biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid
DESCRIPTION
KonspektidTRANSCRIPT
![Page 1: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/1.jpg)
Biomolekulide üldine ehitus ja ülesanded
#5
Koostas: Jana Pavlenkova
![Page 2: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/2.jpg)
Süsiniku tähendus
1. Süsinik võib moodustada neli kovalentset sidet
2. Mitepolaarsete kovalentsete sidemetega ühendatud aatomid moodustavad ahelakujulisi, hargnevaid ja tsüklilisi molekuleid
3. Heterotsükliliste molekulide tsükli koostisse kuuluvad ka teised elemendid
![Page 3: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/3.jpg)
Biomolekul
Sisaldab alati süsinikku (C) Moodustub organismis Sisaldab rakkudele kättesaadavat
energiat.
Peamised biomolekulid: süsivesikud e sahhariidid, valgud, lipiidid, nukleiinhapped
![Page 4: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/4.jpg)
Biomolekulide telliskivid e monomeerid
Monomeer Polümeerid
Aminohapped Valgud
Suhkrud (monosahhariidid)
Polüsahharidiid, nukleiinhapped
Glütserool, rasvhappejäägid
Lipiidid
Aromaatsed amiinid Nukleiinhapped
![Page 5: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/5.jpg)
Süsivesikud
On looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75..90%, loomorganismides kuni 2%, mikroorganismides 12..28%, seentes 3%.
![Page 6: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/6.jpg)
SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID
MONOSAHHARIIDIDOLIGO-
SAHHARIIDIDPOLÜSAHHARIIDID
Riboos ja desoksüriboos
Glükoos jafruktoos
MALTOOS, SAHHAROOS
LAKTOOS
TÄRKLIS,GLÜKOGEEN,TSELLULOOS,
KITIIN
![Page 7: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/7.jpg)
Monosahhariidid
Väga aktiivsed, reaktsioonivõimelised, esinevad tsüklilisel kujul
Näided: Glükoos e viinamarjasuhkur Fruktoos Riboos ja desoksorüboos
![Page 8: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/8.jpg)
Oligosahhariidid
Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidijägist
Näided: Sahharoos Maltoos Laktoos
![Page 9: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/9.jpg)
Polüsahhariidid
Monosahhariidjäägid on seotud glükosiidsidemetega pikkadeks ahelateks.
Näided: Tärklis Glükogeen Tselluloos Kitiin Inuliin
![Page 10: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/10.jpg)
Süsivesikute funktsioonid
Energeetiline – 1 g = 17,6 kJ Struktuurne – kitiin, tselluloos
taimerakukestades Ligimeelitav – õistaimede nektaar Varuaine – taimedes tärklis ja inuliin, seentes
ja loomades glükogeen Kaitsefunktsioon – taimede rakutsütoplasma
suhkrustamine Toitefunktsioon - piimasuhkus Biosünteetiline – lähteaineks teiste ühendite
sünteesiks; fotosüntees Bioregulatoorne – süsivesikud on hormoonide
koostises
![Page 11: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/11.jpg)
LIPIIDID
on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, organilistes lahustites.
on alkoholi ja rasvhapete estrid:Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid
![Page 12: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/12.jpg)
Lipiidide liigitus
Lipiidid
Lihtlipiidid Liitlipiidid Steroidid
glükolipiidid fosfolipiididVahad
Taimsed
Loomsed
Neutraalrasvad
rasvad
Õlid
![Page 13: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/13.jpg)
Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid
Loomsed tahked rasvad - küllastunud rasvhapetes esinevate süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed
Taimsed õlid (seemnetes) – küllastunud rasvhapetes esinevate süsinike aatomite vahel kaksiksidemed
![Page 14: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/14.jpg)
Vahad = pikaahelaline ühehüdroksüülne alkohol + rasvhappejäägid
Taimsed vahad täidavad kaitsefunktsiooni
Loomne vaha näiteks mesilastel, millest nemad valmistavad oma kärjed
![Page 15: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/15.jpg)
Liitlipiidid
Fosfolipiidid = glütserool + rasvhappejääk + fosforhappejääk
Glükolipiidid = glütserool + rasvhappejääk + glükoosijääk
![Page 16: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/16.jpg)
Steroidid
Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes
Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja östrogeen
D-vitamiin moodustub nahas ultraviolettkiirguse toimel
![Page 17: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/17.jpg)
Steroid - kolesterool
Kuulub loomsete biomembraanide koostisesse Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid,
suguhormoone ja D-vitamiini eelühendid. Ebaõigel toitumisel ladestub kolesterool
arterite seintele ja soodustab ateroskleroosi
![Page 18: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/18.jpg)
Lipiidide funktsioonid
Energeetiline – 1 g = 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanid Varuaine Kaitsefunktsioon – temp. ja mehh. mõju Bioregulatoorne - ainevahetus Lahusti – rasvlahustuvatele vitamiinidele (K,
A, D, E, Q) Ainevahetuslik – metaboolne vesi (1 kg
rasva = 1,1 kg vett)
![Page 19: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/19.jpg)
Valgud ehk proteiinid
On polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest
On amfoteersed ühendid sest sisaldavad –NH2 (aminorühma) ja COOH (karboksüülrühma)
Radikaal R on igal amonohappel erinev Aminohappejääkide vahel on peptiidsidemed
![Page 20: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/20.jpg)
Aminohapped
Valkude koostises võib esineda 20 erinevat aminohapet – nende järjestuse ja hulgast sõltuvad valgu omadused
Inimese aminohapped 20 tk
Asendamatuid 8 tk- saame ainult toidust
Osaliselt asendamatuid 3 tk- sünteesime ebapiisavalt
Asendatavaid 9 tk- ise sünteesime
![Page 21: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/21.jpg)
Lihtvalgud vs Liitvalgud
Ainult aminohappejäägid
Fibrillaarsed (kõõluste, kõhredde, juuste, küünte, karvade, verehüübimis- ja lihastöös osalevad valgud)
Globulaarsed (ensüümid, antikehad, histoonid ja munaalbumiin)
Ka teised orgaanilised ained
Valk + nukleiinhappega = nukleoproteiid (kromosoomid)
Valk + lipiid = lipoproteiin (rakumembraanis)
Valk + oligosahhariid = glükoproteiin (membraanis)
![Page 22: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/22.jpg)
Valkude struktuurid
Primaarne - insuliin Sekundaarne
(vesiniksidemed) – juuksed, küüned, ämblikuniit
Tertsiaarne ( hüdrofoobsed, ioonsidemed) – globiliinid, fibrinogeen
Kvaternaarne - hemoglobiin
![Page 23: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/23.jpg)
Denaturatsioon vs renaturatsioon
Temperatuur, mehaanilised tegurid, happed, raskmetallid, ioniseeriv ja UV-kiirgus
Valgu lagundamine aminohapeteks ensüümide abil = valgu hüdrolüüs
D E N A T U R A T I O O N
R E N A T U R A T S I O O N
![Page 24: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/24.jpg)
Valkude funktsioonid
Energeetiline – 1 g = 17,6 kJ Ensümaatiline – kõik ensüümid on valgud Geeniregulatoorne – histoonid kromosoomides Bioregulatoorne – mõned hormoonid (nt insuliin) Transport – hemoglobiin, membraanivalgud Struktuurne – küüned, karvad, viiruste kapslid Kaitse – antikehad, verehüübimisvalgud Kontraktsiooni – lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid Retseptoorne: membraani pinnaretseptorid, silma
retseptorvalk rodopsiin Varuaine - munavalge
![Page 25: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/25.jpg)
NUKLEIINHAPPED
Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärikku informatsiooni.
DNA –desoksüribonukleiinhape asub pärstuumsetel rakutuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni
RNA – ribnukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta.
![Page 26: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/26.jpg)
Nukleiinhapped on biopolümeerid
Monomeeriks on nukleotiid, mis koosneb süsivesikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest
![Page 27: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/27.jpg)
DNA RNA
Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
Süsivesik desoksüriboos riboos
Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
Nukleotiidid Adenosiinfosfaat (A)
Guanosiinfosfaat (G)
Tsütidiinfosfaat (C)
Tümidiinfosfaat (T)
Adenosiinfosfaat (A)
Guanosiinfosfaat (G)
Tsütidiinfosfaat (C)
Uridiinfosfaat (U)
Primaarstruktuur Üheahelaline nukleotiide jada
sekundaarstruktuur
Biheeliks
Vastavalt komplimentaarsusele vesiniksidemed: A=T, C=G
Vastavalt komplimentaarsusele vesiniksidemed: A=U, C=G
![Page 28: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/28.jpg)
tertsiaarstruktuur
DNA on histoonide abil kokku pakitud (kromosoomides)
RNA on histoonide abil kokku pakitud (ribosoomis)
Funktsioonid On kromosoomide koostisosa
Päriiku info säilitamine ja ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel
Osaleb geneetilise info realiseerimises:
mRNA
tRNA
rRNA
![Page 29: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/29.jpg)
RNA esineb kolme erivormina: mRNA (5%) – info- RNA, DNA info
transportimine tuumast ribosoomidesse. tRNA (15%) - transpordi RNA; Aminohapete
transport ribosoomidesse. rRNA (80%) - ribosoomi RNA; Ribosoomi
koostises aitab kaasa valgusünteesile. Kui meil on teada ühe RNA ahela nukleodiidne
järjestus saame leida teise komplementaarse ahela:
RNA ahel 1: A U C C G A A U A U C G
RNA ahel 2: U A G G C U U A U A G C
![Page 30: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/30.jpg)
Protsessi teostab DNA-polümeraas Kui meil on teada ühe DNA ahela
nukleotiidne järjestus saame leida teise komplementaarse ahela järjestuse:
DNA ahel 1: A T C C G T A A T C C G C T A
DNA ahel 2: T A G G C A T T A G G C G A T
http://www.youtube.com/watch?v=bee6PWUgPo8&feature=endscreen&NR=1
Replikatsioon on DNA kahekordistamine
![Page 31: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/31.jpg)
Transkriptsioon ja translatsioon
Transkriptsioon, translatsioon ja valgu süntees http://www.youtube.com/watch?v=6dMlde9akBk&feature=player_embedded
![Page 32: Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022052120/54701532af7959e1798b45cc/html5/thumbnails/32.jpg)
27. jaanuar - praktiline töö 3. veebruaril on kontrolltöö: Organismi
keemiline koostis, peamised anioonid ja katioonid, vesi, biomolekulid (ehitus ja funktsioonid)