Üldpädevustest ja nende hindamisest
DESCRIPTION
Üldpädevustest ja nende hindamisest. Eve Kikas Konverents “Õpetajate professionaalse arengu toetamine uute õppekavade rakendamise kontekstis” 24. oktoobril Tartus Dorpati konverentsikeskus. Projekt „Üldpädevused ja nende hindamine“. Eesmärgid: - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Üldpädevustest ja nende hindamisest
Eve Kikas
Konverents “Õpetajate professionaalse arengu toetamine uute õppekavade rakendamise
kontekstis”24. oktoobril Tartus Dorpati konverentsikeskus
Projekt „Üldpädevused ja nende hindamine“
• Eesmärgid:• täpsustada põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud
üldpädevusi– analüüsida kirjandust– teooriale toetudes defineerida– konkretiseerida neid mõõdetavates terminites
• välja töötada mõõtvahendid nende hindamiseks• uurida 7.-9.klassi õpilasite erinevate näiajate arengut
– analüüsida üldpädevuste arengut ja selle arenguga seotud tegureid
Teoreetiline alus
• Sotsiaalkultuuriline ja konstruktivistlik lähenemine (Võgotski, Bronfenbrenner, Nelson, Pianta, Toomela,…..)
• Indiviidi areng kultuurikontekstis + keskkonna mõtestamine igal indiviidil (teadmiste konstrueerimine)– Indiviidi-kesksed tegurid: lapse võimed, motivatsioon,
uskumused, …..– Keskkondlikud tegurid: vanemate, õpetajate, kaaslaste,
kultuuriga seotud– Indiviid-keskkond interaktsioon: keskkonna interpretatsioon
• Arengut saab mõista kui – hinnata erinevaid tegureid erinevates keskkondades– läbi viia longituudseid uuringuid– kasutades erinevaid meetodeid
KLASS(KOOL) Õpetajad
•Uskumused• Ootused•Teadmised• Klassitegevused
•Kaaslased
KODUVanemad
•Uskumused•Ootused• Kasvatustegevused• Seotus kooliga•(Haridustase)•…….
LAPSKognitiivsed võimedSotsiaalsed, akadeemilised oskusedMotivatsioonilised näitajadÕpikäitumineProbleemne käitumine
Kultuur (uskumused, seadused, …..
Laps Laps Laps
Vanemad Vanemad Vanemad
ÕpetajaÕpetaja Õpetaja
Klassi tase
Indiviidi tase
LapsedKlassi
keskmine
LapsedKlassi
keskmine
LapsedKlassi
keskmine
VanemadKlassi
keskmine
VanemadKlassi
keskmine
VanemadKlassi
keskmine
Grupi- ja indiviidi tasandi meetodid
• Üldised arengutendentsid• Kuidas arenevad erinevad laste grupid? • Minna indiviidi tasandile lähemale • Otsida laste gruppe, kes mingis mõttes
sarnanevad ja uurida nende arengut – Latentsete profiilide analüüs – Konfiguraalne sagedusanalüüs
Üldpädevused• Põhikooli riiklikus õppekavas on üldpädevused määratletud kui „aine-
ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel“ (Vabariigi Valitsus, 2011).
• Seitse üldpädevust: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus
• Lisaks eristatakse läbivaid teemasid, mis on samavõrra olulised inimesena hilisemal elus toimetulekuks kui üldpädevused.
• Osalt kattuvad: – elukestev õpe ja õpipädevus– karjääri planeerimine ja ettevõtlikkuspädevusega– kodanikualgatus ja sotsiaalne pädevus– kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus ja väärtuspädevusega– tervis ja ohutus ja enesemääratluspädevus.
• Teiste läbivate teemade kaudu toetatakse looduspädevuse (teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“), infotehnoloogilise (tehnoloogia ja innovatsioon) ning kommunikatsioonipädevuse (teabekeskkond) arendamist.
Üldpädevused• Erineval tasemel seotud kogu inimese tunnetuse
ja tegutsemisega ning mõjutavad seeläbi erinevalt ka inimese toimetulekut erinevates valdkondades– Väärtuspädevus– Enesemääratluspädevus– Õpipädevus– Sotsiaalne pädevus: toimetulek lähikeskkonnas ja
ühiskonnas– Suhtlemispädevus– Matemaatiline pädevus– Ettevõtlikkuspädevus
Metoodika• 2011-2013; 7-9.klass• 27 eestikeelse, 6 venekeelse õppega kooli• Erinevatest Eesti piirkondadest• Vanemate informeeritud nõusolek (91%, 75% eesti- ja
venekeelsetes koolides)• Maksimaalselt üle 1200 õpilase• Vanemate ja õpetajate küsitlemine• Erinevat tüüpi mõõtvahendid (küsimustikud Likert-tüüpi
skaalaga ja avatud küsimustega, eksperimentaalsed ülesanded, osa laste intervjueerimine….)
• Erinevad analüüsi meetodid
Näide. Õpipädevuse uurimine.
Kaks meetodit. Grupitasemel analüüsid
Õpipädevus• Oskuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis soodustab
uute teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist ja olemasolevate ümberstruktureerimist (st õppimist)
• Neli valdkonda: – Emotsioonid, motivatsioon ja uskumused– Keskkonna ja tegevuse käitumuslik reguleerimine – Meeldejätmine ja meenutamine ehk õpistrateegiad – Metakognitiivsed õpioskused ehk õpiprotsessi jälgimine ja
suunamine ning otsused info vastuvõtmise ja töötlemise strateegiate osas.
• Õpipädevus on vajalik koolis kõigi ainete õppimisel, aga ka hilisemas elus kui väärtustatakse elukestvat õpet.
Efektiivsed õpistrateegiad ja nende hindamine
• Õpistrateegiad: mehaaniline ja mõtestatud kordamine, teadmiste organiseerimine, märkmete ja jooniste tegemine, abi küsimine, spikerdamine
• Mälu võtted, meeldejätmise strateegiad• Hindamine
– Küsimustikud– Eksperimendid
Õpistrateegiate uurimine• Maksimaalselt 773 7.klassi ja 825 8.klassi õpilast• Küsimused strateegiate kasutamise kohta
– Kohandatud üliõpilaste õpistrateegiate küsimustikust Motivated Strategies for Learning Questionnaire (MSLQ; Pintrich jt, 1993)
– 4-palline Likert-tüüpi skaala, 3 väidet igal skaalal– Kordamine– Teadmiste organiseerimine– Teadmiste seostamine
• Katseline uurimine: sõnade päheõppimine, vabad vastused strateegia kasutamise kohta
• Katseline uurimine: teksti õppimine, osal lastel võimalus koostada spikker • Seotud näitajad
– Võimed– Matemaatika teadmised– Teksti meeldejätmine– Sõnade meeldejätmine
Õpikäitumise katseline uurimine • Õpilastel paluti kahe minuti jooksul meelde jätta 21 esitatud sõna.• Sõnad kolmes üldkategoorias: taimed, loomad ja mööbliesemed. • Seejärel paluti sõnu meenutada ning kõige lõpus küsiti, kuidas nad
sõnu meelde jätsid. • Vabad vastused kodeeriti nelja kategooriasse: • 1) Ei teinud mitte midagi või „ei tea“• 2) Läbilugemine, pealevaatamine („lasin silmadega üle“, „vaatasin
peale“, „lugesin läbi“)• 3) Kordamine, tuupimine („kordasin mõttes“, „jätsin need sõnad
meelde“, „tuupisin“, „õppisin pähe“) • 4) sügavate strateegiate kasutamine (grupeerimine, seostamine,
visualiseerimine „seostasin sõnad omavahel paiknemise järgi“, „tegin selle jaoks rütmi“, „seostasin sama algustähega sõnad“, „lahterdasin sõnad tähenduse järgi“ ).
Õpistrategiate kasutamine: küsimustikud
Arv ProtsentMitte midagi, ei tea 40 6Lugemine ja pealevaatamine 275 40
Mehaaniline kordamine 202 29Grupeerimine (sügavad strateegiad) 172 25
Õpistrateegiate kasutamine: katse
Õpistrateegiate seosed õpitulemustega
KÜSIMUSTIKKordamine Seosta-
mineOrganisee-
rimine Sõnade õppimine 7kl 0,06 0,08 -0,01Sõnade õppimine 8kl -0,02 0,04 -0,01Teksti õppimine 8kl -0,04 0,03 -0,07Matemaatika 7kl -0,12 -0,03 -0,14Matemaatika 8kl -0,12 -0,02 -0,13
KATSE F pSõnade õppimine 7kl 77,56 <0,001Sõnade õppimine 8kl 17,15 <0,001Teksti õppimine 8kl 9,62 <0,001Matemaatika 7kl 16,86 <0,001Matemaatika 8kl 7,23 <0,001
1 2 3 4
Strateegiad
11
12
13
14
15
16
17
18
19
Mat
emaa
tika
7kl
1 2 3 4
Strateegiad
7,5
8,0
8,5
9,0
9,5
10,0
10,5
11,0
11,5
12,0
12,5
Mat
emaa
tika
8kl
1 2 3 4
Strateegiad
0
1
2
3
4
5
6
7
8
Teks
ti õp
pim
ine
Ilma Spikriga
1 2 3
Teadmiste organiseerimine
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
5,5
6,0
6,5
Teks
ti õp
pim
ine
Ilma 0 endofspikker 1
1 2 3
Kordamine
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
5,5
6,0
6,5
Teks
ti õp
pim
ine
Sinine – ilma spikritaPunane – spikriga
Edasimõtlemiseks
• Kuidas uurida pädevusi? • Mida saab järeldada õpioskuste uuringu
erinevatest tulemustest?• Kas õpetajad saavad õpioskusi hinnata ja
arendada? • Kas nad peaksid seda tegema? • Töötuba: Õpioskuste hindamine ja arengu
toetamine (Anna-Liisa Jõgi, Kati Aus, Elina Malleus, TLÜ)
Aitäh!