Pihel Pentvabatahtlik, MTÜ Pererahvas

Kevadine koolivaheaeg on kõigest kiviviske kaugusel ja kindlasti mõlgub paljudel noortel peas kü-

simus: mida sellega peale hakata. Küll soovitatakse minna kinno, küll vana-vanemate juurde. Tallinna kesklinnas Süda tänaval tegutsev MTÜ Pererah-vas kutsub aga koolinoori vaheajaks enda juurde meisterdama, nuputama ja silmaringi avardama.

Vaba aja sisustamine on suhteliselt kulukas tegevus, mistõttu paljud noo-red veedavad oma vaheaja kas teleka või arvuti ees. Filmide vaatamine ja virtuaalmängude mängimine ei aren-da aga laste loovust. Arendav ja sisu-kas vaba aja veetmise võimalus, meis-terdamine ja loomine, taaskasutuse edendamine, jätkusuutlike tarbimis-harjumuste kujundamine – need on märksõnad, mis iseloomustavad Pere-rahvast. Just neid märksõnu järgides sisustatakse Süda tänaval koolinoorte kevadvaheaeg.

Viiel järjestikusel päeval, 19.–23. märtsini, avab Pererahvas oma uksed kell 12. Esmaspäev sisustatakse laua-

mänge meisterdades ja seejärel neid mängides. Lauamängud on mõnus viis ka üksteisega tutvumiseks. Teisipäeval minnakse linnaloodusesse, kogutakse meisterdamiseks vahendeid õuest ja seejärel meisterdatakse leitud asjadest midagi põnevat. Nädala selgroog mur-takse vanarahvatarkusi ja toimetusi tundma õppides. Pererahva kangastel-gedel kootakse ühiselt üks tore vaip. Neljapäev pakub tegevust kõikidele ehtesõpradele, sest plaanis on meister-dada suures koguses ehteid. Mõnusa-le vaheajanädalale paneb punkti ree-de, mil Süda tänaval tehakse vanast paberist midagi uut, huvitavat ja põ-nevat.

Lisaks meisterdamisele pakub Pe-rerahvas noortele ka kokakooli. Õpe-tatakse tegema koduseid toite ja rää-gitakse tervislikust toitumisest.

Selline tore ja mitmekülgne vaba aja veetmise võimalus on kooliealiste-le TASUTA, kuid kuna Pererahva ruu-mid on väiksed ja mahutavaid vaid kä-putäie noori, on osalejate arv piiratud. Registreerida saab kas e-postitsi pere-rahvas@gmail.com või telefonitsi 5806 3742. Esimesed kiiremad on ju-ba registreerunud – tee seda sinagi!

Noortebuss viib teadmised ja tegevused noorteni

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

16. märts 2012

loe lk 3

Noorteühendused saavad esitada taotlusi aastatoetuse saamiseksKuni 31. märtsini saavad kõik Tallinna haldusterritooriumil tegutsevad noor-teühendused esitada Tallinna spordi- ja noorsooametile taotlusi aastatoetu-se saamiseks.

Noorteühenduste aastatoetust eraldatakse 2004. aastast ja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute tegevusele nende ma-jandamiskulude osalise katmise kau-du.

31. märtsini saavad noorteühingud spordi- ja noorsooametile esitada taot-lusi, millele tuleb lisada järgnevad do-kumendid: taotleja põhikirja koopia, liikmete nimekiri, taotleja kasutuses oleva bürooruumi üürilepingu või muu bürooruumi omandi- või kasutamis-õigust tõendava dokumendi koopia, eelmise aasta tegevus- ja finantsaruan-ne ning taotleja jooksva ja järgmise aas-ta tegevuskava.

Taotluse vorm ja muu info on kät-tesaadav Tallinna linna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/est/Noorteuhingute-toetus.

InformatsIoon:Marko Ooltallinna spordi- ja noorsooamet Marko.Ool@tallinnlv.ee 640 4647

Kellameister kellasid valvamas, muidu aeg lendab ära. Foto: MTÜ Pererahvas erakogu

Loovalt ja loominguliselt Pererahvaga läbi koolivaheaja

teadmIste kontroll

Mis on noorsootöö?loe lk 6

noored arvavad

Noortetöö kirikus?Marii Reimannloe lk 7

tule ja osale

Saksa nädalloe lk 8

arvamus

Eesti haridussüsteem toodab töötuidAndres Arrakloe lk 2

noorte-keskused – hüppelaud ellu

DOFF – maailm filmikatlasVelli Kiviloe lk 4

uurIng

Kas Eesti noortel on piisavalt võimalusi enese-leidmiseks? Katrin Pihorloe lk 5

Eesti haridussüsteem toodab töötuidEttevõtluse ja tööturu kontaktmess «Tallinn töötab 2011».

Andres ArrAk

Noorte tööpuuduse määr on kõrgem kui mittenoorte oma olnud kõikides riikides ja igal ajal. Probleem on aga selles, et praegu on Eesti

noorte tööpuudus üks kõrgemaid Euroopas. Ja see ei saa olla juhus. «Rekordi omanikud» on praeguse seisu-ga võla- ja muus kriisis vaevlevad Vahe-mere maad. Alla 25-aastaste tööpuudu-se määr oli 2012. aasta alguses Hispaa-nias 49,9%, Kreekas 48,1%, Portugalis 35,1% ja Itaalias 31,1%.

See ei ole küll selle artikli teema, ent tooksin siia juurde andmed alla 35-aastastest meestest, kes ikka veel elavad vanemate juures. 2008. aastal oli see protsent Kreekas 55, Itaalias ja Por-tugalis 48, Hispaanias 41 ja (ilmselt Eestiga sarnanevas) Soomes kaheksa. Olen üha rohkem veendunud, et prae-gu maailmas toimuv ei ole mitte fi-nants- ega majanduskriis, vaid eelkõi-ge väärtuste kriis. Ja väärtused on seo-tud peremudeliga. Aga see selleks.

Eesti noorte meeste töötuse määr on masu ajal oluliselt kasvanud. Eagru-pis 15–24 on töötus kasvanud kahe-kordseks: 2007. aastal 12% ja 2011. aas-tal 24%. Ka Eesti noorte naiste tööpuu-dus on oluliselt kasvanud, koguni kol-mekordistunud: buumiaegselt tasemelt 7% tasemeni 21%. Võrreldes näiteks sakslastega (noored alla 25 eluaasta 7,8%) on meie näitaja mitu korda kõr-gem. Ja sellel peavad olema oma põh-jused. Midagi peab olema vussis. Ja se-da kogu süsteemis, alates perekonnast ja lasteaiast kuni kõrgkoolini välja. Mi-dagi peab olema valesti noorte ja nen-de vanemate enese- ja väärtushinnan-gutes, viimased aga tekivad väga vara-kult, suuresti juba enne kooli. Midagi peab olema valesti klassiruumis, õppe-kavas, seadustes ja tööandjate peas.

Klassiruumis õpetatakse targaks, aga mitte hakkamasaamist, kujundatakse väärtushinnanguid, mis sageli ei toida ega vii elus edasi. Enamasti jäetakse üldse õpetamata, kust raha tuleb ja mil-lised on tuleviku erialad või majandus-harud. Rääkimata sellest, et ettevõtlu-saine muutub kohustuslikuks valik-aineks alles järgmisest sügisest. Õpikut selleks juba kirjutatakse, aga õpetajate koolitus pole veel alanud.

Jättes peres ja lasteaias toimuva vaatluse alt välja (lihtsalt ei mahu sel-lesse artiklisse), püüan anda vihjeid, mis minu arvates on valesti meie põ-hi-, kesk- ja kõrgkoolis. Eelnevalt aga on oluline mõista, mille eest peaks noorele tööturule sisenejale üldse pal-ka makstama, millest sõltub tema hind tööturul. Kusjuures on üldteada, et noorte enesehinnang ja ootused ena-masti ei vasta tegelikkusele. Üldine sei-sukoht on, et tööturul maksavad kolm asja: teadmised, oskused ja kogemus. Vahemärkus: olen saanud noortelt veel kaks vihjet – lisaks peab olema ilus ja tutvused olevat väga olulised.

1. Teadmistega on tänapäeva noo-rel kõik OK, noored teavad pal-

ju, võiks isegi öelda, et liiga palju. Sel lihtsal põhjusel, et nad ongi kogu oma teadliku elu internetis üles kasvanud. Küll aga ei oska noor neid teadmisi süs-tematiseerida, üldistada ja analüüsida, eristada olulist ebaolulisest. Vähemalt ei osanud see Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumi õpilane, kes suhtluspor-taalides «hispaanlannasse» armus ja kelle vanemad varsti voodist leidsid, kuuliauk peas.

2. Lisaks teadmistele – võiks ise-gi öelda, et enne seda – mak-

savad tööturul oskused. Ja nendega on kehvasti. Praegune abiturient, üldhari-duskooli lõpetaja teab küll väga palju, aga ei oska suurt midagi peale muna keetmise ja toa koristamise. Ja selles pole süüdi niivõrd mitte noored ise, kuivõrd nende vanemad. Küsimus on hariduslikes valikutes pärast põhikoo-li. Ei ole suur saladus, et enamik tubli-sid noori läheb edasi gümnaasiumi, vä-hem tublid ameti- ehk kutsekooli. Ees-tis on see näitaja 75% : 25% üldgüm-naasiumi kasuks. Euroopa keskmine on 40% : 60%, aga näiteks Šveitsis, Tšehhis ja Austrias koguni 20% : 80% kutseõp-pe kasuks. Euroopas prevaleerib seisu-koht, et mingi amet tuleb võimalikult

kiiresti omandada, siis on leib laual. Kui edaspidi selgub, et pea võtab, võib doktorantuurini edasi nihkuda. Eesti (lastevanemate) seisukoht on võimali-kult kaua pikendada lapsepõlve ja õp-pida (ükskõik mida), peaasi et ei peaks tööle minema. Tulemuseks on ennast-täis bakalaureus, kes on 22-23 aastat vana, teab väga palju, on omast arust miljonit väärt, aga endiselt mitte mida-gi ei oska. Erialaained tulevad magist-rantuuris, aga enamik ju sinna mitte kunagi ei satu.

3. Teadmistele ja oskustele lisan-dub kindlasti kogemus. Ja selle-

ga on noorte puhul lood kehvad – kust peaks noorel see kogemus tekkima. Siin saan jälle visata kivi nii lapsevane-mate kui eelkõige haridusministeeriu-mi kapsaaeda. Kodune töökasvatus on omaette probleem. Kust peaks sellel urbaniseerunud linnanoorel, kes elab korrusmaja 6. korrusel, see töökoge-mus tekkima? Ent eriti kuritahtlik on valimiseelsete lubaduste kammitsais oleva IRLi ja haridusministri seisukoht, et tasuta õppida sooviv noor ei tohi õpingute kõrvalt töötada. Maailma-panga 2006. aasta uuringu andmetel töötas (loomulikult osalise tööajaga) 70% 15–24-aastastest noortest, Taanis ligi 60%. Ameerikas on see näitaja kindlasti vähemalt sama kõrge. Euroo-pa Liidu keskmine on 26%. Ma tahaks väga loota, et Ameerikas, Hollandis ja Taanis ei käi ülikoolis vaid rumalad. Miks meie hariduspoliitikud tahavad aga, et kõrgkooli lõpetanu oleks selline valgetes kinnastes ja roosades sussides eluvõõras ja -jõuetu Facebooki-tegela-ne?

4. Lisaprobleem on matemaatika. Ei ole suur saladus, et keskmine

kooliõpilane (ja ammu enne gümnaa-siumi) hakkab siksakki metsa poole jooksma, kui ta kuuleb sõna «matemaa-

tika». Ja kuna vanemad on käskinud kindlasti ülikooli sisse saada, ongi laste populaarsemateks erialavalikuteks ug-ri-mugri keeleteadus, semiootika, his-paania keel, avalikud suhted, avalik hal-dus jne. Homsed erialad, kus hakkab väga palju raha olema, koonduvad aga, soovime seda või mitte, ümber märk-sõna «matemaatika». Ja asi peab olema vääras metoodikas. Kindlasti ei tohi tunde juurde panna. Võib-olla tuleks vähemaks võtta. Siinust ja koosinust ei lähe 98% lõpetajatest mitte kunagi elus vaja, küll aga ristkorrutist, protsendi ar-vutust ja liitintressi. Meie koolis õpeta-takse küll matemaatikat, aga mitte se-da, miks matemaatika oluline on. Õpe-tatakse keemiat ja füüsikat, aga mitte seda, miks need olulised on.

5. Probleeme on veel. Üks oluli-semaid on majandus- ja ette-

võtlusõpetus. Hoolimata Junior Achie-vementi ja kunagi OÜ ERIC ümber koondunute ühistest jõupingutustest õnnestub tänapäeva noorel gümnaa-sium nii ära lõpetada, talle ei ole mitte keegi süsteemselt rääkinud, kus raha tuleb ja mille eest tööturul palka maks-takse. Ülikoolides pole asi palju parem. Kaks aastat tagasi tehtud riigi kõrgkoo-lide õppekavade uuring tõestas, et 60% õppekavadest ei sisalda ühtegi kursust, mis räägiks, kust raha ikkagi tuleb. Ma-jandus- ja ettevõtlusõpe on küll sügi-sest (viimaks ometi) kohustusliku valik ainena kooli õppekavas, aga raha vastavate õpikute ja õpetajate koolitu-se jaoks ei ole eraldatud. Isegi Ettevõt-luse Arendamise Sihtasutus loobus et-tevõtlusõpiku (sic!) toetamisest. Eesti ettevõtjad on küll nõus sponsoreerima ja lennutama ümber maailma paljusid sportlasi, laulukoore ja tantsuansamb-leid, ent ettevõtlikkuse edendamiseks Eestis neil raha ei jätku. Ettevõtlusõpi-kut praegu küll Eesti Ettevõtluskõrg-

kooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehni-kaülikooli majandusteaduskonna vaba-tahtliku koostööna tehakse ja suveks saab see ka valmis. Ent õpik ilma õpe-tajateta ei toimi.

6. Tahaks veel lühidalt peatuda kahel probleemil. Läänes ei ole

juba ammu enam «mall» tormata güm-naasiumist ummisjalu (suvalisse) kõrg-kooli. Vastupidi. Üha enam lapsevane-maid ja nende võsukesi on seisukohal, et vahepeal tuleb aeg n-ö maha võtta, reisida ja töökogemust omandada, na-tuke raha kõrvale panna ja eelkõige ise-ennast tundma õppida. Siis saab ka tehtud eriala- ja koolivalik põhjenda-tum. Tõsiasi on, et meie netistunud Facebooki-noorel on küll seitsesada «sõpra» ja arenenud pöidlalihased. Ent mida ei ole, on oskus teha õigeid vali-kuid. Õigemini, valikute arv on kasva-nud kiiremini, kui oskus nende vahel valida.

7. Ja viimaseks – lugemusest. Ke-vadised lõpukirjandi teemad

kajastavad nii noorte peas kui haridus-ametnike kabinettides toimuvat kõige paremini. Kuna noored raamatuid ei loe ning õpetaja ja ministeerium tea-vad seda, on ilukirjanduslikud kirjan-diteemad asendunud sisutühja sõna-mulinat välja kannatavate esseede tee-madega. Ja probleemi olemust ei muu-da kirjandi asendamine keeletestiga. Nii nagu internetist varastatakse muu-sikat ja filme, nii varastatakse sealt ka raamatute lühikesi sisukokkuvõtteid, referaate, bakalaureuse- ja magistri-töid. Viimasest probleemist kirjutas il-mekalt 6. märtsi Postimehes TÜ rektor Alar Karis.

Kui raamatud lugemata, jääb välja arenemata nii sõnavara kui mõtlemis-võime kõige laiemalt. Selline kergema vastupanu teed minek taastoodab Ees-ti konkurentsivõimetust ja teadmiste-põhisest majandusest võime suu puh-taks pühkida. Miks see nii on toimu-nud ja kelle huvides see on, on arusaa-matu. Tagajärg on igatahes see, et 60% Tartu Ülikooli esimese kursuse tuden-gitest on kirjaoskamatud. Nad tunne-vad tähti, aga nad ei saa aru. Funktsio-naalne kirjaoskus puudub.

Lõpetuseks. Õpetajate streik on tä-naseks möödas. Minu kindel veendu-mus on, et lisaks õpetajate palgale on meie haridussüsteemis veel väga oluli-si probleeme.

2LK ARVAMUS

tÖÖtuse mÄÄr

2007 2008 2009 2010 2011

Mehed 15–24 a 12,1 12,6 31,7 35,2 23,7

25–49 a 4,1 4,3 15,7 17,7 11,5

naised 15–24 a 7,1 11,3 22 30 20,7

25–49 a 4,5 5,2 10,1 12,9 12,1

kristi kruusEesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ESF programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» noorsootöö spetsialist

Juba mõnda aega tagasi tekkis Eesti noorsootöötajatel mõte, et lisaks olemasolevatele noor-tekeskustele oleks Eestisse va-ja ka mobiilset noortekeskust,

mis saaks viia noortele suunatud info ja vaba aja sisustamiseks mõeldud arenda-vad tegevused sinna, kus on noored, aga puudub noorte- või huvikeskus.

Idee idanes, kasvas ja küpses. Nüüdseks on koostöös kümne omava-litsusega välja töötatud mobiilse noor-sootöö bussi ehk lühidalt noortebussi äriplaani kavand ja tegevusplaan. Li-saks said oma mõtteid väljendada Ees-ti mobiilsed noorsootöötajad, aga ka teised noortekeskuste esindajad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse üld-kogul.

noortebuss kuI tÖÖrIIst

Noortebuss peaks tulevikus olema üks mobiilse noorsootöö teostamise töö-riistu Eestis. Eesmärk ei ole tekitada noortele istumise kohta, kus varbaid soojendada, vaid kasutada bussi jõud-maks noorteinfoga nende noorteni, kel-leni see muidu võib-olla ei jõuaks. Sa-ma oluline eesmärk on oluliselt tugev-dada võrgustikutööd kõikide vahel, kes noortega tegelevad või kuidagi selle valdkonnaga seotud on – kohalike omavalitsuste noorsootöö spetsialistid, sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, noorsoopolitsei, mittetulundusühin-gud, noorteühendused ja teised organi-satsioonid. Noortebuss peaks need spetsialistid ja noored omavahel kokku tooma, neid vajadusel omavahel tutvus-tama, tugevdades nii usaldust ametni-ke ja noorte vahel ning kinnitama noor-tele, et nende arvamus ja heaolu on olu-line nii kohalikul kui riiklikul tasemel.

mobIIlse noorsootÖÖ suunad

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on koolitanud 72 mobiilset noorsoo-töötajat. Selle aasta sügisel lisandub neile veel 20. Nad kõik on läbinud 68-tunnise koolituse, mis hõlmab vald-kondi, mida tänaval töötades vaja lä-heb, sest just tänav on see koht, kus mobiilsed noorsootöötajad valdavalt tegutsevad. Noorsootöötajate teadmis-tepagas täieneb seaduste tundmise, enesekaitse, psühholoogia ja teiste olu-liste pädevustega. Noorsootöö areneb laiemas suunas, kus me enam lihtsalt ei oota, et noored tuleksid noortekes-kusesse ja veedaksid seal oma vaba aja, vaid pöörame ka olulist tähelepanu sel-lele, et minna ise sinna, kus noored on (sest kui nad seal on, siis neile seal ilm-selt meeldib) ja edastada seal neile olu-line noorteinfo. Mobiilne noorsootöö (mono) võtab kaasa kõik noorsootöö pakutavad vahendid ja võimalused ning kasutab neid seal, kus noored on: tänavad, kaubanduskeskused, pargid, raudteejaamad.

Praegu töötavad mono-töötajad neljal suunal: • tänavatöö, kus noortega suheldakse

tänavail,• internetitöö, kus suhtlemine, nõu

andmine ja vajadusel abi otsimine konkreetsetele olukordadele käivad sotsiaalmeedia ja noorteportaalide kaudu,

• töö noorte kogunemiskohtades, kus võetakse kaasa erinevad vahendid ja mängud ning minnakse noorsootöö tegevusi pakkuma sinna, kuhu noo-red armastavad koguneda (pargid, kaubanduskeskused),

• töö teises piirkonnas, mis tähendab seda, et teenust pakutakse seal, kus noortekeskust pole. Seda võib teha nii vabas õhus kui kasutades selleks mõ-ne kultuurimaja või kooli ruume.

Tulevikus saab nende suundade arendamisel üheks lisatööriistaks noor-tebuss. Toetus mobiilseks noorsoo-

tööks tuleb haridus- ja teadusministee-riumi noorteosakonna algatatud ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» raames ning on väga oluline, et toetus jätkuks ka pä-rast programmiperioodi lõppu.

ratastel noortekohvIk lIIgub helsIngIs

Selleks et mitte uuesti hakata jalgratast leiutama, käis Eesti ANK Helsingis tut-vumas organisatsiooniga Aseman Lap-set ry, kellel mobiilse noorsootöö vallas kogemusi ligemale 20 aastat. Praegu on neil käimas kolmeaastane projekt «Walkers», mille üheks osaks on ka Walkers-Hubu-buss. Tegemist on ra-tastel noortekohvikuga, mis liigub eri-nevates Helsingi piirkondades, aidates välja selgitada nende piirkondade noor-te olukorda, vajadusel suunates omava-litsuse ja kogukonna tähelepanu valu-punktidele, ja aidates neil olukorda pa-rendada või probleeme lahendada. «Walkersi» projekti kõige suurem ees-märk ongi võrgustike tugevdamine ning noorte ja noorsootöötajate (nen-de hulgas ka sotsiaal- ja lastekaitsetöö-tajate) omavahel kokku toomine. On väga oluline, et kui buss kolme kuu möödudes uude piirkonda suundub, on kohapeal tekkinud tugev võrgustik, mil-le üks osa on noored, kes teavad, kuhu vajadusel murede või rõõmudega pöör-duda, ja mõistavad, et spetsialistid ei ole nende vaenlased, vaid sõbrad.

Walkers-buss külastab ühte piir-

konda kolme kuu jooksul, mõned kor-rad nädalas. Bussi on oodatud alla 18-aastased noored ja uksel kehtib ma-dala lävepaku põhimõte: kõik on ooda-tud, olenemata soost, nahavärvist, al-koholijoobest või kriminaalsest taus-tast. Noored ei pea avaldama oma ni-me, mis muudab õhkkonna turvaliseks ja vabaks. Bussis on noortel võimalus osta soodsa hinnaga karastusjooke ja snäkke, kasutada internetiühendusega arvuteid, osaleda interaktiivsetes enne-tusmängudes ja mis kõige olulisem – tajuda turvaliste täiskasvanute kohal-olekut, kelle poole võib igasuguste pöö-raste ideede või meeletute muredega pöörduda.

Walkers-buss saab toimida vaid tä-nu paljudele vabatahtlikele – kui ühte-gi vabatahtlikku appi ei tule, siis buss uksi ei ava. Vabatahtlikud läbivad teo-reetilis-praktilise koolituse ning saavad edaspidi end interneti teel tööle regist-reerida. Kogemus on näidanud, et noortel tekib vabatahtlikega kiiresti hea kontakt ja usalduslik suhe, sest need inimesed on tulnud nende juurde va-bast tahtest ja oma vabast ajast ning see tähendab noorte jaoks palju.

veel hÄId mõtteId soome nÄItel

«Walkersi» programmis on buss vaid üks suund kogu tegevusest. Sellele li-sandub tänavatöö, mis tähendab täna-vatel ja kaubanduskeskustes jalutamist, noorte hulgas olemist ja vajadusel sek-kumist (walk = jalutama = walkers),

sinna kuulub ka nn safety walk (turva-kõnd, ohutu jalutamine), kus noortele antakse kaamerad, et nad saaksid pil-distada kohti, mis nende jaoks tundu-vad väga ohtlikud või ka väga turvali-sed. Nii kaardistatakse piirkond, kor-raldatakse seal tehtud fotodest näitus ning edastatakse noortelt saadud info ka politseile ja uuritakse, kas ka nemad on neis paigus ohtu täheldanud ja mi-da näitab statistika. Kolmandana tasub nimetada tänavalepitust (street media-tion), mille eesmärk on aidata noortel õigusrikkujatel oma süüd mõista ning püüda neid kahju kannatajatega lepita-da nii, et süüasi ei peaks kohtusse jõud-ma. Lepitamisse on kaasatud politsei ja sotsiaalosakond ning selle eesmärk on lisaks lahendamisele ja lepitamisele õpetada noort vastutama ja mõistma, et igal teol on tagajärg ning halb taga-järg tuleb igal juhul likvideerida ja teh-tud kahju heastada. Eelnimetatud suundadele lisanduvad veel ennetavad interaktiivsed mängud, mis on suuna-tud alkoholi, tubaka ja uimastite tarbi-mise ennetamisele, SMS-teenus, kus noortel on võimalus saada infot bussi liikumise kohta ning avaldada arva-must erinevate teemade kohta. Selleks peab noor saatma sõnumi ja tema number salvestatakse süsteemi. Noor ise jääb seejuures anonüümseks, kuid tema telefonile saadetakse edaspidi ko-gu info, mis puudutab Walkers-bussi liikumisgraafikuid, korraldatavaid sündmusi, aga ka erinevaid küsimusi, millele noored siis vastata saavad.

Walkers-buss lIIkus ka eestIs

Veebruari viimastel päevadel võis Wal-kers-Hubu-bussi näha ringi liikumas ka Eesti teedel. Nimelt tulid Aseman Lapset ry ja EHYT ry (uimastiennetu-sele suunatud organisatsioon, kes sa-muti «Walkersi» programmis kaasa lööb) Eestisse vastuvisiidile. Kolme päeva jooksul kohtusid nad Eesti mo-biilsete noorsootöötajatega, külastasid nelja noortekeskust (Saue, Lasnamäe, Põltsamaa, Järve), tutvustasid oma or-ganisatsiooni ja selle tegevussuundi erinevatele fondidele ja asjast huvita-tuile, nende hulgas Tallinna Pedagoo-gilise Seminari õppejõududele ja tu-dengitele.

Panime soomlaste bussis Eestis ka kohe proovile. Esimesel õhtul sõitsime sellega Lasnamäele Raadikule, kus poo-leteise tunni jooksul jõudis bussi ligi 20 noort. Üheskoos mängisime trumme, suhtlesime pere ja kooli teemadel, and-sime intervjuud noorte-TV-le ja noo-

red andsid bussi kohta ka väga positiiv-se tagasiside. Vajadus sellise bussi järe-le oli tugevalt tunda.

Teisel päeval tutvustasime bussi Põltsamaa noortele ning ka nemad ar-vasid, et sellisel bussil on Eestis tugev potentsiaal ja vajadus selle järele on täiesti olemas.

Seega loodab Eesti Avatud Noorte-keskuste Ühendus, et teavitustöö ja noorte arvamused on piisavalt olulised, et ka Eestis peagi noortebuss liikvele asub ning vähendab ebavõrdsust noor-tele suunatud info ja tegevuste pakku-mise osas.

Noortebussil saab olema suur või-malus noori kaasata, erinevaid sünd-musi rikastada ja mis kõige olulisem – aidata kaasa nii olulise võrgustiku tu-gevdamisele!

Noortebuss viib teadmised ja tegevused noorteni

kommentaar

MArkO OOlTallinna spordi- ja noorsooameti peaspetsialist

Kontakti loo-mine noor-tega, kes ei

ole leidnud noor-sootöö pakuta-vaid võimalusi või on nendest eemal dunud, on kindlasti oluline teema, millega tuleb aktiivselt tegeleda. Teiste riiki-de praktika ja kogemused annavad aluse arvata, et just mobiilne noor-sootöö võiks olla efektiivne meetod, mille abil noorsootöötajad noorteni jõuavad. Seetõttu oleme Tallinnas seadnud prioriteediks mobiilse noor-sootöö väljaarendamise ja selle ra-kendamise üle linna. Praeguste plaa-nide kohaselt soovime, et 2013. aas-tast on Tallinnas eraldi mobiilse noor-sootöö meeskond, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe, ning on loodud raamistik võrgustikutöö tegemiseks. Olulisel kohal kogu selles töös näe-me ka noortebussi, mis oleks heaks töövahendiks noorsootöötajatele ning pakuks erinevaid võimalusi noorte kaasamiseks. Näiteks võiks bussi üheks väljundiks olla noorte toomine trenni, huviringi või noortekeskuses-se. See annaks noorele hea võimalu-se tutvuda linnas pakutavate võima-lustega.

3LKNoorTEbuss

Raadiku noored tutvumas Walkers-bussiga. Foto: Tiiu Aasmäe

Eesti ANK, Aseman Lapset ry ja EHYT ry ühiselt Eestis. Foto: Erko Sõrmus

Velli kiViTallinna noorte infokeskuse infotöötaja

Kopli noortekeskuses tegutseb noorte dokfilmiklubi Doff, mis toob vaatajate ette elu siin- ja

teispool piiri ja näitab, kuidas meie ise seda mõjutame.

avaram maaIlmavaade

Filmiklubi külastaja Kadri Enn ütleb, et Doffil käies saab ta veeta oma vaba aega harivalt, näha filmide vahendu-sel, kuidas elatakse teistes kultuurides, ja olla kursis maailmas toimuvaga. «On tore laiendada oma silmaringi ja täiendada teadmisi,» leiab teinegi Dof-fil osaleja Andreas Küppar.

Filmide teemad keskenduvad konkreetsete olukordade kirjeldamise-le maailma erinevates piirkondades ning «Eesti film 100» aasta raames on aeg-ajalt kavas näidata ka kohalikke dokumentaale. Seni on juttu olnud nii lapstööjõu ärakasutamise probleemi-dest Nepalis või Elevandiluurannikul, hiphopkultuuri tekkest ja mõjust ühis-konnale Palestiinas, lapssõduritest Ugandas ja pagulastest Sudaanis.

põnevad külalIsesInejad

Enni arvates on Doffi puhul kõige meeldivam see, kui heale filmile lisaks on kohal inimene, kes on kutsutud lah-ti mõtestama filmis asetleidvaid prob-leeme ning jagama oma kommentaa-re. Nii on külalisesinejaks olnud inime-sed, kes ühel või teisel maal on ise ela-nud või muul viisil filmide teemadega

paremini tuttavad ning oskavad neid seega noortele lihtsamini arusaadavaks ja lähedasemaks muuta. Filmiseansse on külastanud näiteks Roy Strider ja Liis Kängsepp, kes on Nepalis ja Rio de Janeiros elanud, ning Johan Saharov MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusest, kes rääkis pagulaste olukorrast Eestis ning Eesti riigi ja kodanikuorganisat-sioonide tegevusest selles valdkonnas. Väga meeldejääv oli publiku hinnangul režissööri Kullar Viimse külastus, kes pärast oma filmi «Süütu» linastust ja-

gas muljeid Ugandas kogetust ning avaldas oma plaani sinna peagi uut fil-mi tegema naasta.

tasuta rõõm

Doffi filmiklubi on kõigile tasuta, ain-saks osalemise kriteeriumiks on huvi filmide ja eelkõige maailmas toimuva vastu. Enamik külastajad on 15–30-aastased, ent on ka nooremaid. Dokumentaale vaatama ja nende üle arutlema on lisaks kooliõpilastele eri-

ti oodatud erinevate erialade tuden-gid.

Lisaks filmidele ja toredatele külalis-tele pakutakse Doffil mõnikord aktiiv-set tegevust. Näiteks eelnes filmile «Ki-be šokolaad», kus oli juttu laste orjatööst kakaoistandustes, looduse- ja lastesõb-ralike trühvlikommide valmistamise töötuba Malle Valli juhendamisel.

«Arvan, et idee korraldada maail-mahariduslike dokfilmide klubi on vä-ga tänuväärne tegu. Filmid on olnud mõtlemapanevad ning usun, et need aitavad kaasa tolerantsema ja avatuma maailmavaate kujunemisele noorte seas, » kommenteerib Enn.

Järgmine Doff tuleb harjumuspä-rasest erinev mitmes mõttes – esiteks seetõttu, et kolmapäeva asemel toimub filmiklubi erandkorras neljapäeval, 22. märtsil, ning seekord vaatame tavapä-rase dokfilmi asemel hoopis Eesti fil-mi «Olen väsinud vihkamast». Üldju-hul käib filmiklubi Doff koos Kopli noortekeskuses kaks korda kuus kol-mapäeviti kell 18.

Filmid laenutatakse Jaan Tõnisso-ni Instituudi meediateegist «Vaata ja muuda» projekti raames.

Infot toimunud ja toimuvate linas-tuste ja külalisesinejate kohta ning ju-hised kohaletulemiseks leiab Doffi ko-dulehelt www.taninfo.ee/dofik.

Info:Velli kivi, velli@taninfo.ee, tel 641 2271 või 5556 7782

liis tamman, liis@taninfo.ee, tel 653 1455 või 5556 7787

4LK NoorTEkEskusEd – hüppElaud Ellu

noppeId koolIvaheaja programmIst tallInna noortekeskustes

kesklInna noortekeskus19.03 kl 17.30 sohvaõhtu, mille käigus näidatakse dokumentaalfilmi «Favela Rising». Oodatud on kõik huvilised!

22.03 kell 17 seksuaalkasvatuse loeng. Käsitletakse vastutustundliku seksuaal-käitumise, väärtushinnangute kujune-mise ja seksuaalsusega seonduva riski-käitumise teemat.

info: kesklinn@taninfo.ee

krIstIIne noortekeskus19.03 kell 16 tuleb külla noorsoopolit-seinik, kes räägib keskuse külastajatele noorsoopolitsei tööst, õigusrikkumistest ning ka üldiselt oma tegude eest vastu-tamisest. Osalema on oodatud noored vanuses 10–20.

20.03 kell 15 «Hinga vabalt». Kas sa oled suitsu proovinud või juba suitsetad? Igal juhul võiksid teada, mida suitseta-mine endaga kaasa toob. Meile tuleb kü-laline, kes räägib nii mõndagi suitseta-mise kohta. Osalema on oodatud noored vanuses 12–20.

20.03 kell 14 meisterdamine. Käest kipskujutise tegemine. Oodatud on noo-red vanuses 7–20.

22.03 kell 14 seiklusmäng. Seiklusmäng toimub välitegevusena linnas ja sellel ajal on noortekeskus suletud.

info: kristiine@taninfo.ee

lasnamÄe noortekeskus19.–23.03 kevadine linnalaager. Laagri teemaks on «Kosmos». Laagri maksu-mus noortekeskuste kaardi omanikele 39 eurot ja teistele 45 eurot.

19.–23.03 kell 15 ja 18 performance’i-kunsti töötoad.

21.03 rahvusvaheline luulepäev. Kirjutame luuletusi ja koostame nendest näituse.

23.03 kell 17 Piljardidisko. Parimaid hit-te mängivad noortekeskuse oma DJ-kooli noored.

info: lasnamäe@taninfo.ee

mÄnnIku noortekeskus20.03 kell 15 kevadkontsert

23.03 kell 17 enesekaitse töötuba vanu-sele 12–15 aastat. Kaasa võtta sportlik riietus.

info: manniku@noortekeskus.ee

pÄÄsküla noortekeskus19.–23.03 teadusteemaline linnalaager «Mis mõttes, teadus?». Laagrisse on oodatud 9–12-aastased noored. Laagri maksumus noortekeskuste kaardi oma-nikele 39 eurot ja teistele 45 eurot. Re-gistreerimine ja info www.taninfo.ee/paaskyla.

21.03 kell 17 poisteõhtu. Oodatud on ainult poisid!

24.03 «Inline In Da House». Pääsküla noortekeskus on avatud ainult trikirull-uisutajatele.

info: paaskyla@taninfo.ee

koplI noortekeskus19.03 kell 16 enesekaitse näidistunnid. Räägitakse erinevatest võitluskunsti-dest, nende headest ja halbadest külge-dest. Erinevate stiilide näidistunnid.

21.03 kell 16 interneti ohud. Jagatakse näpunäiteid, kuidas ohutult internetis ringi liikuda ja kuidas viiruseid vältida.

22.03 kell 15 mäng «Maailm tagurpidi». Missugune võiks elu sellises maailmas välja näha? Mõtleme koos nende välja-mõeldud maailmade üle ning iga soovija võib hiljem oma loost pildi või jutu teha.

23.03 kell 17 piercing’u- ja tattoo-tee-maline infotund.

info: kopli@taninfo.ee

jÄrve noortekeskus19.–20.03 animatsiooni töötoad. Noored õpivad läbi erinevate animatsioonivormi-de, kuidas teha reklaamklippi.

20.03 kell 12 tutvumine erinevate mee-diakanalite igapäevatöö eripäradega raadio- ja telemajas.

21.03 fotopäev. Ohutuse-teemaline greenscreen’i ja kostüümidega pildista-mine ning seejärel uute taustade valimi-ne ja fototöötlus.

info: jarve@taninfo.ee

Poiss mängib kuivatatavate ubade keskel. Foto on tehtud Põhja-Ugandas, Aceti ümberasustatute laagris, dokfilmi «Süütu» filmimise käigus.

Foto: Kullar Viimne

Doff – maailm filmikatlas

eilikA lukkOnen Haabersti vaba aja keskus

Juba kuuendat aastat korraldavad Haabersti ja Mustamäe avatud noor-tekeskus koos kevadel pilajarditurnii-ri. 19. aprillil võtavad Tallinnas Pepsi piljardiklubis (Vilde tee 122) mõõtu 12–19-aastased noored. Igal noorte-

keskusel on õigus osaleda kahe võist-konnaga, mõlemas vanusegrupis ühe võistkonnaga. Võistkonna suurus on kaks noort. Vanusegrupid jaotuvad järgmiselt: I 12–15, II 16–19. Enami-kus noortekeskustes toimuvad enne ka oma piljarditurniirid, mille käigus sel-gitatakse välja esindusvõistkonnad.

Oma esindusvõistkonda saab regist-

reerida 5.–26. märtsini Haabersti ava-tud noortekeskuses (info@haabersti.ee või tel 5309 0808). Registreerimisel tu-leb kindlasti märkida iga osaleja nimi, vanus ja kontaktandmed. Osalemisju-hend asub igas noortekeskuses. Piljar-diturniiri parimad saavad auhinnaks vä-ga head kiid, nii et ruttu-ruttu lähimas-se noortekeskusesse ja harjutama.

Noortekeskuste piljarditurniir

MAlle OberPAlMänniku noortekeskuse noorsootöötaja

2011. aastal sai Männiku noortekeskus võimaluse rikastada oma tegevusi, mis suurendaksid noorte konkurentsivõi-met ja vähendaksid noorte sotsiaalset tõrjutust ühiskonnas.

Tegemist on ESFi programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» hankega.

Toetust saanud Männiku noorte-keskuse projekti põhirõhk on puuete-ga noorte kaasatusel. Projekti põhiosad on huvitegevus ehk teatristuudio Youth Artline koostöös Laagna laste-aed-põhikooliga, tööelu tutvustavad tegevused ning kogukonna arengut toetavate noortealgatuste fond (NAF).

teatrIstuudIo

Teatristuudiot Youth Artline juhendab Pääsküla noortekeskuse noorsootöö-taja Jelena Utitsõna. Stuudios osale-vad noored on liitpuudega õpilased Laagna lasteaed-põhikoolist, kelle iga-päevane elu on sageli seotud vaid koo-li ja pere pakutavate võimalustega. Koos käiakse kaks korda nädalas, kol-mapäeviti õpivad noored lavalist liiku-mist, mõtlevad koos juhendajaga väl-ja stsenaariumi, lavakujunduse ja so-bilikud kostüümilahendused ning val-mistavad ette oma rollid. Neljapäeviti joonistavad noored aga siidimaalist minidekoratsioone tulevikus valmiva multifilm jaoks. Dekoratsioonide joo-

nistamisse annavad oma osa ka Män-niku noortekeskuse siidimaalihuvilised noored. Valmiv multifilm põhineb sa-madel seiklustel nagu näidendki.

Teatristuudio esimesi tulemusi nä-gi publik 20. detsembril 2011. aastal, kui etendus näidendi esimene osa «Sõprade salgake: printsessi rööv».

Mõnelegi noorele oli see esimene etteaste, mis andis julguse osaleda näi-dendi järgmises osas «Sõprade salga-ke: päkapiku ema», mis etendub mais. Selles lavaloos otsib peategelane päka-

pikk Jussike Võlumetsast suurde Viker-kaarelinna tööle läinud vanemaid.

Teatristuudio lõpuürituseks jääb ühine sõit Tartusse, et võtta osa eri-koolide teatrifestivalist.

tÖÖelu tutvustavad tegevused

Tutvustamisse on valitud just need ametid, mis sobivad kokku teatri, fil-mimise ja kunstiga. Nii on noortel või-malus osaleda 19-l tööelu tutvustaval

üritusel. Tänu erinevatele üritustele on noored seni näiteks tutvunud eluga kulisside taga, teatrilavastaja elukutse-ga, õppinud ennast maandama läbi kunsti- ja muusikateraapia ja teinud palju muudki huvitavat.

naf

Projekti kolmandas osas ehk noor-tekeskuse kogukonna arengut toeta-vate noortealgatuste fondi raames on Männiku noortekeskus toetanud erinevaid projekte, mille on kirjuta-nud noored ise, et rikastada Nõmme piirkonnas elavate noorte igapäevast elu.

Kõik projektid on läbi vaadanud ja heaks kiitnud hindamiskomisjon, mis koosneb aktiivsetest noortest.

Nii on noored saanud võimaluse korraldada siidimaalide näitusi ja sii-dimaalimise töötubasid projekti «Männiku rändnäitus» raames, suu-rendada koostegemise võimalusi ning tegevusi vähekindlustatud perede las-tele ja nende vanematele projektis «Koos on lõbus», rikastada koolielu erinevate võistlussarjadega või ülekoo-lilist üritust laheda valgustehnikaga tä-nu projektile «TPG Challenge» ja «Playback 2012».

Männiku noortekeskus on väga tä-nulik avanenud võimalusele pakkuda noortele huvitavaid tegevusi, mis too-vad nende igapäevaellu veidi teistsu-gust helki ning annavad neile põhjust kirjutada põnevaid projekte.

Männiku noortekeskus suurendab noorte konkurentsivõimet

Etendus «Sõprade salgake: printsessi rööv». Foto: Malle Oberpal

kAtrin PihOrpoliitikauuringute keskuse Praxisnoorteseire projektijuht

Ameerika kirjanik Orison Swett Marden on öelnud, et igal noorel on kohustus nii iseenda kui maailma ees anda parim sellest, mis

temas peitub. Väikese, kahaneva rah-vaarvuga Eesti jaoks omandab see mõt-tetera erilise tähenduse. Iga noor, tema võimed ja oskused on kulla hinnaga. Ent võimed vajavad äratundmist ja os-kused arendamist. Kas me teame, mi-da meie noored vajavad, kas meil on pakkuda igale noorele võimalust anda endast parim? Noore inimese kujune-mist mõjutavad paljud tegurid ja prot-sessid, kuid just noorsootöö peaks ole-ma keskkond, kus noor saab vaba tah-te alusel tegeleda end arendavate tege-vustega. Noorsootöö tegevustes osale-des saab noor arenev isiksus omanda-da erinevaid kogemusi ja oskusi, mis aitavad tal paremini mõista maailma, teha oma elus põhjendatumaid valikud ja olla pädev igapäevastes olukordades.

91% noortest on osalenud noorsootÖÖs

2011. aasta sügisel korraldas poliitika-uuringute keskus Praxis koos Eesti Noorsootöö Keskusega 10–26-aastas-te Eesti noorte hulgas küsitluse, et sel-gitada välja, milliste noorsootöö tege-vustega noored Eestis tegelevad ja miks nad seda teevad. Küsitleti kaht sihtgruppi: 10–18-aastaseid ja 18–26-aastaseid noori. Selle uuringu tulemusel ilmnes, et Eesti noored on väga aktiivsed noorsootöös osalejad. Vähemalt ühes väljapakutud noorsoo-töö vormist – huvitegevus ja huviha-ridus, noortekeskused, noorteühingud, noortelaagrid, malevad, vabatahtlik töö, teavitamine ja nõustamine – on viimase kolme aasta jooksul osalenud 91% noortest. Seejuures on ligikaudu 40% noortest osalenud kolmes või ena-mas erinevas noorsootöö tegevuses.

Kõige enam noori osaleb huvitege-vuses ja huvihariduses – 10–11-aas-tastest noortest 87%, 12–15-aastastest 85% ning 16–18-aastastest noortest 84%. Ilmselt peame siinkohal olema tä-nulikud meie üldhariduskoolides pa-kutavatele huviringidele, sest haridus- ja teadusministeeriumi andmetel osa-leb huvikoolides vaid viiendik Eesti noortest. See omakorda püstitab küsi-muse, kas oleme oma koolireformi käi-gus pööranud piisavalt tähelepanu sel-lele, mida koolide sulgemine toob kaa-sa huvitegevusele. Mitmetes omavalit-sustes on siiski häid näiteid, kus endi-ses koolimajas on avatud külakeskused ja noortetoad, säilitades nii võimaluse noortele ka omas külas, kodu lähedal mõtestatult aega veeta.

huvItegevuses osalemIne on kaldu «pehmete» valdkondade suunasKui uurida lähemalt, millistes huvitege-vuse valdkondades Eesti noored tegut-sevad, siis on vaieldamatult kõige enam noori seotud spordiringidega ja -kooli-dega. Kaks kolmandikku noortest osa-leb spordiringis või treeningutel vähe-malt korra nädalas, nendest pooled käi-vad trennis kolm või enam korda näda-las. Neid noori, kes spordiga üldse ei te-gele, on vaid ligikaudu 15%. Iseenesest on see ju väga meeldiv, et noored väär-tustavad sporti ja liikumist, kui teisalt võib see peegeldada ka olukorda, kus sport on ainus huvitegevuse alternatiiv ja seda just poistele. Eriti kui vaadata, et populaarsuselt järgmised huvitegevu-sed on laulmine, käsitöö ja kunst, kus

igas osaleb regulaarselt ligikaudu kol-mandik 10–15-aastatest noortest. Sel-les mustris peegeldub selgelt ka meie huvitegevuse paradoks – ühelt poolt pakuvad üldhariduskoolid küll ohtralt kõikvõimalikke huvitegevusi, kuid tei-salt on see pakkumine piiratud kooli enda võimalustega nii õpetajaskonna, infrastruktuuri kui ka tehniliste vahen-dite osas.

Selle trendi teine külg ongi muret-tekitavalt madal osalus loodus- ja teh-nikaringides – 10–18-aastaste noote hulgas on loodus- ja matkaringides re-gulaarselt, see tähendab vähemalt kord nädalas osalejaid ligikaudu 5%, tehni-ka- ja elektroonikaringides 7%. Riigis, kus väärtustatakse teadmistepõhist majandust ja innovatsiooni, on see pi-sut tagasihoidlik. Tõenäoliselt peegel-dab see olukorda, kus teadusbussist ja teistest projektipõhistest initsiatiividest jääb noorte loodus- ja tehnikateaduste juurde toomiseks väheks ning noored vajaksid senisest enam huvitegevusi, mis aitaks neil seda keerukat valdkon-da avastada. See ei ole sugugi kerge, sest huviringid vajavad professionaal-seid juhendajaid, keerukaid töövahen-deid, mis ei pruugi mahtuda üldhari-duskoolide võimaluste hulka. Teisalt on

selles valdkonnas ruumi kodanikualga-tusele ja vabatahtlikkusele, kus kooli ja lastevanemate koostöös võiks avarda-da noorte huvitegevuse võimalusi, kaa-sates näiteks vabatahtlikena tehnikaala-se ettevalmistusega lapsevanemaid või piirkonna ettevõtjaid.

Seega võib arvata, et vähemalt hu-vitegevuse osas määravad noorte ene-seleidmise kodukohas pakutavad või-malused – noored saavad arendada oma sportlikke võimeid, vastupida-vust, kohusetunnet, samuti on head võimalused loovuse arendamiseks nii muusikas, kunsti- kui käsitööringides. Vajaka aga jääb võimalustest tegeleda tehnika, robootika, loodusteadustega.

noortekeskused kuI noorte InItsIatIIvI toetajad

Kui huvitegevuse ja -hariduse puhul on tegevuste valdkond üsna kitsalt määratletud ja noorte endi võimalused tegevusi kujundada on suhteliselt pii-ratud, siis noortekeskuste puhul on pii-rid paljuski noorte endi seada. Noor-tekeskustes on noortel ise võimalik va-lida, millal tulla, kauaks jääda ja mille-ga tegeleda, seega võiks noortekesku-ses toimuvad tegevused peegeldada

enam noorte endi huvisid. Paraku on noortekeskuste külastamine suhteliselt harv ja ebaregulaarne. Noortekeskus-tes käivad küll ligi pooled 10–18-aas-tastest noortest ja peaaegu kolmandik 19–26-aastatest noortest, kuid enamik neist külastab noortekeskusi harvemi-ni kui kord kuus. Kõige sagedamini veedavad noored noortekeskuses liht-salt aega, suhtlevad sõpradega ja puh-kavad. Seega toimivad noortekeskused praegu pigem mõnusa ajaviitmiskoha-na, mis lubavad noortel lihtsalt noored olla ja täidavad seega nn avatud ruu-mile seatud tingimusi. Samas võiksime küsida, kas ei võiks noortekeskused ol-la midagi enamat? Võimalus noortel endil tegeleda huvialadega, mis neile huvi pakuvad, ja leida sõpru ja kaasla-si, keda see samuti huvitab. Selles val-guses on noortekeskuste potentsiaal kodukohalähedaste, noorte endi init-siatiivil põhinevate huvitegevuste pak-kujana seni veel alakasutatud.

Noored vajavad juhendamist, tuge, julgustust, usaldamist ka nendest tege-vustes, mille ideed pärinevad neilt en-dilt. Seega ei piisa noortekeskuste või noortetubade puhul vaid ruumide loo-misest, nagu nii mõneski omavalitsu-ses arvatakse, vaid need ruumid tuleb täita sisuga. Õnneks on Eestis siiski mitmeid häid näiteid, kus noortekes-kustes on kombineeritud nii noorte lihtsat ajaveetmist kui huvitegevusi. Noored vajavad ka häid juhendajaid ja eestvedajaid. Seetõttu on väga oluline, et iga noortega töötav inimene – õpe-taja, huvijuht, noortekeskuse töötaja – mõtestaks enda jaoks lahti, mis on te-ma tegevuse eesmärk, mida ta saavu-tada soovib. Kas tema püüdlused on suunatud noorte kasvatamisele ja arendamisele etteantud tõekspidamis-te, reeglite, õppekavade raames, kus noor ise on pigem passiivne objekt, ke-da kujundatakse. Või peaks need püüdlused olema suunatud noorte arengu ja kasvamise toetamisele, noor-te abistamisele, kus noor ise omandab kogemusi ja langetab valikuid. Viima-sel juhul ongi tagatud, et noor leiab oma huvid ja nendega tegelemise või-malused ning täidab talle pandud ootused anda endast parim.

Küsitlustulemuste süvaanalüüsi tu-lemused koondatakse järgmisesse noorteseire aastaraamatusse «Noored ja noorsootöö», mis ilmub aprillis.

kommentaar

heidi PAAbOrtEesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse hankejuht

Esimesed noor-t e k e s k u s e d loodi Eestis

1998. aastal. 14 aas-taga on noortekes-kuste arv kasvanud 240ni. Ilmselt on te-gemist ühe kõige kiiremini arenenud valdkonnaga, kus on loodud enim infrastruktuure ja töökoh-ti. Kui esmalt oli noortekeskuse peami-ne eesmärk pakkuda noortele vaba aja veetmise võimalusi, siis viimastel aas-tatel on pööratud Eesti Avatud Noorte-keskuste Ühenduse (ANK) eestvedami-sel tähelepanu sellele, et noortekesku-se roll on ajas muutunud ja tegemist on pigem noortele mõeldud arengukesk-konnaga. Noortekeskused ei paku enam pelgalt ruume, vaid on arendanud väl-ja erinevad teenused, mis aitavad noo-rel avastada enda potentsiaali.

Võttes aluseks Eesti ANK 2011. aas-ta projekti «Mis loom on ANK?», mille raames uuriti noortekeskuste võime-kust, saab väita, et 160 vastanud noor-tekeskuse külastatavus oli keskmiselt 48 noort päevas. See teeb Eesti noorte-keskuste arvule mõeldes ligikaudu 11 520 erinevat noort päevas. Noorte-keskused on edasi liikunud esmatasan-di tegevustest ehk ruumide tagamisest ja on välja töötamas olulisi teenused, mis toetavad noort tema arenguteel. Keskused on muutumas piirkonna noor-sootöö koordineerijateks. Lisaks tihe-dale koostööle KOViga (80% keskustest) teeb 40% keskusi koostööd ka noorte osaluskogude ja organisatsioonidega.

Praxise ja Eesti Noorsootöö Kesku-se läbiviidud uuringust selgus, et ligi-kaudu 50% kuni 18-aastastest noortest on osalenud noortekeskuse tegevustes ning see annab kindlustunde, et kes-kuste süsteem on väärtuslik. Kui noor tuleb keskusesse justkui aega veetma, peab selle taga nägema suurt võima-lust sellelt tasandilt edasi liikuda ning noorsootöötaja roll on leida neile eako-haseid tegevusi, olgu selleks siis huvi-ring, laager, omaalgatuslikud projektid, vabatahtlik tegevus vms.

Paneme omavalitsustele südamele, et noortekeskus ei ole vaid KOHT! Kva-liteetseid teenuseid pakkuv noortekes-kus on sild noore ja kogukonna vahel. Kaasates noori noorsootöösse, aitate te kaasa oma kogukonna arengule!

Anne kiViMäeharidus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja

Kõnealune küsitlus oli noortevald-konna jaoks oluliste tulemustega ja lisaks artiklis esitatud tähelepa-

nekutele tasub igal noorsootöö korral-duse ja planeerimisega seotud inimesel saadud andmeid põhjalikumalt uurida. Omalt poolt kutsuksin üles ka ettevaat-likkusele järelduste tegemisel, sest pal-jugi jääb ainult protsendinumbrile otsa vaadates avamata. Minu enda jaoks oli üks paljudest huvipakkuvatest tulemus-test asjaolu, et rohkem kui kolm korda nädalas käib noortekeskuses 14 prot-senti 12–15-aastastest ja kümme prot-senti 16–18-aastastest poistest. Olulist teavet annab ka vanusegrupiti erineva-tes tegevustes osalemise muutuste jäl-gimine. Kokkuvõtlikult on tegu järjekord-se sammuga paremal teadmisel põhi-neva noorsootöö poole ning lisaks ole-me saanud hea tähise, mille suhtes tu-levikuarenguid mõõta.

5LKuuriNg

Kas Eesti noortel on piisavalt võimalusi eneseleidmiseks?

Kaks kolmandikku noortest osaleb spordiringis või treeningutel vähemalt korra nädalas, nendest pooled käivad trennis kolm või enam korda näda-las. Foto: ENTK erakogu

87

49 51

44

2926 29

34 3236 37 38

30

6057

45

26

34 34

48 4751 53

31 3237

42

85 84

62

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0 huvitegevus noortekeskused noorteühingud noorteprojekt noortelaager Malev Vabatahtlik teavitamine ja tegevus nõustamine

(7) 10–11 12–15 16–18 19–26

noorsootöös osalemise aktiivsus (vastanute osakaal, %)

Getter lukjAnOV Merilin jürjOTallinna spordi-ja noorsooameti vabatahtlikud

Oleme palju kuulnud lauset «Noored on meie tulevik». Kuid kui paljud meist saa-vad aru, kes on noor, kui vana ta on või mis on tema

võimalused, mis aitaksid tal saavutada kindla koha ühiskonnas ning aitaks pa-rema tuleviku nimel.

Praeguseks on loodud mitmeid noorteasutusi, -organisatsioone ja -ühinguid, mis on loodud noortele ja töötavad noorte heaolule mõeldes. On olemas eraldi noorsootöö valdkond, mille eesmärgiks on noortele arenda-vaks tegevuseks tingimuste loomine ja mis ei tähenda ainult tegelemist prob-leemsete noortega, vaid on mõeldud kõikidele noortele – noorematele ja va-nematele.

On noori, kes hakkajatena on kõigi nende võimaluste keskel, mis neile pa-kutakse. Kuid kahjuks on ka neid, kel-le teadmised oma võimalustest on pea-aegu olematud.

Küsitluse eesmärk oligi välja uuri-da, kui palju noored ise teavad oma või-malustest ja noorsootööst. Eksperi-mendi tulemusena tuli välja, et isegi kui noorsootöö tähendus on mõistetav, siis kes on noorsootöö mõistes noor, kelle-le see valdkond on mõeldud ja mis või-malused sellega kaasnevad, ei ole selge.

Ei tohiks unustada, et noortekesku-sed on mõeldud noortele selleks, et neil oleks koht ja võimalus, kus oma ideid ellu viia. Samuti on igal noorel õigus te-geleda noortealgatusega või liituda noorteühendusega, kui on soov ja taht-mine midagi omaealiste jaoks pare-maks muuta või soovitakse lihtsalt koos midagi toredat ja rõõmupakkuvat korraldada.

õIged vastused:

nOOr: 7–26-aastane füüsiline isik.nOOrsOOtÖÖ: tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.nOOrteühendus: noortekooslus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine, noorte vaba aja sisustamine või muu noorte ühistegevus, olenemata selle juriidilisest vormist. Noorteühendused võivad olla nii mittetulundusühingud, seltsingud kui ka mitteformaalsed noortegrupid.nOOrteAlGAtus: noorteprojekt, mis on mõeldud laiemale ringile noortele kui projekti tegijad. Selle algatavad ja viivad ellu noored ning teema ja tegevusvorm on nende endi valida.nOOrtekeskus: noortele mõeldud ajaveetmiskoht, kus on võimalik osaleda klubides/stuudiotes, projektides, programmides, tegevustes ning konkurssidel või hoopis neid kõiki ise korraldada ja organiseerida.

jarmo (17)Kes on sinu arvates noor?Alla 18-aastane inimene.

Mis on noortekeskus?Koht, kus noored saavad oma ideid el-lu viia. Noored saavad oma sõpradega midagi tarka ja kasulikku teha, mitte kuskil poes ringi lonkida.

Mis on noorsootöö?Ma arvan, et äkki noorte probleemide-ga tegelemine või probleemsete noor-tega tegelemine, lahenduste leidmine.

Mis on noortealgatus?Noorte enda ideede põhjal välja tööta-tud projekt või aktsioon.

jarvo (18)Kes on noor?Ma arvan, et 20 kandis inimene. Alla 25 ikka.

Mis on noortekeskus?Koht, kus noored saavad kokku ja saa-vad oma vaba aega veeta. Et oleks kus-kil aega veeta ning saaks seda kasuli-kult koos sõpradega teha.

Mis on noorsootöö?Noortega tegelemine. Noorte aja pla-neerimine ja muu selline.

Mis on noorteühendus?Noored on ühendatud. Midagi sellist erakonnalaadset äkki?

Mis on noortealgatus?Kui noored midagi algatavad. Midagi kasulikku.

lIIs (29)Kes on noor?Vanuseliselt? Noor võib olla kuni 26-aastane, aga noor võib olla ka

80-aastane. Noorus tuleb rohkem na-gu seestpoolt. Ametlik noore vanus on ehk 13–26? Enne 13 on nagu lapseiga. Aga noorus oleneb inimese sisetundest – sa võid olla ka 30 ja tunda end muld-vanana või tunda end nagu 15.

Mis on noortekeskus?Kus noored kogunevad, et tegeleda oma huvitegevusega või siis lihtsalt olla.

Mis on noorsootöö?Tegeldakse sihipäraselt noorte arengu-ga, arendatakse neid mitmekülgselt, see on ehk noorsootöö.

Mis on noorteühendus?Seda ma küll ei tea.

Mis on noortealgatus?Kui noored midagi algatavad. Mingit projekti või midagi sellist. Neil on min-gi idee ja nad hakkavad seda arendama.

lIIsI (25)Kes on noor?Noor on inimene, kes on alla 25 aasta vana. Ma arvan, et see algab nullist ehk kõik enne 25. eluaastat on kindlasti noo-red. Mõned on pärast 25 ka noored...

Mis on noortekeskus?Noortekeskus kui organisatsioon? Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas külas-tavad noortekeskust tõenäoliselt need noored, kes on esiteks sinna kuidagi tee leidnud. Ma arvan, et neid on suhteli-selt vähe. Ja teiseks noored, kes ei ole oma vaba aega veel suutnud sisustada näiteks trennidega või siis natuke ne-gatiivsemate asjadega, näiteks alkoho-liga. Nii palju kui mina olen noortekes-kustes vabatahtlikku tööd teinud, olen kokku puutunud noortega, kel enamas-ti on kodus mingeid probleeme, kes polnud väga heal järjel ja kel oli elus probleeme olnud. Just noortekeskusest

otsisid nad mingisugust väljundit en-dale.

Mis on noorteühendus?Ma arvan, et noorteühendus on orga-nisatsioon või liikumine, kuhu noored kogunevad tõenäoliselt omal vabal tah-tel ja selles ühenduses või organisat-sioonis ühendavad neid võib-olla sar-nased maailmavaated või huvid. Samu-ti on see koht, kus nad mingi asja eest seisavad ja arvamust avaldavad.

Mis on noortealgatus?Võib-olla samasugune asi nagu koda-nikualgatuski, kuid algatatud siis noo-remate inimeste poolt.

marlIIs (24)Kes on noor?Kuna ma ise olen 24 ja ma arvan, et olen ka noor, siis äkki on noor kuni 25? Alates näiteks 17. eluaastast.

Mis on noortekeskus?Ma arvan, et see on eesmärgiga noor-tele, kellel ei ole hästi kindlaid tiheda graafikuga hobisid. Et neil oleks kuskil kohtuda, olla ja midagi teha ja et nad ei teeks pättusi. Ma arvan, et noortekes-kusi külastavad kõige rohkem inime-sed, kes kunagi tahaksid ise selle tööga tegeleda.

Mis on noorsootöö?Ma arvan, et noorsootöö on mis iganes tegevus noortega seoses. Noorsootöö-taja ehk siis annab infot erinevate asja-de kohta ja toetab sellega noori.

Mis on noorteühendus?Noored, kes võitlevad oma mingite õiguste eest.

Mis on noortealgatus?Midagi sarnast eelmisega. Et mingi idee ja siis noored algatavad selle ja vii-vad läbi.

Küsitlus: kui palju teate noorte võimalustest?6LK

TEadmisTE koNTroll

teele tõnisMAnnEesti Noorteühenduste Liidunoortepoliitika spetsialist

Äsja poliitikauuringu keskuse Praxise avaldatud uurimuse ko-haselt (lk 5) osaleb Eestis erine-

vates noorsootöö vormides 91% noor-test. See tähendab, et näiteks praegu põhikoolis õppivas keskmises klassi-komplektis on vaid paar noort, kes ei võta osa mõnest huviringist, ei käi noortekeskuses või pole seotud mõne noorteühenduse või -projektiga. Noor-sootöös osalenuks määratletakse ka need noored, kes on käinud noortelaag-ris või malevas, saanud teavitamis- või nõustamisteenust või osalenud vaba-tahtlikus töös. Kas kätte on jõudnud aeg, kus võime lõigata eduka noorsoo-töö vilju, visata vikati nurka ja rõõmus-tada meie aktiivsete noorte üle?

Eesti Noorteühenduste Liit on oma kümne tegevusaasta käigus kokku puu-tunud noortega, kes on ühel või teisel moel osa võtnud noorsootööst ja ka nendega, kelleni see pole jõudnud. Ole-me meie liikmesorganisatsioonide kau-du olnud tunnistajaks edulugudele, kus õigeaegne sekkumine ja edukas noor-tega tegelemine on säästnud nii mõne-gi noore inimese kuritegevuslikust maailmast. Samuti näeme iga päev sel-liseid noori, kes tänu noorsootööle on avastanud enda kutsumuse ja panusta-vad aktiivselt ühiskonnaelus kaasarää-kimisse. Detsembris läbi viidud osalus-kohvikute aruteludel tõdesid noored üle Eesti mitteformaalse hariduse olu-lisust, näiteks Valgamaal tõid noored

välja, et «tavapärane on see, et kellele ei istu koolis käimine, sobib kooliväli-ne õppimine hästi». Sealjuures enamik nendest noorsootööst kasu saanutest ei oota muud, kui huvitavaid kogemu-si tihti üksluise õppetöö kõrvale.

noorI peab rohkem suunama organIseerItud koolIvÄlIsele tegevuseleKehtiva noorsootöö strateegia järgi on noorsootöö eesmärk on luua tingimu-sed noore arendavaks tegevuseks väl-jaspool perekonda, tasemeõpet ja töö-aega, et toetada noore sotsialiseeru-mist ning soodustada tema kujunemist ühiskonna hästi toimetulevaks liik-meks. Seega on noorsootöö mõeldud kõikidele noortele ja on hädavajalik alus toimiva kodanikuühiskonna aren-guks. Meie riigil on vaja eneseteadlik-ke noori, kes oskavad kaasa rääkida oma kooli ja kodukoha arengus ning kes kasutavad oma koolivälist aega enese mitmekülgseks arendamiseks.

Kui päeva esimese poole veedab noor tavaliselt koolipingis passiivse kuu-lajana ja informatsiooni vastuvõtjana, peab talle olema tagatud võimalus päe-va teises pooles olla aktiivne osaleja, st olla informatsiooni tootja rollis. Sellist aktiivset osalust pakuvad õpilasesindu-sed, õpilasfirmad, erinevad vabatahtli-ku töö vormid ja eelkõige noorteühen-dused. Kui koolis on noorel vastutus vaid iseenda õpitulemuste ees, siis osa-ledes mõnes eelnimetatud tegevuses, õpib noor võtma vastutust ka oma kaas-laste eest. Vastutustundest saadakse aru

siis, kui on vajadus kokku panna tege-vuskava ja planeerida kasutuses olev eelarve. Meeskonna kokkupanemisel arendatakse suhtlemisoskust ning gru-pitöö korraldamisel arendatakse tole-rantsust ja empaatiavõimet. Ka väikeses loomakaitse ühingus või suuremas ise-seisvalt algatatud tantsurühmas leiab iga noor endale sobiva rolli, olgu selleks juhtimine, eelarve planeerimine, üritus-te korraldamine, lihtliikmeks olemine või teiste sarnaste organisatsioonidega suhtluse hoidmine. Kõik need tegevu-sed, ka siis, kui noor seda ei teadvusta, aitavad avardada suhtlusringkonda, an-navad võimaluse avastada oma huvid ja oskused ning sellega seoses loovad aim-duse tulevatest õpingutest ja karjääriva-likutest. Seega peaks noorsootöö ees-märgiks nii kohalikul kui riiklikul tasan-dil olema tingimuste loomine, mille kaudu noored saaksid ise võtta initsia-tiivi organiseeritult vaba aega sisustada.

puudub ühtne arusaam noorsootÖÖst

Kindlasti ei tee noored üldjuhul vali-kuid iseseisvalt, kõige suuremad mõju-tajad on vanemad ja sõbrad. Abiks on ka õpetajad, huvijuhid, nõustamis- ja infokeskused ning tihti ka linna, valla noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad, noortekeskuse töötajad jne. Väga tihti on neil aga erinev nägemus nn õigetest valikutest. Õpetajate töökohustuseks on selgelt seista õpilaste heade õppetu-lemuste eest, seda eriti nendes kooli-des, mis aastast aastasse eksamitule-muse järjestuse eest higi valavad. Koo-

lides on saanud igapäevaseks konflik-tid õpetajate ja noorte vahel, kes on sunnitud koolipäeval osa võtma mõ-nest laagrist, koolitusest, kohtumisest vms. Koolide huvijuhid ei ole tihti teadlikud erinevatest võimalustest, mis võiksid noortele huvi pakkuda, ei osa-ta läheneda igale noorele personaalselt ning samuti pole selleks aega. Nii suu-natakse noored huviringidesse, mis an-navad võimaluse tegeleda koolivälise tegevusega, kuid jätavad sellegipoolest noore passiivsesse rolli. Üks populaar-sematest noorsootöö vormidest on noortekeskuses käimine, millest võtab osa umbes 48 protsenti 7–18-aastas-test noortest. Kuna noortekeskuste töötajatel pole Eestis kohustuslikku väljaõpet, on nad tihti pigem valvurite kui nõustajate ja suunajate rollis. Suu-remates linnades leiduvates noorte in-fo- ja nõustamiskeskused jõuavad te-geleda vaid piiratud arvu noortega. Toimiva noorsootööga kokku puutu-vate inimeste võrgustiku puudumine ja formaalhariduse eraldatus kooliväliselt saadavatest teadmistest tekitab olukor-ra, kus parimate kavatsustega antud nõuanded panevad noore veelgi sega-semasse olukorda. Nii on lihtsam jää-da passiivsesse rolli ja tegeleda vaid sel-lega, mida meie haridussüsteem nõuab – ja praegu pole selleks kindlasti ene-seteadliku ja algatusvõimelise kodani-ku kasvatamine.

arvud eI nÄIta tegelIkkust

Olles aastaid seotud noorsootööga, puutume ikka ja jälle kokku noortega,

kes hoolimata õpetajate, kooli juhtkon-na, vanemate või sõprade otsese toetu-se puudumisest on aktiivselt jätkanud tegutsemist erinevates noorteühingu-tes. Samas on ka neid noori, kes nähes, et mõni iseseisva algatuse arendamine võtab liialt palju õppimise aega ning pole ühildatav õpingutega, loobuvad olemast tegusad.

Esimene negatiivne kogemus lõpeb aga ebakindlusega enda huvide eest ka tulevikus seista. Nii on noorteorgani-satsioonides osalemine üks väikseima osalemismääraga noorsootöö tegevu-si. Värske uuringu kohaselt osaleb tihe-dalt (mõni kord kuus) vaid umbes 11% noortest. See arv jääb selgelt alla näi-teks meie põhjanaabri näitajale, kus noorteorganisatsiooniga on liitunud pea iga teine noor.

Seega, hoolimata üle ootuste ilusast statistikast on vajalik vaadata selle ta-ga asuvat reaalsust. Noorsootöö eks-pert Piret Talur on loonud tabava pa-ralleeli noorsootööst – see olevat kui Pipi Pikksuka spunk, mida oleme alati otsimas, aga küll selle ära tunneme, kui seda kord juba näeme. Eesti Noorte-ühenduste Liit näeb, et eduka noorsoo-töö üheks olulisemaks tunnuseks on aktiivselt kooliväliselt organiseeritult ja omaalgatuslikult tegutsevate noorte osakaal.

Selleks et meil kasvaksid noored, kes julgeksid võtta vastutust ja algatust ühiskonna arendamise eest, on vaja va-nemate, õpetajate, huvijuhtide ja teiste igapäevaselt noortega kokku puutuva-te inimeste seas eelkõige ühtset arusaa-ma noorsootööst.

Eduka noorsootöö eesmärgiks peab olema kasvatada julgeid kodanikke, mitte eluvõõraid uljaspäid

7LKNoorEd arvavad

MArii reiMAnnEKNK Vineyard Tallinna koguduse noortejuht

Kirik on suuremale osale Eesti inimestele üsna võõras näh-tus. Oleme kuulnud kristlu-sest, kuid see on midagi kau-get ja mõistetamatut, pari-

mal juhul ilus traditsioon. Kuigi olen praegu koguduses noortejuht, arvasin minagi üle poole oma elust, et kirik on külm, igav ja täiesti eluvõõras kesk-kond. See pilt aga muutus, kui ma ühel hetkel otsustasin ise järele uurida ja vaadata, mis või kes on kogudus ja mil-lesse nad siis tegelikult usuvad.

Mäletan, et mu esimene mõte oli: «Siin on kuidagi nii palju elu!» Lisaks mitmetele sügavamatele ja elulisema-tele asjadele, mida enda jaoks kogudu-ses leidsin, oli mulle üllatuseks, et ko-gudused on täis noori! Noori inimesi, kes igatsevad elada teistmoodi ning mitte kaasa minna kõigega, mida «kõik teised ju teevad».

teadmatus hIrmutab

Koguduste noortetöö roll on koos vaa-data pisut sügavamale ja kaugemale – mis siis tegelikult on väärt, millistele põhimõtetele oma elu rajame ning mi-da me usume. Tehes seda kõike noor-tepärases keeles noorteõhtute, muusi-ka, mängude, laagrite jms abil. Eestis on uskumine millessegi muusse kui vaid iseendasse harjumatu ja kogudu-si kardetakse.

Väga paljud vanemad taunivad noorte kirikus käimist sel lihtsal põh-jusel, et päriselt ei teata, millega on te-gu, ja mõistagi muretsetakse. Eks suurt rolli mängib siin ka Nõukogude aeg, mil õpetati religiooni vihkama ja usk

oli midagi lubamatut – tundub, et sel-les osas on tehtud inimeste seas head tööd ja sellise mõtteviisi juurutamise mõju kestab tänaseni. Ajapikku on aga paljude noorte vanemad näinud, kui-das nende lapsed hakkavad veetma oma aega teistmoodi kui kaubandus-keskustes logelemine, sisutu pidutse-mine ja ohtlike asjadega eksperimen-teerimine.

Julgustame noori uskuma oma väärtusesse, leidma oma ande, neid arendama ning, leides rahu endas, õp-pima elama ka teistele. Tõsi, me usu-me Jumalat ja väärtused, mida me kan-name, tulenevad piiblist.

Nii hullumeelsena kui see ka ei kõ-laks, me tõepoolest usume, et Jeesus on see, kes annab rõõmu ja vabaduse, mida miski muu ei saa anda. Oleme näinud, et Jumal tervendab ja annab lootuse seal, kus lootust ei ole. Liht-saim viis seda öelda on ehk selliselt – maailm on küll valu ja vihkamist täis, aga usume kogu südamest, et päris ar-mastus on olemas ja teeme oma pari-ma, et seda loomulikul viisil ka välja elada. Paljud noored ei koge armastust oma kodus ega koolis, aga see ei tä-henda, et seda ei ole olemas.

vIneyard tallInna noortetÖÖ

Olles ise Vineyard Tallinna koguduse noortejuht, olen näinud paljude noor-te elusid muutumas. Mitmed, kes on sihitult otsinud oma elule mõtet, on leidnud rõõmu ja eesmärgi, vabanenud sõltuvustest, leidnud enda kõrvale ini-mesed, keda nad saavad usaldada, ja keskkonna, kus nad saavad olla nemad ise.

Korraldame reedeti noorteõhtuid nimega .Punkt – teeme muusikat,

arutleme mõne teema üle ja veedame koos aega, avastades, mis see usk üld-se tähendab, ja õppides tundma teine-teist. See on koht, kuhu kõik noored on teretulnud ka lihtsalt uudistama, sest valiku midagi uskuda või mitte teeb igaüks ise, mõeldes läbi, mida üks või teine tema jaoks tähendab. Näda-la sees kohtutakse ka väiksemates gruppides, et arutada, mis elus toimub, ja olla teineteisele toeks.

Praegu on meie noortetöösse kaa-satud umbes 30 noort. Võtame osa va-batahtlike teenimisprojektidest, nt Serve the City, Tallinna Toidupank, ja lisaks ka erinevatest kristlikest noor-teüritustest, kus käib koos sadu noori. Korraldame ise kontserte, heategevus-laatasid, laagreid ja palju muud. Juunis on tulemas suvelaager koos noortega USAst Portlandist, kellega ka varem koos oleme erinevaid asju ette võtnud. See saab olema põnev aeg ja on hea võimalus tulla kõigil noortel, kes ta-haksid ise näha ja kuulda, mis see usk ja kristlus siis tegelikult on.

vabadus uskuda

Usun, et igal noorel võiks olla vabadus teha oma valikud ning enne kui mida-gi eluvõõraks ja hullumeelseks tembel-dada, tasub võtta aega, et seda pisutki tundma õppida. Tean, et ise tegin sel-le vea, aga olen nüüd äärmiselt rõõ-mus, et julgesin vaadata sügavamale kui vaid väline kest ja eelarvamused – leidsin selle alt palju elu, elurõõmsaid armastust täis noori, vabadust ja kok-kuvõttes hoopis midagi muud, kui olin arvanud.

Tänapäeva noored on julged usku-ma – miks mitte anda neile see võima-lus.

tAuri kärsOnTallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees

Kui mõnikümmend aastat tagasi olid noorte valikud oma vaba aja kasutuse suhtes üsnagi kesised,

piirdudes suuresti koduste tööde tege-misega, siis tänapäeval on olukord kar-dinaalselt muutunud – lisandunud on tohutult uusi võimalusi. Siiski tuleb esi-mese otsusena teha lihtne valik: kas on soov areneda ning olla tegus või mitte.

Tänapäeva ühiskonnas on oma ko-ha leidmine ühele noorele inimesele sama keeruline kui esimene kord jalg-ratta seljas istumine. Noore ees on tu-handeid valikuid ja võimalusi. Millisest kinni haarata, millistel minna lasta ja kuidas üldse leida see õige tee oma järgnevaks 50–60 aastaks juba esime-se 15 eluaasta jooksul? Tihti osutub see otsus ülemäära keeruliseks ning selle lihtsustamiseks ei nähta ega osata ot-sida ka võimalusi. Kuidas aga jõuda en-das selgusele ja teha õigeid otsuseid?

õpIme, aga kas ka kogeme

Noor omandab haridust keskmiselt kuni 26. eluaastani. Õppimise ajal on vähe võimalusi selliste kogemuste omandamiseks, mida saaks oma tule-vasel töökohal otseselt kasutada. Näi-teks unistades keskkoolis logistiku tööst või õppides seda ülikoolis, töö-tades sealjuures hoopis administraa-torina, ei saada kogemust kaupade efektiivse liigutamise ja transpordi osas. Seevastu oleks aga mõne noor-teorganisatsiooni projektmeeskonna liikmena võimalik vastutada näiteks transpordiküsimuste eest ning oman-dada seeläbi reaalne kogemus soovi-tud valdkonnas.

noorteorganIsatsIoonI erIpÄrast

Noorteorganisatsioonis tegutsevaid inimesi võiks kõige paremini iseloo-mustada pühendumus. Noorteorgani-satsioon koosneb üldjuhul noortest, kes tahavad proovida, katsetada ja sel-lest kõigest midagi uut õppida. Kuna noorteorganisatsioonides on tegevus üldiselt vabatahtlik ja kõiki koheldak-se kui võrdseid, on see suurepärane kasvulava aktiivsete kodanike ja koda-nikuühiskonna tekkeks.

noorteorganIsatsIoon pakub hulgalIselt lIsandvÄÄrtust

Noorteorganisatsioonis tegutsemine on hea platvorm oma tulevasele kar-jäärile tee rajamisel, kuna seal tegut-semine on üsnagi ohutu. Seda peaas-jalikult seetõttu, et noorteorganisat-sioonis andestatakse sinu eksimused oluliselt kergemalt, sest noor inimene õpib ja saab elust paremini aru läbi praktilise kogemuse. Kuuldavasti pidi lihasmälu olema ka kõige parem tead-miste ja oskuste salvestaja.

Üks kõige väärtuslikum oskus, mi-da noorteorganisatsioonis tegutsemi-ne õpetab, on oma aja planeerimine. Üldjuhul on igal noorel organisatsioo-ni kuulumine lisakohustus, mis on võetud toetamaks praktiliste koge-muste ja oskuste omandamist teoree-tiliste teadmiste kõrvale. Seega tuleb aega leida mitmete erinevate huvide ja kohustuste ühildamiseks. Lisaks tuleb

kõige selle juures säilitada professio-naalsus, mis on ka noorteorganisat-sioonis äärmiselt vajalik ja tegelikult ka võimalik.

tÖÖturg ootab noortelt oskusI

Erinevad uuringud Eesti tööandjate seas on näidanud, et tööturule sisene-vatelt noortelt oodatakse peamiselt meeskonnatöö oskust, vastutustundlik-kust, initsiatiivi ja kiiret kohanemisvõi-met erinevates olukordades. Võin öel-da, et just seda kõike noorteorganisat-sioon pidevalt muutuva keskkonna, eri-nevate inimeste koosluse, vabatahtlik-kuse ja pideva omaalgatuse näol ka pa-kub. Lisaks sellele on noorteorganisat-sioonis tegutsedes võimalik saada hul-galiselt hinnalisi kontakte ja leida sõp-ru ning miks ka mitte äripartnereid.

ülIõpIlasesIndus noorteorganIsatsIoonIna

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesin-duses oleme püüelnud aina rohkem selle poole, et iga meie organisatsioo-ni liikme jaoks oleks selge, mis suunas organisatsioon liigub ja miks midagi tehakse. Sealjuures on oluline, et iga tegevus täidaks organisatsioonis kok-ku lepitud eesmärki. Kuna meie orga-nisatsioon on oma eripäralt esindus-organisatsioon, peavad meie tegevu-sed olema eelkõige eesmärkidele ja tu-lemustele suunatud. Sealjuures peame arvestama väga laia sihtgrupiga, kelle eluolu me oma tegevusega mõjutame.

Meie peamisteks eesmärkideks üli-koolisiseselt on hariduse kvaliteedi pa-randamine ja tudengkonna ühtsustun-de suurendamine. Lisaks sellele olla ka ise sisemiselt tugev ja jätkusuutliku or-ganisatsioonikultuuriga eestkosteor-ganisatsioon. Praegu tegeleme lähtu-valt seatud eesmärkidest hariduse kva-liteedi parandamisega, vedades eest teaduskonnapõhiseid hariduse kvali-teedi töögruppe ja grupivanemate projekti. Sellel aastal on oodatust aja-mahukamaks tegevuseks kujunenud kõrgharidusreform ja sellega seotud tagasiside andmine ja läbirääkimised.

kõrgharIdusreformIst ja noorte rollIst

Kõrgharidusreform on 2011. aasta su-vel alustatud protsess, mis seisneb Eesti kõrgharidussüsteemi põhjalikus muutmises. Seda alustati, et täita IRLi poolt valimiste eel antud tasuta kõrghariduse lubadust. Reformi käi-gus on plaanis muuta nii ülikoolisea-dust kui ka õppetoetuste seadust.

Tegemist on meie selle hooaja aja-mahukaima tegevusega. Kõrgharidus-reformi eelnõu menetlemise käigus on meilgi tulnud põhjalikult tutvuda ma-terjalidega ning anda sellele kõigele ta-gasisidet. Paraku on nii praeguseid tu-dengeid kui ka abituriente kõige roh-kem negatiivses võtmes mõjutavad punktid muutmata ja karmistavad olu-liselt õppekorraldust ülikoolides. Pea-miselt puudutasid meie ettepanekud õppekoormuse täitmise paindlikkuse säilimist, akadeemilisel puhkusel olles ainete omandamist ja eksamite soori-tamise võimalikkust ka edaspidi ning õppetoetuste süsteemi muutmist ja alustamist koos kogu reformiga.

noorteorganIsatsIoonIga lIItumIsest

Noorteorganisatsiooniga liitudes peaks noor inimene jälgima, et see ai-taks kaasa tema eneseotsingutele. Noori, kes on oma sihtides kindlad, viib noorteorganisatsiooni kogemus lähemale seatud tulevikuvisioonidele. Eriti oluline on organisatsiooni valikul jälgida, et see avaks uusi uksi teisi sul-gemata. Seega tarku valikuid ja läbi-mõeldud otsuseid!

Noored kirikus?

Organisatsioonide roll noore elus

.Punkti noored, rohkem infot www.facebook.com/Punktonline. Foto: Jordan David Hughes

Vineyard Tallinna noorte suvelaager «Not what you think» 2011. Foto: Jordan David Hughes

vÄljaandja: tallInna spordI- ja noorsooametPeatoimetaja Haide Kuivashaide.kuivas@tallinnlv.ee

8LK TulE ja osalE

tallinna noorsootöö keskuse (tAn) vabatahtlike klubi otsib vabatahtlikke, kes tahavad oma aja, oskuste ja hea tahtega kaasa aidata tAni tegevuste läbiviimisse. Vabatahtlikuna on hea võima-lus leida uusi kontakte, saada uusi töökogemusi ning oma oskusi ja teadmisi ellu viia.

VAbAtAhtlikuks OOtAMe:• noori alates 16. eluaastast,• täiskasvanud oma ala spetsialiste,• noorsootööd/sotsiaaltööd või muul õppeka-

val õppivaid tudengeid,• eakaid inimesi.

PAkuMe:• osalemist erinevatel ülelinnalistel üritustel,• osalemist noortekeskuste tegevuste läbivii-

misel (avatud noorsootöö meetodil),• võimalust toetada noorsootöötajat tema töös,• konkreetse oskusega vabatahtlikel on või-

malus nn klubilist tegevust läbi viia,• koolitust.

soovid liituda? Võta julgesti ühendust ning saada oma osalemissoov aadressil info@taninfo.ee.

liinA jõGisuTallinna spordi- ja noorsooamet

«Tallinn liigub!» kalendris on sel aastal jaanuarist detsembrini kavas 225 ter-visespordiga seonduvat üritust, mille hulka kuuluvad mitmed sariüritused, massispordiüritused ja väiksemad ter-visespordipäevad mitmetel spordiala-del.

Suurematest sarjadest, millel on 20 või rohkem etappi, leiavad taas aset Sta-mina spordiklubi korraldatavad Eesti Energia Tervisejooksu ja -kõnnisari, orienteerumisklubi TON orienteeru-misneljapäevakud ja orienteerumisklu-bi Nõmme orienteerumisteisipäevakud ning SK Tallinna Kompass korraldata-vad orienteerumispäevakud. 

Maastikurattahuvilistele korraldab Eesti Harrastusspordi Liit aprillist sep-tembrini 12 kolmapäevakut. Juba 15. aastat toimuvad Kõrvemaal Tallinna suusa- ja rattamaraton, Kõrvemaal pa-kub sportimisrõõmu ka Spordiüritus-te Korraldamise Klubi läbiviidav, pea-linlastele mõeldud RMK Kõrvemaa ne-liküritus, mis koosneb suusamarato-nist, kevadjooksust, triatlonist ja ratta-maratonist, Sportkeskus.ee viib läbi Nõmme seeriajooksu kaheksa etappi. Kõikidele Eesti naistele aga on mõel-dud 25. Maijooks, mis on terviseliiku-misest rõõmu tundvate naiste hulgas aasta-aastalt aina populaarsem.

Suurima osalejatearvuga rahva-spordiüritus Tallinnas on 9. septemb-ril toimuv SEB Tallinna maraton ja SEB

Tallinna Sügisjooks, mis koondab Tal-linna kesklinna ligemale 18 000 jooks-jat ja kepikõndijat. Suuremate rahva-spordiürituste algus ja lõpp kuulub tra-ditsiooniliselt Rabajooksule, mille ke-vadine etapp on aprillis ning sügisene etapp oktoobris.

Kogu info (sh kalendri) «Tallinn lii-gub!» üritustesarja kohta leiab aadres-silt http://www.tallinn.ee/tallinnliigub.

«Tallinn liigub!» üritustesarja kalender

täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

tallinna linn otsib lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud suuri teGusid suunatud noortele või

noori kes on teinud suuri teGusid linna jaoks.

OOtame sinu vihjeid!lisAinfO:

www.tallinn.ee/suuredteodtelefon: 640 4647

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

2011. aasta SEB Tallinna maraton. Foto: Liina Jõgisu