Uus portaal noorteleMarge MännistutundRuudus

TundRuudus internetiportaal on esi-mene tõsiseltvõetav noorte uudistepor-taal, mis aitab kirjust meediast parimad ja asjakohasemad uudised noorteni tuua. Portaali on oodatud külastama kõik tegusad ja aktiivsed noored, keda huvitavad kooli- ja noorteteemad.

Portaali muudab eriti lahedaks see, et lisaks uudismaterjalile kajastab see nii meelelahutuslikke kui ka harivaid artikleid. Noorteportaalist võib leida huvitavaid persoonilugusid, põnevaid fakte ja nõuandeid, vajalikke vihjeid, to-redaid eksperimente, erinevaid mänge ning videoid ja palju muud. Interneti-keskkond uueneb ja areneb pidevalt.

Noorteportaal on eriline ja huvitav ka seetõttu, et peale professionaalse toimetuse saavad selle sisu kujundami-sel kaasa lüüa ka noored. Kui oled unis-tanud ajakirjanikutööst või sulle meel-dib lihtsalt kirjutada ja sul on midagi öelda, siis on tundruudus.ee just selli-ne koht, kus saad end proovile panna.

Kohtume juba populaarseimas noorte kohtumispaigas – www.tund-ruudus.ee!

Heili tõnissaar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, programmijuht

V eebruari algusest on kõik Tallin-na noortekeskused löönud kaa-sa maailmas üha suuremat po-

pulaarsust koguvas kudumisgrafiti pro-jektis. Noortekeskuste ühisprojekt toi-mub programmi «Laste- ja noortesõb-ralik linn» raames ning päädib 15. mail näitusega Tammsaare pargis.

Tallinna päeval võib Tammsaare pargis viibija leida nii pargipinkidelt kui tänavalaternate ja prügikastide pealt kirevavärvilist kudumisgrafitit. Kudu-misgrafiti erineb tavalisest grafitist sel-le poolest, et erinevad mustrid ja sõnu-mid joonistamise asemel kas kootakse või heegeldatakse.

Kootud grafiti ei riku kuidagi linna vara ning pakub positiivset elamust sel-le märkajale. Samas on kudumite ees-märk sarnaselt joonistatud grafitiga an-da ühiskonnale edasi mingi oluline sõ-num. Tallinna päeval üles pandava näi-tuse sõnumiks ongi see, et linna saab lihtsate ning väheste vahenditega muu-ta laste- ja noortesõbralikumaks.

Paari kuu jooksul on noortekeskus-

te noored koos vanu kudumeid üles harutanud ja neist grafitit kudunud. Tallinna Noorsootöö Keskuse noor-sootöötajate sõnul õppisid nii mõned-ki noored projekti käigus kuduma-hee-geldama erinevaid mustreid ning esi-mest korda said kätt proovida ka julge-mad poisid.

Märtsi lõpul kuulutati välja kudu-misgrafiti konkurss, kuhu oodati osa-lema kõiki Tallinna lapsi ja noori, kes armastavad vana kudumiskunsti. Pari-matele grafitite autoritele on välja pan-dud auhinnad ning võitjad kuulutatak-se välja 15. mail Tammsaare pargis.

Muu hulgas on Tallinna päeval par-gis Tallinna Keskraamatukogu buss Ka-tariina Jee ning Tallinna Noorsootöö Keskuse telk, kus on võimalik saada in-fot noortekeskuste suviste tegemiste kohta ning osaleda rinnamärgi ja ku-dumisgrafiti töötoas. Infot uuemate fil-mide kohta jagab Coca-Cola Plaza ning üles astuvad noortekeskuste parimad esinejad. Päeva jooksul toimub ka mäng, kus kudumisgrafitite vahele pei-detud erinevatest sõnadest tuleb moo-dustada küsimus. Küsimusele õigesti vastanute vahel loosib Coca-Cola Plaza välja kinopiletid.

Hea lugeja

S inu käes on neljaleheküljeline väljaanne Noor Tegija, mille artiklid on peamiselt kirjuta-

nud noored. Kui oled noor, saad siit kindlasti inspiratsiooni, kuidas muu-tuda ise aktiivseks nooreks tegijaks, kes ühiskondliku aktiivsusega kogub kogemustepagasit ja tarkust iseenda-le, kuid ühtlasi rikastab sellega ühis-konda, kus elame.

Kui oled juba noore east välja kasvanud, viib see leht sind kindlas-ti pisut rohkem kurssi sellega, kus tänased noored tegijad käivad, mil-lega tegelevad, mida nad millestki arvavad ning millised hetkevõima-lused on aktiivsemaks muutumiseks ja eluks nii vajalike ainulaadsete ko-gemuste hankimiseks.

Soovin, et see väljaanne rikas-taks iga lugejat uue informatsiooni võrra ning julgustaks eelkõige noo-ri olema aktiivsemad ja ka julgemad oma arvamust välja ütlema ning mi-dagi uut ja suurt korda saatma, mil-lest on kasu nii endale kui kogu ühiskonnale!

Heili tõnissaarTallinna Spordi- ja Noorsooamet, programmijuht

Noor arvabKas hoiame noorte

arvelt kokku?(Robert Lang)

loe lk 2

Virtuaalne noorsootöö

Virtuaalse noorsootöö võimalused(Allan Arjut)

loe lk 3

Noortekeskusednoortekeskustes

jätkub ka suvel küllaga tegemist(Marge Männistu)

loe lk 4

Vabatahtlik tööanna end üles! noorsootööle!

tallinna noorsootöö Keskus kutsub vabatahtlikuks

noortekeskustesseloe lk 4

Madli-liis PartsSA Tallinn 2011 programmijuht

Noore publiku programm on Tallinna Euroopa kul-tuuripealinnaks ette val-mistava sihtasutuse Tal-linn 2011 üks aktiivsemaid

ja olulisemaid projekte. Kõiki kultuu-rivaldkondi kaasav ettevõtmine või-maldab õpilastel eelkõige väljastpoolt Tallinna saada osa sündmustest, mida korraldavad kultuuripealinna koostöö-partnerid.

Kui Tabasalu kooli õpilased ühelt maailmas tuntud trummarilt pärast mit-metunnist proovi autogrammi palusid, vastas mees talle omasel veidi torinal moel: «Mina pole mingi superstaar.» Vastuseks sai ta aga õhinal kinnituse, et just tema mäng ning selgitused läksid noortele kontserdiproovis viibinutele südamesse. Murdusid klišeed, mida täis-kasvanuna on kerge välja mõelda – noo-red on terased ja tänulikud vaatlejad, kui selleks vaid võimalus anda.

Itaalia päritolu trummar Paolo Vi-naccia ja Tabasalu kooli noorte mõtte-vahetus toimus Tallinna Filharmoonia korraldatud festivalil «Täiuslik vaikus», mis oli Tallinn 2011 noore publiku programmi esimene õppepäev. Toona-ne pärastlõuna Mustpeade Majas tões-tas, et vahetu kohtumine põneva kul-tuuritegijaga innustab noor hindama mitmepalgelist kultuurielu, mille rik-kusest saab muidu osa vaid kildhaaval ja juhuslikult.

Noore publiku programm ei tähen-da kaugeltki vaid sündmuste külasta-mist, mida korraldavad kultuuripealin-

na koostööpartnerid – teatrid, kontser-dikorraldajad, spordisündmuste läbi-viijad, filmiinimesed, muuseumid jne. Pigem pühendatakse koolinoored kul-tuurielu peidus poolde. Kohtumised kogu maailmas armastatud kunstnike ja näitlejatega, medalivõitjatest sport-lastega ning tunnustatud dirigentide või lavastajatega annavad võimaluse suhelda inimestega, kellest muidu vaid teleri vahendusel teatakse.

Osalemine sündmuse ettevalmistu-ses annab Tallinn 2011 noore publiku programmi liikmetele aimu pühendu-musest ja põhjalikust tööst, mis on eel-nenud igale kunstiteosele ja spordisaa-vutusele. Programmis osalejad näevad, mis toimub kulisside taga siis, kui pub-likut veel saalis pole.

Iga õpitoa sisu koostatakse n-ö rätsepatööna koostöös koolide ja üri-tuse korraldajatega, lähtuvalt sünd-muse iseärasusest ja selles osaleva-test inimestest. Noored saavad koh-tuda kultuuritegijatega, viibida ette-valmistustööde juures, vahetevahel ka ise laval või spordiplatsil ennast koos kogenud meistritega proovile panna. Hiljem sünnivad õppepäeval kogetu põhjal esseed või kunstitööd, mida õpetajad arvestavad tavalise koolitööna.

Tänavu on sihtasutusel kavas viia läbi noore publiku programmi õpitoad vähemalt kümne sündmusega koos-töös. Sellest saab osa ligi paarsada õpi-last väljastpoolt Tallinna. 2011. aastal plaanitakse noortele tutvustada vähe-

malt 60–70 kultuurisündmust. Nende hulka kuuluvad nii filmi-, teatri-, kino-, kunsti- kui ka spordiüritused, kirev va-lik sellest, mis kuulub Euroopa kultuu-ripealinna mitmekesisesse sündmuste-programmi.

Et noore publiku programmist saaks osa võimalikult palju õpilasi üle Eesti, on just praegu loomisel koostöö-partnerite võrgustik, kuhu oodatakse kõik ettevõtteid ja organisatsioone, kes teavad, et saavad aidata tuua noori Tal-linna ning tagada neile õppepäevaks hea meeleolu. Oluline roll on transpor-difirmadel, toitlustajatel ja meenetoot-jatel. Juba tänaseks on oma jah-sõna programmis lektorite ja päevajuhtide-na osalemiseks öelnud mitmed kultuu-riinimesed.

Napoleon Maddox tutvustab noortele oma päritoluriiki.

Tallinn 2011 viib noored kokku kultuuri tipptegijatega

Tallinna päeval avatakse kudumisgrafiti näitus

Kudumisgrafiti Haapsalus 2008. aasta noortepäeval.

Tallinn 2011 noore publiku programm koolinoortele üle Eestilisainfo koolidele, kes soovivad osale-da programmis, ning info ettevõtetele, kes soovivad toetada noore publiku programmi

• Madli-Liis Parts, SA Tallinn 2011 prog-rammijuht. madli.parts@tallinn2011.ee

• Praegu toimub noore publiku prog-rammi õpituba Jazzkaare festivali raames, koostööpartneriks AS Elektri-raudtee.

• Järgmiste võimaluste kohta jälgi infot www.tallinn2011.ee

mai 2009

Kas hoiame noorte arvelt kokku?

robert langtudeng

Ikka ja jälle taban end mõtlemast, mida saaks tänases Eestis ja miks mitte ka Euroopas noortega seo-tud küsimustes teisiti teha või pa-randada. Küsimus ise on juba üs-

na raske ja julgelt võib öelda, et praegu-ses majanduskitsikuses on see veelgi keerukam, sest lisaks sisulistele nüans-sidele tuleb silmas pidada ka majandus-likke muutusi ühiskonnas.

Sisuliste probleemide rida ei ole kindlasti pikk, sest arvan, et palju on juba ära tehtud ja tuleviku jaoks on sea-tud ka lennukad eesmärgid. Seega po-le mõtet esialgu sisuliste küsimuste üle ruumi kokkuhoiu mõttes siin arutleda. Liiatigi, et oleks ju pisut alatu kritisee-rida nende inimeste tööd, kes teevad seda suuresti missioonitundest ja ar-vestades töötingimusi teevad seda vä-ga hästi.

Keskenduksin pigem kahele oluli-sele punktile, mis on seotud majan-duslike muutustega ühiskonnas ja nende mõjudega noorte aktiivsusele ja osalusele. Oma mõtteavaldustega tahan pigem juhtida tähelepanu prob-leemkohtadele, kui kellelegi halba var-ju heita.

Esimese punktina tooksin välja sel-le, et suures kärpimistuhinas on tunne-tatavalt üle käidud ka noorsootöö eel-arverida, mis kindlasti hakkab noorsoo-töötajaid ja nende tööd pärssima. Ühelt poolt on säästmine noorte arvelt kuida-gi mõistetav, sest riik säästab praegu igas valdkonnas ja see on üsna parata-matu. Kuidagi tuleb ju hakkama saada.

Teisalt on oluline mõelda, mis hin-da me selle eest tulevikus maksame. Ilustavalt, kuid mitte liialdatult, on ju öeldud, et noored on ühiskonna hinga-mine ja tulevik. Tõsi ta on ja eks tule-vikus on näha, mis hinda ühiskond ma-janduskriisi tõttu tegemata jäänu pä-rast maksma peab.

Seda, kas noorte arvelt kokku hoid-mine aitab meil kiiremini ja paremini kriisist välja tulla, ei julge ma ei ümber lükata ega ka kinnitada. Kindlasti ta-han aga öelda seda, et lõpmatuseni ei saa noorte pealt kokku hoida, sest siis hävitame kogu töö ja eesmärgid, mis on aastatega noorsootöö valdkonnas seatud ja saavutatud.

Teiseks arvan ma, et just praegu va-javad noored hakkamasaamiseks üha enam noorsootöö tuge, sest töötuse määr, mis on paljude jaoks ainult num-ber, on samal ajal paljude noorte jaoks number, mis näitab, et nende vanemad on töötud. Mida rohkem töötuid vane-maid, seda enam peavad ka noored leid-ma alternatiivseid ajaveetmisvõimalusi – näiteks veetma oma aega noortekes-kuses, mis on juba aastaid, ka majandus-kriisi väliselt olnud populaarsed.

Kuid ka noortekeskuste eelarveid kärbitakse ja seega vähenevad ka või-malikud alternatiivtegevused. Sisuliselt tähendab see, et mingil hetkel võib suureneda noorte arv, kes ei suuda lei-da tegevust ei enda ega ka noortekes-kuste raha eest.

Kahju on lihtsalt mõelda, et noorte võimalused oma aega kultuurselt ja si-sukalt planeerida ripuvad selle juukse-karva otsas. Huvitav olekski teada, kui

palju tegelikult praegune olukord on hakanud noori ja nende ajaplaneeri-mist mõjutama?

Arvan, et aja planeerimisega saavad noored läbi häda kuidagi veel hakka-ma, sest ega majandussurutis ei tähen-da leidlikkuse kadumist. Rohkem teki-tab aga muret see, et enam ei ole või-malik noorte kirjutatud projekte endi-ses mahus rahastada. See on külm ja paratamatu reaalsus, mis mõjutab noorte aktiivsust ühiskonnas kaasa rää-kida, sest on ju siiani paljud noorte et-tevõtmised ja MTÜd tegutsenud pro-jektiraha eest.

Hinda, mida me noorte aktiivsuse vähenemise kui väärtuse arvelt maksa-me, ei saa numbritesse panna, kuid kahtlemata on see suur. Siinkohal ei ta-ha ma muutuda vinguvaks ja negatiiv-seks, vaid tahan edastada üleskutse nii noortele kui ka noortega töötavatele ametnikele, et pigem peaksime sellest olukorrast omamoodi üle olema, sellest õppima ja leidma alternatiivseid lahen-dusi, et noori ja nende tegemisi endiselt toetada. Kõike ei pea tegema nii, nagu me oleme seda teinud heaolu aastatel, vaid just praegu on huvitav aeg leida in-novatiivseid lahendusi. Oluline on liht-salt meeles pidada seda, et noortel on, mida öelda ja nad tahavad seda öelda.

Samuti loodan ma väga, et tänased otsustajad ei ole nii rumalad, et näevad noori kui koormat, mille arendamiseks vajalikku kukrut on majanduskriisi olu-korras hea ilma suurema kärata ker-gendada. Noortelt nõu küsimine ja nende kaasamine nõuab kindlasti niigi kulukat bürokraatiat, kuid see ei tohi muutuda otsustajate jaoks tülikaks ja vastumeelseks.

Arvan, et noorte algatusi ja mõtteid probleemide lahendamisel peaks prae-gu võtma eriti tõsiselt, sest just meil on olemas usk, et asi läheb paremaks kii-remini, kui me seda arvata oskame. See ei pruugi juhtuda niipea, kuid positiiv-sus on pool võitu.

Andes vastust pealkirjas küsitud küsimusele, tahaks loomulikult vasta-ta, et noorte arvelt ei ole mõttekas kokku hoida, kuid vaatamata sellele on praegu ilmselt kõige ratsionaalsem ja korrektsem vastata, et noorte arvelt tuleb kokku hoida nii vähe kui võima-lik, aga nii palju kui on põhjendatult vajalik.

Samal teemal: Haridus- ja Teadusmi-nisteeriumi asekantsleri Madis Lepa-jõe artikkel http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=rubriik&teema= arvamus&ID=510832

Kerda sPitzTallinna Noorte Volikogu projektijuht

H ans Christian Anderseni mui-nasjutus «Lumekuninganna» on välja toodud tänapäeva

ühiskonnas väga levinud arusaam. «Tavaliselt mõeldakse homsele ja eil-sele moosile, mitte kunagi aga tänase-le. Enamik meist käitub just nõnda.

Me heietame aina moosist, mida me sõime eile, ja muretseme moosi pärast, mida hakkame sööma homme, selle asemel et määrida kohe praegu pak-sult saiale moosi, mis meil on olemas täna.»

Siinkohal tõmbaksin paralleeli meie ühiskonnaga. Me otsime pide-valt lahendusi, mis võiksid toimida homme, ning vigu, mida tegime eile. Me justkui jätaksime unustusse täna-se päeva ning ressursid, mis meil prae-gu olemas on. Ressursside all pean sil-mas just neid aktiivseid noori, kes ta-havad midagi ära teha ning muuta elu paremaks.

Noored püüavad endale pidevalt ise otsida tingimusi ja võimalusi saa-maks oma potentsiaali ja ideid linna hüvanguks ära kasutada. Noored peavad ise looma selle, mille osa nad tahavad olla. Tekib paratamatult kü-simusi, miks me unustame tänased võimalused ning kiirustame homses-se?

Loome Tallinna oma noortevoliko-gu, mille eesmärgiks on kaitsta Tallin-

na noorte huve ja õigusi. Tallinna noor-tevolikogu liige Getter Tiirik põhjen-dab noortevolikogu vajalikkust linna-le, kus ta rõhutab just noorte innovaa-tilisust ja ideid.

«Noortevolikogu paneb noored rohkem linna arengule mõtlema ning suurendab demokraatia põhimõtete le-vikut ja kodanikuks kasvamist. Iga linn tahab olla atraktiivne elukoht ning ko-danikele meeltmööda. Noored juhivad sageli tähelepanu sellistele punktidele, mida täiskasvanud ei märka, ning ku-na ühiskonnas on erinevaid vanuse-gruppe, on linnale olulised ka noored,» ütleb Tiirik.

Paljudes väikestes ja suuremates Eestimaa linnades tegutsevad juba pi-kemat aega noortevolikogud. Üks kauem tegutsevatest noortevolikogu-dest on näiteks Kuressaares.

Efektiivselt töötavad noortevoli-kogud ka Tartus, Narvas, Pärnus ja kindlasti veel paljudes teistes väikse-mates linnades.

Koostöö omavalitsuse ja noorte-volikogu vahel on nendes tugev ning

suhtumine noorte tegemistesse äär-miselt toetav. Need linnad on juba kaua aega mõistnud ja kogenud, kui oluline on koostöö noortega ning kui vajalikud ja uuenduslikud on nende ideed. Nüüd on Eesti pealinnal või-malus näidata ning olla eeskujuks kõi-gile teistele, kus noortevolikogu veel pole.

Liiga tihti suhtume eelarvamusega ja seame kahtluse alla meie jaoks uusi algatusi ja küsime MIKS. Parem muu-ta oma mõttemalle ja loobuda kitsen-duste terminitest ning küsida: «Aga miks mitte?» Noorte võlu seisnebki sel-les, et me julgeme võtta riske, oleme edasipürgivad ning oleme valmis entu-siastlikult minema vastu raskustele ja lahendama neid.

Me tahame näha ja tunda kiiret arengut, mistõttu on meie pilk pidevalt pööratud homsesse. Just tänased noo-red on homsed tegijad. Kui me ei võta aega, et neid kuulata, ja tegutseme nen-dega arvestamata, siis tekib küsimus, millise suhtumisega on meie homsed tegijad.

Homne tegija on tänane noor

Majanduslikus kitsikuses, kus paljude perede võimalused oma laste vaba aega sisustada vähenevad, on siiski oluline, et noortele pakutaks neile huvi pakkuvaid tegevusi. Pildil Noortepäev 2008 «Tule, nagu oled!».

kommENTaar:

milleks noortevolikogud? Martti MartinsonEesti Noorteühenduste Liit, noortepoliitika spetsialist

Noortevolikogu eesmärk on noorte hu-vide kaitsmine ning noorte arvamuse edastamine otsustajatele. Noortevoli-kogu on oma olemuselt omavalitsusi nõustav organ. Üks olulisi eesmärke on ka noorte kui huvigrupi esindami-ne, mis aga eeldab seda, et noortevo-likogu on valitud noorte endi poolt. Ees-ti on omaks võtnud kaasamise põhi-mõtted, mis laienevad teiste huvigrup-pide kõrval ka noortele. Praegu ei re-guleeri noortevolikogude töökorraldust ükski seadus, kuid haridus- ja teadus-ministeeriumis on valminud noorsoo-töö seaduse eelnõu, millega regulee-ritakse muu hulgas ka noortevoliko-gude küsimus.

kommENTaar:

Noorsootöö, kuhu sul minna tänases Eestis?ilona-eVelyn rannalaTallinna Spordi- ja Noorsooamet

Viibisin aprillis Soome noorsootööta-jate üleriigilistel päevadel ning kõrvu jäi sealse noorsootöö ühenduste ka-tusorganisatsiooni Allianssi juhataja Ossi Heinäneni tervitus: «Majandus-languse tingimustes on suur oht, et noorsootöö ressursse kärbitakse – en-netavalt töölt on alati kõige kergem võtta, kuid see maksab hiljem kätte. Eelmise lama vigu ei peaks kordama.» Meil tuleks samuti ükskord aru saa-da, et tule kustutamine on alati kulu-kam kui tulekahju ennetamine. Olu-korras, kus perede sissetulekud vä-henevad, mitmesugused probleemid kasvavad, on väga tähtis olla laste ja noorte jaoks olemas, ka väljaspool kooli ja peret, ning seda noorsootöö teeb – väheste vahenditega on siiani tehtud palju, päris ilma raha ja tun-nustuseta aga ei saa.

NOOR ARVAB2

Kohtume Pariisis! Virtuaalselt

allan arjutTallinna Pedagoogiline Seminar, rahvusvahelise noorsootöö koordinaator

Noored ja internet – see on tänapäeva elu üks lahuta-matu kooslus. Olles ise kas-vanud üles interneti algus-aegadel, olen samuti olnud

mõjutatud muutustest, mida maailm on kaasa toonud. Sellel ajal kui mina koo-lipinki nühkisin, oli iga uuendus arvu-timaailmas midagi enneolematut ning interneti tulek oli nagu elektripirni leiu-tamine ja keegi ei osanud selle edu mää-ratleda ega ohtusid tajuda. Tänapäeva noored sirguvad aga keskkonnas, kus juba imikueast väljudes näevad nad oma vanemate kõrvalt, kuidas on või-malik interneti teel oma sõpradega su-helda, mänge mängida, vajalikku infot otsida ja näiteks pangas erinevaid toi-minguid teha.

Selline areng on loomulik, sest lap-sed ja noored on kõigele uuele vastu-võtlikumad. Viimasel ajal on õhus kü-simus: mida need noored siis veebis ik-kagi teevad, kui lapsevanem ei vaata? Ja kas lapsevanem peakski üldse vaatama? Ja kui peaks, siis kas ta peaks suunama? Ideaalis oleks minu arvates iga lapseva-nem oma võsukese esimene arvutiõpe-taja, kuid paraku see praktikas nii ei toi-mi. Paljud meist ju ei tea, kuidas üks või teine asi funktsioneerib ja ega kõik ei peagi kõigest kõike teadma. Siinkohal saavadki appi tulla noorsootöötajad, kellel on võimalik läbi oma positiivse eeskuju noori suunata ja neile arenguks kasulikke näpunäiteid jagada.

Selleks aga, et kellelegi midagi tut-vustada, on temaga eelnevalt vaja kon-takt luua. Kust aga otsida üht noort, kui ta parasjagu surfab inimese loodud siiani kõige töökindlamas masinas – internetis? Mõne aasta eest oli Eesti noorte hulgas üks populaarsemaid vee-bilehti rate.ee, kuid tänaseks võib öel-da, et see fenomen on kustumas. Prae-gu populaarsed veebisaidid on Orkut ja Facebook, mis toimivad sotsiaalse

võrgustike suhtluskeskkondadena; Youtube, kus kasutajad jagavad peami-selt videoid; Mängukoobas, kus noo-red mängivad veebipõhiseid mänge jne. Ja see on ainult jäämäe tipp ehk avalik osa, millega seotust noored jul-gevad täiskasvanute juuresolekul tun-nistada. Kui palju vaadatakse aga inter-netist täiskasvanutele mõeldud mater-jale või kui palju tegeletakse interneti-piraatlusega...

Nagu kõik muu siin planeedil, nii on ka internet ja selles tehtavad tege-vused pidevas muutumises. 2-dimen-sionaalsete ehk n-ö traditsiooniliste veebilehtede aeg on ümber saamas ja peale on tulemas uued, 3-dimensionaal-sed suhtluskeskkonnad. Selliseid kesk-kondi nimetatakse MUVEdeks (ingli-se keeles Multi User Virtual Enviro-ment – rohkearvuliste kasutajatega vir-tuaalsed keskkonnad).

Alates 90ndate lõpust, kui esimesi MUVEsid hakati välja töötama, on nende võidukäik olnud järjepidev ning kiire. Tänapäeval on väga suur hulk noori seotud selliste MUVEdega nagu Runescape, World of Warcraft, Star Wars, Second Life jne. Väga paljud nendest keskkondadest pakuvad või-malusi ka rahalisteks tehinguteks. Ra-ha on võimalik teenida kas MUVE- siseselt või oma kontole laadides, sel-leks mõnda krediitkaarti kasutades.

rEaalNE VErsus VirTuaalNE

MUVEde fenomen seisneb selles, et need loovad teatud lähedustunde teis-te kasutajatega, pakkudes samas või-malust jääda anonüümseks. Selline keskkond loob hea pinnase suhete tek-kimiseks arvutiekraani vahendusel.

Olles ise aktiivne Second Life kesk-konna kasutaja, olen kohtunud inimes-tega, kes sõna otseses mõttes ei saagi enam virtuaalmaailmast lahti – hom-mikul ärgates logivad nad kohe sisse ning õhtul magama minnes panevad arvuti kinni (hea, kui sedagi). Need on inimesed, kes on leidnud endale elatus-allika MUVEst ja ka sotsiaalse sfääri, kellega lävida. Sellise jutu peale ütlevad kindlasti vanema põlvkonna inimesed, et «see ei ole ju reaalne!».

Minu arvates on see muidugi väga hea filosoofiline teema. Mis on üldse reaalne? Kas see, et ma seda artiklit siin kirjutan on reaalne või kujutan ma se-da endale ette? Kas eile poes käies ja krediitkaardiga makstes võeti minult päris raha või oli see hoopis virtuaalne? Ma arvan, et vastus sellele küsimusele haakub iidse filosoofiaga – «mõtlen, jä-relikult olen olemas». Samas olen ka ar-vamusel, et virtuaalne ei tohiks kunagi asendada seda, mis on n-ö päris, vaid võiks ainult täiendada viimast.

Siit jõuame ühe olulisema küsimu-seni: mis võiks olla virtuaalse noorsoo-töö eesmärk? Kehakultuuri õppinuna vastan sellele üheselt – aidata tuua lap-si ja noori rohkem arvuti tagant ära ning digitaalse infojagamise abil pak-kuda neile võimalusi tegevuseks päris elus.

Realistina aga pean tõdema, et noored on ja jäävad arvutite taha ning tulevikus tuleb võtta virtuaalmaailma hea vahendina meie elu korraldamisel ning nende noortega suhtlemisel, kes muidu võib-olla nii avatud ei oleks. Loodetavasti ei ole tulevik selline na-gu Neal Stephenson oma ulmeromaa-nis «Snow Crash» kujutab, kus elu keerleb juba rohkem virtuaalmaailmas kui pärismaailmas ning maailma lii-derfiguurideks on tõusnud häkkerid.

Tulles tagasi interneti noorsootöö eesmärkide juurde, leian, et nendele lastele, keda interneti noorsootöö abil ei õnnestu tuua «päriseluliste» tege-vuste juurde, tuleks luua interneti noorsootöö abil võimalused harivaks ning oskusi arendavaks vaba aja veet-miseks küberruumis. Siinkohal tulevad väga hästi appi MUVEd. Arvutiajastul on sellised oskused nagu Photoshopi

valdamine, veebilehtede loomine ning elementaarne programmeerimine vä-gagi kasulikud oskused ning erinevad MUVEd aitavad nende oskuste arene-misele jõudsalt kaasa, seega miks mit-te seda ära kasutada ning noorsootöös-se rakendada.

VirTuaalNE NoorsooTöö Toob NoorEd kokku ülE maailmaMeie põhjanaabrid on selle nüansi ju-ba üles leidnud ning esimesed sammud selles suunas astunud. Helsingi initsia-tiivil loodud virtuaalne noorsootöökes-kus Netari loodi 2004. aastal ja täna-seks on sellega liitunud 22 linna üle Soome. Netari asub sellises MUVEs nagu Habbo hotel ning erinevatel kel-laaegadel logivad sinna sisse noorsoo-töötajad eri paigust üle Soome.

Virtuaalmaailma üks võlusid ongi ju see, et oluline ei ole inimese asukoht. Suhtlemiseks on vaja vaid korralikku netiühendust. Ann-Mari Hammarberg Turu noorsootöö keskusest mainib, et sageli räägivad noored oma isiklikest probleemidest netikeskkonnas vägagi avatult. Sageli tunduvalt vabamalt kui mõnes tavaelu olukorras. Habbo hotel

on küll suhteliselt primitiivne keskkond võrreldes mõne teise MUVEga, kuid noorsootöö vallas on see üks esimesi vastavaid projekte ning soomlaste sõ-nul vägagi edukas.

MUVEdest võime leida tänapäeval juba hulganisti prestiižseid haridus-asutusi maailma eri paigust (Oxfordi ülikool, Cambridge, Princeton jne) ja see kõneleb juba iseenesest nende keskkondade hariduslikust potentsiaa-list. MUVEdesse on loodud ka palju n-ö päris maailma kohtade koopiaid. Olemas on virtuaalne Moskva, London, São Paulo, Berliin, Amster-dam jne. Lisaks ka tohutul hulgal loo-duslikke keskkondi, seega on huvilisel Tallinnast võimalik minna virtuaalmaa-ilma vahendusel uurima Vaikse ookea-ni korallrahusid ning olla kindel, et see informatsioon, mida ta sealt saab, on õige ning ka visuaalne pilt on 90 prot-sendi osas täpne päris maailmas eksis-teerivaga.

Virtuaalmaailmas on kõik võima-lik. Ainus piir on meie oma ettekuju-tusvõime. Seega kutsun kõiki noori ja noorsootöötajaid virtuaalmaailmas kaasa lööma. Kohtume Pariisis! Vir-tuaalselt.

riina VaaPTallinna Noorsootöö Keskus, direktor

E rinevalt Allanist tuli arvuti minu ellu hilja – alles 9. klassis. Ilmselt seetõttu võtab minul uute vir-

tuaalsustega harjumine rohkem aega kui minu lastel – mida nemad võtavad iseenesest mõistetavana, pean mina ko-handama juba väljakujunenud väärtus-te süsteemi.

Aga noored on online järjest noo-remana ja järjest erinevamatel põhjus-tel. Seepärast ei jää ka noorsootööta-jatel üle muud, kui sukelduda interne-tiavarustesse ja katsuda seal ellu jää-da. Kas lainetega võideldes ja vastu-voolu ujudes või lastes hoovustel end kaasa tirida või hoopis mõnusalt lai-neharjal surfates. Üks on kindel – in-ternet on tulnud, et jääda ning hea noorsootöö hulka kuulub ka virtuaal-ne noorsootöö.

Peatumata pikemalt võimalikel teh-

nilistel lahendustel ja virtuaalnoorsoo-töötajate töö meetodite kirjeldamisel, püüan sõnastada selle töö vajalikkuse. Noored ja ka täiskasvanud vaimustu-vad interneti pakutavast anonüümsu-sest ja kõikvõimsuse tundest. Me saa-me kujutada ennast kellena tahame ja näidata seda kellele tahame. Me saame ühe sõnaga, mis võimendub sadade tu-handete (miljonite...) interneti kaaska-sutajate abil mõtete laviiniks, muuta kellegi elu – teha inimesest iidoli või hävitada tema hea nime.

Tavaelus on arusaadav, et bussis jä-nest sõites võib jääda vahele ja saada trahvi. Internetis tundub teo ja tagajär-je seos väiksena, peaaegu olematuna. Minu arvates on virtuaalse noorsootöö üks põhilisi ülesandeid õpetada noori tunnetama oma tegude tagajärgi. Iga otsus, ka kõige väiksem, on oluline. Iga teostatud mõte, ka isiklik, võib inter-netis mõjutada paljusid. Iga virtuaalne tegu muudab meie reaalset elu.

Praegu on Tallinna Noorsootöö Keskusel käsil koostööprojekti kirjuta-mine Riia ja Stockholmi kolleegidega, mille tulemusena soovime luua vir-tuaalse keskkonna noortele – virtuaal-se noortekeskuse.

Selle keskkonna ülesandeks saab olema noorte inimeste juhendamine internetis, aga ka irl tekkivate küsimus-tele vastamine ja olukordade arutami-ne. Virtuaalne noortekeskus saab heaks võimaluseks ka puudest tingitud eriva-jadustega noortele, kelle kaasamine ta-vapärasesse noorsootöösse on rasken-datud.

Kuid virtuaalse noorsootöö ees-märgiks ei ole tavalise noorsootöö lõ-petamine, vaid lisavõimalus uute olu-kordade lahendamisel. Ja kuigi suhtlen sõpradega vajadusel virtuaalselt, siis kallistada tahan neid ikka irl*.

* Irl on lühend ingliskeelsest väljendist in real life – päris elus.

Samal ajal, kui paljudele noortele on oluline kohtuda sõprade ja eakaaslastega näost näkku, leidub ka neid noori, kes parema meelega teevad seda interneti vahendusel. Pildidl Pääsküla noortekeskuses toimunud Unicefi Sinise Nädala ekstreemspordiüritus.

Kallistame irl*

Rahvusvaheline noortekonverents Youth and the City 2007. aastal.

VIRTUAALNE NOORSOOTÖÖ3

Marge MännistutundRuudus

Erinevatest noortekeskustest üle Tallinna on võimalik lei-da uskumatult palju põne-vaid ja mõnusaid tegevusi. Eriti hoolega tasub nende

pakutavate võimalustega tutvuda noor-tel, kellel on suveplaanid veel lahtised või kes tahaks lihtsalt midagi lahedat korda saata.

Noortekeskustes leiavad tegevust erinevate huvidega ja erinevas vanuses noored. Üldiselt on sinna oodatud kõik, kel vanust 7–26 aastat ja soov mi-dagi põnevat teha. Tallinna noortekes-kustel on ühine noortekeskuste kaart, mis annab õiguse külastada kõiki Tal-linna noortekeskusi ning osa võtta nen-de pakutavatest üritustest, projektidest ja teenustest kas tasuta või sümboolse tasu eest.

Noortekeskused keskenduvad pea-miselt tegevustele, mis on mõeldud noortele ja mis neile huvi võiksid pak-kuda. Klubide tegevused sõltuvad kes-kuse asupaigast, varustatusest ja eel-kõige inimestest, kes seal töötavad ja kes seda keskust külastavad. Tegevu-sed lähtuvad noorte soovidest ning suure osa tegevustest ongi korraldanud noored ise või on olnud abiks. Noorte-keskuste tegevusala on uskumatult lai, alustades käsitööringide ja teatritrup-pidega ning lõpetades erinevate spor-dialade, võistluste, matkade ja kontser-tidega.

Näiteks on Pääsküla noortekesku-se juures avatud ülipopulaarne ekst-reemhall, kus oma oskusi saavad lihvi-mas käia kõik rula-, rulluisu- ja bmx-spordi harrastajad. Tõenäoliselt leiab iga noor mõnest noortekeskusest tege-vuse, mis talle huvi pakub.

Ka ajaliste piirangute pärast ei tasu muretseda, sest keskused töötavad aas-

ta läbi, kuus päeva ja keskmiselt 48 tun-di nädalas. Koolivaheaegadel, mil kü-lastatavus on eriti aktiivne, on kesku-sed lahti pikemalt. Suvevaheaegadel aga veidi lühemalt, kuid see-eest paku-vad noortekeskused suveks erinevaid tegevusi ja lahendusi suve täiusliku-maks, huvitavamaks ja kasulikumaks möödasaatmiseks.

Suved on reeglina päikselised ja soojad ning seega erinevadki noorte-keskuste suvised tegevused talvistest

just ilmaga kaasnevate võimaluste poolest. Suvel toimub rohkem laag-reid, käiakse noortega noortevahetus-tes ja mis põhiline – veedetakse või-malikult palju aega väljas. Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskused korraldavad juuni kahel koolijärgsel nädalal linnalaagreid, juulis minnakse Stroomi randa – ranna noortekesku-sesse.

Ranna noortekeskus avatakse 1. juulil ning tegevused toimuvad seal

kolm korda nädalas – igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 12–16. Ettevõtmise üldine eesmärk on viia lä-bi noortele suunatud tervislikke ja loo-vaid tegevusi.

Tänavu on erilist rõhku pööratud kultuuridevahelisele õppele ning tihe-dalt tehakse koostööd rahvusvahelise rahvuskultuuride ühenduste liidu Lüü-raga, kes tutvustavad igal rannas vee-detud nädalal ühe kindla kultuuri eri-pärasid. Tegevused on tasuta ning oo-

datud on kõik noored, kes ei ole leid-nud endale suveks sobilikku tööd või laagrit, milles osaleda.

Peale ranna noortekeskuse tege-vuste on võimalik suvel kaasa lüüa noortekeskuste korraldatud noorte su-velaagrites ja neid on tõesti palju. Iga-üks peaks leidma selle kõige meelepä-rasema.

Ranna noortekeskuse projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.

Maris PajulaTallinna Noorsootöö Keskus, noorsootöötaja

V abatahtliku töö olulisusest rää-gitakse juba pikka aega, kuid siiski on mingil põhjusel teema

populaarne vaid teatud ringkondades. Teine osa inimesi on vabatahtlikkusest küll põgusalt kuulnud, kuid pole ise ku-nagi sellega kokku puutunud ega oska asjast suurt midagi arvata. Tallinna Noorsootöö Keskus (TAN) on juba aas-taid ses valdkonnas aktiivselt töötanud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel ta-sandil, neid omavahel põimides ning püüdes järjest enam noori vabatahtli-kesse tegevustesse kaasata.

Tallinna Noorsootöö Keskuses te-gutseb vabatahtlike klubi. Klubisse kuuluvad Tallinna noored vanuses 14–26 eluaastat, kes tunnevad, et neil on aega ja tahtmist midagi head korda saa-ta väljaspool oma pere- ja sõpraderin-gi. Vabatahtlike klubi eesmärk on abis-tada abivajajaid oma aktiivsuse ja osa-lemisega, seejuures kasutades selleks minimaalselt raha. Oleme tegutsenud väga erinevates valdkondades: korral-danud tegevusi Mustamäe lastehaigla lastele, tegelenud lastekodulastega, vii-nud läbi õpitube ja teemapäevi puue-

tega inimestega, heakorratöid Tallinna loomaaias, osalenud regulaarselt erine-vatel talgutel ning koristusaktsioonidel jne. Meie tegevused on olnud laiahaar-delised ning saanud alati positiivset ta-gasisidet.

Leiame, et vabatahtlike klubi tege-vuste kaudu on võimalus noortel oma silmaringi avardada, kohtuda uute ini-mestega olukordades, kuhu nad tõe-näoliselt muidu ei satuks ning saada seeläbi hindamatuid kogemusi. Klubis-se kuuluvad noored saavad igal aastal võimaluse osaleda koolitusel, kus rää-gitakse vabatahtlikkuse põhimõtetest laiemalt ning õpitakse ka uusi vajalik-ke oskusi. Koolitus on üks oluline osa vabatahtlike klubi liikmeks olemisest, kuna see aitab oma tegevust ka teadli-kult mõtestada ning analüüsida.

Aastast 2004 on TANi erinevad noortekeskused aktiivselt osalenud Eu-roopa Noored alaprogrammis Euroo-pa Vabatahtliku Teenistus (EVS), mille eesmärgiks on anda 18–30-aastastele noortele võimalus teha vabatahtlikku tööd mõnes välisriigis. TAN on saat-nud mitmeid Eesti noori välismaale ja ka vastu võtnud EVSi vabatahtlikke oma noortekeskustes, kus vabatahtli-kud töötavad koos noorsootöötajatega

ning saavad võimaluse viia ellu erine-vaid meelepäraseid tegevusi koos ko-halike noortega.

Meeldiv on näha, et ka TANi vaba-tahtlike klubi liikmetest kasvab välja tulevasi EVSi vabatahtlikke. Näiteks alates jaanuarist 2009 töötab klubi en-dine vabatahtlik Kadri Kozlov Portuga-lis lastekodulastega, saades esimese ko-gemuse, huvi ning julguse vabatahtli-

kuks minna just kodumaal klubi tege-mistes osalemise kaudu.

Märtsis leidis aset Tallinna IV noor-sootöö foorum, kus ühe olulise vald-konnana oli vaatluse all vabatahtlik töö. Eelkõige just seetõttu, et Tallinnas on plaan alustada vabatahtlike program-miga täiskasvanutele. Foorumil esines Helsingi noorsooameti esindaja Kirsi Kostiainen ettekandega, milles tutvus-

tas Helsingis elluviidavat pikaajalist projekti «Parem nädalavahetus», mille raames kutsutakse täiskasvanuid vaba-tahtlikeks noortekeskustesse, pakkudes neile eelnevalt ettevalmistavat kooli-tust noortekeskuses töötamiseks.

Helsingi linna edulugu eeskujuks võttes arutleti sarnase projekti elluvii-mise võimalikkuse üle õpitoas. Arute-lu käigus selgus, et Tallinnas oleks va-ja esmalt teavitada kohalikku kogukon-da vabatahtlikkuse teemast ning jul-gustada neid kaasa rääkima ja osalema, eelkõige vanemaid inimesi, kes oleksid ettevõtmise sihtgrupiks. Töötoa käigus tõdeti, et projekti käimalükkamine ei saaks toimuda kiirustades, vaid pigem tuleks alustada pilootprojektina, mille raames leitakse vabatahtlikud, viiakse läbi koolitusi ning valmistatakse ette noorsootöötajaid, kes hakkavad tule-vaste vabatahtlikega koos töötama.

Vabatahtlikus tegevuses osalemise kaudu on võimalik saada palju väärtus-likke kogemusi, uusi kontakte ning või-malus saata korda midagi olulist ühis-konnale laiemalt. Tallinna Noorsootöö Keskus seisab selle eest, et vähemalt Tallinna elanikel oleks huvi korral või-malus end vabatahtlikuna proovile panna.

aNNa ENd ülEs! NoorsooTöölE!

otsime vabatahtlikke noortekeskustesse!Kõik Tallinna elanikud, kellel vanust vähemalt 18 aastat, palju pealehakka-mist, huvitavaid ideid ja oskusi, mida noortele edasi anda, on oodatud kandi-deerima vabatahtlikuks. Välja valitud vabatahtlikele korraldatakse sissejuha-tav noorsootöö koolitus (eesti keeles), praktikapäev ning neil on võimalik alates suvest endale sobival ajal ja regulaarsusel (või ka ühekordselt) noorte-keskuste tegemistes kaasa lüüa. Vabatahtlikke juhendavad professionaalsed noorsootöötajad.

See on hea pakkumine – sul on võimalus midagi teistele õpetada ja edasi an-da, midagi ise juurde õppida, head teha ja uusi tuttavaid saada – võib-olla an-nab see sulle tõuke edasi liikuda uues suunas, võib-olla rikastab see sinu maailma seal, kus sa täna oled. Anna end igal juhul üles!

Ootame sinu CVd ja lühikest motivatsioonikirja Tallinna spordi- ja noorsoo-ametis 25. maini e-posti aadressil heili.tonissaar@tallinnlv.ee või posti teel Vabaduse väljak 10b, 10146 Tallinn. Lisainfo Heili Tõnissaarelt tel 640 4371.

suvised linnalaagrid Tallinna noortekeskustes• Lasnamäe noortekeskus: «Iga päev

on seiklus». Lisainfo www.taninfo.ee/lasnamae

• Mahtra noortekeskus: «Reis keskae-ga». Lisainfo www.taninfo.ee/mahtra

• Kopli noortekeskus: «Maast lahti». Lisainfo www.taninfo.ee/kopli

• Kristiine noortekeskus: linnalaager. Lisainfo www.taninfo.ee/kristiine

• Järve noortekeskus: «Meediamullis matkajad». Lisainfo www.taninfo.ee/jarve

• Pääsküla noortekeskus: seikluslik linnalaager «Päikesetorm»

• Aktiivne linnalaager: «Suvi ootab – tähelepanu, valmis olla, START!». Lisainfo www.taninfo.ee/paaskyla

• Männiku noortekeskus: «Sport nagu suvepuhkus». Lisainfo www.taninfo.ee/ manniku

• Kesklinna noortekeskus: linnalaager. Lisainfo www.taninfo.ee/kesklinn

• Pirita vaba aja keskus: linnalaager. Lisainfo www.piritavak.ee

• Mustamäe avatud noortekeskus: linna-laager. Lisainfo tel 654 7216, e-post: mank@mank.ee

• Haabersti avatud noortekeskus: suvelaagrid. www.haabersti.ee; info.haabersti.ee

Ranna noortekeskus Stroomi rannas.

Vabatahtlikuna noorsootöös

Noortekeskustes jätkub ka suvel tegemistNOORTEKESKUSED4