1

JUHEND PERIOODI 2014-2020 TOETUSE SAAJALE KORDUMA KIPPUVAD ABIKÕLBLIKKUSE TEEMAD

Sisukord 1. Õigusaktid, lühendid ....................................................................................................................... 4

1.1. EL õigusaktid ........................................................................................................................... 4

1.2. Eesti õigusaktid ....................................................................................................................... 5

1.2.1. Toetuse andmise tingimused (TAT õigusaktid) ................................................................... 6

2. Asjaajamine SA Archimedes struktuuritoetuste agentuuriga ......................................................... 6

3. Kulude abikõlblikkuse üldised põhimõtted ..................................................................................... 7

3.1. Kulude abikõlblikkuse periood ................................................................................................ 9

3.2. Kulu tekkimine ........................................................................................................................ 9

3.3. Kulu maksmine ...................................................................................................................... 10

3.4. Topeltrahastamine ................................................................................................................ 11

4. Personalikulude abikõlblikkus ....................................................................................................... 12

4.1. Projekti otsesed personalikulud............................................................................................ 14

4.2. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõiguslikud lepingud ............................................................... 15

4.3. Muud personalikuludega seotud teemad ............................................................................. 15

4.3.1. Töötasu hulka kuuluvad tasud ...................................................................................... 15

4.3.2. Lisatasu lisatöö eest ...................................................................................................... 16

4.3.3. Tööajatabeli esitamine .................................................................................................. 17

4.3.3.1. Tööajatabeli muutmine ..................................................................................................... 19

4.3.4. Põhipuhkuse tasu .......................................................................................................... 20

4.3.5. Õppepuhkus .................................................................................................................. 23

4.3.6. Tasustamata puhkus ..................................................................................................... 25

4.3.7. Töö tegemine puhkuse ajal ........................................................................................... 25

4.3.8. Hüvitised ....................................................................................................................... 26

4.3.9. Asutusesisesed täiendavad hüved, millega säilitatakse töötasu .................................. 27

4.3.10. Personalikulusid tõendavad dokumendid..................................................................... 27

4.3.11. Vaba semestri kulude abikõlblikkus .............................................................................. 27

4.3.12. Mitteabikõlblikud personalikulud ................................................................................. 28

4.4. Lähetustega seotud kulud ..................................................................................................... 28

4.4.1. Sihtkohas kasutatava transpordikulu abikõlblikkus ...................................................... 32

4.4.2. Pikemaks perioodiks ostetud reisikindlustuse abikõlblikkus ........................................ 32

2

4.4.3. Lähetuse toitlustuskulu ................................................................................................. 33

4.4.4. Ühiskondliku transpordi kasutamine ............................................................................ 33

4.4.5. Isikliku sõiduauto kasutamine ....................................................................................... 34

4.4.6. Takso kasutamise kulude abikõlblikkus ........................................................................ 34

4.4.7. Lähetuse ja puhkuse ühildamine .................................................................................. 35

4.5. Töötervishoiukulud ............................................................................................................... 36

5. Kaudsed kulud ............................................................................................................................... 36

5.1.1. Projekti administreerimiskulud ..................................................................................... 37

5.1.2. Projekti üldkulud ........................................................................................................... 38

5.1.3. Kaudsete kulude hüvitamine tagasiulatuvalt ................................................................ 38

6. Ürituste korraldamine ................................................................................................................... 39

6.1. Kulude abikõlblikkus ............................................................................................................. 39

6.2. Üritustel osalemine seoses abikõlblikkuse perioodi lõpuga ................................................. 41

7. Muude kulude abikõlblikkus ......................................................................................................... 42

7.1. Võlaõiguslikud lepingud ........................................................................................................ 42

7.2. Masinate ja seadmete soetamine ......................................................................................... 43

7.2.1. Masinate ja seadmete kulu abikõlblikkus ..................................................................... 43

7.2.2. Masinate ja seadmete soetamine liisinglepingu alusel ................................................ 43

7.2.3. Seadmete ja infrastruktuuri kasutamise kulu abikõlblikkus riigiabi andmise puhul..... 44

7.2.4. Soetatud vara asendamine ........................................................................................... 45

7.3. Inventari, tarvikute ja materjalide soetamine ...................................................................... 45

7.4. Litsentside või muude lubade/tunnistuste abikõlblikkus ..................................................... 46

7.5. Pankade teenustasu .............................................................................................................. 46

7.6. Liikmemaksud ....................................................................................................................... 47

7.7. Rahatrahv, viivis jm toetuse saaja hooletust tegevusest tingitud kulud .............................. 47

7.8. Eluruumi (ühiselamu toa) rentimine, üürimine .................................................................... 47

7.9. Maksude abikõlblikkus (va maksud ja maksed töötasult) .................................................... 48

7.9.1. Tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustustelt .......................................................................... 48

7.9.2. Käibemaks ..................................................................................................................... 48

7.10. Stipendiumite ja toetuste abikõlblikkus............................................................................ 55

7.10.1. Stipendiumite abikõlblikkus .......................................................................................... 55

7.10.2. Doktoranditoetuse abikõlblikkus .................................................................................. 55

8. Hanked .......................................................................................................................................... 55

8.1. Hanke osadeks jaotamine ..................................................................................................... 59

3

8.2. Pakkumuste võtmine ............................................................................................................ 60

9. Teavitusnõuete täitmine ............................................................................................................... 62

9.1. Meened ................................................................................................................................. 63

10. Projekti elluviimine ................................................................................................................... 64

10.1. Projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamine................................................................ 65

10.1.1. Projekti (sh TATi) eelarve kirjeldamise põhimõtted ..................................................... 65

10.1.2. Projekti (sh TATi) eelarve horisontaalse kulurea kasutamine ....................................... 66

10.2. Tegevuste kestvus ............................................................................................................. 66

10.3. Tulu teenimine .................................................................................................................. 67

10.3.1. Projekti puhastulu arvestamine .................................................................................... 68

10.3.2. Tulu teenimine projekti perioodil. ................................................................................ 69

10.4. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ....................................................................................... 70

10.4.1. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi .............................. 73

10.4.2. Majandustegevuse mahu arvestus ............................................................................... 75

10.5. Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast ....................................................... 81

10.6. Ristfinantseerimine ........................................................................................................... 82

11. Ettemakse taotluse esitamine................................................................................................... 82

12. Maksetaotluse/ettemakse kasutamise aruande esitamine ...................................................... 85

12.1. Kulu tõendav dokument.................................................................................................... 86

12.2. Kontrolljälg ........................................................................................................................ 86

13. Ühikuhindade alusel kulude hüvitamine (lihtsustatud hüvitamisviisil) .................................... 87

14. Dokumentide säilitamine .......................................................................................................... 88

4

1. Õigusaktid, lühendid 2014-2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006

Muud EL õigusaktid Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (STS 2014-2020)

VV määrus Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (ÜM)

Muud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse alusel vastu võetud õigusaktid

Muud siseriiklikud õigusaktid (riigihangete seadus, konkurentsiseadus, töölepingu seadus jm)

Perioodi 2014-2020 toetuse andmise tingimused, mis kehtestatakse määruse või käskkirjaga

Taotluse rahuldamise otsus (käskkiri ja/või taotluse rahuldamise otsus) Finantskorrektsiooni otsus ehk otsus, millega tehakse toetuse saajale eraldatud toetuse vähendamine või tühistamine rikkumise tõttu ja sealhulgas ka toetuse tagasinõudmine, kui vähendatud või tühistatud toetust oli juba välja makstud

ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond. Struktuurifond, millest finantseeritakse tegevusi regioonidevaheliste erinevuste vähendamiseks, ettevõtluse toetamiseks, tehnoloogia ja innovatsioonide arendamiseks, infrastruktuuride kaasajastamiseks jmt. ESF – Euroopa Sotsiaalfond. Struktuurifond, millest finantseeritakse tegevusi tööhõive- ja inimeste kvalifikatsiooni edendamiseks ning töötajate konkurentsivõime tõstmiseks. FKO - finantskorrektsiooni otsus MTA - Eesti Maksu- ja Tolliamet MT - maksetaotlus RA - rakendusasutus. Vabariigi Valitsuse poolt määratud ministeerium, mis vastutab meetmes määratud eesmärkide saavutamise eest (nt Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium). RÜ – rakendusüksus ehk toetuse andja, kes on toetuse saajale peamiseks kontaktiks toetuse saamisel. Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas toetuse taotluste menetlemine, toetuse saajate poolt esitatud MTde menetlemine ning projektidele eraldatud toetuse seire. TAT – perioodi 2014-2020 toetuse andmise tingimused, mis kehtestatakse määruse või käskkirjaga TRO – taotluse rahuldamise otsus TS – toetuse saaja VTA – vähese tähtsusega abi Struktuuritoetust reguleerivad siseriiklikud ja EL õigusaktid on kättesaadavad struktuuritoetuste veebilehelt www.struktuurifondid.ee.

1.1. EL õigusaktid ELTL - Euroopa Liidu toimimise leping artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2010:083:FULL&from=ET ERF määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006

5

ESF määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 Grupierandi määrus Grupierandi määrus Euroopa Komisjoni uus grupierandi määrus (ÜGEM) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78). VTA määrus - Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1407/2013 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

VTA määrus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta - komisjoni määrus 360/2012 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes

ÜSM rakendusmäärus - Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, 28. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga EL määrused on siseriiklikus õiguses otsekohalduvad.

1.2. Eesti õigusaktid KMS - Käibemaksuseadus KonkS - Konkurentsiseadus RHS - Riigihangete seadus Riigi raamatupidamise üldeeskiri - Riigi raamatupidamise üldeeskiri RPS - Raamatupidamise seadus Töölähetuse määrus - Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 “ Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, Teenistuslähetuse määrus - Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112 “Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” Isikliku sõiduauto kasutamise määrus - Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” Stipendiumimäärus - Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused STS - Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus Teavitamismäärus - Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord TMS - Tulumaksuseadus TTM - Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks TLS – Töölepingu seadus

VÕS - Võlaõigusseadus

ÜM - Ühendmäärus ehk Vabariigi Valitsuse 1. septembril 2014 a. määrus nr 143 Ühendmäärus Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord ÜSM – Ühissätete määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

6

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006

1.2.1. Toetuse andmise tingimused (TAT õigusaktid)

TOETUSE ANDMINE INVESTEERINGUTE KAVA ALUSEL

1) Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) (kinnitatud 08.04.2015) seletuskiri

2) Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (kinnitatud 24.07.2015) seletuskiri

TOETUSE ANDMINE AVATUD TAOTLEMISEL

3) Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks

Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks (kinnitatud 08.04.2015) seletuskiri

4) Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (kinnitatud 21.08.2015) seletuskiri

TOETUSE ANDMINE RAKENDUSASUTUSE TEGEVUSTEKS

5) Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“ elluviimiseks

6) Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine “Mobilitas Pluss” elluviimiseks

7) Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused

8) Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 9) Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)

Toetuse andmise tingimuste õigusaktid on kättesaadavad struktuuritoetuste veebilehelt http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/

2. Asjaajamine SA Archimedes struktuuritoetuste agentuuriga Perioodil 2014-2020 toimub kirjavahetus Sihtasutusega Archimedes elektroonilisel teel (projekti taotlused, MTd, järelepäringud, vastused järelepäringutele jm kirjad). Kõik saabunud dokumendid sh mitte digiallkirjastatud dokumendid registreeritakse sihtasutuse dokumendihaldussüsteemi WebDesktop. Peale registreerimist suunatakse need dokumendid täitjale menetlemiseks. Elektrooniliseks kirjavahetuseks on järgmised võimalused: 1) Dokumendivahetuskeskuse DVK kaudu Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv süsteem.

7

DVKd saavad kasutada avaliku sektori asutused (sh kohalikud omavalitsusasutused, tervishoiu- ja lasteasutused jt) selleks, et vahetada omavahel dokumente, kirju, e-arveid jne. https://www.ria.ee/ee/dokumendivahetus.html DVK_liitunud_asutused 2) Dokumendi saatmine Archimedese dokumendihaldussüsteemi sihtasutuse kodulehe

kaudu: Dokumente on võimalik saata sihtasutusele sihtasutuse kodulehel oleva vormi kaudu: http://archimedes.ee/tegevused/dokumendi-saatmine/ Nimetatud vormi kaudu on võimalik saata väga mahukaid faile. Tähelepanuks! Kui on osutunud vajalikuks juba digitaalselt esitatud dokumente parandada, siis tehakse parandused ja saadetakse ülalnimetatud võimalusi kasutades parandatud dokument uuesti. Dokumendi vormil oleva sisu positsioonile kirjutatakse sellisel juhul konkreetsed andmed dokumendi kohta, mida välja vahetatakse. Paberkandjal koostatud ja allkirjastatud dokumentidesse on võimalik parandusi sisse viia ainult valede andmete mahatõmbamise ja õigete andmete kõrvale märkimise ja selle kinnitamisega, lisades andmete parandaja allkirja ja paranduse tegemise kuupäeva. Parandatud dokument skaneeritakse ning saadetakse ülalnimetatud võimalusi kasutades sihtasutusele. Dokumendi vormil oleva sisu positsioonile kirjutatakse sellisel juhul konkreetsed andmed dokumendi kohta, mida välja vahetatakse. Dokumente ei parandata korrektoriga kuna sellisel kujul dokumentide parandamine ei taga kontrolljälje olemasolu tehtud muudatuste osas.

3. Kulude abikõlblikkuse üldised põhimõtted Toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka EL toetusi reguleerivate õigusaktidega ja nende muudatustega. Ühissätete määruse artikli 65 lõike 1 kohaselt1 seab kulude abikõlblikkuse kriteeriumid liikmesriik, arvestades EL õigusest tulenevaid piiranguid ja võimalusi. TAT õigusakti koostamisel võetakse aluseks ÜKP fondide kasutamist reguleerivates määrustes, sealhulgas ühissätete määruses ning ERF, ESF ja ÜF määrustes, sätestatud põhimõtted ja piirangud ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise EL määruste reeglid. Sõltuvalt toetatava tegevuse valdkonnast täpsustakse kulu abikõlblikkuse tingimused taotleja ja TS jaoks TAT õigusaktis, sest abikõlbliku kulu tunnused sõltuvad toetatava tegevuse valdkonnast ja millisest fondist kulu hüvitatakse. TAT õigusakt peab aga siiski olema kooskõlas eelpoolnimetatud riigisiseste, kui ka EL toetusi reguleerivate õigusaktide abikõlblikkuse tingimustega. Projekti kulud on projekti väljundite loomiseks vajalikud kulud ning need võib tinglikult jagada kaheks: abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

Abikõlblikud kulud on toetatavate tegevuste käigus tekkinud põhjendatud kulud, mida hüvitatakse toetusest TAT õigusaktis sätestatud tingimustel.

1 Ühissätete määrus (EL) nr 1303/2013 art 65 lg 1 Kulude rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks riiklike eeskirjade põhjal, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades või käesoleva määruse või nende eeskirjade alusel on kehtestatud erieeskirjad.

8

Kui projektis on nõutav omafinantseering, siis peavad kulud vastama abikõlblikkuse tingimustele ka TROs ette nähtud omafinantseeringu ulatuses.

Mitteabikõlblikud kulud võivad tekkida nii toetatavate kui ka mittetoetatavate tegevuste käigus. Kui kulu on TAT õigusaktis nimetatud mitteabikõlblikuks kuluks või kulu on tekkinud mittetoetatavate tegevuste käigus, on need alati mitteabikõlblikud. Kulu võib osutuda mitteabikõlblikuks ka siis, kui kulu tekib toetatavate tegevuste käigus, kuid ei ole projekti elluviimiseks vajalik ega põhjendatud.

Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Kulu tekkimine TRO või TAT õigusaktis nimetatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste käigus, peab olema põhjendatud (põhjendatuse nõude täitmine)2:

kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist3; kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada odavama kuluga,

mis on vähemalt sama efektiivne;

kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel4.

2 Ühendmäärus § 2. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. 3 Abinõu sobivuse ja vajalikkuse tunnused tulenevad riigikohtu praktikast, nt kohtuasi 3-4-1-12-10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535250 4 Vt art 30 lg 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26/10/2012 Lk 0001 – 0096).

9

Kulude abikõlblikkus

2014-2020

Projekti abikõlblikkuse periood on TAT-s sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad

Kulu on abikõlblik, kui 1) see on põhjendatud

o kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

o tegelikult tehtud ja makstud kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil (riigiabi ja lihtsustatud kulude alusel toetatavad tegevused tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil)

2) see on tõendatud o kui TS on kulu aluseks oleva toimunud sündmuse või tehtud

tehingu tulemusena tekkinud arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena. Töö või teenistusülesannete eest makstava palga puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht

3) see on makstud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31.12.2023

3.1. Kulude abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on TROs, investeeringute kavas, TAT õigusaktis, või rahastamisvahendi rakendajaga sõlmitud lepingus5 või rahastamisvahendi rakendamise käskkirjaga6 kindlaks määratud ajavahemik, mis jääb ajavahemikku 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille vältel taotleja teostab projekti tegevusplaanis sätestatud tegevusi. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused peavad algama ja lõppema (projekti tegevuste lõppkuupäev). Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 2014. aasta 1. jaanuar kuni 2023. aasta 31. detsember. Hüvitamist võib taotleda vaid nende tegevuste kuludele, mille osas on selgelt tõendatav, et need jäävad abikõlblikkuse perioodi.

3.2. Kulu tekkimine Tegelik kulu loetakse tekkinuks, kui kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulu tekkimine on tõendatav (TS on kulu aluseks oleva toimunud sündmuse või tehtud tehingu tulemusena tekkinud rahalise võla kajastanud arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest). Tegelik kulu eest maksmine võib toimuda kas projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.

Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui TS on kulu aluseks oleva toimunud sündmuse või tehtud tehingu tulemusena tekkinud rahalise võla kajastanud arve või muu sarnase

5 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 18 lg 2 6 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 18 lg 4

10

tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest.

Raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, alates päevast, mil kaup ostjale lähetati või kättesaadavaks tehti või teenust osutati. Pikaajaliste teenuste ning regulaarselt võõrandatavate kaupade või regulaarselt osutatavate teenuste korral tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul KMS § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast.

Kui üldjuhul on kohustus väljastada arve 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest, siis kauba ühendusesisese käibe korral ning KMS § 10 lg 4 p 9 nimetatud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võib esitada arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks (KMS § 37 lg 21).

Välisriigi arve esitamise kohustuslik tähtaeg sõltub välisriigi seadusest (EL üldjuhul 45 kalendripäeva).

Arve väljastamise kohta leiad infot maksu- ja tolliameti koduleheküljelt: http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/kaibemaksuseaduse-selgitused/arved Töö või teenistusülesannete eest makstava tasu (kulu tekkimise) aluseks võib olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.7

Tõendatud kuluks loetakse ainult dokumentaalselt tõendatud kulu. Tõendiks loetakse dokumenti ja muud andmekandjat, mis tõendab kulu teket ja tasutust. Suuline tõend ei ole dokumentaalne, kuna seda ei saa taasesitada ja säilitada toimingu või tegevuse aset leidmise ning tekkinud kulu suuruse tõendamiseks. Kui dokumentaalne tõendus puudub, siis ei saa toetust sellise oletatava kulu katteks maksta.

3.3. Kulu maksmine Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.8 Seega, kui maksmine toimub enne TATis või TROs toodud abikõlblikkuse perioodi, siis see on asjaolu, mille tõttu ei saa kulu abikõlblikuks lugeda, isegi kui kulu tekkimine jääb projekti abikõlblikkuse perioodi.

Ühendmääruse § 14 lõikes 2 alusel võib RÜ lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või töövõtjale (arve väljastaja), kui TS on MTs avaldanud soovi, teha makse otse tarnijale või töövõtjale. Sellisel juhul peab ka arve väljastajalt olema kinnitus, et viimane on teadlik, et lepingupartneri eest teostab makse kolmas osapool. Kulu maksmise nõue loetakse TS või partneri poolt täidetuks, kui RÜ on makse teinud.

7 Ühendmäärus § 2 lõige 4

8 Ühendmäärus § 2 lõige 5

11

Kulu tasumise tõendamisel rakendub Ühendmääruse § 11 lõikes 4 nimetatud erikord, mis on ette nähtud avalik-õiguslike juriidiliste isikute kulude tasutuse tõendamisele.9 Palgakulude tõendamisel esitatakse ja kontrollitakse ainult töötaja brutotasu (kaasa arvatud puhkusetasu ja haigustasu) teket ja põhjendatust ning kas töötasult on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja töötukindlustusmakset. Töötaja brutotasult kinnipeetud summade kohta dokumente TSid esitama ei pea ning RÜ neid ei kontrolli, sest kinnipidamine ei ole TS kulu. Erand ei vabasta TSi dokumentide säilitamiskohustusest ja kulu abikõlblikkuse, sealhulgas ka kulu maksmise, tõendamisest. TS peab olema siiski valmis esitama audiitorile ja järelkontrolli tegijale nende nõudmisel kulu maksmist tõendavad dokumendid.

Kulu maksmist tõendavaks dokumendiks on enamasti

panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa väljavõte.

Samuti võib tasumist tõendavaks dokumendiks olla ühe koondsummana väljavõtet raamatupidamise arvestusest ning asutustevaheline siirdekanne, mis tõendab kulu maksmist.

3.3.1.1. Välismaksed

Välismaksete puhul on abikõlblik tegelikult kantud kulu st maksmist tõendava dokumendil (panga väljavõte) toodud makse suurus. Kõikide välismaksete puhul esitatakse maksmist tõendava dokumendina panga väljavõte.

Kaupade soetamisega seotud seadusest või seaduse alusel antava määrusest tulenev tollimaks on abikõlblik, kui see on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada odavama kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Näiteks tollimaks võib olla põhjendatud kulu juhul, kui TAT õigusaktis on abikõlblike kulude loetelus kaupade ja seadmete soetamine, mis on toetatava tegevuse tegemise eelduseks ning kaupu ja seadmeid soetatakse välisriikidest läbi hankemenetluse.

Tollimaksu ja kauba tolliväärtuse määramise kohta vaata maksu- ja tolliameti koduleheküljelt http://vanaweb.emta.ee/index.php?id=25729

3.4. Topeltrahastamine Topeltrahastamine üldiselt tähendab seda, et kuludokument on samas osas varasemalt hüvitatud juba kas EL toetustest või riigieelarvest.

ÜM § 4 p 1210 sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu põhimõtet. Seega juhul, kui sama kulu on toetatud mitmest allikast, siis ühe puhul ei ole kulu seotud toetatava projektiga (näiteks telefoni arve sisaldab mitme projekti ja projektiga mitteseotud kõnede tasu, siis peab iga projektiga seotud kulu olema eristatud - seega ühe projektiga seotud kulu ei ole seotud teise projektiga ega ole seetõttu teisest projektist rahastatav). Lihtsam topeltrahastamise olukord on juhul, kui sama kulu on esitatud kaks korda MTs. Säte ei välista projekti rahastamist mitmest toetusprogrammist, kuid piirab ära konkreetse kulu mitmest toetuse allikast rahastamise ehk sama kulu katteks ei või olla saadud EL toetust mõnest

9 Riigiasutus ei pea esitama koos maksetaotlusega kulu tasumist tõendavat dokumenti ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente. 10 Ühendmäärus § 4 p 12 - kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teisest meetmest või riigieelarve või muudest välisabi vahenditest.

12

teisest fondist või programmist, STS tähenduses meetmest ehk teise TATi raames või riigisisest toetusest või eraldisest.

Tegevuste topeltrahastamise vältimiseks küsitakse avatud taotlusvoorudes toetuse taotlejatelt teavet, kas taotleja on taotlenud või kavatseb taotleda sama tegevuse rahastamiseks mõnelt riigieelarvelisi või muid vahendeid, st et see on ka TS riisiko/kohustus seda algusest peale jälgida. Samuti on see nö RÜ-poolne meede topeltrahastamise ohu minimeerimiseks/riski maandamiseks. Lisaks teostab RÜ kulude võimaliku topeltrahastamise kontrolliks kuludokumentide kontrolli andmebaasis SFOS.

Samuti peab olema tõendatud selle kulu omafinantseeringu osale vastava kulusumma tasutus. Omafinantseeringu peab toetuse saaja ise tagama. Riigiasutus tagab projekti jooksva aasta omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude katte riigieelarve koostamise protsessi tulemusena. Konkreetse MT raames kulu abikõlblikkuse hindamisel on oluline ka ajaline külg - kui on tõendatud fakt, et toetust on juba makstud samale kulule teise TRO või muu toetusprogrammi toetuslepinguprojekti raames, siis tuleb kontrollida, millise projektiga seotud kuluga on tegelikult tegemist. Kui kasutatud seadme ostmisel on müüja saanud sama seadme soetamiseks varasemalt toetust, siis võib see olla riskikoht uurimaks, kas müüja ei ole TS kohustusi rikkunud sh kas seadme kasutamisel on järgitud kestvuse nõude täitmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 71 peab tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui määruses nimetatud aja jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul kas a) tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine programmipiirkonnast välja; b) selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-õiguslikule

isikule põhjendamatu eelise; või c) oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena

kahjustataks selle algseid eesmärke. Vaata ka Ühissätete määruse artikli 71 muid nõudeid. Projekt võib saada toetust ühest või enamast ÜSMis nimetatud fondist või programmist (sh STS §-s 1 nimetatud rakenduskavadest ja Euroopa territoriaalse koostöö programmidest) ja muudest EL vahenditest11 tingimusel, et kuluartiklid, mis kantakse MTsse hüvitise saamiseks ühest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames.

4. Personalikulude abikõlblikkus Personalikulud on abikõlblikud kui nii on sätestatud TAT õigusaktis. ÜM §-s 312 on toodud abikõlblikud personalikulud.

11 Ühissätete määrus (EL) nr 1303/2013 art 65 lg 11 - Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et kuluartiklid, mis kantakse maksetaotlusse hüvitise saamiseks ühest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames. 12 Ühendmäärus § 3. Personalikulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;

13

2014-2020

Töö tegija on füüsiline isik (mitte FIE)

Töö tegemise vorm: tööleping, teenistusse võtmise käskkiri, töövõtuleping, käsundusleping

Projekti heaks töö tegemine on tõendatud ametijuhendi või vastava lepinguga Kui töö tegija on juriidiline isik või FIE, on tegemist sisseostetud teenuse, mitte

personalikuluga

Personalikulude abikõlblikkus

1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks

proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstavat tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse,

kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.

2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale

3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga

4) seadusest tulenevad maksud ja maksed eelpoolnimetatud kuludelt

5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu

6) koolituskulu

7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga (TTO seaduse § 13 lg 7 ja 7¹)

Personalikulud saavad tekkida TSil või partneril läbi oma töötajate või ametnike töö eest makstava tasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale. Personalikulu on abikõlblik kui

1) see on sobiv, vajalik ja tõhus eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks; 1) palgatase on kooskõlas asutusesisese palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest; 2) töötamine projekti heaks on kirjalikult tõendatud kas töölepingus või võlaõiguslikus

lepingus või muus tasu maksmise aluseks olevas dokumendis (näiteks lisatasu esildis). Dokument peab sisaldama

viidet projektile (märgitakse kas projekti nimi või projekti kood) ja projekti tööülesannete kirjeldust (lepingu alusel tehtavad projekti

tööülesanded võivad olla kirjeldatud kas lepingus või ametijuhendis); 3) kulud on dokumentaalselt tõendatud (palgaleht vm raamatupidamise dokument); 4) töötasu ja maksud on makstud abikõlblikkuse perioodil (+ 45 kp, kuid mitte hiljem kui

31.12.2023); 5) kulu tekib

• TSil või partneril, • projekti tegevuste käigus, • abikõlblikkuse perioodil.

5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6) koolituskulu; 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

14

Tasu, sealhulgas preemia ja tulemustasu projektiga seotud ülesannete eest peab olema kooskõlas asutusesisese palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest, mis tõendab selliste kulude mõistlikkust. Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida tehakse tööajatabeli vormis13. Projekti personalikulu hüvitatakse vastavalt tööajatabelis näidatud tegelikule projektitöö proportsioonile, mitte muudel alustel kokkulepitud proportsiooni alusel, näiteks töölepingus fikseeritud.

4.1. Projekti otsesed personalikulud Projekti otseseks personaliks loetakse projekti sisutegevusega, kaasa arvatud projektijuhtimisega, tegelevad töötajad. Näiteks kui projekti sisuks on mõisakooli renoveerimine, siis on tegemist ehitusprojektiga, kus sisutegevus tõenäoliselt on hangitud. Otseseks personaliks saaks antud projektis lugeda ainult projektijuhi tööjõukulud, juhul kui projektijuht on värvatud, või näiteks koolitusprojektides loetakse projekti otseseks personaliks projektijuht, koolitajad ja lektorid, kui nad töötavad projekti heaks. Otseseks personalikuluks loetakse ÜM § 3 lg 1 punktides 1 - 4 loetletud kulud, mis on otseselt seotud projekti põhitegevusega ja mille seost konkreetse tegevusega on võimalik tõendada:

1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks ja see on tõendatud kirjaliku dokumendiga; 2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt töölepingu

seaduses sätestatud korrale; 3) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised

proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 4) seadustest tulenevad maksud ja maksed punktides 1, 2 ja 3 toodud kuludelt

Tasu projektiga seotud ülesannete eest peab olema kooskõlas asutusesisese palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest, mis tõendab selliste kulude mõistlikkust. Tasu suuruse mõistlikkust peab olema võimalik hinnata kas

asutusesisese palgaeeskirja vm palga maksmist reguleeriva juhendi järgi, kus on toodud konkreetsed palga suurused (miinimum, maksimum, vahemikud jms) või

konkreetse asutusesise palga analüüsiga. Projekti otsesed personalikulud peavad olema seotud projekti sisutegevusega, k.a projektijuhtimisega tegelev projekti personal

hinnatakse projektipõhiselt, kas tegemist on otsese või administreeriva personaliga hinnatakse tööülesannete, mitte ametinimetuste alusel ainult füüsilise isikuga sõlmitud TVL alusel, kui töötasu on eristatud

Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva kulu võib lugeda ÜM mõistes otseseks personalikuluks, kui leping on sõlmitud füüsilise isikuga, kes pole füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötukindlustusmaksega). Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kajastatakse lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, tööjõumakse ei

13 Ühendmäärus § 3. Personalikulude abikõlblikkus lg 2 Kui personalikulu hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse projekti heaks töötatud aega käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli vorm” kohaselt.

15

arvestata ning teenustasu personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muud kulud, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui lepingu alusel osutatakse eriliigilisi teenuseid, tuleb lepingus näidata iga teenuse maksumus.

4.2. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõiguslikud lepingud Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga14 ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötukindlustusmaksega). Abikõlblik on proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstav tasu.

Kui leping sisaldab erinevate teenuste eest makstavaid tasusid sh sisutegevustega seotud ning ka projekti administreerimisega seotud tööülesannete täitmise eest makstavaid tasusid, siis

peab tasu teenuse täitmise eest olema selgelt eristatud; tasu teenuse eest ei või sisaldada muude kulude maksumust (nt sõidukulu või muud

kulud); kui leping sisaldab eriliigilisi teenuseid, siis tuleb lepingus näidata iga teenuse

maksumus eraldi. Samuti peavad olema eri teenused ja nende eest makstav tasu eristatud ka tööde üleandmise vastuvõtmise aktis. Võlaõiguslike lepingute kaudu teenuse hankimisel peavad olema täidetud nõuded pakkumiste küsimisele/hangete korraldamisele vastavalt STS § 57, TAT õigusaktis, asustusesiseses hanke korras ja RHSis toodule.

4.3. Muud personalikuludega seotud teemad

4.3.1. Töötasu hulka kuuluvad tasud

Töötasu mõiste tuleneb Töölepingu seaduse §-st 5, mille järgi on tegemist töö eest makstava tasuga, milles on kokku lepitud. TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. TLSi tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. TLSi järgi on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud. Praktikas asutud seisukohale, et töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, preemia, tulemustasu, lisatasu, asendustasu. Töötasu hulka ei arvata

puhkusetasu, ravikindlustushüvitisi, lähetuskulusid, erinevaid tööandja makstavaid toetusi nagu jõulu-, sünni-, juubelitoetus jne., eritasusid nagu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu eest makstavat tasu,

14 Ühendmäärus § 3 lg 4 Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstavat tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.

16

varalise vastutuse eest makstav hüvitis, kuna nende puhul ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö tegemise eest. Preemiad, tulemustasud (sh boonus, lisatasu) on abikõlblikud, kui:

need on TSi palgakorralduse /-süsteemi osa (olema kooskõlas asutusesisese palgakorraldusega ehk kehtib asutuse üleselt)

need on otseselt ja selgelt projektiga seotud tasu maksmise alused, eesmärgid, täidetavad kohustused vms, tasu suurus ja selle

arvutamise põhimõtted on selgelt väljendatud Näiteks abikõlblikud ei ole müügiboonused, kui projektis pole müügitegevusi, või boonus kasumi pealt, kui projekti tegevuste tulemusena pole kasum suurenenud, ärisaladuse hoidmise eest makstav tasu, samuti muud eritasud. Kuna selline tasu ei kuulu töötasu hulka, siis ei ole see osa töötundide arvestusest abikõlblik (ei ole tööandja jaoks vältimatu tööjõukulu ega seadusest tulenev hüvitis).

4.3.2. Lisatasu lisatöö eest

Lisatasu (edaspidi LT) on üldjuhul abikõlblik, kui lisatööd tehakse projektiga seonduvalt. LT maksmist reguleerib asutuse palgakorralduse eeskiri vms asutusesisene õigusakt, mis võib viidata Töölepingu seadus § 4415 ja § 45, millega sätestatakse lisatasu maksmine ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava lisatöö eest. Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Tavapäraselt tähendab ületunnitöö tegemine kokkulepet tööaega ületavate tundide osas, mis peavad jääma TLSi §-s 46 etteantud piirangu raamidesse – töötamine keskmiselt kuni 48 töötundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Teatud erijuhtudel on tööandjal ja töötajal võimalik kokku leppida pikemas tööajas, kuid seda tehes tuleb hoolitseda töötaja tervisekaitse eest. Lisatasude abikõlblikkuse üldine põhimõte on järgmine: lisatasud (preemiad, tulemustasud) on abikõlblikud vaid juhul, kui:

need on TSi palgakorralduse /-süsteemi osa (ehk kehtib asutuse üleselt) need on otseselt ja selgelt projektiga seotud tasu maksmise alused, eesmärgid, täidetavad kohustused vms, tasu suurus ja selle

arvutamise põhimõtted on selgelt väljendatud Juhul, kus töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka struktuuritoetuse väliseid ülesandeid, peab töötaja täitma tööajatabelit, mille alusel tõendatakse töötaja tehtud töid ja nende täitmiseks reaalselt kulunud tööaega. Oluline on, kuidas lisatasu maksmine töölepingus või LT määramise esildises kirjas on. Kui töötaja on nõustunud lisatöö tegemisega ja selle eest LT saamisega, siis tuleb arvestada sellega, et 1) kui töötaja teeb lisatööd ületunnitööna st väljaspool töölepingus kokku lepitud tööaega, siis

peab tööandja hüvitama töötajale ületunnitöö kas 15 Töölepingu seadus § 44. Ületunnitöö (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.

17

– vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg 6) või – rahas, makstes 1,5 kordset töötasu (TLS § 44 lg 7);

2) kui töötajale või ametnikule määratakse projekti tõttu lisatööülesandeid, peab täitma tööajatabelit, mis tõendab ülesannete lisandumist.

Kui LT makstakse konkreetsete projektiga seotud ülesannete eest ning isik täidab neid ülesandeid põhitööajal, siis tekib eelkõige küsimus, kas tal võeti mingeid tööülesandeid eelnevalt ära, et ta oma töödega ikka tööaja sisse mahuks? Kui LT makstakse seetõttu, et tegemist on ajutise intensiivsema töökoormusega või keerukama tööga ning eeldatakse, et ta tõepoolest teeb sel perioodil pidevalt projekti heaks tööd, siis tuleb selle perioodi eest ette nähtud LT jagada tööajatabelis kirjas olevate töötundide alusele nende kuude vahel mil lisatööd tehti ning arvestada abikõlblik LT igakuiselt. LT määramise esildises märgitud töötundide arv ei ole kulu abikõlblikuks lugemise aluseks, tõendada tuleb reaalselt tehtud töötunnid. Kui lepingus on kokku lepitud tehtavad töötunnid ja ka kogutasu lisatöö eest, siis on võimalik arvestada välja ka tunnitasu ning abikõlblikuks saab lugeda ainult tööajatabeli alusel tegelikult tõendatud töötunnid, kuid mitte rohkem kui kokkulepitud kogusumma. Kui töötajaga on kokkulepitud konkreetsed tunnid, mis ta peab tegema projekti heaks, siis saab abikõlblikuks lugeda ainult LT vastavalt töötajatabeliga tegelikult tõendatud tundidele. Kui ka põhitöö on projekti töö, siis on abikõlblik põhitöö osas tööajatabelis toodud põhitöö töötundide alusel arvutatud tasu mitte töölepingus fikseeritud põhitöö tunnid ja vastav tasu (lisatöö tegemisega põhitööaja sees vähenes töötundide arv ja lisatöö eest makstakse eraldi tasu). Kui LT tehakse põhitööaja sees, siis on loogiline, et tema põhitöötasu on selle võrra proportsionaalselt ka vähendatud (sisuliselt tähendab see töölepingu muudatust). Projektiga seotud lisaülesannete eest makstav tasu (LT) peab olema kooskõlas asutusesisese palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest, mis tõendab selliste kulude mõistlikkust. Kooskõla tuleb TSil tõendada konkreetsete analüüsidega. Kui töötaja täidab ka põhitööaja sees projekti tööülesandeid ja lisatöö ülesanded tehakse

samuti põhitööaja sees, siis makstakse projektist põhitöötasu vastavalt töötatud tundidele mitte TLis kokku lepitud kuutöötasule.

4.3.3. Tööajatabeli esitamine

Kui personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle (põhitöö, lisatöö, töölähetusse saatmine, koolitusele saatmine jm) ka muid tööülesandeid, või täidab projektide raames erinevaid tööülesandeid, tõendatakse projekti heaks töötatud aega vormikohase tööajatabeliga.

Tööajatabel tõendab töö seotust projektiga ning projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast.

Tööajatabeli pidamine on toetuse andja tingimus tööjõukulude abikõlblikkuse hindamisel.

18

Ühendmäärus § 3 lõige 2 kehtestab tööajatabeli pidamise vormi16. Vormil on nõutud nii kuupäevad kui allkirjad, mis annavad tööajatabelile tõendusjõu.

VV_143m_lisa.pdf

Tööajatabel.xlsx

Kuna perioodil 2014-2020 TAT õigusakti alusel hüvitatakse projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel, siis peavad nii projekti sisutegevustega seotud tööülesandeid kui ka projekti administreerimisega seotud tööülesandeid täitvad töötajad täitma tööajatabelit, mis on aluseks projekti otsese personalikulu arvutamiseks. Tööajatabelit peab pidama töötaja, kes täidab

lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid; projekti sisutegevuste ja projekti administreerimisega seotud tööülesandeid.

Kui töötaja töötab 1,0 koormusega projektis ja täidab erinevate sisutegevustega seotud tööülesandeid, siis võib erinevate tegevustele kuluva aja proportsioon määrata kas lepingus või mõnes muus eraldi dokumendis ning sellisel juhul tööajatabelit täitma ei pea. Tööajatabelit täidetakse jooksvalt. Tööajatabelis toodud konkreetse tegevuse toimumist peab olema võimalik tõendada, tegevuse toimumise tõendid ning nende pärinemise aeg peab olema tuvastatav. Tööajatabeli allkirjastab isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projekti rakendamise eest vastutav isik. Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Personalikulu hüvitatakse vastavalt tööajatabelis näidatud tegelikule projektitöö proportsioonile. Kui toetuse saaja taotleb toetust vähem kui tööajatabelis kajastatud tegeliku töö proportsioon võimaldab, siis makstakse toetust vastavalt maksetaotluses taotletud summale. Tööajatabelid tuleb vormistada igakuiselt. Nõue tuleneb asjaolust, et töötasu maksmise ajaks peavad olema vormistatud kõik tasu arvestamise aluseks olevad dokumendid ning projekti personalikulu kandmine projekti allikale/kontole peab olema tehtud tööajatabeli põhjal. Tööajatabeli täitmist on võimalik lihtsustada alljärgnevatel juhtudel: 1) Tööajatabelis projekti töö kirjelduse kajastamine Kui projekti sisutegevustega seotud tööülesanded on detailselt kirjeldatud kas isikuga sõlmitud töölepingus või ametijuhendis, siis võib tööajatabeli veerus „Töö kirjeldus“ viidata vastavale dokumendile - sellisel juhul ei pea igapäevaselt töö sisu enam lahti kirjutama. Oluline on silmas pidada, et tööülesannete kirjeldus viidatavas dokumendis peab olema esitatud sellise detailsusega, et kirjeldusest on võimalik aru saada, millisesse projekti tegevusse töö tegija panustab.

16 Ühendmäärus § 3. Personalikulude abikõlblikkus (2) Kui personalikulu hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse projekti heaks töötatud aega käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli vorm” kohaselt.

19

Viitamine töökirjeldust sisaldavale dokumendile (ametijuhend vms dokument) tähendab selle lisamist tööajatabelile – esimese tööajatabeli esitamisel lisatakse dokument tööajatabelile ning järgmiste tööajatabelite esitamisel märgitakse tööajatabelis viite dokumendile (dokumendi nimetus, number kui on, isiku nimi ja allkirjastamise/kehtivuse kuupäev), et oleks iga tööajatabeli juures tuvastatav, milline ametijuhend konkreetsel kuul kehtis.

2) Tööajatabelis projekti erinevate tegevustega seotud sisutöö kajastamine, kui töötaja täidab

lisaks projekti tööle asutuses ka muid tööülesandeid Kui töötaja on seotud projekti mitme tegevuse sisutöö ülesannetega, siis on võimalik erinevatele tegevustele määrata ajaline proportsioon ning kajastada tegevused tööajatabeli ühes veerus (projekti töö). Proportsioon määratakse kas lepingus või mõnes muus dokumendis ning tööjõukulu erinevatele tegevuste arvutatakse vastavalt proportsioonile. Projektiväline töö tuleb tööajatabelis projektitööst eristada.

4.3.3.1. Tööajatabeli muutmine

Üldjuhul ei ole tööajatabelite muutmine lubatud. Kui erandkorras tööajatabeli muutmist taotletakse, siis peavad muudatused olema jälgitavad - uue tööajatabeli esitamine ilma parandusi eristamata või parandamisel korrektori kasutamine ei taga kontrolljälje olemasolu tehtud muudatuste osas. Järgnevalt on toodud tööajatabelites erandkorras tehtavate muudatuste kajastamine:

1) Tööajatabelis tehnilist laadi vigade parandamine Kui toetuse saaja esitatud tööajatabelis tuvastatakse tehnilist laadi vigu (näit. töötunnid summeeritud valesti, vigane isiku nimi, ebakorrektne projekti number vms), mille parandamine ei too kaasa projekti töö mahu muutmist, on üldjuhul võimalik neid andmed hiljem parandada. Kui tööajatabeli allkiri või kuupäev lisatakse hiljem, siis ei ole tegemist tehnilist laadi muudatusega, sest sellega muutub dokumendi kehtima hakkamise aeg. Nii nagu ei saa minevikus toimunud tehingut tõendada täna jõustunud lepingu alusel. Kui tööajatabelis tuvastatakse tehnilist laadi vigu, siis

a. digitaalselt allkirjastatud tööajatabeli puhul esitatakse selgitus, kus on välja toodud vead, mida soovitakse parandada. Esitatav selgitus peab olema allkirjastatud ja sisaldama koostamise kuupäeva. Uut parandatud tööajatabelit ei esitata;

b. paberkandjal esitatud tööajatabeli puhul parandatakse viga valede andmete mahatõmbamise ja õigete andmete kõrvale märkimise ja selle kinnitamise teel, lisades andmete parandaja allkirja ja paranduse tegemise kuupäeva.

2) Tööajatabelis projekti töö mahu või sisu muutmine

Tööajatabeli muutmine projekti töö mahu ja sisu osas ei ole üldjuhul lubatud. Kui toetuse saaja erandjuhul taotleb muudatust projekti töö mahu või sisu osas, siis peab ta esitama

a. selgituse, kus põhjendab muudatust argumenteeritult; b. tõendusmaterjali, mille alusel saab veenduda, et tegelikkuses oli olukord teistsugune

(näiteks kui tööajatabelisse soovitakse täiendavalt lisada koosolekul osalemisega seotud töötunnid, siis tuleb esitada koosoleku toimumist tõendavad dokumendid (protokoll, osalejate registreerimise leht vms dokument)).

Esitatav selgitus peab olema allkirjastatud ja sisaldama koostamise kuupäeva.

20

Kui toetuse saaja ei suuda dokumenteeritult tõendada, et tegelikkuses oli olukord teistsugune, ei ole ka põhjendatud töötundide muutmine tööajatabelis. Tõendamise kohustus lasub toetuse saajal.

4.3.4. Põhipuhkuse tasu

Põhipuhkuse tasu (edaspidi puhkusetasu) hüvitatakse projekti heaks töötatud aja eest17. Puhkusetasu on abikõlblik osas, mis on välja teenitud projekti heaks töötatud aja eest18 ning see peab olema puhkuse saajale väljamakstud projekti abikõlblikkuse perioodil või hiljemalt 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a. Projektitöö eest välja teenitud puhkus(t)e eest makstud puhkusetasu kajastamisel maksetaotluses esitatakse puhkusetasu arvestus(ed) ja palgaleht/palgalehed ning andmete kontrolli tagamiseks vormikohane puhkus(t)e inventuur.

Puhkusepäevade inventuuri vorm (17.05.2016).xlsx

Vormi leiate ka meie kodulehelt http://archimedes.ee/str/toetuse-saajale/periood-2014-2020/vormid/ Kalendriaastal projektitöö eest välja teenitud puhkus(t)e eest makstud puhkusetasu kajastamiseks maksetaotluses on kaks järgnevalt toodud võimalust:

A. Puhkusetasu kajastatakse maksetaotluses üks kord kalendriaastas puhkuseinventuuri alusel

Puhkuseinventuur esitatakse projekti heaks töölepingu alusel töötavate isikute kohta koondtabelina. Puhkuseinventuur peab sisaldama kõikide projekti töötajate andmeid kalendriaasta kohta sh nende töötajate andmeid, kes kalendriaastas, mille kohta inventuuri esitatakse, ei puhanud. Kalendriaastas välja teenitud puhkus(t)e eest makstud puhkusetasu kajastatakse tagantjärele aasta viimases maksetaotluses. Kui kalendriaasta puhkuseinventuuri alusel jääb töötajal kasutamata puhkusepäevade osas jääk, siis kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse19 (näiteks kui töötaja asus tööle septembrist 2015, kuid 2015. aastal ta puhkust ei võtnud ning võtab selle 2016. aastal, siis vastav abikõlblik puhkusetasu kajastatakse 2016. aasta viimases maksetaotluses ja 2016.aasta puhkus(t)e inventuuris.

B. Puhkusetasu kajastatakse maksetaotlustes jooksvalt puhkuseinventuuri alusel

17 Töölepingu seadus § 68. Põhipuhkuse andmine (1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. 18 Ühendmäärus § 3. Personalikulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 19 Töölepingu seadus § 68. Põhipuhkuse andmine (5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

21

Puhkuseinventuur esitatakse projekti heaks töölepingu alusel töötavate isikute lõikes. Projekti heaks töötatud aja eest makstav puhkusetasu kajastatakse jooksvalt järgmiselt:

1) puhkusele mineku ajaks projektitööga välja teenitud puhkuse eest makstud puhkusetasu kajastatakse puhkusetasu väljamaksmise perioodi maksetaotluses (esimene osa puhkusetasust) ning

2) ülejäänud osa puhkusetasust kajastatakse puhkuse välja teenimise järgses maksetaotluses puhkuseinventuuri alusel.

Puhkuseinventuur esitatakse iga puhkusetasu kajastamisel maksetaotluses (eelnevalt toodud juhud 1 ja 2). Esimese puhkusetasu osa kajastamisel maksetaotluses arvestatakse hüvitatavate puhkusepäevade arv täpsusega kaks kohta peale koma. Ülejäänud puhkusetasule vastavate kalendripäevade arv saadakse lahutades kogu puhkuse kalendripäevade arvust esimese puhkusetasu osa kalendripäevade arv. Kui kogu puhkusetasu on võimalik esitada puhkusele minemise hetke maksetaotluses (puhkus on selleks ajaks välja teenitud), siis esitatakse koos puhkusetasu arvestuse ja palgalehe/palgalehtedega ka puhkuse inventuur. Kui töötaja saab puhkust osade kaupa (näiteks 2-3 lühemat perioodi kalendriaastas), siis kasutatakse erinevate osade eest makstud puhkusetasude kajastamiseks maksetaotluses ühte võimalust, kas A või B, aga mitte kord üht ja siis teist. Puhkusetasu kajastamisel maksetaotluses palun pange tähele järgmist:

1) Toetuse saajal on kohustus pidada abikõlbliku puhkusetasu kohta arvestust. Koos iga puhkusetasu arvestuse ja palgalehe/palgalehtedega esitatakse andmete kontrolli tagamiseks vormikohane puhkus(t)e inventuur (lisa 1).

2) Kalendriaasta keskel töölepingu lõpetanud isikute puhkus kajastatakse samuti valitud võimaluse kohaselt, näiteks kui töötaja TL lõppes 18.09 ja toetuse saaja on valinud puhkusetasu kajastamiseks võimaluse A, siis esitatakse töötaja puhkuse andmed aasta lõpus esitatavas maksetaotluses ja inventuuris.

3) Puhkusetasu arvestus peab sisaldama: a. puhkuseperioodi, b. puhkusetasu summa arvutamisel kasutatud eelneva kuue aluskuu andmeid kogu

töötasu ja projekti töötasu kohta kuude lõikes, c. puhkusetasu kogusummat (bruto), d. projekti puhkusetasu summat (bruto).

Kui puhkusetasu arvestatakse kuue kuu keskmise alusel, siis tuuakse välja ka eelneva kuue aluskuu arvesseminevad kalendripäevad (kuude kaupa).

4) Puhkusetasusid saab kajastada maksetaotlustes puhkuste ajalises järjestuses. 5) Projekti raames puhkusetasude esitamiseks valitud võimalust kasutatakse kogu projekti

abikõlblikkuse perioodil ja ulatuses st kõik projekti partnerid peavad kasutama sama valitud puhkusetasu kajastamise võimalust (kas võimalus A või võimalus B). Erandjuhul on projekti abikõlblikkuse perioodil valitud puhkusetasu kajastamise võimalust võimalik muuta teavitades sellest rakendusüksust.

6) Maksetaotluses sisestatakse iga projektiga hõivatud töötaja erinevad tasud ja hüvitised (töötasu, puhkusetasu, õppepuhkuse tasu, haigushüvitis) eraldi reale. Kui üks töötaja töötab projekti erinevate tegevuste raames, siis sisestatakse erinevate tegevuste nimetatud tasud ja hüvitised samuti eraldi ridadele.

7) Puhkusetasu kajastamisel kirjutatakse maksetaotluse selgituse lahtrisse:

22

a. töötaja nimi, b. töölepingu number (näiteks „TL 278“) ja vajadusel töölepingu lisa number

(näiteks „Lisa 9“), c. puhkuse ajavahemik(ud) (näiteks „puhkus 20.-31.07.15“), d. projekti raames hüvitatavate puhkuse kalendripäevade arv (näiteks „12,38 KP“).

Näited puhkusetasu kajastamisest maksetaotluses Järgnevalt toodud näited kajastuvad lisatud puhkuse inventuuri vormis (lehed „Võimalus A

näidis“, „Võimalus B näidis“).

Puhkusepäevade inventuur näidis (10.05.2016).xlsx

Näidise leiate ka meie kodulehelt http://archimedes.ee/str/toetuse-saajale/periood-2014-

2020/vormid/

A. Puhkusetasu kajastatakse maksetaotluses üks kord aastas

Töötaja töötab projekti heaks 100% alates 01.05.2015 ning ta lubati 19-päevasele puhkusele alates 01.07.2015. Töötajal on projekti heaks töötatud aja eest (01.05.-31.12.2015) õigus saada puhkust 18,79 (245/365*28) kalendripäeva. 2015. aastal saab talle hüvitada puhkusetasu 18,79 kalendripäeva eest. Ülejäänud puhkusepäevade (19-18,79=0,21 kp) eest makstud puhkusetasu kajastatakse 2015. a. lõpu maksetaotluses tingimusel, et töötaja on puhkuse projekti heaks töötamisega välja teeninud 2015. aastal. Puhkusetasu väljateenitud puhkuse eest kajastatakse puhkuseinventuuri alusel 2015. aasta viimases maksetaotluses. B. Puhkusetasu kajastatakse maksetaotlustes maksimaalselt kahel korral

Iga puhkusetasu osa kajastamisel maksetaotluses esitatakse puhkuseinventuur. Töötaja töötab projekti heaks alates 01.01.2015. a. Töötajal on õigus saada aasta eest 28 kalendripäeva puhkust. 1) Esimese puhkuse kajastamine puhkuseinventuuris Töötajale antakse puhkust 12.-31.08.2015 (19 kalendripäeva).

Töötaja on puhkusele mineku ajaks töötanud projekti heaks 223 päeva (01.01.-11.08.2015), millest tulenevalt on talle välja teenitud puhkust võimalik hüvitada 17,11 kalendripäeva (223/365*28=17,11 kp). Puhkusetasu maksmise perioodi maksetaotluses kajastatakse puhkusetasu 17,11 kalendripäeva eest;

Ülejäänud puhkusetasu (puhkusetasu teine osa) 1,89 kalendripäeva (19-17,11) kajastatakse peale puhkuse väljateenimist. 1,89 kalendripäeva välja teenimiseks peab töötaja projekti heaks töötama 25 kalendripäeva (1,89/28*365=24,64 kp ehk ümardatuna 25 kp, vastavalt tabelile on töötamise periood 12.08.-05.09.15). Väljateenimise perioodi arvestatakse järgmisest päevast peale eelmise puhkuse väljateenimise perioodi lõppu.

05. septembriks on kogu puhkus 19 kalendripäeva projekti puhkust välja teenitud.

2) Teise (ja iga järgmise) puhkuse kajastamine puhkuseinventuuris

23

Teist (ja iga järgmist) puhkust ei saa kajastada maksetaotluses enne, kui eelnev puhkus on puhkuseinventuuri tabelis kajastatud täielikult (on välja teenitud) st teise (järgmise) puhkuse väljateenimise perioodi alguse kuupäev ei saa olla varasem kui eelmise puhkuse väljateenimise perioodi lõpp (näite puhul, ei saa teise puhkuse väljateenimise perioodi algus olla varasem kui 06.09.15). Teise (järgmise) puhkuse väljateenimise perioodi lõpu kuupäev ei saa olla hilisem kui eelmine päev enne puhkuse algust (näite puhul, ei saa teise puhkuse väljateenimise perioodi lõpp olla hilisem kui 31.10.15). Töötajale antakse puhkust 01.-10.11.2015 (10 kalendripäeva).

Töötaja on eelmisest väljateenitud puhkuse lõpust projekti heaks töötanud 56 päeva (06.09.-31.10.), millest tulenevalt on tal seisuga 31.10.2015. a. välja teenitud puhkusepäevade arv 4,30 kalendripäeva (56/365*28=4,30 kp).

Puhkusetasu maksmise perioodi maksetaotluses kajastatakse puhkusetasu 4,30 kalendripäeva eest

Ülejäänud puhkusetasu 5,70 kalendripäeva eest (10-4,30) kajastatakse peale puhkuse väljateenimist. Välja teenitud puhkuse jaoks peab ta töötama 130 kalendripäeva (5,70/28*365=74,30 kp ehk ümardatuna 75 kp), st 14. jaanuariks 2016 on 10 kalendripäeva puhkust välja teenitud.

3) Kolmanda puhkuse kajastamine Töötajale antakse puhkust 06-08.01.2016 (3 kalendripäeva).

Kolmele kalendripäevale vastava puhkuse teenimiseks tuleb töötajal töötada projekti heaks 40 kp.

40 kp saame näite puhul hakata arvestama alates 15.01.16, kuna projekti varasematele puhkustele vastav puhkuste väljateenimise periood lõppes 14.01.2016.)

4.3.5. Õppepuhkus

Abikõlblik on puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale (ÜM § 3 lg 1 p 2). Töötajal on õigus saada õppepuhkust20 täiskasvanute koolituse seaduses (TÄKS)21 ettenähtud tingimustel ja korras.

Tasemekoolitusel osalemiseks antakse õppepuhkust sõltumata õppevormist ja õppekoormusest (TÄKS § 8 lg 5). Õppepuhkuse andmisel ei oma seega tähendust, kas õpitakse osa- või täiskoormusega, statsionaarses õppes või eksternina vms. Erisuse üldhariduskoolis õppijatele näeb ette põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis sätestab õppepuhkuse õiguse üksnes

20 Töölepingu seadus (TLS) § 54. Õigus puhkusele. § 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. 21 Täiskasvanute koolituse seadus (TÄKS) § 13. Õppepuhkuse taotlemine ja tasustamine (3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. (4) Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse õppepuhkuse päevade arv töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määraga. Ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega. Tööandja võib keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale juba andnud puhkust sama õppekava lõpetamiseks.

24

mittestatsionaarses õppes õppivale töötavale õpilasele, mis tähendab, et koolikohustuslikul noorel õppepuhkusele õigust ei teki (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 22). Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja enesetäiendamiseks. Töötaja õigusele õppepuhkust kasutada vastab tööandja õigus küsida andmeid selle kohta, kas õppepuhkust kasutatakse eesmärgipäraselt. Eesmärgipärase õppepuhkuse kasutamise tõendamiseks saab töötaja küsida koolitusasutuselt teatise, millele palub märkida näiteks õppetöös osalemise, eksamiperioodid, lõpetamise ajakava vms informatsiooni. Samas ei välista TÄKS õppepuhkuse võtmist õppe- ja eksamisessioonide vahelisel ajal.

Kalendriaastal makstud õppepuhkuse tasu kajastamisel maksetaotluses kasutatakse põhipuhkuse kajastamisel toodud võimalusi (võimalus A ja B, vaata punkt 4.3.4).

Puhkusepäevade inventuuri vorm (17.05.2016).xlsx

Vormi leiate ka meie kodulehelt http://archimedes.ee/str/toetuse-saajale/periood-2014-2020/vormid/ Kalendriaastas kasutamata õppepuhkuse päevi ei viida üle järgmisesse kalendriaastasse ega hüvitata ka muul viisil. Õppepuhkuse tasu kajastamisel maksetaotluses, palun pange tähele järgmist:

1) Toetuse saajal on kohustus pidada abikõlbliku puhkusetasu kohta arvestust. Koos iga puhkusetasu arvestuse ja palgalehe/palgalehtedega esitatakse andmete kontrolli paremaks tagamiseks vormikohane puhkus(t)e inventuur (lisa 1).

2) Õppepuhkuse tasu maksmisel esitatakse: a. vormikohane õppepuhkust sisaldav puhkuseinventuur (sama vorm, mis

korralise puhkuse esitamisel); b. õppepuhkuse taotlus (TÄKS § 13 lg 1), kus töötaja on määranud, kas ta soovib

võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks (TÄKS § 13 lg 5);

c. õppeasutuse teatis tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolitusel osalemiseks (TÄKS § 13 lg 1).

3) Õppepuhkuse tasu arvestus peab sisaldama: a. puhkuseperioodi, b. puhkusele minemise kuule eelneva kuue aluskuu andmeid projekti töötasu

kohta, mida on kasutatud puhkusetasu summa arvutamisel, c. arvestusse minevate kalendripäevade arvu kuude lõikes, d. projektist hüvitatava puhkusetasu kogusummat (bruto).

4) Puhkusetasusid saab kajastada maksetaotlustes puhkuste ajalises järjestuses. 5) Õppepuhkuse tasu kajastatakse maksetaotluses kasutades sama võimalust, mida

kasutatakse põhipuhkuse tasu kajastamisel (kas võimalus A või võimalus B), vt punkt 4.3.4.

6) Maksetaotluses sisestatakse iga projektiga hõivatud töötaja erinevad tasud ja hüvitised (töötasu, puhkusetasu, õppepuhkuse tasu, haigushüvitis) eraldi reale. Kui üks töötaja töötab erinevate tegevuste raames, siis sisestatakse erinevate tegevuste nimetatud tasud ja hüvitised samuti eraldi ridadele.

7) Puhkusetasu kajastamisel kirjutatakse maksetaotluse selgituse lahtrisse: a. töötaja nimi, b. töölepingu number (näiteks „TL 278“) ja vajadusel töölepingu lisa number

(näiteks „Lisa 9“),

25

c. puhkuse ajavahemik(ud) (näiteks „õppepuhkus 20.-31.07.15“), d. projekti raames hüvitatavate õppepuhkuse kalendripäevade arv (näiteks „12,38

KP“) Näited õppepuhkuse tasu kajastamisest maksetaotluses Allpooltoodud näited kajastuvad lisatud puhkuse inventuuri vormis (lehed „Võimalus A näidis“,

„Võimalus B näidis“).

Puhkusepäevade inventuur näidis (10.05.2016).xlsx

Näidise leiate ka meie kodulehelt http://archimedes.ee/str/toetuse-saajale/periood-2014-

2020/vormid/

A. Õppepuhkuse tasu kajastatakse maksetaotluses üks kord aastas puhkuseinventuuri

alusel

Töötaja asus tööle 28.09.2015 ja oli õppepuhkusel 20.11.-03.12.2015. Töötaja töötas projekti heaks kuni 31.12.2015. Kord aastas kalendriaasta kohta esitatava puhkuseinventuuri alusel on abikõlblik õppepuhkus 5,21 kp (95/365*20) ulatuses, mis on välja teenitud perioodi 28.09.15-31.12.15 eest. B. Õppepuhkuse tasu kajastatakse maksetaotlustes jooksvalt puhkuseinventuuri alusel Töötaja asus projekti heaks tööle 01.01.2015 ja soovis minna õppepuhkusele 20.11.-03.12.2015 (14 kp). Töötaja projekti heaks töötatud kalendripäevade arv oli õppepuhkusele mineku ajaks 323 päeva (projekti heaks töötamise periood 01.01.-19.11.15), millest tulenevalt oli tal seisuga 20.11.2015. a. väljateenitud abikõlblikke õppepuhkuse kalendripäevi 17,70 (323/365*20=17,70 kp). Kuna õppepuhkus on ette nähtud kalendriaasta eest, siis juhul, kui töötaja töötab projekti heaks kuni 31.12.2015, saab ta 2015. aasta detsembrikuu kulusid sisaldavas maksetaotluses täiendavalt abikõlblikuna küsida õppepuhkuse 2,30 (42/365*20) kalendripäeva ulatuses, mis on perioodi 20.11.-31.12.15 (42 kalendripäeva) eest täiendavalt välja teenitud. Kui ta aga reaalselt rohkem õppepuhkust ei kasuta, siis talle seda ka ei hüvitata.

4.3.6. Tasustamata puhkus

Tasustamata puhkuse eest maksud sotsiaalmaks proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga (Sotsiaalmaksuseadus § 2 lõige 3) on:

mitteabikõlblik kulu kui tasustamata puhkus on antud poolte kokkuleppel; abikõlblik kulu kui tasustamata puhkust saamise õigus tuleneb TLS § 64 (Tasustamata

lapsepuhkus), 65 (Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele) ja 67 (Õppepuhkus).

4.3.7. Töö tegemine puhkuse ajal

TLS § 19 sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest ja nimetab alused, millal töötaja seda õigust kasutada võib. Töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ning töö tegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla lepingu ülesütlemise aluseks.

26

Viidatud paragrahv vabastab töötaja küll töö tegemisest, kuid teatud töösuhtest tulenevaid kohustusi kohaldatakse töötaja suhtes endiselt (nt saladuse hoidmise kohustus, konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmine). Töötaja töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisele22 vastab tööandja õigus mitte maksta vastava perioodi eest töötasu. Kui töötaja on saanud mingi perioodi eest puhkusetasu, siis ei ole võimalik näidata sellel

perioodil töötunde tööajatabelis (ta on sellel perioodil keeldunud töö tegemisest kuna kasutab puhkust).

4.3.8. Hüvitised

Seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga on abikõlblikud vastavalt Ühendmääruse § 3 lg 1 p 3 ning kui see on toodud TAT õigusaktis. Tööandja makstav haigushüvitis. Abikõlblik on haigushüvitis proportsionaalselt projektiga seotud ajaga (ÜM § 3 lg 1 p 3)23: teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga,) Haigushüvitise puhul tuleb lähtuda projekti heaks töötamise ajast, kuna ka haigushüvitise arvutamise aluseks võetakse töötaja eelneva 6 kuu keskmine tasu. Juhime tähelepanu sellele, et Ravikindlustuse seaduses (RaKS)24 toodud töövõimetuse hüvitisi maksab haigekassa ja TTOS25 toodud haigushüvitist maksab tööandja.

22 Töölepingu seadus § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 23 Ühendmääruse seletuskiri lk 5 Hüvitatavad on ka proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajale seadusest tulenevad tasud, sealhulgas preemia ja tulemustasu (kui need on määratud projekti heaks tehtud töö eest), tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, nagu puhkusetasu, ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ja töövõimetushüvitis. 24 Ravikindlustuse seadus § 50. Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud (3) Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on: 1) haigushüvitis; 2) sünnitushüvitis; 3) lapsendamishüvitis; 4) hooldushüvitis. 25 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 12. Tööandja makstav haigushüvitis (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70%

töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis).

(2) Tööandja ei maksa haigushüvitist: 1) töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist

ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6–8 ning § 56 lõigete 12, 13 ja 14 alusel; 2) ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhtudel.

(3) Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast kalendripäevast alates.

(4) Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast.

(5) Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.

27

4.3.9. Asutusesisesed täiendavad hüved, millega säilitatakse töötasu

Proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga on abikõlblikud ka asutuse sisekorra vms õigusaktiga sätestatud asutusesisesed täiendavad hüved, millega säilitatakse töötasu (näiteks tervisepäevad, lisapuhkus) kui seda ei hüvitata muul viisil.

4.3.10. Personalikulusid tõendavad dokumendid

Palga-, puhkusetasu- ja seadusest tulenevate hüvitiste maksmisel kontrollitakse ainult töötaja brutotasu teket ja põhjendatust ning kas töötasult on arvestatud sotsiaalmaks ja tööandja töötukindlustusmakse. Töötaja brutotasult kinnipeetud summade kohta dokumente toetuse saajad esitama ei pea ning rakendusüksus neid ei kontrolli, sest kinnipidamine ei ole toetuse saaja kulu. Vastavalt ühendmääruse §11 lg 4 ei pea riigiasutus esitama koos maksetaotlusega kulu tasumist tõendavat dokumenti ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente. Nimetatud kulude tõendamiseks esitab toetuse saaja projektiga seotud töötaja kohta

palgaarvestuse (palgalehe, palgalipiku vms), mis kajastab vastavas kalendrikuus kõiki asutuses makstud tasusid ja neilt arvutatud makse ja makseid;

palgaarvestuses toodud personalikulude maksmist tõendavad dokumendid sh maksude ja maksete tasumist tõendavad dokumendid va riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik;

töölepingu, ametijuhendi, võlaõigusliku lepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, lisatasu maksmise esildise, tööajatabeli vm tasu põhjendatust tõendavad dokumendid.

Rahandusministeeriumi ettepnekul on võimalik lihtsustada maksude ja maksete tasumise tõendamist. Tööjõumaksude ja –maksete tasumise tõendamisel võib tõendusdokumendina kasutada toetuse saaja e-maksuameti vastava kuupäeva *saldopäringu väljavõtet*, millel kuvatakse võlgnevused erinevate maksude ja maksete kohta maksustamisperioodide lõikes. Nimetetud juhul tuleb toetuse saajal esitada RÜle saldopäring "tekkepõhise maksuperioodi järgi", valides kuupäevaks viimase kuupäeva, kuna peavad tööjõumaksud ja -maksed olema tasutud. Näiteks kui maksetaotluse periood on 01.01.2016 kuni 31.05.2016 ja palgad ja muud tasud makstakse välja juunis 2016 ning nendelt maksud ja maksed juulis 2016, siis tuleb saldopäring esitada mitte varasema kui 10.07.2016 kuupäeva seisuga. Lisaks asutuse esitatud päringule teeb RÜ ise maksuvõlgnevuste kontrolli avaliku päringu https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql , et veenduda, kas:

vastava kuu TSD on esitatud (eelnevalt kindlaks teha, kas toetuse saaja maksab tasu töö eest välja jooksval või järgneval kuul)

maksuvõlg ei ole ajatatud. Ajatamisel ei ole küll isikul maksuvõlga Maksuameti ees, kuid kui toetuse väljamaksmise hetkeks ei ole kulu tegelikult tasutud, ei saa lugeda kulu makstuks.

Kui mõlemast päringust ilmneb, et toetuse saajal ei ole maksuvõlga, saame lugeda kulu tasutuks ning toetuse saaja ei pea siis täiendavalt maksekorraldusi tööjõukulude maksude ja -maksete tasumise osas esitama.

4.3.11. Vaba semestri kulude abikõlblikkus

Nn vaba semestri eest makstav töötasu ei ole abikõlblik kui sellel ajal tööd ei tehta. Kui õppejõul, kes on vabal semestril, peatub ainult osaliselt tööülesannete täitmine, siis võib olla kulu abikõlblik proportsionaalselt tehtavatele tööülesannetele, kui esitatakse dokumentaalne tõestus tehtavate tööülesannete kohta.

28

Vastavalt Ülikooliseadus § 14 lg 3 kehtestab ülikooli nõukogu

1) õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra (p 41);

2) korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad (p 13); 3) õppejõudude, teadustöötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra (p 131).

Kui vaba semester on õppejõu kutseoskuste täiendamiseks ette nähtud, siis kulude hüvitamise taotlemisel peab kõrgkool esitama

kõrgkoolisisese korra (õigusakti), mis reguleerib vaba semestri võtmist ja palga säilitamist ning

korralduse nn vabale semestrile lubamise kohta.

4.3.12. Mitteabikõlblikud personalikulud

Mitteabikõlblikud on poolte vahel kokku lepitud või asutusesisesed, sh töösisekorraeeskirjade või kollektiivlepingu kohased lisahüved, mis ei ole käsitletavad töötasu või palgana seaduse tähenduses (ÜM § 4 p 6)26:

preemia kinkekaardi näol matusetoetus sünnitoetus puhkusetoetus ühe tööandja juures teatud ajaperioodil töötamise eest makstav hüvitis jms

Selline piirang tuleneb põhimõttest, et toetusest hüvitatakse vaid seadusest või seaduse alusel antava määrusega sätestatud ulatuses hüvitisi, mitte ainuomaselt asutusesiseseid, näiteks töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga ettenähtavaid hüvitisi või toetusi. Mitteabikõlblikud on ka seadustest tulenevad puhkusetasud ja keskmised töötasud, mida hüvitatakse riigieelarvest.

4.4. Lähetustega seotud kulud Abikõlblikud on töötaja ja ametniku lähetusega seotud kulud27. Töölähetusega seotud kulude ja välislähetuse päevarahade maksmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, mille §2 lg 3 sätestab „Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.“. Kuna maksuvaba piirmäär on kehtestatud ainult välislähetuse päevarahale, siis peab see olema otsuses fikseeritud (tööataja peab olema teadlik, millises ulatuses temale päevaraha makstakse). See on ainuke lähetusega seotud väljamakse, mille ei ole kuludokumenti. Nimetetud määruse §2 lg 2 sätestab, et töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Määruse § 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt

26 Ühendmäärus § 4. Mitteabikõlblikud kulud 6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses; 27 Ühendmäärus § 3. Personalikulude abikõlblikkus lg 1p 5 (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud: 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

29

töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulu ning tööülesande täitmisega kaasneva muu mõistliku kulu hüvitamist (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnev kulu, reisikindlustuse, viisa vormistamise, välisriigis kasutava rendiauto, parkimistasu, taksosõidu, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenev või muu sarnane kulu) ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt sätestatud alammäära ulatuses (22,37 eurot). Sellised kulutused hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Mõistlikuks tööga seonduvaks kuluks ei saa pidada selliseid töötaja poolt tehtud kulutusi, mis oleksid töötajal tekkinud sõltumata sellest, kas ta viibis töölähetuses või mitte. Otsustuses ei ole kohustuslik kehtestada kuludokumentide alusel hüvitatavatele kuludele määrad. Kuid kuna tegemist on tööandja kuludega, siis tööandja võib kehtestada näiteks sõidu-ja majutuskulu määrad töötaja jaoks nt et töötaja ei kasutaks VIP klaasi või hotellis presidendi sviiti jne. TuMS § 12 lg 3 lubab hüvitada dokumentaalselt tõendatud kulud va hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. Kui lähetuskuludele on kehtestatud eraldi tingimused Vabariigi Valitsuse määrusega ja kui makstakse välja kulutusi, mis ei vasta määruses toodud tingimustele, siis ei ole võimalust ka kulutusi maksuvabalt hüvitada. Kulud on abikõlblikud ainult kehtestatud piirmäärade ulatuses. Määruse Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär,

maksmise tingimused ja kord alusel hüvitatakse välisvaluutas tehtud kulutused lähetatule Eestis

käibel olevas rahas, võttes aluseks kuludokumendil kajastatud või lähetuspäevale järgneval

tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi, või lähtudes lähetatu tegelikult kantud

kuludest (§ 2 lg 5) st kulud on abikõlblikud siis, kui need on hüvitatud vastavalt nimetatud

korrale.

Kui kulutused on tehtud sularahas (välisvaluutas), siis saab kulu abikõlblikuks lugeda, kui kulud on hüvitatud valuutavahetuse dokumendi (kviitung/tsekk vms) alusel. Välisvaluutas tehtud töölähetuse kulud hüvitatakse lähtudes lähetatu tegelikult kantud kuludest (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise

tingimused ja kord ). Tööandjal on valida, kas hüvitada lähetatule välisvaluutas tehtud kulutused kuludokumendil märgitud kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, lähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel või hüvitada kulud vastavalt lähetatu poolt tegelikult kantud kulutustele (panga väljavõtte või valuutavahetuse dokumendi alusel), mis tähendab, et sularahas (välisvaluutas) kantud kulud hüvitatakse ja on abikõlblikud valuutavahetuse dokumendi alusel. Vaata ka Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel toodud selgitust: http://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/kinnipeetud-tulumaks/lahetused/toolahetuskulude-huvitamine-ja-valislahetuse#valisvaluuta Vastavalt nimetatud määrusele ei kuulu maksustamisele «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 1 ja 19 lõike 3 punktis 10 nimetatud isikutele makstav välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta (§ 7 lõike 1 punkti 3, jõust. 01.01.2016). Maksuvaba piirmäära (päevaraha maksmisel) ületav osa maksustatakse kui tulumaksuseaduse §-s 13 nimetatud tasu. Tulumaksuseaduse §-s 13 nimetatud tasu on palgatulu st et välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära ei käsitleta alates 01.01.2016 erisoodustusena. NÄITED: Näide 1. Aastavahetus Üleminekusätteid ei ole Maksuvaba piirmäär tekkepõhiselt, vastavalt õiguse tekkimise aasta reeglitele

30

Töötaja on välislähetuses 28.12.2015–18.01.2016 ajavahemiku 28.12.–31.12.2015 eest (4 päeva) 32 eurot päevas 2015.a kehtinud korra

alusel ajavahemiku 01.01.–15.01.2016 eest (15 päeva) 50 eurot päevas 2016.a kehtiva korra

alusel ajavahemiku 16.01.–18.01.2016 eest (3 päeva) 32 eurot

Näide 2. Töötaja on välislähetuses 01.01.–18.01.2016 ja talle makstakse välislähetuse päevaraha ainult 2016.a kehtiva korra alusel:

ajavahemiku 01.01.–15.01.2016 eest (15 päeva) 50 eurot päevas ajavahemiku 16.01.–18.01.2016 eest (3 päeva) 32 eurot päevas

Näide 3. Päevade lugemine ühes kuus Töötaja on välislähetuses 03.-04.02.2016

Talle makstakse 2 päeva eest välislähetuse päevaraha 50 eurot päevas Sama töötaja on välislähetuses samal kuul teist korda 08.02.–23.02.2016. See lähetus kestab 16 päeva ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

ajavahemiku 08.02–20.02 eest (13 päeva) 50 eurot päevas. ajavahemiku 21.02–23.02 eest (3 päeva) 32 eurot päevas

Näide 4. Päevade lugemine erinevates kuudes Töötaja on jaanuaris esmakordselt välislähetuses 20.01.–27.01.2016.

Lähetus kestab 8 päeva ja talle makstakse päevaraha 50 eurot päevas Sama töötaja on välislähetuses ka 28.01.–12.02.2016.

Lähetus kestab 16 päeva ja talle makstakse päevaraha: ajavahemiku 28.01.–31.01. eest (4 päeva) 50 eurot päevas ajavahemiku 01.02.–11.02. eest (11 päeva) 50 eurot 12.02 eest (1 päev) 32 eurot

Näide 5. Päevade lugemine erinevates kuudes Töötaja on välislähetuses 04.03.–18.03.2016.

Lähetus kestab 15 päeva ja talle makstakse päevaraha 50 eurot päevas Sama töötaja järgmine lähetus on 28.03–14.04.2016. Lähetus on 18 päeva ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

ajavahemiku 28.03–31.03 eest (4 päeva) 32 eurot päevas ajavahemiku 01.04–11.04 eest (11 päeva) 50 eurot päevas ajavahemiku 12.04–14.04 eest (3 päeva) 32 eurot päevas

Näide 6. Päevade lugemine erinevates kuudes Sama töötaja on välislähetuses 04.04.–10.04.; 16.04.–05.05.; 07.05.–27.05. Välislähetuse päevarahad:

Perioodi eest 04.04.–10.04. (7 päeva) 50 eurot päevas; Perioodi eest 16.04.–23.04. (8 päeva) 50 eurot päevas; Perioodi eest 24.04.–05.05. (12 päeva) 32 eurot päevas; Perioodi eest 07.05.–21.05. (15 päeva) 50 eurot päevas; Perioodi eest 22.05.–27.05. (6 päeva) 32 eurot päevas.

Näide 7. Pikaajaline lähetus Töötaja on välislähetuses 25.04–08.07.2016 Lähetus kestab 75 päeva ja talle makstakse välislähetuse päevaraha:

ajavahemiku 25.04–30.04 eest (6 päeva) 50 eurot päevas ajavahemiku 01.05–09.05 eest (9 päeva) 50 eurot päevas ajavahemiku 10.05–08.07 eest (ülejäänud 60 päeva) 32 eurot päevas

31

Näidete allikas MTA kodulehekülg http://www.emta.ee/?404 Näited välislähetuse päevaraha maksmisest alates 01.01.2016 http://www.emta.ee/index.php?id=24521 Õppematerjalid

Ametiasutus hüvitab ametnikule lähetusega seotud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulu ning muu lähetusülesande täitmisega seotud kulu ja maksab lähetuses viibimise aja eest päevaraha VV määruse “Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr sätestatud tingimustel ja ulatuses. Määruse § 4. Päevaraha maksmine (1) Välislähetuse päevaraha alammäär on 32 eurot päevas ja ülemmäär tulumaksuseaduse § 13

lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär. Riigisisese lähetuse korral päevaraha ei maksta. [RT I, 22.12.2015, 14 - jõust. 01.01.2016]

Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” kehtestatud piirmäärade ulatuses. Kokkuvõtteks: Lähetuse, kui toetatava tegevuse, puhul esitatakse:

lähetusse saatmise otsustus (korraldus/käskkiri), mis peab sisaldama muuhulgas lähetuse sihtkohta, lähetuse eesmärki (viide projektile ja projektiga seotud tegevusele), lähetuse kestvust ning välislähetuse puhul päevaraha määra;

arved ja muud asjakohased kuludokumendid ning kulu tekkimist tõendavad dokumendid (kulu loetakse tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev tegevus on tehtud), näiteks sõidupiletid sh lennutranspordi kasutamisel pardakaardid, kohapealse transpordi piletid, takso kasutamise kviitungid, reisikindlustuse arve ja poliis jm;

kuludokumentide maksmist tõendavad dokumendid; andmed kalendrikuus, kui lähetus toimus, töötajale asutuses makstud välislähetuse

päevaraha kohta, et oleks võimalik veenduda maksuvaba piirmäära mitteületamises; jm asjakohased dokumendid sõltuvalt lähetusest (näiteks konverentsidel osalemise

puhul ajakava ja kui konverentsil tehti ettekanne, siis koopia ettekandest, kirjalikud kokkulepped asutuste ülikoolide külastamiseks jne) .

Kuna nimetatud määrused ei kehtesta nn lähetusaruande koostamise kohustust, siis lähetuskulude hüvitamisel lähtutakse asutuse asjaajamist ning raamatupidamisarvestust ja -aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetega. Kui asutusesiseselt on kehtestatud lähetusaruande koostamise kohustus, siis esitatakse ka see. Juhime tähelepanu, et vastavalt RPS § 7 lõike 1 punktidele 5-628 on raamatupidamise algdokument näiteks sõidupilet, takso kviitung jms dokument, mis tõendab majandustehingu

28 Raamatupidamise seadus § 7. Algdokument (1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed;

32

toimumist. Algdokumendil peavad olema ka tehingu osapoolte nimed ja tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid. Sama paragrahvi lõige 2 annab võimaluse, et tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid võivad kajastuda ka vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis (lähetusaruandes) kui need ei kajastu algdokumendis. Välislähetuse kulu abikõlblikuks tunnistamisel on oluline lähetuse sihtkohta sõidu planeerimine. Lähetuse sihtkohta jõudmine (näiteks konverentsi alguseks) peab toimuma mõistliku aja jooksul alates lähetuse alguskuupäevast (kui näiteks Prantsusmaale minnakse 3 päeva enne konverentsi algust, siis see ei ole põhjendatud ja mõistlik ning lähetuskulud on mitteabikõlblikud), samuti peab sihtkohast tagasi jõudmine toimuma mõistliku aja jooksul. Kui lähetuselt ei saabuta tagasi lähtekohta, vaid minnakse järgmisele üritusele (millele on töötajale vormistatud lähetuskorraldus),

siis on tagasisõidu kulu (50% pileti maksumusest) abikõlblik 50% ulatuses (50% makstakse järgmise ürituse kuludest);

kui järgmine üritus on seotud sama projektiga, siis on tagasisõidu kulu (50% pileti maksumusest) abikõlblik täies ulatuses;

kui lähetatav sõidab nn puhkusele, siis ei ole tagasisõidu (50% pileti maksumusest) kulu abikõlblik.

4.4.1. Sihtkohas kasutatava transpordikulu abikõlblikkus

Kui kohapealse transpordi piletid on ostetud pikemaks perioodiks kui lähetuse sihtkohas viibimise aeg, siis tuleb dokumentaalselt tõendada, et pikemaks perioodiks ostetud piletite hind on soodsam võrreldes päevade kaupa ostetud piletite hindadega. Tõendusmaterjaliks saab esitada Internetist piletite hindade väljatrüki, kusjuures veebileht tuleb salvestada formaadis, mis võimaldab tuvastada kuupäeva. Kui pikemaks perioodiks ostetud pileti hind on soodsam, siis on vastav kulu abikõlblik.

4.4.2. Pikemaks perioodiks ostetud reisikindlustuse abikõlblikkus

Abikõlblikud on kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed. Abikõlblik on projekti tegevuse elluviimisega otseselt seotud kohustuslik kindlustus või vabatahtlik kindlustus (näiteks reisikindlustus välislähetuse korral), mille läbi maandatakse projekti elluviimist takistava ootamatu sündmuse tõttu toetusest hüvitamata jääva kulu rahastamise riske. Pikemaks perioodiks ostetud reisikindlustuse abikõlblikuks tunnistamisele on kaks võimalust:

a) poliisi saab lugeda ühekorraga terves summas abikõlblikuks, siis seda on võimalik teha pärast poliisi lõppemist ning töötaja tegeleb 100% programmi/tegevusega ning tema tööülesanded eeldavad lähetustel käimist. Sellisel juhul peab töötajal olema piisavalt lähetusi, et lähetuste kindlustuskulu oleks mõistlik. Kui see on tõendatav (hinnavõrdlus), siis võib poliisi lõppedes terve summa korraga abikõlblikuks lugeda ja välja maksta.

b) poliisi maksumuse hüvitamisel kasutatakse päevapõhist arvestust. Arvestust kasutatakse siis, kui töötaja tööülesanded ei ole 100% seotud toetatava tegevusega ja tema tööülesanded ei eelda lähetustel käimist. Sellisel juhul oleks poliis jooksvalt alamakstud, kuid poliisi kehtivuse lõppedes saab leida tegeliku abikõlbliku summa ja küsida vajadusel täiendavalt hüvitist (kui päevapõhine arvestus kokku ületab poliisi maksumuse).

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

33

Ühendmäärus § 2 lõike 2 järgi loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus

4.4.3. Lähetuse toitlustuskulu

Välislähetusel päevaraha on mõeldud muuhulgas toitlustamisega seotud kulude katmiseks, seega päevarahale lisaks makstav toitlustuskulu ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kuna lähetatu toitlustuskulud lähetuse ajal on kaetud, siis lisaks päevarahale ka toitlustuskulu hüvitamine tähendab projekti elluviimiseks vajalike kulude hüvitamist kahekordselt.

Järgnevalt on toodud MTA kommentaar küsimusele “Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?“ Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise kulusid, kuid samas ei ole võimalik majutust osta ilma hommikusöögita, see tähendab. et majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma.

Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis või laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest, kas toitlustamist sooviti või mitte.

Juhul, kui toitlustamine telliti lisaks, osteti pardal, on selle hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade välislähetuse päevaraha – see tähendab, kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, siis erisoodustust ei teki. Maksustamise seisukohalt ei ole vahet, kas hüvitatakse välislähetuse päevaraha asemel dokumentaalselt tõendatud toitlustuskulud või makstakse päevaraha, oluline on maksuvaba piirmäär. TLSi § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus saada välislähetusel viibides päevaraha29. http://www.emta.ee/index.php?id=26114 Konverentsil, seminaril, koolitusel jm pakutav kohvipaus, lõuna– või õhtusöök ei ole lähetuse toitlustuskulu vaid konverentsi, seminari või koolituse kulu. Muud toitlustuskulud abikõlblikud ei ole.

4.4.4. Ühiskondliku transpordi kasutamine

Töö- ja ametiülesande täitmisega seotud ühiskondliku transpordi kasutamise kulud vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, sh piletil toodud teenustasu, on abikõlblikud kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).

29 Töölepingu seadus § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus (1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.

34

Vastavalt Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lõikele 1 on töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt sätestatud alammäära ulatuses.

4.4.5. Isikliku sõiduauto kasutamine

Töölähetusega kaasnev isikliku sõiduauto kasutamise kulu on üldjuhul abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Isikliku sõiduauto kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses, s.t antud juhul piirmäärsasid ületav kulu ja erisoodustusmaks ei ole abikõlblik kulu. Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. TMS § 13 lg 3 p 2 sätestab, et 2) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega “Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord.“

Kui isikliku sõiduauto kasutamise eest makstakse hüvitist 0,30 eurot kilomeetri eest, siis muud auto kasutamisega seotud täiendavad kulud perioodis, mille eest hüvitist saadi, ei ole abikõlblikud (näiteks parkimistasu vms). MTA lehelt väljavõte: Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine „4. Maksuvaba hüvitise piirmäärad. ...... Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada maksuvaba hüvitist ka mitmelt tööandjalt, seejuures rakendatakse 335 eurost ülempiiri iga tööandja kohta eraldi. Hüvitis sisaldab kõiki auto tavapärase kasutamisega seotud kulutusi (sh kütus, parkimine jne).....“ http://www.emta.ee/index.php?id=36286 Võlaõiguslike lepingute alusel teenuse osutajatele/töötajatele saab isikliku sõiduvahendi kasutamise kulud hüvitada kuludokumentide alusel juhul, kui vastav kokkulepe on töövõtulepingus kirjas.

Isikliku sõiduvahendi kasutamisel on kulu tõendavaks dokumendiks käskkiri/korraldus vms dokument, millel on Raamatupidamise seadus § 7. Algdokument lõikes 1 toodud andmed.

4.4.6. Takso kasutamise kulude abikõlblikkus

Takso kasutamise kulu vastavalt taksoarve summale on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Töö- või teenistussuhte ajal takso kasutamine on põhjendatud ja vajalik kui:

1) lähetuskoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;

35

2) töötajal puudub võimalus ühiskondlikku transporti kasutades töö- ja lähetuskoha vahel sõita, sest lähetuskohta sõit algab või lõpeb ajal, millal ühiskondlikku transporti ei ole võimalik selleks kasutada;

3) ühiskondlik transport küll eksisteerib, kuid selle kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja jõuab lähetuskohta oluliselt enne ürituse algust või saab oluliselt hiljem koju või ümberistumisest tekib ebamõistlik ajakulu võrreldes kogu vahemaa läbimiseks kuluva ajaga).

Takso kasutamise kulu peab olema põhjendatud (võib olla kirjutatud kviitungi pöördele: kuupäev, kellaaeg, lähtekoht ja sihtkoht ning sõidu otstarve) ja kui seda ei ole tehtud või põhjendus ei ole piisav, on kulu erisoodustus. Analoogse teema (töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel) kohta võib vaadata MTA kodulehel30 olevaid vastuseid: TMS § 48 lg 5¹ kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga31. http://www.emta.ee/index.php?id=1219 Küsimus: Töötaja saadetakse Eestist välislähetusse ja ta kasutab lennujaama sõiduks taksot. Kas tegemist on sõidukuluga lähetuse lähtekohast sihtkohani või linnasisese sõiduga? MTA vastus: Välislähetuste puhul kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele kõik dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud kulud ja sõidukulude hüvitamisel ei tehta maksustamisel vahet, kas tegemist on sõidukuluga lähetuskohast sihtkohani või linnasisese sõiduga. Oluline on, et tegemist on tööülesande täitmiseks vajaliku kulutusega. http://www.emta.ee/index.php?id=26114

4.4.7. Lähetuse ja puhkuse ühildamine

Sagedased on situatsioonid, kus välisriigi lähetus ühildatakse samas välisriigis toimuva puhkusega32.

Näide

Töötaja saadetakse Pariisi lähetusse esmaspäevast reedeni ning töötaja otsustab Pariisis

viibimist isiklikes huvides pikendada ning saabub tagasi nädal hiljem. Sellistes olukordades

tekib küsimus, kas tagasisõit on aktsepteeritav lähetuse transpordikuluna või on selline

tagasisõit käsitletav erisoodustusena.

Maksuhaldur on seisukohal, et sellisel juhul ei ole tagasituleku pilet enam lähetusest saabumise, vaid puhkuselt tuleku pilet. Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab ning nii sõidupileti maksumus kui erisoodustuse kulu on mitteabikõlblikud.

Juhul, kui lähetusse minekuks soetatakse soodsama hinnaga sõidupiletid nii, et nädalavahetus jääb sisse, vormistatakse üldjuhul ka lähetus vastavalt sõidupileti kuupäevadele. Samas ei saa välistada olukorda, kus lähetus on vormistatud esmaspäevast, kuid sõidupilet on ostetud

30 http://www.emta.ee/ 31 Tulumaksuseadus § 48. Tulumaks erisoodustustelt (1) Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. (4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast..... (51) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. 32

http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/selgitused-erisoodustuste-

deklaratsiooni-tsd-lisa-4

36

vahetult eelnevaks nädalavahetuseks (või lähetus lõppeb reedel, aga sõidupilet on ostetud pühapäevaks). Kuna tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahendite kokkuhoiuga (nädalalõpu eest ei maksta päevaraha ega hüvitata majutust), mitte töötajale erisoodustuse andmisega, võib lugeda sõidupiletid, mille kuupäevad on lähetusele vahetult eelnevatel või järgnevatel puhkepäevadel lähetusega seotud kuluks ja erisoodustust ei teki.

4.5. Töötervishoiukulud Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all hüvitatakse ainult tööandja kulusid st abikõlblikeks töötervishoiu kuludeks võib lugeda töötaja tervisekontrolliga seotud kulu, mis on sätestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13. Tööandja kohustused ja õigused lõigetes 7 ja 7133. Töötervishoiukulude abikõlblikkuse üldpõhimõte:

kui kulu pole seostatav projekti tegevustega sh administreerimisega või ei tulene projekti töö iseloomust tulenevate vajadustega, ei loeta kulu abikõlblikuks ka siis, kui need on riskianalüüsis ja tegevuskavas välja toodud

kui kulu vajalikkus ei ole riskianalüüsis või tegevuskavas välja toodud, kuid TS suudab põhjendada kulu tegemise vajalikkuse tulenevalt töötervishoidu reguleerivatest õigusaktidest, loetakse see kulu abikõlblikuks.

Oluline on kulutuse sisu, mitte vorm.

5. Kaudsed kulud Projekti kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole tekkinud otseselt projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad toetatava tegevuse tegemisel, seega projekti kaudseteks kuludeks loetakse

elluviija administreeriva personali kulusid, näiteks raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, infotehnoloogi tegevus ja

üldkulusid, näiteks bürootarvete kulud, sidekulud, kommunaalkulud. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ka kulud, mis oma olemuselt ei ole otseselt seotud projekti konkreetsete tegevustega või mida ei saa sellega otseselt seostada (näiteks halduskulud, mille puhul on raske määrata konkreetsele põhitegevusele suunatud summat).

KAUDSED KULUD 15% OTSESTEST PERSONALIKULUDEST Ühendmäärus § 9 lõige 5 - 6

Projekti administreerimiskulud: Projekti üldkulud:

1) raamatupidamine

1) bürootarvete kulud

2) sekretäri- ja personalitöö 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu

3) hankespetsialisti tegevus 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika

33 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13. Tööandja kohustused ja õigused 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. 71) korraldama valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud korras tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;

37

rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine

4) haldustöötaja tegevus 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud

5) infotehnoloogi tegevus 5) ruumide rentimine

6) muu abistav töö 6) valveteenus

7) maamaks

8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto

9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel

Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist kohaldatakse ainult projekti administreerimisega seotud kuludele.

Projekti kaudsete kulude hüvitamine ühtse määra alusel on abikõlblik, kui see on sätestatud TAT õigusaktis. Juhul kui seda ei ole eelnevalt tehtud, siis toetust lihtsustatud hüvitamisviiside alusel välja maksta ei saa.

5.1.1. Projekti administreerimiskulud

Projekti administreerimisega seotud kulusid ei ole võimalik hüvitada kuludokumentide põhiselt (ÜM § 9 lg 6). Administreerimisega seotud tegevuste kulud on abikõlblikud ainult juhul, kui neid hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. Administreerimisega seotud tegevused on tuletatud organisatsiooni üldisest lähenemisest, mille kohaselt sekretäri, raamatupidaja või IT tehnilise toe tööülesanded on reeglina seotud projekti administreerimisega. Ehk projekti otsese ja kaudse personali eristamisel lähtutakse tööülesannete sisust, mitte ametinimetusest. Projekti administreerimine on: 1) projekti tegevuste ning ajakava planeerimine ja koordineerimine; 2) projekti eelarve koostamine ja muutmine; 3) projektiga seotud hangete ettevalmistamine ja läbiviimine sh lepingute sõlmimine ja selle

koordineerimine; 4) projektiga seotud õiguslikud toimingud, sealhulgas lepingute koostamine ja sõlmimine; 5) projekti raamatupidamine, sealhulgas projektiga seotud pangaülekannete tegemine; 6) projekti aruandlus, sealhulgas väljamakse taotluste ja aruannete koostamine, esitamine ja

menetlemine; 7) infotehnoloogi tegevus, sealhulgas projekti töötajatele infotehnoloogilist tuge pakkuvate

inimeste tööd. Kui aga projekti tegevus on näiteks infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine, siis selle tööülesandega tegelevad isikud loetakse projekti otseseks personaliks, kuna nende töö on seotud otseselt projekti põhitegevuse elluviimisega;

8) muu projekti elluviimist abistav töö. Juhul, kui projekti administreerimist ostetakse teenusena juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, siis loetakse ka juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale projekti administreerimise teenuse eest makstav tasu kaudsete personalikulude koosseisu ning seda ei hüvitata kuludokumendi alusel. Sellisel juhul on tegemist teenusega, mille kuludesse on arvestatud kõik teenuse osutamisega seotud kulud, k.a teenusepakkuja üldkulud ning TSil neid ei teki.

38

5.1.2. Projekti üldkulud

Projekti administreerimisega seotud üldkulusid ei ole võimalik hüvitada kuludokumentide põhiselt.

Projekti üldkulud (ÜM § 9 lg 5) on abikõlblikud ainult juhtudel, kui neid hüvitatakse lihtsustatud hüvitamisviisi alusel või kui toetust antakse riigiabina34. Kui riigiabi antakse osakaalu alusel abikõlblikest kuludest, siis lihtsustatud hüvitamisviise kasutada ei saa, Kui toetust antakse riigiabikava raames summalise mahupiirangu alusel ja vähese tähtsusega abi andmisel, siis võib lihtsustatud hüvitamisviise rakendada ja üldkulusid sellisel viisil hüvitada. Üldkulude abikõlblikkus

ÜM § 9 lg 5 nimetatud üldkulud

bürootarvete kulud;

Üldkulud on mitteabikõlblikud, v.a kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel35

sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine;

kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud; ruumide rentimine;

valveteenus;

maamaks;

projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel

Selline piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid ja vähendada üldkulude abikõlbliku osa arvestamisega kaasnevat halduskoormust, sh mis kaasneb kontrollide, auditite ja finantskorrektsioonide tegemisega.

Projekti üldkulusid saab hüvitada ühtse määra alusel koos projekti administreerimiskuludega.

5.1.3. Kaudsete kulude hüvitamine tagasiulatuvalt

Tagasiulatuvalt saab jõustada ainult ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist (15% ja 40%) kui TATis või TORis on abikõlblikkuse algusaeg sätestatud tagasiulatuvalt. Aga seda ei saa teha varasemalt kui 1. september 2014 ehk alates siseriikliku seadusandluse (ÜM) kehtimahakkamisest, millega sätestatakse liikmesriigis vastav lihtsustatud kulude kasutamise reeglistik. Ehk enne 01.09.2014 ei ole ühtegi kulu võimalik hüvitada ühtse määra alusel.

34 ÜM § 4 p 7 7) paragrahvi 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel; 35 Ühendmäärus § 4. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 7) paragrahvi 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel;

39

Ühikuhinnad ja kindlasummalised maksed tuleb kehtestada ainult etteulatuvalt, tagasiulatuv jõustamine ei ole võimalik. Allikas: Vastus Rahandusministeeriumi (Katri.Seier@fin.ee Inge.Oopkaup@fin.ee) 29.12.2014 küsimusele Euroopa Komisjonilt ühtse määra tagasiulatuvuse kohta, EMPL-ESF-Q-A@ec.europa.eu [mailto:EMPL-ESF-Q-A@ec.europa.eu]

6. Ürituste korraldamine

6.1. Kulude abikõlblikkus Ürituse (koolitus, konverents, seminar, infotund, koosolek jm) korraldamiskulu on üldjuhul abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Ürituse korraldamise kohta säilitatakse ja kulu abikõlblikkuse sh ka kulu maksmise tõendamiseks esitatakse (kontrolljälg)

1) Koolituse toimumist tõendavad dokumendid a. koolituse toimumisega seotud dokumendid (kutse, registreerimisinfo, kuulutus

vms), b. koolitusel osalenute nimekiri (sh registreerimisleht, millel on koolitusel

osalenute allkirjad) ja c. koolitusmaterjalid;

2) muude ürituste toimumist tõendavad dokumendid a. ürituse ajakava (koosoleku puhul memo), b. üritusel osalejate poolt allkirjastatud registreerimislehed iga ürituse päeva

kohta; 3) hankedokumendid, kui hangitakse ürituse korraldamise teenust (ruumide ja

seminaritehnika rent, lektorid, toitlustus jm); 4) võrreldavate pakkumiste võtmisel

a. kiri võimalikele pakkujatele (pakkumiskutse, hinnapakkumise saamiseks esitatud lähteülesanne),

b. hinnapakkumused, c. vajadusel kirjalik põhjendus pakkumuse valiku kohta, d. valituks osutunud pakkujaga sõlmitud leping, kui seda nõuab asutuse sisekord

või RHS; 5) kuludokumendid (töö/teenuse teostaja või tarnija poolt esitatud arved vm

kuludokumendid); 6) kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused või

pangaväljavõtted); 7) töö/teenuse teostaja või tarnijaga sõlmitud lepingud, lepingumuudatused, üleandmise-

vastuvõtmise aktid koos teostatud töö tulemusega kui see on võimalik jne. Ürituse kuludokumentidel peab olema kirjas

ürituse toimumise kuupäev(ad); osutatud teenus(ed)

o kui üks teenuse pakkuja osutab mitmeid teenuseid, siis peavad teenused olema eraldi välja toodud: näiteks toitlustuskulu, majutuskulu, ruumi rent jm teenuste kulud.

Vastavalt Käibemaksuseaduse § 37 lõikele 7 tuleb arvele märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;

40

2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Üritustel osalejad peavad olema teadlikud, et ürituste läbiviimiseks kasutatakse EL toetust. Teavitamisnõuded on toodud VV määruses Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord. Logo paigaldatakse kleebisele, plakatile, stendile, tahvlile, dokumendile või muule teabekandjale, veebilehele, mobiilirakendusele või objektile nimetatud määruses sätestatud tingimustel ja korras36. Tähistatud peavad olema

ajakava ja registreerimisleht ning õppematerjalid sh ettekanded, mida presenteeritakse, vastavalt märgistatud (EL logo)37,

ürituse korraldaja teavitab üritusel osalejaid EL toetusest või ruumi on paigutatud ürituse vastav plakat.

Et kindlaks teha kulude seotust konkreetse üritusega, peab üritusega seotud kulusid tõendavate dokumentidena esitama:

1) toitlustuskulu: a. ürituse päevakava või memo, kus on toodud ka toitlustamine (kohvipaus, lõuna,

õhtusöök vms) või b. pakkumiskutse ja võitnud pakkumine, kus on viidatud konkreetsele üritusele ja

kuupäevale või c. muu dokument mis tõendab toitlustusteenuse osutamist üritusel, sh

kuludokument (arve), mis viitab konkreetsele üritusele ja ürituse toimumise kuupäevale. Kui selleks dokumendiks on arve, siis peab olema kuupäev arvel fikseeritud arve esitaja poolt, mitte teenuse saaja poolt;

2) mitmepäevase üritusega kaasnev majutuskulu: a. kuludokument, kus peab olema kirjas ürituse kuupäev(ad) ja majutatavate

nimed või i. kuludokumendile lisatakse dokument majutatud isikute nimedega

kuupäevade kaupa või ii. ürituse registreerimislehel märgitakse majutunud isikud;

36 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord § 4 Logo kasutamine 37 (2) Kui ese, dokument või muu teabekandja on mõeldud avalikkusele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale või kui projektiga seotud tegevusala või ülesandeid kajastatakse veebilehel, tähistatakse need logoga. (3) Kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti tähistada logoga, tuleb tekstiliselt viidata fondile, millest projekti toetatakse, ja Euroopa Liidule. (6) Välisriigis levitataval trükisel ja võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa, joonis 20).

41

3) tellitud transpordi kulu: a. kuludokument, millel on toodud transporditeenuse kasutamise kuupäev(ad)

ja marsruut, b. kuludokumendile lisaks esitatakse reisijate nimekiri või ürituse

registreerimisleht, kus on sõitjad ära märgitud. Kulude abikõlblikkuse hindamisel on oluline, et kulud on seotud heakskiidetud projektiga, projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. Abikõlblikud on ainult projektiga ning selles sisalduvate tegevustega otseselt seotud kulud ning välistada tuleb teiste TS poolt elluviidavate tegevustega seotud kulud (teiste projektide kulud, asutuse tavapärase tegevusega seotud kulud). Lisaks sellele, et kulud peavad olema projekti tegevustega seotud, peavad nad olema projekti edukaks elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Vahel võivad soetatud teenused ja kaubad olla küll projektiga seotud, kuid mitte vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks. Ajakavas toitlustuse kajastamine võimaldab siduda toitlustuse üritusega, kui seda viidet ei ole, ei ole ka võimalik kindlaks teha, et toitu üldse pakuti üritusel osalejatele või läks toitlustuskulu mujale. Kui ajakavas toitlustust ei ole toodud, siis on ka kontrolljäljeks konkreetsel üritusel toitlustuse pakkumise kohta pakkumise küsimisel viide konkreetsele üritusele ja kuupäevale, millal toitlustust soovitakse pakkuda. Kui vastavalt RHSile, meetme tingimustele või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamise või TRO õigusaktis ning asutuse hangetealasele sisekorrale võetakse pakkumisi, siis juba konkreetse teenuse saamisel lähtutakse valitud parimast pakkumisest st teenuse ka teenuse eest tasumisel lähtutakse pakkumisest.

Ürituse abikõlbliku toitlustuskulu arvutamise aluseks on osalejate registreerimislehed st kui näiteks pakkumine on tehtud teatud isikute arvule, aga üritusel oli vähem osalejaid, siis on abikõlblik ainult nende isikute kulu, kes on oma allkirja andnud registreerimislehel (sellega

väldime põhjendamatuid ja ebamõistlikke kulutusi). Veel olulist: 1) ürituste korraldamisel on projekti eesmärgiga mitte seotud ja põhjendamatud kulud

mitteabikõlblikud (kulud matkade korraldamisele, seiklusradade, veekeskuste, saunade jm külastamine jm). Nimetatud kulud on Tulumaksuseadus § 48 lg 4 tähenduses käsitletavad erisoodustusena, mis on mitteabikõlblik;

2) kui ühte üritust rahastatakse erinevatest projektidest, siis kulud jaotatakse proportsionaalselt erinevatest projektidest osalejate arvule;

3) üldjuhul on ürituse osalemistasu abikõlblik nn varajase registreeruja tasu ulatuses kui selline määr on kehtestatud.

6.2. Üritustel osalemine seoses abikõlblikkuse perioodi lõpuga Kui projekti eesmärkide saavutamiseks osaletakse konverentsidel/seminaridel (näit kui oli ette nähtud ka projekti mingi tulemuse/uuringu tulemuste levitamine/tutvustamine), siis on üritusega seotud lähetus- ja osalemiskulud abikõlblikud. Kui üritusel osalemine toimub projekti abikõlblikkuse perioodi lõpus ja kestab ka väljaspool perioodi, siis on väljapoole abikõlblikkuse perioodi jäävad kulud mitteabikõlblikud. Tegevuse abikõlblikkuse otsustamisel on oluline, kas selline tegevus projekti lõpus on vajalik ja tõhus projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Selleks esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt põhjendused.

42

Kulu on abikõlblik kui tegelikult tehtud ja makstud kulude aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulu tekkimine on tõendatud. Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui TS on kulu aluseks oleva toimunud sündmuse või tehtud tehingu tulemusena tekkinud rahalise võla kajastanud arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest. Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.

7. Muude kulude abikõlblikkus

7.1. Võlaõiguslikud lepingud Võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenuse kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).

Võlaõigusliku lepingu alusel teenuse ostmisel peavad olema täidetud lepinguga seotud järgnevad tingimused:

1) Teenuse sisu peab vastama toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkidele ja olema vajalik tulemuste saavutamiseks ning see tekib TRO-s või TAT õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

2) Leping peab viitama projektile, kirjas peab olema projekti nimetus või number ja muu lisainfo, mis selgitab kulu seotust projektiga.

3) Lepingu kuupäev/digiallkirjastamise kuupäev ja töö teostamise aeg peavad olema korrektsed - leping peab olema sõlmitud enne töö teostamist.

4) Lepingu sõlmimiseks (teenuse osutamiseks) hanked/pakkumised peavad olema võetud vastavalt punktis 1 nimetatud tingimustele ning Riigihangete seaduse nõuetele, arvestades (hanke)lepingu funktsionaalsust, koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste maksumusi ning projekti kestust. Kui teenust ostetakse projekti raames, mille puhul TSile on reeglina teada projekti kestvuse ajal ostetavad asjad ja teenused ning nende eelarve, siis tuleb arvestada hangete maksumusi projekti kestvuse põhiselt.

5) Võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenus võetakse vastu üleandmise-vastuvõtmise aktiga või kui töötajale on projekti raames sõlmitud võlaõigusliku lepinguga pandud sisuliselt samad ülesanded, mida ta ka töölepingu järgi täidab, siis võib olla ülesannete lisandumise tõenduseks tööajatabel, mis näitab mõlema lepingu järgsete ülesannete täitmist. Teenuse vastuvõtmise kuupäev ei tohi olla hilisem tasu maksmise kuupäevast. Aktile või tööajatabelile lisatakse tehtud tööd tõendavad materjalid või viidatakse internetiaadressile, kui need on Internetist kättesaadavad (näiteks koostatud või arendatud materjalid, koolituse ajakava, kus toodud lektori nimi, tehtud analüüs vms).

6) Kui võlaõigusliku lepingu raames hüvitatakse isikule töö tegemise või teenuse osutamisega seotud muud kulud (isikliku sõiduauto kasutamise kulud või muud transpordikulud, majutuskulud jms kulud), siis peavad need olema kajastatud lepingus. Nimetatud kulutused peavad olema tehtud lepingu täitmisel tellija/käsundiandja huvides. See ei kehti võlaõigusliku lepingu alusel tegutseva töövõtja/käsunditäitja elukoha ja teenuse osutamise koha vaheliste sõitudega tekkinud kuludele, mille hüvitamine maksustatakse erisoodustusena. Hüvitamine toimub kuludokumendi alusel ning maksimaalselt sellel märgitud summa ulatuses. Sellisel juhul rakendub

43

Tulumaksuseadus § 12 lg 3, mille kohaselt ei loeta füüsilise isiku tulu hulka mõne teise isiku huvides tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutusi.

Järgnevalt on toodud teema täpsustamiseks Maksu-ja tolliametile esitatud küsimuse „Kas käsunduslepingu alusel teenuse osutamiseks (nt koolitusel lektorina esinemine) tehtud kulud (nt transport, majutus, materjalikulu) saab teenust osutavale füüsilisele isikule maksuvabalt hüvitada?“ vastus: „Käsundi täitmisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud saab käsundiandja maksuvabalt hüvitada Tulumaksuseaduse § 12 lg 3 alusel. Soovitame hilisemate vaidluste ärahoidmiseks teenustasule lisanduvad eraldi hüvitatavad kulud käsunduslepingus eelnevalt kokku leppida, kuna võlaõigusseaduse § 628 lg 2 kohaselt on käsundiandjal kohustus hüvitada lisaks teenustasule ainult mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Lisaks eeltoodule on vajalik märkida, et tulumaksuseaduse § 12 lg 3 rakendamine majutus- ja transpordikulude hüvitamisel on mõeldud eeskätt juhtudeks, kus kulutus on ühekordse iseloomuga ning kus isikuga töölepingut sõlmida ei ole mõistlik või isiku füüsilisest isikust ettevõtjana käsitlemine on administratiivselt koormav. Kui lektoriga sõlmitakse käsundusleping pikema perioodi peale (sarnane töölepinguga), ei pruugi olla majutus- ja transpordikulude maksuvaba hüvitamine õigustatud, vaid need on käsitletavad pigem erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 mõttes kui tööle-koju-tööle sõidu või eluasemekulude hüvitamisena.“. http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/korduma-kippuvad-kusimused

7.2. Masinate ja seadmete soetamine Kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).

7.2.1. Masinate ja seadmete kulu abikõlblikkus

Ühendmääruse alusel loetakse kulu tekkinuks kui on tõendatud, et kulu aluseks olev toetatav tegevus on tehtud ehk kui töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud projekti abikõlblikkuse perioodil ning selle eest makstud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul kuid mitte hiljem kui 31.12.2023. a. Teenuse osutatuse/asja üleandmise tõendusmaterjalina tuleb arvestada, mida loetakse tõendiks raamatupidamiskande tegemiseks - reeglina on selleks tööde/asja üleandmis-vastuvõtu akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet üleandmise kohta.

Soetatavate masinate ja seadmete kulu on abikõlblik kui kauba tarnimisel kauba kättesaamist on tõendatud kas saatelehe või üleandmise-vastuvõtmise akti vms tarnija dokumendiga. Nimetatud dokumendid peavad olema allkirjastatud nii kauba tarnija/üleandja kui ka vastuvõtja poolt. Nimetatud dokument peab kajastama kauba sihtkohta jõudmise kuupäeva. Kui vara soetatakse projektiperioodi lõpus, peab TS põhjendama vara soetamise vajalikkust konkreetsete projekti eesmärkide ja konkreetsete tulemuste saavutamise seisukohalt (sobiv: kui projekti tulemused oleksid vara soetamiseta tagasihoidlikumad; vajalik: kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada odavama sama efektiivse kuluga või ilma kulu tegemata; tõhus: kui vara soetamine on projekti tulemuste saavutamiseks parim võimalik lahendus).

7.2.2. Masinate ja seadmete soetamine liisinglepingu alusel

Vara soetamine liisinglepingu alusel on abikõlblik ainult kapitalirendi puhul ja see peab olema sätestatud TAT õigusaktis. Abikõlblik on liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.

44

Vara soetamine on abikõlblik osaliselt (näiteks tulenevalt riigiabi reeglitest võib toetust anda max 40%):

1) lepingu pikkus võib ületada projekti AK periood ainult lepingu mitteabikõlbliku osa osas;

2) lepingu objekti toetatava osa maksed koos omafinantseeringuga peavad olema tehtud projekti AK perioodil;

3) leping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja (kui ei, siis vara soetamist liisinglepingu alusel toetada ei saa (kuna see ei ole siis soetamine));

4) vara tuleb säilitada kestvuse nõude ajal; 5) RÜ kontrollib nii toetuse andmisel kui tegevuste kestvuse nõude ajal, kas lepingu

jätkumisel üle tegevuste kestvuse nõude TS vara omanikuks saamise tingimus lepingus säilib.

Vara soetamine on abikõlblik 100%:

1) lepingu maksimaalne pikkus = projekti AK periood; 2) leping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja (kui ei,

siis vara soetamist liisinglepingu alusel toetada ei saa (kuna see ei ole siis soetamine));

3) vara tuleb säilitada kestvuse nõude ajal; 4) RÜ kontrollib toetuse andmisel, kas lepingus on sätestatud TS vara omanikuks saamise

tingimus ning projekti lõpetamisel, kas TS on saanud vara omanikuks.

7.2.3. Seadmete ja infrastruktuuri kasutamise kulu abikõlblikkus riigiabi andmise

puhul

Kulu abikõlblikkus peab olema toodud TAT õigusaktis. Taotleja ja partneri seadmete ja infrastruktuuri kasutamise kulu arvestuse aluseks on TS või partneri raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma. ÜM seletuskiri: Tasu seadme kasutamise eest arvestuse tõendamiseks esitatakse TS või partneri raamatupidamiseeskiri, kus on näha vastav amortisatsiooni arvestuse norm ning seadme projekti heaks kasutamise ajaarvestus. Amortisatsioonikulu võib ühissätete määruse artikli 69 lõike 2 kohaselt olla abikõlblik vaid juhul, kui vaadeldav ese ei ole soetatud avaliku sektori toetusest. Samuti ei ole abikõlblik riigiabi saajate projektide puhul tulenevalt ergutava mõju nõudest. Küsimus: Kas taotleja/partneri enda poolt kokku pandud (komplekteeritud) raamatupidamises varana arvele võetud seadet ja saab ka võtta kui seadme soetamist? Vastus: Omavalmistatud varaobjekti puhul on soetusmaksumuseks materjal, tööjõukulud ja valmistamisprotsessi muud sisendid, mis on omandatud ettevõttevälistelt isikutelt varaobjekti tekitamise käigus. Seega kui taotlejal on omavalmistatud seadmed, mis on vastavalt tema raamatupidamise sise-eeskirjadele finantsarvestuses põhivarana arvele võetud ja selle seadme kasutamine on otseselt vajalik projekti elluviimisel, siis selle seadme kasutamiskulud, mis põhinevad amortisatsiooniarvestusel, on abikõlblikud vastavalt TAT õigusaktid toodule, näiteks tegevuse „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ https://www.riigiteataja.ee/akt/126082015038 § 7 lg 1 p 2. (Margit Karu, Rahandusministeerium 16.02.2016)

45

Küsimus: Kui nimetatud seadme koostamist/kokkupanemist on rahastanud mingi fond ja fondi on loonud ja sinna panustavad juriidiline isik ja avalik-õiguslik isik. Kas ja kuidas on võimalik kindlaks teha, et avalik-õigusliku isiku poolt fondi pandud raha ei tule avaliku sektori toetusest? (abikõlblik ei ole kulu, mis on TSile varem hüvitatud Euroopa Liidu või muudest välisvahendites või riigieelarvelistest vahenditest, sh toetustest ÜSM art 65 lg 1138). Vastus: Kui aga selle seadme valmistamiseks on varasemalt saadud toetust fondist, millesse on panustanud nii era- kui avalik sektor, siis arvestades ÜSM art. 65 lg 11, ei ole selle seadme kasutamise kulud abikõlblikud. Fondist riigieelarvelise osakaalu arvutamine siin ka ei aitaks, sest ÜSM art. 65 lg 11 sätestab topeltrahastamise vältimise kuluartikli tasandil, mis tähendab, et kui kuluartikkel (antud juhul seadme valmistamine) on saanud kasvõi osaliselt toetust avalikest vahenditest, siis ei selle kasutamise kulu ei saa abikõlblikuks lugeda (Margit Karu, Rahandusministeerium 16.02.2016).

7.2.4. Soetatud vara asendamine

Kui on vajadus säilitusperioodil vara asendamiseks, siis ÜSM artikli 71 kohaselt tuleb tagada toetatavate tegevuste kestvus 5 aasta (VKEdel 3 aasta) jooksul alates lõppmakse tegemisest TSile. Kui antud perioodil soetatud vara läheb katki või hävib muul moel, siis peab TS taastama sama olukorra, mis oli enne, nii et projekti rakendamistingimused jäävad samaks.

7.3. Inventari, tarvikute ja materjalide soetamine Kulu inventari, tarvikute ja materjalide soetamiseks on abikõlblik kui see on põhjendatud vastab ÜMi kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Järgnev on toodud Riigi raamatupidamise üldeeskirja lisades esitatud kontoplaani kasutusjuhendist http://www.rtk.ee/sites/default/files/Yldeeskirja_kontoplaani_kasutusjuhend_1.pdf Inventari hulka loetakse väiksemad tööriistad ja –vahendid (va töömasinad ja –seadmed) soetamismaksumusega alla 2 000 euro. Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (va telefonid ja arvutitehnika); meditsiiniline aparatuur ja muud meditsiinilised töövahendid, köögi- ja sanitaartehnika – külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed; toitlustustarbed (näiteks nõud); käsitööriistad, tööpingid; treening- ja võistlusinventar. Tarvikud: näiteks

inventar ja selle tarvikud, va põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar. infotehnoloogia riistvara ja tarvikud, va põhivarana arvelevõtmisele kuuluv vara; kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud - laua- ja mobiiltelefonid, nende

tarvikud, telefonijaamade ja transmissiooniseadmed, va põhivarana arvelevõetavad seadmed;

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara, va immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv tarkvara ja riistvaraga lahutamatult seotud tarkvara.

Tarvikud on kas inventari või riistvara abivahendid, mis soetamise järgselt kantakse jooksvalt kulusse.

38 Ühissätete määrus art 65 lg 11 11. Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et kuluartiklid, mis kantakse maksetaotlusse hüvitise saamiseks ühest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames.

46

Materjalid: on mõeldud kasutamiseks tootmise ja/või teenuste osutamise protsessis, näiteks koolitusmaterjalid, trükitavad materjalid, ehitusmaterjal, remondimaterjal, puhastusmaterjalid, meditsiinilised materjalid, kontsertide, ürituste, näituste korraldamiseks soetatud materjalid jms.

7.4. Litsentside või muude lubade/tunnistuste abikõlblikkus Kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜMi kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Soetatud litsentside (immateriaalne vara) või muude lubade/tunnistuste (näiteks akrediteerimine/hindamine kui seotud mingi perioodi ja kuluga), mille litsentsiperiood on pikem kui projekti abikõlblikkuse periood, kulu on abikõlblik

täies mahus, kui litsentsi ei kasutata edasi peale projekti lõppemist; proportsionaalselt projekti abikõlblikkuse perioodiga kui litsentsi kasutatakse ka peale

projekti lõppemist.

7.5. Pankade teenustasu Pangatehingute teenustasud ei ole abikõlblikud. Teatud pangatehingutele kehtestanud teenustasud on kättesaadavad pankade kodulehekülgedelt, näiteks SEB hinnakiri http://www.seb.ee/hinnakiri# Näiteks on järgnevalt toodud SEB panga teenuste hinnakirjast välisvaluutas tehtud tehingute konverteerimistasu hind nii krediitkaarditehingutele kui ka ja deebetkaarditehingutele:

http://www.seb.ee/hinnakiri#krediitkaardid Väljavõte hinnakirjast:

8. Konverteerimistasu välisvaluutas tehtud tehingute eest

tehingu originaalvaluutaks on muu valuuta (v.a EUR) 1% tehingu summast

http://www.seb.ee/hinnakiri#deebetkaardid

Väljavõte hinnakirjast:

7. Konverteerimistasu välisvaluutas tehtud tehingute eest

tehingu originaalvaluutaks on muu valuuta (v.a EUR) 1% tehingu summast

Sisuliselt tähendab konverteerimistasu panga teenustasu välisvaluutas tehtud tehingute eest. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et ÜMis ei ole toodud mitteabikõlblike kulude loetelus „teenustasu valuuta vahetamise eest“ kui TAT õigusaktis või TRO-s ei ole teisiti. Kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide

47

ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).

7.6. Liikmemaksud Kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). ÜM seletuskiri: “… liikmemaks võib olla põhjendatud kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaks.” Liikmemaksu abikõlblikuks lugemise tingimusteks on:

1) lisandub projekti rakendamisega: toetatava tegevuse elluviimise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaks;

2) liige = TS: organisatsiooni liige, mille liikmemaksu makstakse, peab olema TS; 3) on sobiv, vajalik ja tõhus.

Liikmemaks on:

sobiv – kui projekti tulemused oleksid liikmeks mitteolemisel tagasihoidlikumad (näit. väljundiks on teaduspublikatsioonide arv ning teave nende avaldamiseks sõltub liikmeks olemisest)

vajalik – kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada liikmeks olemise asemel ka odavama sama efektiivse kuluga (näit. ei ole võimalik samaväärset teavet saada mõnest teisest odavamast allikast või liikmeks olemata puudub juurdepääs teabele)

tõhus – kui liikmelisusest saadavate hüvede, mis on vajalikud projekti tulemuste saavutamiseks, ja liikmemaksu proportsioon on parim võimalik (näit. kui projekti tulemuste saavutamiseks on vajalik osaleda 2 konverentsil ning liikmemaks+liikme soodushind < hind mitteliikmena)

7.7. Rahatrahv, viivis jm toetuse saaja hooletust tegevusest tingitud

kulud Abikõlblik ei ole TS ja partneri poolt tasumisele kuuluv projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis39. Sellised kulud ei ole abikõlblikud, sest need on tingitud TS hooletust või mittenõuetekohasest tegevusest, isegi kui tegevus oli seotud projektiga.

7.8. Eluruumi (ühiselamu toa) rentimine, üürimine Kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Ruumide rentimine on abikõlblik, kui rentimine on selgelt seotud projekti eesmärkidega. St ruume kasutatakse üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule. Eluruumi rentimiseks või üürimiseks ei ole vaja korraldada hanget, kuna nimetatud teenuse ostmine on RHS-i mõistes erand.

39 Ühendmäärus § 4. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis;

48

RHSi § 14 lg 1 p 6 kohaselt40 ei ole hankija kohustatud RHSis sätestatud korda rakendama kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Eelnimetatud norm on üle võetud 2004/18/EU direktiivi artikli 16 (specific exclusions) punktist (a) mis on sõnastatud järgmiselt: …./This Directive shall not apply to public service contracts for: (a) the acquisition or rental, by whatever financial means, of land, existing buildings or other immovable property or concerning rights thereon; nevertheless, financial service contracts concluded at the same time as, before or after the contract of acquisition or rental, in whatever form, shall be subject to this Directive;/.

Seega direktiiv ei kohaldu ja riigihanget ei pea korraldama maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara või sellega kaasnevate õiguste omandamisel või rentimisel. Erand on kehtestatud põhjusel, et üldjuhul on hankija soovidele vastava kinnistu asukoht selgelt piiritletud ning seetõttu on võimalik konkurents minimaalne.

Lepingu pealkirja järgi ei saa otsustada, kas tegu on nimetatud § 14 lg 1 p 6 alla kuuluva lepinguga. Lepingu sisu peab vastama toodud punkti sisule.

7.9. Maksude abikõlblikkus (va maksud ja maksed töötasult)

7.9.1. Tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustustelt

Abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks41 Tulumaksuseadus § 48 lg 4 tähenduses42 on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Erisoodustusena käsitletakse ka muuhulgas TS poolt korraldatud koolituste, seminaride, koosolekute jm ürituste raames pakutud toitlustust. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutava füüsilist isiku eest tuleb ka tasuda maksud neile osutatud erisoodustuste eest. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kuna elluviija ega RÜ ei ole maksuhalduri kohustustes, siis ei saa me nõuda TSlt nimetatud isikutele tehtud erisoodustuste eest maksude tasumist ning abikõlblike kuludena deklareerimist, vaid jääb üle teha märkus, et nimetatud makse tuleb vastavalt tulumaksuseadusele tasuda.

7.9.2. Käibemaks

Üldjuhul ei ole Ühendmäärus § 443 ja Ühissätete määrus Artikli 69 lõike 3 punkt c44 alusel käibemaks tegevuse rahastamiskõlblik kulu, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.

40 Riigihangete seadus § 14. Erandid (1) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole hankija kohustatud rakendama, kui: 6) leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist; 41 Sotsiaalmaksuseadus § 2. Maksuobjekt (1) Sotsiaalmaksu makstakse: 7) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult; 42 Tulumaksuseadus § 48. Tulumaks erisoodustustelt (4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:.... 43 Ühendmäärus § 4. Mitteabikõlblikud kulud

49

Käibemaksu abikõlblikkus sõltub toetatavast tegevusest – kas toetatav teenus,

infrastruktuur vm investeeringuobjekt on sisendiks käibemaksuga maksustava teenuse osutamisel või mitte.

Maksukohustuslane

Sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodid

Piiratud maksukohustuslane (KMS §-d 3 lg 2; 21; 23; 25)

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole – KM on abikõlblik. Kui piiratud maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, siis on tal õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 20). Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena vastavalt KMS § 20, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena (KMS § 23 lg 1) ning talle laienevad kõik maksukohustuslase õigused ja kohustused - KM on mitteabikõlblik. http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/kaibemaksuseaduse-selgitused/maksukohustuslasena-registreerimine-ja#10.2

Käibemaksukohustuslane (KMS §-d 3 lg 1, 19, 20, 22 ja 24)

Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine (KMS § 32) Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii

maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt (proportsiooni määramisel võetakse aluseks kalendriaasta).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodid (KMS § 33)

1) proportsionaalse mahaarvamise meetod rakendatakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhet kogu

sisendkäibemaksu mahaarvamisel; tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest - KM on mitteabikõlblik

2) otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetod:

maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata – KM on abikõlblik;

nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele – KM on mitteabikõlblik

Käibemaksu abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkusega seotud küsimused ja vastused: Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 11) käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Kui rahastamisvahendist antakse lõppsaajale investeeringutoetust, lähtutakse käibemaksu arvesse võtmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikest 11; 44 Ühissätete määrus Artikli 69 lõike 3 punkt c 3. Järgmised kulud ei ole rahastamiskõlblikud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt ning artikli 92 lõikes 6 osutatud Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse üle kantud toetussummast toetuse saamiseks: c) käibemaks, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.

50

1) Kas käibemaks on projektist abikõlblik või ei ole abikõlblik hinnatakse konkreetse projekti raames.

Vastus: Projekti käibemaksu abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda nii toetus andmise tingimustest, käibemaksuseadusest kui ka investeeringute iseloomust konkreetse projekti raames.

2) Kui asutusel on projektiga mitteseotud tegevuselt st näiteks ettevõtlusega seotud tegevuselt õigus sisendkäibemaks maha arvata ja tagasi küsida siis see ei mõjuta projektide käibemaksu abikõlblikkust.

Vastus: Nii nagu märkisime oma vastukirjas, tuleb sisendkäibemaksu abikõlblikuks lugemisel lähtuda struktuuritoetuse kaasabil soetatavate kaupade (sh põhivara) ja teenuste tegelikust kasutamisest mitteettevõtluseks ning maksustatava ja mittemaksustatava käibe tarbeks. Seega kui isikul on lisaks projektjärgsele mitteettevõtlusele ka veel käive ettevõtlusest, oleneb käibemaksu abikõlblikkus sellest, mille tarbeks toetusest finantseeritavaid kaupu ja teenuseid tegelikult kasutatakse. Toetusest finantseeritavate kaupade ja teenuste käibemaksu võib lugeda abikõlblikuks, kui:

a) isiku toetusprojektide raames tehtavat tegevust ei käsitleta käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 2 lg kohaselt ettevõtlusena ja/või tekib tal sellest tegevusest maksuvaba käive ja

b) toetusest finantseeritavaid kaupu ja teenuseid kasutatakse AINULT projektijärgse mitteettevõtluse ja/või maksuvaba käibe tarbeks ja nende kasutamine ainult mitteettevõtluse ja/või maksuvaba käibe tarbeks on selgelt eristatav ja tõendatav ning

c) raamatupidamises kajastatakse eraldi mitteettevõtlust ja ettevõtluse maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid.

3) Kui tekib õigus käibemaks tagasi küsida, siis otse- ja proportsionaalse mahaarvamise

segameetodi korral muutub projektist mitteabikõlblikuks ainult see osa käibemaksust, mida on õigus tagasi küsida. Mitte ei muutu mitteabikõlblikuks kogu projekti käibemaksu summa.

Vastus: Kui isiku projektijärgne tegevus on maksuvaba käive, saab abikõlblikuks lugeda ainult selle käibe tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste sisendkäibemaksu otsearvestuse alusel, mida KMS kohaselt ei ole õigust maha arvata. Vt. ka vastus küsimusele 2.

Abikõlblikuks ei saa lugeda proportsiooni alusel arvutatud sisendkäibemaksu, st neilt toetusest finantseeritavatelt kaupadelt ja teenustelt, mida kasutatakse nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.

4) Erinevad võimalused otse- ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi korral: a) Algselt soetatakse projekti raames seade või kinnisvara, mida kavatsetakse

kasutada ainult põhitegevuseks ehk tasemehariduse andmiseks ning soetatava varaga pole planeeritud ettevõtlustegevust ja sellest ei teki maksustatavat käivet (puudub äriline eesmärk). Seega kogu käibemaks hinnatakse projektist abikõlblikuks. Näiteks 2 aastat hiljem selgub, et seadet või kinnisvara hakatakse kasutama ettevõtluseks ja selle raames tekib maksustatav käive. Sellisel juhul muutub projektist mitteabikõlblikuks ja tuleb tagasi maksta ainult see käibemaksu osa, mida on õigus käibemaksu ümberarvestuse kaudu tagasi küsida. Käibemaksu osa, mida tagasi küsida ei saa, on endiselt projektist abikõlblik.

51

Vastus: Jah, tagastada tuleb see osa abikõlblikuks loetud käibemaksust, mida on ümberarvestamise tulemusel õigus sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi küsida.

Kui toetusest finantseeritavad kaubad ja teenused on projekti perioodil või STS § 24 lg 4 nimetatud aja jooksul kasutatavad ka maksustatava käibe tarbeks, saab käibemaks olla abikõlblik tingimuslikult, sest kui TSil tekib nimetatud perioodil KMS kohaselt võimalus toetusest hüvitatud käibemaks kasvõi osaliselt sisendkäibemaksuna maha arvata või tagastatakse see talle muul moel, tuleb rakendusüksusel see osa toetusest tagasi küsida. Seetõttu tuleks toetuse andmisel sätestada TS kohustus koheselt rakendusüksust teavitada toetusest finantseeritud kaupade, tööde ja/või teenuste kasutamisest maksustatava käibe tarbeks.

Kui TS otsustab sisendkäibemaksu tagasi küsida KMS alusel sätestatud võimalusest vähem või üldse mitte, ei ole see aluseks käibemaksu abikõlblikuks lugemisel.

b) Kohe algselt ostetakse projekti raames seade või kinnisvara, mida hakatakse kasutama ettevõtluseks ja mitteettevõtluseks (tekib nii maksustatav käive kui maksuvaba käive). Sellisel juhul on projektis abikõlblik käibemaks, mida ei ole õigust tagasi küsida ja mitteabikõlblik käibemaks, mida on õigus tagasi küsida vastavalt maksustatava käibe ja maksuvaba käibe proportsioonile (mis on projekti alguses hinnanguline). Kui proportsioon muutub mingil aastal, siis korrigeeritakse käibemaksuarvestust ja mitteabikõlblikuks muutub ainult see käibemaksu osa, mille osas tekib õigus sisendkäibemaks tagasi küsida.

Vastus: KMS § 32 lg 4 kohaselt lähtutakse põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu mahaarvamisel põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest ning sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul.

Kui toetusest finantseeritavat põhivara kasutatakse nii projektijärgse mitteettevõtluse või maksuvaba käibe kui ka projektivälise tegevuse maksustatava käibe tarbeks, siis proportsiooni alusel arvestatud sisendkäibemaks on alati täies ulatuses mitteabikõlblik olenemata sellest, kas ja mis ulatuses on isikul õigus sisendkäibemaksu maha arvata või tagasi küsida.

Abikõlblikuks saab lugeda sisendkäibemaksu AINULT otsearvestuse alusel ehk kui on selgelt eristatav ja tõendatav toetusest finantseeritavate kaupade ja teenuste kasutamine projektijärgse mitteettevõtluse ja/või maksuvaba käibe tarbeks.

5) Käibemaksuseaduse mõistes on käibemaksuarvestust õigus tagantjärele korrigeerida põhivara puhul 5 aastat, kinnisasja puhul 10 aastat. Projekti abikõlblikkuse periood võib erineda käibemaksu ümberarvestust võimaldavast perioodist. Juhul, kui projekt on seotud kinnisasja soetamisega ja projekti kestus on 5 aastat ning kuuendal aastal tekib seoses kinnisasjaga ettevõtlus (sh maksustatav käive) ja käibemaksu tagantjärele korrigeerimise õigus, siis ei teki toetuse andjale käibemaksu tagastamise kohustust. Ehk siis, abikõlbliku käibemaksu ja mitteabikõlbliku käibemaksu küsimus on päevakorral ainult projekti lõpuni.

Vastus: Käibemaksu abikõlblikkust tuleb lisaks projekti perioodile hinnata ka perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 lg 4 nimetatud aja (nn tegevuste kestvuse nõude) jooksul. Tegevuste kestvuse nõue on üldjuhul 5, VKE puhul 3 aastat pärast projekti lõpetamist.

52

Kui isik soetab toetuse kaasabil kinnisasja või muu põhivara tegevuse tarbeks, mis ei ole ettevõtlus või mis on maksuvaba käive ning käibemaks neilt kuludelt loetakse seetõttu abikõlblikuks, kuid projekti perioodil või STS § 24 lg 4 nimetatud aja jooksul hakkab ta neid kasutama ka maksustatava käibe tarbeks, tekib tal õigus hakata maha arvama ka osa eelnevalt toetusest hüvitatud käibemaksust lähtudes KMS § 32 lõigetes 4¹ ja 4² sätestatust. Sel juhul tuleb ümberarvestuse tulemusena mahaarvatav või tagastatav käibemaksu osa toetusest hüvitatud käibemaksust rakendusüksusel tagasi nõuda.

6) Mõningatel juhtudel on struktuurivahenditest soetatavad masinad ja seadmed väga kallid ning neil on ka suur käibemaksukulu. Täna ei saa taotleda mitteabikõlbliku käibemaksu jaoks sildfinantseerimist, kas selline võimalus oleks võimalik luua?

Vastus: Kassalise teenindamise eeskirja § 24 kohaselt antakse sildfinantseerimist riigiasutusele eelnevalt tehtud kulude hüvitamiseks laekuvate välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamiseks enne nende laekumist. Seega on sildfinantseerimist võimalik taotleda ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks.

7) Välislähetuse kulude käibemaksu abikõlblikkus

Vastus: KMS § 34 ja 35 ning NÕUKOGU DIREKTIIVi 2008/9/EÜ, 12. veebruar 2008, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis, alusel on Eesti käibemaksukohustuslasel õigus taotleda teatud tingimustel käibemaksu tagastamist nendelt teises liikmesriigis soetatud kaupadelt ja saadud teenustelt, mida kasutatakse asukohariigis toimuva maksustatava käibe tarbeks (http://www.emta.ee/index.php?id=26900).

Eestis registreeritud maksukohustuslane esitab teises liikmesriigis kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu tagasisaamiseks elektrooniliselt taotluse Eesti maksuhaldurile. Näiteks saab söögi, joogi ja restoraniteenuste, messi- (rent, piletid), reisi- (autorent, taksoarved, riigisisese transport), majutuse- ja muude kulude käibemaksu tagasi taotleda.

Kui sisendkäibemaksu otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit kasutav maksukohustuslane kasutab soetatud kaupa või teenust nii maksustatava käibe kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, siis tulenevalt eeltoodust saab abikõlblikuks lugeda ainult ettevõtlusega mitteseotud käibe tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste sisendkäibemaks (KMS § 33 lg 3). Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid, samuti kaupu ja teenuseid, mis on soetatud või saadud nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.

8) Oma töötajate toitlustamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu

abikõlblikkus

Vastus: Käibemaksuseaduse § 30 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud rakenduvad juhtudel, kui töötajate toitlustamiseks tehtud kulusid edasi ei võõrandata. Kui ärilistel eesmärkidel osutatava teadusteenuse osutamise maksustatava väärtuse üheks komponendiks on ka teenuse osutamise käigus kooskäivate töörühmade toitlustuskulud ja see on üheselt mõistetav, siis on toitlustuskulud maksustatud teenuse hinnas ja on õigus ka sisendkäibemaksu maha arvata. Kui toitlustuskulud kantakse raamatupidamises üldkulude alla, siis sisendkäibemaksu mahaarvamisel tuleb oma töötajate tarbeks soetatud toitlustuskulu maksustada omatarbena.

53

Juhul, kui TS ei arva tulevase ärilisel eesmärgil osutatava teenuse hinnakujunduse hulka toitlustamisteenust, vaid käsitleb seda üldkuluna, siis tuleb käibemaksu abikõlblikkuse hindamisel arvestada alljärgnevaga: Kui TS, kes on käibemaksukohustuslane, küsib külalistelt/koostööpartneritelt toitlustamise eest tasu (esitab toitlustuse neile arved), ka siis on tegemist toitlustamisega ettevõtluse eesmärgil ning sel juhul see osa sisendkäibemaksust oleks mitteabikõlblik. NB! sel juhul teenib projekt ka tulu. Näide: Sündmusel osales 10 inimest. Nende toitlustamise eest esitab toitlustaja TSle arve 100+20 KM=120. Pärast sündmuse toimumist selgus, et külalisi oli 3 ja 7 oli oma töötajaid. Need kolm külalist tasuvad toitlustuse eest. Sisendkäibemaksu proportsiooni arvutus: 3 külalist/10 osalejate koguarv=0,3 (külaliste osakaal) Toitlustuse arve külaliste osa sisendkäibemaks 20x0,3=6 Seega mitteabikõlblik sisendkäibemaks toitlustusarvelt on 6, sest selle summa saab TS sisendkäibemaksust maha arvata. Abikõlblik on oma töötajate toitlustamise käibemaksu kulu ehk 20x0,7=14 Kui aga külalised oma toitlustamise eest ei maksa, siis rakendub KMS § 30 lg 1, mille kohaselt ei ole külaliste toitlustamise sisendkäibemaks mahaarvatav ning ka selle osa käibemaksust võib lugeda abikõlblikuks.

9) Soovime täpsustada välisvaluutas toimunud tehingute käibemaksu arvestust. http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/kaibemaksuseaduse-selgitused/kaibemaksusumma-arvutamine-ja-tasumine Punkt 14.1 Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13). KMS § 11 (1)Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. (4) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Kui teenust osutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja selle puhul tekib maksukohustus teenuse saajal, loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks teenuse osutamise algusest arvates iga kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuse eest tasutud ning selle osutamist ei ole lõpetatud.

Palume täpsustada, millise päeva Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi tuleb kasutada järgmiste näidete puhul:

1) Kui teenuse osutamine on kuupõhine näiteks juuni, kas siis käibemaksu arvestamisel tuleb kasutada 30.06. kurssi?

2) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Lepingus on teenuse osutamise periood 01.01.-30.06., teenus võetakse aktiga vastu 15.07. Kas käibemaksu arvestamisel tuleb kasutada teenuse osutamise perioodi viimase kuupäeva kurssi ehk 30.06. või teenuse vastuvõtmise kuupäeva 15.07. kurssi? Kas käibe tekkimise aeg on 30.06. või 15.07?

54

3) Käibe tekkimise aeg on teenuse eest tasumine. Kas käibemaksu arvestamisel tuleb kasutada makse kuupäeval kehtivat Euroopa Keskpanga euro vahetuskurssi, või võib käibemaksu arvestada tegelikult väljamakselt (kommertspanga kursilt)?

Vastus: Vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõike 13 viimasele lausele kohaldatakse impordist erineva välisvaluutas toimunud tehingu puhul käibemaksusumma arvutamisel Euroopa Keskpanga vahetuskurssi, mis kehtis seaduse § 11 kohaselt määratud käibe tekkimise päeval. Seega Teie toodud näidete puhul:

1) kui tellijale esitatakse arve talle ühe kalendrikuu jooksul osutatud teenuste kohta, kohaldatakse vastava kuu viimasel päeval (Teie näites 30. juunil) kehtinud vahetuskurssi;

2) kui tehakse ehitus-, remondi- vms töid, mille puhul on kokku lepitud, et tööd antakse tellijale üle üleandmis-vastuvõtuaktiga – siis loetakse vastavate teenuste lõpliku osutamise ja seega ka käibe tekkimise ajaks päev, mil tööde üleandmis-vastuvõtuakt tellija poolt allkirjastatakse (Teie näites 15. juuli) ja kohaldatakse sellel päeval kehtinud vahetuskurssi;

3) kui käive tekib enne teenuse lõplikku osutamist selle eest makse laekumise päeval, kohaldatakse makse laekumise päeval kehtinud vahetuskurssi.

Vastuse koostaja: Maksu- ja Tolliamet, juriidiliste isikute maksustamine, MTA 20.10.2016 kiri nr 9-2/033108-1, allkirjastanud Evelyn Liivamägi, osakonnajuhataja.

7.9.3. Välisvaluutas toimunud tehingute käibemaksu arvestus

Küsimus: Palun täpsustada, millise päeva Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi tuleb kasutada järgmiste näidete puhul:

1) Kui teenuse osutamine on kuupõhine näiteks juuni, kas siis käibemaksu arvestamisel tuleb kasutada 30.06. kurssi?

2) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Lepingus on teenuse osutamise periood 01.01.-30.06., teenus võetakse aktiga vastu 15.07. Kas käibemaksu arvestamisel tuleb kasutada teenuse osutamise perioodi viimase kuupäeva kurssi ehk 30.06. või teenuse vastuvõtmise kuupäeva 15.07. kurssi? Kas käibe tekkimise aeg on 30.06. või 15.07?

3) Käibe tekkimise aeg on teenuse eest tasumine. Kas käibemaksu arvestamisel tuleb kasutada makse kuupäeval kehtivat Euroopa Keskpanga euro vahetuskurssi, või võib käibemaksu arvestada tegelikult väljamakselt (kommertspanga kursilt)?

MTA vastus (20.10.2016 Evelyn Liivamägi)

Vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõike 13 viimasele lausele kohaldatakse impordist erineva välisvaluutas toimunud tehingu puhul käibemaksusumma arvutamisel Euroopa Keskpanga vahetuskurssi, mis kehtis seaduse § 11 kohaselt määratud käibe tekkimise päeval. Seega Teie toodud näidete puhul:

1) kui tellijale esitatakse arve talle ühe kalendrikuu jooksul osutatud teenuste kohta, kohaldatakse vastava kuu viimasel päeval (Teie näites 30. juunil) kehtinud vahetuskurssi;

2) kui tehakse ehitus-, remondi- vms töid, mille puhul on kokku lepitud, et tööd antakse tellijale üle üleandmis-vastuvõtuaktiga – siis loetakse vastavate teenuste lõpliku osutamise ja seega ka käibe tekkimise ajaks päev, mil tööde üleandmis-vastuvõtuakt tellija poolt allkirjastatakse (Teie näites 15. juuli) ja kohaldatakse sellel päeval kehtinud vahetuskurssi;

3) kui käive tekib enne teenuse lõplikku osutamist selle eest makse laekumise päeval, kohaldatakse makse laekumise päeval kehtinud vahetuskurssi.

55

Maksu- ja tolliameti kodulehekülg http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/kaibemaksuseaduse-selgitused/kaibemaksusumma-arvutamine-ja-tasumine

7.10. Stipendiumite ja toetuste abikõlblikkus Toetuse andmine üliõpilastele stipendiumite ja toetuste maksmise kaudu peab olema sätestatud TAT õigusaktis.

7.10.1. Stipendiumite abikõlblikkus

Üldjuhul kasutatakse stipendiumite maksmisel tingimusi, mis on kehtestud Vabariigi Valitsuse määrusega Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused. Näiteks:

doktorandistipendium (Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele),

erialastipendiumid kõrghariduse esimesel, teisel ja kolmandal astmel (Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades).

Kuna nimetatud stipendiumite suurused on kehtestatud riigisiseste üldaktidega, siis tuleb neid kasutada täpselt samas suuruses nagu stipendiumimääruses toodud. Stipendiumi maksmise konkreetsemad tingimused on kehtestatud TAT õigusaktis või elluviija juhendis.

7.10.2. Doktoranditoetuse abikõlblikkus

Üldjuhul rakendatakse doktoranditoetuse maksmisel tingimusi, mis on kehtestatud Õppetoetuste

ja õppelaenu seadusega. Näiteks: välisdoktorantide doktoranditoetus (Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss”) Kuna doktoranditoetuse suurus on kehtestatud riigisisese üldaktiga, siis tuleb seda kasutada täpselt samas suuruses nagu õppetoetuste seaduses toodud45. Doktoranditoetuse suurus on kehtestatud Riigieelarve seadusega46 kalendrikuuks. Toetuse maksmise konkreetsemad tingimused on kehtestatud TAT õigusaktis või elluviija juhendis.

8. Hanked Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 26 sätestab TS või partneri kohustused hankimisega ning § 28 lg 3 nõuded riigihanke korraldamisele kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või sellest suurem47.

45Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12. Õppetoetuse suurus (1) Õpilasele igal õppekuul makstava põhitoetuse, doktoranditoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. [RT I, 04.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015] 46 2015. aasta riigieelarve seadus § 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine (1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 3) doktoranditoetuse suurus 422 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;

47 (3) Kui toetuse saaja tellib lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid riigihangete seaduse § 19 tähenduses või

korraldab riigihanke, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kontrollitakse riigihanke

kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega ning kõnealusele riigihankele kohalduvate

riigihangete seaduse sätetega üksnes siis, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 5000

euroga või sellest suurem.

56

Nimetatud seaduse § 26 lg 6 reguleerib juhtumeid, mil TS ei ole hankija RHS tähenduses. Sellisel juhul peab TS tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud RHS § 3 sätestatud nõudeid48, kui selle maksumus on võrdne või suurem kui 5000 eurot ilma käibemaksuta. Eelkõige peab kulu maksumuse tekkimisel tõendama, et ostuhind kujunes konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel ja et konkurentsi on efektiivselt ärakasutatud. RHS tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse RHS tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Piirmäära sissetoomise mõte on selles, et kui eeldatava tehingu hind ilma käibemaksuta jääb alla 5000 euro, siis kulu abikõlblikkuse juures ei kontrollita RHS §-st 3 sätestatud põhimõtete järgimist, et tagada üldine toetuse kasutamise kuluefektiivsus, vähendada poolte halduskoormust, sh vaidlusi, ja suunata tegevus tulemuste saavutamise tagamisele. Riigihangetega seonduv info, sh riigihangete juhis, seaduse analüüsid ja korduma kippuvad küsimused on kättesaadavad e-riigihangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee Riigihangete infoportaalist on leitavad ka rahandusministeeriumi ja Raidla Ellex

Advokaadibüroo poolt valminud riigihangete teemalised analüüsid:

Eeldatava maksumuse määramine.pdf Riigihanke eeldatava maksumuse määramine on väga oluline osa riigihanke planeerimisest, millest sõltub õigete, konkreetsele riigihankele kohalduvate reeglite valimine. 1 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda RHS-st, eelkõige selle §-des 20−24 sätestatud nõuetest. Muu hulgas tuleb välja selgitada, kuidas piiritleda eeldatava maksumuse määramisel riigihanke eset ja perioodi.

Teadus- ja arendusteenused.pdf T&A tegevuse määratlemine toimub iga hanke puhul eraldi. Nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide praktikas lähtutakse T&A tegevuse nõuete puhul enim Frascati manuaalis49 ja julgeolekuvaldkonna riigihangete direktiivis 2009/81 T&A tegevusele antud määratlustest. Komisjoni 2007. aasta teatis üksnes täpsustab eeltoodud allikates toodud T&A teenuste määratlust. Eesti siseriiklik TAKS50 lähtub olulisel määral Frascati manuaalis sisalduvatest definitsioonidest. Seega on T&A tegevuse sisustamisel võimalik lähtuda siseriiklikul tasandil ka TAKS §-st 2. Reisiteenuste hankimisega seotud küsimused

1) Küsimus: Küsitakse reisipakkumusi (lende) ning leitakse sobivaim variant, mis ühtlasi on ka odavaim. Samas, teised reisibürood ei pakkunud täpselt sama lendu (st neil teiste

48 Riigihangete seadus § 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi 49 Euroopa Komisjon on tunnustanud Frascati Manual. Proposed Standard Practice for Surveys on Research and Experimental Development (2002). 50 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus

57

marsruutidega/vahepeatumistega lennud (siht- ja lähetepunkt on loomulikult kõigil samad)). Siis kas võib antud pakkumiste põhjal valida või peaks veel teistelt reisibüroodelt küsima sama marsruudi lendu, mida üks reisibüroo pakkus ning mida soovime valida? Kriteeriumitena on mh loetletud: Lisainfo: Valikul lähtume reisi pikkusest ning hinna suhtest (vähim ajakulu väiksema hinna eest) ja reisija eelistusest. Vajame pakkumisi inglisekeeles, et saaksime saata info kinnitamiseks ka reisijale."

Vastus: Ei pea küsima teistelt reisibüroodelt sama marsruudi lendu. Olukorras, kus kahele pakkujale antakse täiendav võimalus uutel tingimustel uus pakkumine teha, ei ole see õiglane pakkuja suhtes, kes kohe alguses nn. otsemarsruuti pakkus. Ehk, kui teha uus pakkumisring, tuleb anda ka teine võimalus isikule, kes kohe alguses sama marsruuti pakkus.

2) Küsimus: Kui on pakkumised võetud edasi tagasi lennupiletitele, soodsaim variant on 190€ ja need ostetakse. Siis selgub, et kellelgi on vaja varem tagasi tulla, tema lennupilet maksab 250€. Ostetud samalt firmalt, aga pakkumised puuduvad. Toetuse saaja põhjendus on, et oli vaja varem tulla. Kas on ok, et pakkumisi ei ole.

Vastus: Kuna 250 eurose lennu puhul on lennuajad või -kuupäevad teised, siis pole välistatud, et 190 eurosest lennust erinevatel kuupäevadel toimunud lennule võib keegi teine pakkuja soodsama hinna pakkuda. Kui inimene on juba lähetusse läinud, siis ei peaks uuesti pakkumisi kõigilt kolmelt küsima (selgitada välja ka selle vajaduse/teadmise tekkimise hetk). Kui vajadus lennupiletite muutmiseks tekib enne lähetusse minekut, siis tuleb kindlasi uued pakkumised küsida.

3) Küsimus : Riigihange nr ..... . Raamhankelepingu alusel tuleb pakkumusi küsida kolmelt pakkujalt. Esitatud on kaks pakkumust. Puudub selle pakkuja pakkumus, kellelt teenust ei tellitud. Kas on korrektne küsida pakkumus või selle puudumisel selgitus pakkumuse puudumise kohta ja tõendus, et pakkumust on küsinud (lihtsalt niisama ei saa ju üks pakkumus puudu jääda).

Vastus: Jah, korrektne on küsida pakkumus. Rakendusüksusel peab olema kindlustunne, et võimalusel on järgitud 3 pakkuja poole pöördumise reeglit. Kui toetuse saaja suudab tõendada, et pakkumisi on küsitud kolmelt osapoolelt, siis finantskorrektsiooni otsust (toetuse vähendamine) ei teha. K, kui tõendusmaterjali ei esitata, siis järgneb finatskorrektsiooni otsus.

4) Küsimus: Kas olemas peab olema ka selle pakkuja pakkumus, kellelt teenus osteti? Hetkel puudub valitud pakkuja pakkumusest kindlustuse summa (muud summad olemas), kuid on ka juhtumeid, kus selle pakkuja pakkumust üldse ei ole, kellelt teenus valiti. Kas on korrektne, et peab olema ka selle pakkuja pakkumus, kellelt teenus osteti vaatamata sellele, et arvelt on näha ostusummad (vastasel juhul ei saa hinnata, kas ost vastas pakkumusele).

Vastus: Üldjuhul peavad olemas olema kõikide pakkujate pakkumused. Erandjuhul aktsepteerime seda, kui puudub pakkumus osapoolelt, kellelt ost sooritati (eeldusel, et arvel esitatud summa on madalam võrdluses mittevalituks osutunud pakkumuste summadega) ja finantskorrektsiooni otsust ei tee. Kuid juhime tähelepanu, et edaspidi tuleb võtta pakkumised kõikidelt pakkujatelt.

5) Küsimus: Pakkumust ei ole küsitud kindlustusele, mis moodustab arve kogusummast väikese osa. Kas on korrektne, et järgneb finantskorrektsioon (toetuseMT vähendamine) kindlustuse summalt finantskorrektsiooni määraga (protsendiga)?

Vastus: Kindlustuse summa võib mõjutada hanke kogumaksumust selliselt, et pakkumuse „lend+kindlustus“ (pakett) küsimise korral oleks keegi teine pakkujatest teinud madalama hinnaga pakkumuse. Et pakkumusi paketile ei küsitud, siis rakendusüksusel puudub

58

kindlustunne, et turult on soodsaim pakkumine saadud. Samas esmase rikkumise korral juhime toetuse saaja tähelepanu nimetatud asjaolule, kuid finantskorrektsiooni otsust (toetuse vähendamine) ei tee.

6) Küsimus: Palutakse kindla kuupäeva lende kindlasse sihtkohta (Tln-Hamburg-Tln sinna 26.04.16 tagasi 29.06.16). Valitud ei ole ainult odavaima hinna alusel, vaid ka lennu kellaaegade alusel, mida pakkumisi küsides ei mainitud (teise kulurea juures fikseeritakse pakkumusi küsides, et hotell peab asuma max 1 km seminarikohast, hiljem aga valitakse kriteeriumile vastavatest (1 km raadiuses asunud) mitte odavaim, vaid see, mis on hinnanguportaalis X saanud külastajatelt kõrgemad hinnangupallid). Kas on õige reageerida selliselt: „Palun kirjeldage edaspidi pakkumusi võttes ära kõik valikukriteeriumid ja see, kuidas te nende alusel pakkumusi hindate (viitasite vastuses, et kriteeriumiks oli väljumise kellaaeg). Käesoleva ostu puhul ei ole valikukriteeriumid pakkumiskutses kirjas. Edaspidi palume lisaks pakkumistele esitada ka selgitus, kust nähtub, mille alusel te teenuse osutaja valisite (juhul, kui see ei tule selgelt välja pakkumiskutses ja pakkumistes sisalduva info alusel)“.

Vastus: Jah. Abikõlblikku kulu tuleb edaspidi vähendada. Kuna parim pakkumus on valitud kriteeriumi alusel, mida pakkumiskutse ei sisalda, siis tehakse finantskorrektsiooni otsus.

7) Küsimus: Kas on korrektne lisada ka viide, et abikõlblikkuse hindamisel arvestatakse vaid pakkumuse küsimises kirjas olevaid kriteeriumeid ja loetakse abikõlblikuks kulu kriteeriumitele vastava ODAVAIMA pakkumuse maksumuses. (Siin tekib aga oht, et kui kriteeriumiks pannagi klientide tagasiside hinnang, siis võib tellijale tekkida kohustus, et tuleb valida liiga kallis hotell ja kui siis sellest jälle kõrvale kaldutakse, ei ole me jälle rahul - jälle ei ole valitud kriteeriumi kohaselt õige pakkumus).

Vastus: Pakkumuste hindamisel tuleb lähtuda pakkumiskutses toodud kriteeriumitest ning olenevalt nende sisust, ei pruugi alati olla korrektne odavaima hinna valik. Olukorras, kus pakkumiskutses kajastatakse erinevad hindamiskriteeriumid, peavad olema kutses ka selgelt lahti kirjutatud kriteeriumite hindamise alused.

8) Küsimus: Riigihanke nr ...... kulud. Hankija on pakkumist küsinud komplektina (lend, rong, majutus) raamhankelepingu kolmelt osapoolelt: CWT Estonia AS-lt, Reisiekspert AS-lt, GoTravel AS-lt. 1) CWT Estonia AS-i pakkumine:

lend: Tallinn-Amsterdam, Brüssel-Tallinn 483€ (valitud!) rong: Amesterdam-Haag 13,40€ + Haag-Brüssel 73.80€ majutus: 2 ööd Haagis Holiday Inn 134€/öö * 2 1 öö Brüsselis First Euroflat 128€/öö Kokku: 966,20€

2) Reisiekspert AS-i pakkumine: lend: Tallinn-Amsterdam, Brüssel-Tallinn 503€ rong: Amesterdam-Haag 10,40€ + Haag-Brüssel 35,40€ (valitud!) majutus: 2 ööd Haagis Holiday Inn 139€/öö * 2 (valitud!) 1 öö Brüsselis First Euroflat 118€/öö (valitud!) Kokku: 944,20€

3) GoTravel AS-i pakkumist ei ole. Kogu komplekti (lend, rong, ööbimine) ei ole ostetud ühelt pakkujalt. Kas võib osta lennupiletid CWT Estonia AS-lt ning majutuse ja rongipiletid Reisiekspert ASlt? Või oleks lennupiletid pidanud ostma ka Reisiekspert AS-lt, kuna komplekt tuleb soodsam.

59

Vastus: Osta võib nii odavaimaid teenuseid eraldi kui ka soodsaima paketi. Valikukriteerium (kas teenuste või paketi soodsaim hind) peab olema pakkumiskutses toodud.

8.1. Hanke osadeks jaotamine51 Üldjuhul on projektide puhul määratud kindlad tegevused (ehk kulud) ja hankija on projekti läbi viies teadlik, millised kulutused on projekti kestel vajalik teha. Ühtlasi on hankijal finantseering nende kulude tegemiseks ehk ta ei ole sõltuv asutuse üldise eelarve koostamisest ja selle jaotusest. Seega peaks hankija Riigihangete seadus § 23 lg 1 tunnustele vastavad kulud üldjuhul summeerima, vaatamata § 21 lg 2 regulatsioonile ning omakorda ka kõikide erinevate projektide kulud samadel tingimustel. Eelduseks on muidugi see, et hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad/teenused/ehitustööd. Hinnata tuleb ka seda, millisel ajahetkel vastava hankelepingu vajadus tekkis. Kui ühe projekti raames on ostetavad asjad vajalikud näiteks 2012. a alguses, teise projekti raames 2013. a keskel, ei ole tegemist koostoimivusega. Ühtlasi tuleb summeerida ka hankija enda poolt finantseeritavate hangete maksumused projektist rahastatavate hangete maksumustega, kui tegemist on RHS § 23 lg 1 tähenduses koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade/teenuste/ehitustöödega. Seejuures omab tähtsust ajaline periood, millal vastavaid asju/teenuseid/ehitustöid vajatakse. Kui projektijuhtimise puhul on tegemist RHS § 23 lg 1 tähenduses koostoimivusega või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenustega ning lepingute maksumus näiteks kolmeks aastaks kokku ületab riigihanke piirmäära või rahvusvahelise hanke piirmäära ning hankija ei ole läbi viinud üldse hanget või on läbi viinud kolm hanget vastavalt lihthankena (või pakkumisi küsides), siis on välistatud teatud osa potentsiaalsetest pakkujatest ning sellisel juhul on tegemist RHS § 23 lg 1 rikkumisega. Iga projekti puhul tuleb riigihanke asjaolusid eraldi hinnata. Eeltoodu on refereering Rahandusministeeriumi EL struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna peaspetsialist Marit Piirisaare kirjast Innovele, koopia ka Kerstin Liivale ja Aldo Välbale (16.04.2012) Tutvu ka eelnevalt toodud analüüsiga riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglite ja praktika kohta Eeldatava maksumuse määramine.pdf kohta, kus kajastatakse riigihanke osadeks jaotamist ja ajalist raamistikku. Riigihangete juhis52 3.4 Riigihanke osadeks jaotamine Tuleb rõhutada, et riigihanke eeldatav kogumaksumus on kõikide eraldi sõlmitud hankelepingute maksumuste summa. Kindlasti on keelatud jaotada hanget osadeks eesmärgiga vältida RHSi kohaldamist. Hankelepingu ese hõlmab kõiki kokkukuuluvaid asju, teenuseid ja ehitustöid, mida hankija soovib hankida. Seda ei saa võrdsustada kahe poole vahelise lepinguga, vaid pigem tähendab see projekti või protsessi, mille eesmärgiks on hankija vajaduste rahuldamine. Et määratleda, kas lepingud on seotud sama projektiga (hankelepingu esemega) või on nad erinevad lepingud, kasutatakse erinevaid kriteeriume. Mõned näited Euroopa Kohtu praktikast:

1) Sama projekt.

52 https://riigihanked.riik.ee/lr1/c/document_library/get_file?p_l_id=15617&folderId=431009&name=DLFE-32501.pdf

60

Hankija kavatseb teostada suurema projekti. Projekt koosneb erinevatest osadest, mille teostamiseks sõlmitakse lepingud erinevate ettevõtjatega. Tavaliselt jaotatakse üks ehitustööleping osadeks, kui hoone ehitamiseks on vaja erinevaid ametioskusi.

2) Sama lepingu sõlmimise kavatsus. Üks eesmärk hõlmab erinevaid osasid. Näiteks on töötajatele rõivaid osta soovival hankijal sama kavatsus sõlmida lepingud pükste ja jakkide ostmiseks.

3) Sama eelarve. Kogu projekti rahastatakse samast eelarvest. Näiteks on erineva suurusega sõidukeid osta soovival hankijal üks eelarve kõikide sõidukite ostmiseks.

4) Sarnane hankelepingu ese. Erinevate lepinguosade ese on sarnane. Näiteks kuuluvad püksid ja jakid kokku, sest nad on töötajatele vajalikud rõivad.

5) Samad pakkujad. Samad ettevõtjad pakuvad soovitud kaupu, teenuseid või ehitustööde teostamist. Näiteks toodab toole ja laudu sama ettevõtja, kuid lampe, mis on büroos samuti vajalikud, toodab teine ettevõtja.

6) Sarnane tootmisviis. Kaupade tootmises ei ole suuri erinevusi. Näiteks paigaldatakse kanalisatsioonitorusid samamoodi. Ei ole suuri erinevusi selles, kuidas torud maa alla pannakse. Kuid tehnilistel ja hügieenilistel põhjustel on joogiveetorude paigaldamiseks vaja erinevaid oskusi.

7) Tehniline toimimine. Kõik osad on vajalikud, et projekt kui tervik tehniliselt toimiks. Näiteks lennujaama terminali ehitamisel peab üks ettevõtja püstitama hoone, teine paigaldama aknad, kolmas elektrijuhtmed, neljas kütte- ja jahutussüsteemid jne. Kõik need on vajalikud, et tagada lennujaama toimimine. Teisalt ei kuulu kanalisatsiooni erinevad osad tingimata kokku, isegi kui nad juhivad vee samasse torusse, kui nad saavad täita oma ülesannet teistest osadest sõltumatult. Eelnimetatud kriteeriumid on ainult mõned näited sellest, mille alusel määratleda, kas erinevad osad kuuluvad sama projekti juurde ja kas nende eeldatavad maksumused tuleb seetõttu kokku liita.

8.2. Pakkumuste võtmine Käesolevas punktis on toodud pakkumuste võtmise üldpõhimõtted hangetele, mis jäävad alla RHS toodud riigihanke eeldatava maksumuse piirmäära (ilma käibemaksuta, personalikulud koos maksudega). Pakkumusi võetakse, et tagada RHS § 3 üldpõhimõtete rakendamine – pakkujate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, konkurentsi ärakasutamine, huvide konflikti järgimine ja võimalusel keskkonnasäästlike lahenduste kasutamine. Riigihankele kohalduvate menetlusreeglite maht sõltub ostu summast - mida soodsam ost, seda leebemad menetlusreeglid kohalduvad ja mida suurem ost, seda formaalsemad on ka menetlusreeglid. Sama kehtib ka üldpõhimõtete rakendamise kohta. Hankimisel tuleb arvestada sarnaste ostude summeerimiskohustusega. Sarnased ostud tuleb kindlasti summeerida projekti üleselt (kogu projektiperioodi peale). NB! Aastapõhist arvestust ei ole õige rakendada. Vastus küsimusele “Kas RHSi üldpõhimõtteid tuleb järgida kõikide hangete puhul” peitub asutuse hankekorras. RHS § 131 näeb ette, et asutuse hankekord reguleerib muu hulgas: „3) allapoole käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud piirmäära jäävate riigihangete korraldamise korra, mis tagab §-s 3 sätestatud riigihanke põhimõtete järgimise.“. Pakkujate paljususe olemasolul tuleb pakkumisi küsida vähemalt kolmelt pakkujalt.

61

Kui ainsaks hindamiskriteeriumiks ei ole madalaim hind, peavad muud kriteeriumid olema kirjeldatud pakkumise kutses. Pakkumuste võtmise puhul on soovitav koostada hanke kokkuvõte või hinnavõrdlustabel, et oleks arusaadav kuidas üldpõhimõtteid järgiti - kuidas on pakkumusi võrreldud, mis on valitud pakkuja eelised või miks on pakkumus võetud ainult ühelt pakkujalt (hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse (kontrolljälg)). Võrreldavate pakkumuste küsimist tõendavate dokumentidena esitatakse:

1) võimalikele pakkujatele saadetud pakkumiskutse/kirja originaal (pakkumiskutse, hinnapakkumise saamiseks esitatud lähteülesanne),

2) pakkumuste originaalid, 3) vajadusel kirjalik põhjendus pakkumuse valiku kohta, 4) valituks osutunud pakkujaga sõlmitud kirjalik leping, kui seda nõuab asutuse sisekord

või RHS, 5) juhul kui võrreldavaid pakkumusi ei ole võetud, siis kirjalik põhjendus selle kohta.

Et pakkumused oleksid võrreldavad, siis saadetav kiri võimalikele pakkujatele (pakkumiskutse) peab olema täpselt ühesuguse sisuga (mida osta soovitakse; teenuse/kauba kogus; pakkumuses hinna kajastamine kui pakkuja on füüsiline isik, kui pakkuja on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), kui pakkuja on juriidiline isik sh kas käibemaksukohustuslane või mitte; pakkumuse esitamise kuupäev jms). Raamahankelepingute alusel kauba või teenuse ost. Hankelepingute sõlmimise tingimused sh nn minikonkursside läbiviimise tingimused on toodud raamhankelepingus. Riigihangete seadus § 71 lg 4 alusel sõlmib hankija raamlepingu alusel hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingus sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsaima pakkumuse. Toetuse saajate poolt sõlmitud raamlepingutes on hankelepingute tingimuste reguleerimisel laialdaselt levinud nn trepimeetod. Olemuselt tähendab "trepimeetodi" kasutamine konkreetsete hinnapiiride kehtestamist ehk teisisõnu on hankija kehtestanud raamlepingus hinnapiirid, millisest summast alates kui mitmelt raamlepingu partnerilt pakkumusi küsitakse. Hankelepingute tingimuste reguleerimisel sh "trepimeetodil" on hankija kohustatud silmas pidama RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, niisamuti RHS § 70 lg-t 2, mille kohaselt ei või hankija sõlmida raamlepingut konkurentsi välistamiseks, piiramiseks ega kahjustamiseks. Hankija peab muuhulgas:

jälgima ostude tegemisel raamlepingus toodud hankelepingute sõlmimise korda; jälgima, et ostude tegemisel oleks tagatud säästlikkuse, läbipaistvuse, kontrollitavuse ja

isikute võrdse kohtlemise põhimõtted; jälgima, et ühe projekti raames ei ostetaks väikeste ajavahedega samalaadseid

tooteid/teenuseid ühelt ja samalt tarnijalt hinnapakkumusi võrdlemata. pakkujatele esitatud hinnapäringus täpselt määratlema, milliste kriteeriumite alusel

hankelepingu sõlmimine toimub, juhul kui hankelepingut ei sõlmita madalaima hinna alusel.

RHS § 71 lg 41 alusel võib hankija teha põhjendatud kirjaliku otsuse hankelepingu sõlmimise kohta ja esitada igale raamlepingu pooleks olevale pakkujale selle otsuse kohta teate, milles sisalduvad väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised teate saaja pakkumusega võrreldes ning väljavalitud pakkuja nimi või pakkujate nimed.

62

Sama paragrahvi lg 5 kohustab hankijat teavitama teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. Kui raamhankelepingute alusel ostetakse kaupa või teenust, siis tuleb rakendada RHS § 5 „Hankelepingu vorm“. Nimetatud paragrahv sätestab, et hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 10 000 eurot sh kui läbiviidava nn minikonkursi tulemusena hangitakse enam kui 10 000 euro eest kaupu/teenuseid, siis peab tegema kirjaliku hankelepingu, näiteks kui mingi konverentsiteenuse pakkumine on üle 10 000 euro (konverentsiteenuse kohta on meil raamhankeleping).

9. Teavitusnõuete täitmine Euroopa Liidu toetuse kasutamine peab olema nõuetekohaselt tähistatud või viidatud vastavalt teavitamismäärusele53, teavitusnõuete täitmisest vaata ka RÜ kodulehelt aadressil: http://archimedes.ee/str/teavitamine/periood-2014-2020/ Samuti soovitame tutvuda ka meie kodulehel oleva juhendmaterjaliga: Perioodi 2014–2020 teavitusreeglite korduma kippuvad küsimused (KKK). http://archimedes.ee/str/teavitamine/periood-2014-2020/#sthash.xEfNwbfd.dpuf Kui avalikkusele suunatud kõnes ja tekstis räägitakse toetust saavast (toetus on määratud kuid ei ole veel makstud) või saanud projektist (toetus on juba välja makstud), sealhulgas tegevusest, esemest, ehitisest, rajatises, siis peab toetuse saaja ja partner nimetama, millisest Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondist, see tähendab, kas Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist või Ühtekuuluvusfondist on kõnesolevat projekti rahastatud või rahastatakse. Logo kasutamise ja kõnes fondidele viitamise eesmärk on teavitada avalikkust toetuse saamisest ja kasutamisest. Logoga tuleb tähistada esemed, dokumendid ja muud teabekandjad, mis on mõeldud avalikkusele ja projekti sihtgrupile, näiteks trükised, või muud teavitusmaterjalid, tunnistused, osalejate nimekirjad, ettekanded, kodulehed, meened, masinad, seadmed vm esemed. Kui struktuuritoetusest rahastatava eseme mõõtmete või projekti omapära tõttu ei ole võimalik logo paigutada (näiteks tele- või raadiosaate ja pressiteate korral), või see ei ole trükitehniliselt teostatav, tuleb tekstiliselt viidata nii toetust andnud fondile kui Euroopa Liidule.

Teavitamismäärus võimaluse kleebisega tähistada eset, millele ei ole logo paigaldatud tootmise käigus.

Teavitamiskulu on teavitamismääruses (VV määrus „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”) toodud teavitamiseks kasutatavate logo, kleebise, plakati, stendi või tahvli (edaspidi teavitamise vahendid) soetamise kulu, st teavitamiskuluna on abikõlblik ainult teavitamise vahendite kulu, mitte toimingu kulu (materiaalse eseme, materjalide sh trükiste ja teabekandjate ostmine, infrastruktuuri või ehitustegevuse või muu tegevuse rahastamine).

Toimingute kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette

53 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord

63

nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus).

Logol olevad elemendid on perioodil 2014–2020 jäänud üldiselt samaks, muutunud on logo turvaala, et logol olevad elemendid oleksid võimalikult lihtsalt nähtavad.

2007-2013 2014-2020

Perioodil 2014–2020 peab veebilehel olev logo olema sõltumata digiseadmest nähtav digiseadme ekraanil, ilma et kasutaja peaks ekraanile kuvatavat lehekülge allapoole kerima. Digitaalne logo on kättesaadav veebilehel http://www.struktuurifondid.ee/nouded-avalikustamisele/ Teavitamisnõuete tingimuste täitmise kohta vaata ka Komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 artikleid 8 ja 9. Artikli 9 alusel peavad rakendatavad teavitamise ja avalikustamise meetmed sisaldama Euroopa Liidu embleemi vastavalt määruse I lisas sätestatud graafilistele nõuetele, viidet Euroopa Liidule, viidet vastavale fondile ning korraldusasutuse valitud teadet, milles rõhutatakse ühenduse sekkumise lisaväärtust: „Eesti tuleviku heaks“ . Toetuse saaja paigaldab eelnevalt nimetatud teavitamise vahendid kas materiaalsele esemele (kui seda ei ole paigaldatud valmistamise käigus), infrastruktuuri objektile või ruumi, kus Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavat üritust läbi viikse.

9.1. Meened Kingituste ja meenete soetamise kulu on abikõlblik kui see on põhjendatud vastavalt ÜM kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimustele (kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TRO või TAT õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib TROs või TATis nimetatud toetatavate tegevuste käigus). Teavitamiskulu on VV määruses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” toodud teavitamiseks kasutatavate logo, kleebise, plakati, stendi või tahvli (teavitamise vahendid) soetamise kulu, st teavitamiskuluna on abikõlblik ainult teavitamise vahendite kulu, mitte toimingu kulu (materiaalse eseme, materjalide sh trükiste ja teabekandjate ostmine, infrastruktuuri või ehitustegevuse või muu tegevuse rahastamine).

Kingituste ja meenete soetamise kulu ei ole teavitamiskulu. Kas kingituste ja meenete soetamine (toimingu kulu) on abikõlblik, sõltub TATis toodud kulude

abikõlblikkuse tingimustest (kas toodud abikõlblike kulude või mitteabikõlblike kulude all).

64

10. Projekti elluviimine Vastavalt Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 p 4 on projekt kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Tegevuse abikõlblikud tegevused ja elluviimise tingimused sätestab TAT, konkreetse projekti tegevused ja elluviimise tingimused sätestab TRO. Projekt viiakse ellu kooskõlas STSi ja selle rakendusaktide, TAT õigusakti, projekti taotluse ja TRO-ga. TS peab viima projekti ellu heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda poolt kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas TAT määruses määratletud võimalustega. Kuna Euroopa Komisjon eraldab riigile toetust rakenduskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, siis kumulatiivselt on selle eelduseks iga üksikprojekti eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Kui TS ei saavuta enda poolt lubatud tulemusi, siis on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei ole õiguspärast ootust, et TROs märgitud toetuse summa jääb kehtima algselt määratud summa ulatuses. TS peab teavitama rakendusüksust viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele54. Toodud punkt hõlmab üldist hoolsuskohustust, mille kohaselt peab TS teavitama viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Saadud teabe alusel RÜ hindab, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab TRO muutmist. TS peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade, muutmiseks, kui muudatus eeldab TRO muutmist. Millal on tegemist muudatusega, mis eeldab TRO muutmist, reguleeritakse Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks § 10. Muudel juhtudel peab TS teavitama rakendusüksust projekti elluviimise asjaolude muutusest55.

54 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 24. Toetuse saaja kohustused, punkt 8 55 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks § 10. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti tulemusnäitaja ei muutu, kuid muudetakse: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat või selle sihttaset; 3) projekti tulemusnäitaja sihttaset; 4) projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 5) projekti abikõlblikkuse perioodi; 6) kulude hüvitamise korda, kui korra muutmine seisneb tegelike ja tasutud kulude alusel või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmises või 7) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, siis need esitatakse rakendusüksusele teadmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata. (4) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine on seotud lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaoludega, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust vastavalt toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud asjakohastele nõuetele ja kui see on vajalik, siis ka projektide valikukriteeriumide alusel.

65

Õigusaktides sätestatud tingimuste ja kohustuste täitmata jätmisel nõutakse tagasi kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summad, ilma et selleks oleks vaja siseriiklikus õiguses sätestatud volitusnormi, kuna samasugune kohustus tuleneb ÜSMi art 143 lg 2. Toetuse tagasimaksmise kohustus ei ole karistus, vaid see on soodustuse äravõtmine ehk soodustuse saamiseks vajalike tingimuste puudumise tagajärg.

10.1. Projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamine TS vastutab projekti kui terviku elluviimise ja tulemuse saavutamise eest. Projekti eesmärkide saavutamise kontrolli teostamise aluseks on taotluses märgitud eesmärgid ja tegevused, mida võrreldakse lõpparuandes kirjeldatud tegevuste ja saavutustega, sh kokkulepitud indikaatorite sihttasemete täitmisega. Juhul, kui vahearuandes ilmneb asjaolusid, mis võiksid projekti edenemist ja/või eesmärkide ning tulemuste saavutamist takistada, tuleb see kontroll-lehel selgelt välja tuua ning otsustada edasine tegevus. Juhul kui projekti vältel selgub, et mingil põhjusel ei ole võimalik väljundeid õigeaegselt või täies mahus saavutada, peab TS sellest koheselt rakendusüksust informeerima ning esitama taotluse projekti muutmiseks või projekti ennetähtaegseks lõpetamiseks. Rakendusüksusel on õigus otsustada, kas projekti muuta või mitte. Kui määratud tähtajaks jäävad eesmärgid osaliselt või täielikult saavutamata, võib RÜ teha täieliku või osalise tagasinõude otsuse. Projektile seatud eesmärkide saavutamise ja tegevuste elluviimise tulemuslikkust hinnatakse minimaalselt ühel korral projekti lõpparuande ja viimase MT menetlemise raames. Lõpparuande esitamise tähtaeg reguleeritakse TAT või muus asjakohases dokumendis. Soovitav on hinnata projekti edenemist ja projekti eesmärkide saavutamist rohkem kui üks kord juhul, kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 15 kuud. Seda saab teha TS poolt esitatava vahearuande raames, mis ei pea olema sama põhjalik kui lõpparuanne.

10.1.1. Projekti (sh TATi) eelarve kirjeldamise põhimõtted

Perioodil 2014-2020 kirjeldatakse TATi/projekti eelarve tulemus- ja tegevuspõhiselt. Projekti eelarves kirjeldatava tegevuse eeltingimuseks on tema otsene vajalikkus projekti väljundi loomiseks ning seeläbi tulemuse saavutamiseks. See loob aluse tegevuse elluviimisel tekkivate kulude abikõlblikkuse hindamiseks. Seosed projekti tulemuse, sellega seotud väljundite ning väljunditega seotud tegevuste vahel kirjutatakse lahti projekti lühikirjelduses. Väljundite vahel kulude jaotamine peab andma ülevaate väljundi saavutamiseks vajalike protsesside käigus tekkivatest kuludest.

Ühte väljundisse panustavad kulud tuleb kajastada konkreetse väljundi all. Mitmesse väljundisse panustavate kulude jaotumine väljundite vahel võib olla

hinnanguline. Kui kulu panustab paralleelselt projekti mitmesse väljundisse ning selle jagamine väljundite vahel on keeruline, võib selle näidata väljundi all, kuhu ta peamiselt (50% ja enam) panustab. Otseste personalikulude väljundite vahelise jaotuse tuvastamiseks ei pea juhul, kui isik panustab 100%-liselt projekti heaks, tööajatabeleid pidama, piisab hinnangulisest jaotusest56.

Kui kulu panustab üheaegselt projekti mitmesse väljundisse võrdselt, siis jaotatakse kulu vastavalt tegevuse eelarve proportsioonile.

56 http://www.struktuurifondid.ee/public/Lisa_3_2014-2020_Projekti_eelarve_kirjeldamise_lahtekohad_ja_pohimotted.pdf

66

Projekti eelarve detailsuse ehk tegevustega seotud eelarveridade arvu kavandamisel on lähtekohaks TATis sätestatud nõuded. Projekti eelarve peab olema kirjeldatud detailsuses, mis võimaldab toetuse andmist korrektselt rakendada. Peamised põhjused eelarveridade eristamiseks tulevad vajadusest järgida toetuse andmisel kokkulepitud väljundite täitmist, kehtivaid riigiabi reegleid (so erineva toetuse määraga tegevusi) ning lihtsustatud kulude hüvitamisviiside kasutamisest tulenevaid arvestusnõudeid. TATi/projekti eelarves jaotatakse kulud üldjuhul väljundite lõikes: 1) otsesed kulud väljundite saavutamiseks (sisutegevuste kulud):

a. otsesed personalikulud, b. muud sisutegevuse kulud;

2) kulud, mis panustavad projekti mitmesse väljundisse ehk horisontaalsed kulud: a. projektijuhi otsene personalikulu.

Kaudsete kulude või projekti ülejäänud abikõlblike kulude hüvitamisel ühtse määra alusel tuleb projekti üleselt tuua välja kulukoht „Ühtse määra alusel kulud“. Kui nimetatud rida on toodud ühe reana eelarves, siis selle eelarverea summa arvutatakse järgmiselt: („Otsene personalikulu“ sisutegevuste ridadelt + „Projektijuhi otsene personalikulu“ horisontaalse tegevuse realt) projektis kasutatav ühtne määr (näiteks 15% / 100). Selliselt arvestatud kaudsete kulude summa lisandub projekti tervikmaksumusele. Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamise protsendimäär (kas 15%, 25% või 40%) ja metoodika on sätestatud TAT õigusaktis.

10.1.2. Projekti (sh TATi) eelarve horisontaalse kulurea kasutamine

Projekti elluviimiseks palgatud projektijuhi otsene personalikulu võib kajastada ühel kahest võimalikust viisist:

1) kas jaotatuna väljundite lõikes „Otsene personalikulu“ ridadele või 2) ühe summana horisontaalsel kulureal „Projektijuhi otsene personalikulu“.

Projektijuhte saab projektis olla ainult üks - see on isik, kes vastutab selle projekti kui terviku tulemuste eest. Tema kulud on otsene personalikulu ja see kajastatakse eelarves horisontaalse reana. Kui projektil on mitu tegevust ja isikud tegelevad nii sisutegevuste elluviimisega kui ka koordineerivad nende tegevuste elluviimist, siis nende isikute personalikulud tuleb kajastada vastava tegevuse juures. Kõik muud projektijuhiga seotud personalikulud (lähetuskulu, koolituskulu, töötervishoiukulu), kui need on lubatud TAT õigusaktis, tuleb siduda projekti sisutegevustega ja kajastatakse jaotatuna väljundite lõikes. Kui tegemist on konkreetsesse väljundisse panustava koolituse või lähetusega, tuleb kajastada kulu konkreetse väljundi all. Kui tegemist on mitmesse väljundisse panustava koolituse või lähetusega jaotatakse kulu proportsionaalselt väljundi, mille saavutamisel elluviija või partner osaleb, eelarvele. Kui kulu jagamine väljundite vahel on keeruline, võib kulu esitada väljundi all, millesse kulu peamiselt panustab57.

10.2. Tegevuste kestvus Kestvuse nõue tähendab lühidalt seda, et projekti elluviimiseks soetatav või selle raames renoveeritav vara peab olema kasutusel TRO või RA käskkirjas kirjeldatud otstarbel. Kestvuse

57 http://www.struktuurifondid.ee/public/Lisa_3_2014-2020_Projekti_eelarve_kirjeldamise_lahtekohad_ja_pohimotted.pdf

67

nõue laieneb vaid projekti sellele osale, mis on seotud investeeringuga infrastruktuuri või tootlikku tegevusse. Kestvuse nõude sisu ja kohaldamise tingimuste selgitamiseks on Rahandusministeerium koostanud suunise: http://www.struktuurifondid.ee/public/Suunis_kestvuse_noue_juuni_2015.pdf TS peab vastavalt STS-ile tagama kestvuse nõude täitmise58. Ühissätete määrus art 71 „Toimingute kestvus“ lg 1 kohaselt tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, peab maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates TSle lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab sellega aset mõni alljärgnev sündmus:

a) tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine programmipiirkonnast välja; b) selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-

õiguslikule isikule põhjendamatu eelise; c) oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena

kahjustataks selle algseid eesmärke välja arvatud kui riigiabireeglitest või TATst tuleneb erikord (TATis võib korda ainult karmistada). Kui kestvuse nõue EL määruse kohaselt projektile ei kohaldu, kuid TATis on see siiski ette nähtud eesmärgiga suurendada projekti tulemuse kestvust, siis on tegemist kestvuse nõude kohaldumise erikorraga, millise täitmist tuleb jälgida vastavalt TAT tingimustele.

10.3. Tulu teenimine Perioodil 2014-2020 reguleerib tulu ja puhastulu teenimist Ühendmäärus59 paragrahv 5.

Projekti tuluks loetakse tasu, mis on saadud otsemaksetena kasutajatelt projekti tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel, näiteks kasutajatelt vahetult saadavad tasud taristu kasutamise eest, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest saadavad tasud. Projektil võib lisaks laekumistele tulu tekitavatest tegevustest olla ka muid projektiga seotud sissetulekuid, nt muuseumi hoone ülalpidamiseks eraldatavad riigieelarvelised vahendid. Projekti ülalpidamisse suunatavat riigi või erasektori toetust või annetusi käsitletakse muu projekti sissetulekuna ehk seda ei loeta projekti tuluks. Muu projekti sissetulek ei ole saadud projekti vara abil pakutava toote või teenuse müügist, maa või hoonete müügist, rentimisest ega muudest samaväärsetest laekumistest.

58 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 24. Toetuse saaja kohustused 14) tagama kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul; 59 Ühendmäärus § 5 lg 4-6 (4) Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavale tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist üle 1 000 000 euro, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikes 6 sätestatut, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) projekti tulu ei ole hinnatav enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) projektiga teenitakse puhastulu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu; 3) prioriteetse suuna kaasrahastamise määra ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 5 kohaselt vähendatud. (5) Paragrahvi lõikeid 2 ja 4 ei kohaldata projektile, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 7 punktide c kuni g alla ja sama määruse artikli 61 lõike 8 alla. (6) Tulu teenivale projektile, mida ei ole käsitletud lõigetes 2 ja 4 ning mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist 50 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.

68

Abimaterjalid tulu teenivatele projektidele on kättesaadavad Euroopa Liidu struktuurifondide kodulehe aadressil http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tulu-teenivatele-projektidele

Juhend tulu teenivatele projektidele Tulu teenivate projektide juhend programmperioodil 2014-2020

10.3.1. Projekti puhastulu arvestamine

Puhastulu on summa, mis jääb projekti tulust selle teenindamiseks tehtud kulude lahutamisel järele (puhastulu = tegevustulu – tegevuskulu (sh hoolduskulu ja asendusinvesteeringud)). Puhastulu suurus sõltub tulu ja kulu koosseisu kaasatud komponentidest. Erinevat tüüpi tulu teenivate projektide juures võivad tulu ja kulu komponendid olla erinevad. Projekti puhastulu arvestamise kord sätestatakse TAT-is. Projekti tegevustele, mis tekitavad puhastulu:

a) ainult pärast projekti abikõlblikkuse perioodi või b) projekti abikõlblikkuse perioodil ja pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu,

tuleb kohaldada Ühissätete määruse artiklit 61, mille kohaselt tuleb projekti abikõlblikke kulusid vähendada, võttes arvesse tegevuse puhastulu tekitamise võimet arvestusperioodil, mis hõlmab nii projekti tegevuse rakendamist kui ka tegevuse lõpetamise järgset perioodi. Nimetatud säte (1) kohaldub ÜM § 5 lõigete 2 ja 4 kohaselt Euroopa Regionaalarengu Fondist ja

Ühtekuuluvusfondist toetatavale tulu teenivale projektile. (2) ei kohaldu ÜM § 5 lõike 5 kohaselt:

1) tegevustele, mida toetatakse ainult Euroopa Sotsiaalfondist; 2) tegevustele, mille abikõlblikud kogukulud enne ÜSM artikli 61 lõigete 1–6 kohaldamist

ei ületa 1 000 000 eurot; 3) tagastatavale abile, mille suhtes kehtib täieliku tagasimakse kohustus, ning

auhinnarahadele; 4) tehnilisele abile; 5) rahastamisvahenditele antavale või neilt saadavale toetusele; 6) tegevustele, millele antakse avaliku sektori toetust ühekordsete maksetena või

ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal; 7) ühise tegevuskava alusel rakendatud tegevustele; 8) tegevustele, millele antud toetus on:

a) vähese tähtsusega abi; b) nõuetekohane riigiabi VKEdele, mille puhul kohaldatakse kas abi osatähtsuse või

suuruse piirangut; c) nõuetekohane riigiabi, mille puhul on kohaldatud vastavalt riigiabi eeskirjadele

üksikute tegevuste rahastamisvajaduse kontrolli. NB! Suurettevõtetele riigiabi andmise puhul tuleb tähelepanelikult jälgida, kas riigiabi eeskirjas on kohaldatud tegevusele rahastamisvajaduse kontroll või mitte (ÜSM art 61 punkt 8c). Kui ei ole, kohalduvad ka riigiabi saajale kõik puhastulu arvestamise reeglid. Kui TS on avaliku sektori valitseva mõju all (st riigiabi mõistes suurettevõtja) ning saab riigiabi, siis sõltub tulu teenimise reeglite kohaldumine riigiabi reeglitest. Kui projekti elluviimisel või pärast seda ilmneb, et teenitakse siiski puhastulu, siis sellistes projektides tuleb kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse lõpust, aga hiljemalt 2023. aasta 30. septembriks projekti abikõlblikke kulusid korrigeerida: tulu-kulu analüüs tuleb esitada tagantjärele koos viimase MTga ning projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti

69

kogukuludest. Finantseerimisvajaku määra ümberarvutamise vajadus võib tekkida ka projekti kogumaksumuse vähenemisel. Kui projekti tuluna käsitletavad rahalised laekumised on sõltuvalt projekti abikõlblike kulude mahust, tulu teenimise ajast ja kaasrahastatavast fondist tulu teenimisel arvesse võetaval perioodil suuremad kui samale perioodile vastavad tegevuskulud, arvatakse teenitud puhastulu maha projekti kogukuludest. Kui projekti kõik kulud ei ole abikõlblikud, jaguneb puhastulu proportsionaalselt vastavalt abikõlbliku ja mitteabikõlbliku kulu osale ehk vähendamine toimub proportsionaalsuse ehk pro rata põhimõttel. Alljärgnevalt on toodud puhastulu väljaselgitamiseks finantsanalüüsi koostamise materjalid:

Tulu teenivate projektide juhend programmperioodil 2014-2020 Finantsanalüüsi arvutuslik näide (juhendi Lisa 3 näide) Lisa 4 (finantsanalüüsi tabelid) Guide to Cost-benefit Analysis of Investment Projects. Economic appraisal tool for

Cohesion Policy 2014-2020 Kulude-tulude analüüsi juhend investeerimisprojektidele. Ühtekuuluvuspoliitika 2014–

2020 majandusliku hindamise vahend

10.3.2. Tulu teenimine projekti perioodil.

Tegevustele, mille abikõlblikud kulud on üle 50 tuhande euro ja mis tekitavad puhastulu ainult projekti perioodil, tuleb ÜSM artikkel 65 lõike 860 kohaselt vähendada projekti abikõlblikke kulusid puhastulu võrra,

• mida ei ole projekti heakskiitmise ajal arvesse võetud ja • mis saadi otseselt üksnes projekti tegevuse teostamise käigus, kuni toetuse saaja lõpliku

maksetaotluse esitamiseni. Puhastuluks loetakse projekti ajal saadud laekumised projekti elluviimise kulude katteks. Näiteks: koolitusprojekt, kus kuludeks on koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine ning osalejatelt küsitakse osalustasu või tasu muude kulude katteks

• Kui projekti kõik kulud on abikõlblikud, siis projektil ei ole vahet tulul (laekumisel) ja puhastulul ehk tulud = puhastulu

• Kui projekti kõik kulud ei ole abikõlblikud, jagatakse puhastulu pro rata põhimõttel abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude vahel.

Projekti tuluks loetakse tasu, mis on saadud otsemaksetena kasutajatelt projekti tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel. Igasugune puhastulu, mis tekib projekti teostamise ajal ehk projekti abikõlblikkuse perioodil ning mida ei võetud arvesse tegevuste heakskiitmise ajal ehk toetuse andmise otsuses, tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata hiljemalt pärast projekti tegevuste lõpetamist ehk projekti lõppedes viimase maksetaotluse menetlemisel Rakendusüksus võib teenitava puhastulu abikõlblikest kuludest maha arvata, kas:

1) projekti heakskiitmise ajal (TRO-s) 2) jooksvalt projekti kestel

60 8. Käesolevat lõiget kohaldatakse tegevuste suhtes, mille teostamise jooksul saadakse puhastulu ja mille suhtes ei

kohaldata artikli 61 lõikeid 1–6. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava tegevuse

rahastamiskõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra, mida pole tegevuse heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis

saadi otseselt üksnes tegevuse teostamise käigus kuni toetusesaaja lõpliku maksenõude esitamiseni. Kui kõik kulud ei ole

kaasrahastamiseks kõlblikud, jaguneb puhastulu proportsionaalselt vastavalt rahastamiskõlbliku ja rahastamiskõlbmatu

kulu osale.

70

3) lõpliku maksetaotluse esitamisel. Kuna puhastulu ei ole võetud arvesse toetuse tingimuste kehtestamisel/toetuse andmisel, siis tuleb elluviijal partneritega ja/või elluviijal rakendusüksusega kokku leppida rakendusüksusele järgnevate andmete esitamine:

• mis andmeid esitatakse • mil viisil neid esitatakse • mis vormis neid esitatakse • mis ajaks neid esitatakse

Näited: Koolitusprojekti abikõlblikud kulud on 120 € ning projektiga koolitatakse 5 inimest, kes maksavad kursusel osalemise eest osalustasu a’ 6 €. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse saadava osalustasu 30 € (5 in * 6 €) võrra. Vähendatud abikõlblik kulu: 120 € - 30 € = 90 €: Projekti tegelik kogu abikõlblik kulu 120 Toetus (toetuse määr 80%) 120*80%=96 Projektist saadavad/saadud laekumised 30 Finantseerimisvajaku määr (%) (120-30)/120=0,75 ehk 75% Projekti vähendatud abikõlblik kulu 120*75%=90 Vähendatud toetuse summa 90*80%=72 Toetuse andmise otsuses või viimase maksetaotlusega mahaarvatav toetus

96-72=24

Kui projekti kõik kulud ei ole abikõlblikud, jagatakse puhastulu pro rata põhimõttel abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude vahel. Projekti elluviimise kogukulu (abikõlblik + mitteabikõlblik)

100

Projekti abikõlblik kulu 80 Toetus (toetuse määr 75%) 80*75%=60 Projektist saadavad/saadud laekumised 20 Finantseerimisvajaku määr (%) (100-20)/100=0,8 ehk 80% Projekti vähendatud abikõlblik kulu 80*0,80=64 Vähendatud toetuse summa 64*75%=48 Toetuse andmise otsuses või viimase maksetaotlusega mahaarvatav toetus

60-48=12

STS § 45 lg 1 p 7 alusel tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel kui toetuse saaja teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikest kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu. Finantskorrektsiooni otsus tähendab mh eelarve vähendamist. Tegevustel, mille abikõlblikud kulud on alla 50 tuhande euro, tulu teenimist jälgima ei pea.

10.4. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi Vastavalt Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 24 p 12 on TS kohustatud järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased.

71

Abi saaja on Konkurentsiseaduse § 2 toodud ettevõtja: äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik, juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik.

Kui avalik-õiguslikku funktsiooni täitev isik, riik või kohaliku omavalitsuse üksus osaleb kaubaturul (osaleb majandustegevuses), kohaldatakse neile ettevõtjate kohta käivaid sätteid. Vähese tähtsusega abiks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, artiklis 3 ja komisjoni määruse 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes artiklis 2 nimetatud abi. Alates 1. jaanuarist 2014 kehtib VTA andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1407/2013. Abi andmise piirmäär (200 000 eurot) on sama kui varasemas määruses nr 1998/2006 („On asjakohane säilitada liikmesriigilt ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmäärana 200 000 eurot. Nimetatud ülemmäär on jätkuvalt vajalik tagamaks, et ühtki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saaks lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.”) Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale võib anda VTAd kolme järjestikuse aasta jooksul 500 000 eurot61 Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja kohustatud abi andmise otsuses märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 või (EL) nr 360/2012 artikli 2 tähenduses. Riigiabiks loetakse ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi62. Riigiabi on igasugune meede, mis vastab kõikidele ELTLi artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele63. Riigiabisaaja ei tohi enne taotluse esitamist alustada ühegi projekti tegevusega (võib teha vaid tasuvusuuringuid) st kui enne taotluse esitamist on sõlmitud näiteks õiguslikult siduv leping varustuse tellimiseks, ehitustöödeks, maa ostmiseks, töötajate palkamiseks jms, siis need kulud ei ole abikõlblikud. Ergutava mõju nõue on täidetud, kui taotleja on esitanud taotluse toetuse saamiseks enne projektiga alustamist. Ergutava mõju nõue peab olema täidetud riigiabi puhul, VTA andmisel ei pea abil ergutavat mõju olema. Seega kui näiteks TAT õigusaktis on lubatud seadmete kasutamisega seotud kulud, siis enne taotluse esitamist soetatud seadmete puhul on võimalik nende seadmete kasutamisega seotud kulusid katta vaid vähese tähtsusega abi raames (ei ole täidetud riigiabi ergutava mõju nõue). Kui seade on soetatud pärast taotluse esitamist, on võimalik seadmetega seotud kulude katteks anda ka riigiabi.

61 komisjoni määrus 360/2012 62 Konkurentsiseadus § 30 lg 1 63 ELTL art 107 lg 1 toob riigiabi mõiste:“Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

72

Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lg 3 punktile b võib riigiabi anda vahendite ja seadmete kulude katmiseks sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid projektis kasutatakse. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on abikõlblikud vaid amortisatsioonikulud (kui need on abikõlblike kulude loetelus lubatud), mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. ÜLDPÕHIMÕTE: Riigiabi andmine on keelatud

ELTL art 107 lg 1 keelab riigiabi andmise

ELTL art 108 lg 1: Komisjon teostab riigiabi järelvalvet

ELTL 107 lg 2 loetleb erandid, mille puhul on abi ühisturuga kokkusobiv ja seega riigiabi andmine ON lubatud: • üksiktarbijatele antav sotsiaalabi • loodusõnnetuste ja erakorraliste

sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi

• Saksamaa jagamisest kahjustatud piirkondade majandusele antav abi

ELTL art 108 lg 2: Uurimismenetluse protseduurid

ELTL art 107 lg 3 loetleb erandid, mille puhul abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks st riigiabi andmine VÕIB OLLA lubatud • Ebasoodsate piirkondade arendamine • Abi teatud majandustegevuse

soodustamiseks: VKE-de toetamine (nt KredExi

laenugarantiid) Teadus- ja arendustegevus (nt TAKid -

EAS) Keskkonnakaitse (nt taastuvenergia

investeeringutoetused - KIK) Koolitus Tööhõive (nt palgatoetus – Töötukassa)

• Kultuur (nt rahvusvaheliste näituste kahju hüvitamine – KuM)

ELTL art 108 lg 3: Liikmesriigid peavad teatama kõikidest riigiabidest Ebaseaduslik riigiabi - vastuolus ELTL art

108 lg 3 (teatamiskohustus täitmata) Väärkasutatud riigiabi - abi on kasutatud

abi saaja poolt teistel tingimustel võrreldes tingimustega, mis olid ettenähtud riigiabi heakskiitmise otsuses

Määrused, suunised, teatised Menetlusmäärus 659/1999 ja rakendusmäärus 794/2004 (muudetud määrustega)

Määrus 659/1999 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1999R0659:20130820:ET:PDF Määrus 794/2004 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0794&from=en Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimused sätestatakse TAT-is. Kui TAT õigusaktis on toodud mõlemad võimalused (riigiabi ja VTA), siis kui projektis on selliseid kulusid, mis on küll struktuuritoetuse mõistes abikõlblikud, kuid riigiabi reeglite alusel

73

mitte (üldise grupierandi määruse nr 651/2014 artikkel 25, s.h abikõlblikud kulud ja abi osakaal), siis on võimalik, et ühele projektile antakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi, kuid sellisel juhul peavad mõlema abi puhul olema kulud selgesti eristatavad ehk peab olema eraldi määratletav, mis kulu läheb riigiabi alla ja mis kulu vähese tähtsusega abi alla. Ka riigiabi registris tuleb siis kulud eraldi näidata (registris tulebki teha 2 abimeedet - riigiabi ja VTA kohta). Kui on väikesed projektid ja osa kuludest ei vasta riigiabi abikõlblikele kuludele, siis kui ettevõtja VTA vaba jääk seda võimaldab, võib muidugi ka kogu projekti toetuse anda vähese tähtsusega abina. Ergutava mõju puhul (riigiabi) ei ole lubatud alustada tegevustega enne toetuse taotluse esitamist ja enne abikõlblikkuse perioodi. Riigiabi projektide puhul ei ole amortisatsioonikulud abikõlblikud, sest amortisatsioonikulu seadme kasutamisest projekti tarbeks saab tekkida põhivaral, mis on soetatud enne taotluse esitamist. ÜSM tuluteenimise reegleid peab kohaldama sisuliselt kõigi riigiabi saajate puhul, kes kvalifitseeruvad (väga laias laastus) suurettevõtjateks – kui tegemist on suurettevõtja, siis tuleb ÜSM tulu teenimise reegleid rakendada isegi riigiabi puhul. Kui toetuse saaja on avaliku sektori valitseva mõju all, on ta riigiabi mõistes suurettevõtja. Seega suurettevõtjaks loetakse ka kõiki TA asutusi.

10.4.1. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi

Alates 1.07.2014 kehtib Grupierandi määrus ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta. Grupierandi määruse alusel saab anda riigiabi järgnevalt toodud eesmärkidel: Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi

Teadus- ja arendusprojektidele antav abi (art 25) Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule (art 26) Innovatsiooniklastritele antav abi (art 27) VKEdele antav innovatsiooniabi (art 28) Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (art 29) Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (art 30)

Art 25 Teadus- ja arendusprojektidele antav abi Abi saav projekti osa peab olema täielikult liigitatav ühte või mitmesse järgmistesse kategooriatesse:

1) alusuuringud – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt uute teadmiste omandamiseks (art 2 p 84),

2) rakendusuuringud – kavandatud uuringud või uute toodete, protsesside, teenuste arendamise või olemasolevate toodete, protsesside, teenuste märkimisväärse parendamise kriitiline uurimine (art 2 p 85),

3) tootearendus – teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine, et arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse või teenuseid (art 2 p 86),

4) teostatavusuuringud – projekti potentsiaali hindamine ja analüüs (art 2 p 87). Abikõlblikud kulud:

1) personalikulud, 2) vahendite ja seadmete kulud, 3) ehitiste (amortisatsioon) ja maa (omandi üleminek) kulud, 4) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,

teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud,

5) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, 6) teostatavusuuringu kulud

74

Rakendusuuringute ja tootearendusele riigiabi andmisel on maksimumsummad projekti/ettevõtja kohta sätestatud komisjoni üldise grupierandi määruse nr 651/2014 artiklis 4 - rakendusuuringute projekti kohta ei tohi anda rohkem kui 20 miljonit eurot ja tootearenduse projekti kohta mitte rohkem kui 15 miljonit eurot. Art 26 Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule

Abikõlblikud kulud: materiaalne ja immateriaalne vara Teavitamiskünnis: 20 mln eurot taristu kohta Abi osakaal: 50% abikõlblikest kuludest Tingimus: juurdepääs taristule avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja

mittediskrimineeriv Paindlikumad tingimused soodustatud juurdepääsuks ettevõtjatele, kes on rahastanud

taristu ehitamist vähemalt 10% Peaaegu täielikult mittemajandusliku tegevuse põhimõte selgitatud 20%-lise

ülemmääraga (preambula p 49) Liigse abi tagastusmehhanism, kui majandustegevus ületab eelnevad hinnangud –

võimaldab paindlikkust, kui majandustegevuse osakaalu on ette raske hinnata Peaaegu täielikult mittemajanduslik tegevus

Kui taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine olla kogu ulatuses riigiabi eeskirjadest väljaspool (ei sisalda riigiabi)

Selgelt kõrvaliseks majandustegevuseks loetakse: • tegevust, mis on otseselt seotud ja vajalik taristu toimimiseks või lahutamatult

seotud peamise mittemajandusliku tegevusega; ja tegevuse ulatus on piiratud (st majandustegevus ei ületa 20% infrastruktuuri üldisest aastasest mahust)

NÄIDE teadusuuringute taristu põhjal, millel on järgmised omadused:

Kogu investeeringukulu 200 mln EUR Taristu teostab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi Samu sisendeid (tööjõud, materjal, varustus) kasutatakse mõlemateks tegevusteks Majandustegevus moodustab u. 20% taristu üldisest aastasest mahust

Mittemajanduslike tegevuste finantseerimine:

Mittemajanduslike tegevuste kulusid saab riigi poolt rahastada täielikult (st abi osakaal 100%)

Näites võib avalikku rahastamist summas 160 mln EUR (ehk 80% kogukuludest) pidada mittemajandustegevuse toetamiseks ja seega mitte-riigiabiks

Kui ülejäänud 40 mln eurot on rahastatakse vahenditega, mis ei ole riigi ressursid – ei ole riigiabi

Majanduslike tegevuste finantseerimine:

Kui riiklik rahastamine taristusse ületab 160 miljonit eurot (enam, kui 80% kogukuludest) – riigiabi olemasolu (avaliku sektori toetus majandustegevusse)

ÜGEM näeb ette 20 mln eurot teavitamiskünnisena, maksimaalse osakaaluga 50% Seega võib taristu saada ÜGEM alusel teatamiskohustusest vabastatud abi 20 miljonit

eurot (50% kogu majandustegevusele kuluvast investeeringukulust summas 40 mln eurot)

NÄITE kokkuvõte Toetatud tegevuse iseloom

Vajalikud kulud

Maksimaalne toetuse summa

Abi osakaal Riigiabi/ mitteriigiabi

Mittemajanduslik (80%)

160 mln 160 mln 100% Mitte-riigiabi

75

Majanduslik (20%)

40 mln 20 mln 50% Riigiabi

Kokku 200 mln 180 mln 90%

10.4.2. Majandustegevuse mahu arvestus Tingimused: komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 (edaspidi Grupierandi määrus), Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus, toetuse andmise tingimused.

Teadusuuringute taristud64 võivad teostada nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi. Vältimaks riigiabi majandustegevusele mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise kaudu, peaksid majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse kulud ja rahastamine olema selgelt eristatavad.

Kui taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine olla kogu ulatuses riigiabi eeskirjadest väljaspool, eeldusel et seda kasutatakse selgelt kõrvaliseks majandustegevuseks, st tegevuseks, mis on otseselt seotud ja vajalik taristu toimimiseks või lahutamatult seotud peamise mittemajandusliku tegevusega, ning tegevuse ulatus on piiratud. Tingimus loetakse täidetuks, kui majandustegevus kasutab samu sisendeid (nt materjalid, varustus, tööjõud ja põhikapital) kui mittemajanduslik tegevus ning sellisele tegevusele aastas eraldatud maht ei ületa 20 % teadusuuringute taristu üldisest aastasest mahust (Grupierandi määrus preambula p 49).

Toetuse saaja kohustused investeerimisettepaneku ja taotluse esitamisel kui rahastatav teadusuuringute taristu osaleb majandustegevuses:

1) kui toetust kasutatakse majandustegevuseks, esitatakse vastavad andmed majandustegevuse ulatuse kohta, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri kasutuse üldisest aastasest mahust (edaspidi prognoos);

2) esitatakse kinnitus selle kohta, et taotleja on teadlik tingimusest, kui toetust kasutatakse majandustegevuseks ning sellise tegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri kasutuse üldisest aastasest mahust, siis rakenduvad toetuse andmisel riigiabi reeglid;

Kui rahastatav teadusuuringute taristu osaleb majandustegevuses, siis toetuse saaja esitab:

1) teadusuuringute taristu majandustegevuses kasutamise aastase mahu prognoosi koos investeerimisettepaneku ja taotlusega;

2) iga-aastased andmed teadusuuringute taristu majandustegevuseks kasutamise kohta (edaspidi aruanne). Aruanne esitatakse koos projekti tegevusaruandega aruandeaastale järgneva aasta 15.jaanuariks;

64

ÜGEM art 2 p 91 „teadusuuringute taristu” — rajatised, vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad

kasutavad teadusuuringuteks vastavates valdkondades.

Mõiste hõlmab järgmist:

teadusseadmed ja uurimistarbed,

teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teaduslik teave,

info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja

kommunikatsioonivahendid ning

muud teadusuuringute teostamiseks vajalikud üksused.

Sellised teadusuuringute taristud võivad asuda ühes kohas või olla

jaotatud (organiseeritud ressursivõrgustik) kooskõlas nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/

2009 (1) (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku

kohta) artikli 2 lõikega a;

76

3) teadusuuringute taristu üldise kasutamise ja selle majandustegevuseks kasutamise arvestamise metoodika koos

o taotlusega või o selle aasta aruandega kui soetatud teadusuuringute taristu kasutusele võetakse.

Järgnevalt on toodud nõuded esitatavatele andmetele (prognoos, aruanne) ja dokumentidele (metoodika).

1) TEADUSUURINGUTE TARISTU MAJANDUSTEGEVUSES KASUTAMISE AASTASE MAHU PROGNOOS Prognoos esitatakse kas konkreetsete seadmete, laborite vms teadusuuringute taristu lõikes vastavalt sellele, milline üksus ja millises komplektsuses hakkab majandustegevuses osalema (Näide 1).

Näide 1. Majandustegevuse ulatuse prognoos.

2) TEADUSUURINGUTE TARISTU ÜLDISE KASUTAMISE JA SELLE MAJANDUSTEGEVUSEKS KASUTAMISE

ARVESTAMISE METOODIKA Toetuse saaja esitab teadusuuringute taristu üldise kasutamise ja selle majandustegevuseks kasutamise arvestamise kohta metoodika, mis peab sisaldama järgmist infot:

a. Majandustegevuses osaleva teadusuuringute taristu eraldamine muust taristust

Nimetatud osa peab kirjeldama, kuidas ja millise meetodiga eristatakse majandustegevuses osalevat teadusuuringute taristut muust taristust. Näiteks

kuidas eristatakse teadusuuringuteks kasutatavad ruumid koos seal asuvate seadmete jm varaga, mida kasutatakse nii majandus- kui mittemajandustegevuseks (näiteks õppetööks), muudest ruumidest, näiteks üksnes tasemeõppeks kasutatavatest ruumidest, mida käsitletakse mittemajandustegevusena;

kuidas eristatakse majandustegevuses osaleva teadusuuringute taristuna kasutatava ruumi mingit osa, kui samas ruumis viiakse ka läbi tasemeõpet (mittemajandustegevust);

kuidas eristatakse majandustegevuses osalevat teadusuuringute taristut kui taristut või selle osa on rahastanud erinevad toetuse andjad (näiteks erinevad meetmed, tegevused);

jm variandid Kui teadusuuringute taristu moodustab mingi osa ehitatavast/renoveeritavast õppehoonest, siis peab kirjeldus sisaldama ruumide majandustegevuseks kasutamise proportsioone (teadusuuringute taristu majandustegevuseks kasutatava ruumi osakaalu kogu ehitatavast/renoveeritavast õppehoonest).

b. teadusuuringute taristu üldise aastase mahu ja selle majandustegevuseks kasutamise aastase mahu arvestamine

Kirjeldatakse i. kuidas kogutakse teadusuuringute taristu kasutamise andmeid (kui palju taristut

tegelikult kasutatakse); ii. kuidas mõõdetakse teadusuuringute taristu üldist kasutamise aega;

77

iii. kuidas mõõdetakse teadusuuringute taristu majandustegevuseks kasutamise aega. o Teadusuuringute taristu üldise tegeliku kasutamise aja aastase mahu arvestamine

(mõõtmine) Arvestus sõltub taristu kasutamise tundidest ööpäevas ja kalendriaastas, arvestades vara soetamise ja kasutusele võtmise kuupäeva. Kuna taristud võivad olla erinevad ja nende kasutusaja mõõtmine ei pruugi olla kõiges ühesugune, siis järgnevalt on toodud mõned näited. Näiteks teadusuuringute taristut kasutatakse üldiselt: — 24 tundi ööpäevas kõik kalendripäevad (365 päeva, sõltub kalendriaasta päevade arvust),

või — 8 tundi päevas ainult tööpäeviti, vara soetati 01.08.2016, kasutusele võeti 27.11.2016 (8

tundi X aasta tööpäevade arv alates 27.11.2016), või — 5 tundi päevas üle nädala (5 päevas X 26 nädala jooksul) või — vm tegelikkusele vastav arvestus, mida tuleb kirjeldada. Teadusuuringute taristu kasutamise üldist tegelikku aastast mahtu mõõdetakse tundides.

o Teadusuuringute taristu majandustegevuseks tegeliku kasutamise aja aastase mahu arvestamine (mõõtmine).

Arvestus sõltub taristu majandustegevuseks kasutatavatest tundidest ööpäevas ja kalendriaastas, arvestades vara soetamise ja kasutusele võtmise kuupäeva (mitu tundi kasutatakse taristut majandustegevuseks arvestatuna taristu üldist tegelikku kasutamise aega). Taristu majandustegevuseks kasutamise tegelik aeg kajastatakse protsentides arvestades

taristu üldist tegelikku kasutamisaega kalendriaastas.

c. Majandustegevuses osaleva teadusuuringute taristu maksumuse arvestamine

Majandustegevuses osaleva teadusuuringute taristu maksumus arvutatakse teadusuuringute taritu maksumusest vastavalt taristu kasutamise proportsioonile, vt punkt a. Teadusuuringute taristu maksumus kantakse näites 1 toodud veergu „Investeeringuobjekti maksumus“ sõltuvalt soetatavast taristust (hoone, labor koos sisseseadega, üksik seade, immateriaalne vara vms).

Järgnevalt on toodud mõningad näited majandustegevuses osaleva teadusuuringute taristu maksumuse arvestamise kohta võimalike taristu liikide lõikes.

i. Õppehoone Kui majandustegevuseks kasutatav teadusuuringute taristu moodustab mingi osa ehitatavast õppehoonest, peab kirjeldus sisaldama õppehoone ruumide jaotuse tabelit, mis kajastab

o hoone ruumide jaotust teadusuuringute ruumideks ja muudeks ruumide, ning vastavaid ruutmeetreid;

o teadusuuringute taristu, mida kasutatakse majandustegevuseks, proportsioone kogu ehitatavast hoonest.

Taristu maksumuse määramise aluseks on majandustegevuseks kasutatava taristu osakaal (teadusruumide osakaal) kogu hoonest ning kogu hoone maksumus. Majandustegevuseks kasutatava taristu maksumus arvutatakse proportsioonaalselt kogu hoone (koos üldpindadega) maksumusest.

ii. Labor ehitatava õppehoone koosseisus (ehitus + sisseseade) Kui majandustegevuses osalev teadusuuringute taristu üksus on näiteks labor sh sisseseade, siis leitakse ruumi kasutamise proportsioon teadusuuringute taristu ja muu vahel.

Sama proportsiooniga leitakse ka üldkasutatavate ruumide osa, mis tähendab, kui räägime laboripinnast, siis sellele lisandub proportsionaalselt üldkasutatavate ruumide pind ehk kogu labori maksumus koosneb labori ehitamise ja üldkasutatavate pindade proportsionaalsest maksumusest ning sisseseade maksumusest.

78

iii. Üksik seade Maksumus vastavalt soetusmaksumusele.

iv. Immateriaalne vara Grupierandi määrus preambula p 49 „teadusuuringute taristu” mõiste sisaldab immateriaalset vara, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teaduslik teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid jm. Materiaalse vara ja immateriaalse vara soetuse ja hinna saamise alused on toodud Riigi raamatupidamise üldeeskirjas65. Kokkuvõtteks:

Kuigi prognoosi ja iga-aastase aruande vormi kantakse investeeringuobjekti maksumus, siis vajadusel arvutab rakendusüksus toetuse saaja poolt esitatud metoodika (sh teadusuuringute taristu sh ruumide koos üldpindadega osakaalud) ja maksetaotluses esitatud kulude alusel konkreetse teadusuuringute taristu abikõlbliku kulu (investeeringuobjekti maksumuse) ise, näiteks kui mingil põhjusel toetust on vaja tagasi nõuda.

Kui teadusuuringute taristu üldise ajalise mahu või majandustegevuseks kasutamise mahu arvestamise metoodika muutub, esitatakse metoodika muudatus, tuues välja muudatuse kehtima hakkamise aja.

3) IGA-AASTASE ARUANDE TEADUSUURINGUTE TARISTU MAJANDUSTEGEVUSEKS KASUTAMISE KOHTA

(EDASPIDI ARUANNE) Toetuse saaja kohustused: Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele

65 Riigi raamatupidamise üldeeskiri

§ 41. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa,

mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.

[RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 31.10.2016]

(2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele:

1) mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei

vähene;

2) teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.

[RT I, 10.12.2013, 1 - jõust. 13.12.2013]

(3) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi

soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara

komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide

summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).

(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta

(vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise

või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu.

Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma

töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega

seotud makse ja lõive.

[RTL 2009, 4, 54 - jõust. 17.01.2009]

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

§ 41. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus

(5) Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara

valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:

1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud palk ja sellelt arvestatud

maksukulu;

2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;

3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.

79

teavitab iga-aastaselt rakendusüksust, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri üldisest aastasest mahust, ning esitab rakendusüksusele selle kohta vastavad andmed (§ 27 lg 1 p 1)

saadud riigiabi puhul teavitab rakendusüksust majandustegevuse osa suurenemise kohta, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab toetuse taotlemise hetkel fikseeritud majandustegevuse mahtu (§ 27 lg 1 p 2)

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel iga-aastaselt teavitab rakendusüksust, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab

20% teadusuuringute taristu üldisest aastasest mahust, ning esitab rakendusüksusele selle kohta vastavad andmed (§ 28 lg 1 p 3)

saadud riigiabi puhul teavitab rakendusüksust majandustegevuse osa suurenemisest, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab toetuse taotlemise hetkel fikseeritud majandustegevuse mahtu (§ 28 lg 1 p 4)

Aruandevormina kasutatakse koos taotlusega esitatud majandustegevuse mahu andmete prognoosi (Näide 1). Iga-aastase aruande täitmise käigus asendatakse prognoosis kajastatud majandustegevuse aastase mahu andmed tegelikult kasutatud aja andmetega. Samuti korrigeeritakse vajadusel investeeringuobjekti maksumust.

Aruanne esitatakse taristu kasutamise kohta igal aruandeaastal arvestadades taristu kasuliku eluea perioodi ja/või kestvuse nõuet, mis on taristusse investeerimisel viis aastat alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul (edaspidi ka aruandeperiood). Aruanne esitatakse kasvavalt, kasutades kogu aruandeperioodil sama vormi, täiendades seda aruandeaasta konkreetsete andmetega.

Toetuse saaja peab säilitama ja nõudmisel esitama aruandes toodud teadusuuringute taristu majandustegevuseks kasutamise andmete alusandmed (näiteks taristu kasutamise päevik, ruumide broneerimise infosüsteemi kajastus, tegevuspõhise juhtimissüsteemi andmed vms). Rakendusüksus viib peale aruande saamist läbi paikvaatluse alusandmete kontrolliks.

Andmete esitamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmisele: taotluse esitamisel teadusuuringute taristu andmetes toodud taristu maksumus on

prognoos. Taristu tegelik maksumus kantakse igal aastal aruandesse (aruandes toodud taristu maksumus peab vastama abikõlblikuks tunnistatud vara maksumusele (kui vara on seotud ehituse, renoveerimise vms maksumusega, siis arvestada ka seda);

kui aruandes toodud taristu majandustegevuses kasutamise andmed erinevad taotluse käigus esitatatud andmetest sh taristu liikide osas, siis tegelikult soetatud ja majandustegevuseks kasutatava taristu andmed esitatakse iga-aastases aruandes. Aruandes kajastatakse kõik prognoosis toodud investeeringuobjektid sõltumata sellest, kas need aruandeaastal soetati või nendega majandustegevuses osaleti (kui aruandeaastal veel taristut soetatud ei ole, siis näidatakse taristu üldine ja majandusetegevuse maht 0%). Samuti lisatakse aruandesse projekti vahenditest soetatud, kuid prognoosis kajastamata teadusuuringute taristu, kui see osaleb majandustegevuses;

toetuse rahuldamise otsuses kajastatakse majandustegevuse mahu kohta aruande esitamise kohustus;

vastavalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) § 3 lg 1 punktile 7 peab TA asutuse majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul), nende kulud ja rahastamine olema raamatupidamises selgelt eristatud.

Kui aruandest selgub, et teadusuuringute taristu kasutamise aastane maht ületab 20%, siis on tegemist riigiabiga ja abi andmisel tuleb rakendada riigiabi reegleid, mis on toodud järgmises punktis.

80

10.4.2.1. Riigiabi tingimused sh ergutava mõju nõude täitmine

1) Riigiabi puhul tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud on abikõlblikud vastavalt Grupierandi määrus art 26 p. 5. toodud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud:

o materiaalne vara — maast, hoonetest ja tootmisrajatistest, masinatest ja seadmetest koosnev vara;

o immateriaalne vara — vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand.

2) Riigiabi puhul ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele (Abil peab olema ergutav mõju, abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist, Grupierandi määrus art 6 p 1-2).

3) Riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama Grupierandi määruse artiklis 26 toodud tingimustele, sh abi osakaal ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest.

RM saadetud küsimus: Kui on tegemist riigiabiga, siis millest alates arvestatakse ergutava mõju nõuet. ASTRAs esitati investeerimisettepanek, mida hinnati ja kinnitati VV investeeringute kava ja nüüd nad esitavad taotluse e-toetuse süsteemi kaudu. Millisest nn alguspunktist loetakse abil olevat ergutav mõju, kas investeerimisettepaneku esitamisest või taotluse esitamisest. TRO tekib peale taotluse esitamist.

Maris Kalda (RM) vastused: 18.11.2016; 01.12.2016: abitaotlusena (ehk siis alguspunktina) peaks käsitlema ikkagi taotlust RÜ-le, mitte investeerimisettepanekut. Minu arvates käib just selle kohta ASTRA määruse § 8 lg 2: „Riigiabi puhul ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.“

10.4.2.2. Toetuse tagasi maksmine kui tegemist on riigiabiga

Kui rahastatud teadusuuringute taristu majandustegevus ületas aastas 20% teadusuuringute taristu aastasest üldisest ajalisest mahust, siis nõutakse toetus tagasi osas, mis on antud majandustegevuseks kasutatava teadusuuringute taristu rahastamiseks (tehakse finantskorrektsiooni otsus). Toetuse tagasinõudmine toimub iga konkreetse aasta, kui majandustegevus ületas 20% kogu teadusuuringute taristu üldisest kasutamise ajast, järel. STS § 45. Finantskorrektsiooni alused lg 1 ei sisalda riigiabi tagasimakset66 Grupierandi määrus art 26 p 7. „Kui teadusuuringute taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi (liigse abi tagastusmehhanism), millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga.“ Järelevalvemehhanism, andmete esitamise kohustus, on olemas, kuid tagasimaksemehhanismi ei ole veel sätestatud. Kuna tagastusmehhanism on välja töötamata, siis ei ole praegu võimalik konkreetselt öelda, kuidas tagasimaksmine toimuma hakkab.

66

(5) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumisel võib teha finantskorrektsiooni otsuse kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemist.

81

10.4.2.3. Teenuste osutamine sh tasuta teenuste osutamine

Euroopa Komisjoni teatise 2014/C 198/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ art 2 p 19 alusel on teadusasutuste ja teadusuuringute taristute esmane tegevus üldiselt mittemajanduslik, eelkõige:

— . . . . . . . . . — . . . . . . . . . — teadusuuringute tulemuste laialdane levitamine mitteeksklusiivsel ja

mittediskrimineerival alusel, näiteks õpetamise, avatud juurdepääsuga andmebaaside ja publikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvara abil;

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2014:198:FULL&from=EN Eeltoodust järeldub, kui toetusest soetatud teadusuuringute taristu nagu teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teadusalane teave (teadusliku otstarbega andmebaasid), info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara antakse tasuta kasutada, siis selline tegevus on mittemajanduslik. Maris Kalda (RM) kommentaar 18.11.2016: Kui andmebaasid antakse kõigile diskrimineerimata ja tasuta kasutada, siis tekib küsimus, kas siin on üldse tegemist majandusliku kasutusega taristuga. Majandustegevusena käsitletakse tegevust, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Kas sellisel juhul võiks järeldada, et 100% taristu kasutamisest on mittemajanduslik? Või on mingid analoogsed taritud/andmebaasid Eestis ka tasulise kasutusega? Kui selles osas on ikkagi kahtlus, siis ega meil ei jää jälle muud üle, kui panna ka see küsimuse eState Aid WIKIsse.

Toetuse saaja kohustused kui toetust kasutatakse majandustegevuseks:

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel rakendamisel on toetuse saaja kinnitanud, et ollakse teadlik nõudest, et projekti raames soetatud vara abil ja arendustegevuse tulemusena väljapoole oma asutust teenuste osutamise korral tuleb seda teha üksnes turutingimustel või turu puudumisel omahinna ja sellele lisanduva mõistliku kasumimarginaaliga.“ (§ 11 lg 3 p 4).

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele

rakendamisel tuleb projekti raames soetatud vara abil ja arendustegevuse tulemusena erasektorile teenuste osutamise korral, tegema seda üksnes turutingimustel (§ 6 lg 6).

10.5. Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast

Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast67

1. Kui ÜSM art 70 lõigetes 2 ja 3 osutatud eranditest ja fondispetsiifilistest eeskirjadest ei tulene teisiti, peavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt toetust saanud tegevused toimuma programmipiirkonnas.

2. Korraldusasutus võib nõustuda, et tegevust teostatakse väljaspool programmipiirkonda, kuid liidu piires, tingimusel, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) tegevus edendab programmipiirkonda;

b) kogusumma, mis on programmi raames eraldatud väljaspool programmipiirkonda toimuvatele tegevustele, ei ületa 15 % ERFi, Ühtekuuluvusfondi või EMKFi toetusest prioriteedi tasandil või 5 % EAFRD toetusest programmi tasandil;

67 Ühissätete määrus art 70

82

c) seirekomisjon on asjaomased tegevused või tegevustüübid heaks kiitnud;

d) programmi ametiasutuste kohustusi seoses tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega täidavad selle programmi eest vastutavad ametiasutused, mille raames tegevust toetatakse, või nad sõlmivad kokkulepped piirkonna ametiasutustega, kus tegevust teostatakse.

3. Tegevuste puhul, mis on seotud tehnilise abi või reklaamitegevusega, võib kulutusi teha väljaspool liitu tingimusel, et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.

4. ÜSM art 70 lõikeid 1–3 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata ESFist toetatavate tegevuste suhtes.

Hetkel rahandusministeeriumi (25.05.2015, Margit Karu) tõlgendus – kui väiksem osa projektist toimub välismaal ja TS/partnerid on Eestis, siis võib projekti asukohaks lugeda Eesti.

10.6. Ristfinantseerimine Ühissätete määrus art 98 lg 2 annab võimaluse ERF-ist ja ESF-ist rahastada osa tegevustest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel, et need kulud on vajalikud tegevused nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega seotud: seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10% ülempiirist. Ristfinantseerimise ülempiiriks 10% (Ühissätete määrus art 98 lg 2 ning teist tüüpi kulud tuleb planeerida juba meetme eelarves ning jälgida ka nende kasutamist. Allikas: Rahandusministeeriumi 30.03.2015 vastus (Margit Karu margit.karu@fin.ee)

11. Ettemakse taotluse esitamine Mitteriigiabi ettemakset saab anda, kui selle andmise võimalus on sätestatud TAT õigusaktis. TAT võib seada kitsendavaid tingimusi ettemakse tegemiseks. RÜl on õigus keelduda mitteriigiabi ettemakse tegemisest, isegi kui TAT õigusakti või TRO otsuse kohaselt on lubatud mitteriigiabi ettemakse teha. Toetuse saaja esitab ettemakse saamiseks vormikohase taotluse.

Vorm_ET_taotlus_26_01_2016.xlsx

Vormi leiate ka meie kodulehelt http://archimedes.ee/str/toetuse-saajale/periood-2014-2020/vormid/ Mitteriigiabi ettemakse võib TSle teha järgmistel tingimustel68:

1) kuni 40 protsendi ulatuses TRO või TAT õigusaktiga määratud toetuse summast, kuid mitte rohkem kui 90 kalendripäeva abikõlblike kulude toetuse osa tasumiseks prognoositud rahavajaduse summa või

2) riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega RHS tähenduses hankelepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi ja töövõtjalt lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks finants- või krediidiasutuselt või kindlustusseltsilt saadud garantii alusel, kui garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem Ühendmääruse § 18 lõikes 13 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast ning see katab kogu ettemakse summa.

68 Ühendmäärus § 18. Mitteriigiabi ettemakse lg 1

83

Kuna prognoosi alusel tehtavaid ettemakseid finantseeritakse riigi enda käibevahenditest, on prognoosi aluseks oleva perioodi pikkust piiratud 90 kalendripäevaga, et tagada optimaalsed rahavood nii TS kulude katmiseks kui ka mõõdukas koormus riigi käibevahendite kasutamisel. Prognoosi alusel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti (juhul kui meetme määruses või TATis ei ole sätestatud suuremat määra) määratud toetusest. Nimetatud piiranguga maandatakse projekti lõpetamata jätmisel või väiksemas mahus lõpetamisel liigse rahastamise riskid ning motiveeritakse TSi esitama lõpparuanne õigeaegselt, vajadusel tasaarveldada viimase tekkinud ja makstud kulude alusel makstud toetus tagasimaksmisele kuuluva toetusega või jätta väljamaksmisele mittekuuluv toetus välja maksmata. Mitteriigiabi ettemakset ei ole lubatud teha kui abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise makse alusel (Ühendmääruse §-s 8). Mitteriigiabi ettemakse saamiseks (edaspidi ka ettemakse taotlus, lühendatult EMT) esitab TS MTga järgmise teabe ja dokumendid:

1) prognoosi alusel ettemakse taotlemisel ettemakse summa, mis põhineb TRO või TAT õigusaktis kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja RÜ nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade rahavoogude prognoosil, koos vastavate lepingutega;

2) hankelepingu/ettemaksu arve alusel ettemakse taotlemisel ettemakse summa, riigihangete seaduse tähenduses hankelepingu ja selle alusel koostatud ettemaksearve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi ning töövõtja kohustuse tagamise garantii.

Ettemakse kasutamise kohta on TS kohustatud esitama RÜle ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksu ettemakse kasutamise aruande (edaspidi ka aruanne või EKA) koos nõutud abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentidega (juhul kui maksmist tõendavate dokumentide esitamine on nõutud). Ettemakse saamise kuupäevaks loetakse RÜ poolt makse tegemise kuupäev. EKA esitamise päevaks loetakse TS poolt e-SFOSi aruande esitamise päev või paberkujul RÜs aruande registreerimise päev. Tähtaeg tuleneb prognoosi kohase ettemakse kuni 90 kalendripäeva rahavajaduse prognoosist, millele lisandub 15 kalendripäeva ettemakse kasutamise aruande koostamiseks ja esitamiseks. Näiteks kui ettemakset on taotletud perioodile 01.01.2016-31.03.2016, siis tuleb EKA esitada hiljemalt 15.04.2016. Iga järgneva prognoosi alusel saadud ettemakse saamiseks peab EKA põhjal olema eelnevatest, samal alusel saadud ettemaksetest, vähemalt 80 protsenti kasutatud ja tõendatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, välja arvatud, kui ettemakse kasutamise tõendamise tähtaeg (kuni 90 kalendripäeva rahavajaduse prognoos, millele lisandub 15 kalendripäeva) pole saabunud69. Seega on iga järgneva ettemakse saamiseks sätestatud lisatingimus, mille kohaselt ei tohi eelmiste ettemaksete kasutamise tõendamata jääk ületada 20%. Limiidi kehtestamisega tagatakse abikõlblike kuludega katmata ettemaksete all oleva raha kasutamine mõistlikul viisil ja mahus. 20% piirang rakendub EKAle sätestatud tähtaja (kuni 90 kalendripäeva rahavajaduse prognoosile järgneval 15. kalendripäeval) saabumisel ehk kui TS on esialgse rahavajadusena taotlenud vähem kui 40%, kuid enne EKA esitamise kohustust on tekkinud vajadus suuremas

69 Ühendmäärus § 18. Mitteriigiabi ettemakse lg 8

84

summas (kuid mitte rohkem kui 40% määratud toetuse summast) ettemakse järele, võib ta esitada uue taotluse. Näiteks kui TS on taotlenud toetuse ettemaksu summas 50 000 (30% toetuse summast) eurot perioodile 01.01.2016-31.03.2016 ning taotleb uut ettemaksu 02.04.2016 (10% toetuse summast) perioodile 01.04.2016-30.06.2016 siis on RÜl võimalik seda anda ka siis kui eelneva (s.t. perioodile 01.01.2016-31.03.2016 antud) ettemaksu tõendamise aruannet ei ole esitatud, sest nimetatud aruande esitamise tähtaeg saabub 15.04.2016 ning tõendamata ettemaksete osakaal kokku ei ületa 40% toetusest. Kui aga TS on esitanud perioodi 01.01.2016-31.03.2016 kohta EKA 15.04.2016 ning on tõendanud ettemaksu kasutamist toetuse summas vaid 25 000 eurot (s.o. 50%, mis on vähem kui Ühendmääruses kehtestatud 80%), siis ei ole RÜl võimalik uut ettemaksu TSle teha enne, kui kasutamata ettemaksu jääk on tagastatud (seda põhjusel, et tõendamata ettemaksu jääk on 50% mis ületab määruses sätestatud 20% piirangut). Kui TS ei täida kohustust esitada ettemaksu tõendamise aruanne tähtaegselt, nõuab RÜ prognoosi alusel antud ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole TS esitanud 80% ulatuses aruannet, ja TS on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel rakendatakse finantskorrektsiooni. Täiendavad tekkida võivad olukorrad on selgitatud alljärgnevalt praktiliste näidete varal: Kui RÜ ei jõua eelmist EKA ära menetleda enne järgmise EMT väljamaksmist, tuleb esimese EMT kasutamine kuni selle aruande menetluse lõpetamiseni loetakse tõendatuks TS esitatud andmete alusel. Näide 1 Toetust on saadud EMT nr 1 alusel, mille aruande esitamise tähtaeg on 15.04. 08.04 esitab TS EMT nr 2. EMT nr 1+EMT nr 2 kasutamata jääk ei ületa 40% toetusest ning ei ole viimane 5% toetusest. 15.04 esitab TS EMT nr 1 kasutamise aruande, mille kohaselt ta on näidanud abikõlblike kuludena 80%.

Variant 1 RÜ ei ole EMT nr 2 väljamaksmise ajaks jõudnud ära menetleda EMT nr 1 aruannet. – Sel juhul võtab RÜ EMT nr 2 väljamaksmise aluseks TS esitatud andmed (abikõlblikke

kulusid on 80%) ning maksab EMT nr 2 välja. – EMT nr 1 aruande menetlemise järel selgub, et tegelikult on abikõlblikke kulusid 78%. RÜ

peab EMT nr 1 kasutamata jäägi täies ulatuses (22%) tagasi nõudma. Variant 2

RÜ on EMT nr 2 väljamaksmise ajaks jõudnud ära menetleda EMT nr 1 aruande ning selle kohaselt on abikõlblikke kulusid 78%. TS aktsepteerib seda. – RÜ maksab EMT nr 2 välja, vähendades EMT nr 2 summat 2% võrra EMT nr 1 summast

(EMT nr 1 aruande alusel nõutust (80%) vähem kasutatud abikõlblikke kulusid). – Kui TS ei ole nõus, et EMT nr 1 aruandest läheb 2% kulusid mitteabikõlblikuks, siis niikaua

kui ei ole nende 2% kulude abikõlblikkus lõplikult selgunud, järgnevat ettemakset teha ei saa.

Näide 2 Toetust on saadud EMT nr 1 alusel, mille kasutamise aruande esitamise tähtaeg on 15.04 08.04 esitab TS EMT nr 2 ning EMT nr 1+EMT nr 2 tõendamata jääk ei ületa 40% toetusest ning ei ole viimane osa 5% toetusest. 15.04 esitab TS EMT nr 1 kasutamise aruande, mille kohaselt ta on näidanud abikõlblikke kulusid 50% (alla 80%) saadud ettemaksust. – RÜ ei tee EMT nr 2 alusel ettemakset, sest ei ole täidetud järgmise ettemakse tegemiseks

nõutud tingimused.

85

– RÜ menetleb EMT nr 1 aruannet ning nõuab seejärel abikõlblikeks kuludeks kasutamata jäägi täies ulatuses tagasi.

RÜ võib ka kaaluda, kas edaspidi üldse järgmisi ettemakseid teha, sest TS on rikkunud talle pandud kohustusi ettemakse kasutamise tõendamisel.

12. Maksetaotluse/ettemakse kasutamise aruande esitamine STS § 29 lg 1 kohaselt makstakse toetus välja abikõlblike kulude katteks TS esitatud MT alusel, kas enne kulude abikõlblikkuse tõendamist (ettemakse) või pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. TS peab igal aastal esitama vormikohase.maksetaotluste prognoosi (Perioodi maksetaotluse

prognoosi vorm). Prognoosis kajastatakse kalendriaastas RÜle esitatavad maksetaotlused (sh ettemakse kasutamise aruanded) Maksetaotluse (MT) ja ettemakse kasutamise kohta esitab toetuse saaja vormikohase aruande kuni 31.12 2016 kas elektrooniliselt sihtasutusele kodulehel oleva vormi kaudu http://archimedes.ee/tegevused/dokumendi-saatmine/ või struktuuritoetuste e-keskkonna (SFOS) kaudu E-TOETUS. E-toetus – struktuuritoetuse e-keskkond tutvustus (Priit Vassiljev, SA Archimedes) Kui MT esitatakse struktuuritoetuse e-keskkonna (SFOS) kaudu, siis palume maksetaotluse sisestamisel märkida väljale „Makse selgitus“ maksetaotluse number ja kulude periood. Kui MT esitatakse e-SFOSi väliselt, tuleb see enne MT kontrolli toimingutega alustamist e-SFOSi üles laadida, et igast kontrolliga seotud toimingust jääks jälg. Vorm on ühine nii MT kui ettemakse aruande esitamiseks (Maksetaotluse ja ettemakse aruande

vorm (muudetud 16. september 2016)). Vormid leiate ka meie kodulehelt http://archimedes.ee/str/toetuse-saajale/periood-2014-2020/vormid/ MT on olemuselt tahteavaldus toetuse väljamaksmiseks ehk see on hõlmatud toetuse maksmise eelduste, sh kulude abikõlblikuks või tulemuste või tegevuste nõuetekohaseks lugemise sooviga. Esitatud MTst/ettemaksu kasutamise aruannet menetletakse mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning esitatud ettemaksutaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva ettemaksutaotluse saamisest arvates. Riigiasutus ei pea esitama koos MTga kulu tasumist tõendavat dokumenti ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente.70. Palgakulude tõendamisel esitatakse ja kontrollitakse ainult töötaja brutotasu (kaasa arvatud puhkusetasu ja haigustasu) teket ja põhjendatust ning kas töötasult on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja töötukindlustusmakset. Töötaja brutotasult kinnipeetud summade kohta dokumente TS esitama ei pea ning RÜ neid ei kontrolli, sest kinnipidamine ei ole TSi kulu. Nimetatud erand ei vabasta TSi saajat dokumentide säilitamiskohustusest ja kulu abikõlblikkuse, sealhulgas ka kulu maksmise, tõendamisest. TS peab olema siiski valmis esitama audiitorile ja järelkontrolli tegijale nende nõudmisel kulu maksmist tõendavad dokumendid.

70 Ühendmäärus § 11. Maksetaotluse esitamine

86

12.1. Kulu tõendav dokument Kulu tekkimine loetakse tõendatuks, kui TS on lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest kulu aluseks oleva arve71 või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel kajastanud kulu oma raamatupidamises kohustusena. Palgaarvestuse puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. Vastavalt Ühendmäärusele loetakse kulu tekkinuks72, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev toetatav tegevus on tehtud ehk kui töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud projekti abikõlblikkuse perioodil ning lõike 5 kohaselt on selle eest makstud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul. Näiteks kui TS tellib töövõtjalt teenuse/asja, siis lepingus lepitakse kokku, mis on ostetavaks teenuseks/asjaks ning millal peab teenus/asi olema osutatud või asi üle antud või loetakse üle antuks. Kulu tekib teenuse/asja ostjal (TSl/partneril) siis, kui ta võtab vastu lepingus nimetatud teenuse/asja või selle osa, kui üleandmine/tasumine toimub etapiviisiliselt. Teenuse osutatuse/asja üleandmise tõendusmaterjalina tuleb arvestada, mida loetakse tõendiks raamatupidamiskande tegemiseks - reeglina on selleks tööde/asja üleandmis-vastuvõtu akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet üleandmise kohta. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on ainult leping (st eraldi arveid lepingu alusel ei esitata), kus on ära toodud maksegraafik ja maksetähtpäevad ning tasumine toimub ainult lepingus sätestatu alusel, loetakse sellist lepingut kuludokumendiks. Viimati nimetatud juhul peab ka leping jääma täies ulatuses abikõlblikkuse perioodi. Kuludokumendil sh välisriigi kuludokumendil toodud majandusliku sisu järgi peab olema võimalik kindlaks teha kulu seotust projekti ning konkreetse tegevusega. Välisriigi poolt välja antud kuludokumendi sisust arusaamiseks sh projekti ja konkreetse projekti tegevusega seostamiseks on õigus nõuda tõlget.

12.2. Kontrolljälg Ühissätete määrus art 125 lg 4 p d kohaselt piisav kontrolljälg, mille kohaselt peab olema võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu vastavust tegelikule tehingule. Nimekiri dokumentidest ja tegevustest, mis tagavad piisava kontrolljälje TSi juures, sh näiteks: Maksetaotlused:

MT koopia MT parandused ja täiendused Kuludokumentide originaalid (töö/teenuse teostaja või tarnija poolt esitatud

originaalarved) Kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid (maksekorraldused või

pangaväljavõtted)

71 Raamatupidamise seadus § 7. Algdokument (1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 72 Ühendmäärus § 2 lg 3-5

87

Omafinantseeringu arvestust puudutavad dokumendid, kui omafinantseerimine on mitterahaline või riiklikest toetustest/kindlustusmaksetest rahastatav

Tööajatabelid Töölepingud, käskkirjad, ametijuhendid Töö/teenuse teostaja või tarnijaga sõlmitud lepingud, lepingumuudatused, üleandmise-

vastuvõtmise aktid jne Omanikujärelevalve toimumist tõendavad dokumendid Hankedokumendid Koolituste puhul koolitatavate valikuga seotud dokumendid, koolitusel osalenute

nimekiri (sh registreerimisleht, millel on koolitusel osalenute allkirjad) ja koolitusmaterjalid

Võrreldavate pakkumiste võtmisel Kiri võimalikele pakkujatele (hinnapakkumise saamiseks esitatud lähteülesanne) Hinnapakkumused Kirjalik põhjendus, pakkumuse valiku kohta Valituks osutunud pakkujaga sõlmitud leping Juhul kui võrreldavaid pakkumusi ei ole võetud, siis kirjalik põhjendus selle kohta

13. Ühikuhindade alusel kulude hüvitamine (lihtsustatud

hüvitamisviisil) Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel makstakse toetust ainult siis, kui nii on ette nähtud TAT õigusaktis ning konkreetse TS projekti TROs. Kui seda eelnevalt tehtud ei ole, siis toetust lihtsustatud hüvitamisviiside alusel ei maksta. Ühikuhindade kehtestamise eesmärk on lihtsustada RÜ ja TS vahelist kulude tõendamist/rahade liikumist. Võimalik on kasutada kahte tüüpi ühikuhindu: 1) Kulupõhised ühikuhinnad ehk mille suurus ei sõltu TSi tüübist.

a) Ülevõetavad ühikuhinnad Siia kuuluvad ka Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud ühikuhinnad (näiteks Horisont 2020 ja LIFE programm, milles kasutatavaid ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamise metoodikaid võivad kõik liikmesriigid sama tüüpi tegevuste ja TSide puhul ilma eelnevat analüüsi tegemata kasutusele võtta. Ülevõetavat metoodikat tuleb rakendada samasugustel tingimustel, kui on sätestatud ülevõetavas programmis). Ülevõtjal tuleb analüüsida ülevõetava ühikuhinna kasutamise metoodika, hinnates, kas see sobib tegevuse ja sihtgrupiga, millele ülevõetavate ühikuhinda ja metoodikat soovitakse kohaldada

b) Kehtestatavad ühikuhinnad Et kehtestada uus ühikuhind, peab läbi viima tegelikel usaldusväärsetel kuludel või statistilistele andmetele või muule objektiivsele teabele põhineva analüüsi.

2) riigisiseste üldaktidega sätestatud ühikuhinnad. Vastavalt ÜMile73 võib toetuse andmisel kasutada riigi tegevuste jaoks väljatöötatud ühikuhindu, millised peavad olema fikseeritud seaduses või määruses. Toetuse jaoks saab neid kasutada ainult täpselt samas suuruses. Kui soovitakse sellise ühikuhinna suurust muuta, siis ei ole tegemist enam riigi jaoks väljatöötatud ühikuhinnaga, vaid uue ühikuhinnaga, mille väljatöötamisel peab järgima Ühissätete määrus art 67 lg 5 p a sätestatud reegleid.

73 Ühendmäärus § 7. Standardiseeritud ühikuhinna alusel abikõlblike kulude hüvitamine (1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna

alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 4 kohaselt.

88

Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmisel ei kontrollita tegelike kulude suurust ja tasumist ning TS ei pea projekti raamatupidamisarvestuses neid eristama ega MTga kuludokumente esitama. Ühikuhinna kasutamise korral tõendatakse ühikule vastava tegevuse toimumist metoodikas sätestatud tingimustel. Seda, kui kehtestatud ühikuhinna summa kantakse edasi TSi poolt, või mis TS ja tema töövõtjate või muude isikute vahel toimub, struktuurivahendite õigusaktid ei reguleeri (va kui TATi on see sisse kirjutatud). Seega ei kuulu kontrolli ja auditeerimise ulatusse see, kuidas ja mis ulatuses (kas suuremas või väiksemas summas) TS ühikuhinnana saadud vahendid kolmandatele osapooltele edasi kannab. Kontrolli ja auditeerimise ulatusse kuulub ühikuhinna kehtestamise metoodika ja ühiku väljatöötamine ning selle metoodika rakendamine toetuse väljamaksmisel.

14. Dokumentide säilitamine Dokumentide säilitamise nõuded on sätestatud STSis74. Nimetatud seaduse § 35 lõige 1 viitab Ühissätete määruse artiklile 140, milles toodud nõuetele vastavalt peavad rakenduskava elluviimise korraldajad ja auditeerija säilitama oma ülesannete täitmise käigus saadud andmeid, loodud dokumente ja muid tõendeid.

Ühissätete määruse artikli 140 punkt 4 alusel säilitatakse dokumente kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul. Sama artikli punkt 6 sätestab tingimused arvutisüsteemide vastavusnõuetele kui dokumente säilitatakse ainult elektroonilisel kujul. Kui dokumendid on olemas üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide vastavuse riiklikele juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid auditeerimisel kasutada.

Tulenevalt eeltoodust võib TS säilitada dokumente ka üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide kujul.

Dokumentide teabekandja valik (paberkandjal, elektroonilisel/digitaalsel kandjal) kirjeldatakse asutuse asjakohases dokumendis (asjaajamiskorras, dokumentide loetelus vmt), samuti digitaalsel kandjal dokumentide kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilitustähtajad. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Ühissätete määruse artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.

Näiteks, kui projekti viimane kulu loetakse abikõlblikuks ja tehakse väljamakse 1. novembril, siis algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. Vastavalt RPSile on kohustus säilitada raamatupidamise algdokumente 7 aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Ehk dokumentide säilitamise aeg RPSis on pikem kui STSis ja tuleb lähtuda RPSis kehtestatud säilitamistähtajaga.

74Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 35 lg 2 (2) Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.