raplamaa Ühistöö nr 44

Nr. 44 31. oktoober 2012Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Vaata ka lk 26-27

Kooliõpilased pooldavad Raplas kahe gümnaasiumi säilimist

Raplamaa Ühistöö 2

Sotsialistlikku põldu haridesKilde eelmisest riigist põllu poolt vaadatuna

Algus Raplamaa Ühistöös nr. 38

7. osa Kalevi Kolhoos

A. Aju Volinik võttis komandeeringu ja sõitis jällegi Tog-

liatti autotehasesse. Tõi sealt korraliku koorma ja see paigutati ainsasse valvatavasse ruumi-kolhoosi ben-siinijaama. Ikka defitsiitsed mootori osad, sillad, käi-gukastid ja üks uus autokere Niva jaoks. Küllaga ka keredetaile remondi tarbeks.

Ja oligi pahandus majas. Kohale tuli Põlva SORVO (sotsialistliku omandi kaitse osakond) ülemus Kar-pats, kes tahtis ka matti võtta. Saatedokumendid olid aga linnamehe käes. Kuni tema tulekuni pandi pitser peale, nagu varastatud kaubale.

Igaks juhuks, nagu oli ka tookord vaja, organiseeris volinik prokuratuuri poolse järelepärimise Põlva ra-jooni miilitsaosakonnale Karpatsi toimingu asjus.

Majandisse tulles oli miilitsamees madalam kui muru ja kirjutas üles saatelehtede numbrid, summad ja võrdles neid maksepaberitega. Kõik oli korras ja kohalik võmmist võimumees oli vastu nina valusalt saanud. Tollal oli prokuratuur väga võimas ja miilits kummardas tema ees.

Enne järjekordset juhatuse koosolekut sai Põlluma-jandustehnika kolhoosist defitsiitseid varuosi Žiguli autode tarbeks ja kogu nimekiri, mis volinikule juha-tus andis, sai lahendatud.

Nüüd oli ka juhatuses hoopis teine meeleolu. Vo-linik oli „kõva mees“. Hakkasid laekuma „isiklikud“ soovid. Neid lahendas esimees.

Kolhoosil oli muresid piima üleandmisel Põlva Pii-makombinaadile. Eks sealtpoolt nöögiti ka omamoodi ja tihti olid ka temperatuurid liiga kõrged või puhtus just mitte kõige parim.

Mis siis ikka, Piimakombinaadi mure oli kraana saada. Neid tehti Tallinnas, Dvigateli sõjatehases. Tänu vabale vene keele valdamisele õnnestus volinikul Pea-direktor Vladimir Jarovoi jutule saada. Rääkis igaks juhuks kaks kraanat välja. Üks kolhoosile ja teine pii-makombinaadile. Need kraanad pandi veoautode Zil ja Kamaz peale.

Jälle asi lahendatud ja piim „imekombel väga pu-has“!

Kolhoosi sead ei võtnud küllaldaselt juurde. Tuli leida lisatoitu.

Targad pead soovitasid kala sööta sigadele.Kalafond loomasöödaks oli ETKVLil. Nemad and-

sid seda rebastele. Kuidas seda kolhoosile saada? Kah-juks varasem asjaajamine sovhoosides oli bürokraatia poolelt lihtsam. Vahe oli vene ajal niisugune- sovhoos- nõukogude majand; kolhoos – kollektiivmajand.

Eestile andis kalafondi Kaliningrad, läbi Moskva.Mis siis ikka, öise bussiga kohale ja pool päeva as-

jaajamisi ja järgmine öö tagasisõiduks.Sead hakkasid juurde võtma 90 grammi ööpäevas.

Kala saadi mitu vagunit ja oli tükk tagemist selle säi-litamisega. Pakiti jäässe ja saepuru alla. Osa müüdi ka naabritele.

Gorbatšovi perestroika avas pisut maailma ja voli-nikul tuli idee hakata kolhoosis õlut tegema.

Selleks ajaks oli juba lubatud vene rublasid firma-del vahetada valuutaks.

Hankis volinik viisad esimees Elar Krantsiverile ja endale Prantsusmaale. Külastati õllevabrikute tootjat. Tol ajal olid moes just väikesed õllevabrikud ja selline pakkus ka kolhoosile huvi.

Sõideti Pariisist vastuvõtja autol alla lõunasse välja ja külastati mitut Prantsusmaa õlletehast. Loomuli-kult meeldisid nii tehased kui ka kuninglik vastuvõtt.

Käidi ka kingitusena iga-aastasel maailma suuri-mal lennundusnäitusel Pariisis, Le Bourget` lennuväl-jal, kus õnnestus näha vene lennuki SU 27 õnnetust otse pealtvaatajate ette kukkumisel. See oli tollal nii võimas lennuk, et suutis 44 sekundiga tõusta 12 km kõrgusele.

Midagi võis sattuda mootorisse ja lennuk prantsa-tas alla, lendur pääses eluga, katapulteerudes ja maan-dudes langevarjuga väljaku keskele, lennukirusude kõrvale..

Koju jõudes selgus, et kolhoosi juhatus ei nõustu-nud rahavahetust lubama. Õllevabrik jäigi ostmata.

Aeg läks ja nõukogude võim Eestis nõrgenes pide-valt. Ideoloogiajuhid olid meeleheitel – nad ei taht-nud nomenklatuuri kuuludes kaotada oma privileege.

KGB planeeris 1988 aasta sügiseks Eestimaal karis-tusoperatsiooni. See ei õnnestunud.

Volinik oli leidnud endale tööotsa Soomes. Varus-tamise amet muutus vastupidiseks – turustamiseks. Töötas NSVL ja Soome ühisettevõttes Koneisto ja tema erialaks olid ostjad Eestis, sest valuuta juba lii-kus rahva käes ja oli tekkinud ostujõud.


Jätkub 4. leheküljel

Sotsialistlikku põldu haridesKilde eelmisest riigist põllu poolt vaadatuna

Eesti iseseisvumisel sai endisest volinikust direktor Eestis toimivas Soome hulgimüügifirmas.

Lõppsõnaks väljavõte Jüri Lina raamatust „Skorpioni märgi all“ (lk 321):

“Kommunistlik okupatsiooniklikk tekitas Eestile tohutuid kahjustusi:

mürgitas nii vaimse kui füüsilise keskkonna, häivi-tas rahva moraali häbitute valede ja teesklusega, kah-justades rahva tervist odava alkoholi ja alaväärtusli-ku toiduga ning piiras inimeste võimalusi tegelikuks arenguks. Rootsi TVs 5. juulil 1991 välja öeldud and-mete kohaselt kahjustas Nõukogude Liit Eestit alates 1940. aastast 10 miljardi dollari ulatuses aastas.”

“Järjest enam tõstavad Baltikumis pead vaba-müürlased - sionistide peamised tööriistad. Tallinnas avati 1993. aasta juuni keskel Rootsist saadud toetuse-

ga vabamüürlaste loož “Fööniks”, kuhu kohe hakkas pugema ühiskonna koorekiht, et endale uusi eeliseid saada. Eestis leidub ka rahvusvahelise juutide õõnes-tusorganisatsiooni „B’nai B’rith“ esindajaid, nagu sel-gus ajalehest “Eesti Ekspress” (20. august 1993).

Senise arengu taustal on igati mõistetav, et Toom-pea valitsevad ringkonnad tahavad vägisi kaasa teha vabamüürlaste uues spektaaklis, mida nimetatakse Euroopa Liiduks. Need poliitikud ei hooli Eestist, vaid isiklikust heaolust, sealhulgas miljonilistest aastapal-kadest. Ahnus on pimestanud nende silmad, mistõttu nad ei taha näha ohte. Nende poliitiliste kelmide sõi-duvees on ka ajakirjandus, mis väldib kriitiliste kirju-tiste avaldamist Euroopa Liidu kohta.”

LÕPP

Veel vene ajal sai huvitutud elektripliidist. Linna-majad ehitati juba kööki pandud pliitidega, maal oli asi keerulisem. Pliiti tuli ikka hankida, nagu tollal kombeks, läbi tutvuste.

Elekter oli häbematult odav ja puude varumine tü-likam, ka kallim.

Maakohtades oli nõue, et peab olema ringvool – vool eramusse peab tulema kahest erinevast alajaa-mast. No sellist luksust vast oli ikka raske saada küll, ainult unistus.

Kuidagi õnnestus Rapla Elektrivõrgult saada nõus-olek ja kinnitus elektriprojektile.

Esmane töö oli kolmefaasilise voolu sissetoomine. Loomulikult oma kulu ja kirjadega.

Võrreldes edaspidise elektri odavusega polnud see halb idee. Sai ka tellida nii öise kui päevase arvestuse, hinnavahe tasus ennast ära.

Elektrijuhe tuli osta Elektrosbõtist ja sealt ka voo-lukilp koos maakaablitega.

Maakaablisse sai vool viidud pärast viimast õhulii-niposti, kuhu tuli projekti järgi ka kaitselüliti. Voolu-mõõtja pandi maja sisse, kaabel sinna läks metalltoru sees, alates õuepostist.

Vene aeg sai läbi, pandi uus voolumõõtja ja elu läks edasi. Ainult, et pidevas elektrihinna tõusus. Ilmselt külmad talved venitasid mitukümmend aastat üleval olnud liinid pikemaks ja sügistormide aegu sädelesid traadid nagu säraküünlad jõulupuul.

Läksin Eesti Energia Rapla esindusse ja avaldasin

muret liinide kohta, mis enne voolumõõtjat. Need on võetud monopolfirma hooldusesse ja tavaliselt ka rekvireeritud nende omandiks.

Üllatusena kuulsin ja ka nägin arvutiekraanilt, et minu juurest läheb vool veel edasi mitmele majapida-misele. Tegelikkus muutus juba kolm aastat tagasi, kui jäin viimaseks tarbijaks ja järgmised said oma voolu hoopis uuest alajaamast teises kõrgepingeliinis.

Eesti Energia oli selle maha maganud ja seepärast ka valed andmed nende arvutivõrgus.

Andmed andmeteks, lubati minu „sädelemisega“ tegeleda. Järgnes kolm nädalat vaikust…

Ja siis äkki tuli kiri:„Eesmärgiga pakkuda Teile kvaliteetsemaid tooteid

Elektrist ja Eltelist

Ohtlikud puud eemaldatakse


Algus 3. leheküljelja paremat teenindust pöördume Teie poole palvega anda tagasisidet selle kohta, kas jäite Eesti Energiaga rahule ja kuidas Teid teenindati. Ankeet on lühike, see puudutab konkreetset kontorikülastust ja Teie prob-leemi lahendamist. Vastamisele kulub kuni 5 minutit.“

Kuna midagi polnud tehtud, andsin ka sellise vas-tuse. See vastus läks muidugi kibekiirelt Eesti Energia keskusesse, sest nad ootasid seal ilmselt kiidusõnu.

Oi, kus nüüd läks kiireks. Helistas torisev käidu-juht Kohilast ja kurtis, et temast on tööde lubadustega mööda mindud. Ainult tema saavat seda lubada…

Aga mis see minu asi peaks olema? Lahendagu oma sisemised tülid ilma minuta.

Tuli kohale ja veendus asja tõsiduses.Nüüd läks vaid nädal ja tublid töömehed „Eltelist“

olid kohal.Tuldi kolme autoga. Üks tõi kohale juhttöölise,

teine veduk oli tugiposti ja kaablirulliga ja kolmas oli tõstukkorv - kraana.

Vanad liinid lasti maha ja asuti tõstuki pealt ohtlik-ku kaske maha saagima. Aga seda hoopis ladvast ala-tes. Ja nii jupiti allapoole. Uskumatult korrektne töö ja

Elektrist ja Eltelist

ei ühtegi oksa ei kukkunud istandike peale!Nüüd toodi lähemale tugipost ja maapinda üles

sonkimata näiliselt raske masinaga.Post tõsteti üles ja juhttööline asus uut kaablit

ühendama.Töö oli igati korrektne ja uskuge või mitte, aega

läks alla nelja tunni ja kaks postivahet oli kaabelda-tud, uued vasest maandused paigaldatud (tehakse vaid Rapla piirkonnas) ja ülepingekaitsmed posti otsa pandud.

Nagu ikka, küsis Kohila ülemus üle, kuidas tööga rahule jäin. Loomulikult kiitsin korrektseid „Elteli“ mehi.

Järgmine „murekene“ oli viia vanarauda nii maha-võetud traadid kui kaks rauast kinnitusronti, mis pos-ti otsast maha võeti.

Kuna Eesti Energia on hädas vasevarastega, siis he-listasin Pärnu „Kuusakoskisse“ ja küsisin, kuidas saan enda omandis olevad alumiiniumtraadid neile tuua.

Vastus on siin:„Rääkisin kodanikuga, kelle telefoni numbri Te mul-

le saatsite. Tema seisukoht on, et kuna neil ei ole pabe-

Tugipost saab püsti Fotod tegi A. Aju


reid, mis tõendaks, et see on nende oma ja Teil ei ole pabereid, mis tõendaks, et see on Teie oma, siis meie seda ei osta. Eesti Energia seisukoht oli, et kui paberid Teil oleks, siis saaksite selle meile üle anda, kui aga pa-bereid Teil ei ole/ei leia, siis seni võite te seda kasutada oma tarbeks, aga mitte müüa vanametalli.

Parimate soovidega,Toomas KollamaaOsakonna juhatajaKuusakoski AS Pärnu osakond“Mis sellest vastusest arvata? Loomulikult valas oma

viha nüüd Kohila Eesti Energia ülemus minu pea-le välja läbi „Kuusakoski“. Aga mina pole küll süüdi Eesti Energia sisemises kommunikatsioonis või täp-semalt selle puudumisest.

Kuusakoski on pabinas, sest võttis metallivarastelt nende kaupa vastu. Sellest olid suured pahandused ja riigitelevisioon vaenas neid tublisti.

Minul jah ei ole paberit, et olen enda poolt ostetud traatide omanik, sest nii projekt kui materjalid said vene ajal ostetud ja kinni makstud. 25 aastat tagasi tehtud ostude dokumente muidugi enam pole alles. Ja seda nii imelik, kui see ka on, vene ajal metallivargaid ei olnud. Metall oli üliodav ja saadaval täiesti vabalt.

Elektrist ja EltelistEks nüüd siis ka minu traadid jäävad ootama pa-

remat aega…Küllap ka hind veelgi tõuseb, aga minule on seniks

pandud seadusevastane müügitõkend.Iga kodanik esitab isikutunnistuse müügi korral

„Kuusakoskisse“ ja juhul, kui oleks samasuguse toote vargus, saaks ju koheselt ka tuvastada müüja (varga).

Niipalju siis viimasest suhtlemisest Eesti Energiaga ja tema tingitud tegudega.

Asjal on ka rõõmsam pool – mina neilt enam elekt-rit ei osta! Valisin „Imatran Voima“, sest Eesti Energia teatas, et loobub trahvinõudest, kuid tõstab kulude katteks elektrienergia hinda.

Midagi on Eesti Energia juhtide jutus väga viltu! Kuidas saab trahvi asendada hinnatõusuga? Hind peab olema ju põhjendatud ja millegile toetuma... Kui hüpoteetilist trahvi ei saa sisse nõuda, kuidas siis see elektri hinda peaks tõstma? Eesti Energia tahab siin järjekordselt ja nagu ikka alusetult rikastuma hakata! See ei lähe läbi ja kui omanik siin juhtkonda korrale kutsuda ei suuda, tuleks juhtorganite liikmed tagasi kutsuda või siis minister tagasi kutsuda - tuleb uus, kes Eesti Energia juhtkonnast üle suudab olla!!!

A.Aju


KUIMETSA SPORDIHOONE OOTAB TEID KÕIKI VEETMA OMA VABA AEGA RAPLA MAAKONNA ÜHES ILUSAMAS VÕIMLAS.

MEIE MAJAS ON VÕIMALIK MÄNGIDA KORV-, VÕRK - JA ,JALGPALLI, TENNIST NING SAALIHOKIT. SAAB TELLIDA TOITLUSTAMIST, KASUTADA SAUNA JA PIDADA ÕPPE- JA

TREENINGLAAGREID. SAALI MÕÕTMED ON 36 x 18 M.INFO telefonil 4845285 või 53901962 või 53408534

Aivo Sildvee

TULE KUIMETSA TERVIST EDENDAMA!

Unustatu... Foto Aivo Oina

Selle sügise värvid


JCI Rapla ehk Rapla Ettevõtlike Noorte Koda korraldas esimese heategevusliku kontserdi „Sündinud Raplamaal“ juba 6 aastat tagasi ehk 2006. aastal. Tol korral piletituluga (103 500 krooni) toetati Rapla Maakonna sünnitusosakon-nale kardiotokograafi soetamist.

Sellel korral soovime oma kontsert-lavastusega panus-tada Raplamaa noortele muusikutele ning koguda raha fondi, mille tuluga ehitatakse kvaliteetne muusika- ja heli-salvestusstuudio. Muusika- ja helisalvestusstuudiot saaksid kasutada nii laululapsed, muusikakooli õpilased, koorid, pärimusansamblid, bändid jne tervest Rapla maakonnast ja ka üle Eesti.

Rapla Kultuurikeskuse ruumidesse ehitatav muusika- ja helisalvestusstuudio saab olema Tõnu Susi nimeline. Mehe, kes oma südames kõigile kodupaiga muredele ning rõõmudele alati on kaasa elanud, olnud mitmete Rapla elu

Sündinud Raplamaal

arendavate ettevõtmiste algataja ja elluviija, alati aidanud oma nõu ja jõuga. Üle Eestiliselt tuntakse Tõnu Susi rah-vusvahelist mastaapi omava heli-, valgus-, video- ja lava-tehnika rendi ning müügiga tegeleva firma Eventech OÜ asutaja ning juhina.

Tõnu Susi nimelise muusika- ja helisalvestusstuudio ehitamisega soovime avaldada austust tema tehtud elutöö-le ning ühtlasi on see hea võimalus eksponeerida loodavas stuudios Tõnu poolt kogutud/arhiveeritud heli- ja raadio-tehnikat ning materjale (kogumikud, salvestused jne).

Heategevuskontsert „Sündinud Raplamaal” on suure-pärane võimalus üheskoos nautida Rapla Sadolin Spordi-hoones Raplamaalt pärit artistide talenti ning samal ajal teha midagi tõeliselt tänuväärset: panustada meie oma noortele, et kasvaksid uued andekad talendid muusika-maailmas!

http://sundinudraplamaal.ee/

EsinejadBirgit Õigemeel Siiri Sisask Maili Metssalu Marek Jürgenson Tiina Adamson Katrin Karisma-Krumm Moonshine Mick Pedaja Vaiko Eplik Segakoor Rello Rapla Laulustuudio... ja paljud teised Raplamaalt pärit tuntud inime-

sed!Lavastaja: Margus Mikomägi Esinejaid saadab bänd koosseisuga: Henno Kelp – bass Andrus Lillepea – trumm Ivo Vanem – klahv Taavi Langi – kitarr Vahur Vessart – kitarr

http://sundinudraplamaal.ee/esinejad/

Piletiinfo Tavapilet 10 € (istumiskohad saalis ei ole nummer-

datud) VIP pilet 20 € (pilet tagab ühe koha VIP lauas;

laual suupisted, vahuvein, vesi) VIP laud 80 € (lauas 4 kohta; laual suupisted, va-

huvein, vesi) Piletid on müügil: Piletilevi Rapla Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 17a, Rapla) Rapla Sadolin Spordihoones (Viljandi mnt 69,

Rapla) Rapla Turismiinfokeskuses (Viljandi mnt 4, Rapla) Taig Rapla esindus (Tallinna mnt 22, Rapla) Kui soovid noortele muusikutele loodavat muusi-

ka- ja helisalvestusstuudiot toetada, siis selleks on või-malus teha oma panus JCI Estonia Heategevusfondi kontole märgusõnaga “Muusika”.

SA JCI Estonia Heategevusfond a/a 221047952039 Swedbank Märksõna “Muusika”

http://sundinudraplamaal.ee/piletiinfo/


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

* Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli lõputööde näitus (saalis)

*Rapla vanadel fotodel (fuajees)*Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi algklassiõpilaste

looming (lasteosakonnas)*Kiriloomad ja käpiknukud. Autor Tiina Toom

(vitriinis)

*Karl Ristikivi: raamatunäitus (kojulaenutuses)

*Жизнь писателя: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

*Maailma toidupäev: raamatunäitus (lugemissaalis)

*Lavalood lastele: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Kolmapäeval, 7. novembril kell 11.00 Ruthi müük

Kolmapäeval, 7. novembril kell 19.00-21.00 koolitus MEELED JA TUNDED RÕÕMSAKS NING

TASAKAALU TAIMEDE LÕHNADEST Epp Hallik 2h- 8€ broneeerida koht grupis

[email protected] või 56642575

Reedel, 9. novembril kell 21 Pereklubi, tantsuks ansambel “Siin me oleme”, pilet eelmüügis kuni 6. no-

vembrini 4 €, alates 7. novembrist 5€

Neljapäeval, 15. novembril Põhja-Eesti turismikonverents

Reedel, 16. novembril kell 20.00 taidlejatepidu tee-mal Tähesadu, tantsuks ansambel Ah Sa Raks

Laupäeval, 17. novembril, kell 11.00 hõbelusikate

üleandmine valla uutele ilmakodanikele

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne

etendust müüki! Info ja kohtade broneerimine

telefonil 5 656 4614, 482 0075

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

Käru segarahvatantsurühm

Kärutajad alustab 6. hooaega ning

ootab enda sekka ka uusi tantsuhuvilisi.

Kokku saadakse igal teisipäeval kell 19 Käru kooli saalis. Rühma juhendab Valdo Rebane. Lisainfot saab telefonil 53022015 (Eva).


Ikka see männitukkToimetus on leidnud uusi materjale Raplamaa Ühsitöös nr 17-21 ja 39 käsitletud männituka kohta. Valla-

volikogu esimees pole siiani saanud mahti meie kirjale vastata. Tegelikult, nagu kõrvalolevatest materjalidest näha, pole volikogul antud küsimuses ei seisukohta ega sõnaõigust.


Tõnis Blank – taas tuleb kõneleda Kehtna Männituka olukorrast. Augustis käidi olukorda hindamas. Kohal olid alevinõukogu esindaja, vallavanem, Kehtna MTK esindajad. Olukord ei ole hea. Palju on risustatud kohti, vedeleb oksaprahti, tüvejuppe, kõrgeid kände, vohab umbrohi. Tegemist on siiski park-metsaga, mida ei saa võtta raiesmikuna. Käimine- liikumine on seal raskendatud, suusa- ja terviseradade rajamine takistatud. MTK on nõus abistama korrastamisel ja tervise- ning suusaradade rajamisel. MTK on teinud ettepaneku paaris kohas raja profiili muuta ja soovib selleks vallapoolset nõusolekut. Nõukogu on arvamusel, et risu tuleb ko-ristada sel sügisel. Kuna mahavõetud puude müügist sai vald tulu, peaks sellest rahast olema võimalik toetada koristus- ja radade väljaehitustöid. MTK on osaliselt radu juba puhastanud ja teeks seda veel kui vald toetaks.

Kalle Toomet väitis, et sellel teemal on valla ajalehes artikkel.

VäljavõteKehtna vallavolikogu 18. septembri istungi protokollist

Ikka see männitukk

Tõesti, septembrikuu Valla Vaatlejas on Männituka kinnistust juttu, avaldame sellegi. Täiendavad kom-mentaarid on ilmselt liigsed.



Jalase maastikukaitseala on eriline selle poolest, et ta keskendub asustusele: kaitseala hõlmab iidse Jalase küla koos selle loomulike tagamaadega.

Muistse Harjumaa aladel, praeguse Raplamaa sü-dames asub Jalase küla, mille asustuslugu ulatub vä-hemalt kahe aastatuhande taha. Jalase külamaastikku ümbritsevad soo-, loo- ja metsakooslused, mis kokku moodustavadki Jalase maastikukaitseala.

Eellugu. Juba 1937. aastal võeti siin looduskaitse alla Lipstu nõmm, 1964. aastal lisandus kaitstavate objektide nimistusse Sõbessoo (Jalase) järv ning 1988. aastal Iietse künnapuud. Jalase omapärane külamaas-tik ja kultuurilugu pakkusid huvi teadlastele ning kultuurihuvilistele, kelle eestvõttel sai teoks Jalase küla kaitseala: 1990. aastal kinnitas Rapla maakonna-valitsus selle põhimääruse. Kaitseala hõlmas sealseid talukohti koos lähedaste põldude, metsade, heina- ja karjamaadega, mis üheskoos peegeldasid asustuse ja maakasutuse kujunemislugu ajaloolise Lõuna-Harju-maa loometsade piirkonnas mitme aastatuhande väl-tel. Küla kaitseala koos seda ümbritseva kaitsetsoo-niga võttis enda alla ligi 3000 ha. Peamine eesmärk: säilitada Jalase külamaastik, soodustada küla arengut ja uurimist, tagada sealsete väärtuste püsimine. Kait-seala tegevust juhtis ühiskondlikus korras Jalase küla kaitseala volikogu, mille koosseisu kuulusid Muinsus-

Jalase maastikukaitsealakaitse Jalase Külaseltsi liikmed ning teadus- ja loodus-kaitsenõunikud. 2003. aasta suvel kinnitas Vabariigi Valitsus kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt Jalase maastikukaitseala, mille pindala on 2730 ha, selle valitsejaks määrati Raplamaa keskkonnateenis-tus.

Loopealsed, sood, külamaastikud. Kaitseala asub Põhja-Eesti lavamaa lõunaosas, kuuludes Märjamaa paelavade ja moreentasandike, loometsade ja põldu-de maastikku [5]. Kaitseala südamik – Jalase küla ja põllud – paiknevad kahe suure kõrgustiku vahel, neid piiravad soised metsad või kunagised puisniidud.

Jalase külast põhja poole jäävat suurt lookõrgen-dikku hüütakse Abrumetsaks, lõunapoolset Oodava nõmmeks, ida poole jääb Lipstu nõmm. Neil kõrgen-dikel katab suurtel aladel paekihte väga õhuke mulla-kiht, paiguti see puudub hoopis, kogu ala on tugevasti karstunud. Abrumetsas ja Oodava nõmmel köidavad tähelepanu abrud, mis on kujunenud aluspõhja jää-ajaeelses kulutuses [3]: need on väga eriilmelised, kuni paari meetri sügavused lohud. Mõne abru põhjas on väike allikas, mõnes vesi neeldub, mõne põhi on soos-tunud ning kattunud lodumetsaga.

Kõrgendike nõlvadel paljanduvad kohati kuni poolteise meetri kõrgused astangud, need tähistavad kunagise Balti jääpaisjärve rannajoont. Kõrgendikke


ümbritsevad soised metsad, mis lähevad üle rabadeks: põhjas on Sõbessoo, lääne pool Parka ja Kõrvetaguse raba.

Kolmest kaitsealale jäävast soost on kõige paremas seisundis üle 500 hektari suurune Sõbessoo, kus tur-balasund küünib kuue meetrini. Soos leidub üle saja laukasilma, suurimat neist kutsutakse Sinilaukaks, sügavaim (3,5 meetrit) on Põhjalaugas. Sõbessoo lõu-naosas asub madal ja rikkaliku veetaimestikuga Sõ-bessoo ehk Jalase järv, kus kevad- ja sügisrände aegu peatuvad tuhanded linnud.

Jalase küla keskel asuvat umbes kuue hektari suu-rust piklikku nõgu hüütakse Vainupealseks. Veel pool sajandit tagasi tungis vesi Sõbessoo rabast lõuna poo-le, nii et kevaditi jäi Vainupealne koos lähedaste ma-dalate põllumaadega vee alla. Suveks kadus liigvesi rohketesse kurisutesse. Nüüdseks on Sõbessoo ja küla vahelised sooheinamaad kuivendatud, ent vaheteva-hel tungib vesi sellegipoolest küla maadele. Nõnda juhtus ka möödunud kevadtalvel.

Kõrvetaguse soos on väike Parka ja Kõrvetaguse raba, kummagi läbimõõt umbes pool kilomeetrit ja turba sügavus kuni kaks meetrit.

Rikas loodus. Taimegeograafiliselt on Teodor Lipp-maa [4] paigutanud selle ala Siluri piirkonna Loode-Eesti valdkonda. Kaitseala on erakordne selle poo-lest, et siin on praegugi alles kõik taimkatteüksused, mida Lippmaa selles valdkonnas ligi 70 aastat tagasi kirjeldas: loometsad, lood, allikalised ja lubjarikkad madalsood, rabad, puisniidud ja niidud. Loometsad (leesika-, kastiku- ja lubikaloo), valdavalt männikud, kuusikud või männi-kuuse segametsad, kasvavad kaitseala paekõrgendikel, mida ümbritsevad madal-soo-, siirdesoo- ja rabametsad.

Kaitsealal on leitud 538 liiki kõrgemaid taimi [1], millest kaitsealuseid on registreeritud 40. Jalase pa-kub sobivaid kasvukohti käpalistele, neid on kait-sealal seni kirja pandud 22 liiki: üsna tavaline on vööthuul-sõrmkäpp, kohati leidub ohtralt lõhnavat käoraamatut ja Russowi sõrmkäppa, hajusalt kasvab punast tolmpead, laialehist neiuvaipa, harilikku soo-käppa ja soohiilakat. Paepaljandite lõhedes võib siin leida müür-raunjalga, lookarstialal pruun-raunjalga, paekõrgendikel siledat tondipead, palu-karukella ja püst-linalehikut, allikalisel madalsool kasvavad eesti soojumikas ja koldjas selaginell. Peale selle on kaitse-alalt leitud hariliku käoraamatu ja karukella valgeõie-list vormi. Siin kasvab ligi pool kõikidest Eesti samb-laliikidest [2], neist haruldasemad on õletutik, harilik sinisammal, õunjas bartraamia. 1995. aastal alustati

Jalasel sammalde seiret. Kõrvetaguse rabametsades elab metsis. Sobivaid

pesitsus- ja toitumispaiku leiab kaitsealal ka must-toonekurg.

Kaitstavatest looduse üksikobjektidest väärib tä-helepanu Iietse künnapuu, kelle kõrgus on 16 meetrit ning ümbermõõt 3,7 meetrit. Vahetult kaitseala kagu-piiri lähedale Kodila jõe äärde jäävad Oosi männid.

Kultuuriväärtused. Esimesed kirjalikud andmed Jalase küla kohta pärinevad 13. sajandist, mil Taani hindamisraamatus mainiti seda kui piirkonna kõige suuremat küla. Arheoloogid on siin täheldanud kuni meetri paksust kultuurikihti, mis viitab aga tunduvalt pikemale ajaloole: arheoloogia seisukohalt võib selline tekkida vaid pikka aega ühel kohal püsinud inimasus-tusest, mis ulatub muinasaega. Jalase piirkonnas on seni kindlaks tehtud kaheksa asulakohta. Muinasaeg-sele asustusele viitavad ka muistsed matmispaigad, Ja-lasel teatakse nelja sellist. Kuigi arheoloogilisi kaeva-misi ei ole seni tehtud, võib väliskuju järgi kolme neist pidada kivikirstkalmeks. See on Eestis vanim kalme-tüüp, mis kuulub nooremasse pronksiaega (1000–500 aastat e. Kr.) või eelrooma rauaaega (500 a. e. Kr.–50 a. p. Kr.). Muistsele põlluharimisele viitavad aga paksu samblaga kaetud põllukivihunnikud, mida on Abru-metsa piirkonnas ligi kolme hektari suurusel alal lei-tud üle poolesaja. Oletatakse, et siin asusid omal ajal võsa- ehk metsapõllud, mida ei haritud nagu põlispõl-de igal aastal, vaid lasti neil vahepeal puhata – võssa kasvada. Seejärel võsa põletati ning maa hariti jälle viljakasvatuseks. Nüüdseks on need põllud kattunud kuuse ja männi põlismetsaga. Peale eeltoodu on siin kandis veel palju muinasajast pärinevaid mälestisi, millest vanimad on väikeselohulised kultuskivid. Ja-lase maastikukaitsealal asub ka Eestis üsna haruldane liukivi, millelt allalaskmine pidi tagama mehelesaami-se ja sigivuse.

Kaitsekord. Jalase maastikukaitsealal on viis siht-kaitsevööndit ja piiranguvöönd. Kõrvetaguse, Lipstu nõmme, Abrumetsa ja Oodava on hooldatavad siht-kaitsevööndid, sest sealsed pärandkooslused nõua-vad hooldustöid. Et mitte häirida ohustatud loomade elutegevust, ei tohi Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse minna 1. märtsist 30. juunini, samal ajal on siin kee-latud ka jaht. Sõbessoo looduslikus sihtkaitsevööndis piirab kaitsekord inimtegevust rohkem, siin lastakse loodusel omasoodu areneda. Piiranguvööndisse kuu-lub Jalase küla tuumik koos seda ümbritsevate põllu-maastikega. Siin tahetakse säilitada pärandkultuur-maastikke ning soodustada küla tavapärast elulaadi.

Jalase maastikukaitseala


Erkki Kõlu päeva anekdoodidAbielupaar tähistab 30-ndat pulma-aastapäeva.

Mees räägib: „Kas mäletad, kallis, 30 aastat tagasi üürisime me

endale odava korteri, magasime vanal diivanil, vaata-sime must-valget telekat... Nüüd on meil neljatoaline korter, kallis käsitsi valmistatud mööbel, nutiteler, kaks autot. Aga ... 30 aastat tagasi magasin ma 20 aas-tase neiuga, nüüd aga 50 aastase tädiga...“

„Eks sa otsi endale taas 20 aastane,“ vastab naine, „mina aga hoolitsen selle eest, et sa siis endale jälle ka odava üürikorteri ja vana diivani saaksid!“

***Ühel õhtul leiab töölt tulev John oma naise kohv-

reid pakkimas. „Ja kuhu sina siis minema hakkad?“ küsib ta ülla-

tunult. „Las Vegasesse,“ vastab naine. „Ma taipasin, et

võin seal teenida ühe ööga 400 dollarit sama asja eest, mida sina täiesti tasuta saad.“

John mõtleb natuke ja hakkab siis samuti kohvreid pakkima.

„Ja kuhu sina siis minna mõtled?“ uurib naine. „Ma tulen samuti Vegasesse.“ „Miks?“ „Eks ikka vaatama, kuidas sa 800 dollariga aastas

hakkama saad.“***Oka ja Mercedes seisavad ristmikul kõrvuti punase

tule all. Oka juht mängib gaasiga, nagu tahaks raketi-na kohalt söösta. Mersu juht märkab seda ja otsustab Okaga võidu ajada. Süttib roheline tuli ja mersu kihu-tab minema kui kuul. Oka jääb kohale.

Mõne aja pärast tuleb mersu ringiga tagasi ja juht karjub vihaselt:

„Pasaks lõid vä? Ma tahtsin sinuga võidu ajada, aga sina tõmbasid mind tillist!“

„Ära pahanda, vennas,“ palub Oka juht. „Võibolla sa ei usu, aga ma tõesti ei valeta – ma jäin üht rehvi pidi nätsu külge kinni!“

***Vene turismigrupp New Yorgis. Giid hoiatab kõiki

kuritegevuse eest ja palub juhul, kui keegi ära peaks eksima, küsida Vene konsulit. Keegi mees eraldubki grupist ja satub ühte New Yorgi kõige kriminaalsema-test rajoonidest. Talle läheneb sutenöör:

„White woman?“ „No!“ „Black woman?“ „No!“ „Boy?“ „No!“ „Animal?“ „No! I need Russian consul.“ „It´s possible. But very expensive!“***Kaks sõbrannat lahkuvad hommikul kell neli baa-

rist, ise silmini purjus. Läbi kalmistu minnes tuleb mõlemale suurem häda peale. Kuna tualettpaberit

pole, kasutab üks tagumiku pühkimiseks oma alus-pükse, teine aga haualt võetud leinalinti.

Hommikul leiab esimese naise mees oma abikaasa täies riides diivanil rasket viinaund magamas ja helis-tab kohe sõbrale, teise naise mehele:

„Kuule, Jaan, ma olen siin natuke mures. Mu naine pole veel kunagi nii kaua maganud ja peale selle ... tal pole aluspükse jalas...“

„Oleks mul sinu mured!“ vastab Jaan. „Kas sa ka tead, mis ma oma naise tagumikust leidsin? (loeb) „Oleme lohutamatud, et pidid meist lahkuma. Me ei unusta sind iialgi! Lilleküla päästekomando“.

***Noormees kõnetab tänaval neidu: „Neiu, magage minuga 100 euro eest.“ „Ei!“ „No palun magage, mul on väga raha vaja.“***Mees kaebab arstile: „Doktor, te peate mind aitama. Ma seksin liiga pal-

ju!“ „Kui tihti te seda siis teete?“ „Kaks korda päevas seksin ma oma naisega.“ „Noh, seda pole sugugi palju.“ „Jah, doktor, aga see pole veel kõik. Kaks korda

päevas seksin ma oma sekretäriga. Kaks korda päevas koduabilisega. Ja lisaks seksin ma kaks korda päevas veel prostituudiga.“

„Seda on nüüd küll paljuvõitu. Te peate end tõsi-selt kätte võtma.“

„Kätte võtma? Käega teen ma kah, doktor – kaks korda päevas.“

***Peigmees kurdab enne pulmi isale: „Mu jalad haisevad tihti, kardan, et mu naine ei

kannata seda välja.“ „Pole midagi, poeg,“ lohutab isa. „Lihtsalt pese

neid võimalikult sageli ja kanna alati sokke, isegi ma-gades.“

Pruut jälle küsib nõu oma emalt: „Mu suust tuleb igal hommikul kohutavat haisu,

ma kardan, et mu mees ei taha minuga ühes toaski magada.“

„Kullake, lahendus on lihtne. Hommikul hoia oma suu kinni. Ära ütle oma abikaasale sõnagi, enne kui oled hambaid pesnud, isegi mitte „Tere hommikust, kallis!“.“

Noored abielluvad ja kuna mees kannab alati sok-ke ja naine hoiab hommikuti suu kinni, siis läheb elu-kene esimesed pool aastat päris kenasti. Siis märkab mees ühel hommikul õudusega, et tal on öösel üks sokk jalast ära tulnud. Tagajärgede pärast hirmul, hak-kab ta sokki otsides meeleheitlikult voodit segi pööra-ma. Selle peale ärkab üles naine ja hüüatab täiesti ilma mõtlemata:

„Kallis, mida sa ometi teed?!“ „Jumal hoidku!“ vastab mees temast eemale põr-

kudes. „Sa oled mu soki alla neelanud!“


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32

33 34 35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52

53 54 55 56 57

58 59 60 61 62 63 64 65

66 67 68 69

70 71 72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93 94

95 96 97 98

99 100 101

102 103 104 105

PAREMALE 1 Asula Harjumaal 6 Haaramine 11 Lahendamatu loogiline vastuolu 18 Lõigu algusrida 19 Eesti linn 20 Aadlitiitel 21 Tehn lugemisseade 22 Tahumata kantkividest müüritis 23 Sõraline 24 Ravimtaim 25 Üleriie 26 Järv Pärnumaal 27 Etemini 30 Osa rõivast 31 Hüvasti 33 Läänemeresoome keel 36 Kaunistus, ehis (ehit) 38 Monarhi võimu sümboliseeriv ese 41 Linn Soomes 42 Rõngassaar 45 Vappumine 47 Skandinaavia eepos 49 USA osariik 51 Teos, töö 52 Pealinn Aasias 53 Porikärbes 55 Koduloom 56 Lootus 58 Absorbeerima 60 Zola romaan 62 Võllapuu

64 Puusüda 66 Kümme 67 Riidesort 68 Egiptuse viljakuse jumalanna 69 Linn Poolas 70 Linn Leedus 73 Kreeka täht 75 Ajal Peruu indiaanlane 76 Peruu pealinn 77 Metsloom 79 Kaardimast 80 Raskus 83 Elektrimahtuvuse ühik 86 Kogu aeg 88 Jalanõu 92 Hõbedana näiv sulam 95 Lai hunnik 96 Kaunis taim 97 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 98 Rahvas Indias 99 Seisevnoot räimepüügiks100 Kartulisort101 Mõrvar102 Sõjajumal103 Kaljurahu104 Senegali pealinn105 Küla Raplamaal Rapla vallas

ALLA 1 Piirdeaed 2 Asula Tartumaal

3 Virn 4 Istevann 5 Kehvveresus 6 Nelinurksed tulbad Vana-Kreekas 7 Papagoi 8 Ümberasuja 9 Usu sümbol 10 Soole-, soolte- 11 Küla Raplamaal Kohila vallas 12 End ajakiri 13 Volga lisajõgi 14 Ohjeldamatu joomapidu 15 Kübe 16 Teritama 17 Laeva kogu meeskonna poolt

üheaegselt tehtav töö 27 Linn Itaalias 28 Sõidulaud 29 Väärisgaas 30 Pealuu 31 Pulberjas, tuhkjas 32 Ragulka 34 R.Straussi ooper 35 Itaalia filmilavastaja (s 1922) 37 Raskejalgne 39 Sisalik 40 Pruunvetikas 43 Riik Euroopas 44 Nimestik, loetelu 45 Jõgi Soomes 46 Väljaheidete nõu vanglas 48 Nöökama 50 Dirigent 53 Pillerkaar 54 Kaevu osa 55 Türgi sõudelaev 56 Muskushibiski vili 57 Sugulane 59 Suvinisusort 61 Tundemeel, meelelisus 63 Üha 64 Salaja 65 Kuujumal India mütoloogias 71 Vaimuliku ametirüü 72 Mesilaspiim 73 Nõiduma 74 Eladeski 77 Paber jooniste kopeerimiseks 78 Kaalukas 81 Vokaalosa ooperis 82 Tegelane "Pisuhännas" 83 Õhuke siidriie või -trikoo 84 Ameerika filmilavastaja (s 1959) 85 India osariik 87 Äss 89 Õunasort 90 Keldi rahvalaulik 91 Noos 93 Vaba 94 Ühtlase kumerusega joon


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32

33 34 35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52

53 54 55 56 57

58 59 60 61 62 63 64 65

66 67 68 69

70 71 72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93 94

95 96 97 98

99 100 101

102 103 104 105

PAREMALE 1 Paremik, valituim osa 6 End Eesti maadleja 11 Karusõrg (bot) 18 Lahingus surmasaanu 19 Järv Soomes 20 Sügisõunasort 21 Pärdiklane 22 Jalanõu 23 Eksitus 24 Mängukaart 25 Relvastatud saatesalk 26 Ahvileivapuu 27 Teat sportlane 30 Kerge naeratus 31 End Soome peaminister 33 Niue pealinn 36 Vaikse loomuga 38 Lamamisase 41 Tavapärane postisaadetis 42 Asula Raplamaal 45 Armastuse jumalanna slaavi

mütoloogias 47 Varandus 49 Kardetav, riskantne 51 Mõõteriista näit 52 Kahtlus, kõhklus 53 Muusikaline lavateos 55 Jääraud 56 Teatud kogumik 58 Prantsuse filminäitleja (1916-89) 60 Kaunistus

62 Proua 64 Salaja 66 Kirjatäht 67 Näitleja (1927-90) 68 Valamistoru 69 Teisal 70 Klaverimängija 73 Kibe 75 Metsloom 76 Ruumala 77 Maksuta, hinnata 79 Üha 80 Eesti karikaturist 83 Jahikoeratõug 86 Sinine pigment 88 Vähehaaval läbi tungima 92 Rohtu kitkuma 95 Eesti rahvustoit 96 Sõnajalgtaim 97 Surmajumal India mütoloogias 98 Koduloom 99 Aretamise saadus100 Keelpill101 Lavakunstnik102 Kiirus103 Teravili104 Suletud105 Vaikselt

ALLA 1 Filmilavastaja (s 1948) 2 Veoloom L-Ameerikas

3 Ajal Peruu indiaanlane 4 Mineviku jäänus 5 Informeeritud 6 Küsitlusleht 7 Ühissõiduk 8 Kerglane, eputav 9 Eesti vana rahvalaul 10 Saksa eepos 11 Kogu aeg 12 Isoleeritud elektrijuhe 13 Tuntud küla Raplamaal 14 Tase 15 Linnu kehaosa 16 Olviauk 17 Jalanõu 27 Egiptuse puuvill 28 Suur tuiksoon 29 Väike rannasõidupurjekas 30 Võlur 31 Automark 32 Elektronarvuti 34 Eesti linn 35 Iraagi rahaühik 37 Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts 39 Kunstiteos 40 Ustav 43 Riist nurkade kandmiseks maastikule 44 Solin, sulin 45 Leidlaps 46 10 aari 48 Algul, eriti 50 Küla Raplamaal Rapla vallas 53 Millibaar 54 Dirigent 55 Truu 56 Kaua aega tagasi 57 Mehhiko osariik 59 Kreeka täht 61 Niidetud rohi 63 Hoiul, alles 64 Sumin, lärm, segadus 65 Vahekoht (juustes) 71 Eesti näitleja 72 Pilge, väljanaermine 73 Asula Harjumaal 74 Õrn, kergesti purunev 77 Doonau lisajõgi 78 Ameerika dramaturg, stsenarist ja

filmilavastaja (s 1947) 81 Itaalia viiulimeister 82 Seade vee laskmiseks 83 Lõuna-India väike sabatu poolahviline 84 Jõedelfiin 85 Ajaühik 87 Läti rahaühik 89 Riik Aafrikas 90 Pontoon 91 Egiptuse päikesejumal 93 Populaarne laul 94 Kogu, hulk


Veel veidi peamurdmist: sudokud

2 7 3 4 2 5 1 2 9 8 4 9 1 4 3 5 8 8 2 4 7 6 5 1 9 8

9 5 2 6 7 3 1 8 46 8 3 4 1 9 7 2 54 1 7 2 5 8 9 3 68 4 9 5 3 7 6 1 25 3 1 8 2 6 4 7 92 7 6 9 4 1 3 5 81 9 8 7 6 2 5 4 37 6 4 3 8 5 2 9 13 2 5 1 9 4 8 6 7

6 3 2 9 7 3 8 5 4 7 6 59 5 2 62 7 1 4 9 7 8 4 6 1 3 2

4 2 5 6 4 7 3 89 2 6 3 5 8 9 6 2 3 1 4 3 92 3 6 1 5 5 6 3

6 7 4 5 7 6 22 5 1 1 3 2 5 8 4 2 5 6 9 3 2 7 38 3 5 4 6 9 8

4 2 9 5 3 8 1 7 7 6 6 3 9 3 5 1 2 8 1 5 5 6 8 3 1 1 7 2

9 5 2 3 1 2 8 7 9 3 9 27 4 6 9 8 15 9 3 2 1 7 6 9 3 2 6 7


Eile olid Riigikogus esimesel lugemisel looduskait-seseaduse muudatused, mis teevad kaitseala loomise läbipaistvamaks ja seavad sellele ajalised piirid. Lisaks keelatakse maaomanikel takistada ligipääsu kallasra-dadele.

„Kaitsealad on looduse tõhusaks hoidmiseks väga vajalikud, kuid kuna need tähendavad paratamatult tõsiseid piiranguid maaomanikele, peab nende loo-mine olema alati põhjalikult läbi kaalutud. Kogu kait-se alla võtmise kulg peab olema senisest avatum ja põhjendatum, seda nii otsustajate kui ka ettepanekute ja vastuväidete esitajate poolt,” selgitas keskkonnami-nister Keit Pentus-Rosimannus. Põhjalikumalt tuleb tulevikus analüüsida ka seda, kas kaitseala loomisele on alternatiive; samuti peab ettepanekutele ja vastu-väidetele vastama senisest sisukamalt – selleks näeb seadusemuudatus ette ka rohkem aega.

Maa-ala kaitse alla võtmise ettepaneku puhul lu-bab seadus piirata seal toimetamist, et tagada loodus-väärtuste säilimine. “Praegu ei ütle seadus aga midagi selle kohta, kui kaua võib kaitseala moodustamist kaa-

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE25. oktoober 2012

Pentus-Rosimannus: kaitseala loomine peab olema põhjendatud

luda. Kaitse alla võtmise protsess võib seetõttu kesta aastaid ning omanikud ei saa kogu selle aja jooksul oma omandit kasutada. Meie ettepanek on, et maa-omanikule saaks piiranguid kehtestada ainult kuni 28 kuuks, selle ajaga tuleks siis langetada ka otsus, kas looduskaitseala loomine on vajalik või mitte,” selgitas keskkonnaminister.

Muudatusega kohustatakse maaomanikke tagama inimestele ligi- või ülepääsu kallasrajale ka siis, kui näiteks maaparanduseks on olnud vaja kaevata kraave või piiratud rannaniitudel karjatatavaid loomi aiaga. „Kui maaomaniku soov aeda püsti panna või kraavi rajada on piisavalt põhjendatud, on tingimuseks ikka-gi läbipääsu võimaldamine kallasrajal liikujatele ehk värava, purde või silla ehitamine,” märkis minister. Rannaniite hooldavate loomade tarbeks aedade pai-galdamine on edaspidi võimalik ainult kohaliku oma-valitsuse kirjaliku loa alusel. Kui sellist luba ei ole, ei ole ka aia panek või kraavi rajamine lubatud.

Edaspidi on keelatud jahiloomade lisasöötmine rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaika-des, et vähendada nende loomade poolt tekitatavat kahju ohus olevatele kaitsealustele liikidele.

Raplamaal võivad osutuda avalikult kasutatavaks ka veekogud, mis välisel vaatlusel tunduvad tavaliste kraa-videna, tegelikult on aga suurte jõgede algused ja seega on neil olemas kallasrada. Täpsemad andmed leiate Maa-ameti geoportaalist.


rubiin (E 122) (0)Asovärv. Punane värvaine. Põhjustab asovärvidele

tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E102. Ka-sutatakse karastusjookides, puu-ja juurviljakonservi-des, jogurtites, saiakestes, maiustustes, moosides, sh moositäidisega toodetes.

Aspartaam-atsesulfaamsool (0)Aspartaam-atsesulfaamsool on samaväärselt oht-

lik kui aspartaam. Tegu on kunstliku magustajaga, mida valmistatakse aspartaamist ja atsesulfaamist. E962 sisaldavad toiduained peavad kandma märgis-tust “Sisaldab fenüülalaniini”.Magusus: 100–200 kor-da suhkrust magusam.Ohutu päevane kogus (ADI):...

E100 - Kurkumiin (0)Kasutusala: Maiustused, meiereitooted, kalatoo-

ted, salatikastmed, sinep. Omadused: Veeslahustuv kollane värvaine. Looduslik. Kõrvalmõjud:Suurtes kogustes annustatuna on põhjustanud sigadel kilp-näärme haiglaslikku suurenemist. Inimestel ei ole kõrvalmõjusid täheldatud.

E101 - Riboflaviin (vitamiin B2), ribof-laviin-5´fosfaat (0)

Kasutusala: Sulatatud juustud, pagaritooted, salati-kastmed, juurviljakonservid, maiustused. Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja.

E102 - Tartrasiin (1)Kasutusala:Salatikastmed, magustoidud, jäätis,

sinep, jogurtid, puuviljakonservid, marmelaad, nä-rimiskumm, karastusjoogid, medikamentide ning vitamiinide kapslid. Omadused:Asovärv. Kollane või punakas värvaine. Kõrvalmõjud:Võimalik allergia-tekitaja. Tüüpiline ülitundlikkusreaktsioon on nõ-geslööve. Põhjustab ka allergilist nohu ja halvendab astmat.

E104 - Kinoliinkollane (12)Kasutusala: Karastusjoogid ja maiustused. Oma-

dused: Kollane või rohekaskollane värvaine. Süntee-tiline. Kõrvalmõjud: Nõgeslöövet ja angioödeemi sü-vendav lisaaine.

E110 - Päikeseloojangukollane (1)Kasutusala: Magustoidud, saiakesed, kommid,

marmelaad, jogurtid. Omadused: Asovärv. Kollakas-oranz-punane värvaine. Kõrvalmõjud: Ülitundlik-

http://www.toidutare.ee/termin.php?g=2135E-ained

kust esineb eriti aspiriini mittetaluvatel inimestel (nõ-geslööve, nahaturse, seedehäired, iiveldus). Võimalik allergiatekitaja.

E120 - Karmiin, karmiinhape, Cochineal (6)

Kasutusala: Alkohoolsed joogid, karastusjoogid, supid, saiakesed, magustoidud, maiustused, kosmee-tika. Omadused: Punane värvaine. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada astmat ja ka eluoht-likke allergilisi reaktsioone.

E122 - Asorubiin, karmoisiin (2)Kasutusala: Karastusjoogid, puu-ja juurviljakon-

servid, jogurtid, saiakesed, maiustused. Omadused: Asovärv. Punane värvaine. Kõrvalmõjud: Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Vaata E102. Võimalik allergiatekitaja.

E123 - Amarant (1)Kasutusala: Saiakesed, moosid, maiustused, jäätis.

Omadused: Asovärv. Punakaspruun värvaine. Kõr-valmõjud: Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlik-kusreaktsioone. Võimalik allergiatekitaja.

E124 - Erkpunane 4R, Ponceau 4R (1)Kasutusala: Keeksid, keeksipulbrid, karastusjoo-

gid, magustoidud, maiustused, puuvilja- ja juurvil-jakonservid. Omadused: Asovärv. Punane värvaine. Kõrvalmõjud: Põhjustab asovärvidele tüüpilisi üli-tundlikkusreaktsioone. Võimalik allergiatekitaja.

E127 - Erütrosiin (1)Kasutusala: Kokteilkirsid, karastusjoogid, maius-

tused, jäätis ja magustoidud. Omadused: Punane vär-vaine. Sünteetiline. Kõrvalmõjud: Võimalik allergiate-kitaja. Võib häirida kilpnäärme talitlust. Loomkatsetes on tekitanud kilpnäärmevähki. Võib põhjustada üli-vastuvõtlikkust ultraviolettkiirtele ja süvendada aller-giaid. Uuringutel on selgunud lisaaine häiriv mõju...

E128 - Punane 2G (0)Kasutusala: Vorst, keedetud lihast valmistatud too-

ted, hamburgerid, kaunistused, taimsed proteiinija-hud. Omadused: Asovärv. Sünteetiline aine. Kõrval-mõjud: Võimalik allergiatekitaja.

E129 - Võlupunane AC (1)Kasutusala: Puuviljadest ja marjadest valimistatud

magustoidud, maiustused, jäätis, saiakesed, hambur-gerid. Omadused: Asovärv. Sünteetiline. Kõrvalmõ-jud: Võimalik allergiatekitaja.


E131 - Patentsinine (5)Kasutusala: Puuviljakonservid, joogid ja maius-

tused. Omadused: Sinine värvaine. Sünteetiline aine. Kõrvalmõjud: Kahtlustatakse negatiivset mõju allergi-kutele. Tüüpilised ülitundlikkusreaktsioonid on naha punetus ja sügelemine, mis võivad ilmneda mõne mi-nutiga. Harva võib esineda shokki, vererõhu langust ja hingamisraskusi.

E132 - Indigokarmiin (0)Kasutusala: Joogid, puuviljakonservid ja maius-

tused. Omadused: Sinine värvaine. Sünteetiline aine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada allergikutel naha pune-tust ja sügelemist ning hingamisraskusi ja iiveldust.

E133 - Briljantsinine FCF (0)Kasutusala: Maiustused, saiakesed ja magustoidud

Omadused: Asovärv. Sinine värvaine. Kõrvalmõjud: E140 - Klorofüll, klorofülliinid (0)Kasutusala: Maiustused ja taimsed valmistoidud,

marja- ja puuviljakonservid, juustud, salatikastmed. Omadused: Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Pole teada.

E141 - Klorofülli ja klorofülliini vase-kompleksid (1)

Kasutusala: Maiustused ja taimsed valmistoidud, marja- ja puuviljakonservid, juustud, salatikastmed. Omadused: Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Pole teada.

E142 - Roheline S (3)Kasutusala: Magustoidud, marja- ja puuviljakon-

servid, joogid, maiustused. Omadused: Asovärv. Sün-teetiline aine.

E150a - Karamell, karamell I (0)Kasutusala: Tumedad õlled, karastusjoogid, kool-

ajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Omadused: Pruun värvi- ja maitseaine. Sahhariididest saadud pruunid värvained. Poolsünteetilised ained (loodus-liku aine keemilisel töötlemisel saadav aine). Kõrval-mõjud: Täpsed andmed puuduvad.

E150b - Sulfitkaramell, karamell II (0)Kasutusala: Tumedad õlled, karastusjoogid, kool-

ajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Omadused: Pruun värvi- ja maitseaine. Kõrvalmõjud: Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust.

E150c - Ammooniumkaramell, karamell III (0)

E-ainedKasutusala: Tumedad õlled, karastusjoogid, kool-

ajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Omadused: Pruun värvi- ja maitseaine. Kõrvalmõjud: Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust.

E150d - Ammooniumsulfitkaramell, ka-ramell IV (0)

Kasutusala: Tumedad õlled, karastusjoogid, kool-ajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Omadused: Pruun värvi- ja maitseaine. Kõrvalmõjud: Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust.

E151 - Briljantmust BN, must PN (1)Omadused: Asovärv. Must värvaine. Kõrvalmõjud:

Võimalik allergiatekitaja.E153 - Taimne (meditsiiniline) süsi (0)Kasutusala: Lagrits. Omadused:Must värvaine.

Kõrvalmõjud: Pole teada. E154 - Pruun FK 4 (0)Kasutusala: Suitsutatud ja soolatud kala. Omadu-

sed: Kunstlik segu asovärvidest. Pruun värvaine. Kõr-valmõjud: Võimalik allergiatekitaja.

E155 - Pruun HT (0)Kasutusala: Saiakesed ja juurviljavalmistoidud.

Omadused: Asovärv. Kõrvalmõjud: Võimalik aller-giatekitaja.

E160a - Karoteenid: a) karoteenide segud, b) beeta-karoteen (1)

Kasutusala: Margariinid, või, kondiitritooted, joogid, maiustused. Väga lai kasutusala. Omadused: Kollakasoranzh. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Suurtes annustes võivad muuta nahavärvi kollaseks.

E160b - Annaato, biksiin, norbiksiin (0)Kasutusala:Maiustused, toidurasvad, kastmed.

Omadused:Kollakasoranzh. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud:Võib tekitada ülitundlikkust ja nõges-löövet.

E160c - Paprikaekstrakt, kapsantiin, kap-sorubiin (0)

Kasutusala: Kastmed, saiakesed, sinep, salatikast-med. Omadused: Kollakasoranzh. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Pole teada.

Jätkub järgmises Raplamaa Ühistöös


Toivo Kurmeti mälestuspink keset lumist välja

Toivo Kurmeti nimeline mälestuspink on nüüd siis paigas. Ainuke küsimus, millisest küljest sellele pingi-le lähenema peaks? Pingi juurde ei vii ühtegi jalgrada ega teed. Tundub, et pink pandi maha sinna, kuhu ta koormast juhuslikult kukkus.

Mõningad ringkonnad on hakanud seda ala keskväljakuks kutsuma. Millegipärast on aga tunne, et juba sõna “keskväljak” eeldab midagi hoopis enamat kui muruplatsile paari jalgraja ning lillepeenra rajamist ja pingi asetamist. Oma keskväljak võiks ju Raplal olla ja miks mitte just selles kohas? Kas poleks linnaametni-kel viimane aeg hakata mõtlema, kuidas keskväljakut kujundada ja mis seal ikka olema peaks?


Selveri ehituse hetkeseis 29.10.2012

Kinnitamata andmetel on Selveri ehitusel umbkaudu kahenädalane mahajäämus.

Seetõttu tekitab mõningast kahtlust ka nii optimistlik suhtumine. Aga elame-näeme...

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32

33 34 35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52

53 54 55 56 57

58 59 60 61 62 63 64 65

66 67 68 69

70 71 72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82 83 84 85

86 87 88 89 90 91 92 93 94

95 96 97 98

99 100 101

102 103 104 105

E L I I T A B E R G A K A N T U SL A N G E N U P U U L A T I I N AM A K A A K S A N D A A L V I G AE M A N D E S K O R T B A O B A BM A A D L E J A M U I E S O R S AA L O F I T A S A N E L A M A T SK I R I K E A V A L A D A A A R EO H T L I K L U G E M E B A L U SM U U S I K A L U I S K A L B U MB L I E R E H I S D A A M S A L AA A B E A R E N T I L A M U J A LR O O T S V I H A K A R U M A H TI L M A A I N A V A L K L A I K AS M A L T I M B U M A R O H I M AK A M A I M A R J A M A O I N A SA R E T I S L A U T O A R T I S TR U T T R I I S K I N N I T A S A

PAREMALE 1 Paremik, valituim osa 6 End Eesti maadleja 11 Karusõrg (bot) 18 Lahingus surmasaanu 19 Järv Soomes 20 Sügisõunasort 21 Pärdiklane 22 Jalanõu 23 Eksitus 24 Mängukaart 25 Relvastatud saatesalk 26 Ahvileivapuu 27 Teat sportlane 30 Kerge naeratus 31 End Soome peaminister 33 Niue pealinn 36 Vaikse loomuga 38 Lamamisase 41 Tavapärane postisaadetis 42 Asula Raplamaal 45 Armastuse jumalanna slaavi

mütoloogias 47 Varandus 49 Kardetav, riskantne 51 Mõõteriista näit 52 Kahtlus, kõhklus 53 Muusikaline lavateos 55 Jääraud 56 Teatud kogumik 58 Prantsuse filminäitleja (1916-89) 60 Kaunistus 62 Proua 64 Salaja 66 Kirjatäht

67 Näitleja (1927-90) 68 Valamistoru 69 Teisal 70 Klaverimängija 73 Kibe 75 Metsloom 76 Ruumala 77 Maksuta, hinnata 79 Üha 80 Eesti karikaturist 83 Jahikoeratõug 86 Sinine pigment 88 Vähehaaval läbi tungima 92 Rohtu kitkuma 95 Eesti rahvustoit 96 Sõnajalgtaim 97 Surmajumal India mütoloogias 98 Koduloom 99 Aretamise saadus100 Keelpill101 Lavakunstnik102 Kiirus103 Teravili104 Suletud105 Vaikselt

ALLA 1 Filmilavastaja (s 1948) 2 Veoloom L-Ameerikas 3 Ajal Peruu indiaanlane 4 Mineviku jäänus 5 Informeeritud 6 Küsitlusleht 7 Ühissõiduk 8 Kerglane, eputav

9 Eesti vana rahvalaul 10 Saksa eepos 11 Kogu aeg 12 Isoleeritud elektrijuhe 13 Tuntud küla Raplamaal 14 Tase 15 Linnu kehaosa 16 Olviauk 17 Jalanõu 27 Egiptuse puuvill 28 Suur tuiksoon 29 Väike rannasõidupurjekas 30 Võlur 31 Automark 32 Elektronarvuti 34 Eesti linn 35 Iraagi rahaühik 37 Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts 39 Kunstiteos 40 Ustav 43 Riist nurkade kandmiseks maastikule 44 Solin, sulin 45 Leidlaps 46 10 aari 48 Algul, eriti 50 Küla Raplamaal Rapla vallas 53 Millibaar 54 Dirigent 55 Truu 56 Kaua aega tagasi 57 Mehhiko osariik 59 Kreeka täht 61 Niidetud rohi 63 Hoiul, alles 64 Sumin, lärm, segadus 65 Vahekoht (juustes) 71 Eesti näitleja 72 Pilge, väljanaermine 73 Asula Harjumaal 74 Õrn, kergesti purunev 77 Doonau lisajõgi 78 Ameerika dramaturg, stsenarist ja

filmilavastaja (s 1947) 81 Itaalia viiulimeister 82 Seade vee laskmiseks 83 Lõuna-India väike sabatu poolahviline 84 Jõedelfiin 85 Ajaühik 87 Läti rahaühik 89 Riik Aafrikas 90 Pontoon 91 Egiptuse päikesejumal 93 Populaarne laul 94 Kogu, hulk

2 7 3 4 2 5 1 2 9 8 4 9 1 4 3 5 8 8 2 4 7 6 5 1 9 8

9 5 2 6 7 3 1 8 46 8 3 4 1 9 7 2 54 1 7 2 5 8 9 3 68 4 9 5 3 7 6 1 25 3 1 8 2 6 4 7 92 7 6 9 4 1 3 5 81 9 8 7 6 2 5 4 37 6 4 3 8 5 2 9 13 2 5 1 9 4 8 6 7


Mugavaim võimalus Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laadida on aadressilt http://www.raplayhis.eu/ Faili (väikesemahulist) saab alla laadida ka aadressilt http://www.freedrive.com/folder/319406,raplamaa Kõige parem koht lehe lugemiseks korraliku inter-netiühenduse korral on http://issuu.com/piirp või ka http://en.calameo.com/accounts/1139744 .

Püüame oma lehte koondada võimalikult suure hulga infot eeloleva nädala sündmuste kohta, kuid kõigi ürituste korraldajate kodulehekülgedele me paratamatult ei satu. Kui soovite, et teie üritusest võimalikult palju inimesi teada saaks, siis andke oma ettevõtmisest meile infot, et saaksime nendest oma lugejatele teada anda.

Kommentaare, repliike, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/ Postituste tegemisel palume arvestada sea-dusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt seadusandlusele.

Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäe-

va tööpäevani. Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda.

Kui teie asutus või ettevõtmine väärib ajaloos jäädvustamist, kirjutage meile sellest ja saatke ka pilte. Ootame oma lugejate pilte ja jutte ka üritus-test ja ettevõtmistest, mida nad külastavad. Meie (või ka teistes lehtedes, aga maakonnas pole erilist valikut) kajastamata ettevõtmised on mõne aja pä-rast jäädavalt unustatud. Kas soovite, et teie ette-võtmistest mõne aja pärast enam midagi ei mäleta-ta? Siis ärge andke meile sellest üritusest teada.

Reklaami ja kuulutuste avaldamine on veel tasu-ta. Kõikvõimalikku infot ootame e-maili kaudu.

Kuna on ilmnenud, et mitte kõik saadetud kirjad ei pruugi kohale jõuda, anname igale kirjasaatjale tagasisidet kirja saamise kohta ühe ööpäeva jooksul kirja saamisest. Nii et kui te saatsite meile kirja või pildid ja pole ühe ööpäeva jooksul vastust saanud, siis pole kiri meieni jõudnud ja palume saatmist korrata.

Raplamaa Ühistöö

Raplamaa Ühistöö


Sügisvigur varasel lumel Foto Aivo Oina


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Toetame üheskoos Rapla arengut

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1960.html

Rapla Haridusselts ja Rapla Kultuurikeskus kutsuvad teid tegema heategu ning toetama Raplale oluliste ideede teostumist.

• Märtsis 2013 soovime paigaldada valla aukodaniku ANDRES EHINI pingi promenaa-dile.

Kui see on Sulle oluline, siis pinkide valmimist saad toetada MTÜ Rapla Haridusseltsi ar-veldusarvele 10220211128224 SEB pangas.

• Rapla Kultuurikeskuse laienevatesse ruumidesse ehitame TÕNU SUSI muusika- ja helistuudio, et mäletada Tõnu panust Raplale ja luua tingimused noortele muusikaga tegele-miseks.

Selleks on avatud MTÜ Rapla Haridusseltsi arveldusarve 10220206103225 SEB pangas. Anna Sinagi oma toetus!Info telefonil 529 0853, [email protected]

Главная Карты Новости Месяц Информеры Туризм Приложения Проекты °C

прогноз погоды

Поиск

Реклама

Заработай свои 500-700у.е./мес.

и Получай регулярный доход!Легально. Этично. Надежно.Интересно. Не МЛМ!

Я в деле! А Ваш бизнесвконтакте?

30 коп за подписчика! РаскруткаВКонтакте и продвижение групп в топпоиска.

Раскадровка для кинои рекламы

10-летний опыт работы в индустрии.Работаем качественно и оперативно.

Тренинг По МалобюджетнойРекламе

Рост продаж при минимальномрекламном бюджете. Он-лайн вебинар13-23 ноября

Чай за 7 рублей и суп за

30: сколько стоит

пообедать в Госдуме

Черный ворон: конь,

который стал

контрреволюционером

Работающие пенсионеры с

высокими зарплатами

могут лишиться пенсий

Костюмы Перис Хилтон на

Хэлоуин. Фото

Ураган «Сэнди : • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • . • • • • • •

• • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • •

• • • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • •

• • • • • • «• • • • • » • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • • • • • -• • • • • . • • • • •

• • • • • • • • • • • • • • • • , • • •• • • • • • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • •

• • • • • • • • • • • • • • • • , •• • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • •

Информация

Информация для СМИ

Информация для WEB

Соглашение об использованииданных с сайта

О рекламе на сайте

Часто задаваемые вопросы (FAQ)

Гостевая книга

Карта сайта

Погода

РаплаЭстония

Облачно

3 ЮВм/с

752мм рт. ст.

94% влажн.

30 октября 2012 09:00

Прогноз на 2 недели

Погода в Рапла Мой город

30.10ΖΣηΣήι Ωηάθι άήά ζγΧγΨυ,Σι ΰγθλ ΩηβυΩϊ Υί Ωβάϊ

TΩΰζΩηΣι κηΣΥγΫΨκμΣ, °C

℮ι ΰ. ΨΣΥί .,ΰΰ ηι . θι .

⅜Ωι Ωη,ΰ/θ

⅜ί ΣΪ βγθι χΥγΫΨκμΣ, %

Ύρ κρ ΣΩι θϊ ,°C

Ночь Пасмурно ₧1 755 96 ₧4

Утро Пасмурно ₧4 752 95 ₧7

День Малооблачно ₧1 750 76 ₧4

Вечер Ясно ₧5 748 86 ₧9

4ЮВ

4ЮВ

3ЮВ

4ЮВ

31.10СР

Ясно ₧4 Малооблачно +3

Ночь День

01.11ЧТ

Ясно +1 Малооблачно +2

02.11ПТ

Малооблачно +2Пасмурно,небольшойдождь

+4

03.11СБ

Пасмурно,дождь +5

Малооблачно,небольшойдождь

+6

04.11ВС

Облачно 0Пасмурно,небольшойдождь

+4

05.11ПН

Пасмурно,дождь +5 Малооблачно +6

06.11ВТ

Облачно +3 Ясно +5

07.11СР

Ясно ₧1Малооблачно,небольшойдождь

+9

08.11ЧТ

Облачно,дождь +2 Облачно,

дождь +7

09.11ПТ

Облачно,дождь +1

Облачно,небольшойдождь

+8

10.11СБ

Малооблачно,небольшойдождь

+1Малооблачно,небольшойдождь

+8

11.11ВС

Облачно,небольшойдождь

+1Облачно,небольшойдождь

+8

12.11ПН

Облачно,дождь +2 Облачно,

дождь +8

В Рапла

Краткий прогноз

Подробный прогноз

Прогноз на 2 недели

Геомагнитная обстановка

Погода по-старому

Погода для занятых

Дневник погоды

Забронируй отель в этом городе

График температуры

Водоемы

Температура воды: +3°C

30.10.2012

Солнце Луна

ВосходЗаходДолгота

07:31

16:34

09:03

ФазаПолнолуние

100%

Астрономия

30.10.2012

Информер

Хотите быстро повысить информативность своего сайта?Разместите один из наших погодных информеров.

Подробнее

Успешная Жизнь! Уникальное открытие психологов: Технология Исполнения Желаний success-psychology.ru

₧4°C

Page1 of 2GISMETEO.RU: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ...

30.10.2012http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/


Kooliõpilased Rapla kultuurikeskuse ees seismas oma gümnaasiumi säilimise eest


Kooliõpilased Rapla kultuurikeskuse ees seismas oma gümnaasiumi säilimise eest

HH foto


Raplamaa Ühistööavaldab nüüd ka

kaastundeavaldusi. Võimalik lisada pilti,

luuletust.Avaldamine

täiesti tasuta.

2. novembril on hingedepäev. Meie esivanemad pi-dasid oluliseks kogu hingede aega. See algas mihkli-päeval ja lõppes jõuludega.

Hingedeaeg tähendab järelemõtlemisaega. Pimedal ajal iseloomustab inimese psüühilist sei-

sundit raskepärasus ja melanhoolia. Hämarus vähendab lävimistahet ja võimalusi, pi-

medus peidab endas midagi meile tundmatut. Kuid seesama olukord elavdab kujutlusvõimet ning mõjub stimuleerivalt loomingulisusele. See aga loob võima-luse kontakti tunnetamiseks teispoolsuse, meeltele hoomamatu maailmaga.

Selle ajavahemiku sündmused mõjutavad inimesi tugevamalt kui tavaliselt. Esivanemate teada külasta-sid sel ajal meie maailma surnute vaimud. Vanarahvas talitas targalt. Kiirete tööde järel saabus puhkeaeg, mil oli mahti elu üle järele mõelda. Tänapäeval loodus-keskkond meid nii ulatuslikult ei mõjuta, ent päikese madalseisust pole pääsu.

Aja jooksul kujunenud kombed häälestavad ini-mest teistsugusele hingeseisundile. Kriis annab pu-hastumise ja enesesse süüvimise võimaluse, kusjuures traditsioonidele tähelepanu pööramine kergendab koormat. Kombed isegi kannavad seda. Meie rahva-lauludest on lugeda, et siitilmast mindi veeteed pidi. Sugulasrahvastel on aga säilinud legend maailmast kui jõest, mille ülemjooksul asuvad jumalad, keskjooksul oleme meie ja merre suubumise kohal paikneb allilm

HINGEDEAEGhttp://www.eelk.ee/~ltund/voldikud/hing.html

ehk teispoolsus.Meie rahvale oli hingedeaeg uue, aga samas ka

vana vastuvõtmise aeg. See oli aeg, mil käidi kosjas, aga samas oodati koju kadunute hingi. November ja detsember on niisiis muutuste aeg Muutumisel on toeks hinged, kõik põlvkonnad, kes on enne meid ol-nud. Mida annab hingedepäeva pidamine inimesele? Mida annab hingedepäeva pidamine kristlasele?

Hingedeajal on oluline oma esivanemate pärandi ja põlvkondade traditsioonide üle järele mõelda ning leida sellest endale tuge. Tugev linnastumine ja kiire elutempo kipuvad inimese vaimujõule liiga tegema. Kristlaseks olemise mõtte võib taandada kahele lau-sele: “Sa pead oma Jumalat armastama kõigest oma südamest, hingest ja väest” ja “Sa pead oma ligimest armastama nagu iseennast”. Kõige olulisem on niisiis kõnelda otse Jumalaga, võtta Jumal vastu oma süda-messe, oma hinge, oma meelde ja oma väkke. Võtta Jumal vastu sellena nagu ta tuleb, sest Jumal on ka kõi-gis meie esivanemates, kõigis hingedes, kõiges mida me eales tajume, kuuleme või näeme. Jumala lähe-dust võime erilisel kombel tunnetada sügisel kui elu on loodusest kadunud ja me oleme silmitsi surma ja sündimisega.

Sakala (4.nov.2000) ja Mikk Sarve saate (16.11.2000 Eesti Luterliku Tunni saade Vikerraa-dios) põhjal koostanud Piret Sadam

raplamaa Ühistöö nr 44

Documents