keskkonnaministri määruse 14. juuli 2006 52 -eeskiri ... · „keskkonnaministri 14. juuli 2006....

1

Keskkonnaministri määruse

„Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määruse nr 52

„Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine”

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister kaitsealuste

liikide püsielupaikade piirid ja kaitsekorra. Lendorava (Pteromys volans) püsielupaikasid võeti

keskkonnaministri 14.07.2006. a määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja

kaitse-eeskiri” (edaspidi määrus nr 52) kaitse alla 23. Neist on Sae püsielupaik nüüdseks arvatud Sirtsi

looduskaitseala koosseisu. Olemasolevast 22 püsielupaigast arvatakse Linkaevu püsielupaik

Keskkonnaametis menetluses oleva Haavakannu looduskaitseala ja Kukemurrumetsa

(projekteeritavas kihis Kodassaare püsielupaik) püsielupaik Kärasi looduskaitseala koosseisu.

Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva 13 püsielupaiga piire ja kaitsekorda ning

moodustatakse 25 uut lendorava püsielupaika. Seitsme olemasoleva lendorava püsielupaiga piire ja

tsoneeringut käesoleva eelnõuga ei muudeta, kuid koos teiste püsielupaikadega muutub ka nende

kaitsekord.

Liigiekspert Uudo Timm esitas 29.08.2008. a Keskkonnaministeeriumile ettepaneku lendorava

püsielupaikade kaitse alla võtmiseks LKS § 10 lõike 2 tähenduses, mida täiendati 2010. aastal.

28.01.2010. a kirjaga nr 13-1/683 edastas Keskkonnaministeerium lendorava täiendavate

püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaametile menetlusse võtmiseks.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Asko Lust koostas aastatel 2008–2010 esitatud ettepanekutele

ekspertiisi (kannab kuupäeva 01.11.2010). Kuna 09.07.2013, 02.09.2013, 24.01.2014 ja 25.06.2014

esitas Uudo Timm uued lendorava püsielupaikade ettepanekud, mis sisaldasid ka kaitsekorra olulisi

muudatusi, tegi Keskkonnaamet Keskkonnaministeeriumi ülesandel uue kõikehõlmava lendorava

elupaikade ning püsielupaikade kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse

ekspertiisi. Ekspertiisi koostas 2014. aasta detsembris vastavalt LKS § 8 lõikele 3 liigiekspert Liisa Rennel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse peaspetsialist

Madli Linder (tel 5334 5379, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424,

e-post [email protected]). Keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

LKS § 2 kohaselt lähtutakse looduse kaitsel tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõttest, kaaludes iga

kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.

Vastavalt määruse nr 52 §-le 1 on Vabariigi Valitsuse 20.05.2004. a määruse nr 195 „I ja

II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine” § 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse

kuuluva liigi lendorava isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvate elupaikade

püsielupaikadena kaitse alla võtmise eesmärk liigi soodsa seisundi tagamine. Vastavalt LKS § 3

lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas

tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila

ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas

piisavalt suur elupaik.

2

Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt

asustanud Mandri-Eesti eri alasid, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaale.

Lendorav kuulub Eesti punases nimestikus (2008)1 kategooriasse „ohualdis” (vulnerable).

Ohuteguritena nimetab punane nimestik metsaraiet, elupaikade vähenemist ja fragmenteerumist ning

kaitsesoovitusena kaitstavate alade võrgustiku loomist, elupaikade killustumise suurenemise vältimist

ning ühenduskoridoride loomist. Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase nimestiku kohaselt on

lendorava populatsiooni arvukus kahanev2.

Lendorav on kantud esmatähtsa liigina EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi nimetatud

ka loodusdirektiiv) II ja IV lisa liikide nimekirja, mis tähendab, et tegemist on ühenduse tähtsusega

loomaliigiga, kelle kaitsmine nõuab erikaitsealade määramist ning kes vajab ranget kaitset.

Loodusdirektiivi II lisas on lendorav hinnatud esmatähtsaks liigiks, s.o liigiks, kelle kaitsmine on

ühenduse eriline ülesanne seoses tema tähtsusega Euroopa Liidu territooriumil.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused LKS § 7 tähenduses ning viimaste vastavus

kaitse-eesmärgile on täidetud järgmiselt: lendorav on I kaitsekategooria liik, kelle kõikide teadaolevate

elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lõike 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või

püsielupaikade kindlaksmääramisega; lendorava kaitse-eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada

elupaikade säilimine ja soodne seisund. Lendorav kuulub loodusdirektiivi esmatähtsate liikide hulka,

seega on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks ka rahvusvaheline kohustus.

2.2. Püsielupaikade kaitse alla võtmise otstarbekus

Lendorav on I kategooria looduskaitsealune liik, kelle kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS

§ 48 lõike 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega.

Pesapuud on keskkonnaregistrisse kantud enamasti punkt-alamkirjetena lendorava elupaika tähistava

areaali sees. Selleks, et tagada lendorava elupaikade ja elujõulise populatsiooni säilimine, on vaja LKS

§ 10 lõike 2 alusel moodustada lendorava elupaiganõudlusi ja maastiku olusid arvestavad ning looduses

jälgitavate piiridega püsielupaigad või arvata elupaigad kaitsealade koosseisu. LKS § 50 alusel kehtiv

ajutine kaitse pesapuid ümbritseva 25 m raadiusega püsielupaigas ja keskkonnaregistris olevad

pindalalised elupaigakirjed ei taga lendorava kogu elupaiga kaitset. Elupaigakirje hõlmab vaid pesapuid

vahetult ümbritseva ala ilma pesametsa kaitsva, teiste elupaikadega sidusust tagava, kiskluse mõju

vähendava ning toitumisala funktsiooni täitva puhvertsoonita. Ajutine kaitsering võib aga osaliselt

paikneda elupaigaks mittesobival (mittemetsa)alal. Lisaks on ringi raadius liiga väike. Minimaalne

vajadus on vähemalt 150 m raadiusega püsielupaik (umbes 7 ha) ehk vähemalt ühe emaslooma

territooriumi tuumala suurus3. Jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kuna emasloomade kodupiirkonnad

teineteisega reeglina ei kattu, tuleb aga ühes püsielupaigas arvestada vähemalt 3–4 emaslooma

kodupiirkonnaga. See võimaldab ka eduka sigimise puhul poegadel leida lähikonnast endale vaba

elupaik (kodupiirkond).

Arvestades lendorava kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtteid, tuleb ümber tsoneerida ja piiritleda ka

juba kaitse all olevad püsielupaigad. Olemasolevate (2006. aastal kaitse alla võetud) lendorava

püsielupaikade moodustamise ajal ei olnud veel kuigi palju teavet lendoravate kodupaiga suurusest,

1 eElurikkus (http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=94944; 01.11.2016). 2 Shar, S., Lkhagvasuren, D., Henttonen, H., Maran, T. & Hanski, I. 2008. Pteromys volans. The IUCN Red List

of Threatened Species 2008: e.T18702A8506573.

http://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2008.RLTS.T18702A8506573.en. 01.11.2016. 3 Timm, U., Ojaste, I. Lendorava (Ptemorys volans) kaitse tegevuskava. Kehtestatud keskkonnaministri

04.02.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/108.

3

liikumisest ja elupaikade kasutamisest. Seetõttu moodustati esimesed püsielupaigad küllaltki väikesed.

Teisalt ei olnud raiesurve lendoravate elupaikadele sel ajal võrreldes praegusega kuigi suur, mistõttu

kehtestati püsielupaikades terves ulatuses piiranguvööndi režiim. Veel kolm-neli aastat tagasi esitati

raietaotlusi lendoravate elupaikadega seotud metsadesse aastas vaid kaks kuni viis. 2012. aastal ulatus

see arv juba üle 20 ning jäi sellele tasemele ka 2013. ja 2014. aastal. Raiesurve suurenedes on ilmnenud

asjaolu, et olemasolevates püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda tagada

lendoravatele vajaliku elupaigakvaliteedi säilitamist. Ka on olemasolevad lendoravate püsielupaigad

uute teadmiste valguses liiga väiksed, neist mitmed ei kata isegi ühe emaslooma kodupiirkonda

tervikuna, mistõttu on need taganud vaid kodupiirkonna tuumikala (sisuliselt keskkonnaregistris oleva

elupaigalaigu) säilimise. Sageli on püsielupaiga ümbruses tehtud ulatuslikke raieid, mille tõttu on

püsielupaiga mets jäänud isoleeritud saareks ning lendoravad on kadunud ka tuumikalalt. Lisaks ei ole

seni olnud võimalik reguleerida lendoravate elupaikade vaheliste ühendusalade alalhoidu. Selleks, et

tagada lendorava elupaikade vaheline sidusus, on vajalik reguleerida raieid ka leiukohti ühendavates

liikumiskoridorides.3

Sajandi jooksul on lendorava Eesti levila oluliselt kahanenud ning piirdub praeguseks teadaolevalt vaid

Ida- ja Lääne-Virumaaga. Seejuures on oluliselt ahenenud ka Kirde-Eesti levila. Ajalooliselt on ta

asustanud Mandri-Eesti eri alasid, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaale. Teadusekspertide

hinnangul võib sellise tempo juures lendorav aastaks 2020 olla Eestis välja surnud.4

Seisuga oktoober 2016 on keskkonnaregistris olevatest lendorava elupaikadest (kokku 116 ala pindalaga

1688,76 ha, neist üks leiukoht pindalaga 1,17 ha on tegelikult sisuliselt hävinud) kaitstud 37 eri

püsielupaikades (sh 22 lendorava püsielupaigas) paiknevat ala kogupindalaga 399,5 ha ning kaitsealadel

ja hoiualal 37 leiukohta kogupindalaga 608 ha. Kokku on seega protsentuaalselt kaitstud 60%

keskkonnaregistris olevate elupaikade pindalast. 32 leiukohta asuvad eri kavandatavatel kaitstavatel

aladel (enamjaolt lendorava püsielupaikades). Kümme leiukohta on kogu ulatuses väljaspool

olemasolevaid ja kavandatavaid kaitstavaid alasid, kusjuures neist kuue puhul on otsustatud, et nende

kaitse alla võtmise menetluse jätkamine pole mõistlik, kolm leiukohta on leitud 2016. aastal (kaitse alla

võtmise ettepanekut pole jõutud teha) ning üks on nii väike elupaigakild, et selle kaitse alla võtmist ei

ole veel kaalutud.

Lendorava teadaolevate elupaikade ja pesapuude koguarv suureneb aasta-aastalt, mis on järjepideva

süstemaatilise ja elupaigamudelitel põhineva otsimise tulemus. See ei tähenda aga otseselt, et lendorava

asurkond laieneks, vaid eelkõige suureneb teadmiste hulk seni teadmata elupaikade osas. Kui varem

teada olnud elupaik ja/või pesapuu konkreetsel seireaastal asustatud ei ole, siis seda kohe

keskkonnaregistrist ei kustutata. Küll aga kantakse keskkonnaregistrisse vaid need lendorava

elupaigad, mis on olnud konkreetsel või mõnel varasemal aastal lendorava poolt kasutuses. Sellest

põhimõttest tuleneb ka peamine püsielupaikade valikukriteerium: kõik olemasolevad ja kavandatavad

lendorava püsielupaigad on käesoleval aastal või mõnel varasemal aastal lendorava poolt

asustatud olnud. Veel enam, käsilolevasse menetlusse ei võetud mitut elupaika, mis on kaua olnud

asustamata ja seda vähemalt seniks, kuni need uuesti taasasustatakse. Elupaigakirje ja/või pesapuu

kustutatakse keskkonnaregistrist, kui see on hävinud või kui on kindlalt teada, et lendorav seda enam ei

asusta. Lendorava arvukust ei saa päris täpselt kindlaks teha, sest see ei ole võimalik – lendorav on

varjulise eluviisiga ööloom, keda oma silmaga on näinud vähesed. Ka riikliku seire tegemisel ei loeta

kokku loomi, vaid hinnatakse nende arvukust tegevusjälgede (pabulate) alusel. Isendite arv saab seetõttu

olla vaid hinnanguline.

Ekspertide hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada

vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. Selline asustatud

elupaikade hulk tagab praeguste eksperdihinnangute kohaselt lendorava säilimise looduses vabalt elava

liigina. Lähiaja eesmärk on saavutada vähemalt 60 asustatud elupaiga tase aastas.3 Aastatel 2012–2014

oli asustatud 27–37 leiukohta, 2015. aastal 39 leiukohta siis keskkonnaregistris olnud 110-st ja

4 Remm, J., Absalon, M., avaldamata andmed.

4

2016. aastal 45 praegu keskkonnaregistris olevast 116 leiukohast (arvestatud ei ole hävinud ja/või

väljasurnud leiukohti).5 See teeb viimaste andmete järgi asustatud leiukohtade osakaaluks 39%.

Ka kaitsealadel paiknevad leiukohad on sageli asustamata, kuigi elupaikade kaitse peaks seal tagatud

olema. Lendorava esinemispiirkonnas Alutagusel on suured sookaitsealad, mille piir lõppeb sageli

siirdesoometsaga. Seega on olemasolevatel kaitsealadel liiga vähe lendoravale sobivat elupaika, selleks

et olemasolevad kaitsealad lendorava kaitsele olulisel määral kaasa aitaksid. Lisaks on seal kui

servakoosluses kõrgendatud röövluse määr.

Asustuse vähenemise põhjus on tõenäoliselt elupaikadevaheliste liikumiskoridoride katkemine raie tõttu

koostoimes kõrgema röövluse survega lendoravale. Kuna lendorava elupaigad on juba jäänud või jäämas

isolatsiooni ning sobilike elupaikade pindala väheneb pidevalt, siis täiendav kiskluse surve, eriti

lendorava vanaloomadele, avaldab väheneva arvukusega lendorava populatsioonile kumuleeruvat mõju

ning võib oluliselt kiirendada lendorava asurkonna kahanemist. Isolatsiooni jäänud elupaiga

taasasustamise tõenäosus on aga nullilähedane seni, kuni elupaika ümbritsevatele raiesmikele kasvab

noor mets. Kui lendorav hakkab ületama raiesmikku või muud alla 15 m kõrguse puittaimestikuga ala,

võib ta osutuda händkakkudele, metsnugistele ja teistele kiskjatele kergeks saagiks. Noorendike ja

lagedate aladega põimitud metsamaastikus kasutavad nii kakud kui ka nugised puhke- ja pesapaikadena

valdavalt vanemaid metsaosi, sealhulgas lendorava elupaiku. Sellisel juhul kasvab veel nende ja

lendoravate kohtumise tõenäosus, mis sageli võib lõppeda lendorava saagiks langemisega.3

Eesti lendoravaasurkonna üks suurim ohutegur on elupaikade hävimine ja killustumine. Senised

väikesepindalalised püsielupaigad ja neis kehtiv piiranguvööndi kaitserežiim ei ole taganud Eesti

lendoravaasurkonnale piisavat kaitset. Lendorava kui kitsalt kohastunud ja väikese arvukusega ning

kiirelt kahaneva asurkonnaga liigi kaitse korraldamisel tuleb arvestada, et elupaigalaikude sidususe

tagamine on metapopulatsiooni säilimise võtmeküsimus. Seejuures tuleb tagada ka ajutiselt asustamata,

kuid lendorava elupaikade võrgustikus olulist rolli mängivate elupaigalaikude säilimine ja kaitse.

Elupaikade ja neid ühendavate koridoride kvaliteedi paranemisel asustab lendorav eeldatavalt uuesti ka

ajutiselt asustamata olnud elupaigad.

Eelnõukohase püsielupaikade moodustamise menetluse käigus on kokku pandud lendorava

püsielupaikade ja kaitsealadele jäävate elupaikade võrgustik, mis eeldatavalt aitab kaasa lendorava

elupaikade hävimisele ja seeläbi arvukuse languse pidurdumisele. Üle on vaadatud kõik teadaolevad

elupaigad ning analüüsitud nende kaitse alla võtmise või kaitse all hoidmise põhjendatust. Mitu elupaika

on menetluse käigus kogutud info alusel keskkonnaregistrist kustutatud, põhjuseks kas elupaiga

hävimine või elupaiga taasasustamiseks liiga suur kaugus lähimast teadaolevast asustatud leiukohast.

Eelnõu ei käsitle püsielupaiku, mille moodustamine või laiendamine praeguste teadmiste juures oleks

ebaproportsionaalne kaitsemeede, näiteks sellised elupaigad, mida lendorav pole teadaolevalt kaua

asustanud ja/või mis ei ole hädavajalikud ühenduslülid lendorava elupaikade võrgustikus. Kõik alad,

kus pindalaline kaitse on lendorava populatsiooni ja elupaikade säilimiseks hädavajalik ja mis ei ole

veel kaitstud, võetakse eelnõukohase määrusega kaitse alla. Kõikide püsielupaikade tsoneerimisel ja

piiritlemisel on arvestatud optimaalseid lahendusi – kõik, mis lendorava jätkusuutlikuks eluks on

vajalik, on kaitse alla hõlmatud ning ebaproportsionaalne on välja jäetud. Püsielupaikade piiritlemisel

on igakülgselt kaalutud eramaade püsielupaikadesse arvamise põhjendatust ning võimaluse korral on

eramaid püsielupaigast ka välja jäetud. Lendorava püsielupaikades kehestatav kaitsekord on selline, mis

piirab maaomanike õigusi võimalikult vähe (nii on piiranguvööndis loodud nt lageraie võimalus), kuid

on piisav, tagamaks lendorava elupaikade säilimise.

Lendorava elupaikade tuumalad on ühendatud omavahel kas piiranguvööndite või riigimaal asuvate

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt moodustatud koridoridega (edaspidi nimetatud ka RMK

lendoravakoridor). Kuigi kõigis koridorides ei ole elupaigakvaliteet kõige parem, on seda võimalik aja

jooksul selliseks kujundada.

5 Riikliku seire andmed.

5

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kaitstava loodusobjekti tüübiks on eelnõukohaste loodusobjektide puhul valitud püsielupaik, mitte

kaitse- või hoiuala, sest kaitse-eesmärgiks on olulisim neil aladel elutsev liik lendorav ja tegemist on

just tema jaoks tähtsate aladega. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse

suurusega alal just lendorava kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid (nt pesitsus- ja poegade hajumise

aegne raiekeeld, vanade ja õõnsustega haabade säilitamise nõue), mida näiteks hoiuala regulatsioon ei

võimalda. Eraldi kaitsealade moodustamine ei ole otstarbekas ka kaitstavate alade suhteliselt väikse

pindala tõttu. Olemasolevate kaitsealadega liitmist on kaalutud ning võimaluse korral seda varianti ka

kasutatud (kaks olemasolevat püsielupaika arvatakse ekspert Liisa Renneli ettepanekul kaitsealade

koosseisu). Juhul kui kaitse alla võetavad püsielupaigad piirnevad küll muud tüüpi kaitstavate aladega

ning nende kaitserežiim tagaks ka lendorava kaitse, kuid nende kaitsealade kaitse-eeskirja muutmist

lähiajal plaanis ei ole, siis on otsustatud püsielupaiga moodustamise kasuks.

Lendorava püsielupaigad pakuvad lisaks lendoravale kaitset ka väga paljudele teistele liikidele.

Lendorav on katusliik, kellega samas elupaigas elavad vanast haavast sõltuvad samblad, samblikud ja

seened, haava õõnes pesitsevad kakud, rähnid, väike-kärbsenäpid, varjuvad nahkhiired, elavad metsised

ja laanepüüd ning maapinnal kasvab vanade leht- ja segametsade käpalisi, tarnu ja kõrrelisi. Lendorava

püsielupaikade sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab ka teiste vanametsaliikide kaitse. Lendorava

sihtkaitsevööndi kaitsekord ei välista küll täielikult lindude pesitsusaegset häirimist, kuid isendikaitse

rakendub siiski (LKS § 55 lõige 6 sätestab, et kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud).

2.4. Püsielupaikade piiritlemise üldpõhimõtted

Liigi soodsa seisundi saavutamiseks ja tagamiseks on oluline püsielupaikade piiritlemisel vähemalt

kolme järgmise tingimuse täitmine: 1) üks kaitstav elupaik sisaldab vähemalt 28 ha sobivat elupaika; 2)

tagatud on püsielupaikade omavaheline sidusus liikumiskoridoride säilitamise ja raielankidel uue

metsapõlvkonna või noorendike kujundamise abil ja 3) säilinud on liigile potentsiaalselt sobivad, kuid

praegu asustamata elupaigad ning nende omavaheline sidusus asustatud elupaikadega.3

Elupaigalaikude sidususe tagamine on tänapäeva killustunud metsamaastikus keeruline, sest paljud

ühenduskoridorid on intensiivse metsamajandamise (uuendusraiete) tulemusena juba katkenud.

Lendoravate puhul tähendab ühenduskoridoride kaitse ennekõike püsimetsana majandamist. Lendorava

ühenduskoridoride kaitseks on mitu võimalust. Kui elupaigad asuvad väga lähestikku, siis saab

ühenduskoridore kaitsta klassikaliste püsielupaikadena. Kui aga elupaigad jäävad üksteisest kaugele, on

üheks variandiks valida ühenduskoridorid välja ja võtta nad eraldi piiranguvööndi režiimiga kaitse alla.

Kolmandaks variandiks on vabatahtlik kaitse. Näiteks on RMK määratlenud aastatel 2010–2014

asustatud elupaikade vahele riigimaal ligikaudu 100 m laiused lendoravate liikumiskoridorid ja on

valmis neid ka hoidma.

Lendorava elupaigaks on vanad sega- ja lehtmetsad, kus kasvab varjumiseks sobivaid õõnsustega

haabasid ja vähemalt teises rindes kuuski, mis pakuvad varju kiskjate eest.

Lendorava kaitseks moodustatav ala koosneb pesitsusterritooriumi tuumala hõlmavast

sihtkaitsevööndist ja puhverala funktsiooni täitvast piiranguvööndist. Piiranguvööndi funktsiooniks on

pesapuistu juurdekasv ja tormikindluse suurendamine, ühenduskoridoride ja toitumisalade loomine ning

kiskluse mõju vähendamine.

Sihtkaitsevööndisse hõlmatakse kogu lendoravale pesitsemiseks sobiv metsaosa üldjuhul vähemalt

28 ha ulatuses, mis vastab 3–4 emaslooma kodupiirkonnale. Seejuures on jälgitud, et sihtkaitsevöönd

hõlmaks kõiki lendoravate pesapuid ning neid ümbritsevat elupaika vähemalt 150 m raadiuses.

Sihtkaitsevööndi pindala võib jääda väiksemaks kui 28 ha, kui sihtkaitsevöönd piirneb kaitstava alaga

ja osa lendoravale sobivat elupaika paikneb kaitstaval alal. Sihtkaitsevööndi piir võib olla pesapuudele

6

lähemale kui 150 m, kui lendoravate pesapuud asuvad sobiva puistu (biotoobi) piiril. Näiteks kui

lendorava pesapuud asuvad rohumaa või lamminiidu servas, ei ole otstarbekas püsivalt lagedat biotoopi

sihtkaitsevööndisse tsoneerida. Samuti näiteks juhul, kui eramaa jääb pesapuudele lähemale kui 150 m

ja seal ei ole lendorava pesametsaks sobivat puistut.

Piiranguvöönd ei ole ümber sihtkaitsevööndi vajalik juhul, kui sihtkaitsevöönd on n-ö kallutatud

(pesapuud asuvad sihtkaitsevööndi ühes otsas) ehk sihtkaitsevöönd toimib osaliselt ise pesapuistut

kaitsva puhvrina; samas ei ole aga puhvri alale sihtkaitsevööndi asemel mõistlik piiranguvööndit

moodustada, sest puistu on lendoravale sobilik pesitsemiseks. Samuti pole piiranguvöönd vajalik juhul,

kui sihtkaitsevöönd piirneb püsivalt lageda kõlvikuga (põllumaa, heinamaa vmt) või kui sihtkaitsevöönd

piirneb eramaadega ja eramaade piiranguvööndisse haaramine ei anna lendorava kaitsele selles

leiukohas lisaväärtust.

Püsielupaikade piiritlemisel on arvestatud lendorava kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetega, RMK

kavandatud lendorava liikumiskoridoridega, pesapuude hulga ja paiknemisega (tihedas grupis, hajali,

mitme grupina), pesapuistu ja potentsiaalse pesapuistu olemasolu ja paiknemisega, külgnemisega teiste

kaitstavate aladega, eramaaomandiga ning kohalike maastikuliste tingimustega. Kõik eeltoodu mõjutab

ka püsielupaikade ja nendes olevate vööndite pindala, mistõttu on püsielupaikade suurused võrdlemisi

erinevad.

Püsielupaiga välis- või vööndite piiril olevate joonobjektide piiritlemisel on kaalutud, kas joonobjekt on

vaja hõlmata püsielupaiga või rangema kaitsekorraga vööndi koosseisu või mitte. Üldjuhul jäetakse

piiripealsed joonobjektid (teed, kraavid, sihid) püsielupaigast/rangemast vööndist välja. Erandjuhtudel

aga (näiteks kui pesapuud on kraavi serval) on joonobjektid vööndisse arvatud, et näiteks nende hooldus-

või rekonstrueerimistöödel oleks võimalik tagada kehtestatud kaitsekorra kaudu ka lendoravale vajalike

elupaigaelementide säilimine. Sellised erandjuhud on kirjeldatud seletuskirjas. Püsielupaiku läbivate

joonobjektide puhul lähtutakse nende ulatusest. Kuna suuremate teede või ka olemasolevate laiade

elektriliinitrasside hõlmamine lendorava püsielupaikade koosseisu ei ole lendorava kaitse seisukohast

vajalik ning need on võimalik nende suurust arvestades püsielupaikadest välja piiritleda, on seda ka

tehtud, et mitte suurendada näiliselt püsielupaikade pindala püsielupaigas mittevajalike eramaade arvelt

ning mitte tekitada põhjendamatuid piiranguid (näiteks on eelnõu kohaselt püsielupaiga

sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste, sh teede hooldustööd ning maaparandussüsteemide hoiutööd

lubatud vaid püsielupaiga valitseja nõusolekul).

2.5. Püsielupaikade välis- ja vööndite piirid

2.5.1.1. Adraku lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Adraku ja Lepiksaare küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Adraku lendorava püsielupaik koosneb piiranguvööndist ja selle pindala on

187,21 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris olevad leiukohad koodidega

KLO9102000 ja KLO9101999 peaaegu tervenisti ning leiukoha koodiga KLO9101998 osaliselt.

Leiukohad koodidega KLO9102000 ja KLO9101998 olid viimati teadaolevalt asustatud 2005. aastal,

KLO9101999 2004. aastal. Paljudel vahepealsete aastate kohta nende leiukohtade asustatuse info

puudub. Nimetatud leiukohtades lendorava pesapuid registreeritud ei ole.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on püsielupaik 187,21 ha suurune ja see kuulub tervenisti

sihtkaitsevööndisse.

Ekspert Liisa Rennel tegi ettepaneku muuta püsielupaiga piire lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavas

esitatud põhimõtetest. Sihtkaitsevööndisse piiritleti erinevalt Uudo Timmi ettepanekust vaid

keskkonnaregistris olevad lendorava elupaigad ja nende lähiümbrus, mistõttu paikneb sihtkaitsevöönd

kahe lahustükina. Sihtkaitsevööndit laiendati väljapoole leiukoha KLO9101998 juures, et tagada

7

pesametsa ühtsus (muidu jääks lendoravate pesamets sihtkaitsevööndina kokku vaid nurka pidi) ja

vältida pesametsa killustamist raietega. Sihtkaitsevööndi lahustükkide vahele ja osaliselt ka ümber

moodustati piiranguvöönd, et tagada püsielupaiga sees pesapuistute vaheline sidusus ja elupaiga

juurdekasv. Piiranguvööndit ei laiendatud eramaadele, sest piiranguvööndi funktsioonid ja

sihtkaitsevööndi kaitse on antud juhul võimalik tagada riigimaal.

Järgneva menetluse käigus korrigeeriti põhjapoolse sihtkaitsevööndi lahustüki piire nii, et vöönd ulatuks

piirikraavide kaldani, kuid kraavid ise jääks vööndist välja; lääne-edelaosas jäeti sihtkaitsevööndist välja

ka piirilähedased sihid. Samal põhimõttel korrigeeriti ka lõunapoolse lahustüki ja piiranguvööndi piire,

jättes vööndist välja piiriäärsed teed, sihid ja kraavid. Piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi piiril olevad

kraavid, sihid ja teed tsoneeriti piiranguvööndisse. Lõunapoolsest sihtkaitsevööndi lahustükist arvati

põhikaardi järgi välja selle lõunapiiril olevad lagedad alad, muudes kohtades vööndi lõuna- ja kagupiiril

on kasutatud katastripiire (sh teemaa piiri). Sihtkaitsevööndi lõunapoolse lahustüki ulatust suurendati

piiranguvööndi arvelt riigimaal (kvartali nr AV170 lõunaosas) pesametsaks sobivate eraldiste (eraldised

nr 11 ja 18) osas lahustüki põhjaosas. Sihtkaitsevööndi lõunapoolse lahustüki idapiiriks on mõtteline

sirge, mis lähtub lõunas katastriüksuste nurgapunktist ning suundub loode poole metsaeraldise

nurgapunkti (koordinaadid: X: 663 937,005 ja Y: 6 536 374,369). Lahustüki põhjapiiriks on viimati

mainitud nurgapunktist edela-lääne poole kulgev mõtteline sirge otsapunkti koordinaatidega

X: 663 520,407 ja Y: 6 536 231,044. Ka piiranguvööndi idapiiril on kasutatud mõttelist sirget, mis

lähtub Teistera ja Pikamaa katastriüksuse juures olevast sihtide ristumiskohast ning suundub loodesse,

kvartali nr AV142 eraldise nr 6 kagunurga juures oleva põhikaardi kraavide ristumispunktini.

Püsielupaiga kaguosast jäeti välja kvartalist nr AV176 piiranguvööndisse arvatud osa, kuna sealsed

puistud ei sobi lendoravale elupaigaks ning seal puudub ka ühenduskoridori funktsioon. Vööndi

kaguosas on piiritlemisel kasutatud sihi püsielupaigapoolseid servasid.

Adraku, Kõveriku, Jõemetsa ja Tolmu püsielupaiga kompleks on teistest lendorava elupaikadest

mõnevõrra eraldatud ja paikneb ligikaudu 5 km kaugusel lõunas lendorava elupaikade tuumalast

kaitsealade ja püsielupaikadega. Sellest hoolimata on kompleksi edasine kaitse (neljast nimetatust kolm

püsielupaika on juba praegu kaitse all) vastavalt lendorava elupaiganõudlusele ja kooskõlas liigi kaitse

tegevuskavaga vajalik, sest see hõlmab olulisi ja ka viimastel aastatel asustatud olnud lendorava

elupaiku, mis eelnõukohastes piirides ning RMK lendoravakoridoride abil on jätkusuutlikult ka

omavahel ühenduses.

Adraku püsielupaik on juba praegu kaitse all ja ühtlasi Natura 2000 ala. Püsielupaik laieneb eelnõu

kohaselt vaid riigimaal, väikses ulatuses (5,3 ha) eramaale jääv osa (mis ühtlasi paikneb Natura 2000

alal) tsoneeritakse eelnõu kohaselt piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse. Viimati mainitu võimaldab

eramaaomanikul taotleda suuremat Natura metsatoetust või maa riigile omandamist.

Püsielupaiga pindala on 268,1 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 114,7 ha (5,3 ha era- ja 109,4 ha

riigimaal) ja piiranguvöönd 153,43 ha (0,1 ha era- ja 153,33 ha riigimaal).

Teistest kaitstavatest väärtustest asuvad sihtkaitsevööndis suurkõrva (Plecotus auritus;

II kaitsekategooria), hõbe-nahkhiire (Vespertilio murinus; II kaitsekategooria) ja kääbus-nahkhiire

(Pipistrellus pipistrellus; II kaitsekategooria) elupaigad.

2.5.1.2. Kõveriku lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Lepiksaare küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Kõveriku lendorava püsielupaik koosneb piiranguvööndist ja selle pindala

on 34,74 ha. Püsielupaik hõlmab ühe keskkonnaregistris oleva lendorava leiukoha (KLO9102001), mida

lendorav asustas teadaolevalt viimati 2014. aastal. Leiukohas on registreeritud kaheksa lendorava

pesapuud.

8

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on püsielupaik samuti 34,74 ha suurune, kuid kuulub tervenisti


Ekspertiisi tulemusena on lendorava elupaigakirjet ümbritsev ala kooskõlas Uudo Timmi ettepanekuga

arvatud sihtkaitsevööndisse. Lisaks on sihtkaitsevöönd idast ja lõunast ümbritsetud piiranguvööndiga.

Piiranguvööndit ei lisatud püsielupaiga põhja- ja lääneküljele tingituna sealse puistu vähesest sobivusest

lendorava pesametsaks ning maaomandist (eramaa), sest piiranguvööndi funktsioonid (eelkõige

sidususe tagamine) on antud juhul võimalik tagada riigimaal.

Sihtkaitsevööndi piire korrigeeriti vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Sihtkaitsevööndi põhjapiir

kulgeb lääne pool mööda katastripiiri ja ida pool mööda sihi püsielupaigapoolset serva nii, et siht jääb

püsielupaigast välja. Vööndi loodepiiriks on katastriüksuste piir. Läänepiir kulgeb lõunaosas mööda sihi

püsielupaigapoolset serva (siht jääb püsielupaigast välja) ja jätkub sihi lõppedes mõttelise sirgena loode

poole katastriüksuste nurgapunktini. Vööndi lõuna- ja idapiir kulgevad mööda kraavide

püsielupaigapoolseid servasid. Arvestades elupaikade sobivust lendoravale, suurendati piiranguvööndi

ulatust kirdeosas kogu kvartalile nr AV107. Vööndist arvati välja kvartal nr AV123 püsielupaiga

kaguosas, kuna seal lendoravale vajalikud elupaigad puuduvad. Piiranguvööndi piir kulgeb kohtades,

kus see on ühtlasi välispiir, mööda teede, kraavide ja sihtide püsielupaigapoolseid servasid ning jätab

nimetatud objektid püsielupaigast välja. Kirdeosas on piiritlemisel kasutatud katastripiiri.

Sihtkaitsevööndiga piirnevatel aladel kuuluvad kraavid, sihid ja nendega külgnevad lagedad alad

piiranguvööndisse.


mõnevõrra eraldatud ning paikneb ligikaudu 5 km kaugusel lõunas lendorava elupaikade tuumalast






Kõveriku püsielupaik on juba praegu kaitse all ja ühtlasi Natura 2000 ala. Püsielupaiga laiendamisega

eramaaomanikele lisapiiranguid ei kaasne, sest see paikneb ka pärast eelnõukohase määruse jõustumist

tervenisti riigimaal.

Püsielupaiga pindala on 90,4 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 34,65 ha ja piiranguvöönd 55,78 ha.

2.5.1.3. Tolmu lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Lepiksaare ja Kõrve küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Tolmu lendorava püsielupaik koosneb piiranguvööndist ja selle pindala on

17,44 ha. Püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva lendorava leiukohakirje koodiga KLO9102002,

mis oli viimati teadaolevalt asustatud 2004. aastal ja kus lendorava pesapuid registreeritud ei ole. Paljude

vahepealsete aastate kohta selle elupaiga asustatuse info puudub.

Uudo Timmi 25.06.2014. a tehtud ettepaneku kohastes piirides on püsielupaiga pindala 165,73 ha,

millest sihtkaitsevöönd (kahe lahustükina) moodustab 104,06 ha ja piiranguvöönd 61,67 ha.

Projekteeritav püsielupaik hõlmab lisaks eeltoodud lendorava leiukohale ka seni kaitseta olnud

elupaigakirje koodiga KLO9118625.

Kuna projekteeritav Tolmu püsielupaik hõlmab kaks eraldiseisvat leiukohta, mille vahe on umbes

1,8 km, ei hõlmata neid leiukohti ekspert Liisa Renneli ettepanekul samasse püsielupaika, vaid

moodustatakse lisaks olemasolevale Tolmu püsielupaigale Jõemetsa püsielupaik (vt p 2.5.1.4).

Püsielupaikasid eraldab kruusatee. Selliselt on lisaks võimalik säilitada Tolmu lendorava püsielupaiga

9

nimi ja järjepidevus ning hiljem on lihtsam ka näiteks piiride korrigeerimise vajaduse tekkimisel

(aluskaartide, loodusolude vm muutustest tingituna) muudatusi teha.

Võrreldes Uudo Timmi ettepanekuga laiendati ekspertiisi käigus leiukoha koodiga KLO9102002 ümber

olevat Tolmu püsielupaiga sihtkaitsevööndit lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavas esitatud

põhimõtetest. Pärast ekspertiisi arvati püsielupaigast välja eramaal, Tolmumetsa kinnistul olev lage ala

ja samal kinnistul teest läände jääv halli lepa enamusega metsaeraldis pesametsaks sobimatuse tõttu.

Vööndi kirdeosast arvati piiranguvööndisse lendorava pesametsaks praegu vähesobiv metsaeraldis (noor

kuusik). Sihtkaitsevööndi lõplikud piirid kulgevad idapoolse lahustüki põhjaosas mööda tee ning

edelanurgas ja lääneosas kraavi sihtkaitsevööndipoolseid servasid (kraavid ja tee jäävad vööndist välja),

lageda ala piiritlemisel kasutati kõlvikupiiri ja kirdeosas metsaeraldiste piirist tuletatud mõttelist sirget

(otsapunktide koordinaadid: X: 665 481,573 ja Y: 6 539 134,363; X: 665 528,357 ja Y: 6 539 000,996),

mujal on kasutatud katastriüksuste piire. Läänepoolse lahustüki piiritlemisel on kasutatud kraavide ja

tee sihtkaitsevööndipoolseid servi (kraavid ja tee jäävad vööndist välja). Idaküljel, eespool mainitud

Tolmumetsa kinnistule jääva pesametsaks ebasobiva metsaeraldise väljapiiritlemisel on kasutatud

katastripiire. Läänepoolse lahustüki idapiiriks on elektriliinialuse lageda kõlvikupiir.

Lõplikes piirides on sihtkaitsevööndi pindala küll väiksem kui lendorava kaitse tegevuskavas esitatud

minimaalne soovituslik 3–4 emaslooma kodupiirkonna ulatus (u 28 ha), aga kuna vahetus läheduses

rohkem sobivat elupaika pole ja kõrval asuvas Jõemetsa lendorava püsielupaigas on sobivat elupaika

sihtkaitsevööndis miinimumnõudest rohkem, siis võib seda lendorava kaitse seisukohast aktsepteerida.

Ekspertiisi käigus kaaluti piiranguvööndi laiendamist riigimaale ka sihtkaitsevööndi läänepoolse

lahustüki ümber ja idapoolsest lahustükist põhjapoole. Pärast ekspertiisi otsustati aga jääda Uudo Timmi

ettepanekus esitatud piiranguvööndi piiride juurde, mille kohaselt moodustatakse piiranguvöönd

idapoolsest lahustükist idasse ja kagusse. Piiranguvööndi laienduseks pakutud kitsad metsaribad nii

sihtkaitsevööndist läänes kui ka põhjas ning elupaigaks vähese sobivusega ala edelaosas ei suurenda

elupaigapotentsiaali. Oluline on piiranguvööndi abil tagada ühendus idasse jääva Jõemetsa

püsielupaigaga. Lääne pool saab ühenduse Adraku ja Kõveriku püsielupaigaga luua RMK

lendoravakoridoride abil. Piiranguvööndi lõplikud piirid kulgevad lõikudes, kus vöönd ei piirne

sihtkaitsevööndiga, järgmiselt. Lõunanurgas on kasutatud katastripiiri. Põhjapiiriks on tee ja sihi

püsielupaigapoolne serv, mujal on kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servasid.






elupaiku, mis eelnõukohastes piirides ja RMK lendoravakoridoride abil on jätkusuutlikult omavahel

ühenduses. Kuigi Tolmu püsielupaigas olev elupaik koodiga KLO9102002 on olnud viimastel aastatel

lendorava poolt asustamata, on püsielupaiga kaitse alla võtmine oluline, sest muidu jääks isolatsiooni

lendoravale väga oluline ja viimastel aastatel asustatud olnud moodustatav Jõemetsa püsielupaik, mis

on Tolmu püsielupaiga ja RMK lendoravakoridoride kaudu ühendatud loodes paikneva Kõveriku

(samuti olnud hiljuti asustatud) ja edelas paikneva Adraku püsielupaigaga.

Tolmu püsielupaik on juba praegu kaitse all. Püsielupaik laieneb eelnõu kohaselt suuremas osas

riigimaal. Eramaa hõlmatakse sihtkaitsevööndisse vaid lendoravale elupaigaks sobiva, vööndi keskosas

paikneva puistu (haava-segametsa) osas, lagedam ala on püsielupaigast välja jäetud.


riigimaal) ja piiranguvöönd 61,16 ha (paikneb riigimaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas käsitiivalise (Vespertilionidae sp; II kaitsekategooria)

elupaik ja VEP nr L01340.

10

2.5.1.4. Jõemetsa lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Kõrve küla ja Lohusuu vald, Jõemetsa küla.

Leiukoht koodiga KLO9118625 on seni olnud kaitseta. Leiukoht oli lendorava poolt asustatud nii

2014. kui ka 2015. aastal ja selle alalt on keskkonnaregistrisse kantud 18 lendorava pesapuud.

Uudo Timmi 25.06.2014. a tehtud ettepaneku kohastes piirides ümbritses leiukohta kavandatav Tolmu

püsielupaik kogupindalaga 165,73 ha, millest sihtkaitsevöönd (kahe lahustükina, neist üks leiukoha

KLO9118625 ümber) moodustab 104,06 ha ja piiranguvöönd 61,67 ha. Projekteeritav püsielupaik

hõlmab lisaks eeltoodud lendorava leiukohale ka elupaigakirje koodiga KLO9102002, mis paikneb

Tolmu olemasolevas püsielupaigas ning eelnõukohastes piirides jääb korrigeeritud piiride ja

tsoneeringuga Tolmu lendorava püsielupaika.

Kuna eespool mainitud kaks elupaigalaiku on teineteisest ligi 1,8 km kaugusel, on juba lähtuvalt

kohainfo parema haldamise ning vajaduse korral püsielupaikades erineva kaitsekorralduse mõttes

otstarbekas moodustada ühe laiaulatusliku püsielupaiga asemel kaks väiksemat. Ekspert Liisa Renneli

ettepanekul moodustatakse ettepanekukohase Tolmu püsielupaiga asemel kaks püsielupaika: Tolmu

püsielupaik (elupaigakirje koodiga KLO9102002 ümber) ja Jõemetsa püsielupaik (elupaigakirje

koodiga KLO9118625 ümber). Püsielupaikasid eraldab kruusatee.

Ekspertiisi käigus kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud leiukohta koodiga KLO9118625

ümbritseva sihtkaitsevööndi (ettepanekus nimetatud Tolmu püsielupaiga Jõemetsa sihtkaitsevööndiks)

piiri ei muudetud. Sihtkaitsevööndi piir paikneb idas ja lõunas küll pesapuudele kohati lähemal kui

lendorava kaitse tegevuskavas soovitatud minimaalne 150 m, aga kuna lääne suunas on sihtkaitsevööndi

ulatus pesametsaks sobival alal oluliselt laiem ning idas ja lõunas on eramaad, kuhu sihtkaitsevööndi

laiendamine ekspert Liisa Renneli hinnangul olulist lisaväärtust ei anna, siis sihtkaitsevööndit sinna ei

laiendatud. Pärast ekspertiisi korrigeeriti sihtkaitsevööndi piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele.

Sihtkaitsevööndi lõplik läänepiir kulgeb mööda kõlvikute ja tee püsielupaigapoolset serva, põhja-loode-

ning kirde- ja idapiir kulgevad mööda sihtide ja kraavide vööndipoolseid servasid (piiril olevad sihid,

kraavid ja teed jäävad vööndist välja). Idaosas, alates Indrika maaüksusest ja sellest lõuna pool kaguosas,

ning lõuna- ja põhjaosas on piiritlemisel kasutatud katastripiire.

Jõemetsa püsielupaika laiendati ekspert Liisa Renneli ettepanekul kirdeosas, kuhu lisati piiranguvöönd

pesametsaks kujuneda võiva puistu alale. Põhjapiiriks on katastriüksuste piir, idapiir kulgeb mööda

kraavi püsielupaigapoolset serva (kraav jääb püsielupaigast välja).

Sihtkaitsevööndit ei ole igakülgselt vaja ega otstarbekas piiranguvööndiga ümbritseda. Üheks põhjuseks

on juba eespool mainitud eramaad, teiseks on sihtkaitsevöönd lääneosas küllalt suur, tingituna seal juba

praegu pesametsaks sobivate puistute olemasolust ja toimib seetõttu ka puhvrina. Täiendava

piiranguvööndi lisamine ei ole vajalik ka seetõttu, et Jõemetsa püsielupaiga sihtkaitsevöönd külgneb

läänes kavandatava Tolmu lendorava püsielupaiga piiranguvööndiga (püsielupaikasid eraldav tee, kraav

ja seda ümbritsev mittekaitsealune riba on enamjaolt vähem kui 10 m laiune ehk see ei kujuta endast

levikutõket), mis tagab ühtviisi nii elupaiga pealekasvu kui ka sidususe.








11

Püsielupaiga pindala on 95,87 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 85,62 ha ja piiranguvöönd

10,25 ha. Püsielupaik paikneb riigimaal.

2.5.1.5. Lõpe lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald, Lõpe küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Lõpe lendorava püsielupaik koosneb piiranguvööndist ja selle pindala on

29,27 ha. Püsielupaik hõlmab ühe keskkonnaregistris registreeritud lendorava leiukoha (KLO9102408),

kus on registreeritud kuus lendorava pesapuud. Leiukoht oli lendorava poolt olnud asustatud peaaegu

kõigil seireaastatel: 1999, 2012 ning 2014–2016.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on olemasolevat Lõpe lendorava püsielupaika laiendatud nii, et

see oleks ühenduses edelas, Muraka looduskaitsealal asuva lendorava leiukohaga koodiga

KLO9114518, ning haaratud on ka põhja pool asuv seni kaitseta leiukoht koodiga KLO9114544.

Laiendatud ettepanekukohase püsielupaiga (Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus nimetatud Leterma

püsielupaigaks) kogupindala on 178,99 ha, sellest 43,33 ha moodustab sihtkaitsevöönd (sellest leiukohta

koodiga KLO9102408 ümbritsev sihtkaitsevöönd 26,63 ha).

Ekspert Liisa Renneli ettepanekul moodustatakse Uudo Timmi ettepanekus esitatud ühe laiaulatusliku

Leterma püsielupaiga asemel kaks eraldi püsielupaika, Lõpe ja Mädamänniku. Esimene neist paikneb

leiukoha koodiga KLO9102408 ümber lõunapool teed ja teine leiukoha koodiga KLO9114544 ümber

põhjapool teed. Selliselt on lisaks võimalik säilitada Lõpe lendorava püsielupaiga nimi ja järjepidevus

ning hiljem on lihtsam ka näiteks piiride korrigeerimise vajaduse tekkimisel (aluskaartide, loodusolude

vm muutustest tingituna) muudatusi teha.

Lõpe püsielupaiga piire ja tsoneeringut korrigeeriti ekspertiisi käigus vastavalt lendorava kaitse

tegevuskavas esitatud põhimõtetele. Kuna osa pesapuid paikneb vahetult ettepanekukohase

sihtkaitsevööndi servas, suurendati vööndit lääne poole ettepanekukohase piiranguvööndi alale nii, et

pesapuud oleks piirist vähemalt 150 m kaugusel. Lisaks tsoneeriti ettepanekukohasest piiranguvööndist

sihtkaitsevööndisse Muraka looduskaitsealaga piirnev riigimaal paiknev sobiv elupaik, et ka kaitseala

piiri vahetus läheduses asuvad lendorava pesapuud oleksid vähemalt 150 m ulatuses ümbritsetud

sihtkaitsevööndiga. Järgneva menetluse käigus korrigeeriti sihtkaitsevööndi piiri vastavalt ajakohastele

aluskaartidele ning arvati sihtkaitsevööndi kirdeosast uuesti piiranguvööndisse pesametsaks ebasobiv

noorendik. Vööndi lõplikud piirid kulgevad järgmiselt. Idapoolse lahustüki piirid kulgevad mööda tee,

sihtide ja kraavide vööndipoolseid servasid (nimetatud piiriobjektid jäävad vööndist välja). Kirdeosast

väljaarvatud noorendik on piiritletud metsaeraldistest tuletatud mõttelisi sirgeid kasutades (otsapunktide

koordinaadid on X: 685 787,654 ja Y: 6 558 369,580; X: 685 809,186 ja Y: 6 558 237,778;

X: 685 998,267 ja Y: 6 558 336,597). Läänepoolse lahustüki lõunapiir kulgeb mööda Muraka

looduskaitseala piiril olevat katastripiiri ja vooluveekogude kaldaid ning läänepiir mööda sihi

püsielupaigapoolset serva. Põhja- ja idapiir kulgeb mööda kraavide ja sihtide vööndipoolseid servasid

(nimetatud piiriobjektid jäävad vööndist välja), v.a ida-läänesuunaline lõik vööndi idaosas, kus piiriks

on katastriüksuste piir.

Sihtkaitsevööndit ümbritseb piiranguvöönd, nagu näeb ette lendorava kaitse tegevuskava. Lisaks Uudo

Timmi 08.07.2013. a ettepanekus esitatud piiranguvööndile, mis oli lisatud sihtkaitsevööndi

lääneküljele, lisati ekspertiisi käigus piiranguvöönd ka ala ida- ja lõunaossa, et tagada pesametsa kaitse

ja juurdekasv ning elupaikade sidusus, sh Muraka looduskaitsealal olevate lendorava elupaikadega.

Järgneva menetluse käigus vähendati piiranguvööndi ulatust uuesti kvartalis nr II158 oleva ala võrra,

kuna seal kasvab lendoravale väheväärtuslik lepa-kasevõsa. Lisaks on sellega piirnevas osas

sihtkaitsevöönd piisava ulatusega ning toimib ka ise pesapuudele puhvrina.

Piiranguvööndi piire korrigeeriti ka vastavalt aluskaartidele. Piiranguvööndi lõplikud välispiirid

kulgevad mööda kraavide ja sihtide püsielupaigapoolseid servi.

12

Püsielupaik piirneb Muraka looduskaitsealaga, kuid püsielupaiga piire ei ole seal viidud otsesesse

vastavusse looduskaitseala piiridega, kuna viimased on tingituna kaitse alla võtmisest möödunud aja

jooksul toimunud aluskaartide (põhikaardi, katastrikaardi) muutustest nihkes.

Püsielupaiga pindala on 168,02 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 63,81 ha (paikneb riigimaal) ja

piiranguvöönd 104,21 ha (4,37 ha era- ja 99,84 ha riigimaal).

Teistest on püsielupaigas sulgja õhiku (Neckera pennata, III kaitsekategooria) kasvukohad ja hariliku

kopsusambliku (Lobaria pulmonaria, III kaitsekategooria) kasvukohad.

2.5.1.6. Mädamänniku lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald, Lõpe küla.

Püsielupaik hõlmab lendorava seni kaitseta elupaiga koodiga KLO9114544, kus on registreeritud

14 lendorava pesapuud ja mis on olnud lendorava poolt asustatud aastatel 2012, 2014 ja 2015.

Ala kaitse alla võtmiseks on ettepaneku teinud 28.01.2013. a Eestimaa Looduse Fond

(ettepanekukohane ala on keskkonnaregistri projekteeritavas kihis nimega Ala nr 116). Uudo Timm

soovitas oma 08.07.2013. a ettepanekus võtta elupaik koodiga KLO9114544 kaitse alla koos Lõpe

püsielupaiga koosseisus oleva elupaigakirjega KLO9102408 Leterma püsielupaiga nime all.

Ekspert Liisa Renneli ettepanekul moodustatakse laiaulatusliku Leterma püsielupaiga asemel kaks

eraldi püsielupaika, jagades ettepanekukohase Leterma püsielupaiga neid lahutava tee abil kaheks osaks

nii, et teest põhja poole jääb Mädamänniku lendorava püsielupaik (nimi valitud vana kohanime järgi)

ning lõuna poole Lõpe lendorava püsielupaik. Selliselt on võimalik säilitada Lõpe lendorava

püsielupaiga nimi ja järjepidevus ning hiljem on lihtsam ka näiteks piiride korrigeerimise vajaduse

tekkimisel (aluskaartide, loodusolude vm muutustest tingituna) muudatusi teha.

Mädamänniku püsielupaiga piirid ja tsoneering vastavad lendorava kaitse tegevuskavas esitatud

põhimõtetele. Kuna nii ettepanekukohane Ala nr 116 kui ka Uudo Timmi 08.07.13. a ettepanekus

pakutud sihtkaitsevöönd (vastavalt 17,18 ha ja 16,7 ha) hõlmab vaid keskkonnaregistris esitatud

elupaigakirje, mille pindala on alla soovitatud miinimumnormi (28 ha sobivat elupaika) ning mille piires

paiknevad kõik pesapuud sihtkaitsevööndi piiridele liiga lähedal, suurendati ekspert Liisa Renneli

ettepanekul sihtkaitsevööndi pindala lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavast. Muudatuste tulemusel on

enamik pesapuid ümbritsetud vähemalt 150 m raadiuses sihtkaitsevööndiga ning tagatud on ka

pesametsa piisav suurus. Ekspertiisis esitatud sihtkaitsevööndi piire korrigeeriti vastavalt ajakohastele

aluskaartidele. Lõplik sihtkaitsevööndi piir kulgeb mööda kraavide, ida- ja kaguosas sihtide ning

lõunaosas lühikesel lõigul tee vööndipoolseid servasid. Kirdeosas on püsielupaigast metsaeraldistest

tuletatud mõtteliste sirgete abil (käänupunktide koordinaadid on X: 685 305,076 ja Y: 6 559 607,162;

X: 685 321,446 ja Y: 6 559 569,258; X: 685 362,987 ja Y: 6 559 569,754) välja jäetud tiik.

Lisaks Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus esitatud piiranguvööndile, mis ümbritses

sihtkaitsevööndit vaid lõunast, on ekspertiisis esitatud ettepaneku kohaselt jäetud pesametsale puhvriks

piiranguvöönd ka teistesse külgedesse, et tagada elupaikade sidusus ja elupaiga juurdekasv. Ekspertiisis

esitatuga võrreldes jäeti järgneva menetluse käigus vööndist välja kvartali nr II088 läänepoolseim osa,

mille tähtsus nii elupaiga juurdekasvu mõistes kui ka ühenduskoridorina on väike. Lisaks korrigeeriti

piiranguvööndi piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Lõplikud piiranguvööndi välispiirid

kulgevad lõunapoolse lahustüki edela-, lõuna- ja põhja-loodepiiril mööda kraavide, ida- ja läänepiiril

mööda sihtide ning põhja-kirdepiiril mööda tee püsielupaigapoolseid servasid. Põhjapoolse lahustüki

põhjapiir kulgeb mööda katastripiiri ja kirdepiir mööda sihi püsielupaigapoolset serva. Mujal on

piiritlemisel kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servi, idaosas ühel lõigul kraavi mõttelist

13

pikendust (kraavi mõtteliseks jätkuks oleva sirge otsapunkti koordinaadid on X: 685 308,507 ja

Y: 6 559 903,993).


116,85 ha. Püsielupaik asub riigimaal.

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas hariliku ungrukolla (Huperzia selago, III kaitsekategooria),

hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria, III kaitsekategooria) ja sulgja õhiku (Neckera pennata,

III kaitsekategooria) kasvukohad, laanepüü (Tetrastes bonasia, III kaitsekategooria) elupaik ning VEP

nr 103087.

2.5.1.7. Suuremurru lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald, Lõpe ja Tammetaguse küla.

Püsielupaiga moodustamise ettepaneku tegi Uudo Timm 25.06.2014. a. Ettepanekukohase püsielupaiga

sihtkaitsevööndi pindala oli 96,32 ha ja piiranguvööndi pindala 216,05 ha.

Kavandatav püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava elupaiga koodiga

KLO9118084, kus on registreeritud 61 lendorava pesapuud. Riikliku seire andmetel on elupaik

lendorava poolt olnud asustatud aastatel 2014–2016. Kuna leiukoha pesapuud paiknevad hajusalt

küllaltki suurel alal, on ka moodustatav sihtkaitsevöönd suure pindalaga, hõlmates selles raietega

äärmiselt killustatud maastikus allesjäänud lendorava pesapuistud.

Ekspertiisi käigus lõigati sihtkaitsevööndi kagunurgast välja kruusatee ning vähendati vööndi ulatust

kirdeosas, viies piiri kuni 60 m lääne poole. Järgneva menetluse käigus suurendati vööndi ulatust

kirdeosas uuesti, laiendades seda võrreldes Uudo Timmi ettepanekuga veelgi ja lisaks põhja- ja

loodeosas, sest sealne pesapuude grupp on leitud ja keskkonnaregistrisse kantud pärast ettepaneku ja

ekspertiisi tegemist. Laiendusala hõlmab suuremas osas riigimaad, kuid paratamatult ka eramaad, et

tagada vähemalt osale pesapuudele piisav, lendorava kaitse tegevuskavas soovitatud kaugus (150 m)

sihtkaitsevööndi piirist. Pärast ekspertiisi laiendati sihtkaitsevööndit ka läänekülje põhjapoolses osas

riigimaal alale, kus on säilinud keskealist metsa, et tagada vähemalt osa sealsete pesapuude piisav

kaugus vööndi piirist. Noorendikualadele ja hiljutisele lageraielangile ala kaguosas sihtkaitsevööndit ei

laiendatud, sinna moodustatakse piiranguvöönd. Sihtkaitsevööndist lõigati välja Suuremurru talukoht

koos seda ümbritseva õueala ja põllumajandusmaadega, samuti sellest kagusse jääv metsaala, kuna see

on nimetatud lagedate ja teega ülejäänud püsielupaigast ära lõigatud. Pesapuud jäävad küll sellisel juhul

püsielupaiga piirist vähem kui 150 m kaugusele, kuid lagedate püsielupaika hõlmamine ei ole lendorava

kaitse seisukohast vajalik. Mujal korrigeeriti sihtkaitsevööndi piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele.

Sihtkaitsevööndi lõplikult piirid kulgevad järgmiselt. Edela-, lääne- põhja- ja kirdeosas on kasutatud

kraavide püsielupaigapoolseid servasid. Suuremurru kinnistu loodepiiril on ühel lõigul kasutatud

katastripiiri. Sellest põhja pool on ühel lõigul ning vööndi loodepoolseimas osas piiriks sihi

vööndipoolsed servad. Idapiiril pöördub piir arvates Iisaku metskond 213 kinnistu lõunapiiri ja kraavi

vööndipoolse serva lõikumispunktist lõuna poole katastriüksuste piiridele ja nende nurkade vahelistele

mõttelistele sirgetele, jätkudes nii Lõpe kinnistu põhjapiirini. Lõpe kinnistu loodenurgast kulgeb piir

läände, sihi vööndipoolsel serval olevasse punkti (koordinaadid X: 687 507,801 ja Y: 6 559 665,029),

kulgedes sealt edasi mööda sihi ja kraavide vööndipoolseid servasid. Suuremurru talukohta ümbritsev

lage on selle kirdeosas püsielupaigast välja lõigatud kraavi püsielupaigapoolset serva mööda. Lääneosas

on kasutatud metsaeraldistest tuletatud sirgeid (sirgetevaheliste punktide koordinaadid on arvates

sirgest, mille üks otsapunkt on kraavi tipus ja teine punktis koordinaatidega X: 687 217,350 ja

Y: 6 559 303,630, X: 687 201,902 ja Y: 6 559 186,282; X: 687 119,646 ja Y: 6 559 152,519;

X: 687 202,474 ja Y: 6 559 021,376; X: 687 211,629 ja Y: 6 558 945,377). Mõttelisi sirgeid on

kasutatud, sest põhikaart ei anna selles kohas looduses leiduvat üleminekulisust adekvaatselt edasi.

Lagedast edelas on kasutatud kraavi püsielupaigapoolset serva, sellest läänes kulgeb piir mööda

14

katastripiiri ja selle mõttelisi jätke ning metsaeraldiste piire (käänupunkti koordinaat on X: 687 082,655

ja Y: 6 558 925,446), jätmaks vööndist välja lageraielank ja ebasobiv metsaosa. Vööndi kagunurgas on

piiriks kraavi ja tee püsielupaigapoolsed servad. Lõunaosas olev lage on välja piiritletud mõtteliste

sirgete abil, kuivõrd põhikaardil kajastatud kõlvikupiirid ei anna looduses leiduvat olukorda

adekvaatselt edasi ning kooslused on seal väga üleminekulised. Mõtteliste sirgete vahelised

koordinaadid on järgmised: X: 687 105,843 ja Y: 6 558 496,102; X: 687 029,135 ja Y: 6 558 573,185;

X: 686 979,790 ja Y: 6 558 559,610; X: 686 933,514 ja Y: 6 558 466,304; X: 686 878,422 ja

Y: 6 558 482,066; X: 686 869,414 ja Y: 6 558 464,652. Lageda loodenurgas on piir tõmmatud kraavide

ja sihi püsielupaigapoolsete servade järgi.

Piiranguvööndi ulatust vähendati ekspertiisi käigus nii püsielupaiga loode- kui ka kaguosas, sest nii lai

piiranguvööndi ulatus ei ole vajalik ega põhjendatud. Järgneva menetluse käigus arvati püsielupaigast

välja ka kagupoolseim piiranguvööndi lahustükk (kvartalite nr II145, II146 ja II128 teest kagusse ja itta

jäävad osad), kuna ülejäänud püsielupaigast eraldab seda tee, lahustükil puudub ühenduskoridori

funktsioon (tulenevalt lagedast maastikust ei ole võimalik luua ühendust kagu poole jäävate

elupaikadega) ning sihtkaitsevööndisse jäävatel pesapuudel ja pesametsal on teisel pool teed

piiranguvööndi kujul puhver juba olemas. Pesapuistust loodes ei ole piiranguvöönd vajalik, sest seal

jääb sihtkaitsevöönd pesapuudest piisavalt kaugele ja tagab ise vajaliku puhvri. Kuigi ekspertiisi käigus

leiti, et sihtkaitsevööndist kirdesse ei ole tarvis piiranguvööndit lisada, siis pärast ekspertiisi laiendati

seal piirkonnas nii sihtkaitse- kui ka piiranguvööndi ulatust, et tagada kaitse ja puhver sealsetele uutele

lendorava pesapuudele. Idaosas vähenes vööndi ulatus sihtkaitsevööndisse arvatud alade arvelt.

Piiranguvööndi, mis koosneb kolmest osast, lõplik välispiir kulgeb järgmiselt. Põhjapoolse lahustüki

piirid kulgevad loodepiiril mööda sihi ja mujal kraavide püsielupaigapoolseid servasid pidi, v.a väike

lõik kirdepiiril, kus kraavi puudumisel on kasutatud tee ja sihi servasid. Kagupoolse lahustüki piiril olev

tee koos teeäärse kraaviga on jäetud püsielupaigast välja, lahustüki kirdeosas on piiritlemisel kasutatud

pinnastee püsielupaigapoolset serva. Läänepoolse lahustüki põhja-, lõuna- ja idapiiriks on kraavide

püsielupaigapoolsed servad. Lääneosas külgneb Suuremurru lendorava püsielupaiga piiranguvööndi

viimati mainitud lahustükk Mädamänniku lendorava püsielupaiga piiranguvööndiga, kusjuures piirisiht

ja kraav jäävad Suuremurru püsielupaika. Nimetatud lahustüki kaudu on Suuremurru püsielupaigas

olevad lendorava elupaigad ühendatud lääne pool asuvate Lõpe ja Mädamänniku lendorava

püsielupaigaga ja sealt kaudu omakorda Muraka looduskaitsealal ning kaugemal läänes oleva

Saarevälja-Nissipõllu-Jõemaa-Mäe lendorava püsielupaikade kompleksiga.

Püsielupaiga pindala on 205,55 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 102,22 ha (18,04 ha era- ja 84,18

ha riigimaal) ja piiranguvöönd 103,33 ha (5,51 ha era- ja 97,82 ha riigimaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas VEP nr 116022, VEP nr 116024, VEP nr 116023 ja VEP nr

116025.

2.5.1.8. Nissipõllu lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Mäetaguse vald, Metsküla küla.



Kavandatav püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta elupaigakirje koodiga

KLO9118624, kus on registreeritud kuus lendorava pesapuud. Riikliku seire käigus on elupaigas

lendorava leidumine registreeritud aastatel 2014–2016.

Pesapuudest kirdes on ettepanekukohase sihtkaitsevööndi piir pesapuudele lähemal kui 150 m, kuid

sinna ei ole otstarbekas sihtkaitsevööndit laiendada, sest pesamets piirneb lageda lammialaga.

Ekspertiisi käigus laiendati pesapuudele puhvri tagamiseks neist põhjas-loodes oleval riigimaale

15

piiranguvööndi ulatust. Sihtkaitsevööndist läände jääv piiranguvöönd jagati kaheks nii, et selle

läänepoolne osa külgneb Saarevälja ja idapoolne Nissipõllu lendorava kavandatava püsielupaigaga.

Järgneva menetluse käigus suurendati sihtkaitsevööndi ulatust pesapuudest vahetult kirdes-põhjas

vanajõe soppi ulatuvale metsaalale (muidu jääksid mõned pesapuud püsielupaiga piirist vaid 25–30 m

kaugusele) ning viidi vööndi piirid vastavusse ajakohaste aluskaartidega.

Sihtkaitsevööndi lõplikud piirid kulgevad lõuna- ja kaguosas mööda sihtide, kirde- ja põhjaosas

Mäetaguse jõe ning lääneosas kraavide vööndipoolseid kaldaid. Idapiiril on ühel lõigul kasutatud

Mäetaguse jõe püsielupaigapoolselt kaldalt (kaldal oleva punkti koordinaadid on X: 683 410,646 ja

Y: 6 558 356,751) sihi ja tee nurka kulgevat mõttelist sirget.

Piiranguvööndist arvati ekspertiisijärgse menetluse käigus välja kvartalitesse nr II099 ja II081 jäävad

alad, sest lendorava elupaigad on sellelt alalt (hiljutiste) raiete käigus suuresti hävinud. Läänes oleva

Saarevälja püsielupaigaga luuakse ühendus RMK lendoravakoridoride kaudu. Nissipõllu püsielupaiga

piiranguvööndi, RMK lendoravakoridoride ning Saarevälja lendorava püsielupaiga kaudu on Nissipõllu

lendorava pesametsad ühendatud kaugemal loodes Muraka looduskaitsealal olevate lendorava

elupaikadega. Nissipõllu lendorava püsielupaik on ühendusteeks nii Saarevälja kui ka vahetult põhja

poole jäävate Jõemaa ja Mäe lendorava püsielupaiga ja kagus Muraka looduskaitsealal olevate

lendorava elupaikade vahel. Kagus Muraka looduskaitsealal olevate lendorava elupaikade kaudu on

tagatud Nissipõllu lendorava püsielupaiga ja sellega külgnevate püsielupaikade (Saarevälja, Jõemaa,

Mäe) sidusus kaugemal idas oleva Mädamänniku-Lõpe-Suuremurru lendorava püsielupaikade

kompleksiga.

Piiranguvööndi lõplik aluskaartidega ajakohastatud välispiir kulgeb lõuna-, kirde- ja põhjaosas mööda

vooluveekogude (kraavid, jõgi), lääneosas sihi ning loodeosas mööda tee vööndipoolseid servi.

Püsielupaik piirneb Muraka looduskaitsealaga, kuid püsielupaiga piire ei ole seal viidud otsesesse

vastavusse looduskaitseala piiridega, kuna viimased on tingituna kaitse alla võtmisest möödunud aja

jooksul toimunud aluskaartide (põhikaardi, katastrikaardi) muutustest nihkes.


riigimaal) ja piiranguvöönd 67,66 ha (paikneb 0,003 ha ulatuses era- ja ülejäänud osas riigimaal).

2.5.1.9. Saarevälja lendorava püsielupaik


Keskkonnaregistris oleva seni kaitseta kahe lendorava leiukoha kaitse alla võtmiseks püsielupaigana

tegi Uudo Timm ettepaneku 25.06.2014. a. Ettepanekukohase püsielupaiga sihtkaitsevööndi pindala oli

kokku (sihtkaitsevöönd koosnes kahest lahustükist) 75,95 ha ja piiranguvööndi pindala 270,43 ha.

Püsielupaik hõlmab kaht keskkonnaregistris olevat seni kaitseta lendorava elupaika. Neist elupaigas

koodiga KLO9115251 on registreeritud 16 lendorava pesapuud ja elupaigas koodiga KLO9118623 14

pesapuud. Leiukohas koodiga KLO9118623 registreeriti riikliku seire käigus lendoravate leidumine

aastatel 2014–2016, leiukohas KLO9115251 aastatel 2012–2014 ja 2016.

Tulenevalt kahe leiukoha vahele jäävatest lagedatega ümbritsetud talukohtadest ja põllumajandusaladest

koosneb sihtkaitsevöönd nii ettepanekus, ekspertiisi järel kui ka lõplikes piirides kahest lahustükist –

üks kummagi leiukoha ümber. Mõlemas lahustükis jäävad pesapuud sihtkaitsevööndi ja ühtlasi

püsielupaiga piirile lähemale kui 150 m, sest pesapuistud piirnevad lagedate (elupaigaks sobimatute)

aladega.

16

Ettepanekus oli sihtkaitsevööndi põhjapoolse lahustüki loodeosast ja ühtlasi püsielupaigast välja jäetud

heinamaa ja lageraielank. Ekspertiisi käigus arvati need sihtkaitsevööndisse. Järgneva menetluse käigus

leiti olevat põhjendatud lagedam ala püsielupaigast välja jätta, kuid lageraielank, kus kasvab vanu haava

seemnepuid, arvata piiranguvööndisse. Lahustüki lõunaosast oli ettepanekus välja jäetud õueala koos

seda ümbritseva võsastunud rohumaaga. Ekspertiisi käigus ja selle järel arvati püsielupaigast välja vaid

katastripiiridega piiritletud eraomandisse kuuluv õueala, kuna seda ümbritsev, riigi omandisse kuuluv

võsastuv ala läheb sujuvalt üle metsaks. Lõunapoolset sihtkaitsevööndi lahustükki laiendati selle

loodeosas teerajani, et hõlmatud oleks kogu pesapuudelähedane pesitsemiseks sobiv mets. Muus osas

täpsustati sihtkaitsevööndi piire ekspertiisi käigus ja selle järel vastavalt ajakohastele aluskaartidele.

Sihtkaitsevööndi põhjapoolse lahustüki lõplikud piirid kulgevad järgmiselt. Lääne-loodeosas on piiriks

sihi ja kraavi vööndipoolne serv kuni Tagatalu kinnistu idapiirini, kust piir kulgeb kagu poole, ning

vööndi lõunaosas mööda erakinnistute ja riigimaa piiri. Vööndi lõunaosas kulgeb piir mööda tee

vööndipoolset serva, sealt edasi ida poole mööda elektriliini kaitsevööndi piiri (10 m arvates

elektriliinist) ja kirde poole mööda kraavi püsielupaigapoolset serva. Kraavi lõppemisel on piiriks tee

püsielupaigapoolne serv (pesapuude läheduse tõttu teele ei ole kasutatud teeäärseid teemaad märkivaid

katastripiire). Kirde-põhjaosas on piiriks kinnistu piir, mis tagab põhja poole pesapuude piisava kauguse

(üle 150 m) vööndi piirist. Põhja-loodepiiriks on viimati mainitud katastripiiri mõtteline jätk, mille

loodepoolne nurgapunkt paikneb kraavi serval asukohas koordinaatidega X: 680 970,358 ja

Y: 6 560 507,710. Sealt suundub piir mööda kraavi vööndipoolset serva edelasse, lageraielangi servale

(koordinaadid: X: 680 939,288 ja Y: 6 560 470,714) ja sealt mööda metsaeraldistest tuletatud mõttelisi

sirgeid (nende vaheliste punktide koordinaadid on X: 680 959,257 ja Y: 6 560 444,939; X: 680 938,734

ja Y: 6 560 388,834; X: 680 954,017 ja Y: 6 560 355,865) pidi (eesmärgiga hõlmata lendoravale sobiv

metsatukk) heinamaa piirile. Heinamaa on põhikaardi ebatäpsuste tõttu püsielupaigast välja piiritletud

samuti mõtteliste sirgete (sirgetevaheliste punktide koordinaadid on X: 680 993,460 ja

Y: 6 560 409,190; X: 681 038,000 ja Y: 6 560 339,190) järgi, mis suunduvad pinnastee otsa, sealt

loodesse sihi ja seejärel kraavi vööndipoolsele servale. Jõe maaüksus on vööndist välja arvatud

katastripiiride järgi.

Sihtkaitsevööndi lõunapoolset lahustükki eraldavad talu ümbritsevatest lagedatest ja põllumaadest

mõttelised sirged, kuna kooslused on seal väga üleminekulised ning põhikaardil kõlvikupiirid seetõttu

muutlikud. Mõtteliste sirgete tõmbamisel on arvestatud muu hulgas, et ükski pesapuu ei jääks

püsielupaigast välja: paljud pesapuud paiknevad vahetult põllumaa serval ja põhikaardi järgi mõned

puud ka põllumaal. Mõtteliste sirgete vaheliste punktide koordinaadid on arvates loodeosas oleva teeraja

ja kõlvikupiiri nurgast (X: 680 064,698 ja Y: 6 559 661,355) ida poole järgmised: X: 680 088,100 ja

Y: 6 559 604,390; X: 680 175,975 ja Y: 6 559 621,526; X: 680 140,045 ja Y: 6 559 582,831;

X: 680 189,103 ja Y: 6 559 536,537; X: 680 265,110 ja Y: 6 559 615,998; X: 680 268,660 ja

Y: 6 559 662,380; X: 680 354,849 ja Y: 6 559 672,010; X: 680 350,186 ja Y: 6 559 647,480;

X: 680 296,981 ja Y: 6 559 562,318; X: 680 325,791 ja Y: 6 559 533,451; X: 680 338,465 ja

Y: 6 559 478,288; X: 680 357,070 ja Y: 6 559 457,420; X: 680 388,102 ja Y: 6 559 444,983;

X: 680 377,600 ja Y: 6 559 406,660; X: 680 353,450 ja Y: 6 559 424,120; X: 680 323,843 ja

Y: 6 559 421,491; X: 680 297,580 ja Y: 6 559 379,620; X: 680 340,340 ja Y: 6 559 351,250;

X: 680 416,432 ja Y: 6 559 350,667; X: 680 457,199 ja Y: 6 559 382,451; X: 680 472,400 ja

Y: 6 559 359,303; X: 680 552,553 ja Y: 6 559 431,855; X: 680 524,950 ja Y: 6 559 476,640;

X: 680 505,310 ja Y: 6 559 465,960; X: 680 515,760 ja Y: 6 559 445,140; X: 680 461,345 ja

Y: 6 559 426,328; X: 680 406,620 ja Y: 6 559 440,310; X: 680 387,080 ja Y: 6 559 467,740;

X: 680 448,350 ja Y: 6 559 555,570; X: 680 465,300 ja Y: 6 559 633,780; X: 680 538,733 ja

Y: 6 559 701,678; X: 680 580,191 ja Y: 6 559 673,348; X: 680 643,069 ja Y: 6 559 703,059;

X: 680 666,562 ja Y: 6 559 636,036; X: 680 839,995 ja Y: 6 559 544,828; X: 680 799,780 ja

Y: 6 559 465,910; X: 680 800,730 ja Y: 6 559 437,860; X: 680 834,520 ja Y: 6 559 392,020;

X: 680 718,385 ja Y: 6 559 145,103; X: 680 685,909 ja Y: 6 559 147,176; X: 680 658,270 ja

Y: 6 559 106,064; X: 680 601,612 ja Y: 6 559 101,919; X: 680 570,518 ja Y: 6 559 055,624;

X: 680 591,247 ja Y: 6 558 969,253; X: 680 644,451 ja Y: 6 558 954,051; X: 680 719,767 ja

Y: 6 559 017,965. Viimane mõtteline sirge suundub katastriüksuste (Mäetaguse metskond 56, Iisaku

metskond 54 ja Saarevälja kinnistute) nurgapunkti. Kaguosas on kasutatud katastripiire ning

17

Iisaku metskond 54 kinnistu läänenurgast edelasse kraavi püsielupaigapoolsele servale (X: 680 431,979

ja Y: 6 558 702,884) suunduvat mõttelist sirget. Lõuna-edela ja lääneosas on piiriks kraavi ja põhja-

loodeosas teeraja püsielupaigapoolne serv (kraav ja rada jäävad vööndist välja). Lahustükk piirneb

Muraka looduskaitsealaga, kuid püsielupaiga piire ei ole seal viidud otsesesse vastavusse

looduskaitseala piiridega, kuna viimased on kaitse alla võtmisest möödunud aja jooksul toimunud

aluskaartide (põhikaardi, katastrikaardi) muutuste tõttu nihkes.

Tulenevalt vajadusest tagada puhver sihtkaitsevööndi põhjapoolses lahustükis olevatele lendorava

pesapuudele, laiendati piiranguvööndi ulatust pärast ekspertiisi sihtkaitsevööndist vahetult kirdes.

Ettepanekus piirnes sihtkaitsevööndi lõunapoolne lahustükk idas Nissipõllu lendorava püsielupaiga

piiranguvööndiga. Ekspertiisi käigus lahutati viimane kaheks, maastikuliselt loogilisemaks Nissipõllu

ja Saarevälja piiranguvööndiks – kumbki külgneb vastava püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Järgneva

menetluse käigus leiti, et piiranguvööndi moodustamine Saarevälja püsielupaiga lõunapoolsest

lahustükist idasse (kvartalitesse nr II080 ja II098) ei ole enam otstarbekas, sest lendorava elupaigad on

sellelt alalt (hiljutiste) raiete käigus suuresti hävinud. Saarevälja püsielupaiga sihtkaitsevöönd on

lõunaosas piisava ulatusega ning idasse jääva Nissipõllu püsielupaigaga saab ühenduse tagada RMK

lendoravakoridorides rakendatavate metsamajandusvõtete abil.

Hilisema menetluse käigus vähendati piiranguvööndi ulatust põhjaosas. Püsielupaigast jäeti välja

edelaosas paiknev erakinnistu, kuna elupaigapotentsiaal on sealsetes puistutes (männikud) vähene ning

ühenduskoridorina ei ole ala vajalik oma asukoha tõttu (paikneb looduskaitsealaääres sopis, kusjuures

looduskaitsealal lendorava elupaigad seal piirkonnas puuduvad). Kuigi sellisel kujul jääb Muraka

looduskaitseala ja püsielupaiga vahele kaitse all mitteolev laik, ei ole sinna piirangute seadmine

otstarbekohane, sest vööndi funktsioon – tagada sidusus põhjapool olevate elupaikadega – on tagatud

ka vööndi vähendatud piirides. Vahetult Saarevälja lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndist läänes

oleval Muraka looduskaitseala osal on pealegi tegemist lendoravale ebasobivate rabaelupaikadega, mis

tähendab, et need toimivad levikutõkkena ning seetõttu ei ole vaja nendega ühendust tagada.

Samadel põhjustel on pärast ekspertiisi vööndi ja ühtlasi püsielupaiga ulatust vähendatud loodeosas nii

riigi- kui ka eramaal, jättes püsielupaika vaid metsaala, kus on lendoravale sobivat haava-segametsa nii

püsielupaigas kui ka külgneval Muraka looduskaitsealal ning looduskaitsealal ka keskkonnaregistris

olev ning viimastel aastatel asustatud olnud lendorava elupaik.

Ärakuulamise tulemusena ja kooskõlas Krongi kinnistu omaniku ettepanekuga vähendati

piiranguvööndi ulatust loodeosas veel, sest hiljutiste raiete tõttu on sealt kaudu Muraka

looduskaitsealaga ühendus tagamine vähetõenäoline. Ärakuulamise käigus maaomaniku,

Keskkonnaameti ja lendoravaekspert Uudo Timmi osalusel toimunud paikvaatlusel veenduti, et seni

kavandatud ühenduskoridor Saarevälja püsielupaiga tuumala ja Muraka looduskaitsealal olevate

lendorava elupaikade vahel on raietega niivõrd ulatuslikult läbi lõigatud, et see ei toimiks enam

liikumiskoridorina. See tähendab muu hulgas, et Krongi kinnistu, mis niigi paikneb Saarevälja

püsielupaiga tuumalast eramaana erakordselt kaugel (kinnistu lähim piir on tuumalast ligi kilomeetri

kaugusel) arvamine püsielupaiga koosseisu on põhjendamatu. Seega otsustati Krongi kinnistu ja sellest

lõunasse jääv lendorava jaoks väärtuse kaotanud riigimaa kvartalis II025 püsielupaigast välja jätta.

Nimetatud ala püsielupaigast väljajätmine ei kahjusta lendorava elupaikade võrgustiku sidusust.

Arvestades lendorava uut levikuinfot ja ümbruskonnas toimunud raieid, aitab sidusama toimiva

võrgustiku moodustamisele kaasa ühenduskoridoride kavandamine hoopis kirde-põhja poole. 2016.

aastal leiti Saarevälja-Jõemaa-Mäe püsielupaikade kompleksist kirde-põhja poolt mitu uut ja asustatud

lendorava elupaika, mis pigem viitavadki toimivale ühendusele Muraka looduskaitsealal olevate (samuti

asustatud) elupaikadega sealtkaudu, mitte Saarevälja püsielupaigast loode suunas, kus metsaalad on

raietest äärmiselt killustatud ning kuhu algselt laiaulatuslikku piiranguvööndit kavandati. Ühendus

põhjapoolsete elupaikadega luuakse piiranguvööndi kujul riigimaal kvartali nr II026 lõunaosa, kvartali

II027 ning II028 lääneosa ning neist põhja poole jääva Mustassaare metsise püsielupaiga kaudu.

Mustassaare metsise püsielupaiga lõunaosa puistud ei sobi lendoravale suuremas osas küll elupaigaks,

18

kuid elupaikade vahel liikumiseks küll. Kvartali II027 otsese ühenduse tagamine ida pool paikneva

lendorava Jõemaa püsielupaigaga pole tõenäoliselt sealsete vahepealsete lagedate alade tõttu võimalik,

ühendus ida pool olevate lendorava elupaikadega tagatakse RMK lendoravakoridoride abil.

Piiranguvööndi lõplikud välispiirid kulgevad järgmiselt. Lääneosas kulgeb piir mööda kraavi ja

loodeosas tee püsielupaigapoolset serva. Põhja-keskosas on piiriks sihi püsielupaigapoolne serv kuni

punktini koordinaatidega X: 680 895,162 ja Y: 6 560 750,238, kust edasi ida poole on kasutatud

metsaeraldistest tuletatud mõttelisi sirgeid (käänupunktide koordinaadid on X: 680 917,114 ja

Y: 6 560 884,236; X: 681 003,115 ja Y: 6 560 944,596; X: 681 069,406 ja Y: 6 560 908,018;

X: 681 193,414 ja Y: 6 560 892,375). Edasi kulgeb piir mööda sihi serva punktini koordinaatidega

X: 681 136,757 ja Y: 6 561 246,488 ja edasi mööda mõttelisi sirgeid (käänupunktid koordinaatidega

X: 681 230,683 ja Y: 6 561 206,589; X: 681 307,146 ja Y: 6 561 218,174; X: 681 429,785 ja

Y: 6 561 363,652; X: 681 333,457 ja Y: 6 561 494,603). Kirde-põhjaosas on piiriks taas sihi ja

kirdeosas tee püsielupaigapoolne serv kuni punktini koordinaatidega X: 681 809,634 ja

Y: 6 561 361,948, kust edela poole on kasutatud taas mõttelisi sirgeid (käänupunktide koordinaadid on

X: 681 788,597 ja Y: 6 561 358,190; X: 681 708,928 ja Y: 6 561 254,732. Mäetaguse metskond 91

kinnistu lääneosas on piiriks sihi püsielupaigapoolne serv kuni sihtide ristumiskohani, kust piir suundub

kraavi püsielupaigapoolsele servale. Jõemaa katastriüksuste loodenurgast jätkub piir mööda katastripiiri,

pöördudes selle käänupunktist idasse, katastripiiril olevasse punkti koordinaatidega X: 681 443,103 ja

Y 560 655,612. Sealt jätkub piir mööda katastripiiri, kuni jõuab teeni, kus on lühikesel lõigul piirina

kasutatud ka tee püsielupaigapoolset serva.

Sihtkaitsevööndi põhjapoolse lahustüki ja piiranguvööndi vahelise lageda väljapiiritlemisel on

kasutatud ülaltoodud mõttelisi sirgeid, neist piiranguvööndi piirile jäävate sirgete vahelise käänupunkti

koordinaadid on X: 680 869,109 ja Y: 6 560 227,979. Nimetatud punkt paikneb kraavi serval, mis jääb

püsielupaiga piiranguvööndisse. Piiranguvööndi lõunapiiril on lageda väljapiiritlemisel kasutatud

samuti mõttelisi sirgeid järgmiste käänupunktide koordinaatidega: X: 680 732,639 ja Y: 6 559 758,620;

X: 680 699,217 ja Y: 6 559 829,224; X: 680 651,590 ja Y: 6 559 863,900; X: 680 543,387 ja

Y: 6 559 870,166; X: 680 508,072 ja Y: 6 559 928,358; X: 680 473,096 ja Y: 6 559 910,795;

X: 680 480,721 ja Y: 6 559 888,548; X: 680 448,135 ja Y: 6 559 873,508; X: 680 335,330 ja

Y: 6 559 909,702; X: 680 281,833 ja Y: 6 559 816,729. Viimane käänupunkt paikneb kraavi serval, piir

kulgeb sealt edasi mööda kraavi, kusjuures kraav ise jääb püsielupaigast välja. Veel lääne poole jääva

lageda väljapiiritlemiseks kasutatud mõtteliste sirgete vaheliste punktide koordinaadid piiranguvööndi

osas on X: 680 263,728 ja Y: 6 559 752,464; X: 680 155,320 ja Y: 6 559 750,890; X: 680 152,482 ja

Y: 6 559 695,372; X: 680 062,656 ja Y: 6 559 678,098.

Eelnõukohastes piirides ja koos RMK lendoravakoridoridega on Saarevälja lendorava püsielupaik

ühendatud ida pool kavandatava Nissipõllu lendorava püsielupaigaga ja selle kaudu nii kirdes olevate

Jõemaa ja Mäe lendorava püsielupaiga kui ka kagus Muraka looduskaitsealal olevate lendorava

elupaikadega, ning sealt omakorda kaugemal idas oleva Mädamänniku-Lõpe-Suuremurru lendorava

püsielupaikade kompleksiga. Üsna laiaulatuslik Saarevälja püsielupaiga piiranguvöönd, mis paikneb

suuresti riigimaal, on vajalik, et ühendada loetletud püsielupaiku ja neis olevaid elupaiku Saarevälja

püsielupaigast põhja poole, Muraka looduskaitsealale jäävate ning 2016. aastal leitud lendorava uute

elupaikadega, mis on viimastel aastatel, sh 2016. aastal olnud lendorava poolt asustatud. Kuigi

Saarevälja püsielupaiga sihtkaitsevöönd piirneb Muraka looduskaitsealaga, on sealses piirkonnas

kaitsealal lendoravale sobimatud rabaelupaigad ja selleks, et vältida kõnesolevate põhjapoolsete Muraka

looduskaitsealal paiknevate lendorava elupaikade isolatsiooni jäämist, tuleb ühenduskoridorid nendeni

viia mööda sobivaid elupaiku. Eramaad on kahel kinnistul piiranguvööndisse hõlmatud lendoravale vaid

sihtkaitsevööndisse arvatud elupaigametsade vahetus läheduses.

Püsielupaiga lõplik pindala on 218,56 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 81,02 ha (28,31 ha era-,

52,58 ha riigi- ja 0,13 ha munitsipaalomandis) ja piiranguvöönd 137,54 ha (19,68 ha era- ja 117,86 ha

riigimaal).

19

2.5.1.10. Jõemaa lendorava püsielupaik




Kavandatava püsielupaiga sihtkaitsevöönd hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava

elupaigakirje koodiga KLO9119032, kus on registreeritud 15 lendorava pesapuud. Lendorava leidumine

on elupaigas riikliku seire käigus registreeritud aastatel 2014–2016.

Sihtkaitsevööndi loodepiir on lendorava pesapuudele lähemal kui 150 m, kuid vööndit ei ole mõistlik

sinna poole laiendada, sest siis jääks sisse lendoravale sobimatud lagedad alad. Selleks, et hõlmata kogu

sobivat elupaigalaiku, laiendati sihtkaitsevööndit ekspertiisi käigus kirde ja ida poole riigimaal paikneva

ettepanekukohase piiranguvööndi alale. Sihtkaitsevööndisse jäävaid lammialasid ei ole otstarbekas välja

piiritleda, kuna kooslused on seal üleminekulised: metsa- ja lammikoosluste vaheline piir on raskesti

eristatav. Pärast sihtkaitsevööndi piiride vastavusse viimist ajakohaste aluskaartidega kulgevad need

järgmiselt. Läänepiiriks on elektriliini kaitsevööndi piir (10 m elektriliinist) ning loodeosas, kus lage

ulatub nimetatud puhvrist kaugemale, kõlvikupiir. Edelaosas on suure üleminekulisuse tõttu looduses ja

sellest tuleneva põhikaardi ebatäpsuste tõttu lageda ala väljapiiritlemiseks kasutatud mõttelisi sirgeid,

mille otsapunktide koordinaadid on X: 681 737,896 ja Y: 6 560 614,600; X: 681 645,340 ja

Y: 6 560 460,650; X: 681 590,858 ja Y: 6 560 510,178. Põhja- ja lõunapiiriks on katastripiirid. Idaosas

külgneb Jõemaa lendorava püsielupaiga sihtkaitsevöönd Mäe lendorava püsielupaiga

sihtkaitsevööndiga, kusjuures piiril olev vooluveekogu jääb Jõemaa püsielupaika.

Sihtkaitsevööndist kirdes olev metsaosa, mis ettepanekukohastes piirides oleks kuulunud

Mäe lendorava püsielupaika, arvati ekspertiisi käigus Jõemaa püsielupaiga koosseisu, kuna see piirneb

viimati mainitud püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Võrreldes Uudo Timmi ettepanekuga laiendati

ekspertiisi käigus piiranguvööndi ulatust sihtkaitsevööndist loodes riigimaal. Järgneva menetluse käigus

arvati aga kogu sihtkaitsevööndist põhja poole jääv piiranguvööndi osa püsielupaigast välja, kuna

sealsed puistud on väiksema elupaigapotentsiaaliga kui vööndist lõuna poole jäävad alad ning

liikumiskoridori funktsiooni saab seal säilitada, moodustades sinna RMK lendoravakoridori.

Eraomandis olev Jõemaa kinnistu tsoneeriti ekspertiisi käigus metsaalal katastripiire kasutades

püsielupaigast välja, kuna selles püsielupaiga osas on võimalik lendorava kaitse tagada riigimaal. Kuna

sihtkaitsevööndist lääne poole ei ole sealsete lendoravale levikubarjäärina toimivate lagedate tõttu

otstarbekas piiranguvööndit moodustada, siis on ka põhjendatud piiranguvööndi laiem ulatus

sihtkaitsevööndist lõunas, et tagada elupaiga pealekasv.

Pärast ekspertiisi vähendati vööndi ulatust pisut edelaosas, viies seal püsielupaiga piiri katastripiirile.

Menetlusosaliste ärakuulamise tulemusena vähendati piiranguvööndi ulatust edelaosas Kõrgemäe ja

Muraka kinnistul alltoodud põhjendustel veelgi.

2016. aasta lendorava riiklik seire ning liigi süstemaatiline otsimine tõid uut infot tema leviku kohta

Muraka looduskaitsealast idasse jäävatel aladel. Muu hulgas leiti uusi lendorava poolt asustatud

elupaiku Saarevälja-Jõemaa-Mäe-Nissipõllu elupaigakompleksist põhja pool. Jõemaa püsielupaiga seni

kavandatud piiranguvööndist (Kõrgemäe ja Muraka kinnistust) lõunasse jääv, kavandatavate Saarevälja

ja Nissipõllu püsielupaiga vahel olev ala on (hiljutiste) raietega niivõrd killustatud, et sellega seni

kavandatud ulatuses Jõemaa püsielupaiga piiranguvööndi kujul ühenduse loomine ei pruugi täita kaitse

alla võtmise eesmärki ehk tagada lendoravale leviku- ja liikumisvõimalusi. Kavandatud ulatuses

piiranguvööndi moodustamine ei ole seetõttu põhjendatud ega otstarbekas, eriti kuna tegemist on

eramaadega. Arvestades lendorava uusimat levikuinfot ja lõuna poole tehtud raiete ulatust ning sellega

kaasnenud killustatust, tagab lendoravavõrgustiku jätkusuutlikuma toimimise, kui liikumiskoridorid

suunatakse eelkõige põhja poole. Nissipõllu ja Saarevälja lendorava püsielupaiga vahel tagavad

lendoravale vajaduse korral liikumisvõimaluse sinna RMK kavandatavad lendoravakoridorid. Seega

20

leiti olevat otstarbekas ja põhjendatud vähendada kavandatava Jõemaa püsielupaiga piiranguvööndi

ulatust selle edela-lõunaosas, sh Kõrgemäe ja Muraka kinnistul.

Arvestades eeltoodut vähendati Jõemaa püsielupaiga piiranguvööndi ulatust selle edela-lõunaosas ehk

Kõrgemäe, Muraka ja Iisaku metskond 54 kinnistul. Kõrgemäe kinnistul jäeti püsielupaigast välja

metsaala, mis jääb lõunapoole mõttelist sirget, mis kulgeb Muraka kinnistu loodenurgast loodesse,

metsaeraldise nr 16 läänenurka ehk elektriliinialuse lageda servale koordinaatidega X: 681 327,256 ja

Y: 6 560 181,713. Muraka kinnistul kulgeb piir loodeosas mööda katastripiiri, suundudes punktist

koordinaatidega X: 681 688,202 ja Y: 6 559 805,811 kagusse kraavi käänukohas oleva sihi otsa ning

sealt edasi mööda sihi püsielupaigapoolset serva tee ääres oleva kraavi servale. Kõrgemäe ja Muraka

kinnistu põhjaosa jäeti püsielupaiga koosseisu kui oluline puhver põhja pool Jõemaa kavandatava

püsielupaiga sihtkaitsevööndis olevale lendorava elupaigale ning tagamaks sidususe kagusse

kavandatava Nissipõllu lendorava püsielupaigaga.

Piiranguvööndi lõplik välispiir on lõuna- ja idaosas tõmmatud vooluveekogude (kraavid, Mäetaguse

jõgi) püsielupaigapoolsete servade järgi. Loodenurgas ulatub vööndi piir elektriliini kaitsevööndi (10 m

elektriliinist) piirini.

Jõemaa püsielupaiga piiranguvöönd tagab sidususe lõuna pool oleva Nissipõllu lendorava kavandatava

püsielupaiga ning selle ja RMK lendoravakoridoride kaudu omakorda Muraka looduskaitsealal ning

Saarevälja kavandatavas lendorava püsielupaigas olevate lendorava elupaikadega. Sidusus idasse jääva

Mäe lendorava kavandatava püsielupaigaga on tagatud üksteisega külgnevate Jõemaa ja Mäe

püsielupaiga sihtkaitse- ja piiranguvöönditega.



2.5.1.11. Mäe lendorava püsielupaik




Püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava elupaigakirje koodiga

KLO9119050, kus on registreeritud 18 lendorava pesapuud. Elupaigas on riikliku seire käigus lendorava

leidumine registreeritud aastatel 2014–2016.

Uudo Timmi ettepanekuga võrreldes suurendati ekspertiisi käigus sihtkaitsevööndi pindala lähtuvalt

lendorava kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetest selliselt, et teadaolevad pesapuud oleksid ka

lääneosas vähemalt 150 m ulatuses sihtkaitsevööndisse tsoneeritud ega jääks sihtkaitsevööndi piirile.

Sihtkaitsevööndi suur pindala on tingitud asjaolust, et sobivad elupaigad, mis on vaja tsoneerida

sihtkaitsevööndisse, on pillatult suurel alal.

Sihtkaitsevööndi piirid viidi vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Sihtkaitsevööndi edela- ja lääneosas

on piiritlemisel kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servi. Läänes külgneb Mäe lendorava

püsielupaiga sihtkaitsevöönd Jõemaa lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndiga, nimetatud vööndite

piiril olev vooluveekogu jääb Jõemaa püsielupaika. Kirdepiir ja lõunapiir alates Mäetaguse metskond

54 kinnistu lõunatipust kuni läänes oleva Iisaku metskond 54 kinnistu kirdetipuni põhineb

katastripiiridel. Lagedama lammiala välistamisel on kõlvikupiiride asemel kasutatud katastripiire

põhjusel, et lammi ja metsa piir on alal väga üleminekuline. Mäetaguse metskond 54 kinnistu kirdeosast

lõuna poole kuni sama kinnistu lõunatipuni on piiritlemisel kasutatud kraavi vööndipoolset serva.

Põhjapiiriks on mõtteline sirge Iisaku metskond 49 kinnistu loodenurga ja vööndi läänepiiril oleva,

Mäetaguse metskond 53 kinnistu kirdenurga juures kraavi vastaskaldal oleva punkti vahel.

21

Piiranguvööndit laiendati ekspertiisi käigus sihtkaitsevööndist lõunasse, kagusse ja läände.

Sihtkaitsevööndist põhjas arvati kõrvalasuva Jõemaa lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndiga piirnev

osa ettepanekukohasest piiranguvööndist viimati mainitud püsielupaiga koosseisu. Hiljem vähendati

piiranguvööndi pindala siiski kaguosas uuesti, kuna sealne kraavi ja maantee vahele jääv nurk, mis ei

ole ühegi teise elupaigaga ka ühenduses, ei anna lendorava kaitsele midagi juurde. Samuti jäeti

piiranguvööndist välja sihtkaitsevööndiga läänes külgnev Mäetaguse jõe lamm, kuna sealsed kooslused

on lendoravale elupaigana ning ka liikumiskoridoridena vähesobivad. Lammi põhjapoolne osa on küll

arvatud katastripiiride järgi püsielupaiga sihtkaitsevööndisse, sest seal on metsa- ja lammikooslused

üleminekulisemad. Hilisema menetluse käigus otsustati püsielupaigast välja jätta kogu

sihtkaitsevööndist põhja jääv piiranguvööndi osa, kuna sealsed puistud on väiksema

elupaigapotentsiaaliga kui püsielupaiga lõuna- ja idaosas olevad ja juba piisavalt suures ulatuses

hõlmatud alad. Liikumiskoridori funktsiooni saab põhjaosas säilitada, moodustades sinna RMK

lendoravakoridori.

Piiranguvööndi piire korrigeeriti ka vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Vööndi lõplikud välispiirid

kulgevad järgmiselt. Kirde- ja idapiiriks on katastripiirid, kusjuures idapiir kulgeb mööda teemaad

märkivat katastripiiri. Kagupiiril on kasutatud kraavide ja lõunapiiril tee püsielupaigapoolseid servi.

Edelapiiriks on samuti katastripiirid, kuna kõlvikupiir on seal looduses väga üleminekuline.

Mäe püsielupaigas olevate lendorava elupaikade sidusus teiste lendorava elupaikadega on tagatud

külgneva Jõemaa kavandatava lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndi ning Jõemaa ja Mäe

püsielupaigast põhja poole moodustatavate RMK lendoravakoridoride kaudu.

Püsielupaiga pindala on 138,05 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 98,92 ha (paikneb 0,003 ha

ulatuses era- ja ülejäänud osas riigimaal) ja piiranguvöönd 39,13 ha (11,01 ha era- ja 28,12 ha riigimaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas VEP nr 000125 ja VEP nr 000126.

2.5.1.12. Kuuse-Jaani lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald, Lõpe ja Taga-Roostoja küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Kuuse-Jaani lendorava püsielupaik koosneb piiranguvööndist ja selle

pindala on 15,81 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab läänepoolse osa lendorava leiukohast koodiga

KLO9102005, kus on registreeritud 34 lendorava pesapuud. Leiukoht on olnud lendorava poolt

asustatud kõigil seireaastatel, s.o alates aastast 2009 kuni aastani 2016.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on olemasolevat püsielupaika laiendatud Rannapungerja jõe ja

maantee vahelisel alal ida poole. Ettepanekukohane püsielupaik hõlmab lisaks kinnitatud püsielupaiga

piires kaitstud elupaigale ja pesapuudele ka ülejäänud osa registrisse kantud elupaigast ning kõik selle

piires hajusalt paiknevad teadaolevad pesapuud. Ettepanekukohase püsielupaiga pindala on 77,62 ha ja

see on tervenisti tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Ekspertiisi käigus ja pärast seda sihtkaitsevööndi

piirides sisulisi muudatusi ei tehtud, vastavalt ajakohastele aluskaartidele korrigeeriti ettepanekukohase

sihtkaitsevööndi piire. Kuigi püsielupaiga idapoolsest osast vahetult teisel pool jõge algab Muraka

looduskaitseala, ei ole otstarbekas püsielupaiga piire viia vastavusse looduskaitseala piiridega, sest jõe

hõlmamisel püsielupaiga koosseisu ja sellega lisaregulatsioonide tekitamist näiteks jõel liikumiseks ei

ole lendorava kaitse seisukohast vajadust. Seega kulgeb sihtkaitsevööndi lääne- ja põhjapiir kogu

ulatuses mööda jõe vööndipoolset kallast (jõgi ei kuulu sihtkaitsevööndisse). Vööndi keskosa läbiva tee

ja jõe vahele jäävate lammialade (riigimaal) hõlmamine püsielupaika on otstarbekas sealsete koosluste

üleminekulisuse tõttu: lendoravale sobilikud pesametsatukad on vähemsobivatest lammikooslustest

halvasti eristatavad. Lõunapiiri märkimisel on kasutatud katastriüksuste piiri – püsielupaigast on välja

jäetud transpordimaa. Idapiir kulgeb mööda sihi ja kraavi vööndipoolset serva, kirdenurgas mööda

katastripiiri.

22

Lendorava asustatud elupaigad asuvad lõuna pool jõge ja ka aja jooksul on edasine levik seal piirkonnas

teadaolevalt toimunud vaid jõe vasakkaldal. Kuigi sihtkaitsevööndi piir asub pesapuudele paljudes

kohtades lähemal kui 150 m ja lääneosas ei ole jõe paremkaldal vastas ka Muraka looduskaitseala, ei

ole otstarbekas laiendada püsielupaika põhjapoole jõge, kus asuvad eramaad. Seetõttu jäetakse

ekspertiisis soovitatud piiranguvöönd ala lääne-põhjaossa moodustamata. Samuti ei ole otstarbekas

piiranguvööndit moodustada lõunasse ega põhja, sest sihtkaitsevöönd piirneb lõunast maanteega ja

põhjast osaliselt Muraka looduskaitsealaga. Küll aga moodustatakse ekspert Liisa Renneli ettepanekul

piiranguvöönd püsielupaigast kirde-ida poole, et tagada ainsa võimaliku variandina ühenduskoridori

olemasolu isolatsioonis oleva, kuid vähemalt seitse viimast aastat (2010–2016) lendorava poolt

asustatud olnud Tärivere mäe lendorava elupaigaga (elupaiga keskkonnaregistri kood KLO9100954).

Piiranguvööndi piiritlemisel jäeti vööndi lõunaosast esialgu välja RMK kavandatavate

lendoravakoridoride ala, kuid elupaiga terviklikkuse huvides laiendati lõplikke vööndi piire sellele alale

uuesti. Piiranguvööndi jagab kaheks tee, mis on jäetud püsielupaigast välja. Läänepoolse lahustüki

välispiiri määramisel on kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servi, v.a sama lahustüki lõunapiiril,

kus kraavi puudumise korral on kasutatud katastripiire. Idapoolse lahustüki piiritlemisel on kasutatud

samuti katastripiire.



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria,

III kaitsekategooria), hariliku ungrukolla (Huperzia selago, III kaitsekategooria), karukolla

(Lycopodium clavatum, III kaitsekategooria), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, II kaitsekategooria)

ja laanepüü (Tetrastes bonasia, III kaitsekategooria) leiukohad ning VEP nr L00849.

2.5.1.13. Roogendiku lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Roostoja küla.

Püsielupaik hõlmab seni kaitseta lendorava leiukohad Muraka looduskaitseala vahetus läheduses.

Muraka looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmist plaanis ei ole, mistõttu tuleb kaitseta leiukohad

püsielupaigana kaitse alla võtta.

Uudo Timmi algse ettepaneku kohane Roogendiku lendorava püsielupaik suurusega 60,66 ha kuulus

tervenisti piiranguvööndisse.

Roogendiku püsielupaiga alale jäävatest elupaigalaikudest leiti lendorava tegevusjälgi esimest korda

aastal 2003, aastal 2008 suurenes asustatud elupaigalaikude hulk seal oluliselt ning pärast seda on ala

olnud (k.a 2016. a) järjepidevalt lendorava poolt asustatud (v.a 2011. aasta, mille kohta asustatuse info

puudub).

Projekteeritav püsielupaik hõlmas täielikult kolme keskkonnaregistris olevat lendorava leiukohta.

Leiukohas koodiga KLO9104289 on registreeritud kaks lendorava pesapuud. Leiukohas koodiga

KLO9104291 on registreeritud 23 lendorava pesapuud. Leiukohas koodiga KLO9104290 on

registreeritud kolm lendorava pesapuud. Lisaks jäid osaliselt projekteeritava püsielupaiga

territooriumile leiukohad koodidega KLO9114670 ja KLO9100953. Leiukohas KLO9114670 on

registreeritud 12 lendorava pesapuud (kõik pesapuud jäid algse projekteeritava püsielupaiga piirest

välja). Leiukohas KLO9100953 on registreeritud kaks lendorava pesapuud.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus olid kõik viis leiukohta tervenisti haaratud sihtkaitsevööndisse.

Lisatud oli piiranguvöönd, kuhu olid arvatud muu hulgas lääne pool asuv, 2015. aastal leitud elupaik

koodiga KLO9120649 (seitse pesapuud) ja kagu pool asuv leiukoht koodiga KLO9117134

(keskkonnaregistris on kaks lendorava pesapuud, lendorav asustas ala viimati 2014. aastal).

23

Ekspertiisi tulemusena jäeti leiukoht KLO9117134 koos selleni viiva puhvriga püsielupaigast välja, sest

osa elupaigast ja vähemalt üks seal olnud pesapuudest raiuti ebaseaduslikult 2014. aasta alguses maha.

Kuna selles leiukohas on järel vaid üksikud haavad ja needki väga eraldatult, siis on see leiukoht oma

väärtuse lendoravate jaoks kaotanud. Allesjäänud pesapuid tuleb kaitsta LKS § 50 lõike 2 punkti 1

alusel. 2015. aastal leiukohast lendoravat ei leitud.

Püsielupaigast jäeti ekspertiisi käigus välja ka püsielupaiga keskel (selle tulemusena tekkis kaks

lahustükki) ja sihtkaitsevööndist kagus olevad lagealad (rohumaad) ning vööndit laiendati edela poole,

et tagada teadaolevatele pesapuudele piisav puhver (vähemalt 150 m) vööndi piirist, muidu oleks see

paljude pesapuude puhul vaid 20–100 m.

Järgneva menetluse käigus laiendati sihtkaitsevööndi põhjapoolset lahustükki lääne poole, et tagada

kaitse ka Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus ja ekspertiisis piiranguvööndisse arvatud pesametsale

ehk leiukohale koodiga KLO9120649. Menetlusosaliste ärakuulamise etapis laiendati sihtkaitsevööndit

piiranguvööndi arvelt ka 2016. aastal keskkonnaregistrisse kantud ja samal aastal lendorava poolt

asustatud olnud leiukohale koodiga KLO9122428 ehk Seene ja Rohusaare kinnistule, kus viimasel neist

on registreeritud ka kaks lendorava pesapuud. Eelnõu varasema versiooni kohaselt olid Rohusaare ja

Seene kinnistu piiranguvööndisse arvatud põhjusel, et kinnistutel ei olnud lendorava pesapuid

tuvastatud, kinnistud kuuluvad eraomandisse ning minimaalselt tagaks ala lendorava elupaiku ühendava

koridorina funktsioneerimise ka piiranguvööndi kaitsekord. Praeguseks on aga selgunud, et Rohusaare

ja Seene kinnistul olevad puistud on lendorava jaoks väärtuslikud mitte ainult liikumiskoridorina, vaid

ka pesametsana. Roogendiku kavandatava püsielupaiga sihtkaitsevööndi laiendamisel Seene ja

Rohusaare kinnistule saab sihtkaitsevööndisse hõlmatud praegu siin ainsana püsielupaiga

piiranguvööndisse jäänud teadaolevate pesapuudega elupaigalaik. Sihtkaitsevööndisse hõlmatavad

kõnealuste kinnistute puistud on olnud raietest pikka aega puutumata, nende liitmine sihtkaitsevööndiga

ja seeläbi pesametsamassiivi ulatuslikumalt hõlmamine ning Seene ja Rohusaare kinnistule rangemate

piirangute seadmine tagab muidu küllaltki killustatud Roogendiku kavandatava püsielupaiga

elupaigalaikude parema sidususe ning võimaluse hajuda lendoraval eri suundadest nii Muraka

looduskaitsealalt kui ka Roogendiku püsielupaigas olevatest elupaigalaikudest, mis kõik on olnud

lähiaastail (k.a 2016. aastal) lendorava poolt asustatud. Seene ja Rohusaare kinnistu olulisust lendorava

elupaigalaike ühendava alana on kinnitanud ka raadiotelemeetriliste uuringute käigus märgistatud

lendorava Ralfi jälgimisel tänavu kogutud info. Rohusaare kinnistust arvati sihtkaitsevööndisse ja

ühtlasi püsielupaika selle põhjaosa läbivast kraavist lõunasse jääva metsaala (kraavist põhjapoole jääv

metsaala jääb püsielupaigast välja).

Sihtkaitsevööndi põhjapoolse lahustüki lõplikud piirid kulgevad järgmiselt. Põhjapoolse lahustüki

põhjapiiriks on sihi ja kraavi püsielupaigapoolsed servad. Kohtades, kus siht on katkestatud, on

kasutatud sihi serva mõttelisi jätke. Ida- ja lõunapiiriks on kraavide ja Härjaoja vööndipoolsed servad

kuni lõunapiiri keskosas oleva Uhase õueala lähisteni, kus kraavi tipust kulgeb mõtteline sirge edelasse

teeraja otsapunkti, sealt mööda raja vööndipoolset serva raja lõppemiseni ning sealt läände sihi ja

katastripiiri ristumiskohta. Edasi põhja poole kulgeb läänepiir mööda sihi vööndipoolset serva.

Loodeosas on kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servi ning kraavide ristumiskoha ja kraavide

tippude vahelisi mõttelisi sirgeid. Mõtteliste sirgete abil piiride määramine on vajalik, et tagada enam-

vähem piisava ulatusega puhver teadaolevatele pesapuudele.

Sihtkaitsevööndi lõunapoolse lahustüki piirid kulgevad põhja-kirdeosas mööda tee serva. Kuna

pesapuud on teele väga lähedal (lähim pesapuu on vähem kui 20 m kaugusel teeservast), on nimetatud

tee jäetud püsielupaigast välja, kuid vööndi piirid ulatuvad tee servani nii, et teeäärsed kraavid paiknevad

sihtkaitsevööndis ning nende hoiutööd tuleb sellest tulenevalt ning vajadusest ära hoida võimalikku

kahju lendorava elupaigale püsielupaiga valitsejaga kooskõlastada. Kirde- ja idaosas kulgeb piir mööda

kraavide püsielupaigapoolseid servasid, kraavide puudumisel mööda kõlviku- ja katastripiire. Lõuna- ja

läänepiirideks on katastripiirid. Loode-põhjaosas on piiritlemisel kasutatud kraavide

püsielupaigapoolseid servi ning põhjaosas oleva lageda väljapiiritlemiseks kõlvikupiire.

24

Piiranguvöönd on lisatud sihtkaitsevööndi lääneküljele. Kaguosasse seda ei lisatud, sest seal on tegemist

vanade heinamaadega. Mujal ümbritseb püsielupaika Muraka looduskaitseala. Ekspertiisi järel

vähendati vööndi ulatust eespool mainitud sihtkaitsevööndi laienduse võrra, aga samuti edelaosas, kust

jäeti osa eramaid püsielupaigast välja, kuna nii suur piiranguvööndi ulatus ei ole põhjendatud – sidususe

püsielupaigas olevate ning Muraka looduskaitsealal asuvate lendorava elupaikadega ning elupaiga

juurdekasvu tagab ka vööndi väiksem ulatus. Sihtkaitsevööndi lõunapoolse lahustüki lõunaossa lisati

piiranguvööndi riba, tagamaks puhver sihtkaitsevööndile. Muus osas korrigeeriti vööndi piire vastavalt

ajakohastele aluskaartidele. Piiranguvööndi välispiiriks on loode- ja lääneosas sihtide, lõunapiiriks

edelaosas kraavi ning kaguosas tee püsielupaigapoolsed servad. Kagunurgas kulgeb piir teelt mõttelise

sirgena (lõunapoolse otsapunkti koordinaat on X: 679 982,292 ja Y: 6 554 691,819) põhja poole,

katastriüksuste nurgapunkti. Vööndi põhjapiir Uhase asulakoha lõunaosas kulgeb lääneosas mööda sihi

ja ida pool mööda kraavi püsielupaigapoolset serva.

Püsielupaik piirneb idas, läänes ja põhjas Muraka looduskaitsealaga, kirdeosas selle piirangu- ja mujal

sihtkaitsevöönditega. Püsielupaiga piire ei ole vastavusse viidud Muraka looduskaitseala piiridega, kuna

viimased on kaitse alla võtmisest möödunud aja jooksul toimunud aluskaartide (põhikaardi,

katastrikaardi) muutuste tõttu nihkes.

Püsielupaiga pindala on 164,24 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 115,15 ha (75,35 ha era- ja

39,8 ha riigimaal) ja piiranguvöönd 49,09 ha (paikneb eramaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria,

III kaitsekategooria) ja hariliku ungrukolla (Huperzia selago, III kaitsekategooria) kasvukohad ning

VEP nr 157213.

2.5.1.14. Kivistiku lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Tagajõe küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Kivistiku lendorava püsielupaik kuulub tervenisti piiranguvööndisse ja selle

pindala on 69,93 ha. Püsielupaik hõlmab kaht keskkonnaregistris registreeritud lendorava leiukohta

(KLO9102008, KLO9102007). Osa läänepoolsest leiukohast (KLO9102008) ja seal registreeritud

pesapuudest jääb kehtivast püsielupaigast välja.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on püsielupaiga pindala 84,48 ha, millest 64 ha moodustab

sihtkaitsevöönd. Ettepanek katab ka olemasolevast püsielupaigast välja jäänud elupaiga ja pesapuud.

Leiukoht koodiga KLO9102008 on olnud asustatud järjest aastast 1994 kuni aastani 2016. Leiukoht

KLO9102007 on olnud asustatud aastast 1994 kuni aastani 2013 ning aastal 2016. Alal on kokku

registreeritud 47 pesapuud. Ala pikaaegne ja järjepidev asustatus kinnitab ala olulisust lendorava

elupaigana.

Püsielupaiga piire ja tsoneeringut täpsustati ekspertiisi käigus vastavalt lendorava kaitse tegevuskavas

esitatud põhimõtetele. Nagu Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus soovitatud, tsoneeriti kaht

elupaigakirjet ümbritsev pesamets kehtiva piiranguvööndi asemel sihtkaitsevööndisse.

Ettepanekukohase sihtkaitsevööndi ulatust vähendati siiski loodeosas ja suurendati kirdeosas.

Loodeosas ei ole sihtkaitsevööndi suurendamine ettepanekukohases ulatuses vajalik, kuna enamik

pesapuid jääb ka ekspertiisijärgse ulatuse puhul vähemalt 150 m kaugusele vööndi piirist. Laiema

ulatuse otstarbekust vähendab asjaolu, et ümbruskonna metsad on suures osas eraomandis. Ettepanekus

sihtkaitsevööndist püsielupaiga lõuna-keskosas ja kirdeosas välja jäetud ala arvati aga siiski kõnesoleva

vööndi koosseisu, kuna muidu jääks pesapuud vahetult vööndi piiri äärde (tagatud ei oleks minimaalse

150 m nõue).

25

Menetlusosaliste ärakuulamise käigus tehtud ettepanekut mitte arvata Kivistiku kinnistust

piiranguvööndisse kuulunud osa sihtkaitsevööndisse ei võetud arvesse, sest koos Sarra ja

Rootsi kinnistule ning jätkuvalt riigi omandis olevale maale jääva ühtse pesametsamassiiviga on see osa

olulisest lendorava poolt järjepidevalt asustatud olnud elupaiga tuumalast, mis on kaetud lendoravale

väga sobivate puistutega ning kus on suur lendorava pesapuude tihedus (Kivistiku kinnistul on neid

registreeritud 38).

Lõplik, ajakohaste aluskaartidega vastavusse viidud sihtkaitsevööndi piir kulgeb edelaosas mööda

kõlvikupiire ja kõlvikupiiril olevate kraavide puhul mööda nende püsielupaigapoolseid servi. Ühel

lõigul on edelaosas kasutatud mõttelist sirget järgmiste koordinaatidega punktide vahel: X: 676 131,050

ja Y: 6 550 122,770; X: 676 078,160 ja Y: 6 550 191,481. Loode-põhjapiiril on piiri märkimisel

kasutatud katastripiiri, põhjaosas ühel põhja–lõunasuunalisel lõigul sihi ja ühel ida–läänesuunalisel

lõigul tee vööndipoolset serva. Mujal on vööndi piiride märkimisel kasutatud kraavide vööndipoolseid

servi.

Sihtkaitsevööndi metsaga piirnevale osale (lääne- ja lõunakaartes piirneb püsielupaik

põllumajandusmaastikuga) lisati elupaiga juurdekasvu tagamiseks pesametsa puhvrina piiranguvöönd,

mis hõlmab muu hulgas kogu ülejäänud ettepanekukohase, sihtkaitsevööndist välja jäetud ala.

Piiranguvööndi piiri korrigeeriti ka vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Vööndi piir kulgeb loodeosas

mööda katastriüksuste piiri ja põhja-loodeosas katastriüksuste nurgast idasse, kraavi otsa suunduvat

mõttelist sirget mööda. Kirdepiiril on vööndi välispiiri märkimisel kasutatud tee ning mujal välispiiril

kraavide püsielupaigapoolseid servi.

Menetlusosaliste ärakuulamise käigus tehti ettepanek jätta Kivistiku püsielupaiga piiranguvööndist välja

Reinuvaderi kinnistu ning mitte laiendada täiendavalt piiranguvööndit Kivistiku kinnistu alal.

Ettepanekuid ei võetud arvesse, sest lendorava elupaigavajadust ning Kivistiku püsielupaiga praegust

isoleeritust, sh lendoravate hajumise võimaluse tekkimise vajalikkust arvestades, see võimalik ei ole.

Kivistiku lendorava püsielupaik on olnud aastakümneid lendorava poolt asustatud, kuid teistest

teadaolevatest elupaikadest suhteliselt isoleeritud, mistõttu on piiranguvööndi funktsioonide säilitamine

ja kujundamine ümber elupaiga tuumala seal ülioluline. Seda enam, et 2016. aastal on kavandatavast

Kivistiku püsielupaigast umbes kilomeeter põhja pool avastatud uus lendorava poolt asustatud

elupaigakild, ning lisaks, tagades liikumis- ja hajumisvõimalused põhja poole, on lootust, et

taasasustatakse ka nimetatud uuest elupaigalaigust kagus olev, viimasel ajal tühjaks jäänud lendorava

leiukoht. Kogu kavandatava Kivistiku püsielupaiga põhjaosa, sh Reinuvaderi ja Kivistiku kinnistu osade

hõlmamine piiranguvööndisse on sealsetele hiljutistele raietele vaatamata vajalik tulevaseks pesametsa

juurdekasvuks (kui seda kujundada vastavalt kaitse-eeskirjas esitatud nõuetele) ning ühenduse

loomiseks põhja pool olevate (uue ja potentsiaalsete) elupaikadega. Sealsed raied ei ole puistuid

kahjustanud niivõrd, et piiranguvööndi funktsioonid oleksid kadunud. Kuivõrd kavandatavas

piiranguvööndis on mitte ainult liikumiskoridoriks, vaid ka elupaigaks nii praegu kui ka lähitulevikus

sobivaid puistuid, siis oleks põhjendatud sihtkaitsevööndi laiemgi ulatus. Praegu on leitud aga

optimaalne variant, jättes asustamata tuumalast kaugemad puistud piiranguvööndisse. Nende

püsielupaigast väljajätmine pole lendorava kaitse vajadust arvestades võimalik.

Püsielupaiga lõplik pindala on 128,03 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 67,15 ha (62,92 ha era- ja

4,23 ha riigimaal) ja piiranguvöönd 60,88 ha (55,37 ha era- ja 5,51 ha riigimaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas liigini määramata käsitiivalise (Vespertilionidae sp, II

kaitsekategooria), hõbe-nahkhiire (Vespertilio murinus, II kaitsekategooria) ja suurvidevlase (Nyctalus

noctula, II kaitsekategooria) elupaigad.

26

2.5.1.15. Aadumäe lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Laekvere vald, Paasvere küla.

Kavandatav Aadumäe lendorava püsielupaik kuulub Uudo Timmi 2008. aasta ettepaneku kohaselt

tervenisti piiranguvööndisse ning selle pindala on 3,4 ha. Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on

püsielupaiga pindala samuti 3,4 ha, kuid terve püsielupaik on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

Ettepanekukohane püsielupaik hõlmab suurema osa keskkonnaregistris oleva lendorava leiukoha

KLO9104276 sellest osast, mis jääb väljapoole Tudusoo looduskaitseala ehk sellest idasse. Leiukohast

koodiga KLO9104276 on teada 17 lendorava pesapuud, millest 15 asuvad Tudusoo looduskaitsealal

ning kaks algse ettepaneku kohasest Aadumäe lendorava püsielupaigast lõuna pool. Leiukoht on

lendorava poolt olnud asustatud aastatel 2008 ja 2009 ning 2011–2016.

Ekspertiisi käigus laiendati sihtkaitsevööndit lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavas esitatud

põhimõtetest selliselt, et kogu keskkonnaregistris olev, kuid väljapoole Tudusoo looduskaitseala jääv

lendorava leiukoht ja tema pesapuud jääksid sihtkaitsevööndisse. Lisaks laiendati sihtkaitsevööndit

riigimaale lõunasse, sest seal on veel säilinud lendoravatele sobivaid puistuid. Püsielupaigale ei lisatud

piiranguvööndit, sest läänes külgneb sihtkaitsevöönd Tudusoo looduskaitseala sihtkaitsevööndiga ja

idas paikneb kavandatava Küüska lendorava püsielupaiga piiranguvöönd.

Järgneva menetluse käigus arvati põhjapoolse lahustüki keskosast mõtteliste sirgete abil (põhjapoolne

sirge paikneb kraavi otste vahel, lõunapoolne kulgeb läänes kraavi otstest käänupunkti koordinaatidega

X: 661 195,061 ja Y: 6 552 836,846) välja hoonete varemetega õueala (endine Tudu-Mustvee

kitsarööpmelise raudtee jaam), lahutades nii põhjapoolse lahustüki omakorda kaheks osaks. Mõttelisi

sirgeid kasutati väga üleminekulise maastiku tõttu, mis muudab põhikaardil kujutatavate kõlvikupiiride

kasutamise sisutuks. Lisaks korrigeeriti sihtkaitsevööndi põhjapoolse lahustüki piiri nii, et välja jääks

põhjapiiril olev teerada. Sihtkaitsevööndi põhjapoolseid lahustükke eraldab idas asuva Küüska

püsielupaiga piiranguvööndist tee, mis jäeti selle suuruse tõttu (põhikaardil maanteena) koos teeäärse

kraaviga nii Küüska kui ka Aadumäe püsielupaigast välja. Samal põhjusel jäeti püsielupaigast välja

lõunapoolset ja keskmist lahustükki omavahel ning lõunapoolset lahustükki Tudusoo looduskaitsealast

eraldav tee koos kraavidega. Lõunapoolse lahustüki idapiir ulatub Küüska püsielupaiga

piiranguvööndini, nii kraav kui ka tee (mis on põhikaardil märgitud pinnasteena) jäävad seejuures

Küüska püsielupaiga piiranguvööndisse. Sihtkaitsevööndi põhjapoolsete lahustükkide läänepiir kulgeb

mööda Tudusoo looduskaitseala piiri, kuivõrd ka looduskaitsealal on tegemist sihtkaitsevööndiga ning

sinna ulatub katkematult lendorava elupaigakirje; sealset mittesõidetavat joonobjekti ei ole selle suuruse

tõttu mõttekas püsielupaigast välja piiritleda. Püsielupaiga läänepiiril vastu kaitseala tuleb

sihtkaitsevööndis rakendada püsielupaiga valitseja kaalutlusõigust, kui tekib näiteks vajadus seal olevate

maaparandussüsteemi hoiutöödeks, et nende tööde käigus ei lõigataks ära elupaikadevahelist ühendust,

ei kahjustataks elupaika või pesapuid. Lõunapoolseima lahustüki lõunapiir kulgeb mööda kraavi

püsielupaigapoolset serva.

Püsielupaiga ja ühtlasi sihtkaitsevööndi pindala on 15,82 ha. Püsielupaik asub riigimaal.

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas metsise (Tetrao urogallus, II kaitsekategooria) elupaik ja

VEP nr 143149.

2.5.1.16. Küüska lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Peressaare küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Küüska lendorava püsielupaik kuulub tervenisti piiranguvööndisse ja selle

pindala on 23 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab ühe keskkonnaregistris oleva lendorava leiukoha

27

(KLO9102014) ja neli pesapuud. Leiukoht oli olnud lendorava poolt asustatud peaaegu kõigil

seireaastatel: 2004, 2005, 2010, 2011, 2013–2016.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohaselt oleks vaja püsielupaik tsoneerida välispiire muutmata


Ekspertiisi käigus suurendati lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetest

sihtkaitsevööndit, et tagada sihtkaitsevööndis vajalikul hulgal elupaika. Lõplik, ajakohaste

aluskaartidega vastavusse viidud sihtkaitsevööndi põhjapoolse lahustüki põhjapiir kulgeb mööda kraavi

ja läänepiir mööda tee vööndipoolset serva (tee ja kraav jäävad vööndist välja). Idapiiriks on katastripiir

ja kaguosas on lagedad alad välja arvatud kõlvikupiire mööda. Kagunurgas on piiri märkimisel

kasutatud metsaeraldistest tuletatud mõttelist sirget (otsapunktide koordinaadid on X: 661 701,230 ja

Y: 6 552 462,930; X: 661 706,181 ja Y: 6 552 418,466). Kuna pesapuud on lahustükke eraldavale teele

väga lähedal (lähim pesapuu on vähem kui 15 m kaugusel teeservast), on nimetatud tee jäetud

püsielupaigast välja, kuid vööndi piirid ulatuvad tee servani nii, et teeäärsed kraavid paiknevad

sihtkaitsevööndis ning nende hoiutööd tuleb sellest tulenevalt ning vajadusest ära hoida võimalikku

kahju lendorava elupaigale, püsielupaiga valitsejaga kooskõlastada. Lõunapoolse lahustüki kirdeosast

on lagedad alad välja arvatud kõlvikupiire mööda, kahel lõigul on kasutatud Küüska kinnistu idapiiri.

Lõunapiir kulgeb mööda sihi püsielupaigapoolset serva, läänepiiriks on katastripiir, mis põhjaosas on

ühtlasi sihi vööndipoolne serv.

Ekspertiisi käigus lisati sihtkaitsevööndist lääne poole piiranguvöönd, kus see toimib puhvrina nii

Küüska püsielupaigas olevale pesametsale kui ka sellest läände jääva Aadumäe lendorava püsielupaiga

pesametsale ning on ühtlasi nende kahe püsielupaiga ühenduskoridoriks. Piiranguvööndit ei lisatud

sihtkaitsevööndist itta, sest seal on ulatuslikud lagedad alad põllumajandusmaa ja hoonetega. Põhja

poole on sihtkaitsevöönd suurema ulatusega ning on seetõttu ise piisavaks puhvriks, mistõttu

piiranguvööndit ei ole vaja sinna moodustada.

Ekspertiisi käigus riigimaale planeeritud, Küüska püsielupaiga sihtkaitsevööndist lõunasse ja sealt itta

suunduva ulatusliku piiranguvööndi asemele kavandatakse RMK lendoravakoridor, mis tagab ühenduse

Küüska ning ida pool asuva Pasuna lendorava püsielupaiga vahel.

Ekspertiisi järel arvati piiranguvööndi idaosast lisaks välja lage endine õueala ning korrigeeriti vööndi

piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Vööndi põhjapoolse lahustüki (lahustükke eraldab tee) põhja-

ja lõunapiir kulgevad mööda kraavi püsielupaigapoolseid servi, läänepiir mööda katastripiiri. Idaosas

olev endine õueala on välja piiritletud kõlvikupiire mööda. Lõunapoolse lahustüki põhjapiiriks on kraavi

püsielupaigapoolne serv. Kui põhjapoolset lahustükki eraldas läänes asuvast Aadumäe püsielupaigast

tee, mis jäeti selle suuruse tõttu (põhikaardil maanteena) püsielupaigast välja, siis lõunapoolse lahustüki

läänepiir ulatub Aadumäe püsielupaiga sihtkaitsevööndini, hõlmates seejuures nii kraavi kui ka tee (mis

on põhikaardil märgitud pinnasteena). Lõunapoolse lahustüki lõunapiir kulgeb mööda sihi

püsielupaigapoolset serva (siht jääb püsielupaigast välja).

Püsielupaiga pindala on 89 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 38,12 ha (37,88 ha era- ja 0,24 ha


Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas õrna tarna (Carex disperma, II kaitsekategooria) ja laialehise

neiuvaiba (Epipactis helleborine, III kaitsekategooria) kasvukohad.

2.5.1.17. Peressaare lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Peressaare küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Peressaare lendorava püsielupaik kuulub tervenisti piiranguvööndisse ja

selle pindala on 6,36 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab osaliselt ühe keskkonnaregistris registreeritud

28

lendorava leiukoha (KLO9102013), kus on registreeritud kaks lendorava pesapuud ja see oli viimati

teadaolevalt asustatud 2007. aastal. Paljude vahepealsete aastate kohta selle elupaiga asustatuse info

puudub.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on Pasuna, Kruusoja ja Peressaare lendorava olemasolevad

püsielupaik ning seni kaitseta lendorava leiukoht koodiga KLO9102034 liidetud üheks ulatuslikuks

Peressaare lendorava püsielupaigaks kogupindalaga 256,24 ha, millest sihtkaitsevöönd moodustaks

51,76 ha (nelja lahustükina, vastavalt kolmes olemasolevas püsielupaigas paiknevate leiukohtade ning

eespool mainitud kaitseta leiukoha ümber). Sama ala kanti Uudo Timmi 2008. ja 2010. aasta

ettepanekute põhjal keskkonnaregistrisse kui projekteeritav Peressaare lendorava püsielupaik, mis

koosnes ainult piiranguvööndist (256,19 ha).

Ekspert Liisa Renneli ettepanekul jäeti nimetatud püsielupaigad liitmata, et säilitada püsielupaikade

ajalugu (järjepidevus) ja nimed. Selliselt on hiljem lihtsam ka näiteks piiride korrigeerimise vajaduse

tekkimisel (aluskaartide, loodusolude vm muutustest tingituna) muudatusi teha.

Osa leiukohast koodiga KLO9102013 ehk sobivast pesametsast jääb nii olemasolevast, algse ettepaneku

kohasest kui ka Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohasest sihtkaitsevööndist välja. Seetõttu

hõlmati ekspertiisi käigus ja kooskõlas lendorava kaitse tegevuskavaga sihtkaitsevööndisse kogu

keskkonnaregistris märgitud sobiv elupaik ning laiendati vööndi ulatust veelgi loode ja põhja poole

riigimaal, et tagada pesametsa juurdekasv ning vähemalt lendorava kaitse tegevuskavas esitatud

minimaalse soovitusliku 3–4 emaslooma kodupiirkonna ulatuse (u 28 ha) lähedane vööndi suurus

(26,91 ha). Kuigi lääne-edelaosas jääb sihtkaitsevööndi piir pesapuudele lähemale kui 150 m, ei ole seal

kaugemale läände püsielupaiga laiendamine otstarbekas, sest pesamets piirneb seal endise õuealaga, mis

on ühtlasi erakinnistu. Samuti ei ole põhjendatud püsielupaiga laiendamine ida poole teisel pool teed

olevatele erakinnistutele, kus tegemist on noorendike ja endiste põllumajandusmaadega. Vastavalt Uudo

Timmi ettepanekutele ja ekspertiisis soovitatule moodustatakse sihtkaitsevööndist põhja ja läände

piiranguvöönd (välja jäetakse vaid lage ala põhjapoolse lahustüki lõunapiiril, kus on ka hoone varemed).

Vööndisse ei hõlmata lääne pool olevat Saare erakinnistut, sest piiranguvööndi funktsioonid (puhver

pesametsale ning sidususe ja pesametsa juurdekasvu tagamine) on võimalik tagada ka riigimaal.

Sidususe lõuna pool asuvas Pasuna püsielupaigas olevate lendorava elupaikadega tagab vahetult

Peressaare püsielupaigast lõunas paiknev Pasuna püsielupaiga piiranguvöönd.

Lõplik, ajakohaste aluskaartidega vastavusse viidud sihtkaitsevööndi piir kulgeb idaosas mööda

katastripiiri, kagu-, lõuna-, lääne- ning põhjaosas mööda kraavide ja põhjapiiril olevate teede

vööndipoolseid servi. Põhja-loodepiiril on kohtades, kus kraavid on kaardil katkestatud, kasutatud

piiritlemisel nende mõttelisi jätke. Lääneosas on Iisaku metskond 171 kinnistul oleva lageda

väljajätmiseks sihtkaitsevööndist kasutatud mõttelist sirget (otsapunktide koordinaadid X: 663 769,729

ja Y: 6 553,118,890; X: 664 008,292 ja Y: 6 553 151,827).

Piiranguvööndi välispiir kulgeb järgmiselt. Põhjapoolse lahustüki põhjapiiriks (v.a loodeosas) on

katastripiir, mujal on piiritlemisel kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servi (kraavid jäävad

püsielupaigast välja). Põhjapoolse lahustüki lõunaosas olev lage on vööndist välja piiritletud mõtteliste

sirgete abil (käänupunktide koordinaadid on X: 663 946,342 ja Y: 6 553 516,866; X: 663 933,283 ja

Y: 6 553 534,308; X: 663 940,774 ja Y: 6 553 554,387; X: 663 929,121 ja Y: 6 553 589,034;

X: 663 848,385 ja Y: 6 553 587,264), mis suunduvad pinnastee ja seejärel kraavi otsapunkti.

Läänepoolse lahustüki läänepiiriks on katastripiir, mujal on piiritlemisel kasutatud kraavide

püsielupaigapoolseid servi ja lõunaosas ühel lõigul kraavi mõttelist jätku kraavide ristumiskohta.

Lahustüki kirdenurgas on ühel lõigul kasutatud kraavi nurgast kraavikalda ja katastripiiri ristumiskohta

kulgevat mõttelist sirget.

Peressaare püsielupaik on juba praegu kaitse all ja ühtlasi Natura 2000 ala. Kuigi püsielupaigas olev

elupaik on viimastel aastatel olnud lendorava poolt asustamata, on selle jätkuv kaitse ja selle veel

säilinud pesametsaala arvamine sihtkaitsevööndisse ning ümbritsemine piiranguvööndiga hädavajalik,

kuna praegu katab püsielupaik vaevalt vaid ühe emaslooma koduterritooriumi suuruse ala ja kuulub

29

piiranguvööndisse. Püsielupaiga laiendamine ja ümbertsoneerimine tagavad võimalused ala

taasasustamiseks: viimastel aastatel on lendorav asustanud nii kagus asuvat Pasuna kui ka lääne pool

asuvaid Küüska ja Aadumäe püsielupaiku. Need püsielupaigad moodustavad koos Peressaare

püsielupaigaga lendorava elupaikade kompleksi ning on omavahel ühendatud kavandatavate

piiranguvööndite ja RMK lendoravakoridoride abil.


36,87 ha. Peressaare püsielupaiga laiendamise ja tsoneeringu muutmisega ei kaasne lisapiiranguid

eramaaomanikele, kuna püsielupaik asub ja laieneb eelnõu kohaselt riigimaal.

2.5.1.18. Pasuna lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Peressaare ja Kiissa küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Pasuna püsielupaik kuulub tervenisti piiranguvööndisse ja selle pindala on

15,69 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab ühe keskkonnaregistris registreeritud lendorava leiukoha

(KLO9102012), mis leiti 2015. aasta riikliku seire käigus olevat uuesti lendorava poolt asustatud (pärast

2010. aastat oli see olnud vahepeal asustamata). Elupaik oli asustatud ka 2016. aastal. Leiukohast on

keskkonnaregistrisse kantud 22 lendorava pesapuud.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on Pasuna, Kruusoja ja Peressaare lendorava olemasolev

püsielupaik ning seni kaitseta lendorava leiukoht koodiga KLO9102034 liidetud üheks ulatuslikuks

Peressaare lendorava püsielupaigaks kogupindalaga 256,24 ha, millest sihtkaitsevöönd moodustaks

51,76 ha (nelja lahustükina, vastavalt kolmes olemasolevas püsielupaigas paiknevate leiukohtade ning

eespool mainitud kaitseta leiukoha ümber). Sama ala oli Uudo Timmi 2010. aasta ettepaneku põhjal

keskkonnaregistrisse kantud kui projekteeritav Peressaare lendorava püsielupaik, mis koosnes ainult

piiranguvööndist (256,19 ha).

Ekspert Liisa Renneli ettepanekul jäeti nimetatud püsielupaigad üheks liitmata, et säilitada

püsielupaikade ajalugu (järjepidevus) ja nimed. Selliselt on hiljem lihtsam ka näiteks piiride

korrigeerimise vajaduse tekkimisel (aluskaartide, loodusolude vm muutustest tingituna) muudatusi teha.

Ekspert Liisa Renneli ettepanekul ning kooskõlas Uudo Timmi ettepanekuga hõlmati Pasuna

püsielupaika lisaks algselt püsielupaigas asunud pesametsale (leiukoht koodiga KLO9102012) ka

läheduses olev, seni kaitseta pesamets (leiukoht koodiga KLO9102034), tsoneerides need kahe

lahustükina sihtkaitsevööndisse. Lisaks korrigeeriti ekspertiisi käigus püsielupaiga piire lähtuvalt

lendorava kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetest. Kehtiva püsielupaiga piires on teadaolevatele

pesapuudele piisav puhver (vähemalt 150 m) tagatud vaid edela poole, vähem kui 150 m kaugusel on

piir nii põhjas, idas kui ka läänes. Kirdes jääb püsielupaiga piir ühest pesapuust isegi vaid 13 m

kaugusele. Alla minimaalselt vajaliku on ka sihtkaitsevööndi pindala. Seetõttu suurendati

sihtkaitsevööndi pindala lõunapoolsest lahustükist lõuna poole riigimaale, et tagada perspektiivis

lendorava pesametsa olemasolu ja juurdekasv ning piisav puhver pesapuudel. Selliselt on pesamets

piisava suurusega (põhjapoolse lahustüki pindala on muudatuste tulemusena 20,6 ha, lõunapoolse

pindala 81,6 ha). Edela poole ei ole otstarbekas sihtkaitsevööndit laiendada, kuna seal on pesitsemiseks

sobivad puistud peaaegu hävinud ja tegu peamiselt noorendikega. Sidususe edelas oleva, eraldi

sihtkaitsevööndi lahustükina kaitse alla võetava elupaigaga saab tagada mööda riigimaid kulgeva

piiranguvööndi kaudu. Ka ei ole otstarbekas suurendada sihtkaitsevööndit kirdesse, kuivõrd sealseid

alasid eraldab pesapuudest lai ala lagedaid: teemaa ala, siht, kraav ja teisel pool teed olev asustuskoht

koos hoonete varemetega, mis pealegi on eramaa.

Järgneva menetluse käigus korrigeeriti sihtkaitsevööndi piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele ning

jäeti põhjapoolse lahustüki edelanurgast välja lage ala koos sellel oleva hoone varemetega. Vööndi

põhjapoolse lahustüki lõplikud piirid kulgevad idaosas mööda katastripiiri, lõuna-, lääne- ja põhjaosas

mööda kraavide püsielupaigapoolseid servi. Edelaosast välja jäetud lage on idaosas piiritletud mõttelise

30

sirge abil (sirge otsapunktide koordinaadid on X: 664 992,666 ja 6 551 883,577; X: 665 055,299 ja

Y: 6 551 809,500), kuna loodus on selles kohas väga üleminekuline ning põhikaart ei kajasta seda

adekvaatselt. Lõunapoolse lahustüki põhja-loodepiir, kirde-põhja- ning idapiir kulgevad mööda

kraavide püsielupaigapoolseid servi ja kohtades, kus kraavid on kaardil katkestatud, kraavide mõttelisi

jätke mööda. Vahetult pesapuudest kirdes (Pasuna kinnistu kirdenurga juurest) kulgeb püsielupaiga piir

teisel pool kraavi pinnastee ääres (kraav jääb sihtkaitsevööndisse, tee mitte). Punktist koordinaatidega

X: 665 790,299 ja Y: 6 551 666,729 suundub piir taas kraavi vööndipoolsele servale (kraav jääb

vööndist välja). Lõuna- ja läänepiir kulgevad mööda sihtide ja ühel lõigul (läänepiiri keskosas) mööda

kraavi püsielupaigapoolseid servi.

Erinevalt algse ettepaneku kohasest ja Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekust ei laiendata ekspertiisist

lähtuvalt püsielupaika kirde poole, määrusega nr 52 kinnitatud Kruusoja lendorava püsielupaiga alale

(hõlmab leiukoha koodiga KLO9102011). Moodustamata jäetakse ka see osa piiranguvööndist teisel

pool teed, mis ühendanuks Pasuna püsielupaika Kruusoja püsielupaigaga. See ei toimiks

ühenduskoridorina ka püsielupaiga lõunapoolsele sihtkaitsevööndile, kuna oleks sellega maastikuliselt

halvasti seotud – sihtkaitsevööndit ja pakutud piiranguvööndi osa eraldavad tee, kraav ja muud lagedad

alad, mis sihtkaitsevööndile kõige lähemas osas kuuluvad pealegi eraomandisse. Piiranguvöönd

moodustatakse teisele poole teed riigimaale ja loode poole, kus see on kinnitatava püsielupaigaga

paremini seotud (kummalgi pool teed on mets) ning toimivus puhvri ja potentsiaalse pesametsana on

oluliselt suurem. Allesjäetav osa ida pool teed olevast piiranguvööndist on kooskõlas Liisa Renneli ja

Uudo Timmi ettepanekutega. Vööndi idaosast jäeti välja vaid üks lagendik koos hoone varemetega.

Ekspert Uudo Timm tegi ettepaneku lisada piiranguvöönd ka põhjapoolsest sihtkaitsevööndist põhja

poole riigimaale. Ekspertiisi käigus lisati riigimaal paiknev piiranguvöönd ka sihtkaitsevööndist läände

ja lõunasse, mis on ka põhjuseks, miks Pasuna püsielupaiga piiranguvööndi ekspertiisikohane pindala

oli oluliselt suurem kui ettepanekukohase, kolme püsielupaika hõlmanud Peressaare püsielupaiga

pindala. Hilisema menetluse käigus jäeti püsielupaiga lõunaosast vähese elupaigapotentsiaaliga

kvartalid nr AV009, AV010 ja AV011 siiski uuesti välja, sest kvartalis nr AV009 on tegemist elupaigaks

vähesobivate puistutega (peamiselt männikud) ning muus osas on lendorava elupaigad lähiminevikus

raie käigus suuresti hävinud.

Piiranguvööndiga ei hõlmatud ka kahe leiukoha vahele jäävaid erakinnistuid ja hoonete varemetega

lagedaid alasid, sest elupaiga pealekasv ja sidusus on võimalik tagada ka ilma neid kinnistuid

püsielupaika haaramata. Piiranguvöönd tagab sidususe (ühenduskoridoride olemasolu) põhja pool oleva

Peressaare ning RMK lendoravavõrgustiku kaudu läänes oleva Küüska püsielupaigaga.

Piiranguvööndi piirid on viidud vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Idapoolse lahustüki piirid

kulgevad püsielupaigas (välja arvatud lagedate alade osas) mööda kõlviku- ja võimaluse korral kraavide

piire (piirikraavid jäävad püsielupaigast välja), idaosas ühes lõigus (Aborigeeni maaüksuse läänepiiril)

mööda katastripiire.

Teest lääne pool oleva lahustüki välispiiriks on loodeosas ühes lõigus metsaeraldistest tuletatud

mõtteline sirge (sirge otsapunktide koordinaadid on X: 664 306,164 ja Y: 6 552 866,417;

X: 664 161,427 ja Y: 6 552 839,119). Idaosas on piiritlemisel aluseks olnud katastripiir. Lääne-

loodeosas ning kagu-lõunaosas on piiritlemisel kasutatud sihtide, lääneosa keskosas ühel lõigul tee ning

mujal kraavide püsielupaigapoolseid servi. Lahustüki idaosas olevad lagedamad alad koos hoonete

varemetega on välja piiritletud kraavi ja mõtteliste sirgete abil, mille vaheliste punktide koordinaadid

on X: 664 946,315 ja Y: 6 551 580,947; X: 664 787,756 ja Y: 6 551 568,462; X: 664 770,693 ja

Y: 6 551 692,271. Lageda läänepiiril oleva kraavi otsast kulgeb mõtteline sirge punkti koordinaatidega

X: 664 793,374 ja Y: 6 551 896,920. Mõttelisi sirgeid kasutati, kuna kõlvikupiirid ei anna siin looduses

leiduvat üleminekulisust adekvaatselt edasi.

Püsielupaiga pindala on 276,08 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 102,33 ha (sellest eramaal on

15,52 ha ja riigimaal 86,81 ha) ning piiranguvöönd 173,75 ha (eramaal 0,09 ha ja riigimaal 173,66 ha).

31

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas VEP nr 157219.

2.5.1.19. Muru lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Maetsma ja Kiissa küla.

Püsielupaigana moodustamise ettepaneku tegi Uudo Timm 25.06.2014. a. Ettepanekukohase

püsielupaiga sihtkaitsevööndi pindala oli kokku 80,27 ha ja piiranguvööndi pindala 239,48 ha.

Püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava elupaigakirje koodiga

KLO9119031, kus on registreeritud 28 lendorava pesapuud. Lendorava leidumine on elupaigas riikliku

seire käigus registreeritud aastatel 2014–2016.

Ekspertiisi käigus arvati sihtkaitsevööndi keskosast välja tee ning vähendati vööndi ulatust kaguosas,

sest tulenevalt lendorava kaitse tegevuskavast on pesapuid ümbritseva kaitsetsooni minimaalne ulatus

150 m, mis on kaguosas ka vööndi vähendatud piirides olemas. Piiranguvööndi ulatust vähendati

ekspertiisi ning veel enam hilisema menetluse käigus loode- ja kirdeosas, jättes lõplikest piiranguvööndi

piiridest välja kvartalid nr AV031, AV032, AV033 ja AV034. Ulatusliku piiranguvööndi moodustamine

ainuüksi puhvri eesmärgil sinna suunda ei ole põhjendatud, sest kaugemal põhjas olevatest elupaikadest

eraldavad Muru püsielupaiga elupaiku eramaad, elupaikade vahelisel alal teadaolevad lendorava

elupaigad puuduvad ning ka elupaigapotentsiaal on väike (tegemist on suuresti kuivendatud

männikutega). Piiranguvöönd lisati ekspertiisi käigus sihtkaitsevööndi idakülge, kust see

ettepanekukohastes piirides puudus. Püsielupaiga piire korrigeeriti ka vastavalt ajakohastele

aluskaartidele.

Sihtkaitsevööndi, mis lõplikes piirides koosneb kahest lahustükist (neid lahutab tee), piirid kulgevad

järgmiselt. Idapoolse lahustüki lõuna- ja kagupiir kulgevad mööda sihi, muud piirid mööda kraavide

vööndipoolseid servi. Läänepoolse lahustüki lõunapiiri kesk- ja kaguosas on piirideks sihtide

vööndipoolsed servad ning sihtide katkemisel nende otste vaheline mõtteline sirge, mujal on kasutatud

kraavide vööndipoolseid servi.

Piiranguvööndist ja ühtlasi püsielupaigast on välja jäetud tee, mistõttu koosneb piiranguvöönd kahest

lahustükist. Lahustükid piirnevad sihtkaitsevööndiga, kusjuures vööndite piiril olevad sihid ja kraavid

jäävad piiranguvööndisse. Piiranguvööndi välispiiril on piiritlemisel kasutatud kraavide

püsielupaigapoolseid servi.

Ühtlasi piirneb Muru püsielupaiga piiranguvööndi läänepoolne lahustükk Paadenurme lendorava

kavandatava püsielupaiga sihtkaitsevööndiga, kusjuures püsielupaikade piiril olev siht ja teerada jäävad

Muru lendorava püsielupaiga piiranguvööndisse.

Kuna Muru ja Paadenurme püsielupaika ümbritsev maastik on lageraietega väga killustatud, on oluline

viimati mainitud püsielupaikade isolatsiooni jäämise vältimiseks tagada liikumiskoridoride säilimine

Muru ja Paadenurme lendorava püsielupaiga ning neist idasse jäävate Ojadevahe ja Murru kavandatavas

püsielupaigas olevate lendorava elupaikade vahel. Vajalik sidusus on võimalik tagada Muru lendorava

püsielupaigast idasse suunduvate RMK kavandatavate lendoravakoridoridega.


148,86 ha. Püsielupaik asub riigimaal.


VEP nr 128004.

32

2.5.1.20. Paadenurme lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Paadenurme, Maetsma ja Kiissa küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Paadenurme lendorava püsielupaik, mis on ühtlasi Natura 2000 ala, koosneb

piiranguvööndist ja selle pindala on 51,20 ha. Püsielupaik hõlmab ühe keskkonnaregistris oleva

lendorava leiukoha (KLO9102003), mis on peaaegu kõigil seireaastatel (2000, 2004, 2012, 2014 ja

2015) olnud lendorava poolt asustatud ning kust on keskkonnaregistrisse kantud üks lendorava pesapuu.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on püsielupaiga pindala 85,96 ha ja see kuulub tervenisti

sihtkaitsevööndisse. Ettepanekukohastes piirides hõlmab püsielupaiga sihtkaitsevöönd ulatuslikuma ala

lendoravale sobivat elupaika keskkonnaregistris olevatest elupaigalaikudest idas ja lõunas, ühendades

praegu vaid nurka pidi ühenduses olevad (ja seejuureski teega eraldatud) elupaigalaigud omavahel

paremini ning tagades parema kaitse vahetult kehtiva sihtkaitsevööndi piiri ääres olevale pesapuule.

Ekspertiisi käigus laiendati vööndi ulatust veelgi kirde poole, et tagada sobivate elupaigatunnustega

pesametsa säilimine ja pealekasv. Püsielupaigast jäeti katastripiiride järgi välja sihtkaitsevööndi

läänepoolse lahustüki serval olev erakinnistu. Sihtkaitsevööndi läänepoolse lahustüki lõplikud piirid

kulgevad põhja-, ida- ja kaguosas ning lõunaosas ühes lõigus mööda kraavide ja lääne-loodeosas mööda

sihi vööndipoolseid servi. Lõuna-edelaosas on kasutatud katastripiire, et vööndist jääks välja eramaad.

Idapoolse lahustüki piiritlemisel on kasutatud mööda kraavide ja sihtide ning kirde-põhjaosas mööda

teeraja vööndipoolseid servi kulgevaid piire.

Sihtkaitsevööndi kummagi lahustüki kaguossa ning läänepoolsest lahustükist põhja poole lisati

ekspertiisi käigus puhvriks pesametsale ning elupaiga juurdekasvu tagamiseks piiranguvöönd. Kuna

kvartal nr AV066 (idapoolsest lahustükist kagus) on praegu peaaegu lagedaks raiutud ja äärmiselt

killustatud, ning lähiaastakümneil sellel alal elupaigapotentsiaal puudub, jäeti see püsielupaigast

lõplikes piirides välja.

Vööndi piire ajakohastati ka vastavalt aluskaartidele. Piiranguvööndi lõplikud välispiirid kulgevad

mööda kraavide ja loodepoolse lahustüki põhjapiir mööda sihi püsielupaigapoolseid servi. Edelapoolse

lahustüki lõunapiiriks on kraavi mõtteline jätk ida poole (otsapunktide koordinaadid on X: 665 719,953

ja Y: 6 545 490,856; X: 666 155,174 ja Y: 6 545 663,175).



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine,

III kaitsekategooria), õrna tarna (Carex disperma, II kaitsekategooria) ja laialehise nestiku (Cinna

latifolia, II kaitsekategooria) kasvukohad.

2.5.1.21. Murru lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Kellassaare küla.

Kavandatav Murru lendorava püsielupaik oli Uudo Timmi 2008. aasta ettepaneku kohaselt tervenisti

tsoneeritud piiranguvööndisse pindalaga 82,12 ha. Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on

püsielupaik samades piirides, kuid tsoneeritud tervenisti sihtkaitsevööndisse. Moodustatav püsielupaik

hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava leiukoha koodiga KLO9101669, mille piires

on registreeritud üheksa lendorava pesapuud. Leiukoht on olnud asustatud kõigil seireaastatel: aastatel

2006, 2007, 2013, 2015 ja 2016.

Ekspertiisi tulemusena leiti olevat põhjendatud tsoneerida ettepanekukohane ala terves ulatuses

sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevöönd hõlmab kogu riigimaal oleva lendoravale sobiva elupaigalaigu

33

koos teadaolevate pesapuudega. Ettepanekus ja ekspertiisis kulgesid vööndi piirid mööda riigimaad

ümbritsevate katastriüksuste piire. Pärast ekspertiisi on vööndi lõunapiir korrigeeritud nii, et oleks selge,

et piiripealne kraav jääb püsielupaigast välja (piir kulgeb mööda kraavi püsielupaigapoolset serva).

Samal põhjusel on korrigeeritud idapiir sihtide püsielupaigapoolsele servale (v.a eramaa osas, kus on

kasutatud katastripiire ning piir ulatub veel kaugemale püsielupaiga keskme poole ehk siht on sellel

lõigul piirist veel kaugemal). Põhjaosas arvati sihtkaitsevööndi asemel piiranguvööndisse sealne

jätkuvalt riigi omandis olev maaüksus, sest piiranguvööndiga on see ruumiliselt loogilisemalt seotud

(sihtkaitsevööndisse arvamise korral jääks osa sihist sihtkaitse- ja osa piiranguvööndisse).

Ekspertiisi käigus lisati sihtkaitsevööndile lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetest

piiranguvöönd. Piiranguvöönd lisati ainult sihtkaitsevööndi lääne- ja loodeossa, sest sihtkaitsevöönd on

ida suunas laiem ja toimib ise pesapuudele vajaliku puhvrina. Piiranguvöönd lisati, et tagada puhver

pesametsale ja elupaiga juurdekasv ning sidusus loodes asuva kaitse alla võetava Ojadevahe lendorava

püsielupaigaga. Samuti ühendab moodustatav piiranguvöönd Murru püsielupaika läände suunduvate

RMK lendoravakoridoride kaudu Muru ja Paadenurme lendorava püsielupaigaga. Järgneva menetluse

käigus vähendati piiranguvööndi ulatust selle keskosas eramaal oleva endise talukoha (sh hoonete

varemed), seda ümbritseva õueala ning lagedate arvelt. Piirid kulgevad (v.a ala lääneosas) mööda

kraavide ja teeraja vööndipoolseid servi (v.a suuremalt jaolt mööda katastripiiri kulgev lõik otsapunktide

koordinaatidega X: 669 020,589 ja Y: 6 549 273,298 ning X: 669 121,696 ja Y: 6 549 233,863).

Kohtades, kus põhikaardi kõlvikupiirid ei anna looduses olevat olukorda piisavalt selgelt edasi (looduses

on kõlvikupiirid üleminekulised), on kasutatud mõttelisi sirgeid (kraavi otstesse suunduvate mõtteliste

sirgete otsapunktide koordinaadid on X: 669 329,322 ja Y: 6 549 417,271; X: 669 377,300 ja

Y: 6 549 358,040; X: 669 514,645 ja Y: 6 549 553,955; X: 669 561,274 ja Y: 6 549 349,503; kagu pool

on mõtteliste sirgete vahelised koordinaadid X: 669 653,498 ja Y: 6 549 123,484; X: 669 845,014 ja

Y: 6 549 124,927; X: 669 847,811 ja Y: 6 549 083,280). Ida pool on väljaarvatud ala piiritlevad

mõttelised sirged tuletatud metsaeraldiste piiridest (otsapunktide koordinaadid on alustades kraavi otsas

olevast punktist koordinaatidega X: 669 943,943 ja Y: 6 549 305,486, X: 669 890,349 ja

Y: 6 549 218,803; X: 669 976,908 ja Y: 6 549 170,807; X: 669 977,074 ja Y: 6 549 028,805;

X: 670 045,096 ja Y: 6 549 036,914; X: 670 055,259 ja Y: 6 548 807,451). Vööndi edela-läänepiir on

pärast ekspertiisi viidud sihi püsielupaigapoolsele servale (et oleks selge, et siht jääb püsielupaigast

välja).

Menetlusosaliste ärakuulamise tulemusena jäeti piiranguvööndi edelaosast välja Suur-Saare I kinnistu

ning vähendati vööndi ulatust Innu kinnistu osas. Nii Suur-Saare I kui ka Innu kinnistul on puhvri

olemasolu küll väga vajalik, sest need piirnevad vahetult lendorava poolt asustatud pesametsaga. Samas

on Suur-Saare I kinnistul vahetult sihtkaitsevööndiga piirnev metsaeraldis nr 1 ning Innu kinnistul

olevad, osaliselt vahetult sihtkaitsevööndiga piirnevad lõunapoolsed metsaeraldised hiljutiste raiete

tulemusena muutunud piiranguvööndi funktsioone mittetäitvaks. Lagedaks raiutud alade laius on Suur-

Saare I kinnistul ligikaudu 100–200 m ning sealsel alal puistu vähemalt 15 m kõrguseks kasvamiseks

kulub aastakümneid. Lisaks puuduvad lõuna poole lähikonnas lendorava elupaigad, mille tõttu ei ole

otsest tarvidust tagada vähemalt kaugemaski tulevikus sinna poole liikumisvõimalused.

Liikumisvõimalused on aga vaja tagada lääne poole: Murru püsielupaiga sihtkaitsevööndist läbi Innu

kinnistu ja sealt veel lääne poole, kuhu on kavandatud RMK lendoravakoridor, et ühendada selle abil

Murru-Ojadevahe-Pärnamäe kompleksi lääne poole Muru ja Paadenurme lendorava püsielupaigaga.

Innu kinnistu lõunaosas on lagedaks raiutud ala laius kokkuvõttes enam kui 400 m ida-lääne ja 300 m

põhja-lõuna poole, mistõttu lähiaastail ei ole lendoravatel võimalik sealtkaudu ohutult Murru

püsielupaiga sihtkaitsevööndi ja RMK lendoravakoridori vahel liikuda. Seetõttu leiti olevat põhjendatud

vähendada Innu kinnistu lõunaosas piiranguvööndi ja ühtlasi püsielupaiga ulatust, mille tulemusena

kulgeb piiranguvööndi edelapiir Iisaku metskond 165 kinnistu edelanurgast mõttelise sirgena loodesse

katastripiiri käänupunkti ning sealt sihi püsielupaigapoolsele servale. Küll aga täidab piiranguvööndi

funktsiooni Innu kinnistu põhjaosa, kus on säilinud piisava kõrgusega ja haava osalusega metsaeraldisi

ning mis on säilinud metsaribade kaudu otseselt ühenduses läände jäävate RMK lendoravakoridoridega.

Kuigi asustatud elupaigalaigu vahetu ümbrus on lagedaks raiutud ja nüüd ka püsielupaigast välja

arvatud, kompenseerib seda asjaolu, et riigimaal ida poole kavandatav sihtkaitsevöönd on piisavalt

ulatuslik, et lendorava poolt asustatud elupaiga laienemine saaks ka sinna suunas toimuda.

34

Ettepanekut jätta püsielupaigast välja Venesaare kinnistu ei võetud arvesse. Sellest kinnistust ulatub

püsielupaika vaid 0,0113 ha ehk kitsas riba kinnistu põhjapiiril, mis ulatub teisele poole sealset kraavi.

Piiri korrigeerimine selliselt, et see kulgeks mööda kinnistu piiri, mitte kraavi serva, pole mõistlik, sest

on tarvis, et oleks üheselt mõistetav, kummalt poolt kraavi kallast püsielupaiga piir kulgeb. See on

vajalik juhuks, kui on tarvis teha näiteks kraavi hooldustöid. Aluskaartide omavahelistest nihetest

tulenevalt ulatub püsielupaik Venesaare kinnistule maksimaalselt ühe meetri ulatuses, mis ei tekita

kinnistul tegutsemisele olulisi piiranguid.

Piiranguvööndi põhja-kirdeosas kulgeb piir mööda katastriüksuste piire, v.a põhjapoolseim osa, kust on

sihi osa välja jäetud (piir on viidud sihi püsielupaigapoolsele servale). Vööndist väljajäetud vanast

talukohast kirdes on piiranguvööndi välispiiriks katastripiir ja loodes kraavi püsielupaigapoolne serv.

Vastu Ojadevahe püsielupaiga sihtkaitsevööndit on kasutatud katastripiire, Ojadevahe püsielupaiga

sihtkaitsevööndi edelaosas olev kraav on arvatud Murru püsielupaiga piiranguvööndisse.

Murru püsielupaik on viimasel kahel aastal olnud Pärnamäe-Ojadevahe-Murru elupaigakompleksis

ainus lendorava poolt asustatud elupaik. Lisaks nimetatud olulisele pesametsafunktsioonile ühendab

Murru püsielupaik Ojadevahe ja Pärnamäe püsielupaika ka lääne poole RMK lendoravakoridori kaudu

Paadenurme ja Muru lendorava püsielupaigaga, kusjuures viimane on olnud viimasel kolmel aastal

(2014–2016) lendorava poolt asustatud. Kuna Murru püsielupaik on ka otseselt ühendatud põhja poole

jääva Ojadevahe ja selle kaudu Pärnamäe lendorava püsielupaigaga, siis on kaudselt omavahel

ühendatud nii Muru-Paadenurme, Murru-Ojadevahe-Pärnamäe kui ka viimasest kompleksist lääne

poole RMK lendoravakoridoride kaudu ühendatud ja üle mitme aasta 2015.−2016. aastal asustatud

olnud Pasuna püsielupaik.



2.5.1.22. Ojadevahe lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Kiissa küla ja Tudulinna vald, Kellassaare küla.

Keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava leiukoha koodiga KLO9107170 kaitse alla võtmiseks

püsielupaigana on Uudo Timm teinud alates aastast 2008 mitu ettepanekut, neist viimase 24.01.2014. a.

Viimase ettepaneku kohased piirid koos tsoneeringuga (sihtkaitsevöönd 176,44 ha ja piiranguvöönd

191,98 ha) kajastusid ka projekteeritaval kihil ja ekspertiisi käigus kaaluti püsielupaiga kaitse alla

võtmise otstarbekust neis piirides.

Elupaigakirje koodiga KLO9107170 hõlmab 11 registreeritud lendorava pesapuud. Lendorava

leidumine registreeriti riikliku seire käigus elupaigas viimati teadaolevalt 2009. aastal. Hilisematel

aastale on elupaika kontrollitud vaid kolm korda ja siis on olnud elupaik asustamata.

Võrreldes Uudo Timmi ettepanekuga vähendati ekspertiisi käigus sihtkaitsevööndit eramaade arvelt

kirdeosas, sest antud juhul on lendoravatele sobivat elupaika piisavalt riigimaadel, mistõttu ei ole

eramaade sihtkaitsevööndisse hõlmamine põhjendatud. Põhjas aga suurendati sihtkaitsevööndit, sest

sobiv elupaik ulatub mööda riigimaad vahetult põhja pool oleva kavandatava Pärnamäe lendorava

püsielupaigani. Maaomandist (eramaa) lähtuvalt ja kuna sihtkaitsevöönd ise moodustab pesapuudele

piisava puhvri, jäeti ekspertiisi käigus ettepanekukohasest piiranguvööndist välja kirdes, kagus ja lõunas

olnud lahustükid. Piiranguvööndit vähendati ka pesapuistust edelas, sest sel osal on vaid

liikumiskoridori funktsioon ja see kattub RMK lendoravakoridoridega.

Järgneva menetluse käigus korrigeeriti vööndite piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Kruusoja,

mis on jäetud püsielupaigast välja, jagab sihtkaitsevööndi kaheks lahustükiks. Lõplik sihtkaitsevööndi

lõunapoolse lahustüki läänepiir kulgeb mööda katastripiire, Põdra kinnistu edelaosast alates lõuna poole

35

mööda sihi püsielupaigapoolset serva. Edelaosas vastu Murru kavandatava lendorava püsielupaiga

piiranguvööndit on kasutatud katastripiiri, kusjuures kraav jääb Murru püsielupaika. Suurevälja-Päeva

kinnistu piire on kasutatud selle lääne- ja idaosas, kinnistu põhjapiiri keskosas oleva kraavi puhul on

kasutatud selle püsielupaigapoolseid servi (kraav jääb püsielupaigast välja). Ka vööndi kagu- ja idaosas

on kasutatud katastripiire. Põhjapoolse lahustüki lääne- ja kagupiirideks on sihtide püsielupaigapoolsed

servad, idapiir kulgeb mööda kavandatava Pärnamäe lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiri,

kusjuures piiril olev tee jääb Ojadevahe püsielupaika.

Kruusoja, mis jääb püsielupaigast välja, jagab kaheks ka Ojadevahe püsielupaiga piiranguvööndi ning

eraldab seda Pärnamäe lendorava püsielupaiga piiranguvööndist. Põhjapoolne lahustükk piirneb idas

Ojadevahe püsielupaiga sihtkaitsevööndiga, lõunas Kruusoja kaldaga, läänes kraavi ning põhjas tee

püsielupaigapoolse servaga. Tee jääb seejuures kavandatava Ojadevahe lendorava püsielupaiga

piiranguvööndisse. Piiranguvööndi läänepoolse osa lõuna- ja läänepiiriks on sihtide, alates kvartali

AV021 kirdenurgast läbi kvartali AV017 aga kraavide püsielupaigapoolsed servad. Kinnistu Avinurme

metskond 1 lõunapiiril kulgeb püsielupaiga piir taas mööda sihi püsielupaigapoolset serva ning sama

kinnistu ida- ja põhjapiiril mööda katastripiiri. Loodenurgas on piiritlemisel kasutatud kraavide

püsielupaigapoolseid servi. Kinnistul Avinurme metskond 1, mis jääb püsielupaigast välja, on lendorava

elupaik keskkonnaregistri koodiga KLO9101137 ning Paadenurme looduskaitseala sihtkaitsevööndi

lahustükk. Moodustatav Ojadevahe lendorava püsielupaiga piiranguvöönd loob selle põhja-, lõuna- ja

idakülge puhvri.

Ojadevahe püsielupaiga pindala on küll suur, kuid sihtkaitsevöönd paikneb tervenisti riigimaal ning

püsielupaik on otseseks ühenduskoridoriks lõuna poole jääva lendorava Murru ning põhja pool oleva

Pärnamäe püsielupaiga vahel. Ühtse elupaikade kompleksi moodustavad Pärnamäe, Ojadevahe ja Murru

püsielupaik on omavahel ühenduses ja kuigi kahes esimesena nimetatud püsielupaigas olevad

elupaigalaigud on olnud viimastel aastatel lendorava poolt asustamata (Pärnamäe püsielupaigas olev

laik aastatel 2015 ja 2016), siis on Murru püsielupaik olnud asustatud nii aastatel 2013 kui ka 2015–

2016. Ojadevahe püsielupaiga lõuna- ja Murru püsielupaiga lääneosast lähtuv RMK lendoravakoridor

tagab kõnealuse kompleksi sidususe kagu pool olevate Muru ja Paadenurme lendorava püsielupaigaga,

kusjuures Muru püsielupaik on olnud samuti 2014–2016 asustatud. Sama kompleksiga on Ojadevahe

piiranguvööndi loodeosast lähtuva RMK koridori kaudu loode poole ühendatud Pasuna püsielupaik, mis

pärast seda, kui sealt lendorava tegevusjälgi neli aastat ei leitud, oli 2015. ja 2016. aastal taas asustatud.

Kirjeldatu viitab, et sobivate elupaikade ja nendevaheliste ühendusteede säilitamine on oluline ja

elupaikade kaitse tuleb tagada ka siis, kui need mõnel vahepealsel aastal asustatud ei ole, sest lendoravad

liiguvad eri põhjustel elupaikade vahel (näiteks kaaslase otsimiseks), taasasustades ajutiselt asustamata

elupaigad võimaluse korral (kui ühendusteed on säilinud ja elupaigamets alles) hiljem uuesti. Arvestades

asjaolu, et kõnealuste püsielupaikade ümbruskonnas on mitu asustatud elupaika, on ka Ojadevahe

püsielupaiga taasasustamise tõenäosus suur.

Eramaa on püsielupaika (piiranguvööndisse) hõlmatud vaid Vahesaare, Salu ja Keldri kinnistul. Koos

nendega põhja pool külgneva Pärnamäe püsielupaika jääva Aaroni kinnistuga ja ida poole riigimaale

moodustatava sihtkaitsevööndiga paiknevad need kinnistud Pärnamäe ja Ojadevahe püsielupaiga

tuumikalade vahelise ühendustee keskmes ning on seetõttu vajalikud sidususe tagamiseks nende

püsielupaikade vahel. Kuigi piiranguvööndisse arvatud kinnistud ei ole ulatuslike noorendike tõttu

sobivad pesametsaks, on vähemalt 15 m kõrguseid puistuid piisavalt, et tagada lendoravale

liikumisvõimalus läbi nende kinnistute. Salu kinnistu külgneb idas ja Vahesaare kinnistu lõunas

sihtkaitsevööndiga, mistõttu on sealsed puistud vajalikud ka Ojadevahe püsielupaiga sihtkaitsevööndi

puistute tormikindluse suurendamiseks.

Püsielupaiga pindala on 308,72 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 172,28 ha (paikneb 0,05 ha

ulatuses era- ja 172,23 ha ulatuses riigimaal) ja piiranguvöönd 136,44 ha (22,82 ha era- ja 113,62 ha

riigimaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas hõbe-nahkhiire (Vespertilio murinus, II kaitsekategooria)

elupaik ja VEP nr 128006.

36

2.5.1.23. Pärnamäe lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Peressaare, Oonurme ja Kellassaare küla.

Keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava leiukoha koodiga KLO9104274 kaitse alla võtmiseks

püsielupaigana on Uudo Timm teinud alates aastast 2008 mitu ettepanekut, neist viimase 24.01.2014. a.

Viimase ettepaneku kohased piirid koos tsoneeringuga kajastusid ka projekteeritaval kihil ja ekspertiisi

käigus kaaluti püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekust neis piirides.

Leiukoht koodiga KLO9104274 hõlmab 14 teadaolevat lendorava pesapuud. Elupaik on riikliku seire

andmetel olnud aastatel 2008 ja 2012–2014 lendorava poolt asustatud.

Kooskõlas lendorava kaitse tegevuskavaga leiti ekspertiisis, et ettepanekukohase sihtkaitsevööndi nii

suur ulatus (kaks lahustükki kokku 168,85 ha) ei ole põhjendatud. Seetõttu arvati ekspertiisi käigus

sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse pesapuistutest läände jääv eramaadel olev (Korstna ja Ahju

kinnistut osaliselt hõlmav) sihtkaitsevööndi lahustükk ja vähendati sihtkaitsevööndi ulatust eramaadel

pesapuistust edelas Pärnamäe kinnistul ning idas Saaremetsa ja Kruusoja kinnistul, hõlmates vööndisse

vaid teadaolevate pesapuude lähedased alad ehk elupaiga vahetu tuumikala. Kuigi sihtkaitsevööndist

välja jäetud aladel, sh Ahju ja Korstna kinnistust nüüd piiranguvööndisse tsoneeritud aladel, on

lendoravale pesitsemiseks sobivaid vanade haabadega puistuid, põhjendab sihtkaitsevööndi väiksemat

ulatust registreeritud pesapuude puudumine ning asjaolu, et tegu on eramaadega. Sihtkaitsevööndit

suurendati riigimaadel lendorava pesametsast kagus, sest seal on potentsiaalseid elupaiku, mis

ühendavad leiukohta Ojadevahe kavandatavas lendorava püsielupaigas olevate elupaikadega.

Menetlusosaliste ärakuulamise tulemusena suurendati sihtkaitsevööndi ulatust Kopraoja kinnistul

piiranguvööndi arvelt. Keskkonnaamet, lendoravaekspert Uudo Timm ja maaomaniku esindaja Alar

Palm tegid 22.08.2016 kinnistu ajakohase ülevaatuse. Tuvastati, et vaatamata varem lubatud olnud

sanitaar- ja harvendusraiele pole kinnistul raiet tehtud ning sealsed puistud on lendoravale sobivad mitte

ainult liikumiskoridorina, vaid ka elupaigana: valdavalt on kinnistul tegemist vanade haabade osalusega

segametsaga. Seni ei olnud Kopraoja kinnistu tervikuna sihtkaitsevööndisse arvatud eelkõige põhjusel,

et kinnistul pole pesapuid tuvastatud, kinnistu kuulub eraomandisse ning minimaalselt tagaks ala

koridorina funktsioneerimise ka tsoneering, mille kohaselt kinnistu põhjaosa kuuluks sihtkaitse- ja

lõunaosa piiranguvööndisse. Sihtkaitsevööndi laiendamisel kogu Kopraoja kinnistule on lendoravale

sobiv ning ühtlasi Pärnamäe ja Ojadevahe püsielupaigas teada olevaid lendorava pesapuudega

elupaigalaike ühendav pesametsamassiiv seni kavandatust laiemalt hõlmatud. Raietest rikkumata

potentsiaalse pesametsa liitmine sihtkaitsevööndiga ehk kogu Kopraoja kinnistule rangemate piirangute

seadmine suurendab lendoravate hajumise võimalusi nii Ojadevahe kui Pärnamäe püsielupaiga

tuumalade poolt ning nende vahele jäävate sobivate elupaigalaikude (sh Kopraoja kinnistu) pesametsana

kasutuselevõtuks.

Lõplikud, ajakohaste aluskaartidega vastavusse viidud sihtkaitsevööndi piirid kulgevad järgmiselt. Tee,

mis põhikaardil kajastub vaid sihina, kuid on ortofotol selgelt näha, jagab vööndi kaheks lahustükiks.

Tee ise jääb püsielupaigast välja ning püsielupaiga piirid kulgevad sellest tulenevalt nii läänepoolse

lahustüki ida- ja kagu-lõunaosas kui ka idapoolse lahustüki lääneosas mööda teeäärsete kraavide

püsielupaigapoolseid servi. Samal põhimõttel on tee välistatud mõlema lahustüki põhja-loodeosast ning

idapoolse lahustüki läänepiiri sellest lõigust, mis kulgeb Kruusoja ja Pärnamäe kinnistu vahelisel alal.

Läänepoolse lahustüki edelapiir kulgeb mööda kraavi vööndipoolset serva ning lääne-loodepiiri kaks

lõiku mööda katastripiire. Idapoolse lahustüki ida-kirdeosas, sh Kristjani, Võsu ja Kägumäe kinnistust

põhja pool kulgeb piir mööda kraavide püsielupaigapoolseid servasid. Sealt edasi suundub piir lõunasse

Kägumäe kinnistu läänepiirile ning selle edelanurgast mõttelise sirgena kagusse, Viilipoja vastaskaldale

(kaldal oleva punkti koordinaadid on X: 670 044,777 ja Y: 6 551 701,369, oja jääb vööndist välja).

Mööda oja kallast kulgeb piir itta, sihi püsielupaigapoolsele servale, kust edasi kagu- ja kagu-lõunaosas

kulgeb piir mööda sihtide püsielupaigapoolseid servi, v.a lõik kagunurgas, kus on katastripiiri kasutades

37

välistatud Kõrveniidu katastriüksus. Idapoolse lahustüki edelaosas on kasutatud pinnastee

püsielupaigapoolset serva, kusjuures tee jääb külgnevasse Ojadevahe püsielupaika (päris välja ei ole

teed mõtet selle väikse suuruse tõttu piiritleda). Läänenurgas on lühikestel lõikudel piiriks kraavide ja

sealt ida poole taas sihi püsielupaigapoolne serv. Männiku ja Kopraoja kinnistu vahel on piiriks

katastripiir, kusjuures Viilipoja jääb sihtkaitsevööndisse. Edasi lääne poole läbib vööndite piir risti

Männiku ja Veske kinnistut, kusjuures Veske kinnistut läbiva sihi püsielupaigapoolse serva nurgast

kulgeb piir mõttelise sirgena läände, kraavide ristumiskohta ja sealt edasi läände mööda kraavi

püsielupaigapoolset serva.

Piiranguvöönd on vajalik, et tagada pesapuistute tormikindlus, elupaiga pealekasv, ühenduskoridoride

olemasolu ja servaefektist tuleneva kiskluse mõju vähendamine. Piiranguvööndit suurendati ekspertiisi

käigus eramaade sihtkaitsevööndist välja arvatud alade arvelt ja vähendati kagus riigimaal olevate alade

sihtkaitsevööndisse haaramise arvelt.

Järgneva menetluse käigus vähendati piiranguvööndi ulatust idaosas, kus piir viidi looduses parema

tuvastatavuse huvides katastripiirilt kraavi püsielupaigapoolsele servale, v.a Kruusoja kinnistu

kirdeosas, kus piir kulgeb mööda katastripiiri, et tagatud oleks ühendus vahetult piirneva kavandatava

RMK lendoravakoridori ja seeläbi Muraka looduskaitsealal paiknevate lendorava elupaikadega.

Lääneosast, Korstna ja Ahju kinnistult piiritleti kraavide püsielupaigapoolseid servi kasutades põhja

pool teed välja hoone varemetega endine asustuskoht ning lõuna pool teed tiik koos ümbritseva

lagedama alaga. Välja jäeti ka suuremad teed (teed ise põhikaardil veel ei kajastu, küll aga ortofotol),

kasutades piiritlemisel nendeäärsete kraavide, kraavide puudumisel põhikaardi pinnasteede ning vööndi

põhjapoolse lahustüki kagupiiril sihi püsielupaigapoolseid servi. Välja jäetud teede hulgas on ka

Pärnamäe kinnistu kagunurgas olevasse endisesse talukohta suunduv tee. Kraavide

püsielupaigapoolseid servi kasutades arvati välja ka viimati mainitud endine talukoht. Vööndi ida-

kagupoolse lahustüki ulatust vähendati lõunaosas, kuivõrd Viilipojast lõuna poole ulatuv sopp ei anna

lendorava kaitsele midagi juurde.

Piiranguvööndi ulatus vähenes ka Kopraoja kinnistust sihtkaitsevööndisse arvatud osa arvelt (vt

eespool).

Vastavalt menetlusosaliste ärakuulamise käigus saadud ettepanekutele kaaluti Ahju ja Korstna ning

Aaroni ja Veske kinnistu püsielupaigast väljaarvamise ja Veske kinnistu sihtkaitsevööndisse

tsoneerimise võimalusi. Ahju ja Korstna kinnistut ei ole võimalik püsielupaigast välja jätta, sest need

paiknevad küll Pärnamäe püsielupaiga äärealal, kuid on oma elupaigatunnuste poolest (nagu eespool

mainitud, sobiks Ahju ja Korstna kinnistust püsielupaika arvatud ala isegi sihtkaitsevööndisse, kuid on

sealt välja jäetud kauguse tõttu elupaiga tuumalast) väga tõenäoliseks osaks ühendusteest lääne poole

paiknevate elupaikadega ja seda just juhul, kui seal sätestatakse vähemalt lendorava kaitseks vajalikud

minimaalsed tingimused ehk piiranguvööndi kaitsekord, takistades sellega elupaikade hävimist.

Samuti ei ole võimalik püsielupaigast välja jätta Aaroni ja Veske kinnistut. Üksteisega külgnevate

Aaroni, Veske ja Männiku kinnistu põhjaosad on arvatud sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndi ja

piiranguvööndi piir on seal maastikulistel põhjustel viidud kinnistuid risti läbiva sihi piirile ning Aaroni

kinnistul selle mõttelisele jätkule. Aaroni ja Veske kinnistu sihtkaitsevööndi osale ulatub lendorava

elupaigakirje ning Veske kinnistu sihtkaitsevööndi osas paiknevad lendorava pesapuud. Aaroni kinnistu

põhjatipus on küll tehtud lageraie, kuid see on osa lendorava elupaigakirjest ning jääb samas ka 150 m

raadiusse külgnevatel Pärnamäe ja Veske kinnistul olevatest pesapuudest. Aaroni kinnistu põhjatipus on

raiete kooskõlastamisel varem antud tingimus säilitada ka lendoravale vajalik haabade grupp. Aaroni,

Veske ja Männiku kinnistu lõunaosad paiknevad koos Aaroni kinnistuga lõuna pool külgnevate

Ojadevahe püsielupaika arvatud Salu ja Keldri kinnistuga Pärnamäe ja Ojadevahe püsielupaiga

tuumikalade vahelise ühendustee keskmes, olles seega vajalikud sidususe tagamiseks nende

püsielupaikade vahel. Kuigi piiranguvööndisse arvatud kõnealused kinnistud ja nende osad ei ole

ulatuslike noorendike tõttu sobivad pesametsaks ega seega sihtkaitsevööndisse arvamiseks, on vähemalt

15 m kõrguseid puistuid piisavalt, et tagada lendoravale liikumisvõimalus läbi nende kinnistute.

38

Kinnistutele jääva piiranguvööndi osa püsielupaigast väljalõikamine ja seal raiete tegemine lendoravale

vajalikke tingimusi mitte arvestades tekitaks lendoravale elupaikade vahele ohutuks liikumiseks

läbimatu barjääri. Samuti suurendavad piiranguvööndisse arvatud puistud kõnealuseid kinnistuid

lõunas, idas ja põhjas ümbritseva pesametsa tormikindlust.

Vööndi edelaosas kasutati piiritlemisel Kruusoja püsielupaigapoolset kallast (oja jääb püsielupaigast

välja), sellest põhja pool läänepiiril aga kraavide püsielupaigapoolseid servi. Vööndi loode-, põhja- ja

kirdeosas on kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servi ning kraavide katkemisel kraavide otsade

vahelisi mõttelisi sirgeid. Vööndi ida-kirdeosas kulgevad piirid mööda kraavide servi, sihtkaitsevööndi

piiril olevad kraavid jäävad piiranguvööndisse, välispiiril olevad kraavid püsielupaigast välja.

Idapoolset lahustükki piiritlevad katastripiirid, lõunapiiriks on Viilipoja püsielupaigapoolne kallas

(veekogu jääb püsielupaigast välja). Ojadevahe kavandatava lendorava püsielupaiga piiranguvööndi

põhja-kirdepiiril olev pinnastee jääb Ojadevahe püsielupaika, sellest põhja pool olev kraav (Aaroni

kinnistul) Pärnamäe püsielupaika. Eespool mainitud Pärnamäe kinnistu kaguosas olevat talukohta

ümbritsevad piirikraavid ja -teed jäävad püsielupaigast välja.

Püsielupaiga lõplik pindala on 388,4 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 148,9 ha (106,57 ha era- ja

42,33 ha riigimaal) ja piiranguvöönd 239,52 ha (212,04 ha era- ja 27,48 ha riigimaal). Eramaa suur

osakaal püsielupaigas on tingitud lendorava elupaiga tuumala ümbritsevate eramaade suurest osakaalust

(riigimaad on ümbruskonnas väga vähe).

Seega on võrreldes ettepanekus esitatuga püsielupaiga piiranguvööndi ulatust oluliselt vähendatud:

ettepanekus oli see 246,4 ha, ekspertiisis 273,29 ha. Ka sihtkaitsevööndi pindala on võrreldes

ettepanekus esitatuga (168,85 ha) vähenenud. Ekspertiisikohaste piiridega (143,04 ha) võrreldes on

sihtkaitsevööndi pindala suurendatud kooskõlastatult Kopraoja kinnistu omanikuga (vt eespool).

Pärnamäe püsielupaiga lõplik pindala ületab küll viiekordselt lendorava kaitse tegevuskavas soovitatud

minimaalset sihtkaitsevööndi pindala, kuid arvestada tuleb, et kõik püsielupaigad ongi eri suurusega ja

seda sõltuvalt kohalikest oludest, sh pesapuude paigutusest, mis Pärnamäe püsielupaigas paiknevad

hajusalt sihtkaitsevööndi alal. Lisaks on Pärnamäe püsielupaik oluline lüli ühtsest Pärnamäe, Ojadevahe

ja Murru püsielupaikade kompleksist. Kuigi Pärnamäe püsielupaigas olev elupaigalaik on olnud kahel

viimasel aastal (2015 ja 2016) lendorava poolt asustamata ja Ojadevahe püsielupaik veel kauem, siis on

Murru püsielupaik olnud asustatud nii aastatel 2013 kui ka 2015–2016. Ojadevahe püsielupaiga lõuna-

ja Murru püsielupaiga lääneosast lähtuv RMK lendoravakoridor tagab kõnealuse kompleksi sidususe

kagu pool olevate Muru ja Paadenurme lendorava püsielupaigaga, kusjuures Muru püsielupaik on olnud

samuti 2014–2016 asustatud. Sama kompleksiga on Ojadevahe piiranguvööndi loode- ja ühtlasi

Pärnamäe piiranguvööndi edelaosast lähtuva RMK koridori kaudu loode poole ühendatud Pasuna

püsielupaik, mis pärast seda, kui sealt lendorava tegevusjälgi neli aastat ei leitud, oli 2015. ja 2016.

aastal taas asustatud. Kirjeldatu viitab, et sobivate elupaikade ja nendevaheliste ühendusteede

säilitamine on oluline ja elupaikade kaitse tuleb tagada ka siis, kui need mõnel vahepealsel aastal

asustatud ei ole, sest lendoravad liiguvad eri põhjustel elupaikade vahel (näiteks kaaslase otsimiseks),

taasasustades ajutiselt asustamata elupaigad võimaluse korral (kui ühendusteed on säilinud ja

elupaigamets alles) hiljem uuesti. Arvestades asjaolu, et kõnealuste püsielupaikade ümbruskonnas on

mitu asustatud elupaika, on ka Pärnamäe püsielupaiga taasasustamise tõenäosus suur.

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas sulgja õhiku (Neckera pennata, III kaitsekategooria)

kasvukoht.

2.5.1.24. Võhkassaare lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Oonurme küla ja Lüganuse vald, Koolma küla

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohase püsielupaiga pindala oli 197,2 ha, sellest 151,08 ha oli

tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

39

Püsielupaik hõlmab kaks keskkonnaregistris olevat seni kaitseta lendorava elupaika. Elupaigas koodiga

KLO9102028 on registreeritud viis lendorava pesapuud ja seal tuvastati lendorava leidumine riikliku

seire käigus aastatel 2006, 2007, 2010 ja 2011. Elupaigas koodiga KLO9104009 on registreeritud

kaheksa lendorava pesapuud ja seal tuvastati lendorava leidumine riikliku seire käigus 2008. aastal.

Ekspertiisi käigus vähendati Uudo Timmi pakutud sihtkaitsevööndit lendorava leiukohast põhjas, loodes

ja läänes, sest ekspert Liisa Renneli hinnangul polnud nii suur sihtkaitsevööndi ulatus põhjendatud.

Sihtkaitsevööndit suurendati kaguosas (riigimaal), sest muidu jääks pesapuud liiga sihtkaitsevööndi piiri

lähedale (paljud pesapuud paiknevad vööndi piirist 70–90 m kaugusel). Järgneva menetluse käigus

suurendati sihtkaitsevööndi ulatust siiski taas kirdeosas Uudo Timmi pakutud alale (laiendusala paikneb

riigimaal), et tagada ka seal piisav puhver teadaolevatele pesapuudele ning hõlmata potentsiaalsed

pesapuistud.

Lõplikud sihtkaitsevööndi piirid kulgevad põhja-, kirde-, edelaosas ja idapiiri keskosas mööda sihtide,

lõuna-keskosas tee, lääne- ja kagu- ning lõiguti idaosas kraavide vööndipoolseid servasid mööda.

Idapiiril on ühel lõigul kasutatud kraavi mõttelist jätku sihi piirile (otsapunkti koordinaat on

X: 672 349,742 ja Y: 6 561 340,672).

Kooskõlas lendorava kaitse tegevuskavaga on sihtkaitsevöönd ümbritsetud piiranguvööndiga.

Ekspertiisi käigus arvati piiranguvööndisse Uudo Timmi ettepaneku kohasest sihtkaitsevööndist

väljajäetud lääne- ja osaliselt kirdeosa, osaliselt jäeti osa ettepanekukohasest piiranguvööndist kirdeosas

püsielupaigast välja. Vööndi ulatust suurendati ida- ja lõunaosas, et sihtkaitsevöönd oleks

piiranguvööndiga ümbritsetud igast küljest. Idaosa keskosasse, kus sihtkaitsevöönd piirneb Muraka

looduskaitseala sihtkaitsevööndiga, piiranguvööndit ei lisatud. Järgneva menetluse käigus ei muudetud

piiranguvööndit lääneküljes, kuid selle ulatust vähendati nii lõuna- kui idaosas, sest sealsete siirdesoo-

ja rabastuvate metsade alade hõlmamine lendorava püsielupaika ei ole vajalik ega otstarbekas. Ida- ja

lõunasuunas puuduvad külgneval Muraka looduskaitsealal ka lendoravale sobivad elupaigad. Küll aga

suurendati piiranguvööndi ulatust uuesti Uudo Timmi pakutud alale kirdeosas ning sihtkaitsevööndist

välja jäänud alale loodeosas, et tagada nende alade kaudu sidusus Muraka looduskaitsealal olevate

lendorava elupaikadega ning pesametsa pealekasv. Vööndist jäeti välja edelaosas olev nurk teest lääne

pool.

Piiranguvööndi põhjapoolse lahustüki lõplikud piirid kulgevad järgmiselt. Lõunanurgast,

sihtkaitsevööndi piirilt suundub piir kraavi vööndipoolset serva mööda katastripiirile, kulgedes mööda

seda loode poole kuni kraavini, kust edasi põhja poole kulgeb piir mööda Põldemasaare moodustatava

lendorava püsielupaiga piiranguvööndi piiril olevat kraavi. Nimetatud kraav jääb Võhkassaare

püsielupaiga piiranguvööndisse. Vööndi loodeosas on kasutatud kraavide, põhjaosas sihtide, kirdeosas

kraavi ja selle lõppemisel idaosas sihi ning seejärel vaheldumisi teeraja ja sihi vööndipoolseid servi.

Idapoolseimaks nurgaks on sihi ja teeraja ristumiskoht, kust mõtteline sirge kulgeb edelasse kraavi nurka

ja siis mööda kraavi püsielupaigapoolseid servi kuni sihtkaitsevööndi piirini. Lõunapoolse lahustüki

välispiirideks on kraavide püsielupaigapoolsed servad, v.a edelaosa, kus on kasutatud katastripiiri ning

lõuna-edelaosa, kus piiriks on kraavi otsa ja katastriüksuse nurga vaheline mõtteline sirge.

Võhkassaare püsielupaik on oluline lüli lendorava elupaigakompleksist, ühendades idas külgneval

Muraka looduskaitsealal olevaid lendorava elupaiku (lendorava poolt asustatud 2012. aastal) läänes

külgneva Põldemasaare kavandatava lendorava püsielupaiga kaudu veel kaugemal läänes olevate,

Mihklimurru ja Kaukvere loodavas ning Kautvere olemasolevas püsielupaigas olevate lendorava

elupaikadega. Püsielupaiga moodustamisega ei kaasne piiranguid eraomanikele, kuna see paikneb

riigimaal.


124,78 ha.

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas metsise (Tetrao urogallus, II kaitsekategooria) ja laanepüü

(Tetrastes bonasia, III kaitsekategooria) elupaigad, VEP nr 157179, VEP nr 157181 ja VEP nr 157180.

40

2.5.1.25. Põldemasaare lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Oonurme küla.

Uudo Timmi algse ettepaneku kohane Põldemasaare lendorava püsielupaik suurusega 71,73 ha kuulus

tervenisti piiranguvööndisse ja hõlmas ühe keskkonnaregistris oleva, seni kaitseta lendorava

elupaigakirje koodiga KLO9102027. Projekteeritav Põldemasaare lendorava püsielupaik kattus

projekteeritava Luissaare metsise ja osaliselt olemasoleva Oonurme metsise püsielupaigaga.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus oli ala nimetatud Luissaare metsise ja lendorava püsielupaigaks.

Püsielupaiga pindala oli 493,19 ha, sellest 382,72 ha oli tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Ettepanek

hõlmas lisaks algses ettepanekus sisaldunud elupaigakirjele koodiga KLO9102027 veel seitset

keskkonnaregistrisse kantud lendorava elupaika: leiukohad koodidega KLO9105920, KLO9102033,

KLO9101373, KLO9101304, KLO9101374, KLO9105919 ja KLO9112127.

Ekspert Liisa Rennel tegi ettepaneku nii suurt püsielupaika mitte moodustada, eriti arvestades, et see

kattub metsise olemasoleva ja kavandatava püsielupaigaga. Samuti võimaldab püsielupaikade liitmata

jätmine säilitada olemasolevate püsielupaikade järjepidevuse (ajaloo, nimed) ning selliselt on hiljem

lihtsam ka näiteks piiride korrigeerimise vajaduse tekkimisel (aluskaartide, loodusolude vm muutustest

tingituna) muudatusi teha.

Põldemasaare lendorava püsielupaik hõlmas ekspertiisis esitatud piirides leiukohad KLO9102027

(18 pesapuud; lendorava poolt asustatud aastatel 2006–2012), KLO9112127 (üks pesapuu; lendorava

leidumine registreeriti aastatel 2009 ja 2010) ja KLO9112128 (üks pesapuu; lendorava poolt asustatud

2010. aastal). Lõplikes piirides kuulub neist esimene sihtkaitsevööndisse, teine kuulub osaliselt

piiranguvööndisse ning kolmas on jäetud püsielupaigast välja.

Sihtkaitsevööndisse on hõlmatud leiukoht KLO9102027 koos pesapuudega ja ümbritseva sobiva

elupaigalaiguga. Võrreldes ekspertiisis esitatud piiridega viidi vööndi idapiir mõttelise sirge asemel

looduses paremini eristatavasse kohta – teeraja ja sihtide vööndipoolsele servale (sihi katkemisel

kasutati sihtide mõttelisi jätke), mille tulemusena vähenes vööndi pindala idaküljel. Lõunapiiriks jäi

kooskõlas ekspertiisiga kraavi vööndipoolne serv ja selle mõtteline sirgjooneline pikendus ida poole

(idapoolse otsapunkti koordinaat on X: 670 488,137 ja Y: 6 561 072,930). Võrreldes Uudo Timmi

ettepanekutega on sihtkaitsevöönd pisut väiksem kirde ning laiem ida, kagu ja lõuna pool. Viimane on

vajalik, et tagada teadaolevatele pesapuudele kooskõlas lendorava kaitse tegevuskavaga piisava

ulatusega puhver (enamikul pesapuudel üle 150 m sihtkaitsevööndi piirist). Viimati mainitud põhjusel

ei saa vööndi lõunaosasse sihtkaitsevööndi asemel ka RMK lendoravakoridori kavandada, kuna sellisel

juhul ei oleks pesapuud kaitstud piisava puhvriga. Samuti jääb sellele alale sobivate elupaigatunnustega

puistuid, kuhu lendorav levida võib. Tingituna pesapuude lähedusest ekspertiisis pakutud

sihtkaitsevööndi läänepiirile (umbes 30–40 m) laiendati pärast ekspertiisi vööndit lääne poole kuni

katastriüksuse ja ühtlasi RMK lendoravakoridori piirini. Samades piirides oli kavandatav püsielupaik

lääneosas ka projekteeritaval kihil, kuigi piiranguvööndina. Kõnesolev läänepoolne laiendusala paikneb

ühtlasi Oonurme metsise püsielupaiga piiranguvööndis, mille kaitserežiim ei ole piisav lendorava

pesametsa kaitse tagamiseks. Edelasse ei ole sihtkaitsevööndit vaja laiendada, sest sinna ulatub RMK

lendoravakoridor. Vööndi põhja- ja lääne-edelapiir kulgevad mööda sihtide püsielupaigapoolseid servi.

Vööndi edela-keskosast piiritleti kõlvikupiiride järgi välja endine varemetega õueala.

Ekspertiisi käigus kaaluti lendorava leiukohtade KLO9112127 ja KLO9112128 liitmist püsielupaigaga.

Kuna nimetatud leiukohtades säilinud elupaigalaigud on liiga väikesed, et need saaks olla lendoravate

poolt püsivalt asustatud (täita pesametsa funktsiooni), ei arvatud neid sihtkaitsevööndisse, vaid kaaluti

nende liitmist piiranguvööndiga ehk piiranguvööndi lisamist sihtkaitsevööndile lõuna poole nii, et

vööndisse oleks haaratud nii leiukohad kui ka neid ümbritsev puhverala. 2016. aasta välitööde

tulemusena otsustati raietega killustatud kvartalid nr OO076, OO077, OO083 ja OO084 püsielupaigast

41

siiski välja jätta. Sidususe läänes metsise olemasoleva ja kavandatava püsielupaiga kaudu Kautvere ja

Kaukvere lendorava püsielupaigaga ning kavandatava Mihklimurru lendorava püsielupaigaga tagab

moodustatav Põldemasaare püsielupaiga sihtkaitsevöönd ja sellega piirnev piiranguvöönd ning lõuna

poole kavandatavad RMK lendoravakoridorid. Ida pool on Põldemasaare püsielupaiga piiranguvöönd

ühenduses kavandatavas Võhkassaare lendorava püsielupaigas ja sellega piirneval Muraka

looduskaitsealal olevate lendorava elupaikadega. Piiranguvööndit ei ole lisatud sihtkaitsevööndist

põhja, sest seal on lendoravale sobivat elupaika vähe.

Piiranguvööndi piirid on viidud vastavusse ajakohaste aluskaartidega ja sihtkaitsevööndi korrigeeritud

piiridega. Vööndi kagupiiriks on katastriüksuste piirid ning ida-, kirde- ja lõunapiiriks kraavide

püsielupaigapoolsed servad, kusjuures idapiiril olev kraav jääb külgnevasse kavandatavasse

Võhkassaare lendorava püsielupaika. Läänepiiriks on sihi püsielupaigapoolne serv.

Põldemasaare püsielupaiga pindala on 168,9 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 83,3 ha (69,75 ha

era- ja 13,55 ha riigimaal) ja piiranguvöönd 85,56 ha (1,05 ha era- ja 84,51 ha riigimaal).

Sihtkaitsevööndi suur osakaal eramaal on tingitud asjaolust, et elupaiga tuumala (sh keskkonnaregistris

olev suurima ulatusega elupaigakirje ja enamik pesapuid) paikneb eramaal.

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas haruldase nattereri lendlase (Myotis nattereri,

II kaitsekategooria) elupaik, VEP nr 157221, VEP nr 157222 ja VEP nr 157222.

2.5.1.26. Mihklimurru lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Oonurme küla.

Püsielupaiga moodustavad ekspertiisi järel Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohases Luissaare

metsise ja lendorava püsielupaigas (pindala 493,19 ha, sellest sihtkaitsevöönd kokku 421,69 ha) olnud

leiukoha KLO9102033 teest lõunapoole jääv osa (hõlmab neli pesapuud; lendorava leidumine on

registreeritud aastatel 2005–2012) ja osa leiukohast KLO9101304 (leiukohas on 3 pesapuud

Mihklimurru püsielupaika jääval alal, 14 pesapuud idas piirnevasse metsise püsielupaiga

sihtkaitsevööndisse jääval alal; lendorava leidumine on registreeritud aastatel 2005–2009 ja 2012).

Leiukohad ja nende lähiümbrus on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndi lahustükina

hõlmati ka lendorava leiukoht koodiga KLO9105919 (4 pesapuud; lendorava leidumine registreeriti

viimati 2009. aastal), mis on ümbritsetud kavandatava Luissaare metsise püsielupaigaga – läänes

sihtkaitsevööndiga ning idas, põhjas ja lõunas piiranguvööndiga.

Kavandatav Mihklimurru püsielupaik paikneb olemasoleva Oonurme ja kavandatava Luissaare metsise

püsielupaiga piiranguvööndis, mis ei taga lendorava pesametsade kaitset.

Mihklimurru püsielupaiga sihtkaitsevööndist lõuna poole lisati ekspertiisi käigus piiranguvöönd.

Järgneva menetluse käigus arvati lisatud piiranguvööndi alalt välja võsastuv heinamaa koos hoonete

varemetega. Alles jäetud, riigimaal paiknev ala liideti sihtkaitsevööndiga, sest seal on lendoravale

sobivaid elupaiku (vanu haava-segametsi), samuti toimib ala puhvrina vahetult idas paiknevale

metsisemängule ning tagab sidususe lõunas oleva Kautvere lendorava püsielupaigaga. Lisaks laiendati

vööndit edela poole riigimaale, kuivõrd sealne eraldis on lendoravale pesametsaks sobilik. Viimati

mainitud laiendus ning lõunaosa arvamine piiranguvööndi asemel sihtkaitsevööndisse on kooskõlas

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekuga.

Sihtkaitsevööndi loode-lääneosast arvati hilisema menetluse käigus välja lagedam lammiala. Muus osas

korrigeeriti püsielupaiga piire ja viidi need vastavusse ajakohaste aluskaartidega.

Püsielupaik on kitsam ida–läänesuunaliselt, sest läänes piirneb sihtkaitsevöönd lendorava elupaigaks

sobimatu lageda jõelammiga (endised heinamaad) ning idas olemasoleva Oonurme ja ühtlasi

kavandatava Luissaare metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Viimasest veel ida poole jääva metsise

42

olemasoleva ja kavandatava piiranguvööndi kaudu on Mihklimurru püsielupaik ühendatud

Põldemasaare kavandatava lendorava püsielupaigaga. Sihtkaitsevööndist põhjas piirneb Mihklimurru

kavandatav püsielupaik teisel pool teed kavandatava Kaukvere lendorava püsielupaiga

sihtkaitsevööndiga ja on kagus Oonurme metsise püsielupaiga kaudu ühenduses Kautvere lendorava

püsielupaigaga.

Püsielupaiga lõplikud piirid kulgevad järgmiselt. Põhjapiiriks on kraavi ja läänepiiriks Kaukvere jõe

püsielupaigapoolne kallas, kusjuures metsased vanajõgede alad (põhikaardi järgi) on arvatud

püsielupaika, lagedad lammialad aga mitte. Läänes eraomandisse kuuluv Suurenuma kinnistu on

püsielupaigast välja jäetud katastripiiride alusel. Idapiir kulgeb mööda katastri- ja ühtlasi olemasoleva

Oonurme metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiri. Lõuna-edelapiiriks on mõtteline sirge, mis kulgeb

vanajõe suudmest idas kraavi kaldal asuvasse punkti koordinaatidega X: 668 212,428 ja

Y: 6 559 819,625. Lõuna-kagupiir kulgeb mööda kraavi püsielupaigapoolset serva, jätkudes mõttelise

sirgena lääne pool (sirge otsapunkti koordinaat on X: 668 374,962 ja Y: 6 559 835,415). Lõunaosast on

lagedam ala välja jäetud nii, et selle ida- ja lääneküljel olevad kraavid jäävad püsielupaigast välja.

Ülejäänud osas on lagedama ala väljapiiritlemisel kasutatud peamiselt metsaeraldistest tuletatud

mõttelisi sirgeid (kuivõrd kõlvikupiirid ei anna looduses valitsevat üleminekulisust adekvaatselt edasi)

käänupunktidega, mille koordinaadid on järgmised: X: 668 358,957 ja Y: 6 559 950,081;

X: 668 445,831 ja Y: 6 559 915,327; X: 668 541,161 ja Y: 6 559 978,880; X: 668 413,226 ja

Y: 6 560 098,209; X: 668 304,490 ja Y: 6 560 144,881; X: 668 249,874 ja Y: 6 560 077,852;

X: 668 365,516 ja Y: 6 560 086,338; X: 668 400,813 ja Y: 6 560 038,131; X: 668 387,408 ja

Y: 6 560 018,767; X: 668 228,689 ja Y: 6 560 013,305; X: 668 205,684 ja Y: 6 560 042,599;

X: 668 227,696 ja Y: 6 560 098,209; X: 668 156,716 ja Y: 6 560 168,373; X: 668 110,023 ja

Y: 6 560 059,481; X: 668 128,890 ja Y: 6 560 000,230; X: 668 182,900 ja Y: 6 560 023,307.

Mihklimurru püsielupaiga idapoolne lahustükk on põhja poolt piiritletud sihi, ida ja lõuna poolt kraavide

ning lääne poolt tee püsielupaigapoolsete servadega, välistades nimetatud joonobjektid.

Mihklimurru püsielupaigast idasse jäävaid lendorava leiukohti koodidega KLO9101373 ja

KLO9101374 ning osa leiukohast KLO9101304 ei arvatud Mihklimurru lendorava püsielupaiga

koosseisu. Otstarbekas on need jätta olemasoleva Oonurme metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndisse ja

ühtlasi kavandatava Luissaare metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndisse, sest metsisemäng jääb nende

leiukohtade vahele, metsis vajab pesitsusaegset liikumispiirangut ning samas kaitseb metsise

sihtkaitsevööndi režiim ka lendorava pesapuistuid.

Püsielupaiga ja ühtlasi sihtkaitsevööndi pindala on 54,44 ha (15,28 ha era- ja 39,16 ha riigimaal).


hariliku ungrukolla (Huperzia selago, III kaitsekategooria) kasvukoht.

2.5.1.27. Kaukvere lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Vinni vald ja Kaukvere küla ning Ida-Virumaa, Tudulinna vald ja Oonurme

küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Kaukvere lendorava püsielupaik kuulub tervenisti piiranguvööndisse ja selle

pindala on 24,47 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva lendorava leiukoha

koodiga KLO9102018, kus on registreeritud kaks lendorava pesapuud. Leiukoht oli viimati teadaolevalt

asustatud 2009. aastal.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on püsielupaiga pindala 233,55 ha, millest sihtkaitsevöönd

moodustab 174,69 ha. Ettepanekukohasesse püsielupaika on haaratud lisaks leiukohale koodiga

KLO9102018 kaks seni kaitseta elupaika koodidega KLO9112125 ja KLO9112126. Mõlemas elupaigas

registreeriti lendorava olemasolu viimati 2010. aastal.

43

Ekspertiisi käigus leiti, et Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus esitatud kujul ja ulatuses ei ole

püsielupaiga ega ka sihtkaitsevööndi piirid põhjendatud. Kuna leiukoha KLO9112126 ümbert on mets

suuresti maha raiutud, ei sobi see ala enam lendoravale pesametsaks, vaid on pigem liikumiskoridori

funktsiooniga. Seetõttu tuleks kõnesolevat elupaika ekspert Liisa Renneli hinnangul kaitsta RMK

lendoravakoridorina. Leiukohas olevat pesapuud tuleb kaitsta LKS § 50 lõike 2 punkti 1 alusel.

Eeltoodust tulenevalt ei laiendata sihtkaitsevööndit ega püsielupaika lõuna poole ehk leiukoha

KLO9112126 ümber.

Ekspertiisis soovitati sihtkaitsevöönd moodustada lahustükkidena ümber lendorava leiukohtade

koodidega KLO9102018 (hõlmatud olemasoleva Kaukvere lendorava püsielupaigaga) ja KLO9112125

(seni kaitseta leiukoht). Hilisema menetluse käigus ning arvestades asjaolu, et ekspert Uudo Timmi

sõnul pole leiukoht KLO9112125 lendorava poolt püsivalt asustatud olnud, otsustati nimetatud leiukoha

ümber (eramaal) püsielupaiga sihtkaitsevöönd jätta laiendamata. Vastavalt ekspertiisis soovitatule

liidetakse Kaukvere lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndiga lahustükina ka järgmised seni kaitseta

leiukohad: ida pool paiknev, Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus Luissaare metsise ja lendorava

püsielupaika (projekteeritavas kihis Luisssaare metsise püsielupaika) kuuluv lendorava leiukoht

koodiga KLO9105920 ning viimasest edelas olev, teest põhja poole jääv osa leiukohast KLO9102033.

Leiukohas koodiga KLO9105920 on registreeritud neli lendorava pesapuud, leiukohas KLO9102033

registreeritud pesapuud jäävad kõrvalolevasse Mihklimurru lendorava püsielupaika. Nii leiukohas

KLO9105920 kui ka KLO9102033 registreeriti lendorava esinemine viimati 2012. aastal.

Sihtkaitsevööndi piire korrigeeriti ka vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Leiukohta KLO9102018

ümbritsev osa sihtkaitsevööndist on põhjaosas piiritletud katastripiiri järgi, ida- ja loodepiir on tuletatud

metsaeraldistest (mõtteliste sirgete otsapunktide koordinaadid on X: 667 320,470 ja Y: 6 561 935,875;

X: 667 383,897 ja Y: 6 561 458,526; X: 667 946,495 ja Y: 6 561 933,725) ning edelapiir kulgeb

mõtteliste sirgete vahelises lõigus mööda kraavi vööndipoolset serva (kraav jääb piiranguvööndisse).

Idapoolseim, leiukohti KLO9105920 ja KLO9102033 ümbritsev sihtkaitsevööndi lahustükk on

piiritletud kraavide ja oja vööndipoolseid servi pidi (nimetatud vooluveekogud jäävad põhjas ja läänes

piiranguvööndisse ning idas ja lõunas püsielupaigast välja).

Püsielupaika arvatud leiukohtade ümber ja vahele lisati ekspertiisi käigus piiranguvöönd. Piiranguvöönd

on paigutatud selliselt, et see tagaks samal ajal võimalikult palju funktsioone (pesametsa puhverdamine,

elupaiga juurdekasvu tagamine, ühenduskoridoride loomine eri leiukohtade vahel). Läänepoolsemast

leiukohast põhjapoole ei lisatud piiranguvööndit tingituna eramaaomandist ja sealse puistu vähesest

sobivusest lendorava pesametsaks. Samuti ei moodustata piiranguvööndit püsielupaika arvatavate

leiukohtade ja kaitse alla võtmata jäetava leiukoha KLO9112126 vahelisele alale, v.a Uudo Timmi

08.07.2013. a ettepanekus olnud sihtkaitsevööndi osa leiukohtade KLO9102018 ja KLO9112125 vahel,

mis ekspertiisi käigus sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse arvati ja mis tagab RMK lendoravakoridori

kaudu ühenduse läände jäävate lendorava elupaikadega (sh olemasoleva Eigale püsielupaigaga).

Piiranguvööndi piirid viidi vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Lääneosas kulgeb lõplik vööndi

lõunapiir mööda kraavide ning läänepiir mööda sihi püsielupaigapoolseid servasid. Loodeosas piirati

piiranguvöönd RMK lendoravakoridori piiriga (mõtteliste sirgete vahelised koordinaadid on

X: 666 681,627 ja Y: 6 561 915,221; X: 666 519,635 ja Y: 6 561 853,421; X: 666 490,009 ja

Y: 6 561 910,671; X: 666 459,486 ja Y: 6 561 915,484) ja loode-põhjaosas era- ja riigimaa vahelise

katastripiiriga. Sihtkaitsevööndi lahustükke ühendava piiranguvööndi osa lõunapiiriks on kraavide

püsielupaigapoolsed servad, Mihklemurro kinnistu on püsielupaigast välja jäetud katastripiiride alusel.

Idapoolse lahustüki põhjaosas on piiritlemisel kasutatud katastripiire, idaosas kraavide

püsielupaigapoolseid servi.

Sihtkaitsevööndi leiukohta KLO9102018 ümbritsevas osas olevad lendorava pesapuud jäävad kohati

sihtkaitsevööndi piirile lähemale kui 150 m, kuid kirdesuunas on seevastu sihtkaitsevööndi selle osa

ulatus oluliselt laiem ning idas ja loodes on vöönd ümbritsetud pesametsa teiste lendorava leiukohtadega

ühendava piiranguvööndiga. Samuti on sihtkaitsevööndi piirile lähemal kui 150 m mõned pesapuud

44

leiukohta KLO9105920 ümbritsevas sihtkaitsevööndi osas. Viimast kompenseerib vööndi laiem ulatus

idas ja läänes. Sihtkaitsevööndi idapoolseimast lahustükist lõuna pool võetakse vahetult teisel pool teed

sihtkaitsevöönditena kaitse alla Mihklimurru lendorava ja Luissaare metsise püsielupaik. Lisaks on

kõnesolev lahustükk moodustatava piiranguvööndi kaudu ühendatud lääne poole jäävate lendorava

pesametsadega. Ida poole jääva kaitse alla võetava Põldemasaare lendorava püsielupaigaga tagab

sidususe moodustatav Luissaare metsise püsielupaiga piiranguvöönd.

Püsielupaiga sihtkaitsevööndisse arvatavad osad on juba praegu (Oonurme metsise ja

Kaukvere lendorava püsielupaigana) kaitse all. Sealsete pesametsade säilimiseks on need vaja

tsoneerida kehtiva piiranguvööndi asemel sihtkaitsevööndisse ning ümbritseda piiranguvööndiga.

Kaukvere püsielupaik tagab idasse jäävate elupaikade, mis ulatuvad Muraka looduskaitsealani välja,

ühenduse läänes paikneva elupaigakompleksiga (Eigale, Väljaotsa ja Oonurme olemasolev lendorava

püsielupaik) ning nende taasasustamise võimalused. Püsielupaiga moodustamisega ei kaasne olulisi

lisapiiranguid eramaaomanikele, kuna püsielupaik paikneb suuremas osas riigimaal. Eramaale jääv

väike osa püsielupaigast paikneb kitsa ribana tee servas ja on püsielupaika arvatud selguse huvides (et

oleks selge, et püsielupaiga piiriks on tee serv).


riigimaal) ja piiranguvöönd 71,08 ha (paikneb riigimaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas metsise (Tetrao urogallus, II kaitsekategooria), hõbe-

nahkhiire (Vespertilio murinus, II kaitsekategooria), veelendlase (Myotis daubentonii,

II kaitsekategooria) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, II kaitsekategooria) elupaigad.

2.5.1.28. Palasi lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Vinni vald, Palasi küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Palasi lendorava püsielupaik kuulub tervenisti piiranguvööndisse ja selle

pindala on 108,41 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab kolm keskkonnaregistris olevat lendorava

leiukohta: KLO9102022, KLO9102021 ja KLO9102020. Esimeses neist on registreeritud üks ja teises

seitse lendorava pesapuud. Esimene leiukoht on olnud asustatud aastatel 1999, 2001, 2005 ja 2006, teine

aastatel 2005–2007, 2009, 2010 ja 2013–2016 ning kolmas 2005. aastal.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on püsielupaik peaaegu piire muutmata tsoneeritud

piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse, mille pindala on 107,06 ha.

Ekspertiisi tulemusena jäeti ettepanekukohase sihtkaitsevööndi kirdeosas eramaal asuv osa kui

lendoravale vähem sobiv elupaik sihtkaitsevööndisse hõlmamata. Seal jääb kehtima piiranguvööndi

režiim (sama ala on juba piiranguvööndina kaitse all), sest see on ühenduskoridoriks kahe lendorava

pesametsa (elupaigakirjed KLO9102022 ja KLO9102021) vahel. Kehtiva püsielupaiga ülejäänud osas

(mõningate piiritäpsustustega) kehtestatakse sihtkaitsevööndi režiim.

Ekspertiisis soovitatule vastavalt moodustatakse sihtkaitsevöönd, mis koosneb kolmest lahustükist.

Leiukohta koodiga KLO9102022 ümbritseva ehk põhjapoolseima lahustüki põhja- ja läänepiir on viidud

vastavusse katastripiiridega, kuna need kirjeldavad looduses olevat olukorda (põllu ja metsa piiri)

paremini kui põhikaart. Kuna lahustükk ehk pesamets on väikse pindalaga ning teadaolev pesapuu

peaaegu igas suunas vööndi piirile lähemal kui 150 m, on vööndisse hõlmatud ka põhja- ja läänepiiril

olevad kraavid ning kirde- ja edelaosas olevad lagedamad alad, mis on lisaks võsastunud ning seega

üleminekulised ja raskesti piiritletavad. Lahustüki ida-kagupiir kulgeb mööda tee püsielupaigapoolset

serva (tee jääb püsielupaigast välja).

45

Leiukohta koodiga KLO9102021 ümbritseva ehk sihtkaitsevööndi keskmise lahustüki lääne- ja

põhjapiir kulgevad teede, ida- ja kagu-lõunapiir kraavide ning lõuna-edelapiir sihi püsielupaigapoolseid

servi mööda (nimetatud piiriobjektid jäävad püsielupaigast välja).

Sihtkaitsevööndi lõunapoolseima lahustüki (ümbritseb leiukohta koodiga KLO9102020) põhja- ja

lõunapiiriks on sihi püsielupaigapoolne serv, idaosas on piiri märkimisel kasutatud teede, kraavide ja

sihtide vööndipoolseid servi, ühel lõigul ka metsaeraldistest tuletatud mõttelist sirget (otsapunktide

koordinaadid on X: 654 487,658 ja Y: 6 567 455,094; X: 654 628,287 ja Y: 6 567 495,420). Vööndi

idaosast on kõlvikupiiride alusel (v.a mõttelise sirge lõik otsapunktide koordinaatidega X: 654 509,400

ja Y: 6 566 783,280 ning X: 654 603,595 ja Y: 6 566 777,190) ja kooskõlas Uudo Timmi 08.07.2013. a

ettepanekuga välja jäetud lage ala. Läänepiiriks on kraavi püsielupaigapoolne serv. Loodeosas on

kohtades, kus muud orientiirid (kraavid, sihid) aluskaartidel puuduvad, kasutatud katastriüksuste piire.

Ala terviklikkuse huvides lisati ekspertiisi käigus piiranguvöönd keskmisest pesapuistust läände ja põhja

ning lõunapoolseimast pesapuistust itta.

Keskmisest pesapuistust läände lisatud piiranguvöönd tagab sihtkaitsevööndi lõunapoolsemate

lahustükkide parema sidususe. Pärast ekspertiisi korrigeeriti viimati mainitud lahustüki piire nii, et selle

välispiiri ääres olevad kraavid ja sihid jääksid püsielupaigast välja, kuna nende hõlmamine ei ole

lendorava kaitse seisukohast vajalik. Lahustüki aluskaartidega ajakohastatud välispiirid kulgevad põhja-

ja idaosas mööda tee püsielupaigapoolseid servi, lääneosa kaugeimas osas mööda katastripiire ning

sellest põhja pool läänepiiril mööda kraavide püsielupaigapoolseid servi.

Keskmisest lahustükist põhja poole lisatud lahustüki piire korrigeeriti ekspertiisijärgse menetluse käigus

nii, et vöönd ei ulatuks eramaale ning tagatud oleks piisav puhver pesametsale (vöönd on laiem seal,

kus teadaolevad pesapuud on sihtkaitsevööndi piirile lähemal kui 150 m). Lahustüki lõunapiir kulgeb

mööda tee püsielupaigapoolset serva, kirde- ja loodepiiriks on katastripiir, põhjapiiri keskosas on

kasutatud katastripiiride käänupunktide vahelist mõttelist sirget.

Piiranguvööndi lõunapoolseima osa välis- ehk idapiiriks on tee püsielupaigapoolne serv ning umbes

45 m ulatuses lõigul, kus on kraav, ka selle püsielupaigapoolne serv.

Piiranguvööndit ei lisatud sihtkaitsevööndi põhjapoolsest lahustükist läände, sest seal piirneb

sihtkaitsevöönd põlluga, ega lõunapoolsest sihtkaitsevööndi lahustükist läände, sest seal piirneb

sihtkaitsevöönd eramaade ja elupaigaks vähem sobivate puistutega. Lõunas on sihtkaitsevöönd piisava

ulatusega ja sinna ei ole ka täiendavat piiranguvööndit vaja lisada.

Piiranguvööndi põhjapoolseima lahustüki läänepiir kulgeb mööda tee püsielupaigapoolset serva, v.a

keskosas, kus lagedama ala väljaarvamiseks on kasutatud kõlvikupiiri, ning loodeosas, kus hoonetega

õueala ja seda ümbritsev on püsielupaigast välja jäetud katastri- ja kõlvikupiiride alusel. Põhjapoolseim

piirisirge kulgeb mööda katastripiiri. Põhjaosast on põllumaa jäetud välja kõlvikupiiride ja idaosast

hoonetega õueala katastripiiride alusel. Idapiiriks on katastripiir (kraav jääb seejuures püsielupaigast

välja). Kagu- ja lõunapiiri märkimiseks on kasutatud kraavide püsielupaigapoolseid servi (kraavid

jäävad püsielupaigast välja).



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas haruldase Nattereri lendlase (Myotis nattereri,

II kaitsekategooria) elupaik ja VEP nr 134119.

46

2.5.1.29. Udriku lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Vinni vald, Palasi küla.

Uudo Timmi algse ettepaneku kohane Udriku lendorava püsielupaik suurusega 185,33 ha kuulus

tervenisti piiranguvööndisse. Sama suure pindalaga oleks kogu püsielupaik Uudo Timmi 08.07.13. a

ettepaneku kohaselt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

Ettepanekukohane püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava elupaigakirje

koodiga KLO9104278, kus on registreeritud 21 lendorava pesapuud ja mitu lendoravate poolt

kasutatavat pesapakku. Riikliku seire andmetel on lendorava leidumine seal registreeritud aastatel 2008–

2014. Ettepanekukohane püsielupaik ei kata kogu keskkonnaregistris olevat lendorava elupaika ega

kõiki registreeritud pesapuid.

Ekspertiisi käigus leiti, et lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavast ei ole sihtkaitsevööndi nii suur ulatus,

nagu see oli Uudo Timmi 08.07.13. a ettepanekus, põhjendatud ning piisab, kui sihtkaitsevööndisse

hõlmata kvartal TU038. Sihtkaitsevööndist välja arvatud ala tsoneeriti piiranguvööndisse.

Piiranguvööndit laiendati idasse, kuna lendorava pesapuud jäävad seal sihtkaitsevööndi piirile.

Lõplikes piirides ning kooskõlas Uudo Timmi algse ettepanekuga piiranguvööndit ida poole siiski ei

laiendatud, sest eramaa osas on seal lendorava jaoks väheväärtuslikud puistud (kuusenoorendikud),

kvartali TU039 puistud on nüüdseks suuremalt jaolt maha raiutud ning püsielupaigast välja jääv

pesapuuna keskkonnaregistris olev vana haab on toitumis-, mitte pesapuu. Samuti ei laiendatud

piiranguvööndit ekspertiisikohase sihtkaitsevööndi lääneküljele. Sealse kvartali nr TU037 suure

elupaigapotentsiaaliga kirdeosa hõlmatakse selle asemel sihtkaitsevööndisse. Sellisel kujul on

sihtkaitsevöönd piisava ulatusega ning täidab lääneosas oma suure ulatuse tõttu muu hulgas puhvri

funktsiooni. Lääneosas püsielupaigast välja jäävale alale kavandatakse RMK lendoravakoridorid, mis

tagavad koos Udriku püsielupaiga sihtkaitsevööndiga ühenduse lõunas püsielupaigaga külgneva

Tudusoo looduskaitsealaga.

Piiranguvööndisse jääb lõplikes piirides sihtkaitsevööndist põhjas paiknev ala, mille funktsiooniks on

tagada elupaiga juurdekasv (alal on peale kasvamas haava osalusega puistuid) ning olla puhvertsooniks

pesametsale.

Vööndite piirid on viidud vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Lõplikes piirides on sihtkaitsevööndi

idapiiril olev kraav pesapuude lähedusest tulenevalt arvatud sihtkaitsevööndisse, et püsielupaiga

valitsejal oleks võimalik rakendada kaalutlusõigust, kui tekib vajadus seal oleva maaparandussüsteemi

hoiutöödeks, et nende tööde käigus ei kahjustataks elupaika või pesapuid. Kvartalite nr TU037 ja TU038

vahele jääv tee jagab sihtkaitsevööndi kaheks. Läänepoolse lahustüki lääne- ja põhjapiir kulgevad

mööda sihtide ning muud piirid mööda kraavide püsielupaigapoolseid servi (kraavid jäävad vööndist

välja).

Piiranguvööndi lõplikud piirid kulgevad mööda kraavide ja lõunaosas mööda sihi püsielupaigapoolseid

servi.



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas hiireviu (Buteo buteo, III kaitsekategooria) pesa ja

käsitiivalise (Vespertilionidae sp, II kaitsekategooria) elupaik.

47

2.5.1.30. Koolma lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Piilse ja Virunurme küla.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohastes piirides kuulus püsielupaik tervenisti

sihtkaitsevööndisse ning selle pindala oli 114,21 ha. Püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva

lendorava seni kaitseta elupaiga koodiga KLO9102029, kus on registreeritud üks lendorava pesapuu ja

kus lendorava leidumine on riikliku seire käigus tuvastatud aastatel 2006 ja 2013.

Ekspertiisi käigus vähendati ettepanekukohase sihtkaitsevööndi ulatust oluliselt põhjaosas, sest nii suure

pindalaga sihtkaitsevöönd, nagu see oli ettepanekus, ei ole lendorava kaitse seisukohast vajalik ega

otstarbekohane. Lääneosas viidi sihtkaitsevööndi piir katastripiiride asemel piiride looduses parema

äratuntavuse huvides Purtse jõe kaldale, mistõttu vähenes vööndi ulatus ka selles püsielupaiga osas.

Ettepanekukohasest sihtkaitsevööndist põhjaosas väljaarvatud ala liideti ekspertiisi käigus

piiranguvööndiga (v.a eraomandisse kuuluv kinnistu ja sellega piirnev ala kirdeosas, mis arvati

püsielupaigast välja). Lisaks laiendati piiranguvööndit tulenevalt lendorava kaitse tegevuskavas esitatud

põhimõtetest peaaegu kogu ulatuses sihtkaitsevööndi lääneküljele.

Mujale piiranguvööndit ei lisatud, sest sihtkaitsevöönd on lõunaosas suurem ja loob seetõttu ise

pesametsale vajaliku puhvri. Lisaks ei ole seal piirkonnas elupaigaks sobivat metsa ega ka lähematel

aastakümnetel elupaigaks kujunevat metsa.

Järgneva menetluse käigus arvati sihtkaitsevööndi idaosas olevad lageraielangid piiranguvööndisse ja

sihtkaitsevööndi edelaosas olev puudeta ala püsielupaigast välja. Püsielupaigast jäeti välja ka

sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndi idapoolset lahustükki risti läbiv tee. Vanemate haava-segapuistute

vahel olevad noorendikud jäeti sihtkaitsevööndisse, et neist kujuneks praeguse killustunud elupaiga

asemel ühtlane pesamets. Piiranguvööndi ulatust vähendati loodeosas, sest nii suur piiranguvöönd ei ole

lendorava kaitse seisukohast vajalik.

Lisaks korrigeeriti pärast ekspertiisi püsielupaiga piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele.

Sihtkaitsevööndi lõplik piir kulgeb lääneosas mööda Purtse jõe vööndipoolset kallast, põhja- ja kirdepiir

mööda kraavi vööndipoolset kallast (sihid ja kraavid jäävad sihtkaitsevööndist välja). Sihtkaitsevööndi

idaosas olevad lageraielangid on vööndist välja piiritletud metsaeraldistest tuletatud mõtteliste sirgete

järgi (käänupunktide koordinaadid on X: 669 392,748 ja Y: 6 567 744,180; X: 669 312,906 ja

Y: 6 567 815,991; X: 669 229,578 ja Y: 6 567 751,721; X: 669 204,501 ja Y: 6 567 650,818;

X: 669 069,845 ja Y: ja 6 567 609,181; X: 669 113,086 ja Y: 6 567 558,154; X: 668 792,041 ja

Y: 6 567 154,590). Tee on püsielupaigast välja jäetud selle servas olevate kraavide püsielupaigapoolsete

servade järgi. Lõuna-edelapiir kulgeb mööda sihi ja edelapiir kraavi püsielupaigapoolset serva pidi,

edelaosas on ühel lõigul kasutatud kraavi ja sihi otsa vahelist mõttelist sirget. Läände Purtse jõe kaldani

kulgeb piir mööda katastripiiri.

Piiranguvööndi lääne- ja põhjapoolse lahustüki välispiir kulgeb mööda vooluveekogude

püsielupaigapoolseid kaldaid, v.a kirdenurk, kus erakinnistu on selle põhja- ja lääneosas välja jäetud

katastripiiride järgi. Sihtkaitsevööndist kagusse jäävate piiranguvööndi lahustükkide välispiiril on

kasutatud sihtide ja kraavide püsielupaigapoolseid servi.

Koolma lendorava kavandatav püsielupaik on RMK lendoravakoridori kaudu ühendatud edelas

paikneva Sirtsi looduskaitseala lahustükil (Kerissaare sihtkaitsevööndis) oleva lendorava elupaigaga,

mis oli samuti 2013. aastal lendorava poolt asustatud.

Kuigi Koolma püsielupaik koos nimetatud Sirtsi looduskaitsealal paikneva elupaigaga asub ülejäänud

teadaolevatest lendorava elupaikadest üsna kaugel (ligikaudu 3 km), mis tähendab, et need elupaigad

võivad seni leidmata asustatud elupaikade puudumisel olla isolatsioonis, tuleb selle seni kaitseta ja

hiljuti asustatud olnud leiukoha kaitse tagada püsielupaiga moodustamise kaudu. Eramaale jääv väike

48

osa sihtkaitsevööndist paikneb kitsa ribana mitmel kinnistul vooluveekogu servas ja on püsielupaika

hõlmatud selguse huvides (et oleks selge, et püsielupaiga piiriks on vooluveekogu kallas).



Teistest kaitseväärtustest on sihtkaitsevööndis laanerähni (Picoides tridactylus, II kaitsekategooria)

elupaigad, VEP nr 157007, VEP nr 204129 ja VEP nr 157008 ning piiranguvööndis VEP nr 157033 ja

VEP nr 157034.

2.5.1.31. Kõrma lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Rägavere vald, Kõrma küla.

Määrusega nr 52 kinnitatud Kõrma lendorava püsielupaik kuulub tervenisti piiranguvööndisse ja selle

pindala on 125,67 ha. Olemasolev püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva lendorava leiukoha

koodiga KLO9102023, kus on registreeritud 25 lendorava pesapuud. Leiukoht on olnud lendorava poolt

asustatud kõigil seireaastatel: aastatel 2003, 2010, 2012 ning 2014–2016. Väikeses osas jääb

püsielupaiga territooriumile ka hiljem leitud lendorava leiukoht (KLO9115316), kus on registreeritud

üks lendorava pesapuu ja mis oli asustatud 2012. aastal.

Uudo Timm tegi 24.01.2014. a ettepaneku muuta püsielupaiga kaitserežiim piiranguvööndist

sihtkaitsevööndiks, hõlmates lisaks sihtkaitsevööndisse täiendavaid metsaalasid lääne, ida ja põhja

suunas (sh leiukoha KLO9115316), ning ümbritseda sihtkaitsevöönd piiranguvööndiga (hõlmates

lõunaosas muu hulgas osa juba kaitse all olevast püsielupaigast). Viimati mainitud ettepaneku piirides

on püsielupaik suurusega 423,68 ha, sihtkaitsevöönd moodustab sellest 182,78 ha ja piiranguvöönd

240,9 ha.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on püsielupaik samuti tsoneeritud piiranguvööndist

sihtkaitsevööndisse, kuid selle ulatust on laiendatud vaid kagunurgas ja põhjaosas (hõlmates sh leiukoha

KLO9115316). Nimetatud ettepaneku kohastes piirides on püsielupaiga ja ühtlasi sihtkaitsevööndi

pindala 138,01 ha.

Ekspertiisi käigus projekteeritava sihtkaitsevööndi (ehk 24.01.2014. a ettepaneku) piirides olulisi

muudatusi ei tehtud. Piiranguvööndist ja ühtlasi püsielupaigast jäeti välja lõunaosa, sest see osa

piiranguvööndist on vaid liikumiskoridori funktsiooniga ja kattub RMK lendoravakoridoriga.

Ekspertiisi käigus piiritletud püsielupaiga sihtkaitsevööndi pindala on 182,67 ha ja piiranguvööndi

pindala 214,86 ha.

Järgneva menetluse käigus on sihtkaitsevööndi piire vähendatud kirdeosas eramaa arvelt ja kaguosas

riigimaa arvelt, kuid suurendatud lõunaosas, arvates riigimaal oleva metsaala, mis asub juba enne

eelnõukohase määruse jõustumist kehtivas püsielupaigas, sealsete puistute pesametsaks sobivuse tõttu

sihtkaitsevööndisse. Samal põhjusel ning pesapuude läheduse tõttu on sihtkaitsevööndisse arvatud osa

püsielupaiga edelaosas olevast Kukemäe kinnistust. Kirdeosast on osa erakinnistust sihtkaitsevööndi

asemel arvatud piiranguvööndisse, kuna sihtkaitsevööndi piir on seal teadaolevatest pesapuudest

piisaval kaugusel ning nii suure eramaaosa sihtkaitsevööndisse arvamine tooks kaasa ebaotstarbekad ja

ebaproportsionaalsed piirangud eramaaomanikele. Sama kinnistu metsad on sihtkaitsevööndisse arvatud

lõuna pool, kus pesapuud oleksid muidu sihtkaitsevööndi servale liiga lähedal (mõned neist vaid 40–70

m kaugusel). Kaguosas sihtkaitsevööndist välja jäetud ala ei ole otstarbekas hõlmata

sihtkaitsevööndisse, kuna sealsed puistud on lendoravale vähesobivad (sh siirdesoolaik keset välja

arvatud ala), pesapuud on ka ilma seda ala sihtkaitsevööndisse arvamata piisava puhvriga ning ala kattub

RMK lendoravakoridoridega. Muus osas ekspertiisis pakutud piirides olulisi sisulisi muudatusi ei

tehtud, piire korrigeeriti vastavalt ajakohastele aluskaartidele.

49

Loodenurgas kulgeb vööndi lõplik piir mööda tee püsielupaigapoolset serva (tee jääb püsielupaigast

välja). Tee ja kõlviku nurgast kulgeb piir kahe mõttelise sirgena (muud sobivad orientiirid koosluste

üleminekulisuse tõttu puuduvad) ida poole (nurgapunktideks on katastripiiride käänupunktid). Kolme

katastriüksuse ristumiskohast edasi kulgeb piir mööda katastripiire kuni teerajani, kust edasi on vööndi

piiritlemisel kuni sihini kasutatud selle vööndipoolset serva. Tee ja sihi ristumiskohast kulgeb piir

mõttelise sirgena kagu suunas, Adoni kinnistu idapiiri käänupunkti. Sellest kagu poole on kasutatud

katastripiiri kuni metsaeraldise nurgapunktist (koordinaadid on X: 653 088,573 ja Y: 6 577 074,905) ida

poole, Pardi kinnistu idapiirini (punkti koordinaatidega X: 653 377,740 ja Y: 6 577 090,629) tõmmatud

sirgeni. Sealt edasi, Kergala ja Pardi ning Pardi ja Põlula metskond 46 kinnistu vahel on kasutatud

piiritlemisel katastripiire kuni sihini, kus piir kulgeb mööda selle vööndipoolset serva. Sihtide

ristumiskohast kulgeb mõtteline sirge edela poole, sihi käänupunkti ja sealt edasi kagu poole mööda sihi

vööndipoolset serva. Edasisel kahel lõigul on kasutatud vastavalt sihtide otsapunktide ning sihi ja kraavi

otsapunkti vahelisi mõttelisi sirgeid. Kaguosas kulgeb piir mööda kraavide püsielupaigapoolseid servi

(kraavid jäävad piiranguvööndisse). Lõuna- ja edelapiiriks on tee püsielupaigapoolne serv. Teeäärsest

lagedast, mis on püsielupaigast välja piiritletud kõlvikupiiri mööda, kulgeb piir mööda sihtide

vööndipoolseid servi kuni ristumiseni kraavi otsaga. Sealt kulgeb mõtteline sirge katastripiiri

käänupunkti ja edaspidi põhja pool mööda katastripiire (ühel lõigul ka kinnistupiiri mõttelist jätku) kuni

Rihula ja Sepa kinnistu piiril oleva teerajani, kust edasi kulgeb piir põhja poole mööda raja

vööndipoolset serva.

Sihtkaitsevööndi suur pindala on põhjendatud ja vajalik, sest alal on palju lendorava pesapuid ja need

paiknevad mitme eraldiseisva grupina hajusalt üle kogu sihtkaitsevööndi.

Ekspertiisile järgnenud menetluse käigus suurendati piiranguvööndi pindala kirde- ja kaguosas eespool

mainitud sihtkaitsevööndist väljaarvatud alade võrra ning vähendati lõunaosas sihtkaitsevööndisse

arvatud ala võrra. Lisaks vähendati piiranguvööndi ja ühtlasi püsielupaiga pindala nii lääne- kui idaosas

eramaade arvelt, sest piisav puhver pesametsale on tagatud ka väiksemas ulatuses. Pesametsale puhvri

tagamiseks lisati väike osa piiranguvööndit loodeossa. Pesapuude läheduse tõttu arvati piiranguvööndi

asemel sihtkaitsevööndisse osa Kukemäe kinnistust. Muus osas ekspertiisis pakutud piirides olulisi

sisulisi muudatusi ei tehtud, piire korrigeeriti vastavalt ajakohastele aluskaartidele.

Piiranguvööndi lõplikud välispiirid kulgevad järgmiselt. Lõunanurgas on lühikesel lõigul kasutatud tee,

sealt ida pool sihi ning kaugemal põhjas taas tee püsielupaigapoolseid servi. Kvartali PL040 põhjapiiril

suuremast teest põhja poole, kvartalile PL037 suunduva teeraja puhul on kasutatud selle ja kaheks

harunemisel selle idapoolse haru püsielupaigapoolset serva. Raja lõppedes on kasutatud mõttelist sirget,

mis suundub katastriüksuste ristumiskohta, kust edasi loode poole kulgeb piir mööda katastripiiri kuni

teeraja ristumiseni Uustalu ja Kergala kinnistu vahelise piiriga. Teeraja ja katastriüksuse ristumiskohast

lääne pool suundub piir katastriüksuste käänupunkti ja sealt loode pool oleva sihini. Edasi kulgeb piir

mööda sihi püsielupaigapoolset serva kuni kõlvikunurgani. Kõlvikunurgast edela poole on kasutatud

katastrinurka kulgevat mõttelist sirget ja katastripiiri.

Piiranguvööndi lääneosa lõunanurgas on piiriks kõlviku ja sellest loodes tee püsielupaigapoolne serv,

sellest kirdes Vähiveski katastriüksuse kagupiir. Läänepiiriks on mõttelised sirged (käänupunktid

paiknevad katastriüksuste nurga- ja käänukohtades), mille kasutamise vajadus tuleneb sellest, et

püsielupaiga lääneküljel on tegu eramaadel paiknevate suurte metsamassiividega, mis on küll vaja

hõlmata piiranguvööndisse, kuid mitte nii laias ulatuses kui ekspertiisis pakutud. Piisav puhver

lendorava pesametsale on tagatud ka piiranguvööndi eelnõukohases vähendatud ulatuses. Tervenisti on

vööndisse hõlmatud loodeosas riigimaal olev Põlula metskond 168 katastriüksus ning eraomandis oleva

Mäekünka kinnistu metsamaa, mis on vajalik põhjaosas olevale leiukohale puhvrina.

Moodustatavas sihtkaitsevööndis paikneb väike-konnakotka 100 m raadiusega ringikujuline

sihtkaitsevöönd, mis tuleneb LKS-i § 50 lõike 2 punktist 4. Pärast Kõrma lendorava püsielupaiga uutes

piirides kinnitamist saab väike-konnakotka automaatse püsielupaiga ja pesapuu arhiveerida, sest

pesapuu murdus juba mitu aastat tagasi ja lendorava sihtkaitsevöönd kaitseb ka kotka elupaika, kui

kotkas peaks tahtma sinna uue pesa rajada.

50

Püsielupaiga pindala on 340,44 ha, sellest sihtkaitsevöönd moodustab 167,21 ha (145,19 ha era- ja

22,02 ha riigimaal) ja piiranguvöönd 173,23 ha (68,14 ha era- ja 105,09 ha riigimaal).

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaiga sihtkaitsevööndis pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, III

kaitsekategooria), haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana, III kaitsekategooria) ning VEP nr 107034,

VEP nr 107032 ja VEP nr 107033.

2.5.1.32. Miila lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Rägavere vald, Uljaste ja Miila küla.

Miila lendorava püsielupaik kuulus Uudo Timmi 2010. aasta ettepaneku alusel tervenisti

piiranguvööndisse ning selle pindala oli 25,87 ha. Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus on

püsielupaiga piirid üldjoontes samad ja pindala 26,32 ha, kuid terve püsielupaik on tsoneeritud


Ettepanekukohane püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva lendorava leiukoha koodiga

KLO9107653, mille piires on registreeritud kuus lendorava pesapuud. Leiukoht on lendorava poolt

olnud asustatud kõigil seireaastatel: 2009, 2012 ja 2014–2016.

Ekspertiisi käigus laiendati sihtkaitsevööndit põhja poole, et sihtkaitsevöönd ümber teadaolevate

pesapuude oleks suurem (lendorava kaitse tegevuskava kohaselt peaks see olema vähemalt 150 m).

Järgneva menetluse käigus arvati põhja-kirdeosast ja ühtlasi püsielupaigast vana õueala koos

varemetega siiski välja, kasutades piiritlemisel metsaeraldistest tuletatud mõttelisi sirgeid (idapoolseim

otsapunkt paikneb sihi otsapunktis, läänepoolseim teede ja radade ristumiskohas; ülejäänud

käänupunktide koordinaadid on X: 655 746,047 ja Y: 6 578 136,655; X: 655 757,798 ja

Y: 6 578 156,681; X: 655 841,046 ja Y: 6 578 186,306; X: 655 855,776 ja Y: 6 578 224,537), kuna

põhikaardi kõlvikupiirid ei anna selles kohas looduses olevat üleminekulisust adekvaatselt edasi.

Ida poole ettepanekukohast sihtkaitsevööndit ei laiendatud, kuna sealne alal on ühenduskoridori

funktsioon ning sinna kavandatakse piiranguvööndit ja RMK lendoravakoridori. Osa RMK pakutud

lendoravakoridorist jääb ka sihtkaitsevööndi idapiiril olevast teerajast läände, kuid tulenevalt lendorava

pesapuu paiknemisest sealsel alal tuleb sinna siiski moodustada sihtkaitsevöönd (selle piir jääb

teadaolevast pesapuust umbes 70 m kaugusele).

Mujal viidi sihtkaitsevööndi piirid pärast ekspertiisi vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Vööndi

lõplikuks põhjapiiriks on eespool mainitud teede ja radade ristumiskohast läände, katastriüksuste

nurgapunkti suunduv mõtteline sirge, läänepiiriks katastripiirid (sihid jäävad püsielupaigast välja),

lõuna- ja idapiiriks teede ja radade vööndipoolsed servad ning kirdepiiriks sihi vööndipoolne serv.

Selleks, et tagada elupaiga pealekasv ja sidusus kagu poole jääval Sirtsi looduskaitsealal olevate

lendorava elupaikadega, ümbritseti sihtkaitsevöönd ekspertiisi käigus lõunast ja idast, kus on riigimaa,

piiranguvööndiga. Lääne poole jäävatele eramaadele pole otstarbekas piiranguvööndit moodustada, sest

potentsiaalseid elupaiku on seal vähe. Piiranguvöönd on vajalik ka sihtkaitsevööndist põhja pool, et

tagada elupaiga pealekasv ning puhver sihtkaitsevööndis olevatele teadaolevatele pesapuudele.

Hilisema menetluse käigus vähendati piiranguvööndi ulatust edela- ning lõpuks kogu lõunaosas, kuivõrd

sealse ala arvamine püsielupaiga koosseisu ei aita tagada ühendust kagusse, Sirtsi looduskaitsealale

jäävate lendorava elupaikadega ega lõuna poolt läände, Kõrma lendorava püsielupaiga poole suunduvate

RMK lendoravakoridoridega. Põhjuseks on sellel alal lendoravale ebasobivate raba- ja

siirdesooelupaikade olemasolu. Sidususe Sirtsi looduskaitsealal olevate lendorava elupaikadega aitab

tagada sihtkaitsevööndist ida poole jääv Miila püsielupaiga piiranguvööndi osa koos sealt jätkuvate

RMK lendoravakoridoridega.

51

Põhjaosas vähendati pärast ekspertiisi piiranguvööndi ulatust eramaal, viies põhjapiiriks oleva mõttelise

sirge lõuna poole, katastriüksuste nurgapunktide vahele. Mujal korrigeeriti piiranguvööndi piire

vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Lõplik piiranguvööndi loodepiir kulgeb mõttelise sirgena

katastriüksuste nurgapunktide vahel. Kirdepiir kulgeb mööda katastripiire. Kagupiir kulgeb mööda tee

püsielupaigapoolseid servasid. Kagunurgas oleva pinnastee ja sihi ristumiskohast kulgeb piir sirgena

põhja poole, katastriüksuste nurgapunkti. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi vahelisel alal olev kunagine

õueala on piiranguvööndi poolt püsielupaigast välja piiritletud kõlvikupiiride alusel.



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas nahkhiireliigi (Vespertilionidae sp, II kaitsekategooria)

elupaik ja VEP nr 107061.

2.5.1.33. Kastevälja lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Rägavere vald, Viru-Kabala ja Uljaste küla.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohastes piirides oli püsielupaik tsoneeritud kogu ulatuses

sihtkaitsevööndisse, mille pindala oli 108,46 ha.

Püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva lendorava elupaiga koodiga KLO9116607, kus on

registreeritud 29 lendorava pesapuud ja kus lendorava leidumine on riikliku seire käigus tuvastatud

aastatel 2013–2015.

Ekspertiisi käigus korrigeeriti ettepanekukohase püsielupaiga piire ja tsoneeringut vastavalt lendorava

kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetele, aga arvestades ka kohalikke olusid. Ettepanekukohase

sihtkaitsevööndi ulatust vähendati oluliselt kagu- ja lõunaosas. Kuigi elektriliini- ja raudteetrassist lõuna

pool on lendoravale sobivaid elupaikasid, siis ei ole sealt teada lendorava pesapuid. Teadaolevad

lendorava pesapuud jäävad lõuna pool vööndi piirist piisavale kaugusele (üle 150 m) ka siis, kui piir on

tõmmatud mööda nimetatud lagedat trassiala. Lisaks asub trassialast lõunas olemasolev ja projekteeritav

Uljaste metsise püsielupaik. Seetõttu pole lõuna pool sihtkaitsevööndi nii suur ulatus, nagu see oli

ettepanekus, põhjendatud.

Kuigi mitu pesapuud jäävad sihtkaitsevööndi kagupiirile lähemale kui 150 m, vähendati ekspertiisi

käigus vööndi ulatust ka pesapuudest kagu poole. Ka seal kattus ettepanekukohane lendorava

püsielupaik Uljaste olemasoleva ja kavandatava metsise püsielupaigaga. Kuna seal on tegu pigem

tüüpilisema metsise kui lendorava elupaigaga ehk enamjaolt raba-, siirdesoo- ja kõdusoomännikutega,

on otstarbekas seal säilitada metsise püsielupaiga kaitserežiim, mis samas toimib nii puhvrina lendorava

pesapuudele kui ka ühenduskoridorina Uljaste metsise püsielupaigast kagus oleva Matsi ja sellest idas

paikneva Uljaste-Liiva kavandatava lendorava püsielupaiga vahel. Seetõttu ei moodustata

sihtkaitsevööndist kagusse ka ekspertiisis soovitatud piiranguvööndit.

Paljud pesapuud jäävad ka lääneosas sihtkaitsevööndi piirile ja üks isegi vööndist välja, kuid seda tuleb

aktsepteerida, sest kõnesolev lendorava elupaik leiti raie käigus ja osa puid jäi lagedale või langi serva

ega ole pärast seda lendoravate poolt asustatud olnud. Pesametsast läände jääv osa on valdavalt lagedaks

raiutud ja eramaa, mistõttu ei ole seda otstarbekas sihtkaitsevööndisse tsoneerida.

Lõplikes piirides on sihtkaitsevööndi piiritlemisel arvestatud ka hiljutiste raietega, arvates vööndist

lagedaks raiutud alad metsaeraldistest tuletatud mõttelisi sirgeid mööda välja. Nende mõtteliste sirgete

vaheliste käänupunktide koordinaadid on vööndi läänepiiril arvates elektriliinialusest lagedast kuni

loodenurgas oleva kraavi otsani järgmised: X: 654 935,650 ja Y: 6 581 832,760; X: 654 983,073 ja

Y: 6 582 097,165; X: 655 004,589 ja Y: 6 582 105,275. Loodeosast kuni Karu katastriüksuse

52

edelanurka kulgevate mõtteliste sirgete vaheliste punktide koordinaadid on järgmised: X: 655 035,861

ja Y: 6 582 328,561; X: 655 069,963 ja Y: 6 582 239,499; X: 655 108,525 ja Y: 6 582 231,224;

X: 655 073,935 ja Y: 6 582 311,658; X: 655 207,993 ja Y: 6 582 376,040; X: 655 216,765 ja

Y: 6 582 314,307; X: 655 329,142 ja Y: 6 582 406,327. Vööndi ida-kagunurgas kraavi serval oleva

käänupunkti koordinaat on X: 655 537,431 ja Y: 6 582 235,347. Ka muus osas on sihtkaitsevööndi

piirid viidud vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Vööndi lõunaosas on piiritlemisel kasutatud lageda

trassi ja metsa vahelist kõlvikupiiri ning idapiiri keskosas ja kagupiiril kraavide püsielupaigapoolseid

servasid.

Ekspertiisi käigus ümbritseti sihtkaitsevöönd piiranguvööndiga. Piiranguvööndit ei lisatud vaid

püsielupaigast lõunasse, sest seal külgneb Kastevälja kavandatav lendorava püsielupaik projekteeritava

ja olemasoleva metsise püsielupaigaga. Kastevälja lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndist lõunasse

on kavandatud ka RMK lendoravakoridor.

Eespool kirjeldatud põhjustel vähendati pärast ekspertiisi ekspertiisis soovitatud piiranguvööndi ulatust

kagus, aga lisaks ka lääneosas. Lääneosas vähendati vööndi ulatust sealsete lendorava elupaigaks

vähesobivate alade tõttu (siirdesoomännikud, lagedad alad, lageraielangid), mis pealegi kuuluvad

eraomandisse ega ole vajalikud ka lääne poole teiste elupaikadega ühenduse tagamiseks (sest seal suunas

lendorava elupaikasid rohkem ei ole). Piiranguvööndi piirid on viidud vastavusse ka ajakohaste

aluskaartide ning sihtkaitsevööndi piirides tehtud muudatustega (sihtkaitsevööndist välja jäetud alad on

arvatud piiranguvööndisse).

Piiranguvööndi lõplikud välispiirid kulgevad järgmiselt. Põhja- ja edelapiiriks on trassiala lageda ja

metsa vaheline kõlvikupiir, idapiiriks katastripiir ning kagupiiriks kraavi püsielupaigapoolne serv.

Läänepiir kulgeb loodeosas mööda põhikaardil märgitud teeraja püsielupaigapoolset serva kuni punktini

koordinaatidega X: 654 922,972 ja Y: 6 582 489,265, kust edasi lõuna poole on kasutatud mõttelisi

sirgeid (nende vaheliste punktide koordinaadid on X: 654 903,466 ja Y: 6 582 501,657; X: 654 886,254

ja Y: 6 582 493,051; X: 654 947,159 ja Y: 6 582 242,147; X: 654 855,255 ja Y: 6 582 209,599).

Viimane mõtteline sirge kulgeb edelaosas vooluveekogude ristumiskohta ja sealt kagu poole mööda

kraavi püsielupaigapoolset piiri lageda kõlviku piirini. Läänepiiril mõtteliste sirgete kasutamise vajadus

on tingitud looduses olevast üleminekulisusest.

Kuigi Kastevälja lendorava püsielupaiga piirid kattuvad kaguosas üldjoontes Uljaste metsise

püsielupaiga piiridega, ei arvestatud viimastega otseselt Kastevälja püsielupaiga piiritlemisel, sest

olemasoleva Uljaste metsise püsielupaiga piirid on püsielupaiga kaitse alla võtmisest möödunud aja

jooksul läinud aluskaartidega nihkesse.



Teistest kaitseväärtustest on sihtkaitsevööndis hariliku ungrukolla (Huperzia selago,

III kaitsekategooria) kasvukoht.

2.5.1.34. Matsi lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Rägavere vald, Uljaste küla.

Uudo Timmi 02.09.2013. a ettepanekus hõlmas püsielupaik nimega Uljaste-Liiva kaht

keskkonnaregistris olevat lendorava elupaigakirjet koodidega KLO9117137 ja KLO9118083. Need

elupaigad paiknevad üksteisest üsna kaugel, mistõttu moodustatakse ekspertiisis tehtud ettepanekule

tuginedes kaks eraldi püsielupaika: Uljaste-Liiva lendorava püsielupaik, mis hõlmab leiukoha koodiga

KLO9117137 ja Matsi lendorava püsielupaik, mis hõlmab leiukoha koodiga KLO9118083.

53

Elupaigas koodiga KLO9118083 on registreeritud 12 lendorava pesapuud. Leiukohas on riikliku seire

käigus lendorava leidumine registreeritud aastatel 2014 ja 2015. Lendorava pesapuud on koondunud

kavandatava Matsi lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndi lääneosasse, mis enne eelnõukohase

määruse jõustumist kattub olemasoleva ja projekteeritava Uljaste metsise püsielupaiga

piiranguvööndiga. Viimase kaitsekord ei taga lendorava pesametsa kaitset.

Kooskõlas lendorava kaitse tegevuskavaga ei ole nii suur sihtkaitsevööndi ulatus (ettepanekus olnud

kaks lahustükki kokku 131,08 ha, neist leiukohta KLO9118083 ümbritsev lahustükk 57,75 ha)

põhjendatud. Seetõttu piirati ekspertiisi käigus sihtkaitsevöönd keskkonnaregistris olevast leiukohast

põhja jääva tee ja sellega piirneva lagedaga ning idas oleva teega. Sellisel kujul on sihtkaitsevöönd

piisava suurusega. Sihtkaitsevöönd on suurema ulatusega idaosas, kus on riigimaa. Vööndi lõunapiirist

jääb suur osa pesapuid küll 80–140 m kaugusele, kuid vööndit lõuna poole laiendada ei ole võimalik,

sest seal on ligikaudu 60 m laiune lage elektriliinitrass, mis on pesametsaks sobimatu.

Järgneva menetluse käigus arvati sihtkaitsevööndist välja edelasse sopistuv eramaa-ala, mida ei ole selle

kauguse tõttu pesapuudest otseselt vaja sihtkaitsevööndisse hõlmata. Lisaks korrigeeriti vööndi piire

vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Lõplikud vööndi piirid kulgevad põhjanurgas mööda kraavi ja

selle lõppemisel mööda tee püsielupaigapoolset serva. Põhja-kirdeosas on kõlvikupiiride järgi välja

jäetud ka teeäärne lage. Idapiiriks on tee ja lääne-edelapiiriks kraavi püsielupaigapoolne serv.

Kagunurgas on kasutatud mõttelist sirget (idapoolse otsapunkti koordinaadid on X: 657 664,765 ja

Y: 6 580 613,612), mis suundub lagedat trassiala ja ühtlasi sihtkaitsevööndi lõunapiiri märkivale

kõlvikupiirile. Läänenurgas on kasutatud kraavi kaldalt (kaldal oleva punkti koordinaadid on

X: 656 708,420 ja Y: 6 580 815,024) teise kraavi otsa kulgevat mõttelist sirget, kust piir jätkub kirde

poole samuti mõttelise sirgena, mis suundub sihi otsa ja sealt mööda sihi püsielupaigapoolset serva

kraavi ja sihi ristumiskohta vööndi põhjanurgas.

Ekspertiisi käigus muudeti piiranguvööndi piire ning arvati sinna ettepanekukohasest sihtkaitsevööndist

põhja ja ida pool välja jäetud alad. Püsielupaigast jäeti välja õuealad koos neid ümbritseva alaga

ettepanekukohase piiranguvööndi põhjaosas. Samuti jäeti Matsi lendorava püsielupaigast välja Uljaste

metsise olemasoleva ja kavandatava püsielupaiga piiranguvööndiga kattuv osa. Metsise püsielupaiga

piiranguvööndi kaitsekord tagab ka lendorava kaitseks moodustatava Matsi lendorava püsielupaiga

sihtkaitsevööndile vajaliku puhvri. Metsise olemasoleva ja kavandatava Uljaste püsielupaiga piirangu-

ja sihtkaitsevööndi kaudu on tagatud ka ühendus ja liikumiskoridorid metsise püsielupaigaga loodes

külgneva Kastevälja kavandatava lendorava püsielupaigaga.

Hilisema menetluse käigus vähendati piiranguvööndi ulatust veel Reinumäe talust idas, sest sealse ala

arvamine piiranguvööndisse pole vajalik ning muudetud kujul on vööndi piirid maastikus loogilisemad

(piiriks on kraavi püsielupaigapoolne serv ning ühe kraavi otsast teise kraavi otsa kulgev mõtteline

sirge).

Ekspertiisi käigus lisati piiranguvöönd ka sihtkaitsevööndist lõunasse, kus on potentsiaalseid elupaiku,

ja kuna sihtkaitsevööndi lõunaserva jääb lai (u 60 m) lage liinitrass, siis on vaja lendoravate liikumise

tagamiseks säilitada kõrge mets mõlemal pool trassi.

Piiranguvööndi piirid on viidud vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Vööndi lõplikud piirid kulgevad

järgmiselt. Lõunapoolse lahustüki põhjapiiriks on lageda trassi kõlvikupiir ja idapiiriks kraavi

püsielupaigapoolne serv. Kagunurgas oleva kraavi otsast kulgeb piir mõttelise sirgena läände, teeraja

otsa, sealt edasi mööda teeraja püsielupaigapoolset serva ning seejärel lühikesel lõigul mööda lageda

kõlvikupiiri. Sealt edasi läände kulgeb piir mõttelise sirgena kraavi käänupunkti ja sealt mööda kraavi

püsielupaigapoolset serva Haavapaku kinnistu läänepiirini, kust piir jätkub ka põhja poole mööda

katastripiiri kuni elektriliinialuse kõlvikupiirini.

Põhjapoolse lahustüki edelapiir kulgeb mööda tee püsielupaigapoolset serva, kraavide korral mööda

nende püsielupaigapoolseid servasid. Läänepiiriks on katastripiirid, Reinumäe talust lõunas ka lageda

kõlvikupiirid kuni kraavi otsani, kust mõtteline sirge kulgeb idasse, üle tee oleva kraavi otsa. Kuni

54

lageda elektriliinitrassi kõlvikupiirini kulgeb piir mööda kraavi püsielupaigapoolset serva ning

Keskmetsa ja Mägra kinnistu vahelise piirini mööda kõlvikupiiri. Sealt ida pool on vööndi ja ühtlasi

Uljaste-Liiva ja Matsi püsielupaiga vaheliseks piiriks katastripiirid. Katastripiiride kasutamine on seal

loogilisem kui näiteks kraavide servade järgi piiritlemine, kuna sellisel juhul jääb iga katastriüksus ühe,

mitte mitme püsielupaiga koosseisu. Samas, kui näiteks kraav jääb seetõttu mitme püsielupaiga

koosseisu, siis kuna mõlemal pool on tegemist piiranguvööndiga, on ka kaitsekord ja kehtestatavad

piirangud samad. Piiranguvööndi põhjapoolse lahustüki lõunapiiriks on kraavi püsielupaigapoolne serv,

mis läänes jätkub kraavi mõttelise pikendusena (läänepoolse otsapunkti koordinaadid tee servas on

X: 657 668,664 ja Y: 6 580 616,668). Viimati mainitud mõttelist sirget kasutatakse, kuna maastik on

selles kohas väga üleminekuline ning aluskaardid ei anna looduses olevat olukorda adekvaatselt edasi.



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas Wulfi turbasambla (Sphagnum wulfianum,

III kaitsekategooria) kasvukoht ja metsise (Tetrao urogallus, II kaitsekategooria) elupaik.

2.5.1.35. Uljaste-Liiva lendorava püsielupaik

Asukoht: Lääne-Virumaa, Rägavere vald, Uljaste küla.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus oli püsielupaik, mis hõlmas keskkonnaregistris oleva seni

kaitseta lendorava elupaigakirje koodiga KLO9117137, tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ja selle pindala

oli 57,23 ha. Seni kaitseta elupaiga esimese kaitse alla võtmise ametliku ettepaneku tegi Uudo Timm

02.09.2013. a. Teine, korrigeeritud ettepanek kannab kuupäeva 25.06.2014. a. Viimati mainitud kujul

hõlmas püsielupaik nimega Uljaste-Liiva kahte keskkonnaregistris olevat lendorava elupaigakirjet

koodidega KLO9117137 ja KLO9118083. Need elupaigad paiknevad üksteisest üsna kaugel, mistõttu

moodustatakse ekspertiisis tehtud ettepanekule tuginedes kaks eraldi püsielupaika: Uljaste-Liiva

lendorava püsielupaik, mis hõlmab leiukoha KLO9117137, ja Matsi lendorava püsielupaik, mis hõlmab

leiukoha koodiga KLO9118083.

Elupaigas koodiga KLO9117137 on registreeritud 24 lendorava pesapuud. Leiukohas on riikliku seire

käigus registreeritud aastatel 2013–2016 lendorava olemasolu.

Kooskõlas lendorava kaitse tegevuskavaga ei ole nii suur sihtkaitsevööndi ulatus (viimases ettepanekus

olnud kaks lahustükki kokku 131,08 ha, neist leiukohta KLO9117137 ümbritsev lahustükk 73,33 ha)

põhjendatud. Leiukoht asub keset eramaid ja asustatud lendorava pesametsa laik on väike. Lisaks on

pesamets igast küljest piiratud elupaigaks ebasobivate aladega: põllud ja heinamaad ida- ja lääneküljel,

lai tee-, elektriliini- ja kitsarööpmelise raudtee trasse ühendav lage põhja pool ning kitsam lage

elektriliini, tee ja kraaviga lõuna pool. Seetõttu jäetigi sihtkaitsevööndisse vaid kirjeldatud, maastikus

hästi eristuvate piiridega ala. Sihtkaitsevöönd on sellisel kujul küll väiksem kui lendorava kaitse

tegevuskavas esitatud 28 ha, kuid kuna lähiümbruses puuduvad lendorava pesametsaks sobivad puistud,

siis ei ole seda ka võimalik laiendada ning enam-vähem on siiski tagatud 150 m ulatusega tsoonid ümber

pesapuude. Kuigi lõuna pool on elupaika killustav lage trassiala väiksema ulatusega, ei ole mõtet sellele

alale püsielupaika laiendada, sest elupaika seal ei ole ning tulenevalt vajadusest hooldada teed ja

elektriliini seda sinna ka ei kujune. Küll aga on mõttekas ja vajalik sihtkaitsevööndist lõuna poole,

ettepanekukohasest sihtkaitsevööndist väljajäetavale alale moodustada piiranguvöönd, et tagada

elupaiga pealekasv ja ühenduskoridoride olemasolu edelas paikneva Matsi kavandatava lendorava

püsielupaigaga.

Sihtkaitsevööndi piirid on viidud vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Lõplikud piirid kulgevad

põhjaosas mööda kraavi ja lõunaosas mööda tee püsielupaigapoolseid servasid. Ida- ja lääne-loodepiiril

on kasutatud metsa ja lagedate alade vahelisi kõlvikupiire, edelaosas katastripiire ning lühikestel

lõikudel kirde- ja loodenurgas kõlvikupiirilt kraavi kaldale suunduvaid mõttelisi sirgeid (otsapunktide

55

koordinaadid kraavi kaldal on X: 659 022,078 ja Y: 6 582 193,237; X: 658 584,891 ja

Y: 6 582 149,889).

Ekspertiisi käigus jäeti Uljaste-Liiva püsielupaigast välja ettepanekukohane piiranguvöönd, see arvati

muudetud kujul naabruses kavandatava Matsi lendorava püsielupaiga koosseisu). Uljaste-Liiva

püsielupaiga piiranguvööndisse arvati ettepanekukohasest sihtkaitsevööndist välja jäetud ala,

vähendades lisaks selle ulatust loodeosas ning suurendades selle ulatust ida- ja kaguosas, et hõlmata

rohkem riigimaal olevaid potentsiaalseid elupaiku ja ühenduskoridore.

Menetlusosaliste ärakuulamise tulemusena arvati püsielupaigast välja piiranguvööndi loodenurgas olev

Joosepi kinnistu. Hiljuti piirkonnas aset leidnud raied on muu hulgas Joosepi kinnistu ülejäänud

püsielupaigast ära lõiganud: kinnistu idapiirilt lääneosasse ja sealt lõunasse liikumiseks oleks lendoraval

vaja ületada enam kui 140 m laiune noorendik. Joosepi kinnistu nurgapealse asendi tõttu ei ole

põhjendatud ka selle jätmine püsielupaiga koosseisu tulevase lendoravale sobiva elupaiga või

liikumiskoridori kujundamiseks. Seetõttu ei anna Joosepi kinnistu Uljaste-Liiva ja Matsi püsielupaikade

vahelise liikumiskoridorina enam lisaväärtust.

Liikumiskoridorina funktsioneerib aga jätkuvalt Joosepi kinnistust lõunas paikneva Karvastu kinnistu

piiril olev puuderida, mis tagab liikumisvõimaluse muu hulgas ida poole läbi Mäerahva kinnistu Uljaste-

Liiva püsielupaiga tuumala suunas. Seetõttu ei olnud võimalik arvesse võtta ka teist püsielupaiga piiride

muutmise ettepanekut – arvata välja Mäerahva kinnistu. Ettepanekut ei saanud arvesse võtta, sest

kinnistu metsaala on oluline ühenduslüli ja vajalik liikumiskoridor Uljaste-Liiva ja sellest edelas asuva

Matsi püsielupaiga tuumalade vahel. Uljaste-Liiva püsielupaik on lendoravate poolt olnud asustatud

viimased neli aastat, k.a 2016. aastal. Matsi püsielupaik oli 2014. ja 2015. aastal asustatud, kuid 2016.

aastal asustamata, kuigi elupaik on jätkuvalt lendorava jaoks sobiv. Seetõttu on ülioluline tagada

võimalused lendoravate hajumiseks Uljaste-Liiva püsielupaigast Matsi püsielupaiga poole, et

võimaldada seal olevate elupaikade taasasustamine. Teistest suundadest ja elupaikadest on vahepealsete

ebasobivate alade tõttu Matsi püsielupaiga taasasustamise tõenäosus oluliselt väiksem.

Vööndi piirid viidi vastavusse ajakohastega aluskaartidega. Vööndi lõplikud piirid kulgevad põhjaosas

mööda lageda kõlvikupiiri, kirdenurgas mööda veekogude ja sihi ning idapiiril kraavi

püsielupaigapoolseid kaldaid. Kraavi lõppemisel kulgeb mõtteline sirge lõuna poole, sihi otsa, jätkudes

seal sihi püsielupaigapoolsel serval. Kagu-, lõuna- ja lääneosas on kasutatud katastripiire. Lääneosas

piirneb Uljaste-Liiva lendorava püsielupaiga piiranguvöönd Matsi kavandatava lendorava

piiranguvööndiga, mistõttu on katastripiiride kasutamine seal loogilisem kui näiteks kraavide servade

järgi piiritlemine – sellisel juhul jääb iga katastriüksus ühe, mitte mitme püsielupaiga koosseisu. Samas,

kui näiteks kraav jääb seetõttu mitme püsielupaiga koosseisu, siis kuna mõlemal pool on tegemist

piiranguvööndiga, on ka kaitsekord ning kehtestatavad piirangud samad. Läänepiir kulgeb Mägra

kinnistu edelanurgas lühikesel lõigul mööda kõlviku- ja sealt põhja pool mööda kraavide

püsielupaigapoolseid servasid kuni Joosepi ja Karvastu ja seejärel Joosepi ja Mäerahva kinnistu vahelise

piirini, kus on kasutatud nende kinnistute vahelisi katastripiire (seejuures jääb Joosepi kinnistu idaosas

olev tee samuti püsielupaigast välja). Edasi on kasutatud Liiva ja Uuetoa kinnistut läbiva kraavi

püsielupaigapoolset serva, Orava ja Uuetoa kinnistu vahel nende piiri.



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas III kaitsekategooriasse kuuluva sulgja õhiku (Neckera

pennata), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine)

kasvukohad.

56

2.5.1.36. Nüri lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Sonda vald, Nüri küla.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohane Nüri lendorava püsielupaik oli tervenisti tsoneeritud

sihtkaitsevööndisse ja selle pindala oli 46,75 ha. Püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva seni

kaitseta lendorava elupaiga koodiga KLO9102032, kus on registreeritud kaks lendorava pesapuud ja kus

riikliku seire käigus on lendorava leidumine registreeritud aastatel 2006, 2007 ja 2009.

Ekspertiisi käigus laiendati sihtkaitsevööndit elupaiga loodeosas, et tagada suurem puhver pesapuudele

ning hõlmata potentsiaalseid tulevasi pesapuid. Püsielupaigast arvati välja tee, mis lahutab

sihtkaitsevööndi kaheks lahustükiks. Järgneva menetluse käigus vähendati sihtkaitsevööndi ulatust selle

lõunaosas, arvates püsielupaigast välja eramaa, sest esiteks pole nii suure ulatusega sihtkaitsevöönd

põhjendatud ning teiseks on lendorava pesametsa kaitse antud asukohas võimalik tagada ka riigimaal.

Lisaks korrigeeriti vööndi piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Sihtkaitsevööndi loodepoolse

lahustüki põhjapiir kulgeb mööda lageda ja metsa vahelist kõlvikupiiri, lõuna- ja idapiir mööda kraavide

vööndipoolseid servasid ning läänepiiriks on lõuna pool oleva kraavi jätk mõttelise sirgena põhja suunas

(otsapunktide koordinaadid on X: 661 359,430 ja Y: 6 580 922,870; X: 661 243,103 ja

Y: 6 580 721,135). Idapoolse lahustüki lääne-, ida-, põhja- ja edelapiiriks on kraavide

püsielupaigapoolsed servad, kirdenurgas on kasutatud kraavide mõttelisi jätke kujutavaid mõttelisi

sirgeid (nurgapunkti koordinaadid on X: 661 730,853 ja Y: 6 580 809,135). Lõuna-edelapiiril ja sealt

ida poole on vööndi piiritlemisel kasutatud katastripiire. Sonda metskond 13 kinnistu piirilt suundub

vööndi piir itta, mõttelisse punkti kraavi sihtkaitsevööndipoolsel kaldal (mõttelise sirge otsapunktide

koordinaadid on X: 661 632,844 ja Y: 6 580 273,820; X: 661 786,300 ja Y: 6 580 290,821).

Lähtuvalt lendorava kaitse tegevuskavast lisati ekspertiisi käigus püsielupaiga lääne- ja idakülge

piiranguvöönd. Piiranguvööndit ei lisatud sihtkaitsevööndist põhja, sest seal piirneb püsielupaik laia

liinitrassiga.

Nüri kavandatav püsielupaik polnud algselt ühendatud ühegi teise lendorava elupaigaga ei

(kavandatavate) kaitstavate alade ega ka RMK lendoravakoridoride abil. See tähendas aga potentsiaalset

isolatsiooni jäämist. Lääne pool paiknev Uljaste-Liiva kavandatav lendorava püsielupaik on Nüri

püsielupaigale asustatud elupaikadest küll kõige lähemal, kuid selle püsielupaigaga ei saa

ühenduskoridori luua, sest metsaalasid tükeldab selles suunas lai lage liinitrass. Seetõttu kaaluti sarnaselt

Küüska ja Aadumäe ning Pasuna lendorava püsielupaiga vahelisele ühenduskoridorile ulatusliku

piiranguvööndi moodustamist Nüri püsielupaiga sihtkaitsevööndi ja sellest lõunas paikneva

kavandatava Kaanisoo lendorava püsielupaiga (mis viimastel aastatel on olnud ka lendoravate poolt

asustatud) vahele. Kuna aga Nüri ja Kaanisoo püsielupaiga vahelisel alal on eelkõige elupaikadevahelise

liikumiskoridori funktsioon, tagatakse kokkuleppel RMKga ühenduskoridori toimimine alale

kavandatavate RMK lendoravakoridoride abil ning piiranguvööndit nii suures ulatuses sel juhul

moodustada vaja pole.

Lõplikes piirides vastab piiranguvöönd üldjoontes ekspertiisis soovitatule, vööndi piire on muudetud

vaid selleks, et viia need vastavusse ajakohaste aluskaartidega. Vööndi läänepoolse lahustüki

põhjapiiriks on lageda ja metsa vaheline kõlvikupiir, läänepiiriks on sihi ning lõuna- ja idapiiriks

kraavide püsielupaigapoolsed servad. Läänepiiril üla- ja alaosas on kasutatud sihi mõttelisi jätke

markeerivaid sirgeid (otsapunktide koordinaadid vastavalt põhja- ja lõunapiiril on X: 661 058,887 ja

Y: 6 580 890,790; X: 660 697,211 ja Y: 6 580 272,408). Idapoolse lahustüki loodepiir kulgeb mööda

kraavi püsielupaigapoolset serva. Põhjapiiriks on lageda ja metsa vaheline kõlvikupiir. Kirdenurgas on

kasutatud katastripiiri, sellest kagu pool kraavide püsielupaigapoolseid servasid, kuni kraav jõuab Sonda

metskond 13 ja Aunamaa kinnistu piirile, kust piir kulgeb lõuna poole mööda katastripiire kuni

lõunapiirini. Lõunapiir kulgeb mööda sihi ja teeraja püsielupaigapoolset serva. Edelapiiril on vööndi

piiritlemisel taas kasutatud katastripiire.

57

Nüri püsielupaik on küll teadaolevalt olnud viimati asustatud aastal 2009 ning neljal hilisemal aastal,

kui seda seirati, asustamata, kuid asjaolu, et sellega moodustatava piiranguvööndi, kaitseala lahustüki ja

RMK lendoravakoridori kaudu ühenduses olev Kaanisoo püsielupaik on viimased neli aastat olnud

asustatud, muudab tõenäoliseks ka ülejäänud kompleksi (Jalastu ja Nüri püsielupaiga ning Sirtsi

looduskaitsealal olevate elupaikade) taasasustamise.

Püsielupaiga moodustamisega ei kaasne lisapiiranguid eraomanikele, sest püsielupaik paikneb

riigimaal.


70,84 ha.

Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas nahkhiirlase (Vespertilionidae sp., II kaitsekategooria) ja

põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, II kaitsekategooria) elupaigad.

2.5.1.37. Kaanisoo lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Sonda vald, Nüri küla.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohane Kaanisoo lendorava püsielupaik oli tsoneeritud tervenisti

sihtkaitsevööndisse ja selle pindala oli 7,91 ha. Püsielupaik hõlmab keskkonnaregistris oleva seni

kaitseta lendorava elupaigakirje koodiga KLO9110150, kus on registreeritud 10 lendorava pesapuud ja

kus lendorava leidumine on riikliku seire käigus registreeritud aastatel 2010 ja 2012–2016.

Ekspertiisi käigus suurendati Uudo Timmi pakutud sihtkaitsevööndit tulenevalt lendorava kaitse

tegevuskavas esitatud põhimõtetest (selleks, et tagada pesapuudele vähemalt 150 m laiune kaitsetsoon)

ida poole ning vähendati loodeosas teisel pool teed oleva metsatuka osas. Hilisema menetluse käigus

arvati viimati mainitud puistu siiski tagasi sihtkaitsevööndisse, kuna see jääb lendorava teadaolevate

pesapude lähedale (150 m tsooni) ning seal kasvab potentsiaalseid pesapuid. Puistut ülejäänud

pesametsast eraldav tee jäeti selles osas samuti sihtkaitsevööndisse, selle suuruse tõttu ei ole mõtet seda

püsielupaigast välja piiritleda. Muus osas korrigeeriti vööndi piiri vastavalt ajakohastele aluskaartidele.

Sihtkaitsevööndi lõplikud piirid kulgevad lääne- ja põhjaosas ning loodenurgas mööda kraavide, idaosas

mööda pinnastee ja lõunaosas mööda sihi püsielupaigapoolseid servasid. Loodeosas olev lage on välja

jäetud kõlvikupiiride järgi, lageda kagunurgas on püsielupaigast välja jäetud ka tee – piir kulgeb seal

mööda tee püsielupaigapoolset serva.

Ekspertiisi käigus lisati tulenevalt lendorava kaitse tegevuskavas esitatud põhimõtetest

sihtkaitsevööndile piiranguvöönd. Selle paigutus on tingitud potentsiaalsete pesametsade olemasolust,

mida on selles piirkonnas väga vähe säilinud (metsamaastik on väga killustunud). Piiranguvöönd lisati

sihtkaitsevööndist idasse ja loodesse. Loodes kattub piiranguvöönd läänepoolseimate eraldiste ulatuses

RMK lendoravakoridoriga. Neil eraldistel kasvab vana lendoravale sobilik haavaosalusega mets, kus on

vaja piirata metsamajandust vastavalt lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirjas sätestatule.

Sihtkaitsevööndisse ei saa viimati mainitud eraldisi arvata nende kauguse tõttu püsielupaiga tuumikalast

ehk lendorava poolt asustatud puistutest. Piiranguvööndi piire korrigeeriti ka vastavalt ajakohastele

aluskaartidele. Vööndi loodepoolse lahustüki lõplikud piirid kulgevad loode-põhja-, põhja-kirde- ja

lõunaosas kraavide, põhjaosa keskosas sihi ning kagunurgas teede ja kraavide püsielupaigapoolseid

servasid pidi, ida- ja läänepiiriks on metsaeraldistest tuletatud mõttelised sirged (otsapunktide

koordinaadid on läänepiiril X: 661 281,875 ja Y: 6 576 905,618 ning X: 661 407,150 ja

Y: 6 576 405,055; idapiiril X: 662 339,812 ja Y: 6 577 163,430 ning X: 662 465,176 ja

Y: 6 576 654,242). Lõunapiiril olev lage on püsielupaigast välja piiritletud kõlvikupiiride alusel.

Piiranguvööndi idapoolse lahustüki idapiir kulgeb mööda metsaeraldiste piirist tuletatud mõttelist sirget

(otsapunktide koordinaadid on X: 662 826,168 ja Y: 6 576 734,157 ning X: 662 951,374 ja

Y: 6 576 226,270), põhjapiir mööda kraavi ja lõunapiir mööda sihi püsielupaigapoolset serva.

58

Kaanisoo lendorava püsielupaiga sihtkaitsevöönd piirneb läänes Sirtsi looduskaitseala lahustükiga, mis

hõlmab lendorava elupaiga keskkonnaregistri koodiga KLO9102405 (hõlmab 13 lendorava pesapuud ja

on olnud lendorava poolt asustatud aastatel 1999, 2000, 2003, 2004, 2010 ning 2013–2016). Kaanisoo

püsielupaiga piiranguvöönd tagab kaitse ja sihtkaitsevööndi parema sidususe ka selle alaga. Lõunast

piirneb Kaanisoo püsielupaiga sihtkaitsevöönd RMK lendoravakoridoriga, mis ühendab püsielupaika

kaugemal idas oleva Sirtsi looduskaitseala teisel lahustükil ja sellega külgnevas kavandatavas Jalastu

lendorava püsielupaigas olevate lendorava elupaikadega. RMK lendoravakoridor on kavandatud ka

Kaanisoo püsielupaigast läände, seal ühendab see Kaanisoo lendorava piiranguvööndit ja Sirtsi

looduskaitseala lahustükki läänes Sirtsi looduskaitsealal olevate lendorava elupaikadega.



Teistest kaitseväärtustest on püsielupaigas valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos,

II kaitsekategooria) elupaik, sulgja õhiku (Neckera pennata, III kaitsekategooria) ja hariliku

kopsusambliku (Lobaria pulmonaria, III kaitsekategooria) kasvukohad ning VEP nr 128078.

2.5.1.38. Jalastu lendorava püsielupaik

Asukoht: Ida-Virumaa, Sonda vald, Nüri küla ja Lüganuse vald, Sirtsi küla.

Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepaneku kohane Jalastu lendorava püsielupaik oli tervenisti tsoneeritud

sihtkaitsevööndisse ja selle pindala oli 24,96 ha.

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd hõlmab keskkonnaregistris oleva seni kaitseta lendorava elupaiga koodiga

KLO9102031, kus lendorava leidumine registreeriti riikliku seire käigus 2007. aastal. Sihtkaitsevöönd

piirneb Sirtsi looduskaitseala lahustükiga, mis hõlmab lendorava elupaigakirje koodiga KLO9102406,

kus on registreeritud üks lendorava pesapuu ja kus lendorava leidumine on riikliku seire käigus

registreeritud aastatel 2006, 2007 ja 2009. Kuna Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskirja ei ole kavas muuta,

kuid elupaik koodiga KLO9102031 on vaja kaitse alla võtta, on ainus viis sellele kaitse tagada

püsielupaiga moodustamise kaudu.

Ekspertiisi käigus suurendati Uudo Timmi 08.07.2013. a ettepanekus pakutud sihtkaitsevööndit lõuna

poole, et hõlmata pesapuistu lähedal olev potentsiaalne elupaigalaik. Sihtkaitsevööndist itta ja lõunasse

lisati ka piiranguvöönd. Piiranguvööndit ei lisatud läände, sest seal piirneb püsielupaik Sirtsi

looduskaitseala lahustüki ja lagedate aladega, ega põhja, sest seal tagab sihtkaitsevööndi suurem ulatus

pesametsale vajaliku puhvri.

Ekspertiisi järel korrigeeriti püsielupaiga piire vastavalt ajakohastele aluskaartidele. Lõplikud

sihtkaitsevööndi piirid kulgevad põhjaosas mööda lageda elektriliinitrassi kõlvikupiiri, ida- ja lääneosas

mööda vooluveekogude ja lõunaosas sihi vööndipoolseid servasid. Piiranguvööndi põhjapiiriks on

samuti elektriliinitrassi kõlvikupiir, lääne- ja kirdepiiriks kraavi püsielupaigapoolsed servad ja idaosa

keskosas kraavi kalda mõtteline jätk lõuna suunas kuni sihi püsielupaigapoolsel serval olevasse punkti

(punkti koordinaadid on X: 665 417,356 ja Y: 6 576 368,030), kust piir kulgeb edasi lääne poole mööda

sihi ja seejärel taas lõuna poole mööda kraavi püsielupaigapoolset serva. Lõunapiiriks on sihi

püsielupaigapoolne serv.

Jalastu kavandatav lendorava püsielupaik külgneb Sirtsi looduskaitseala Jalastu sihtkaitsevööndis

olevate lendorava elupaikadega ning on RMK kavandatavate lendoravakoridoride kaudu ühenduses

läänes paikneva Kaanisoo lendorava püsielupaigaga. Viimases olevate elupaikade kaudu, mis on

viimastel aastatel olnud ka lendorava poolt asustatud, on omakorda tagatud ühendus Sirtsi

looduskaitsealal olevate lendorava elupaikadega. Ühenduse säilitamine Kaanisoo püsielupaigaga on

ülioluline, muidu jäävad Kaanisoo püsielupaigas ja sellega külgnevas Sirtsi looduskaitseala lahustükis

olevad lendorava elupaigad isolatsiooni ja lendorava poolt asustamata. Jalastu püsielupaik on küll

59

teadaolevalt olnud viimati asustatud aastal 2007 ja neljal hilisemal aastal, kui seda seirati, asustamata,

kuid asjaolu, et sellega moodustatava piiranguvööndi, kaitseala lahustüki ja RMK lendoravakoridori

kaudu ühenduses olev Kaanisoo püsielupaik on viimased neli aastat olnud asustatud, muudab

tõenäoliseks ka ülejäänud kompleksi (Jalastu ja Nüri püsielupaiga ning Sirtsi looduskaitsealal olevate

elupaikade) taasasustamise.

Püsielupaiga moodustamisega ei kaasne lisapiiranguid eraomanikele, sest püsielupaik paikneb

riigimaal.


70,91 ha.

2.6. Kaitsekord

2.6.1. Kaitsekorra üldpõhimõtted

Eelnõu kohaselt muudetakse määrusega nr 52 kinnitatud lendorava püsielupaikade kaitsekorda.

Raiesurve suurenedes on ilmnenud, et seni kaitse alla võetud püsielupaikades kehtestatud kaitsekord –

püsielupaigad on tsoneeritud tervenisti piiranguvööndisse – ei taga lendoravale vajaliku

elupaigakvaliteedi säilimist pesametsas ning täielikult on olnud kaitseta tuumalasid ümbritsevad,

elupaiga juurdekasvuks ja kaitseks vajalikud ning elupaikadevaheliste ühenduskoridoride funktsiooni

täitvad puhveralad. Seetõttu tsoneeritakse lendorava püsielupaikade tuumalad sihtkaitsevöönditesse,

millele on vajaduse korral lisatud piiranguvööndid. Aadumäe ja Mihklimurru püsielupaik on tervenisti

tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, teised püsielupaigad on vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele tsoneeritud sihtkaitse- ja piiranguvöönditesse. Püsielupaikades

kehtestatakse LKS-s (§ 14 lõige 1, § 30, § 31) määratud kaitsekord eelnõukohase määruse erisustega,

mis tulenevad lendorava bioloogiast.

Püsielupaikade uuendatud kaitsekord lähtub liigiekspertide Uudo Timmi ja Liisa Renneli ettepanekutest

(kaitse alla võtmise ettepanekud, kaitse alla võtmise otstarbekuse ekspertiis, suulised konsultatsioonid),

lendorava kaitse tegevuskavast ning eelnõu menetlemise ajal ekspertide, Keskkonnaministeeriumi,

Keskkonnaameti ning RMK ametnike osalusel toimunud koosolekutel kokkulepitust.

Kaitsekorra väljatöötamisel hinnati piirangute kehtestamise proportsionaalsust. Kaitse-eeskirjaga

kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab lendorava ja tema elupaikade soodsa seisundi

ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Lendorava püsielupaikade kaitse-eeskiri seab

kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja §-st 32

tulenevale omandiõigusele. Nii PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus kui ka PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigus ei ole piiramatud. Viidatud PS paragrahvidest tulenevalt võib seadusega põhiõiguste

kasutamist kitsendada, mis tähendab, et seadusandjal on vabadus reguleerida põhiõiguse kasutamise

tingimusi ja seada sellele piiranguid (seaduse reservatsioon). Põhiõiguste piiramist õigustab iga PS-iga

kooskõlas olev eesmärk, sealhulgas keskkonnakaitseline avalik huvi. Eeltoodud seisukohta kinnitab

Riigikohtu praktika. Nii on Riigikohus omandipõhiõiguse kohta selgitanud: „PS § 32 lg 2 teine lause

näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab,

et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus”

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 37).

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab Riigikohtu selgituste kohaselt igast mõistlikust põhjusest, mis

johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.01.2012

otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p 81; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.05.2002 otsus

asjas nr 3-4-1-3-02, punkt 14). Seejuures kinnitab Riigikohtu praktika mitte üksnes seda, et

loodusobjektide kaitse alla võtmine toimub avalikes huvides (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.01.2012

otsus asjas nr 3-3-1-68-11, p 20), vaid ka seda, et keskkonnakaitselised avalikud huvid võivad omaniku

huvid üle kaaluda (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-81-15, p 12).

60

Omandipõhiõiguse puhul tähendab eeltoodu muu hulgas, et kuigi PS § 32 lõige 1 sätestab igaühe õiguse

oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, on sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt lubatud

seadusega sätestada omandi kitsendused. Seejuures võib omandit kitsendada mis tahes eesmärgil, mis

ei ole PS-iga otseselt vastuolus, s.o omandikitsendus peab olema formaalselt (pädevus, menetlus, vorm)

ning materiaalselt (proportsionaalsus) PS-iga kooskõlas.

PS-i § 5 näeb ette, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada

säästlikult. PS-i § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju,

mis ta on keskkonnale tekitanud. PS-ist tulenevalt vajab keskkond igaühe hoolt ning

keskkonnakaitselised eesmärgid õigustavad omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise

piiramist. Seega ei ole omandipõhiõigusel teiste põhiseaduslike väärtuste ees igal juhul prioriteeti ning

seadusega võib omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust kitsendada, kui see on vajalik

muu põhiseadusliku eesmärgi saavutamiseks.

Antud juhul ehk lendorava püsielupaikades piirangute seadmisega kaasnev omandipõhiõiguse vaba

teostamise kitsendamise vajalikkus tuleneb vajadusest kaitsta lendorava elupaiku ning on kooskõlas PS

§-dega 5, 32 ja 53 ning samuti keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) esitatud keskkonnakaitse

põhimõtetega ja LKS-iga. Kitsendused omandiõigusele seatakse LKS-i alusel antava lendorava

püsielupaikade kaitse-eeskirjaga. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad aga seadusest

tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangud eesmärgi saavutamiseks sobivad,

vajalikud ja mõõdukad.

Lendorava püsielupaikade moodustamine ja sellega kaasnevad omandipõhiõiguse piirangud on

õiguspärased, põhjendatud ja vajalikud ning lendorava püsielupaikades piirangute seadmisega kaasnev

omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse vaba teostamise kitsendamine PS-ga kooskõlas. Kaitse-

eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on lendorava püsielupaikades leiduvate loodusväärtuste ehk

lendorava elupaikade säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenevat kohustust

tagada lendorava kui esmatähtsa liigi kaitse.

Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on

õiguslikult sobivad: püsielupaikade moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate tegevustele piirangute

seadmine aitab kaasa lendorava kaitse-eesmärkide täitmisele. Püsielupaikade alale kohase kaitse

tagamisega ja elupaiku kahjustavatele tegevustele piirangute seadmisega säilivad lendorava elupaigad,

loodusväärtusi kahjustavate tegevuste (eelkõige ebasobiva raie) elluviimisel need hävivad. Abinõu on

vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise puudutatud isikut vähem koormava abinõuga,

mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (lendorava elupaikade

säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

Arvestades majandustegevuse (sh metsaraie) survet lendorava elupaikades, ei ole piirangute

kehtestamisele teist sama tõhusat alternatiivi. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt

poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.

Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Püsielupaikades kaitse tagamisega ja

neis tegevustele piirangute seadmisega säilivad lendorava elupaigad ja seeläbi lendorav Eestis looduses

vabalt elava liigina, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Kehtestatav

kaitsekord on selline, mis piirab maaomanike õigusi võimalikult vähe (nt oleks LKS § 31 lõike 2 punkti

5 alusel piiranguvööndis lageraie ka täiesti võimalik keelata), kuid on piisav, tagamaks lendorava

elupaikade säilimine või vajaduse korral taastumine.

Lähtudes LKS-is sätestatud kohustusest tagada kõigi teadaolevate lendorava elupaikade kaitse nende

kaitse alla võtmisega ning arvestades KeÜS-i §-dest 8–10 tulenevat keskkonna kõrgetasemelise ja

tervikliku kaitse ning keskkonnaohu vältimise põhimõtet, samuti arvestades seatavate piirangute ulatust

(piiranguvööndis ei ole majandustegevus täielikult keelatud ning lubatud on ka erinevad raied, sh

väiksemahuline lageraie), kaalub lendorava elupaikade kaitse vajadus üle võimalikud erahuvid

elupaikadesse jäävaid kinnistuid täiesti vabalt kasutada.

61

Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine ning marjade, seente ja metsa kõrvalsaaduste varumine.

Kuna inimeste ja lendoravate ööpäevased aktiivsused üldjuhul ei kattu, siis inimeste tavapärane metsas

liikumine lendoravaid ei häiri. Teadaolevalt ei väldi ka lendorav otseselt inimese lähedust – vastavaid

näiteid, mille puhul lendorav elab isegi hoonete vahetus läheduses, on teada nii Eestist kui ka Soomest.

Häirimine on oluline üldiselt vaid siis, kui häiriv tegevus (nt raie või sellega seotud vibratsioon) toimub

pesapuu juures või on pesapuuga seotud (nt kui teine puu langeb pesapuule). Tavaliselt ei tule lendorav

pesaõõnest välja isegi ohu korral.3

Nagu kehtivas kaitse-eeskirjas, on ka edaspidi püsielupaikades lubatud sõidukitega sõitmine teedel.

Täpsustusena lubatakse ka jalgrattaga sõitmine radadel. Väljaspool teid on sõidukiga sõitmine lubatud

vaid järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse

korraldamisega seotud töödel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Lubatud tegevuste hulgas on ka mesitarude metsa viimine, seal hoidmine ja ümberpaigutamine, mis

tähendab, et nende tegevuste puhul tohib kogu püsielupaigas sõidukiga sõita ka väljaspool teid. Lisaks

on püsielupaigas lubatud maastikusõidukiga sõitmine. Seega võib lubatud tegevuste käigus (näiteks

mesilaste pidamiseks vajaliku raske inventari vedamisel) väljaspool teid sõita nii sõiduki kui ka

maastikusõidukiga.

Püsielupaikades on lubatud jahipidamine. Eraldi lendorava kaitsekorraldusliku meetmena on kaalumisel

metsnugise (kui lendorava peamise loodusliku vaenlase) ohjamine, näiteks küttimiskohustuste lisamine

jahipiirkondade kasutuslepingutesse lendorava elualadel riigimaal. Kaitse-eeskirjaga küttimiskohustust

sätestada ei saa.

Lisaks lubatakse kalapüüki, telkimist ja rahvaürituse korraldamist ning lõkke tegemist selleks

püsielupaiga valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas ning ujuvvahendiga sõitmist. Need

tegevused lendoravat ega tema elupaiku ei kahjusta ega lendoravat ei häiri. Telkimise ja lõkke tegemise

ning maastikusõidukiga lõbusõidu eesmärgil sõitmise võimalused lendorava elupaikades peaaegu

puuduvad ning rahvaürituse lubamine võimaldab maaomanikel soovi korral loodusturismi arendada.

Pilliroo ja adru varumist ei ole püsielupaikades vaja reguleerida, sest nendeks tegevusteks

püsielupaikades võimalused puuduvad.

Kooskõlas LKS § 14 lõikega 1 on ilma püsielupaiga valitseja nõusolekuta püsielupaikades keelatud

järgmised tegevused: katastriüksuse kõlvikute piiride ja kõlviku sihtotstarbe muutmine;

maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine; detailplaneeringu ja

üldplaneeringu kehtestamine; ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise

lubamine, sealhulgas lautri või paadisilla püstitamise või laiendamise lubamine;

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine;

uue, enam kui viie ruutmeetri suuruse veekogu rajamine, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba,

ehitusluba ega esitada ehitusteatist; jahiulukite lisasöötmine. Viimasel puhul lubab püsielupaiga

valitseja vaid soolakuid, sest muud lisasöötmismeetodid meelitavad kohale närilisi ja närilised

omakorda metsnugiseid, kes on lendorava jaoks ühed suurimad vaenlased (kisklus on lendorava jaoks

keskmise tähtsusega ohutegur). Viimati mainitud regulatsioon annab püsielupaiga valitsejale võimaluse

teha kaalutlusotsus, mille puhul analüüsitakse tegevuse võimalikku mõju elupaiga soodsale seisundile.

Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb tähelepanu pöörata ka LKS § 14 lõikele 2, mille kohaselt püsielupaiga

valitseja ei kooskõlasta LKS § 14 lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja

kohast kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Vastavalt LKS § 14 lõikele 3 võib

püsielupaiga valitseja LKS § 14 lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja

kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada

tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitstava loodusobjekti seisundit.

62

2.6.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord

Sihtkaitsevööndis kehtestatava kaitsekorra eesmärk on lendorava pesametsade ja nende kvaliteedi

säilimise tagamine majandustegevuse piirangute kaudu. Sihtkaitsevööndis kehtestatakse LKS § 30

kohane kaitsekord eelnõukohase määruse erisustega.

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sest nende tegevuste

tulemusena häviks (eelkõige raie tõttu) lendorava elupaikade tuumikalad ehk pesametsad. Mee

kogumise eesmärgil mesitarude metsa viimist ega nende seal hoidmist või ümbertõstmist

Keskkonnaamet LKS § 30 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud sihtkaitsevööndis keelatud

majandustegevuse ega loodusvarade kasutamisena ei käsitle, seega on need tegevused sihtkaitsevööndis

lubatud.

Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja

lendorava elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused, sh kujundusraie, mida ei loeta loodusvarade

kasutamiseks ega majandustegevuseks. Kujundusraiega saab raie tegemiseks määrata sellised

tingimused, millega kujundatakse raietega lendoravale sobilik pesamets. Eestis on lendoravate eelistatud

elupaikadeks vanemad, üle 50-aastaste haabadega segametsad ja haavikud, kus puistu koosseisus on

vähemalt teises rindes kuusk. Puhtaid haavikuid, vaatamata õõnsuste olemasolule, lendorav siiski

üldjuhul ei asusta. Elupaiga olulisteks komponentideks on sobivate õõnsustega pesapuude olemasolu ja

pesapaiga lähiümbrus. Eelistatud elupaikades moodustavad lehtpuud keskmiselt 25% (10–40%).

Lehtpuude olemasolu on eriti oluline suveperioodil emasloomadele, kelle eluala on märksa väiksem kui

isasloomadel, sest sealt kättesaadava toidukogusega peavad nad pojad üles kasvatama. Talvel on oluline

kase- ja lepaokste kättesaadavus. Pesapuud ümbritsevas metsas peab olema ka mitmeid teisi õõnsustega

puid, mida kasutatakse ajutise varjekohana või asenduspesana (ilmselt pesaparasiitide ja vaenlaste tõttu)

ning toiduks olulisi lehtpuid, nagu kask, haab, lepp ja sarapuu.3 Kujundusraiet tehakse metsaseaduse

(MS) § 28 lõike 4 punkti 6 kohaselt püsielupaigas kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale või liigi kaitse tegevuskavale.

Juhul, kui see on kooskõlas tegevuskavas esitatud tingimustega, saab kujundusraiega väikses mahus

(alla 20 tm) varuda ka küttepuid ning likvideerida tormimurdu ja -heidet või kahjustunud puitu.

Väljaspool kaitstavat ala, sh registris olevas lendorava elupaigas ja projekteeritaval alal saab

väikesemahulist raiet teha MS § 41 lõike 14 alusel ilma metsateatist esitamata, kehtiva püsielupaiga

sihtkaitsevööndis on ka alla 20 tm raie keelatud (v.a kujundusraiena lendoravale sobiliku pesametsa

kujundamiseks).

Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud ka olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd, sest püsielupaikade sihtkaitsevööndites on rohkelt

maaparandussüsteeme ja kuigi nende hoiutööd ei ole lendorava ega tema elupaikade säilimiseks

vajalikud, võivad need osutuda vajalikuks maaomanikele. Juhul kui maaparandussüsteemide hoiutööd

ei kahjusta püsielupaiga kvaliteeti, saab valitseja neid lubada.

Uutest ehitistest tohib püsielupaiga valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndites püstitada vaid teid,

tehnovõrgu rajatisi ja tootmisotstarbeta rajatisi ja seda juhul, kui see on vajalik püsielupaigas paikneva

kinnistu või püsielupaiga tarbeks. Püsielupaiga valitseja ülesandeks on seada tegevusele kohased

tingimused, mis tagaksid lendorava häirimatuse. Muude uute ehitiste püstitamine on keelatud, sest

sellega kaasneks lendorava pesametsa terviklikkuse kahjustamine või hävimine ehitustegevuse käigus

tehtava raie läbi. Kuna sihtkaitsevööndites on olemasolevaid ehitisi – teid, tehnovõrke ja

tootmisotstarbeta ehitisi –, on nende hooldustööd püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud juhul, kui

sellega ei vähendata püsielupaiga kvaliteeti. LKS § 30 ja kaitse-eeskirja tähenduses mõistetakse rajatise

püstitamist võrreldes 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustikuga laiemalt. Püsielupaiga valitseja võib

kaitse-eesmärgist lähtudes lubada rajatise püstitamisena ka muud ehitusseadustikus sätestatud

ehitustegevust, mis oma intensiivsuselt ehitusseadustiku tähenduses jääb uue rajatise püstitamise ja

olemasoleva rajatise hooldamise vahele (rekonstrueerimine, laiendamine).

63

Keskkonnaamet ei loe mesitarusid LKS ega ehitusseadustiku tähenduses ehitisteks, millele oleks muu

hulgas vajalik rakendada ehitusseadustikus sätestatud põhimõtteid ja nõudeid. Seetõttu ei ole mesitarude

metsa viimine ega nende seal hoidmine või ümberpaigutamine käsitletav LKS § 30 lõike 2 punktis 3

nimetatud sihtkaitsevööndis keelatud ehitise püstitamisena.

Püsielupaiga valitsejalt nõusoleku küsimise nõue annab võimaluse teha kaalutlusotsuse, kus

analüüsitakse tegevuse võimalikku mõju elupaiga soodsale seisundile. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb

tähelepanu pöörata ka LKS § 14 lõikele 2, mille kohaselt püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta LKS §

14 lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohast kaitstava

loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Vastavalt LKS § 14 lõikele 3 võib püsielupaiga

valitseja LKS § 14 lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille

täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava

loodusobjekti seisundit.

Veererežiimi taastamine ei ole vajalik, seda püsielupaikades ei reguleerita.

2.6.3. Piiranguvööndi kaitsekord

Kuna piiranguvööndi eesmärk on eelkõige pesametsade kaitse ja elupaikade sidususe tagamine, on

piiranguvööndis majandustegevus lubatud, arvestades LKS §-s 31 ja eelnõukohases määruses esitatud

kitsendusi. Kogu püsielupaigas lubatud ja keelatud tegevusi on käsitletud punktis 2.6.1.

Piiranguvööndis on kehtivast kaitse-eeskirjast erinevalt uudsena püsielupaiga valitseja nõusolekul

lubatud lage- ja kujundusraie ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamine. Kuigi veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmise vajadust ei ole

praegu ette näha, ei ole põhjust seda ka keelata: püsielupaikades on suuri jõgesid ja nende kaldaalasid

ning juhul, kui see lendorava elupaikasid ei kahjusta, võib valitseja seda lubada. Taimekaitsevahendi ja

biotsiidi kasutamist võib püsielupaiga valitseja nõusolekul lubada näiteks võõrliikide või kahjurite tõrje

vajaduse tekkimisel. Kuigi püsielupaikades on ka endiseid ja praeguseks võsastunud heinamaid-

põllumaid-lamme (mida ei ole mõistlik püsielupaikadest välja piiritleda), siis ei ole väetise kasutamise

lubamine mõistlik ega vajalik.

Raie on lubatud 1. septembrist 15. märtsini. Kehtivas eeskirjas oli ajaliselt piiratud vaid uuendusraie,

nüüd seatakse ajaline piirang kõigile raieliikidele peale valgustus- ja kujundusraie. Piirang on vajalik

häirimise vähendamiseks ajal, kui lendorava noorloomad hajuvad sünnipaigast teistesse sobilikesse

elupaikadesse. Valgustusraie ei ole oma olemuse tõttu lendoravat oluliselt häiriv raieliik. Kujundusraiet

tehakse MS § 28 lõike 4 punkti 6 kohaselt püsielupaigas kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale või liigi kaitse tegevuskavale, mis tähendab, et kuna lendorava bioloogiast

tulenevad tingimused on ette antud, siis oht lendorava kahjustamiseks ning vajadus seda raieliiki väga

täpselt kaitse-eeskirjaga reguleerida puudub.

Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on seni olnud lendorava püsielupaikade piiranguvööndites uuendusraie

liikidest lubatud häilraie. Eelnõuga lubatakse uuendusraie liikidest uudsena, kuid ainsana lageraie.

Häilraiet lubav säte tunnistatakse kehtetuks, mis tähendab, et edaspidi ei ole lubatud ükski turberaie liik.

Turberaie (nii häil- kui ka aegjärkse ja veerraie) mittelubamise põhjus tuleneb lendorava

elupaiganõudlusest. Nimelt on lendorava sidusate elupaikade tagamiseks vaja säilitada

ühenduskoridorid pesametsade vahel. Ühenduskoridorides on lendoravale ohutut liikumist tagav vajalik

puistu kõrgus vähemalt 15 m. Juhul, kui lubada aegjärkne raie, tuleks ka sellele seada tingimuseks, et

viimast raiejärku ei tohi teha ära enne, kui ümbritsevatel eraldistel on mets kasvanud vähemalt 15 m

kõrguseks. Selline nõue aga ei võimaldaks aegjärkse raie viimase järgu tegemist mõistliku aja jooksul,

mis tähendab, et aegjärkne raie ei täidaks oma sisulist eesmärki. Sarnaselt pole mõtet lubada häil- ega

64

veerraiet, kuivõrd ka nende raieliikide puhul muutub esimese ja viimase raiejärgu vaheline ajavahemik

tulenevalt vajadusest säilitada elupaikade sidusus neid ühendavate vähemalt 15 m kõrguste puistute

kujul metsanduslikus mõttes ebaefektiivselt pikaks.

Lisaks tuleb vältida edaspidi lubatava lageraie (vt allpool) ja turberaie võimalikku negatiivset koosmõju

lendorava elupaikadele. Nimelt ei tohi MS § 29 lõike 9 kohaselt enne raiesmiku uuenemist teha uut

lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi

kogupindala ei ületa sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala. See lõige

ei sätesta, et lageraielangi kõrvale ei tohiks teha turberaiet. Turberaie viimast järku tehes ei jää alale

puid, mis oleksid 15 m kõrged. Seega võib tekkida olukord, kus turberaiet ja lageraiet kõrvuti

tehes/planeerides tekib olukord, kus madalamad kui 15-meetrised puud on laiemal alal kui 30 m. See

aga ei ole lendorava elutingimusteks sobilik.

Uuendusraiet on lendorava püsielupaikade piiranguvööndites võimalik edaspidi teha lageraiena.

Püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatakse piiranguvööndis lageraie, arvestades MS-s (sh metsa

uuenemise ja vanuse kohta) sätestatut ning kaitse-eeskirjaga seatud tingimusel, et ühe lageraielangi

pindala on maksimaalselt 0,5 ha ja laius kuni 30 m ning kavandatavat lageraielanki ümbritseb vähemalt

60 m raadiuses puistu kõrgusega vähemalt 15 m. Lankide minimaalseks vaheks peab jääma 60 m, et

tagada puistute tormikindlus ja loomade liikumisvõimalused. Lageraie lubatavuse hindamisel võetakse

lanki 60 m ümbritsevate aladena arvesse vaid metsamaad ja püsielupaiga piires asuvad puistud.

Piiranguvööndis saab kaitse-eesmärgi saavutamiseks teha kujundusraiet. Seda tehakse MS § 28 lõike 4

punkti 6 kohaselt vastavalt kaitsekorralduskavale või liigi kaitse tegevuskavale, mistõttu kaitse-

eeskirjaga sellele lisatingimusi ei seata. Lisaks uuendusraiele, millele on seatud eespool esitatud

tingimused, on lubatud ka muud raieliigid, kui järgitakse järgnevalt kirjeldatud segapuistute

kujundamise tingimusi.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seni segapuistute kujundamisele kehtinud tingimused ning säte, et üle

50 aasta vanuse metsa pindala ei tohi jääda väiksemaks kui 50% püsielupaigast. Segapuistute

kujundamise regulatsiooni sõnastus muudetakse selgemaks ja viiakse kooskõlla liigi kaitse

tegevuskavaga. Vanametsa osakaalu ei ole otstarbekas senisel moel arvestada, sest kõigi metsade kohta

puudub arvestust võimaldav info, vanuse kriteeriumid tulevad MS-st ning lendoravale sobivate puistute

koosseis on võimalik tagada korrigeeritud segapuistute kujundamise sättega, mis sõnastatakse

järgnevalt.

Piiranguvööndis kehtestatakse tingimused valik-, valgustus- ja harvendusraiele, et nende raiete käigus

kujundataks ja säiliks ühtlasi lendoravale sobilikud segapuistud. Valik-, valgustus- ja harvendusraiel

tuleb seetõttu arvestada järgmisi tingimusi: 1) lehtpuude osakaal puistu6 esimeses rindes ei tohi jääda

alla 15%; 2) kui haava osakaal on puistus alla 15%, tuleb säilitada kõik haavad ja kõik neid 10 meetri

raadiuses ümbritsevad teised puud; 3) kui haava osakaal on puistus üle 30%, siis tuleb kujundada

segapuistu haava osakaaluga vähemalt 15%, kusjuures säilitada tuleb kõik üle 50 aasta vanused haavad

ja õõnsustega haavad ning neid 10 meetri raadiuses ümbritsevad puud.

Kehtetuks tunnistatakse tingimus, et raielankide kavandamisel tuleb arvestada, et need ei ulatuks

asustatud pesapuudele ja neid 25 m ulatuses ümbritsevale alale. Kuna pesapuud peavad eelnõukohase

määrusega olema kõik tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, muutub viimati mainitud säte sisutuks. Juhul kui

piiranguvööndist avastatakse uus pesapuu, tekib selle ümber ka automaatne LKS § 50 lõike 2 punktist

1 tulenev 25-meetrine kaitsetsoon.

Kuna lendorav vajab segapuistuid, on piiranguvööndis keelatud puhtpuistute kujundamine ja

energiapuistute rajamine.

6 Puistu – ühtlase iseloomuga, naabermetsaosast erinev metsaosa. Erineb naaberpuistust mõne takseertunnuse:

vanuse, koosseisu, kasvukohatüübi, boniteediklassi, rinnete arvu, tagavara, tekkeviisi, peapuuliigi, järelkasvu,

keskmise rinnasdiameetri või kõrguse poolest.

http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted#vanus

http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted#koosseis

http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted#tekkeviis

http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted#peapuuliik

http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted#järelkasv

http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted#diam

65

Piiranguvööndis raietele seatavad tingimused jätavad maaomanikule võimaluse uuendusraieks, kuid

samas eeldatavalt tagavad või nende rakendamise tulemusena aja jooksul kujuneb lendorava elupaikade

säilimist ja asustatust ning sidusust tagav puistute struktuur. Lendorava kaitse seisukohast on tegemist

maksimaalse kompromissiga: vähem kui 60 m laiune puhver ümber lageraielangi oleks liiga tuuleõrn

ega tagaks eeldatavalt enam lendorava püsielupaikade sidusust. Kuivõrd raiesurve on viimasel

kümnendil mitmekordistunud ning selle tulemusena on Ida- ja Lääne-Virumaa metsad äärmiselt

killustunud ning säilinud on vähe vanametsa, aga ka ühenduskoridorideks sobivaid metsaalasid, võib

kuluda hulk aega enne, kui taastub lendoravale vajalik elupaikade ja nendevaheliste koridoride

võrgustik.

Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, sest lendorava säilinud leviala

piirkond on juba praegu tugevalt ära kraavitatud ja edasine uute maaparandussüsteemide rajamine

killustab lendorava elupaiku veelgi.

Piiranguvööndis on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud uue rajatise püstitamine juhul, kui see ei

lähe vastuollu piiranguvööndi kaitse-eesmärgiga: ei vähenda elupaikade sidusust ega puhvri funktsiooni

sihtkaitsevööndile.

Püsielupaikade piiranguvööndites kehtivat (LKS § 31 lõike 2 punktist 3 tulenevat) maavara

kaevandamise keeldu ei muudeta. Avakaevandamine hävitaks otseselt lendorava elupaiga ehk

metsakoosluse. Allmaakaevandamise puhul peetakse vältimismeetme (s.o keelu) rakendamist

vajalikuks, arvestades ühelt poolt ohustatava hüve – lendorava – olulisust, teiselt poolt liigiekspertide

poolt esile toodud asjaolu, et kaevandusaladelt (sh allmaakaevandusaladelt) on lendorava asurkond

taandunud. Kuigi lendoravate asurkondade taandumise ja kaevandamise seosed ei ole täiendavate

teaduslike uuringutega kinnitatud, ei ole ebasoodne mõju ka mõistlikult välistatud. Arvestades kaalul

oleva hüve – lendorava – olulisust, põhjendab ka väikseim tõenäosus lendoravat kahjustada

vältimispõhimõtte (KeÜS § 10) rakendamist. Maavara kaevandamiseks on olemas mõistlikke

alternatiive väljaspool moodustatavaid lendorava püsielupaiku (vt p 3 alapunkti 24). Juhul kui tulevikus

tõestatakse seire käigus allmaakaevandustega seonduvast vibratsioonist tuleneva negatiivse mõju

puudumine lendoravale, on võimalik muuta kaitse-eeskirja, lubades piiranguvööndis maavara

kaevandamist.

3. Menetluse kirjeldus

Keskkonnaamet teavitas ajavahemikus 27.06.2016 kuni 12.07.2016 kaitse-eeskirjast tulenevatest

piirangutest 113 kirja teel kõiki menetlusosalisi, kes on eramaaomanikud (68 eraisikut, 23 ettevõtet),

Maa-amet, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnainspektsioon (kaks

bürood), Lääne- ja Ida-Viru Maavalitsus, 10 kohalikku omavalitsust, Eestimaa Looduse Fond,

Erametsaliit, Enefit Kaevandused AS, OÜ Kiviõli Keemiatööstuse Varad, Osaühing VKG

Kaevandused. Lisaks saadeti infot muudele huvilistele, 27.07.2016 toimus Oonurmes eramaaomanike

infokoosolek ning eraviisilised nõupidamised (sh lendorava elupaikade paikvaatlused) maaomanikega.

Vastuväiteid ja kommentaare esitas 29 menetlusosalist (ühel juhul kaks ettevõtet koos; tabel 1). RMK-ga

toimusid alates aprillist 2016 eraldi läbirääkimised, mille käigus lepiti kokku püsielupaikade

piiranguvööndite ja RMK lendoravakoridoride jaotus ning vastavad kompromissid, mille alusel muudeti

püsielupaikade piire ja täiendati eelnõu seletuskirja.

66

Tabel 1. Keskkonnaameti teavituskirjadele vastuseks saadud menetlusosaliste seisukohad ja Keskkonnaameti vastused

Arvamuse esitaja ja

seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Tulemus (Keskkonnaameti otsus)

1. Roogendiku püsielupaik, Seene

kinnistu

(katastritunnus

81501:004:0103)

omanik

Tehti ettepanek arvata Seene kinnistu piiranguvööndi

asemel sihtkaitsevööndisse, sest ala on püsinud

aastakümneid puutumatuna ja sealsed puistud on

looduskaitseliselt väärtuslikud.

Ettepanek on põhjendatud, sest Seene kinnistul olevad puistud sobivad

lendoravale mitte ainult liikumiseks, vaid ka pesametsana (mille

tunnistuseks on 2016. a seal ja kõrvalkinnistul registreeritud elupaik kahe

pesapuuga). Sihtkaitsevööndit laiendatakse Seene kinnistule (põhjendusi,

mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.13). Vastavad muudatused

viidi sisse eelnõu menetlusdokumentidesse, sh Roogendiku püsielupaiga

piiridesse.

2. Uljaste-Liiva püsielupaik,

Mäerahva kinnistu

(katastritunnus

70201:001:2222)

omanik

1. Küsiti, miks on kinnistu arvatud püsielupaika, kuigi

seal lendorav ei ela, ning väljendati kahtlust, et

lendorav seda kinnistut ka liikumiseks kasutab.

2. Mets kinnistul on vana ja kahjustatud ning

lendorava püsielupaikades lubatud raie ei oleks seal

kuigi tulutoov.

3. Küsiti, miks on kinnistul piirangud olnud juba kaks

aastat ja maamaksu on makstud ikka täies ulatuses.

4. Küsiti, kas kinnistu kaitse alla võtmine on lõplik

otsus.

1. Selgitati, milles seisneb kinnistu olulisus lendoravale. Kinnistu

metsaala on oluline ühenduslüli ja vajalik liikumiskoridor Uljaste-Liiva

ja sellest edelas asuva Matsi püsielupaiga tuumalade vahel (täpsemalt vt

p 2.5.1.35).

2. Selgitati raiete tegemise võimalusi.

3. Selgitati, et maamaksusoodustus hakkab kehtima mitte kohe pärast

kaitse alla võtmise ettepaneku tegemist, vaid kaitse-eeskirja

jõustumisele (kaitse alla võtmise otsuse tegemisele) järgneva aasta

1. jaanuaril.

4. Selgitati, et lõpliku kaitse alla võtmise otsustab keskkonnaminister,

arvestades menetluse käigus kogutud infot ja sh menetlusosaliste

ärakuulamise tulemusi, kuid antud juhul ei näe Keskkonnaamet

võimalust kinnistu püsielupaigast väljajätmiseks, sest sellel on lendorava

jaoks oluline liikumiskoridori funktsioon.

3. Tornator Eesti OÜ

kui maaomanik

järgmiste

püsielupaikade alal:

Uljaste-Liiva (Joosepi kinnistu,

70201:001:2213),

Kõrma (Mardikese

kinnistu,

katastritunnus

1. Ettepanek arvata Joosepi kinnistu selle nurgapealse

asendi ja tehtud raiete tõttu (ei täida piiranguvööndi

funktsioone) Uljaste-Liiva püsielupaigast välja.

2. Samuti ei tundu liikumiseks ja elutsemiseks

sobilikud teised kinnistud (Mardikese, Pauka, Laika,

Männiku), kuna ka seal on palju lagedaid alasid ja

noorendikke. Märgitakse, et nende kinnistute puhul

tundub asukoht olevat nende peamiseks lisamise

põhjuseks, kuna need paiknevad kas tuumikaladel või

plaanitavate liikumisteede keskosas ning tulevikus

1. Ettepanek on põhjendatud, Joosepi kinnistu arvatakse püsielupaigast

välja. Hiljutised raied on Joosepi kinnistu ülejäänud püsielupaigast ära

lõiganud. Seetõttu Joosepi kinnistu liikumiskoridorina enam lisaväärtust

ei anna, kinnistu nurgapealse asendi tõttu ei ole põhjendatud ka selle

jätmine püsielupaiga koosseisu tulevase lendoravale sobiva elupaiga

kujundamiseks (põhjendusi, mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-s

2.5.1.35). Vastavad muudatused viiakse sisse eelnõu

menetlusdokumentidesse, sh Uljaste-Liiva püsielupaiga piiridesse.

2. Selgitati, et Mardikese kinnistu asub heas seisundis ja järjepidevalt

asustatud olnud Kõrma püsielupaiga tuumalal. Laika ja Pauka kinnistu on

67

70201:003:0071),

Küüska (Laika

kinnistu,

81501:002:0013 ja

Pauka kinnistu,

81501:002:0012),

Kruusoja (Elevandi

kinnistu,

81501:002:0035),

Pärnamäe (Männiku kinnistu,

81501:003:0252 ja

Liivaku kinnistu,

81501:002:0260)

oleks neist võimalik kujundada lendoravale sobilikud

elupaigad.

3. Seati kahtluse alla maaomaniku motivatsioon

piisava tulu puudumisel püsielupaikades raieid (sh

kujundusraiet) teha ning küsiti, et kui võimalikud

toetused looduskaitselisteks töödeks ei kata kulusid

ning maaomanik otsustab töid mitte teha, siis kas

keegi kolmas osapool hakkab eraomanikule kuuluval

maal neid tegema.

täpselt Küüska ja Aadumäe lendorava püsielupaiga (samuti olnud ka

viimastel aastatel järjepidevalt asustatud) vahel ja on seega edasiste

ühendusteede tagamiseks ja kujundamiseks nimetatud kavandatavate

püsielupaikade vahel hädavajalikud. Männiku kinnistu paikneb Pärnamäe

ja Ojadevahe kavandatavate püsielupaikade kompleksi keskmes,

kusjuures kinnistu põhjaosas olevad puistud on osa ühtsest lendoravale

elupaigaks sobivast metsamassiivist, mis jätkub nii põhja, ida kui lääne

pool sihtkaitsevööndisse arvatud aladel, võimaldades lendoravatel hajuda

muu hulgas Männiku kinnistule ja selle pesametsana kasutusele võtta nii

Ojadevahe püsielupaiga tuumala poolt kui ka Pärnamäe elupaigalaigust.

Kuna kinnistu asub Ojadevahe ja Pärnamäe püsielupaiga vahelise

ühendustee keskmes, on kinnistu lõunaosas põhjendatud ja vajalik

piiranguvööndi režiim ning lendorava liikumiseks vajalike tingimuste

tagamine.

3. Selgitati, et maaomaniku jaoks ei ole kujundusraie tegemine kohustus,

vaid võimalus lendorava elupaigavajadusest lähtuvalt ka mõningast tulu

teenida. Omaniku soovi korral kujundusraiet teha kannab kulud omanik.

Juhul kui kujundusraie on lendorava elupaigavajadusest tulenevalt

püsielupaiga valitsejana tellinud Keskkonnaamet, tasub ka raie tegemise

kulud riik. Raiutud puidu omanik on mõlemal juhul omanik (või

kasutusvaldaja).

4. osaühing Välja Puit

kui maaomanik

järgmistes

püsielupaikades:

Kivistiku (Männiku

kinnistu,

81501:004:0020),

Ojadevahe (Vahesaare kinnistu,

81501:003:0146),

Roogendiku (Saaremaa kinnistu,

81501:004:0018)

1. PS-i § 32 lõike 1 teise lause järgi peab

omanikupositsiooni vormiline või majanduslik kaotus

toimuma seaduses sätestatud juhtudel ja korras,

üldistes huvides, õiglase ja kohese hüvituse eest.

2. Ettepanek peatada lendorava püsielupaikade

laiendamine ja kaitse-eeskirja muutmine ajani, kuni

Eesti riik on leidnud võimaluse õiglase ja kohese

hüvitise maksmiseks omanikule.

1. Selgitati PS-i ja looduskaitse kokkupuutepunkte (maaomanikele

saadetud põhjendused on toodud seletuskirja punktides 2.6.1 ja 5).

2. Selgitati, et määruse eelnõu menetlemise peatamine ei oleks

lahenduseks, sest lendorava kaitse seisukohast on püsielupaikade

moodustamine ainus võimalik tegutsemisviis, ja seega on lendorava

elupaikade kaitse alla võtmine vältimatu, muidu need häviksid ning

seeläbi satuks ohtu lendorava loodusliku liigina Eestis säilimine. Lisaks

lükkaks menetluse peatamine veel edasi püsielupaikade aladel käesoleval

ajal ette nähtud kompensatsioonimehhanismide kehtima hakkamise, s.o

maamaksuvabastuse tekkimise ja looduskaitseliste piirangutega

kinnisasja riigile omandamise taotlemise õiguse tekkimise. Selgitati

pärast kaitse alla võtmist tekkivat võimalust kinnistu lendorava

püsielupaiga koosseisu arvamisega mittenõustumise korral kaitse alla

võtmise otsus oma kinnistu osas vaidlustada.

5. aktsiaselts TarMets,

Murru

1. Ettepanek jätta Suur-Saare I ja Venesaare kinnistu

püsielupaigast välja, sest hiljutiste ulatuslike

1. Ettepanek on põhjendatud Suur-Saare I kinnistu osas, mis arvatakse

püsielupaigast välja. Suur-Saare I kinnistu on vahetult

68

püsielupaigas oleva

Suur-Saare I

(katastritunnus

81501:003:0243) ja

Venesaare kinnistu

(81501:003:0226)

omanik

lageraiete tõttu ei täidaks need piiranguvööndi

funktsioone. Tagatud pole ka elupaiga juurdekasv,

sest omanikul puuduvad võimalused ja tahe teha

investeeringuid. Viidati ka püsielupaikade piiritlemise

põhimõtetele, mille kohaselt pole piiranguvöönd

vajalik, kui sihtkaitsevöönd piirneb lageda alaga või

kui sihtkaitsevöönd piirneb eramaaga ja eramaa

piiranguvööndisse kaasamine ei anna lendorava

kaitsele lisaväärtust.

2. Määruse mõjude hinnang sisaldab vastuolusid, st ei

olda nõus väidetega, et 1) määruse mõju on positiivne

loodus- ja elukeskkonnale ning looduskeskkonna

mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise

elukeskkonna säilimise inimesele, 2) et see avaldab

positiivset mõju välissuhetele, samas kui seatakse

põhjendamatud piirangud ettevõtete

majandustegevusele, 3) kaitstavate alade loomine ei

mõjuta sotsiaalvaldkonda ega kohalikke omavalitsusi,

samas kui metsamajandus toodab lisaks töökohtade

loomisele olulist lisandväärtust.

3. Küsiti teoreetiliste olukordade näitel raiete

võimalikkuse kohta ning et kas on tehtud uuringuid, et

eelnõus esitatud tingimustel on maaomanikel

võimalus ja tahe piiranguvööndis raieid teha.

4. Küsiti väidetavate vastuolude kohta seletuskirjas

esitatud pindalades.

5. Uuendusraietele seatud tingimuste tõttu ei olda

nõus eelnõus esitatud seisukohaga, et piiranguvööndis

ei piira kaitsekord oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist ning seetõttu piiranguvööndisse jäävaid

kinnistuid riik ei omanda.

sihtkaitsevööndiga piirnevas osas hiljutiste raiete tulemusena tõepoolest

muutunud piiranguvööndi funktsioone mittetäitvaks: lagedaks raiutud

ala laius on ligikaudu 100–200 m ning sealsel alal puistu vähemalt 15 m

kõrguseks kasvamiseks kulub aastakümneid. Lisaks puuduvad lõuna

pool lähikonnas lendorava elupaigad, mille tõttu oleks tarvis tagada

vähemalt kaugemaski tulevikus sinna suunas liikumisvõimalused.

Vastavad muudatused viiakse sisse eelnõu menetlusdokumentidesse, sh

Murru püsielupaiga piiridesse.

Aluskaartide omavahelistest nihetest tulenevalt ulatub püsielupaik

Venesaare kinnistule maksimaalselt ühe meetri ulatuses, mis ei tekita

kinnistul tegutsemisele olulisi piiranguid. Samas on tarvis, et oleks

üheselt mõistetav, kummalt poolt kraavi kallast püsielupaiga piir kulgeb,

mistõttu pole piiri korrigeerimine selliselt, et see kulgeks mööda

kinnistu piiri, mitte kraavi serva, mõistlik.

Täpsemaid põhjendusi, mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.21).

2. Tõdeti, et lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmisel on mõju

kohalikul tasandil, sest nii riigimaal kui ka eramaal tuleb loobuda seni

Virumaal tehtud laiaulatuslikest lageraietest. Samas märgiti, et lendorava

kaitse vajadus tuleneb üldisest avalikust ning ka rahvusvahelisest huvist,

mis kaalub üles võimaliku kohaliku majandusliku tulu.

Mõjude hinnanguga täiendati seletuskirja (vt p 5).

3. Piirangud kehtestatakse tulenevalt lendorava elupaigavajadusest.

Keskkonnaamet ei ole teinud uuringut maaomanike võimaluste ega

meelsuse kohta piiranguvööndites lubatavate raiete osas. Kuna

tingimused ja raievõimalused on eri kinnistutel erinevad ning sellest

tulenevalt ka piirangud ning samas ka võimalikud tulud ja kulud

erinevad, on tulevikus kavas maaomanikule abiks välja töötada

lendoravat arvestavad metsamajanduskavad. Veel märgiti, et juhul, kui

eramaaomanikul ei ole võimalik lendoravale sobilikku metsa kujundada,

on vastavad tööd kujundusraie raames võimalik tellida riigi kuludega,

kusjuures raiutud puit jääb maaomanikule (või kasutusvaldajale).

69

4. Vastuolud puuduvad, anti selgitused.

5. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnistu riigile omandamisel

tuleneb sihtotstarbelise kasutamise olulise piiratuse tähendus LKS-i §-st

20 ja Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 242 kinnitatud

korrast „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt

omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille

alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist

oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused”

(edaspidi riigile omandamise kord). Riigile omandamise korra § 31 lõike

3 kohaselt piiranguvööndis kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt ei piira. Sama lõike punktis 1 on sätestatud, et kui

uuendusraie on täielikult keelatud, saab teatud juhtudel sihtotstarbelise

kasutamise lugeda oluliselt piiratuks. Kuna lendorava püsielupaikade

piiranguvööndites on uuendusraie lubatud, kuigi väikestel aladel, siis ei

ole ka riigile omandamise korra tähenduses kinnistu sihtotstarbeline

kasutamine piiratud, kuigi teatud juhtudel on tulenevalt lendorava

elupaiganõudlusest seatud tingimustest metsa majandamine keerukas ja

seetõttu võivad maaomaniku seisukohast piirangud olla olulised. Samas

ei pea Keskkonnaamet ka otstarbekaks uuendusraieid lendorava

püsielupaikades täielikult keelata.

6. AS Baltwood kui

Kivistiku püsielupaigas oleva

Karpamuru

(katastritunnus

81501:004:0440) ja

Reinuvaderi kinnistu

(81501:004:0158)

ning Murru

püsielupaigas oleva

Innu kinnistu

(81501:003:0033)

omanik

1. Ettepanek jätta Innu ja Reinuvaderi kinnistu

püsielupaikadest välja, sest hiljutiste ulatuslike

lageraiete tõttu ei täidaks need alad piiranguvööndi

funktsioone.

2. Kaheldakse, kas lendorav tuleb Kivistiku

püsielupaiga piiriks planeeritud tiheda liiklusega

metsatee lähedusse.

3. Samad küsimused, mille esitas aktsiaselts TarMets

(vt eelmise punkti küsimused 2–5).

4. See, et piiranguvööndis makstav kompensatsioon

võrdsustatakse Natura 2000 piiranguvööndi

kompensatsiooniga, ei ole õiglane, sest Natura 2000

1. Ettepanek on osaliselt põhjendatud, Innu kinnistu lõunaosas

vähendatakse Murru püsielupaiga ulatust. Innu kinnistul olevad,

osaliselt vahetult sihtkaitsevööndiga piirnevad lõunapoolsed

metsaeraldised on hiljutiste ulatuslike lageraiete tulemusena muutunud

lendoravale sobimatuks ja läbimatuks ning seda lähiaastakümneiks.

Kinnistu põhjaosa, kus on säilinud piisava kõrgusega ja haava osalusega

metsaeraldisi ning mis on säilinud metsaribade kaudu otseselt ühenduses

läände jäävate RMK lendoravakoridoridega, jääb ka edaspidi

püsielupaika. Vastavad muudatused viiakse sisse eelnõu

menetlusdokumentidesse, sh Murru püsielupaiga piiridesse. Täpsemaid

põhjendusi, mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.21.

Ettepanekut jätta Kivistiku püsielupaigast välja Reinuvaderi kinnistu ei

võetud arvesse. Kivistiku püsielupaik on olnud aastakümneid lendorava

poolt asustatud, kuid teistest teadaolevatest elupaikadest suhteliselt

isoleeritud, mistõttu on piiranguvööndi funktsioonide säilitamine ja

kujundamine ümber elupaiga tuumala seal ülioluline. Kavandatava

70

piiranguvööndis on uuendusraieid võimalik teha

oluliselt väiksemate piirangutega.

püsielupaiga põhjaosa, sh Reinuvaderi kinnistu lõunaosa hõlmamine on

sealsetele hiljutistele raietele vaatamata seega vajalik tulevaseks

pesametsa juurdekasvuks ja ühenduse loomiseks ning seega isoleerituse

vähendamiseks põhja suunas (kust 2016. a juba ka leiti uus ja asustatud

olnud elupaigakild). Sealsed raied ei ole ka piiranguvööndi funktsiooni

kahjustanud niivõrd kui võrdluseks toodud Innu kinnistul. Täpsemad

põhjendused, mis esitati ka maaomanikule, vt p-s 2.5.1.14.

2. Lendoravat igapäevane olmemüra ei häiri, seda on kinnitatud ka

lendorava kaitse tegevuskavas. Kõnealune metsatee ei ole ka laiuse

poolest (teega seotud lageda ala laius on alla 10 meetri) lendoravale

liikumisel takistuseks.

3. Esitati samad vastused, mis aktsiaseltsile TarMets (vt eelmise punkti

vastused 2–5).

4. Selgitati, et piirangute iseloom sõltub alati konkreetsest

kaitse-eesmärgist, liikide puhul nende elupaiganõudlusest. Seega ei ole

võimalik väita, et Natura 2000 aladel olevates muudes

piiranguvööndites kaitsekord alati leebem oleks, kui ta seda on

lendorava püsielupaikades.

7. Kivistiku püsielupaik,

Kivistiku kinnistu

(katastritunnus

81501:004:0560)

omanik

1. Ei olda rahul Kivistiku kinnistust seni

piiranguvööndisse kuulunud osa sihtkaitsevööndisse

tsoneerimise ja piiranguvööndi täiendava

laiendamisega. Tehti ettepanek jätta kogu püsielupaik

piiranguvööndiks, nagu see on seni olnud.

2. Ei olda rahul raiepiirangutega, need pidavat

majandustegevuse peaaegu välistama.

3. Küsiti, miks arvatakse Natura 2000 erametsatoetuse

summast maha tulumaks ning miks tuleb toetust

taotleda igal aastal uuesti.

4. Küsiti, kas metsasihid (kvartalisihid) on

piiranguvööndisse sisse arvatud.

5. Küsiti selgitusi Rootsi kinnistust sihtkaitsevööndisse

arvatava metsamaa pindala kohta.

1. Ettepanekut ei võetud arvesse. Selgitati, et kinnistust

sihtkaitsevööndisse arvatud ala ei ole võimalik piiranguvööndisse jätta,

sest see on osa olulisest lendorava poolt järjepidevalt asustatud olnud

(kõigil aastatel 1994–2016) elupaiga tuumalast, mis on kaetud

lendoravale väga sobivate puistutega ning kus on suur lendorava

pesapuude tihedus (Kivistiku kinnistul on neid registreeritud 38).

Kinnistust piiranguvööndisse arvatud osa hõlmamine on vajalik

pesametsa puhvrina tormikahjustuste võimaluse vähendamiseks, samuti

tulevaseks pesametsa juurdekasvuks ning ühenduse loomiseks põhja pool

olevate olemasolevate ja potentsiaalsete elupaikadega. Täpsemaid

põhjendusi, mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.14.

2. Selgitati raievõimalusi nii sihtkaitse- kui ka piiranguvööndis, sh

konkreetsel kinnistul. Selgitati ka seoses piiranguvööndist

sihtkaitsevööndisse arvamisega kaasnevaid suuremaid kompensatsioone.

3. 01.01.2015 jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi muutusid

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

71

füüsilistele isikutele makstavad toetused tulumaksuga maksustatavaks.

Natura 2000 toetus erametsamaale kuulub nende sekka.

4. Selgitati püsielupaikade piiritlemise, sh joonobjektide püsielupaika

või sealt väljaarvamise põhimõtteid. Kivistiku kinnistul piiranguvööndit

läbiv siht ei ole selle suuruse tõttu piiranguvööndist välja arvatud, kuid

hooldustööd lendorava kaitseks sätestatud piirangutest tulenevalt seal

oluliselt takistatud ei ole. Arvestama peab MS-st ja kaitse-eeskirjast

tulenevate nõuetega, nt raietele seatud ajalise piiranguga.

5. Selgitati, et kogu Rootsi kinnistu idakülge jääv metsaala kui osa

lendoravale väga sobivast pesapuistust on arvatud püsielupaiga

sihtkaitsevööndisse. Väiksed mittesisulised erinevused pindalades võivad

tuleneda aluskaartide erinevusest.

8. Suuremurru püsielupaik,

Iisaku 15 kinnistu

(katastritunnus

22401:002:0154)

omanik

1. Ei olda nõus, et omand ehk mets ebaõiglaselt ja

peaaegu kompensatsioonideta (maamaks on väike,

riigile omandamise järjekord pikk) kaitse alla võetakse.

Viidatakse PS §-le 25.

3. Ei saada aru, milliseks kujuneks maa omandamisel

selle hind.

1. Selgitati, et PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle

poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Antud juhul ei saa aga õigusvastaselt tekitatud kahjust rääkida, sest

lendorava Suuremurru püsielupaiga kaitse alla võtmine toimub LKS

alusel ja korras ning maaomaniku vastumeelsus, isegi kui tema õigusi

kaitse alla võtmisega piiratakse, ei muuda kaitse alla võtmist

õigusvastaseks.

Lisaks selgitati seoseid PS §-dega 5, 32 ja 53 (vt ka seletuskirja punktid

2.6.1 ja 5, kus on maaomanikele esitatud selgitused), lendorava kaitse

vajadust, kinnistul võimalikke tegevusi ja kaitse alla võtmise

vaidlustamise võimalusi.

3. Selgitati uuesti riigile omandamise mehhanismi, sh kuidas kujuneb

kinnistu omandamise hind, viitega, et lõplikud tingimused määratakse

omandamise menetluse käigus.

9. Saarevälja püsielupaik, Krongi

kinnistu

(katastritunnus

49802:003:0008)

omanik

Ettepanek jätta püsielupaiga serval piiranguvööndis

paiknev Krongi kinnistu püsielupaigast välja

põhjendusel, et kinnistul olevad puistud ei sobi

lendorava elupaigaks ning riigimetsas on mitmes

eraldises tehtud hiljutisi laiaulatuslikke raieid, mistõttu

ei toimiks Krongi kinnistust lõunasse Saarevälja

püsielupaiga tuumala poole suunduv metsaala

lendorava liikumiskoridorina veel aastakümneid.

Ettepanek on põhjendatud, Krongi kinnistu arvatakse püsielupaigast

välja. Paikvaatlusel veenduti, et seni kavandatud ühenduskoridor

Saarevälja püsielupaiga tuumala ja Muraka looduskaitsealal olevate

lendorava elupaikade vahel on ulatuslike raietega läbi lõigatud. Seega

pole enam põhjendatud ka kavandatud piiranguvööndi äärealal

paiknenud Krongi kinnistu arvamine püsielupaika. Ühendus põhja poole

toimib pigem ida-kirde suunast, millele viitavad Saarevälja

püsielupaigast kirde-põhja pool 2016. aastal leitud uued asustatud

lendorava elupaigad, mistõttu kavandatakse ühenduskoridorid põhja

poole sealtkaudu. Täpsemaid põhjendusi, mis esitati ka maaomanikule,

72

vt ka p-s 2.5.1.9. Vastavad muudatused viiakse sisse eelnõu

menetlusdokumentidesse, sh Saarevälja püsielupaiga piiridesse.

10. Saarevälja ja

Jõemaa püsielupaigad,

Kõrgemäe kinnistu

(katastritunnused

49802:003:0073 ja

49802:003:0074)

omanik

1. Ei olda nõus kinnistu püsielupaikadesse

arvamisega. Kompensatsioonimehhanismid on

ebaselged.

1. Eraviisilisel kohtumisel selgitati, et sihtkaitsevööndisse arvatud osa

ulatust ei ole võimalik vähendada, sest sealsetes puistutes pesitseb

lendorav (elupaik oli asustatud mh aastal 2016, lendorava pesapuudest 12

paiknevad Kõrgemäe kinnistul). Seega on selles kinnistu osas

maaomaniku jaoks lahenduseks olemasolevad

kompensatsioonivõimalused (kinnistu riigile võõrandamine,

maamaksuvabastus). Tutvustati täpsemalt ka riigile omandamise protsessi

kõnealuse kinnistu näitel.

2. Pakuti välja võimalus Jõemaa püsielupaiga piiranguvööndi

vähendamiseks kinnistul. Seni kavandatud piiranguvööndist lõunasse

jääv, kavandatava Saarevälja ja Nissipõllu püsielupaiga vahel olev ala on

(hiljutiste) raietega niivõrd killustatud, et sellega seni kavandatud ulatuses

Jõemaa püsielupaiga piiranguvööndi kujul ühenduse loomine ei pruugi

tagada lendoravale leviku- ja liikumisvõimalusi. Kavandatud ulatuses

piiranguvööndi moodustamine ei ole seetõttu põhjendatud ega

otstarbekas, eriti kuna tegemist on eramaadega. Seega vähendatakse

Jõemaa püsielupaiga piiranguvööndi ulatust selle edela-lõunaosas ehk

Kõrgemäe, Muraka ja Iisaku metskond 54 kinnistul. Täpsemaid

põhjendusi, mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-des 2.5.1.9 ja 2.5.1.10.

11. Kaukvere ja

Mihklimurru püsielupaigad,

Mihklimuru kinnistu

(katastritunnus

81501:001:0323)

omanik

1. Püsielupaikade moodustamine on vastuolus PS

§-dega 31 ja 32.

2. PS § 32 lõike 1 teise lause järgi peab

omanikupositsiooni vormiline või majanduslik kaotus

toimuma seaduses sätestatud juhtudel ja korras,

üldistes huvides, õiglase ja kohese hüvituse eest.

3. Kaitstavate alade laiendamine ei tohiks toimuda

enne, kui on lahendatud õiglase ja kohese hüvitise

maksmise küsimus. Kui maatüki vahetamine

samaväärse vastu ei ole seaduse puudulikkuse tõttu

võimalik, on vajalik kohese väljaostu võimalus või

lendorava püsielupaikade laiendamise peatamine kuni

õiglase ja kohese hüvitamise võimaluste tekkimiseni.

1. Selgitati seoseid PS §-dega 5, 31, 32 ja 53 (vt ka selgitused punktides

2.6.1 ja 5, mis esitati ka maaomanikele).

2. Selgitati, et kui praegu kuulub Mihklimuru kinnistu suures osas

Oonurme metsise püsielupaiga piiranguvööndisse, siis eelnõu kohaselt

arvatakse see lendorava püsielupaikade sihtkaitsevöönditesse. Seega jääb

kinnistu jätkuvalt suures osas kaitse alla, piirangud muutuvad seejuures

küll karmimaks, kuid sellega ka kompensatsioonivõimalused suuremaks.

Selgitati täpsemalt tekkivaid kompensatsioonimehhanisme ja

kujundusraie võimalusi.

3. Keskkonnaamet nõustub, et eramaade kaitse alla võtmisega

kaasnevate piirangute kompenseerimine peaks olema tõhusam ja kiirem,

eriti aladel, mis ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Keskkonnaametile

teadaolevalt lendorava püsielupaikade aluste maade eelisjärjekorras

omandamist praegu ette nähtud ei ole. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava

73

kinnisasja riigile omandamine toimub kindlate protseduurireeglite järgi

kooskõlas LKS §-ga 20 ja vastavalt riigile omandamise korrale.

Vastavalt LKS § 20 lõikele 4 tehakse kinnisasja omandamise otsused

omandamiseks tehtud avalduste laekumise järjekorras.

Määruse eelnõu menetlemise peatamine ei ole lahenduseks, sest kuna

lendorava kaitse seisukohast on püsielupaikade moodustamine ainus

võimalik tegutsemisviis, siis on lendorava elupaikade kaitse alla

võtmine vältimatu, muidu need häviksid ning seeläbi satuks ohtu

lendorava loodusliku liigina Eestis säilimine. Lisaks lükkaks menetluse

peatamine veel edasi püsielupaikade aladel käesoleval ajal ette nähtud

kompensatsioonimehhanismide kehtima hakkamise, s.o


kinnisasja riigile omandamise taotlemise õiguse tekkimise.

12. Kaukvere ja

Mihklimurru

püsielupaigad,

Mihklimuru kinnistu

(katastritunnus

81501:001:0323)

omanikuga seotud

isik

1. Kas plaanitavaid Natura 2000 aladel makstavate

kompensatsioonidega võrreldavaid toetusi hakatakse

püsielupaikade aladel maksma ka tagasiulatuvalt?

2. Kas lendoravate elupaikade alused kinnistud

omandatakse riigile eelisjärjekorras?

1. Lõpliku kompenseerimise korra otsustab Keskkonnaministeerium koos

teiste pädevate asutustega, kuid tagasiulatuvalt (kinnistu juba aastast 2005

Oonurme metsise püsielupaika kuulumise eest) tõenäoliselt

kompenseerimist ei toimu.

2. Selgitati kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile

omandamise protsessi ja selgitati, et teadaolevalt lendorava

püsielupaikade aluste maade eelisjärjekorras omandamist praegu ette

nähtud ei ole.

13. Pärnamäe püsielupaik,

Kopraoja kinnistu

(katastritunnus

81501:003:0248)

omanik

1. Kuna Keskkonnaamet peatas kinnistule esitatud

metsateatise menetluse ja selle peatamisest on

möödunud 28 kuud, siis miks ei ole Kopraoja kinnistu

kaitse alla võtmise otsust nimetatud kuupäevaks ega

siiani tehtud?

2. Viidatakse võimalikele vastuoludele PS §-ga 32.

3. Ettepanek arvata kinnistu senise sihtkaitse- ja

piiranguvööndi asemel kogu ulatuses


1. Selgitati, et LKS § 8 lõige 6 võimaldab kuni 28 kuuks peatada

haldusakti andmise menetluse juhul, kui see võib kahjustada kavandatava

kaitstava objekti seisundit. Metsateatise menetlus peatati, kuna

kavandatud lageraied võinuks lendorava elupaika kahjustada. 28 kuu

möödumisel tegi Keskkonnaamet otsuse taotletud lageraieid mitte lubada,

sest Pärnamäe püsielupaiga moodustamine lendorava kaitseks oli

jätkuvalt vajalik. LKS § 8 lõikest 6 tuleneb üheselt, et 28 kuu piirang on

kehtestatud haldusakti andmise (antud juhul metsateatise) menetluse

peatamise kestusele, mitte loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse

kestusele. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse pikkusele

õigusaktides otseseid ajalisi piiranguid sätestatud ei ole.

2. Selgitati seoseid PS §-dega 5, 32 ja 53 (vt ka selgitused punktides 2.6.1

ja 5, mis esitati ka maaomanikele).

3. Ettepanek laiendada sihtkaitsevööndit lääne poole kogu Kopraoja

kinnistule on põhjendatud, sest sealsed raietest puutumata haava

osalusega kõrge vanusega puistud on lendoravale sobivad mitte ainult

74

liikumiskoridorina, vaid ka elupaigana. Täpsemaid põhjendusi, mis

esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.23. Vastavad muudatused

viiakse sisse eelnõu menetlusdokumentidesse, sh Pärnamäe püsielupaiga

piiridesse.

14. Pärnamäe lendorava

püsielupaik, Veske

kinnistu

(katastritunnus

81501:003:0256)

omanik

1. Ettepanek arvata Veske kinnistu (tervenisti)


2. Püsielupaiga moodustamine riivab ülemääraselt PS

§-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust ja §-st 32 tulenevat

omandipõhiõigust.

3. Kaitstavate alade laiendamine ei tohiks toimuda

enne, kui on lahendatud õiglase ja kohese hüvitise

maksmise küsimus. Kui maatüki vahetamine

samaväärse vastu ei ole seaduse puudulikkuse tõttu

võimalik, on vajalik kohese väljaostu võimalus või

lendorava püsielupaikade laiendamise peatamine kuni

õiglase ja kohese hüvitamise võimaluste tekkimiseni.

1. Ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, sest piiranguvööndisse

arvatud kinnistu osa ei vasta sihtkaitsevööndi kriteeriumitele: ala

katavad suures osas noorendikud, mis lendoravale pesametsaks ei sobi.

Küll aga on põhjendatud piiranguvööndi moodustamine, sest kinnistu

paikneb Pärnamäe ja Ojadevahe püsielupaiga tuumikalade vahelise

ühendustee keskmes, olles seega otseselt vajalik sidususe tagamiseks

nende püsielupaikade vahel. Kinnistule jääva piiranguvööndi osa

püsielupaigast väljalõikamine ja seal raiete tegemine lendoravale

vajalikke tingimusi mitte arvestades tekitaks lendoravale ühest

elupaigast teise ohutuks liikumiseks läbimatu barjääri.

Piirikompromissideni ei jõutud ka 28.09.2016 paikvaatlusel, kus koos

maaomanikuga osalesid Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Heete

Ausmeel ja lendoravaekspert Uudo Timm. Täpsemaid põhjendusi, mis

esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.23.

2. Selgitati seoseid PS §-dega 5, 31, 32 ja 53 (vt ka selgitused punktides

2.6.1 ja 5, mis esitati ka maaomanikele), lendorava kaitse vajadust,

kinnistul võimalikke tegevusi ja kaitse alla võtmise vaidlustamise

võimalusi.

3. Selgitati, et riik töötab selle nimel, et kaitsealuste maade omanikele

ettenähtud kompensatsioonid saaks lähiajal efektiivsemalt toimima.

Samuti, et eelnõu menetlemise peatamine ei ole lahenduseks, sest kuna

lendorava kaitse seisukohast on püsielupaikade moodustamine ainus

võimalik tegutsemisviis, siis on lendorava elupaikade kaitse alla

võtmine vältimatu, muidu need häviksid ning seeläbi satuks ohtu

lendorava loodusliku liigina Eestis säilimine. Lisaks lükkaks menetluse

peatamine veel edasi püsielupaikade aladel käesoleval ajal ette nähtud

kompensatsioonimehhanismide kehtima hakkamise, s.o


kinnisasja riigile omandamise taotlemise õiguse tekkimise.

15. Ojadevahe ja

Pärnamäe püsielupaigad, Salu

(katastritunnus

1. Ettepanek arvata Pärnamäe püsielupaigast välja

Kõrveniidu kinnistu ning nihutada sihtkaitsevööndi piir

kinnistutevahelisele piirile.

1. Ettepanek võeti arvesse. Varem oli püsielupaiga piir viidud sihi servale,

et oleks selge, kummal pool sihti püsielupaik paikneb. Samas ei kahjusta

lendoravat, kui Kõrveniidu kinnistu nurk sihtkaitsevööndist välja arvata.

75

81501:003:0245),

Keldri

(81501:003:0244) ja

Kõrveniidu

(81501:003:0267)

kinnistute omanik

2. Ettepanek jätta püsielupaikadesse arvamata Salu

kinnistu, sest kinnistul puuduvad vanad leht- ja

segametsad, seal kasvavad noorendikud ei ole

lendoravale sobivad ka lähitulevikus ning samas ei ole

noorendikes lähiajal tarvis raieid teha, mis lendoravat

ohustaks.

3. LKS-i kohaselt saab kaitse alla võtta vaid loomaliigi

isendeid, mitte nende tegevusjälgi, ning seadus ei

võimalda luua püsielupaikasid aladele, mis alles võib-

olla kunagi tulevikus osutuvad sobivaks.

4. Piiranguvööndites, mis on ette nähtud pigem lihtsalt

liikumiskoridoridena, ei peaks seadma nii rangeid

piiranguid raietele, sest projekteeritud koridoride

toimimist pole kontrollitud. Tehti ettepanek oluliselt

leevendada piiranguvööndites raietele seatud

piiranguid või piirangud üldse kaotada.

5. Lendorava tegelikku arvukust ei ole seni kindlaks

tehtud ning lendorava pesapuid on aastate jooksul

kontrollitud vaid 37,5–97,2% ulatuses. Samas on

leitud, et mida rohkem kontrolliti pesapuid, seda

suurem oli lendorava arvukus, ning ühtlasi on igal

aastal leitud uusi pesapuid. See annab tunnistust

lendorava asurkonna laienemisest.

6. Maaomanikele tuleks õiglast hüvitist ja saamata

jäänud tulu kompenseerida juba püsielupaiga

projekteerimise ajal, kuna piirangud kehtivad juba siis.

Vastavad muudatused viiakse sisse eelnõu menetlusdokumentidesse, sh

Pärnamäe püsielupaiga piiridesse.

2. Ettepanekut ei võetud arvesse, sest kuigi Salu kinnistu mets ei sobi

praegu lendoravale pesitsemiseks, on ligi pool kinnistust kaetud

puistutega, mis on piisava kõrgusega, et tagada lendoravale ohutud

liikumisvõimalused. Liikumisvõimaluste tagamine on aga Salu ja Keldri

kinnistul vajalik, sest need paiknevad Pärnamäe ja Ojadevahe

püsielupaiga tuumikalade vahelise ühendustee keskmes. Lisaks külgneb

Salu kinnistu idas sihtkaitsevööndiga, mistõttu on sealsed puistud

vajalikud ka sihtkaitsevööndi tormikindluse suurendamiseks. Täpsemaid

põhjendusi, mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.22 ja 2.5.1.23.

3. Selgitati, et püsielupaikasid ei moodustata aladele, mis sobiks

lendoravale, kuid mida liik veel asustanud ei ole. Samuti, et lisaks

konkreetsetele teadaolevatele pesapuudele tuleb kaitsta kogu elupaika

ehk metsamassiivi, sh nii otseselt sobivat metsaosa (haava-segametsa

koos pesapuudega) kui ka puhvrit, mis kaitseb pesametsa, tagab selle

tormikindluse ja võimaluse korral ka juurdekasvu, ning võimaldab liikuda

lendoraval ühest elupaigast teise. Selgitati ka ajutiselt asustamata

elupaikade kaitse vajadust (vt ka seletuskirja p 2.2).

4. Selgitati, et piirangud on piiranguvöönditena seatud vaid lendorava

jaoks hädavajalikes kohtades ehk sihtkaitsevööndite ümbruses,

kusjuures võimaluse korral on eramaad püsielupaikadest välja jäetud.

Pikematel elupaikadevahelistel vahemaadel, mis on siiski küll ka

lendoravale liikumiseks vajalikud alad, eramaadel piiranguid ei olegi

kehtestatud, küll aga on nõustunud RMK pikematele vahemaadele

moodustama spetsiaalselt majandatavad nn lendoravakoridorid, et

tagada liikumisvõimalused vähemalt riigimaal. Lendorava elupaikadesse

neid kahjustavatele tegevustele piirangute seadmisega säilivad lendorava

elupaigad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste (eelkõige ebasobiva

raie) elluviimisel need hävivad. Arvestades majandustegevuse (sh

metsaraie) survet lendorava elupaikades, ei ole piirangute kehtestamisele

teist sama tõhusat alternatiivi.

5. Selgitati, et lendorava elupaikade ja pesapuude koguarv suureneb

sihipärase otsimise tulemusena. See ei tähenda aga otseselt, et lendorava

asurkond laieneks. Kui varem teada olnud elupaik ja/või pesapuu

konkreetsel seireaastal asustatud ei ole, siis seda kohe keskkonnaregistrist

ei kustutata. Elupaigakirje ja/või pesapuu kustutatakse

76

keskkonnaregistrist, kui see on hävinud või kui on kindlalt teada, et

lendorav seda enam ei asusta. Lendorava arvukuse (isendite arvu) täpne

hindamine ei ole võimalik. Kuna lendorav on varjulise eluviisiga ööloom,

keda oma silmaga on näinud vähesed, siis ka riikliku seire tegemisel ei

loeta kokku loomi, vaid hinnatakse nende arvukust tegevusjälgede

(pabulate) alusel. Otsest järeldust lendorava isendite kohta sellest siiski

eespool mainitud põhjustel teha ei saa, konkreetne isendite arv saab siiski

olla vaid hinnanguline.

6. Selgitati, et nt metsateatise kooskõlastamisel saab tõesti rakendada

LKS § 8 lõiget 6 ehk peatada raie, kui see võib kahjustada lendorava

elupaika. Samas, kui raie on planeeritud nii, et see on kooskõlas lendorava

elupaiganõudluse, sh eelnõus esitatud tingimustega, lubatakse seda ka

püsielupaiga kavandamise staadiumis. Kompensatsioonimehhanismid

hakkavad kehtima ja nende taotlemise võimalused tekivad aga tõesti alles

pärast kaitse alla võtmise otsuse kinnitamist ja seda kõikide kaitstavate

loodusobjektide puhul.

16. Pärnamäe püsielupaik, Ahju

(81501:002:0021) ja

Korstna

(81501:002:0020)

kinnistute omanik

1. Püsielupaiga moodustamisel ei ole arvestatud selle

mõju maaomaniku õigustele, sh ülemäärast riivet

maaomaniku ettevõtlusvabadusele ja

omandipõhiõigusele, õiguspärast ootust ja avaldajale

tekkivat kahju (viidatakse vastuoludele PS §-dega 10,

31 ja 32).

2. Piirangud on niivõrd ulatuslikud (kogu kinnistul on

raie keelatud, lubatud ei ole ükski kõnealuste

kinnistute kohta aastateks 2012–2021 koostatud

metsamajandamiskavades nimetatud raie jne), et

kujutavad endast sundvõõrandamist.

3. Seni taotletud raied ei oleks kujutanud endast

lendoravatele ohtu.

4. Kaheldakse püsielupaiga moodustamisega seotud

otsuste aluseks olnud andmete usaldusväärsuses ja

otsuste objektiivsuses, tuues välja arvatavad ebakõlad

seletuskirjas, viidates asjaolule, et seireandmed on

kogunud, lendorava kaitse tegevuskava koostanud

ning püsielupaikade moodustamise ettepanekud

esitanud üks ja sama isik, ning et dokumendid, millel

muudatused põhinevad, on pidevalt muutmisel.

1. Selgitati PS §-de 5, 31, 32 ja 53 vahelisi seoseid (vt ka selgitused

punktides 2.6.1 ja 5, mis esitati ka maaomanikele). Seletuskirja

täiendatakse kaitse alla võtmise proportsionaalsuse hinnangu kirjelduse

osas. Selgitati, et püsielupaiga moodustamise menetluse viibimisega või

varem lubatud raietega seoses ei saanud tekkida õiguspärast ootust (ja

seega, et vastuolu PS §-ga 10 puudub) sellele, et püsielupaika ei

moodustatagi või et ka edaspidi oleks kõik metsamajandamiskavades

nimetatud raied lubatud. Õiguspärane ootus saab tugineda üksnes selgele

lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta (Riigikohtu

halduskolleegiumi 27.01.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-79-09, p 15).

2. Selgitati uuesti, et raied ei ole täielikult keelatud ning pealegi on

kummastki kinnistust püsielupaika hõlmatud vaid osa (Korstna kinnistust

15,16 ha ehk 20% ja Ahju kinnistust 24,36 ha ehk 45%). Kaitse-eeskirjaga

kooskõlas tehtavate raiete maht võib jääda küll oluliselt alla mahule, mida

oleks võimalik raiuda juhul, kui ala ei kuuluks püsielupaiga koosseisu ehk

juhul, kui saaks rakendada metsamajandamiskavades toodud tingimusi,

kuid siiski pole tegemist sundvõõrandamisega kui sellisega. Nõustuti, et

siiski pole kahtlust, et rakenduma peavad seadusandja ettenähtud

hüvitismeetmed ja seda olenemata sellest, kas käsitada piiranguid

sundvõõrandamisena või mitte.

77

5. Otsuste aluseks olnud andmete usaldusväärsus on

küsitav ka sellepärast, et kinnistutel puuduvad

lendorava jäljed ja pesapuud.

6. Ahju ja Korstna kinnistu ei sobi lendorava

elupaigaks praegu ega ka potentsiaalselt. Pärnamäe

püsielupaik ja selle piiranguvöönd on põhjendamatult

suured.

7. Tehti ettepanek jätta Ahju ja Korstna kinnistu

püsielupaigast välja vähemalt osaliselt.

8. Eelmises punktis toodu alternatiivina pakuti kaitse-

eeskirja eelnõu muutmist selliselt, et raie lubamisel

võetaks arvesse kehtivates metsamajandamiskavades

ette nähtut.

9. Tehti ettepanek muuta riigile omandamise korra

§ 31 lg 3 punkti 1 selliselt, et see lubaks arvestada

konkreetse kinnistu olukorda ja selle jaoks

metsamajandamiskavas ette nähtut (s.t, et kuigi

lendorava püsielupaikade piiranguvööndites pole

uuendusraie täielikult keelatud, siis juhul, kui

tulenevalt konkreetsetest oludest on uuendusraie

sisuliselt siiski täielikult keelatud, loetaks piirangud

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ja riigile

omandamine õigustatuks).

10. Eelnõu seletuskirjas pole analüüsitud

muudatustega kaasnevaid olulisi mõjusid, sh

sotsiaalseid mõjusid kohalikele elanikele ja

kogukonnale. Seletuskirja tuleks mõjude osas

täiendada.

3. Toodi põhjendused, kuidas kujutavad kavandatud lageraied

lendoravale ohtu, sh muutuks Korstna kinnistust püsielupaika arvatud

alast seni kavandatud lageraiete elluviimisel lendoravale kõlbmatuks 96%

ja Ahju kinnistust püsielupaika arvatud osast 78%. Sel põhjusel on ka seni

lageraied saanud metsateatistel keelava märke (metsateatiste menetlus on

peatatud LKS § 8 lõike 6 alusel).

4. Selgitati, et seletuskirjas ebakõlad puuduvad, kuid arusaamatuste

vältimiseks parandatakse sõnastust (sh IUCNi kategooriale viitamisel).

Ebaobjektiivseid otsuseid ei ole püsielupaikade menetluse käigus tehtud.

On loogiline, et üks ja sama kogenud ekspert (antud juhul Uudo Timm)

kogub leiu- ja seireandmed, koostab oma teadmiste põhjal tegevuskava

ning ka kaitse alla võtmise ettepanekud. Kaitse alla võtmise

ettepanekutele tehtud ekspertiis on tehtud ettepanekute esitajast erineva

ja sõltumatu isiku ehk antud juhul Liisa Renneli poolt. Uudo Timm ei ole

osalenud metsateatiste menetluse peatamise ega kaitse alla võtmise

menetluse algatamise otsuste tegemisel, seega on ebaselge, millest ta end

taandama peaks, seda enam, et puuduvad haldusmenetluse seaduse § 10

lõikest 4 tuleneda võivad alused taandamiseks. Selgitati, miks menetluse

käigus dokumente (sh liigi kaitse tegevuskava) ning püsielupaikade piire

muudetakse (sh väidetavaid vastuolusid pindalades).

5. Ahju ja Korstna kinnistul tõepoolest pesapuid teada ei ole. Pärnamäe

lendorava leiukohas aga (keskkonnaregistri kood KLO9104274), mille

kaitseks moodustatav piiranguvöönd ulatub ka Korstna ja Ahju

kinnistule, on lendorava leidumine ja pesapuud registreeritud riikliku

seire käigus aastatel 2008 ja 2012–2014. Tartu Halduskohus on

põhjendatult lendorava kaitse kohta märkinud (02.12.2014 otsus nr 3-14-

416 p 8), et lendorava kaitse alla võtmise eesmärk ei saa seisneda üksnes

asustatud pesapuude kaitsmises, vaid peab hõlmama ka vajadust tagada

tingimused selleks, et ta üldse säiliks vabalt looduses elava liigina, samuti,

et riiklik seire on piisav, et tõendada lendoravate olemasolu kavandatava

Pärnamäe lendorava püsielupaiga territooriumil. Selgitati ka pesapuude

ja elupaikade keskkonnaregistrisse kandmise ja sealt kustutamise

põhimõtteid, samuti põhimõtet, et püsielupaika ei moodustata alale, mida

lendorav pole kunagi asustanud, ning veel enam, käsilolevasse

menetlusse ei võetud mitmeid elupaiku, mis on kaua olnud asustamata, ja

seda vähemalt seniks, kuni need uuesti taasasustatakse (vt ka pärast

ärakuulamist vastavate selgitustega täiendatud seletuskirja punkti 2.2).

78

6. Ahju ja Korstna kinnistust püsielupaika arvatud alad võiks sealsete

elupaigatunnuste alusel arvata ka sihtkaitsevööndisse (kuhu need ka

algses ettepanekus kuulusid), kuid ekspertiisi tulemusena on Pärnamäe

püsielupaiga sihtkaitsevööndi ulatust oluliselt vähendatud, sh kõnealuste

kinnistute osas, tsoneerides need piiranguvööndisse. Täpsemaid

põhjendusi, sh Pärnamäe püsielupaiga vööndite ulatuse kohta, mis esitati

ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.23.

7. Ettepanekut ei olnud võimalik arvesse võtta (vt vastus eelmises punktis

ja p-s 2.5.1.23, mille info edastati ka maaomanikule).

8. Selgitati, et kõnesolevates metsamajandamiskavas esitatud soovituste

järgimisel, mille kokkupanekul ei ole arvestatud lendorava

elupaiganõudlusega, vaid on lähtutud üksnes MS-st ja selle alamaktidest,

mis ei ole erinevalt LKS-st otseselt suunatud kaitsealuste liikide

elupaikade kaitsele, siis ei taga ainuüksi nende tingimuste järgimine ka

lendorava elupaikade säilimist. Lendorava elupaikade ja nende vaheliste

liikumiskoridoride kaitseks on tarvis rakendada MS-s esitatust rangemaid

piiranguid. MS-st lähtuvatel metsamajandamiskavadel põhinev

metsamajandus kahjustab lendoravat ja tema elupaiku, mistõttu

kehtestatud metsamajandamiskavades nimetatud tegevusi ei saa

lendorava kaitse seisukohast täies mahus ellu viia.

9. Kuna metsa majandamine (sh uuendusraie) on lendorava

püsielupaikade piiranguvööndites teatud ulatuses lubatud, siis ei

eksisteeri kirjeldatud olukorda, kus peaaegu kõik

metsamajandamiskavas ette nähtud tegevused on keelatud, ning

Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas riigile

omandamise korda tuleks muuta selliselt, et see lubaks arvestada

konkreetse kinnistu olukorda ja selle jaoks (puhtalt MS-st lähtuvalt

koostatud) metsamajandamiskavas ette nähtut. Õiguskantsler on

esitanud Riigikogule ettepaneku astuda vajalikke samme, et tagada

maaomanike õigused saada oluliste looduskaitseliste piirangute eest

õiglast hüvitist mõistliku aja jooksul. Kuivõrd seadusandjal on

kaalutlusruum hüvitismeetmete ja nende rakendamise aluseks olevate

lävendite määramiseks ning ka õiguskantsler on eeldanud, et

seadusandja poolt nimetatud asjades määratletu (antud juhul paika

pandud kriteeriumid, mille alusel loetakse kaitsekord kinnisasja

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks riigile omandamise korra §-

79

s 31) praktikas toimib, ei ole ka tema hinnanud, kas see on käsitatav

õiglase hüvitisena.

10. Mis puudutab konkreetselt Pärnamäe püsielupaiga moodustamisega

seonduvaid sotsiaalseid mõjusid, siis on siin eraomanikke kokku kuus.

Neist kaks omakorda (76% maaomandist) on suurmetsafirmad. Seega on

puudutatud isikuid ja kohapealse eluga otseselt seotud isikuid võrreldes

kohaliku kogukonna kogusuurusega vähe ja Pärnamäe püsielupaiga

kaitse alla võtmisega kaasneda võiv sotsiaalne mõju pigem väheoluline

ning jääb kaalukuselt alla avalikule huvile lendoravat kaitsta. Rõhutati

taas, et püsielupaikade piiritlemisel on igakülgselt kaalutud eramaade

püsielupaikadesse arvamise põhjendatust ning võimaluse korral on

eramaad püsielupaigast välja jäetud. Kogu määruse eelnõu mõju

hindamiseks on Keskkonnaamet läbi viinud selle mõjude olulisuse

hindamise, lähtudes Justiitsministeeriumi koostatud õigusaktide mõju

hindamise metoodikast ning leidnud, et negatiivne mõju

regionaalarengule ja majandusele on väike ega kuulu seetõttu eelnõu

seletuskirjas eraldi pikemalt käsitlemisele. Vastavate selgitustega

täiendati seletuskirja (vt p 5).

17. Pärnamäe püsielupaik, Aaroni

kinnistu

(81501:003:0247)

omanik

1. Põhimõttelised arvamused esitati samad, mis

eelmises punktis esitatud Ahju ja Korstna kinnistu

omaniku puhul (v.a viide PS §-le 10).

2. Raie on keelatud kogu kinnistul, kinnistu jaoks

aastateks 2013–2012 koostatud metsamajandamiskava

ei ole võimalik ellu viia. Raiet takistab ka asjaolu, et

kinnistu kagunurgas on mittemetsamaa ala ja lageraie

lubamisel tuleb ka arvestada, et ka seal on alla 15 m

kõrgune puistu.

3. Kinnistul puuduvad lendorava jäljed ja pesapuud.

Kinnistu ei sobi lendorava elupaigaks praegu ega ka

potentsiaalselt. Pärnamäe püsielupaik ja selle

piiranguvöönd on põhjendamatult suured. Ettepanek

oli jätta Aaroni kinnistu püsielupaigast välja vähemalt

osaliselt.

4. Väljapoole Natura 2000 alasid jäävaid isikuid

koheldakse ebavõrdselt – võimalik ei ole taotleda

erametsatoetust.

1. Anti sarnased selgitused eelmises punktis toodule.

2. Selgitati taas, et raied ei ole täielikult keelatud ning ka seni on

keelatud vaid lageraie kahel eraldisel. Keelduv otsus on seal väljastatud

põhjusel, et muidu suureneks kinnistul, kus juba varem on tehtud raieid

ja on mitmeid lendorava jaoks läbimatuid alla 15 m kõrguse puistuga

eraldisi, ning tulenevalt Aaroni kinnistu paiknemisest kavandatavate

Pärnamäe ja Ojadevahe lendorava püsielupaiga ühendusteel, lendoravale

mittesobilikud ja oluliseks levikutõkkeks olevad alad.

Selgitati, et mittemetsamaa ala ei lähe raiete lubamisel arvesse. See

tähendab, et vastupidiselt tõlgendusele, mille kohaselt ei olekski

võimalik mittemetsamaa servas lageraiet teha, on see seal just võimalik.

Eelnõus oligi nimetatud täpsustuse lisamise eesmärk mitte tekitada

ülemääraseid piiranguid lagedatega piirnevatel metsaaladel (ehk

võimalust, et seal kunagi lageraie võimalust ei tekikski).

3. Selgitati taas, et Aaroni kinnistul tõesti pesapuud puuduvad ja ei ole

väidetud, et need seal olemas on. Pesapuude ja elupaigakirjete osas anti

samad põhjendused, mis Ahju ja Korstna kinnistu puhul (vt ülalpool).

Ettepanekut arvata Aaroni kinnistu püsielupaigast päris välja ei võetud

arvesse, sest kinnistu põhjatipp (paikneb sihtkaitsevööndis) on osa

80

5. Piirangutega kinnisasja riigile omandamise

kontekstis pole õigustatud suuremate teede

väljajätmine püsielupaigast.

lendorava elupaigakirjest ning jääb samas ka 150 m raadiusse

külgnevatel Pärnamäe ja Veske kinnistul olevatest pesapuudest. Aaroni

kinnistu lõunaosa arvamine piiranguvööndisse on vajalik, sest see ala

paikneb Pärnamäe ja Ojadevahe püsielupaiga tuumikalade vahelise

ühendustee keskmes, olles seega vajalik sidususe tagamiseks

(lendoravatele liikumise võimaldamiseks) kahe nimetatud kavandatava

püsielupaiga vahel. Täpsemaid põhjendusi, sh Pärnamäe püsielupaiga

vööndite ulatuse kohta, mis esitati ka maaomanikule, vt ka p-s 2.5.1.23.

4. Selgitati taas, et Keskkonnaministeerium töötab jätkuvalt ka

väljaspool Natura 2000 alasid tulevikus makstavate sarnaste

kompensatsioonide kehtestamise nimel.

5. Selgitati, et Aaroni kinnistu on arvatud püsielupaika kogu ulatuses, sh

sealsete metsateede osas. Teed, mis teiste kinnistute osas on

püsielupaigast välja jäetud, moodustavad niivõrd väikse osa kinnistute

pindalast, et ei oma tähtsust piirangute ulatuse ja seega riigile

omandamise põhjendatuse üle otsustamisel. Ehk et omandamise korral

ei teki sisulist vajadust nende alusel kinnistute jagamiseks, vaid riik saab

põhjendatud juhtudel ning kooskõlas riigile omandamise korraga

kinnistud omandada koos püsielupaigast väljajäetud teedega (vt ka

püsielupaikade piiritlemise põhimõtted p-s 2.4).

18. Maanteeamet,

Küüska püsielupaik,

13165 Oonurme-

Aadomäe tee

kinnistu

(katastritunnus

81501:002:0040)

Ettepanek jätta Küüska püsielupaiga sihtkaitsevööndist

kraavid välja sarnaselt, nagu seda on tehtud

piiranguvööndi puhul, põhjendades seda vajadusega

teostada riigitee 13165 Oonurme−Peressaare teemaal

remont, mille käigus puhastatakse teekraavid võsast ja

setetest ning vajaduse korral vahetatakse teetruubid.

Ettepanekut ei võetud arvesse. Selgitati, et lendorava teadaolevad

pesapuud paiknevad seal kraavi vahetus läheduses ja selleks, et välistada

võimalik teadmatusest toimuv teadolevate ja ka teadmata pesapuude

kahjustamine, ongi kraavid arvatud püsielupaiga koosseisu. Tee ja

kraavide hooldustööd pole takistatud, sest lendorava püsielupaikade

sihtkaitsevööndites on olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd

püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud, s.t, tööd tuleb koostöös

Keskkonnaametiga planeerida nii, et nende käigus lendorava elupaik ja

sh konkreetsed pesapuud kahjustada ei saaks.

19. Oonurme püsielupaik,

Oonurme I kinnistu

(katastritunnus

81501:001:0331)

omanik

1. Küsiti, kuidas ja kes teeb kindlaks, milline on

lubatud kujundusraie ning kes teostab järelevalve.

2. Millise korra järgi teatatakse maaomanikule teistest

metsa majandamisega seotud piirangutest (nt mingi

teise kaitsealuse liigi pesapaigast)?

3. Kuivõrd kinnistul kui piiranguvööndisse jääval alal

rakendub kompensatsioonimeetmetest vaid 50%

1. Selgitati, et esmase hinnangu kujundusraie võimalikkusele saab anda

maavaldaja ise, võttes arvesse kinnistu puistute koosseisu, lendorava

elupaigavajadust kajastavaid kaitse-eeskirjaga määratud segapuistute

kujundamise kriteeriume ning pesapuude olemasolul ka nende asukohti.

Selle alusel saab esitada metsateatise. Kujundusraie lubatavuse

hindamisel teeb Keskkonnaamet vajaduse korral eelnevalt ka

paikvaatluse. Järelevalvet teeb Keskkonnainspektsioon, metsateatise

81

maamaksusoodustus, siis kas ja kuidas plaanib riik

kompenseerida jätkuvalt metsa majandamisest saamata

jäänud tulu?

alusel tehtavate raiete, sh kujundusraiele seatud tingimuste täitmist

kontrollib pisteliselt ka Keskkonnaamet kui haldusakti andja.

2. Kuna küsimus oli ajendatud kinnistult leitud väike-konnakotka

pesapuust, siis selgitati, et I kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukohast

teavitatakse kinnisasja valdajat LKS § 24 kohase kaitsekohustuse

teatisega.

3. Saamata jäänud või jääva tulu kompenseerimiseks otseseid riiklikke

meetmeid ette nähtud ega kavas kehtestada ei ole, kaudse

kompensatsioonimehhanismina püüab Keskkonnaministeerium

saavutada ka väljaspool Natura 2000 alasid sarnaste metsatoetuste

kehtestamist. Selgitati, et antud kinnistul olevas väike-konnakotka pesa

ümbritsevas LKS § 50 lõike 2 punkti 4 kohases sihtkaitsevööndis

kehtivad nüüd suuremad kompensatsioonid: 100% maamaksuvabastus

ning soovi korral saab seda ala riigile omandamiseks pakkuda.

Ülejäänud osas püsielupaigast on majandustegevus, sh kaitse-eeskirjaga

kooskõlas olev raie jätkuvalt lubatud.

20. Suuremurru püsielupaik,

Suuremurru kinnistu

(katastritunnus

22401:002:0070)

omanik

Palus täpsustavat infot piiride kohta digitaalselt. Edastati materjalid.

21. Mehis Mägit,

Alutaguse Mesi OÜ

1. Kuna eri ametkondade tõlgenduses on mesindus

majandustegevus, kuid lendorava püsielupaikade

sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud, siis

piirab see oluliselt võimalusi piirkonnas mesindusega

tegeleda.

2. Samuti peetakse piiravaks, et mesilagruppide kui

rajatiste püstitamine on püsielupaikade

sihtkaitsevööndites keelatud.

3. Mesindusega tegelemist takistav on ka eelnõu

punkt, mis piirab sõidukiga sõitmist väljaspool teid.

1. Selgitati, et Keskkonnaamet ei käsitle mee kogumise eesmärgil

mesitarude metsa viimist, nende seal hoidmist või ümbertõstmist ning

tarude juures kohapeal vajalikke esmaseid mesilaste pidamisega seotud

tegevusi (mesilaste söötmine, tarude igapäevahooldus jne) LKS § 30

lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud sihtkaitsevööndis keelatud

majandustegevuse ega loodusvarade kasutamisena.

2. Arvestades mesitarude olemust (sh kasutamise otstarvet, eesmärki,

kasutamise viisi ja kestust) ei loe Keskkonnaamet mesitarusid LKS ega

ehitusseadustiku tähenduses ehitisteks. Seetõttu ei ole mesitarude metsa

viimine ega nende seal hoidmine või ümberpaigutamine käsitletav LKS §

30 lõike 2 punktis 3 nimetatud sihtkaitsevööndis keelatud ehitise

püstitamisena.

3. Kuna mesitarude metsa viimine, seal hoidmine ja ümberpaigutamine

on lubatud tegevused, tohib nende tegevuste puhul kogu püsielupaigas

sõidukiga sõita ka väljaspool teid. Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt

82

püsielupaigas lubatud ka maastikusõidukiga sõitmine. Seega võib rasket

mesilaste pidamiseks vajalikku inventari väljaspool teid vedada nii

sõiduki kui ka maastikusõidukiga.

Vastavate selgitustega täiendati eelnõu seletuskirja.

22. Rägavere

Vallavalitsus

Avaldati arvamust, et praegu on keskkonnakaitseliste

piirangute all kannatajateks peamiselt erametsamaade

väikeomanikud ja eriti need, kes on kaalutlenud oma

tegevust pikemas perspektiivis ega ole rutanud kohe

kõiki metsi maha raiuma. Keskkonnakaitse

regulatsioon peaks olema tasakaalus ning arvestama

proportsionaalselt väikeomanike majanduslike

huvidega.

Selgitati, et lendorava püsielupaikade moodustamise menetluse käigus on

hinnatud seatavate piirangute proportsionaalsust ehk kas piirangud on

eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Piirangud

seatakse vaid aladele, kus see on lendorava elupaikade kaitseks

vältimatult vajalik ja kus metsaraiest tulenevat survet arvestades ei ole

piirangute kehtestamisele teist sama tõhusat alternatiivi. Seletuskirja

mõjude peatükki (p 5) on lisatud sellekohased lisaselgitused. Lisaks

selgitati, et erinevad tegevused lendorava püsielupaikades ei ole täielikult

keelatud. Peamised piirangud on seotud küll raietega, kuid ka

sihtkaitsevööndisse arvatud aladel on kujundusraie teel maaomanikul tulu

teenimine võimalik. Piiranguvööndi aladel on võimalikud lisaks muud

raied, sh väikesemahuline lageraie, arvestades seejuures kaitse-eeskirjas

toodud lendorava elupaiganõudlusest tulenevate tingimustega.

22. Lüganuse

Vallavalitsus

Küsiti täpsustavat infot eramaaomandi kohta. Anti selgitused.

23. RMK Ettepanekud RMK lendoravakoridoride ja

piiranguvööndite jaotuse, samuti püsielupaikadesse

sobimatute alade väljajätmise või sobivamate puistute

sihtkaitsevööndisse arvamise osas.

Läbirääkimiste tulemused on kajastatud seletuskirjas ja püsielupaikade

piirides. Hilisema teiste menetlusosaliste kaasamise käigus muudeti taas

Saarevälja püsielupaiga piire tulenevalt uute elupaikade leidmisest

püsielupaigast põhja pool, vajadusest tagada nendega ühendus ning

asjaolust, et varem põhjapoole kavandatud ühendus oli muutunud

lendorava jaoks praktiliselt läbimatuks. RMK-d teavitati tehtud

muudatustest.

24. Osaühing VKG

Kaevandused ja OÜ

Kiviõli

Keemiatööstuse

Varad

1. Ei nõustuta maavara kaevandamise täieliku

keeluga, kui see ei ole rohkem põhjendatud. Kui mõju

lendoravale ei ole tõestatud, ei tohiks maavarade

kaevandamist päris ära keelata.

2. Seletuskirja on vaja täiendada sotsiaalsete ja

majanduslike mõjude analüüsiga.

3. Pärast 21.10.2016 koosolekut esitatud uues

(23.11.2016) tagasisidekirjas paluti seletuskirja

täiendada riigil saamata jääva tulu hinnanguga ja

koosolekul kokkulepituga, et juhul, kui seire käigus

tuvastatakse allmaakaevandamisest tuleneva

21.10.2016 toimus ühine kaevandustega seotud ettevõtete ja

ametkondade arutelu, kus Keskkonnaamet esitas oma alljärgnevad

põhiseisukohad (hiljem saadeti need ka kirjalikult).

1. Lähiaja perspektiivsete kaevandusaladega kattuv lendorava

püsielupaikade ala pole nii ulatuslik, et see omaks olulist piiravat mõju

kaevandamistegevustele. Pealegi on menetluse käigus piiranguvööndite

ulatust oluliselt vähendatud, sh Sonda kaevevälja alal. Lendorava kaitse

seisukohast püsielupaikade piire rohkem vähendada ei ole võimalik.

Lendorava kui I kaitsekategooriasse kuuluva hävimisohus ja

loodusdirektiivi esmatähtsa liigi kaitse seisukohast ja kooskõlas KeÜS

§-ga 10 ei saa lubada tegevust, mille negatiivse mõju puudumine ei ole

83

negatiivse mõju puudumine lendoravale, on võimalik

hiljem kaitse-eeskirja muuta, lubades kaevandamist.

4. 23.11.2016 tagasisidekirjas märgiti, et VKG ja

KKT arvates hetkel tegemist olukorraga, kus

kaevandamistegevust ei lubata lähtuvalt

ettevaatusprintsiibist ning vastavalt sellele tuleks

seletuskirja parandada.

tõestatud. Juhul kui tulevikus tõestatakse seire käigus

allmaakaevandustega seonduvast vibratsioonist tuleneva negatiivse mõju

puudumine lendoravale, on võimalik muuta kaitse-eeskirja, lubades

piiranguvööndis maavara kaevandamist.

2. Keskkonnaamet on läbi viinud püsielupaikade moodustamise määruse

mõjude olulisuse hindamise, lähtudes Justiitsministeeriumi koostatud

õigusaktide mõju hindamise metoodikast, ning leidnud, et negatiivne

mõju regionaalarengule ja majandusele on ebaoluline. Mõjude olulisuse

hinnangu kokkuvõttega on täiendatud seletuskirja.

3. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et antud täiendused on seletuskirjas

juba olemas.

4. Selgitati, et lendorava püsielupaikades rakendatakse kaevandamisele

vältimismeedet, s.o keelatakse kaevandamine. Vältimismeetme

rakendamisel lähtutakse eeldusest, et kaevandamisega kaasneb

keskkonnaoht keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 5

tähenduses, mitte vähendamist vajav keskkonnarisk (KeÜS § 4).

Seejuures arvestatakse ühelt poolt ohustatava hüve – lendorava –

olulisust, teiselt poolt asjaolu, et teadaolevalt on kaevandusaladelt (sh

allmaakaevandusaladelt) lendorava asurkond taandunud. Kuigi

lendoravate asurkondade taandumise ja kaevandamise seosed ei ole

teaduslike uuringutega kinnitatud, ei ole ebasoodne mõju ka mõistlikult

välistatud. Arvestades kaalul oleva hüve – lendorava – olulisust,

põhjendab ka väikseim tõenäosus lendoravat kahjustada vältimismeetme

(keelu) rakendamist. Esitame need põhjendused antud täpsustatud kujul

ka seletuskirjas.

Selgitati täiendavalt, et kohaldatava meetme seisukohast ei ole praegusel

juhul oluline, kas kvalifitseerida kaevandamisega kaasnev ebasoodne

mõju keskkonnaohuks (kohaldub vältimispõhimõte) või -riskiks

(kohaldub ettevaatuspõhimõte). Ka keskkonnariski puhul (teaduslik

ebakindlus) võib ettevaatuspõhimõtte rakendamine kaasa tuua

keskkonnariski täieliku vältimise, s.o tegevuskeelu. Seda kinnitab

Euroopa Kohtu praktika (Euroopa Kohtu 05.05.1998 otsus nr C–157/96,

National Farmers' Union; Euroopa Kohtu 05.05.1998 otsus nr 180/96,

Ühendkuningriik vs Euroopa Komisjon).

25. Enefit Kaevandused

AS

Üldjoontes samad etteheited, mis eelmises punktis

toodud menetlusosalistel.

Vt eelmine punkt.

84

26. Erametsaliit 1. Etteheited Erametsaliidu ettepanekutega

mittearvestamise osas lendorava kaitse tegevuskava

väljatöötamisel aastatel 2013 ja 2015.

2. Küsiti, kuidas on tagatud püsielupaiga loomisele

järgnevate oluliste majandustegevuse piirangute

kompenseerimine eramaaomanikele (viidati, et

riigieelarves ei ole selleks vahendid tagatud).

3. Tuleb jätkata lendorava arvukuse vähenemise

põhjuste erapooletut ja laiapõhjalist uurimist. Saadav

info tuleb kasutada meetmete väljatöötamiseks, et

tagada inimese ja lendorava kooseksisteerimine, ning

tulenevalt uuringute tulemustes tuleb olla valmis

jooksvalt määrust muutma, et minimeerida

sotsiaalmajanduslikku koormust ühiskonnale.

1. Keskkonnaamet on edastanud info Keskkonnaministeeriumile kui liigi

kaitse tegevuskava kinnitajale. Analüüsiti tegevuskava eelnõule tehtud

ettepanekuid lendorava püsielupaikade kaitse-eeskirja eelnõu kontekstis.

2. Selgitati kompensatsioonimehhanisme ja nendega seotud hiljutisi

arenguid, sh et järgnevatel aastatel riigieelarvelised vahendid kaitsealuste

maade riigile omandamiseks suurenevad.

3. Keskkonnaamet nõustub seisukohaga. Vajaduse korral ja vastavalt

uuringutest ja seirest laekuvale infole on võimalik ka kaitse-eeskirja

muuta.

27. KKI Lääne-Virumaa

büroo

Kooskõlastati märkusteta. Keskkonnaamet võttis teadmiseks.

28. Kõrma püsielupaik,

Ivaski kinnistu

(katastritunnus

70201:003:0042)

omanik

Ei olda lendoravate kaitse vastu ja seetõttu ei ole

kinnistul seni ka väidetavalt raiet tehtud, kuid ollakse

seisukohal, et riik peab kiiremini piirangud hüvitama,

eriti juhul, kui kinnistu on ostetud riigilt järelmaksuga.

Kohtumistel ja telefonikõnedes selgitati uuesti juba edastatud infot

kaitsealustele kinnistutele kehtestatud hüvitiste kohta ning anti infot

eelnõu eeldatava jõustumise aja kohta, pärast mida tekivad

kompensatsioonivõimalused.

85

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige EÜ Nõukogu

direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ehk loodusdirektiivile. Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on

nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.

Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000,

mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema

territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku.

Eelnõukohastest püsielupaikadest kuuluvad Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu Adraku ja

Kõveriku püsielupaik (osaliselt Adraku loodusalal), Kivistiku, Kuuse-Jaani ja Lõpe (osaliselt Muraka

loodusalal) ning Küüska, Paadenurme, Palasi, Pasuna ja Peressaare püsielupaik (osaliselt Tudusoo

linnu- ja loodusalal). Lendorava püsielupaikade kaitsekord tagab ka Muraka ja Tudusoo linnuala kaitse-

eesmärgiks olevate, sh linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide kaitse, otsest vajadust kindlate

linnuliikide püsielupaikade kaitse-eesmärkide sekka lisamiseks pole.

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktiga 2 on Natura 2000 võrgustiku alaks esitatud

Adraku loodusala, alapunktiga 227 Muraka loodusala, alapunktiga 444 Tudusoo loodusala; sama

korralduse lisa 1 punkti 1 alapunktiga 34 Muraka linnuala ning punkti 1 alapunktiga 59

Tudusoo linnuala. Seetõttu tuleb nimetatud püsielupaikades tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju

kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Kuigi

linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigid ei ole linnualadega hõlmatud Küüska, Paadenurme, Palasi,

Pasuna ja Peressaare püsielupaigas otsesteks kaitse-eesmärkideks, tuleb püsielupaikades tegevuse

kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades nii linnu- kui ka loodusalade kohta

kehtivaid erisusi.

Muraka ja Tudusoo loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni

12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ

vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud

loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Adraku

loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 10. jaanuari 2011. a otsusega

2011/84/EL, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises

piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri

K(2010) 9667 all, ELT L 40, 12.02.2011, lk 1–205). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise

piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 3. detsembri 2014. a rakendusotsusega (EL)

2015/73, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade

kaheksas ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9092 all, ELT L 18, 22.01.2015, lk

485–695).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb

nimetatud direktiiv kõikide looduslike linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade

kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist.

Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade

loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele,

teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega

seotud vajadusi.

Pärast määruse jõustumist kaalutakse loodusalade piiride vastavusse viimist püsielupaikade piiridega,

otsust ei tehta eelnõukohase menetluse käigus.

86

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab tagada esimesse

kaitsekategooriasse kuuluva lendorava ja tema elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille kaudu säilib

looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise

elukeskkonna säilimise inimestele.

Kaitsealuse liigi lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste

täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja

suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest

tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia

aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid

elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab

otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Määruse eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla 25 uut ja 13 muudetud piiridega püsielupaika

kogupindalaga 5657 ha, millest 2616 ha moodustavad sihtkaitsevööndid ja 3041 ha piiranguvööndid.

Püsielupaikade kogupindalast 1450 ha on eramaad, sellest 649 ha (11,5% püsielupaikade

kogupindalast) on sihtkaitsevööndites ja 801 ha (14,2%) piiranguvööndites. Riigi- ja jätkuvalt riigi

omandis oleval maal on püsielupaikade pindalast 4207 ha, sellest 1967 ha (34,8%) sihtkaitse- ja 2240 ha

(39,6%) piiranguvööndites. Munitsipaalomandis on (sihtkaitsevööndis) 0,13 ha.

Kõnesolevatest aladest 13 on seni juba osaliselt olnud (lendorava ja metsise püsielupaikade

piiranguvöönditena, kokku 800 ha) kaitse all, piiride muutmisega kehtestatakse piirangud vaid

põhjendatud ulatuses ja lendorava kaitseks vajaliku kaitserežiimina.

Keskkonnaamet on läbi viinud määruse mõjude olulisuse hindamise, lähtudes Justiitsministeeriumi

koostatud õigusaktide mõju hindamise metoodikast7, ning leidnud, et määruse kehtestamisega

kaasnevad soovitud mõjud on suured ja ebasoovitavad väiksed.

Sihtrühmad, kellele eelnõu võib mõju avaldada, on ettevõtted (kaevandusettevõtted,

metsamajandusettevõtted), kodanikud (loodusesõbrad, loodus-/keskkonnakaitseorganisatsioonid,

erametsa eraisikust omanikud), n-ö avalik haldus (kohalikud omavalitsused, riigiasutused, riik

(riigieelarve)).

Soovitud mõjud on lendorava elupaikade ja seisundi paranemine ja seeläbi pikaajalises perspektiivis

lendorava asurkonna suurenemine ning ühiskondliku heakskiidu suurenemine tulenevalt suurest

toetusest lendorava kaitsele. Soovimatud (sh otsesed ja kaudsed) mõjud on maaomaniku raietulu

saamata jäämine, kaevandamata jäämine, riigieelarve tulude vähenemine (riigimetsa raiumise võimaluse

vähenemine, kaevandamise keelamine), kulude suurenemine (maamaksuvabastus, maade omandamise

kohustus), tööhõive suurenemata jäämine (mitte vähenemine, kuivõrd kaevandusi alles planeeritakse

ning olemasolevad kaevandused veel ei ammendu) ning ettevõtte tulude saamata jäämine.

Määruse eelnõu koostamisel, sh püsielupaiga piiride määramisel on arvestatud sotsiaalsete mõjudega,

kaaludes, kas kohalikele elanikele ja maaomanikele avalduda võiv negatiivne huvi võiks üles kaaluda

avaliku huvi ehk lendorava kaitse vajaduse. Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmisel on

kahtlemata mõju kohalikul tasandil, sest nii riigimaal kui ka eramaal tuleb loobuda seni Virumaal tehtud

laiaulatuslikest lageraietest. Samas tuleneb lendorava kaitse vajadus LKS-s ja Euroopa Liidu õiguses

väljenduvast kaalukast avalikust huvist, mis kaalub üles võimaliku kohaliku majandusliku tulu.

Püsielupaikade piiritlemisel on igakülgselt kaalutud eramaade püsielupaikadesse arvamise põhjendatust

ning võimaluse korral on eramaad püsielupaigast välja jäetud.

7 Kättesaadav: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf

(vaadatud 01.11.2016).

87

Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühmade suurus on kogu Eesti mastaabis kokkuvõttes väike.

Lendorav on praeguse seisuga säilinud vaid Virumaal. Püsielupaikade kogupindalast 74% paikneb

riigimaal. Kaitse alla võtmine mõjutab Virumaal kokku 91 eramaaomanikku (68 eraisikud, 23

eraettevõtted), kusjuures enam kui 0,2 ha ulatuses on hõlmatud 82 eramaaomaniku (22 ehk 1/3

ettevõtted, 60 ehk 2/3 eraisikud) maa. Eesti elanike ja ettevõtete ning ka lendorava kaitsest huvitatud

loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide arvuga võrreldes on see väike sihtrühm.

Piirkonnas süvenevad sotsiaalsed probleemid ja tööpuudus ei ole tingitud lendorava püsielupaikade

loomisest. Sotsiaalsed probleemid on piirkonnas süvenenud vaatamata sellele, et seal ei ole seni

püsielupaikasid kavandatud ulatuses kehtestatud olnud. Eelnõu puudutab olulisemal määral vaid 60

eraisikust maaomanikku, kellest osa ei ole lendorava püsielupaikade vastu (eriti kui riik korraldab

lendoravat arvestavate metsamajandamiskavade tellimise ja kehtestatakse asjakohased toetused) ning

osa plaanib oma kinnistud riigile müüa.

Kogu Eesti avalikkuse toetus lendorava kaitsele on suur. Seda näitab näiteks lendorava kaitseks

allkirjastatud petitsioon, millele on toetusallkirja andnud üle 2000 inimese ning selle algatajateks on

ühiskonnategelased ja organisatsioonid8.

Suurettevõtetest on mõju kahele kaevandusettevõtjale, kuid nende huvidega on kokkupuude alles

kavandatavate kaevanduste osas, ning võrreldes aktiivse varuna arvel olevate plokkide pindalaga (u

46 500 ha) on lähiaja perspektiivis (alates 2025) kasutusele võetava aktiivse tarbevaru (Sonda kaeveväli)

kattuvus kavandatavate lendorava püsielupaikadega vaid 423 ha (8% kavandatud Sonda mäeeraldise

pindalast, mis on 5200 ha). Eelnõu menetluse käigus on Sonda kaevevälja alal püsielupaikade ulatust

ka oluliselt vähendatud. Ka on püsielupaikade ümbert kaevandamine lubatud. Samuti on

kaevandusettevõtetega kokku lepitud, et kui tulevikus teostatav seire kinnitab allmaakaevandamise mõju

puudumist lendoravale, on võimalik kaitse-eeskirja piiranguvööndis kaevandamise osas leevendada.

Eestis on metsamaa pindala 2,2 miljonit ha9, sellest moodustavad kaitse alla võetavad lendorava

püsielupaigad (5657 ha) 0,26% ja sellest omakorda majandustegevuse keeluga sihtkaitsevööndid

(2616 ha) 0,12%. Seega puudub oluline mõju metsamajandussektorile ka pindala järgi.

Kohalikele omavalitsustele avalduv mõju on kokkuvõttes väike, sest saamata jääb küll maamaksutulu

(juhul kui seda ei kompenseerita tasandusfondist), kuid ka seda peaasjalikult kahel kohalikul

omavalitsusel (Tudulinna ja Avinurme vallad), teistes valdades on see mõju marginaalne.

Riigiinstitutsioonidele avalduv mõju on väike. Mõju on peamiselt maade riigile omandamise kaudu ning

kui Natura 2000 erametsatoetustega sarnased toetused kehtestatakse, siis ka nende kaudu.

Kuigi püsielupaigad võetakse kaitse alla määramata ajaks, on mõjud ka kestuse poolest selles mõttes

väiksed, et negatiivselt puudutatud isikute hulk on väike ning pärast kaitse alla võtmise otsuse tegemist

on võimalik hakata taotlema erinevaid kompensatsioone (maamaksuvabastus, erametsatoetus, riigile

omandamine, põhimõtteliselt ka kujundusraie).

Määrusega kaasnevaks negatiivse mõjuga riskiks on eramaaomanike põhiõiguste (PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabaduse ja PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse) piiramine. Samas ei ole

ettevõtlusvabadus ja omandipõhiõigus piiramatud ning seaduse alusel võib põhiõiguste kasutamist

kitsendada. Riigikohtu praktikast tulenevalt õigustab põhiõiguste piiramist iga PS-iga kooskõlas olev

eesmärk, sealhulgas keskkonnakaitseline avalik huvi. Lendorava püsielupaikades piirangute seadmisega

kaasnev põhiõiguste riive on põhjendatav PS §-des 5, 32 ja 53 sätestatud eesmärkidega ning on

kooskõlas KeÜS-is esitatud keskkonnakaitse põhimõtetega ja LKS-ga. Ühtlasi täidetakse

8 Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/keskkonnakomisjon-arutab-

petitsiooni-lendorava-kaitseks/ (vaadatud 01.11.2016). 9 Kättesaadav: http://www.metsainfo.ee/metsa-info (vaadatud 01.11.2016).

88

loodusdirektiivist riigile tulenevat kohustust tagada lendorava kui esmatähtsa liigi kaitse. Kitsendused

omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele seatakse LKS-i alusel antava lendorava püsielupaikade kaitse-

eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on lendorava püsielupaikades leiduvate

loodusväärtuste ehk lendorava elupaikade säilimine. Eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse

regulatsioon, mis piirab kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi kahjustavaid tegevusi. Püsielupaikade

kaitse alla võtmise menetluses on valitud eesmärgi täitmiseks vajalikud abinõud ning puuduvad muud

vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavad meetmed. Arvestades lendorava kui Eesti

ja Euroopa loodusväärtuse säilimise olulisust ning teiselt poolt piirangutega kaasnevate põhiõiguste

riivete intensiivsust, on lendorava elupaikade kaitseks kehtestatavad abinõud mõõdukad.

Tulevast võimalikku lendorava püsielupaikade alal kaevandamata jätmisest saamata jäävat riigitulu on

hinnatud summale üle 80 miljoni euro. See hinnang sisaldab aga vaid keskkonnatasudest ja

tööjõumaksudest tulenevat saamata jäävat tulu, aga käsitlemata on näiteks kaevandustegevuse

mõjualasse jäävate ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus. Mitte-kaevandatavale maa-alale jääva

põlevkivivaru maksimaalseks mahuks on arvestatud kuni 12 miljonit tonni.

On ka viidatud, et püsielupaikade moodustamisel kaovad töökohad, sh kaevandusettevõtetes.

Kaevandusi antud alal veel ei ole ning märkimisväärsel arvul töökohti lähiaja perspektiivse kaevanduse

(Sonda) loomisega juurde ei teki, sest Sonda kaevandamise avamisega vähendatakse teistes

kaevandustes kaevandamismahtu (selline vajadus tuleneb ka põlevkivi arengukavast ja

maapõueseadusest, et põlevkivi kasutus oleks jätkusuutlik).

Kaevandamisest saamata jääva tuluga võrreldes, mis pealegi jaotub alles alates 2025. aastast (siis

alustataks Sonda kaevandusväljal ehk põlevkivi aktiivse tarbevaru alal kaevandamisega) kõigi nende

aastate peale, kui varu ammendub, on Eesti inimeste nõudlus lendorava kaitse järele oluliselt suurema

hinnaga. Tiina Kaart on oma magistritöös10 välja selgitanud, et Eesti täisealise elanikkonna seas on

aastane keskmine maksevalmidus Eesti lendoravate populatsiooni säilimise eest 19,8 eurot inimese

kohta (mediaan on 10 eurot). Aastane nõudlus lendorava populatsiooni kui keskkonnahüvise järele on

23,2 miljonit eurot. Seda saab tõlgendada kui ühte võimalust kirjeldada Eesti lendorava populatsiooni

turuvälise väärtuse ekvivalenti. Eesti elanikkonna maksevalmidusest ja arvutatud nõudlusest järeldub,

et lendorava populatsiooni olemasolu mõjutab positiivselt inimeste heaolu. Praeguses olukorras, kus

lendoravate populatsioon on aastatega aina vähenemas, kuid nõudlus olemas, põhjustab lendorava

populatsiooni hääbumine ka inimeste heaolukao. Antud võrdlus ilmestab suurt avalikku huvi lendorava

kaitse järele.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaiga

sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud

piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3

kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse

väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa

selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel.

Esialgse arvestuse järgi väheneb Avinurme valla maamaksutulu seoses määruse jõustumisega ligikaudu

1995 eurot, Iisaku vallal 1065 eurot, Tudulinna vallal 2615 eurot, Vinni vallal 602 eurot, Laekvere vallal

46 eurot, Rägavere vallal 1172 eurot, Mäetaguse vallal 994 eurot, Sonda vallal 451 eurot ja Lüganuse

vallal 493 eurot aastas. Lohusuu vallas olev osa lendorava püsielupaigast paikneb jätkuvalt riigi omandis

oleval maal.

10 Kaart, Tiina. Eesti elanikkonna maksevalmidus lendorava (Ptermys volans L.) populatsiooni kui turuvälise

keskkonnahüvise säilimise eest. Tallinna Tehnikaülikool. Juhendaja Üllas Ehrlich.

89

Vastavalt LKS §-s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 08.07.2004. a määrusega nr 242

kinnitatud korra „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute

menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” kriteeriumitele võib

riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala

kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Püsielupaigas asuvate eramaade riigile

omandamise maksumus sõltub maa asukohast.

Püsielupaikade sihtkaitsevööndites on kokku seitsmes vallas 649 ha eramaid, millest enamik on

maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-ameti tehingute andmebaasist hoonestamata maadega

ajavahemiku 01.01.2015–18.11.2015 kohta tehtud tehingute väljavõtte kohaselt on maatulundusmaa

keskmine hind Avinurme vallas 2300 eurot/ha, Iisaku vallas 2200 eurot/ha, Tudulinna vallas

1700 eurot/ha, Vinni vallas 1800 eurot/ha, Rägavere vallas 1900 eurot/ha, Mäetaguse vallas

2300 eurot/ha ja Lüganuse vallas 6500 eurot/ha. Arvestades eramaade jaotust valdades, võib

maksimaalne maade omandamiseks kuluv summa ulatuda 1,2 miljoni euroni. Kuna sihtkaitsevööndisse

arvatavatest eramaadest 105 ha (16%) kattub Natura aladega, kus makstakse metsatoetust, on tõenäoline

riigile maade omandamise summa väiksem. Püsielupaikade piiranguvööndites ei ole kaitsekord

kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piirav, mistõttu neid maid riigile ei omandata.

Lähtudes maade riigile omandamise andmetest alates aastast 1999 kuni 2014 (nii vahetamise,

omandamise kui ka tasaarvestuse tulemus), on kokku riigile omandatud 10 045 ha looduskaitsealust

maad. See teeb kokku 1,25% kõigist kaitstavatest aladest. 2016. aasta septembri lõpu seisuga on maade

riigile omandamise järjekorras 192 kinnisasja kogupindalaga 2098 ha (0,3% kaitsealusest pindalast) ja

hinnangulise maksumusega 15 miljonit eurot. Nende andmete põhjal saab järeldada, et eramaade

omanike huvi maa riigile omandamise vastu ei ole suur ja konkreetse määruse jõustumine ei avalda

olulist mõju juba võetud kohustustele. Maa-amet omandab looduskaitsealuseid maid riigi omandusse

vastavalt eraomanike poolt esitatud avalduste järjekorrale. Rahalised vahendid selleks planeeritakse

riigieelarves. 2016. aastal oli kasutada umbes 1,8 miljonit eurot. Praeguste plaanide kohaselt tõuseb see

summa lähimate aasta jooksul 4 miljoni euroni.

Eelnõu kohaselt tsoneeritakse riigimets täiendavalt sihtkaitsevööndisse 1967 ha ulatuses Ida- ja Lääne-

Viru maakonnas. Sellega seoses ja arvestades Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt Alutaguse, Ida-

Virumaa ja Lääne-Virumaa metskondadele koostatud pikaajalistes metsa majandamise kavades esitatud

infot, väheneb puidukasutuse tulu range kaitsega ehk sihtkaitsevöönditesse tsoneeritavate

püsielupaikade alal kokku hinnanguliselt umbes 227 000 eurot aastas. Püsielupaikade piiranguvööndites

on metsade majandamine lubatud.

Riigi kulud Natura metsatoetusele määruse jõustumisel oluliselt ei suurene. Eelnõu kohaselt arvatakse

Natura aladel ja ühtlasi eramaal asuvatest püsielupaikade piiranguvöönditest ligikaudu 105 ha

sihtkaitsevöönditesse, mis tähendab, et toetus neil aladel suureneb 110 euroni hektari kohta ehk kuni

11 550 euroni aastas. Piiranguvöönditesse jääb Natura aladele eramaid 34 ha ulatuses, mis teeb

vajalikuks toetuse summaks 2040 eurot aastas. Summaarne Natura 2000 toetuse suurenemine

eelnõukohastes lendorava püsielupaikades on määruse jõustumise järel seega maksimaalselt 5250 eurot

aastas, millest tuleb lahutada riigieelarvesse laekuv tulumaks.

Kuna Natura 2000 erametsatoetusega sarnast toetust kavandatakse väljaspool Natura 2000 alasid

sihtkaitsevööndites (eramaid on väljaspool Natura alasid sihtkaitsevööndites 543 ha), siis sellistel aladel

on toetuse rakendumisel vajalik lisakulu umbes 59 700 eurot aastas. Vastav määruse eelnõu on

Maaeluministeeriumi poolt praeguseks ette valmistatud ja saadetud 10 novembril 2016

kooskõlastamisele teistesse ministeeriumitesse.

Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas

riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul

kulude maht oluliselt ei muutu.

90

Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Käesoleva määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on

üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates

eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse

tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on

konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti

õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu kooskõlastati teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

Rahandusministeerium kooskõlastas määruse eelnõu märkustega arvestamise korral. Omapoolsed

märkused edastas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teised ministeeriumi

kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Tulemused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Ministeeriumidega kooskõlastamise tulemused.

Arvamuse esitaja ja seos

eelnõuga

Arvamuse kokkuvõte Tulemus

Majandus- ja

kommunikatsiooniministe

erium

1. Seatakse kahtluse alla

püsielupaikade suured

pindalad.

2. Paluti seletuskirjas esitada

täpsustavad selgitused, miks

sihtkaitsevööndites on osade

uute ehitiste ehitamine

lubatud ja teiste puhul

keelatud.

3. Seletuskirjas puudub

terviklik ülevaade

kavandatavast meetmest, sh

kogupindala ja

kaardimaterjal tervikuna,

samuti tervikkulude arvutus.

4. Toodi välja metsnugise

ohjamise vajadus lendorava

kaitse seisukohast.

5. Seletuskirjas puudub

kirjeldus, millistel

tingimustel on võimalik

püsielupaikade mahtu ning

sellega seotud

majandustegevuse piiranguid

vähendada eriti suurema

majandusliku potentsiaaliga

1. Selgitati uuesti püsielupaikade

piiritlemise põhimõtteid, sh miks on

püsielupaiga sihtkaitsevööndisse tarvis

hõlmata 3–4 emaslooma kodupiirkond

(selle kohta lisati seletuskirja

täpsustavat infot). Üldised põhimõtted

on toodud seletuskirja punktis 2.5 ja

iga konkreetse püsielupaiga kohta

punktis 2.5.1.

2. Lisatud täpsustused seletuskirja

punkti 2.6.2. Määrusega on lubatud

teede, tehnovõrgu rajatiste ja

tootmisotstarbeta rajatise püstitamine

püsielupaigas paikneva kinnistu või

püsielupaiga tarbeks ja olemasolevate

ehitiste hooldustööd. Vastav piirang on

põhjendatud, sest suuremamahulise

ehitamisega kaasneks lendorava

pesametsa terviklikkuse kahjustamine

või hävimine ehitustegevuse käigus

tehtava raie läbi

3. Vastav ülevaade on seletuskirja

punktis 5 olemas. Püsielupaikade

kaardid kuuluvad eelnõu juurde eraldi

lisana ega ole avalikud (LKS § 53

lõiked 1 ja 2). Seletuskirja on

91

aladel kui toimub lendorava

populatsiooni taastumine

Eestis kas 10 või 20 aasta või

muu perioodi jooksul.

Palume antud kirjelduse osas

seletuskirja täiendada.

6. Palume selgitada, milline

jääkreostus tekib ja on kuluks

allmaakaevandamise korral,

mida ei ole Maapõueseaduse

peatükk 4 kaevandamisloa

maa korrastamise kohustuse

ja keskkonnatasudega

kaetud.

7. Palume parandada

koostöös

Keskkonnaministeeriumi

maapõueosakonnaga

seletuskirja lk 102 lõiku

planeeritava Sonda

kaevanduse kohta, sest

avakaevandamine ning

allmaakaevandamine on

teineteisest oluliselt erinevad

nii kapitali kui

tööjõumahukuselt.

8. Seletuskirjast puudub

määratlus, kui suur

põlevkivivaru kogus muutub

Sonda uuringualas mitte-

kaevandatavaks.

9. Eelnõu seletuskirjas on

väidetud, et küsitluse järgset

maksevalmidust on võimalik

käsitleda lendorava

populatsiooni turuvälise

väärtuse rahalise

ekvivalendina. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium on seisukohal,

et küsitluse järgne inimeste

soovide monetariseerimine ei

ole käsitletav rahalise

ekvivalendina, vaid pigem

teatud indikatsioonina, mida

saab suhestada sarnaste

küsitlustulemustega teemadel

nagu omandi puutumatus,

töökohakindlus,

energiakindlus ja julgeolek.

Leiame, et tõsiseltvõetavuse

täpsustatud eramaade riigile

omandamise ja väljaspool Natura 2000

võrgustikku paiknevate erametsade

toetuste osas.

4. Püsielupaikade kaitsekord ei tee

takistusi nugiste küttimiseks,

püsielupaikades on jahipidamine

lubatud. Kaitse-eeskirjaga ei saa

sätestada küttimiskohustust, kuid

seletuskirja on täiendatud infoga, et

eraldi lendorava kaitsekorraldusliku

meetmena on kaalumisel metsnugise

(kui lendorava peamise loodusliku

vaenlase) ohjamine, näiteks

küttimiskohustuste lisamine

jahipiirkondade kasutuslepingutesse

lendorava elualadel riigimaal.

5. Püsielupaikade piire ja kaitsekorda

vaadatakse vastavalt muutuvatele

oludele regulaarselt üle. Lendorava kui

üliohustatud I kaitsekateooria liigi

seisundit jälgitakse põhjaliku riikliku

seire raames iga-aastaselt. Paarikümne

aasta pärast võivad mitmed praegu

loodavad püsielupaigad tõepoolest

lendoravatele vähemoluliseks

muutuda, ent praeguses olukorras on

nende olemasolu hädavajalik. Ka

tänase eelnõu seletuskirjas viidatakse

muutuste võimalikkusele, nt:

“…kaevandusettevõtetega on kokku

lepitud, et kui tulevikus teostatav seire

kinnitab nt allmaakaevandamise mõju

puudumist lendoravale, on võimalik

kaitse-eeskirja piiranguvööndis

kaevandamise osas leevendada.ˮ

6. Kuna kehtestatav kaitsekord välistab

kaevandamise püsielupaikade

territooriumil, siis ei saa määruse

kontekstis rääkida ka jääkreostuse

tekkest ja selle likvideerimisega seotud

kuludest.

7. Osaliselt arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

8. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

9. Osaliselt arvestatud. Seletuskirja

täpsustatud.

10. Selgitame, et seletuskirjas on

kajastatud põhimõte, et seire tulemusel

saab edaspidi vajadusel püsielupaiga

kaitsekorda leevendada.

Lendoravaekspertide sõnul on

92

ja võrreldavuse

saavutamiseks tuleks esitada

võrreldavad andmed või viia

läbi vastav võrdlev

maksevalmiduse küsitlus.

Võrreldavate

maksevalmiduse andmete

puudumisel palume antud

ekvivalenti ametlikus

seletuskirjas mitte kasutada.

10. Palume lisada eelnõu

seletuskirja 21.10.2016. aasta

koosoleku protokollis

fikseeritud kirjeldus

põlevkivi puurlõhketööde ja

mehhaanilise raimamisega

seirest.

vibratsiooni mõju lendoravate vajalik

ja ka võimalik mõõta.

Teised ministeeriumid Kooskõlastatud vaikimisi -

Rahandusministeerium Kooskõlastatud järgmiste

märkustega.

1. Viidati, et määruse

mõjusid tuleks hinnata

põhjalikumalt ja lähtudes

Justiitsministeeriumi

koostatud õigusaktide mõju

hindamise metoodikast.

2. Heidetakse ette, et hetkel

on eelnõu mõjud välja

toodud ühekülgselt ning ei

ole võimalik hinnata, kas

sihtkaitseala ulatus ja

piirangud on igal juhul

põhjendatud.

3. Mõju kohaliku

omavalitsuse maamaksutulu

vähenemisele ei saa pidada

väheoluliseks. Ettepanek

moodustada töögrupp

lahenduste otsimiseks.

4. Eelnõu seletuskirjast ei

nähtu, kuidas on tagatud

eraomanikele seatavate

piirangute hüvitamine ja

kuidas rahastatakse eramaade

omandamist.

5. Kokku võtvalt tuleb

seletuskirja mõjude

hindamise osas

argumenteeritult avada,

millistele objektiivsetele

asjaoludele tuginedes võib

väita, et antud juhul on

looduskaitseala kaitseala

tüübina määratud

1. Seletuskirja täiendatud. Eelnõu

menetluse käigus on läbi viidud

määruse mõjude olulisuse hindamise,

lähtudes Justiitsministeeriumi

koostatud õigusaktide mõju hindamise

metoodikast. Mõjude olulisuse

hinnangu kokkuvõte on toodud

seletuskirja punktis 5.

2. Kaitsekorra väljatöötamisel hinnati

piirangute kehtestamise

proportsionaalsust. Kaitse-eeskirjaga

kehtestatavad piirangud on sätestatud

ulatuses, mis tagab lendorava ja tema

elupaikade soodsa seisundi ning on

proportsionaalne saavutatavale

efektile. Anti pikemad selgitused, mis

on muu hulgas toodud ka seletuskirja

punktis 2.6.1.

3. Täna hüvitatakse maamaksutulude

vähenemised omavalitsustele läbi

tasandusfondi. Nõustutakse, et vajalik

on kahe ministeeriumi vahelise

töögrupi loomine, et leida

omavalitsuse maamaksutulu

vähenemise hüvitamismeetmete

toimivad tulevikulahendused.

4. Seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas on

kompensatsioonimehhanisme ja riigile

sellega kaasnevaid kulusid kirjeldatud

nii punktis 5 kui ka menetlusosalistele

esitatud konkreetsete vastustena tabelis

1.

5. Vastavad selgitused on esitatud

seletuskirja vastavates peatükkides:

2.1. „Püsielupaikade kaitse alla

93

piirkondades ainuõige

lahedus ja miks ei saa

kohaldada leebemaid

meetmeid või jätta ala

sellises mahus kaitse alla

arvamata.

võtmise eesmärkide vastavus kaitse

alla võtmise eeldustele“, 2.2.

„Püsielupaikade kaitse alla võtmise

otstarbekus“, 2.3. „Kaitstava

loodusobjekti tüübi valik“ ja 2.6.1.

„Kaitsekorra üldpõhimõtted“.

keskkonnaministri määruse 14. juuli 2006 52 -eeskiri ... · „keskkonnaministri 14. juuli 2006....

Documents