raplamaa Ühistöö nr 19

Nr. 19(71) 8. mai 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 4. lk

Jätkub 2. lk

Loe lk 36

Järgmised valimised on meil 20. oktoobril. Valime endale need, kes hakkavad hea raha eest meie kehva elu kohalikes omavalitsustes edendama (eks esialgu nad seda ikka lubavad!).

Eesti viimase vabadusaja erakonnad on tahtnud olla Teise maailmasõja järgse demokraatliku lääneilma tüüpi massierakonnad.

Parlamenti on jäänud ainult neli erakonda, mis esindavad kokku enam kui 40 000 liiget.

Kui arvestada erakondade moraalituna püsinud rahastamistavasid, pole muidugi välistatud, et pensio-näride korpust peetakse n-ö kehadena, potentsiaalsete sularahamuuladena, kui avalik surve peaks mõjuma ja riiklikku rahastamist hakataks taas piirama. Tänavuse I kvartali aruande järgi KE-le 15 000-eurose annetuse teinud 85-aastane Donate Rõõmus on seda teesi ilmes-tav signaallamp.

On käes aeg hakata mõtlema

Liitlased on sõdinud Afganistanis ligi tosin aastat ja kui nüüd 2014 saab kõik läbi, siis tekib küsimus, kas riik on võrreldes aastaga 2000 muutunud? Milline on sõja tulemus?

Moonikasvandused on jõudsalt kasvanud, neid val-vasid sõdurid, olgugi, et omal ajal Taliban (Tālebān ) keelustas selle tootmisharu.

Jätkub 3. lk

Kas on veel fašistlikumat soovitust eesti ajakirjan-duses kunagi olnud, kui alljärgnev?:

„Eestis on aeg legaliseerida eutanaasia ning seda moel, kus arstide eetikakomisjoni ja järeltulijate asemel hakkavad halastussurmaakti läbi viima elukaaslased ja sõbrad (näiteks vanurite kommuun“), kirjutas ajakirja-nik Andrei Hvostov Postimehe arvamusportaalis.

Eutanaasia (kreeka k. “hea surm”) tähistab kerge, valutu surma esilekutsumist. Viimastel küm-nen¬ditel on mõiste omandanud tähenduseks arsti poolt pat-siendi elu tahtliku lõpeta¬mise või sellele kaasa aita-mise, vähendamaks vältimatuid kannatusi.

Suure sõja mõttetu lõpp

Tapame emad ja ämmad ja elu läheb

paremaks

Algab fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“

Tunne seadust:Kohanimeseadus

Loe lk 22-25

Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri

Loe lk 26-27

Koristuspäev Kaiu lasketiirus

Vaata pilte lk 8-9

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkNeed tänavu erakonnaga liitunud 79–90-aastased

inimesed tunnevad pettasaamist. Isegi need, kes olid teadlikult parteiga liitunud, ei teadnud, mida parteis peale hakata, sest lubatud kontaktivõtte ja ülesanne-te jagamist pole olnud. Mulje vanemaealiste kodani-ke kohatust ärakasutamisest süveneb vestluste jooksul aina rohkem.

„Uusi parteilasi värvatakse kaubanduskeskustest, tänavatelt, telefoni teel. Protsess on teinekord nii kii-re ja vanema inimese jaoks ka segane, et uued eakad parteilased saavad parteisse astumisest aru alles hiljem — siis, kui vastav paber koju saabub“, ütleb ajakirjanik Rein Sikk.

Erakondade dokumentides sätestatud soovitajate vajadus unustatakse parteiralli ajal muidugi sootuks.

Keskerakond ja Reformierakond ponnistavad Eesti suurimaks parteiks saamise nimel ega vali liikmeskon-na kasvatamise vahendeid.

Ka siin Raplamaal peeti koosolekuid. Juhib erakon-na parteirakukest meil Mailis Reps, koordinaatoriks on Asta Laurimaa, kes rahva kokku kutsub ja palka saab vaid pool miinimumist. Sellest peab ka kontorikulud (kodused) tasuma ja koosolemiste ruume üürima!

Aga suhtumine? Peamine ülesanne on vaid liikme-te juurde saamine. Ülaltpoolt austust vanema inimese vastu eriti ei paista. Kui peaekretär Toobal lubas Rapla koosolekule tulla, siis muidugi jättis tulemata. Seega pettis kohalikku vanaprouast koordinaatorit. Mailis Repsil, kes saab kõik oma sõidud kinni makstud, ei jätkunud aega tulla läbi Asta Laurimaa juurest, et vii-mane kaasa võtta Märjamaa koosolekule. Kas selline ongi tänu ja austus maakonna koordinaatori suhtes? Aga milline on olnud parteipropagandistlik ja hariv töö rakukeses?

Tundub, et olematu. Murelapseks sai keegi usuaktivist, kes tegi tsirkust,

arvates muidugi, et teda võetakse tõsiselt. Pani partei nimekirja joodikud, kes külapoe taga kraaklesid ja kelledest ontlikud inimesed ettevaatlikult ja kõrvale vaadates mööda hiilisid. Seda Laurimaa taunis ja nen-tis rahulolevalt, et nüüd on see mees kolinud ära Soo-me ja ei häbista enam erakonda.

Keskerakonnaga liitunute hulgas domineerivad mitte-eesti nimed (tänavu ligikaudu 87%), millest saab järeldada, et erakonna värbamisbaas ongi RE omast üle kolme korra väiksem.

Vanuigi parteistumise motiive saab ainult oletada, sest puudub meetod iga üksikjuhu usaldusväärseks tu-vastamiseks. Tõenäoline tundub välise surve võimalus.

Küllap räägib oma vanaema ära nii mõnigi koolinoor, et partei sisemises võistluses punkte koguda.

Aktiivset realiikmeskonda valijatega püsisuhete hoidmiseks enam ei vajata, sest vahetuid inimkontakte asendab raha eest ostetud professionaalne turundus.

Pikemas perspektiivis on see iseendale augu kaeva-mine, sest praegu erakondadega liitunud noortehul-kade unistused kiirest poliitilisest karjäärist, mis sai osaks praegustele 35-aastastele, purunevad.

Eesti poliitikas ollakse väljas üksnes iseenda ja oma erakonna huvide eest, sellest siis ka pettumus, mis haa-rab noori, kui nad ise ei pääse jagama ja valitsema. Nii lihtne see inimkarja eluke ongi -tahad olla individua-list ja egoist, pead roomama läänelike neoliberalistlike väärtuste nimel.

Ega ei realiseeru kunagi ka mõte, justkui saaksid vanurid erakondadesse astudes nende erakondade sotsiaalpoliitikat kujundada

Saja parteisse toodud pensionäri hinnaks võib olla näiteks oravapildiga jope, erakonna sümboolikaga kruus või kiitus kongressil.

Kui partei liikmeskonna arvestus põhineks liikme-maksu tasumise faktil, siis poleks meil ühtegi massi-parteid. Kogu see nende liikmeskond on üks suur bluff ja ei midagi enamat. Bluff selleks, et aina enam riigi eelarvet lüpsta!!!!

Erakonnad ise on saavutatu üle uhked. „Reformi-erakond on liikmeskonnalt Eesti suurimaks erakon-naks juba kord saanud (13 416 liikmega 21.03 seisu-ga), eks tihe rebimine käib edasi,” andis teada partei kommunikatsioonijuht Silver Pukk.

Pensionärid, hoidke sügiseste valimiste ajal oma ID kaart kindlas kohas, muidu teie teatud erakonda toetavad noored sugulased hääletavad teie andmetega salaja selle erakonna poolt.

Muide, oli Winston Churchill II ilmasõja alguses 70 ligi ja nõrk poliitik ta küll ei olnud!

Vanemate inimeste elukogemus on hindamatu val-guseallikas, mis nüüd muula seisusesse tõugatakse. Mida me teadsime Iraagist, teame Iraanist või neist rii-kidest, kus on naftat ja hinnalisi maavarasid? Rahvast enamus teab vaid seda, mida ette söödetakse. Kes aga iseseisvalt asja uurinud, see näeb hoopis teistsugust pilti, mitte seda musta, mida pakuvad kasumiahned parteistatud võimurid. Nüüd vajatakse ainult raha, meelelahutust ja poliitprostitutsiooni.

Vanemad inimesed teavad ja mõistavad just seda õiget maailmapilti.

A. Aju

On käes aeg hakata mõtlema


Jätkub 5. leheküljel

Algus 1. lkTaliban on Afganistanis-Pakistanis puštu hõimu-

de seas 1994. aastal tekkinud radikaalne sunniitide islamiliikumine, mis valitses aastail 1996–2001 Afga-nistani ja osaliselt Pakistani. Tālebāni tuumikuks olid Kandahāri linna usukooli (medrese) 30 üliõpilast mul-la Mohammad Omari juhtimisel.

Tālebān alustas sõjategevust 1994. aasta sügisel. 1996. aasta septembris langes nende kätte pealinn Ka-bul. Aastal 2001 kukutasid Ameerika Ühendriikide relvajõud Ţālebāni.

Kristlikud kogukonnad on tänaseks ära pühitud, mida ei suutnud isegi Taliban oma võimu ajal teha. Korruptsioon on veelgi suurem, kui eelmisel valitsejal ja Karzai on täielik ja totaalne kleptokraat ja korrup-tant, kes ei esinda ei rahvast ega ühtegi hõimu ja hoolib vaid oma välispanka laekuvatest rahadest.

Viimastel päevadel rohkem maailma meedias tähe-lepanu saanud korruptsioonijuhtumi kohta (The New York Times ja The Guardian on kirjutanud, et USA keskluureagentuur CIA ja brittide MI6 on miljonite dollarite suuruses sularaha maksnud Karzai administ-ratsiooni liikmetele, et mõjuvõimu omada. Raha toodi riiki salaja nii kohvrite kui kilekottidega.

Kas pole sarnasus meie armastatud valitseva Refor-mierakonnaga?

Nüüd siis on Karzai oma lahkumisvisiite tegemas ja meenutagem, kuidas eelmise sõjaaegne riigijuht oma maise teekonna lõpetas.

1979. aastal, pärast Nõukogude invasiooni, mää-rati Mohammad Najībullāh marksistliku salapolitsei juhiks. 1986. aastal tõusis ta Babrak Karmali asemel partei peasekretäriks ning 1987. aastal valiti presiden-diks.Najībullāh kukutati 1992. aastal, mil Ahmed Shah Massoudi juhitud mudžaheedid vallutasid Kabuli. Na-jībullāh varjus ÜRO Kabuli esindusse kuni 1996. aas-tani, mil Kabuli hõivanud Talibani võitlejad esindusse tungisid. Najībullāh hukati ja riputati laternaposti otsa.

Nii juhtus pärast venelaste eelmist invasiooni ja sõ-dimist Afganistanis ja nende häbiga lahkumist.

Meenutagem, et kui USA väed tõmbusid välja Lõu-na Vietnamist 1972, siis tollane valitsus oli pärast seda veel vaid kolm aastat võimul. Kaks vägagi sarnast aren-gut.

See mees, Nadjibullah, riputati pärast venelaste lahkumist telefoniposti otsa

Praegune Afganistani president meie Ilvese valvsa pilgu all.

Praegune valitseja Hamid Karzai istub Kabulis ja provintsides on hoopis teine elu. Loomulikult kardab Karzai oma elu pärast ja neid kolonne on korduvalt te-leris näidatud, kes teda relvastatuna saadavad.

Suur risk edaspidiseks on avatud piir Pakistaniga. Ka venelaste invasiooni aegu oli sama probleem, sest Pakistanist tuli kogu aeg abijõude ja relvastust. Sõja-väelised üksused on seal ikkagi hõimupõhised. Moo-nikasvatus ja narkokaubandus õitseb jõudsamalt kui kunagi varem ja on väidetavalt 200 kordselt kasvanud. Inimesed elatuvad lääne toiduabist ja põldu pole toi-duks vaja. Seega siis käibki hoogne moonikasvatus. Rahvas on harimatu ja mingi tööstuse võimalikku tekkimist pole lähiajal küll loota. Riigitulu pole ja kes maksab kinni tekkiva armee ja politseiüksused? Kas jällegi liitlased?

Awami Moslemiliiga liidri Shaikh Rasheed Ahmadi sõnul on USA nüüd superjõud ja kasutab droone ega

Suure sõja mõttetu lõpp


Algus 1. lkMõnikord eristatakse aktiivset ja passiivset euta-

naasiat. Aktiivseks eutanaasiaks nime¬tatakse kindla-te arstipoolsete meetmete tarvituselevõtmist patsiendi surma esile¬kutsu¬mi¬seks, passiivne eutanaasia tä-histab ravist loobumist ja nö. patsiendi “surralaskmist”. Kas niisugune eristus on mõttekas, sellest täpsemalt edaspidi. Eristatakse samuti eutanaasiat ja abistatud enesetappu – viimasel juhul tehakse patsiendile või-malikuks enesetapu sooritamine. Abistatud enesetapu puhul ei ole arst otseselt surma esilekutsujaks. Räägi-takse ka mittevabatahtlikust passiivsest eutanaasiast: arst kas laseb patsiendil surra, teadmata viimase soovi või keeldub ravi jätkamast patsiendi soovile vaatamata.

Hämmastab sügavalt eesti inimeste suhtumine: ai-nult 9,9% ei ole nõus eutanaasia seadustamisega. Üle-jäänud on täiesti nõus, kui arstid otsustavad ja seda teevad ja ligi 7% on nõus isegi sellega, kui otsuse ja halastussurmamise teevad lähedased!

See võrdub ideega relvade paiskamisega vabamüüki koos ideoloogiaga, et tapmine on lubatud.

Praegu on karmide regulatsioonidega legaliseeritud ravimatute haigete abistatud surma minek Hollandis, Belgias, Luksemburgis, Šveitsis ja kolmes USA osarii-gis.

„Kui eutanaasia Belgias on seadustatud, siis täiesti teistsuguse ühiskonnakorralduse, vanurite ja haigete hooldussüsteemi juures.

Me ei saa ju ometi hakata nägema halastussurmas leevendust meie hooldekodude ja hooldussüsteemi puudustele“, kirjutas advokaat Nõmper.

Šveitsi ajaloolane Kaspar Näf tõi oma artiklis näi-teid selle kohta, kuidas eutanaasia võib liiga vabameel-se seadusandluse kontekstis kujuneda millekski sarna-seks lõbumajandusega ja «akt» sooritatakse hotellitoas või pargitud autos. Oht on selles, et paisuv süsteem hakkab iseenesest juurde tootma nii nõudlust kui pak-kumist.

Olgu kuidas on, aga Swedbank juba alustas vanurite traumeerimist. 3.mai oli pensionipäev, kuid ülekanded ei toimunud enne südapäeva. Nii kurtsid mitmed pen-sionärid kaupluse leti taga, kui selgus, et pangakaart on tühi.

Panga infotelefon süüdistas Sotsiaalministeeriumit. Lähemal uurimisel selgus, et probleem oli hoopis pan-gas endas. Pärast pühi ei hakanud tööle rahakanne ja tuligi kõik ära teha käsitsi.

Jeremy Nagelmyller

Tapame emad ja ämmad ja elu läheb paremaks


Algus 1. lkmõista, mis pärast toimuma hakkab.

„Ühel päeval peavad nad Afganistanist lahkuma ja mis on selle tulemus ja mida nad meile jätavad Afga-nistanis. Me satume väga tõsistesse raskustesse pärast ameeriklaste lahkumist, kui nad mõtlevad, et oleme ameeriklaste liitlased.“, väidab afgaan.

Praeguseks on lahingutegevus tublisti vähenenud. Taliban teab, et liitlane taandub ja ei raiska praegu oma jõude. Tuleb välja, et nad polegi nii primitiivsed, kuna on juba 40 aastat sõdinud ja pealetung tuleb tõenäo-liselt pärast aastat 2014. Praeguse valitsusega mestis olijad hakkavad nii või teisiti riigist põgenema. Üks asüülitaotleja sai just meie valitsuse eituse kätte. Ja see oli ka õige tegu, sest muidu oleks pool hõimu temale kohe järele tulnud (perede ühinemise konvensioon!).

Pole võimalik võita ühtegi sõda, kui selle eesmärk on väär ja eksitav.

Suure sõja mõttetu lõppArvati, et lääneriigid lähevad riiki sisse, ehitavad

seal üles teatud määral lääneliku ühiskonna, aga see pole võimalik. Juba Vietnami sõda näitas seda, amee-riklased võitsid kõik lahingud, kuid kaotasid sõja.

Afganistan on veelgi hullem, kirjaoskajaid on vä-hem, 90% ebaseaduslikust oopiumist tuleb Afganis-tanist, kuna lääneriikide toiduabi on niivõrd jõuline, et selle toel jäävadki põllud oopiumi tarbeks vabaks. Seega toiduabi ongi põllunduse välja suretanud.

Afganistani valitsus suudab umbes 20% tasuda oma vahenditest riigi vajadusi. Ei rohkemat.

Pole ka olemas Afganistani rahvust.See, et Karzai ütleb, et Afganistan on turvaline on

sama tõsi kui meie peaminister ütleb, et kui see on kriis, siis selles kriisis ta tahakski elada. See on valitse-jate keelekasutus.

A. Aju


Talgupäev arvudes (seisuga 4. mai kl 18.00) Maakond Talguid TalgulisiHarjumaa 374 10 582Hiiumaa 25 423Ida-Virumaa 79 2 549Jõgevamaa 76 1 500Järvamaa 75 1 560Läänemaa 69 1 985Lääne-Virumaa 84 1 965Põlvamaa 44 816Pärnumaa 117 2 849Raplamaa 94 1 966Saaremaa 155 3 160Tartumaa 120 2 472Valgamaa 53 1 251Viljandimaa 79 1 749Võrumaa 76 1 363Kanada 1 70Soome 1 10EESTI KOKKU 1 522 36 270

http://www.teemeara.ee/Ja ongi jälle ära tehtud!

Selline näeb siis välja talguliste üldnimekiri 4. mai kella 18.00 seisuga maakondade lõikes. Kahjuks ei ole suudetud kirja panna, kuidas on saadud talguliste üldarv. Kodulehel asuvasd nimekirjas on küll lugeda, millise talguga tegemist, kui palju kohti kokku ja kui palju vabu kohti, aga millegipärast ei näe, et oleks kirja pandud, kui palju oli osalejaid tegelikult. Ometi need kokku loeti, aga andmed avalikustamisele ei kuulu. Raplamaa talgusid kokku lugedes võib leida 18 talgut, kui polnud registreeritud ainsatki osalejat. See tähen-dab, ennast ponud registreerinud isegi talgujuht. Tal-gusid, kus oli registreerunuid 1-2, ei ole mõtet hakata kokku lugemagi.

Leidsime ka ühe äramärkimist vääriva talgukoha, Kehtna männituka. Mäletatavasti kirjutasime möö-dunud aastal korduvalt Kehtna männitukas (aleviku puhke.- ja virgestusmaa) salastatud lepingu alusel era-ettevõtja poolt tehtud suuremahulisest raiest. Nüüd korraldati seal aga talgud, mille kohta on kirjutatud “Talgute eesmärk on parkmetsa koristamine raiejäät-metest. Talgutöid tehakse aleviku elanikkonna hüvan-guks. Talgutööd Okste korjamine ning võimalusel põ-letamine. Suuremate puunottide kokku korjamine ja virnastamine, et edaspidi saaks neid kasutada näiteks aleviku jaanitule tarbeks.”

Talgute 50 kohale oli registreeritud 2 osalejat. Hu-vitav oleks teada, kas need registreeritud osalejad olid raie teostaja ja raie võimaldaja (vallavalitsuse esinda-ja)?

Kui leidus aga rohkemgi osalejaid, oleks toimetus huvitatud nii talgute kui parkmetsa piltidest käesoleval ajal ja loomulikult talguliste ja aleviku elanike arvamu-sest praeguse olukorra kohta parkmetsas.

Noppeid leheküljelt http://www.teemeara.ee/otse

Raplamaa, KohilaKeila jõe kaldalt korjati kokku hulk kommipabe-

reid - pärast on plaanis teha ülevaade, milliseid kom-me Keila jõe kallastel kõige enam süüakse.

***Raplamaa, RaplaÄherdi küla talgud läksid sujuvalt üle sünnipäeva-

peoks.***Raplmaa, MärjamaaVarbola linnuses avas talgud trummilööv šamaan.

Seltskonnas olid ka krišnaiidid ja „indiaanilapsed“. Kõhukinnituseks on linnuses vardasse aetud terve lammas.

***Raplamaa, MärjamaaSaed mürisevad ja külaplats saab korda. Talguü-

ritus toimub Laidoneri tamme juures. Kohal on ka 90-aastane talguline, kes oli juures, kui tamm 1936.a istutati.

***Raplamaa, Kohila Vilivere vanaraud leiab salapäraselt uue omaniku.

Talgulised viisid prügi minema, vanarauda ei pidanud viima, kuna see leidis ise uue omaniku.

***Raplamaa, KohilaAespa vallast leiti uskumatu prügihunnik: auto-

rehvid, wc-potid, torujupid. Talgulistel tööd kui palju!***Raplamaa, KehtnaIngliste parki tulid korrastama talgulised oma teh-

nopargiga. Talgujuht on hämmingus!***Raplamaa, KohilaMetsa alt leiti 10 aastat vana pangakaart. Siil maksis

kaardiga?!



Koristuspäev Kaiu lasketii-rus, kus osalesid NKK Rapla ringkonna Kaiu jaoskonna naised ja sõbrad!

Pildistas Talguhunt Kaja


Seeriavõistlus „Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel“Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg:Kaiu terviserada - 22. mai Aivo SildveePirgu terviserada - 5. juuni Urmas TammemäeKäru terviserada - 19. juuni Eva SeeraJärvakandi terviserada - 14. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 4. september Andres ElmikPaluküla terviserada - 9. oktoober Kalju KaldaRapla terviserada - 23. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - NDistantside pikkused:

I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 mJärvakandi 600 m 1200 m 1200 m - 2400 mMärjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- janaissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisummakorral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja RaplaMaakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Käes on puugiaeg!Koos lume sulamisega ilmusid taas välja ka puugid,

kes levitavad ohtlikke haigusi. Puukborrelioosi vas-tu ennast vaktsineerida ei saa, küll aga saab seda teha puukentsefaliidi vastu. Lihtsaim viis ennast vaktsinee-rida on Terviseagentuuri vaktsiinibussis, mis liigub

http://www.terviseagentuur.ee/VAKTS

mööda Eestimaad. Maikuus küll buss Raplamaal ei peatu, aga ehk on raplamaalastel asja ka kohtadesse, kuhu buss sellel kuul jõuab. Lisaks entsefaliidivastase-le vaktsiinile leidub bussis ka mitmeid teisi vaktsiine. Nime- ja hinnakiri järgmisel leheküljel.


http://www.terviseagentuur.ee/HINNAKIRI

Käes on puugiaeg!


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Meie kunst... meie nägu... meie tegu: Ruum ja Disain portselanmaalijate ja keraamikavalmistajate

näitus (saalis ja vitriinis)

Kehtna Kunstide Kooli õpilase Karol Tammaru tööd. Juhendaja Saima Randjärv (lasteosakonnas)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Teet Kallas 70: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Здоровье без лекарств: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Rohenäppudele: raamatunäitus (lugemissaalis)

Ainult tüdrukutele: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Neljapäeval, 2. mail kell 10.00-14.30 Doonoripäev

Esmaspäeval, 6.mail kell 12.00-14.00 ID-kaartide väljastamine tellinutele

Teisipäeval, 7. mail kell 17.30 Lasteaed “Pillerpall” 40. juubel

Reedel, 10. mail kell 19.00 Suur Kevadkontsert

Laupäeval, 11.mail kell 9.00 Kevadlaat lauluväljakul

Laupäeval, 11.mail kell 11.00 Hõbelusikapidu valla kõige pisematele

Reedel, 17. mail kell 21.00 Pereklubi

Kolmapäeval, 22.mail kell 19 Komöödiateatri etendus “Kala neljale” KORDUSETENDUS! piletid 9€/11€,

kehtivad ka eelmisele etendusele ostetud piletid

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

EMADEPÄEVA-KONTSERT

Hageri kirikusPühapäeval, 12. mail

kell 13.13Kontserdi

”RÕÕM MUUSIKAST” annab ansambel

TALLINN BAROQUE:Liina Saari sopran; Raivo Tarum

zink, krummhorn, barokktrompet;

Imbi Tarum klavessiin.Vaba pääs

Kontsert toimub Hageri koguduse ja Kohila vallavalitsuse toetusel.

http://www.kohila.ee/et/avaleht/suendmuste-ka-lender/details/761-emadepaeevakontsert.html


Naljad.ee1. Chuck Norris sööb suppi kahvliga. 2. Chuck Norris ei hinga - ta hoiab õhku pantvan-

gis. 3. Chuck Norris ei maga - ta ootab. 4. Chuck Norrise arvutil ei ole “delete” nuppu - ta

ei eksi kunagi. 5. Chuck Norris kuivatab riideid vee all. 6. Chuck Norris ei helista valel numbril. Sina vas-

tad valele telefonile. 7. Kummitused istuvad lõkkeääres ja jutustavad

õuduslugusid Chuck Norrisest. 8. Mõned illusionistid suudavad vee peal käia.

Chuck Norris suudab ujuda läbi maa. 9. Chuck Norris saab osta hindamatuid hetki, soo-

dushinnaga. 10. Chuck Norris ei niida muru. Ta lihtsalt keelas

murul kasvada.11. Kui Chuck Norris näitab sulle keskmist sõrme, siis

ta näitab, mitu sekundit on sul veel elada. 12. Charles Darwini teos “Liikide tekkimine” on nime-

kiri liikidest, kellel Chuck Norris lubas elada. 13. Chuck Norris virutas rusikaga hobusele vastu lõu-

gu - selle hobuse järeltulijaid nimetatakse vkaelkirjakuteks. 14. Chuck Norris suudab juhtmeta telefoni abil kägis-

tada kaelkirjaku. 15. Kui Alexander Bell oli leiutanud telefoni, oli tal 3

vastamata kõnet Chuck Norriselt. 16. Chuck Norris suudab pöördukse pauguga kinni

lüüa. 17. Chuck Norris ja Superman vedasid kihla - kaotaja

pidi elu lõpuni kandma aluspesu pükste peal. 18. Kummitused vaatavad enne magamaminekut kappi

ja voodi alla,et seal Chuck Norrist poleks. 19. Chuck Norris ei loe raamatuid. Ta lihtsalt vaatab

raamatuga tõtt...ja kogu info jõuab tema ajju. 20. Chuck Norris luges numbreid ühest lõpmatuseni -

kaks korda. 21. Chuck Norris paneb ka sibulad nutma.22. Chuck Norris viskas granaadi, mis tappis 50 inimest

enne kui see plahvatada jõudis. 23. Kui Chuck Norris tahab, siis korjab ta õunapuult 3

kilo apelsine ja pressib neist veini. 24. Chuck Norris suudab lüüa rusikaga kükloobil kahe

silma vahele. 25. Kui Chuck Norris oli väike ja teised lapsed mängi-

sid liivakastis, mängis väike Chuck betooniga. 26. Chuck Norris spikerdas emakeele testis kasutades

selleks kalkulaatorit. 27. Chuck Norris ronis Mount Everesti (8848m) tippu

15 minutiga. Kusjuures 14 minutit kulus tal lumememme ehitamiseks.

28. Koolis kirjutas Chuck Norris essee teemal “Julgus”. Ta sai hindeks 5. Essee koosnes kahest sõnast - “Chuck

Norris”. 29. Chuck Norris mõistab viipekeelt ka kinnisilmi. 30. Chuck Norris suudab ehitada lumememme südasu-

vel puhtast mereveest.31. Chuck Norrise kalendris järgneb 31.märtsile

2.aprill. Mitte keegi ei tee Chuck Norrise kulul april-linalja.

32. Chuck Norrise veregrupp on AK-47 33. Bill Gates elab pidevas hirmus, et Chuck Norri-

se Windows kokku ei jookseks. 34. Kui Chuck Norris tahab, võib ta panka röövida

telefoni teel. 35. Chuck Norris on ainus inimene maailmas, kes

on võitnud tennise mängu telliskivi seinaga. 36. Põhjus, miks imikud nutavad on, et nad teavad,

et nad on maailmas, kus elab Chuck Norris. 37. Chuck Norris ei kanna kella. Ta ütleb ise, mis

kell on. 38. Chuck Norris ei aja kohtingul mesijuttu - ta üt-

leb lihtsalt “Nüüd”.39. Chuck Norris on eksinud vaid ühe korra - siis

kui ta arvas, et ta on eksinud. 40. Chuck Norris suudab istuda ümmarguse toa

ühes nurgas. 41. Kui Chuck Norrise tütar kaotas süütuse, võttis

Chuck Norris selle tagasi. 42. Kui Chuck Norris vaatab peeglisse, siis pee-

gel pudeneb kildudeks, sest miski ei taha jääda kahe Chuck Norrise vahele.

43. Chuck Norris kaotas süütuse enne oma isa. 44. Kui Chuck Norris tulistab, siis ta ei sihi, kuid ta-

bab alati märki. Kuulid mõistavad, et nad ei või eksida. 45. Chuck Norris teab kus on lõpmatus, sest ta on

seal käinud ja tagasi tulnud. 46. Chuck Norris on käinud Marsil - sellepärast

pole Marsil elu leitud.***“Kas sa usud elu pärast surma?”, küsib õpetaja Jukult“Jah, usun”, vastab Juku“Väga hea. Mul on sulle saadetis teispoolsusest. Kui sa

eile käisid tundide ajast vanaema matusel, käis su vanaema korra läbi ja palus sulle edasi anda selle trennikoti siin, mis sul oli koju ununenud.”

***Juku õpetab papagoid rääkima. Juku ütleb: “Ma oskan rääkida.” Papagoi ütleb: “Ma oskan rääkida.” Juku ütleb: “Ma oskan ujuda.” Papagoi ütleb: “Ma oskan ujuda.” Juku ütleb: “Ma oskan lennata.” Papagoi ütleb: “Seda ma küll ei usu.”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53

54 55 56 57 58

59 60 61 62 63 64

65 66 67 68

69 70 71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94

95 96 97 98

99 100 101

PAREMALE 1 Sülelus, kaisutus 6 Kerglane, eputav 12 Terakas 18 Peatus-, puhkepaik 19 Arvama, mõtlema 20 Tasane, suuremate kõrgenditeta 21 Teatud teravili 22 Dubleerima 23 Riigikogu liige 24 Korralik (kõnek) 25 Kohmakas, abitu, mannetu 26 Tütarlaps kõnekeeles 27 Näo osa 29 Küla Virumaal 31 Ühtlase kumerusega joon 32 India keelpill 35 Naiseks võtma 37 Värvus 38 Abistama 41 Osmani väepealik 43 Läti rahaühik 45 Vastik, jälk 48 Moon 49 Naer 51 Ainehulk keemias 52 Kõige enam 53 Jala osa 54 Süljega koos 55 Nuumnoorlind

57 Truu 59 Tekib päikese käes 60 Jalgpallur 61 Ratsaväelane 63 Kerge eine 65 Pime aeg 66 Munavalgekook 67 Vormiriietus 69 Õunasort 71 Unioon 72 Piirdeaed 74 Särgik 76 Autor, rajaja 78 Ajal Peruu indiaanlane 80 Küla Valgamaal Õru vallas 82 Suur mereasukas 84 Hommik soome keeles 86 Loomasööt 88 Väär 90 Rohi 92 Blankett 93 India eepos 94 Ilmastikunähtus 95 Veesõiduk 96 Küsisõna 97 Näo osa 98 Tuiksoon 99 Jõedelfiin100 Juukselahk101 Üks vanaisadest

ALLA 1 Soolajärv Kaspia madalikul 2 Hullus, kirglik kalduvus 3 Tai rahaühik 4 Teater Eestis 5 Sarifilm 6 Mehenimi 7 Seisang, hoiak 8 Inimesekujulise juurega rohttaim 9 Küsisõna 10 Kasakapealik 11 Üheaegne 12 Linn Soomes 13 Tuule jumal India mütoloogias 14 Kogu aeg 15 Karastusjook 16 Brasiilia osariik 17 Selleks 28 Juga USA ja Kanada piiril 30 Seesama 31 Vald Harjumaal 32 Dirigent 33 Mitte ees 34 Riigikogu liige 35 Lahja alkohoolne jook 36 Ütlema, lausuma, teatama 37 Jõgi Aafrikas 39 Sõiduk 40 Kana toodang 42 Poolahv 44 Riigikogu liige (PPL) 46 Asula Raplamaal 47 Ignoreerima 50 Rooma keiser 56 Segimine, askeldus 57 Meelest minema 58 Palmiviin 61 Truult 62 Õhk-, õhu- 64 Kümme 68 Piirkond Hispaanias 70 Ilukirjanduslik teos 71 Lubama, võimaldama, mitte

takistama 73 Vald Ida-Virumaal 75 Nissani mudel 76 Soomemaa lään 77 Riigikogu liige 78 Võhumõõk 79 Küla Valgamaal Puka vallas 81 Kasahstani rahaühik 83 Itaalia filmilavastaja (s 1938) 85 Mäeahelik Aasias 87 Vesine toit 89 Eesti koorijuht 90 Pildi ümbris 91 Peipsi siig


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53

54 55 56 57 58

59 60 61 62 63 64

65 66 67 68

69 70 71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94

95 96 97 98

99 100 101

PAREMALE 1 Pikse ja taeva jumal slaavi mütoloogias 6 Lööming 12 Parastama, kahjurõõmutsema 18 Üks Zeusi ja Mnemosyne tütreid,

astronoomia muusa 19 Pähesaamine 20 Eesti maalikunstnik 21 Vaiksem 22 Pressima, vajutama 23 Linn Kreekas 24 Keeduaparaat 25 Rajama 26 Lauamäng 27 Vald Järva maakonnas 29 Liitplokk 31 Toona 32 Sahin, nohin 35 Am kiskja 37 Raadiosidepidaja 38 Soome kirjanik 41 Kartulisort 43 Endine mahumõõt 45 Kaksikvärss idamaa rahvaste luules 48 Satiiriline näidend 49 Poeesia 51 Tardunud kolloidlahus 52 Linn Soomes 53 Rannikujärv 54 Eesti näitleja

55 Plärakas 57 Sageli 59 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 60 Mehhiko osariik 61 Eseme üks mõõtmetest 63 Rühm, kobar, seeria, tsükkel 65 Tatari ülik, suurfeodaal 66 Rändrahva laager 67 Poriauk, laugas 69 Hullushoog 71 Linn Komimaal 72 Aega puudutavad andmed 74 Kala 76 Eesti Ajutise Maanõukogu liige 78 Roie 80 Riigikogu liige 82 Alus, põhi, lähteala 84 Uimastava lõhnaga rabataim 86 Vald Saare maakonnas 88 Eskimote lumionn 90 Pahem 92 Näotu 93 Keelpill 94 Kumisev, tumedalt kõlav 95 Vulkaan Sitsiilias 96 Taimede lihakas vili 97 Vastik, jälk 98 Tumekollane, helepruun 99 Linn Slovakkias

100 Näitleja (1907-1985)101 India osariik

ALLA 1 Kerge ehitis 2 Privaatne sfäär 3 Raskejalgne 4 Asomniline 5 Kääne 6 Lill 7 Samoa pealinn 8 Sportjalanõud 9 Lai hunnik 10 Üleujutus 11 Tähendusõpetus 12 Kodumaa 13 Nõusolek, voli, õigus 14 Lambada bänd 15 Eesti näitleja 16 Kõhuli 17 Kommuun Belgias 28 Daami vastuvõtutuba 30 Vesine toit 31 Venelane halvustavalt 32 USA kosmoseorganisatsioon 33 Suvinisusort 34 Järelikult 35 Tööle võtma 36 Limune 37 Rõivalõige (rõiva varrukas ja õlg on

ühes tükis) 39 Antiikaegne linn, linnriik 40 Unioon 42 Nurru lööma 44 India osariik 46 Vana 47 Maksma 50 Saar Vahemeres 56 Aeg-ajalt 57 Puhkerakk 58 Kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue 61 Masinapurustajad Inglismaal 8XVIII ja

XIX saj) 62 Käsklus koerale 64 Tee 68 Kindad 70 Idamaa 71 Päevavalgust nägema 73 Riik Aafrikas 75 Lihasuretus 76 Linn Norras 77 Seade kirikus 78 Napakas, totakas 79 Vene kirjanik 81 Konkreetne tulemus 83 Taevasina 85 Vastu-, vastas-, vastand 87 Koristusvahend 89 Viletsas seisukorras olev ese 90 Vald Tartu maakonnas 91 Aldani lisajõgi


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd kaasnevad iga Raplamaa Ühistööga interaktiivsed ristsõnad, mille lingid anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/maiy1.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/maiy2.htmlhttp://www.raplayhis.eu/rists/maiy3.htmlAadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei ka-

jastu aga eelnevalt nimetatud ristsõnad, nii et need lingid leiate ainult lehest.Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja tervik-

lahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://raplayhis.eu/ Head lahendamist!

2 5 6 5 7 9 6 1 7 4 3 7 9 5 4 9 8 7 4 3 2 8 2 7

7 3 1 6 4 9 4 7 34 7 6 5 3 1 3 2 6 9 2 7 9 5 63 8 7 4 1 6 3 2 7

7 9 5 3 5 6 4 9 8 3 8 4 5 7 2 6 4 3 4 1 3 6 5 7 4 9 3 2

6 3 9 5 4 9 2 3 8 4 6 1 2 1 7 5 7 8 1 5 9 6 3 2 1 3 1 8


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

2 5 6 5 7 9 6 1 7 4 3 7 9 5 4 9 8 7 4 3 2 8 2 7

9 2 4 1 8 5 6 3 75 8 7 9 6 3 4 2 13 6 1 7 4 2 9 8 52 4 3 5 9 8 7 1 66 7 5 4 3 1 2 9 88 1 9 6 2 7 5 4 37 5 2 3 1 9 8 6 41 9 6 8 7 4 3 5 24 3 8 2 5 6 1 7 9

Aprilli- ja maikuus on kõigil huvilistel võimalik tut-vuda Maarja kirikuga. Poolteist tundi kestva ringkäigu jooksul on võimalik koguduse õpetaja juhatusel saada lühike ülevaade kiriku ajaloost, käia võlvidepealsel, ronida kirikukellade juurde. Kui on pealehakkamist, saab ronida tornikiivri ülaosas oleva luugini. Praegu avaneb Märjamaale ülevalt kõige parem vaade, sest lumi on sulanud ja puudel pole veel lehti.

Kuna teekonna kõrgeimasse punkti kiriku torni-kiivri ülaosas mahuvad korraga vaid mõned inimesed, võiks rühma suurus olla 3-10 inimest.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2137.html

Võimalus tutvuda Märjamaa kirikugaPane selga riided, mis ei karda tolmu ning jalatsid,

millega saab redelil ronida. Riided võiksid olla soojad (kirikus on 2-5 kraadi sooja).

Võta igale inimesele kaasa lamp. Kõige parem on laubalamp või taskulamp, mille saab paelaga käe külge riputada.

Kui tahad pilti teha, siis võta kaasa töökorras foto-kas. Binokkel on torni tipus olemas.

Alustame kiriku välisukse juures.Kas see midagi maksab? Ei maksa midagi, aga soovi

korral võid panna vaba annetuse kiriku korjanduskar-pi.

Otsi endale mõned kaaslased ja lepi sobiv aeg kok-ku: tel 511 8419 Illimar Toomet, [email protected]


https://www.riigiteataja.ee/akt/733937Vastu võetud 05.11.2003

RT I 2003, 73, 485jõustumine 01.07.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Seadus reguleerib Eesti kohanimede määramist

ja kasutamist ning selle üle järelevalve teostamist. (2) Seaduse eesmärk on tagada Eesti kohanimede

ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooli-selt väärtuslike kohanimede kaitse.

§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse-

le kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117), arvesta-des käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Mõisted (1) Nimeobjekt on looduslik või inimtekkeline

geograafiline objekt. (2) Ametlik kohanimi on nimeobjektile õigusakti-

ga määratud kohanimi või kohanimenõukogu otsuse-ga kinnitatud kohanimi.

(3) Mitteametlik kohanimi on kohanimi, mida ei ole õigusaktiga määratud või kohanimenõukogu otsu-sega kinnitatud.

(4) Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki.

(5) Hargtäiend on kohanime täiendav koostisosa, mis eristab korduvaid kohanimesid.

(6) Nimetuum on kohanimi ilma liigisõnata ja hargtäiendita.

(7) Kohanime määramine käesoleva seaduse tä-henduses on kohanimemääraja poolt:

1) kohanime panek ametliku nimeta nimeobjek-tile;

2) ametliku kohanime muutmine; 3) ametliku kohanime kehtetuks tunnistamine.2. peatükk KOHANIME MÄÄRAMINE § 4. Kohanime määramise kohustus (1) Kohanimi peab olema määratud järgmistele ni-

meobjektidele: 1) haldusüksus; 2) osavald ja linnaosa; 3) asustusüksus; 4) tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem

nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis; 5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus,

lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn ;

KohanimeseadusTunne seadust!

6) riigimaantee, kohalik maantee ja eratee. (2) Kohanime võib määrata ka käesoleva paragrah-

vi lõikes 1 käsitlemata nimeobjektile, kui seda on vaja kohanime alusel eristada.

(3) Maatükk (maaüksus), katastriüksus ja kinnistu ei ole kohanimekohustusega objektid. Neile määratak-se kohanimi juhul, kui nende eristamine kohanime alusel on vajalik või kui kohanime soovitakse kanda kinnistu nimena kinnistusraamatusse. Kinnistu mõis-tet kasutatakse kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565; 2003, 13, 64) tähenduses.

§ 5. Kohanimemääraja ja kohanime määramise pä-devus

(1) Kohanimemäärajad on: 1) Vabariigi Valitsus ; 2) minister; 3) kohalik omavalitsus. (2) Haldusüksusele määrab kohanime Vabariigi

Valitsus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) alusel.

(3) Asustusüksusele määratakse kohanimi Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtestatud korras.

(4) Osavallale ja linnaosale, ühissõidukipeatusele, tänavale või muule ühe omavalitsusüksuse territooriu-mile jäävale nimeobjektile määrab kohanime kohalik omavalitsus. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 6 käsitletud nimeobjekti suhtes.

(5) Mitme omavalitsusüksuse territooriumile ula-tuvale nimeobjektile või väljapoole omavalitsusüksus-te territooriumi jäävale akvatooriumiobjektile määrab kohanime nimeobjekti liigist sõltuvalt kas Vabariigi Valitsus või asjaomane minister vastavalt valitsemis-alale. Sätet ei kohaldata maakonnale nime määramisel.

(6) Kui nimeobjekti moodustamine on Vabariigi Valitsuse või ministri pädevuses, määrab kohanime Vabariigi Valitsus või asjaomane minister.

§ 6. Kohanime määramise korraldus (1) Kohanime määramise korraldab ja otsuse teeb

kohanimemääraja omal algatusel või füüsilise või ju-riidilise isiku kirjaliku taotluse alusel.

(2) Kohanimi määratakse kohanimemääraja õigus-aktiga. Õigusakt, millega kohanime määratakse, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) kohanime (olemasolul nii põhi- kui rööpnimi); 2) nimeobjekti liiki;

Jätkub 21. lk


Algus 20. lk

Jätkub 22. lk

3) nimeobjekti asukoha kirjeldust või kaarti. (3) Kui kohanime määrab Vabariigi Valitsus või

minister, küsitakse enne määramist asjaomase koha-liku omavalitsuse ja kohanimenõukogu kirjalikku ar-vamust.

(4) Eraomandis olevale maaüksusele või sellel paiknevale nimeobjektile kohanime määramise kavat-susest teavitab kohanimemääraja asjaomast maaoma-nikku posti teel, küsides tema arvamust. Maaomanik peab kirjaliku arvamuse esitama teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmi-sel loetakse maaomaniku nõusolek saaduks.

(5) Erateele nime määramise kavatsuse peab ko-hanimemääraja kooskõlastama ministriga, kelle päde-vusse kuulub riigiteele nime määramine.

(6) Võõrkeelse kohanime määramiseks taotleb kohalik omavalitsus nõusolekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui ta on saanud arvamuse kohanimenõukogult. Nimetatud kooskõlastamise korda ei ole vaja järgida juhul, kui võõrkeelse kohanimega nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga võõrkeelne.

(7) Rööpnime määramiseks peab kohalik omava-litsus taotlema nõusolekut regionaalministrilt. Regio-naalminister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult.

(8) Kohalik omavalitsus avalikustab kohanime määramise eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist.

(9) Kui kohanime määramise algatab füüsiline või juriidiline isik, esitab ta kirjaliku taotluse kohanime-määrajale, kelle pädevusse nime määramine käesole-va seaduse §-s 5 sätestatu kohaselt kuulub. Kohanime määramise taotlus peab sisaldama kohanime valiku põhjendust. Vajadusel lisatakse asjaomase kohaliku omavalitsuse või kohanimenõukogu kirjalik arvamus.

(10) Kohanimemääraja keeldub kohanime määra-misest, kui:

1) taotletav kohanimi on vastuolus käesoleva sea-duse 3. peatüki nõuetega;

2) puudub selgesti eristatav nimeobjekt, millele nime taotletakse.

(11) Kohanime määramise menetlusele kohalda-takse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004] § 7. Ametliku kohanime muutmise ja kehtetuks

tunnistamise alused (1) Ametlikku kohanime peab muutma, kui: 1) see on vastuolus käesoleva seaduse 3. peatüki

nõuetega; 2) kasutusel olevad kohanime eri kujud vajavad

ühtlustamist. (2) Ametlikku kohanime võib muuta, kui: 1) tegelikus kasutuses eelistatakse mitteametlikku

kohanime ja see vastab 3. peatüki nõuetele; 2) soovitakse taastada ajalooline eestipärane koha-

nimi; 3) nimeobjekti või planeeringu muutumise tõttu

on kasutusel olev kohanimi eksitav; 4) esineb muu mõjuv põhjus. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 käsitlemata

põhjusel kohanime muutmiseks peab kohanimemää-raja, välja arvatud Vabariigi Valitsus, taotlema nõus-olekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb ot-suse pärast seda, kui on kohanimenõukogult saanud arvamuse.

(4) Kohanimemääraja on kohustatud algatama ko-hanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul käes-oleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude teada saamisest arvates.

(5) Ametliku kohanime võib kehtetuks tunnistada, kui:

1) nimeobjekt on ala planeerimise käigus kaotatud; 2) nimeobjekt on hävinud. (6) Kohanimi muudetakse või tunnistatakse kehte-

tuks kohanimemääraja antud õigusaktiga.[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004] § 8. Kohanime määramisest teatamine Kohanimemääraja saadab kohanime määramise

õigusakti 10 päeva jooksul: 1) kohanimenõukogule; 2) riikliku kohanimeregistri (edaspidi register) vo-

litatud töötlejale.3. peatükk KOHANIMELE ESITATAVAD NÕU-

DED § 9. Kohanime keelsus (1) Eesti kohanimed on eestikeelsed. (2) Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise

korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Kohanimede keelsuses on lubatud aja- ja kul-

tuurilooliselt põhjendatud erandid. Vältimaks põliste kohanimede moonutamist või põhjendamatut muut-mist, tuleb erandit tehes arvestada, millise keele kõne-lejad elasid asjaomases kohas 1939. aasta 27. septembri seisuga.

Kohanimeseadus


Jätkub 23. lk

Algus 20. lk (4) Rahvusvahelises ameti- ja ärisuhtluses on Ees-

ti kohanimede tuumad ja hargtäiendid samased Ees-tis kasutatavatega. Erandina võib kasutada maanime «Eesti» ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlkeid.

§ 10. Kohanime õigekirjutus (1) Kohanimi dokumenteeritakse eesti-ladina tä-

hestikus. (2) Mitteladina tähestikus antakse kohanime kir-

jakuju edasi nimede transkribeerimist ja transliteree-rimist reeglistava ametliku tähetabeli järgi. Kui koha-nimi transkribeeritakse sellise keele tähestikku, mille kohta tähetabelit ei ole, kinnitatakse nimekuju nime-teadusliku usaldusasutuse ekspertiisi alusel.

(3) Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekir-jareeglitele ning võib kajastada kohapealset murdepä-rast häälduskuju.

(4) Võõrkeelse kohanime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Mitteladina tähes-tikust lähtumise korral peab võõrkeelse kohanime kir-japilt olema kooskõlas ametliku tähetabeliga.

(5) Sama kohanime määramisel erinevatele nime-objektidele peab nimetuumade kirjapilt olema ühesu-gune.

(6) Kohanimede transkribeerimist ja transliteree-rimist reeglistavad tähetabelid kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 11. Põhi- ja rööpnimi (1) Nimeobjektil on üks ametlik nimi, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul. (2) Nimeobjektil, mis ei ole haldusüksus, tänav ega

väljak, võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi.

(3) Põhi- ja rööpnime võib määrata aja- või kultuu-rilooliselt põhjendatud juhul, kui eesmärk on säilitada:

1) võõrkeelne kohanimi nimeobjektil, millel juba on või millele määratakse ka eestikeelne nimi;

2) teine eestikeelne nimi. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohalda-

mise korral tehakse põhinime ja rööpnime valik järg-miselt:

1) kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriu-mil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga eestikeelne, määratakse põhinimeks eestikeel-ne nimi;

2) kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriu-mil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga muukeelne, määratakse põhinimeks võõrkeel-ne nimi. Erandina võib põhinimeks määrata üleriigili-selt tuntud eestikeelse nime, mis on kasutuses kinnis-

tunud ajalooliselt. (5) Rööpnimeks võib määrata nimekuju, mis on

kirjutatud niisuguse eesti murde õigekirjas, millel on oma kirjakeel.

§ 12. Samanimelisuse piirang (1) Samanimelised ei tohi olla: 1) haldusüksused; 2) ühe valla või linna piires asuvad asustusüksused; 3) ühe asustusüksuse piires asuvad nimeobjektid. (2) Samanimelised on nimeobjektid, mille kohani-

med on samased täiskujul, koos liigisõnaga.§ 13. Kohanimevaliku nõuded (1) Kohanime määramisel tuleb eelistada nime,

mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt.

(2) Kui kohanime ei ole võimalik määrata käesole-va paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtte alusel, ee-listatakse nime määrates:

1) paikkonnaga seonduvaid kohanimesid; 2) nimeobjekti iseärasustega seonduvaid kohani-

mesid; 3) üle-eestilise tähendusega kohanimesid. (3) Pühendusnimi on isiku mälestuseks või austu-

seks määratud kohanimi. (4) Isiku nime ei või pühendusnimeks määrata sel-

le isiku eluajal. Pühendusnime määramise korra keh-testab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Kohanimeks ei või määrata numbrit ega muud mittesõnalist tähist. Pärast käesoleva seaduse jõus-tumist ei või numbrit ega muud mittesõnalist tähist määrata ka hargtäiendiks.

(6) Kohanime määramisel tuleb välistada: 1) kohanimede samasus või eksitav sarnasus; 2) kohanime labane või halvustav tähendus; 3) kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga. (7) Olemasoleva kohanime muutmisel tuleb uue

kohanime määramisel samanimelisuse vältimiseks ee-listada senise kohanime täiendamist või muud teisen-damist, et määratav kohanimi oleks selgelt eristuv.

(8) Aja- ja kultuurilooliselt tähtsa ning paikkon-nas tuntud nimega nimeobjekti jagunemisel ei tohi nimeobjekti ajaloolisele tuumikule määrata täiesti uut nime. Kui vana nime kasutamise välistab samanime-lisuse piirang, tuleb kasutada vana nime tuumast ja hargtäiendist koostatud nime.

4. peatükk KOHANIMEDE KASUTAMINE § 14. Ametliku kohanime kasutamine (1) Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse

või organi dokumendis, riigi või kohaliku omavalitsuse

Kohanimeseadus


Jätkub 24. lk

andmekogudesse kantud elukoha- või asukohaandme-tes, teabelevis, avalikul sildil, viidal ja kuulutuses ning geograafilisel kaardil peab kasutama registrisse kan-tud ametlikku kohanime. Nõudest võib teha erandeid käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

(2) Teatme- ja õppekirjanduses kasutatakse eeskätt ametlikku ja eestikeelset kohanime. Sellele võib lisada kohanime mitteametliku või võõrkeelse nimekuju.

(3) Kui nimeobjektile on määratud põhi- ja rööpni-mi, tuleb riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutu-se või organi dokumendi rekvisiitides, geograafilisel kaardil, avalikul sildil ja viidal kasutada mõlemat nime registris esitatud järjekorras. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

§ 15. Mitteametliku kohanime kasutamine (1) Mitteametlikku kohanime võib kasutada, kui

käesoleva seaduse § 14 lõige 1 ei nõua ametliku koha-nime kasutamist või kui nimeobjektile ei ole määratud ametlikku kohanime.

(2) Mitteametliku kohanime kasutamine avalikku-sele suunatud informatsioonis ei tohi olla eksitav.

§ 16. Ametliku kohanime kasutamise erisused (1) Kohanime liigisõna, hargtäiendit või muud osa

võib lühendada või ära jätta kohanime kasutamisel: 1) geograafilisel kaardil; 2) avalikul sildil; 3) viidal; 4) elukoha- või asukohaandmetes. (2) Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa

lühendamise või ärajätmise korra kehtestab regionaal-minister määrusega .

[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004] 5. peatükk RIIKLIK KOHANIMEREGISTER § 17. Registri toimimise üldalused (1) Registri asutamise ja kasutusele võtmise ees-

märgiks on teabe registreerimine ja kogumine Ees-ti kohanimede kohta, selle töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine kohanime-kasutuse korrastamiseks.

(2) Register asutatakse, selle pidamise põhimäärus kinnitatakse ja volitatud töötleja määratakse Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi.

(3) Registri vastutav töötleja on Siseministeerium.§ 18. Registriandmed

(1) Registrisse kantakse ametlikud kohanimed ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavad andmed. Nimeobjektide liigituse kehtestab regionaalminister määrusega.

(2) Registrisse võib kanda ka mitteametlikke ko-hanimesid kui aja- või kultuurilooliselt olulisi kohani-mesid või nimekujusid ning asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavaid andmeid.

(3) Andmeid registri volitatud töötlejale esitatakse registri pidamise põhimääruses sätestatud korras. Ko-hanime kandmist registrisse võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes esitab registri volitatud töötle-jale andmed kohanime ja nimeobjekti liigi kohta ning nimeobjekti asukoha kirjelduse või kaardi.

(4) Registri volitatud töötlejal on õigus keelduda kohanime kandmisest registrisse, kui kohanimi ei ole seadusega kooskõlas, ning ta võib algatada kohanime-vaidluse käesoleva seaduse 7. peatüki kohaselt. Keel-dumisest teatatakse kirjalikult kohanimemäärajale või kohanime registrisse kandmist taotlenud isikule ning kohanimenõukogule.

(5) Registrisse andmete esitamise korra ning re-gistrist andmete väljastamise korra ja vormi kehtestab regionaalminister määrusega.

(6) Registriandmed avalikustatakse veebilehel.[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004] § 19. Andmete ristkasutus Registrile seadusega pandud ülesannete täitmiseks

on registri volitatud töötlejal lubatud esitada pärin-guid ja saada andmeid teistest andmekogudest ning edastada andmeid teistele andmekogudele.

6. peatükk KOHANIMENÕUKOGU JA NIME-TEADUSLIK USALDUSASUTUS

§ 20. Kohanimenõukogu ja selle koosseis Vabariigi Valitsus moodustab 11–15-liikmelise

kohanimenõukogu, nimetab regionaalministri ette-panekul kohanimenõukogu esimehe ja liikmed ning kinnitab kohanimenõukogu põhimääruse.

[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004] § 21. Kohanimenõukogu ülesanded Kohanimenõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 1) kinnitab otsusega ametlikud kohanimed nime-

objektidele, millele kohanimemääraja ei ole kohanime määranud ja millele ametliku kohanime andmine on vajalik või seda taotleb huvitatud isik;

2) nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel oma arvamuse;

3) vajaduse korral teeb kohanimemäärajaile regio-

KohanimeseadusAlgus 20. lk


Jätkub 25. lk

KohanimeseadusAlgus 20. lk

naalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määra-miseks;

4) jälgib kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid nen-de vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;

5) teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid ko-hanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õi-gusaktide muutmiseks;

6) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrasta-misel ja avaldamisel;

7) lahendab kohtueelseid nimevaidlusi; 8) täidab teisi põhimäärusest tulenevaid ülesan-

deid.[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004] § 22. Kohanimenõukogu õigused (1) Kohanimenõukogul on õigus saada riigi- ja ko-

haliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt ning teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma ülesannete täit-miseks vajalikke andmeid ja dokumente.

(2) Kohanimenõukogu võib kohanimemäärajalt nõuda kohanime valiku kirjalikku põhjendust.

§ 23. Nimeteaduslik usaldusasutus (1) Nimeteaduslik usaldusasutus täidab järgmisi

ülesandeid: 1) annab kohanimede asjus eksperdiarvamusi; 2) korraldab uuringuid kohanimenõukogu või ko-

hanimemäärajate tellimusel. (2) Vabariigi Valitsus määrab regionaalministri et-

tepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on ni-meteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid.

[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 01.07.2004] 7. peatükk NIMEVAIDLUSED JA JÄRELEVALVE § 24. Nimevaidlused (1) Kohanime määramise või kasutamise üle tekki-

nud vaidluse võib seaduses sätestatud korras lahenda-da kohtuväliselt või halduskohtus.

(2) Kohtuväline nimevaidlusorgan on kohanime-nõukogu, kui nimevaidluse poolteks on kohalikud omavalitsused või kohalik omavalitsus ja füüsiline või juriidiline isik.

(3) Valitsusasutuste või nende volitatud asutuste vahel tekkivad nimevaidlused lahendab Vabariigi Va-litsus või lahendatakse vaidlus alluvuskorras.

§ 25. Nimevaidluse lahendamise kord (1) Kohanimenõukogu poolt nimevaidluse lahen-

damise menetlusele kohaldatakse vaidemenetluse sät-teid.

(2) Vaide esitamise õigus on lisaks haldusmenetlu-se seaduses sätestatud juhtudele ka isikul, kes leiab, et

tema õigusi on rikutud kohanime ebaõige kasutami-sega.

(3) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud vaid-lust lahendav organ peab enne otsuse tegemist küsima kohanimenõukogu arvamust.

§ 26. Järelevalve (1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimi-

se üle teostavad järelevalvet oma pädevuse piires: 1) keelealast riiklikku järelevalvet teostav valitsus-

asutus, kes kontrollib kohanimede ametlikku ja avalik-ku keelekasutust;

2) kartograafia alal täidesaatvat riigivõimu, seal-hulgas riiklikku järelevalvet teostav ning riiklikku sun-di kohaldav valitsusasutus, kes kontrollib kohanimede kasutamist geograafilistel kaartidel.

(2) Järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus: 1) kontrollida seaduse täitmist ja nõuda geograa-

filise kaardi või kohanime kasutamist käsitleva do-kumendi esitamist, neid kontrollida, nõuda seletusi, arvamusi ja saada asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid materjale;

2) teha ettekirjutus õigusrikkumise lõpetamiseks, õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ja edasi-sest õigusrikkumisest hoidumiseks.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud kor-ras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

8. peatükk VASTUTUS § 27. Ametliku kohanime määramise ja kasutamise

nõuete rikkumine (1) Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutu-

se või organi dokumendis, geograafilisel kaardil, välja arvatud aja- ja kultuuriloolisel kaardil, teabelevis, ava-likul sildil, viidal või kuulutuses ning riigi või koha-liku omavalitsuse andmekogudesse kantud elukoha- või asukohaandmetes ametliku kohanime kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud ju-riidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 28. Registri volitatud töötlejale andmete esitamise nõude rikkumine

Registri volitatud töötlejale õigusaktiga ettenäh-tud andmete tähtajaks esitamata jätmise või ebaõige-te andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 29. Menetlus


Kohanimeseadus (1) Käesoleva seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud

väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on käesoleva sea-duse § 26 lõikes 1 nimetatud valitsusasutused.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 30. Kohanimeseaduse rakendamine (1) Kohanimeseadus (RT I 1997, 1, 3; 1998, 59, 941;

1999, 10, 155; 2002, 63, 387; 90, 521) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Seaduse §-s 5 ettenähtud pädevusega kohani-memääraja esitab enne käesoleva seaduse jõustumist määratud ametlikud kohanimed ja asjaomaste nime-objektide andmed registri volitatud töötlejale hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks. Enne andmete esitamist tu-leb kohanimi viia vastavusse käesoleva seaduse 3. pea-tüki nõuetega.

(3) Kohanimede kasutamine riigiasutuse või ko-haliku omavalitsuse asutuse või organi dokumendis, geograafilisel kaardil, teabelevis, avalikul sildil, viidal või kuulutuses tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia hiljemalt 2005. aasta 1. juuliks. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

(4) Kohanimed riigi ja kohaliku omavalitsuse and-mekogudesse kantud elukoha- või asukohaandmetes tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.

(5) Ametliku kohanime kasutamine käesoleva sea-duse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul tuleb viia seadusega kooskõlla hiljemalt 2005. aasta 1. juuliks.

(6) Justiitsministeerium korraldab enne käesoleva seaduse jõustumist kinnistusraamatusse kantud kin-nistute nimede ja aadresside elektroonilise nimekirja registri volitatud töötlejale esitamise hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks. Registri volitatud töötleja kont-rollib kinnistusraamatusse kantud kinnistute nimede seadusele vastavust ja esitab seadusele vastavad kin-nistute nimed kohanimeregistrisse kandmiseks. Sea-dusele mittevastavate kinnistute nimede esinemisel teeb registri volitatud töötleja kohanimemäärajale et-tepaneku viia kinnistu nimi seadusega kooskõlla. Ko-hanimemääraja on kohustatud ühe aasta jooksul käes-olevas lõikes nimetatud ettepaneku saamisest alates otsustama kinnistu nime muutmise või kustutamise ning esitama kinnistu asukohajärgsele kohtu kinnis-tusosakonnale kinnistu nime muutmiseks või kustuta-miseks kirjaliku taotluse.

§ 31. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. juulil.

Algus 20. lk

Juuru Käsitöötoa käsitöö näitus15.05.2013 - 17.05.2013

Juuru Käsitöötoa käsitöö näituse avamine 15.05 2013 kell 14.00-16.00 Juuru Gümnaasiumi juures olevas kodunduse klassis (Tallinna mnt 18)

Näitus on avatud :16.05 2013 kell 10.00- 16.00

17.05 2013 kell 10.00- 19.30, 21.oo- 22.00 (19.30 algab Juuru kevadpidu Rahvamajas, peale pidu avame uuesti)

Teave: Asta Ahlberg 527 3641, [email protected]


Vastu võetud 07.10.2004 nr 126RTL 2004, 134, 2076

jõustumine 22.10.2004Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse » § 57

lõike 2 alusel.§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse selliste võõrliikide nime-

kiri, mille elusate isendite toomine Eestisse on keela-tud.

[RTL 2007, 40, 686 - jõust. 14.05.2007] § 2. Looduslikku tasakaalu ohustavad taimeliigid

Looduslikku tasakaalu ohustavad taimed on:

1) Heracleum mantegazzianum – hiid-karuputk, mille Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusega nr


2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenkla-tuuri (edaspidi KN) kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

2) Heracleum sosnowskyi – Sosnovski karuputk, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51

3) Acroptilon repens – roomav akroptilon, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

4) Ambrosia spp. – perekond ambroosia kõik lii-gid, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

5) Bidens frondosa – ameerika ruse, mille KN ka-heksa numbrit on ex 0602 90 51;

6) Impatiens glandulifera – verev lemmalts, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

7) Solidago canadensis – kanada kuldvits, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

8) Solidago gigantea – sügis-kuldvits, mille KN ka-heksa numbrit on ex 0602 90 51;

9) Reynoutria japonica(sün. Fallopia japonica, Polygonum cuspidatum) - vooljas pargitatar (vooljas kirburohi), mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

10) Reynoutria sachalinensis(sün. Fallopia sachali-nensis, Polygonum sachalinense) - sahhalini pargitatar (sahhalini kirburohi), mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

11) Reynoutria x bohemica -voolja ja sahhalini pargitatra hübriid, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

12) Egeria densa – tihe jõgikatk, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51;

13) Elodea nuttallii, mille KN kaheksa numbrit on ex 0602 90 51.

[RTL 2007, 40, 686 - jõust. 14.05.2007] § 3. Looduslikku tasakaalu ohustavad loomaliigid

(1) Looduslikku tasakaalu ohustavad selgroogsed loomad

on: 1) Castor canadensis – kanada kobras, mille KN

kaheksa numbrit on ex 0106 19 90; 2) Cervus nippon – tähnikhirv, mille KN kaheksa

numbrit on ex 0106 19 90; 3) Dama dama – kabehirv, mille KN kaheksa

numbrit on ex 0106 19 90; 4) Lutra canadensis – kanada saarmas, mille KN

kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

https://www.riigiteataja.ee/akt/12828512

Pujulehine ambroosia Ambrosia artemisifolia

Pilt: autor Janus (Jan) Kops (1765–1849) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ambrosia_

a r t e m i s i f o l i a _ % E 2 % 8 0 % 9 4 _ F l o r a _Batava_%E2%80%94_Volume_v20.jpg


5) Mustela vison – ameerika naarits ehk mink, mil-le KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

6) Nyctereutes procyonoides – kährikkoer, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

7) Odocoileus virginianus – valgesaba-pampahirv, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90);

8) Ondatra zibethicus – ondatra, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

9) Oryctolagus cuniculus – küülik (looduslik vorm), mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

10) Ovis ammon – muflon, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

11) Sciurus carolinensis – hall orav, mille KN ka-heksa numbrit on ex 0106 1990;

12) Oxyura jamaicensis – valgepõsk-händpart, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 39 90;

13) Umbra pygmaea - kääbus-koerkala, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

14) Pseudorasbora parva – ebarasboora, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

15) Opsariichthys uncirostris – sälkmokk, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

16) Ameiurus nebulosus - pruun kärpsäga, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

17) Ameiurus melas - must kärpsäga, mille KN ka-heksa numbrit on ex 0106 19 90;

18) Lepomis auritus – punakõht-päikeseahven, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

19) Lepomis gibbosus - harilik päikeseahven, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

20) Lepomis macrochirus, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;


21) Perccottus glenii - kaugida unimudil, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

22) Neogobius fluviatilis - jõe-uusmudil, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90;

23) Neogobius gymnotrachelus, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 19 90.

[RTL 2007, 40, 686 - jõust. 14.05.2007] (2) Looduslikku tasakaalu ohustavad selgrootud

loomad on: 1) Astacus leptodactylus – kitsasõraline vähk, mille

KN kaheksa numbrit on ex 0306 21 00; 2) Orconectes limosus – ogapõskne vähk, mille KN

kaheksa numbrit on ex 0306 21 00; 3) Pacifascatus leniusculus – signaalvähk, mille KN

kaheksa numbrit on ex 0306 21 00; 4) Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens

– kollane kartuli-kiduuss, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 20 00;

5) Bursaphelenchus xylopilus (Steiner ja Buhrer) – männi-laguuss, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 20 00;

6) Hyphantria cunea Drury – ameerika valgeka-ruslane, mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 90 00;

7) Megachile rotundata (Fabricius) (syn. Apis paci-fica Panzer), mille KN kaheksa numbrit on ex 0106 90 00.

§ 4. Määruse jõustumine Määruse § 3 lõike 1 punktid 5 ja 6 jõustuvad 1.

jaanuaril 2006. a.

See pilt on Ameerika Ühendriikide Kalandus- ja Elusloodusteenistuse teenistuja tehtud või üles võetud ametikohustuste täitmise ajal. Ameerika Ühendriikide keskvalitsuse teosena kuulub pilt avalikku omandisse.

Ondatra ehk piisamrott ehk biisamrott (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlas-te sugukonnast.


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected] [email protected]

Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/

Euroopa päev - 9. mail9. mail kell 14

Rapla Haldushoone suures saalis (Tallinna mnt 14)

loeng “Millist föderatsiooni luuakse Euroopas?”- TÜ Õigusaka-

deemia, professor Ivar Raighttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6225.html

Raplamaa Reumaseltsi teabepäev9. mail kell 15

Rapla Haigla saalis *Liikumine on parema enesetunde alus, sestap

räägime kepikõnnist ja keppidest. Kui ilm ilus kõn-nime ka. Riietus sportlik. Kepid kaasa, kellel on.

Kellel pole. tulgu ikka, ehk saab laenutada.*Põlvamaa ekskursiooni ja Eesti Reumaliidu

suvepäevade info. Kõik huvilised oodatud !

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6218.html

Lasteaed Sipsik pakub tööd

Kohila lasteaed Sipsik otsib oma meeskonda

logopeedi/eripedagoogi (1,0 koormus). Pakume meeldivat ja nooruslikku

kollektiivi, kaasaegseid ruumi- ja töötin-gimusi ning arengu- ja koolitusvõimalusi.

Tööle asumise aeg 19.08.2013. Avaldus, CV, haridust tõendavate

dokumentide koopiad ja motivatsioonikiri palume saata hiljemalt 17.06. 2013 aadressil

Posti 5a Kohila 79804.Lisainfo:

Kristina Mägi 48 94 139, 55 33 615, [email protected];

www.kohilasipsik.ee

Prefab pakub tööd

Hageris asuv OÜ KMT Prefab on majatehas, mis projekteerib, valmistab ja paigaldab seina -, vahelae –ja katusepaneele

eri tüüpi hoonetele. Võtame tööle

VALMISTAJA-PAIGALDAJAID, kelle peamised tööülesanded on:

majaelementide valmistamine, paneelide kokkupanek ja nende pakkimine-laadimine.

Eeldame täpsust, kohusetundlikkust, tehnilist taipu, vähemalt põhiaharidust, kasuks tuleb

eelnev töökogemus.Tööle saab asuda kohe, CV saata e-posti

aadressil [email protected], lisainfo tel 4892183.

http://www.kohila.ee/


Stardi-finišipaik asub Rapla Selveri ees parklas (Tallinna mnt 4, Rapla). Rada kulgeb Rapla linna tänavatel. Rada on tähistatud. Osavõtjad peavad ohutuse huvides järgima liikluse korraldajate märguandeid.

10 km (võistlusdistants): Ühisstart kell 12.00. Rajal on 2 joogipunkti.5 km (võistlusdistants): Ühisstart kell 12.10. Rajal on 1 joogipunkt.

10 ja 5 km raja võib läbida joostes, käies või kepikõndi harrastades.

Lastejooksud toimuvad kell 11.00-11.30 võistluskeskuses Rapla Selveri ees.I RAPLA SELVERI JOOKSU finiš suletakse kell 14.30

Erandkorras lubatakse rajale ka nooremaid osavõtjaid treeneri või lapsevanema loal.

4. Stardigrupid 10km I stardigrupp 1-150

II stardigrupp 151-300III stardigrupp 301-...

10 km stardigrupid moodustatakse eelregistreerunute vahel. Eliitvõistlejad paigutatakse I stardigruppi individuaalselt. Startimise ohutust ja turvalisust silmas pidades, võivad korraldajad paigutada esimesse stardi-

gruppi ka hiljem registreerunud Eesti Kergejõustikuliidus litsentseeritud sportlasi.

5 km distantsil stardigruppe ei ole, kõik stardivad ühest stardigrupist.

Osavõtjate registreerimine:l www.raplaselverijooks.ee kuni 1. juuni kell 16.00.Registreerida on võimalik ka kohapeal võistluspäeva hommikul kuni 11.30

Iga jooksja saab särgi, numbri, pudeli vett, ajakirja Jooksja, Selveri kupongi, Selveri meene, Selveri kande-koti, lisaks sponsorite meeneid.

Kõik lastejooksudest osavõtjad saavad diplomi ja meened.

Ürituse programm (esialgne):09.00 Võistluskeskuse avamine (numbrite väljastamine kuni 11.30-ni)

11.00 Võistluste avamine11.05 Selveri tibu lastejooksud 2-12a

11.40 Marikas Tantsu & Moekooli soojendusvõimlemine12.00 START 10 km12.10 START 5 km

13.30 Autasustamine ja kontsert 14.30 Finiši sulgemine

NB! Osavõtumaksud on kõige soodsamad kuni 15. maini.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2138.htmlI Rapla Selveri Suurjooks 2. juunil


AVALEHT RULLIKLUBI EMT RULLITUUR RULLIKOOL MEEDIA KONTAKT

Sarja juhend Rattastoolisõidud Rullsuusk Oluline info Auhinnad Loosiauhinnad Mängud Eriarvestused Liitu infolistiga

RAPLARULLToimumisaeg: P 26.05.2013

Distantsid: Rulluisumaraton (42 km) 12:00

IIZI skate (16 km) 12:15

POP Lastesõit 11:10

Suusarull vaba tehnika 14:30

Pisirull 11:00

Ratastoolisõit 11:01

Kontakt: Jaanus Ritson, +37255512999, [email protected]

Kodulehekülg: http://www.rulliklubi.ee

Registreeru võistlusele

Üldinfo Juhend Registreerunud Stardinimekirjad Tulemused Kommentaarid

AJAKAVA

09:30 Võistluskeskus avatud, numbrite väljastamine ja kohapealne registreerimine

11:00 PISIRULLI start

11:10 POP Lastesõidu start

11:15 Ratastoolisõidu start

12:00 Rulluisumaratoni start

12:02 Rulluisumaratoni Naistestart

12:05 IIZI skate start

12:10 Suusarulli start

RAJAKIRJELDUS

©2013 Google -

Imagery ©2013 TerraMetrics, Map data ©2013 Google -

View Rapla in a larger map

Võistlustrass on liikluseks suletud reguleerijate- ja saateautodega turvatud Rapla-Järvakandi-Kergumnt esimesed 7km (kuni Raikkülani). Võistlus toimub kahes suunas, (Raplast-Raikkülani ja tagasi),kus maantee telgjoon jagab raja kaheks. Võistlejad on kohustatud uisutama oma suunavööndis(väljaarvatud stardi- ja finišialal, kus vastassuunas uisutamist ei toimu). Vastassuuna vööndisse on

NIMESPONSOR

SUURSPONSORID

Page1 of 3EMT Rullituur

7.05.2013http://www.rulliklubi.ee/et/emt-rullituur?competition_id=1

Raplarull 2013http://www.rulliklubi.ee/et/emt-rullituur?competition_id=1


Aeg: 09.05.2013 algusega kl 10.00Koht: Riigikogu konverentsisaal Toompea lossis

(Tallinn, Lossi plats 1a)Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti

ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoid-mine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulise-maid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.

Konverentsi videoülekannet on võimalik jälgida

siin: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840

Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaika-de toetusrühm ja Hiite Maja Sihtasutus.

Konverentsi korralduslik teave: Ahto Kaasik, 56686892, [email protected]

KAVA9.30 Registreerumine ja hommikukohv Päeva esimest poolt juhatab Eesti Rahva Muu-

seumi direktor Tõnis Lukas10.00 Sissejuhatus ja tervitused10.15 Looduslike pühapaikade arengukava – vaja-

dused, võimalused ja saavutused. Ahto Kaasik, Tartu Ülikool

10.40 Eesti looduslikud pühapaigad Põhjamaade ja Euroopa kultuuriruumis. Heiki Valk, Tartu Ülikool

11.00 Avaliku arvamuse uuringud pühapaikadest. Kalev Petti, Faktum & Ariko OÜ

11.20 Vaheaeg11.35 Pühapaikade kaitsmine Muinsuskaitseameti

vaatevinklist. Kalev Uustalu, Muinsuskaitseamet 11.55 Pühapaikade jätkusuutliku haldamise suuni-

sed. Ave Anniste, Hiite Maja SA 12.10 Pühapaikade õiguslikust kaitsest ja selle regu-

leerimise võimalustest. Kärt Vaarmari, SA Keskkonna-õiguse Keskus

12.30 Arutelu13.00 Lõuna Päeva teist poolt juhatab Tallinna Ülikooli Eesti

Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu

13.40 Looduslike pühapaikade andmekogu. Reeli Reinaus, Hiite Maja SA

13.55 Muhu ja Juuru kihelkonna pühapaikade uu-ringud. Jüri Metssalu, Eesti Rahvaluule Arhiiv

14.10 Kahe Taevaskoja vahel – Põlva kihelkonna pühapaikade uuringust. Tiit Kaasik, Hiite Maja SA

14.25 Viis aastat Hiie sõpra ja hiite kuvavõistlust. Marju Kõivupuu, Hiie sõber 2012, Kultuuripärandi aasta saadik

14.40 Vaheaeg14.55 Dokumentaalfilmid hiitest. Rein Maran15.10 Film „Hiite lummus“ (60 min, 2013)16.10-16.55 Film „Looduslikud pühapaigad Eestis“

(45 min, 2013)

Konverents “Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad - vajadused ja

võimalused 2008 - 2020”Võimalik jälgida otseülekannet aadressil http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840

Kevadlaat 11.mail kell 9

Märjamaa lauluväljakul

Teave tel: 482 0075; 5656 [email protected]

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-

view-6147.html

Roheline turg 11. mail kell 10

Sillaotsa Talumuuseumis kell 10.00 Roheline turg – taimede vahetamine.

Näitlik õunapuude lõikamine Anne ja Terje Erkmaa juhendamisel.

kell 11.30 Enno Selirand – karismaatiline lektor, psühholoog ja usaldustelefoni rajaja räägib ja näitab

pilte oma viimasest Israeli reisistTraditsiooniliselt, nagu Sillaotsale kohane, toimub

Rohelisel turul taimede vahetus tasuta. Kui omal taimi pole – tule ikka!


Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkur-si „Pärandkultuur minu metsas“. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuri-objekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsu-sega vaatamisväärsusi.

“Oma metsaga suhestumine on midagi palju ena-mat, kui seal kasvava puistu hooldamine,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. „Üheks kon-kursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõ-hutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kul-tuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.“

Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. „Kindel on see, et metsaga oleme nähtama-tute niitide kaudu seotud kõik.”

Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: „Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, ki-viaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõ-sas.“

Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. „Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Ees-timaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saa-vad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,“ annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

Algab fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“

http://www.erametsaliit.ee/?p=1237

Pressiteade

„Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärand-kultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täien-dust,“ soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.

Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad ise-eneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. „Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,“ üt-leb ta.

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“ kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu konto-risse, saata digitaalsel kujul e-postile [email protected] või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsia-list ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Ja-rek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).

Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutu-leku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hinda-misel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.

raplamaa Ühistöö nr 19

Documents