ArvAmus

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika... ka noorsootöösIlona-Evelyn RannalaLoe lk 2

Noored jA tööturg

Noored ja tööturg – 5 küsimustKirsti NurmelaLoe lk 3

Noortekeskused – hüppelAud ellu

Ranna noortekeskus tuleb taasRobert SadovskiLoe lk 4

gruuvi keskus

Vastloodud Gruuvi noortekeskus on tänavasportlaste paradiisRando SoomeLoe lk 5

AvAstA mAAilmA YFu-gA!

Vahetus pakub tegijale vaheldustUrsula PensaLoe lk 6

tegemisi Noortele jA NoortegA

Noor, see on päev sinule!Kristo PetersonLoe lk 7

Estonia nakatab lapsi ooperi- ja balletipisikugaMailis KuurLoe lk 8

Anu LeisnerTallinna Transpordiamet robert LAng Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Tallinna Spordi- ja Noorsoo-ameti ja Transpordiameti eestvedamisel vallutab juunis Euroopa kultuuripealinna Tallinna kudumisgrafiti. Ku-

dumitest tehtud grafitiga kaetakse Tammsaare pargi pingid, puud ja täna-vavalgustid, Viru keskuse bussitermi-nali betoonsambad ning Tallinna Auto-bussikoondise madalapõhjaline buss.

Esimesed aktsioonid on juba toi-munud – kudumisgrafitiga on kaunis-tatud Viru keskuse bussiterminalis seit-se betoonsammast ja TAKi buss. Kas kudumisgrafiti ründab taas?

kudumisgrAFiti vAllutAb liNNA!

Vabatahtlikud kudujad on alates 2010. aasta oktoobrist valmistanud 411 eri-nevas suuruses, värvi ja mustriga ku-dusmigrafiti tükki, mida vabatahtlikud juunis Tallinna linnapildi kaunistami-seks ning linlastele vaatamiseks ja kat-sumiseks üles panevad.

Kokku on kudumisgrafiti vabataht-like meeskond ja läbi Eesti Käsitöö-õpetajate Seltsi 70 kooli õpilased üle Eesti kudunud ligi 150 m² kudumis-grafitit. «Sellist kudumisgrafiti tööde laekumist poleks me isegi parimas unenäos osanud oodata, need kogused on tõesti suured,» ütles Tallinna Trans-pordiameti poolne projektijuht Anu Leisner. «Siinkohal peaks kõigile pa-nustajatele – vabatahtlikele, koolidele, õpetajatele ja kõigile teistele – edasta-ma suure tänu, et võtsite vaevaks sel-les projektis osaleda ning kudumisgra-fitit teha!»

Kudumisgrafiti rünnakud on seni-ni üle elanud 10. juunil kaunistatud Vi-ru keskuse bussiterminali seitse be-toonsammast, mis jäävad kudumitest tehtud grafitiga kaetuks kudumite säi-limisel kuni kultuuriaasta lõpuni.

Samuti on kudumisgrafitiga kaetud

Tallinna Autobussikoondise madala-põhjaline buss, mille sisemusse on ist-metele paigaldatud kudumisgrafiti ist-mekatted. Lisaks on buss väljast üle kleebitud kudumisgrafiti imitatsiooni-ga ning jääb sellisena pealinna teedele sõitma kaheks aastaks.

Uut kudumisgrafiti aktsiooni on oodata Tammsaare pargis. Korraldajad soovitavad siinkohal lugejatel valvsad olla, sest kudumisgrafiti jääb parki pü-sima täpselt seniks, kuniks ilmastiku-tingimused seda lubavad.

kultuuripeAliNNA üks suuremAid liNNAruumi kAuNistAmise projekteMeile teadaolevalt pole Eestis kudu-misgrafitit kunagi nii suures mahus tehtud ning kindlasti on sellise ettevõt-mise puhul nii vastaseid kui ka poolda-

jaid, kuid eks see ole paratamatu iga projekti puhul, mille nimest käib läbi sõna «grafiti».

Kudumisgrafiti puhul on üks oluli-semaid ja erilisemaid eesmärke tuua linnaruumi uusi värve ja positiivseid emotsioone. Olgu siis tegu kaunistatud kudumibussiga või uutes toonides Tammsaare pargiga – kindlasti teeb see bussisõidu või pargikülastuse uudseks ja huvitavaks. Miks mitte ei võiks öel-da, et paneb bussisõitjad naeratama ning teinekordki bussiga sõitma ning pargikülastajad peatuma ja hetkeks grafitit imetlema.

«Kudumisgrafiti on minu arvates ideaalne võimalus, kuidas muidu tava-lisse ja halli linnapilti tuua särtsu ja omapära,» arvas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Ilona-Evelyn Rannala. «Eriti just praeguse, kultuuri täis aasta raa-

mes on eriti positiivne, kui suudame kudumisgrafitiga püüda nii kohalike kui välismaalaste pilke ning neid gra-fiti olemuse ja vormi peale rohkem mõtlema kutsuda. Samuti on märki-misväärne, et meieni jõudnud kudu-misgrafitit on teinud nii noored kui va-nad, nii poisid kui tüdrukud ühes-koos.»

Kudumitest grafiti tegemisele ja kultuuripealinna ühele suuremale lin-naruumi kaunistamise projektile on kaasa aidanud ning suure töö ära tei-nud kümnete Eesti koolide sajad õpila-sed ja õpetajad, vabatahtlike meeskond, Eesti Käsitööõpetajate Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Eesti Pensionäride Ühenduste Liit.

Kudumisgrafiti kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 prog-rammi ja kudumisgrafitit toetab ka CIVITAS MIMOSA projekt.

Ain KiviTallinna Spordi- ja Noorsooametspordiosakonna peaspetsialist

Alates selle aasta aprillist haldab Snelli staadioni Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Meie eesmärgiks on propageerida sportlikke eluviise ja puhuda ellu ak-tiivne tegevus ajaloolisel staadionil, mis asub otse linna südames.

Soovime tagada üldhariduskoolide-le, tavaharrastajatele ja spordiklubide-le kaasaegsed sportimisvõimalused ning pakkuda sellega seonduvaid tee-nuseid.

2007. aastal renoveeritud staadion asub kesklinnas Toompea lossi ja Snel-li tiigi vahelisel alal, aadressil Toom-puiestee 24a.

Seal on võimalused jalg- ja korvpal-li mängida, samuti on võimalik tegele-da tervisespordiga. Lisaks jooksurada-dele on staadionil heite- ja kaugushüp-pesektorid ning lähiajal on plaanis ra-

jada spetsiaalse kattega korvpallikeskus koos jõulinnakuga. Staadionikomplek-sis on ka nüüdisaegsed riietus- ja pesu-ruumid.

Kuna Snelli staadioni jalgpallivälja-ku mõõtmed ei vasta alaliidu kehtesta-tud normidele, liigamängude läbiviimi-seks väljak ei sobi. See on ühest küljest suur miinus, kuid teisest küljest on te-gemist väga hea treeningväljakuga har-rastusjalgpalli sõpradele ja lastega te-gelevatele spordiklubidele. Asjaolu, et staadionil liigamänge ei toimu, tagab regulaarse treeningaja broneerinud grupile kindluse, sest nad ei pea mu-retsema, et treeninggraafikus võistlus-te tõttu suuri muudatusi tuleks.

Praegu kasutatakse staadioni pigem jalgpallitreeningute läbiviimiseks, kuid suve teises pooles on kavas avada kaks spetsiaalse kattega korvpalliväljakut, mis peaks ligi meelitama ka korvpal-lisõpru.

Samuti oleme hinnakirjas ette näi-nud üksikpääsme, mis hõlmab ka riie-

tus- ja pesuruumi kasutamist. Kuna staadion asub looduskaunis kohas sü-dalinnas, on olemas suurepärased või-malused ka näiteks lõunasel ajal tree-nimiseks. Sportida saab nii staadionil kui ka Snelli tiigi ümber. Tuled kohale, vahetad riided, 30 minutit tervisejook-su, pesema ja tööle tagasi.

Üksikpääsmega külastaja saab ka-sutada kõiki staadionirajatisi (jooksu-rada, jalgpalli- ja korvpalliväljakud), kui see ei takista lepinguliste klientide sportimist.

Kuidas saada lisainfot ja broneeri-da aega treeninguks? See on väga liht-ne. Selle tarbeks on Tallinna spordipor-taalis tehtud sisuleht www.tallinn.ee/sport/snellistaadion, kus on üleval ka-sutusgraafik reaalajas ning päringusüs-teem, mille abil saab staadionit bronee-rida ja edastada lepingu sõlmimiseks vajalikke andmeid.

Head sportimist soovib tallinna spordi- ja noorsooamet

Kudumisgrafiti liigutab linna!

Snelli staadion ootab kõiki sportima!

13. juunil kaunistasid vabatahtlikud TAKi madalapõhjalise bussi kudumisgrafitiga. Foto: Anu Kalda

20. juuni 2011

sNelli stAAdioN

soovid kasutada staadioni treeninguteks või korraldada võistlusi?

• Lihtsaim viis Snelli staadioni broneeri-miseks: mine Tallinna spordiportaali aadressile www.tallinn.ee/sport/snel-listaadion

• Vaata kasutusgraafikust sobiv aeg, tutvu hinnakirjaga ja edasta oma päring.

• telefon: 640 4696

• e-post: snellistaadion@tallinnlv.ee

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika... ka noorsootöös

iLonA-eveLyn rAnnALATallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja

Enam ei tellita kooli lõpetami-sel kleite ja ülikondi rätsepa juurest või kui seda tehaksegi, siis harva. Kes aga rätsepa juures kunagi käinud, teab, et

mõõtude võtmine on oluline osa hästi istuva riideeseme valmistamisest. «Üheksa korda mõõda, üks kord lõika» on põhimõte, millest võib õppida ka teistel elualadel toimetades.

Noorsootööl oN omA vArrukA pikkus jA õlgAde lAius

Eelmisel aastal töötasid Eestis noorte-valdkonna eksperdid Euroopa sotsiaa-lfondi rahastusel (vt lähemalt Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt www.entk.ee/kvaliteet) välja mudeli kohali-ku omavalitsuse noorsootöö kvalitee-di hindamiseks.

Selles loos on hindamismudel otse-kui mõõdulint ja samas ka kui kaalu-kauss. Mida noorsootöös täpsemalt üldse mõõta saab?

Mõõdetakse ja kaalutakse noortele loodud võimaluste hulka ja taset. Muu hulgas näiteks mitteformaalse õppimi-se (ehk kõik, mis ei tule kohustuslikest õppekavadest) erinevate vormide ja vii-side olemasolu; noortealgatuste toeta-mist; kas ja kuidas soodustatakse noor-te ettevõtlikkust ning kogukonnas osa-lemist ja kaasarääkimist; kas asumites on noortekeskused; kas noortekesku-sed on avatud noortele sobilikel aega-del; millist infot ja kuidas noortele ja-gatakse; kas noortega töötavad eriha-ridusega motiveeritud noorsootööta-jad, kes on oma töö- ja palgatingimus-tega rahul jpm.

Mõõdetakse ka mitmeid teisi noor-sootöö osasid – kujundlikult väljenda-des on nii varruka pikkus, õlgade laius, keskkoha ümbermõõt ja kõik muu ter-vikpildi saamiseks ja hästi istuva klei-di/ülikonna valmimiseks väga oluli-sed.

Mõõtmisel on alati ühikud. Rätse-pa juures räägitakse sentimeetrites, tu-

rul kaalutakse grammides ja kilogram-mides. Noorsootöös on põhilisteks olulisteks ühikuteks erinevad arvud – osalejate arvud, toetatud projektide ar-vud ja toetuste summad, noortekes-kuste kaugus elukohast ja lahtioleku-ajad, infokanalite arvud.

Sisu poole pealt annavad olulist ta-gasisidet rahulolu-uuringud, noorte

esitatud ettepanekud ja uued initsiatii-vid, partnerite lisandumine ja kaasa-löömine tegevustes, sponsorite ole-masolu, meediakajastused jpm.

mõõdud võetud – sõrmkübArAd kätte?

Kui kõik olulised mõõdud on võetud,

saab üle vaadata kavandi ning hakata õmblema. Kvaliteedihindamise mõte on alati arengule kaasa aitamine ja mil-legi parema loomine, edasiminek – nii ka noorsootöös.

Eelmisel aastal loodud mudelit pi-lotiseeriti viies kohalikus omavalitsu-ses ning protsessi ja tulemustega jäädi rahule – seda näitab sellel aastal noor-sootöö kvaliteedihindamises osalevate kohalike omavalitsuste arv, mis on 19. Sel aastal osaleb nii pealinn, keskmise suurusega linnasid kui päris väikeseid kohti.

Kvaliteedihindamise protsessi tee-vad väärtuslikuks esiteks enesehinda-mine, mis toob kokku linna või valla noorsootöö otsustajad ja tegijad, noo-red ning paneb nad koos olemasole-vat olukorda analüüsima, kriitiliselt hindama, aga ka loovalt tulevikku vaa-tama.

Teiseks ning ilmselt olulisemaks boonuseks on aga ekspertidest koos-nev välishindajate meeskond, kes tu-leb neutraalselt oma hinnangut and-ma ning pakub välja ka arendustege-vusi.

Kolmanda väärtusena on protses-sis oluline koht tulevikusuundade seadmisel ja arenduste töösse võtmi-sel. Lisaväärtusena jääb kõigile osale-jatele meeldiv kogemus, uued kontak-tid, innovaatilised mõtted ja loodeta-vasti suur ind oma tööd veel paremini teha.

uue kleidi või ülikoNNAgA ellu

Seega on sel aastal mitmetes «töökoda-des» üle Eesti, sealhulgas Tallinnas, ka-vandamisel ja juurdelõikamisel täiusli-kult istuv, stiilne, moodne ja šikk noor-sootööülikond ja/või -kleit (püüan siin ikka soolist võrdõiguslikkust tagada).

Loodame, et disainerite, kanga, kääride, nööpnõelte, niidi ja nõela, õmblusmasina ning õmblejate tarbeks ressurssi jagub ja tuleb juurdegi.

Lõpuks aga tõmbavad ülikonna või kleidi selga noored ja sukelduvad pea ees uutesse projektidesse, õpilasmale-vasse, ettevõtlusesse, noortevahetusse, ranna noortekeskusesse, varivalimis-tesse, noortenädalasse, noorte moe-teatrisse, kudumisgrafitisse jne, välju-des sealt targemana, osavamana, ene-sekindlamana, eluks paremini etteval-mistatumana – mis ongi ju eesmärk.

urmo reitAv, mA noorsootöö lektor, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia noorsootöö õppekava programmijuht, Tartu ülikooli Narva kolledž

Noorsootöö on viimasel kahel kümnendil meie riigis üsna jõu-liselt edasi liikunud, nii oma si-

sult kui ka korralduslikus osas. Samas, ka Nõukogude perioodil saavutati mur-rangulisi tulemusi ja pandi alus tänase-le struktuurile (huvikoolid, noortelaag-rid, huvijuhid jm).

Võiks ju arvata, et teadlikkus noor-sootööst on kõigile enesestmõistetav ja vajaduski põhjendatud. Aga kas ikka on? Kas ei kuuldu jätkuvalt noorsoo-töötajate hulgast hõikeid, et jälle peab

enda vajalikkust tõestama, taas on va-ja alustada otsast peale.

Ehk – kas äkki on noorsootöö rist-teel, kus on vaja teha määrava tähtsu-sega valikuid, millises suunas edasi lii-kuda või jätkata sama kulgemist?

Juba kuningas Saalomongi on aas-tasadade eest öelnud, et ilma visiooni-ta pole riigil ega rahval tulevikku. Või kasutades karupoeg Puhhilt tulnud mõtet, et kui sa ei tea, kuhu sa tahad jõuda, siis on sul raske sinna jõuda. Järgnevalt püüan minagi mõtiskleda selle üle, kuhu oleme liikumas ning kü-sin rohkelt küsimusi, millele ühiselt vastuseid mõelda.

midA me sAAvutAdA tAhAme?

Viimastel aastatel on saanud suure tu-hina ja hoo sisse noorsootööasutuste renoveerimine ja uute ehitiste rajami-ne. Üha enam võime oma riigis näha kaasaegseid ja väliselt kauneid hooneid nii noortekeskuste, huvikoolide kui ka nõustamiskeskuste näol.

Kummalisel kombel on aga üheks märksõnaks noortekeskuste sisus, li-saks ülekoormatud ja alarahastatud noorsootöötajale, jätkuvalt näiteks ka piljard. Kas tõesti on viimasel kahel kümnendil kujunenud avatud noorsoo-töö nurgakiviks värviliste kuulide tok-simine?

Iseenesest on see ju professionaal-seid reegleid järgides üsna strateegili-ne mäng – sihtimine, planeerimine, täpsus, riskid jne. Klassikalise piljardi kõrvale on koha sisse võtnud ka kõik-võimalikud arvuti/veebiväljundid Wii ja PlayStationi näol.

Leian end üsna tihti otsimas vastust küsimusele, mida me tegelikult nende vahendite ja töövormidega tahame saa-vutada? Mis on nende siht ja tulemus? Kas pelgalt ajaviitmine või tõepoolest strateegiline mõtlemine ja selle seosta-tus igapäevaeluga?

Ehk mida oleme noorsootöös saa-vutanud näiteks senise nn piljardi-kul-tuuriga? Kas noored on vähem tänava-tel jõlkumas ja teevad paremaid karjää-rivalikuid või on nende sotsiaalsed os-kused muutunud paremuse poole?

kuidAs liikudA edAsi?

Meie esimeste noortekeskuste tollane külastajaskond on jõudnud ikka, mil võiks seda küsida neilt endilt. Samas on ju noored üks kõige kiiremini muutuv elanikkonna grupp ning erinevad muu-tused ja arengud on neile igati oma-sed.

Eks püüamegi ju väga-väga ajaga kaasas käia ning täita valdkonda uuen-duslike ja köitvate vormidega. Samas, kui tihti me tegelikult süveneme selles-

se, mis suunas need meil liikuda aita-vad ning mis on nende tulemus?

Võime ju väita, et struktuur noor-sootöös on viimaks välja kujunenud ja paika loksunud ning nuriseda selle üle, et seadus või strateegia on ajale jalgu jäänud. Aga kas ikka on? Miks põrkame sel juhul pidevalt kokku valdkonna kuvandi ja kvaliteedi osas? Miks on noorte osalus nii avatud noorsootöös kui ka noorteühendus-tes madal?

Kohati tekib mõte, et selles vald-konnas polegi võimalik peatuma jääda, vaid peab olema pidevas ja mõneti üle-pingutatud liikuvuses, kasvama sama kiirelt nagu nooredki. Kuid kas me te-gelikult ka seda soovime? Ja kas ka noored ise mõistavad neile pakutavat ja loodavat sellisena? Olen enam kui veendunud, et mitte.

millises eAs oN Noorsöötöö?

Jäin pikemalt mõtisklema noortekes-kustest, kuid lisaks neile on noorsoo-töös teisigi teemasid. Üha enam on po-liitilist ja populistlikku populaarsust hakanud koguma huvitegevus ja -hari-dus.

Aeg-ajalt jääb mulje, nagu see oleks meie noorsoo päästerõngaks. Kindlas-ti ongi see üheks lahenduseks väga pal-judele noortele, kuid kas selle valdkon-

na ületähtsustamisega ei vaju meie paat liialt kaldu?

Erinevate asutuste näol oleme ju te-gelikult püsti pannud piisavalt toimiva struktuuri, hakanud üha enam rääkima selle sisust ja seda lõimima elukestva, mitteformaalse õppimisega.

Kas noorsootöö on jõudnudki pilt-likult teismeikka, kus möllavad hor-moonid, kujuneb mina-pilt ja domi-neerib vabaduseiha? Või vajame siin-kohal ka mõne vanema õe-venna ees-kuju või nõuannet?

leidkem AegA mõtiskledA

Igal juhul on kindel ja arusaadav, et noorsootöö valdkond kasvab ja areneb koos oma tõusude ja mõõnadega. Va-hel kipub mugavus võimust võtma, va-hel aga rahulolematus või kärsitus. Me kõik vajame enesesse vaatamist ning oma võimete ja väärtuste üle süvene-nult mõtlemist.

Seda ootavad meilt noored, aga ka tegelikult kogukond ja ühiskond tervi-kuna. Kindlasti ei suuda me tagada jät-kusuutlikku Eestit ega noorsootööd pi-deva rabelemise ja enesetõestamisega.

Leidkem see aeg, mitte hetk, et vaa-data sügavalt senitehtut ja selle tulemu-si ning mõju noortele. Ja ärgu olgu mei-le sealjuures komistuskiviks ajanappus või muud põhjendamata vabandused.

Visioonita pole tulevikku

2LK

ARVAMUS

Välishindajatest noorsootöötajad tutvuvad Ridala vallas Haapsalu kutsehariduskeskuse huvitegevusega.Foto: Kaisa Orunuk

Kirsti nurmeLApoliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik

Majanduskriisi tulemusel on üha aktuaalsemaks muutunud küsimus noorte tööturust ja noorte tööturu problee-

midest. Teema on käsitlusele võetud nii Euroopa Liidus, liikmesriikide valitsus-tes kui ka kohalike mittetulundusühin-gutes ja noorte esindusorganisatsiooni-des. Eestis tõstatas teema viimane noorteseire aastaraamat 2010 «Noored ja tööturg», mis käsitles noorte töötu-ru erinevaid küsimusi. Kogumikust ja sellele järgnenud seminarilt võis üles noppida mõned mõtted, mis on tekita-nud küsimusi noorte tööturu teemade käsitlemisel.

1. kui suur oN töötus eesti Noorte seAs?

Noorte tööturu probleemidest rääki-miseks on peamiselt andnud põhjust noorte suhtes väga negatiivsed aren-gud majanduskriisi ajal nii mitmeski Euroopa riigis. Ka Eestis jõudis see üs-na kriitilise punktini, kui 2010. aastal ulatus 15–24-aastaste noorte töötuse määr 33%-ni. Selle näitajaga ulatus Ees-ti teiste Euroopa riikide seas viiendale kohale – Eestist suurem oli noorte töö-tus vaid Hispaanias, Lätis, Leedus ja Slovakkias.

Samas tuleb tõdeda, et kui noorte töötus kasvas majanduskriisis väga kii-resti, on see ka kärmelt taastumas – kui 2010. aasta esimeses kvartalis oli noorte töötus 41% juures, siis aasta hiljem on see kukkunud juba 21% juur-de. Samas on paljudes teistes riikides püsinud noorte töötus endiselt kõrgel. Kuid see on siiski kaugelt kõrgem kui see, millega võiks rahul olla. Kui vaa-data, milline oli noorte töötus majan-duskriisi eelsetel aastatel (2007–2008), siis see jäi kvartalite lõikes 7–10% va-hele. Täiskasvanute (25–49-aastaste) seas oli samal ajal töötus veelgi mada-lam, 4–5% vahel.

2. miks tuleks pidAdA Noorte töötust probleemiks?

Erinevad uuringud on näidanud, et noorena töötuks jäämine mõjutab olu-liselt inimese arenguperspektiivi ning töötuksjäämise risk suureneb ka tema edasises elus. Seega, mida rohkem on meil noori töötuid, seda suurema tõe-näosusega on töötus nende inimeste jaoks probleem ka edasises elus.

Ning sellel on negatiivsed tagajär-jed nii isikule (elatustase, madal sisse-tulek) kui ka ühiskonnale laiemalt (suu-remad kulud sotsiaalsüsteemile). Kõi-ge suurem on siinjuures probleem just nende noortega, kes ei ole töötud mit-te lühikeseks perioodiks ja ajutiselt, vaid nendega, kes jäävad töötuks pike-maajaliselt.

Kui 2005–2008 oli alla kuue kuu töötuna olnud noori kõigi noorte töö-tute seas umbes 60% ringis ning ülejää-nud 40% olid olnud töötud kauem, siis 2010. aastaks on need osakaalud vahe-tunud – 61% kõigist noortest töötutest on olnud tööta kauem kui kuus kuud. Seega on noorte ees seisvate tööturu-probleemide lahendamine noorte pi-kaajalise arengutee määramisel ja ne-gatiivsete mõjude ärahoidmisel äärmi-selt oluline.

3. miks Nii pAljud Noored üldse otsivAd tööd, selle Asemel et õppidA?

Noorteseire aastaraamatut tutvustaval konverentsil tõstatati küsimus, miks nii paljud noored on tööturul kas tööta-mas või tööd otsimas, selle asemel et õppida? Noorteseire aastaraamatus on käsitletud ka õppimise kõrvalt tööta-mise küsimust ning mis noori selleks ajendab.

Uuringutes on leitud, et töökoge-muse omandamine ja tööharjumuse kujundamine on nihkunud noorte elus üha varasemasse aega – töötamisega tehakse sageli algust juba enne kõrgha-ridusõpingute alustamist. Praxise ühe varasema üliõpilasi käsitleva uuringu andmetel töötavad üliõpilased kõrgha-ridusõpingute kõrvalt majanduslikel kaalutlustel (toimetulek ja teatud elustandardi säilitamise soov), kuid ka sooviga omandada töökogemus ning isikliku arengu eesmärgil.

Seega on noortele oluline nii raha teenimise võimalus kui ka arvamus, et edaspidi tööturul toimetulemiseks ning konkurentsivõime suurendamiseks on vajalik omandada töökogemus, mida hiljem tööandjale ette näidata. Semi-naril leiti, et kuna töökogemuse oman-damine on noorte seas väärtustatud ja üha kasvav trend, ei tuleks seda noor-tele keelata, vaid leida sellest positiiv-sed aspektid ja võimalused ning see noorte kasuks rakendada.

Töötamine aitab noorel paremini mõista, mida ta oma tulevaselt tööelult ootab. Samuti planeerivad noored oma karjääri sel viisil teadlikumalt, tajuvad konkurentsitingimusi paremini ja os-kavad end seetõttu ka karjääriks ette

valmistada. Seetõttu tuleks pakkuda noortele enam võimalusi omandada õpingute kõrvalt erialast töökogemust ning paindlikke võimalusi, et töötamist õpingutega ühildada.

4. mis iseloomustAb Noori töötuid jA NeNde probleeme töö leidmisel?

Probleemid, mis põhjustavad noorte töötust, on väga erinevad. Uuringud on leidnud, et noorte tööjõus on ülekaa-lus mehed, kes on enam orienteeritud kutseõppele. Kuna nendel on kõrgha-ridusele orienteeritud naistega võrrel-des lühem õpiaeg, sisenevad mehed tööturule varem.

Töötust mõjutab ka 15–24-aastas-te noormeeste haridustase – varase-mad uuringud on näidanud, et 36% nendest on omandanud vaid põhihari-duse. Kui kinnisvarabuumi ajal leidsid nad lihttööd ehitussektoris, siis nüüd on neil madalama haridustaseme ja eri-alaoskuste puudumise tõttu märksa raskem tööd leida.

Noori iseloomustab ka see, et pal-jud nendest otsivad alles oma esimest töökohta ning ei ole varem töötanud. Olukorras, kus noored peavad konku-reerima töökohtadele vanemate, töö-turul kogenud töötajatega, on noortel sageli töökohast ilma jäämise risk suu-rem. Erandiks on siin töökohad, kus tööandjad väärtustavad eelkõige eriala-se hariduse olemasolu ning mitte nii väga varasemaid kogemusi – seega on noorte konkurentsi positsioon parem just erialasele tööle kandideerimisel. See eeldab jällegi teatud eriala oman-damist, samas kui paljudel Eesti noor-tel on siiski üksnes üldharidus, ilma spetsiifilise erialata.

5. kes peAksid pANustAmA Noorte tööturu probleemide lAheNdAmisel?

Noorteseire kogumiku seminaril aru-tati ka seda, milline peaks olema iga osapoole roll noorte tööturu problee-mide lahendamisel ning kes peaks siin panustama. Siinjuures on oluline rõhu-tada kõigi noorte individuaalsust.

Kuivõrd noored, kes ei leia tööd, on sageli väga erinevate probleemidega, on oluline leida ka individuaalne lähe-nemine tulenevalt konkreetse noore probleemidest tööturule sisenemisel. Just noorte töötute abistamisel on olu-line roll töötukassal, kes pakub regist-reeritud töötutele erinevaid tööturu-meetmeid. Kuigi töötukassal pole vaid noortele suunatud eriteenuseid, on neil

võimalik leida sobiv kombinatsioon erinevate pakutavate teenuste seast, et tegeleda just nende probleemidega, mis takistavad noorel töö leidmist (nt pa-kutakse noortele töökogemuse oman-damiseks praktika võimalust või kar-jäärinõustamist edasiste valikute toe-tamiseks).

Siiski ei pöördu kõik noored töötu-kassa poole ning tihti pole seetõttu või-malik ka noortele tööturuteenuseid pakkuda. Oluline roll noorte harimisel ning teadlikkuse suurendamisel oma võimalustest on ka noorsootööl. Samu-ti võimaldab noorsootöö ehitada noor-tes oskusi, mis on äärmiselt vajalikud tööturul, kuid mida ei saa omandada klassitunnis – suhtlemisoskus, vastu-tusvõime, avatus muutustele ja uutele ideedele, meeskonnatöö oskused. Noorsootöö pakub selliste oskuste omandamiseks vajalikku keskkonda.

Oluline roll on muidugi ka üldisel haridussüsteemil, mis pakub noortele tööturul vajalikke teadmisi ning suu-rendab nende konkurentsivõimet. Siin-juures on oluline küsimus see, kui pal-jud noored omandavad koolis mingi-suguse eriala ning kuivõrd pakub hari-dus kokkupuudet tööeluga praktika näol. Need on kindlasti olulised küsi-mused, millele tähelepanu pöörata.

Kõige selle juures pole mitte vähem tähtis ka tööandjate roll. Tööandjatega kokkupuute olulisust rõhutati ka töö-turuteenuste puhul, et noortel oleks võimalik saada kontakt tööandjaga, et näidata oma sobivust töökohale. Ka ha-ridussüsteemis on oluline tööandjate panus, sageli just praktika näol.

Tähtis on ka kõigi nende osapoolte omavaheline seotus, et noortele suu-natud tegevused oleks üksteisega seos-tatud ega toimiks eraldiseisvalt. Erine-vatel noortepoliitika valdkondadel on tugev koosmõju, mida tuleb nende ra-kendamisel arvestada. Näiteks noorte töötute abistamisel on oluline kombi-neerida nii haridussüsteemi pakutavat, tööturumeetmeid kui ka kasutada noorsootöö võimalusi. Seega on tähtis, et erinevad osapooled tegutseksid ühi-se eesmärgi nimel ja toimiks valdkon-dade omavaheline toetamine.

noorteseire kodulehekülg: www.noorteseire.ee

Noored ja tööturg – 5 küsimust

3LKNooRed jA töötURg

kommeNtAAr

KAisA orunuKEesti Noorsootöö Keskus, kvaliteedi ja seire suuna juht

Traditsioonili-se formaal-haridussüs-

teemi kõrval on selge ja tähtis roll noorte arendami-sel ka noorsoo-tööl. Kui noor on olnud aktiivne väl-jaspool koolipinki ja ammutanud mitmesuguseid väär-tuslikke teadmisi ja oskusi ning ta vor-mistab need sisukaks CV-ks, siis on läbilöömise võimalus tööturul suu-rem.

Töökogemusega on otseselt võr-reldavad näiteks töömalevas osalemi-ne ja vabatahtlik tegevus. CV-d saab noor rikastada aga ka mitmete muude näidetega, tõendamaks tulevaseks tööks vajalike kogemuste olemasolu. Näiteks koos teiste noortega mõnda sündmust korraldades on noor saanud meeskonnatöö kogemuse, võtnud üles-andeid ja need täitnud ning tundnud, mida tähendab kohusetundlikkus ja ka tulemusele orienteeritus. Need on märksõnad, mis tööandjat kõnetavad.

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

15-24

25-49

50-74

hAArA võimAlusest:

• Õpilasmalev – paljudele noortele es-mane kokkupuude tööeluga. Osaleda saavad 13–26-aastased noored. Koondprojekti «Õpilasmalevad» koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, riigi finantseeritud malevad toimuvad 2011. aastal Eesti kõikides maakondades, v.a. Jõgeva- ja Rapla-maal. Infot saab kohalikest oma-valitsustest.

• TAHE programm – võimalus noortel töötutel saada töökogemusi ja laien-dada oma sotsiaalset võrgustikku noorteühingutes. Töötukassa mak-sab noorele kulude katmiseks vaja-dusel ka transporditoetust ning sti-pendiumi. Programmi koordineerivad Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Töötukassa. Vt: www.entk.ee/tahe

• Stardiplats – noortele mõeldud CV koostamise portaal. Võimalik kirjel-dada lisaks haridusele ka kõiki muid tööle saamist toetavaid õpikogemusi. Portaali haldab Eesti Noorsootöö Keskus. Vt: www.stardiplats.ee

Pikaajaliselt töötute osakaal kogu tööjõust noorte ja vanemate vanusegruppide seas 2000-2010

Allikas: Statistikaamet, autori arvutused

robert sAdovsKi piirkondliku noorsootöö koordinaator

Tulemas on järjekordne Ran-na noortekeskus. See on Tal-linna Noorsootöö Keskuse üks populaarseimaid üritusi, mis väljub noortekeskuse ta-

vapärastest raamidest ja leiab ise üles noored, kes soovivad suviti osaleda põ-nevates tegevustes.

Mõju võib pidada Eesti mõistes to-hutuks, sest lisaks tavapärasele 3000 noorele külastajale mõjutab Ranna noortekeskus kaudselt ka lastevane-maid, sõpru ja muud tutvusringkonda. Ajaline panus, mis moodustab 20 ka-lendripäeva, sisestab noortesse tege-vuslikku järjepidevust, aitab professio-naalse juhendamisega avastada varem mittekogetut ning annab igapäevases-se ellu palju positiivset energiat ja emotsioone.

lähme siNNA, kus oN Noored

Ranna noortekeskuse olulisimaks pa-nuseks pean noortekeskuse tulekut just noorte juurde. Pole mingi saladus, et suviti, kui ilm on soe, soovib üks kesk-mine Tallinna noor veeta aega väljas sõprade seltsis. Nii leitakse endale te-gevust parkides, randades või mõnel muul linna tehismaastikul.

Ilmselt oleks lastevanemate soov

näha noori tegutsemas mõtestatult ja turvalises keskkonnas, kuid tihtipeale jääb selleks puudu nii aega kui vahen-deid. Võib olla kindel, et eelmises lau-ses loetletud probleemide lahendami-seks vaadatakse noortekeskuste poole mitte kõige esimeses lootuses.

Esmajärjekorras tulevad tõenäoli-selt meelde laagrid, puhkused, trennid või suvekodu maal vanavanemate juu-res.

Mida teatakse üldse noortekes-kustest? Vahest seda, et noor käib seal pärast kooli mängimas, sõprade-ga suhtlemas ja et seal on inimesed, kes oma tööd teevad. Millist tööd? Sellele ei vaevu enamik inimesi esma-pilgul vastama. Üldlevinud arusaam on, et noorsootöötajad on lihtsalt noortekeskuses viibivate laste järele-valvajad, kuid vähe teatakse võima-lustest, mida noortekeskused koos noorsootöötajatega noortele tegeli-kult pakuvad.

«Millised tegevusi?» küsib nii mõ-nigi lugeja. Jah, Tallinna noortekesku-sed pakuvad mitmeid erinevaid klubi-lisi tegevusi, nagu seda on kunsti-, ko-ka-, tantsu-, muusika- ja filmiring ja se-da kõike täiesti tasuta või väikese osa-lustasu eest. Kuid eelmainitu on vaid murdosa võimalikest tegevustest ja ül-dine teadlikkus nendest tundub olema endiselt suhteliselt kesine.

Teadvustamine noorsootöösekto-

ris on üleüldine mure ning lahendusi alles otsitakse. Ranna noortekeskus püüabki oma tegevusega panustada probleemide lahendusse, tulles avalik-kuse ette oma meeskonna, oskuste ja kogemustega. Lähtume teada-tuntud mõttest – kui Muhamed ei tule mäe juurde, peab mägi lihtsalt ise Muhame-di juurde minema. See aga ongi Ranna noortekeskuse peamine idee. Lähme sinna, kus on noored ja pakume neile tegevust.

kuNst, sport jA meediA

Ranna noortekeskus toimub 4.–29. juulini, viis päeva nädalas ja esmaspäe-vast reedeni kella 10–16. Tegevused leiavad aset Stroomi rannas.

Sellel aastal pakub noortekeskus Stroomi rannas kolme suunda – kunst, sport ja meedia. Neljal päeval nädalas tegeletakse Stroomi rannas kunsti-, meedia- ja tantsutöötubadega ning ree-deti viiakse läbi spordivõistlusi.

Ranna noortekeskus ootab kõiki noori randa osa võtma pakutavatest üritustest. Pakutavad tegevused on kõi-gile jõukohased, samuti on kaasatud head juhendajad. Tallinna Noorsootöö Keskuse jaoks on see aga järjekordne samm avamaks ennast väljapoole, tut-vustamaks oma võimalusi ja valmista-maks end ette uueks hüppeks lasteroh-kesse sügishooaega.

Ranna noortekeskus tuleb taas4LK NooRtekeSkUSed –

hüppelAUd ellU

Peeter tAimpiirkondliku noorsootöö koordinaator

Lasnamäe noortekeskus on vanim noortekeskus Tallinna linnas, mis sai selle aasta veebruaris 11-aasta-

seks. Kuna keskus on vana ning noori käib palju, vajavad noortekeskuse ruu-mid värskendust.

Selle aasta veebruaris pöördusid mõned Lasnamäe noortekeskust külas-tavad noored noorsootöötajate poole ettepanekuga anda keskuse ruumidele uus ilme. Pöördumine tehti, sest noo-red olid kuulnud keskuse käsutuses olevatest Noorte Omaalgatuste Fondi (NAF) vahenditest.

Pärast pikka arupidamist töötajate-ga jõudsid noored ideeni, et võiks kor-raldada ruumide remontimise võistlu-se «Naabrist parem – Lasnamäe noor-teka eri», mis oleks sarnane tõsielusar-ja «Naabrist parem» formaadiga tele-kanalis TV 3.

Kuna Lasnamäe noortekeskuses te-gutseb multimeediaklubi ning selle raa-mes ka Noorte TV, pöördusid ettevõt-mise initsiaatorid viimase poole ette-panekuga filmida kogu võistlust ja näi-data seda tõsielusarjana Noorte TV eetris.

Võistlus «Naabrist parem – Lasna-

mäe noorteka eri» toimus kevadisel koolivaheajal, 21.–25. märtsini ja sai nimeks «Tuun mai ruum».

Võistlusest võtsid osa viis võistkon-da, kellest igaühel oli remontida üks kes-kuse ruumidest. Kõik vajalikud vahen-did muretseti NAF-projekti rahast. Ruumide remontimiseks oli aega neli ja pool päeva. Kuna kõik võistkonnad suh-tusid sellesse ettevõtmisesse täie tõsidu-

sega, juhtus ka nii, et mõned remonti-jad tegid tööd isegi öötundidel.

Viiendal päeval saabus võistkondade töid hindama žürii, mille koosseisu kuu-lusid Karola Koopuu Lasnamäe linnaosa lehest, Maksim Volkov Pervõi Baltiiski Kanalist, Andrei Titov MK Estoniist ja Sergei Ovtšenkov Raadio 4st.

Võidu pälvis võistkond nimega Sa-kura, mille noored kujundasid ühe kes-

kuse ruumidest täielikult Jaapani-tee-malisena. Suure üllatusena nii noortele endile kui keskuse noorsootöötajatele nõustus Noorte TV tegijate valminud tõsielusarja «Tuun mai ruum» näitama oma eetris ka Tallinna TV.

See on teadaolevalt esimene kord Eesti Vabariigi ajaloos, kui üks teleka-nal näitab oma eetris tõsielusarja ühe noortekeskuse tegemistest.

riinA vAAPprojektijuht

Kesk-Läänemere INTERREG programmi projekt «Youth Space» on Riia, Tallinna ja Stock-

holmi ühine jõupingutus, mille raames luuakse unikaalne, mitteformaalne õp-pimise- ja kaasamise keskkond noorte-le. Noortekeskus Riias, internetiportaal ja mitteformaalse õppimise program-mid on ühed paljudest pikaajalise pro-jekti väljunditest.

Me kõik vajame enda ümber ruumi – on see meie tuba, klassipink või nurk koduaias. Selle kõrval on olemas ka avalik ruum – pargid, tänavad ja kõn-niteed, raamatukogud jm. Lisaks reaal-sele, käega katsutavale keskkonnale on järjest tähtsamaks muutumas virtuaal-ne ruum, kus kehtivad tavaeluga sarna-

sed reeglid, kuid võimalused on palju avaramad.

23.–27. maini toimus Tallinnas projekti «Youth Space» raames rah-vusvaheline koolitus, milles kesken-duti virtuaalses maailmas toimuvale noorsootööle. Viie päeva jooksul õp-pisid osalejad tundma erinevaid sot-siaalseid võrgustikke, dokumentide haldamise ja ülesannete planeerimise online-vahendeid, proovisid blogimist ja nõustamist virtuaalses keskkon-nas.

Koolituse käigus toimus mitu rolli-vahetust – inimesed «moondusid» tul-nukateks, noored ja noorsootöötajad vahetasid oma identiteeti ning Euroo-pa Liit osutus uueks galaktikaks.

Mitteformaalse õppimise meetodid tegid õppimise lõbusaks ja väga inten-siivseks. Koolituse tulemusi saab peat-

selt näha aadressil www.virtualyouth-work.wordpress.com.

Koolituse üheks teemaks oli vir-tuaalse noortekeskkonna kontseptsioo-ni kirjeldamine ning see õnnestus pea sada protsenti. Erinevad grupid jõud-sid järeldusele, et selline keskkond on vajalik ning virtuaalse noortekeskuse tähtsaimaks ülesandeks peab saama noorte kaasamine ja loovate tegevuste võimaldamine.

Samas on oluline, et noorsootööta-jad oleksid «Youth Space'i» kaaskasu-tajatena pigem toetajad ja suunajad kui õpetajad ja kõiketeadjad. Noored pak-kusid ka hulga võimalikke tehnilisi la-hendusi, mis kindlasti loodavas kesk-konnas oma koha leiavad.

«Youth Space'i» projekt kestab 2013. aastani ning osalemisvõimalusi tuleb veel nii noortele kui ka noortega töötavatele inimestele.

Noored andsid Lasnamäe noortekeskuse ruumidele uue näoKarjääri-nõustamiseks on kõige parem aeg just nüüdKAiA sePmAnkarjääriinfo spetsialist

Sa ei tea, mida õppida või mil-list karjääri valida? Külasta Tallinna ja Harjumaa noorte

teabe- ja nõustamiskeskust. Kesku-ses on sul võimalik arutleda nõusta-jaga edasiste karjäärivalikute üle ja saada infot ametite, õppimisvõima-luste ja töömaailma kohta.

Karjäärinõustamine on sulle abiks enda soovides ja võimetes sel-gusele jõudmisel, et saaksid kindla-maid tulevikuplaane teha. Keskust võid külastada aasta ringi. Avarad ja rõõmsad ruumid ootavad sind isegi kuumimal juulikuisel ajal.

Teabe- ja nõustamiskeskuse spetsialistid nõustavad kuni 26-aas-taseid noori ja aitavad neil leida en-da karjääri planeerimiseks vajalikku infot. Karjäärinõustamise käigus võivad selguda ka isikliku elu prob-leemid, mis vajavad lahendamist. Sel puhul on sulle abiks psühholoogili-ne nõustamine. Nõustajaga arutata-vad isiklikud küsimused jäävad mui-dugi vaid sinu ja nõustaja vahele.

Noorte teabe- ja nõustamiskes-kusesse oled oodatud üksi või koos sõprade, lapsevanema või terve gru-piga. Kõik meie teenused on tasu-ta.

Küsi lisainfot ja/või broneeri nõustamisaeg telefonitsi ning tutvu keskusega lähemalt kodulehe vahen-dusel. Kodulehelt leiad rohkem in-formatsiooni keskuses pakutava kohta, infomaterjale edasiõppimis-võimalustega ja muud kasulikku.

tAlliNNA jA hArjumAA Noorte teAbe- jA NõustAmiskeskus • Aadress: Suur-Ameerika 35

• Tel: 6418813

• E-post: tulevikuredel@gmail.com

• Koduleht: www.tulevikuredel.ee

Youth Space võtab selgemad mõõtmed

Noored Ranna noortekeskuses hoolimata pilvisest ilmast. Foto: Erko Sõrmus

Võistluse «Tuun mai ruum» võidutöö võistkonnalt Sakura. Foto: Peeter Taim

rAndo soomespordiklubi Sparta turundusjuht

Häid uudiseid kõigile tänava-spordisõpradele – Tallinnas Pärnu maanteel on spordi-klubi Sparta ja batuudikes-kuse Skypark läheduses

avanud uksed Gruuvi keskus, mis oma uhkete rularampide, õdusa kohviku, peoruumide ning mängusaaliga on tõe-line tänavasportlaste paradiis.

Mõte pakkuda Tallinna noortele ka talviseks pimedaks ajaks mõnusat ko-gunemiskohta koos kõige kaasaegse tä-navaspordi harrastamise jaoks vajali-kuga tekkis möödunud aasta suvel. Tõ-si, vajadus sellise mastaapse ja moodsa keskuse järele oli olemas juba märksa varem. Tallinna Spordi- ja Noorsoo-ameti juhataja Rein Ilvese sõnul kinni-tavad seda ka noorte seas läbi viidud erinevad uuringud ja küsitlused, mil-lest on kumanud läbi selge soov sise-skeitpargi loomisest. «Oleme sellise tä-navaspordi keskuse tekkimist pikisilmi oodanud,» kinnitab Ilves.

Gruuvi keskuse rajamise initsiatiiv tuligi noortelt endilt. Projekti hakkas juhtima energiline, kümneaastase rula-tamiskogemusega tänavaspordientu-siast Lauri Mei, kes nüüd kannab Gruu-vi keskuse tegevjuhi tiitlit. «Siiamaani on Tallinnas olnud talvised tänavaspor-dialade harrastamise võimalused piira-tud,» räägib 21-aastane Mei ning tõdeb enda kogemustele toetudes, et ainsaks kooskäimise kohaks on olnud spordi- ja noorsooameti hallatava asutuse koos-seisu kuuluv Pääsküla noortekeskus, mis aga kipub ala huvilistele kitsaks jää-ma. «Tajusime, et tänavaspordi harras-tajatel on kooskäimiseks vaja uut ja moodsat kohta,» võtab Mei kokku en-tusiastlike noorte soovi.

skeitpArgi kujuNdus oN hästi läbi mõeldud

Sobiv paik uueks keskuseks leiti vaat et Tallinna kesklinnast, Pärnu maan-teelt, Sparta spordiklubi ja Skyparki lä-hedal. Noor tegevjuht toonitab, et ala-tes projekteerimisest ja ehitusest on kõik kohalike Eesti inimeste tehtud: «Tänavaspordihuvilised on ise sellel ehitusel talgute korras kaasa löönud ja juhtnööre jaganud. Skeitpargi kujun-dus on väga hästi läbi mõeldud tervik ja tehtud sõitjatele võimalikult muga-vaks.»

Tõepoolest, pilk vastvalminud ja värskuse järele lõhnavasse keskusse vaid kinnitab seda. Rohkem kui 500 ruutmeetrisel rularampide maastikul saavad trikitada ka kõige nõudlikumad tänavaspordialade harrastajad. «Kogu kompleks on 900 ruutmeetrit suur,» laob Mei arvudega pasjanssi ning saa-dab pilgu üle avara keskuse, kus tõe-poolest leidub tegevust igale maitsele.

Tulevikus plaanib Gruuvi keskus ka väliväljakute tegemist, kolides niimoo-di suveks õue ja tulles talveks tagasi sisehalli.

Gruuvi moodustabki koos Sparta ja Skyparkiga omamoodi sportliku kolm-nurga, kus liikumislembust saab lee-vendada iga soovija jaoks vajalikus võt-mes. Peatselt peaks hakkama Skyparki ja Gruuvi keskuse vahel liikuma ka köis-raudtee ehk zipline, millega huvilised saavad lõbusõitu teha ning kas või Eu-roopa ainulaadsest batuudikeskusest otse skeitparki põrutada! Põnevust tõo-tab igatahes tulla kamaluga.

rAmbid NAgu lõuNA-eesti kuppelmAAstik

Eesti rulaspordi paremikku kuuluv ja Simpel Sessionil kaasa teinud Toomas Seppänen peab Gruuvi keskust Euroo-pa tipptasemel olevaks skeitpargiks. «Minu arvates on ta parem isegi Hel-

singis olevast Kontula areenist,» aval-dab ta arvamust.

Võistluste tõttu erinevaid halle näi-nud Seppänen peab Gruuvi trumbiks katkematu ringrattana kulgevaid ja viimse detailini läbi mõeldud rularam-pe. «Kui mujal peab raja lõppedes sõi-duvahendilt maha tulema, siis Gruuvis jõuad tagasi algpunkti,» ütleb Seppä-nen ning ülistab uut keskust taevani. «Oleme sellise koha tekkimist ammu oodanud. Lõpuks ometi on üliheade treeningtingimustega koht, kus pärast trenni saad ka pesemas käia – viimase peal.»

Gruuvi tegevjuhi Mei sõnul sobib uus skeitpark nii rulatajatele, BMXi sõitjatele, tõukeratturitele kui ka rull-uisutajatele. «Korraga peaks rularam-bile trikitama mahtuma umbes 70 tä-navasportlast ja niisama harrastajat,» usub ta ja täpsustab, et kogu maja ma-hutab ühel ajal umbes 150 inimest.

Keskuses, mida mõnes mõttes võib ka tõeliseks noorteklubiks nimetada, on tõepoolest kõik tehtud noorte mait-set arvestades. Juba sissepääsu juures võtab tulijat vastu Vansi esinduskaup-lus, kust ala harrastajad saavad soeta-da endale noorte seas ülipopi kauba-märgi moodsamaid tooteid, alates ru-

lavarustusest ja lõpetades Tallinnas ainulaadsete tossumudelitega.

Kohe poest edasi minnes ootab mängudetuba ning sealt edasi avar rampidejada, meenutades oma mäge-de ja orgudega kohati Lõuna-Eesti kup-pelmaastikku. Vinge elamus on garan-teeritud!

täNAvAsport oN põrANdA Alt väljA tulNud

Tänavasport on viimaste aastatega tõstnud kulutulena oma populaarsust. Suviti võib linnatänavatel kohata pead-pööritavaid trikke tegevaid rulamehi või tagarattal sõitvaid BMXi haisid, kel-le oskused panevad möödakäijaid lau-sa ohhetama. Heitke kas või pilk Tal-linna Vabaduse platsile, otse Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilvese kabineti akna alla, kus rulalauda-de ja ratastega tänavatähed suviti ko-guneda armastavad. «Tänavasport muutub järjest populaarsemaks, Gruu-vi- keskuse sugune noorte kogunemis-koht leiab kindlasti laia kandepinda,» on Ilves veendunud.

Gruuvi eestvedaja Lauri Mei sõnul teeb ala põranda alt väljatulek ainult rõõmu. Ta ise mäletab veel paari-kol-me aasta tagust aega, kui rulatajad olid paljude linlaste jaoks tavalised viltuste nokkmütsidega kraaded, kes huligaa-nitsedes tänavasillutisest kive välja kis-kusid ning majade seintele grafiteid joonistasid. Ja võib-olla ka möödakõn-dijatele häbematusi hõikasid. «Tänava-sport pole enam tabu. Inimesed on mõistnud, et ka 13–20-aastased täis-jõus noored propageerivad rulatades või rulluiskudega trikitades ju tegeli-kult tervislikke eluviise. Proovime Gruuvi keskuses omalt poolt noori sel-le spordiala juurde suunata.»

Mei ei varja, et juba sügisest on plaanis ala populaarsust kasvatada ka järelkasvu koolitamise näol. «Plaanime käima lükata väikeste poiste ja tüdru-

kute rula- ja BMX-rattatreeningud,» paljastab ta ning lisab veendunult, et huvi sellise adrenaliini verrepumpava tegevuse vastu on Tallinna lastel kind-lasti olemas.

pAkub võistlusväljuNdit hArrAstAjAtele

Lisaks treeningute alustamisele kavat-seb Gruuvi keskus täistuuridel käima lükata ka võistluskarusselli. Kes siis ei tahaks oma naabripoisiga trikitamises jõudu katsuda või teise linnaosa tegija-tega rularambil mõõtu võtta? Siiamaa-ni on meie tänavaspordivõistluste lipu-laevad, Simpel Session ja Pärnu Kuld-rula, mõeldud eelkõige n-ö oma ala proffidele – USAst või Euroopast ko-hale tulevatele kõlavatele nimedele, kelle oskusi küll imetletakse ning trik-ke matkitakse, kuid kellega koos võist-lemine jääb enamikule tänavasportlas-tele kaugeks unistuseks. Gruuvi pakuks võistlusväljundit just tavalistele harras-tajatele.

Oma värvikaimates visioonides plaanivad gruuvilased tulevikus koha-le tuua ka välismaa ässasid, kellega koos kõik soovijad saaksid võistelda. Rulatipp Seppänen peab seda parimaks reklaamiks oma lemmikalale. «Iga uue jõuprooviga hakkavad kindlasti lisan-duma uued näod ja see tõstab tänava-spordi populaarsust,» usub ta.

Keskuse tegevjuhi Mei sõnul ei piirdu võistlusampluaa ainult rula-rampidel toimuvaga. «Hakkame võist-lusi korraldama ka meie saalis,» kin-nitab ta ja loetleb Gruuvi teisi trumpe – lauajalgpalli, õhuhokit ja ehtsaid ral-lisimulaatoreid, kus virtuaalselt Mark-ko Märtiniks või Sebastian Loebiks kehastudes võib kas või tuhande järve maa rallil kihutada. Nauding missugu-ne!

Gruuvi tulevikuvisioonid on tõesti muljetavaldavad. Neist kumab läbi soov kasvada sõna otseses mõttes lahedaks

noorteklubiks, kus lisaks sportimisele, ühisele ajaveetmisele ja pidutsemisele hakkaksid toimuma ka noortele mõel-dud erinevad kultuurisündmused. Miks mitte näiteks andekate DJ-de kokkutu-lekud, filmiõhtud või perspektiivikate bändide kontserdid?

Esimesed esinejaid on plaanis ko-hale kutsuda juba sellel suvel. Mis oleks veel mõnusam, kui kuulata rulatamise vahepeale tulevaste rokkstaaride kitar-risoolosid või muusikamiksijate mõnu-said rütmikokteile? Paneks jala tatsu-ma ning annaks sealsamas võimaluse ka oma tüdruksõbraga kas või paar sammu tantsu keerutada.

teretulNud oN kA tüdrukud

Tegevjuht Lauri Mei rõhutab mitmel korral, et Gruuvi keskus pole loodud ainult noormeestele. Kaugel sellest. «Siin leidub kuhjaga tegevust ka tüd-rukutele,» ütleb Mei ning julgustab õr-nema soo esindajaid samuti kohale tu-lema. Kui ise rampidel trikitada ei ta-ha, saab ülevalt teiselt korruselt elada kaasa rambimaastikul toimuvale melu-le, noorteslängi kasutades «klemmide trikitamisele», hüpata batuutidel või mekkida kohvikus suupisteid. «Menüü on koostatud noorte maitset arvesta-des – pannkoogid, soojad võileivad, jäätisekokteilid,» loetleb Mei.

Ah jaa, üks oluline asi veel – Gruu-vi keskuse uhkuseks ja eripäraks tõo-tab kujuneda ka sünnipäevade ja liht-salt pidude pidamise võimalus. Peo-ruumide klaasseinte tagant avaneb võr-ratu vaade rularampidele! Kui kivivis-ke kaugusel asuvas Skyparkis peavad oma sünnipäevi põhiliselt väiksemad lapsed, siis Gruuvist tõotab tulla kuum koht just veidi vanematele peolistele.

Võib vaid ette kujutada peatselt noorte hulgas levivaid peokutseid: võ-ta rula või tõukeratas kaasa ning tõtta minu sünnipäevale! Kuhu?

No mõistagi Gruuvi keskusesse.

5LK

gRUUVi keSkUS

Gruuvi keskus on Euroopa tasemel skeitpark. Foto: Andres Luidre

gruuvi keskus

• Pärnu mnt 139e/13, 11317 Tallinn

• Avatud iga päev 10-22

• Lisainfo: siseskeitpark, kohvik, batuu-did, mängudesaal, 3 sünnipäevaruumi, Vansi esinduskauplus, duširuumid. Tasuta WiFi ning voolupistikud süle-arvutite jaoks.

• Ühistransport: bussid 5, 18, 20, 32, 36, 57.

• Rohkem infot kodulehelt www.gruuvi.ee või e-posti aadressilt info@gruuvi.ee

Vastloodud Gruuvi keskus on tänavasportlaste paradiis

ursuLA PensAsissetulevate õpilaste programmiassistent

Noorus on aeg, mil kõik uk-sed on valla ning maailm ootab uusi elluastujaid. Üle 30 välismaalt pärit noore gümnaasiumiõpilase valis

eelmisel aastal Eesti kohaks, kus elada aasta aega teises peres, hankida uusi ko-gemusi ja tutvusi ning õppida ära uus keel.

Noortele, kes YFU rahvusvahelise organisatsiooni kaudu Eestisse tulevad, on üks olulisemaid tuleku põhjuseid avastada uus riik ning tutvuda eluga teises kultuuris. Kuid lisaks maailma eri paigust saabunud noortele õppuri-tele moodustavad olulise osa vahetus-aastast nende siinsed pered. Vahetus-pere pakub õpilasele kodu, sooja sü-dant ja avatut meelt ning ilma nende peredeta, ei õnnestuks ka täita noorte kauaigatsetud unistust.

Mis siiski on see, mis on juba üle 200 Eesti peres tekitanud mõtte haka-ta vahetuspereks? Peamiseks põhjuseks on olnud soov rutiinist aastaks ajaks eemalduda ning tuua uue pereliikme abiga vaheldust igapäevaellu. Samal ajal lisab mõttele jumet ka koduse keele-praktika võimalus. Perekond Manno-

vile, kelle peres elab juba pea aasta aega Šveitsist pärit Adrien, oli otsusta-vaks põhjuseks hoopis soov õppida tundma uut kultuuri ning võtta perre vastu uus liige, kellele tutvustada siin-set kultuuri. Seega on YFU vahetuspe-rede programmi puhul tegemist n-ö kaks ühes võimalusega: ühelt poolt täi-detakse noore unistus õppida ja elada

teisel maal, teiselt poolt rikastatakse pereelu uute kogemuste ja inimestega. Eksootilisemaks näiteks on Jaapanist pärit Hazuki, kes õpetas perele Jaapa-ni kalligraafiat (pildil).

Mida aeg edasi, seda kindlamalt tunneb end nii noor gümnaasiumiõpi-lane kui ka pere. Kui algul on peami-seks suhtluskeeleks üldjuhul inglise keel, siis juba kolme kuu möödudes avastatakse, et suheldakse vaid eesti keeles. Igapäevase keelepraktika abil hakkab ka väidetavalt üks raskemaid keeli imekiirelt külge.

Aasta lõppedes on pere ja nende uusim liige juba niivõrd lähedased, et suure tõenäosusega jäädakse edaspidi-gi suhtlema ning tihti käiakse veel hil-jemgi üksteisel külas. Pereema Eve Mannov mainib, et Adrien on äärmi-selt tore vahetusõpilane. «Me vist ei julgegi enam uut last võtta, sest pare-mat noort on raske tahta,» sõnab Eve.

Siiski moodustavad suure osa YFU peredest need vahetuspered, kelle juu-res on elanud kaks või rohkem õpilast. Juhtub, et kui üks laps juulis oma pä-risvanemate juurde tagasi läheb, vali-takse YFU telefoninumber ning soovi-takse jätkata vahetuspereks olemist augustis saabuvatele särasilmsetele noortele.

Vahetus pakub tegijale vaheldust

6LK

AVAStA MAAilMA YFU-gA!

Vahetusõpilane Hazuki Jaapani kalligraafiat õpetamas. Foto: YFU erakogu

Avasta maailma YFUga! Foto: Valentin Donath

TULEVIKU TEGIJAD

ALUSTAVAD SIIT!

Sanna Lutsoja2009 USA

MÕTLE GLOBAALSELT, TEGUTSE LOKAALSELT.

EESTI TULEVIK ON LAIA SILMARINGIGA

HARITUD NOORED.HAKKA VAHETUSÕPILASEKS!

YFU EESTIRahvusvaheline õpilasvahetuswww.yfu.ee

“Kas sina mäletad täpselt, kus olid ja mida tegid suve alguses 2009? Mina mäletan eredalt seda aega – USA elu, käimas olid tennise turniirid, koolis oli viimane teatrilavastus grimmeerijana, pidulik keskkooli aastalõpu ball oli möödas ja ees ootas veel sümfoonia orkestrite viimane kontsert. Peale kooli lõppu sai USAs reisida ja ilmaimesid oma silmaga tunnistada. Üks aasta välismaal elada on kogemus, mis ei hääbu ei aasta ega aastakümnete pärast. Olgu selleks riigiks Saksamaa, India, Brasiilia või Ghana Aafrikas, vahet ei ole. Mida aeg edasi läheb, seda enam hakkan YFUga kogetut hindama. Alustades sellest, et mul on keel vabalt suus, suurepärased sõbrad USAs, lai silmaring ja need erilised mälestused tagataskust võtta. Võib öelda, et töötan täna oma unistuste töökohas tänu vahetusaastal selginenud tuleviku plaanidele. Öeldakse ju, et märklauda ei taba, kui märki ennast pole näha. Tagasi Eestis olles, tuleb üllatuseks, kuidas mõni asi, mis aasta tagasi iseenesest mõistetav oli, omab nüüd erilist väärtust. Olgu see õhtusöök lähedastega, puhas roheline loodus või võimalus poest kohukest osta.”

mis oN YFu?

• YFU Eesti MTÜ on rahvusvaheline orga-nisatsioon, mis pakub haridusliku ees-märgiga kultuurivahetusprogramme enam kui 60 riigis. Sellest ajast peale on Eestis käinud ligi 200 15-18aastast güm-naasiumiõpilast, kellele soovitakse leida just see kõige õigem perekond. Käes-oleval aastal saabub Eestisse 30 noort, kellele otsitakse parimat peret. Täpsem teave vahetuspereks saamise kohta asub aadressil www.yfu.ee/vahetuspere või yfu@yfu.ee.

• Kui oled ise 15-18 aastane kooliõpilane, on ka sinul võimalus minna YFU Eesti MTÜ vahendusel maailma avastama. YFU Eesti kaudu on õpilasvahetusprog-rammis käinud juba üle tuhande õpila-se. Lisainfo leiad www.yfu.ee.

Ühise eesmärgi nimel: SOSi noored aitavad ka teistel jalad alla saada

SOS lastekülas üles kasvanud ja nüüdseks juba iseseisvunud noored said projektile «Asen-

dushoolduse noored teel iseseisvas-se ellu» rahalise toetuse Euroopa Noored programmilt. Tegemist on Eestis esmakordse algatusega, mille on enda peale võtnud hoolekande-kogemustega noored ise, olles loo-nud grupi nimega «Ühise eesmärgi nimel».

See projekt ei piirdu ainult ühe-aastase tegevusega, vaid on algus sellele, et seesugune võrgustik saaks kanda kinnitada ka järgnevateks aastateks, kujunedes tugipunktiks kõikidele Eesti noortele, kes kasva-vad või on kasvanud asendushool-dusel.

Noorel on pahatihti keeruline kujuneda aktiivseks kodanikuks, nii laiemas kui kitsamas mõttes, kui te-ma esmased vajadused, nagu näiteks eluase, töökoht ja turvaline toetav täiskasvanu, ei ole täidetud. Ellu as-tunud noored on kogenud, millised raskused ja ootamatud situatsioonid võivad ette tulla, kui asutakse suurt maailma «vallutama» ja kuidas seal ellu jääda ning kust vajadusel tuge saada. Toetades asenduskodust lah-kuvaid noori, aitame neil kujuneda aktiivseteks kodanikeks.

Projekt on oluline selleks, et oleks võimalik viia sõnum ametnike ja poliitikuteni, sest leiame, et asen-dushooldusel olevad või sealt lahku-nud noored vajavad teistega võrd-seid võimalusi. Projekti käigus on võimalik välja selgitada abivajajad (sh terviseprobleemidega, erivaja-dustega, riigikeelt mitteoskavad, töötud jne). Samuti külastavad noo-red Eestimaa asenduskodusid, et lei-da sealt neid, kes on valmis ja taha-vad osaleda selle aasta projekti tege-vustes ning näevad endid ka tulevi-kus osana tugivõrgustikust kõikide-le ülejäänud asendushooldusel ja sealt lahkunud noortele.

Oluline moment on kindlasti avalikkuse teavitamine, mida püü-takse teha erinevate informatiivsete postkaartide levitamise kaudu, ko-dulehe loomisega, kuhu koondatak-se võimalikult palju teavet projektist endast, aga ka valdkonnasisest infor-matsiooni, samuti korraldatakse projekti raames seminar.

Järgmiseks sammuks on noorte algatusele juriidilise vormi andmine (nt mittetulundusühing) ning tule-vikutegevuste väljaselgitamine.

Soovime, et selles projektis osa-lemine tekitaks noortes soovi järje-pidevalt asendushoolduse süsteemi muutustes kaasa rääkida, mõelda süsteemselt ja lõppkokkuvõttes mõ-jutada ka otsustusprotsesse.

Projekti on rahaliselt toetanud euroopa Komisjon

Kristo PetersonNoortepäev 2011 projektijuht

Mis on õigupoolest noor-tepäev? Noortepäev on pühendatud väga oluli-sele ühiskonnaosale – noortele. Positiivse

trendina on viimastel aastatel aina enam tavainimesi, ettevõtjaid ja riigi-mehi hakanud mõistma, et noortesse investeerimine on kõige suuremat tu-lemust toov ja parim investeering tu-levikku.

Selle panuse tähtsus jõuab täielikult otsustajateni vaid siis, kui noori nähak-se ühiskonnas olulise ja vajaliku ressur-si ja väärtusena. Nii meie sees kui kõik-jal meie ümber võiks valitseda vastas-tikune mõistmine, aktsepteerimine ja toetamine, kus noored suhtuvad lugu-pidamisega eakamatesse inimestesse, kes vastavad samasuguse lugupidava ja toetava suhtumisega noorte ja nende tegemiste suunas.

Pole harv kuulda noortelt arva-must, et nad tunnevad ennast teiste va-nuserühmade kõrval alatähtsustatuna või isegi kõrvalejäetuna. Ehk oled ka si-na, kes seda artiklit loed, sedasi tund-nud. Või sinu sõber, poeg või tütar, õde või vend. Kui meenutada mõne kuu eest toimunud riigikogu valimisi, siis paratamatult peab tõdema, et suur osa erakondade valimislubadustest olid suunatud kõikidele muudele sihtgrup-pidele kui noortele.

Kui oled tudeng, siis oled ehk kuul-nud õppelaenude tagasimaksmise tü-histamisest või väljaspool Tallinna lin-na elavatele tudengitele kallimate pile-tihindade kehtestamisest ühistranspor-dis. Rahvusvaheline noortepäev on meile heaks meenutajaks, et mängime kõik tegelikult palli samas meeskonnas, ja samuti heaks võimaluseks, et ühiselt mõelda noorte ja noorteühenduste va-jaduste, olulisuse ja rolli peale ühiskon-nas.

See päev ei ole mõeldud ainult noortele, vaid kõigile, kes hoolivad tu-levikust. Noortepäeva tähistamise ees-märk ongi laiemale avalikkusele tead-vustada noorte ja noortevaldkonna muresid, ootusi, mõtteid ja unistusi.

On ju noored need, kes ühel hetkel en-da tööde ja tegemistega headeks koda-nikeks saavad.

«Kuhu kuulud sina?» ehk kuidas noortepäeva tähistamises sel aastal kaasa lüüa?

Traditsiooniliselt tähistab noorte-ühingute katusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit ka sel aastal rah-vusvahelist noortepäeva ja seda juba kümnendat korda. Noortepäeva peal-kiri «Kuhu kuulud sina?» tutvustab tä-navuse noortepäeva laiemat teemat ehk kuuluvust.

Tiheda päeva jooksul on noorte-ühenduste laadal võimalik tutvuda eri-

nevaid tegutsemis- ja arenemisvõima-lusi pakkuvate noorteühendustega; toi-muvad põnevad ja nooruslikult pööra-sed võistlused, kaasakiskuvad arutelud ja avatud ruumi meetodil töötoad riigi-kogu liikmetega, diskussioonid noorte-le hingelähedastel teemadel meil veel vähetuntud meetodite abil ja palju muudki.

Kõige aktiivsemad ja silmatorkava-mad osalejad saavad muidugi ka vääri-liste auhindade ja tunnustuse osaliseks. Meelt lahutavad päeva jooksul huvita-vad esinejad nii Eestist kui kaugemalt. Programmist ei puudu ka üllatused! Alati on teretulnud ka noorte endi al-

gatused ja initsiatiiv oma kodukohas noortepäeva tähistamiseks midagi et-te võtta. Kui sinule ja sinu sõpradele tundub see mõte huvitav, siis julgustan sind meiega ühendust võtma ja võid ol-la kindel igakülgsele abile ja suunami-sele Eesti Noorteühenduste Liidu meeskonna poolt.

Et olla kursis üle Eesti toimuvate noortepäeva tähistamistega, leia meid Facebookist «Noortepäev» lehelt. Vaa-ta ka noortepäeva koduleheküljele aad-ressil www.noortepaev.com.

Kõik noored ja nooruslikud – koh-tumiseni 12. augustil noortepäeval!

JAAniKA KuKLAseprojektijuht

Eesti Noorsootöötajate Ühendus (ENÜ) koondab endas noorsoo-töötajaid ja noorsootöö sõpru üle

kogu Eesti. Sel aastal tuleb ühendus külla kõikide maakondade noorsootöö-tajatele ja mitmetele noortekeskustele. Uurime igapäevase noortega töötami-se võlusid ja valusid Eestis ning muidu-gi tutvustame oma tegemisi ja plaane.

Külastustuuri mõte küpses ühen-dusel pikemat aega. Milline näeb välja ühe noorsootöötaja päev Saaremaal ja milline näeb välja ühe noorsootöötaja päev Virumaal? Kas rõõmud ja mured on noorsootöötajatel sarnased? Kas neil oleks üksteiselt palju õppida? Kas kohalik kogukond väärtustab tehtavat tööd noortega? Kuidas noorsootööta-jate ühendus saab aidata neid teemasid lahendada või vastuseid leida? Need olid küsimused, mis meid tagant tõu-kasid ning praegu, kui oleme külasta-nud juba kuut maakonda, oskame mõ-nele nendest ka vastata.

Mõned katked meie külastus­tuuri päevikust: «ENÜ teine külas-käik on Saaremaale ja Muhusse. Pärast mõnusat ja asjalikku vestlus-ringi maakonna noorsootöötajate in-fopäeval külastame ka noortekeskusi.

Kuressaare huvikeskuses tervitab meid juhataja asetäitja Anne, kes lahkelt keskusi tutvustab. Kitsa tn noortekes-kuse ühes ruumis käib parasjagu rat-taliikluse tund. Liiklusohutus tundub oluline teema, mille kohta on näha hulgaliselt joonistatud pilte. Noorsoo-töötaja Lii räägib lähemalt erinevatest koolitustest, mis neil läbi viiakse: hel-kuriprojektist Must Nukk, esmaabi- ja tervishoiu- ning HIV ennetuse kooli-tustest. Järgmiseks külastame Koman-dandi tee noortekeskust – siin on ava-tud siserulapark ning piljardisaal. Ühe ukse tagant leiame hubase kööginur-ga, kus noormehed parasjagu pastat valmistavad. Istume ekskursiooni lõ-pus noorteka kontoris. Uurime noor-sootöötaja Marjana ja Anne käest, kui-das kõik alguse sai. Kuressaare huvi-keskus alustas 1998. aastal ning on oma tegevuse jooksul pidanud mitu korda kolima. See on paljuski nende tegevust kujundanud ning koha vahe-tades on ka mõnest noorest ilma jää-dud. Töötajad on neil aga tõelised en-tusiastid, haritud inimesed, kes ar-mastavad oma tööd ning on kohale jäänud ka vaatamata märkimisväär-sele palgakärpele.»

Panime päevikusse ka kirja, mi­da noorsootöö tegijatele endile tä­hendab: «Ühel kenal kevadisel päeval

tulime külla Raplamaale ja jõudsime oma külastustuuri lõpuks väikesesse alevikku Rapla lähedal – Kehtnasse. Vallavalitsuse noorsootööspetsialisti Kaire sõnul on noorsootöö eelkõige ko-daniku kasvatamine ja pidev nuputa-mine, kuidas noori haarata ja kasuli-kule suunata. Milline on hea kodanik? Enesekindel, pealehakkaja, omab jul-gust oma maailma muuta, ettevõtlu-sega alustada, julgeb koostöös tegutse-da. Kehtna noortekeskusest on välja kasvanud funktsioneeriv noortekogu – see on noorteühendus, millel on 12 ak-tiivset liiget, kes käivad regulaarselt koos. Noortekogus tegutsemine on näi-de heaks kodanikuks olemisest ja seda just väikeses alevikus. Noortekogu kor-raldab heategevusüritusi, noorteõh-tuid, noortelt noortele tegevusi. Viima-ne ettevõtmine oli kohalike ruumide si-seviimistluse uuendamine, milleks kor-raldati talgud, kaasates nii noori kui täiskasvanuid.»

Kokkuvõtvalt võib juba praegu, pä-rast kuut külastust öelda, et Eesti noor-sootöötajad on pühendunud ja leidli-kud. Tööülesanded on neil aga uste lah-ti keeramisest ja koristamisest projek-tide ja aruannete kirjutamiseni, sünd-muste organiseerimise ja läbiviimiseni ning noortega suhtlemise ja nõustami-seni välja. Tehakse koostööd, hinnatak-

se kogukonna positiivset suhtumist ja kohaliku omavalitsuse toetust. Olgugi, et see toetus on sageli ainult ruumide ja ühe inimese palgafondi näol.

Loodame, et majanduse kosudes leiavad omavalitsused võimalusi suu-remal määral panustada noorsootöö tegevustesse, et välistada tegevuste jät-kusuutmatust projektipõhisuse tõttu. Loodame, et noorsootöötajad leiavad omavalitsustes järjest enam tunnusta-mist, muu hulgas ka väärilise palgaga. Meelde jäid veel Palivere ja Muhu noortekeskus, kus on ainult üks noor-sootöötaja, kes teeb kõike (ja selliseid keskusi on Eestis mitu). Sellisel puhul ei ole noorsootöötajal kerge end täien-damas käia või muudest valdkonna üri-tustest osa võtta.

Igasugune isolatsioon või kogemus-te vahetamise võimaluste puudumine tekitab aga rutiini ja tüdimust. Hoiame pöialt, et Muhu noortekeskus on nüüd-seks teise noorsootöötaja tööle saanud, intervjuud igatahes juba käisid ja pal-gafondki oli olemas.

Varsti kirjutame uutest külaskäiku-deks, seniks aga toimekat suve! Võtke meiega ühendust www.eny.org.ee või Facebookis: tuleme ka teile külla.

Projekti toetab hasartmängumaksu nõukogu

Noor, see on päev sinule!

Eesti Noorsootöötajate Ühendus käis külas... märkmeid meie päevikust

Noored 2009. aasta Noortepäeval kontserti nautimas. Foto: Eesti Noorteühenduste Liidu erakogu

7LKtegeMiSi NooRtele jA

NooRegA

mAiLis Kuurrahvusooper Estonia noortetöö juht

Nelja viimase aasta jooksul on rahvus ooperi haridusprojekti-dest ja ekskursioonidest osa

võtnud juba üle kümne tuhande noo-re vanuses 4–18 eluaastat. Ühe teatri-hooaja vältel on osalejaid tavaliselt 30 koolist ja lasteaiast, tagasisidena lae-kub üle 500 essee ja joonistuse, millest parimad leiavad oma koha näitusel Es-tonia teatris.

Äsja lõppes rahvusooperi 105. hoo-aeg, mille jooksul külastas teatrimajas toimunud muusikateemalisi haridus-projekte ja ekskursioone üle 3500 lap-se. Suvelaagrit teatrimajas korraldatak-se juba kuuendat aastat. Sel suvel oo-tame teatrimajja noori vanuses 8–13 eluaastat, kes soovivad estoonlaste abi-ga ühe vahva muusikaetenduse ise val-mis teha. Sügisel jätkame aga põneva-te haridusprojektidega. Vali välja oma lemmik ning tule koos sõprade ja klas-sikaaslastega!

päikesekuNiNgAst krAtiNi ehk bAlletiAjAloo kiirkursusProjekt on mõeldud õpilastele algkoo-list kuni gümnaasiumini. Programmi viivad läbi rahvusballeti solistid, prog-rammijuht ja klaverisaatja. Lastele tut-vustatakse balleti ajalugu koos tantsu-liste näidetega, näidatakse ka kostüü-me ning seletatakse, miks need just sel-lised peavad olema ja kuidas need val-mivad. Projekti on võimalik siduda ka etendusega. Sel juhul tutvustatakse

ülevaatlikult ka etendust, mida vaata-ma minnakse.

bAllett selgeks tuNNigA! kuidAs NAd sedA teevAd?

Ka see projekt on mõeldud lastele alg-koolist kuni gümnaasiumini, kuid kes-kendub pigem tehniliste detailide näi-tamisele ja tutvustamisele. Programmi viivad läbi rahvusballeti solistid, prog-rammijuht ja klaverisaatja. Lastele näi-datakse tõsteid, hüppeid, keerutusi, ja-latõsteid jm. Küsitakse, kuidas nad se-da teevad ja leitakse sellele ka vastus. Samuti käsitletakse sisu edasiandmist pantomiimis ning õpilastel endil on võimalus seda katsetada.

projekt muiNAsjutu «huNt jA seitse kitsetAlle» AiNetel

Lavale seatakse muinasjutt «Hunt ja seitse kitsetalle». Lapsed saavad algu-sest lõpuni kaasa lüüa etenduse sünni-loos. Koos muusikute ja solistidega ning jutustaja/lavastajaga mängitakse see muinasjutt iseendale ja oma sõpra-dele ette. Projekt on mõeldud lasteae-dade vanematele rühmadele ning alg-klassilastele.

mäNg muusikA sAAtel

Projekt on mõeldud lasteaedade vane-matele rühmadele. Projekti peamine märksõna on «mäng» – läbi mängu õpetatakse lastele, mis on teater, mis etendus, kes laulja, kes dirigent, milli-seid mänge mängitakse ooperimajas jne. Programmi lõpetab väike vikto-

riin, kus kinnistatakse õpitut. Kõik lapsed saavad süüa teatrikommi ja kingituseks kuninglikud rahvusoope-ri kroonid.

Lisaks hariduslikele noorteprojekti-del on võimlik osaleda teatrimaja eks-kursioonidel. Huvilistel on võimalik vaadata erinevaid saale, talveaeda, lava, lavatagust ja külastada töökodasid.

Lisaks nimetatud projektidele on

loomulikult mängukavas mitmed tore-dad lasteetendused. 4. aprillil 2012 esi-etendub «Laserharf», mis on kontsert-etendus noortele ooperi- ja balletihuvi-listele.

Estonia solistide esituses tulevad et-tekandele populaarsed lood ooperi- ja balletirepertuaarist ning räägitakse põ-nevaid lugusid, millele on saateks parajal määral tossu, välku ja müristamist. Sa-muti ootab kõiki lapsi endale külla Pipi.

Detsembris on võimalus kammer-saalis vaadata «Käsikivi kosmosest», mis on Olav Ehala ja Leelo Tungla muusikaline lastelavastus kooliealiste-le. Talveaeda on jõulude ajal oodatud kõik mudilased vaatama jõulumuusi-kali «Mõmmi jõuluaabits».

Lisainformatsioon kodulehelt www.opera.ee ja mailis Kuur: mailis.kuur@opera.ee

Juba viies Tallinna noortenädal

Rahvusooper Estonia projekt «Täna teeme ooperit». Foto: Madli Liis Parts

väljAANdjA: tAlliNNA spordi- jA NoorsooAmet

Estonia nakatab lapsi ooperi- ja balletipisikuga

8LK tegeMiSi NooRtele jA

NooRegA

Peatoimetaja Robert Langrobert.lang@tallinnlv.ee

PiLLe riin PettAivabatahtlike liikumise Vabakas liige

Mai keskel, täpsemalt 15.–21. maini leidis juba viiendat korda aset Tal-linna noortenädal. See-kord toimus see Euroo-

pa noortenädala raames, mida tähista-ti lisaks Eestile ka üle terve Euroopa. Ürituse fookus oli suunatud eelkõige vabatahtlikkusele, mistõttu paljud üri-tused olid seotud heategevuslikkuse ning aktiivse elustiiliga.

Nädala jooksul oli võimalik osale-da erinevates töötubades, kus teadja-mate abiga sai proovida kätt nii foto-graafias, grafitikunstis kui ka keraami-kas. AHHAA keskus pakkus magusa-sõpradele võimaluse valmistada täitsa ise šokolaadi ja martsipani ning kõigi-le filmihuvilistele anti võimalus teha plastiliinist omaenda filmi. Need, kel-lele jäi ise meisterdamisest väheks, kut-suti nädala vältel vaatama muusikafil-mide programmi, mille korraldajaks oli JUST film.

Muusikafännidele pakuti võimalust osaleda «Talk Trumm-It / Kingi oma aega» kohtumisõhtul, kus dirigent Hir-vo Surva rääkis kõigest, mis seotud kooride, juhtimise ja laulmisega. Kavas oli ka heategevuslik kontsert, mille raa-mes koguti raha puuetega laste muusi-ka- ja kunstiõpingute toetamiseks.

Aktiivsemad osalejad said võimalu-se panna oma keha proovile öisel Fri-day Night Skate’il. Riietununa kollases-se, kihutasid nad rulluiskudel ja ratas-tel läbi öise Tallinna, turvatuna erine-vate tulukeste ja helkuritega. Veidi sõ-jakamad aktivistid kutsuti laserlahin-guid pidama Megazone’i, kus neile an-ti võimalus põgeneda reaalsusest ma-hajäetud linnaagulisse, harjutama meeskonnatööd.

Lõpuks jõuame ka ürituse põhilise fookuse juurde, milleks oli vabatahtlik-kus. Noortenädala raames said noored teada, et vabatahtlikuna tegutsemine võib olla noore inimese esimeseks töö-kogemuseks. Läbi selle on võimalik proovida kätt uues valdkonnas ning laiendada silmaringi.

Näidati, milliseid vabatahtliku töö võimalusi pakutakse ning mida on oma projektidega korda saatnud Eestis te-gutsevad vabatahtlikud. Tallinna ja Euroopa noortenädalale pandi punkt Vabaduse väljakul toimunud flash­mob’iga, mille raames said kõik soovi-jad aidata kaasa vabatahtlikkuse nähta-vamaks muutmisele.

Kõigile neile noortele, kes leidsid endist kahjutunde, et sel aastal Tallin-na noortenädala raames korraldatud üritustele ei jõudnud, võin lohutuseks öelda, et noortenädal tuleb järgmisel aastal uuesti, veel parema ja mitmeke-sisemana! Noored spreivärvikunsti töötoas prügikonteineritele uut nägu andmas. Foto: Ilona-Evelyn Rannala