raplamaa Ühistöö nr 7

Üh istööRaplamaa

Nr. 7 15. veebruar 2012

Turg Järvakandi moodi

Mõned aastad tagasi ehitati välja Järvakandi turg üsna korralike müügipaviljonidega. Millegipärast need müügi-paviljonid eriti kasutamist ei leidnud ja turg üldse ei saa-nud jalgu alla. Nüüd on otsustatud turuplats hoopis kaup-luse ehitamiseks anda, kuigi mingit ehitustegevust veel märgata pole. Võimalikud turukauplejad, kui neid juhtub olema, löövad aga oma müügipunktid lahti otse keset par-kimisplatsi. Aga ega sellel parklal mingit erilist otstarvet olegi, pole ju turgu ja ajalehekioskki viidi minema.

Ja kes teab, kauaks neid turumüüjaidki enam jätkub. Kui Eesti on alla kirjutanud ACTA lepingule (vaata läher-malt kolmandalt leheküljelt), võib ennustada ka turumüü-gile üsna kiiret lõppu. Tõsi, kartuleid ja peete võib muidugi edasi müüa, aga sellist kaupa küll Järvakandis seni märga-nud pole.

Nii jääbik ainult oodata, millal ETK kauplusele konku-rent tekib, et hindu normaalsel tasemel hoida.

Raplamaa Ühistöö 2

Teisel katsel saadi konkursiga niikaugele, et Märja-maa raamatukogul on nüüd direktor. Asi venis ilmselt palganõude taga, sest 680 € palgaga puudus motivat-sioon Märjamaale tööle tulla. Eesti krooni aegu oli see üle 10000 EEK puhtalt kätte. Ajad ja nõuded ja hinnad on nüüdseks muutunud.

Kauaaegne Purku raamatukogu juht tuleb üle naaber-valda.

Ede Talistu on Purkus ametis olnud 1984 aastast alates.Lisaks tavaharidusele on seljataga vanemas eas õpingud

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Türi kolledžis ning ar-vutiõpe info hankimise tasemel.

Läheb veel veidi aega vana töökoha üleandmisega ja Märjamaale tööle asumiseks.

Sai ka teine konkurss kuulutatud. Esiti nagu otsiti ko-halikus ajalehes majale peremeest- kojameest. Jäeti mulje ausast töölevärbamisest, aga tegelikult otsustati tööle võtta juba varem kellegi poolt välja valitud automaatkatla masi-nisti oskustega mees, mees, kes end ka isehakanud tervista-jana facebookis tutvustab ja selle eest raha võtab. Tema ju-hib nüüd raamatukogus koristajate tööd ja aitab neil lund lükata, heiskab riigilippu pühade puhul. Hakkab raama-tuid laiali vedama valla ametiautoga, seega hea võimalus uusi hingi oma sekti värvata.

Šamaani esialgset palganumbrit oli vald sunnitud tõst-ma seoses tema väärtusliku väärikusega. http://www.viker-kaaresild.org/et/node/5054

Raamatukogu maja on esimesed kuud soojas olnud ja kolmest katlast üks läks juba rivist välja. Katlad on vanad ja saanud vaid uue soojusisolatsiooni.

Lohutada võib sellega, et talv lõpeb kevadeks. Vald on seadnud endale ülesandeks ehitada kaugküttesüsteem, mis saab alguse koolimajast, läbib raamatukogu, kultuurimaja ja annab ka noortekeskusele sooja.

Seniks tuleb vanu katlaid turgutada. Kõige raskem on põranda parandamine. Täpilise kuju-

tise kandmine petab esialgu silma ära.Põrand kaetakse ka uue lakikorraga. See võib osutuda

õuest tulijale liiga libedaks.Kas seinad tolmuvabaks saab, selgub alles pärast raa-

matukogu avamist. Tegu on ikkagi disaini uuendusega ja punased telliskivid koos oma karedusega kõigile külasta-jaile nautimiseks.

Majas on VOIP telefonisüsteem. Üks abonent on lif-tirike, teine tuletõrje signalisatsioon ja kolmas mõeldud ametitelefonina. Laiendusjaamad on väga kallid ja esialgu neid ei

suudeta osta. Iseasi, kelle huvides ei kasutata Märjamaa enda korrali-

kult toimivat Elioni tavatelefoni.

Kas määravaks sai odav pakkumine?Raamatukogude töö läheb lihtsamaks tänu ministee-

riumipoolsele tellimuste määramisele.Pole direktoril muret valiku koostamisega. Eelistatak-

se kodumaiseid ja väga häid välisautoreid. Selle eest mak-sab riik.

Igasugune lõbukirjandus ja ajakirjad jäävad valla ra-hakotile. Aga seda vanem põlvkond just loebki. Kauban-dusvõrgus langeb raamatute müük pidevalt tänu kõrgete-le hindadele.

Nooremad on arvutite taga. Haridusministeerium pa-nustab oluliselt koolivõrgule rajatavat E-õppekirjandust. Raamatumüükide edetabelites * gureerivad elektroonili-sed raamatud. Need on kordi odavamad paberkandjaist. ERR juba asus oma internetilehel uusi raamatuid ette lu-gema., nende hulgas ka tõlkekirjandust.

Milline roll jääb üldse edaspidi valdade raamatukogu-dele? Kuidas nad suudavad pidurdada senise lugejaskon-na kiiret vähenemise maakohtades? Kas lähevad kaasa IT ja kaasaegse elektroonikaga või hakkavad hoopis pesu-kaitseid müüma? Külade postkontorid said sellega hästi hakkama. Aga ometi pannakse ka neid nüüd maal veelgi kinni.

A. Aju

Märjamaa raamatukogu avamine venib pisut veel

Raplamaa Ühistööon nüüd avaldatud lehekülgedel http://issuu.com/piirp http://en.calameo.com/accounts/1139744pdf-faili saab alla laadida aadressilthttp://www.freedrive.com/folder/319406,raplamaaSoovijad võivad tellida pdf-faili saatmise oma emaili

kontole, saates tühja emaili aadressile [email protected] või [email protected]. Kirja teemaks mär-kida “soovin pd* ”.

Kaastöid, rekklaame ja kuulutusi võtame vastu samadel email aadressidel ([email protected] või [email protected] ). Kuulutused ja reklaam on jätkuvalt tasuta.

Kaastööd, reklaamid ja kuulutused palume saata hilje-malt teisipäeval kella 17.00ks, siis ilmuvad nad kolmapäe-vases lehes. Kolmapäevast lehte saab tavaliselt (kui ei juhtu midagi erakordset) juba teisipäeva hilisõhtul internetist lugeda.


http://tv.itrotid.ee/

Väljavõte lehelt:IT rottide veebiülekanded katsuvad kajastada kultuu-

risündmusi. Head vaatamist!Sellel lehel kajastatav sisu on kooskõlastatud Eesti Au-

torite Ühinguga.

Omnibuss 18:00 to 20:00 Loodusajakirjade õhtu

Looduse Omnibuss

Aafrika loodus 1 – Aivar Pihelgase ja Raul Vaigla õhtu

Esmaspäev, 21 November, 2011 -18:00 to 20:00

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Aafrika loodus 1 – Aivar Pihelgase ja Raul Vaigla õhtu

Looduse Omnibuss

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Kolumbia – loodusfotograaf Kaupo Kikkase ja kitarrist Peeter Rebase õhtu

Esmaspäev, 14 November, 2011 -18:00 to 20:00

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Kolumbia – loodusfotograaf Kaupo Kikkase ja kitarrist Peeter Rebase õhtu

Muu11. Koeru Holaöö ÜKS TEIST Reede, 11 November,

2011 - 19:00 to 23:30 11. Koeru Holaöö ÜKS TEIST I osa11. Koeru Holaöö ÜKS TEIST II osa

Looduse Omnibuss

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Meie National Geographicu-mehe Remo Savisaare ja Robert Jürjendali õhtu

Esmaspäev, 31 Oktoober, 2011 -18:00 to 20:00

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Meie National Geographicu-mehe Remo Savisaare ja Robert Jürjendali õhtu

WoodstockBlack Magick Laupäev, 29

Oktoober, 2011 -21:00 to Pühapäev, 30 Oktoober, 2011 -02:00

Black Magick

Bluusiklubi Risttee

Bluusiklubis Freddy`s Blues Gang Neljapäev, 27 Oktoober, 2011 -20:30 to 23:30

Bluusiklubis Freddy`s Blues Gang I osaBluusiklubis Freddy`s Blues Gang II osa algusBluusiklubis Freddy`s Blues Gang II osa lõpp

Looduse Omnibuss

Loodusõhtu Energia Avastuskeskuses –Tõnis Meriste ja Aare Baumeri õhtu

Esmaspäev, 24 Oktoober, 2011 -18:00 to 20:00

Loodusõhtu Energia Avastuskeskuses – Tõnis Meriste ja Aare Baumeri õhtu

WoodstockGolden Years 37! Orelipoiss/ Throes Of Dawn(fin)/RockCrime/Cantilena/etc..

Laupäev, 22 Oktoober, 2011 -21:00 to Pühapäev, 23

Vaata ja kuula kultuurisündmusi

Looduse Omnibussi otseülekanded

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoob-rist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00.

Otseülekandeid saab vaadata aadressilt http://www.loo-duseomnibuss.ee/otse Kui aga ülekanne jäi õigel ajal näge-mata, saab seda vaadata kas itrottide lehekülje kaudu või looduse omnibussi lehekülje kaudu.

ACTA-Anti-Counterfeiting Trade Agreement (Võltsimisvastane kaubandusleping)

Viimastel päevadel on suurt kära tekitanud ACTA, mille kaitseks välja astudes peaminister Riigikogu ees esinedes lausa väärikuse kaotas ja väga mitmeti tõlgen-datavaid mõtteid avaldas. Sellele järgnenud väljaastumi-sed Talinnas ja Tartus näitasid, et selle lepinguga ikka kõik korras ei ole. Ja nii ei arvata üksnes Eestis, väljaas-tumised leidsid aset praktiliselt üle Euroopa.

Aga mille vastu siis õieti protestitakse? Lepingu ametlikku eestikeelset tõlget leida ei ole õnnestunud. Samas pole ka ükski valitsuse liige, kes lepingu kaitseks välja on asutnud, mitte ühtegi konkreetset argumeti esi-tanud, mille poolest see leping vajalik on.

Ülevaate olukorrast ja mitteametliku eestikeelse tõl-ke leiate leheküljelt http://www.acta.ee/

Väike stiilinäide lepingust (tegemist siis ikka mitte-ametliku tõlkega):

5. JAGU: INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAIT-SE TAGAMINE DIGIKESKKONNAS

ARTIKKEL 27 Õiguskaitse tagamine digikeskkonnas1. Lepinguosalised tagavad 2. jaos (Tsiviilõiguslik kait-

se) ja 4. jaos (Kriminaalõiguslik kaitse) sätestatud kaitseme-netluste kättesaadavuse oma õigusruumis, et võimaldada tõhusate meetmete võtmist digikeskkonnas toimepandud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu, sealhulgas kiireloomuliste õiguskaitsevahendite võtmist rikkumiste ennetamiseks ja edaspidiste rikkumiste tõkestamiseks.

2. Lisaks lõike 1 sätetele kohaldab iga lepinguosaline täitemenetlust digivõrgustikes toimepandud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise korral, mis võib

hõlmata laialdase levitamise vahendite ebaseaduslikku ka-sutamist õigusrikkumise eesmärgil. Kõnealuste menetluste kohaldamisel tuleb vältida tõkete loomist seaduslikule te-gevusele, sealhulgas e-kaubandusele, ning tagada kõnealu-se lepinguosalise õigusaktide kohased põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele[16].

3. Iga lepinguosaline püüab edendada ettevõtjate koos-tööd autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumi-sega ning kaubamärkide võltsimisega seotud juhtumite tõhusaks lahendamiseks, säilitades samas seadusliku kon-kurentsi ning lepinguosalise õigusaktidele tuginevad põhi-õigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmi-sele ja eraelu puutumatusele.

4. Kooskõlas oma õigusaktidega võib lepinguosaline anda oma pädevatele ametiasutustele õiguse nõuda inter-netiteenuste pakkujalt, et ta avaldaks õiguste omaniku-le kiiresti teabe, mis on vajalik tuvastamaks tellijat, kelle kontot rikkumise toimepanekuks väidetavalt kasutati, kui kõnealune õiguste omanik on esitanud õiguslikult piisava kaebuse kaubamärgi võltsimise või autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise kohta ning kui sellist teavet kogutakse kõnealuste õiguste kaitsmiseks või jõustamiseks. Kõnealuste menetluste kohaldamisel tuleb vältida tõkete loomist seaduslikule tegevusele, sealhulgas e-kaubandu-sele, ning tagada kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele tuginevad põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele.


Kaiu valdValla kodulehel ringi vaadates

Valla infoleht ilmub kord kuus ning seda trükitakse 600 eksemplari.

Leht jõuab vallaelanikeni tasuta.Reklaami avaldamine infolehes on tasuta. Vallalehe pii-

ratud mahu tõttu avaldatakse ainult Kaiu valla eraisikute ja ettevõtete kuulutusi ja reklaami. Teistel reklaami soovijatel on võimalus oma reklaam või kuulutus saata failina valda, kus see välja prinditakse ja valla kolme piirkonna teadete-tahvlile üles pannakse.

Poliitilist reklaami ei avaldata.Vallalehed avaldatud alates septembrist2009, kui ilmus

vallaleht nr 84.Toimetaja: Katrin Helend-Aaviku

Huvitaval kombel leiame valla üldiseloomustuse hoopis

ajaloo alajaotuse alt.

Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kau-gusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat kes-kust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla (Kasvandu, Karitsa, Oblo, Põlliku, Suurekivi, Tamsi, Tol-la, Toomja, Vana-Kaiu, Vaopere) . Elanike on vallas 1472 (2011. a.). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha.

Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peami-ne rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri-, spordi- ja haridustradit-sioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruk-tuur, kus põhitegevusaladeks on põllumajandus, aga ka tööstus ja teenindus, samuti väikeettevõtlus. Oleme valmis ühisprojektideks ja koostööks teiste valdade ja maakonda-dega nii Eestis kui ka väljaspool.

Kabli puhkbaasi kasutamise hinnakiri1. Kehtestada Kabli puhkebaasi kasutamise eest võetav

tasu järgnevalt:1.1 telkimiskohta kasutav isik 2 eurot kalendripäev1.2 suvemaja kasutav isik 5 eurot kalendripäev2. Kabli puhkbaasi kasutamise eest võetavast tasust va-

bastada kuni 6 aastased lapsed

KAIU VALLA KABLI PUHKEBAAS

asub Pärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi ja Kabli vahel. kaart

Info tel +372 484 5438

Kaiu vallas on kolm suuremat asulat (Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu), milles igaühes on rahvamaja ja raamatukogu.

Kaius on värskelt uuendatud lasketiir, kus saab harju-tada mitmesuguste relvadega laskmist ja ka võistlusi kor-raldada

Kuimetsas on ilus ja hubane spordihall mitmekülgse-teks treeninguteks ja ka võistlusteks.

Kaiu vallas on mitmeid loodusturismi objekte nagu Ii-da-urked, Loosalu järv, Õrde allikad jne.

***Kaiu koduleht tundub olevat senivaadatuist arudaada-

vaim ja lihtsama ülesehitusega. Ka dokumendiregister on esitatud võimalikult lihtsalt ja käepäraselt, samuti on seal leidnud koha vallavalitsuse istngite materjalid.

Veel üks iseärasus, mida teiste valdade kodulehekülge-del märganud ei ole: uudiste kommenteerimisvõimalus. Tõsi, seda võimalust küll eriti aktiivselt kasutaud ei ole, kuidgi kommentaari lisamiseks mingit registreerimist ei nõuta.

Veel uudistest niipalju, et teadaolevalt ainsa valla ko-duleheküljena on siin leitud uudiseks olevat ka Raplamaa Ühistöö ilmumahakkamist. Raamatukogudest on selle ajalhe ilmumist ära märkinud samuti Kaiu raamatukogu ja Vana-Vigala raamatukogu.

http://www.kaiu.ee/index.php?categoryid=1

Lausa legendaarseiks võib nimetada Kaiu lumeraja-võistlusi. Vanimad lumerajasõidu andmed valla kodulehel pärinevad 2002. aastast.

Täpsemalt lugege leheküljelt: http://www.kaiu.ee/index.php?categoryid=16

Peeter Mürgi foto


Vaata väljavõtet Ü.Heinsalu raamatust «Eesti NSV koo-pad»

Vabariigi suurim karstiala, mille juures on olemas par-kimisplats, telkimisvõimalused.

Seal on rohkelt langatuslehtreid, maa-alune oja ja Eesti suurimad karsti koopad pikkusega 23m ja kõrgusega 2,5m.

XIII saj. orduvägede kallaletungi ajal kasutati koopaid pelgupaigana. Koopa kohta pajatab rahvasuu:

KUIMETSA KARSTIALA

Rummu Jüri sattunud kuskil kõrtsis mõisapolitsei kät-te. Hakatud teda toimetama Habajale, kohtuhärrale oma tegudest aru andma. Sõidetud, Jüri vankri pära peal, lo-gistades mööda teed. Järsku hüpanud too vankrilt maha ja olnud silmapilkselt valvurite silmist kadunud. Otsitud, otsitud, ei Rummu Jürit kuskil … Lõpuks leitud küll Jüri peidupaik teealuses koopas üles, ent kätte teda ikka ei saa-dud - Jüri tõrjunud kinnivõtjad kividega tagasi.

foto koduleheküljelt

Esimeseks alaks oli lumerajasõit, kus osalesid meie maa-konnast seitsme valla sportlased + väljastpoolt maakonda. Erinevates masinaklassides kokku oli meil rajal 86 sõitjad kes said vöhemalt kaks korda kaks ringi sõita. Super* naalist osavõtjad sõidavad tavaliselt kaheksa ringi. Tulemused on kirjas 20. ja 21. leheküljel.

Järgmine etapp tuleb juba 19. veebruaril OhekatkulAivo Sildvee,

Kaiu Vallavalitsuse spordinõunik

12. veebruaril said stardi maakonna talimängud.

Pildil hetk 2009. a 21. veebruari võistlustelt Ohekatkus


AMETIISIKUTE PALGAANDMED 2011

Ametiisiku andmed Töötasu liik (eurodes) Palga (tasu) kogusumma

Periood Teenistus- või töösuhte vorm

Ametikoht Ametiisiku nimi 1.Põhipalk 2.Lisatasud ja hüvitised

3. Muud tasud

Vallavanem Ülle Kiviste 11077 11077 01.01.-31.12.11 valimine

Vallasekretär Maie Teearu 7912 140 8052 01.01.-31.12.11 nimetamine

Sotsiaaltööspetsialist Kaja Heinsaar 6510 275 130 6915 01.01.-31.12.11 nimetamine

Pearaamatupidaja Marju Toel 7976 130 8106 01.01.-31.12.11 nimetamine

Spordinõunik Aivo Sildvee 7728 325 133 8186 01.01.-31.12.11 nimetamine

Maa- ja keskkonna-spetsialist

Karine Rajasaar 6899 6899 01.01.-31.12.11 nimetamine

Registripidaja Mari Freimann 5861 5861 01.01.-31.12.11 nimetamine

Ehitusspetsialist Ille Viiron 6839 290 7129 01.01.-31.12.11 nimetamine

Volikogu esimees Agur Asperk 2209 2209 01.01.-31.12.11 valimine

OÜ Kaiu Revival juhatuse liige

Aavo Klandorf 7450 7450 01.01.-31.12.11 juhtimisleping

3. RAPLAMAA TURISMI HETKEOLUKORDI. Rapla maakonna turismi tugevused• Tallinna kui Eesti turismivärava ja siseturismi lähte-

koha lähedus• Head ühendused tänu Tallinna rahvusvahelisele len-

nujaamale ja sadamale, maakondaläbivale rahvusvahelisele maanteele Tallinn–Pärnu–

Riia (Via Baltica) ningsiseturismiteele Tallinn–Rapla–Türi–Viljandi (Green

Way), samuti raudtee• Kuusiku väikelennuväli väikelennukitega maakonna

külastamiseks• Säilinud ajaloolised mälestised (mõisad, kirikud, pal-

vemajad, linnused, pargid)• Rikkalik ajaloo-ja kultuuripärand• Säilinud mitmekesine looduskeskkond• Kaitsealad, jalgrattateed ja matkarajad• Muusikafestivalid (Kirikumuusika, Lelle Alternatiiv,

Hard Rock laager, Rabarock))• Maakonna turismiettevõtjate katusorganisatsioon• SA Põhja- Eesti Turism liigeII. Rapla maakonna turismi kitsaskohad• Turismiobjektid suures osas välja arendamata ning re-

gulaarse hoolduseta/ turunduseta• Vähe investeeringuid, eriti kvaliteetsetesse turismi-

toodetesse• Orienteerumine peamiselt (kohalikele) siseturistidele• Kultuuriturismiüritused on suunatud eelkõige kohali-

kele elanikele, on väikesekülastatavusega ning maakonna kui terviku turismi

edendamise seisukohalt ebaolulised• Tagasihoidlik ja pigem juhuslik koostöö turismiasja-

liste vahel• Turismiobjektid, juurdepääsud ning parkimisvõima-

lused on puudulikult tähistatud (võitähistamata);• Vähe on kvaliteetseid toitlustuskohti, eriti Via Baltica

trassil• Infomaterjale on raske kätte saada• Kohalikud kruusakattega teed on periooditi halvasti

hooldatud;• Tallinnast väljuvate Raplamaa ühepäeva retkede puu-

dumine ja/või nende puudulikturundus• Maakondlik turismi i-punktide võrgustik puudub –

kohtadel ei saa infot!• Puuduvad piirkondlikud turismimeened• Elanikkonna ja omavalitsusametnike turismiteadlik-

kus on madal, kohalikturismiettevõtlus – tagasihoidlik

Väljavõte RAPLA MAAKONNA TURISMIARENGUKAVAst 2011–2020

http://www.rapla.maavalitsus.ee/documents/846241/1050907/turism.pdf

Kaiu vald


Rapla Maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis viie esitatud kandidaadi hulgast välja 2012. aasta Ra-pla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.

Auhind otsustati anda Rapla Laulustuudio õpetajale Y ea Paluojale, kelle juhendamisel on laulustuudio tegut-senud üle 20 aasta. Lisaks juhendab ta Rapla poistekoori ja Raplamaa Noorte Meeskoori. Nädalas õpetab Y ea kuni 170 noort inimest. Tema juhendatud kollektiivid ja solistid on esinenud nii Eestis kui välismaal, osalenud väga palju-del konkurssidel ja alati kõrge tunnustuse osaliseks saanud.

Auhinna koos 2500 euro suuruse preemiarahaga anna-vad maavanem Tiit Leier ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastu-võtul 22.veebruaril Kohila Gümnaasiumis.

Viieteistkümnenda „RAPLA REDEL´i“ saab Y ea Paluoja

Mahtra Talurahvamuuseumis on võimalik näha Vana-vara-koguja Heino Prosti fotonäitust vanadest auruma-sinatest ja rehepeksumasinatest ning värvikast tegelasest endast.

*Heino Prost on väga innustunud ja värvikas vana-de masinate koguja ja restaureerija. *Näituse avamisel on võimalik tutvuda Heino Prost´iga ja kuulata tema töödest ning tegemistest, osta kaasa tema kokkupandud raamatut.

*Näituse avamisel on võimalik vaadata unikaalseid kaadreid Eesti Televisiooni varamust mille * lmimisel ka-sutati H.Prosti kogus olevaid masinaid. Film”Ajaarvamine ei alga meist”

Näitus on avatud Mahtra Talurahvamuuseumi ajutiste näituste saalis.

Olete kõik oodatud! Mahtra Talurahvamuuseum

www.mahtramuuseum.ee 484 4162

Meenutus rukkilõikusest 27. augustil 1987

Suusataja Lellest, 14.02.2012 14:16 Ka pean sel aastal radades pettuma, iga päev rajal olles

mõtlen, et kui hea on olnud eelmistel aastatel, rajad olid lõunaks värskelt üle tehtud.Traktor on ju olemas, aga kas kütte probleem või on valla saksad raha kuskile mujale sät-tinud, et Palukülla enam ei jagu. Loodan ikka, et asi para-neb ja saab veel suusatada meie kaunis Paluküla looduses, mis on ju täitsa okei.

Peeter, 14.02.2012 13:27 Tuleb tunnistada, et sel aastal rajad halvasti hooldatud

võrreldes eelmise aastaga, nädala sees suusatama väga ei taha minnagi. Sama pahameelt olen ka enamuste suusata-jate käest kuulnud. Rajatraktor ju olemas, et milles siis asi, et ei saa radasid tehtud.

Loodan siiralt, et asi paraneb eerik, 09.02.2012 23:16Täna õhtune seis - tundub, et paar päeva pole masin

peal käinud, aga sellele vaatamata klassika jälg normaalne ja sama võiks öelda ka uisu kohta. Lisaks veel kaunis loo-dus, tasub igal juhul tulla!

Näitus vanadest auru- ja rehepeksumasinatest

Kas vallal raha otsas?Paluküla suusaradade

kohta tehakse kriitikathttp://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52Teiste suusaradade ja teiste talispordivõimaluste kohta

vaata infot eelmisest Raplamaa Ühistööst.

Pilt leheküljelt http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1809.html


Reeglid 1. Võistluskoht: Raplamaa Kaiu vald Loosalu järv 2. Toimumise aeg: 17.märts 2012 a. Kogunemine ja re-

gistreerimine kell 8.00-9.00 Kaiu Vallamaja esisel platsil. Sõit ja matk järvele ca 1tund.Võistlusaeg 10-13.00 ( sõltu-valt ilmaoludest võib võistlusaeg muutuda).

3. Võistlus toimub kolmes eraldi arvestuses: Mehed, Naised ja Noored(alla 16 aastased).

4. On lubatud kasutada korraga vaid ühte talipüügiva-hendit, mis koosneb ridvast, rullist või hasplist, tamiilist, noogutist ja ühest kirptirgust või sikutist.

5. Lubatud on kasutada mistahes sööta ja sissesöötmist. 6. Kõik püütud kalad palume panna koheselt korral-

dajate poolt antud plastikkotti ja tekkinud praht palume järve jäält koristada ning endaga kaasa võtta.

7. Soovitatav kaugus võistlejate vahel on 5 meetrit. 8. Aukude puurimist võib alustada peale stardipauku 9. Püütud kalade kaalumine ja võistluse lõpetamine toi-

mub Karitsa Jahibaasis (www.jahindus.kaiueko.ee) orien-

Loosalu Ahven 2012

teeruvalt kell 14.30.10. Parimaks tulemuseks tunnistatakse suurimat ahve-

nate kogukaalu. Võrdse kogukaalu korral eelistatakse suu-rima kalade arvuga võistlejat.

11. Autasustamine. Autasustatakse igas grupis kolme parimat. Rändkarikas on võistluse võitjale.

12.Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel. 13.Korraldajatel on õigus muuta võistlustingimusi.

Võistluse peakohtuniku sõna on otsustav ja lõplik. 14.Võistlejad on kohustatud järgima Eesti Vabariigis

kehtivaid kalapüügieeskirju. Osavõtutasu eelregistreerunutele 6 EUR, kohapeal 10

EUR ja Noored tasuta. Tasuda on võimalik pangaülekan-dega Kaiu Kalaklubi MTÜ a/a SEB 10220037042018, selgi-tuseks osaleja nimi või sularahas as Kaiu EKO Tehnikaäris Kaius, Kose-Ristil ja Raplas kaupluses Jahikala. Eelregist-reerimine lõpeb 15. märtsil kell 24.00. Noortel palume re-gistreerida e-aadressil [email protected]

http://kalandus.kaiueko.ee/

Pilt kodulehelt


Valikuvõimalus:

PASSIIVSE TULU TEKITAMINE Sotsiaalvõrgustiku ja ärivõimaluste ühendamisel

Kas soovid sellel teemal lisateadmisi?

Veebiseminar IGAL ESMASPÄEVAL kell 20 00

http://www.gvolive.com/conference,25724367

NB! Seminar on veebipõhine ja osalemiseks vajad arvutit koos internetiühendusega.

Valikuvõimalus:

PASSIIVSE TULU TEKITAMINE 10 sammuga!

„RAPLA RUTS“ tahab jõuda 12 –aastaga RAHALISE VABADUSENI!

Astu esimene samm koos meiega 08.märtsil kell 08.08 Raplas

Lisainfo: [email protected] või tel. 56256330

Passiivne sissetulek on tulu, mis peale „süsteemi“ käima lükkamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta. Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on eelnevalt vaja midagi ka panustada.

Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas RAHA, AEGA, või MÕLEMAT korraga.

RAHA

Paned oma olemasoleva raha teenima endale raha. Mõningal juhul ei pea sul tegelikult endal raha olemas olema – võid ju selle hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata.

Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis võid kaotada osa oma rahast.

AEG

Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis edaspidi ise sulle raha teenib.

Plussiks on, et selliste toodete/teenuste loomist saab alustada suhteliselt väikese rahahulgaga ja risk kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni, andes samal ajal ka uusi teadmisi ja oskusi.

AEG ja RAHA

Investeerid aega ja raha mõlemat oma passiivse tulu projekti.

Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu.

Plussiks on see , et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem. Miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline, võib motivatsioon lõppeda enne kui projekt saab lõpule viidud ja tulu laekuma hakkab.


Loe ajalehti, ajakirju, raamatuid tasuta

Logi sisse

EST | ENG

Otsi ka sisust

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu.

Täistekste on võimalik otsida ka arendamisjärgus olevast digitaalarhiivist.

Eesti Rahvusraamatukogu lähtub digitaalarhiivi DIGAR täiendamisel Autoriõiguse seadusest. Arhiiv sisaldab ka teoseid, mille autor või autoriõiguste omaja on teadmata. Omades teavet arhiveeritud teoste autoriõiguste omaja kohta, võtke palun ühendust Eesti Rahvusraamatukoguga.

Huvitavaks leiuks DIGARis on 19-aastase Eduard Viiralti ofordikatsetus tollase Tallinna Kunsttööstuskooli (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) õpilaste albumis „Noorus”. Album sisaldab teisigi noore Viiralti töid, üllatusena ka ühe proosapala „Meri”. Hektograafil paljundatud albumi tiraaž võis küündida saja eksemplarini. Kustuva tekstina hävimisohus olevast väljaandest kolm eksemplari on teadaolevalt säilinud kahes Eesti raamatukogus.

Vaata lähemalt

Kingi raamatule uus elu ja toeta kultuuripärandi säilitamist ning vanade ja väärikate raamatute jõudmist veebi. Nimekirjas on valik väärtuslikke raamatuid ja käsikirju Rahvusraamatukogu varamust, millest loome teie abiga e-kogu. E-raamatuid säilitatakse digitaalarhiivis DIGAR, kus neid saavad kõik lugeda. Toetajana saate e-raamatu DVD-l. E-raamat on PDF tervikfail, mille lisaväärtuseks on täistekstotsing. See võimaldab otsida tekstist sõnu ja hõlbustab ka vana trükikirja lugemist. Tutvu raamatute kirjeldustega ja vali neist meelepärane!www.rahvusraamatukogu.ee/uuseluRaamatute digiteerimine ja e-raamatu valmistamine toimub raamatukogude veebiteenuse EOD (eBooks on Demand) abil.

Vaata lähemalt

Väljaanded on kättesaadavad 1 nädal peale arhiivi lisamist.Nimekirjad

Märksõnad

Autorid

Kirjastajad

Kaardid

Ajakirjad

Ajalehed

Kirjastajale

DIGAR'i põhimäärus

Sundeksemplari seadusest

Teata võrguväljaandest

Arhiiviga liitumine

Juhend: kuidas liituda

Tagasiside

Esileht

Täpsem otsing

Eelistused

Otsinguabi

http://digar.nlib.ee/digar/esileht

Henriku Liivimaa kroonika : Käsikiri, ladina keeles

http://digar.nlib.ee/digar/show?id=101209

http://digar.nlib.ee/digar/show?id=950


Otsi ka sisust

Raamatud (11) Leiti 11 tulemus(t)

oskar luts

Esileht

Täpsem otsing

Eelistused

Otsinguabi

Otsinguabi ...

Nukitsamees : muinasjutt lastele 4 pildis

Autor: Luts, Oskar ;

Kirjastaja: Vanemuise näitelava

Ilmumisaeg: 1923

Laad: raamat

Kogu: kutxt

PID: nlib-digar:46634

Kalewi kojutulek : pildike Eesti vabaduse ajaloost



Ilmumisaeg: 1919

Laad: raamat

Kogu: kutxt


Kalevi kojutulek : pildike Eesti vabaduse ajaloost : [näitemäng 1 vaatuses]


Kirjastaja: Noor-Eesti

Ilmumisaeg: 1919

Laad: raamat

Kogu: digar


Suvi. I : pildikesed noorpõlvest


Kirjastaja: Noor-Eesti

Ilmumisaeg: 1918

Laad: raamat

Kogu: SERVITI


Arusaamatu lugu : Nali ühes vaatuses



Ilmumisaeg: 1916

Laad: raamat

Kogu: eesti trükise punane raamat


Ülemiste vanake : Muinasjutt



Ilmumisaeg: 1916

Laad: raamat

Kogu: eesti trükise punane raamat


Kirjutatud on… : novell

Tasuta ei saa lugeda äsjailmunud ajalehti, ajakirju ja raamatuid. Ajalehed jõuavad andmebaasi paari nädalaga (mõned ka veidi hiljem), ajakirjad paari aasta pärast, raa-matute avalikku andmebaasi jõudmine võtab aga lausa aas-takümneid.

Otsingu abil on aga võimalik leida väga huvitavaid ma-terjale. Pannes näiteks otsingulahtrisse sõna “Rapla”, leiate terve rea vanu postkaarte Raplast.


ProgrammLaupäev, 21. jaanuar Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises 12.00 Sprindi kvali* katsioonid 14.30 Sprindi * naalid 16.00-18.00 41. Tartu Maratoni ühistreening Tehvandi

– Marjamägi - Tehvandi ca 17 km 22.00-01.00 Tartu Maratoni „Pidu suusabaasis“ Otepää

Kultuurikeskuses ansambliga Smilers Reede, 17. veebruar Eesti Maaülikooli spordihoones (Kreutzwaldi 3, Tartu) 9.00-19.00 Avatud võistluskeskus: stardinumbrite väl-

jastamine, registreerimine, spordikaupade müük Laupäev, 18. veebruar Eesti Maaülikooli spordihoones (Kreutzwaldi 3, Tartu) 9.00-19.00 Avatud võistluskeskus: stardinumbrite väl-

jastamine, registreerimine (kuni 17.00), spordikaupade müük

13.00 Vastuvõtt Worldloppeti meistritele 14.00-17.00 Pasta Party Tartu Tähtvere Spordipargis TILLUsõit 11.00 Kuni 4-aastased 500 m

11.30 5-aastased 500 m 11.40 6-aastased 500 m 11.50 7-aastased 1 km 12.00 8-aastased 1 km 12.15 Auhindade loosimine MINImaraton 12.10 8-10-aastased 2,2 km 12.20 11-12 aastased ja vanemad 4,53 km 12.30 13-aastased ja vanemad 4,53 km 12.45 Auhindade loosimine Pühapäev, 19. veebruar 41. TARTU MARATON Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil 7.00-8.50 Stardimaterjalide väljastamine 9.00 63 km start Arula teeristis 10.30-12.20 Stardimaterjalide väljastamine 12.30 31 km start Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses 11.55 Võitja * niš 12.00 Lilleautasustamine 12.10 Pressikonverents 14.00 Autasustamine 15.00 ja 16.00 Vanuseklasside võitjate autasustamine. 19.00 Finiš suletakse

http://www.tartumaraton.ee/41-tartu-maraton-2012-programm

41. Tartu Maraton 2012


Olete oodatudRAPLA RAHVAKOOLI

Raplas, Hariduse 3 II korrus* Igal teisipäeval kell 18-19ARNE LAURI JOOGAÕHTUD

*** Neljapäeval 16. veebruaril kell 17.00DRAAKONIAASTA IDAMAINE TURG- Idamaised kampsunid; sallid; ehted; suupisted- Kuidas noorkuud ära kasutada oma soovide soovimi-

sel ( Katrin Aedma)- Pea ja näo minimassaaž (indialane Vicky)- Indiapäraste suupistete laudInfo 520 3090, [email protected]

*** Reedel 24. veebruaril kell 13.00-15.00

(Rapla Kultuurikeskuses)VÄRVILINE PEREPÄEV

Näpunäiteid lastevanematele, kuidas koos lastega sisu-kalt ja meeldejäävalt aega veeta

- Liikumismängud- Vahvad abivahendid mis aitavad lastega suhelda- Laste joonistustesse peidetud sõnumidInfo 590 47872, [email protected]

*** Kolmapäeval 29. veebruaril kell 19-20

GONGIMEDITASIOONI ÕHTUValdo Lauriga

Gongi tervendavad helid aitavad meie kehal ja vaimul paremini lõdvestuda.

Osalustasu 5 EURInfo 528 3358, [email protected]

* **Neljapäeval 1. märtsil kell 15

RAPLAMAA KOOLITAJATE III ÜMARLAUD

Info 520 3090, [email protected]

*** Kolmapäeval 7. märtsil kell 18-21AIGAR SÄDE VESTLUSÕHTU

- Kuidas enesega paremini hakkama saada- Vitamiinid ja mineraalidInfo 590 47872, [email protected]

***Loe lähemalt www.koolitaja.comVõta meiega ühendust telefonil 528 3358, E-postil

[email protected]

Kehtna Valla XXI aastapäeva pidu 17.veebruaril kell 19

Eidapere Kultuurikeskuses. Kontsertosas esinevad valla taidlejad

Tantsuks mängib ansambel PARVEPOISID

TASUTA Osavõtust teatada hiljemalt 15.02.2012

tel:l 5344 7332 või [email protected]

Kultuuri kohvikus muusik Henry Laksi “Parimad palad läbi aegade”

21. veebruaril kell 18 Järvakandi Kultuurihallis

Pääse 3 EUR/ 5 EURTeave tel: 489 4719, 5346 0195

[email protected]

• 15.02.2012 - Arne Lauri sõbrapäeva kontsert “Pilvede pääl”

• 15.02.2012 - Rapla maakonna XX talimängude ujumine

• 16.02.2012 - Algab aiakursus Mariann Rooslaga• 16.02.2012 - Draakoniaasta idamaine turg• 16.02.2012 - Omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate

kohtumine Eesti Energia juhtidega• 16.02.2012 - Kino Raplas - komöödia* lm „Üks

päev“• 16.02.2012 - Kontsert - segakoor Cantus ja an-

sambel Tubae Revaliensis• 17.02.2012 - Kehtna Valla XXI aastapäeva pidu• 17.02.2012 - Sõidukijuhi lõppastme koolitus• 17.02.2012 - Siidimaali õpituba Vana-Vigalas• 18.02.2012 - Rapla maakonna XX talimängud• 18.02.2012 - Sõbrapäeva pidu Vana-Vigalas• 19.02.2012 - Teatrietendus “Petmine” Märjamaal• 19.02.2012 - Maakonna mesitrivõistlused saali-

jalgpallis• 19.02.2012 - Sõiduautode lumerada IV etapp

Üritusi Raplamaal


Kadi » 25.05.06, 12:42 Üks väga lihtne ja odav keeks ka siia. 3 muna, 2dl suhkrut, 3 dl nisujahu, 2tl küpsetuspulbrit,

75g margariini või võid, 1dl vett. Vahusta munad ja suhkur kohevaks. Sega jahu ja küp-

setuspulber ning lisa see siis taignale. Sulata või, kalla vesi peale ja lase keema (kui sul on veekeedukann siis lase vesi keema ja kalla võile peale) Sega vedelik taina hulka. Kalla taigen kohe vormi.

Küpseta 175 kraadi juures 45-60 minutit.Tribunillame teeme tihti pannkooke hakklihaga. tegelt paneme

sinna kõike vahele, mis kodunt leidub. samas kui sa roheli-se armastaja, saab kõikvõimalikku rohelist vahele panna. ja lõpuks peale juustu veidi (me paneme vahele ka oleneb kui palju raha on) ja tomatiketsupit ning hapukoort/majoneesi (jälle oleneb rahakotist) peale.

ene Ma täna tegin esimest korda strogonovi ja tegelt on see

ka hea ja odav toit. Mina tegin seda nii: praadisin peenikesed ja pikad lihatükid kergelt ära,

juurde panin hulgem sibulat ja küüslauku ning pool papri-kat. Praadisin kuni liha oli ilusti pealt küps, aga väga kaua ei tohi ka praadida. Siis panin paprika- ja lihamaitseainet. Siis keedetud vett juurde ja juurviljapuljongit (siinkohal kiidaks Ökosahvri juurviljapuljongeid-mega head). Lasin kaane hall hautada, kuni liha valmis, siis lisain vahukoort-kaerajahuga juurde. Lasin korraks keema ja valmis.

janzzaPelmeenipitza Pelmeenid suruda tihedalt õlitatud vormi ja siis ahju

(250C on paras) seni kui pelmeenid õrnalt pruunikakas pealt tõmbuvad. Katan pelmeen põhja ketsupi ja sibula rõngastega (viimaseid mina ei pane kuna mees mul sibulat ei söö)

S2rasilm1)Riisi-ja juurikate roog1 pk riisi 1 pakk juurikaid (ehk siis need külmutatud

herned,maisid,porgand) Keedad riisi ära, samal ajal pruunistad pannil kergelt

juurikad, ja pärast paned need kõik potti kokku ja valmis ongi.

Kaste: kõige paremini on sinna juurde läinud tomatip-löksihapukoore kaste.

Võib ju mingeid pihve juurde teha, ja söök missugune

2) üks eriti lihtne, kuid mitte eriti toitev: Praemuna-suhkrusai

Vaja läheb saia, muna, suhkrut. Kastad saia vahtu klopi-tud munasse, praed pannil ära ja pärast raputad suhkruga üle.

3) Makronivorm 1 pakk makarone 300-500gr hakkliha sidrunipipart 1puljongikuubik 3 spl jahu natuke ketsupit või tomatipastat 2-3 küünt küüslauku ja pisut juustu Prae pannil hakkliha ja maitsesta sidrunipipra ja pul-

jongikuubikuga. Kui hakkliha on rasvane, siis võid lisada 2 spl jahu, siis valad kogu kremplile külma vee peale, aga vett vala niii palju, et pärast kõik vormi ära mahuks + veel makaronid. Siis lisa ketsup ja küüslauk, soovi korral võib li-sada veel muid maitseaineid. Lisa riivitud juust kastmesse, ja lased kogu kupatuse pannil kergelt keema. Aseta TOO-RED makaronid vormi, vala pannil olev kaste peale, ja seda ära. Kogu segu peab olema vee all, et ükski makaron välja ei jääks. Küpseta umbes 200 kraadi juures, seni kuni maka-ronid on pehmed...umbes 45-60 min.

4) Munapudi lisanditega umbes 8 muna lisanditena võib kasutada peaaegu et kõik ,mis külmka-

pis leidub: kurki, tomatit, sinki, juustu, paprikat, rohelist sibulat jne jne jne...

Lase pannil soojaks minna, siis kalla umbes pool se-gust pannile.. Oota kuni põhi on kergelt küpsenud, seejärel ,sega kõik segamini,et tekiks siuke pudilaadne munasegu. Küpseta seni, kuni on pruunikas.

Väga lihtne ja kiire kiisuemmeJuurviljapüreesupp 1porgand 1 väiksem lillkapsas 1 keskmine kaalikas 1 pakk merevaiku tiba soola ja pipart Keedad kõik juurikad (kaalikas, porgand riivitult) vee-

ga pehmeks. Vett peaks olema nii, et katab ära aga mitte rohkem. Kui juurviljad piisavalt pehmed (et ei krõmpsu enam), siis saumiksri või köögikombaini nn kokteilikan-nus peeneks lasta ja samas lisada terve pakk merevaiku. Tulemus - väga odav ja toitev ja tervislik söök.Every saint has a past. Every sinner has a future.

vembuke“Must Naine” 0,5 liitrit suhkrut 5 muna

Odavaid ja maitsvaid toiteÜle-eelmises lehes alustasime juttu odavatest, aga siis-

ki maitsvatest toitudest. Jätkame täna ja juttu jätkub kaue-makski. Kiirustajatele, kes soovivad kohe kõiki retsepte näha, ikka link ka: http://www.perefoorum.ee/viewtopic.php?f=21&t=3268


175 g võid (SULATADA) 0,5 liitrit jahu 1,5 tl. soodat (küpsetuspulbriga lihtsalt ei tule kook sel-

line, nagu peaks) Kõik ained korraga kaussi ja ühtlaselt segada ühtlaseks

massiks. Kõige lõpuks segada juurde 0,5 liitrit piima ja jälle segada ühtlaseks massiks.

MITTE KLOPPIDA! Umbes 175-180 kraadi juures küpsetada 1 tund(ülemisel

kuumusel) Kui kook õnnestunud, siis tekivad koogile sisse augud

nagu oleks vihmaussid uuristanud. Meie pere lemmikkook. Ps.võib ka koogi kaheks lõigata, hapukoort vahele mää-

rida ja peale ka.vembuke MeeriMakaronid lihakastmega Keedad makaronid ära ja segad nendesse nt lusikatäie

sulajuustu või riivitud juustu ja lased sulada. Lihakaste Sobib ideaalselt guljašši lihatükid või muud väiksemad

lihalõigud/kuubikud. Hautad pannil vee sees ära ja lisad natuke kas guljašši maitseainet või tomatipastat ( ideaal-selt sobib ka ketsup). Kui kasutad tomatipastat, siis võib maitsestada soola ja pipraga. Lased sellel natuke keeda ja podiseda ja lisad juurde veel umber 1-2 sp hapukoort ja lased keema.

LumiereKüüslaugukartulid: Kooritud kartulid 7-8 küüslauguküünt 3-4spl võid soola, kartulimaitseainet Kartulid lõikad sektoriteks, laotad pannile. küüslaugu-

küüned koorid ja purustad nind segad vedela võiga. Või-küüslaugu segu kallad ühtlaselt kartulitele. Lisad soola ja kartulimaitseaine. Küpsetad ahjus u 200 kraadi juures.

opossum Oma Maitse ajakirjas oli hiljuti selline hea, kiire ja

suht odav retsept, mis meie perele väga maitseb: broileri* leed lõikad pikuti pooleks ja laotad õliga mää-

ritud ahjuvormi põhja. siis 3 sl piima (ma olen 4-5 pan-nud), segad selle 1 sl sinepiga ja kallad vormile peale. soola pole küll mainitud, aga ma olen natsa pannud * lee peale. siis riivjuust (retseptis parmesani oma, aga mina kasutan ka tavalist) ja kõige tipuks kas kirsstomatid või tavalised to-mativiilud. 200c ahju, umbes 20-30 minutit ja valmis. eriti hea maitseb keedetud kartulite ja brokkoliga!

Getukas88Kartulivorm meeldib mulle väga. Selleks on vaja ainult kartuleid mingit vorsti või viinereid majoneesi Vorst ja kartulid kuubikuteks lõigata, vahelduisi kiht

kartuleid-vorsti-kartuleid peale majonees ja ahju. küpsetada kuni kartul pehme.

kõrvale nt porgandisalat liilia21Kiire kihiline magustoit 2,5dl vahukoort 50-100g šokolaado 400g kohupiimapastat 2sl suhkurt 1pakk šokolaadiküpsiseid (nt Selga või Domino) Vahusta koor ja riivi jämeda riiviga sokolaad.Lisa va-

hukoore hulka kohupiim,suhkur ja riivitud šokoklaad.Pu-rusta küpsised.Pane kaussi vahukoore segu,siis küpsised ja tee nii veel mõned korrad.Lase seista 2 tundi külmas,et küpsisepuru pehmeneks.

S2rasilmSmooritud kana kartuliga. Kana* leed, või kanatiibu, koort, maitseaineid. Alguses praed kana pannil pruuniks(maitsestad sisse),

kui kana on piisavalt pruun, tuleb see panna potti, kuhu juurde kallata vett. Vett võiks olla nii palju, et kana oleks pooleldi vee sees. Ja jätta kana hauduma, ja aegajalt liha ringi keerata. Kui kanaliha valmis, tõsta potist välja ja tee leemest kaste, kasutades selleks koort.

Kõrvale keedukartulid.Heeringa-sibula-koorekaste kartuliga. Heeringa* leed, sibulat, soovi korral marineeritud kur-

ki, natuke küüslauku, ja hapukoort. (või siis majoneesi) Kõrvale keedukartulid.

PilleNN Tatrapuder hakklihaga on maitsev ja odav: Maitseks

mädarõikakreemi või hapukoortRintsu Mina teen sellist kartulivormiViilutatud kartulid Hakkliha riivitud juust Laotad kartulid laiali,siis praetud hakkliha peale ja rii-

vitud juust ja teine sama kiht peale,et 2 kordne ja ahju.merczy Köögivili juustu ja hakklihaga u 250-300 gr hakkliha 1 pakk külmutatud köögiviljasegu 1 karp sulatatud juustu maitseained kõrvale riisi, kartulid, tatart vms oma maitse järgi Hakkliha pruunistada ja panna natukese vee ja külmu-

tatud köögiviljadega potti hauduma. lisada maitseained. kui köögivili on paras, segada sisse sulatatud juust ja lasta ära sulada. valmis

Odavaid ja maitsvaid toite

Järgneb


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29

30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59

60 61 62 63 64

65 66 67 68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80 81

82 83 84 85 86 87

88 89 90 91

92 93 94 95 96 97 98

99 100 101 102 103 104 105

106 107 108 109 110

111 112 113 114

PAREMALE 1 Laulja (1934-89) 6 Pärandus 12 Vanuseline 18 Saal 19 Vald Pärnumaal 20 Kuubas sündinud ameerika

filminäitleja (s 1956) 21 Objekt 22 Vormitu 23 Tuule jumal India mütoloogias 24 Eriala 25 Detailide seostamise viis 26 Lähe 27 Kaerasort 28 Uuesti 29 Nivoo 30 Kokkusurutud sõrmed 32 Tegevuse tuim, mehaaniline

kätteõpetamine 34 Haamer 36 Etteulatuv osa 39 Volga lisajõgi 42 Asula Harjumaal 45 Jämekoomiline lühinäidend 48 Levatrepp 50 Linn Jaapanis 52 Depuratus 53 Eesti näitleja 55 Vürstinna tiitel Indias 56 Visand 57 Riisivein 59 Aru 60 Peremees, valdaja

61 Pikem teekond jalgsi 63 Hästi magus asi 64 Poola kirjanik 65 Rookana 67 Kilopaskal 69 Kuidas 70 Okaspuu 73 Vistrik 76 Arukas 78 Bemoll (muus) 80 Siidlõnga jämeduse mõõtühik 82 Vint 83 Tilin 85 Takkudest keerutatud jäme nöör 86 Karvake 88 Uimasti (medits) 89 Terariist okste raiumiseks 90 Ime, imetegu 92 Laulja 94 Rannikutuul 96 Prantsuse helilooja 99 Poola proua101 Leibkond103 Astumine, samm105 Asuma, eksisteerima106 Vürst, võimukandja islamimaades107 Karastusjook108 Linn Soomes110 Mehhiko osariik111 Hiiglasuur asi112 Kerisele visatud veest tekkinud aur113 Pallimäng114 Jõgi Prantsusmaal

ALLA 1 Number 2 Kaardimast 3 Kartmatu 4 Mauretaania põhielanikkond 5 Mullas elav loom 6 Järv Soomes 7 Vesine koht soos 8 Riik Aafrikas 9 Vald Viljandi maakonnas 10 Naudingut tundma 11 Kaksus 12 Kaugel 13 Sõjajumal 14 Läti rahaühik 15 Kreeka eepos 16 Automark 17 Alkoholi ja happe reageerimisel

tekkiv orgaaniline ühend 30 Tagasi-, tagurpidi-, äraspidi- 31 Topsik 33 Tuleraud 34 Väga tähtis isik 35 Aeg-ajalt 37 Eramaja 38 Zola romaan 40 Toiduvalmistaja 41 Haarama, krahmama (murdes) 43 Eesti kirjanik 44 Palli löömise vahend (sport) 46 Hoiul, alles 47 Mõrvama, roimama 49 Järi 51 Rünnak 54 Linn Belgias 57 Linn Norras 58 Linn Saksamaal 62 Näitleja (1905-1980) 65 Kaevu osa 66 Näotu 68 Väärmoodustis, mügar puul 71 Karusnahkne säärik 72 Pontoon 74 Pöörama, käänama 75 Erak 76 Tervitus 77 Kints, reba 79 Paremik, valituim osa 80 Inglise filminäitleja (1931-84) 81 Esivanem 84 Laimukiri, kirjalik laim 87 Kõrk ning hukutav saatanlik vaim 90 Vald Võru maakonnas 91 Lõhn 92 Jalgpallur 93 Tekkimine 95 Seemnesari 97 Määrsõna 98 Äär, serv100 Selliselt101 Preili102 Kala104 Germaani usundi loodusvaim109 Kerge metalli sümbol


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21

22 23 24 25

26 27 28 29

30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59

60 61 62 63 64

65 66 67 68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80 81

82 83 84 85 86 87

88 89 90 91

92 93 94 95 96 97 98

99 100 101 102 103 104 105

106 107 108 109 110

111 112 113 114

PAREMALE 1 Linn Belgias 6 Saksa kettaheitja 12 Tasase pinnaga kõrgendik 18 Linn Lätis 19 Tunglemine 20 Chicago lennujaam 21 Kala 22 Etterakendatud loom 23 Endisaegne kaaluühik 24 Preili Inglismaal 25 Riik Aasias 26 Linn Leedus 27 Teravili 28 Koorem 29 Tekib keevitamisel metalli pinnale 30 Muinaeesti maakond 32 Puude mahu mõõtühik 34 Doonau lisajõgi 36 Kartulisort 39 Seade masina käitamiseks 42 Linn Soomes 45 Tühi jutt 48 Jahikoeratõug 50 Nurisünnitus 52 Kartlik 53 Siseorgan 55 Kultuuriasutus 56 Absorbeerima 57 Verdi ooper 59 Puusärk 60 Riik Aafrikas 61 Kuri 63 Number

64 Näo osa 65 Shveitsi pealinn 67 Väljasurnud lind 69 Kirjatäht 70 Pikim jõgi maailmas 73 Vundament 76 Haldusüksus 78 Sülg 80 Kerge hobusõiduk 82 Tumedavereline 83 End Soome peaminister 85 Lai hunnik 86 Tantsusamm 88 Näitleja (1905-1980) 89 Utt-tall 90 Munkade ja nunnade kodu 92 Innukalt 94 Kreeka eepos 96 Eesti näitleja 99 Kala101 Väli, nurm103 Ülem-, pea-105 Saksa filmilavastaja (s 1933)106 Elektrivoolu tugevus107 Juurvili108 Kosk110 Sumin, lärm, segadus111 Suur ruum112 Jalgpallur113 Mustjas114 Linn Prantsusmaal

ALLA 1 Laisk, saamatu inimene

2 Igas suhtes 3 Ehitise seinast väljaulatuv akendega

osa 4 Sugu, tegumood (lgv) 5 Vulkaan Sitsiilias 6 Tormi ja välgu jumal India

mütoloogias 7 Riik Aasias 8 Isekus, enesearmastus 9 Annus 10 Eesti maletaja 11 Ühelt poolt läikiv, teiselt poolt

krobeline riie 12 Mungakloostri eestseisja 13 Lähker 14 Tohter 15 Järeltulija 16 Liik metseesleid 17 Kõrvapõletik 30 Linn Lätis 31 Kogu olemasolev mateeria 33 Iva 34 Kaitseliidu Spetsiaalsete

Operatsioonide Grupp 35 Tõeliselt, reaalselt 37 Naissoost inimene 38 Täimuna 40 Surmajumal India mütoloogias 41 Manilla kanep 43 Surve, rõhumine 44 Aumärk, autäht 46 Kõrbesaar 47 Eoskott 49 Looma kehaosa 51 Riik Aasias 54 Ehitusmaterjal 57 Vald Järva maakonnas 58 Teise nimega 62 Raiskamine 65 Tai rahaühik 66 Sigaretimark 68 Vald Järva maakonnas 71 Kaunis 72 Kreeka rahaühik 74 Karjuma, röökima 75 Ihumise ja lihvimise vahend 76 Vene kosmoselaev 77 Ümmargune puupakk 79 Islami peajumal 80 Tohuvabohu, korralagedus 81 Sõiduvanker, kaarik 84 Tehn lugemisseade 87 Kehtetuks muutuma 90 Kirev 91 Lõppenud 92 Kitsas 93 Ots 95 Läti rahaühik 97 Kõige õigemat teed 98 Metall100 Asula Saaremaal101 Ees-, eel-, eest-, ase-102 Tulease, kolle104 Hamba limaskest109 Saksa keele eesliide


UudisedTallinn-Viljandi rongiga 1

EUR!KavaPeale piduRegistreerimine ja piletidVõistlusreeglidJääoludParkimine ja asendiplaanMajutusKalakola laadale möllimineLaadale möllimineToitlustajaleKorraldaja kontaktandmedArhiiv

Jääolud Viljandi järvel:38cm

Võistlust toetavad

Kuldkala 201218. veebruarilViljandi järvel

E:

-8°C | -12°C

T:

-2°C | -7°C

K:

-6°C | -17°C

N:

-10°C | -13°C

Vaata ilmaennustust

Kuldkala 2012 toimub Viljandi järvel

Baltimaade suurim ühiskalastamine, traditsiooniline kalastusvõistlus Kuldkala, toimub 18. veebruaril 2012 Viljandi järvel.

Esinevad ansambel Justament, Tanel Padar, meeskoor Sakala ja paljud teised.

Suur talvine Kalapidu ei vaheta üksnes asupaika, vaid laieneb ka sisuliselt. Lisaks kalastusvõistlustele ja kontsertkavale, mille sisustavad üld- ja ülituntud esinejate kõrval ka Mulgimaa muusikud, toimuvad järverannal käsitöölaat ning omaette kalakola-kirbuturg. Kalapüügi õpitoas on võimalik omandada talvise kalapüügi põhitõdesid ja peensusi, et neid siis kohe järvel järgi proovida. Kalaroogade nautijad saavad jälgidaKalasupi-Gaalat, mille käigus valmistatakse mitu erinevat kalasuppi (tuuraseljankast külma kala-kaljasupini), mida pakutakse seejärel ka maitsmiseks. Omaette alal toimub lasteprogramm.

Muutuvad ka kalastusvõistlusel osalemise tingimused. Kõikidele Kalapeole tulejatele kehtib ühesugune pilet, mille eest võib osa võtta kõikidest üritustest ja kakalastusvõistlustest.

Piletid:

Kohapeal:

Eelkooliealine tasutaÕpilaspiletiga 7 eurTäiskavasnu 10 eurPensionär 7 eurMeeskond 40 (kuni 4 liiget, meeskonna nimi registreeritakse kohapeal enne võistluse algust)

http://www.kuldkala.ee/

Raplamaa Tühitöö 19

Natuke naljaJuku, mitu maailmajagu on olemas?” “Viis.” “Loetle neid, palun.” “Üks, kaks, kolm, neli, viis.” ***Juku kiitleb emale et lõi viis kärbest maha, kaks neist

olevat olnud isased ja kolm emased. Ema imestab: “Juku, kus sa seda tead, kes neist emane

ja kes isane on?” Juku vastu: “Kaks tapsin õllepudeli pealt ja kolm peegli

pealt!” ***Blondiin värvis aeda. 1. päevaga sai võõbatud 40 meet-

rit. 2. päeval 20 meetrit, 3. päeval ainult 5 meetrit. Miks blondi tööhimu rauges?

Sest tee värvipurgini muutus kogu aeg pikemaks.***Mees koputab vara hommikul veterinaari ukse taga ja

nõuab abi. Veterinaar siis läheb uniselt uksele ja küsib milles asi

on. Mees vastab, et kiiresti vaja abi, ta ämm astus rästikule

peale. Veterinaar vastas, et haigla on paar maja edasi pöördu-

gu sinna. Mees vastu, et ega ma ämma pärast ussi tõin ravile.***- “Mida ütles elevant paljale mehele? “ - “Kuidas te selle asjanduse kaudu hingate?”***Kuidas avab miilits konservikarpi? Koputab sõrmega konservile ja ütleb: “Avage, siin mii-

lits”. Aga kuidas avavad konservikarpi kaks miilitsat? Koputavad konservile ja ütlevad: “Avage! Te olete üm-

ber piiratud!” ***Kaks meest istuvad baaris. Üks mees teisele: “Kuule, su

isa oli ju kunagi suur naistekütt. Kas präegu ka wa?” Teine mees vastab: “On küll, aga naistele jookseb järgi

vaid juhul kui tee mäest alla viib.” ***Punamütsike jalutab metsas, kui järsku kohtab kolme

pisikest meest. Punamütsike: “Tere! Kes teie olete?” Mehikesed: “Oleme 7 pöialpoissi!” Punamütsike: “Kuidas 7? Teid on ju ainult 3!” Mehikesed: “Koondamine!” ***Kaks grusiini õngitsevad jõe ääres. “Goga, tule vaata ma

püüdsin sellise kala kui mu käsivars!” “Givi, ära valeta! Nii karvast kala ei ole olemas!”

Mees tuleb baari ja istub kahe veetleva näitsiku juurde. Hõikab siis baarmenile:

“Kaks õlut neidudele. Millist sorti neiud õieti eelista-vad?”

“Kuule mees, asjata näed vaeva, me oleme lesbid!” “Kes need veel on?” “Saate aru, lesbid harrastavad seksi ainult naistega!” “Oo, baarmen, kolm õlut meile, lesbidele!”***Tüdruk kirjutab poisile: “Palun tule minu sünnipäeva-

le!” Poiss: “Tulen siis, kui saan...” Tüdruk: “Saad! Tule!”***Korraldatakse võistlus naiste tundmises. Võitjaks osu-

tub 10-aastane koolipoiss. Järgmisel päeval saadab üks osavõtja žüriile protestikirja: “Olen 72-aastane ja alates 12. eluaastast naistega mehkeldanud ja tean neist palju. Aga miks siis võitis mingi kollanokk?”

Žürii vastab: “Austatud osavõtja! Esimene küsimus oli: ‘Kus on naistel karvad kõige rohkem krussis?’ Õige vastus on: ‘Aafrikas.’ Aga mida Teie vastasite ja joonistasite ka!? Teine küsimus: ‘Mis on naiste tähtsaim organ?’ Õige vas-tus: ‘Rahvusvaheline Naiste Organisatsioon.’ Aga mida Teie vastasite ja joonistasite ka!? Kolmas küsimus: ‘Mida oota-vad naised iga kuu?’ Õige vastus: ‘Ajakirja Anne.’ Aga mida Teie vastasite, aga õnneks ei joonistanud!”

***“Meil elab külmkapis keegi!” “Kust sa seda võtad?!” “Mu naine viib sinna kogu aeg toitu!” ***Mees ütleb naisele: “Kus eile oli alles bussis trügimine,

üks naine sai isegi enneaegselt maha.” Naine vastu: “Vaat siis! Nädal tagasi oli mul bussis nii-

sugune trügimine, et ma olen nüüd rase.”***Kõrtsist väljudes sai Stirlitz tugeva löögi kuklasse. Ümber pöörates nägi ta, et see oli asfalt***Kirurgia praktikumis tutvustas üks õppejõud oma

seisukohta tina-panemise kohta: “Kõigile on ju teada, et joomine hävitab ajurakke ja kuna looduses hukkuvad esi-mesena kõige nõrgemad, siis jäämegi ilma viletsaimatest ajurakukestest. Füüsika poole pöördudes meenub aga, et kett (ahel, kee, whatever) on just nii tugev, kui tugev on ta kõige nõrgem lüli -> seega on aju nii tugev, kui tugevad on nõrgimad rakud. Ja kuna joomine hävitab nõrgad ja jätab alles tugevad rakud, siis me muutume juues järjest targe-maks.”

http://www.nali24.ee/


SAJUZ klassI alagruppRAIN 1 1 1MARTIN 4 4 4TRUVO 3 3 3SILVER 2 2 2II alagruppVEIKKO 3 4 4OTT 2 2 2MERKKO 1 1 1ELVIS 4 3 3V – VIII kohani sõitTRUVO 3 3 3 3 VII kohtMARTIN 1 1 1 1 V Elvis 2 2 2 2 VIVEIKKO 4 4 4 4 VIII

Nelivedu 1. Helmet Palm 2.09.01 2.11.26 4.20.27 10p 20p

2. Marco Lee 2,37.30 2.39.07 5.16.37 8p 18p

3. Mait Pikkof 8p

NOORED

kokku

1. Simo Varblane 4.59.35 10p 16

2. Kasber Kimberg 5.01.15 8p 26

3. Kaspar Kasari 5.03.84 6p 16

4. Martten Toming 5.06.24 5p 7

5. Martin Kio 5.10.97 4p 12

6. Indrek Vulf 5.31.10 3p 15

7. Tannar Valbrit 5.49.47 2p 7

8. Rait Raidmaa 5.50.73 1p 8

Esivedu kokku

1. Argo Kästik 2.17.62 2.17.65 4.35.27 10p 10

2. Martin Kutser 2.17.79 2.17.95 4.35.74 8p 19

3. Reimo Aas 2.20.53 2.23.72 4.44.25 6p 13

4. Mati Kutser 2.23.13 2.21.80 4.44.93 5p 8

5. Janar Kirs 2.23.91 2.21.51 4.45.42 4p 15

6. Rait Kirs 2.22.36 2.23.43 2.45.79 3p 13

7. Asso Ojandu 2.22.98 2.23.12 4.46.10 2p 16

8. Mart Veinberg 2.25.05 2.26.76 4.51.81 1p 1

9. Marek Mäekivi 2.23.40 2.29.38 4.52.78

10. Priit Ojandu 2.26.20 2.29.83 4.56.03 6

11. Simo Varblane 2.28.49 2.30.86 4.59.35

12. Kasper Kimberg 2.30.00 2.31.15 5.01.15

13. Kaspar Kasari 2.27.92 2.35.92 5.03.84

14. Martin Toming 2.33.04 2.33.20 5.06.24

15. Uno Markson 2.39.15 2.31.55 5.10.70

16. Risto Ogga 2.33.14 2.39.91 5.13.05

17. Ranel Jürimaa 2.38.40 2.43.26 5.21.66

18. Rait Ridmaa 2.53.79 2.56.94 5.50.73

19. Rait Karl Aarma 10

Tagavedu

1. Virgo Orasi 2.22.08 2.22.23 4.44.31 10 18

I - IV kohtRAIN 1 2 2 3 III 6 pSILVER 3 4 4 4 IV 5pMERKKO 2 1 1 1 I 10pOTT 4 3 3 2 II 8pNAISEDEV Merilin Mäekivi 4.51.92 I 10p kokku 30p Margit Mäekivi 4,54.28 II 8p 14p Õie Kopli 4.59.47 III 6p 19pTV Eva Nipernado 5..20.59 5p 19p Mari Rannu 5p Katrin Aunre 4p

Lume ja jäärajasõitude III etapp Kaius 16.01.2011.a


Ilmhttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

19. Rait Karl Aarma 10

Tagavedu

1. Virgo Orasi 2.22.08 2.22.23 4.44.31 10 18

2. Merkko Haljasmets 2.22.53 2.24.44 4.46.97 8 8

3. Kaido Aus 2.26.46 2.30.37 4.56.83 6 6

4. Rain Nipernado 2.28.40 2.30.36 4.58.76 5 14

5. Indrek Kio 2.29.01 2.31.65 5.00.66 5 10

6. Elvis Leinberg 2.28.67 2.33.31 5.01.98´ 4 10

7. Tarvi Triik 2.27.87 2.34.16 5.02.03 3 8

8. Tarmo Tanvel 2.29.46 2.34.77 5.04.23 2 8

9. Konstantin Vedennikov 2.36.65 2.28.03 5.04.68 1 1

10. Siim Sassian 2.29.94 2.35.19 5.05.13 17

11. Tarmo Meerits 2.34.11 2.34.98 5.09.09

12. Truvo Leinberg 2.34.06 2.36.78 5.10.84

13. Martin Kio 2.33.46 2.37.51 5.10.97

14. Ott Meinberg 2.36.31 2.34.91 5.11.22

15. Heiki Sassian 2.34.79 2.38.03 5.12.82 3

16. Tiit Sassian 2.30.72 2.43.55 5.14.27 6

17. Karl Kalev Kuljus 2.36.21 2.38.57 5.14.78

18. Dan Heinleht 2.43.17 2.31.78 5.14.95

19. Silver Selling 2.42.25 2.36.12 5.18.37

20. Edvin Leinberg 2.37.99 2.41.43 5.19.42

21. Tanel Laurimaa 2.37.61 2.43.65 5.21.26

22. Tom Ots 2.30.42 2.48.34 5.28.76

23. Viljar Tunder 2.41.81 2.48.29 5.30.10

24. Indrek Vulf 2.35.41 2.55.69 5.31.10

25. Veikko Haljasmets 2.41.72 2.50.90 5.32.62

26. Aivar Buusman 2.40.63 2.59.42 5.40.05

27. Tannar Valbrit 2.55.35 2.54.12 5.49.47

28. Ott Mesikäpp 2.50.87 3.03.48 5.54.35

29. Andrus Allika 3.03.65 3.11.12 6.14.77

30. Martin Kutser 2.34.46 X

31. Reimo Aas 2.38.09 X

32. Mati Kutser 2.38.83 X

33. Arvo Liiman 2.5239 X

34. Rein Tomingas 2

15.02

СР

Пасмурно, снег -3° Пасмурно -5°

Ночь День

16.02

ЧТЯсно -13°

Пасмурно, небольшой снег

-12°

17.02

ПТПасмурно -9°

Пасмурно, снег -8°

18.02

СБ


-6°Пасмурно, небольшой снег

-2°

19.02

ВС

Пасмурно, дождь +1°

Облачно, небольшой дождь

+2°

20.02

ПН

Облачно, небольшой снег

-2° Пасмурно 0°

21.02

ВТЯсно -6° Пасмурно -3°

22.02

СР


-7°Малооблачно, снег 0°

23.02

ЧТОблачно, снег -8°

Пасмурно, сильный снег -3°

24.02

ПТ



25.02

СБОблачно, снег -12°


-5°

26.02

ВС


-12°Облачно, небольшой снег

-5°

27.02

ПН

Малооблачно, небольшой снег

-12°Малооблачно, небольшой снег

-3°

raplamaa Ühistöö nr 7

Documents