raamatupidamise alused

1

Raamatupidamise alusedLektor: Rita Sikk

2012

2

Majandusarvestuse liigid

Majandusarvestus Finantsarvestus e Raamatupidamine Juhtimis-ja kuluarvestus Maksuarvestus Eelarvestamine Sisekontroll Finantsanalüüs- ja finantsjuhtimine Audiitorkontroll

3

Finantsarvestus

Igapäevakeeles raamatupidamine Kohustuslik Reguleeritud väljastpoolt Kajastab möödanikku Ettevõte kui tervik Suunatud välistarbijale

4

Juhtimis- ja kuluarvestus (1)

Ei ole kohustuslik ??? Ei ole reguleeritud väljastpoolt ??? Ettevõtte osad, tooted jne. Suunaga tulevikku Suunatud sisetarbijale


Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finants-arvestuses (rp, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstemati-seerimist ja analüüsimist juhtimisesarvestuses (omahinna kalkul., hinnakujundus jm)

Ülesanne Külalistemaja püsikulud on 1000 € kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 20

€ külastuse kohta ööpäevas. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe

külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul?

Ühe ööpäeva majutuse müügihind on 50 €Täita järgnev tabel:


Ülesande lahendus

Külas-

tuste

arv

Püsi-kulu

Muu-tuv-kulu

Kogu-kulu

Püsikul ühiku kohta

Muut. kulu

ühiku

kohta

Ühiku kulu kokku

50

75

100

8

Maksuarvestus

Tulumaks Sotsiaalmaks Kogumispensioni makse Töötuskindlustuse makse Käibemaks

9

Eelarvestamine Eelarve (budget) on kavandatavate

tegevuste (plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses.

Eelarve planeerimine, täitmise kontrollimine

Ei ole kohustuslik (va. avalik sektor) Kas TEIE olete puutunud kokku

eelarvestamisega ?

10

Sisekontroll

Kõigi meetmete kogum tagamaks: Ressursside efektiivset ja

otstarbekat kasutamist Pettuste, varguste vms. vältimist Vigade tekkimise vältimist

Finantsanalüüs (financial analysis)

Annab hinnangu ettevõtte finantsseisundile

Käsitleb nii möödunud ajaperioode, hetkeseisu kui tulevikuprognoose

On eelduseks finantsotsuste vastuvõtmisel

Audiitorkontroll (1) Auditeerimine on raamatupidamisaruande

kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril.

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

13

Audiitorkontroll (2) Väline ekspert Lisab aruannetele usaldusväärsust FIE-le üldjuhul ei ole kohustuslikAudiitori aruanne: Puhas (positiivne) Puhas, märkustega Negatiivne Ei avalda arvamust

Auditi kohustus (1) Raamatupidamise aastaaruande audit

on kohustuslik rp.kohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 30 inimest

Auditi kohustus (2) Raamatupidamise aastaaruande audit

on kohustuslik rp.kohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 90 inimest.

Ülevaatusekohustus (1) Raamatupidamise aastaaruande

ülevaatus on kohustuslik rp.kohustuslasele, kelle raamatu-pidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

Ülevaatusekohustus (2) Raamatupidamiskohustuslasele, kelle

raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 45 inimest.

Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

18

Raamatupidamine

Kassapõhine arvestus – kajastatakse raha liikumisi, ei anta ülevaadet ettevõtja varadest ega kohustustest

Tekkepõhine arvestus – tehingud kajastatakse nende toimumise hetkel, sõltumata raha liikumisest. Tulude ja kulude vastavusse viimiseks reguleerimis- ja lõpetamiskanded

19

Leia kassapõhine tulemAruandeperioodil tehti järgmisi tehinguid:1. Saadi ettemaks kauba eest 12.000 2. Saadi kaubaarve 10 000 (1000 mutrit) ning

tasuti kauba eest 3. Saadi rendiarve 2.000, tasumise tähtaeg

järgmisel kuul 4. Müüdi kaupa 12.000 eest, kauba eest on juba

tasutud 5. Saadi elektriarve 500, tasumistähtaeg on

järgmisel aruandeperioodil6. Saadi transportteenuse arve 500, tasumise

tähtaeg järgmisel kuul 7. Aruandeperioodil müüdi pooled mutrid.

20

Leia tekkepõhine tulemAruandeperioodil tehti järgmisi tehinguid:1. Saadi ettemaks kauba eest 12.000 2. Saadi kaubaarve 10 000 (1000 mutrit) ning

tasuti kauba eest 3. Saadi rendiarve 2.000, tasumise tähtaeg

järgmisel kuul 4. Müüdi kaupa 12.000 eest, kauba eest on juba

tasutud 5. Saadi elektriarve 500, tasumistähtaeg on

järgmisel aruandeperioodil6. Saadi transportteenuse arve 500, tasumise

tähtaeg järgmisel kuul 7. Aruandeperioodil müüdi pooled mutrid.

21

Kassapõhine vs tekkepõhine

Kassapõhise arvestuse eelised: lihtsus loeb raha, mitte kasumKassapõhise arvestuse puudused: puudub ülevaade varadest ja

kohustustest probleemid toote/teenuse

müügihinna kujundamisel

22

Õigusaktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamistoimkonna juhendid (RTJ-id) Riigi raamatupidamise üldeeskiri Maksuseadused Äriseadustik Maksukorralduse seadus Tööseadusandlus Spetsiifilised õigusaktid

NB ! Iga raamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja

23

Mida peaks teadma raamatupidamise seadusest

Raamatupidamiskohustuslaseks(edaspidi RPK) on iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

Kassapõhine raamatupidamine lubatud ainult FIE-del

RPK on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et

oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine RPK finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;

dokumenteerima kõiki oma majandus-tehinguid; (vt algdokument, raamatupidamise õiend)

RPK on kohustatud kirjendama algdokumentide või nende

põhjal koostatud koonddok. alusel kõiki oma majan-dustehinguid raamatupidamisregistrites;

koostama ja esitama majandusaasta aruande käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;

säilitama raamatupidamise dokumente. (7 aastat)

26

Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

Majandustehingu tulemusena muutub RPK vara, kohustuste või omakapitali koosseis.

RPK on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

27

AlgdokumentRaamatupidamise algdokument on

majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:1) dokumendi nimetus ja number;2) koostamise kuupäev;3) tehingu majanduslik sisu;4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);5) tehingu osapoolte nimed;6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

28

Raamatupidamise sise-eeskiri RPK on kohustatud koostama rp. sise-eeskirja, mis

kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib mh majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning rp. korraldamisega ja kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

29

Raamatupidamise dokumentide säilitamine

Raamatupidamise algdokumendid,raamatupidamisregistrid,lepingud,raamatupidamise aruanded,muud dokumendid, mis on vajalikud

revideerimiseks – seitse aastatNB ! Elektroonilised registrid säilitada

elektrooniliselt, tagada andmete loetavus kogu säilitusaja jooksul

30

Majandusaasta 12 kuud Asutamisel ja lõpetamisel võib olla

lühem Asutamisel ja lõpetamisel võib olla

pikem, kuid mitte üle 18 kuu Majandusaastaks on kalendriaasta, kui

ettevõtja ei ole otsustanud teisitiKas majandusaasta peaks ühtima

kalendriaastaga ?

31

Majandusaasta aruande koostamine

RPK on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek.

NB ! Esitamine elektrooniliselt

Raamatupidamise aruanne koosneb

Põhiaruanne: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude

aruanne Omakapitali

muutuste aruanne ja Lisad

33

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid

majandusüksuse printsiip – RPK arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;

jätkuvuse printsiip – rp. aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et RPK on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;


Arusaadavuse printsiip rp.aruandes avalikus-tatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;

35

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes

peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab RPK finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;

järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;

36

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid tulude ja kulude vastavuse printsiip –

aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;

objektiivsuse printsiip – rp. aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;


konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;

38

Raamatupidamise aastaaruande alusprintsiibid avalikustamise printsiip –

raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada RPK finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;

sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

39

Põhimõisted vara – RPK-le kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; kohustus – RPK-l lasuv rahaliselt hinnatav võlg; omakapital (netovara) – RPK varade ja kohustuste

vahe; tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb

varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad RPK omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;

kulu – väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad RPK omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;

kasum (kahjum) – tulude ja kulude vahe;

40

Bilanss

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?)

Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht

41

BilansiskeemVarad Raha Nõuded ja

ettemaksud VarudKokku käibevara Immateriaalne

põhivara Materiaalne põhivaraKokku põhivaraKokku varad

Kohustused ja omakapital Laenukohustused Võlad ja ettemaksedKokku lühiajalised

kohustusedPikaajalised kohustused Osakapital Ülekurss Reservkapital Jaotamata kasum Aruandeaasta kasumKokku omakapitalKokku kohustused ja

omakapital

42

Koosta perekond Käbi OÜ bilanss Perekond Käbile kuulub maja, mille turuväärtus on 200

000 Majaostuks võetud laenust on praeguseks tagastamata 120 000

Pereisal on aktsiaid, mille turuväärtus on 1000 Pereisa liisitud auto turuväärtuseks on 40 000,

liisingukohustus on praeguseks 25 000 Pereemal on vanaemalt päranduseks saadud juveelid,

mille turuhind on praegu 250 000 Maja sisustuse ja kodutehnika turuväärtus on 20 000 Perel on praeguse seisuga tasumata mitmesuguseid

kuluarveid (telefon, elekter, prügi jms.) summas 700 Pereema andis laenu naabrinaisele, kellel oli parajasti

raha otsas summas 30 Just hetk tagasi selgus, et perepoeg on võtnud SMS-laenu

ja jätnud selle tähtajaks tasumata. Laenu suurus koos intresside ja viivistega on 8 500.

43

Muutused bilansis majandustehingute tagajärjel

Bilansi maht ei muutu Ühe vara liigi muutumine teiseks

vara liigiks – muutus bilansi aktivas Ühe kohustuse liigi muutumine

teiseks või kohustuse muutumine omakapitaliks või omakapitali muutumine kohustuseks

44

Muutused bilansis majandustehingute tagajärjel

Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas

kohustuste või omakapitali arvelBilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste

katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende

45

Kasumiaruanne

Skeem IMüügituluMuud äritulud Kaubad, toore, jne.Muud tegevuskulud TööjõukuludPõhivara kulum Muud ärikulud ÄrikasumIntressitulud/-kuludTulumaksPuhaskasum

Skeem IIMüügituluMüüdud toodangu kulu Brutokasum TurustuskuludÜldhalduskuludMuud ärituludMuud ärikulud ÄrikasumIntressitulud/-kuludTulumaksPuhaskasum

Rahavoogudearuanne Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK

aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile

äritegevus investeerimistegevus: põhivarade ja

muude investeeringute soetamine ja müük

finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus.

P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu

47

Omakapital = netovarad Seotud ja vaba omakapitalSeotud omakapitali liigid: Osakapital Ülekurss ReservkapitalVaba omakapital KasumKasum suurendab omakapitali, kahjum vähendabOmakapitali suurus = ettevõtte osade

raamatupidamislik väärtus

48

Kontod Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu

kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja

ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod,

tulemikontod

49

Kahekordne kirjendamine Iga majandustehing kajastatakse

samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis

Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus

Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige

50

Põhivarade rp.arvestus

Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade

alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades)

Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul

Kui kõrge peaks olema põhivarade arvelevõtmise alampiir ?

51

Tunne äriseadustikku

§ 183. Raamatupidamine Juhatus korraldab osaühingu

raamatupidamist.

52

Tunne äriseadustikku§ 179. Aruannete kinnitamine Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus

raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Kui osaühingul on audiitor, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruannetele lisama nõukogu arvamuse.

Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud.

53

Tunne äriseadustikku§ 176. Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool

osakapitalist või vähem kui osakapitali minimaalne nõutud suurus, peavad osanikud otsustama:1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või3) pankrotiavalduse esitamise.

54

Praktiline ülesanne

Milline on väikseim võimalik sissemakse omakapitali taastamiseks ?

Osakapital 2 500 Kahjum -7 000 Omakapital kokku -4

500

55

Tunne äriseadustikku

§ 187. Juhatuse liikmete vastutus(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. (2) Juhatuse liikmed, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

56

Tunne äriseadustikku§ 180. Juhatus Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

raamatupidamise alused

Documents