majanduse alused
TRANSCRIPT
1
Majanduse alusedRIM 6001
Anneli Kommer
Majandusteadus...
� … on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et
inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks
� … on õpetus nappusest
Majandusteooria...
� …tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste
tundmaõppimisega
Rakenduslik majandusteadus ...
� ...tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide
huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne.
Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks
ja makroökonoomikaks:
� Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või
kasumit.
� Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi
seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Majanduse kolm põhiküsimust:
� mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
� kuidas ehk missuguseid tootmistegureid
kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;
� kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.
2
Majandussüsteemid
Tulenevalt sellest, kuidas üks või teine
majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme
� Traditsiooniline majandus
põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad
Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida
ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada, tööjõu spetsialiseerumise tase on väga madal
� Plaanimajandus
Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim
Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust
toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.
Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse
piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine.
� Turumajandus
Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal
Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism.
Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada.
Ressursid või tootmistegurid
on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks
� Inimressurss ehk töö
� Loodusressurss ehk maa
� Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital
� Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.
� Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad, veeressursid jne.), mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada.
� Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid -tootmishooned, masinad, seadmed, materjalid jne. ja on loodud varasema majandustegevuse käigus.
Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi.
3
Majandusteadlased tegelevad
majandusküsimustega kahel viisil:
� positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas
� normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad
Majandusteadlased konstrueerivad
mudeleid selleks, et paremini selgitada
erinevaid majanduslikke muutujaid
� Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel
� Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele.
� Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kuid muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib ceteris paribus printsiip.
Uuritavaid majandusmudeleid võib
väljendada verbaalselt, matemaatiliselt või
graafiliselt
� Kui me räägime, et turul muutub nõutava
kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsat nõudlusmudelit.
� Sama mudelit saab väljendada ka matemaatiliselt.
� Esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist
kahe hulgaga: p (hind) ja q (kogus)
� Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui
hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga
� Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kauba hinnast: qD= f (p),
� kus qD on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p kauba hind.
� Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost.
Kui on teada kauba kogused, mis
vastavad mingile hinnatasemele, siis
saab analüüsi vahendina kasutada
tabelit
301530Kogus
5102050Hind
Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi.
Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse
kahemõõtmelises teljestikus.
�
hind
kogus
4
� Graafikud esitatakse seoste üldkuju
esitavate skeemidena, sealjuures ei pöörata tähelepanu seose täpsele matemaatilisele kujule ning telgede mõõtkavale
� Kuna majanduses on enamasti tegu
muutujate positiivsete väärtustega, siis kujutatakse ka vaid teljestiku vastavat osa
Mudel - tootmisvõimaluste kõver
� Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate
kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.
� Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb
alati paremale alla.
0
2
4
6
8
10
12
14
16
0 1 2 3 4 5 6
Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver
pole võimalik
efektiivne
ebaefektiivne
Tootmisvõimaluste kõver
Ressursside suurenemine
Ressursside
vähenemine
4
5
5
6
3
40
Alternatiivkulu printsiip
Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust.
Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.
Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
1
Majanduse alused
RIM 6001
Nõudlus ja pakkumine2. loeng
Anneli Kommer
Turg
• Nimetus turg tähistab mistahes
institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või
pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad.
• Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril
Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni:
• Turul osalejate arv
• Kauba omapära, homogeensus või
diferentseeritus
• Turule sisenemise võimalused
• Turul osalejate konkurentsi vormid, võime
mõjutada hinda
• Turu keskne tunnusjoon on hind.
• Hinnad edastavad signaale ja
informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
� tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii
odavalt kui võimalik ja
� tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge
hinnaga kui võimalik.
• Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste
hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta
• Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad
rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb
� toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on
pöördvõrdeliselt seotud.
� madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu
ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul. 305
207,5
1310
812,5
515
320
130
050
Nõutav kogusHind kroonides
2
Nõudlust väljendatakse kas tabeli
kujul või graafiliselt
0
10
20
30
40
50
60
0 10 20 30 40
kogus
hin
d
• Nõudlust kajastab terve nõudlustabel või nõudluskõver kogu oma pikkuses.
• Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul.
• Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehk nõudluskõver on negatiivse tõusuga.
• Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati
pöördvõrdelist seost.
• Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava
koguse vahel.
Majandusteadlased põhjendavad
pöördvõrdelist järgmiste asjaoludega:
• tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus
• toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teiste kaupade hindade suhtes ehk asendusefekt
• sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut
Muudatusi nõutavas kauba koguses
põhjustab kauba hinna muutumine
hind
kogus
Nõudluskõver D
5 krooni
10 krooni
5 tk 9 tk
A
B
Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid)
mõjutavad järgmised tegurid :
• Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme
muutumine
• Tarbija individuaalse maitse muutumine
• Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine
• Tarbijate tulevikuootuste muutumine
• Tarbijate arvu muutumine
• Teiste kaupade hindade muutumine
3
Nõudluskõvera nihkumine paremale
hind
kogus
Nõudluskõver D
10 krooni
5 tk 9 tk
A B
Nõudluskõver D1
Nõudluskõvera nihkumine vasakule
hind
kogus
Nõudluskõver D5 krooni
10 krooni
5 tk
A
B
Nõudluskõver D1
� Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek kasvab
� Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad –sissetuleku kasvades nõudlus väheneb
� Asenduskaubad – kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb
� Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) – ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
• Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad
soovivad ja suudavad müüa
• Pakkumisseaduse kohaselt kehtib
seos, mida kõrgem on kauba hind, seda suurem on pakutav kogus ehk
tegemist on võrdelise sõltuvusega.
55
207,5
3410
4712,5
5915
7020
8030
8250
Pakutav kogus
(miljonit tükki)
Hind kroonides Pakkumist saab kujutada pakkumiskõvera abil
0
10
20
30
40
50
60
0 20 40 60 80 100
miljonit tükki
kro
on
i
4
Muudatusi firma poolt pakutavas kauba
koguses põhjustab kauba hinna muutumine
hind
kogus
Pakkumiskõver S
5 krooni
10 krooni
5 tuh. tk 10 tuh. tk
A
B
Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel
kahe asjaoluga:
• kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud
kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega
• kasvava alternatiivkulu seadus, mille kohaselt
suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral
Pakkumist (pakkumiskõvera nihkeid ) mõjutavad tegurid:
• Muutused tootmistehnoloogias
• Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad
ressursside hindu
• Muutused tootjate ootustes
• Muutused krediidisaamisvõimalustes
• Muutused pakkujate arvus turul
Pakkumiskõvera nihkumine paremale
hind
kogus
Pakkumiskõver S
5 krooni
5 tuh. tk 10 tuh. tk
A B
Pakkumiskõver S1
Pakkumiskõvera nihkumine vasakule
hind
kogus
Pakkumiskõver S10 krooni
5 tuh. tk 10 tuh. tk
AB
Pakkumiskõver S1
Turu tasakaal
l
0
10
20
30
40
50
60
0 20 40 60 80 100
kogus
hin
d
5
• Hinda, mille korral ostjate ja müüjate
soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks.
• Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus
� nõutav kogus võrdub pakutava kogusega.
� Vastav kogus on tasakaalukogus.
• Turul võib tekkida turu ülejääk ehk liigpakkumine.
� Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav
kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
� Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale
� Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 krooni oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga.
� See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama.
� Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.
� Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma
� Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad.
Ülejääk ehk liigpakkumine
hind
kogus
Pakkumiskõver S
7 krooni
10 krooni
50 tk 100 tk
AB
Nõudluskõver D
E
Ülejääk = 100 -50 = 50 tk
Turul võib tekkida ka puudujääk
� Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab
pakutava koguse
� Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk
nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole
� Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga.
� Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda.
� Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu.
� Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani.
6
Puudujääk ehk defitsiit
hind
kogus
Pakkumiskõver S
7 krooni
5 krooni
50 tk 120 tk
AB
Nõudluskõver D
E
Puudujääk = 120 -50 = 70 tk
Turu tasakaal
� Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul
toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist.
� Graafiliselt väljendatuna tähendab see
� kas nõudluskõvera
� või pakkumiskõvera nihkumist,
� mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja
tasakaalukogus
Turu tasakaal
� Kolmnurk AEO väljendab tarbijale ja tootjale vastuvõetavaid hinna ja koguse kombinatsioone.
� Kogus q väljendab optimaalset kogust kaupa, mida on võimalik osta ja toota
� Punktis E on ressursid paigutatud efektiivselt.
E
A
p
qO
1
Majanduse alused
RIM 6001
Nõudluse elastsus3. loeng
Anneli Kommer
Nõudluse hinnaelastsus
� Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik
teada, kui järsk on nõudluskõver.
� Selle täpsustamiseks on kasutusel võetud
nõudluse hinnaelastsuse mõiste.
� Elastsus mõõdab tarbijate kauba hinnale reageerimise tundlikkust ehk on tarbijate
reageerimistundlikkuse mõõt.
Näide� Kui homme supermarketites kogu Tallinnas piima või
leiva hind alaneb 5 %, ei muutu sellest oluliselt piima või leiva nõudlus, kasv on minimaalne.
� Kui aga jäätise hind alaneb 5 %, järgneb sellele oluliselt suurem jäätise nõudluse kasv.
� Tekib küsimus, miks hinnamuutused tekitavad mõnikord ainult väikest efekti, aga teisel juhul on väga suure mõjuga.
� Vastuse sellele annab nõudluse ja pakkumise kõvera kuju. Jäätise, mille nõudlus on palju tundlikum hinnamuutusele, nõudluskõver on oluliselt lamedam kui piima nõudluskõver.
� Miks see nii on, sõltub sellest kas kaup on asendatav või mitte
Nõudluse hinnaelastsus
p p
10.00 10.00
9.00 9.00
D1 D2
90 100 q 99 100 q
Jäätise nõudluskõver Piima nõudluskõver
Nõudluse hinnaelastsus
� Jooniselt näeme, et mõlema kauba puhul
langeb kauba hind 10 %, kauba nõutav kogus muutub aga erinevalt.
� Nõudluskõvera D1 puhul reageerivad tarbijad kauba hinna muutusele rohkem
kui nõudluskõvera D2 puhul.
� Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse
jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse
muutus alneprotsentua hinna
muutus alneprotsentua koguse nõutava Elastsus =
2
Elastsuse arvutamine
� Kui alustame punktist A
Kogus suureneb 50% 40 � 60
Hind väheneb 50% 4 � 2
Kui alustame punktist B
2
4
Hind p
Kogus q40 60
A
B
150
50==
∆
∆=
%
%
%
%
p
qE
∆q
∆p
330100
333,
%
%,
%
%==
∆
∆=
p
qE
M
50
3
Elastsuse arvutamine
� Erinev tulemus sõltuvalt mõõtmise
alguspunktist ei ole aktsepteeritav, seega kasutatakse elastsuse arvutamisel
keskpunkti valemit
600666
40
3
250
20
,%,
%===
∆
∆
=
p
p
q
q
E
Elastsuse arvutamine
� Nagu eelnevad arvutused näitasid, on
arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne
� Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise
� Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust
Sõltuvalt sellest kuidas nõutav kogus reageerib hinna muutustele, eristatakse
järgmisi nõudluse hinnaelastsuse liike
� Täielikult mitteelastse nõudluse puhul ei mõjuta hinnaõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole
tarbija jaoks oluline. Elastsus = 0
� Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus on
tegemist mitteelastse nõudlusega. Elastsus < 1
� Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus on nõudlus ühikuelastne. Elastsus = 1
� Kauba nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1
� Täielikult elastse nõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba
koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = ∞∞∞∞
Hind ja ettevõtte kogutulu
� Ettevõtte kogutulu = kauba hind x
müüdud kogus
� R = p x q
3
Hind ja kogutulu
2
4
Hind krooni
Kogus milj. tk40 60
Hind krooni
15020
4
2
Kogus milj. tk
Hind ja kogutulu
� Mitteelastne nõudlus
�Tulu enne hinnatõusu 2x60 = 120 milj. krooni
�Tulu pärast hinnatõusu 4x40 = 160 milj. krooni
� Elastne nõudlus
�Tulu enne hinnatõusu 2x150 = 300 milj. krooni
�Tulu pärast hinnatõusu 4x20 = 80 milj. krooni
Nõudluse elastsust mõjutavad:
• kauba või teenuse asenduskaupade
olemasolu
• hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
• kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab
• Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus
elastne.
1
Majanduse alused
RIM 6001
Tarbija valikud4. loeng
Anneli Kommer
Tarbija valikuteooria
� Kuidas leida tasakaal tarbija mõõtmatult
suurte soovide ja piiratud võimaluste vahel?
Tarbija valikud
� Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria.
� Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes
� Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele
� Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust.
� Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks)
Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel:
� kaupu ostetakse selleks, et saada nende
tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust
� kaupade kasulikkust saab mõõta ???
� tarbijate ostuvõime on piiratud
� vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav
kogukasulikkus oleks võimalikult suur
� kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus
on kahanev.
Kogukasulikkus ja piirkasulikkus
0
200
400
600
800
1000
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20
-40
-20
0
20
40
60
80
100
120
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20
Kasulikkus
� Kogukasulikkus on rahulolu summa� Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava
kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust� Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus
hoopis vähenema – tekib küllastuspunkt
� Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik
� Piirkasulikkuse kõver on pidevalt langev
� Iga täiendav ühik kaupa lisab vähem täiendavat rahulolu, kuni piirkasulikkus muutub negatiivseks
2
Kasulikkus
� Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid?
� Tarbija võrdleb kauba tarbimisel täiendavalt lisandunud kasulikkust ehk piirkasulikkust ja hinda, mida tuleb kauba eest maksta
� Tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on kõikide tarbitavate kaupade puhul sama
� Probleem – kasulikkuse mõõtmine
Tarbija valikud
� Piirkasulikkuse teooria vastukaaluks kujunes 1930.aastatel välja tarbijaeelistuste ükskõiksus- ehk samaväärsuskõverate teooria.
� Erinevalt piirkasulikkuse teooriast, kus tarbija peaks määratlema saadud kasulikkuse suuruse, piisab samaväärsuskõverate teooria puhul tarbijal ainult kaupade järjestamisest oma tarbimiseelistuste järgi.
� Teatud kaupade kombinatsioonid on aga tarbija jaoks samaväärsed
Tarbija valikud
� Isikud peavad tegema valikuid alternatiivsete kaupade vahel
� Tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega
� Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid
� Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus
Tarbija valikud
� Eelarvejoon
pitsa
õpikud
Eelarvejoon
� Eelarvejoon näitab tarbija sissetuleku ja
kaupade hindade vahekorda ehk seda kui palju võimaldab eelarve tarbida.
� Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste
hindade muutudes
Eelarvejoone muutumine
õpikud õpikud
pitsa pitsa
3
Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves)
� Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest
� Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse
� Seda saab väljendada samaväärsuskõvera (ükskõiksuskõvera) abil
� Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel
Ükskõiksuskõver (samaväärsuskõver)
õpikud
pitsa
A Komplekt 4 õpikut ja 2 pitsat
B Komplekt 2 õpikut ja 4 pitsat
Ükskõiksuskõverad
� Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal
� Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja
teenuste kogumite suhtes.
� Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab
Ükskõiksuskõverad on üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes ja ei lõiku kunagi
Tarbimise tasakaal
� Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont ,
saame leida tarbimise tasakaalu
� Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse
� Matemaatiliselt on tegemist maksimeerimisülesandega
Tarbimise tasakaal
pitsa
õpikud
A
4
Tarbijate vaheline konkurents
� Kas tarbijad konkureerivad omavahel
kaupade tarbimisel?
1
Majanduse alused
RIM 6001
4. loeng
Anneli Kommer
Konkurents
� Turumajandusteooriate kohaselt on turgpeamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents
� Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad
• Ettevõtted soovivad müüa oma toodangut võimalikult kallilt, kuid turul olevad tarbijad
on tavaliselt hästi informeeritud ja ei ole nõus maksma kallimat hinda
�ettevõtjad peavad arvestama turul väljakujunenud nõudluse ja pakkumise
tingimustel kujunenud hinnaga
�see tingib ettevõtte jaoks vajaduse hoida oma
kulusid kontrolli all
• Ettevõte on tootmisüksus, mis kasutab
erinevaid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks ja müümiseks
Tööjõud Tarbeesemed
Kapital Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
• Majandusteadlased eeldavad, et kõikide ettevõtete eesmärgiks on
kasumi maksimeerimine
• Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
KASUM = TULUD – KULUD
Ettevõtte kulud
� Kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud TC (total costs).
� Kogukulud saab jagada �püsikuludeks FC (fixed costs) ja
� muutuvkuludeks VC (variable costs)
� ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude ja püsikulude summa:
� FC + VC = TC
2
� Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta.
� Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega.
� tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb
� Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada.
� Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole.
� Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks
Summa tulu
muutuvkulu
püsikulu
0
Toodetud kogus
Tootmisvõimalused
� Lähtudes konkreetse ettevõtte tehnoloogiast ja
püstitatud eesmärkidest, on võimalik kasutada tootmisressursse erinevates kombinatsioonides.
� Kuid mitte kõik ettevõtte poolt soovitud variandid pole võimalikud.
� Firma saab tootmisel rakendada ainult selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mille muretsemiseks jätkub firmal raha.
� Seega on ettevõtte kulutused piiratud.
Tootmisvõimalused
� Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada
tootmistegureid erinevas proportsioonis.
� Firma kasutab kahte tootmistegurit tööjõud L (labor) ja kapital K.
� Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon
K
L
samakulujoon
Tootmisfunktsioon
� Seost maksimaalse
tootmiskoguse ja olemasolevate ressursside vahel
nimetatakse tootmisfunktsiooniks.
Q = f (K, L)
K
L
3
Mastaabiefekt
� Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi
tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks
Püsiv mastaabiefekt
� Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu
kasvuga.
� Olukord, kus tootmisressursside mahu
suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%.
� Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse
suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.
Kasvav mastaabiefekt
� Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini
� Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%.
� Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel.
� Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
� Nad saavad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele tööülesandele ning viia selle sooritamine maksimaalselt efektiivseks.
Kahanev mastaabiefekt
� Toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht
� Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendatakse 10% ning toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%.
� Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega � juhtimine muutub kohmakaks
� võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead)
Milline efekt reaalselt majanduses
domineerib?
� Majandusteadlased on leidnud, et teatud tootmiskoguseni võivad firmad reeglina kogeda kasvavat mastaabiefekti tänu suuremale spetsialiseerumisele
� Mingist kogusest alates hakkab siiski domineerima kahanev mastaabiefekt, mis on seotud väga suure tootmisettevõtte keerulise juhtimisega
Ettevõtete vaheline konkurents
• Konkurentsi korral on ettevõtted
hinnavõtjad, seega
�Konkurentsieelise saamiseks on vajadus hoida oma kulusid kontrolli all
�Oluline on teada kulutusi tootmisele,
nende kulutuste olemust ning tootmistegurite erinevaid
kombinatsioone.
4
Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust:
• Müüjate arv turul
• Müüjate poolt pakutava kauba
omapära
• Uute müüjate võimalused turule
sisenemiseks
• Müüjate võime mõjutada hinda
Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:
• täielik konkurents
• monopolistlik konkurents
• oligopol
• monopol
Täielik konkurents
Vajalik nelja tingimuse olemasolu:
• firmade arv on suur, kuid nende
tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma
suurusest
• firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta
• turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast
• kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon
Monopolistlik konkurents
• Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul
• Diferentseeritud toodang – tooted on
sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid)
• Uutel firmadel on pikal perioodil kerge
tootmisharusse siseneda
• Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav
monopoolne võim
�ta suudab hinda mõjutada teatud piires
• Monopolistliku konkurentsi turul kulutab
enamik firmasid suuri summasid
reklaamile
5
Oligopol
• Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid,
mis üksteisest vastastiku sõltuvad.
• Kuna oligopol hõlmab väikest arvu
firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema
konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit.
Oligopoli tekkimise põhjused:
• mastaabiefekt � Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige
madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt
• sisenemisbarjäärid� Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida
olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent
Kartell
• Kartell on firmade formaalne kokkulepe
hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
( kohv, suhkur, nafta)
Monopol
• Monopol on turu struktuur, kus kaupu
toodab ja müüb üksainus firma.
• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada
hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad
Monopoli tekkepõhjused:
• Mastaabiökonoomia
• Sisenemisbarjäärid
• Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)
• Mastaabiökonoomia
� Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu
kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga
• Sisenemisbarjäärid
� takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
� seaduslikud piirangud – patendid
� majanduslikud piirangud – firma suurus, mis
võimaldab tehnoloogiat täiustada
6
täielikarvestatav
Väga väikepuudubVõime mõjutada hindu
Suured barjäärid
Suured barjäärid
väiksed barjäärid
Puuduvad bar-jäärid
Võimalus turule sise nemiseks
ainulaad
ne., puudub a
Homoge
enne, või diferent.
Diferentseerit
ud tootja, brand
homoge
enne
Kauba
omapära
üksvähepaljupaljuMüüjate arv turul
MonopolOligopolMonopolistlik konkurents
TKT
• Ideaalne on täieliku konkurentsi turg
• Kui turg ei toimi, muutub oluliseks
valitsuse sekkumine
Konkurentsi reguleerivad seadused
reguleerivad:
• turujõu kuritarvitamist nõrgemate
konkurentide suhtes
• tootjate vahelisi kokkuleppeid
• ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi
• Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja
kehtestada tootmismahtusid
1
Majanduse alused
RIM 6001
Riigi roll majanduses6. loeng
Anneli Kommer
Riigi osa majanduses
� Avalik sektor
�valitsuse tegevus ja selle tagajärjed
� Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega.
� Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma
jooksvate kulude ja investeeringutega.
� Valitsus mõjutab majandust kontrolli funktsiooni kaudu, mida ta teostab raha-
ja fiskaalpoliitikat kasutades
Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:
� ressursside ümberpaigutamine
� ümberjaotav roll
� regulatiivne roll
� stabiliseeriv roll
� ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine - maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida.
� ümberjaotav roll - valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu (maksud ja toetused)
� regulatiivne roll: läbi seadusloome, tagatakse turumajanduse
funktsioneerimine
� stabiliseeriv roll: läbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab
mõjutada makromajandust
2
Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus.
Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi
� kaupade ja teenuste ostmine
� investeeringud
� maksuülekanded
� intressimaksed
� Mõned peavad avalikku sektorit liiga
suureks ja suhtuvad skeptiliselt valitsuse
võimesse lahendada sotsiaalseid ja
majanduslikke probleeme.
� Teised usuvad, et avalik sektor on liiga
väike ja valitsuse kulutuste suurendamine
aitaks lahendada vaesusest tulenevad
probleemid.
Klassikalise majandusteooria pooldajad
peavad väga oluliseks
� avaliku sektori kulutuste madalat taset,
� efektiivset maksude kogumist ning
� madalaid maksumäärasid
Pehme majanduspoliitika pooldajad:
Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka
kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu
� Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus
� Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel� omandada hariduse, � leida parema töö� saada produktiivsemateks
Millal peaks riik sekkuma majandusse?
� Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust, et saavutada suurim hüvede hulk ning sotsiaalne õiglus.
� Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud
� Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik
antud ressurssidega toota
O1
A1
O
A
B1 B
3
� Tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota
� Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saama toota kaupa A ja kaupa B
� Kui me tahame suurendada kauba A hulka, peame vastavalt vähendama kauba B hulka
� Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab sellele olukorrale
� Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu
Pareto-efektiivne ressursside jaotus
� Sellist ressursside jaotust, mille korral ei
ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata,
nimetatakse pareto-efektiivseks ressursside jaotuseks
Heaoluökonoomika põhiteoreem
� Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid,
� st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt,
� kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni,
� siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto-efektiivne
� ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata.
Heaoluökonoomika põhiteoreem
� Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt
on majandus Pareto – efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul
� Need on täieliku konkurentsi turu
eksisteerimiseks vajalikud tingimused (vt konkurentsi loeng)
Heaoluökonoomika põhiteoreem
� Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei
ole Pareto – efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks
� Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkust
Turutõrked � Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota
� avalik kaup
� Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne� konkurentsitõrked
� välismõjud
� informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud
� Makroökonoomilised häired� töötus
� inflatsioon
4
Valitsuse sekkumise 1. põhjus
� Turud ei suuda tagada pareto-efektiivset
ressursside paigutust majanduses, esinevad turutõrked
� Valitsus turuvälise jõuna paigutab tootmisressursse ümber
Heaoluökonoomika teine teoreem
� Pareto efektiivsus näitab seda, et
ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid samas, ei ütle see
teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud.
� Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne.
� Heaoluteooria teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest.
� Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast.
� Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks
Valitsuse sekkumise 2. põhjus
� Turud suudavad küll tagada pareto-
efektiivse ressursside paigutuse majanduses
� Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane
� Valitsus maksustab ja maksab toetusi
Turutõrked
� Turutõrgete esinemine oli esmane põhjus,
miks valitsus sekkub majandusse
Turutõrge - Avalikud kaubad
� Kaupade klassifitseerimine selle järgi kuidas neid tarbitakse
� Erakaubad
� Avalikud kaubad
5
Erakaubad
� Kaupade, nagu toit ja riietus tarbimise puhul
� eksisteerib konkurents
� ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle
kauba tarbimise teise isiku poolt
� Kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad ja sellega on tagatud
ressursside efektiivne paiknemine
� Teine ekstreemne juhus on puhas avalik kaup,
mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt.
� Kaubad nagu riigikaitse või puhas õhk on
� konkurentsitud, kuna iga isik võib kasu saada kauba tarbimisest, vähendamata kellegi teise võimalust seda teha ja
� välistamatud, kuna on võimatu tõkestada isikul nautida teenusest saadavat kasu
Avalikud kaubad
� Paljusid avalikke kaupu pakutakse kui tervikut,
seda ei saa jagada osadeks.
� Nendel kaupadel puudub hind ning turg, mis tavaliselt määrab ressursside jaotuse
majanduses, ei saa toimida.
� Turuväliseks reguleerimise mehhanismiks on valitsus, maksude ja eelarve kaudu
Avalikud kaubadPõhiline erinevus erakauba ja avaliku kauba
vahel
� Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana.
� Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine
� turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud
� Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega
Puhta avaliku kauba üheks omaduseks on konkurentsitu tarbimine.
� Erakauba puhul ei ole võimalik siis kui üks isik on kauba juba ära tarbinud, ühelgi teisel isikul kaupa tarbida, täiendav tarbija toob alati kaasa täiendavaid kulusid.
� Avaliku kauba konkurentsitus - kui kauba tootmiseks on kulutused juba tehtud, siis täiendava tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulusid.
Avaliku kauba teiseks omaduseks on kauba välistamatus.
� Kui kaupa juba tarbitakse, ei ole võimalik takistada teistel selle kauba tarbimist.
� Välistamatus tähendab, et on võimatu kasutada hinnasüsteemi, sest tarbijatel puudub soov kauba eest maksta.
� Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks (free rider problem)
6
Vahepealsed võimalused:
� ringhääling pakub konkurentsitut teenust,
kuid välistamine on võimalik.
� maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt,
kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi.
Puhas avalik kaup
Riigikaitse
Ühine ressurss
Kalavarud
Läänemeres
Välistamatu
Loomulik monopol
Kaabeltelevisioon
Puhas erakaup
Jäätis
Kergesti
välistatav
KonkurentsituKonkurentsi objekt
� Kas eelpooltoodud kaupu peaks
pakkuma eraturg või avalik sektor?
� Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks
otstarbekam tasuta pakkuda või võiks tarbijalt sisse nõuda ainult piirkulu ulatuses
kasutamistasu
� Mõnede kaupade puhul võib välistamine
olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid
kulusid või oleks välistamine liiga kulukas
� Teenused, mille pakkumisega täiendavatele tarbijatele kaasneb suur
piirkulu: haridus, tervishoid
� Kui oma loomult tasulist teenust pakutakse avaliku sektori poolt tasuta, võib tekkida
selle teenuse ülemäärane tarbimine.
�Vajadus avaliku sektori poolt pakutavate tasuliste teenuste tarbimise piiramiseks.
Piiramine on võimalik:
� kasutamistasu kehtestamise läbi, kus tarbija ei maksa kinni kogu teenuse maksumust
� pakkudes teenust avaliku sektori poolt kõigile samas koguses
� normeerides teenuste kasutamist järjekorra vormis
7
� Paljusid avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid on võimalik pakkuda nii tasuta kui ka tasulisena erasektori poolt.
� Suhe avaliku sektori poolt pakutavate ja erasektori poolt pakutavate teenuste vahel on erinev riigiti ja muutub ka ajas sama riigi sees.
� Üks tähtsamaid avalikke kaupu on riigivalitsemine: parem, efektiivsem, kohusetundlikum valitsus on kõigile kasulik.
Konkurentsitõrked (vt konkurentsi
teema loeng)
� Selleks, et turg toimiks Pareto -
efektiivselt, peab valitsema konkurents
� Turutõrked põhjustab mittetäielik konkurents:
• monopol
• oligopol
• monopolistlik konkurents
Välismõjud
� isiku kasu või kahju ei teki mitte ainult
tema enda majanduslikust tegevusest, kaupade ja teenuste tarbimisest vaid
kellegi teise isiku majandusliku tegevuse tulemusena
� kahe isiku vahel on vastastikune
majanduslik sõltuvus, mis toimib väljaspool turgu ehk hinnamehhanismi.
� Negatiivne välismõju – firma tekitab
teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata
�Näiteks õhu ja vee reostamine
� Positiivne välismõju - üks firma võib
tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni
�Näiteks lilleaia rajamine
Riigi ja omavalitsuste abinõud:
� trahvid ja maksud
� regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks
� kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu
� välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu
Joonisel on kujutatud bensiini tootmise sotsiaalsed kulud
Bensiini hind
Sotsiaalsed kulud
Pakkumine (erakulud)
Nõudlus
optimaalne tasakaalu kogus
8
• Ühiskonna kulud bensiini tootmisele ületavad erakulud, sest sisaldavad ka negatiivseid välismõjusid
• Ühiskonna seisukohalt oleks optimaalne bensiini kogus väiksem, kui seda on tasakaalukogus
• Maksu kehtestamine valitsuse poolt viib bensiini
tootmise vähenemiseni ja ühiskonna seisukohalt optimaalse bensiini koguse tootmiseni
Informatsioonitõrked
� valitsuse sekkumise ajendiks
majandusse on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus,
et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni
� probleemiks pole informatsiooni puudus
vaid informatsiooni asümmeetrilisus
� see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal
rohkem informatsiooni kui kauba ostjal
� selle tagajärjel võib kaduda turg
Mittetäielikud (puudulikud) turud
� Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on
väiksem kui tarbijad on nõus maksma
� Mõnede majandusteadlaste arvates on eraturgudel alati olnud ebaõnnestumisi
kindlustuse ja laenuandmise alal ning
seetõttu on valitsuse tegevus nendes valdkondades otstarbekas
Tööpuudus ja teised
makroökonoomilised häired
� Enamik majandusteadlasi peab kõrget
tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi
korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine
Paternalism
� On veel üks põhjus, millal valitsused
sekkuvad majandusse ja seda juhul kui Pareto efektiivsus turul on olemas
� kartus, et teatud kaupade (merit good),
tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale
kahjulikke otsuseid
� turvavöö, kohustuslik põhiharidus, sigaretid, alkohol, narkootikumid
Miks valitsus sekkub majandusse?
� Turg ei suuda tagada efektiivset ressursside
paiknemist – turutõrgete likvideerimine
� Ühiskonnale ei meeldi turu toimel tekkinud ressursside jaotus – sotsiaalse õigluse tagamine
� Valitsus arvab, et isikud ei pruugi teha endale
kasulikke otsuseid - paternalism
1
Majanduse alused
RIM 6001
SKP7. loeng
Anneli Kommer
� Makroökonoomika kirjeldab
majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate
analüüsiga.
� Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt
� Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad
majanduses
� Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta.
� Majandusteadlased kasutavad kogutud
statistilist informatsiooni majanduse uurimiseks
Poliitikud
jälgivad
arenguid …
… ja formuleerivad informatsiooni põhjal uusi otsuseid
Kõige enam kasutatakse kolme
statistilist näitajat:
� sisemajanduse koguprodukt(gross domestic product GDP)
� tarbijahinnaindeks(consumer price index CPI)
� töötuse määr(unemployment rate)
2
Sisemajanduse koguprodukt
� Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks
majanduse toimimise kohta.
� SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil
� SKP liidab kokku majandustegevuses
liikunud iga krooni teatud ajavahemikus
� SKP on riigi territooriumil aasta jooksultoodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
� SKP arvestusel on kaks poolt:
� ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed
� teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja
teenuste tarbimine.
Miks see võimalik on, et SKP mõõdab
nii sissetulekut kui tarbimist?
� Kogu majanduse jaoks peavad olema sissetulekud võrdsed kulutustega
� iga majandustehingu puhul on olemas nii
ostja kui ka müüja
� iga ostja poolt tarbimiseks kulutatud kroon saab sissetulekuks kauba müüjale
Kodumajapidamised Ettevõtted
Kaupade ja teenusteturud
Tootmisressursside turud
SKP arvutamisel kasutatakse turuhindu,
mis näitavad, kui palju inimesed
soovivad maksta kaupade eest
� Oletame, et majanduses on 2 kaupa – õunad ja
pirnid.
� Sel juhul arvutatakse SKP järgmiselt:
� SKP = (õunte hind x õunte kogus) + (pirnide hind x pirnide kogus)
� Kui majanduses on 5 õuna hinnaga 8 krooni tükk ja 1 pirn hinnaga 10 krooni tükk
� siis on SKP väärtuseks
� SKP = 5 x 8 + 1 x 10 = 50 krooni
SKP arvestusse läheb ainult jooksval
aastal toodetud kaupade ja teenuste
väärtus
� Kui te müüte oma kasutatud auto, siis
selle auto väärtus enam SKP arvestusse
ei lähe, kuigi toimub ostu- müügitehing.
3
SKP arvutamisel on oluline, et ühegi
kauba ega teenuse puhul ei oleks
korduvarvestust.
Kütuse
väärtus
vahetoodang lisandväärtus
Toornafta
omanik
2 0 2
Nafta töötleja 6 2 4
Hulgimüüja 9 6 3
Bensiinitankla 12,5 9 3,5
KOKKU 29,5 17 12,5
SKP mõõtmise kolm meetodit
� SKP SISSETULEKUTE MEETOD
� SKP TOOTMISE MEETOD
� SKP TARBIMISE MEETOD
Eratarbimine
+ Avaliku sektori tarbimine
+ Investeeringud
+ Eksport
- Import
Lisand väärtused
Põllumajanduses
Tööstuses
Teeninduses
Valitsussektoris
+ netomaksud toodetele
Töötajate
palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed
+ Amortisatsioon + Kaudsed
maksud - dotatsioonid
SKP TARBIMISE MEETOD
SKP TOOTMISE MEETOD
SKP SISSETULEKUTE MEETOD
Tarbimise meetodi komponendid
� SKP = C + I + G + (X – M)
C - kodumajapidamiste eratarbimiskulutused
I - kodumaised koguinvesteeringud
G - avaliku sektori tarbimiskulutused
X (eksport) – M (import) - netoeksport
SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT TARBIMISE MEETODIL JOOKSEVHINDADES 2008 (milj. kr)
248YSKP turuhindades
200MImport
189XEksport
49GValitsussektori kulutused
74IInvesteeringud
136CEratarbimiskulutused
� Nominaalne SKP – jooksvates hindades
� Reaalne SKP – püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud
baasaasta hinnaindeksiga
� SKP deflaator = x 100
� SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas
muutub majanduses üldine hinnatase.
SKP reaalne
SKP nominaalne
4
Eesti SKP (miljardit krooni)
2000 2001 2002 2003 2004
Jooksevhinda
des
92,9 104,5 116,9 127,3 141,5
2000 a.
püsihindades
92,9 98,9 106,1 113,2 122,1
Reaalse SKP
muutus %
7,9 6,5 7,2 6,7 7,8
SKP deflaator 100 105,6 110,2 112,5 115,9
Majanduskasv
� Reaalse SKP protsendilist muutust
nimetatakse majanduskasvuks
Majanduskasv = 1-t
1-tt
SKP reaalne
SKP reaalne - SKP reaalne
x 100 %
SKP 2000 aasta püsihindades (allikas Statistikaamet)
157,62008
163,62007
95,42000
87,01999
87,31998
81,81997
73,21996
69,31995
SKP miljardit krooniAasta
SKP elaniku kohta (per capita)
� Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse
näitajat SKP ühe elaniku kohta.
� SKP ühe elaniku kohta saadakse kui
jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga
Ostujõu pariteet
� Ostujõu pariteet ehk purchasing power
parity (PPP) võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused
� Võimaldab paremini mõõta kaupade ja teenuste tegelikku väärtust ning võrrelda
omavahel erinevaid riike
SKP võrdlus
16,22821,82613,107Eesti
13,63131,35115,771Läti
22,29544,54534,030Sloveenia
40,937169,931196,388Iirimaa
31,245163,882193,176Soome
31,062280,305354,115Rootsi
29,3092,417,5372,781,900Saksamaa
30,8213,943,7544,505,912Jaapan
41,85412,409,46512,455,068USA
SKP 2005 PPP
per capita tuh $SKP 2005
PPP milj. $
SKP 2005 milj. US $
5
SKP – d kasutatakse riigi arengu- ning
heaolutaseme iseloomustamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks
� Selle näitajana on SKP-l ka puudusi:
� Riikide rahvaarv on erinev (SKP per capita)
� Hinnataseme muutused (SKP deflaator)
� Valuutade ostujõu erinevused (ostujõu pariteet PPP – Purchasing Power Parity)
� SKP ei arvesta vaba aja väärtust
� SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse (vaestes
riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad)
� SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (kekskonna saastatus)
� Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi
tähendada rohkem heaolu)
� SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses
� Varimajandus on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta
� Varimajandust on kolme liiki:
� illegaalne tegevus – prostitutsioon ja muud
kriminaalsed tegevusalad
� maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö, töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete
välismaalaste puhul
� Kodumajapidamistes toodetud ja tarbitud kaubad ja
teenused - õun
Majanduskasv
� Reaalse SKP protsendilist muutust
nimetatakse majanduskasvuks
Majanduskasv = 1-t
1-tt
SKP reaalne
SKP reaalne - SKP reaalne
x 100 %
19507701900-1998Indoneesia
19505371900-1997India
2874031881870-1997USA
995018241900-1997Argentiina
2130017381870-1997Saksamaa
2340011961890-1997Jaapan
SKP per capita
perioodi lõpul $
SKP per capita
perioodi algul $
Vaadeldav periood
Riik� Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja
teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis.
� Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on tööerinev tootlikkus.
� Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul
6
� Tootlikkuse kasv võimaldab:
� tarbida rohkem kaupu ja teenuseid
� kasutada vaba aega muudeks tegevusteks
� Millest sõltus Robinson Crusoe heaolu?
Tootlikkus sõltub järgmistest teguritest:
� Füüsiline kapital
� Inimkapital
� Loodusressursid
� Tehnoloogiline areng
Tootmisfunktsioon: Y = F ( L, K )
Rahvuslik rikkus ja selle komponendid ühe elaniku kohta regioonis, 1994
Dollarit
Osakaal rahvuslikust rikkusest
Rahvuslik
rikkus
Inimkapital Toodetud
kapital
Looduslik
kapital
Inimkapital Toodetud
kapital
Looduslik
kapital
Põhja- Ameerika 325,274 247,892 61,953 15,429 76% 19% 5%
Vaikse Ookeani
OECD riigid
302,389 205,156 89,786 7,447 68% 30% 2%
Lääne Euroopa 236,164 175,57 54,99 5,604 74% 23% 3%
Lähis-Ida 146,243 55,898 27,304 63,041 38% 19% 43%
Lõuna-Ameerika 94,086 69,548 15,872 8,666 74% 17% 9%
Ida-Euroopa ja
Kesk-Aasia
62,5 30,53 22,256 9,714
49% 36% 15%
Põhja-Aafrika 54,185 37,034 14,348 2,803 69% 26% 5%
Ida-Aasia 46,076 35,207 7,22 3,649 76% 16% 8%
Ida ja Lõuna-Aafrika
29,863 19,526 7,345 2,992 65% 25% 10%
Lääne-Aafrika 22,036 13,231 4,097 4,708 60% 19% 21%
Lõuna-Aasia 21,704 13,959 4,123 3,622 64% 19% 17%
Ülesanne
Sisemajanduse koguprodukti arvutamiseks saab kasutadakolme meetodit. Arvutage SKP, kasutades ühte neistmeetoditest.
Kulud Tulud
Nafta kaevandamine 110Palgad 60
Dividendid 50
Bensiinitööstus 250Palgad 90
Nafta 110
Dividendid 50Bensiinitanklad 450
Palgad 150Bensiin 250
Dividendid 50
1
Majanduse alused
RIM 6001
Kogunõudlus ja -pakkumine8. loeng
Anneli Kommer
Majanduse üldine tasakaal
� SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja
kogupakkumise tasakaalupunktis
� Kogunõudlus AD (aggregate demand)
näitab reaalset kogutoodangu kogust,
mida majapidamised, firmad, valitsus ja
välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel
� Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu
nõutav kogus väheneb ja vastupidi
Kogunõudlusel on neli komponenti:
� tarbimine
� investeeringud
� valitsuse kulutused
� Netoeksport
AD = C + I +G + (X - M)
� Analoogselt mikroökonoomikas käsitletud nõudluskõveraga, on ka kogunõudluskõver
negatiivse tõusuga
� See tähendab, et mida kõrgem on
hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha
� Liikumine mööda AD kõverat toimub siis,
kui muutub hinnatase
� Muutused kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumise piki
kogunõudluskõverat
� Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale
� Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule
2
Kogunõudluse suurenemine
AD
AD1
Reaalne SKP
Hinnatase
� Kulutuste taset riigis ja seega ka
kogunõudluskõvera nihkeid võivad
mõjutada:
� Tarbijate käitumise muutumine
� Kodumaiste kaupade tarbimise asendamine välismaiste kaupade tarbimisega (või vastupidi)
� Säästmiskalduvuse muutumine
� Tulevikuootuste muutumine
� Muudatused maksustamises
� Investeeringute mahu muutumine
� Muudatused intressimäärades
� Muudatused ettevõtete maksustamises
� Tehnoloogia areng
� Kasumiootuste muutumine
� Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine
� Muudatused ekspordis ja impordis
� Muudatused kaubanduspartnerite majanduses
� Valuutakursside muutumine
Tarbimine ja säästmine
� Kogunõudluse komponendid:
Y = C + I + G + X - M
C – erasektori tarbimiskulu
I – investeeringud
G – avaliku sektori kulutused
X-M – netoeksport
� Tänapäevane tarbimise ja säästmise analüüs lähtub Keynesi tarbimisfunktsioonist, mis seostab tarbimise (C) sissetulekuga (Y)
C = C0 + c Y
kus C0 ja c on konstandid
� Tarbimine ( C ) haarab enda alla kõik jooksvad kulutused, mis on tehtud kodumaiste kaupade ja
teenuste tarbimiseks
� Autonoomne tarbimine C0
on tarbimine, mis eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Seda nimetatakse mõnikord ka tarbimiseks elatusmiinimumi taseme
� Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub.
� Kui kasutatav tulu on väiksem kui C0,
siis tarbijad kas laenavad või kulutavad oma sääste, et tarbida vähemalt tasemel C
0
3
Tarbimise piirkalduvus c:
� näitab kui suur osa ühest kasutatava
tulu lisakroonist kulutatakse tarbimiseks
� on tarbimiskulutuste muutuse ja
kasutatava tulu muutuse suhe
Säästmine
� Majapidamised võivad oma kasutatavat
tulu kas tarbida või säästa.
� Sääst (S) on kasutatava tulu osa, mida ei
kulutata tarbimisele
S = Y– C
Investeerimine
� Investeerimine on uue kapitali tootmine ja
akumuleerimine jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks või
suurendamiseks.
� Rahvamajanduse arvepidamises seostatakse investeeringute mõistega
füüsilist kapitali
� ehk investeeringud on kulutused hoonete,
masinate, seadmete, varade soetamiseks.
� Investeeringud on säästmise alternatiiviks.
� Investeeringute puhul on eesmärgiks tarbimise nihutamine tulevikku eeldades,
et sellega kaasneb tulvase tarbimise suurenemine.
� Investeeringud on tunduvalt rohkem
muutlikud kui tarbimiskulutused.
� Keynesi kohaselt on just investeeringute mahu kõikumised majandustsüklite
tekkimise peapõhjuseks.
Tarbimise ja säästmise vahekord
K kapital
C tarbimine
K* -olemasolev kapital
E
Kui C on väga suur, siis jääb
liiga vähe investeerimiseks
Vastupidi, kui K on suur, siis
Jääb vähe tarbimiseks
cc
heaolu maksimeerimine
tegelikud investeeringud
� Kogupakkumine AS (aggregate supply) on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida
firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja
majapidamiste poolt antud hinnataseme
juures pakutud kaupade koguhulk.
Kaupade kogupakkumine:
� määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga.
� on võrdne majanduse kogutoodanguga.
4
� Majanduse kogutoodang on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias.
� Kui kogunõudluse kõvera üle ei vaielda, siis kogupakkumise kõvera kuju üle vaidlevad majandusteadlased viimased kolmveerandsada aastat.
�Seetõttu võtame järgnevalt aluseks kogupakkumise kõvera keskmise tõusva kuju.
Kogunõudluse ja –pakkumise tasakaal
� Kogunõudluse kõvera ja kogupakkumise
kõvera lõikepunkt määrab tasakaaluhinna taseme ja reaalse sisemajanduse
kogutoodangu tasakaalukoguse.
� Kogunõudluse kõvera ja kogupakkumise
kõvera lõikepunktis võrdub kogutoodangu nõudlus kogupakkumisega.
Kogunõudluse ja – pakkumise tasakaal
Üldine hinnatase AS
PT
AD
0 Q0 Q* SKP
Kogupakkumise ja –nõudluse tasakaal
Klassikaline koolkond Keynesi koolkond
Käsitletakse majandust pikal
perioodil
Käsitletakse majandust lühiperioodil
Pikal perioodil on hinnad ja palgad
paindlikud
Lühiperioodil on hinnad ja palgad
jäigad
Majanduse loomulik seisund on
tasakaal
Majanduse tüüpiliseks seisundiks pole
tasakaal
Majandus on isereguleeruv Majanduses on pikaajaline seisak või
pidev ebastabiilsus
Tasakaal saabub potentsiaalse
tootmismahu korral
Tasakaal võib saabuda allpool
potentsiaalset tootmismahtu (ka
tööpuuduse korral).
Majandust saab mõjutada
kogupakkumise kaudu
Tööpuuduse põhjuseks on ebapiisav
kogunõudlus Tööpuudust on võimalik
leevendada, suurendades
kogunõudlust
Parim majanduse st.
kogupakkumise mõjutamise vahend
on rahapoliitika
Parim vahend kogunõudluse
mõjutamiseks on valitsuse
eelarvepoliitika
Pakkumine tekitab nõudluse
Efektiivne nõudlus tekitab pakkumise
Kompromisskäsitlus
� Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika perioodi kogupakkumiskõvera vahel
Keynesi koolkond
� Lühiperioodil eeldatakse, et tootmistegurite hinnad on suhteliselt jäigad. Seetõttu on lühiperioodi kogupakkumiskõver peaaegu horisontaalne.
� Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnas võib kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta.
� Kogupakkumiskõvera kuju antud piirkonnas on tingitud sellest, et ei ole hindu tõstvat survet majandusele.
� Kogupakkumiskõvera horisontaalne piirkond viitab sellele, et majanduses on palju rakendamata tootmisvõimsusi. Vabu ressursse võib kasutada lisatoodangu tootmiseks ilma, et firmad peaksid hindu tõstma
5
Klassikaline koolkond
� Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive.
� Majandus (SKP) on saavutanud oma potentsiaalse taseme.
� Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase
� Toodangu mahtu, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks.
� Tavaliselt ei suudeta tootmissisendeid maksimaalselt ära kasutada ja nii tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel
Äritsüklid ehk majandustsüklid
Majandustsüklid
� Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus,
sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad
suurused.
� Turumajandusmaadele on iseloomulik
tsükliline areng
� Majandustsüklid on juba aastakümneid olnud majandusteadlaste huviorbiidis
� Varem peeti äritsüklite olulisteks
põhjusteks nõudlusepoolseid muudatusi –investeeringute nõudluse, valitsuskulutust
jms. muutusi.
� Tänapäeval peetakse sama olulisteks
pakkumispoolsetest teguritest põhjustatud muudatusi – tootmistegurite suhteliste
hindade muutused.
� Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta
aastakümneid.
� Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad toodangu mahud,
hinnad, investeeringud, firmade kasumid ja teised finantsnäitajad
� SKP väärtus muutub pidevalt.
� Võib eristada muutusi lühiperioodil ja
muutusi pikal perioodil.
� Muutusi pikal perioodil kajastatakse
potentsiaalse SKP muutustena.
6
� SKP on oma potentsiaalsel tasemel, kui
kõik tootmisressursid on hõivatud.
� Seega saab potentsiaalne SKP kasvada
sel juhul, kui suureneb tootmisressursside (maa, töö, kapital)
� maht
� või nende produktiivsus.
� Kuigi pikal perioodil saab SKP muutusi kajastada lineaarsena, esineb SKP arengus
lühiperioodil nii tõuse kui mõõnu.
� See tähendab, et SKP kord kasvab
kiiremini, siis aeglasemalt, mõnikord võib ka kahaneda. Neid kõikumisi SKP tasemes
nimetatakse äri- ehk majandustsükliteks(business cycles)
� Majandustsüklite jooksul kõigub reaalne
SKP ümber oma potentsiaalse taseme.
� Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline
kõikumine - suurenemine ja lähenemine potentsiaalsele tasemele, mis on
täistööhõive tase, siis aga vähenemine ning langemine potentsiaalsest tasemest
madalamale
� Majandustsüklit iseloomustab toodangu
üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris.
Majandustsükkel koosneb kahest
faasist:
� Kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi
nimetatakse tõusufaasiks
� Kui SKP langeb või kasv aeglustub,
nimetatakse sellist etappi langusfaasiks
SKP SKP tegelik SKP potentsiaalne Aeg Joonis. Potentsiaalne SKP ja majandustsüklid
Tsükli langusfaasis ilmnevad järgmised
protsessid:
� Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad, mis viib tootmise vähenemiseni, järelikult ka SKP vähenemiseni.
� Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi, mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv.
� Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad, mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil.
7
� Langenud nõudluse tõttu alanevad ka tooraine hinnad.
� Tsükli põhjas toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ning tehnoloogiline hüpe teistes ettevõtetes st amortiseerunud
füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine
� Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelpoolkirjeldatud protsessid
toimuvad vastupidises suunas.
1
Majanduse alused
RIM 6001
9. loeng
Anneli Kommer
Tööpuudus
� Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud.
� Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega.
� Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks.
TTööööpuuduspuudus
� Tööpuudusega seondub mitmeid nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid kulusid, millest ainult osa on mõõdetavad.
� Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
� Tööpuuduse kulu ühiskonnale väljendub aga saamata jäänud rahvamajanduse kogutoodangus.
� Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed
� Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks:
�Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik
�Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik
� Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes
soovivad töötada ja on võimelised töötama.
�Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja töötud isikud.
� Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on
isikud, kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud.
�Sellesse kategooriasse kuuluvad õppurid, koduperenaised, heitunud isikud.
Tööjõud
� Tööjõu L moodustavad kõik hõivatud
isikud E ehk need kes töötavad ja töötud U ehk aktiivselt tööd otsivad inimesed.
L = E + U
2
Tööjõud
� Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv.
� Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Soov leida tööd tähendab, et isik on aktiivselt tööd otsinud uuritaval perioodil.
Eesti 2007 aasta II kvartal Allikas: Statistikaamet
Kogu rahvastik 01.01.07.1342 409
Tööealine rahvastik
1047 000
Lapsed ja pensionärid
295 409
Hõivatud
659 000
Töötud35 000
Mitteaktiivsed353 000
Tööjõud
E + U
Eesti 2008 aasta II kvartal Allikas: Statistikaamet
Kogu rahvastik 01.01.08.1340 935 (-1474)
Tööealine rahvastik
1043 000 (-4000)
Lapsed ja pensionärid
297 935 (+2526)
Hõivatud
657 000(-2000)
Töötud27 000 (-8000)
Mitteaktiivsed359 000 (+6000)
Tööjõud
E + U = 684 000
Eesti 2009 aasta II kvartal Allikas: Statistikaamet
Kogu rahvastik 01.01.09.1340 415
Tööealine rahvastik
1039 000
Lapsed ja pensionärid
301 415
Hõivatud
593 000(-64000)
Töötud92 000 (+65000)
Mitteaktiivsed354 000 (-5000)
Tööjõud
E + U = 685 000
� Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile
� Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, jt.,
suurendades tööjõu hulka
� Kui majandus on langusfaasis, siis üldreeglina
taanduvad need rühmad tööjõuturult.
� Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka
Mitteaktiivsuse põhjused 2007 allikas Statistikaamet
359KOKKU
9,2Muud põhjused
7,3Heitunud isikud (kaotanud lootuse tööd
leida
132,9Pensionniga
13,6Vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest
26,5Sünnitus- või lapsehoolduspuhkus
51,8Haigus või vigastus
117,7Õpingud
3
� Tööhõivemäär (employment-to-
population ratio) on protsentides
väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui
tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.
� Tööhõivemäär = tööealised
hõivatudtööga.
� Tööhõivemäär iseloomustab nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui ka seda,
kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on
tööturul vajalikud.
� Nimetatud näitaja väärtus kasvab äritsüklite
tõusufaasis ja langeb langusfaasis.
� Majanduses toimib pidevalt protsess, kus osa tööga hõivatud isikutest kaotavad oma
töö ning osa töötutest leiavad töö.
Tööpuuduse määr
� Tööpuuduse määr on majandusnäitaja, mida kasutatakse riigis majanduse olukorra
hindamiseks.
� Mida suurem on tööpuuduse määr riigis, seda vähem kasutab see riik oma käsutuses olevaid ressursse, mille tulemusena jääb tootmata suur hulk kaupu ja teenuseid.
� Seega jääb rahuldamata ka suur hulk inimeste vajadusi ning inimeste elatustase on madal.
� Tööpuuduse määr on protsentides
väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga.
u = x 100 %
u = 92000/685000 x100% = 13,5%
L
U
� Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd.
Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta:
� ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul;
� on aktiivselt tööd otsinud eelneva 4 nädala jooksul;
� on võimeline kohe tööle asuma.
� Isikud, kes ei vasta märgitud kolmele tingimusele,
ei ole töötud ja seega ei kuulu tööjõu hulka.
� Tööpuudust on vabatahtliku ja mittevabatahtliku
� Tööpuudus eeldatakse olevat vabatahtliksiis, kui inimesed võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd.
� Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada.
4
Tööpuuduse klassifitseerimine
� Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus
� Struktuurne tööpuudus
� Tsükliline tööpuudus
� Varjatud tööpuudus
Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus
� ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga.
�Uued töövõimalused võivad tekkida mõnel
tegevusalal teatud regioonis või tööstusharus, potentsiaalsed töövõtjad ja tööandjad vajavad aega turu-uuringuteks.
�Siirdetööpuudust peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Vaba tööjõuturg ei saa eksiteerida
ilma siirdetöötuseta
Siirdetöötuse all võib eristada järgmisi alaliike:
� Ümberõppest tingitud siirdetöötus - kui inimene otsib tööd koolituse ajal, peetakse teda töötuse definitsiooni kohaselt töötuks. Tal võib asuda peale koolitust uuele töökohale, samas võib tal olla võimalus ka vanasse töökohta tagasi minna
� Töötajate voolavusest tingitud töötus – töösuhe on lõppenud seoses uue töökoha otsimisega või uuele töökohale siirdumisega.
� Sesoonne töötus – tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes. Hooajalinetööpuudus on põhjustatud tööjõu nõudluse või pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul. Eriti tüüpiline on sesoonne tööpudus põllumajanduses, ehituses , turismis.
Struktuurne tööpuudus
� näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele.
�Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustumise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada
kas rohkem või vähem kindlate oskustega töötajaid. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma vanade oskustega tööd.
� Struktuurne tööpuudus võib ilmneda ka mingi ettevõtte sulgemisel.
Struktuursel töötusel on järgmised alaliigid:
� Demograafiline töötus – tööta on jäänud mõned kindlad elanikkonna grupid näiteks noored, pensionärid, vähemusrahvuste esindajad.
� Hariduspoliitikast põhjustatud struktuurne töötus – on omane nendele elukutsetele, kus mingitel põhjustel on spetsialiste võrreldes vajadusega rohkem ette valmistatud
� Kapitali puudumisest tingitud struktuurne töötus –olukord on tüüpiline arengumaadele. Kapitali defitsiidi tõttu jääb riigi tööjõupotentsiaal rakendamata ning kodumaise kogunõudluse suurenemine ei too kaasa tööjõuressursi paremat hõivet vaid impordi suurenemise ja inflatsiooni.
� Regionaalne töötus –struktuurne tööpuudus esineb riigi mõnedes geograafilistes piirkondades (ääremaadel, looduslikult halvemates tingimustes)
Tsükliline tööpuudus
� tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu.
�Tsükliline tööpuudus esineb majanduse
langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on
tööjõu nõudlus normaalsest madalam.
�Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb iseenesest ja hõive
majanduses taastub.
5
Varjatud tööpuudus
� töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. � Varjatud töötus võib tekkida juhul kui töötajate
piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud või hõivatud mõnes teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne.
� Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. Täiskohaga töötamine pole võimalik tööturul kujunenud olukorra tõttu (ettevõttel pole piisavalt tellimusi, napib toorainet)
Tasakaal tööjõu turul
� Tööjõuturg määrab kindlaks palgad ja tööhõivetingimused.
� Tööturul saavad kokku tööandjad ja töövõtjad.
� Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused
� Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. �Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale
maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks.
� Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. �Mida kõrgem on palk, seda rohkem inimesi
tahab selle palga eest töötada.
palgamäär
töötus S
w2
w1 D
L2 L1 L2 Töötajate arv
Joonis. Tööturu tasakaal.
Miinimumpalga seadus
� Kui miinimumpalk osutub kõrgemaks turu
tasakaalupunktist, siis tööjõu pakkumine suureneb, aga tööjõu nõudlus, vastupidi,
väheneb.
� Seega pakkumine ületab nõudlust ja tekib
ülejääk tööturul ehk tööpuudus
Tööpuudus ehk tööjõu liigpakkumine
Palgamäär
Töötajate arv
Pakkumiskõver S
4350 krooni
6000 krooni
20 tuh 26 tuh
AB
Nõudluskõver D
E
Tööpuudus 26 -16 =10 tuhat
16 tuh
6
Tööjõupuudus
� 2007.aastal oli iseloomulik, et ettevõtjad
kurtsid tööjõupuuduse esinemise üle
� Miks tekib tööjõupuudus?
Tööjõupuudus ehk tööjõu defitsiit
Palgamäär
Töötajate arv
Pakkumiskõver S
4350 krooni
3000 krooni
20 tuh 26 tuh
Nõudluskõver D
E
Tööjõupuudus 26 -16 =10 tuhat
16 tuh
Tööturupoliitika
� Tööturu reguleerimisel ja tööpuuduse
vähendamisel on suur osa valitsusel
� Tööpoliitikat saab jaotada:
�Aktiivseks
�Passiivseks
Aktiivne tööturupoliitika
� niisugune tööturu reguleerimine, mille abil püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada
� Uute töökohtade loomine – ettevõtluse soodustamine madalate maksude, ettevõtjate koolituse toetamise ning ettevõlust toetava infrastruktuuri loomise abil
� Täiend- ja ümberõpe – toetatakse inimeste oskuste taseme tõstmist
� Hädaabitööd – töömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd
� Tööturuprogrammid – erinevatele sihtgruppidele (noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed) suunatud meetmed, mille eesmärgiks on inimeste eneseusu ja kindluse taastamine
Passiivne tööturupoliitika
� on suunatud tööpuuduse tagajärgede
likvideerimisele
�Töötu abiraha – rahaline toetus mida töötu saab kindlaksmääratud aja jooksul
�Stipendiumid – võimaldavad töötutel ümber õppida
Töötuse määr Eestis Allikas: Statistikaamet
4,7
2007
12,2
1999
5,55,97,99,71010,312,6
2008200620052004200320022001
13,69,89,69,99,77,66,6
2000199819971996199519941993
7
Töötuse määr Eestis Allikas: Statistikaamet
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
1
Majanduse alusedRIM 6001
Inflatsioon
10.Loeng
Anneli Kommer
Arthur Okun
Inflation gives people a feeling that they have no basis for planning, no sense of fairness and justice.
Arthur M Okun (1928 – 1980) is known mainly for Okun’s Law, which describes a linear relation between percentage-point changes in unemployment and percentage changes in gross national product. It states that for every percentage point that the unemployment rate falls, real GNP rises by 3 percent
Inflatsioon
� Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus.
� Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla
suurusega rahasumma ostujõud.
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse:
� Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende
tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi
kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud
majanduses kodumajapidamised
� Tootjahinnaindeksit, mis väljendab
tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa
arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on
üksteiselt ostnud
� SKP deflaatorit – kogutoodangu hinnataseme
indeksit või SKP komponentide keskmist hinda
Klassikaline inflatsiooniteooria
� Varasemalt pidasid majandusteadlased
inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse
laskmist.
� Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt
tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla
ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on
finantseerida eelarvedefitsiiti.
� Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni
näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille
põhjustas just raha juurdetrükkimine
valitsuskulude katteks
� Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on
mitmeid põhjuseid:
� Pakkumisinflatsioon
� Nõudlusinflatsioon
2
Pakkumisinflatsioon
� põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega
toodangu või tootmistegurite turgudelt.
� Pakkumis- (kulu-) inflatsioon võib kutsuda
esile olukorra, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad, kõrgemad hinnad
viivad kõrgemate palkade nõudmiseni, mis
põhjustab hindade tõusu jne.
Pakkumisinflatsioon
� Pakkumisinflatsioon võib toimuda isegi suure tööpuuduse ja tootmissisendite
väikese hõive korral.
� Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks
olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud
tootlikkuse kasvust.
Nõudlusinflatsioon
� põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles
� Kui majandus on allpool täishõive toodangu
taset ja nõudlus suureneb, siis SKP suureneb. Suurenemine saab toimuda SKP
täishõive tasemeni
� Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist,
kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid
on täielikult hõivatud
Nõudlusinflatsioon
� Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka:
� fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse
� rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid
(vaata loenguid 10 ja 11)
Inflatsiooni tagajärjedKas inflatsioon on hea või halb?
� Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme
tõusu tõttu majanduses tekkiva disproportsiooni
poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna
liikmetele.
� Kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest
ennast inflatsiooni vastu kindlustada.
� Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla
kaotajaid ja võitjaid.
Inflatsiooni tagajärjed
� Eristatakse kahte tüüpi inflatsiooni:
�äraavatud inflatsioon
�ootamatu inflatsioon.
3
Äraarvatud inflatsioon
� majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus
� Isegi siis kui on arvestatud kõikide
lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi
lisakulud.
Äraarvatud inflatsiooni lisakulud
�Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed
hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta
tarbekaupu
�Menüükulud. Vajadus vahetada pidevalt
hinnasilte, seadistada ümber taksofone,
mänguautomaate jms.
�Maksutuludena eelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus. Võib tekkida olukord, kus
eelarvedefitsiit tekitab inflatsiooni, mis viib
omakorda maksutulude kahanemisele ja uuesti
eelarvedefitsiidi suurenemiseni
Ootamatu ehk prognoosimatu
inflatsioon
� Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta
� Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber
Rikkuse ümberjaotumine
� Laenuandja ja laenuvõtja. Inflatsioon jaotab tulu ümber laenuvõtja kasuks.
� Tööandja ja töövõtja. Töölepingud sõlmitakse pikema aja peale ja nende ümbervaatamine ei toimu nii sageli.
Seega võidavad inflatsioonist tööandjad, töövõtjad aga kaotavad.
� Varade omanikud. Kaotavad finantsvarade omanikud. Kinnisvara on tavaliselt inflatsiooni eest kaitstud.
� Turusignaalide moonutamine. Firmade tulemid näivad inflatsiooniperioodil tegelikest suuremad, mis
võib kaasa tuua ebaratsionaalseid investeeringuid. Tulude ülehindamine kodumajapidamiste poolt võib viia
ületarbimiseni ja alasäästmiseni.
Seos inflatsiooni ja töötuse vahel
� Phillipsi kõver on Inglise majandusteadlase Phillips’i poolt välja
töötatud empiirilise uurimistöö käigus.
� Phillips leidis, et on kindel seos töötuse
määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 % -line tööpuudus hoiab
palgataseme paigal.
Phillipsi kõver
Inflatsiooni määr
2 %
Töötuse määr5,5 %
Phillipsi kõver
4
Phillipsi kõver
� Phillipsi kõver tähendab majanduspoliitiliselt, et
� töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni
hinnaga ja
� inflatsiooni saab vähendada töötuse määra
suurenemise hinnaga.
� Tavaliselt eelistavad poliitikut madalamat
tööpuudust madalamale inflatsioonile
� Suure võlakoormusega riikidele võib inflatsioon
meeldida
Phillipsi mudeli kriitika
� Phillipsi kõvera kohta on esitatud ka palju kriitikat:
�Naftakriisi perioodil suurenesid nii inflatsioon
kui tööpuudus
� On kasutusel rahaliidu teooriate puhul
analüüsi vahendina
Kas inflatsiooni tuleks pidurdada?
� Üldlevinud seisukoht on, et kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva
piiri, siis tuleb seda pidurdada.
� Majanduse arengut stimuleerivaks
inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu.
0
5
10
15
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
Eesti tarbijahinnaindeksEuroala tarbijahinnaindeks (MUICP)
Eesti ja euroala tarbijahinnaindeksid
TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÔRRELDES EELMISE AASTAGA
Kokku Kaubad ..toidukaubad ..tööstuskaubad Teenused
1992 1 076.0 1 004.0 921.0 1 152.0 1 785.0
1993 89.8 79.0 70.1 91.8 135.7
1994 47.7 31.0 32.0 29.3 82.0
1995 29.0 18.0 16.3 20.8 45.3
1996 23.1 19.6 21.2 17.0 27.2
1997 11.2 8.5 5.4 13.7 14.2
1998 8.2 6.2 6.0 6.5 12.7
1999 3.3 0.3 -2.2 3.5 9.7
2000 4.0 3.3 2.6 4.2 5.4
2001 5.8 4.9 7.1 2.4 7.6
2002 3.6 1.9 2.7 1.1 6.8
2003 1.3 -0.2 -0.6 0.3 4.3
2004 3.0 2.9 3.7 2.2 3.3
2005 4.1 4.0 3.7 4.3 4.2
2006 4.4 3.7 4.6 3.0 5.7
2007 6.6 4.8 8.0 2.3 10.0
2008 10.4 9.3 14.7 5.1 12.3
2009 -0.1 -1.8 -0.3 -3.0 3.1
Mõõtühik: protsenti
Miks Eesti peaks inflatsiooni
pidurdama?
� Maastrichti kriteeriumi kohaselt on inflatsiooni referentsväärtuseks
�kolme madalama riigi keskmine inflatsiooni
määr
�+ 1,5 %
� Tavapäraselt on see olnud ca 3 %
5
Eurole üleminek
� Praktilised ettevalmistused algasid jube enne liitumist Elga.
�15.jaanuaril 2004 aasta valitsuskabineti
nõupidamie – eesmärk olla euro
kasutuselevõtuks tehniliselt valmis 2006 aasta
kesküpaigaks, mi võimaldanusk eurole üle
minna 1.jaanuaril 2007
Eurole üleminek (2)
�27.aprill 2006 – uus eesmärk 1,jaanuar 2008
�30 november 2006 - otsus loobuda euro
kasutuselevõtu kuupäevalise eesmärgi
seadmisest
�9. aprill 2009 – uus eesmärk võtta euro
kasutusele hiljemalt 1.jaanuar 2011
Allikas: Riigi eelarvestrateegia 2011-2014
Mis on deflatsioon?
� Inflatsiooni vastandnähtus
� Üldise hinnataseme langus, mille
põhjustab liialt vähe raha võrreldes
majanduses toodetavate kaupade ja teenuste hulgaga
� Tavaliselt seotud ülikiire produktiivsuse kasvuga
� Jaapani majandus
1
Majanduse alusedRIM 6001
11.Loeng Raha
Anneli Kommer
Adam Smith
� “Et tööstust käima panna, on vaja kolme asja: materjale mida töödelda, töövahendeid, mille abil neid töödelda ja palkasid või kompensatsioone, mille nimel seda tööd tehakse. Raha ei ole materjal, mida töödelda, ega töövahend, millega seda tööd teha, ning ehkki töötegija palk makstakse talle enamasti rahas, seisneb tema tegelik tulu, nagu kõigi teiste inimestegi oma, mitte rahas, vaid raha väärtuses; mitte metallitükkides, vaid selles, mida ta nende eest võib saada.”
� Uurimus riikide rikkuse ja iseloomu põhjustest, Ilmamaa 2005, lk 452
Raha
� Kaupa, mida saaksime igas olukorras rahaks
nimetada, pole kerge defineerida
� Kõige kindlamalt võib rahaks nimetada ringlevaid
paberrahasid ja münte ehk keskpanga poolt
emiteeritud sümbolraha
� Lisaks sularahale defineeritakse rahana ka
nõudmiseni hoiuseid pankades ehk jooksvaid
arveid pankades
� Peale nõudmiseni hoiuste täidavad raha
funktsiooni ka tähtajalised hoiused pankades
Raha funktsioonid - traditsiooniliselt
� Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab
hinnata kaupade ja teenuste väärtust
� Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –
aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab
vahetuse efektiivsemaks
� Vara kogumise vahend ehk
akumulatsioonivahend – võimaldab koguda
rikkust
Raha funktsioonid
� Paljudel kaupadel võivad olla eelpoolnimetatud funktsioonid,
� kuid ainult rahal on olemas kõik kolm
Raha mikroökonoomilised
funktsioonid
� arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
� väärtuse mõõt - võimaldab hinnata kaupade väärtust
� vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit.
� maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
� maksevahend edasilükkuvate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes - krediit
� vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel
2
Raha makroökonoomilised
funktsioonid
� likviidne vara - kiiresti realiseeritav vara
� turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja
� majanduse põhjuslik tegur – käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid
� majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks
Raha nõudlus - monetaristid
� Raha nõudluse kujunemine on üks teema, kus makroökonoomikas ei ole
majandusteadlaste vahel ühist arusaama
� Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast,
� mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme
(inflatsiooni) vahel (vt. makroökonoomika kursus)
Raha nõudlus - Keynes
� Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga:
�Tehingumotiiv – soov omada raha, et
teostada igapäevaseid tehinguid
�Ettevaatusmotiiv – soov omada raha
ettenägematuteks juhtudeks
�Spekulatsioonimotiiv – soov omada raha
juhuks kui intressimäär tulevikus peaks
tõusma
Raha pakkumine majanduses
� Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru,
mis on majanduses saadaval.
� Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on
rahaagregaadid.
� Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate:
� M0 = sularaha majanduses
� M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused
� M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused
Raha pakkumine - pangad
� Primitiivne pangandus – kullassepp
�Kuld toodi hoiule (deposiit) , vastu saadi
dokument, mida aktsepteeriti
maksevahendina (võlakiri)
�Jõude seisev kuld laenati välja
Raha loomine kommertspankade poolt
� Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga.
� Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena
� Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata
� Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks
3
� Oletame, et reservinõue on 20 %.
� Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata.
� Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi.
� Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib välja laenata 640 krooni. Laenusumma kasvab 1440 kroonini
� Väljalaenatud 640 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi
� Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 krooni. Laenusumma kasvab 1952 kroonini
Varad Kohustused
Sularaha reserv R 1000
Laenud L 800
Kokku 1800
Nõudmiseni deposiidid D
1800
Kokku 1800
Sularaha reserv R 1000
Laenud L 1440
Kokku 2440
Nõudmiseni deposiidid D
2440
Kokku 2440
Sularaha reserv R 1000
Laenud L 1952
Kokku 2952
Nõudmiseni deposiidid D
2952
Kokku 2952
� Väljalaenatud 512 krooni tuleb uute hoiustena
panka tagasi
� Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 krooni.
Laenusumma kasvab 2362 kroonini
� Väljalaenatud 410 krooni tuleb uute hoiustena
panka tagasi
� Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 328 krooni.
Laenusumma kasvab 2690 kroonini
� Väljalaenatud 328 krooni tuleb uute hoiustena
panka tagasi
� Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 262 krooni.
Laenusumma kasvab 2952 kroonini
Varad Kohustused
Sularaha reserv R 1000
Laenud L 2362
Kokku 3362
Nõudmiseni deposiidid D
3362
Kokku 3362
….. …..
Sularaha reserv R 1000
Laenud L 4000
Kokku 5000
Nõudmiseni deposiidid D
5000
Kokku 5000
� Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja
ei võeta, siis on pangad loonud uut raha
5000 –1000 (esialgne deposiit) = 4000 krooni.
� Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka
rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha
multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe.
� Raha multiplikaator on deposiitide laienemine
jagatud sularaha reserviga
� Kui reservinõue on 20 %, võib pankade
laenutegevuse tulemusena raha pakkumine
majanduses suureneda kuni 5 korda
1/ 20% = 1/ 0,2 = 5
Rahaturu tasakaal
� Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord.
� Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis.
� Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed
4
Joonis: Rahaturu tasakaal
Intressimäär
DM
SM
Raha kogus
Raha nõudlus (1)
� Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida
� Nõudlus sõltub tulude tasemest ja hinnatasemest
� Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks
Raha nõudlus (2)
� Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimäärga
� Nõudluskõver DM on negatiivse tõusuga, �sest mida kõrgem on intressimäär,
�seda kõrgem on raha kasutamise alternatiivkulu ehk hoiuste intressitulu (raha kasutamine muutub suhteliselt kallimaks kui hoiustamine)
�ning raha nõutav kogus väheneb
Raha nõudlus (3)
� Kui intressimäär alaneb, siis raha hoidmise alternatiivkulu väheneb
� See suurendab raha vajadust, toimima
hakkavad
�ettevaatusmotiiv
�spekulatsioonimotiiv (soovitakse osta
väärtpaberid)
Raha pakkumine
� Rahapakkumise SM kõver on positiivse tõusuga,� sest mida kõrgem on intressimäär,
� seda rohkem soovivad isikud hoiustada, suurenevad säästud
� ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka
� Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni.
� Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine
Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika
� Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne.
� Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke,
mis on erinevates riikides väga erinevad
5
Põhiliselt võib eristada järgmisi
rahapoliitika eesmärke:
� hindade stabiilsus
� majanduskasv
� kõrge tööhõive
� finantsturgude stabiilsus
� intressimäära stabiilsus
� välisvaluuta reservide stabiilsus
Euroopa Keskpanga eesmärk
� http://www.ecb.eu/ecb/educational/facts/html/index.et.html
� Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada
�ranget rahapoliitikat
�ekspansiivset rahapoliitikat
Range (kitsendav) rahapoliitika
� tähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga.
� Tagajärjeks on intressimäärade tõus,
investeeringute vähenemine,
kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine
6
Ekspansiivne (laiendav) rahapoliitika
� tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga.
� Tagajärjeks on intressimäärade
alanemine, investeeringute suurenemine,
kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine
Laiendav
monetaar-poliitika
Raha pakkumise
suurenemine viib intressimäärade langemiseni
Madalamad intressi-
määrad viivad investeeringute mahu suurenemisele
Investeeringute nõudluse
suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb tarbimine
Kogunõudlus ja SKP
suurenevad
Rahapoliitika vahendid (instrumendid)
� Rahapoliitika enamlevinud vahendid on:
�Avaturuoperatsioonid
�Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk
diskontomäär
�Pankade kohustuslikud reservid keskpangas.
Avaturuoperatsioonid
� Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset.
� Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi.
� Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka
Diskontomäär
� Diskontomäär on intressimäär, millega
keskpank laenab raha kommertspankadele.
� Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis
laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka
tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb
� Diskontomäära alandades on võimalik
keskpangal rahapakkumist suurendada.
Kohustusliku reservi määr
� Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiuste hoidmist reservidena keskpangas.
� Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.
� Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb.
� Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada.
7
Valuutakomitee süsteemKeskpank Valuutakomitee
Pakub sularaha ja hoiuseid Pakub ainult sularaha
Fikseeritud või ujuv vahetuskurss Fikseeritud vahetuskurss reservvaluuta suhtes
Muutuvad välisvaluutareservid 100 % välisvaluuta reservid
Piiratud konverteeritavus Täielik konverteeritavus
Situatsioonikohane rahapoliitika Reeglitel põhinev rahapoliitika
Viimase instantsi laenuandja Ei ole viimase instantsi laenuandja
Sageli reguleerib kommertspankade tegevust Ei reguleeri kommertspankade tegevust
Läbipaistmatu Läbipaistev
Politiseeritud Kaitstud poliitilise surve eest
Madal usaldatavus Suur usaldatavus
Võib tekitada inflatsiooni Ei saa tekitada inflatsiooni
Saab rahastada valitsuse kulutusi Ei saa rahastada valitsuse kulutusi
Vajab eeltingimusi rahareformiks Ei vaja eeltingimusi rahareformiks
Aeglane rahareform Kiire rahareform
Eesti rahapoliitika
� Erinevalt enamikust keskpankadest kasutab
Eesti Pank otsest osalemist valuutaturul
� Eesti Pank müüb pankadele konverteeritava
välisvaluuta eest Eesti kroone ning Eesti
kroonide vastu konverteeritavat välisvaluutat.
� Raha hind ehk vahetuskurss on seejuures
fikseeritud.
� Sellist tegutsemist eeldab valuutakomiteele
tuginev rahasüsteem.
� Eesti Panga peamine rahapoliitika vahend on kommertspankadele pakutav välisvaluuta ostu-müügi püsivõimalus
� Eesti Panga väljastatud tegevuslitsentsi omavatel krediidiasutustel on õigus teha Eesti Pangaga piiranguteta ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja välisvaluutade (hetkel 10 erineva vääringu) vahel.
� Sellega tagatakse krooni ja euro vaheline vahetuskurss 1:15.6466
� Eesti Pank on valmis igal hetkel rahuldama valuutaturu nõudluse krooni või välisvaluuta järele
� ning seega tasakaalustama turu fikseeritud kursi.
Eestis ringluses olev raha 30.09.08
Rahaline väärtus miljon krooni
osat Arv miljon. tk osat
1 kroon 4,6 0,04% 4,6 5,32%
2 krooni 39,6 0,34% 19,8 22,99%
5 krooni 49,7 0,43% 9,9 11,54%
10 krooni 94,6 0,81% 9,5 10,98%
25 krooni 234,1 2,01% 9,4 10,87%
50 krooni 56,3 0,48% 1,1 1,31%
100 krooni 1 194,0 10,25% 11,9 13,86%
500 krooni 9 971,7 85,63% 19,9 23,14%
Pangatähed kokku 11 644,7 100,00% 86,2 100,00%
5 senti 2,0 1,34% 40,9 9,07%
10 senti 15,1 9,88% 151,2 33,55%
20 sent 25,8 16,89% 129,2 28,68%
50 senti 26,8 17,50% 53,6 11,89%
1 kroon 73,9 48,30% 73,9 16,40%
5 krooni 9,3 6,09% 1,9 0,41%
Käibemündid kokku 153,0 100,00% 450,7 100,00%
Alates 1.jaanuar 2011
� Viimasel kolmel slaidil toodud informatsioon muutub ajalooks
� Eesti ühineb eurotsooniga ning
monetaarpoliitika määrab Euroopa Keskpank
Rahaliit
� 1. jaanuar 1999 - Rahaliiduga ühinesid esialgu 11 EL riiki
� Rootsi ja Kreeka ei täitnud kriteeriume
ning Taani ja Suurbritannia loobusid euro kasutuselevõtust
� 1. jaanuar 2001 - lisandus Kreeka
� 1. jaanuar 2002 - tulid käibele euro
paberraha ja mündid
8
Uued liikmed
� 1.jaanuar 2007 – liitus Sloveenia
� 1. jaanuar 2008 – Küpros ja Malta
� 1.jaanuar 2009 – Slovakkia
� 1.jaanuar 2011 – Eesti
Ülesanne
� Kommertspankadele kehtestatud kohustuslik reservinõue 15% tähendab:
� hoiustatud summadest saavad pangad välja
laenata ………. %
� pankade laenutegevuse tulemusena võib
raha pakkumine majanduses suureneda
kuni ……….. korda
Tabelis on toodud kommertspanga bilansi näitajad.
Kui kohustusliku reservi määr on 15 %; kas siis
panga reserv vastab keskpanga poolt kehtestatud
nõuetele? Selgitage vastust.
Panga varad (aktiva) Panga kohustused (passiva)
Reservid 200 000
Laenud 800 000
Deposiidid 1000 000
1
Majanduse alused RIM 6001
Fiskaalpoliitika
12. loeng
Anneli Kommer
Valitsuse roll majanduses
� Valitsuse tegevusel võib olla väga erinevaid eesmärke. Põhiliselt täidab
valitsus majanduses järgmisi rolle:
�ressursside paigutamine
�ümberjaotav roll
�regulatiivne roll
�stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll
Fiskaalpoliitika
� Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsusel kasutada kaks suurt hooba,
millega ta saab makroökonoomilist
keskkonda mõjutada:
�maksud
�avaliku sektori kulutused
Fiskaalpoliitika
� Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,
� et mõjutada töötust ja inflatsiooni,
� nimetatakse vastavaid muudatusi
eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks.
Maksud
� Maksud võib jaotada kolme rühma:
�maksud sissetulekutelt – tulumaks
�maksud kulutustelt – käibemaks
�maksud omandilt – maamaks
�ressursside kasutamise maksustamine
Maksutulud (allikas Rahandusministeerium)
0%
20%
40%
60%
80%
100%
1995 1998 2001 2004 2007 2010*
Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud
2
Maksud
� Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi:
�otsesed maksud – isikutele, maksustatakse
nii füüsilistele kui juriidilistele isikute
sissetulekuid
�kaudsed maksud – kaupadele ja teenustele,
maksustatakse kaupade tarbimist,
maksumaksja ja maksukandja on erinevad
majandussubjektid
2011. aasta riigieelarves kavandatud maksutulude laekumine
Maksusüsteeme võib jaotada
kolme kategooriasse
� Regressiivne maksusüsteem – kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed
� Proportsionaalne maksusüsteem – kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust
� Progressiivne maksusüsteem – väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud
Maksukategooriad
Proportsionaa
lne maks
Regressiivne
maks
Progressiivne
maks
Tulu Maksu
summa
Maksu
määr
Maksu
summa
Maksu
määr
Maksu
summa
Maksu
määr
50000 12500 25% 15000 30% 10000 20%
100000 25000 25% 25000 25% 25000 25%
200000 50000 25% 40000 20% 60000 30%
Avaliku sektori kulutused võib
jaotada nelja rühma:� Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on
seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega
� Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks
� Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid
� Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid
Riigieelarve kulude osakaal tegevusalade lõikes 2011 aasta eelarve eelnõus
3
Riigieelarve
� Riigieelarve koosneb tuludest (millest
suurima osa moodustavad maksutulud)
ning valitsuse kulutustest.
� Seega on riigieelarve tulude kulude plaan
Riigieelarve
� Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve
tasakaalus. T=K
� Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve
ülejäägiga. T>K See ülejääk moodustab
valitsuse säästu.
� Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on
eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T<K
Riigieelarve
� Selleks, et selgitada, millised on valitsuse kulude ja maksutulude omavahelised seosed, tuleks eeldada,
�et valitsuse kulud on konstantsed, mis tähendab seda, et eelarve on parlamendi poolt vastu võetud ja kulutused seal fikseeritud.
� Maksutulusid ei ole võimalik fikseerida, sest nende laekumine sõltub juba konkreetsest majandusarengust.
� Parlament saab kehtestada ainult kindlad maksumäärad.
Valitsuse eelarve
SKP
Kulud
Maksutulud
Ülejääk
Defitsiit
SKP planeeritud
283 miljardit krooni
98 miljardit 98 miljardit
kroonikrooni
Riigieelarve
� Joonis kirjeldab, kuidas majandustõusu tingimustes maksutulud automaatselt suurenevad, tekitades sellega eelarve ülejäägi
� Majandusliku languse ajal võib eelarve ülejääk kiiresti muutuda defitsiidiks, sest maksutulud vähenevad.
� See, kuivõrd maksutulude suurenemine mõjutab eelarve puudujääki või ülejääki, sõltub maksutulude sirge kaldest.
� Viimane omakorda iseloomustab maksukoormust.
� Makroökonoomika enne- Keynes`i rõhutas
valitsuse eelarve tasakaalu olulisust.
� Kui eelarve on puudujäägiga, mis sisuliselt
tähendab riigivõla kasvu (sest puudujääk
finantseeritakse laenuga), siis on see väga
suureks koormaks järeltulevatele põlvedele.
� Tänapäeval pole riigieelarve puudujääk
erandlik nähtus.
� Riigieelarve puudujäägi olemasolul on väga
oluline eristada tegureid, mis on puudujäägi
põhjustanud
4
Eelarve puudujäägi võib põhjustada:
� valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika - maksude
vähendamine või valitsuse kulutuste
suurendamine.
� Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga.
� majandustsüklid, mis toovad kaasaeelarve
defitsiidiga.
� Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve
tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga.
Eelarvepoliitika ehk fiskaalpoliitika
� Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille
eesmärgiks on eelkõige
� majanduses täishõive saavutamine ja
kogutoodangu kasv.
Fiskaalpoliitika
� Valitsussektor püüab maksumäärade
alandamise abil suurendada tarbijate
ostuaktiivsust.
� Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori
ostud ja tulusiirded.
� Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti
ning suurendab tulude taset ühiskonnas,
� mida kokkuvõttes saab kujutada kogunõudluse
kõvera nihkega paremale, suurema tööhõive ja
SKP poole.
Fiskaalpoliitika efektid
� Multiplikaatori efekt – 1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab
majanduskasvu
� Väljatõrjumise efekt – valitsuse
kulutused tõrjuvad välja erakulutused
Multiplikaatori efekt
� Oletame, et valitsus suunab majandusse täiendavalt 100 miljonit krooni. (Koolimajade ehitus)
� See raha kasutatakse ehitusfirmade poolt palkade ja kasumite maksmiseks. Raha kasutatakse tarbimiseks ja säästmiseks.
� Olgu tarbimise piirkalduvus 0,8 ja säästmise piirkalduvus 0,2
� Järelikult saavad tarbijad suunata tarbimisse täiendavalt veel 80 miljonit krooni
Multiplikaatori efekt
Kulutused Tulemus
1.ring Investeeringud 100
2.ring Tarbimine 80
3.ring Tarbimine 64
Kokku SKP
suurenemine
500
5
Multiplikaatori efekt
� Seega tõi valitsuse kulutuste suurenemine 100 miljoni krooni võrra kaasa
� täiendava tarbimise suurenemise 400
miljoni krooni võrra
Fiskaalpoliitika mõju kogunõudlusele
AS
AD2
AD1
Fiskaalpoliitika
� Kui soovitakse majandust laiendada, suurendatakse avaliku sektori kulutusi või
vähendatakse maksusid, sellist poliitikat
nimetatakse ekspansiivseks
� Vastupidise eesmärgiga fiskaalpoliitikat nimetatakse kitsendavaks.
Fiskaalpoliitika mõju majandusele
Ekspansiivne
fiskaalpoliitika
Kitsendav fiskaalpoliitika
Avaliku sektori kulutuste
suurendamine või
Avaliku sektori kulutuste
vähendamine või
Maksude alandamine Maksude suurendamine
Viib kogunõudluse
suurenemiseni
Viib kogunõudluse
vähenemiseni
Tööhõive suureneb,
majanduskasv kiireneb
Inflatsioon pidurdub,
majanduskasv aeglustub
Fiskaalpoliitika
� Fiskaalpoliitika võib olla
� Automaatne
� Situatsioonikohane ehk reguleeriv
Automaatne fiskaalpoliitika
� Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid (AFS) on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas.
� Üks oluline automaatne stabilisaator on astmeline tulumaks.
� Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu.
6
Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid
� AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida
suurem on riigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud.
� Kuna Eestis on
�Sotsiaaltoetused tagasihoidlikud,
�maksukoormus suhteliselt madal
�maksud väheprogresseeruvad
� siis AFSi mõju majandustsükli tasakaalustajana on tagasihoidlik
Regulatiivne ehk
situatsioonikohane eelarvepoliitika
� Tagasihoidliku mõjuga AFSidega riikides
rakendatakse vajadusel lisaks
regulatiivseid eelarvepoliitilisi meetmeid
Regulatiivne fiskaalpoliitika
� Situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi.
� Reguleeriva fiskaalpoliitika meetmed
tähendavad muudatusi riigieelarves ja
maksupoliitikas
Regulatiivne fiskaalpoliitika
� Majanduslanguse tingimustes aitab nõudlust
tugevdada maksukoormuse alandamine ja
valitsuse kulutuste suurendamine, kas
eelarveülejääki vähendades või reservide
puudumisel laenuraha arvel
� Majandustõusu puhul tuleb toimida vastupidi –
kiire kasvu tingimustes vähendada kogunõudlust
riigipoolsete kulutuste kärpimisega ja lükata edasi
eelarvelisi kulutusi ning eemaldada raha
tarbimisest, suurendades seeläbi eelarveülejääki.
Regulatiivne fiskaalpoliitika
� Reguleeriva fiskaalpoliitika rakendamine võib olla problemaatiline.
� Nende mõju on seotud pika viitajaga ning võib seetõttu töötada oma eesmärgile vastu
� Reguleeriva eelarvepoliitika meetmed peavad vastama kolmele tingimusele.
� Nad peavad olema � täpselt ajastatud,
� hästi suunatud (kasutatakse tarbimiseks)
� nende mõju peab olema ajutine.
Fiskaalpoliitika võib mõjutada
� inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel
� säästmis- ja investeerimisotsuseid
� uute tehnoloogiate väljatöötamist
7
Kas maksusüsteem on ajendanud
inimesi töötama rohkem või vähem?
� Lühiperioodil on inimestel oma töötundide arvu osas vähem valikuid
� Töökohtadel on ette nähtud kindel töötundide arv
� See omakorda sõltub tehnoloogilistest põhjustest ning administratiivsetest määrustest (ametiühingu kokkulepped, valitsuse määrused)
� Samas on töönädala pikkus pidevalt lühenenud
� Kui aastal 1900 oli töönädala pikkus
tööstuses 55 tundi, siis praegu on see 40 tundi ja vähem
� Seega peegeldavad firmade poolt pakutavad lepingud ametiühingute poolt
sõlmitud kokkulepped siiski töötajate
eelistusi
� Tööjõu pakkumine eeldab valikut tööaja ja vaba aja vahel
� Kui palk on küllalt kõrge ja samal ajal napib vaba aega, on inimesed nõus loobuma teatud osast tööajast vaba aja kasuks
� Vastupidiselt on need inimesed, kelle palgatase on suhteliselt madal, nõus loobuma ühest osast vabast ajast, et saada rohkem palka
Maksu kehtestamine
� Kehtestame proportsionaalse tulumaksu
� Teenitud tuludest tuleb maksta kindel osa
valitsusele
� See nihutab eelarvejoone allapoole ja
tekib uus tasakaalupunkt E1
Maksueelne eelarvejoon
Maksujärgne eelarvejoon
Töötunnid nädalas
Tarbimine
ükskõiksuskõverad
E0
E1
40
10000 krooni7500 krooni
� Palgalt võetav maks vähendab algul inimese heaolu, ta hakkab vähem tarbima ja rohkem töötama
� See on maksu sissetulekuefekt
� Teisest küljest väheneb töö eest saadav tasu
� Kuna töötasu väheneb, väheneb ka tema töömotivatsioon
� See on maksu asendusefekt, isik asendab tarbekaupade tarbimise vaba ajaga
8
Tulumaksu kehtestamine on
ekvivalentne palga alandamisega
� Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ja tuluefekt vastassuunas:�Sissetuluefekt ajendab inimest rohkem
töötama
�Asendusefekt ajendab inimesi vähem töötama
� Teoreetiliselt on võimatu prognoosida, kumb efekt hakkab domineerima
Näide
� Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda.
� Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d.
Sisemajanduse koguprodukt, tööjõu pakkumine ja tootlikkus enam arenenud majandusega riikides 1993 – 1996. USA = 100
Riik SKP 15–64 aastase isiku kohta
Töötunde15-64 aastase isiku kohta
SKP töötunni kohta
Saksamaa 74 75 99
Prantsusmaa 74 68 110
Itaalia 57 64 90
Kanada 79 88 89
Suurbritannia 67 88 76
Jaapan 78 104 74
Ameerika Ühendriigid
100 100 100
� 2004.aasta Nobeli preemia laureaat E. Prescott uuris maailma juhtivate riikide andmeid ja avaldas 2004 aastal artikli “Why Do Americans Work so much more than Europeans” NBER Working Paper 10316, 2004
� Uuringu tulemusena selgus, et tööjõu pakkumine on oluliselt kõrgema Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides ning erinevused SKP suurusest per capita tulenevad mitte sellest, et Euroopa riikides on tootlikkus madalam, vaid sellest, et töötatakse vähem töötunde.
� Madalam tööjõu pakkumine tuleneb kõrgest maksukoormast. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias tuleb iga teenitud 100 euro kohta maksta maksudena 60 eurot ning tarbimiseks jääb vaid 40 eurot, Ameerika Ühendriikides aga makstakse maksudena 40 % sissetulekutest.
� Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi
säästa, sest teatavasti sõltub säästmine otseselt inimeste sissetulekutest.
� Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud.
� Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu.
� Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub
erainvesteeringute väljatõrjumine.
� Kõrged tulumaksumäärad võivad
pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse
9
� Klassikalise majandusteooria pooldajad peavad väga oluliseks �avaliku sektori kulutuste madalat taset,
� efektiivset maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid,
� kuna kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis pidurdab majanduskasvu.
� Pehme majanduspoliitika pooldajad on aga seisukohal,
� et suuremate avaliku sektori kulutustega,
� mis nõuab ühtlasi ka kõrgemat
maksukoormust,
� on võimalik vähendada ebavõrdsust ja
kiirendada majanduskasvu.
1
Majanduse alused
RIM 6001
Rahvusvaheline kaubandus
13.Loeng
Anneli Kommer
Rahvusvaheline kaubandus
� Avatud majanduses toimub majanduslik
koostöö teiste riikidega
� See võib toimuda:
�Kaupade ja teenuste ostu ja müügi kaudu maailmaturul
�Finantsressursside ostu ja müügu kaudu maailmaturul
Kaupade ja teenuste vood
� Kaupade ja teenuste müük välismaale on
eksport.
� Kaupade ja teenuste ostmist välismaalt
nimetatakse impordiks
� Kaubandusbilanss = eksport – import
� Kui riik impordib rohkem, kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis
� Kui riik ekspordib rohkem kui impordib, on tema kaubandusbilanss ülejäägiga.
� Üldine seaduspärasus ütleb, �mida väiksem on riik ja
�mida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks,
�seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest.
Maksebilanss
� Kaupade ja teenuste liikumine Eesti riigi ja ülejäänud riikide vahel kajastub maksebilansis
� Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal) jooksul.
� Bilansimeetodi eeldab tasakaalu olemasolu ja tasakaalustavaks kirjeks ongi keskpanga reservide suurenemine või vähenemine.
� Maksebilansi ülesanded on samad, mis ettevõtte finantsaruandel
Maksebilanss
� Kirjeldab välismajandustegevusest
saadava tulu kujunemist
� Aitab hinnata riigi laenu- ja võlasuhteid
teiste riikidega
� Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid
2
Maksebilanss sisaldab:
� jooksevkontot
� kapitali- ja finantskontot
� reserve ja statistilist lahknevust.
Jooksevkonto jaguneb:
� Kaupade ja teenuste kontodel kajastatakse kaupade ja teenuste müügist saadavaid tulusid ja ostmisel tekkivaid kulusid (sisuliselt langeb kokku netoekspordiga).
� Tulude kontol kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne).
� Ülekannete kontol kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-i abirahasid jne) ja mis ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega.
Kapitali- ja finantskonto
� Kapitalikontol kajastatakse peamiselt
immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine), võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu
kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid.
� Finantskontol kajastatakse välisinvesteeringuid
(otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud).
Reservid
� Reservide all näidatakse keskpanga kulla
ja välisvaluutareservi muutumist
� Eesti rahasüsteemis moodustavad
keskpanga valuutareservid Eesti krooni kattevara
Maksebilansi defitsiit ja ülejääk
� Statistiliselt tasakaalustatakse maksebilanss keskpanga reservidega
� Maksebilansi defitsiit või ülejääk
tähendab selle osade (jooksevkonto vm) seisundit
Maksebilansi ülejääk
� Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb
� Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini
� Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt
� Välisriigid võivad hakata rakendama kaitseabinõusid
3
Maksebilansi defitsiit
� Maksebilansi defitsiidi puhul sõltub riik
kaubavahetuses teiste riikide krediitidest
� Defitsiidi allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk
� Kui maksebilanss on pidevalt puudujäägiga, siis kahaneb pidevalt ka
raha pakkumine
Eesti maksebilanss 2007 II kvartal (väljavõte)
7 435,1Kapitali- ja finantskonto
652,0Sh jooksevülekanded
-3 985,0Sh tulu
4 446,6 (veoteenusedSh teenused
-9 662,3Sh kaubad
-8 548,7 (14%SKP)Jooksevkonto
Jooksevkonto saldo riikide järgi II kv 2007
-8 548,7Kokku
1 740,1USA
4 448,6Ülejäänud riigid
-1 638,4Venemaa
-2 445,0SRÜ
-2 539,9Rootsi
-3 946,7Saksamaa
-10 552,3EL 27
Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise
põhjused on järgmised:
� Mitmepoolse kasu olemasolu
� Hindade erinevused – mõnikord on odavam importida kui ise toota.
� Ressursside piiratus – ressursid (kliima, geograafiline asend, tööjõud, kapital) on jaotatud ebaühtlaselt
� Toodete mitmekesisus – kaubanduse aluseks on tarbijate maitse-eelistused
Miks tegelevad riigid aktiivselt väliskaubandusega?
� Rahvusvahelise kaubanduse kasu
väljendub tema:
� absoluutses eelises teiste riikide ees
� suhtelises eelises teiste riikide ees.
Merkantilism (16.-18.sajand)
� Riigi rikkus sõltus kaubavahetuse käibest
ja väärismetalli varude suurusest
� Eksport peab ületama importi, see
tähendab rohkem kulda ja hõbedat ning rikkamat ja tugevamat riiki
� Positiivne kaubandusbilanss
4
Merkantilism
� Riigi roll on kehtestada kõrged tollimaksud importkaupadele ja soodustada eksporti
� Riikide majanduslikud huvid on antagonistlikud, kuna ressursside hulk on fikseeritud toob ühe riigi tulu, tähendab teisele riigile kaotust
� Väliskaubandus on nullsummaline mäng(zero-sum game)
Adam Smith - Absoluutse eelise teooria
� “Iga aruka perekonnapea juhtmõtteks on mitte kunagi valmistada kodus seda, mille tegemine läheb talle kodus kallimaks kui selle ostmine. Rätsep ei ürita ise endale kingi valmistada, vaid töötab rätsepana … Mis on arukas iga üksiku perekonna käitumise puhul, saab harva olla rumal suure kuningriigi puhul. Kui välisriik saab meid varustada mingi kaubaga odavamalt, kui me saame seda valmistada, siis parem ostame seda neilt mingi osaga omaenda töö toodangust, mis on rakendatud sellisel viisil, mille juures meil on mingi eelis.”
� Uurimus riikide rikkuse ja iseloomu põhjustest II, Ilmamaa 2005,lk 47
Absoluutse eelise teooria
� Absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad
riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega
� rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele,
� kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis
� ehk neid kaupu, mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga
Absoluutne eelis
� Absoluutne eelis võib olla looduslik eelis,
kui riigil on olemas soodsad looduslikud tingimused, mingi kauba tootmiseks.
� Absoluutne eelis võib olla omandatud eelis, mis tuleneb tehnoloogiast ja
tööoskuste kõrgest tasemest.
� Kui kaubavahetus riikide vahel toimub vabalt, siis
� riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja
� iga riik hakkab tootma just neid kaupu, milliseid ta toodab efektiivsemalt.
� Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund võrreldes teiste riikide vastava tootmisharuga.
� Ekspordist saadud täiendavate vahendite eest saab rohkem importida kaupu, mida riigis ei
toodeta.
Absoluutne eelis
� Tabelist on näha, et Soomel on absoluutne eelis paberi ja Eesti kala
tootmise osas.
� Sama ajaga, mil Soomes toodetakse 5 tonni paberit, toodetakse Eestis ainult 1
tonn paberit
� Kui Eestis toodetakse 6 tonni kala, siis
Soomes samal ajal 3 tonni.
5
Toodetud kaupa tonnides ühe tunni jooksul
53Soome
16Eesti
paberkala
� Oletame, et rahvusvahelisel turul on tonn paberit ja kala ühesuguse hinnaga.
� Kui Eesti vahetab 6 tonni kala 6 tonni paberi vastu Soomest, siis Eesti võidab 5 tonni paberit (kodus saaks Eesti 6 tonni kala vahetada vaid 1 tonni paberi vastu).
� Need 6 tonni kala, mis Soome saab Eestilt nõuavad Soomes 2 tundi tööd.
� Kala tootmisest loobumine võimaldab toota 2x5=10 tonni paberit, seega Soome võidab 4 tonni paberit.
� Tegelikkuses tähendab see, et nii Eestis kui Soomes hoitakse kokku tööaega.
� Kui Eest loobub paberi tootmisest, siis vabaneb
1 töötund, mille saab suunata 6 tonni kala tootmiseks
� Kui Soome loobub kala tootmisest, vabaneb 1 töötund, mille saab suunata 5 tonni paberi tootmiseks
� Tänu spetsialiseerumisele suurenes kala tootmine 3 tonni võrra ja paberi tootmine 4 tonni
võrra
� Seega saadi tarbimiseks juurde kaupu ilma täiendavate tootmisressursside rakendamiseta
+ 4+ 5- 1Paber
+ 3- 3+ 6Kala
KokkuSoomeEesti
Tulu kaubandusest
Täiendavalt toodeti kaupu
Suhtelise eelise teooria (David Ricardo)
� Suhtelise eelise teooria ütleb, et
heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist.
� Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem.
� Kui riigid spetsialiseeruvad oma suhtelise
eelisega kaupade tootmisele, võib maailmas toodang suureneda ilma, et selleks peaks lisanduma uusi tootmistegureid.
Suhtelise eelise mudel
Töötundide hulk, mis on vailik ühe ühiku kauba tootmiseks
128India
36Hiina
SaapadTekstiil
6
Suhteline eelis
� Hiina omab absoluutset eelist mõlema kauba tootmisel
� Saapaid toodab Hiina 4 korda efektiivsemalt ja tekstiili 4/3 korda efektiivsemalt kui India
� Suhtelise eelise teooria kohaselt peab riik eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelisseisund ehk mille tootmise absoluutne eelis on suurim
� India mahajäämus on väikseim tekstiili tootmisel, seega omab India suhtelist eelist tekstiili tootmisel.
Suhteline eelis
� Hiina loobub 1 ühiku tekstiili tootmisest
� Vabaneb 6 töötundi, mis suunatakse saabaste tootmisse ning toodetakse 2 paari saapaid
� India loobub 1 paari saabaste tootmisest
� Vabaneb 12 töötundi, mis suunatakse tekstiili tootmisse ning toodetakse 1,5 meetrit tekstiili
Suhteline eelis
+ 0,5+ 1,5-1Tekstiil
+ 1-1+ 2Saapad
KokkuIndiaHiina
Tulu
kaubandusest
Täiendavalt toodeti
kaupu
Suhtelise eelise teooria edasiarendus
(Heckscher – Ohlini teooria)
� Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid ja seega odavamaid tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmine nõuab suhteliselt napima ja seetõttu kalli tootmisteguri intensiivset kasutamist
� Lihtsamalt: riik kus on palju odavat tööjõudu, ekspordib töömahukaid kaupu ja impordib kapitalimahukaid kaupu ja vastupidi
Suhteline eelis
� H-O teoori kohaselt viib rahvusvaheline
kaubandus tootmistegurite hindade ühtlustamisele erinevates riikides
�Riigis külluslikult leiduvate (odavamate) tootmistegurite hinnad tõusevad
�Riigis olevate nappide tootmistegurite hinnad langevad
Mastaabisääst - Paul Krugman Nobeli majanduspreemia 2008
� H-O teooria ei selgita, miks riigid vahetavad
omavahel samalaadseid kaupu, see on eriti levinud just rikaste riikide puhul (riikides, kus
tootmistegurite hinnad on juba ühtlustunud)
� Näiteks Rootsi ekspordib ja impordib autosid
� Krugman põhjendas seda mastaabisäästu olemasoluga - masstoodang vähendab ühe
ühiku toote omahinda
7
Mastaabisääst - Paul Krugman
� Krugmani sidus mastaabisäästu teooria uue ideega:
� Tarbijad hindavad toodete mitmekesisust –brändi
� Brändi omanik on teatud liiki monopol, isegi siis kui ta peab konkureerima teiste brändidega, ning suures koguses kaupu tootes tekib mastaabisääst
� Seega on kaupu kasulik vahetada mitte ainult erinevate tootmisteguritega riikidel, vaid ka sarnaste hindadega tootmisteguritega riikides
� Ühel riigil on kasulik omada ühte brändi ja vahetada kaupu teise riigiga, kes omab teist brändi
Arenenud riikide vahelise kauba-
vahetuse täiendavad põhjused
� Nõudluspoolsed tegurid – ettevõttel on olemas kogemus siseturul ning sarnane tarbijaskond eksisteerib teises riigis
� Uute toodete ja tehnoloogia juurutamine –algselt on uus toode oskustöömahukas ning seda toodetakse siseturule. Nõudlus viib ekspordini ja tootmine muutub kapitalimahukaks
� Mastaabisääst – spetsialiseerutakse mingile kitsale tegevusalale
� Tööstusharusisene – ühesugustest komponentidest kokku pandud kodumasinad
Kaubavahetust takistavad
� Suurte ülekandekulude tõttu pole paljude
kaupade eksportimine vaatamata madalale omahinnale kasulik
�Kauba kättetoimetamise kulud – transport, kindlustus
�Valuutatehingute kulud
�Kaubanduspiirangud – tollid, kvoodid
Rahvusvaheline kaubandus
� Toob endaga kaasa positiivse tulemuse
kõikidele kaubanduses osalevatele riikidele
� Saavutatakse kõrgem heaolu tase kui see oleks ilma vaba kaubanduseta
� Sellega kaasnevad kindlasti ka kaotused
� Üldiselt võidud kompenseerivad kaotused
Rahvusvaheline kaubandus
� Rahvusvaheline kaubandus suurendab
küll ühiskonna üldist heaolu,
� kuid mõjutab ühiskonnas erinevaid
sotsiaalseid gruppe erinevalt
Kasumid suurenevadKasumid vähenevad
Luuakse uusi töökohtiTöökohti jääb vähemaks
Tootmise suurenemineTootmise vähenemine
Eksportiv haruImportiv haru
8
Kaubanduspiirangud - qui bono?
� Vaba kaubandus paneb osa sotsiaalseid
gruppe ühiskonnas halvemasse seisu, kui nad oleksid võrreldes olukorraga kui
kaubandust piiratakse
� Kaubanduspiirangute õigustajateks on
alati teatud huvigrupid
Kaubanduspiirangud - qui bono?
� Kaubanduspiiranguid taotlevad riigis napi
ressursi omanikud
� Nende tulud on olnud seni suhteliselt
suuremad
� Vabakaubandus viiks hindade ühtlustumisele ning napi ressursi omanike
tulud kahanevad
Kaubanduspiirangud
� Tarbijale on kaubanduspiirangud
majanduslikult kahjulikud
� Tarbija peab kinni maksma ebaefektiivsest
tootmisest tingituna kauba,
� mis on kõrgema hinnaga, kui see kaup, mis oleks vabal konkurentsi turul
Kaubanduspiirangute kehtestamise
põhjused:
� Tootmistegurite paiknemine
� Sotsiaalse heaolu ümberjagamine
� Majanduse stabiliseerimine
Piirangute majanduslik põhjendatus:
� kodumaise tootmise kaitse välismaise konkurentsi vastu (nt oma toodangu müümine kunstlikult madalate hindadega);
� kohaliku tööhõive ning tootjate tulude kaitse;
� maksebilansi tasakaalustamine;
� riigieelarve tuluallikate laiendamine;
� struktuurimuutuste soodustamine.
Kaubanduspoliitilised vahendid:
� Importi mõjutavad vahendid
� Eksporti mõjutavad vahendid
� Sagedamini kasutatakse impordi piiramist
� Võidakse piirata
�Hindasid – imporditollid
�Koguseid - impordikvoodid
9
Kaubanduspiirangute liigid:
� Tollimaks on maks riigipiiri ületavalt kaubalt, mille abil püütakse muuta
kaupade suhtelisi hingu. On kõige levinum kaubanduspiirangu liik
� Imporditoll - kogutakse riiki
sisseveetavatelt kaupadelt riigipiiri ületamisel eesmärgiga piirata kauba
sissevedu. Motiiviks soov kaitsta kodumaist tootjat
� Eksporditoll – kogutakse riigist väljaveetavalt
kaubalt eesmärgiga piirata kauba väljavedu. Motiiviks esmatarbekaupade hinnataseme
alandamine siseturul. Toorainet eksportivatel riikidel motiiviks tõsta maailmaturu hinda
� Transiiditoll – kogutakse riigist läbiveetavatelt
kaupadelt eesmärgiga katta kaupade veoga seotud kulud (infrastruktuuri kasutamise kulud) ja teenida raha riigieelarvesse
Kaubanduspiirangute liigid:
� Impordikvoot kujutab endast kaubandustõket, mille puhul piiratakse importi või eksporti koguseliselt. Eesmärgiks on kodumaise tööstuse kaitsmine välismaise konkurentsi eest. Levinud põllumajanduses
� Impordilitsentsid – piiravad võrreldes kvootidega vähem. Litsentse müüb või annab valitsus
Kaubanduspiirangute liigid:
� Vabatahtlikud ekspordipiirangud – üks riik ajendab teist riiki vähendama mingi kauba eksporti vabatahtlikult.
� Ekspordisubsiidiumid – eesmärgiks on ekspordi suurendamine, kuna eksporttoodangu hind alaneb
� Tehnilised ja administratiivsed piirangud� Ohutus- ja tervishoiunõuded
� Pakendite tähistuste nõuded
Maailma kaubandusorganisatsioon WTO
� Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO (World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib rahvusvahelist kaubandust.
� WTO raames on kokku lepitud konkreetsed kaubandusreeglid, mis toimivad WTO-ga liitunud riikides
� Seisuga 23.07.2008 oli WTO-ga liitunud 153 riiki.
� Eesti on WTO täieõiguslik liige alates 1999.a. sügisest (13.11.1999)
WTO töö juhindub WTO lepingutest
� WTO lepingud on õiguslikuks aluseks
rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale.
� Lepingutel on kolm peamist sihti:
� aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik
� liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes
� panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne
10
WTO süsteem koosneb kolmest
põhilepingust
� GATT - Multilateral Agreement on Trade in Goods including the General Agreement on Tariffs and Trade (GATT 1994) and its associate Agreements -Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud, sealhulgas Üldine tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) ja selle siduslepingud
� GATS - General Agreement on Trade in Services -Üldine Teenustekaubanduse kokkulepe
� TRIPS - (Agreement on) Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights - Intellektuaalomandi õiguste kaitset reguleeriv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide kokkulepe
Kirjandus:
� WTO kodulehekülg
http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org6_e.htm
1
Konkurentsivõime
RIM 6001
Majanduse alused14.loeng
Anneli Kommer
Majanduspoliitika
� Majanduspoliitika kohta võib leida mitmeid
erinevaid definitsioone:
� Majanduspoliitika on abinõude kogum, mis on suunatud
sellele, et korrastada majanduselu ja mõjutada
kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist
� Majanduspoliitikaks võib nimetada mistahes üldist
majandusstrateegiat, selles seatud eesmärke ja
vahendeid
� Majanduspoliitika on distsipliin, mis uurib avaliku
majanduse tegevust, sotsiaalsete valikute protsessi, institutsioonilisi valikuid ja valitsuse otsuseid
Majanduspoliitilised eesmärgid
� Stabilisatsiooni eesmärk (tööhõive,
hinnataseme stabiilsus)
� Kasvu eesmärk (sissetulekute kasv,
avalike teenuste pakkumise kasv)
� Struktuuri eesmärk (regionaalsete erinevuste tasakaalustamine)
� Jaotuse eesmärk ( õiglane heaolu jaotus)
Majanduspoliitilised eesmärgid
� Majanduspoliitika kujundamisel ja
suunamisel tuleb üheaegselt silmas pidada mitmeid majanduspoliitilisi
eesmärke
� Samas võivad need eesmärgid olla
omavahel vastuolus
Vabariigi Valitsuse eesmärgidaastateks 2009–2012
� Vabariigi Valitsuse tegevuse üldeesmärgiks
on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng.
� Sellel sihil on kolm alaeesmärki:
�majanduse konkurentsivõime kasv;
�sotsiaalse sidususe kasv;
�keskkonna kasutamise säästvuse kasv
� Pikaajaline areng sõltub eeskätt majanduskasvu kiirusest: selleks tuleb tõsta majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagada majandusstabiilsus.
� Samuti on tähtis pöörata tähelepanu kasvava heaolu jaotumisele ühiskonnas ehk sotsiaalsele ja regionaalsele tasakaalule, millest oleneb ühiskonna sidusus. Vastasel juhul satub arengu pikaajalisus ohtu, sest sotsiaalsed probleemid võimenduvad ning riigi vahendeid ja arenguvõimalusi ei kasutata parimal viisil ära.
� Jätkusuutlikku majanduskasvu pole võimalik tagada ka ilma keskkonnasäästlikkuse suurendamiseta
Allikas: Riigi eelarvestrateegia 2009 -2012
2
Konkurentsivõime
� Kõrge konkurentsivõime on tänapäeva avatud
maailmas riigi üheks kõige olulisemaks tunnuseks ja tegevuse eesmärgiks.
� Konkurentsivõimeliste riikide eeliseks on, et nad suudavad rohkem kui teised müüa kaupu ja
teenuseid rahvusvahelistel turgudel ning saada rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid.
Konkurentsivõime
� Sellega tagavad nad kiirema rikkuse kasvu ja
heaolu tõusu oma riigis.
� Enamus maailma riike teevad üha kasvavaid
pingutusi soodsate tingimuste loomiseks ettevõtluse arenguks oma territooriumil.
� Riigid mõistavad, et ettevõtted üksi (ilma riigi
abita) ei suudaks globaalses konkurentsivõitluses läbi lüüa.
Konkurentsivõime
� Riigid on nõus rahvusvahelise majandusedu
nimel alandama makse, moodustama mitmesuguseid subsideerimisfonde, võtma endale ettevõtete alustamise riske, arendama
infrastruktuuri jne.
� Seega riikide konkurentsivõime näitab, kuidas riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab
konkurentsijõudu nende ettevõtetele.
Konkurentsivõime
� Paljud riigid, sealhulgas Eesti, kasutavad oma rahvusvahelise konkurentsivõime positsiooni parandamiseks madalat maksukoormust või siis maksude alandamist.
� Euroopa Liidu uued liikmesriigid muutnud madalad maksud konkurentsivõitluse oluliseks instrumendiks.
� See, koos odava tööjõuga, on taganud nendesse riikidesse välismaiste otseinvesteeringute aktiivse sissevoolu.
Konkurentsivõime
� Samas on palju näiteid, kus riigid on saavutanud
kõrge konkurentsivõime ka kõrgete maksude ja suurte tööjõukulude juures (Taani, Rootsi, Soome).
� See näitab, et riikide käsutuses on erinevaid võimalusi edu saavutamiseks rahvusvahelises konkurentsis.
Konkurentsivõime
� Konkurentsivõime määratlemisel ei ole
kokkuleppele jõutud, erinevad inimesed omistavad sellele mõistele erinevaid tähendusi
� Konkurentsivõime puhul rõhutatakse:
� madalaid tootmiskulusid,
� vahetuskursi tähtsust,
� tehnoloogilist arengut,
� majanduskasvu
3
Konkurentsivõime mõõtmine
� Enamik konkurentsivõimet puudutavaid
uuringuid käsitleb selle mõõtmist
� Konkurentsivõime hindamisel rakendatakse mitmesuguseid
majandusanalüüsis traditsiooniliselt kasutatud näitajaid
� Seega valitseb teatud terminoloogiline
segadus
Konkurentsivõime
� Kirjanduses võib leida mitmeid majandusliku
konkurentsivõime kontseptsioone.
� Kõige süsteemsemalt on konkurentsivõimet
käsitlenud H.Trabold,
� kes tõi esile neli aspekti
� müügivõime (ekspordivõime),
� atraktiivsus ettevõtluse asukohana
� kohanemisvõime
� teenimisvõime (sissetulekute tase)
Konkurentsivõime
� Need aspektid moodustavad hierarhilise
süsteemi, milles teenimisvõime (sissetulekute tase) toetub kolmele ülejäänule aspektidele (vt joonis)
� Selle käsitluse kohaselt on teenimisvõime riigi konkurentsivõime kõige üldisem indikaator,
� mille suhtes riigi müügivõime (ekspordivõime), atraktiivsus ettevõtluse asukohana ning kohanemisvõime esinevad teguritena.
Müügi-võime
Atraktiivsus
ettevõtlusele
Kohanemisvõime
TEENIMISVÕIME
TEADMISED
Riigi majandusliku konkurentsivõime
hierarhiline süsteem
Konkurentsivõime
� Riigi majandusliku konkurentsivõime kõige üldisem tase (nn teenimisvõime) seostub riigi sisemajanduse
koguproduktiga.
� Täpsemalt SKP tasemega ühe inimese
kohta ja SKP dünaamikaga.
� Üldiselt peetakse võimet rikkust luua tähtsamaks kui rikkust ise.
� Võime rikkust luua garanteerib ka rikkuse kaotamise korral asendamise.
� Seega kerkivad konkurentsivõime puhul esile akumuleeritud teadmised tehnoloogia ja inimkapitali vormis.
� Riigi konkurentsivõime prognoosimisel tuleb seega hinnata eelkõige pikaajalisi investeeringuid tehnoloogia arengusse ja inimeste haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõstmisse
4
Konkurentsivõime kontseptsioonid on
arenenud mitmeetapiliselt:
� Konkurentsieeliseks on loodusressursid
� Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt
� Innovatsioonile orienteeritud tase
� Informatsiooni töötlemise kõrge aste.
Konkurentsieeliseks on loodusressursid
� Välisinvesteeringud suunatakse
loodusressursside ekspluateerimisele, peamiselt primaarsesse sektorisse
Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt
� Investeeringute osakaal SKP-s tõuseb
seniselt 5-8%-lt 15-20%-ni.
� Riigid suurendavad kulutusi haridusele, kasvatavad tööjõudu arenevatele
tööstusharudele.
� Avaliku sektori osa suureneb, teenused muutuvad kõigile kättesaadavaks, areneb
transport ja kommunikatsioon.
Innovatsioonile orienteeritud tase
� Riigist kujuneb rahvusvaheliselt aktsepteeritud kaubanduspartner.
� Suurenevad kulutused innovatsioonile.
� Elatustaseme tõustes hakkavad tarbijad
hindama diferentseeritud tooteid ja kvaliteeti.
� Konkurentsivõime põhineb juhtimisotsuste kvaliteedil, mitte loodusressursside
omamisel.
Informatsiooni töötlemise kõrge aste
� Vähesed riigid on jõudnud nii kõrgele
(USA, Jaapan, Saksamaa).
� Riigid kulutavad enim vahendeid teadus-ja uurimistööle (R&D).
� Eesmärgiks on uute toodete ja
tehnoloogiate arendamine.
� Riigil on selles oluline roll, eelkõige
turutõrgete ilmnemisel.
� Laiemalt võiks konkurentsivõimet käsitleda kui riigi võimet realiseerida sotsiaalseid ja poliitilisi eesmärke.
�Sissetulekute kasv
�Tööhõive suurendamine
�Haridustaseme tõstmine
�Tervise parandamine
�Tasakaalus kaubandusbilanss, mis tugineb tootlikkusele, kvaliteedile ja innovatsioonile
5
� Konkurentsivõimet on defineeritud ka kui võimet teha kiireid ja püsivaid edusamme elatustasemes
� Sageli püütakse määratleda konkurentsivõimet
riigi tasandil, defineerides seda kui üldist heaolu riigis
� Tegelikult unustatakse, et turul konkureerivad ettevõtted oma toodete-teenustega, mille baasilt
tekibki nende konkurentsivõime, kaugemas perspektiivis ka haru ja riigi konkurentsivõime.
Konkurentsivõime analüüsi tasemete
järgi võib eristada
� ettevõte
� majandusharu
� riik
Ettevõte
� Konkurentsivõimena võib käsitleda võimet pikaajaliselt toota ja müüa kaupu (tooteid, teenuseid).
� Sellise võime lõpphinnanguks on avatud sektoris ettevõtte (aktsiate) turuväärtus ja selle muutumine.
� Ettevõtte konkurentsivõime avaldub ka tema majandusolukorda iseloomustavates näitajates nagu:� toodangu turuosa suurus,
� tootmistegevuse kasumlikkus
� ning nende muutumine
Ettevõtte konkurentsitegurid
� Palgatase, palgataseme ja tootlikkuse suhe
� Tööjõu kvalifikatsioon, hoiakud ja töömotivatsioon
� Tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus
� Ettevõtete asutamiseks ja elamuehituseks sobiva maa olemasolu
� Transpordi ja kommunikatsiooni infrastruktuur
� Uurimis- ja tehnoloogiaalane infrastruktuur
Majandusharukui analoogsete ettevõtete kogum
� konkurentsivõime on teatavas osas (väärtus ja kasumlikkus) analoogne ettevõtte konkurentsivõimega.
� Samal ajal konkureerib majandusharu sisemajanduslikult teiste majandusharudega � osatähtsust riigi sisemajanduse koguprodukti loomisel
ja selle muutust
� ning välismajanduslikult analoogsete majandusharudega teistes riikides � vastava haru toodangu kulutuste taseme ja kvaliteedi
vahekord erinevates riikides, � ekspordi ja impordi mahu suhe ning dünaamika
6
Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada:
� Lokaalne (regionaalne) konkurents – toote või
teenuse pakkujate piiratus lähiümbrusega (omane teenuste turule)
� Riigisisene (natsionaalne) konkurents – toote või teenuse pakkujad piirduvad koduriigiga (iseloomulik kaubanduspiirangutega kaitstud
siseturule)
� Rahvusvaheline (globaalne) konkurents – toote
või teenuse pakkumisel konkureeivad tootjad kogu maailmast
Riik
� riigi rahvusvaheline konkurentsivõime tugineb:
� võimel juhtida olemasolevat füüsilist, inim- ja sotsiaalset kapitali nii, et oleks tagatud selle
võimalikult efektiivne kasutamine;
� võimel juhtida muutumist, et kiiresti kohaneda ja reageerida arengutele, mis maailma
konkurentsimaastikul aset leiavad.
Riigi üldised konkurentsikeskkonda
kujundavad tegurid:
� Riigi avatus maailmamajandusele
� Poliitiline stabiilsus regioonis
� Piirkonna majandusgeograafiline positsioon
� Looduslikud tingimused ja ressurssidega varustatus
� Demograafilised tingimused ja inimressursi struktuur
Riigi majanduspoliitika
konkurentsivõime mõjutajana
� Suhtumine välisinvesteeringutesse ja vaba turu toimimisse
� Riigi bürokraatia arengutase
� Raha ja hindade stabiilsus
� Maksud, subsiidiumid
� Omandisuhete korraldus
� Välismajandussuhete regulatsioon
Kirjandus:
� Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime. KI 2007
http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Eesti_rahvusvaheline_konkurentsivoime_Aastaraamat_20
07.pdf
� Eesti majanduse konkurentsivõime. TÜ kirjastus 1999