju. Külli-Riin Tigasson tõdes, et sellised kopsakad riigifir-

made juhtide tasud õõnestavad valitsuse legitiimsust, kuna õpetajatele ei leita raha maksta paarsada lisakrooni, samas, kui riigiametite juhtide palgad muudkui kasvavad.

Paneme nüüd siia kõrvale naeruväärse pensionitõusu 4,4%, mis teeb suuremal osal pensionäridest alla kümne euro kuus. (mitte riigikogu ja eripensionid!)

Esitame lihtsa küsimuse- kas sellise perspektiiviga tu-leviku suhtes suudame noori kodus hoida, olgu nad mis tahes keelt rääkivad inimesed siin Eestimaal?

A. Aju

Vene küsimuse valguses, Eesti asjast ka


Rapla maakonnas registreeriti 2012 aasta märtsis 31 sündi, 32 surma, 3 abielu, 4 lahutust ja 2 nimevahetust. Eel-mise aasta samal ajal oli Raplamaal registreeritud 27 sündi, 44 surma ja 3 lahutust.

2012 aasta märtsikuus registreeriti Rapla Maavalitsuse kantselei andmetel 31 lapse sünd.

Poisse registreeriti 18 ja tüdrukuid 13. Registreeriti 1 paar kaksikuid – mõlemad poisid.

Surmakandeid koostati märtsis kokku 32, neist mehi 19 ja naisi 13.

Märtsis registreeriti 3 abielu. Lahutati 4 abielu.Nimemuutmise otsuseid tehti märtsis kaks, millest mõ-

lema puhul vahetati perekonnanime.Rahvastikuregistri andmetel on Rapla maakonna rah-

vaarv 1. aprilli 2012 seisuga 36 416 inimest.01.01.2012 mehi 17 854, naisi 18 631, kokku 36 48501.04.2012 mehi 17 833, naisi 18 583, kokku 36 416 Rapla maakonna elanike arv vald elanike arv 01.01.2012 01.04.2012 vahe Juuru vald 1 548 1 531 - 17 Järvakandi vald 1 385 1 378 - 7 Kaiu vald 1 429 1 430 + 1 Kehtna vald 4 676 4 652 - 24 Kohila vald 6 996 6 975 - 21 Käru vald 668 662 - 6 Märjamaa vald 7 060 7 065 + 5 Raikküla vald 1 652 1 644 - 8 Rapla vald 9 628 9 658 + 30 Vigala vald 1 443 1 421 - 22 Rapla maakond 36 485 36 416 - 69

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1845.html

Eesti Ratsaspordi Liit taunib 22. märtsil Delfis ilmunud videoloos end ratsutamistreenerina tutvustanud Kati Saara Vatmani tegevust. Videos väidab Vatman, et tema juures käivad ratsutamistrennis seitse last.

Eesti Ratsaspordi Liidu andmetel ei ole Kati Saara Vat-manil ratsutamistreeneri kutsetunnistust ning ta ei oma laste treenimiseks vastavat pädevust. Laste treenimine ilma, et treener oleks läbinud koolituse, mille olulise osa moodustavad ohutusnõuded ja turvavarustuse kasutami-ne, on vastutustundetu ja lastele äärmiselt ohtlik. Videolt on näha, et Vatmanil puuduvad ka elementaarsed teadmi-sed hobuse varustuse kasutamisest.

Eesti Ratsaspordi Liit soovitab kõigil lastevanema-tel, kelle lapsed Raplamaal Vatmani juures hobustega te-gelemas käivad, võimalikke riske teadvustada ning las-te jätkamist treeningutes tõsiselt kaaluda. Samuti tuleks kontrollida, kas treeningutes kasutatakse eluliselt olulist turvavarustust nagu kiiver ja turvavest.

Käsitletav videolugu on leitav lingilt http://tv.delfi.ee/video/PuLCS7ar/.

http://www.ratsaliit.ee/est/uudised?id=938

Eesti Ratsaspordi Liidu seisukoht 22. märtsil Delfis

ilmunud videoloole “Kati Saara Vatman

hobustega”

Märtsikuus regist-reeriti Rapla maa-

konnas 31 lapse sünd

*8. aprillil kell 19.05 teatati Häirekeskusele tulekahjust Rapla vallas Hagudi külas, kus põlema oli süttinud talu-maja. Päästjate saabudes põles vanem talumaja mõõtme-tega 15 x 30 meetrit lahtise leegiga, päästjad kustutasid põ-lengu. Kiirabi toimetas sündmuskohalt tervisekontrolliks Rapla haiglasse majaomanikust naisterahva.

* 6. aprillil kell 19.27 sai Häirekeskus teate, et Rapla-maal Keava alevikus näeb helistaja tossu. Päästjate saabu-

http://www.krimi24.ee/?page=110-112

Krimides selgus, et mahajäetud hoone ühel korrusel põles tünnis praht, päästjad kustutasid põlengu.

* 6. aprillil kell 00.23 teatati teele langenud puust Märja-maa vallas Paeküla külas. Päästjad vabastasid tee liikluseks.

* Ajavahemikul 29. märts kuni 2. aprill varastati Mär-jamaa vallas Nääri külas erinevaid esemeid. Kahju on 100 eurot.


Maa-ameti geoportaal

Sisukaart

╕Kontakt

╕Koosseis

╕Struktuur

╕Põhimäärus

╕Katastribürood

Maa-amet

Tegevusvaldkonnad

Avalik teave

Seadusandlus

Geoportaal

OtsingVaata uudiste arhiivi

tagasi üles

Viimati muudetud: 2. aprill 2012, 09:07 Muutis: Agnes Jürgens ( 2012, Autoriõigus: Maa-amet )

EST | ENG Asukoht: Maa-amet ╕ Uudised

Prindi lehekülg

Uudised

Maa-amet pakub praktikavõimalust5. aprill 2012 kell 08:20:14 - Kairit Kuusik

Lihthange: Maa-ameti hallatavatel maa-aladelhooldusteenuse tellimine4. aprill 2012 kell 15:04:54 - Lembi Treumuth

Maa-ameti geoportaali on lisandunud andmed 37 000geodeetilise punkti kohta4. aprill 2012 kell 14:18:33 - Agnes Jürgens

Applanix POSPac tarkvara tugiteenuse ostmine3. aprill 2012 kell 17:12:21 - Lembi Treumuth

Tööpakkumine: aadressiandmete osakonnapeaspetsialist3. aprill 2012 kell 15:08:00 - Kairit Kuusik

Küsimused-vastused aadresside korrastamiseteemadel2. aprill 2012 kell 15:00:15 - Agnes Jürgens

Maa-amet valmistub geodeetiliste punktidemarkeerimisega aeropildistamiseks28. märts 2012 kell 12:00:00 - Webmaster

Maa-ameti eelinfo 26.-30. märtsini23. märts 2012 kell 14:34:14 - Agnes Jürgens

Maa-ameti eelinfo 19.-23. märtsini16. märts 2012 kell 16:45:59 - Agnes Jürgens

Maa-ametil on valminud Eesti põhikaardi uusversioon14. märts 2012 kell 10:22:10 - Agnes Jürgens

Viimati muudetud

Registreeru teabepäevale

( 4. aprill 2012, 10:22 )

Teabepäev

( 4. aprill 2012, 09:41 )

Fotogramm-meetria osakond

( 4. aprill 2012, 09:40 )

Uudised

( 2. aprill 2012, 09:07 )

Aadressiandmete valdkond

( 26. märts 2012, 16:40 )

Maareformi statistika

( 5. märts 2012, 08:18 )

Ruumiline planeerimine

( 28. veebruar 2012, 14:59 )

Kinnisvara hindamise osakond

( 7. veebruar 2012, 15:15 )

Kinnisvara haldamine

( 3. veebruar 2012, 16:00 )

Tehingute andmebaasi ülevaated

( 31. jaanuar 2012, 13:21 )

Enim vaadatud lehed

1. Uudised

2. Otsing maa-ameti kodulehel

3. Maa-ameti koosseis

4. Maareformi statistika

5. Ametijuhendid

6. Personnel

7. Maakataster

8. Avalikud enampakkumised

9. Teabenõude ja selgitustaotluse vorm

10. Katastribürood

[1] 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn, telefon: +372 665 0600, faks: +372 665 0604, e-post: [email protected]

Otsi kodulehelt

Page1 of 1Maa-amet: Uudised

5.04.2012http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=1&menu_id=1

Maaomanikele ja ka lihtsalt looduses matkajatele pakub palju teavet Maa-ameti kodulehekülg, eriti selle geoportaal.

Kuigi paljud portaalid pakuvad vaadata muu hulgas ka Eesti kaarti (Google, Postimees, Õhtuleht, Delfi jt), ei ole neist kellelgi nii põhjalikke andmeid kui Maa-ametil. Järg-nevalt vaatlemegi, mida siis Maa-ameti geoportaal pakub.

Siseneme http://www.maaamet.ee/ Kuigi seal on palju

muudki teavet, avame lingi Geoportaal. Link asub nii va-sakul tulbas kui paremal küljel, mõlemad viivad samasse kohta. Avanenud aaken aadressiga http://geoportaal.maa-amet.ee/ pakub jällegi ohtralt huvitavaid linke, meie aga va-jutame kesksele viidale “Ava Eesti kaart”. Avanemine võtab veidi aega ja Eesti kaart ongi meie ees.


Avanenud akna kohal on lingid “Hübriid”, “Or-tofoto”, “Kaart”, “Põhikaart” ja “Reljeef ”. Ak-tiivne on “Hübriid” ja jätamegi esialgu selle. Kasutades hiire kerimisnuppu või üleval vasakul olevat +-märki, suurendame soovitavat kohta kaardil, kuni il-muvad kollased kujundid. Need on katastriüksused ehk siis kellelegi kuuluvad maaüksused. Tehes aktiiveks umbes keskel kaardi kohal asuva infopäringu noole ja vajutades seejärel mingile maa-alale, ilmub paremale teave antud maaüksuse kohta. Saame teada katastriüksuse asukoha, aadressi, mõõdistamisandmed, pindalad.

Kuigi maa omanike andmed puuduvad, saab teada näi-teks riigimetsade asukoha, kus võib viibida igal ajal (era-omandis olevatel maadel teadupärast pärast päikeseloojan-gut viibida ei tohi) ja kus võib ka luba küsimata telkida.

Viirutatud alad tähistavad mingis vormistamisastmes olevaid mõõdistatavaid maid, kui aga maatükile ei ole kan-tud numbreid ja noolega vajutades saab teada ainult asu-koha, on tegemist nn järkuvalt riigi omandis oleva maaga.

Paremal küljel näete noolega tähistatud valikualal “Maainfo teenus”. Kui vajutate kolmnurgale, ilmub pikk nimekiri, mille hulgast saate valida teid huvitava valdkon-na. Suuremat huvi peaks tavavaatajale pakkuma alajaotus “ajaloolised kaardid”, “aadressiandmed” (nähtavale ilmu-vad kõigi maaüksuste nimed), “kultuurimälestised”, “loo-duskaitse”, “pärandkultuur”. Viimase all näete objekte, mis ei ole otseselt looduskaise ega muinsuskaitse alla võetud, aga võivad sellegi poolest huvi pakkuda. Jällegi noolga pu-nastele figuuridele vajutades näete objekti infot. Kaardipilti saab käe sümbolit kasutades vajalikus suunas nihutada või

Page1 of 1X-GIS(3) - Flash

9.04.2012http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

Maa-ameti geoportaal+/- märgi abil suurendada-vähendada. Nihutada saab ka lihtsalt hiire vasakut klahvi all hoides ja suurendada-vä-hendada kerimisnupuga.

Valides alajaotuse “Ajaloolised kaardid”, on vaja teada, et kõikide alade jaoks kõiki kaarte ei ole. Valikuvõimalusi näeb vasakult kaardi kohal olevale nupule “Kaardikihtide valik ja legend” vajutades. Ajaloolised kaardid võivad olla Vestakaart või 1:50000 Eesti topokaart (1935-1939). Valida saab ka NL topokaardi (ei ole samuti kõikide piirkondade kohta).

Loomulikult on geoportaalis veel väga palju võimalusi andmete nägemiseks, mida siinkohal üles lugeda ei jõua. Iga nupulevajutus annab uut informatsiooni või uue kaar-dipildi.

Huvi võivad pakkuda numbrid, mis jooksevad kaardi-akna paremas ülanurgas. Need on erinevates süsteemides asukoha koordinaadid. Kes on oma kinnistu viimastel aas-tatel vormistanud, on saanud katastriüksuse plaani, mil-le paremal küljel on terve rida koordinaate ja all märkus “Koordinaadid määratud L-Est 97 või L-Est 92 süsteemis”. Kaariaknas asuvad x ja y ongi sama süsteemi koordinaa-did. Nii et kui viite hiire kursori maainfo teenuses oma ka-tastriüksuse mingi nurga peale, peavad ekraanile ilmuma samad numbrid kui teine katastriüksuse plaanil sama nur-ga peal. Ekraanil näidatakse koordinaate ainult täpsusega 0,1 m, teie plaanil on täpsus aga 0,01 m ehk 1 sentimeeer.

Nii on võimalik suvalise katastriüksuse nurga koordi-naatide põhjal määrata selle punkti asukoht Eestimaa pin-nal 1 sentimeetri täpsusega.


19. aprillil kell 10-15.15 Rapla Rahvakoolis (Hariduse 3, Rapla) Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013

meetme 1.1 infopäevKorraldaja Eesti MaaülikoolLektor on Avo Toomsoo, mag (pm), Eesti Maaülikoo-

li Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Mullateaduse ja agrokeemia osakonna lektor

Infopäevale on oodatud: põllumajandustoodete toot-mise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandami-sega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud isikud ja tema töötajad

Infopäeva teemad: - Mullaviljakuse säilitamine ja suurendamine- Toitained ja nende ringe mullas- Elementide roll taime arengus- Haljasväetised, kompostid jt maheviljeluses väetistena

lubatud ainedInfopäev on tasuta.Kohtade arv on piiratud, VAJALIK EELREGISTREE-

RIMINE maaülikooli avatud ülikooli tel 731 3175; 731 3174; 731 3275 või täites registreerumisvormi maaülikooli kodulehe aadressil http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/

Laupäeval, 14. aprillil kell 21Ervin Lillepea & ansambel SVIPS

EIDAPERE RAHVAMAJAS eelmüük 9-13. aprill 4€peo päeval 14. aprill 7€

Söök-jook endal kaasa koos hea tujuga.Lisainfo 53447332

13. aprillil kell 20.30 Kuimetsa rahvamajas

tantsuõhtu ansambliga

ABSOLUT LÜHIS. Pilet eelmüügist 5€, kohapeal 6€.Söögi - joogikorvike omal kaasa!

Laudade broneerimine ja piletite eelmüük tel 5347 2669 Külliki


kolmapäeval, 11.04 kell 19.00

HAGERI RAHVAMAJAS

esineb

MARI POKINEN oma lauludega

pilet 5 eurot

Kohilast väljub liinibuss 17.30


Raplamaa Laulukarusselli eelvoor on 30. aprillil kell 14 ja

finaal Emadepäeva kontserdina 12. mail kell 13.

Ketil käevõru või kella valmistamine 14. aprillil kell 12 – 14.30

Nobiina käsitööpoodHind 7.- / 10.- eurot

Kõik materjalid sisalduvad hinnas! Töötoad toimuvad: Raplas Tallinna mnt 37

II korrusel Nobiina toas. Info ja eelregistreerimine: tel 52 71 202,

[email protected] või kohapeal. Jooksev info Nobiina toa FB lehel.


Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

***Reedel, 13. aprillil kell 19.

Ugala teatri etendus “Grace ja Glorie”

sooduspilet (õpilane, pensinär) 8 €,täispilet 10 €

***Laupäeval, 14. aprillil

noorte festival NOORSOOLIKAS,

töötoad kell 13, kontsert kell 19,

piletid eelmüügis 3 €, samal päeval 4 €, info: noorsoolika.marjamaa-ank.ee

***

Lustiõhtu kogu perele 21. aprillil kell 18

Valtu seltsimajas Kaereperes Märjamaa lõõtsanaiste ja

pärimustantsudega. Osalustasu: täiskasvanud 2 €, õpilased 1€.

Suupärane soovijail omal kaasa, jooki pakutakse.

Teave tel: 526 2722

Lauluvõistlus “Märjamaa Laulukarussell”

21. aprillil kell 11Teave tel 5656 4614, 482 0075

Sõidukoolituse OÜKiiresti ja kvaliteetselt

Raplas ja KohilasA ja B- kat. algõppe kursused

B- kat. lõppastme kursused aastaringseltEsmaabi kursused

A1 kat. Rapla 12. aprillilA kat. Rapla 12. aprillilA1; A; B kat. Kohila Spordihoones kell 17 11. aprillilEsmaabi koolitus 28. aprillilLõppastme koolitus 13.-15. aprillilB kat. Rapla 12. aprillilHariduse 3, Rapla 79513 56 618 188 Lii Erm Vastuvõtt: T ja N 15.00 - 17.00, K 9.00 - 12.00E- Mail: soidukoolitus[ät]soidukoolitus.eeKoolitusluba 5563 HTMhttp://www.soidukoolitus.ee/

Hageri näiteringi etendus “Sulase südameraasuke”

15. aprillil kell 15Valtu seltsimajas Kaereperes.

Nali kahes vaatusesPilet 2€

Teave tel: 526 2722

5 tiibetlast ja teised energiaharjutused – kas vikerkaaresild imedemaale?

18. aprillil kell 18Rapla Rahvakoolis

tervendaja ja väemees Ralf Neemlaid- Mis muudab energiaharjutused tõhusaks ehk

miks saab samu harjutusi tehes ühest meister, teine on ikka haige, aga kolmanda elu suisa särab- DNA mõjutamine – uus võimalus vabaneda

stressist ja haigustest- Alateadvus ja kuidas seda mõjutada

- 7 sammu harmooniasse ehk kuidas leida tasa-kaalu enese ja maailmaga

Osalustasu 6.- eurotRalf Neemvald on nõus Raplas inimesi ka

eraviisiliselt nõustama. Kontaktid kokkulepeteks ja suhtlemiseks leiate

tema kodulehelt www.hagal.eeLisainfo Reet Heinsoo tel: 503 8934

Vabastava hingamise õhtu 18. aprillil kell 18 - 21

Kohtumised toimuvad kolmapäeviti, kord kuus Mardi talus, Pirgu külas, Juuru vallas, Raplamaal.

Kaasa võtta: matt, magamiskott või tekk, märkmik ja kirjutusvahend

Juhendajad on Algallika Protsessi ja Hingamistöö tera-peudid: Triinu Poll (tel 5663 0582) ja Pille Allik (tel 5333 1311)

Registreerumine ja info kuidas kohale jõuda: Kristi tel 527 0454 või Triinu e-post [email protected]

Osalemistasu 10€/kord


Raplamaa Ühistöö

Nüüd saab Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laa-dida aadressilt http://www.raplayhis.eu/

Lisandus e-posti aadress [email protected] ajal kehtivad kõik senised allalaadimis-

aadressid ja e-posti aadressid.Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse

ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäeva tööpäeva lõpuni (kella 17ni). Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda.

Reklaami ja kuulutuste avaldamine on jätkuvalt tasuta.

29.03. kogunes Tartus looduslike pühapaikade õigus-küsimusi arutav ümarlaud, kus otsiti lahendusi, mille abil tagada hiite ja teiste looduslike pühapaikade säilimine ja nendega seotud usuvabaduse ja võrdse kohtlemise põhi-mõtete järgimine. Riigi- ja teadusasutuste ning huvirüh-made esindajad kaalusid võimalusi olemasolevate seaduste täiendamiseks ning samuti looduslike pühapaikade seadu-se loomiseks.

Praegu ei ole loodusliku pühapaiga mõistet ning regu-latsiooni esitatud üheski seaduses ning pühapaikade kaits-mine toimub juhuslikult loodus- või arheoloogiamälestiste raames. Teadaolevast 3300 ajaloolisest looduslikust püha-paigast on riigi kaitse all 510 ehk 15%. Needki paigad saa-vad ametlike menetluste tulemusel sageli kannatada, sest kaitse eesmärk ei ole loodusliku pühapaiga säilimine. Üle-jäänud pühapaikades ergutab riik maamaksu kaudu ma-jandustegevust, ehk pühapaikade rüüstamist ja rüvetamist.

2011. aasta lõpus valmis Hiite Maja tellimusel loodus-like pühapaikade õigusanalüüs, millest selgus, et kehtivad seadused tagavad üksnes teatud pühapaikade kaitsmise mõningal määral ning sedagi vaid juhul, kui haldusorgan seda soovib. Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud analüüsi kohaselt ei ole praeguse õigusregulatsiooni juures võima-lik täita looduslike pühapaikade riikliku arengukava pea-eesmärki – võtta säilinud looduslikud pühapaigad kaitse alla ning kaitsta seal koos looduskeskkonda ning vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Kehtivad seadused ta-kistavad järgimast ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit, mille Eesti Vabariik kiitis heaks 2008. aastal.

Õigusanalüüsi kohaselt rikub Eesti Vabariik loodus-like pühapaikadega seoses võrdse kohtlemise põhimõtet: „Puudub õiguspärane põhjendus olukorrale, milles kiri-kute ja koguduste pühakodade alune maa on maamaksust vabastatud ning looduslike pühapaikade alune maa on maksustatav. Seetõttu on tegemist võrdse kohtlemise põhi-mõtte rikkumisega.“

Loodusliku pühapaiga maa sihtotstarvet ei ole seni keh-testatud ning need asuvad valdavalt maatulundusmaal, mille maksustamise eesmärk on ergutada maa tsiviilkäivet ehk majandamist. Seeläbi suunab riik looduslikke püha-paikasid majandustegevuse käigus rüüstama ja rüvetama.

Kuna valdav osa pühapaikadest on suunatud majanda-misele ning sinna ei ole tagatud vaba juurdepääsu, ei ole Eesti põlisrahva ajaloolise loodususu ehk maausu tavade järgijatele usuvabadus tagatud.

Looduslikud pühapaigad on eranditult looduslikud objektid, millega on lahutamatult seotud vaimne kultuu-ripärand ja usuvabadus ning mõnikord materiaalne kul-tuuripärand. Pühapaigad on oma olemuselt ja ajaloolt

meie vanimad looduskaitsealad. Pikka aega kestnud ning usulistest, poliitilistest ja majanduslikest huvidest lähtunud rüüstamise tõttu on enamus pühapaikasid praegu halvas seisukorras.

Ümarlaua korraldasid Hiite Maja sihtasutus ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning seal osale-sid Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Sisemi-nisteeriumi, Muinsuskaitseameti, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli filosoofia- ning õigusteaduskonna, Maavalla koja, Härjapea koja, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eestimaa Loo-duse Fondi esindajad.

Õigusanalüüs koostati ja ümarlaud toimus projek-ti „Looduslikud pühapaigad kui ühtse identiteedi loojad Läänemere rannikul“ raames. Projekti rahastatakse osali-selt Kesk-Läänemere programmi INTERREG IV prioritee-di „Atraktiivsed ja dünaamilised kogukonnad“ alt. Projekt kestab 2.12.2010 – 31.08.2013 ja selle kogueelarve on 1 088 240 eurot.

LisateavetLooduslike pühapaikade õigusanalüüs:http://hiis.ee/files/Pyhapaigad_Oigusanalyys.pdfAnalüüsi lisa 1: Hinnang IUCNi juhendi rakendatavuse

kohta:http://hiis.ee/files/Lisa1_IUCNi_juhend.pdfIUCNi looduslike pühapaikade haldamise juhend:http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdfLooduslike pühapaikade riiklik arengukava:http://hiis.ee/files/LP_arengukava_2008-2012.pdf

Ahto Kaasik

Kehtiv õiguskorraldus laseb looduslikel pühapaikadel hävida


Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skor-pionidega. Puuk on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitu-de ja heinamaade tavaline elanik. Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Eestis levinud puugiliikidest on hai-guste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Vi-rumaal.

Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maa-pinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist.

Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. Arvatavasti võimaldab puugil oma ohv-rit lokaliseerida ja teda rünnata mööduva looma või inime-se väljahingatavas õhus leiduv süsinikdioksiid või temast lähtuv soojuskiirgus, samuti tema tekitatud liikumine tai-mestikus.

Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku milli-meetri suurusest vastsest 3-4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Toit seedib paar päeva kuni nädala, seejärel võib puuk talvituda ja jõuda järgmisesse arengustaadiumi.

Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidade-ga varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab ham-mustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.

On tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. Selle põhjuseks on puugi vabanemine enne, kui ta avastatakse, samuti on puuki tema varasemates arengujärkudes väiksu-se tõttu raske leida või ära tunda.

Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub ak-tiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.

http://www.puuk.ee/?content=7

PuugihammustusRisk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on

väike.Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada. Ohtlik on

puugist liiga kõvasti kinni haarata, sellega võid viia ham-mustuskohta puuginakkust. Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest.

Kasuta peeni pintsette, mille abil võid puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja.

Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. Kui pärast ham-mustust märkad ringikujulist punetust või muid sümpto-meid, pöördu kohe arsti poole.

Kuidas puugihammustust vältida?

Kasuta katvat pikkade varrukatega riietust, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse. Kanna heledaid riideid, sest nii on riietel ronivat puuki kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab. Pärast puugioht-likus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha hoolikalt üle ja otsi nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui neid, kes veel ringi ronivad. Lastel kontrolli kõrvatagu-seid.


foto leheküljelt http://www.puuk.ee/?content=

Puugid võivad levitada ka bakterit, mida varem ar-vati olevat ohtlik ainult koertele, hobustele, veistele ja lammastele. Viimastel aastatel on kindlaks tehtud, et ehrlichia võib põhjustada haigusi ka inimestel.

Tavaliselt tekitab nakkus nõrku sümptomeid ning kaob iseenesest, aga võib mööduda ka täiesti ilma hai-gusnähtudeta. Tekivad mööduvad gripitaolised sümp-tomid palaviku, peavalu ja lihasvaludega.

Mõnel juhul võivad erlihhioosi haigusnähud olla ka enam väljendunud. Diagnoos pannakse vereproovi põhjal. Haigust ravitakse antibiootikumidega, vaktsii-ni selle vastu veel pole.


Tickner on vahend, mis tapab puugi kiire külmutamise teel ja eemaldab selle nahalt spetsiaalse ekstraktori abil. 50 pihustuskorda, eemaldab sõltuvalt puugi suurusest kuni 20 puuki. Hind 18.98 .

http://www.tervisepood.ee/detailid.php?1518

Puugid ründavad!

Kes on puuk?

Erlihhioos

Tickner


TBE on lühend ingliskeelsest terminist Tick-Borne Encephalitis. Puukentsefaliidi viirust leitakse imetajate, eelkõige väikeste näriliste verest. Puukide vahendusel võib nakkus levida inimesele. Nakatunud puugil leidub viirust süljenäärmetes ja süljes. Lindude ja suuremate loomade abil võivad muidu küllaltki paiksed puugid levida esialg-sest asustusalast üsna kaugele.

Gripitaolised haigusnähudPuukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1-2

nädalat pärast puugihammustust gripisarnased haigus-nähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub. Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib vii-rus edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägene-mises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Loomu-likult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöördu-ma.

Tekib eluaegne immuunsusPuukentsefaliidi diagnoos pannakse vereproovi ja

seljaajuvedeliku analüüsi põhjal. Mingit spetsiifilist ravi puukentsefaliidi vastu ei ole. Antibiootikumid ei aita. Na-katunud võivad end lohutada sellega, et haiguse läbipõde-mine annab eluaegse immuniteedi, st haigestutakse ainult kord elus.

VaktsineeriminePuukentsefaliidi vastu on võimalik immuniseerida.

Inimesed, kes sageli viibivad puugiohtlikes piirkondades, peaksid ennast vaktsineerima. See käib ka nende kohta, kes reisivad puukentsefaliidi ohualadel Baltikumis, Skan-dinaavias ning Kesk- ja Ida-Euroopas. Enne reisi uuri järe-le, kas Sinu külastatav piirkond kuulub puugiohtlike alade hulka.

Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kol-mas umbes aasta pärast. Immuunsus pärast esimest kahte süsti on hea, aga kestab ainult ühe hooaja, seepärast peab tegema veel kolmanda, et immuniteeti pikendada. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud. Kui vaktsineerimist alustatakse suvel, soovitatak-se teine süst manustada kahe nädala pärast, et saavutada kaitsvate antikehade kiirem tõus.

Lisaannus vaktsiini süstitakse seejärel iga kolme aasta tagant, et omandatud immuunsust säilitada. Pärast süsti võib esineda süstekoha tundlikkust ja väikest palavikku.

Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus reeglina kergemate haigusnähtudega kui täiskasvanutel ja seepärast tavaliselt ei soovitata alla 7-aastasi lapsi vaktsineerida. Vanemaid,


Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Põhja-Ameerikas, Euroopas ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30% puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust hai-gestuda ainult üks sajast. Eestis haigestub puukborrelioosi igal aastal üle 400 inimese.

Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saa-miseks enamasti kaks ööpäeva või kauem, kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.

Tüüpiline nahalööve Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on naha-

lööve (Erythema migrans), mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem lööve kaob.

Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, lii-gestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptomid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möö-dumisel nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb, ka lastel, ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liige-sed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamas-ti käe- või jalalabadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne.

Puukborrelioosi diagnoos pannakse haigusloo ja ana-lüüside põhjal. Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehak-se vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaa-juvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi määramiseks.

Kindlaks tehtud borrelianakkust ravitakse antibiooti-kumidega. Kui pärast puugihammustust tekib tüüpiline nahalööve või ilmneb muid sümptomeid, tuleks alati arsti poole pöörduda.

Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit im-muunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis veel pole.


Puugid ründavad!Puukentsefaliidi viirus

(TBE-viirus)kes soovivad oma lapsi sellest hoolimata vaktsineerida, pole põhjust ümber veenda, sest kõrvaltoimete oht on väi-ke.

Puukborrelioos


autor ninjaTaigen: 1/2 pk pärmi 2 sl suhkrut 1 kl käesooja piima 800 g jahu 1 muna 100 g sulatatud margariini noaotsaga soola

Vahele: 100 g sulatatud margariini 1/2 kl suhkrut 2 tl kaneeli rosinaid Šokolaadikreem (peale): 100 g sulatatud margariini 1/2 kl suhkrut 2 sl kakaod 1,5 sl piima

Valmistusviis 1. Pudenda pärm kaussi, lisa suhkur, sool, sega, kuni

muutub vedelaks. 2. Lisa piim, seejärel jahu ja muna. Sõtku kätega. 3. Sulata margariin ning lisa taignale. Sõtku seni, kuni

taigen lööb käte küljest lahti. 4. Kata taignakauss puhta rätikuga ja aseta veidi soo-

jemasse kohta 20 minutiks kerkima. 5. Rulli taigen lahti ja pintselda sulatatud margariini-

ga. Seejärel laota peale suhkru-kaneeli segu ning rosinad. 6. Rulli taigen kokku (alusta enda poolt väljapoole

näppudega voltimist) nii, et tekiks nn. uss. 7. Laota kringlikujuliselt eelnevalt margariiniga mää-

ritud ahjuplaadile ning pane 30 minutiks 175°C eelsoo-jendatud ahju.

8. Umbes 5-6 minutit enne kringli valmissaamist sulata margariin, lisa eelnevalt omavahel kokku segatud suhkur-kakao-piim ning sega kuni suhkur on sulanud (tule peal).

9. Võta kringel ahjust ja pintselda kuumalt šokolaa-dikreemiga.

Kook sünnipäevakshttp://buduaar.ee/Foorum/Forum/topic/298255&lk=0autor tulikuumVõin välja pakkuda viisi, kuidas mina seda kooki teek-

sin. Põhjaks digestive (Lu omad) küpsised + või ja soovi

korral natuke mett. Oleneb, kui paksu p6hja tahad ja kui suur on su lahtikäiv koogivorm, aga mina tavaliselt teen põhja 2/3 pakist küpsistest ja poolest pakist võist ja paarist supilusikast meest. Küpsised purustad peeneks ja segad su-latatud või ja meega kokku ja surud vormi põhja.

Toorjuustutäidis valmib kõige lihtsamalt ca 4oo g toor-juustust, väiksemast vahukoorest, poolest klaasist suhk-rust, 1 teelusikast vaniljest.

Vahustad vahukoore koos suhkruga ja vaniljega, segad õrnalt juurde toorjuustu. Kui juust on toasoe, on lihtsam segu ühtlaseks saada palju kergem. Nüüd meki, kas mait-se on selline, nagu soovid. Saad lisada vaniljet, suhkurt ja muid maitseaineid. Mina panen tavaliselt päris palju sidru-nikoort ja õrnema hapuka maitse jaoks ka mahla. Pehme-ma hõrgu maitse toob apelsini lisamine.

Nüüd vala segu vormi ja kata väga korralikult kilega. Järgmiseks hommikuks on kook imehea. Konsistents on kreemjas, kuid samas ei sula laiali, kui sünnipäevalaual seisma peab.

Suhkru koguse osas ole kriitiline, alusta väikeste kogus-te lisamisest. Külmas seistes koogi maitse oluliselt ei muu-tu, vaid muutub ühtlasemaks ja sidrun hõrgumaks, seega maistestada antud kooki on lihtne.

Kuna tegemist on küllalt rammmusa koogiga, siis olen teinud sellest ka lahjamaid versioone. Selleks kasutan poo-le toorjuustu koguse asemel nt hapukoort. Siin tuleb män-gu ka želatiin, kasutusjuhendi leiad pakilt.

Kolmas variant, kuidas superhea kook teha, on valge šokolaad + alkohol (nt cointreau). Selleks tuleb šokolaad vesivannil (ca 1oog šokolaadi) sulatada ja segada juurde maitse järgi alkohol. Nüüd muutub segu tükiliseks ja on õige aeg juurde segada veidi vahustamata vahukoort. Segi seni, kuni mass on glossy ja ühtlane.

Selle omakorda saad kokku segada toorjuustuga ja siis omakorda juurde segada veidi vahustatud koort, et mass jääks kohev.

Et kalorsust maha võtta, vähendada glükeemilist indek-sit ja muuta tekstuur huvitavamaks, võid toorjuustu-vahu-koore massile juurde segada nt ricotta kohupiima.

Järgmisel päeval saad koogikaunistamisega ka maitset ja mõnusat touchi lisada nt riivitud valge šokolaadiga, koo-koshelvestega, natukese riivitud sidrunikoorega jne.

http://buduaar.ee/Foorum/Forum/topic/205167&lk=0

Šokolaadikringel


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29

30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55 56

57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69 70 71

72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92

93 94 95 96 97 98 99

100 101 102 103 104 105

106 107 108

109 110 111 112

PAREMALE 1 Vanaindia võlusalm, aforism 7 Loivaline 12 Sat-TV jaam 18 Asula Harjumaal 19 Viskerelv 20 Ajastu 21 Lekkimine 22 Munakollane 23 Küla Raplamaal Kehtna vallas 24 Anatoomilise keha keskosa 25 15. või 13. kuupäev rooma kalendris 26 Seadeldis juhtmeotsa kinnitamiseks 27 Üksildane inimene 28 Tütarlaps 29 Aadama ja Eeva kolmas poeg 30 Sultani palee idamaades 32 Nöökama 34 Köögiviljataim 37 Egiptuse päikesejumal 39 Kiiresti 41 USA osariik 45 Muhameedlaste messias 47 Maksujõuetus 50 Kurat 51 Samoa pealinn 53 Taibukas, arukas 55 Vald Ida-Virumaal 57 Lõuna-India väike sabatu poolahviline 59 Aeg-ajalt

61 Linn Türgis 63 Sat-TV jaam 65 Islamimaade vaimulik kohtunik 66 Meessoost isik 69 Talveõunasort 72 Kultusehoone 73 Eesti ujuja 75 Vastik, jälk 76 Võõrtäht 77 Jenissei lisajõgi 80 Vulkaan Sitsiilias 82 Papagoi 84 Territoorium 85 Salaja 87 Kodulind 88 Tohter 90 Ajaühik 93 Inglise-ameerika filminäitleja (1905-86) 94 Mõistma, aru saama 97 Vesine koht soos100 Kaksikvärss idamaa rahvaste luules102 Suur lai tükk104 Eesti kirjanik105 Siseorgan106 Jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna107 Vokaalosa ooperis108 Soodne juhtum109 Kudumise saadus110 Ilmakaar111 Teraviljatoode

112 Partisan

ALLA 1 Märgatavalt 2 Püherdama 3 Viljahakk 4 USA president (1945-1953) 5 Nahkvöö 6 Kooselu 7 Kreeka saatusejumalanna 8 Oleiinhappe sool 9 Väike koer 10 Vanem 11 Karikaturist 12 Metallitöömees 13 Pikilõhe nöörkuue alumises servas 14 Objekt 15 Veoõng 16 Eputama, edvistama 17 Lapiku kujuga kala 31 Irisemine 33 Käib saapa sisse 35 Kitsas 36 Külatänav murdes 38 USA osariik 40 Surmaja 42 Vald Harjumaal 43 Püha härg Vana-Egiptuses 44 Segane 45 Malk, madjakas 46 Vana-Pärsia kuldmünt 47 Viskoossuse mõõtühik 48 EOK president 49 Mõttekriips 52 Mudasulp 54 Eesti poliitik ja naljamees 56 Muhuke, rakk, mull 58 Kogu aeg, alati 60 Sügisõunasort 62 Lemba ooper 64 Lärm, pidu 67 Ega siis 68 Vilkuv sära 70 Tärganud vili 71 Volga lisajõgi 74 Etteulatuv osa 78 Saksa liidumaa 79 Rahvas Ida-Aasias 81 Kaugemal 83 Kasakapealik 86 Ravimtaim 87 Muistne matmispaik 89 Tormi ja välgu jumal India mütoloogias 91 Armuand 92 Agar 93 Millibaar 95 Proua 96 Reini lisajõgi 97 Nüüdsama 98 Klaverimängija 99 Jalats101 Tegelane Nukitsamehes103 Koht


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29

30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55 56

57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69 70 71

72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92

93 94 95 96 97 98 99

100 101 102 103 104 105

106 107 108

109 110 111 112

PAREMALE 1 Vald Valga maakonnas 7 Lämmastikuühend 12 Mittemuutuv, püsiv, vastupidav 18 Manilla kanep 19 Ümbritsevast värvitoonist erinev väike

pinnaosa 20 Talisõiduk 21 Küla Raplamaal Rapla vallas 22 Põlismets 23 Kehv, vilets, niru 24 Kreeka täht 25 Spordiriietus 26 Vokaalosa ooperis 27 Kuur, küün 28 Vastu-, vastas-, vastand 29 Jaapani pikkusmõõt 30 Asendaja 32 Maainimene (kõnek) 34 Tähe- 37 Rivi, viirg 39 Planeet 41 Kaduvik 45 Vahetevahel 47 Näitleja (s 1952) 50 Absorbeerima 51 Lemba ooper 53 Rõiva osa 55 Ilmalik 57 Egiptuse pealinn 59 Teise nimega

61 Heleda häälega karjuma 63 Karastusjook 65 Füüsikalise suuruse väikseim võimalik

kvantum 66 Kaunis 69 Põllutöömasin 72 Üle elama 73 Oigamine 75 Automark 76 Eramaja 77 Pärdiklane 80 Viskerelv 82 Etteulatuv osa 84 Avar 85 Sõjajumal 87 Tohuvabohu, korralagedus 88 Tasane, suuremate kõrgenditeta 90 Laulja 93 Südame väliskest 94 Kanali, tee suunda tähistav liin 97 India pähkel100 Tähtis toitaine102 Huumor104 Asuma, eksisteerima105 Piirdeaed106 Ohutis107 Kreeka täht108 Linn Prantsusmaal109 Põrandakate110 Ettetõstetav ahjuuks, kriska111 Ungari helilooja

112 Kaotus males

ALLA 1 Vaimuliku ametirüü 2 Käimisvõimetus 3 Haaramine 4 Teed kaotama 5 Eakas 6 USA osariik 7 Esimene inimene 8 Teesklematu 9 Kogu aeg, alati 10 Riigikogu liige 11 Leedu ja läti rahvalaul 12 Kaitsmine 13 Riik Aasias 14 Eesti kiskjaline 15 Ravitoitlustus 16 Linn Türgis 17 Puulabidas 31 Vastsündinu 33 Hautatud liharoog 35 Aste 36 Linn Jaapanis 38 Koeratõug 40 Eesti linn 42 Surma läbi abikaasata jäänud isik 43 Küprose rahaühik 44 Tootmisüksus maal 45 Sündima, ilmuma 46 Tassima 47 Eesti poliitik (mõõdukas) 48 Kondine, kõhn 49 Mööbliese 52 Aluspuu, tugipuu 54 Natuke 56 Lutsima, sisse tõmbama 58 Volga lisajõgi 60 Rõngassaar 62 Inglise pikkusmõõt 64 Livrees teener 67 Toidu keeduvedelik 68 Rahaühik 70 Dekaluumen 71 Ruiatus 74 Rahvas Nigeerias 78 Liisku heitma 79 Võitluskunst 81 Luupõletik 83 TV tegelane 86 Vaenlase mahanülitud peanahk 87 Kiu- ja õlitaim 89 Toa- ja ravimtaim 91 Keemilise elemendi väikseim osake 92 Kartulisort 93 Elavaloomuline 95 Auto osa 96 Egiptuse kurjuse jumal 97 Pajats 98 Pikka aega 99 Serv, ääris101 Piirits103 Leedu liti tähis

Raplamaa Ühistöö 18Veel veidi peamurdmist: sudokud

4 8 1 6 2 9 4 8 7 1 83 1 2 79 1 6 4 7 2 5 2 7 9 3

6 3 4 4 5 39 5 2 1 2 1 7 4 7 9 1 1 5 4 2 8 6 46 9 4 3 9 1

3 9 2 7 6 7 3 4 1 88 5 3 6 8 9 2 1 59 1 2 7 6 4 2 7 3 9

7 2 9 5 8 6 2 9 4 3 1 7 5 8 3 4 5 6 7 9 8 7 1 1 6 2

8 52 9 7 6 6 5 4 3 9 8 8 9 7 5 7 3 3 9 2 6 8 4 5 33 4

4 78 6 5 4 7 9 7 8 1 6 5 3 1 3 8 2 6 4 3 2 7 81 8

2 9 1 3 8 6 4 5 78 6 7 4 1 5 2 3 93 5 4 7 9 2 8 1 67 8 3 1 2 9 5 6 45 4 2 6 7 8 1 9 36 1 9 5 4 3 7 8 29 7 5 8 6 4 3 2 14 3 6 2 5 1 9 7 81 2 8 9 3 7 6 4 5

Selle sudoku lahendust võite näha 24. leheküljelt

Raplamaa Tühitöö 19

Erkki Kõlu päeva anekdoodidMees sureb oma koeraga samal päeval. Teises ilmas sa-

tuvad nad värava ette, millel on suur kiri „Paradiis“ ja all väiksemalt: „Koertele sissepääs keelatud“. Mees läheb sel-lest väravast mööda ja satub varsti järgmise juurde, millele pole midagi kirjutatud. Värava ees istub vanamees.

„Vabandage, härra...“ alustab mees. „Ma olen apostel Peetrus,“ teatab vanamees. „Aga mis selle värava taga on?“ „Paradiis.“ „Aga kas koeraga võib sisse minna?“ „Muidugi!“ „Aga mis värav see seal eespool oli?“ „Põrgu oma. Paradiisiväravani jõuavad ainult need,

kes oma sõpru maha ei jäta.“***Seafarmis ajab kogenematu traktorist külili sõnniku-

laadungiga järelkäru. Noormees jookseb ümber õnnetus-koha ja vannub. Tuleb farmijuhataja:

„Ära võta südamesse, kõigil juhtub. Teeme rahulikult suitsu ja ja arutame, kuidas asja joonde saaks.“

„Mul pole aega,“ vastab traktorist. „Jaan hakkab sõi-mama.“

„Teeme aga teeme suitsu!“ surub juhataja talle paki pihku. „Nüüd aga tuleks sööma minna, tühja kõhuga mõte ei liigu,“ arvab juhataja, kui suits tehtud.

„Ei saa, pean kiirustama, muidu saab Jaan vihaseks,“ närveerib noormees.

Juhataja viib traktoristi siiski kohalikku kõrtsi ja tellib pärast lõunasööki mõlemale 100 grammi viina:

„Noh, võtame kogu selle jama peale!“ „Ma ei saa, Jaan saab teada, pahandab.“ „Kurat selle Jaaniga, ära pabista, küll sa jõuad veel kõik

asjad ära teha! Ja nüüd võiks terve pudeli võtta,“ arvab ju-hata, kui pitsid tühjad.

„Ma parem lähen, muidu võib Jaan ikka tõsiselt vihas-tada.“

„Kus see sinu Jaan õieti on?“ „Seafarmis. Jäi selle, noh, järelkäru alla...“***Varahommikul saabub üks politseinik tööle, ise üleni

alasti. Kolleegid piiravad ta sisse: „Kas sa oled päris segi läinud?! Miks sa niimoodi tööle

tulid?“ „Ma läksin eile õhtul ööklubisse,“ räägib politseinik.

„Seal oli lõbus, muusika mängis, kõik tantsisid... Siis kus-tutati äkki valgus ja vaikne hääl teatas: „Nüüd võtavad kõik naised riidest lahti“.“

„Noh, ja edasi?“ „Paari minuti pärast süüdati taas tuli ja kõik naised olid

tõesti alasti. Poole tunni pärast kustutati valgus uuesti ja sama hääl ütles: „Nüüd võtavad riidest lahti kõik mehed“.“

„Ja mis edasi sai?“ „Siis pandi tuled jälle põlema ja kõik mehed olidki pal-

jad. Tantsisime edasi. Aga poole tunni pärast kustutati tuli ja hääl ütles: „Nüüd hakkavad mehed tööle“.“

„Noh?!“ „Mis noh? Tulingi tööle, kohe hakkan oma vahetusega

pihta.“***Kolleegid paluvad liikluspolitseinikku meenutada,

mida ta kliinilise surma staadiumis koges. „Ma mäletan tunnelit ja valgust tunneli lõpus,“ räägib

politseinik. „Ja mina justkui sõitsin mööda seda tunnelit valguse poole. Ja korraga ütles kellegi hääl mulle „Pea kin-ni!“.“

„Ja sina?“ „Aga mina ju tean, et tunnelis peatumine on keelatud.

Sõitsin edasi ja ärkasingi taas ellu.“***8. märtsi varahommikul pikutab naine voodis ja mõtleb

ootusärevalt: „Millega mu mees mind küll täna üllatab? Kui palju

roose kingib? Toob muidugi kohvi voodisse? Kas valmis-tab hommikusöögi ise või tellib cateringi? Ja mis ma kin-giks saan? Kas tõesti lõpuks selle kasuka, mida juba aastaid tahtnud olen?“

Sel hetkel astub magamistuppa mees, käed taskus. „Noh, kallis, mis sa mulle siis kingid?“ uurib naine sü-

dame põksudes. „Oo, mu inglike, mul on sulle suur kingitus!“ „Oo, kas tõesti?!“ on naine rõõmust hullumas. „Ütle

kähku, ma ei suuda enam oodata!“ „Ma kingin sulle streigi! Sa ei pea täna tööle minema,

võid rahulikult hommikusööki valmistama hakata.“***Ühes kupees sõidavad sakslane, ameeriklane, hiinlane

ja türklane. Istuvad. Vaikivad. Ja igaüht painab soov teistele kuidagi oma üleolekut näidata.

Hiinlane tõuseb, läheb akna juurde, võtab reisikotist pakikese riisi ja viskab aknast välja:

„Meil Hiinas riisi jätkub!“ Kohe tema järel läheb akna juurde ameeriklane ja vis-

kab välja paksu dollaripaki: „Meil Ameerikas raha jätkub!“ Pärast seda kummardub türklane sakslase kõrva juurde

ja sosistab: „Ära rumalusi tee, eks!“***Kohtuvad kaks sõpra: „Kuule, sa oled näost täiesti valge! Mis lahti?“ „Saad aru, mu naine näeb juba nädal aega unes, et ta

käib president Ilvesega kohtamas.“ „Ja siis?“ „Eile ma karjusin naise peale ja nõudsin, et ta need

kohtamised lõpetaks.“ „Ja mis juhtus?“ „Täna öösel nägin unes kapo bossi Raivo Aegi, kes hoia-

tas, et ma oma nina sellesse asjasse ei topiks!“


Õpimess Rapla Rada 2012

16. aprillil kell 14Rapla Kultuurikeskuses

Õpimess “Rapla Rada 2012”, mis on Raplamaa noortele suunatud edasiõppimisvõimalusi tutvustav mess. Messil tutvustatakse edasiõppimisvõimalusi nii gümnaasiumites, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides. Eriti on oodatud

noored, kes õpivad 8.-12. klassini, kuid kunagi ei ole liiga vara ega hilja enda karjäärivõimalustega tutvumiseks.

Läbi ürituse toimub ka SA Raplamaa Info-ja Nõusta-miskeskuse poolt koordineeritav mäng, mille käigus tuleb saada erinevate koolide kohta informatsiooni ja täita eri-nevaid ülesandeid. Osalejate vahel loositakse välja põne-vaid auhindu.

Osalevad:Raplamaa gümnaasiumidKutsekoolid:*Haapsalu Kutsehariduskeskus*Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool*Kuressaare Ametikool*Luua Metsanduskool*Põltsamaa Ametikool*Vana-Vigala Tehnika-ja TeeninduskoolKõrgkoolid:Tartu ÜlikoolTartu Ülikooli Viljandi KultuuriakadeemiaTallinna ÜlikoolEesti KunstiakadeemiaEesti MaaülikoolTallinna Tervishoiu KõrgkoolEesti Infotehnoloogia KolledžTallinna Pedagoogiline SeminarOrganisatsioonid:Rapla Valla NoortevolikoguEuroopa Noored Eesti BürooEesti Kaitseväe VärbamiskeskusMeelelahutuslik programm laval:14.30-14.45 Marikas tantsukool15.00-15.20 Tantsimise õpituba koos treener Anneliga15.30-15.45 Kuusteistpluss16.00-16.15 LiisaÜritusele on korraldatud ka eraldi bussid liinidel Viga-

la-Märjamaa-Rapla-Märjamaa ning Kohila-Juuru-Rapla-Juuru-Kohila.

Korraldajad jätavad endale õiguse teha ajakavas muu-datusi.

Sündmuse läbiviimist toetatakse Raplamaa Omava-litsuste Liidu Arengufondist ning seda teostab Raplamaa Rajaleidja keskus SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus.

Vaata tutvustavat videot ka SIIT: http://www.youtube.com/watch?v=pK4RC9oDipc

Huumorikonkursil võistles ligi paarkümmend eeskava üle Eesti.

Tulemused: PARIM ESTRAAD 1„Kahe sõbra lood“ .Kalev Pärtelpoeg ja Kristjan Annuk Väike Maarja Rahvamaja 2.PARIM NALI „Arstid ei tea midagi“ Rahvatervise ja Loodusravi Ühingu huumoriklubi 3.RAHVA LEMMIK “Rahaautomaat” “Kose Päevakeskus 4..PARIM ANEKDOODI VESTJA Pille Valle-Vasselenko Näiteselts „Üllatus“ Vinnist 5.Eriauhind parim LAVAKUJU Ants Viimsalu Väätsalt 6.Eriauhind.“ ORIGINAALNE IDEE“ „Rahvaloendus on läbi“ Isa ja tütar Vändra lähedalt Vihtrast 7.Eriauhind Kärstna rahvamaja Estraad „Kohvisohvid“ Näitleja meisterlikkuse eest Züriisse kuulusid huumoriajakirja “Pilkaja” toimetaja

Andrus Tamm ning Maalehe esindus.

http://kuma.fm/index.php?id=110&tx_ttnews[tt_news]=3365&cHash=cdb17b96841b078f8b7d8c06fc587c88

16. huumoripäev „Maamees muigab“ Väätsa rahvamajas

Randjärved Tornigaleriis 11. aprillil kell 14Tornigalerii on avatud

13. aprillil pärast teenistust kell 12 ja 14. aprill kell 14-16

Väike näitus ühe pere liikmetelt: Saima, Liisimari, Aa-ret ja Leida-Marie Randjärv. Kirikutornis eksponeeritav valik viib mõtteid nii kõrgustesse kui maisesse ellu. Näi-tuse avamine oli 11. märtsil.

Teave tel: 5558 3322 Saima Randjärv e-post: saimarandjä[email protected]


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Новости РБК

Скончалась звезда

фильма "Покровские

ворота"

Собчак обидела

Хаматову на вручении

"Ники". ВИДЕО

Названа самая

сексуальная женщина

2012 года

В Москве таджики

"спасли" журналистку

чтобы изнасиловать

О чем сказало ученым

лицо Ксении

"Реал" изменил эмблему

клуба ради

Соперник россиян по

Евро-2012

лидеров из

В Подмосковье новый

губернатор

рынком недвижимости

Банкам не нужны

длинные деньги ЦБ

Газета

Акция в поддержку

голодающих в Астрахани

обернулась

беспорядками

Соцсеть Facebook

фотосервис

1 млрд долларов

«Селигер-

обойтись в

рублей

При Госдуме создают

совет по борьбе с

“цветными

Ливийскую нефть

поделят заново

Москва уйдет с

Autonews.Ru

Великолепная

Автомобили мечты

которые нельзя купить в

России

Москвичей заставят

отказаться от

автомобилей

Тюнинг в массы

превратить автомобиль в

монстра

Yтро

В Таиланде погиб

российский

Москвичей спасли от

травм

Женскую грудь вылечат

пауки

Шашлыку исполнился

миллион лет

Сибирь заполыхала по

весне

Главная Карты Новости Месяц Информеры Туризм Проекты Сервисы °CПоиск

Следи за роковым

маршрутом «Титаника» в

реальном времени

У дочери Боярского

родился первенец

Друг избитой девочки-

инвалида рассказал, что

думает о случившемся

Место, которое считают

самым красивым в мире.

Фото

Ученые нашли необычную

связь между будущим и

богатством

Родители избитой

подругами девочки-

инвалида. Фото

Двух школьниц, жестоко

избивших подругу, будут

судить

Поступок Собчак назвали

хулиганством. Мнение

Первый и последний круиз

«Титаника» в реальном

времени

Следи за роковым круизом

«Титаника : • •• • • • • • • • • • • • • • • • • • 6• • • •

Информация

О проекте

Информация для СМИ

Информация для WEB

Соглашение об использованииданных с сайта

О рекламе на сайте

Часто задаваемые вопросы (FAQ)

Гостевая книга

Карта сайта

Контакты

Погода за окном

РаплаЭстония

Ясно

5 ЮВм/с

755мм рт. ст.

41% влажн.

10 апреля 2012 10:00

Прогноз на 2 недели

Погода в Рапла Мой город

10.04ΖΣηΣήι Ωηάθι άήά ζγΧγΨυ,Σι ΰγθλ ΩηβυΩϊ Υί Ωβάϊ

TΩΰζΩηΣι κηΣΥγΫΨκμΣ, °C

℮ι ΰ. ΨΣΥί .,ΰΰ ηι . θι .

⅜Ωι Ωη,ΰ/θ

⅜ί ΣΪ βγθι χΥγΫΨκμΣ, %

Ύρ κρ ΣΩι θϊ ,°C

Ночь Ясно ₧3 755 65 ₧4

Утро Пасмурно +1 755 54 ₧1

День Ясно +6 755 47 +4

Вечер Ясно +1 754 61 ₧1

2ЮВ

4ЮВ

5Ю

4ЮВ

11.04СР

Ясно 0 Пасмурно +8

Ночь День

12.04ЧТ

Ясно +2 Ясно +13

13.04ПТ

Пасмурно +7Пасмурно,небольшойдождь

+12

14.04СБ

Пасмурно,дождь +3

Пасмурно,небольшойдождь

+10

15.04ВС

Пасмурно,небольшойснег

₧1Пасмурно,небольшойдождь

+13

16.04ПН

Пасмурно,небольшойдождь

+8Пасмурно,небольшойдождь

+3

17.04ВТ


0Пасмурно,небольшойдождь

+2

18.04СР


0Облачно,небольшойдождь

+5

19.04ЧТ

Облачно, снег ₧2Малооблачно,небольшойдождь

+7

20.04ПТ

Малооблачно,снег ₧1

Малооблачно,небольшойдождь

+9

21.04СБ


0Малооблачно,небольшойдождь

+10

22.04ВС


+1Малооблачно,небольшойдождь

+10

23.04ПН

Малооблачно,снег 0


+12

В Рапла

Краткий прогноз

Подробный прогноз

Прогноз на 2 недели

Геомагнитная обстановка

Погода по-старому

Погода для занятых

Дневник погоды

График температуры

Водоемы

Температура воды: +3°C

10.04.2012

Солнце Луна

Восход

ЗаходДолгота

06:19

20:2514:06

ФазаСтареющая

83%

Астрономия

10.04.2012

Информер

Хотите быстро повысить информативность своего сайта?Разместите один из наших погодных информеров.

Подробнее

Успешная Жизнь!

Уникальное открытие психологов:

Технология Исполнения Желаний

www.success-psychology.ru

Погода в Вашем городе.

Прогноз на день, на 3 дня, на неделю, на

месяц.

www.meteonova.ru

Легализация марихуаны в США

в медицинских целях. Видеорепортаж

"Голоса Америки"

www.voanews.com

Яндекс.Директ Стать партнёром

+3°C

Page1 of 2GISMETEO.RU: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ...

10.04.2012http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Südamepäev Kuusiku Raamatukogus ja lasteaias

15. aprillil kell 11Peatähelepanu on tervisemõõtmistel (portatiivne EKG

aparaat; millega võib avastada rütmihäireid ja südame varjatud ülekoormust, PEF uuringud, mis on hingamis-funktsiooni hindamiseks, nt kroonilistel suitsetajatel, ast-mahaigetel; tervisenäitajad -kolesterool, veresuhkur, KMI, vööümbermõõt, ning elustamisõpetusel. Näidistreening-tunnid (bodycombat, pilates), orienteerumise algõpetuse koolitus, jalgrattasõidu ja – ohutusõppused ning sõudeer-gomeetrite võistlus. Õpetatakse kepikõnni tehnikat ning korraldatakse kepikõnniretk.

Soovi korral saaab minimessil tutuvustada teenuseid ja müüa tervisekaupu (registreerida telefonil 56069732 Sand-ra Mägi või aadressil [email protected]). Täpsem info kantide teadeteahvlil ja rapla valla kodulehel www.rapla.ee.

Südamepäevade sihtrühmaks on tööealine elanikkond. Süamekuu tegevused on Rapla valla tervise edendami-

se koostööprojekti 2012 tegevused, mida rahasta Euroopa Sotsiaalfond.


Võtame hoida Teie koera, kui soovite sõita

puhkuse - ärireisile. Koera vanus alates 4 kuud.

Koer peab olema nõuetekohaselt vaktsineeritud ja veterinaarselt

korras, olemas mikrokiip + lemmikloomaregistrisse kantud.

Rohkem infot tel 554 0518 ja [email protected]

Rapla KultuurikeskusesTEATER

18. aprillil kell 11

Väike nõid Pilet 5 €

müügil Rapla KultuurikeskusesSelleks, et midagi õnnestuks, tuleb mõtetega asja juures

olla. Kui oled hajameelne ja mõtled muudele asjadele, ei tule mitte kui midagi välja.

See on lõbus lugu 127aastasest nõiast, kelle vanus pole õige nõia jaoks mingi vanus ja lõbusast kaaslasest kaa-ren Abraksasest. Väikse nõia suurimaks sooviks on minna Walpurgi ööl Blocksbergi mäele, kuhu talle on keelatud minna.

Otfried Preussleri “Väike nõid” samanimelise lasteraa-matu järgi lavale seadnud Kadri Paldra.

Nimiosas Ulrika Tolberg. Esietendus 28.märts 2012 Kuressaare Linnateatris.

kuldnebors.ee auto24.ee mototehnika.ee rasketehnika.ee veetehnika.ee auto24.lv oikotie.fi keltainenporssi.fi

Eesti

Värskeid kuulutusi 118 356 50% soodsamad kohvikud, iluteenused, üritused, spaad. Kliki 1deal.ee!

LOGI SISSE OTSING KUULUTA

Töö ja koolitus (1658)

Kohtutäiturite japankrotihaldurite teated(437)

Sõidukid (12840)

Varuosad ja tarvikud(11812)

Veesõidukid (377)

Kinnisvara (21572)

Ehitus (1383)

Tööriistad, masinad jaseadmed (1657)

Põllumajandus (610)

Metsandus (247)

Audio / video / foto (4714)

Arvutid (5539)

Telefonid (3757)

Kodumasinad (1461)

Äri (890)

Kodu (6774)

Lemmikloomad (502)

Lastekaubad (2576)

Riietus ja jalatsid (2224)

Ilu ja tervis (405)

Harrastused ja vaba aeg(2885)

Raamatud (29695)

Muusika (225)

Antiik ja kunst (708)

Tutvus (73)

Teated (244)

Täiskasvanutele (3091)

Päevapakkumised

VIITED

Kokkuvõte 9. aprillilogistikauudistest

MTA: tegime ettepanekukütuseveo piiramiseks

Rahvusvahelisteautovedajate hulka pääseb25 000 euroga

KULDNE INFO

Kuldse Börsi kaudu saadoma kuulutust näidatamitmetel populaarsetelveebilehtedel, näiteks:

· auto24.ee· aripaev.ee· perekool.ee· vedu24.ee· soome.ee· koolitamine.ee

E-mail Parool Logi sisse edaspidi automaatselt | Registreeru | Unustasid parooli?

Avaleht > Kuulutused > Sõidukid > Sõiduautod > Ford > FORD FOCUS 1.4 51 kW -02

ÜLDOTSING TÄPPISOTSING SALVESTATUD OTSINGUD Tühjenda väljad

FORD FOCUS 1.4 51 kW -02

OBJEKT PILDID (5)

URL: http://www.kuldnebors.ee/11981062Muudetud 15:03 06.04.2012

Müüa FORD FOCUS 1.4 51 kW -02, luukpära, hall, spidomeetrinäit 164000, bensiin, esivedu, manuaal, 2 ust, 5 kohta,hooldusraamat, puldiga kesklukk, valuveljed, talverehvid,suverehvid, reguleeritav roolisammas, roolivõimendi, elektriaknad,tekstiilsisu, stereo, CD, CD stereo, jalamatid;

tagaistme seljatugi allaklapitav, Auto on heas korrs. Just labinudtehnilise ulevaatuse. Ostetud Eestist Tavahind (km 0%): 1999EUR.

1 850 EUR km 0% (eraisik või mitte käibemaksukohuslane)

Aivo SildveeSaada e-mail

Tel. 5340 8534Raplawww.auto24.ee/995315

Teata sobimatust kuulutusest!

Saada kaup SmartPOSTiga.Alates 2,69 üle Eesti. Loe siit!

rubriik ----------------------------------------- tehing ---------------- otsisõna või "sõnaosa" kuulut. ID pilt video

OTSI

Tagasi Jaga Trüki

Page1 of 2FORD FOCUS 1.4 51 kW -02, müük, kuulutus 11981062 - Kuldne Börs

10.04.2012http://www.kuldnebors.ee/search/soidukid/soiduautod/ford/search.mec?pob_post_id=...

G4S Korvpalli Meistriliiga Play Off mäng Piimameister Otto/Rapla

vs. TTÜ Korvpalliklubi 12. aprillil Kell 19 - 20.30

Sadolin Spordihoones


http://www.teletorn.ee/et/avatudTeletorn on avatud! Teletorni näitused on avatud: SUVEL (mai–september) avatud iga päev kell 10.00–19.00 TALVEL (oktoober-aprill) avatud K-E kell 11.00 -18.00

(teisipäeval külastajatele suletud) 22. korruse kohvik-restoran: SUVEL (mai–september) avatud iga päev 10.00–23.00TALVEL (oktoober–aprill) avatud 11.00–23.00 Korraga pääseb vaateplatvormi 21. ja 22. korrusele 100

inimest. Orienteeruv külastusaeg 1 tund. Grupikülastuse broneerimine toimub 1-tunniste inter-

vallidega igaks täistunniks, grupi suurus maksimaalselt 50 inimest. Gruppide broneerimine telefoni teel 6 86 30 00 ja aadressil [email protected]. Gruppidele on võimalik tel-lida toitlustust, etteteatamisajaks 48 h.

Ligipääs ratastooliga Kõik Teletorni külastusruumid on ratastooliga ligipää-

setavad, v.a 22. korruse väliterrass. Kokkuleppel avatud ka muudel aegadel.

Vaade http://www.teletorn.ee/et/vaadeVaade Tallinna Teletornist on ainukordne Eestis ja

unikaalne Põhja-Euroopas. Sinu all laiuvad Muuga met-sad, eemal kaunis Tallinna vanalinn ja sillerdav Lääne-meri kogu oma majesteetlikus hiilguses. Raudse eesriide perioodil oli just siin paljude Eesti inimeste jaoks aken vabasse maailma – õhtul võis näha isegi Helsingi tulesid.

Vaate illustreerimiseks saavad külastajad kasutada multimeedia ekraane: suurendada selles huvi pakkuvat piirkonda või näha, milline nägi koht välja minevikus.

See on vaade, mida peab elus nägema. Veel enam – kogema!

http://www.teletorn.ee/et/kohvik-menuu/restoran-brasserie

“ Kõik me teame ,mis asjad on seafilee, veisefilee, kartul , kaalikas, porgand. Kuid mis asjad on bacalhao, shizo, con-fit, sauce vide, nori, brunoise?

Kõiki selliseid nimetusi ja toiduaineid leiab meie 22. korrusel asetseva restoran-brasserie menüüst.

Brasserie avab uksed hommikul kl.10, pakkudes mõ-nusat äraolemist aromaatse kohvi ja meie kondiitrite suu-repäraste pärlitega. Vahva ekspositsiooni külastamise järel saate nautida kerget einet, leides meie laialdasest võileiva-, salati- ja pastavalikust endale meelepärase. Teie argipäeva lõunate ilmestamiseks on pakkuda välja kompaktne päe-vamenüü.

Restoran avab oma ala kella 19-st. Kasutame ära oma kohaliku tooraine *pärlid*, seome nad taldrikul kokku prantslaste kulinaarsete tehnikate ja kastmetega, jaapani värskuse ning tervislikkuse, tai vürtsikuse ja modernse serveeringu.

Kasutame veel klassikalisi toiduaineid nagu oliivõli, kapsas, lasanje lehed – kuid näiteks dessertides. Oliivõlijää-tis, Lasanje-mandli chips ning kapsa-kurgi-tilli sorbee.....

Laseme oma fantaasiatel lennata sobitame kokku klas-sika, modernsuse ja kaasaja ühel taldrikul!

Miks ja kuidas sellised *hullud* lähenemised toidule? Aga selleks, et me olemegi tavalisest restoranist erinevad! Me oleme eesti kõige kõrgemal asetsev restoran –brasserie, meil on kõige kaugemale ulatuv vaade....

Pöörame oma pilgu horisondile ja laseme headel mõte-tel lennata, ning teeme nad teoks....taldrikul!”

Suurepärase toidu ning kauni vaate kombinatsioon on põhjus, miks siia ikka ja jälle tagasi tulla!

Ootame Teid aprillist 2012! Priit Toomits,

Chef de Cuisine

Tallinna teletorn on avatud

Brasserie & restoran Teletorn

Lahtiolekuajad

Pilte tetetornist vaata http://pilt.delfi.ee/album/250543/


http://www.teletorn.ee/et/ajaluguMoskva valiti 1980. aasta suveolümpialinnaks ning Tal-

linnas toimus selle raames olümpia purjeregatt. Teletorni hoone lisati olümpiaobjektide nimekirja, mis garanteeris nö rohelise tee saamaks olulist varustust. Seetõttu seati ka Vilniuse teletorni jaoks mõeldud aparatuur üles hoopis Tallinnas ja teletorn lasti käiku õigeaegselt, Vilniuse oma aga viibis ligi aasta. Teletorni ehitus algas 1975. aastal ning sai valmis just planeeritud ajaks. Valmimine võttis aega mõni kuu vähem kui viis aastat.

314 meetri kõrgune Eesti kõrgeim hoone avati piduli-kult 11. juulil 1980, kohal oli kogu tolleaegne nomenkla-tuur. Nõukogude aegset tegelikkust ilmestab üks tolleaeg-setest Teletorni töötajatest Igor Lukas: “Kuigi olümpiaks läks kogu see kupatus tööle, /.../ lülitati järgmisel päeval vesi välja ning kuni järgmise kevadeni oli meil kuivpeldik.”

Torn sai kiiresti populaarseks ajaveetmise kohaks. Siin tähistati nii ametlikke kui ka perekondlikke sündmusi.

Tallinna Teletorn on Eesti iseseisvuse taastamise üheks olulisemaks sümboliks, kuna siin toimus rida olulisi sünd-museid, mis olid seotud 20. augustil 1991. aastal Eesti Va-bariigi Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud “Otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest”. Kuulake Harri Tiido 1991. a intervjuu salvestust teletorni kaitsjatega, kes viibisid ja kaitsesid torni 20. aastat tagasi.

170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastaja-tele avatud 26. novembrini 2007, mil see tuleohutusnõue-tele mittevastavuse tõttu suleti. Torn taasavatakse täieliku uuenduskuuri läbinuna 2012. aasta kevadel.

DAATUMID30. september 1975 – nurgakivi panek. Tallinna Tele-

torni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet. Projekteerijate ees seisis kaks keerulist ülesannet: valida teletorni konstrukt-sioon ja ehituskoht.

Mai 1977 – raudbetoontüve ehitamine, paigaldatud oli 17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri.

13. juuni 1978 – torn saavutab projektkõrguse 314m. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab imetabase kõverjoone.

30. oktoober 1978 – ülemise ehitusosa sõrestiku üles-tõstmine. Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal torni tüve ümber ja tõsteti siis 170 m kõrgusele.

Aprill 1980 – brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud tornitüve šahti kaab-lid, tuli levis kiiresti ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar suutis põlevad kaablid viimasel hetkel läbi raiuda.

11. juuli 1980 – Tallinna Teletorni ametlik avamine. 20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene sig-

naal. 22. juuli-1. august 1980. aastal – Moskva Suveolümpia-

mängude Purjeregatt, milleks valminud paljude Tallinna

http://www.teletorn.ee/et/piletidKiirpilet (tagab eelisjärjekorras sisenemise) 11 € Külastuspilet 7 € Sooduspilet (lapsed alates 5. eluaastast, õpilased, üli-

õpilased, pensionärid) 4 € Perepilet (2 täiskasvanut + lapsed) 15 € Teletorni ja Botaanikaaia ühispilet 9 € Teletorni ja Botaanikaaia perepilet 18 € Aastapilet (aastaks tasuta sissepääs ametlikel lahtiole-

kuaegadel + õhtune sissepääs restorani koos 3 sõbraga.) 21 € Õpilasgruppide puhul 1 täiskasvanu iga 10 lapse kohta

tasuta Õhtune sissepääs 22. korruse restorani 3 €Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu. Teletorn reservee-

rib õiguse hindu muuta. Korraga pääseb vaateplatvormi 21. ja 22. korrusele 100

inimest. Orienteeruv külastusaeg 1 tund. Grupikülastuse broneerimine toimub igaks täistunniks,

grupi suurus maksimaalselt 50 inimest. Terve maja rendi puhul võib grupi suurus tornis olla

kuni 100 inimest, õuealal kuni 400 inimest. Gruppide broneerimine SIIN või telefoni teel 686 3000

ja aadressil [email protected]. Gruppidele on võimalik tellida 48tunnise etteteatamis-

ajaga toitlustust. Ligipääs ratastooligaKõik Teletorni külastusruumid on ratastooliga ligipää-

setavad, v.a 22. korruse väliterrass.

ehitiste hulka kuulus ka uus Teletorn. 19.august 1991- Moskvas toimus Augustiputš. Nõu-

kogude Liidus toimunud riigipöördekatse käigus üritas isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee van-denõulasi vägivaldselt kõrvaldada Nõukogude Liidu presi-dendi Mihhail Gorbatšovi ametikohalt ning teha lõpp tema liberaalsele perestroikapoliitikale.

20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul te-gid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruu-midesse.

26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaate-platvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele.

Kevad 2012 – peale põhjalikku renoveerimist avatak-se legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Tele-tornist on saanud elamuskeskuspaljude võimalustega nii suurtele kui väikestele, avatakse ka futuristlik näituseruum Eesti tippsaavutustest.

Tallinna teletorn on avatud

Hinnad

Ajalugu


Meie eesmärgiks on muuta kodu omamine lihtsamaks ja kergemaks. Tänaseks koondame üle 60 100 koduomani-ku. Oleme toeks koduomanike ühiste algatuste läbiviimisel ning sekkume, kui koduomanikele üritatakse liiga teha.

Tänases majandussituatsioonis on meie olulisimaks te-gevussuunaks võitlus kasvavate kuludega.

Nendes ettevõtmistes on läbimurde saavutamine väga keeruline. Hetkel on Eesti Omanike Keskliidu poolt mit-mes kaasuses ette võetud kohtutee – loodame seatud ees-märke saavutada mitte vaid Eestis tavapäraseks saanud allkirjakampaaniatega, vaid kasutades ka õigussüsteemi võimalusi.

Paljud toimingud koduomanike huvide esindamisel on isiklikumat laadi – oleme aidanud lahendada näiteks ko-duomaniku ja korteriühistu vahelisi konflikte, olnud nõu ja jõuga abiks kodukeskkonda ohustavate detailplaneerin-gute vaidlustamisel ning osaleme mitmetes muudes ette-võtmistes, kus hädasolev koduomanik ei soovi oma nime eksponeerida.

Eesti Omanike Keskliithttp://www.omanikud.ee/eokl

KODUKAARTKodukaart praegu veel tasutaKodukaardi, Eesti Omanike Keskliidu liikmete soodus-

kaardiga, saate osa paljude kaupluste ja teenusepakkujate püsikliendisoodustustest ning ka eksklusiivsetest Eesti Omanike Keskliidu liikmetele suunatud soodustustest.

Kodukaardi partnerid on eelkõige kodumajapidamise-ga seotud ettevõtted – ehitus- ja remondikaupade müüjad, sisustusärid, puhastusteenuseid pakkuvad ettevõtted ja paljud teised teenusepakkujad ning kauplused, kust ko-duomanik leiab endale vajaliku kauba või teenuse. Suure-matest kaubamärkidest leiduvad meie partnerite seas Nor-dea, Elisa, Espak, Büroomaailm, Eurooil ja Olerex.

Kodukaart pakub koduomanikule: Soodustust – kaardi abil on võimalik tarbida koduga

seotud kaupu ning teenuseid tavahinnast soodsamalt.Mugavust – mitmete plastikkaartide asemel on sinu

taskus nüüd üks ning rahakott on selle võrra õhem.Kvaliteeti – koduomanikul on kindlus, et pakutav toode

või teenus on heal tasemel.Tutvu soodustusi pakkuvate ettevõtete nimekirjaga!

Meie partneritel on sulle iga kuu erilisi sooduspakku-misi.

Kui soovid omada Kodukaarti, siis tuleb sul astuda ko-duomanike huvisid esindava Eesti Omanike Keskliidu liik-meks. Liikmemaksu ega muid kohustusi meie organisat-sioonil pole, kaart saadetakse soovijatele posti teel sellele aadressile, mille olete sisestanud liiikmeks astudes.

Kodukaardiga kaasnevate soodustuste saamiseks edas-tatakse Teile sooduspakkumisi.

Liikmeks astuda saad Sa meie kodulehe vahendusel.Kodukaardi uuendamine.Kodukaarti saate uuendada, kui olete sisse loginud ja

meie kodulehel paremal pool veerus olevasse moodulisse sisestanud andmed.

Uuenda kodukaarti.Sinna sisestate enda ees- ja perekonnanime ja kodu-

kaardilt 16-kohalise numbri ja saate vastuse, millal saate kaarti uuendada.

Need, kelle kaart jooksval kuul kaotab kehtivuse ja kes on uuendanud kaarti, saavad uue kaardi sama kuu lõpuks.

Uued kaardid väljastame kuu lõpus kõigile, kelle kaart kaotas kehtivuse, kuid saadame selle aadressile, mille si-sestasite kaks aastat tagasi. See ei pruugi enam õige olla ja seepärast soovitame kaarti ise uuendada.

P.S. Kasutajanimi on Teie meiliaadress, kuid loodeta-vasti ei ole Te parooliks pannud enda meiliaadressi parooli. Kodulehele sisenemiseks peaksite genereerima ikka eraldi salasõna.

Kui kaotad kodukaardi.Kui oled kaotanud kaardi või see ei toimi enam kassa-

süsteemides, palume saata e-meil [email protected] nädala jooksul saate tasuta uue kaardi. Vana kaart

kaotab uue väljastamisel automaatselt kehtivuse.

4 78 6 5 4 7 9 7 8 1 6 5 3 1 3 8 2 6 4 3 2 7 81 8

2 9 1 3 8 6 4 5 78 6 7 4 1 5 2 3 93 5 4 7 9 2 8 1 67 8 3 1 2 9 5 6 45 4 2 6 7 8 1 9 36 1 9 5 4 3 7 8 29 7 5 8 6 4 3 2 14 3 6 2 5 1 9 7 81 2 8 9 3 7 6 4 5


http://www.omanikud.ee/uudiskiri/artiklid/article_id-1387

Eramajade rekonstrueerimise toetuse määrus kinnita-tud!

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas määruse, mis annab võimaluse alates 30. aprillist hakata taotlema toetust väikeelamu rekonstrueerimiseks ja taastuvenergia seadmete kasutusele võtmiseks. Määrusega on võimalik tutvuda siin. http://www.omanikud.ee/static/files/007/vaikeelamute_rekonstrueerimise_toetus.pdf

Toetust hakkab väljastama KredEx, kelle kodulehel avaldatakse kogu taotlemiseks vajalik informatsioon hil-jemalt 16. aprilliks.

Rekonstrueerimistoetuse suurus on 25 või 40 protsenti, sõltuvalt saavutatud energiatõhususe klassist. Minimaalne toetuse määr on 1000 ning maksimaalne määr 30 000 eu-rot taotleja ühe väikeelamu kohta.

Lisaks eramute energiatõhususe saavutamiseks tehta-

Eramajade rekonstrueerimise toetuse määrus kinnitatud!

vale rekonstrueerimisele saab taotleda toetust taastuvener-geetika väikelahenduste kasutusele võtmiseks eramutes, sh päikesekollektori rakendamiseks soojusenergia tootmisel ning tuulegeneraatori või fotoelektrilise paneeli rakenda-misel elektrienergia tootmiseks.

Äsja allkirjastatud määruse raames toetatakse nii väi-keelamu rekonstrueerimistöid, vajalike ehitustoodete- ja materjalide soetamist, projekteerimist, omanikujäreleval-ve teostamist ning taastuvenergia seadmete soetamist ja paigaldamist. Väikeelamuteks loetakse üksikelamuid, kak-sikelamuid, ridaelamuid, kahe korteriga maju ja suvilaid või aiamaju, mis on kasutusel vähemalt neli kuud aastas.

Määruse seletuskirja kohaselt suunatakse neli miljonit eurot väikeelamute renoveerimiseks ja sellest kuni üks mil-jon eurot taastuvenergeetika lahenduste, nagu tuulikute ja päikesepaneelide kasutusele võtmiseks eraisikute poolt.

raplamaa Ühistöö nr 15

Documents