KAITSELIIDU AJAKIRI2/2016

Kuidas linnas üle elada

TULETA MEELDE: ESMAABI ALGORITM <C> ABCDE

VAATA OTSA PARIMATELE: AASTA KAITSELIITLASE

JA NAISKODUKAITSJA NOMINENDID

Kontakt: tanel.laan@kaitseliit.eeKontakt: Kontakt: tanel.laan@kaitseliit.eeane . aan@kaitse iit.eetanel.laan@kaitseliit.eeane . aan@ aitse iit.ee

VÄLJAÕPE„Orkaan“ 10 ehk lahingutest Pärnus kolmest küljest

VÄLJAÕPEÕppima koos õppuritega ehk vabatahtlik instruktor Kaitseliidu Koolis sõjalise juhtimise õppesuunal

VÄLJAÕPEKaitseliidu instruktorid asusid end täiendama

INIMENEPalju toredaid inimesi

MEDITSIINKõige tähtsamad on veri ja hapnik

ELLUJÄÄMINEKa linnas saab üle elada

HARITUD SÕDURKuidas segada mereala valitsemist

HARITUD SÕDURElukestev õppimine ja organisatsioon

HARITUD SÕDURKool alustab uute kursustega

VARUSTUSParim sõber külma ajal

AJALUGUKuidas mul Eesti vabariigi väljakuulutamine äpardus

NAISEDInfo liikuma!

NOOREDVõrumaa noorte tegusad päevad

KOOSTÖÖKa üks kadunu on liiga palju

TESTSalvetaskud – head on kõik, parim siiski üks

MILITAARSPORTScoutspataljon kaitses Utria esikohta

KAITSELIIT2016 jõustus uus riigikaitseseadus

10

16

21

24

30

34

38

42

46

48

50

66

60

56

68

2 | 2016

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

63

58

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

2 | 20164

Ühel hetkel pole enam vahet, kas liikuda kaasa

lätlastega või olla eestlaste poolel. Kõik on üksteisest granaadiviske

kaugusel.

Kindlasti peab koolitaja leidma aega küsimustele vastamiseks, arutlemiseks ja tagasiside andmiseks, isegi siis, kui selleks tuleb aega näpistada vaheajast või toidupausist.

Loomulikult ei tee paha meelde tuletada mõni

vana asi, mis on vajunud unustuse hämarusse.

Linnas ellujäämiseks tuleb erilist tähelepanu

pöörata julgeolekule. Oht inimeselt inimesele on kõige suurem ikka seal, kus on inimesi rohkem.

16

10

21

34

52 | 2016

2 | 2016

Rannikukaitset tuleb vaadelda koos nii maismaa- kui õhuoperatsioonidega, sest ainult ühe valdkonna eelistamine tänapäeva sõjas efekti ei anna ega võitu too.

Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese east sõltumatut teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas.

Vaksalis tundub õhk täis elektrit. Inimesed liiguvad

närviliselt ringi, üks sosistab siin midagi, teine seal. Keegi ei

julge valjusti rääkida.

Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek muutunud julgeolekuohtudeks.

50 38

68

42

50

2 | 20166

Saaremaa malev sai kiirabiautoSaaremaa maleva pealiku kohusetäitja kapten Ülar Truu sõnul hakkab Saaremaa malev kiirabiautot kasutama õppustel, laskeharjutustel ja kriisiolukordades.„Hea näide oleks abi osutamine merepääste- või kadunud inimese otsingul. Meie meeskond saab koos kiirabiautoga viibida sündmuste keerises kuni positiivsete tulemusteni, mida kohalik haigla alati tagada ei suuda,“ ütles kapten Truu.

Kiirabiauto sisustamisel tehnikaga nõustab malevat Kuressaare haigla. Meditsiinilist abi hakkavad andma naiskodukaitsjatest parameedikud ning kiirabiautot hakkavad juhtima alarmsõidukijuhi koolituse läbinud kaitseliitlastest autojuhid. Kiirabiauto kinkis Saaremaa malevale firma Bristol Trust OÜ omanik Ants Põldsam.

Lääne-Eesti malevate talvine üleelaminePärnumaal Ermistu järvel ja selle lähiümbruses kestis 29.–31. jaanuarini Lääne maleva Hiiumaa malevkonna ning Pärnumaa maleva ühine üleelamisõppe baasoskuste talvekursus.

Kursuslastele anti teadmisi talvise üleelamise iseärasustest: jääalune kalapüük, sõduri standardvarustuse kasutamine ekstreemtingimustes, külmakahjustused ja nende ravi, talvine toit ja hügieen. Mooduli lõpus läbisid kursuslased nn jääaugudrilli.

Kursus järgis möödunud aasta alguses Kaitseliidu ülema poolt kinnitatud SERE (survival, evasion, resistance, escape) kontseptsiooni ja kandis markeeringut SERE A0(T).

Looduspiltnikud kogunesid SoomaaleVeebruari esimesel nädalavahetusel harjutasid Kaitseliidu vabatahtlikud fotograafid Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses kätt loodusfotograafia vallas.

Õpetussõnu ja näpunäiteid jagas tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar.

Kaitseliidu keskkogu kinnitas eelarve24. jaanuaril kogunes Tallinna maleva õppekeskuses Kaitseliidu kõrgeim kollegiaalne otsustusorgan keskkogu, mille juhatas sisse kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

„Kaitseliit on Eesti riigikaitse A ja O,“ ütles kindral Terras. „Kaitseliitlaste ülesanded ei ole oma tähtsuselt erinevad, nad on erinevad oma sisult,“ rõhutas kaitseväe juhataja kõigi Kaitseliidu liikmete olulisust laiapindses riigikaitses.

Töise pühapäeva jooksul langetati organisatsioonile olulisi otsuseid. Ühehäälselt kinnitati 2016. aasta eelarve ja revisjonikava. Kodutütarde põhikiri sai uuenduskuuri tulemusena mõned täpsemalt sõnastatud sätted, muudeti ka liikmemaksust vabastamise otsustuskohta ning toetati ühehäälselt Kaitse Kodu! eesti-vene kakskeelse pilootprojekti algatust.

Sündmused

TAA

VI

TU

ISK

ME

HIS

BO

RN

LII

VI

RE

INH

OL

D

KA

RR

I K

AA

S

7

Kaitseliidu tänavused murdmaasuusameistrid on ValgamaaltValgamaal, Tehvandi spordikeskuses 30. jaanuaril peetud Kaitseliidu murdmaasuusatamise meistrivõistlused võitis võistkondlikus üldarvestuses Valgamaa malev, teise koha saavutas Võrumaa malev ja kolmandale kohale võitles end Tartu malev.

Võistlused viidi läbi 11 võistlusklassis individuaalses ja võistkondlikus arvestuses ning lähe anti 349 tüdrukule, poisile, naisele ja mehele.

Valgamaa malev sai tänapäevase lasketiiruTõlliste vallas avati 31. jaanuaril Valgamaa maleva Metsniku lasketiir, mis on 2013. aastal valminud Sakala maleva Väluste lasketiiru järel teine Kaitseliidu vajadustele vastav tänapäevane välilasketiir.

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealiku major Tõnis Orgi sõnul on Metsniku lasketiir Valgamaa kaitseliitlastele tähtis väljaõppeobjekt, sest laskeoskus on sõduri väljaõppes väga olulisel kohal. „Nüüdisaegne elektrooniliste sihtmärkide süsteem võimaldab edaspidises väljaõppes saavutada lühema ajaga paremaid tulemusi. Vabatahtlikele on aeg kõige kriitilisem ressurss.“

Kaitseliitlased käisid Leedus paraadilVilniuses toimus 17. jaanuaril paraad Leedu vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni KASP 25. aastapäeva puhul. Paraadil osalesid ka riigikaitsjad Lätist, Taanist ja Eesti Kirde maakaitseringkonnast.

Aastapäeva raames viibis paraadil Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes kohtus Leedu KASPi ülema ja Läti Zemessardze ülema kohusetäitjaga, et allkirjastada Balti riikide vabatahtlike organisatsioonide koostöölepe 2016. aastaks.

KASP on Leedu vabatahtlikest koosnev riigikaitseline organisatsioon, mis loodi 17. jaanuaril 1991. KASPil on 6 territoriaalset üksust, mis katavad kogu riigi. Organisatsiooni kuulub umbes 4500 vabatahtlikku liiget ja 700 palgalist kaitseväelast.

Kaitse Kodu! 90. aastapäeva näitus alustas teekonda ümber Eesti4. veebruaril avati Rapla maavalitsuses rändnäitus Kaitse Kodu! 90 aasta jooksul ilmunud kaanekujundustest. Näitus on Raplas avatud kuni 4. märtsini ning suundub seejärel Viljandisse.

Näitusele on valitud iga viienda ilmumisaasta kaanepildid kuni aastani 2015 eesmärgiga kirjeldada ajakirjade kaanekujunduste kaudu oma ajastut ning näidata elu ja maailma sel päeval ja hetkel.

Kaitse Kodu! on Eesti Naise, Loomingu ja Sõduri kõrval üks vanemaid seni ilmuvaid ajakirju Eestis.

2 | 2016

2 | 2016

ME

RL

E N

OR

IT

VA

LGA

MA

A M

AL

EV

HE

LE

N S

AA

L

VE

LL

I E

HA

SA

LU

2 | 20168

Vee

bru

arM

ärts

1 2 3 2000. aastal

loodi Kaitselii-

du jalgpalliklu-

bi „Kalev“

4 5 1879. aastal

sündis kindral

Andres Larka;

1919. aastal

loodi meredes-

santpataljon

6 1944. aastal

toimus Narva

suurpommita-

mine;

1944. aastal

likvideeriti

Vaasa-Siivers-

ti-Vepsküla

sillapea

7 8 9 1944. aastal

toimus Tallin-

na suurpom-

mitamine

10 11 12 1880. aastal

sündis

kindral Jaan

Soots

13 1998. aastal

taasloodi luu-

repataljon;

1998. aastal

taasloodi

suurtükiväe-

grupp

14 15 16 17 1990. aastal

asutati Aluta-

guse malev;

1998. aastal

taasloodi

KVÜÕA

18 1992. aastal

taasloodi Ka-

levi pataljon;

1992. aastal

taasloodi

Kuperjanovi

pataljon

19 2003. aastal

loodi luure-

pataljon;

1919. aastal

toimus

Munamäe

lahing

20

21 22 1990. aastal

asutati Põlva

malev;

2000. aastal

heisati Sak-

samaal Wil-

helmshave-

nis Eesti lipp

miinijahtijal

Wambola

23 24 25 Küüditamis-

ohvrite mä-

lestuspäev;

1949. aastal

toimus Eestis

suurküüdita-

mine

26 1917. aastal

(vkj) toimus

Petrogradis

eestlaste mee-

leavaldus;

1919. aastal

ilmus ajakirja

Sõdur esime-

ne number

27

28 29 2004. aastal

liitus Eesti

NATO-ga;

1990. aastal

taasloodi

Nõmme

malevkond

30 31 1920. aastal

jõustus Tartu

rahuleping;

2004. aastal

toimus esime-

ne õhuturbe

tutvumislend

Eesti kohal

1 1919. aastal

vabastati Valga

ja Võru Pu-

naarmeest;

1993. aastal

taasloodi Kait-

seväe orkester

2 1919. aastal

suri Julius

Kuperjanov;

1920. aastal

kirjutati alla

Tartu rahule-

pingule

3 4 1919. aastal

jõudsid Eesti

väed Petserisse

5 6 7 1994. aastal

taasloodi

õhuvägi

8 1944. aastal

loodi 200. jala-

väerügement

9 10 1879. aastal

sündis

kindral Ernst

Põdder;

2010. aastal

saabus

Kosovost

koju viimane

riviüksus

ESTRIF-6

11 12 1884. aastal

sündis kind-

ral Johan

Laidoner

13 1919. aastal

saabusid

Eestisse

Rootsi vaba-

tahtlikud;

1944. aastal

algas Meera-

palu lahing

14 1944. aastal

toimus

Punaarmee

dessant

Merikülas

15 16 17 1990. aastal

taasloodi

Järvakandis

Kaitseliit

18 19 1872. aastal

sündis

kontradmiral

Johan Pitka;

1944. aastal

saabus 20.

Eesti diviis

Narva rindele

20 1919. aastal

moodustati

soomusron-

gide divisjon

21

22 2002. aastal

avati Kaitse-

väe peastaa-

bi uus hoone

Juhkentali

58

23 1874. aastal

sündis Kons-

tantin Päts;

1918. aastal

loeti Pärnus

ette iseseis-

vusmanifest

24 Eesti iseseis-

vuspäev;

1918. aastal

kuulutati

välja Eesti

Vabariik

25 1999. aastal

asutati Balti

Kaitsekolledž

26 27 28 1905 sündis

kolonel Karl

Tarpak

29

Kalender6666666666666666666666666666666666666666666666666666666666666666666666666666

4

20

27

16

28

92 | 2016

Inimlikud inimesed

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 29. veebruar, 11. aprill

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Mõelda vaid, millistel aegadel on elatud. Viktor Neggol on rääkida lugu päevast enne Eesti Va-bariigi sündi. Kõhe, juhustest tulvil lugu riski-dest, vedamisest, ebaõnnest ja kõige ebatõenäo-lisemast õnnelikust lõpplahendusest. Et Neggo ohtlik retk oli tagantjäreletarkusena asjata, ei muuda tema mälestust vähem vapraks.

11 kuud pärast sinimustvalge heiskamist sündis teine inimlikkuse sügavusest kõnelev lugu. Vahepeal alanud Vabadussõja ühe episoo-dina maabus Nõukogude vägede tagalas Utria rannal dessant, mis viis Narva tagasivõtmiseni. Dessanti sooritanud Eesti väeosad koosnesid valdavalt Soome vabatahtlikest. Nemad ei olnud midagi Narva ära kaotanud – aga oma isetu abiga vennasrahvale söövitasid soome poisid end ajalukku.

97 aastat pärast dessanti peame neid ikka meeles ning noogutame tunnustavalt meestele ja naistele, kes ajaloolise dessandi mälestuseks raske võistlusraja seljataha jätavad. Võib-olla võiks vabariigi suure juubeli puhul korraldada mälestusvõistluse ka manifesti smugeldaja-tele? Füüsiliselt on rongi-, kaariku- ja autosõit vahest lihtsam, psühholoogiliselt sugugi mitte. Aga, vot, olid ajad, mis vajasid kangelasi – ja kangelased sündisid.

Vaadake silma neile kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele, kes tänavu esile tõstetud. Mis te arvate, kas sellel vajalikul hetkel – mis loodetavasti kunagi ei saabu – on nende meeste ja naiste selg küürus ja pea õlgade vahel? Või pigem mitte?

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 2 | 2016

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

2 | 201610

VÄ

LJA

ÕP

E

Tihedas rivis teine-

teise kõrval olevad

sõdurid täidavad

kogu aiaga piiratud

torni

ümbruse

TAA

VI

TU

ISK

112 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

„Orkaan“ 10

ehk lahingutest

Pärnus kolmest

küljest

Detsembri algus tõi Pärnu linna ja selle

ümbrusesse ligi tuhat viissada riigikaitsjat

nii Eestist kui Lätist. Kolme Lääne-Ees-

ti maleva õppusel juhtunust räägivad

Kaitse Kodu! vabatahtlik reporter Martin

Pärnumaa malevast, staabiassistent Merli

Naiskodukaitse Tartu ringkonnast ja side-

mees Aivar Saaremaa malevast.

2 | 201612

VÄ

LJA

ÕP

E

MARTINI VAATENURK: lahingus on digitaalne ainult laik ehk (fi lmi)kaameraga lätlaste juures

Reedel, 4. detsembri pärastlõunal võtan laost välja vihmariiete komplekti ülemise osa. Millegipärast ma arvan, et kõik eesootav saab olema ilus, tore ja kuiv. Suures osas läheb see hinnang täiesti mööda.

Mõned tunnid hiljem loksun autokongis lõunasse. Vastu Läti vabatahtlikele. Ööpimeduses teeme aega parajaks, tõstame Häädemeeste elanike moraali teatega, et kui läheb päris ehtsaks tormiks, nagu ilmateade lubab, siis me oleme kohe siinsamas olemas, ja mõni aeg hiljem sikutamegi juba eest ära teele langenud puud, et kohalikud noored oma auto-ga liikuma saaksid. Orkaan on saanud alguse.

Lahkume Eestist ja kohtume oma järgmiste päe-vade lahutamatute kaaslastega – Läti vabatahtlikega. Arutame läbi järgmise päeva ja meie vahekohtuni-kud jaotatakse üksuste vahel ära. Hommikuhäma-ruses kohtume lätlastega uuesti, nad edenevad Kabli suunal. Kontaktist kontakti. Julgestamine, valve, ringkaitse. Vaenlased (või siis omad?) on ümberrin-gi. Pildistan ja fi lmin – esimest nii mälukaardile kui ka fotofi lmile. Viimane pälvib ka lätlaste tähelepa-nu.

Kaela ladistav vihm teeb elu põrguks – vaheldu-misi on soe ja külm ning pidevalt niiske. Ilmselt on erinevus ka adrenaliinitasemes, kui istun koos lät-lastega tankitõrjevaritsuses. Nemad ootavad, pulss laes, saabuvat soomustehnikat, mina ootan vaid

seda, et saaks tagasilöögi ja Pasi kuidagi korraga kaadrisse, sest käsitsi edasikeritava fi lmikaameraga seeriat just ei pildista.

Lõpuks aga selgub, et soomust ei tulegi. Kuivatan kaamera, liigume edasi järgmistele positsioonidele ja siis see algab – pimedani kestev lahing. GoPro kaamera mu peas muudkui fi lmib, fi lmirullid täituvad, aga muidugi jäävad hämaras peale vaid eredamad hetked – tankitõrjelasud ja muu tõsisem tulevahetus.

Pimedus lõpetab selleks päevaks ka meie tegemi-sed ja vihm, mis taob oma halastamatut trummipõ-rinat meie bussi katusele, ei lase justkui magama jääda. Kuigi hommikul selgub, et Pasi öist manöö-verdamist ümber meie laagri pole ma märganud. Tegevus jätkub aga sealt, kus õhtul pooleli jäi.

Lätlaste esimene üksus hävitatakse in corpore ja teerist, mille lähedusse nad jõudsid, jääbki selle päeva tegevuse lõppjooneks koos tundidepikkuste vihaste rünnakute ja kiirete taandumistega.

Ühel hetkel pole enam vahet, kas liikuda kaasa lätlastega või olla eestlaste poolel. Kõik on üksteisest granaadiviske kaugusel. Lätlased üritavad mere poolt servast teeristi vallutada, kuid lüüakse lõpuks ikkagi tagasi. Saan hea pildi, kuidas paukmoona salvedesse laetakse. Samal ajal kostab kõrval lause: pange kaks täis ja siis kohe positsioonile, kiiresti-kiiresti. Kuulipildujad laulavad ja üle metsa lendab korduvalt helikopter. Vaikselt hakkab sõja hõng met-sa vahel hajuma ning vahekohtunik annab lätlastele ülevaadet ja tagasisidet. ENDEX.

Lätlased laevad sal-

vedesse paukmoona,

et järgmisel hetkel

uuesti rünnakule

tormata

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

132 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

Une peletamiseks ning teise advendi tähistamiseks meisterdasid Merli ja Heli käepäras-

test materjalidest jõulupuu

MERLI VAATENURK: infolaviin kuuest kanalist

„Orkaan 2015“ on minule kolmas. Jõuan hästivalgustatud klassiruumi, mis peatselt hakkab täitma meie staabi funktsiooni. Esialgu viitavad vaid üksikud seljakotid ja mõned talvejoped sellele, et peagi on ruum täis digilaigulisi ning raadioside möllab.

Olen oma tiimist üks esimesi ko-halolijaid, alustan staabi ülessead-misega. Inimesi tuleb aina juurde, tore on näha tuttavaid nägusid va-rasematelt „Orkaanidelt“. Häiretase on küll alles „normal“, kuid ärevus poeb vaikselt põue.

Esimesed tunnid mööduvad just-kui mesilastarus. Ruum on täis sagi-mist, kaarte kiletatakse, raadioside sahiseb, telefonid helisevad ning sõna „sidekontroll“ on paljude huulil. Info maastikul toimuva kohta jõuab meieni kokku kuuel erineval viisil, toimima saime ka elektroonilise lahingupäeviku. Otsustame seekord proovida 6 h vahetustega ja asume Heliga (Tuisk – toim.) keskööst val-vesse. Õhtusel koosolekul selgub, et ligi 20 m/s puhuv tuul on nii mõnegi õppuseplaani vussi ajanud. Esimene öö möödub rahulikult.

Tõeline madin algab teisel päeval. Ilmateade lubab kuni 33 m/s. Vahe-tuse alguseks on juba selge, et väljas on käimas tõeline sõda. Osa objekte on vallutatud, vigastatute hulk aina suureneb. Luureraporteid vastase tegevuse kohta voolab katkematu laviinina igast allikast.

Kella 16 paiku on pinge jõudnud haripunkti. Käed-jalad on toimeta-mist täis, raadioside töötab lakka-matult, andmeside aina plingib, olukorra kaart seinal muutub aina kirjumaks. Info haldamiseks tuleb luua kiirsüsteem, mis tähendab kõi-kide asjade ülestähendamist pabe-ritele ning alles seejärel sisestamist arvutisse. Kuuest eri allikast tuleva info maht on päris võimas.

Eriti suurt ärevust tekitab ühe luureüksuse sosinal edastatud teavi-tus vastase tegevusest. Eetrivaikuse sekunditele järgnevad lasud taamal ning kaasvõitleja valjuhäälne hüüa-tus: „KONTAKT-KONTAKT-KON-TAKT!“ Tol hetkel vaatame Heliga teineteisele otsa ning ma tunnen end ühekorraga nii abituna kui ka

tänulikuna. Õnneks möödub ka teine öö ra-

hulikult. Vahepeal tundub olukord isegi kahtlaselt vaikne, mistõttu otsustame kõikide üksustega side-kontrolli teostada. Kõik on siiski korras. Une peletamiseks ning teise advendi tähistamiseks meisterda-me Heliga käepärastest materjali-dest jõulupuu. Vahetuse lõppedes

saame nautida mõned tunnid und ning seejärel kohtume kõigiga lõpu-rivistusel.

Tahaksin lõpetuseks edastada suured tänusõnad naiskodukaits-jatele, kes õppustel meid lahkesti toitlustasid, ning sidetiimile, kes hoolimata suurest tuulest sidesüs-teemid kenasti toimivana hoidsid!

MA

RK

O K

EE

MA

N

2 | 201614

VÄ

LJA

ÕP

E

AIVARI VAATENURK: jalaväeradisti mälestused

Neil päevil oli kogu maailm hirm-sasti ähmi täis, otsekui endistel aegadel Issanda haua pärast. Kõik suured isandad ja härrad pantisid oma maid ja müüsid lauahõbedat, et palgata sõjamehi soovis ühineda suure vabastajate Teraskompaniiga, mis suundus Pärnusse, linna vasta-sest puhastama.

Kogusin raha minagi, et ühel ilusal detsembripäeval AD 2015 minna oma soomusrüü ja sõjakir-vega, mürisevate suurtükkide ja raske raadiojaamaga relvastatult koos meie Teraskompaniiga pühasse sõtta, mille eesmärgiks on paisata vastane merre ja vabastada pärna-kad ikkest.

Ronime Kuressaares veoauto DAF kasti ja sõit sõjaväljale võib alata. Veel täna hommikul magasin pu-haste ja valgete linade vahel pehmes voodis, mis olid majaperenaise hella ja sooja käega minu jaoks valmis seatud. Aga nüüd? Nüüdseks on kõik see kadunud igavikku ja ainult möö-danikust jäänud helged mälestused kerkivad pimedusest mu vaimusil-ma ette.

Pime autokast. Ühtegi tuld ei vilksata. Piilun aeg-ajalt kasti katva tenti vahelt välja. Tuul ja vihm pek-savad näkku. Kole, kole, kole. Issand, kuhu sa mind süütut loomakest oled paisanud! Kas siis sellisena olen ma oma noort ja aktiivset elu ette kuju-tanud, et see lõppeks märjas hauas meresügavikus või halastamatu vaenlase kuulist Pärnumaal?

Mingi aja pärast märkan taamal taevas kuma. Kas need on kosmose-laevad? Ei, tundub, et see on siiski kõigest Pärnu linn, kus vastased, kes istuvad soojas toas ja põletavad elektrilampe, tunnevad ennast niivõrd õdusalt, et see õnnekiirgus paistab kõrgele taevasse. Liigume edasi. Kaugelt pärast südaööd jõua-me oma majutusalasse ning võitle-jad asuvad püstitama telke.

Laupäeva hommikul saame luureüksuste ennastsalgava töö tulemusena teavet, et Pärnu sadam on vastase poolt täiesti ära võetud ja vastane istub seal. Meie ülesanne on vastane purustada, sadam vabasta-da ja kõik laevaonud keldrist lahti

TAA

VI

TU

ISK

Laupäeva hommikul saame luureüksuste ennastsalgava töö tulemusena teavet, et Pärnu sadam on vastase poolt täiesti ära võetud ja vastane istub seal.

152 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

tuleb kui küllusesarvest vastase la-hingurelvade tuld ja tina. Üks meie rühmadest tormab sisse vanasse tellistest kasarmusse. Kasarmus läheb lahti tulemöll. Laskude ragin kurdistab isegi meid väljasseisjaid.

Taamal olevast majast avab vas-tane oma relvadest tule. Haaratuna valitsevast psühhoosist, meeles mõlkumas hiljuti kuuldud, isamaa-armastusest pakatavad lausekatked, vahin tühjal pilgul läbi ukseava paistvaid vastase kuulipilduja säh-vatusi.

Hirmunult ringi vahtides ei märka kusagil ühtegi varjupakkuvat koobast. Äkki kostab kõrva, selgelt nagu siisikese laul hommikukastega kaetud rohust, ENDEX. Läbi ladiseva vihma vantsin koos teiste allesjää-nud ja varemetest üles leitud võitle-jatega tagasi oma koduselt armsaks saanud DAFi suunas. Vinnan ennast kasti ning koos teistega vahin tölbi ja tühja pilguga enese ette.

Pühapäeva hommik, nagu kaks varasemat, näruse ilmaga. Ainu-kene vahe on, et tegemist on püha-päeva hommikuga. Käest libisevaid jonnakaid saapapaelu sõlmides mõtlen, et täna see õudus lõppeb. Mulle meenub häguselt, et enne veel peaksime vabastama Pärnu lennu-jaama.

Kohale jõudes oleme sunnitud oma autodest väljuma ja sisse võtma ringkaitse. Kuna oleme seda eelmi-sel päeval oksendamiseni treeninud, siis saame sellega – vähese sagimise, arutamise ja üksteisele soovituste jagamise järel – hakkama ilma eri-liste viperusteta.

Loetud hetked, umbes minutit kümme ettevalmistust ja algab hoogne rünnak … tühjale ja maha-jäetud hoonele. Automaadivalan-gute ja granaadiplahvatuste saatel tungivad meie üksused torni. Tihe-das rivis teineteise kõrval olevad sõ-durid täidavad kogu aiaga piiratud torni ümbruse. Sõjamöllust haaratu-na ei ole pealetungijatel aega tähele panna asjaolu, et vastane on loobu-nud vastupanust. Enne kohutava tulelöögiga meie rünnakuid tagasi tõrjunud vastane on tornis vaikseks jäänud. Meie võitlejate pealetungile ei mängi kaasa ükski vastase relv.

Rappuvas veokis aeg-ajalt tead-vusele tulles näen läbi uduse akna, kuidas meie naeratavate nägudega võitlejad liiguvad marsikolonnides kesklinna suunas, võiduparaadile. Kaugel taamal kuulen sadamasse saabuvate aurikute vilesid ja lennu-jaamas õhkutõusvate reisilennukite mootorimöirgeid. Pärnu on jälle vaba.

Sadamas teren-

davad saarlaste

silme ees taevani

kõrguvad palgi-

virnad

päästa. Läbi suure häda ja eksimuste jõuame sadama lähedale jalas-tumisalasse. Kas nüüd siis läheb lahti? Algatuseks, nagu ikka, kerge peataolek.

Ees silmapiiril terendavad maja-kas ja taevani kõrguvad palgivirnad. Ei jõua seda idülli küllaldaselt ene-sesse ahmida, kui saame vastasega tulekontakti. Rünnak jääb toppama, ees on vastase kuulipilduja. Het-keks märkan nukrat nõutust meie rühmaülema silmis. Pakun talle, et saame selle vastase kuulipilduja oma rühma TTga puruks lasta. Aeg näib peatuvat. Aeglaselt, kohutava aeglusega liigub läbi vihma ja tuule väljalastud mürsk. Plahvatus. Tabas. Kuulipilduja kohalt lendab õhku sodi ja räbalaid. Hurraa. Saame rün-nakule asuda. Rühm liigub jagude kaupa edasi.

Vaenlane teab, et ta purustatakse siin ja samas. Olen uhke oma ülema-le, kelle ennastsalgava surmatrotsi-va julguse ja geniaalse juhtimise all suutsime hõivata Pärnu sadama ja vabastada selle vastase ikkest.

Arvan, et see suur sõjasõit on selleks korraks siis õnnelikult lõppenud. Kuid kohe kostab läbi hurraahüüete ja eetrimüra kom-paniiülema terasene hääl. Antakse käsk kohe autodele ronida ja liikuda meie lähtealale.

Meie kompaniiülem, olles teada saanud, et vastane on ennast kind-lustanud linnas vanades kasarmu-tes, otsustab anda neile väärika õppetunni ja vastane ära hävitada. Annan selle käsu kohe edasi ka meie rühmaülemale.

Hakkame liikuma. Nagu ikka, si-gin-sagin ja formatsioon lambakari. Üritan saavutada liikumisel mingi formatsiooni, et oleks julgestatud kõik küljed ja taevas pea kohal, kuid põrgates rühmaülema vastupan-damatule soovile võitlusesse asuda, löön käega.

Liigume kasarmute vahel jooksu-ga varjet otsides edasi. Igast hoonest

Avatud maastikul

asuva lennuvälja

puhastamise vas-

tase üksustest tegi

tublisti raskemaks

asjaolu, et neile

polnud võimalik

märkamatult ligi

hiilida

TAA

VI

TU

ISK

2 | 201616

VÄ

LJA

ÕP

E

Reede, pealelõuna, palju-

del on juba nädalavahetuse

mõtted peas ja kell tiksub

mõnusalt tööpäeva lõpu

poole … aga nagu ikka, kait-

seliitlane ei saa igal reedel

puhkusele keskenduda.

Tekst: TOOMAS PIIRMANN

Sõjalise väljaõppe tasemekursused algavad üldjuhul reede õhtul ja kestavad pühapäeva pealelõunani. Nii venib vabatahtliku kaitseliitlase pidev töönädal 12 päevani, vahel pikemakski. Kaitseliitlased ongi vintsked ega kurda selle üle, ei õp-purid ega õpetajad.

Miks käivad vabatahtlikud inst-ruktorid oma vabast ajast sümboolse tasu eest kaitseliitlasi õpetamas? Mis toimub nendel nädalavahe-tustel? Kas tulla Kaitseliidu Kooli õppima või õpetama? Käesolev lugu püüab vastata nendele küsimustele vabatahtliku seisukohast.

Kuidas saadakse vabatahtlikuks instruktoriks?Kuldreegel kipub olema, et kursuse juhendajad leiavad kursuse käigus inimesed, kelle omadused vastavad vajalikele kriteeriumitele. Nii juhtus minugagi, kui tolleaegne kursuse ülem kapten Ahto Alas (nüüdne Sakala maleva pealik majori au-astmes) küsis „Kotkalennu“ lõpus, kas olen nõus edaspidi koolile appi tulema, kui vaja on. Tänuliku kur-suslasena polnud mul võimalik anda muud vastust peale jaatava.

Instruktoreid leitakse ka endiste tegevväelaste raudvara hulgast, kes on tänased kaitseliitlased. Palju sõltub kursuse ülema suhtlemisos-kusest ja tutvusringist. Koolitajaid on appi vaja paljudel nädalavahe-tustel, sest toimuvad jao-, rühma- ja kompaniiülemate kursused, rühma-vanema ja kompaniivanema kur-sused, rääkimata erialakursustest. Seetõttu on kursuste ülemad ürita-nud jagada koormust ühtlasemalt paljude koolitajate vahel, et ressurs-si jätkuks aastateks.

ÕppenädalavahetusInstruktoritega lepitakse kokku kolm kuud või pikemalt ette. Suu-rim mure kipub olema sellega, kui instruktor vahetult enne õpet teatab, et ei saa tulla. Kursuse ülematel on reserv olemas, aga liiga sage kasu-tamine võib selle ära kurnata. Siit palve vabatahtlikele instruktoritele: aidake leida endale asendaja, kui te ise tulla ei saa.

Kursuse materjalid saadetakse instruktoritele ikka e-postiga ette nagu õppuritelegi. Tuleb kasuks, kui koolitaja tuletab õpetatava materjali ka endale meelde. Tundub naljakas?

KO

IT K

ÜN

NA

PU

U

Õppima koos õppuritega ehk vabatahtlik instruktor Kaitseliidu Koolis sõjalise juhtimise õppesuunal

172 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

Osata vastata

tulevaste

ülemate

küsimustele,

leida nendega

koos lahen-

dusi – sellega

saab hakkama

ainult hea

koolitaja

K O M M E N T A A R

ERIK REINHOLD

Kaitseliidu Kooli pealik

Kui Kaitseliidu Kool 15 aastat tagasi loodi,

otsustati algusest peale, et selles koolis saab

vabatahtlikel olema mitte ainult õppija, vaid ka

õpetaja roll. Sellel otsusel on kolm head põhjust:

praktiline, pedagoogiline ja emotsionaalne.

Praktilisest küljest on tähtis, et kooli majandataks tõhusalt. See tähendab, et pole mõtet hoida alali-selt palgal sellist hulka instruktoreid, nagu võib-ol-la ainult loetud nädalavahetustel aastas vajaksime. Meil peab olema teatud reserv, mida mobiliseerida konkreetseteks õppepäevadeks või -tundideks, lastes neil inimestel muul ajal rakendada oma oskusi ja võimeid mujal. Tänaseks moodustavad kooli alalised instruktorid kogu koolis tegutsevast instruktorkonnast ühe kümnendiku.

Pedagoogilisest vaatenurgast on õpetamine ka üks tõhusamaid õppimise viise. See, et meie vabatahtlikud allüksusejuhid annavad oma teadmisi ja kogemusi teis-tele edasi, aitab ka neil endil oma oskusi süvendada ja arendada.

Emotsionaalselt annab vabatahtlike kaasamine selle vahel nii vajaliku „Me saa-me hakkama!“-tunde. Kui noortel juhihakatistel on õppetundides eest vedamas ja kõrvalt toetamas kogenud vabatahtlikud – inimesed nagu nemad isegi, kes on heaks instruktoriks saanud oma põhitöö kõrvalt õppides ja harjutades, annab see usku ka enese võimalustesse ja suutlikkusse.

2 | 201618

VÄ

LJA

ÕP

E

Nädalavahetu-

sed koolis on

erinevad – on

maastikuharju-

tusi, klassitunde,

loenguid, mitme-

suguste ülesan-

nete lahendamist

Sisseastumiskatsed nooremallohvitse-

ride kursusele möödunud aasta lõpus

KO

IT K

ÜN

NA

PU

U

KR

ISTJ

AN

PR

II

Tegelikult peaks see olema lausa reegel.

Enamasti on koolitajad küll päde-vad. Aga kui nad ei tegele igapäeva-selt rühma- või jaoülema ega -vane-ma ülesannetega, võib-olla ei puutu nendega kokku ka õppustel, sest

nende ametikoht on näiteks pataljo-ni staabis, siis on vaja siiski mõnda asja meelde tuletada. Sellest algab ka instruktorite endi jätkukoolitus või siis naasmine juurte juurde.

Kohati jääb kõrvalt vaadates ka mulje, et mõnel nädalavahetustel on

192 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

koolitaja töö liialt „ette ära kirjuta-tud”. Võib-olla tahavad kursuse ju-hendajad olla kindlad, et õpetatakse täpselt ühtemoodi ja samal tasemel, või siis on koolitajate tase nii erinev? Sellele tasub mõelda.

Kindlasti peab koolitaja aga leid-ma aega küsimustele vastamiseks, arutlemiseks ja tagasiside andmi-seks, isegi siis, kui selleks tuleb aega näpistada vaheajast või toidupausist. Arvan, et nõrk instruktor praagi-takse kiirelt välja. Osata vastata tulevaste ülemate küsimustele, leida nendega koos lahendusi – sellega saab hakkama ainult hea koolitaja. On meeldiv jälgida, et tihti arenevad koolitaja ja õppurid koos.

Mida arvab instruktor kursuslastest?Nagu ikka, on õppenädalavahetu-sed pikad, magamisaega lahedalt käes pole. Üllatavalt motiveerivad on need sellegipoolest. Iga koolitaja näeb tulevikku nendes, keda ta koo-litab. Saan enda kogemusest kin-nitada, et Kaitseliidu Kooli läbinud kursuslased on asjalikud, nutikad, avara silmavaatega ja neid saab ülematena usaldada.

Üks huvitav kõrvalepõige taseme-te võrdluse juurde. Olin möödunud aastal hindaja Lõuna maakaitse-ringkonna õppusel „Sibul“, kus kõrvuti tegutsesid äsja Kaitseliidu Kooli rühmaülema kursuse läbinu, varasema kaitseväekogemusega rühmaülem ja lahingukooli reserv-rühmaülema kursuse (mitte aspi-rantuuri) lõpetanu. Vahe oli suurelt Kaitseliidu Kooli kasuks. Eks oma osa selles oli teadmiste värskuselgi. Hea on tõdeda, et Alu kool on asu-

nud rohima ka seda põldu. Ees on ootamas täiendkursused ülematele.

Mured, naljad ja aruteludNädalavahetused koolis on erinevad

– on maastikuharjutusi, klassitunde, loenguid, erinevate ülesannete la-hendamist. Igav pole mul instrukto-

Õppenädalavahetused on pikad, magamisaega lahedalt käes pole. Üllatavalt motiveerivad on need sellegipoolest.

Kindlasti peab koolitaja leidma aega küsimustele vastamiseks, arutlemiseks ja tagasiside andmiseks.

rina kunagi hakanud. Loodetavasti kehtib see ka õppurite kohta.

Vahel aga läheb kahjuks nii, et liialt palju auru kulub administ-ratiivsele poolele, mistõttu mõni teema jääb ripakile või lõpetama-ta. See kipub olema läbiv mure ka Kaitseliidu õppustel. Lühike näda-

ERMO KARILAID

rühmavanema kursuse ülem

Kaitseliidu kontekstis on

rühmaülemate ja -vanemate

paralleelkoolitamine vajalik

ja hea eelkõige vähese aja-

ressursi tõttu. Kursuslaste

tagasisides oli nurinat eriti

selle üle, et rühmavanem

peab teadma liiga palju

rühmaülema tööst, mistõttu

enda töö jääb justkui taha-

plaanile.

Tegelikkus on aga selline, et toimetatakse ühises inforuu-mis ning hea meeskonnana on mõlemal selles täita oma oluline osa. Rühmavanemal tuleb OLLA VALMIS vajadusel katma ka rühmaülema tegevust, vähemalt mingil perioodil. Nii et paindlik kursuslane ei näe selles mitte takistust, vaid väljakutset.

On paratamatu, et tihti saab ohvitser oma heade allohvit-seride krediidi enda kontole. Sama juhtub ka halbade alloh-vitseride negatiivse mainega. Seetõttu ongi minu hinnangul oluline rühmaülema ja rühmavanema kokkukoolitamine kohe algusest peale. Vabatahtlikke instruktoreid soovin vaid tänada panustatud aja ja pingutuste eest. Loodan, et nende pink pikeneb veelgi ja erakorralisi äraütlemisi enne õppenä-dalavahetusi jääb veel vähemaks. Ilma nende käepikendu-seta on kursuseülemal raske, kui mitte võimatu kvaliteetset õpet läbi viia.

Loodetavasti mõistavad seda ka rahandust korraldavad isikud, kelle tegematajätmised või põhjendamatud viivitused võivad rikkuda selle niigi hapra ressursi toimimist ja seeläbi ei kannata mitte ainult kursuseülemate maine, vaid kogu läbiviidava õppe kvaliteet ja riigikaitse kogutulem.

K O M M E N T A A R

2 | 201620

VÄ

LJA

ÕP

E

K O M M E N T A A R

SILVER KOIT

rühmaülema kursuse ülem

Täna on ainuvõimalik variant, et kursusi viiakse läbi

koos vabatahtlike instruktoritega. Kohati vajab parenda-

mist-ühtlustamist ainult instruktorite tase.

Instruktorite pink on pikk, kujunenud on hea tuumik, millele kasvatan uusi peale varuga. Suurem osa nendest on kooli vilistlased. Vabatahtlik instruktor on reeglina läbinud instruktorikursuse ja ideaalis ühe tasemekursuse kõrgemalt.

AIN NURMLA

rühmaülema kursuslane Valgamaa malevast

Kursuse huvipakkuvamad teemaplokid olid taktikalise

vastase osa ja kaardiharjutus pataljoni tasemel. Ootu-

sed kursusele olid suuremad, eriti taktikaliste meetodite

rakendamise osas, näiteks hiljutiste relvakonfliktide õpi-

kohad. Lahinguliikide käsitlemisel jäid puudu tegevused

pärast lahingu lõppu.

Koolist saime vajalikke baasteadmisi, nüüd tuleb õppustel ennast täiendada ehk teha peenhäälestust. Instruktorid-koolitajad olid kursusel pädevad, teemad huvitavalt üles ehitatud ja hästi läbi viidud.

Grupitööde käigus suunati tandemit rühmaülem ja -va-nem planeerimis- ja rakendusprotsessides arutelusid pida-ma. Vajadusel osalesid arutelus ka instruktorid, kes tõid väl-ja plaanide häid ja veel parendamist vajavaid aspekte ning pakkusid vahel välja alternatiivseid võimalusi ja lahendusi. Arutelud aitasid minul kui kursuslasel mõista koostatud plaanide häid ja arendamist vajavaid osasid. Kui kogemuste pagas suureneb, siis tuleksin ka kunagi koolile appi.

Kaitseliidu Kooli läbinud kursuslased on asjalikud, nutikad ja avara silmavaatega – neid

saab ülematena usaldada

MA

RG

US

LA

AR

lavahetus ei võimalda kahjuks kõiki vajalikke tegevusi läbi mängida ja nii tulebki paljudesse asjadesse suh-tuda loominguliselt või jätta mõned administratiivsed või kaasnevad ülesanded tegemata. Vaidlusi, mida jätta, millest kiiremini üle minna … jätkub kauemaks.

Piike on murtud teemal rühma-vanem versus rühmaülem (sellest kirjutab ka Ermo Karilaid oma kom-mentaaris). See on kohati tekitanud pingeid nii koolitajates kui õppuri-tes. Lahingus peavad rühmaülem ja

-vanem olema nagu sukk ja saabas, aga õppeprotsessis kipuvad nad vahel üksteist segama. Ega siin väga häid lahendusi olegi, mõned asjad tuleb läbi põdeda. Küll on tänu selle-le juhtunud lõbusaid, koomilisi, aga ka vanduma ajavaid seiku. Mõnikord on asjaolude selgitamist jätkunud kauemakski, selle tulemusena on osapooled jõudnud siiski uuema teadmiseni.

Teadmine, mis motiveeribHea tunde annab nägemine, et sinu teadmistest ja kogemustest on kelle-legi kasu. See kasu jõuab loodetavas-ti ülemate kaudu üksusteni ja nii me arenemegi kõik koos. Saad jälgida õppurite kohest arengut õppeprot-sessis – midagi sellist sa igal pool ei näe. See on hea motivaator kooli-tajale. Töötasust siinjuures väga ei räägiks. Üks on kindel – keegi meist ei tee seda raha pärast.

Instruktoriks olemine on pannud teise pilguga vaatama malevas toi-muvaid õppusi. Märkad rohkem õp-puste korraldamise köögipoolt. Juba kasutadki koolist saadud teadmisi ja oskusi igapäevases väljaõppes. Selle kõrval ei lähe rooste ka igapäevased metsa- ja lahingutarkused.

Koolis näeme!

Instruktoriks olemine on pannud teise pilguga vaatama malevas toimuvaid õppusi. Märkad rohkem õppuste korraldamise köögipoolt.

212 | 2016

Möödunud aasta teises poo-

les, täpsemalt augusti lõpust

detsembri alguseni, lihvisid

kaheksa Kaitseliidu instruk-

torit Jõgeva maleva Kirna

väljaõppekeskuses oma inst-

ruktorioskusi. Tulemustega

jäid rahule nii kursuse kor-

raldajad kui kursandid ise.

Tekst: KARRI KAAS

Kokku pea kaheksa nädalat kestnud kursusel täiendasid väljaõppeinstruk-torid oma teadmisi pedagoogikas ja andragoogikas ning õppisid muu-hulgas tunde ette valmistama ja läbi viima. Sõnaga – tuletati meelde seda, mida instruktorid juba varem olid eri-nevatel tasemekursustel omandanud.

„Selle kursuse peamiseks eesmär-giks on kõikide Kaitseliidu inst-ruktorite taset ühtlustada,“ lausus kursuse veebel Gaido Nurmsalu Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosa-konnast. „Lähtusime põhimõttest, et õpetame instruktoreid õpetama asju korrektselt. Kui me teeme ühte asja, siis teeme seda hästi korralikult,“ lisas staabiveebel Nurmsalu

Kursuse veebli sõnul täitis kur-sus igati oma eesmärgi. Kursuselt langes tervislikel põhjustel välja ainult üks mees. Ülejäänud kaheksa

Kaitseliidu instruktorid

asusid end täiendama

KR

ISTJ

AN

PR

II

2 | 201622

VÄ

LJA

ÕP

E

pidasid lõpuni vastu ja puudusid null päeva. „Kaitseliidus on see hea näitaja, isegi tegevväelaste pu-hul,“ sõnas staabiveebel Nurmsalu. Ka peastaabi väljaõppeosakonna ülem major Alari Saega jäi kursuse tulemustega igati rahule. „Kursus oli täielik õnnestumine. Kursuse lõppedes tõid kursuslased oma tagasisides välja, et kursuse käigus õpiti tundide planeerimist, tundide andmist, abivahendite kasutamist ja, mis veelgi tähtsam, rakendama eri-nevaid õpetamismeetodeid,“ lausus major Saega.

Instruktorite täiendkursust hakatakse ka edaspidi läbi viima augusti lõpust det-sembri alguseni.

nvbl REINART ROO,

Rapla malev

Sain siit eelkõige erine-vaid kogemusi. Näiteks kuidas tunde läbi viia, mismoodi õppuritele teadmisi paremini edasi anda ja palju-palju muud sellist.

Järgmistele kursuslas-tele soovitan eelkõige: õppige. Siin saab palju häid ideid nii kursuse-kaaslastelt kui ka inst-ruktoritelt. Ja kindlasti ka nautige seda, sest jumala pull on.

nvbl KIRSTI PAAVEL,

Valgamaa malev

Õppisin siin mitmesuguseid tunniandmise viise ja meetodeid, millega polnud enne kokku puutunud. Näiteks relvadrille, välitunde ja kuidas neid anda, rääkimist ja liigutamist. Kuna ma ei ole pikalt kait-seväes teeninud ja instruktorikogemus on vähene, siis on see kursus mulle äärmiselt väärtuslik.

Teistele soovitan ilma igasuguste eelarvamuste-ta kohale tulla. See on hea kursus.

232 | 2016

VÄ

LJA

ÕP

E

5 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

Instruktorite täiendkursust haka-takse ka edaspidi läbi viima augusti lõpust detsembri alguseni. Kokku ka-heksa nädalat on jagatud mooduliteks

– pedagoogika ja andragoogika, relva-, välioskuste ja sõjatopograafi a tundide planeerimine ja läbiviimine ning välja-õppe-eeskirjal põhinevad tegevused.

Kui pilootkursusest võttis osa ka-heksa instruktorit viiest malevast, siis tulevikus on plaanis mahtu kasvatada paarikümne õppurini. Eesmärgiks on värskendada kõikide malevate kõikide instruktorite teadmisi ja oskusi.

nvbl TÕNIS OTSTAVEL,

Rapla malev

Sain sellelt kursuselt alla päris hea põhja, millega hakata edasi minema. Ma arvan, et see on põhiline, mis ma siit oma kodumalevasse endaga kaasa võ-tan. Teistele soovitan, nagu iseendalegi soovitasin

– töötada usinasti algusest lõpuni kaasa, kuulata kõike ja vastu võtta. See ongi põhiline ning töötab päris hästi.

vvbl VAHUR OJAMETS,

Põlva malev

Kõige väärtuslikum, mis ma sellelt kursuselt kaasa võtan, on kogemus. Uute asjade õppimine ning loomulikult enda värsken-damine. Kuigi ma olen kaksküm-mend aastat instruktor olnud, ei tea ma kindlasti kõike, sest igal instruktoriõppel on omad nipid. Ja loomulikult ei tee paha meelde tuletada mõni vana asi, mis on vajunud unustuse hämarusse.

Teistele soovitan samas vaimus jätkata, nii lihtne see ongi. Inime-sel on teatavasti omadus unus-tada ja vahel peab ka instruktorit raputama, et tal asjad meelde tuleksid.

vvbl URMAS PINDIS,

Võrumaa malev

Ma sain sellelt kursuselt teadmise, et kui meil peaks vaja olema, siis me saame kutsuda omale malevasse lisajõudu, kelle peale võib alati sada protsenti kindel olla. Me räägime kõik ühte keelt ning astume ühte jalga. See on küll vana asja meelde-tuletamine, kuid ka instruktoreid on vaja aeg-ajalt mugavustsoonist välja tuua.

Järgmistele soovitaksin julget pealehakkamist. Ei ole midagi karta, see kursus pole väga pikk ega jookse mööda külge maha.

2 | 201624

INIM

EN

E

VEIKO

REINO

VIK

TO

R NÕ

MM

KAJA-MARIT MANDER

TR

IIN

U K

ÜÜ

NAL

KAD

RE M

AAL

MA

TO

OM

AS

KU

TSA

R

AAR

E K

ABEL

SIIR

I SIT

SKA

252 | 2016

INIM

EN

E

Palju toredaid inimesiEsmakordselt on aasta kait-

seliitlane ja aasta naiskodu-

kaitsja oodatud 24. veeb-

ruaril tänavusele vabariigi

presidendi vastuvõtule.

KK!

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Nais-kodukaitse esinaise ülesandeid täitev Ave Proos andsid 11. jaanuaril Viljandi pärimusaidas äsjavalitud aasta kaitseliitlasele ja naiskodukaitsjale üle rändauhinnad, kaitseliitlase ja naiskodukaitsja pronkskuju. Aasta nais-kodukaitsjaks 2015 valiti Triinu Küünal Naiskodukaitse Jõgeva ringkonnast ja aasta kaitseliitlaseks Aare Kabel Kaitseliidu Järva malevast.

Ka kõik nominendid said Kaitseliidu ülema, kaitsemi-nistri ning kaitseväe juhataja hinnalised kingitused.

Aasta naiskodukaitsja Triinu Küünal astus Naiskodu-kaitsesse 2011. aastal. Tänu terasele taibule ja tegutse-mislustile sai temast õige pea Jõgeva ringkonna suurima, Jõgeva jaoskonna esinaine. Koostöös juhatusega on ta nii vanu liikmeid kodust välja toonud kui ka uusi värvanud. Jaoskonna esinaisena on ta ellu viinud tava, et kõik liik-med saavad kokku vähemalt kaks korda aastas – kevadel metsas ja jõulude ajal toitlustuskursusel, et vahetada häid mõtteid enne koduse peolaua katmist.

Praegu on Triinu Küünal Jõgeva jaoskonna esinaine, Jõgeva ringkonna avalike suhete grupi juht, Jõgeva ring-konna esindaja Naiskodukaitse keskkogul ja Naiskodu-kaitse esindaja Kaitseliidu keskkogul ning kaks aastat ta-gasi valiti ta Naiskodukaitse keskkogu asendusliikmeks.

Aasta kaitseliitlane Aare Kabel on ligi 23 aasta vältel järjepidevalt osalenud Kaitseliidu tegevuses ja väljaõp-pes. Üle kümne aasta on ta olnud kompaniipealik ja pikki aastaid kuulunud Järva maleva juhatusse. Ta on kaaluka sõnaga kompaniipealik. Juhtkonna tasandil ja väljaõppes on ta alati seisnud selle eest, et Kaitseliidu, Naiskodukait-se, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde omavahelised suhted edeneksid.

Suurima tähelepanu on Aare Kabel pälvinud sõja-lis-sportlikel võistlustel osalemisega. Võistlejana on ta osalenud Utria dessandil 11 korda ja Erna retkel 13 korda, lisaks osalemised vastutegevuses ja korraldamismees-konnas neil aastatel, mil ta võistlejana kaasa ei löönud.

Eelmistel aastatel on aasta naiskodukaitsjaks valitud:2010 Kristiina ABEL Tartu ringkonnast2011 Nele PERNITS Rapla ringkonnast2012 Lembe LAHTMAA Sakala ringkonnast2013 Anu SAUE Lääne ringkonnast2014 Kaire LÕHMUS Järva ringkonnast

L I S A I N F O

Aasta kaitseliitlaseks on valitud:2010 Madis MINTEL Lääne malevast2011 Kaupo VARIK Pärnumaa malevast2012 Kristjan BACHMAN Tartu malevast2013 Meelis TINNO Alutaguse malevast2014 Tiia KIIS Võrumaa malevast

2 | 201626

INIM

EN

E

KÜ

LLIK

E TA

MM

EVES

KI

KR

ISTJAN

PAHK

KRISTI RANDLA

REELIKA ROHUSTE

RA

IDO

EG

IPT

IG

OR

TARO

JAN

A O

TS

LEIN

O P

RII

MÄ

GI

272 | 2016

INIM

EN

E

Aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat valiti kuuendat korda. Iga malev ja naiskodukaitse ringkond esitas tiitlile oma nominendi.

Veiko Reino (Alutaguse malev) on meister iga ala peale: maismaal liikuvast tehnikast oskab ta juhtida peaaegu kõike, Avinurme ma-levkonna pealiku abi kohuste kõrval jändab ta noorkotkastega, peab mesilasi ja käib jahil. Kui igav hakkab, voolib puust lusika.

Kadre Maalma (Alutaguse ringkond) töötab kehalise kasvatuse õpetajana ja muudab ringkonna võistlusrajad kolm korda huvita-vamaks.

Toomas Kutsar (Harju malev) on olnud Kose malevkonna juures selle sünnist saadik. Kaitseliitlasena on ta palju õppi-nud. „Õppepäevad, õppused, kursused, praktilised harjutu-sed on andnud teadmisi ja kindlustunde," ütleb ta.

Kaja-Marit Mander (Harju ringkond) alustas Naiskodu-kaitses samal ajal, kui sai alguse Kose jaoskond. Ta võttis kaasa oma teadmised laste tervishoiust: on esmaabiõpetaja ja kohtunik meditsiinivõistlustel.

Viktor Nõmm (Jõgeva malev) tõi riigikaitseõpetajana eelmisel aastal malevasse juurde 12 noorliiget. Ta on maleva formeerimistöö edendaja ja lööb kaasa peaaegu kõiges, mida malevas tehakse. Kait-seliidu kõrvale mahub hobina veel ka judo.

Siiri Sitska (Järva ringkond) jagab oma sära Naiskodukaitse ja kodutütarde vahel, aga see on hea, sest ta toob tüdrukuid ikka Nais-kodukaitse tegemiste juurde. Tema ettevõtmised vaatavad kaugele tulevikku.

Raido Egipt (Lääne malev) on arenev ja õppiv juht. Ta võtab innukalt osa koolitustest ja kursustes ning leiab aega ka selleks, et kättesaadavaid õppematerjale iseseisvalt läbi töötada. Ta peab väga oluliseks laskeoskuse arendamist.

Küllike Tammeveski (Lääne ringkond) arvates on inimeste aitamine tähtsam kõigest muust. Selle tõestuseks on tal peagi taskus parameedikukursuse lõputunnistus. Aga teda on auhin-natud juba ka toitlustamise, side- ja staabierialal.

Igor Taro (Põlva malev) on nelja lapse isa, kelle õlul lasub sel aastal maleva patrullvõistluse „Must kotkas“ korraldamine. ERR-i endise reporterina on tal olnud tähtis osa Kaitseliidu tegevuste tutvustamisel, praeguse rühmaülemana on ta aga mees, kellega võib luurele minna.

Kristi Randla (Põlva ringkond) korraldab ringkonnas grupijuhi abina juba 6 aastat side- ja staabieriala väljaõpet. Töötukassa kar-jääriinfospetsialisti oskuste ja tarmukusega tutvustab ta pisitütre kõrvalt koolides Naiskodukaitse tegemisi ja jõuab veel õigeks ajaks rahvatantsutrenni ka.

Kristjan Pahk (Pärnumaa malev) vedas sisuliselt käima terve Kilingi-Nõmme rühma, kui värbas kõigepealt Kaitseliitu oma klassivennad ja seejärel äratas uinakust ka vanemad olijad. Saarde valla inimesed teavad Kristjanit kui spordiedendajat, kes leidis ja korraldas võimalused Kilingi-Nõmme ja Hääde-meeste laste jalgpallitreeninguteks.

Jana Ots (Pärnumaa ringkond) tunneb ennast eriti hästi metsas ja merel: naisi viib ta igal aastal matkale ja kutsub osa võtma rannakaitserühma õppustest. Lisaks Kaitse Kodule! võib Jana kirjatükke leida ka Pärnu Postimehest ning ajakirjast Pere ja Kodu.

Leino Priimägi (Rapla malev) olla rahulik ja mõnus sell, pealtnäha lihtsa moega maamees. Aga mis välja tuleb

– saarlane! See tähendab, et ka hea huumorisoonega. Leino kätte usaldatakse ikka keerukamad ja vastutusrikkamad ülesanded.

Reelika Rohuste (Rapla ringkond) ütleb „ei“, kui miski talle huvi ei paku. Aga kui pakub, siis hoidke alt. Temast kujuneb ikka liider, kui see ka algul nii mõeldud pole. Rapla naiste kuulsas saali-hokipundis on Reelikal asendamatu koht.

NALMOND MERI

MAIDI TILK

JAAK PÕLDMA

2 | 201628

INIM

EN

E

EGLE REIN

UP

AN

DRU

S SUM

BERG

HENRIK GUTHAN

MAR

IT

BIRG

HO

LTS

HEI

DI T

OR

MET

JAA

NU

S PE

ET

SIG

RIT

SÄ

INA

S

JAN

EK L

EVIN

292 | 2016

INIM

EN

E

Nalmond Meri (Saaremaa malev) päevadesse mahub palju: Sõrve säärel pesitsev kahe lapse isa juhib laevaehitusettevõtet, tegutseb Torgu valla-valitsuses ja Mäebe küla rannaseltsis, edendab MTÜs Sõrve turvalisust ja mis kõik veel. Isikliku eeskuju ja paari hea sõnaga on ta toonud Saaremaa malevasse palju uusi liikmeid.

Maidi Tilk (Saaremaa ringkond) ehitab juba viisteist aastat silda noorte ja Naiskodukaitse vahele. Rahulik ja tasakaalukas Maidi annab alati loogilist ja mõistlikku nõu ning leiab ikka uue mõtte, kui selle järele on vajadus.

Jaak Põldma (Sakala malev) kuulub maleva taastajate hulka. Jaa-gu algatusel ja pideval osavõtul taastati, täiustati ja korrastati mit-meaastase ühise töö tulemusena Lilli lasketiir. Märkimisväärne osa masinatöödest tehti Jaagu oma traktori ja mootorsaagidega ning tema enda kulul. Tema viiest lapsest rohkem kui pooled on samuti Kaitseliidu liikmed.

Egle Reinup (Sakala ringkond) on üks neist, kellele kohe meeldib metsas olla, ükskõik mis kella- või aastaajal. Väljaõppinud kokana hoiab ta ikka toitlustusmeeskonnas maitseainepurgil silma peal – kui ta just võistlusel vööni mudas ei sumpa.

Jaanus Peet (Tallinna malev) on ohvitser suure O-ga. Reaalne lahin-gukogemus, pühendumus ja pealehakkamine on toonud talle kaaslaste lugupidamise. Toompea malevkonna abina ning samal ajal aktiivselt te-gutseva kompaniiülemana on ta suutnud tuntavalt edendada oma üksuste varustust ja tehnikaparki.

Heidi Tormet (Tallinna ringkond) on sidejao ülem ja õpetab sama tööd ka teistele naiskodukaitsjatele. Abivalmis, sihikindel ja väga aktiivne Heidi on ringkonnale tõeliseks aardeks.

Henrik Guthan (Tartu malev) on kõvasti vaeva näinud, et end juhina harida, ja tulemus on ilmselgelt väga hea. Oma rühma vedamise kõrval jagub tal tähelepanu ka Noortele Kotkastele ja tema rühmast tulevad kotkad Kaitseliitu üle küll. Kes käinud Sõjamuuseumis, on küllap nautinud Henriku läbimõeldud näitusekujundust; kes vaadanud

mõnd Front Line Eesti lahingut, on näinud teda ajaloolises rüüs sõjamehena.

Marit Birgholts (Tartu ringkond) on ametilt meedik ja hingelt noortejuht: temas on imetabasel moel ühendatud hooliv meditsiinispet-sialist ja innustav eeskuju lastele. Ta seob ühenduslülina kokku noored ja Naiskodukaitse, Naiskodukaitse ja maleva.

Andrus Sumberg (Valgamaa malev) on rühmapealiku abi, kes toimetab igapäevaselt 30 noore aktiivse mehega Raudkulli rühmas. Tema oli taasise-seisvumispäeva näidislahingu idee autor ja peakorraldaja. Sihikindlat ja ausat kahe lapse isa on Otepää vald tunnustanud valla medaliga.

Sigrit Säinas (Valgamaa malev) on nimi, mille võid leida noorteüri-tustel tehtud elusate ja värviliste piltide kõrvalt nii Kaitse Kodus! kui kohalikus lehes. Naiskodukaitse töö kombineerub mänglevalt Kodu-tütarde tegemistega ja vastupidi – ja nägu on ikka naerul.

Janek Levin (Viru malev) õpetab Kaitseliidu Koolis vabatahtliku instruktorina, juhib kodumalevas miinipildujarühma ja lööb kaasa kõikjal, kus abi vaja. Pühendumus ja korrektsus on oma-dused, mis teda kaaslaste silmis teistest esile tõstavad.

Lea Matusorg (Viru ringkond) on ringkonna meditsiini-grupi eestvedaja ja teda jagub ka teistesse ringkondadesse, niisamuti staabiassistendiks ja formeerijaks. Väike-Maar-ja valla pearaamatupidaja Lea on kolme lapse ema ja kuue lapse vanaema.

Indrek Hunt (Võrumaa malev) astus Kaitseliitu Hiiumaal, aga nüüd on jõudnud ringiga Võrumaa malevasse. Oma sõb-raliku, humoorika ja sooja olemise tõttu klapib ta hästi noorte-ga ja sobib kui rusikas silmaauku igale avalikule üritusele, kus tuleb Kaitseliitu tutvustada. Tööajal õpetab Indrek muusikakoolis kitarrimängu, Kaitseliidu-ajal on ta üks Rõuge-Vastseliina paremaid laskureid.

Kaisa Peedosaar (Võrumaa ringkond) on ringkonna esinaine, kes kahe lapse kõrvalt on naiste töö mõnusalt käima tõmmanud. Väikeet-tevõtjana elavdab Kaisa Võrumaa majandust ja Uma Lehe kaasautorina kultuurielu.

KAISA PEEDOSAAR

LEA MATUSORG

INDREK HUNT

2 | 201630

ME

DIT

SII

N

Kõige tähtsamad on veri ja hapnikLahingus kannatanu käsitle-

mise algoritm ABCDE on nii

NATO liitlaste juures kui ka

meie kaitsejõududes täiene-

nud ühe olulise lisaga, see-

tõttu tähistatakse elupääst-

misjuhendit täna <c>ABCDE.

Tekst: ERMO KARILAID

Eelmises KK! numbris tutvustasin, kuidas juba väikeüksuse ja esimese võitleja tasemel tuleb hakata kooli-tama žguti kasutamist lahinguolu-kordades. Algus tehtud, ei saa jääda poolele teele pidama, vaid tuleb rääkida tervikust ehk meditsiini-komplektist nr 1 (MK1), iga võitleja-ga kaasas oleva meditsiinivarustuse kasutamisest ja selleks vajalikest teadmistest. Komplekti kuuluvad sidemekomplekt, kolmnurkrätik, žgutt ja MIST-kaart.

MIST on akronüüm ingliskeel-setest sõnadest Mechanism, Injury, Signs, Treatment, mille S-tähe ehk

„sümptomite“ punkti all avaneb omakorda algoritm <c>ABCDE.

Meeldiv oli KK! jaanuarinumb-rist lugeda, et meie kaitseliitlased käivad oma tegevust harjutamas ka ülemereliitlaste juures. Artiklis kirjeldati ka üsna hästi toimivat esmaabi lahingus kannatanule. Lisan sellele mõned täpsustused, et abiandmine saaks veel efektiiv-sem. Artiklis väljatoodud algoritm ABCDE on nii NATO liitlastel kui ka

meie kaitsejõududes täienenud ühe olulise lisaga. Elupäästmisjuhendit tähistatakse täna: <c>ABCDE. Nurk-sulgudes lisandunud <c> tähistab massiivseid verejookse (eelkõige kõrgendatud tähelepanu vajavad ar-teriaalsed verejooksud), mis vajavad kohest reageerimist, et kannatanu ei kaotaks väärtuslikku hapniku transpordivahendit – verd.

MIST-kaart on vajalik selleks, et kohe lahinguvigastuse tekkides algaks kannatanu vigastuste fi ksee-rimine. Kaardile märgitakse kogu vigastusega kaasnev info, mis liigub reaalajas kannatanuga kaasa ning millest osa saadetakse vajalikele ta-semetele ka ette, et kannatanu saaks võimalikult head esmaabi.

Oma teenistuspraktika jooksul olen koostanud võimalikult kom-paktse, lihtsa ja kiiresti käsitletava MIST-kaardi formaadi, millel on olemas kõik vajalik koos selgitavate juhistega ning mis on arusaadav ka liitlasvägedele, kellega koos meil tuleb tegutseda nii õppustel kui ka lahinguolukordades. Kuid ütlen

EH

A J

AK

OB

SO

N

kohe, et MIST-kaardi puudumisel on võimalik sama informatsioon kirja panna ka kõige lihtsamale märkmi-kulehele.

Kui MIST-kaarti vaja läheb, siis kasutatakse kannatanu oma, täpselt nagu žguti puhul. See eeldab loomu-likult vähemalt rühmaparameediku tasemel tehtud eeltööd, et igal tema rühma liikmel oleks komplektne MK1. Kõige esimese rea kaardil võib eeltäita (aga ei pea), see aitab kokku hoida lahingutes väga vajalikku aega.

Nüüd täpsemalt MIST-kaardi algo-ritmi igast tähest.

Kaardi päisesse kirjutatakse teenistusnumber, kui seda teatak-se. Kui ei, siis läheb sinna lihtsalt kannatanu nimi, kelle kohta kaarti täidetakse. See on oluline, et näiteks transpordi käigus mahapillatud kaart pandaks õige kannatanu juurde tagasi. Muidu võib juhtuda, et ajuvapustusega võitleja saab endale jalaproteesi, sest tema ravikaart on vahetusse läinud amputeeritud jäsemega kaasvõitleja omaga. Sel põhjusel tasub enda taskus oleva MIST-kaardi esimesele reale kirjuta-da oma nimi.

M (Mechanism) – vigastuse meh-hanism.

Siin tuleb lühidalt kirjeldada, kuidas kannatanu vigastada sai. Lahinguvigastuse kohta kirjutame näiteks: käsirelva tuli. Kui kannata-nu jäi kaudtule alla või viibis miini-plahvatuse lähedal, siis kirjutame: plahvatus. Kui istus avarii teinud auto kastis, kirjutame: liiklusõnne-tus. Kukkus puu otsast: kukkumine kõrgusest jne.

I (Injury) – vigastused.Esialgse info kõige olulisem

rida. Kirja lähevad kõik kannatanu ülevaatusel tuvastatud vigastused. Kui kannatanu astus miinile ja selle tulemusena on vasak alajäse keha küljest lahti tulnud, siis kirjuta-me: vasaku jala amputatsioon. Kui jäi vastase kuulipildujatule alla ja sai tabamuse õlga, siis kirjutame: parema õla kuulihaav. Sellega võib kaasneda vigastuste asukohtade märkimine kaardi pöördel olevale fi guurile.

S (Signs) – sümptomid (<c>ABCDE algoritm)

A (Age) – vanus. NATO väed on vä-lismissioonidel sõduritelt soovinud võimalikult täpset infot ka kanna-tanu vanuse kohta. Kuna teatud va-nuses patsientidel tuleb mõningatel juhtudel kasutada teistsuguseid ra-vivõtteid, on hea, kui kohapeal saab kannatanu vanus näiteks lähedaste abiga võimalikult täpselt fi kseeritud. Tihti piisab aga märkest „laps“ või

„täiskasvanu“.T (Time) – aeg. Nii mõneski ärevas

olukorras kipub ajataju kaduma ja hiljem on sündmuste käiku väga raske taastada. Kui sisseharjunud drillina fi kseeritakse sündmuse juhtumise või kannatanu leidmise aeg, on see mure lahendatud ja ka kõrgema taseme abiandjatel on liht-sam kannatanut aidata.

Lõika kaart välja, kirjuta esimesele reale oma nimi ja lisa isiklikku meditsiinikomplekti!

Teenistusnumber / ZAP code .......................................................................................

MMehhanism (Mechanism)(Vigastuse mehhanism/tekkepõhjus)

IVigastus

(Injuries)

S

Sümptomid /elulised näitajad

(Signs)

<c> – Massiivsed verejooksud (Catastrophic bleeding)A – Hingamisteed (Airways)B – Hingamissagedus (Breathing rate)C – Pulss (Circulation)D – Teadvus (Disability)E – Keskkond (Other signs)

<c> ................... On / Ei ole (Yes / No)A ................... Kinni / Vabad (Clear / Blocked)B ................... x min

C ................... x min

D A V P U

E ........................................ ........................................

TTehtud ravi (Treatment)(žgutt, i/v., lahas jne)

AKannatanu iga (Age)

(täiskasvanu / laps)

T Vigastuse juhtumise aeg (Time of wounding)

Nurksulgudes lisandunud <c> tähistab massiivseid verejookse.

Siit edasi jääb oodata või trans-portida kannatanu kõrgemasse abiandmise etappi. Ootamise ajal hoiame kannatanu tähelepanu all ning iga 5–10 minuti järel kontrol-lime tema elulisi näitajaid (hinga-mine ja pulss), et vajadusel uuesti sekkuda abiandmiseks.

T (Treatment) – tehtud ravi, näi-teks: paigaldatud CAT kell 11.11.

Kannatanu pea kuklasse lükkamine on esmaabivõttena arvestatav abiandmine hingamisteede avamiseks.

Märkused:

L I S A I N F O

MK1 komplekt: esmaabisidemepakk – verejooksude peatamiseks kolmnurkrätik – aitab fikseerida vigastatud jäset ning

on ka muidu kasulik (kuni selleni välja, et paljud võitle-jad kasutavad seda peakattena või higipaelana)

žgutt – massiivsete verejooksude peatamiseks MIST-kaart

ja seeläbi on kõrge ka meie kõigi moraal, mis on ju tegelikult eduka lahingu üks põhialuseid. Kui me oleme harjutanud lahingus kanna-tanute päästmist, neile abi andmist oma oskuste tasemel ja saatmist kõrgemasse etappi paranema, oleme me läbinud TCCC (Tactical combat casualty care) ehk eesti keeli LKK (lahingus kannatanu käsitluse) vaja-liku keti ning võime puhta südame-tunnistusega iseendale otsa vaadata ja tõdeda: oleme endast andnud kõik võimaliku, et meie kaasvõitlejad ei peaks vikatimehele alla vanduma.

<c>ABCDE põhjalikumaltAlgoritm <c>ABCDE avaneb MIST reas S-tähe all.

<c> – massiivsed verejooksud. Tuleb leida võimalikult kiiresti ja peatada. Eelistatud vahend on žgutt ja vajadusel tuleb see paigaldada ot-sekohe, ka vastase efektiivse tule all. Hea väljakutse on žguti paigaldami-se harjutamine õppustel ja baasväl-jaõppes. Kui kannatanu ülevaatusel tuvastati massiivne verejooks ja see peatati, läheb vastav märge ka MIST-kaardile. Žguti paigaldamisel tuleb märkida ka paigaldamise kellaaeg.

A – hingamisteede avatus. Kui on tagatud hapniku transport orga-nismis vere kaudu, siis on tarvis ka veenduda, et organism üldse hapnikku saab. Kui kannatanu on teadvusel ja saab ennast ise aidata, siis viitab juba tema kõnelemine sellele, et ta suudab hingata. Kui ta on (näiteks plahvatuse tagajärjel) jäänud sundasendisse, mis blokee-rib hingamisteed, siis tuleb teda otsekohe abistada. Kannatanu pea kuklasse lükkamine on esmaabi-võttena arvestatav abiandmine hingamisteede avamiseks. Teadvu-setule kannatanule tuleb seejärel anda ka õigesti teostatud püsiv küliliasend. Märge hingamisteede

MIST-kaart on abiandjale ühtlasi heaks spikriks kannatanule abiand-mise järjekorra kohta. Kui kõrval oleva lahingupaarilisega, kes on väga tihti ka hea sõber, midagi halba juhtub, on MIST-kaart hea abimees, kes tuletab kiirelt meelde, et kohe on vaja leida verejooksud (eelkõige massiivsed, eks) ja need peatada ning seejärel tagada hingamisteede avatus, et püsiksid kõige vajaliku-mad elulised näitajad.

Kui me oskame lahinguolukor-ras tuua vigastatud võitleja välja vastase efektiivse tule alt – nii, et me ise jääme terveks ja kannatanule on antud elusäästvat esmaabi –, kui me teame, oskame ja abistame kanna-tanut vastavalt etteantud juhistele ning suudame ta ette valmistada kõrgema taseme abiandmiseks ja transpordiks, on meie võitlejate ellujäämise võimalused suured

33

ME

DIT

SII

N

L I S A I N F O

MIST (Mechanism, Injury, Signs, Treatment) – sõduri isiklik infokaart, millele kantakse esmaabi andmisel tema vigastused. Vaata ka näidist

<c>ABCDE (<Catastrophic Haemorrhage Control> , Airways, Breathing, Circulation, Disability, Exposure) ehk massiivsed verejooksud, hingamisteede avatus, hinga-missagedus, pulsi sagedus, teadvus, keskkond. Algoritm kannatanu sümptomite kirjeldamiseks

TCCC (Tactical combat casualty care) ehk eesti keeli LKK (lahingus kannatanu käsitlus) sisaldab lahingus kannata-nute päästmist, esmaabi andmist ja kõrgemasse etappi transportimist

MK1 (meditsiinikomplekt nr 1) – meditsiinivarustus, mis peab kaasas olema igal sõduril: sidemepakk, kolmnurkrä-tik, žgutt ja MIST-kaart

Akronüüm – sõnade algustähtedest moodustatud ning sõnana häälduv nimetus, näiteks NATO (North Atlantic Treaty Organisation) ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organi-satsioon

Algoritm – eeskirjade kogum kindlat tüüpi ülesannete lahendamiseks, lahenduseeskiri

avatuse kohta kantakse MIST-kaar-dile.

Esimesed kaks esmaabivõtet on kannatanu seisukohast kõige vajali-kumad ja tuleb ära teha võimalikult kiiresti. Veri ja hapnik on organismi eluspüsimiseks olulisimad. Kõik järgnev on samuti tähtis, aga selle teostamisega saab oodata ka hetke-ni, mil ei viibita enam eluohtlikus tsoonis, näiteks vastase tule all.

B – hingamissageduse määrami-ne. Lahinguolukorras ei pruugi pii-sata ainult kuulamisest, tuleb aseta-da käed varustuse alla rindmikule ja saada adekvaatne tulem ühe minuti jooksul tehtud hingamiskordadest. Tulem kantakse MIST-kaardile.

C – pulsi sagedus. Mina koolitan jao tasemel kannatanu pulsisage-dust määrama kahest kohast: kõige-pealt randmelt ja kui sealt ei suuda tuvastada, siis kaelalt. Kui pulss on leitav randmelt, võib abiandja tunda natuke kergendust, vererõhk on veel piisaval tasemel. Kui kaelalt, siis võib samuti kergendust tunda

– kannatanu siiski elab. Kõrgema taseme meedikud palpeerivad pulssi ka küünarvarre õndlast, kubemest või mõningatel juhtudel ka jalgadelt, aga sellega ei pea hea lihtsõdur en-nast vaevama. MIST-kaardile läheb kirja mõõdetud pulsilöökide arv ühe minuti jooksul.

D – teadvus. Lihtsustamaks lahin-guolukorras kiiret hinnangu and-mist teadvusele, kasutame liikumist lihtsamalt keerulisemale:

A (alert) – kannatanu on teadvusel ja kõneleb;

V (verbal) – kannatanu reageerib abiandja kõnele;

P (pain) – kannatanu reageerib abiandja põhjustatud valule;

U (unresponsive) – kannatanu ei reageeri, eeldame teadvusetust.

Vastavale tähisele MIST-kaardil tõmmatakse ring ümber.

E – keskkond. Iga traumaseisun-dis kannatanu reageerib väliskesk-konna mõjutustele otsekohe. Kuna viga saanud isiku organism pöörab kõik vabad ressursid vigastusega te-gelemisele, hakkab kannatanu kohe jahtuma ning selle vältimiseks tuleb pärast kõikide esmaabiprotseduuri-de läbimist kannatanu soojalt kinni katta. Enne kinnikatmist tehakse ära kõik see, millega ei olnud kõige kiirem, s.o lahastamised, väiksema-te haavade sidumised, muud fi ksee-rimised jms.

EH

A J

AK

OB

SO

N

2 | 201634

Ka linnas saab

üle elada

Novembris õppisid Kait-

seliidu üleelamisõppe

instruktorid üleelamist

hoonestatud alal endise

Rummu vangla territoo-

riumil. Rahva mäletamist

mööda leidis viimane

selline kursus aset roh-

kem kui 10 aastat tagasi.

Tekst: KRISTJAN PRII

Illustratsioonid: MEHIS BORN

352 | 2016

EL

LU

JÄÄ

MIN

E

kui ka purukspommitatud majades. Kõlbab isegi enam-vähem terve auto, kuigi pikema peatumise korral tuleb mugavaks äraolemiseks teha selles mitmeid parendusi.

Väikeelamurajoonis võib hea õnne korral leida korraliku küttekol-de, aga suuremas linnas peab selle tõenäoliselt tünnidest või kividest ise ehitama. Õhku jääb muidugi kü-simus: kas lihtsam on metsas ilma kirveta küttepuid hankida või linnas kirvega parketti üles katkuda?

Vett leida on Eestis lihtne. Maal on rohkelt kraave, jõgesid ja jär-vi, kust hankida janukustutust. Mõistlik oleks vesi enne tarvitamist fi ltreerida või keeta, aga kui selleks ei ole võimalust, kannatab ilma tõsisemate tagajärgedeta tarvitada ka puhastamata vett.

Linnas leidub samuti kraave ja ojasid, heal juhul jõgesidki, aga kui elektrit pole ja kanalisatsioon ei toimi, siis võib kindel olla, et see vesi juua ei kõlba. Seega on vee fi ltreeri-mise ja puhastamise oskus äärmi-selt oluline.

Metsas korraliku kõhutäie hanki-mine on paras peavalu. Tuleb tunda taimi, osata käepäraste vahenditega kalastada ja küttida. Sama kehtib ka linna kohta, kuigi korralikke kalapüügivahendeid leiab asustatud alalt märksa tõenäolisemalt. Seevas-tu linnas küttimine muutub huvita-vaks väljakutseks stiilis: kas naabri kass või naaber ise?

Linnas ellujäämiseks tuleb aga erilist tähelepanu pöörata julgeole-kule. Oht inimeselt inimesele on kõige suurem ikka seal, kus on ini-mesi rohkem, sest meeleheide viib ka meeletute tegudeni. Võib-olla seetõttu peakski asetama julgeoleku linnas ellujäämise „kolme reeglis“ peavarju ja vee vahele.

Linnaolud võimaldavad kasutada oma innovaatilisust ja kui otsene oht ei ähvarda, siis on võimalik jäänustest ja vrakkidest teha endale päris mugav äraolemine. Piire sea-vad siin pigem silmaring ja käelised oskused. Allpool mõned avardavad ideed.

KR

ISTJ

AN

PR

II

Linnas ellujäämisest lähemalt Inimene peab saama sooja, ta peab jooma ja sööma. See „kolme reegel“ kehtib linnaoludes samamoodi nagu vabas looduses, sest keskkonna muutudes baasvajadused ei muutu. Võrdleme natuke linna ja loodust. Iga olukord on erinev, kuid proovi-me vaadata üldist pilti.

Reegel ütleb: halva ilma käes vee-da kõige rohkem kolm tundi. Metsas tähendab see esmalt kiiret varjualu-se ehitamist ja seejärel tule tegemist või vastupidi. Hoonestatud alal peavarju pärast väga muretsema ei pea – ulualust leiab nii mahajäetud

Veefi lter Tavalise veefiltri üks põhi-komponente on turvas. Lin-nas seda hankida on muidugi raske, kuid mitte võimatu. Näiteks lillepoodidest või ehituspoodide aiandusosa-kondadest. Jälgida tuleks ainult, et turvas oleks väeti-sevaba. Kui turvast ei leia, siis aitab suurema osa kemikaale ja raskemetalle välja filtree-rida ka mitmekihiline söe- ja liivafilter, kuid kindlasti tuleb vett pärast keeta.

2 | 201636

EL

LU

JÄÄ

MIN

E

SaepuruahiKui kõik lauad on saekaatritest ära viidud ning tuhaks põ-letatud, siis saepuru pole ilmselt puutunud keegi. See on suur viga, sest õiges ahjus annab saepuru kaua sooja.

Saepuruahju ehitamiseks lao 200-liitrise vaadi põhja telliskivid. Aseta nende peale umbes 150-liitrine tünn, mille põhja tee umbes 8 cm läbimõõduga auk. Torka selle sisse toru või kooritud puidust pulk ning tambi tünn saepuru täis. Võib ka pisut niisutada, et mass hoiaks paremini vor-mi. Lõpuks raputa saepurule tuhka või liiva, et see pealt ei süttiks. Tõmba toru või pulk saepurust välja nii, et saepuru keskele jääb auk, ning kata suurem tünn kaanega. Kaane sisse tee auk korstna jaoks. Lükka korstna toru kahe vaadi vahele, kuid mitte päris põhjani välja. Tähtis on, et õhk ja soojus saaks vaadis ühtlaselt ringi liikuda. Seejärel lõika suurema vaadi küljele alla auk tuha jaoks ning tee vaadile tuli alla.

Rohkem ei ole vaja selle tünni all tuld süüdata, saepuru hõõgub iseseisvalt, kuni on otsa saanud. Saepuruahi on väga tõhus – ühe tünnitäiega saab hakkama 7–10 tundi.

Tulekustutist külmkappKui konservid on otsas ja keldritest enam midagi võtta pole, siis saab ehk abi kalastamisest ja küttimisest. Kui saak on suurem ja ülejääki ei õnnestu suit-sutada, marineerida ega soolata, siis on CO

2-tulekustutiga võimalik teha kuiva

jääd. Selleks tuleb muidugi leida sobiv kustuti, neid on tavaliselt tööstushoone-tes. Tegutsemise ajal on vaja kaitsta oma käsi, sest kuiva jää temperatuur on alla

-70 °C. Pane kustuti otsa riidest kott, suurem

sokk, padjapüür vmt ning lase kustutist sellesse süsihappegaasi umbes 7 sekun-di vältel. Seejärel noki koti sisse tekkinud kuiv jää välja ja aseta külmkasti, mille võid ise valmistada näiteks vahtplastist või ehitusvahuga vooderdatud papp-kastist. Asja ajab ära ka vana külmkapp. Korralikult tehtud lahenduses säilib toit päevi, kui kuiva jääd vahepeal juurde lisada.

KeevitusKui üleelamisolukorras on vaja midagi keevitada, aga keevitusaparaati pole parasjagu käepärast, siis tuleb seegi ise teha. Vaja läheb kahte või kolme sõiduauto akut, käivituskaableid ja elektroode. Akud ühenda ja-damisi, nii on võimalik saavutada kõrgem pinge. Mas-sijuhe läheb keevitatava objekti külge, teise otsa jääb elektrood. Vajaminevate akude hulk sõltub materjalist ja elektroodist ning selgub katse-eksituse meetodil. Kindlasti tuleb keevitamisel kasutada kaitsevahendeid.

Linnas ellujäämiseks tuleb aga erilist tähelepanu pöörata julgeolekule.

372 | 2016

EL

LU

JÄÄ

MIN

E

Generaator Autoakudest saab voolu juba päris paljudele asjadele. Kui juhtute leidma veel inverteri, mis teeb 12 voldist 220, või oskate seda ise ehitada, siis on kodutehnika kasutaminegi käegakatsu-tav reaalsus. Nüüd on vaja ehitada veel akude laadimise süsteem.

Vajalikke võtmeid, näpitsaid ja tange leiab ikka kuskilt. Lisaks tuleb hankida üks generaa-tor, näiteks sõiduautolt, ja üks kahetaktiline mootor, mis on mõeldud pikemaajaliseks töö-tamiseks. Hästi sobib muruniiduki mootor.

Aseta kõik mootorid ühele tasapinnale, pane peale rihm ja pinguta see ning ühenda seadel-dis akuga. Generaatori ja mootori hoorattad peavad olema võimalikult ühel joonel ja nii mootor kui ka generaator peavad olema kõvas-ti kinni, vastasel juhul on oht, et viskab rihma pealt maha.

Viimaks käivita mootor ja vii väikese traadiju-piga juhe aku plussklemmilt umbes sekundiks generaatori külje peal asuvale ergastusmähi-sele. Õnnestunud ühendusest annab märku mootori tööhääle muutus. Kui kõik on õigesti tehtud ja asjad töötavad korralikult, siis peaks aku laadima.

Puugaas Puugaasi on kõige lihtsam toota järgmiselt. Süüta 200-liitrisesse tünni lõke. Võta 20-liitrine bensiinikanister, pane selle korgi otsa umbes meet-ripikkune metalltoru, mille otsas on kraan. Topi kanister puujuppe nii täis, kui vähegi võimalik. Aseta kinnine kanister lõkkesse ja hoia kraan lahti.

Praktiliselt kohe hakkab eralduma veeaur, seejärel vesinik koos vingu-gaasiga, mis põleb suurepäraselt. Aeg-ajalt katseta, kas aurus on piisa-valt gaasi. Kui see süttib, sulge korraks kraan ja ühenda selle otsa voolik, millega juhtida gaas õigesse kohta, näiteks mootori karburaatorisse.

HAM-raadiovastuvõtja See on ilmselt üks lihtsamaid vahendeid, mille abil end välismaa-ilmaga kursis hoida. Vaja on ainult antenni, mille saab teha traa-dist; mähist, mille saab samuti valmistada traadist, ja heliväljundit. Kuna see lahendus ei ole väga võimas, oleks hea ühendada see näiteks muusikakeskuse või autoraadioga läbi AUX-ühenduse. Aitab seegi, kui enne kõlareid lisada trafo, mille võib leida kust iganes – uksekellast mikrolaineahjuni.

2 | 201638

Kuidas segada mereala valitsemist

Tuleb kohe märkida, et enne Teist maailmasõda ja ka hiljem räägiti Eestis rannakaitsest. Rand on aga merd äärestav maismaaosa ranna-joonest kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini ja selle kaitsmisest üksi ei piisa, vähemalt tänapäeval. Ran-nik on aga rannalähedane maismaa- ja veeala koos seal paiknevate saarte, laidude ja rahudega. Kuigi inimene elab maismaal, pole tänapäeval enam võimalik merelt lähtuvale sõ-jalisele ründele vastu astuda pelgalt mõnekümne meetri laiust rannari-ba kaitstes. Seetõttu tuleb rünnakut merelt tõrjuda kogu rannikuala ulatuses. Oleme mereriik ega saa ei-

Mereriigi Eesti hästi liigendatud rannajoon on

ligikaudu 3795 km pikkune ja viimaste mõõtmis-

te andmetel pikeneb veelgi. Sellest umbes 310 km

moodustab Hiiumaa samuti suhteliselt hästi liigen-

datud rannajoon, mistõttu ei saa meie riigi kaitsest

rääkides üle ega ümber rannikukaitsest.

Tekst: MART REINO

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

rata rünnakut merelt, niisiis peame selleks ka valmis olema. Seda enam, et meie potentsiaalne vaenlane asub meiega ühise mere kaldal ja tal on meresõjaline võime nii Soome lahe idasopis kui ka endisel Ida-Preisi-maal. Vaatamata Mistralide tehingu ebaõnnestumisele on oht ikkagi väga suur ja võib osutuda reaalseks.

Sissisõda merelPeab mainima, et kuni viimase ajani ei peetud meil rannikukaitset väga oluliseks või jäeti see vähemalt mainimata. Mureks on see olnud aga paljudes mereäärsetes Kaitselii-du malevates ja juba pikka aega ka

Hiiumaa malevkonnas. Üle riigi on teema päevakorda tõusnud seoses möödunudsügiseste sündmuste-ga Rootsi saarestikes ja nüüd ka Soome ja Baltimaade ranna lähistel toimuvaga. Olenemata ajendist on rannikukaitsega seotud küsimusi tõstatada igati asjakohane. On ju meie rannikukaitse kahjuks pikaks ajaks unarusse jäänud. Ranniku-kaitset tuleb aga vaadelda koos nii maismaa- kui õhuoperatsioonidega, sest ainult ühe valdkonna eelista-mine tänapäeva sõjas efekti ei anna ega võitu too.

Erinevalt maismaast merd otse-selt vallutada ei saa ja seetõttu on sõ-M

ER

IKE

AN

NU

K

392 | 2016

japidamise eesmärk merel mereala valdamise saavutamine, mida aja-looliselt kutsutakse merevõimuks. See seisneb mereala ärakasutamises oma eesmärkidel. Seda saavad teha ainult tugevad mereriigid. Väikese rannikuriigi ülesandeks on takis-tada oma mereala valdamist – kui ise vallata ei suuda, siis teed selle vähemalt teisele keeruliseks. See tä-hendab tegelikult sissisõja taktikat, kus nõrgem saab vaenlasele anda kiireid varjatud lööke ning kadu-da saarekeste ja abajate labürinti. Sellist mereala valdamise takista-mist nimetatakse NATO strateegias väikesõjaks.

Tänapäevase sõjapidamise ühend-iseloomu tõttu pelgalt rannikukait-set eraldi enam ei käsitletagi, pigem räägitakse rannikuala sõjapidami-sest, mis ühendab endas amfi ibse sõjapidamise mõlemat, nii ründavat kui kaitsvat poolt. Eestis aga puudu-vad sellise sõjapidamise vahendid ja võime. Nii peame siiski enam tähele-panu pöörama traditsioonilisele rannikukaitsele, sest oht merelt on endiselt suur.

Jalaväega dessandi vastuKahjuks tuleb nentida, et tänapäeva vaenlase laevade ründerelvastu-ses on suurtükid ja raketid, mis on

võimelised juba suurelt kauguselt neutraalvetest andma tulelööki suurele osale meie riigi territooriu-mist. Nende relvadega on võima-lik tagada ka määratu tuletoetus vaenlase dessandile. Dessant on aga määrav territooriumi hõivamisel ja ikkagi vajalik võidu saavutamiseks. Seetõttu üritab vaenlane kindlasti dessanti maandada ja kaotuste vältimiseks sooritada see ranni-kulõigule, kus kaitsjaid ei ole. Siin saab otsustavaks kiirus – kumb pool, kas vastane või kaitsjad, suudab oma lahinguvõimet dessandikohta liigutada. Kui vaenlase laevastik on võimeline dessandikohta valima

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

2 | 201640

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Oleme mereriik ega saa eirata rünnakut merelt, niisiis peame selleks ka valmis olema.

käigult, nõuab kaitsvate maaväe-üksuste ümberpaigutamine tundu-valt rohkem ressursse ja aega ning seetõttu ei ole dessanditõrje jalaväe-ga rannaliival eriti tõhus. Pealegi puuduvad meie jalaväel kahjuks efektiivsed dessanditõrjevahendid.

Jalaväega dessanti tõrjudes on võimalusi põhiliselt kaks. Esiteks võib juhtuda, et dessantüksus ja kaitsjad ei kohtugi, sest vastane maabub seal, kus kedagi ei ole, ja lii-gub kiiresti oma sihtmärgi suunas. Teiseks võib dessant oma massiivse tuletoetuse katte all kaldal ootavat jalaväge lihtsalt eirata ning tungib planeeritud minimaalsete kaotuste-ga ikkagi edasi oma eesmärgi sihis. Meil on küll olemas teatud hulk tankitõrjerelvi ning peagi saavad need olema sõjanduse viimase sõna tasemel, kuid need ei suuda tõhusalt tõrjuda meredessanti. Tankitõrjerel-vade laskeulatus on suhteliselt pii-ratud, dessantalused ei pruugi tulla rannal asuva võitleja laskeulatusse ning tankitõrjerelv ei tee sõjalaevale ka piisavat kahju, et kallaletungi peatada.

Tõhusad laevatõrjerelvadPeab arvestama, et tänapäeval on rannikukaitse põhirelvaks laevavastane rakett, mida saab välja tulistada nii laevadelt kui ka maapealsetelt mobiilsetelt sõi-duvahenditelt. Kõige tõhusam on muidugi paigutada raketid vees liikuvatele alustele, siis on võimalik vaenlast tuvastada, talle läheneda ja kahjutuks teha ühelt platvormilt. Rannikukaitse peamised vahendid on seega raketilaevad, peale selle konventsionaalsed allveelaevad, miiniveeskajad, ründelennukid ja mobiilsed rannikukaitse raketipa-tareid. Kindlasti tasub kaaluda ka torpeedode taaskasutamist, kuigi enamiku NATO riikide torpeedo-kaatrid on poliitilistel ja taktikalis-tel kaalutlustel maha kantud. Üheks odavamaks ja tõhusamaks laevatõr-jerelvaks on aga jätkuvalt meremiin. Seda illustreerib näiteks tõsiasi, et

412 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

ligi kolmveerand USA sõjalaevade lahingukahjustustest Korea sõjast saadik on meremiinide põhjustatud.

Meil väikeriigina sellised tõhusad relvad kahjuks peaaegu puuduvad, küll on nad aga olemas paljudel meie liitlastel ja seega saame NATO raames nendega arvestada. Samas tuleb meil endil vastu võtta vaenla-se esimene rünnak ja vastu pidada kuni liitlaste saabumiseni. Õnneks on liitlaste kohalolek viimasel ajal suurenenud. Läänemerel on elav-nenud liitlaste laevastiku tegevus ja Ämaris baseeruvad lisaks liit-laste hävitajatele juba mõnda aega Ühendriikide ründelennukid A-10 Thunderbolt, mida ka Hiiumaa tae-vas aeg-ajalt näha võib.

Kaitseliidu panus mereseiresseRannikukaitse tõhusus sõltub aga eelkõige mereseirest. Mereseire tulemus on mereolukorrateadlikkus, teadlikkus kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada meie riigi julgeolekut. Kuigi politsei- ja piirivalveamet teeb mereseiret piiri valvamiseks ja merepäästeks, puudub Eestil sõjaline mereseirevõi-me. Meie mereseire on üles ehitatud rahuaja vajadustele ja eeldab, et kõik vaenlase laevad, sealhulgas all-veelaevad, sõidavad meie vetes vee peal ja näitavad oma lippu. Selliseid eeldusi ei saa kahjuks aluseks võtta sõjalisel planeerimisel. Seega tuleb ka mereseires suures osas tugineda liitlaste laevastikule.

Hoolimata aga paljudest täna-päevastest elektroonilistest abiva-henditest on sõjalise tuvastamise peamine vahend ikkagi inimsilm koos optikaga. Ainult inimfaktorile tuginedes on võimalik täpsustada ja otsustada, kelle vastu surmavat jõudu kasutada, ning ainult sellise täpsusega andmetest on kasu liitlas-te mereoperatsioonide teostamisel meie kaitseks. Siin tuleb mängu ka Kaitseliit. Kuigi see ei saa käesole-val ajal olla olulise tähtsusega, võib

Kohalikud kaitseliitlased tunnevad oma rannikut ja teavad kohalikke mereolusid kõige paremini.

kaitseliitlaste panusest siiski teatud kasu tõusta. Kohalikud kaitseliitla-sed tunnevad oma rannikut ja tea-vad kohalikke mereolusid kõige pa-remini ning võivad merelt nähtuvat ohtu suhteliselt hõlpsasti tuvastada. Ka Rootsi rannikuvetes tuvastasid tundmatu veealuse objekti kõige-pealt kohalikud randlased.

Seetõttu püüavad ka meie ma-levkonna kaitseliitlased mereseire-le kaasa aidata. Juba möödunud aasta veebruari lõpus toimus meie malevkonna staabis üleriigiline mereseireõppus paljude mereäärse-te malevate esindajate, reservmere-väelaste ja merepäästjate osavõtul. Õppusel püüti kaardistada ranniku-ala ja leida murekohti, kus on võima-lik kaasa aidata meie rannikukaitse parandamisele. Suve jooksul on meie tragid kaitseliitlased püüdnud teostada seiret ka merel, kasutades selleks kättesaadavaid pealveealu-seid, ja on tuvastanud paljusid meie rannikumerel seilavaid võõraid objekte.

Kuna Hiiumaa lääne- ja põhja-rannikust mööduvad rahvusvahe-lised laevateed, on nende jälgimine oluline ka rannikukaitse seisuko-hast. Jälgimine merelt on meil veel lapsekingades, kuid kaitseliitlased saavad seiret teostada vähemalt rannikult. Selleks kaardistame parimad kohad, kust on võimalik seiret läbi viia varjatult ja suurema raadiusega. Viimasel rannikukaitse-õppusel osales märkimisväärne hulk kaitseliitlasi, samuti meile tuttavad Soome reservväelased. Et ka Soome on mereriik ja kaitset vajavad nii mererand kui ka idapiiril asuvad suured järved, said soomlased anda meile tõhusaid näpunäiteid mere-seire teostamiseks kaldajoonelt.

Seega saavad kaitseliitlased, vaatamata piiratud ressurssidele ja vahendite nappusele, siiski panus-tada meie rannikukaitsesse ja kaasa aidata turvalisema julgeolekukesk-konna loomisele. Mereriik vajab kaitset ka merelt.

ME

RIK

E A

NN

UK

2 | 201642

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Elukestev õppimine ja organisatsioonEuroopa haridusterminoloo-

gias jaotatakse õppimine ja

haridus tänapäeval tavapä-

raselt kolmeks: formaalne,

mitteformaalne ja informaal-

ne õppimine.

Tekst: SANDER KIVILOO

Formaalset õpet võib seletada kui õppekava järgi õppimist haridus-asutuses, kus omandatut tõendab kvalifi katsioon või sertifi kaat. Mitte-formaalse õppimise all mõistetakse õppimist väljaspool haridusasutusi ja selline õpe on tihtipeale kujun-datud kindla inimeste grupi õppi-misvajaduse järgi. Informaalne õpe hõlmab igasugust õppimist, näiteks töö käigus või vabal ajal perekonna ja sõprade ringis, see ei ole struk-tureeritud ja sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad. Tänapäeval pälvivad formaalhariduse kõrval rohkem

tähelepanu just mitteformaalne ja informaalne õppimine – rõhuta-maks, et õppida saab kõikjal.

Mitteformaalne õpe on paindlikMitteformaalseks õppeks (non-for-mal learning) võivad sobida mitme-sugused keskkonnad, mis ei pruugi olla loodud ainult või peamiselt õpe-tamiseks ja õppimiseks. Mittefor-maalne õpe on eesmärgistatud, kuid põhineb vabatahtlikkusel. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koo-litajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe

432 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

õpe tunnistuse saamisega, kuid on siiski korraldatud õppe-eesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses. Mitte-formaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese east sõltumatut teadlik-ku arenemist sotsiaalses keskkon-nas. Seda iseloomustavad järgmised omadused. Eesmärgipärasus ja kavatsus-

likkus. Erinevalt informaalsest õppimisest pole mitteformaalne õppimine juhuslik; õppimis-tegevusel on teatud eesmärgid, õppetegevus on neile vastavalt organiseeritud ja struktureeritud.

Vabatahtlikkus. Õppimise oluline alus on õppija motivatsioon.

Õppijakesksus. Õppimisprotsessi ülesehitus tugineb õppija vara-semale kogemusele, teadmistele ning enesetäiendamise vajaduse-le.

Paindlikkus. Paindlik lähenemi-ne on vajalik nii mitteformaalse õppimistegevuse protsessi, struk-tuuri, keskkonna kui ka meetodi-te väljatöötamisel.

Kättesaadavus kõigile. Ideaalis on mitteformaalne õppimine kät-tesaadav ja jõukohane igaühele, olenemata eelnenud õpikogemu-

sest, oskuste-teadmiste tasemest, majanduslikust olukorrast vms.

Püüdlus individuaalse ja sotsiaal-se õppimise tasakaalu poole.Mitteformaalne õppimine on

paindlik, õppijakeskne, sotsiaalne ja vabatahtlik ning soodustab maa-ilmapildi ja väärtuste kujunemist. Loomult kannab mitteformaalne õppimine demokraatlikke, osale-misega seotud väärtusi, sest see ei toimu autoriteedi ühepoolsete sõnumite kaudu, vaid pigem ühist teadmist luues.

Kaitseliit kui koolitajaKaitseliidu väljaõppel on suuremal või väiksemal määral kõik mittefor-maalse õppe omadused. Kaitseliit, kuhu kuulub üle 25 000 vabataht-

liku, on arvatavasti kõige suurem mitteformaalset täiskasvanuhari-dust pakkuv organisatsioon Eestis. Igal aastal viiakse siin läbi väljaõpet kümnete tuhandete inimpäeva-de väärtuses. Me võime ütelda, et Kaitseliit mõjutab järjepidevalt lugematu arvu inimeste enesearen-gut, minapilti ja väärtushinnanguid. Seetõttu on meil organisatsioonina nende inimeste ees tohutu vastutus, et pakkuda kvaliteetset ja õppijast lähtuvat väljaõpet.

Kuidas aga mõjutavad need ini-mesed ja nende õppimine omakorda meie organisatsiooni? Tänu viimas-te aastate arengutele majanduses ning elukestva õppe populaarseks muutumisele Euroopas on täiskas-vanukoolitus tõusnud tähelepanu

IST

OC

K/R

OM

OLO

TA

VA

NI

Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese east sõltumatut teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas.

2 | 201644

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

keskpunkti ka Eestis. Lisaks täiskas-vanuhariduse ja -koolituse muu-tunud kontekstile elame me üha rohkem konkureerivas julgeoleku-keskkonnas ja meie ümber on palju kriise. Ettenägematute olukorda-dega toimetulekuks ei piisa enam ühe organisatsiooni traditsiooni-listest vahenditest ega lineaarsest mõtteviisist. On vaja suurt hulka teadlikult enesearenguga tegelevaid inimesi.

Õppiva organisatsiooni eelisedInimestesse investeerimist nähakse maailmas kasvava tähtsusega prot-sessina ning selle üheks põhjuseks on, et üks organisatsioon suudab tänapäeva konkurentsis püsima jääda vaid siis, kui kasutatakse ära iga inimese teadmiste ja loovuse potentsiaal. Kui organisatsioon soodustab ja toetab õppimist, siis julgustab see õppima kõiki organi-satsiooni liikmeid ning lõppkokku-

vad, kuidas üheskoos õppida. Õppiva organisatsiooni peamiseks erinevu-seks teistest organisatsiooni aren-damiskontseptsioonidest on suhtu-mine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse. Õppiv organisatsioon ei rõhu niivõrd uue teadmise omanda-misele (know-how), kuivõrd olemas-oleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Lisaks iseloo-mustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides. Organisatsiooni õppi-mine on rohkem kui lihtsalt indivii-dide õppimise summa, see lähene-

Kaitseliit, kuhu kuulub üle 25 000 vabatahtliku, on arvatavasti kõige suurem mitteformaalset täiskasvanuharidust pakkuv organisatsioon Eestis.

EN

N S

UT

TIN

G

võttes areneb ka organisatsioon ise. Sellest mõtteviisist on välja kujune-nud õppiva organisatsiooni käsitus. Õppiv organisatsioon õpib pidevalt ja kujundab end ise ümber. Õppiv organisatsioon kirjeldab, kontrollib ja täiustab protsesse, mille abil tead-mist luuakse, omandatakse, jaota-takse, tõlgendatakse, säilitatakse, taastatakse ja kasutatakse eesmär-giga tagada organisatsiooni kestev edukus. Õppivad organisatsioonid on need, kus inimesed jätkuvalt suurendavad oma võimet saada neid tulemusi, mida nad tõepoolest taot-levad, kus edendatakse uusi avatud mõttemalle, kus on lahti tee ühistele püüdlustele ning kus inimesed õpi-

452 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

L I S A I N F O

LisalugemistCameron, R. & Harrison, J. L. (2012). The interrelatedness of formal, non-formal and informal learning: Evidence from labour market program participants. Australian Journal of Adult Learning. 52, 277-309.

Department of the Army. (2011). The U.S Army Learning Concept for 2015.

Illeris, K. (2003). Workplace learning and learning theory. Journal of Workplace Learning.15, 167-178.

Jarvis, P. (1990). International Dictionary of Adult and Continuing Educa-tion. London: Routledge.

Jõgi, L., & Gross, M. (2012). Professionalization of Adult Educators in Estonia - From a Biographical Perspective. VS Verlag für Sozialwissensc-haften: Springer-Verlag.

Kiili, M. (2013). Mehena meeste ridadesse! M. Jürjo, Isamaalised väärtu-sed püsivad. Tallinn: Kaitseliit.

Kilmann, R. H. (1996). Management Learning Organizations. Manage-ment Learning, Vol. 27.

Kim, D.M. (1993). The link between individual and organization learning. Sloan Management Review, Vol. 35 No. 1.

Merriam, S. B., & Caff arella, R. S. (1999). Learning in Adulthood. San Fran-sisco: Jossey-Bass.

Mitleton-Kelly E. 2003 ‘Ten Principles of Complexity & Enabling Infrast-ructures’ in ‘Complex Systems & Evolutionary Perspectives of Organisa-tions: The Application of Complexity Theory to Organisations’.

Morgan-Klein, B., & Osborne, M. (2007). The Concepts and Practices of Lifelong Learning. London: Rotledge, Taylor & Francis Group.

SA Innove. Mitteformaalses hariduses. http://www.innove.ee/et/karjaari-teenused/karjaariteenused/karjaariope/mitteformaalses-hariduses (2016. 01. 21.)

Senge, M. P. (1990). The Fifth Discipline. The Art of Practice of the Lear-ning Organization. New York: Random House.

Virovere, A., Alas, R., & Liigand, J. (2005). Organisatsioonikäitumine. Tal-linn: Kirjastus Külim, EBS.

Watkins, K. E., Marsick, V. J. (1996). Creating the Learning Organisation. Alexandria, VA:ASTD.

Whitmore, J. (2009). Coaching for Performance. London.

Õppiv organisatsioon õpib pidevalt ja kujundab end ise ümber.

mine hõlmab kollektiivset õppimist, teadmiste jagamist, omandamist ja nii individuaalsete kui kollektiivselt jagatud teadmiste kasutamist.

Õppimise viis komponentiPeter Senge on välja toonud, et õppi-va organisatsiooni põhitöö tugineb viiele „õppimise distsipliinile“ ehk elukestvale õppimise ja praktiseeri-mise programmile.

Esiteks ühisvisiooni arendamine ja jagamine. See hõlmab pühendu-mistunde loomist organisatsioonis, luues ühiseid kujundeid soovitud tuleviku kohta. Samuti luuakse ja arendatakse põhimõtteid ja peamisi tegevusi, mille abil on kavas soovitut saavutada.

Teiseks organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine. Seeläbi õpivad liikmed laiendama oma oskusi valdkondadesse, kus nad kõige rohkem soovivad saavu-tada tulemusi, ja organisatsioonile luuakse uus keskkond, mis julgustab kõiki liikmeid arenema enda valitud eesmärkide suunas.

Kolmandaks organisatsiooni liik-mete mõttemudelite arendamine. Soodustada tuleb igaühe sisemise maailmapildi ülesleidmist, selle jär-jepidevat selgitamist ja täiustamist. See aitab kaasa mõistmisele, kuidas mõttemudelid mõjutavad liikmete käitumist ja otsuseid.

Neljandaks toob Senge esile mees-kondliku õppimise. Vestlused ja kollektiivne mõtlemine tuleb muuta selliseks, et inimeste rühmad saak-sid töökindlamalt arendada kollek-tiivset intelligentsust ja oskusi, mis on suuremad kui üksikute liikmete talentide summa.

Viiendaks distsipliiniks on süs-teemne mõtlemine. Oluline on oma-vahel rääkida ning arutleda, kuidas ja mil viisil me millestki aru saame ning millist keelt kasutades sellest räägime. Arutleda tuleb motiivide, väärtuste ja seoste üle, mis mõjuta-vad süsteemi. See distsipliin aitab meil näha, kuidas süsteeme efektiiv-selt muuta ja ulatuslike protsesside keskkonnas kooskõlastatult käituda. Nende distsipliinide rakendamine ei tohiks olla ühekordne, vaid jätkuv, rajades aluse elukestvale õppimisele ja arenemisele. Seda nii üksikisiku kui organisatsiooni kontekstis.

Elukestva õppe toetamine ning õppivaks organisatsiooniks kasva-mine on Kaitseliidule kui organi-

uuendusmeelne. Samas tuleb silmas pidada, et meie põhiväärtused säi-liksid sellistena, nagu meie esiisad need lõid.“

Õppiva organisatsiooni põhi-mõtteid ja elukestva õppe väärtusi kirjeldavad ka Kaitseliidu eesmärk, missioon ja visioon. Küll on aga iga organisatsioon oma põhiolemuselt selle tulemus, kuidas tema liik-med mõtlevad ja suhtlevad. Seega, ükskõik millise organisatsioonilise õppimise peamisteks mõjutusva-henditeks ei ole strateegiad, eelar-ved ega organisatsiooni struktuuri graafi kud, vaid inimesed ise. Kui me saame teadlikuks sellest, kuidas me mõtleme ja üksteist mõjutame, ning hakkame arendama võimet mõelda ja suhelda teistmoodi, siis oleme alustanud ka oma organisatsiooni paremaks muutmist.

satsioonile äärmiselt oluline. Seda mõtet toetab ka Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes on ütelnud: „Tänapäeva elutempo ning muutuste kiirus nõuavad elukestvat õpet, oskust improviseerida ja olla

2 | 201646

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Koolis on välja kujunenud põhimõte, et paarituarvulistel aastatel (nagu 2015) koolitame tasemekursuslasi (rühmavanem, rühmaülem, kom-paniiülem ja kompaniivanem) ja paarisarvulistel aastatel (nagu 2016) täiendame varem tasemekursustel osalenud õppurite teadmisi.

Kui tasemekursuste aasta ees-märk on seotud vastava taseme juhi koolitamisega, siis käesoleva aasta eesmärk on tagada Kaitseliidu vabatahtlikele juhtidele võimalus pidevalt täiendada oma teadmisi ja oskusi. Selles organisatsioonis ei ole ju olemas sina või tema, on vaid MEIE. Näiteks kui täna sina ei jõua või ei soovi kursusel osaleda, siis ei tähenda see, et keegi kaasvõitleja ei sooviks! Inimesed tulevad ja lähe-vad, üks on parajasti vähem aktiiv-ne, teisel on kukil ajapiirangud. Aga anname kõigile võimaluse tagasi rivvi astuda.

2016. aastal käivitub Kaitse-

liidu Kooli sõjaväelise juhti-

mise õppesuunal kursuseid

ja täiendõppemooduleid,

mida seni pole nähtud:

näiteks lahingus kannatanu

käsitlemise kursus juhtidele

ja pioneerijao pealiku kursu-

sed.

Tekst: PEETER KALLAS

Kool alustab uute kursustega

Kust tulevad uued kursused?Kooli sõjaväelise juhtimise uued kursused luuakse lähtuvalt Kaitse-liidu väljaõppevajadustest, kuid tihti algatavad neid ka kooli instruktorid ise. Selle eelduseks on iseendale püstitatud ülesanne osaleda ise koo-li kursustel ja võimalikult paljudel Kaitseliidu suurõppustel. Nii tagame instruktorite pädevuse ja kompe-tentsi ning omandame kõrgema taseme õpetatavates valdkondades nagu planeerimine, ettevalmistami-ne ja juhtimine praktikas. Sama olu-line on näha suurt pilti, et paremini tajuda, millised teemad vajavad arendamist. Ei maksa unustada ka vabatahtlike juhtide endi panust. Kui vabatahtlik soovib arendada kooli õpetamispädevust, kaasame ta protsessi. Üks kooli visioonidest on:

„Arenda loovaid, inspireerivaid ja ennastarendavaid sõjaväelisi juhte ja taktikuid Kaitseliidus.“

472 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Kursuse väljatöötamise prot-sess toetub kooli arenguplaanile ja instruktoritele, lisaks kaasame arendusseminaridele alati inimesi nii malevatest, Kaitseväe Ühenda-tud Õppeasutustest kui ka vabataht-like instruktorite ja vastava teema ekspertide seast. Arendusseminarid toimuvad umbes 4 kuud enne kursu-se algust ja nende eesmärk on luua pedagoogiline raam, mis inspiree-riks õppurit end edasi arendama ning kaasama alluvaid väljaõppesse ja Kaitseliidu tegevustesse. Õpi-väljundid peavad saama täidetud niikuinii, aga terviklik lähenemine tagab organisatsiooni jätkusuutlik-kuse ja pideva arengu.

2016. aasta täiendkursuste sihtgruppidena näeme eelkõige juba mõnda aega tagasi koolitatud, rühma taseme kursuslasi ja neid, kes tahaksid meelde tuletada, kui-das vastast analüüsida ja millised

on juhtimise olulisemad etapid ehk planeerimine ja ettevalmistused (või lahinguplaneerimistoimingud). Lisaks käsitleme teemasid nagu üksuste väljavahetamine ja nendest läbiliikumine. Kogu aasta lõpeb kaardiharjutusega, kus praktiseeri-takse ja kinnistatakse õpitut, seega soovitame läbida kõik neli moodulit – aga see ei ole kohustuslik.

Läheme süvitsiLoome juhtidele esmakordselt võimaluse täiendada oma teadmi-si ja oskusi lahingus kannatanu käsitlemise juhtimisel. „Meditsiin on meedikute teema, meie peame sõda!“ on paljude juhtide liiga kaua süvenenud mõtteviis. Siiski ei saa seda arvamust pahaks panna, sest juhtide senine väljaõpe ongi üheselt keskendunud ainult sellele, kuidas võimalikult efektiivselt vastasele kahju tekitada. Seega, kui siiani on õpetatud, kuidas tappa, siis nüüd on viimane aeg õppida, kuidas ellu jää-da, ja lahingus kannatanu käsitlus on kõikide relvakonfl iktide parata-matu osa. Kunagi peame ikka selle teemaga kõige esimesel, madalamal tasemel pihta hakkama.

Kursusele ootame juhte alates rühma tasemest. Õpiväljundiks anname teadmised ja arusaama, mida koordineerida oma plaanides, et lahingus kannatanute arv jääks võimalikult väikeseks, ja et para-tamatult tekkinud kannatanud lõpuks ikkagi tervetena lahingu-üksusesse tagasi jõuaksid. Siin on

oluline rühmavanema toetus, sa-muti rühmaparameediku kogemus ja ekspertiis, seega on ka nemad väljaõppes vajalikud tegelased ja kuuluvad kursuse sihtgruppi. Kõr-vale ei jäeta ka kompanii taseme huvilisi. Iga kaitseliitlase moraal, tervis ja elu on hindamatu väärtu-sega. Suhtudes sellesse aksioomi hooletusega, ei pruugi me kanda kaotusi üksnes taktikalisel või strateegilisel tasandil, vaid me võime kaotada iseennast.

Juba alanud teine pioneerirühma jaoülemate pioneerieriala kursus (PJEK II) on pärast pilootkursust kavas esmakordselt. See kursus sai ellu kutsutud 2014. aastal ja aren-duse aluseks on võetud pioneeripa-taljoni ajateenijate jaoülema kursus. 2015. aastal kohendasime kursust, arvestades esimese kursuse õppe-tunde ja Kaitseliidu iseärasusi, ning tänavu viime kursuse läbi seitsme nädalavahetuse ja lõpuharjutusega. Kursuse eesmärk on anda pioneeri-rühmade juhtkondadele jao tasemel pioneerieriala väljaõpe ja osalemine eeldab vähemalt jaoülema koolituse läbimist, sest jao juhtimine peab olema eelnevalt selge. Kursusel kes-kendutakse sellistele oskustele nagu pioneeritegevus üldiselt, tõkesta-mine, liikuvuse tagamine, pionee-riluure, pioneeritehnika, vastase pioneeritegevus, tööde juhtimine ja lahinguvõime säilitamine. Kursu-se läbimine loob eeldused osaleda tulevikus pioneerirühma erialakur-susel.

L I S A I N F O

Leia sobiv aeg ja teema kooli täienduskursustelt:

18.–20. märts. Vastane

20.–22. mai. Lahingus kannatanu käsitluse juhtimine

27.–29. mai. Lahinguplaneerimistoimingud

26.–28. august. Kaasnevad tegevused (üksuste väljavahe-tamine, läbiliikumine)

07.–09. september. Lahingus kannatanu käsitluse juhtimi-ne (sama, mis 20.–22. maini)

23.–25. september. Eelnevat hõlmav ja integreeritud õpe kaardiharjutusena

24–30. oktoober NAKi lõpuharjutus

KR

ISTJ

AN

PR

II

2 | 201648

VA

RU

ST

US

Parim sõber külmal ajalKindlasti on selle artikli

lugejatest iga teine tundnud

õppustel olles vähemalt kor-

ra, et külm poeb naha vahe-

le. Rääkimata neist, kes on

osalenud Utria dessandil.

Tekst: KERT MEIDRA

Külmetamine sunnib organismi kulutama rohkem energiat, et keha töös hoida, ja võitleja väsib kiiremi-ni.

Lisaks väga headele sokkidele, kinnastele, aluspesule ja pealis-riietele on olemas ka väga mõnu-sad soojusetekitajad – soojapakid. Loomulikult on enese soojendami-seks veel teisigi viise, nagu lihaste pingutamine, harjutused jne, aga tunduvalt lihtsam on kasutada sooja saamiseks soojapakke. Õieti ei olegi need tooted tänapäeval enam „pa-kid“, vaid neid leidub mitmesuguse suuruse ja kujuga ning nad sobivad paigaldamiseks väga erinevatesse kohtadesse.

Soojapakke või nendega seotud tooteid kasutavad lisaks militaar-sektorile ka matkajad, talisportlased, külmades tingimustes fi lmijad, ja-himehed, kalamehed ja ka niisama jalutajad või need, kellel vaja mõnda konkreetset piirkonda soojendada.

Soojapakke valmistavad mitmed tootjad. Allpool tutvustan ühe kõige laiema valikuga tootja, The Heat Company (edaspidi THC) tooteid.

THC tootevalikus on soojapakke:- varvastele,- taldadele,- kätele,- seljale,- kaelale,- kehale,- sisetaldadele,- universaalseid.

Soojapaki kasutamine on väga lihtne: piisab vaid paki

avamisest. Õhuga kokku-puutel hakkab toimima keemiline reaktsioon, mis toodab sooja. Kõik soojapakkides kasuta-tavad komponendid on

täielikult looduslikud ja ohutud. Üks pakk annab

Soojapakke

valmistavad paljud

tootjad, The Heat

Company kõrval võid

uurida ka näiteks firma-

de Highlander Scotland,

UniHeat ja HotHands

valikuid

492 | 2016

VA

RU

ST

US

ROHKEM INFOT TOODETE JA OSTMISE KOHTA:

http://www.theheatcompany.com/en/

https://www.reorg.ee/tootjad/category/201-the-heat-company

KA

RR

I K

AA

S

pärast aktiveerumist sooja 12–18 tundi.

Soojapakkide üks pool on kleepuv ja võimaldab paki kinnitada näiteks sokkidele, alussärgile või mujale. Otse ihu peale soojapakki asetada ei tohi. Pakid tekitavad sõltuvalt tootest soojust 40 kuni 60 °C.

Pakid on ühekordseks kasuta-miseks ja utiliseerides ei ole nad keskkonnale ohtlikud.

Lisaks erinevatele soojapakkidele pakub THC ka väga kvaliteetseid ja

funktsionaalseid talvekindaid, mida kasutavad ka mitme riigi eriüksu-sed. Kindaid on mitu mudelit, aga soojapakkidega koos kasutamiseks on mõeldud mudelid HEAT 3 SMART ja HEAT 3 SPECIAL FORCE, millel on soojapakile spetsiaalsed taskud. Kin-dad on kahetoimelised: labakindad,

mida saab muuta sõrmkinnasteks, ja mudelil SMART on ka nutiseadmete kasutamiseks sobivad sõrmeotsad.

Nii soojapakid kui ka funktsio-naalsed kindad on ideaalsed kaasla-sed, kui on vaja külma ilmaga viibi-da valvepostil, patrullida, vaadelda ja nõnda edasi.

Kindad on

veekindlad ja

väga mugavad

kasutada

2 | 201650

AJA

LU

GU

Kuidas mul Eesti vabariigi väljakuulutamine äpardus

Kaitse Kodu! toimetaja mä-

lestused sellest, kuidas ta

1918. aasta veebruaris Pätsi

ja Vilmsi kõrval manifesti

Tallinast Haapsallu püüdis

toimetada ja miks ta taga-

siteel talumehele sõidu eest

maksmata jättis, ilmusid

esmakordselt 24. veebruaril

1926.

Isiklikke mälestusi.

VIKTOR NEGGO

21. veebruar 1918. a. Ennelõunane aeg. Haritlaste klubi ruumides, Esto-nia teatrimaja ülemisel korral kihab elu. Koos on Maapäeva vanemate-kogu, maavalitsus, mitmed Eesti seltskonnategelased ja sõjaväelased.

Peetakse nõu, kuidas kõige hõlp-samini pääseda Haapsalusse 1. Eesti polgu juure, et seal Maapäeva mani-festi Eesti iseseisvaks demokraatli-kuks vabariigiks kuulutamise kohta veel enne sakslaste kohalejõudmist avaldada. Kas rongiga või autoga? Viimaks jõutakse otsusele — autoga.

Tuppa jookseb Juhtund ja teatab, et auto ootabki juba maanõunik K. Sarali korteri juures.

“Aga kes sõidab?““Kolm saadikut — K. Päts, J. Vilms

ja veel keegi.““Aga kes?“Nimetatakse K. Konikut, F. Peter-

soni, kuid need ei saa sõita.Viimaks pöördakse minu poole —

sõitke Teie.““Olen nõus, kuid mul puudub soe

riie, pean pilguks koju jooksma.““Ei, aega on selleks liig vähe,

valmisseatud auto võiks äratada pu-nakaartlaste tähelepanu ja siis võib kõik äparduda. Peab leppima kahe saadikuga.“

K. Päts ja J. Vilms suruvad kaas-laste kätt ja lahkuvad toast.

Vaikides seisavad mahajääjad ja läkitavad südames neile kaasa palavamaid soove julge ettevõtte kordaminekuks.

Seisatan ühes teistega, kiiresti keerlevad mõtted peas, — aga kui neil äpardub, kui nad teel tapetakse? Kes viib siis manifesti Haapsalusse Eesti polgu juure?

Aga miks ei võiks siis mina ise seda enda peale võtta?

Pealegi sobiks see täiesti mu kavatsusega Tallinnast ühes pere-konnaga lahkuda, sest täna hommi-kul teatati mulle korraldusest mind arreteerida lasta. Nii siis viiksin perekonna paosse, ruttaksin ise eda-si Haapsalu poole ja tuleksin ühes Eesti polguga Tallinna tagasi.

Kui teistele oma mõtteid avaldan, kiidetakse mu kavatsus heaks ja usaldatakse mulle üks eksemplar manifestist.

Pistan manifesti tasku ja ruttan koju naisele ütlema, et ta kiiresti kõige hädatarvilisemad asjad kokku pakiks ja end ühes lastega ärasõi-duks valmis seaks.

Maapäeva juhatuse liige Viktor Neggo 1923.

aastal

RA

HV

US

AR

HII

V

512 | 2016

AJA

LU

GU

ähvardavalt uksi sulgeda käsevad ja kolmandasse kaovad.

Nüüd on paras aeg tegutsemiseks. Hiilime teisele poole rongi, salapä-raselt avatakse siin üks vaguni uks ja üks-kaks-kolm olemegi vagunis. Konduktor suleb rahuliselt ukse ja juhib meid kohtadele.

Veel paarkümmend pikka minutit ja rong hakkabki liikuma. Kergenda-tud ohe libiseb huultelt. Nüüd oleme pääsnud.

Aga äkki astub konduktor minu juure ja sosistab, et peavaksalis teist korda vaguneid läbi otsida kavatse-takse.

Tuhat ja tuline! Vaevalt olime end rahustada jõudnud ja nüüd see uus üllatus.

Kõigepealt revolver. Võtan selle ühes kindaga taskust, libistan ta istepatjade vahele ja surun teda sügavamale ja sügavamale, kuni ta

— kolksti! põrandale langeb.Ehmunult istun kui tikk. Vaatan

arglikult ringi. Kuid õnneks pole nähtavasti keegi midagi iseäralist tähele pannud. Kõigil vist iseenda mõtetega küllalt tegemist.

Hakkan kalosse õiendama ja nihutan revolvri kalossi. Siis topin teise kalossi revolvri peale esimese sisse ja asetan nad kõigile nähtavale kohale, nagu ei tahakski neid peita. Kui mind nüüd nime järele ära ei tunta, on kõik korras.

Olemegi peavaksalis.

Sõjaväeparaad Eesti Vabariigi 1. aastapäeval Paldiski Lutheri kiriku eesHMK _ F 958, HARJUMAA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/2022588

Sõj ä d E ti V b ii i 1 t ä l P ldi ki L th i ki ik

Eesti päästekomitee 23. veebruaril 1918ERM FK 2938:698, EESTI RAHVA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/1630175

Kuna kodusviibimine hädaoht-lik, siis astun uuesti uulitsale, kus kohtan arhitekt E. Kuusiku. Kõnelen talle oma kavatsusest.

“Tead mis, tuleksin ühes, kuid ma ei saa sõita enne homme hommikut.

“Pole viga, sõida hommikul, pean nii-kui-nii perekonna ärasaatmise-ga pisut aega viitma. Teel kohtame üksteist.“

Sõber on nõus. Kohtamiskohaks määrame Minnika veski, mis asub Raplast 12 klm. ja mille omanik on meile tuttav ins. Simastel. Kohtami-ne peab sündima järgmisel ööl.

Õhtul lähen koju perekonna järele ja viin ta Sadama vaksali.

Vaksalis tundub õhk täis elektrit. Inimesed liiguvad närviliselt ringi, üks sosistab siin midagi, teine seal. Keegi ei julge valjusti rääkida. Ustel seisavad punakaartlased ja vahivad sünge pilguga inimesi.

Äkki liigub jutt ringi — kogu rong otsitakse enne ärasõitu läbi.

Mis nüüd? Kui tõesti käsk minu arreteerimiseks on antud, siis võidakse mind passi ettenäitamisel tabada. Pealegi on mul ju veel re-volver taskus. Kui see läbiotsimisel leitakse? —

Astun põksuva südamega platvor-mile. Jah, tõepoolest — seal teosta-takse juba läbiotsimist. Kõigepealt on käsile võetud II klassi vagun. Nüüd ollakse sellega valmis.

“Pange vaguni uksed kinni ja ärge laske enam kedagi sinna sisse!“ kär-gatatakse konduktorile ja läbiotsijad astuvad järgmisse vaguni.

Kui nüüd sinna sisse pääseks, sähvab mõte pähe, siis pääseksin kontroleerimata minema.

Viimaks pöördakse minu poole — sõitke Teie.“

„Olen nõus, kuid mul puudub soe

riie, pean pilguks koju jooksma.“

Astun konduktori juure, sosistan talle mõned sõnad kõrva ja kümne-rublaline rändab käest kätte. — Asi ongi korras.

Toon perekonna platvormile ja siin seisatame meile nii ihaldatava vaguni lähedal. Ootame kuni pärast teise vaguni läbiotsimist punakaart-lased sellest välja ilmuvad, sama

2 | 201652

AJA

LU

GU

Möödub veerand tundi, kaksküm-mend minutit, pool tundi. — Juba hakkan jällegi kergendatult hin-gama, sest nähtavasti loobutakse teistkordsest läbiotsimisest.

Aga nüüd. Äkki avatakse vaguni uks ja mitu inimest astub sisse. Ette-vaatlikult vaatan tagasi — kas puna-kaartlased? Ei, õnneks mitte. Need on uued reisijad. Ja peagi selgub, et tõepoolest pääseme teise läbiotsimi-seta, kuna peavaksalis reisijaid vak-sali hoones läbi on otsitud, et mitu korda juba tehtud tööd — vagunite läbiotsimist — mitte korrata.

Möödub veel hea hulk aega, kuni viimaks rong uuesti liikuma hakkab. Nagu taevaline muusika kõlab ratas-te rutuline tümin meie kõrvu. Nüüd oleme pääsnud.

* * Hommikul jõuame Olustveres-

se. Sealt sõidame Suure-Jaani, kus perekonna köstri H. Kappi hoole alla jätan. Pärast lõunat astun Olustve-rest uuesti vaguni, et pääseda Her-metisse ja sealt teed kohtamispaika

— Minnikale — jätkata. Seekord sõidan kolmandas klassis,

kuna selles reisijaid vähem tähele pannakse kui teises.

Vagun on puupüsti täis. Nihutan end teiste vahelt läbi ja jään viimaks nagu silk kalatünnis teiste vahele rippuma. Ei pääse enam edasi ega tagasi. Jalad ei puutu enam põran-dat. Nii algab sõit.

Vaatan ümberringi. Vagun on täis kiilutud püssidega varustatud Viljandi punakaartlasi, kes täis võit-lushimu Tallinna “seltsimeestele“ appi ruttavad, et Haapsalust peale-tungivaid “valge-kaartlasi“ pihuks ja põrmuks puistata. Meeleolu on hoogne, üks hoopleb teise võidu.

Kuna olen ainuke, kes üldises ki-sas ja käras vaikib, hakatakse mind viimaks teravamalt silmitsema.

“Kas sõidad ka Tallinna valgekaa-rtlast nottima?“ küsib üks meestest. Loen paremaks jaatavalt vastata, kuna taskus kannan manifesti.

“Aga kuhu püssi jätsid?“ “Ei jätkunud kõigile, küllap Tal-

linnas juba saab. Aga revolver mul on,“ vastan küsijale ja õiendan suure vaevaga sõjariista taskust, et seda näidata.

Kuna nii avameelselt kõigile revolv-rit näitan, tõuseb kohe usaldus minu

vastu. Kuid ühtlasi hakatakse ka pärima, et kes ja kust?

Seletan meestele, et olen õieti tal-linlane, et käisin maal mehi mobili-seerimas, ja kirun õige tublisti, et nii loiult üldisest asjast osa võetakse.

Nüüd olen juba päris “oma mees“ ja vahe-juhtumiseta möödub sõit Hermetisse.

Hermetisse jõuame õhtul kella üheteistkümne paigu. Litsun enda suure vaevaga ukse poole ja tähen-dan “seltsimeestele“, et tahan minna pisut “keha kinnitama“. Pääsengi õnnelikult välja ja astun vaksali, kust salamahti teisest uksest välja lippan.

Liigun teed mööda Minnika poole, Rapla alevit kõrvale jättes. Ilm on selge ja ilus. Täiskuu naeratab taeva-võlvilt ja valab oma hõbedast valgust üle lumiste väljade ja metsatukka-de. Juba ongi kuus kilomeetrit selja taga ja vasakult poolt teed hakkavad paistma Kuusiku mõisa majad.

Äkki näen suurt meeste salka teel vastu tulevat. Esimesel hetkel mõtlen kõrvale hiilida, et kohtami-sest eemale hoida, kuid ümberringi väljendab lage väli ja võimata on end nägematuks teha. Pole siis muud kui aga julgesti edasi. Tulgu, mis tuleb.

Meestesalgale lähemale jõudes näen, et kõik on sõjariistus. Nende keskel liigub kaks rege, milledel la-mavad mingisugused raudpaeltega kastid. (Nagu pärast selgus, oli see ühe valla röövitud kassa.)

Kaitseliit ja NaiskodukaitseIM F 2376:7, SA IISAKU KIHELKONNA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/441408

Astun konduktori juure, sosistan talle mõned sõnad kõrva ja kümnerublaline rändab käest kätte. — Asi ongi korras.

532 | 2016

AJA

LU

GU

Meeste kohale jõudes hüüan: “Tere, jõudu, mehed!“ ja tahan peatu-mata mööda sammuda.

Kuid nii hõlpsasti see ka ei lähe. Kogu salk peatub ja ähvardavate pilkudega astuvad mehed mu ümber.

“Kes oled ja kuhu lähed?“ kõlab küsimine käskival toonil.

“Lähen Märjamaale.“ “Aga mis otstarbel?“ “Ei tohi öelda. Mul on salajane

ülesanne.“ “No-noh, kes sa siis oled?“ Pistan vastuse asemel käe tasku

ja tõmban sealt ühe paberi välja, mille küsijale ulatan.

Mees silmitseb paberit ja seda lugedes muutub äkki äärmiselt viisakaks.

“Vabandage, et teid peatasime, aga ega's praegu kedagi uskuda tohi.“ Nende sõnadega ulatab ta mulle pa-beri tagasi ja pöörab kaaslaste poole:

“Kõik on korras. Lähme edasi, poisid!“

Jah, see paber. Selle olin saanud mõne kuu eest V. Kingisepp'alt, kui

“Okupeeritud saarte elanikkude seltsi“ avalikul ja Maapäeva salajasel ülesandel eelmise aasta detsembris ühes H. Piip'i, L.Ainson'i ja P. Olakiga Petrogradi ja Helsingi sõitsin protes-ti avaldama, et Eesti saari Brest Li-tovski rahulepingu tegemisel muust Eestist lahutada taheti, ja milles V. Kingisepp'a ja Käsperti allkirjadega palutakse meile üles näidata “iga-sugust kaasabi ja täielist usaldust“. Selle tunnistuse olime tolkorral V. Kingisepp'alt välja mangunud, talle seletades, et tema kui sündi-nud saarlase püham kohus peaks olema igasuguse abinõuga saarte

Saksamaale andmise vastu võidelda. Nüüd päästis see paber, nagu mõnigi kord varem juba seda oli juhtunud, minu täbarast seisukorrast. Aitäh sulle sellegi eest, V. Kingisepp!

Sammun edasi mööda krigisevat lund ja jõuan Kuusiku metsa vahele.

Äkki kõlavad paremalt poolt met-sast paugud ja kuulid vihisevad üle mu pea.

Sööstan kuuvalgusega üleujuta-tud maanteelt kõrvale kraavi, kisun revolvri taskust ja lasen mõned pau-gud vastu, kuigi ma ühtki inimest ei näe. Siis rooman kraavis edasi, kuni jõuan tihedamate põõsasteni. Nüüd rooman põõsaste taha, ajan enda siin püsti ja liigun kaugemale metsa, kuni mind teelt enam näha ei või, ja jätkan teed paralleelselt maanteele kuni mets lõpeb.

Metsa serval seisatan hulk aega. Kuid kõik on vaikne ja maha jäetud

– ei kippu ega kõppu kaugel ümber-ringi. Viimaks usaldan edasi liiku-ma hakata. Vahejuhtumiseta jõuan tunni aja pärast Minnikale pöörva teeni. Peagi olen pärale jõudnud.

Eesti sõjaväe paraad Vabaduse väljakul 24. veebruaril 1919KLM FT 796 F 796, EESTI SÕJAMUUSEUM – KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/3074462

Minnika veski valgendab mu ees. Avan õuevärava ja astun majauk-

se poole. Kuid ähvardav urin kõlab mulle vastu ja hiigla-koer tõuseb maja lävel aeglaselt püsti. Meelitan koera lahkete sõnadega ja astun ettevaatlikult lähemale. Niipea kui jõuan ukseni ja kätt ukse käepideme poole hakkan sirutama, ajab end korraga seni vaikselt paigal seisnud loom tagumistele jalgadele püsti, asetab esimesed käpad mu õlgadele ja uriseb mulle vihaselt näkku.

Nii seisame tüki aega silm silma vastu. Niipea kui end ukse poole ni-hutan, muutub urisemine ähvarda-vamaks. Hoian kramplikult revolvrit peos ja mõtlen, mida teha?

Viimaks kogun julgust ja astun sam-mu tagasi. Rahuliselt laskub koer jälle neljakäpakile. Astun veel ühe sammu tagasi. Koer mulle ei järgi, vaid istub ukselävele.

Lähen julgemaks. Astun mõne sammu kõrvale ja lähenen aknale, et sellele koputada. Kuid vaevalt sirutan käe akna poole, kui koer ühe sööstega jälle mu ees seisab ja käpad vihaselt urisedes mu õlgadele asetab. Uus vastastikune silmitsemine, uus taganemine minu poolt. Nõnda jän-dame tükikese aega.

Viimaks näen, et sel kombel sihile ei jõua ja ses naeruväärses seisukor-ras hommikuni siin võin seista.

Hakkan uute abinõude peale mõt-lema, kuidas endast majasolevatele märku anda. Hüüan, lasen mõned paugud õhku, piilun lund vastu akent

— ei midagi. No, mis häält sa teed? Et, kas pole kurat lahti?! — Juba mõtlen koera mahalaskmise kui viimase abi-nõu peale, kui äkki maja uks avatak-se ja ins. Simastel lävele ilmub.

Tänu taevataadile! Lumepildumi-ne vastu akent oli pärast tunnilist võitlust oma kodu kaitsva loomaga viimaks ometi kedagi äratanud ja mul polnud vaja koera mõrtsukaks muutuda. Liig kahju oleks ka olnud sellest ilusast loomast, kellega pä-rast veel suureks sõbraks saime.

Astun sooja tuppa, söön mõne suutäie ja heidan siis paariks tun-niks puhkama, et siis värske jõuga mind siin ootava arkitekt Kuusikuga teed Haapsalu poole jätkata.

Järgmisel hommikul asume uuesti teele. Sõit läheb takistuseta, kuni pärast lõunat jõuame Nõmmealu-

Topin teise kalossi revolvri peale

esimese sisse ja asetan nad kõigile nähtavale kohale, nagu ei tahakski

neid peita.

2 | 201654

AJA

LU

GU

sele Simasteli vanema venna juure. Siin võtame pisut einet, vahetame hobuse ning jälle algab reis.

Vahepeal hakkab juba videvik maad katma. Poole tunni pärast jõuame kitsast puudevahelist teed mööda Tallinna-Pärnu post maan-teele välja. Puude vahelt Kükita kõrt-si juures maanteele välja käänates satume aga — otse Saksa sõjaväe moonavoori keskele.

Pagan võtku, mis see siis tähen-dab?! — Ehmunult vahime üksteise-le otsa. Ei. Seda me küll ei oodanud, et nad juba nii kaugele on jõudnud. Mis nüüd teha? —

Tegime, mis sel juhtumisel kaht-lemata kõige mõistlikum oli — liiku-sime moonavoori keskel ühes sellega edasi.

Peagi seltsib meie kõrvale üks veltveebel ja küsib, kust oleme ja kuhu sõidame.

Meie küüdimees Limaste seletab, et oleme siitsamast ühest talust ja soovime posti peale sõita. Pärast uu-rivat pilku meie nägudele rahuldub veltveebel selle vastusega.

Mõne aja pärast jõuamegi posti-asutuse juure välja ja kääname tee pealt kõrvale. Seome hobuse käsipuu külge ja astume tuppa. Postiasutuse juhatajas leian ootamata kombel vana tuttava eest — see on isand Aksim, Saaremaalt.

Ärritatult külvame ta küsimistega üle ja saame kuulda õige kurbi sõnu-meid. Aksimil on teateid, et K. Päts ja J. Vilms Haapsalusse pole jõudnud,

Päts ja Vilms arvatavasti tapetud ja sakslased juba nii Tallinna lähedal, millest tallinlastel nähtavasti veel aimugi pole. Mis nüüd? —

Peame isekeskis nõu ja jõuame ot-susele, et peame, maksku mis mak-sab, — veel enne sakslasi Tallinnasse tagasi jõudma, et sealsetele Eesti tegelastele muutunud olukorrast teateid viia. Võib olla läheb siis siiski veel korda Tallinnas enne sakslaste päralejõudmist manifest avaldada.

Mõeldud, tehtud. Asume pärast sooja käepigistust Aksimiga uuesti reele ja hakkame tagasi sõitma. Sõi-dame enam kraavis kui tee peal, sest sellel liigub otsatu näiv sakslaste voor, ja jõuame seetõttu õige aega-mööda edasi. Ka tuleb meil veel õige mitmel korral enda kohta teateid anda, kuid viimaks jõuame siiski uuesti Nõmmealusele viiva tee juure välja ja nüüd jätkub sõit seda kiire-mini. Nõmmealusel vahetame veel kord hobuse ja siis kihutame läbi öö Rapla poole, et Hermeti jaamas hommikusele Tallinnasse minevale rongile jõuda.

Vara hommikul jõuame Raplas-se ja siin tabab meid uus äpardus. Hermetist ei lähe enam ühtki rongi Tallinna poole. Raudteeliikumine on seisma pandud. Tunni aja eest olevat viimane rong põgenevate enamlas-tega Tallinnasse sõitnud.

Hakkame hobust kauplema. Kuid keegi ei taha välja tulla. Kõik on hirmunud ja kardavad. Pole ka ime, sest Rapla alev on kuulujutte täis, üks õudsem kui teine. Tund veereb tunni järele ja meil ei ole ikka veel sõiduabinõu. Ja samal ajal näeb meie vaimusilm, kuidas too mustjashall madu vahetpidamata edasi roo-

Vabariigi aastapäeva paraad Tartus 24. veebruaril 1919KLM ET 1424:3 F 1305:3, EESTI SÕJAMUUSEUM – KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/1379954

Iseseisvusmanifest loeti Paide turuplatsil ette 25. veebruaril 1918 PM F 3435:7, JÄRVAMAA MUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/239575

„Kas sõidad ka Tallinna

valgekaartlast nottima?“ küsib

üks meestest. Loen paremaks jaatavalt

vastata, kuna taskus kannan manifesti.

et Eesti polk Haapsalust Tallinna poole teele pole saanud asuda, sest sakslased olid liig ootamatult kohale jõudnud. Nii siis — kõik äpardunud,

— Eesti iseseisvaks kuulutamata,

552 | 2016

AJA

LU

GU

mab ja Tallinnale ikka lähemale ja lähemale jõuab, Tallinnale, kus võib olla pahaaimamata Haapsalu poolt abi oodatakse, et ka siin enamlaste võimu murda ja Eesti iseseisvus välja kuulutada.

Viimaks, viimaks ometi läheb korda leida meest, kel hea hobune ja kes valmis on meid Tallinna küütima. Viibimata asume teele. Ilm on ilus ja päike naeratab taevavõlvil, kõike oma kuldsetesse kiirtesse mähkides, kuid meie silm ei suuda seda nau-tida, me loeme väriseva südamega versti, mis meid Tallinnast lahuta-vad. Kas jõuame veel õigel ajal või jääme hiljaks?

Verst kaob versta järele. Päike veereb. Videvik katab maad, läheb pimedaks, kuid ikka ei ole me veel Tallinna jõudnud.

Viimaks ometi hakkavad Tallinna tuled paistma. Jõuame Liiva-Ristile, Nõmme-Tallinna teele.

“Hilja! — Liig hiljaks jäänud, kõik on mokas,“ — kuulen kaaslast ohkavat.

Jah, tal on õigus. Ka mina näen nüüd tee ääres Saksa halle mund-reid, need on rattasõitjad, kes siin laagris asuvad.

Kurvalt, süda täis kibedust halas-tamatu saatuse vastu jätkame teed.

Nüüd jõuame esimeste majade juure. Ühe maja katusel lehvib lipp.

“Näed, need kuradid on sakslaste tervituseks lipu vardasse tõmma-nud. Kaabakad niisugused!“ uriseb mu kaaslane.

“Aga see on ju ometi Eesti lipp!“ lausun talle vastu.

“Eesti või Saksa, kas pole see

Eesti Vabariigi 1. aastapäeva tähistamise paraad Tallinnas Vabaduse

platsilTLM F 9870:129, TALLINNA LINNAMUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/1419922

Eesti Vabariigi 1. aastapäeva paraad Peetri platsil (Vabaduse väljakul) AM F 20295, EESTI AJALOOMUUSEUM, HTTP://MUIS.EE/MUSEAALVIEW/2041934

Aksimil on teateid, et K. Päts ja J. Vilms

Haapsalusse pole jõudnud, et Eesti polk Haapsalust

Tallinna poole teele pole saanud asuda.

“Kuule, see asi pole õige, egas va-hest ometigi — või siiski — kas peaks see neil siiski õnnestunud olema?

— Uus lootusesäde kerkib rindu ja muutub iga uue Eesti lehviva lipuga säravamaks tuleks, lööb viimati täie jõuga lõkkele — “see on neil korda läinud, see ei või muud tähendada kui Eesti iseseisvuse väljakuuluta-mist!“ — ja rõõmu pärast naerdes ja nuttes jõuame V. Pärnu maanteele mu korteri ette.

Torman üle hoovi härra K. Pätsi korterisse. Ta on kodus ja jutustab mulle läikivail silmil, kuidas nad Vilmsiga Haapsalusse pole pääsnud, kuidas äpardunud kavatsus Tartu sõita ja kuidas viimaks täna, 24. veebruaril 1918. aastal, enamlaste võim Tallinnas Eesti sõjaväelaste ja õpilaste abil murtud ja Eesti iseseis-vaks, rippumatuks demokraatlikuks vabariigiks on kuulutatud.

“Homme hommikul kõlavad väge-vad kellahelid üle Tallinna, kanna-vad lainetades selle rõõmusõnumi üle kogu Eesti, pannes helisema ka iga Eesti mehe ja naise südame, täi-de on läinud aastasadandete jooksul Eesti rahva hinges pesitsenud unis-tus — Eesti on jälle vaba! Tulgu nüüd sakslane või kes tahes, seda fakti ei saa enam olematuks teha, nüüd ei karda me enam midagi!“ lõpetab ta oma sõnu ja sügav rahuldustunne peegeldub ta õnnelikus näos.

Raputan tal jumalagajättes kätt ja ruttan tagasi oma kaaslaste juure, et ka neile rõõmusõnumit kuulutada.

Kui talumehega arveid tahan õiendama hakata, raputab see ise-teadlikult pead ja sõnab uhkelt:

“Ei, rahalist tasu ma ei vaja, olen saanud suurema tasu kui seda rahas mulle kunagi maksta jõuaksite.“

ükskõik, õieti veelgi närusem, et see on Eesti oma,“ kiristab kaaslane hambaid.

Pean sõbrale õiguse andma — jah, tõepoolest see on veelgi närusem.

Kuid, — ka järgmisel majal lehvib Eesti lipp, ja kolmandal, neljandal, kümnendal... Mida kaugemale jõua-me linna, seda tihedamaks muutub Eesti lippude mets ja — mitte ühtki Saksa oma.

2 | 201656

NA

ISE

D

Info liikuma!Harju ringkonna erialagrupi-

juhtide õppepäeval 30.

jaanuaril said kokku seits-

me erialagrupi juhid, abid

ja aktiivsemad liikmed, et

läbi arutada koordineeritud

tegevuskava.

Tekst: AVE NAEL

Naiskodukaitse on üles ehitatud erialagrupiti tegutsemisele. Iga liige peab kolm kuud pärast baasväljaõp-pe läbimist (või juba varem) valima endale erialagrupi, millele ta edas-pidi spetsialiseerub.

Harju ringkonnas on tegevad kõik kaheksa Naiskodukaitse eri-alagruppi: side ja staap, avalikud suhted, formeerimine, noortejuhid, meditsiin, toitlustamine, kultuur ja loomulikult sport.

Kuigi on võimalik osaleda väga paljudes tegemistes, nõuab see suurt ajaressurssi, nii et mõistlikum on valida endale üks põhieriala ja te-gutseda seal kindla tahtmise, soovi ja südamega. Muidugi ei keela keegi panustada ka mitmesse valdkonda, kuid iga liige peab jääma realistli-kuks nii oma aja kui ka võimaluste hindamisel.

Erialagruppide õppepäev HarjusJaanuari viimasel laupäeval kogune-sid Harju maleva staapi Harju ring-konna erialagruppide juhid ja grupi liikmeskonna esindajad, et arutada

erialagruppide sisu ja tegevusi ning kokku leppida ühises koordineeri-tud tegevuskavas.

Selline laiendatud ühine arutelu leidis aset esimest korda. Kogunemi-se eesmärgiks oli eelkõige suurenda-da omavahelist koostööd ja sidusust ning planeerida ja ühtlustada käes-oleva aasta tegevusi.

Õppepäeva esimese ülesandena tuli erialagrupiti välja selgitada need üritused ringkonna aasta-plaanis, kus mingi grupp rakendust leiab. Ning kuna Naiskodukaitses on kõik erialad dünaamilised ja paljuski omavahel seotud, tuli järele mõelda, kas läheb vaja ka teiste eri-alagruppide abi, milliste täpsemalt, milleks ja kui suures mahus. Sellest koondinfost peaks sündima ühine koordineeritud tegevuskava, kus kõigil osapooltel on kindel vastutus ja ülesanded. See omakorda aitab tekitada suuremat omavahelist sünergiat.

Info peab liikumaOluline õppepäeval käsitletud teema oli info liikumine ja edastamine. Nii

Sellises formaadis

ühine laiendatud

arutelu leidis aset

esimest korda

572 | 2016

NA

ISE

D

grupitöö kui ka iseseisva ajurünna-ku käigus kinnistati arusaamisi nii erialagrupi juhi, abi kui ka liikme ülesannete kohta erialagrupis ning selgitati välja oluline info, mida oma ülesannete täitmiseks vajavad grupi juht ja liige.

Liikmed sõnastasid ootused gru-pijuhile, milleks on peamiselt info liikumise tagamine valdkondlike sündmuste, koolituste, õppepäe-vade, võistluste jm kohta, samuti adekvaatsete andmete omamine ja kogumine liikmete kohta (läbitud väljaõpe, kontaktandmed). Eri-alagrupi liikmetelt aga oodatakse aktiivset panustamist valdkonna töösse ja enese koolitamist vastavalt erialagrupi funktsioonikirjeldusele.

Infovahetus on vajalik mõlema-le poolele – nii grupijuhile kui ka liikmele. Tõdeti, et erialagrupi juhil peab olema ajakohane teave kõigi grupiliikmete ja nende erialase tege-vuse kohta Naiskodukaitses. See annab võimaluse kiiresti reageerida ning infot jagada, samuti ülesandeid ja tegevusi planeerida. Siis on ka grupi liikmele tagatud kindlustun-ne, et tal on pädev informatsioon ja ta on õigeaegselt kaasatud.

Kerkis üles idee koostada nö elav, ühiskasutuses olev aruandedoku-ment, kuhu iga erialagrupi ja jaos-konna juht saab sündmusi lisada ja osalejaid märkida. See aitaks hoida infot koordineeritult ühes kohas ja lihtsustaks hiljem aastaaruande täitmist.

Järgmisena arutati läbi vajalikud koolitused. Lisaks baasväljaõpetele on Naiskodukaitses arvukalt eriala-gruppide koolitusi. Näiteks selleks, et tagada oskuslik tegelemine avalike suhete grupis, on soovitatav läbida Naiskodukaitse avalike suhe-te eriala kursus, lisaks Kaitseliidu Kooli avaliku esinemise kursus I ja II. Soovitused erialakursuste kohta on leitavad Naiskodukaitse eriala-gruppide funktsioonikirjeldustest. Kui vastav pädevus saavutatud, on võimalik oma teadmisi ka kogukon-na tasandil jagada.

„Oli väga sisukas ja vajalik õp-pepäev, mida kindlasti kordame,“ leidis päeva lõpuks ringkonna esi-naine Helen Allas. Tarkust tänaseks ja ideid edaspidiseks said kindlasti kõik õppepäeval osalejad.

Uuskasutuspäev Keila Noortekeskuses

Koostööüritus „Uuskasutuspäev“ 30. jaanuaril Keila Noortekes-

kuses teenis eesmärki kasvatada meile järelkasvu, tutvustades

töötubades oskusi, mida läheb vaja igas olukorras ja mida saab

õppida Kaitseliidus.

Kogu suur maja oli kaetud mitmesuguste töötubade ja tegevustega. Naiskodukaitsjad sisustasid viis erinevat töötuba ja korraldasid loterii. Kaitseliitlased õpetasid kolmes töötoas lõkke tegemist ja lõkketüüpe. Rannamõisa laevaselts õpetas meisterdama puidust purjekaid. Teisel korrusel avatud uuskasutusnäitusel oli näha väga põnevaid esemeid, mis kõik tehtud taaskasutatud materjalidest.

Iga külastaja sai sisenedes majaplaani, kuhu märkida töötoad, peale selle tuli tal üles otsida aardekast ning lahendada sellest leitud ülesan-ne. Lõpuks loositi osavõtjate vahel välja auhindu.

Uuskasutuspäeva korraldamises osalesid Naiskodukaitse Keila jaos-kond, Kaitseliidu Keila rühm, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste Keila ja Paldiski rühmad ning Keila Noortekeskuse töötajad. Kokku oli ürituse korraldamisega ametis 39 Kaitseliidu liiget.

Pärnakate rahulik spordipäev

Pärnumaa ringkonna talvine spordipäev 17. jaanuaril konti ei

murdnud, sest igaüks sai ise sättida oma kiiruse ja valida distantsi.

Spordipäeva sisuks oli plaanitud kena jalgsimatk algusega jõe ligiduses. Määratud ajaks tuli kohale kümmekond vaprat naist, mõ-nel olid kaasas ka lapsed. Jalutuskäigu pikkuse ja liikumiskiiruse sai igaüks ise valida. Mõned otsustasid liituda hiljem, teised seevastu olid väledamad ja liikusid oma pundiga eespool. Mõni eriti tubli saabus hoopis suuskadel mööda jõge.

Päeva lõpuks oli spordigrupi juhil ja matkapäeva korraldajal Maiel varuks ka üllatus. Kõik osalejad said kuldse medali ja, mis kõige väge-vam, termoses soojas hoitud pirukaid! Mõnusalt jalutades ja maailma-asjadest lobisedes veedetud pärastlõuna sai sellega väärika lõpu.

Lumepäev pani punkti Haanja sünnipäevanädalale

Haanjas pandi pühapäeval, 17. jaanuaril peaaegu tuuletus miinus

seitsme kraadises idüllis punkt valla 25. sünnipäeva nädalale, kui

sajad inimesed tulid lumepäevale nautima värsket õhku ja muidu-

gi lund.

Südapäevast alates sai Haanja spordikeskuses peale suusatamise proovida kätt lasketiirus, mängida lumediski, kelgutada, proovida sõ-javäesuuski või lasta end sõidutada Ulgumaa koerterakendil. Naisko-dukaitse poolt olid tee ja pirukad.

Naised pidasid nõu

Hiiumaa ühenduste naiste ümarlaua esindus kutsus 17. jaanuariks

kokku liikmed ja huvilised, et rääkida katusorganisatsiooni, Eesti

naisteühenduste ümarlaua (ENÜ) mullustest tegemistest ning ala-

nud aasta plaanidest.

„Selline kokkusaamine ja vestlusring avardab kõigi silmaringi,” ütles pärast kohtumist Naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Mustkivi Hiiu lehele. „Nii mõnigi teema oli silmiavav, sest paljusid asju teemegi harjumuse jõul, ilma mõtlemata,” lisas ta.

Vestlusringis kohvikus Viiger osales 14 naist ja samas otsustati, et kohtumisi ja arutelusid korraldatakse ka edaspidi.

UUDISED

2 | 201658

NO

OR

ED

27. jaanuaril külastasid Võrumaa kodutütred Tartus Teatri Kodu, kus tutvuti Tartu Mänguasjamuuseumi püsinäitusega ning vaadati etendust

„Inetu pardipoeg”. Enne seda aga said neiud osaleda etiketikoolitusel, mille teemaks oli käitumine muu-seumis ja teatris.

29.–30. jaanuarini Varstus toi-munud laagrisse kogunes ligi sada huvilist tervest maakonnast. Esi-mesel päeval olid kavas tutvustavad tegevused. Tüdrukud said aimu ko-dutütreks ning poisid noorkotkaks olemisest.

Õhtu jätkus töötubadega, kus gruppide kaupa saadi uusi põnevaid teadmisi paljudel teemadel, looma-dest rallikrossini. Oma oskused ja koostöövõime võisid lapsed proovile panna küpsisetordi meisterdamises, patsipunumises, sõlmede tegemises ja riviõppes. Enne öörahu vaadati üheskoos südamlikku põnevusfi lmi ,,Operatsioon Arktika”, mille sisu seostub hästi kodutütarde ja noorte

Võrumaa noorte tegusad päevadVõrumaa kodutütred tähistasid organisatsiooni aastapäeva

Tartus. Järgnenud nädalavahetusel kogunesid aga Varstus-

se tavapärasesse laagrisse noored, kes on ilmutanud huvi

Noorte Kotkaste ja Kodutütardega liitumise vastu.

Tekst: EVE TÄHT, LIIS KIKAS

L I S A I N F O

Kuidas käituda muuseumis ja teatris Muuseumis ei puutu ma midagi kätega, kõik on silmaga vaatamiseks. Teatrisse sisenedes annan üleriided hoiule, vahetan jalatsid. Enne saalimi-

nekut heidan pilgu peeglisse, et korrastada oma välimust. Saali sisenen vaikselt. Istujast möödumiseks ei pööra ma talle selga, vaid

liigun oma kohale, näoga istujate poole. Etenduse ajal olen kuulaja ja vaataja. Ei jutusta naabriga ega söö kommi,

mingil juhul ei löö jalaga takti. Mobiiltelefoni lülitan välja. Aplaus on tunnustus lavastajale ja näitlejatele, pärast etendust väljendan

aplausiga oma heakskiitu.

2 X

RO

ME

T P

AZ

UH

AN

ITŠ

hüpata hüppenööriga, koostada tükkidest T-tähe, rippuda, sooritada vabaviskeid, teha kätekõverdusi, võidu joosta, veeretada golfi palli slaalomirajal ja põrgatada tennise-palli. Populaarseks kujunes tärin-gumäng, kus tulevased kodutütred ja noorkotkad jagunesid võistkon-dadesse ning otsisid majja peidetud küsimustele vastuseid. Laagri lõpe-tas laste fantaasiarikas kokkuvõte teemal: missugune kodutütar või noorkotkas oleksin mina.

Tegevust täis jaanuari viimaste päevadega jäid rahule nii Teatri Kodu külastanud kodutütred kui laagris osalenud Võrumaa noored.

kotkastega: abivalmidus, kaitsetahe, ellujäämine looduses, ootamatud olukorrad, käitumine kriisiolukor-ras.

Uus päev oli suunatud kehalise-le aktiivsusele. Spordimängu eri punktides said lapsed võrrelda oma võimeid: keerutada hularõngast,

592 | 2016

NO

OR

ED

Talvine spordilaager Saaremaal

Jaanuari alguses Kaitseliiduga koostöös

korraldatud kahepäevane talvise koo-

livaheaja spordilaager oli tavapäraselt

mitmekesine.

Kõige enam elevust tekitas laagis ida-maiste võitluskunstide esitlus, mille viisid läbi Raivo Paasma, Anton Lii ja Robert Hõ-belaid. Orissaare noorkotkaste spordirühm sai juurde uue tubli liikme Karmo Kase ja noorkotkad sooritasid järgukatseid.

Laagris osales nelikümmend üks last, neist kaheksa noorkotkast ja viis kodutütart.

Alutaguse maleva rühmapealikud kogunesid Lüganusel

22.–23. jaanuarini kestsid Noorte Kot-

kaste Alutaguse maleva rühmapealike

õppepäevad Lüganusel. Osalejad külas-

tasid Kiviõli Seikluskeskust ning pidasid

maha ka rühmapealike kogu, kus vaadati

tagasi möödunud aastale ja tehti plaane

käesolevaks aastaks.

Alanud aasta tegevusplaanis on nii tavapäraseid üritusi nagu laagrid, erine-vad võistlused ja paraad kui ka uusi, nagu suvine Eestimaa võimlemispidu ja Noorte Kotkaste suvekool. Kindlasti jätkub koostöö seniste partneritega.

Igal aastal on noorkotkaste tegevus juhindunud mingist läbivast teemast. Kui 2015 oli meedia-aasta, siis nüüd on käes noorte kaasamise aasta. Noored on ooda-tud senisest enam osalema otsustamises ja korraldamises.

Mererühma liikmekandidaatide õhtupoolik Ristnal

23. jaanuari õhtupoolikul tegutsesid

Noorte Kotkaste Tallinna maleva mere-

rühma liikmekandidaadid pikemat aega

muuseumilaeval Ristna.

Lisaks tavapärasele merendusõppele, mis erandlikult oli tõstetud kolmapäevalt laupäevale, oli päevakavas laeva kaipoolse vasaku parda teki puhastamine lumest ja jääst. Lund kooriti ja kühveldati lumelabida-ga, jääd klopsiti puuhaamriga lahti ja pühiti harjadega kokku.

Päeva mahtus veel kandidaatide vormis pildistamine liikmekaardi jaoks ja noorkotka baasteadmiste kontroll, mille sooritasid kõik.

Põhi-õppetunni (lipud ja vimplid) viis läbi Tauri Roosipuu, pildistas Marco Sepp ning testi korraldasid Ander Asberg ja salgapealik Rasmus Russak.

UUDISED

Kodutütred tähistasid aastapäevaKodutütred tähistasid 23. jaanuaril oma organisatsiooni 84.

aastapäeva piduliku aastapäevaaktusega Pärnus Strand ho-

tellis, kuhu olid kutsutud Kodutütarde tublimad juhid ning

organisatsiooni aktiivsemad toetajad.

Aktusel tunnustati möödunud aastal teiste seast silma paist-nud noortejuhte. Kodutütred esinesid koorilaulu ja võimlemis-kavaga. Näidati filme Kodutütarde ajaloost ning söödi ühiselt pidupäevatorti.

„Pidu läks väga hästi,“ ütles ürituse üks korraldajatest, Kodu-tütarde teeneteristi pälvinud Paikuse kodutütarde rühmava-nem Anu Tammearu-Mežule. „Katsusime kasutada nii palju kui võimalik ainult oma organisatsiooni lapsi ja juhte – nii palju on meil ju tublisid, kes tegelevad saja muu asjaga lisaks kodutüt-reks olemisele,“ lisas ta.

Aastapäeva puhul õnnitlesid kodutütreid Kaitseliidu ülem bri-gaadikindral Meelis Kiili, Kaitseliidu keskjuhatuse liige Teet Kurs ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.

Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja sisekord. Kodutütardeks võivad olla 7

–18aastased tütarlapsed.

KR

ISTJ

AN

PR

II

2 | 201660

KO

OS

TÖ

Ö

Ka üks kadunu on liiga paljuVabatahtlikuna ühiskonda

panustavad inimesed on

tihtipeale aktiivsed mitmel

alal. See kehtib loomulikult

ka kaitseliitlaste kohta, kes

on sageli tegusad erineva-

tes siseturvalisusega seo-

tud valdkondades. Üks on

vabatahtlik päästja, teine

abipolitseinik, kolmas käib

regulaarselt abiks kadunud

inimeste otsingutel.

Tekst: JUKKO NOONI

Pool aastat tagasi loodud mittetu-lundusühing ESTSAR (ingliskeelse nimetuse Estonia Search and Rescue esitähtedest koosnev lühend) koos-töös politsei ja teiste organisatsioo-nidega tegelebki just selle viimasega. Ühingu kaheksast asutajaliikmest kaks – Aivo Kaoküla ja Ragnis Topkin – on aktiivsed kaitseliitlased Harju maleva Männiku malevkon-nas.

Ühingu juhi Aivo Kaoküla sõnul sündis operatiivne otsingu- ja päästerühm soovist moodustada professionaalne meeskond, kes on valmis ulatama hättasattunule abikäe ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. „Meie vabatahtlike otsija-te võrgustikku kuulub mitu tuhat inimest üle Eesti. Lisaks koostööle politsei ja päästjatega kaasame neid, kes teavad, mida teha. Näi-teks teeme koostööd jahimeeste, off-roadi entusiastide ja teistega, kel on kohe valmisolek panusta-da otsingutesse oma inimeste ja tehnikaga. Meie võrgustikus on olemas isegi sertifitseeritud tuuk-rid,“ rääkis ta.

Senise lühikese tegutsemisaja jooksul on osaletud ligi paarikümnel otsingul ning mitmel koostööõppu-sel. ESTSARi vabatahtlikel on köielt päästmise oskused ning nad suuda-vad otsida inimesi ka raskesti ligi-pääsetavatest kohtadest nagu vee pealt ja kärestikest. „Jõulude ja uue aasta vahel pidime kammima jõge, kalipsod seljas, rinnuni voolavas vees, sest kaldad olid juba jäätunud,“ meenutas Ragnis.

Veel üks ajaröövel?Aivo Kaoküla on Kaitseliitu kuulu-nud kuus, Ragnis Topkin kaheksa aastat. Kuidas suhtuvad lähedased sellesse, et Kaitseliidule on lisan-dunud veel üks „ajaröövel“, mis mehi sageli kodust ära viib? „Pean tänama oma abikaasat, kes on olnud väga mõistev nii Kaitseliidu kui ka ESTSARi tegemiste suhtes. Lisaks neile käin ju veel päästjate politsei-õppustel kannatanuid kehastamas,“ rääkis Aivo, kes teeb igapäevatööd Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koordi-naatorina. „Lähedased on arusaajad inimesed, aga, nagu vist kõigil akti-vistidel, on vahel ikka vaja selgitus-tööd teha,“ lisas Ragnis.

Ragnis on kümme aastat tööta-nud matkajuhina mägedes, jõge-del ja metsades. Tema käe all on köietehnika koolitust saanud ka elukutselised päästjad. „Aitan

612 | 2016

KO

OS

TÖ

Ö

korraldada veel spordiüritusi, olen militaarvõistlustel ette valmistanud köieülesandeid, olen nõu ja jõuga abiks üleelamislaagrite korraldami-sel ja läbiviimisel. Aga praegu läheb

suurem osa aurust ESTSARi käima-tõmbamisele,“ märkis ta.

Meeste sõnul tulevad kaitseliit-lase oskused vabatahtlikule otsijale ainult kasuks: alates kas või sellis-

test lihtsatest asjadest nagu maas-tikul liikumine, kaardi lugemine ja kompassi kasutamine.

Inimesi ei kao rohkemAastas tuleb politseile tuhandeid teateid kadunud inimestest. Ka mee-dias on sellistest juhtumitest palju juttu. „Leidmata jäänud inimeste hulk on liiga suur ka siis, kui neid on ainult üks,“ ütles Aivo. Siiski lisas ta:

„Statistiliselt ei ole kadumiste arv oluliselt suurenenud, kuid juhtumi-te sisu on muutunud – sageli jõuavad sotsiaalmeedias ja mujal otsingutes-se ka sellised inimesed, kes tegeli-kult kadunud ei ole. On juhtunud, et veel mitu aastat hiljem jagatakse kellegi kadumiskuulutust, kes juba ammu kodus. Reaalselt kaduvate inimeste hulk on siiski stabiilne. Suurem meediakajastus jätab mulje, et jutt käib viimasel ajal kadunud

ESTSARi võrgus-

tikus on palju

erinevate oskuste

ja spetsiifiliste

teadmistega

inimesi, näiteks

tuukreid ja off-

roadi entusiaste,

köite abil pääst-

mine on vaid üks

paljudest vajali-

kest oskustest

Kaitseliitlane

Aivo Kaoküla

vahetab ESTSARi

tegemiste ajaks

meile tuttava,

loodusega ühte-

sulava väljanäge-

mise otsinguteks

palju sobivama

neoonriietuse

vastu

2 | 201662

KO

OS

TÖ

Ö

judest leitud inimestest ei kirjutata ja siis võib samuti jääda mulje, et nad jäidki kadunuks,“ lisas Ragnis.

Aivo sõnul ei ole võimalik joonis-tada „keskmise kadumaläinu“ port-reed ja ka kaotsimineku põhjused on mitmesugused. „Mõnel tekib tervi-serike, teisel esinevad mäluhäired ja ta ei oska enam koju tagasi minna, kolmas kannatab lähisuhtevägivalla käes ning on hirmuga kodust põge-nenud, neljas on otsustanud minna vabasurma,“ loetles ta.

„Suurim hulk „kadumaläinuid“ on need, kes jäävad mitmeks päevaks pidutsema, nii et lähedased nende-ga kontakti ei saa. Suure murega antakse kadumisest politseile teada ja jagatakse infot sotsiaalmee-dias, kadunud inimene ilmub aga mõne päeva pärast ise välja,“ jätkas Aivo. Just sellistel puhkudel juhtub pahatihti, et inimese leidmisest või väljailmumisest ei anta märku ning otsimisele kulutatakse aega ja res-surssi edasi. „Samas on just sotsiaal-meedia vahendusel saabuvad vihjed otsimisel suureks abiks,“ lisas ta.

Mida ennetavalt teha, et näiteks metsa eksinud inimene kiiremini üles leitaks? „Metsa minnes tuleb kindlasti kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon. Samuti võiks lähe-dastele teada anda, kuhu kanti on plaanis minna, et kui midagi juhtub ja telefoniga ühendust ei saa, oleks otsijatele vähemalt piirkond tea-da. Selga tuleks panna ilmastikule vastav hele riietus, jalga mugavad jalatsid. Kui ollakse eksinud ja enam tagasiteed ei leita, tuleks jääda rahu-likuks, leida kõrgem koht ja lagedam ala ning jääda sinna ootama,“ õpetas Aivo.

Ükskõik, kui raske see ka poleks, hoidu paanikast, sest paanika on halvim vaenlane, mis halvab targalt tegutsemise juba enne, kui jõuad tegutsema hakata. Jäta meelde kuld-reegel: oluline on iga vihje või viide otsitava võimalikule asukohale.

On juhtunud, et veel mitu aastat hiljem

jagatakse kellegi kadumiskuulutust, kes

juba ammu kodus.

L I S A I N F O

Mida teha, kui lähedane on kadunud1. Helista või mine inimese elukohta, veendumaks, et

teda tõesti ei ole ning et temaga ei saa ka kontakti.2. Helista või käi läbi tema tuttavad ja sõbrad, uuri, mil-

lal ja kus keegi teda viimati nägi, pane need andmed paberile.

3. Kui on teada tema lemmikkohad ja liikumismarsruu-did, käi ka need läbi, soovitatavalt mitte üksi.

4. Helista politseisse ning anna teada inimese kadumi-sest. Kindlasti informeeri, et oled tuttavad läbi helista-nud ja võimalikud kohad läbi käinud.

5. Ühendust tasuks võtta ka ESTSARiga, sest aeg on sel-listel juhtudel kõige suurem vaenlane nii otsijatele kui ka kadunud või hätta jäänud inimesele. Me saaksime asuda operatiivselt tegutsema ning kooskõlastada oma tegevusi politseiga.

Allikas: www.facebook.com/estsar

Kaitseliitlane Ragnis

Topkin on kümme

aastat töötanud

matkajuhina mä-

gedes, jõgedel ja

metsades ning õpe-

tanud köietehnikat

ka elukutselistele

päästjatele

inimestest, aga tegelikult on ka-dunute statistikas ka need, kellest oli viimati elumärki 1990. aastate alguses.“

„Olgem ausad, kui inimene ikka ei taha, et ta leitakse, siis teda üldiselt ei leitagi, olgu ta elus või surnud. Aga loomulikult on ka erandeid. Pal-

632 | 2016

TE

STSalvetaskud –

head on kõik, parim siiski üksSeda artiklit ajendas kirjuta-

ma asjaolu, et väliõppustel

tulevad tihti jutuks praegu-

sed jalaväerakmete salvetas-

kud, õigemini probleemid

nende praktilise kasutami-

sega.

Tekst: MARGUS ARGE

Ehkki pealtnäha täidab suurem osa salvetaskuid oma peamist ülesannet väga hästi, tekivad probleemid just lahinguolukorras, kui on vaja nende sisu kiiresti kätte saada. Salved kipuvad klapi külge takerduma, see suurendab salvevahetusele kuluvat aega, aga nii mõneski olukorras on selle toimingu kiirus vägagi kriitili-se tähtsusega.

Seetõttu otsustasimegi koos Mil-Testi meeskonnaga järele uurida, kas on võimalik leida laost väljasta-tavatele taskutele paremat alterna-tiivi. Valiku otsustasime teha Eesti toodete seast, muidu läheks pilt liiga kirjuks. Mujal toodavad AK-4 salvedele sobivaid (G3, M14) taskuid näiteks Condor (USA) ja Tasmanian Tiger (Saksa).

Võrdlemiseks valisime lisaks tabelvarustuse salvetaskule kaks erinevat tüüpi taskut, üks neist klapiga, mis kinnitub nii truki kui ka takjaribaga, teine pealt lahtine. Kõik mainitud taskud on varustatud

tagaseinal MOLLE kinnitusega ja on mõeldud AK-4 salvedele.

Loomulikult ei ole salvevahetu-se kiirus salvetaskute ainus nõu-tud omadus, tähtis on ka salvede kaitstus mustuse eest, mis padru-nite vahele sattudes võib laskmisel tõrkeid tekitada. Seetõttu oli meie esimene käik metsa, kus uurisime, kui palju võõrkehi on võimalik roo-mates taskutesse koguda. Tulemu-sed ei olnud väga üllatavad, sest juba välisel vaatlusel tehtud oletused leidsid praktikas ka kinnitust. Kõige paremini tõestas ennast siin meie igapäevases kasutuses olev tasku, ehk siis see, mille laost saades oma rakmete küljest leiame.

Salvevahetuse „kiiruskatsed“ toimusid juba tubastes tingimustes, järgides ühesuguseid protseduure. Lähteasendiks oli laskeasend põlvel, järgnes salve eemaldamine tühja salve taskusse, uue salve haaramine taskust, selle kinnitamine ja lõpuks relva õlga tagasi viimine. Vinnas-

MA

RG

US

AR

GE

2 | 201664

TE

ST

L I S A I N F O

Mil-Test on grupp uudis-himulikke kaitseliitlasi, kelle maailm algab sealt, kus käsiraa-mat lõpeb. Kõik, mis neid ümb-ritseb, on põhjalikult testitud, võrreldud ja proovile pandud.

Et ennast grupi tegemistega kursis hoida, külasta nende lehte aadressil www.fb.com/militaartest või trüki Facebooki otsingusse „mil-test“.

Vaata ka http://www.mil-test.eu/.

tamise jätsime ära, sest selle kiirus jääb igal juhul enam-vähem samaks. Standardtasku puhul mõõtsime aega eraldi nii suletud kui ka lahtise pistiklukuga. Tasku, millest uus salv võeti, sisaldas kahte salve. Iga tas-kuga sooritasime 10 salvevahetust. Arvestades, et katse käigus vilumus kasvab ja viimasel testis osaleval taskul on juba liiga suured eelised esimesena proovitu ees, tegime igaks juhuks standardtaskuga uued mõõtmised, mille keskmine tulemus lõpuks kirja läkski.

KokkuvõteNagu eelnevast selgub, on kõik siin välja toodud salvetaskud kasuta-miskõlblikud, kuid peab arvestama sellega, et kõiki häid omadusi kor-raga saavutada pole võimalik. Kes näeb valiku tegemise vajalikkust, saab selle langetada oma üksuse või eriala spetsiifi ka põhjal. Pole ju väga mõistlik kiirema ja mugavama sal-vevahetuse arvelt riskida suurema tõrgete arvuga.

Lõpetuseks saab võrdluse tule-muste üle ainult rõõmu tunda – kõik võistlejad mahtusid pjedestaalile ja võivad seal vastavalt olukorrale vabalt kohti vahetada. Siiski jättis kõige parema üldmulje klapiga tas-ku nr 2, sest siin on leitud tähtsate omaduste vahel kuldne kesktee ja tundub, et pole mindud ka liigsetele kompromissidele.

Klapiga tasku nr. 1Plussid Miinused

Hea kaitstus välise mustuse eest

Salvevahetus on aeglane

Klapp hoiab salve kadumise eest

Klapi pistiklukk avaneb raskelt

Laost väljastatav lahingurakmete salvetasku on klapiga, suletav nii pistiklukuga kui ka takjakinnisega. Klapp on külgedelt kinnine, mis takistab suurema mustuse kogunemist taskusse. Samuti püsivad sal-ved seal väga hästi, ka lahtise pistiklukuga. Samas kipub lahtine lukk liikudes kolisema. Selle vältimiseks on võimalik lahinguks valmistu-misel klapp salvede taha torgata, mis suurendab jällegi oluliselt sal-vede kaotsimineku ohtu ja on seetõttu enamikus olukordades rangelt mittesoovitatav. Parem on punuda pistikut hoidev rihm ümber nii, et rihma ots jääb lahtises olekus pistiku ja luku vahele ning takistab neid liikumisel teineteisega kokku puutumast.

Paraku muutub just tänu salvesid hästi hoidvale klapile salve välja võtmine sellest taskust suhteliselt ebamugavaks ülesandeks, sest klapp kipub avamisel salve nurkade ümber takerduma. Kui klapp on veel pistiklukuga suletud, kulub salvevahetuseks suhteliselt pikk aeg, sest kõigele lisaks on ka luku materjal väga jäik, võrreldes näiteks lahingurakmete eelmise versiooni taskutel olevatega. Eriti annab see tunda madalamal temperatuuril.

Keskmine salvevahetuskiirus: suletud pistiklukuga – 7 s; avatud pistiklukuga – 6,2 s.

Tootja: Gevatex.

MA

RG

US

AR

GE

652 | 2016

TE

ST

Klapiga tasku nr. 2Plussid Miinused

Salvevahetus on kiire Suhteliselt vähene kaitstus välise mustuse eest

Klapp hoiab salve kadumise eest

See klapiga salvetasku on suletav lisaks trukkidele ka laia takjakinnisega. Erinevalt eelmisest taskust ei ole selle klapi küljed kinnised ja see muudab tasku välisele mustu-sele märksa vastuvõtlikumaks. Samas võimaldab klapi ehitus salve väga kiirelt taskust kätte saada, ilma et see kuhugi takerduks.

Tasku tagumisel siseseinal on samuti takjakinnis, mille külge saab klapi kinnitada ja seetõttu ta pealt täiesti lahtiseks muuta. Üllataval kombel püsivad salved sellises lahtiseks tehtud taskus väga hästi sees ega tule välja ka tugevama rappumise korral. See kehtib muidugi ainult kahe salve puhul. Kui üks salv on juba välja võetud, siis peab kulutama eraldi aega klapi väljatõmbamiseks ja selle korralikuks kinnitamiseks, mis seab sellise kasutusviisi otstarbekuse siiski kahtluse alla.

Keskmine salvevahetuskiirus: 5,4 s.Tootja: Galvi-Linda.

Lahtine taskuPlussid Miinused

Salvevahetus on kiire Vähene kaitstus välise mus-tuse eest

Pealt avatud salvetaskul hoiab salvesid kumminöör, mida on võimalik tagaküljel asuva klambri abil pingutada. Nagu pildi järgi võibki arvata, on sellest taskust salvede kätte saamine kõige lihtsam, siiski tuleb jälgida, et pärast ühe salve eemal-damist kumm õigesse asendisse tagasi saaks, vastasel juhul võib allesjäänud salv välja rappuda.

Samas on see tasku igasugusele mustusele liiga avatud, et temaga julgeks metsa minna, pigem jääb tema kasutusala rohkem linnamaastikule, kus kuuseokastel ja liivahunnikutes roomamist tuleb vähem ette.

Keskmine salvevahetuskiirus: 4,4 s.Tootja: Galvi-Linda.

Miinused

Suhteliselt vähene kaitstus välise mustuse eest

est

ve ma et see

samuti takjakinnis,a seetõttu ta pealtkombel püsivad skus väga hästi sees mise korral. See puhul. Kui üks salv utama eraldi aega klapi kuks kinnitamiseks, mis kuse siiski kahtluse alla.,4 s.

MA

RG

US

AR

GE

j

LaP

S

Peõvõ

jäkõdavõ

teteroro

MA

RG

US

AR

GE

2 | 201666

MIL

ITA

AR

SP

OR

T Scoutspataljon

kaitses Utria esikohtaUtria dessandi tänavune

võitja on Scoutspataljoni I

võistkond koosseisus noo-

remleitnandid Valdo Hälvin

ja Janari Jaanso ning noo-

remseersandid Peedu Perner

ja Sten Sillaots. Teiseks tuli

Kaitseliidu Tallinna maleva

Põhja kompanii meeskond

ning kolmandaks Rootsi I

võistkond.

Võitjavõistkonna liikme nooremleitnant Valdo Hälvini sõnul tõid nei-le edu eelkõige hea stardinumber ning stabiilsus ja tahe.

„Kuna teede kasutamine oli keelatud, pidid esimesed pehmes ja paksus lumes raja nö sisse lükkama. Peaaegu lõpus, kahekümne kuuendana trassile minnes, sai pooleldi kasutada vanu radu ja tänu sellele jõudsime kõikidesse punktidesse õigeaegselt,“ ütles Hälvin ning lisas, et tegelikult pidid pingutama ka nemad, sest radu kasuta-des oli probleeme kontrollaega mahtumisega.

Liikuda tuli puhkamise ja sokkide vahetamise arvelt, trotsides het-ki, mil kõik tundub olevat p….s – punktid on halvasti läinud, väsimus tapab ja lootust ei paista kuskilt. „Igal võistlusel on igal võistkonnal oma kriitiline punkt. Ka meil, kuid see tuleb üle elada, sest edasi läheb tavaliselt lihtsamaks,“ on nooremleitnant Hälvin veendunud, et tähtis on edasi minna, juhtugu, mis tahes. Nagu näha võis, tõi selline lähenemine neile ka edu, sest paljud konkurendid lihtsalt kukkusid eest ära, tänu millele tõusid nemad tasa, aga targu järjest ettepoole.

„Kui me oleksime rongist maha jäänud, oleksime ka viimastena lõpuni tiksunud, kasvõi hambad ristis. Oleksime olnud küll 13., kuid sellest hoolimata lõpetanud esimeses pooles. Suurem osa katkestajaid lihtsalt loobus, Utrial on aga kõik lõpetajad võitjad,“ ütles Hälvin.

Kokku osales luurepatrullide võistlusel „Utria dessant 2016“ 30 võistkonda, kellest lõpuni jõudis vaid 13.

Utria dessanti korraldab Erna Selts alates 1999. aastast koostöös Kaitseliidu ja Vaivara vallaga, meenutamaks Vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemusel vabastati punastest Narva ja Jaanilinn.

672 | 2016

Kokku osales luurepatrullide võistlu-sel „Utria dessant 2016“ 30 võistkonda, kellest lõpuni jõudis vaid 13.

2 | 201668

KA

ITS

EL

IIT

2016 jõustus uus riigikaitseseadus„Riigikaitse ei ole mitte ai-

nult kaitseväe, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühis-

konna ühine ülesanne.“ Kas

selline laiapõhjaline lähene-

mine on Eesti jaoks sobiv?

Tekst: LIIVI REINHOLD

Kui vastasite jah, siis kuulute val-dava enamiku eestimaalaste hulka, kui ei, on teil mõttekaaslasi vaid 10 protsendi jagu. Samasugust küsi-must on uuringus „Avalik arvamus ja riigikaitse“ küsitud alates 2014. aastast, mil algas töö uue riigikait-seseaduse eelnõuga.

Seadus tsementeerib riigikaitse strateegias kirjeldatud riigikaitse laia käsitluse põhimõtte: riigikaitses peavad olema ühendatud nii riigi sõ-jaline kaitse, kõigi ministeeriumide valitsemisalad, ühiskonna osalemi-ne riigikaitses kui ka riigi elanik-konna kaitse. „Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muu-tunud julgeolekuohtudele,“ ütles tollane riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi BNS-ile.

11. veebruaril 2015 sai riigikogus eelnõust seadus, mis võtab kokku kõik selle, mida varem reguleerisid sõjaaja riigikaitse-, rahuaja riigi-kaitse- ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadused. Riigikaitseseadus rakendus 1. jaanuarist 2016.

Kaitseliidu liikmed on võrdsedKaitseliidu jaoks on seaduses laias laastus kaks olulist muutust: nüüd on defi neeritud riigikaitseline objekt ja selle valvamine ning palju vabamad käed on uue seadusega antud sõjaaja ametikohtade komp-lekteerimisel.

Uus riigikaitseseadus defi nee-rib, mis on riigikaitseobjekt ja mis on selle kaitse. Kaitseliidu seadust

muudeti selliselt, et Kaitseliit võib nüüd valvata riigikaitseobjekte, mit-te vaid kaitseministeeriumi objekte, nagu oli seaduses seni. Nüüd võib riigikaitseline objekt olla ka näiteks elutähtsaid teenuseid osutav ehitis, Kadrioru lossi või isegi Lennusada-ma muuseumi kogu.

Veel olulisem muutus Kaitselii-dule on see, kuidas me komplektee-rime sõjaaja ametikohti: nüüdsest saavad samasse üksusesse kuuluda läbisegi nii kaitseväekohustuslased kui ka need, kes on lihtsalt andnud oma nõusoleku sõjaaja ametikohale määramiseks. „Kui seni pidime kait-seliitlaste kokkuharjutanud üksused laiali jagama selle järgi, kes saavad sõjaaja ametikohal olla ja kes ei saa, siis alates 1. jaanuarist on kõik Kait-seliidu tegevliikmed võrdsed,“ ütles Kaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja Lea Vainult. See puudutab näiteks vanuse või tervise tõttu kaitseväekohustusest vabastatud inimesi, aga ka naisi, kes pole kuna-gi kaitseväekohustuslased olnudki. Pole vaja ajada asju kaitseressurssi-de ametiga, piisab Kaitseliidu liikme kirjalikust nõusolekust sõjaaja ame-tikohale määramise kohta.

Neli viisi kasulik ollaKui räägime sõjaajast, näeb riigi-kaitseseadus ette nelja sorti rolle: riigikaitselise töökohustusega ame-tikohad, sõjaaja ametikohad, sund-töökohustus ja tavakodanikud.

Riigikaitselise töökohustusega ametikohad on niisugused, mille pidajad mobilisatsioonikutset ei saa,

692 | 2016

KA

ITS

EL

IIT

RE

IN S

ÄIN

AS

2 | 201670

KA

ITS

EL

IIT

KR

ISTJ

AN

PR

II

sest nende jätkamisest oma ame-tis sõltub riigi toimimine. Näiteks on riigikaitselise töökohustusega ametikohad vabariigi presidendil, riigikogu liikmetel ja valitsusel, aga riigikaitselise töökohustusega ametikohti on ka näiteks elutähtsaid teenuseid osutavates ettevõtetes ja riigiasutustes. „Elektrit tahame me sõja ajal ka, verepank peab toimima, veepuhastid samuti,“ tõi Vainult näiteid. Iga elutähtsat teenust osutav asutus otsustab ise, millised ametikohad näiteks elektrijaa-mas on niisugused, mis peavad ka sõjaajal tingimata alles jääma.

Kaitseressursside amet peab nende ametikohtade üle eraldi registrit ja riigikaitselise töökohustusega ame-tikohtadel töötavaid inimesi sõjaaja ametikohale määrata ei saa.

Kaitseväe koosseisus asuvatel sõ-jaaja ametikohtadel on lahingulised ülesanded. „Nendele ametikohtade-le saab nimetada vaid kaitseväeko-hustuslasi või Kaitseliidu liikmeid, kes on andnud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale määramiseks,“ loetles Vainult. See on see, mida nimetatakse maakaitsestruktuu-riks või „roheliseks“ struktuuriks, selgitas Vainult – need inimesed on

Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muutunud julgeolekuohtudele.

712 | 2016

KA

ITS

EL

IIT

L I S A I N F O

Laiapindse riigikaitse kuus valdkonda on: sõjaline kaitse tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele rahvusvaheline tegevus sisejulgeoleku tagamine elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine psühholoogiline kaitse

Allikas: Riigikaitse strateegia, kaitseministeerium

pärast mobilisatsiooni väljakuuluta-mist kaitseväe koosseisus ja alluvad kaitseväe juhatajale.

Kõigi ülejäänute suhtes kehtib veel kolmas võimalus: sundtöö-kohustus. Uue seadusega on riik näinud ette võimaluse, et sõjaajal tekib lühiajalisi ülesandeid, mis ei nõua erioskusi, kuid vajavad kohest tegemist. Sellisel juhul võib suva-lise inimese 48 tunniks rakendada näiteks teid varemetest puhastama pärast pommitamist vmt. Tegu pole siiski päris sunnitööga: sundtööko-hustuse täitjale on ette nähtud ka rahaline toetus.

Kaitseliit jääb allesJärele jääb hulk tavakodanikke, kes pole kaitseväekohustuslased ega täi-da riigikaitselist töökohustust. Kui nad on Kaitseliidu liikmed, siis saa-vad ka nemad anda oma panuse, sest sõja ajal ei lakka Kaitseliit olemast.

„Kaitseliidul on valmimas plaan, kuidas kasutada kogu Kaitseliidu täiskasvanud isikkoosseisu kriisi või sõja ajal,“ rääkis Lea Vainult. „Üks osa neist läheb maakaitse koossei-sus kaitseväe juhataja alluvuses sõjategevusse; teised jäävad täitma ülesandeid Kaitseliidu koosseisus, et teostada jätkuvalt ka näiteks sisejul-geolekulisi ülesandeid.“ Ülesannete ulatus on kokku lepitud ja politsei toetamise kohta on plaan olemas.

Kaitseliidu rakendamine rahu-aegses hädaolukorras uue riigikait-seseadusega sisuliselt ei muutu. Kaasamise põhimõtted ja otsusta-mise mehhanism on jäänud samaks: korrakaitseliste ülesannete puhul teeb abivajaja taotluse kaitseminist-rile; vabariigi presidendi nõusolekul annab seejärel valitsus välja vastava korralduse, millega Kaitseliidu ük-sused antakse kriisi ohjava asutuse, näiteks politsei või päästeameti allu-vusse. Eriolukorras, loodusõnnetuse

tagajärgede vastu võitlemiseks võib päästeamet või politsei- ja piirival-veamet pöörduda otse Kaitseliidu ülema poole, kes kaasumise üle ise otsustab. Kaitseliitu kaitseväele allutada selles kontekstis ei saa.

Toimekindlam juhtimineMõeldes praegusaja julgeolekuoh-tudele on uuendatud riigikaitse juhtimist – seaduse loojad tahavad olla kindlad, et juhtimine toimib igas olukorras, ka näiteks otse juhtimisahelale suunatud rünnaku korral. Töökindlust peaks suurenda-ma rahu- ja sõjaaegsete juhtimissüs-teemide ühtlustamine ning paind-likum asenduskord. Peaminister, valitsus ja riigikantselei on saanud riigikaitse seisukohalt olulisema rolli, ette on nähtud valitsuse vähendatud koosseis – et otsused ei jääks kvoorumi puudumise tõttu tegemata.

Mobilisatsioon puudutab edaspidi ainult kaitseväge, ülejäänud riigile kehtestatakse kriisi ajal vajadusel kõrgendatud valmisolek, mis või-maldab kiiresti korraldada ümber täidesaatva riigivõimu tegevusi ja vahendeid, loetles seaduses sätes-tatud muutusi BNS. Täpsustatakse ka Eestit toetavate välisriigi relva-jõudude õigusi ja kohustusi Eesti territooriumil toimuval sõjalisel operatsioonil ning muudetakse paindlikumaks kaitseväe kasuta-mist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, millega muude-takse kiiremaks Eesti panustamist rahvusvaheliste kriiside lahenda-misse.

Kaitseliidu üksused antakse kriisi ohjava asutuse, näiteks politsei või

päästeameti alluvusse.

2 | 201672

KA

ITS

EL

IIT

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU

KESKJUHATUSE OTSUSEST

K-0.1-1/15/20998PR

VALGERISTI II KLASS

Harju malev980 HEIKI PAJUR

Jõgeva malev981 VÄINO JOOSUA

Järva malev982 RAID SAAR

Rapla malev983 HEINO JUUR984 VILLU ÕUN

Viru malev985 URMAS AID

Võrumaa malev986 AIVAR KROONMÄE987 TIIT TÕNTS

Kaitseliidu peastaap988 TANEL RÜTMAN

VALGERISTI III KLASS

Harju malev989 MARGUS BERGMANN990 ARDO PIISKOPPEL991 JAANUS TAPERSON

Jõgeva malev992 MATI KUUSVERE

Järva malev993 MATI TEDER994 TARMO AAL995 ALAR SAKKOOL

Lääne malev996 JANEK AUG

Põlva malev997 KAIDO ARULEPP

Pärnumaa malev998 ROBERT KÕRNAS

999 AARE VÄLISTE1000 ASSO KOMMER

Sakala malev1001 ARNO SULA

Tartu malev1002 AARE NURM

Valgamaa malev1003 ALEKSANDER MÕTTUS

TEENETEMEDALI I KLASS

Alutaguse malev547 EVALD JAKOBSON548 LEINO TAMMANN549 TÕNU MAALMA550 AIN KALAUS551 AVO RANDLO552 PEETER TAPNER

Järva malev553 TÕNU KIBENA

Lääne malev554 TIIT KALJUVEER555 ARNOLD JUHANS556 URMAS KOLGA557 ARVI MATTO

Põlva malev558 HEINO VUHT

Pärnumaa malev559 ATS PULK560 KALLE MÜREL561 MARTIN LEPIKU562 VALDU VAHEMETS563 GERDO LIIVAMÄGI564 ANDRES RÄTSEPP566 KASPAR REILE567 KRISTIAN KIVIMÄE

Rapla malev568 KALEV KIVISTE569 ELARI HIIS

Tartu malev565 TAIMO LOODE570 IGOR PAAL

571 RENE LEPIK572 HEINAR VÄLJAK573 AIN EHARI

Valgamaa malev574 JAANIS VESKIMETS

Viru malev575 VAHUR PÕDRA576 URMAS LEESNURM577 SANDER GUTMANN578 PRIIT PIIRMA579 JAAN LAIG580 JAAN KANG581 HEIKI PAJUSSAAR582 EERO SAAREMETS583 AGU LINDAM584 ANDRES KALMAN585 ENNO JERŠOV586 ANDRES SILD

TEENETEMEDALI II KLASS

Alutaguse malev1678 ANTS AASAMETS1679 ANTS KÄRBERG1680 JANNO TRAKS1681 LIA REKS1682 RAIVO SUURMAA1683 VALMAR LIUHKA1684 ALAR MÜÜR1685 ENE LEITUD1686 MAREK RANNE

Harju malev1687 MAIT ADLER1688 MOONIKA KULL

Jõgeva malev1689 RÜNNO SAVIR1690 MATI KEPP

Järva malev1691 LAURI KIVISTIK1692 OLEV VISNAPUU

Pärnumaa malev1693 HANNES AUS1694 TOOMAS JUKSAAR1695 ANDRUS MÄNNISTE1696 ANDRUS ÕNNIK

Autasustamine teenetemärkidega

732 | 2016

KA

ITS

EL

IIT

1697 MARGUS SIRELI1698 ROMEK KOSENKRANIUS1699 TAAVI RAADIK1700 RIHO RUNNEL1701 KALMER SIMONOV1702 PRIIT PAULUS1703 MART METS1728 REIN MÄNNIK

Rapla malev1704 PEEP UMMALAS1705 AIN PAJO1706 OLAVI KOLD1707 ENDEL KAASIKU1708 HEINRICH KUUSMAN1727 JAANUS IRA

Sakala malev1709 JÜRI RAHE

Tallinna malev1710 ARVI SAAR

Tartu malev1711 ÜLLO LAANEOJA1712 TÕNU TAHTI1713 MEHIS ILVES1714 ÜLLAR KASEMETS1715 SULEV TAIMUR

Valgamaa malev1716 REIN SÄINAS

Viru malev1717 TIIT SAARMETS1718 TIIT SAAREMETS1719 PEEP JÜRGENS1720 NEEME VAKULENKO1721 LEILI KANG1722 HEINO TELVIK1723 HEINO KITT1724 GEORGI KÜPPAR1725 ENDEL VELBERG1726 ANTS LEHT

TEENETEMEDALI III KLASS

Alutaguse malev4193 MADIS LINNARD4194 MART OLJUM4195 TARMO TOMSON

Harju malev4196 LAURI LAANEMETS4197 TOIVO LAASMA4198 MARKO LEICHTER4199 MIHKEL PARI4200 INDREK PUUMEISTER4201 ANDRUS SEPP4202 JANNO TOBI

4203 LIISI VAAB4204 VADIM VOLMRE

Jõgeva malev4205 JAAN TUKA

Järva malev4206 ALO AASMA4207 ASKO OSULA4208 TIIT TALVE

Lääne malev4209 DEIN-TOM TÕNSING4210 TÕNO TAMMEVESKI4280 ENN SUTTING

Põlva malev4211 IVAR HINDRIKSOO4212 TARMO NARRUSK4213 LAURI LUTSAR4214 ALARI ASSOR4215 AINAR HÄRM

Pärnumaa malev4216 KULDAR MERIMAA4217 RAUL LINDE4218 EGERT SINIVEE4219 TONY JÜRISAAR4220 MIHKEL SILD4221 RONALD-BERTIL SANG4222 MARKO RABA4223 VALNER SÄDE4224 HANNES TOODU4225 REIN AASPERE4226 RAINO MAIDE4227 KALEV SILLAOTS4228 VAIGO VASKE4229 KOIT TÄHEPÕLD4230 LEO LIHTNE4231 VÄINO HALLIKMÄGI4232 REIN JÕGEVA4233 RAIGO KAROTAMM4234 JANIS SOONISOO4235 SIGRID POPP4236 RISTO PULK4237 IVAR SARAPU4238 MARGO TÄRN4240 VAHUR LÄTT4241 ERMO MIHHOTIN4242 TARMO MIHHOTIN4243 ATS PEDAK4244 IVO VINOGRADOV4245 KRISTEN SEMPELSON4246 RENO JÜRGENSON4247 SILVER VISITAM4248 KRISTJAN RÄTSEPP4249 MAANUS MIDRI4250 KOIT KÜNNAPUU4282 KARRI KAAS

Rapla malev4251 ARDO RAIDOJA4252 LEHO ROHTLA4253 KALLE TOOMET4254 MARKO-PETRIKO TÜRK4255 ANDRUS SOOMER4256 ARNO MAIS4257 MAREK MARKS4258 RAIN SAAR4259 MADIS LIIVER4260 RUVE SESTVERK

Tallinna malev4261 MATTI KANEP4262 MATI SIMM4263 RUSTAM BABAJEV4264 RAUL ERK4265 TOOMAS KARTING4279 VELLI EHASALU

Tartu malev4266 INDREK OSTRAT4267 VAHUR SAARNITS4268 PIRET SÕMER4269 MARGUS-TARMO PIHLAKAS4281 EHA JAKOBSON4283 MARGUS SARDIS

Valgamaa malev4270 PIRET TIIT

Viru malev4271 TOOMAS KANG4272 TARMO HAILI4273 KRISTJAN SAAREMETS4274 JAANUS PIRJO4275 JANEK LEVIN4276 HEINO PIRJO4277 EINAR LEITSMANN4278 HEIKO PORVAL

TEENETEMEDALI ERIKLASS

Lääne malev787 BOGUSLAW ORZECH

Pärnumaa malev788 JAAN KÄGU789 ENNO JÜRISOO790 SIMO SAARIKALLIO791 EDA LASN792 AARE LAUR

Kaitseliidu peastaap793 VIIVE VINK

Tartu malev794 MAANO KOEMETS

2 | 201674

KA

ITS

EL

IIT

AUTORID

MARTIN ANDRELLERvabatahtlik reporterOkupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites.

PEETER KALLASKaitseliidu Kooli sõjalise juhtimise õppesuuna vaneminstruktor, kes täidab juba mõnda aega õppesuuna juhi ülesandeid.

ERMO KARILAIDnooremveebelErmo Karilaid on Kaitseliidu Kooli sõjalise juhtimise õppesuuna instruktor ja vanemparameedik. Tal on selja taga teenistus Afganistanis evakuatsioonimeeskonna ülemana.

SANDER KIVILOOKaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juhataja on õppinud Tallinna Ülikoolis andragoogiks ning on Kaitseliidus tegev aastast 2009.

MERLI KÕRGMAAvabatahtlik reporterMerli ei väida, et ta on Batman, aga kindel on fakt, et keegi ei ole kunagi näinud ka teda ja Batmani üheaegselt samas ruumis. Lisaks lööb ta aktiivselt kaasa Tartu maleva ja ringkonna tegemistes.

KERT MEIDRAvabatahtlik reporterKert Meidra on Tallinnamaleva vabatahtlikspordipealik ja KaitseliiduKooli koolitaja. Temaigapäevatöö onseotud taktikalise jamatkavarustuse poegareorg.ee.

AVE NAELvabatahtlik reporterAve on Naiskodukaitse Harju ringkonna avalike suhete grupi juhi abi ja Kose jaoskonna tegevliige.

JUKKO NOONIteavituspealikJukko on Harju maleva Männiku malevkonna vabatahtlik teavituspealik ja mitmete raamatute toimetaja.

TOOMAS PIIRMANNvabatahtlik reporterVõrumaa mees Toomas on aktiivne kaitseliitlane ja usin kirjutaja. 2014. aastal pälvis üks tema lugu lugejalemmiku austava tiitli.

MART REINOvabatahtlik reporterLeitnant Mart Reino on vabatahtliku pealikuna Hiiumaa malevkonna eesotsas seisnud juba 2012. aastast saati.

KRISTJAN PRIIKaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Combat provenTÄPSUS. PERFEKTSUS. USALDUSVÄÄRSUS.

Kogu tootevalikuga tutvumiseks külastage meie kodulehte

www.swissarms.ch

SG 751

SG 550

SG 553 AL

SG 553 R

SAN Granaadiheitjazoom

-marketin

g.eu

www.swissarms.ch