Konguta Kool

5.klass

Jannseni arvates oli eestlastel tarvis

samasuguseid seltse ja ühinguid nagu

sakslastel

1865. aastal loodi Tartus

laulu- ja mänguselts Vanemuine

Eeskujuks paljudele

kogu Eestis

Vanemuine kavatses korraldada

suure üle-eestilise laulukooride peo

Rahvustunde tekkimine

Luba peo korraldamiseks väga raske saada

Viimaks luba saadi; ent ei usutud, et

talupojad saavad nii suure peo

korraldamisega hakkama

18. juunil 1869 TartusMeeskoorid ja pasunakoorid üle Eesti

Tulijaid oli rohkem, kui arvata oli osatud

Lauluvaimustus oli kõigil – lauljatel ja

kuulajatel

Peol peeti kõnesid

Kõige soojemalt võeti vastu noore

gümnaasiumiõpetaja Jakob Hurda kõne

Jakob Hurt kutsus üles jääma eestlasteks ning rahvusliked ettevõtmistes kaasa lööma

Isamaalised laulud

Autorid eesti heliloojad

Eriti tuntuks sai “Mu isamaa, mu õnn ja

rõõm” (Pacius – viis, Jannsen – sõnad)

Hiljem sai sellest laulust Eesti hümn

Kõik tundsid end ühtse eesti rahvana

Eesti rahvas laulis end rahvuseks

Rahvusliku liikumise tõus kogu Eestis

Laulukoorid ja rahuslikud seltsid üle maa

1870. aastal etendati

Vanemuise seltsi aias

esimest eestikeelset

näitemängu

(Lydia Koidula

“Saaremaa onupoeg”)

Jannseni eesvõtmisel

asutati Tartus

Eesti

Põllumeeste Selts

Uute

maaharimisvõtete

õpetamine

Kutsus üles talupoegi

ühiselt oma õiguste

eest seisma

1870. aasta suvel kohtusid Viljandimaal rahvusliku liikumise juhid

Jakob Hurt pidas innustava kõne: eesti rahvas ei saa kunagi suureks jõult ega arvult, kuid ta peab saama suureks oma vaimult

Hurt nõudis eneseharimist ja ausatedasipüüdmist

Olles küll väike, võiks ikkagi tubli olla

Nõnda tõusiski rahvusliku liikumise etteotsa Jakob Hurt

Jannsen oli näidanud, et eestlased on rahvus