Veebruarirevolutsioon

Vana kalendri järgi: 23. veebruar – 3. märts 1917

Uue kalendri järgi: 8.-16. märts 1917

Venemaa keisririik 20. sajandi algul

Nikolai II koos oma perekonnaga: abikaasa Aleksandra Fjodorovna Lapsed: Olga, Tatjana, Maria, Anastassia, Aleksei

Eellugu• 28. juuli 1914 – algas esimene

maailmasõda• 30. juulil 1914 – kuulutas

Venemaa välja üldmobilisatsiooni

• 1. augustil kuulutab Saksamaa Venemaale sõja

• Mobiliseeriti kokku 14,5 milj meest

• Langenuid 1,7 milj, 5 milj haavatut, 2,5 milj vangis

Revolutsiooni käik Peterburis• 23.02 pahameeleavaldused Peterburi toidupoodides

(probleem transpordiga), rahutused („Leiba!“, „Maha sõda!“)

• 25.-27.02 streigid Peterburis, revolutsiooni poole lähevad üle mitmed sõjaväeosad (u 25 000 meest)

• 27. 02 moodustati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu

• 27. 02 moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mida juhtis sise- ja sõjaminister Aleksandr Kerenski

Romanovide dünastia valitsusaja lõpp• 2. märtsil 1917 – Nikolai II kirjutab

alla troonist loobumise manifestile (oma venna Mihhail Romanovi kasuks)

• 2. märtsil moodustati Ajutine Valitsus (eesotsas Gerrgi Lvov)

• 3. märtsil 1917 loobub Mihhail Romanov keisrivõimust – lõpeb Romanovide dünastia valitsusaeg Venemaal (1613-1917) Mihhail Romanov

Revolutsioon Eestis• Teated Peterburis toimuvast jõudsid Eestisse katkenud

ühenduse tõttu hilinemisega.• 1. märtsil 1917 alustati Tallinnas tööseisakutega• 2. märtsil toimus üleüldine streik, algasid miitingud ja

meeleavaldused.• Demonstrantid ja Balti laevastiku madrused ründasid

üheskoos Rannavärava Paksu Margareetat, mis oli muudetud vanglaks.

• Vastupanu osutanud vanglaülem tapeti, vangid vabastati ning torn ise süüdati põlema.

• Rannaväravast valgusid ülestõusnud laiali üle kogu linna.

• Vabastati vange ka teistest kinnipidamisasutustest, sealhulgas Toompea kubermanguvanglast, mis süüdati samuti põlema.

• 3. märtsil 1917 kogunes ametlikult Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu.

• Sarnased sündmused toimusid lähipäevil ka Narvas, Tartus ja teistes Eesti linnades.

Uued kubermangukomissarid• 3. märtsil 1917 andis Ajutine

Valitsus välja deklaratsiooni, millega kuulutati välja kõikidele poliitvangidele amnestia ning sõna-, koosolekute- ja trükivabadus.

• 5. märtsil kinnitati Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska, Liivimaa kubermangukomissariks aga Riia linnapea Andrejs Krastkalns, kelle võimu alla jäi Lõuna-Eesti.

Rahvusautonoomia andmine Eestile• Mõte rajada Eestimaa rahvuskubermang pärines juba 19.

sajandi lõpust.• 17. märtsil 1917 esitati Peterburis Ajutisele Valitsusele

rahvuskubermangu loomise projekt, kuhu oli lisatud ka Eestile autonoomia nõudmine.

• 26. märtsil organiseeriti projekti toetuseks ühismeeleavaldus nii Eesti linnades kui ka riigi pealinnas Peterburis.

• Peterburis marssis rahumeelselt tänavatel kuni 40 000 eestlast, nende hulgas ligi 15 000 sõjaväelast.

• Üheskoos esitati Ajutisele Valitsusele deklaratsioon, mis nõudis Eestile täielikku autonoomiat. 

• 30. märtsil 1917 kinnitas Ajutine Valitsus valitsus määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta".

• Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga ühtseks rahvuskubermanguks, mille eesotsas oli kubermangukomissar Jaan Poska.

• Eesti ala oli esmakordselt ühendatud ühte haldusüksusesse.

„Jaan Poska portree“ Paul Raua maal (1929)

Allikad• http://

eestiajaloost.blogspot.com.ee/2015/11/veebruari-revolutsioon-eestis.html

• http://www.horisont.ee/node/40• http://www.histrodamus.ee/index.php?&

event=Show_main_layers&layer_id=156• Andres Adamson „Veebruarirevolutsioon 100: Kuidas langes

tsaarivõim“ Postimees 4. märts 2017• Jüri Kotšinev: 100 aastat veebruarirevolutsioonist ja

keisrivõimu hukust https://www.youtube.com/watch?v=VWN6_amKlIU