Folkloristika aluste kordamisteemadI. ldksimused: ajalugu, teooria, misted, uurimisviisid

1. Rahvaluule miste eesti folkloristikas: miste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rhuasetuste muutused ja nende phjused.

Rahvaluule miste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo ldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nukogude, soome, viimase vahendusel Phjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mjul. Hurt 1896. a oma knes toob lpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald vana vara Hurt rahvamlestused (kik, mida rahvas oma minevikust mletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, tlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mistet rahvaluule Jaan Bergmann vana rahvalaulu thenduses. ldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nukogude folkloristika neb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasnad koos knekndudega, mistatused. Oskar Loorits, lo Tedre ja Eduard Laugaste snastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas thenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu thenduses praegu ldkasutatavad. Otseses mttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole ksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mngud ja tantsud. Rahvaluulet mistetakse ldiselt kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: * laulud, jutud, lhivormid * tantsud, mngud * usund, kombestik. Rahvaluule kogumine ja sellest tulenev tunnetuslik rahvaluule ksitus ei hti teooriaga, tunnetuslik ksitus oli teooriast mrksa laiem. Terav vastuolu teooria ja praktika vahel teadvustub nukogude aja lpul. Tekib vajadus uue definitsiooni jrele. 90ndatel see teostataksegi, kuna folkloristide huviorbiiti kerkib ka tnapeva folkloor. Samuti seisnes probleem selles, et nuk ajal oli folkloristika allutatud kirjandusteadusele, see oli paljude erinevate kultuurialade allksus, mitte omaette teadus.

1

Tpilise 20. sajandi alguse ksituse jrgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub, kuni kaob kibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tnapeval mistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille kigus teksti kujundatakse 1990-ndad: huvi tnapeva folkloori vastu; arusaam, et rahvaluule ei ole minevikku kuuluv nhe ei ole kaduv, vaid muutuv kultuuriilming muutumisprotsess on pidev Kaasaegsetes rahvaluuleksitustes seatakse esiplaanile rhma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed misted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati snu rahvaluule ja folkloor nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on rahvaluule ja folkloor ning teadus, mis seda uurib rahvaluuleteadus ja folkloristika.2. Rahvaluule e folkloori miste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis.

Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia Inglismaa folklore rahva teadmised 20 saj lpul kesk/phja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena ldmistet etnoloogia. Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel. Inglise k teaduskirjanduses vib folkloristika hlmata sama ala, mida mujal ksitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude vljakujunemine Euroopas Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda Ajalooline suund Sotsiaalne suund Kunstiajalugu, eelajalugu, germanistika Statistika, riigiteadused, kultuuriajalugu, (vennad Grimmid aretasid seda) sotsiaalpoliitika (Riehli teema) Erinevate koolkondade ja teooriate teke: MTOLOOGILINE kk Grimmid, germaani mtide sstematiseerimine ja tlgendus, mtide alus loodusjudude seletamises. LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude sarnasus tuleb nende hisest alguprast nt Vana-Indiast on prit vi siis edasine laenamine Prsiast jne ANTROPOLOOGILINE kk ideed trkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga. SOOME kk tekstide analsiga selgitada vlja nende omavaheline seos. Leida algtekst ja siis leida levikuteed. (Ajaloolis-geograafiline meetod seega) Vene STRUKTURALISTID aluseks teksti vorm. Erinevate regioonide lhenemisviisid: Ingliskeelne folkloristika tegeleb kaasaja ja inimeste endaga, sotsiaalantrop. Lhenemisviisid, kommunikatsiooniuuringud

2

Saksakeelne folkloristika minevikuline, ajaloolisi tekste uuriv. Oma kultuuri uurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud. Valitsevad teadusruumid eestis: o 18.-19. saj saksakeelne teadusruum o 19. saj lpp 20. saj algus soomekeelne teadusruum o 1940-1980 Nuk Vene teadusruum o 1990. aastad USA, vhemal mral Euroopa, Skandinaavia.

Teemad Seed Nende levik (Eesti, Soome)

Folkloristika kesksemad suunad 20. Saj Strukturalism Kommunikatsiooni-uuringud Semiootika (et mismoodi siis on primus Vene strukturaalprimuskeskkonnas olemas) semiootilised uuringud

3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mjuedasisele folkloristika arengule

Rahvaluuleteaduse kujunemise algus valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused: kiri saab valdavaks teadmistele tuginev teadmine seisuslikkus taandub, haritlaskonna esiletus, industrialiseerumine poliitiline huvi rahva vastu sotsiaalne eneseteadvuse tus eeldused haridus-, kohtu- ja majandusssteemi tekkeks VALGUSTUS: RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu huvi kaasaegse vastu huvi erinevate eluvaldkondade vastu hiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tpiline valgustuse pastor vaidles ebausu vastu, nudis ilmalikku kooli)4. Valgustuslik-romantiline rahvaluuleksitus Eestis ja selle mju edasisele folkloristika arengule.

ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt miste sugupuu Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut htsust (etniline ja rahvuslik siis) Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma.

3

Euroopas hakati huvi tundma vikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstiparasel tasemel ilukirjandust, andsid valja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplnter Neus Knpffer Valgustus kuni 19. saj lpp = rahvakultuuri avar mistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja nitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt.5. Rahvaluuleteaduse kujunemise phijooned 20. sajandil Eestis

20. saj (eriti II maailmasja jrgset) Eesti rahvaluuleteadust iseloomustab rahvaluule uurimise poeetikakesksus. 50ndad-80ndad valdav seisukoht, et rahvaluule on kunstilooming (rahvaluule = suuliselt tekkinud ja enamasti suuliselt levinud traditsiooniline vaimne kunstilooming.) Nukogude folkloristika: rahvaluule on ainult suuline kunstilooming, usund & kombed lhevad juba etnograafia alla. (Rahvaluule on ttava rahva kollektiivne traditsiooniline vaimne kunstilooming) Mnedel perioodidel asendati sna kunstilooming juba paindlikuma loominguga. Poeetikakeskne rahvaluuleksitlus seob folkloristika tugevalt kirjandusteadusega, mis tingib rahvaluule liigikeskse ksitlemise (laulud, jutud jne). Rahvaluule terviklikkusest lhtuv uurimisviis oli vahetult enne II maailmasda ning tuli tagasi 90ndatel. Esile tusevad varem kll uuritud kuid teaduse alla mittemahtuvad teemad nagu rahvaluule ja kirjanduse suhted, snkreetilised rahvaluuleliigid (mngud, usund). Huvi trkamine tnapeva folkloori vastu. 20. saj thtis roll institutsioonide kujunemisel: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti ja vrdleva rahvaluule ppetool Tartu likoolis [1919], etnograafia dotsentuur ja professuur... Eelistatumaks meetodiks 20. sajandil oli soome koolkonna metoodika, eriti uuritakse vana rahvalaulu.

Meetodite kujunemine: soome ajalboolis-geogr meetod (teemade sueede levik) vrdlev usundilugu pshholoogiateadustele tuginevad meetodid (Semper) kirjandusteaduse alused kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) eksperimentaalsed vlitmeetodid NL aeg filoloogiline suund. Tpoloogiline meetod 4

Tekstikriitika Viimased 2 rajanevad soome koolkonnale: vrdlevad ja sisukesksed 30ndatel etnoloogiline uurimine (Loorits, Tampere) 1940-80ndad filoloogiline suund (tpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab thenduse alles kontekstis. (tekst saab thenduse kontakstist lhtuvalt. Ka tsielujutustused lhevad folkloori alla.)

6. Rahvaluule staatilise ja dnaamilise ksituse phimtted. Misterahvaluule faasid.

Staatiline ksitus: omane 19.sajandi lpu ja 20. sajandi I poole folkloristikale. Rahvaluule ajastu saab otsa nimelt kirjaoskuse tulekuga, moderniseerumise v linnastumise tulemsena. Dnaamiline ksitus: sveneb 20. sajandi II poolel, kuna folkloristika lheneb sotsiaalteadustele ja hakkab uurima ka tnapevast folkloori. Stestatakse, et rahvaluule mitte ei kao, vaid muutub linnastumise, moderniseerumise, kirjaoskuse tulekuga jne. Rahvaluule faasid: E. Laugaste: Rahvaluule lbib snnist surmani 3 faasi: 1) tuntud aktuaalse kasutamise faas, kus vastav rahvaluuletekst on ldiselt tuttav ja kibel; 2) mlufaas, kus teksti aktuaalselt ei kasutata, on silinud mlus 3) unustamise faas, kus teksti rahva mlus enam ei leidu Staatiline ksitlus. M. Hiieme: Rahvaluuleteos ei tarvitse oma sndimise hetkest kohe sattuda aktiivse kasutamise faasi, vaid sellele eelneb tekkefaas. Rahvaluule ei ole midagi valmisolevat. Tal puudub algtekst, sest rahvaluule on protsess, mille kigus teksti kujundatakse (tekkefaas). Dnaamiline ksitlus. 7. Rahvaluuleteaduse phimisted: traditsioon; stereotp; tp; variant;Andersoni (enesekontrolli) seadus; snkretism; suulisus.

Traditsioon korduvusega seotud miste, nagu seda on rahvaluule isegi. Traditsiooni vib mista mitte ainult kui mineviku prandit tnapevale, vaid ka kui tnapeval loodud jrjepidevust, milles toetutakse minevikule. Ta ei thenda mitte niivrd nhtuse muutumatust vaid psivust. Psida saab see, mis on paindlik. Elu muutub kigis oma avaldumisvormides pidevalt. Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal psivaid mtlemis-, vljendus- ja toimimisviise. Stereotp Rahvaluuleteksti tasandil thendab stereotp teatud liiki kordumist tekstis (muinasjuttude algused nt). Mentaalsel tasandil on stereotp tundmatu seletamine tuntu kaudu. Teadmine, kus ja mida ja kuidas teha. Stereotbid on erinevates piirkondades erinevad. Kujuneb vlja rhma kogemustest.

5

Tp ja variant tpoloogilise koolkonna misted. Tekstidel on vime psida vaid paindlikult muutudes. Tp vime paindlikult muutudes silitada oma phikuju. Variant tbi konkreetne esindaja. Tp on mtteline ja realiseerub erinevate konkreetsete variantidena. Andersoni (enesekontrolli) seadus ritab seletada suulise primuse vimet silitada oma phikuju: jutustaja omandab teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see krvaldab jutustaja mlust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see vldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse ksitluse puhul pole arvestatud loomulikku primuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). Snkretism kunstiliikide pimumine (nt kalendrikombestikus on luulet, muusikat, tantsu, usundit); primustekstide funktsioonide pimumine(tekstides on koos nii usundilisust, poeetilisust jne); teksti loomise ja esitusega seotud pimumine (teksti looja ja esitaja ei ole lpuni eristatavad sest tekst ei esine esitusest eraldiseisvana) Suulisus ks philisemaid (enam mitte ainus) rahvaluule leviku viise. Samas on suulisus vaid ks rahvaluule levikutehnikat esindav tunnus, kuid mitte rahvaluule olemuslik tunnus. (Vastandus - suuline on rahvaluule, kirjalik seda ei ole enam ei kehti.) 8. Primusrhma osa primuse levikul. Autori miste rahvaluules(anonmsuse ksimus).

Anonmsuse miste seondub autoriga. he seisukoha jrgi vib primusteose autoriks pidada rahvast, ent konkreetseid tekste ei saa luua koos rhmaga, see sisaldab siiski konkreetsete isikute loomingut. Teine seiukoht, O. Loorits Autoreid harilikult nimepidi ei teata. Tihti aga teatakse, nt fraasid kuulsatest filmidest jne. Niisiis ei saa autoriksimust taandada rahvaluule puhul teadmisele ja mitteteadmisele. Kolmas seisukoht primusteksti autor on selle esitaja. Tnapevased lahendused: a. Autori miste mratlemine. Kui autor on turule meldud teksti looja, siis rahvaluuleteksti autor on anonmne: rahvaluule ei ole meldud vljapoole primusrhma, mgiks turule. Sellega kaasnevalt ei ole rahvaluuleteksti loojal ka autoriigusi - kontrolli oma teksti le turul. Primusrhma raames see kontroll siiski toimib. b. Anonmsuse miste avaldub snkretismi miste kaudu: rahvaluules ei ole autor ja esitaja eraldunud, nagu see on ettekujutatav tnapeva iseseisvunud kultuurivormide puhul (autor, interpreet, lugeja). Anonmse teksti autorsuse ksimus eeldab teksti algkuju olemasolu, ent rahvaluuleprotsessis ei toimi algteksti-koopiate teema, pigem on olemas teksti PHIKUJU ja selle erinevad variandid. Rahvaluuletekst snnib traditsiooni mlu ja ksikisiku vimete ja mlu koosts. 9. Rahvaluule osa tnapeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloorikaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis.

Tnapeva primus seob hte inimajaloos psivana silinud elemendid (osa perekondlikke, soo- ja sugulussuhteid) ja need hiskonnas vlja kujunenud tavad, mis on lbi teinud

6

mrkimisvrsed muutused (nt pulma-, matuse-, snnikombestik jms). Uued kultuurinhtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine, lugemine jms) on tnapeval phjuseks primuse tekkele. le poole rahvastikust elab linnades linnade suur roll ja sellele iseloomuliku folkloori teke. Tnapeval on folkloori levikul olulised inimeste sotsiaalne staatus, vanus, sugu ja amet. Tnapeva folkloori uurijad on sunnitud tunnistama liike, mis rahvaluuleteaduse klassikas puuduvad. Niteks tnapevajuttude klassifikatsioon, terminoloogia ja ainese mratlemine tuginevad Soome ja Phja-Ameerika folkloristikale. Kaasaegsetes rahvaluuleksitustes seatakse esiplaanile rhma kogemus. Tnapeva folkloor tidab teatud lngad hiskonnas (poliitiliste anekdootide vidukik riikliku rhumise hkkonnas; tavaigus riikliku iguskaitse nrkuse korral jm). Folkloristide vide: tekstianals nitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e. klassikalise primuse muster. Analoogilised funktsioonid: seletavad, petavad, nitlikustavad. Tnapeval uuritakse primust, kui kommunikatsiooni kultuuri kokkukuuluva rhma raames.

Tnapeva primuse uurimine: tekst > uurimisaladeks on teemad, zhanrid, struktuurid, levik kontekst > primust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rhma raames Folkloori kaks elu: 1. Folkloori esimene elu. Folkloori loomulik, peaaegu mrkamatu olemasolu primushiskonnas. Primust ei panda thele, ei teadvustata ega vrtustata, kuna see on orgaaniline osa kigest toimuvast. Sellel pole nime ega liike (kuigi oletused primuse loomulikust ja alguprasest elust on vaid uurimisvahend, mitte kultuuri reaalne olukord, sest "algupraseks" peetud nhtus vis olla hoopis millegi lppjrk vms). 2. Folkloori teine elu Primusainese lestusmine arhiivist vi muust silituspaigast. Primusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jlle ringlusse. Aines lheb uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui alguprases kultuurikontekstis. Uus ringlemine ei thenda peaaegu kungi sulandumist alguprasesse primusprotsessi, kuigi see vib veel mingis vormis jtkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmrgid. Primuses sisalduv snum vib juda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole vrtustatud primuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega primuse spontaansete vormidena. Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus vib phineda allikatel vi/ja uurimismetoodikas): o Kirjandus (nt eeposed) o Keel (snavarauuringud, rahvalaulu keel ja selle ajalugu) o Etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mlestused, elulood, migratsioon) o Ajalugu (rahvaluule on ajalugu inimeste vaatepunktist) o Meedia o Pshholoogia

7

Klassikaline primus - arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) - tekstide anals; uute kontekstide mju tekstidele Tnapeva primus - kaasaja hiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis

10. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu likool, Eesti

Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tst tnapeval.

Tartu likool Eesti ja vrdleva rahvaluule ppetool loodi emakeelse likooli juurde 1919. Selle ajani oli eesti folkloristika seotud rohkem seltside ja ksikisikute tdega. Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal ttasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. hendati rahvaluule ppetool kirjanduskateedriga (nuk vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993. a ppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime. Eesti kirjandusmuuseum Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, sstemaatiliselt kogusid ka Rosenplnter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi phieesmrgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja hiskondliku mlu psimiseks oluliste allikamaterjalide silitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka ESi viisikogu. Ksikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda vljattatud ssteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise vistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat primust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 trhma: pammioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi trhm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 11. Rahvaluule-uurimise allikad: nende kogumise, korraldamise javljaandmise phimtted.

1. teaduslikud vljaanded Kikide tekstide vljaanded Teaduslikud antoloogiad 2. Rahvavljaanded Esteetiliseks lugemiseks, tekstid vivad olla tdeldud Eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarvis koostatud vljaannetena. 8

Korraldati: Tpoloogilisel phimttel Kihelkondlikul Temaatilise-regionaalsel Rahvavljaannetele on iseloomulik tekstide ttlus, arhiiviviiteid ei ole. Eesmrk loetavus. Toimetamise keskseks printsiibiks tekstide esteetilisus.12.Rahvaluule uurimissuunad ja meetodid 20. sajandi Eesti folkloristikas: ajalooline kontekst ja uurimisnited.

Jrgnevalt on esitatud meetodid, mis on Eesti uurijate tdes selgemini esil. filoloogilise suund - tekstikesksed meetodid tpoloogiline meetod (uuritakse tekstide suulise leviku ja kujunemisjrkude omavahelisi seoseid) teksti- ja allikakriitika () tekstide levikuanals situatsioonianals etnoloogiline suund - kontekstikesksed meetodid primuskoloogia naisuurimus primuslik ajalugu Meetodite kujunemine: soome ajaloolis-geogr meetod (teemade sueede levik) vrdlev usundilugu pshholoogiateadustele tuginevad meetodid (Semper) kirjandusteaduse alused kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) eksperimentaalsed vlitmeetodid NL aeg filoloogiline suund. Tpoloogiline meetod Tekstikriitika Viimased 2 rajanevad soome koolkonnale: vrdlevad ja sisukesksed 30ndatel etnoloogiline uurimine (Loorits, Tampere) 1940-80ndad filoloogiline suund (tpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab thenduse alles kontekstis. (tekst saab thenduse kontakstist lhtuvalt. Ka tsielujutustused lhevad folkloori alla.)

II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mistete selgitus, teoreetilised lhtekohad

Primuse liigitamine sltub uurija ja liigitamise eesmrgist. 4 philist liigitamise kriteeriumit: 9

Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mtlemisele, lhtutakse liigist kui ideaaltbist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) Liik kui psiv vorm (kui muutub primuse ajaloolis-kultuuriline taust, jvad primusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) Liik kui muutuv vorm (arenevad vlja hest nn rgvormist) Liik kui snaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus vljendusviisis snavara, tegelastbid, smbolid)

Folkloorianr suhteliselt psiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise vljenduslaadi, funktsiooni ja thendusliku sisu poolest. Eesti folkloori phianrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivrsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tsieluline lugu) Lhivormid: vanasna, mistatus, kneknd Loitsud e nidussnad (ka needused ja sajatused)2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrissteem koos nidetega

Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lhi-vormid Usund/kombestik Liikidel vivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on niteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad anrid. Esineda vib ka allanreid, nt muinasjutu allanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3. Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid,rahvaluuletekstide kirjapanemise phjused, nende sisu, allikakriitika.

11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm lekuulamisprotokollid juhumrkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi td (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele snaraamatud (nt Gsekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt Saxo Grammaticus e Taanlaste vgiteod 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu leskirjutus aastast 1660. Lhivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist 10

Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelukohta

4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritpoloogia kultuuriteooria, mis vimaldab analsida kultuuride erinevusi, sltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Vajadus oluliste asjade taasesituse jrele (rituaalid jne, taasluuakse olulist infot) Mlu abivahendid on kaemuslikud inimeste loodud kui looduslikud phapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud...) keskendub protsessile ja mitte sndmustele kui ksikjuhtumitele Mtoloogiline maailmapilt Tskliline ajatunnetus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritud minevikku phjus/tagajrg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi Vajadus thtsate asjade leskirjutamise jrele Mlu abivahendiks kiri ja selle arengud (trkikunst) Keskendub olulisele (ainulaadsele) Religioosne/teaduslik maailmapilt Lineaarne ajatunnetus

5. Rahvaluule suulises ja kirjalikus kultuuris. Rahvaluule Eesti klahiskonnas ja tnapeval. Suuline kultuuritp Elustiil paikne Liikumine vhene (ei kohta uut, traditsioonide psivus ja muutumatus) Vrtused seotud ellujmisega, st looduse heasoovlikkus, plluharimine plvest plve Ajatunnetus tskliline (profaanne ja sakraalne aeg vahelduvad) Maailmapilt mtoloogiline, jumalate kohaoluga arvestamine. Abstraktseid misteid ei tunta Sltumine viljakusest Vastavad primusliigid viljakusmaagia, ended... Kirjalik kultuuritp Kristlus ja reformatsioon kirja levik 20. saj linnastumine, moderniseerumine Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Tehnoloogilised murrangud Massikultuuri teke Abstraktsed vrtused (nn) Thtsale (ainulaadsele) keskendumine (ksiksndmused, mitte protsess) Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Suur liikuvus (lemaailmne, internett) ja kiire elutempo Viksem kokkupuude vanema plvkonnaga Uued vrtushinnangud

6. Rahvalaulu kujundissteem.

Rahvalaul on rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes vi laulvalt kneledes ehk retsiteerides. Omandatakse kogemuslikult igapevase suhtlemise kigus. Rahvalaulus on kolm kompnenti: tekst, meloodia, ettekandmislaad. Laul vljendas laulja mtteid ning vis olla ka t ja pidude saatja. 11

Miste Rahvalaul vttis kasutusele Kreutzwald. Eesti rahvalaul jahuneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.

VANEM RAHVALAUL Regilaulu-eelsed vormid Algriim kordav teisendus) vormelikeel

Regilaul algriim parallelism vormelikeel vrsimt! (enamasti 4jalaline trohheus)

Parallelism(mtet

UUEM RAHVALAUL (19 saj) siirdevormili Lppriimiline ne Ebajrjekind lppriim el vanema ja salmid uuema laulu vrsimt stiilielementi de kasutus

Regilaulu

liigid: tlaulud (karjaselaulud, likuslaulud) kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri) perekonnaelust ja hiskonnasuhetest knelevad laulud (vaeslapselaulud)

Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik lesthendus laulikud ja salmikud. Autor on teada vi isik tuvastatav. Uuema rahvalaulu liigid: misa- ja peremeestevastast hiskondlikku protsesti vljendavad klakroonikad armastuslaulud sjalaulud tlaulud Suur osa, eriti vanu laule, sisaldavad mina-elamustega lbipimunud jutustusi. 7. Regilaulu ajalooline kontekst.

Regilaulu vorm ulatub arvatavasti lnemeresoome hisprandisse, hinnangud vanusele varieeruvad 2000. Esimene teadaolev ragilaulu leskirjutus prineb aastast 1660. Euroopa (eelkige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on vrsimdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.Uuem rahvalaul kujunes vlja

Maa-harimisega laulud seotud sest praeguste allikate hulgas on maa-harimise teema kige laialdasem. Paikseteks jdi ~2000-4000 e.Kr. rgkogukondlik hiskond muutub agraarhiskonnaks.8. Rahvakalender talupojaelus ja tnapeval.

12

Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste primuslikku ajaarvestuse ja thtpevade ssteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloos muutnud ja erinevatest allikatest mjutusi saanud. Mall Hiieme jrgi on rahvakalender rahvaprane ajaarvamisssteem mille steteks on thtpevad ja nende thenduste & thistamistega seonduv tavandikompleks. Ajatunnetus tugineb usundile: aega tajutakse kui erinevate/vahelduvate omadustega (kvaliteediga) ajalike. Seega on eristatavad sakraalne ehk phade aeg ja profaanne ehk tavaaeg (M.Eliade jrgi): Sakraalne aeg: mtiline aeg - loomise aeg sakraalne aeg on tagasiprduv algusse, uuesti lbi elatav jumalate kohaloleku tttu see aeg on pha Profaanne aeg: saab mtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tskliline. Sakraalse ja profaanse piiri letamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / ndala / peva jagunemine tperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, pikeseaasta). Talupojakalendri phade juurde kuuluvad elemendid: teatrielemendid verbaalsed meenutused tkeelud ja -ksud ended ja ennustamised toit Rahvakalender on vga snkreetiline ja kujunev ning pimib endasse erinevad kalendrid ja ajatunnetused. Rahvakalendriga on seotud kikvimalikud rahvaluule vormid: laulud, mngud, lhivormid, uskumused ning ta ise rajanebki sellel, et aega tajutakse erineva kvaliteediga (nt ldises mttes on rgitud raskest ajast, kuldsest ajast, puhkeajast, konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus kima ei hakkaks). Rahvakalendri thtsus ja olemus sltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit: I. Mtoloogiline kige arhailisem, seoses usu & arvamustega., tugineb kogemusele, seostub suulise kultuuriga, vajab rituaale & toiminguid. Lepingud slmitakse jumalate kohaloluga arvestades. Kosmogoonilisus. Kalendrithtpev meenutab mingit thtsat sndmust. II. Religioosne phakirja tundmine. Thtpev on nd juba smbol, mis meenutab teatavat skeemi (omane kirjalikule kultuurile). III. Teaduslik selline on tnapevane kalender, tekkis valgustuslikul ajajrgul: thtpevade smboolne thistamine (kui ldse), mis rajaneb meie teadmistele, teame pikese loojumise ja tusu aega jne.

13

20. saj teisel poolel hakati Eestis teatud mral thistama Nukogude vimu juurutatud ametialaseid thtpevi nagu ehitajate pev, kaevurite pev, kalurite pev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hbus. Samas veti 20. sajandi lpuaastatel angloameerika kultuurist le valentinipev (Eestis ka sbrapev) ning halloweeni thistamise komme. Uue sisu sai volbripev 1. mail, mis on muutunud eesktt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tnapeva peres on snnipeva krval kesksemateks ja enimlevinud thistatavaiks phadeks uusaasta, lihavttephad, julud, isadepev, emadepev.9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis.

Rahvausund on usund he indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud hegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Snkretism (erinev algupra, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on lunastus, mis patt) * Eesti himude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha philiselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning ksikute kirjalike allikate phjal. * Tenoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus sna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vhe viiteid. * Muudatusi ti uskumustesse ja kommetesse plluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani himudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mnevrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- vi majahaldjaisse (nt Lne-Eestis phak Antoniusega seotud haldjas Tnn). * Maaviljelus ti kaasa ilmastikunhtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide thtsuse tusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati vristama. Rahvakalendris olid pikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti klvindalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri thtpevad (kadripev, mihklipev tulenevad kristlikest phakutest). * Vimalik, et germaani mjul kujunesid hiiumdid, mille kajastusena on meieni judnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaaniprased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhnd, nkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul svenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes vlja keerukas trjemaagia. Need jooned svenesid kontaktide mjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. * Eesti rahvausundiga on omaprasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mjudega pseudomtoloogia. Kirjasna kaudu judis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvaprast materjali sekundaarsest.

14

* 2005. aastal lbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest Jumala olemasolu, 54 protsenti uskus mingisuguse vaimu vi eluju olemasolu. Tnapeva rahvausund on suures osas meedia kontrolli all.

10.Mngud ja rahvaluuleliikide pimumine. kirjelda mngu kohta rahvaluuleliikide ssteemis, vt mngu lesehitust ja teemasid; paiguta mngud ajaloolisse konteksti. Nita, kuidas rahvaluuleliikide pimumine mngude nitel aja jooksul muutub Mng on nii laul, kne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lpp, reeglid. Mngude puhul on eristatud 2 liiki: Laulumngud (mngu saatel laul) Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMNGUD Uuemad laulumngud Siirdevormilised laulud Tantsulis-figuraalne liikumine 16.-17. saj

Vanemad laulumngud Regilaul + draamaelemendid: mngu etendatakse. Tekkis 12. saj lpp vms. Algab sissejuhatava lauluga & lihtne liikumine Keskosas etendatakse seed, dialoog Lpuosas jooksumng

Ringmngud Lppriimilised laulud Nideldakse Tantsitakse paaristantsu 19. saj.

Mngudes tuleb rahvaluule snkreetilisus eriliselt esile mnge saab ksitleda rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendrithtpevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mngijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks td, igapevaelu suhted. Mng = laul&kne + tegevus. Laul&kne anriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lhivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga.

11. Primuslik ajalugu kui meetod.kuidas lhenetakse sel puhul allikale, millised ksimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite ssteemis

Primuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmrk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutlgendust. rahvaprane ajalugu on osa jutustajate enesemratlusest. ! Primusliku ajaloo allikaks on tsielust jutustavad lood. Primuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Primuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosndmuste tekstilist illustratsiooni. 15

! Oluline on see, kuidas inimesed knelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks knelda, kuidas seda tehakse, milliseid vtteid ja vimalusi hes vi teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse.

12.Rahvajutuliigid, sltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lhtu klassikalisest rahvajuttude liigitusssteemist. Milline erinevus on tekstivlise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse jututegelikkuse - omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused. Eestis tuntud rahvajutuliigitus rajaneb ideaaltbile, kus kriteeriumiteks: Teksti pikkus Teksti fiktsionaalsus vi teprasus Teksti see leviku ulatus e streotpsuse aste Jutustamiskeskkonnast lhtuvalt on jutte 4 liiki: Muinasjutud Muistendid Naljandid Pajatused Kige ldisemalt 2 liiki: Jutud, mille puhul eeldatakse teadlikult, et sellist sndmust tegelikult toimunud ei ole. (Erineb tavaknest, kasutatakse tpilisi alguse ja lpuvormeleid ja kujundeid) Jutud, mida proovitakse esitada vimalikult tsielulisena. (vesluse ja arutelu osaks, mitte kuulamiseks. kuulajale suunatud: neis ptakse vimalikult tpselt nidata tsielureegleid, juhtumisi ja olukordi nende konkreetsuses. Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade le)

Vga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tsielu ja leloomulikuks peetava maailma vahel.Rahvajutu seos jutuvlise tsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi phimtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise prast), mratletud tegevusaeg ja koht, leloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tnapevastes muistendites nt ufolood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lhiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipevased, primusrhma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. Juttude kaudu proovitakse mista toimunut ja luuakse uusi teadmisi analoogilise olukorra kohta. Nt tsielus kgu kukub ja naabrinaine sureb -> primuslik vide on, et ko

16

kukkumine ennustab surma -> jutustaja, teades traditsiooni ja kogedes tsielusndmusi, hitab need oma jutus.

17