KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 5/2013 (121/567)

TOSIN AASTAT MALEVAT JUHTINUD PEALIK

VÕÕRUSTAB PARAADI KODUÕUEL UHKUSEGA

VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEM JA PARAADIL OSALEJA VÄLIMÄÄRAJA

Läänemaal on Läänemaal on Kaitseliidu turvavaip Kaitseliidu turvavaip kõige tihedamkõige tihedam

KOORMUSMATKAL

VALSITAKTIS

SÕDURIOSKUSTE

BAASKURSUS

KAITSELIIDUS

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja.

Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 5/2013

NR 5/2013 (121/567)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 5/2013 (121/567)

TOSIN AASTAT MALEVAT JUHTINUD PEALIK

VÕÕRUSTAB PARAADI KODUÕUEL UHKUSEGA

VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEM JA PARAADIL OSALEJA VÄLIMÄÄRAJA

Läänemaal on Kaitseliidu turvavaip kõige tihedam

KOORMUSMATKAL

VALSITAKTIS

SÕDURIOSKUSTE

BAASKURSUS

KAITSELIIDUS

10 Kaitseliit katab turvavaibana kogu Eestit

12 Ajalooline keskkogu Kirnas

14 Kaitseliitu usaldatakse rohkem kui kunagi varem

16 Major Arnold Juhans — missioonitunde ja

kogujakirega malevapealik

21 Valge Laev on üle-eestiliseks kasvanud

malevkonnavõistlus

24 „Linn lukku!“ — see polnud õppus

26 Aksel Heidemann: mul oli otsustamisaega 24 tundi

28 Kolme maleva Orkaan möllab tänavu Lääne- ja

Hiiumaal

29 Riigikaitse on iga mehe asi

30 Sõdurioskuste baaskursus kahe kalda pealt vaadates

35 Kaitseliidu uued autod on ostu õigustanud

39 Kahe ookeani sõda

41 Leia kümme sarnasust

45 Ungru loss varjab sõjaväelennuvälja

49 Kaitseliit õpetab praktikakogukondi arendades

86 Kaitseliit „Teeme ära!“ talgutel

88 Millal ja kuidas kasutada Eesti lippu

50 Sirtsu Sõtk nii, nagu Jõgeva võistkond seda nägi

57 Naiskodukaitse esimene ajalooseminar

73 Maakaitsepäeva ja võidupüha üritused Haapsalus

74 Paraadi välimääraja

76 Tehnika, mida näeb paraadil

78 Võidupüha paraadi skeem

80 Võidupüha parkimisskeem

82 Maakaitsepäev toob nii pidu kui ka põnevust

60 Raske õppustel, raske lahingus

62 Stiililaager viib lapsed muinasjutu sisse

65 Tartu ja Iisaku noored tutvusid Poroni ürgorus

68 Mini-Põrgupõhjal võidutsesid Rapla ja Valga

69 Salupere retk maabus Aegnas

70 Luurelaagris said suud-silmad loodust täis

NAISKODUKAITSE

VÕIDUPÜHA

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: TIIT LINTS

21

30

HE

INO

RE

BA

NE

IRIN

A M

ÄG

I

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 5/2013

Kaitseliidu kaitse liidus

Kui sa tunned vähemalt sadat üle 15-aastast Eesti kodanikku, on üsna tõenäoli-ne, et tunned ka mõnd kaitseliitlast või naiskodukaitsjat. Vahest on ta noor, aga võib-olla juba ammuilma pensionil. Võib-olla on ta just selline vahva sell, nagu

sulle meeldib, aga võib-olla ka mitte — kaitseliitlasi on igasuguseid. Üks on igatahes kindel: tänu temale on su kodukant (kas või natukene) turvalisem.

Võib-olla pole ta — veel või enam — päris niisuguses vormis, et sind kätel mis iganes kriisist või katastroofi st välja kanda. Aga kindlasti ei ole tema ka põhjus, miks abista-jad sinuni ei jõua. Selgitan: tänu sellele, et kaitseliitlane saab palju suurema tõenäo-susega kui keegi teine ohuolukorras endaga ise hakkama, ei kurna ta abistajate alati nappivat jõudu.

Üks asi on rääkida potentsiaalsest relvakonfl iktist, mille puhuks on kaitseliitlastele pandud kindlad ülesanded. Ülesanded, milleta vaba riigi ja põhiseaduse kaitsmine kõige paremini välja ei pruugi kukkuda. Aga on ju teisigi ja paljude arvates tõenäo-lisemaid olukordi: metsapõleng, lumetorm, uputus või midagi, mille peale me täna ei tulegi. Kui sinu kodukohta ohustab miski, mis on igapäevahädadest suurem, ja korra-kaitsjad vajavad abi, siis pöörduvad nad kaitseliitlaste poole.

Nad kõik on tublid, heas vormis ja hea varustusega. Aga isegi siis, kui nad seda mingil põhjusel ei ole, on täiesti omaette väärtus juba see, et nad on lihtsalt olemas. Et on olemas organiseerunud inimesed, kes on andnud lubaduse tulla vajadusel kindlasti appi. Me teame, kust neid leida. Ja seda, et nad tulevad tõesti appi. Iga kord, kui olu-kord on nõudnud abi palumist kaitseliitlastelt, on nad tulnud.

Nad on liitunud, et kaitsta oma kodu, mille või kelle eest parasjagu tarvis. Nad on ju kaitse liit.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida male-va personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Vabatahtlik fototoimetaja: Kristjan Prii

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2013

Kalender20. juuni 2000. aastal asutati Eesti maaväe staap

2003. aastal lendas esimene Eesti üksus ESTPLA-7 operatsioonile Iraaki

23. juuni võidupüha — 1919. aastal saavu-tasid Eesti väed Võnnu lahin-gus võidu Landesveeri üle

24. juuni 1994. aastal asutati Eesti mereväe staap

1908. aastal sündis kolonel Alfons Rebane (pildil)

28. juuni 1949. aastal langes Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) juht Endel Redlich

29. juuni 1992. aastal alustati Soomes Eesti kaadrioh-vitseride koolitamist

30. juuni 1919. aastal jõudsid Eesti väed Riia alla

1. juuli 1919. aastal algasid ägedad lahingud Riia all, Eesti laevastik tungis Väina jõkke

1993. aastal alustati Eesti mereväe taasloo-mist

2001. aastal asutati Kaitselii-du Kool

2008. aastal asutati Lääne kaitseringkonna staap

3. juuli 1919. aastal sõlmis Eesti vaherahu Landesveeriga, mis sunniti Riiast lahkuma. Võim anti üle Läti seaduslikule valitsusele

4. juuli 1941. aastal lõid Eesti metsavennad Kilingi-Nõmmel tagasi hävituspataljo-ni rünnaku

5. juuli 1994. aastal taastati kaplaniteenistus

6. juuli 1993. aastal asutati nii Pärnu kui ka Tartu üksik-jalaväepataljon

8. juuli 1994. aastal asutati Eesti Rahuvalve üksik-kompanii

10. juuli 1941. aastal algas Tartu vabastamine Punaarmeest

15. juuli 1886. aastal sündis kolo-nel Karl Parts (pildil)

20. juuli õhuväe aastapäev — 1919. aastal asutati Eesti õhuvägi

24. juuli 1944. aastal algas Pu-naarmee suurpealetung Narva rindel

26. juuli 1944. aastal algasid lahingud Sinimägedes

29. juuli 1944. aastal peatati Sinimägedes Punaar-mee suurrünnak

1993. aastal asutati Põhja üksik-jalaväepa-taljon

30. juuli 1941. aastal pidasid Kulina-Puka suurlaagri metsavennad (Rakvere Ümbruse Rahvakait-se Pataljon) Virumaal lahingu punaarmee-lastega

31. juuli 1941. aastal pidas ERNA grupp Kautlas lahingu Punaarmeega

1. august 1914. aastal algas Esimene maailmasõda

4. august 1919. aastal lõpetasid eestlased edasitungi Venemaale Ostrovi ja Porhovi suunal

KA

ITS

EL

IIT

LIIVI REINHOLD

ER

AK

OG

U

Alustab admiral Pitka luurevõistlusKaitseliit hakkab Erna retke asemel korraldama uut rah-vusvahelist sõjalis-sportlikku võistlust — admiral Pitka luurevõistlust —, mis saab tänavu teoks 7.—10. augustini valdavalt Lääne-Harjumaal.

Eelvõistluste Eel-Erna 2012 ja Utria dessant 2013 tulemuste järgi on praeguseks admiral Pitka luurevõistlusele pääsu lunastanud järgmised Eesti võistkonnad: Kaitseliidu Tartu malev, Pärnumaa ma-leva kaks võistkonda, Järva malev, Tallinna maleva Kalevi ja Põhja malevkond, Alutaguse malev, Naiskodukaitse Tallinna ringkond, Kaitse-väe Ühendatud Õppeasutused ning Ida politseiprefektuur. Starti lubatakse võistkonnad, mille koosseisus on minimaal-selt kaks eelvõistlusel osalenud võistlejat. Sel aastal regist-reeritakse Eesti võistkondi nende osalussoovist teatamise järjekorras. 2014. aastal on Eesti võistkondadel admiral Pitka luurevõistlusele pääsu eelduseks Utria dessandi 2014 läbimine.

Välismaalt on tänaseks end üles andnud viie riigi võistkon-nad. Kuna registreerimine veel käib, võib see arv muutuda. Luurevõistluse trass hakkab igal aastal kulgema eri kohas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljakueelist. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud kaitsevägi, Erna Selts, Eesti Reservohvitseri-de Kogu, Eesti Laskurliit jt organisatsioonid. Kohtunikena löövad kaasa Erna retkest ja Utria dessandist tuttavad Põhjamaade sinibaretid.

ADMIRAL PITK A

LUU

RE VÕ IS T L U S R E C O N C HALLE

NG

E

Kaitseliidu sporditööd asus juhtima Meelis JukkKaitseliidu juures alustas 1. mail käsunduslepingu alusel tööd kehakultuuri ja spordi projektijuhina staažikas spordiorganisaator ja aktiivne spordiharrastaja Meelis Jukk.

Meelis Juki töö hõlmab Kaitseliidu keskjuhatuses heakskiidetud spordikontseptsiooni edasiarendamist, lähtudes neljast peamisest tegevusliinist: sport, lahin-guline ettevalmistus, tervislik liikumine ja tervislikud eluviisid. Eesmärgiks on liikumisharrastuse ja spordi-alase tegevuse süsteemne ja eesmärgipõhine korralda-mine, mis parandaks kaitseliitlaste, sh Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide liikmete kehalist võimekust ning toetaks sportlikke harrastusi. Lähiajal alustab Jukk Kaitseliidu malevate ja üksuste külastamist, et tutvuda hetkeolukorraga ning kuulata kaitseliitlaste arvamusi.

Meelis Jukk on lõpetatud Tartu Ülikooli kehakultuuritea-duskonna ning töötanud üle 20 aasta avalik-õiguslikes ja omavalitsuste sporti kureerivates juhtorganites ning kuulunud ja kuulub mitme spordialaliidu ja spordiklubi juhatusse. Ta on Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilise malevkonna liige 1996. aastast ja tal on seersandi auaste. Meelis Jukk on abielus ja kolme tütre isa.

KAITSELIIT

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2013

TU

UL

I PE

NT

JÄR

V

Türi-Tori paadimaratonil sündis rajarekordAprilli lõpul korraldati järjekordne paadimaraton ehk Türi-Tori kiirlaskumine, kus osalenud Tallinna maleva Nõmme malevkonna võistkond Kilo-Lima saavutas oma klassis esikoha ja püstitas ka uue rajarekordi.

Võistluse start anti Türi-Allikul ning fi niš oli Tori vallas Randväljal. Kogu distantsi pikkuseks ku-junes 78 km, mille Nõmme kaitseliitlased läbisid 9 tunni, 27 minuti ja 53 sekundiga. Võistkonda kuulus 8+1 inimest, mis paigutas selle RAFT-klassi. Võistkonna taktika keskendus laitmatule meeskondlikule koostööle, mida toetasid erguta-vad rivilaulud, katkematu kindlameelsus distants läbida ja toores jõupingutus. Kõik need taktikad kombineeritult kindlustasid võistkonnale oma klassis esikoha.

KR

IST

JAN

PR

II

Põrgupõhja ootabretklema vaid täiskasvanuidPõrgupõhja retk ootab tänavu võistlejaid jõudu katsu-ma 11.—13. juulini. Start antakse Käru asulast ja fi niš on traditsiooniliselt Eidaperes. Trassi pikkuseks on linnulennult 100 km ja aega selle läbimiseks 54 tundi. Võistlus on mõeldud ainult täiskasvanutele. Võist-konda kuulub viis inimest: neli võistlejat ja esindaja. Osa võivad võtta kõik füüsiliselt ja vaimselt terved vähemalt 18-aastased inimesed, kes on end võistlusele registreerinud. Maksimaalselt lubatakse rajale 40 võistkonda.

Võistlejad moodustavad võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, mille põhiülesandeks on liikuda varjatult etteantud ajagraafi kus ja läbida kontrollposte, kus tuleb täita erinevaid ülesandeid, ning postkaste. Võistluse eesmärgiks on selgi-tada välja parimad, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu, jäädvustada vabadusvõitluse ajalugu ja tut-vustada Eesti mitmekesist loodust. Pärast rännakut autasustatakse võitjaid võistluse baaslaagris Eidaperes ning etenduse annab ajalooklubi Front Line, millele järgneb Põrgupõhja retke 15. aastapäeva pidulik tähistamine. Avatud on ka Eesti, Soome ja Rootsi üleelamisinstruktorite üleelamisteemaline näitusrada.

Teave ja registreerimine www.porgupohja.ee.

Valgamaa malev jooksis end järveringi võitjaksVõru Lahingukool korraldas 27. mail võistkondliku teatejooksu ümber Kubija järve. Joosti kõigile kooli vilistlastele tuttaval legen-daarsel järveringil, millel pikkust umbes 4,5 km. Lahingukooli 93. aastapäeva tähistavale teatejooksule oli paljude koostööpartne-rite hulgas saanud osavõtukutse ka Kaitseliidu Valgamaa maleva võistkond. Võistluste avamisel rõhutas Lahingukooli ülem major Madis Nõmme, et kooli taasloojad ja ülemad järgisid Lahingukooli tegevust juhtides samu väärtusi, mida nende kunagised eelkäijad. Nimelt oli pingelise päevase õppetöö järel enne öörahu väljakuulu-tamist päevakavas õhtujooks ümber Kubija järve, mistõttu õppurid ja kaaderkoosseis nimetasid seda järveringiks.

Lahingukooli sünnipäevavõistluse esimeste vahetuste läbimise järel oli selge, et kaheksast stardijoonele asunud võistkonnast heitlevad esimese teatejooksu võidu nimel politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna, Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Kaitseliidu Valgamaa maleva võistkond. Äärmiselt pingeliseks kujunenud viimases vahetuses suutis Valgamaa maleva ankrumees Margus Koor oma paremuse maksma panna ja kaitseliitlased võidu-kalt fi nišisse tuua. Valgamaa maleva võistkonda kuulusid v-vbl Imre Õim, v-srs Ahti Külm, srs Igor Koroljov jun ning malevlased Margus Koor ja Vjatšeslav Svirski. Teise koha saavutas Kuperjanovi jalaväe-pataljoni võistkond, kolmas oli Võru politseijaoskond. Võistluse lõ-purivistusel jäi kõlama mõte, et Lahingukooli aastapäeva teatejooks võiks kujuneda traditsiooniks.

AL

AN

NE

EM

E

7

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2013

Kaks aastakümmet Marylandi ja Eesti kaitsekoostöödUSA Marylandi osariigi kuberner tähistas mai keskel piduliku lõunasöögiga 20 aasta täitumist Eesti ja Marylandi kaitse-koostöö algusest. Eesti koostöö Marylandi Rahvuskaardiga sai alguse sõjalisest baasväljaõppest ja laienes kiiresti koos Eesti riigikaitse arenguga. „Aastatega on paljud kaitseväelased ja kaitseliitlased saanud Rahvuskaardilt olulist täiendust oma sõjalisele haridusele,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran Annapolises Marylandi osariigi kuberneri Martin O’Malley residentsis korraldatud lõunasöögil. „Marylandi Rahvuskaardi partnerlusprogramm on Eestile jätkuvalt väga oluline,“ lisas Marran. Kuberner O’Malley tunnustas Eesti õhuväe kopteripiloote kapten Rene Kallist ja kapten Martin Noor-salu, kes lendasid mullu Marylandi Rahvuskaardi lahingulendude brigaadi koosseisus Afganistanis. „Koostööprogramm on kahepoolselt tähtis,“ ütles kuberner O’Malley.

Marylandi Rahvuskaardi ja Eesti koostööprogramm sai alguse 1993. aastal, kui USA kaitseministeerium määras USA osariikidele endisest Nõukogude Liidust partnerriigid. 1990. aastatel ja 2000. aastate algul said paljud kaitseväelased ning kaitseliitlased ameeriklastelt väl-jaõpet kriisireguleerimises, demineeri-mises, sõjameditsiinis jm valdkondades. Hilisem koostöö hõlmab kopteripiloo-tide väljaõpet ja küberkaitset. 2009. aastal sai alguse Marylandi Rahvus-kaardi ja Eesti Küberkaitseliidu ühispro-jekt, mida tänavu kevadel käis kinnista-mas ka Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili.

Juunis tegid Marylandi Rahvuskaardi esindajad eesotsas selle ülema kin-mrj James Atkinsiga visiidi Eestisse. 4. juunil tähistati Kaitseliidu ja Marylandi Rahvuskaardi koostöö 20. aastapäeva Alu mõisas. Kin-mrj Adkins käis esma-kordselt Eestis 1993. aasta novembris koostöösuhteid sõlmimas. Pikaajalise koostöö eest kinkis Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili kin-mrj Adkinsile jalutuskepi, mille nupu sees oleva kom-passi abil võib kingi saaja leida alati tee sõbralikku Eestisse.

Veteranide toetussümboliks sai sinilillVeteranide toetussümboli konkursile esitatud 31 ideekavandi seast tunnistas veteranidest ja eksper-tidest koosnev žürii parimaks disainer Heino Prunsvelti töö „Sinilill“. „Žürii leidis, et esitatud lahendus-test on sinilill veteranide toetussümbolina kõige mitmekihilisem ja suurima üldistusjõuga,“ ütles žürii esimees Tanel Veenre. „Võidutöö kerkis esile tervikliku ja läbimõeldud disainiga, mille puhul pälvis tunnustust ka pakutud materjali ja valmistusviisi lihtsus,“ ütles ta, lisades, et loodava rinnamärgi kandmisele lisandub mitmeid teisi võimalusi, kuidas veteranipäevadel meie kevade ühe esimese õiega välismissioonidel käinud mehi ja naisi tunnustada.

Võidutöö autori Heino Prunsvelti sõnul kasvas sinilille idee välja kaitseväe mütsimärgist, mille ta 1992. aastal kujundas. „Toonasest kogemusest tekkis mõte ühendada mütsimärk sinilillega ja teha nendest stiliseeritud kooslus. Sinilill sobib toetussümboliks suurepäraselt, sest on üks väheseid lilli, mis vetera-nipäeval looduses õitseb, ka teab seda lille iga eestlane,“ lausus Prunsvelt. Kaitseväelase ja veterani n-vbl Rasmus Penno sõnul on sinilill kaitseväelastele südamelähedane. „Kaitseväelased tunnevad hästi Vabadussõja-aegset laulu kolmest sõjamehe hauakünkal õitsvast sinilillest. Veteranina on mul väga hea meel, et toetussümboliks valiti just sinilill,“ ütles n-vbl Penno.

Sinilille sümboliga valmistatud rinnamärke sai näha ja osta 23. aprillil Vabaduse väljakul Veteranirockil. Märkide müügitulu läks vigastatud kaitseväelaste ja nende perede toetuseks. Edaspidi saab igaüks väljendada sinilillemärgi ostmise ja kandmisega lugupidamist nii välismissioonidel käinud veteranide kui ka kõigi teiste vastu, kes kunagi on Eesti eest võidelnud.

Ideekonkursi žürii andis välja ka teise ja kolmanda koha preemia. Teise preemia sai Maie Leppik-Oja-saare töö „Lihtne ilu“ eest, kolmanda koha andis žürii alternatiivse lähenemisega silma paistnud Mari Prekupi ja Ott Pilipenko tööle „Terasliblikas“. Žürii märkis eraldi Heiki Urbala tööd „Herbarium Hepatica“, mis tõusis esile põneva kontseptsiooniga. Konkursi žüriisse kuulusid lisaks ehtekunstnik Tanel Veen-rele tekstiilikunstnik Mare Kelpman, Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas, ettevõtte Roman Tavast tegevjuht Eivor Maiväli, reklaamiagentuuri Division loovjuht Rain Pikand ning veteranide ja kaitseväe-laste esindajatena kol-ltn Eero Kinnunen, st-vbl Siim Saliste, v-vbl Rando Randveer ja n-vbl Rasmus Penno.

Sinilill

IDEE ARENDUS

Eesti kaitseväe kokard

Sinilille märk

+

=

KA

ITS

EL

IIT

8

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2013

ALU

TAG

US

E M

ALE

V

Hiidlased matkasid taas Tihu KevadelKaitseliidu Hiiumaa malevkond korraldas 18. mail järjekordse rännakmatka Tihu Kevad, millest võttis osa 19 võistkonda. Start anti kell 9 Pühalepa valla Hellamaa perekeskuse eest ja fi niš oli Käina valla Selja külas. Trassi pikkus oli linnulennult ligikaudu 20 kilomeetrit, mille kõik võistlejad suutsid läbida.

Üld- ja täiskasvanute arvestuses võitis esikoha võistkond Vesirotid koosseisus Evelyn Tõnurist, Liina Simpson, Angela Võsur ja Eleri Tänav. Noorte arvestuses kuulus esikoht võistkonnale Pliksid, kuhu kuulusid Eliise Kesküla, Helena Maripuu, Kris-lyn Kroon ja Siiri Talts.

Sõrve retkel olid edukad pärnakadKaitseliidu Saaremaa malev korraldas 3. juunil Torgu ja Salme vallas Sõrve sõjalis-sportliku retke. Sõrve retkel osalejad panid võimed proovile kontrollpun-tide vahel linnulennult kas 45 või 65 km pikkusel võistlusrajal, mille stardipaigad paiknesid vastavalt Kaunispe ja Kaavi sadamas. Teedel varitsenud vastutegutsejatest ohutuks möödumiseks tuli ena-mik distantsist läbida varjatult liikudes ja seetõttu osutus reaalselt läbitud rada kaardil mõõdetust oluliselt pikemaks ja raskemaks. Retk lõppes Sõrve säärel. Pikemal distantsil võistles üheksa ja lühemal 13 lahingupaari.

Pikema, 65 km distantsi võitsid Pärnumaa maleva võitlejad Lauri Laapas ja Siim Vahkel. Teise koha said kpr Taivo Rosi ja kpr Kristjan Laube Vahipataljonist ja kolmandaks jäid vbl Raimo Tomson ja vbl Margo

Metsar Lääne kaitseringkonnast. Lühema, 45 km distantsi võitsid baaskursuslased Imre Kuusk ja Sander Pielberg Saare-maa malevast, teiseks tulid Kristen Sempelson ja Elari Kiviselg Pärnumaa malevast, kolmandaks aga täiskasvanutega jõudu katsunud Saaremaa maleva noorkotkad Kaupo Rozenkron ja Romet Maripuu.

Sõrve retke on Saaremaa malev korraldanud juba 2007. aas-tast ja sellega mälestatakse Afganistanis rahuvalvemissioonil langenud saarlast n-srs Kristjan Jalakat.

Metsavennaretk pani proovileEVALD JAKOBSONLüganuse malevkonna teavituspealik

Tänavune Metsavennaretk sai alguse 31. mai hilisõhtul Maidla jahimeeste Aru laskepaigas. Retklemine oli planee-ritud kolmele päevale ja lõppjooks metsavenna memoriaali juurde oli kavandatud 2. juuni hommikuks. Kaitseliidu Alutaguse maleva pealiku mjr Margus Etsi ergutavate sõnade järel teele asunud kaheksast neljaliikmelisest võistkonnast pidas lõppuni vastu viis. Oma osa ülejäänute katkestamisel oli ülipalaval ilmal. Teel tuli läbida 19 kont-rollpunkti ja täita mitut laadi ülesandeid alates tulejuhti-misest ja lõpetades kartulikoorimisega.

Raske võistluse lõpetas parima tulemusega Jõhvi I võist-kond, teine koht läks Iisakule, kolmas koht Narva-Jõesuu võistkonnale. Parimatele võistkondadele pandi kaela me-dalid, võitjad said ka rändkarika kuni järgmise võistluseni enda juurde hoiule.

Kaitseliitlaslikku visadust näitas üks Avinurme võistleja. Tema kolm kaaslast katkestasid, kuid et temal veel jõudu jätkus, liitus ta kohtunike loal Narva-Jõesuu võistkonnaga ja lõpetas koos nendega kolmandal kohal. Ülesnäidatud südikuse ja teotahtelisuse eest andis kohtunikekogu talle eriauhinna, milleks oli võistluste korraldamise käigus metsast leitud põdrasarv kasepakul.

EN

N S

UT

ING

IRINA MÄGI

9

Me

ist

mu

jal

Kaitse Kodu! 5/2013

Koeru üksikkompanii korrastab tulevast tegevusplatsiKoerus keset alevikku asuva kinnistu heakorratööd on jõud-mas järku, kus on võimalik hoonet uuendada, kirjutab Järva Teataja. Koeru üksikkompanii pealik n-ltn Aldur Lõhmus üt-les ajalehele, et 2011. aastal saadud kinnistul on nad teinud heakorratöid juba kaks aastat. „Kui selle saime, oli see ikka väga räämas, esimesel kevadel tegelesime põhiliselt võsa ja sodi koristamisega,“ täpsustas ta. N-ltn Lõhmus selgitas, et Kaitseliit plaanib rajada kunagisele Riigimetsa Majandamise Keskuse kase- ja kuuseistikukasvanduse kohale Koeru üksik-kompanii tegevuspaiga, millele tulevad ka ehitised. Millal sellega alustatakse, ei osanud ta veel öelda.

Lihula üksikkompanii on saamas koduKaitseliit on huvitatud Lihula üksikkompaniile alaliste ruumide rentimisest Lihula mõisas. „Asi on läbirää-kimiste faasis, aga huvi on olemas,“ sõnas Lääne maleva Lihula üksikkompanii pealik vbl Marko Reisel ajalehele Lääne Elu. Lihula vallavanem Riho Erismaa ütles, et Kaitseliit saaks oma kasutusse mõisa esi-mese korruse parema tiiva, millel on eraldi sissekäik. Kaitseliidu Lääne maleva pealiku mrj Arnold Juhansi sõnul on Lihula mõis väga sobiv koht. „Maja on kor-ralik ja paik esinduslik. Lihula on ikkagi väike pealinn. Kaitseliit peakski olema nähtava koha peal, mitte võpsikus,“ sõnas ta. Mrj Juhans ütles, et perspektiivis peaks Lihula üksus arenema malevkonnaks, nii et esinduslikku peakorterit on igal juhul vaja.

Piila kirikus avati metsavendade mälestustahvelSaaremaal Kaarma vallas asuvas Piila õigeusu kirikus avati 12. mail mälestustahvel Eesti vabariigi taastamise nimel võidelnud metsavendadele, teatab Saarte Hääl. „Metsavendade ühise mälestustahvli idee tuli Eesti Endiste Metsavendade Liidu esin-dajailt ja Kaitseliit toetas selle paigaldamist,“ ütles Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kol-ltn Kristjan Moora.

Tema sõnul on arhiivimaterjalide põhjal teada vähemalt paari-kümne Saaremaal võitluses langenud metsavenna nimi. „Andmed kõigi nende kohta pole aga ülevaatlikud ja nende inimeste metsavennaks olemise üksikasjad on jäänud suuresti teadma-tuks,“ tõdes kol-ltn Moora. „Oluline on ka nende inimeste arv, kes metsavendi toetasid ja keda Nõukogude võim samuti repres-seeris. Näiteks perede arv, kes Siberisse küüditati, oli kindlasti tunduvalt suurem võitluses langenute arvust,“ lisas ta.

IRIN

A M

ÄG

I

Ruhnu kaitseliitlased said maasturiKaitseliidu Saaremaa malev eraldas ruhnlastele Mercedes-Benzi maasturi Unimog, mida hakatakse kasutama vaid siis, kui kellelgi peaks tõesti abi vaja minema, annab teada ajaleht Meie Maa. „Paljud küsivad, kus me nüüd sõitma hakkame. Ega me lõbusõitu tegema hakka. Kasutame autot ainult vajadusel, kui näiteks on tegemist päästesündmusega, väljatõmbamisega või läheb autot tarvis paadi transportimisel,“ rääkis Ruhnus elav Kaitseliidu Saare-maa Meredivisjoni ülem Heiki Kukk.

Saarel on praegu kuus kaitseliitlast, liitumas on seitsmes, mis tähen-dab, et ühe jao jagu mehi saab peaaegu kokku. „Seda on üsna palju, kui arvestada Ruhnu elanike arvu. Me ei torma, astume samm-sam-mult edasi,“ ütles Kukk. Sügisel, pärast turismihooaja lõppu korralda-takse saarel Kaitseliidu laskeõppus. Ruhnlaste koolitus käib pidevalt. Näiteks osalesid saare kaitseliitlased Pärnus merepäästekoolituse esimesel etapil. „Juuni esimesel poolel viidi kohapeal läbi ka paar merepäästeõppust, millel osales 8—9 inimest,“ lausus Kukk. K

RIS

TJA

N P

RII

10

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2013

Eelmise aasta lõpuks kuulus Kaitseliitu koos Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide liikmetega enam kui 22 500 eestimaalast, 2012. aasta oli toonud meie ridadesse juurde üle 500 vabatahtliku. Sõjalise riigikaitse arengukava seab aga Kaitseliidu ette veelgi kõrgelennulisema ülesande: kasvada järgmise kümne aastaga 30 000-liikmeliseks. Vaata, kui suur on kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate osa (kaardil ilma noorteorganisatsioonideta) sinu kodumaakonnas. Kas sina oled juba nende hulgas?

Kaitseliit katab turvavaibana kogu Eestit

* Lääne malev hõlmab nii Lääne- kui ka Hiiumaad, siin on Hiiumaa malevkonda kuuluvate kaitseliitlaste osa Lääne malevas eraldi välja

toodud ja mandrikaitseliitlastest lahutatud.

Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed seisuga 31. detsember 2012

601—1000 liiget

üle 1000 liikme

alla 600 liikme

Lääne maakond*

Lääne malev9214,5%

HiiumaaLääne maleva

Hiiumaa malevkond2312,7%

Tallinna linn

Tallinna malev2301 1,3%

Rapla maakond

Rapla malev7372,5%

Saare maakond

Saaremaa malev6782,3%

Pärnu maakond

Pärnumaa malev15182,3%

11

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2013

Harju maakond (ilma Tallinna linnata)

Harju malev16322,1%

Kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate

osa (%) vähemalt 15-aastastest

Eesti kodakondsusega elanikest

alla 2%

üle 2%

üle 4%

Ida-Viru maakond

Alutaguse malev11664,1%

Jõgeva maakond

Jõgeva malev7212,6

Lääne-Viru maakond

Viru malev7441,5%

Tartu maakond (sh Tartu linn)

Tartu malev16021,6%

Viljandi maakond

Sakala malev7871,8%

Järva maakond

Järva malev7272,5%

Võru maakond

Võrumaa malev7172,4%

Põlva maakond

Põlva malev5682,3%

Valga maakondValgamaa malev

5142,2%

12

Ke

skko

gu

Kaitse Kodu! 5/2013

TIIT TAMBERGTeavitusjaoskonna spetsialist

Kaitseliidu ajalooline keskkogu tuli küm-netunniseks maratonkoosolekuks kokku 25. mail Jõgeva maleva väljaõppekeskuses

Kirnas. Esimesel keskkogul pärast uue Kaitseliidu seaduse jõustumist valiti uued liikmed Kaitseliidu keskorganitesse ja kiideti heaks Kaitseliidu kodu-korra eelnõu.

Kodukorra muudatustest

Päeva esimesel poolel tegeldi Kaitseliidu sümbolite, eraldus- ja teenetemärkidega. Said kehtestatud nii Kaitseliidus väljaantavad teenetemärgid kui ka Kodutütarde ja Noorte Kotkaste vormiriietus. Lisaks kinnitati veel nais- ja noorteorganisatsioo-nide vanade põhikirjade kehtivus kuni uute keh-testamiseni.

Ühe olulisima punktina oli keskkogu päevakorras Kaitseliidu kodukorra muudatuste heakskiit-mine, mille keskkogu esialgu tagasi lükkas, ent päeva lõpul oma esialgse otsuse siiski ümber hää-letas. Kaitseliidu keskju-hatuse kandidaat, Nais-kodukaitse liige Triin Tõnsing selgitas: „Kuna olemasolevad materjalid ei olnud enamikule piisavad, otsustati esmalt kõik muudatusettepanekud tagasi lükata. Kuid lõpuks, pärast selgitustööd, kinnitati kodukorra eelnõu koos muudatustega.“ Saaremaa maleva pealik kolo-nelleitnant Kristjan Moora nimetas sissetoodud muudatustest näitena Kaitseliidu uute liikmete vastuvõtmise: „Kaitseliidu kodukorra eelnõus sätestati, et maleva allüksuste pealikud ja juhatu-sed teevad uute liikmete vastuvõtmiseks oma ette-panekud ja lõpliku otsuse langetab malevapealik. Selle ettepaneku tegemisel lähtusime lihtsast sõja-lisest juhtimisprintsiibist, mille järgi ei saa pealik oma otsest vastutust maleva isikkoosseisu eest edasi delegeerida.“ Kaitseliidu kodukorra eelnõu läheb nüüd valitsusse kinnitamiseks.

Ajalooline keskkogu KirnasAprillis kehtima hakanud uus Kaitseliidu seadus tõi esmakordselt Kaitseliidu ajaloos keskkogule hääleõigusega delegaadid Naiskodukaitsest, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonist ning kübekaitse üksustest.

Ühe olulisima

punktina

oli keskko-

gu päevakorras

Kaitseliidu kodu-

korra muudatuste

heakskiitmine.

2X

TIIT

TA

MB

ER

G

13

Ke

skko

gu

Kaitse Kodu! 5/2013

Ko

mm

en

taa

rid

Lis

ain

foKAITSELIIDU ÜLEM BRIGAADIKINDRAL

MEELIS KIILI: Kaitseliidu keskkogu näitas oma volitusnormide ja tehtud otsuste juures üles kaalutletud tarkust ja küpsust. Avaldan tunnustust kõigile Kaitseliidu kesk-kogu liikmetele seoses saavutatuga. Kaitseliidu üle-mana on mul täielik tugi igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel ja selle kindluse on mulle andnud Kaitse-liidu kõrgeim juhtimisorgan — keskkogu. Samuti andis hiljutine Kaitseliidu keskkogu kinnitust vabatahtlik-kuse piiramatust ning efektiivsest tahtest hoida ja parendada meie keskkonna turvalisust ning säilitada meie organisatsiooni põhiväärtusi.

NOORTE KOTKASTE PEALIK SILVER TAMM: Tuleb tõdeda, et oli väga hea tunne osaleda Kait-seliidu keskkogul hääleõigusega. Arvan, et sellega on Kaitseliit astunud edasi suure sammu organisat-sioonilise terviku loomisel. Esimene Noorte Kotkaste osalusega Kaitseliidu keskkogu möödus töiselt ja meeleolukalt ning kulges meile ootuspäraselt. Igata-hes elame uute Kaitseliidu keskkogude ootuses.

KODUTÜTARDE PEAVANEM ANGELIKA NARIS: Päris esimest korda ma keskkogul ei osalenud, olen varem külalisena ettekannet pidanud. Muljed on sel-les mõttes positiivsed, et nägin laiemat pilti. Sel kor-ral tundus emotsioone olevat rohkesti. Vabatahtlikud olid aktiivsed ja see oli tore. Kodutütarde suurimad ootused, et meie juhid vabastataks liikmemaksust ja meie struktuur oleks kajastatud meie põhikirjas, said täidetud.

NAISKODUKAITSE ESINAINE AIRI TOOMING: Naiskodukaitse seisukohalt oli tegemist ajaloolise teetähisega, esmakordselt viibisid meie esindajad Kaitseliidu keskkogul hääleõigusega. Päev oli väsi-tav, emotsiooniderohke ja mitmes mõttes ka silmi avav. Ilmselt oli asi selles, et seekordsel keskkogul oli keerulisi teemasid arutlusel tavapärasest roh-kem, ent mõnel hetkel tundus, et arukad otsused on rasked tulema. Omades kümneaastast kogemust Naiskodukaitse keskkogudelt, tõdesin, et Kaitselii-du ja Naiskodukaitse organisatsioonikultuurid on mõnevõrra erinevad ning Kaitseliit vajab hädasti tänapäevast koosolekute pidamise korda. Üldiselt on mul aga väga hea meel, et uue Kaitseliidu sea-dusega laienes keskkogu esindajate ring. Usun, et nii meie kui ka noorteorganisatsioonide esindatus loob täiuslikuma terviku ja tuleb nõnda kasuks kogu Kaitseliidule.

MUUDATUSED KAITSELIIDU KODUKORRA

EELNÕUS1. Struktuuriüksuste sümbolid, eraldusmärgid ja teene-

temärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus. Sellega vähendatakse keskkogu koormust ja kiirendatakse ot-sustusprotsessi.

2. Naiskodukaitse sümboolika kehtestab Naiskodukaitse kesk-kogu ja allüksuste sümboolika Naiskodukaitse keskjuhatus.

3. Kodukorra eelnõu määrab, kuidas saab astuda Kaitse-liidu liikmeks, muuta liikmestaatust ja struktuuriüksust ning kuidas lõpetatakse liikmesus.

4. Muudetakse liikmesusega seotud protseduure: uue kor-ra järgi otsustab malevas liikmete vastuvõtmise male-

vapealik, talle teevad liikmeks vastuvõtmise ettepane-kud allüksuste juhatused.

5. Naiskodukaitse liikmete vastuvõtmise otsustab Naisko-dukaitse esinaine allüksuse juhatuse ettepanekul.

6. Igal Kaitseliidu liikmel on kohustus maksta liikmemak-su. Liikmemaks tasutakse sarnaselt varasemaga oma malevale jooksva aasta eest. Liikmesuse lõppedes liik-memaksu tagasi ei maksta.

7. Kodukorras on kirjas Kaitseliidu põhiametikohtade loe-telu, sh ka noortejuhiks saamise põhimõtted.

8. Kirjeldatud on Kaitseliidu kollegiaalsete organite mää-ratavad ergutused ja karistused.

Valimised

Päeva esimesse poolde jäi veel keskkogu üks tähtsamaid otsuseid: kollegiaalsete keskorganite valimine. See kujunes pikaks ja pingeliseks prot-sessiks. Keskjuhatusse oli kokku seitse kandidaati, oma kandidaadi esitas esmakordselt keskkogul hääleõigusega esindatud Naiskodukaitse. Valimi-sed viidi läbi kahes voorus. Esimeses voorus sai keskjuhatuse liikmeks Helir-Valdor Seeder Sakala malevast. Teises voorus valiti keskjuhatuse liikme-teks Riho Illak Tartu ja Olavi Tammemäe Tallinna malevast.

Nii keskrevisjonikomisjoni kui ka Kaitseliidu vanematekogu valimised kulgesid ladusalt: keskre-visjonikomisjoni liikmed valiti esimeses voorus ja vanematekogusse esitati täpselt nõutavad 15 liikmekandidaati ning kõik nad kinnitati ametisse ühise nimekirjaga.

Lõpuks räägiti läbi eelarvega seotud teemad. Kait-seliidu eelarve järgmiseks aastaks on planeeritud peaaegu neli miljonit eurot suuremana kui täna-vune – see on 29 miljonit eurot.

14

Uu

rin

g

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU!

Uuritud kümne institutsiooni seast usalda-takse kõige enam päästeteenistust, keda Eesti 15–74-aastastest elanikest usaldab

94%. Järgnevad kaitsevägi (82%), politsei (77%), Kaitseliit (74%), NATO (66%) ja president (60%). Enamikku institutsioone, v.a Euroopa Liit, usaldab eestikeelne elanikkond rohkem kui mitte-eestlased.

Peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse

NATOt

See reegel kehtib ka Kaitseliidu puhul: kui eestlaste hulgas on vabatahtlike riigikaitsjate usaldusprotsent koguni 85, siis mitte-eestlastest usaldab neid vaid 48%. Tähelepanu väärib aga aasta jooksul toimunud 12-protendipunktine usaldusväärsuse kasv selles elanikerühmas.

Kaitseliitu usaldatakse rohkem kui kunagi varem

Uuringus selgitati välja Eesti riigiga seotud hoiakuid kodanike ja mittekodanike seas. Tulemustest ilmneb, et 75% Eesti kodanikest on kodanikuks olemise üle uhke. Mittekodanikest tahaks enda sõnul saada Eesti kodakondsust 28%, keskmisest enam on kodakond-suse soovijaid nooremate vastanute seas. Euroopa Liitu kuulumise üle tunneb uhkust 71% ja NATO liikmesuse üle 61% elanikest. Eesti keelt kõnelev elanikkond on mitte-eestlastega võrreldes tunduvalt positiivsemalt meelestatud nii Eesti kodanikuks ole-mise kui ka NATOsse kuulumise suhtes.

Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATOsse kuulumist: uuringus nimetab seda ühena kolmest olulisimast julgeolekutegurist 68% vastajatest. Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (40%), millele järgneb koostöö ja head suhted Vene-maaga (36%). Nagu oli näha ka eelmistes uuringutes, on eesti keelt kõnelevatele vastajatele NATOsse kuu-lumine selgelt olulisim julgeolekugarantii (mainib 75% eestlastest ja 48% muukeelsest elanikkonnast), muukeelsed elanikud aga näevad peamise julgeoleku-garantiina koostööd ja häid suhteid Venemaaga (54%, eestlastest 26%). Samas on nüüd võrreldes poole aasta taguse ajaga 14% rohkem neid mitte-eestlasi, kes peavad NATOsse kuulumist üheks kolmest pea-misest julgeolekutagatisest.

Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79%,

Värske uuringu järgi usaldab Kaitseliitu 74% Eesti elanikest, sellega on Kaitseliit tõusnud neljandaks kõige usaldusväärsemate institutsioonide reas.

LIIN

A T

OO

ME

15

Uu

rin

g

Kaitse Kodu! 5/2013

PÄÄSTEAMET

KAITSEVÄGI

POLITSEI

KAITSELIIT

0 20 40 60 80 100

EestlasedMitte-eestlased

Eesti elanikkonna usaldus riigikaitsega tegelevatee ja elanikkonna turvalisust tagavate

institutsioonide suhtes (%)

ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 62% elanikest. Esmakord-selt üle aastate on mitte-eestlaste toetus relvastatud kaitsetegevusele kõrgem kui eestlaste oma: 83% eestlaste 78% vastu. See dünaamika näib uurijate hinnangul käivat käsikäes muukeelsete elanike usal-duse määraga kaitseväe suhtes. Nende inimeste hulk, kes on valmis ise kaitsetegevuses osalema, on mitte-eestlaste seas jätkuvalt madalam kui eestlaste hulgas (47% versus 68%), kuid see näitaja on kasvanud.

Riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel annab positiivse hinnangu 72% ela-nikest, negatiivse aga 17% vastanuist. Võrreldes eelmise uuringulainega on heakskiitva hinnangu andnute osa kerkinud 7% võrra. Hinnangu andmisel riigikaitse uuele arengukavale aastateks 2013–2022 jääb aga enamik respondente hätta, sest enam kui pooled neist ei ole arengukavaga kursis.

Ajateenistust peab vajalikuks 95%

Ajateenistuse suhtuvad Eesti elanikud jätkuvalt väga soosivalt: koguni 95% peab ajateenistuse läbimist noormeestele vajalikuks, sh 62% kindlasti vajalikuks. Valdav osa inimestest (66%) arvab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid läbima kait-seväeteenistuse neile sobiva koormusega, 18% vas-tajate arvates ei peaks tervisehäiretega noormehed ajateenistusse üldse minema. 80% eestimaalastest peab vajalikuks, et usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keelduvatel noormeestel oleks õigus minna asendusteenistusse (nt töötadea hoolekan-deasutustes, erivajadustega laste koolides vms).

69% elanikest on seda meelt, et naised võiksid soovi korral ajateenistuses osaleda, sh 47% arva-tes peaksid nad sel juhul läbima ajateenistuse eraldi programmi järgi ja 22% arvates noormees-tega samadel tingimustel. 29% vastanute, eeskätt mitte-eestlaste (47%) hinnangul ei peaks naised üldse ajateenistuses osalema.

Neli inimest

viiest (81%)

eelistab

praeguse süstee-

mi säilitamist, kus

kutseline kaitsevägi

on kombineeritud

ajateenistuse läbinu-

test moodustatava

reservarmeega.

Neli inimest viiest (81%) eelistab praeguse süs-teemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kom-bineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele ülemi-nekut pooldab 15% Eesti elanikkonnast (sh 10% eestlastest ja 27% muukeelsetest inimestest).

63% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võima-lustele osalema rahvusvahelis-tes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eesti kaitsejõudude üldist osalemist on eestlased varem suuremal määral toetanud, nüüd on aga ka mitte-eestlaste suhtumine muutunud nende omaga sar-naseks (64% eestlastest, 62% mitte-eestlastest). Nagu ka varem, peetakse rahvusvahe-

listel operatsioonidel osalemist vajalikuks ennekõike kahel põhjusel: see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse ja tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi.

Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt positiivne hoiak Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes, aga samas tuntakse muret meie kaitseväelaste ohutuse pärast ega olda kindlad Afganistani missiooni vajalikkuses ja tulemuslikku-ses. Sõnaga „veteran“ seostuvad vaid vähestele vas-tajatele (10%) Eesti kaitseväe missioonid Kosovos, Afganistanis ja Iraagis, eeskätt seostatakse selle sõnaga Teist maailmasõda.

Sotsiaal- ja turu-uuringute fi rma Saar Poll viis 2013. aasta kevadel kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1204 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.

16

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2013

AVE PROOS

Ma ei eksinud valikuga, sest malevapealiku kodu, mis asub Haapsalu kortermajas, annab mõnelegi muuseumile silmad ette.

Peale major Juhansi põnevast hobist rääkimise huvitas mind ka Lääne maleva käekäik ja uurisin, millise tundega läheb malevapealik vastu Haap-salus korraldatavale võidupüha paraadile.

Oled Kaitseliidu liige juba aastaid. Kuidas sai si-nust Lääne maleva pealik?Kaitseliiduga olen tõesti seotud juba 1990. aas-tatest. 1998. aastal lõpetasin reservohvitseride kursused. Ühel hetkel tuli Kaitseliidu ülema major

Major Arnold Juhans — missioonitunde ja kogujakirega malevapealikKaitseliidu Lääne maleva pealiku major Arnold Juhansiga jutuajamiseks kohtumispaika kokku leppides teadsin juba täpselt, kus mulle meeldiks vestelda. Kui inimese suurimaks kireks on faleristika ja vanade asjade kollektsioneerimine, siis kus mujal kui tema kodus.

Benno Leesikuga jutuks, kas ma ei tahaks tulla Kaitseliidu teenistusse – malevapealikuks. (Selleks ajaks olin ma töötanud politseis 18 aastat, olles lõpuks kriminaalosakonna ülemkomissar.) Jutuks see asi tol aga korral jäigi, lubasin asja üle lihtsalt

mõelda. Ei läinud kuigi palju aega mööda, kui ühel päeval astus mu kabineti uksest sisse Aksel Heide-mann, kes töötas siis Kaitseliidu pea-staabi personali-osakonna ülemana, ja tuletas meelde, et ma olla pidanud

Kaitseliitu teenima tulema. Läbirääkimiste tule-musena jõudsin otsusele, et olgu, tulen, aga ainult mingiks ajaks – kolmeks-neljaks aastaks.

Töö Kaitseliidus oli mulle täiesti uus katsumus oma hoopis teistsuguse spetsiifi kaga kui see,

See kolm-neli

kavandatud töö-

aastat on ammu

möödas ja nüüdseks

olen malevapealik

olnud juba tosin aas-

tat, olles ilmselt kõige

staažikam pealik.

LIIV

I RE

INH

OL

D

Major Arnold Juhans (vasa-

kul) Kaitseliidu tollase ülema

kolonelleitnant Raivo Lumiste kõrval Naisko-

dukaitse 85. aastapäeval

17

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

millega siiani olin harjunud. Sellest ei maksa rää-kidagi, et töövahetusega kaotasin palgas üle poole – olen terve elu teinud sellist tööd, mida ei saagi teha ainult palga pärast. Teen tööd sellepärast, et see on vajalik ja meeldib mulle. Nii ta läks, see kolm-neli kavandatud tööaastat on ammu möödas ja nüüdseks olen malevapealik olnud juba tosin aastat, olles ilmselt kõige staažikam pealik, kes on järjest ühes malevas tööta-nud. Teenistus Kait-seliidus meeldis mulle algusest peale. Vastu-pidiselt politseitööle, kus puutusin pidevalt ja valdavalt kokku negatiivsega ning olin ammu unustanud, mis on vaba päev, tundus Kaitseliidus esialgu väga rahulik. Töögraafi k oli inimlik ja pingelangus meeletu, aga see tunne läks muidugi üsna kiiresti üle.

Tosin aastat malevat juhtida on pikk aeg. Selle aja jooksul on ilmselt mõndagi muutunud?Alguses oli Kaitseliit minu arvates puhtalt vaba-tahtlik organisatsioon oma kindlate ülesannetega, oli aastaplaan, oli rida õppusi ja üritusi, mida läbi viisime, ja see oligi kõik. Mõne aja möödudes hak-kasid tulema konkreetsed nn sõjalised ülesanded ja neid ei olnud vähe. Töömaht muudkui kasvas, töö läks pingelisemaks. Kümmekond aastat tagasi oli paljudel tunne, et Kaitseliit hakkab muutuma kaitseväeks ning kaduma ja lonkama jääb just see oluline vabatahtlik pool. Kurta pole aga millegi üle, kõikide ülesannetega tulime toime.

Varem, kui oli pidevalt puudus relvadest ja moo-nast, polnud isegi relvakappe, oli meestel väga suur motivatsioon, kõik tahtsid endale kangesti relva.

Laskevõistlustel oli tihti väljas kuni sada meest. Mulle tundub, et aja jooksul on näiteks muutunud relvakultuur ja huvi relvade vastu on leigem. Olu-liselt on paranenud tehniline varustus. Väga meel-div on kuulda, kui kaitseliitlane, kes on elukutselt autojuht, ütleb, et elu on kõvasti paremaks läinud: enne sõitsime katkiste Vene autodega, nüüd on meil juba korralikud mersud. Või kui hea laskur ütleb, et lõpuks ometi on mul selline relv, millega

Eestile oleks

nagu iga kol-

me-nelja aasta

tagant vaja mingi-

sugust raputust, et

rahvas üles ärkaks ja

iga mees aru saaks,

et tema koht on

Kaitseliidus.

AV

E P

RO

OS

AV

E P

RO

OS

„Niikaua kui mäletan, olen olnud ümbrit-setud ilusatest asjadest,“ ütleb Arnold Juhans kirgliku kollektsionää-rina oma kogu näidates

18

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2013

on võimalik saada häid tulemusi. Minule on kõige olulisem, et mehed oleksid rahul ja motiveeritud tegutsema.

Eestile oleks nagu iga kolme-nelja aasta tagant vaja mingisugust raputust, et rahvas üles ärkaks ja iga mees aru saaks, et tema koht on Kaitseliidus ning tema naise ja laste koht on ka siin. Palju hakkajaid uusi liikmeid tuli meile näiteks pärast 2005. aasta tormi ja üleujutusi Haapsalus. Sama oli ka pärast

2007. aasta pronksiöö sündmusi. Kaitseliitu mär-gati, sest saime inimeste heaks midagi reaalselt ära teha.

Millisena näed enda ja ka maleva tulevikku?Minu kohta on vastus lihtne, mina olen malevapea-lik täpselt nii kaua, kuni ma pole saanud teistsu-gust käsku. Kui muud käsku ei tule ja tervis vastu peab, saan ma teenida sellel ametikohal kuni 55. eluaastani, seega veel kolm aastat. Kui elule tagasi vaatan, leian, et ehk ongi aeg ka juba [reservi mina], olen 32 aastat vormikandja olnud. Ennast ma küll veel vanaks ei pea, aga kui kunagi tundsin end organisatsioonis noore ja seejärel keskmisena, siis nüüd olen jõudnud sel-lisesse ikka, et kui mõni mees veel pensionile läheb, jään Kaitseliidu kõige vanemaks tegev-teenistujaks.

Maleva tulevikku näen heas valguses. Usun, et Lääne malevas on tublisid mehi ja naisi piisavalt, et sama jõudsalt edasi minna. Ka riik on praeguseks palju andnud, et Kaitseliit saaks kasvada. Selle eelarvega, mis meile on eraldatud, on võimalik areneda ja vajalikke tegevusi läbi viia. Malevapeali-kuna olen saanud väga paljud oma soovid täide viia. Kunagi mõtlesin, et enne, kui reservi lähen, tahan, et Hiiumaa staabihoones oleks tehtud korralik remont. Praeguseks on Hiiumaal selline uus staap, mis annab enamikule Eestis silmad ette. Teine suur soov oli, et saaks taastatud ajalooline tradit-sioon – loodud Lihulasse oma Kaitseliidu üksus.

Kaitseliidu Lääne maleva pealikud aastatel 1918—1940

THEODOR RÕUK. VR I/2 (14. detsember 1891 Kabala vald, Viljandimaa — 21. juuli 1940 Tallinn) oli Eesti advokaat, poliitik, seltskonnategelane ja sõjaväelane (alamkapten). Korp! Sakala vilistlane.

Pärast Saksa okupatsiooni lõppu ja kõrgema võimu üleminekut Eesti Ajutisele Valitsu-sele nimetati leitnant Theodor Rõuk Eesti Kaitse Liidu ülema Ernst Põdderi 11. no-vembri 1918 päevakäsuga nr 1 Läänemaa Eesti Kaitse Liidu ülema asutuse ülemaks. Theodor Rõuk oli tänapäeva mõistes Kait-seliidu Lääne maleva esimene pealik, juh-tides Kaitseliidu tegevust kogu tolleaegse Läänemaa piirides ja Haapsalu linnas.

KOLONELLEITNANT AGO REIO (kuni 1936. aastani August Reinhold; 8. IX 1895 Karula vald, Võrumaa — 29. VI 1971 Buenos Aires, Argentina ) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik 15. juulist 1930 kuni 14. märtsini 1934. Tuntud sporditegelane. Lõpetas Riia Vaimuliku Seminari, 1916. aastal Kaasani sõjakooli ja 1932. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli aastatel 1934—1940 Eesti Laskurliidu peasekretär ning 1937. ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel sõjapüssimeeskonna juht. 1944. aastal põgenes Rootsi, oli 1947. aastal Stockholmi maailmameistrivõistlustel Eesti iseseisvana osalemise nõudjaid. 1949. aastal siirdus Buenos Airese maailmameistrivõistluste organisaatorite kutsel Argentinasse kohtunike tööd juhtima.

TH189juupol(ala

PärvõseKaveEeThsetiL

i

KAPTEN VILLEM VÄEDEN VR I/3 (27. august 1886 Vormsi saar, Läänemaa — 24. aprill 1942 Sosva, Sverdlovski oblast) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik Vabadussõja ajal ja pärast taasloomist 1924. aastal kuni 15. juulini 1930.

Theodor Rõuk

Nii kaugele,

kui vähegi

mäletan,

olen olnud alati

ümbritsetud va-

nadest ja ilusatest

asjadest.

Kaitse KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKoodo

Villem Väeden

AV

E P

RO

OS

Oma suurest kogust hindab Arnold Juhans

kõige enam neid esemeid,

mis seotud tema isaga, kes kandis

samuti nime Arnold Juhans

RA

NN

AR

OO

TS

I MU

US

EU

M

ER

AK

OG

U

19

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2013

KOLONELLEITNANT KARL MIHKEL

SOO VR I/3 (1. detsember 1895 Urvaste, Võrumaa — 2. veebruar 1941 Leningrad) oli Kaitseliidu Lääne maleva pealik 15. märtsist 1934 kuni 20. novembrini 1939.

MAJOR ANDERS LINDKVIST (19. detsember 1894 Vormsi — 3. juuli 1941 Sverdlovsk, Vene NFSV) oli rootsi päritolu Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Lääne maleva pealik 20. novembrist 1939 kuni 28. juunini 1940.Ago Reio

Karl Mihkel Soo

Anders Lindkvist

Praegu ei ole seal küll veel malevkonda, aga tänu tublidele Lihula meestele tegutseb üksikkompanii. Kui veel soovidest rääkida, siis tahaksin seina peal näha sellist Lääne maleva kaarti, kus ei oleks mitte ühtegi valget laiku – et jõuaksime sinnamaani, kus igas külas on oma kaitseliitlane. Veel unistan sel-lest, et Lääne malev muutuks lähiajal nn suureks malevaks, kus on üle tuhande liikme.

Millise tundega lähed vastu Haapsalus korralda-tavale võidupüha paraadile?Enne otsust, et paraad tuleb Haapsalus, mõtlesin, et ilmselt jõuan enne pensionile jääda, kui saan osaleda paraadi korraldamisel. Nii siiski ei läinud ja muidugi on mul uhke tunne, samas pean ausalt tunnistama, et mul oleks sama uhke tunne, kui see paraad korraldataks Hiiumaal. Loodan väga, et ühel päeval saab ka see mõte teoks. Paraadi korraldamine ja võõrustamine Haapsalus on minu töö, aga et see toimub meie koduõuel, on vastutus ja peavalu väga suured. Selline meeldiv peavalu! Praegu, enne paraadi seda õiget tunnet ja vapru-sevärinaid veel polegi, kuigi tegelen asjaga iga päev ja teha on palju. Hea meel on selle üle, et peale oma üksuste tulevad välja ka meie välispartnerid Savonlinna Reservväelaste Ühendusest terve jao ja lipuga. Poolast tulevad paraadüritustele meie maleva toetajaliikmed vabatahtlikust riigikaitse-organisatsioonist Liga Obrony Kraju.

Sinu kodu on ilmselt iga kollektsionääri unistus. Siin on väga palju väärtuslikke leide. Millal tek-kis sul kirg vanade asjade vastu?Alustama peaks ilmselt päris algusest. Nii kaugele, kui vähegi mäletan, olen olnud alati ümbritsetud vanadest ja ilusatest asjadest. Vanu asju oli meie

kodus palju, ilusaid raamatuid ja muud, eks lap-sepõlvekodust see pisik ongi sisse jäänud. Minu põhihobi on faleristika, kogun erinevaid medaleid, autasusid, märke ja kõike, mis sellega kaasneb. Osa minu kogust asub kodus, aga hinnalisem pool on sõbra juures kindlas kohas. Kui alustasin, olid minu kogus ainult teatud riikide autasud, nüüd olen hakanud korjama enam-vähem kõike: erinevaid riike, erinevaid ajastuid. Kõige rohkem tunnen rõõmu muidugi nende asjade üle, mis on

MA

RK

US

SE

IN

Kaitseliidu tee-nistusse nõustus Juhans tulema politseist krimi-naalosakonna vanemkomissari kohalt vaid ajuti-seks. Nüüdseks on see ajutine töö kestnud juba 12 aastat

ER

AK

OG

U

ER

AK

OG

U

EE

ST

I FIL

MIA

RH

IIV

20

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2013

seotud konkreetsete isikute või dokumentidega. Väga huvitavad on leiud, mis on seotud Läänemaa ja Haapsaluga. Mis puudutab faleristikat ja mili-taaresemeid, on Läänemaa muidugi õnneks või kahjuks üsna vaene, siin ei ole peetud suuri lahin-guid ja seda koledat rauda on vähe maha jäänud. Aeg-ajalt aga ikka midagi põnevat pudeneb.

Ülejäänud asjad on mul rohkem ilu pärast, näiteks meeldivad mulle väga ilusad vanad raamatud, vana portselan ja külmrelvad. Viimasel ajal on lisandu-nud militaarportselan ja Napoleoni temaatika. Ma olen selline korjaja, kes kogub kõike, mis parasjagu meelehead valmistab. Samas ei ole ma asjades kinni. Kui ma mõnest kogus olevast esemest ära tüdinen, siis kas müün selle maha või vahetan mõne mulle meeldiva asja vastu. Eks selle kogumisega olegi nii, et ühel hetkel taipad osa asjade puhul, et oled mingi taseme saavutanud ja sealt edasi enam hammas peale ei hakka. Lihtsalt ei hakka, sest ma ei teeni nii palju, et edasi minna.

Igal kollektsionääril on kogus ka oma tõelised pärlid.Kõige väärtuslikumad esemed on need, mis on seotud minu isa teenistuse ja eluga. Minu isa, samuti Arnold Juhans (10.04.1904 Tallinn – 23.09.1981 Haapsalu), oli Eesti sõjaväelane ja arst. Ta lõpetas 1929. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja oli alates 1935. aastast tegevteenistuses: Tallinna gar-nisoni nooremarst, sõjaväe keskhaigemaja kirurg, vanemordinaator ja enne okupatsiooni määrati leit-nandiks ülendatud dr Juhans seal haavaosakonna juhataja kohusetäitjaks. Pärast Eesti okupeerimist ei tahtnud ta jätkata teenistust Punaarmee 22. terri-toriaalses laskurkorpuses. 1943. aastast teenis Eesti Leegionis ja 20. diviisis. Tänu isale olen elus koh-tunud ka paljude huvitavate inimestega, sh Maria Laidoneriga. Teenete eest annetati isale II klassi

Arnold Juhans seenior

Sõjateenete rist mõõkadega ja II klassi Raudrist ning need seisavadki minu kogus nüüd aukohal.

Oma ema, Raissa Juhans-Murumetsa autasu üle võin samuti uhke olla: ta pälvis 2009. aastal esimese ja seni ainukesena Eestist Euroopa Par-lamendi poolt välja antava Euroopa Kodaniku auhinna. Auhind määrati vene keelt kõnelevate laste integratsiooni edendamise eest Eestis ja supi-köögi pidamise eest Pärnus.

Tegelikult on raske üht-kaht asja välja tuua, sest mu kogu on tõesti suur. Näiteks on mul Prantsuse Sõja-teenete medal (Médaille militaire). Neid medaleid on väga palju välja antud, aga minule teeb selle eriliseks asjaolu, et see ei jõudnud minuni internetiavarus-test, vaid siitsamast Läänemaalt Martna külast. Ilmselt sai selle kohalik mees Esimeses maailmasõ-jas. Muuseas, sama autasu on vapruse eest saanud legendaarsed Eesti sõjaväelased kapten Anton Irv ja (siis veel tulevane) kindral Jaan Kruus. Oma parima ostu tegin 1990ndate alguses, kui kroon oli just käi-bele tulnud: ühe päevaga sain viis Tsaari-Venemaa ordenit. Selline asi juhtub vähemalt Haapsalu tingi-mustes küll ainult üks kord elus.

Asjade ajalugu on põnev, mitte kunagi ei tea, kust midagi välja võib tulla. Näiteks on mul malevas üks Kaitseliidu Valgeristi tunnistus, mis toodi otse prügimäelt. Ju see oli kunagi mõne pööningu koristamise käigus sinna sattunud ja õnneks need inimesed, kes selle leid-sid, teadsid minu huvi ja kinkisid tunnistuse male-vale. Kahjuks inimesed ei hinda alati selliste asjade väärtust, teadmatusest

visatakse palju minema või antakse võileivahinna eest esimesele vastutulijale. Väga kurb on vaadata kodumaiseid autasusid ja näiteks Kaitseliiduga seotud fotosid välismaistel internetisaitidel. Need asjad on Eestist tegelikult jäädavalt kadunud.

Kas sul on kollektsiooniga plaan kunagi ka rah-va ette tulla? Näiteks mõni näitus korraldada?Üks idee on. Minu soov on, et tulevikus saaks Haapsallu maleva staapi sisustada ajalootoa. See oleks kindel koht, kuhu need inimesed, kes taha-vad, et nende esemed säiliksid, saaksid oma asju hoiule tuua ja neid seal eksponeerida. Siit palve kõigile, kellel on kodus asju, mis on seotud Kait-seliidu, kaitseväe või üldse Eesti ajalooga, et neid ei visataks ära ega viidaks suvalisse kokkuostu. Tahaksin kõigile südamele panna, et enne, kui te midagi ära viskate, mõelge oma kodumaa ajaloole. Mis aga puudutab minu kogu rahva ette toomist, siis seda on korduvalt näidatud Lääne maakonna keskraamatukogus ja mujalgi.

Minu isa, samuti

Arnold Juhans,

oli Tallinna

garnisoni nooremarst,

sõjaväe keskhaige-

maja kirurg, vanem-

ordinaator ja enne

okupatsiooni määrati

leitnandiks ülendatud

dr Juhans seal haa-

vaosakonna juhataja

kohusetäitjaks.

ER

AK

OG

U

21

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

URMAS MULDÜks Valge Laeva ellukutsujatest

Läinud sajandi üheksakümnendate aastate keskpaigaks oli Lääne malevasse, eriti selle Risti malevkonda kogunenud palju hakka-

jaid noori ja ka vanemaid kaitseliitlasi, kes tahtsid ennast proovile panna. Tekkis soov teha midagi sellist, mis oleks huvitav, kuid mitte liiga raske. Nii sündis patrullvõistlus Valge Laev.

Tavalisele kaitseliitlasele

Valge Laev oli mõeldud eelkõige tavalisele kaitse-liitlasele, kes ei valmistu võistluseks spetsiaalselt ja kellel pole supersaabast ega erivarustust. Seljas ja jalas oli ikka see, mille keegi oli kuskilt kätte saanud. Kevad sai võistluse korraldamiseks valitud mitte sellepärast, et teha rada meestele eriliselt ras-

Valge Laev on üle-eestiliseks kasvanud malevkonnavõistlus

keks, vaid põhjus oli üpris proosaline: selleks ajaks ei olnud maal kevadised tööd veel pihta hakanud, aga talvised toimetamised olid juba lõppenud.

Võistluse korraldus oli meie endi välja mõeldud, kuid eks me vaada-nud siiski ühe silmaga ka Erna retke korraldajate poole. Paraku oli selle võistluse formaat meile organisat-siooniliselt liiga keeruline, nõudis mahukat tagamist ja suurt abijõu-dude hulka. Meie tahtsime lihtsat võistlust, tähelepanu meid ei huvi-tanud.

Võistluse nimi Valge Laev tuli kuidagi iseenesest. Liikuda tuli ju läbi metsade ja soode lähimasse põhjaranniku sadamasse – liikuda sinna, kus saab abi, liikuda vastu lootusele, mille sümboliks on tea-tavasti valge laev.

HE

INO

RE

BA

NE

Perekond Muld enne starti varustuse kontrollis

Valge Laev

oli mõel-

dud eel-

kõige tavalisele

kaitseliitlasele,

kellel pole su-

persaabast ega

erivarustust.

22

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

Eelkõige meeskonnatöö

Võistluse märksõnadeks olid meeskonntöö, ene-seületamine ja enesekindluse kasvatamine. Kait-seliitlased pidid saama metsas ja soos liikumise kogemuse, kompassi kasutamise ja kaardi lugemise oskuse, ning mis peamine, meeskonna koostööhar-jutuse suhteliselt pingutavas ja stressi tekitavas keskkon-nas, kus iseloomu varjatud tahud eriliselt esile tulevad. Võitkonna tulemus olenes koostööst, omavahelisest sobivusest, üksteise toe-tamisest. Oli ka praktiline teadmishuvi: kui palju aega võtab meeste varjatud lii-kumine Lääne-Eesti keskelt kuhugi Põhja-Eesti rannikule? Seega pidi tegevus olema suhteliselt reaalne.

Alguses oli võistluse korraldamine lihtne ja bürokraatiat nii vähe kui võimalik. Kohaletul-nud võistkonnad pandi kirja ja saadeti pool-jagudena viieminutiliste vahedega teele. Paar meest koostasid stardikohtunikena protokolli ehk fikseerisid väljaminekuajad. Kes, mida ja kui palju metsa kaasa võttis, oli igaühe oma mure ja meeste kottide sisust ei huvitunud mitte keegi. Peamised oli relv ja hea tahe. Söök ja jook pidi võistkondadel endal kaasas olema, mingeid söögi- ja joogipunkte ei rajatud.

Karm maastik

Trass, mis tuli läbida, oli linnulennult 30–40 kilo-meetrit, kuid sirgjooneline liikumine ei tulnud seal kõne allagi. Maastik oli karm. Lumi on selleks ajaks enamasti sulanud või sulamas, sood ja rabad vett täis. See sundis mehi hoolikalt marsruuti valima, mitte tormama ummisjalu otsemat teed pidi lau-kasse.

Kaitseliitlased

pidid saama

metsas ja soos

liikumise kogemuse,

kompassi kasutami-

se ja kaardi lugemise

oskuse.

Kottpime mets

ja vesi panevad

individuaalsed

omadused ja oskused

ning meeskonnatöö

eriliselt proovile.

Lis

ain

fo VALGE LAEV 1998

1998. aastal võitis võistluse tollase Eesti Riigikaitseakadeemia II kursuse võistkond, kellele järgnesid Oru kaitseliitlased ja noor-kotkad. Tervelt viis võistkonda aga katkes-tas, sest ei suutnud oma nõu ja jõuga tee peale jäänud sood ületada. Nende hulgas oli ka üks Valgel Laeval esmakordselt osa-lenud taanlaste võistkond.

VALGE LAEV 2000

2000. aastal valmistas võistlejatele suu-rimaid probleeme öine orienteerumine tundmatul maastikul, mistõttu kustusid rajal taas külalised Taanist. Oma osa selles mängis ka nende paarkümmend kilo kaalu-nud sõdurivarustus, mida nad vapralt kogu aeg kaasas kandsid. Kuna jõukatsumist oli juba mõnda aega korraldatud Piirsalus, mis andis tugeva eelise kohalikele võistlejate-

1998. aasta Valge Laev. Haapsalu malevkonna võistkond kontrollpunktis

HE

INO

RE

BA

NE

1998. aastal osalesid võistlusel esimest korda Taani kodukaitse võistkonnad. 2000. aastal oli juba osa eelvõistluse ülesandeid

nende poolt kokku pandud

HE

INO

RE

BA

NE

Piirkonnas, kus retke korraldati, oli asustus mitte üksnes hõre, vaid lausa harv – kilomeetrite raadiu-ses ei ole elanud ega ela ka nüüd mitte kedagi. Tee-konna valikul tuli mõistust kasutada. Kompass ei ole soos kuigi kindel suunanäitaja, sest orientiire on raske määrata, kaardid olid ebatäpsed, maastik aastatega muutunud. Mobiiltelefonid ei olnud nii levinud kui praegu ja ka GPSi ega muud peenemat tehnikat ei olnud kuigi laialt käes.

Esialgne retke variant oli suhteliselt lihtne, aga nõudis siiski võistlejatelt suurt füüsilist vastupi-davust ja psüühilist valmisolekut toimetulekuks. Mingit vastutegevust ega muid võistkondade haneks tõmbamise trikke ei kasutatud. Peamine oli, et mehed metsast ja soodest läbi läheksid ning õigesse kohta välja jõuaksid.

Ja kuidas see kõik edasi arenes

Võistlus läks kohe algusest peale hästi käima ja huvilisi tekkis palju. Esialgsest malevkonna üri-tusest sai maleva üritus ja juba mõne aasta pärast üle-eestiline võistlus. Varsti tundus, et matkamine

on liiga kerge ja miks peaks see toimuma päeval, kui kõik on selgelt nähtav ja seda ka potentsiaalsele vaenlasele. Sai võistlus üle viidud öisele ajale. Kevadine aeg on sünge ja pime, eriti pärast lume sulamist. Kottpime mets ja vesi panevad individuaalsed omadused ja oskused ning

meeskonnatöö eriliselt proovile. Öisest ajast hiljem loobuti. Ilmselt ajas see asja liiga raskeks.

Lisatud said kontrollpunktid ja ülesanded kont-rollpunktides täitmiseks. Üha enam muutus Valge Laev kontrollvõistluseks, mille käigus valiti välja maleva parim võistkond osalemaks Kaitseliidu Eel-Ernal.

23

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

Lis

ain

fo Valge Laev 2013: kohal oli rekordarv hiidlasi

HELJA KAPTEINNaiskodukaitse Hiiumaa

ringkond

Lääne maleva patrullvõist-lusele Valge Laev tuli aprilli esimesel nädalavahetusel paarsada inimest üle Ees-ti. Jõukatsumisel osales ka rekordarv hiidlasi: ka-heksa võistkonda ja kokku 33 võistlejat, kellest suur osa noored. Läänemaal Martna valla maadel kor-raldatud patrullvõistlusel olid Hiiumaa noorkotkad ja kodutütred kohal kuue nel-jaliikmelise võistkonnaga, lisaks üks naiskodukaitsjate võistkond, mis saavutas kol-manda koha, ja meeskonna jagu kaitseliitlasi. Kõik Hiiu-maa võistkonnad jõudsid fi nišisse, kiireim neist viie tunniga, viimased aga kolm tundi hiljem.

LOTTA KAUPS: „ELUD“ JÄID ALLES

„Rännak iseenesest polnud ränk, aga pikalt lumes sumpamine väsitas,“ ütles Pühalepa kodutütarde võistkonna liige, Kärdla kooli 9. klassi õpilane Lotta Kaups. Tema sõnul pole kaardi järgi orienteerumine keeruline ja varase-mad startijad olid ka metsa raja sisse tallanud. „Kes varem pole harjutanud, sellele võis rännak raske olla, aga nii orienteerumisoskus kui ka oma võimete proovilepanek tulevad elus alati kasuks,“ ütles ta.

KARL KARUKÄPP: TEISTE JÄREL MINNES EKSISIME TEELT

Kärdla noorkotkaste võistkonnas rajale läinud Palade kooli 6. klassi poiss Karl Karukäpp tegi rännaku jooksul 28 000 sammu — nii kinnitas kaasavõetud sammulugeja. „Korra eksisime ära ka, sest läksime pika tee teise võist-konna järel,“ ütles Karukäpp. Pikapeale said nad kaarti uurides aru, et valitud sai vale suund, seetõttu kujuneski läbitud maa nii pikaks.

TANEL KLEE: JALAD KÜLMETASID

Võistkonna Käina Noored Kotkad liige, 8. klassi poiss Tanel Klee rääkis, et raske oli rajal küll, aga saadi hakkama ja nii mõnigi teadmine sai praktikas järele proovitud. „Sain teada, kui väga võivad varbad külmetada,“ ütles poiss, kes eiras jalanõude ja sokkide valikul vanemate soovitusi. „Sain selgeks, et tegelikult on reeglid ja nõuded elu kergemaks tegemiseks.“

Hiiumaa kodutütarde võistkond koosseisus (vasakult) Evely Kullamäe, Kerly Klee, Kätlin Tammeveski ja Kertu Rand

kontrollpunktis mutrit kahemeetrise varda ühest otsast teise keerutamas

HE

LJA

KA

PT

EIN

Kui esimestel aastatel ei huvitanud kedagi, mida võistlejad rajal endaga kaasas tassivad, siis tänapäeval on varustuse kontrollist kujunenud jõukatsumise lahutamatu osa

le, tuli mõte kolida see Noarootsi. Samuti võeti plaani suunata põhirõhk liikumiskiiruselt sõdurioskustele.

VALGE LAEV 2005

2005. aastal võisteldi Keedika ja Tuksi vahel. Ühek-sandat korda läbi viidud jõukatsumisel läks starti 26 võistkonda, neist jõudis fi nišisse 18. Trassi üldpikkus oli linnulennult 18 km ja selle läbis kõige edukamalt Oru I võistkond. Teiseks tuli Nõmme malevkonna ja kolman-daks Oru II esindus. Võistluse vastutegevuses osales 50 inimest, kellel oli rajalolijate kimbutamiseks kasutada helikopter Robinson ja roomiktransportöör.

VALGE LAEV 2007

1996. aastal Lääne maleva liikmete oskuste kontrolliks ellu kutsutud võistlusest oli ajapikku välja kujunenud üle-eestiline jõukatsumine, mis oma raskusastmelt hakkas meenutama profi sporti. See aga peletas eemale paljud kohalikud mehed, mistõttu otsustasid võistluse korralda-jad 2007. aastal pöörduda tagasi juurte juurde. Valgele

Laevale olid oodatud osalema ainult Lääne piirkonna male-vad, kõik teised jäid võistleja-tele kõrvaltvaatajatena kaasa elama.

VALGE LAEV 2012

2012. aastal oli võistlus jälle muutuste tuules, eesmärgiks kaasata rohkem oma male-va liikmeid. See ka õnnestus, sest võistlusest võttis osa rekordarv meeskondi, kellest valdava osa moodustasid läänlased. Sellest hoolimata kavatseti ka edaspidi formaa-ti natuke edasi timmida, sest tulemus ei rahuldanud veel kõiki. Noorkotkad, kodutütred ja naiskodukaitsjad said oma mahvi kätte, kuid paljud kaitseliitlased leidsid, et võistlus oli liiga lihtne. Järgmisel aas-tal seda probleemi enam ei olnud.

KR

IST

JAN

PR

II

24

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

„Linn lukku!“ — see ei olnud õppus

Kui mõtled Haapsalu linnale, tulevad kõigepealt meelde Valge Daam, Peeter Esimene, doktor Karl Abraham Hunnius, luuletaja Ernst Enno, Vene tsaaride suvituspaik, kaunis raudteejaam, õhkõrnas pitskoes Haapsalu sall, Tšaikovski ja Tšaikovski pink, ainulaadsete raviomadustega ravimuda… Aga „Linn lukku!“?

ARNOLD JUHANS, majorLääne maleva pealik (operatsiooni „Linn lukku!“ ajal Lääne

prefektuuri kriminaalpolitsei abikomissar ja komissar)

Jah, Haapsaluga on seotud ka see Eesti vabariigis ainulaadseks jäänud ettevõtmine – ligi aasta kestnud operatsioon „Linn lukku!“ (ka „Linn

kinni!“). See oli Lääne politseiprefektuuri ja Kait-seliidu Lääne maleva korrakaitseprojekt, mille eesmärgiks oli kontrollida kõiki linnast välja ja sinna sisse sõitvaid autosid ning hoida nõnda ära ja avastada kuritegusid ja õiguserikkumisi ning parandada üldist liikluskultuuri. Operatsiooni rahastasid kohalikud võimud, Haapsalu Korra-kaitse Fond ja sponsorid. Kui mitmes maakonnas olid politsei ja Kaitseliidu suhted pehmelt öeldes mitte kõige paremad, siis Läänemaal oli nende koostöö algusest peale hea. Sama edukas oli koos-töö Haapsalu linnaga.

Kontrollpostid sissesõiduteedel

Operatsioon algas 6. juunil 1994, mil pandi välja kontrollpostid Tallinna, Lihulasse ja Rohukülla suunduvatele maanteedele. Mereäärne asukoht võimaldas Haapsallu suunduvad teed väga lihtsalt sulgeda, ja et paharetid ei saaks märkamatult linna ja linnast välja lipsata, blokeeriti pisikesed kõrval-teed kruusahunnikutega. Igas kontrollpostis olid valves üks politseinik ja kaks kaitseliitlast. Välti-maks juriidilisi probleeme, olid kõik kaitseliitlased abipolitseiniku staatuses ja läbinud abipolitseiniku koolituse. Politseinikul olid relvastuses püstol, kumminui, gaasiballoon, käerauad ja raadiojaam, kaitseliitlastel automaat ja jahipüss. Raadioside oli tagatud kõikide kontrollpostide ja prefektuuriga. Päeval kontrolliti autosid valikuliselt, keskööst

Operatsiooni „Linn lukku!“

esimene tegevjuht,

Ridala malev-konna pealik

Heiki Magnus ajakirjanikega

rääkimas

3 X

LÄ

ÄN

E M

ALE

V

25

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

Lis

ain

fo

Lis

ain

foHaapsalus oli aastatel 1994—1995 raske aegURMAS SUKLESHaapsalu linnapea 1993—2002 ja taas alates 2009.

aastast

Operatsioon „Linn lukku!“ on üks minu eredamaid mälestusi linnapeaks oldud aastatest. Aastad 1994—1995 olid keerulised. Omapärased inimesed tiirlesid Haapsalu ümber. Varastati autosid ja ega püstolipau-gudki olnud haruldased. 1993. aasta lõpuks oli nn jäägrikriis lahendatud, aga Haapsalus oli ikka ärev aeg. Ma enam täpselt ei mäleta, kes oli idee autor, kuid eks meil kõigil olnud mure Haapsalu turvalisuse pärast ning seepärast pandigi politsei ja Kaitseliidu patrull ja tõkked Haapsallu sisenevatele teedele. Tagantjärgi tunnistan, et Pullapää prügimäele viiv metsatee jäi sulgemata ning see võimaldas mõnelgi vindisel mehel koju naise juurde sõita.

Operatsioon oli tõeliselt edukas, sest tol ajal ega ka mitmel järgmisel aastal ei varastatud Haapsalus üh-tegi autot ega röövitud tühjaks ühtegi korterit. Meel-de on jäänud paar huvitavat seika. Üks nn maffi a-advokaat jõi pärast protsessi Haapsalu politseimaja ees long drink’i ja jättis joogipurgid vedelema. Suur oli advokaadi üllatus, kui ta kontrollpostis kinni peeti ja linna tagasi saadeti, et ta oma pikajoogipurgid prü-gikasti paneks. Mäletan ka, et mingi Peterburi kamp oli seadnud end sisse Uuemõisa hotelli Sport ja hau-dus seal kurje plaane. Kui nad kontrollpunktis rajalt maha võeti ja hiljem ka hotell läbi otsiti, leiti mõnedki Kalašnikovi automaadid.

Aeg oli raske ka maapiirkondades, sest seal nappis tööd ning selles valguses oli kaitseliitlastele maks-tud nn valvepostiraha peredele kergenduseks.

Haapsalu lukku pannud kaitseliitlased kontrollpostis

VÄLJAVÕTE 1994. AASTA AJALEHEST

Tallinna maanteed mööda Haapsalule lähe-nedes vilgutab vastutulev autode rodu üks-meelselt tulesid. Seda märguannet ei ole raske mõista ning süda jääb ootusärevalt põksudes ootama kohtumist range seadusesilma esin-dajaga. Peagi on näha liiklusmärki, mis sunnib vähendama kiirust 50 kilomeetrini tunnis, siis paarisaja meetri pärast on veel teinegi märk, mis keelab sõita rohkem kui 30 kilomeetrit tun-nis. Kombekalt kõiki liikluseeskirju täites vee-rebki auto rahulikult politseiniku juurde, kes otsustab masina ja tema juhi edasise saatuse üle. Postil olevat politseinikku julgestavad kaks abipolitseiniku staatuses laigulises mundris kaitseliitlast…

kuni kella viieni-kuueni hommikul maanteed „suleti“ – teele paigutati valgetriibuliseks värvitud autokummid ja stoppmärgid ning kontrolliti kõiki autosid. Päästeteenistuse ja kiirabiga oli kokku-lepe, et nad teatavad raadio teel ette, kui linnast välja sõidavad. Kui sõit on kiire ja teatada ei jõuta, andis operatiivsõiduki juht kaugelt sireeni ja pani vilkuri tööle ning selleks ajaks, kui ta kontrollposti jõudis, oli tee juba avatud.

Kui päris alguses oli „staabiks ja juhtimispunktiks“ auto, siis peagi paigutati kontrollpostidesse soo-jakud, kus sai varju vihma ja külma eest ning oli mugav materjale vormistada ja žurnaale täita.

Kuritegevus kahanes

Juba lühikese ajaga sai selgeks, et projekt on end igati õigustanud. Kuritegevus linnas kahanes vähe-malt 15%. Lõppesid nn korterivarguste sarjad, mis linnakodanikele ja politseile suurt muret valmista-sid. „Osavad näpud“ hakkasid Haapsalust kaarega mööda käima. Lõppesid ka autode ärandamised. Kontrollpostides peeti kinni ärandatud autosid, tagaotsitavaid isikuid, varastatud metsa. Ilmselt jäi vähemaks sissesõitvate pahalaste kuritegusid ja ka kohalikud tõmbusid tagasi. Üks eesmärkidest oli hoida Haapsalust eemal nn kantpead.

Kui autos istus abielupaar, tagaistmel tomatikas-tid, siis küsimusi ei tekkinud. Kui aga kontrollposti tahtis läbida kallis auto, milles istusid siilisoengu, dresside ja jämedate kuldkettidega tätoveeritud „atleedid“, oli kontroll põhjalik ja ka küsimused teised. Oluliselt paranesid üldine liikluskultuur ja distsipliin. Ainuüksi juulikuu jooksul tuvastati 17 purjus juhti. Tänu pidevale kontrollile kiirustasid autojuhid kõrvaldama puudusi ja kribinal-krabi-nal tehti korda kindlustused ja tehnoülevaatused. Keskmiselt tehti operatsiooni ajal trahve 20 000 krooni kuus.

Aeg näitas, et mitte kõikidele polnud operatsioon meeltmööda. Ei meeldinud see metalli- ja metsa-varastele ega salaviinavedajatele. Ööl vastu 19.

augustit 1994 visati Rohuküla teel kontrollpostis seisnud kaitseliitlase autosse lõhkekeha, mis vigas-tas autot ja tappis seal olnud küüliku.

Kaitseliidu Lääne maleva poolne operatsiooni tegevjuht oli alguses Ridala malevkonna pealik nooremveebel Heiki Magnus ja 1995. aastal Risti malevkonna malevlane Kulno Rehkalt.

26

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2013

MARE LAIDELääne ringkonna naiskodukaitsja

Risti-Virtsu maantee seitsmendalt kilomeet-rilt pöörab ära kiira-käära külavahetee, mida mööda sõites jõuab uhkele taluõuele. Vära-

vas ootavad alati lahke naeratusega „eite-taati“ Kati Ojaver-Heidemann ja Aksel Heidemann. Pererahvas juhatab läbi hoolitsetud ja paar aastat

tagasi „Kauni kodu“ fi naali jõudnud aia hubase elamu poole, mille nad on ise renoveerinud ja kujundanud nii, et kõik vajaliku saab kätte pea-aegu tugitoolist tõusmata. Lisaks suurele tööle kodu heaks on mõle-mad andnud panuse ka Eesti eden-damisse. Hetkel juhib erukapten Aksel Heidemann Risti malevkonda ja Kati Naiskodukaitse Risti jaos-konda. Kokku justkui perefi rma.

Kaunis kodu ja „perefi rma“ Kaitseliit

Tegelikult tulin ma siia eeskätt peremehe pärast, sest Aksel Heidemann oli taasasutatud Lääne maleva peaaegu esimene pealik (1993–1999).

Peaaegu sellepärast, et enne teda ametis olnud paar pea-likku vahetusid nii kiiresti, et ei jõudnud midagi olulist ära teha. Kuidas see kõik siis algas? Aksel sirutab end muga-val diivanil, ristab käed pea alla, suleb silmad ja hakkab meenutama aastat 1993.

Väga suurt osa Aksli elus ja karjääriredelil on mänginud tema hea sõber ja tolleaegne Risti malevkonna pealik [hili-sem Kaitseliidu ülem – toim], nüüdseks manalateele läinud Benno Leesik. Tema ei käski-nud ega vannutanud kedagi. Lihtsalt juhtis jutu ääri-veeri vajalikule teemale, pillas nagu möödaminnes mõne suunava küsimuse, samas kõrvalt vaadates, kuulates ja jälgides. Mõni päev hiljem aga helistas Kaitseliidu tol-

lane ülem major Johannes Kert Heidemannile ja esitas vastuvaidlemist välistava tooniga küsimuse: „Hakkad Lääne maleva pealikuks...?“ Otsustamis-aega anti 24 tundi.

Nii see algas, ainukeseks juhendiks 1934. aastal välja antud kodukord ja kuskilt sahtlipõhjast välja kraamitud juba kollakaks tõmbunud sooviavaldu-sed, mille vastne pealik samas oma allkirjaga kinni-tas. Heidemann võrdleb toonast olukorda, tulene-valt siinikirjutaja elukutsest, poepidamisega: ei ole ruume, letti, kaupa ega ka raha selle soetamiseks, aga poodi pidama peab.

Lääne malev algas Ristilt

Lääne malev algaski Risti malevkonnast. Sellele lisandusid Lihula ehk Lõuna-Läänemaa ja Ridala, millest hiljem sai Haapsalu malevkond. Kui aas-

Nii see algas,

ainukeseks

juhendiks

1934. aastal välja

antud kodukord ja

kuskilt sahtlipõhjast

välja kraamitud juba

kollakaks tõmbunud

sooviavaldused.

Aksel Heidemann: mul oli otsustamisaega 24 tundiEndine malevapealik ja tänane vabatahtlik malevkonnapealik Aksel Heidemann meenutab aegu, kui „poodi tuli pidada lettide ja kaubata“. 4

X E

RA

KO

GU

Varasem malevapealik ja Kaitseliidu peastaabi töötaja jätkab Kaitseliidus tänagi, nüüd juba Risti malvekonna vabatahtliku pealikuna. Pilt on tehtud Vabadussõjas võidelnute mälestamisel Kullamaal

Heal sõbral, kunagisel Risti

malevkonna pealikul ja hilisemal

Kaitseliidu ülemal Benno Leesikul

(mees auto kapotil) oli oluline roll

Aksli elus ja karjääris

27

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2013

tatel 1998–1999 koostati uus Kaitseliidu seadus, kaotati Hiiumaa malevkond kui iseseisev üksus ja liideti Lääne malevaga. Lääne maleva staap asus aastatel 1993–1995 Paliveres ja 1995–1998 Taeblas polit-seijaoskonnaga sama katuse all. Märkimis-väärne on, et kõik Taebla politseijaoskonna töötajad (v.a sekretär) kuulusid Kaitseliitu. Taebla ajal sai malev endale esimesed pal-galised töötajad: raamatupidaja, kaks inst-ruktorit ja neli korrapidajat, kellest kolm töötavad tänaseni Lääne maleva staabis, mis alates 1998. aasta detsembrist asub Haapsalus aadressil Lahe 17.

Lääne malev kasvas Aksel Heidemanni juhtimise all kiiresti. Aeg oli huvitav ja iga vähegi tegus mees tahtis Kaitseliitu kuu-luda, kuigi jah, oli ka vastakaid arvamusi. Aksel meenutab, et paljud ei kiitnud heaks Kaitseliidu koostööd politseiga, sest arvati, et „need ju kõik vanad miilitsad“. Vastupidist tões-tas aga sellesse aega jäänud ja politseiga koostöös korraldatud poolteise aasta pikkune opetatsioon „Linn lukku!“, mis tähendas seda, et ööpäev läbi olid kõik kolm Haapsallu sisenevat teed relvasta-tud kontrolli all. Tänu sellele vähenes kuritegevus Haapsalus kordades – sel ajal ei ärandatud ühtegi autot ega tühjendatud ühtegi korterit. Operat-siooni „Linn lukku!“ põhikorraldajaks oli alguses kaitseliitlane Heiki Magnus ja hiljem politseinikust kaitseliitlane Kulno Rehkalt.

Rõõmud ja raskused

Teised Kaitseliidu ettevõtmised, mida Heidemann meenutab, olid Paldiski ja Aegviidu õppused, kuhu sõideti tema mäletamist mööda kümnest-üheteist-kümnest autost koosnevas kolonnis, mis venis

kohati mitme kilomeetri pikkuseks. Kolonnis oli vaid paar Kaitseliidu autot, ülejäänud kuulusid kohali-kele toetajatele, kes andsid oma autosid vabatahtlikult Kaitseliidule kasutada. Tänaseni korraldatav pat-rullvõistlus Valge Laev, mis muutus algaastail lausa rah-vusvaheliseks, sai samuti algust neil aastail.

Heidemann meenutab ka laskepäevi Piirsalus, mis algasid päikesetõusul ja lõp-pesid päevaloojangul, sest lasta tahtjaid oli nii palju. Ei

olnud vahet, kas on suvi või talv – iga mees tahtis kätt harjutada ja teistest parem olla.

1996. aasta suvel, olles eelnevalt Benno Leesikuga konsulteerinud, võttis Heidemann Tiina Leesiku

Akslit võib nimetada ka Naiskodu-kaitse Lääne ringkonna ristiisaks, sest just tema algatu-sel asuti siin ringkonda taastama

auto peale, sõitis kohta, kust puudus põgenemis-võimalus (seda muidugi naljaga pooleks), ja ütles sama resoluutsed sõnad, nagu kunagi Johannes

Kert oli talle endale öelnud, mille tagajärjel löödi käed ja Tiinast sai taastatud Nais-kodukaitse Lääne ringkonna esinaine ja Heidemannist Lääne ringkonna taastamise algataja ehk ristiisa, nagu Tiina teda täna nimetab.

Raskeimaks ajaks peab Hei-demann kurikuulsa Pulla-

pää jäägrikompanii likvideerimise perioodi, mis tähendas korraga üksuse kaotamist ja samas selle liitmist Lääne maleva külge, mis omakorda tekitas jäägrikompanii pidevalt vahetuvate pealike võimu-võitluse. Kuid aja möödudes loksus kõik paika ja kui Heidemann 1999. aastal Tallinna Kaitseliidu peastaapi personaliülemaks suundus, jäi temast maha igati elujõuline ja toimiv malev.

Aksel meenutab laskeharjutusi, mis kestsid päikese-tõusust päevaloo-janguni — nii suur oli meeste tahtmi-ne kätt harjutadaP

olitseiga

koostöös

korraldatud

poolteise aasta

pikkune ope-

ratsioon „Linn

lukku!“ tähendas

seda, et ööpäev

läbi olid kõik

kolm Haapsallu

sisenevat teed

relvastatud kont-

rolli all.

Lääne maleva

staap asus

aastatel 1993—

1995 Paliveres ja

1995—1998 Taeblas

politseijaoskonnaga

sama katuse all.

28

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

KAITSE KODU!

Miks tuleb Orkaan tänavu Läänemaal?Orkaan rändab traditsiooniliselt marsruudil Pär-numaa-Läänemaa-Saaremaa. Tänavu on kaheksas Orkaan, mis on jõudnud kolmandat korda järjega Läänemaale.

Mida õppusel õpitakse?Piltlikult öeldes läheme õppuse stsenaariumiga edasi umbes samast kohast, kus viimati kolme aasta eest Läänemaal pooleli jäime. Põhiteemaks sisekaitselised ülesanded, nurjetõrje ja objekti-kaitse. Erinevus varasematest Orkaanidest on peamiselt selles, et kui tavaliselt oleme harjutanud kaitsetegevusi, siis seekord keskendume ründami-sele, st harjutame, kuidas juba vastase kätte sat-tunud objekte tagasi võtta ning taanduma löödud nurjameid jälitada ja tabada.

Läänemaa on suur ja lai, kus õppus siis tegeli-kult pööritab?Jah, ja enamgi veel, Lääne malev on Läänemaastki suurem ja laiem – ka Hiiumaa on Lääne maleva osa. Seekord sai just Lääne maleva eestvõttel otsustatud, et õppus peab liikuma Läänemaalt ka Hiiumaale. Seni on hiidlasi ikka mandrile õppima kutsutud, seekord viime osa Orkaanist hiidlastele saarele kohale. Selleks suundub hiidlaste omadele

Kolme maleva Orkaan möllab tänavu Lääne- ja HiiumaalPärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva ühise suurõppuse Orkaan juhataja Erik Reinhold heidab valgust detsembrikuisele kaitseliitlaste möllule Lääne maleva vastutusalal.

jõududele appi kompanii jagu saarlasi. Vastutege-vuse eest hoolitsevad teised malevad. Niisiis saame üle pikkade aastate Hiiumaal suuremat õppust teha ja näha. Suurem osa Orkaanil osalevatest üksustest tegutsevad siiski Läänemaal, keskendudes Kiltsi lennuvälja ja Rohuküla sadama alal korraldatavale vasturünnakule end seal sisse seadnud vaenuväe purustamiseks. Erinevalt eelmisest Läänemaa Orkaanist me seekord otseselt Haapsalu linna aktiivseid tegevusi ei kavanda.

Kas tavainimesel ka õppusel lahinguid pidavaid kaitseliitlasi kusagil näha õnnestub?Oleme viimastel aastatel objektikaitse ülesannete õpetamisel ja harjutamisel lähtunud põhimõttest, et harjutatakse võimalikult realistlikel, n-ö elusa-tel objektidel. See viib meid tavaliselt ikka sinna, kus inimesed elavad, töötavad ja ringi liiguvad: transpordiühendused, sillad, sadamad, lennuväl-jad, tootmishooned jne. Niisiis saab kaitseliitlasi olema avalikus vaateväljas seegi kord. Loomulikult püüame oma asju korral-dada moel, mis ei takista tavainimeste toiminguid, kuid peitu pugeda me nende eest ka ei kavatse. Riigikaitsjate nähtavalolek ongi mõnikord oluline osa riigikaitsest.

Kui palju kaitseliitlasi on Orkaani puhkuks Lää-nemaale oodata?Sellekohane täpsem plaanimine on veel ees, aga esi-algne kava ja seniste Orkaanide kogemus ütleb, et võime arvestada 800–1000 osalejaga. Nende hulka kuuluvad nii Pärnumaa, Lääne ja Saaremaa maleva harjutavad üksused kui ka vastast imiteerivad üksu-sed, samuti harjutavad üksused teistest malevatest. Oodata on ka üht Läti Zemessardze rühma. Peame plaani ka õhuväe ja mereväe osiste võimalikuks kaa-samiseks. Lisaks osalevatele üksustele tuleb kokku hulk inimesi, kelle töö on seotud õppuse juhtimise, korraldamise, tagamise ja hindamisega.

Millal võib öelda, et õppus õnnestus?Tuleks öelda, et tehniliselt toimuvad õppuse hinda-mise analüüs ja selle tulemuste teatavakstegemine ning vastavad edasised arutelud detsembrikuus. Siis saavad osalenud üksuste pealikud hindamistu-lemusi veel oma 2014. aasta väljaõppe kavandami-sel arvesse võtta. Samas teise nurga alt vaadates on õppus õnnestunud siis, kui kõik osalejad on elusalt ja tervelt oma koju jõudnud, saunas käinud ning muljed sõpradega jaganud, ja mis peamine, otsuse järgmisele Orkaanile minekuks langetanud.

Saame üle

pikkade

aastate

Hiiumaal suure-

mat õppust teha

ja näha.

KAITSELIIT

29

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

TIIT TERIKKaitseliidu Harju maleva Männiku malevkonna

miinipildujarühma võitleja ja Pirita linnaosa vanem

Ometi on täiesti tavalisel, n-ö tänavalt tulnud tsiviilisikul võimalik riigikaitsesse panus-tada peaaegu samasugusel või ehk isegi

kestvamal ja siduvamal moel, kui seda pakub 8–11 kuu pikkune kohustuslik kaitseväeteenistus.

Pikk tee Kaitseliiduni

Olen üks nende hulgast, kes mahtus ülikooliõpin-gutega ajaraami, mil ajateenistus oli vabatahtlik. Olin noor mees, aega kulus vasakule ja paremale ning elu, õppimine ja muud huvid juhatasid suunas, mis ei teinud kuigi atraktiivseks väljavaadet asuda pikkadeks kuudeks kasarmupõrandaid küürima ja relvaga metsas müttama. Küllap on nii paljudega, kes võtavad vastu esimese kaitseressursside ame-tist saadetud tähitud kutse ajateenistusse asuda. Aastaid hiljem hakkasin mõistma, et tegelikult on üks osa elust seetõttu justkui puudu.

Ma ei räägi sellest, et pidin mõnes seltskonnas ajatee-nistuse läbinute meenu-tusi kuulates moka ja pilgu maas hoidma, ega väida, et oleksin end ajateenistuses mittekäimise tõttu vähem mehena tundnud. Mulle sai lihtsalt ühel hetkel sel-geks, et eesti mehena pean oluliseks lisaks maksude maksmisele ka reaalselt

Eesti riigikaitsesse panustada. Vähem oluline pole seegi, et sain rohkem kui kaks aastat tagasi poja isaks ning ei kujuta ette, millise näoga ma talle otsa vaatan, kui peaksin selgitama, et ma ei käinud ajateenistuses. Õnneks on minusugustel inimestel võimalus ennast lunastada.

Kaitseliidu maine oli aastaid madalseisus, selle eitamine oleks pelgalt enese petmine ega aitaks karvavõrdki kaasa institutsiooni maine ja selle kaudu ka värbamisnumbrite parandamisele. Ehkki Kaitseliit on teinud jõudsaid edusamme maine parandamiseks, on kunagi külge hakanud taaka raske maha raputada.

Ka minul oli enne Kaitseliitu astumist teatavaid kahtlusi. Sõpradelt kuuldud võrdlused Napoleoni

Riigikaitse on iga mehe asi

Sain rohkem kui

kaks aastat taga-

si poja isaks ning

ei kujuta ette, millise

näoga ma talle otsa

vaatan, kui peaksin sel-

gitama, et ma ei käinud

ajateenistuses.

Ajateenistus on teema, millest ei saa riigikaitsest kõneldes üle ega ümber.

aegu Haapsalus tegutsenud vigaste ja vanurite garni-soniga ei mõjunud julgustavalt. Ometi osutus minu tahe tugevamaks kui hirmutavad eelarvamused ja ühel hetkel võtsingi Kaitseliidu laost oma varustuse. Tutvus riigikaitse köögipoolega, küll rohujuure tasandil, võis alata. Eelarvamused osutusid Kaitse-liidu Harju malevas kogetu põhjal asjatuks.

Laigulise vormi ühendav jõud

Riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022 paneb Kaitseliidule ja kaitseliitlastele suuri ootusi. Kaitse-liit võimaldab anda oma panuse riigikaitsesse igal Eesti mehel, kes mingil põhjusel ajateenistusse ei jõudnud, aga ka nendel, kel juba teenistus läbitud. Riigikaitse on iga mehe asi, oma kodu kaitsmist ei ole sünnis kellegi teise õlule veeretada.

Kaitseliit koondab inimesi, kellele läheb korda Eesti riigi kaitsmine ja kestmine, kuid riik on oma arengudokumentides selgelt mõista andnud, et ootab Kaitseliidult rohkem ja on valmis sellesse ka panustama. Kui kaitseväeteenistus on kohus-tusena paljudele vastukarva, siis vabatahtlikkuse alusel toimiv Kaitseliit on professionaalse kaitse-väe kõrval kasvanud arvetatavaks jõuks ka aegadel, mil noored mehed valivad ajateenistuse asemel asendusteenistuse või on ajateenistuseks kõlbma-tud nõrga tervise tõttu.

Kaitseliidu maine on paranenud. Sellele on kaasa aidanud tuntud inimeste astumine Kaitseliitu. Nad on näidanud positiivset eeskuju. Kaitseliit ei ole enam ammu relvahullude sõjaväeline ühendus, pigem ühendab see kõikvõimalike elualade inimesi, kes on valmis vajadusel tegema oma riigi heaks rohkem, kui neilt on nõutud. Laigulisel vormil on ühendav jõud.

ER

AK

OG

U

30

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

Sõdurioskuste baaskursus kahe kalda pealt vaadates

ASSO PUIDETvabatahtlik reporter

Nii, nagu ei saa alustada maja ehitamist katustest, ei saa kaitseliitlane osaleda jao ega rühma tegevuses, kui ta pole läbinud

tegevliikme sõdurioskuste baaskursust Kaitse-liidus (TSOBKkl) ega omandanud neid sõduri baasteadmisi ja oskusi, mis tagavad võime täita piiratud ülesandeid otsese juhtimise all. Kuidas kaardi ja kompassi abil maastikul liikuda, varus-tuse eest hoolt kanda, maskeeringut teha, au anda, telkmantlist varjualune ehitada, vigastada saanud kaaslase eest hoolitseda, tõkkeid püstitada, oma teenistusrelva käsitseda, sidet pidada, välikäimlat rajada – kõik see ja palju muud tuleb Kaitseliidu tegevliikmel baaskursuse raames selgeks saada, käe ja jala sisse harjutada.

Baaskursuse sisust

TSOBKkl jaguneb neljaks üldõppeaineteks, mille hulka kuuluvad määrustike tutvustamine, rivi-õpe, mille käigus viiakse kaitseliitlane kurssi tema kohustuste ja korrektse liikumisega rivis, hügiee-niprintsiipe, elustamise põhitõdesid, traumahai-

gete käsitsemist ja lahingustressiga toime tulemist käsitlev meditsiiniõpe ning kõiksugu varustusele ja selle korrektsele hooldamisele keskenduv taga-laõpe.

Lisaks üldõppeainetele on kursuse õppekavasse kirjutatud kaheksa põhiõppeainest, nagu relva- ja laskeõpe, mille käigus õpitakse ja harjutatakse erinevaid relvi ohutult ja efektiivselt kasutama, mahuks varustuse pakkimist, toitumist, maskee-rimist, vahemaade määramist, laagrirutiini jm looduses ellujäämiseks vajalikku hõlmav välios-

kuste õpe, üksikvõitleja ja jao edasiliikumisviise, struktuure ja relvastust tutvustav taktikaõpe, samuti laskepesade ning lõhkevate ja mittelõh-kevate tõkete rajamise põhimõtteid tutvustav pioneeriõpe. Õppeainete nimekirjast ei puudu loeng massihävitusrel-vadest, erinevaid sidepi-

damisviise ja vahendeid tutvustav sideõpe, kaardi lugemisele ja kasutamisele keskenduv sõjatopo-graafi a ning kursuse viimaseks ponnistuseks – lõpp-rännakuks – ettevalmistav rännakuõpe.

Kõik see omandatud, ongi südame, sõprade või mis iganes kutsele vastates omal vabal tahtel Kaitseliitu astunud tsivilistist, kelle varasemad militaarteadmised toetusid fi lmidest nähtule või

Küsida, miks on kaitseliitlasele vaja sõdurioskususte baaskursust, on võrdväärne küsimusega, miks on vaja majale vundamenti. Vastus mõlemale küsimusele on üks: sellele toetub kõik ülejäänu.

Meelis Kaps oleks soo-vinud põh-

jalikumat rännakuõpet,

et pikemal teekonnal en-daga paremini

toime tulla

IRIN

A M

ÄG

I

Kõik see

omandatud,

ongi tsivilis-

tist saanud võitle-

ja, kes saab üksik-

sõdurina hakkama

nii jao kui ka rühma

koosseisus.

31

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

raamatust loetule, saanud võitleja, kes saab üksik-sõdurina hakkama nii jao kui ka rühma koosseisus. Keegi, kellega saab arvestada lahingupaariline, keda saab usaldada ülem, kellele võivad loota koju jäänud lähedased ja toetuda vaba riik.

Meelis Kaps ei tahtnud olla kadunud mees

Kui omal ajal Nõukogude armeed teeninud Meelis Kaps kuulis, et Vene kroonust läbi käinud mehed, kes pole viimased paarkümmend aastat Eesti kait-

seväega seotud olnud, on Eesti kaitsejõududele sisu-liselt kadunud, otsustas ta astuda kiireimas korras Kaitseliitu. „Ma ei tahtnud olla kadunud mees,“ selgi-tab Kaps, miks ta tänavu kevadel Kaitseliidu Saare-maa malevasse astumiseks avalduse esitas. „Mingit suurt sõjamehekutset ma ei tundnud, pigem oli oluline

olla selles kambas,“ ütleb 49-aastasele Kaps, kellele on oluline kuuluda parimate hulka. Loomuliku ja loogilise sammuna järgnes Kaitseliitu astumisele sõdurioskuste baaskursusele minek. „Kui juba sisseastumisavalduse kirjutad, tuleb ka baaskursus läbida,“ ei ole Kapsi sõnul siin teist valikut.

Tõsi, Nõukogude armee õhukaitseväes raadiojaama sidemehena teeninud ning sidepidamise protse-duuride ja aparatuuri peenimaid nüansse õppinud ning neid ööpäevastes valvetes kinnistanud Kaps liitus Kaitseliidu ja kursusega alles märtsis, mil neli nädalat kursust oli juba läbitud ja kolm veel ees. „Sidekoolitust ma ei saanudki,“ märgib ta muia-tes. Ent nagu Kaps, kes kõik materjalid iseseisvalt tagantjärele läbi töötas ja tunnikontrollid ära tegi, nendib, ega side protseduurireeglid suurt muutnud olegi. „See, mis käis kunagi vene keeles, käib nüüd eesti keeles, aga üldised reeglid on samad.“ Eks raadiosaatjagi ole olemuselt ja sisemuselt endiselt raadiosaatja.

Mis on muutnud, on Kapsi hin-nangul suhtumine. „Esimene asi, mis silma hakkab, on see, et Eesti kaitsejõududes õpetavad instruktorid teisi aitama: kui sa ise näed, et kusagil on vaja abi, siis aita, ja kui sa ise jääd hätta, siis aitavad teised sind. Just see koostöö ja selline asi nagu lahingupaar – sa arvestad oma paarimehega väga palju – on Eesti kaitseväes teistmoodi,“ toob ta välja põhimõttelise erinevuse Nõukogude armeest, kus ei näinud tema sõnul kunagi seda, et üks sõdur teist aitab. Seda ei õpetatud, seda ei nõutud ja seda ei olnudki.

Vahe on ka instruktorite suhtumises, mis on Kapsi kinnitusel Kaitseliidus väga lugupidav ja erineb

Loomuliku

ja loogilise

sammuna

järgnes Kaitse-

liitu astumisele

sõdurioskuste

baaskursusele

minek.

Eesti

kaitse-

jõudu-

des õpetavad

instruktorid

teisi aitama.

Laskemoona hulk, mis kursuse jook-

sul ära kasutati, oli muljetavaldav

IRIN

A M

ÄG

IIR

INA

MÄ

GI

Kursusel oman-datud teadmisi peavad võitle-jad kasutama lõpprännakul, milleks Saare-maa malevas on sõjalis-sportlik võistlus Sõrve retk

Relvaõpe lõpeb tavaliselt relvaeksamiga, pärast selle läbimist on kait-seliitlasel õigus endale relv koju taotleda

MA

RK

US

SE

IN

32

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

totaalselt sellest, mida ta Nõukogude armeest mäletab. „Antakse küll raskeid ülesandeid, aga kui suhtumine on toetav, ei ole poistel nende täitmi-sega probleeme,“ näeb Kaps oma silmaga, kui hästi töötab Kaitse-liidus juurutatav arvestav, kuulav ning kannatlikult nõuandev ja selgitav õppemetoodika.

Mida oleks ehk võinud Kapsi hinnangul rohkem õpetada, on sõduri välioskused, iseäranis hoo-litsus jalavarjude ja jalgade eest: mida teha siis, kui oled üle saapa vette läinud, vedelas poris käinud või kui jalad on hauduma hakanud. Et sellistest teadmisest nappis, selgus Saaremaa maleva lõpp-rännakuks olnud Sõrve retke ajal, mil pea pooled rajale läinud võitlejad katkestasid. „Seal nägin sel-liseid jalgu, mis olid väga hullus seisus: viilid, nahk maas, verised,“ ütleb Kaps, kelle sõnul oli seal vaja reaalset esmaabi.

Kapsile endale mitte, tema tegi raske rännaku läbi. Endalegi üllatuseks, nagu ta tunnistab, ja raskusi

Kaps nendib,

ega side

protseduu-

rireeglid suurt

muutnud olegi.

Lis

ain

fo SÕDURI BAASKURSUS

LÄÄNE MALEVAS

Lääne malevas 12. jaanuaril alanud sõdurioskuste baaskursus lõppes 5. mail kaitseliitlase vande andmisega Haapsalu Lossiplatsil Vabadussamba ees, sellele järgnes naiskodukaitsjate valmistatud pidulik lõunasöök maleva õuel.

Kursuse kuue nädalavahetuse 16 päe-val oli 46 klassitundi, 62 drilliharjutus-tundi, 6 tundi praktilisi kontrollharju-tusi, 72 tundi välilaagrit ja 11 tundi lõpprännakut ning kursuslased oman-dasid vajalikud oskused üksikvõitleja tasemel kaitseväe juhataja kinnitatud Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse väljaõppekava alusel. Ligi viis kuud kestnud tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse lõpetas 18 kaitseliitlast ja 2 naiskodukaitsjat Lää-ne- ja Hiiumaalt. Kursuse kõige tublimaks tunnistati reamees Kalmer Bachaus Lihula üksikkompaniist.

MA

RK

US

SE

IN

trotsides. „Seda ütleb juba elukogemus, et kui on raske, võtad ühe päeva kaupa, kui veel raskem, siis ühe tunni kaupa ja sa tead, et teed selle ära,“ selgi-tab ta põhimõtet, mis aitas tal vastu pidada.

Kas nüüd, mil kursuse edukat läbimist tõendav tunnistus käes, on Kaps ka pädevam sõdur? „Kind-lasti,“ on ta veendunud. „Õppisin igaühelt, kes sellel kursusel osales. Instruktoritelt loomulikult ka, aga absoluutselt igaühelt, kes mu kõrval oli.“

Tanel Tammeveski: iga õppus annab

kogemuse

Tartusse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli õppima minna sooviv Tanel Tammeveski peab plaani valida ohvitseri elukutse. Selle esimeseks oluliseks verstapostiks sai sõdu-rioskuste baaskursuse läbimine Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna koosseisus.

„Iga õppus annab kogemust, mida võib tulevases ametis vaja minna,“ oskab 19-aastaselt kursuse

Tanel Tammeveski

polnud ku-nagi nii palju

lasknud kui sõdurioskus-

te baaskur-susel

MA

RK

US

SE

IN

33

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2013

SÕDURI BAASKURSUS SAAREMAA

MALEVAS

Kaitseliidu Saaremaa malevas algas tegev-liikme sõdurioskuste baaskursus 12. aprillil ja lõppes 2. juunil sõjalis-sportliku võistluse Sõrve retk fi nišis. Võistluse peakohtuniku, Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku kolo-nelleitnant Kristjan Moora sõnul annab ret-kel osalemine võimaluse oma võimed proo-vile panna ja sellele lisaks ka reaalse pildi osalejate sõdurioskuste tasemest. Kont-rollpunktides ülesandeid täites korratakse seda, mida väljaõppekursustel on õpitud. Raja pikkuse valik oli vabatahtlik, kursuslas-tel oli võimalik oma võimeid proovile panna kas 45 või 65 km pikkusel võistlusrajal.

Peaaegu poole aasta peale jaotunud kahek-sal nädalavahetusel omandasid kursuslased erinevaid sõdurioskusi alates maskeerumi-sest ja lõpetades liikumisviisidega ning said teadmisi topograafi ast, orienteerumisest, vastase tehnikast ja taktikast ning paljust muust.

Lis

ain

fo

AU

TO

R: I

RIN

A M

ÄG

I

Tanel Tammeveski

läbinud Tammeveski saadud kogemust hinnata. Iseäranis baaskursuse teise väliõppuse raames läbitud pioneeriõpet, millega ta varem kokku puutunud ei olnud. Muus osas oli baaskursus Tam-meveskile, kes varemgi suurematel ja väiksematel õppustel osalenud, õpitu ja meelest läinud pisias-jade kordamine.

Mitte et kursus talle seetõttu liialt lihtne oleks olnud või eneseületamiseks võimalusi poleks pakkunud. Lasta sai seal Tammeveski hinnangul ehk liigagi palju. „Ma polnud harjunud nii suures koguses laskma, see oli kurnav, kuid harjutama peab,“ sõnab ta, kinnitades samas, et nii rasket hetke, mil oleks võinud ennast kursusel osalemise pärast kiruda, ette ei tulnud. „Kui kirjeldasin seda oma emale, kes on minust nõrgema füüsisega, sain vastuseks, et kõik oli umbes selline, nagu ta seda

MA

RK

US

SE

INTanel Tammeveski oleks soovinud ka dessandiõpet — ikka sellist korralikku,

kus jalg ka märjaks saab

ette kujutas,“ ütleb Tammeveski programmi olnud täpselt sellise nagu vaja. See oleks võinud ehk laiemgi olla. Näiteks ühe korraliku dessandiõppe võrra. „Ja seda õigetes tingimustes, kus jalg ikka märjaks ka saaks.“

Mis lõpprännakusse puutub, siis oli see Tammeveski hin-nangul, kes ennast suure-maks matkajaks ei pea, just paraja pikkusega. „Varustu-sega oli raske joosta ja päris lõpus tahtsid villid tulema hakata, kuid muidu oli

mõnus,“ ütleb ta. Rääkides oma elust Kaitseliidus pärast

tegevliikme sõdurios-kuste baaskursust,

lubab Tamme-veski olla jätku-valt tubli.

Kõrgemasse Sõjakooli

õppima minna sooviv

Tanel Tammeveski

peab plaani valida ohvitseri

elukutse. Selle esimeseks

oluliseks verstapostiks sai

sõdurioskuste baaskursuse

läbimine.

ER

AK

OG

U

34

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2013

HARJUMAA Harju maleva staap Tallinnas Männiku tee 121Korrapidaja tel 717 9799Personalispetsialist Marianne Rohtla tel 717 9757marianne.rohtla@kaitseliit.eevõi Gady Pähklemäegady.pahklemae@kaitseliit.ee

TALLINNTallinna maleva staap Tallinnas Narva mnt 81Korrapidaja tel 717 9849Personalispetsialist Anneliis Konks tel 717 9807anneliis.konks@kaitseliit.ee

IDA-VIRUMAAAlutaguse maleva staap Jõhvis Jaama 37Korrapidaja tel 717 9599Personalispetsialist Annika Saar tel 717 9557annika.saar@kaitseliit.ee

JÕGEVAMAAJõgeva maleva staap Jõgeval Aia 4Korrapidaja tel 717 9699Personalispetsialist Marika Kallemaa tel 717 9657marika.kallemaa@kaitseliit.ee

JÄRVAMAAJärva maleva staap Türil Väike-Pärnu 6bKorrapidaja tel 717 9749Personalispetsialist Marrieliisa Rullinkoff tel 717 9707marrieliisa.rullinkoff @kaitseliit.ee

LÄÄNE- JA HIIUMAALääne maleva staap Haapsalus Lahe 17Korrapidaja tel 717 9949Personalispetsialist Rein Reimets tel 717 9907rein.reimets@kaitseliit.eeHiiumaal Taimo Juhe tel 717 9913taimo.juhe@kaitseliit.ee

LÄÄNE-VIRUMAAViru maleva staap Rakveres Pikk 15Korrapidaja tel 717 9649Personalispetsialist Raina Reimer tel 717 9607raina.reimer@kaitseliit.ee

PÄRNUMAAPärnumaa malev Pärnus Pikk 20Korrapidaja tel 717 9549Personalispetsialist Kairi Muskat tel 717 9507kairi.muskat@kaitseliit.ee

PÕLVAMAAPõlva maleva staap Põlvas Võru 3Korrapidaja tel 717 9299Personalispetsialist Leili Luigelaht tel 717 9257leili.luigelaht@kaitseliit.ee

RAPLAMAARapla maleva staap Raplas Vahe 3Korrapidaja tel 717 9399Personalispetsialist Marju Pari tel 717 9857marju.pari@kaitseliit.ee

SAAREMAASaaremaa maleva staap Kuressaares Väljaku 5Korrapidaja tel 717 9499Personalispetsialist Anu Põld tel 717 9457anu.pold@kaitseliit.ee

TARTUMAATartu maleva staap Tartus Riia mnt 12Korrapidaja tel 717 9199Personalispetsialist Kristi Lind tel 717 9157kristi.lind@kaitseliit.ee

VALGAMAAValgamaa maleva staap Valgas Energia 1Korrapidaja tel 717 9449Personalispetsialist Anneli Veske tel 717 9407anneli.veske@kaitseliit.ee

VILJANDIMAASakala maleva staap Viljandi linna piiril Saarepeedil Peetrimõisa külas Karula tee 7Korrapidaja tel 717 9249Personalispetsialist Signe Kold tel 717 9207signe.kold@kaitseliit.ee

VÕRUMAAVõru maleva staap Võrus Karja 22Korrapidaja tel 717 9349Personalispetsialist Marika Timofejev tel 717 9307marika.timofejev@kaitseliit.ee

Tule Kaitseliitu!Leia oma kodumaakonna malev ning tule ja muuda oma kodukant turvalisemaks! Liitumise pisiasjade osas annab sulle juhatust kodumaleva personalispetsialist.

VAATA LISAKS: WWW.KAITSELIIT.EE

MARK GRIMITLIHT

35

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

TIIT TAMBERGTeavitusjaoskonna spetsialist

Kui 95 Mercedes-Benzi veokit 1017A Eesti-maa pinnale jõudsid, leidus internetiava-rustes palju tarkpäid: küll pidid nad olema

halva läbivusega ja nõudvat suurt hoolduskulu ning üldse pidi olema tegemist mõttetute maan-teeautodega. Tegelikult on Mercedes-Benz 1017A mõeldud transpordiautoks, täiendamaks seni samas kategoorias kasutusel olevaid DAFi veokeid. „Nende sõidukite suur pluss on see, et samasugu-

Kaitseliidu uued autodon ostu õigustanud

Selle aasta alguses osteti Kaitseliidule Saksamaa Bundeswehr’ilt vähekasutatud Mercedes Benzi veokid, Mercedes-Benz GD meditsiinisõidukid ja 1,2 m3 mahuga järelveetavad veemahutid Kögel. Suurõppus Kevadtorm näitas, et kasutajad jäid uue tehnikaga rahule ja sellele jagati ohtralt kiidusõnu.

sed on kasutuses kaitseväes ja see ühtlustab meie autoparki,“ sõnab Kaitseliidu peastaabi tagalakes-kuse transpordijaoskonna ülem leitnant Aleksandr Grigorjev. „Et selle auto varuosad on siiamaani tootmises, on nende kättesaadavus hea,“ lisab ta. Ka olid autod enne Kaitseliidule üleandmist korra-likult hooldatud, seega on nende ülalpidamiskulud praegu üsna väikesed.

Transpordiauto ei sobi murdmaaralliks

„Kui veokid saabusid, olid meil talvesõidukogemu-sed juba olemas ja tegime ka juhtidele väljaõppe,“ räägib Kevadtormil rasketehnikajagu juhtinud Jüri Julisen Kaitseliidu Harju malevast. Autodega on kaasas lumeketid, mis kergendavad talvist sõitu. Veokid ületasid ilusasti ka 45-kraadiseid tõuse. „Kuigi tuleb arvestada, et tegemist pole maastiku-, vaid transpordiautoga, on nende maastikuläbivus metsatingimuses kohati isegi parem kui DAFil,“ lisab Julisen.

Kevadtormil tuli ka ette, et veokid jäid nii kinni, et neid tuli vintsiga välja tõmmata, kuid siin näeb Julisen pigem süüd kogemusteta juhtidel. Juhid ei oska veel arvestada Mercedese veoki mõõte ja seetõttu võivad tekkida ohtlikud olukorrad. „Mida on kindlasti vaja, on koolitus, koolitus ja veel kord koolitus. Juhid tulevad tsiviilist, nad ei tea metsa-sõidust midagi, nad ei tea sellest autost midagi,“ sõnab Julisen.

Mercedes-Benz 1017A ja 1,2 m3 järelveetav veepaak Kögel suundumas kaitseväe suurõppusele Kevadtorm

TIIT

TA

MB

ER

G

Lis

ain

fo MERCEDES-BENZ 1017A

Mootor: 5675 cm3, diisel, 6 silindrit, 127 kW

Kütusekulu: 28 l / 100 km

Kiirus: 85 km/h

Registrimass: 1200 kg

Kandejõud: 5400 kg

MERCEDES-BENZ GD 290 MED

Mootor: OM 602/DE29LA, diisel, 5 silindrit, 22 kW

Kütusekulu: 14 l / 100 km

Kiirus: 90 km/h

Registrimass: 3700 kg

Kandejõud: 975 kg

36

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 5/2013

Tema hinnangul on paljudel tekkinud vale aru-saam, et metsaminek tähendab automaatselt ka off -road’i sõitmist. „See off -road tähendab seda, et minnakse metsa, lõhutakse autosid, lõhutakse loodust, lõhutakse iseennast,“ sarjab Julisen. „Metsasõidu puhul on oluline, et autot ja loodust võimalikult vähe lõhutaks. Samuti peab ise terveks jääma,“ selgitab Julisen ja lisab, et mehed tuleb ka muidugi tervelt kohale tuua.

Uutel autodel endal vigu õnneks välja ei ole tulnud. Kõik probleemid tulenevadki praegu väl-jaõppe vähesusest. Kõige suurem vahejuhtum, mis Kevadtormil nende veokidega juhtus, oli see, et korra sõideti kännu otsa ja lõhuti rehv. Et uutel autodel erilisi tehnilisi lisasid pole, võib naljaga pooleks öelda, et ainuke elektrooniline vidin, mis on Mercedese transpordisõidukitel olemas ja mida muudel autodel ei ole, on sigaretisüütaja.

Uued meditsiiniautod ja veepaagid

Lisaks transpordisõidukitele said Kevadtormil vatti ka vastostetud meditsiiiniautod Mercedes-Benz

Veokid Mercedes-

Benz 1017A tõestasid end

ka rasketes tingimustes

TIIT

TA

MB

ER

G

Kompanii meditsiinigrupi õde nooremseersant Kat-riin Ivanov sai uut meditsiinisõidukit kasutada üsna realistlikes tingimustes

37Kaitse Kodu! 5/2013

Lähitulevikus on plaanis meditsiiniautode varustus korrali-kult uuendada

TIIT TAMBERG

GD 290 MED ja 1,2 m3 järelveetavad veemahutid. Olgu etteruttavalt öeldud, et tehnika kedagi alt ei vedanud, ükski abivajaja abita ei jäänud ja vett voolas ojadena.

Meditsiiniautosse mahub korraga kuni neli lamavat kannatanut. Lisaks autojuhi istmele on ees ka õe koht ja taga meditsiinikabiinis saab viibida para-meedik. Lähitulevikus on plaanis meditsiiniautode sisemus korralikult uuendada, mis toob kaasa ka moodsama varustuse, näiteks on praegu puudu hap-nikuaparaatidest. Kevadtormil olid põhilisteks ter-

Köögimeeskond oli uute veemahutite-

ga väga rahul

KA

RR

I KA

AS

viseprobleemideks ülekuumenemine ja metsas ette tulevad pisivigastused. Meditsiinigrupp sai õppuse käigus tehnikat tõsisemalt testida. Keegi vigastuse pärast Kevadtormi katkestama ei pidanud.

Meditsiiniautod tulevad maastikul hästi toime ja hätta ei jäta: „Maastikku läbib hästi, on kõrge ja tagaistujat suurt ei loksuta,“ sõnab kompanii meditsiinigrupi õde nooremseersant Katriin Ivanov. Tema sõnul peetakse üldjuhul kiirusepii-rangust kinni, kuid reaalse väljakutse puhul sõide-takse võimalikult kiiresti kohale.

38

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 5/2013

Virukad olid Poolas edukadPoolas peeti aprilli lõpul pikamaalaskmise võistlus Longshot, kus osales ka kaks Viru maleva võistkonda. Ahti Parv ja Mihkel Raba saavutasid Tactical Magnum’i arves-tuses võistkondlikult teise koha, Indrek Loorents ja Steve Kümnik olid üheksan-dad. Kokku osales võistlusel 246 võistlejat kaheteistkümnest riigist.

Laskevõistlus on arenenud kogukondlikuks kaitsepäevaksPärnumaal Saarde vallas Lauri karjääris 11. mail korralda-tud kihelkonna kaitsepäev kujunes oodatult rahvarohkeks kogupereürituseks, mille käigus peetud laskevõistluse parim oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva staap Tihemetsa jahiseltsi ja Kikepera malevkonna ees.

Häädemeeste piirkonnavanem Rauno Lensment, kes oli üht-lasi üks kaitsepäeva peakorraldajatest, sõnas, et ettevõtmine õnnestus ning osalisi oli peaaegu 170. Huvipakkuvat tegevust leidis igaüks: kes jälgis näidisesinemisi, kes tutvus mõne ametkonna töövarustusega. Laste suureks lemmikuks oli Lõvi Leo, kelle saabumist pikisilmi oodati. Kõige atraktiivsemaks eksponaadiks oli lennusalga helikopter, mille juures huvilistest hetkekski puudust ei olnud.

Kunagisest laskevõistlusest välja kujunenud kaitsepäeval lõid kaasa Lääne-Eesti pommigrupp, Tali vabatahtlikud tuletõrju-jad, Kaitseliit, Pärnu Lahe Merepääste Selts, politsei- ja piiri-valveamet, lennusalk, Eesti Punane Rist, Eesti Naabrivalve, jahiseltsid, Aide autokool ja abipolitseinikud.

HA

RJU

MA

LEV

Harju maleva täpseimad laskurid on MännikulMänniku lasketiirus peeti 25. mail Harju maleva 2013. aasta malevkondade karikavõistlus laskmises. Jõukatsumisest võttis osa 19 kaitseliitlast. Võistkondi oli neli, st igast malevkonnast üks. Rändkarika said seekord enda hoida Männiku malevkonna laskurid, järgnesid Kose, Saue ja Rävala.

Lokotari mälestus-võistlusel olid parimad kaitseliitlasedRutja lasketiiru kogunes 6. mai hommikul üheksa neljaliikmelist võistkonda, et meenutada laskmise maailmameistrit Gustav Lokotari te-manimelisel mälestusvõistlusel. Osalejaid oli nii Kaitseliidust kui ka mujalt. Võisteldi harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist. Taas rõõmustasid laskurid korraldajaid suurepäraste tulemusega: alla Kaitseliidu I kütiklassi norme medaleid välja ei jagatud.

Individuaalarvestuses olid kolm parimat kaitse-liitlased Andres Aarik, Jaak Lepik ja Raul Järvi. Meeskondliku võidu võttis taas Kaitseliidu Viru-Nigula rühma I võistkond, edestades Viru-Nigula jahtkonda ja motoklubi Maholm. Parima tulemuse eest osaharjutuses 10 lasku lamades hoolitses Viru-Nigula spordiklubi esindaja Kalle Selder (rühmaülema karikas), parim noor oli Avo-Karlis Laineste ja parim naislaskur Marit Laast.

Laskeuudised

39

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

MART HELME

Sündmus poleks ehk kogu oma jõhkrusele vaatamata nii tähelepanuväärne, kui see ei tähistaks ühtlasi

ka teatud lähtepunkti Ameerika Ühendriikide muutumisele maailma-jõuks. Kogu 19. sajandi vältel olid Ühendriigid lakkamatult laienenud. Selle laienemise käigus omandati maa-alasid mitte üksnes indiaan-lastelt, vaid ka konku-reerivatelt jõududelt Prantsusmaalt (Lou-siana), Hispaanialt (Florida), Mehhikolt (Texas, New Mexico, Utah, Arizona, California) ja Vene-maalt (Alaska). Sajandi lõpuks oli n-ö sisemine laienemisreserv ammendatud ning tööstuslikuks suurjõuks kujunenud Ühendriigid pöörasid pilgu väljapoole. Kahe ookeani riigina tegi USA seda nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani suunas.

1895. aastal alanud ülestõus Kuubal

Selles olukorras põrkusid USA huvid paratamatult Hispaania omadega. Tõsi, viimase kunagisest hiig-laslikust koloniaalimpeeriumist olid 1890. aastate alguseks jäänud järele vaid riismed, mille peami-seks tugipunktiks Atlandi ookeanis oli Kuuba ja Vaikses ookeanis Filipiinid. 1898. aastal puhkenud USA-Hispaania sõja ajendiks saidki sündmused Kuubal. Viimast vaadeldi Madridis mitte kui kolooniat, vaid kui emamaa ülemereprovintsi ning selle kuulumine Hispaania ülemvalitsuse alla oli emamaa valitsusele ja kodanikele tohutu sümboolse tähendusega. Algas ju just Kariibi mere saarte avastamisest Christopher Columbuse poolt 1492. aastal Hispaania impeeriumi rajamine.

Paraku ei jaganud hispaanlaste nostalgiat kuuba-lased, kes 1895. aastal iseseisvuse saavutamiseks ülestõusu alustasid. Ameerikas elati kuubalaste võitlusele Hispaania vastu suure sümpaatiaga kaasa. Seda enam, et hispaanlased ülestõusu mahasurumi-sel ei peenutsenud. Teated vägivallast, mida meedia müügiedu huvides omakorda üles puhus, meeles-tasid ameeriklased kuubalaste kaitseks sekkuma.

Kahe ookeani sõda1890. aastal tapsid Ameerika Ühendriikide sõdurid üllatusrünnakuga indiaanlaste laagrile Wounded Knees 250 inimest, enamasti naisi, lapsi ja vanureid. Seda sünget veresauna peetakse Ameerika indiaanisõdade lõpuks.

President Grover Cleveland jäi siiski äraootavale seisukohale. Selleks oli ka põhjust. Kuigi USA oli oma hiiglaslikku merepiiri arvestades panustanud tugevasti moodsa sõjalaevastiku arendamisse, olid riigi maaväed kõike muud kui suurjõu omad. Kokku kuulus Ameerika armeesse vaid 28 000 meest ning nende sõjapidamiskogemus piirdus indiaanlaste jälitamisega mägedes ja preerias.

Olukord muutus järsult, kui Kuubasse Ühendrii-kide kodanikke turvama saadetud sõjalaev Main ootamatult õhku lendas, tappes kokku 266 inimest. Kuigi uurimine ei tuvastanud, mis võis plahvatuse põhjustada, ja tänapäeval peetakse kõige tõenäo-lisemaks, et laeva lennutas taevasse trümmides ülekuumenenud kivisöetolm, põhjustas intsident Ameerikas tohutu raevupuhangu, millele vahepeal presidendiks saanud William McKinley oli sunni-tud järele andma.

Edu merel määras sõja saatuse

Ilmselt polnud vastava otsuse langetamine talle sugugi nii raske, nagu mõnikord kujutatakse. Prag-maatiliselt arutledes oli selge, et USA-l oli sõjaga võimalik saavutada mitu olulist eesmärki: esiteks tõrjuda läänepoolkeralt välja hispaanlased, teiseks liita kirev ja immigrantiderohke Ameerika rahvas-tik patriotismipropaganda abil ühtsemaks ning kolmandaks anda tõsise rahvusvahelise sõja kogemus armeele ja sõjalaevas-tikule.

Aprilli algul asusidki USA mere-väe eskaadrid teele ühtaegu nii Kuuba kui ka Filipiinide poole. Ühtlasi asuti mobiliseerima vabatahtlikke. McKinley plaani järgi pidi neid tulema umbes 125 000, tegelikult soovis armeega ühineda miljon meest. Nendest, kes regulaarväkke ei mahtunud, moodus-tati Rahvuskaart – veel üks teetähis USA ajaloos.

Loomulikult polnud nii suure hulga uute sõdurite väljaõpetamine, relvastamine, rõivastamine ja toit-lustamine naljanumber. Seepärast pole imestada, et kasutusse läksid ka USA kodusõja aegadest ladu-des vedelevad jäägid, kaasa arvatud vanamoodsad püssid. Viimased, lisaks kehvale laskeulatusele ja

Tänapäeval

peetakse

kõige tõenäo-

lisemaks, et laeva

lennutas taevasse

trümmides ülekuu-

menenud kivisöe-

tolm.

Protestiks selle

vastu tekkisid

mitmesugu-

sed rahvaliikumised

ja muud organisat-

sioonid, millest mõ-

jukaim oli 30 000

liikmega Antiimpe-

rialistide Liiga.

40

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 5/2013

tabavusele, kasutasid ka suitsurohket püssirohtu, mis reetis tulistaja asukoha. Hispaanlaste mood-satel Mauseri tüüpi püssidel nimetatud puudusi polnud.

Siiski oli sõda Ameerikale täielik edulugu ja seda tänu parematele eskaadritele, veelgi enam aga laevade uutele suurtükkidele. Viimased tagasid, et USA alused said hispaanlaste pihta tule avada ammu enne seda, kui Hispaania laevad ameeriklas-tele ohtlikuks muutusid. Nii pole imeks panna, et Ühendriikide eskaadrid uputasid Hispaania omad kahes merelahingus – Manila lahes ning Havanna all – ise vähimaidki kaotusi kandmata.

Edu merel otsustas kogu sõja saatuse. Kuigi mais-maalahingutes Kuubal osutasid hispaanlased kohati tugevat vastupanu, tähendas emamaast äralõikamine, et pikemas perspektiivis jäänuks sõdurid sõjamoona ja muu varustuseta. Ka mõjus isoleeritus kodumaast sõduritele psühholoogiliselt muserdavalt. Kolmandat laevastikku, mis Hispaa-nial veel alles oli, ei riskinud Madrid läänepoolke-rale saata, kartes Hispaaniat ennast vastasel korral kaitseta jätta. Hispaania kapituleerus ja sõlmis 113 päeva kestnud sõjategevuse järel 10. detsembril 1898 rahulepingu.

Sellega anti Kuubale iseseisvus. Mõningase kom-pensatsiooni eest loobus Hispaania ka Puerto Ricost ja Guamist, Filipiinide eest maksis USA talle 20 miljonit dollarit. Kõigis mainitud riikides keh-testati ajutiselt USA okupatsioonivõim.

Koloniaalimpeeriumi dilemmad

Ühendriikides võeti võit vastu tohutu entusias-miga. Samas taipasid ameeriklased peagi hämmas-tusega, et nende riigist on sõja tulemusena saanud meretaguseid valdusi omav impeerium. Protestiks selle vastu tekkisid mitmesugused rahvaliikumi-

sed ja muud organisatsioonid, millest mõjukaim oli 30 000 liikmega Antiimperialistide Liiga. Selle liikmed olid seisukohal, et kolooniate omamine on vastuolus Ameerika Ühendriikide rajamise ja iseseisvusvõitluse aluspõhimõtetega. Väideti ka, et kolooniate omamine toob kaasa suured kulutu-sed nende administreerimiseks ja okupeerimiseks, põhjustades samal ajal riigi militariseerumise. Kogu vastuseisu ulatust näitab fakt, et veebruaris 1899 ratifi tseeris Senat USA-Hispaania rahulepingu vaid kahe enamhäälega. Seegi osutus võimalikuks

vaid tänu asjaolule, et valitsus kohustus alustama viivitamatult ettevalmistusi okupeeritud alade üleandmiseks kohalike rahvaste endi võimu alla.

Ent mis tahes tormid ei mölla-nud ka Ameerika sisepoliitikas, rahvusvaheliselt oli USA välkvõit sõjas Hispaania vastu Vanale Maailmale šokk. Kuigi Hispaania „parim enne“ oli selgelt möödas,

kuulus Madrid siiski endiselt nende pealinnade hulka, mis tegid maailmapoliitikat. Nüüd selgus, et noor Ameerika hiiglane on maailmapoliitikas tun-duvalt kaalukam tegija, kui seda siiani oli osatud arvata. Võit Hispaania üle läks USA-le maksma 5500 inimelu, kusjuures lahingutes langes vaid 379 meest (laevastikus kõigest kaks!). Sõja tulemusena tõusis USA Suurbritannia kõrval aga selgelt Atlandi ookeani valitsejaks, samal ajal kui Vaiksel ookeanil USA tulevane konkurent Jaapan alles asus musk-leid kasvatama.

Kontroll Filipiinide üle tõi USA aktiivse mängurina ka Hiinasse. Juba 1899. aastal andis sellest märku riigisekretär John Hay Hiinas nn avatud uste poliitikat deklareeriv märgukiri. USA-Hispaania sõda oli väike sõda. Aga see muutis jõutasakaalu nii Vaikse kui ka Atlandi ookeani piirkonnas. USA kasuks.

FR

ED

ER

IC R

EM

ING

TO

N /

WIK

IPE

DIA

Kasutusse

läksid ka

USA kodu-

sõja aegadest

ladudes vedelevad

jäägid, kaasa arva-

tud vanamoodsad

püssid.

41

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 5/2013

MERIKE JÜRJO

Võidupüha 1938. aasta paraadi, mis korral-dati Tallinnas Vabaduse platsil ja millega tähistati Eesti vabariigi ja Kaitseliidu 20.

aastapäeva, on peetud sõjaeelse Eesti suurimaks paraadiks. Päris kindlasti oli tegu uhkeima ja suu-rejoonelisima paraadiga, millest võttis osa 11 000 kaitseliitlast, 2500 naiskodukaitsjat, 1500 noor-kotkast, 600 kodutütart ja 400 kaitseväelast, kuid osavõtjate arvult ületas seda siiski 23. juunil 1935 Tallinnas korraldatud Kaitseliidu päevade aegne võidupüha paraad, kus marssis 17 000 Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liiget.

Vormirõivad

1938. aasta suurparaadi ettevalmistused kohtadel algasid varakult. Nii algatas Naiskodukaitse Jakobi (Pärnu-Jaagupi) jaoskond juba 1937. aasta suvel kampaania „Kõik mundrisse!“. Naiskodukaitsjate sooviks oli näha oma malevkonna mehi paraadil nõuetekohaselt esinduslikus vormis marssimas. Nad otsustasid koguda kõigilt malevkonna liikme-telt – need olid peamiselt kohalikud taluperemehed – lambavilla ja kududa ise kanga. Kuna malevkonda kuulus ka lambakasvatusega mittetegelevaid kait-seliitlasi, muretsesid jaoskonna naised nendele

Leia kümme sarnasustTänavuse võidupüha paraadi osaleja ja selle jälgija võib leida mõndagi ühist 1938. aasta paraadiga.

villa ise. Sellisel, lambaid mitteomaval kaitseliit-lasel lubati vormi edaspidi kanda vaid maleva üri-tustel ja Kaitseliidust lahkudes oli ta kohustatud selle tagastama. Säilinud arhiividokumentide järgi kutsuti 21. aprillil 1938 kogu Naiskodukaitse jaos-

kond lõnga kerima.

Kangakudumise ja õmb-lustööga läks kiireks, kuid ühise tööga panid hakkajad taluperenaised kaitsaliitlased võidupü-haks vormirõivasse.

Eespool toodud näide oli erandlik, kuigi ka teistes malevates käituti viisil, nagu väljenduti Kaitseliidu Viru maleva pealiku 4. juuni 1938 käskkirjas, et „erilist rõhku tuleb eel-töödel panna korraliku vormiriietuse muretsemi-sele ja rivilisele väljanägemisele“. Kõik osavõtjad pidid paraadil kandma Kaitseliidu vormiriietust: vormikuube või -pluusi ja säärsaapaid (viimaste puudumisel lubati kasutada säärsidemeid või pikki sukki, mis pidid olema vormiriietusega sama värvi). Eraldi nõudena mainiti, et „endine (vana) vorm pole lubatud“.

Kaitseliitlased-metsateenistujad osalesid omaette kompaniina oma ametivormis ja üliõpilased era-

Sellisel, lambaid

mitteomaval

kaitseliitlasel

lubati vormi edas-

pidi kanda vaid

maleva üritustel.

FO

TO

D: K

AIT

SE

LIID

U A

RH

IIV JA

PR

IIT R

ÖÖ

BI E

RA

KO

GU

42

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 5/2013

riietes, peas värvimütsid ja vasakul varrukal käe-side tähekombinatsiooniga KL. Kõik kaitseliitlased kuni rühmapealikuni kandsid vintpüssi ilma täägi ja padrunitaskuta. Kõrgemad kaitseliitlased alates rühmapealikust tulid paraadile relvata.

Sõit paraadile

Sõiduaeg võidupüha paraadile oli malevates minu-tilise täpsusega paika pandud. Kaitseliidu Tartu malevas algas sõiduga seotud tegevus 22. juuni hommikul kell 8 köökide ja varustuse laadimisega platvormile ning põhu toimetamisega Naisko-dukaitse vagunitesse. Maleva ja allüksuste lipud toodi rivisse kell 17.20–17.28, kell 18.20–19.04 sai teoks ešeloni manööverdamine ja külgehaaki-mine Valgamaa maleva ešelonile. Järgmise päeva

hommikul, 23. juunil kell 8.18 pidi Tartu maleva esindus olema üles rivistatud paraadiplatsil Tal-linnas.

Üle Eesti alustati eri-rongidega sõitu Tal-linna 22. juuni õhtul ja pealinna saabuti öösel või varahom-mikul. Noorkotkad ja kodutütred toodi Tallinna reisirongi-dega. Ööbiti vagu-nites põrandale laotatud õlgedel,

mis kaeti presendiga. Igasse vagunisse mahtus 35 sõitjat. Ešelonid peatusid Kopli ja Tallinn-Väike jaamas. Iga sõitja pidi kaasa võtma teki, lina, väi-kese padja, tualett-tarbed, sööginõu, supilusika, noa ja kahvli. Iga kümne sõitja kohta tuli kaasa võtta vähemalt üks riidehari, saapahari, „vastav kvantum saapamääret saabaste puhastamiseks“ ja üks silmapesunõu. Naiskodukaitsjad olid varus-tatud ka söetriikraudadega, et hommikul enda ja meeste vormiriided üle pressida.

Saarlased asusid kodust teele enam kui poole-tuhandelise seltskonnaga, et aurikuga Tallinna jõuda. Merel tabas neid seitsmepalline torm ja laev oli sunnitud saarele tagasi pöörduma. Merehaiged jäeti koju, kuid vintskemad pidulised jõudsid üks-jagu hilinedes Virtsu rongiga Tallinna.

Pidu varjutas kurb õnnetus Puka jaamas. Teel Tartusse jäi Valgamaa maleva ešelon ajagraafi kust maha. Puka jaamas peatust kasutades palusid naiskodukaitsjad ühel kaitseliitlasel jaama kaevust pangega vett tuua. Ootamatult hakkas aga rong

42

Kella kolmveerand

üheksaks oli pa-

raad tikksirgeks

rivistatud ja ajakirjan-

dus nentis, et „muidu

avarama tunduv plats

ägas suures ruumi-

puuduses“.

Hiiumaa kaitse-liitlased ja naisko-dukaitsjad 1930.

aastatel

Võidupüha paraad Tal-

linnas 1938. aastal

43

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 5/2013

liikuma sel ajal, kui kaitseliitlane alles pange vagu-nisse upitas. Ise rutuga peale hüpates kukkus ta aga õnnetult liikuvate vagunite vahele ja sai silma-pilkselt surma. Ränk õnnetus rusus kogu ešeloni, sest mõttetult hukkus noor 30-aastane Tahevalt pärit Matsimäe talu perepoeg Elmar Paas, keda sama aasta vabariigi aastapäeval oli autasustatud Kaitseliidu Valgeristi III klassiga. Pukale eelnenud Mägiste jaamas oli üks Valgamaa kaitseliitlane jäänud peadpidi vaguniukse vahele. Temaga siiski midagi hullu ei juhtunud, kuid ta jäeti maha ja pidi veetma võidupüha kodusel ravil.

Paraad

Võidupüha hommikul äratati Tallinna jõudnud suurparaadist osavõtjad kell 5. Juba esimese koi-duga olid tõusnud toitlustajad, et sel päeval pidu-listele välikateldest kolm korda kõhutäidet anda. Hommikuks ja õhtuks pakuti võileibade kõrvale magusat teed ja lõunaks makaronisuppi. Leib ja leivakõrvane tuli pidulistel endal kaasa võtta. Supp ja teevesi anti tšekkide alusel välja vagunivanema-tele. Toitlustamine maksis igale isikule 1 kroon.

Naiskodukaitse korraldas vagunites tasulised, aga odavad einelauad, kus söögi- ja joogikraami kõrval kaubeldi ka spetsiaalselt selleks päevaks müügile

Kaitseliidu Lääne ringkonna auliige Reet Kark (pildil) meenutas enne oma 100. sünnipäe-va, et sõja eel tähistati võidupäha ka Hiiumaal Kärdlas. Tema sõnul oli ke-set suve kõige kibedamal talutööde tegemise ajal vaid mõnel nooremal naisel võimalik Kärdlasse tulla.

Marssima ei võetud

Vanaproua meenutas rongkäiku umbes 1935. aastal. Pillimehed marssisid kõige ees, siis tulid noor-kotkad ja nende järel kaitseliitlased. „Mina istusin teepervel, ranits õlal, ja vaatasin pealt,“ meenutas Kark. Ta sel-gitas, et temal kui haavade sidumist õppinud naiskodukaitsjal oli ülesandeks sidemerullide ja pude-likestega paunas kohal olla, sest keegi võis abi vajada. „Teised naised keetsid süüa, meid marssima ei võetud,“ ütles Kark.

Ta on nooruses käinud koos kaitseliitlastega võidupüha tähistamas ka Haapsalus ja Tallinnas. Ainsaks liiklusva-hendiks oli toona veoauto, millega muidu veeti meiereisse piima. Kark meenutas üht sõitu Haapsallu. Nad laadisid va-rustuse peale, inimesed ronisid kasti ja sõit algas. Kümme-kond kilomeetrit enne sadamat jäi auto seisma ja vaatama-ta sellele, et mehed üritasid viga leida, sõiduk enam käima ei läinudki. Siis lükkasid reisijad ühiselt auto sadamani, kus merel paistis kaugenev praam. Piirivalvekordoni kaudu kut-suti praam tagasi sadamasse ning Hiiumaa kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad jõudsid siiski õigeks ajaks Haapsallu.

Naisssaarel jaanitulel

Ka Tallinnas paraadil käimine kujunes Reet Kargul seiklusrikkaks. Õhtul pärast pa-

raadiproovi tuli talle ja kaitseliitlasest Hiiumaa rühmaülemale mõte koos Naissaarele jaanitulele sõita. Kiires-ti otsustades ei tulnud meelde aga kaaslastele lahkumisest teatada. „Kella tollal kellelgi ei olnud ja ega selle peale tulnudki, et Naissaarel ühe jaanitulede äärest teise juurde

jalutades äraminekule mõelda,“ ütles Kark.

Kui ta päikesetõusuga üheaegselt sada-masse jõudis, selgus, et hommikune praam

Tallinna oli juba lahkunud. „Nii halb tunne oli, et hakkasin nutma,“ ütles Kark. Tema õnneks oli rannas üks mees, kellel oli mootorpaat. Nii jõudis ta koos oma kaas-lasega Tallinna tagasi veel enne praami. Nende laagris oli olnud juba segadus, sest keegi ei teadnud, kus nad on. Õnneks jõudsid nad õigeaegselt paraadile.

Hiiumaa naiskodukaitsjate ja Kõpu külaseltsi Valguskiir toel saab Naiskodukaitse Lääne ringkonna auliige Reet Kark Kõpus taastatava külamaja ette omanimelise pingi. Selles majas on vanaproua õppinud ja hiljem, kui kool-ki-rikust sai kultuurimaja, ka paar aastakümmet töötanud. Pingi pidulik avamine on 17. juunil, Reet Kargu 100. sün-nipäeval.

HELJA KAPTEIN

1930. aastatel keetsid naised paraadi ajal suppi

Võidutuli Haapsalus 23. juunil 1937

44

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 5/2013

jõudnud Naiskodukaitse kölni vee, hambapasta, puudri, näokreemi, märkmike, piltpostkaartide ja Naiskodukaitse embleemiga kondiitrivabrikus Kawe valmistatud 30-sendise šokolaadiga.

Võidupühale eelnenud nädal oli olnud vihmane, parasjagu tormine ja isegi meie karge põhja-maise ilmastiku kohta külm. Kella 8 paiku, kui algas kolonnide kogune-mine Vabaduse platsile, vilksatas pilveservast esimene päikesekiir, mis tõrjus taevast kõik pilved ja kallas sooja valgusega üle nii paraadi kui ka sellele järgnenud laulupeo. Kõige ees marssisid Vabaduse platsile liputoimkon-nad, nende järel Naiskodukaitse ja kaitseliitlased malevate kaupa. Noorkotkad ja kodutütred saabu-

44

sid ühises rivis. Neile lisandus 400-meheline sõja-väe koondpataljon. Viimasena paigutusid kohale Tallinna maleva motoriseeritud üksused. Ajaleht Tallinna Teataja kirjeldas seda 16 000 osavõtjaga paraadi kui liikumist „pisemagi viperusteta, mis jättis pealvaatajaile unustamatu mulje“. Kella kolmveerand üheksaks oli paraad tikksirgeks rivis-tatud ja ajakirjandus nentis, et „muidu avarama tunduv plats ägas suures ruumipuuduses“.

Kaitseliidu ülema kindralmajor Johannes Orasmaa veerandtunnisele paraaditervitusele järgnes tema ettekanne sõjavägede ülemjuhatajale kindralleit-nant Johan Laidonerile. Kindral Laidoneri tervi-tusele vastasid malevate orkestrid 600 pillitorust tuleva „Porilaste marsiga“. Täpselt kell 9.15 saabus Eesti vabariigi president Konstantin Päts käsun-duskindral Gustav Jonsoni ja kapten Tederi saatel. Seni oli presidenti alati eskortinud ratsaüksus, nüüd, esmakordselt Eesti ajaloos saatis teda moto-üksus. See au oli usaldatud Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadro-nile, mida juhtis pealik kapten Heino Onni.

Paraadmarsil liikus kõige ees lippurite kolonn lip-pudega, siis pealike rühm ja seejärel kompaniid. Naiskodukaitse ei defi leerinud, vaid suundus paraadi lõppedes ringkondade kaupa oma asukohtadesse. Päevaleht iseloomustas seda nii: „Naiskodukaitse lahkumine väljakult jättis eriti meeldiva pildi, kuidagi tähekujuliseks, sinakashalliks mereks muutus kogu plats, kuna iga ringkond suundus ise tänava suunas.“

Hinnangute kohaselt olid 70% järgnenud laulu-peo osalejatest kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, kellest Kaitseliidu orkestrandid ja Naiskodukaitse laulukoorid esinesid äratuntavalt oma vormiriie-tuses. Peale selle olid kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred tegevad laulupeol korrapidajatena ning naiskodukaitsjad lauljate toitlustajatena.

Kindral Laido-

neri tervitu-

sele vastasid

malevate orkestrid

600 pillitorust

tuleva „Porilaste

marsiga“.

Sõjaeelne puhkpilli-orkester

(tõenäoliselt Tallinnas)

Lääne maleva esindus 1993.

aasta Kaitseliidu päevadel

OL

AV

I PU

NG

A

45

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

MADIS MINTELLääne maleva kaitseliitlane

Kindlasti on kõik, kes on Haapsalust Rohuküla sadama poole suundunud, märganud poolel teel vasakule jäävaid uhkeid lossivaremeid.

Kes on võtnud vaevaks peatuda, on kursis ka selle lossi ja peremehe kurva saatusega. Lossi varemete säilimine meie ajani on pisike ime, sest hoonet hakati 1968. aastal Vene sõjaväe poolt tõsimeeli lammutama, et vedada see remonditava lennuvälja lennuraja täiteks ning ainult kohalikke võimude sekkumine isiklikke sidemeid ja tutvusi kasutades aitas lammutamise peatada.

Kiltsi lennuvälja ajaloost

Nüüd jõuamegi selle loo peategelase juurde. Maha-jäetud sõjaväelennuväli laiub Ungru lossi tagustel maadel kokku 772 ha suurusel alal. Kiltsi ja Ungru mõisahoonete vaheline ala anti Nõukogude Liidu kasutusse baaside lepinguga 1939. aastal, siis alus-tati ka lennuvälja rajamist. Keldrimäe küla ja ka Ungru lossi ümbruse talukohad võõrandati ning hävitati. Lennuväljal asunud üksused viidi pärast 1940. aasta riigipööret Tallinna Ülemiste lennuväl-jale, kust Eesti lennukid pagendati algul Lasnamäe,

Ungru loss varjab sõjaväelennuväljaHaapsalu-lähedase Ungru lossi varemete säilimine meie ajani on pisike ime, sest hoonet hakati 1968. aastal Vene sõjaväe poolt tõsimeeli lammutama, et vedada see remonditavale lennuväljale rajatäiteks.

siis kiiruga Jägala lennuväljale. 23. oktoobril 1940 paigutati Haapsallu 50. pommituslennukite polk, mis oli eelnevalt osalenud Nõukogude-Soome sõjas ja teinud 2321 lahingulendu ning mida oli auta-sustatud Punatähe ordeniga. Sõja alguseks 1941. aasta suvel asus lennuväljal 34 pommituslennukit SB, millest kuus ei olnud töökorras, ja viis lennukit PE-2, mille meeskonnad ei olnud veel väljaõpet läbinud.

Järgmised suuremad ehitus- ja laiendustööd tehti pärast sõda aastatel 1945–1946. Lennuvälja maa-ala laiendati Kiltsi asunduse, Mägari küla ja Asuküla valla maade arvelt. Lennuväljal hakkas paiknema 14. hävituslennuväe polk koos 48. lennuväljatee-ninduspataljoniga. 1950. aastal sai üksus esimesed Nõukogude reaktiivmootoriga hävituslennukid MiG 15. Rahva seas liikusid jutud, et 1952. aasta piiriintsidendis, mis lõppes Rootsi luurelennuki DC-3 ja vesilennuki Catalina allatulistamisega, võisid osaleda ka Haapsalust startinud lennukid, aga Nõukogude ametlik info seda tol ajal ei kinni-tanud. Pärast 1956. aasta Ungari rahvaülestõusu paigutati lennupolk Ungarisse ja Haapsalu lennu-välja kasutati varulennuväljana.

Aastatel 1967–1970 lennuväli rekonstrueeriti. Betoonkattega lennurada sai 40 m lai ja 2500 m pikk. Lennukitele ehitati 28 betoonangaari. Kan-

FO

TO

D: M

AD

IS M

INT

EL

46

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2013

OR

TO

FO

TO

: MA

A-A

ME

T

1

9

2

34

5

devõimelt oli tegu Baltikumi neljanda sõjalennu-väljaga. Lennuväli oli kasutuses 1993. aastani, mil territoorium anti üle Eesti vabariigile.

Lennuväljaala puhastamisest

Kohe alustati ka reostuse likvideerimist. Eri liiki jäätmete hulk oli hinnaguliselt 2300 tonni. Pinnas oli suures osas kütusega reostatud. Lennuvälja toi-mimise ajal peeti normaalseks kaoks mahutitest ja trassidest 200–400 liitrit päevas (kõik ilmselt maha

47

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2013

LAMMUTATAVATE KASARMUTE ALA

1. Lumepuhurite ja hooldusautode garaažid

2. Lennukiremondimasinate garaaž-töökoda

3. Relvastuse (rakettide jm) hoolduse töökoda

4. Töökoda

5. Arstid ja sanitaarpunkt

6. Ohvitseride elamu

7. Pääsla ja haigla

8. Lennuvälja hooldusüksuse kasarm

9. Relvastuse ja lennukite hooldusüksuse kasarm

10. Valveüksuste kasarm

11. Klubihoone

12. Staap

13. Söökla

14. Kiltsi mõisahoone

Hooneid mälu järgi kirjeldanud Karl Raudvee

LENNURADADE SKEEM

1. Garaažid

2. Remondiangaar

3. Maa-alune punker

4. Lennujuhtimiskeskus/treeningukeskus

5. Tankimisala

6. Varulennujuhtimistorn

7. Varulennurada

8. Lasketiir

9. Ungru lossi varemed

1414414141414441412121212121212111111211112

13131331131313333313131

1010101010101010100

88888888888888

77777777777777

5555555

66666666666

111111111111111111111111111111111111111111111111111111111111

44444444

3333333222222222222

11111111

8

6

7

99999999

48

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2013

REAKTIIVHÄVITUSLENNUK MiG 23

MiG 23 projekteeriti Mikojani ja Gurevtši konst-rueerimisbüroos aastatel 1964—1966. Väeosa-

desse jõudsid esimesed seeriaviisiliselt toodetud lennukid 1973. aastal. Nõukogude Liidus toodeti eri ver-

sioone kokku üle 4000 lennuki. Neid imporditi enamikku liit-lasriikidesse. Venemaal on need aktiivsest kasutusest maas, aga umbes 500 lennukit on siiski reservi arvatud. Kasutusel peaks neid praegu olema Süürias, Kuubal, Põhja-Koreas ja veel mõnes riigis. Kummalisim fakt on see, et MiG 23 on kuulunud ka USA armee relvastusse. Nad ostsid need Egiptusest ja kasu-tasid aastatel 1977—1988 õppustel vaenlase lennuvahendite imiteerimiseks. Üks MiG 23MLD asub Eesti lennundusmuuseu-mis Tartu külje all. See on pärit Ukrainast.

MiG 23MLD TEHNILISED ANDMED

Lennukit juhtis 1 lendur

Pikkus 16,7 m

Tiibade siruulatus lahtiste tiibadega 13,97 m

Kõrgus 4,82 m

Tühikaal 9595 kg

Täiskaal 15 700 kg

Kiirus 2445 km/h kõrgel sõites, 1350 km/h madalal

Relvastus 23 mm kiirlaskekahur 200 lasuga

Tiibadele võis kinnitada 4 õhk-õhk-tüüpi raketti

Lis

ain

fo

WIKIPEDIA

Lis

ain

fo LENNUKIKAAPERDAJAD HAAPSALUS

1985. aasta novembris sundisid noor mees ja naine pommiähvar-dusel kursilt kõrvale kalduma väikelennu-ki AN 24, mis lendas marsruudil Tallinn-Riia-Vilnius. Noorpaa-ri eesmärgiks oli jõuda Rootsi. Selle asemel maandati lennuk väidetava Rootsi asemel Haapsalu sõjalennuväl-jale, kus kurjategijad kinni peeti. „Pomm“ koosnes pappkarbist, äratuskellast, kompassist ja värvilisest traadist.

SX

C.H

U

ei jooksnud, sest rahva seas liigub palju mälestusi kütusega äritsevatest sõduritest).

Raketikütusehoidla ligidalt tuvastati ka samiini-reostus. Reostustõrjetöid tehti kuni 1999. aastani. Varemete lammutamisega lennuvälja Haapsalu-poolses otsas hakkas Ridala vald tegelema alles tänavu ja tulevikus peaks sinna rajatama tehno-park. Lennuradasid ja angaaride territooriume kasutatakse auto-motospordi- ja meelelahutusüri-tuste läbiviimiseks.

Nõukogude hävituslennukitest

Erinevatel aegadel on Ungrus paiknenud väeosa kasutanud hävituslennukite MiG 15 (NATO Faggot), MiG 17 (NATO Fresco), MiG 19 (NATO Farmer) ja viimaks MiG 23 (NATO Flogger) eri modifi katsioone. MiG 19 oli esimene sellest pere-konnast, mis suutis lennata ülehelikiirusel. MiG 23 omapäraks oli see, et ta sai lennu ajal muuta tii-bade noolsust, mis võimaldas lennukil õhku tõusta ja maanduda tunduvalt lühemal rajal. Enne Eestist lahkumist oli 425. lennupolgul ligi 30 hävtajat, val-davalt uusim ja täiustatuim variant MiG 23MLD.

Artikli kirjutamisel on põhiallikana kasutatud Lää-nemaa Muuseumi toimetistes nr 12 ilmunud Jaak Pihlau artiklit „Nõukogude sõjaväebaasid Läänemaal 1939–1994“. Sellest kirjutisest leiab huviline teavet ka teiste Läänemaa militaarajaloo objektide kohta. Raamatut saab osta Läänemaa muuseumist. Lisaks kogusin infot internetist ja kuulasin Karl Raudvee mälestusi lennuvälja rekonstrueerimise ajast.

49

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 5/2013

JUHAN AUSKaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juhataja

Sõja olemuse muutumine, sõdurite baastead-miste ja oskuste kasv, asümeetrilised konfl ik-tid, sõdurite muutunud sotsiaalsed hoiakud,

haridus ja elustiil esitavad militaarpedagoogidele, sh ohvitseridele ja allohvitseridele kõrgendatud nõudmisi, mis eeldavad teadmisi militaarpedagoo-gikast ja -juhtimisest (Toiskallio 2004).

Õppiv organsatsioon

Militaarpedagoogika ja sõdurite õpetamisega peab kaasnema vaimse valmisoleku arendamine ebatraditsiooniliste olukordade lahendamiseks, st õpe sellest, kuidas käituda siis, kui sa ei tea, kuidas käituda. Näiteks konfl iktide lahendamisel tsiviil-elanikkonna vahel, ootamatus lahingukontaktis, keeruliste ülesannete ja otsustamiseks ebapiisava informatsiooni korral. Õpetamise metoodika peab seega lisaks traditsioonilisele õppele aitama arendada kognitiivseid oskusi. Sõdurites peab arendama põhioskusi (füüsilist ja vaimset valmis-olekut, julgust, initsiatiivi, juhtimisoskusi, empaa-tiat, meeskonnatööd) ning tuleb luua valmisolek elukestvaks õppeks. See on instruktorite ja allük-suse juhtide töö ning eeldab ridamisi hoiakuid ja muutusi (Monfries 2007). Õppijakeskne väljaõpe – sõdur on täiskasvanu,

kes on motiveeritud õppima. Aktiivne teadmiste konstrueerimine, mitte

passiivne edastamine. Õppimise õppimine – erinevad tehnikad ja

meetodid enda arengu toetamiseks. Formaalset õppimist tuleb integreerida mitte-

formaalse õppimisega. Grupiõpe – individuaaloskused integreerida

koheselt üksuse õppega. Õpime tehes – juhtumiõpe, probleemilahen-

dusõpe, isejuhitud õppimine. Üleminek mõõtvalt kontrollilt kontrollile, mis

toetab õppimist ja õppijaid.

Ka terve organisatsioon peab enda arendama õppi-vaks organisatsiooniks (Monfries 2007). Õppiv organisatsioon väärtustab uute ideede loomist ja rakendamist: toimub süsteemne mõtlemine, luuakse mudeleid, õpitakse ja rakendatakse neid koos ühise visiooni alusel etteantud suunas.

Kaitseliit õpetab praktikakogukondi arendades

Mis on praktikakogukond

Üheks viisiks, kuidas muuta õpe õppijakeskseks ja organisatsioon õppivaks organisatsiooniks, on rakendada praktikakogukondi. Praktikakogukond on grupp inimesi, kellel on ühised huvid või elu-kutse ja mis on loodud ühise eesmärgi saavutami-seks, teadmiste loomiseks. Rühma liikmed jagavad teadmisi ja kogemusi, õpivad üksteiselt ning are-nevad seeläbi isiklikult ja professionaalselt.

Etienne Wenger (2006) nimetab kogukonna tun-nustena: tegevusvaldkond – inimesed

saavad kokku kindla tege-vuse alusel, hindavad kol-lektiivset teadmist ja õpivad üksteiselt;

kogukond – inimesed loovad grupis suhteid, et üksteiselt õppida;

tegevus – kogukonna liikmed on praktikud, kes arendavad jagatud ressursse.

Näiteks kohtub ühe maleva kompanii juhtkond (jaoülemast kompaniiülemani) korra kvartalis eesmärgiga arendada kompanii juhtivkoosseisu. Koosolekuks on kõik osalejad valmistanud ette 20-minutilise ettekande õppe-eesmärki toeta-val teemal. Erialarühmade ülemad tutvustavad, kuidas neid kasutada rünnakul hoonestatud alal, jalaväelased seletavad, kuidas nemad tegutsevad jne. Lepitakse kokku uued teemad ja asutakse val-mistuma järgmisteks kohtumisteks. Siinjuures on oluline mitte kaasata „eksperte“, vaid teha kõik ise, sest õpetamine on õppimise kõrgeim vorm.

Praktikakogukond on hea viis, kuidas lihtsalt ja odavalt kasutada eesmärgipäraselt meeskonnas olevat ekspertiisi ning viia sõjapidamise õppimine uuele tasemele.

Kasutatud allikadMonfries, William 2007. Initial Offi cer Training in the Australian

Army. In: Salmoni, Barak A. (toim). Pedagogy for the Long War:

Teaching Irregular Warfare, lk 84—85. URL (kasutatud mais

2011, praegu ei avane) http://www.airforce.forces.gc.ca/

CFAWC/Contemporary_Studies/2008/2008-Mar/2008-03-05_

Pedagogy_for_the_Long_War-Teaching_Irregular_Warfare.pdf.

Toiskallio, Jarmo 2003. Ethics, Military Pedagogy, and Action

Competence, lk 97—119 URL (kasutatud mais 2011, praegu ei

avane) http://www.bmlv.gv.at/wissenforschung/publikationen/

beitrag.php?id=563.

Wenger, Etienne 2006. Communities of Practice: A Brief

Introduction. URL (kasutatud juunis 2013) http://www.

ewenger.com/theory/.

Sõdurite õpeta-

misega peab

kaasnema

vaimse valmisoleku

arendamine ebat-

raditsiooniliste

olukordade lahen-

damiseks.

Üks viis õppijakeskse õppeni jõudmiseks ja organisatsiooni õppivaks organisatsiooniks arendamiseks on rakendada praktikakogukondi.

50

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

TRIINU KÜÜNALkoormusmatkaline

Mai esimesel nädalavahetusel korraldas Valga ringkond koostöös Kaitseliidu Valgamaa malevaga Naiskodukaitse koormusmatka,

mille nimeks oli Sirtsu Sõtk.

Eesmärk: pidada vastu lõpuni

Jõgeva ringkonna võistkond läks kohale parimas võimalikus koosseisus (vähemalt enda arvates), sest sinna kuulusid Kirly Kadastik, Kaie Rohtla, Kertu Vahtra ja Triinu Küünal. Peamiseks eesmär-giks seati võistluse lõpuni vastu pidada, sest kolm meie hulgast oli koormusmatkal varemgi käinud,

Sirtsu Sõtk nii, nagu Jõgeva võistkond seda nägiLisaks traditsioonilistele ülesannetele, nagu laskmine, relvakompott, esmaabi, luureülesanne ja jõeületus, sai tänavusel Naiskodukaitse koormusmatkal last mähkida, Iltise ratast vahetada, räätsasid meisterda ja kasutada ning valssi keerutada.

mõni isegi rohkem kui korra, kuid fi nišisse polnud erinevatel põhjustel jõudnud veel keegi.

Tänavu oli algusest peale tunne, et kõik läheb hästi. Läkski. Suur osa rajal valitsenud rõõmsast meeleolust on Kaimo Vahtra juhitud korraldus-meeskonna teene, sest rada oli väga hästi planee-ritud, seda nii kontrollpunktide vahemaade kui ka täitmist nõudvate ülesannete osas. Lisaks traditsioonilistele üles-annetele, nagu laskmine, relvakompott, esmaabi, luureülesanne ja jõeüle-tus, saime last mähkida, Iltise ratast vahetada, räätsasid meisterda ja kasutada ning valssi kee-rutada.

Korraldajad lubasid toredat matka ja selle me ka saime. Vesiseid ja vähemvesiseid kohti läbides nautisime head ilma, head seltskonda ja mõnusat eneseületust. Seda viimast oli just parasjagu, et

Kolm meie

hulgast oli

koormusmat-

kal varemgi käinud,

kuid fi nišisse pol-

nud jõudnud veel

keegi.

Peamiselt liiku-sime ikka nii…

…või siis hoopis nii…

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

51

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

mitte alla anda. Kerge see matk ei olnud, kuid loo-bumismõte ei karanud kordagi pähe.

Keset ööd võõrastel teedel

Kõige suuremat eneseületamist nõudvaks hetkeks oli see, kui pimedus juba kimbutas ja oodatud-loo-detud ning kaardi pealt loetud metsasihti otseteeks otsides avastasime, et seda seal kindlasti enam pole, kui see üldse on kunagi olemas olnud. Tund kaota-tud aega ööhakul mõjub pärast 20 tundi kestnud rännakut enam kui masendavalt. Niisiis otsusta-sime minna punkti, kuhu pidime jõudma kell 1.25 öösel, ringiga, kasutades Tartu-Valga maanteed. Seitse kilomeetrit mööda pimedaid ja võõraid teid tundub lõputu. Paariminutiliste puhkepauside ajal vajus silm vägisi kinni. Mõnel korral avastasin end norskavat – ei teagi, oli see illusioon või tegelikkus. Luulusid tundus tekkivat teisigi: pidevalt kuulsin muusikat ja autohääli.

Öisesse punkti jõudsime sekundi pealt. Kergendus, mis sellega kaasnes, on imeline. Ja kui siis selgus, et pärast sooritatud ülesannet on võimalik järgmi-sesse punkti autokastis sõita, ei suutnud me oma õnne uskuda.

Autolt maha hüpanud, avastasime, et vastute-gevuse meestele, kes meid päevasel ajal kurjalt kimbutanud olid (kuigi vahele jäime vaid korra), oli öiseks ülesandeks antud külmetanud naistele sooja teha. Nii oli püsti löödud lõkked ja kui keegi küljealust vajas, sai sedagi laenata. Mõni meist sai silma tunnikeseks kinni lasta, mõni viibis terve aja meditsiinipunktis jalgu lappides. Uni väljas valit-senud miinuskraadide tõttu mõistagi kuigi hea ei

Hommikul kell 10 paistis päike ja valitsesid soojakraadid. Nüristunud mõistus ei suutnud aga mõista, et pealampi pole enam ammu vaja ning ka kaks mütsi peas ja kolm kampsunit seljas on ilmselgelt üleliigsed

...aga ka nii. Ülesanne, mille olemasolus me tõsi-selt kahtlesime isegi veel sel hetkel, kui härrad

meie ees kummardusid

FO

TO

D: M

IKK

LIN

D

52

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

Kergendus puhkepausist

53

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

olnud. Külmavärinad kimbutasid iga natukese aja tagant, kuid keha oli nii väsinud, et uinus neist hoolimata.

Kolm minutit valssi

Punktist kell 4.05 lahkudes olime valiku ees, kas kasutada kilomeetrist padrikut koos jõeületusega või marssida viis kilomeetrit häid teid pidi. Otsus-tasime riskida ja valisime jõeületuse, et mitte taas tuimalt mööda teid tampida. Hoolimata sellest, et GPS ennast vahepeal ära kaotas ja meie selle tule-musel ümber kolme puu ringiratast tampisime, tasus valik ennast ära ja viimasesse kontrollpunkti jõudsime nii palju varem, et kõik meist said kella kaheksa ajal hommikul silma tunnikeseks looja lasta.

Ärgates ootas meid üllatus. Vihas-test vastutegevusemeestest olid nüüd saanud galantsed härra, kes meid kolmeks minutiks valssi kee-rutama palusid. Mõistus oli selleks ajaks küll üsna nüristunud, kuid jalad sai soojaks ja vaikselt hakkas veri ka ajju jõudma.

Viimasele seitsmele kilomeetrile läksime rõõmsalt, tee peal sooje riideid järjest seljast kiskudes. Valga-Tõrva maanteel sõitnud autojuhid said küll vist väikese hämmingu osali-seks vantsivaid naisi nähes, kuid meil oli juba lõpp silme ees. Viimne kilomeeter oli meil au läbida

Viimased rajatud takistused ja tee fi nišini on vaba

Kott taas selga

Tund kaota-

tud aega

ööhakul

mõjub pärast 20

tundi kestnud

rännakut enam

kui masendavalt.

54

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

IDA VIRUMAA

(ALUTAGUSE RINGKOND)Elle Vinni tel 717 9569elle@naiskodukaitse.ee

HARJUMAA Pille Veitmaatel 717 9769pille@naiskodukaitse.ee

JÕGEVAMAAMariana Maasiktel 717 9669mariana@naiskodukaitse.ee

JÄRVAMAATiia Mettustel 717 9719tiia@naiskodukaitse.ee

LÄÄNEMAA JA HIIUMAASvetlana Mustkivitel 717 9905sveta@naiskodukaitse.ee

PÕLVAMAAKarin Kivitel 717 9269karin@naiskodukaitse.ee

PÄRNUMAAAve Rallmann tel 512 7809ave@naiskodukaitse.ee

RAPLAMAAKüllike Kaljendtel 717 9869kyllike@naiskodukaitse.ee

SAAREMAAPiret Paomeestel 717 9469piret.paomees@naiskodukaitse.ee

VILJANDIMAA

(SAKALA RINGKOND)Piret Taimtel 717 9219piret@naiskodukaitse.ee

TALLINNDiana Kaljulatel 5301 2810diana@naiskodukaitse.ee

TARTUMAALeane Moritstel 717 9169leane.morits@kaitseliit.ee

VALGAMAAHeili Metstel 717 9419heili@naiskodukaitse.ee

LÄÄNE-VIRUMAA

(VIRU RINGKOND)Maire Lahttel 717 9619maire.laht@kaitseliit.ee

VÕRUMAAMerlit Aldošintel 717 9319merlit@naiskodukaitse.ee

Tule Naiskodukaitsesse!Naiskodukaitsega liitumiseks pead olema vähemalt 16-aastane naissoost Eesti kodanik. Kuidas ja milleks, millised avaldused ja kelle kätte, oskab juhatada sinu kodumaakonna Naiskodukaitse instruktor:

Üle fi nišijoone tõelises üks-

meeles. Parim tiim, kellega see kõik läbi

teha

kohale sõitnud ringkonna esinaise Maris Mäeotsa ja instruktor Mariana Maasiku ergutuste saatel. Finišijoone ületasime erilise tormijooksuta, kuid äraütlemata õnnelikena.

Saavutasime seitsmenda koha, mis kõlas kõrva-dele kui kiidulaul, sest erilist ettevalmistust me

võistluseks ei teinud. Kõik, mis meil taskus oli, oli tugev tahe. Koormusmatka võitis Tallinna ring-kond, teise koha saavutas Järva ringkond ja kol-manda Tartu ringkonna esimene võistkond. Veel kord suur aitäh Kaitseliidu Valgamaa malevale ja Naiskodukaitse Valga ringkonnale suurepäraselt korraldatud võistluse eest!

55

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

Kaitseliidu keskkogul tehti ka Naiskodukaitse ajaluguKaitseliidu keskkogu valis 25. mail vanematekogu liikmeks Naiskodukaitse Põlva ringkonna tegevliikme, Põlva maavanema Ulla Preedeni. Naiskodukaitse seisukohalt oli tegemist ajaloolise sündmusega. Kunagi varem ei ole Naiskodukaitse liige vanema-tekogusse kuulunud.

Ajalooliseks teetähiseks kujunes 25. mai ka seetõttu, et esimest korda olid Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogul hääleõiguslikuna, sest uue Kaitseliidu seaduse kohaselt on nüüdsest ka Naiskodukaitse Kaitseliidu keskkogul esindatud. Tulenevalt organisatsiooni liikmete arvust on Naiskodukaitsel lisaks esinaisele valitud keskkogule neli esindajat vabatahtlike liikmete hulgast. Naiskodukaitse esindajad Kaitseliidu keskkogul olid esinaine Airi Tooming ning Naiskodukaitse keskkogu poolt valitutena Maire Arro Järva, Raili Nõgu Saaremaa, Helen Allas Harju ja Triin Tõnsing Tartu ringkonnast.

ULLA PREEDEN

Ulla Preeden on sündinud 1980. aastal Põlvamaal, lõpetanud Räpina Ühisgümnaasiumi ning kaitsnud bakalaureuse-, ma-gistri- ja doktorikraadi Tartu Ülikoolis geoloogia erialal. Alates 2011. aastast töötab Preeden Põlva maavanemana.

TO

OM

AS

NIG

OL

A

Vasak üle parema ja siis sama teise poolega

Harju naised õppisid käepaelu punuma.

PILLE-RIIN MOILANENNaiskodukaitse Harju ringkond

Keegi tark on soovitanud igaks võimalikuks olukorraks: „Räägi inimestega!“. Tasus vaid selle õpetussõna järgi talitada, kui kuulsin, et värske tuttav, väikeste laste tõttu koduseks jäänud Mar-git Odar on koolitatud käsitööline. Kohe hakkas peas kelluke helisema. Mõeldes meie õpihimu-listele Keila jaoskonna naistele, uurisin, kas ta oleks valmis meid õpetama. Vastuseks saadud jah-sõnast läkski vanker liikvele.

Kaks nädalat korraldustööd ja oligi käes õhtu, mil kogunesime käepaelade punumise töötuppa. Keila noortekeskusesse kogunes lõbus seltskond õppureid: Naiskodukaitse liikmeid, külalisi ja ka üks vapper kodutütar. Margit oli koos kahe vahva abilisega esimesena kohal, kaasas nööre, paelu, pärleid ja huvitavaid raamatuid lehitsemiseks.

Nöörid said välja valitud, sobivateks juppideks lõigatud ja punumine võis alata. Polnudki nii lihtne, kui võis arvata. Vähemalt alguses mitte. Parem ja vasak puhta segi. Vasak üle parema ja siis sama teise poolega — no saa sa nüüd aru! Aga kui nipi kätte said, oli lust vaadata, kuidas töö edeneb. Uue oskuse omandamine on alati rõõm. Liiatigi nii praktilise oskuse.

Paelu ja nööre on vaja ka ühendada ja kaunistada. Margit näitas kaht punumisvõtet ja esemeid, mida nendes tehnikates teha saab. Ka oli tal pakkuda mitu taaskasutusideed, mis tänulikult kõrva taha pandi ja kindlasti ellu viiakse. Tegusa õhtu lõpuks oli valminud arvestatav hulk käepaelu ja võtmehoidjaid. Nendest saavad Keila päeva loterii auhinnad.

NKK HARJU RINGKOND

56

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

Sinu sammud loevad, et süda püsiks terveANU JÕGEVANaiskodukaitse Võrumaa ringkond

Vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal ning vähene köögi- ja puuviljade söömine on peamised südamehai-guste riskitegurid. Selle teadvustamiseks on 1993. aastast saati korraldatud südamenäda-lat. Tänavu korraldati südamenädal 15.—21. aprillini nime all „Sinu sammud loevad…“. Vastseliina jaoskonna juhatuse liikmed otsus-tasid teistele naiskodukaitsjatele eeskujuks hakata oma samme lugema 14. aprillil kell 10 kohaliku Konsumi eest.

Meie teekond viis esmalt Vastseliinast Kirikumäele looduskaitsealal paikneva kauni Kirikumäe järve äärde, kus kuulasime kevadet ootavate sookurgede kurblikke hääli. Liikudes Kirikumäelt Illi suunas nägime hulgaliselt metsloomade jälgi. Oi seda fantaseerimist teemal, mis oleks, kui vastu jookseks paras metsseakari. Käis arutelu, kui kiired oleksid siis kellegi jalad.

Ületanud Tallinna-Luhamaa maantee, suundusime Illilt Vana-Vastseliina poole, et visata pilk piiskoplinnuse kevadootusele. Seal käivad renoveerimistööd ja võimas linnus on igati vaatamist väärt. Linnuse juurest läksime Vastseliina poole. Vastseliina jõudsime tagasi natuke pärast kella 3 päeval. Jalgades oli paras väsimus, mida ravisime Raili pool saunas leili võttes. On hea, et inimesed oskavad järjest rohkem väärtustada tervist ja kulutada aega parema enesetunde saamiseks.

Tartu ringkond taas võidukasMaikuu viimasel nädalavahetusel korraldatud Naiskodukaitse avalike su-hete võistluselt viis võidu koju Tartu ringkond. Naised panid oma võimed proovile nii Naiskodukaitse tundmises, organisatsiooni esitlemises kui ka kirja- ja fototöös.

Korraldajate eesmärk oli anda võistlejatele lisaks võistluspingele ka uusi teadmisi ja kogemusi. Nii ei piirdutud sel nädalavahetusel vaid Kirna õppekeskuses viibimise ja teadmiste testimisega, vaid tutvuti ka Jõgevamaa vaatamisväärsustega. Võistlusülesandedki olid mitmeke-sised ja igal võimalikul viisil midagi uut pakkuvad. Võisteldi maastiku-mängus, kus tuli teada nii Naiskodukaitse ajalugu kui panna proovile ka maastikutundmisoskused. Kirjutati reportaaže ja tehti pressifotosid. Viimasel päeval tuli võistlejatel sisustada varem väljaloositud teemadel messiboksid.

2013. aasta ajaloo- ja avalike suhete erialavõistluse võitis Tartu ringkonna võistkond (Piret Konsin, Liina Pärnamäe ja Eha Jakobson), teise koha saa-vutas Tallinna ringkond (Eveli Nõgu, Elisa Jakson ja Üve Maloverjan) ning kolmanda Sakala ringkond (Lembe Lahtmaa, Ene Sügav ja Jane Särg). Kolm päeva kestnud võistluse korraldas Naiskodukaitse Jõgeva ringkond.

Administratiivõpe läks asja ettePILLE PART Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna täna-vune administreerimisõpe korraldati 27. ja 28. aprillil Kuke turismitalus. Koht oli igati sobiv: parajal kaugusel Tallinnast, samas looduskaunis paigas, lisaks mugav maju-tus, suurepärased toidud ja igati tasemel konverentsiruum.

Programm oli tihe, loengud vaheldusid harjutuste ja aktiivse grupitööga. Huvitav oli kuulata ülevaadet jaoskondade kvar-taliaruannetest, arutada läbi ringkonna arengukava ja passiivsete liikmete kaa-samise võimalused ning võimalikud ohud erinevate kaasamisviiside puhul. Päeva lõpul korraldati meeskonnaorienteerumine Tuhala looduskaitsealal. Seal sai uudis-tada Tuhala nõiakaevu, mis ei ajanud küll parajasti vett üle ääre, ning tunnetada energiasammast ja energiakivi. Õues tuu-lutamine mõjus pärast pikka toas istumist hästi. Laupäev lõppes joogaharjutuste ja mõnusa saunaga.

Pühapäeva alustasime uue liikme juhendi tutvustamise ning mentorluse teema-ga. Kordasime üle vormikandmise korra, hea tava ja Naiskodukaitse eesmärgid. Enamiku õppeteemade juurde kuulus elav arutelu, milleks mõnel korral oli aega paraku liiga napilt.

LIIN

A L

AU

RIK

AIN

EN

NKK VÕRUMAA RINGKOND

57

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

AVE PROOSNaiskodukaitse ajalookomisjoni liige

Aasta alguses moodustatud kuueliikmeline Naiskodukaitse ajalookomisjon valmistas ette sisutiheda päeva, millesse kuulusid

ettekanded, töötoad ja Eesti Rahva Muuseumi külastus.

Ajalugu tuleb talletada juba täna

Ajaloolane Merike Jürjo andis ülevaate Naiskodu-kaitse ajaloo uurimise seisust. Ta rääkis, et kirja-likud materjalid on säilinud väga lünklikult, sest

1940. aastal hävitati Kaitseliidu, sealhulgas ka Naiskodukaitse dokumente süstemaatiliselt, et arhiivid ei satuks Nõukogude eri-teenistuste kätte. Samas päästis nende dokumentide hävitamine nii mõnegi elu. Peale selle sai Tallinna pommitamise ajal 1944. aastal tabamuse Maneeži tänavas asunud arhiivihoone ning suur hulk dokumente hävis või sai kannatada. Meie õnneks tegid arhiivitöötajad 1950.–1960. aas-

tatel suurepärast tööd ja paljud dokumendid on taastatud.

Jürjo sõnul tasub arhiivi kindlasti külastada, sest põnevat materjali leidub nii Naiskodukaitse kui ka Kaitseliidu fondis. Ta luges üles ka käputäie raa-matuid, kust võib saada naiskodukaitsjate enne-sõjaaegsete tegemiste kohta täpsemat teavet, ja soovitas uurida tolleaegset perioodikat.

Jürjo lisas, et ka Naiskodukaitse taasasutamise ajast on säilinud väga vähe dokumente. „Tundub, et 1990ndad alles olid, aga juba me ei mäleta,“ ütles Jürjo ning pani kõigile südamele: „See on ka juba ajalugu. Kasutage nende inimeste teadmisi, kes veel mäletavad või kellel seisab kodus sahtlipõhjas mõni huvipakkuv dokument või pilt.“

Naiskodukaitse esimene ajalooseminarAjaloohuvilised naiskodukaitsjad üle Eesti kogunesid 13. aprillil Tartusse, et arutleda organisatsiooni ajaloo uurimise hetkeseisu ja tulevikusuundade üle.

Küsimusele, milliseid allikaid peaks praegusel ajal ametlike dokumentide kõrval kindlasti alles hoidma, vastas Merike Jürjo: „Alles tuleks hoida selline kirjavahetus, kus arutatakse mingeid prob-leeme. Ühest kaebekirjast võib tulevane ajaloouu-rija oluliselt rohkem infot leida kui mitmest tänu- ja kiidukirjast.“

Muuseum kas või virtuaalruumi

Naiskodukaitsja Kairit Henno, kelle ideest sai alguse ajalookomisjoni loomine, esitas oma ette-kandes rea küsimusi. Millist ajalooalast infot peaksime koguma ja milleks me seda teeme? Kui kaugele me oma uurimisega võiksime minna? Kus me kõiki neid kogutud materjale talletama hak-kame?

Henno rõhutas, et esialgu tuleb välja töötada ühtne kogumispoliitika, mida saaksid järgida kõik Naiskodukaitse ringkonnad. Tema sõnul peaksime esmajärjekorras keskenduma just taas-

Tuleb välja

töötada

ühtne

kogumispoliiti-

ka, mida saak-

sid järgida kõik

Naiskodukaitse

ringkonnad.

Kairit Henno, kelle mõttest luua ajaloo-komisjon sai kõik alguse

EH

A JA

KO

BS

ON

58

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

tamisjärgsele ajale, sest vanem säilinud materjal on suures osas juba talletatud ja seda palju enam juurde ei kogu. „Lühemas plaanis tuleks täiendada Naiskodukaitse kodulehekülje ajaloo-osa, luua sinna virtuaalkogu ja hukkunud naiskodukaitsjate mälestusleht. Pikemas plaanis näen, et meil on aja-loouurimisega tegelev sihtasutus, ja veel kaugemas tulevikus on Naiskodukaitsel oma muuseumituba, mis täidab ka uurimikeskuse ülesannet,“ tõi Kairit Henno välja peamised tulevikuunistused.

Ajalookomisjon on vajalik

Pärast lõunapausi ja Eesti Rahva Muuseumi külas-tust tegi ajalookomisjoni esinaine Kadi Kass kok-kuvõtte eelnevalt ringkondadesse saadetud ajaloo-uurimise küsitluse tulemustest ja Naiskodukaitse mälestuste kogumise projekti koordinaator Leane Morits andis ülevaate projekti kaudu saabunud materjalidest.

Seejärel selgitas Ajalooarhiivi kogumisosakonna juhataja Kaja Pullonen arhiivinduse põhimõtteid, rõhutades, et kõik see, mida me teeme praegu ja tulevikus, on ka arhiivindus. Riigiarhiiv kogub arhiiviväärtuslikuks hinnatud teavet. Oli rõõm kuulda, et ka valik Kaitseliidu, sh Naiskodukaitse dokumente kuu-luvad Riigiarhiivis säilitamisele. Pullonen soovitas esimese asjana teha olemasolevatest dokumentidest nimekir-jad, võttes aluseks juba

olemasoleva Kaitseliidu dokumentide loetelu ning lisades vajadusel Naiskodukaitsele vajalikud read.

Eha Jakobson Tartu ringkonnast arvas, et ajaloo-komisjon on vajalik. „See võimaldab tegutseda koordineeritumalt ja üksteist toetades. Just seda tegigi äsjane seminar – tekitas tunde, et me pole

oma ringkondades üksi, vaid saame vajadusel nõu ja abi küsida, sest on olemas pädevad inimesed, keda me seekord esinemas kuulsime,“ rääkis Eha.„Järgmisel korral peaks aega varuma ka omavahelis-teks aruteludeks, sest kõigilt on õppida ja kindlasti tahavad inimesed ka jagada seda, mida nad juba on uurinud või koge-nud. Väga julgustav oli Kairit Henno väljakäidud idee Nais-

kodukaitse ajaloo sihtasutuse loomiseks,“ kiitis ta ajalookomisjoni esimest üritust.

Lõpetuseks natuke praktikat

Pärast ettekannete lõppu tegutses üheaegselt kaks töötuba, kuhu osalejad said eelnevalt vastavalt eelistusele registreeruda. Ühes töötoas arutleti Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Rein-veldi juhendamisel mälestuste kogumisel tehtavate intervjuude läbiviimise teooria ja praktika üle. Teises töötoas räägiti ajalookomisjoni liikme Virge Prank-Vijardi eestvedamisel sammudest, mida tuleb astuda Naiskodukaitse ringkondade dokumentide ja arhiivinduse paremaks korraldamiseks.

Seminari ametliku osa lõpetasid kirjaniku, fi lmi-režissööri ja ajakirjaniku Imbi Paju mõtted

sellest, kuidas ajaloomälestusi kirjandu-ses ja fi lmis kõige paremini ära kasutada.

Imbi Paju jagas ajaloouurijatele oma-

Naiskodukait-

se ajaloo-

komisjon

loodab, et esimene

seminar tekitas

naistes organis-

tatsiooni ajaloo

uurimise vastu

tõsisema huvi.

Lis

ain

fo

Naiskodukaitse ajaloosemi-nari tööpäeva lõpul tuli naisi tervitama 90-aastane Heino Noor. Heino Noore vanemad vangistati 14. juunil 1941, poeg kuulutati tagaotsita-vaks. Tema ema Salme Noor, kes oli Haapsalu Naiskodu-kaitse üks juhtidest, mõrvati Sosva vangilaagris 24. aprillil 1942. Ta lasti maha oma ai-nukese poja sünnipäeval. Isa Karl Noor oli hukatud juba kuu aega varem.

3 X

EH

A JA

KO

BS

ON

Naiskodukaitse Tartu ring-konna auliige Heino Noor

koos kirjaniku ja fi lmirežis-sööri Imbi Pajuga

Ajaloolane Merike Jürjo andis ülevaa-te Naiskodukaitse ajaloo uurimise seisust

59

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2013

poolseid soovitusi: „Võin kohe öelda, et seminar oli hästi korraldatud, mul on hea meel, et sain osaleda ja teile midagi omalt poolt pakkuda. Ettekannetes ja töötubades anti suurepäraseid töövahendeid meie mineviku jäädvustamiseks ja mõtestamiseks, omalt poolt annan teile kõigile kaasa soovituse läheneda inimeste mälestustele ja kogemustele emotsionaalse intellektuaalsusega, käsitlege asju

Ajalooseminari idee headust näitas koha-le tulnud naiskodu-kaitsjate hulk

tundlikult, sest ajalugu pole ju midagi muud kui inimeste elu.“

Naiskodukaitse ajalookomisjon loodab, et esimene seminar tekitas naistes organistatsiooni ajaloo uurimise vastu tõsisema huvi ja süstis igasse ring-konda väikese ajaloopisiku, mis aja jooksul ainult kasvab, areneb ja levib.

Fotovõistlus on lõpusirgelNaiskodukaitse fotovõistluse „Eestimaa elab“ tööde esitamise tähtaeg on 24. juuni. Praegu on viimane aeg oma pildid teele panna ja kutsuda ka kõiki sõpru seda tegema. Lisaks üldvõit-jatele valib žürii parima Naiskodukaitse ning Kodutütarde tegevust kajastava foto. Veel selgitatakse välja parim maa- ja parim linnaelu kajastav pilt ning loomulikult saate kõik osale-da Facebook’i kaudu publiku lemmiku valimisel.

Üks autor võib esitada kuni kolm tööd, mis ei ole varem teistel fotokonkurssidel osalenud. Fotod tuleb saata aadressil naiskodukaitse.konkurss@gmail.com.

60

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Raske õppustel, raske lahingusRIINA UUKHarju maleva noorteinstruktor

Kodutütarde võistlusmatk Ernake sai tänavu teoks 23.–25. maini Pärnu-maal Tõstamaa vallas. Osalejaid oli rekordiliselt palju – 17 võistkonda, neist üks Lätist ja üks Leedust. Ent ilma kõrvalist abi kasutamata jõudis

fi nišisse vaid seitse tiimi.

Ernake oli üles ehitatud traditsiooniliselt: matka pikkuseks on linnulennult 30 km ja aega selle teekonna läbimiseks anti 30 tundi. Tee peal olid kontrollpunk-tid, kus tuli näidata kodutütrelikku tarkust, osavust ja meeskonnatööoskust. Võistlus oli osalejate ja ka korraldajate endi sõnul väga kiire ja üsna raske. Vas-tutegevust ehk pahalasi oli seekord palju, ka mets oli tihe ja raskesti läbitav. See kõik tegi keerukaks õigeaegse punktidesse jõudmise, ent kes üle tunni hilines, see kontrollpunktis enam ülesannet lahendada ei saanud, sest oli juba üldarves-tusest väljas.

Kõige parema tulemuse sai Kodutütarde Valgamaa ringkonna esindus Pärnumaa ja Jõgeva võistkonna ees. Harju maleva esindusvõistkond oli viimane, seitsmes, kes võidukalt fi nišisse jõudis.

Korraldusmeeskonda vedasid Kaitseliidu Pärnu-maa maleva noorteinstruktorid Lea Pikker ja Rait Vaeno, kaasa lõid ka Kodutütarde Pärnumaa ring-konna vanem Kristi Kivisaar ja Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva pealik Ivo Kivisaar. Kaitseliidu Pärnumaa maleva tugeva toetuse eest vastustas tagalaülem kapten Margo Sai.

Ernakese 2013

tulemusedKoht Ringkond

I Valgamaa

II Pärnumaa

III Jõgeva

IV Võrumaa

V Sakala

VI Põlva

VII Harju

Võitjatena väljusid kii-

relt ja raskelt võistluselt Valgamaa ringkonna

kodutütred

6 X

KR

IST

JAN

PR

II

KT HARJU RINGKOND

Külalisvõistkondade esindajad ei jäänud võõrustajatele tahtmises

võistlus läbida sugugi alla

Et võistluse tempo oli kiire ja hilinemisi andeks ei antud, pidid paljud osa maast läbima jooksu-sammul

61

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Kõrgusekartus tublisid kodutütreid ei vaevanud

Karjääri üles seatud takistusriba pakkus põnevust nii osaleja-tele kui ka pealtvaa-tajatele

Sideülesanne nägi ette telefoni töökorda seadmist, sidekontrolli ning sõ-numi dekodeerimist ja edastamist

Kontrollpunktides tuli ka oma puutööosku-sed proovile panema. Kes ütles, et saag ja haamer pole tüdrukutele?

62

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU!

Ise nimetavad noortejuhid sedasorti lavastusi stiililaagriteks, kuid ürituse stiil läheb palju sügavamale rõivastest, mis laagrilistel ülle tuleb

tõmmata. Koos mustlasseelikuga võtvad noored mustlaslaagri ajaks kanda ka kindla rolli ja läbi tuleb mängida kogu (ikka hariduslikul kombel üles ehitatud) stsenaarium, õpi-tubades harjutatakse, meister-datakse ja omandatakse romide kultuuriga seotud oskusi, käsi-tööd ja mänge. Viikingilaagris elasid noored kogu laagri vanade viikingite kombel ning Piret Kollo kinnitab, et sai isegi viikingite elu-

olust ja tollest ajalooperioodist laagri lõpuks palju rohkem teada, kui arvas. Piret on endine kodutü-

Stiililaager viib lapsed muinasjutu sisseLäänemaa noortelaagri ettevalmistused on lõpusirgel siis, kui kogu laager on võimalik oma peas fi lmina üle vaadata. Täpsemalt seiklusfi lmina, sest siinsed noortejuhid on võtnud nõuks kodutütred ja noorkotkad igal aastal mõnda erilisse maailma viia.

tarde ringkonnavanem ja tänane ringkonnavanema abi, kes on noortejuhina tegutsenud juba 11 aastat ja iseloomustab ennast siiani kellenagi, kes „laulab ja tantsib 24/7“. Aga talulaagris, kus Lääne maleva noored Andrus Kiviräha „Rehepapist“ inspireeritud vanarahva uskumuste maailma elama kutsuti, käis Piret ringi ja kimbutas külarahvast hoopis inetu ishiasena. Hea veel, et ta katk ei olnud.

„Laager peab selline olema, et endal on ka lõbus,“ kinnitab Edita Luik, staažikaim Lääne maleva noor-tejuht, ja mitte keegi ei vaidle sellele vastu. Nii on laagrit mõnus ette valmistada ja isu järgmisel aastal uuesti kaasa lüüa on ka hoopis teine.

Pipi- ega printsessilaagrit siin siiski ei tule, sest iga laager peab midagi õpetama ja just midagi meist endist ja meie kodumaast. Nii et kui piraadilaager, siis on laagris just need piraadid, kes tõepoolest Läänemerel tegutsesid, mõistagi koos kõigi oma murede ja rõõmude ning tõenäoliselt ka menüüga. Talulaagris tegid noored kogu toidu esiemade ja -isade kombel ise.

Aga kuidas selline lavastus sünnib? Lahkelt on Lääne noortejuhid valmis jutustama, kuidas veereb ühe laagri elutsükkel.

Ise nimetavad noorte-

juhid sedasorti lavas-

tusi stiililaagriteks, kuid

ürituse stiil läheb palju

sügavamale rõivastest,

mis laagrilistel ülle tuleb

tõmmata.

1 Tuleb kokku saada. Lääne malevas on noor-teinstruktor Kaidi see, kes peab pilku kalendril ja noortejuhid aegsasti järgmist laagrit silmas pidades kokku kutsub. „Käsib tulla,“ täpsustab Noorte Kotkaste Lääne maleva pealik Hellat Rumvolt naeru pugistades. „Tegelikult ei ole keeruline, piisab ka teavitamisest.“

63

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

L

isa

info Stiilinäide: ametimehi plaanitavas militaarlaagris 2013

Kooliülem (pataljoniülem, kompaniiülem, kursuste-ülem, väljaõppelaagri ülem) — rahulik vanem meeste-rahvas. Juhib staapi ja laagrit. Tavaliselt sellised üle-mad polegi suurt kursis sellega, mis väljaõppelaagris toimub, nii et selline „Hiiumaa laagriülem“ on väga sobiv variant. Sisulise töö teeb ära staap. Võiks olla mingi pitsat, milleta ükski käsk, muu hulgas linnaluba, ei kehti. Auaste: kaptenmajor või major (võib olla ka kolonel).

Staabiülem — juht, tegelik laagriülem. Auaste: kapten.

Staabiadjutant (käsundusohvitser) — laste hulgast. Teeb kogu staabi kirjatöö, hoiab salajasi materjale (jagude salajased koodid), peab kirjavahetust, regist-reerib sissetulnud ettekandeid, väljastab käskkirju, peab dokumendiregistrit, korjab loenduse tabeleid jne. Saadab pidevalt kooliülemat. Tunnus: akselban-did. Auaste: leitnant.

Pressiohvitser (infoohvitser) — juht või laps. Ülesan-deks suhtlemine külalistega, pressikonverentsi korral-damine, laagri jäädvustamine. Tunnus: kaelas pressi-ohvitseri kaart. Ausaste: leitnant.

Vahtkonnaülem (komandant) — laagri toimkondade juhtimine, valve jne. Võib ühendada staabiveebliga. Tunnus: käeside.

Staabiveebel — kuri ja karm karjuv mees. Ülesanne: iriseda iga asja kallal, karjuda, kui midagi on valesti, rivistuste läbiviimine ja korra tagamine, telkide, asja-de ja välimuse kontroll, karistuste määramine ja täi-deviimine. Auaste: kaitseväe veebel või staabiveebel. Laagri hirm ja arm.

Logistikaülem (tagalaülem) — kogu majanduspoo-le juhtimine. Auaste: leitnant (kapten). Tal võib olla

ka lapsest abiline — noorele on logistikapoole sees olemine ja nägemine, mida see endast kujutab, ning teadasaamine, et kartul ei lähegi ise supi sisse, kind-lasti kasulik. Talle võib anda iseseisvaid majandus-olukordade lahendamist vajavaid ülesandeidki. Võib-olla on abiline nii andekas, et logistikaülemal endal pole majandusasjade ajamisel muud vaja teha, kui rahulikult võrkkiiges tukkuda, sest abiline teeb kogu töö ära.

Sõjaväepolitsei — vanemad poisid-tüdrukud. Ülesan-ded: kord laagris, rikkumiste tuvastamine, rikkujate toimetamine staapi, staabivalve (kui käivad nn töö-toad jms, siis muidugi osalevad kõik), konvoeerimine, karistuste täideviimine, nn vahistamine jms.

Staabikaitserühm — tavaline rühm, mille liikmete ülesandeks on häire korral staabikaitse. Rühmaüle-maks võib olla laagri vahtkonnaülem (komandant).

Eriüksus — rühm diversante. Ülesanded: erioperat-sioonide läbiviimine, rünnak laagrile, eriülesannete täitmine jms. Juht võiks olla mõni hea spetsialist, kes õpetaks neid ka vabal ajal ja suudaks luua mida-gi eriüksusetaolist ning jagaks nii palju taktikat, et suudaks korralikult planeerida ja õigeajaliselt läbi viia rünnaku.

Välisluuregrupp — spioonid. Ülesanne: teada saada staabi tegevusest, kes on vastuluures ning mis plaa-nid on staabil, jaoülemate salajased koodid ja staabi kaitseplaan. Kui võimalik, värvata keegi staabist. Kui nad on väga kavalad, võivad ka adjutandi käes olevad kõikide jagude koodid ära näpata. Ainult nemad ise teavad, kes sinna gruppi kuulub, keegi teine ei tea. Võib ära jaotada mitme rühma vahel. Võivad värvata salajasi kaastöölisi teiste hulgast.

2Tuleb pead kokku panna.

Kõigepealt peavad kokku saama teema ja koht: kui on koht, lähtub sellest teema ja vastupidi. Kui mõlemad on paigas, saab neid veel omakorda täp-semini vastavusse loksu-tada. „No kui sa näed keld-rit, siis mõtled kohe, mida seal võiks teha,“ seletab kannatlikult Renee Kark, Lääne noortejuhtide „aja-looprofessor“. Just tema kanda on laagrites ajaloo-lise täpsuse tagamine.

3

Tuleb ülesanded ära jagada. Ülesannete jaotamine tähendab nii eeltööde korraldamist kui ka rollide jagamist laagriks. Renee ülesandeks on kirjutada stsenaariumile sarnanev laagri-manuaal. Manuaalist tulenevalt saab iga laagris osalev noortejuht kindla rolli: kes on nõid, võib kohale tulla näiteks kitsega, nagu möödunud aastal juhtus. Suvelaagrisse kutsutakse abiks ka mõned lapsevanemad. Kuidagi on juhtunud nii, et enamasti saavad neist hiljem noortejuhid. Suur abi on ka vanematest noorkotkastest ja kodutütardest, kes laagris juba iseseisvalt üht-teist läbi oskavad viia. Välja hõigatud teema põhjal saavad noored hakata valmistama sobivaid kostüüme.

64

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Tule Kaitseliitu!Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noorte Kotkaste ja Kodutütardega saab vanema nõusolekul liituda juba 7-aastaselt. Eriti tore, kui saad tulla terve perega: isast või emast saab noortejuht ja lapsest noorkotkas või kodutütar. Liitumise juures aitab sinu kodumaakonna Kaitseliidu noorteinstruktor.

4

5

Laagrit tuleb võtta mõnuga. Kui laagrili-sed kipuvad mobiiltelefonide tarvitamisega liiale minema, tuleb lavastus täiuseni viia ja ühe patustaja telefon avalikul hukkami-sel kirvega puruks lüüa (no ikka lavastuse mõttes muidugi), aga talulaagris korda saa-detud tegelikud pahatembud tuuakse valla kohtusse. Rolli aitab sisse elada müstiline ja rituaalne ristimine, talulaagris oli selleks vanapaganale kolme mustsõstramarja vii-mise retk. Alati tuleb organiseerida mees-kondlik võidukatsumine noorte ja juhtide vahel: ükskõik, kes võidab, kuid oluline on see noortele alati. Laagris saavad oma üles-andeid täita ka lapsed: nad on komandan-did, lõkke- ja väravavalvurid. Ja eriti tublisid premeeritakse privileegiga astuda sisse staapi (et noor ikka oskaks tahta suureks saades staapi sattuda).

Kokkuvõtete tegemise aeg. Kõigepealt kukume pikali ja magame, seletab keegi muheldes, ja siis teeme laagrist kokkuvõtted: mis läks hästi, mis töötas, mis mitte. Tegeli-kult tehakse vahekokkuvõtteid ja antakse päeva tagasisi-det laagri ajal iga päev. Peagi algab ring otsast peale.

HARJUMAA Riina Uuk, tel 717 9768riina.uuk@kaitseliit.eeArvis Hallik, tel 717 9767arvis.hallik@kaitseliit.ee

TALLINNArgo Kivi, tel 641 4042argo.kivi@kaitseliit.eeBärbel Salumäe, tel 717 9818barbel.salumae@kaitseliit.ee

HIIUMAATuuli Karukäpp, tel 717 9935tuuli.karukapp@kaitseliit.ee

IDA VIRUMAA

(ALUTAGUSE RINGKOND

JA MALEV)Tiina Normaktiina.normak@kaitseliit.eeIvar Rooma, tel 717 9567ivar.rooma@kaitseliit.ee

JÕGEVAMAAKristian Vaarpuu, tel 717 9667kristian.vaarpuu@kaitseliit.ee

JÄRVAMAAMare Hendrikson, tel 717 9718mare.hendrikson@kaitseliit.eeUrmas Piigert, tel 717 9717urmas.piigert@kaitseliit.ee

LÄÄNEMAA Kaidi Sits, tel 717 9917kaidi.sits@kaitseliit.ee

LÄÄNE-VIRUMAA (VIRU

MALEV JA RINGKOND)Aive Ott, tel 717 9618aive.ott@kaitseliit.eeLembit Kerov, tel 717 9617lembit.kerov@kaitseliit.ee

PÕLVAMAAMaive Tõemäe, tel 717 9267maive.toemae@kaitseliit.eeAile Vals, tel 717 9268aile.vals@kaitseliit.ee

PÄRNUMAALea Pikker, tel 717 9517lea.pikker@kaitseliit.eeRait Vaeno, tel 717 9518rait.vaeno@kaitseliit.ee

RAPLAMAALiis Pärna, tel 717 9868liis.parna@kaitseliit.eeLeho Rohtla, tel 717 9867leho.rohtla@kaitseliit.ee

SAAREMAARaivo Paasma, tel 717 9468raivo.paasma@kaitseliit.eeIngrid Paiste, tel 717 9467ingrid.paiste@mil.ee

TARTUMAAMartin Erstu, tel 717 9167martin.erstu@kaitseliit.eeMirjam Link, tel 717 9168mirjam.link@kaitseliit.ee

VALGAMAAJaanika Niklus, tel 717 9418jaanika.niklus@kaitseliit.eeKaimo Vahtra, tel 717 9417kaimo.vahtra@kaitseliit.ee

VILJANDIMAA (SAKALA)Kerstin Käärik, tel 717 9217kerstin.kaarik@kaitseliit.eeAin Laane, tel 717 9218ain.laane@kaitseliit.ee

VÕRUMAAEva Vodi, tel 717 9318eva.vodi@kaitseliit.eeEve Täht, tel 717 9317eve.taht@kaitseliit.ee

VAATA LISAKS:

WWW.KAITSELIIT.EE

65

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

ANNELI RULLITartu maleva Akadeemilise malevkonna tegevliige ja noortejuht

Matka korraldajatel, Tartu maleva Akadeemi-lise malevkonna tegevliikmel Anneli Rullil ja Alutaguse maleva Iisaku noorkotkaste

rühma pealikul Veiko Reinol, oli kaks eesmärki: tutvustada noortele Poroni ürgorgu, sh Teise maa-ilmasõja lahinguradu, ning algatada Tartu ja Alu-taguse maleva koostöö, kitsamalt Tartu ringkonna kodutütarde ja Alutaguse maleva Iisaku rühma noorkotkaste suhtlus.

Tartu ja Iisaku noored tutvusid Poroni ürgorusTartu kodutütarde ja Iisaku noorkotkaste 18. ja 19. mai matk viis noored maalilisse ja metsikusse Poroni ürgorgu.

Kesk metsikut loodust

Sõprusmatk algas 18. mail, kui lõbus seltskond Tartust teele asus. Poolteist tundi hiljem kohtuti Iisakus ülejäänud matkajatega. Ilm oli päikseline ja ilmateatest kuuldud ähvardav sõnum äikese kohta matkalisi ei heidutanud, sest ilmataadiga oli leping: pidi olema mõnus matkailm ja sadada võis vaid öörahu ajal.

Telkimisalal Poroni metsavahikoha juures piilusid meid eemalt põdrad. Loomulikult ei jäänud nad sinna kauaks, sest nende rahu oli rikutud. Meie aga nentisime, et kui nii, siis nii, ja asusime oma toimetusi toimetama. Saagu siinkohal mainitud, et Anneli ja Veiko olid nädal varem juba luureretke teinud, et ka Annelil oleks selge, millised katsumu-sed meid ees ootavad.

Matkaraja algul rääkis Veiko, milleks meil on vaja valmis olla. Kõrvusse jäi kajama karm käsklus, et kangelast ei ole vaja mängida. See käis selle kohta, et midagi ei tohi puutuda ja veekogude ületamisel tuleb järgida Veiko juhtnööre.

Esimese päeva matka pikkuseks oli ligikaudu 6,5 km. Rada oli raske, sest ületada tuli veekogusid. Pidime olema valmis ka selleks, et vajadusel tuleb

FO

TO

D: 4

X JA

SP

ER

AU

GU

ST

TO

OT

SI

Kuigi noored olid valmis veetakistuste ületami-seks ka ise sildu ehitama, polnud seda õnneks vaja, sest koprad olid selle töö juba ära teinud

Lisaks muudele oskustele õppisid matkalised kaaslastega arvestama, ulatades takistuste ületamisel tasakaalu hoidmi-seks tugikepi

66

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

ise sildu ehitada. Õnneks jäi see katsumus ära, sest koprad olid meid tublisti aidanud ja ise selle töö ära teinud. Maastik, mida mööda me liikusime, oli huvitav ja saime õppida erinevaid oskusi. Näiteks seda, kuidas hoiatada tagapool liikuvaid kaaslasi ees oleva ohu eest. Samuti õppisime kaaslastega arvestama, ulatades takistuste ületamisel tasa-kaalu hoidmiseks tugikepi. Mõni koht pani meid küll hetkeks mõtlema, et sealt on võimatu üle minna, kuid Veiko näpunäidete järgi saime sellega viperusteta hakkama. Oli vaid üks vettelibisemine, kuid kukkunu sai kiirelt kuivale.

Teise ilmasõja lahingupaigad

Lisaks huvitavale maastikule nägime ka väliraud-tee rööpaid, punkrikohti, kaevikuid, lõhkamisauke ja lennukivraki jäänuseid. Kõike seda vürtsitasid Veiko huvitavad lood.

Lõpuks jõudsime kurjakuulutava äikesemürina saatel tagasi laagriplatsile. Kiirelt sai otsustatud, et püsti pannakse üks telk, kuhu saame vihma korral varjuda. Telk sai püsti ning esimesed piisad taba-sid telgi katust ja matkalisi. Anneli juba kortsutas kulmu, et see on ilmselge ilmataadipoolne lepingu

Ületada tuli

veekogu-

sid, pidime

olema valmis ka

selleks, et vajadu-

sel tuleb ise sildu

ehitada.

Lis

ain

fo

KOKKUVÕTVALT PÜSTITATUD

EESMÄRKIDEST

Tutvuda Poroni ürgoruga. TEHTUD!

Sõlmida kokkulepped sügisese pikema ja keerukama matka korraldamiseks. TEHTUD!

Kutsuda Iisaku poisid Tartumaale matkale või laagrisse . TEHTUD!

rikkumine, kuid et vihm oli lühiajaline, läks tema nägu kiirelt taas naerule.

Õhtul said tüdrukud näidata oma supikeetmisos-kust. Koos joodi teed, räägiti juttu, jagati kontakte, grilliti vorste ja juba oligi öörahuaeg käes. Veiko ja Anneli jäid veel lõkkepaistele päevast kokkuvõtteid tegema ja uuele päevale mõtlema. Nende tegevust

saatsid välgusähvatused ja kur-jakuulutav mürin.

Enne magamajäämist luges Anneli noorteinstruktori sõnu-mit, milles viimane tundis muret, et ega raheterad ole meid auklikuks teinud, kuid see jutt tundus tulevat justkui teisest dimensioonist.

Maailma kõige lahedam kogemus

Hommikul oli taevas taas selge. Äratus oli varajane ja nüüd asusid usinad tüdrukud pudrukeetmisos-kust näitama. Kui kõhud said täis, telgid ja toidu-kotid kokku pakitud ning vesi pudelisse valatud, võis uus matkapäev alata.

Teise päeva matka pikkuseks planeeriti 9,5 km. Rada oli kergem kui esimesel päeval, sest veeko-gusid polnud vaja ületada. Esimesed poolteist kilo-meetrit lookles matkarada mööda laudteed Poroni jõe kaldal kuni Narva jõeni, mis pidigi olema kõige kaugem koht, kuhu mindi. Narva jõe ääres kinni-tati keha, kuulati kägude agarat kukkumist ja taga-sitee bussi juurde võiski alata. Ilm muutus järjest lämbemaks.

Kui ületasime üht laudsilda, läks see katki. See matkalisi ei heidutanud, leiti uus tee ja mindi edasi. Tagasitee tundus kuidagi lühike ja buss ilmus täiesti ootamatult nähtavale. Väsinud matkaseltskond jäädvustas end tuleviku tarbeks pildile. Võibki loo lõppenuks lugeda, sest bussiga Tartusse sõites olid matkajad nii väsinud, et vaid üksikud suutsid silmi lahti hoida. Mõnusa pehme istme peal oli uni nii magus.

Kõlama jäid sõnad: „Mulle meeldis see matk kohu-tavalt, see oleks võinud isegi kauem kesta. Need, kes ei tulnud, kahetsegu, sest nad jäid ilma maa-ilma kõige lahedamast kogemusest.“

Peale huvitava maastiku nägid

matkajad ka Teisest maail-

masõjast maha jäänud kraami

Matka lõpe-tuseks tehti

tulevaste põl-vede tarbeks

ühispilt

67

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Noorkotkaste uuem ajalugu raiuti raamatusseNoorte Kotkaste organisatsioon tähis-tas 26. mail Jõgeva kultuurikeskuses oma 83. aastapäeva. Noored Kotkad asutati 27. mail 1930 Kaitseliidu vanematekogu otsusega. Aastapäeva tähistamisel osalesid noorkotkad ja noortejuhid. Aktusel viibisid president Arnold Rüütel ja Kaitseliidu ülem brigaa-dikindral Meelis Kiili. Külaliste seas olid koostööpartnerid ja toetajad.

Aastapäeva puhul tunnustati organi-satsiooni liikmeid ja toetajad. Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm tänas noortejuhte ja toetajad ning rõhutas nende panuse olulisust Eesti riigile ja Kaitseliidule. Praegu kuulub Noorte Kotkaste ridadesse 3417 noorkotkast ja noorte-juhti.

Aastapäevaaktusel esitleti Noorte Kotkaste taasloomisjärgset ajalugu käsitlevat teost „Mehena meeste ridadesse”. Ligi 300-leheküljelises ajalooraamatus antakse ülevaade, kuidas algas Noorte Kotkaste malevate töö, tutvustatakse neid, kelle eestvedamisel kasvas ideedest välja reaalne tegevus, ja räägitakse sellest, millised on noorte tegemised tänase päevani välja. Lisaks tekstidele ilmestab raamatut hulk fotosid. Raamatu valmimisele aitasid kaasa kaheksateist inimest ning kolmeliikmeline toimetuskolleegium. Raamatu peatoimetaja on Merike Jürjo.

MARGIT ja TARMO AMERLoksa rühmajuhid

Saku vallas korraldati 26.—28. aprillini Harju maleva kodu-tütarde ja noorkotkaste patrullvõistlus ehk maakondlik luu-reretk 2013. Võisteldi neljas klassis: nooremad ja vanemad noorkotkad ja kodutütred, igas võistkonnas neli liiget. Et tänavu käis just enne võistlusi meie ridadest üle gripilaine, lasime rajale ka need võistkonnad, millel ei olnud neljandat liiget kusagilt võtta, mistõttu kuus võistkonda olid kolmeliik-melised.

Tänavune rada oli kõigi aegade üks raskemaid, sest kolmandik sellest oli hilise kevade tõttu vee all. Noorematel kodutütardel ja noorkotkastel oli raja pikkuseks 15 km (roheline rada), va-nematel 50 km (punane rada). Enamik võistkondi läbis koguni 60 km. Rajal ootasid kontrollpunktid, kus tuli täita ülesandeid, mille teemadeks kauguste määramine ja objektide kandmine kaardile, orienteerumine, auto lükkamine, granaadivise, veeta-kistuse ületamine, sõlmed, meditsiin, laskmine, välitelefonide-ga side loomine, leiurada, teadmised Eesti ja meie organisat-sioonide kohta, jaotelgi püstitamine jpm.

Esimesel päeval pidid võistkonnad sooritama ka luure-ülesande. Luuratav objekt asus Pahkla vanas raketibaasis. Võistkondadel tuli selle kohta esitada luureraport. Viimaseks katsumuseks oli lõppjooks. Kõik, kes sellel võistlusel osalesid, on väga tublid. Kõik need, kes selle pika ja raske raja lõpuni käisid, on võitjad.

Esimene noorte patrullvõistlus Harjus korraldati 1998. aastal Nissis. Sellest ajast peale on noored võistelnud igal aastal aprilli lõpul või mai alguses. Võistluse eesmärkideks on kinnistada noortes matkatarkusi ja meeskonnatöö põhimõt-teid, süstida neisse armastust looduse vastu ning pakkuda osalejatele huvitavat ja seiklusrikast kogemust.

Maakondlikke luureretki korraldatakse paljudes malevates ja nende võitjatel on võimalus osaleda üle-eestilisel luureret-kel.

AN

TS

LE

PP

OJA

HARJU NK JA KT

Harju noorte luureretke 2013

tulemusedKoht Noorkotkad Kodutütred

Roheline rada

I Loksa 2 Staabi rühm

II Kurtna Turba

III Loksa 1 Kurtna

Punane rada

I Jotos Haiba

II Loksa Kurtna Laigulised

III Kurtna Loksa

Luureretk kinnistas meeskonnatööd

68

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

LIIS PÄRNA

Noorte üheksas mänguline Mini-Põrgupõhja luureretk sai teoks 26.–28. aprillini Märja-maa ja Vigala valla territooriumi. Rada läks

lähedalt mööda Põrgupõhja staabi punkrist. Retke korraldatakse Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) võitlejate ja teiste metsavendade mälestuseks. Mini-Põrgupõhjal võistlesid 12–17-aastased noor-kotkad, kodutütred jt noored ning seal selgitati ka välja selle aasta Rapla maleva esindus üleriigilistele

Mini-Põrgupõhjal võidutsesid Rapla ja Valga

võistlustele Mini-Erna ja Ernake. Luurevõistlust korraldavad Noorte Kotkaste Rapla malev ja Kodu-tütarde Rapla ringkond koostöös Kaitseliidu Rapla maleva ja Naiskodukaitse Rapla ringkonnaga.

Võistluse eelõhtul tutvustas Martin Andreller Oku-patsioonide muuseumist Teise maailmasõja järgse metsavendluse tausta ja metsavendade tegevust.

Järgmisel hommiku päikesetõusu aegu startis seitseteist võistkonda Rapla, Tartu, Valgamaa, Viru ja Pärnumaa malevast. Stardist lõpp-punkti oli 30 kilomeetrit ja aega liikumiseks vaenlase (keda kehastasid Rapla maleva kaitseliitlased) alal 28 tundi. Teekonnal said noored panna ennast proovile täpsuses, tähelepanelikkuses, meeskon-natöös, mitmesugustes oskustes, kiiruses ja tead-mistes. Võistkond pidi jõudma etteantud ajaga kontrollpunkti, kus tuli täita ülesanne (esmaabi andmine, välitelefoniga teate edastamine, teate-jooks, paadisõit, luuramine, sõlmede tundmine, ööbimine maastikul). Pidevalt tuli end rajal varjata „vaenlase“ eest, kellele vahele jäädes pidi loovu-tama elutalongi. Võistlus lõppes kolmandal päeval – see oli pühapäev – Kivi-Vigala põhikooli juures. Retke üldvõitja oli Rapla Noorte Kotkaste maleva võistkond.

Mini-Põrgupõhja retke tulemusedKoht Võistkond

Poisid

I Rapla maleva noorkotkad

II Valgamaa maleva noorkotkad

III Vigala noorkotkad

Tüdrukud

I Valgamaa kodutütred

II Tartu kodutütred

III Rapla-Juuru kodutütred

69

No

ore

d

HENRI LEYSalupere retke 2013 peakohtunik

Salupere retke peakorraldaja Ander Asbergi sõnul oli patrullvõistluse eesmärk pakkuda noortele midagi uut ja põnevat. „Võistlus näitas, millis-

tele väljaõppeteemadele tuleks enam rõhku panna, samuti oli sellise mastaabiga ürituse korraldamine ja läbiviimine üsna keeruline, aga saime palju kogemusi edaspidiseks,“ oli Asberg rahul.

Paadiülesanne jäi tuule tõttu ära

Mandaat oli Eesti Sõjamuuseumis esimese võistlus-päeva eelõhtul. Kohale saabus kolm noorema vanu-seklassi (10–13-aastased, rada ca 15 km) ja seitse vanema vanuseklassi (14–18-aastased, rada ca 25 km) võistkonda. Vanemasse vanuseklassi panid oma esindusvõistkonna välja ka Noorte Kotkaste Harju ja Rapla malev. Start anti 1. juuni hommikul ning võistlejate esimeseks ülesandeks oli läbida Viimsi poolsaarel asuvad kontrollpunktid, kus tuli näiteks lahendada meditsiini- ja sideülesanne, lasta õhkrel-

Salupere retk maabus AegnasNoorte Kotkaste Tallinna malev korraldas 1. ja 2. juunil Viimsis noorte patrullvõistluse Salupere retk. Seekord jõudsid osalejad muu hulgas ka Aegna saarele.

vast jpm. Vanemas võistlusklassis oli rada pikem ning võistlejail tuli läbida ka takistusrada, liikuda köitel ja panna kokku automaatr AK-47. Võistkon-nad pidid välja jõudma Rohuneeme sadamasse.

Sadamas instrueeriti vanema vanuseklassi võist-lejaid õhkmatkerelvade (airsoft) ohutu kasutamise teemal. Seejärel tegid võistkonnad Lennusadama kaatriga „dessandi“ Aegna saarele. Vahetult enne saarele maabumist oli plaanis vanematele noorkotkastele läbi viia paadiülesanne, mis oleks endast kujutanud seda, et viimased 100 meetrit enne saarele jõudmist oleksid nad pidanud läbima iseseisvalt kummipaadiga. Ülesanne tuli ära jätta ohutustehnilistel kaalutlustel, nimelt oli tuul liiga tugev ja laine kõrge.

Arved Salupere mälestuseks

Saarel ootas vanema vanuseklassi võistkondi ees tegevus „vastase poolt hõivatud alal“ ehk tuli liikuda varjatult, läbida etteantud mehitamata kontroll-punktid ja sooritada vastase asukohas luureüles-anne. Vanematel noortel olid kaasas ka õhkmatke-relvad, et nad „vastasega“ kontakti sattudes saaksid oma tule toetusel eemalduda. Noorema vanusegrupi võistkonnad õhkmatkerelvi ei kasutanud, nende ülesanne oli läbida kontrollpunktid ja asuda seejärel koos korraldajatega Aegna sadamasse laagrisse.

2. juuni hommikul transporditi võistkonnad tagasi Rohuneemele ja seejärel tuli neil läbida viimased kontrollpunktid ja sooritada lõppjooks Eesti Sõja-muuseumi, kus toimus ka retke lõpurivistus ja võistkondade autasustamine.

Sellisena sai retk toimuda vaid tänu koostööle Viimsi valla, Veeteede Ameti, Eesti Sõjamuuseumi, Lennusadama, Kaitseliidu Tallinna maleva Mere-divisjoni ja Militaarseikluse OÜga. Häid toetajaid oli veel teisigi. Salupere retke on korraldatud alates 2011. aastast legendaarse kotkajuhi Arved Salupere (03.11.1926–19.01.2009) mälestuseks ja tema aadete elushoidmiseks. Salupere liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga kaheksa-aas-taselt, võitles Teises maailmasõjas ja juhtis aastast 1993 ligi kümme aastat Tallinna Arte gümnaasiumi noorkotkaste rühma.

Salupere retke 2013 tulemusedKoht Võistkond

Noorem vanuserühm

I Nõmme rühma II (Edith Reinmann, Nele Kinks, Jaanika Flo-ren ja Mihkel Ader)

II Reaalkooli rühma II

III võistkond Vennad

Vanem vanuserühm

I Harju malev (Janar Pahka, Robin Trutin, Joonas Karm ja Karri Peetermann)

II Tallinna Kotkad

III Reaalkooli rühma I

70

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

GUNNAR VASEMÄGINoorte Kotkaste Jõgeva malev

Luureretk, millest juttu tuleb, viidi läbi Sõõru karjäärides, ala hõlmas ka kohalikke järvi ja Kaiu mõhnastikku. Ilm oli kevadine, kuid

võistlustele sõites õnnestus ühes kraavis näha veel viimaseid lumekribalaid. Nagu võistluste avamisel kuulda sai, on kõige optimaalsem on minna rajale tund enne vihma ning enam-vähem tund enne vihma luurevõistlus ka algas.

MacGyveri vend ja pahalased öises metsas

Võistlejatele see isegi sobis, kuid sõiduautod kip-pusid poristel metsateedel kinni jääma. Jukerda-vat liikuvtehnikat tuli alailma lappida, küll tõrkus meditsiiniauto kütusesüsteem, küll vajusid tüh-jaks autode rehvid. Õnneks oli laagris MacGyveri „vend“, kes suutis teisi vahendeid kasutamata vaksapikkuse puutokiga parandada õhust tühjaks jooksva rehvi. Tehke järele, kui oskate!

Eelsoojenduseks korraldati esimesel päeval orien-teerumisvõistlus kolme kilomeetri pikkusel rajal.

Luurelaagris said suud-silmad loodust täisKas sa temaga luurele läheksid? Tõsine küsimus, mis eeldab ka tõsist vastust. Jõgevamaa noorkotkad ja kodutütred said selle 10.—12. maini korraldatud luureretkel.

Võisteldi neljaliikmelistes võistkondades. Orien-teerumise peakohtunik kasutas võistlustel uue-laadset ajamõõdutehnikat, kus peamiseks vahen-diks tavaline äratuskell. Siinkohal tuleb stopperi kasutamine iganenuks kuulutada ning tunnistada kohtuniku uuendusmeelsust ja käepäraste vahen-dite tarvitamise oskust.

Seejärel viidi läbi nn ööluure. Mõni aeg pärast öörahu algust aeti kõik üles ja väga laigulises riie-tuses isik selgitas võistkondade kaptenitele, et tema olla teinud öises metsas õhtust jalutuskäiku, kui märganud siin-seal uitamas ilmselgeid paha-lasi. Rääkinud teised võõras keeles ja puha. Ühesõnaga, võistlejad löödi maast lahti ja kupa-tati metsa selgitama, kes luusib, kus luusib ja miks luusib. Öö jooksul saadi asjas selgus ja võistlejad lubati magama, et neid hommikul uute ülesan-netega kostitada.

Luurevõistlus pole promenaadil

patseerimine

Luurevõistlus tugines traditsioonidele nagu ikka. Saad kaardi, kompassi ja miskisugused koordi-naadid ning edasi vaata ise, kuidas toime tuled. Kusagil metsas nuhib ringi „pahasid“ kehastav vas-tutegevus, igavesed tüütused, teedel liikuda ei lase, kipuvad taga ajama ja elukaarte konfi skeerima. Egas luurevõistlus olegi promenaadil patseerimine, käed küünarnukini taskus. Siba aga mööda metsa, orienteeru ja tutvu ümbruskonnaga, suu, silmad ja kraevahe loodust täis.

Lisaks iseseisvale orienteerumisele tuli kont-rollpunktides lahendada lisaülesandeid. Mängu lisandusid välitelefoniga side loomine, esmaabi, õhupüstolist laskmine, takistusriba, paadiga sõud-mine, mäluülesanne, tule süütamine, sõlmede tegemine, looduse tundmine ja ööseks varjualuse valmistamine. Kontrollpunktid olid nimetatud lin-nade järgi: Kuressaare, Haapsalu, Pärnu jne.

Mõned võistlejad said lisaks kohustuslikule looduse tundmisele jälgida kaht kolmest Eestis elutsevast sisalikuliigist: kivisisalikku ja arusisa-likku. Kolmas – jalutu sisalik vaskuss – välja ei ilmunud.

Luurelaager korral-dati Sõõru karjääri-des ning laagriliste tegevusala hõlmas ka kohalike järvi ja Kaiu mõhnastikku

Eelsoojendu-

seks korral-

dati esimesel

päeval orienteeru-

misvõistlus kolme

kilomeetri pikkusel

rajal.

71

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

4 X

GU

NN

AR

VA

SE

MÄ

GI

Kes esikohast ilma jäi, said kui mitte muud, siis vähemalt vastuse küsimusele, kellega tasub luurele minna ja kellega mitte

Igal neljaliikmelisel võistkonnal oli kasutada mobiiltelefon puhuks, kui kaart on valepidi ees ja ilmakaartest jäänud vaid helge mälestus. Siis võis helistada korraldajatele, kes hättasattunud luura-jad metsast üles otsisid.

Aga mäng ei käinud mitte selle peale, kes kiire-mini mobiiltelefoni haarab, vaid ikka selle peale, kes iseseisvalt kõige paremini hakkama saab. Esi-kohakarika pälvis Jõgeva noorkotkaste esindus ja kodutütardest Palamuse rühm, kuid võitsid siiski kõik osalejad, nagu alati. Kes ei saanud esikohta, sai kui mitte muud, siis vähemalt vastuse küsi-musele, kellega võib koos luurele minna ja kellega mitte.

Vastutegevus tee-del liikuda ei lask-nud ning kippus võistlejaid taga ajama ja elukaarte konfi skeerima

Kui kaart oli valepidi ees ja ilmakaartest jäänud

vaid helge mälestus, võisid võistlejad korral-

dajatele helistada ja abi paluda

72

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Et laps oleks liikluses nähtavHELI MAASLIEBVõrumaa noortejuht

Võrumaa noortejuhtidele korraldati aprillis Maanteemuuseumis lasterühma saatja koolitus. Õppepäeva läbiviija oli Tartu autokool Viva Liiklus. Koolitus jagu-nes teooriaks ja praktikaks ning selle eesmärgiks oli anda teadmisi lasterühma saatjale.

Saime teada, kuidas on õige ja turvaline lastegrupiga tänaval liigelda. Meile tutvustati sellekohaseid õigusakte. Lasterühma saatjale laienevad reguleerija õigused ja kohustused, seega peab ta oma pädevuse piires oskama liiklejaid suunata. Saatja on kohustatud kandma helkurvesti, see kohustus laieneb ka lasteaialastele ja algkooliõpilastele. Teooriaosa võttis kokku teadmiste kont-roll.

Päeva põnevaim osa oli aga see, kui õpitu tuli praktikasse panna. Kõik, mis enne tundus lihtne ja arusaadav, muutus hetkega. Õpitut läbi mängides olime sun-nitud tõdema, et lasterühma saatja vastutus on suur ja sellega hakkama saada polegi nii lihtne.

VÕ

RU

MA

A M

ALE

V

Mererühm ootab merendus- ja riigikaitsehuvilisi nooriMererühm on asutamisjärgus rühm, mille eesmärgiks on koondada merendus- ja riigikaitsehuviga noori alates 14. eluaastast, pakkuda neile põnevat tegevust ning hoida ja arendada merenduskultuuri. Tegut-seda on kavas koostöös Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoniga. Esmane väljaõpe on kavas viia läbi Lennusadamas seisval miinilaeval Sulev kord nädalas. Merenoor-kotkastel on võimalus osaleda ka maanoorkotkaste üritustel.

Teave ja registreerimine aadressil: mereryhm@gmail.com

MERERÜHMAS PÕHILISED

ÕPPETEEMAD

Riigikaitse ja Noorte Kotkaste organisatsiooni alused

Relva- ja laskeõpe

Esmaabi

Merenduse alused

Ujuvvahendite ehitus

Merepääste

Navigatsioon

Laevapraktika

Harjus jagati erialatunnistusiRIINA UUKHarju maleva noorteinstruktor

Harjumaa noorkotkad ja kodutütred kogune-sid 5. mail pidulikule koondusele, et võtta mh organisatsioonidesse uusi liikmeid. Koondus oli eriline rahvarohkuse poolest: kohal oli umbes sada inimest. Noorteorganisatsioonid täienesid 22 tütarlapse ja 21 noormehe võrra. Ka järgukat-seid oli rühmades sooritatud usinasti. Me pole sellel aastal nii palju erikatsete tunnistusi välja jaganud kui seekord Ainuüksi kodutütred said 36 erikatse tunnistust (päästja, meedik, kokk, matkaja, taimetark, linnutark).

Päev oli pikk ja sisutihe. Muu hulgas kuulasime laulupoisse, kes on salvestamas Noorte Kotkaste plaati. Kohtumiseni järgmisel, talvisel pidulikul koondusel! H

AR

JU M

ALE

VA

NO

OR

ED

73

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Maakaitsepäeva ja võidupüha üritused Haapsalus 22. ja 23. juunil 2013Aeg Tegevus Koht

Laupäev, 22. juuni

Kell 14—16 Paraadiüksuste saabumine Haapsallu Haapsalu majutuskohad

Kell 16.30—19.30 Paraadi peaproov Kaitseliidu ühendor-kestriga

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 20.30 Rahvapidu Lossihoov

Kell 20.30—21.30 EST-TATTOO 2013 Lossihoov

Kell 21.30 Rahvapidu jätkub Lossihoov

Kell 23.30 Muinastule süütamine Lossihoov

Kesköö Tule saatmine kirikusse Lossihoov

Kesköö Öörahu

Pühapäev, 23. juuni

Kell 7.30 Paraadil osalejate äratus Majutuspaigad

Kell 9 Peaminister, kaitseminister ja kaitse-

väe juhataja asetava pärjad Vabadus-

sõja ausamba juurde

Vabadussõja ausammas Lossiplatsil

Kell 9 Tulede ühendamine ja Võidutule me-

dalite andmine

Lossiplats

Kell 9.45—10.30 Võidupüha jumalateenistus Haapsalu toomkirik

Kell 10.25—10.35 Paraadi rivistamine ja joondamine Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 10.35—10.55 Saabub paraadi juhataja, ettekanne, pa-raadi ülevaatus

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 10.56—10.58 Saabub kaitseväe juhataja, ettekanne Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 10:58 Algab tele- ja raadiootseülekanne Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11 Saabub vabariigi president, paraadi ju-

hataja ettekanne

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11.01—10.18 Vabariigi presidendi ja paraadi juhata-

ja ringkäik

Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11.18—11.28 Vabariigi presidendi kõne Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11.30 Saabub võidutuli. Tulede süütamine Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 11.40 Paraad marsile Haapsalu raudteejaama esine plats

Kell 12.00 NATO hävitajate ülelend

Kell 12—15 Kaitseväe ja Kaitseliidu lahingutehnika näitus

Lossihoov ja Lossiplats

Kell 13 Sõdurisupp kõigile Lossihoov ja Lossiplats

74

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Paraadi välimääraja

VORMIRIIETUSK andja esindab Eesti vabariiki.

KAITSELIIDU EMBLEEMKaitseliidu tegevliikmed kannavadKaitseliidu embleemi heraldilist kujutistvarrukaembleemina välivormi paremal varrukal 70 mm kaugusel varrukaõmblusestvõi embleemi aluse olemasolul selle peal.Embleemi peale õmmeldakse maleva nimi.

KÜBAR On musta värvi, 100% villast. Kübarapõhi on pealt lame, kergelt koonuses ja pehme joonega. Rant tagant üles keeratud, eest ja paremast meelekohast alla koolutatud. Kübaraserv on pealepoole tagasi keeratud ja läbi õmmel-dud. Peal must ripspael.

NAISKODUKAITSE EMBLEEMKaitseliidu kotkas on tikitud musta niidiga helesinisele kangale. Embleemi kohale helesinisele kangale on tikitud organisatsiooni nimi ,,Naiskodukaitse”.

NIMESILTMustal plastikalusel (mõõtudega 2x9 cm) on 0,9 cm kõrguste valgete tähtedega eesnimi ja perekonnanimi. Nimesilti kantakse vormijaki paremal pool ühel joonel vasakul pool oleva rinnataskuga või lühikeste varrukate-ga vormipluusil kujuteldava rinnatasku kohal.

KINGADMusta värvi kinnised kingad ilma silmator-kavate iludetailide ja pannaldeta. Kontsa kõrgus 3—6 cm.

NIMESILTRiidest nimesilti kantakse parem-poolse hõlma takjaalusel.

AUASTMETUNNUSEIDKantakse välivormi jaki pagunialusel oleval pagu-nikattel.

MÜTS, JAKK, PÜKSIDEesti kaitseväe suvevorm.

KOKARDKangast kokardit kantaksevälivormi mütsil.

RIIGITUNNUSKantakse vasakul varrukal varrukatasku klapi kohal ilma vaheta nii, et riigitunnus jääks sümmeetrlisiselt õlaõmbluse keskele.

ERIALAEMBLEEMIDKaitseliitlase eriala näitavat embleemi kantakse vasakulvarrukal riigitunnuse all oleval takjaribal.

BAASKURUSE EMBLEEMKantakse samal kohal kus erialaembleeme juhul, kui erialaembleeme veel ei ole.

POOLSAAPADMusta värvi, kantakse kinninööritult, paelaotsad peidetakse saapasse.

Kaitseliitlane

NaiskodukaitsjaKÜBARAMÄRKKollasest metallist valmistatud märk mõõtudega 36x36 mm. Märgi aluseks on must sõõr, mille üle ulatub Naisko-dukaitse valge liiliarist. Risti südamikuks on sinimustval-ge kokard. Kübaramärki kantakse kübara esiküljel keskel.

VORMIPLUUSPikkade varrukatega vormipluus on valget värvi ja kergelt taljesse töödeldud.

RIIGITUNNUS Eesti riigilipu kujutis, mille all on trükitähtedega sõna EESTI. Riigitunnuse pikkus on 5,3 cm ja laius 6,5 cm. Riigitunnusel olev Eesti riigilipu kujutis on tikitud.

VORMISEELIKNaiskodukaitse vormiseelik on sirgelõikeline ja ilma värvlita, seeliku pikkus — vähemalt põlvedeni, ent mitte pikem kui 10 cm põlvest allapoole.

SUKKPÜKSID, SUKADIhuvärvi, ühevärvilised mustri ja tugeva läiketa.

e

i.

te-

tor-sa

KÜKommduge

VPk

SUKKIhuuväja tug

75

Pa

raa

d

SEELIKMustast riidest alt laieneva või sirge lõikega. Lubatud kaetud lõhik. Seeliku pikkus põlveni või kuni 10 cm põlvest ülespoole. Külmal ajal väliüritustel võib seeliku asendada mustade viigipükstega.

ERIALAMÄRKKujundatud vastavalt erialale. Märk on ümmargune läbimõõduga 30 mm, kantakse vasakul rinnataskul.

KINGAD musta värvi, kinnised, mõõduka kontsaga.SUKKPÜKSID nahavärvi.

SEELIKMustast riidest alt laieneva või sirge lõikeega. Lubatuud kaetud lõõhik. Seeliku ppikkus põlveni või kuni 10 cm põlvvest ülespoole. Külmaal ajal väliüüritustel võib seeliku aasendada mustade viiggipükstega.

ERIALAMÄRKKujundatud vastaavalt erialale. Märkon ümmargune lääbimõõdduga 30 mmm, kantaksee vasakul rinnataaskul.

KINGAD mustaa värvi, kiinnised, mõõdukka kontsaaga.

Kodutütar

KOTKAMÄRKKujutab kaitseasendis püstiseisvat kotkast, kes hoiab ühe jalaga skautluse sümbolit — liiliaõit —, mille keskel on riigivapi kujutis, ja teise jalaga linti, millel on tekst „Alati valmis!”.

VORMIMÜTSTumesinisest riidest ja selle põhi on kokku volditud. Mütsi ees on rummu kattev osa 50 mm laiune, jättes ruumi mütsile kinnitatavale metallist kotkamärgile. Mütsi kõrvalapid on omavahel takjakinnisega ühenda-tud. Eesosal on 15 mm kõrgusel alusservast kaitseväe kahe metallnööbiga kinnitatud 10 mm laiune musta värvi tormirihm.

KAELARÄTTTäisnurkse kolmnurga kujuline, mille kaks külge on 700 mm pikkused. Kaelaräti värvid valib rühm, ühe maleva rühmadel ei tohi olla sarnaseid kaelarätte. Kaelaräti põhivärvile võib lisada eri värvi triipe, kuid need peavad paiknema räti servadega paralleelselt ega tohi ulatuda servadest kaugemal kui 40 mm.

VARRUKAEMBLEEMÜmmargune 65 mm läbimõõdu ja tumesinise põhja-ga. Sellel paikneb kotkamärgi kujutis, mille kohal on 6 mm kõrguste tähtedega maleva nimi. Kotkamärk ja tähed on valget värvi.

NOORKOTKA HOOLSUSPAEL10 mm laiune ja 50 mm pikkune kullavärvi kardpael. Asub vasaku rinnatasku keskel.

JÄRGUTÄPPÜmmargune 15 mm läbimõõduga tumesi-nisele põhjale valgega tikitud kuusnurkne täht. Järgutäpid asetsevad parema tasku kohal 10 mm kõrgusel. VI järgu noorkotkas kannab üht järgutäppi parema tasku kohal alustades vasakult.

KAELARÄTI KINNITUS Ühe salga liikmed peavad kandma ühesugust omavalmistatud rõngast. Malevkonna juhatuse liikmed kannavad spetsiaalset metallist hõbeda värvi, maleva ja keskjuhatuse liikmed ning noor-temagistrid kulla värvi rõngast.

ERIKATSEMÄRKKujundatud vastavalt erialale. Märk on ümmargune läbimõõduga 35 mm ja helehalli põhjaga. Asuvad paremal õlal.

VORMIPLUUS Sinkjashallist tugevast riidest kaitseväe ohvitseri tavavormi pikkade varrukatega vormipluusi lõikega ja õlakutega. Õlakutel mingeid märke ei kanta. Pluusi-nööbid on hallid.

VIIGIPÜKISD Tumesinisest ülikonnariidest, mansettideta.

SOKID tumedad või musta värvi.KINGAD musta värvi.

Noorkotkas

HOOLSUSMÄRKAntakse hoolsuspaela omavale kodutütrele, keda võib teis-tele eeskujuks seada ja kellel on vähemalt II järk. Kantakse paremal kraenurgal.

HOOLSUSPAEL10 mm laiune 65 mm kõrguse L-tähe kujuliselt murtud sinise ja kollase triibuga pael. Kantakse vormipluusi paremal varrukal kotkamärgiga samal kõrgusel, lahtised harud allpool. Antakse aktiivsele liikmele, keda on tunnus-tatud peavanema tänukirjaga ja kellel on vähemalt IV järk.

PLUUSSinakashall kahe rinnataskuga eest nööbitav pikkade varrukatega pluus. Rinnataskud kolmnurkse nööbitava klapiga. Mustad nööbid läbimõõduga 15 mm.

VÖÖKOTTTumesinine, pealt suletava klapiga. Klapile on õmmeldud dia-gonaalselt paremalt vasakule kollane-helesinine ilupael, sinine värv allapool. Kantakse paremal küljel.

VARRUKAEMBLEEMRingkonna tunnus, läbimõõt 65 mm. Tumesinisel põhjal onkotkamärk ja tähed valged. Üleval on ringkonna nimi. Kan-takse vasakul käisel 7 cm varrukaõmblusest allpool.

JÄRGUTÄPPNäitab kodutütre järku: IV järk — 1 täpp, III järk — 2 täppi, II järk — 3 täppi, I järk — 4 täppi.Kantakse vasakul varrukal embleemi all järgmiselt:IV järk — täpp embleemist 30 mm allpool, III järk — lisandub 1 täpp eelmisest 30 mm allpool ja 25 mm keskjoonest paremal, II järk — lisandub 1 täpp keskjoonest vasakul, I Järk — lisandub 1 täpp eelmisest 30 mm allpool ja samal joonel IV järgu täpiga.

VÖÖRIHMMustast või pruunist nahast või rahvusmustriga kootud vöö. Hõbedaselt läikivast metallist vööpannal on spetsiaalselt valmistatud ja koosneb liituvast

rõngast ja kettast. Kettal on neil stiliseeritud liiliaõit, mille keskel paikneb Eesti vapi kujutis. Rõngal paikneb tekst: „Isamaa auks — ole valmis!”.

KOTKAMÄRKOrganisatsiooni põhisümbol. Märki kan-takse mütsi ilupaelte vahelisel siilul.

MÜTSTumesinine barett, pealael kollane tutt. Mütsi üks siil on kaunis-tatud kollase ja helesinise ilupaelaga. Helesinine värv on siilu seespool. Kandmisel asetseb üks kaunistustriip otsmiku keskel ja teine jääb paremale.

KAELARÄTIKKollasest riidest täisnurkne kolmnurk, mille mõõdud 70x70x100 cm. Kantakse pluusikrae all, lahtised nurgad kinnitatakse eest rõngaga. Rõngas on kogu rühmal kokku-leppeliselt ühesugune.

JUHI TÄRNIDNäitavad juhi ametikohta. Eristatakse suurt ja väikest tärni. Suure läbimõõt on 22 mm, väiksel 17 mm. Kinnitatakse tumesini-sest riidest alusele, mida ümbritseb 2 mm laiune tumesinine rant. Kantakse vasaku rinnatasku kohal (vahe taskuga 15 mm).

KOTKAMÄRKKujutabb kaitseasendis püstiseeisvat kotkast, kes hoiab ühe jalaga skautlusse sümbolit— liiliaõit —, mille keskel on riiggivapi kujutis, jateise jaalaga linti, millel on tekst „Alati valmis!”.

VORMIMÜTSTumesinisest riideest ja selle põhi on kkokku volditud.Mütsi ees on rummu kattev osa 50 mmm laiune, jättes ruumi mütsile kinnitatavale metallist kkotkamärgile.Mütsi kõrvalapid oon omavahel takjakinnnisega ühenda-tud. Eesosal on 155 mm kõrgusel alussservast kaitseväekahe metallnööbigga kinnitatud 10 mmm laiune musta värvi tormirihm.

KAELARÄTTTäisnurkse kolmnurgaa kujuline, mille kaks külge pikkused. Kaelaräti värvid valib rühm, ühe maaleolla sarnaseid kaelaräätte. Kaelaräti põhivärvile vtriipe, kuid need peavvad paiknema räti servaddegtohi ulatuda servadesst kaugemal kui 40 mm.

VARRUKAEMBLEEMÜmmargune 65 mm läbimõõduu ja ga. Sellel paikneb kotkamärgi kkuju6 mm kkõrguste tähtedega maleevatähed oon valget värvi.

NOORKOTKA HOOLSUSPAEL10 mm laiune ja 50 mm pikkkukarrdpael. Asub vasaku rinnnata

JÄRGUTÄPPÜmmaargune 15 mm läbimmõõduga tumesi-nisele põhjale valgega tikkitud kuusnurknetäht. Järgutäpid asetsevadd parema tasku kohal 10 mm kõrgusel. VI järgu noorkotkas kannab üht järgutäppi parrema tasku kohal alustaades vasakult.

KAELARÄTI KINNITUSÜhe salga liikmedd peavad kandma ühhesugust omavalmistatud rõngast. Malevkonnaa juhatuse liikmed kannavad spetsiaalset metallist hõbedavärvi, maleva ja keeskjuhatuse liikmedd ning noor-temagistrid kulla värvi rõngast.

ERIKATSEMÄRKKujundatud vastavalt eriaalale. Märk on ümmaargune läbimõõdugaa 35 mm jahelehalli põhjaga. Asuvadd paremal õlal.

VORMIPLUUSSinkjashallist tugeevast riidest kaitsevväe ohvitseritavavormi pikkadee varrukatega vormipluusi lõikega ja õlakutega. Õlakuttel mingeid märke eii kanta. Pluusi-nööbid on hallid.

VIIGIPÜKISDTumesinisest ülikonnariidest, mannsettideta.

SOKID tumeddad või musta vvärvi.KINGAD mustta värvi.

VÖÖRIHMMustast vvõi pvõi rahvussmuHõbedaseelt lävööpannaal onvalmistatuud ja

rõngast ja kettast. Ketttal on neil stiliseeritud liiliaõpaikneb Eesti vapi kujuutis. Rõngal paikneb tekstt: „Isvalmis!”.

76

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2013

Tehnika, mida näeb paraadilPvpj 1110 on Rootsi 90 mm vintraudne tagasilöögita tankitõrjekahur, mis võeti kasutusele 1960. aastate al-guses. Üldiselt kasutatakse kahurit järelveetavana või veokile paigaldatult. Kahuril on optiline sihik ja varuva-riandina ka mehaaniline sihik. Lisaks on kahuril 7,62 mm märkimispüss. Talvetingimustes saab kahuri paigutada ka kelgule, mida veab kaks suusatajat. Maksimaalne laskekaugus on kuni 1 km. Mürsu algkiirus on 650—700 m/s, mürsu kaal 10—11,2 kg. Maksimaalne laskekiirus on 6—8 lasku/min, meeskond 3—4 inimest.

MB GD 250 Wolf on Mercedes-Benzi G-klassi maasturi mili-taarversioon, mis võeti kasutusele 1980. aastate lõpul. Eesti kaitsejõududes tulid need maasturid kasutusele möödunud kümnendil. Autos on neli kohta, selle tühimass on 2700 kg, kandevõime 515 kg ja tippkiirus 132 km/h.

MB Unimog 416 on neljarattaveoga maasti-kuauto, mida hakati Sak-samaal tootma 1963. aasta alguses. Maastiku-auto võimus on sõltuvalt mudelist 80 hj (60 kW) kuni 110 hj (82 kW) ja tippkiirus 85 km/h. Hea maastikuläbivus teeb sellest maasturist hin-natud transpordivahendi nii varustuse kui ka isik-koosseisu veoks. Eestis kasutab MB Unimogi 416 põhiliselt Kaitseliit, kuid liikvel on ka sama tüübi teetöömasinaid.

KSP-58 on Belgia fi rma Fabrique Nationale’i litsentsi alusel Rootsis valmistatud kuulipilduja FN MAG variant, mis on Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel nii jao- kui ka rühmarelvana. Relva kaliiber on 7,62 mm, kaal 11,6 kg, kuuli algkiirus 850 m/s, tehniline laskekiirus 600—850 lasku/min, sihikuline laskekaugus 1200 m ja efektiivne laskekaugus 800 m.

Kaitse KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKododododoododdddddodddooddoodddooooddododddddddododdddoddddddddddu! 5/2013

800 m.

KA

ITS

EV

ÄG

I

KA

ITS

EV

ÄG

I

77

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2013

MG-3 on Saksamaal Teise maa-ilmasõja aegse kuulipilduja MG 42 Bundeswehr’i edasi-arendusena valmistatud kuuli-pilduja, mis on mõeldud kasu-tamiseks nii maa-, õhu- kui ka mereväes. Tulenevalt ehituse eripärast on see 7,62 mm relv võrreldes kergekuulipilduja-tega tunduvalt kohmakam ja raskem, kuid samas tunduvalt suurema tulejõuga. Relva kalii-ber on 7,62 mm, kaal 11,5 kg, kuuli algkiirus 820 m/s, tehniline laskekiirus 1110 lasku/minutis, sihikuline laskekaugus 1200 m ja efektiivne laskekaugus 600 m.

Volvo TGB 1111-A on Rootsis toodetud maastikuauto Volvo TGB 11 edasiarendus, mille peale on paigutatud 90 mm taga-silöögita tankitõrjekahur Pvpj 1110. Selle esialgset versiooni hakati välja töötama juba 1960. aastatel ja teenistusse jõudis see 1970ndate keskel. Maastikuauto meeskonda kuulub neli inimest, selle kaal koos kahuriga on üle 2500 kg, tippkiirus 100 km/h, võimusus 125 hj (93 kW).

AK 4 on Rootsis valmistatud Heckleri & Kochi automaatrelva G3 va-riant. Relva on lihtne käsitseda ning laskmise ajal on see stabiilne ja täpne. AK 4 kuul on tugeva läbistusvõimega ka pikematel distantsi-del ega kaldu kõrvale peenikeste okste ja lehtedega kokku puutu-des. Relva eripära on vinnastushoova asukoht relvaraua peal asuva vinnastushoovakoja vasakul küljel. AK 4 kaliiber on 7,62 mm, kaal tühja salvega 4,4 kg, kuuli algkiirus 790 m/s, tehniline laskekiirus 600 lasku/min ja sihikuline laskekaugus 500 m. tühja salvega 4,4 kg, kuuli algkiirus 790 m/s, tehniline laskekiirus600 lasku/min ja sihikuline laskekaugus 500 m.

81 mm miinipilduja on laialt levinud manööver -ü ksuse lähituletoetusrelv, mille meeskonda kuulub viis inimest. Relva kaal on 45 kg, pikkus 1550 mm, laskekiirus 15—20 lasku minutis, minimaalne las-kekaugus 200 m ja maksi-maalne kuni 5 km.

Kaitse K

KR

IST

JAN

PR

II

RA

PL

A M

ALE

V

78

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2013

KILTSI TEE

Kodutütred

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Tallinna

malev

Sakala

malev

Rapla

malev

Raudteejaam

Ristna laevamees-kond ja Soome reservohvitserid

Kaitseliidu orkester,

politsei, piirivalve

orkester ning

kaitseväe orkester

Tribüün

Võidupüha paraadi skeem

3 X

AR

DI H

AL

LIS

MA

A, K

AIT

SE

VÄ

GI

79

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2013

JAA

MA

TN

RAUDTEE TN

RAUDTEE TN

Järva

malevHarju

malev

Saaremaa

malev

Pärnumaa

malev

Lääne malev

Harju

maleva

tankitõ

rjerühm

Rapla m

aleva

tankitõ

rjerühm

Sakala m

aleva

tankitõ

rjerühm

Tallinn

a maleva

tankitõ

rjerühm

Järva maleva

miinipildujarühm

Paraadi rivistaja, Kaitseliidu peastaabi ülem kolonelleitnent Kajari Klettenberg

Presidendi kõnepidamise koht

Kaitseliidu lipp

Kaitseliidu Kooli lipp

RARARARARARARRARARARARARARARARRAU N

J

JA

80

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2013

HAAPSALU 201323. juunil kell 9.45 oikumeeniline võidupüha jumala-

teenistus Haapsalu toomkirikus

PARAAD

AUTOLIIKLUSEKS SULETUD ALA

KUTSETEGA KÜLALISTE PARKIMISALAD

KAITSEVÄE BUSSID

SOOVITUSLIKUD PARKIMISKOHAD

ÜHISSÕIDUKID

PARKIMINE KEELATUD

23. juunil kell 9 pärgade asetami-

ne Vabadussõja ausamba jalamile

Lossiplatsil

Võidupüha parkimisskeem

81Kaitse Kodu! 5/2013

82

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Maakaitsepäev toob nii pidu kui ka põnevustKuigi võidupüha tähistamise põhirõhk on Kaitseliidus suunatud Haapsalus korraldatavale paraadile, ei unusta malevad oma kodukanti. Kogu Eestis korraldataval maakaitsepäeval leiab igaüks midagi huvitavat ja meelepärast.

ALUTAGUSE MALEV

Alutaguse maleval on plaanis tähistada maakait-sepäeva Sillamäe linnas. Korraldatakse paraad, kus lisaks malevale osalevad veel ka Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Lisaks Kaitseliidu ük-sustele võtavad pidulikust marsist osa Viru jalaväe-pataljon, politsei- ja päästeamet, piirivalveamet, Viru vangla, riigikaitset õppivate õpilaste koondrühm, Soome Kymenlaakso reservistid ja Ukraina Registri-kasakad Eestis. Alutaguse malev korraldab koostöös teiste jõustruktuuridega ka relvade ja tehnika näitu-se. Linnarahvale jagatakse sõdurisuppi.

HARJU MALEV

Maakaitsepäev algab Saue linnas pärgade asetamisega Vabadussõ-jas langenute mälestuseks. Mängib Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpil-liorkester Aigar Kostabi dirigeerimisel. Seejärel toimub operatiiv- ja kaitsejõudude pidulik rivistus ja jalutuskäik. Paraadi juhatab Kait-seliidu Harju maleva pealik ja paraadi võtab vastu Harju maavanem. Seejärel avatakse Harju 18. maakaitsepäev, mille raames saab jälgida eriteenistuste ja militaar-struktuuride näidisesinemisi, vaadata on erinevate struk-tuuride näitused ja eriteh-nika läbi aegade. Pakutakse sõdurisuppi.

Maakaitsepäeva atraktiiv-seimaks osaks on kujunenud kaitsejõudude ja eritee-nistuste demoesinemised: näidislahingud, politsei kiir-reageerijad tegevuses koos helikopteriga Augusta, pant-vangi vabastamine, demi-neerijad, näidispommitamine jpm. Maakaitsepäeva üritusel on aastaid kaasa löönud aja-looklubi Front Line. Ajaloolis-te mundrite ja relvade eks-poneerimine ja näidislahingu „Viimane sõjasuvi“ esitamine on oma ajaloolise autent-susega eriti muljetavaldav. Maakaitsepäeval korralda-takse võidupüha aastajooks — tänavu vastavalt aastanumbril pikkusega 2013 meetrit —, kus saab osaleda nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Päeva vältel saab nautida veel kultuuriprogrammi ja teha palju põnevat.

Maakaitsepäeva korraldavad Harju maavalitsus, Saue vald, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Kaitseliidu Harju malev, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Scoutspataljon, Lennubaas, ajalooklubi Front Line, Har-jumaa Spordiliit jt. Päeva juhib Madis Milling.

Maakaitsepäeva lõpul võtab maavanem vastu vabariigi presidendi süüdatud võidutule, mis saabub Haapsalust, ja annab selle üle 24 Harjumaa kohaliku omavalitsuse esindajale, et see jõuaks kõigisse Harjumaa linnadesse ja valdadesse.

LÄÄNE MALEV

Lääne maleva maakaitsepäeva üritused algavad 22. juuni õhtul kell 19 Carolin Illenzeeri Fondi heatege-vusliku kontserdiga „Laulud sõdurile“ raudteemuu-seumi galeriis. Sellele järgneb rahvapidu Lossihoo-vis, kus toimub ka EST-TATOO 2013 ning tantsuks mängib Kaitseliidu Tallinna maleva orkester. Pool tundi enne südaööd süüdatakse Lossihoovis mui-nastuli. 23. juunil jätkub maakaitsepäev võidupüha paraadiga.

HIIUMAA MALEVKOND

Hiiumaa malevkonnal on plaanis korraldada 23. juu-nil Heltermaa sadamas pidulik rivistus, kus antakse üle autasud tublidele kaitseliitlastele, naiskodu-kaitsjatele, noorkotkastele ja kodutütardele ning jagatakse Haapsalust saabunud võidutuli Hiiumaa omavalitsustele.

WW

W.P

ILT

.DE

LF

I.EE

83

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2013

JÕGEVA

Maakaitsepäeval korral-datakse traditsiooniline paraad, sedakorda Jõgeva linnas, kus võetakse vastu ka tuletoojad. Jagatakse sõ-durisuppi. Välja pannakse relvanäitus ja rühma jagu mehi on seda tutvustamas. Programmi kuulub ka male-va tänukirjade jagamine ja muude tähelepanuavaldus-te tegemine. Maavalitsus tunnustab kauneima kodu omanikke.

PÄRNUMAA MALEV

Võidupüha ja maakaitsepäeva üritused algavad Pärnumaal 22. juunil, mil Tori Eesti Sõjameeste Mä-lestuskirikus süüdatakse võidutuli. Samal päeval korraldatakse ka võidupüha maraton, mille start antakse kell 13.30 Tori kiriku juures. Distants läbib atraktiivset ja mitmekülgset looduskeskkonda, möödub ajaloo- ja kultuurimälestistest, teadaolevatel andmetel Eesti vanimast inimasulast Pulli kü-last, ületab Reiu-Raeküla terviseraja silla, läbib Pärnu Vallikääru pargi ja Tallinna väravad. Joosta võib ka poolmaratoni, mille start antakse Paikuse valla Reiu puhkekeskusest.

23. juuni pärastlõunal antakse Pärnus Rüütli platsil üle Haapsalust toodud võidutuli. Kohal on Kait-seliidu Pärnumaa maleva üksused, Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid ning kohalike omavalit-suste esindajad. Malevkondade tuletoimkonnad viivad võidutule maakonda laiali.

PÕLVA

Maakaitsepäev korraldatakse Räpinas. Kavas on jõustruktuuride esitlused, kus oma tehnikat ja varustust tutvustavad politsei, päästeamet ja Kaitseliit. Asetatakse pärjad Vabadussõja mä-lestussamba jalamile. Motorühm toob võidutule Räpinasse, kuhu kogunevad vallavanemad. Maa-vanem kutsub nad enda juurde, süütab tõrviku ja palub viia tule igasse valda. Tule saabumine ja urni süütamine on kavandatud kella 17ks.

JÄRVA MALEV

Maakaitsepäev traditsioonilisel moel korraldatakse Türil, kuhu tulevad kaitseväelisele rongkäigule ka need maleva üksused, mis on võidupüha tuld tervitamas Haapsalus. Nagu ikka, pakutakse rahvale tegevust ning saab näha rel-vi ja tehnikat.

Lisaks maakaitsepäevale Türil korraldavad Järva maleva ük-sikkompaniid oma vastutusalas koostöös omavalitsustega mälestushetked Eesti vabaduse eest langenute mälestu-seks. Lillekimbud asetatakse Koeru, Müüsleri, Paide, Peetri ja Türi mälestussamba jalamile.

AN

TS

LE

PP

OJA

KR

IST

JAN

PR

II

84

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2013

KR

IST

JAN

PR

II

RAPLA

Rapla malev tähistab maakaitsepäeva Rapla Keskväljakul (Hollywoodi platsil). Kavas on paraad mööda linna üht peatänavat, millel osa-levad Kaitseliidu rühm, miinipildujarühm, nais-kodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Pärast seda on pidulik rivistus. Kogu pärastlõuna on külastajatele avatud Kaitseliidu, politsei, pääs-teameti ja kohaliku omavalitsuse väljapanekud. Kaitseliit, politsei ja päästeamet korraldavad näidisesinemisi.

Naiskodukaitse paneb püsti õppepunktidega raja ja pakub linnarahvale sõdurisuppi. Veri-värsked noorkotkad ja kodutütred annavad pidulikult tõotuse. Kaitseliidu sõjaeelse tradit-siooni kohaselt õnnistatakse majalippe. Jaga-takse laiali võidutuli.

SAAREMAA MALEV

Maakaitsepäeva tähistatakse Kuressaares koos Haapsalust saa-buva võidutule jagamisega valdade esindajatele. Pidulik üritus Kuressaares Vabadussõja ausamba juures on kavas algusega kell 15, see korraldatakse koostöös Kuressaare linna- ja Saare maavalitsusega. Lisaks Haapsalus paraadil osalevale kompa-niile on Kaitseliidu Saaremaa malev võidupühal Kuressaares korraldataval üritusel esindatud rühmasuuruse üksuse ja relva-dega, Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred väiksemate üksustega. Marsimuusikat mängib Kuressaare linnaorkester, võimalusel kaasame Vabadussõja ausamba juurde minekul ja sealt äramarsil üksuse rivis ka oma loodava orkestri liikmeid.

SAKALA MALEV

Sakala malev koos teiste maakonna jõustruktuuri-dega viib tänavu maakaitsepäeva läbi Mõisakülas. Üritusel osalevad Karksi malevkonna ja Linnuse ük-sikkompanii võitlejad, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad, samuti päästeameti, politsei- ja piiri-valveameti, Punase Risti ja kohalike omavalitsuste esindajad. Korraldatakse näidisesinemisi, väljas on relvastuse ja tehnika näitus, toimub laat ja antakse kontsert, millele järgnevad pidulik rivistus ning maa-vanema sõnavõtt ja võidutule üleandmine omavalit-suste esindajatele.

TALLINNA MALEV

Kuigi Tallinna malev on võidupühal täiendatud koosseisus paraadil Haapsalus, ei unusta nad ka ko-dukohta. Kell 15 antakse Jüriöö pargis võidutuli üle linnapeale, seda on oodatud kaema ka linnarahvas.

TARTU MALEV

Tartu maleva maakaitsepäev korraldatakse Elvas. Oma tehnikat ja varustust esitlevad Kaitseliit ja päästeamet, Naiskodukaitse jagab sõdurisuppi ja korraldab heategevusliku loterii Elva Perekodu toe-tuseks. Peetakse näidislahing, millele järgneb paraadüksuste marss läbi Elva linna. Lisaks autasustatakse kauneid kodusid ja jagatakse võidutuli Elva lauluväljakul omavalitustele. Elva linna jaaniõhtu on samuti 23. juunil, et kõik saaksid osa nii maakaitsepäevast kui ka jaanitulest.

85

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2013

VALGAMAA MALEV

Maakaitsepäeva üritused korralda-takse Kaitseliidu Valgamaa maleva Helme üksikkompanii vastutusalal Tõrva linnas. Tõrva gümnaasiumi pargis asuva Vabadussõja mä-lestussamba juures antakse 23. juunil kell 15 presidendi süüdatud võidutuli üle maakonna omava-litsuste esindajatele. Võidutule toovad Haapsalust Valgamaale kaitseliitlane seersant Mihkel Saul ja naiskodukaitsja Jaanika Niklus. Sõnavõttudega esinevad mäles-tussamba juures Valga maavanem Margus Lepik, Kaitseliidu Valga-maa maleva pealik major Tõnis Org, Tõrva linnapea Agu Kabrits jt. Välijumalateenistuse viib läbi Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting. Teemakohaste näituste ja väljapanekutega toetavad maa-kaitsepäeva Valga politseijaos-kond ja päästeteenistus. Jagatakse sõdurisuppi. Kuulata saab maleva orkestrit ja meesansamblit.

Maakaitsepäeva üritusi korralda-takse ka teiste Valga maakonnas asuvate Vabadussõja mälestus-sammaste juures. Valgas Metsa tänava kalmistul oleva Vabadus-sõja mälestussamba juures korral-datakse mälestustseremoonia kell 16.30, Otepääl kell 16.45 ja Lülle-mäel kell 17.15. Mälestusküünlad süüdatakse ka teiste Vabadussõja mälestussammaste jalamile.

VIRU MALEV

Lääne-Virumaal koonduvad maakaitsepäeva üritused Sõmeru valda, kus need algavad kell 11 pärgade asetamisega Kurenoka Vabadussõja monu-mendi jalamile, tipnevad kell 14.45 Kaitseliidu Viru maleva paraadiga ja lõpevad kell 15 võidutule üleandmisega Sõmeru keskusehoone juures.

VÕRUMAA MALEV

Kui maakaitsepäeva üritusi on enamasti korraldatud Võru kesklinnas, siis seekord otsustati lisada ajaloohõngu ja Kaitseliidu Võrumaa maleva Võru malevkond korraldab selle hoopis Sõmerpalu vallas Varese külas Harjumäel, mälestamaks seal ennevanasti puhkenud suurt talupoegade mässu. Kell 16 algab Võru malevkonna ja Sõmerpalu valla ühine sõjalis-sportlik päev, mis sisaldab rel-vanäitust, odaviset täpsuse peale, vibulask-mist, õhupüssilaskmist, varustusega jooksu, sangpommitõstmist, köievedu jne. Kell 17 on samas presidendi süüdatud tule jagamine omavalitustele ja kõigile soovijatele. Tule an-nab üle Võru maavanem. Seejärele autasus-tatakse tublimaid kaitseliitlasi. Kell 18—20 jätkub päev sõjalis-sportlikus laadis. Kell 21 süüdatakse jaanituli.

Ka korraldavad võidupüha üritusi Võrumaa maleva teised üksused. Rõuge-Vastseliina üksikkompanii korraldab piduliku rivistuse, millele järgneb relvanäitus. Kohal on ka Nais-kodukaitse, politsei ja päästeamet. Antsla üksikkompanii korraldab kell 19 Antsla kesk-linnas traditsioonilist võidutule jagamist vallarahvale, pärgade asetamist ja parimate tunnustamist.

LEM

BE

LA

HT

MA

A

86

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 5/2013

Miks otsustasid talgujuhi ameti enda peale võtta? Kas tegid seda omal algatusel või palus seda keegi teine (Kaitseliit, vallavalitsus või keegi muu)?Tegin seda täiesti omal vabal tahtel. Selline mõte tuli mulle pähe seetõttu, et sõidan iga nädal Jõhvi ja Pärnu vahet ning neid teeääri vaadates ma ju nägin, kui kole sinna kogunenud rämpsu on vaadata. Leidsin, et saan kaasa aidata, et meie kodumaa näeks välja ilusam, kui teen midagi selle rämpsu koristamiseks.

Mis objektid koristatud said ning miks ja kelle ettepanekul just need kohad valiti?Koristatud said maanteede nr 5 (Pärnu–Rakvere–Sõmeru) ja nr 57 (Mudiste–Suure-Jaani–Vändra) ääred Vändra valla piires. See oli minu idee. Puh-taks sai ka Nektari tankla ümbrus ja seal asuv rek-katasku, seda soovitas alevivalitsus. Nemad soovi-tasid puhastada ka kiriku juures asuva lipumasti.

Kes talgutel osalesid? Kui palju osalejaid oli? Kas tööjõust piisas? Kui pikalt tööd tehti?Osalejateks olid enamasti Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra üksuse kaitseliitlased, kuid ka nende sõbrad ja sugulased. Osalejaid oli loodetust vähem, kuid eesmärk sai täidetud, sest prügi sai kokku korjatud rohkelt. Kui tööjõudu oleks olnud rohkem, oleks saanud rohkem ja põhjalikumalt koristada. Tööd tehti hommikust õhtuni. Julgen öelda, et see oli kindlasti vähemalt kümnetunnine tööpäev.

Kes aitasid talguid kor-raldada? Kui kaua tal-gute planeerimine aega võttis?Aitasid korraldada Ats Paberits, kes suhtles teemeistriga (Vändra teedevalitsusega, viimane korraldas prügi äraveo), Tõnis Tetsmann, kes tagas ettevõtmise tagalapoolt, Mattias Müür, kes oli vastutav meediakajastuse eest, ja Andres Sinivee, kes valmistas talgulistele maitsva söögi. Tehniliselt poolelt aitas Kaitseliidu Pärnumaa malev, kes andis meile kasutada trans-pordivahendid ja muretses nende tarvis kütuse. Ka andis Pärnumaa malev meile toiduained, millest talgulistele süüa teha. Teemeister korraldas prügi äraveo.

Mis oli kogu ettevõtmise juures keeruline, kus esines takistusi? Mis möödus arvatult kerge-malt?Takistuseks oli ajapuudus, sest prügi oli arvatust palju rohkem. Seepärast oleks olnud vaja rohkem tööjõudu, et kõik see kokku korjata. Kergelt läks see, et kõik olid mulle ju teada ja tuttavad inime-sed, kes mõistsid minu tahet käigult ja erilisi selgi-tusi ei vajanud.

Kuidas päev möödus? Oli probleeme või sujus kõik takistusteta?Korraks sai probleemiks see, et prügi suure koguse tõttu ei jätkunud meil prügikotte ja pidime neid

Kaitseliit „Teeme ära!“ talgutelTalgujuht Kristo Siniveed Pärnumaa malevast küsitles Geili Pais.

Tehniliselt

poolelt

aitas Kait-

seliidu Pärnumaa

malev, kes andis

meile kasutada

transpordivahen-

did ja muretses

nende tarvis

kütuse.

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

87

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 5/2013

juurde muretsema. Päev möödus toredasti, kuigi väsitavalt. Läbi sai käidud peaaegu 50 kilomeetrit teeääri ja sealt prügi korjatud. Ilm oli õnneks keva-dine ja soe. Kõiki talgulisi rõõmustas meie tulemus ja see ehk annab indu ka järgmisteks aastateks.

Kas oskad midagi soovitada teistele, kes järg-misel aastal plaanivad talgujuhina end proovi-le panna? Millega tuleks kindlasti arvestada ja mida meeles pidada?Pidage meeles seda, et „Teeme ära!“ on vaid nimi, ülejäänud pead sa kõik ise organiseerima: leidma inimesed ja vahendid, mõtlema, kuidas talgutöid teha, otsima sponsorid, kes on nõus sinu talgu-tööd toetama transpordivahendite, kütuse ja prügi äraveo ning kõige selle eest maksmisega. Inimres-surssi arvestage alati ülekuluga, alati võib kellelgi midagi juhtuda ja ta ei saa kohale tulla.

Kuidas sa end pärast sellist üritust tunned? Kas mõtled ka järgmisel aastal käed külge panna?Kui järgmisel aastal samal ajal aega on ja ma spon-sorid leian, panen kindlasti taas töökindad kätte ja lähen Eestimaad – meie kodumaad – koristama ja ilusamaks muutma. Loodan, et suudan teistesse ka pisut motivatsiooni süstida, et juba järgmine kord saaks asja veel suuremalt ette võtta.

Lis

ain

fo Koristustalgud malevatesRAPLA

MEELIS PERNITS, Rapla maleva malevapealik:

Tänavu osales maakonna erinevate valdade koristus-talgutel üle 60 Rapla maleva kaitseliitlase, naiskodu-kaitsja ja noore. Põhirõhk oli koristus- ja heakorratöödel Kaiu lasketiirus, kus talguliste põhituumiku moodusta-sid Rapla ringkonna Kaiu jaoskonna naiskodukaitsjad.

Lisaks eelnevale korraldati 30. aprillil ja 1. mail Järva-kandis volbrilaager, mille raames tehti talgutööd Järva-kandi noortekeskuse ümber. Kohal oli 24 Rapla maleva noort.

SAKALA

KERSTIN KÄÄRIK, Sakala maleva noorteinstruktor:

„Teeme ära!“ talgupäevade raames käis Naiskodukait-se Sakala ringkonna Suure-Jaani jaoskonna esindaja 1. mail korrastamas Harry Vilumaa, Ella Lillak-Kallase, Johan Laidoneri vanemate, Emilie-Rosalie Beerman-ni, Marie Kuke (alias Peeter Ronk) hauaplatsi. Samuti sai lilled istutatud Kodutütarde esimese peavanema Salme Pruudeni mälestuspüsti juurde Viljandis Köleri puiesteel.

VÕRUMAA

Möödunud aasta algul avastasime, et osa Urvaste kal-mistul olevaid Vabadussõjas hukkunute (nii lahingutes langenute kui ka punaterrori ohvrite) haudu on una-russe jäänud. Antsla üksikkompanii juhatus otsustas võtta haudade hooldamine enda mureks. „Teeme ära!“ talgute raames tegimegi hauad koos kaitseliitaste ja talgulistega korda. Haudu on neli. Kindlasti on neid veelgi, kuid kahjuks me ei tea neid. Oleme viinud Ees-ti vabariigi aastapäeval lilli ka Kaika surnuaiale, kuhu on teadaolevalt maetud Vabadussõjas langenu, ja Ur-vastesse. Toetasid meid Antsla ja Urvaste vald. Värvi hauarajatiste värskendamiseks andis Sadolin.

VE

LLO

JAS

KA

88

Ee

sti

Kaitse Kodu! 5/2013

Sinimustvalge lipu kujunemine rahvuslipuks algas 19. sajandi viimasel veerandil. Eesti lipu sünnipäevaks on 4. juuni, sest sel päeval

aastal 1884 õnnistati Otepää kiriklas Eesti Üliõpi-laste Seltsi ajalooline sinimustvalge lipp. Riiklikuks sümboliks sai trikoloor Eesti vabariigi sündimisel.

Millal lipp heisata?

Eesti lipu heiskamine tähistab põhiseadusliku riigivõimu toimimist ja ühiste väärtuste elujõudu. Igaühel on õigus heisata Eesti lipp kõigil 365

Lin

sain

fo

Lin

sain

fo

LIPUPÄEVAD

3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev

24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti vabariigi aastapäev

14. märts emakeelepäev

maikuu teine emadepäevpühapäev

9. mai Euroopa päev

4. juuni Eesti lipu päev

14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)

23. juuni võidupüha (öösel lippu ei langetata)

20. august taasiseseisvumispäev

1. september teadmistepäev

novembrikuu isadepäevteine pühapäev

Lipupäevadeks on ka Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahää-letuse päev. Kolmel lipupäeval — iseseisvuspäeval (24. veebruar), võidupühal (23. juuni) ja taasiseseisvumispäe-val (20. august) — on kohustus heisata Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.

KUIDAS LIPPU HEISATA?

Lipp heisatakse päikesetõusul või kell 8.

Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult, nii ei keerdu lipp ümber masti. Lipp tõmmatakse masti rahu-likult, hoides lipu alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Pingul mastinöörid keeratakse kord või paar ümber masti, seejärel kinnitatakse tõstenöör ja lange-tusnöör lipumasti allosas oleva kinnituskonksu külge.

Enne lipumasti või -varda juurest lahkumist tasub kont-rollida, kas lipp on puhas, terve, õiget pidi ja korralikult kinnitatud. Tormiga lippu heisata ei maksa.

Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.

päeval aastas. Alaliselt heisatud lipp peab pimedal ajal olema valgustatud. Lipu võib heisata ka ainult isiklike tähtpäevade puhul või oma külaliste tervi-tamiseks. Eesti lipp kaunistab seltside, ühingute ja asutuste tähtpäevi ning lisab väärikust avalikele üritustele.

Lipupäevadel heisatakse Eesti lipp Eesti ajaloo olu-liste sündmuste ja tähtpäevade märkimiseks. Lipu-päevadel on kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljenda-miseks võivad lipu heisata ka kõik teised.

MÕISTED

Majalipp: lipuvardaga heisatav lipp. Majalipu tavasuurus on 105x165 cm. Majalipu laiuse ja lipuvarda pik-kuse vahekord on ligikaudu 1:3.

Mastilipp: lipumasti heisatav lipp. Mastilippu laiuse ja lipumasti kõr-guse vahekord on ligikaudu 1:6.

Mastivimpel: lehvimise suunas kit-senev lipp, mis lehvib lipumastis ajal, kui sinna ei ole heisatud mas-tilippu. Vimpli pikkuse ja lipumasti kõrguse vahekord on ligikaudu 1:2.

Lipumast: lipukanga maapinnalt tuulde tõstmiseks ja hoidmiseks kasutatav puust, metallist või plastikust abivahend. Kõige pare-mini paistab heisatud lipp silma lipumastist. Maapinnalt tõusev lipumast sobib hästi eramaja juur-de. Samuti kasutatakse lipumasti lähestikku paiknevate kortermaja-de õues. Lipumasti valimisel tuleb arvestada, et lehviva lipu alumine äär jääks 1 meeter kõrgemale maja kõige kõrgemast osast.

Lipuvarras: lipukanga lehvitami-seks hoone fassaadil kasutatav puidust, metallist või plastikust hoidikusse asetatav abivahend. Lipuvarda pikkus on ligikaudu 3 m. Lipuvarrast kasutatakse hoonel, mille läheduses ei ole lipumastile piisavalt ruumi. Näiteks on lipuvar-da kasutamine põhjendatud korter-majadel. Lipuvarda paigaldamisel peab silmas pidama, et lehviv lipp ei ulatuks vastu maja seina või puuoksi.

Millal ja kuidas kasutada Eesti lippu

89

Ee

sti

Kaitse Kodu! 5/2013

Lin

sain

fo

Lin

sain

foL

insa

info

Lin

sain

fo

EESTI LIPP

Lipuväli koosneb kolmest võrdsest horisontaalsest vär-vilaiust, need on sinine (Pantone 285; CMYK C71, M34, Y0, K0; RGB R72, G145, B217), must (CMYK C0, M13, Y49, K98; RGB R51, G43, B3) ja valge (CMYK C0, M0, Y0, K0; RGB R255, G255, B255). Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu tavasuurus on 105x165 cm.

Õhemast lipukangast lipp lehvib hästi ka tasases õhu-voolus ja kuivab ruttu, kuid kulub kiiremini. Paksemast lipukangast lipp kestab kauem, ent vajab lehvimiseks tugevamat tuult ja kuivamiseks kauem aega.

LIPU HEISKAMINE LEINALIPUNA

Leina märkimiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna poolde masti. Selleks tõm-matakse lipp aeglaselt lipumasti tippu ja langetatakse seejärel nii, et selle alumine äär ulatuks lipumasti keskkohta.

Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kin-nitatakse lipuvarda ülemisse otsa 5—10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad peavad ulatuma lippu pidi kuni lipukanga alumise servani.

Leinalipu langetamisel tõmmatakse lipp alguses lipumasti tippu ja alles seejärel langetatakse.

KAS SA TEADSID?

2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Eesti-Vene rahuleping on kokku köide-tud sinimustvalge palmiknööriga.

Eesti lipu heiskamise igapäevasele tseremooniale Pika Hermanni torni pandi alus 1989. aastal.

1989. aasta 24. veebruari hommikul enne lipuheiskamise tseremooniat Pika Hermanni torni õnnistati vastõm-meldud sinimustvalgeid rahvuslippe Kaarli kirikus.

Koolid ja ülikoolid heiskavad Eesti lipu kõikidel koolipäevadel.

Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene, aja-looline sinimustvalge lipp on säilinud tänapäevani.

Eesti rahvuslipu idee algataja oli luu-letaja Jaan Bergmann. Esialgu nimetas ta rahvusvärvideks sinist, musta ja ro-helist.

KUI SUUR LIPP VALIDA?

Lipumasti kõrgusest lähtuvalt tuleb valida ka lipu suurus. Lipu laius peaks olema ligikaudu 1/6 masti kõrgusest. Li-puvarda külge kinnitatakse tavasuuruses (105x165 cm) Eesti lipp.

Masti kõrgus Mastilipu mõõdud

6 m 105x165 cm

7 m 115x180 cm

8 m 135x212 cm

9 m 150x236 cm

10 m 165x259 cm

11 m 183x288 cm

12 m 200x314 cm

1/6 1/5 1/4 1/3

AllikasEesti lipu aabits: Lipu kasutamise juhend.

Tallinn: Riigikantselei 2010. URL http://issuu.

com/symboolikaosakond/docs/lipuaabits.

90

Järg

mis

es

nu

mb

ris

Kaitse Kodu! 5/2013

KEVADTORMI KOKKUVÕTTED: MIS LÄKS HÄSTI, MIDA ON VAJA VEEL HARJUTADA

0

ENE ERGMA NAISKODUKAITSE BAASVÄLJAÕPPEL

MINI-ERNA VIIS POISID SAAREMAALE

VEOKID SÕJAVÄELASTE TEENISTUSES

www.elukutse .ee

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK?Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli!

Lahenda ülesanne:valged alustavad ja võidavad!

Skänni koodija vaata kuidas lahing lõpeb!

Lahenda ü ülesanne:valged alustavtavad ja võidavad!

Skänni koodiuidas lahing lõpeb!ja vaata kuid

Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131