Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

2. november 2012

Aasta vanem Just Film on üllatusi täis!Mikk GranströMJust Filmi juht

Sel aastal käivitab Just Film oma kinoprojektorid 15. no-vembril ning viimase filmi näitame ära pühapäeval, 25. novembril ja see on pühen-

datud rahvusvahelisele kodanikupäe-vale, kus tulevad näitamisele kaks suu-repärast dokumentaalfilmi.

15. novembri kohale tuleb kõigil Just Filmi fännidel teha kalendrisse suur punane rist, sest just sel päeval avame tänavuse festivali «Videviku» saaga viimase osaga. Kõigil justikatel on harukordne võimalus vampiirifilm pidulikult ära näha päev varem kui muul maailmal.

Kui paljud tegelased on tuttavad pigem Just Filmi väiksematele fännide-le, siis järgnevad tegelased ei vaja tut-vustamist: Kingpool, Sammalhabe ja Muhv on tagasi! Lastekirjanik Eno Raua loodud ja kunstnik Edgar Valte-ri joonistatud tegelased on läinud sü-damesse tervetele põlvkondadele. Tä-navu, mil tähistame eesti filmi 100. sünnipäeva, on põhjust Naksitrallid taas suurele ekraanile seiklema lasta.

See lustakas ja samas põnev lugu mõ-jub värskelt isegi 28 aastat pärast selle esimese osa valmimist. Tegu on aegu-matu eesti multifilmiga.

Nüüd on kõigil lapsevanematel

võimalus tuua oma lapsed kinno, et tutvustada oma maimukestele tegela-si, kellega koos on nemad üles kasva-nud, ja ehk ka ise natuke nostalgitse-da. Naksitrallide näitamisega teeb Just Film suure kummarduse kõigile laste-filmidele, mis saja aasta jooksul Eestis tehtud.

Tänavu oleme ellu kutsunud laste- ja noorteõiguste eriprogrammi. Seitse hoolikalt valitud filmi pakuvad mõtle-mis- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Seda programmi ilmestavad näiteks režis-sööride Tony Kaye («Asendusõpeta-ja») ja Arild Andreseni («Kompanii Orheim») meistriteosed. Kõik noored on võrdsed ja kõigil on õigus täisväär-tuslikule lapsepõlvele, ärgem unusta-gem seda!

Kui aga tõsistel teemadel on räägi-tud ja need filmid vaadatud, siis uudi-sena on tänavu esimest korda võima-lik tulla külastama Just Filmi Vitamii-niprogrammi, kuhu oleme kogunud neli ülimalt head tuju tekitavat filmi.

Sõbrad, saame jälle novembri lõ-pus kokku ja veedame koos suurepä-rased kümme päeva, et saaksime teie-ni tuua viiskümmend väga head filmi!

ArvAmus

Kas Tallinn võiks olla tudengipealinn?Vladimir SvetLoe lk 2

Noorsootöö NädAl 5.–11. November

Iga laps, iga noor on Eesti jaoks üliväärtuslikValter Parve Loe lk 3

Noortekeskused – hüppelAud ellu!

Karjääripäev «Erialade degusteerimine»Kaire Karon Loe lk 4

«siNu võimAlused: väliskogemus»

Haridus- ja karjääri-konverentsi kohta vaata lähemalt lk 5.

Noorte tegemised

Esimene samm Hollywoodi saab alguse Järve noorte-keskuse sketšiklubis «Toida luike!»Eero KiipliLoe lk 6

tAlliNNA NoorteNädAl 7.–13. NovembriNi

Tallinn tantsib!Karolin MäeLoe lk 7

tAlliNNA NoorteNädAlA progrAmm

Loe lk 8

Maris siLdTallinna linna noortevolikogu liigeKristiine linnaosa noorte ümarlaua korraldaja

Tallinna linna noortevolikogus on 21 liiget. Täpsemalt seitse õpilas-te, seitse üliõpilaste ja seitse

noorteühingute esindajat. Kuigi meie kõigi taust ja tegevusvaldkond on üsna erinev, ei piisa sellest kindlasti selleks, et teada kõikide Tallinna noorte mure-sid, probleeme, ideid ja mõtteid. See on üks peamisi põhjuseid, miks otsustasi-me noored üle Tallinna kokku tuua.

7. november on see päev, kus kõi-kides Tallinna linnaosades toimuvad noortenädala raames samaaegselt noorte ümarlauad. Neid veab Tallinna linna noortevolikogu, mis koosneb noorte valitud esindajatest. Ümarlau-dadele on oodatud kõik huvitatud Tal-linna noored. Selleks ei pea kuuluma mõnda organisatsiooni või õpilasesin-dusse – kaasa rääkima ootame kõiki noori.

Kõikides linnaosades on noortel erinevad võimalused ja enamasti on näiteks kesklinna noortel keeruline kaasa rääkida selle üle, mis toimub Nõmmel. Seetõttu kogunevad igas lin-naosas noored eraldi, et arutada neid puudutavate teemade üle just oma ko-dukohast lähtuvalt. Ümarlaua jooksul valitakse välja linnaosa noorte jaoks kõige olulisemad ideed ja probleemid ning need mõtted saavad vastvalitud uue noortevolikogu koosseisu jaoks üheks olulisemaks eesmärgiks järgmi-se aasta jooksul.

Noortevolikogu käest on tihti küsi-tud, mis on need noori puudutavad teemad. Sellele küsimusele ei ole ole-mas üht vastust. Loomulikult puutub noor igapäevaselt kõige rohkem kokku kooli ja huviharidust puudutavate kü-

simustega, kuid mitte ainult. Just noo-red on need, kes on väga aktiivsed ühistranspordikasutajad, nende jaoks on oluline ka linnaplaneerimine – eri-nevad vaba aja veetmise võimalused, nagu pargid, mänguväljakud, staadio-nid. Tegelikult puudutab pea iga linna-volikogu või -valitsuse otsus kas kaud-selt või otseselt ka noori.

Olukorras, kus Eesti elanikkond pi-devalt vananeb ja valimisealiste noor-te arv langeb, on veelgi olulisem, et noori otsustusprotsessidesse kaasataks. Hea linnajuhtimine tähendab arvesta-

mist võimalikult paljude huvirühma-dega ja nendega konsulteerimist.

Julgen öelda, et Tallinnas arvesta-takse noortega. Usun, et mitte ükski linna institutsioon ei jäta ukse taha noort, kes ütleb, et tal on idee või mõ-te, mida ta tahaks teostada. Küll on aga probleemiks hoopis see, et noor ei tea, kuhu täpselt pöörduda. Siinkohal tu-lebki appi Tallinna noortevolikogu. Meie tegutsemisaasta jooksul pöördu-sid meie poole noored päris mitmel korral ja hea on öelda, et jõudsime ka reaalsete tegudeni. Nii näiteks avati

juulis noorte algatusel rajatud Eesti esi-mene dirtpark.

Tihti tundub noorte kaasamine ot-sustajate jaoks üks tüütu lisakohustus. Oleme korduvalt kuulnud argumente, et noortel puuduvad kaasarääkimiseks vajalikud teadmised või ka huvi. Mõ-nikord see muidugi nii ka on, kuid lä-bi positiivsete kaasamiskogemuste on lihtsalt võimalik ka edaspidiseks huvi tekitada. Palju on juhuseid, kus noor-telt küsitakse küll arvamust, aga ei an-ta hiljem selle osas tagasisidet. Noor-telt tulevad ideed ja mõtted on nii mõ-nigi kord julgemad ja unistavamad. Seda enam on oluline, et need ideed ei jääks kuskile õhku rippuma, vaid nende kohta tuleks ka tagasiside: miks ja milliseid ideid arvestati, mis oli lõpptulemus ja kuidas minnakse eda-si. Nähes, et arvamusel on tõesti kaa-lu ja sellega arvestatakse, on järgmisel korral palju lihtsam noortega dialoo-gi luua.

Kaasamine ei peaks olema tüütu kohustus, vaid selle eesmärgiks on dia-loog noorte ja otsustajate vahel, mis parandab meie kõikide elukvaliteeti.

7. novembril kell 14 (erandina Nõmme linnaosas kell 15) toome kok-ku noored ja otsustajad. Noorte ümar-laudadel on lubanud osaleda ka linna-osavanemad ja nii mõnedki haldusko-gude liikmed. Teemad on erinevad: ha-ridus, kultuur, keskkond, mitteformaal-ne õpe, sport, lõimumine, erivajadus-tega noored ja palju muud. Tule koha-le ja ütle sõna sekka! See on Sinu või-malus noorte elu puudutavates küsi-mustes Tallinnas kaasa rääkida. Vii oma head ideed otsustajateni!

täpsema info ümarlaudade kohta leiab Facebookis www.facebook.com/noortenadal

Noore Tegija erileht, mida käes hoiate, on välja antud spetsiaal-selt 7.–13. novembrini toimuva

Tallinna noortenädala ürituste ja tege-miste kajatsamiseks. Tegu on Tallinna spordi- ja noorsooameti koordineeri-tava noortele mõeldud eriprogrammi-ga, kust leiab noorte osalust ja kaasa-mist soodustavaid ümarlaudu, semi-nare, koolitusi ja konverentsi. Lisaks on mõeldud ka neile, kes soovivad lihtsalt filmi, tantsu või kontserte nau-tida. Head lehelugemist, noortenäda-la sündmustega tutvumist ja osale-mist!

Lisainfo: www.facebook.com/ noortenadal

Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakond

Filmi «Kompanii Orheim» poster. Foto: erakogu

Tallinna noortenädal toob kokku noored üle terve linna

Tallinna linna noortevolikogu oma missiooni paika panemas. Foto: erakogu

Olen noor ja tahan kandideerida

Joonas VäntoTallinna linna noortevolikogu liigeMustamäe linnaosa noorte ümarlaua korraldaja

Kohalike omavalitsuste valimis-teni on jäänud natukene alla aasta. Mõne aja pärast algab sagin ja kampaaniategemine, kus motiveeritud ja aktiivsed

kandidaadid soovivad oma mõtteid levi-tada, et just neid valitaks kohaliku oma-valitsuse volikogusse. Kandidaate oota-vad ees unetud ööd ja pikad tööpäevad, et teha kõik volikogusse pääsemiseks.

Uurides eelmiste kohalike valimis-te statistikat, avastasin mõndagi huvi-tavat. Kuigi on positiivne, et kõige noo-remad kandidaadid on olnud ainult 18-aastased, tekitab muret kandidaati-de keskmine vanus – 45 eluaastat! Miks ei soovi noored kandideerida ja

volikogus oma kodukoha arengu üle otsustada?

kogemused terveks eluks

Vähene ühiskonnaõpe koolis kindlasti pärsib noorte inimeste kandideerimis-soove. Kui täielikult kohaliku omava-litsuse toimimisest aru ei saa, ega siis ei oskagi ju kandideerida. Esimene või-malik lahendus on muidugi suurenda-da ühiskonnaõpetuse osa nii põhikoo-lis kui ka keskkoolis. Siiski tahan noor-tele selgitada, et midagi keerulist või rasket kandideerimises ja töös voliko-gu liikmena ei ole. Volikogus võrdselt ja vanusest hoolimata kohalike teema-de üle vaidlemine annab noore inime-se kogemustepagasisse kindlasti suure panuse, mis tulevases elus annab väga palju juurde. CVsse kirjutatud «voliko-gu liige» seab noore tööotsimisel kon-kurentsis teiste kandidaatidega ette-poole. Oma kogemuste nimekirja saab kirjutada enese-, projekti-, meeskon-na- ja ajajuhtimise. Sotsiaalse poole pealt on esinemis- ja suhtlusoskus elus läbilöömiseks ülimalt vajalikud. Lisaks paljudele nimetatud näidetele on neid «boonuseid» veelgi, mis kandideerimi-sega kaasas käivad. Olgu selleks väärt tutvused terveks eluks, eneseareng või karjääri algus. Mööda külgi ei jookse maha ükski kogemus ja kasuks tuleb iga uus tegevus, mida inimene proovib.

volikogus otsustAtAkse kohAliku elu küsimusiOmavalitsuse volikogu teeb kohalikul tasandil kõik otsused ja on kõrgeima võimu kandja omavalitsuses. Rahvas linnas või vallas valib volikogu liikmed kui enda esindajad, kes otsustavad kõik olulised otsused demokraatliku hääle-tamisega. Volikogu peab kinnitama nii omavalitsuse arengukava kui ka kõik väiksemad otsused. Samuti valib voli-kogu linnapea või vallavanema. Oluli-ne on, et volikogus oleksid esindatud erinevate huvigruppide esindajad. Sel-lisel juhul on sõnaõigus kõigil kodani-kerühmadel ja omavalitsuse areng sõl-tub võrselt kõikidest huvigruppidest. Tasakaal erinevate volikogu liikmete ideede vahel tekib ainult noorte kandi-daatide olemasolul.

Saadud häälte hulk ei sõltu kindlas-ti vanusest ja noor kandidaat saab kindlasti märkimisväärselt hääli, kui ta selleks ise vaeva näeb. Head noorte mõtted ja head noorte kandidaadid väärivad volikogus esindatust ja sinna pääseb vaid volikokku kandideerimise-ga.

teAdmised poliitikA toimimisest

Mõnda inimest võib kandideerima in-nustada soov teha poliitikukarjääri. Kuigi see kõigi puhul ei pruugi rolli

mängida, on mõned noored alustanud juba noortekogust, et saada poliitikas läbilöömiseks teadmisi ja kogemusi. Noortekogu eesmärk on teha poliitika ja kõik sellega kaasnev noore jaoks hu-vitavaks ja mis veel tähtsam, arusaada-vaks. Koolis ühiskonnaõpetuse tundi-dest saadud vähene selgitus riigi ja ko-haliku omavalitsuse toimimise kohta ei pruugi veel kõike selgeks teha. Läbi praktika õpib inimene ikka kõige pare-mini. Miks mitte teha selgeks oma maailmavaade ja liituda sobivate vaa-detega erakonna noortekoguga?

kiNdlAsti peAme kA vAlimiste AjAl hääletAmA

Kahjuks on noorte valimisaktiivsus madalam kui ülejäänud ühiskonnal või vanusegruppidel. Järjekordselt saab mingil määral süüdistada ühiskonna- või kodanikuõpetuse vähest mahtu koolides, aga kindlasti ei ole see ainus põhjus. Arvan, et noorte osalemine ühiskonna erinevates otsustus- või arenguprotsessides on Eestis pigem ta-gasihoidlik kui eeskujulik.

Lisaks selgitustööle noore inimese osalemise vajadusest ühiskonna aren-guetappides on oluline, et kogenud ini-mesed oleksid eestvedajateks ja eesku-ju näitajateks. Ei ole paremat ja otsese-mat osalemist omavalitsuse ja riigi juh-timises kui õigel ajal hääletamas käimi-

ne. Ühest häälest võib sõltuda suund, kuhu ja kuidas omavalitsust või riiki ju-hitakse. Kuigi valimisaktiivsus üldiselt on tõusnud nii kohalikel kui ka riigiko-gu valimistel, on noorte valimisaktiiv-sus ikka madalam kui Eestis keskmi-selt. Emori uuringu järgi on põhiline probleem info jõudmises noore valija-ni, mille tõttu ei taha noor teadmatu-ses ka valima minna. Välja on pakutud ideed koondada kõikide erakondade valimisprogrammide kokkuvõtted üh-te veebiportaali, kus noortel oleks või-malik nendega tutvuda, et saada juht-nööre valiku tegemisel. Suureks abiks maailmavaate väljaselgitamisel on in-ternetiavarustes paiknev Valijakom-pass, mis erinevate küsimuste abil aitab suhteliselt täpselt määrata inime-se maailmavaadet. Tahan öelda, et kõi-gil noortel on ülimalt oluline valimas käia, sest meie otsusest sõltub nii Ees-ti kui kohalike omavalitsuste areng.

Mina olen noor inimene ja kavat-sen kindlasti Tallinnas kandideerida, sest soovin oma linna elus kaasa rääki-da. Soovitan kõigil noortel mõelda kandideerimise peale, sest meie, noo-red, saame koos kodulinna või kodu-valla arengus midagi ära teha ja kaasa rääkida. Viime koos järgmiste kohalike valimiste keskmise vanuse 45 eluaas-talt 35-le! Öeldakse, et noored on Ees-ti tulevik. Teeme nüüd koos midagi, et seda tõestada!

VLadiMir sVetTallinna linna noortevolikogu esimees

Küsin enda käest tihti, millises lin-nas ma elada tahan? Kuna praegu olen tudeng, tahan elada tudengi-

sõbralikus linnas. Te ütlete mulle, et sel-leks peaksin sõitma Tartusse, kuna Tar-tu on tudengisõbralik linn, tudengipea-linn, tudengilinn jne. Aga ma olen ko-gu elu elanud Tallinnas ja lähiajal ei plaani siit ära kolida. Kas ma saan teha oma linnast tudengisõbraliku linna? Kas Tallinn võiks olla mitte ainult pea-linn, vaid ka tudengipealinn selle sõna kõige laiemas mõistes?

Enne küsimusele vastamist peaks aru saama, milleks seda vaja võiks olla. Põhjusi on palju, esimene nendest on pelgalt merkantilistlik: raha. Mida roh-kem tudengeid elab, õpib, töötab ja pi-dutseb Tallinnas, seda rohkem raha tu-leb linnaeelarvesse. Teiseks, negatiivse iibe tingimustes on just tudengid need, kes peaksid tulevikus kindlustama ela-nikkonna juurdekasvu. Mida rohkem tudengeid täna, seda rohkem perekon-di homme. Järelikult ka rohkem elanik-ke. Kolmandaks, ärgem unustagem, et ühelt poolt tulevad noorte inimeste kaudu ühiskonda uued ideed, kreatiiv-sed ja innovatsioonilised lahendused ning mida rohkem tudengeid ja üldiselt noori ühes linnas, seda dünaamilisem on see linn oma arengus. Teiselt poolt sünnivad haritlaskond ja intelligents just akadeemilisest keskkonnast, seega aita-vad tudengite paljusus ja heaolu kaasa meie linna haritlaskonna kasvule sobi-va keskkonna loomisele.

Milleks ma ajan sellist pooldema-googilist juttu? Et selgeks teha – tuden-gite heaolu on kõikide sotsiaalsete gruppide huvides ning neid tuleb käsit-leda näiteks ametiühingutest, õpilastest ja pensionäridest erinevalt just eeltoo-dud põhjustel. Ahjaa, tudengid on lisaks sellele ka meie ühiskonna tulevik. Mida teha? Variante on päris palju.• transport. Jah, seesama valus teema.

Kuid isegi nendele üliõpilastele, kes ei ole Tallinna sissekirjutatud ja makse mujale maksavad, võiks teatud garan-tiisid luua – sõidavad ju Tallinnast väl-jaspool elavad õpilased tasuta. Mille poolest siis tudengid nendest erine-vad? Sissekirjutuse osas võib kindel ol-la, et keegi ei hakka oma elukohta muutma sunniviisiliselt, lihtsalt prää-

niku pärast, vaid see on hoopis või-mude usaldamise küsimus. Samas võiksid siin olla teatud piirangud, et tasuta transport oleks kas bakalaureu-sekraadi omandavatele või nominaal-ajal õppivatele tudengitele.

• stipendiumid. Tallinna linnal on tu-hat arengusuunda ning igal suunal on olemas küsimused ja probleemid, mi-da linn saaks just teadurite ja teadus-tööde abil lahendada. Selliseid sti-pendiume on juba praegu mõne üli-kooli puhul juurutatud, kuid neid võiks olla veelgi enam. Seega võiks pealinn kehtestada stipendiumid nei-le, kes teevad uurimustöid ja väitekir-ju just linna jaoks tähtsatel teemadel. See ei oleks ainult tudengitele kasu-lik, see oleks tark investeering oma-valitsuse arengusse.

• Praktikakohad. Tallinnas on sadu töö-kohti, mis võiksid huvitada tudengeid praktika mõttes. Samas on ka palju valdkondi, kus praktikantide töö oleks vajalik ja kasulik. Eriti arvestades seda, et käsitlevate erialade valik on väga lai: raamatupidajatest ehitustöölisteni. Peaks looma lihtsa ja tõhusa praktika-vahendussüsteemi, mis tudengeid mu-nitsipaalvõimu organitesse suunaks. See mitte ainult ei tõstaks avaliku või-mu prestiiži, vaid muudaks ka linnava-litsemist tudengisõbralikumaks.

Eks neid ettepanekuid võib olla veel rohkemgi. Tähtis on aga see, et lähene-mine oleks kompleksne ja mitmekesi-ne, mis arvestaks tudengite omapära-sid ja riske. Tallinna linn peab välja töö-tama tudengipaketi, mis sisaldaks mi-tut võimalust linna tudengisõbraliku-maks muutmiseks.

Mina usun, et pealinnale langeb tu-dengiküsimustes suurem vastutus, kui teistele omavalitsustele. Ning eks linn kannab ja teostab seda ka praegu vää-rikalt, aga alati on arenemisruumi. Tal-linnast võib tulevikus saada ka tuden-gipealinn, ma olen selles kindel. Et see juhtuks, ei piisa ainult artiklite kirjuta-misest, selle nimel tuleb endal kõvasti tööd teha. Võin garanteerida, et ok-toobri lõpus valitud Tallinna linn noor-tevolikogu seda ka teeb.

Kui aga Sulle, austatud lugeja, ei pii-sanud ainult selle artikli lugemisest ja usud, et Tallinn võiks saada tudengi-pealinnaks, siis kirjuta meile aadressil noortevolikogu@tallinnlv.ee. Äkki saa-me koos midagi ära teha?

2LK ARVAMUS2LK ARVAMUS

Kas Tallinn võiks olla tudengipealinn?

Jaanika Aasa ja Vladimir Svet «NOVO! Noored ja valitsejad otsustavad» konverentsi päevajuhtidena. Foto: Eesti Noorteühenduste Liidu erakogu

VaLter ParVeM.S.W, TÜ Pärnu kolledži lektor

Ja vastupidi – iga oma arengu-teel toppama jäänud noor tä-hendab ühiskonna jaoks inim-vara olulist raiskamist. Nähtu-se üks põhjusi võib olla tõrju-

tus: noore poolt tajutud ja tihti kõrvalt-ki vaadeldav nii tahtlik kui ka teatud te-gurite toimel kujunev väljaarvamine talle olulisest sotsiaalsest keskkonnast. Et lapsest kasvaks toimetulev ja õnne-lik inimene, on vaja vähendada võima-like segajate mõju. Allpool mõned noorte võõrandumist soodustavad te-gurid.

Pere kasvukeskkonnana ei tule oma rolliga toime. Perekondade la-gunemise tendents tekitab lapses ohu-tunnet, lagunenud/lagunev pere vä-hendab tema võimalusi saada vajalik-ku hoolt ja kogeda turvatunnet. Pere-vägivalla all kannatav kodu ise on lap-se väärkohtleja ja tema tänavale tõrju-ja. Vanemate hõivatusest/stressist/os-kamatusest on tingitud laste füüsiline ja vaimne üksijäetus on enda ülearuse ja segajana tundmise allikas. Vähe lap-si peres ei paku koostöö harjutamiseks ja sotsiaalsete oskuste omandamiseks vajalikku keskkonda. Kodu ei loo väär-tuste mõõdupuud – põhjuseks vane-mate sotsiaalne/kõlbeline ebaküpsus. Vaesuses kasvades jäävad rahuldama-ta lapse esma- ja arenguvajadused, leid-mata ja arendamata tema anded, samu-ti võib kannatada tervis. Kehvalt toimiv kodu jätab lapse ilma üliolulisest pere-mudelist, positiivsetest eeskujudest. Avaliku sektori abile ei saa praegu eri-ti loota: enamikus meie 226 omavalit-susest pole lastekaitsespetsialisti.

kool kasvukeskkonnana ei tule oma rolliga toime. Rõhuasetus on pi-gem õpetamisel kui kasvatamisel ning tuleb ette «raskete» laste tõrjumist. Laiutav kasvatamatus ja karistamatuse tunne kahjustavad terve klassi töötule-musi, piisavalt diferentseerimata õpe-tamine tekitab toimetulematuid ja väl-jalangejaid. Koolikiusamine kahandab turvatunnet, soodustab keskendumis-raskusi, madalat enesehinnangut, käe-galöömist, üksindust jne. Kodude hu-vide esindajad-hoolekogud ei täida ala-ti oma rolli, on formaalsed. Õpetaja elukutse ja -koolitus ei köida mehi, kool on sooliselt kallutatud ja seetõttu ei suuda pakkuda piisavalt alternatiivi kodudest ja kõmumeediast pärit soo-rollide hägustumisele. Eesti hariduse uus imerelv – kujundav hindamine – võib positiivse kõrval anda ka negatiiv-seid tagajärgi, sh kasvatada noortes vastutamatust ning seeläbi kahandada konkurentsivõimet tööturul edukas ol-la, st loob eeldusi saada tõrjutuks.

asendushooldus ei saa hakkama. Ajakirja Sotsiaaltöö 2011. aasta viien-das numbris ilmus Pirjo Turgi sulest Praxise korraldatud uuringu «Asen-duskodudes kasvanud noorte valmis-olek iseseisvaks eluks» kokkuvõte: jä-reldusena võib hulgale neis asutustes üleskasvanud noortele ennustada tõsi-seid toimetulekuprobleeme hilisemas elus.

Ülevaadet valdkonnas toimuvast takistavad nii teenusestandardite kui ka elus hakkamasaamist käsitlevate uuringute puudumine, pidevalt on vä-hendatud maavalitsuste rolli ja suutlik-kust inimvara hoidmisel kaalukalt kaa-sa rääkida. Puudub asendushooldust korraldav institutsioon ning hooldus-pered on jäänud ilma vajaliku toetuse, järelkoolituse ja supervisioonita. Vaja-like oskusteta ellu aidatud noored täis-kasvanud võivad kogeda raskusi, mil-lele allajäämine tõenäoliselt madaldab nende enesehinnangut ja kasvatab tõr-jutust. Riik eelistab vanemliku hooleta laste elluaitamisel pigem mitu korda kallimat ja kohati oletatavasti vähem-tõhusat asutuses kasvamist perekonnas hoolitsemisele (neis asendushoolduse

liikides vastavalt umbes 1200 ja 400 last).

Meedia töötab teatud puhkudel ko-dule ja koolile vastu. Meedia ekspo-neerib ohtralt vägivalda, propageerib tarbimist ja labasust ning edendab edu- ja staarikultust. Kõmulugusid tootes seatakse ohtu laste väärtushinnangud, turvalisus ning vanemate ja lastekait-sespetsialistide töö efektiivsus. Näiteks saates «Naistevahetus» osalenud pere-de lastel võis mõnel puhul tekkida koo-lis ja muus omavanuste keskkonnas probleeme – st võidi tajuda endid mil-legi poolest teistsugustena.

Erialatekstides on käibel mõiste «riskilapsed ja -noored», pigem võiks rõhuasetus viidata nende kasvukesk-konnas peituvatele ohtudele: seega too-dud näites ja sarnastel puhkudel – ris-kipered. Eesti ajakirjanduseetika koo-deksi p 3.6 annab vanematele õiguse otsustada laste meedias eksponeerimi-

se üle, kuid ema-isa süüdivust võiks hinnata iga eetiline ajakirjanik enne se-da, kui lapse avalikkusele nähtavaks teeb.

Ühiskond ei ole lapsesõbralik. Lah-ti on rääkimata ühisvastutus laste väär-tuskasvatuses. Ülepingutatud lastekait-se üks ilmekas näide on Risto Berend-soni poolt ajalehes Postimees (01.12.2008) kirjeldatud juhtum, kus teismelist poevarast tuuseldanud möö-dakäija sai kohtunikult 15 000 krooni trahvi. Oma piire kompavates varateis-melistes süveneb karistamatuse tunne ning nii luuakse eeldused nende hilise-maks tõrjutuseks.

Ohu märk on seegi, et seaduste et-tevalmistamisel puudub prognoos nen-de võimaliku mõju kohta lastele ja pe-redele. Selle üheks tulemuseks on kas-vav kihistumine ja ebavõrdsus, mis on olulised tõrjutuse tunde tekkimisele kaasaaitajad. Nn õhukese (ehk ükskõik-se, mittesekkuva) riigi loomise nimel on alarahastatud lastekaitse, noorsoo-töö, huviharidus, avalik turvalisus, tu-giteenused peredele jpm. Ohu üks alli-kaid on «tööjaotus»: seaduste harmo-niseerijad ja rakendajad, kõmukanalid ja -reporterid, ühiskondlikud laste-kaitsjad jt ju ei vastuta lõpptulemuse ehk noore viltukasvamise eest.

Alaealiste alkoholipruukimise ta-gamaadest huvitudes küsitlesin eelmi-sel õppeaastal Pärnumaa mitme kooli õpilasi ja minu loetletud joomise põh-justest sai enim valikuid järgmine: «Konkurentsist, ebaedust, tõrjutusest, vaesusest, pereprobleemidest jms tin-gitud kestva pingeseisundi ajutiseks lõdvendamiseks, murede eest «põge-nemiseks».» Noored olevat meie tule-vik – kui nii on, siis võiksime oma tu-leviku eest pisut enam hoolt kanda ja seda mitte ainult sõnades. Kui pered tajuvad, et mitte ainult sünnitamine,

vaid ka noorte üleskasvatamine on ühiskonnale olulised, siis ehk on pe-redki suuremad. Eesti probleem nr 1 ei ole mitte madal sündimus, vaid ju-ba olemasolevatest lastest suure osa kaotamine nende endi ja ka nende va-nemate tõrjutuse tõttu ehk teisisõnu inimvara arutu raiskamine.

Iga laps, iga noor on Eesti jaoks üliväärtuslik

üle-eestiliNe Noorsootöö NädAl

5.–11. novembrini• 5.11. Elvas kohtumine luuletaja Contraga

• 6.11 Kaarma noortekeskuses paintball’i lahing isadele ja poegadele

• 8.11 Tartus seminar «Kohtumine kokku-põrkel»

• 9.11 Noorte osaluskohvikud avavad uk-sed

• 9.11 Rannu kooli poistepäev

• 9.11 Põlvamaa noortekonverents

• 10.11 Kurtna noortekeskuse perepäev

Nädala jooksul toimub palju põnevat, mil-le kohta saab infot noorsootöö nädala ka-lendrist www.entk.ee/kalender.

3LKNoorsooTöö Nädal 5.–11. NovEmbEr

2010. aastast on noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja vähendamine muutunud noortekeskuste töö oluliseks osaks. Foto: ENTK erakogu

kommeNtAAr

Heidi PaabortEesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse hankejuht

2012. aastal tegut-seb Eestis 238 noortekeskust . 2010. aastast on noorte sotsiaalse tõrjutuse enneta-mine ja vähenda-mine muutunud noortekeskuse kui ühe noorsootöö-asutuse oluliseks osaks igapäevases töös. Noortekeskused jälgivad üldisi noorsootöö põhimõtteid, milleks on noorsootöö tegemine noorte jaoks ja koos noortega, nende kaasamine ot-suste tegemisse; noorte vajadustest ja soovidest lähtuvate tingimuste loomine teadmiste ja oskuste omandamiseks; jälgimine, et noorsootöö põhineb noor-te osalusel ja vabal tahtel, ning noor-sootöö toetab noorte omaalgatust.

Praktikas avaldub see igale noore-le turvalises keskkonnas soovitud tege-vuse võimaldamises olemasolevate või-maluste piires. Kättesaadavaim on noortekeskustes avatud põhimõttel toi-miv vaba aja veetmine, kus noorsootöö-taja pideva järelevalve all on võimalik kasutada tasuta erinevaid tegevusva-

hendeid või osaleda käelises tegevuses. Noorsootöötaja peamine roll on noor-tega igapäevaprobleemide üle arutle-mine, selgitustöö, tõrjutuse märkami-ne ning kaasamine tegevusse, mille tu-lemusena muutub mujal tõrjutust taju-nud noor sageli noortekeskuse püsikü-lastajaks.

Järgmise taseme näitajaks on noor-te sageli individuaalsete soovide alusel ja noorte osalusel algatatud projektid, kus noor tajub uute kogemuste oman-damisega oma võimet muuta valitsevat olukorda. Paraneb noorte eneseusk ja valmidus algatada uusi ettevõtmisi. Pa-rimad tulemusnäitajad on noortekes-kuse juurde tekkivad aktiivgrupid, kes sageli on algatuste eestvedajateks ka edaspidises elus.

Viimastel aastatel on noortekeskus-te teenuste nimekirja lisandunud mo-biilne noorsootöö ehk MoNo, mille si-suline eesmärk on kõrvale jäänud noo-red üles leida, luua nendega kontakt, tuvastada nende vajadused ja kaasata või suunata neid individuaalsetest hu-videst lähtuvalt konkreetsetesse tege-vustesse.

Noortekeskus pakub sotsiaalselt tõrjutud noortele võimalusi eduelamu-seks ja enesehinnangu tõstmiseks, aitab teha positiivseid otsuseid ja õpe-tab oma otsuste eest vastutama.

eneLi MeresMaaTallinna Noorsootöö Keskus

Noorte töötus on olnud töö-turu üks suuremaid prob-leeme, sest noortel on ras-kem leida endale sobivat tööd ning selle saamiseks

tuleb neil näha rohkem vaeva kui täis-kasvanutel ja kogemustega töötajatel – see omakorda tähendab sotsiaalset probleemi nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale tervikuna.

Tingituna tööturule sisenemise raskustest nooruspõlves, viivad puu-dujäägid sellel eluetapil suuremate probleemideni edasises elus, rasken-dades tööturul konkurentsivõimelise-na püsimist.

Sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja selle mõju vähendamiseks on noorsoo-tööl mitteformaalse hariduse valdkon-nana kasutada suur hulk võimalusi ja meetodeid, mida teistes valdkondades on raskem või võimatu rakendada. («Noorsootööst ja noorte tööhõivest»).

Noortekeskusesse tulevad noored ise, ilma suunamata. Nende valmisolek noorsootöötajaga suhtlemiseks on sa-geli suurem kui õpetajatega, nõustaja-tega või ka oma vanematega suhtlemi-seks. Usalduse puhul on kõige suurem oht anda ebaadekvaatseid vastuseid ja sellega abivajaja eemale peletada.

Tallinna Noorsootöö Keskus (TAN) on seni korraldanud tööelu tut-vustavaid tegevusi nooremale vanuse-grupile (12–16 a) ning on siinkohal välja töötanud tegevusplaani vanema-te hõivamata noorte suunamiseks ha-ridus- või tööellu.

septembris korraldas tan noorsootöö-tajatele ettevalmistava koolituse «noor-te tööotsijate jõustamine», mille ees-märk oli:

* noorsootöötajate sotsiaalsete oskus-te parandamine läbi füüsiliste harju-tuste – «sotsiaalne tsirkus» (MTÜ Tsirkusestuudio Folie),

* noorsootöötajate teadlikkuse tõstmi-ne tööturul valitsevast olukorrast (statistikaamet),

* noorsootöötajate teadlikkuse suu-rendamine noorte mina-pildi kuju-nemisest ja noorte karjääriplaanide tegemise osas (Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus).

Koolitusel omandatud kogemused ja teadmised annavad hea võimaluse oma töösse noortekeskuses integree-

rida teadlikult neid teemasid ja lähe-nemisi, mis toetaksid noort tema ene-se ja tööelu avastamisel.

Peale noorsootöötajatele mõeldud koolituse kutsus TAN koostöös tsirku-sestuudio Foliega ellu juhtprojekti «Selge siht», mille eesmärk on hõlbus-tada ja toetada noorte üleminekut ha-ridusest või koolitusest tööturule. Programm on mõeldud noortele vanu-ses 16–26 ning selle tegevused (nõus-tamine, sh individuaalne ja grupinõus-tamine, ning sotsiaalsete oskuste pa-randamine läbi füüsiliste harjutuste – «sotsiaalne tsirkus») on omavahel seo-tud ning seeläbi tugevdavad noorte

valmisolekut või soovi suunduda töö-ellu või tagasi haridusellu.

Projekti tegevuste abil suureneb:* enesest lugupidamine ja enesevääri-

kus, kuna noored kasutavad oma aega kasulikult,

* ettevõtlikkus, iseseisvus ja juhtimis-oskus, mis kaasneb projekti ellu vii-misega,

* meeskonnatöö ja vastutuse võtmine.

«Selge siht» lõpeb novembri lõpus ning detsembri alguses teeb TAN kok-kuvõtted ja edasise plaani, kuidas pro-jektiga edasi minna.

Tallinna Noorsootöö Keskus korraldas noortele õdusaid filmiõhtuid MarVe kadastikTallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus Septembris toimus Tallinna noortekes-kuste juures kümme välikino linastust. Programm oli mitmekesine ning näha sai erineva sisuga maailmahariduslik-ke filme, noortefilme ja Tallinna Üli-kooli Balti Filmi- ja Meediakooli tuden-gite lühifilme.

Filmiõhtud leidsid aset kuues lin-naosas ning üritust külastas 194 huvi-list. Rahvarohkeimad filmivaatamised leidsid aset Haabersti ning Pääsküla noortekeskuste juures, kuid linastused toimusid veel ka Kopli, Järve, Mähe, Männiku, Lasnamäe ja Kose noorte-keskuse hoovis. Välikino lõpuüritus toimus Järve noortekeskuses ja oli mõeldud Tallinna noorsootöötajatele.

õdusAd filmiõhtud pikNiku jA kuumA teegAFilmiõhtud toimusid vabas ja õdusas õhkkonnas. Noored vedasid õue isegi diivaneid ja madratseid ning pidasid

murul piknikuid, et filmiseansside ajal end hästi tunda. Ühe filmiõhtu muu-tis eriliseks Kopli noortekeskusesse kutsutud külaline, kellega põhjalikult islamiusu teemadel vesteldi. Jaheda-teks õhtuteks olid noorsootöötajad va-runud külalistele sooje tekke ning pak-kusid kuuma teed. Neljal korral põge-

neti halva ilma tõttu siiski keskuste ruumidesse. Vihmastest ja tuulistest il-madest hoolimata toimusid aga Kopli ja Mähe noortekeskuses linastused siiski õues – üllatavalt kindlat kaitset andsid Kopli noortekeskuse hoovis kasvav kastanipuu ning Mähel varika-tus.

Välikino idee sai Järve noortekes-kuse noorsootöötaja ja ürituse eestve-daja Erko Sõrmuse sõnul alguse 2011. aastal noortekeskuse hoovis toimunud filmiõhtust, kus näidati noorte filmien-tusiastide loomingut. Toredast ja kor-daläinud õhtust kasvas välja idee kor-raldada Tallinna noortekeskuste juu-res välikino. «Et filmiõhtuid nautida, valisime toimumisajaks septembri, mil sügisõhtud on juba piisavalt pimedad ning õhutemperatuur väljakannata-tav,» kommenteeris Sõrmus ürituse toimumisaja valikut.

välikiNo jätkAb tegevust

Enne uut välikino üritust järgmisel aastal on kavas läbi viia ka mõned ül-latusseansid. Nendega kursisolemiseks külasta aeg-ajalt Järve noortekeskuse kodulehekülge www.taninfo.ee/jarve.

Välikino toimus koos toredate kü-laliste, Just Filmi, Tallinna Ülikooli Bal-ti Filmi- ja Meediakooli ning doku-mentaalfilmiklubi Doffi abiga. Tallin-na Noorsootöö Keskus tänab kõiki abi-lisi ja osavõtjaid.

4LK

Noorte ettevalmistus tööturule sisenemiseks Tallinna Noorsootöö Keskuse kogemuse näitel

NoorTEkEskusEd – hüppElaud Ellu

Infokeskus pakub noortele tasuta infoseminare MarVe kadastikTallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus Tallinna noortenädala raames kutsub Tallinna noorte infokeskus kuulama infoseminare interneti ohtudest ning Austraalias töötamise võimalustest ja ohtudest.

Osavõtt seminaridest on kõigile tasuta ning toimuvad Tallinna ja Har-jumaa noorte teabe-ja nõustamiskes-

kuse ruumides aadressil Suur-Amee-rika 35.

6. novembril kell 16–17.30 oodatakse noori alates 13.eluaas-tast seminarile «interneti ohud». Seminaril räägitakse turvalisest inter-neti kasutamisest, interneti eetikast ja õigest kehahoiakust arvutiga töötami-sel. Seminar toimub vene keeles. Koh-tade arv on piiratud, mistõttu regist-reeri end eelnevalt telefonil 641 2271 või e-posti aadressil jelena@taninfo.ee.

7. novembril algusega kell 16 on huvilistel võimalus osaleda semi-naril «austraalia – ohud ja võima-lused». Ülevaate välisriigis ohutult töötamisest annab Living for Tomor-row esindaja ning noored jagavad oma vahetuid kogemusi Austraalias tööta-misest.

Seminar annab suurepärase võima-luse saada vastused oma Austraalias töötamisega seotud küsimustele. Se-minar on eesti keeles. Kohtade arv on

piiratud, mistõttu registreeri end eel-nevalt e-posti aadressil velli@taninfo.ee või telefonidel 641 2271 või 5556 7782.

Tallinna noorte infokeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mis tege-leb info selekteerimise, kogumise, töötle-mise ja levitamisega Tallinnas ja selle lähiümbruses. Peamise sihtrühma moo-dustavad 7–26-aastased noored, lapse-vanemad ja noortega töötajad.

«Vaata ja muuda»: Doffi filmiklubiVeLLi kiViTallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus Doff on noorte dokumentaalfil-miklubi, mis käib koos üle kahe nä-dala teisipäeviti Kopli noortekes-kuses. Oodatud on kõik, kes soo-vivad silmaringi avardada ja koos põne-vate külalistega nähtu üle arutleda. Järgmised doffi linastused on:

13.11 «Tahan saada bossiks»27.11 «Wandago pere krokodillid»11.12 «Jõuluvana töötuba»

Doffi filmiklubi sai alguse 2011. aasta novembris ning tegutseb praegu Kop-li noortekeskuse ruumides (Kopli 98). Linastused toimuvad kaks korda kuus teisipäeviti algusega kell 18 ning aeg-ajalt leiavad aset eriprogrammid üle linna erinevates kohtades, kuhu on ka teiste Tallinna piirkondade elanikel lihtsam ligi pääseda.

Filmid laenutatakse MTÜ Mondo meediateegist ning filmide näitamine toimub «Vaata ja muuda» projekti raames. DFK liikumine algas Tšeh-hist, kus see kannab nime One World Film Clubs, mis on osa projektist ni-mega «One World in Schools» (Ees-tis «Vaata ja muuda»).osalemine on kõigile tasuta!Lisainfo www.taninfo.ee/dofik/kontakt: Velli kivi, e-post: velli@taninfo.ee, tel 641 2271Hakka ka Facebookis Doff Filmiklubi sõbraks!

Karjääripäev «Erialade degusteerimine» kaire karonTallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus

7. novembril on Õpetajate majas üle-linnaline karjääripäev «Erialade de-gusteerimine», mis toimub juba kol-mandat aastat järjest. Päeva eesmär-giks sel aastal on tutvustada noortele konkreetseid õppimisvõimalusi kut-se- ja kõrgkoolides, jagada infot ja an-da mõtlemisainet, milliseid vigu te-hakse kõrgkooli astumisel, välismaa-le õppima minekul ning tutvustatak-se muudki kasulikku. Karjääripäeva modereerib Märt Treier.

päevAkAvA

9.00 registreerimine9.15 sissejuhatus karjääripäeva9.20 paneeldiskussioon teemal «Kõrg- ja kutsehariduse head ja vead»9.50 kutse- ja kõrgkoolide erialade tut-vustus (sh Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – tegevusteraapia, Tallinna Majandus-kool – keskkonnajuhtimine, TTÜ – soo-jusenergeetika, Eesti Maaülikool – maastikuarhitektuur)11.30 paus11.45 esinejad (sh Swedbanki ametite tutvustus, vead välismaale õppimamine-kul ja kõrgkooliõpingute planeerimisel)13.45 karjääripäeva kokkuvõte13.50 lõunaeine osalemine on tasuta!rohkem infot leiab kodulehelt www.tulevikuredel.ee Üritust korraldab tallinna ja Harju-maa noorte teabe- ja nõustamiskes-kus. Üritus on osa tallinna noorte-nädala programmist.

Noor filmihuviline Järve noortekeskuse logoga. Foto: Tallinna Noorsootöö Keskus

Sotsiaalse tsirkuse töötuba. Foto: Tallinna Noorsootöö Keskuse erakogu

5LKsiNu võimalusEd – väliskogEmus

edVard LJuLkoENLi noortepoliitika nõunik

Haridus- ja t e a d u s -ministee-rium on alustanud

noortevaldkonna ja -poliitika arengu ka-vandamisega aastani 2020. Nüüd teh-tavad otsused mõjutavad meid kõiki ja noored on valmis neis kaasa rääkima.

19. oktoobril hommikul kogunes just sellel eesmärgil Eesti Noorteühen-duste Liidu (ENL) korraldatud «NO-VO! Noored ja valitsejad otsustavad» konverentsile kaasa rääkima pea 200 noort ja noortemeelset inimest.

Konverentsilt jäi selgelt kõlama, et nii enda kui riigi oleviku ja tuleviku ku-jundamisel on suur roll noorte endi te-gudel ja valikutel. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler kutsus noori üles kodukohas initsiatiiv haarama, luues noortevolikogusid ja neis osaledes. Ees-ti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri arvates peaks noored roh-kem iseseisvalt ja analüütiliselt mõtlema ning olema heas mõttes mässumeelsed.

Võimekust noori puudutavatel tee-madel asjalikult kaasa rääkida näitasid aga konverentsil osalenud noored juba ise konverentsi pärastlõunal toimunud töögruppides, kus käsitleti mitmeid konkreetseid teemasid alates vajaliku info noorteni viimisest kuni alaealiste õigusrikkujate ja riskinoorte abistami-seni. Töögruppides loodud ja riigile mõeldud ettepanekutest said osalejad e-hääletamise teel valida päeva lõpuks ka kõige populaarsemad.

Huvitavana tasuks esile tõsta näi-teks ideed viia sisse «mentorite» või «tõlkide» ametikohad, kes aitaks ehita-da usaldust noorte ja omavalitsuste, mi-nisteeriumide ja ühingute vahel. Mõni-kord tekib tõesti tunne, et me räägime eri keeltes. Ja mis seal salata – hoolima-ta päris pikast kogemusest avastan ka mina end aeg-ajalt (õnneks üha vähem)

olukorrast, kus tekibki tunne, nagu ta-kistaks keelebarjäär meil mõne ametni-kuga teineteist mõistmast. Selliseks tõl-giks saab aga olla suuremal või vähemal määral meist igaüks, kes seda artiklit praegu loeb – kuulates erinevaid pooli avatud meeltega, võttes initsiatiivi ühis-osa ja lahenduste leidmisel ja arendades enda diplomaadioskusi. Näiteks idee mitteformaalse hariduse võrdväärsena arvestamisest on juba jõudsalt edasi lii-kunud ja «mitteformaalsed» kogemu-sed on näiteks varasema õpi- ja tööko-gemuse (VÕTA) süsteemi kaudu täna-päeval enamasti «tõlgitavad» formaal-sesse haridusse.

Konverentsi tulemustest valmib peatselt internetist vabalt kättesaadav digikogumik ja võin öelda – otsustajad on juba konverentsi tulemuste vastu huvi näidanud. Seda mitte ainult noor-tevaldkonnas, vaid ka näiteks järgmises lõimumiskavas noortele mõeldud tege-vuste planeerimiseks. Kümnest kolm

töögruppi lubasid omavahelist suhtlust jätkata ka pärast konverentsi. Samas vaimus edasi minnes on tõesti lootust, et noorte tulevikku puudutavaid otsu-seid teevad noored koos noortega ja noorte jaoks. Tulemas on väga huvita-vad üheksa kuud, mille jooksul haridus- ja teadusministeerium veab koos part-neritega noortevaldkonna ja -poliitika kavandamist kuni 2020. aastani.

eesti NoorteüheNduste liit pANustAb NoorteNädAlA progrAmmi.neljapäev, 8. november – Eesti Noorte-ühenduste Liidu meediakonverents (www.enl.ee/organisatsioonist/meedia-konverents2012)

Reede, 9. november – osaluskohvik koh-vikus Wabadus (koostöös Tallinna noorte-volikoguga)

Lisainfo ka Facebookis: facebook.com/noortenadal

6LK NoorTE TEgEmisEd

Esimene samm Hollywoodi saab alguse Järve noortekeskuse sketšiklubis «Toida luike!»eero kiiPLiJärve noortekeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus

Sketšiklubi on noortele vanuses 13–26, kellel on huvi filmikunsti vastu. Klubi raames õpitakse ka-

sutama erinevaid kaameraid, filmi-montaažiga seotud programme ning tutvutakse mitmete võtetega, mis käi-vad filmitegemise juurde. Lisaks tava-lise kaameraga filmimisele katsetame ka teisi filmitegemise võimalusi, näi-teks pikselatsiooni.

Klubi juhendajad on pärit Eestist ja Hispaaniast. Hispaanlanna Paloma Perez Sanchez on tegutsenud pika aega erinevates multimeedia projekti-des ja töötanud Hispaanias televisioo-nis. Ta valdab erinevaid filmitöötluse programme ja tehnilisi võtteid kaame-ra kasutamisel.

Samuti juhendavad klubi Järve noortekeskuse noorsootöötajad Kris-tiina Herkül ja Erko Sõrmus, kel on pi-kaajaline töökogemus noorsootööta-jana ja kes on osalenud mitmetes noortele suunatud filmiprojektides nii Eestis kui välismaal.

Sketšiklubist huvitatuid ootame Järve noortekeskuses 7. novembril kell 16, kui moodustame 2–4-liikmelised grupid – gruppide kokkupanekul on

noortel endal sõnaõigus. Iga grupiga lepitakse kokku edasised individuaal-sed kohtumised. Klubi hakkab toimu-ma igale grupile sobival ajal.

Sketšiklubi on hea võimalus aren-dada oma multimeediaalaseid teadmi-si, pakub suurepäraseid võimalusi ene-seväljendamiseks ja -arenguks ning enese nähtavaks tegemisel. Lühifilmi-de formaat annab noortele filmitegija-tele võimaluse end mitmest küljest näidata. Ka mitmed tänapäeva noored režissöörid on avastatud läbi Youtube’i või Vimeo, kus on nähtud nende val-mistatud lühisketše.

Esimese tööna täispika filmiga alustamine võib alguses tunduda põ-nev ja prestiižikas, kuid tööprotsess on mahukam kui arvatakse ning tihti jää-vad filmid lõpetamata. Nii läheb palju suurt tööd kaduma ja tulemust ei näe keegi. Samuti pakuvad lühisketšid või-malust näidata oma arengut ja mitme-külgsust. Seega olen veendunud, et esimene samm Hollywoodi saab algu-se lühifilmidest ning Järve noortekes-kuse sketšiklubis. Tulge kohale ja ära-tage endas Tarantino!

Oma soovist klubiga liituda anna teada e-posti aadressil jarve@taninfo.ee. osalemine on tasuta. Lisainfo tel 5551 2819.

Apelsinist Kakuke ja porgandist RebaneJeLena ŠkenJoVaTallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus

Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskustes peeti sügiskoo-livaheaega retroteemalisena. Ühe

tegevusena külastasid Männiku noor-tekeskuse vabatahtlikud lasteaedasid. 3–5-aastastele tutvustati köögiviljade lõiketehnikat carving’ut, näidati, mida kõike on võimalik köögiviljadest meis-terdada, ning esitati lastele etendust muinasjutust «Kakuke».

Männiku noortekeskuse koordi-naatori Irina Keveli juhendamisel te-gid keskuse vabatahtlikud kolme päe-va jooksul etenduse jaoks puu- ja juur-viljadest tegelasi, et 25. ja 26. oktoob-ril lavastada eralasteaias Edu Valem ning Raku lasteaias vene muinasjuttu «Kakuke». Tegelane Eit meisterdati kartulist, Taat suvikõrvitsast, Kakuke apelsinist, Rebane porgandist, Jänes paprikast, Hunt ingverist, Karu kartu-list ja Maja melonist.

Kõik tegelased olid omamoodi to-redad, mistõttu lastelgi tekkisid erine-vad lemmikud. Näiteks 4-aastasele Mariale meeldis Jänes, sest ta ei söö-nud kakukest ära. Seevastu 4-aastase Dina lemmik oli Kakuke kui lapse ar-vates kõige huvitavam tegelane. Nelja-aastane Sasha aga leidis, et porgandist kaelkirjak on kõige toredam, sest tema saab ära süüa.

Etendus kestis 15 minutit, millele

järgnes lõiketehnika tutvustamise töö-tuba. Vabatahtlikud näitasid koolieeli-kutele, kuidas saab porgandist kaelkir-jakut meisterdada, õuntest ja viinamar-jadest autosid ja redisest kärbseseeni.

Töötoas meisterdatud tegelastest tuli seejärel lastel endal muinasjutt väl-

ja mõelda ning see siis teistele ette kanda. Valmis jutuke ühest lõbusast Aafrika kaelkirjakust, kes rändas möö-da maailma ringi ning siis otsustas lõp-likult Eestisse elama jääda.

«Tulge uuesti meie külla,» hüüdis üks laps meile järele.

Noored ja noortemeelsed kavandavad valdkonna tulevikku

osAlejAte poolt populAArseimAks hääletAtud ettepANekud

• Noorteinfo korrastamine, rahastuse ja töökorralduse struktureerimine ning finantseerimise järjepidevuse tagamine.

• Riiklikud õppimis- ja töötoetused puuetega inimestele ja riiklik (huviharidus)süsteem, mis aitab puuetega inimestel lüüa kaasa ühiskondlikus tegevuses.

• Tõrjutuse ja sallivuse alast pädevust tagav kohustuslik baas- ja täiendusõpe kõigile noortega tegelevatele inimestele.

• Julgustada noori oma noorteühingute kogemusi CVsse kirja panema ning koolitada noori, et nad oskaks kogemusi atraktiivselt esitleda.

• Pakkuda koolides rohkem valik- ja vabaaineid (k.a suhtlemisõpetus), et leida oma kirg.

• Suurendada koolihariduses kodanikuhariduse ja osalusdemokraatia võimaluste tutvustamist, näiteks õpilasesinduse valimiste edendamisega.

• Sisse viia «mentori», «tõlgi», «vahendaja» ametikoht/roll, kes aitab ehitada usaldust noorte ja omavalitsuste, ministeeriumide ja ühingute vahel.

• Riiklikul tasandil mitteformaalse õppe tunnustamine võrdselt formaalharidusega.

• Alaealiste õigusrikkujate ja riskinoorte abistamine läbi ennetustöö vanemate ja kooliga – tuleks luua toimivad koostöövõrgustikud.

Konverentsi panelistid (vasakult) Erki Kaikkonen, Kristjan Pomm, Ilona-Evelyn Rannala, Edgar Schlümmer. Foto: Eesti Noorteühenduste Liidu erakogu

Männiku noortekeskuse vabatahtlikud etendamas muinasjuttu «Kakuke». Foto: Tallinna Noorsootöö Keskuse erakogu

7LKNoorTENädal 7.–13. NovEmbEr

oLari oJakultuuriklubi juhatajaTallinna Ülikooli üliõpilaskond

7. novembril leiab Tallinna Ülikoolis esmakordselt aset «Tallinna Ülikooli Öö», mille eestvedajaks on Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna kultuuriklubi ning mis toimub Tallinna noortenäda-la raames. Öö raames toimuvad erine-vad kultuuri- ja spordisündmused ku-ni teemaloengute ja sotsiaalsete ekspe-rimentideni välja. Kultuurivaldkonnas leiab aset Balti Filmi-ja Meediakooli fil-miöö. Teatrit esindab Tallinna Ülikoo-li tudengite teatrigrupp Üllar, kes viib õhtu jooksul läbi workshop’i ning esi-tab ka oma näitemängu. Spordisünd-musena leiab aset Tallinna Ülikooli iga-aastane karikaturniir korvpallis.

Teemaloenguid peavad ja viivad lä-bi Jaan Lahe, Rein Veidemann, Linnar Priimägi jt. Osalejatel on võimalik loen-gutest aktiivselt osa võtta ja jutuks võe-tud teemadel ka pikemalt diskuteerida. «Tallinna Ülikooli Öö» jooksul pannak-se nägijad inimesed nägemispuudega inimeste olukorda ning koostöös Ah-haa teaduskeskuse ja Kehrwiederi koh-vikuga korraldab Tallinna Ülikooli üli-õpilaskond õhtusöögi, mis saab olema täielikus pimeduses. Õhtusööki juhen-davad Ahhaa teaduskeskuse giidid.

«Tallinna Ülikooli Öö» on mõeldud nii koolinoortele kui ka tudengitele, ke-da huvitavad Tallinna Ülikooli ning

eesti kultuuris ja sotsiaaltöös toimuvad tegevused.

Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna peamine funktsioon on olla Tallinna Ülikooli tudengite eestkosteorgan, mis esindab ja kaitseb meie ülikooli tuden-gite huve nii ülikooli, linna kui ka riigi tasandil. Aja jooksul on välja kujune-nud ja ellu kutsutud erinevad organid ja allüksused, milles tegutsevad Tallin-na Ülikooli tudengid, ning selgi üritu-sel võib nende tegemisi näha.

Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna kultuuriklubi tegeleb Tallinna Ülikooli kultuurielu arendamisega. Kultuuriklu-bi prioriteetideks on üliõpilaselu tra-ditsioonide edendamine, suurendades kaasatust ja koostööd üliõpilaste ja üli-kooli vahel. Kultuuriklubi peamisteks väärtusteks on tekitada kultuurihuvi igas Tallinnas Ülikooli tudengis.

Lisainformatsioon:aneth rosentallinna Ülikooli üliõpilaskonna kom-munikatsioonijuhtpr@esindus.eetel 5663 0395www.esindus.ee või www.facebook.com/noortenadal

Tallinn tantsib!karoLin Mäe

10. novembril vallutavad linna tantsijad. Noorte-nädal kutsub kõiki tantsuhuvilisi – breikareid, moderntantsuhuvilisi, latiinotare, show-tüdru-kuid, baleriine, hiphoppareid – ja teisi hingelt loo-mingulisi poisse ja tüdrukuid, noormehi ja neidu-sid üheks pärastlõunaks Tallinna Tantsuakadee-miasse, et levitada tantsupisikut. Et olukord liialt kontrolli alt ei väljuks, oleme kohale kutsunud Eesti ühed parimad tantsutreenerid: Jene Walker (Dance Act), Märt Agu (Tallinna Tantsuakadee-mia), Oliver Soome (BOE12-Battle of EST) ja Rammy (P.I.P.E stuudio / Tallinna Tantsuakadee-mia). Meeled hoiavad ärksad särtsakas ladina-jam, street- ja videoclip dance ja modernne eesti tants.

Päev algab kell 15 erinevate õpikodadega. Igal huvilisel on võimalus osaleda kolme erineva tant-sustiili treeningus ja sellega oma senist käekirja veidi vürtsitada. Ei ole vahet, kas oled elupõline hiphoppar või baleriin, erinevad tantsustiilid mit-mekesistavad sinu stiili ja arendavad tantsuoskust. Kui sa ei ole sa ole varem tantsuga kokku puutu-nud, siis tule kindlasti kohale, tantsulaupäevaku õpikojad on õige koht alustamiseks. Nii võid avas-tada just oma lemmikstiili ja -treeneri ja boonu-sena leiad endale hulganisti uusi lahedaid sõpru.

Tantsulaupäevaku treenerid on väga erineva taustaga, kuid neid kõiki ühendab kirg tantsu vas-tu ja soov seda teistega jagada. Märt Agu ja Oli-ver Soome on teada telesaadetest «Tantsud täh-tedega» ning «Tantsi tagumik trimmi». Märt oli viimase noorte laulu- ja tantsupeo kunstiline juht ja lavastaja ning Oliver on kolmekordne Eesti meister võistlustantsus ja Eesti breiktantsu liidu president. Rammy on osalenud mitmetes muusi-kavideotes ning astunud üles erinevate artistide, näiteks Rhianna ja Sean Kingstoni soojendusesi-nejana. Jene on töötanud erinevate maailmakuul-sate artistidega, nagu Destinys Child, Pink ja Brandy, ning osalenud mitmetes teleshow’des, kaa-sa arvatud «So You Think You Can Dance».

Päeva lõpus saab tantsuakadeemiast klubisaal, taustaks kõlavad hetke kuumimad peohitid ja ko-gu tantsupõrand on teie päralt. Esinevad Dance Acti, Tantsugeeni ja Tantsuakadeemia esindus-grupid. Samuti on kavas üllatusesinejad. Kohal on kõik noortenädala fännid ja tantsulaupäevaku tantsijad!

Oodatud on kõik noored, vanuses 12–22 ja va-rem registreerima ei pea.

Tallinna Tantsuakadeemia uksed avatakse kell 14.45. Ära sõpra koju unusta!

Lindakivi kultuurikeskus – noorte kultuurimeka

katrin siskaLindakivi kultuurikeskuse direktor

Lindakivi on hea hüppelaud loo-metegevusse, sest siin on igas vanuses ja eri rahvusest noortel

võimalik harrastada kõike alates kunstist ja lõpetades kaasaegse lau-lu ja tantsuga. Lisaks meeldib laste-le õppida tsirkusestuudios jõu- ja ilunumbreid, vanemad õpilased on aga tõestanud end amatöörfilmi-stuudios operaatoriks, režissööriks või saatejuhiks harides – mitmed vi-listlased leidnud edukalt tööd Ing-lismaal, Saksamaal ning teistes välis-riikides.

Olen ka ise väiksena peaaegu kõiki olemasolevaid spordialasid ja harrastusringe proovinud, saanud juba pisikesena hea esinemiskoge-muse, ületanud lavahirmu ning sõl-minud palju põnevaid tutvusi, reisi-nud mööda Eestimaad ja ka väljas-pool Eestit. Aktiivne vaba aja sisus-tamine hoiab lapse vaimu erksana ja arendab tohutult.

Magus uudis on ka filmisõprade-le – septembris alustas meil tööd uusimate Vene, Euroopa ja USA fil-midega kino (hea tehnika ja muga-vate istmetega Lindakivi kontserdi-saalis), mille piletihinnad soodsad ning seansid näiteks novembris pea-aegu iga päev eri aegadel. Nautida saab nii romantilisi draamasid, tem-pokaid action-põnevikke, verdtarre-tavaid õudukaid kui ka lõbusaid ko-möödiaid. Tulge vaadake järele!

Lisainfo kino, harrastusringide ja ajakava kohta kultuurikeskuse kodu-lehel www.lindakivi.ee või infotele-fonil 632 1062.

liNdAkivi filmiprogrAmm

Lindakivi kultuurikeskuse filmi-programm noortenädala raames

• 7.11 kell 17 «Luba mind sisse» (USA, Suurbritannia) 2010. a õu-dus-, thriller-film on inglise kee-les, eesti- ja venekeelsete subtiitri-tega

• 7.11 kell 19 «Karje 4» (USA) 2011. a õudus-, thriller-, detektiivfilm on inglise keeles, eesti- ja venekeel-sete subtiitritega

• 8.11 kell 18 Noorteõhtu kohvikus. «Ida kultuuride õhtu Mahabbat». Pilet 2 eurot.

• 11.11 kell 12 Isadepäeva kontsert «Lasna Battle». Tasuta

• 11.11 kell 14 «Ivan Tsarevitš ja hall hunt» (Venemaa) 2011. a animat-sioon, komöödiafilm on vene keel-de dubleeritud, eestikeelsete sub-tiitritega

• 12.11 kell 19 «Tappev vaheaeg» (Kanada) 2010. a komöödia-, õu-dusfilm on inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega

Koorti 22, tel 632 1062, www.lindakivi.ee

1. ÖÖLOENGUD – ruum M-2132. BFM FILMIÖÖ – N-113 3. ÕHTUSÖÖK PIMEDUSES – Mare maja 1. korruse Kehrwiederi kohvik, koostöös Ahhaa Teaduskeskusega ja Kehrwiederi kohvikuga saavad 50 inimest kogeda pimeda inimese maailma. Kohapeal juhendavad Ahhaa Tead-uskeskuse giidid. Eelregistreerimine klubi@esindus.ee4. TUDENGITEATER ÜLLAR WORKSHOP – N-1095. TLÜ KARIKATURNIIRI KORVPALL – pallimängude saalis

TOIMUMISAEG:19:00–23:00

LISAINFO: www.esindus.ee/tluooFacebook

ÜRITUST TOETAB: TSNA

KÕIK ÜRITUSED ON TASUTA!

Noortenädala esimesel päeval toimub «Tallinna Ülikooli Öö»

8LK

NoorTENädal 7.–13. NovEmbEr

väljAANdjA: tAlliNNA spordi- jA NoorsooAmetPeatoimetaja Robert Langrobert.lang@tallinnlv.ee

täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

kolmApäev, 7. NovemberliNNAosAvAlitsuste ümArlAuAd

* kristiine LoV kell 14 (tulika 33b)* kesklinna valitsus kell 14 (Hopneri

maja, raekoja plats 18)* Lasnamäe LoV kell 14 (Pallasti 54)* Mustamäe LoV kell 14 (tammsaare tee

135)* Pirita LoV kell 14 (Merivälja tee 24)* Põhja-tallinna valitsus kell 14 (niine 2)* nõmme LoV kell 15 (Pääsküla noorte-

keskus, rännaku pst 1)* Haabersti LoV kell 14 (Haabersti vaba

aja keskus, Ehitajate tee 109a/2, III korrus, väike saal)

• Tallinna Ülikooli ÖÖ • Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi semi-

nar «turvaliselt koju» tallinna nõmme põhikoolis

• Karjääripäev «Erialade degusteerimi-ne» Õpetajate majas (www.tulevikure-del.ee)

• Seminar «Lapse õigused meedias», Vene 5 (Lastekaitse Liit ja tallinna sot-siaal- ja tervishoiuamet)

NeljApäev, 8. November• Seminar «Loomad linnas» keskkonna-

ametis• Seminar «Avatud kaartidega» linna-

planeerimisametis• CREATIVITY WORKOUT: loov koosole-

kute juhtimine! tallinna spordi- ja noor-sooameti toetatav koolitus noorteühen-dustele ja teistele vabaühendustele

• BMX PlayGround Jam Pääsküla noorte-keskuses (rännaku pst 1)

• Eesti Noorteühenduste Liidu meedia-konverents 2012 (www.enl.ee/organi-satsioonist/meediakonverents2012)

• Tegusate Eesti Noorte I minisessioon tallinna Ülikoolis

• Pliiats Kätte õpituba «Objekt FUTURA» (lisainfo Facebookist)

• Pliiats Kätte ehete meisterdamise õpi-tuba (lisainfo Facebookist)

• Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi semi-nar «turvaliselt koju» Lasnamäe güm-naasiumis

reede, 9. November• Osaluskohvik 2012 kohvikus Wabadus• Noortebänd 2012 poolfinaal klubis

Casablanca (www.noorteband.ee)

lAupäev, 10. November• «Sinu võimalused: väliskogemus»

haridus- ja karjäärikonverents nokia kontserdimajas

• Rahvusvahelise Kriminaalkohtu simu-latsioon – 1. päev kella 12–15 okupat-sioonide muuseumis

• Noortebänd 2012 poolfinaal klubis Casablanca (www.noorteband.ee)

• Tantsulaupäevak Tallinna Tantsu­akadeemias

• Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi semi-nar «turvaliselt koju» tallinna kanuti-aia noortemajas

pühApäev, 11. November• Rahvusvahelise Kriminaalkohtu simu-

latsioon – 2. päev kella 12–15 okupat-sioonide muuseumis

esmAspäev, 12. November• Osalussimulatsioonid Tallinna koolides• Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi semi-

nar «turvaliselt koju» Mustamäe laste loomingu majas

teisipäev, 13. November• Väitlus «Noortevolikogu vs volikogu»

tallinna linnavolikogus• Pliiats Kätte lambivarju valmistamise

õpituba (lisainfo Facebookist)• Pliiats Kätte õpituba «Kehamuster ehk

tattoo» (lisainfo Facebookist)• Muutuste labor noorsootöötajatele

(Klubi Shahmatt, Pikk 39, II korrus)

Õudne – mida need noored jälle teevad?

tallinna linn otsib suuri teGusid suunatud noortele või noori, kes on teinud suuri teGusid linna jaoks.

OOtame sinu vihjeid!täHtaeG 12. noVeMber

LisainFo:www.tallinn.ee/suuredteodtelefon: 640 4647

Haabersti Linnaosa VaLitsus

kristiine Linnaosa VaLitsus

PÕHJa-taLLinna Linnaosa VaLitsus

Pirita Linnaosa VaLitsusMustaMäe Linnaosa VaLitsus

Lisainfo: www.facebook.com/noortenadal