Kurmet Kivipõld – Organiseerimine

Organiseerimine – koordineerimistegevus, mille abil jaotatakse organisatsioonis ülesanded ja vahendid ning seotakse nad ühtselt toimivaks tervikuks.

Organisatsiooni struktuur – on tegevusviiside kogum, mille abil org. liikmed ja ressursid grupeeritakse vastavalt tööülesannetele selliselt, mis tagab nendevahelise parima koordi-neeritud tegevuse org. eesmärkide saavutamiseks.

Organisatsiooni disain – org. struktuuri kujundamise ja ülesehituse protsess.

Organisatsiooni siseehitus:

Ametlik – koosneb org. eesmärkide saavutamiseks juhtkonna poolt kindlaks määratud koostisosadest ja nendevahelistest seostest.

Mitteametlik – koosneb tegutseise käigus tekkivaist, kuid ametlikult kehtestamata ajutistest või püsivailmelistest koostisosadest ning nendevahelistest seostest.

Kognitiivne – koosneb org. liikmete ühiselt jagatud tulevikust, nende isiklike eesmärkide seotusest ja pühendumisest.

Institutsionaalne käsitlus (Scott)

Regulatiivne tegevusmuster – tegevused vastavuses formaalreeglistikule(legaalsus) Normatiivne tegevusmuster – tõlgendus legitiimsetele ja muudele

tegevustele(moraalsus) Kognitiivne tegevusmuster – kehtestatud ja omandatud arusaamiste ja kultuuriliste

mõjude ulatus(arusaadavus)

Peamised org. struktuuri dimensioonid:

1. Suurus2. Aministreerimine3. Diferentseeritus4. Integreeritus5. Tsentraliseeritus6. Standardiseeritus7. Formaliseeritus8. Spetsialiseeritus

Koordinatsiooni mehhanismid:

1. Mintzbergi järgi Vastastikune kooskõlastamine Otsene kontroll Standardiseerimine(tööprotsess, väljund, oskused, teadmised, ideoloogia) Mitteformaalsete koalitsioonid

2. Gronni järgi Järjestamine

Ajaline koostoime Planeerimine Osalemise tingimused Standardiseerimine Formaalinfo Konsultatsioon ja kommunikatsioon

Funktsiooni ja protsessipõhine ülesehitus

Paljude omanikega protsess - ülesannete ja täitjate diferentseeritus, spetsialiseerumine, süsteemi osade eraldatus, palju vastutajaid.

Üksik omanikuga protsess – täitja ülesannete mitmekesisus, erinevate oskuste joonduvus põhiprotsessile(koordineerimine), üks vastutaja

Funktsionaalne struktuur - funktsioonipõhine grupeerimine, kõige mehaanilisema olemusega(kõrge standartiseeritus, formaliseeritus, hierarhilisus ja spetsialiseeritus)

Divisjonistruktuur – Grupeerimine toodete, funktsioonide või regionaalse paiknemise alusel, põhivastutus divisjonijuhtidel, kõrge formaliseeritus ja standartiseeritus ning spetsialiseeritus.

Maatriksstruktuur – Kahedimensionaalne struktuur, mis ühendab endas funktsionaalse + projektipõhise struktuuri.(Topeltalluvussuhted, keeruline administreerida, meeskonnapõhine ülesehitus, paindlik, kiire)

Meeskonna kordinatsiooni funktsioonid(Zaccaro)

Orientatsiooni Ressursside distributsiooni Aja Vastuse kordinatsiooni Motivatsiooni Süsteemimonitooringu Protseduuri ülevalpidamise

Maret Ahonen – Kommunikatsioon

Kommunikatsioon – protsess, milles osalejad loovad ja jagavad üksteisega informatsiooni vastastiku arusaamise eesmärgil.

Suhtlemisprotsess – saatja-sõnum-kanal-vastuvõtja

Kommunikatsioonibarjäärid

Organisatsiooni tasandil:

Staatus ja võim Osakondade vajadused ja eesmärgid Ametlike infokanalite vähesus või ebaefektiivne kasutamine Kommunikatsiooni võrgustik ei ole sobiv ülesannete täitmiseks Vilets töökorraldus, info jagamine, terviku mõistmine

Indiviidi tasandil – hoiakud, vale kanali valik, semantika, vilets suhtlemisoskus

Organisatsiooni kommunikatsioon – ettevõtte või asutuse eri paigus ja rühmitusis olevate inimeste omavaheline teabevahetus

Kommunikatsioonijuhtimine – plaanipärane tegevus kommunikatsiooni kujundamisel ja kontrollimisel eesmärgiga saavutada kommunikaatorile sobiv mõju.

Organisatsiooni kommunikatsioonifunktsioonid:

Informatiivne – tööga ja otseselt tööga mitte seotud info levitamine Regulatiivne – reeglid, protseduurid

Motiveeriv – mõjutamine „pehmete väärtuste“ kaudu Integreeriv – ühtekuuluvustunde kujundamine

Suhtekorraldus – plaanipärane tegutsemine eesmärgiga luua ning säilitada heatahtlikud kahepoolsed suhted org. ja kõigi nende vahel kellega ta suhtleb.

Org. suhtleb – omanikud, valitsus, kliendid, aktsionärid, investorid, tarnijad jne

Sidusgrupidega suhtlemise meediaplaani koostisosad:

Kellele, millal, mida, kuidas, kus, kes

Organisatsioonisisene kommunikatsioon – protsess, mille käigus toimub sõnumite edastamine ja tõlgendamine org. liikmete vahel ning kommunikatsioonikliima kujundamine.

Selle eesmärgid:

1. Luua teadlikkust org. tegevusest, probleemidest ja eesmärkidest.2. Hoida inimesed informeerituna olulisematest muudatustest, mis võivad mõjutada

ettevõtte ja töötajate käekäiku3. Kujundada kõigist töötajatest võimalikult head ettevõtte saadikud nii tööl kui

väljaspool tööaega4. Nõuda ja julgustada töötajaid töö efektiivsemaks muutmisel5. Rahuldada töötajate soovi olla org. informeeritud ja selle tegevusse kaasatud.

Org. liikmete kommunikatsiooni vajadused:

Kuidas ma saan panustada? Millised on minu ülesanded? Kuidas ma toime tulen? Kas keegi hoolib? Kuidas meil läheb? Mis suunas me liigume?

Suhtlemise efektiivsuse näitajad organisatsioonis:

Kiirus Täpsus Rahulolu Loomingulisus Kohanemisvõime Rolli selgus

Ülevalt-alla kommunikatsioon:

Info kuidas tööd teha, kohustused Info töö efektiivsusest Info org. strateegia ja tegevuste kohta Tagasiside ehk info alluva soorituse kohta

Info selleks et arendada missioonitunnet Selgitada standardseid protsetuure

Alt-üles kommunikatsioon

Annab väärtuslikku infot otsuste tegemiseks Annab juhile teada, kui hästi alluvad võtavad vastu seda, mida neile räägitakse Võimaldab probleemidel pinnale tõusta Suurendab lojaalsust org. Lubab juhil teha kindlaks, kas alluvad saavad aru nende plaanist Aitab alluvaid siduda org.

Alt-Üles ei pruugi toimida:

Alluvad varjavad omi mõtteid Tunnevad et juhid pole huvitatud Tasude puuduikkus Tunne et juhid on ligipääsematud

Horisontaalne on info mida jagatakse sama taseme töötajate vahel – plaanid, probleemid, arusaamatused, toetus

Diagonaalne on siis kui on isikutel erinev aste org.

Kommunikatsioonikliima – subjektiivselt kogutud org. sisekeskkonna kvaliteet, liikmete tajud sõnumitest ja sõnimiga seotud sündmustest org. Selle kujunemist mõjutavad:

Org. liikmed Töö Juhtkonna tegevus Org struktuur Org. suund Suhtlemiskanalid

Avatud kommunikatsioonikliima:

Toetav Osalev Usalduslik Info liigub igat pidi

Efektiivne kommunikatsioonikliima:

Toetus Usaldus Avatus Optimism Eesmärkide selgus

Info adekvaatsus Tagasiside kvaliteet Tolerantsus Kindlustunne

Jüri Krusealle – Otsustamine

Organisatsioon – kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki

Juhtimine – kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ja üheks hästi talitsevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada org. eesmärgid ja rahuldada ta liikmete vajadused.

Juhtimise funktsioonid – planeerimine, organiseerimine, koordineerimine, kontroll

Juhtimise lihtsustatud skeem – eesmärk – välisinfo>subjekt(juhtiv süsteem)>juhtimiskäsud>objekt(protsess)>tagasiside>subjekt

Juhtimise eeldused:

Juhtimise subjekti olemasolu Juhtimise objekti olemasolu Eesmärgistamine Ettenägemine Edasisidestus Tagasissidestus

Keskkonna tundmine Eeldab valikusituatsiooni Printsiibid Kriteeriumid Vahendid

Juhtimise subjekt on aktiivne alge, kes peab piisaval määral orienteeruma ümbritsevas keskkonnas, peab olema suuteline otsustama, teostama otsuseid, suuteline jälgima mis välja tuleb ja vastutama tulemuste eest.

Juhtide rollid(Mitnzberg)

Suhtleja(vahendaja rollid) – tseremoniaalses rollis juht, liider, sidepidaja

Informaatori rollid: info koguja, jagaja, kõneleja

Otsustaja: uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside jaotaja, läbirääkija

Otsustamise 4 etappi –

1. Situatsiooni hindamine – määratle probleem, eesmärgid, diagnoosida põhjused2. Alternatiivide otsimine3. Alternatiivide seast valimine4. Valitud alternatiivi teostamine ja täitmise kontroll – koostada plaan, see täide

viia, kontroll ja korrektiivid

Otsuste jaotamine –

Programmeritud otsused – mis tehakse rutiinsetes korduvates ja hästi struktueeritud olukordades, kasutades ette antud reegleid

Mitteprogrammeeritud otsused – sellised, kus uudsuse ja ebaselguse tõttu ettemääratud reeglite kasutamine ebapraktiline