KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 6/2014 (130/576)

RAHVUSVAHELISE MILITAARMESSI EUROSATORY PARIMAD PALAD

RIINA KÜTT:

KELLEST SÕLTUB RIIGI

JULGEOLEK?

LIILIARIST ON NAISKODUKAITSE

KÕRGEIM TUNNUSTUS

LIILIARIST ON NAISKODUKAITSE

Spordipisikuga

aasta naiskodukaitsja

Anu SaueAnu Saue

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 6/2014

NR 6/2014 (130/576)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 6/2014 (130/576)

RAHVUSVAHELISE MILITAARMESSI EUROSATORY PARIMAD PALAD

RIINA KÜTT:

KELLEST SÕLTUB RIIGI

JULGEOLEK?

LIILIARIST ON NAISKODUKAITSE

KÕRGEIM TUNNUSTUS

LIILIARIST ON NAISKODUKAITSE

Spordipisikuga

aasta naiskodukaitsja

Anu SaueAnu Saue

6 Sõjaväeliste auastmete andmine

7 Autasustamine teenetemärkidega

10 Mis võimalused on õunal kaitsta end maa eest,

mis teda enda poole tõmbab? Kellest sõltub riigi

julgeolek?

17 Ravimtaimed aitavad keha ja hinge

21 Pane ennast proovile: kas sina pääseksid

parameediku erialakursusele?

24 Põhja kompanii kogemused objektikaitseõppustelt

28 Psühholoogilise kaitse toetamisest

33 Kas Eesti vajab sõjakohut?

40 Põrgupõhjatamas, seekord kaameraga

43 Armee kaitsevestidest I

48 Eurosatory 2014: sõjarauda igale maitsele

59 Kiidulaul võitjatele

70 Proovis uputus, paraadil päike

72 Risti malevkonna kodu avas uksed

73 Kaitseväe logistikud ühendasid Kevadtormi ajal jõud

kaitseliitlastega

KAANEFOTO: PIRET VEEVO

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

13 Anu Saue sai aasta naiskodukaitsjaks tänu

mitmekülgsusele

60 Imekaunis Liiliarist

64 Mari Raamoti rattamatk tähistas Põlvamaal juubelit

68 Merepäästeõppus tekitas ohtralt emotsioone

72 Risti malevkonna kodu avas uksed

52 Mini-Erna võit jäi kodumaale

56 Eesti noored võistlesid end Norras pjedestaalile

64

5648

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 6/2014

2:0 õuntele

Tšiili on umbes 16 miljoni elanikuga hispaaniakeelne pikk kitsas maariba Lõuna-Ameerika edelaservas. Kuulus on Tšiili ennekõike oma veinide poolest. Hispaanias elab jämedalt võttes kolm korda rohkem inimesi. Ja ega ma oskagi öelda, kas Hispaa-

nia vein on Tšiili omast parem või vastupidi.

Sama ei saa aga öelda jalgpalli kohta: kui Tšiili koondisel on ette näidata vaid MMi pronks kuldsetest kuuekümnendatest, siis 2010. aasta maailmameister Hispaania kuulub jalg-pallis kõige vägevamate hulka.

Ehk seepärast lipsaski tänavuse jalgpalli MMi Tšiili-Hispaania alagrupimängu eel kommen-taatori suust lause, et ta ei kujuta küll ette, mis valemiga peaks Tšiili saama Hispaania vastu. Pärast hümnide ärakuulamist mul pisike kahtlus siiski tekkis — nii kirglikku laulu näeb isegi jalgpalliväljakul ja isegi maailmameistrivõistlustel harva. Ja lõpuvile järel näitas tablool helendav 2:0, et mingi üsna suvaline jalgpallimeeskond saatis Hispaania koondise kotte pakkima. Füüsikaseaduste järgi oleks Hispaania võitnud selle mängu niisama kind-lalt nagu õun kukub gravitatsiooni mõjul maha.

Sama õunaparalleeli kasutab Riina Kütt oma mõtiskluses riigikaitse üle: kas väiksem (mida Eesti on ju võrreldes ükskõik kellega) ongi füüsikaseaduste järgi määratud suu-remate mõjusfääri? Mind lohutab see, et pärast Newtoni füüsikat tuleb kvantfüüsika, mis enam nii kategooriline pole. See lubab näiteks näh-tusel muutuda selleks, millena teda vaadeldakse. Võib-olla on siiski ka õunal oma sõna öelda.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühen-dada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:25. august, 29. september ja 8. detsember

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 6/2014

14. august 1889. aastal sündis Otto Tief (pildil)

18. august 1997. aastal algasid esimesed ajateenijate kursused Lahingukoolis

20. august taasiseseisvumispäev. 1991. aastal taastati Eesti riiklik iseseisvus

23. august kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev

1939. aastal kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi paktile

1990. aastal asutati Kaitseliidu Jõgeva malev. Jõgeva maleva aastapäev

1991. aastal asutati Läti Zemessardze

25. august 1944. aastal langes Tartu Punaarmee kätte

28. august 1941. aastal okupeerisid Saksa väed Tallinna

1942. aastal algas Eesti Leegioni moodusta-mine

1944. aastal algas soomepoiste pealetung Papastvere juures

1998. aastal loodi BALTRON

29. august 1923. aastal asutati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA). KVÜÕA aastapäev

1940. aastal algas Eesti sõjaväe sundliitmine Punaarmeega

1944. aastal hõivasid politseipataljonid Käre-vere mõisa

31. august 1994. aastal lahkusid viimased Vene väed Eestist

1. september teadmistepäev. Kõrgema Sõjakooli avarivistus

1939. aastal algas Teine maailmasõda

1994. aastal loodi Rahuoperatsioonide Keskus (ROK). ROKi aastapäev

2. september 1927. aastal loodi Naiskodukaitse (NKK). NKK aastapäev

1945. aastal lõppes Teine maailmasõda

3. september 1991. aastal otsustas Eesti ülemnõukogu moodustada kaitsejõud

7. september 1917. aastal asutati Kaitseliidu Sakala malev. Sakala maleva aastapäev

8. september 1917. aastal asutati Kaitseliidu Võrumaa malev. Võrumaa maleva aastapäev

Kalender

US

NA

VY

EE

ST

I RIIG

IAR

HIIV

KA

ITS

EL

IIT

Koolid said juurde 13 riigikaitseõpetajatTeine lend Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika bakalau-reuseõppekaval õppinud riigikaitseõpetajaid lõpetas kõrgkooli 19. juunil. Kaitseministeeriumis korraldatud aktusel andsid 13 riigikaitseõpetajale tunnistuse üle kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ja Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika osakonna juhataja Meidi Sirk. Lõputunnistusi üle andes rõhutas kantsler Marran, et praegu õpetatakse riigikaitset Eesti ja kogu euroatlanti-lise julgeolekuruumi seisukohalt väga kriitilisel ajal ning õpetajate roll noorte kasvatamisel teadlikeks kodanikeks on väga oluline. „Ukraina kriisi valguses on riigikaitse-tunnid senisest veelgi olulisemad, kuid ka põnevamad, sest ajalugu sünnib otse meie silme ees,“ ütles Marran. Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika osakonna juhataja ja riigikaitseõpetaja õppekava juht Meidi Sirk rõhutas, et kõiki riigikaitseõpetajaks õppijaid ühendab üks ühine joon — missioonitunne Eesti ees. „Kasvatada noortes isamaalisust, et armastada ja austada Eestit ning olla vastutustundlik kodanik ja vajadusel oma riiki kaitsta, on suur ja austusväärne missioon,“ lisas ta.

Kaitseministeeriumi ja Tallinna Ülikooli koostöö riigikaitseõpetajate koolitamisel sai mullu uue taseme. Seni oli võimalik riigikaitseõpetajaks õppida Tallinna Ülikooli täienduskursusel, nüüd valmistatakse riigikait-seõpetajaid ette ka bakalaureusetasemel. Tegemist on kutsepedagoogika bakalaureuseõppe valikmoodu-liga, mis on ühtlasi Tallinna Ülikooli kõrvalaine. Selle mooduli läbinud Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika õppekava lõpetajad saavad õiguse õpetada riigikaitse-õpetust gümnaasiumides ja kutsekoolides. Jätkuvalt on riigikaitseõpetajaks võimalik õppida ka juba töötavatel õpetajatel, kes läbivad eelnimetatud 24-ainepunktilise kursuse täienduskoolitusena ja kelle õpingute eest tasub kaitseministeerium.

TäpsustusedEelmise numbri veergudele sattus kaks rumalat viga. Lk 32 oli viga minestuse esmaabi tegutsemisjuhises. Punkt 5 peaks ütlema: „Kui on välistatud kuumakah-justus ja peatrauma, võid tõsta kannatanu jalad (ja käed) veidi üles.“ Lk 71 on valesti kirjutatud Tartu tu-letoojate perepea nimi: õige nimi on Raivo Prank.

Vabandame!

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 6/2014

Väljavõte kaitseväe juhataja 19. juuni käskkirjast nr 405P (tegevväelased)vanemveebel

Kalvi KAART Valgamaa malevveebel

Meelis PORMANN Rapla malevIgor KOROLJOV Valgamaa malevnooremveebel

Kalle MÜREL Pärnumaa malevvanemseersant

Aigar KOSK Põlva malevIvar LEPP Lääne malevRando TUVIKENE Põlva malev

Väljavõte kaitseväe juhataja 13. juuni käskkirjast nr 387P (reservväelased)nooremveebel

Leho KOOV Viru malev

Markko LEMBER Tallinna malevMarko OKS Lääne malevvanemseersant

Karl LILLEMÄE Sakala malevLauri LUTSAR Põlva malevAnti SILGU Põlva malevHelar KALLASTU Põlva malevArgo KALLASTU Põlva malevMikk TELGMAA Jõgeva malevMeelis AMUR Jõgeva malevseersant

Targo TIKKERBER Viru malevAlar ÕUNAPUU Jõgeva malevRainer VIJARD Põlva malevMarek BEEK Harju malevAin NURMLA Valgamaa malevHeiki RAMMO Põlva malevAhto MILDER Järva malevTimo TAMM Põlva malev

Karl SIMMER Tallinna malevRain JÜRISSON Harju malevTauri TANN Põlva malevArvis HALLIK Harju malevJaak TAMMIK Järva malevRaido JOHANSON Järva malevÜlari VOOREMÄE Järva malevnooremseersant

Marko-Petriko TÜRK Rapla malevMari SEPP Rapla malevÜlle ERNESAKS Harju malevViigo-Emil ANTOV Harju malevTenno MÄTLIK Tartu malevAlo JÕKS Tartu malevToomas RAUD Tartu malevHannes KRUSTA Harju malevTatjana KOVAL Tallinna malev

Sõjaväeliste auastmete andmine

Merekaitseliitlased teenindasid USA mereväe hävitaja visiitiEestisse 25. juunil kolmepäevasele visiidile saabunud USA mereväe hävitajat USS Oscar Austin teenindasid kontaktohvitseridena vabatahtlikud reservohvitserid Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjonist. Kontakt-ohvitser on sidemeheks laeva ja võõrustava riigi vahel, olles viimase ametlik esindaja kogu visiidi vältel. Peamine ülesanne on tagada visiidi tõrgeteta kulge-mine, sh toetada ürituste ja visiitide korraldamist ning juhendada külalisi linnaruumis.

Kontaktohvitseride töö jagamine mereväe ja Kaitseliidu Meredivisjoni vahel on pikaajaline koostöövorm ning annab kaitseliitlastele võimaluse osaleda rahvusva-helises kaitsekoostöös. Laevavisiiti korraldas USA suursaatkond koos mereväega.

USS Oscar Austin on Arleigh-Burke’i klassi hävita-ja, millised on USA mereväes laialdaselt kasutusel (enam kui 60 alust). Laeval on vajadusel kuni kaks helikopterit. Laeva relvastusse kuuluvad mitmesu-gused raketi- ja torpeedosüsteemid koos tavapärase pardarelvastusega. Laev on nime saanud USA vapra merejalaväelase reamees Oscar Palmer Austini järgi, kes hukkus Vietnami sõjas 1969. aastal. Laev koos enam kui kolmesajaliikmelise meeskonnaga saabus Eestisse Läänemere suurimalt iga-aastaselt merevä-gede õppuselt Baltops.

Valgamaa maleva staabihoone sai tänapäevase näo ja sisuKaitseminister Sven Mikser ja Kaitseliidu ülem brigaadi-kindral Meelis Kiili avasid 22. juunil Valgas Kaitseliidu Valgamaa maleva renoveeritud staabihoone ja uusehi-tisena rajatud tagalakeskuse. Rekonstrueeriti 1250 m2 suurune staabihoone (sh relvaruumid, õppeklassid, kabinetid, eriorganisatsioonide ja Valga üksikkompa-nii ruumid) ning rajati uusehitisena 670 m2 suurune laohoone-töökoda. Lisaks valmisid piirdeaed, side-mast, parklad ja haljastus. Valgamaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustööd tegi AS Semuehitus, tööde maksumus oli peaaegu kolm miljonit eurot. Tegemist oli viimase Kaitseliidu maleva staabihoonega, kus oli ahiküte, nüüd saavad hooned sooja maasoojuspumpa-de abil.

Valgamaa maleval taristu arendamise valdkonnas puh-kuseks siiski aega ei ole, sest käimas on Metsniku 300 m välilasketiiru projekteerimine. Välilasketiir valmib sügisel 2015. Tuleval kevadel lõpevad Jõgeva maleva uue staabi- ja tagalakeskuse ehitustööd.

KA

ITS

EL

IIT

KU

NO

PE

EK

7Kaitse Kodu! 6/2014

Autasustamine teenetemärkidega

Kaitseliidu BTR püüdis pilkeIisaku perepäevalANNELI REINOAvinurme malevkonna teavituspealik

Iisaku valla ja kohaliku omaalgatuse programmi toel kor-raldati 21. juunil Iisaku valla perepäev, kus maanteeameti, päästeameti ja parameedikute kõrval oli esindatud ka Kait-seliidu Alutaguse malev koos noorkotkastega. Vaatamiseks-uurimiseks oli väljas tehnikat ja relvi, tõeline hitt nii noortele kui ka veidi vanematele külastajatele oli soomustransportöör BTR-80. Lapsed said näha kaitseliitlaste seljas erinevaid vor-me ja proovida kiivrit-rakmeid. Kalvi Kivimäe juhendamisel oli soovijatel võimalus harjutada kätt laskmises. Paljud said esmakordselt lugeda ajakirja Kaitse Kodu!. Ka noorkotkaste infolehed tegevuse ja liitumise kohta osutusid populaarseks.

Alutaguse maleva ülesanne perepäeval oli teha teavitustööd ja meenutada kogukonnale, et oleme olemas ja tegutseme aktiivselt. A

NN

EL

I RE

INO

Väljavõte Kaitseliidu keskjuhatuse otsusest nr K-0.1-1/14/12034PR

Valgeristi II klass

Harju malev

Aare HAMMER 937Toomas KUTSAR 938Endel ABEL 939

Valgeristi III klass

Harju malev

Peeter KAIS 940Markku Olavi PELTONIEMI 941Järva malev

Jaanus NOORVELO 942Janek MÄNNIK 943Lääne malev

Lembit SAAR 944

Rapla malev

Sulev HATTO 945Tartu malev

Arne PAUSKA 946Sverre SOKK 947

Teenetemedali I klass

Harju malev

Kalle LEPPIK 467Aare LOIK 475Jõgeva malev

Olavi LAHT 476Lääne malev

Andres MILLER 477Tallinna malev

Kalle REA 478Kristjan MOOR 479Tartu malev

Jüri SAARKIVI 480

Rapla malev

Heino AOSAAR 481

Teenetemedali II klass

Harju malev

Tarmo AMER 1564Ardo HAUDSAAR 1565Reio JÕESALU 1566Riho LONN 1567Ülo TIMUSKA 1568Katrin VEELMA 1590Jõgeva malev

Silver TOIT 1569Rene JOOST 1570Alar ÕUNAPUU 1571Kalev KOLLER 1572Lääne malev

Karla KILK 1573

Pärnumaa malev

Mart LABI 1574Rapla malev

Hardi PURGA 1575Saaremaa malev

Jaen TEÄR 1576Sakala malev

Evelin LAPPALAINEN 1577Raul ASTEL 1578Katrin KIVISTIK 1579Tallinna malev

Janek TIPPO 1580Tõnis MATT 1581Tõnu VÕSSOTSKI 1582Tartu Malev

Kaire ERNITS 1583Enn NOOBEL 1584Henrik GUTHAN 1585

HE

IKO

OJA

VE

E

Avinurme lahingut mälestati retke ja militaarmatkagaANNELI REINOAvinurme malevkonna teavituspealik

Avinurme lahingu mälestusretke, mis kestis 30. maist 1. juunini, võitis võistkond koosseisus Robert Nagel, Andreas Nagel, Kristjan Seli ja Rainer Treilmann. Teiseks tuli Sonda ja kolmandaks Narva meeskond. Võistlus sai alguse reede hilisõhtul Iisaku lasketiiru juures ja lõppes pühapäeva pärastlõunal lõppjooksuga Muru lasketiirust Avinurme malevkonna staabini. Stardis alustas viis võistkonda, kellest lõpetas neli. Võisteldi 25 alal, millest öine lask-mine, vigursõit pimendatud klaasidega autos, jõe ületamine paadi ja köiega, noavise ja takistusrada on vaid üksikud näited. Kokku läbiti kolme võistluspäeva jooksul ligi 90-kilomeetrine teekond Iisaku ja Avinurme vahel.

Sama retke kolmandal päeval, st pühapäeval korraldati Avinurme ümbruses ka lühema distantsi ja vähemate ülesannetega (mille hulgas olid miinivälja ületamine, lõkke süütamine, esmaabi, kehamatemaatika, kauguste määramine jne) võistlus noorkotkastele, kodutütardele ja naiskodukaitsjatele Avinurme lahingule pühendatud militaarmatka nime all. Osales kaheksa võistkonda. Järgmisel aastal samal ajal ootab osalejaid Lüganuse malevkonna korraldatav Metsavenna retk.

8

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 6/2014

Põlvamaal harjutati uppuvate purjutajate päästmistJuuni keskpaigas mängisid piirivalvurid, politsei-nikud ja kaitseliitlased läbi purjutanud seltskonna otsimist järvel ja maastikul. Õppuse stsenaariumi järgi oli lõbus seltskond suundunud paadiga järve-le, kus alus oli kogemata ümber läinud. Värska kor-doni piirivalvurid reageerisid kiirelt ja leidsid paadi kõrvalt hulpiva kannatanu. Ülejäänud seltskond oli otsustanud iseseisvalt kaldale ujuda.

„Käivitus laiaulatuslik maastikuotsing, kus oli vaja kaduma läinud isikuid päästa,“ rääkis õppuse juht Künter Pedosk. Lisaks politseile kaasati rohkelt abi-jõude. Naaberkordonist saabus piirivalve koerajuht, kes sai ülesandeks kammida paadiõnnetuse paiga äärset rannariba. Otsinguil olid abiks Kaitseliidu Põlva maleva vabatahtlikud, kes tegid ära suure töö metsase ala läbikammimisel, ja Punase Rist, mille inimesed said abivajajale maastikul ka reaalselt meditsiiniabi anda. Pärast enam kui tund kestnud kolmekilomeetrist ringi raskelt läbitaval maastikul oli koera nina ees oluline leid — sääsetõrjevahend. Sellega oli jälg kindlalt käes ja peagi paistis põõ-sast ka viimane kadunud kannatanu.

„Politseil on vaja harjutada suurte ressursside juhtimist, sest igapäevatööga saadakse hästi hakkama,“ võttis õppuse kokku hindaja Madis Soekarusk.

PÕ

LVA

MA

LEV

Järva patrullvõistluse võit läks AraveteleKaitseliidu Järva malev kor-raldas 6.—8. juunini Albu ja Kose vallas sõjalis-sportliku patrullvõistluse, mille võitis Aravete võistkond. Teisele kohale tuli Pärnumaa malev ja kolmandale Paide Eskadril-li nime kandnud meeskond.

Võistlus andis võistkondade-le võimaluse rakendada oma oskusi ja teadmisi võimali-kult realistlikus „vaenulikus“ piirkonnas. Võistkonnad pidid liikuma taktikaliselt õigesti, olema maskeeritud ja vaja-dusel varjuma ning käima mööda ebatõenäolisi radu, et vältida kontakti „vastasega“. Võistlejatel tuli läbida individuaal-sete luuregruppidena jalgsi umbes 45 km pikkune trass ning kasutada maastiku omapära võistluse alal varitsusi korraldava ja lahingupatrulle teostava „vastase“ eest varjumiseks. Võistluse eesmärgiks oli välja selgitada parimad kõigist osalevatest võist-lejatest, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita lõpuni sõjalisi ülesandeid suure füüsilise pinge tingimustes, suurendada huvi sõjaliste oskuste parandamise vastu ja selgitada välja võistkon-nad, kes esindavad Järva malevat suurematel patrullvõistlustel.

Võrumaa malev

Tiina PINDIS 1586Urmas KOEMETS 1587Veiko VIRUNURM 1588Kati KALLION 1589

Teenetemedali III klass

Harju malev

Reet LEHTMAA 3917Mait MÄESALU 3918Kaido NIITMÄE 3919Angelina OBLIKAS 3920Ott TAHK 3921Artur TIGANIK 3922Toivo UUTAR 3923Sten-Hans VIHMAR 3925Järva malev

Kaarel KÜNNAPAS 3926Kalmer KALJUVEE 3927Joel TÕNISSON 3928

Janis FREI 3929Margus TEPNER 3930Jõgeva malev

Aivar TOIM 3931Pärnumaa malev

Siim SILDVER 3932Jari Lauri Allan LAAPAS 3933Marko MEI 3934Jüri LAOS 3935Elari KIVISELG 3936Kaarel AIA 3937Taavo TÕNISSON 3938Algis KIINVALD 3939Rapla malev

Ants PÜTSEPP 3940Arne RIPS 3941Hillar AIAOTS 3942Johannes IVASK 3943Mikk VIRKI 3944

Saaremaa malev

Andres JALAKAS 3945Sakala malev

Raivo ROOSI 3946Lembe LAHTMAA 3947Eero TAKK 3948Tallinna malev

Andrus PAKASTE 3949Andrus RUMM 3950Anti LEVANDI 3951Harri TREISALT 3952Heidi TORMET 3953Härm TIIDEMANN 3954Kaido TROPP 3955Katriin IVANOV 3956Raul LINDSALU 3957Reimo REITSNIK 3958Sigrid HARTMAN-ZUDOVS 3959Tiit ROSENBERG 3960

Viktor IVANOV 3961Tartu malev

Tõnis MUUG 3962Võrumaa malev

Tõnis PIIRMANN 3963Uku VISLAPUU 3964Andu VÄRTON 3965Ainar SADONSKI 3966Ilmar KOORT 3967Erki AHMAN 3968Urmas VAHTER 3969

Eriteenetemedal

Harju malev

Ülle RAJASALU 762Tallinna malev

Erki VAIKRE 763Peastaap

Armin SAARITS 764Meelis NIINEMETS 765

Patrullvõistluse 2014

paremusjärjestus

Koht Võistkond

1. Aravete

2. Pärnumaa malev

3. Paide Eskadrill

4. Hundid Rajal

5. Tallinna Kalev

6. Kemüüse

7. Kaitseliidu Meredivisjon

8. Tallinna Naised

9. Türi üksikkompanii

ING

MA

R M

UU

SIK

US

9

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 6/2014

Kaitseliidu parimad jalgpallurid on JärvamaalKaitseliidu 2014. aasta karikavõitja jalgpallis selgus 14. juunil, kui fi naalis kohtusid tuntud jalgpallimalevad Järva ja Pärnumaa. Väravateta nor-maalaja järel penaltisee-rias oli täpsem Järva malev. Kolmanda koha mängus edestas Saaremaa Raplat 2:0. Järvast olid ka turniiri edukaimad mängijad kesk-tormaja Marion Adusoo ja väravavaht Marti Ilves. Parim Pärnumaa maleva mängija oli Hans-Joosep Pärna. Tulihingelisima toetaja ja õpetaja tiitli sai Rapla maleva relvur Tarmo Tammus. Osales kaheksa malevat.

Peaaegu 20 aastat tagasi peeti Kaitseliidus maha eelmised malevatevahelised võistlused. Seal sai võidukarika Sakala malev, mis koondas enda alla toonased Vil-jandi Tuleviku jalgpallurid. Taasalustatud karikavõistlused peeti Raplamaal Kehtna vallas Kaereperes Valtu palliplatsil. Asjakohase tagalatoetuse tagas Rapla malev. Karikad ja auhinnad andis jalgpalluritele üle Kehtna vallavanem Indrek Kullam.

RA

UN

O V

AH

TR

E

KASP spordimängudelt toodi kõrgeid kohtiJuuni lõpul Leedus sealse vabatahtliku kaitseor-ganisatsiooni KASP XXIV spordimängudel võitsid Eestit esindanud kaitseliitlased kaks teist kohta, ühe kolmanda koha ja eriauhinna. Kaitseliidu esindusmeeskond tõi koju individuaalse II koha ülemate laskevõistlusel (srs Indrek Roos, Tartu malev), II koha ja karika meeste sõjalises kahevõistluses (srs Indrek Roos, kpr Jaanus Roos ja rms Kristjan Roos Tartu malevast), eriauhin-na meeste sõjalises kahevõistluses osalenud naistele (Kerli Prants, Helen Saal ja Janeli Säärits Naiskodukaitse Tartu ringkonnast) ning III koha ja karika rammumehe võistlusel (mjr Janno Ro-senberg, srs Indrek Roos ja kpr Jaanus Roos Tartu malevast ning kpr Henry Tammann Alutaguse malevast).

Kaitseliidu esindusmeeskond koosnes 28 liikmest, nende seas ka Tartu maleva pealik Janno Rosenberg, reservmajor Arni Ilves ning Kaitseliidu peastaabi kehakultuuri ja spordi arendusspetsialist Meelis Jukk. Leedu vabatahtlike spordimänge kor-raldatakse igal aastal ja osalejate põhituumik on Leedu vabatahtliku kaitseorganisatsiooni liikmed riigi kuuest regioonist. Kaitseliit võttis nendest osa kolmandat korda. Lisaks eestlastele olid kutsutud osalema Läti ja Gruusia.

MA

RG

US

PU

RL

AU

KA

ITS

EL

IIT

Suund-orienteerumises olid võidukad tartlasedJuuli esimesel nädalavahetusel peeti Tartumaal Unikülas Kaitseliidu meistri-võistlused suund orienteerumises, mille võistkondlikus arvestuses võitis Tallinna ja Järva maleva ees Tartu malev.

Individuaalarvestuses oli võistlusklassis D18 parim Tiiu Naagel Saaremaa ma-levast ja klassis D35 Pille Illak Valga-maa malevast. Meeste klassis H18 oli võidukas Enar Nõmmiste Tartu malevast ja vanuseklassis H40 tema malevakaas-lane Rain Eensaar.

Jõukatsumisel osales ligi 50 orienteeru-jat kaheksast malevast. Võistluste ladu-sa korralduse eest seisid hea Kaitseliidu Tartu malev ja OK Ilves.

10

Mõ

tisk

lus

Kaitse Kodu! 6/2014

Mis võimalused on õunal kaitsta end maa eest, mis teda enda poole tõmbab?Kellest sõltub riigi julgeolek?RIINA KÜTTMoskva Rahvusvahelise Naisteklubi

juhtkomitee liige alates 2012. aastast

Kord häälekamalt, kord tagasihoidlikumalt on meil kõne all

julgeoleku ja riigikaitse küsimused. Väliskeskkond tingib paljutki ja vähemalt sama olulised arutelude ergutajad on ressursside jaotamise otsused. Kui miski mõjutab harjumuspä-rast tasakaalu või on vaja teha olulisi valikuid, leidub ikka keegi, kes tõstatab küsimuse: oleme me üldse kaitstavad ja mis on selle pingutuse sügavam mõte?

Hetkel ega nähtavas lähitulevikus pole midagi peale hakata tõsiasjaga, et meid ei ole maailma mastaabis vaadatuna kuigi palju – umbes ±1 miljon inimest pidada olema lubatud viga India rahvaloendustel. See tähendab, et üks miljon rohkem või vähem on selline suurusjärk, millest mööda vaadates ja mida mitte arvestades ei eksita seal ühegi põhimõtte vastu. Koolifüüsikast on meil kõigil teada peamised nähtava ja mõõdetava maailma reeglid. Teiste hulgas ka Newtoni liikumisseadused. F = ma – see on valem, mida keegi meist ei soovi tunda omal nahal liikluses teise sõidukiga kokku põrgates. Kindlasti ka mitte sõjalise rün-naku korral.

Mis on meie võimalus sellises olukorras, kus kõr-valolevate rahvaste „massid“ on sadades kordades suuremad võrreldes nende omaga, keda meie saame kaasata? Mille arvelt kasvatame meie oma jõudu, kui mass on väike ja rahakoti paksus kiirust märkimisväärselt kasvatada ei võimalda? Ükskõik, kui suur ka ei ole sallivus erinevuste vastu, inimes-tel on kalduvus eelistada omakultuuri. Loevad just igapäevased nüansid. Lihtne on elada, kui tead,

kuidas asjad käivad ja mida võid oodata oma perekonnalt, sõpradelt, tuttava-

telt ja üleaedsetelt. Mida rohkem on sama kultuuri kandvaid

inimesi, seda rohkem korra-takse ühiskonnas ühtesid ja samu või väga sarnaseid tegevusi. Mida rohkem korratakse, seda tihedam on tervikmuster ja seda jõulisemana võib tunda ennast iga üksikisik.

Kui julgena peaks tundma end Eesti ja eestlane olukor-

ras, kus nii idast kui ka läänest vaatab vastu sedavõrd tugev kul-

tuurimuster, et seal vahel end tervikliku ja tugevana tunda on katsumus? Kus suunas kee-rata selg ja kuhu poole pöörata pilk? See küsimus on läbi ajaloo ikka ja jälle üles kerkinud.

Pikas perspektiivis vaadatuna olid alles eile valit-senud koloniaalajastu staarid britid. Mitte ükski

teine rahvas ei suutnud nii osavalt ära kasutada vallutatud rahvaste sisemisi võimustruktuure, kultuurimustreid ja inimloomuse seaduspärasusi. Tulemu-seks olid valgetes kinnastes emamaa hiiglaslikud kasumid, mis loodi kellegi teise kätega. Isegi kupja moraalselt küsitav amet oli kohalikele delegeeri-tud. Vallutajate kultuurimuster suunas neid küll olema võrdlemisi kenad või-

detute vastu, kuid näilisest aktsepteerimisest hoo-limata oli neil endal vägagi selge, kust jooksis piir „meie“ ja „nende“ vahel.

Kuigi halvimad sündmused meie ajaloos on toimunud väga paljude isiklike kannatuste hin-naga, on meil, eestlastel, siiski hästi läinud, et ei lääne- ega idapoolsed kolonisaatorid pole meie vastu kunagi olnud lahked ega lugupidavad. Isegi mitte fi ktiivselt. See on võimaldanud meil hoiduda neisse sulandumisest ja aidanud kududa iseolemiseks piisavalt tihedaks meie oma kultuu-rimustrit.

Umbes

±1 miljon

inimest

pidada olema

lubatud viga India

rahvaloendustel.

11

Mõ

tisk

lus

Kaitse Kodu! 6/2014

Seda poliitikat, mis on teatud rahvaste elualadelt võimaldanud mõõdutundeta välja kühveldada nii maiseid rikkusi kui hävitada ka kohalike elanike omavahelisi suhteid ja ühiskonda koos hoidvaid kultuurimustreid, on suures mastaabis ja erinevate rahvaste poolt nüüdseks viljeldud juba ligikaudu pool aastatuhandet. See, et meid on kolonisee-rinud ja ekspluateerinud eelkõige naabrid, ei tee maailma teisi koloniseerijaid ja ekspluateerijaid valgemateks mängijateks.

Nii kurb kui see ka pole, jätkub majan-duslik ekspansioon, küll mõnevõrra muutunud vormis, tänapäevalgi. Tule-museks on maailm, kus ühed rahvad ja riigid on heal järjel ja rammusad nagu hästi väetatud taimed, teised aga kuju-tavad endast õhukese pealispinna all peidus olevaid tühimikke, millesse võib ettevaatamatuse korral sisse kukkuda kogu ülejäänud tegelikkus. Juustusar-naselt auklik ja tasakaalustamata riikide süsteem ei takista suurest mängust ajutiselt kõrval olevaid poliitilisi juhte ja propagandamasina poolt üles köetud rahvamasse isukalt „tegijate“ saavutusi piidlemast ning plaani pidamast: „Aga ükskord algab aega...“

Rahumeelne tasakaal on habras ja seda mõjutavad jõud on tugevad. Kõik head plaanid, lahked lubadu-sed ja vastastikku kasulikud koostegevused võivad kiirelt ning vältimatult teiseneda. Kui helivõimen-dussüsteem hakkab sisendina kasutama iseenda väljundit, kaob meile harjumuspärane ja mõistetav tekst ning tulemuseks on kõrvulukustav vilin. Kui riik või riikide kogum kasutab oma otsuste alusena üks ühele teise riigi või riikide kogumi destruktiiv-set käitumist, ei kuulda enam teineteist, sest osa-pooled tegelevad üha võimenduva peegeldamisega. Selleks, et ahelat murda, peab keegi tegema midagi teistmoodi kui seni ja teistmoodi kui partner. Aga mida teha, kui ajaloos korduvalt läbi harjuta-tud, majandushuvidest ja rahvuslikust egoismist kantud tugev muster annab suuna kätte?

Kui mõtleme suurtele riikidele nagu suure mas-siga kehadele, tasub taas võtta appi Isaac New-toni sõnastatud loodusseadused ja valemid. F = Gm1m2/r². Kõigile teada näite abil lahti seleta-tuna kõlab see nii: midagi ei ole teha, kui õun ei ole enam puu küljes kinni, sest siis tõmbab maa teda kiiresti ja jõuliselt enda poole, kuni... potsti! Gravi-tatsiooniseadusest lähtudes ei saa me suure mas-siga naabritele nende „õunaisu“ pahaks panna.

Õhukese rahakotiga väikeriik ei mängi poliitiliselt kunagi samas kategoorias, kus mängivad suured riigid. Siiski oleme oma valiku teinud, sobitame end igapäevaselt rikaste ja ilusate maailma must-risse, mis on suuresti loodud kolmandate riikide arvelt, ja loodame, et „üks kõigi, kõik ühe eest“

toimib sama vältimatult nagu ühendatud anumate seadus.

Kellest sõltub riigi julgeolek? Või siis konkreetse-malt: kellest sõltub Eesti riigi julgeolek? Otsuse langetamise protsess pakub uurimis- või õpetamis-objektina huvi mitme eluala inimestele. Viimase aja teadustööde tulemusena on tõenduspõhise kinnituse saanud käibetõde, et inimesed lähtu-vad otsuste tegemisel eelkõige emotsionaalsetest

kogemustest, mitte kainest mõttete-gevusest. Kaalutlevalt ja analüütiliselt tehakse otsuseid ainult siis, kui teabe hulk on piisavalt väike, et seda kõike hõlmata ja seostada ning otsus ise ei ole elumuutvalt tähtis. Kõik need vali-kud, mille eel- ja/või järeltingimuste analüüs käib normaalsel inimajul üle jõu, tehakse n-ö tunde järgi. Kogenud inimene kasutab otsustamisel ala-teadlikult fakte, mittekogenu otsib

tõenäoliselt abi väljastpoolt – tähtsatelt teistelt või kõrgematelt jõududelt.

Mis võimalused on õunal kaitsta end maa eest, mis teda enda poole tõmbab, olukorras, kus puu, mille külge ta kinnitub, soovib vaid üht – levitada oma geneetilist mustrit? Mille eest või kelle vastu peaks ta end õigupoolest kaitsma? See, kellest sõltub Eesti riigi julgeolek, on küsimus, millele ei ole rat-sionaalset vastust. Tegutsevad need, kes usuvad, et Eesti on kaitstav.

Gravitatsioo-

niseadusest

lähtudes

ei saa me suure

massiga naabri-

tele nende „õuna-

isu“ pahaks panna.

AUTORI FOTO: MARET VALNER, KARIKATUUR: MEHIS BORN

12

In m

em

ori

am

Kaitse Kodu! 6/2014

In memoriam

Leitnant Valdur Kilk15. juuli 1960 — 10. juuni 2014Kaitseliidu Sakala malevat on tabanud raske kaotus. 54. eluaastal murdis raske haigus Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse liikme leitnant Valdur Kilgi. Valdur sündis Viljandi maakonnas Abja-Paluojal. Tema noorus- ja kooliaastad möödusid Lõuna-Viljandimaal Karksi, Abja ja Mõisaküla kandis. Tema emapoolne vanaisa oli võidelnud Eesti eest Vabadussõjas, isapoolne vanaisa aga langenud 1937. aastal Venemaal repressioonide ohvriks. Valduri isa arreteeriti 1947. aastal ja ta pidi vaevlema seitse aastat Inta vangilaagris. See kõik oli jätnud jälje noore mehe hinge. Pärast Nuia keskkooli lõpetamist õppis Valdur Kilk Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsandust ja töötas pärast diplomi saamist 1983. aastast Mõisaküla metskonnas abimetsaülemana. Hiljem töötas ta Häädemeeste kol-hoosi aiandi juhataja ja Nuia EPT autokolonni ülemana. 1991. aastal asus ta tööle maksuametisse ja 2002. aastal edutati ta Viljandi maksu- ja tollibüroo juhatajaks, kus ta töötas kuni surmani. Oma vastutusrikka töö kõrval elas ta igati täisverelist elu, matkas, tegeles spordi ja muusikaga ning uuris lähiajaloo seiku. Selle kõrval kasvatas ta üles kolm last.

1992. aastal astus Valdur Kilk Kaitseliitu. Selle kohta on ta ise kirjutanud järgmist: „Kaitseliitlane olen alates 12. maist 1992. a. Võtsin ise kontakti malevkonnapealikuga, kuna see otsus tuli läbimõeldult, mitte hetkemeeleolu ajel. Arvan, et valmisolekust kaitsta kodu ja kodukandi inimeste julgeolekut algab meie väikese riigi kogu sisemine tasakaal ja võime seista vastu igasugusele ohu allikale.“ Ja lisas samas: „Ise tahan austada distsipliini ning kodukorra reegleid, ennast täiendada, õppida ja pidada enda kaitseliitla-seks olemist aukohuseks langenud ja hukatud Eesti sõdurite, kaugel nälga surnud naiste ja laste ning siinsamas kodulävel tapetud isade-emade ees.“ Need sõnad iseloomustavad Valdur Kilki parimal moel, sest nende järgi ta ka käitus. Alustanud tavalise kaitseliitla-sena, oli ta peagi rühmapealik, siis kompaniipealik ja alates 2002. aastast Karksi malevkonna pealik. Ta on olnud Karksi malevkonna ja Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse liige ning lühikest aega ka Noorte Kotkaste Sakala maleva pealik. Noorte kasvatamine ja riigi tuleviku julgeoleku tagamine olid talle väga südamelähedased.

Sihikindel ja süsteemne õppimine andis talle Eesti ohvitseri pagunid ja auastmekõrgendused. Seda pidas ta endale suureks auks ja peaaegu alati oli ta esinemas tähtsamatel ja ka vähemtähtsatel üritustel. Tänu tema visale tegevusele taastati Karksi-Nuias Vabadussõja mälestusmärk. Valdur oli alati heatahtlik, abivalmis ja nõukas oma kaasvõitlejatele. Tema teeneid on hinnatud Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärgiga. 2003. aastal autasustati teda Kaitseliidu III klassi teenetemedali, 2005. aastal Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärgi, 2008. aastal Kaitseliidu II klassi teenetemedali ja 2010. aastal Võidutule tooja medaliga. Valdur Kilk on jätnud selge ja tõsise jälje Kaitseliidu Sakala maleva ajalukku. Mälestus temast jääb kestma.

Valdur, sa oled võidelnud head võitlust. Puhka rahus!KAITSELIIDU SAKALA MALEV

In memoriam

Veebel Juhan Algus9. mai 1944 — 15. juuni 2014Meie seast lahkus 15. juunil Kaitseliidu taasasutaja ja Tartu maleva I malevkonna veteranide rühma tegevliige eruveebel Juhan Algus. Kamraad Juhan Algus oli oma nime vääriliselt mitmete kaitsestruktuuride loomise alguses.

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Kodanike Komiteede liikumise kaudu jõudis ta 17. veebruaril 1990 oma elu olulise verstaposti Kaitseliidu taasasutamiseni, kus ta ka ise kohal viibides asutamisdokumendile allkirja andis. Selle järel pühendas ta mitu kuud Kaitseliidu taasloomisele ajaloolisel Tartumaal. Tänu tema aktiivsusele loodi tänini tegutsevad Kaitseliidu allüksused Elvas, Nõos, Kongutas, Rannus, Kambjas ja Puhjas. Lisaks viibis Juhan veel mitme allüksuse loomise juures, sest jaksu tal jätkus. Innuka tegutsemise tulemusel hakati teda üsna pea määrama organisatsioonis tähelepanuväärsetele ametikohtadele: Lõuna-Tartumaa lipkonna ülema asetäitja, kogu Kaitseliidu ajaloopealik ja Kaitseliidu keskkogu sekretär. Seda kõike saavutas ta ainult pooleteise aastaga. Juhan osutus ka esimeseks ja peamiseks Naiskodukaitse taastamise initsieerijaks.

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal tulid uued ülesanded. Esmalt määrati Juhan Algus Kaitseliidu esindajate grupi koosseisu vastloodud kaitsejõudude peastaabi juures, millele järgnes õppimine kaitsejõudude esimesel allohvitseride kursusel Võrumaal Meegomäel. Pärast kursuse lõpetamist jõudis Juhan oma teise militaarselt olulise verstapostini, mis osutus tähtsaks kogu kaitseväele — see oli Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomine 1992. aastal. Ei möödunud palju aega, kui Juhan määrati veel ühe Eesti väeosa loomise juurde — selleks sai Tartu üksik-jalaväekompanii, hilisema pataljoni asutamine 1993. aastal. Ka tegevväelasena jäi ta hingelt üdini kaitseliitlaseks ja aitas malevaid vastavalt oma võimalustele. Patriootlikku Juhan Algust jätkus ka n-ö kolmandasse sektorisse ehk kodanikuühiskonna ettevõtmistesse, mida kõige paremini ilmestavad Kaitseliidu veteranide klubi ja Julius Kuperjanovi seltsi loomine. Tema tegemisi on pärjatud Kaitseliidu, kaitseväe ja seltside autasudega. Kõigest eelmainitust kirjutas Juhan ka oma ajaloo. Aastate jooksul pani ta kokku mahuka materjalikogumiku mitmes käsikirja-lises köites ja jagas seda nii sõpradele kui osaliselt ka avalikus meedias. Lisaks dokumentidele sisaldavad need palju arvamusi ja hinnanguid ning hulgaliselt mälestusi sündmustest, mis kujundasid meie kaitsestruktuuride ja riigi ajalugu.

Nüüd oled ka sina, Juhan, ajalooks saanud. Isamaa ei unusta sind. Puhka rahus!

Juhan Algus maeti 18. juunil Tartu Pauluse ehk Ropka-Tamme kalmistule.

13

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 6/2014

HELJA KAPTEINNaiskodukaitse Lääne ringkond

Anu Saue meenutab tunnustuse väljakuulu-tamiselt, et oma nime kuuldes olla tal jalad nõrgaks läinud. Ta räägib, et väärikaid ja

tublisid naiskodukaitsjaid on palju ning tema väl-javalimine oli talle suur üllatus. „Pildile tõstetuna tunnen kohustust veel enam pingutada,“ ütleb ta.

Anu Saue töötab keskkonnaametis nii Läänemaa kui ka Hiiumaa veespetsialistina. Tähendab see peaasjalikult nii joogivee, seega põhjavee, heitvee kui ka pinnavee kvaliteedi ja kvantiteedi jälgimist, probleemide ennetamist ja lahendamist. Anu ja Toivo kolm last on kodust läinud ja lapselapsedki jõuavad harva külla.

Kolmel korral nädalas käib Anu noorte orientee-rumistrenni juhendamas, mis aeg-ajalt eeldab

sai aasta naiskodukaitsjaks tänu mitmekülgsusele 2013. aasta naiskodukaitsja tiitli pälvis spordilembene Anu Saue Lääne ringkonna Hiiumaa jaoskonnast.

eelnevalt maastikul märkide mahapanemist ja pärast trenni nende äratoomist. „Nendel päevadel pärast tööaega enam midagi teha ei jõuagi,“ räägib Anu. Nädalavahetustel on tihti võistlused. Suvel käib ta mõned korrad nädalas tennist ja Kärdla naiskonnaga jalgpalli mängimas. Aga Anul on veel üks ekstreemsem hobi: ta käib kevadest sügiseni hommikuti iga ilmaga meres ujumas. Anul jääb aega ka teleri vaatamiseks, kodu-aias tegutsemiseks, lugemiseks ja hädavajalikeks käsitöödeks, nagu kudumine, heegeldamine ja õmb-lemine.

Väärtuslik kaaslane

Naiskodukaitsesse astus Anu peaaegu juhuslikult, sest talle oli jäänud mulje, et seal on pidev toidu-keetmine või püssidega tulistamine. „Hiiumaa noorkotkaste ja kodutütarde juht kutsus mind appi noortelaagreid korraldama ja siis selgus, et polnudki vaid supikeetmine,“ meenutab ta. „Edasi

Anu SaueAnu Saue

HE

LJA

KA

PT

EIN

Naised olid

mõnusad,

korraldata-

tud üritused olid

huvitavad ning

minu oskusi ja

kogemusi oli ka

vaja.

14

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 6/2014

läks iseenesest – naised olid mõnusad, korralda-tatud üritused olid huvitavad ning minu oskusi ja kogemusi oli ka vaja.“

Lääne ringkonna instruktor Svetlana Mustkivi ise-loomustab Anu Sauet kui naist, kes enesekindlalt ja rahulikult täidab endale võetud ülesandeid ega

pelga ettetulevaid raskusi. „Ta läks aastaid tagasi koormusmatkale, mis oli talle tundmatu ettevõt-mine,“ meenutab Mustkivi. „Oma teadmiste ja oskustega on Anu noorematele naiskodukaitsjatele ja noortele toeks ja eeskujuks.“

Kaitseliidu õppusel Orkaan läks Anu koos oma noorte orienteerujatega maastikuluurele. „Siiani polnud kaasatud suurõppustele noori, aga tema läks oma noortega metsa,“ ütleb Mustkivi. „Anu on kiire taibuga ja julgeb võtta vastutust nii enda kui ka noorte eest.“

Anu on olnud aastaid tubli noortejuht ja nais-kodukaitsja, kellelt ka kaitseliitlased nõu küsi-vad. „Ta on julgustav, aktiivne ja sealjuures alati sõnapidaja, toetav ja abis-tav,“ ütleb Naiskodukaitse Lääne ringkonna aseesi-naine Karin Rünkorg. Anu Saue on tegelnud pikki aastaid Kärdla linna noortega, ergutanud neid sportima ja süstinud neisse isamaa-armastust. „Anu suudab alati sisendada kaaslastesse positiiv-set energiat, jagada praktilisi oskusi ja teadmisi,“ ütleb Rünkorg.

Lääne ringkonna esinaine Mare Laide ütleb, et kuigi Anu on nii mõnestki liikmest vanem, on ta sportlik ja ettevõtlik. „Tema positiivsus, pealehak-kamine ja väsimatu tegutsemine on sütitavad,“ ütleb Laide. Ta räägib, et hämmastav on Anu mitmekülgsus, sest ta on aastaid oma ringkonda esindanud staabiassistentide, sõjalis-sportlikel ja toitlustusvõistlustel. Ta on noortejuht ja Noorte Kotkaste malevapealiku abi, jaoskonna juhatuse liige ja spordigrupi juht.

HE

LJA

KA

PT

EIN

Tänavu on

rõõmu too-

nud pojapo-

ja sünd ja lapse-

laps Eliise tulek

Eesti meistriks.

Aasta naiskodukaitsja Anu Saue on mitmekülgne: jõuab toitu valmistada, lastega sportida, võistlusi korraldada ja õppustel käia

15

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 6/2014

Ko

mm

en

taa

r KARIN RÜNKORGNaiskodukaitse Lääne ringkonna aseesinaine

Naiskodukaitse Lääne ringkonnal on aus, hea ja kin-del Anu Saue. Ta on ikka millegi arendava, kasuliku ja õige asja ajamisega seotud, sealjuures alati sõna-pidaja, toetav ja abistav. Kui ta on midagi lubanud, saab see kindlalt tehtud.

Anu Saue on tegelnud pikki aastaid Kärdla linna noortega, ergutanud neid tervislikkusele ja süsti-nud neisse isamaalisust. Anul on alati aega minna noortega metsa, võistlustele või lihtsalt ära kuulata nende rõõmud ja mured. Siiani viib ta läbi orien-teerumistreeninguid, tehes need põnevaks ja viies lapsi ka trenniväilisel ajal suusatama ja õpetades soojemal ajal neile lõkke süütamist, metsas looduse kuulamist ja muid vajalikke tarkuseteri. Anu suudab sisendada noortesse alati positiivset energiat, isegi siis, kui ta on põlvini läbi soo sumbanud. Võib loota, et igast Kärdla noorest, kes saab osa Anu õpetus-test, saab kord tugev ja terve Kärdla kodanik.

Anu on olnud aastaid mitte ainult tubli noortejuht, vaid ka naiskodukaitsja, kellelt kaitseliitlasedki nõu küsivad, kui on tegemist näiteks maastikutundmi-sega. Anu on väga hea meeskonnakaaslane, kelle peale võib alati loota. Kui ta mõnd asja teha ei saa, ütleb ta seda kohe ega hakka andma katteta lu-badusi. Iialgi ei jäta ta kaaslasi hätta, kui näeb, et abikäsi napib. Ta jagab oma napi planeeritud ajana-tukese erinevate ettevõtmiste vahel targalt.

Anu ütleb ürituste ettevalmistamisel kohe välja oma seisukoha ja arendab lõbusat vestlust kuni lõpliku põneva teostuseni. Ta on julgustav, aktiivne ja kaasab ka teisi uutele katsumustele. Naiskodu-kaitse välitoitlustamise erialavõistlustel saavutas Lääne ringkonna Hiiumaa jaoskonna võistkond Anu eestvedamisel auväärse ll koha.

Anu oli aasta naiskodukaitsja Hiiumaa jaoskonna esitatud nominent ka kolm aastat tagasi ja tundub, nagu ei oleks midagi muutunud. See naine on väsi-matu, tema entusiasm ja ind raugematud.

Anu on ka armastav abikaasa, hooliv ema oma kol-mele lapsele ja hea vanaema lapselastele. Ta on suureks eeskujuks meile kõigile.

HE

LJA

KA

PT

EIN

Spordipisikuga pere

Anu Saue sündis Kehra alevikus, kuid viieaasta-sena kolis ta pere Tallinna. Kuni Tartusse kõrg-kooli astumiseni oli ta tallinlane. „Tartus õppides tundsin, et Tallinn mulle enam ei meeldi ja sinna ma tagasi minna ei taha,“ meenutab ta. „Hiiumaale sattusin tänu tagasihoidliku Hiiumaa poisi äravõr-gutamisele jaaniööl.“

Tartus õppimise ajal sai Toivost Anu seaduslik abikaasa, kes kodukoha patrioodina soovis pärast lõpetamist kindlasti Hiiumaale tagasi minna. „Kii-tusega ülikooli lõpetanud noormehe selline soov tundus küll suunamiskomisjonile väga imelikuna,“ meenutab Anu. Toivo Saue lõpetas Eesti Põllu-majanduse Akadeemia maakorraldajana. Praegu on ta pensionär, kes käib aeg-ajalt kellelgi maad mõõtmas ja piire näitamas. Tema hobiks on, nagu Anulgi, orienteerumine ja ta joonistab mitmesu-guseid orienteerumiskaarte Hiiumaal ja mandrilgi. „Kõik Hiiumaal kasutusel olevad matkaradade, turismi- ja orienteerumiskaardid on tema tehtud,“ kinnitab Anu. Toivo ajab asju ka vallavolikogus, aga ise räägib pidevalt, et tahaks rahulikult lihtsalt olla ja mitte sehkendada.

„Meid Toivoga rõõmustab, kui lastel ja lastelastel on midagi õnnestunud, kui trennilastel läheb võist-lusel hästi ja neid kiidetakse,“ sõnab Anu. Tänavu on rõõmu toonud pojapoja sünd ja lapselaps Eliise tulek Eesti meistriks.

Anule ei meeldi endast rääkida, siiski möönab ta, et sporti on teinud juba lapsest saati. Millalgi oli hommikuvõimlemine kangesti moes ja treener soovitas käia hommikuti jooksmas. „Hommikune ärkamine pole mulle kunagi raske olnud, nii hak-kasingi hommikuti õues jooksmas käima,“ ütleb ta.

16

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 6/2014

Pärast jooksmist peab loomulikult pesemas käima – pesema jaheda veega. „Äratab hästi üles ka ilma kohvita,“ ütleb Anu muigamisi.

Meres kevadest sügiseni ujumas käima hakkas ta puhtast kokkuhoiust – põhjavesi on ju loodus-ressurss, mida peab hoidma. „Kuidas siis mina, veespetsialist ja põhjavee geoloog, seda raiskan,“ lisab Anu. „Kuidas lasen puhast põhjavett niisama kergelt niiskele ihule, pumbatakse see ju reoveepu-hastisse ja hakatakse puhastama – kaasneb elektri-

kulu,“ arutleb ta edasi. „Ega ma aasta läbi meres käi. Kui ikka jalad vette minnes külmetama hakkavad, ma veel ujuma ei lähe.“ Talvel, kui lund on, meel-dib talle ujumise asemel palja-jalu lumes käia ja end lumega hõõruda. „Ega ma päris iga päev ka sellist „enesepiinamist“ tee. Kui ikka ei viitsi või on pikk

õhtu olnud või väljas tormab, käin lihtsalt duši all,“ lisab Anu.

Kodus mehega kahekesi

Kodus on Anu nüüd abikaasa Toivoga kahekesi, sest kõik kolm last on juba suured ja kodust ammu välja läinud. „Vanima lapse Elo ja noorima Eveli saatsime juba pärast põhikooli mandrile riigikooli, Nõo reaal-gümnaasiumi õppima. Keskmine laps, poeg, lõpetas keskkooli Kärdlas, sest keegi peab ju kodus ka vane-maid aitama,“ selgitab Anu naljaga pooleks.

Kõrgkooli edasiõppima minek oli kõigil kuidagi loomulik jätk, muid variante polnud isegi kaalumi-sel. „Lapsed on erineva aja ja edukusega lõpetanud Tartu Ülikooli ja praegu on nad tööinimesed,“ ütleb Anu. Vanem tütar on Eesti orienteerumiskoondise treener ja et see on projektipõhine töö, siis põhi-palka teenib ta hoopis ühe Soome klubi treenerina. Poeg on Brüsselis euroametnik ja noorem tütar Eveli Saue, kes teinud nime laskesuusatajana, IT-fi rmas süsteemianalüütik.

Anu ja Toivo on ka vanavanemad, kelle vanimad lapselapsed õpivad juba Tartu Ülikoolis, noorema-test on üks teise klassi poiss ja teine pissib alles mähkmetesse.

Anu ütleb naljatamisi, et mäluga on tal lood halvad. Eks piinlikke möödarääkimisi ja valestimõistmisi ole ikka olnud ja kohalike naljadega harjumine võtab aega. Et neid vähem oleks, on mind õpetatud, et väljendada tuleb ennast täpselt. „Head nalja ma armastan, aga mulle ei meeldi matslikkus, ruma-lad sõnad ja väljendid, oma lubaduste murdmine,“ ütleb ta. „Eks ma ole veidi teistmoodi lastetoaga.“

Kuigi keegi sõpradest, treeningukaaslastest ega kolleegidest ei mäleta, et Anu oleks häält tõstnud või vihastanud, räägib ta, et kurja häält ikka teeb.

„Lähen endast välja, kui tean kindlalt, et kedagi süüdistatakse ülekohtuselt,“ ütleb ta. „Ma võin suhtlemise katkestada, muutuda ametlikuks või isegi irooniliseks. Olen see, kes andestab, kuid ei unusta.“

Ka reisida Anule meeldib, kuigi puhkamas ta suurt võõrsil polegi käinud. „Olen käinud orientee-rumisvõistlustel, näiteks vetera-nide maailmameistrivõistlustel Põhjamaades ja Saksamaal ning Kärdla noortega koolispordi-liidu maailmameistrivõistlustel Portugalis ja Iisraelis. Näinud ja

reisinud on ta ka Belgias, Prantsusmaal ja Itaalias. Kaugeim reisisiht on olnud Kanada, seal käis Anu vaatamas olümpiamänge. „Ega ma ise oleks seda reisi ette võtnud, kuid lapsed kinkisid juba ostetud lennukipiletid.“

Anu on aktiivne ja nädalavahetustel on kas orien-teerumisvõistlused või naiskodukaitsjate ettevõt-mised. „Kodust ärakäimiste kohta olen kunagi öelnud, et see on palju mõnusam, muidu istuks kodus ja koristaks,“ nendib ta. „Nüüd tuleb see töö nädala sees teiste asjade vahel ära teha ja nädalava-hetusel kodustest tegevustest puhata.“

Keegi sõpra-

dest, treenin-

gukaaslastest

ega kolleegidest ei

mäleta, et Anu oleks

häält tõstnud.

Nädalavahe-

tustel on

kas orien-

teerumisvõistlused

või naiskodukaits-

jate ettevõtmised.

17

Loo

du

s

Kaitse Kodu! 6/2014

KRISTJAN PRIIüleelaja

Krautmanni massaaži- ja terviseakadeemias pärimusmeditsiini õppiv Kristiina Tarvis tunnistab Naiskodukaitse Pärnumaa ring-

konna ravimtaimede ja metsatarkuste koolitusel, et tegelikult ei ole ravimtaimi olemas. „Ravimtai-medeks kutsutakse lihtsalt neid taimi, mis aval-davad meie kehale häda korral positiivset mõju,“ selgitab ta. Seetõttu võib öelda, et ravimtaimed on pigem metsikud taimed, mida ei ole aretatud. Neis on säilinud muistsed omadused, toimeained ja koostis.

Korja seda, mida saad

Kristiina käib taimi korjamas metsas või põldudel, mis on maanteedest võimalikult kaugel, kuigi tal on neid ka koduaias. Vabas looduses kasvanud taimedel on hoopis teistsugune maitse. Linnas hakkavad neile parata-matult heitgaasid külge.

Üldine reegel on, et korjatakse seda, mis on taimel parasjagu kasvu-järgus. Varakevadel, kui kõigepealt tulevad välja pungad, korjatakse pungi, kui lehed, siis lehti, see-järel õisi jne. Nii säilib kogu taime kasvuenergia, sest toitained on suunatud sinna, mis parasjagu kasvab. Juuri korjatakse seetõttu sügisel või vara-kevadel, kui lumi on sulanud.

Liigtarvitamise korral on kõik taimed vähem või rohkem ohtlikud. Kristiina on tähele pannud, et nendel taimedel, millel on tugev lõhn, on ka tugevam toime. Need taimed on pigem mürgised ja nende kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik. Tugev lõhn ongi hoiatuseks.

Ravimtaimede puhul kehtib ka vana uskumus, et sarnane ravib sarnast. Kortsleht aitab hästi haavandeid parandada, sest nahk haaval või selle ümbruses on kortsus ja sarnaneb kortslehele.

Ravimtaimed aitavad keha ja hingeIgal taimel ja igal toiduainel on meile — meie kehale ja emotsioonidele — mingi mõju. Ühed mõjuvad meie keha loomulikule tasakaalule halvasti, teised hästi. Ravimtaimed kuuluvad nende viimaste hulka.

Ravimtaimede

puhul kehtib

ka vana us-

kumus, et sarnane

ravib sarnast.

Mõne väiksema sisselõike korral saab kasutada looduses leiduvat ämblikuvõrku, mis oma olemu-selt sarnaneb meie kehas olevate veresoontega. Ämblikuvõrk tuleb haavale peale mässida ja see aitab peatada verejooksu.

Liigesevalu vastu aitavad kasepung ja

angervaks

Kasepungatinktuur on hea liigestele. Seda võib lihtsalt peale määrida või sellega kompressi teha. Kristiina soovitab kasepungatinktuuri teha vii-

Angervaks aitab hästi palaviku vastu ja lee-vendab valu

18

Loo

du

s

Kaitse Kodu! 6/2014

naga. Panna peotäis kasepungi viina sisse paariks kuuks seisma ja seejärel ära kurnata. Selline jook reguleerib hästi seedimist. Kui viin enne kurna-mist ära peaks aurama, võib pungadele lihtsalt uue peale valada.

Suvel, kui on värsket angervaksa, võib temast teha teed või tõmmist. Seda saab peale määrida ja ka juua. Angervaksa valuvaigistav toimeaine on sarnane pajus lei-duvaga. Angervaksast tehakse ka õli, mis on hea haavade parandamiseks. Angervaksa õitest saab aga siirupit. Limonaadi-maitselise joogi valmistamiseks tuleb õisi pärast korjamist keeta tükk aega vähese veega madalal tulel. Seejärel tuleb õied välja võtta, lisada suhkrut ja keeta veel mitu tundi, kuni vedelik siirupi moodi välja näeb.

Väsinud jalgu jahuta

Metsas matkates on jalgu võimalik jahutada mõnes veekogus või lihtsalt õhutada. Ka võib matta jalad mulla alla, sest muld on mõnusalt jahe. Seejärel tuleb tõsta jalad kõrgemale.

Lis

ain

fo NÄPUNÄITEID

Saialillesalv on põletikuvastane ja haavu parandav ning pehmendab igati nahka. Mõjub väga hästi naha-lõhede vastu. Kõigepealt sulatada hanerasv vedelaks, seejärel panna sinna sisse peotäis või kaks saialilleõi-sikuid. Lasta ööpäev tõmmata. Kuumutada uuesti ja kurnata saialilleõisikud välja.

Pajukoor (foto 1) sisaldab aspiriini. Võib närida ja lutsutada koorealust osa, et see saaks süljega suu li-maskesta kaudu imenduda. Aspiriin on verdvedeldava toimega, see efekt tuleb ka pajukoorega kaasa. Paju-koor alandab palavikku ja võtab valu vähemaks.

Takjajuured (foto 2) on väga head juustele. Need pa-nevad juuksed hästi kasvama ja tugevdavad neid.

Hiirehernes (foto 3) parandab tuju. Kui süüa selle õisi, läheb tuju kohe heaks. Rohu sees käimine rahus-tab jalgu.

Metsas

matka-

tes on

jalgu on võimalik

jahutada mõnes

veekogus või

lihtsalt õhutada.

Pärimusmeditsiini õppiv Kristiina Tar-vis tutvustas ravimtaimi ja metsatar-kusi Pärnumaa naiskodukaitsjatele 3. juunil Pulli külas

2 X

KR

IST

JAN

PR

II

1

19

Loo

du

s

Kaitse Kodu! 6/2014

Lis

ain

fo MIDAGI MAITSVAT

Umbrohupesto

Naat, põldosi, vesihein, juust, päevalilleõli ja sool pu-rustada blenderis. On pähklilise järelmaitsega ja sisal-dab palju vitamiine.

Nõgesesalat

Hoida nõgesed 1—2 minutit kuumas vees. Lisada soola ja suhkrut ning natuke õunaäädikat, sidrunit, rabarberit või midagi muud hapukat ja päevalilleõli. Nõgesetõmmist, mis jäi nõgeste kuumtöötlemisest üle, võib juua. See on hästi mõnusa ja pehme maitse-ga. Seda saab kasutada ka juuste loputamiseks.

4 X

KR

IST

JAN

PR

II

2 3

20

Loo

du

s

Kaitse Kodu! 6/2014

Jalgu võib ka taimedega hõõruda. Tuleb valida jahedad ja niisked taimed, nagu vesihein või võilill. Sobivad ka vesimünt ja piparmünt. Võib teha ka nendest viha, millega siis vihelda või jalgu sopsu-tada. Vihelda tuleb kuivalt ja kui kellelgi muidu igav hakkab, võib ka nõgest lisada.

Kodus on mõnus teha rahustavat jalavanni. Näiteks piim rahustab ja pehmendab, mõjub kiiresti ja võtab ka tursed alla. Maapiim on parem kui poepiim. Jalgade värskendamiseks võib kasutada ka kapsalehte või panna talla alla sibulalõike.

Puuki tuleb puua

Puukide puhul ei pruugi vaktsineerimine tuua sellist tulu, nagu me ootame, sest puugil võib olla mitmeid haigusi. Ainult selle ühe, kindlakstehtud haiguse vastu vaktsineerimine siis kuigi palju ei aita.

Puugi eemaldamiseks on lihtne nipp. Puuk tuleb nimelt üles puua. Tuleb võtta niit, teha väike sõl-meke ja jätta algul suur aas. Seejärel panna see ümber puugi ning tõmmata naha ligidalt õrnalt kokku. Puuk tunneb, et miski pitsitab teda kaelast, ja ta laseb ise lahti. See ongi puugi poomine.

Ristik (foto 4) on kasulik naistele, kel on güneko-loogilised vaevused. Ka kõrge vererõhu puhul saab ristikust abi. Valgetest õitest tehakse tee moodi tõmmist, millel lastakse pikemalt tõmmata.

4

5

Toomingast (foto 5) on abi sääskede vastu. Hea on teha toomingaokstest väike kimp ja sellega sääski eemale pe-letada. Ka võib teha toomingaõli või külmpressi ja seda endale peale määrida. Toomingaõli valmistamisel tuleb panna marju ja lehti tavalise toiduõli sisse, ajapikku im-buvad toimeained õlisse.

2 X KRISTJAN PRII

21

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 6/2014

Vali üks, kõige õigem vastusevariant.

1. Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, on vaja kohe:a) leida hingamisseiskuse põhjus;b) alustada elustamisega;c) vabastada kannatanu pigistavatest riietest;d) sooritada Heimlichi võte.

2. Nimeta elustamise algoritm: … x hingamist : …. x kompressiooni (rinnakule vajutust).

3. Kannatanu on näost väga kahvatu, tema nahk on katsudes külm ja higine ning tal on hingamisraskused.Esmaabis antav asend:a) panna kannatanu kindlasti selili lamama, jalad veidi üles tõstetud (anda n-ö šokiasend);b) lasta kannatanul valida endale sobiv asend, vajadusel teda toetades.

4. Autoavarii tagajärjel on auto kraavis, oma istmel olev autojuht on uimane, ent kontaktivõimeline.Esmaabi:a) juhul, kui autoapteegis on kaelalahas, tuleb see paigaldada enne kannatanu liigutamist;b) kannatanut ei tohi mitte mingil juhul liigutada;c) kannatanu tuleb ettevaatlikult autost välja aidata või tõsta, et teha esmane ja teisene traumaülevaatus;d) kannatanut tuleb liigutada (ta autost välja tõsta), kui tema hingamine lakkab;e) hingamise lakkades tuleb alustada elustamisega ilma kannatanut välja tõstmata.

5. Leides suhkruhaige kannatanu teadvusetuna, tuleb abistamiseks:a) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt;b) kui kannatanu taskus leidub insuliinisüstal, süstida teda viivitamatult ja oodata toibumist;c) asetada kannatanu küliliasendisse, püüda anda juua magusat jooki;d) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt, määrida ettevaatlikult kannatanu ige-

metele ja/või suuseinale mett või pehmet kommi vms.

6. Kuumal ja päikeselisel suvepäeval rannas vajub pikalt päevitanud keskealine meesterahvas kokku. Kontrollides selgub, et ta reageerib kõnetamisele ja kergele raputamisele õlast, ent kohe täiesti teadvusele ei tule.Esmaabi:a) jätta kannatanu selili lamama ja tõsta veidi ta jalgu ja käsi, et ta kiiremini minestusest toibuks;b) jätta kannatanu lamama, püüdes teda rahulikult äratada, ja katta ta soojalt;c) keerata kannatanu külili ja katta soojalt kuni kiirabi saabumiseni;d) teha kaks kontrollhingatamist;e) alustada kohe kaudse südamemassaažiga;f) keerata kannatanu ettevaatlikult külili ja üritada teda päikese eest kaitsta ning jahutada peapiirkonda.

SITUATSIOONIÜLESANNE: vaata pilti!

Septembrikuu karge hommik kell 6.30. Maapiirkond, metsavaheline tee, mis möödub riigimetsa majandamise keskuse (RMK) lõkkeplatsist.

Oled ärganud varakult ja, nagu korralikule kaitseliitlasele-naiskodukaitsjale kohane, teed tervisejooksu koos oma üliaktiivse koeraga. Vali koerahaukumine sunnib sind treeningut katkestama ja teelt kõrvale kalduma ning ootamatult märkad lõkkeplat-sil, kus ümberringi vedelemas tühjad õllepurgid ja -pudelid, lebamas inimkogu… Paar meetrit kaugemal on kaks telki, kust sinu hõikamise peale kostab vaid norinat ja mõni ebamäärane mühatus. Lähenedes märkad, et tegemist on nooremapoolse mehega, kes ei liiguta ja on näost sinakas-kahvatu. Kõnetamisele ta ei reageeri, raputamisele ja näpistamisele vastab vaid ebamäärase mõminaga, ent silmi ei ava.

Kuidas tegutsed edasi?

…………………………………….................……………………

…………………………………….................……………………

…………………………………….................……………………

…………………………………….................……………………

…………………………………….................……………………

Pane ennast proovile:kas sina pääseksid parameediku erialakursusele?

Nendele küsimustele pidid vastama kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, kes soovisid asuda õppima rühmaparameediku kursusele. Pane ennast proovile: kas ehk pole ka sinu esmaabikursusest liialt kaua aega möödunud? Õiged vastused leiad järgmiselt leheküljelt.

AN

DR

US

LE

HT

ME

TS

22

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 6/2014

1. Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, on vaja kohe:a) leida hingamisseiskuse põhjus;b) alustada elustamisega;

c) vabastada kannatanu pigistavatest riietest;d) sooritada Heimlichi võte.

Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, tuleb kohe alustada elustamisega. Rindkere paljastamine on loomulikult vajalik, aga see kuulub nagunii elustamistegevuse juurde. Heimlichi võtet kasutatakse siis, kui kannatanu hingamisteedesse on sattunud võõrkeha ja tal puudub köhareaktsioon või köhimine, ettepoole kummardamine ega löögid abaluude vahele pole aidanud. Heimlichi võtet saab kasutada üldjuhul veel teadvusel oleva kannatanu puhul, kes seejuures püüab hingata. Hinga-misseiskuse põhjus pole üldjuhul tegutsemise algoritmi mõttes oluline (hingamine võib seiskuda väga erinevatel põhjustel, mida esmaabiandja ei pruugi välja selgitada), oluline on see ainult võõrkeha korral (väikelaste puhul on oluline kontrollida hingamisteid, aga ka see kuulub elustamise algoritmi juurde).

2. Nimeta elustamise algoritm: 2 x hingamist : 30 x kompressiooni (rinnakule vajutust).

3. Kannatanu on näost väga kahvatu, ta nahk on katsudes külm ja higine ning tal on hingamisraskused. Esmaabis antav asend:a) panna kannatanu kindlasti selili lamama, jalad veidi üles tõstetud (anda n-ö šokiasend);b) lasta kannatanul valida endale sobiv asend, vajadusel teda toetades.

Märksõna „hingamisraskused“ on see, mis üldjuhul välistab šokiasendi andmise, sest selili on kannatanul veelgi raskem hingata. Seetõttu oleks sobivaim asend poolistuli või lausa istudes ettepoole kummargil. Üldjuhul valib kannatanu sellistel puhkudel endale sobiva asendi alati ise.

4. Autoavarii tagajärjel on auto kraavis, oma istmel olev autojuht on uimane, ent kontaktivõimeline.Esmaabi:a) juhul, kui autoapteegis on kaelalahas, tuleb see paigaldada enne kannatanu liigutamist;

Kui üldse, siis on autoapteekides olemas pehme kaelatugi, mis nagunii ei taga piisavat kaitset kaelalülidele, ka ei piisa lülisamba kaitsmiseks lihtsalt kaelalahasest, vaid tuleb tagada terve selgroo liikumatus enne kannatanu autost välja tõstmist. Lisaks tasub järgida põhimõtet, et esmaabiandja ei paigalda kaelalahast, sest tegemist on keerulise ja palju harjutamist nõudva tegevusega, mida teevad ainult õppinud tervishoiutöötajad.

b) kannatanut ei tohi mitte mingil juhul kunagi liigutada;Kehtib põhimõte, et traumakannatanut ei liigutata ilma olulise põhjuseta ehk antud väide ei vasta 100% tõele, sest kannatanu päästmiseks ohtlikust olukorrast (näit auto süttimine jne) ja eluspäästva esmaabi andmiseks võib kannatanu liigutamine olla vajalik.

c) kannatanu tuleb ettevaatlikult autost välja aidata või tõsta, et teha esmane ja teisene traumaülevaatus; Esmaabiandjal ei ole mingit tarvidust liigutada kannatanut süstemaatilise traumaülevaatuse tegemiseks, sest sellega võib ta kannatanu olukorda hoopis halvendada. Piisab teadvuse ja hingamise kontrollist ning ettevaatlikust kogu keha ülevaatu-sest (otsides eelkõige eluohtlikke verejookse, mis tuleks kiiresti sulgeda). Esmane ja teisene ülevaatus on kohalesaabunud meedikute ülesanne, sest vaid neil on võimalik ülevaatusel leitud sümptomite ja vigastustega midagi ette võtta.

d) kannatanut tuleb liigutada (autost välja tõsta), kui tema hingamine lakkab;

Üldine esmaabireegel: elupäästva esmaabi andmiseks tuleb kannatanut ettevaatlikult liigutada nii palju, kui on va-jalik, ja nii vähe, kui on võimalik.

e) hingamise lakates tuleb alustada elustamisega ilma kannatanut välja tõstmata.Efektiivseks elustamiseks peab kannatanu lamama kõval alusel ja selili. Ka on autoistmel oleva kannatanu hingamis-teid väga raske, kui mitte võimatu, avatuna hoida ja kunstlikku hingamist teha.

5. Leides suhkruhaige kannatanu teadvusetana, tuleb abistamiseks:a) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt;b) kui kannatanu taskus leidub insuliinisüstal, süstida teda viivitamatult ja oodata toibumist;c) asetada kannatanu küliliasendisse, püüda anda juua magusat jooki;d) asetada kannatanu küliliasendisse, kutsuda viivitamatult kiirabi, katta soojalt, määrida ettevaatlikult kannatanu ige-

metele ja/või suuseinale mett või pehmet kommi vms.

Oluline on asetada teadvuseta kannatanu küliliasendisse ja jälgida tema hingamisteede avatust. Et me üldjuhul ei tea, kas diabeetiline kooma on tingitud madalast või liiga kõrgest veresuhkrust, ei tasu insuliini pimesi süstida, küll aga võib ettevaatlikult määrida igemetele mett vms, mis ei saa takistada hingamisteid (jook, karamellkompvek või suur tükki šokolaadi seega ei sobi).

Õiged vastusedKüsimused ja vastused koostas Kersti Podmošenski

23

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 6/2014

6. Kuumal ja päikeselisel suvepäeval rannas vajub pikalt päevitanud keskealine meesterahvas kokku. Kontrollides selgub, et ta reageerib kõnetamisele ja kergele raputamisele õlast, ent koheselt täiesti teadvusele ei tule.Esmaabi:a) jätta kannatanu selili lamama ja tõsta veidi ta jalgu ning käsi, et ta toibuks minestusest kiiremini;

Kuumakahjustuse kahtluse korral ei tasu kindlasti jalgu üles tõsta, vastupidi — pea tuleks tõsta ülespoole, kui see on võimalik.

b) jätta kannatanu lamama, püüdes teda rahulikult äratada, ja katta soojalt;Teadvuseta kannatanu (juhul, kui ei kahtlustata traumat vms, mis keelab teda liigutamist) hingamisteede kaitsmiseks tasub keerata kannatanu alati küliliasendisse, samas on tüsilik teda kuumakahjustuse ohu korral soojalt katta.

c) keerata kannatanu külili ja katta soojalt kuni kiirabi saabumiseni;Soojalt katmine on alati kasulik, v.a kuumakahjustuse korral.

d) teha kaks kontrollhingatamist;Kannatanu reageerib kõnetamisele, seega hingab.

e) alustada koheselt kaudse südamemassaažiga;Ei ole vaja vist kommenteerida.

f) keerata kannatanu ettevaatlikult külili ja üritada teda päikese eest kaitsta ning jahutada peapiirkonda.

Korrektne tegevus teadvuseta kannatanu ja võimaliku kuumakahjustuse korral.

SITUATSIOONIÜLESANNE (olukord pildil lk 21)

Õige tegutsemine

Teadvuse kontrolli tulemusena tead, et kannatanu ei ole päris teadvusel, aga igal juhul hingab ja valureaktsioon on ole-mas.

Ümbruskonna vaatlusele ja keskkonnatingimustele tuginedes peab kahtlustama võimalikku allajahtumisseisundit (sellele vihjab ka näovärv). Teadvusetuse põhjus võib olla ka muus (näit alkoholimürgistus jne), ent oluline on järgida alajahtumi-sega seotud esmaabijuhiseid: kannatanut (sh jäsemeid) ei tohi ilma asjata liigutada ja kannatanu tuleb võimalikult ruttu edasise alajahtumise vältimiseks soojalt katta.

Et kannatanu juba on külili, pole teda kindlasti vaja liigutada, kuid tuleb katta soojalt.

Helistada võimalikult kiiresti hädaabinumbril 112, andes edasi info võimaliku allajahtumisseisundi kohta.

Oodata kiirabi ja jälgida pidevalt kannatanu seisundit, eelkõige hingamist, ning püüda teda uuesti ettevaatlikult äratada. Juhul kui kannatanu hingamine raskeneb (muutub lõrisevaks vms), püüda esialgu ettevaatlikult kannatanu alalõuga tõs-tes (pead kuklasse viies) hoida hingamisteid avatuna.

Võimalusel püüda üles äratada ka telgis magavad isikud, kontrollida vajadusel nende seisundit, tehes seda enda ohutust silmas pidades.

Šokiasendi eesmärk on tõsta lühiajalise teadvusekao järel kannatanu jalad südamest ja pea pinnast kõrgema-le, et parandada kiiresti vereva-rustust ja selle kaudu ka hapniku kättesaadavust ajus. Šokiasendisse ei tohi panna kan-natanut, kellel on kuumakahjustuse tunnused, hinga-misraskused või peatrauma

MA

RE

T K

OM

ME

RI P

ILD

IKO

GU

24

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 6/2014

TANEL JÄRVET, leitnantKaitseliidu Tallinna malev, Põhja üksikkompanii

Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja sisekait-sekompanii korraldas tänavu 9.–11. maini Põhja objektikaitseõppuse Kährik. Kompa-

nii oli 2011. aasta novembris viinud läbi ka reserv-õppekogunemise Põhja-Tallinnas. Eelnimetatud õppuste kogemuste põhjal annan ülevaate objekti-kaitse põhimõtetest ja sellest, kuidas kulges õppus Kährik, ning teen ettepanekuid sisekaitseõppuste arendamiseks.

Objektikaitse ja julgeoleku tagamine

Sisekaitse jaguneb objektikaitseks ja julgeoleku tagamiseks vastutusalal. Käesolevas artiklis käsitletakse objektikaitse valdkonda. Kaitseliidu kaasamise alused on kirjas erakorralise seisukorra seaduses (ErkSS) ja hädaolukorra seaduses (HOS). Erakorralise seisukorra seaduse § 15 alusel võib Kaitseliitu kaasata järgmiste sisekaitseülesannete täitmiseks:1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning

riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;

2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveakt-sioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppidevahelisest konfl iktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine;

3) Eesti mõne paikkonna vägivaldse isoleerimi-sega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkesta-mine;

Põhja kompanii kogemused objektikaitseõppustelt

4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkesta-mine.

HOS lubab Kaitseliidu üksusi kaasata ka liikluse korraldamisel ja turvalisuse tagamisel eriolukorra piirkonnas ning riigipiiri ületamise ajutise piira-mise või peatamise tagamisel.

Objektikaitse meetodid võib jagada kolmeks:1) julgestamine ja kaitse (objektil on pidevalt

üksus);2) jälgimine kaameratega ja/või varjatud pos -

tidega (objektil, kus pole üksust);3) patrullid piirkonnas ja/või objektide suhtes, kus

pole jälgimiskaameraid ega julgestusüksust.

Julgestamine ja kaitse objektikaitses

Vastane tahab hävitada infrastruktuuri ja halvata riigiasutusi, mille mittetöötamine mõjutab kõige enam elanikkonda. Ida-Ukraina sündmused on näidanud, kui raske on hiljem vastase poolt hõi-vatud objektide ja linnade tagasivõtmine.

Linnaoludes pole objekte tavaliselt võimalik julges-tada õppematerjalides toodud põhimõttel, et objekt ei tohi olla relvade otsetule ulatuses. Kui vaadata riigikogu hoonet või ministeeriume, siis

Ida-Ukraina

sündmused on

näidanud, kui

raske on hiljem

vastase poolt hõi-

vatud objektide ja

linnade tagasivõt-

mine.

Põhja kompanii jaopatrull Rummu asulas 2012. aasta novembris

TAN

EL

JÄR

VE

T

25

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 6/2014

nende läheduses on palju kortereid, mille akendest on võimalik tuli avada. Ja kui julgestatava objekti ees on töötaja sõiduk, kus laip sees, on objektil töötajate hirm mõistetav. Meenub major Walter Pella ütlus ühel seminaril: „Kui ekskavaatorikabiini aknas on kuuliauk ja kabiinis verepritsmed, on raske leida uut meest selle rooli.“ Selliste laskude ehk rünnakute ärahoidmiseks on oluline vältimatu tabamise hirm. Seetõttu on vaja õppida rünnaku-grupi tegevust, mille liikmed hoonest tulnud lasu järel lähevad tulistajat tabama.

Seni on Kaitseliidus viidud väga vähe objektikaitseõp-pusi läbi reaalsetel objek-tidel. Isegi kui on olemas julgestus- või kaitseplaa-nid, on neist vähe abi, kui neid pole läbi harjutatud. Kaitseliidu kooli kursustel korratakse ikka põhimõtet, et parem tagasihoidlik, kuid läbiharjutatud plaan. Seejuures on mõttekas harjutustesse kaasata lisaks Kaitseliidu üksustele ka politsei ja turvafi rma (kes valvab konkreetset objekti).

Jälgimine

Objektide vaatluseks on mõttekas kasutada nüü-disaegseid tehnilisi valvelahendusi. Seni õppustel kasutatud pidev mehitatud valve nõuab suurt koosseisu, ent isegi väikestes tanklates näeme 360 kraadi valvekaameraid. Paljud lahendused tööta-vad seejuures ka autonoomsel akutoitel. Praegu kasutab näiteks piirivalve Defendeci kaameraid ja

andureid (vt Risto Berendson. Eesti-Vene mais-maapiiri valvab elektrooniline süsteem. – Posti-mees, 12. oktoober 2012).

Mõttekas on tagada Kaitseliidu üksustele objek-tikaitse tehnilised vahendid, mille kasutamist õppustel harjutada. Riigiasutuste valvet tagavad valdavalt turvafi rmad, kes kasutavad nii valvekaa-

Reservõp-

pekogu-

nemisel

Põhja-Tallinnas

saime kogemu-

se, et pideva

jälgimiseta

objektid lastigi

õhku.

Reageerida saab siis, kui relv ja silmad vaatavad ühes ja samas suunas

Ukse avamisel on tähtis omada tulejõudu

TAN

EL

JÄR

VE

T

TAN

EL

JÄR

VE

T

26

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 6/2014

meraid kui ka mitmesuguseid muid tehnilisi sead-meid. 2007. aasta aprillirahutused paraku näitasid, et turvafi rmad ei tahtnud saata oma mehi häires objektidele. Siinkohal oleks mõttekas korraldada koostööõppusi Kaitseliiduga, kellel on piisavat jõudu, mida saata objektide kaitseks ka kriitilistes olukordades.

Õppusel Kährik ütles kompa-niiülema abi nooremleitnant R., et sõjaajal peame hakkama saama sellega, mis meil on. Kui tehnikat pole, teeme varjatud vaatluspostid. Seejuures võib vaatlusposti meeskond ise ka piirkonnast infot koguda. 2011. aasta reservõppekogu-nemisel Põhja-Tallinnas saime

kogemuse, et pideva jälgimiseta objektid lastigi õhku. Püsiv vaatluspost peab olema varjatud, sest muidu ründab vastane just posti või väldib seda vaatlussuunda.

Patrullid objektikaitses

Kõikide objektide jälgimiseks, veel vähem julgesta-miseks, tavaliselt jõudu ei jätku. Lahenduseks on

Lähtuda tu-

leks Iisraeli

armee ühest

põhimõttest, et kui

ülesanne on vaja

täita, valib üksus ise

vahendid.

patrullid, mis neid objekte ja lähiümbrust teatud aja tagant vaatlevad. Seejuures peab patrull lii-kuma varjatult, muidu lasevad vastase diversandid nähtavalt liikuva patrulli mööda ja korraldavad seejärel plahvatuse või muu diversiooniakti.

Patrulli on võimalik varjata kas riietuse või selliste sõidukitega, mis ei ole tuvastatavad Kaitseliidu sõidukitena. Lähtuda tuleks Iisraeli armee ühest põhimõttest, et kui ülesanne on vaja täita, valib üksus ise vahendid (näiteks sõidab ülesandele kas jalgratta, liinibussi või soomukiga).

Objektikaitses on tähtis mitte keskenduda üksnes objektidele, vaid tuvastada luurepatrullidega vas-tase vaatluspunkte ja rünnaku lähtealasid (patrul-lid piirkonnas). Öeldakse, et kaitsja valib koha ja ründaja aja. Hea luurega tabatakse ründajad enne, kui nad saavad hakata valitud ajal tegutsema.

Luurepatrullid võimaldavad objektikaitses initsia-tiivi haarata, et vastane tunneks, et talle hinga-takse kuklasse, aga ta ei näe, kust hingatakse. See-juures kinnitasid nii 2011. aasta kui ka tänavused sisekaitseõppused, et jõu näitamise patrullid on professionaalide vastu väheefektiivsed.

Õppuse Kährik kogemused

9.–11. maini korraldatud õppusel Kährik harjuta-sime Tallinna maleva baasi julgestamist, hoonete tagasivõtmist ning isikute kinnipidamist ja autode kontrollimist. Baasi julgestamist harjutasime olu-korras, kus tinglikult liikusid ringi vastase erarii-des luurajad ja eriüksuslased. Esmalt julgestasime baasi ja rajasime kompanii juhtimispunkti.

Õppisime ja harjutasime kontroll-läbilaskepunkti (KLP) rajamist ja julges-tuspatrulle objekti lähi-ümbruses hoonestatud aladel. Esmakordselt panime välja ka varjatud vaatlusposti, millega ühenduse pidamiseks kasutasime välitelefoni. Laupäeval läbisime politsei instruktorite juhendamisel kolm koolitusteemat (inimeste väljavõtmine autost, liikumine hoonetes ja inimeste kinnipidamine). Esimest korda kasutasime objektil maa-ala puhas-tamise patrulle, mis on suurte objektide puhul hädavajalikud. Hoonetes liikumise harjutuse järel oli ka köieharjutus, kus tuli laskuda ca 30 meetri kõrguselt.

Laupäeva õhtul jagati rühmadele välja airsoft-auto-maadid. Baasist väljaspool asus tegutsema vastu-tegevus. Põhja kompanii saatis välja luurepatrulli. Umbes tund pärast vastutegevuse töö alustamist

Seejuures

kinnitasid nii

2011. aasta

kui ka tänavused

sisekaitseõppused,

et jõu näitamise

patrullid on profes-

sionaalide vastu

väheefektiivsed.

Kinnipidamine peab olema nii konkreet-ne, et kinnipeetaval

ei tekiks mõtetki vastu hakata

TAN

EL

JÄR

VE

T

27Kaitse Kodu! 6/2014

oli vastase sõiduk tuvastatud ja kiirreageerimisjagu (QRF) reamees K. juhtimisel alustas vanemveebel S.-i juhendamisel treeningut, kuidas auto(de)ga isikuid kinni pidada. Kinnipeetavat mänginud kaitseliitlane osutas seejuures tugevat vastupanu, nii et tema mahamurdmine oli päris karm vaate-pilt. Aga kõik jäid terveks.

Kella 12 paiku öösel kihutas baasist välja mahavõtmisgrupp, et kinni pidada lähipiirkonnas asunud autos olevad vastased. Kaks masinat blo-keerisid vastaste sõiduki ja bussist sööstis välja mahavõtmistiim. Raju oli! Kinni peeti kolm isikut ja seejä-rel mindi baasi tagasi. Mahavõtmis-operatsioonid on olulised, et hoida initsiatiivi. Sellised harjutused on haaravad ja neid tuleb ka edaspidi teha.

Pühapäeva hommikul said kaks rühma (kattegrupp ja ründegrupp) vanemveebel S.-i juhendamisel hoone hõivamise taktika õppe, mille lõpus hõivati mitmekordne hoone. Õppus näitas, et objektikait-ses on info hulk väga suur ja rühmadevaheline koordineerimine tähtis, et ära hoida omade tuld.

Mida arendada?

1. Kui vaadata sissejuhatuses toodud Kaitseliidu ülesandeid sisekaitse vallas, on vaja objekti-kaitseõppustelt liikuda edasi ka vastutusalal julgeoleku tagamise õppustele.

2. Politseitaktika õppega on mõtet jätkata, sest kriisi või erakorralise seisukorra ajal tegutsedes tuleb palju kasutada politseitaktikat (isikute kinnipidamine, sõidukite kinnipidamine ja kontroll, hoonetes liikumine).

3. Objektikaitseõppusi on mõtet korraldada koostööõppustena nii politsei kui ka turvafi r-madega.

4. Objektikaitses on vaja (kartetšmoonaga) pumppüsse, et peatada veoautosid, traktoreid jt suuremaid masinaid, samuti ukselukkude purustamiseks.

5. Veokid ei sobi linnaoludesse, kui need pole soomustatud. Veoki kastis olevad võitlejad on vastasele väga kerge sihtmärk. Iraagis olid Eesti rühmal soomustatud Unimogid, mis peaksid olema Eestisse tagasi toimetatud. Mõttekas on jagada need Kaitseliidu üksus-tele, kes peavad tegutsema suuremates linnades kiirrea-geerimisüksustena.

6. USA üksused kasutasid Iraagis ja Afganistanis soomustatud masinaid MRAP. Pärast missioonide kokku-tõmbamist peaks Eestil olema võimalik neid taotleda. Need annaksid Kaitseliidu sisekait-seüksustele võimaluse liikuda varitsusohtlikul hoonestatud alal.

7. Õppustel tuleb harjutada kohalikelt info kogu-mist, sest hea luure aitab tuvastada vastase enne objekti ründamist.

Objektikait-

seõppusi

on mõtet

korraldada koos-

tööõppustena

nii politsei kui ka

turvafi rmadega.

Raju oli!

Kinni

peeti

kolm isikut ja

seejärel mindi

baasi tagasi.

Köiega laskumi-se õpe kõrghoo-nes jao vaatlus-punktist

TANEL JÄRVET

28 Kaitse Kodu! 6/2014

MAREK MIIL, kaptenteabeohvitser

Eesti valitsus kiitis 27. veebruari 2014 otsu-sega nr 70 heaks „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ mittesõjalised osad. Selle doku-

mendi üheks eesmärgiks on fi kseerida pikajaline kaitsestrateegia ning selgitada ohuhinnangut silmas pidades välja vajaminevad riigikaitselased ülesanded ja tegevused vajalike võimete saavu-tamiseks. Tänapäeva sõjaliste konfl iktide, aga ka igapäevaste riikidevaheliste suhete kontekstis on

Psühholoogilise kaitse toetamisest1

Eesti peab suutma kaitsta oma kodanikke vaenulike mõjutusoperatsioonide eest, mille eesmärk on tekitada paanikat, õõnestada riigi usaldusväärsust ja nõrgestada kaitsetahet.

selles arengukavas peetud väga oluliseks psühho-loogilist kaitset.

Vastavalt 2010. aastal valitsuses heaks kiidetud riigikaitse strateegiale on psühholoogilise kaitse eesmärk „vältida paanika teket, vaenuliku mõju-tustegevuse ja väärkuulduste levikut ning mõju, tagades sellega usalduse riigi ja riigikaitselise tege-vuse suhtes“2. Riigikaitse arengukava näeb psüh-holoogilise kaitse arendustegevustena muuhulgas ette: „Valmisoleku loomist suurema kommunikat-sioonivajadusega kriisideks. Selleks täpsustatakse valitsusasutuste töökorraldust ja harjutatakse jul-geolekuliste kriiside lahendamist (sh osana NATO kollektiivkaitselepingust). [...] Rahvusvahelise ja siseriikliku teavitustegevuse toimepidevuse taga-mist infokanalitevastase ründe korral.“3 Teisisõnu:

29

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 6/2014

Eesti peab suutma kaitsta oma kodanikke vaenu-like mõjutusoperatsioonide eest, mille eesmärk on tekitada paanikat, õõnestada riigi, põhiseaduse jms usaldusväärsust ning nõrgestada kaitsetahet. Riigikaitse strateegia järgi on psühholoogiline kaitse õnnestunud, kui ühiskond on vastupanu-võimeline vaenulikule mõjutustegevusele ja Eesti suudab kaitsta oma julgeolekuhuvisid rahvusvahe-lises inforuumis.

Vene-Gruusia ja Vene-Ukraina konfl iktid on tõe-näoliselt senisest enam pannud ka kaitseväe ja Kaitseliidu peastaabi mõtlema psühholoogilise kaitse ning kriisi- ja sõjaaegse teavitustöö võime-kuste edendamise vajalikkusele. Igatahes on meie sõjaajakirjanduses avaldanud nendel teemadel seisukohti mitmed autorid4. Olen ka ise oma vara-

semates kirjutistes5 käsitlenud võimalusi, kuidas kasutada teavitustööd vastupanuvõitluses. Neis artiklites tõstatasin küsimuse, kuivõrd on kaitse-vägi suuteline sõjaolukorras jätkama teavitustööd, kui tsentraliseeritud juhtimine kaob. 2013. aastal väitis staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse (edas-pidi StSiP teavituskeskus) ülem kapten Hannes Võrno, et sõjaaja teavitusüksuste väljaõpetamine ja võimekused paranevad pidevalt.

Kapten Võrno on sõnapidaja. Olen ise kaitseväe teavitus-töö valdkonnaga seotud juba 1999. aastast ja väidan, et tänu temale, kapten Tanel Meielile ja StSiP teavituskes-kuse teenistujatele on kait-seväe sõjaaegse teavitustöö arendamine teinud viimasel kolmel aastal võrreldes eel-mise paarikümne aastaga

hüppelise edasimineku. Selle kinnituseks on kait-seväe suurõppus Kevadtorm (NATO kontekstis Steadfast Javelin).

2014. aasta maikuu suurõppusel osales ka StSiP teavituskeskus. Keskuse põhiülesandeks oli ava-likkuse informeerimine õppuse käigust. Ülesande täitmisel võib rääkida üldjoontes kahest tegevus-mudelist: (1) sõltumatute kanalite informeerimine ja (2) kaitseväe poolt kontrollitud meediakanalite informatsiooniga varustamine. Esimesel juhul toetati õppuse pressikeskust, mille ülesanne oli ajakirjanduse informeerimine. Selleks edastati pressikeskusele fotosid, mida pressikeskus sai lisada pressiteadetele. Teise tegevusmudeli raames produt-seeris teavituskeskus tekste, foto-, heli- ja videoma-terjali kaitseväe meediakanalitele, nagu interneti veebileheküljed ja Facebook, erinevad trükised (sh ajaleht Sõdurileht) ja raadiojaam (Sõduri FM)6. Teise tegevusmudeli juurde kuulus ka otseteavitus7, mille raames harjutati valjuhääldiga teavitamise ja lendlehtede levitamise operatsioone.

Kõigi ülalmainitud võime-kuste ja tegevuste juures oli aga oluline, et teavitus-keskus suutis tegutseda välitingimustes ehk väl-jaspool igapäevast taristut suvalises kohas Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Kaitseväe ja Kaitseliidu staapidele ei ole välioludes tegutsemine midagi uut, kuid StSiP tea-vituskeskuse puhul ei ole kunagi teavitusüksusi sedavõrd suures mahus välioludesse viidud.

Harjutustelt saadud õppetundidel ma siinkohal ei peatu, tõden vaid põgusalt, et kindlasti on veel arenguruumi juhtimis- ja käsuliinide osas, täp-sustada tuleb üksuste varustustabeleid, üht-teist lisada väljaõppekavadele ning kindlasti annab

Teavituskeskus

suutis tegut-

seda välitingi-

mustes ehk väljas-

pool igapäevast

taristut suvalises

kohas Lõuna-Eesti

kuppelmaastikul.

Kui ootame kaitse-

väe ja Kaitseliidu

üksustelt panust

teavitustöösse klassi-

kalises manööversõjas,

tuleb teavitustöö või-

mekus viia võimalikult

madalale tasandile.

Kaitseminister andmas esma-kordselt Eesti sõ-jaajaloos interv-juud kaitseväe raadiojaamale

30

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 6/2014

väljaõppeprotsessi paremaks muuta. Paljud asjad ei sõltu siinkohal aga StSiP teavituskeskusest, vaid kõrgematest juhtimistasanditest, näiteks kait-seväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast, kuid oluline on teadmine, et rahu-aegsetes tingimustes suudab StSiP teavituskeskus toota ükskõik mil-lises Eesti nurgas teavitusmaterjale (so fotosid, videoid, trükiseid).

Kutsun siinkohal kaitseväe ja Kait-seliidu teavitustöö planeerijaid ja aren-dajaid jätkuvalt kaalutlema, milline peaks olema sõjaaegse teavitustöö kontseptsioon ning millised need üksused, mis seda ellu viivad. Seni, kuni vastase üksused ei ole alustanud aktiiv-set sõjategevust ega Eesti riigipiiri ületanud, õigustavad StSiP teavituskeskuse sarnased üksu-sed ennast igati. Nad saavad näiteks toota meie üksustest psühholoogilist kaitset toetavaid mater-jale seal, kus kaitsevägi ei taha julgeolekukaalut-

lustel enam ajakirjandust oma üksuste vahetusse lähedusse lasta. Kuid niipea, kui Eestis toimetavad vastase manööverüksused, „rohelised mehikesed“ ja õhuvägi ning võetakse kasutusele raketisüstee-mid, on StSiP teavituskeskuse laadsed üksused erilises hädaohus. Suured veoautod, maasturitele paigaldatud staabikongid, kõrged antennid jms ei taga mobiilsust ega kaitset ning on silmatorkavad. Kui tahta sellist keskust kaitsta, on vaja täienda-valt jalaväelasi ja tehnikat. Järelikult muutub juba praegu silmatorkav üksus veel kergemini avastata-vaks sihtmärgiks, rääkimata kiiruse vähenemisest asukohavahetusel.

Kui ootame kaitseväe ja Kaitseliidu üksustelt panust teavitustöösse klassikalises manööversõ-jas, tuleb teavitustöö võimekus viia võimalikult madalale tasandile. Sama printsiip kehtib ka juhul, kui Eesti peaks olema vaenlase poolt okupeeritud, aga siin tegutsevad siiski veel vastupanuüksused. Võitle vaenlasega ja räägi sellest, näita vaenlase kaotusi ja demonstreeri tema kuritegelikkust – need on mõned teemad, mida kaitseväe ja Kait-seliidu sõjaaegne teavitustöö peaks toetama.8 Kas nende teemade raames tehtava teavitustöö tarvis on vaja mitmekümne kaitseväelase suurust ning hulgale suurtele sõidukitele paigutatud kohmakat ja silmatorkavat üksust või suudab sama ülesande

Kui lahingutege-

vuse tagajärjel

peaks Eesti

pinnalt kaduma tsent-

raalne juhtimine, ei

tohi kaduda valitsus-

kommunikatsioon kui

selline.

Võitleja harjutamas lahingutege-vuse jäädvustamist

31Kaitse Kodu! 6/2014

täita hea ettevalmistusega lahingupaar või koguni üksikvõitleja? Selleks, et dokumenteerida meie üksuste vabastusoperatsiooni Rakveres, võib piisata ühest võitlejast. Ta peab oskama koguda õiget materjali, rakendada lahingute ajal sõduri baasteadmisi, töödelda foto- ja videomaterjali ning teadma, kuhu ja kuidas edastada kogutut nii, et ta ei seaks ohtu ennast ega oma üksust. Kui rääkida vastupanust okupatsiooni tingimustes, ei näe ma põhjust, miks ei peaks võitlusüksus suutma ise-seisvalt jäädvustada ja levitada näiteks vangilan-genud vaenlase koloneli videopöördumist. Kiiresti muutuva lahingusituatsiooni tingimustes oleks mõeldamatu, et mõne üksuse juurde sattunud aja-kirjanduse esindajate eskortimiseks ja informee-rimiseks kutsutakse Tallinnast kohale kaitseväe pressiesindaja. Ka siin tulevad kasuks allüksuse tasandi oskused ajakirjanikega „ringikäimisel“.

Riigikaitse strateegia järgi on efektiivse psühho-loogilise kaitse eelduseks valitsuskommunikat-siooni, st Eesti valitsuse ja riigiasutuste kommuni-katsiooni ühtsus. Seni, kuni riiklikud juhtimis- ja käsuliinid Eestis toimivad, on võimalik kommu-nikatsiooni juhtida ja koordineerida ning seega

ühtsustada. Kui lahingutegevuse tagajärjel peaks Eesti pinnalt kaduma tsentraalne juhtimine, ei tohi kaduda valitsuskommunikatsioon kui selline. Võib oletada, et sellises olukorras võtavad stra-teegilise kommunikatsiooni ülesande enda kanda väljaspool Eestit paiknevad valitsusele allutatud institutsioonid, kuid see ei tähenda, et isegi oku-patsiooni tingimustes peaks Eestis valitsuskom-munikatsiooni toetamine katkema. Kui näiteks kahel korporandil õnnestub okupeeritud Tartus panna põlema vaenlase sõdureid vedanud auto, seda fi lmida ja saata videoklipp väljapoole okupat-sioonipiirkonda, saavad seda materjali kasutada ka Eesti institutsioonid välismaal. Sama kehtiks materjalide kohta, milles on suudetud jäädvustada näiteks vaenlase poolt tsiviilelanike peksmine Tal-linnas. Eelkirjeldatud jäädvustusi saab kasutada valitsuskommunikatsiooni huvides, demonstree-rimaks, et Eestis jätkub vastupanu ja okupandi tegevus on kuritegelik.

Selleks, et delegeerida teavitustööd võimalikult madalale, tuleb täita vähemalt kaks tingimust. Esiteks tuleb muuta reservväelaste ja kaitseliit-laste väljaõpet: juba sõduri baaskursuse tasandil

Sõda võib tulla meie endi akende alla

32

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 6/2014

1 Artikkel kajastab üksnes autori isiklikke seisukohti.

2 Kaitseministeerium 2014. „Riigikaitse strateegia“. URL http://www.kaitseministeerium.ee/fi les/kmin/nodes/10701_Riigikaitse_strateegia_2010.pdf (07.07.2014).

3 Kaitseministeerium 2014. „Riigikaitse arengukava 2013—2022 mittesõjalised osad“ avalik kokkuvõte. URL http://www.kaitseministeerium.ee/fi les/kmin/nodes/14029_Riigikaitse_arengukava_mittesojaline_osa.pdf (07.07.2014).

4 Vt Ühtegi, Riho. Mittekonventsionaalne sõda. — Sõdur 4 (73), 2013, lk 24—27; Karotamm, Taavi. Pehme jõud on muutumas efektiivseks relvaks. — Sõdur 6 (75), 2013, lk 39—44; Ruussaar, Ainar. Venemaa viiskümmend halli varjundit. — Sõdur nr 2 (77), 2014, lk 14—16; Tamm, Jaan. Sõjaudu Ukrainas: miks, kuidas ja kes tegi. — Sõdur nr 2 (77), 2014, lk 17—22; Kostabi, Kristjan. Sotsiaalmeedia tähtsus kommunikatsioonistrateegias. — Sõdur nr 2 (77), 2014, lk 58—59.

5 Miil, Marek. Teavitusest okupatsiooni tingimustes. — Sõdur 3 (58), 2008, lk 15—17; Miil, Marek. Riigikaitsereformiga totaalkaitseni. — Sõdur 4 (59), 2008, lk 24—26; Miil, Marek. Igavesest võitlusest. — Sõdur 5 (60), 2008, lk 43—45; Miil, Marek. Lahingufotograafi d Orkaanil kui osa õppusest. — Kaitse Kodu! 3, 2013, lk 20—25.

6 Tegemist oli ajaloolise sündmusega, sest esimest korda Eesti sõjaajaloos oli kaitseväe kasutuses omaenda raadiojaam. Alates 7. maist oli Valga maakonnas Sangaste vallas Mäeküla külas Harimäel paiknenud raadiojaamast võimalik kuulata Sõduri FMi sagedusel 91,8 megahertsi ning see levis Viljandi, Tartu, Võru, Valga ja Põlva maakonnas. Koostöös Vikerraadioga sai alates 9. maist kuulata raadiot Sõduri FM tööpäeviti kella poole viie paiku ka Vikerraadio vahendusel. Raadio peamised saatejuhid oli leitnant Madis Milling, kapral Urmas Reitelmann ja kapten Tanel Meiel.

7 Otseteavitus on kindlaksmääratud sihtgruppide (isik, grupp või organisatsioon, kes või mis mõjutab sõjalise operatsiooni edukust) taju, uskumuste, eelarvamuste, hoiakute, emotsioonide ja käitumise mõjutamine, saavutamaks sõjalisi eesmärke.

8 Vt lähemalt Miil, Marek. Teavitusest okupatsiooni tingimustes. — Sõdur 3 (58), 2008, lk 15—17.

9 Sõltuvalt vaenlase inimkaotuste taluvuse piirist on sellisel „taksomeetri“ taktikal varem või hiljem vaenlasele negatiivsed poliitilised-strateegilised tagajärjed.

tuleks anda esmaseid teadmisi, kuidas allüksus saab toetada teavitustööd. Kui õpetame reameest lõhkeaine, raadiosaatja ja tankitõrjeraketiseadel-disega ringi käima, siis miks mitte õpetada teda õigel ajal õiges kohas tasku-telefoni või fotoaparaadiga pildistama? Veelgi rohkem teadmisi ja oskusi võiks olla allohvitseridel. Alloh-vitser peab oskama juhtida kümmet, vajadusel kolme-kümmet sõdurit. Miks ta ei peaks sõjaolukorras saama hakkama BBC võttegrupile intervjuu andmisega?

Teiseks oluliseks tingimu-seks on muudatus meie sõjaväelises juhtimiskul-tuuris ja -fi losoofi as. Senisest enam tuleks panus-tada individuaalsele vastutusele, initsiatiivile ja otsustusjulgusele. Hajutatud üksuste vastupanu okupatsiooni tingimustes ning kodanikuinitsiatiiv ei ole võimalikud, kui reservväelasi, kaitseliitlasi ja kodanikkonda tervikuna ei õpetata ega harjutata tegutsema olukorras, kus puuduvad kõrgema juh-timistasandi käsud ja suunised ning teiste üksuste toetus. Kõik viimase aastakümne konfl iktid on näidanud, et sõda ei säästa tsiviilelanikke. Ka Eesti puhul ei maksa naiivselt loota, et sõja korral taplevad kusagil metsades ja soodes üksnes kait-seväelased ja kaitseliitlased ning mujal kulgeb elu omasoodu. Ei, me peame olema valmis selleks, et sõda jõuab meie kodu tagahoovi ja ka koduseinte vahele. Seetõttu peab iga kodanik olema valmis ennast ja oma lähedasi kaitsma. Seega peaks iga vaimselt terve Eesti kodanik käsitlema ennast ka kui iseseisvat võitlusüksust, kes vastavalt oma oskustele ja võimetele jätkab vastupanu isegi okupatsiooni tingimustes. Võimalusi vaenlast nõrgestada on tuhandeid. Iga täisealine meeskoda-

Kui õpetame rea-

meest tankitõr-

jeraketiseadel-

disega ringi käima, siis

miks mitte õpetada

teda õigel ajal õiges

kohas taskutelefoni

või fotoaparaadiga

pildistama?

Me peame

olema val-

mis selleks,

et sõda jõuab meie

kodu tagahoovi

ja ka koduseinte

vahele.

nik peaks seadma endale kõrgeimaks eesmärgiks hävitada (vastavalt oma võimetele) vähemalt üks sissetungija. Füüsiliselt suutlikumad ja korraliku sõjalise väljaõppe saanud mehed teostavad ennast reservüksuste või Kaitseliidu ridades. Kuid ka n-ö tsivilistist kodanik, kes elimineerib sobival või-malusel ja käepäraste vahenditega vähemalt ühe vaenlase sõduri, on oma ülesande täitnud. Kui okupatsiooni tingimuses langeb päevas kasvõi üks vaenlane, võime end pidada edukaks. Kui üks päev jääb jaanipäeva, lihavõttepühade või jõulude tõttu vahele, tuleb teistel päevadel selle võrra rohkem pingutada.9

Seega, mida rohkem laekub meile kriisi- ja sõjaolu-korras kogu Eestist materjale, mis toetavad meie valitsuskommunikatsiooni strateegilisi sõnumeid, seda enam on meil teavitustöö raames „laske-moona“ nii psühholoogilise kaitse teostamiseks kui ka tänapäevases infosõjas edukaks osalemiseks. Viimasel kümnendil Iraagis, Afganistanis, Gruusias ja Ukrainas toimunu on andnud palju ainet mõtle-miseks. Meie iseseisev kaitsevõime sõltub paljuski

sellest, kuivõrd me arvestame sealt saadud õppetunde riigi-kaitse arengukava elluviimisel. Kuid märksa enam on meil edu, kui valmistume õigeaegselt tegutsema meile juba praegu teadaoleval lahinguväljal. See lahinguväli ei piirdu Krivasoo, Sinimägede ja Emajõe kallas-tega. Teavitustöö lahinguväljal ei ole sõjaajal piire – selles lahin-

gus saab kaasa lüüa iga mõtlev, julge, teotahteline ja -võimeline kodanik vanusest ja soost sõltumata. Võib-olla ei suuda me rinda pista potentsiaalse vastase manööverüksustega, kuid seda valusamini peame suutma vaenlast lüüa kavaluse ja nutikuse ning lihtsate ja odavate vahenditega.

33

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 6/2014

KAIDO PIHLAKAS, reservkaptenvandeadvokaat

9. mail k.a korraldati Tallinnas Eesti reservohvit-seride kogu juristide ettevõtmisel ning Kaitseliidu ja Eesti NATO ühingu toetusel V rahvusvaheline konverents, mille teemaks oli kohtupidamine erakorralise seisukorra ja sõjaajal. Konverentsil kujunes valdavaks seisukoht, et ka sõjaajal ei vaja Eesti ilmselt sõjakohut, nagu see on varem meie riigis eksisteerinud, kuid väga oluline on leida õige ja otstarbekas lahendus, mis seni paraku puudub.

Seadustes pole lahendusi

Põhiseaduse § 148 ei välista mõnda liiki kohtuasjade arutamiseks erikohtute loo-mist vastava seadusega. Kas sellist kohut on vaja või on otstarbekam kohtute sea-duse ja menetlusseaduste täiendamine ja konkretiseerimine ning vastavusse viimine sõjaaja nõuetega? Leiti, et seadusandja lähtub seni valdavalt seisukohast, et kohtute tegevus jätkub sõjaajal nii, nagu see toimib rahuajal ning seega mingeid erilisi kohtumenetluse ega kohtukorralduse norme erakorralise ega sõjaseisukorra puhuks ei eksisteeri.

Kuid kas see saab nii olla? Kui näiteks mingi osa territooriumist on kasvõi ajutiselt hõivatud, kao-tatud, kohtuhoone hävinud või puudub juurdepääs või ohutus kohtu toimimisele selles kohtupiirkon-nas, kuidas siis toimida? Sellise olukorra puhuks pole kahjuks lahendust, seejuures aga kohtual-luvuse muutmine saab toimuda ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja nimetatud tingimusi ega juhtumeid seadus ette ei näe, erandiks kohmakas regulatsioon erakorralise seisukorra seaduses. Üheks valdavaks seisukohaks konverentsil kuju-nes arusaam, et puudub kohtunike, prokuröride ja advokaatide piisav erialane täiendkoolitus, tagamaks pädevust erakorralise seisukorra ja sõjaajal asjade kiireks lahendamiseks.

Kas Eesti vajab sõjakohut?Eesti reservohvitseride kogu juristide eestvedamisel korraldatud konverentsil leiti, et Eesti ei vaja ilmselt sõjakohut, nagu see on varem riigis eksisteerinud, kuid puudu on ka õigem ja otstarbekam lahendus.

LA

DY

JUS

TIC

E, I

ST

OC

K

Allpool kirjeldan lühidalt konverentsi ettekandjate seisukohti.

Riigikaitse vajab õigussüsteemi tuge

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili rõhu-tas avaettekandes, et põhiseaduse kohaselt on kodanikel kohustus osaleda riigikaitses seaduses

34

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 6/2014

ettenähtud korras. Kuid kaitsevägi ja Kaitseliit ootavad õigussüsteemilt tuge erakorralise seisu-korra ja sõjaajal riigikaitses kiirete ning otsustavate lahenduste rakendamiseks. Vaja on lahendusi, kuidas teha õiguspäraseid, ent julgeid ja kiireid otsuseid.

Riigikogu põhiseadusko-misjoni eksliige, ajaloolane ja reservleitnant Mart Nutt analüüsis põhiseaduses sätestatut seoses riigikaitse probleemidega erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning isikute õiguste ja vabaduste piiramise vajadusi, või-malusi ja tingimusi. Nutt leidis, et võrreldes teiste riikide põhiseadustega on Eestis sõjaajal piirangute rakendamine kitsam. Ta püstitas küsimuse, kas me vajame täiendavaid õiguslikke mehhanisme. Vajalik olevat analüüsida olemasoleva kohtute süsteemi otstarbekust sõjaajal ja seda, kas see või-maldab riigil edukalt toimida. Riigikaitse vajab aga üldse täiendavat õiguslikku reguleerimist.

Rahvusvahelise kriminaalkohtu assamblee presi-dent, suursaadik Tiina Intelmann rõhutas, et väike-riikidel on suur roll rahvusvahelise kriminaalkohtu loomisel ja arendamisel ning tegevuse edendami-sel. Nad saavad olla aktiivsed reeglite väljatööta-misel ja kohtunike valimisel ning nende kaudu ka tegutsemisel kohtumenetlustes. Euroopa Liit on soovitanud riikidel, sh Ukrainal liituda rahvusva-

heliste lepingutega ja kogu Rooma statuudiga, kuid seniajani ei ole Ukraina sellega täies ulatuses liitu-nud. On avaldatud seisukohti, et Ukraina liitumine Rooma statuudiga täies ulatuses võib veelgi enam Venemaad ärritada.

Sõjast ja rahust

Tallinna halduskohtu kohtunik, endine Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv pidas ette-kande teemal „Kaitsevägi ja kohus Eestis – õigus-praktikast rahuajal ja mis juhtuks sõjaajal?“. Liiv avaldas seisukoha, et kuigi elame õnnelikul rahuajal, valmistab endast hooliv nüüdisaegne riik ette ka õiguslikud vahendid, mis on vajalikud sõjaolukorras toimetulekuks. Miks see on vajalik?

Selleks, et riik suudaks sõjaolukorras toimida ja tagada oma kontrolli all oleval territooriumil elementaarse korra, mis omakorda võimaldab edu-kalt sõdida ja end kaitsta. Riigi rahuseisundist sõja-seisundisse üleviimiseks ei ole Eestis praegu kohtutes ega muudes õigussüsteemi osades piisavalt ettevalmis-tatud otsuselangetajaid.

Tegelikult me ei tea, kas ja kuidas tuleks Eesti kohtusüsteem toime sõjaaja tingimustes talle

Kuigi elame

õnnelikul rahu-

ajal, valmistab

endast hooliv nüü-

disaegne riik ette ka

õiguslikud vahendid,

mis on vajalikud

sõjaolukorras.

Riigi rahuseisun-

dist sõjasei-

sundisse üle-

viimiseks ei ole Eestis

praegu kohtutes ega

muudes õigussüs-

teemi osades piisa-

valt ettevalmistatud

otsuselangetajaid.

LIIV

I RE

INH

OL

D

35

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 6/2014

laienevate spetsiifi liste lisakohustustega. Seega on oluline küsida, mida oleks vaja kohtute tegevuses teisiti reguleerida, kui arvestada sõjaaja tingimus-tega. Ettekandja rõhutas, et lähtuda tuleb põhisea-dusest, mille § 130 kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata üsna paljusid isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile täiendavaid kohustusi. Nimetatud põhiseaduse sätte alusel ei või aga piirata õigusi ja vabadusi, mille piiramine on põhiseaduse § 15 jt kohaselt välistatud.

Praegu on seadusandja lähtunud seisukohast, et kohtud tegutsevad sõjaajal edasi täpselt nii nagu rahu-ajal, st mingeid erilisi koh-tumenetluse ega kohtukor-ralduse norme erakorralise ja sõjaseisukorra puhuks ei eksisteeri ja järelikult pole neid ka vaja. Kohtunikuna kahtles Liiv näiteks selles, kas tänases seadusandluses ettenähtud distsipli-naarmenetlus ja sellega seonduv on rakendatav sõjaajal sõjaväelaste distsiplinaarasjades kaitseväe distsipliini kiireks ja rangeks tagamiseks.

Tahad korda, valmistu sõjaks

On selge, et sõjaolukorras pole mõistlik ja ilmselgelt ka vajalik rahuajal sätestatud korra ja paberimajan-duse järgimine. Samas tuleb vajalikud muudatused seadustes ära teha rahuajal. Liiv rõhutas eraldi ka seda, et kohtunikkond tuleb sõjaajal tegutsemiseks ette valmistada. Kahtlematult on vajalik vastav materiaal- ja menetlusõigusalane koolitus. Selline vajadus on teemaga tegelema hakanud kohtunike arvates terav, sest nn sõjaõigusega kohtunikud reeg-lina suurt kursis ei ole. Olukorra teeb raskemaks ka asjaolu, et puudub peaaegu igasugune kodumaine kohtupraktika nende kuritegude või haldusmeet-mete osas, mis on seotud sõjategevusega.

Ettekandjale kui kohtunikule teeb viimase aja sea-dusandluse arengu taustal rohkem muret menet-lusseaduste vastavus sõjaaja nõuetele. Ta rõhutas, et on kaks väga suurt ja olulist probleemide ringi, millistega tuleks täna kiires korras tegelema hakata. Esiteks võimalikud seadusandluse täiendused nii kohtukorralduse kui ka menetluse asjakohaseks muutmiseks sõjaseisukorra ajal. Siinkohal tuleks näiteks põhjalikult kaaluda üleriigilise pädevusega erikohtute loomist või vastava pädevuse andmist mõnele olemasolevale kohtule või kohtunike gru-pile põhiseaduse § 148 lg 2 alusel. Enne otsuse lan-getamist tuleks aga analüüsida teiste väikeriikide (sh Soome) lahendusi vastavas valdkonnas.

Lisaks kohtupidamise pädevuse loomisele tuleks seadusandluses sätestada eelkõige kohtumenetluse

erinormid seoses kaitseväe tegevusega sõja- või erakorralise seisukorra ajal. Teiseks tuleb sõjaõi-guse alal hakata kiiresti koolitama nii kohtunikke, prokuröre kui ka advokaate. Vastav koolitus võiks hõlmata ka sõjaväe tegevusloogikat üldisemalt ja spetsiifi liselt sõja- ja erakorralises seisukorras, kusjuures ettekandja ei välistaks soovijatele spet-siifi lise spetsialisti-ohvitseri väljaõppe loomist.

Mis olemas, mis puudu

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi liikme, Tartu Ülikooli külalisprofessori Erik Kergandbergi ette-kande teemaks oli „Kriminaalmenetluslik regulat-sioon sõjaaja tingimustes: mis on olemas ja mis on puudu“. Professor Kergandberg rõhutas põhi-seaduse kommentaarides avaldatud seisukohta, et selle X (riigikaitse) peatüki tõlgendamine peab olema paindlik, toimimaks praktikas, sest nüü-disaegne julgeolekukeskkond on pidevas muutu-mises, tähendades riigikaitseliste küsimuste laie-nemist valdkondadesse, kus neid varem ei olnud. Ettekandja avaldas lootust, et valitsuse tegevus-programm riigikaitseseaduste ajakohastamisel on jõudnud piisavalt kaugele.

Analüüsides põhiseaduses sätestatut, leidis Ker-gandberg, et erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) § 4 erinevalt põhiseaduse §-st 130 ei sätesta kõiki põhiseaduse § 22 loetletud garantiisid, st keegi ei ole kohustatud enda süütust tõendama ja kehtib enese-süüstamise privileeg ning pole ka sätestatud edasi-kaebeõigust. Ettekandja rõhutas, et viidatud seadus rõhutab, et erakorralise seisukorra ajal üldjuhul

jätkub tavaline süüteomenet-lus, kuid väheste eranditega, nagu kaitsja osavõtu välista-mine kohtueelses menetluses, kahtlustatava kinnipidamine kohtu loata maksimaalselt seitsmeks ööpäevaks, riigi-kohtu esimehe õigus muuta kriminaal- ja väärteoasjade läbivaatamise territoriaalset alluvust ning kohustus mää-

rata kohtuasjad arutamisele kümne päeva jooksul, mis aga ei tähenda ettekandja arvates asja äraaruta-mist selle tähtaja jooksul, kuid nõuab kohtuotsuse väljakuulutamist selle tegemisele järgneval päeval.

Kahjuks ei ole kehtivas sõjaaja riigikaitse seadu-ses sõjaaja kohtumenetlust üldse reguleeritud. Põhiseaduse koostajad on sisuliselt pannud põhi-seaduse § 130 kirja kohustuse luua erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks ka teatud põhi-õiguste piiramise seaduslikud alused. See kohustus on erakorralise seisukorra ajaks täidetud napisõ-naliselt, kuid sõjaajaks hoopis täitmata ja seda juba paarkümmend aastat.

Professor Kergandberg püstitas küsimuse täienda-vaks õiguslikuks regulatsiooniks sõjaaja kohtukor-

On selge, et

sõjaolukorras

pole mõistlik ja

ilmselgelt ka vajalik

rahuajal sätestatud

korra ja paberimajan-

duse järgimine.

Puudub peaae-

gu igasugune

kodumaine

kohtupraktika nende

kuritegude või hal-

dusmeetmete osas,

mis on seotud sõjate-

gevusega.

36

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 6/2014

ralduse ja kriminaalmenetluse seadustiku kehtes-tamisega. Ta rõhutas, et pikka aega on toimunud arutelud selle üle, kas meie riigis peavad kõik kohtuasjad ilmtingimata läbima kolm koh-tuastet ning kas see on vajalik ja otstarbekas ka sõjaajal.

Kui Eestis sõjakohut ja eriko-hut ei looda, kas siis on vaja sõjaväelaste poolt toimepan-davate raskemate kuritegude puhul sõjaväelaste kaasamist rahvakohtunikena? Ettekandja pidas oluliseks arutlusteemaks seda, kas ja kuivõrd on sõjaajast tingituna õige liikuda eranditult vaid lihtmenetluse suunas ja kas sõja-aja kriminaalmenetluse puhul ei peaks mõistliku menetlusaja nõue tähendama muuhulgas ka nõuet mitte põhjendamatult kiirustada.

Soome näide

Soome jurist ja reservülemleitnant Antti Leh-musjärvi esitas väga huvitava ülevaate Soome kohtusüsteemist sõjaväelastega seotud asjade aru-tamisel nii rahu- kui ka sõjaajal. Soome süsteem on üles ehitatud rahuajal. Sõjaväega seotud süüteod lahendatakse kas sõjaväe distsiplinaarmenetluses või kohtumenetluses. Seda, kas asi saata lahenda-miseks kohtule, otsustab brigaadiülem. Põhilised nn sõjaväe süüteod on teenistusalased süüteod,

allumatusalased süüteod, süüteod ülemuse poolt jne.

Militaar- ehk sõjakohtuteks Soomes on 15 Soome maakohut. Asju lahendab professionaalne kohtu-nik ja kohtu koosseisus on alati ka kaks sõjaväe-last-ohvitseri. Kõrgema astme kohtu koosseisus on kolm kohtunikku ja kaks sõjaväelast. Ka osa prokuröre on määratud tegutsema kui sõjaväepro-kurörid. Sõjaajal jätkavad kohtud oma tööd, kui aga tsiviilkohtul pole võimalik tööd jätkata, on õigus tegutseda sõjakohtu koosseisul. Professionaalsed kohtunikud tagavad menetlusõiguse ja seaduse järgimise, sõltumatuse ja erapooletuse.

Huvitava ettekande sõjaväepolitsei tegutsemise õiguslikest alustest, arengust ja pädevusest pidas

major Meelis Sarapuu. Selgus, et sõjaväepolitsei teostab ka järele-valvet kaitseväe distsipliini üle ja tal on isegi õigus sekkuda, kui ülem on jätnud distsipliini taga-mata. Seejuures on sõjaväepolit-seil sõjaajal sama funktsioon mis rahuajal ning seadus tagab õiguse saada ja võtta kõikjalt vajalikku informatsiooni, mis tagab asjade operatiivse lahendamise. Sõjaajal sõjaväepolitsei koosseis mõne-

võrra suureneb. Sarapuu andmetel on võrreldes Eestiga Rootsil väga piiratud volitustega sõjaväe-politsei, Soomel aga puudub see üldse.

Kahjuks ei ole

kehtivas sõja-

aja riigikaitse

seaduses sõjaaja

kohtumenetlust

üldse reguleeritud.

Võrreldes

Eestiga

on Rootsil

väga piiratud

volitustega

sõjaväepolitsei,

Soomel aga puu-

dub see üldse.

FR

EE

IMA

GE

S.C

OM

38

Me

ele

lah

utu

s

Kaitse Kodu! 6/2014

NUPUTAMIST MÕISTATUSED VEEBIS: HTTP://RISTSONAD.NETII.NET/

TELGIÜLESANNE

Proovi kõik nõutud telgid loodusesse pai-gutada!

Telgid tuleb paigutada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, samas ei tohi ükski telk puutuda kokku ühegi naa-bertelgiga. Telkide arv igas reas ja veerus on ette antud.

KAKURO ülesandes näitavad olemasolevad arvud numbrite summat ridades ja veergudes (numbrid 1—9; samas reas ja veerus peavad olema erinevad numbrid).

SUDOKU

39Kaitse Kodu! 6/2014

Võrumaa jõustruktuurides laskureid jätkubUNO MINKAVõrumaa maleva teavituspealik

Võru meeskondlikud meistrivõistlused laskmises korraldati 6. juunil. Linnavalitsuse suurt, kuldset ja kaunist rändkarikat ihaldas endale kümme kolme-liikmelist võistkonda. Üldvõidu teenis ja sai karika enda valdusse Kuperjanovi jalaväepataljon, teise koha vääriline oli Lõunapiiri ohvitseride kogu ja kolmandaks tuli Kaitseliidu Võrumaa maleva mees-kond koosseisus malevapealik mjr Urmas Vahter, Võru malevkonna pealik n-ltn Toomas Piirmann ja Rõuge-Vastseliina üksikkompanii pealik lpn Taavi Pavlov.

Püstolist HK USP tegid võistlejad distantsilt 25 m ringmärki 10 lasku. Lasti ka Rootsi päritolu püstolkuulipildujat M 45B. See harjutus oli keeru-lisem, sest 32 lasuga oli vaja tabada 8 sihtmärki erinevatelt distantsidelt (kuni 30 m) ja raskusast-me suurendamiseks oli lisatud neli VIP-märki, mida tabada ei tohtinud.

Laskeuudised

Kaitseliidu laskekarika võitis Viru malevTallinna maleva Männiku lasketiirus 7. juunil peetud Kaitseliidu karika-võistlustel laskmises võitis nelja harjutuse kokkuvõttes Viru maleva võistkond 1637 silmaga. Teise koha saavutas napi viiesilmalise kaotu-sega Tallinna maleva I võistkond, kogudes 1632 silma. Kolmanda koha saavutas Tallinna maleva II võistkond 1617 silmaga.

Võisteldi neljas laskeharjutuses: 3x10 lasku väikesekaliibrilisest püs-sist distantsilt 50 meetrit, 30 lasku lamades täiskaliibrilisest standard-püssist distantsilt 300 meetrit, 3x10 lasku tabelrelvastuses olevast automaatrelvast distantsilt 100 meetrit ja 30 lasku tabelrelvastuses olevast püstolist distantsilt 25 meetrit. Võistlustel osales 14 võistkon-da Kaitseliidu malevatest.

UN

O M

INK

A

SIG

RID

HA

RT

MA

N

Vilbergide mälestusvõistlustel on SKY au seesVaatamata muidu iga-aastaste üle-lahekülaliste tulemata jäämisele oli tulejoonel kakskümmend laskurit, meenutamaks maailmameistrite Kristjan ja Johannes Vilbergi saavutusi nende-aegsetest relvadest laskmises. Maail-mameistrite Vilbergide karikavõistlused lahingurelvast SKY laskmises võitis meeste arvestuses Toomas Juksaar Pärnumaa malevast, kes lasi välja võistluse absoluutselt parima tulemu-se, ja seenioride arvestuses Villu Susi Rapla malevast. Ka teine koht seenio-ride arvestuses jäi Raplasse Andrus Illopmägile. Kolmanda koha sai Sander Gutmann Viru malevast. Virumaale viis meeste arvestuse teise koha Rain Sep-ping ja kolmanda Peeter Pops. Osalejaid oli peale nimetatute veel Harjust ja Alutaguselt.

Peakohtuniku Endel Kaasiku ja korral-dusmeeskonna tubli tegevusega oli tagatud õnnestunud võistlus ja head emotsioonid — SKY on siiani õppinud kaitseliitlase käes tõhus relv. Maitsva supiga lõunatunni järel jagatud karikad ja diplomid kutsuvad järgmisele võistlu-sele kindlasti arvukama laskespordihuvi-liste seltskonna.

40

Sp

ort

Põrgupõhjatamas, seekord kaameragaOlen võistelnud Põrgupõhja retkel juba paar aastat ja kavas oli seda ka tänavu teha. Omamoodi üllatuslikult ei olnud võimalik võistkonda erinevatel põhjustel kokku saada ja olgem ausad — viimasele minutile jättes on see ka igati loogiline, et inimestel on plaanid juba tehtud. Kui aga kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Jäi üle osaleda retkel staabiliikmena.

Esimese võistkonna näo-ilmed, kui nad nägid varit-sevat vaatlejat-fotograafi , olid hindamatud

MA

RT

IN A

ND

RE

LLE

R

KA

RR

I KA

AS

MARTIN ANDRELLERpõrgupõhjaline

Paar aastat on siinkirjutaja peas tiksunud mõte teha militaarspordist pilte, mida pealt-vaatajad, huvilised ega tegelikult ka kohtu-

nikud ei näe. Nendel on võistlejad oma loomulikus keskkonnas – „põllul“ ehk trassil.

Esimene päev ja üllatunud näod

Mõnikümmend minutit enne võistluse starti suundusid siinkirjutaja ja Kaitse Kodu! tegev-toimetaja esimese kontrollpunkti lähistele varitsusse. Kaardi abil sai välja valitud kõige tõenäolisem koht sinna suunduvate võistlejate tabamiseks. See plaan läks paraku vett vedama. Korra oli küll kuulda jutukõminat, kuid üldiselt valitses vaikus. Õnneks asus teine kontrollpunkt samas suunas, mistõttu püsis lootus kedagi siiski tabada. See ka õnnestus.

Esimesena kõndis põõsast välja ja objektiivi ette võistkond, miss alles otsis teed esimesse kontroll-punkt, kuid riburada astus kaugemalt metsast välja ka teisi võistlejaid, kes mööda kraavi- ja põlluäärt suundusid järgmisesse punkti.

41

Sp

ort

Kaitse Kodu! 6/2014

Esimese võistkonna näoilmed, kui nad nägid männi otsas istuvat vaatlejat-fotograafi , olid hin-damatud. Sellel hetkel teadis meie trassil olekust vaid mõni üksik kohtunik ja korraldaja. Ettevaat-likule küsimusele, kas me oleme vastutegevus, sai eitavalt vastatud ja viibatud võistkonnale edasilii-kumiseks.

Erinevalt ülejäänutest otsustas üks võistkond lii-kuda otse üle põllu punkti suunas – jäin ootama, et nad jõuaksid minuga ühele joonele, et saada hea kaader, kuid kahjuks nende tähelepanelikkus kriipsutas selle plaani läbi. Märganud mind, peatas meeskonna esimene mees teised ja pärast lühikest arupidamist suundusid nad kõik kiirelt metsa tagasi. Kui ma ei eksi, oli tegemist turvaruuduga. Siiski on karta parem kui kahetseda. Ehmatamise eest vabandused teele! Kokku õnnestus selles kohas silmata vähemalt kaheksat võistkonda, kuigi kõiki pildile ei saanud.

Järgmise varitsuse seadsime üles kolmanda kont-rollpunkti juurde. See paiknes kunagise Kukeselja punkri juures Kilgis. Vaadanud üle meditsiini-ülesande ettevalmistuse, suundusime mööda üht võimalikku lähenemisteed endale sobivat kohta otsima. Ühel metsateekäänakul selline ka leidus. Koht oli tõesti ideaalne, proovijalutamine näitas, et hoolimata teadmisest, kus fotograaf on, ei olnud teda võimalik isegi lähedalt üldse märgata. Meie kahjuks ei tulnud sealt aga ühtegi võistkonda.

Teine lähenemistee kõrgepingeliini all oli rahva-rikkam. Võistkondade loomulikuks tabamiseks sai vedeletud jalgraja äärses kõrges rohus ja antud oma parim. Lähikonnas olnud jahipukki sai vaada-tud samamoodi hindava pilguga ja isegi selle sisse ronitud, kuid istumiseks mõeldud tooli all olev heri-lasepesa tõrjus paigalejäämise mõtted kiiresti. Ühel hetkel hakkas puki sisemus täituma herilastega ja siinkirjutajal ei jäänud muud üle, kui peatuda oma laigulise kere päästmiseks põgusalt keset redelit ja seejärel juba kiirelt-kiirelt eemalduda.

Mõnikümmend kaadrit hiljem suundusime järg-misesse kontrollpunkti, mis aga, nagu selgus, avati alles tükk aega hiljem ja seal polnud sobivat kohta võistlejate varitsemiseks. Sellega oli esimene päev lõppenud.

Teine päev ehk pannkoogid moosiga ja

värvikuulid

Teise päeva hommik algas hoopis luureülesandel arreteeritava külamehe-metsavenna kehastami-sega. Võistlejate elu huvitavamaks tegemiseks oli laagris lavastatud puskariajamine, mille käigus „julgeolek“ arreteerib kahtlased isikud ja viib nad ülekuulamiseks kaasa. Ülekuulamine oli suhteli-selt lõbus tegevus ja andsime parima, et see võima-likult valjuhäälselt käiks. Mets laagri ümber samal ajal ragises ja praksus. Võistkonnad toimetasid.

Et luureülesande aeg oli kell 11, loeti 15 minutit enne seda metsavendade kohtuotsused ette ja viidi need täide. Enne seda söödeti meil kõhud värskelt praetud pannkooke ja moosi täis, mille lõhn häiris kuuldavasti läheduses viivivaid luurajaid. Meid kui neutraliseerutud metsavendi visati aga kraavi, kuhu jäime pärast vastutegevuse lahkumist ootama, kas keegi tuleb olukorda kontrollima. Kahe võistkonna esindajad seda tegid ja said saagiks dokumendid, mis olid jäetud meie juurde.

Elu põnevamaks tegemiseks mehi-tasime järgmisena kontrollpunkti, milles võistlejad pidid värvikuuli-relvade abil hävitama „pahalased“ ja vabastama heinaküünist pantvangid. Kui vaadata karistuspunkte, ei saa öelda, nagu olnuks nende ülesanne lihtne. Ainult Kalevi pataljoni ning Järva maleva I võistkond pääsesid nulliringiga. Muuhulgas peab mai-nima, et Kalevi omad olid esimesed, kes äratasid siinkirjutaja unest. Olin juba harjunud, et minu positsiooni keegi otseselt ründama ei hakka, ja jäl-gisin seega pigem oma vastutusala teist serva, kuid ühtäkki oli lahingupaar mu nina ees ja üllatuslikku

Võistlejate tabamiseks rajal tuli end peita sinna, kuhu vähegi võima-lik: puu otsa, põõsa taha, rohu sisse

MA

RT

IN A

ND

RE

LLE

R

Proovijalutamine

näitas, et hoo-

limata teadmi-

sest, kus fotograaf

on, ei olnud teda

võimalik isegi lähe-

dalt üldse märgata.

42

Sp

ort

Kaitse Kodu! 6/2014

Lis

ain

fo

PÕRGUPÕHJA RETK 2014

Tänavusel Põrgupõhja retkel oli kaitseliitlastest parim kol-mandaks tulnud Pärnumaa maleva Vändra võistkond. Võist-luse võitis Kalevi jalaväepataljoni võistkond, Päästearmee jäi teiseks. Retkel osales 22 võistkonda, nende seas üks naiskond ja üks külalisvõistkond Rootsist.

Võistlejad liikusid Raplamaal Vigala, Sulu, Velise, Järvakandi ja Eidapere piirkonnas. Võistkond moodustas võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, kelle põhiülesandeks oli liiku-da varjatult etteantud ajagraafi kus, läbides kontrollposte ja postkaste, kus tuli täita mitmesuguseid ülesandeid. Ülesan-nete valikul oli lähtutud sellest, mida peab oskama, et en-nast ja teisi ekstreemsetes oludes aidata ja ellu jääda.

Põrgupõhja retkega mälestatakse Relvastatud Võitluse Lii-du (RVL) võitlejaid ja teisi metsavendi, kes ei alistunud võõ-rale võimule. Võistluse eesmärk on selgitada välja parimad kõigist osalejatest, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõja-liste oskuste vastu. Retkega jäädvustatakse vabadusvõitlu-se ajalugu ja tutvustatakse Eesti mitmekülgset loodust.

KR

IST

JAN

PR

II

Ülekuulatavatele said lõpuks saatuslikuks käiseembleemid, mis näitasid, et tegemist pole mingite suvaliste roheliste mehikestega

MA

RG

O S

AI

kohtumist jäi meenutama maski ülaservale värvi-kuulist saadud muhk.

Teiste võistkondade puhul sai selgeks, et üleplanee-rimine ning liiga taktikaline ja aeglane liikumine, aga ka liiga kiire ja rind ees pealetormamine tegid võistlejatele karuteene. Meelde jäi ühe võistkonna liige, kes tormas küüni nurga tagant välja, üritades mind tabada, kuid lasi paar korda lähedalt mööda. Otse vaatevälja keskel pealetulevale võistlejale oli aga lihtne lasta värvikuul rindkere keskossa. Efekt-semat tabamust ja kukkumist ei ole ma tükil ajal näinud. Mis seal salata, korra tekkis endalgi hirm, et kurat, nüüd määrivad vist ikkagi ära. Teine päev lõppeski mulle selles kontrollpunktis.

Viimane võistluspäev ehk suur kahetsus

Hommikukohvi ja võileibade järel algas baaslaagris Eidapere Kassivõllimäel luureraportite lugemine. Peab ütlema, et osa võistkondade fantaasia esemete kirjeldamisel oli piiritu ning osa võistkondade oskus ja suutlikkus toota juurde lisasid kaartide ja kilede kujul omaette vaatamisväärsus. Pingutus luureüles-ande huvitavamaks tegemiseks vist kuigi hästi ei õnnestunud, sest osa võistkondi oli kella 11ks juba alalt lahkunud, ilmselt kartuses järgmisesse punkti hilineda. Oli kuulda ka hinnanguid, et luureülesanne oli liiga militaarne, millega ei tahaks siiski nõustuda.

Lõppjooks oli tavalisest pikem, kuid seal polnudud kunstlikke takistusi, loodus ise oli takistusrajaks. Richard Saaliste ja tema kaaslaste punkrikoha juurest alanud viimane pingutus fi niši suunas õnnestus kõigil ja baaslaagrisse saabusid järjepanu retke seljataha jätnud võistlejad. Osa nen-dest muuseas sukkpükstes, kusjuures ma ei räägi seekord vapratest Rapla naistest. Rapla maleva II võistkond sai selle eest ka lõbusaima võistkonna eripreemia ja mõningase viivitusega mängiti fi ni-šialal nende auks laulu „Mehed sukkpükstes“.

Olgem ausad, nähes võistlust kõrvalt, oli kahetsus tegelikult suur. Jah, oleksin tahtnud kolmandat korda ise startida, seda enam, et lähe anti seekord Põrgupõhja punkrist – kohast, mis on siinkirjuta-jale üpris südamelähedane ja tähtis.

Lohutuseks tõden vaid, et need kolm päeva n-ö köö-gipoolel ja mujal andsid juurde vajalikke teadmisi selle erilise võistluse tarvis. Huvitav on ka sellise võistluse korraldamine ja selle sujuvuse tagamine. Eeskätt aga see, et võistlus oleks osalejatele jätku-valt põnev ja kõik saaksid öelda, et Põrgupõhja retk on saanud teoks aastaid, sai teoks tänavu ja saab teoks ka aastate pärast. Kohtumiseni Põrgupõhja retkel 2015!

Need kolm

päeva

n-ö köö-

gipoolel andsid

juurde vajalikke

teadmisi selle

erilise võistluse

tarvis.

43

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

HEIKKI KIROTARSnaiprigild

Esimeses artiklis annan ülevaate sõdurite kaitsevestimaterjalide ja kaitsevestide enda arengust ning tutvustan esimeste põlvkon-

dade kaitseveste Esimesest maailmasõjast Viet-nami sõjani. Teises osas keskendun tänapäevaste kaitsevestide ehitusele ja võimalustele ning arut-len ka kaitsematerjalide tuleviku teemal.

Parim kaitsevest on see, mis tabamuse

hetkel seljas

Kaitsevestide peamiseks eesmärgiks on kaitsta sõduri elutähtsaid kehaosi vastase relvade eest. Ükski kaitsevest ei tee sõdurit täiesti haavamatuks, kaitse on alati kompromiss ohtude ja sõduri kan-devõime vahel. Kui peamiseks ohuks on kaudtuli, piisab kergemast killuvestist, kuid linnalahingus on vaja kaitset ka kuulide eest.

Väiksemate kaotustega üksus püsib kauem võitlusvõimeline, sest kaitsevarustusel on lisaks sõduri otsesele kaitsmisele ka tugev psühholoogiline mõju. Puudulik kaitsevarustus suuren-dab hirmu vastase relvade ees, eriti kui vastane on paremini

kaitstud ja relvastatud, sest ükski inimene ei taha saada vigastada. Liigne ettevaatlikkus muudab aga sõduri aeglasemaks ning pärsib tema agressiivsust ja võitlusvõimet, sest ta keskendub võitlemise asemel peamiselt enda varjamisele ohtude eest. Lahingu võidab tavaliselt kiiremini ja ohtudele vaatama agressiivsemalt tegutsev pool. Võitlejate moraali hävitab ka haavatud kaaslaste nägemine ja evakueerimine ning surijate korin.

Kaitsevestist on kasu isegi siis, kui kild või kuul sellest läbi tungib. Kaitsematerjali kihte läbides kaob suur osa kineetilisest energiast ning võitleja vigastused on oluliselt väiksemad ja kergemini ravitavad kui ilma kaitsevestita saadud vigastu-sed. Automaatrelvade kuulide energia on tuhan-deid džaule ja ülehelikiirusel liikuv kuul tekitab tabamuse korral lisaks püsivale haavakanalile ka ajutise, oluliselt suurema haavakanali, kui kuulita-bamusest saadud löök kudedesse sumbub, rebides

Armee kaitsevestidest ISõduri kaitsevarustuse ajalugu on sama pikk kui inimkonna sõdade ajalugu. Kõik osapooled püüavad oma võitlejat vastase relvade eest kaitsta, sest koolitatud sõdur on väärtuslik ja haavatu ravimine kulukas, rääkimata langenu asemele uue sõduri koolitamisest.

lihaseid ja veresooni. Ka kaitseb vest mingil määral kukkumiste ja löökidest tekkivate põrutuste eest.

Turviste ajaloost

Turviste valmistamiseks on alati kasutatud oma ajastu parimaid materjale ja käsitööoskusi. Egip-tuses kasutati krokodillinahast turviseid kaitseks vasest ja pronksist relvade löökide eest. Tugevast riidest või nahast alusvestile kinnitati luust, pui-dust või metallist lisaplaate roomajate soomuse eeskujul, punuti tugevast metalltraadist rõngas-särke või valmistati kogu kaitsevarustus metall-plaatidest.

Vanim tänapäevani säilinud metallist turvis kae-vati välja Kreekas ja see pronksist rüü kaitses enam

Vanim tänapäevani säilinud metallist turvis kaevati välja Kreekas ja see pronksist rüü kaitses enam kui kolme ja poole tuhande aasta eest elanud sõdurit

WIK

IPE

DIA

.OR

G

Kui peami-

seks ohuks

on kaudtuli,

piisab kergemast

killuvestist.

44

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

kui kolme ja poole tuhande aasta eest (15. sajandil eKr) elanud sõdurit kaelast põlvedeni torgete ja löökide eest. Turvises võitlejaid on kujutatud ka 12. sajandist eKr pärineval Kreeka vaasil.

Turvised arenesid kuni hiliskeskaja ratsarüütli mõnikümmend kilo kaaluvate kaitserüüdeni. Keskaegsed ratsarüütlid olid peaaegu haavamatud, kuid väga kohmakad. Näiteks vajasid nad abi nii riietumisel kui ka hobuse selga tõusmisel. Teiseks olid tellija mõõtude järgi käsitööna valmistatud turvised väga kallid, sest nõudsid mahukat tööd, ega sobinud juba seetõttu massiarmee varustami-seks. Kuigi väepealikud kandsid 18. sajandi algu-seni lahingut juhtides metallplaatidest kaitseveste, hakkasid turvised seoses tulirelvade laiema levi-kuga taanduma juba 15. sajandil. Järgmine suurem laine turviste kasutamises lahinguväljal algas koos Esimese maailmasõjaga.

Ilmasõja kaevikus

Esimeses maailmasõjas massiliselt kasutatud suur-tükivägi tekitas lahinguvälja kohale tapva killurahe ja uus relv kuulipilduja põhjustas hiiglaslikke kao-tusi. Lisaks olid kaevikutes passivad tunnimehed ja hooletud sõdurid vastase täpsuslaskuritele lihtsad märklauad.

Vägedele jagatud teraskiivrid kaitsesid pead kildude ja püstolikuulide eest, kuid ülakeha kaitsmiseks hakati enamikus sõdivates riikides valmistama kaitseveste. Üks õnnestunuimaid oli inglaste val-mistatud Dayfi eldi kaitsevest, mis koosnes tugeva kanga sisse õmmeldud metallplaatidest, millest üks kaalus 3–4 kg, seega oli võitlejat eest ja tagant kaitsval vestil raskust 6–8 kilo. Vormi all kandmiseks mõeldud vest kaitses kand-jat täägitorgete, mürsukil-dude ja kergemate kuulide eest. Ajalooliselt peetakse seda üheks õnnestunui-maks kaitsevestiks. Neid valmistati paarkümmend tuhat. Oluline oli ka selle vesti märkamatus, mis-tõttu ründaja ei näinud kaitsevesti ja suunas oma rünnaku enamasti vestiga kaitstud kohta, mitte ei sihtinud kuuli või torget vestist mööda.

Sama teooria alusel valmistatakse tänapäeval kergeid kuuliveste politseinikele ja turvamees-tele. Kerget vesti on mugav kanda ja see kaitseb väiksemate ohtude eest elutähtsaid elundeid. Briti armee arvestuste kohaselt oleks sellise kait-sevesti kandmine aidanud vältida ¾ eluohtlikest vigastustest, mis teatavasti tekkisid peamiselt killutabamustest. Paraku ei antud selliseid veste kunagi suurematele üksustele, vaid neid ostsid endale peamiselt varakad võitlejad või saatsid rindele nende sugulased.

Lis

ain

fo KAITSEVESTIDE STANDARDID

Standardite täpsete nõuete kirjeldamiseks on artik-li maht napp. Üldistavalt võib öelda, et kaitsevestid jagatakse kaliibrite, kuulide ja kineetilise energia järgi klassidesse. Klasside numeratsioonis ja nõue-tes on erinevusi, peamiselt eri riikides kasutusel olevate kaliibrite tõttu. Et lääneriikides on levinuim NIJ ja Venemaal GOST, vaatleme nende standardite nõudeid kaitsevestidele lähemalt (vt ka tabel 1). Kui kätte satuvad tundmatu kaitseklassiga vestid või on nende sildid loetamatud või vestid ise olu-liselt kulunud, tuleb kaitseklassi määramisel arves-tada mõningate rusikareeglitega.

Vana ja kulunud vesti kaitsetase on alanenud, eriti pehmete vestide puhul.

Vigastatud pehme kaitseplaadiga vesti kaitse-tase on oluliselt alanenud.

GOSTi ja CENi klasside 1 ja 2 ning NIJ klasside IIA, II ja IIIA vestid on tavaliselt pehmed ja ker-ged ning mõeldud üleriiete all varjatult kand-miseks — need kaitsevad püstolikuulide eest. Armees kasutatakse neid killuvesti asendajana. Võivad olla tugevdatud 2—3 mm paksuste jäika-de plaatidega, mis aitavad kaitsta terassüdami-kuga kuulide eest.

Kahe kerge kaitsevesti kandmine ülestikku ei muuda kaitseastet kahekordseks, pehme IIA—IIIA klassi vesti muutmiseks III—IV klassi vestiks on vaja jäika kaitseplaati.

Automaadi- ja kuulipildujakuulide eest kaitse-vad NIJ klasside III ja IV ning GOSTi klasside 4, 5 ja 6 vestid, mis on peamiselt riiete peal kandmi-seks. Pehmetest plaatidest põhivestile on lisa-tud jäigast materjalist lisaplaate, mis on 10—30 mm paksud.

Kui kõvad plaadid on vigastuste või pragudega, on nende kaitsetase oluliselt alanenud.

Kaitseves-

tist on

kasu isegi

siis, kui kild või

kuul sellest läbi

tungib.

Esimese maailmasõja üks õnnestunuimaid kaitseves-te oli inglaste valmistatud Dayfi eld

MO

NS

MIL

ITA

RYA

NT

IQU

ES

.CO

.UK

WIK

IPE

DIA

.OR

G

Esimese maailmasõja ajal valmistati kuni pool miljonit kaitsevesti In-fanterie Panzer mudelit 1916 ja 1918

45

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

Terasest nailonini

Kõige laialdasemalt kasutasid turviseid sakslased. Esimese ilmasõja jooksul valmistati kuni pool mil-jonit kaitsevesti Infanterie Panzer (mudelid 1916 ja 1918) ja neid sattus sõjasaagina ka lääneliitlaste kätte, kes need tänulikuna kasutusele võtsid. Võitleja esikülge kuni kubemeni ja õlgu torgete, mürsukildude ja püstolikuulide, väidetavalt ka 450 m kauguselt lastud vintpüssikuulide eest kaitsev turvis oli tavaliselt valmistatud 3 mm paksustest soomusterasest plaatidest. (Võrdluseks: kaevi-kukilbid, mille laovarudest ehitati Vabadussõjas kasutatud Eesti kaitseväe soomusautod ja -rongid, olid 6–7 mm paksused ja pidid kaitsma 200 m kauguselt lastud püssikuuli eest.) Sakslaste turvis kaalus olenevalt mudelist ja suurusest 8–10 kilo ehk oli kaks korda raskem brittide kaitsevestist ja kattis küll alakeha, kuid jättis selja täiesti kaitseta.

Teises maailmasõjas jätkus kaitsevestide kiire areng. Lisaks erinevatest terasesulamitest kaitse-plaatide valmistamisele hakati kasutama ka 1935. aastal USA fi rmas DuPonti leiutatud nailo-nit. Tugevat nailonkiudu nimetatakse inglise keeles tänapäevani ballistiliseks nailoniks. Lääneliitlased märkasid, et sõjalendurite eluohtlikud vigastused tekkisid tihti õhutõrjekahurite mürskude väikes-test kildudest, mitte kuulitabamustest. Seetõttu telliti väärtuslike lendurite säästmiseks Inglise ja Ameerika pilootidele alates 1943. aastast mitme-kihilisest nailonist pehmed killukaitsevestid (ing-lise keeles fl ak jacket, mis tulenes õhutõrjekahuri saksakeelse nime Flugzeugabwehrkanone lühendist fl ak).

Samal viisil lähenes võitlejate kaitsmise vajadu-sele Punaarmee, kus kasutati alates 1942. aastast lahingupioneeride ja tankidel lahingusse sõitvate jalaväelaste kaitsmiseks turvist SN (Stalnoi Nag-rudnik; eesti k ‘terasest rinnakaitseplaat’) 42. 2 mm paksune terasplaat kaalus 3,5 kilo ja kaitses võitlejat ainult eestpoolt torgete, kildude ja 100 m kauguselt lastud 9 mm kuulide eest.

Kombineeritud materjalidest kaitsevestid

1945. aastal kasutasid ameeriklased lahingutes Okinawa pärast kombineeritud materjalidest kil-

Lis

ain

fo MILLE EEST MINGI VEST KAITSEB

GOST 4 kaitseb SVDst või kuulipildujast PKM lastud tavalise täismantelkuuli eest, GOST 6 sama kaliibri soomustläbistava kuuli eest. NIJ IV kaitse on sellest parem, sest kasutatud kaliibri 30-06 raskel AP-kuu-lil M2 on oluliselt suurem kineetiline energia. 30-06 kasutamine lõppes pärast Vietnami sõda.

Vestide kaitsematerjal asetatakse testimiseks pehmest savist plaadile ja mõõdetakse pärast kat-selaskmist (kergetel vestidel 5 m ja rasketel 15 m kauguselt) savi sisse tekkinud süvendi sügavust, mis Euroopa standarditel ei tohi ületada 20—25 mm, kuid NIJ lubab kuni 44 mm süvendit. See on oluline. Kuigi kuul jääb vesti sisse kinni, võib pind-miste kudede pihta antud löök tekitada sisemisi vi-gastusi, murda ribi, vigastada veresooni või rebes-tada siseelundeid, näiteks maksarebend (ja sellest tekkiv verejooks) on eluohtlik ja välitingimustes ravimatu vigastus.

Uute lääneriikide kaitsevestide pehme põhivesti kaitsetase on tavaliselt IIIA, mis tähendab, et see kaitseb levinumate püstolite ja revolvrite kuulide eest, k.a 44 Magnumi 15,6-grammise kuuli algkii-rusega 436 m/s eest, mida armeed peaaegu ei ka-suta, kuid NIJ standardis on see olemas, sest see on oluline ohuallikas USA politseinikele. Põhivestile lisatakse III või IV klassi kaitseplaadid.

Turviste

valmista-

miseks on

alati kasutatud

oma ajastu pari-

maid materjale ja

käsitööoskusi.

Punaarmees kasutati alates 1942. aastast lahingupionee-ride ja tankidel lahingusse sõitvate jalaväe-laste kaitsmiseks turvist SN 42 M

ILIT

AR

YP

HO

TO

S.N

ET

46

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

lukaitseveste, nimelt olid nailonile lisatud kõvad plastikplaadid. Korea sõja ajal võtsid ameeriklased kasutusele killuvesti M1952, milles oli 12 nailo-nikihile lisatud kõvu plastikust ja alumiiniumist plaate. Vestid kaalusid alla 4 kilo. Samasugune merejalaväevest kandis tähistust M1955.

Esimesed tehniliselt kuulikindlad kaitsevestid olid Vietnami sõjas peamiselt USA maaväe helikopteri-meeskondade kaitseks kasutatud T65 mudelid 1 ja 2. Helikopterid olid soomustamata ja lendasid tihti puulatvade kõrgusel, mis muutis nad vietnamlas-tele väga headeks sihtmärkideks, ent tavaline kil-luvest ei kaitsnud meeskonda kuulide eest. 15 kilo kaaluvate vestide kaitseplaadid olid valmistatud alumiiniumist, ränist ja boorist ning suutsid pea-tada 90 m kauguselt lastud soomustläbistava kuuli kaliibriga 7,62 mm. Soovitav oli kanda pehmet killuvesti M1952 kuulikindla vesti peal, see aitas kinni püüda kõvast plaadist rikošetiga eemale

lennanud või purunenud kuuli tükid, mis võisid helikopteris ringi lennates tekitada sekundaarseid vigastusi. Vietnami sõja ajal täiendati killuvesti kaelusega, uue mudeli koodiks sai M1969.

Oluline tehniline läbi-murre kaitsematerjalide arengus, mille tähtsusest selle avastamise ajal küll veel aru ei saadud, leidis aset 1971. aastal DuPonti laboratooriumis, kui poola juurtega Ameerika keemik Stephanie Louise Kwolek avastas hiljem kevlarina tuntuks saanud materjali, kui ta koos teiste teadlastega uuris, milliseid ker-geid ja vastupidavaid kiude oleks võimalik kasu-tada autorataste ehituses.

Peamiselt politseile mõeldud vestid jõudsid turule sama aastakümne keskel, näiteks American Body Armori 15 kihist koosnev K-15 (1975) ja Second Chance Body Armouri mudel Y (1976).

Võitleja kandevõime versus vesti pakutav

kaitse

Tänapäeva armee kaitsevestid jagunevad üld-joontes 3–4 kilo kaaluvateks killuvestideks ehk

Lis

ain

foL

isa

info

PROBLEEMIKS ON JALAVÄELASE

ÜLEKOORMAMINE

Jalaväelase ülekoormamine on probleemiks juba aastakümneid ja see mure on eriti terav kergejala-väeüksustes, millel puuduvad sõidukid inimeste ja varustuse vedamiseks. Kergejalaväeks liigitub ka enamik Kaitseliidust. Ülekoormatud võitleja liiku-miskiirus on väike ja ta väsib kiiresti. Nagu märkate, pole ajateenija ega leitnant Ziruli (vt tabel 2) varus-tuse nimekirjades kaitseveste.

KAITSEVESTIDE STANDARDITE LÜHENDID

NIJ — National Institute of Justice (USA)

GOST — Gossudarstvennõi Standart (Venemaa)

PTI — Polizeitechnische Institut (Politseitehnoloo-gia Instituut; Saksamaa)

HOSDB — Home Offi ce Scientifi c Development Branch (Suurbritannia)

CEN —– Euroopa Liidu standard

Üks õn-

nestu-

nuimaid

kaitseveste oli

inglaste valmis-

tatud Dayfi eld.

US

MIL

ITA

RIA

FO

RU

M.C

OM

Korea sõja ajal võtsid ameeriklased kasutusele killuvesti M1952, milles oli 12 nailonikihile lisatud kõvu plastik- ja alumii-niumplaate. Samasugune merejalaväevest kandis tähistust M1955

US

MIL

ITA

RIA

FO

RU

M.C

OM

Vietnami sõjas kasutati pea-miselt USA maaväe helikop-terimeeskondade kaitseks kaitsevesti T65 mudeleid 1 ja 2

47

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

Tabel 1. NIJ ja GOSTi raskeimad kaitsevestidOhutase Kaliibrid Kuuli kaal (g) Algkiirus (m/s) Energia (J)

GOST 3 5,45x39 ja 7,62x39 3,4 ja 7,9 870 ja 725 1347 ja 2076

NIJ III 7,62 NATO M80 kuul 9,6 847 3444

GOST 4 7,62x54 R 9,6 835 3347

GOST 5 7,62x39 AP kuul 7,9 725 2076

GOST 6 7,62x54R AP kuul 9,6 835 3347

NIJ IV 30-06 M2 AP kuul 10,8 878 4163

Tabel 2. Varustus rännakul ja võitluses (Artur Ziruli andmed)Võitlusvarustus 16 kg Rännakuvarustus 29 kg

Relv 3,9 kg Relv 3,9 kg

3 laetud salve 2,2 kg 8 laetud salve 5,9 kg

2 granaati 0,7 kg 2 granaati 0,7 kg

Suvine välivorm 1,9 kg Suvine välivorm 1,9 kg

Kaitseväe saapad 1,9 kg Kaitseväe saapad 1,9 kg

Lahingurakmed 1,6 kg Lahingurakmed 1,6 kg

Kiiver 1,8 kg Kiiver 1,8 kg

Tääk 0,3 kg Tääk 0,3 kg

Maskeerimisvärvid 0,1 kg Maskeerimisvärvid 0,1 kg

Taskulamp 0,3 kg Taskulamp 0,3 kg

Joogipudel 1,3 kg Joogipudel 1,3 kg

Esmaabipakk 0,2 kg Esmaabipakk 0,2 kg

Seljakott 2,7 kg

Jalaväelabidas 1,4 kg

Magamiskott 1,8 kg

Telkmantel 0,7 kg

Kuivtoit 24 tunniks 1,6 kg

Katelok 1 kg

Vietnami sõja ajal täienda-ti killuvesti kaelusega, uue mudeli koodiks sai M1969

põhivestideks ja 6–25-kilosteks kuulivestideks. Kaitsevestid on enamasti modulaarsed, koosnedes 3–4 kg kaaluvast põhivestist ja võimalusest lisada sellele erinevaid kaitseplaate, nii et võitleja saab oma vesti komplekteerida vastavalt ohutasemele.

Kaitsevestide kasutamise puhul tuleb väga tõsiselt kaaluda nende pakutavat kaitset ja vesti raskuse mõju võitleja liikuvusele. Uuemate moodulvestide põhivesti kaitseklass on tavaliselt piisav kildude ja püstolikuulide vastu ning lisaplaatidega suude-takse kaitsta rindkeret ka vintpüssi soomustläbis-tava kuuli eest, kuid sellega kaasneb kaitsevarus-tuse kaalu kasv inimese kandevõime piirile.

Keskmise võitleja kehakaal on 80–85 kg ja kesk-miselt jõuab ta kanda 25–30% oma kehakaalust ehk 20–24 kg varustust ning marssida selle koor-maga ööpäevas 20–25 kilomeetrit. Kaitseressurs-side ameti kodulehe andmetel kaalub ajateenija täisvarustus, milles sooritatakse näiteks sõduri baaskursuse lõpprännak, 31,6 kg. Sõduril seljas olev varustus koos kiivri ja põlvekaitsmetega kaalub 6,8 kg, seljakotis on 17,5 kg ja rakmetes 7,3 kg lahinguvarustust. Lisaks tuleb kaasa võtta 4 kg kaaluv relv, laskemoona ja vajadusel ka muud tarvilikku, näiteks sideseadmed, kuulipildujalindid jao kuulipildujale, miinid jne. Seega ületab ajatee-nija isikliku varustuse kaal 10 kiloga jalaväelasele sajandeid optimaalseks peetud varustuse kaalu.

Leitnant Artur Zirul on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli lõputöös aastal 2010 mõõtnud ja analüüsinud, kuidas mõjutab

AR

MS

LIS

T.C

OM

sõduri varustuse kaal liikumiskiirust maastikul. Tema jagab varustuse võitlusvarustuseks lühemate lahinguülesannete täitmiseks ja rännakuvarustu-seks (vt tabel 2). Täpse kaaluga kaalutud võitlusva-rustus kaalub 16 ja rännakuvarustus 29 kg.

48 Kaitse Kodu! 6/2014

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Militaarmess Eurosatory tõi juuni keskel Pariisi eeslinna Villepinte’i hiiglaslikku näitusekeskusesse kokku 1504 sõja- või

kaitsetööstuses tegutsevat fi rmat 58 riigist. Kuigi põhiosa tähelepanust hõivasid arusaadavatel põh-justel suurte ja võimsate riikide Ameerika, Hiina ja messi võõrustajamaa Prantsusmaa tootjad, ei jäänud märkamatuks ka väiksemad tegijad. Vii-maste seas olid Eesti kaitsetööstuse liidu lipu alla koondunud Eesti ettevõtted.

Eestlased paistsid silma

Üheks messil hästi silma paistnud Eesti fi rmaks oli Vesimentor OÜ. Ettevõte valmistab peamiselt kva-liteetseid ja innovaatilisi polüetüleen-, lihtsamas keeles plastiktooteid.

Eurosatory 2014: sõjarauda igale maitseleMaailma suurimal militaarmessil Eurosatory 2014 oli välja pandud sõjatehnikat igale maitsele alates tankidest ja lõpetades tahvelarvutitega. Võtmesõnaks oli uuenduslikkus, millega hiilgasid teiste hulgas ka eestlased.

Vesimentori tooteloendis on praegu 45 nimetust, millest enamiku moodustavad kaabli-, kanalisat-siooni-, drenaaži- jne kaevud ning erimõõdulised mahutid. Eraisikutele pakuvad nad septikuid, basseine, keldreid ja veel palju muud. Hoolimata suunatusest eelkõige tsiviilsektorile tegutseb ettevõte ka kaitsetööstuses. Varem on nende tööd selles vallas olnud pigem väikesemahulised, kuid praegu on käsil ühele välismaisele tellijale hävituslennukite F-16 tiivaaluste raketikastide valmistamine.

Eurosatoryl oli Vesimentor väljas kahe eksponaa-diga, mille tootmiseni pole ettevõte veel reaalselt jõudnud. Valmis on ainult katseeksemplarid, mida Prantsusmaal tutvustamas käidigi. Vaatamata sellele oli huvi nende vastu suur. Üheks selliseks tooteks oli mobiilne plastikust pommivarjend. Lihtsalt transporditav ja kergesti paigaldatav punker on loodud taluma ülikõrgeid temperatuure ja raskeid keskkonnatingimusi.

„Meie varjendi eeliseks on mobiilsus ja sellest tulenev võit nii ajas kui ka rahas,“ ütleb Vesi-mentori juhatuse liige Kristo Kirss. „Kui tavalise

Sõ

jara

ud

Loomulikult olid Eurosatoryl välja pandud ka kõikvõimalikud mehitamata õhusõidukid alates mikrodroonidest ning lõpetades hiig-laslike lennumasinatega

49

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

punkri ehitamine, lähtudes maksimaalsest kaits-tusastmest, võib võtta palju aega, siis meie toote paigaldamiseks kulub kõigest paar tundi,“ selgitab ta. „Kopaga kaevatakse auk, varjend pannakse sinna sisse ja muld aetakse uuesti peale,“ kirjel-dab Kirss punkri valmimist. „Lisaks saab selle pärast uuesti lihtsa vaevaga üles võtta ja teise kohta toimetada, mis tavaliste varjendite puhul pole võimalik,“ kiidab Kirss oma ettevõttes välja mõeldud kaitserajatist.

Teine huvitav toode, mida Vesimentor messil näitas, on piraadivastane ujuk. Lõiketeradega varustatud

4 X

KA

RR

I KA

AS

Eestit esinda-sid Eurosatory’l kaitsetööstuse liitu kuuluvad ettevõtted

poidest tehakse trosside abil laeva ümber kett. Kui laev liikuma hakkab, hakkavad poid veetakistuse jõul pöörlema kiirusega kuni 200 pööret minutis, mis peaks kõik kutsumata külalised aluse juurest eemale peletama.

General Dynamics loodab oma uue jalaväe lahingumasinaga turgu hõivata ka väljaspool Põhja-Ameerikat

Tai soomustrans-portööride tootja Cahiseri peamiseks müügiargumenti-deks on mõistlik hind ja lihtne hooldus

50

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

Vesimentori toodete innovaatilisus tõi neile koha ka kaitse- ja sõjatööstuse uudiseid kajastava por-taali Defence IQ koostatud Eurosatory huvitaiva-mate väljapanekute loendis. „See on meile väga suur tunnustus olla ära märgitud selliste suurette-võtete kõrval nagu Krauss-Maff ei Wegmann, mis toodab Leopardi tanke, ja Renault’, mille veokeid kasutavad paljude riikide armeed,“ ütleb Kirss.

Lisaks Vesimentorile olid Eurosatoryl Eesti kait-setööstuse liitu esindamas ehitusalaseid teenu-seid pakkuv Amhold, küberkaitses tegutsev BHC Laboratory, jälgimisseadmete pioneer Defendec, laskeimitaatoreid ja mehitamata õhusõidukeid (UAV) tootev Eli, elektroonikaettevõte Eolane Tallinn, militaarvarustusele keskendunud Galvi-

Linda, mööblifi rma Kitman Th ulema, konteinerla-henduste ekspert Maru Metall ja rahvusvaheliselt tuntud jalanõude valmistaja Samelin.

Palju uut ja huvitavat

Kuigi eestlasi saatnud edu oli muljetavaldav, polnud nad siiski messi peamised tõmbenumbrid, sest paljud tuntud rahvusvahelised sõja- ja kaitse-tööstusettevõtted olid valinud oma uute toodete tutvustamiseks just Eurosatory.

Rootsi kaitsetööstusettevõte Saab Grupp esitles messil täiendusi oma radariperekonnale, mille uus lipulaev on mudel nimega Giraff e 8A. Kuni 470 km kauguselt ning 40 000 m kõrguselt erinevaid objekte tuvastavat radarikompleksi on võimalik tellida nii mobiilses, transporditavas kui ka stat-sionaarses versioonis. Peale selle tutvustas Saab ühekordse tankitõrjegranaadiheitja AT4 kaht tüüpi laskemoona, mis mõlemad peaksid tuleval aastal tootmisesse jõudma. Peamiseks uuenduseks nende juures on suurenenud laskekaugus, mis kumulatiivtandemgranaadil ulatub nüüd 600 ja kildgranaadil kuni 1000 meetrini.

Itaalia tarbesõidukitootja Iveco tõi Eurosatory publiku ette oma neljanda põlvkonna LMV (Light Multirole Vehicle), mille loomisel on arvesse võetud klientidelt laekunud tagasisidet. Uuel soomus-autol on parandatud vedrustust, pandud peale automaatkäigukast ja suurendatud kandevõimet võrreldes varasemate mudelitega 40% võrra.

Ameerika kompanii General Dynamics näitas see-vastu oma uut LAVi (Light Armored Vehicle), mis põhineb samalaadsel Kanada armee jalaväe lahin-gumasinal. Võrdlemisi omanäolise välimusega masinal on W-kujuline põhi, plahvatusele paremini vastu pidavad istmed ja terasest kere, millele võib vajadusel panna peale spetsiaalse lisasoomuse. Lahingumasin peaks meeskonda kaitsma käsituli-relvade, kuulipildujate, kildude, miinide ja iseval-mistatud lõhkekehade eest.

Põhjanaabrid olid esmakordselt väljas Patria NEMO treeninguimitaatoriga, millega saab kiiresti ja odavalt koolitada nende 120 mm soomukitele mõeldud uue miinipildujasüsteemi komandöre. Imitaator koosneb reaalsest NEMO riist- ja tarkva-rast ning töötab keskkonnas Virtual Battle Space 2, mille võrguühendus võimaldab harjutada koos-tööd nii üksusesisesi kui ka teiste lahinguväljal tegutsevate üksustega.

Nutikad lahendused ja natuke eksootikat

Soomlastel on kindel kava integreerida personaal-sed tahvelarvutid ja nutitelefonid lahinguväljaga. Põhjanaabrite tehnoloogiafi rma Elektrobit tutvus-tas messil lahendust, mis võimaldab spetsiaalse

Näituse tõmbenumbriks oli erinevate tootjate raske-tehnika. Pilt võib küll öelda rohkem kui tuhat sõna, aga reaalse asja vastu see ei saa

Iisrael oli messile välja pannud kogu oma kaitsetööstuse paremiku

51

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 6/2014

tarkvara toel kasutada isiklikke seadmeid otse sõjamöllu keskel.

Huvitavat tarkvara demonstreeris ka Iisraeli kait-setööstusettevõte Rafael. Nime Samson Kinght kandev süsteem seob taktikalises keskkonnas paiknevad raskerelvad ühtseks võrgustikuks, mille abil paraneb nende koostöö ja tulejuhtimine. Tark-varalahendus annab eelise just olukordades, kus lahinguväljal on mitu suure väärtusega sihtmärki. Süsteem seab need tähtsuse järjekorda ja jaotab relvade vahel ära, lähtudes relva tüübist, tulejõust ja asukohast maastikul.

Iisrael näitas Eurosatoryl ka uut ekstreemse maas-tikuläbimisvõimega (4x4) tugevalt soomustatud lahingumasinat Combatquard, mis vaatamata oma üllatavalt väikestele gabariitidele suudab sõltuvalt masina tüübist peale võtta kuus kuni kaheksa reisijat.

Eksootilist mekki lisas messile teiste hulgas Tai tootja Chaiseri, kes tut-vustas oma esimest soo-mustransportööri First Win. Hoolimata paljulu-bavast nimest, mis eesti keelde ümber panduna tähendab esimest võitu, pole põhiliselt sõjama-sinate ümbertegemisele

ja modifi tseerimisele keskendunud fi rma oma masinaga erilist edu saavutanud. Seda on ostetud kõigest mõnikümmend eksemplari, neist enamik on läinud Tai relvajõududele ja politseile.

Loomulikult polnud ülalnimetatud ainsad põne-vad tooted, mida messil vaadata. Kokku oli Euro-satoryl üle 600 varustuselemendi, millest 450 toodi peaaegu 60 000 külastaja ette esmakordselt. Vesimentori juhatuse liige Kristo Kirss leiab, et sellise mastaabiga üritustel osalemine tuleb ainult kasuks. „Sa võid ju oma kodutöökojas midagi head valmis teha, aga kui sa sellest teada ei anna, siis mis kasu sellest on?“ arutleb Kirss. Tema sõnade kohaselt toob Eurosatory-sarnaste ürituste väisa-mine endaga kaasa uusi tutvusi ja kontakte ning annab palju häid mõtteid, mis pole sugugi vähem oluline.

Euroopa riikide kaha-nevate kaitse-eelar-vete mõjul on paljud sõjatööstusettevõtted toonud turule modifi -katsioonivõimalused, millega saab pisut iganenud tehnikat tänapäevasemaks muuta

Kõige suurema osa mes-sipinnast võtsid enda alla

võõrustaja Prantsusmaa tootjad, keda aktiivselt

toetasid oma väljapane-kuga kaitse- ja siseminis-

teerium

4 X

KA

RR

I KA

AS

52 Kaitse Kodu! 6/2014

EGLE KÕVASKvabatahtlik reporter

Mini-Erna parimaks meeskonnaks osutusid Pärnumaa maleva noored Riivo Rand, Rasmus Rand, Kevin Kalda ja Siim Arna,

teiseks jäi Harju malev (Robin Kinnunen, Janar Pahka, Taavo Karja ja Joonas Karm) ning auväär-sele kolmandale kohale tuli Läti võistkond (Ilgvars Dzedulis, Fricis Čunka, Gustavs Šmits ja Ricards Titovs).

Eneseületusega kaasneb rahulolu

Võistlus sai avapaugu reede ööl vastu laupäeva, mil võistkonnad kaarti jälgides rajale tõttasid ja endast parimat andma asusid. Võistlusele kaasa elama ja

Mini-Erna võit jäi kodumaaleValgamaa metsades 27.—29. juunini korraldatud Noorte Kotkaste 18. üleriigilisel võistlusmatkal Mini-Erna osales 84 noort Eestist, Rootsist, Lätist ja Leedust. Tihedast rahvusvahelisest konkurentsist hoolimata jäi võit kodumaale.

tänu avaldama olid tulnud Kaitseliidu ülem brigaa-dikindral Meelis Kiili, Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org.

50-kilomeetrine rada polnud kergemate killast, sest läbida tuli see stardist kaasa võetud vahendite ja kõrvalise abita. Sai joosta mööda teid, põlde ja metsarägastikku ning üle-tada veekogusid. Võistlejate teekonna muutsid põnevaks rajal liikuvad vastutegevus-üksused.

„Mini-Erna oli üks raske-maid võistlusi, kus käinud olen,“ ütlesid Lääne maleva kodutütar Maris Esko ja Harju maleva noorkotkas Joonas Karm. „Rada oli raske ja maastik samuti. Punktide vahe oli pikk, kuid mu emotsioonid on laes ja jäin väga rahule,“ rääkis raskuste keskel positiivseks jäänud kodutütar Maris, kes pääses oma tiimiga Mini-Ernale tänu

Kodutütar

Maris

pääses

oma tiimiga

Mini-Ernale

tänu Ernakesel

saavutatud

kolmandale

kohale.

Tänavune Mini-Erna pak-kus noortele põnevust nii maal, vees kui ka õhus

53

No

ore

d

Kaitse Kodu! 6/2014

Ernakesel saavutatud kolmandale kohale. Joonas lisas, et kogu rada nõudis palju vastupidavust. „Raske on teha lõppjooksu, kui oled 30 tundi magamata.“ Õnneks oli ilm võistlemiseks suure-pärane – ilus sõduriilm.

Liikumine käis kontrollpunktist kontrollpunkti vastavalt etteantud järjestusele ja ajagraafi kule. Võistlejatel tuli liikuda jalgsi maastikul ja täita kontrollpunktides ülesandeid. Proovile tuli end panna orienteerumises, takistusrajal, vibulask-mises, paadisõidul ja paadiülesandes, sõlmede tegemises, jõeületuses, laskumises, Kimi mängus, luureraporti koostamises, liiklusohutuses ja sideüles-ande lahendamisel.

Meeldejäävaimaks pidas Maris seiklusi rajal: „Kuidas me vastutegevuse eest ära jooksime, kuidas kõndisime puusani vees ja hädaldasime, kuid läksime ikka edasi. Ülesanded ka meeldisid,” selgitas ta.

Tiim peab olema kui üks mees

Suur roll oli meeskonna esindajatel. „Nemad olid need, kes sundisid meid edasi minema,“ tõdes Maris. Tema sõnul tekitas head meelt teadmine, et omainimene ootas järgmises punktis. „Nii hea on rääkida, halada ja kurta, pärast seda suutsime alati

Võistlejatel

tuli liiku-

da jalgsi

maastikul ja täita

kontrollpunktides

ülesandeid.

3 X

EG

LE K

ÕV

AS

K

Võistlejad said joosta nii mööda teid kui ka põlde, tihedas rägasti-kus ja avatud maastikul. Ületada tuli mitmeid veekogusid

Võistlusele oli teiste hulgas tulnud kaasa elama Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm

54

No

ore

d

Kaitse Kodu! 6/2014

või halvemini oskab, ja tunneme ära, kui keegi hakkab ära vajuma või on miskit halvasti,“ selgi-tas Joonas.

Võistlemisel on osalejate sõnul mitmeid plusse: õpetab talitsema oma suhtumist ja käitumist ning kasutama noorkotka tarkusi, annab juurde vastupi-davust, pakub võimalust ülesannete lahendamiseks ning uute teadmiste ja kogemuste omandamiseks. „See oli parim Mini-Erna, mis olla saab, ja sobib suurepäraselt noorkotka karjääri lõpetuseks. Väga

meeldisid Valgamaa maastiku raskus ja huvitavad punktid. Mainimata ei saa jätta vinget vastutegevust, keda ma ise küll kordagi ei näinud,“ tõi välja Joonas.

Võistluse korraldajad ja läbi-viijad olid Noorte Kotkaste Valgamaa malev ja Kodutü-tarde Valgamaa ringkond koostöös Kaitseliidu Valga-maa maleva ja Naiskodukaitse Valga ringkonna ning Noorte Kotkaste esindusega. Eesmär-giks oli kontrollida noorkot-kaste võimet täita neile antud ülesandeid ning võistlejate füüsilist vastupidavust ja oskusi.

Paljude võist-lejate arvates

sõltub hea tulemus mees-

konnatööst ja kaaslaste tundmisest

Võistlejatele avaldasid muljet ja pakkusid pinget Valgamaa looduse mitmekesisus ja maas-tiku raskus

2 X

EG

LE K

ÕV

AS

K

hea tujuga edasi minna. Iga punkti lõpus mängi-sime Pärnumaa ja Saaremaa võistlejatega ergutus-mängu „Matšinga“.

Sellise võistluse juures mängib tähtsat rolli mees-kond. „Tiim peab olema kui üks mees,“ sõnas noorkotkas Joonas, kes Harju meeskonna koos-seisus Mini-Ernal teiseks tuli. Meeskonda on vaja tunda ja toetada. „Mulle on tiimikaaslased kui vennad. Meie vahel on täielik usaldus – tunneme üksteist läbi ja lõhki. Teame, kes midagi paremini

55

No

ore

d

Kaitse Kodu! 6/2014

MA

RC

O S

EP

P

Riigikaitselaager motiveerib ennast ületamaTallinna maleva noorkotkaste viies riigikait-selaager korraldati 2.—7. juulini Tapal. Laagri eesmärgiks oli arendada ja kasvatada noor-tes kohusetunnet, enesekindlust, viisakust, meeskonnatööoskusi ja iseseisvust ning propageerida tervislikke eluviise. Riigikait-selise õppe ideeks on tutvustada noortele sõjaväe tegelikku eluolu, motiveerida neid omandama aktiivselt sellekohaseid teadmisi ja oskusi ning pakkuda põnevat tegevust, samuti lähendada noorkotkaid Kaitseliidule ja tulevasele kaitseväeteenistusele.

Riigikaitselaager on eriline ja nii füüsiliselt kui ka vaimselt üsna pingutav, samuti mahu-kas organiseerida. Noorte koormus laagris on võrreldav ajateenijate omaga. Siiski oota-sid paljud hakkajad noored laagrit juba kaua. Kaks laagripäeva veedeti kasarmus ja kaks maastikul õppides. Esimese ja viimase päeva sisustasid peamiselt logistilised toimingud. Noorte motivatsioon oli hoolimata palavast ilmast, raskest varustusest, piiritletud sise-korrast ja napist uneajast väga kõrge. Ilmselt ületasid mõnedki end selle laagri käigus.

ZE

ME

SS

AR

DZ

E

NATOst Valgas ja MetsnikulValgas ja Valgamaal korraldati 14.—17. juunini kolmas Balti riikide isamaaliste noorteorganisatsioonide laager, mis keskendus NATO-le. „Eesti liitumisest NATOga möödus tänavu kümme aastat ja hea meel on tõdeda, et ühe põneva üritusena sai teoks NATO-teemaline laager,“ ütles Kodutütarde peavanem Angelika Naris. „See on juba kolmas selline laager, varasemad korraldati Lätis ja Leedus. Sel korral kogunesid Läti ja Leedu noored Valka, et veeta koos Eesti sõpradega harivad, põnevad ja lõbusad päevad,“ lisas ta.

Esialgu oldi Valga isamaalise kasvatuse teemapargis, kus noored said omavahel tutvuda, lasta erinevatest relvadest, ronida seinal, läbida takistusrada. Pühapäeva pärastlõunal sõideti Metsnikule, kus püstitati telklaager ja nauditi metsaelu. Metsalaagrisse mahtus huvitavaid vestlusringe nii rahvusvahelistest suhetest kui ka NATO tegemistest. Muidugi käis metsaeluga kaasas orienteerumine.

Igast riigist on saabus laagrisse 25 noort koos juhendajatega. Eesti esinduses olid Põlva, Tartu ja Valgamaa kodutütred ning noorkot-kad. Laagriülem oli Kodutütarde Valgamaa ringkonna vanem Sigrit Säinas.

Läsnal õpiti loodus lähedasemaksJuuli teisel nädalal kogunes Lääne-Virumaale Läsnale neli päeva kestvaks suviseks suur-laagiks ligemale 400 noorkotkast, kodutütart, noortejuhti ja külalist. Tänavuse suurlaagri põhiteemaks oli loodus: looduse tundmine ja looduses väheste vahenditega hakkamasaa-mine. Laagri teine ja kolmas päev möödusid õpitubades, kus omandati mitmeid kasulikke oskusi, nagu hädapäraste varjualuste rajamine ning laast- ja vitspunutiste valmistamine jpm. Ei puudunud ka sportlikud jõukatsumised. Õhtuti koguneti keskplatsile, et üheskoos laulda ja tantsida, vaadati noorte endi lavastatud lühinäi-dendeid ja peeti punklaulupidu.

Noorkotkaste ja kodutütarde suvine suurlaager korraldatakse igal aastal Eestimaa eri paigas ning alati osalevad seal kõik malevad ja ringkon-nad, samuti noortegrupid Lätist, Leedust ning politsei- ja piirivalveameti töötajate lastest.

56

No

ore

d

Kaitse Kodu! 6/2014

Eesti noored võistlesid end Norras pjedestaalileNorras 19.—22. juunini peetud rahvusvahelisel võistlusel HVULK (Heimevernesungdommens Landskonkurranse) 2014 tulid Pärnumaa ringkonna kodutütred ja Harju maleva noorkotkad 13 võistkonna hulgas teiseks.

MA

RG

O S

AI

MARGO SAIvõistkonna esindaja

Kolme päeva jooksul täitsid võistlejad 21 ülesannet, mis sisaldasid mitmeid mees-kondlikke jõukatsumisi. Võistkonda kuulus

kümme liiget, ülesannet täitma aga lubati tava-

liselt neist kaheksa, mistõttu tuli valik teha enne soorituse algust.

Parima tulemuse said eestlased kõige esimeses ülesandes, mis koosnes erinevatest tegevustest: olulise info meeldejätmine ja edastamine, kau-guste määramine vahemikus 50–450 meetrit, siht-märkide leidmine erinevatest kohtadest, orientee-rumine maastikul, laskmine automaadist. Parima tulemuse raja läbimisel sai Pärnumaa kodutütar Rebeka Vahkal, ülejäänud võistkonnaliikmed tulid samuti headele kohtadele. Kaheksa võistkonna-liikme individuaalsed tulemused liideti kokku ja nii saadi võistkonna koondtulemus, mille alusel määrati paremusjärjestus.

Esimesse päeva mahtus veel seitse meeskondlikku ülesannet ja sealt saadud neljas koht andis võima-luse startida järgmisel hommikul liidrina. Järg-mise päeva ülesanded ei olnud eestlastele lihtsad, sest seal ilmnes selgelt kohalike treenitus ja hea meeskondlik tase. Laskmine võõrast relvast tund-matut laskeharjutust jättis eestlased tagumisse otsa. Meeskondlik kanuusõit ei olnud samuti Eesti noortele lihtne, sest võistkond ei olnud eelnevalt koostööd harjutanud ja puudus ka vastav kogemus. Samal päeval peeti ka kaheksa meeskondlikku võistlust staadionil. Seal suutsime anda endast parima ja päeva lõpuks olime esikolmiku serval.

Viimasele päevale vastu minnes oli selge, et esikoht on püüdmatus kauguses, aga kõigile ülejäänud kohtadele oli veel võimalus pretendeerida. Viimase võistluspäeva ülesande sisuks oli laskmine ja 1000 meetri jooks paaris. Sooritus kulges pingeliselt ja tulemused ei olnud lõpuni päris selged. Konkuren-

HV

UL

K

57

did, kes kandideerisid esikolmikusse, ei olnud sel-leks piisavalt tugevad, mistõttu jäid üldises pinge-reas tahapoole. Eestlased said sellel alal kolmanda koha, mis tagas lõpptulemusena teise koha.

Võidukasse võistkonda kuulusid Pärnumaa kodu-tütred Rebeka Vahkal, Iiris Prosa, Ita Kuusik, Ranne Kuldmaa ja Pärnumaa noorkotkas Siim Aarna ning Harju noorkotkad Sixten Tedremets, Robin Kin-nunen, Joonas Karm, Taavo Karja ja Janar Pahka. Esindajatena olid Norras kaasas kapten Margo Sai Pärnumaa malevast ja kapten Heiki Pajur Harju malevast.

3 X

HV

UL

K

58

No

ore

d

Kaitse Kodu! 6/2014

Laiuse matkamäng testis järgukatseteks vajalikkuLEINA KREEKKodutütarde Jõgeva ringkonna vanem

Laiuse alevikus korraldati 7. juunil Jõgeva maakondlik nooremate noorkotkaste ja kodutütarde matkamäng. Osalejaid oli 72: kümme kodutütarde ja kaheksa noorkotkaste võistkonda. Kodutütarde arvestuses sai esikoha Tabivere 2. võistkond, teise koha Palamuse 1. ja kolmanda koha Jõgeva 1. võistkond. Noorkotkaste arvestuses tuli esimeseks Kamari 1. võistkond, teiseks Kamari 2. võistkond ja kolmandaks Laiuse Noored Kotkad.

Seekord korraldas matkamängu Laiuse rühm ehk siis rühmavanem (allakirjuta-nu) koos endiste ja vanemate kodutütardega, kaasatud olid lapsevanemad ja kogukonna liikmed. Start ja fi niš olid Laiuse põhikooli juures, ülejäänud punk-tid jaotusid Laiuse aleviku teedele. Et matkamängu eesmärgiks oli rakendada järgukatsete teadmisi ja oskusi, said võistlejad 7,8-kilomeetrise raja 11 kont-rollpunktis näidata näiteks nööbi õmblemist, mis oli individuaalne tegevus. Igal võistlejal tuli õmmelda nööp kangale eraldi etteantud mustri järgi. Laiuse pastoraadi juures mõõdeti aga silmaga hoone ja köie pikkust.

Koolmaja ees käis kiiruse peale harjavarrega tennisepallide ajamine ümber koonuste ja staadionil sai lasta täpsust õhupüssist. Enne tuntud lastelaulu „Põdra maja“ laulmist oli vaja sõnad ritta seada. Üks võistkond esitas loo räppi-des. Kimi mängus tuli meelde jätta vajaliku varustuse elemente ja kadast lasta otsejoones plekkpurkide poole. Lõkketüüpide äratundmine olid üks raskemaid punkte. See-eest tunti hästi kodu- ja metsloomi. Ristsõna lahendamisega said kõik hakkama, kuigi enim pakkus mõtteainet „viisakussõna“ äraarvamine.

Elus loodus köitis laste tähelepanuJuuni alguses käisid Paldiski noored Keila kodutütarde ja noorkotkaste rühma laagris. Laagrikoht oli vaimus-tav: ilus mets, väike tiik, kullesed, kaanid ja konnad. Elus loodus püüdis laste tähelepanu.

Päev algas laagririvistuse, hommi-kusöögi ja tutvumisega. Kui kõht täis, meisterdasime linnupesi. Mõnigi näpp sai haamriga pihta ja paaril kor-ral tuli anda praktilist esmaabi. Kuid see kõik ununes kiiresti, sest koos oli lõbus ja hea seltskond. Lapseva-nemate abiga valmis lindudele 18 verivärsket korterit.

Seejärel suunduti metsa ja õpiti sõlmi tegema. Kannatlikult ja osavalt näitas juhendaja Rain sõlmed ette ja kontrollis, kas need tulid noortel õigesti välja. Tagasiteel korjas igaüks kuiva metsamaterjali, et õppida lõket süütama. Mõni kasutas vastõpitud sõlmi haokubu kokkusidumiseks. Lõkke süütamiseks moodustusid kähku poiste ja tüdrukute meeskond ning peagi tõusis mõlemast leerist lõkkesuits.

Muidugi ei puudunud laagrist maskeerumine ja varjumine maas-tikul, instruktoriteks Priit ja Rain. Pärast suuri tegemisi sõime maitsvat lõunat. Kokaks oli peremees Kaido ise, kokaabiliseks Brigite. Pann-koogid olid lihtsalt võrratud. Sai nii soolaseid hakkliha ja riisiga kui ka magusaid moosiga ülepannikooke. Pärastlõunal jätkus laager esmaabi-õppega, juhendajaks imetore Kati. Lapsed said kordamööda kannatanut mängida, küsida küsimusi, omandada uusi teadmisi ja kinnistada olemas-olevaid oskusi.

Laagri korraldas Naiskodukaitse Keila jaoskond.

KÄ

TL

IN G

AP

ON

TŠ

UK

NK

K K

EIL

A JA

OS

KO

ND

Samliku suverõõmud „Ristist potini“Järvamaa noorkotkad ja kodutütred veetsid 9.—11. juunini aega kaardimänguteemalises suvelaagris „Ristist potini“. Laagrilised olid jagatud nelja rühma nelja kaardimasti järgi ja igas rühmas valiti oma kuningas, emand ja soldat ning kaunistati rühmakodud temaatiliselt. Noored said sõita kanuuga, ujuda, mängida sportmänge, arendada oskusi töötubades ning üksteiselt mõõtu võtta.

Laagris oldi enam kui kümne aasta järel taas Samliku matkamaja territooriumil, kus Järvamaa kodutütred ja noorkotkad aastatel 2000—2004 oma igasuviseid laagreid korral-dasid.

59

Me

ele

lah

utu

s

Kaitse Kodu! 6/2014

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Kuigi Hispaania kodusõda kestis peaaegu kolm aastat (1936–1939) ja selles kaotas erinevatel andmetel elu kuni miljon inimest, ei teata

Eestis sellest suurt midagi. Hoolimata sellest, et konf-liktis osalesid ka üksikud eestlased. Ilmselt peitub selle põhjus kohe pärast hispaanlaste omavahelise verevalamise lõppu alanud Teises maailmasõjas, mis varjutas kõik muud sündmused ja puudutas eestlasi rahvana rohkem kui vennatapp kuskil kaugel Vahe-mere ääres.

Toledo ja ajalugu

Ometi oli Hispaania kodusõda justkui proloogiks järgnevale kaosele, mille mõjusid tunneme veel tänapäevalgi. Seal põrkusid esimest korda kaks vas-tandlikku ideoloogiat, mis jagasid ühe riigi ja rahva sisuliselt kaheks. See oli omamoodi hoiatus, mida keegi ei märganud tähele panna.

Saksa soost hispaania fi loloogi Rudolf Timmermansi 1937. aastal esmakordselt ilmunud romaan „Alcázari sangarid“ erilist valgust selle konfl ikti tagamaadele ei heida. Raamat käsitleb üht piiratud episoodi selles pikas sõjas – Toledos asuva Alcázari kindluse piiramist. Puhtmilitaarsest vaatenurgast polnud see sündmus kuigi märkimisväärne. Toledot koos oma pisikese laskemoonatehase ja Alcázari kindluses paikneva sõjaväeakadeemiaga ei pidanud kumbki pool kuigi tähtsaks. Alles pärast propagandavankri ette rakendamist kujunes sellest sümbol, mis ühte-dele ennustas võitu ja teisele kaotust.

Mõned päevad pärast Hispaania kodusõja algust teatas Toledo komandant kolonel Moscardo, et toetab valit-suse vastu ülestõusu alustanud natsionaliste. Sotsialis-tidest riigipeadele see loomulikult ei meeldinud ja nad saatsid oma üksused mässulisse provintsi korda majja lööma. Pärast esimesi kokkupõrkeid taipas Moscardo, et ta ei suuda linna enda käes hoida ja tõmbus Alcázari kindluse müüride vahele varju. Vabariiklased võtsid kantsi piiramisrõngasse ja lootsid selle vastupanu kiiresti murda. Kuulujutt kindluse langemisest levis juba üle riigi ja trükiti ennatlikult uudise pähe ära ka mitmes sotsialismiideedest kantud ajalehes.

Kiidulaul võitjateleReaalsus oli aga hoopis teistsugune. Alcázar pidas visalt vastu ka kõige raevukamatele katsetele seda ära võtta ja suurest propagandavõidust kujunes hoopis pikaajaline piiramine, mis laostas vabariiklaste ene-seusku ja tõstis natsionalistide moraali. Seda mõistis ka viimaste üks juhte kindral Franco. Selle asemel, et minna oma vägedega otse Madridi peale ja anda sotsialistidele purustav hoop, otsustas ta hoopis Alcázari kaitsjad vabastada. Kolm kuud kestnud piiramine lõppes 27. septembril ja kaks päeva hiljem valisid natsionalistid kindral Franco generalissimu-seks, kes valitses Hispaaniat diktaatorina järgnevad 35 aastat.

Dokumentaalromaan

või propaganda?

Kõike seda Timmer-mans oma romaanis ei puuduta. Tema raamatu keskmes on kindlus ise ja seda enda käes hoidnud natsionalistid. Kronoloo-gilises järjestuses toob ta lugejate ette Alcázari piiramise loo, mis on täis leidlikkust, vaprust ja eneseohverdust. Vähemalt nii väidab autor, kuid päris kindel selles olla ei saa, sest tekst on tiine propagan-damaigulisest paatosest. Raamatu järelsõnas väidab Timmermans küll, et tege-mist ei ole kiitusemaigulise „luulega“, kuid seda on raske uskuda. Eriti veel neil, kel on olnud vähegi kokkupuudet nõukogudeaegse kirjandu-sega.

„Alcázari sangarite“ kõige tugevamaks küljeks võib pidada selle stiili. See pole kindluse piiramist käsitlev umbisikuline akadeemiline uurimus, vaid tõsiolude kirjeldus, mille autor on vorminud dokumen-taalromaaniks kaitsjate mälestustest. Võrdlemisi omamoodi lähenemine, millele heidavad varju Tim-mermansi enda poliitilised vaated. Generalissimus Franco veendunud toetajana pole ta suutnud hoiduda natsionalistidele ohtrate kiidusõnade jagamisest ja vabariiklaste mahategemisest, kuigi üdini hea ega lõpmata paha polnud kumbki pool. Tõde peitub alati kusagil vahepeal.

Otseselt heaks seda raamatud pidada ei saa, kuid huvitavaks (propaganda)eksperimendiks küll. Vahel võib ka sellest piisata.

Hispaanias südames Toledos asuval keskaegsel Alcázari kindlusel pole kunagi olnud erilist militaarset tähtsust. Ometi leidsid seal üsna Hispaania kodusõja alguses aset sündmused, mis määrasid riigi edasise saatuse. Sellest kõigest pajatab Rudolf Timmermans oma raamatus „Alcázari sangarid“.

Rudolf Timmermans,„Alcázari sangarid. 72 päeva võit-lusi Toledo linna südames“Eessõna: Küllo ArjakasTallinn: Grenader 2013. 160 lkTõlke esmatrükk: Tallinn: Maaling, 1938

60

Na

isko

du

kait

seImekaunis LiiliaristLiiliarist on Naiskodukaitse kõrgeim autasu — Naiskodukaitse teenetemedal.

Naiskodukaitsjaid saab tunnustada Liiliaristi V kuni kõrgeima, I klassiga. Organisatsioonist väljaspool seisjat võib kaunistada vaid Liiliaristi Hõberist. Sel kevadel otsustas Naiskodukaitse keskkogu Liiliaristi statuuti ehk teenetemedali väljaandmise reegleid pisut karmistada. Mis täpselt muutus, on ära toodud seletuskirjas (vt lk 62).

ERLE JOHANSONLiiliaristi V klass

Liiliaristi V klass anti mulle üle 2013. aasta detsembris, Tallinna ringkonna aasta-päeval. Aastapäevatseremoonia oli ilus ja väljapeetud ning mulle mitmes mõttes eriline. Esiteks oli see minu esimene suurem Naiskodukaitse üritus ja esimene kord vormi kanda pärast aasta alguse ringkonnakogu, kus andsin edasi ringkonna esinaise rätiku. Pärast ringkonnakogu olin tõmbunud veidi eemale ja keskendusin oma tervisele ja perele. Teiseks oli see mul esimene kord kolmenädalasest pojast mõned tunnid eemal viibida. Liiliaristi üle oli mul loomulikult hea meel, oli uhke saada pärast viit tegusat aastat organisatsiooni tänusümbol.

Liiliaristi ei ole mul olnud veel võimalust kanda. Hoian seda karbis ja karp on kodus sahtlis. Liiliaristi näen kandmas naisi, kes aastate jooksul on olnud nii tegudes kui ka mõtetes naiskodukaitsjad, kes on andnud endast tükikesi, saades vahel selle eest kordades tagasi, aga vahel leppinud siiski vaid andmisega. Liiliarist sümboli-seerib minu arvates teeneid nii riigi kui ka oma kaaslaste ees.

Erle juhtis Naiskodukaitse Tallinna ringkonda aastatel 2010—2013, olles enne seda kaks aastat juhatuse liige. Tema juhtimise ajal koostati ringkonna hea tava, võeti kasutusele teenistuslehed ja hakati välja andma ringkonna esinaise aasta-käsku, alustati arenguvestluste pidamist vabatahtlike juhtidega ja koostati ring-konna arengukava. Toetava ja leebe, kuid nõudliku juhtimisstiiliga korraldatud Kaitseliidu Tallinna maleva laste jõulupeod, orienteerumispäevad ja muud üritu-sed näitasid tema suurt pühendumist.

Minu Liiliarist STATUUT

Liiliaristi V klassi on õigus anda Naiskodukaitse liik-mele, keda on eelnevalt au-tasustatud Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukirjaga ning kes:

1) on olnud Naiskodukaitse noor- või tegevliige kok-ku vähemalt viis aastat;

2) tegutseb aktiivselt vali-tud erialal;

3) on osalenud ürituste korraldamisel või olnud tegev juhatuse liikmena või revisjonikomisjoni liikmena või erialagrupi juhina;

4) läbinud Naiskodukaitse baasvaljaõppe täies ma-hus;

5) on tasunud kõikidel te-gevusaastatel liikme-maksu või on vabastatud liikmemaksu tasumisest.

RIIN

U U

RB

AN

61

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 6/2014

DAGMAR MATTIISENNaiskodukaitse esinaine 1992—2005

Enne sõda oli Naiskodukaitse ainsaks tunnustuseks tee-netemärk — väike hõbedane sõleke, mis kujutas tõrvi-kut kandvat naist —, Liiliaristi asutasime alles taastatud Naiskodukaitses.

Arvasime esialgu, et naistele pole märgid kuigi olulised, ega tegelnud selle teemaga mõnda aega üldse. Aga kui mehed ümberringi kaitseväes ja Kaitseliidus üha uusi märke asutasid ja välja andsid ning naised sellest kõr-vale jäid, tundus, et on aeg Naiskodukaitse oma teene-temedali sünniks.

Soome lotade valgest lilleõiest inspireerituna joonista-sin erinevaid märke. Tahtsin, et see oleks ühtaegu nai-selik ja militaarne. Minu kavandi järgi kujundas Liiliaristi tunnustatud heraldik Jaak Herodes ja me oleme sellega väga rahul.

Minu Liiliarist

Minu Hõberist

Liiliaristi sünni juures

KAIRIT HENNOLiiliaristi III klass

Liiliaristi III klaasi annetamise päev jäi eredalt meelde. Keskkogu sat-tus tookord just mu sünnipäevale, kogu sõit Tartust Rakverre, pidulik aktus, koosviibimine iidses kindluses — kõik oli väga ülev ja ühtlasi ar-mas.

Tunnen, et sain Liiliaristi III klassi teenimatult vara, selle oleksid enne kindlasti pidanud saama Nele Pernits (Sarrapik) ja paljud teised oma-aegsed Tartu ringkonna tegusad liikmed, minu eeskujud. Samuti tõrgub mu süda nii suure tunnustuse märki kandmast, kuni me organisatsioo-nina ei ole kas või sümboolselt annetanud Liiliaristi kõigile okupatsioo-nivõimude repressioonides oma elu jätnud naiskodukaitsjatele.

Kairitile annetati Liiliarist pikaajalise pühendunud ja aktiivse tegevuse eest naiskodukaitsjana. Ta on olnud Tartu ringkonna aseesinaine ja keskjuhatuse liige, baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse instruktor ja ajalookomisjoni liige. Kairiti kompromissitu aatelisus ja sügav austus Eesti ja Naiskodukaitse ajaloo vastu on innustanud paljusid naiskodu-kaitsjaid.

STATUUT

Liiliaristi III klassi on õigus anda tegevliikmele, keda on eelnevalt autasustatud Naiskodukaitse teenetemärgi või Liiliaristi IV klassiga, kusjuures viimasest autasustamisest on möödunud vähemalt viis aastat, ning kes liikmek-soleku aja jooksul on:

1) kuulunud Naiskodukaitse ringkonna või kesktasandi juhatusse või revisjonikomisjoni või teeninud Naiskodu-kaitse palgalisel ametikohal või olnud erialagrupi juht või mõne kesktasandi komisjoni liige;

2) töötanud tulemuslikult vabatahtliku instruktorina või osalenud aktiivselt organisatsiooni arendamisel (näi-teks on olnud Naiskodukaitse tegevust tutvustava projekti meeskonnas, osalenud sisedokumentide arutelul ja teinud omapoolseid ettepanekuid jms);

3) on tasunud kõikidel tegevusaastatel liikmemaksu või on vabastatud liikmemaksu tasumisest.

EH

A JA

KO

BS

ON

RAIVO LUMISTELiiliaristi Hõberist

Kaitseliidu kauaaegsele ülemale kolonelleitnant Raivo Lumis-tele anti organisatsioonile osutatud väljapaistvate teenete eest Naiskodukaitse Hõberist Naiskodukaitse 85. aastapäeval.

STATUUT

Hõberist antakse Naiskodukaitsesse mittekuuluvatele Eesti ja välisriigi kodanikele või Naiskodukaitse toetaja- ja auliikmetele organisatsioonile osutatud väljapaistvate teenete eest. Hõberisti võib anda erilise austuse märgiks ka isikule, kelle silmapaistev isiklik tegevus on vastavuses Naiskodukaitse poolt järgitavate aadetega.

62

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 6/2014

I Liiliaristi statuudi muutmise eesmärk

Liiliaristi statuudi muutmise vajadus on tingitud ennekõike asjaolust, et Liiliaristi V klass on oma olemuselt devalveerunud. Praktikas on näha, et ergutusi antakse sageli automaatselt ilma süga-vama analüüsita: esimesel aastal antakse ring-konna tänukiri, teisel aastal keskjuhatuse tänukiri ja kolmandal aastal taotletakse Liiliaristi V klassi. Seejärel tuleb aeg, mil ergutuste vool katkeb ja naiskodukaitsjal võib kaduda motivatsioon, sest järgmist Liiliaristi saab taotleda alles siis, kui ta on aktiivselt tegutsenud kuus aastat.

Teine põhimõtteline muudatus on, et Liiliaristi andmise pädevus läheb täielikult keskjuhatusele. See omakorda esitab ringkondadele korrektsemate ja igati läbimõeldud esildiste kirjutamise nõude. Lisaks on Liiliaristi statuuti sisse viidud varasemad keskkogu otsused.

Liiliaristi statuuti on korrigeeritud ka keeleliselt.

II Muudatused

1. § 5 punkti 1 alapunkt 1: /.../ on olnud Naisko-dukaitse noor- või tegevliige kokku vähemalt viis aastat. Muutmisel on lähtutud asjaolust, et ka noorliige võib olla aktiivne tegija Naiskodukaitses ning ei ole põhjendatud jätta noorliikmeaastad Lii-liaristi arvestusest välja.

Liiliaristi V klassi antakse välja siis, kui liige on aktiivselt tegutsenud vähemalt viis aastat.

2. § 5 punkti 1 alapunkt 3: Naiskodukaitsja on üles näidanud aktiivsust viimase kolme aasta jooksul ja olnud ürituste korraldamise meeskonnas. Alterna-tiividena on võimalik Liiliaristi taotleda ka neile, kes on olnud erinevate juhatuste liikmed või grup-pide juhid.

3. § 5 punkti 1 alapunkt 4: juurde lisatud. Liiliaristi saamise eelduseks on ka baasväljaõppe läbimine.

4. § 5 punkti 1 alapunkt 5: muudetud eesmärgiga, et Naiskodukaitse liige täidaks korrektselt oma põhikirjalist kohustust. Keerulisi majanduslikke olukordi tuleb ette, kuid eesmärk on püüelda ikkagi selle poole, et liikmed täidaksid liikmemaksu maksmise kohustust reaalse maksena.

Liiliaristi statuudi muutmise seletuskiri

5. § 2: Liiliaristi IV klassi saab taotleda liikmele, kelle autasustamisest Liiliaristi V klassiga on möö-dudnud vähemalt 5 aastat – eesmärk on Liiliaristi IV klassi väärtustamine.

6. § 3: Liiliaristi III klassi saab taotleda liikmele, kes on olnud Naiskodukaitses vähemalt 15 aastat ja kelle viimasest autasustamisest Liiliaristi IV klassiga on möödunud vähemalt 5 aastat.

7. § 3 alapunkt 2: lahti on kirjutatud organisat-siooni arendav tegevus. Loetelu pole lõplik.

8. § 4: Liiliaristi II klassi on õigus taotleda liikmele, kes on olnud Naiskodukaitses vähemalt 20 aastat ja kelle viimasest autasustamisest Liiliaristi III klassiga on möödunud vähemalt 5 aastat.

9. § 5: Liiliaristi I klassi saab taotleda Naiskodu-kaitse liikmele, kes olnud Naiskodukaitses vähe-malt 15 aastat ja kelle viimasest autasustamisest Liiliaristi II klassiga on möödunud vähemalt 5 aastat.

10. § 6 punkt 1: on ühtlustatud vastavalt tegeli-kule olukorrale, kus Liiliaristi V–II klassi andmise otsustab keskjuhatus.

11. § 6 punkt 3: täiendatud lausega, et üldjuhul võib ringkond taotleda aastas ühte Hõberisti.

12. § 8: kehtetu, sest praktikas ringkonnad Liilia-ristide eest ise ei tasu. Lisaks ei ole see paragrahv ka põhjendatud, kui Liiliaristi annetamise otsusta-mine läheb täielikult keskjuhatuse pädevusse.

13. § 9: täpsustab Liiliaristi üleandmise korra ja ühese arusaamise huvides on lahti kirjutatud mõiste „juubeliaasta“. Juurde on lisatud keskkogu 2010. aasta otsus Liiliaristi üleandmise kohta.

14. § 13: ära on jäetud lause: „Liiliaristi kandmist reguleerib aumärkide kandmise statuut.“

15. § 13 alapunkt 4: ühese arusaamise huvides on lisatud punkt, et korraga kantakse ainult üht, vii-masena saadud Liiliaristi.

Seletuskirja koostasEda Kivisild

Naiskodukaitse keskjuhatuse liige

63

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 6/2014

Naiskodukaitsjaid ehib oma sõrmusNaiskodukaitse keskkogul kinnitatud sõrmusekavandi järgi valmisid suvel Roman Tavasti töökojas esimese 200 tellija sõrmused. Töö valmis plaani-tust hiljem, sest peene joonisega sõrmuse viimistlus võttis plaanitud ühe tunni asemel kolm. „Et tegemisel oli 200 sõrmust, osa neist ka kullatud või kullast, saab lugeja ise arvutada, kui palju aega arvatust kauem kulus,“ üt-les sõrmuste valmistamise eestvedaja ja sümboolikakomisjoni liige Leane Morits.

Kogu protsessile pani aluse Põlva-maa naiskodukaitsja Tuuli Kotovi kiri Leane Moritsale, milles ta ütles välja mõtte, et Kaitseliidu sõrmuse eeskujul võiks naistel olla võima-lus panna sõrme Naiskodukaitse sõrmus. „Siit hakkaski asi vaikselt edenema. Peeti komisjoni koosolek, kus leppisime kokku, et sõrmuse-projekt jääb minu vedada,“ rääkis Leane. Keerukas kavand valmis Roman Tavasti töökojas, kus osavad meistrid kaks kavandihääletusel kõige enam hääli saanud ideed kokku liitsid. Naiste huvi öelda kavandivalikul oma sõna oli märkimisväärne: oktoobri lõpust novembri keskpaigani väldanud hää-letusest Naiskodukaitse siseveebis võttis osa 478 naist. Lõpliku, liidetud kavandi kiitis heaks Naiskodukaitse keskkogu.

Esimesed hinnangud kättesaadud sõrmustele on Leane Moritsa kinnitusel positiivsed. „Ilmselt hakkame mõtlema juba järgmise tellimisvooru peale. Jälgige reklaami!“ ütles ta.

Leitsaku eest varju Pirita kloostripäevaleMARJE-ANNE HENDRIKSON

Tänavune Pirita kloostripäev korraldati keset palavat suve 27. juulil. Pirita kloostripere koos Pirita linnaosa valitsuse ja Pirita seltsiga on kloostripäeva pidanud alates 2001. aastast. Kloostripäeva teemaks oli seekord „Laulupeoaasta“. Rahvale laulis Kirderanniku koor ja muusi-kat mängis Väike-Maarja pasunakoor. Päeva avamise puhul laususid tervitussõnu vaimulik Vello Salo ja Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder. Juba kolmandat korda kutsuti kloostripäevale toitlustama Naiskodukait-se Toompea jaoskond. Otsustasime, et toiduks pakume talupojasuppi ja joogiks ürditeed. Toit tuli imehea ja järjekord meie supikatelde taga lausa lookles: kõik 300 portsjonit jagati kiiresti laiali. Tänan südamest tublisid abilisi Marju Mändmetsa, Anneli Seppa, Reet Kukke, Ruth Kulbast, Mare Lillemanni, Evi Kirsimäge, Hülle Kruusmäed, Riina Luike ja kodutütar Ingridit. Väliköögi toimetasid meile kloostrivaremete vahele Kaitseliidu Toompea jaoskonna liikmed Kaido Mägi ja Vaabo Annus.

LEA

NE

MO

RIT

S

NK

K V

ÕR

UM

AA

RIN

GK

ON

D

MA

RJU

MÄ

ND

ME

TS

Võru naised hoolitsesid hädas laste eestNaiskodukaitse Võrumaa ringkonna naised kogusid juba kuuendat aastat järjest maakaitsepäeval heatege-vuseks raha. Tänavu toetatakse Võrumaa naiste tugikeskuse turva-koduteenusel viibivate laste koolitee alustamist septembris. Naiskodu-kaitse Võrumaa ringkonna liikme ja Võrumaa naiste tugikeskuse juhataja Külli Piirisilla ettepanekut koguda raha nendele kooliteed alustavatele lastele koolitarvete ostmiseks toe-tasid kõik Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna avalike suhete grupi liikmed. Loteriiauhinnad annetasid kohalikud ettevõtted.

64

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 6/2014

MARIKA LAZAREVANaiskodukaitse Põlva ringkond

Marsruudile valis Põlva ringkond mõistagi Põlvamaa kaunid kohad. Rada kulges ligi sajal kilomeetril Põlvast Värskasse, sest

miks minna otse, kui saab ka ringiga. Esimene hommik algas kenasti, naisi ei heidutanud isegi tund pärast starti alanud vihm. Lootes pilvedest mööda jõuda, sõitsime piki Süvahavva kauneid kruusateid ja tervitasime tee äärde jäävaid inimesi. Leevi pood jäi samuti äärmiselt õigel ajal tee peale. Igaüks sai sealt midagi karastavat.

Ilumetsa meteoriidikraatrid ja Meenikunno – see oli omamoodi tiksumine mööda kruusateed ning suhtlemine kogu rajal. Meenikunno raba oli nii parmurohke, et ega seal muud olnud teha, kui kii-rust juurde panna. Mustajõel tegime kauaoodatud lõunapausi.

Rebasmäe allikast saime oma vedelikukaotuse tasa teha. Kui aga Põrguhauast rääkida, siis see oli üks omamoodi seiklus. Neiut nimega Ursula lausa lummas see haud ja ega meie Ene saanud siis maha

Mari Raamoti rattamatk tähistas Põlvamaal juubelit

Juubelihõnguline oli tänavune 14. ja 15. juuni Mari Raamoti jalgrattamatk seetõttu, et Naiskodukaitse kunagise esinaise mälestuseks sõtkuti pedaale viiendat korda. Seekord väntas kümme naist, kellest üks on organisatsiooni toetajaliige Põlvamaal.

jääda. Mis neil seal täpselt juhtus, see on nende omaette elamus. Eks neid põrgu puukujusid oli enne hauale jõudmist omajagu. Rattaga sai sinna lausa mööda laudteed sõita.

Esimese päeva õhtuks olime läbi. Mõnigi muretses, kuidas järgmisel hommikul rattale saab ja kas üldse

saab. Piusa liivakoobaste juures oli meie ööbimispaik ja loomulikult tuli ka koopad üle vaadata.

Pühapäeva hommik oli nii mõnelegi valus, aga kõik jätkasid matka, mis viis Koi-dula piiripunkti. Enne Mat-surit oli äraütlemata pikk ja lauge tõus. Järgmine kaunis ja hubane peatumispaik oli Riigimetsa Majandamise

Keskuse (RMK) Lõunalaagri ala. Ja seal lõppeski meie rattamatk. Siit hakkas peale läbi männimetsa kulgev raske Laskevälja rattarada.

Nii mõnelegi andis emotsionaalse elamuse Vana Jüri seebipuut. Esiteks härra elutarkus ja kogemus ning teiseks seebiost. Järgnes ilma peatusteta sõit läbi Saatse „saapa“. Ja sealt juba matka lõpp-punkti Värskasse, kus meid ootas mõnus saun. Tegelikke emotsioone ja elamusi on väga raske kirja panna, aga selge see, et see traditsiooniks saanud matk läks taas igati korda.

Matkast võttis osa üheksa naiskodukaits-jat ja üks eriti äge toetajaliige

ER

AK

OG

U

Ilumetsa me-

teoriidikraat-

rid ja Mee-

nikunno — see

oli omamoodi

tiksumine möö-

da kruusateed

ning suhtlemi-

ne kogu rajal.

65Kaitse Kodu! 6/2014

Juhid kohtusid Helmes ja õppisid lepitama REIN SÄINAS

Ligi sada Naiskodukaitse juhti veetis nädalavahetuse 18.—20. juulini Valgamaal Helme lähedal. Naiskodukaitse juhtide laagris pakuti hulgaliselt harivat tegevust. Naised tutvusid lähemalt konfl iktsituatsioonides kasutatava lepitusmeetodiga ja mängisid teadmiste kinnitamiseks läbi keerulisi olukordi, mis nõuavad lepitamise kasutamist. Osalejad vaatasid koos üle mentorluse praeguse seisu ja rääkisid tulevikuplaanidest.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul korraldati juhtidele mõeldud laager kolmandat korda. „Esimene oli 2010. aastal Põlvamaal, seejärel aastal 2012 Saaremaal ja nüüd Valgamaal. Mõeldud on see Naiskodukaitse kõigi ring-kondade eri tasemete juhtidele, et nad saaksid kogemusi vahetada. Suur rõhk on sisulisel poolel ehk koolitustel,“ lausus Tooming.

Juhtide laagri ühe korraldaja Riina Küti sõnul sündis idee vajadusest arendada vabatahtlikke juhte. „Lepitamiskoo-litus kulub suures organisatsioonis marjaks ära, sest töös inimestega tuleb ikka probleeme ette. Rõhk on praktilistel

tegevustel. Laager on kindlasti korda läinud, kui võimalikult palju vabatahtlikke läheb siit ära mingisugusegi inspirat-sioonikillukesega ja leiab endale midagi kasulikku,“ lisas Kütt. Seda, et laager iga kord eri paigas aset leiab, pidasid mõle-mad naised vaid plussiks, sest nii saavad laagrilised tutvuda ka kohalike vaatamis-väärsuste ja kultuurieluga ning tajuda Eestimaa rikkust.

18. juulil pärast laagriliste kogunemist ja tutvustamisringi oligi Valga ringkonnal ette valmistatud väike üllatus. Õhtust meeleolu oli kutsutud tõstma estraa-ditrupp Tõrva Tilgad. Kolmest mehest ja kahest naisest koosnev trupp esitas huumorisketše ja nalju elust enesest. Laupäevaõhtut sisustati paari spordi-võistlusega ja käidi kultuurielu nautimas Helme valla päeval, kus lisaks kohalikele esinejatele sai kuulda Karl-Erik Taukarit ja ansamblit Nööp.

MARGIT KAUR

REIN SÄINAS

Enesekaitseoskus annab enesekindlustAVE RALLMANNNaiskodukaitse Pärnumaa ringkond

Juuli esimesel nädalavahetusel korraldati Abja-Paluoja külje all Järveääre puhkekeskuses Pärnumaa naisko-dukaitsjate enesekaitselaager, mille eesmärgiks oli õpetada enesekaitsevõtteid. Mõte laagri korraldamiseks tuli siis, kui Naiskodukaitsega liitus karateklubi Corpore treener ja suur võitluskunstihuviline Margit Kaur.

Laagri esimeseks treeninguks oli kukkumiste harjuta-mine. Veel räägiti enesekaitse piiridest ja seadusest tulenevatest õigustest. Naiskodukaitsja Karmen tõdes treeningu ajal, et kui ta enne arvas, et on ümar, siis kukerpalle tehes sai selgeks, et inimene võib olla üsna kandiline. „Enne laagrit polnud ma üldse mõelnud, mida rünnaku korral teeksin. Võib-olla vältisin sellest mõtle-mist, sest pidasin pääsemist alateadvuses lootusetuks. Pärast laagri läbimist olen vähemalt vaimselt valmis end kaitsma ja kuna erinevaid võtteid sai korduvalt läbi proo-vitud, saaksin arvatavasti ka reaalselt ennast aidata,“ lisas Karmen.

Poolteist tundi trenni ja siis teist samapalju aega selgade puhtakskloppimiseks ning järves jahutamiseks. Juba ootas ees uus trenn, mis õpetas haaretest vaba-nemist. Enne õhtust treeningut oli soovijatel võimalus proovida kõrgelt puu otsast köiega laskumist — taas kogemus omaette. Päeva viimane treening oli löökide harjutamine. Mehed ise mainisid korduvalt, et neil on vaid üks piirkond, kuhu löömine teeb neid igal juhul võitlusvõimetuks. Õhtu lõppes saunas valusate jäsemete pehmeksvihtlemise ja lõkke ümber päevasündmuste muljetamisega.

Laagri viimaseks treeninguks oli enesekaitse tööl, kodus, puhkehetkel ehk mida teha siis, kui sind rünna-takse näiteks autoroolis või laua taga istudes. „Laager andis oskuse veidikenegi ette näha ja osata oodata ohuolukordi ning neid siis vältida,“ ütles laagri lõppedes treener Margit Kaur. Et Naiskodukaitse ringkondade üks ülesandeid on leida võimalusi enesekaitse põhivõtete ja kriisiabi aluste omandamiseks ning propageerida sport-likke eluviise, saab sellise väljaõppega tegelda ka teistes piirkondades.

66

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 6/2014

Esmaabiinstruktorite fookuses on psühhosotsiaalne abiKERSTI PODMOŠENSKINaiskodukaitse väljaõppe arendusspetsialist

Juuli keskpaigas Haapsalus korraldatud esma-abiinstruktorite õppepäevadel jagati omavahel kogemusi ning täiendati teadmisi ja oskusi. Sel aastal oli fookuses psühhosotsiaalne esmaabi, mis on muutumas aina olulisemaks valdkonnaks esmaabis tervikuna. Kogenud koolitaja, psüh-hoterapeut Jana Otsa juhendamisel keskenduti põhitõdedele, kuidas suhelda ja käituda traumee-ritud inimesega pärast õnnetusjuhtumit, et sellest oleks rohkem kasu kui kahju. Sealjuures pöörati tähelepanu just sellele, kuidas kõnealust teemat Kaitseliidus läbiviidava 16-tunnise esmaabikooli-tuse käigus lihtsalt ja selgelt õpetada.

Kogenud instruktorid teavad, et kvaliteetselt läbiviidud situatsiooniõpe on esmaabi õpetami-sel peaaegu asendamatu viis õppe-eesmärkide saavutamiseks ja eriti oluline on selle meetodi mõju õppurite enesekindlusele edaspidi esmaabi anda. Et viimastel aastatel on esmaabiinstrukto-rite read hoogsalt täienenud naiskodukaitsjate ja kaitseliitlastega, süvenetaksegi taas situatsioo-niõppe eesmärgistamisse ja läbiviimise põhimõ-tetesse ning jagatakse oma kogemusi nendes valdkondades.

Esmaabiinstruktoreid koolitatakse Naiskodukaitse eestvedamisel alates 2006. aastast, mil vastava projekti algatas kogenud esmaabiõpetaja Andrus Lehtmets. Kokku on Kaitseliidus lõpetanud seitse esmaabiinstruktori kursust ning iga-aastaseks traditsiooniks on kujunenud esmaabiinstruktorite õppepäevad.

VE

LL

I EH

AS

ALU Väike-Maarja heategevusmatk

aitas suurperele ahju ehitada21. juunil asuti Ebavere tervisekeskuse juurest suve alguse hea-tegevusmatkale, mille osalustasudega toetati Kiltsi külas elavat kümnelapselist peret ahju ehitamisel. Amortiseerunud ahju ase-mele uue ehitamine maksab 1400 eurot ja rahalistes raskustes perele uue küttekolde rajamiseks on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna ja Väike-Maarja vallavalitsuse ühisel jõul kogutud juba 1066 eurot. Heategevusmatka osalustasu oli 2—5 eurot, millest kogunes suurpere toetuseks veidi üle kolmesaja euro.

5,2 km pikkusel matkarajal tuli osalejatel lahendada ristsõna. Lahendajaid ootas fi nišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loo-siti välja toetajate auhindu. Matkajatel oli võimalik proovida kätt vibulaskmises, teha mälestuseks perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus ja kuulata kontserti. Heategevusmatka peaesine-jatena astusid üles Kelly Vask ja ansambel MPS.

„Väga kogukonda liitev on olnud koos naiskodukaitsjatega ühtse eesmärgi poole püüelda ja on lausa hämmastav, kui palju headust meie ümber on,“ kiitis vallavanem Indrek Kesküla otsust piirkonna naiskodukaitsjatega üheskoos suurperele head teha ja tänas kõiki seniseid heategijaid.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver selgitas, et olles ise kahe lapse ema, mõistab ta Kiltsis elava kümne lapse ema vajadust uue ahju järele hästi. „Maja ei köeta soojaks ainult pliidi ja elektriga ning me pingutame eesmärgini, kuni vajalik raha on koos,“ lisas ta.

LIIN

A T

OO

ME

67Kaitse Kodu! 6/2014

Meisterdamine käis Lilleorus käsikäes teavitustöögaPILLE-RIIN MOILANENNaiskodukaitse Harju ringkond

Suvisel ajal näeb Naiskodukaitset aktiivselt teavitustööd tegemas ava-likel üritustel. Seekord kutsuti meid Lilleoru päevadele. Vastuvõtjad olid suurepärased võõrustajad nii külalistele kui ka meiesugustele külalisesi-nejatele. Naiskodukaitset ootas juba püstitatud telk, mis oli temaatiliselt sõjaväeroheline. Meid varustati materjalide, värvide ja pintslitega. Isegi silt tehti valmis ja toodi kohale. Ei jäänudki muud üle, kui käised üles käärida ja tööle asuda. Ning tööd me tegime.

Naiskodukaitse telk oli lastealal ja meie ülesanne oli meisterdada lastega kollaaže ja punuda paelu. Õpetasime ka turvalisust veekogu ääres. Kui algul mõtlesime, et loeks üle, palju lapsi meie juures kunsti tegemas käib, siis päeva edenedes ei olnud selleks enam aega. Kohad laua ümber olid pidevalt hõivatud ja mõni laps tuli isegi teisele ja kolmandale ringile. Mul-titasking on selliste töötubade võtmesõna. Kleepides, lõigates ja juhenda-des sai tehtud ka teavitustööd. Palju oli juttu kodutütardest ja noorkotkas-test, kuid vahepeal räägiti emadele võimalustest Naiskodukaitses.

Aitäh, Lilleoru! Järgmisel suvel tuleme jälle.

Laulupeoliste lõunasöögi eest hoolitses sadakond naiskodukaitsjatXXVI laulu- ja XIX tantsupeo nädal tõi Tallin-na üle 42 000 peolise ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid, ent esinejad ei olnud ainsad, kelle tööpäev kestis varavalgest hilisõhtuni. Naiskodukaitsjad alustasid päeva koos koiduga, et lõunaks valmiks välikateldes lauljatele ja tantsijatele toitev supp.

Väliköögi kogemustega naiskodukaitsjad on ol-nud laulu- ja tantsupeoliste toitlustamisel abiks juba aastaid. Nii ka tänavu — ligi sada naiskodu-kaitsjat töötas kahes väliköögis, millest üks asus Kalevi spordihalli juures ning teine Pirita teel Eesti Näituste paviljonis. Supp valmis 35—45-liitristes välikateldes ning sellise supikoguse segamiseks ja tõstmiseks oli vaja mehejõudu. Selles töös olid naistele abiks kaitseliitlased.

Kui supp valmis, hakkasid naised jagamispunkti-des toitu esinejatele laiali jagama. „Kuni reedeni oli elu kergem, valmis tuli keeta 10 500 portsu suppi päevas,“ ütles suurürituse toitlustamise üks koordinaatoreid naiskodukaitsja Leana Lemming. Ta lisas, et nädalavahetusel oli vaja toitlustada juba üle 40 000 tantsu- ja laulupeo-lise. Menüüs oli neli suppi: seljanka, rassolnik, hernesupp ja borš.

Suurürituste toitlustamine on naiskodukaitsja-te üks spetsialiteete. Iga naiskodukaitsja saab elementaarteadmised väliköögist Naiskodukaitse baasväljaõppel. Lisaks on võimalik omandada välikoka eriala ja läbida täiendkoolitusi. Välja-õpe hõlmab teadmisi toiduhügieenist, menüü koostamisest ja toiduvalmistamise tehnoloogiast. Iga väljaõpe lõpeb praktikaga väliköögis. Laulupeo toitlustusjuhiks oli Kaitseliidu Sakala maleva ta-galapealik kapten Enno Teiter, kes on selles rollis olnud juba üle 20 aasta.

Märjamaa jaoskonna naised näitavad ennastNELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Suurem osa Naiskodukaitse Rapla ringkonna Märjamaa jaoskonnast kogunes 20. juuni pärastlõunal kohalikku vallavalitsusse, et kohtuda vallavanema ja volikogu esimehega. Ilmselt oli elevus mõlemapoolne, et mis täpselt saama hakkab ja millest räägitakse. Vallavanem Villu Karu kõneles pikalt turvalisu-sest vallas kui panustamisvõimalusest naiskodukaitsjatele, lisaks rääkis ta lasteaedadest, koolidest ja mänguväljakutest kui loomulikult naisi kõige enam huvitavatest teemadest. Ühiselt arutati võimaluste üle, kuidas Naiskodukaitse saaks valla elus nähtav ja abiks olla.

Kohtumine möödus igati meeldivas õhkkonnas ja naiskodukaitsjate eesmärk ennast tutvustada ja näidata, et Märjamaal on olemas trobikond hakkajaid nai-si, kes on alati valmis kogukonnale appi tulema, sai täidetud. Nii vallavanemale kui ka vallavolikogu esimehele Urmas Kristalilekingiti Naiskodukaitse Rapla ringkonna kruus ja ulatati Kaitseliiduga liitumise avalduse blankett.

NK

K H

AR

JU R

ING

KO

ND

PIRET LINNAMÄGI

68

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 6/2014

LEANE MORITSNaiskodukaitse Tartu ringkond

Kutse osaleda rahvusvahelisel päästeõppusel kannatanutena tuli Naiskodukaitsele Lääne häirekeskuse töötajalt Maret Kommerilt,

kes on ühtlasi Pärnu ringkonna naiskodukaitsja. Tartu ringkonnast vastas sellele kutsele kuus julget naist.

Päästetavad on valmis

Üht kannatanut mänginud Monika jutustab: „Nel-japäeva õhtul alustasime kuuekesi sõitu Käsmu poole. Pärast meie saabumist hakkasid kohale jõudma naiskodukaitsjad ka teistest ringkondadest ja juba mindigi õppuse eelinfo jagamisele. Igaüks sai teada, millised peavad olema tema vigastused ja kus ta paikneb (parvel, laevas, vees või ranni-kul). Minul õnnestus saada „tugeva verejooksuga peahaav ja teadvuseta olek“ laeval.“

Reede hommikul suundusime Käsmu kaile, kus kõikidele „kannatanutele“ tehti vigastusele vastav grimm ja jagati päästevahendid, et ei tekiks päri-

Merepäästeõppus tekitas ohtralt emotsiooneKuuel Tartu ringkonna naiskodukaitsjal avanes võimalus osaleda Käsmus merepäästeõppusel ja nad võtsid selle seiklusrikka 6. juuni kokku sõnadega: „Külm, valus, põnev!“

selt päästmist vajavaid olukordi. Legendi järgi moodustasid naised seltskonna, mis suundus laevaga lõbusõidule. Laeva pardale sattus aga ka vägivaldne hull, kelle eest osa põgenes päästepar-vega, mõni ujus kaldale, osa seltskonnast jäi vette hulpima ja ülejäänutel olid sellised vigastused, et nad jäid laevale teadvusetult. Piirivalvealus viis naised „lõbusõidulaevale“ ja ühel hetkel teatati, et päästjad hakkavad saabuma.

„Minu „peahaav“ tekkis dušinurgas kukkudes. Enne päästjate tulekut tekitasin kunstverega sei-nale verepritsmeid ja endale verejooksu,“ räägib Monika. „Kuna minu haiguslugu ütles, et olen teadvusetu, pidin hoidma silmad kinni, nii et sain sündmuste käigust aru ainult kuulmismeelele tuginedes,“ lisab ta.

Päästjad saabuvad

„Laevale jõudsid esimesena ilmselt politseinikud. Nemad tegutsesid väga kiiresti ja ka minu oskuslik peitumine dušikardina taha ei aidanud – mindki leiti üles. See jäi aga minu meelest väga pikaks ajaks ainsaks kontaktiks päästjatega. Minu lähe-dal oli teine inimene, kes päästemeeskonna poolt kiiresti pärast politsei poolt avastamist minema viidi. Kuulsin ainult ümberringi jooksmist ja koli-nat ning hääli, kuid minu juurde ei tulnud kedagi,“ meenutab Monika.

Päästetavateks osutus laevaga lõbusõidule läi-nud seltskond, keda ründas pardale sattu-nud vägivaldne hull

4 X

PPA

69Kaitse Kodu! 6/2014

„Mingil hetkel hakkas seal põrandal lebades üsna jahe, sest küljealune oli ka märg. Tundus juba, et mind ei päästetagi. Õnneks käisid minuga juttu ajamas väga toredad laevameeskonna liikmed. Mulle toodi ka üks kampsun pealepanemiseks, sest muidu oleksin ilmselt päriselt alajahtunud,“ on Monika abivalmis meeskonnaliikmetele tänulik.

„Lõpuks, kui vist peaaegu kõik olid laevast minema toimetatud, tulid politseinikud veel kord tagasi ja avastasid mu uuesti. Pärast seda jõudsid ka päästjad minuni. Kahjuks pole mul aimugi, millise päästja jõulisse embusse mind haarati, et mu peahaava siduda. Pärast raamile ase-tamist hakkas päris hirmus, sest mind tõsteti koos raa-miga peaaegu püsti ja viidi püstloodsest trepist üles,“ kirjeldab Monika üleelatud hirmuhetki.

Natuke närvikõdi… ja õnnelik lõpp

Selleks hetkeks, kui Monika päästeti, olid tekid ja termokiled teistele kannatanutele jagatud. Siiski leiti üks märjavõitu tekk, mis andis naisele natuke sooja ja kaitses teda kalda poole sõites meretuule eest. Kaldale jõudnud, tõi kiirabibrigaad presentraami, millel paraku puudusid kinnitus-rihmad. „Siis mõtlesin küll, et nüüd peavad nad mind päriselt päästma hakkama, sest oli oht, et kukun merre, aga all olid kivid. Päästjad olid aga nii osavad, et pääsesin külmast suplusest,“ kiidab Monika osavaid päästjaid.

Edasi läks kõik kiirsti. Päästeteenistuse telgis tehti esmased vaatlused ja otsustati, kuhu haiglasse vigastatu edasi saata. Päästjad tegid viimased pin-gutused ning tõstsid kanderaami kiirabiautosse. Järgnes sõit „haiglasse“. Sedakorda tähendas see

Kõikidele

„kanna-

tanutele“

tehti vigastusele

vastav grimm.

Sadamas võttis kannatanuid vastu kiirabibrigaad, mis toimetas nad päästeteenistuse telki

Pärast esmaseid vaatlusi toimetati kannatanud eda-si haiglase, mis õppusel tähendas mõistagi mõnesa-jameetrist sõitu kokkulepitud kohta

Päästjad pidid kannatanud laevalt paadiga kaldale tooma

muidugi vaid umbes mõnesajameetrist sõitu kok-kulepitud kohta.

„Võib öelda, et oli väga tore ja põnev seiklus. Kõik päästjad, keda mul õnnestus kuulda, olid väga toredad ja lõbusad. Ilmselt oli ka olukordi, mida oleks võinud teisiti lahendada, aga selleks ju õppusi korraldataksegi,“ on Monika väga rahul, et õppusel osales, ja lubab, et teeb seda ka järgmisel võimalusel.

70 Kaitse Kodu! 6/2014

Proovis uputus, paraadil päike

Kõige rahvusvahelisem võidupüha paraad Valgas ja Valkas

Võidupüha 95. aastapäeva puhul korraldatud ja Eesti-Läti relvavendlust kinnitav senistest rahvus-vahelisem võidupüha paraad tõi lätlased Eestisse,

viis eestlased ühes kõigi väliskülalistega Lätti ja tekitas palju elevust, kui paraadi võtsid vastu kaks riigipead kor-raga: Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Läti presi-dent Andris Beržiņš.

23. juunil olid Valga paraadil Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üksuste kõrval üles rivis-tatud Läti kaitseväe ja Zemessardze üksused, Ameerika Ühendriikide kompanii ja Vabadussõjas meie liitlastena sõdinud Soome, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriigi lipu-toimkonnad.

Ühes kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ja Läti kaitseväe orkestritega oli rivis peaaegu 1300 inimest.Paraadilt siirdusid üksused rivikorras kaitseväelisele jalu-tuskäigule Valka, kus Lugažu pargis veel kord põgusalt rivistuti.

Pa

raa

dA

RD

I HA

LL

ISM

AA

TO

OM

AS

NIG

OL

A

AH

TO

KR

UU

SA

MÄ

E

KARRI KAAS

KARRI KAAS

71

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 6/2014

AR

DI H

AL

LIS

MA

AA

RD

I HA

LL

ISM

AA

AR

DI H

AL

LIS

MA

A

AHTO KRUUSAMÄE

72 Kaitse Kodu! 6/2014

KATI OJAVER-HEIDEMANNNaiskodukaitse Risti jaoskonna esinaine

23. juunil avas Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkond pidu-likult oma kodu uksed. Avakõne pidas malevkonnapealik Aksel Heidemann, õnnistussõnad laususid Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe ja abipraost Leevi Reinaru ning hümni lauldi koos Ivo Linnaga. Malevkonna kodu loomise algatasid Risti jaos-konna naiskodukaitsjad, kes panid ka selle rajamisele tugevasti õla alla – saab ju sellest neilegi oma pesa. Maja remontisid ja ehitasid Risti malevkonna kaitseliitlased, põhiosa sisustusest on saadud annetustena ja remonditöid toetas rahaliselt Lääne malev. Et kõike tehakse oma kätega, jätkub tööd nii naistele kui ka meestele veel pikalt, enne kui maja lõplikult korda saab. Aga tubli algus on tehtud ja hubane kooskäimiskoht ootab põnevaid üritusi. Tere tulemast Ristile!

Risti malevkonna kodu avas uksed

KAITSELIIDU LÄÄNE MALEVA

PEALIKU TÄNUKIRJA SEOSES

RISTI MALEVKONNA KODU

AVAMISEGA SAID:

Harri LooritsRene DanilovNeeme SuurJüri SuurJaanus TuulikTõnu TederAndre SaksSulev LuigaHardi RehkaltJüri RoostRiho SüvalaYvelin Karu-VeskiojaTiina KannistuErkki KildveeHeino Noor Pille PornKülle SaarElle SaatreNaiskodukaitse Lääne ringkonna

Risti jaoskond

AR

VO

TA

MU

LA

73

Vä

ljap

oo

le

Kaitse Kodu! 6/2014

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Logistikapataljon koos teiste logistikakes-kuse üksustega, kokku natuke üle veerand tuhande mehe, sättis end Kilingi-Nõmme alal

paika juba päris Kevadtormi alguses ja hakkas ette valmistama kogu suurõppuse tagalatoetust.

Logistikapataljon väärtustab koostööd

Õppuse mitmete üksuste ja peaaegu 6500 mehe varustamine kõigega, mida vähegi vaja, käis Kilingi-Nõmme kaudu, saan Kevadtormi logistikatarnete kohta teada logistikapataljoni õppuseaegse ülema kapten Asso Treksleri jutust. „Teoorias võib varus-tus ju liikuda ka otse, kuid üldjoontes järgime me põhimõtet, et see liiguks meie kaudu,“ lisab kapten Treksler ja selgitab, et piltlikult meenutab kogu

Kaitseväe logistikud ühendasid Kevadtormi ajal jõud kaitseliitlastegaÜhel maikuu nädalavahetusel viis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kilingi-Nõmme rühm oma kodulinnas läbi õppuse, mis lasi kohalikel kaitseliitlastel logistikapataljoni toel saada osa kaitseväe suurõppusest Kevadtorm.

süsteem lehtrit, mille ülemisest otsast valatakse suur hulk asju sisse ning alumisest tulevad need ükshaaval välja.

„Lõpuks jõuab varustus üksiksõ-durini, kes siis võib-olla tunneb rõõmu sellest toidupakist, pude-list veest või laskemoonast, mis me talle siit saatnud oleme,“ selgitab kapten Treksler, kelle sõnul sobis Kilingi-Nõmme igasu-gusteks toetusoperatsioonideks lausa ideaalselt. „Kilingi-Nõmmel olime sellepärast, et sealt oli meil hea Lõuna-Eestis korralda-tavat operatsiooni toetada. Seal oli selleks vajalik taristu,“ põhjendab ta pataljoni asukoha valikut ja toob lisaväärtusena välja, et linnas oleks hea vastu võtta ka liitlaste abijõude, kes peaksid meile häda korral appi tõttama.

Esmakordne koostöö suurõppusel

„Tänase päeva kontekstis on see harukordne, sest logistikapataljon oli sellisel kujul Kevadtormil

Rühmaülem kuulamas jaoülema ettekannet tegevusest linnas

KA

RR

I KA

AS

Teoorias võib

varustus ju

liikuda ka

otse, kuid üldjoon-

tes järgime me

põhimõtet, et see

liiguks meie kaudu.

74

Vä

ljap

oo

le

Kaitse Kodu! 6/2014

esmakordselt. See, mida me seal harjutasime, on oluline jalajälg, sest samamoodi peaks see hak-kama hargnema ka järgnevatel aastatel,“ räägib kapten Treksler. Harukordne oli ka Kaitseliidu vabatahtlike ja logistikapataljoni koostöö Kevad-tormi raames. Varem on jõudusid ühendatud vaid allüksusekursustel, kus Kaitseliit on oma taktika-lisi harjutusi sidunud logistikute logistilise tege-vusega, kuid suurõppusel pole kaitseliitlased ja logistikud ühistegevust veel teinud.

Mõtte kutsuda Kevadtormile ka piirkonnas tegut-sevad kaitseliitlased sai kapten Treksler Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili kõnest, milles

too kutsus kaitseliitlasi ja kait-seväelasi üles rohkem koos-tööd tegema. Kapten Treksler haaras ideest kohe kinni ja pöördus Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku major Tõnu Miili poole, kes sellega kohe kaasa tuli. Et etteteatamispe-riood jäi pisut lühikeseks, ei saanud kohalikku Kaitseliidu üksust enam Kevadtormiga

otseselt liita. Õnneks oli Kilingi-Nõmme rühmal samale ajale planeeritud oma taktikaharjutus, mis otsustati sujuvalt kaitseväe suurõppusega ühen-dada.

Kapten Treksleri sõnul on kasu sellest suur. Kait-seliit saab viia vormikandjate sõnumi kohalikele elanikele märksa lihtsama vaevaga, sest nad ise on

kohalike hulgast. Inimesed näevad oma poisse koos kaitseväelastega ja see tekitab rohkem usaldust. Loomulikult pole sideme loomine vormikandjate ja tsiviilisikute vahel kaitseliitlaste peamine üles-anne.

„Kohalikud Kaitseliidu üksused saavad meid reaal-selt aidata ka lahingutegevuses, sest nemad tunne-vad maastikku, teavad, kes on omad ja kes võõrad, ning oskavad tähelepannu pöörata detailidele, mida meie võib-olla ei pruugi märgata,“ loetleb kapten Treksler vabatahtlike relvavendade eeli-seid, mistõttu on tal ka järgnevatel aastatel plaanis kaitseliitlasi suurõppustel logistikute tegevusse kaasata.

Kaitseliitlased kodulinna kaitsmas

Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kilingi-Nõmme rühma ülem Kristjan Pahk leiab, et koostööd teha oli väga hea mõte. „Saime oma kodulinna inimes-tele näidata, et lisaks kaitseväele olime ka meie seal olemas ning hoolitsesime nende julgeoleku ja turvalisuse eest,“ ütleb ta. „Inimesed teavad ja tunnevad meid, mis tõi ka Kevadtormi ajal linnas tegutseva logistikapataljoni neile natuke lähemale,“ lisab Pahk, kes tänu oma Kilingi-Nõmme päritolule teab, millest räägib.

Pahkile meeldib, et kaitseliitlased said koostöös kaitseväe logistikapataljoniga teha natuke teist-sugust väljaõpet kui tavaliselt. „Jalaväeüksusena harjutame me enamasti maastikul, mistõttu pakkus linnatingimustesse tulek meeldivat vahel-dust,“ ütleb Pahk, kelle sõnul andis oma kodulinnas tegutsemine meestele lisamotivatsiooni, millest jätkus kuni õppuse lõpuni.

„Õppus möödus hästi ja usun, et meiega jäädi rahule. Meile öeldi, et tegime rohkem, kui meilt oodati,“ võtab õppuse kokku rühmaülem Pahk ja kinnitab, et ka tulevikus oleks ta koos oma rühmaga nõus sellesarnasest üritusest osa võtma. „Kui või-malus peaks avanema, siis kindlasti,“ ütleb Pahk. „Selline koostöö annab uusi teadmisi ja kogemusi, millest võib hiljem palju kasu olla,“ lisab ta.

Õppuse käigus sooritasid kaitseliitlased kaitse-väe logistikapataljoni ülesandel patrulle Kilingi-Nõmme tänavatel, suhtlesid kohalikega, pidasid silmas strateegilise tähtsusega objekte ja kogusid logistikapataljoni tarbeks infot võimaliku vastase kohta. Ka tuli neil tihti julgestada logistikute tege-vust. Õppusel osales Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kilingi-Nõmme rühm, mille koosseisust enamiku moodustavad Kilingi-Nõmme linnas elavad kaitse-liitlased.

Linnapatrulli üheks eesmär-giks on ka kohalikelt informat-siooni kogumine

KA

RR

I KA

AS

Kaitseliitlased

said koostöös

kaitseväe

logistikapataljoniga

teha natuke teist-

sugust väljaõpet kui

tavaliselt