narva kutseõppekeskuse keevitaja kinnitatud narva … · 2016. 5. 3. · narva kutseõppekeskuse...

Narva Kutseõppekeskuse Keevitaja 180 EKAP, tase 4 esmaõppe õppekava moodulite rakenduskava

1

KINNITATUD

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 03.05.2016.a

käskkirjaga nr 1.1-7/91

Üldõpingute moodulid

Sihtrühm Põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õppevorm

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Nõuded mooduli alustamiseks: Põhikooli õppekava on läbinud

Õpetajad: Tatjana Toropova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides)

Õppemeetodid

Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded T Pt P I

Õpilane:

1) väljendub selgelt,

eesmärgipäraselt ja

kirjakeele

normile vastavalt nii

suulises kui ka kirjalikus

suhtluses

2) arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud,

vaadatud või kuulatud

teksti põhjal

3) koostab eri liiki tekste,

kasutades alustekstidena

nii

teabe- ja ilukirjandustekste

kui ka teisi allikaid neid

kriitiliselt hinnates

Õpilane:

kõneleb arusaadavalt,

valib sobiva

sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab

teksti vastavalt

juhendile, järgides

kirjutamisel

õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

eesmärgipäraselt

suulises esinemises

või enda loodud

tekstides

koostab etteantud faktide

„Praktiline vene keel I-II

(kõnekultuur, suulise teksti

vastuvõtt ja loomine,

ortograafia

korrektsioonikursus)“:

Suulise teksti vastuvõtt ja

loomine.

Suhtlusviisid

Ametlik suuline kõne.

Suhtluseetika.

Ortograafia.

Praktiline vene keel III–IV

(kirjaliku teksti vastuvõtt

ning loomine,

20

20

6

6

1.Materjali

valimine loetud

teosest

2.Ettekande

valmistamine ja

esitamine

3.Harjutamine

4.Rühmatöö teksti

koostamisel

1.Teksti

koostamine

1.Test/ kombineeritud

kirjalik töö (prefikside

з-/c-, пре-/при-,

sufikside –н-/-нн-, -

ск-/-к- õigekiri, -и/-ы

, tüvide vaheldus,

liitsõnade kirjutamine,

määrsõnade lõppude

õigekiri, не-/ни-

kirjutamine)

2.Esitlus valitud

teemal (Keel ja kõne)

3.Etteütlus

loomingulise

ülesandega

1.Erinevate stiilide

tekstide koostamine (u


2

4) loeb ja mõistab

sidumata tekste (tabel,

graafik,

diagramm), hindab neis

esitatud infot, teeb

järeldusi

ja loob uusi seoseid

5) väärtustab lugemist,

suhestab loetut iseendaga

ja

tänapäeva elunähtustega,

oma kodukohaga

6) tõlgendab ja analüüsib

kirjandusteost, seostab

seda

ajastu ühiskondlike ja

kultuuriliste sündmustega

põhjal tabeli või

diagrammi

kasutab erinevatest

infoallikatest saadud

teavet enda loodud

tekstides ja

igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut

põhjendab oma

lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud

kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega ja

-kohta ning olulisi

sündmusi,

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab

oma arvamust, kasutab

oma väidete

kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose

probleemide ja

väärtushinnangute üle,

toob sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid

interpunktsiooni

korrektsioonikursus)“:

Kirjaliku teksti vastuvõtt ja

loomine.

Arutlev kirjand.

Essee kui vaba

tekstitüüp.

Tarbetekst.

Ametlik kiri.

Teaduslik tekst.

Publitsistlik tekst.

Interpunktsioon.

„Kirjandus antiigist 19.

sajandini“

Muistsete müütide ja

rahvapärimuste kandumine

kirjandusse.

Võitlus

inimese kui isiksuse

vabastamise eest, usk elu

tähenduslikkusesse.

Rahvuskirjandus kui

rahvuskultuuri kestmise

tagatis.

Minevikutõlgendused

ja kujutlused tulevikust.

Looduse kujutamine

kirjanduses.

Loomuliku ja haritud

inimese

ideaal.

Mõistuse ja tunnete tasakaal

ja konflikt inimeses.

20

6

ja esitamine

2.Essee

kirjutamine

3.Arutleva

teksti kirjutamine

4.Harjutamine

Diskussioon

1.Aeglane

lugemine,

kommenteeriv

lugemine.

2.Tekstide

ümberjutustamine

eri viisil.

3.Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine.

4.Diskussioon

160 sõna)

2.Essee (u 160 – 200

sõna)

3.Arutlev kirjand

(300-400 sõna)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks

valitakse järgnevast

loendist

Vähemalt 2

ulatuslikumat teost, 3

luuletust ja 1

draamateos

2.Vastused

küsimustele loetud

teksti järgi

3.Ümberjutustus (eri

viisil)


3

„19. sajandi kirjandus“

Vabaduspüüd kui inimese

loomupärane

omadus.

Inimsuhete probleeme

Kunstniku koht maailmas,

kunsti kõrge missioon.

Saatuse probleem, elu mõte

ja surma saladus.

Põlvkondade probleem.

„20. sajandi kirjandus“

20

20

6

6

1. Teksti

mõistmise ja

analüüsioskuste

arendamine (teose

põhiteema

esiletoomine,

problemaatika ja

põhikonflikti

määramine;

faabula ja süžee

leidmine;

tegelaste

struktuuri

esiletoomine;

autori, jutustaja

ning kirjandusliku

kangelase

vaatepunkti

määramine)

2. Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine

3.Diskussioon

1.Kirjanduse

seostamine teiste

kunstiliikidega.

2.Kirjandusteoste

kõrvutamine

nende

ekraniseeringute,

teatrilavastustega

3. Arutleva

kirjandi

kirjutamine

1. Kommenteeriv

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks


loendist

Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Kirjalik töö

(vastused küsimustele)

3.Diskussioonist osa

võtmine

1.Kohustuslikuks


4

Inimese individuaalsus ja

selle võimalused.

Poliitiline terror ja selle

tagajärjed eri

rahvuste esindajate jaoks.

Armastus kodumaa vastu ja

mõttevabadus.

Kirjanik ja ühiskond.

Inimene ajalookeerises.

Imelikud inimesed

kirjanduses ja elus.

Inimene ja aeg.

„Eesti kirjandus“

Eesti kirjanduse algus.

Rahvusliku liikumise aeg.

Eesti kirjandus 19.–20.

sajandi vahetusel.

Eesti kirjandus 20. sajandi I

poolel.

Eesti kirjandus 1950.

aastatel.

Eesti kirjandus 1960.–1980.

aastatel.

Eesti kirjandus nüüdisajal.

20

6

lugemine.

2.Arutlus

3.Esitlus

4.Essee

kirjutamine

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks


loendist

Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Töö videofilmi järgi

3. Arutlev kirjand ( u

300 sõna)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks


loendist

Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Esitlus (ühe autori

kohta)

3.Essee (160-200

sõna)

KOKKU: 156 tundi 120 - - 36

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

1. Ettevalmistamine ja esitlus (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on leidnud materjali vastavalt loendist valitud teemale, töödelnud ja koostanud loogilise

ettekande ning esitanud arusaadavalt oma grupikaaslastele.

2. Töö loendist valitud teostega (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on valinud teose loendist vastavalt teemale, läbi lugenud ja esitanud kas oma grupikaaslastele

või õpetajale (süžee, tegelaste iseloomustus, teos püstitatud probleemid), vastanud täpsustavatele küsimustele teose ja autori

kohta.

3. Diskussioonis või ümarlaua töös osalemine.


5

Töö on arvestatud, kui õpilane on osalenud aktiivselt diskussioonis või ümarlaua töös, valdas õppematerjali sisuga, avaldas ja

põhjendas oma arvamust, kulles ka teiste arvamusi, esitas küsimusi ja vastas temale esitatud küsimustele.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kõneleb arusaadavalt

valib sobiva sõnakasutuse vastavalt


leiab sidumata tekstist vajaliku info ja

kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt

suulises esinemises või enda loodud

tekstides

koostab etteantud faktide põhjal tabeli või

diagrammi

kasutab erinevatest infoallikatest saadud

teavet enda loodud tekstides

põhjendab infoallika valikut

põhjendab oma lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud kirjandusteose autorit

kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning

olulisi sündmusi







tekstides

koostab etteantud faktide põhjal tabeli või

diagrammi





kogemusi



olulisi sündmusi

kasutab oma kõnes sünonüüme

kasutab lisaks iseseisvalt leitud infoallikat

iseloomustab aega ja tingimusi, mil







tekstides

koostab etteantud faktide põhjal tabeli

või diagrammi





kogemusi



olulisi sündmusi

kasutab oma kõnes sünonüüme

kasutab lisaks iseseisvalt leitud

infoallikat

iseloomustab aega ja tingimusi, mil


6

Iseloomustab tegelasi

kasutab oma väidete kinnitamiseks


arutleb teose probleemide ja

väärtushinnangute üle, toob sobivaid

näiteid nii tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks


Koostab ja vormistab teksti vastavalt

juhendile

järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

tegutses autor

võrdleb tegelasi teiste loetud ja/või

mainitud tundides teoste tegelastega, teeb

järjeldusi









toob sobivaid näiteid teistest loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest


juhendile


tegutses autor

kasutab oma kõnes sünonüüme,

parafraase









toob sobivaid näiteid teistest loetud

ja/või mainitud tundides tekstidest

põhjendab iseseisvalt leitud infoallika

valikut

nimetab ka teisi autoreid, kes elas samal

ajal ja/või kirjutas samal temaatikal,

analüüsib, mis on autori roll ja

omapärasus teiste autorite seas

võrdleb tegelasi iseseisvalt loetud teoste

tegelastega, teeb järjeldusi


juhendile



7

avaldab ja põhjendab oma arvamust


toob sobivaid näiteid loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest, meediast,

oma kogemustest


toob sobivaid näiteid loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest, meediast,

oma kogemustest

toob sobivaid näiteid teistest iseseisvalt

loetud tekstidest ja/või ajaloost ning

tänapäevasest elust

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse eristavalt.

Kokkuvõttev hinne „3“, „4“, „5“ arvutakse kaalutud keskmise meetodil ja ümardatakse lähima täisarvuni.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid, kui ta on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, teoste

esitlus vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Kohustuslik kirjandus:

Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte. Vana kreeka müüdid.

Antiikkirjandus (Homeros),

Renessansikirjandus (Francesco Petrarca, William Shakespeare),

Klassitsistlik kirjandus (Molière)

Nikolai Karamzin „Vaene Liiza“

Nikolai Nekrassovi luuletused,

Fjodor Tjuttševi luuletused,

Afanassi Feti luuletused,

Aleksandr Ostrovski „Äike“,

Ivan Turgenev „Isad ja pojad“, Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“,

Anna Ahmatova luule,

Aleksandr Bloki luule,

Vladimir Majakovski luule

Andrei Platonov „Auk“ (katkend),

Jevgeni Zamjatin „Meie“,

Lydia Koidula luule,

Juhan Liivi luule

Eduard Bornhöhe „Tasuja“,

Mati Unt „Sügisball“


8

Soovitatav kirjandus: Каковы встречи - таковы и речи. Учебное пособие для гимназий - Н.Мальцева-Замковая, Н.Раудсепп - Коолибри, 2000

Язык как средство общения - И. Моисеенко, Н. Раудсепп - Коолибри, 2000,

Функциональная стилистика русского языка - С. И. Рагрина - Коолибри, 2000,

Справочник по правописанию и литературной правке - Д. Э. Розенталь - Москва, 1997

Ветви единого древа. Учебник-хрестоматия по литературе для 10 класса (1-Ш) - С. Митюрев, А. Полева, Н. Чурилин -

Коолибри, 1997

Русская литература I половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри, 2000

Русская литература II половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри, 2000

Литература XX века - И, Белобровцева и др. - Коолибри, 2001

Эстонская литература - Р. Калласс, И. Белобровцева - 1997

Mihhail Lermontov „Meie aja kangelane“, „K***“ („Мы случайно сведены судьбою …“), „Farewell (Byronist)“;

Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin“;

Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“,

Anna Ahmatova „Reekviem“,

Nikolai Gumiljovi Itaalia luuletused kogumikust „Koltšan“,

Vladimir Majakovski „Pilv pükstes“,

Boriss Pasternak luule, „Doktor Živago“,

Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“.


9


2 VÕÕRKEEL 4 ,5 EKAP / 117 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.

Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Maria Šustova, Aleksandr Beljakov, Tatjana Tkatšenko

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamis-meetodid

ja hindamis-

ülesanded T Pt P I

Õpilane:

1. kirjeldab võõrkeeles iseennast,

oma võimeid ja huvisid,

mõtteid, kavatsusi ja kogemusi

seoses valitud erialaga

2. suhtleb õpitavas võõrkeeles

argisuhtluses nii kõnes kui

kirjas iseseisva

keelekasutajana, esitab ja

kaitseb erinevates

tutvustab vestlusel iseennast ja

oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi-)

tutvustuse

põhjendab kooli ja erialavalikut,

hindab oma sobivust valitud

erialal töötamiseks

väljendab end/suhtleb õpitava

keele erinevate osaoskuste

kaudu (loeb, kuulab, räägib,

kirjutab B1 tasemel)

hindab oma võõrkeeleoskuse

taset

arvestab sihtkeele kõnelejate

kultuurilise eripäraga

kasutab iseseisvalt võõrkeelset

1. MINA JA

MAAILM

1.1 Mina j eakaaslased

- kutseõppurid

1.2 Mina ja keskkond

50

(14)

(10)

10 Lugemis- ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekstid sihtkeele riigi

kutseõppest, eakaaslastest

- kutseõppuritest; info

leidmine ja esitamine)

vestlus senistest

töökogemustest ja

tööplaanidest, kohtumine

eriala vilistlasega /

lõpukursuse õpilasega,

rühmatöö: kooli ja eriala

tutvustuse koostamine

(poster) koos kutsega tulla

õppima ja põhjendusega,

miks just sellesse kooli

õppekäik koolihoone(te)s

(õpilased on giidid)

dialoogid

terviseprobleemidest ja

nende ennetamisest

rollimäng: visiit arsti

juurde

Intervjuu / dialoog

(enese- / sõbra-

tutvustus)

essee “Minu

töökogemused ja

tööplaanid”

“Kooli ja eriala”

sõnavara test

Rollimäng “Arsti

juures”

essee “Tervis ja


10

mõttevahetustes/suhtlussituatsi

oonides oma seisukohti

3. mõistab Eesti ja teiste rahvaste

elukeskkonda ja kultuuri ning

arvestab nendega võõrkeeles

suhtlemisel

põhisõnavara ja tuttavas

olukorras grammatiliselt õiget

keelt

kirjeldab suhtluskeskkondi,

mida kasutab (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja suhtlemist

nendes keskkondades

võrdleb sihtkeele/emakeele

maa (de) ja Eesti

elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja -

norme

arvestab sihtkeele kõnelejate


tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit ja soovitab

külastada mõnda sihtkohta

1.3. 1 Mina ja Eesti

1. 3. 2 Erinevad

inimesed ja rahvad

(26)

lugemis - ja/ või

kuulamisülesande

täitmine

(keskkonnaalased tekstid,

lindistused)

ristsõnade koostamine ja

lahendamine Interneti

seletava sõnaraamatu

alusel (keskkonnaalase

sõnavara kohta)

rühmatöö: posteri

kujundamine

inimtegevuse negatiivsest

ja/või positiivsest mõjust

keskkonnale.

lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekst Eesti kohta,

praktilised harjutused

sõnavara, väljendite,

sõnastiku kasutamise jms

kohta)

video / filmi vaatamine (nt

mõnest Eesti

kultuurisündmusest, -

traditsioonist või

sihtkohast) ja juhendi

alusel sisukokkuvõtte

koostamine.

arutelu

kultuuritraditsioonide ja -

sündmuste,

vaatamisväärsuste,

kirjanduse, kunsti, teatri

jms üle

õpimapp (faktid Eestimaa

kohta, võõrkeelne info

keskkond“

test „Eestimaa“

esitlus „ Eesti

vaatamisväärsused“


11

vaatamisväärsuste,

kultuuritraditsioonide ja -

sündmuste, tuntud riigi –

ja kultuuritegelaste jne,

õpilase poolt valitud

sihtkoha või

kultuuriobjekti kohta).

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel (sihtriigi

kultuurisündmused,

tuntud persoonid ajaloost

ja/või tänapäevast,

eakaaslaste elu - olu) ja

õppimine

video/filmi vaatamine

(sihtriigi loodusest

ja vaatamisväärsustest) ja

arutelu

mõistekaardid (sihtkeele

riigi eripära)

ajurünnak (oma rahva ja

kultuuri võrdlus teistega)

essee „Oma rahva ja

kultuuri võrdlus

teistega”

suuline arvustus filmi

järgi

4. kasutab võõrkeeleoskuse

arendamiseks endale sobivaid

võõrkeele õppimise strateegiaid

ja teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva õppega

kirjeldab võõrkeeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab õpitavas võõrkeeles

oma eriala hetkeseisu tööturul

ja edasiõppimise võimalusi

põhjendab võõrkeele õppimise

vajalikkust, loob seoseid eriala

ja elukestva õppega

2. HARIDUS JA TÖÖ

2.1 Mina õppijana

50

(22)

7 analüüs: aja planeerimine

essee kirjutamine: oma

tugevuste ja nõrkuste

analüüs õppimises,

sobivate õpistrateegiate

valik ja kasutamine,

edasiõppimisvõimalused,

võõrkeele osatähtsus

karjääri planeerimisel

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel

(Kutsehariduse süsteem

intervjuu/dialoog

(töö/koolipraktika

kohta)

essee „Minu eriala“


12

5. on teadlik edasiõppimise ja

tööturul kandideerimise

rahvusvahelistest võimalustest,

koostab tööle asumiseks

vajalikud võõrkeelsed

taotlusdokumendid

Tõlgendab töökuulutuste ja

näidistöölepingu tekste

Koostab võõrkeeles töökohale

/ praktikakohale

kandideerimise avalduse, CV /

Europassi, arvestades sihtmaa

eripära

Sooritab võõrkeeles

näidistööintervjuu

2.2 Mina tööturul

(28)

Eestis)

mõistekaardid (karjääri

etapid, töötingimused,

Euroopa Liit)

info otsimine ja esitamine

(töökuulutused;

edasiõppimise, praktika

võimalused)

töölehtede täitmine

(CV/Europassi)

videoklipi vaatamine ja

arutelu (näidisintervjuud,

kehakeel, eduka

tööintervjuu sooritamise

nipid)

rollimäng (tööintervjuu

sooritus)

Rollimäng: näidis

tööintervjuu

sooritamine

Avalduse, CV /

Europassi, kaaskirja

kirjutamine

Sõnavara test

KOKKU: 117 tundi 100 - - 17



hindamine)

Teema 1:

1.1 Essee “Minu töökogemused ja tööplaanid”

1.2 Ristsõnade koostamine ja lahendamine Interneti seletava sõnaraamatu alusel (keskkonnaalase sõnavara kohta).

1.3.1 Õpimapp (faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi – ja

kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta).

Esitlus „ Eesti vaatamisväärsused“.

1.3.2 Essee „Oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega”.

Teema 2:

2.1 Essee „Minu eriala“

„Karjääri planeerimine“ (Info leidmine internetist)

2.2 Avalduse, CV / Europassi kirjutamine. Info otsimine ja esitamine (töökuulutused)

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Hindamisülesande keskmise hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.

„3“ „4“ „5“

intervjuu/rollimäng: kasutab temaatiline

sõnavara, teeb intervjuu/ rollimängu

näidise järgi

intervjuu/rollimäng: kasutab temaatiline sõnavara

korrektselt, teeb intervjuu/ rollimängu sõnastiku

abil

intervjuu/rollimäng: kasutab temaatiline

sõnavara korrektselt, teeb

intervjuu/rollimängu ilma sõnastikuta,


13

essee: korrektselt vormistatud, õppija on

avaldanud oma mõtteid etteantud

teemal, essee kokkuvõttes on korratud

selle kõige olulisemat sõnumit, essee

kirjutab näidise järgi ja sõnastiku abil,

struktureeritud test: 45-69%

esitlus: esitleb teemakohast materjali,

demonstreerib, et materjal on loogiliselt

üles ehitatud, esitatud väiteid on

põhjendatud, väljendab ennast selgelt,

tagab, et esitluse pikkus jääb 2-3 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust,

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste kohta (5 fotot)


avaldanud oma mõtteid etteantud teemal, essee

kokkuvõttes õppija põhjendab ja selgitab oma

arvamust, essee kirjutab sõnastiku abil



demonstreerib, et materjal on loogiliselt üles

ehitatud, esitatud väiteid on põhjendatud,

väljendab ennast selgelt, tagab, et esitluse pikkus

jääb 3-4 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab temaatiline

sõnavara, põhjendab ja selgitab oma arvamust,

võib jutustada filmi sisu (2-3 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid Eestimaa

kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste,

kultuuritraditsioonide kohta (7fotot)

võib täpsusta ja selgitada.


avaldanud oma mõtteid etteantud teemal, ,

essee kokkuvõttes õppija põhjendab ja

selgitab oma arvamust, õppija on

illustreerinud oma seisukohti näidete abil

kirjandusest/wikipeediast, essee kirjutab

ilma sõnastikuta



demonstreerib, et materjal on loogiliselt

üles ehitatud, esitatud väiteid on

põhjendatud, väljendab ennast selgelt, ,

tagab, et esitluse pikkus jääb 4-5 minutit,

illustreerib esitlust visuaalsete

vahenditega

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust, võib jutustada

filmi sisu (5-8 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide

ja –sündmuste kohta (10 fotot)

Hindekriteeriumid Kuulamine: saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Mõistab tele- ja raadio-

saadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on

selge ja tuttav

Lugemine: Loeb ja mõistab mõne leheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebi-väljaanded, infovoldikud,

kasutusjuhendid). Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida vajalikku infot

teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.

Rääkimine: oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti. On

võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja lause-malle õigesti; spontaanses

kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.

Kirjutamine: oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt


14

isiklik kiri, e-kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online- vestluses (nt MSN). Oskab kasutada

piiratud

hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus).



/õppematerjal

Cutting Edge. Pre-intermediate. Intermediate. Sarah Cunningham, Peter Moor, Longman, 2005

Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005

English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007

Lehrbücher: „Themen Neu“ Bände 1, 2, 3. Hueber Verlag 2010

„Der grüne Max“ Grammatische Übungen. Hueber Verlag 2010

Internetmaterialen. "Deutsch als als Fremdsprache" Hueber Verlag

,,Menschen"A2, A2+ Hueber Verlag 2012


15


3 MATEMAATIKA 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks


Õpetajad: Natalja Sidorova, Žanna Gusseva, Tatjana Kink

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1. Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi

ja -oskusi uutes

situatsioonides ning

eluliste ülesannete

lahendamisel,

analüüsides ja

hinnates tulemuste

tõepärasust

2. Kasutab matemaatika

võimalusi enda ja teiste

tegevuse tasuvuse ning

jätkusuutlikkuse

hindamisel

Teeb järeldusi tulemuse

tõepärasuse kohta lähtudes

igapäevaelust

Nimetab järguühikuid ja

teisendab pikkus-, raskus-

pindala, ruumala, mahu, aja-

ja rahaühikuid, arvutab

protsente ja promille

Kasutab muutumist ja

seoseid käsitlevat

matemaatikat, võrdleb

erinevaid suurusi

Kasutab analoogiat

objektidevaheliste seoste

leidmiseks

Teab ja kasutab

matemaatilise statistika ja

tõenäosusteooria elemente

Selgitab matemaatiliste

tehete abil loteriide ja

laenudega seotud riske

Arvutab bruto- ja netopalka

ning mitmesuguseid

igapäevaeluga seotud tulusid

ja kulusid ning teisendab

enamkasutatavaid valuutasid

Arutleb säästmise

vajalikkuse üle, toob näiteid

tarbimise ja kulutamise

ARVUTAMINE Tehted ratsionaalarvudega;

arvuhulgad (naturaalarvud N,

täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,

irratsionaalarvud I, reaalarvud R).

Ümardamine.

Arvu absoluutväärtus

(mõiste ja geomeetriline tähendus).

Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise astendajaga aste

(arvu juur). Tehted astmetega. Arvu

kümme astmed. Arvu standardkuju.

Arvutamine taskuarvutiga.

Ühend ja ühisosa

(sümboolika , , , , ,

kasutamine; ülesanded hulkade

ühendi ja ühisosa kohta, graafiline

kujutamine).

Elulise sisuga

tekstülesanded. (raha igapäevane

kasutamine, pere eelarve,

vahemaad, majapidamine jms).

MÕÕTÜHIKUD Mõõtühikute vahelised seosed,

teisendamine.

Elulise sisuga tekstülesanded.

Kasutab mõõtkava tegeliku

mõõtme leidmisel

Lahendab elulisi ülesandeid,

50 15 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö 1

„Arvutamine. Mõõtühikud.

Protsendid.“


„Majandusmatemaatika

elemendid. Tõenäosusteooria

ja statistika“

Iseseisev töö (4): ülesannete

lahendamine „Arvutamine.

Mõõtühikud. Protsendid.“


lahendamine

„Majandusmatemaatika

elemendid. Tõenäosusteooria

ja statistika“


16

tasakaalustamise võimaluste

kohta

esitab tõepäraseid vastuseid

lähtuvalt igapäevaelust

PROTSENDID

Osa ja tervik, protsent, promill.


MAJANDUSMATEMAATIKA

ELEMENDID

Raha ja valuuta.

Liht-ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu

tagasimakse-graafik.

Palk ja kehtivad maksud

töövõtjale ja tööandjale.

Käibemaks, hind käibemaksuga

ja käibemaksuta.

Hinnamuutused (soodushind,

hinnatõus jt).

Diagrammide lugemine.

TÕENÄOSUSTEOORIA JA

STATISTIKA

Sündmuse tõenäosus,

tõenäosuse summa ja korrutis

(sh tõenäosus loteriis ja

hasartmängudes).

Statistika põhimõisted ja

arvkarakteristikud. Statistiline

ja variatsioonirida, sagedustabel

ja suhteline sagedus,

diagrammide keskväärtsus,

kaalutud keskmine, mediaan,

mood, maksimaalne ning

minimaalne element,

standardhälve.

Statistiliste andmete kogumine,

süstematiseerimine, statistiline

andmetöötlus.


17

3. Seostab matemaatikat

teiste õppeainetega,

kasutades õppimisel

oma

matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi

4. Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui kirjalikult

Kasutab loogikat etteantud

probleemide lahendamisel

ning eristab olulist

ebaolulisest

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja andmed,

määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja vajalikud

seosed ja valemid

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib seda

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid, jooniseid,

graafikuid ja diagramme

õpitud materjali ulatuses

Valib ja kasutab ülesannete

lahendamisel ülesande sisust

lähtuvalt õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

TRIGONOMEETRIA

Siinus- ja koosinusteoreem..

Kolmnurga lahendamine.


PLANIMEETRIA

Tasapinnaliste geomeetriliste

kujundite elemendid,

ümbermõõdud ja pindalad.


STEREOMEETRIA

Püstprisma, korrapärase

püramiidi, silindri, koonuse ja

kera (sfääri) elemendid,

pindalad ja ruumala.


30 9 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö


„Trigonomeetria. Planimeetria.

Stereomeetria“


lahendamine teemal

„Trigonomeetria. Planimeetria.

Stereomeetria“

5. Kasutab vajadusel

erinevaid teabeallikaid

ning saab aru

erinevatest

matemaatilise info

esitamise viisidest

6. Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui kirjalikult

Kasutab vajadusel õpetaja

koostatud juhendmaterjale ja

näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks

Kasutab vajaliku teabe

leidmiseks nii paberkandjal

kui ka Internetis leiduvaid

teabeallikaid

Leiab tekstist, tabelist,

jooniselt, graafikult,

diagrammilt vajaliku info

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja andmed,

määrab otsitavad suurused

toob/kirjutab välja vajalikud

seosed ja valemid

AVALDISED. VÕRRANDID

JA VÕRRATUSED Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine.

Võrre. Võrdeline jaotamine.

Valemite teisendamine.

Võrdeline suurendamine ja

vähendamine (mõõtkava,

plaan).

Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand.

Kahe tundmatuga

lineaarvõrrandi-süsteem.

Arvtelje erinevad piirkonnad.

Lineaarvõrratuse mõiste ja

omadused ja lahendamine.

Lineaarvõrratuste süsteem.

20 6 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö


„Avaldised. Võrrandid ja

võrratused. Jooned tasandil“


lahendamine teemal

„Avaldised. Võrrandid ja

võrratused. Jooned tasandil“


18

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib seda

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid, jooniseid,

graafikuid ja diagramme

õpitud materjali ulatuses

Valib ja kasutab ülesannete

lahendamisel ülesande sisust

lähtuvalt õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

Elulise sisuga tekstülesanded

JOONED TASANDIL Punkti asukoha määramine

tasandil.

Lõigu pikkus, kahe punkti

vaheline kaugus, vektori mõiste

ja tähistamine, vektori pikkus,

nullvektor, ühikvektor,

vastandvektor, vektorite

geomeetriline liitmine.

Sirge, parabooli ja ringjoone

võrrandid.

Sirge joonestamine võrrandi

järgi.

KOKKU: 130 tundi 100 - - 30


(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine. Eesmärgid: ettevalmistamine kontrolltööks. Kõik tööd peavad olema arvestatud. Kui töödes on

vead, siis õpilane teeb vigade paranduse ning esitab selle õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab oma

konspekti.


lahendamise ajal õpilane kasutab lehti

valemitega.

Ülesanded lahendatud õigesti ning

abimaterjalideta.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt.


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid, kui ta on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt

hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.



19

Kasutatav

õppekirjandus (avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Matemaatika kursus. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

N. Sidorova. Rakendusstatistika. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

K. Reim. Matemaatika. http://arvutaja.blogspot.com/

A. Küüsmaa. Matemaatika. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895

A. Veelmaa. Matemaatika. 2009

L. Vedler. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele I. 2003

T. Leego. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele II. 2003

T. Leego, L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika õpik kutseõppeasutusele. 2005

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

http://arvutaja.blogspot.com/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895


20


4 LOODUSAINED 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: puudub

Õpetajad: Larissa Žarkova, Žanna Gusseva, Jelena Bulejeva, Tatjana Kink

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1. Mõistab loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru

mudelite tähtsusest

reaalsete objektide

kirjeldamisel.

2. Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja

kasutab seda erinevate

ülesannete

lahendamisel.

kirjeldab maa sfääre kui

süsteeme ja nendega seotud

mudeleid

kirjeldab maa evolutsioonilist

arengut, elus- ja eluta looduse

tunnuseid

kirjeldab abiotiliste tegurite

toimet organismidevahelisi

suhteid ja looduses toimivaid

aineringe

kirjeldab organismide ehitust,

aine- ja energiavahetust,

paljunemist ja arengut (eristab

rakutüüpe)

kirjeldab mehaanika nähtusi ja

kasutades selleks õigeid

füüsikalisi suurusi ja mõisteid

kirjeldab korrektsete mõistete ja

füüsikaliste suurustega

elektromagnetismi nähtusi ja

nendevahelisi seoseid

kirjeldab õigete füüsikaliste

suurustega ja mõistetega valguse

tekkimise, levimise ja kadumise

nähtusi

kirjeldab tähtsamaid

mikromaailma mudeleid,

Bioloogia:

Organismide koostis

Elu olemus ja tunnused

Makro- ja mikroelemendid

Anorgaanilised ja orgaanilised

ained organismis

Valgud, DNA ja RNA võrdlus

Rakuõpetus

Aine- ja energiavahetus

Geograafia:

Maa kui süsteem Maa sfäärid

Maa energiasüsteem

Geoloogiline ajaskaala

Keemia:

Aatomi ja molekuli ehitus

ja mudelid Aatomi ehitus

Oksüdatsiooniastmed

Keemiline side

Keemia aineklassid ja

ühendid

Anorgaanilised aineklassid

Metallid, mittemetallid

10

6

4

10

4

2

1

3

Arutelu

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused

Debatt

Diskussioon klassis

Esitlus

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Rühmatöö

Mõistekaart

Õpikäik

1. Kirjalik töö:

Loodusainete

omavahelised seosed

ja eripära.

Iseseisevtöö:

Kirjalik töö „Aatomi

ehitus ja

anorgaanolise

keemia aineklassid“

Kirjalik ülasanne

„Arvutusülesanded“

Kirjalik töö

„Metallid“

Kirjalik töö „Kehad,

nende mõõtmed,

mõõtühikute

süsteemid ja

teisendamised“

Kirjalik töö

„Elektromagnet välid

looduses ja tehnikas.

Valgus“


21

tuumareaktsioone ning

radioaktiivsust

kasutab keemiliste elementide

perioodilisustabelit ja ühendite

molekulaarmudeleid

mikromaailma kirjeldamisel ja

ainete omaduste selgitamisel

lahendab loodusteaduslike

ülesandeid ja probleeme,

kasutades erinevaid

usaldusväärseid teabeallikaid

koostab erinevate andmete

põhjal tabeleid ja graafikuid

Alused, happed ja soolad

igapäevaelus

Keemia probleem- ja

arvutusülesanded

Füüsika:

Kehad, nende mõõtmed,

mõõtühikute süsteemid ja

teisendamised

Liikumine ja selle mõõtmine.

Taustsüsteemid.

Vastasmõjud.

Jõud, mass ja energia.

Elektromagnet välid

looduses ja tehnikas

Valgus

Valgus kui elektromagnetlaine

Geomeetriline optika

Spekter

Valguse energia

Aine olekud

Gaas, aine mikroparameetrid

Ideaalse gaasi olekuvõrrand.

Isoprotsessid.

Aine struktuur

Aatomimudel

Tuumafüüsika: prooton,

neutron, massiarv, isotoop

Radioaktiivsus, poolestusaeg

Tuumareaktsioonid

2

8

4

4

4

1

3

3

E-õpe

Kirjalik töö:

„Geosfääride roll

looduses“

Test „Keemiline

organismide koostas“

Kirjalik töö

„Loomaraku ehitus ja

talitlus“

3. Mõtestab ja kasutab

loodusainetes

omandatud teadmisi

keskkonnas toimuvate

nähtuste selgitamisel

ja väärtustamisel ning

igapäevaelu

iseloomustab inimese keemilist

koostist ja mõistab pärandumise

seaduspärasusi

iseloomustab soojusenergia

muutmise viise, nähtusi,

seaduspärasusi

selgitab evolutsiooni kulgu ning

Bioloogia:

Evolutsioon Evolutsiooniteooria

Olelusvõitlus ja looduslik valik

Liigiteke ja makroevolutsioon

Inimese evolutsioon

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

4

4

2. Kirjalik töö.

Loodusainetes ja

keskkonnas toimuvad

nähtused.

Iseseisevtöö:


22

probleemide

lahendamisel.

4. Leiab iseseisvalt haldus

väärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete lahendamisel.

seostab protsesse looduses

nähtavaga

nimetab majandustegevusega

kaasnevaid looduskeskkonna

probleeme

selgitab loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas omavahelisi

seoseid ja probleeme

võrdleb erinevate piirkondade

kliima, mullastiku, taimestiku ja

loomastiku omavahelisi seoseid

selgitab tervisliku toitumise

põhimõtteid

selgitab nakkushaiguste

vältimise võimalusi

kirjeldab teaduse ning

tehnoloogia võimalusi ja

piiranguid ühiskonna heaolu ja

majanduse arengu tagamiseks

Ökosüsteem

Bioloogiline mitmekesisus

Liikide kaitse

Looduskaitse

Viirused ja bakterid

Viirused ja nakkushaigused

Bakterite levik

Biotehnoloogia

Geenitehnoloogia

Geograafia:

Loodusvarad ja nende

kasutamine

Põllumajandus ja

toiduainetööstus

Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid

Keemia:

Orgaanilised ained

eluslooduses

Orgaanilised aineklassid

Biomolekulid ja nende tähtsus

Toiduainete toiteväärtus,

lisaained ning tervislikkuse

seos koostisega

Füüsika:

Aine olekud Soojusenergia muutmise viisid

Aine agregaatolek ja selle

muutumine, soojushulk.

6

8

10

8

3

2

3

3

Orgaanilise keemia

aineklassid“

Kirjalik töö „

Kaasaegne keemia

argielus.“

Kirjalik töö „Aine

olekud“

Kirjalik töö „Maailma

põllumajandus“

Kirjalik töö „Viirused

ja bakterid“

5. Mõistab teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju looduskeskkonnale

ja inimesele, saab aru

ümbritseva keskkonna

mõjust inimese tervisele.

6. Leiab iseseisvalt

võrdleb looduslikke ja

tehismaterjale ning nende

omadusi

kirjeldab orgaaniliste ja

anorgaaniliste ainete toimet

inimestele ja keskkonnale

kirjeldab inimese arengut ja

tervislikku seisundit sõltuvalt

Bioloogia:

Organismide areng

Mitoos ja meioos

Inimese viljastumine

Looteline areng

Lootejärgne areng

Inimese talitluse regulatsioon

6

2

3. Kirjalik töö:

Teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju

looduskeskkonnale ja

inimesele. Ümbritseva

keskkonna mõju


23

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete lahendamisel.

sotsiaalsest, majanduslikust või

looduskeskkonnast

nimetab loodusteaduste ning

tehnoloogia arengu positiivseid

ja negatiivseid ilminguid ning

võrdleb erinevaid eetilis-

moraalseid seisukohti ning

nende usaldusväärsust

kirjeldab ja toob näiteid

loodusteaduste, tehnoloogia ja

ühiskonna vahelistest seostest

kirjeldab oma elukoha (loodus)

keskkonda, uurides ja

analüüsides seal erinevaid

probleeme

kirjeldab ja kohandab

korrektsete lähteandmetega

ülesandele õige

lahendusmudeli ning fikseerib

otsitavad suurused, kasutades

õigesti mõõtühikute süsteeme

arvutab õigesti, kontrollides

saadud tulemust ning

vormistab ülesande vastuse

korrektselt

Geograafia:

Loodusressursid

Vesi ja veega seotud

probleemid

Maailmameri ja kalandus

Maailma metsad

Keemia:

Loodusteaduste

rakendusvõimalusi

Kaasaegsed materjalid

Organismi kahjustavad ained

E-ained

Füüsika:

Aine struktuur Tuumaenergeetika

Tuumapomm

Kiirguskaitse.

Aine olekud

Ülekandenähtused aines.

Soojusmasin, soojusmasina

kasutegur.

6

4

8

4

2

1

3

inimese tervisele.

Iseseisev töö:

Kirjalik töö „

Kaasaegne keemia

argielus.“

Kirjalik töö

„Organismide areng“

KOKKU: 156 tundi 120 - - 36



hindamine)

Õpilane koostab õpimapi. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltöödeks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute

konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

1. Geograafia – 6t.

Õppemapp sisaldab:

Kirjalik töö: „Geosfääride roll looduses“

Kirjalik töö „Maailma loodusvarud“

Kirjalik töö „Maailma põllumajandus“

2. Bioloogia - 9t.

Õppemapp sisaldab:

Test „Keemiline organismide koostas“

Kirjalik töö „Loomaraku ehitus ja talitlus“

Kirjalik töö „Viirused ja bakterid“


24

Kirjalik töö „Organismide areng“

3. Keemia – 9t.

Õppemapp sisaldab:

Kirjalik töö „Aatomi ehitus ja anorgaanolise keemia aineklassid“

Kirjalik ülasanne „Arvutusülesanded“

Kirjalik töö „Metallid“

Kirjalik töö „ Orgaanilise keemia aineklassid“

Kirjalik töö „ Kaasaegne keemia argielus.“

4. Füüsika – 12t.

Õppemapp sisaldab:

Kirjalik töö „Kehad, nende mõõtmed, mõõtühikute süsteemid ja teisendamised“

Kirjalik töö „Elektromagnet välid looduses ja tehnikas. Valgus“

Kirjalik töö „Aine olekud“

Kirjalik töö „Aine struktuur“

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Hindekriteeriumid:

1. Eeldus lõpliku hindamisülesanneteks on iseseisvad tööd keskmise hinnaga „3“.

2. Loodusainete kursuse lõplik hinne moodustatakse kolmast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

3. Kirjalikud tööd (1-2 ) moodustavad igaüks 30% mooduli lõpphindest ja kirjalik töö 3 moodustab 40 % mooduli lõpphindest.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kirjalikud tööd Kirjalik töö tehtud õigesti. Õpilane kasutab

oma konspekti.

Kirjalik töö tehtud õigesti. Õpilane kasutab

lehti valemitega.

Kirjalik töö tehtud õigesti, iseseisvalt ja ilma

abimaterjalideta.

Arvutusülesanded Lahendab ülesannet oma abimaterjalidega. Lahendab ülesannet õpetaja abimaterjalidega. Lahendab ülesannet abimaterjalideta.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine








/õppematerjal

Füüsika:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u6#euni_repository_10895

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile I osa» Tallinn 1997

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile II osa» Tallinn 1998

Enn Pärgmäe «Füüsika õpik kutsekoolidele»

Keemia:


Kohustuslikud õppematerjalid:




25

1. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

2. L.Tamm, H.Timotheus (2001), Keemia IX klassile.

3. H.Karik (1998), Keemia IX klassile.

4. M.Karelson, A.Tõldsepp, A.Lukason (2001), Keemia IX klassile: Anorgaanilised ja orgaanilised ained.

5. L.Tamm (2005), Keemia X klassil: Üldine ja anorgaaniline keemia.

6. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

7. M.Karelson, A.Tõldsepp (2007), Orgaaniline keemia

8. Л.Е. Гаймонсен „Oрганическая химия ”

9. E-õpe

Soovituslik kirjandus:

1. Л.Е. Гаймонсен „Общая химия ”

2. Л.Е. Гаймонсен „Неорганическая химия”

Bioloogia: Kohustuslikud õppematerjalid:

Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“ 1,2 kursus Eesti loodusfoto

M.Viikmaa, U.Tartes, T.Sarapuu, I.Puura “Bioloogia gümnaasiumile” 3,4 kursus Eesti loodusfoto

T.Sarapuu „Bioloogia töövihik” Eesti loodusfoto

Toetav:

Bioloogia gümnaasiumile. Elu olemus. Rakk. Avita kirjastus

Bioloogia gümnaasiumile. Inimene. Avita kirjastus

“Eesti loodus”, “Tiitrutaja” ajakiri.

Internet:

http://www.ibiblio.org/virtualcell/tour/cell/cell.htm

http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

Geograafia:

Kohustuslikud õppematerjalid:

1) Üldmaateadus gümnaasiumile. Koostaja: Ülle Liiber, 2004

2) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Koostaja: Garri Raagmaa, 2003

3) Töövihikud

E-õpe

http://moodle.hitsa.ee/maateadus

http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

http://moodle.hitsa.ee/maateadus


26


5 SOTSIAALAINED 7 EKAP / 182 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub

ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik. Seos

gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo. Ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia

õppeainetega.


Õpetajad: Viktoria Sokolovskaja, Irina Aleksejeva, Jelena Bulejeva, Vladimir Všivtsev

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. omab adekvaatset

enesehinnangut

ning teadmisi,

oskusi ja hoiakuid,

mis toetavad

tervikliku ja

terviseteadliku

inimese

kujunemist.

Õpilane:

analüüsib juhendamisel enda isiksust

ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi,

lähtudes erinevatest rollidest ja

kohustusest ühiskonnas

analüüsib üksikisiku, perekonna ja

erinevate institutsioonide rolli

ühiskonna arengus

nimetab ja teab terviseriske ning

võimalikke vigastusi, kirjeldades

nendele reageerimist ja ennetamise

võimalusi

tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt

tervisespordiga, treenides sobiva

koormusega ning sooritab

treeningujärgselt taastumist

soodustavaid harjutusi

1.Inimeseõpetus

1.1Perekond

1.Püsisuhe

1.3 Abielu

1.4 Lapsevanemaks olemine ja

selle komponendid

1.5 Laps

1.6 Kodu ja abielu

1.7 Perekonna majanduselu ja

õigusaktid

1.8 Perekond inimese elus 2. Mina ja tervis (kehaline

kasvatus)

2.1Kehalise aktiivsuse

tähtsus ja mõju inimorganismile.

2.2Vigastuste vältimine

Sportimisel, erinevate spordialade

ohutusnõuded

2.3.Kooli ja lähikonna

sportimisvõimalused.

2.4.Mitmekülgsuse arendamine

spordis.

2.5.Kalorid ja tervislik toitumine.

22

4 Arutelu

Diskussioon

Väikeses rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

Küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Treeningud

Mõistekaart teemal ,,Abielu ja

perekond läbi ajalugu“

(monogaamia, polügaamia,

promiskuiteed, emajagsus,

patriarhaat, perekond, abielu) , kus

ta peab teadma vähemalt seitse õige

mõistet.

Mõistekaart teemal “Minu õigused

ja kohustused”, kus iga rolli

(abikaasa, laps, tulevane

lapsevanem, ) puhul on välja toodud

vähemalt viis õigust ja viis

kohustust.

Töö väikeses rühmas teemal

„Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“.

Essee teemal ,,Nõrgestatud pere

põhjused“.

Õpilase tervise päevik (tema

päevaplaan, treeningud, söök ja

kalorid).

Eneseanalüüs „Minu

tervisekäitumine“, kus on välja

toodud õpilase tervisekäitumise

õiged aspektid ja eksimused ning

arvamus, kas ja mida peaks oma

tervisekäitumises muutma.

Rühmatööna tehtud ühe päeva


27

ideaalse menüü koostamine

arvestades toidupüramiidi ja

soovituslike portsjoneid.

Kehaline kasvatus

1.Võimlemine

2.Kergejõustik

3.Sportmängud

3.1 Korvpall

3.2 Võrkpall

3.3 Jalgpall

26

(6)

(4)

(16)

Võimlemise

harjutused.

Kergejõustik.

Mängud

(jalgpall,

korvpall).

Hüpped.

Jooksmine

Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused

erinevatele lihasrühmadele.

Harjutused akrobaatikas,

rööbaspuudel ja kangil. Toenghüpe.

Kergejõustikualade tehnika

täiustamine ja kinnistamine. Kiir- ja

kestvusjooks. Kaugus- ja/või

kõrgushüpe. Kuulitõuge.

Sööt ja lõige rünnakul. Katted.

Mees-mehe ja maa-ala kaitse.

Korvpallitehnika .

Suunatud palling ja pallingu

vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja

taha. Blokeerimine. Pettelöögid.

Tehnika täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mänguliste

situatsioonide kaudu.

Jalgpalluri individuaalne

ettevalmistus ja oma tugevate

külgede arendamine. Tehnika

täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mängu

liste situatsioonide kaudu.

Spordimängude elementide täitmine

(põhilised printsiibid, mängudes

osalemine).

2. omab arusaama

esinevatest

nähtustest,

protsessidest ja

konfliktidest

ühiskonnas ning

nende seostest ja

vastastikusest

mõjust

selgitab nüüdisühiskonna

kujunemist, struktuuri ja korraldust

määratleb Eesti ajaloo olulisemad

pöördepunktid sündmused

muinasajast tänapäevani,

paigutades tähtsamad Eesti ajaloo

ja kultuuri sündmused õigesse

ajaperioodi ja Euroopa ning

maailma ajaloo konteksti

toob asjakohaseid näiteid

sotsiaalainetes käsitletavate ja

Ühiskonnaõpetus,

inimgeograafia

1.Globaliseerumise mõju

majandusele.

2.Erinevate riikide rahvastik

ja majandustrendid.

3.Eesti ja Euroopa rahvastiku

muutumine ajas ja selle põhjused.

4.Kaasaegse maailma poliitiline

kaart.

5.Immigratsioon. Tööturg,

22

4 Arutelu

Diskussioon

väikeses rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Rühmatööna tehtud graafik-

„Eesti ja ühe Euroopa riigi

rahvastiku iseloomustus”, kus

kajastub Eesti ja valitud

riigi rahvastiku muutusetrendid

minevikus, olevikus, tulevikus.

Diskussioon või väitlus teemal

„Mida teha, kui

rahvastik vananeb”


28

ühiskonnas esinevate nähtuste

omavaheliste seoste kohta

tööhõive ja tööränne.

6.Ühiskonna jätkusuutlikkus.

7.Maailma rahvastik ja

rahvastikuprotsessid.

8.Kaasaegsed muutused

maailmamajanduses.

9.Energiamajandus.

Põllumajandus. Transport ja side.

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

E-õpe

Treeningud

Essee teemal “Hea kodanik” 160

sõna

3. mõistab kultuurilise

mitmekesisuse ning

demokraatia ja selle

kaitsmise tähtsust

ning jätkusuutliku

arengu vajalikkust,

aktsepteerides

erinevus

selgitab, millised muutused on

toimunud taasiseseisvumisjärgses

Eesti majanduses, õigusruumis,

valitsemiskorralduses, riigikaitses

ja kultuurielus, eristades põhjusi ja

tagajärgi

arutleb teiste rahvaste kommete,

traditsioonide ja religiooni ning

nende omavaheliste konfliktide

teemadel

iseloomustab demokraatliku

valitsemiskorralduse

toimemehhanisme Eesti ja

Euroopa Liidu näitel

selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja

ÜROs

kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja

selgitab nende erisusi, lähtudes

Eesti poliitmaastikust

kirjeldab Eesti riigikaitse

strateegiat, ülesehitust ja ressursse

põhjendab inimeste ja riikide

jätkusuutliku käitumise vajalikkust

teabeallikate abil riigi majanduse

struktuuri ning panust maailma

majandusse

tunneb üleilmastumise

majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi

ja kultuurilisi tahke, nimetab

erineva arengutasemega riike

analüüsib kaartide ja statistiliste

Ühiskonnaõpetus, ajalugu

1.Eluolu nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja

tänasel päeval.

2.Üleminek plaanimajanduselt

turumajandusele, omandireform.

3.Eesti Vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi

ümberkujundamine.

4.Erakondade teke ja areng ning

erisused.

5.Riigikaitse ümberkorraldamine

ja liikumine ELs ja NATO suunas.

6.Muutused sotsiaal- ja

kultuurivaldkonnas.

22 4 Intervjuu

pereliikme,

sugulase või

tuttavaga.

Ühiskonnas

toimunud

muutuste

põhjuste

kaardistamine

Taasiseseisvunud

Eesti erakondade

võrdlus ja

infotabelisse

kandmine

Ajaleheuudiste

uurimine ja

seostamine

õpilase isikliku

elukaarega.

1.Tabel ühiskonna erinevate

nähtuste kohta kindlatel aastatel, kus

3-4 mõõdiku puhul on eraldi

väljatoodud

toimunud

muutuste põhjused

2.Ülevaade muutustest Eesti elus

allikate põhjal

3. Essee “Demokraatia näited”

160 sõna teemal

4. Mõistekart “NATO”

5. Ajurünnak “Euroopa Liit”


29

andmete põhjal riigi või regiooni

rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist

struktuuri

4. hindab

üldinimlikke

väärtusi, nagu

vabadus,

inimväärikus,

võrdõiguslikkus,

ausus, hoolivus,

sallivus,

vastutustunne,

õiglus, isamaalisus

ning lugupidamine

enda, teiste ja

keskkonna vastu

kasutab teabeallikaid sh

geograafilisi, poliitilisi ja

topograafilisi kaarte info

leidmiseks ja rakendamiseks,

määrab enda asukohta kaardil,

kasutades koordinaatide süsteemi,

mõõdab vahemaid ja määrab

asimuuti

selgitab inimõiguste olemust ja

nende vajalikkust, analüüsib

inimõiguste tähenduse muutumist

20.-21. sajandil ning toob näiteid

üksikisiku põhiõiguste

muutumisest ajaloo vältel

selgitab enda õigusi ja kohustusi

kodanikuna

orienteerub õigusaktides,

kasutades erinevaid infokanaleid

kasutab kontekstis sotsiaalainete

põhimõisteid nimetab erinevaid

julgeolekuriske, sh Eesti

Vabariigile ning selgitab nende

maandamise võimalus

Ajalugu

1.Ajaloo periodiseerimine.

Ajalooallikad

Arheoloogia ja ajalooteadus.

2.Eesti mäluasutused ja seal

leiduvad ajalooallikad.

3.Muinas- ja kiviaeg Eestis.

Pronksi-, rauaaeg

4. Keskaeg. Vana-Liivimaa

4.Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja

nende mõju siinsetele aladele).

5. Eesti erinevate riikide võimu all

(Poola, Rootsi, Venemaa).

6. Ärkmisaeg Eestimaal. Esimene

laulupidu

7. Esimene maailmasõda.

8.Eesti Vabariigi väljakuulutamine

ja omariikluse

Areng. Vabadussõda

9.Maailm 1920.-1940. aastatel

10. II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused

11.Nõukogude okupatsioon.

12.Taasiseseisvumine. Maailm 20.

Sajandi lõpul

60 18 Esitlused.

Filmide

vaatamine.

Loengud.

Ajalooliste

allikaga ja

õppematerjalideg

a töötamine.

Töölehtede

täitmine.

Esitluste

koostamise

juhend.

Kaartidega

töötamine.

Uudiste

kuulamine

Töölehtede “Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Rootsi aeg”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Teine

maailmasõda”, “Maailm 21. sajandi

algul” täitmine.

Kontrolltööde kirjutamine teemadel

“Ajaloo periodiseerimine. Allikad”,

“Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa.

Liivi sõda”; “Balti erikord”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Maailm 1920.-

1940. aastatel”, “Teine

maailmasõda”.

Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi

aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”,

““Maailm 1920.-1940. aastatel”

õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”,

“Ajalooline isik”, “I maailmasõda”,

“II maailmasõda”.

Rühmatööna tehtud plakatid teemal

“ Muinasaeg”, “I maailmasõda”, “II

maailmasõda”.

KOKKU: 182 tundi 152 - - 30


(eesmärk, teema,


Õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused. Toetada

hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Iseseisva töö teemad esitatakse õpiväljundite hindamisülesannetes. Kõik iseseisvad tööd peavad olema arvestatud. Kui töödes on vead, siis õpilane

teeb vigade paranduse ning esitab selle õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Mitteeristav hindamine

Hindamisülesanded: kirjalikud tööd, õpimapp, essee, referaat, mõistekaart, proovitöö

Hindamiskorraldus:

Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.


30

● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega

Hindamisjuhend:

kirjalike tööde vormistamise juhend

Hindekriteeriumid: mitteeristav hindamine

Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui: õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud

õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid

õpiväljundi nõuetele.

Positiivse hinde saamiseks antud moodulis on vajalik saavutada tulemus „arvestatud“ järgmistes punktides:

Inimeseõpetus, mina ja tervis - Mõistekaart teemal ,,Abielu ja perekond läbi ajaloo“; Töö väikeses rühmas teemal „Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“; Essee teemal ,,Nõrgestatud pere põhjused“; Eneseanalüüs „Minu tervisekäitumine“.

Kehaline kasvatus - Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel ja kangil; Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe; Spordimängude elementide

täitmine (põhilised printsiibid, mängudes osalemine).

Ühiskonnaõpetus, inimgeograafia, ajalugu - Rühmatööna tehtud graafik „Eesti ja ühe Euroopa riigi rahvastiku iseloomustus”; Diskussioon või väitlus

teemal „Mida teha, kui rahvastik vananeb”; Essee teemal “Hea kodanik” 160 sõna; Mõistekart “NATO”.

Ajalugu - Kontrolltööde kirjutamine teemadel “Muinasaeg. Muistne vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa. Liivi sõda”; “Balti erikord”; Proovitöö

“Muinasaeg”, “Rootsi aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”, ““Maailm 1920.-1940. aastatel” õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”, “Ajalooline isik”, “I maailmasõda”, “II maailmasõda”.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

T.Annuk, Õpikud “Perekonnaõpetus“

Lauri Vahtre „Eesti ajalugu“ ,2013 Tea Kirjastus;

Eda Maripuu, Ivo Maripuu „Eesti ajalugu töövihik gümnaasiumile I ja II“ , 2007 Avita,

Mart Laar, Lauri Vahtre „Lähiajalugu õpik gümnaasiumile I ja II“ , 2007

„Lähiajalugu TV-kontuurkaardid 9.kl“ , 2004 Avita

„ Eesti ajalugu TV-kontuurkaardid 10. kl“ , 2007 Avita

Eesti ajaloo konspekt gümnaasiumi jaoks;

“Eesti ajalugu” I. ja II. osa,

ajalehed, ajakirjad, internetiallikad

(https://www.youtube.com

http://istorik.org/

https://www.youtube.com/

http://istorik.org/


31


6 KUNSTIAINED 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Anna Tereštšenko

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1.eristab näidete alusel

kunstiliike ja muusikažanreid

Õpilane:

võrdleb näidiste alusel erinevaid

kunstiliike ja muusikažanreid

määrab kunsti- ja muusikakultuuri

ajastuid ajateljel

Kunst ja muusika meie ümber

Kunsti ja muusika mõisted,

liigid, nende vahelised seosed

Tänapäevane muusikamaastik

10 4 Kogemuste

vahetamine/vestlus:

fotografeeritud või

filmitud pildiseeria

või lühifilmi

(taustamuusika)

põhja

Referaat/ülevaade koos

esitlusega eri kunst- ja

muusikažanride mõjust

kuulatud muusika põhjal

või erikunstiliikide

mõjust nähtu põhjal

2.tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi teoseid

ning seostab neid ajalooga

tutvustab Eesti kunsti ja muusika

eripära ja tähtteoseid

uurib ja kirjeldab kunsti- ja

muusikateoste ajaloolist ja

kultuuriloolist tausta

Eriajastute kunsti ja muusika

seoseid tänapäevaga

Maailma kunsti ja

muusika olulisi teoseid

Maailma kunsti ajaloo

Eesti kunsti ajaloo

6 1 Arutlus, kunstnike

teoste matkimine,

kogemuste

vahetamine, vestlus

Uurimisülesanne, esitlus

Õpilane koostab oma

Eesti autorite

lemmikteostest virtuaalse

kogu ja esitleb seda (3

kunstiteost + 3

muusikateost),

3.analüüsib oma suhet

kultuuriga ja loomingulisust

läbi vahetu kogemuse

koostab oma Eesti lemmikteostest

virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3

muusikateost), asetab valitud teosed ja

nende autorid “suuremasse pilti”,

analüüsides nende suhet vastava ajastu

ja teiste autoritega ning esitleb seda

mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost

ja põhjendab oma valikut, kirjeldades

selle emotsionaalset mõju endale

Rahvakunst ja muusika kui

identiteedi kujundaja Eesti kunsti tähtteosed

Eesti muusuka tähtteosed

nende seoseid maailma

kunstiga

8 2 Esitlus virtuaalses

keskkonnas: Eesti

lemmik- autorid ja

teosed valimine,

valikute

põhjendamine ja

võrdlemine

Esitlus“ Eesti lemmik-

autorid ja teosed

valimiseks“ (valikute

põhjendamine ja

võrdlemine)


32

4.kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

kirjeldab kogetud kunsti- ja

muusikaelamust ja/või oma loomingu

eelistusi

Kultuur kui elukvaliteedi tõstja 4 Arutlus, grupitöö Arutlus eri muusika- ja

kunstižanride mõjust

elukvaliteedi tõstmisele ja

isiksuse arendamisele

5.väljendab ennast läbi

loomingulise tegevuse

mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või

kunstiteost ja põhjendab oma valikut,

kirjeldades selle emotsionaalset mõju

endale

Tänapäevane muusika- ja

kunstimaastik. Erinevad stiilid ja

vormid. Eri kultuurid, nende

sarnasusi ja erinevusi ning nende

väärtustamine

4 Loovtöö/grupitöö Kogemuste vahetamine /

arutelu rong

KOKKU: 39 tundi 32 - - 7



hindamine)

Eesmärk: õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused.

Toetada hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Teema: koostada oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost).

Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:

õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane

lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitööd nõuetekohaselt.


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud

ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.



/õppematerjal

Kangilaski, J. 2003, „Kunstikultuuri ajalugu 10 klass“

Kangilaski, J. 2010, „Kunstikultuuri ajalugu 11 klass“

Leesi, I. 2012, „Kunstilugu koolidele“

Sepp, A. Siitan, T. 2008, „Muusikaõpik gümnaasiumile“


33

Põhiõpingute moodulid


1 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe

põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Valentina Leštšuk

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1. Mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste langetamisel

elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis.

1.1. analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja

kirjeldab oma tugevusi

ja nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi

tüüp, temperament ja iseloom.

Väärtused, vajadused, motivatsioon,

hoiak, emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö,

grupitöö

Praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid,

oskused (üldoskused, erioskused).

Minapilt, enesehinang, identiteet,

reflektsioon, sotsiaalne küpsus

(Eneseanalüüsi läbiviimine oma

tugevate ja nõrkade külgede

väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng, praktiline

töö, grupitöö,

arutelu

Praktiline töö


„ Huvid“, „Vajadused“,

„Võimed“, „Oskused“,

„Elurollid“ „ Minapilt“)

1.2. seostab kutse, eriala ja

ametialase

ettevalmistuse nõudeid

tööturul rakendamise

võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja

õppimisvõimaluste

2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu

tundmine karjääri planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine

eriala valdkonnas: nõudlus ja

pakkumine, konkurents, trendid ja

arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul,

tööandjate ootused, kutsestandardid,

ametid ja kutsed, kutseoskused, kutse-

eelistused ja kutseriskid eriala näitel.

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö

Praktiline töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“,

„Kutsed ja ametid“)


34

kohta

2.2. Tööseadusandlus. töötamist

mõjutavad õiguslikud alused.

Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja

tööturuteenused. Elukestev õpe.

Töömotivatsioon. Valdkonna erialad,

haridussüsteem, mitteformaalne haridus,

hariduse ja tööturu vahelised seosed,

õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu

näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt

praktika-ja töökohtade

kohta

3. Planeerimine ja karjääriotsuste

tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja

elulaad. Karjääriotsuseid mõjutavad

tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise

tagajärjed. Ametialane

karjäär.Karjääriplaneerimine kui

elukestev protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine, karjääriinfo

allikad ja karjääriinfo otsimine.

Karjääriteenused ja karjäärinõustamine.

Tööotsimine: tööotsimisallikad ja

tööinfo otsimine.

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö,

praktiline töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on

võimalik tööd leida?“)

1.5. koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokument

e- CV,

motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi alusel

ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab juhendamisel

endale, sh

elektrooniliselt lühi-ja

3.2.Kandideerimisdokumendid,

tööintervjuu eriala näitel. Isikliku

karjääriplaani koostamine: eesmärkide

seadmine, tegevuste ja aja planeerimine.

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan eriala

valdkonna näitel.

1 2 Loeng, iseseisev

töö, grupitöö

Grupitöö

(„Tööintervjuul“

osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja

koostamine ja

esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani

kirjutamine)


35

pikaajalise

karjääriplaani

2. Mõistab majanduse

olemust ja

majanduskeskkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

2.3 koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu

eelarve

2.4 loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid

makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete alusel

elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja

nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks

juhendi alusel riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

Majanduse alused

Alateemad:

1. Mina ja majandus (Majanduslikud

otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid

ja omadused.)

2. Piiratud ressursid ja piiramatud

vajadused (Ressursid majanduses.

Majanduse põhivalikud.

Alternatiivkulu. Erinevad

majandussüsteemid.)

3. Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus,

pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.)

4. Maksud (Riigi roll majanduses.

Otsesed ja kaudsed maksud.

Riigieelarve tulud ja kulud.)

5. Finantsasutused Eestis (Eestis

tegutsevad pangad. Pankade teenused.

Kiirlaenud.)

6 9 5 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsio

oni lahendamine

iseseisev töö

Mitteeristav (A)

Infootsing e-

andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;

finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse

põhinäitajad;

Uurimistöö

Turumajanduse

olemuse kirjeldamine

turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

Harjutused (sh

veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni

täitmine juhendi alusel;

Probleemülesannete

lahendamine

(majanduslike vajaduste

kirjeldamine ja eelarve

koostamine);

Testid

3. Mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

Ettevõtluse alused

Alateemad:

1. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng

6 9 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

Töölehtede täitmine

juhendi järgi teemadel:

ettevõtja ja palgatöötaja

erinevused,


36

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid

3.4 selgitab

meeskonnatööna ühe

ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed

õpitava valdkonna näitel

ja koostab juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.)

2. Ettevõtja ja töövõtja

ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik

keskkond. Sotsiaalne keskkond.

Tehnoloogiline keskkond.)

3. Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja hindamine.

Äriplaani olemus ja näidisstruktuur.

Äriplaani koostamine.)

meeskonnatöö,

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsio

oni lahendamine

Õppemängud

Õpilasfirma

Õppekäik

Ettevõtlusalase

info otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee jm)

iseseisev töö

ettevõtluskeskkond,

ettevõtte töökorraldus,

äriidee

Praktiline töö (ÕF)

Test

Suuline esitlus: Eesti

ettevõtluse areng ja

olukord

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede

leidmine ja hindamine)

Majandustegevuse

ülevaate koostamine

praktikaettevõtte või

õpitava valdkonna

ettevõtte näitel;

Ärimudeli püstitamine,

lihtsa äriplaani

koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine

Ärimudeli püstitamine,

selle põhjal lihtsa

äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine.

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või

ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


37

4. Mõistab oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel.

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi

ohutegureid ja meetmeid

nende vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse

ja loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi ja

oma tegevust tulekahju

puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest,

sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohotuse alast

informatsiooni

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.Töökeskkonnaalase

töökorraldus

1.1 Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja

õigused.

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised,

keemilised, bioloogilised,

füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed ohutegurite mõju

vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja

kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.

3.2 Tööõnnetus.

3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

uurimine ning registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus.

Esmaabivahendid ja põhilised

esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine

tulekahju puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja hindamine

6

4

4

4

2

6

loeng

esitlus

diskussion

e-õppe keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesan

ne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Teema1.

Struktureeritud

kirjaliktöö:test (õige-

vale vastustega

küsimused)

Teema2.Struktureeritud

kirjaliktöö:test

(valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureeritud

kirjaliktöö: küsimus -

vastus

Teema4..

Struktureeritud

kirjaliktöö: test (õige-

vale vastustega

küsimused)

Teema5.Analüüs. NB!

Vaata iseseisev töö

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

1. Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja

iseseisev töö - 1EKAP

2. Lepingulised suhted

13

7

6

Esitlus

Mitteeristav hindamine,

esitlus.


kirjalik töö.


38

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

õigusi, kohustusi ja

vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö,

tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist

(Füüsilised ja juriidilised isikud.

Leping, selle liigid, sisu ja sõlmimise

kord).

3. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise

töölepingu sõlmimine. Katseaeg.

Töölepingu muutmine. Töölepingu

pooled, nende kohustused. Töölepingu

lõpemine.

4. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk,

lisatasu. Palgatingimuste kehtestamine

ja palga maksmise kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid:

põhipuhkus, vanemapuhkused,

õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja

kasutamata puhkuse hüvitamine

5. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu

sõlmimine, õigused ja kohustused)

Loeng, kirjalik ja

praktiline töö

Loeng, kirjalik ja

praktilised

töö,situatsioonüle

sanne

Loeng, kirjalik ja

praktilised

töö,situatsioonüle

sanne

Loeng


kirjalik töö.


praktiline töö,

situatsioonülesanne.


situatsioonülesanne.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja

sh allkirjastab

digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine

dokumentide vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele.

Dokumendi elemendid. Dokumentide

liigid.

3. Dokumendiplank.

Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja

esitusvorm. Kirja koostamine ja

vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine

ja vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja

esitusvorm. E-kirja koostamine ja

vormistamine. E-kirja saatmine. E-post.

E-posti haldamine.

8 10 4 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine.

Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

poostiga saatmine.

Test Moodle

keskkonnas

„Dokumentide

loomine“


39

7. Dokumentide, sh

digitaaldokumentide säilitamine:

Dokumentide hoidmine, dokumentide

säilitamise vajalikkus, dokumentide

säilitamise tingimused, säilitustähtajad,

dokumentide hävitamine.)

4.10 kirjeldab iseseisvalt

dokumentide säilitamise

vajadust

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine,

dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi

omadused.

4. Dokumendihalduse õiguskeskkond

(seadused, määrused, standardid,

juhised). Organisatsiooni

dokumendisüsteemi alusdokumendid

(asjaajamiskord, dokumentide

liigitamine).

2

2 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

Lünktekst „Asjaajamine

ja dokumendihaldus“

Test Moodle

keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

5. Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil.

5.1 kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema- kui

võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise

võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad

tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine

suhtlemissituatsioonides.

1. Tööalase käitumise etikett.

8

8

2

Loeng,arutelu

Esitlus

Diskussion

Ruhmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonülesan

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö

iseärasuste ja tähtsuse

tundmine,,

Teema2.

„Käitumine

suhtlemissituatsioonide


40

suhtlemisel Koosolekud ja läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid javeaolukorrad ning nende

tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja

normid grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise positiivsed ja

negatiivsed küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad

tegurid.Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja

stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse

põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine

2

2

2

2

de lahendamine

Esitlus

Diskussion

Analüüs.

Esitlus

s“

Struktureeritud

kirjaliktöö: Kirjalik test.

Teema3.

Ruhmatöö.,,Stress ja

seda põhjustavad

tegurid. Tööstress“

Kokku: 156 tundi 81 42 - 33

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid

osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

2. Karjäär – 2t.

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

3. Suhtlemine – 6t.


41

Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri,

CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt

turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö

kokkuvõttev õpimappi.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle

keskkonnas).

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõtva hindamise hinde saamiseks peab õppija sooritama kõik kujundava hindamise ülesandeid,sh iseseisvat töö, vastavalt

hindamiskriteeriumidele ja vähemalt hindele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Töötervishoid ja tööohutus – http://ti.ee/index.php?page=16&

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv Töökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Esmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Riski- ja

ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie

inimesed, 2013

Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

http://ti.ee/index.php?page=16&

https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895


42

Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

Rahandusministeerium www.fin.ee

Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid

http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valt

er.pdf - karjääriteemalised loengud koolides

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.eas.ee/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

http://www.fin.ee/

http://www.emat.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf




http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html


43

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


44

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

2 KEEVITAJA ERIALA ALUSTEADMISED 35 EKAP / 910 tundi, sealhulgas on lõimitud võtmepädevusi 156t.

Eesmärk:õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keevitusseadmete ehitusest, tehnoloogiatest ning tööprotsessist, töövahenditest ja töödeldavatest

materjalidest; kasutab erialast terminoloogiat ja järgib oma töös tööohutuse nõudeid.


Õpetajad: Alexey Ivanov, Aleksandrs Lunovs, Irina Koževnikova

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. mõistab erinevate

keevitusviiside

olemust ja nende

valikute põhimõtteid

Õpilane:

kirjeldab korrektses vene ja eesti

keeles erinevait tüüpi

keevitusviise nende arengus

vastavalt ülesandele

kirjeldab sulamiskeevitusviiside

ja survekeevitusviiside

üldpõhimõtteid vastavalt

ülesandele

selgitab keevitusviisi valiku

põhimõtteid

Keevituse alused

Keevitusliigid.

Keevitusseadmed.

Keevitusvoolu allikad.

Liited ja liidete tüübid.

Keevitusõmblused

ja asendid.

Tööreziimid.

Vene keel: Keevitaja

kutsedokumentatsioon,

tööriided ja

kaitsevahendid,

materjalid,

keevitusviisid,

keevitusliited ja

keevitusõmblused.

Eesti keel: Keevitaja


tööriided ja

kaitsevahendid,

materjalid,

keevitusviisid,

keevitusliited ja

keevitusõmblused.

140

20

10

14

6

3

loeng

loengupäevik

arutelu

esitlus

iseseisev töö

õppefilmid

Teoreetiliste teadmiste

kontroll

Rühmatööna esitluse

ettevalmistamine,

koostamine ja

esitlemine rühmale

Iseseisev töö:

õpimapi „Keevituse

alused“ koostamine

Kirjalik töö

„Kokkuvõttev lõimitud

matemaatika

kontrolltöö“


45

Võõrkeel: Keevitaja


tööriided ja

kaitsevahendid,

materjalid,

keevitusviisid,

keevitusliited ja

keevitusõmblused.

10 3

2. mõistab erinevate

keevitusseadmete

ehitust, nende

tehnoloogilisi

võimalusi, töö- ja

seadistuspõhimõtteid

kirjeldab vastavalt seadme

kasutusjuhendile erinevat tüüpi

seadmete ehitust nende

ajaloolises arengus,

tööpõhimõtteid ja tehnoloogilisi

võimalusi, kasutades

võõrkeelset terminoloogiat

kirjeldab vastavalt ülesandele

seadmetel kasutatavate töö- ja

seadistusrežiimide põhimõtteid

korrektses vene ja eesti keeles

kirjeldab keevitusseadmete

automatiseerimise ja

mehhaniseerimise põhimõtteid

Keevitusseadmete ehitus

Elektrotehnika alused,

elektriohutus.

Tööpõhimõtted.

Kasutusjuhendid ja eesti

ning võõrkeelne

terminoloogia.

Töökoha ja seadmete

ettevalmistamine.

Ergonoomika ja

tööohutus.

Rakised ja keevituse

abiseadmed

Keevitusrakised

tööriistad ja –vahendid.

Seadmete

automatiseerimise ja

mehhaniseerimise

põhimõtted.

Keevitusprotsesside

mehhaniseerimine ja

automatiseerimine

160 26 loeng

loengupäevik

õppekäik

(ettevõtete

külastamine

ja

töökorraldusega

tutvumine)

õpimapi

kaitsmine

iseseisev töö


kontroll

Kirjalikud tööd:

„Ainete ehitus, ainete ja

materjalide kehalised

omadused, faasisiirded“

ja „Elektritehnika

põhilised mõisted“

Kirjalik töö


füüsika kontrolltöö“

Iseseisev töö:

kirjalik kokkuvõte

ekskursioonist ja

erialaga seotud

kompetentsidest

kutsestandardi alusel

Õpimapi kaitsmine

3. mõistab

keevisõmbluste

tähistusi tööjoonisel,

koostab detaili või

joonestab detaili või koostu

tööjoonise vastavalt tehnilise

joonise vormistamise nõuetele

ja joonestusstandardile

Joonestamine

Jooniste vormistamine.

Tingmärgid.

Geomeetrilised kujundid.

20

40 18

loeng

loengupäevik

Praktiline töö:

harjutusülesanded

eskiisi koostamises,


46

koostu

tööjoonise/eskiisi kannab keevisõmbluste

tähistused tööjoonisele

joonestab vastavalt ülesandele

ning vormistamise nõuetele

geomeetrilised kujundid

Lõiked, vaated.

Liited.

Keermed.

Jooniste lugemine.

Tehniline mõõtmine

Mõõtmise olemus ja

mõõtevahendid.

Mõõtühikud.

Matemaatika:

Mõõtühikud,

geomeetrilised kujundid,

ruumilised kehad,

protsendid,

arvutusülesanded.

Eesti keel:

Joonestusalased

standardid ja terminid

eesti keeles.

Võõrkeel: Tööjoonistel ja

tehnilistel dokumentidel

ning mõõtmestamisel

kasutatav inglisekeelne

terminoloogia.

32

20

10

10

10

6

3

3

praktiline

ülesanne

e-õpe Moodle

keskkonnas

jooniste lugemises.

Iseseisev töö:

õpimapi „Tehniline

joonestamine ja

mõõtmine“ koostamine

Arvutusülesannete

lahendamine

„Mõõtühikud ja

protsendid“ ja „Pindala

ja mahu arvutamine“.

4. mõistab keevisliidete

ja keevisõmbluste

klassifikatsiooni,

keevitusasendeid ning

detaili/tooriku servade

ettevalmistamist

keevitamiseks

kirjeldab põkk-, nurk-, ots-, katte-

ja vastakliidet ning põkk- ja

nurkõmblust vastavalt

keevitustööde kvaliteedisüsteemi

standardi EN-3834 põhimõtetele

kirjeldab keevitusasendeid

vastavalt standardile

kirjeldab servade ettevalmistamist

vastavalt standardile EN-3834

Detailide

ettevalmistamine

keevituseks.

Servade

ettevalmistamine.

Kvaliteedikontroll

Keevitustööde

kvaliteedisüsteemi

standardi EN-3834

120 22 loeng

loengupäevik

praktiline

ülesanne


kontroll

Iseseisev töö:

referaat (tööohutus,

töötervishoid, riskid,

kutsehaigused

keevitustöödel).

Sõnavara teadmiste


47

põhimõtetele

kirjeldab detaili/tooriku servade

ettevalmistamist vastavalt

standardi EN-3834 põhimõtetele

põhimõtted.

Keevitusalased

normatiivaktid.

kontroll, lünklikud

testiga töö

5. mõistab keevitamisel

kasutatavate põhi- ja

abimaterjalide

keemilist koostist,

omadusi ning nende

töödeldavust

nimetab keevitamisel

kasutatavaid erinevaid põhi- ja

abimaterjale, kirjeldab nende

omadusi ning koostist vastavalt

etteantud materjalimarkidele (EN

ja ISO), kasutades erialast

terminoloogiat

selgitab keevitatavate materjalide

ja nende sulamite keemilist

koostist, lähtudes ülesandest

selgitab vastavalt ülesandele

keevitamisel kasutatavate

materjalide markeeringuid ja

töödeldavust

selgitab seadme tehnoloogia

valikut, lähtudes töödeldava

materjali margist ja omadustest

Materjaliõpetus Põhi- ja abimaterjalide

keemilised ja füüsilised

omadused.

Materjalide

markeerimine.

Sulamite keemiline

koostis.

Füüsika: Ainete ehitus,

ainete ja materjalide

kehalised omadused,

elektritehnika põhilised

mõisted (voolutugevus,

pinge, takistus, võimsus),

faasisiirded,

arvutusülesanded.

Keemia: Metallide ja

sulamite keemilised

omadused,

arvutusülesanded.

Tööohutus,

inimorganismile ja

keskkonnale mõju.

140

20

20

12

6

6

loeng

loengupäevik

e-õpe Moodle

keskkonnas

õppefilmid

ülesannete

lahendamine

töölehed


kontroll

Iseseisev töö: info

kogumine keevitaja

erialast

Iseseisev töö: ristsõna

koostamine

Test:

„Metallid ja nende

omadused“

Kirjalik töö:

„Mittemetallid ja nende

omadused“

Kokku: 910 tundi 732 40 - 138


(eesmärk, teema,


Kirjalik kokkuvõte ekskursioonist ja erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel kasutades minimaalset 10 eestikeelset

terminit. Eesmärk: õppekäigu tulemuste analüüs.

Õpimapi „Keevituse alused“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltöödeks. Õpimapis peavad olema kõikide loengute

konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Teksti tõlkimine ja lugemine, avalduse, CV / Europassi kirjutamine.

Referaat (tööohutus, töötervishoid, riskid, kutsehaigused keevitustöödel).

Info kogumine keevitaja erialast. Eesmärk: materjalide ettevalmistamine esitamiseks.

Õpimapi „Tehniline joonestamine ja mõõtmine“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad

olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.


48

Arvutusülesannete lahendamine „Mõõtühikud ja protsendid“ ja „Pindala ja mahu arvutamine“.

Kirjalikud tööd: „Ainete ehitus, ainete ja materjalide kehalised omadused, faasisiirded“ ja „Elektritehnika põhilised mõisted“

Ristsõna koostamine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Referaadi kirjutamine, õpimapid ja teised iseseisvad tööd.

Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


kontroll

Õpilane vastab etteantud küsimustele

iseseisvalt kasutades abimaterjale.


iseseisvalt ilma abimaterjalita.


iseseisvalt ja selgitab vastuse valikut.

Praktiline töö:

harjutusülesanded eskiisi

koostamises, jooniste

lugemises.

Õppija:

joonestab etteantud ülesande järgi,

pidades kinni standardi nõuetest;

nimetab ja kasutab peamiseid kujutisi

joonistel, iseseisvalt kasutades

abimaterjale;

kasutab erialast terminoloogiat.

Õppija:




joonistel, iseseisvalt ilma abimaterjalita;

kasutab erialast terminoloogiat.

Õppija:




joonistel iseseisvalt;

selgitab oma töö, kasutades korrektselt

tehnilist keelt ja erialast terminoloogiat.

Kirjalik töö


matemaatika

kontrolltöö“



konspekti.



valemitega.

Ülesanded lahendatud

õigesti ning abimaterjalideta.

Kirjalik töö


füüsika kontrolltöö“

Lahendab ülesannet oma abimaterjalidega. Lahendab ülesannet õpetaja

abimaterjalidega.

Lahendab ülesannet

abimaterjalideta.

Sõnavara teadmiste


testiga töö

Sõnavara üsna piiratud, mistõttu väljendus

lakooniline.

Sõnavara ülesande täitmiseks piisav, aga

väljendus lakooniline.

Sõnavara osutab võimet praktiliselt

igasuguste ülesannetega toime tulla, on

asjakohase ulatusega, sõnakasutus täpne.

Test „Metallid ja nende

omadused“


oma konspekti.


lehti valemitega.

Kirjalik töö tehtud õigesti, iseseisvalt ja

ilma abimaterjalideta.

Kirjalik töö

„Mittemetallid ja nende

omadused“


oma konspekti.


lehti valemitega.



Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt.




49



Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Keevitamine:

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10536937

Laansoo, Andres. Keevitamine.(2010)

Laansoo, Andress ja Pihl, Toomas.Keevitustööd.(2014)

Karaganova, Tatjana. Keevitus - sütitav idee. (2010)

Karaganova, Tatjana. Keevitus. (2008).

Адаскин,А.М. и Зуев В.М. Материаловедение (металлообработка).(2003)

Соколов, Иван. Газовая сварка и резка металлов. (1986)

Рыбаков, Василий. Дуговая и газовая сварка. (1981).

Лупачев, В.Г. Оборудование и технология электрогазосварочных работ: Учебное пособие для учащихся

профессионально-технических учебных заведений. (2004)

Чернышев, Г.Г. Справочник электросварщика ручной сварки. (2004)

Keevitajate atesteerimine 2. osa, Alumiinium ja alumiiniumisulamid : Eesti standard : EVS-EN 287-2:1998 = Approval testing

of welders : fusion welding = Aluminium and aluminium alloys

(1998). [Tallinn] : Standardiamet

Manajenkova, Larissa. Erialase eesti keele õppematerjalid keevitaja erialale. (2008).

Joonestamine:

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, õpik. Tallinn, ARGO, 2009

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, töövihik. Tallinn, ARGO, 2009

Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. „Tehniline joonis“; Õppeotstarbeline käsiraamat, Tallinn, Valgus, 1996

„Tehnilise joonestamise põhimõisted“. Tallinn: TTÜ Insenerigraafika keskus,1998

Боголюбов С.К «Черчение»

Вышнепольский И.С. «Техническое черчение»;

e-kursused Moodle keskkonnas

Inglise keel:

Resources of the Internet and Moodle English course

English for life . Hutchinson, Tom. Oxford ; New York : Oxford University Press,

Be my guest, Student book (2005). O'Hara, Francis. Cambridge : Cambridge University Press, 2005

Õpetajatega koostatud õppematerjalid


https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Laansoo%2C+Andres

https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Karaganova%2C+Tatjana


https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=%D0%9B%D1%83%D0%BF%D0%B0%D1%87%D0%B5%D0%B2%2C+%D0%92%2E%D0%93%2E

https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%2C+%D0%93%2E%D0%93%2E

https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=O%27Hara%2C+Francis


50


3 POOLAUTOMAATKEEVITAMINE JA DETAILIDE

JÄRELTÖÖTLEMINE (MIG/MAG)

28 EKAP / 728 tundi,

sealhulgas on lõimitud võtmepädevusi 104t.

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab töödeldavatest materjalidest erinevaid konstruktsioone MIG/MAG keevitustehnoloogiat kasutades, lähtub

tööjoonisest ning järgib tööohutuse ja ergonoomika nõudeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodul „Keevitaja eriala alusteadmised“

Õpetajad: Alexey Ivanov, Sergei Krassilnikov, Aleksandrs Lunovs

Õpiväljundid


alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

1. valmistab ette

töökoha ning detailid

keevitustöödeks

pollautomaat

(MIG/MAG)

keevitusseadmetel ja

keevitab

prooviõmbluse ning

korrigeerib

keevitusseadme

töörežiime

Õpilane:

valmistab ette vastavalt

ülesandele töökoha, valib

töö- ja isikukaitsevahendid

hindab vastavalt ülesandele

tööprotsessi

ettevalmistamisel erinevaid

tehnilisi lahendusi ja nende

otstarbekust töö tootlikkuse

tõstmisel

selgitab jooniselt või

tehnoloogiliselt kaardilt

(WPS) ülesande vastavust

tööjuhendile

valib vastavalt tööülesandele

MIG/MAG keevitusseadme

seadistab vastavalt

tööülesandele MIG/MAG

keevitusseadmel

keevitusrežiimi

valmistab ette detailid

vastavalt tööülesandele

keevitab prooviõmbluse

Gaasid, gaasiseadmed.

Keevitusgaasid EN-14175.

Gaasiseadmed.

Gaasiohutus.

Tööjoonised ja nende

tingmärgid

Keevitustingmärgid.

Detailijoonised.

Koostejoonised.

Tehniline dokumentatsioon.

Kvaliteedikontroll keevituses

Kvaliteedi standard ISO 58 17.

Kvaliteedi tasemed.

Eurosertifikaat.

Visuaalne kontroll.

Defektide parandamine.

Keevitustehnoloogia

Detailide ettevalmistamine.

Koostude valmistamine.

Keevitusasendid ja töövõtted.

Keevitusaparaadid ja nende

seadistamine:

poolautomaat MIG/MAG-

keevituse aparaadi ehitus:

40

20

40

104

284

- 12

12

12

31

loeng

loengupäevik

esitlus

praktiline

ülesanne

rühmatöö

iseseisev töö

analüüs


kontroll

Praktiline töö:

proovidetaili

valmistamine

Praktilised tööd:

detailide ja koostude

valmistamine

Iseseisev töö:

„Ülesannete

lahendamine

ettevalmistamine

kontrolltööks“.

Kirjalik kontrolltöö:

„Materjalikulu

arvutusülesannete

lahendamine“

Kirjalik töö:

„Transformaatorid ja


51


korrigeerib seadme

töörežiime vastavalt

prooviõmbluse tulemusele

konstruktsioon,

etteandmismehhanism.

Voolikute kogu, otstarve.

Kasutatavad gaasid,

manomeetrid. Reduktorid.

Keevitusmaterjalid:

põhimaterjalid ja abimaterjalid.

Keevitusreziimid:

poolautomaat MIG/MAG-

keevituse kaitsegaasides

tehnoloogia:

keevitusreźiimid,

keevitustraadi liigi ja

läbimõõdu valik, keevitusgaasi

valik ning

gaasi etteandmise reźiim.

alaldid.

Elektriohutus“.

Tööleht:

„Süsihappegaasi

kasutamine

keevitamise

keskonnana“

Kirjalik töö:

„Gaasid ja nende

omadused“

2. valmistab ja

kontrollib

detaili/koostu

vastavalt

tööülesandele

(joonis,

tehnoloogiline kaart

WPS)

valmistab detaili/koostu


(tööjoonis, WPS), kasutades

nurk- ja põkkõmblusi

järgmistes asendites: nurk

FW PB, PF ja plaat BW PA,

PF kas MIG või MAG

meetodil

kontrollib ja hindab

valmistatud detaili/koostu

vastavust tööülesandele

visuaalsel vaatlusel ja

mõõtmisvahenditega



keevisõmbluse kvaliteedi




analüüsib keevitusdefektide

Põleti erinevate suundade

kaldenurk.

Keevituse kasutamine

remonttööde teostamisel,

kulunud detailide taastamisel,

keevitustööd allasendis – PA.

Metallribade keevitamine

allasendis. Põkk-keevised

metallribadel. Nurkkeevituse

asendid, kujulised liited

Keevitus plaadile – PB.

Pealesulatamine

(remont,taastamine).

Hukeste ja paksude metall-

lehtede keevitamine. Põleti

liikumise suund ja nurk

keevitamisel asendites PA, PB,

PF, PG. Põleti liikumine

põkkõmbluste

keevitamisel asendites PA, PG,

PF.


52

ja koostu kuju hälvete

tekkepõhjuseid ning kirjeldab

nende ennetamise

meetodeidpuhastab

läbimitevahelise õmbluse

servad käsitsi või

mehaaniliselt ning

järeltöötleb vastavalt

tööülesandele valmisdetailide

parandab defektsed detailid

ja kontrollib nende vastavust

standardile EVS-EN-ISO

5817

analüüsib töö soorituse

otstarbekust, lähtudes töö

tootlikkusest ja kvaliteedist

analüüsib ettevalmistus-,

lõpetus- ja abiaegade

osatähtsust tööprotsessis töö

efektiivsuse tõstmisel

korrigeerib seadme

töörežiime ja tööprotsessi,

lähtudes analüüsi tulemustest

teeb ettepanekuid oma

tööprotsessi efektiivsuse

tõstmiseks, lähtudes analüüsi

tulemustest

Nurkõmbluste keevitamine

asendis PF, sooritustehnika:

FW, ml. Põkkõmbluste

keevitamine asendis PF,

sooritustehnika: BW ss, nb.

Materjali paksus: 4,0 - 12,0

mm. Keevisõmbluse põhja

sulatamisega keevitamine.

Kvaliteedikontroll keevituses

Kvaliteedi standard ISO 58 17.

Kvaliteedi tasemed.

Eurosertifikaat.

Näidiste kontroll VT

(visuaalne kontroll tasemel C)

ja DT (FW murdekatse),

tulemuste hindamine.

Defektide parandamine.

Matemaatuka:

Arvutusülesanded

(materjalikulu).

Keemia: Keevitus- ja

kaitsegaaside omadused,

sulamid. Tööohutus,

inimorganismile ja

keskkonnale mõju.

Füüsika: Transformaatorid

(ehitus- jatööpõhimõte), alaldid

(ehitus- jatööpõhimõte).

Elektriohutus.

14

20

20

6

6

3. lõpetab tööprotsessi

ja annab detailid üle

vastavalt juhendile

markeerib, komplekteerib ja

annab detailid/koostud üle

vastavalt juhendile

hooldab seadme ja korrastab

Seadmete hooldus.

Erinevad keevitusõmblused.

Rakised.

Töökoha korraldamine.

32

9

Iseseisev töö:

Sõnastiku koostamine:

materjalid ja

MIG/MAG


53

töökoha vastavalt juhendile

utiliseerib põhi- ja

abimaterjalide jäägid

vastavalt juhendile

täidab tööprotsessi

lõpetamiseks vajalikud

dokumendid (töökäsk,

saatelehed, vigade ja

probleemide raportid)

elektrooniliselt ja/või

paberkandjal

Dokumentatsiooni

vormistamine.

Jäätmekäitlus.

Vene keel: Materjalid ja

MIG/MAG keevitustarvikud

ning seadmed (terminid).

Eesti keel: Materjalid ja



Võõrkeel: Materjalid ja



10

10

10

2

4

2

keevitustarvikud ning

seadmed (terminid).

Sõnavara teadmiste


testiga töö

4. mõistab ning

rakendab töökaitse

ja keskkonnaohutuse

nõudeid

tööprotsessis

järgib töökaitse ja

keskkonnaohutuse nõudeid

tööprotsessis

Tööohutus

Tuleohutus.

Elektriohutus.

Esmaabi andmine.

Isikukaitsevahendid.

Ohutustehnika.

22 6 Loeng

Loengupäevik

Praktiline töö

Info kogumine

Iseseisev töö

Praktiline töö:

esmaabi andmine

väljamõeldud

õnnetuses trauma

saanud kannatanule

Iseseisev töö: referaat

„Töö- ja

elektriohutus“

5. mõistab

ergonoomikaalaste

teadmiste

rakendamise

vajalikkust

tööprotsessis

kasutab ergonoomilisi

töövõtteid

Ergonoomika

Töö- ja töökoha korraldus.

Töökultuur.

Kokku: 728 tundi 342 284 - 102

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Harjutusülesanne nr.1 „Joonte tüübid” (A4) ;

Harjutusülesanne nr. 2 „Keevitustingmärgid”(A4);

Iseseisev töö: tehnoloogilise kaardi koostamine (esitluseks ettevalmistamine) vastavalt ülesandele;

Iseseisev töö: kirjalikult eneseanalüüs ja praktilise töö kvaliteedi analüüs.

Iseseisev töö: Ülesannete lahendamine ettevalmistamine kontrolltööks.

Iseseisev töö: referaat „Töö- ja elektriohutus“.


54

Sõnastiku koostamine: materjalid ja MIG/MAG keevitustarvikud ning seadmed (terminid).

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine Praktilised tööd (proovidetaili valmistamine), iseseisvad tööd.


Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud läveni tasemel.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Praktilised tööd:


valmistamine

valmistab detailide ja koostude vastavalt

etteantud nõuetele kontrollides selle

valmisolekut eesmärgipäraseks ja

ohutuks kasutamiseks

märkab vigu seadme töös ja korrigeerib

seadme tööparameetreid vastavalt

seadme etteantud tehnilisele

dokumentatsioonile

vea ilmnemisel teavitab juhendajat ja

dokumenteerib ilmnenud puuduse

etteantud nõuete kohaselt kasutades

erialast terminoloogiat

järgib keevitusseadmete tegemisel

tootervishoiu-, tooohutus- ja

elektriohutusnõudeid

analüüsib juhendaja abiga enda

toimetulekut

vajaduse korral küsib nõu õpetajalt








dokumentatsioonile








töötab ennast ja keskkonda säästvalt

analüüsib iseseisvalt enda toimetulekut








dokumentatsioonile









parandab iseseisvalt töö käigus tekkinud

vead

analüüsib iseseisvalt enda toimetulekut ja

on võime juhendama teisi õpilasi

Kirjalik kontrolltöö

„Materjalikulu

arvutusülesannete

lahendamine“.



konspekti.



valemitega.



Kirjalik töö

„Transformaatorid ja


abimaterjalidega.

Lahendab ülesannet

abimaterjalideta.


55

alaldid. Elektriohutus“.

Tööleht

„Süsihappegaasi

kasutamine keevitamise

keskonnana“


oma konspekti.


lehti valemitega.



Kirjalik töö „Gaasid ja

nende omadused“


oma konspekti.


lehti valemitega.



Sõnavara teadmiste


testiga töö


lakooniline.






Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt.





Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Keevitamine:


Laansoo, Andres. Keevitamine.(2010)


Karaganova, Tatjana. Keevitus - sütitav idee. (2010)


Соколов, Иван. Газовая сварка и резка металлов. (1986)

Рыбаков, Василий. Дуговая и газовая сварка. (1981).


профессионально-технических учебных заведений. (2004)

Чернышев, Г.Г. Справочник электросварщика ручной сварки. (2004)

Keevitajate atesteerimine 2. osa, Alumiinium ja alumiiniumisulamid : Eesti standard : EVS-EN 287-2:1998 = Approval testing

of welders : fusion welding = Aluminium and aluminium alloys

(1998). [Tallinn] : Standardiamet

Joonestamine:

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, õpik. Tallinn, ARGO, 2009

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, töövihik. Tallinn, ARGO, 2009

Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. „Tehniline joonis“; Õppeotstarbeline käsiraamat, Tallinn, Valgus, 1996

„Tehnilise joonestamise põhimõisted“. Tallinn: TTÜ Insenerigraafika keskus,1998

Боголюбов С.К «Черчение»


https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=Laansoo%2C+Andres






56

Вышнепольский И.С. «Техническое черчение»;

e-kursused Moodle keskkonnas

Inglise keel:







57


4 KÄSIKAARKEEVITAMINE JA DETAILIDE

JÄRELTÖÖTLEMINE

18 EKAP / 468 tundi, sealhulgas on lõimitud võtmepädevusi 104t.

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab käsikaarkeevituse seadmetega erinevatest materjalidest erinevaid detaile/kooste, lähtudes tööjoonisest ning

järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Keevitaja eriala alusteadmised“

Õpetajad: Alexey Ivanov, Sergei Krassilnikov

Õpiväljundid


alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. valmistab ette töökoha

ning detailid

keevitustöödeks

käsikaarkeevituse

seadmetega ja keevitab

prooviõmbluse ning

korrigeerib

keevitusseadme

töörežiime

Õpilane:

valmistab vastavalt

ülesandele ette töökoha, valib

töö- ja isikukaitsevahendid


tööprotsessi




tõstmisel


tehnoloogiliselt kaardilt

(WPS) ülesande vastavust

tööjuhendile

valib vastavalt tehnoloogiale

käsikaarkeevituse seadme

seadistab vastavalt

tööülesandele

käsikaarkeevituse seadme

keevitusrežiimi

valmistab ette detailid




Keevituskaar. Keevituskaare omadused.

Keevitamine – PA, all- ja

kaldasendis.

Elektroodi liikumissuund.

Metalli ettevalmistus

keevitamiseks: servavahemike

puhastamine,

ettevalmistamine käsitsi ja

tööpinkidel.

Kaarkeevituse elektroodid. Elektroodide katted, nende

erinevus. Elektroodide valik

keevitatavate metallide

keemilise koostise järgi.

Elektroodide tähised ja

sihtkasutus (R,C,A,B)

Kaarkeevituse reźiimid,

elektrivoolu reźiimi

valimine, elektroodi

48

40 14

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Esitlus

Praktiline töö

Rühmatöö


kontroll

Praktiline töö:

proovidetaili

valmistamine.

Praktilised tööd:


valmistamine vastavalt

tööülesandele

Iseseisev töö:

„Ülesannete

lahendamine

ettevalmistamine

kontrolltööks“.


„Materjalikulu

arvutusülesannete

lahendamine“.

Iseseisevtöö:


58

korrigeerib seadme

töörežiime vastavalt

prooviõmbluse tulemusele

erinevate

suundade kaldenurk.

Matemaatika:

Arvutusülesanded

(materjalikulu).

Füüsika: Sulamisprotsess,

elektrivool (alalisvool ja

vahelduvvool),

elektrikaareallikas.

Keemia: Elektroodite

omadused. Tööohutus,

inimorganismile ja

keskkonnale mõju.

10

20

20

4

6

6

„Elektrivoolu

arvutusülesannete

lahendamine“


„Sulamisprotsess,

elektrivool ,

elektrikaareallikas“

2. valmistab ja kontrollib

detaili/koostu vastavalt

tööülesandele (joonis,


WPS) ning korrigeerib

keevitusseadme

töörežiime

valmistab detaili/koostu


(tööjoonis, WPS), kasutades

nurk- ja põkkõmblusi

järgmistes asendites: nurk

FW PB, PF ja plaat BW PA,

PF käsikaarkeevituse meetod








keevisõmbluse kvaliteedi




analüüsib keevitusdefektide

ja koostu kuju hälvete

Keevituse kasutamine remonttööde teostamisel,

kulunud detailide

taastamisel,

keevitustööd asendites PA,

PB, PF ja PC.

Metallribade keevitamine allasendis. Põkk-keevised

metallribadel.

Nurkkeevituse

asendid, kujulised liited

Keevitus plaadile – PB.

Õhukeste ja paksude

metalllehtede keevitamine.

Elektroodi liikumise suund

ja

nurk keevitamisel asendites

PA, PB, PF. Elektroodi

liikumine põkkõmbluste

56 160 30 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Esitlus

Praktiline töö

Rühmatöö

Esitlus „Töötervishoiu-

ja tööohutusnõuded“

Kirjalik töö

„Elektrokeemilised

protsessid“

Praktilised tööd:


valmistamine vastavalt

tööülesandele


59

tekkepõhjuseid ning kirjeldab

nende ennetamise meetodeid

puhastab läbimitevahelise

õmbluse servad käsitsi või

mehaaniliselt ning

järeltöötleb valmisdetailid


parandab defektsed detailid

ja kontrollib nende vastavust

standardile EVS-EN-ISO

5817








korrigeerib seadme


lähtudes analüüsi tulemustest



tõstmiseks, lähtudes analüüsi

tulemustest

keevitamisel asendites PA,

PF.

Nurkõmbluste keevitamine asendis PF, sooritustehnika:

FW, ml. Põkkõmbluste

keevitamine asendis PF,

sooritustehnika: BW ss, nb.

Materjali paksus: 5,0 - 10,0

mm. Keevisõmbluse põhja

sulatamisega keevitamine.

Näidiste kontroll VT

(visuaalne kontroll tasemel

C) ja DT (FW murdekatse),

tulemuste hindamine.

3. lõpetab tööprotsessi ja

annab detailid üle

vastavalt juhendile

markeerib, komplekteerib ja

annab detailid/koostud üle

vastavalt juhendile



utiliseerib põhi- ja

abimaterjalide jäägid

vastavalt juhendile

täidab tööprotsessi

lõpetamiseks vajalikud

dokumendid (töökäsk,

Seadmete hooldus.


Dokumentatsiooni

vormistamine.

Jäätmekäitlus.


käsikaarkeevituse tarvikud

ja seadmed (terminid).

10

10

2

2

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Praktiline töö

Kirjalik töö:

„Keskkonna tegurid ja

mõju“

Iseseisev töö:


Materjalid ja

käsikaarkeevituse

tarvikud ja seadmed

(terminid).


60

saatelehed, vigade ja

probleemide raportid)


paberkandjal







10

10

4

2

Sõnavara teadmiste


testiga töö

4. mõistab ning rakendab

töökaitse ja

keskkonnaohutuse

nõudeid tööprotsessis



tööprotsessis

Tööohutus

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded, töökoha

korraldamine.

2

5.mõistab

ergonoomikaalaste

teadmiste rakendamise

vajalikkust tööprotsessis

kasutab ergonoomilisi

töövõtteid

Ergonoomika


Töökultuur.

2

Kokku: 468 tundi 198 200 - 70



hindamine)

Tehnoloogilise kaardi koostamine vastavalt ülesandele.

Esitluse „Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded“ ettevalmistamine (tööohutus, töötervishoid, riskid, kutsehaigused

käsikaarkeevitustöödel, töökoha korraldamine)

Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid

aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)

Iseseisev töö: „Ülesannete lahendamine ettevalmistamine kontrolltööks“.

Iseseisevtöö: „Elektrivoolu arvutusülesannete lahendamine“.

Sõnastiku koostamine: Materjalid ja käsikaarkeevituse tarvikud ja seadmed (terminid).

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Praktilised tööd (proovidetaili valmistamine), esitlus „Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded“ ja teised iseseisvad tööd.

Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Praktilised tööd: detailide ja

koostude valmistamine

valmistab detailide ja koostude

vastavalt etteantud nõuetele

kontrollides selle valmisolekut

eesmärgipäraseks ja ohutuks


vastavalt etteantud nõuetele kontrollides

selle valmisolekut eesmärgipäraseks ja







61

kasutamiseks




dokumentatsioonile









toimetulekut





dokumentatsioonile













dokumentatsioonile










vead


ja on võime juhendama teisi õpilasi


„Materjalikulu

arvutusülesannete

lahendamine“



konspekti.



valemitega.




„Sulamisprotsess,

elektrivool ,

elektrikaareallikas“


abimaterjalidega.

Lahendab ülesannet abimaterjalideta.

Kirjalik töö

„Elektrokeemilised

protsessid“


oma konspekti.


lehti valemitega.



Kirjalik töö „Keskkonna

tegurid ja mõju“

Ülesannete lahendamise ajal õpilane

kasutab oma konspekti.


kasutab oma konspekti ja lisainfo.


õigesti ning abimaterjalideta, kasutades

lisainfo.

Sõnavara teadmiste

kontroll, lünklikud testiga

töö


lakooniline.






Kokkuvõtva hinde





62





/õppematerjal


Karaganova, Tatjana. Keevitus - sütitav idee. (2010).



профессионально-технических учебных заведений. (2004).

Рыбаков, Василий Михайлович. Дуговая и газовая сварка. (1981).

Соколов, Иван. Газовая сварка и резка металлов. (1986).

Чернышев, Г.Г. Справочник электросварщика ручной сварки. (2004).

Keevitajate atesteerimine 2. osa, Alumiinium ja alumiiniumisulamid : Eesti standard : EVS-EN 287-2:1998 = Approval testing of

welders : fusion welding = Aluminium and aluminium alloys (1998). [Tallinn] : Standardiamet


Inglise keel:








https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=%D0%A0%D1%8B%D0%B1%D0%B0%D0%BA%D0%BE%D0%B2%2C+%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%B8%D0%B9+%D0%9C%D0%B8%D1%85%D0%B0%D0%B9%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87

https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=%D0%A1%D0%BE%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B2%2C+%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD+%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87





63


5 PRAKTIKA 33 EKAP / 858 tundi

Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane tutvub metallitöötlusettevõtte töökorraldusega, omandab oskused töö planeerimiseks, rakendab omandatud teadmisi

ja oskusi detailide valmistamiseks keevitusseadmetega, kasutab õigeid töövõtteid ja -vahendeid ning ergonoomikat, peab kinni ettevõtte sisekorra eeskirjadest ja

töökultuurist, omandab meeskonnas töötamise harjumused ja oskused tulevaseks tööeluks.

Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodulid „Keevitaja eriala alusteadmised“, „Poolautomaatkeevitamine ja detailide järeltöötlemine (MIG/MAG)“,

„Käsikaarkeevitamine ja detailide järeltöötlemine“

Õpetajad: praktika juhendaja kooli poolt

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

1. tutvub

praktikaettevõttega,

sisekorraeeskirjadega,

töökorraldusprotsessiga

ja töökohaga ning

seadmetega

2. täidab töö- ja

keskkonnaohutuse

nõudeid, järgib

sisekorraeeskirju

3. rakendab omandatud

teoreetilisi teadmisi ja

praktilisi oskusi

konkreetses

töösituatsioonis

4. valmistab detaile

keevitusseadmetel

Õpilane:

kirjeldab praktikaettevõtet,

selle töö- ja tootmisprofiili

vormistab ja allkirjastab

ettevõttega vastavad

praktikadokumendid

kirjeldab töökohta, seal

kasutatavaid seadmeid ja

tööprotsessi

kasutab nõuetekohaseid

isikukaitsevahendeid, töö-

ja abivahendeid, tõste- ja

transpordiseadmeid ning

ergonoomilisi töövõtteid

järgib töö- ja



tööprotsessi




1. Praktikaettevõtte

töökorraldus.

Praktikaettevõte

tegevus ja tootmine.

Praktika dokumentatsioon.

Praktikaülesanded.

Praktikakoha leidmine.

Praktikajuhendaja roll

praktikal.

Praktikaülesannete täitmine.

Praktikaaruande koostamine

ja dokumentatsiooni

täitmine.

Tööohutus- ja töötervishoiu

nõuded keevitustöödel.

Praktikaaruande kaitsmine.

Analüüs.

6 840 12 Instrueering

Info kogumine

Praktiline töö

ettevõttes

Aruanne

Seminar (praktika

kaitsmine)

Praktika päeviku

täitmine

Praktika analüüs

Seminar: praktika

kaitsmise seminaril

osalemine


64


järgides

praktikaettevõtte

tööprotsessi

5. osaleb meeskonnatöös

järgides töökultuuri ja

üldtunnustatud

käitumistavasid

6. täidab praktikaga

seotud dokumente

nõuetekohaselt

tõstmisel

valmistab ette töökoha, töö-

ja abivahendid ning

töödeldava materjali

valmistab ette vastavalt

käsitlemisjuhendile

keevitusseadme tööks

(hooldab, käivitab, seiskab)

seadistab keevitusseadme

detailide valmistamiseks

valmistab detaile ja

kontrollib nende vastavust

töökäsule/tööjoonisele,

WPS-le

täidab tööprotsessiga seotud

lisaülesandeid (materjali

transport jm)

mõõdistab, markeerib,

komplekteerib ja ladustab

detailid vastavalt töökäsule

hooldab keevitusseadme ja

korrastab töökoha vastavalt

juhendile

lõpetab tööprotsessi ja

annab detailid üle vastavalt

juhendile








korrigeerib seadme


lähtudes analüüsi


65

tulemustest



tõstmiseks, lähtudes

analüüsi tulemustest

utiliseerib põhi- ja abi

materjalide jäägid vastavalt

juhendile

täidab tööprotsessis

vajalikud dokumendid

(töökäsk, saatelehed, vigade

ja probleemide raportid jm)


paberkandjal

osaleb aktiivse ja vastutava

meeskonnaliikmena

igapäevases töös, analüüsib

enda individuaalseid ning

meeskonnatöö oskuseid

järgib

suhtlemissituatsioonides

üldtunnustatud

käitumistavasid

koostab ja esitab

dokumentatsiooni

nõuetekohaselt ja

õigeaegselt ning annab

hinnangu läbitud praktikale

Kokku: 858 tundi 6 - 840 12


(eesmärk, teema,


Praktika aruande koostamine. Eesmärk: ülevaate esitamine praktika käigust ja püstitatud eesmärkide saavutamisest.

Praktika kaitsmise seminariks ettevalmistamine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus


Praktiline töö, praktika päeviku täitmine, eneseanalüüs ja kirjalik aruanne, seminar.



66

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane esitab kõik nõutud praktikadokumendid, koostab iseseisvalt juhendmaterjali põhjal

praktikaaruande ja osaleb praktika kaitsmise seminaril ning kõik õpiväljundid on hinnatud hindega „A“ (arvestatud).

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult kättesaadav) /

õppematerjal

https://ariregister.rik.ee/

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika

https://ariregister.rik.ee/

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika


67

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht

6 TIG-KEEVITAMINE JA DETAILIDE

JÄRELTÖÖTLEMINE

18 EKAP / 468 tundi,

sealhulgas on lõimitud võtmepädevusi 104t.

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab TIG-keevitustehnoloogiat kasutades erinevatest materjalidest erinevaid detaile/kooste, lähtudes tööjoonisest

ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Keevitaja eriala alusteadmised“

Õpetajad: Alexey Ivanov, Sergei Krassilnikov

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid ja


Õpilane: 1. valmistab ette töökoha

ning detailid

keevitustöödeks TIG-

keevitusseadmetega ja


ning korrigeerib

keevitusseadme

töörežiime

Õpilane:

valmistab ette vastavalt ülesandele

töökoha, valib töö- ja

isikukaitsevahendid


tööprotsessi ettevalmistamisel

erinevaid tehnilisi lahendusi ja

nende otstarbekust töö tootlikkuse

tõstmiseks


tehnoloogiliselt kaardilt (WPS)

ülesande vastavust tööjuhendile

valib vastavalt tehnoloogiale TIG-

keevitusseadme

seadistab vastavalt tööülesandele

TIG- keevitusseadme

keevitusrežiimi

valmistab ette detailid vastavalt

tööülesandele

keevitab prooviõmbluse vastavalt

tööülesandele

korrigeerib seadme töörežiime

vastavalt prooviõmbluse

tulemusele

TIG-keevituse olemus.

TIG-seadme ehitus.

TIG- keevituspõleti ehitus

ja komponendid.

Elektroodid TIG-

keevitusel.

TIG- keevituse

lisametallid.

Kaitsegaasid TIG-

keevitusel.

TIG-keevituse

sooritustehnika.

Keevitusrežiimi valik.

Matemaatika:

Arvutusülesanded

(materjalikulu).

Füüsika: Soojusilmingud.

Elektriohutus (ohutud

töövõtted

elektriseadmetega

56

10

20

200 - 12

4

6

esitlus

analüüs

rühmatöö

loeng

loengu päevik

praktiline

ülesanne

iseseisev töö


kontroll

Iseseisev töö:

„Ülesannete

lahendamine

ettevalmistamine

kontrolltööks“.


„Materjalikulu

arvutusülesannete

lahendamine“

Iseseisev töö: test

„Soojusilmungud“


„Soojusilmungud.

Elektriohutus“

Kirjalik töö:


68

töötamisel).

Keemia: Materjalide

omadused, inertgaaside ja

gaasisegude omadused.

Tööohutus,

inimorganismile ja

keskkonnale mõju.

20

6

„Inertsed gaasid“

Praktiline ülesanne:

proovidetaili

valmistamine

2. valmistab ja kontrollib

detaili/koostu vastavalt

tööülesandele (joonis,


WPS) ning korrigeerib

keevitusseadme

töörežiime

valmistab detaili/koostu vastavalt

tööülesandele (tööjoonis, WPS),

kasutades nurk- ja põkkõmblusi

järgmistes asendites: nurk FW PB,

PF ja plaat BW PA, PF TIG-

keevitusmeetod

kontrollib ja hindab valmistatud

detaili/koostu vastavust

tööülesandele visuaalsel vaatlusel

ja mõõtmisvahenditega

kontrollib ja hindab valmistatud

detaili/koostu keevisõmbluse

kvaliteedi vastavust tööülesandele



analüüsib keevitusdefektide ja

koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid

ning kirjeldab nende ennetamise

meetodeid

puhastab läbimitevahelise õmbluse

servad käsitsi või mehaaniliselt

ning järeltöötleb valmisdetailid


parandab defektsed detailid ja

kontrollib nende vastavust

standardile EVS-EN-ISO 5817




analüüsib ettevalmistus-, lõpetus-

Tööjoonised ja nende

tingmärgid

Detaili/koostu

valmistamine

Kvaliteedikontroll

keevituses

Volframelektroodiga

(TIG) keevitamisel

tekkivad vead

56 10 Loeng

Loengu päevik

Info kogumine

Praktiline töö

Analüüs

Praktilised ülesanded:


valmistamine


69

ja abiaegade osatähtsust

tööprotsessis töö efektiivsuse

tõstmisel

korrigeerib seadme töörežiime ja

tööprotsessi, lähtudes analüüsi

tulemustest

teeb ettepanekuid oma tööprotsessi

efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes

analüüsi tulemustest

3. lõpetab tööprotsessi ja

annab detailid üle

vastavalt juhendile

markeerib, komplekteerib ja annab

detailid/koostud üle vastavalt

juhendile



utiliseerib põhi- ja abimaterjalide

jäägid vastavalt juhendile

täidab tööprotsessi lõpetamiseks

vajalikud dokumendid (töökäsk,

saatelehed, vigade ja probleemide

raportid) elektrooniliselt ja/või

paberkandjal

Seadmete hooldus.


TIG-keevitusaparaadi

kahjustused. Seadmete

hooldus.

Dokumentatsiooni

vormistamine.

Jäätmekäitlus.


TIG keevituse tarvikud ja

seadmed (terminid).



seadmed (terminid).



seadmed (terminid).

20

10

10

10

6

2

4

2

Loeng

Loengu päevik

Info kogumine

Praktiline töö

Iseseisev töö

Iseseisev töö:


Materjalid ja TIG-

keevituse tarvikud ja

seadmed (terminid).

Sõnavara teadmiste


testiga töö

4. mõistab ning rakendab

töökaitse ja

keskkonnaohutuse

nõudeid tööprotsessis



tööprotsessis

Tööohutus

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded, töökoha

korraldamine.

2

2

Loeng

Loengu päevik

Praktiline töö

Kirjalik töö:

„Materjalid ja nende

mõju keskkonnale“

5. mõistab

ergonoomikaalaste kasutab ergonoomilisi töövõtteid Ergonoomika



70

teadmiste rakendamise

vajalikkust tööprotsessis Töökultuur.

Kokku: 468 tundi 216 200 - 52


(eesmärk, teema,


Tehnoloodilise kaardi koostamine vastavalt ülesandele.

Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid

aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)

Iseseisev töö: „Ülesannete lahendamine ettevalmistamine kontrolltööks“.

Iseseisev töö: test „Soojusilmungud“.

Sõnastiku koostamine: Materjalid ja TIG-keevituse tarvikud ja seadmed (terminid).

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Praktilised tööd (proovidetaili valmistamine), iseseisvad tööd.


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Praktilised tööd:


valmistamine


vastavalt etteantud nõuetele

kontrollides selle valmisolekut

eesmärgipäraseks ja ohutuks

kasutamiseks




dokumentatsioonile









toimetulekut









dokumentatsioonile

















dokumentatsioonile










vead


ja on võime juhendama teisi õpilasi


71


„Materjalikulu

arvutusülesannete

lahendamine“



konspekti.



valemitega.




„Soojusilmungud.

Elektriohutus“


abimaterjalidega.

Lahendab ülesannet

abimaterjalideta.

Kirjalik töö „Inertsed

gaasid“


oma konspekti.


lehti valemitega.



Kirjalik töö „Materjalid

ja nende mõju

keskkonnale“


kasutab oma konspekti.


kasutab oma konspekti ja lisainfo.


õigesti ning abimaterjalideta, kasutades

lisainfo.

Sõnavara teadmiste


testiga töö


lakooniline.






Kokkuvõtva hinde






Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Laansoo, Andress ja Pihl, Toomas.Keevitustööd.(2014).

Karaganova, Tatjana. Keevitus - sütitav idee. (2010).



профессионально-технических учебных заведений. (2004).


Inglise keel:











72


7 EESTI KEEL TEISE KEELENA 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava

võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega.


Õpetajad: Julia Pill, Irina Šutova, Elle Välja

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1. suhtleb eesti keeles

argisuhtluses nii kõnes

kui kirjas iseseisva

keelekasutajana, esitades

ja kaitstes erinevates

mõttevahetustes/

suhtlussituatsioonides

oma seisukohti

Õpilane:

kasutab iseseisvalt eestikeelset

põhisõnavara ja tuttavas

olukorras grammatiliselt üsna

õiget keelt

esitab ja põhjendab lühidalt

oma seisukohti erinevates

mõttevahetustes

väljendab end/suhtleb õpitava

keele erinevate osaoskuste

kaudu (loeb, kuulab, räägib,

kirjutab B1 tasemel

Grammatikakonstruktsioonid

Lausendid ja mallid arvamuse

kirjalikuks väljendamiseks.

Väide, poolametlik kiri.

Lausendid ja mallid arvamuse

suuliseks väljendamiseks

Monoloog, dialoog, väitlus

20 6 Loeng,

harjutustund,

õppijate intervjuud,

jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine, kirjalike

tööde täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

Kirjalik hindeline

töö: poolametliku

kirja ja väite

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel

Suuline

paarisintervjuu: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,

dialoogis, väitluses

Õpimapp: 4 väidet

2. kirjeldab eesti keeles

iseennast, oma võimeid

ja huvisid, mõtteid,

kavatsusi ja kogemusi

seoses valitud erialaga

tutvustab vestlusel iseennast ja

oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi)

tutvustuse, esitleb seda oma

kaaslastele

põhjendab kooli ja

erialavalikut, hindab oma

sobivust valitud erialal

töötamiseks

hindab oma eesti keele taset

Inimene ja ühiskond

Inimene kui indiviid

Inimeste suhtlus ja

suhtlusvahendid

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

Kirjalik hindeline

töö teema Inimene

ja ühiskond:

poolametliku kirja ja

väite kirjutamine

klassis etteantud

andmete alusel

Suuline

paarisintervjuu

teemal Inimene ja

ühiskond: oma


73

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

arvamuse

väljendamine

monoloogis,


Õpimapp: 4 väidet

3. kasutab eesti keeleoskuse

arendamiseks endale

sobivaid võõrkeele

õppimise strateegiaid ja

teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva

õppega

põhjendab eesti keele

õppimise vajalikkust, luues

seoseid eriala ja elukestva

õppega

kirjeldab suhtluskeskkondi,

mida kasutab (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja suhtlemist

nendes keskkondades

eristab eestikeelseid

teabeallikaid info otsimiseks,

kasutab neid ja hindab nende

usaldusväärsust

Keskkond ja tehnoloogia

Elukeskkond ja

suhtluskeskkonnad

Tehnoloogia (internet, meedia,

elektroonilised materjalid ja

abivahendid, raamatud)

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

Kirjalik hindeline

töö: poolametliku

kirja ja väite

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel kasutades

erinevaid

teabeallikaid

Suuline

paarisintervjuu

teemal Keskkond ja

tehnoloogia: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,


Õpimapp: 4 väidet

4. mõistab Eesti

elukeskkonda ja kultuuri

ning arvestab nendega

suhtlemisel

võrdleb emakeele maa ja Eesti

elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja – norme

arvestab suhtlemisel eestlaste


tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit, soovitades

külastada mõnda sihtkohta

Eesti ja maailm

Eesti riik ja rahvas

Mitmekultuuriline ühiskond

Eesti keel ja eesti meel,

traditsioonid.

Eesti ja teised riigid

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

Kirjalik hindeline

töö Eesti ja maailm

teemal:

poolametliku kirja ja

väite kirjutamine

klassis etteantud

andmete alusel

Suuline

paarisintervjuu Eesti

ja maailm teemal:

oma arvamuse

väljendamine


74

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

monoloogis,


Õpimapp: 4 väidet

on teadlik

edasiõppimise ja

tööturul

kandideerimise

võimalustest; koostab

tööle asumiseks

vajalikud eestikeelsed

taotlusdokumendid

kirjeldab eesti keeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab eesti keeles oma

eriala hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

koostab eesti keeles

töökohale/praktikakohale

kandideerimise avalduse,

CV/Europassi

viib läbi eesti keeles

näidistööintervjuu

Haridus ja töö

Pere ja kasvatus

Haridus (õppeasutused,

koolitused, elukestev õpe)

Tööelu (tööintervjuu, avaldus,

CV)

20 6 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

Kirjalik hindeline

töö: tööga soetud

poolametlike kirjade

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel

Suuline

näidistööintervjuu.

Õpimapp: 4 väidet

Kokku: 130 tundi 100 - - 30



hindamine)

EESMÄRK: Õpilasel võimaldada arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini Kinnistada.loengus ja harjutustundides

omandatut, luua elektrooniline või paberkandjal õpimapp teatud osaoskuse või kinnistamisele dokumentide näidiste

olemasoluks.

Õpimapp koosneb 5 osast: iga teema raames kirjutatakse 4 väidet, kokku 20 väidet kursuse teemadel. Õpimapi eest saab

õpilane kursuse jooksul 5 hinnet, hinnatakse iga osa eraldi. Õpimapi iga osa hindamisel rakendatakse kirjaliku hindelise töö

hindamise kriteeriumid iga teema raames. Eristav hindamine.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kirjalik hindeline töö

.

Ülesandest saadakse aru ja selle

täitmisega saadakse rahuldavalt hakkama.

Sisu pealiskaudne, tekst enam-vähem

õige pikkusega (120/160 sõna) ja

piisavalt sidus, et selle mõttest aru saada.

Ülesandest saadakse aru ja selle

täitmisega saadakse üsna hästi

hakkama. Sisu asjakohane, tekst õige

pikkusega (120/160 sõna), loogiline ja

küllaltki sidus. Kirjutis – eeskätt

Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse

täpselt ja laitmatult. Sisu ammendav, tekst

õige pikkusega (esimene ülesanne u 120

sõna, teine u 160 sõna), loogiline ja ladus.

Kirjutis – eeskätt poolametlik kiri – vastab


75

Kirjutis – eeskätt esimene ülesanne –

vastab üldtunnustatud vorminõuetele

osaliselt. Rahuldav keelekasutus.

Kirjutaja on valinud sobiva registri.

Üksikutes kohtades võib esineda

ebaloogilist lausestust või pisut

lihtsakoelist sidumist. Sõnavara üsna

piiratud, mistõttu väljendus lakooniline.

Üksikutes kohtades esineb ebatäpset

sõna- ja vormikasutust.

Esineb kirja- ja keelevigu, kuid teksti

mõte on siiski enamasti arusaadav.

poolametlik kiri – vastab

üldtunnustatud vorminõuetele. Hea

keelekasutus. Kirjutaja on valinud

sobiva registri. Lausestus loogiline ja

mitmekesine. Sõnavara ülesande

täitmiseks piisav, aga väljendus

lakooniline. Esineb üksikuid

kontekstilisi tähendusvääratusi ning

kirja- ning keelevigu, mis ei sega

tekstist arusaamist.

üldtunnustatud vorminõuetele. Kontekstile

ja stiilinormile vastav keelekasutus.

Lausestus loogiline ja mitmekesine.

Kasutatakse sisu täpseks edastamiseks

vajalikke keelestruktuure. Sõnavara osutab

võimet praktiliselt igasuguste ülesannetega

toime tulla, on asjakohase ulatusega,

sõnakasutus täpne. Üksikuid lünki

sõnavaras osatakse enamasti

kompenseerida sünonüümsete

keelenditega. Võib esineda üksikuid kirja-

ja keelevigu ning stiili-konarusi, mis ei

häiri tekstist arusaamist.

Suuline intervjuu

Kõne on aeglane, esineb pikki

ebaloomulikke pause. Tihti tuleb toeks

tavõt mitteverbaalseid vahendeid.

Hääldus erineb selgelt eesti keele

normist. Interaktiivsed oskused

viletsad.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmist

takistavaid lünki, sõnavara

puudujääkide kompenseerimine hakkab

häirima. Kuulaja saab siiski öeldust aru.

Laused on lihtsakoelised. Esineb

häirivaid grammatikavigu, mis

kohati takistavad öeldu mõistmist.

Kõne on arusaadav, aeglane, kuid ilma

pikemate ebaloomulike pausideta.

Suudab end mõistma panna ning ületab

enamiku suhtlemisel ette tulevatest

raskustest. Hääldus hea, kui ka

emakeele aktsent on tajutav. Oma tekst

on arusaamiseks piisavalt seotud,

kõnevoorude sidumine võib olla

konarlik. Sõnavaras esineb ülesannete

täitmisel lünki, kuid sellest hoolimata

suudetakse mõtet üldjoontes

moonutusteta edasi anda. Kuulaja

taipab öeldu mõtet ilma suurema

pingutuseta. Esineb grammatikavigu,

kuid öeldu üldmõte on arusaadav.

Kõne on suhteliselt vaba ja arusaadav.

Hääldus hea, kui ka emakeele aktsent on

tajutav. Oma teksti sidumine on hea,

kõnevoorude sidumine pisut hakkiv.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel

üksikuid lünki, sel juhul väljendutakse

kaudsel viisil. Grammatika tundmine

hea, kuigi võib esineda ebakorrektsusi.

Öeldu mõistetav.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine



Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid, kui ta on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö,

vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.




/õppematerjal

1) "Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile: õpik, töövihik, CD kuulamismaterjalidega, õpetajaraamat (Mare

Kitsnik, kirjastus ILO, Tallinn 2008), www.kutsekeel.ee

2) Riigieksami materjalid www.innove.ee

3) T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele (Mall Pesti, Helve Ahi, kirjastus TEA, Tallinn 2010)

http://www.kutsekeel.ee/

http://www.innove.ee/


76


8 RIIGIKAITSE ÕPE 4 EKAP / 104 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseb

lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest.


Õpetajad: Kaitseliidu esindaja

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

järgib demokraatlikke

väärtusi ning on

solidaarne ja

vastutustundlik;

mõistab riigikaitse

seotust erinevate

ühiskonnaelu

valdkondadega;

väärtustab

kaitseväelase

elukutset, kaitseväge

ja vabatahtlikku

tegevust Kaitseliidus

ning selle

eriorganisatsioonides;

omab ülevaade

riigikaitse korraldust

ning kaitseväe

ülesehitust ja

ülesandeid ning

riigikaitset

reguleerivaid

õigusakte;

omab ülevaade

Õpilane:

teab sõjanduse arengu põhijooni

ning oskab selgitada sõdade

eripalgelist mõju ühiskonna

arengule ja inimeste saatusele;

seletab näidete kaudu, kuidas

sõjapidamine ja sellesse

suhtumine on ajaloo jooksul

muutunud;

nimetab Eesti ja Euroopa

sõjaajaloo olulisemaid sündmusi

ning nende põhjusi maailma

ajaloo kontekstis;

analüüsib sõja tagajärgi ja mõju

ning seoseid ühiskondlike

protsessidega;

seletab ja kasutab kontekstis

järgmisi mõisteid: sõda,

sõjaajalugu, sõjandus,

sõjateadus, strateegia, taktika,

palgasõdur, üldine

sõjaväekohustus, ohvitser;

teab, kes olid ajaloolised isikud

M. A. Barclay de Tolly, J.

Laidoner, A. Tõnisson, J.

1. Eesti sõjaajalugu

Sõjaajaloo mõiste ja

sõjateoreetiline mõte.

Sõjanduse osa ühiskonna

ajaloos.

Eesti sõjaajalugu üldise

sõjaajaloo kontekstis.

Okupatsiooniarmee

kohalolek.

Eesti riigikaitse

taastamine.

2. Tänapäeva kriisid,

sõjad ja

relvakonfliktid, nende

lahendamine,

rahvusvaheline

sõjaõigus

Rahvusvahelised kriisid ja

konfliktid valitud näidete

toel.

Nüüdisaegsed

rahvusvahelised konfliktid

ja nende ohjamine.

Relvakonfliktide ja sõdade

tunnused.

3. Eesti kaitsepoliitika.

4

4

3

1

1

loeng

loengu päevik

arutelud

praktilised

õppused

õppekäigud

(väeosa,

sõjaväelise

õppeasutuse,

muuseumi ja

teiste

riigikaitseliste

institutsioonide

külastamine)

paaris- ja

rühmatöö

diferentseeritud

õppeülesandeid

Teooreetiliste teadmiste

kontroll (testid)

Töö kaartidega

Töö allikmaterjalidega

Referaat

Tööd õigustekstidega

Valikvastustega test

Praktiline laskmine

(võiksemad hajumid)

Orienteerumine

maastikuul

Praktiline töö (esmaabi

andmine)

Praktilise käitumise

oskust ohuolukorras.


77

kodanikukaitse

põhimõtetest;

tunneb huvi riigikaitse

ja sõjaajaloo vastu;

omab ülevaade

NATO kollektiivse

kaitse põhimõtetest;

on omandanud

esmased oskused

ohutult relva

käsitseda, esmaabi

anda,

kriisiolukordades

käituda ja tegutseda;

tunneb topograafia

põhialuseid,

orienteerub maastikul

kaardi ja kompassiga

ning käitub

keskkonda säästvalt.

Kuperjanov ja J. Pitka, ning

iseloomustab nende tegevust.

toob näiteid kriiside, konfliktide

põhjustest ja tunnustest,

analüüsib mõningate

konfliktidega seotud arengut

ning nende ärahoidmiseks või

ohjamiseks kasutatavaid

meetodeid;

eristab rahvusvahelise

julgeolekukeskkonna erinevaid

arenguetappe ja tunnuseid;

toob näiteid külma sõja aegsest

ja tänapäevasest

julgeolekukorraldusest;

tunneb koostööjulgeoleku üldisi

põhimõtteid ning peamisi

julgeolekuga tegelevaid

organisatsioone (NATO, EL,

ÜRO, OSCE);


järgmisi mõisteid: kriis ja

konflikt, sõda, julgeolekurisk,

traditsiooniline ja

asümmeetriline oht,

küberjulgeolek, kollektiivne

kaitse ja julgeolek,

koostööjulgeolek, lubatud ja

keelatud relvad, terrorism,

totaalkaitse.

teab enda võimalusi ja

kohustusi riigi kaitsmisel;

teab Eesti riigikaitse

eesmärki, üldist korraldust

ja juhtimist, toetudes

riigikaitse

Eesti osalemine

NATO-s

Eesti riigikaitse eesmärk.

Riigikaitse korraldus.

Erinevad hädaolukorrad ja

valmisolek.

NATO.

4. Eesti Kaitsejõudude

struktuur ja ülesanded.

Eesti kaitseväe ja

Kaitseliidu sümboolika

ja traditsioonid

Eesti kaitsejõud.

Eesti kaitsevägi.

Väeliigid

Kaitseliit.

Kaitsejõudude

traditsioonid.

5. Kaitseväeteenistus

Kaitseväeteenistuse

seadus.

Kutsealusena arvele

võtmine ja

tegevteenistuskõlblikkuse

määramine.

Ajapikendus ja

ajateenistusse kutsumisest

vabastamine.

Ajateenistusse kutsumine.

Asendusteenistusse

kutsumine.

Ajateenistus.

Kaitseväelase elukutse.

Teenistus reservis.

Vaidluste lahendamine ja

vastutus.

6. Riviõpe

4

4

1

1

1

2

diskussioon

plaani

koostamine

infootsing

õppetegevus

välislaagris

muuseumide,

väeosa ja teiste

riigikaitseliste

institutsioonide

külastus

allikaanalüüs

(dokument,

tekst, statistika

jms)

töö erinevate e-

riigi vahenditega

(riigiportaal, e-

teenused,

teabepäring,

õigusaktid

internetis) ning

kaardiga


78

alusdokumentidele;

teab ning selgitab Eesti

julgeoleku- ja kaitsepoliitika

põhijooni rahvusvaheliste

suhete ning

Euroopa julgeoleku

kontekstis;

teab Eesti peamisi

julgeolekuriske ning teab ja

kirjeldab erinevaid

hädaolukordi;

kirjeldab NATO

kujunemist, väärtusi,

kollektiivkaitse ja otsuste

langetamise põhimõtteid;

näitab kaardil NATO

laienemist ja liikmesriike;


järgmisi mõisteid: NATO,

kaitsevõime, julgeolekurisk,

hädaolukord.

Rivikord. Relvaõpe.

Üksiksõduri riviõpe.

Jagu koondrivis.

Rühma koosseis.

7. Relvaõpe

Relv. Ballistika.

Ohutusnõuded.

Tiirulaskmine.

8. Topograafia ja

orienteerumine

Topograafia sissejuhatus.

Kaartide kasutamine Eesti

kaitseväes.

Kompass, magnetiline

asimuut ja

direktsiooninurk.

Kaardi orienteerimine,

maastikul orienteerumine,

käsi-GPSi kasutamine.

9. Esmaabi

välitingimustes

Tegutsemine õnnetuse

korral.

Elupäästev esmaabi.

Elupäästev esmaabi.

Esmaabi vigastuste ja

haigestumiste korral.

10. Massihävitusrelvad

ja kodanikukaitse

Massihävitusrelv:

tuumarelv, bioloogiline

relv, keemiarelv.

Kaitsevahendid.

Kodanikukaitse.

Tuleohutus.

Mürkaineoht.

Radiatsioonioht.

4

3

4

3

1

1


79

Plahvatusohtlikest

esemetest tingitud oht.

11. Keskkonnakaitse

kaitseväes

Riigikaitselise tegevusega

kaasnev mõju

keskkonnale.

Väljaõppelaagri

keskkonnakaitseline

ettevalmistamine,

püstitamine ja lõpetamine.

Tuleohutuse tagamine ja

tegutsemine

metsatulekahju korral.

12. Praktiline väljaõpe

välilaagris

Riviõpe.

Isiklik ja rühmavarustus.

Rännak üksuse koosseisus

ja üksikvõitleja liikumine

maastikul

Välilaagri püstitamine ja

eluolu välitingimustes.

Keskkonnakaitse.

Toitlustamine ja hügieen

välitingimustes.

Orienteerumine maastikul.

Varjumine ja varjatud

liikumine maastikul.

Esmaabi välitingimustes.

Relvaõpe, laskeasjandus ja

ohutustehnika.

Kodanikukaitse.

1

35

Kokku: 78 tundi 35 35 - 8


80


(eesmärk, teema,


Referaat „Eesti riigikaitse taastamine“

Refetaat „Konflikti arengu analüüs“

Ohuolukorra juhtumianalüüs

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teooreetiliste teadmiste kontroll (testid), töö kaartidega, töö allikmaterjalidega, tööd õigustekstidega, valikvastustega test, praktiline

laskmine (võiksemad hajumid), orienteerumine maastikuul, praktiline töö (esmaabi andmine), iseseisvad tööd.

Praktilise käitumise oskust ohuolukorras.Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt

hindamiskriteeriumitele.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.


praktilised ülesanded sh. iseseisva töö vähemalt hinele „Arvestatud“

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Atlas, kaardid. Eesti Vabadussõja sõjategevuse kaart. Temaatiline kirjandus. Illustratiivsed materjalid, sh filmid („Noored Kotkad“,

„Nimed Marmortahvlil“, „Detsembrikuumus“).

M. Howard. Sõda Euroopa ajaloos. Tallinn, 1999; M. Howard. Rahu leiutamine. Tallinn, 2006;

Sõjad. Ajalugu kaartidel. Tallinn, 2005; F. Gere. Miks sõjad puhkevad. Tallinn 2007

John Lewis Gaddis. Külm sõda. Tallinn, 2007.

Carl von Clausewitz. Sõjast. Tallinn, 2004.

Sun Bin, Sun Zi. Sõja seadused. Tallinn, 2004.

John Keegan. Sõjakunsti ajalugu. Tallinn, 2004.

Martin van Creveld. Sõja tulevik. Tallinn, 2006.

Edward Luttwak. Strateegia. Sõja ja rahu loogika. Tallinn, 2006.

Wesley Clark. Tänapäeva sõda. Tallinn, 2008.

Peter Paret. Nüüdisaegse strateegia kujundajad Machiavellist kuni tuumaajastuni. Tallinn, 2009

Robert Keohane, Celeste Wallander. Risk, oht ja julgeolekuinstitutsioonid. Akadeemia 2001/6.

Holger Mölder. XXI sajandi julgeolekudilemma. Akadeemia, 2000/12.

Valik riigikaitsealaseid artikleid I-II. Kaitseministeerium 2005; 2007.


81


9 LUKKSEPATÖÖD 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepa-, lihvimis- ja viimistlustöödest, kasutatavatest tööriistadest ja töövahenditest, nende

teritamisest ja hooldamisest, mõõte- ja kontrollvahendite kasutamisest ning tööohutusest lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul “ Keevitaja eriala alusteadmised“

Õpetajad: Alexey Ivanov

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

lukksepa töökohale

esitatavaid nõudest,

lukksepatööriistu ja

kasutatavatest

materjalidest

Õpilane:

selgitab lukksepa töökohale ja

varustatusele ning tööohutuse

tagamisele esitatavaid nõudeid.

valib sobivad töövahendid ja -

võtted, juhindudes etteantud

tööülesandest

loetleb lukksepatöödeks

kasutatavaid tööriistu ja

vahendeid, mõõteriistu ning

nendele esitatavaid nõudeid.

kirjeldab lukksepatööriistade

kasutamise võtteid ja

tööohutusalaseid eeskirju.

nimetab lukksepatöödeks

kasutatavaid metallseid ja

mittemetallseid materjale ning

nende töödeldavust.

demonstreerib praktiliselt

lukksepatööriistade kasutamist

vastavalt etteantud ülesandele

Lukksepa töövahendid ja

töökoha korraldamine.

Lukksepa töökoha

organiseerimine.

Lukksepa tööriistad.

Masinad, instrumendid,

rakised.

Kontrollmõõteriistad,

nende täpsusklass.

Tööohutus.

26 40 12 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

Praktiline töö

Tabeli täitmine

Õpimapi

koostamine

Rühmatöö

Analüüs

Teooria teadmiste kontroll:

1. erinevate

lukksepatöödel

kasutatavate materjalide,

tööriistade ja

kontrollmõõteriistade

tundmine otstarbe järgi.

Õpilane vastab kirjalikult

etteantud küsimustele.

2. Kirjalikud praktilised

ülesanded leht- ja

ümarmaterjalist toorikute

pikkuste määramiseks

enne painutamist

Õpimapi „Lukksepatöö

alused“ koostamine

Arvutusülesanne

Materjalikulu arvutamine.


82

järgides tööohutuse nõudeid.

Praktilised tööd

(valmistab lihtsamaid

tooteid kasutades erinevaid

lukksepa töövõtteid ning

ohutuid töövõtteid ja

kaitsevahendeid)

Eneseanalüüs ja

enesehindamine:

töötervishoiu töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid.

Juhtumi analüüs

Näitlik selgitus

keskkonnaohutusnõudest.

2. demonstreerib

tasapinnalist märkimist nimetab tasapinnalisel

märkimisel kasutatavaid

märkimisriistu ja vahendeid

kirjeldab tasapinnalisel

märkimisel läbiviidavate

tegevuste järjekorda ja

töövõtteid

demonstreerib geomeetriliste

kujutiste joonestamist,

ringjoonte ja joonte jaotamist

ning sujuvühendamist.

viib praktiliselt läbi

tasapinnalist märkimist

vastavalt etteantud

tööjoonisele.

Lukksepatööd.

Tasapinnaline

märkimine. Rist- ja

rööpjoonte tõmbamine

tasapinnalisel märkimisel.

Märkimistööriistad.

Märkimistehniks ja võtted.

Ringjoone keskme

otsimise viisid.

Kaldjoonte

konstrueerimine ja nurga

jagamine võrdseteks

osadeks.

Joonte sujuvühendite

konstrueerimisviisid ja

ringjoone ning sirglõigu

võrdseteks osadeks

jagamine.

Lihtsate kehade

pinnalaotus.

3.demonstreerib metalli

õgvendamist,

painutamist, lõikamist ja

viilimist

kirjeldab metalli õgvendamist,

õgvendamisel kasutatavaid

tööriistu ja õgvendamisvõtteid.

kirjeldab metalli painutamist,

painutamisel kasutatavaid

tööriistu ja painutamisvõtteid.

viib praktiliselt läbi metalli

õgvendamist ja painutamist

vastavalt etteantud

tööülesandele järgides

tööohutuse nõudeid.

kirjeldab metalli lõikamist ja

Lukksepatööd.

Latt-, leht- ja

varbmaterjali käsitsi

õgvendamine ning

painutamine.

Metalli lõikamine.

Metalli viilimine.

Metalli rajumine,

õgvendamine ja

neetimine.

Tööohutus.


83

viilimist ning lõikamisel ja

viilimisel kasutatavaid

tööriistu ja töövõtteid.

nimetab käsi- ja mehaanilistele

saelehtedele esitatavaid

nõudeid, nende kulumise ja

purunemise põhjuseid.

kirjeldab ja võrdleb viilide

liike ja valikuid, nende raideid

ning kasutamist erinevatel

viilimistöödel.

viib praktiliselt läbi metallide

lõikamist ja viilimist vastavalt

etteantud ülesandele ja

tööjoonisele järgides


4.demonstreerib avade

puurimist ja

sisekeermete lõikamist

kirjeldab metalli avade

puurimist ning selleks

tegevusteks kasutatavaid

tööriistu ning töövõtteid.

kirjeldab puuride

lõikegeomeetriat, lõikeriistade

valikut, hooldust ning

teritamist.


avade puurimist vastavalt

etteantud ülesandele ja



kirjeldab metalli keermetamist,

väliskeermete lõikamisel

Lukksepatööd.

Puurimine.

Keermetamine.

Tööriistad.

Töövõtted.

Tööohutus.


84

kasutatavaid tööriistu ja

töövõtteid.

iseloomustab keerme profiile,

elemente ja keermete

kontrollmõõteriistu.


väliskeermete lõikamist

vastavalt etteantud ülesandele

ning tööjoonisele järgides


7. demonstreerib metalli

lihvimist ning

poleerimist

kirjeldab metalli lihvimist ja

poleerimist, selleks

kasutatavaid käsi- ja

mehaanilisi tööriistu,

töövahendeid ning töövõtteid.

liigitab lihvimis- ja

poleerimismaterjale nende

käsisemis- ja

lihvimisomadustelt lähtuvalt.

demonstreerib käsi- ja

mehaanilisi lihvimis- ning

poleerimisvõtteid vastavalt

etteantud ülesandele.


käsitsi ja mehaanilist lihvimist

ja poleerimist vastavalt

etteantud ülesandele ning



Lukksepatööd.

Lihvimis- ja

poleerimistööd.

Lihvpingid, tööriistad ja

vahendid. Töövõtted.

Tööohutus.

8. analüüsib koos

juhendajaga oma

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.


85

tegevust

lukksepatööde

sooritusel

toimetulekut lukksepatööde

sooritusel ja hindab arendamist

vajavaid aspekte

Täiendamist vajavad

oskused.

Kokku: 78 tundi 26 40 12


(eesmärk, teema,


Tabeli "Viilide valik erinevate töötlemistulemuste saavutamiseks"täitmine.

Info kogumine ja õpimapi „Lukksepatöö alused“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad

peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesanne, praktilised tööd, iseseisev töö.

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul. Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.

Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel kui on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded (sh.

iseseisva töö) vähemalt hindele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Покровский, Б. С., Скакун, В. А. Слесарное дело. Москва, 2007

Покровский Б.С. Основы слесарного дела. Москва, 2010

Покровский Б.С. Сборник заданий по специальной технологии для слесарей. Москва, 2008

Чумаченко Ю.Н. Материаловедение и слесарное дело. Ростов-на-Дону, 2006

Журавлёв А. Допуски и технические измерения. Москва, 1981.

Tööohutus (www.sm.ee , www.terviseamet.ee, http://osha.europa.eu/et ).

Tööohutus tuletöödel (www.rescue.ee ).

Keskkonnahoid ja jäätmekäitlus (www.keskkonnaamet.ee ).

http://www.sm.ee/

http://www.terviseamet.ee/

http://osha.europa.eu/et

http://www.rescue.ee/

http://www.keskkonnaamet.ee/


86


10 CAD - PROGRAMMID 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija õppija omandab esmased teadmised CAD-programmidest, kasutatavast terminoloogiast, saab ülevaade digitaalsete

jooniste ülesehitusest; omandab digitaalsete tasapinnaliste ja ruumiliste jooniste valmistamise oskused.


Õpetajad: Aleksandrs Lunovs

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1) omab ülevaadet

joonestamise

põhimõtteid; selgitab

arvutikasutamise

eelisi jooniste

koostamisel ja

vormistamisel;

kasutab

olemasolevaid

jooniseid

informatsiooni

saamiseks ja prindib

neid välja

Õpilane:

kohandab tarkvarapaketti

kasutajaliidet

teeb kas joonise osa või terve

joonise nähtavaks; objekti

omaduste vaatamine; joonise

näitamise visuaalse stiili valik

ja muutmine

prindib välja kas joonise osa

või terve joonise nii paberile,

kui ka

tavaliseks/interaktiivseks pdf-

iks;

lülitab sisse/välja kihte joonisel

CAD tarkvara.

Kasutatavad CAD süsteemid.

Nõuded riistvarale.

Andmevahetus

CAD süsteemidega.

Andmevahetusfail (näiteks

*.dxf). Arvuti seadistamine ja

töö andmefailidega (näiteks

*.dgn ja *.dwg failid).

8 4 2 Loeng

Praktiline töö

Teooria teadmiste

kontroll

Praktiline töö 1:

etteantud joonise

analüüs.

2) muudab

objektide kuuluvuse

kihtidele, muudab

kihti vormindust ja

seisundi, täiendab

olemasoleva joonise

mõõtmetega ja

viirutusega, kustutab

objekte; modifitseerib

olemasoleva objekte;

selgitab CAD-

viib objekte üle ühest kihist

teisse

muudab kihti vormindust ja

seisundi

täiendab 2D joonise

mõõtmetega ja kohandab neid

täiendab 2D joonise

viirutustega ja kohandab neid

SNAP-võimalus, selle

kasutamine ja seadistamine

Töökeskkonna seadistamine.

Menüüd, käsud, alamkäsud,

ikooniribad, käsurida.

Töökeskkonna mõõtühikud.

Joonestamise üldpõhimõtted –

absoluutsed ja suhtelised

koordinaadid, ühikud,

mõõtkava, täpsus. Objektivalik

ning selle moodustamise

tehnikad.

Objektide loomine ja

6 4 2 Loeng

Praktiline töö

Praktiline töö 2:

etteantud joonise

täiendamine ja

modifitseerimine.


87

programmi võimalusi

mitmesuguste jooniste

väljatöötamisel

modifitseerib objekte

redigeerimine. Objektide

omadused. Omaduste

muutmine. Mustrite

tüübid ja liigid.

3) selgitab

kasutatavaid

graafikaprogramme;

joonistab liit- ja

lihtobjekte nii teiste

objekte, kui ka

koordinaatide

kasutamisega; kasutab

blokke töötamisel

joonestab etteantud 2D

joonisele uut 2D objekte

olemasolevate objektide

kasutamisega

joonestab uuele lehele

absoluutse ja suhteliste

koordinaatide kasutamisega uut

2D objekte

muudab 2D liitobjekti

lihtobjektiks, liidab omavahel

2D liitobjekte

lisab joonisele 2D blokke,

modifitseerib blokke

2D lihtobjektidest teeb

regiooni või liidab neid

Tasapinnale joonestamine Põhilised joonestuskäsud ja

võtted kahemõõtmeliste

jooniste valmistamisel.

Elementide lõikamine ja

tükeldamine. Liitekohtade

ümardamine, faasimine. Plokid

ja nende otstarve, plokkide

moodustamine ja sisestamine,

nihutamine, kopeerimine,

skaleerimine, pööramine,

peegeldamine. Viidete,

mõõtjoonte, viirutusmustrite,

tingmärkide, tähiste ja tekstide

pealekandmine. Valmistööde

parandamine ja väljatrükk.

Mahtude lugemine jooniselt.

Erialapõhised ülesanded.

8 6 4 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline töö

Praktiline töö 3:

kolmvaade

joonestamine

abijoontega.

4) opereerib

olemasolevate

objektidega ilma

nende muutmiseta,

paljundab ja paigutab

erinevat moodi

joonisel; lood

kolmemõõtmelisi

mudeleid; eristab

nõudeid riistvarale.

kustutab, kopeerib/teisendab ja

paigutab täpselt määratud

kohta objekte nii ükshaaval,

kui ka mitme kaupa

kasutab objektide

paljundamiseks 2D massiivi

(array)

keerab ja peegeldab objekte,

muudab objekti suurust

loob ja kombineerib omavahel

standardseid kolmemõõtmelisi

objekte vastavate mõõtmetega

muudab standardsete objekte

mõõtu ja suurust

Ruumiline joonestamine

Ruumilised joonised. Kasutaja

koordinaatsüsteemid.

Ruumiliste kehade loomine.

Pöördkeha loomine. Tehted

ruumiliste kehadega,

redigeerimine, lõikamine

tasapinnaga, lõikepinna

saamine. 3D operatsioonid –

pööramine, peegeldamine,

massiiv. Kolmemõõtmelised

võrkpinnad, nende loomine ja

kasutamine. Perspektiiv- ja

paralleelprojektsioon.

14

16

4 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline töö

Praktiline töö 4: ehitiste

plaanide joonestamine.


88

kustutab, keerab, peegeldab,

kopeerib/teisendab ja paigutab

teise kohta 3D objekte nii

ükshaaval, kui ka mitme kaupa

kasutab 3D objektide

paljundamiseks 3D massiivi

(array)

Ekraanivälja jagamine

akendeks. Paberi- ja

mudeliruum. Objektide

tõstetus ja kõrgus. Vaatepunkt,

varjatud joonte eemaldamine.

Valmistööde parandamine ja

väljatrükk. Mahtude lugemine

jooniselt. Erialapõhised

ülesanded.

Kokku: 78 tundi 36 30 12

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Erialase joonise loomine: tunnis alustatud (ehitise horisontaal ja vertikaal lõige) joonise lõpetada – ning pealekanda vajalikud mõõdud,

teljed ja tekstiline informatsioon (seletused, kirjeldused) erikihtidega.

Ettevalmistamine joonise kaitsmiseks. Mitteeristav hindamine. Joonises peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad

olema parandatud ning uuesti toimub esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



1.1. Praktiline töö 1: etteantud joonise analüüs.

ÕV. 1.1. Lävend

korraldab nõuetekohaselt oma töökohta

uurib etteantud elektroonilise joonise (lihtsamad geomeetrilised kujundid ja erialased objektid)

koostab spetsifikatsiooni (nimekirja koos objektide kirjeldusega)

loob faili alusel elektroonilised väljatrükke

selgitab arvutikasutamise eelisi jooniste koostamisel ja vormistamisel

teab joonestamise põhimõtteid

eristab CAD-programmi võimalusi mitmesuguste jooniste väljatöötamisel

vajaduse korral küsib nõu õpetajalt.

2.1. Praktiline töö 2: etteantud joonise täiendamine ja modifitseerimine.

ÕV. 2.1. Lävend


tuleb peale kanda viirutust ja mõõte (iseseisvalt loodud kihtidest), luua faili alusel elektroonilised väljatrükke

tuleb teha muudatusi graafilistele objektidele, et tulemus vastaks kas näidisele, või etteantud sõnalisele kirjeldusele

tuleb lisada erinevaid graafilisi objekte olemasolevate objektide kasuta (erinevatest kihtidest)


89

seadistab oma töökeskkonda vastavalt lähteülesandele

selgitab kasutatavaid graafikaprogramme

eristab andmevahetusformaate.

3.1. Praktiline töö 3: kolmvaade joonestamine abijoontega.

ÕV. 3.1. Lävend


etteantud joonise (tehniline joonestamine - kaksvaade) alusel koostab abijoontega (XLine/Ray + Offset) kolmandat vaadet

erinevate kihtide kasutamisega

joonestab objektide koordinaate kasutamisega: joonistab detaili vastavalt mõõtmetele etteantud näidise järgi, kannab peale

mõõdud ja viirutused erinevate kihtide kasutamisega

eristab kasutatavaid graafikaprogramme

liigitab andmevahetusformaate

eristab nõudeid riistvarale.

4.1. Praktiline töö 4: ehitiste plaanide joonestamine.

ÕV. 4.1. Lävend


loob korruselise plaani (ehituse horisontaal lõige), fassaadi joonise (ehitise vertikaal lõige) koos akendega, treppidega,

mõõtmetega ja teljedega

etteantud joonisel (fassaadijoonise, korruseplaan, skeemid) paljundab jah/või paigutab objekte (konstruktsioonide elementid –

aknad, uksed, etteantud blokid jne) vastavalt etteantud näidisele.

loob 3D mudeli uuel lehel

koostab erinevaid skeeme, jooniseid, plaane CAD-programmi abil

CAD tarkvara kasutades koostab detaili joonise, hoone plaani konstruktsiooni lõike ja maaala plaani

käsitleb joonisefaile

joonestab tasapinnalisi jooniseid

korrigeerib olemasolevaid tasapinnalisi jooniseid

joonestab ruumilisi jooniseid ja mudeleid

korrigeerib olemasolevaid ruumilisi jooniseid

loeb ehitusmahtu jooniselt

lahendab erialapõhised ülesandeid

koostab väljatrükke (paberi formaadi valik, joonise kihtide trükiks ettevalmistus, printeri seadete seadmine, joonise trükiks

ettevalmistamine)

kasutab erialast õppe- ja teatmekirjandust.


90

Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded sh. iseseisva töö vähemalt hindele „Arvestatud“. Kasutatav

õppekirjandus (avalikult

kättesaadav) /õppematerjal

Türn, L. AutoCAD 2002, arvutijoonestaja käsiraamat. Tallinn 2002.

Türn, L. AutoCAD käsiraamat. Tallinn 2006.


91


11 Troppimine ja tõstetööd 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab troppimis- ja tõstetöödeks vajaliku kompetentsuse, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.


Õpetajad: Vladimir Smirnov

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. omab ülevaadet

erinevatest

tõstemehhanismidest ja

nende kasutusalast

ehitusobjektil;

Õpilane:

eristab piltmaterjali abil

erinevaid tõstemehhanisme: tali,

tõstuk, nool- ja tornkraana;

kirjeldab erinevate, sh

elektroonsete teabeallikate

põhjal erinõudeid tõstetöödel

hoonete, elektriliinide ja

süvendite läheduses;

1. Ehitusel kasutatavad

tõstemehhanismid.

Müürsepa

tõstemehhanismid ja

töövahendid, nende

kasutamine ja

hooldamine, nende valik.

6 2 kirjalikud tööd

loeng

loengupäevik

info kogumine

ülesannete

lahendamine

Teooreetiliste teadmiste

kontroll

1.Juhtumianalüüs:

probleemsituatsiooni

lahendamisega (kirjalik

töö).

2. kasutab materjalide

laadimisel tõstetroppe,

järgides troppimise ja

koormakinnituse

nõudeid ning

tööohutust;

valib lähtuvalt tööülesandest

materjalide peale- ja

mahalaadimiseks tõstetropid ja

koorma-kinnitusvahendid,

järgides tööohutusnõudeid;

hindab visuaalselt troppide ja

tõstevahendite tehnilist

seisukorda ning praagib välja

tehnilistele nõuetele

mittevastavad tropid ja

tõstevahendid;

haagib tõstetroppidega tööks

vajalikud materjalid/ seadmed /

konstruktsioonielemendid,

2. Materjalide,

konstruktsioonide ja

nende elementide

objektil vastuvõtu ja

ladustamise nõuded

Oma töökoha

korraldamine.

Tööohutus.

8 6 2 loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

2.Teoreetiliste teadmiste

kontroll. Koostamine

juhendamisel isikliku

õppeotstarbelise lastide

ladustusplaani.


92

järgides koorma peale- ja

mahalaadimise põhimõtteid ning

tööohutusnõudeid;

3. juhendab

märguannetega

tõsteseadme juhti

tõstetöödel;

juhendab käemärkide abil

tõsteseadme juhti, järgides

etteantud tööjuhiseid ja

tööohutusnõudeid;

juhib materjalide ladustamisel ja

teisaldamisel mehitamata

tõsteseadet, järgides

tööohutusnõudeid ja etteantud

tööjuhiseid;

3. Troppimisel kasutatav

signaalmärgistik.

2 4 2 loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

praktiline töö

3.Praktiline töö:

valmistamine

juhendamisel ette pinna

lastide nõuetekohaseks

paigaldamiseks.

4. teeb iseseisvalt

tõstetöid mehitamata

tõsteseadmetega;

ladustab materjalid vastavalt

etteantud juhistele selleks

ettenähtud kohta, tagades nende

kvaliteedi säilimise ja järgib

materjalide, konstruktsioonide

ja nende elementide objektil

vastuvõtu ja ladustamise

nõudeid;

4. Troppimistöödel

kasutatavad

haardevahendid.

6 8 2 loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

praktiline töö

4. Praktiline töö:

ladustamine materjalide

vastavalt

ladustusplaanile.

5. teeb juhendamisel

montaažitöid, järgides

montaažitööde

tehnoloogiat;

paigaldab juhendamisel ja

meeskonnatööna monteeritavad

elemendid (nt tellingud,

monteeritavad sillused, talad,

laepaneelid) vastavalt etteantud

nõuetele;

järgib montaažitöödel tööetappe

ja tööalase juhendamise korda;

5. Puit-, metall- ja

betoonelementide

montaaži põhimõtted.

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

6 8 2 loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

praktiline töö

rühmatöö

5. Praktiline töö

(proovitöö):

valmistamine etteantud

pinna, ladustamine

vastavalt ladustusplaanile

materjalide, tagamine

kvaliteedi säilimist.

6. järgib töö- ja

keskkonnaohutuse ning

töötervishoiunõudeid

troppimisel ja

kasutab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid ning

nõuetekohaselt vajalikke abi- ja

6. Töötervishoiu ja

tööohutuse ning

jäätmekaitluse nõuded

troppimistöödel.

6 4 loeng

loengupäevik

6.Praktiline töö :

töökoha nõuetekohane

korraldamine.


93

tõstetöödel;

isikukaitsevahendeid

järgib töö planeerimisel,

töökoha ettevalmistamisel,

tööajal ja töökoha korrastamisel

rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid vältimaks

tööõnnetusi objektil, arvestab

teiste inimeste ja keskkonnaga

enda ümber

sorteerib jäätmed, juhindudes

taaskasutusest ning järgib

jäätmekäitluseeskirjades olevaid

nõudeid

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded,

töökoha korraldamine.

info kogumine

õpimapp

praktiline töö

rühmatöö

7. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust troppimisel ja

tõstetöödel.

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

toimetulekut troppimis- ja

tõstetöödel ning hindab

arendamist vajavaid aspekte;

koostab kokkuvõtte analüüsi

tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles,

kasutades

infotehnoloogiavahendeid.

7. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.

Täiendamist vajavad

oskused.

Vastavus „Kirjalike

tööde juhendile.“

2 2 analüüs

ülesannete

lahendamine

rühmatöö

7. Analüüs

Eneseanalüüs ja kirjalik

aruanne.

Õpilase kirjalik analüüs

mooduli „Troppimine ja

tõstetööd“ läbimise

põhjal – sisu,

väljendusoskus,

täiendamist vajavad

oskused, vastavus

„Kirjalike tööde

juhendile“.

KOKKU 78 tundi: 36 30 - 12


(eesmärk, teema,


Õpimapi „Tõstemehhanismid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis

peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Montaaži põhimõtted“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale. Mooduli hinde Mitteeristav hindamine


94

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Teooria teadmiste kontroll, praktilised tööd, analüüs, iseseisvad tööd..


1.Teooria teadmiste kontroll. Juhtumianalüüs probleemsituatsiooni lahendamisega (kirjalik töö).

ÕV 1.Lävend

õpilane kirjeldab kasutades teemakohast terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikku probleemi tekkimise põhjusi

pakub välja mooduse probleemi kõrvaldamiseks.

2. Teoreetiliste teadmiste kontroll. Koostamine juhendamisel isikliku õppeotstarbelise lastide ladustusplaani.

ÕV 2. Lävend

õpilane koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise lastide ladustusplaani

valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevad põhi- ja abimaterjale, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid.

3. Praktiline töö: valmistamine juhendamisel ette pinna lastide nõuetekohaseks paigaldamiseks.

ÕV 3. Lävend

õpilane koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise lastide ladustusplaani

valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevad põhi- ja abimaterjale, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid

valmistab etteantud pinna vastavalt ladustusplaanile kuid vajab juhendamist.

4. Praktiline töö: ladustamine materjalide vastavalt ladustusplaanile.

ÕV 4. Lävend

õpilane teostab etteantud praktilise töö juhendamisel ja vastavalt ladustusplaanile

tagab materjalide kvaliteedi säilimise.

5. Praktiline töö (proovitöö): valmistamine etteantud pinna, ladustamine vastavalt ladustusplaanile materjalide, tagamine kvaliteedi

säilimist.

ÕV 5. Lävend

õpilane valmistab etteantud pinna vastavalt ladustusplaanile

teostab etteantud praktilise töö

tagab materjalide kvaliteedi säilimise.

6. Praktiline töö: töökoha nõuetekohane korraldamine.

ÕV 6. Lävend

valmistab etteantud pinna, tagab kvaliteedi säilimise, sorteerib jäätmed

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava


95

arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning

inimeste ja keskkonnaga enda ümber

7. Analüüs. Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne.

ÕV 7. Lävend

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannete troppimisega ja tõstetöödega

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

Kokkuvõte sisaldab:

Eneseanalüüsi

Korrektseid mõisteid

Täiendamist vajavad oskusi

Vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine



praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Гринаш O. Грузоподъемные механизмы и транспортные средства. M. : Ин-Фолио. 2009 г.

Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000.

Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007

narva kutseõppekeskuse keevitaja kinnitatud narva … · 2016. 5. 3. · narva kutseõppekeskuse...

Documents