Aiakujunduse alusedKatrin Uurmankatrin.uurman@ak.rapina.eeMeede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 ppegrupp: aiandus

Millest rgime?Aia eesmrgid ja thtsusKompositsiooni phiprintsiibidKujundamise phiprintsiibidAia tsoneerimineAiaplaani visandamine

Vajalikud vahendid5...6 lehte A3 ja 1leht A1 suurusega valget paberit50cm pikkusega joonlaudtisnurkne kolmnurkkeskmise tugevusega harilik piiatskustutuskummteritajakleeplintsirkeltintenpenn (mduga 0,2)vrvilised pliiatsidkrundi alusplaan

Haljastuse thtsusTaimestik on elav ja uuenev materjal.Selle abil saab muuta vlisalad ja ued kauniks, koduseks ja tervistavaks. Samas ei tohiks aia kujundamine olla eesmrk omaette. Philesandeks peaks olema inimesele hea elukeskkonna tagamine.

Hea elukeskkonna taotlemisel tuleb hoolitseda selle eest, et aed oleks haljastatud,krundil olevad ehitised harmoneeruks mbrusega. Aia haljastamisel tuleks silitada ja ra kasutada olemasolevaid loodustingimusi.

Tervikliku elukeskkonna moodustavad mbrus, ehitised, u ja elanikud.Aed rajatakse eelkige selle kasutajatele ja peab seetttu funktsionaalselt vastama nende vajadustele. Perel peab olema oma krundil mnus olla.

Aeda ei tuleks kavandada ainult vaba aja veetmiseks. Lhimbrus peaks pakkuma ka inimesi tegevusele innustavaid elemente. Aeda peab saama soovi korral muuta ja arendada. Selleprast pole hea aeda hekorraga valmis rajada.

Peamisteks aia kujundamise elementideks on taimed. Taimede kasvatamine ja kasutamine aia kujundamisel nuab nende omaduste ja vrtuste tundmist.

Taimede kasvatamise thtsamad phjused aias onesteetilised vrtusedmikrokliima muutminemra summutaminehu puhastaminepinnase sidumineveevoolu reguleeriminehiriva vljavaate varjamineue kujundamineue, krundi piiramine.

Aia kujundamine nuab kulutusi, sest loodusmaastik ja taimestik sobivad aeda harva muutumatutena.

Ehitised ja muud lahendused tuleks teha nii, et nad vajaksid vimalikult vhe hooldust ja muid kulutusi kuid samas oleksid esteetilised.

Aia eesmrgid Millised viksid olla aia eesmrgid?Mida sooviksid nha enda aias?

Kompositsiooni phiprintsiibidsmmeetria ja tasakaalproportsioonrtmkontratsperspektiivdominatsioonvalgusvrvus

Smmeetria ja tasakaal

Smmeetriline vorm koosneb reeglipraselt ksteise suhtes asetsevatest ja geomeetriliselt ning fsiliselt vrdsetest osadest. Smmeetriat on palju kasutatud ajalooliste regulaarparkide kujundamisel. Kaasajal kasutatakse smmeetriat vhe.

Tasakaaluks nimetatakse vrdsust parem- ja vasakpoolsete vormi osade vahel. Eristatakse smmeetrilist ja asmmeetrilist tasakaalu.

Asmmeetrilise ehk mittesmmeetrilise tasakaalu puhul on vasak- ja parempoolsed vormiosad vrdsed, kuid pole aimatavat reegliprast vormiosade kordamist.

See sarnaneb kangiefektile, kus lhemale julale peab mjuma suurem raskus.

Mittesmmeetriline tasakaal tagatakse, kui nii paremale, kui vasakule antud vaates paigutatakse vrdselt thelepanu nudvad elemendid (niteks suur tamm ja viksem okaspuude rhm).

Smmeetriline tasakaal eeldab mlemate poolte vormiosade tielikku vrdsust. Looduse poolt kujundatus valitseb enamasti tasakaal, mis kusagil ei vljendu absoluutse smmeetriana.

Kaasajal on ranges smmeetrilises tasakaalus olev kujundus sobiv koht, kus peab avalduma suurejoonelisus, levus, sundimatu rahu.

Tasakaalustatud elementide hulgast millegi esiletstmiseks tuleb see teiste hulgast vlja tuua, seejuures uudsus, ootamatus ja kontrast aitavad thelepanu koondamisele kaasa.

Proportsioon ja mastaabilisus Proportsioon thendab terviku ja tema osade omavahelisi suurussuhteid. Kujunduses on proportsioon ruumielementide suuruse, paiknemise, vrvuse jt vahekordade kindlaks mramine ldises kompositsioonis.

heks proportsiooni reegliks on kuldlike reegelKasutatakse siis, kui mingi tervik on tarvis ebavrdseteks osadeks jagada. Tulemus peab seejuures mjuma meeldivalt. Kuldlike reegel: viksem kompositsiooni osa (3) suhtub suuremasse (5) nagu suurem suhtub tervikusse (8). Kuldliget vljendatakse valemiga 3:5=5:8.

Mastaabilisus iseloomustab kompositsiooni ksikosade teatavaid mtmevahekordi ning kogu kompositsiooni mtmevahekordi mbrusega. Alateadlikult vrdleb inimene kiki objekte just iseenda suurusega.

Niteks 30m pappel tundub 100m krguse hoone krval kbusena, kuid unapuu krval on seesama pappel hiiglane.

Tpiline viga taimede grupeerimisel tehakse taimmaterjali vhese tundmise tttu, kus krvuti kasutatakse vga suuri ja vga vikeseid liike (niteks siberi lehis - dammeri tuhkpuu). Igale alale sobivad vastava suurusega taimed: vikesesse, igast kljest piiratud siseaeda ei sobi suur, kahar puu;suurele avatud platsile ei istutata mnda kbuspsast.

Paigutades hoone nurkadele laiavralised vi lehvikja vraga puud, tundub hoone laiemHoone tundub krgem, kui nurkadele paigutatakse koonilise vi sammasja vraga puudNurkade peitmine taimestikku laseb esile tulla hoone fassaadil

Rtm Rtm thendab elemendi kordamist kindla intervalli jrel. Nt 5 puud on paigutatud hte ritta samasuure vahega. Rtmi vib saavutada ka elementide ja intervallide vi mlema varieerimisega. Nt 5 puud ja 4 psast paiknevad reas vaheldumisi samasuurte vahedega, vi 5 puud paiknevad reas erinevate vahekaugustega.

Rtm on saavutatud hekis siberi kontpuu sortide vaheldumisega

Rtm on saavutatud hostasortide vaheldumisega

Teatud elemendi rtmiline paigutus muutub tajutavaks, kui seda elementi esineb jrjest vhemalt viis korda, vastasel juhul vib tekkida mulje smmeetrilisest kujundusest Liiga suure intervalli kasutamisel vheneb vi kaob kujundatus sisalduva rtmi haaratavus

L Joonista 6 erinevat rida kasutades rtmi. Varieeri 1.intervalle, 2.elemente, 3.mlemaid. Elementidena kasuta 4 okaspuud ja 4 lehtpuud ja 4 lehtpsast. Okaspuu thisena kasuta kolmnurka, lehtpuu thistamiseks ovaali ja lehtpsa thisena ringi.

Kontrast Kujundusvttena thendab kontrast vormiosade vastandlikkuse rhutamist. Kontrast tekib vastandlike vormi omaduste krvutamisel nagu niteks suur-vike, tihe-hre, pstine-laiuv jne. Kontrast on ks efektsematest vahenditest kompositsiooni loomisel.

Kontrastseid paare saab luua oma tunnetuse kohaselt pea-aegu igasuguseid vormi kujunduslikke omadusi kasutades.

Tuleb jlgida, et kasutatud vrdluspaarid sobiksid mbrusega. Liiga jrsud vi ebaloogilised kontrastid vivad kogu idee muuta olematuks. Seeprast ei kasutata htses kontekstis selliseid kujundusi, mille phiideed on vetud maastikelt, mida looduses kunagi koos ei leidu, niteks krb ja soo.

Levinuima kontrasti suur-vike kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest vikese elemendi (inimesega vrreldes) paigutamine vga suurega kokku neelab vikese.

Teatud kontekstis vib krvutada mahult vga erinevaid elemente. Siis peab vike omama selliseid omadusi, mis teda suure suhtes teravalt esile tstab. Nt vike dekoratiivne psas ei tule suurte puude taustal kaugvaates esile, ent lhivaates on ta selgesti eristatav ning huvitav.

ht ja sama kontrasti korraga paljudes kohtades kasutades muutub kompositsioon henoliseks ja igavaks.

Kasutades korraga mitut erinevat kontrasti vib saavutada hoopis vastupidise efekti: kujundatu on kirju ning keeruline, seega raskesti haaratav.

Kontrasti ei pea looma alati hetbiliste vrdluspaaride vahel, niteks puu-puu, lill-lill.

Kontrasti peaks kasutama vimalusel kikide elementide, nii omavaheliste, kui vastastikuste erinevuste rhutamisel: niteks taimmaterjal hooned, taimmaterjal pind, pind pind, hoone pind. Parema tulemuse saab, kui ks vrdluspool allutatakse teisele, ks moodustab aluse, teine kaunistuse.

Vlisruumi loomisel on oluline leida vimalusi demonstreerimiseks looduses tavalisi, kuid haaravaid kontraste, mida pakuvad valgus vari, reljeefi eriprad (kngas lohk), soojuse tajuga seonduvad nhted (tihe, hmar salu klm; hele, hredate puudega plats soe), dnaamika ja staatilisusega seotud nhted (tasane maa voolav vesi), kasvamise ja arenemisega seoses (noor vana; vana khar tamm ja noor kuusk).

Sellist kontrastide kasutamist on nimetatud ahaa-efektiks. Tpiliseks ahaa-efekti niteks on pikk, tee kohal pimunud, varjuline, hmar ja jahe allee, mis lpeb avara pikesele avatud platsiga: pimedus asendub valgusega, jahedus asendub soojusega, pikk, kitsas, suletud ja vljavenitatud ruum asendub avatud, avara ruumiga

Perspektiiv Nhtust, kus vaatajast erineval kaugusel asetsevad hesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erinevatena, kusjuures kauguse suurenedes tunduvad objektid viksematena, nimetatakse perspektiiviks.

Perspektiivi tbid: joonperspektiivhuperspektiiv Joonperspektiivkauguse suurenemisel muutuvad vorm ja suurushuperspektiivkauguse suurenemisel muutuvad vorm, suurus ja vrvus

Joonperspektiivi tpiliseks niteks on paralleelsete joonte koondumine hte punkti horisondil (nt raudteerpad). Sellist nhtust vib nha igasuguste maastikul asuvate parraleelsete joonte puhul (niteks alleed).

Kasutades perspektiivi saab mitmel viisil ruumi suurust kunstlikult muuta: ruum tundub pikem, kui selle servadesse paigutatud elementide omavahelist vahet reeglipraselt lhendada,ruum tundub lhem, kui elementide omavaheline vahe kahaneb vaataja suunas,ruum tundub pikem, kui elementide krgus vaatajast eemaldumisel reeglipraselt kahaneb,vastupidisel paigutusel tundub ruum lhem.

Selliseid lahendusi kasutatakse minimaalselt, sest nad on vaadeldavad ainult hest kohast. Perspektiivist sltub suuresti eksponeeritava haaratavus. Vorm on paremini tajutav kauguselt, mis on 2...3 kordne vrreldes selle krgusega. Niteks 50m krgust objekti on parem vaadata 100...150m kauguselt.

Reljeefi ja perspektiivi huvitavamatest koosmjudest on olulisemad:htlaselt tusev tasane pind nib pikem, kui analoogne horisontaalne pind,htlaselt langev tasane pind nib lhem, kui analoogne horisontaalne pind,huvitava siluetiga vertikaalseid elemente eksponeeritakse vaataja suhtes lesmge, taeva taustal,horisontaalseid, madalaid elemente eksponeeritakse parema haaratavuse saamiseks vaatajast allamge,

reljeefi krgemad osad (knkad) tunduvad madalamad, kui kasutada nendel madalat taimestikku,reljeefi krgematele osadele suurte puude paigutamine lisab nlvale optiliselt jrskust ning krgust.

huperspektiiv sltub vaataja ja objekti vahelisest kaugusest ehk hu hulgast objekti ja vaataja vahel. hule omane sinine toon muudab objektide vrvust ja ka piirjooni. Sellest tingituna nivad objektid kaugemal sinaka varjundiga ning nende tegelik vrvus avaldub alles suhteliselt lhedalt. Mida lhemal objektile, seda teravam on tema siluett ja puhtam vrvus.

Objektide vrvused jrgnevalt: kollane muutub roheliseks,oran muutub mrdunud punaseks,sinine muutub vaid toonilt heledamaks,roheline muutub siniseks,violetne muutub siniseks (violetne toon muutub lhima maa jooksul teistega vrreldes),valge muutub vhe, valged objektid paistavad tumedal foonil lhemal, kui nad tegelikult on. Kaugenedes objektist muutub valge kollasemaks. must tooni ei muuda, muutub vaid hgusemaks.

Siniste ja rohekate toonidega objektidel on omadus suhteliselt kiiresti kaotada oma piirjoonte teravus ning sulada kokku taustaga. Paigutades selliste objektide taha tumeda tausta, tekib mulje varjudest ning nii sveneb niliselt ka mulje ruumi sgavusest. Heledad, hbedased toonid seevastu toovad tausta ettepoole.

Dominatsioon Domineerivus thendab teatud vormi esiletulekut kas thtsuselt vi suuruselt teiste hulgast. Silmapaistev vorm mjutab kompositsiooni ldilmet kige rohkem, seetttu allutatakse kujundus hele (vi ka mitmele) phielemendile. Neid nimetatakse dominantideks.

Dominant mrab kompositsiooni mastaabid ja kujundusvtted (nt vrvused). Keerulisemate vormide juures vib esineda ka aladominante, mis domineerivad lokaalselt, kuid kokkuvttes alluvad siiski phidominandile. Sellist jaotust kohtab suurtel haljasaladel, kus tervet ala ei ole vimalik korraga nha.

Ajaloolistes regulaarparkides domineerib tavaliselt hoone, mille kogu kujundus on allutatud teljesuunalisele orienteeritusele:telje hes otsas asub hoone, teises mingi muu atraktiivne rajatis. Samas, liikudes sellises pargis leidub pidevalt thelepanuvrseid elemente, mis domineerivad lokaalselt (kujud, purskkaevud jne).

Kujundamisel vib dominandiks ollahooneveekoguehitisskulptuurNeed ongi viksemal haljasalal kompositsiooni loomise aluseks

Suurematel aladel allutatakse phikujundus reljeefile ja ning taimmaterjalile

Valgus Valgusega arvestamine kompositsiooni loomisel on eriti oluline, sest valguse ja varju suhetest sltub eksponeeritava vaatemngulisus. Sltuvalt sellest, kuidas ajaliselt otsene pikesevalgus ruumiosale langeb, leidub varjulisi, poolvarjulisi ning pikesepaistele avatud alasid.

Seetttu moodustab kompositsioon tinglikult kogumi heledaid ja tumedaid laike. Heledad laigud vivad olla niteksveepinnad, muruplatsid, teatud kattega teed, tumedad laigud aga puud, varju jvad alad jm.

Kujundamisel on oluline valida eksponeeritavatele objektidele sellised asukohad, kus nad jvad enamuse pevast tisvalgusse.

Eriti tuleb sellega arvestada dekoratiivse lehestikuga taimmaterjali paigutamisel, sest varjus kasvades ei pruugi taime dekoratiivsed omadused avalduda.

Sidrunmeliss `Aurea` Suur teeleht `Atropurpurea`

Valgustatuse omapra sltub pikese asendist taevas. Eesti laiuskraadil keskpeval pikesekiirte nurk maapinna suhtes on umbes 53o. Olenevalt kellaajast muutub valguse tonaalsus.Eristatakse hommikuvalgustpevavalgusthtuvalgust

Efektsem on hommikuvalgus, sestatmosfr on lbipaistvamvarjud on pikad ja selgedvarjud annavad edasi tpselt objekti silueti omadusi. Halvasti on vaadeldavad idakaartes asuvad objektid, kuna tusev pike segab nende vaatamist. Hommikuvalguses tulevad esile hsti need objektid, mis jvad lnde.

Keskpevavalgus on ere, pimestavvarjud on lhikesed ning teravad. Vrvid on kuldse varjundiga ja heledad, selleprast tunduvad heledad pinnad ebaselged.

htuvalgus oma erilise tonaalsusega vimaldab suurepraselt eksponeerida objekte nii idas kui ka lunas. Istumiskohad peaksid aias olema poolavatud htupikesele. Hmaruses kaotavad vrvid thtsuse, oluliseks muutuvad valged toonid ning valge vrvuse osakaal.

Pevased varjualad muutuvad pimedateks, mustad ja teised tumedad pinnad muutuvad eristamatuteks.

Elektrivalguse kasutamine muudab vrvusi (niteks roheline tundub sinine, valge sinakas vi kollane jne).

Vrvus Kikidel looduslikel pindadel on vime erinevalt neelata ja peegeldada neile langevaid valguskiiri. Kui ie kroonlehed neelavad kiki kiiri peale kollase, neme isi kollastena. Kui kroonlehtedelt peegelduvad kik kiired, neme isi valgetena.

Vrreldes spektri vrvusi neme, et seal on kolm phivrvust, millest saab tuletada kiki teisi vrvusi.Phivrvused on punanekollanesinineNeid nimetatakse ka primaarvrvusteks ehk esmasteks vrvusteks.Primaarvrvused ehk kromaatilised vrvused moodustavad vrviliste vrvuste phirhma.

Segades omavahel primaarvrvusi, saadakse:punane+kollane=oran,kollane+sinine=roheline,sinine+punane=violett.

Neid vrvusi nimetatakse sekundaarvrvusteks.Segades vrvusi edasi, saadaksetertsiaalvrvused. Niteks liidetakse, kas kaks sekundaarvrvustvi primaarvrvus ja sekundaarvrvus.

Tertsiaalvrvused onpunane+roheline=punakaspruunkollane+violett=kollakaspruunsinine+oran=sinakaspruunVrviliste vrvuste rhma vastandiks on akromaatiliste ehk neutraalvrvuste rhm. Siia rhma kuuluvad valgehallmust

Vrvusring primaar-, sekundaar- ja tertsiaalvrvustega.

Vrvus on tihti ks vormi omadustest, mis tekitab vaatajas esimese emotsiooni. Vrvid mjuvad inimesele emotsionaalselt erinevalt:oran ja punane mjuvad rritavalt, roheline rahustab,sinine ja violetne mjuvad veidi rhuvalt,kollane ergastab,tumedad toonid mjuvad raskelt ja teevad ka vormi optiliselt raskemaks.

Vrvikombinatsioonid mjuvad inimestele mitmeti. Meeldivaid emotsioone tekitavad kolme phivrvi (sinine, kollane, punane) kombinatsioonid ja neil phinevad kontrastid. Paremini mjub korraga kahe phivrvuse vi selle varjundi kontrastsinine- oranvioletne-kollane roheline-punane

Igal vrvil on oma vrvitugevus ehk intensiivsus. Vrvuskontraste ei saa koostada phimttel 1:1.Intensiivsemad vrvused jvad domineerimakollaneoranpunane.

Mahuliselt saab vastuvetavamad vrvuskombinatsioonid:3: 5 kollane/punane3: 8 kollane/sinine3: 13 kollane/lilla5: 11 punane/roheline3: 8 oran/sinine

lesanne!Vaata jrgnevat slaidi umbes minut. Pa meelde tuletada, mida ngid. Vaata slaidilt le, kus need objektid paiknesid, milline oli nende vrvus. Uuri, mis veel oli slaidil, mis meelde ei jnud.Analsi, millised objektid jid meelde ja millised mitte, kus nad slaidil paiknesid ja millise vrvusega nad olid.

Neutraalvrvused (must, valge, hall) tasakaalustavad alati vrvuskontraste (punased ied, rohelised lehed, must muld). Valge vimendab kiki vrve ja teeb need erksamaks. Must rahustab silma ning sobib kokku soojade toonidega (kollane, oran, punane). Enamus taimmaterjalist on phivrvuselt looduses rohelised, mistttu vrviliste ja kirjude lehtedega liigid ei sobi philiikideks.

Peale lehtede vrvuse, on vegetatsiooni-perioodil taimede dekoratiivseimaks osaks ied, viljad ning ka lehtede sgisvrvus.

Selleks, et vimalikult hsti taim tema vrvuslike omaduste tttu ra kasutada, tuleb tunda taimede morfoloogiat ja fenoloogiat.

itsemine kestab, olenevalt liigist, mnest pevast kuni ndalateni. Ka vrviliste lehtede periood kestab liigiti erinevalt. Taimestiku kasutamine annab varieerimiseks palju vimalusi, siin sltub tulemus juba projekteerija fantaasiast.

Haljasaladel kasutatavate ehitiste ja vikevormide vrvus valitakse vastavalt kontekstileajalooline taust, arhitektuurilised omaprad. Soovitavad vrvitoonid on must, hallid toonidpruunid toonidvalge ja selle toonid (sh. bee, elevandiluu). Meeles tuleb pidada, et vaid mrdumata valged pinnad mjuvad hsti.

Looduslikkust taotlevas kontekstis on ebasoovitavadsinakasvalgeelektrisinineerepunane jms Neid kasutatakse ainult vajaduse korralniteks osutavad ja keelavad mrgid.

Erksaid vrvusi (ka roostevaba, prlmutrit, hbedast, kuldset) vib kasutada hoonetega seotud aladel, kus sellist vrvivalikut soosib vastav kujundus ning kus domineerivad tehiselemendidsisehoovidjalakijate tnavad vlikohvikudSellistes situatsioonides tuleb vrvivalik sobitada konteksti (kuigi uudsed lahendused vimaldavad enamasti ka vrvivalikul suuremat vabadust).

le kolme vrvuse korraga mjub rahutult, seejuures ks kasutatud vrvustest peaks olema domineeriv ning ks neutraalne vrv. Lastemnguvahendite juures kasutatakse rmsaid toone, kuid siingi ei kasutata he elemendi juures le nelja eri vrvuse. Valgustuspostid, metallprgikastid, pingid jms vrvitakse tagasihoidlikult mustpruuntumehallroheline.

Looduslikus keskkonnas ei tule roheline hsti esile ja mjub loomulikus roheluses ebameeldivalt.Teatud elemendid, nagu turvapostid pingid, pergolad jms, on eriti atraktiivsed heledates toonides.Meeles tuleb pidada, et ainult mrdumata valged pinnad mjuvad hsti.

lesanne!Kasutades programmi Paint joonista taustale 3 ringi. Vrvi taust punaseks, ks ring jta valgeks ja kaks lejnud ringi erinevat tooni kollaseks. Vaheta tausta vrve ning ringide vrve jttes ks ring valgeks. Iseloomusta vrvuste mju, tugevust. Kasutades programmi Paint joonista taustale ks ring. Vrvi ring punaseks. Vali valge vrv. Vaata kontsentreeritult umbes 30 sekundit punast ringi. Seejrel vrvi ring valgeks. Mida ned? Katseta erinevate vrvidega.

Kujundamise phiprintsiibidHaljasala / aed tuleb kujundada ruumina, millel on kolm phimdet: pikkuslaiuskrgus

Pikkust ja laiust mdetakse horisontaalpinnal ja krgust vertikaalpinnal.

Kujundamisel tuleb lhtuda kolmest phireeglist:funktsionaalsuskonoomsusesteetilisus

nnestunud lahenduse korral on need omavahel pimunud ja moodustavad htse terviku

Hsti kujundatud ala peab vastama oma otstarbele, olema konoomne ja seejuures ka kaunis

1. Funktsionaalsus...ehk otstarbekus. Nitab vajadust, milleks ala loodud on.Tnapeval on haljasalade lesandeks peamiselt puhke- ja sportimisvimaluse loomine. Enamasti vib hel haljasalal olla mitu funktsiooni...Millised viksid olla koduaedade funktsioonid?

Philised funktsioonid on:tervisliku, esteetilise ja mugava elu- ja puhkekeskkonna loomine;mikrokliima loomine/parandamine;linnamaastiku mitmekesistamine;hendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel.

Sanitaar-hgieeniline funktsioonhu puhtana hoidmine (puhastamine);hu rikastamine hapnikuga;hust tolmu ja kahjulike gaaside vljafiltreerimine;mikrokliima pehmendamine;mra vhendamine.

Mikrokliima loomine ja selle pehmendamine

hutemperatuuri alandamine (suvel 4...5oC);huniiskuse, ftontsiidide* hulga suurendamine;tuule- ja lumetke.

* ftontsiidid soodustavad hu isepuhastumist, samuti hvitavad mikroorganisme.

Linnades halvendab hoonete, tnavate ja vljakute kivist pind mikrokliimatLinnas on hutemperatuur 0,71oC krgem kui linnalhedastel aladel. Vaiksel suvepeval vib erinevus olla 710oC

Mida selle parandamiseks teha?

Saastunud hk...Inimtegevuse tulemusena on CO2 kontsentratsioon hus suurenenud, mis phjustab kliima muutuseid. Milliseid?Samal ajal vheneb aga hapniku hulk.hus olevat CO2 seob ja rikastab hku hapnikuga taimkate, eriti puud.

Linnade hk saastubtootmisjtmetegaautode heitgaasidegasuitsugatnavate tolmugaPuud filtreerivad hust tolmu, kahjulikke gaasilisi hendeid ja isegi radioaktiivseid aineosakesi. Juba 510m laiune puude/psaste riba neelab hus sisalduvast tolmust kuni 50%.

Okaspuud filtreerivad hku kogu aastaPuuliikidest on hu puhastajatena keemilisest saastatusest paremad harilik tammEngelmanni kuuskhobukastansiberi lehisharilik mnd

Ftontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja psaliigid jrgmiselt:grupp kige rohkem ftontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vahergrupp rohkesti ftontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mnd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakasgrupp keskmiselt ftontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik prn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermnd, harilik pihlakas, suur ltspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu

grupp vhesel mral ftontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuugrupp kige vhem ftontsiide eritavad: punane leeder, trnpuu, harilik paakspuu

Okaspuud eritavad ftontsiide aasta lbipeaaegu muutumatul hulgal, enamikelheitlehistel puuliikidel aga vheneb sgiselnende eritamine.

Mra summutamine

Mra all mistetakse kiki helisid, mille kuulmine ei ole meile vajalik, olgu see kas vi meeldiv muusika naabrusest ajal, mil meil puudub soov seda kuulata.

Mra tugevuse philine alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja psaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. Lehtpuude vrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad.Mra peegeldumine sltub mra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist.

2. konoomsus...on igesti organiseeritud ja phjalikult lbimeldud t tulemus.

konoomsus ei thenda lhiajalist kokkuhoidu, vaid kulutuste kokkuhoidu pikema aja jooksul.

Haljasalade konoomsuse nitajaks on haljasala he hiku kohta pikema perioodi jooksul tehtud minimaalsed kulutused aastas.

Samas konoomsusega ei tohi haljasala kunstiline vrtus vheneda.

konoomne haljasala peab olema maksimaalselt otstarbekas.

3. Esteetilisus...on haljasalade hindamisel esmajrgulineon seotud haljasala pshholoogiliselt mjuvate omadustega

Kuidas vivad haljasalad inimestele pshholoogiliselt mjuda?Millised tunded vivad haljasalal tekkida ja mis vib olla selle phjustajaks?

TsoneerimineTsoneerimine (funktsionaalne tsoneerimine) on projektlahenduse vljattamisel esimeseks etapiks.Thendab projekteeritava maa-ala jaotamist erineva funktsiooniga viksemateks osadeks.

Koduaiad tsoneeritakse tavaliselt kolmeks osaks:eesaed;klgaed;tagaaed.

Millised viksid olla eesaia, klgaia ja tagaaia funktsioonideks?Millised objektid, elemendid viksid nendes aiaosades olla?

lesanneAnalsi jrgneval slaidil olevat aedaKus paiknevad erinevad aiaosad Millised elemendid vastavates aiaosades paiknevad

Tnan thelepanueest!

**Katrin Uurman Tarbeaia kujundamine Rpina AianduskoolKatrin Uurman Tarbeaia kujundamine Rpina Aianduskool