Õendusabi vastsÜndinutele ja nende peredele
TRANSCRIPT
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Aljona Luptova
ÕENDUSABI VASTSÜNDINUTELE JA NENDE PEREDELE
HÜPERBILIRUBINEEMIA KORRAL
Lõputöö
Tallinn 2012
Olen koostanud käesoleva lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite
töödest, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevat andmed on viidatud
Lõputööautori allkiri …………………………………………………..
Kuupäev „……..“ ……………………………………. 20…..a.
Lubatud kaitsmile
Juhendaja …………………………………………………………….
Nimi ja akadeemiline kraad
…………………………………………………………....
Allkiri
Kuupäev „……..“ ……………………………………. 20…..a.
KOKKUVÕTE
Aljona Luptova (2012). Tallinna Tervishoiu kõrgkool, õenduse õppetool. Õendusabi
enneaegsetele vastsündinutele ja nende peredele hüperbilirubineemia korral. Lõputöö sisaldab
30 lehekülge.
Uurimustöö on kvalitatiivne, põhinedes kirjanduse ülevaatel. Töö kirjutamisel autor analüüsis
nii eesti kui ka ingliskeelseid artikleid ja raamatuid. Lõputöö eesmärk on kirjeldada õendusabi
vastsündinutele ja nende peredele hüperbilirubineemia (HB) korral.
HB sagedasemad põhjused enneaegsetel vastsündinutel on AB0 ja RH – konfliktist tingitud
hemolüüs, aga ka füsioloogiline ja nn rinnapiima ikterus ning vedelikupuudus. Harvemad
põhjused on hüpotüreoidism, infektsioonid ning maksa ja sapiteede haigused.
HB-st tingitud õendusdiagnoosid lapsel ja tema perel on ärevus, mis on tingitud perekonna
teadmatusest lapse tuleviku kohta; häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest
fototeraapia ajal; tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk
ebaproportsionaalsele keha kasvamisele; ebastabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud
fototeraapiast; risk vigastusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast; risk
vedelikupuudusesele, mis on tingitud fototeraapiast; kõhukinnisus.
HB-ga seotud probleemide lahendamiseks on fototeraapia koos vedelikubilansi jälgimisega,
alatoitumuse ja kaalulanguse vältimine, kehatemperatuuri kontroll, prillide kandmise ajal
kontrollida lapse silmade seisundit. Väga tähtis on vanemate igakülgne informeerimine.
Võtmesõnad on õendusabi, vastsündinu, perekond, hüperbilirubineemia.
4
SUMMARY
Alyona Luptova (2012). Tallinn Health Care College, nursing department. Nursing care for
newborns with hyperbilirubinemia and their families. Diploma thesis includes 31 pages.
Diploma thesis is qualitative research based on the review of literature. For this thesis author
analysed articles and books about nursing both in English and Estonian language. The aim is to
describe the nursing care for newborn with hyperbilirubinemia (HB) and their families.
The most frequent reasons of HB is hemolysis due to the AB0 and RH - conflict, physiologic
jaundice, so called breast milk jaundice and dehydration, less frequent causes are
hypothyroidism, infections, dieases of liver and biliary tract.
Nursing diagnoses related to HB of children and his family is anxiety: parent r/t threat to infant,
unknown future; disturbed, sensory perception: visual (infant) r/t use of eye patches for
protection of eyes during phototherapy; imbalanced nutrition: less than body reguirments (infant)
r/t disinterest in feeding because of jaundince; risk for imbalanced body temperature: infant: risk
factor: phototherapy; risk for injuri: infant r/t kernikterus; fluid volume, risk for deficient;
constipation.
Resolution of HB-related problems is phototherapy with monitoring of fluid balance, avoidance
of imbalanced nutrition and weight loss, the body temperature control, control of the condition of
eyes during carrieng glasses while serving to control child's eye condition. Very important is the
comprehensive informing of the parents.
Keywords: nursing care, newborn, family, hyperbilirubinemia.
5
SISUKORD
KOKKUVÕTE
SUMMARY
SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 5
1. UURIMISTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS ................................................................ 8
2. HÜPERBILIRUBINEEMIA PÕHJUSEID VASTSÜNDINUTEL ............................. 11
3. ÕENDUSDIAGNOOSID VASTSÜNDINUTE HÜPERBILIRUBINEEMIA KORRAL.
........................................................................................................................................... 14
3.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast. ......................... 14
3.2.Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia ajal ............ 14
3.3 Tasakaalustamata toitumine, mis on tingitud imiku loidusest, risk ebaproportsionaalsele
keha kasvamisele. .................................................................................................................. 15
3.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast ...................................... 15
3.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüpperbilirubineemiast, fototeraapiast ..................... 16
3.6 Risk vedelikupuudusesle, mis on tingitud fototeraapist .................................................. 16
3.7 Kõhukinnisus ................................................................................................................... 17
4. ÕENDUSTEGEVUSED ÕENDUSDIAGNOOSIDE LAHENDAMISEL ................. 18
4.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast .......................... 18
4.2 Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia aja .............. 18
4.3 Tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk ebaproportsionaalsele
keha kasvamisele ................................................................................................................... 19
4.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast ...................................... 20
4.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast ....................... 21
4.6 Risk vedelikupuudusest, mis on tingitud fototeraapiast .................................................. 22
4.7 Kõhukinnisus ................................................................................................................... 22
5. ARUTELU .................................................................................................................... 24
JÄRELDUSED .................................................................................................................. 28
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... 29
6
SISSEJUHATUS
Hüperbilirubeemia (HB) on üks sagedasematest probleemidest vastsündinutel, seda esineb
umbes 80% enneaegsetel ja 45% - 60% ajaliselt vastsündinutel lastel esimese kolme elunädala
jooksul. (James jt 2002: 767). Paljudel vastsündinutel esineb vereliblede (erütrotsüütide) arvu
suurenemist, need lagunevad ja hävivad lapse organismis varajastel elunädalatel. Bilirubiin on
see kollane pigment, mis selles protsessis tekib. Nahakollasus tekib siis, kui bilirubiini liig kuhjub
kudedes, see juhtub siis, kui bilirubiini on rohkem, kui vastsündinu maks suudab töödelda.
Bilirubiin deponeerub nahas, lihastes ja limaskestades. Bilirubiini moodustamine vastsündinutel
ja enneaegsetel lastel on suurenenud elu esimesel kolmel nädalal. Kollasus ehk ikterus tekib siis,
kui vereseerumis on bilirubiini kontsentratsioon > 85 mmol/l. (Behrman 2010: 1985 - 1986;
Bratlid jt 2011: 499 - 500).
Kollatõbi tekib 24 t. – 14 p. pärast sündi, suureneb esimesel 3. – 4. elupäeval, hakkab taanduma
esimestel elunädalatel ning kaob teisel või kolmandal elunädalal. (Green jt 2004: 646). Shannon
(2006: 202) oma artiklis kirjutas, et 2004. aastal Ameerikas tehtud uuring tõestas, et 10% nii
ajalistest kui ka enneaegsetest lastest võib surra HB tõttu, aga 70% - l on olemas pikaajalised,
ravile halvasti alluvad haigused. (Shannon 2006: 202). .
Lõputöö probleem. Enneagsete vastsündinute protsent kõigist sünnitustest on nii meil kui mujal
maailmas suhteliselt kõrge, HB esineb neist 80 % - l (James jt 2002: 767)., aga lapsevanematel on
vähe teadmisi HB-ga toimetulekuks, probleemid tekivad, kui vanemaid ei informeerita lapse
haigusega toimetulekust. (Truman 2006: 22). Lazarus ja Avchen (2009) andmetel 71,9% ei tea
midagi hüperbilirubineemiast ja selle tagajärgedest, 59,1% kahtlesid oma teadmistes - ainult
17,0% teadsid. (Lazarus 2009: 58).
Autor valis antud teema, sest olles ise praktikal SA Tallinna Lastehaiglas vastsündinute ja
imikute osakonnas, tekkis huvi, kuidas õde saab aidata tekkinud õendusprobleemide
lahendamisel, tagamaks vastsündinutele ja nende lähedastele turvalisus. Vesteldes vanematega sai
autor teada, et paljudel neist on vähe teadmisi HB-ga toimetulekust. Noorel perekonnal on suur
hirm lapse tuleviku pärast. Mõned vanemad soovisid vastavat infot saada ka paberkandjal.
7
Uurimistöö eesmärk
Kirjeldada õendusabi vastsündinutele ja nende peredele hüperbilirubineemia korral.
Uurimistöö ülesanded
1. Kirjeldada hüperbilirubineemia põhjuseid vastsündinutel.
2. Kirjeldada hüperbilirubineemiaga vastsündinute õendusdiagnoose.
3. Kirjeldada õendustegevusi õendusdiagnooside lahendamisel hüperbilirubineemiaga
vastsündinutele ja nende peredele.
KESKSED MÕISTED
Õendusabi (nursing care) – õe kutsealane tegevus, mis lähtub õenduses kehtivatest põhimõtetest
ja väärtushinnangutest. Õendusabi eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja
funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete
pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või
elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega. (Brilowski 2005: 644;
Sotsiaalministeerium 2009).
Vastsündinu (newborn) – laps, kelle sünnist on möödunud vähem kui 28 ööpäeva. Last peetakse
vastsündinuks esimese nelja elunädala kestel, sest see on periood, mille kestel laps ilmutab
vastsündinule iseloomulikke jooni ja kohaneb eluga väljaspool emakat. (James jt 2002: 767;
Phibbs 2012: 9).
Hüperbilirubineemia (hyperbilirubinemia) – iseloomustab kollane nahavärvus, mille põhjus on
tõusnud bilirubiini tase veres. Bilirubiin on hemoglobiini lagunemise toode. (James 2002: 766;
Behrman 2010: 1885).
Perekond (family) – grupp isikuid, kes on omavahel lähedalt seotud, kas vere kaudu, abielu,
adopteerimise või lähedase suhte kaudu, ei pea tingimata elama ühe katuse all. Perekond on üks
8
oluline õendusobjekt, sest perekonna tervis ja igapäevane elu on omavahel seotud. (Friedman jt
2003: 4; Freshwater jt 2005: 226).
Õendusdiagnoos (nursing diagnosis) – õendusprotsessi osa mille eesmärk on patsiendi
elukvaliteedi tõstmine, tervise probleemide lähendamine. Õendusdiagnoosid võivad koosneda
kahest või kolmest osast. Kaheosane koosneb õendusdiagnoosidest ja hooldusest. Kolmeosane
koosneb õendusdiagnoosidest, hooldusest, sümptomitest ja hinnangust. (Ladwig 2008: 5).
9
1. UURIMISTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS
Käesolevas töös on rakendatud kvalitatiivset uurimisviisi, mis võimaldab kasutada varem
avaldatud teavet. Lõputöö on teoreetiline kirjanduse ülevaade. Kvalitatiivne uuring kujutab
endast materjali tõlgendamise praktiliste viiside kogumit, mis aitab maailma nähtavaks teha.
Inimesed esitavad küsimusi ja tõlgendavad asju nii, nagu nad neid näevad ja neist aru saavad.
Uuringu juurde kuulub tõlgenduslik, naturalistlik lähenemine maailmale. See tähendab
kvalitatiivsetes uurivaid uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid
mõtestada või tõlgendada nende tähenduste kaudu, mida inimesed neile annavad. (Hirsjärvi 2005;
151; Laherand 2008: 16 – 17).
Töö koostamiseks kasutati nii elektroonilisi, kui ka paberkandjal kirjutatud inglise - ja eesti -
keelseid õendusalaseid teadusartikleid. Kõik artiklid on eelretsenseeritud, neil on palju autoreid,
kes on varem teemat uurinud. Eestikeelsed artiklid on võetud ajakirjast Eesti Õde. Lisaks on ka
kasutatud eesti -, inglise - ja venekeelseid raamatuid. HB kohta nii ajalistel kui ka enneagsetel
vastsündinutel leiti 85 artiklit, aga oma töös autor kasutas 17 artiklit ja 9 nendest olid
õendusteaduslikud. Kokku on 34 allikat.
Teaduskirjanduse otsingul kasutati Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu, Tallinna
Akadeemilise raamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu andmebaase. Ingliskeelsete allikate
otsimiseks kasutati elektroonilist andmebaasi EBSCOhost web. EBSCOhost webi lehekülgedelt
kasutati teemakatalooge: Health Source: Nursing/Academic Edition ja Health Source –
Consumer Edition. Otsingu sõnad olid nursing, bilirubin, jaundice, newborn, hyperbilirubinemia,
phototherapy, family, interventions, human milk. Eestikeelsed otsingusõnad olid vastsündinu,
perekond, bilirubiin, hüpebilirubineemia, õendus, ikterus, fototeraapia, rinnapiim.
Kirjanduse valik lähtus teemast. Kirjandusallikad valiti välja vastavalt lõputöös püstitatud
eesmärgile, probleemile ja ülesannetele. Kõik allikad on ilmunud ajavahemikul 2002- 2012,
ainult üks ajalooline raamat oli ilmunud 1998. aastal, aga ta on aktuaalne ka täna. Uurimisetapid
olid andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine ja refereerimine. Töös on kasutatud ainult
teaduspõhiseid materjale ja kõik allikad on viidatud.
10
Käesoleva ajani ei ole Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tehtud diplomitööd teemal Õendusabi
vastsündinutele ja nende peredele HB korral.
11
2. HÜPERBILIRUBINEEMIA PÕHJUSEID VASTSÜNDINUTEL
HB põhjused sõltuvad tekkeajast:
Hemolüütiline ikterus - kõige sagedam vorm, tekib, kui lapse vanus on alla 24
tunni mille puhul esineb ema ja lapse vere sobimatus – ABO sobimatus, RH –
sobimatus.
Füsioloogiline ikterus tekib 24 tunni vanusel – 14 päeva vanusel lapsel ja
põhjused on infektsioon, ABO sobimatus (jatkuv hemolüüs), rinnapiimakollasus,
hemotoomid.
Mittekonjugeeritud ikterus tekib > 14 päeva vanusel lapsel. Põhjused on
rinnapiima kollasus, infektsioon, hüpotüreodism, hemolüütiline aneemia.
Konjugeeritud ikterus tekkib > 14 päeva vanusel lapsel ja põhjused on sapiteede
obstruktsioon, neonataalne hepatiit. (Tunell jt 1998: 237).
Kõige suurem bilirubiini tase tekib 10st kuni 14da päevani. Paljudel vastsündinutel selline tase
võib olla mitu nädalat. Selline olukord ei sõltu laste kaalust, kuid otseselt sõltub laste küpsusest.
(Stark 2009: 53) Lapse maks ei suuda töödelda bilirubiini ja ta deponeerub nahas, limaskestades
ja lihastes. Esialgu kollasus ilmneb näol, siis rinnal, kõhul ja pärast käel ja jalal. Tõsisematel
juhtudel muutuvad kollaseks ka silmad. Esimestel päevadel kerge ikterus näeb välja nagu nõrk
päevitus. (Shannon 2006: 202).
Vastsündinutel bilirubiin võib kõrgeneda mitmel põhjusel. Kõige sagedasemad neist on ema ja
lapse vere sobimatus, näiteks (ABO - konflikt), kui ema on 0 – veregrupiga, aga laps on A- või B
veregrupiga, võib ema veres olla A- või B- veregrupi vastaseid antikehi. Need antikehad lähevad
läbi platsenta ning esimesel elupäeval muutub lapse nahk punaliblede lagunemise tõttu kollaseks.
ABO – konflikt kulgeb tavaliselt leebemalt kui reesuskonflikt. Hemolüütilise tõve kindlaks
tegemiseks määratakse ema ja lapse veregrupp, reesusfaktor ning antikehade olemasolu nii emal,
kui ka lapsel. Kui laps on muutunud kollaseks, määratakse tema verest hemoglobiini, punaliblede
ja bilirubiini hulk. (Tunell 1998: 240; Behrman 2010: 1885).
12
Umbes 20% rasedatest on RH – negatiivsed. Kui sellise ema loode on RH- positiivne, võib
sünnituse või abordi käigus sattuda ema organismi mõni milliliiter lapse verd. See vallandab RH
– positiivsete punaliblede vastu suunatud antikehade produktsiooni. Areneb sensibilisatsioon, mis
avaldub järgmisel rasedusel. Laialdased verevalumid võivad samuti olla suurenenud hemolüüsi
põhjuseks. Vabanev bilirubiin võib koormata maksa bilirubiini sidumisvõimet sellisel määral, et
tekib ikterus. Antud juhul kujuneb hüperbilirubineemia aeglaselt ning raviks piisab
fototeraapiast. Loote normaalsest suurem erütrotsüütide hulk võib olla tingitud halvenenud
hapnikuvarustusest, näiteks, kui emal on diabeet, rasedustoksikoos või mõni kroonilise
hüpoksiaga kulgev haigus, või näiteks lapse nabaväädi hilisel läbilõikamisel. (Tunell 1998: 240-
241).
Vastsündinutel, kellele antakse rinnapiima, võib samuti tekkida ikterus. Seost rinnapiima ja
hüperbilirubineemiaga uuritakse juba ammu, alates 1960st aastatest, aga põhjust keegi ei tea
siiamaani. Vaatamata sellele arstid soovitavad nooretele emadele siiski jätkata oma lapse toitmist
rinnapiimaga, sest mõne aja pärast bilirubiini tase langeb ise ära. Arvatakse, et rinnapiima koostis
muutub mõne nädala pärast. Rinnapiima tarbimine suurendab bilirubiini organismist väljaviimist.
Kui mingil põhjusel emal tekivad raskused lapse toitmisega ja vastsündinu ei saa piisavalt
rinnapiima, siis see võib olla põhjuseks bilirubiini taseme suurenemisest lapse organismis. Kui
ema toidab last rinnaga, siis ta kindlasti peab imetamist jatkama ja probleemide korral tuleks
pöörduda abi saamiseks arsti poole. (Uras 2010: 433).
Tasakaalustamata toitumine võib põhjustada hüpoproteineemiat ja sellest tingitud tagajärg on
ikterus. 1 gr albumiine võib siduda umbes 16 mg konjugeerumata bilirubiini. Valkude mitte -
tarvitamine suurendab bilirubiini tsirkulatsiooni ja ikteruse tekkimise riski. (Green 2004: 648).
Seotud bilirubiin ei ole toksiline ega tungi läbi hematoentsefaalbarjääri kesknärvisüsteemi. Kui
kogu albumiin on hõivatud ja billirubiinist küllastunud, siis kontsentratsiooni edasise tõusu korral
ladestub bilirubiin kudedesse ja võib jõuda närvisüsteemi. Enneaegsetel vastsündinutel on
albumiini hulk veres ja sidumisvõime väiksem, mistõttu bilirubiini toksilisus avaldub
varem.(Tunell 1998: 243).
Peale sünnitust vastsündinutel võib langeda kehakaal, mis süvendab ikterust: esiteks see juhtub
siis, kui laps ei saa piisavalt rinnapiima, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid. Teiseks, kui ema
annab talle väga vähe ja laps vajab lisatoitu, kolmandaks, põhjus võib olla seotud emaga, kes
13
samamoodi ei tarvita juba temale vajalike toitaineid või mingil põhjusel ei oska määratleda, kas
tal on olemas rinnapiim või ei ole.
Kauakestvat kollasust võib vastsündinutel vahel põhjustada tõsine haigus, seega on tarvis läbi
viia täiendavaid uuringuid, et selgitada välja selle täpne põhjus. Kahjuks tänapäeval vastsündinu
ja tema ema kirjutakse liiga vara haiglast välja ja kõigi probleemidega nad puutuvad kokku
kodus, kus ei ole nii arsti kui ka õe abi. (Stark 2009: 53).
14
3. ÕENDUSDIAGNOOSID VASTSÜNDINUTE HÜPERBILIRUBINEEMIA KORRAL.
3.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast
Ärevus on ebamäärane, rahutu tunne, õudus. (Ladwig 2008: 184). Ohutu ja tõhust ravi tänapäeval
nõuab koordineerimist tervishoiusüsteemi mitmel tasandil. Need tasemed sisaldavad vastsündinu,
patsiendi, perekonna ja kogukonna - meditsiiniabil, haiglas või hoolduses. (makro või mikro
organisatsioonis). Kaasaegne hooldus tänapäeval on häiritud, mis on seotud sünnituse ja varase
väljakirjutamisega. Väga tihti noori emasid koos lapsega kirjutatakse välja juba 48 tunni pärast ja
kui lapsel hakkab kõrgenema bilirubiini tase, siis nemad asuvad kodus ja ei saa õigeaegset
arstiabi. (Stark 2009: 53-54). Kahjuks tänapäeval laps ja tema ema kirjutakse välja enne määratud
tähtaega, varem kui 72 tunni jooksul, kuid arsti ja õe kohustused on vaadelda last ka kodus, sest
just seal paljudel tekivad lisaküsimused või tervise probleemid. (Behrman 2010: 1884).
Ikterus tekib 24t. – 72t. pärast sündi, suureneb esimesel 3. – 4. elupäeval, hakkab taanduma
esimestel elunädalatel ning kaob teisel või kolmandal nädalal. (Green jt 2004: 646). Tänapäeval,
kui vanematele öeldakse, et nende järeltulijal on HB, siis nendel tekkib hirm lapse tuleviku
pärast, sest paljudel neist on vähe või üldse ei ole teadmisi selle haigusega toimetulekust. Nemad
ei tea midagi HB sümptomitest, tagajärgedest ja üldse, mida teha, et kergendada olukorda.
(Lazarus 2009: 58) Samuti võivad tekkida probleemid, kui lapse vanematele ei anta piisavalt
informatsiooni lapse haiguse kohta. (Truman 2006: 22).
3.2 Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia ajal.
Häiritud sensoorne taju on kehv kontsentratsioon, ärrituvused, muutused käitumises, visuaalsed
moonutused, mitte orienteerumine inimeses, kohas. (Ladwig 2008: 1070). Fototeraapia ajal last
pannakse kuvöösi, kuhu ta jääb mitmeks tunniks või päevaks ja liiga tugev sinine valgus võib
kahjustada lapse silmi. (Green 2004: 649). Ravi käigus tuleb lapse silmi kaitsta valguse eest
sidemega, mille sisse on paigutatud metallist foolium, või spetsiaalsete prillidega, Vastasel korral
võib tekkida silmade retina kahjustus. (Tunell 1998: 244).
15
Kaua prillide kandmisel võivad olla omad tagajarjed. Kui laps midagi ei näe, siis tekkivad
emotsionaalsed häired, ta aeglustub arengus. Vahepeal vastsündinu ei orienteeru kohades,
inimeses, muutub passivsemaks. (Ophir-Cohen 2005: 478).
3.3 Tasakaalustamata toitumine, mis on tingitud imiku loidusest, risk ebaproportsionaalsele
keha kasvamisele.
Pillitery (2003: 679) andmetel bilirubiin kõrgeneb 15% lastel alatoitumusest ja seda nii
enneaegsetel kui ka ajalistel lastel. Esimesed nädalad koos imikuga võivad olla väga rasked.
Kollasuse tõttu lapsed muutuvad väga uniseks ja võivad olla väga viletsa imemisvõimega. (Deans
2008: 366). Aga see ei tähenda, et last pole vaja toita, sest tema ei taha. Vastupidi ema peab
äratama last ja andma temale rinda. (Truman 2006: 22). Kõige param oleks, kui esimesed
poolaastat vastsündinule antakse ainult rinnapiim, seda võiks laps saada kuni 6. kuuni. Ta annab
lapsele optimaalse toitumise ja kui mingil põhjusel imetamistehnika on häiritud, siis tekivad
terviseprobleemid (võib tekkida HB), imikule ei sobi lehmapiim, sest see sisaldab liiga palju
valku ning vähe rauda. (Lazarus 2009: 59).
3.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast
Vastsündinu kehatemperatuur sõltub ümbritsevast temperatuurist. Madal keskkonnatemperatuur
tekitab lapsel külmastressi, mis suurendab näiteks enneaegsete laste suremust kuni 25%. (Tunell
1998: 148). Sageli vastsündinutele eriti enneaegsetele on väga raske kehatemperatuuri ära
säilitada. Selline olukord sõltub erinevatest põhjustest nt. kui laps sünnib enneaegsena, siis temal
võib oluliselt vähendada ainevahetuse kiirus, naha ebaküpsusest – see oma vahel viib vee
kautusele, mille pärast imikutel toimub soojuskadu, nahaaluse rasvkude vähenemisest, hiline
nahavereringe areng, mille pärast vastsündinu keha ei suuda sooja hoida. (Aylott 2006: 39).
Kehatemperatuuri probleemide tekkimisega imik vajab pidev hooldus, õe ja arstiabi
termoregulatsioonis. Ilma kehatemperatuuri säilitamise oskusest laps sageli puutub kokku
erinevate haigustega, harvadel juhtudel ka surmadega. (Knobel 2009: 814). Termoregulatsiooni
eesmärk on hoida lapse kehatempertuuri neutraalses mikrokliimas, sest hüpo või hüpertermia
16
võivad häirida lapse tervis. (Aylott 2006: 39). Kui vastsündinul terviseprobleemid puuduvad, siis
tema kehatemperatuur stabilizeerub juba 12 tunni jooksul. (Knobel 2009: 814).
Termoneutraalse temperatuuri juures on lapsel püsivalt normaalne temperatuur (36, 6 – 37, 0
rektaalselt), ta ei higista ega ole külma tõttu rahutu. Termoneutraalne temperatuur on igal lapsel
erinev, muutudes esimestel elunädalatel. Palju sõltub lapse nahaalust rasvkoest.
Kehatemperatuuri konstantsuse säilitamiseks peavad tasakaalus olema sooja produktsioon ja
kadu. Hoolduse eesmärgiks on luua selline keskkonnatemperauur (termoneutraalne keskkond),
kus sooja produktsioon ja kadu oleksid tasakaalus võimalikult madala energiakulu juures. (Tunell
1998: 148 - 149).
3.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast
Ikteruse tagajärjeks võib olla ajukahjustus, tahtmatud liigutused, silma liigutuste kahjustus,
kuulmise langus ja muud, paljud neist on pöördumatud. Lapsed, kes on üle elanud ikteruse
rasketes seisundites, võivad tulevikus maha jääda psüühilises või füüsilises arengus.
Reesusfaktori (RH) – sobimatusega lootel võib tekkida hemolüüs juba emaihus ning rasketel
juhtudel võib kujuneda krooniline aneemia ja hüpoksia tõttu loote totaalne ödeem. Kuna loodete
suremus on kõrge, tuleb RH – konflikti iga hinna eest vältida. (Tunell 1998: 240).
Fototeraapia indutseerib melaniini sünteesi, mistõttu lapse nahal võib tekkida parkunud jume.
Teraapia ajal lapsel võib tekkida ”pronksbeebi” sündroom, mis tõttu ei tohi fototeraapiat
kasutada direktse bilirubiini suurenemise korral. Ravi käigus vastsündinul võib tekkida
erütematoosne nahalööve, mis on mööduv. (Tunell 1998: 244 - 245).
3.6 Risk vedelikupuudusesle, mis on tingitud fototeraapist
Sowden (2008: 294) andmetel riskidiagnoosiks fototeraapiat saavatel HB-ga vastsündinutel on
vedelikupuudus. (Sowden 2008: 294). Vedelikupuudus on patoloogiline seisund (protsess)
põhjustatud veesisalduse langusest, ebapiisav vedeliku imiku organismis. Vee kaotus, põhjustab
17
kehakaalu langust 7%. Kõige sagedasemad põhjused on kõhulahtisus, oksendamine, vale
toitmine - vähene vedeliku tarbimine. (Karadag 2007: 449).
Kõige esimeseks meetodiks HB ravimisel kasutatakse fototeraapiat (valgusravi) (Truman 2006:
20). See on üks kõige tähtsam ja sagedasem ravimeetod, mida kasutatakse 1958. aastast. Selleks
võib võtta spetsiaalse sinise valgusega lambi, mis pannakse lapse voodi või kuvöösi kohale.
(Bratlid jt 2011: 499). Fototeraapia toimel imikud väga kaua magavad kuvöösis ja nendel võib
suureneda vedelikukadu ja põhjustada dehüdratsiooniseisundit. (Tunell 1998: 244; Green 2004:
649).
3.7 Kõhukinnisus
Kõhukinnisus on raskendatud roojamine. (Sowden2008 : 294). Kõhukinnisus tähendab, et
väjaheide on tahke ja kuiv ning roojamine esineb harvemini. Imikute puhul on kõhukinnisus
esimestel nädalatel väga ebatavaline. (Deans 2008: 360). Kogu maailmas tänapäeval 3 - 5%
vanemaid koos oma lastega pööravad arsti juurde kõhukinnisusega. Kõhukinnisuse pärast lapsel
võivad tekkida isutus, nõkus, ta muutub loiduks. Krooniline kõhukinnisus viib soole mikrofloora
rikkumisele. Imiku organismis suureneb pahaloomuline mikrofloora, aga hea väheneb. Tekkib
vitamiinide ja mineraalainete imendamis häire, mis viib kudede ainevahetuste rikkumisele, järk –
järgul tekkib rauapuudus. Kaua kestav kõhukinnisus viib soolepõletikule, tekkivad tugevad
kõhuvalud. (Keith 2005: 706 – 707; Deans 2008: 360).
Põhjused võivad olla erinevad: laps liiga vähe saab toitaineid või ta on füüsiliselt ebaaktiivne,
lihasnõrkus, närvisüsteemi ja ainevahetushaiguste pärast, või mõne raskekujulise haiguse
avaldumisvormi järgi. Paljudel vastsündinutel enamusel 3 – 4 elukuul kõhu probleemid üldse ei
seotud toitmisega. Kõhukinnisus tekkib rinnapiima saavatel lastel ja imikutel kellele emad
annavad lisa toitained. (Pilliteri 2003: 820 – 821).
Kõhukinnisus süvendab HB, kuna vastsündinul kõht korralikult käib läbi, siis see aitab lapse
organismi tühistada kõikidest kahjulikkust toitainetest, nt. bilirubiini liigsest. (Keith 2005: 706 –
707).
18
4. ÕENDUSTEGEVUSED ÕENDUSDIAGNOOSIDE LAHENDAMISEL
4.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast
Oleks hea kui meie riigis tehti spetsiaalsed keskused, kuhu ema koos lapsega võivad tulla ja
saada abi, kus nendele antakse informatsiooni ka paberkandjal (nt. HB kohta). (Lazarus 2009:
58). Näiteks Islandil 2008. aastal oli perekeskne õendusabi, mis rakendus kõigis haigla
osakondades, samuti viidi läbi proekti tulemuslikkuse hindamine. Tulemustest selgus, et
patsientide ja nende lähedaste rahuolu õendusabiga on kasvanud, samuti olid rahul õed, et nende
töö on nähtav ja kvaliteetne. (Tõemets, 2009: 14).
Kui imikule hakatakse tegema fototeraapiat, siis õe kohustused selgitama lastevanematele, et
fototeraapia on väga turvaline ravimeetod, mille puhul kontrollitakse ultraviolettvalguse annust.
UV- valgus lõhustab liigse bilirubiini, nii et see läheb lapse maksa kaudu organismist välja. Laps
asetatakse paariks päevaks inkubaatorisse valguse alla, ümber ainult mähe ja silmad on kaetud
kaitseprillidega. (Taksande jt 2008: 298). Kui lapse perele antakse piisavalt infot selle kohta,
mida nende lapsega tegema hakatakse, üldse lapse seisundi kohta siis nemad hakkvad koos
töötama ja aitavad ravi teostamisel. (Green jt 2004: 648).
Kui meie riigis pereõde rohkem käiks kodudes, kus on imik, siis oleks võimalik ennetada
perekonna funktsioneerimishäireid ja soodustada paremat toimetulekut, mitte ainult
haigusejärgselt, aga ka enne ja haiguse ajal (näiteks õigel ajal määrata lapse nahavärvust).
Perekonnal on tähtis roll paranemise protsessis ja uute haigestumiste vältimises. (Tõemets, 2009:
15).
4.2 Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia ajal
Fototeraapia jooksul laps võib jääda oma voodisse ema palatis. Silmadele pannakse spetsiaalsed
prillid, sest liiga tugev sinine valgus võib kahjustada lapse silmi, aga riided võetakse ära. Õe
kohustused on hinnata silmi vähemalt üks kord vahetuses (ta peab lõpetama fototeraapia mõneks
ajaks ja võtma ära kaitseprilleid). Kindlasti on vaja vaadata, kas rõhk lapse silmalaugudele ei ole
19
liiga tugev, kas ei esine sarvkesta ärritust, millised muutused võivad arendada kaitseprillide
kandmisest. (Green 2004: 649). Alati tuleb kontrollida, kas side pole silmadelt ära libisenud.
(Tunell 1998: 244). Tänapäevased kaitseprillid on tehtud kahest osast, pehmest, mitte allergilisest
materjalist, mis lasevad lapsel vabalt pilgutada silmi, sest nad üldse ei vajuta silmalaugudele.
Prillid järgivad lapse pea kuju. (Behrman 2010: 1890). Lambivalgus ei tohi häirida teisi lapsi
palatis ega personali, kelle silmi tuleb samuti kaitsta. Fototeraapia valgus ei tohi pääseda palatist
väljapoole, selle isoleerimiseks tuleb panna kuvöösi ja fototeraapiaseadme ümber kate. (Green
2004: 649).
4.3 Tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk
ebaproportsionaalsele keha kasvamisele
Lapse arengule on oluline, et ta saaks varakult rinnapiima. Seetõttu peavad ämmaemand ja õde
kontrollima, kas rinnaga toitmisel pole tekkinud probleeme. Laps peab söömist alustama juba 2 –
6 tundi pärast sündi. Esimestel imetamispäevadel, kui emal veel piima vähe, antakse lapsele rinda
3 – 5 korda. Hiljem toidetakse last kuni 12 korda päevas ja üks kord öösel, ja nagu näitab
statistika kaalulangus väheneb 8%. Esimestel sammudel õde peab jalgima seda protsessi. Last
tuleb sööta rinnapiimaga või kohandatud toitainete segudega. Toita on vaja rahulikus keskkonnas
ja olukorras. Peale toitmist 2- 3 minutit hoida last vertikaalasendis ja siis panna küljele..
Vastsündinu laps peab saama rinnapiima 6 kuu jooksul. Kahjuks nii enneaegsetel lastel kui ka
ajalistel vastsündinutel peale sünnitust võib kehakaal langeda, see juhtub siis, kui noor ema mingil
põhjusel ei oska määrata kas tal on olemas rinnapiim või ei ole, ja vastsündinu ei saa piisavalt
talle vajalikke toitaineid. (Pilliteri 2003: 286). Kaalu languse korral tuleb last regulaarselt toita ja
kaaluda enne ja pärast toitmist. Fikseerida andmed. Jälgida ja märkida tema kehamassi suurus.
Vastsündinud last pole vaja üle toita, aga rinnapiima tuleb anda regulaarselt. Vastsündinu
korrapärane kaalumine näitab, kas ta on saanud piisavalt toitaineid ja vedelikku või mitte.
(Lowdermilk 2004: 771; Deans 2008: 366).
Lapse vanemaid vaja informeerida, kui palju gramme nende järeltulija võtab iga päev juurde,
nendele piisab teadmisest, et nende järeltulija võtab juurde 20 – 30 g. iga päev ühe kuu jooksul.
(Deans jt 2008:366). Ka enneaegsel sünnitanud naise rinnas tekkib rinnapiim. See piim sobib
20
suurepäraselt koostiselt enneagsetele lastele. Nendel on väike isu, kuid ta vajab sagedat toitmist.
Need lapsed magavad, palju ega ei pruugi söögiajaks ärgata, kuigi nad tegelikult toitu vajavad.
Soovituseks emale on äratada last iga kolme tunni tagant ja pakkuda talle süüa. Sagedane toitmine
vähendab bilirubiini üle liiga laste organismis 3 – 5 korda. Ameerikas oli teostatud uuring, kus
leidis tõestust, et 70% naistest alustavad lapse toitmist rinnapiimaga, aga ainult üks kolmandik
neist jätkab seda järgneva kuue kuu jooksul. (Stark 2009: 53).
Rinnapiim kiirendab soole – maksa bilirubiini tsikulatsiooni. Ema või lapse kalorite vähesus
võivad suurendada mittekonjugeeritud bilirubiini kontsentratsiooni laste organismis. (Lawrence
2002: 25). Sageli on lapsel raske kohaneda imemisega rinnanibust . Et teda aidata peab õde
selgitama noorele emale, et enne toitmise algust ta peab lüpsma rinnast veidi piima välja nii, et
rinnanibu muutuks suuremaks, ja tegema selle piimaga kokku, et laps tunneks piima maitset. Kui
laps suudab imeda, saab teda normaalsel viisil toita. Vastasel korral toidetakse teda toru kaudu,
mis on sisse pandud suust või ninast ja ulatub makku. Juhul, kui lapse emal ei ole piisavalt rinna
piima, siis tuleb lastele anda lisatoitu. (Pillitery 2003: 679 - 681). Õige hoolduse korral sellisel
lapsel hiljem tervise probleeme pole ning ta kasvab ja areneb normaalselt. (Lawrence 2002: 25).
4.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast
Tihti vastsündinute kehatemperatuur on ebastabiilne, mis vajab pidevat monitooringut, et vältida
hüpo või hüppertermiat. Õe kohustused on jälgida last ja regulaarselt mõõta kehatemperatuuri.
Imik peab olema sooja tekki all või kuvöösis kus on võimalik reguleerida õhutemperatuuri. Kui
lapse temperatuur ei tõuse, nõuab see tähelepanu ning lapse edasist uurimist (Tunell 1998; 101;
Green jt 2004: 545).
Fototeraapia jooksul imiku kehatemperatuuri tuleb mõõta iga 2 – 4 tunni pärast, et ei tekkis
hüpotermiat või hüpertermiat, kindlasti jälgida naha värvuse muutust. Kehatemperatuur (madal
või kõrge) võib suurendada bilirubiini sattumist lapse ajju. Hüpo - või hüpertermia võib olla
hüperbilirubineemia näitajaks. Mõnikord palavik näitab, kas bilirubiini tase kõrgeneb või mitte,
kas imikul on dehüdratsioon. (James jt 2002: 769; Green jt 2004: 648).
21
4.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast
Kindlasti tuleb öelda lapsevanematele, et kui fototeraapia jääb kasutamata, siis imikud võivad
saada neuroloogilisi haigusi, millised ei allu ravile või on vaja liiga kaua ja hoolikalt ravida. Meie
tervishoiu süsteemis on üks väga oluline väljakutse - viia see olukord miinimumini (vähendada
riski haiguse esinemist või kõrvaltoimeid). (Stark 2009: 54).
Kõigepealt pärast lapse sündi on vaja ligeerida vastsündinu nabaväät, vastasel juhul võib
vastsündinule edasi kanduda liiga palju ema vere punaliblesid, mis põhjustabki ikterust. (Chung
2010: 49) Et välja ravida HB vastsündinud lapsel, on vaja vähendada eritrotsüütide hulka, kui
seda hakatakse tegema liiga järsult, siis võib tekkida aneemia. Aneemia viib
südamepuudulikkusele, aga see oma korda viib lapse surmale. (Eyssette-Guerreau 2006: 440).
Samuti jälgitakse imiku bilirubiini taset, et see ei kerkiks ohtlikult kõrgele, mis võib kahjustada
närvisüsteemi. (Deans jt 2008:366). Valgusravi vähendab järk- järgult konjugeerimata bilirubiini
kontsentratsiooni sisaldust veres. Fototeraapia toimel muutub nahas olev bilirubiin
vesilahustuvaks, ning organism väljutab selle neerude ja maksa kaudu. (Klossner jt 2006: 504-
505). Juhul, kui fototeraapia pole efektiivne, tuleb kontrollida fototeraapiaseadme lampide
kiirgusastet (rutiinne kontroll peab toimuma lambi iga 100 – 200 töötunni järel). (Tunell 1998:
244 - 245).
Kui kasutada valgusravi seadmeid, siis peaks regulaarselt muutma lapse asendit, keerates teda
kõhule või seljale selleks, et teraapia oleks efektiivsem ja katkestada ravimine ainult lapse
toitmise ajal ja silmade kontrollimiseks. (Green jt 2004: 648; Klossner jt 2006: 504-505).
Juhul kui hemolüütilise tõve kulg on raskem ja ainult fototeraapiast bilirubiini eemaldamiseks ei
piisa, tehakse lapsele verevahetust. Sellega väheneb nii emalt saadud antikehade kui ka bilirubiini
hulk lapse veres. Raskematel RH konflikti juhtudel ei pruugi üks verevahetus olukorda parendada
ja mõnikord protseduur korratakse mitu korda. Vahel vajab laps veel üksikute verekomponentide
ülekannet. Pärast verevahetust jätkatakse fototeraapiat. (Chung 2010: 49). Kui vastsündinu uriin
on tumedat ja roe heledat värvi või laps tundub loid ja uimane ning kerkivad üles ka
toitumisprobleemid, siis võetakse bilirubiini taseme mõõtmiseks vereproov ja uriiniproov.
(Morton jt 2005: 982).
22
HB diagnoosimiseks on vaja väga head valgust, et määrata, kas lapse nahal on olemas muutused
või mitte. Samuti on vaja võtta ka vere ja uriini analüüsid, et välja selgitada kas bilirubiin on
maksas konjugeerunud (ühinenud) või konjugeerumata. Kui bilirubiin on konjugeerunud, tuleb
teha täiendavaid teste (maksa ultraheliuuringud või maksa biopsia). (Shannon 2006: 203; Lazerus
2009: 58; Steven 2010: 157).
4.6 Risk vedelikupuudusest, mis on tingitud fototeraapiast
Fototeraapia toimel võib suureneda vedelikukadu lapse organismist. Bilirubiini ekskretsioon võib
suurendada soole sekretsiooni ja põhjustada diarröad. Nii võib laps kaotada tavalisest enam
vedelikku (20-30 ml/kg ööpäevas), mida tuleb arvestada vedelikubilansi koostamisel. Väga
oluline säilitada tasakaalus vedelikubilanssi, et vältida dehüdratatsiooni. Lapse dehüdratsioon
toimub kiiremini kui täiskasvanul, on laste puhul väga oluline jälgida, et oleks tagatud piisav
vedelikutarve. Kuna fototeraapia käigus kaotab laps vedelikku, tuleb talle seda sageli veeni
kaudu juurde tilgutada. Intravenoosne vedeliku manustamine peab toimuma püsiinfusioonina ja
lahusteinfusioonikiirust reguleeritakse perfuusori või infusioonipumbaga. (Tunell 1998: 146; 242;
Pilliteri 2003: 672 - 673).
Joodava vedeliku hulk peab katma normaalse ööpäevase vedelikuvajaduse ja lisaks asendama
suurenenud kaod (oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku tõttu). Normaalne ööpäevane
vedelikuvajadus sõltub kehakaalust. (Pilliteri 2003: 672 - 673).
4.7 Kõhukinnisus
Et vältida kõhukinnisust lapsele on vaja rohkem anda juua (sellel juhul väga hästi sobib ka
rinnapiim.) Sageli võib aidata kerge kerge massaaž (kahe, kolme minuti jooksul), see leevendab
kõhukinnisus ja vähendab krambid. Mõnel juhtudel võib aidata ka ema dieedi muutus (on vaja
rohkem süüa värskeid puuvilju ja juurvilju). Pööra tähelepanu, et laps oli aktiivne, kui ta on selja
peal siis ema peab liigutama tema jalgu. Kui kõht ei käi läbi 2 – 3 päeva, siis tuleb pöörduda arsti
poole, eriti sellistel juhtudel kuna: lapse kõht on paisunud, laps on kurb ja ükskõikne või
23
vastupidi, liiga põnevil. (Green 2004: 649; Keith 2005: 706 – 707). Võib kasutada glütseriin
küünlaid, et hõlbustada billirubiin väljaheidates. (Sowden 2008:294).
24
5. ARUTELU
Haiglas praktikal olles puutus autor kokku erinevate vastsündinutel esinevate probleemidega
nagu kehatemperatuuri langus, madal kehakaal, hingamisraskused, ning samuti nägi ta
intensiivravi osakonda saabunud hüperbilirubineemiaga lapsi. Autor tutvus probleemidega,
millega võivad kokku puutuda lapsed ja nende perekond.
Erinevad autorid (Tunell 1998: 240; Behrman 2010: 1885) on HB põhjuste osas ühistel
seisukohtadel. Kõige sagedasem vastsündinu HB põhjus on ema ja lapse vere sobimatus (ABO
– konflikt ja RH - konflikt). Samas ABO – konflikt on kergema kuluga, mis ei kehti aga RH –
konflikti kohta. RH – sobimatusega lootel tekivad probleemid sageli juba emaihus, kus võib
tekkida krooniline aneemia ja hüpoksia tõttu loote üldine ödeem. Kahjuks on sel juhul laste
suremus kõrge. Autorile oli üllatuseks, et bilirubiini tase võib kõrgeneda ka rinnapiimaga
toitmise tõttu. Selle täpset põhjust tänapäeval veel ei teata. Vaatamata sellele arstid soovitavad
jätkata rinnaga toitmist, sest just rinnapiima abil viiakse bilirubiini liig lapse organismist välja.
(Tunell 1998: 240; Behrman 2010: 1885)
HB võib põhjustada alatoitumine, sest valkude vähene tarbimine suurendab ikteruse tekkimise
riski. Samal ajal võib ka ise põhjustada alatoitumist, ikteruse pärast laps muutub loiduks, uniseks
ta keeldub toitmisest. Nagu autor koges praktikal olles, sel juhul kasutatakse nasogastraalsondi
lapse toitmiseks. Lapse arengule on oluline, et ta saaks kõik temale vajalikud toitained, mida
sisaldab rinnapiim. Seetõttu peavad ämmaemand ja õde kontrollima, kas rinnaga toitmisel pole
tekkinud probleeme, sest rinnapiim kiirendab soole – maksa bilirubiini tsirkulatsiooni nii emal
kui lapsel. (Green 2004: 648; Truman 2006: 22; Deans 2008: 366).
Uurimuse ajal autor sai teada, et lapse vanematel tekkib suur ärevus, tingitud teadmatusest lapse
tulevikust, paljud neist üldse midagi ei tea, kuidas tegeleda lastega, kellel on HB. Autori arvates
ja nagu ilmnes ka kirjandusest on suureks probleemiks, et noor ema ja vastsündinud laps
kirjutatakse liiga vara haiglast koju. Tõsi, see ei kehti küll sügavalt enneaegsete laste kohta. Kui
imik ja noor ema välja kirjutakse haiglast välja varem kui 72 tunni vanusena, siis kodus tekib
neil rohkem küsimusi ja probleeme ning nad satuvad sagedamini haiglasse tagasi, vajades juba
pikemat ravi. Autor on nõus, et meie tervishoiusüsteem vajab selles osas
25
korrigeerimist. Väga tihti noor ema ja tema vastsündinu kirjutakse koju juba 48 tunni
möödumisel pärast sündi. (Lazarus 2009: 58; Behrman 2010: 1884).
HB kõige tõsisem tagajärg on ajukahjustus, sellest tulenevad tahtmatud liigutused, silma
liigutuste kahjustus, kuulmislangus, võivad tekkida krambid ja muud haigusnähud, paljud neist
nähtudest on pöördumatud. Lapsed, kel on esinenud raske HB, võivad jääda maha psüühilises
või füüsilises arengus. Kõige esimene asi, mis tuleb teha kohe pärast sündi, on see, et lapsel on
vaja ligeerida nabaväät. Juhul, kui seda ei tehta õigel ajal, võib vastsündinule edasi kanduda
liiga palju ema punavereliblesid, mis hiljem lagunemisel põhjustavadki HB-d. (Shannon 2006:
203; Chung 2010: 47).
Erinevate autorite andmetel (Tunell 1998: 242; Green 2004: 649; Ophir-Cohen 2005: 478;
Eyssette-Guerreau 2006: 441) on kõige sagedasem ravi HB korral fototeraapia. Kahjuks
fototeraapia tagajärjel lapsel võib olla suur vedelikukadu ja õe ülesanne on jälgida
vedelikubilanssi, toitmist ja kaalu. Ei tohi unustada et fototeraapia ajal lapse silmadel peavad
olema kaitseprillid. Prillide kasutamine võib häirida imiku sensoorset taju, kaua prillide
kandmine viib lapse emotsionaalsetele häiretele, ta võib aeglustuda arengus või üldse mitte
orieteeruda kohades, ei tunda inimest. Sellel juhul õe kohustused on aeg – ajalt kontrollida imiku
silmade seisundit, kas rõk silmalaugudele ei ole liiga tugev, kas ei ole sarvkestade ärritust. Rõõm
on see, et õige hoolduse korral sellisel lapsel hiljem terviseprobleeme enamasti pole ning ta
kasvab ja areneb normaalselt. (Tunell 1998: 242; Green 2004: 649; Ophir-Cohen 2005: 478;
Eyssette-Guerreau 2006: 441)
Kahjuks vastsündinud ei suuda hoida kehatemperatuuri, mille jaoks on olemas mitmed põhjused
ja kõige esimene ja samal ajal kõige oluline on lapse ebaküpsus. Hüpo või hüpertermia võivad
kiirendada bilirubiini sattumist ajju. Kõige esimene mida õde saab teha, hoida last sooja tekki all
või kuvöösis, kus ta saab reguleerida õhutemperatuuri, fototeraapia ajal palaviku tuleb mõõta iga
2 tunni pärast. Samuti ei tohi unustada kõhukinnisuse riski ja põhjused võivad olla: ebaõige
toitumine (laps ei saa kõik vajalikud temale toitained) või ta on füüsiliselt ebaaktiivne või ema ise
vähe tarvitab juurvilju ja puuvilju. (Tunell 1998: 148 – 149; Knobel 2009: 814; Aylott 2006: 39)
26
Tore oleks, kui keegi Eestis nagu Islandil teeks perekeskset õendusabi, mis on rakendatud kõigis
haigla osakondades, kust inimesed saavad abi ja vastused enda küsimustele, kuhu noored emad
saavad tulla ja saada nõu oma laste tervise küsimustes. (Tõemets 2009: 14).
27
ETTEPANEKUD
Tutvustada uurimistööd osakondades, kus tegeletakse vastsündinutega
Uurimistöö põhjal infomaterjal HB kohta paberkandjal. Autor ise soovib koostada
voldiku, mida võivad kasutada vastsündinu vanemad.
28
JÄRELDUSED
HB sagedasemad põhjused enneaegsetel vastsündinutel on AB0 ja RH – konfliktist tingitud
hemolüüs, aga ka füsioloogiline ja nn rinnapiima ikterus ning vedelikupuudus. Harvemad
põhjused on hüpotüreoidism, infektsioonid ning maksa ja sapiteede haigused. Probleeme tekitab
nabaväädi õigeaegne ligeerimata jätmine.
HB-st tingitud õendusdiagnoosid lapsel ja tema perel on ärevus, mis on tingitud perekonna
teadmisest lapse tulevikust; häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest
fototeraapia ajal; tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk
ebaproportsionaalsele keha kasvamisele; ebastabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud
fototeraapiast; risk vigastusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast; risk
vedelikupuudusesele, mis on tingitud fototeraapiast; kõhukinnisus.
HB-ga seotud probleemide lahendamiseks on nabaväädi õigeaegne ligeerimine, fototeraapia koos
vedelikubilansi jälgimisega, alatoitumuse ja kaalulanguse vältimine, kehatemperatuuri kontroll,
prillide kandmise ajal kontrollida lapse silmade seisundit. Väga tähtis on vanemate igakülgne
informeerimine.
29
KASUTATUD KIRJANDUS
Aylott, M. (2006) The neonatal energy triangle Part 2: Thermoregulatory and respiratory
adaptation. Paediatric Nursing. 38-42
Behrman, S., Kliegman, R. M. (2011) Nelson Textbook of pediatrics. Elsevier saunders.
Bratlid, D., Nakstad, B., T. (2011) National guidelines for treatment of jaundice in the newborn.
Journal of Advanced Nursing, 50 (9), 499-505
Brilowski, G. A., Wendler, M. C. (2005) An evolutionary concept analysis of caring. Journal of
Advanced Nursing, 50 (6), 641-650.
Chung, E. K., Boom, J. A., Matz, P., S. (2010) Visual diagnosis and treatment in pediatrics.
Wolters Kluwer Lippincott Williams & Wilkins
Deans, A. (2008). Rasedus. Hiina: SNP Leepung.
Eyssette-Guerreau S., Bader-Meunier B., Guitton C., Cynober T. (2006) Infantile
pyknocytosis: a cause of haemolytic anaemia of the newborn. British Journal of Haematology.
439 – 442.
Freshwater, D., Maslin-Prothero, S. E. (2005). Blackwell´s nursing Dictionary. Second
Edition. Blackwell Publishing.
Friedman, M., M., Bowden, V., R., Jones E., G.. (2003) Family nursing. Research, theory and
practice. Fifth edition. Upper Saddle River, New Jersey.
Green, C. J., Wilkinson, J. M. (2004) Maternal newborn. Nursing care plans. Overland Park,
Kansas. Mosby
Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005) Uuri ja kirjuta. Medicina.
James S., R., Ashwill J., W., Droske S., C., (2002) Nursing care of children. Principles and
practice. Simon inside.
Karadag, A., Dogan, G., Tonbul, A., Tatli, M. (2007) Moderate hypernatremic dehydration in
newborn infants: retrospective evaluation of 64 cases. The Journal Of Maternal-Fetal &
Neonatal Medicine: The Official Journal Of The European Association Of Perinatal Medicine,
The Federation Of Asia And Oceania Perinatal Societies, The International Society Of Perinatal
Obstetricians 20 (6) 449-52.
Keith, B., Holten, M. D. (2005) How should we valuate and treat constipation in infants and
children? The journal of family Nursin. 706 - 707
30
Knobel, R. B., Holditch-Davis, D., Schwartz, T. A., Wimmer, Jr., J. E. (2009) Extremely low
birth weight preterm infants lack vasomotor response in relationship to cold body temperatures at
birth. Journal of Perinatology. 814-821
Klossner, N. J., Hatfield, N. T. (2006). Introductory maternity and pediatric nursing. San
Antonio. Texas
Ladwig, G., B.., Ackley, B., J.. (2008) Guide to nursing diagnosis. Second edition. Mosby
elsevier.
Laherand, M. (2008) Kvalitatiivne uurimusviis. Tallinn.
Lazarus, C., Avchen, R., N.. (2009) Neonatal hyperbilirubinemia management: a model for
change. Pediatric Nursing 42 (5) 58 - 60
Lawrence M. Gartner, M.. (2002) Breastfeeding and Jaundice. Journal of Perinatology (21). 25
- 29
Lowdermilk, P. (2004) Maternity & Woomens healt Care. Mosby
Morton, P., G., Fonteine, D., K., Hudak, C., M., Gallo, B., M.. (2005) Critical care Nursing. A
holistic approach. Eighth edition. Lippincott Williams & Wilkins
Ophir-Cohen, M., Eyal, Ashkenazy, E., Cohen, A., Tirosh, E. (2005) Motional Status and
Development in Children Who Are Visually Impaired. Journal of Visual Impairment & Blindness
478 – 485
Phibbs., Ciaran, S. (2012) Managed clinical networks in neonatal care. British nursing Journal
9
Pilliteri, A. (2003) Maternal and child healt nursing. Care of the childbearing and childrearing
family. Lippincott.
Sowden, B. (2008) Pediatric nursing reference. Mosby elsevier.
Stark, A. Lannon, C. (2009) Systems changes to prevent severe hyperbilirubinemia and promote
breastfeeding: pilot approaches. Journal of Perinatology, 29, 53 - 57
Steven M. S. (2010) Chronic bilirubin encphalopathy: diagnosis and outcom. Journal of Child
Neurology and Clinical Neurophysiology 50(21) 157 – 163
Shannon M., C. (2006) Jaundice in the Full-Term Newborn. Pediatric Nursing, 32 (3) 202 -208
Sotsiaalministeerium., (2009). Õendusabi. Tallinn.
http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervishoid-ja-ravimid/oendusabi.html
31
Taksande, A. M., Vilhekar, K., Kumar, A. (2008). Effective eye bandage for pphototherapy.
Journal of Acta Paediatrica, 97(11).296-299
Tõemets, T. (2009) Pereõendus või õendusabi perekondadele? Eesti õde 14-15
Tunell, R. (1998). Neonatoloogia. Tartu.
Truman, P. (2006) Jaundice in the preterm infant. Paediatric Nursin, 5 20 – 22
Uras, N., Tonbul, A., Karadag, A., Dogan, D., Erel, O., Tatli, M. (2010) Prolonged jaundice in
newborns is associated with breast milk. Scandinavian Journal of Clinical & Laboratory
Investigation, 70 (6). 433-437