SUGUELUNDKONDKoostas: Kristel Mäekask

Naise ja mehe suguelundkond

Naise suguelundid Mehe suguelundid

Naise suguelundid

tupp

emakakael

emakas

munasarjad

munajuhad

Naise suguelundid

Munasarjad alustavad tööd 12-14 aastaselt

toodavad suguhormoone (nõristuvad verre)

munasarjades arenevad munarakud

Munarakkude alged on moodustunud juba looteeas ning elu jooksul neid juurde ei teki.

naissuguhormoonid

Ovulatsioon

Munaraku vabanemine munasarjast.

üks munarakk umbes 28 päeva tagant

vaheldumisi kummastki munasarjas

elu jooksul umbes 400 munarakku

valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses

Vahest eraldub munarakk mõlemast munasarjast korraga!

Munarakk

Suuremõõtmeline umbes 0,1 mm

Toitainete rikas

Liikumisvõimetu

Kaetud kestaga

Eluiga kuni 36 tundi

Menstruaaltsükkel

… ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni (u 28 päeva).

Viljastamata munarakk ja emaka limaskestad eralduvad organismist menstruatsioonil.

Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni.

1. Küpsev folliikul2. Munarakk3. Ovulatsioon4. Kollaskeha5. Viljastumine

Mehe suguelundid

põis

eesnääre

munandid

suguti

Mehe suguelundid

Mehe suguelundid

Munandid alustavad tööd 12-15 aastaselt

toodavad suguhormoone

paljunevad ja valmivad seemnerakud

Spermid valmivad munandite väänilistes torukestes kehatemperatuurist madalamal temperatuuril

Seemnerakk

väike 3-5 m

koosneb peast ja sabast

väga liikuv

eluiga kuni 72 tundi

arengutsükkel umbes 80 päeva

Ühe seemnepurskega eritub miljoneid seemnerakke.

Viljastumine

munaraku ja seemneraku ühinemine.

Viljastumine

toimub munajuha laienenud osas.

A – munasari

B – emakas

C - limaskest

Munaraku jagunemine

Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode

Munaraku jagunemine

Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva

Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale

http://youtube.com/watch?v=J_knnENhzwg

Kunstlik viljastamine

Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus:

kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku,

sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku

kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk.

Esimene kunstliku viljastumise tulemusena sünd toimus Inglismaal 1978 aasta juulis (Louise Brown).

Kaksikud

Sugu

Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi (X või Y) kandev sperm munaraku viljastab.

yx

Loote areng

Kobarlootest areneb idulane. Idulane ei sarnane veel inimesele.

1. arengukuu

Idulane on umbes riisitera suurune

Kujuneb:

esmane närvisüsteem

südame-

veresoonte-

luude-

lihaste-

seedeelundkonna-

jäsemete alged

süda hakkab lööma umbes 25. päeval

2. arengukuu

Idulane on umbes 2,5 cm pikkune

Kujunevad:

aju

sõrmed ja varbad

magu ja maks

kopsud

kõrvad ja nina

3. arengukuu

Loode on umbes 7,5 cm pikkune ja kaalub 3 grammi

Kujunevad:

suguelundid

neerud

silmavärv

liigutused

Sarnaneb väliselt inimesele ja nimetatakse nüüd juba looteks

4. arengukuu

Loode on umbes 15 cm pikkune ja kaalub 80 grammi

Kujunevad:

imemisrefleks

neelamisrefleks

luud

nähtavad suguorganid

5. arengukuu

6. arengukuu

Loode on umbes 30 cm pikkune ja kaalub 600 grammi

nahk on kortsuline

luud tugevnevad

kopsud täiustuvad

7. arengukuu

Loode on umbes 37 cm pikkune ja kaalub 1,3 kg

moodustub rasvkude

reageerib valgusele

-helile

-puudutusele

8. arengukuu

Loode on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 2 kg

nahk sileneb

karvad kaovad

arenenud närvirakud

9. arengukuu

Laps võib sündida ka keisrilõikega

Lootekestad

Ajutised organid, mis kaitsevad loodet.

lootevesi

platsenta

nabanöör

pea

süda

lootevesinabanöör

platsenta

Platsenta

Kujuneb idulase pesastumise kohale emaka seinal. Loodet ühendab platsentaga nabanöör.

ema ja loote ainevahetus

kaitseb haigustekitajate eest

toodab hormoone

Millised ained liiguvad emalt lootele?

Millised ained liiguvad lootelt emale?

platsenta

Lootevesi

Kaitseb:

põrutuste

veekaotuse

temeratuurimuutuste eest

On joogi ja urineerimiskeskkond.

Loodet kahjustavad tegurid

Haigused – punetised, süüfilis, toksoplasmoos.

Toitumisega seotud – vitamiinide, mineraalide, põhitoitainete puudus.

Keemilised ühendid – alkohol, narkootikumid, ravimid, liimid, värvid, puhastusvahendid.

Füüsikalised tegurid – põrutused, kitsad riided, kiirgused.

Rasestumisvastased vahendidMeeste kondoomid

Takistab sperma sisenemist vagiinasse

Võib kaitsta suguhaiguste eest (ainult lateks ja polümeer kondoomid võivad kaitsta HIV eest)

Naiste kondoomid

Väldib rasedust kogudes sperma endasse

Võib kaitsta suguhaiguste eest , samuti HIV eest

Pessaar

Vähesel määral vähendab suguhaiguste üle kandumise ohtu, HIV eest ei oma mingit kaitset.

Väike emakakaela kate (pessaari väiksem versioon)

Osaliselt täidetud rasestumisvastase vedelikuga

Progestiini süstid Depo Provera

Iga kolme kuu tagant uus süst

Takistab munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist  munarakuni

Progestiini protees Norplant

Paigaldatakse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks.

Käsn (sisaldab spermitsiide)

Rasestumisvastased vahendid

Vaginaalsed spermitsiidid (kreemid, geelid, vahud)

Keemiliselt loodud sperma tapmiseks

Hormonaalsed tabletid

1) Kombineeritud pillid

Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast

2) Minipillid

Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarakk ei saa kinnituda.

Rasestumisvastased vahendid

Rasestumisvastased plaastrid

Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega.

SOS pill

Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise.

Emakasisene spiraal

Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale.

Rasestumisvastased vahendid

Hormoonspiraal

Emaka limaskest muutub viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud

Naiste steriliseerimine

Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni.

Meeste vasektoomia

Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi

Rasestumisvastased vahendid

Ohtlik naise tervisele ning Eestis lubatud 12. rasedusnädalani.

Raseduse katkestamine ehk abort

Kasutatud materjal:http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:FemOS.png

http://www.besthealth.com/besthealth/bodyguide/reftext/html/repr_sys_fin.html

http://www.ehd.org/dev_article_intro.php

http://www.ehd.org/images/prenatal_article/ovary-thumb.jpg

http://cache.eb.com/eb/image?id=93515&rendTypeId=34

http://www.realscienceprograms.com/files/IMAGES/egg_cell.jpg

http://www.sjg.edu.ee/tyybel/test.html

http://www.meelespea.net/ee/ciklas

http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/8677.jpg

http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/19471.jpg

http://www.med.umich.edu/obgyn/smartmoms/pregnancy/monthbymonth/second.htm

http://www.walgreens.com/library/graphics/images/en/17010.jpg

http://www.ehd.org/images/prenatal_article/lifeartpic13.jpg

http://en.wikibooks.org/wiki/Image:Caesarian_shown_cropped.jpg

http://www.abort73.com/HTML/AbortionPictures/images/abortion-08-01.jpg