KAITSELIIDU AJAKIRI4/2016

Kevadised Kevadised patrullvõistlused – patrullvõistlused – Valgest Laevast Viru Tarvani

ROBERT-RUDOLF VOLK: 77 AASTAT KAITSELIITLASENA

KAITSELIIDU ÜLEM: KAITSELIIT ON JÕULINE

JA PROGRESSIIVNE ORGANISATSIOON

KAITSELIITKaitseliit on jõuline ja progressiivne organisatsioon

PERSOONRobert-Rudolf Volk, kunstnik ja kaitseliitlane

VÄLJAÕPEÜksikvõitleja varustuse peidikud

SÕJARAUDHiiumaa kaitseliitlased avasid lasketiiru

SÕJARAUDKaasaskantav metsaköök

VÄLJAÕPERannakaitsjate neli tegusat aastat

VÄLJAÕPENäidislõhkamine tõi päikese välja

MILITAARSPORT20 aastat „Valget laeva“

KOOSTÖÖNaiskodukaitsjad on sinilille saadikud kõikjal Eestis

KOOSTÖÖKaljusse raiutud vabadus

HARITUD SÕDUREestvedamise kolm stiili

AJALUGUVerine päevik

LOODUSTaimetee kosutab nii vaimu kui tervist

LOODUSKevadises metsas nälga ei jää

NAISKODUKAITSEPraktiline istmekate teeb olemise mõnusamaks

MÕTEJahimehed tahavad panustada riigikaitsesse

TESTMilline rihm oma relvale valida?

NOOREDVõistlus pani matkajate teadmised proovile

NOORED30 tundi rajal

NOOREDNõmme noored õppisid laagris luurama

NOOREDValgamaa kotkad ja tütred käisid Rootsis taliõppusel

MILITAARTURISMTuumavarju tuumavarjendisse Ligatnes

10

14

20

23

26

28

30

32

35

36

38

52

57

62

46

40

54

60

58

63

4 | 2016

KAANEFOTO: KAITSEVÄGI

50

44

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

4 | 20164

Ühe „maksimi“ taga olid nii kanged

poisid, kes ei võtnud seda rännakul

isegi lahti. Vedasid niisama kordamööda

seljas.

Mida vähem on sul vaja abi tsiviilisikutelt, seda kergem teile mõlemale.

Väljaõppes on põhiline rõhk küll jalaväe baasoskustel, kuid olulised on olnud ka basseiniharjutused sukeldumisest päästmiseni.

Võrreldes varasemate aastatega oli 2016. aasta võistlusel kolm suuremat ja silmapaistvamat

muudatust.

14

2028

32

54 | 2016

4 | 2016

Kuidas on aga nii, et ühtedel juhtidel on pühendunud järgijad ja teistel ei ole? Vastust tuleb otsida eestvedamise oskusest.

Terveksjäänud silda mööda on eestlased vist tema kannul üle tulnud, sest meie pihta antakse juba Kainichi poolt kahuritest tuld.

Loodus toimib kevadel kiirkäigul ja nii võime mõnest heast palast ilmagi jääda, sest ega loodus oota, kuni meie muude toimetustega ühele poole saame.

Luure on patrullvõistlustel

alati olnud üks väga oluline punkt, aga

selle õpetamisel jääb meie oma

võimetest väheseks.

38

40

46

60

4 | 20166

Sündmused

Virukate lahinglaskmised keskpolügoonilOn 2. aprilli hommik, kell näitab 7.30. Meeste nägudest on näha entusiasmi ja motivatsioon on kõrge, minnakse ju ikkagi lahinglaskmisele. Kohal on Viru maleva lahingukompanii raske-relvastuse isikkooseis, 90 mm tan-kitõrjekahuri mehed sätivad kahurit masinale ja kaudtule üksus toob lage-dale 81 mm miinipilduja komplektid. Kaasa võetakse ka Karl Gustavi nime kandvad tankitõrjerelvad. Keskpäeval kõlavad esimesed kõrvulukustavad kärgatused, linnulaul vaikib, vaid päike särab ja puhub harjumuspärane tuul. Lahinglaskmised algavad ja siht-märgid saavad tabamusi. Päev lõpeb õhtuhämaruses kojusõidu ja relvastu-se hooldusega.

Kaitseliitlased olid edukad sangpommispordis9. märtsil Tallinnas Kopli spordihoones toimunud 2016. aasta kaitseväe meistrivõistlustel sang-pommispordis tulid kaitseliitlastest esikohtadele kapten Tanel Kurisoo Tallinna malevast, veebel Kalle Kirs ja seersant Indrek Roos Tartu malevast, seersant Villu Naaber Viru malevast ning Eduard Virkus Pärnumaa malevast.

Kaitseliitlased reageerisid hästi valmisolekuõppuseleKaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili hindas positiivselt kaitseliitlaste reageerimist 18. märtsil välja kuulutatud valmisolekuõppusele. „Arvesta-des, et tegemist on esmakordse sellise ülekaitse-liidulise õppusega, on esialgsed tulemused täiesti korralikud. Tänan kõiki, kes kohale tulid, ja ka neid, kes tulla ei saanud, aga sellest teavitasid,“ ütles kindral Kiili. Valmisolekuõppuse eesmärk oli hinnata Kaitseliidu üksuste valmisolekut täita sõjalisest valmisolekust lähtuvaid ülesandeid.

JAN

EK L

EVIN

SIG

RID

HAR

TMAN

VALG

AMA

A M

ALEV

HAN

S-TO

OM

AS S

AAR

EST

7

4 | 2016

4 | 2016

Kaitseliidu võrkpallimeistrid on Valgamaalt12. märtsil Valga spordihallis toimunud Kaitseliidu 2016. aasta meistrivõistlused võrkpallis või-tis Valgamaa maleva võistkond. Teiseks jäi Rapla meeskond ning kolmandale kohale tulid Lääne-maa mehed. Turniiri parimaks meesmängijaks tunnistati San-der Rannakivi Valgamaa male-vast ning parima naismängija tiitli sai Mari-Anne Kirschbaum Tartu malevast.

Kindrali jooksu joosti 12. korda16. aprillil Illukal, Pannjärve tervisespor-dikeskuses toimunud kindral Tõnissoni militaarsel rännak-jooksul tulid esikoh-tadele Indrek Roos Tartu malevast, Jüri Linde Saaremaa malevast, Heldur-Valdek Seeder Tallinna malevast, Helen Saal Tartu malevast, Merje Meerits Viru jala-väepataljonist ning Laine Tops Naisko-dukaitse Alutaguse ringkonnast. Kindrali jooks on pühendatud kindral Aleksander Tõnissoni (17. 04. 1875 – 30. 06. 1941) sünniaastapäevale ja seda korraldab Alutaguse malev iga aasta aprillis alates 2005. aastast.

Rahvuskaardi ülem külastas KaitseliituMarylandi rahvuskaardi ülem kindralmajor Linda Singh tegi 1.–5. aprillini Eestisse oma teise külaskäigu, mille raames tutvus ta Viru malevaga ning külastas koos Kaitse-liidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga NATO küberkaitsekoostöö keskust, kaitse-väe peastaapi ja kaitseministeeriumi. Lisaks oli kindralmajor Singhil viie päeva jooksul kohtumisi 1. jalaväebrigaadis, välisminis-teeriumis, Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Narva kaitseliitlased said tänapäevase hooneKaitseminister Hannes Hanso ja Kaitseliidu ülem bri-gaadikindral Meelis Kiili avasid 19. märtsil Narva kesk-linnas Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonna uuenduskuuri läbi teinud hoone, millest saab piirilinna riigikaitseelu üks nurgakivisid. Narva malevkonna staa-bikompleksi vastvalminud hoones asuvad bürooruumid malevkonna, Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide tarvis, nüüdisaegsed õppeklassid väljaõppe läbiviimiseks ning olmeruumid kaitseliitlastele. Samuti sai malevkond korraliku taristu varustuse ja tehnika hoiustamiseks.

ANU

KÜTT

PÕLV

A M

ALEV

KRIS

TJAN

PRI

I

KRISTJAN PRII

Sõjalises kolmevõistluses võidutsesid taas tartlased9. aprillil selgitati Põlva maleva korraldamisel Tsiatsungõlmaal Kaitseliidu meistrid sõjalises kol-mevõistluses. Meeskondlikult olid taas parimad tartlased Valgamaa ja Rapla võistkondade ees. „Sõjali-ne kolmevõistlus meie Kaitseliidu meistrivõistluste sarjas esindab mõõduvõtmist kutsemeisterlikku-ses,“ ütles Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau. Sõjaline kolme-võistlus kätkeb kolme võistlusala: laskmine, granaadivise ja jooks-ukross.

4 | 20168

1 2004. aastal

liitus Eesti Eu-

roopa Liiduga

2 3 4 1993. aastal

kinnitas Riigi-

kogu kaitseväe

juhatajaks

Aleksander

Einselni;

5 6 7 8 1945. aastal

kapituleerus

Saksamaa, Eu-

roopas lõppes

II maailma-

sõda

9 1907. aastal

asutati Va-

badussõjas

osalenud korp!

Fraternitas

Estica

10 11 12 1919. aastal

algas eestlas-

te maipeale-

tung;

1995. aastal

toimus es-

malend õhu-

väe esimese

kopteriga

Mi-2

13 2003. aastal

algas esi-

mene õppus

„Kevadtorm“

14 2008. aastal

Brüsselis

kirjutati

alla NATO

kooperatiivse

küberkait-

sekeskuse

loomisele

15 1997. aastal

taasloodi

lennubaas

16 17 18 19 20 1920. aastal

loodi Kait-

seväe Võru

Lahingukool

21 2006. aastal

suundus

esimene

jalaväeüksus

ESTCOY-2

operatsiooni-

le Afganis-

tanis

22 1992. aastal

taasloodi

Viru pataljon

ja õhutõrje-

pataljon;

2004. aastal

taasloodi

kaitseväe lo-

gistikakeskus

23 1917. aastal

loodi Soomes

Lappeen-

rantas Eesti

Sõjaväelaste

Liit

24 1919. aastal

algas Eesti

vägede

pealetung

Põhja-Läti va-

bastamiseks

25 1919. aastal

vallutasid

Eesti väed

Pihkva

26 27 Noorte

Kotkaste

aastapäev

(organisat-

sioon loodi

1930. aastal)

28 29

30 31

1 2 3 4 Eesti lipu

päev;

1919. aastal

vallutasid

Eesti väed

Jekabpilsi ja

kohtusid Poola

vägedega

5 1919. aastal

algas sõjatege-

vus landesvee-

riga

6 7 1920. aastal

tunnustas

Soome de jure

Eestit

8 9 10 1919. aastal

sõlmiti vahe-

rahu landes-

veeriga

11 12 1998. aastal

asutati Balti

kaitsekolledž

13 14 Leinapäev

1941. aastal

toimus suur-

küüditamine

15 16 1940. aastal

esitas NL

ultimaatu-

mid Eestile ja

Lätile

17 1940. aastal

okupeeris

Punaarmee

Eesti

18 19

20 2000. aastal

loodi maaväe

staap;

2003. aastal

siirdus

esimene

Eesti üksus,

ESTPLA-7,

operatsioo-

nile Iraagis

21 1940. aastal

toimus

Raua tänava

lahing

22 23 Võidupüha

1919. aastal

saavuta-

ti Võnnu

lahingus võit

landesveeri

üle

24 1994. aastal

loodi mere-

väe staap;

1908. aastal

sündis ko-

lonel Alfons

Rebane

25 1992. aastal

taasloodi

toetuse

väejuhatuse

logistika-

pataljon

(Kaitseväe

peastaabi

autokompa-

niina)

26

27 28 1949. aastal

langes

Relvastatud

Võitluse Lii-

du juht Endel

Redlich

29 1992. aastal

alustati

Soomes Eesti

kaadrioh-

vitseride

koolitamist

30 1919. aastal

jõudsid Eesti

väed Riia alla

Mai

Juu

ni

Kalender

2005. aastal asus „Admiral Pitka“ tee-

nistusse NATO reageerimisjõudude

koosseisus

94 | 2016

Psühholoogia kui sõjateadus

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 8. mai, 8. august

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kui juhtud ostma veekeedukannu või trimme-rit, siis tõenäoliselt teed enne otsustamist veidi uurimistööd. Mängu tulevad argumendid nagu hind, jõudlus, energiasäästlikkus ja kasutus-mugavus. Ilmselt otsustad üsna ratsionaalselt.

Aga kui ostad kodu või püüad selgusele jõuda, kellega koos altari ette minna, siis pole sa enam nii mõistlik midagi. Olgugi otse suure tänava ääres asuvas majas väiksemad transpordiku-lud, sina valid siiski õitsvate õunapuudega tare-kese vaikses põiktänavas. Olgugi sinu tulevane kaasa tisleriasjanduses lootusetu – see argu-ment ei jõua isegi lauale. See, millise tunde su tulevane kodu või kaaslane sinus tekitab, on tehnilistest parameetritest määravam.

Sellepärast ongi sõjamälestused nii huvitav kraam. Inimesed on ikka inimesed – nii aastal 2016 kui 1919. Isegi kui taktikalis-tehnilised pädevused on omandatud, on lahinguväljal lõpuks ikka inimene inimese vastu. Kuidas nad ennast seal tunnevad, võib osutuda märksa olulisemaks muutujaks kui see, kummal pool on ägedamad seljakotid.

Landeswehri sõduri viimased siirad mõtted enne, kui peljatud eestlase kuul tema elu lõpe-tas, on jõudnud meieni verise päeviku kaudu, mille eestlane tema põuest üles korjas. Need olid päris inimesed.

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 4 | 2016

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

4 | 201610

KA

ITS

EL

IIT

Kaitseliit on jõuline ja progressiivne organisatsioon

Kaitseliit on minu hinnangul muutunud julgeolekuolukor-

ras hästi hakkama saanud. Organisatsioon on adekvaatselt

reageerinud Venemaa rakendatud mittelineaarse ehk hüb-

riidsõja meetoditele.

Tekst: brigaadikindral MEELIS KIILI, Kaitseliidu ülem

MA

RE

T K

OM

ME

R

114 | 2016

KA

ITS

EL

IIT

Siin on keskmisest kõrgema tead-likkusega isamaaliste ja aktiivsete vabatahtlike tegevliikmete panus olnud märkimisväärne. Kaitseliidu liikmed näevad ja oskavad hinna-ta nii kodumaal kui ka väljaspool toimuvat ning teevad sellest õigeid järeldusi. On hea meel tõdeda, et väl-jaõppes, õppustel, õppepäevadel ja muudel üritustel on märgata aktiiv-suse suurenemist. Oluline on jälgida, et liikmete pere- ja tööelu sellele lõivu ei maksa. Meil on olemas pal-galised ja vabatahtlikud juhid, kes oma inimeste tegevusi tasakaalus hoiavad ja mul ei ole põhjust kahelda enamiku juhtide pädevuses. Seega võime üheskoos olla (mõõdukalt!) rahul organisatsiooni edenemisega loogilist rada pidi vastavalt ühiskon-na ootustele.

Mis on loogiline, ei ole alati enesestmõistetavSiiski, mitte kõik riigiteenistujad, sõjaväelased ja teised kodanikud ei saa või ei taha aru saada Kaitseliidu olemusest ja selle tugevustest. Nii mõnigi ei näe organisatsiooni ter-vikuna. Kaitseliidu arendusi tehes olen mõtteliselt jaotanud organisat-siooni kolmeks võrdväärseks osaks: võitlejad, võimaldajad ja võimenda-jad. Nende kombinatsioon võimal-dab kasvatada meie tugevusi ning minimeerida nõrkusi.

Nii kaitseväes kui kaitseministee-riumis on täheldatav tendents kes-kenduda vaid võitlejatele, andmata endale aru, et selline lähenemine ei ole kooskõlas ei riigikaitse laia käsit-lusega ega ka käimasoleva mitteli-neaarse konfl iktiga. See on mõneti arusaadav, sest väär oleks eeldada, et kõik inimesed, eriti need, kellel puudub isiklik side Kaitseliiduga, tajuvad organisatsiooni ühtemoodi. Seetõttu on meie ühine kohustus selgitada, koolitada ning kaasata otsuste kujundajaid ja otsustajaid Kaitseliidu tegevustesse.

Hea näitena võib tuua uue riigikaitseseaduse kujunemise protsessi. Esimene eelnõu sisuliselt ei kajastanud Kaitseliitu. Pärast intensiivseid, kirglikult kulgenud arutelusid, debatte ja kirjavahetust ning vanematekogu kaasamist sündis seadus, mis kajastab Kaitse-liitu adekvaatselt. Kõige olulisem seadusesäte on minu hinnangul see, et tegevliikmed saavad lihtsustatult võtta kaitsekohustuse, mis võimal-dab nüüd kõikide tegevliikmete määramist sõjaaja ametikohtadele, nende koolitamist ja edenemist auastmetes.

Annan endale selgelt aru, et siiani on põhirõhk olnud sõjalistel tege-vustel, mistõttu teised Kaitseliidu seaduses kehtestatud ülesanded on saanud väiksema tähelepanu. Sa-mas on oluliselt kasvanud julgeole-kuolukorrast tingitud sisekaitseliste ülesannete osakaal.

Kirde maakaitseringkonna õppus „Kilp“ oli hea näide koostööst, kus Kaitseliit korraldas õppuse planee-rimise, sest see on see, mida meie hästi oskame, samal ajal kui Polit-sei- ja Piirivalveamet juhtis õppust. Julgen väita, et see oli 2015. aasta üks olulisemaid õppusi, sest sellega saavutati tugeva osakaaluga stratee-giline mõju. Siinkohal tuleb rõhuta-da, et koostegutsemine ei tähenda seda, et me võtame politsei või piirivalve ülesanded üle, vaid seda, et me toetame neid oma võimetega, luues sellega sümbioosi. Näiteks Eu-roopat tabanud rändekriisi arvesse võttes peame me olema võimelised toetama piirivalvet nende tegevus-

tes juhul, kui peaks tekkima surve meie piirile. See oli ka põhjus, miks 2015. aastal pöörasime tähelepanu piirivalve spetsiifi kale, sest toeta-mise eeltingimuseks on see, et me teame, kuidas toetust realiseerida ja millised on ootused meile. Võru maleva pealik major Vahter ütles tabavalt, et selline tegevus ongi see, mida Eesti inimesed meilt ootavad. Suhteliselt väikese ühiskonnana peame järgima üksteisest sõltuvuse printsiipi, mis tähendab võimete ristkasutust ja dubleerimise välti-mist. Nagu olen kirjutanud ajakirjas Sõdur: „Professionaalsust ja sügavat üksteisemõistmist tugevdaval juhti-misel rajanev kollektiivne pingutus on väikeriigi võimalus saavutada suurem lahinguvõime kui seda eel-daks ressursside ja sõjaliste võimete aritmeetiline summa“*.

Mul on hea meel tõdeda, et Nais-kodukaitse on aktiivselt panustanud nii sõjaliste võimete loomisse kui ka teistesse riigikaitselistesse ülesan-netesse. See näitab, et naiskodu-kaitsjad osalevad aktiivselt ühis-konna tegevustes ja on metoodiliselt analüüsinud maailmas toimuvat. Näitena saab tuua õppusel „Sibul“ testitud pereliikmete evakuatsioo-ni. Siinkohal rõhutan, et sarnaselt tegevliikmetele saavad ka naisko-dukaitsjad olla määratud sõjaaja ametikohale, seda muidugi juhul, kui nad vastavad tingimustele ja ise selleks soovi avaldavad. Soovi korral peab olema võimaldatud ka relva hoidmine kodus.

Noorkotkaste ja Kodutütarde areng on olnud stabiilne. Noorsoo-

* Meelis Kiili, Väikeriigi laiapindsest ja läbipõimunud riigikaitsest, Sõdur, nr 6, 2014, lk 13.

Kirde maakaitseringkonna õppus „Kilp“ oli hea näide koostööst, kus Kaitseliit korraldas õppuse planeerimise, sest see on see, mida meie hästi oskame, samal ajal kui Politsei- ja Piirivalveamet juhtis õppust.

4 | 201612

KA

ITS

EL

IIT

tööga aitame kaasa isamaaliste aadetega kodanike kasvatamisele. Siin näen vajadust intensiivistada venekeelsete noorte kaasamist. Kui meie seda ei tee, siis teeb seda keegi teine ja nende pakutav ideoloogia ei pruugi kokku minna meie vaadete-ga. Seega ootan noortejuhtidelt ideid ja ettepanekuid vene noorte kaasa-miseks.

Alahinnata ei tohi initsiatiivi ja oskusi luua lisavõimeidÜlesannete täitmine eeldab res-surssi, mis on alati piiratud, sest me peame tegutsema riigi võimaluste raames. Iga aastaga on Kaitseliidule eraldatud varustus teinud olukorra paremaks, kuid me peame endale aru andma, et sellist olukorda, kus kõik vajadused ja soovid saavad täie-likult rahuldatud, ei tule kunagi.

Ressursi kasutamise efektiivsus sõltub meie enda võimest seda hea-peremehelikult hoida ja paindlikult kasutada. Olen andnud ülesande koostada Kaitseliidu-ülene indivi-duaalvarustuse ja üksuse varustuse programm.

Individuaalvarustuse programmi põhimõte on järgmine: kõigile tegev-liikmetele võimaldatakse baasva-rustus, mida täiendatakse sõltuvalt iga üksikisiku isiklikust panusest ja aktiivsusest. Üksuse varustuse programm lähtub põhiliselt sõjaaja ülesandest, kus varustus tagatakse esmalt sõjaaja paigutusega üksuste-le (joonis 1). Kuid see ei tähenda, et teised Kaitseliidu allüksused seda varustust kasutada ei saa. Vastupidi, malevapealikud peavad järgima nii transpordi, side kui ka teiste vahen-

Joonis 1. Varustatusel progresseeruv põhimõtteskeem

Vä

lja

õp

pe

ta

se

/osk

use

d

Va

ru

sta

tuse

ta

seJuhid

VGR

Lahingu- ja kergejalaväe kompaniid

Kaitseliidu ükskused

Joonis 2. Tegevuste kuvand

Kontseptuaalne

Kõikehõlmav

riigikaitse

Raskuskese

Lõpp-

eesmärk

Moraalne

Füüsiline

Otsustav seisund Otsustav osis

2

4

5

16

1

9

21 6 8 10 11 12 13 22

17 18 19 20

3 7 14 15Vabal

tahtel

rajaneva

võitlus-

võimsuse

säilitamine,

arendamine

ametiasutustelt kui ka välispartne-ritelt. Heaks näiteks on kuulivestide tarne Norra kaitseväelt transpordi hinnaga.

Mitte mingil juhul ei tohi ala-hinnata vabatahtlike ja palgaliste isiklikku initsiatiivi ja oskusi luua lisavõimeid. Näiteks on paljud trans-pordiühikud, sealhulgas juhtimis-elemendid, mis annavad lisaväär-tust väljaõppele ja on kasutatavad ka kriisi- ja sõjaajal, üles ehitatud vabatahtlike entusiasmist nende endi vahenditega. See on väärtus, mis annab olulise lisa riigi poolt eraldatavale ressursile. Kui lisame sellisele initsiatiivile moraalse ja emotsionaalse mõõtme, siis oleme määratlenud kaitseliitlaste kaitse-tahte. Kaitsetahe on üks heidutuse olulisemaid osiseid. Heidutus ei ole pelgalt relvastatud sõdurite arv, vaid ka see, kui palju on ühiskonnas

Mitte mingil juhul ei tohi alahinnata vabatahtlike ja palgaliste isiklikku initsiatiivi ja oskusi luua lisavõimeid.

dite ristkasutust, et tagada kõigile tegevliikmetele neid rahuldav väl-jaõpe. Ristkasutus peab toimima ka malevate ja maakaitseringkondade vahel. Loomulikult jätkub ka lisava-hendite otsimine ja hange nii teistelt

134 | 2016

KA

ITS

EL

IIT

Tabel 1. Kuvandi osiste ja seisundite kirjeldus

OP Eesmärk Vajadus OP Eesmärk Vajadus

1 Olukorra fikseerimine Annab planeerimise alused

12 Jätkusuutlikkus Kaitseliidule püsitatud ülesannete täitmine

2 Visioon Seab pikaajalised suu-nad

13 Valmidus Adekvaatselt reagee-rida riiki ohustavatele ohtudele

3 Maakaitse doktriin (operatsioonid)

Seab Kaitseliidu tege-vuste printsiibid

14 Ühiskonnaülene koos-kõla

Kaasta ühiskonna kõiki kompetentse

4 Tipudoktriin(strateegiline tasand)

Kehtestab sõdimise filosoofia

15 Kontseptsioonide kaas-ajastamine

Ajakohastada relvajõu-dude ja juhtide mõt-temaailma vastavalt muutuvale julgeoleku-olukorrale

5 Kontseptsioon Nelja aasta plaan ja prioriteedid

16 Ühiskonna, kogukonna kaasatus

Võimaldada kodanikel osaleda riigikaitses

6 Ajakohastada väljaõpe Vabatahtlike efektiivsem ettevalmistamine

17 Motivatsioon Moraalse ühtekuuluvu-se saavutamine

7 Taktikalised publikat-sioonid

Funktsionaalsete ja keskkondlike arusaama-de ühtlustamine

18 Inimkeskne juhtimine Inimeste võitlema pa-nemine

8 Individuaalse ja üksuse varustuse programm

Ülesandele vastav va-rustus ja motiveeritus

19 Liikmete väärtustamine Vabatahtlikkuse tunnus-tamine / ülesandetead-likkus

9 Liikmeskonna analüüs Personaalne kontakt ja ülevaade aktiivsusest

20 Liidriks olemine Juhtimine isikliku ees-kuju kaudu

10 Kollektiivne sooritus Üksuste koostöö ring-kondlikus kontekstis

21 Maakaitseringkonna piltootprojekt

Testida regionaalset juhtimismudelit

11 Liikmeskonna juurde-kasv

Püstitatud eesmärgi saavutamine

22 Regionaalne juhtimine Teostada maakaitset laiapindse riigikaitse põhimõtetel

kõrge kaitsetahtega inimesi, kes on hästi välja õpetatud ja valmis oma maad kaitsma ka relvaga.

Olen defi neerinud 3 R-i, kus ei tehta mingeid järeleandmisi – rel-vad, raha ja riigisaladus. Tahan rõhutada, et jätkuvalt on minu ees-märk viia kodus hoitavate relvade osakaal 70 protsendini. See on teos-tatav, sest olen veendunud, et kaitse-liitlased on distsiplineeritud ja hästi väljaõpetatud inimesed, kes ei tekita turvariske. Vastupidi, sellisel moel tõstame oluliselt reageerimiskiirust ja heidutustaset. Relva kandmine ja selle õige rakendamine on olnud vaba inimese tunnus läbi sajandite.

Organisatsiooni edendamiseks on vaja suunda näitavat tegevuskavaKaitseliidu ülemana olen loonud tegevuste kuvandi (joonis 2 ja tabel 1). Paljud arengukavad kirjeldavad pelgalt ressurssi, kuid jätavad ka-jastamata olulise küsimuse – kuidas toimub täitmine? Selline lähenemi-

ne ei anna tervikpilti, mistõttu olen lisanud kuvandisse ka moraalse ja kontseptuaalse tegevusliini. Joonis 2 ja tabel 1 kuvavad ja kirjeldavad tegevusliinide tegevusi ning nende kaudu saavutatavaid seisundeid, mis võimaldavad anda mõõdetavaid hinnanguid progressile. Juba Napo-leon Bonaparte on öelnud, et füüsi-lise ja moraalse komponendi suhe on 1:4. Leian, et meie edu aluseks on head juhid, nii vabatahtlikud kui ka palgalised. Kõige parem meetod on juhtimine läbi eeskuju, mida teosta-takse läbi kõikide juhtimistasandite. Siinkohal on olulisim roll maleva-pealikel, Naiskodukaitse ringkonna esinaistel ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noortejuhtidel, kes seda printsiipi oma struktuuri üle-selt rakendavad.

Kontseptuaalse tegevusliini ajendiks on arusaam, et eduka väe aluseks ja sõjakunsti oskuslikuks praktiseerimiseks on vajalik järgida 2 D printsiipi – doktriinid ja drillid. Kuna meil ei ole luksust luua dokt-

riinide arendamiseks eraldi struk-tuuri, vaid peame sellega tegelema teiste tegevuste kõrvalt, siis on need valminud ajapikku, peatükk peatüki kaupa. Sellele vaatamata on täna-seks olemas minu hinnangul kõige olulisemad peatükid, millega saab tutvuda Kaitseliidu koduleheküljel aadressil http://www.kaitseliit.ee/et/doktriin. Järge ootavad teised osad.

Kokkuvõtlikult julgen väita, et Kaitseliit, üks olulisemaid Eesti Vabariigi põhiseaduses kehtestatud omariikluse tagajaid, on jõuline ja progressiivne organisatsioon, mille võimendavateks elementideks on vabatahtlik initsiatiiv, tegevliik-mete isiklikud professionaalsed oskused ning oskuslik sotsiaalsete võrgustike rakendamine. Usun, et meil, vabatahtlikel ja palgalistel, on piisavalt oskusi ja tahet tänases keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas arukalt tegutseda ja koos edasi minna, seda ikka meie endi turvalisuse nimel.

4 | 201614

PE

RS

OO

N

Robert-Rudolf Volk, kunstnik ja kaitseliitlaneIgal allüksuse koosolekul

kohal, muheda olekuga,

terane ja sirge rühiga här-

ra. Kes ta on? See mees on

Robert-Rudolf Volk, kel turjal

95 eluaastat, nendest Kaitse-

liitu liikmelisust „kõigest“ 77

aastat.

Tekst: KRISTJAN BACHMAN

Robert-Rudolf Volk on sündinud 8. veebruaril 1921. aastal Järvamaal Kareda vallas. Tema kuuluvus Kaitseliitu taastati Tartus aastal 2008. Sõprade seas tuntud kui Ruts või Robi, on ta praegu Kaitseliidu Tartu maleva esimese malevkonna tegevliige ja kuulub malevkonna veteranide rühma koosseisu.

Allüksuse ülema Lembit-Karl Torro hinnangul on Robert ustav ja aus kamraad, kes peab lugu korrekt-susest ja on eeskujuks mitmetele teistele. Ei saa öelda, et eeskujuks teistele endavanustele, ikka noo-rematele. Praegu on Robert üks vanimaid kaitseliitlasi ja endiselt aktiivne. Kuidas kõik alguse sai, sel-lest saab aimu juba tema Kaitseliidu sooviavaldusest, mis on kirjutatud 2007. aasta septembris.

/.../ Kuulusin 1939. a kevadest (märts–aprill) Kaitseliidu Järva Male-va koolipoiste kompaniisse. Õppisin

siis Järva Maakonna Paide Ühisgüm-naasiumi I (esimeses) klassis. 1940. a talvel sain ka relva (vene vint) KL Ma-levast. 1940. a mais ja juunis oli meil taktikaline õppus maastikul Paide ümbruses. Olin sidesalgas tegev. Relv võeti ära 1940. a. sügisel (september). Põhjuseks valitsuse muutus. /.../

Tema elu on olnud kirju ja mitme-külgne. Ta on olnud skaut ja eel-mainitud koolipoisist kaitseliitlane, olnud tegev omakaitses, võidelnud Neveli all, elanud üle Tallinna märt-sipommitamise, olnud Pitka-poiss, elanud metsas, vorminud olude sunnil Lenini kujusid ning õpetanud noori kunstnikke. Sellisest värvi-kast eluteest oli Robert-Rudolf Volk nõus rääkima ka teistele.

NOORED SKAUDIPOISID

Kuidas said skaudiks? Olid sul

seal sõbrad ees või oli hoopis

perekond mõjutajaks?

No jah, võib öelda küll, et vast pe-rekond oli mõjutajaks. Mul oli neli venda, nad kõik olid kaitseliitlased ja tuletõrjes ka. Onu oli mul Kait-seliidus ja 1918. aastal selle asu-tajate hulgas. Vennad olid minust vanemad ja nemad olid mulle ikka eeskujuks. Kõige vanem vend oli käinud juba 15aastasena Vabadussõ-jas. Koolipoisina, kellel ei olnud veel karvugi. Hiljem oli ta Eesti sõjaväe allohvitser, kes 1945. aastal arre-teeriti ja sai Siberis Magadanis otsa. Teine vend oli Saksa sõjaväes lipnik ja sai Tartu rindel Pilka all haavata. Venelased võtsid ta vangi ja nii sai ka tema hukka.

Koolis olid mul sõbrad, kellega koos olime skaudid. Ma läksin skau-diks vist juba kuuendast klassist. Noortel olid oma rühmad nimega

Paralepa suvises skaudilaagris 1936. aastal. Pildil on Robert-Rudolf kõige-kõige noorem,

7. klassi poiss ja kükitab teiste vahel

ER

AK

OG

U

154 | 2016

PE

RS

OO

N

Robert-Rudolf Volk 2016.

aastal oma kodus

KR

ISTJ

AN

BA

CH

MA

N

4 | 201616

PE

RS

OO

N

Hundipoeg või Kotkapoeg. Seal oli mul üks sugulane Käsperson, hiljem oli ta nimi Järva, tema oli siis see vanem, kellele ma eksameid tegin. Meil olid ikka igasugused käsitööek-samid ... no näiteks tegime korvipu-numist.

Paide Gümnaasiumis oli meil riigikaitseõpetus. Iga aasta kevadel oli meil mais-juunis sõjaline õppus. Selline laagritaoline. Meie sõjalise õpetaja oli August Liivik, endine laskespordi maailmameister. Kõva mees. Argentiina karika üks toojaid. Tema siis korraldas kõike seda, et sõ-javäeüksusest tulid meile ohvitserid ja allohvitserid õppusi läbi viima.

NOOR KAITSELIITLANE

Sa astusid 1938. aastal Kaitseliitu

koos skautidest sõpradega?

Jah, jah. Astusin Kaitseliitu 17aasta-sena koos sõprade Preesi, Toomsalu ja Sääsega. Prees oli mu pinginaaber. Ta esimestes klassides eesti keelt suurt ei rääkinud, purssis või nii, hil-jem aga saime hästi räägitud. Tema ema oli lätisakslane ja isa oli kolonel, Kaitseliidu Järvamaa üksuse ülem. Ühel kevadel läksime poistega siis sinna Kaitseliidu Laia tänava majja. Laane oli veel sekretär, kes meid vastu võttis. Meid määrati noorte kompaniisse. Meil olid seal koos Jär-vamaa gümnaasiumi poisid ja Türilt oli ka poisse. Vanameestega me koos ei olnud. Aasta lõpus anti mulle püss, Vene vint. Käisime õppustel ka, aga ei saa öelda, et järjepidevalt. Sest ega

seda Kaitseliitu meile pikalt polnud-ki, vist aasta. 1939ndal tuli venelane ja oligi lool lõpp.

KAKS AASTAT METSAS VARJUL

Sa jõudsid Paides gümnaasiumi

lõpetada, aga pidid ennast

punaarmee mobilisatsiooni eest

mitu aastat metsas varjama?

Enne gümnaasiumi lõppu käisin tegelikult nõukogude ohvitseride kooli eelkursustel. Kooli nime täp-selt ei mäleta, aga mõeldud oli see kutsealustele. Esimese semestri sain käia, koolist kaks korda nädalas, igal teisipäeval ja neljapäeval. Harald Nugiseksiga olime samal kursusel, aga mina ei lõpetanud, sest ma ei saanud kooli õppemaksust vabas-tust ja mul polnud võimalik.

1941. aastal lõpetasin gümnaasiu-mi ja kui venelased mobilisatsiooni hakkasid tegema, siis läksingi metsa. Aga see ei olnud alguses niisama metsaminek. Räägin, kuidas vene-laste mobilisatsioonist pääsesin. Meil oli üks tubli ja tragi poiss, kes oli kooli lõpetanud minust kolm-neli aastat enne. Ta nimi oli Tomberg, hiljem Toompea. Ema oli tal muula-ne, vist Vene sakslanna, kes tsaari-ajal Venemaal abiellus ja koos isast vangivalvuriga tuli Eestisse. No ta oli kõva musikaalne poiss ja keeled suus ... oma eliidi hulgas selline tragim. Teine eliit olid seal maaoma-nike pojad, kes teda aga vihkasid. Mina olin tavaline maapoiss ja sain

temaga hästi läbi. Kui tuli nõukogu-de kord, siis ta läks NKVD julgeole-kusse ja teenis seal.

Juhtus siis nii, et mulle tuli käsk Vene sõjaväkke minna. Olin Paide turu peal, kutse näpus. Kutse peal oli, et pean minema Tapale kogune-misele. Turul kõndis aga seesama Tomberg ja me tegime juttu. Ta ütles mulle, et ära sina mine rongiga, mine jalgsi, ja mine vargsi, aega-mööda. Istu ja puhka. Kuluta aega. Läksimegi siis hiljem kolme-nelja poisiga jalgsi Tapa suunas. Enne Tapat, Tamsalu juures, sõitis meist mööda üks sõiduauto. Mööda sõitis meie komsorg. Vehkis aknast käega, et minge metsa. Kohe ruttu-ruttu panime siis metsa ja tuligi veoauto, mis oleks meid kindlasti peale võt-nud ja siis poleks mobilisatsioonist kuhugi pääsu olnud. Jäimegi metsa. Saime ühe metsavahi juurde varjule ja kaunikesti hea oli seal olla. Min-giks hetkeks sai see aeg mööda, kui ma pidin Tapale jõudma. Redutasi-me mõnda aega seal Tamsalu kandis, kahe raudtee vahel. Siis aga lasid ühed Virumaa poisid laiarööpmelise raudtee õhku ja me panime padavai kaugemale lõuna poole minema. Kõndisime mööda metsi, kuni jõud-sime lõpuks minu kodukohta. Millal-gi tuli uus mobilisatsioon, aga meie olime ikka metsas. Nüüd juba minu kodukohas. Meie Kareda vallast oli suurem jagu mehi kõik koos metsas. Varjasime ennast vana linnamäe juures, kus oldi juba Põhjasõja ajal. Ja ümbertkaudu tuli juurde mitme

Paide Güm-

naasiumi

7. klassi poiste

kompanii 1938.

aasta juunis

sõjalisel

väljaõppel

koos inst-

ruktoritega.

Robert-Rudolf

paremalt

esimene

(gaasimaski

torbik käes) ER

AK

OG

U

174 | 2016

PE

RS

OO

N

valla mehi. Mehi tuli peale Esse, Ämbra, Öötre, Koordi küladest, kõik olid siis seal ühes kohas koos.

Mäletan, seal oli üks tugev paks mees, kes magades kõvasti norskas. Nagu magama jäi, nii kohe norskas. Päeval ka norskas, no kõvasti kohe. Ärgates ütles, et tema pole midagi norsanud. Teda taheti välja ajada, et ei tohi nõnda norsata. Tolleks ajaks oli Vene kaitseliin juba lähemale jõudnud ja venelaste patrullid käisid tihti läbi metsa. Avastamise oht oli suur. Üks teine mees käis öösiti kü-las oma vastsündinud poega vaata-mas ja temaga oli sama lugu. Teised mehed talle, et ei tohi nii, annad meid ära. Ütlesid, et kui naine sün-nitamisega hakkama sai, küll saab siis kasvatamisega kah. See poeg on nüüd kirikuõpetaja. Kui metsast lõpuks välja tulime, oli sakslane siin ja ma läksin omakaitsesse. Mu vanem ohvitserist vend oli siis meie omakaitse ülem.

SOOME MINEK JÄI ÄRA – TULI ÜLIKOOL JA POLITSEIPATALJON

Mis juhtus enne, kui sa läksid

Saksa armeesse?

Ma läksin 1942. aastal õppima Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. Sain seal kevadeni käia. Kevadel sai ülikool läbi ja tuli sõjaväkke minna. Nüüd siis Saksa armeesse. Mõtle-

sin siis, kas minna metsa sooja või minna Soome. Meil oli selleks oma kamp koos. Paide Gümnaasiumi aegsed poisid, kellega koos Kaitse-liitu astusin, Aasmäe ja kes seal olid. Märtsikuus oli Tartus Aia tänavas suures auditooriumis loeng. Meid üliõpilasi aeti sinna kokku. Tulid siis Litzmann ja Mäe kõnet pidama, et sõjaväkke ja nii. Poisid hakkasid omavahel kõhistama, nagu tol ajal oli kombeks, et me ei ole nõus. Mäe keeras seal oma lehti ja ettekanne lõppes tal võib-olla varem ära. Kui ma ära läksin, olid kindralid all maja ees, teine teisel pool. Mäe andis mulle kätt. Mäletan, et mul oli seljas selline laia kraega mantel, koid olid kraest jupi ära võtnud. Mäe teretas, Litzmann ka. Mina ei tea, kas Litz-mann midagi eesti keelest aru ka sai, ta ei rääkinud küll midagi, aga andis ikka terekätt. Mäe siis rääkis. Kõndisime nende autoni. Mäe ikka rääkis ja ütles viimased sõnad mul-le: „Mina rääkisin, mis ma rääkisin, ma pean seda rääkima, aga teie olete tudengid ja teie tehke ise oma arust.“ Andis mulle veel kätt ja läks autosse.

Sellega oli mul see Soome mine-ku sats peast visatud. Ei saanud ma nende Soome minejatega kokku ega midagi, kurat. Nüüd ma ütlen küll, et oli hea, et sedasi oli. Nüüd ma olen elus. Oleksin ma Soome läinud, kes teab, kuidas elu oleks siis teistmoodi läinud. Nüüd on mul lapsed ja lap-

selapsed ja lapselapselapselapsed... vanem poeg on mul juba 60. No jah, vot sedasi on. Nagu see Toompea rääkiminegi oli, et mine jalgsi. See oli ka saatus.

Sellest Paide turuplatsil olnud NKVD-mehest Toompeast sai hiljem, 1943. aastal, sakslaste sonderführer Odessas või kuskil seal. Ta läks nen-dega kaasa juba sakslaste sissetule-ku ajal 1941. aastal. Eesti sõjakooli poisid tahtsid teda tagasi, aga saks-lastelt tuli vastus, et ta on tubli mees ja kui teil nii tubli meest veel on, siis saatke meile.

Sa läksid siiski Saksa armeesse ja

jõudsid isegi Neveli alla?

Jah, ma olin Politseipataljonis nr. 36. Allkirja ma Saksa armeesse astumi-sel küll ei andnud. Kui pidulik vande andmise aeg oli, see oli Leedus, siis olin just postil. Hiljem keeldusin ja lubati kartsa panna, äkki tuli aga kiire minek ülesandele ja mind võeti kaasa. Kartsa ei pandud ja allkiri jäi-gi andmata. Väljaõpet saime maikuu sees Kaunases, kus olime vist vanas tsaariaegses kindlustuses. Vahepeal oli meie kompanii ka Riias Lielupe ohvitseride kooli juures väljaõppel. Leedust viidi meid edasi Volgogra-di suunal puruks löödud üksuste täienduseks. Teel Kaunasest oli veel rongiõnnetus, raudtee oli minee-ritud ja seitse meie poissi sai seal plahvatuses surma.

See vana NKVD-mees Toompea, kellest rääkisin, tuli ka mujalt sinna Venemaa rindele. Olime temaga seal koos. Pidasime seal peamiselt partisanide vastast võitlust. Tegime metsade puhastust, sest rindesõda seal nagu ei olnud. Me võitlesime seal 1943. aasta septembrist kuni novembrini. Novembris sai Toompea puhkusele ja võttis mind ametlikult endaga puhkusele kaasa. Pidime siis Eestist minema Soome. Temal jäi minemata ja minul ka. Tema oli hiljem Rootsis muusik ja seal ka suri. No vot, kuidas jälle läks...

Puhkuselt läksin tagasi rindele. Aastavahetuse eel, see oli vist vana-aasta reede, vastu 30. detsembrit. Murdsime üle jõe ja lõime sinna kümnekesi sillapea. See jõgi oli küll kitsas, ehk viis meetrit lai, aga 3–4 meetrit sügav. Uusaasta 1944 võt-singi seal sillapeal vastu. Mõtlesime küll, et kurat, mis saab. Lootsime, et vastane võtab aastavahetust vä-heke rahulikumalt. Vene lennukid

ER

AK

OG

UE

RA

KO

GU

1943. aastal Riias Lielupe rannas väljaõppel. Vasakult Heldur Luik, Holger

Pukk, Robert Volk

4 | 201618

PE

RS

OO

N

tulid sinna maha ja maha. Vedasid sinna laskemoona ja tõenäoliselt viisid oma ülemaid ära. Meie saime sealt ikka tulema. Sakslased vahe-tasid meid välja. Rindelt tulime läbi külma jalgsi Idritsa ja Sebeži kaudu kuni Daugavpilsini välja. Seda oli kõvasti üle 150 kilomeetri. Sealt saime juba rongiga Eestisse.

Kuidas te sillapeal 1944. aasta

vahetust vastu võtsite?

Meid poisse küll palju ei olnud seal üle jõe, aga paugutasime kõvasti. Puude vahele andsime kõvasti tuld. Meil oli tugevamat relvastust kaasas. Kogu üksuse relvastus oli Vene oma, aga vormid ikka Saksa politseipa-taljoni omad. Minul oli Dektarjovi-tüüpi kettaga kuulipilduja. Kurat, riviõppel oli sellega ikka raske. Maximi kuulipildujad oli meil ka. Raskepatareis oli kaks „maksimit“. Ühe „maksimi“ taga olid nii kanged poisid, kes ei võtnud seda rännakul isegi lahti. Vedasid niisama korda-mööda seljas.

TAGASI EESTIS - MÄRTSI-POMMITAMISEST PITKANI

Piiritaguste lahingutega

ei saanud sinu sõjaaegsed

katsumused veel läbi?

Nojah. 1944. aasta jaanuari lõpus saime tagasi Tallinna. Siis muudeti ka pataljoni nimi ära ja saime 289. rindepataljoniks. Mehed jagati laiali ja vanemad mehed pandi nn tehni-lisse või tagavarapataljoni numbriga 288. Meie kompanii ülemaks oli leit-nant Elmar Lipping, tema oli meil ka 36. ajal. Weltwebel oli Kirsimägi.

Enne väljasõitu Amblasse, 9. märtsil, pommitati Tallinna. Olime parajasti Vabriku tänava koolimajas. Selle all oli varjendi moodi asi. Naa-bermaja oli kahekorruseline puu-maja ja seal juhtus, et pomm kukkus läbi maja alla keldrisse, aga ei plah-vatanud. Pomm oli kukkunud läbi korruste ja läbi voodijalutsi. Voodis magas samal ajal vindine mees, kes õhuhäiret ei kuulnud ja kohe varjen-disse ei tulnud. Tuli meie juurde hil-jem, käsi verine, muud viga ei olnud. Voodi pinnud olid kätt veristanud. Käisime hiljem seda kohta vaatamas ja auk oli näha alt keldrist katuseni. Järgmisel päeval viidi pomm sealt minema. Läksime ka meie.

14. või 15. märtsil viidi meid Amb-lasse väljaõppele ja sealt põhjaran-

nikule. Amblas sain veel sugulase Eduard Viiraltiga kokku, enne kui ta Pariisi ära läks. Põhjarannikul jõudsime Saka ja Tagadi kanti. Käi-sime Orus, seal Pätsu suvilas Oru lossis. Sealt viidi meid Vasknarva ja Permisküla alla. Vasknarva all oli võrdlemisi rahulik võrreldes sellega, mis oli Narva suunal ja Permisküla pool. Mina olin seal lisaks ordonants

– allohvitser, kes vastutas ka lange-nute matmise eest. Kassinurmes ühe matmise ajal tulin läbi metsa Jaamaküla staabi poole ja sõin seal marju. Püss oli mätta peal. Tulid ühed Saksa mundris mehed ja võtsid mu kinni kui Vene piiluri, kes on Saksa vormis. Tuli välja, et need olid Permisküla poolt tulnud Alfons Re-base mehed. Mõõtsime siis üksteist ja saime ikka aru, et oleme ühel teel.

Sealt Vasknarva rindelt ma panin siis septembris nii-öelda plagama.

Kuidas teil Eesti rindelt äraminek

toimus ja kuhu sa lõpuks välja

jõudsid?

Öeldi, et tuleb tulla. Hakkasime sealt koos meestega astuma. Tu-lek oli organiseeritud, aga mehed muudkui kadusid ära. Ma tulin mõne aja meestega ühes, siis hüppa-sin ka ära ja käisin oma kodukohast läbi, kuid sisse ei läinudki. Tahtsin minna Rootsi või Soome. Aga no noor inimene ei mõtle ju täielikult. Soome minna enam ei saanud.

Sain ühendust Pitkaga. Olime lõpuks Läänemaal ja meil oli üks grupp Ristil. Mäletan, et Pitka pidas

23. septembri varahommikul (1944) kella kuue ajal kõnet ja pidi meestega minema Keila-Joale. Ta pidi minema Tallinna kaitsele, aga ei jõudnud sinna. Mis juhtus, ei tea. Meie hulgas oli aga üks mees, kes oli olnud Nõu-kogude armees. Üks ohvitser, selline erariietes mees. Ma ei tea, kas ta tun-dis Pitkat, aga nad vaidlesid kõvasti. Mina olin nii väsinud, et jäin seal kõr-val magama. Ärkasin laskude peale. Eespool käisid paugud või revolvrila-sud. Siis juba räägiti, et see mees oli spioon, kes tuli ja likvideeris Pitka ära. Olen teiste Pitka meeste käest küsinud, aga keegi ei ole Pitkat näi-nud pärast kella kuut 23. septembril. Mina arvan, et Pitka lasti seal Ha-rudevahe teel maha. Sest eest tulid tankid ja ta läks sinna. Aga mida sa otsima lähed, kui juba tankid ees, ja me jäime sinna taha. Mehed olid kõvasti vindised ja vähem vindised. Kuidas sa venelast niimoodi puruks lööd. Kirjutatakse, et Pitka jäi tanki alla koos vintpüssiga. No ega Pitka olnud mingi vettepeeretaja mees, tal polnudki vintpüssi. Relv tal kind-lasti oli, aga see oli tal taskus. Minul polnud siis enam vinti, oli ainult 6.35 kaliibriga püstol. See ju daamide relv. Ma olin siis juba erariides ja pääsesin sealt metsa. Elasin veltveebel Kruusi-mäe kodus Käru külas. Kuu aega olin seal, alles siis tulin kodukülla.

Kas Pitkat tundsid juba

varasemast ajast?

Tundsin varem, jah. Pitka vanem vend Antsu-Mardi Pearu langes

ER

AK

OG

UE

RA

KO

GU

Toila laagris 1944. aasta suvel. Ees Lepik, tema kohal Lembit Pilv ja keskel Robert Volk

194 | 2016

PE

RS

OO

N

koos minu ema vennaga ilmasõja ajal sakslaste kätte vangi. Kas nad siis hävitati või langesid lahingus, aga kadunuks nad jäid. Minu ema käis pärast tihti Pitka talusse külla ja ema teine vend käis ka pärast Va-badussõda sageli Pitka juures jutul. Käisime pereti läbi. Kui Pitka sai Kiltsi suurema talu, siis jäi läbikäi-mine harvemaks.

1938. aastal tuli Pitka Tarbijate Keskühenduse esimeheks ja me käisime vanema vennaga koos Pitka juures Tallinnas. Olin siis juba kait-seliitlane. See Pitka, keda ma noore-na nägin, oli hoopis teine mees kui Harudevahe teel. Kohe vaks vahet. Metsas oli ta vana ja kortsus.

Kui sõda lõppes ja Vene aeg

peale tuli, mis sinust siis sai?

Paberitel on mul kirjas, et olin Vil-jandi fi lterlaagris. Veretööd mul ei tuvastatud. Ma ei ole andnud kuhugi allkirja, et ma üldse Saksa armees olin. Õnn on mind vist saatnud. Kui hiljem dokumendid kätte sain ja vabanesin, siis tulin 1948. aas-tal Tartusse. Sain koha samasse korterisse, kus ma olin elanud oma tudengiõpingute ajal.

KUNSTNIKU ELU

Olid pikki aastaid Tartu

Kunstikooli õpetaja.

Räägi, kuidas kunstniku tee

leidsid.

Ma kahetsen, et ei eiranud oma vanema venna juttu ega läinud 1942. või 1943. aastal Pallasesse õppima. Vend polnud suurt kunstiinimene, ikka sõjaväelase vaimuga. Mul oli aega küll, et oleks saanud minna.

Siis tahtsin 1948. aastal minna endisesse Pallasesse (Eesti NSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut) skulptuuriosakonda, kuid enam ei võetud vastu. Tegin küll eksamid koos Ilmar Malini ja Olev Subbiga kenasti ära, aga mineviku pärast ei võetud. Vastuvõtul oli mandaat-komisjonis Tartu Ülikooli komsorg Kalits, kes ütles mulle, et ei ole ustav, ei saa võtta. Sõjaväes käimise pärast ei saanud.

Sain siis Tartus skulptor Anton Starkopfi juurde. Kunstnik Eduard Viiralt, mu ema onupoeg, oli ka Starkopfi juures õppinud. Viiralt oli omamoodi mees. Starkopf ütles tema kohta, et kui viin sai otsa, siis sõi klaasi ka kõrinal ära. Saksamaal tegid nad ka koos koerust nii, et sattusid politseisse.

Starkopfi juurde tööle sain venna kaudu, kes oli ehitusel kipsliistu-tõmbaja. Ta tegi Roosna-Alliku mõi-sa ehitusel kipsitöid, ehiskapiteele ja kipsliiste. Sealt oli mul natuke algust olemas. Kivide lõhkumist õppisin samuti algul kodus, kui

ER

AK

OG

U

käisime isaga põllul kive kantimas. Ütleme nii, et olin juba eelneva kooli saanud.

Hiljem sain tööle Kunstnike Liidu kunstifondi. Seal oli skulp-tuuriosakond. Aga see oli ju Vene aeg – valati kõvasti ainult Lenini ja Stalini kujusid. 1975. aastast võttis Tartu Kunstikooli maalikunstni-kust direktor Harri Pudersell mind tehnilise kiviraide õpetajaks. Olin kunstikoolis 25 aastat kuni 90ndate alguseni. Sinu (artikli autori – toim.) õpetaja ma vist enam ei olnud? Olin siis vist juba pensionil... (muheleb). Praegu pole muud, kui käin näitus-tel ja iga nädal saunas ja lahendan ristsõnu.

Mis sa arvad, kas militaarne taust

ja kunstniku hing on teineteist

kuidagi toetanud?

No eks ta ikka ole. Füüsiliselt juba. Ma tunnen, et mu käed on tugeva-mad kui jalad. Kivi raidumine on kõva töö. (Härra Volk näitab piltli-kult muskleid.)

Mida tahaksid öelda praegustele

kaitseliitlastele ja noortele, kes

alles Kaitseliitu tulevad?

No mis... tuleb kaitsta kodumaad! (Väga resoluutselt.) Tuleb selle eest seista! Ega praegu on ka kibe aeg. Ma leian, et ei saa teiste peale loota, tuleb ikka ise teha.

Skulptor Anton

Starkopfi ateljees

1962. aastal Tar-

tus. Ees Starkopf

prillide ja baretiga,

Robert-Rudolf

kõige tagumine

4 | 201620

VÄ

LJA

ÕP

E

Üksikvõitleja varustuse peidikudTeoreetiliselt – mida sa teed,

kui Eesti peaks langema?

Võib juhtuda üllatusrünnak,

millele ei jõua reageerida.

Võib juhtuda, et pikema

konfl ikti lõpuks on meie

tähtsamad asulad hõivatud.

Kaitsejõudude suuremad ük-

sused on kas laiali pillutatud

või pole koguneda jõudnud-

ki. Liitlaste abi võib olla teel,

aga pole veel kohale jõud-

nud. Mida sa siis teed?

Tekst ja pildid: MARTIN TAMM

Kui koju minna ei saaJuba nõukogude okupandid pidasid Kaitseliitu suuremaks ohuks kui kaitseväge. Käsk Kaitseliidu likvi-deerimiseks anti enne, kui kaitsevä-ge punaarmeega liitma hakati. Isegi Kaitseliitu kuulumine kuulutati kuriteoks, millest piisas Siberisse saatmiseks. Pole põhjust arvata, et kestahes uued okupandid suhtuvad isamaad armastavatesse inimestes-se teisiti. Koju minnes seaks kaitse-liitlane lisaks endale löögi alla ka oma pere.

Seega – jätkata võitlust. Minna metsavennaks nagu tuhanded pä-rast maailmasõja lõppu. Kuid met-sas on vaja ellu jääda. Ning mida iseseisvamalt, seda parem. Mida vähem on sul vaja abi tsiviilisiku-telt, seda kergem teile mõlemale. Parim võimalus selleks on varem ette valmistatud peidikud. Mida, kuidas ja miks peita, sellest siin artiklis räägimegi.

Üldine varustusepeidikSee on esimene peidik, mis peaks olemas olema igal võitlejal. Selle sisu vastab üldjoontes varustusele, mille sa Kaitseliidust oled saanud. Peidiku kogumass võiks olla selline, et sa jaksad kõike korraga kanda.

Riietus. Suve- ja talverõivad, jala-nõud. Müts, sall, kindad. Töökindad. Vahetuspesu ja sokid. Veekindel riietus. Seljakott.

214 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

Varustus. Nuga. Tikud (veekind-lalt!). Kirves. Nöör. Katelok või pott, termos, söögitar-bed. Magamiskott ja lebomatt. Suured, paksust kilest prügikotid (200+ l, võivad osutuda mitmeski mõttes kasulikuks). Telkmantel või present. Saag. Veefi lter. Ilma libes-tita kondoomid (aitavad hoida asju veekindlana). Kalastustarbed. Paar pakki suitsu, isegi kui sa ei suitseta (sobib valuutaks, vestluse alustami-seks). Metsas ellujäämise või toidu leidmise õpik.

Meditsiin. Steriilsed sidemed ja tampoonid, nii palju kui mahub. Teibirull (5 cm laiune). Viin või pii-ritus (steriliseerimiseks on ideaalne 70% etanool). Aspiriin (säilib kauem

kui teised põletikuvastased ravimid, aga vedeldab verd).

Söe- ja veepuhastustabletid. Laia spektri antibiootikumid. Mineraa-

lid (Mg, Ca, Zn). Vähem tähtsad, aga siiski head omada on C-vitamiin ja glükoos.

Toit. Igas peidikus võiks olla paari päeva varu toitu, et sa pärast peidiku avamist ka selle sisu kanda jaksaksid.

Toidupeidik Kui sul on juba olemas 1–2 üldpeidikut, siis tasub mõelda eraldi toidupeidikute loomisele.

Toidu säilitamise põhireegel on, et kõik kuivad asjad säilivad. Ja märkimisväärselt kauem, kui on pakendil kirjas. Mida kuivem on toit ise ja mida kuivem on säilituskesk-kond, seda parem.

Osa peidetavast toidust peaks olema tarvitatav kohe – batoonid,

4 | 201622

VÄ

LJA

ÕP

E

kuivikud, pähklid, küpsised, kuiva-tatud liha, karamell- ja lutsukom-mid, šokolaad (mida tumedam, seda kauem säilib). Eelnimetatud asjad on aga kallid ning võtavad suhteli-selt palju ruumi.

Teine, suurem osa toidust peaks olema kuivained – riis, makaronid (eelista spagette – nendes on vähem õhku kui sarvekestes), tangud, oad ja herned (valguallikas), sool (väga oluline!). Mida rohkem kuivaineid, seda parem. Elukvaliteedi paran-damiseks pane toidu juurde ka teed, kohvi, pipart ja maitseaineid.

Hea ja odav viis oma pei-dikusse veel toiduaineid lisada on koguda kokku Kaitseliidu õppustelt üle jäänud kraam – niikuinii leidub seal tooteid, mida sa eelistad söömata jätta. Nädalava-hetusel metsas ei söö, aga kui pead ennast metsas mitu kuud peitma, küll siis kaubaks läheb.

Kui sa oled eriline rahaboss, siis võid peita ka pooltooteid nagu mit-mesugused makaroniroad ja muud kuivad road, kuivatatud puuvilju ja mett.

Vältida tasub konserve – need ei säili pikaajaliselt nii hästi kui kuivad asjad. Samuti jäta peidikusse panemata igasugused vedelikud (v.a viin ja piiritus) – võivad rikkuda kogu toidu.

Peidiku peitminePeidiku peitmiseks on eri viise. Kindlasti ei tohi seda peita oma koju või aeda. Parimal juhul asub peidik kuskil looduses, varjatud ko-has, aga siiski sellises, kus sa suu-dad selle leida ja avada ka pimedas ja lume alt. Kuigi peita võib ka maa peale, eeldame siiski, et enamik peidikuid lähevad maa sisse. Sel-leks peab peidiku anum olema tu-gev, veekindel ja uuesti suletav. Vesi on peidiku kõige suurem vaenlane. Ka väike kogus peidikusse pääse-nud niiskust paneb seal käima hal-

lituse, mis hävitab nii toidu kui riided.

Kõrge pinnavesi võib peidiku maapinnale

tõsta, eriti talvel. Kilekotis asju maha matta ei ole mõtet. Sa ei suuda kilekotti kunagi nii sulgeda, et ta maa all vastu peaks.

Peidiku teine vaenlane pärast vett ja enne loomi on detektorist. Hobiarheoloogid otsivad rahu ajal oma detektoritega sisuliselt igal pool. Algajad käivad vanades lahingupaikades, veidi kogenumad otsivad välja ajaloolised kaardid ja tuustivad vanu inimasustusi. Ning kui midagi targemat teha pole, siis minnakse lihtsalt kõrgema maasti-kuvormi peale, sest loogika ütleb, et seal võib midagi olla. Kui võimalik, tee oma peidik metallivaba.

Peidiku rajamiseks on parim aeg kas kevadel looduse tärkamise ajal või sügisel vahetult enne lehtede langemist. Nendel aegadel aitab loodus ise peidikut varjata. Luura välja sobiv koht, vii oma peidik ja tema sisu kohale ning võta kaasa labidas, kühvel, kaks telkmantlit või koormakatet ja ämber – ülejäänud mulla peitmiseks. Kui mullakihi alt tuleb välja liiv, moreen või miski muu, mis niisama metsa all tekitaks

MATKANIPP: metsas on kuivaineid

märksa lihtsam tarvitada

taassuletavas taaras

kohe küsimusi, siis peida eelisjärje-korras see. Ideaalis viska jõkke või järve. Pärast moonda peidik, kuid ära istuta selle peale puid. Käi kuu, poole aasta ja aasta pärast kontrol-limas, kas keegi on peidiku vastu huvi tundnud. Ning tee seda kõike kindlasti üksinda.

OhutusSinu isikliku peidiku asukohta tohid teada ainult sina ise. See on ainuke garantii, et peidik on alles ka siis, kui sul seda vaja on. Sa võid ju oma peret ja sõpru usaldada – aga eelmi-ses metsavendade vastases võitluses peksid punased peredelt ja sõpradelt välja kõik, mida nood teadsid. Nii peidikute kui metsavendade endi asukohad. Seega on kõigile parem, kui sinu peidiku asukohta tead ainult sina ise.

See on lühiülevaade peidikutest. Kui sul on hea hulk varustust ja mõne kuu toit metsas ootamas, siis ei mõtle sa pikalt, kas peaksid metsa-vennaks minema või mitte. Ning kui potentsiaalne okupant näeb, et iga kaitseliitlane on valmis (mitte ainult vaimselt!) ka pärast okupeerimist vastupanu osutama, mõtleb temagi ehk veidi pikemalt.

234 | 2016

SÕ

JAR

AU

D

Hiiumaa kaitseliitlased

avasid lasketiiruKaitseliidu Hiiumaa malev-

konna staabis on nüüd oma

siselasketiir püstolist tulista-

mise oskuse treenimiseks.

Tekst: HELJA KAPTEIN

Hiiumaa lasketiir on väike, vaid nelja laskekohaga tavapärase küm-ne raja asemel. „Meile on see siiski piisav, sest Hiiumaal on ka rahvast vähem,” ütles Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna instruktor Taimo Juhe.

Valminud lasketiirus on 25 meet-ri pikkune laskeala ja sihtmärgiala, lasta saab käsitulirelvadega ehk tegu on püstolitiiruga. Laskekohad on üksteisest eraldatud läbipaistva seinaga, mille juures on optilised vaatlustorud. Seega ei pea harjutaja iga lasu järel märklauani kõndi-

ma, vaid saab pikksilmast vaadata tabamust, et vajadusel laskeasendit korrigeerida. Tiirus on ka pööratav sihtmärgisüsteem, vastav valgustus ja ventilatsioon.

Lasketiirul on tänu korralikule ventilatsioonile ja põrandaküttele ka huvitav lisafunktsioon – kuna iga päev tiirus laskeharjutusi ei tehta, saab samas ruumis pärast õppust kuivatada varustust enne lattuvii-mist.

Teooriast praktikasseLasketiirus toimuva eest vastutab vanemvalvur Kristjan Reino, kes on läbinud laskeinstruktori koolituse.

Laskeharjutusteks on ette nähtud kindlad päevad. „Mõnel ametikohal on teatud regulaarsusega laskehar-jutused kohustuslikud, aga üldiselt seab laskeharjutuste sagedusele pii-rid õppusteks eraldatud laskemoona hulk,” rääkis Reino.

Ta lisas, et lasketiirus käiakse enamasti eesmärgiga baaskursu-sel saadud teoreetilisi algteadmisi praktikas rakendada, saada kätte tunnetus ja esmane laskeoskus.

„Edasi on vaja lasketiirus käia selleks, et laskeoskust arendada ja juba saavutatud taset hoida,” ütles Reino ning märkis, et piisava lasketreenin-gu käigus tekib nn lihasmälu, mis on ülioluline eeldus reaalses olukor-ras kiiresti ja õigesti tegutsemiseks.

Tiirus laskmine nõuab ka eel-teadmisi: „Enne tiiru tulemist peab oskama ikka õigesti sihtida, et ruumi põrand, seinad ja lagi ei saaks kahjustada,” selgitas ta.

Laskmise ajal peavad kõik tii-rus olijad kandma kõrvaklappe ja silmade kaitseks prille. Reino jälgib nii kaitsevahendite kasutamist kui harjutajaid, vajadusel suunab ja õpe-tab. „Relv on relv ja hooletuks ei tohi muutuda, vale liigutuse tagajärjed võivad olla kurvad,” ütles Reino.

Hiiumaa lasketiirus jälgib

naiskodukaitsjate Küllike

Tammeveski ja Anne Kaasiku

laskmist Tõno Tammeveski

HE

LJA

KA

PT

EIN

4 | 201624

SÕ

JAR

AU

D

L I S A T E A V E

Oluline on ristkasutusTOOMAS KUNINGAS,

Kaitseliidu peastaabi

tagalakeskuse kinnisvara-

jaoskonna juhataja

Kaitseliidu keskjuhatuse kehtesta-tud Kaitseliidu kinnisvara ressursi-põhine arengukava aastaiks 2013–2016 saab käesoleva aasta lõpuks suures osas täidetud – valminud on kaks 300 m välilasketiiru (Väluste Viljandimaal ja Metsniku Valgamaal), Jõgeva maleva uues staabi- ja tagalakeskuses on 50 m siselasketiir ja käesoleva aasta lõpuks valmib sarnane lasketiir ka Sakala maleva staabi- ja tagalakeskuses. 2013. aastal kirjeldatud eesmärkidest jääb täitmata vaid käesolevaks aastaks planeeritud Eivere 300 m välilasketiiru rajamine, mille valmimine on kaitseministeeriumi poolt riigieelarvest eraldatavate investeeringute ülevaatamise tulemusel teadmata ajaks edasi lükatud.

Samal ajal ehitusprojektide koostamise ja ehitustöödega on kestnud töömahukad perspektiivsete välilasketiirude aren-dusprotsessid – kinnisasjade omandamine, keskkonnamõjude hindamine, detailplaneeringute koostamine, maakonnaplanee-ringute koostamisel osalemine – just kvaliteetne tulemuslik töö nö taustal on võimaldanud keskjuhatuse suuniseid täita ja arengukavas kirjeldatud lasketiirud valmis ehitada.

Lasketiirude kui spetsiifilise taristu arendamisel on Kaitse-liidu väljaõppele kahtlemata olulised ka teised Eestis rajatavad laskeväljaõppeehitised, mida on võimalik väljaõppeks kasuta-da. Eelkõige on siin olulised Võrumaal asuv Tsiatsungõlmaa 300 m välilasketiir (valmis 2013. aasta alguses) ja 2015. aastal valminud Jõhvi 100 m lasketiir ning Pärnumaal asuva Kikepera harjutusvälja Lutsu laskeväli.

2017. aasta alguseks valmib uus Kaitseliidu kinnisvara arengukava, mis käsitleb minimaalselt perioodi kuni aastani 2020. Praeguse eelinfo põhjal ei pruugi nimetatud vahemikus jätkuda Kaitseliidule riigieelarvelisi vahendeid välilasketiirude rajamiseks. Seetõttu on võtmeküsimuseks juba olemasolevate, nii kaitseväe kui Kaitseliidu lasketiirude võimalikult intensiiv-ne (rist)kasutus (sh kasutuseks vajaliku personali tagamine) ja Kaitseliidu põhjendatud vajaduse kirjeldamine uues riigikaitse arengukavas (2017–2026).

Relvad erinevad üksteisest kaalu, kasutatava moona, raua pikkuse ja muude omaduste poolest. „Mida kergem on relv, seda lihtsam on seda hoida nõrgemate käelihastega naisel,” tõi Reino näite. Eriti paistab see välja seistes tulistades.

„Olen positiivselt üllatunud, sest nii kaitseliitlaste kui ka naiskodu-kaitsjate lasketulemused on väga head,” lisas ta.

Kasulik nii võistlusteks kui laagri kaitseksNaiskodukaitsjad käivad tiirus harjutamas paar korda kuus kok-kulepitud päevadel. Nii mõnedki uued liikmed on avastanud endale laskmise kui spordiala.

„Lähenemas on NKK laskevõist-lused ja võistkond saab treenimi-seks ka lisavõimalusi,” ütles NKK Hiiumaa jaoskonna esinaine Anne

Kaasik. Ta ise hakkas laskmisega tegelema kohe, kui aastal 2000 nais-kodukaitsjatega liitus.

„Siis lasksime põhiliselt automaa-dist. Väikese kaliibriga püstoli juurde jõudsin aastal 2007, kui Hiiumaal oli vaja välja panna võistkond Pärnu las-kevõistlustele,” meenutas ta. Kaasik rääkis, et nendel võistlustel läks neil nii võistkondlikult kui ka individuaal-selt väga hästi. „Sealtpeale püstolihu-vi minus süvenema hakkaski.“

Lääne ringkonna instruktori Svetlana Mustkivi sõnul tunneb osa naiskodukaitsjaid, et just lasketiir on vajalik koht nende oskuste täien-damiseks ja parandamiseks. “Nii võistlustel kui suurõppustel on vaja, et naiskodukaitsja oskaks kasutada relva,” ütles ta, lisades, et tänu sel-lele oskusele saavad nad vajadusel oma jõududega kaitsta välikööki ja meditsiinipunkti või olla arvestatav osaline laagri kaitses.

Varem Kaitseliidul sisetiiru polnudki, laskmisharjutusi tehti Ka-pasto karjääri sisse seatud ajutises laskepaigas, kus saab kätt ja silma treenida ka automaatrelvast tulista-des. Praegu saavad Hiiumaa malev-konna püstolitiirus harjutamas käia ka Hiiumaa politseinikud ja Hiiu-maa laskeklubi liikmed.

254 | 2016

SÕ

JAR

AU

D

Oma laskeoskust kontrollivad kait-

seliitlane Tõno Tammeveski ja nais-

kodukaitsja Küllike Tammeveski

Metsniku

Maksimaalselt 300meetrist laske-distantsi võimaldav vähendatud ohualaga lahtine lasketiir. Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus 12 rajaga elektrooniline sihtmär-kide süsteem.

Lasketiirus on lubatud kasuta-da püstoleid, püstolkuulipildujaid ja revolvreid kaliibri piiranguta; vintraudseid relvi kaliibriga kuni 7,62 mm, sileraudseid relvi kaliibri piiranguta ning tankitõrjerelvi alakaliibriga kuni 9 mm.

Valminud 2015

Väluste

300 m vähendatud ohualaga lahtine lasketiir, milles on 24 laskekohta ja võimalik on lasta 11 distantsilt (5–300 m). Lisaks tavasihtmärkidele on lasketiirus 12 rajaga elektrooniline sihtmärkide süsteem, sh liikuv sihtmärk.

Lasketiirus on lubatud kasutada püstoleid, püstolkuu-lipildujaid ja revolvreid kaliibri piiranguta, vintraudseid relvi kaliibriga kuni 7,62 mm, sileraudseid relvi kaliibri piiranguta ning tankitõrjerelvi alakaliibriga kuni 9 mm.

Valminud 2013

Kaitseliidu uued lasketiirudJõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse siselasketiir

50 m kolme rajaga püs-tolitiir koos elektroonilise sihtmärkide süsteemiga.

Valminud 2015

Sakala maleva staabi- ja tagalakeskuse siselasketiir

50 m kolme rajaga püs-tolitiir koos elektroonilise sihtmärkide süsteemiga.

Valmib 2016

HE

LJA

KA

PT

EIN

4 | 201626

SÕ

JAR

AU

D

Kaasaskantav

metsaköökNagu kirjeldab meile Maslow’ püramiid – ja nagu

me kõik usutavasti ka ilma selleta aru saame –, on

inimese kõige tähtsamad vajadused füsioloogili-

sed. Näiteks toitumine. Kui kõht on tühi, siis ei ole

huvi püüelda millegi vaimsema poole. Koos huvi-

ga kaob ühel hetkel ka jaks üldse midagi ette võtta.

Tekst: KERT MEIDRA

Nii peetakse ka toidu tegemise ja söömise vahendeid väga tähtsaks ja neid arenda-takse pidevalt. Kuigi tänapäeval on laialt kasutusel ka tavaline katelok ja piirituse-priimus, on võimalik endale hankida ka oluliselt mugavamaid, kergemaid ja kiire-maid vahendeid.

Täiustatud gaasipõletidPiiritusepriimused on asendunud gaasipõ-letitega. Küllap on mõned teist kellegi käest kuulnud, et gaas ei taha külma ilmaga põleda ja soojenemine võtab kaua aega. Kindlasti kaotavad kõik gaasiballooniga põletid külmema ilmaga arvestatavalt oma võimekust. Mida külmem on kütus, seda madalam on auru rõhk ja seda väiksem põleti võimsus. Temperatuuri langedes langeb kanistris rõhk, see võib kaasa tuua raskusi piesosüütajaga süütamisel ja piken-dada keemistemperatuuri saavutamise aega. Suurimad gaasipõletite tootjad on aga neid nüansse arvesse võtnud ja välja töötanud lahendused nii piesosüütajatele kui gaasisegudele.

Kui temperatuur langeb alla nulli, on üldiselt soovitatav hoida gaasikanister oma taskus soojas ning võtta välja vahetult enne kasutamist. Kasutamise ajal ei ole hea asetada kanistrit otse lumele, vaid näiteks lamamismatile või muule sellesarnasele tasasele pinnale, mis jääb barjääriks ka-nistri ja külma lume vahele.

Tuntuimad gaasipõletite ja nende lisaseadmete tootjad on Jetboil ja Primus. Allpool tutvustangi paari populaarsemat Jetboili gaasipõletit, mis on saadaval ka taktikaliseks kasutamiseks sobivates maastikutoonides.

agu

–, on

ili-

i ole

uvi-

võtta.

ise a-alt se-a ire-

sipõ-käest

. ga

oma da

m s uua iken-e n lja ele

Jetboil Flash- 1 l keedunõu koos isoleeriva ümbri-

sega- roostevaba põleti- süütamine nupuvajutusega - kuumaindikaator isoleeriva ümbri-

se sees- kaas, millest saab juua; mõõdutops- keedunõu sisse mahub 100 g gaasi-

kanister- mõõdud 104 mm x 180 mm- kaal 400 g- maht 1 l- vee keemistemperatuuri saavuta-

mine (plusskraadidel): 2 min 30 sek 0,5 l kohta

274 | 2016

SÕ

JAR

AU

D

LISAINFOT: https://www.reorg.ee/tootjad/category/123-jetboil

https://www.reorg.ee/tootjad/category/122-light-my-fire

Mugavad matkanõudHea keeduvahendi juurde on võimalik soetada ka väga head sööginõud.

Rootsi fi rma Light My Fire toodab mugavaid ja funktsionaalseid plastikust matkanõusid. Nende kaal on pea olematu ja neid saab pakkida üksteise sisse, säästes seljakotis ruumi.

Üks populaarsemaid komplekte on Mealkit 2.0. Komplektis on:

- 500 ml kaas/taldrik- 900 ml taldrik/kauss- 170 ml veekindel suletav karp- 320 ml veekindel suletav ovaalne karp- 260 ml kokkupakitav tass- kombineeritud sõel ja lõikelaud- spork ehk eesti keeles luhvel- kinnitusrihm

Komplekt kaalub 384 g ja selle mõõtmed on 194 x 194 x 61 mm.

Spork on valmistatud tritaanist, nõud polü-propüleenist ja kinnitusrihm termoplastilisest elastomeerist. Materjalid ei anna toidule lõhna ega maitset ega sisalda BPA-d.

Nõusid on lihtne puhastada ja hooldada, neid võib pesta nõudepesumasinas ja kasutada mikro-laineahjus.

Jetboil MiniMo- spetsiaalne gaasiregulaator tagab ühtla-

se väljundi ka miinuskraadidel (https://youtu.be/-GFA3SW2ktc)

- metallist käepidemed tagavad mugava keetmise ja söömise

- süütamine nupuvajutusega - väike „lusika nurk“ võimaldab paremini

süüa otse keedupotist- soojustatud kaas, millest saab juua; mõõ-

dutops- mõõdud 127 mm x 152 mm - kaal 415 g - maht 1 l- vee keemistemperatuuri saavutamine

(plusskraadidel): 2 min 15 sek 0,5 l kohta

4 | 201628

VÄ

LJA

ÕP

E

Rannakaitsjate neli tegusat aastatPärnu maakonnal on 242

km merepiiri ning see va-

jab võimaliku ründe korral

spetsiifi list ja konkreetset

kaitsetegevust. 2012. aasta

aprillis loodi malevas kuna-

gise Pärnumaa mereüksuse

baasil rannikualade ja sada-

maobjektide kaitseks ranna-

kaitseüksus.

Tekst: AIN RUNIN

Sellesarnaste eesmärkidega üksu-sed tegutsesid ka esimese Eesti Va-bariigi ajal Kaitseliidu struktuuris ja II maailmasõja ajal omakaitses. Uue rannakaitseüksuse malevapoolseks koordinaatoriks määrati major Lau-ri Larm, kelle asjatundlikul juhen-damisel üksus oma tegutsemist alustas. Rannakaitse taasloomise algatust toetasid innukalt ka need Pärnumaa vabatahtlikud, kes on ise kokku puutunud meretemaatikaga.

Kihnlased on rannakaitses olnud üksuse algusest peale. Nende üksus koosneb kümnest Kihnu mehest, kes jõudumööda panustavad riigikait-sesse Kaitseliidu ridades. „Aktiivsus küll varieerub, kuid püsivast veeta-kistusest sõltumata on jao aktiivse-mad liikmed pea igal õppusel väljas ja löövad kaasa ka muudes tegevus-tes,“ ütleb üksuse Kihnu juurtega liige Ingvar Saare.

Seda püsivat veetakistust peab ta ka omajagu atraktiivseks, sest mit-med ägedad õppused on toimunud just Kihnus. Osalejad on jäänud ra-hule ja Kihnu võitlejad ise on jäänud omakorda väga rahule, et ka Kihnu saarel on „märulit“ saanud. „Kui

alati ei õnnestugi õppusel osaleda, siis võib kindel olla, et eeljulgestus-post Liivi lahel on püsivalt paigas,“ lubab Saare.

Rannakaitsest päästmiseni Rannakaitseüksuse põhiülesanne on sadama ja sadamaobjektide või teiste rannikul asuvate objektide kaitse, merevaatluse korraldamine ja dessanditõrje. Vajadusel ollakse suutelised ka meredessanti läbi viima. Rahuaja väljaõppes tegutseb rannakaitse iseseisva jalaväeüksu-sena, kuid spetsiifi lise suunitlusega eeltoodud ülesannete täitmiseks.

Tänaseks on rannakaitsjad te-gutsenud neli aastat ja see on olnud väga tegus aeg. Üksus on olnud üks aktiivsemaid kogu malevas. Välja-õppes on põhiline rõhk küll jalaväe baasoskustel, kuid olulised on olnud ka basseiniharjutused sukeldumi-sest päästmiseni, tegutsemine vee-kogudel, meredessandi harjutused, sadamakaitse ja muud spetsiifi lised õppetegevused.

Alustati sihikindlalt sõduri baasoskuste tasemest, sest mitmed liikmed olid äsja Kaitseliitu astunud.

Kihnu võitlejad ise on jäänud väga

rahule, et Kihnu saarel ka „märulit“ on

tehtud

294 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

Tänaseks on seltskonnas tublisid mehi ja ka naisi, kellel on seljataga juba märkimisväärne rannakait-sespetsiifi line väljaõpe ja võib isegi öelda, et nad on saavutanud tase-me, kus nendega arvestatakse ja tahetakse koostööd teha. Seda nii õppuste raames teiste Kaitseliidu üksustega kui ka Naiskodukaitsega, kellega koos käiakse võistlustel ja ka avalikel üritustel malevat esinda-mas.

Rannakaitsjad on aktiivselt osa võtnud suurõppustest „Orkaan“,

„Kotkalend“ ja „Siil“. Väljaõppel on käidud ka Lätis. Samuti ei ole üksus kõrvale jäänud sõjalis-sportlikelt üritustelt, edukalt on esinetud võist-lustel „Sookoll“, „Vändra sprint“,

„Valge laev“ ja Scoutsrännakul. Erialaste teadmiste ja kogemuste omandamiseks on üksuse esindajad käinud väljaõppel Taani merekodu-kaitsjate juures ja Saaremaa maleva merekaitsjate sadamakaitseõppusel, aga ka koos Tallinna Põhja kompa-niiga Aegna dessandil.

Koostöös kasvab meeskonnavaimÕppuste parema tulemuse nimel on tehtud koostööd peaaegu kõigi teiste oma maleva üksustega. Väga hea koostöö on ka Pärnumaa naiskodu-kaitsjatega, kellele on tehtud mitme-sugust sõjalist väljaõpet relvaõppest jalaväedrillideni. Koos on korralda-tud matku ja orienteerumisõppusi.

Kui Pärnumaa ringkonna esinai-ne Jana Ots 2011. aasta lõpus Naisko-

dukaitsega liitus, oli tema kindel soov leida väljundeid koostööks Kaitseliiduga. Just sel ajal, kui tema läbis sõduri baaskursust, loodi ran-nakaitserühm. „Nägin selles ideaal-set väljundit, sest uus rühm alustas väljaõpet algtasemest ja meeskonna kokkutöötamine algaski esimesest õppusest,“ meenutab Ots, kuidas ta rannakaitseüksusega kokku sattus.

„Kui esmalt võis tunda veidi skep-tilist suhtumist naistesse, siis juba paari õppuse möödudes olime näi-danud, et saame hakkama võrdselt meestega,“ lisab ta.

Ots on veendunud, et koostöö naistega tuleb üksusele ainult ka-

suks. Naiskodukaitsjad aitavad näi-teks toitlustust organiseerida nii, et õppustel oleks aeg optimaalselt ära kasutatud. Ka kogu üksuse esmaabi, jaosanitaridest rühmaparameediku tasemeni, on naiste tagatud.

„Koostöö on väga hea, rannakaitse mehed hoiavad meid ning vajadusel tulevad meile appi ka Naiskodukait-se üritustele – aitavad korraldada meie laagreid, ringkonna matku ja muid väljaõppeüritusi,“ sõnab Ots.

Paar aastat tagasi Kaitseliidu Pärnumaa maleva rannakaitseüksu-sega liitunud Indrek Laanepõld leiab, et tema maailmapilt on tänu sellele oluliselt ruumikamaks muutunud.

„Kui keegi arvab, et Kaitseliidus on ainult sõjardid, kellel pole muud teha, kui mööda metsi silgata, siis ta eksib,“ arvab Laanepõld. Tegemist on ju tavaliste inimestega, kes oma igapäevaelus peavad tavapäraseid ameteid, on pereinimesed ja te-gelevad argimuredega. Kuid neid ühendab üks oskus ja tahe – kaitsta oma kodu ja kodumaad. Ning nad on selleks väga motiveeritud.

„Rannakaitse seltskond, kuhu ma sattusin, on väga hea. See on tõeline meeskond,“ ei ole Laanepõld kiidusõ-nadega kitsi.

Pärnumaa rannakaitsjad on lühikese tegutsemisajaga tõestanud, et tänu aktiivsusele, põnevatele õppustele ja heale meeskonnale on üksus leidnud kindla koha Pärnu-maa maleva struktuuris ja on väga atraktiivne uutele liitujatele!

JAA

NU

S O

TS

Üksuse liikmed on õppinud ka pinnalt

päästmist – seda nii suvistes kui talvistes

oludes

JAA

NU

S O

TS

4 | 201630

VÄ

LJA

ÕP

E

314 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

Näidislõhkamine

tõi päikese välja

Aprilli keskel läbi viidud

lõhkajate jätkuväljaõppel

kinnistati teadmisi ja oskusi,

mis võimaldavad neil täita

rahu- ja sõjaaja teenistus-

ülesandeid, kasutades stan-

dardseid lõhkematerjale.

Tekst: ÜLLAR PRUUNLEP

6 X

ÜL

LA

R P

RU

UN

LE

P

Näidislõhkamise eesmärk oli demonstreerida lõhkematerjalide toimet või tõhusust erinevate üles-annete täitmisel.

Keskpolügoonile kohale jõudnud ja ohutusteavituse läbinud, alustasi-me lõhkekohtade ettevalmistamist. Esmalt sättisime lõhkeväljale Rootsi päritolu transpordivastase kaitse-laengu M13. Lõhkesektorisse pai-galdasime paberist ekraani, et näha kildude lendamise laiust, kõrgust jne. Loomulikult soovisime ka näha, kui täpselt laeng oli sihitud. Tulemu-sed olid head.

Lõhkesektoris oli ka sõiduauto Opel vrakk, mille ette seadsime veel ca 1 cm paksuse metallplaadi, nii et tinglikult võib isegi öelda, et masin oli soomustatud. Lööklaine ja kildu-de tõttu purunesid loomulikult kõik auto klaasid. Ka meie paigaldatud metallplaat oli korralikult täkkeid täis, kuid soomust killud siiski läbis-tada ei suutnud. Aga Saksa plekist

närisid need küll läbi kena augu nagu roosteuss.

Järgnes erinevate materjalide – puidu, metalli ja betooni – lõhka-miseks ettevalmistamine, lõhkeaine koguse väljaarvutamine pioneeri taskuraamatu järgi ja standardsete lõhkeainete paigaldamine lõhata-vatele detailidele. Töö oli küll väga aeganõudev, sest tark ei torma, aga seejärel algas päeva kõige ilusam osa ehk plahvatused, mis hajutasid pilved ja panid päikese paistma.

Minule oli üks huvitavamaid lõhkeobjekte just eelmainitud Opeli vrakk, mis sai kere alla Hiina päritolu tankimiini TM 81, „hispaa-nia ratsu“ aga tankimiini TM 52B. Lisalaenguteks kasutati enamasti Rootsi päritolu plastiitlõhkeainet m/46 PTR, mis läks käiku ka I-talade ja raudteerelsside purustamisel ja lõikamisel.

Veel valmistasime käepärastest vahenditest pikendatud laengu,

tarvitades plastiiti ja lõhkeainet TNT 600. Kasutuses oli ka mürgine plas-tiline lõhkeaine PENT 1000, mida tohib käsitseda vaid kummikinnas-tega. Vastasel korral järgneb heal juhul kõhulahtisus, halval juhul aga lõpeb päev haiglas.

Pärast lõhkamist oli kavas uute häiremiinide SL1 ja SL2 tutvustus. Neid miine on võimalik vastavalt maastikule paigaldada puu külge sobivale kõrgusele, et traat eemal-daks splindi ja algaks fantastiliselt valge fosfori põlemisprotsess. Sest häiremiini eesmärgiks on märku anda vastase kohalejõudmisest.

Kokkuvõtvalt oli Tallinna maleva Ida üksikkompanii pioneerirühm jälle oma ülesannete kõrgusel. Kõik, mis plaanisime, läks korda, ja jäime päevaga rahule. Mõnusa atmosfääri lõid polügoonil ka suurtükiväela-sed, kes lasksid terve päeva 122 mm haubitsatest.

4 | 201632

Kakskümmend aastat

„Valget laeva“Aprillikuu esimese laupäeva hommikul, kui

miinuskraadid tõusva päikesega võimuvõitlust

pidasid, liikusid Põhja-Läänemaal asuva Kee-

dika karjääri suunas mitmedkümned autod,

et asuda 35 kilomeetri pikkusele retkele Tuksi

suunas. Algamas oli igakevadine Lääne maleva

korraldatav patrullvõistlus „Valge laev“.

Tekst: PIRET VEEVO

HEINO REBANE

33

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

„Valge laev“ sai alguse 1997. aastal ja on nüüdseks toimunud kaksküm-mend korda. Võistluse eesmärgiks on pakkuda võimalust veeta vaba aega looduses ja tuletada meelde sõ-duri baasoskusi. Et üks traditsioon nii tugevalt kestma jääks, eeldab korraldajatelt nutikat lähenemist ja aeg-ajalt ka asjakohaste muudatuste läbiviimist.

„Valge laev“ on kahekümne aasta jooksul üllatanud osalejaid mitme eri lähenemisega patrullvõistlusele. Oma olemuselt on „Valge laev“ jää-nud traditsiooniliseks sõjalis-sport-likuks võistluseks, selle formaat ja korraldus ei ole suuri ümber-korraldusi tunda saanud. Siiski on igal aastal tulnud ette väiksemaid muudatusi, et pakkuda osalejatele midagi teistsugust võrreldes eelmi-se aastaga.

„Valget laeva“ on korraldatud päevasena, öisena ning päevase ja öisena. See annab kaitseliitlas-tele võimalusi end proovile panna erinevates oludes, isegi kui võist-lustrass tundub tuttav. „Valge laev“ on seilanud Läänemaa eri paigus, esimene võistlus peeti Linnamäe ja Nõva vahel, järgmised aastad viisid võistlejad aga näiteks Paliver-re, Martnasse ja Kiltsi lennuväljale. Arvestades osalejate sihtgruppi, milleks on traditsiooniliselt olnud kõikide Kaitseliidu organisatsiooni-de liikmed – mehed, naised ning lap-sed ja noored –, on kasutatud mitut erineva raskuse ja pikkusega rada. Nii on olnud igal võistlejal võimalus läbida retk vastavalt enda võimetele.

Kuna „Valge laev“ on Lääne male-va võistlus, on registreerimisel eelis korraldava maleva liikmetel, vaba-de kohtade olemasolul võivad aga osaleda ka teiste malevate liikmed. Kuigi rajale pääsevate võistkondade arv on piiratud ja Lääne malevast on alati palju registreerunuid, on

Ülesannete eripalgelisus muudab võistluse huvitavaks – igaüks saab ennast oma parimal

alal proovile panna ja hästi tunda

Osalejatele ei väl-

jastatud paberkand-

jal sertifikaati, selle

asemel sai igaüks

käsitööna valminud

medali

PIR

ET

VE

EV

OH

EIN

O R

EB

AN

E

4 | 201634

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Tänavusel „Valgel laeval“ võisid võistkonda kuuluda ka huvilised väljastpoolt orga-

nisatsiooni ja tegevused kontrollpunktides olid valitud nii, et ka ilma eriväljaõppeta

saaks nendega hakkama suurema vaevata

PIR

ET

VE

EV

O

jätkunud ruumi ka kaitseliitlastele üle Eesti.

Tavapäraselt on patrullvõistlusel aktiivne vastutegevus, et suunata võistlejad teedelt rohkem maasti-kule liikuma. Võistlustrassi kont-rollpunktides tuleb võistkondadel lahendada mitmesuguseid sõduri-, ellujäämisoskusi nõudvaid või liht-salt Kaitseliiduga seotud ülesandeid. Aastate jooksul on korraldatud Eesti ja Kaitseliidu teemalisi viktoriine, viidud läbi täpsuslaskmisi õhkrel-vadest ja vibuga, testitud osalejate ellujäämisoskusi ning teadmisi raadiosidest ja meditsiinist. Ülesan-nete eripalgelisus muudab võistluse huvitavaks – igaüks saab ennast oma parimal alal proovile panna ja hästi tunda.

Võrreldes varasemate aastatega oli 2016. aasta võistlusel kolm suu-remat ja silmapaistvamat muuda-tust. Esiteks polnud rajale oodatud ainult Kaitseliidu liikmeskond, vaid võistkonda võis kuuluda ka huvilisi väljastpoolt organisatsiooni. Sellest tingituna ei olnud võistlus niivõrd militaarse kui rahvaspordiürituse iseloomuga. Puudus vastutegevus, liikuda sai rahulikult mööda teid ja tegevused kontrollpunktides olid valitud nii, et ka eriväljaõpet läbi-mata võis saada nendega hakkama suurema vaevata.

Teise olulise muudatusena oli igaühel võimalik jälgida rajalolijate teekonda GPSi rakenduse abil. See oli huvitav ja ühtlasi kasulik nii osalejatele endile kui korraldajatele. Näiteks oli kontrollpunktide kohtu-nikel hea ülevaade, millal on oodata järgmist võistkonda, ja osalejad said infot konkurentide liikumisest, aga ka iseenda paiknemisest maastikul.

Osalejatele ei väljastatud sel aas-tal ka paberkandjal sertifi kaati, vaid igaüks sai käsitööna valminud me-dali, mille valmistajaks oli kaitseliit-lane ja välisepp Toomas „Raudpats“ Tõnisson.

Tänavu suundus Keedika karjää-rist Tuksi poole teele 41 võistkonda. Esimeste osalejate jaoks algas päev enne päevavalget, juba kell 6 hom-mikul. Kui varasematel aastatel on katkestajaid olnud päris palju, siis sel korral jõudis fi nišisse 39 võist-konda (tingimuseks oli vähemalt poolte võistkonnaliikmete lõpetami-ne, so vähemalt kaks neljast).

20. „Valge laeva“ võitis Tallinna maleva Põhja kompanii võistkond

20. „Valge laeva“ võitis Tallinna maleva Põhja kompanii võistkond koosseisus Alo Aasma, Lennart Komp, Tiit Rosenberg ja Marek Soop.

koosseisus Alo Aasma, Lennart Komp, Tiit Rosenberg ja Marek Soop. Teise koha saavutas Tallinna maleva Kalevi võistkond, kolmandaks tuli Pärnumaa maleva võistkond Pärnu 1. Naiskodukaitse tunnustas omalt poolt naiste arvestuses esikoha-le tulnud Järva Naiskodukaitse võistkonda, kuhu kuulusid Kristlin Kõrgesaar, Maie Mäe, Siret Niinepuu ja Kaidi Peterkop.

„Valge laev“ on kahekümne aastase kogemusega end kindlalt kinnitanud Kaitseliidu sõjalis-sportlike võistluste kaardile. Niisu-guse traditsiooni olemasolu annab Kaitseliidule taas kindlustunnet, et rahvas tahab tulla kokku ning mida-gi ühiselt korda saata.

Kui need, kes tulevad kohale, et end iseendale, oma meeskonnale või malevale tõestada, annavad teada, et järgmisel aastal tullakse jälle, on võistlus korda läinud ja traditsioon muutunud veelgi tugevamaks.

354 | 2016

KO

OS

TÖ

Ö

Naiskodukaitsjad on sinilille saadikud kõikjal EestisJuba kolmandat kevadet

aitas Naiskodukaitse koos

Eesti Vigastatud Võitlejate

Ühinguga läbi viia heatege-

vuskampaaniat „Anname

au!“.

Tekst: HELEN ALLAS

Annetusi koguti Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule, kes toetab vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust. Ühtlasi toetab ühing taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas, sest nii saavad paremat tuge ka meie vigasta-tud võitlejad. Sinilillekampaania eesmärk on tunnustada veterane ja nende lähedasi võimalikult mitmel eri moel.

„Naiskodukaitsja müüdud lill pole lihtsalt tehing, see on südamega teh-tud tegu meie veteranide ja laiemalt kogu riigikaitse heaks!“ ütleb Nais-kodukaitse esinaine Airi Tooming.

Kampaania avapäev oli mitmes Eesti linnas suurejooneline. Tal-linnas külastasid naiskodukaitsjad valitsust ja riigikogu ning pakkusid õhtul sinililli Tammsaare pargis. Tartu Raekoja platsil jagasid naisko-dukaitsjad eriretsepti järgi tehtud sooja teed, esines ansambel, tantsiti ning lapsed laulsid.

Mitmes linnas korraldasid naisko-dukaitsjad kohvikutes, kultuurima-jades ja Rahva Raamatu kauplustes sinililleõhtuid, samuti vestlusõhtuid veteranidega. Külastati kohalikke omavalitsusi, lilled said rinda maa-vanemad, vallavanemad ja volikogu-de liikmed.

Kampaania ajal 7. aprillist 1. maini korraldasid tublid naiskodu-kaitsjad üle Eesti kõigis maakonda-des üritusi, kus on võimalik soetada endale sinilille rinnamärki ning sinilille käepaela. Kui 23. aprilli veteranipäeval kõlas Vabaduse väl-jakul traditsiooniline Veteranirock, olid naiskodukaitsjad sealgi sinilille-dega kohal.

Kahel varasemal kevadel on kümned tuhanded inimesed teinud sinilille ostuga Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule annetusi kokku ligi 170 000 euro ulatuses. Ühing on nende annetustega aidanud soetada kõnniabiseadme ning teisi taastusraviseadmeid Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule. Samuti on annetuste abiga soetatud kogu Euroopas uuenduslik mobiilne kõnnirobot Haapsalu neuroloogili-sele rehabilitatsioonikeskusele.

2015. aastal kogus Naiskodukait-se 36 000 eurot, mis oli umbes kol-mandik kogutud üldsummast ning kahe aasta jooksul kokku müüsid naiskodukaitsjad kõikjal Eestis sini-lilletooteid rohkem kui 60 000 euro eest. Ka tänavu oli naiskodukaitsja-tel kampaanias märkimisväärne osa, kokkuvõtete tegemine on alles ees.

Iga sinilillemärk on kordumatu käsitöö. Rinnamärgid on valmista-nud SA Hea Hoog vahendusel vaim-sete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti.

KA

RL

MA

RT

IN R

ÄÄ

STA

S

4 | 201636

KO

OS

TÖ

Ö

44444444444444444444444444444444444444444 4444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444444 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| 2222222020202022022220220202020202020000000002022222202202222020202000202000002002222220202222202002020200202222222020220202000020020222022222202222000000000000002022222220000000000020220222202200000000222222000000000022222000000000202222222220220222200000002002222222222200000020000222222222220000000000222222222200000002222222220000222222200002022222222000000222222222200000002222222000222222000000020222222222222200002222222222222222000002222222222000002222220111111111111111166666166661661666111111161161111116161616166616666111166666166661116111116616616166166111116111611116666666161616166611161116666666616611611116666116111111666666166666611616111116661116111161161616666166161116111166666661161111661666611116161666616111111666666111666661166666611111166661666161611166666161166611166161661616166166616616616666616666666666611161666666633333333336363333363636666666666663333336333636666666333333333666633333333636363666666666663333333333666666666633333336666666636333333333366663333333333366666663333333333636666633333333636666633333333333363663666333333333666666633333333336636636636363333333333636333633663333336663633333363633333363636666333333336633666333366633336363336666666333633666

OOOO

OOO

KO

OOOK

OO

KO

OK

OOO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OOO

KO

OOK

OO

OOO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OOO

KO

OO

OOOOOK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OOOOK

OO

KO

OO

OK

OO

KO

OK

OOO

OO

OO

KO

OK

OO

OOOO

OO

OO

KO

OO

OK

OO

KO

OK

OO

OO

KO

OO

OK

OO

KO

OK

OOOO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OOO

KO

OO

OK

OO

KO

OO

OK

OOO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

KO

OOK

OO

KO

OK

OOO

KO

OK

OO

KO

OK

OO

OO

KO

OO

OK

OO

KO

OK

OO

OOOK

OK

OK

OK

OK

OOK

OOOOK

OK

OOK

OK

OK

OOK

OOK

OK

OK

OK

OOK

OOK

OOK

OOK

OOK

OK

OK

OOOOOOK

OK

OK

OOK

OK

OOOOOOOOK

OOOOOOOOOK

OOOK

OOOOOOK

OOOOOK

OK

OOK

OK

OOK

OOOOOOOK

OK

OOOK

OOOOOOOOK

OK

OOOOOOK

OOOK

OK

OOOOOOOOOK

OOOOOOOOOK

OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOK

OOOOOOOOOOOOOOK

OK

OOOOOKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖ

TÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖÖÖS

TÖÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖÖÖS

TÖÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖ

TÖÖÖÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖÖS

TÖ

ST

ÖÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖÖ

TÖ

TÖÖÖ

ST

ÖS

TÖÖÖÖÖÖ

ST

ÖS

TÖ

TÖ

ST

ÖÖÖT

ÖÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖ

TÖ

ST

ÖÖÖS

TÖÖÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖS

TÖÖÖÖ

ST

ÖS

TÖ

TÖÖÖÖ

ST

ÖS

TÖ

TÖ

ST

ÖT

ÖÖS

TÖÖÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖT

ÖÖÖS

TÖÖ

ST

ÖS

TÖ

TÖ

ST

ÖT

ÖT

ÖS

TÖ

ST

ÖÖS

TÖÖÖ

TÖ

TÖÖ

ST

ÖS

TÖ

ST

ÖT

ÖS

TÖ

TÖ

TÖ

ST

ÖÖT

ÖS

TÖ

ST

ÖÖS

TÖ

TÖ

TÖ

TÖÖ

TÖ

ST

ÖÖT

ÖS

TS

TS

TS

TS

TS

TS

TS

TS

TS

TTTS

TSS

TTTTTTTS

TTTTS

TS

TTS

TTTTS

TTTTTTTTTTSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS

ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ

Salpalinja oli mõel-

dud umbes 10 km

sügavuse betoon-

punkrite võrgus-

tikuna, mis oleks

pidanud rünnaku

peatama

Kaljusse raiutud vabadus

Salpalinja on kaitseliin, mil-

le ehitamist alustati kohe

pärast Talvesõda 1940. aasta

kevadel. See oli mõeldud

kaitsma kogu Soome idapiiri

punavõimu pealetungi eest.

Tekst: AIVAR KRUSTA

Kolmepäevane Salpalinja jalgsimatk Soome eruohvitseri Hans Göran Gabrielssoni eestvedamisel möödu-nud suvel andis ülevaate soomlaste vabaduspüüdlusest ja oma iseseis-vuse kindlustamise vajadusest suu-re idanaabri vastu pärast Talvesõda.

Salpalinja on kõige kallim kunagi Soomes kavandatud ehituspro-jekt ja ka kõige kallim ühekordne objekt ainuüksi nende tööde põhjal, mis tookord lõpule jõuti viia. Liini ehitustöödele kulus riigi eelarvest 5% ning plaanide kohaselt pidi selle pikkuseks tulema 1200 km.

Pärast Moskva rahu 1940. aastal taandus Soome armee uue piiri taha, mis on kuni tänaseni Soome idapii-riks. Arvestades Talvesõjas saadud kogemusi hakati kavandama ka uut kaitsestrateegiat.

Kuna vahetult piiri lähedusse rajatud kaitseliin ei ole üllatusrün-nakut arvestades efektiivne, siis otsustasid soomlased rajada kait-seliini piirist eemale ja kasutada võimalikult suurel hulgal looduse poolt pakutud maastiku iseärasusi. Salpalinja oli mõeldud umbes 10 km sügavuse betoonpunkrite võrgusti-kuna, mis oleks pidanud rünnaku peatama. Teisi võimalusi soomlased idanaabri rünnaku takistamiseks ei leidnud. Valida oli kahe võimaluse vahel: kas peatada potentsiaalne rünnak Salpalinjal või kaotada Lõu-na-Soome.

Virolahti-Taaveti vaheline maastik, kuhu Salpalinja rajati, on maastikuna liigendatud ja kaljune, seetõttu tuli ka kaevikud ja punkrid

374 | 2016

KO

OS

TÖ

Ö

Lähemat teavet saab matka kodulehelt:

http://www.salpavaellus.net

lihtsalt kaljusse raiuda. Kaitseliini rajanud 35 000 töölist elasid barakk-külades. Samas olid ka transpordi- ja kaevetehnikale mõeldud remondi- ja hooldustöökojad. Kaitseliini ehituse-le oli kaasatud praktiliselt kogu Soo-mes olev rasketehnika masinapark. Töölisi ei jäetud ilma ka kultuuri- ja lõbustusasutustest. Barakkidesse ehitatud kinodes ja klubides sai tööli-ne veeta vaba aega. Oma toetava käe ulatas Soome riigile ja töömeestele ka naiskodukaitse ehk Lotta Svärd. Ehitusel oli ühel või teisel viisil abiks üle 2000 lotta, kes muu hulgas vastu-tasid ka toitlustamise eest.

Vaherahu ajal ehitati valmis 728 betoonpunkrit, 350 km kaevi-kuid, tankitõkkesse asetati 350 000 rahnu. Salpalinja ehitus käis täie hooga ja täielikuks valmimiseks oli planeeritud veel kaks kuni kolm aastat. Jätkusõja puhkemine peatas kaitseliinil ehitustööd. Kaugel idas olev rinne ei vajanud tarbetuks muutuvat kaitseliini. Kui 1944. aas-ta suvel murdsid Nõukogude väed Karjala maakitsusel Soome kaitsest läbi, hakati Salpalinjat korrastama ja relvastama.

Kaitseliinil olevad punkrid varustati raskekuulipildujate ja 45 mm tankitõrjekahuritega. Punkreid oli mitme funktsiooniga: tankitõr-jepunkrid, mille relvastus koosnes raskekuulipildujast ja tankitõrje-kahurist; kuulipildujapunkrid, mis sõltuvalt asukohast ja eesmärgist olid varustatud kas ühe või kahe raskekuulipildujaga, samuti jalaväe meeskonnapunkrid 40 mehe maju-tamiseks.

Kõik punkrid olid ehitatud selliselt, et suutsid ilma kõrvalise abita pikemat aega iseseisvalt vastu pidada. Punkrites oli peale magamis- ja toiduvalmistamisvõimaluse ka autonoomne vee- ja kanalisatsioo-nivärk ning need olid varustatud ventilatsioonisüsteemide ja elektri-ga. Punkrite õhutamiseks, eriti püs-sirohugaaside väljatuulutamiseks, kasutati mehaaniliselt käitatavaid ventilatsioonisüsteeme.

Lisaks punkritele said soomlased osaliselt valmis ka tankitõrjeliinid, mille ehituseks kasutati samast piirkonnast raiutud 3–5tonniseid kivirahne. Talvesõja vigadest õppust võttes paigutasid Soome ehitajad rahnud selliselt, et ründaval vas-tasel puudus võimalus nende taga varjuda, sest kaitseliini sai punkri-test katta kuulipildujatulega. Samuti oli kaitseliin niimoodi liigendatud, et piki liini rünnates oli vastane paratamatult sunnitud liikuma punkrites asunud suurtükkide ja kuulipildujate tapmisalasse. Piir-konnas olevatele jõgedele ehitati lüüsid, mille abil oleks saanud üle ujutada madalamaid alasid, takista-des sellega vastase edasiliikumist.

Kogu selline kaitserajatiste süs-teem tervikuna moodustas sel ajal soomlaste hinnangul praktiliselt ületamatu kaitseliini. Arvestades jõudude vahekorda oli soomlastele selline kaitserajatise ehitamine ainuvõimalikuks viisiks vältida Soo-me osalist langemist ründaja kätte.

Sõja lõpp 1945. aasta mais tõmbas kriipsu alla viimastelegi töödele

kaitseliinil, mille ametlik nimi kõlas kaunilt − Suomen Salpa. Kuid vaatamata vaherahule hoidis Soome kaitsevägi liini korras praktiliselt kuni 1980. aastate lõpuni.

Täna vaatab meile kaitseliinilt vastu soome rahva iseseisvus- ja vabadustahe. Me näeme seda tohu-tut ehitustööd, mida sõjast laasta-tud väike Soome Vabariik ja tema rahvas oma iseseisvuse tagamiseks kaljudesse on raiunud. Soome rahva üksmeel ja riigijuhtide tahe tagas soomlastele iseseisvuse.

Vaadates neid kaljudesse uuris-tatud kaitseliine ja punkreid võib julgelt öelda, et soomlased on oma vabaduse graniiti raiunud. Soome rahvas mäletab oma ajalugu ja hoiab seda tallel, andes teatepulga põlvest põlve edasi. See kestab ka Salpalin-jal.

Iga-aastasel rahvamatkal osaleb üle 1000 inimese alates põlvepik-kustest poisikestest kuni auväär-sesse ikka jõudnud daamide ja härradeni. Rahvas, kes ei mäleta ega austa oma minevikku, elab tulevikuta.

Kaitseliinil olevad punkrid varustati raskekuulipildujate ja 45 mm tankitõrjekahuritega

2X

ER

AK

OG

U

4 | 201638

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Eestvedamise kolm stiiliJuhtimine on teemana

loonud elevust ja huvi juba

väga kauges minevikus. Kui

inimesed mõtlevad juhti-

misest või eestvedamisest,

tulevad silme ette kujutlus-

pildid võimsatest indiviidi-

dest, kes juhatavad võidu-

kaid armeesid, kujundavad

rahvaste saatusi, arendavad

religioone või loovad suuri

ärikorporatsioone.

Tekst: SANDER KIVILOO,

KAISA ALBERT

Kuidas on aga nii, et ühtedel juhtidel on pühendunud järgijad ja teistel ei ole? Vastust tuleb otsida eestveda-mise oskusest.

Eestvedamine on oma olemuselt äärmiselt keeruline ja kompleksne nähtus ning seda on üritatud uurida mitmel viisil ja mitmes teadusharus. Pole olemas üht universaalset defi -nitsiooni. Saab aga ütelda, et eestve-damine on mõjutusprotsess. Protsess, kus läbi muutuste ja arengu üritatakse jõuda organisatsiooniliste ees-märkideni. Eestvedamine sisaldab dünaamilist juhti-mistegevust, mis motiveerib ja mõjutab järgijate tege-vust. See on liidri ja järgija vaheline mõjusuhe, milles väljendub võimu ja autori-teedi dilemma ning mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas. Eestvedami-ne põhineb mõjutamisel eelkõige veenmisprotsessi ja suhtlemise kaudu.

Eristatakse kolme eestvedamise stiili – ümberkujundav, pragmaatili-ne ja laissez-faire ehk passiivne.

Igal stiilil on seda teistest eris-tavad omadused, kuid kõige tõhu-samaks peetakse ja tihedamini praktiseeritakse ümberkujundavat eestvedamist, millele järgnevad pragmaatiline ja laissez-faire eestvedamine. Ümberkujundavat

eestvedamist iseloomustab eelkõige muudatuste genereerimine. Üm-berkujundavad liidrid keskenduvad ennekõike ideedele ja ühtsetele väärtustele. Tänu sellele on võima-lik anda tegevusele laiem ja ühtne tähendus, millelt järgijad saavad muutusi ellu viia. Kontrastiks üm-berkujundavale eestvedamisele on

Tehnilised

oskused

Otsuse

vastuvõtmise

oskused

Interpersonaalsed

oskused

394 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Rohkem infot Kaitseliidu kooli

kursuste kohta leiad:

kool.kaitseliit.ee

SIL

VE

R H

INN

O

pragmaatiline eestvedamine. Prag-maatilise eestvedamise aluseks on liidri ja järgijate vaheline tehing või vahetusprotsess, mille käigus pakub pragmaatiline liider oma järgijatele teatud töö eest hüvesid. Laissez-faire ehk passiivne eestvedamine hõlmab endas ükskõiksust ja vältimist. Seda stiili kasutav liider „väldib otsuste langetamist, loobub vastutusest, suunab tähelepanu eemale rasketest valikutest ja räägib tööle hakka-misest, kuid ei jõua mitte kunagi reaalsete tegudeni.“

Juhtimisega käib kaasas igivana dilemma: kas juhiks sünnitakse või on seda võimalik õppida? Tõde on mõlemas – igale inimesele antakse sündides kaasa suurem või väiksem juhipotentsiaal. Seda tuleb aga aren-dada ning treenida. Juhtimisosku-sed on pideva enesearengu tulemus.

Kaitseliidus on praegustel ja tule-vastel juhtidel võimalus täiendada oma teadmisi ja oskusi Kaitseliidu koolis. Kaitseliidu kool keskendub ümberkujundava eestvedamise õpe-tamisele ning läbivalt pööratakse

kõikidel kursustel tähelepanu kolme tüüpi eestvedamise oskuste arenda-misele.• Tehnilised oskused hõlmavad või-

met kasutada meetodeid ja tehni-kaid ülesande lahendamiseks. See tähendab meetodite, protsesside, protseduuride ja tehnikate tund-mist ja võimet kasutada erinevaid tööriistu ja varustust. Tehnilised oskused on enamasti kõige kerge-mini arendatavamad.

• Interpersonaalsed oskused si-saldavad võimet inimesi mõista, infot kommunikeerida ja töötada hästi indiviidide ja gruppidega, luues ja arendades nendega efek-tiivseid suhteid. Interpersonaal-sed oskused on otseselt seotud juhi mõjuvõimu ja autoriteediga.

Nende oskuste seas on näiteks meeskonnatöö, läbirääkimiste, võrgustiku loome, motiveerimise oskused.

• Otsuse vastuvõtmise oskused põ-hinevad võimel kontseptualiseeri-da situatsioone ja valida problee-mide lahendamisel alternatiivide vahel, lisaks kasutada tekkinud võimalusi efektiivselt ja eesmär-gipäraselt. Need on oskused, mis vastavad küsimusele: mis toimub? Otsuse vastuvõtmise oskused põhinevad mitmel teisel oskusel nagu näiteks kontseptuaalne mõtlemine, analüüs, kriitiline mõtlemine ja ajajuhtimine. Nen-dele lisandub veel loovus, trendi-de nägemise võime ja muutuste ettenägemine.

Eestvedamine sisaldab dünaamilist juhtimistegevust, mis motiveerib ja mõjutab järgijate tegevust.

4 | 201640

AJA

LU

GU

Verine päevik

„Minu ees laual lebab praegu

verine taskuraamat, kuulist

läbilastud, mis Suure-Valge

järve juures surmasaanud

rittmeister von Rahdeni

pataljoni landeswehrlase

taskust leidsin,“ kirjutas üks

eesti sõdur Kaitse Kodu!

1926. aasta 14. numbris. Too-

me teieni kirjatüki muutma-

ta kujul.

Tekst: E.Ms.

Mööduvad päevad, kuud ja aastad. Meele jäävad vaid mälestused, mis olid kuidagi erilise tähtsusega, ent aja jooksul vaibub ka neist suurem osa aegmerre. On mälestuses unus-tamatuid sündmusi, mis püsivad kogu eluaja. On mälestuses sünd-muste vapustusi, mis tõid pöördeid ellu, mis raiutud kustumata jälil mällu.

Meeldiv on ja ühtlasi pakub lohutust sorida vahel möödunud mälestusi, lastes libiseda silmi eest mööda sündmusi aegmerre vaibu-nud vabadusheitluse päevilt.

Pole unustatav 1919. aasta süda-suvi; meie hilisema aja raskemad, hädaohtlikumad päevad, mil meie noorel rahvaväel tuli relvuga vastu astuda lõunast meile kallaletungi-vaile Balti parunite palgaliste hulka-dele. Eluõhtuni püsivad mälestuses need ägedad, kohati meeletumad lahingud, mis löödud landeswehriga riiaeelseil positsioonel.

Minu ees laual lebab praegu veri-ne taskuraamat, kuulist läbilastud, mis Suure-Valge järve juures sur-masaanud rittmeister von Rahdeni pataljoni landeswehrlase taskust leidsin. Märkuste tegija on nähtavas-ti rühmaülem olnud, haritud käe-kirjaga, tähelepanija ja teadja isik, kes nii mõndagi ülemuse sammu õiglaselt on osanud hinnata.

Lehitsen praegu neid juba osalt koltunud ja verega määrdunud päeviku lehekülgi. Jätan harilikud märkused kõrvale ja toon tõlkes vaid need, mis eestlasi kirjeldavad ja sõjakäiku landeswehri vastu puudutavad. Ärgu oodatagu neist katkendeist palju: lihtsõdur võib sõjas vähe näha, ta on koha külge seotud; tunneb vaid seda, mis tema ümber sünnib. Puudub ülevaade; paljudest sündmustest saab ta teada vaid kuulu järele; mõnegi asja üle otsustab oma rühma seisukohalt. Side üksikute sündmuste vahel on

WIK

IPE

DIA

Eesti sõjaväe juhtkond 1920

414 | 2016

AJA

LU

GU

kaduma läinud. Ühe asja poolest on ta ometi vast tähtis, — meeleoluli-selt, — aitab tundma õppida Balti parunite palgalise-sõduri hinge.

Alguses on ülestähendused lühi-kesed, hiljem lähevad nad aga iga päevaga pikemaks.

— 4. juuni: Lahkusime Riiast. Räägitakse, et bandede vastu lähe-me. Jõudsime Ramotski, kus oma inimestega kokku saime, kes Pihkva peale liiguvad.

— 5. juuni: Oleme Sparenhofi s. Teadmatus seisukorra üle. Kõnel-dakse eraviisil, et tuleb eestlaste vastu võidelda, õhtul avaldati meie ultimaatum, mis Eesti väejuhatu-sele ära antud. Saime käsu Võndu minna.

— öösel vastu 6. juunit: Marsime edasi. Võtsime 9 eestlast vangi.

— 6. juuni: Võndu sisseminek.— 7. juuni: Puhkus. Vaatasime

Güntheriga Võnnu lossi varemeid.— 8. juuni: Eestlaste pealetung.

Leitnant Hahn on haavatud.— 9. juuni: Nihkusime edasi kuni

Rauneni.— 9.—18. juunini: Vaherahu. Pool-

teise-nädalane puhkus Pahlenis.— 19. juuni: Ma olen praegu Skud-

re peres, Aa jõe ääres 16 mehega, kes Eesti väerinnal väljavahtideks (Feldwache) käivad. Postide revi-deerimisel kõndisime Erichiga Aa kallast mööda üles, tore kõrge kallas. Ligi tund aega silmitsesime metsa varjust eestlast, kes teisel pool jõge.

— 20. juuni õhtul: Praegu saime kuulda, et varsti edasinihkumine eestlaste vastu algab. Nii mõnigi mees nähti rõõmus olevat, kuid rõõm oli üürike. Peagi selgus, et meie jaojuht (Zugführer) leitnant parun F. kuhugi ei kõlba. Terve öö ei annud ta silmapilgukski rahu.

— 21. juuni: Edasinihkumine, mis lüüasaamisega lõppes. Eestlased jõudsid meist ette. Peale keskööd tuli tugev pealetungimine tagasi lüüa.

— 22. juuni: Kell pool neli hommi-kul pidime oma seisukohad maha jätma. Kell oli juba neli, kuid meie mehi ei olnud ikka veel kõiki koos. Jäime naabritele appiminekuga hiljaks. Eksisime nii kaua metsas, kuni viimaks vaenlase poolt ümber

haaratud olime. Pidime maakoha, mis meie käes oli, maha jätma, ka naaberväeosad tegid sedasama. Ju-hid on süüdi. Parun F. tunneb eest-laste ees määratumat hirmu. Tema närviline olek hakkab ka meestele külge. Sellest edasi-tagasi jooks-misest ei tule minu arvates midagi head välja. Felsko sai päikesepiste, ta saadeti Võndu. Väike edasinihku-mine, mis Rahdeni käsul ette võeti, muutus peagi tagasitulekuks. Meie olime jälle vaenlase poolt ümber pii-ratud. Nüüd algas päris põgenemine.

See on esimene ja loodetavasti ka viimne kord, kus ma niisuguse põge-nemise kaasa pean tegema. Kõik on segamini: voorid ja kahurid. Üks osa läheb otseteed Ramotski peale välja, Võnnu äraandmine näib kindel ole-vat. On käsk antud Raunebrückesse kokku koguda. Oleme kohal. Minu ainuke soov on, et koju pääseksin.

— 23. juuni: Meeleolu on veidi parem. Arvatakse, et taganemine nüüd seisma jääb. Kompanii juht Brenz laskis peaaegu terve päeva püss käes maas lamada. Paremal tiival on tugev tule-andmine. Õhtul olid kõik väsinud. Vaevalt olime puhkama heitnud, kui üles aeti. Kurvad teated. Landeswehr on tugevasti lüüa saanud. Paremal ja vasemal tiival suruvad eestlased peale, meie omad taganevad raskete kaotustega; ka rauddiviisi päevad on kurvad, Petersdorfi kahurid on kõik maha jäetud. Kiirelt, kuid korrali-kult lahkume sealt, kus kaks nädalat mööda oleme saatnud. Taganeme Võnnus peatamata Ramotski sihis. Ramotski on sõjaväge täis. Saime palka. Rohkesti tuttavaid. Tehakse võllanalja, ehk küll kaotused kõigis väeosis suured. Meie asusime sellele liinile, mis eestlaste poolt meile ette kirjutati. Kell 3 olime Nurmise mõi-sas, mis rohkesti kannatada saanud.

Kapten parun Wolfert von Rahlen oli kuni 17. juulini 1919 3. baltisaksa

pataljoni I kompanii

ülem. Alates 17. juulist määrati ta Landeswehri staabiülemaks.

WIK

IPE

DIA

Soome vabatahtlikud Tallinnas 1918

4 | 201642

AJA

LU

GU

Siin peame väljavahid välja panema. Kena ei ole see kõik just mitte. On näha, et enamlastega võidelda ei tule. Kahjuks oleme taganemisel Võndu kõik toidukraami maha jät-nud. Vist läheb meie ekspeditsioon eestlaste vastu nurja. Kui unenägu on see aeg möödunud, mis meie ilusal Liivimaal viibisime. Et kõike mitte unustada, katsun hoolega üles märkida.

— 24. juuni: Ka Nurmis on juba seljataga. Hommikul vara jätsime ta maha. Neljas öö magamata. Jõudsi-me Segevolti. Eestlased on kannul; nende patrullid ei anna rahu.

— 25. juuni: Jätsime Hinzenbergi maha. Taandumine on seni võrdle-misi korralikult läinud. Segevoldile andsid eestlased raskeist kahureist tuld, saime õigel ajal seest mine-ma. Nüüd selgub, et rauddiviis Aa paremal kaldal, Engelhardtsdorfi juures raskeid päevi on üle elanud. Neil oli kaunis palju mehi, kuid nähtavasti ei jõudnud nad eestlaste-

Neil oli kaunis palju mehi, kuid nähtavasti ei jõudnud nad eestlastele

vastu panna, kes ühes daanlaste ja inglastega peale tungisid.

WIK

IPE

DIA

/EE

ST

I R

AH

VU

SA

RH

IIV

Landeswehri sõdur

WIK

IW

IKIP

ED

IP

ED

IA/E

EA

/EE

ST

IS

TI

RA

HV

RA

HV

US

AR

US

AR

HII

VH

IIV

Landes eh i sõd

WIK

IPE

DIA

kid kaotanud. Kõik vangid tapetak-se eestlaste poolt maha, viimased on samasugused metslased, nagu enamlasedki. Raske on siin sõdi-da, ka maa päriselanikud on meie vastu. Mis lähemad päevad toovad, on teadmata. Eestlased kipuvad igast küljest kallale. Kuuldavasti on Inglismaa Eesti riigi iseseisvuse tühjaks tunnistanud; loodetavasti jätavad eestlased nüüd ka võitlemise järele. Saksamaalt tulnud teated kõnelevad, et Ebert on kukutatud. Saksamaa vägedel on eestlaste vastu võitlemine keelatud. Mis sellest kupatusest küll välja tuleb? Võib olla, et seda poliitikamehed teavad, minu mõistus küll kinni ei võta. Väga või-malik, et Koltshak jämeda otsa enda kätte saab.

— 26. juuni: Taganemine ei näi ikka veel lõppevat. Stoke jaamas nägime Malmede väeosa riismeid, kes tugevasti lüüa saanud. Nad pidid Hinzenbergi jaama tühjaks tegema, kuid Petersdorf lõi sealt eestlased uuesti välja. Asume Rodenpoisi — Mascheneeki liinil. Seesama talu, kus kahe nädala eest peatusime. Kõneldakse, et siin eestlastele vastu tahetakse hakata. Loodetavasti jõuame meie ka eestlastele näidata, kes Rahdeni pataljon on. Kahjuks on mul siiski sarnane tunne, et meie Jegeli seisukohtadeni tagasi peame tõmbuma.

— 27. juuni: Minu arvamine on õige. Mehed istuvad juba Jegeli kaevikuis. Praegu viibin Uurneekis, loen lehte, grammofon mängib, kuid meeleolu on kõigil rõhutud. Tulevik on tume. Oleme vaenlastest ümber piiratud: ees eestlased, taga lätlased, küljel enamlased. Viimased pole ükski hädaoht; kui ka päris Saksa väed ära peaksid minema, nende vastu võiks veel võidelda. Kuid eestlaste vastu ei taha ma enam mingi hinna eest võidelda. Mis jaoks võitleme?

— 28. juuni: Ega Latvijast ikka midagi välja ei tule. Mina loodan isiklikult Venemaa peale. Olen monarhistliku Saksamaa pooldaja, seepärast lähen ma ka parema mee-lega Koltshakiga ühes enamlaste vastu. Vürst Lieveni väeosa kutsub Tallinn 24. veebruaril 1918

WIK

IW

IKI

WIK

IPE

DI

PE

DI

PE

DIAAA

le vastu panna, kes ühes daanlaste ja inglastega peale tungisid. Hirm-said asju teavad rauddiviisi mehed jutustada. Nad on kõik oma suurtü-

434 | 2016

AJA

LU

GUOleme vaenlastest ümber piiratud: ees

eestlased, taga lätlased, küljel enamlased. Viimased pole ükski hädaoht; kui ka päris

Saksa väed ära peaksid minema, nende vastu võiks veel võidelda. Kuid eestlaste vastu ei taha ma enam mingi hinna eest

võidelda.

L I S A T E A V E

Tegelikult oli otsus minna sõtta Eesti vastu Lan-deswehri meeste seas ja ka ohvitseride hulgas üsnagi ebapopulaarne. Paljud said teada seda alles siis, kui jõuti rindele või saadi kätte esimesed vangid või nähti hukkunud sõdureid. Et kuidagi meestes võitlusvaimu tekitada, valetati, et sõditakse inglaste ja taanlaste vms vastu. Taani vabatahtlike kompanii oli sel ajal 2. diviisi alluvuses Pihkva lahingulõigus, Briti laevastiku osad Liepaja sadamas ja Soomes Kotkas. Ainsad ing-lased Eesti sõjaväe teenistuses olid lennuinstruktorid Tallinnas.

Eesti meremehed Vambolal 1919

WIK

IPE

DIA

meid endiga ühinema. Seda tahab suurem osa meist ka teha. Ootame, kuidas asi lõpeb.

— 29. juuni: Minu meeste käes on 5 kilomeetri pikkune väerind kaitsta. See on seepärast võimalik, et meie ja eestlaste vahel on jõgi ühes kana-litega. Läinud ööl võtsid eestlased vastas-oleva kalda endi alla. Selgesti võis näha, kuidas nad endid maasse kaevasid. Lamesdorff on oma mees-tega siia poole taganenud. Terveks-jäänud silda mööda on eestlased vist tema kannul üle tulnud, sest meie pihta antakse juba Kainichi poolt kahuritest tuld.

Suurtükitule all jätsime seisu-kohad maha. Eksisin metsas ära. Võitlesin iseendaga ägedat seesmist võitlust. Väerinnale ei taha ma

minna. Pean end kuidagi katsuma haavata. Parabellum oli laskevalmis, kuid sõrm ei tahtnud kuidagi pääs-tikut vajutada. Nii katsusin ma mitu korda lasta, kuid ei saanud kauge-male. Hea küll, lähen Rahdeni juure ja kõnelen temale kõik ära, ehk laseb koju. Kunagi oma elus ei unusta ma ööd vastu 29. juunit 1919.

Imelikud jutud liiguvad õhus. Kleist seletab, et Saksamaalt on abi iga silmapilk tulemas. Riias olevat tugevad võitlused käimas. Meid tahetavat Riiga saata. Needra on ku-kutatud. Kõneldakse, et rauddiviis uuesti hakkab peale tungima. Vürst Lieven oma venelastega olevat eest-lastele ultimaatumi ette pannud, et viimased võitlemise meie vastu järe-le jätaksid. Praegu tuli Rahdeni poolt käsk, et meie Bellendorfi , Suure-Valge järve ääre läheme, arvatavasti selle löökosa vahetuseks, kes kahe päeva eest väerinnale tuli.

---Sellega lõpeb päevik. Kõikvõim-

sa saatuse imelikul tahtel pidi just minu revolvrikuul see olema, mis tema kirjutaja eluküünla 30. juunil lahingus Suure-Valge järve ääres kustutas. Mitte teadmata kogupau-gus, mis massi läheb, vaid isiklikul kokkupuutumisel...

4 | 201644

LO

OD

US

Taimetee kosutab nii vaimu kui tervistAeg-ajalt tuleb ikka metsas käia, mis iganes põhjusel. Kui

aga jahedus naha vahele poeb, siis on õige aeg teha üks

kuum teejook. Metsas leidub selleks piisavalt vahendeid.

Tekst: KRISTJAN PRII

Teejoogist räägime sellepärast, et kohv ja päris tee sisaldavad kofeiini, mis on küll teataval määral virgutava toimega, kuid ei ole meie tervisele kõige parem. Vabas loo-duses leiduvaid taimi kasutades tuleb alati valmis olla katsetamiseks, sest nii retseptid kui ka maitsed on erinevad. Mõnda taime pole vaja kaua keeta, piisab vaid kuuma vee pealevalamisest, teisi seevastu tuleb jätta tundideks tõmbama. Loomulikult peab olema ka tähelepanelik, et vesi ja taimed oleksid pii-savalt puhtad. Samuti sõltub palju korjamise aastaajast ja kohast.

Vaatame nüüd lähemalt, kuidas valmista-da mõnda lihtsat teejooki ning millist mõju need meile võivad avaldada.

Männiokkatee

Männiokkateed võib juua rahulikult aasta ringi. Kui päevas on hea ära juua 2 liitrit vett, siis sobib see tee hästi, et rahuldada ühtlasi C-vitamiini vajadus ja pealekauba anda natuke lisaenergiat. Nagu kõikide taimede puhul, on ka männiokastest võimalik kasulikke elemente kätte saada alternatiivseid meetodeid kasutades, näiteks purustades – okkaid ei pea kaua keetma, piisab kuuma veega üle-valamisest ja mõneks tunniks tõmbamajätmisest.

Poole liitri vee kohta kulub 0,4 liitrit okkaid, mida tuleb keeta 15 minutit. Tulemuseks on jook, milles leidub ligi 25 mg C-vitamiini, palju kaaliumi ja tsinki. Lisaks sisaldab jook umbes 1,5 suhkrukuu-biku jagu ehk ca 20 kcal suhkrut.

Männiokkateele võib maitse parandamiseks alati lisada sidrunit ja mett. Ning kui jook sai kole kange, võib seda veega lahjendada nagu siirupit.

Kuuseokkatee valmistamine käib samamoodi, kuid jook ise mait-seb pisut teisiti.

454 | 2016

LO

OD

US

Vaarikajook

Vaarikajook on suurepärane ja aitab väga paljude hädade vastu, reu-mast vistrikeni. Vaarikas aitab väsimusest üle saada, on valuvaigistava toimega ja aitab külmetushaiguste korral nii köha leevendajana kui ka palaviku alandajana. Sellest tulenevalt ei tasuks seda juua päevas üle poole liitri. Vaarikajook ajab ka higistama, mistõttu talvel tuleks leida selle nautimiseks rahulikum hetk.

Joogi valmistamiseks talvel võta värskeid vaarikavarsi, suvisemal ajal kasuta lehti, võrseid või marju. Poole liitri joogi jaoks läheb tarvis väikest kimpu paraja pikkusega oksi, mida tuleb keeta seni, kuni vesi omandab punaka tooni.

Vaarikavartest võib teha ka tõmmist. Selleks purusta varred ja hoia neid paar tundi soojas vees. Pikem ja põhjalikum töötlus teeb joogi ka kangemaks.

Valmis vaarikajooki võib maitseks lisada ka männiokkateele.

Mustpässikutee

Mustpässik on puuseen, mis looduses näeb välja nagu mustakspõletatud tükk puu küljes. Ena-masti leidub seda kaskedel, kuid ka mujal. Seene kasutusvaldkond on väga lai – kuuma joogina, tule süütamiseks, viiruki asemel jne. Tuhaga saab end ka väga hästi pesta.

Mustpässikutee on omamoodi superjook, mida saab kasutada väga paljude haiguste, isegi vähi raviks või leevenduseks, toonuse tõstmi-seks, stressi vähendamiseks, eluea pikenda-miseks. Seen sisaldab mitmeid ainulaadseid ühendeid ja palju B-vitamiine, samuti antioksü-dante ning natuke mineraale ja valku. Seenest valmistatud teed võib juua iga päev, ületarbimi-se ohtu ei ole.

Joogi tegemiseks piisab umbes 3 x 3 cm see-netükist, mida tuleb 2–3 liitris vees keeta 5–15 minutit.

4 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

4 | 201646

LO

OD

US

Kevadises metsas

nälga ei jääNeed, kes oma nina kontorilaua tagant ja linnamelust

välja on pistnud, teavad, et söömakutsuvalt rohetavad

juba nii naadilehed kui nõgesed, samuti nurmenukk.

Tekst: KRISTI LEHTLA

Loodus toimib kevadel kiirkäigul ja nii võime mõnest heast palast ilmagi jääda, sest ega loodus oota, kuni meie muude toimetustega ühele poole saame. Temal on omad rütmid. Aprillis-mais metsamineja juba nälga ei jää. Aprilli keskpaigast on saadaval naat, nõgese võrsed ja nurmenuku lehed. Seejärel võilille lehed (juurikaid saab juba varem, siis, kui maa on sulanud). Mai algu-ses lisanduvad nurmenuku õied. On kõikvõimalikke puhkevaid pungi, noori lehti ja võrseid, mida toiduks kasutada, samuti juuri. Õitsevatest taimedest saab aprilli lõpus hakata kasutama kannikesi, mai alguses lisanduvad umbes nädalaks vaht-raõied. Ja nii kogu kevadsuve – pidu looduses ja selle söögilaual, kes

kõike seda märgata ja kasutada teab ja oskab.

Vaatame siis, mida ja kuidas me metsas matkates oma toidulaua rikastamiseks kasutada saame.

NaatJuba keskajal oli naat hinnatud toidu- ja ravimtaim imperaatorite toidulaual ja salajastes kloostri-aedades. Naat on nn superfoodile vääriline vastane – ta on eriti rikas E-vitamiini poolest, sisaldab roh-kesti C-vitamiini, eeterlikke õlisid, antioksüdante, mineraalaineid ja kiudaineid. Naadil on ka soolebakte-reid hävitav toime. Naadist valmis-tatud toit on organismile kergesti omastatav ja puhastava toimega. Lisa naati toorsalatile, supile, ühe-

pajaroale, omletile jne. Lehti (kuum-töödeldud, nagu nõgesegi puhul) võid ka lihtsalt maitsestada ning nautida vähese soola ja õliga. Naati võib marineerida, soolata ja hapen-dada. Kuivata naadi lehed ja kasuta kogu talve kas tervete lehtedena või jahuna suppides ja küpsetistes.

NB! Korja ainult noori värskeid lehti, nn varesejalgu ehk kortsulisi lehti, mis pole veel „lahti“, ja veen-du, et kasvukoht oleks võimalikult puhas ehk eemal reostusallikatest.

NõgesVarakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiaandjad ja vere-tugevdajad. Nõgese lehed sisaldavad pea kõiki vitamiine: A, C, D, E, F, K, P, samuti B-kompleksi vitamiine

474 | 2016

LO

OD

US

ER

AK

OG

U

tiamiini, ribofl aviini, niatsiini ja vitamiini B6, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini leidub nõ-gese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %) ja spinatis. Tassike õigesti koostatud nõgeseleo-tist annab 500 mg kaltsiumi, rauda ja K-vitamiini. Juurtes leiduv lektiin ja lehtedes peituvad fl avonoidid tugevdavad immuunsüsteemi. Taim sisaldab palju rauda, räni ja kaa-liumi. Nii on nõgeseleotist ja -teed kasutatud sajandeid aneemia ja kurnatuse puhul.

Nõgest ei tohi korjata lämmasti-kurohketest kasvukohtadest – kom-postihunnikutelt või loomalautade lähedusest, kus neisse võib kogune-da liigselt kahjulikke nitraate.

Veel üks huvitav fakt nõgesest: I maailmasõja ajal kasutati nõgest Saksa armee mundrite värvimiseks.

Nõgesetee kompresse või lehepu-ru on kasutatud väiksemate haava-de ja põletuste ravis.

Valmistamine: Loputa nõgesed ja töötle keeva veega, selleks aseta nõgesevõrsed kaussi ja kalla neile kuum vesi peale, lase seista 2–3 mi-nutit, siis kurna. Kasuta teed meega joogiks ja võrseid või lehti toidus.

VõilillVõililles sisaldub bioloogiliselt aktiivsete ainete pakett, mis aitab kehal neid väga efektiivselt kasuta-da. Üle 64 toitaine ja tervist toetava ühendi, mis taimest leitud, teevad võilillest väeka abilise. Näiteks sisal-

dab võilill rohkem beetakaroteeni kui porgand, rohkem kaaliumi kui banaan, rohkem letsitiini kui soja, rohkem rauda kui spinat; on pilgeni täis vitamiine ja antioksüdante – rohkelt vitamiine A, C ja E, tiamiini ja ribofl aviini, kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi.

Toiduks sobib kasutada kogu taime. Õisi, juuri ja lehti võib lisada suppidesse, hautistesse või salatites-se. Hästi maitsevad ka paneeritud võililleõied. Noored, veel täiesti lahti keerdumata võilillelehed on sala-tiks parimad, sest nende maitse on mahedam.

Lehti kasutatakse ja korjatakse värskelt toiduks varakevadel ja sügisel või pärast niitmist tärganud uusi noori lehti. Kuna võilill, nagu

4 | 201648

LO

OD

US

mitmed teised taimed, kogub endas-se raskemetalle, siis ei tohi taime korjata saastatud kohtadest.

VesiheinVäga levinud niisket kasvukeskkon-da armastav taim haritaval maal

– kasvuhoonetes ja põldudel –, kuid kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. Vesihein si-saldab palju aminohappeid, samuti olulisel määral C-vitamiini.

Enne õitsemist sobib kogu taim kasutamiseks suppides või hautistes. Kui suurem osa taimest on puitu-nud, siis saab kasutada pehmeid võrseotsi.

Harilik orashein Järjekordse aia- ja põllupidajate vaenlase orasheina juurika toite-väärtus on võrreldav teravilja oma-ga, see sisaldab tärklist ja suhkruid 76%, valku 8,8% ja rasva 0,5%. Sobib hästi kasutada lisandiks koos teiste toidutaimedega, sest juurikal on omadus tuua välja teiste toi-dutaimede kõrvalmaitset. Pehmeks keedetud ja ha-kitud risoomi on hea lisada salatitesse ja suppidesse.

Naat, Aegopodium

Thomé, O.W., Flora von Deutschland Öster-

reich und der Schweiz, Tafeln, vol. 3: t. 369

(1885)

Nõges, Urtica L

Prof. Dr. Otto Wilhelm Thomé

Flora von Deutschland, Öster-

reich und der Schweiz 1885

Võilill, Taraxacum

Thomé, O.W., Flora von Deutsch-

land Österreich und der Schweiz,

Tafeln, vol. 4: t. 607 (1885)

Põdrakanep Põdrakanepit leiame kõige sage-damini põlendikel ja raiesmikel, mahajäetud talukohtades ja vareme-tel, kivihunnikutes, kraavi-, tee- ja jõeveerel.

Oma kaunid, maitselt sparglit ja välimuselt väikesi palmipuid mee-nutavad võrsed pistab põdrakanep meie toidulaua rikastamiseks välja juba üsna vara – ütleme toomingate õitsemise aegu. Seega tasub vara-kevadel seada sammud kohtadesse, kus on eelmistel aastatel tulipiitsa õietuld märgatud. Kõige kindlam koht põdrakanepi leidmiseks on vana kivihunnik.

Võrsed on heaks ke-vadiseks kosutuseks kehale ja vai-mule. Neid

hinnatakse heaks A- ja C-vitamiini allikaks, lehed ja juured sisaldavad parkaineid, askorbiinhapet, karo-teene, suhkruid, pektiine, lima ja alkaloide.

Korjamiseks ja kasu-tamiseks sobib kogu taim. Kõige esi-mesena saabki kasutada

kevadisi võrseid, mis

sobivad toiduks, kuni lehtede „pal-

milehvik“ pole veel end päris harali ajanud ja vars

murdub krõmpsudes pooleks ehk pole veel puitunud. See aeg

on üsna lühike – nädal kuni kaks, sõltuvalt kasvupiirkonnast.

Kuusk Noored kuusevõrsed sisaldavad nii vesi- kui ka rasvlahustuvaid ühen-deid, sidrunhapet ja C-vitamiini. Lisaks karotenoide, vaiguühendeid

LO

OD

US

8 X PLANILLUSTRATIONS.ORG

Orashein, Elymus

Royal Library Copen-

hagen (Det Konge-

lige Bibliotek),

Denmark

ja vähesel määral ka rasvlahustuvaid

vitamiine. Mineraa-lidest sisaldavad olulisel

määral kaaliumi- ja mag-neesiumiühendeid.

MerikapsasPaljud ilmselt ei tea, et meie me-rerandadel kasvav merikapsas on vägagi maitsev ja söödav. Maitselt on see võrreldav brokoliga – nagu ka välimuselt, kui juhtute seda leid-ma just kõige magusamal ajal ehk enne õitsemist. Merikapsas sisaldab mitmeid kasulikke toitaineid ja vitamiine, eriti märkimisväärne on vitamiini B1 sisaldus.

Merikapsas kasvab mererandadel sellises kohas, kus ta saab juurtega kätte merevee.

KasutamineVõilille, põdrakanepi ja orasheina juuri kasuta keedetult või aurutatult prae lisandina, pane suppidesse ja hautistesse. Kuivatatud juurtest saab valmistada taimekohvi, olgu siis eraldi või ühe koostisosana. Kuivatatud juurtest jahu saab lisada küpsetistesse või putrudesse.

Taimi, mille noored lehed ja võr-sed on hea lisand suppidele, hautis-

tele, riisi- jm pajarooga-dele, on kevade hakul palju.

Sobilikud on naadi, nõgese, ristiku, põdrakanepi, karulaugu,

hapuoblika, vesiheina, nurmenuku, põld-piimohaka, raudrohu, teelehe, hiirekõrva, kirikakra, jänesekapsa, valge iminõgese, kortslehe, põldo-haka ja hanemaltsa lehed ja võrsed. Õiteilu, mis sünnib ka patta panna

– võilill, sirel, ristik, kastan, kannike, kukerpuu, vaher – sobib hästi lisan-diks toorsalatitele.

Toitude röstimiseks saab looduses liikudes kasutada näiteks lõkkes kuumaks köetud lamedat kivi või lõkketuhka.

8 X PLANILLUSTRATIONS.ORG

Vesihein, Stellaria media

Smithsonian Institute, Washington, U.S.A.

Põdrakanep, Chamaenerion

Royal Library Copenhagen (Det Kongeli-

ge Bibliotek), Denmark

Kuusk, Picea

Thomé, O.W., Flora von Deutschland

Österreich und der Schweiz, Tafeln, vol. 1:

t. 25 (1885)

Merikapsas, Crambe maritima

Royal Library Copenhagen (Det Kongelige

Bibliotek), Denmark

494 | 2016

4 | 201650

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Praktiline istmekate teeb olemise mõnusamaksKaitseliitlased sõidavad

õppusele ikka suurte veo-

autodega. Hiiumaa nais-

kodukaitsjad üllatasid oma

kaitseliitlasi pehmete ist-

mekatetega kolme veoauto

kasti puupinkidel.

Tekst: HELJA KAPTEIN

„Küllap see mõte tuli ikka oma läbi-elatu tõttu, sest ka naised sõidavad sageli õppustele veoauto kastis,” rää-kis Naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Mustkivi. Ta selgitas, et istmetele katete tegemise idee pakkusid välja Anne Kaasik ja Küllike Tammeveski. Meeste kasu-tada on kolm suurt veoautot ja neis on sõitnud ka naised: „On ikka nigel seal istuda küll.“

Ideed tahavad teostamistMustkivi arutles, et idee on juba hea asi, aga kui midagi mõtled ja plaanid, siis tuleb see ka valmis teha. Materjal oli hiidlastel olemas tänu Harju naiskodukaitsjatele, kellel see üle jäi. Katete kaitsevärvi roheli-ne kangas on vastupidav villase ja

viskoosi segu. „Edasine oli rohkem kättevõtmise asi ja tegijate naiste kokkusaamine,” ütles ta.

Keerukaks muutis tegevuse see, et katted pidid tulema meestele üllatusena. Malevkonna staabis, kus masinad õue peal seisavad, on valves samuti mehed – kaitseliitla-sed. „Kuidas sa lähed mõõdulindiga salaja autokasti, kui korrapidaja sind kaamerast vaatab?” meenutas Mustkivi. Kahe mehe ees pidid nad saladuskatet siiski kergitama. Neilt sai ka küsitud, kas naiste mõte on üldse teostamist väärt. Vastus oli jaatav ning edaspidi püüdsid õmb-lejad oma tegevusega kaamerate ette mitte sattuda, töö käis kodudes.

„See oli täiesti nagu luureülesanne!” ütles Mustkivi.

3 X

SV

ET

LA

NA

MU

ST

KIV

I

Anne Kaasik sätib

täitematerjali

õigesse mõõtu

514 | 2016

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Üheksa korda mõõda, enne kui üks kord lõikad, kinnitavad Karin Rünkorg (paremal) ja

Küllike Tammeveski

Uued pehmed pin-

gid teevad meele

hoopis rõõmsa-

maks

Mõõtmine, lõikamine ja toppimine andis tulemuseKõige keerukam oli välja mõelda, kuidas katted istmetele niimoodi peale panna, et need püsima jääksid, ja kuidas õmmelda. Väike aktiiv sai staabis kokku – asjassepühendatuid ei saanud olla liiga palju, et saladus oleks hoitud. Vastavalt autokastis üle mõõdetud pinkide pikkusele-laiusele lõigati kangast parajad sii-lud välja. Samuti tuli õigesse mõõtu lõigata pehmenduseks mõeldud poroloonid, mis hiljem valmis katte-kottidesse mahutada.

Üks õmblejaid Karin Rünkorg meenutas, et lõikeid neil ju polnud, ka need tuli ise välja mõelda. „Kate-te õmblemise võtsin enda peale, sest õmblemine meeldib mulle ja ongi mu leivatöö. Mul olid võimalused ja tingimused,” selgitas Rünkorg. Ta rääkis, et katteid kokku õmmelda ei olnud keeruline, küll aga võttis aega ettevalmistav sättimine. „Öeldakse: üheksa korda mõõda, et üks kord lõigata.” Aega nõudis eri osade kokkuõmblemise järjestuse loomine: millal lisada mingi detail ja kuidas kõige otstarbekamalt kinnitada ühe õmblusega võimalikult palju servi. Karin Rünkorg pidas palju nõu töökaaslase Ülle Vagaga, kes oli õmblemise ajal ikka kuuldekaugusel.

„Tarvis oli lõigata kummi- ja takja-paelad õigesse pikkusesse, riideriba-sid sättida või lihtsalt teist arvamust küsida,” rääkis Rünkorg. Ja nii need katted ühel päeval valmis saidki!

Veel oli tarvis sisse toppida peh-mendus, millega sai suurepäraselt hakkama Anne Kaasik. Ja nii saidki kaitseliitlased Hiiumaa malevkonna aastapäeval kätte praktilised katted oma autode puupinkidele.

Hiiumaa malevkonna instruktor Taimo Juhe oli naiskodukaitsjate kingituse üle siiralt üllatunud ja tänulik. „Istmekatetel on suur väär-tus, sest eriti pärast märjas metsas peetud õppust on külm puupink läbi riiete tunda,” ütles ta. Metsas liiku-des ei pruugigi külm olla, aga autos istudes ja pikka maad tagasi sõites võib külm hakata. „No ja mõnusam on ka pehmel alusel istuda,” kinni-tas Juhe.

4 | 201652

MÕ

TE

Jahimehed tahavad panustada riigikaitsesseJahimeeste roll Eesti riigi

kaitsmises on palju suurem,

kui sellest siiani on räägitud.

Tekst: MARTIN JÕESAAR

Tihti tuuakse Eesti riigikaitse tuge-vusena esile jätkuvat panustamist ajateenistuse süsteemi ja sellega loodavat reservarmeed. Samuti rää-gitakse palju Kaitseliidust ning koos sellega järjest suuremast hulgast inimestest, kes vajadusel panevad vormi selga ja moodustavad Eestit relvaga kaitsvad üksused. See kõik on ühe väikese riigi jaoks väga täh-tis, aga igasugune vastupanu saab olla tulemuslik ainult juhul, kui seda tehakse ühiselt.

On vaja inimeste võrgustik-ku, mis kataks kogu Eesti ja jääks töötama ka ajal, kui noored mehed formeerimiskeskustesse liiguvad. Õnneks on selline võrgustik tegeli-kult juba olemas – Eesti Jahimeeste Selts. Me peame lihtsalt õppima seda õigesti kasutama.

Jaanuaris 2013 kinnitatud riigi-kaitse arengukava järgmiseks küm-neks aastaks hõlmab ka mittesõjalist kaitset. Sellega püstitati eesmärgid kõigile ministeeriumidele ning selle tulemusena töötatakse välja plaanid, kuidas täpsemalt saab iga eluvald-kond Eesti riigi kaitsmist toetada. Sellega oleme astunud suure sammu edasi ja võime öelda, et Eesti riigi-kaitset käsitletakse laiapõhjaliselt.

Mida tähendab laiapõhjaline riigikaitse? Väga lihtsustatult öeldes ei ole see midagi muud, kui et riik ehk siis rahvas töötab ühtselt ühe eesmärgi nimel. See puudutab kõike

– toiduvarudest ja rasketehnikast IT-valdkonnani välja. Suur osa on kodanikukaitsel ja varade kaitsel,

et segastel aegadel ära hoida maro-döörlust. Tähtis on siin just planee-rimine ja tänu sellele saavutatav tegutsemiskiirus. Korralik eeltöö tagab seisu, kus reaalse ohu tekkides ei võta koordineerimine enam kuigi palju aega.

Kõiges selles peaks aktiivselt osa-lema iga kodanik, eriti aga jahimees. Jahimehed ongi juba organiseerunud, relvastatud ning, mis kõige olulisem – nad tunnevad oma kodukohta ja seal elavaid inimesi. Just vastastikused suhted ja usaldus on see, mis rasketel hetkedel tagab edu.

Igasuguses konfl iktis, olgu see siis otseselt sõjaline või nö siseriik-lik rahutus, on väga tähtis info õige-aegne liikumine. Täpset ja adekvaat-set pilti olukorrast saab anda ainult isik, kes viibib konfl iktipiirkonnas. See on kindlasti esimene punkt, kus jahimehed ja Eesti kaitsevägi

JAA

NU

S P

RIT

S

534 | 2016

MÕ

TE

saavad koostööd teha. Piisab sellest, et igaüks teaks, kuhu vajadusel oma kodukohas helistada või kelle uksele koputada. Ükski julgeolekuorgan ei suuda kunagi katta niivõrd suurt maa-ala, kui seda juba praegu kata-vad vabatahtlikud organisatsioonid.

Kahjuks on möödas ajad, kui Eesti oli kaetud metsavahtide võrgustiku-ga. Kuid nüüd on selle rolli sujuvalt üle võtnud just jahimehed. Keegi ei tea oma piirkonna metsades toimu-vat paremini kui kohalik jahiselts. Nii on ära hoitud palju metsavargusi, avastatud õigeaegselt metsatule-kahjusid ning võideldakse ühiselt seakatkuga. Täpselt samuti peame jätkama ükskõik millise konfl ikti tekkimisel.

Teame ajaloost metsavendade näitel, et lisaks infovahetusele läheb vaja ka otsesemat toetust. Alustades lihtsatest asjadest, nagu oma lauda

või kuuri lubamine kokkusaamisko-haks, kuni toidu ja öömaja pakkumi-seni. Väiksemgi abi võib õigel hetkel osutada määravaks. Me ei räägi siin sellest, et peaksime eraldi hakkama midagi varuma või ette valmistama, aga nendele asjadele peab mõtlema. Lõpuks on need, keda me aitame, ju meie endi kaaslased, nende lapsed, sugulased ja naabrid.

Öeldakse, et mets on Eesti sõduri-le alati pakkunud nii kaitset kui ka toitu. Samas on selge, et siin on väga tähtis roll ka igal metsaserva külal ja talul. Mehed ja naised, kes võta-vad kätte relva, on ainult jäämäe tipp ning see struktuur kukub väga kiiresti kokku, kui puudub elanike laiapõhjaline toetus. Esmase julge-oleku ja kiire reageerimise saab iga piirkond ikkagi endale ise tagada. Kas sina tunned oma kodukohas elavaid jahimehi?

Tahan kõiki üles kutsuda rohkem suhtlema ja tundma huvi oma piir-konnas toimuva vastu. Põllumeeste ja jahimeeste vaheline suhtlus töötab hästi, sest neil on olemas otsene kokkupuutepunkt – ulukid ja ulukikahjud.

Kontakte peaks otsima ka kaitse-väe, Kaitseliidu ja jahimeeste vahel. Kas selleks saab laskeõpe, ühised ajujahid või midagi muud, on ainult otsustamise küsimus. Jahimehed ja metsaomanikud on kindlasti avatu-mad lubama Kaitseliidu õppusi oma maadele, kui nad teid isiklikult tun-nevad. Samuti võib rühma suurune üksus teha talgute korras väga suuri asju, et kohalike elu paremaks muu-ta. Võimalusi on väga palju, lihtsalt tahet peab olema.

Meie seas on kindlasti ka mehi, kes on ühtviisi aktiivsed igas eelni-metatud organisatsioonis. Kui juhid ei leia omavahel ühist keelt, võiksid algatuse haarata just nemad ning alustada koostööd väiksema grupiga. Hea eeskujuna saan siin nimetada Kunda jahiseltsi, kes kutsusid Viru maleva kaitseliitlased oma jahilas-ketiiru laskepäevale (pildil). See on kaitseliitlasele suurepärane võima-lus harjutada liikuva sihtmärgi lask-mist. Jahimehed saavad omakorda õppida Kaitseliidu laskeinstruktori-telt, mis mitmekordistab iga tiirus tehtava treeninglasu väärtust.

Viimaste aastate konfl iktid maail-mas on näidanud, et järjest olulisem on see, mis toimub enne ja pärast relvastatud kokkupõrkeid. Mõiste

„sõda“ ei alga ega lõpe enam päästi-kuvajutuse või tankide liikumisega üle piiri, vaid hõlmab kogu meid ümbritsevat elu ja pikki ajaperioode. Alustame juba täna väikeste sam-mudega, mis teevad meid tugeva-maks ja muudavad suurema konfl ik-ti ohu võimalikult väikseks.

Mets on Eesti sõdurile alati pak-kunud nii kaitset kui ka toitu.

4 | 201654

relvarihmade konstruktsioonis ja kasutusviisides.

Erinevad rihmatüübid ja nende kasutusviisidTänapäeval levinud relvarihmasid võib rühmitada 1-, 2- ja 3-punkti-rihmadeks. Lihtsustatult öeldes tähistab punktide arv rihma kinni-tuskohtade arvu. Levinuim, nö klas-sikaline, on kahe-punkti-rihm, mis kinnitub relva külge tavaliselt kaba ja laesääre juurest. Kolme-punkti-rihmaga on lugu pisut keerulisem, aga sellest räägin juba allpool.

Siinkohal pean vajalikuks ära märkida, et kuigi relvarihmade areng on teinud võrreldes 150 aasta taguse ajaga märkimisväärse hüppe, ei tasu kurvastada neil, kelle relv ripub siiani nö „püksirihma“ küljes. Vana klassikaline rihm on siiani enamiku nüüdisajal kasutatavate käsirelvade standardvarustuses, sest suudab täita põhilise temale seatud ülesande, milleks on ikkagi relva kandmine, muuhulgas nii, et käed jäävad muudeks tegevusteks vabaks.

Siiski on eelnevalt kirjeldatud rihmatüübid vaid suuremad orien-tiirid relvarihmade kirevas maa-ilmas ja sellest võib avastada veel palju erinevaid mudeleid, millele on lisatud ühel või teisel moel funkt-sionaalsust ja kasutajamugavust. Keda see teema huvitab, võib otsida internetist selliseid termineid nagu

„Ching sling“, „CW sling“, „Model 1907“.

Testitud rihmad

Condor Speedy Two Point Sling

See rihm on üsna sarnane tavalisele relvarihmale, kuid ühe olulise täien-dusega. Lisaks pikkuse reguleerimi-sele on selle pikkust võimalik ka nö käigu pealt muuta. See võimaldab relva väga kiiresti puhkeasendist

Tahtsin proovida midagi erinevat kolme-punkti-rihmast, mida on küll mugav kasutada, kuid mis teisalt kipub pisut ahistavalt keha küljes kinni istuma. Valiku otsustasin teha kahe-punkti-rihmade vahel, millel oleksid ka mõned lisaboonused.

Esimesed tulirelvadele mõeldud rihmad (küllap algselt lihtsalt köie- või nöörijupid) täitsid põhiliselt ühte eesmärki – lihtsustada arkebuusi või musketi, hiljem ka muude käsirelva-de transportimist ühest kohast teise. Pikka aega puudus vajadus neid oluliselt täiustada. Olukord muutus, kui avastati, et relvarihma saab kasutada relva fi kseerimiseks lask-easendisse ja see parandab oluliselt

tuletäpsust. See juhtus tõenäoli-selt 19. sajandi teisel poolel

ja põhjustas siiani kestva ja tundub,

et üha enam hoogu võtva

arengu

Milline rihm oma relvale valida?

Soetasin endale hiljuti juur-

de mõned relvarihmad. Sel-

lise otsuse üheks põhjuseks

oli see, et olin hakanud üha

enam kahtlema siiani kasu-

tatud kolme-punkti-rihma

otstarbekuses.

Tekst: MAGNUS ARGE

et

Kolme-punkti-rihm

MA

GN

US

AR

GE

554 | 2016

TE

ST

laskeasendisse viia. Lisaks on mõle-ma relvakinnituse juures pistiklu-kud, millest kasvõi ühe vabasta-misega saab relva kiiresti kehast eraldada. Olukorras, kus relv või relvarihm kuhugi takerdub, aga on vaja kiiresti varjuda, võib see osutu-da väga vajalikuks omaduseks.

Relva külge kinnitamiseks on mõlemas otsas pannaldega nailon-ribad, mis tähendab, et AK 4 ees-mise kinnituse jaoks on vaja juurde hankida karabiinhaak. Kui mujalt ei saa, siis on see täiesti olemas ka nahkrihma küljes. Galili mõlemad kinnitusaasad sobivad selle rihma jaoks väga hästi.

Minu hinnangul on see väga kvaliteetne ja oma lihtsuse juures piisavalt paindlike kasutamisvõima-lustega rihm, mille võib olemasoleva 3-punkti-rihma vastu vahetada küll. Kasutegur on igatahes olemas.

Condor Stryke Single Bungee

Conversion Sling

Tegemist on kombinatsiooniga 1- ja 2-punkti-rihmast, millel on samuti mõlemas otsas pistiklukud relva küljest eraldamiseks ja kiirpin-guti pikkuse kiireks muutmiseks. Lisaks on kabapoolne jätk veniv, mis aitab veelgi paremini laskeasendit fi kseerida ja annab relva käsitse-

L I S A T E A V E

Relvarihmade tüübidÜhe-punkti-rihm

Nagu nimetusest saab välja lugeda, on tegemist rih-maga, mis kinnitub relva külge ühest punktist. Sellise rihma kõige mugavam kinnituskoht on kaba ja püstol-käepideme vahel, sest niimoodi on relv paremini tasakaalustatud, asub kasutaja keha suhtes õigel kõr-gusel ja vintraua suue on toodud puhkeasendis maast võimalikult kõrgele. Paraku AK 4 sellist kinnitusviisi ei paku. Küll aga on vastav aas olemas paljudel AK 4 jaoks tehtud kokkumurtavatel kabadel, mida muuhul-gas toodab näiteks Eesti firma Est-Mil Tactical. Sama ettevõtte tootevalikus on ka üks huvitav relvarihm. Kui tavaline 1-punkti-rihm koosneb ainult diagonaalis ümber keha pandavast silmusest ja kinnitusjätkust, siis selle rihma puhul on mindud veel kaugemale ning silmus mängust sootuks välja jäetud. See rihm eeldab kasutajalt siiski molle-vesti kandmist, sest ta on muudetud sisuliselt vesti osaks. Rihm kinnitatakse vesti õlal olevale aasale ja seda ei pea eemaldama, kui on vaja relv käest panna. Selleks on pistiklukk, millega eraldatakse relv rihmast koos karabiiniga. Peaks sobi-ma ka jalaväerakmetele.

Üldiselt on see rihmatüüp mõeldud rohkem takti-kalisteks olukordadeks, kus põhirõhk on relva kasuta-misel. Sellega on lihtne vahetada õlga või minna üle püstoli kasutamisele. Pikematel rännakutel ühe-punk-ti-rihma üldiselt ei kasutata, kuid ka siin on vastand-likke arvamusi.

2 X

MA

GN

US

AR

GE

L I S A T

Condor Speedy

Condor Speedy eesmine kinnitus

4 | 201656

TE

ST

L I S A T E A V E

Relvarihmade tüübidKlassikaline relvarihmNagu eespool juba mainitud, on see kõige levinum relvarihma tüüp, mis kinnitub relvale kahest kohast, tavaliselt kaba tagumisest ja laesääre eesmisest osast.

Lisaks relva kandmisele on seda rihma võimalik kasutada laskeasendi stabiliseerimiseks. Selleks on vaja rihm relva toetava käega siduda nii, et laskjast ja relvast tekiks ühtne, suhteliselt jäik konstruktsioon.

Lisaks tavalisele pikkuse reguleerimise võimalusele on paljudel selle tüübi mudelitel ka kiirpinguti, mis võimaldab rihma ühe kiire liigutusega pikendada-lü-hendada, muutes selle kasutamist märksa paindliku-maks.

Kolme-punkti-rihmKui teiste rihmade puhul tähendas punktide arv kinni-tuskohti relval, siis siin on teisiti. Sellel rihmatüübil on sarnaselt 1-punkti-rihmale silmus, mille relva kasutaja paneb ümber oma keha. Erinevus seisneb selles, et 3-punkti-rihm kinnitub relva külge kahest punktist, ja kuna laskja on relvarihmaga stabiilselt ühendatud, loetakse teda ennast kolmandaks punktiks.

See rihmatüüp on välja töötatud selleks, et anda ühele relvarihmale nii ühe- kui ka kahe-punkti-rihma võimalused. Tõepoolest, eesmisel kinnitusjätkul oleva pistikluku avamisel pikeneb rihma esimene pool ja silmus pinguldub ümber keha niimoodi, et relva jääb kandma ainult tagumine kinnitusosa. Nii muutub relvarihm funktsionaalsuselt sarnaseks 1-punkti-rih-maga.

Paraku muudab seesama silmus relva kiire eralda-mise täisvarustuses laskjast suhteliselt keeruliseks, sest relvarihm kipub takerduma varustuselementide taha. Üldkokkuvõttes on tegu siiski mugava rihmatüü-biga, kus plussid kaaluvad enamasti miinused üles.

misel pisut mänguruumi juurde. Teiseks suuremaks erinevuseks on tagumise relvakinnituse juurde paigaldatud D-rõngas, mis on spet-siaalselt mõeldud rihma muutmi-seks 1-punkti-rihmaks. Kuigi kõiki 2-punkti-rihmasid saab jooksvalt muuta 1-punkti-omadeks, on selline lisa siiski väga teretulnud, sest kinnitus asub täpselt õiges kohas ja võimaldab relvakasutamist täpselt samamoodi nagu tõeliste 1-punkti-rihmadega.

Erinevalt eelmisest rihmast on selle mõlemaks relvakinnituseks karabiinid, mis tähendab, et see ei sobi kokku AK 4 kabapealse kinnitu-sega. Vea saab parandada, kasutades nahkrihma tagumist kinnitus-klambrit. Sellisel juhul on mõttekas kinnituskohta ka pisut teipida, et klamber kolisema ei hakkaks. Mõ-lemad karabiinid on kaetud veniva kaitseriidega.

Peale mõnede lisade on see rihm ehituselt väga sarnane eelmisega, kuid just nüansid muudavad ta sam-mu võrra paremaks.

KokkuvõtteksPean tunnistama, et millalgi, kui nahkrihma asemel 3-punkti-rihma kasutusele võtsin, olin selle või-malustest üsna vaimustunud. Nii mõnedki piirangud, mis olid vanal rihmal, uuel puudusid. Siiski, olles proovinud ülalkirjeldatud rihmasid, võin väita, et lihtsalt 3 punkti ei tee relvarihma paremaks. Täpselt sama, võib-olla pisut rohkemgi võib pakku-da üks (peaaegu) tavaline 2-punkti-rihm.

Condor Stryke

MA

GN

US

AR

GE

574 | 2016

NO

OR

ED

Võistlus pani matkajate teadmised proovile

TulemusedNoorem aste (8–12 a)

1. Kotkad

2. Väle Nõmme

3. Nõmme Trollid

Keskmise aste (13–15 a)

1. Vandersellid

2. 4. koht

3. Tõrvakad

RE

IN S

ÄIN

AS

Laupäeval Tõrvas korralda-

tud võistlusmatkast „Väle

jänes“ võtsid osa noored

Kaitseliidu Tallinna ja Valga-

maa malevast. Nende kõrval

vabal rajal said võistelda kõik

matkahuvilised inimesed.

Tekst: REIN SÄINAS

Kokku läks rajale 34 võistkonda. Enne veel, kui võistlejad said ühis-stardis kätte kaardid, tuli ära la-hendada ristsõna. Ülesanne edukalt täidetud ning vastus ette näidatud, võiski rajale asuda. Seekord ei olnud aga tegemist tavapärase patrull-võistlusega, kus ajagraafi kuga punk-tist punkti liikudes tuleb ülesandeid täita.

Stardis said võistkonnad endale Tõrva linna orienteerumiskaardi, millele märgitud 20 punkti tuli kõik läbida. Kuues neist ootasid ees ka lisaülesandeid. Päästeametipunk-tis tuli üles leida mitmesugused esemed, politseipunktis oli aga tarvis 16 foto seast ära tunda neljast inimesest eri aegadel tehtud pildid.

Rajaleidja ülesandes tuli vanema-tel võistlejatel lahendada Valgamaa koole puudutav ristsõna ning noo-rematel ritta seada haridusteekond

alustades algharidusest ja lõpetades kõrgharidusega. Maanteeamet oli matkajatele lahendada andnud liik-lusülesandeid, Valga noortekeskus aga pani võistlejad leidma puude ladinakeelsetele nimedele eestikeel-seid vasteid. Ei puudunud ka tradit-siooniline esmaabiülesanne.

Kõige huvitavamaks punktiks hindasid Nõmme noorkotkad Joosep Bürkland ja Georg-Henry Kolnes politseiülesannet. „Kõik punktid olid head, aga politseipunkti ülesan-dega ei ole varem kokku puutunud,“ lausus Joosep. „Igati tore võistlus oli. Selline võistlusformaat oli päris mõnus. Hea vaheldus tavalistele patrullvõistlustele,“ lisas Georg-Henry omalt poolt. Mõlemale poisile oli see juba kolmas kord Valgamaale võistlema tulla ning kui järgmine kord kutsutakse, lubasid nad jälle platsis olla.

Noorema astme võitjatele Jan-Martti Raalile, Kris-Martin Vähile ja Kristjan Moorale Ritsust meeldis aga kõige enam päästeameti ülesanne.

„Teised olid ka lahedad, aga pääste-ametis oli põnev asju otsida. Ritsus käidi meile noorkotkaste tegemis-test rääkimas ja kutsuti võistlema,“ lisas Kristjan. Et noorkotkaste tegemistest rohkemgi teada saada, lubasid kõik kolm peagi ka liikmeks astuda.

Vanem aste (16–18 a)

1. Seltsimehed

2. Põrsad

3. Delta

Vaba rada

1. Warrior

2. Ehtsklemmid

3. Peedrod

4 | 201658

NO

OR

ED

30 tundi rajalViru Tarvas on patrullvõistlus, kust Viru maleva noor-

kotkaste võistkondadest sõelutakse välja Mini-Ernale

läkitatav tiim. Selle aasta juulis esindab vabariiklikul

Mini-Ernal Viru malevat Kadrina rühma võistkond.

Tekst: LEHO LAHTVEE

Üleriigilise mõõdu andis tegelikult välja ka Viru Tarvas 2016. Lääne-Vi-rumaa Kadrina valla Neeruti oosidel käis oma vastupidavust, oskusi ja teadmisi proovile panemas lausa 24 võistkonda, lüües lõhki kõik korral-dajate esialgsed ajakavad, plaanid ja eelarved. Et aga Noorte Kotkaste organisatsioon teeb enda poolt kõik võimaliku, et tuua eesti noored värske õhu kätte oma vaimseid ja kehalisi piire avardama, pole Viru korraldustoimkonnal paari nädala magamata öödest kahju.

Neljaliikmelised noorkotkaste ja kodutütarde võistkonnad, keda oli üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal, said loosi alusel lähteid alates kella 1st öösel ning jõudsid tagasi Pariisi külla võistluskeskusesse 30 tunni pärast. „Rada oli väga kurnav. Huvitaval kombel tekkis paaril meie liikmel motivatsioon just kõige kur-navamatel hetkedel,“ muljetas rajal olnud noorkotkas Kevin Varzin.

Nagu ikka, olid osalejate kotid täidetud kogu vajamineva varustu-se, sealhulgas toiduga ning kõrvalise abi kasutamine polnud lubatud. Vaid jaotelki aitasid ööbimispunkti viia tiimide saatjad.

„Üldiselt oli võistlus hariv, sai sel-geks, mida enda ja tiimi juures veel-gi parendada saab. Meeskonna vaim sai hea testi, sai selgemaks, kuidas keegi vastu peab,“ rääkis Kevin. Neeruti maastikukaitseala järskude ooside ületamise vahel tuli tiimidel täita luure-, side-, meditsiini-, täp-suslaskmise ja koostöö ülesandeid. Põnevamaks tegi elu teedel patrulliv ja varitsev vastutegevus. Kohal olid nii Kaitseliidu pioneerid köieüles-andega kui Viru maleva väljaõppe mehed paadiga.

Paadid said aga vett näha ainult eemalt, sest ootustele-lootustele vaatamata hoidis ilmataat järvesil-

mal kaane peal. See-eest pakus ta osalejatele mitmekesise elamuse

– nähti päikest ja udu, tunda sai nii vihma kui ka miinuskraade.

„Meieni jõudnud [võistlejad] olid kõik suhtlemisaltid ja positiivses meeleolus, kuigi meie punkti saabu-jad olid just tulnud läbi vesise met-sa,“ kiitis osalejate visadust punkti-kohtunik Hannes Reinomägi.

Kõikide väljakutsete trotsimisega sai kõige visamalt hakkama võist-kond Alutaguse NK, kes ka eelmise aasta võitjana käisid Tauno Kangro kujundatud Viru Tarva rändkarikat teistele vaid näitamas.

Teise ja kolmanda koha teenisid auga välja vastavalt Valga NK 2 ja Jotos Harju malevast.

Tüdrukute visadus oli sama heal tasemel. Kodutütardest parimad olid Ungakad Rala ringkonnast. Poodiumi hõbeda- ja pronksikarva astmeid kaunistasid Pärnumaa Ursa Majori Tüdrukud ning Tallinna KT 1.

13–19aastaste kõrval julges kesk-misest raskemale, kuid lühendatud rajale tulla ka kaks rühma kuni 12 aasta vanuseid noori. Auhinnali-sele kohale tulid mõlemad. Põlva Mõmmid olid mõnevõrra tublimad läänevirukate Kunda Rühmast. Viimased olid ka vanuselt nooremad, liikmete vanus algas 9 aastast. Vää-rib märkimist, et mitte ükski tiim ei katkestanud.

594 | 2016

NO

OR

ED

3 X

KA

ITS

EV

ÄG

I

Kõikide väljakut-sete trotsimisega sai kõige visamalt hakkama võistkond Alutaguse NK.

4 | 201660

NO

OR

ED

Nõmme noored õppisid laagris luuramaMärtsi lõpus aset leidnud

Noorte Kotkaste Nõmme

rühma väljaõppelaagris

keskenduti põhiliselt ühele

asjale – luurele.

Tekst: MARIA JÄRVIS

Luure on patrullvõistlustel alati ol-nud üks väga oluline punkt, aga sel-le õpetamisel jääb meie oma võime-test väheseks. Sel korral tulid meile laagrisse appi kaks Kalevi jalaväepa-taljoni ajateenijast nooremseersanti, kes olid koos meiega laagri algusest peale ja täitsid mitmeid erinevaid rolle.

Meeskond seoti nööridega kokkuLaager ise algas 15 km pikkuse orienteerumisega, mille vältel kohtusid noored pidevalt vastute-gevusega. Kõige noorem osaleja oli 9aastane ning kõige vanem kohe-kohe 18aastaseks saav noormees. Rännaku pidasid vastu kõik ja ühtse meeskonnana jõuti laagriplatsile. Puhkuseks aega ei antud, sest vaja oli telgid püstitada, siis omale söök valmistada ja laagri rutiin kokku leppida. Ei mingit magamist! Valves

olid kordamööda kõik ning igaüks sai magada vaid paari tunni kaupa.

Teise päeva veetsime suuresti Ka-levi jalaväepataljoni territooriumil. Kuna esimesest päevast oli selge, et poistes on vaja rohkem tekitada üht-se meeskonna tunnet, siis muudeti paarikilomeetrine rännak laagri-platsilt sõjaväeosasse meeskonnatöö harjutamiseks. Noored seoti omava-hel nööridega kinni nii, et tavalisel moel liikumine ei tulnud kõne allagi. Kõik pidid arvestama teiste tempo-ga ja esimese saja meetri läbimine võttis ikka korralikult aega. Kohale jõudes oli selge, et üksteisega arves-tamine oli selgeks saanud. Liiguti ühtse meeskonnana.

Ülevaade sõdurielustPataljoni territooriumil saime põhjaliku ülevaate sõdurielust ning sellest, milline on ühe tavalise ajateenija varustus. Mina isiklikult

Laagrisse tulid appi

luuretarkusi jagama

kaks Kalevi jalaväepa-

taljoni ajateenijatest

nooremseersanti MA

RIA

JÄ

RV

IS

614 | 2016

NO

OR

ED

ei oleks uskunud, et ühte seljakotti võivad kõik need asjad ära mahtuda. Meile tutvustati erinevaid relvi, mis on kaitseväes kasutusel, ning räägiti lugusid ajateenistusest.

Edasi liikusime õppeklassi, kus algas luureõppe teoreetiline osa. Panime kirja 15 punkti alates ülema käsust luurele minna kuni selleni, et lõpuks võib uuesti jätkata laagri rutiiniga. Vaatasime ka üle luurera-porti täitmise. Instruktorid lisasid igale poole palju isiklikke kogemusi ja näiteid, mis aitas poistel kõike meelde jätta. Enne laagrialale tagasi liikumist said noored tutvuda veel mitmesuguste masinate ja suurema-te relvadega.

Tagasiteelgi ei raisatud aega niisama kõndimisele, vaid õpiti kasutama käemärke, mis on luures üliolulised. Loomulikult saatsime noormeeste teele ka vastutegevuse, mida märgati kiiresti ning reageeri-ti täpselt nii, nagu oli õpetatud.

Öösse luuramaUuesti laagris olles püüdsime jätta mulje, et veel mõned harjutused ja laager ongi läbi. Tegelikult aga olime oma suures elevuses andnud pois-tele piisavalt vastupidiseid vihjeid, mistõttu nad ootasid, et midagi hak-kab veel toimuma. Ometigi ei osa-nud nad valmis olla kõigeks selleks, mis meil neile välja mõeldud oli.

Südaöösel saabusid Tallinnast kuus kodutütart, kelle paigutasime kahte punkti. Ühed metsa sisse ja teised mere äärde avatud maastiku-ga ümbritsetud alale. Kell 1.30 öösel

anti laagris ööhäire. Noori inst-rueeriti kiirelt, et meie aladele on toimunud sissetung, mistõttu tuleb moodustada kaks meeskonda, kes luurele lähevad.

Kuna laagris oli neli noorkotkast, kellel on juba võistluskogemus, said nemad raskema ülesande liikuda üsna lagedal alal. Nooremad, seni veel kogemuseta kotkad said omale metsa peidetud punkti. Ajateenijad läksid noortega kaasa luureülesannet täitma. Mina koos oma abiga täitsime motoriseeritud vastutegevuse rolli.

Uskumatult tublid kotkadÜhel hetkel seisime noorematest kotkastest autoga vaid kahe meetri kaugusel ega märganud neid. Ma ei oleks varem uskunud, et nad suudavad püsida nii kaua vaikselt ja liikumatult, kui seal öises metsas. Suuremad poisid olid meist umbes 5 meetri kaugusel ning me kammi-sime maastiku taskulampidega läbi. Pärast kuulsime kommentaariks, et olime neile lausa otsa vaadanud, aga märkamatuks jäid ka nemad. Võimalik, et siin mängis rolli minu kogenematu silm, aga ma kahtlen selles, poisid olid väga tublid. Inst-ruktorid kiitsid neid hiljem kordu-valt.

Nooremseersant Pesur märkis, et klassis paistis, nagu ei jääks poistele midagi meelde, aga metsas luurel olles järgisid nad kõiki neile räägitud punkte täie tõsidusega ega jätnud midagi vahele. Kuna tegemist oli täiesti esmakordselt luurel olnud noortega, siis jagati neile hiljem veel

soovitusi tulevikuks, aga ajateenija silmist oli näha, kui uhke ta noorte üle oli.

Nooremseersant Todi andis pikema tagasiside kogu laagri kohta. Ta tõi esile, et noorte isiklik moti-vatsioon oli kogu laagri vältel nii kõrge, et neid ei pidanud millekski sundima. Sellist asja täiskasvanute-ga ei juhtuvat. Alati olevat keegi, kes nõuab rohkem motiveerimist. Tänu sellele oli ka kotkastega töötada lihtsam ning linnaloast ilmajää-mine osutus hoopis väga lahedaks nädalavahetuseks metsas. Ta hindas kõrgelt seda, et kuigi noored said vähe magada, olid pidevalt liikumi-ses ning kogu aeg toimus midagi, ei virisenud ega kaevelnud keegi. Eri-liselt tunnustas ta meie laagri kõige nooremat osalejat, vaid 9aastast Rubenit, kes pidas temast suurema-te ja vanemate poiste kõrval ülihästi vastu.

Noorte tagasiside laagrile oli po-sitiivne. Kõige rohkem häiriski neid ehk vähene uni ja pidevalt kimbuta-nud vastutegevus. Kuid huvitavat oli palju. Kiideti ajateenijatest instruk-toreid, kes olid sõbralikud, toredad ja abivalmid. Nad olid alati kõigile küsimustele vastamas ja teinekord ka juba enne küsimuste saabumist nii mõndagi selgitamas.

Laagri korraldajana võin lisada, et laager mitte üksnes täitis oma ees-märgi, vaid ületas seda mitmekord-selt. Ma olen tänulik Kalevi jalaväe-pataljonile, et nad olid meiega nõus koostööd tegema ning et see koostöö osutus niivõrd positiivseks.

Ei mingit magamist!

Valves olid korda-

mööda kõik ning

igaüks sai magada

vaid paari tunni

kaupaMA

RIA

JÄ

RV

IS

4 | 201662

NO

OR

ED

Valgamaa kotkad ja tütred käisid Rootsis taliõppusel3. kuni 12. märtsini osalesid

Valgamaa noorkotkad ja ko-

dutütred Rootsis taliõppusel,

kus pandi proovile nii oma-

vaheline meeskonnatöö kui

ka suusatamisoskused. Li-

saks said noored uusi tead-

misi toimetulekuks talvistes

tingimustes.

Tekst: MARGE TAMM

Põhja-Rootsis, kus on valdavalt külm ilm ja palju lund, on väga tähtis enda eest hoolt kanda. Nii said noored kuulata loengut õigesti riietumise ja hügieeni kohta, et juba järgmisel päeval metsas olles neid teadmisi praktiseerida. Metsa jõudes jaotati osalejad kolme segarühma, milles tegutseti kuni laagri lõpuni. Pärast rühmadesse jagunemist asuti kohe ühtse meeskonnana telki püstitama, kuid enne seda oli vaja kühveldada lund ja koguda kuuseoksi.

Kuna talvemaades tehakse palju talisporti, siis ei möödunud noortel päevagi ilma suuski alla panemata. Õpiti koos kelguga mäest tõusma ja laskuma. Paljude noorte lemmikuks kujunes Bandwageni taga suusata-mine, mis tundus algul raskena, sest nõudis head tasakaalu ja kontrolli suuskade üle, kuid sellegipoolest tegi kõigil tuju rõõmsaks. Võistlus-meeleolu tekitamiseks korraldati meeskondlik laskesuusavõistlus, kus pärast esimest ringi oli vaja lasta õhupüssist ja pärast teist ringi õhupüstolist. Rada ja võistlus ise tundusid algul küll raskena, kuid lä-biti meeskonnakaaslaste ergutami-se toel edukalt. Kogu laagri jooksul

tuli hoolt kanda ka oma suuskade eest – neid puhastati ja sätiti ning kui klamber juhtus katki minema, tuli leida uued klambrid.

Laagri viimasel päeval korraldati suusaorienteerumine, kus kontroll-punktides tuli noortel lahendada mitmesuguseid ülesandeid, mis panid proovile laagri jooksul oman-datud teadmised.

Mõnel meeskonnal tuli kasutada ka loovat mõtlemist. „Juhtus nii, et poolel teel järgmisesse kontroll-punkti läks tiimikaaslase suusa-klamber katki ja ta ei saanud enam oma suuskadega liikuda. Proovisime naljaviluks tandemsuusatamise või-malikkust – see tähendab, et sõber seisis selja taga, hoidis sinu õlgadest kinni ja liigutas suuskadel olevaid jalgu sinuga samas rütmis. Selgus, et sel viisil edasiliikumine on rohke-mat kui naljategu – jõudsime järgmi-sesse kontrollpunkti väga edukalt ja võistkonna liikumistempo sai üleval hoitud,” meenutas Valgamaa kodu-tütar Maileen Pillaroo.

Kokkuvõttes jäid kõik osalejad taliõppusega väga rahule ning koju mindi küll väsinult, kuid rõõmsate emotsioonidega.

Eesti noorte kamp Rootsis

634 | 2016

„Andke oma dokumendid,“ ütleb

punases triiksärgis veidra põskhabe-

mega mees. Umbes paarkümmend

inimest, kelle hulgas on nii ameerik-

lasi kui venelasi, vaatavad segaduses

üksteisele otsa.

Tekst: KARRI KAAS

„Isikut tõendamata punkrisse ei lasta,“ selgitab mees ning grupp muigab kergendunult. Mõneti tundub identiteedikontroll isegi natuke loogiline. Tegemist on ju ühe salajasema objektiga terves Lätis, kuhu kõrvalistel isikutel asja ei ole. Vähemalt nii oli lugu paarkümmend või natuke rohkem aastat tagasi.

Praegu aga ei huvita Ligatne ümbruses enam kedagi, kes sa oled ja mida sa seal teed. Isegi neid mitte, kes on võtnud enda ülesandeks sel-lesse külma sõja jäänukisse ekskur-sioone korraldada.

Sellest hoolimata otsib üks mees, kuskilt Riia lähedalt pärit pereisa, naljaviluks välja oma juhiload ning ulatab need kommunistide lemmik-värvi pluusis mehele. Giid vaatab viivu dokumenti, vangutab de-monstratiivselt pead ja libistab selle millegipärast oma rinnataskusse.

„Küll te selle pärast tagasi saate,“ lubab ta ning utsitab meid edasi tre-pile, mis laskub üheksa meetri süga-

vusele maapõue. Seal asub ajalukku vajunud Läti Nõukogude Sotsialist-liku Vabariigi endiste juhtfi guuride salajane tuumavarjend.

Parteiladviku pelgupaikPunkrit Nõukogude Läti parteiladvi-ku kaitseks reeturlike Lääne kapita-listide salaliku tuumarünnaku eest hakati planeerima juba möödunud sajandi kuuekümnendate lõpus, kuid valmis sai see alles 1982. aastal.

Ligatne kanti ei valitud varjendi asukohaks mitte maaliliste vaadete tõttu, mis merepinnast veidi kõrge-mate pinnavormide nõlvadelt ümb-ruskonnale avanevad, vaid puhtalt praktilistel kaalutlustel. Seal oli levi kõige parem.

Tõenäoliselt ei olnud vähem tähtis ka argument, et küngastes-se, mida Ligatne läheduses jagub ohtralt, oli kahe tuhande ruutmeet-ri suuruse pindalaga kompleksi kõvasti lihtsam ära peita kui kuskile lagendikule või metsa sisse. Kons-

Pisut kummalisele välimusele vaatamata on punkri giidid suurepära-

sed

AS

SO

PU

IDE

T

Tuumavarju tuuma-varjendisse Ligatnes

piratsiooni mõttes ehitati punkri peale veel luksuslik sanatoorium kommunistliku partei võtmetege-lastele, mida tänapäeval kasuta-takse pigem taastusravikeskusena. Giidi sõnul varjamisel siiski erilist mõtet ei olnud, sest objekti valvama määratud sõduritele meeldis koos kohalikega viina visata, mistõttu hakkasid jutud punkri kohta levima õige pea.

Varjendi kasutuselevõttu igasu-gused kõlakad ei vääranud ning see püsis pidevas valmisolekuseisundis Vene vägede lahkumiseni.

„Viimast korda võeti siit Moskvaga ühendust 1994. aastal,“ ütleb giid ning juhatab meid iganenud Nõu-kogude sidetehnikat täistuubitud ruumist edasi järgmisesse iganenud Nõukogude sidetehnikat täistuubi-tud ruumi.

Endiselt töökorras„Need teletaibid siin on täiesti töö-korras,“ kinnitab teejuht ning osu-

4 | 201664

RE

ISL

UG

U

tab laudadele ritta laotud masinate-le, mis on omamoodi kombinatsioon elektroonilisest kirjutusmasinast, algelisest arvutist ja faksiaparaadist.

Giidi sõnul kontrollisid nad seadmete kasutuskõlblikkust paar aastat tagasi, kui edastasid ühelt punkris olevalt teletaibilt sõnumi teisele punkris olevale teletaibile. Põhjus, miks nad mõne kaugema kohaga ühendust ei võtnud, on üsna lihtne – teletaipe ei kasutata enam ammu. Mujal maailmas muutusid need kommunikatsioonivahendite kiire arengu tõttu kasutuks millalgi kaheksakümnendate keskel, kuid sotsialismileeris püsisid teenistu-ses punaimpeeriumi lagunemiseni. Mõnel juhul ilmselt veelgi kauem, millest annavad tunnistust ka Ligat-ne punkris asuvad masinad.

Kuna huvi iganenud Nõukogude tipptehnoloogia vastu polnud väga suur, juhatati meid mööda roheli-seks võõbatud koridore edasi. Väi-detavalt pidi see värv inimestele ra-hustavalt mõjuma, kuid kindel selles

Punker oli varustatud Nõukogude tipptehnoloogiaga, mis suures osas on

töökorras veel tänase päevani

KA

RR

I K

AA

S

olla ei saa. Kommunism oli teatavas-ti ümbritsetud igasugu mütoloogia-ga, mistõttu märksa usutavamalt kõlab võimalus, et roheline värv oli lihtsalt paremini kättesaadav.

Järgmisena näidati meile hiig-laslikku masinat, millesse oli kokku pandud konditsioneer ja õhupuhasti. Tuumakatastroofi korral oleks see aparaat taganud punkri asukatele meeldiva temperatuuri ning varus-tanud neid hapnikuga. Meie teejuht teadis rääkida, et sarnaseid sead-meid kasutati ka punalaevastiku allveelaevadel.

Sõjatööstusest oli pärit ka varjen-di generaator, mis koosnes peaasja-likult kahest tanki T-54 mootorist. Töötasid need tavalisel diislikütusel, mida ammutati punkris asuvatest spetsiaalsetest mahutitest.

Kogu süsteem oli kavandatud au-tonoomselt vastu pidama kuni kolm kuud. Vähemalt teooria kohaselt. Praktiliselt on see aga üsna kahel-dav, sest Nõukogude insenerikunsti-le iseloomulikult kõigele ei mõeldud.

Hämaralt valgustatud roheliste

seinadega koridorid pidid väide-

tavalt mõjuma rahustavalt

AS

SO

PU

IDE

T

654 | 2016

RE

ISL

UG

UL I S A T E A V E

Salajane Nõukogude punkerLigatne rehabilitatsiooni-

keskus

Skalupes, Ligatne vald, Ligatne piirkond, LV-4108, Läti email: hotel@rehcentrs.apollo.lv

WWW.BUNKURS.LV

Giidiga ringkäikLäti, inglise ja vene keelesSissepääs:tööpäeviti kl 15laupäeval ja pühapäeval kl 12, 14 ja 16Pilet kuni 12 eurot

Või ei peetud vajalikuks mõelda. Sellepärast jääb näiteks lahtiseks küsimus, kuhu oleks punkris paigu-tatud surnukehad?

Samuti ei osanud giid öelda, mis oleks juhtunud pärast kolme kuu möödumist. Ilmselt ei teadnud seda ka punkri tellijad.

Töölisromantika maailmalõpusööklas Kuigi vaatamisväärset on Ligatne tuumavarjendis tõenäoliselt igale maitsele, põhjustas vahest kõige rohkem elevust punkri söökla.

Valge kahhelkiviga üle laotud seinad, kuhu on riputatud erinevad sotsialistlikust realismist kantud tööd, karskust ja kainust ülistavad plakatid. Vakstuga kaetud kipakad lauad, millel ilutsevad kunstnelgid.

Nurgas kollasel plastkandikul samovar koos teeklaasidega, kõrval kulunud arvelaud, mille otstarvet ja toimimispõhimõtet tänapäeva noortele on juba üsna raske seletada. Igal pool vedelevad vanad kum-mist gaasimaskid, torbikud all ja puha, millest ei saa aru, kas need on punkri praeguste valdajate lisatud butafooria või endiste omanike reaalsetest vajadustest tingitud kait-semehhanism.

KA

RR

I K

AA

SK

AR

RI

KA

AS

Suur juht ja õpeta-

ja, Lätis tuntud kui

Lenins

Meie teejuht ütleb, et varjendi söökla on kasutuses tänaseni ning pakub ka süüa. Nautida saab ehtsat kaheksakümnendate tuumapunkri menüüd, kuhu kuuluvad nii kapsa-supp kui kompott. Kahjuks ainult ettetellimisega.

Meid see teadaanne väga ei häiri, sest nõukogudeaegne kulinaaria on meil veel piisavalt hästi meeles. Ülejäänud grupist kostab küll üksi-kuid pettumust väljendavaid ohkeid, kuid need jäetakse ajastutruu igno-rantsiga tähelepanuta. Jätkame koos ameeriklaste ja venelastega kogu selle külma sõja jäänuki uurimist, justkui oleks vana vaen igavesti unustuse hõlma vajunud, kuni juba kergelt tüdinud giid meid tagasi maapinnale juhatab.

Ajastutruu buta-

fooria – kunst-

nelgid ja plekist

kauss

4 | 201666

RE

ISL

UG

U

AUTORID

HELEN ALLASvabatahtlik reporterHelen tegutseb praegu Naiskodukaitse esinaise asetäitja ülesannetes. Lisaks on ta avalike suhete erialagrupi liige ja „Anname au!“ kampaania koordinaator Naiskodukaitses

MAGNUS ARGEvabatahtlik reporterPärnumaa maleva vabatahtlik kaitseliitlane ning militaarvarustuse tutvustamise ja testimisega tegeleva grupi Mil-Test liige

HELJA KAPTEINvabatahtlik reporterNaiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes

SANDER KIVILOOKaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juhataja on õppinud Tallinna Ülikoolis andragoogiks ning on Kaitseliidus tegev aastast 2009

KERT MEIDRAvabatahtlik reporterKert on Tallinna maleva vabatahtlik spordipealik ja Kaitseliidu kooli koolitaja. Tema igapäevatöö on seotud taktikalise ja matkavarustuse poega reorg.ee

AIN RUNINvabatahtlik reporterMere ääres elanud ja kasvanud Ain astus Kaitseliitu aastal 2000 Hiiumaal, kuid täna on ta tegev Pärnumaa maleva rannakaitseüksuses

REIN SÄINASVabatahtlik reporterRein on Valgamaalase reporter ning Valgamaa maleva teavituspealik, kes oli noorkotkas kuni 1997. aastani, pärast seda liitus ta Kaitseliiduga

PIRET VEEVOvabatahtlik reporterPiret on kaitseliitlane Hiiumaa malevkonnast, kes lisaks meestega metsas põrkamisele panustab Kaitseliitu fotokaameraga opereerides ning vabatahtlikuna instruktoreid koolitades

KRISTJAN PRIIKaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

LÕ

IKA

EN

DA

LE

MÄ

RK

MIK

U V

AH

ELE

JÄ

RJE

HO

IDJA

TÄHESTIKU

RAHVUSVAHELINE

KUULDEKOOD

A – Alfa (´al‘fa)

B – Bravo (´bra:vou)

C – Charlie (´tsa:li)

D – Delta (´delta)

E – Echo (´ekou)

F – Foxtrot (´fokstrot)

G – Golf ( go(l)f)

H – Hotel (hou´tel)

I – India (´india)

J – Juliett (dzu :ljet)

K – Kilo (´kilou)

L – Lima (´li:ma)

M – Mike (maik)

N – November

(no´vembe)

O – Oskar (´oska)

P – Papa (pa pa:)

Q – Quebek (kwi´bek)

R – Romeo (´roumiou)

S – Sierra (´siera)

Š – Šahh (.ahh)

Z – Zulu (´zu:lu:)

Ž – Žurnaal (z´urnaal)

T – Tango (´tangou)

U – Uniform (´ju:nifo:m)

V – Victor (´vikta)

W – Whiskey (´wiski)

X – Xray (´eks rei)

Y – Yankee (´janki)

Täppidega tähtede

edastamiseks

kuuldekoodidena

kasutatakse:

Õ – Õnne

Ä – Ärni

Ö – Ööbik

Ü – Ülle

KU

UL

IKIN

DL

US

Kä

situ

lire

lva

ku

uli

de

ee

st (

ku

ni

7,6

2 m

m)

tag

ava

d k

ait

se

järg

mis

e p

ak

suse

ga

mat

erj

ali

d.

0,0

15 m

te

ras

0,2

m b

eto

on

0,5

m k

ivin

e m

aa

0,5

m l

iiva

koti

d

0,6

m t

oo

res

pu

u 1,0

m t

ava

lin

e p

inn

as

1,5

m p

ress

itu

d l

um

i

3,0

m p

ress

imat

a l

um

i

1 – üks2 – kaks3 – kolm4 – neli5 – viis

6 – kuus7 – seitse8 – kaheksa9 – üheksa0 – null

1 – one (uan)2 – two (tu:)3 – three (θri:)4 – four (foor)5 – five (faiv)

6 – six (siks)7 – seven (´seven)8 – eight (eitθ)9 – nine (nain)0 – zero (´zirou)

EESTI KEELES KASUTATAVAD NUMBRID:

INGLISE KEELES KASUTATAVAD NUMBRID:

Po

stkasti

Po

stk

asti

Tel

liT

elli