raplamaa Ühistöö nr 5

Nr. 5(57) 30. jaanuar 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Raplamaa Ühistöö otsib Raplamaa 2012. aasta Käkki

President Toomas-Hendrik Ilves tõi hiljuti antud intervjuus välja Euroopa föderaliseerumise paratama-tuse. Kas euromeelsed poliitikud on avalikkust tõesti teadlikult eksitanud, et varjata oma tegelikke eesmärke ja väänanud termineid nagu suverääsus, iseseisvus jne oma tahte järgi.

Imelik, et Ilves nuriseb meie inimeste arusaama üle kasutatavate terminite osas. Tegelikult on Euroopa poliitikud juba aastakümneid eksitanud tavarahvast ja seda meelega, väänates kõikvõimalikke oma mõtteid neile kasulikus suunas. On väänatud mõistet suverään-sus, iseseisvus, föderalism, unitarism .

Ja nüüd äkki on häda, et inimesed ei saa aru, mis üks või teine asi tähendab. Tegelikult on need euromeel-sed poliitikud rääkinud föderalismist, samas mõeldes hoopis unitaarriigi kasuks. See oleks riik keskvõimu-ga, kus on kõik ühetasaseks lülitatud, samad standar-did, mis on kusagil põhjamaal, peavad kehtima ka Hispaanias ja sellisel poliitikal pole küll föderalismiga midagi pistmist. Vaid ise nimetavad nad ennast föde-ralistideks.

Tegelikult ka föderatsioon ei ole mingi rahvaste sõbralik pere. See on teatud riigi liigendamine teatud süsteemide järgi, kus föderatsiooni osad ei säilita min-git iseseisvust.

Kui meid viiakse föderatsiooni, on meie riigi ise-seisvus ka prügikastis. Meile jääb muidugi meie lipp ja hümn samuti, kuid igasugune otsustamine läheb hoo-pis Brüsseli presidendi kätte.

Ilves reklaamis, et oleks üks-ühtne valitsus, kuid see pole mitte föderaalvalitsus, vaid on Eurovalitsus, see on rahva poolt valitud president, parlament on ka-hekojaline jne.

Tegelikult annaksin sellele, mida nüüd tahetakse luua, ikkagi Euroopa Ühendriikide nime.

Juba sm. Lenin ja Trotski ütlesid „olgu olla Euroo-pa Ühendriigid“ ja paistab, et asi sinnapoole nüüd lii-gubki. Eestil sellises riigis küll mingit iseseisvat otsus-tusõigust ei jää, pole meil praegu riigipiiri, pole meil enam oma raha ja ega siis meile ka mingeid eelarvelisi

õigusi ei anta.Briti valijad hääletaksid Euroopa Liidust väljaastu-

mise poolt, kui peaminister David Cameroni lubatud referendum toimuks juba praegu, selgus hiljuti avalda-tud arvamusuuringust.

Me vaatame selgelt otsa eesti rahva väljasuretamise-le tulevikus ja see protsess juba käib täiel rindel. Rah-vas seguneb ja osa rändab lihtsalt välja.

Vandeadvokaat Jüri Raidla väidab, et Euroopa Ühendriigid ongi meie rahva pääsetee, vastasel juhul ootaks meid hukk. Samas meenub Raidla jutt ajast, kui ta komparteis oli, kuidas me siin kollaboreerume, kuidas me kavaldame parteikomiteedes ja kuidas me oleme seal staarid.

Jutud juttudeks, aga kuidas siis see Euroopa uue-nemine peaks tegelikkuses toimuma. Kas korralda-takse referendumid riikides, küsimaks rahvalt nõu või otsustatakse asi ikkagi Brüsseli kabinettides? Kui meid Euroopa Liitu võeti, öeldi, et see on rahvusriikide liit ja föderalismiga pole mitte mingit pistmist. Nüüd on teine jutt ja käib rahva aktiivne ettevalmistamine föde-raalse Euroopa poolt. Sellele vastu vaielda on võimatu.

Samas on Inglismaa juba valmis referendumit kor-raldama, neile võib järgneda Soome ja Rootsi.

Mis aga meil siin hakkab toimuma. Kogu propa-ganda seatakse hirmutamaks meid vene karuga. Ka-ruga, kes võib meile ohuks saada. Samas on Obama andnud Venemaale „vabad käed“ oma endistes lii-duvabariikides, seega siis ka meil. Nüüd on Obama siirdumas külla Venemaale ja küllap võetakse seal see teema juba detailsemalt ette. Kardan, et Ameerika hakkab välja tõmbuma Euroopast ja võib isegi tekkida uus, meie suhtes kahjulik salapakt.

Euroopa Liit meid sõjaliselt kaitsta ei suuda ja ega ta Venemaaga tülli ka taha minna. Liiga palju toor-ainet läheb täna neile ja viisavabadus Venega pole ka eriti kaugel.

Kui föderalistid võimule saavad, kukume meie selle föderatsiooni prügikasti.

A.Aju

Föderatsiooni prügikast

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. lk

„Kaido Kamast on senini lugu pidanud paljud. Tu-leneb see sellest, et ta kadus lavalt piisavalt õigeaegselt. Ent võimupidajate häda ei anna häbeneda ja ka tema kisti musta valgekspesemise hoogtööle. Eesti Päevale-he 03.01.2013 artiklis: „Eesti riik – kellel ja milleks?“ on ta edukalt vältinud põhiprobleemi, et miks minnakse välismaale. Järjekordne vale temalt, et sinna minnakse parema teenistuse ja elujärje nimel. Külm tõde on siiski see, et välismaale lähevad põhiliselt need, kes valitsuse ja pankade meelitamiste tõttu aastatel 2004-2008 olid võlalõksu sisse astunud. Huvitaval kombel on unus-tatud, et eluasemelaen on kanda 157 000 leibkonnal, mille keskmine suuurus on 37 143 €urot. Kui keskmi-se palgaga elab ära see, kel pole laenu kanda, siis rõ-huv enamus koormuse all olevatest seda kodumaal ära kanda ei suuda. Pole midagi üllatuslikku, selleks eesti rahvas ju võlalõksu aetigi, et maa tühjaks teha uutele tulijatele“, kirjutab ajakirjanik Vello Leito.

Meenutagem, kes on Kaido Kama. Sündinud 18. detsembril 1957 Viljandis, Eesti poliitik.

1975–1976 õppis ta ERKIs arhitektuuri. Aastatel 1982–1990 töötas Kama Antsla metskonnas metsni-kuna.

Aastal 1990 sai Kaido Kama Eesti Kongressi liik-meks. Ta oli ka Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamb-lee liige. Aastatel 1990–1992 oli Kama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja omandireformikomisjoni esi-mees. Ta kuulus 1990. aastal Eesti Konservatiivse Rah-vaerakonna asutajate hulka. Aastal 1992 valiti Kama Isamaa nimekirjas Riigikokku. Riigikokku valiti ta parempoolsete nimekirjas, kuid ta loobus mandaadist. Kas oli põhjuseks ajakirjanduses tema mõnitamine seoses pussnoa kandmisega salaja, kampsuni all Riigi-kogu hoones või mingi Setumaa saatuslik metsamüük, ei tea.

Kaido Kama oli aastatel 1992–1994 Mart Laari va-litsuse justiitsminister ja 1994–1995 Andres Tarandi valitsuse siseminister. Kaido Kama on töötanud muu hulgas peaminister Juhan Partsi nõunikuna, kaitsemi-nisteeriumi nõunikuna, aktsiaseltsis Remedia ja Karu-la rahvuspargis. Aastatel 1997–2004 oli ta Võru Insti-tuudi direktor. Suvel 2008 asus Kaido Kama nõustama riigikontrolör Mihkel Oviiri.

See on seesama võrokene Kama, kes kelkis selle üle,

Kaido Kama kaasati musta - valgekspesemise eliiti

„Rohkem julgust vabalt rääkida!“kui efektiivselt sai omandireform teise tegelase Liia Hänniga läbi viidud ja nüüd vingub, et rahvastik vä-heneb. See kahjurlik omandireform viis paljud süütud inimesed numbritega haudadesse, nendel puudus süü, neile anti korter ja nemad ei teadnud, kelle oma see on kunagi olnud. Samas Vene sõjaväelaste korterid müüdi maha ja raha pandi tasku...

Siin ei ole vaja nii pikalt seletada!See, mis praegu toimub Eestis, on sõda oma maa ja

rahva vastu.Käib totaalne juurte juurimine kõrgemal tasandil.Kaido Kama on isiklikult koos teiste Isamaalastega

osalenud protsessis, mis hävitas tuhandete lastega pe-rekondade kodud. Jutt käib Eesti Vabariigi kodanikest, kes omandireformi käigus ei saanud oma tööosakute eest erastada oma kodu. Oli tol ajal justiitsminister ja enne seda juhtis omandireformi töögruppi. Inimesed aeti oma kodudest välja Stalini genotsiidi ajal. Taasise-seisvunud Eestis aga aeti lastega pered oma kodudest välja, muuhulgas ka Kama võimuloleku ajal. See on ümberlükkamatu fakt. Ärgem siis imestagem. et Eesti inimkaod on viimase 20 aasta jooksul suuremad kui viimase sõja ajal. Kõigil lastel, kes nüüd on saanud 20- aastaseks, on meeles see, et neid kodudest välja aeti ja vaesustati.

Ma ei tunne ühtegi, kes tunneks mõnda inimest, kellele meeldiks (väljaarvatud koolinoored ja noor-poliitkud, kes ei tea majandusest ega ajaloost midagi) Laari - Kama alustatud ja kuni Ansip - Ligi valitsuste-ni, oleks rahul Eesti omariiklikusega ja seda põhjustel:

- ebaõnnestunud erastamisega hävitati Eest teha-sed/vabrikud ja põllumajandus - maaelu koos kunagi-se hästi toiminud infrastruktuuriga.

Eesti tööstust-põllumajandust oleks pidanud kõik valitsused hoidma, nagu silmatera, vajadusel renovee-rima, kaasajastama toodangut ning kindlasti laienda-ma ja leidma uusi eksportturge koos riigi osalusega, kuna Eestis ei olnud ega ole praegugi rahvusvaheliselt läbilöövaid turustajaid, majandusteadlasi ega poliiti-kuid.

Tööstus - põllumajandus on ainuke võimalus, mis tagaks tööhõive ning vahendid (töötasud) ja ka nor-maaseks sotsiaal võrgustiku toimimiseks. Võimaldaks


eestimaalaste normaalse äraelamise üks-kõik millise riigikorra ja (kapitalistliku, sotsialistliku, kommunist-liku jne) kas vabakaubandusliku või plaanimajandus-liku süsteemi puhul.

Nüüdseks on üle 90% tööstusest - põllumajandu-sest hävitatud ja selle tagajärg:

- ca 50 000 - 100 000 töötut- ca 300 000 - 400 000 lihtametnikku/töölist elab

vaesuse piiril- ca 50 000 - 75 000 last on pidevas alatoitlusesSotsiaalsüsteem kiratseb:- ca 400 000 pensionäri elavad vaesuses Eesti omariiklust naudib mõnuga vaid 150 000 -

200 000 inimest.See on tegelikkus ja sellest Kaido Kama jäigalt vai-

kib. Ta peabki vaikima, sest pensionini on veel pikk aeg elada ja pole praegu ka kõrget eripensioni temal tulemas.

Aga mine tea, äkki pääseb niimoodi veel ka riigi-piruka juurde?

A. Aju

Kaido Kama kaasati musta - valgekspesemise eliiti

„Rohkem julgust vabalt rääkida!“

Algus 2. lk

Einu Ehase mälestusturniir

kabes koos maakonna

meistrivõistlstega 2. veebruaril

Kaiu rahvamajas algusega kell 10

Kehtna MTK talvine lõpuaktus

1. veebruaril kell 12

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli aulas.Lõpetavad järgmised kursused: kutsekeskhariduse omandanud arvutid ja arvuti-

võrgud (AA-09), autotehnik (AT-09), liikurmasinate tehnik (LT- 09), kokk (K-09) ja kutsehariduse pärast keskharidust omandanud ar-

vutid ja arvutivõrgud (AV).ht tp : / /w w w.rapl amaa .e e /e t /ka lender/35-

view-5818.html

http : / /w w w.rapl amaa .e e /e t /ka lender/35-view-5802.html

Kursus toimub veebruaris esmaspäeviti 04.02, 11.02, 18.02, 25.02

Kella 18.30-20.00.Kestvus kokku 8 tundi. Maksumus 40.00 € Teemad:Dekoortemplitega karbi tegemineErinevates tehnikates käsitsi modelleeriminePotikedral treimineTööde viimistlemine ja glasuurimine Grupi suurus maksimaalselt 12 inimest. Kursuse juhendaja keraamik Merike Hallik. Teave ja registreerimine tel: 483 3887, info@tohi-

soo.edu.eeKursuse eest tasumine toimub esimesel koolitus-

päeval Kohila Koolituskeskuse administraatorile. Ülekandega tasumisel võtta kaasa pangaülekande

koopia. Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB

pangas 10802003808002, Swedpangas 1120222327

Algab keraamikakursus

Tohisool


Pildialbum “Raplamaa pildis ja pildil 2012” on ilmunud

Album on ilmunud ja kõigile huvilistele nähtaval. Kohe pärast ilmumist saime aga mitmeid pahaseid kirju, et miks ei ole albumis üht või teist sündmust, kas see ja see sündmus siis polnudki tähtis?

Jah, tunnistame, albumis ei ole leidnud kajastamist kaugeltki kõik see, mis maakonnas möödunud aastal aset leidis. Aga selgitagem veidi olukorda.

Kuulutasime pildialbumi koostamise välja 2012.a 28. novembri (nr. 48) Raplamaa Ühistöös ja palusime kõigil, kes soovivad oma ürituse (või külastatud üri-tuse) kajastamist albumis, saata sellest pilte ja selgitu-si. Üleskutset kordasime kõigis aastalõpu numbrites, paraku ei leidnud ükski kutseline ega ka harrastuslik kultuurijuht ega nn sädeinimene, et tema kodukoha üritus või ettevõtmine vääriks albumis kajastamist.

Järgnevalt saatsime kõigile maakonna kultuurijuh-tidele ja seltside, ühingute juhtidele (kes olid avalikus-tanud oma e-maili) selle aasta 3. jaanuaril kirja palvega anda meile teada oma möödunud aasta üritustest.

Sellele kirjale saime mõned vastused, kuid ilmsel-gelt jäi nendest albumiks napiks.

Seepeale võib ju öelda, et valdavalt on igal vallal oma koduleheküljel pildigalerii, miks me neid ei ka-sutanud? Siin on mitu põhjust. Kõigepealt, need pil-did on mõõtmetes, mis ei võimalda neid pildialbumis kasutada. Teiseks leidub üsna vähe valdu, kus pildiga-leriid pidevalt täiendatakse. Näiteks Kohila valla pil-digaleriis pärinevad värskeimad pildid 2009. aastast, Käru valla kodulehel leidub rubriigis “Meie vald pil-dis” tervelt 1 pilt, seegi aastast 2011.

Tõstatati probleem, miks pole albumis kajastatud Järvakandi sündmusi. Vaatasime nende kodulehte ja leidsime tervelt ühe sündmuse pildid - kohtumine kultuurikodus. Pildid väikesemõõtmelised ja autori andmeteta.

Väga suuri pretensioone tuli ka Märjamaa vallast.Märjamaa valla kodulehel on kajastatud tõesti üsna mitmeid möödunud aasta sündmusi. Samas pole meil võimalust ka neid pilte kasutada, sest pildid on jällegi väikesed ja vastavalt autorikaitse seadusele ilma auto-ri nõusolekuta pilte avaldada ei tohi. Kuigi Märjamaa valla kodulehte võiks tuua teistele lausa eeskujuks (seal on aasta kohta mitmeid pildigaleriisid ja osadel isegi autorite nimed juures), pole siiski kõikide piltide auto-rit võimalik tuvastada, rääkimata autorite kontaktand-metest. Seega saatsime teiste hulgas Märjamaa kutuu-riasutuste juhtidele piltide saatmise palvega e-maili.

Paraku mingit vastukaja see ei leidnud. Jääb üsna arusaamatuks maakonna palgaliste kul-

tuurijuhtide suhtumine oma töösse. Klubide, kultuu-rimajade juhid peaksid juba oma töökoha tõttu seisma hea selle eest, et oma ettevõtmisi kultuuri alal kõikvõi-malikel viisidel rahvani viia. Miks seda aga ei tehta? Võib ju öelda, et Raplamaa Ühistööd loetakse vähe ja nad ei tea üldse sellisest lehest. Kuna Raplamaa Ühis-töö ilmub juba teist aastat, on see mitteteadmine vä-gagi otsitud põhjus. Seda enam, et teda võib leida ka neti kataloogist kohalike lehtede alt. Ja kas saadetud e-mailid rändavad kultuuriasutustes kohe prügikasti, et needki adressaadini ei jõua? Paljudel juhtudel on põhjendatud vähest kultuuriürituste reklaami seo-ses raha vähesusega. Raplamaa Ühistöö avaldab seni kõik reklaamid täiesti tasuta. Aga ilmselt tundub mõ-nedele kultuuritöötajatele paar hiireklikki väga suure koormusena ja kulutusena, mida tuleb iga hinna eest vältida. Rääkimata juba toimunud üritustest teada- andmisest ja nende kohta mõne pildi saatmisest. Prae-gusajal on pea igaühel mobiiltelefon, mis teeb üsnagi arvestatavaid pilte, rääkimata digifotokatest, mis on samuti pea igal teisel taskus. Kui saame näidata, et meil peetakse selliseid ja selliseid üritusi, siis on ka järgnevatel üritustel loota suuremat hulka külastajaid. Aga ilmselt pole see eesmärgiks, sest liigne piletitulu võib ju kahandada vallapoolset toetust ja hakataksegi nõudma suuremat omatulu. Tööd rohkem, tulu ikka sama. Nii et, las jääda nii kuis on...

Tulles tagasi albumi juurde, leidsime aga internetis suuremahulisi pildialbume just Rapla kandi sündmus-te kohta. Üsna pikkade läbirääkimiste tulemusel sai Raplamaa Ühistöö kokkuleppe Kalev Türgiga albumi koostamiseks, kaasates sinna lisaks olemasolevatele ja enda omadele ka teiste autorite pilte. Nii saigi album just selline, nagu ta praegu välja näeb.

Raplamaa Ühistöö tänab kõiki, kes albumi koosta-misel osalesid ega pidanud paljuks oma pilte teistega jagada. Eriline tänu kuulub Eli Suklesile ja Aare Hind-remäele, kes täiendasid albumit väga olulisel määral!

Kes tunneb aga, et teda on ülekohtuselt kõrvale jäe-tud, võiks asuda juba praegu oma sündmusi fotodele jäädvustama. Ükskõik, kuidas, aga aasta pärast valmib üsna kindlasti pildialbum “Raplamaa pildis ja pildil 2013”. Loodame, et olete kohal!

Raplamaa Ühistöö


http://rapla.maavalitsus.ee/et_EE/teenetemargid

Teenetemärkide „Rapla maakonna kuldne vapimärk” ja

„Rapla maakonna hõbedane vapimärk” kehtestamineREGIONAALMINISTRI MÄÄRUSMäärus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seadu-

se» § 88 lõike 6 alusel.§ 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Rapla maavanema an-

tavate teenetemärkide «Rapla maakonna kuldne va-pimärk» ja «Rapla maakonna hõbedane vapimärk» (edaspidi teenetemärk) kirjeldus ning väljaandmise kord.

§ 2. Rapla maakonna teenetemärgi kirjeldus (1) Rapla maakonna kuldne vapimärk koosneb rin-

nalindist ja kilbist. Kullatud ruutjalt äralõigatud nur-kadega kilbil on valge käpprist ning Rapla maakonna vapp. Rinnalint on 25 mm laiune rohelise ja valgega pikuti jaotatud muareelint (lisa 1).

(2) Rapla maakonna hõbedane vapimärk koosneb rinnalindist ja kilbist. Hõbedast ruutjalt äralõigatud nurkadega kilbil on valge käpprist ning Rapla maa-konna vapp. Rinnalint on 25 mm laiune rohelise ja valgega pikuti jaotatud muareelint (lisa 2).

§ 3. Rapla maakonna teenetemärgi andmise kord (1) Teenetemärki annab välja Rapla maavanem

koos Raplamaa Omavalitsuste Liiduga.(2) Teenetemärk on asutatud Rapla maakonnale

osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks.

(3) Teenetemärk «Rapla maakonna kuldne vapi-märk» antakse kodanikule, kes pikaajalise silmapaist-va töö, isikliku eeskuju ja tegevusega on kaasa aidanud Rapla maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale.

(4) Teenetemärk «Rapla maakonna hõbedane vapi-märk» antakse kodanikule, kes silmapaistva töö ja te-gevusega on kaasa aidanud Rapla maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale, aga ka isikutele, kes on silma paistnud mingi konkreetse, maakonna jaoks olulise saavutusega lühemal perioodil.

(5) Teenetemärki „Raplamaa kuldne vapimärk” antakse välja üks korda aastas - Eesti Vabariigi aasta-päeval.

(6) Teenetemärki „Raplamaa hõbedane vapimärk” antakse välja maksimaalset kolm korda aastas: Eesti Vabariigi aastapäeval, võidupühal, taasiseseisvumis-päeval.

(7) Igaühel, samuti asutusel, on õigus esitada maa-vanemale ja Raplamaa Omavalitsuste Liidule ettepa-

nekuid teenetemärgi „Rapla maakonna kuldne vapi-märk” ja teenetemärgi „Rapla maakonna hõbedane vapimärk” andmiseks.

(8) Ettepanekud teenetemärkidega autasustamiseks esitatakse hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Ettepanek peab sisaldama selle isiku, kelle suhtes ettepanek te-hakse, nime, sünniaega ja teene kirjeldust.

(9) Esitatud kandidaatide hulgast valib teenetemär-gi saaja välja maavanema moodustatud auhindamis-komisjon.

(10) Teenetemärgi andmine vormistatakse Rapla maavanema korraldusega.

(11) Teenetemärgi andmise otsus avalikustatakse maakonnalehes ja Rapla Maavalitsuse kodulehel.

(12) Teenetemärgi juurde kuulub tunnistus, mil-lele kantakse teenetemärgi saaja nimi, teenetemärgi üleandmise kuupäev ja järjekorranumber. Tunnistuse allkirjastavad maavanem ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees.

(13) Isikule võib ühe astme teenetemärki anda üks kord.

(14) Teenetemärk ei kuulu asendamisele.(15) Vajadusel võib teenetemärki anda ka postuum-

selt.(16) Teenetemärgi saanud isikute nimed koos sel-

le saamise aluseks olnud teenete kirjelduse ja muude dokumentidega säilitatakse süstematiseeritult Rapla Maavalitsuses.

§ 4. Teenetemärgi kandmine ja äravõtmine (1) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele

see on omistatud ja kellelt ei ole selle kandmise õigust ära võetud.

(2) Teenetemärki kantakse üldjuhul pidulike sünd-muste korral.

(3) Teenetemärki kantakse riiklike teenetemärkide ja välismaiste au- ja teenetemärkide järel vasakul pool rinnal.

(4) Käesoleva määruse § 3 lg-s 7 nimetatud komis-jon võib teha otsuse teenetemärgi äravõtmiseks, kui isik, kellele märk oli omistatud, on võetud kriminaal-vastutusele või kelle tegu on avalikkuse suhtes solvav või vääritu. Samuti juhul, kui ilmneb, et teenetemärgi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

(5) Teenetemärgiga autasustatud isiku surma korral läheb see üle tema perekonnale või teistele lähedastele isikutele.


Rapla maakonnas registreeriti 2012. a 318 sündi, 377 surma, 91 abielu ja 39 lahutust. 2011. aastal oli Raplamaal registreeritud 365 sündi, mis on 47 sündi rohkem, kui 2012. aastal ja 368 surma, mis on 9 surma vähem, kui 2012. aastal.

2012 aasta detsembrikuus registreeriti Rapla Maa-valitsuse kantselei andmetel 26 lapse sünd. Poisse re-gistreeriti 11 ja tüdrukuid 15.

Sünnikandeid koostati 2012 aastal järgmiselt – Rapla Maavalitsus 92, Juuru vald 15, Järvakandi vald 12, Kaiu vald 13, Kehtna vald 37, Kohila vald 68, Käru vald 5, Märjamaa vald 61, Raikküla vald 8 ja Vigala vald 7.

Surmakandeid koostati detsembris kokku 28, neist mehi 14 ja naisi 14.

Surmakandeid koostati 2012. aastal järgmiselt - Rapla Maavalitsus 135, Juuru vald 11, Järvakandi vald 21, Kaiu vald 10, Kehtna vald 42, Kohila vald 49, Käru vald 7, Märjamaa vald 81, Raikküla vald 5 ja Vigala vald 16.

Detsembris registreeriti 16 abielu. Lahutati 2 abielu, neist 1 notari poolt.

12 kuuga on Raplamaal registreeritud 91 abielu, neist 14 vaimulike ja 2 notari poolt. Lahutati 39 abielu, neist 5 notari poolt.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2054.html

Detsembris registreeriti Rapla maakonnas 26 lapse sünd

2012 aastal muudeti nime 23 korral. Neist 21 puhul tegi otsuse maavalitsuse perekonnaseisuametnik ja 2 korral tegi otsuse regionaalminister. Eesnime vahetati 5 korral, perekonnanime 18 korral ja 1 korral vaheta-ti ees-ja perekonnanime koos. Võrreldes 2011 aastaga esitati 6 nimemuutmise avaldust enam, siis oli nime-muutmisi 17.

Rahvastikuregistri andmetel Rapla maakonna rah-vaarv 01. jaanuari 2013 seisuga on 36 013 inimest.

Rapla maakonna elanike arv01.01.2012 mehi 17 854, naisi 18 631, kokku 36 48501.01.2013 mehi 17 667, naisi 18 346, kokku 36 013vald elanike arv 01.01.2012 01.01.2013 vahe Juuru vald 1 548 1 516 - 32 Järvakandi vald 1 385 1 361 - 24 Kaiu vald 1 429 1 381 - 48 Kehtna vald 4 676 4 613 - 63 Kohila vald 6 996 6 951 - 45 Käru vald 668 641 - 27 Märjamaa vald 7 060 6 959 - 101 Raikküla vald 1 652 1 618 - 34 Rapla vald 9 628 9 579 - 49 Vigala vald 1 443 1 394 - 49 Rapla maakond 36 485 36 013 - 472

31. jaanuarilkell 16, 17, 18 (vastavalt osaleja võimalusele) toimub Märjamaa Valla Rahva-majas üks harukordselt põnev koolitus: mes-singust ehe ja (või) nahast rahvuslik kott.

Hea võimalus teha endale põnev ehe (tu-lemus on messingust, koolitusel osaleja teeb ehte hästi voolitavast ehte vahast) ja rahvus-liku nahast vöö- või mobiilikott. Nahast kotte kaunistatakse nahavooli ja täpitsatega (puns-litega, mustriraudade abil). Töö on huvitav ja jõukohane igale osalejale, ole sa laps, noor või kogenu, MEES või NAINE.

Vaata FB ETNOEHE!

Koolitus: messingust ehe ja/või nahast rahvuslik kott

Osalustasu: rahvuslik vöökott 10€, mobii-likott 8€ ja vahanikerdus (messingehe kaela, kõrva, sõrmuseks) 10€.

Päeva algus sõltuvalt Teie võimalusest 16.00, 17.00, 18.00.

Head huvilised, registreeruge tel 5615 7757, [email protected].

Olete soojalt oodatud... Töötube toetab Raplamaa Kultuurkapitali

ekspertgrupp.

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-5835.html


Arvutikursus algajatele “Leia

mind internetist!”http:/ /www.raplamaa.ee/et/ka lender/35-

view-5700.htmlKui sa ei ole kindel oma arvuti alastes oskustes ja

tahad täpsemalt teada, mis on internet, siis on sul hea võimalus alustada õpinguid uuel algajate tasuta arvu-tikursusel

„Leia mind internetist!“ Kursuse lõppedes on igal õppijal loodud oma

e-posti aadress, omandatud oskused, kuidas saata elektroonilisi kirju, leida vajalikku infot internetist ja kasutada turvaliselt elektroonilist allkirja.

Kursus toimub kahel esmaspäeval4. ja 11. veebruaril kell 17.30 – 19.30kokku 6 ak tundi.Kohila Gümnaasiumi arvutiklassis.Koolitaja on arvutiõpetaja Kadri VilsooOsalemise tingimuste ja eelregistreerimise ning

avalduse täitmise info tel: 483 3887 või [email protected] või [email protected] ja kodulehel http://www.tohisoo.edu.ee/elukestev-ope/programm-elu-kestev-ope

Helista, tunne huvi, osale!

4. veebruaril kell 19

Kuimetsa rahvamajas

Eric Chappelli etendus

“Mina hakkan peaministriks”

Tõlkija ja lavastaja: Vello JansonKunstnik: Jaak Vaus

Mängivad:Kadri Adamson, Marika Korolev, Raivo Rüütel, Egon Nuter, Tõnu

Kilgas, Raivo Mets ja Janek Sarapson.

Pilet: 11€, õpilane, pensionär 9€.Piletite broneerimine ja eelmüük tel: 5347 2669

KüllikiLühidalt sisust:Peaministri reiting on langenud – öeldakse, et ta

on viimase viiekümne aasta vihatuim poliitik. See seik tõukab nii mõnegi valitsusliikme ja parteikaaslase te-gutsema oma unistuse teostumise nimel. Et ise troo-nile asuda, lähevad käiku nii peened intriigid, provo-katsioonid kui ka otserünnak. Kuid ka peaminister ei maga – ka tema tegutseb, et liiga kõrgele kerkivaid ri-vaale “redelilt” maha tõugata. Tegijal juhtub mõndagi ja nii viib juhuste rida, mille “hammasrataste” vahelt just peategelane, asepeaminister Conway, imekombel terve nahaga pääseb, “dramaatilise” lõpplahenduseni.

ht tp : / / w w w. r ap l ama a . e e / e t / k a l e nd e r / 3 5 -view-5747.html

Ettevõtjate Esmaspäev

Indrek Tarandiga11. veebruaril kell 18

Rapla Kultuurikeskuse galeriikohvikus on külas INDREK TARAND, kes räägib Europarlamendi tege-vusest ja muudel meid huvitavatel teemadel.

Selleks, et õhtu vastaks meie ootustele, palume mõ-leda Indrek Tarandile küsimusi, mida võib esitada eel-nevalt kirjalikult [email protected] või kohapeal.

Osalustasu on 2 € (maksta saab kohapeal).Osalemisest palume teatada 11. veebruari kella

12ks E-postil [email protected], tel 528 3358 Anneli http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-

view-5834.html


Jätkub 10. lk

Pakun välja selleks rahvasaadik Kalle Teekivi, kes on valitud Varbola rahva poolt Märjamaa volikogusse, kuid osutunud oma rahva vaenlaseks. Eriline ülbus oli maanteetrassi valimisel Varbola küla mitmesaja elniku huvide eiramine ja isiklike huvide esiletõstmine.

Ühistöö kirjutas oma artiklis kogu sellest loost ja ka alatust käitumisest omakandimehe kirjale mittevasta-misest. (Ühistöö Nr. 48, 28. nov. 2012)

.Väljavõte artiklist: „ Kirjutasin ka Maanteeametile ning vallavolikogu liikmele Kalle Teekivile. Eesmä-riks oli saada teada milliseid otsuseid ja miks tehak-se. Üldsõnalise mittemidagiütleva vastuse sain ainult maavalitsuselt. Vallavolikogu istungil 15.02.11 nime-tas volikogu liige K. Teekivi minu esitatud küsimusi demagoogilisteks ega pidanud vajalikuks neile vastata. Istungile oli kutsutud külalistena volikogu liikme Kal-le Teekivi poolt vastulööki andma E.Savi Käbikülast ja L. Blauhut Põlli küla esindajana. Kodanik L. Blauhut ei ole varjanud ka seda, et tee ehitus häirib teda isikli-kult seepärast, et Varbola linnuse veerele tahab ehitada maja tema lähisugulane!!!“

Rahvasaadik Kalle Teekivi selline käitumine annab temale suurima eelise eelmise aasta Käki aunimetuse omistamiseks. Vaevalt, et on teist sellist siit maakon-nast leida.

Viimane näide oli kohtumisel Varbola valijatega, kus kurtjale puuduste üle vastas ülbik Kalle Teekivi niimoodi: „müü oma onn ja maa siin maha ja koli sin-na, kus on parem elada!“

Pakun Raplamaa käkiks Rapla vallavanema välja-vahetamise protsessi algatajad ja teostajad. Vaatama-ta sellele, et vallavanema valib volikogu, asus teatud grupp seltsimehi vallavanemat kangutama, omamata selleks mingit õiguslikku alust. Seoses selle tegevusega oli vallavalitsuse töö pikka aega häiritud, mis kahtle-mata mõjutas kogu valla arengut 2012. aastal ja lõp-pes vallavanema vabatahtliku tagasiastumisega. Käki võiksid saada kõik nn tagatoa liikmed, kes protsessis osalesid.

Raplamaa Käkk 2012 nominendidNominent number 1

Nominent nr 2

Nominent number 3Käesolevaga esitan Raplamaa 2012.a. Käki kan-

didaadiks Risti 1 PRKT OÜ (registrikood 12046088 asukoht Tartu mnt 84a Tallinn) ja tema esindaja Tuu-likki Laessoni, kes võitles terve 2012.a selle nimel, et Raplasse Rappeli Keskus OÜ poolt planeeritud ja ehi-tatav kaubanduskeskus, mille koosseisus AS Selveri kauplus, ei tuleks.

Selgitused:2.01.2012.a. – Rapla Vallavalitsuse korraldusega nr

2 väljastatakse Rappeli Keskus OÜ-le ehitusluba Kau-banduskeskuse püstitamiseks Rapla vallas Rapla linnas ja Uuskülas asuvatele katastriüksustele. Ehitise koos-seisu kuuluvad kaubandushoone ehitusalase pinnaga 5241,6 m² ja rajatis, mille moodustavad teed, platsid ja haljasalad pindalaga 10 776 m² .

5.01.2012.a. – Risti 1 PRKT OÜ lepinguline esinda-ja Tuulikki Laesson pöördub e-kirjaga Rapla maavane-ma pool, milles taotleb maavanema hinnangut Rapla Vallavolikogu poolt 25.08.2011.a. kehtestatud Põhja-keskuse detailplaneeringu menetlusprotsessi osas ja teeb ettepaneku algatada järelevalvemenetlus Rapla Vallavalitsuse 2.01.2012.a. korralduse nr 2 üle ning tunnistada nii korraldus kui ka selle alusel välja antud ehitusluba kehtetuks.

1.02.2012.a. - Rapla maavanem, olles tutvunud T. Laessoni poolt digitaalselt esitatud dokumentidega, kuulanud ära Rapla Vallavalitsuse esindajate kommen-taarid ning tutvunud nende poolt paberkandjal esita-tud dokumentidega, teatab T. Laessonile, et ehitusloa väljastamisega pole kahjustanud kellegi huve. Kõikide puudutatud kinnistute omanikud on olnud ehitus-loa taotlemise protsessiga kursis ja sellega nõustunud ning seega ei esine olulist vajadust Rapla Vallavalitsuse antud korraldust ja selle alusel väljastatud ehitusluba kehtetuks tunnistada. Eelnevaid kommentaare ja põh-jendusi arvesse võttes asus maavanem seisukohale, et Rapla Vallavalitsuse 2.01.2012.a. korralduse nr 2 ning selle alusel väljastatud ehitusluba nr 2733 üle ei ole Ra-pla maavanemal otstarbekas algatada täies mahus järe-levalvemenetlust.

1.02.2012.a. - Risti 1 PRKT OÜ esindaja T. Laesson esitab Tallinna Halduskohtule Kaebuse Rapla Valla-valitsuse 02.01.2012.a. korralduse nr 2 tühistamiseks täies ulatuses koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

8.02.2012.a. – Tallinna Halduskohtu määrusega jäetakse Risti 1 PRKT OÜ esialgse õiguskaitse taotlus


Jätkub 11. lk

rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebust võib lugeda perspektiivituks, siis ei ole esialgse õigus-kaitse kohaldamine põhjendatud.

23.02.2012.a. – Risti 1 PRKT OÜ esindaja T. Laes-son esitab Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebu-se Tallinna Halduskohtu 8.02.2012.a. kohtumäärusele haldusasjas nr 3-12-213 esialgse õiguskaitse rahulda-mata jätmise tühistamiseks ja taotluse esialgse õigus-kaitse korras peatada Rapla Vallavalitsuse 2.01.2012 korraldus nr 2 ja selle alusel väljastatud ehitusluba nr 2733.

9.03.2012.a. – Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäetakse Risti 1 PRKT OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2012.a. määrus haldusasjas nr 3-12-213 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on pers-pektiivitu.

15.03.2012.a. – Tallinna Halduskohus esitab kaeba-ja esindajale Tuulikki Laessonile kohtunõude, milles teatab, et kuna kohus peab vajalikuks anda kaebajale võimalus kaaluda kohtumenetluse jätkamise vajadust. Kui kaebaja leiab, et menetluse jätkamine ei ole ots-tarbekas, on tal võimalik esitada kaebusest loobumise taotlus.

30.04.2012.a. - Rapla Vallavalitsuse korraldusega nr 199 väljastatakse Rappeli Keskus OÜ-le ehitusluba Rapla Kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insene-rivõrkude püstitamiseks Rapla vallas Rapla linnas ja Uuskülas asuvatele katastriüksustele. Ehitise koosseisu kuuluvad: 1 ehitise olulise osana rajatis, mille moo-dustavad sõiduteed ja 2. Ehitise muud olulised osad – joogiveetorustik, olmekanalisatsiooni torustik, sade-vete kanalisatsioonitorustik, valgustuspostid ja elekt-rikaablid.

30.04.2012.a. – „Raplamaa Sõnumid“ kirjutab, et Rappeli Keskus OÜ on saanud Rapla vallavalitsuselt kätte kõik vajalikud ehitusload ja võib asuda ehitama Rapla bussijaama kõrvale kaubanduskeskust, kuhu tu-leb Selveri pood.

8.05.2012.a. – „Raplamaa Sõnumid“ kirjutab, et Ra-pla Kaubanduskeskuse teed ja tehnovõrgud said ehi-tusloa.

26.05.2012.a. – „Raplamaa Sõnumid“ kirjutab, et Rapla kaubanduskeskuse ehitus on alanud.

29.05.2012.a. - Risti 1 PRKT OÜ esindaja T. Laes-son esitab Tallinna Halduskohtule Kaebuse Rapla Val-lavalitsuse 30.04.2012.a. korralduse nr 199 tühistami-


Algus lk 9

seks täies ulatuses ja esialgse õiguskaitse taotlusega.11.06.2012.a. – Tallinna Halduskohtu määrusega

jäetakse Risti 1 PRKT OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus otsustab liita käesolev haldusasi nr 3-12-1116 haldusasjaga nr 3-12-213.. Haldusasja numbriks jääb 3-12-213. Kohus asub ka seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kaebaja ei saavuta soovituga oma eesmärki. Samuti on kaebus perspektiivitu.

26.06.2012.a. – Risti 1 PRKT OÜ esindaja T. Laes-son esitab Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.juuni.2012.a. kohtumääruse-le haldusasjas nr 3-12-213 esialgse õiguskaitse rahulda-mata jätmise tühistamiseks ja taotluse esialgse õigus-kaitse korras peatada Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korraldus nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusluba nr 3087.

29.06.2012.a. – Rapla maavanem annab nõusoleku Rappeli Keskus OÜ-le koormata isikliku kasutusõigu-sega vee- ja kanalisatsioonitorustike omamiseks nende kaitsevööndi ulatuses Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas asuvatel maatükkidel vastavalt Energia-partner OÜ poolt koostatud eelprojektile „VK võrgud, Rapla Kaubanduskeskus, Tallinna mnt 2b“.

11.07.2012.a. – Tallinna Ringkonnakohtu määruse-ga jäetakse Risti 1 PRKT OÜ määruskaebus rahulda-mata ja Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2012.a. määrus haldusasjas nr 3-12-213 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on pers-pektiivitu.

1.08.2012.a. – Risti 1 PRKT OÜ esindaja Tuulikki Laesson esitab Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla maavanema 2.07.2012.a. keeldumisele algatada järele-valvemenetlus koos taotlusega kohustada Rapla maa-vanemat teostama järelevalvet Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusloa osas, sh ettepaneku tegemist Rapla Valla-valitsusele tunnistada kehtetuks Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korraldus nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusluba.

30.08.2012.a. – Tallinna Halduskohtus toimunud eelistungil haldusasjas nr 3-12-213 kohus määras asjas jätkata kompromissläbirääkimisi, milleks määras kae-bajale projekti esitamise tähtajaks 15.10.2012.a..

15.10.2012.a. – Risti 1 PRKT OÜ esitas puudustega ehitusprojekti.

30.10.2012.a. – Tallinna Halduskohus määras vas-tustajale ja kolmandale isikule menetlustähtaja projek-ti kohta arvamuse esitamiseks hiljemalt 30. novembri-


ni 2012.a..22.11.2012.a. – Rapla Vallavalitsuse istungil arutati

Risti 1 PRKT OÜ taotlusi ehituslubade väljastamiseks ja otsustati ehitusluba side maakaabli paigaldamiseks aadressil Rapla vald, Uusküla küla, Risti tn 1 väljasta-da.

Rapla Vallavalitsus asus seisukohal, et teiste ehitus-lubade väljastamine Risti 1 PRKT OÜ-le seisab üks-nes vajalike kooskõlastuste puudumiste taga.

29.11.2012.a. – Rapla Vallavalitsus informeeris me-netlusprotsessi käigust nii kohut kui ka Risti 1 PRKT OÜ esindajat Tuulikki Laessonit.

10.12.2012.a. – Rapla Vallavalitsuse korraldusega nr 528 väljastatakse Rappeli Keskus OÜ-le kasutus-luba kaubanduskeskuse kasutamiseks aadressil Rapla vald Rapla linn Tallinna mnt 4.


Algus lk 9

12.12.2012.a. – Rapla vallavanem saatis Tuulikki Laessonile kirja, milles kokkuvõtvalt teatas, et juhul kui Risti 1 PRKT OÜ on oma projektdokumentat-siooni kooskõlastanud EELK Rapla Maarja-Magd-aleena Koguduse ja kolmanda isiku Rappeli Keskus OÜ-ga, on Rapla Vallavalitsusel võimalik arutada Risti 1 PRKT OÜ ülejäänud ehituslubade taotlusi veel 17. detsembril 2012 toimuval vallavalitsuse korralisel istungil ning konsensuse saavutamisel ka ehitusload väljastada.

Risti 1 PRKT OÜ kirjadele ei reageerinud ega side maakaabli paigaldamiseks välja antud ehitusluba nr 3638 realiseerima ei asunud, st ehitamist ei alustanud.

20.12.2012.a. - Rappeli Kaubanduskeskuse avami-ne.

Risti 1 PRKT OÜ-le hoonestusõiguse alusel kuu-luv maa-ala endiselt söödis ja võssa kasvanud ning ei mingit märki ega „lõhna“ ehitamisest.

Peame rõõmuga tõdema, et rohkem kandidaate Käkile ei esitatud. Suure tõenäosusega siis käkiväärseid tegusid rohkem ei leidunud. Kuigi toimetuse arvates on käkke veel mitmeidki, ei hakka me oma arvamust peale suruma ja piirdume rahva arvamusega.

Seega peate nüüd tegema valiku 1, 2 või 3. Hääletamiseks saatke [email protected] aad-ressile email või kirjutage http://raplayhis.eu/gbook/ Raplamaa Käkk 2012 teema alla oma valik. Selleks ei ole vaja külalisteraamatusse sisse logida, tuleb lihtsalt kellaaja taga olevale jutumullile vajutamisest. Piisab, kui kirjutate numbri, aga võite ka pikemalt põhjendada, selgitada. Sõnumi kinnitamiseks tuleb kirjutada vastavasse lahtrisse kommentaari all olevad ümbolid ja vajutada “Submit”.

Hääletamiseks on aega 12. veebruari kella 12.00-ni, tulemused avaldame 13. veebruari lehes. Ootame aktiivset osavõttu!

Hea muusika kontsert - Tanel Joamets31. jaanuaril kell 18

Kehtna Kunstide Koolisesineb rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud pianist

TANEL JOAMETSKavas: Tubin, Debussy, Chopin, Sumera,

Bach-BrahmsPiletid 1.50 € õpilane ja pensionär3 € täiskasvanu või lapsevanem koos lapsega


Rapla Kultuurikeskuses1. veebruaril kell 19

MONOTEATER etendus VANAISA

Neljapäeval, 5. aprillil 2012. esietendus Tallinnas Vene Kultuurikeskuses Monoteatri uus lavatükk Vanaisa, mille peaosas oli Jan Uuspõld ning lavastaja rollis debüteerib Karl Kermes.

Vanaisa on lavastus, mida võib tinglikult nimetada kolmandaks osaks Monoteatri lavastuste reas teemal mehe elu. 2009. aastal alguse saanud teater käsitles esimesel aastal mehe elu varast etappi menukas monolavas-tuses Ürgmees, kus Jan Uuspõld vaagis põhjalikult meeste ja naiste erinevusi. 2010. aasta märtsis tõi Monoteater lavale monokomöödia Isa, mis viis publiku noore mehe kohati hullumeelsesse ellu perioodil, mil on toimumas suur muutus - perre on sündimas laps. 2012. aasta aprillis tuuakse publiku ette mehe elu järgmine oluline etapp, kus mehest ja isast on saamas vanaisa.

Jan Uuspõld kõneleb sündivast rollist järgmist: “Vanaisa on selline umbes viiekümnendates härra, kelle elu on seal maal, et hakkavad tekkima teatud east tingitud iseärasused. Muutuste keeris on äkkiline ja kiire ning panevad vanema mehe möllama. Ta võib küll tajuda, et ta ei ole enam nii kiire, kui varem. Mõnikord jällegi ei pruugi tal enam olla õigus igapäevastes arusaamistes. Vahest ta unustab asju rohkem kui varem, kuid avalikult ei ole ta nõus seda tunnistama. Temale endale vaatab siiani peeglist vastu täiesti täiuslik mees. Aga just nüüd, kui lapsed on lõpuks suured, kodu mõnusalt tühi ja lõpuks ometi aeg kahele - temale ja tema naisele, hakkab see kõik väga ootamatult endast teada adma. Ja ilmselt just selle kõige pärast otsustab vanaisa võidelda lõpuni ja jääda kõigest hoolimata olukorra peremeheks. Selle tekstiga töötades oleme Kermesega proovisaalis tihti sil-mad imestusest suured seisnud ja mõelnud, et on ikka uskumatu vana... Ta on vahel lihtsalt ootamatult järsk ja tundub, et tal puudub suur ports taktitunnet.”

Vanaisa teksti autor on islandlane Bjarni Haukur Thorsson, kes on kirjutanud ka viimasel kahel aastal Mo-noteatri lava täitnud ja ülimenukaks osutunud monokomöödia Isa. Teksti on tõlkinud Kadre Vaik. Muusikalise kujunduse eest hoolitseb Jarek Kasar. Visuaalid ja graafika on loonud Mihkel Uba ning Varmstudio. Lisaks Jan Uuspõllule pakub nauditava rolli Tallinna Linnateatri näitleja Piret Kalda.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2046.html

Verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama Märjamaa Valla Rahvamajja (Sauna 2) 30. jaanuaril kell 10.00-14.30.

Viimati käis Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekes-kus Märjamaal 4. oktoobril, mil doonoripäeva külastas 88 inimest, kellest verd loovutas 74 ja esmaseid doono-reid oli 11.

„Meil on väga hea meel, et Märjamaal on nii palju inimesi, kelle jaoks doonorlus on saanud regulaarseks elu osaks. Ootame väga Märjamaa inimestega taaskoh-tumist!” sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekesku-se doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. „Oodatud on ka kõik need inimesed, kes varem pole verd loovutanud, kuid sooviks seda esimest korda teha.“

Verekeskus kutsub doonoripäevale 30. jaanuaril Märjamaa Rahvamajja

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vä-hemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis ela-misloa alusel üle ühe aasta.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsiooni-del ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonori-vere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operat-sioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännile-hel „Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/Doo-noridjaSobrad

Tule doonoripäevale ja tee elu suurim kingitus!


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

* Saima Randjärve maalinäitus “Kõnetused” (saalis)

*Värvide mäng: Aili Pikkofi portselanmaal, Jaanus Ermanni siidimaal (fuajees, vitriinis)

*Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi algklassiõpilaste looming (lasteosakonnas)

*Eesti uus luule: raamatunäitus (kojulaenutuses)*Õpime võõraid keeli: raamatunäitus võõrkeelsest

kirjandusest (kojulaenutuses)*Unustatud heliplaate: teavikute näitus

(lugemissaalis)*Head ööd, kullake: raamatunäitus

(lasteosakonnas)*

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 19Monoteatri etendus “Vanaisa”, sooduspilet 12€, täispilet 15€

Neljapäeval, 7. veebruaril kell 11 Ruthi müük

Reedel, 8. veebruaril kell 21PEREKLUBI

Teisipäeval, 12. veebruaril

Märjamaa valla laste lauluvõistlus

Neljapäeval, 14. veebruaril kell 19 MÄLUMÄNGUKLUBI

Reedel, 15. veebruaril kell 19 Vana Baskini teatri etendus “Ootamatu ettepanek”

õpilane , pensionär 9 €/ täispilet 11 €

Laupäeval, 23. veebruaril kell 19 Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik aktus. Õhtu seltskondlikumas osas

mängib tantsuks ansambel “Igihaljas seitse”Kõik on oodatud!

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad

nädal enne etendust müüki! Info ja kohtade broneerimine

telefonil 5 656 4614, 482 0075

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Reedel, 1. veebruaril on raamatukogus viivisevaba päev.

Kaartide töötuba - sõbrapäev on

tulekul!2. veebruaril kell 12-14.30

Raplas Tallinna mnt 37 II korrusel Nobiina toas

Osavõtutasu 9 eurotJuhendaja Anni Adamson

Kõik materjalid sisalduvad hinnas!Hinnas sisaldub ka väike suupiste ja tassike kohvi.Info ja eelregistreerimine: tel 527 1202, nobiina1@

gmail.com või kohapeal.Täiendav teave Nobiina toa FB lehel :

h t t p : / / w w w. f a c e b o o k . c o m / p a g e s / No b i i n a -tuba/164658956935480?sk=events ja kodulehel: http://nobiina.edicypages.com/opitoad

Esmaabi 8-tunnine lühikoolitus

7. veebruaril kell 9-16 EPR Raplamaa Selts korraldab esmaabi 8-tunnise

lühikoolituse.Koolitus toimub Raplas, Mahlamäe 8-3.Koolitusele on oodatud kõik need, kes soovivad

oma teadmisi värskendada, kui ka need, kes pole va-rem esmaabi koolitusel osalenud.

Täpsem info ja registeerimine [email protected] või tel 5347 9168, 489 4120


Meeldib.eeKokutaja, piimapoes:“K…k…k…”“Keefiri soovite?”“Ko…ko…ko…”“Kohupiima?”“Koo…koo…”“Aah, koort?”“Koo…koo… kogu raha siia!!!”***Noormees tutvub neiuga ning kutsub teda pärast ki-

nos ja restoranis käimist enda poole.„Kas tead,“ vastab neiu, „ma olen arvatavasti pisut

vanamoodne, kuid mul on selline põhimõte, et otsus-tasin säilitada süütuse, kuni olen täiesti kindel, et ma seda meest tõepoolest armastan.“

„Noh, mis siis ikka… Aga tõenäoliselt on sul nii-moodi väga raske elada…“

„Üldiselt mitte. Ainult abikaasa läheb aeg-ajalt mar-ru…“

***Esimest last ootav naine külastab ämmaemandat ja

küsib temalt pärast läbivaatust häbelikult:“Mu abikaasa palus teilt küsida, kas…”“Juba tean…” naeratab arst. “Seda küsitakse kogu

aeg. Te võite oma abikaasaga seksida peaaegu kuni sünnituseni välja.”

“Ei, ta ei palunud seda küsida,” tunnistab naine. “Ta tahab teada, kas ma võin praegu veel maja eest lund lükata…”

*** Lennukooli õpilane, kes pidi esimest korda elus lan-

gevarjuga hüppama, muutus äkki lennukis närviliseks ja keeldus välja hüppamast.

“Milles asi???” küsis instruktor.“Mu ema nägi öösel halba und, et mu langevari ei

avane,” põhjendas õpilane oma hirmu.“No pole hullu midagi, vahetame siis varjud ära,” lo-

hutas instruktor ja vahetas õpilasega varjud.Õpilane saigi sellest julgust juurde ja hüppas lennu-

kist välja. Tõmbas rõngast ja ennäe, vari avaneski. Ra-hunenud ja õnnelik õpilane liugles õhus ja nautis len-du, kui järsku tast midagi mööda tuhises ja karjus: “Ma su emale veeeel….!”

*** Kuressaare kiirtoitlustusrestoranis See lugu juhtus ühes Kuressaare kiirtoitlustusres-

toranis. Noormees läheb restorani ja vaatab menüüd. Vaatab, vaatab ja otsustab siis karbonaadi kasuks. As-tub leti juurde ja küsib:

“Karbonaadi palun.”

Neiu leti tagant: “Jah, ning millist kartulit te soovi-te”?

“Ohoh, kas teil on siis selline suur valik siin või?”“Jah”.“Äh, no pane siis Jõgeva kollast*** Lahutusprotsess. Kohtunik:“Miks te, härra, arvate, et laps peaks jääma teile?”“Võtame näiteks! Teie panete mündi joogiautomaa-

ti ja see annab teile purgi Pepsit.”“No ja mis siis?”“Kuidas mis siis!? Kas see purk on nüüd teie, või

automaadi oma?”*** Mees tuleb koju ja avab mingil hetkel magamistoa

kapi ukse. Seal aga seisab väike paljas mehike.Mees küsib naiselt-Sirts, kes see selline on?-See on Peeter!Mees paneb Peetrile paar litakat ja viskab trepist

alla.Mingi aja pärast koju saabudes avab jälle magamis-

toa kapi ukse ja seal seisab jälle paljas Peeter.Mees paneb jälle paar litakat ja viskab Peetri trepist

alla.Läheb jälle mingi aeg mööda ja mees tuleb töölt

koju ning avab kohe magamistoa kapi ukse. Seal aga seisab kahemeetrine musklites mees.

Mees paneb kiiruga uksed kinni ja toetub seljaga vastu kapi uksi.

-Sirts, a Sirts, kus Peeter on?***Nädalavahetus jälle käes ja seltskond valmistub ja-

hile minema. Saab mees vaevalt oma asjad pakitud, kui naine nõuab, et võtku teda ka kaasa.

Vaieldi, mis vaieldi, tuli ikkagi naine kaasa võtta. Noh jõudis siis jahiseltskond metsa. Koguneti välu peale, jagati ülesanded ja siis sõnas mees: “Nii naine, sina jääd nüüd siia, raiesmiku serva. Meie aga läheme meestega põtra ajama. Kui põder tuleb, pole sul mida-gi muud, kui paned paugu pihta.”

Ise aga läksid ülejäänud seltskonnaga jõekäärus olevasse jahimajja pidu panema. Vastu õhtut tuli me-hel naine meelde. Jõuab siis mees tagasi raiesmikule, näeb, mingi suure looma korjus on keset raiesmikku, naine jookseb aga püss käes mingi rohelise vormis mehe järel ja karjub:

“See on minu põder. Miiinuuu!”Eest ärajooksev mees karjub aga üleõla vastu:“On küll sinu! On küll. Lase ma võtan ainult sadula

seljast ära.


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52

53 54 55 56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72 73

74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94 95 96 97

98 99 100

101 102 103

104 105 106 107

PAREMALE 1 Löök 5 Küla Raplamaal Rapla vallas 9 Rõhknööp 14 Kodulind 18 Riik Aasias 19 Eakas 20 Himur, ablas 21 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 22 Eskimote lumionn 23 Sihilik, meelega tehtud 24 Shveitsi kanton 25 Maavara 26 Raba Rapla ja Pärnu maakonna piiril 27 Küla Rapla vallas 28 Tulu kasutada antud vara eest 29 Pealinn Aasias 31 Armuand 32 Ärevil, erutatud 36 Noodatäis kalu 39 Mustus, sopp 40 Üllatama 42 Muskel 43 Heebrealane 45 Hawaii saar 47 Maha, kadugu (pr) 48 Eriala 49 Kitsikus, kehvus 50 Kohvisort 51 Võrgu kinnitusaas 53 Asula Raplamaal

55 Taimede lihakas vili 58 Nõiatemp folklooris 60 Pealinn Euroopas 63 Lääge 65 Verdi ooper 66 Moodus, viis, stiil 68 Eesti saar 70 Hunnik, kiht 71 Taas-, uuesti-, peale- 72 Vilkudes särama 73 Veetõke 74 Karikaturist 76 Või muud sellist 78 Papagoi 79 Ülemkoda USAs 80 Esimene ROKi president 83 Sügislill 86 Teater Eestis 88 Näitleja (1927-90) 90 Kahjutu 93 Vundament 95 Uuesti 98 Jumalad Skandinaavia mütoloogias 99 Kolmliige (matem)100 Sõnum101 Liinilennuk102 Itaalia filminäitleja (s 1931)103 Arst104 Ajal Peruu indiaanlane105 Äär, serv106 Auto osa107 Rahaühik

ALLA 1 Ajakirjanik (Eesti Päevaleht) 2 Elund 3 Vald Jõgeva maakonnas 4 Hispaania filmilavastaja (s 1932) 5 Kollatõbi 6 Terakas 7 Ilmastikunähtus 8 Eesti linn 9 Väljakannatamatu 10 Usutalitus 11 Suurustama 12 Väike laev 13 Haldusüksus Venemaal 14 Ruudukujuline lahingurivistus 15 Küla Raplamaal Kohila vallas 16 Ahnelt ja palju jooma 17 Koeraputka 30 Viivitamata, otsekohe 31 Hautatud liharoog 33 Näitleja (s 1971) 34 Ahistamata 35 Puulabidas 37 Aru saama 38 Kaotus males 41 Väike söögi- ja joogikoht 42 Riik Aafrikas 43 Vaikne kõmin 44 Saarmas 45 Maasikasort 46 Säästma, valvama 49 Viskoossuse mõõtühik 52 Jõedelfiin 54 Hoidla 56 Eesti kirjanik 57 Kreeka eepos 59 Kütteaine 61 Mineviku jäänus 62 Ajaühik 63 Reini lisajõgi 64 Lekkimine 67 Varandus 69 Hääliku tekkimine sõna sees 75 Hapupiimajook 76 Riigikogu liige (Isamaa) 77 Pilge, väljanaermine 80 Türgi kõrge ametnik 81 Siga 82 Lõtv 84 Vahetevahel 85 Asula Harjumaal 86 Alkoholi ja happe reageerimisel tekkiv

orgaaniline ühend 87 Vihma hääl 89 Näo osa 91 Poor, õõs 92 Endine apteegikaaluühik 94 Apaatne 96 Ülev mõte 97 Usulahk


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52

53 54 55 56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72 73

74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94 95 96 97

98 99 100

101 102 103

104 105 106 107

PAREMALE 1 Linn Soomes 5 Klaverimängija 9 Tants 14 Riik Aasias 18 Igas suhtes 19 Raskejalgne 20 Tõusuperiood, elavnemine 21 Saal 22 Kaevu osa 23 Kallis, palju maksev 24 Katkestamatu, püsiv 25 Süljega koos 26 Number 27 Keedus, keetmine 28 Meelevald, võim 29 Surnute asupaik 31 Teatud teravili 32 Kreeka filosoof 36 Elanik 39 Indiviid 40 Välja kannatama 42 Kaardistik 43 Usu sümbol 45 Eesti karikaturist 47 Kolmekordne kalavõrk 48 Paljas, tühi 49 Alatu 50 Küna 51 Ühed tähed 53 Linn Prantsusmaal 55 Väike kisk, terav konksuke

58 Koht 60 Avameelne 63 Kättemaks 65 Teravili 66 Ümmargune puupakk 68 Brasiilia osariik 70 Tegelane "Kevades" 71 Sat-TV jaam 72 Turnima 73 Vaba 74 Meteoriidikraater Eestis 76 Trigonomeetriline funktsioon 78 Linn Lätis 79 Ronitaim 80 Toodete tutvustamine 83 Valitseja käskkiri, määrus 86 Lühem teaduslik või kirjanduskriitiline

kirjutis 88 Energiline, tarmukas 90 Eesti näitleja 93 Suur ruum 95 Teravili 98 Koonusjas kuhi 99 Kõrbeilves100 Vald Ida-Virumaal101 Imemisvõime102 Suvinisusort103 Alkohoolik104 Rühm, kobar, seeria, tsükkel105 Tüli106 Salakraav107 Pakil-olek, rutt

ALLA 1 Kandma 2 Teater Eestis 3 Küla Rapla vallas 4 Linn Leedus 5 Esimene ROKi president 6 Tark 7 Hädakaebus, kurtmine 8 Suure isuga 9 Helitöö kuulele mänguriistale 10 Jenissei lisajõgi 11 Muljuma, kägardama 12 Lillekimp 13 Eriala 14 Vald Võru maakonnas 15 Transpordivahend 16 Olemas olema, eksisteerima 17 Eesti poliitik 30 Okaspuu 31 Linnu kehaosa 33 Külmunud kaste maas 34 Nõusolek, voli, õigus 35 Kuur, küün 37 Pikamaavõistleja 38 Kehaosa 41 Armastuse jumalanna slaavi

mütoloogias 42 Määrsõna 43 Organiseeritud väljapressimine 44 Auto osa 45 Väärtpaberi äralõigatav osa 46 Koorijuht (s 1933) 49 Prantsuse kuningas 52 Vokaalosa ooperis 54 Vooditarve 56 Muhamedi usk 57 Positiivne poolus 59 Kilokalor 61 Pikanäpumees 62 Omaaegne Eesti menuansambel 63 Noorte Autorite Koondis 64 Minoor 67 Sikuti 69 Projektsiooniaparaat 75 Kehtetuks muutuma 76 Eesti saar 77 Siseorgan 80 Seadeldis töödeldava eseme

kinnihoidmiseks 81 Haraline 82 Laeva pidur 84 Doonau lisajõgi 85 Vöökoht, pihik 86 Soolajärv Kaspia madalikul 87 Eeskäru (näi suurtükil) 89 Rida 91 Punutis, kobar 92 Kallas, äär 94 Varandus 96 Verdi ooper 97 Väike koer


Veel veidi peamurdmist: sudokud 2 5 83 1 9 4 6 5 6 4 7 32 9 4 3 7 57 3 6 5 9 1 5 2 7 66 8 9

2 4 63 8 5 9 4 2 8 9 3 9 1 6 8 5 7 4 5 8 3 7 6 94 2 1

2 4 63 8 5 9 4 2 8 9 3 9 1 6 8 5 7 4 5 8 3 7 6 94 2 1

9 2 5 1 7 8 4 54 6 7 3 9 7 8 1 8 9 5 6 2 8 7 48 7 2 4 3 6 9 8

2 6 7 1 2 4 5 4 1 8 3 4 9 8 6 5 7 3 7 8 3 2 7 6 4 3 4 7 2 9 8

2 6 7 1 1 8 9 1 4 7 3 6 5 1 6 5 8 7 4 4 3 1 9 8 2 5

2 6 5 9 7 4 1 8 37 4 3 1 5 8 9 6 29 8 1 6 3 2 5 4 71 9 7 8 4 3 2 5 64 5 8 7 2 6 3 1 96 3 2 5 1 9 8 7 48 7 6 2 9 5 4 3 15 2 4 3 6 1 7 9 83 1 9 4 8 7 6 2 5


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Suusarajad: 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2 kmAadress: Kehtna vald, Paluküla,

Raplamaa. Kontaktisik: 5148261

Paluküla suusarajad on avatud

Avo, 28.01.2013 20:15See koht ongi sellel aastal tõeline jama. Lund on

seal sama palju, kui mujalgi, aga probleemi põhjus on palju proosalisem- nimelt tuhnisid sead selle lõigu va-hetult enne lume tulekut täiega segi. Nüüd ongi seal lumi ja mättad omavahel koos. Lahendan selle nii, et sellele ca.20 m.-sele lõigule ei pressi klassikasoont, siis on suuskade kahjustamise oht väiksem ja saab sealt ilusti lihtsalt läbi liuelda.

Hetkel radadel kerge kena lumeke ja kohati võib olla klassikarada tuisulumest täidetud.

Sass, 27.01.2013 22:46Muidu kõik tip-top, aga 5 se raja peal on ühe lasku-

mise lõpus koht kus alati vähe lund ja jälg väga must. Huvitav kas sinna ei ole võimalik mõned labidatäied lund sokutada.

Ants, 27.01.2013 17:47Klassikajälg väga hea! Avo, 27.01.2013 11:15Hommikul freesisin ja uuendasin klassikajälje

3.km.-sel rajal. 5.km.-ne rada on kahjuks muutunud natsa risuseks, kuid suusatada saab seal küll.

Sadolin Spordihoonest on kõigil huvilistel võimalus laenutada suuskasid ja uiske ning kasu-tada Vesiroosi terviserada. Laenutuseks soovitame Teil ette helistada (48 57 400 või 555 106 56) ning broneerida omale vastava suurusega suusakomplekt või uisud. Olemas on mõõdud 33-47 suusasaapad ja uisud ning 120-190 cm pikad suusad ja kepid. Laenutuse hinnaks on täiskasva-nutele 2.- /kord ja õpilastele 1.- /kord

Valgustus põleb õhtul kuni kella 23.00-ni.Radade skeemi leiate http://www.sadolinspordihoone.ee/vesiroosi-tervisepark.html

Vesiroosi Tervisepargis saab suusatada ja uisutada


http://www.raplamsl.ee/index.php?page=283

RAPLAMAA EDUKAMAD SPORTLASED 2012

NOMINENDI NIMI SPORDIALA

RAPLAMAA PARIM TREENER 2012

HENN PÕLLUSTEtreener V

maadlus

Heiki Nabi – OM 2. MK etapp Ungaris 1.koht, MK etapp

Saksamaal I koht ja Ardo Arusaare OM 8. MK etapp Tjumenis

3.koht ja MK etapp Saksamaal, Eesti meistrid, treener. Tema

õpilased MK Juhan liikmed Eesti meistrid Anar Zeinalov, Karlis

Kaldma,Raido Liimäe ja Markos Marisalu.

TEISED KANDIDAADIDNOMINENDI NIMI SPORDIALA

TREENER

INDREK RUUTKorvpall G4S Meeste Korvpalli Meistriliiga Piimameister OTTO/Rapla 4.koht

treener III EMV poisid B-klass Rapla Korvpallikooli võistk. III koht

EM poisid U18 koondis B-divisjon 6.koht

MM 3x3 tänavakorvpallis poiste U18 koondis, 7.koht

Poiste U18 koondise peatreener

RAUL KIVILOtreener IV Eesti Vibuliidu / EOK olümpiakandidaatide treenerVibusport o Eesti esimese naisvibulaskuri viimine olümpiamängudele

EOK vibulaskmise treenerite kutsekomisjoni esimees

Järvakandi Vibuklubi Ilves president

o 2012. aastal korraldati 13 võistlust, neist pooled rahvusvahelised.

Aasta tähtsaimal võistlusel Järvakandi Open osalesid 8 riigi laskurid

Ühiskondlikult aktiivne – kuulub Järvakandi valla volikogusse

Töö treenerite koolitajana

o 2012. aastal korraldas I taseme (30 tundi) ja II taseme (50 tundi) erialase koolituse

Edukaimad õpilased 2012:

Reena Pärnat

o Euroopa juunioride meistrivõistluste hõbemedal

o Osalemine Londoni olümpiamängudel

o Täiskasvanute seas Euroopa MV 17. koht ja III MK-etapil 9. koht

o 60 meetri distantsi ja naiskondlik Eesti rekord

o Eesti meister nii talvel kui suvel

Anneli Preimann

o Euroopa meistrivõistlustel 8. koht

o III MK-etapil 9. koht

o Tõusmine WA maailma reitingutabelis 44. kohale

o 70 meetri distantsi ja naiskondlik Eesti rekord

o Suvine Baltimaade meister

Helena Saks

o Euroopa kadettide meistrivõistlustel 9. koht

o Eestis kadettide vanuseklassi kindel liider, hooaja edetabeli juht

o Täiskasvanute klassis Eesti MV 2 hõbemedalit – talvine

Siret Luik

o Eesti naiskonna kolmas liige

o Individuaalne hõbemedal nii Baltimaade kui Eesti meistrivõistlustelt

o Naiskonnaga nii talvine kui suvine Baltimaade meister,

Kerdo Tornius

o Tõus Eesti noortekoondisesse ja noorte EMi debüüt

INGRID KANGURtreener IV

võrkpall

Ingrid on Kohila valla volikogu liige, haridus- ja tervisenõukogu liige

ning on ka valla volikogu spordikomisjoni esimees. Aktiivselt

korraldab Kohila spordielu. Ingridi eestvedamisel valmis 2012

Kohilas 4 väljakuga tribüüni ja võimlemiskompleksiga

rannavollekeskus

Tulemused:

2012 Eesti Karikavõistlused U18 tütarlastele, 3. koht

2012 Eesti Karikavõistlused U20 5. koht

2012 Eesti Meistrivõistlused rannavolles, U18 tüdrukud 3. koht



2012 Eesti Karikavõistlused rannavolles, U18 tüdrukud 3. koht

2012 Eesti Karikavõistlused rannavolles, U14 tüdrukud 3. koht

2012 Power Cup U20 tüdrukud 5. koht (võiskondi 24)

2012 Power Cup U10 poisid 6. koht (võistkondi 23)

2012 Mikroliiga U10 tütarlastele III koht

2012 Eesti Meistrivõistlused U18 tüdrukud, 5. koht

NOMINENDI NIMI

RAPLAMAA SPORTLIKUM PERE 2012

PEREKOND RUUT isa Indrek Ruut

ema Elina Ruut

poeg Hendrik

poeg Marek

Isa Indrek on 100% pühendunud korvpallile J .

Indrek Ruut on töötanud Rapla Korvpallikoolis alates 2004. aastast. Esimene Eesti

meistritiitel saavutati A kl. poistega juba 4 aastat hiljem 2008. aastal. Viimane meistritiitel

saadi 2011.a. kevadel, kui kirkaimad medalid saavutasid C1 vanuseklassi poisid.

Medalikohti on ta saavutanud igal aastal ja tema käe all mängivad võistkonnad, mis jõuavad

Eesti Meistrivõistlustel kõrgetele kohtadele, koosnevad tihtipeale vastaste mängijates 1-3

aastat noorematest mängijatest.

Indrek viis kolm aastat tagasi meie esimese meeste liigas osalenud võistkonna kohe esimesel

hooajal II liiga võiduni ning aste kõrgemale, Esiliigasse. Seal saavutati samuti kohe esimese

hooajaga kõrge 5. koht ning Korvpalliliidu otsusega lubati Rapla Korvpallikoolil panna välja

võistkond Meistriliigasse, mille treener Indrek samuti oli. Hooaeg 2010/2011 lõpetati 9

võistkonna hulgas 6. kohaga, mis on debüüthooaja kohta väga tugev saavutus. Hooaeg

2011/2012 lõpetati 8 võistkonna hulgas napi 4.kohaga.

Veel hooajal 2010/2011 juhendas ta Meistriliiga, I liiga, A kl., B kl. ja C1 kl. poisse, mis on

igale treenerile väga suur koormus. Tal on Eesti noorte rahvuskoondislasi kõigist

treeninggruppidest, keda ta treenib.

Lisaks tööle Rapla Korvpallikoolis on Indrek Ruut ka Eesti noormeeste noortekoondiste

peatreener ja juba 3 aastat Eesti U18 noormeeste rahvuskoondise peatreener. Alles eelmisel

sügisel võitis ta Eesti koondise treenerina FIBA ametlikel juunioride Maailma

Meistrivõistlustel 3:3 korvpallis 4. Koha. Eesti selja taha jäid sellised gigantriigid nagu

Ameerika Ühendriigid ja Venemaa.

Poeg Hendrik (sünd 1994) õpib hetkel Audentese Spordigümnaasiumis. Alustas korvpalluri karjääri

juba mini-vanuseklassis ja saavutanud mitmeid kirkaid medaleid treener Jaak Karp´i käe all. Osalenud

erinevate Eesti koondistega Euroopa ja Maailma Meistrivõistlustel ning saavutanud juba

märkimisväärseid tulemusi.

Poeg Marek (sünd 1998) õpib hetkel Rapla Ühisgümnaasiumis. Samuti alustanud oma korvpalluri

karjääri mini- vanuseklassist alates ja osalenud oma vanuse Eesti koondise võistkondades. Samuti

saavutanud eesti meistrivõistlustel märkimisväärseid kohti.

Ema Elina on samamoodi pühendunud sportimisele nagu „meesperegi“. Enamus hommikuid võib

teda koos abikaasa Indrekuga kohata jõusaalis. Samuti meeldib talle ka tervisejooksu teha.

TEISED KANDIDAADID

NOMINENDI NIMI

SPORTLIKUM PERE

PEREKOND LAURIMAA

isa ANDRUS LAURIMAA

ema MAI LAURIMAA

lapsed MÄRTEN LAURIMAA(2004)

Perekond Laurimaa on hea näide aktiivsest ja tervislikust liikumisest. Kogu perega osaletakse erinevatel

Algus eelmises Raplamaa Ühistöös


Ühes möödunud nädala Ringvaates võrreldi erine-vate mobiilioperaatorite hindu. Inimene, kelle kuuarve oli seni 40 euro ringis, palus kõikide operaatorite hin-napakkumisi. Madalamad hinnapakkumised jäid alla 10 euro, kõrgeim, 15 euro ringis, jäi senise operaatori, EMT pakkumiseks, seejuures nn letialuse tähtajalise lepinguga. Kui teie mobiiltelefoni kuuarve kipub ole-ma üle 10 euro, tasub igal juhul hinnakirju võrdlema ja pakkumisi küsima hakata.

Kui palju te helistate ja maksate aga Elioni võrgus? E-kodus on telefon tavaliselt tasuta (maksad paketi eest), lisaks peab maksma kõnede eest. Arvel on kenasti välja toodud, kui palju millistesse võrkudesse olete he-listanud ja kui palju kõnede eest tasute. Kõnealustus-tasu 0,0312 eurot, minutihind lauatelefonile sõltuvalt tava- või sõbranumbrist ja ajast 0,0221-0,0058 eurot minut, alates 10 minutist tasuta. Mobiilidele helistami-ne maksab 0,16 eurot minut.

Kui lööte nüüd need numbrid kokku ja saate kuu kõnede hinnaks 5 või enam eurot, tasub hakata mõtle-ma, kuivõrd otstarbekas ikka lauatelefoniga helistami-ne on. Ilmselt tasuks teha sellisel juhul liitumine Tele2 Mikro paketiga.

Vastavalt leheküljele https://pood.tele2.ee/et/ser-viceplans/1108

Tele2 Mikro pakkumise tingimused

Tele2 Mikro pakkumine (Personaalne pakkumine 2.50) sisaldab sideteenust, mille 2.50€ kuutasu sisse arvestatakse igakuiselt 1000 minutit kõneaega Tele 2, EMT, Elisa ja Elioni võrkudesse (v.a eritariifsed numb-rid).

Alates 1001. minutist on kõneminuti hind Tele 2, EMT, Elisa ja Elioni võrkudesse 0,01€/min.

Saadetavad SMS sõnumid maksustatakse hinna-ga 0,06 €. Eelnimetatud hinnad ei kehti helistamisel ja SMS`i saatmisel eritariifsetele numbritele. MMS-i hind on 0,16 €.

Kõne kestvust arvestatakse 1 sekundi täpsusega. Kõnedele ei lisandu kõnealustustasu.

Helistamine Top Connecti, Global Mobile Solu-tions ja Telefanti võrku maksab 0.5522 €/minut.

Pakkumise kuutasu arvestamine toimub arvel-dusperioodi põhiselt ega ole sõltuvuses jooksval ar-velduskuul kliendiks oldud päevade arvuga. Esimesel mittetäielikul arveldusperioodil ehk liitumiskuul ning liitumislepingu lõpetamiskuul (sh pakkumise vaheta-

mise kuul) kehtib kliendi jaoks kuutasu maksmise ko-hustus kogu arveldusperioodi eest.

Paketi maksumusele lisandub hinnakirja järgne paberarve saatmise kuutasu 0,65 eurot. Kasutades e-arvet paberarve saatmise kuutasu puudub, ning Teil tuleb tasuda ainult kasutatud sideteenuste eest.

Kuutasule lisanduvad selles mittesisalduvad tasuli-sed teenused vastavalt hinnakirjale.

Teenuse kasutamisel välismaal toimub tasumine vastavalt roaming- ehk rändlusteenuse hinnakirjale.

Igakuise eritasu eest on võimalik lisada rahvusva-heliste kõnede pakette ja interneti lisateenust.

Tele2 jätab endale õiguse teha täpsustusi Kam-paania tingimustes või neid muuta, teavitades sellest kliente kodulehe vahendusel.

Pakkumise tingimustes sätestamata küsimustes lähtutakse Tele 2 teenuste ja interneti kasutamise tin-gimustest ning hinnakirjast.

Kui teil on nutitelefon, soovitatakse võtta juurde ka internetipakett, millele saate esimesel 6 kuul 50% soodustust. Kui te seda ei tee ja telefon ise netti läheb, maksate iga megabaidi eest (väga väike andmemaht) 1,5978 eurot. Kõige väiksem interneti kasutamise kuu-tasu on 2,45 eurot (Extra Small, esimesed kuus kuud siis poole vähem). Sellisel juhul peate tegema tähtajali-se liitumise kaheks aastaks.

Siiski on mõttekam nutitelefoni korral võtta hoopis nutipakett Nuti 4.99 või Nuti 7.99.

https://pood.tele2.ee/et/serviceplans/848Number näitab kuutasu eurodes. Väljavõte leheküljelt https://pood.tele2.ee/et/ser-

viceplans/848

Nuti 7.99 pakkumise tingimused

• Nuti 7.99 pakkumine sisaldab sideteenust, mille kuutasu sisse arvestatakse igakuiselt 1000 minutit kõ-neaega EMT, Elisa ja Elioni võrkudesse (v.a eritariifsed numbrid) ja internetiteenust andmeside allalaadimis-kiirusega kuni 2 Mbit/s.

• Kõneminuti hind Tele 2 võrku on 0€/min. Alates 1001. minutist on kõneminuti hind EMT, Elisa ja Elio-ni võrkudesse 0,01€/min. Saadetavad SMS sõnumid maksustatakse hinnaga 0,01€. Eelnimetatud hinnad ei kehti helistamisel ja SMS`i saatmisel eritariifsetele numbritele.

Räägi telefoniga odavalt!

Jätkub 22. lk


Algus 21. lk • Kõne kestvust arvestatakse 1 sekundi täpsusega.

Kõnedele ei lisandu kõnealustustasu.

Nuti 4.99 pakkumise tingimused

• Nuti 4.99 pakkumine sisaldab sideteenust, mil-le kuutasu sisse arvestatakse igakuiselt 100 SMS-i (v.a eritariifsed numbrid) ja internetiteenust andmeside allalaadimiskiirusega kuni 2 Mbit/s.

• Alates 101. SMS-ist maksustatakse sõnum hinna-ga 0,01 € ( v.a eritariifsed numbrid).

• Kõne kestvust arvestatakse 1 sekundi täpsusega ja kõneminuti hind Tele 2, EMT, Elisa ning Elioni võr-kudesse maksab 0,01 €. Kõnedele ei lisandu kõnealus-tustasu.

Nuti pakkumiste üldtingimused • Helistamine Top Connecti, Global Mobile Solu-

tions ja Telefanti võrku maksab 0.46 €/minut. • Tele2 internetiteenuse kasutamisel kehtib Mõistli-

ku kasutamise põhimõte 5GB arveldusperioodi kohta. Mõistliku kasutamise põhimõtte ületamisel piiratakse interneti kiirus 200 kbit/sek kiirusele.

• Pakkumise kuutasu arvestamine toimub arvel-dusperioodi põhiselt ega ole sõltuvuses jooksval ar-velduskuul kliendiks oldud päevade arvuga. Esimesel mittetäielikul arveldusperioodil ehk liitumiskuul ning liitumislepingu lõpetamiskuul (sh pakkumise vaheta-mise kuul) kehtib kliendi jaoks kuutasu maksmise ko-hustus kogu arveldusperioodi eest.

• Kuutasule lisanduvad selles mittesisalduvad tasu-lised teenused vastavalt hinnakirjale.

• Teenuse kasutamisel välismaal toimub tasumine vastavalt roaming- ehk rändlusteenuse hinnakirjale.

• Igakuise eritasu eest on võimalik lisada rahvusva-heliste kõnede pakette ja interneti lisateenust.

• Tele2 jätab endale õiguse teha täpsustusi Kam-paania tingimustes või neid muuta, teavitades sellest kliente kodulehe vahendusel.

• Pakkumise tingimustes sätestamata küsimustes lähtutakse Tele 2 teenuste ja interneti kasutamise tin-gimustest ning hinnakirjast.

Räägi telefoniga odavalt!

2 6 7 1 1 8 9 1 4 7 3 6 5 1 6 5 8 7 4 4 3 1 9 8 2 5

2 6 5 9 7 4 1 8 37 4 3 1 5 8 9 6 29 8 1 6 3 2 5 4 71 9 7 8 4 3 2 5 64 5 8 7 2 6 3 1 96 3 2 5 1 9 8 7 48 7 6 2 9 5 4 3 15 2 4 3 6 1 7 9 83 1 9 4 8 7 6 2 5

Järgmine lumerajasõitude etapp

onKaiu lumerajal 9. veebruaril

algusega kell 10 Tehniline ülevaatus ja

registreerimine alates kella 9.00 -ist.

Valdade esindustel kaasa võtta ülesandmisleht.


Tabeli algus 21. lk

Nr. SÕITJA I ring II ring kokku klass koht punktid

2 Jüri Lee 02:34,00 02:24,53 04:58,53 noored 1 10

4 Rait Raidma 02:27,72 02:31,94 04:59,66 noored 2 8

6 Indrek Vulf 02:31,00 02:30,83 05:01,83 noored 3 6

3 Robert Lember 02:30,84 02:31,35 05:02,19 noored 4 5

5 Gert Karivere 02:29,08 02:33,84 05:02,92 noored 5 4

11 Martin Kio 02:33,02 02:32,06 05:05,08 noored 6 3

7 Kaspar Kasari 02:33,75 02:34,74 05:08,49 noored 7 2

9 Sven Topasia 02:36,00 02:40,21 05:16,21 noored 8 1

8 Silver Selling 02:35,64 02:42,19 05:17,83 noored 9

10 Enar Siniallik 02:38,13 02:40,12 05:18,25 noored 10

1 Martin Rambi 02:40,82 02:42,44 05:23,26 noored 11


13 Margit Mäekivi 02:23,91 02:22,73 04:46,64 naised 1 10

12 Merilin Mäekivi 02:28,00 02:31,37 04:59,37 naised 2 8

18 Õie Kopli 02:31,57 02:30,62 05:02,19 naised 3 6

14 Eva Nipernado 02:33,76 02:33,48 05:07,24 naised 4 5

15 Maile Kasepõld 02:31,46 02:36,89 05:08,35 naised 5 4

17 Alliken Koršunov 02:34,46 02:35,21 05:09,67 naised 6 3

16 Kati Ojavee 02:35,63 02:38,00 05:13,63 naised 7 2


60 Elvis Leinberg 02:31,47 02:31,56 05:03,03 tagavedu 1 10

59 Virgo Orasi 02:31,37 02:34,03 05:05,40 tagavedu 2 8

52 Tauri Soome 02:33,22 02:33,88 05:07,10 tagavedu 3 6

71 Ivar Burmeiseter 02:33,50 02:34,97 05:08,47 tagavedu 4 5

68 Merkko Haljasmets 02:34,08 02:36,00 05:10,08 tagavedu 5 4

82 Edvin Leinberg 02:33,69 02:36,59 05:10,28 tagavedu 6 3

76 Elvis Soeson 02:35,06 02:37,20 05:12,26 tagavedu 7 2

55 Mihkel Võsa 02:35,15 02:37,29 05:12,44 DSG

66 Rein Tommingas 02:37,69 02:34,89 05:12,58 tagavedu 8 1

78 Sander Orasi 02:36,18 02:38,13 05:14,31 tagavedu 9

63 Rain Nipernado 02:34,62 02:40,85 05:15,47 tagavedu 10

77 Tarmo Bortnik 02:36,12 02:39,78 05:15,90 tagavedu 11

75 Meelis Burmeister 02:39,37 02:36,56 05:15,93 tagavedu 12

84 Truvo Leinberg 02:40,15 02:38,03 05:18,18 tagavedu 13

67 Andreas Maasalu 02:40,58 02:39,22 05:19,80 tagavedu 14

70 Karl-Kalev Kuljus 02:41,04 02:41,47 05:22,51 tagavedu 15

51 Rain Tedre 02:40,60 02:42,68 05:23,28 tagavedu 16

65 Heiki Teder 02:40,87 02:42,43 05:23,30 tagavedu 17

57 Siim Sassian 02:41,52 02:44,30 05:25,82 tagavedu 18

61 Timo Torni 02:41,86 02:44,49 05:26,35 DSG

79 Rainer Paavel 02:42,81 02:46,63 05:29,44 DSG

73 Alari Sillaste 02:42,02 02:48,38 05:30,40 tagavedu 19

58 Indrek Kepp 02:47,25 02:47,03 05:34,28 tagavedu 20

64 Magnar Kõlamets 02:48,36 02:48,65 05:37,01 tagavedu 21

62 Heiki Sassian 02:50,35 02:47,27 05:37,62 tagavedu 22

69 Tarmo Meerents 02:41,50 02:56,79 05:38,29 tagavedu 23

56 Karl Kilter 02:51,13 02:50,75 05:41,88 tagavedu 24

49 Raido Jõemaa 02:56,21 02:58,85 05:55,06 tagavedu 25

72 Heiki Kõlamets 03:05,18 02:53,27 05:58,45 tagavedu 26

Lumerajasõitude 4. etapp Kaius 26. 01


53 Tarmo Lee 03:12,94 02:47,54 06:00,48 tagavedu 27

48 Mairo Männa 03:08,40 03:00,86 06:09,26 tagavedu 28

47 Rasmus Kartau 03:03,58 03:08,53 06:12,11 tagavedu 29

74 Armin Hakmann 03:06,10 03:09,00 06:15,10 tagavedu 30

50 Aado Meltsas 03:09,26 03:09,09 06:18,35 tagavedu 31

54 Henrik Henk 03:17,47 03:14,41 06:31,88 tagavedu 32

80 Gegerd Põld 03:35,63 03:06,04 06:41,67 tagavedu 33

81 Raimo Ringo 03:09,19 03:44,12 06:53,31 tagavedu 34

83 Valdo Pajumaa 03:31,50 06:00,00 09:31,50 tagavedu 35


38 Manivald Kasepõld 02:23,50 02:23,73 04:47,23 esivedu 1 10

35 Marko Kasepõld 02:23,91 02:24,33 04:48,24 esivedu 2 8

19 Alo Vahtmäe 02:24,43 02:25,19 04:49,62 esivedu 3 6

33 Magnar Kõlamets 02:24,16 02:25,98 04:50,14 esivedu 4 5

26 Janar Kirss 02:26,30 02:26,66 04:52,96 esivedu 5 4

37 Uno Markson 02:25,43 02:27,54 04:52,97 esivedu 6 3

39 Marek Mäekivi 02:25,08 02:27,94 04:53,02 esivedu 7 2

42 Tarmo Tanvel 02:25,02 02:28,15 04:53,17 esivedu 8 1

24 Siim Sunni 02:26,28 02:27,05 04:53,33 esivedu 9

22 Hindrek Kio 02:27,51 02:28,15 04:55,66 esivedu 10

32 Kristjan Kutser 02:28,07 02:27,73 04:55,80 esivedu 11

41 Heiki Kõlamets 02:27,16 02:30,51 04:57,67 esivedu 12

34 Indrek Udam 02:28,76 02:30,34 04:59,10 esivedu 13

29 Taivo Kuusing 02:28,56 02:30,66 04:59,22 esivedu 14

43 Dan Heinleht 02:27,30 02:33,21 05:00,51 esivedu 15

20 Marek Luugima 02:31,12 02:30,50 05:01,62 esivedu 16

23 Marek Peterson 02:32,40 02:29,90 05:02,30 esivedu 17

31 Tarmo Lee 02:29,47 02:33,53 05:03,00 esivedu 18

27 Oliver Raudnagel 02:33,28 02:29,84 05:03,12 esivedu 19

40 Mati Kutser 02:32,66 02:32,18 05:04,84 esivedu 20

30 Veikko Haljasmets 02:33,54 02:32,44 05:05,98 esivedu 21

45 Egert Saare 02:34,81 02:33,94 05:08,75 esivedu 22

44 Reimo Veimann 02:33,42 02:35,75 05:09,17 esivedu 23

36 Kristjan Ojavee 02:34,12 02:37,93 05:12,05 esivedu 24

25 Aivar Buusmann 02:45,41 02:44,87 05:30,28 esivedu 25

21 Rain Rannula 02:44,41 02:51,82 05:36,23 esivedu 26

28 Raul Rannula 02:49,12 02:50,53 05:39,65 esivedu 27

46 Taavi Otsason 02:51,71 02:55,42 05:47,13 esivedu 28


88 Asso Ojandu 02:19,25 02:21,90 04:41,15 nelivedu 1 10

87 Reimo Aas 02:22,67 02:24,38 04:47,05 nelivedu 2 8

92 Kasper Kimberg 02:22,44 02:24,98 04:47,42 nelivedu 3 6

91 Mati Kutser 02:24,19 02:25,50 04:49,69 nelivedu 4 5

86 Priit Priimägi 02:25,55 02:25,87 04:51,42 nelivedu 5 4

90 Raimo Veimann 02:38,34 02:38,92 05:17,26 nelivedu 6 3

89 Kaupo Kask 02:36,59 02:40,71 05:17,30 nelivedu 7 2

94 Ainar Buht 03:09,38 02:52,60 06:01,98 nelivedu 8 1

85 Kaire Stimmer 03:05,38 03:19,49 06:24,87 nelivedu 9



SauzElvis Leinberg 60 60 60 60 60 60 60 60 60 - 10Rein Tommingas 66 66 66 66 66 66 66 66 66 - 8Rain Mipernado 63 63 63 63 84 84 63 63 63 - 6Ivar Burmeister 68 84 84 84 63 63 71 71 71 - 5Sven Topaasia 84 68 68 kat. 9 9 9 9 9 9 - 4Silver Selling 77 9 9 9 8 8 8 8 8 8 - 3Merkko Haljasmets sõitis kolm ringi - 2Tarmo Bortnik sõitis ühe ringi - 1

Truvo Leinberg DSG tagant otsasõit

Opel

Marko Kasepõld 35 35 35 35 35 35 35 10Magnar Kõlamets 33 33 33 33 33 33 33 8Marek Mäekivi 39 39 39 39 39 39 39 6Indrek Udam 34 34 34 34 34 34 34 5Veiko Järvela 3 12 12 12 12 12 12 4Veiko Heljasmets 12 30 30 30 30 30 30 3Robert Lemmer 30 3 3 3 3 3 3 2

Noored I II III IV Kokku

Rait Raidma 6 10 5 8 29

Einar Kasari 8 10 2 20

Martin Kio 5 6 6 3 20

Indrek Vulf 10 3 4 6 23

Robert Lember 8 3 5 16

Jüri Lee 8 10 18

Sven Topasia 1 5 1 1 8

Martin Rambi 4 2 6

Enar Siniallik 4 4

Silver Selling 2 1 3

Sander Lau 3 3

Gerd Karivere 2 4 6

Naised I II III IV Kokku

Silvi Mäekivi 10 8 10 10 38

Merilin Mäekivi 8 10 8 8 34

Õie Kopli 6 6 6 6 24

Alliken Koršunov 2 3 5 3 13

Kati Ojavee 4 5 2 11

Eva Nipernado 5 4 5 14

Maila Kasepõld 1 2 4 4 11

Sigrit Lohk 3 1 3 7

Mehed tagavedu I II III IV Kokku

Rain Nipernado 5 10 5 0 20

Rein Tommingas 8 8 3 1 20

Elvis Leinberg 6 6 10 22

Ivar Burmeister 3 8 5 16

Indrek Neidre 10 10

Virgo Orasi 10 8 18

Reigo Kleemann 6 6

Edvin Leinberg 3 2 3 8

Anti Pool 5 5

Truvo Leinberg 4 4

Heiki Teder 4 4

Karl Kiltu 4 4

Magnar Kõlamets 1 2 3

Karl-Kalev Kuljus 2 2

Merkko Haljasmets 1 4 5

Tarmo Meerents 1 1

Elvis Soeson 2

Tauri Soome 6

Mehed esivedu I II III IV Kokku

Alo Vahtmäe 10 8 8 6 32

Marko Kasepõld 10 5 8 23

Uno Markson 8 1 2 3 14

Eero Brecher 10 10

Tarmo Tanvel 3 6 1 10

Kristjan Kutser 3 6 9

Marek Mäekivi 1 2 4 2 9

Manivald Kasepõld 4 3 10 17

Tarmo Lee 6 6

T. Niinemets 5 5

Vaiko Järvela 5 5

Siim Sunni 4 4

Vahur Välja 2 2

Argo Eesmäe 1 1

Magnar Kõlamets 5

Janar Kirs 4

Nelivedu I II III IV Kokku

Reimo Aas 8 8 8 8 32

Tom Ots 10 10 20

Koit Pikkof 10 6 16

Asso Ojandu 6 5 10 21

Jaan Dikker 6 2 8

J. Rööbing 5 5

Marek Link 5 5

Priit Ojandu 4 4

Punktide seis peale 4. etappi



Sajuz I II III IV Kokku



Elvis Leinberg 8 1 6 10 25


Anti Pool 4 5 3 12

Truvo Leinberg 3 2 4 9

Indrek Hämarsalu 6 6

Sven Topazio 4 4 8

Marko Küla 1 2 3

Lauri Vitsur 3 3

Enar Siniallik 2 2


Silver Selling 3 3

Tarmo Bortnik 1 1

Opel I II III IV Kokku


Siim Sunni 10 3 5 18

Vaiko Järvela 8 8 4 20

Koit Pikkof 4 2 6 12

Kristjan Kutser 2 6 2 10

Alo Vahtmäe 10 10

Magnar Kõlamets 3 1 4 8 16

Argo Eesmäe 5 3 8

Dan Heinleht 6 6

Marek Mäekivi 4 1 6 11

Indrek Vulf 5 5

Indrek Udam 1 5 6

Veiko Haljasmets 3 3

Robert Lemmer 2 2

Mehed tagavedu I II III IV Kokku



Elvis Leinberg 6 6 10 22


Indrek Neidre 10 10

Virgo Orasi 10 8 18

Reigo Kleemann 6 6

Edvin Leinberg 3 2 3 8

Anti Pool 5 5

Truvo Leinberg 4 4

Heiki Teder 4 4

Karl Kiltu 4 4

Magnar Kõlamets 1 2 3

Karl-Kalev Kuljus 2 2


Tarmo Meerents 1 1

Elvis Soeson 2

Tauri Soome 6

Mehed esivedu I II III IV Kokku

Alo Vahtmäe 10 8 8 6 32


Uno Markson 8 1 2 3 14

Eero Brecher 10 10

Tarmo Tanvel 3 6 1 10

Kristjan Kutser 3 6 9

Marek Mäekivi 1 2 4 2 9

Manivald Kasepõld 4 3 10 17

Tarmo Lee 6 6

T. Niinemets 5 5

Vaiko Järvela 5 5

Siim Sunni 4 4

Vahur Välja 2 2

Argo Eesmäe 1 1

Magnar Kõlamets 5

Janar Kirs 4

Nelivedu I II III IV Kokku

Reimo Aas 8 8 8 8 32

Tom Ots 10 10 20

Koit Pikkof 10 6 16

Asso Ojandu 6 5 10 21

Jaan Dikker 6 2 8

J. Rööbing 5 5

Marek Link 5 5

Priit Ojandu 4 4

Ainar Buht 3 1 1 5

Tauri Taevas 4 4

AVD 4 4

Kalle konsap 3 3

K. Kimberg 3 6 9

Kaupo Kosk 2 2 4

Aivar Auväärt 2 2

V. Kullamäe 1 1

Egert Saare 1 1

Mati Kutser 5 5

Priit Priimägi 4 4

Raimo Veimann 3 3

Punktide seis peale 4. etappi






Anti Pool 4 5 3 12



Sven Topazio 4 4 8

Marko Küla 1 2 3

Lauri Vitsur 3 3

Enar Siniallik 2 2


Silver Selling 3 3

Tarmo Bortnik 1 1







Alo Vahtmäe 10 10


Argo Eesmäe 5 3 8

Dan Heinleht 6 6


Indrek Vulf 5 5

Indrek Udam 1 5 6


Robert Lemmer 2 2






Anti Pool 4 5 3 12



Sven Topazio 4 4 8

Marko Küla 1 2 3

Lauri Vitsur 3 3

Enar Siniallik 2 2


Silver Selling 3 3

Tarmo Bortnik 1 1







Alo Vahtmäe 10 10


Argo Eesmäe 5 3 8

Dan Heinleht 6 6


Indrek Vulf 5 5

Indrek Udam 1 5 6


Robert Lemmer 2 2


Lumerajasõitude 4. etapi pildid

Aivo Sildvee fotodMerilin Mäekivi - naistest teine


Lumerajasõitude 4. etapi pildid

Manivald Kasepõld, meeste esivedu võitja

Naiste parim Silvi Mäekivi Aivo Sildvee fotod


Jätkub 28. lk

Veel ruunidesthttp://www.directorie.eu/news-Ruunid_Rune.php Perth

Nimi: Hilisem skandinaavia - puudub Briti – peorđ – tõlkimine on raskendatud Gooti nime taastus – painthra – „see mis

varjatud“Perth-pühenduste ruun. Pluuto ja Marsi energee-

tika; selle sümboli sisu – fööniks, s.t tagasitulemine läbi surma sisemisest tulest enesepõlemise läbi. Selles ruunis sisalduvat energiat omavad tihti inimesed, kelle sünnikaardis päikese assendent asub skorpionis. Seda ruuni peetakse mineviku ja tuleviku keskmeks, kus ühtivad esivanemate energia, mis tuleb maast ja tähte-dest. Ruun Perth tõukab ja kergendab vaimsuse kvali-teedi muutumise protsessi (sisemist pühendumist) igal tasandil. Kindlates olukordades võib ta töötada sarna-selt ruunile Hagalaz, purustades mõtete sulgunud keti ja kutsudes nendega ellu sündmusi. Kasutades ruuni Perth maagia eesmärkidel võib see viia psüühilise sur-ma toimumise aktini – kausaalsete ja astraalsete side-mete purustamisteni inimese minevikus ja tulevikus. Mõningates olukordades võib see osutuda kasuks, teistel juhtudel viib see isikliku karma raskendamiseni tõmmates koomale ta sõlmi ja teravdades tema poolt loodavaid situatsioone. Seepärast tuleks seda ruuni ka-sutada mõistliku ettevaatlikusega.

Taro kaartide süsteemis assotsieerub kaardiga „Kuu“ - hingepeegel. Ta on seotud sügavaimate hinge kihtidega. Selles aspektis müsteeriumi ruun kujutab endast sügavat hingelist transformatsiooni ja kirjeldab rännakut Allmaalima.

Kasutus: Ruun Perth – see on aja ja muutuste ruun. Ta juhib

saladusi, varjatud asju ja on väga tihedalt seotud kar-milise energiaga. Nimetatakse ka müsteeriumi ruu-niks.

*Teie maagiliste ausaamade arendamine. *Kasutatakse tegudes, mis on seotud investeerimis-

tega ja börsimängudega. *Kadunud asjade leidmiseks. *Toetab head vaimset tervist ja ravitsemist. Maagiline sisu Ruuni oraaklis. Otse asend -Võtmesõnaks on otsing. Nagu nähtub

ka selle ruuni nimest ja räägitust ülalpool ruun Perth – on ruun tunnetamatu lisaga mikrokosmosele. Teie isiklik tunnetatav mina teeb endale teed teadvustatud minani muutes sellega kõik oma teel, mida ta puudu-tab. Äärmine juht sellest ilmingust on ülalpool nime-tatud psüühiline surm (peetakse silmas ego surma).

Selle märgi nõuanne – pinge ilma ärrituseta ja aktiivne otsing on suunatud meie ühinemisele tunnetamatuga. Kui see osutub möödapääsmatuks, laske minevik lah-ti – ärgu seiku midagi „teie tänase mina ja teie homse mina“ vahel. Kui te käitute õigesti, mitte vastavalt loo-gikale, vaid teie tunnetamatu soovitustele, siis ei lase ka resultaat ennast oodata: pühendumine, uuenemine või – uus elu.

See ruun on saladuste ruun, nii maagilises kui ka otseses mõttes. Mõned nimetavad seda märki male-figuuriks, teised anumaks täringute raputamiseks või liisku tõmbamiseks; on ka arvamus, et tema tähendu-seks võib olla meloodia või muusika. Ennustamises on tema tähendus ühene – ta on seotud varjatud asjadega, saladustega, okultsete või varjatud oskustega. Ruunila-dumises räägib Perth sellest, et varsti tuleb ilmsiks see, mis on pikka aega varjatud olnud. See või olla midagi positiivset, näiteks uus soodus võimalus või kadunud asja väljatulemine, mida peeti jäljetult kadunuks. See ruun võib rääkida ka sellest, et tuleb ilmsiks saladus, mida olete kiivalt hoidnud. Perth annab märku oota-matust võidust või üllatusest, tihti viitab ka rahalistele võitudele koosluses Thurisaz, Gebo, Hagalaz või Wyrd. Vahel võivad need rahad tulla kingituse näol, aga kuna Perth omab palju assotsiatsioone saladustega, siis ta-sub tähelepanelikult vaadata neid ruune, mis teda ümbritsevad, sest kinkija motiiv võib olla kahtlane.

Kui see ruun satub reale, kus on Uruz, Gebo, Kano, Wunjo, Teiwaz, Berkana või Laguz siis näitab ta emot-sionaalse laadiga küsimustes suurele seksuaalsele sobi-vusele kahe kiindunud inimese vahel. Kui aga ruunid Uruz, Kano või Teiwaz osutuvad ümberpööratuks, siis võib see viidata sellele, et suhe mis baseerub praegu põhiliselt seksuaalsusele kaotab kindlasti oma jõu, kui ei ole ette võetud mingeid pingutusi suhte tugevdami-seks teistel tasanditel.

Koosilmumisel negatiivsete ruunidega võib Perth ennustada haigust, mis ei ole ravitav traditsiooniliste ravimismeetoditega. Kui see osutub tõeks, pöörduge mittetraditsionaalsete meditsiini valdkondade poole.

Perth võib ka viidata küsija tugevatele intuitiivsete-le või okultsetele võimetele, mille poole ta varsti peab pöörduma, kui ilmnevad temale rasked ajad.

Ümberpööratult -Võtmesõna – „mineviku surm“. Teie minevik surnud, aga tulevik pole veel sündinud. Palju sõltub praegu teist – laske lahti (!) minevik ja ärge mõelge liialt oma lõpptulemusest ja praegusest tegutsemisest. Praegu on just õige aeg meelde tuletada tuntud ütlust vajalikkusest elada SIIN JA PRAEGU –

Algus Raplamaa Ühistöös nr 51, 2012 ja nr. 4, 2013


Veel ruunidest

Jätkub 31. lk

ja tegutseda vastavalt sellele. Ärge unustage ka seda, et kui hukkub minevik, surevad kõik sündmused ja si-demed ning ka elutööd; just nüüd kui sünnib teie uus tulevik peate te selle looma kõik uuesti.

Perth võib näidata ümberpööratult ka seda, et sündmused võivad pöörduda nii, kuidas te ei osanud oodata. Ärge oodake liialt palju sellel ajal. Võimalik et te olete löödud pahviks, mis seisavad praegu teie teel, kuid tuleb ennast koguda.

Selle ruuni ümberpööratud asend tähendab eba-meeldivaid üllatusi ja tumedaid saladusi. Kui teil on mingeid hoolikalt varjatud saladusi (luukered kapis), siis selle ruuni tagurpidi asend viitab nende saladuste väljatulemise võimalustele. Olge sel ajal eriti ettevaat-lik.

Perth kuulutab tihti ette pettumusi inimestes, või-malik ka parimas sõbras. Tavaliselt see pettumus on seotud finantsküsimustega. Ärge andke võlgu ega paigutage raha sõbra tegevusse selle aja jooksul, mil-le kohta oli ruuni ladumine. Teil on tõenäoliselt väga raske saada oma raha tagasi ja juhul kui see õnnestub, siis toob see palju pettumusi.

Emotsionaalses mõttes ümberpööratud ruun Perth viitab mingitele seksuaalsetele probleemidele; aga kui ruuniladumis on antud ruuni kõrval ümberpööratud Teiwaz, Uruz või Kano või isegi Isa, võib see rääkida sellest, et üks partner ei leia teises enam ligitõmbavust või kütkestavust. Kas situatsioon laheneb iseenesest või ei või arusaadavaks osutuda Perthi ümbritsevatest teistest ruunidest ja üldisest ruuniladumi toonist.

Mõningatel juhtudel võib ümberpööratud Perth viidata sellele, et ei ole soosiv aeg eksperimenteerida okultsete jõududega, mis võivad tekitada teile ootama-tuid tulemusi. Alati olge kindlad selles, et te olete hästi teadlikud nendest okultsetest rituaalidest ja mis veelgi tähtsam, et saate aru nende tegude põhjustest ja süm-bolite sisust.

EihwazJugapuu ruun,elu ja surma ning surema-

tuse ruun. Alles nüüd, kui oleme taas õppi-mas iidseid õpetusi, saab selle ruuni tähen-dus meile selgeks, jugapuu on unikaalne puu, millest väärarusaamad on kestnud juba sa-

jandeid. Usuti , et jugapuude eluiga oli paarsada aastat (nad võivad elada kuni paar tuhat aastat), et nad istu-tati kiriku aedadesse (kirikud ehitati nende kõrvale), et vanasti jugapuud vajasid oma oksi toestada ülespoole (jugapuu oksad, mis puudutavad maad, ajavad juuri ja saavad tütarvõsude ringiks), et surnud jugapuud pea-

vad maha raiutama (jugapuud tihti on kümnendeid puhkeseisundis, enne kui taassünnivad) ja nii edasi.

Eihwaz, jugapuu ruun, on tähtsamaid shamaa-ni ruune; igavese elu, jätkuvuse, surma, mis sisaldab elu, taaskehastuste, kestvuse, kõrgemate seisundite, ise taassünni, enda pühitsuse ruun, mis seob asju, mis paistavad eraldiolevatena. Jugapuu on mürgine ja pikad vibud on tehtud tema puust... veel on teda ka-sutatud , et ravida vähki ja AIDSI. Nii nagu Jera on aja ja aastatsüklite ruun , nii on Eihwaz surematuse ja suuremate elu/surma/taassünni tsüklite ruun. Kui Jera on kella minutiosuti , siis Eihwaz on tunniosuti, mil-le muutust me ei näe taaskehastuse vältel, kuna elame vaid üheainsa tunni.

Ruuniladumisel Eihwaz võib tähendada vajadust kannatlikkuse ja kestvuse järele, ootamise aeg pime-das, teadmata kas ja millal see ootamine lõpeb; pika ja väljakutsuva vaimse arenguperioodi läbimine, tehes väga aeglasi edusamme, maadeldes endaga tähtsas kü-simuses, tundub et oled tõmmatud kahte erinevasse suunda, läbiminek oma iseloomu või usu kestvustes-tist.

See võib ka tähendada uuestisündi ideele, projektile või suhtele, mida arvasid olevat ammu surnud, asjade mäletamine kaugest ajast, või asjade õppimine, lastes neil tulla enda juurde aeglaselt.

See võib tähendada et hakkad seostama asju, mida arvasid olevad eraldi, hakkad nägema läbi tavareaalsu-se dimensioonidesse selle taga, või seda, et sul on sha-maani või teispoolsuse kogemus, milles sa sümboolselt sured ja oled uuestisündinud.

See võib tähistada rituaali läbikäigust või pühit-semisest, võib tähendada et saad uudiseid surmast, sünnist või mõnest muust suurest sündmusest, või tä-hendab, et hakkad kogema (või unistama) pühitsetud kohtadest ja Maa maagiast.

Algiz e. EOLHNimi: Hilisem skandinaavia - elgr – põder Briti – eolhs – tõlkimine on raskendatud Gooti nime taastus – algs (algis) – pilliroog

Algiz – See on veel, üks tugev kaitse ruun. Tihti lõi-gati see relvadele, et tagada ohutus ja võit lahingutes. Kuna selle ruuni kuju meenutab inimest kes kutsub appi jumalaid või laeb end taevase energiaga, siis vaa-tatakse seda ruuni kui silda jumalate ja inimeste vahel.

Mõned autorid loevad teda nagu „kaitstus“, tuues sellega talle vähe teise mõtte. Olenemata määratust on vajalik mainida, et kaitse omab siin passiivset iseloo-

Algus 29. lk


Veel ruunidestAlgus 29. lk

Jätkub 33. lk

mu, kuigi see ruun nõuab kaitstavalt mingil määral ka isiklikku jõudu.

Algiz ‘e kasutamine loob kindlad astraalsed ja ka-suaalsed (sündmused) tingimused, takistades kahju-like väliste jõudude sissetungi – olgu see siis võõras nõidus või katuselt kukkuv telliskivi. Selles plaanis vaadates ja nimetades teda „kaitstuse ruuniks“ osutub see tõesti rohkem täpsemaks. Peale selle, ruun Algiz toimib nagu „silma“ kivid (kassisilm, tiigrisilm), tu-gevndades inimeses omadust ettetunda ohtu või kel-legi kallaletungi, aga mõnikord ka hoiatades mingil teisel moel.

Kasutus: *Kaitse vaenlaste eest *Kaitse kurja eest *Aitab kaasa sõprusele *Tugevdab õnne ja elujõudu Maagiline sisu Ruuni oraaklis. Otse asend - Võtmesõna -“pööre“ . Teie ees on

pöördepunkt . Mitte pühitsemise aste , mitte järsakus-se kukkumine vaid lihtsalt pööre. Sellele märgile on iseloomulikud uued võimalused ja väljakutsed. Kuid nendega kaasnevad kuritarvitused ja ebasoodsad mõ-jutused. Võimalik , et teie teel avanevad uued perspek-tiivid (või on juba avanenud), võimalik – tekib võima-lus oma elu või selle mingit aspekti muuta. Kuid pidage meeles, et järskudel pööretel on vajalik ettevaatlikus, mis saabki teie kaitseks; see on märgi soovitus.

Tähtis on mitte langeda emotsioonidesse vaid säi-litada mõistuse rahulikkus ja selge pilk õigete otsuste tegemisel. Elukursi muudatuste ja pöörete ning kiiren-datud enesemuutumise ajal on tähtis mitte järele anda, emotsioonidele – nii meeldivatele kui ka ebameeldi-vatele.

See ruun on peegel Vaimu Sõdalasele, sellele, kes on tõmmatud võitlusse iseendaga. Sõdalase kaitstus sar-naneb tarna hoiatava kahina või kõverate põdrasarve-dega – nii üks kui ka teine aitab säilitada enda ümber vaba ruumi. Pidage meeles, et õigeaegne tegu ja õige käitumine on ainus, mis annab tõelise kaitse.

Ruuni oraaklis võib ta ka näidata, et te olete kaits-tud kindla aja perioodi vältel sõltuvalt ladumis viisist. Oluline on ainult emotsioonide kontrollimine.

Ümberpööratult – Võtmesõna - „vajalikkus paind-likusele“. See mille poole te antud momendil püüdlete, arvatavasti vaevalt suudate seda saavutada just praegu. Paindlikus – on selle märgi soovitus ja nõuanne. Jätke hetkel see, mis on teie teel muutunud takistuseks, min-ge tast ringiga mööda, imenduge läbi selle – praegu

ei ole õige aeg lauprünnakuks. Antud hetkel olge et-tevaatlik ja tähelepanelik enda ning teid ümbritsevate inimeste suhtes – siin on tarvis paindlikust.

Ümberpööratud Algiz – see on haavatus ja enese-ohverdus ilma igasuguse kasuta iseedale. Harilikult ümberpööratud asend sellel ruunil osutab pakkumi-sele, mida oleks ehk kasulik mitte vastuvõtta või osu-tab sellele, et olete petetud või viidud eksitusse teiste inimeste poolt ja te kasutate oma jõudu nende kasuks, aga mitte enda jaoks. Olge tähelepanelik oma tervise suhtes, jälgige hoolikalt sidemeid, mis teil sel ajal te-kivad ja ärge suurendage teistel lasuvat koormat. Tihti võidakse teid teha vastutavaks teiste ebaõnnestumis-te eest. Võimalik, et loodate asjast kasu lõigata, kuid vaevalt see nii läheb. Kui te satute kaheldavatesse side-metesse mingite indiviididega, kes hakkavad teid ära kasutama, andke endale täielik ülevaade ja proovige situatsioon pöörata enda kasuks.

Mõnikord võite märgata, et olete petetud mitte teis-te vaid iseenda poolt.

JeraNimi: hislis skandinaavia – ear – „aasta“ Briti – year – „aasta“ Gooti – jer – „saak“

Jera– Lõpetamise ruun. Mõiste aasta, sümboliseerib siin tervet arengu tsüklit, mis lõppeb saagi koristusega.

Ruun soodustab mingi tähtsa tegevuse edukat lõp-pu; teda võib joonistada või lõigata enne mingi tege-vuse algust amuletile või esemele, mis osaleb vahetult konkreetses tegevuses. Peale selle võib see ruun aida-ta sellisel juhul, kui mingi toimingu keskel ilmnevad takistused, mis segavad või takistavad antud tegevust. Tuleb, aga meelde tuletada, et selle ruuni kasutamine nõuab inimese isikliku energia ja jõu kulutamist.

Jera – on saagi, tasu ruun mis tuleb vastaval ajal. Ta valitseb ka kõiki võimalike seadusega seotud asju ja on soodne kõigis õiguslikes küsimustes.

Kasutus: *Kasutatakse kui on oodata tulemust kulutatud

ajalt pingutuselt ja rahalt *Aitab sündmuste toimumist *Aitab juriidilistes küsimustes *Küllus Maagiline sisu Ruuni oraaklis. Võtmesõna – soodne asjade kulg. Selle märgi ilmu-

mine, annab tunnistust sellest, et on tulemas soodne lahendus mingisugusele tegevusele või situatsiooni-le. Nagu kõik ruunid, mis on ümberpööratult sama


Marrek Puit OÜ otsib oma meeskonda harvesteri- ja forvarderioperaatorit.

Põhiline tööpiirkond Järva-, Rapla- ja Pärnumaa. Töö vahetustega.

Kandidaadilt eeldame:*eelnev töökogemus *B-kat juhiluba

*tehniline taip *positiivne töösse suhtumineOmalt poolt pakume:

*konkurentsivõimeline töötasu*aastaringne töö

*head töötingimusedInfo tel 56678631, 5270686

CV saata [email protected]

RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Kõikide reklaamide ja kuulutuste avaldamine veebruari lõpuni tasuta.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected] [email protected] aadress: [email protected]: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/Lehe pdf faili (vähendatud mahuga) saab tellida ka oma emailile, andes sellest emaili teel teada. Külastage meie lehekülge ka facebookis

Raplamaa ÜhistööJa Ühistöö Nädalalõpp

avaldavad nüüd ka kaastundeavaldusi.

Võimalik lisada pilti, luuletust.

Avaldamine täiesti tasuta.


Veel ruunidestAlgus 29. lk

Järjekorras 15-s Kuldkala toimub 16. veebruar 2013 Viljandi järvel.

Kuldkala Kalapidu on saanud tavapäraseks, enesestmõistetavaks osaks Eestimaa talvest. See on suuruselt teine kalameeste ühisüritus kogu maailmas. Tegu pole enam pelgalt püügivõist-lusega, vaid kogu perele suunatud üritusega, kus esinevad tuntud Eesti ansamblid, võisteldak-se kalatoitude valmistamises, toimub tõeline laat, kalakola müük, kalastusteemalised õpitoad, tutvustakse talvist lisavarustust ja loomulikult toimub ka püügivõistlus. Kogu festival on ühel piiratud alal.

Piletiomanik saab osa võtta kõikidest tegevustest, kaasa arvatud püügivõistlusest, kus sel aastal on lisandunud auhinnapotti Jackpot

50000 euro näol!Meeskondade registreerimine samal päeval festivali alas.Pilet 06.12.12 - 15.02.13Tavahind 10 *Sooduspilet 7 Perepilet (2 täiskasvanut + kuni 4 last(vanuses 7-17 a)) 30 *Soodustus kehtib õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele, invaliididele. Palume kaasa võtta

soodustust tõendava dokumendi!Pilet alates 16.02.13Tavahind 15 *Sooduspilet 10 Perepilet (2 täiskasvanut + kuni 4 last(vanuses 7-17 a)) 35 *Soodustus kehtib õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele, invaliididele. Palume kaasa võtta

soodustust tõendava dokumendi!Eelkooliealistele ja invaliidi saatjale on sissepääs tasuta.Lisainfo: Sissepääs al. 9.00 Piletid saadaval Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/kogupere/?concert=117089

http://www.kuldkala.ee/go/et/43-registreerimine-ja-piletidPiletid Kuldkalale

tähendusega sisaldab see ruun endas küsimuse mõ-lemaid külgi, nii viljalõikust ( lõpptulemust), kui ka kogu selle saavutamise tsüklit. Mantilisest seisukohast tähendab see, et te lähenete edule, kuid on vajalikud kõik tsükli faasid ja teie ees seisab ülesanne „viljako-ristus“.

Ruuni tähenduseks on ka viljasaak ehk teatud auta-su saamine tänu tehtud pingutustele. See autasu võib-olla oma loomu poolest karmaline (heade mineviku tegude kaja) ja võib-olla ka hüvitis tehtud jõupingu-tuste eest. Hüvitus võib järgneda vaid peale energia kulutamist ja hoolitsuse ilmutamist.

Jera all mõistetakse ka seda, et sündmused pea-vad teostuma nendele õigel ajal, vahetevahel võib-ol-

la takistus vajalik. Positsioonis, kus peab Jera näitama lõplikku tulemust räägib ta positiivsest lahendusest vaadeldavale keerulisele seisule. Kui ruuni ladum on peamiselt negatiivne võib tulemus olla teine, kuid kõik ei ole veel kadunud, sest Jera ilmumine ladumis näitab, et paljud probleemid millele vihjavad eelnevad ruunid võivad saada pehmendatud inimese isiklike järekind-late pingutuse abil. Koos ruunidega Wyrd, Nauthiz või Hagalaz viitab tihti see ruun tendentsile järgida teed, mis ei sobi antud inimesele. Ruun Wyrd vihjab seejuu-res sellele, et toimides nii, inimene moonutab Saatust. See ruun võib-olla ka hoiatuseks mitte suhtuda teis-tesse halvasti enne, kui on teada kõik asjasse puutuvad faktid.

Jätkub järgmises Raplamaa Ühistöös

raplamaa Ühistöö nr 5

Documents