Elektertranspordi areng

1918TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLELEKTROTEHNIKA INSTITUUT

Madis Lehtla

madis.lehtla@ttu.ee

AAR0120 Elektertransport - Electric vehicles1. loeng 4. veebruaril 2014

Energia ja geotehnika doktorikool II materjalidIntensiivkursus 28-29. märts 2011

Elektersõidukid

� Rööbas-elektertransport: Trammid, metrood, reisi ja kaubarongid sh. magnethõljukrongid

� Rööpmestikuta elektertransport: Trolliliiklus, köisraudteed, akudega elektribussid

� Tööstuslik elektertransport: Elektrikärud, mobiilsed robotid

� Elektri- ja hübriidautod� Elektrilised kergsõidukid

Elektriajami eelised

� Elektrienergiat saab toota peale kütuste põletamise ka hüdroenergiast, tuuma-, tuule-, päikese-, geotermaal-, tõusu-mõõna- ja merelainete energiast.

� Elektrienergia tootmisel kütustest eralduvad saasteained keskkonda soojuselektrijaamades. Sellele vaatamata on elektrijaamade kontsentreeritud saaste vähendamine lihtsam ja odavam kui tuhandete autode poolt hajutatult eraldatava saaste puhastamine.

� Elektriajami eeliseks on kõrge kasutegur. Ühe kilomeetri läbimiseks kulub näiteks elektriajamiga auto puhul keskmiselt 1925 kJ, gaasiturbiinautol 2450 kJ ja sisepõlemismootoriga autol 3020 kJ energiat.

Sõidukite tõhususe võrdlus

• Tonn-kilomeeter

• Sõitjakilomeeter

Sõidukite tõhususe võrdlus

� Sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele kilomeetri kaugusele

� Sõitjakilomeeter on kogu läbitud distants jagatud sõitjate arvuga.

� Ühe sõitjakilomeetri energiakulu sõltub väga suurel määral liikumiskiirusest ja sõitjate arvust sõidukis. Näiteks sõiduauto sõitjakilomeetri energiakulu on võrreldav lennuki sama näitajaga.

� Seepärast tuleb üldise energiatarbe vähendamiseks eelistada ühistranspordivahendeid- rongi ja autobussi ning linnatranspordis trammi ja trollibussi.

Energiatarve 100 sõitjakilomeetri läbimiseks

16

kWh

14

12

10

8

6

4

2

0

Lennuk Boeing 747, 400 000 kg,380 kohta 900 km/h

Sõiduauto 1200 kg,4 kohta, 100 km/h

Kiirrongivagun 80 000 kg,200 kohta, 180 km/h

Buss 20 000 kg, 50 kohta 100 km/h

Jalakäija 70 kg, 4 km/h

Kerge elektriauto 300 kg,2 kohta, 30 km/h

Jalgratas , 100 kg, 1 koht, 20 km/h

Bensiini-liitreid

5

4

3

2

1

0

Säästlik tramm20 000kg50 kohta 70 km/h

Elektriajami veotunnusjoon

� Sisepõlemismootoriga ajami poolt arendatav veomoment sõltub sõiduki käigukasti ülekandest . Erinevatele käikudele vastavate momendikõverate mähisjoon on lähedane jadaergutusega alalisvoolumootori tunnusjoonele. Järelikult elektrimootoriga ajami veokarakteristikud ühilduvad paremini sõiduki koormuskarakteristikutega. Seepärast pole paljude elekterveoajamite korral vaja kasutada muutuva ülekandeteguriga ülekandemehhanismi.

� Elektriajami eeliseks on energia parem juhitavus võrreldes teiste ajamitega.

Veo- ja koormustunnusjooned

100 200 km/h

2. käik

1. käik

3. käik

4 käik

Maksimaalne kiirus

Jõud, moment

Tõus 10 %

Tõus 5 %

Tõus 0 %

0

Rööbassõidukid

• Elektrirongid (sh. metroorongid) ja elektrimootorvagunid

• Diisel-elektrilise ajamiga rongid

• Diisel-elektrilise ajamiga vedurid

• Tramm (linnatänavatel sõitev mootorvagun)

Trammi keskkonnasõbralikkus

� Tramm tarbib teiste transpordivahenditega võrreldes äärmiselt vähe energiat : 1…2 kilovatt-tundi 100 sõitjakilomeetri kohta.

� Sõiduautos kulub ühele reisijale energiat umbes 10 korda rohkem, autobussis 3 korda rohkem kui trammis.

� Elektersõidukite puhul on õhusaaste tunduvalt väiksem ning see ei teki linnas.

� Trammid on ka väga pika kasutuseaga – tavaliselt 25…30 aastat. See on 2...3 korda pikem kui teistel transpordivahenditel. Seetõttu on trammi valmistamisega seotud energia ja materjali kulu, jäätmed jms samuti väiksemad.

� Eelnevast järeldub, et säästlikul trammil on kindel koht üha teravnevate energia-, keskkonna ja tooraineprobleemidega maailmas.

Kerged raudteed eri keeltes

Eesti Saksa Inglise Prantsuse Vene

Tramm Straßenbahn Tramway Tramway Трамвай

Linnarong Stadtbahn Light rail Métro Léger Городскойпоезд

Metroo U-Bahn Metro Métro Метро

Linnalähi-rong

S-Bahn Commuter rail

Réseade Express Regional

Пригороднойпоезд

JÕUPOOLJUHTSEADISED

TÖÖPÕHIMÕTE

AASTA

1975 1980 1985 1990 1995 2000TEHNOLOOGIA

Reostaatjuhtimine, Türistor-impulssmuundur

GTO Impulss-muundur

Pingevaheldid ja transistor-impulssmuundurid

GTO(Suletav türistor)

IGBT (Isoleeritud paisuga bipolaartransistor)

SCR(Ühe -operatsiooniline türistor ) RCT

(Vastu-dioodiga türistor)

Analoog (operatsiooni-võimendid) ja

diskreetkompo-nendid (TTL)

Mikro-protsessor-

süsteemid eraldi välisseadmetega FPGA,

rakenduslikud kiibid

Mikro-kontrollerid

ja signaali-protsessorid (DSP’d) sisseehitatud modulaatoriga

Mehaani-line

JUHTIMIS-KOMPONENDID

HV -IGBT(6,5kV IGBT )

Elekterveoajamite areng

Juhtimissüsteemide põlvkonnad

Programmeeritavad kontrollerid, veoajamite juhtimissüsteemid, veomuundurid, regulaatorid, parda andmesidevõrgud (tööväljasiinid CAN, LON), infotablood, kaamerad, piletiautomaadid, reisijaloendus, arvutivõrgud (Ethernet, WLAN), kaugandmesidevõrgud (GSM, GPRS) dispetšeri ja veeremi vaheliseks ning veeremitevaheliseks andmesideks, positsioneerimissüsteemid, andmebaasid, ekspertsüsteemid, tehisintellektsüsteemid, energiahaldussüsteemid, liikluse prioriteedisüsteemid.

Mikroprotsessor-tehnika,

digitaal-andmeside,

arvutitehnika, infotehnoloogia

III

Kontaktivabad andurid, pooljuhtsüsteemid, pooljuhtmuundurid, pooljuhtregulaatorid, häälandmeside dispetšeri ja sõidukitevaheliseks ja sõidukisiseseks sideks, kütte- ja jahutusseadmed, valgustus

Elektroonika,

analoog-andmeside

II

Kontaktorid, releed, signaallambid, kontakt-kontrollerid, kiirendusreostaadid, elektrimootorid, kütteseadmed, valgustus

Elektro-mehaanika

I

SeadmedSüsteemidPõlvkonnad

Elekterveoajamite põlvkonnad

1.

2.

3.

4.

Reostaatjuhtimisega alalisvoolu-peavoolumootorid

Türistorid, operatsioonivõimendid ja TTL

Impulssjuhtimisega alalisvoolu-peavoolumootorid

4-kvadrandilise talitlusega sõltumatu ergutusega alalisvoolumootorid

IGBT, DSP, FPGA

Pingevaheldiga asünkroonajamid

GTO türistorid, mikroprotsessorid

Elekterveoajamite energiatarbe võrdlus

1. põlvkond

2. põlvkond

3. põlvkond

4. põlvkond

100%

74%

52%47%

30%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Reostaatjuhtimisega Impulssjuhtimisega Rekuperatiiv-p idurdusega Vektorjuhtimisega Energiasalvestitega

Tänavaraudteede (trammi) ajaloost

• Esimesed rööbassõidukid olid rongid, mis ühendasid linnasid. • Esimesed linnasisesed rööbassõidukid olid hobutrammid.

Esimene hobutramm võeti kasutusele 1832 New Yorgis. Eestis algas regulaarne hobutrammiliiklus 24. augustil 1888 Vene turult (Viru väljak) Kadriorgu. Hobutrammiliiklus lõppes 14. november 1918.

• Aurujõul töötava tehnika areng avas veonduses uue etapi, näiteks 22. septembril 1915 avati aurutrammiliiklus Kopli uulitsal.

• Sisepõlemismootorite areng andis tõuke bensiinimootoritega trammide ehitamiseks, näiteks 1921 hakkas Tallinnas sõitma bensiinimootortramm.

• Sisepõlemismootorite arengu tõttu tekkis ka bussliiklus. • Elektrifitseerimine ja elektrotehnikatööstuse areng tõi kaasa

keskkonnasäästlike elektertranspordiliikide tekke, näiteks tulid maailmas 19. sajandi teisel poolel kasutusele esimesed elektritrammid. Tallinnas avati Narva mnt liinil elektritrammiliiklus 28. oktoobril 1925.

Tänavaraudteede ajaloost

1. Esimene üldkasutatav tänavaraudtee avati 1852 a. New Yorgis. 1854 Pariisis1860 Londonis1865 Berliinis ja Viinis1872 Moskvas1874 Riias1888 Tallinnas

2. Maailmas on üle 300 trammisüsteemi, neist 40 on rajatud viimase 40 aasta jooksul.

3. Enamik toimivaid trammisüsteeme on traditsioonilised ja pika ajalooga.

Alates 12. augustist 1888, võeti Tallinnas kasutusele hobutrammid rööbasteel laiusega ½ sülda e. 1067 mm

1 hobujõud on 746 W http://en.wikipedia.org/wiki/Horsepower

Tallinna Trammide ajaloost

• 1888 – rööpmelaius 1067 mm hobutrammidele.• 1915 – rööpmelaius 1524 mm aurutrammidele Koplis. 1931

ehitati see lõik ümber rööpmelaiusele 1067 mm bensiinimootoriga trammidele.

• 1925 – Tallinnas koostatud elektritrammid alalispingega 600 V• 1955 – Ida-Saksa trammid Gotha tehasest• 1973 – Tšehhi trammid (Tatra T4, KT4) ČKD tehasest • 2001 – Esimene transistor-impulssjuhtimisele ümberehitatud

ajamiga ja madalapõrandalise keskosaga tramm

Elektriline ühistransport Eesti raudteedel

• 1924 – Elektrifitseeritud raudtee Tallinna ja Pääskülavahel alalispingel 1200 V (seadmed firmalt Siemens-Schukert). Rööpmelaius 1524 mm.

• 1941 – Kontaktvõrk demonteeriti ja rongid viidi venemaale Sverdlovski raudteele.

• 1946 – Kontaktvõrk taastati ja kasutusse võeti endised Saksamaa S-bahn vagunid.

• 1958 – Toitepinget tõsteti 3300 V ’le ja kasutusele võeti Riia vagunitehases (www.rvr.lv) toodetud rongid.

• 2013 – võeti kasutusele firma Stadler Flirt-tüüpi rongid

Kitsarööpmelistest raudteedest Eestis

1. Kitsarööpmeline raudtee . “Juurdeveoraudtee” avati 5’ndal oktoobril 1896 Pärnu ja Valga vahel. 1897 pikendati raudteed Viljandisse ja 1900 Tallinnasse.

2. Sõjaväeraudteed . 1913 alustati vene merekindlusraudteede ehitust Eesti saartel ja Tallinna ümbruses. Kavandatud raudteevõrku ei jõutud valmis ehitada, enamus liine suleti 1920.

3. Juurdeveoraudtee riigistati 1923. Eesti vabariik arendas kitsarööpmelist raudteevõrku kui olulist taristut. Aastaks 1939 oli kitsarööpmelise raudteevõrgu pikkus Eestis 909 km. Kitsa-rööpmeliste raudteede võrk lammutati Nõukogude ajal 1959-1975.

4. Tänapäeval on kitsarööpmelised raudteed kasutusel tööstusettevõtetes, kaevandustes ja linnatranspordi s väiksemate rajamis-, materjali- ja hoolduskulude tõttu (võrreldes laiarööpmeliste raudteedega).

raudtee.eu

www.hot.ee/elmo/1996/s/s115.htmlwww.aviastar.org/travel/foto.php?dir=eesti/lavassaa re&lang=eng

en.wikipedia.org/wiki/Narrow_gauge_railway

Rööpmelaiused� 1067 mm (½ sülda) Tallinna trammiteed .

See rööpmelaius on kasutusel kitsarööpmelistel raudteedel Jaapanis, Uus meremaal, Filipiini vabariigis, Austraalias, Indoneesias, Taiwan ja Aafrikas.

� 1000 mm Helsingi trammiteed (tänapäeva kitsarööpmelised trammiteed)

� 1435 mm “standardlaiusega rööbastee ” on kasutusel 60% maailma raudteedest.

� 1524 mm (5 jalga) “Venemaa ” rööpmelaius on kasutusel Eestis, Baltimaades, Soomes aga ka trammiteedel Riias (Lätis).

� 760, 900, 914, 1106, 1445 mm – kasutusel Euroopas trammiteedel.

� 750 mm kitsarööpmelised raudteed Eestis, Lätis ja mujal

� 1674 mm Hispaania ja 1665 mm Portugali raudtee rööpmelaius.

1 süld = 3 arssinat = 7 jalga = 4 küünart ~ 2,1335808 m

Tehnilised uuendused trammiliikluses

1. Teise maailmasõja järel pandi rõhku trammide liikumiskiiruse suurendamisele ja muust liiklusest eraldamisele.

2. Oluliseks muutus trammide ökonoomsus ja kujundus.

3. Saksamaal ja Belgias ehitati mitmetes linnades trammidele tunneleid kuid kõrge maksumuse tõttu sellest väheneva majanduskasvu ajal loobuti.

4. Maa-aluste trammiteede puuduseks oli peatuste raske ligipääsetavus. Mitmetes linnades valiti teine viis – trammid jäeti maapinnale, kuid liikluse parema korraldamisega suurendati trammide kiirus ligilähedaseks maa all saavutatavaga (Göteborg, Basel ja Zürich)

23

Madalapõrandalised sõidukid

� 1994. aastal jõuti täielikult madalapõrandalise trammini. Sellest ajast tänaseni on neid kasutusele võetud sadade kaupa.

� Kahjuks trammide hinnad tõusid uuendustele suunatud poliitilise surve tõttu tugevasti. Hindasid tõstis asjaolu, et uusi väljatöötlusi alustati väga mitmel pool korraga ja ei toimunud standardiseerimist.

Rööbassõidukite veermik

• Mootorid• Reduktorid• Elektromagnetilised

rööpapidurid• Seisupidurid• Liivaseadmed• Amortisaatorid• Elektriline kontakt rööbasteega• Pidurite ja veomootorite jahutus

25

Madalad veovankridNeli rattarummumootorit veavad sõltumatuid rattaid. DuewagR3-1 (Frankfurt), Variotram (Chemnitz, Helsingi) ja BN tram 2000 (Brüssel).

Vertikaalsete võllidega sõiduki liigendi-osas paiknevad mootorid veavad sõltumatuid rattaid . SGP ULF 197 (Viin).

Paralleelselt veovõllidega paiknevad mootorid veavad sõltumatuid rattaid . ABB Eurotram (Strasbourg).

Trollibuss

• Kahe kontaktliinijuhtmega toidetav buss

• Elektriajami kasutegur on kõrgem kui sisepõlemis-mootoriga ajamil.

• Kontaktliini olemasolu tõttu puudub vajadus tarbitavat energiat “kaasa vedada”. Ganz-Transelektro Solaris

electric bus, trolley coach, trackless trolley, tra ckless tram, obus

27

Trollisüsteemid maailmas

� Trollisüsteemid on kasutusel rohkem kui 350 linnas

� Kokku sõidab maailmas ~ 40 000 trolli

� Vahemikus 1987 - 2000 ostsid ja tellisid 132 operaatorit kokku vähemalt 4626 uut trolli

� Pärast 2000 aastat on lisandunud veel tuhatkond uut trollibussi

Allikad: Jane’s Urban Transport Systems 1998-2002; T rolleybus Magazine

28Allikas: Jane’s Urban Transport Systems 1998-2002, T allinna Trammi ja trollibussikoondis

Trollid on 114 Kesk- ja Lääne Euroopa linnas

Trollisüsteemid kesk- ja lääne Euroopas

Pardaseadmed

Kontaktliin

AK

U

(RE

SE

RV

TO

IDE

)

VE

OA

JAM

I JU

HT

IMIN

E

Sõiduki väikepingeahelad

Abiahelate toitemuundur

PID

UR

ISÜ

ST

EE

MID

SID

ES

ÜS

TE

EM

ID

INF

OS

ÜS

TE

EM

D

VA

LGU

ST

US

VE

NT

ILA

AT

OR

ID

US

TE

JU

HT

IMIN

E

AB

ISE

AD

ME

D

Sõiduk

SO

OJE

ND

US

Rööbas

Pardaseadmete toide• Akuga tagatakse ohutuskriitiliste süsteemide, nagu nt.

veoajam ja pidurisüsteemid katkematu toide. • Ohutuskriitilistel süsteemidel on eraldi täiturid, kaitsmed ja

ühendusjuhtmed. • Elektro-mehaanilistel piduritel on reserveerimiseks eraldi

toitejuhtmed ja kaitseahelad. • Pidurite ja nende juhtimissüsteemide, sh veoajami

juhtimissüsteemi, katkematu toide tagatakse akuga. • Sõiduki sees on tarvitite toiteks kasutusel väikepinge

(nt. alalispinge 24V, 48V, 72V või 110V). • Üldjuhul kasutatakse abisüsteemide toiteks nt. aku

laadimiseks kontaktliinist ja pinge muundamiseks, eraldi pardatoitemuundurit, kuid mõnedes süsteemides on pardatoitemuundur integreeritud veoajamiga üheks tervikuks.

Pardaseadmete toide

Madalapingeline katkematu toite süsteem

Muud koormused (küttekehad jms.)

Alalisvoolu veomootorite pidurdusergutuse toide

≈ Un ±30%

Stabiliseeritud alalispinge 24V

Stabiliseeritud vahelduvpinge 230V

Stabiliseeritud pinge +5V, +15V

3 faasiline reguleeritav koormus (ventilaatorid)

Muud madalapingelised koormused (pidurid, tuled, signalisatsioon jms.)

Mikroprotsessor juhtimisplokk (sisaldab +3V toiteallikat)

Väikese võimsuselised ühefaasilised koormused (jahutus-ventilaatoid vms.)

Jõupooljuht-moodulite omatoide, CAN-andmeside-siini toide jms.

≈

Veoajami toide

veomootorid

Sõidukite rekonstrueerimine

1. Jõupooljuhtseadised ja infotehnoloogia arenevad kiiremini võrreldes rööbassõidukite pika kasutusajaga (mitukümmend aastat).

2. Jõuelektroonika võimaldab parandada juhitavust, protsesside juhtimise täpsust, mis omakorda viib energiakadude, saaste, müra ja seadmete kaalu vähenemiseni.

3. Pooljuhtmuundurite rakendamisega kaasnevad seega põhimõttelised muutused sõidukite konstruktsioonis ja juhtimispõhimõtetes.

Energiakaod eri-tüüpi elektriajamites

Kontaktvõrgusttarbitud energia

100 %

Kaod mootoriergutusmähistes

4 %

Kaod mootoriankrumähistes

8 %

Kaodkäivitus-pidurdus-

reostaadis 65 %

Liikumiseksmuunduv energia

23 %

Kontaktliinist tarbitudelektrienergia

100 %

Kaodveomootorite

ergutusmähistes8 %

Kaodveomootoriteankrumähistes

16 %

Kaodpidurdustakistis

21 %

Liikumiseksmuunduv

elektrienergia55 %

Reostaatjuhtimisega

Impulssmuunduri ja rekuperatiivpidurdusega

1. põlvkonna veoajam

3. põlvkonna veoajam

Tehnilised uuendused

1. Energiasäästlikud, pidurdusenergia tagastamisega ajamid,2. Kompaktsed vahelduvvooluajamid pooljuhtmuunduritega,3. Madalapõrandalised treppideta sõidukid, vagunid ja

sektsioonid,4. Reduktorita vedelikjahutusega rummumootorid,5. Moodultrammid, mis koosnevad standardiseeritud juhi-,

veo- ja reisijate moodulitest, 6. Automaatikavõrgud, videovalvesüsteemid, elektroonilised

info- ja piletisüsteemid, GPS- ja mobiilsideteenused; juhtide väljaõppe sõidusimulaatorid jne.

7. Energiasalvestid alajaamade koormusmaksimumide vähendamiseks

8. Taastuvad energiaallikad elektersõidukite toiteks (mitmed katseprojektid Saksamaal).

Miks tramme ja ronge rekonstrueeritakse?

1. Kerged rööbassõidukid on väga kõrge kasuteguri ja suure veovõimega sõidukid linnades.

2. Nüüdisajal nõutakse ühissõidukitelt suuremat energiatõhusust , keskkonnasäästlikkust, ohutust ja töökindlust. Sõidukid peavad olema sõitjaile atraktiivselt mugavad .

3. Iga linna transpordisüsteem on unikaalne. Olulisteks tehnilisteks parameetritena on radade laiused ja kurvide raadiused, toitepinge, vooluvõtjate tüübid, kliimatingimused, kasutatavad sõidukitüübid ja üldine liikluskontseptsioon.

Uuendused Tallinna trammidel

Office

Salong

44 sq m

Akulaadija ja toitemuundur

160 kW veomuundur IGBT’dega

Veoajami juhtimine mikrokontrolleriga

Esimene juhtimispult

Asendianduritega pedaalid

Tagumine juhtimispult

Pidurdustakisti

Kontaktorid

Veoajami rekonstrueerimise tulemusel vähenes veoajami keskmine energiatarve kuni 48%.

Vanad sõidukid uute ajamitega

Rekonstrueeritud KT4SU alates 2001 (prototüüp 08.2000)

Rekonstrueeritud 02.2004

Rekonstrueeritud KT6T alates 10.2004

Pikkus: 26770 mm.Kaal: 27100 kgTäismass: 43900 kgKiirus: 60 km/hSõidukeid kokku: 12Keskmine energiatarve:1,65 kWh/km

Pikkus: 19054 mm.Kaal: 19800 kg Täismass: 31600 kgKiirus: 60 km/hSõidukeid kokku: 16Keskmine energiatarve: 1,22 kWh/km

Prototüüp puutetundliku paneelarvuti ja sõitjate infosüsteemiga

Madalapõhjalised keskosad

• ASEA M31 (M21) Göteborg, Rootsi

• TATRA KT6NF (KT4 baasil, KT6t) Tallinn, Eesti

• Valmet II,Helsingi, Soome http://www.raitio.org/ratikat/helsinki/hkl/hklnr2va/hklnr2va.htm

http://www.energiatehnika.ee

Kõrgsageduslik abitoiteallikas

• Väikeseeria 8’le trammile

Abitoiteallikas TSM1

Alalispinge muundurid elektrirongidele

Pardaseadmetetoitemuundurfirmalt “ESTEL Elektro”

42

Trammi ja rongisüsteemi ühitamine

� Mitmel pool on peetud ümberistumiste arvu ja ooteaegade vähendamiseks vajalikuks ka trammide ja elektrirongiliinide ühitamist.

� Selleks on välja töötatud mitme toitepingega trammid. � Näiteks võib tuua Karlsruhe, kus kasutatakse

kahepingelisi tramme (vaheldupinge 15 kV 162/3 Hz ja alalispinge 750 V), mis liiguvad nii linnatänavatel kui raudteel kiirusega kuni 100 km/h, jagades rada ICE kiirrongidega.

� Reisijate arv tõusis Karlsruhe’s võrreldes eelnevaga kuni 300%.

Elektrimootorvagunid• Raudteedel ja trammiteedel liikuvad mootorvagunid ja trammid (Tram-trains)

en.wikipedia.org/wiki/Tram-train

en.wikipedia.org/wiki/RegioSprinter

en.wikipedia.org/wiki/Citadis

de.wikipedia.org/wiki/Siemens_Avanto

de.wikipedia.org/wiki/DUEWAG_GT_8-100

Pingesüsteemid: alalispinged 750 V või 3300 V või vahelduvpinged 15 kV 16 ⅔ Hz või 25 kV 50 Hz

• Rööpaga juhitavad kummirehvidega bussid (Rail-busses, Spurbus / Busbahn)

http://en.wikipedia.org/wiki/Bombardier_Guided_Ligh t_Transit

http://en.wikipedia.org/wiki/Translohr

http://en.wikipedia.org/wiki/Guided_bus