1 sissejuhatus betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala ... · (mõisted, hoonete põhiosad ja neile...

Narva Kutseõppekeskuse Betoonkonstruktsioonide ehitaja 60 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

1

Muudatustega kinnitatud Kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse

direktori 19.08.2016.a direktori 31.05.2016.a

käskkirjaga nr 1.1-7/113 käskkirjaga nr 1.1-7/101

Sihtrühm Põhiharidusega isikud

Õppevorm Statsionaarne töökohapõhine õppevorm

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 Sissejuhatus betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala õpingutesse 6 EKAP / 156 tundi

E Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast, ehitamise üldistest põhimõtetest ja enim kasutatavate ehitusmaterjalide

liigitusest, orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpingute käigus arendab õppija

infotehnoloogia, eesti- ja venekeele-, füüsika -, keemiaalaseid pädevusi, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Nõudeta

Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded T Pt P I

Õpilane:

1. omab ülevaadet

betoonkonstruktsioonide

ehituse eriala õppekavast

ja õpitavatel kutsetel

tööjõuturul nõutavatest

kompetentsidest;

Õpilane:

leiab iseseisvalt vajalikku

teavet õppekorraldusega

seonduva kohta eriala

õppekavast ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloo

giapõhistest

õpikeskkondadest;

analüüsib juhendi alusel

ennast õppijana ja seab oma

õpingutele eesmärgid;

leiab iseseisvalt teavet

edasiõppimise, täiendus- ja

ümberõppe võimaluste

1. Kutsehariduse süsteemi

ja standardite

tutvustamine Edasiõppimise /

enesetäiendamise /

elukestev õppimine/

võimalused.

Valitud eriala

tutvustamine.

Reaalses töökeskkonnas

erialaga tutvumine.

Loeng

Vestlus

Arutelu

Probleemi

lahendamine

Õppekäik

Kirjalik töö

1.1. Arutelu/ vestlus.

Kirjalik lühikokkuvõte

teemadest.


2

kohta, kasutades erinevaid

eesti- ja võõrkeelseid

teabeallikaid;

iseloomustab müürsepa ja


ehitaja kutset ja

kutsetasemete erinevusi,

kasutades kutsestandardite

registrit;

osaleb õppekäikudel ehitus-

, remondiettevõtetesse ja

koostab nähtu põhjal

kirjaliku ülevaate kutsetöö

eripära ja õpitaval erialal

tööle rakendumise

võimaluste kohta;

2. selgitab ehitamise üldisi

põhimõtteid ning omab

ülevaadet

ehituskonstruktsioonides

t ja ehitusmaterjalide

liigitusest;

defineerib ja seostab

erinevate teabeallikate

põhjal mõisteid ja termineid

ehitis, rajatis, hoone,

projekteerimine,

ehitusprojekt, tehnosüsteem,

ehitusmaterjal, ehitusplats,

ehitusluba, ehitamine,

kasutusluba,

energiatõhusus;

selgitab erinevate

teabeallikate põhjal nõudeid

eri liiki ehitistele, nende

ehitamisele ja kasutamisele;

nimetab ja iseloomustab

hoone põhiosasid

(vundament, seinad,

avatäited, vahelaed, katus)

2.1. Ehitamise alused

2.1.1 Ehitusalased

mõisted

Ehitise elutsükkel.

Ehitusprojekt. Ehitamise

etapid.

Peamised üldehitustööd:

mulla-, vaia-, müüri-,

montaaži-, betooni- ja

raudbetooni-, katusekatte-

ja viimistlustööd.

Hoonete

põhikonstruktsioonid ja

elemendid.

2.1.2 Ehitustegevuse

õiguslik regulatsioon ja

kvaliteedinõuded

Ülevaade erialast tegevust

Loeng

e-õpe

Vestlus

Arutelu

Test

Probleemi

lahendamine

Kirjalik töö

Õpimapp

2.1.Test „Ehitamise

üldised põhimõtteid”

(mõisted, hoonete

põhiosad ja neile

esitatavad nõuded).


3

lähtuvalt nende ülesandest;

iseloomustab etteantud

hoone skeemi alusel hoone

kande- ja piirdetarindeid;

eristab näidiste põhjal enim

levinud looduslikke ja

tehislikke kivimaterjale

ning võrdleb nende

füüsikalistest omadustest

lähtuvat kasutusala

ehitustöödel;

eristab näidiste põhjal

puitmaterjale ja

puidupõhiseid materjale

ning iseloomustab nende

standardmõõtudest lähtuvat

kasutusala


ehitamisel, arvestades

materjalide mehaanilisi ja

füüsikalisi omadusi

(erimass, soojusjuhtivus,

veeimavus jms);


terastooteid (tala, ferm, post

armatuurkarkass) ja selgitab

näidete põhjal nende

otstarvet ja kasutusala


ehitamisel;


erineva fraktsiooniga

puistematerjale (liiv, kruus,

killustik) ja iseloomustab

reguleerivatest

õigusaktidest ja

normdokumentidest.

Hea ehitustava (Eesti

Ehitusteave ET-1 0207-

0068) ja kvaliteedinõuded

ehitustöödel (RYL

lähtuvalt).

2.1.3 Ehitustööde

organiseerimise

põhimõtted

Tööde planeerimise

põhimõtted.

Tööde organiseerimise

projekt.

Ohtlikud tööd ehituses,

ohutsoonid.

Tööde organiseerimine

ehitusplatsil.

Ehitusprotsessi juhtimise

olemus ning nõuded

töötajate juhendamisele ja

väljaõppele.

Ajutiste teede rajamine

ehitusplatsil.

2.2. Ehitusmaterjalid ja –

konstruktsioonid.

2.2.1 Materjalide

omadused

Materjalide füüsikalised

omadused (mahumass,

poorsus, hügroskoopsus,

veeimavus, aurutihedus,

Loeng

Loengupäevik

e-õpe

Rühmatöö

Õpimapp

2.2. Test „Betoonitöödel

kasutatavad materjalid“

(ehitusel kasutatavatest

ehitusmaterjalide

liigitusest ülevaade).

2.3. Referaat

„Isolatsioonmaterjalide

olulisus ehitustöödel“


4

nende omadustest lähtuvat

kasutusala


ehitamisel;

liigitab tootenäidiste põhjal

kinnitusvahendeid ja

selgitab näidete varal nende

väärkasutamisest tulenevaid

ohte kivi- ja


ehitamisel;

liigitab


ehitamisel kasutatavaid

isolatsioonimaterjale

(hüdro-, heli- ja

soojusisolatsioon) lähtuvalt

nende füüsikalistest

omadustest ja otstarbest;

toob näiteid erinevatest

tsementlaast-, tsementkiud-

ja magneesiumoksiid

plaatmaterjalide

kasutamisvõimalustest


ehitamisel, arvestades

nende koostisest tulenevaid

omadusi;

akustilised omadused).

Termilised omadused

(külmakindlus,

soojajuhtivus,

soojamahtuvus,

tulepüsivus ja

tulekindlus).

Mehhaanilised omadused

(tugevus ja selle alaliigid,

kõvadus, hõõrduvus,

kuluvus, plastsus,

elastsus, haprus,

löögitugevus).

2.2.2 Puitmaterjalid

Puidu liigid ja puidu

füüsikalis-mehhaanilised

omadused.

Puidule esitatavad

kvaliteedinõuded,

puitmaterjali

klassifikatsioon

(ümarmaterjal,

saematerjal, pooltooted,

puitdetailid ja

plaatmaterjal) ja

kasutusala.

Puidukaitsevahendid ja

nende kasutusala.

2.2.3 Kivimaterjalid

Looduslikud

kivimaterjalid: kivimite

klassifikatsioon, koostis,

liigitus, omadused ja

kasutusalad.

3. tunneb betoonitöödel

kasutatavaid materjale; selgitab teabeallikate põhjal

mördi-, betoon- ja

kuivsegude erinevusi ja

nende kasutusala kivi- ja


ehitamisel;


5

Tehiskivimaterjalid:

keraamilised materjalid

(savitellised, katusekivid,

plaadid, keramsiit,

ahjupotid jms);

valmistamine, omadused

ja kasutusala.

Põletamata

tehiskivimaterjalid

(silikaattooted,

betoontooted sh

raudbetoon): tootmine,

omadused, liigitus ja

kasutusala.

2.2.4 Metallmaterjalid

Mustad metallid: teras ja

malm, enamkasutatavad

profiilid, mustade

metallide kasutusala.

Värvilised metallid ja

nende sulamid: nende

omadused ja kasutusala.

Metallide korrosioon ja

korrosioonikaitse.

2.2.5 Mineraalsed

sideained

Lubi, kips, tsement ja savi

- nende omadused,

kasutusala.

2.2.6 Ehitussegud

Mördisegu, selle

omadused ja kasutusalad.

Betoonisegude liigitus,

omadused, valmistamine


6

ja kasutusala. Kuivsegud.

2.2.7 Isolatsioonimaterja

lid

Soojusisolatsioonimaterjal

id. Plaatmaterjalid;

rullmaterjalid; villad;

vahud nende omadused ja

kasutusala.

Hüdroisolatsioonimaterjal

id: tõrvad, kleepmastiksid,

emulsioonid - omadused,

kasutusalad.

Katusekatte materjalid:

asfaltbetoonid ja nende

omadused ning liigitus.

2.3.

Ehituskonstruktsioonid Ehituse alused ja

vundamendid,

seinakonstruktsioonid,

põrandad ja vahelaed,

avatäited, trepid, katused -

ehitiste konstruktsioonid.

Aluste ja vundamentide

liigitus, vundamentide

tüübid, nende rajamise

põhimõtted ja kasutatavad

materjalid. Nõuded

raudbetoonist, puidust

ning terastaladega

vahelagede püstitamisele.

Nõuded vahelagede

soojustamisele ja

Loeng

Loengupäevik

e-õpe

Rühmatöö

Õpimapp

2.4.Test

”Ehituskonstruktsioonid”

(ehitamise nõuded ja

hoonete põhiosad:

vundament, seinad,

avatäited, vahelaed,

katus, kande- ja

piirdetarindeid).

2.5. Praktiline töö

„Ehitustöödel kasutavad

materjalid“


7

heliisolatsioonile.

Konstruktsioonide

tulekindluse tagamise

võimalusi. Vahelagede

traditsioonilised ja

tänapäevased

konstruktsioonid.

Ripplagede

konstruktsioonid ja

ehitamise põhimõtted.

4. omab ülevaadet


ehitamisel ja

valmistamisel

kasutatavatest

töövahenditest (sh

masinad ja

mehhanismid);

liigitab


ehitamisel kasutatavad

väikemehhanismid vastavalt

töötamise põhimõttele

(elektri, suruõhu või

vedeliku surve mõjul

töötavad) ja selgitab

teabeallikate põhjal

tööohutusnõudeid nende

kasutamisel;

loetleb


ehitamisel kasutatavaid

vajalikke töövahendeid

(käsitööriistad, seadmed ja

väikemehhanismid) ja teab

nende nimetusi vähemalt

ühes võõrkeeles;

3.1. Ehitusel kasutatavad

masinad ja

väikemehhanismid. Väikemehhanismid, nende

liigitus ja otstarve: elektri-

, pneumaatilised – ja

sisepõlemismootoriga

käsitööriistad.

Kinnitus- ja abivahendid.

Nende valiku, kasutamise

ja hoolduse üldised

põhimõtted

töötingimustest lähtuvalt.

Tervishoiu- ja tööohutuse

nõuded nende

kasutamisel.

Ehitusplatsi transpordi

liigitus ja korralduse

põhimõtted.

Loeng

Loengupäevik

e-õpe

Rühmatöö

3.1. Tabeli koostamine

”Töövahendid ja

tööohutus”

5. mõistab töötervishoiu ja

tööohutuse olulisust

ehitustöödel ja oskab

anda esmaabi;

koostab teabeallikate põhjal

ülevaate ehitusprotsessil

osalejate vastutusest,

lähtudes ehituses

4. Töötervishoid ja

tööohutus

4.1 Töökeskkond.

Üldnõuded, töökoht,

Loeng

Loengupäevik

4.1 Referaat

„Töötervishoiu ja

tööohutuse olulisust

ehitustöödel“


8

kehtivatest töötervishoiu- ja

tööohutusnõuetest;

selgitab teabeallikate põhjal

ehitusplatsile kehtestatud

üldisi töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning

analüüsib riske töötaja

tervisele ehitustööde

teostamisel, sh töötamisel

välitingimustes;

nimetab

isikukaitsevahendeid ja

põhjendab nende

kasutamise vajalikkust


ehitamisel;

toob näiteid


ehitamisel kasutatavate

kemikaalide

(immutusvahendid,

korrosioonitõrjevahendid,

plastifikaatorid jms) ja

teiste ainete

tervistkahjustavast mõjust

ja võimalikest seostest

kutsehaigestumisega;

sooritab erialase kutsetöö

spetsiifikat arvestades

sobilikke rühi-,

koordinatsiooni- ja

võimlemisharjutusi

vältimaks pingeolukorrast

ja sundasenditest tulenevaid

manuaalsed ja elektrilised

töövahendid.

Tööohutuse ja

töötervishoiu tagamise

meetmed.

Töökeskkonna ohutegurid

(peamised ohuallikad

ehitusobjektil) ja

ohutusjuhendid.

Tervisekontroll.

Tööandja ja töötaja

kohustused õigused ja

vastutus. Turvalisus.

Isikukaitsevahendid ja

nende õige kasutamine.

Töötaja väärtegevusest

tulenevad ohud ja nende

mõju töökeskkonnale,

kaastöötajatele.

Õnnetusoht ja käitumine

ohuolukorras.

Tööõnnetus ja

kutsehaigus.

Ergonoomia.

Võimalike

keskkonnariskide

hindamine töötaja ja

kasutaja seisukohalt.

4.2 Esmaabi

Tegutsemine

õnnetuspaigal (vigastuse

suuruse kindlakstegemine

ja olukorra hindamine,

otsuse langetamine,

e-õpe

Rühmatöö

Referaat

(tööohutus,

töötervishoid,

riskid

müüritöödel,

kutsehaigused)

.

Iseseisev töö

4.2 Praktiline töö

(demonstratsioon:

esmaabi andmine

väljamõeldud õnnetuses

trauma saanud

kannatanule).


9

kutsehaigusi;

demonstreerib

nõuetekohaselt

esmaabivõtete valdamist;

selgitab tööülesandest

lähtuvalt oma tegevust

õnnetusjuhtumi korral


ehitamisel;

tegutsemine.

Esmaabivõtted:

lämbumise, uppumise

haavandite,

vereringehäirete,

põrutuse, venituste,

verejooksude, mürgituse,

võõrkehade, luumurdude,

põletuse, teadvusekaotuse

puhul.

Esmaabi vahendid

töökohal.

6. mõistab energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid.

selgitab etteantud

tööülesande põhjal

erinevate

ilmastikutingimuste mõju

hoone välispiiretele (katus,

seinad, avatäited jms);

iseloomustab soojuse

levimise võimalusi

erinevates keskkondades,

lähtudes soojusjuhtivuse

olemusest;

seostab hoone soojuskadu

soojusfüüsikaalaste

teadmistega;

selgitab teabeallikate põhjal

energiatõhususalaste

üldmõistete (energiaklass,

energiamärgis,

standardhoone,

madalenergiahoone,

passiivmaja, liginullenergia

hoone) sisulist tähendust;

5.Energiatõhusa

ehitamine. Veeauru sadestumine.

Niiskuskahjustused.

Vee- ja auruisolatsioon.

Energiatõhus ehitamine.

Ehituse soojafüüsika

põhimõtted:

soojusjuhtivuse olemus,

soojuse levimine

erinevates keskkondades;

soojuskiirgus ja

konvektsioon ning nende

tähtsus ehituses; ruumi

sisekliima, nõuded; joon-

ja punktkülmsillad.

Hoone

piirdekonstruktsioonide

soojusjuhtivuse ja

soojapidavus. Erinevate

seinatüüpide

soojapidavuse

Loeng

Loengupäevik

Rühmatöö

Juhtumi

analüüs

5.1. Referaat

„Energiatõhusa ehitamise

põhimõtted“


10

iseloomustab soojusfüüsika

seaduspärasuste põhjal

hoonete soojapidavust

mõjutavaid tegureid

(soojustuskihi paksus ja

paigalduskvaliteet, niiskus,

külmasillad, vale materjali

valik,

kommunikatsiooniavad ja

läbiviigud, tehnosüsteemide

valik, inimtegevuse mõju

jne);

iseloomustab soojusfüüsika

seaduspärasustest lähtuvaid

võimalusi hoonete

soojapidavuse ja

energiatõhususe tagamisel;

toob näiteid töökultuuri

mõjust ehituse kvaliteedile;

analüüsib enda

käitumisharjumusi ja nende

mõju energiatarbimisele

hoonete ekspluateerimisel.

võrdlemine.

Soojustuse paiknemine

välispiirdes (soojustus

väljaspool, keskel või

seespool). Mitmekihilise

piirded. Temperatuuri

muutumise graafik

mitmekihilistes

välispiiretes. Piirete

niiskusrežiim.

Ehitustarindi, kütte ja

ventilatsiooni

omavaheline seos.

KOKKU 156 tundi: 72 - 52 32

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

1. Koostab ülevaate Eesti kvalifikatsiooniraamistikust ja betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsest

2. Koostab ülevaate töölerakendamise võimlustest betoonkonstruktsioonide ehitajana. Tutvumine tööturu võimalustega erinevate

teabeallikate kaudu (ajalehed, tööotsimiskuulutused, internet)

3. Õppekäik. Osaleb õppekäikudel ehitus-ja betoonitöödega tegelevasse ettevõtetesse ja koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö

eripära ja õpitaval erialal tööleasumise võimaluste kohta.

4. Koostab referaadi „Energiatõhusa ehitamise põhimõtted“

Selgitab energiatõhusa ehitamisega seotud mõisted : energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja,

liginullenergia hoone sisulist tähendust, nimetab soojakadu tuvastamise võimalused korteris ja eramajas; ilmastikutingimuste mõju

välispiiretele, Toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile. Analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele

hoonete ekspluateerimisel.


11

Tulemus – „A“ (arvestatud): referaat vastab õpiväljundiga seatud hindamiskriteeriumidele. Referaadile on lisatud näiteid ning

kasutatud on erinevaid teabeallikaid. Töö on koostatud referaadi vormistusnõuetele vastavalt.

5. Koostab referaadi „Isolatsioonmaterjalide olulisus ehitustöödel“

Iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest, iseloomustab hoonete

soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik,

kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne). Iseloomustab võimalusi hoonete soojapidavuse ja

energiatõhususe tagamisel. nimetab isolatsioonmaterjalide liike ja omadusi; kasutusotstarve, paigaldamise põhimõtted sise- ja

välistingimustes.)

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilase koostatud referaadi sisu on põhjalik ning seostatud varemõpitud teadmistega soojusfüüsikast.

Referaadile on lisatud illustreerivaid näiteid ning neid on seostatud teemakohase sisuga. Töö on koostatud referaadi vormistusnõuetele

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Teoreetiliste teadmiste

kontroll 1. Ehitamise üldised

põhimõtteid

Tulemus – „A“ (arvestatud): Defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt,

tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus jne.

Selgitab erinevate teabeallikate põhjal ehitamisele ja ehitisele esitatavaid nõudeid.

2.Ehituskonstruktsioonid Tulemus – „A“ (arvestatud): Nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest.

Nimetab ja iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid.

3. Betoonitöödel kasutatavad

materjalid Tulemus – „A“ (arvestatud): Selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel.

Selgitab mõistete raketis, armatuur ehk sarrus, jätkuraud, betoon ja raudbetoon sisu ja teab nende nimetusi ühes võõrkeeles.

Iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal erinevaid betoonisegusid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi, lähtudes valmistatavast

konstruktsioonist.

Praktiline töö:

1. Ehitustöödel kasutavad

materjalid

Tulemus – „A“ (arvestatud): Eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud looduslikke ja tehislikke kivimaterjale ning võrdleb nende füüsikalistest omadustest

lähtuvat kasutusala ehitustöödel.

Eristab näidiste põhjal puitmaterjale ja puidupõhiseid materjale ning iseloomustab nende standardmõõtudest lähtuvat kasutusala

betoonkonstruktsioonide ehitamisel arvestades materjalide mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi (erimass, soojusjuhtivus, veeimavus jms).


12

Eristab näidiste põhjal terastooteid (tala, ferm, post armatuurkarkass) ja selgitab näidete põhjal nende otstarvet ja kasutusala

betoonkonstruktsioonide ehitamisel.

Eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ja iseloomustab nende omadustest lähtuvat

kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel.

2. Tabeli koostamine

(töövahendid ja

tööohutus)

Tulemus – „A“ (arvestatud):

Liigitab betoonitöödel kasutatavad töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) vastavalt töötamise põhimõttele

(elektri-, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid ning nende täitmist. Selgitab,

millised isikukaitsevahendid on vajalikud iga töövahendiga töötamiseks. Lisatud on iga töövahendi nimetus ühes võõrkeeles.

Demonstratsioon Valdab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi ja sooritab neid vältimaks

pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi.

Demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist.

Lõimitud võtmepädevused Aine Teemad Tunde

Füüsika Soojusfüüsika. Hoone soojuskadu. hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja

paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud,

tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne.). Soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvad võimalused

hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel. Soojusjuhtivus. Soojuse levimise võimalusi

erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest.

20

Keemia Ehitustöödel kasutatavate kemikaalide (immutusvahendid, korrosioonitõrjevahendid, plastifikaatorid

jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigustega

8

Kehaline kasvatus Kutsetöö spetsiifikat arvestavad rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutused ,nende sooritamise

demonstratsioon vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi.

4

Vene keel Kirjalikele töödele esitatavad nõuded, õigekiri, viited jms. 4

Eesti ja võõrkeel Erialane sõnavara nii eesti kui ka võõrkeeles. 8

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Hirve, A., Meos, H. jt. Betoon ja raudbetoon, projekti ehituskirjeldus ja joonised. Tallinn: Eesti Betooniühing; ET-

INFOkeskus 2007 (illustreeriv materjal)

Käärid, S. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 (ladumise tehnoloogia)

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame, 2002

Байер В. Е. Материаловедение для архитекторов, реставраторов, дизайнеров. – М: Астрель, 2004

Белецкий Б.Ф. «Строительные машины и оборудование». Справочное пособие. - Ростов-на-Дону: «Феникс», 2002

Белецкий Б.Ф. «Технология и механизация строительного производства». Учебник. – Ростов на Дону: Феникс, 2004


13

Волков Д.П. «Строительные машины и средства малой механизации». Учебник. – М.: «Академия», 2002

Ищенко И.И. "Технология каменных и монтажных работ". - М., «Высшая школа», 2006.

Ищенко И. И. «Монтаж стальных и железобетонных конструкций». Учебник для ПТУ. — М.: Высшая школа, 2011

Терентьев О. М., Лапидус А.А., Теличенко В. И. «Технология строительных процессов». – Ростов-на-Дону: «Феникс»,

2008

Теличенко В.И. , Терентьев О.М. "Технология возведения зданий и сооружений". - М., «Высшая школа», 2004

Tehiskivid ja looduskivid. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01/02/09]

E- kursus: Ehitamise alused https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3880

E –kursus: Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2535

http://www.kutsekoda.ee

http://www.ehitaja.ee

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?raudbetoon

http://www.materialsworld.ru/

http://www.instrumentov.com/

http://stroechka102.ru/inzhenernye-kommunikacii

http://www.it-nv.ru/stroitelstvo_setei

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3880

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2535

http://www.kutsekoda.ee/

http://www.ehitaja.ee/

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?raudbetoon

http://www.materialsworld.ru/

http://www.instrumentov.com/

http://stroechka102.ru/inzhenernye-kommunikacii

http://www.it-nv.ru/stroitelstvo_setei


14


2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe

põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Valentina Leštšuk

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


1. Mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste langetamisel

elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis.

1.1. analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja

kirjeldab oma tugevusi

ja nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused:

närvisüsteemi tüüp, temperament ja

iseloom. Väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiak, emotsioonid,

mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüüb

id“, „Väärtused ja

soovid“), grupitöö

Õpimapp (+ esitlus

või vestlus)

kohustuslikud osad:

kandideerimisdoku

mendid (CV,

motivatsioonikiri)

lühi- ja pikaajaline

karjääriplaan

Grupitöö

(„Tööintervjuul“

osalemine)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid,

oskused (üldoskused, erioskused).

Minapilt, enesehinnang, identiteet,

reflektsioon, sotsiaalne küpsus

(Eneseanalüüsi läbiviimine oma

tugevate ja nõrkade külgede

väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng, praktiline töö

(töölehtede täitmine

„ Huvid“,

„Vajadused“,

„Võimed“,

„Oskused“,

„Elurollid“ ,

„Minapilt“),

grupitöö, arutelu

1.2. seostab kutse, eriala ja

ametialase

ettevalmistuse nõudeid

tööturul rakendamise

võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

2. Õppimisvõimaluste ja

tööjõuturu tundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine

eriala valdkonnas: nõudlus ja

pakkumine, konkurents, trendid ja

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö (töölehtede

täitmine

„Erinevad tööturgu

tutvustavad


15

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja

õppimisvõimaluste

kohta

arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul,

tööandjate ootused,

kutsestandardid, ametid ja kutsed,

kutseoskused, kutse-eelistused ja

kutseriskid eriala näitel.

infoallikad

internetis“), „

Nõutud

kompetentsid

tööturul“, „Kutsed ja

ametid“)

2.2. Tööseadusandlus. töötamist

mõjutavad õiguslikud alused.

Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja

tööturuteenused. Elukestev õpe.

Töömotivatsioon. Valdkonna

erialad, haridussüsteem,

mitteformaalne haridus, hariduse ja

tööturu vahelised seosed,

õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö (töölehtede

täitmine

„Töövõtulepingu

näidis“,

„ Töölepingu

näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt

praktika-ja töökohtade

kohta

3. Planeerimine ja

karjääriotsuste tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek,

elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid,

alternatiivid ja valiku tegemise

tagajärjed. Ametialane karjäär.

Karjääriplaneerimine kui elukestev

protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine, karjääriinfo

allikad ja karjääriinfo otsimine.

Karjääriteenused ja

karjäärinõustamine. Tööotsimine:

tööotsimisallikad ja tööinfo

otsimine.

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö, praktiline

töö (töölehtede

täitmine

„Elurollid“, „Kuidas

on võimalik tööd

leida?“)

1.5. koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokument

3.2.Kandideerimisdokumendid,

tööintervjuu eriala näitel. Isikliku

karjääriplaani koostamine:

1 2 Loeng, iseseisev töö,

grupitöö


16

e- CV,

motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi alusel

ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab juhendamisel

endale, sh

elektrooniliselt lühi-ja

pikaajalise

karjääriplaani

eesmärkide seadmine, tegevuste ja

aja planeerimine. Lühi- ja

pikaajaline karjääriplaan eriala

valdkonna näitel.

2. Mõistab majanduse

olemust ja

majanduskeskkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

2.3 koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu

eelarve

2.4 loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid

makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete alusel

elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

Majanduse alused Alateemad:

Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg.

Raha, selle funktsioonid ja

omadused.)

Piiratud ressursid ja

piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse

põhivalikud. Alternatiivkulu.

Erinevad majandussüsteemid.)

Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.)

Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve

tulud ja kulud.)

6 10 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsiooni

lahendamine

iseseisev töö

Kompleksülesanne:

info otsing e-

andmebaasidest

teemal „Majanduse

alused ja Eestis

kehtivad maksud“

Praktiline

harjutusülesanne:

„Elektrooniline

tuludeklaratsioon

etteantud andmete

alusel“

Rühmatöö ja esitlus:

„Mina ettevõtjana

kolme aasta pärast“

Iseseisev uurimistöö:

Eesti majanduse

põhinäitajad

Probleemülesannete


17

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja

nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks

juhendi alusel riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad.

Pankade teenused. Kiirlaenud.)

lahendamine:

„Etteantud leibkonna

ühe kuu eelarve

koostamine“

Õpimapi täitmine

läbiva tegevusena

käesoleva mooduli

õppeprotsessi jooksul

Testid „Majanduse

alused“

3. Mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid

3.4 selgitab

meeskonnatööna ühe

ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

Ettevõtluse alused Alateemad:

Eesti ja kodumaakonna

ettevõtlus (Ettevõtluse olemus.

Ettevõtluse areng ja olukord Eestis

ning kodumaakonnas.)

Ettevõtja ja töövõtja

ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik

keskkond. Sotsiaalne keskkond.

Tehnoloogiline keskkond.)

Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja hindamine.

Äriplaani olemus ja

näidisstruktuur.)

6 9 4 loeng,

esitlus,

analüüs,

meeskonnatöö,

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

Õppekäik

Ettevõtlusalase info

otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee jm)

iseseisev töö

Meeskonnatöö:

„Erialane ettevõtlus

Eestis,

ettevõtluskeskkond“

Praktiline rühmatöö:

„Äriideede leidmine,

parimate äriideede

valimine ja tulemusi

esitlus“.

Grupitöö:

„Lihtsustatud

äriplaani koostamine

ja esitlus“

Rühmatöö aruteluks:

„Vastutustundlik

ettevõtlus ja

kultuuridevahelised

erinevused“

Test „Ettevõtluse

alused“

Iseseisev töö: „Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


18

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed

õpitava valdkonna näitel

ja koostab juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

palgatöötaja või

ettevõtjana“;

Õpimapi täitmine

läbiva tegevusena

käesoleva mooduli

õppeprotsessi jooksul.

4. Mõistab oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel.

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi

ohutegureid ja meetmeid

nende vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse

ja loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.

Töökeskkonnaalase töökorraldus

1.1 Töökeskkond: üldnõuded,

töökoht, töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused

ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna

ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised,

keemilised, bioloogilised,

füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed ohutegurite

mõju vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja

kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud

haigus.

3.2 Tööõnnetus.

4

4

4

2

loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesanne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Õpimapi kohustuslik

osa: Peamised

ohutegurid.

Riskitegurid, mis

tulenevad

töökeskkonna.

Ülesanne:

Riskianalüüs ja

hindamine (Peamised

ohutegurid.

Riskitegurid, mis

tulenevad

töökeskkonna)


19

ennetamise võimalusi ja

oma tegevust tulekahju

puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest,

sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohotuse alast

informatsiooni

3.3Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise uurimine ning

registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus.

Esmaabivahendid ja põhilised

esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine.

Tegutsemine tulekahju puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja

hindamine

4

2

6

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

õigusi, kohustusi ja

vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö,

tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

1. Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja

iseseisev töö - 1EKAP

2. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised isikud.

Leping, selle liigid, sisu ja

sõlmimise kord).

3. Töölepinguseadus –

põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu.

Tähtajalise töölepingu sõlmimine.

Katseaeg. Töölepingu muutmine.

Töölepingu pooled, nende

kohustused. Töölepingu lõppemine.

4. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö.

Palk, lisatasu. Palgatingimuste

kehtestamine ja palga maksmise

kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse

liigid: põhipuhkus,

14

3

3 6 esitlus

loeng

kirjalikud tööd

praktilised tööd

situatsioonülesanne

Esitlus „Töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

võrdlus“

Kirjalik töö

„Töölepingu

sõlmimine“

Kirjalik töö

„Töölepingu

lõppemine“

Kirjalik töö „Töö- ja

puhkeaeg.“


20

töövõimetuse hüvitist vanemapuhkused, õppepuhkus.

Puhkuse tasustamine ja kasutamata

puhkuse hüvitamine

5. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord.

Lepingu sõlmimine, õigused ja

kohustused)

Praktiline töö:

situatsioonülesanded.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja

sh allkirjastab

digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi

kasutamine dokumentide

vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele.

Dokumendi elemendid.

Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank.

Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja

esitusvorm. Kirja koostamine ja

vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja,

koostamine ja vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-

kirja esitusvorm. E-kirja

koostamine ja vormistamine. E-

kirja saatmine. E-post. E-posti

haldamine.

7. Dokumentide, sh

digitaaldokumentide säilitamine:

Dokumentide hoidmine,

dokumentide säilitamise vajalikkus,

dokumentide säilitamise

tingimused, säilitustähtajad,

dokumentide hävitamine.)

8 6 4 4 loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine.

Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

postiga saatmine.

Ülesanne Moodle -

keskkonnas

„Dokumentide

loomine“

4.10 kirjeldab iseseisvalt Asjaajamine ja dokumendihaldus 2 2 loeng Lünktekst


21

dokumentide säilitamise

vajadust

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine,

dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise

vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi

omadused.

4. Dokumendihalduse

õiguskeskkond (seadused,

määrused, standardid, juhised).

Organisatsiooni

dokumendisüsteemi

alusdokumendid (asjaajamiskord,

dokumentide liigitamine).

esitlus

diskussioon

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

Ülesanne Moodle -

keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

5. Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil.

5.1 kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema- kui

võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –

ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud

suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja

selleületamise võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda

mõjutavad tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine

suhtlemissituatsioonides.

8

8

2

Loeng

arutelu

Esitlus

Diskussioon

Rühmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonülesande

Rühmatöö „Õhkkond

meie grupis“

Situatsiooni

lahendamine

„Konflikt

töökaaslastega“,

analüüs

Esitlus ,,Stress ja seda

põhjustavad tegurid.

Tööstress“


22

1. Tööalase käitumise etikett.

Koosolekud ja läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav

käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid ja veaolukorrad ning

nende tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja

normid grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise

positiivsed ja negatiivsed küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri

roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad

tegurid. Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek

pingete ja stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse

põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine

2

2

2

2

lahendamine

Esitlus

Diskussioon

Analüüs.

Esitlus

Kokku: 156 tundi 80 14 30 32

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid

osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

2. Karjäär – 2t.


23

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t)

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t)

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t)

3. Suhtlemine – 6t.

Referaat teemal: „Suhtlemise päritolu“. Maht – A4 leht, esitada elektrooniliselt.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemapis peab olema: dokumendi plank, algatuskiri, vastuskiri,

CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu võrdlus“ (tabel)

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: „Eesti majanduse põhinäitajad“

E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

7. Ettevõtluse alused – 4t.

SWOT-analüüs: „Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana“;

E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.


Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

SWOT-analüüs: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel st sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisvad


24

tööd, vähemalt tulemusele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Töötervishoid ja tööohutus – http://ti.ee/index.php?page=16&

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv Töökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Esmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Riski- ja

ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie

inimesed, 2013

Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

Rahandusministeerium www.fin.ee

Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

SA Innove , Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

http://ti.ee/index.php?page=16&

https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

http://www.eas.ee/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

http://www.fin.ee/

http://www.emat.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf




http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/


25

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamendi tüübid

http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valt

er.pdf - karjääriteemalised loengud koolides

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


26


3 Vundamentide ehitamine 8 EKAP / 208 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt vundamente, järgides tööde tehnoloogiat ning energiatõhusa ehitamise põhimõtteid,

töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja emakeele-, füüsika -, keemia-,

matemaatikaalaseid pädevusi, meeskonnatöö oskust ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Sissejuhatus betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala õpingutesse“ Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. kavandab meeskonna

liikmena tööülesandest

lähtuvalt vundamendi

ehitamise, valib materjalid

ja töövahendid;

Õpilane:

märgib juhendamise all

maha raketiste asukohad.

Komplekteerib ja/või

valmistab juhendamisel

raketised;

paigaldab, rihib, kinnitab ja

toestab puhastatud

raketised. Märgib ja

paigaldab juhendamise all

ning projektist lähtuvalt

raketistele avamoodustajad;

töötleb raketiste pinnad

(raketis- või vormiõli jne).

Vajaduse korral paigaldab

raketistele töölavad ja

käiguteed;

valmistab ette

nõuetekohase töökoha:

valib etteantud töö

iseloomust juhindudes välja

sobivad ja vajalikud

1. Betoonitööde

tehnoloogia alused

Betoonitöödel kasutatavad

materjalid ning nende

omadused; betoonitööde

tehnoloogiad;

betoonitööde tehnoloogia

talvistes tingimustes;

materjalikulu arvutused

joonise järgi;

ruumalaühikute

teisendamine;

materjalikulu ja mahu

arvutamine vastavalt

etteantud joonisele.

2. Raketiste

valmistamine

Üldnõuded ja tööde

tehnoloogiline järjekord

raketiste ehitamisel;

seinataldmiku ja

22 148 38 loeng

info kogumine

praktiline töö

kirjalikud tööd

arvutusülesann

e

rühmatöö

analüüs


kontroll (õpilane

vastab kirjalikult

etteantud küsimustele)

Referaat „Erinevad

betoonvundamenti

liigid“

Praktilised tööd: 1. Lintvundamendi

raketise ehitamine,

selle armeerimine ja

betoneerimine.

2. Plaatvundamendi

raketise ehitamine,

selle armeerimine ja

betoneerimine.

Analüüs. Eneseanalüüs

ja kirjalik aruanne.


27

töövahendid ning veendub

enne töö alustamist nende

korrasolekus ja ohutuses;

ladustab juhendamisel

vajalikud materjalid,

tagades nende kvaliteedi

säilimise;

postitaldmiku raketise

ehitamine ja

paigaldamine;

ääretugevdusega plaadi

raketise ehitamine ja

paigaldamine; alusmüüri

ja taldmikuraketise

ühendamine;

kandepostidega laeraketis;

talaraketise ehitamise ja

paigaldamise nõuded; betoonvõlvi raketise

ehitamise nõuded;

betoonist välistrepi

raketise ja sisemise

betoontrepi raketise

ehitamisviisid ja

paigaldamise nõuded;

seina ja postiraketise

sidumine; akna ja

uksesilluste raketise

ehitamine ja paigaldamise

nõuded; plaadiraketise

ehitamine laudadest ja

plaatidest, nõuded

paigaldamisele.

3. Armeerimine

Armatuuri otstarve ja

tähtsus

betoonkonstruktsioonis;

armatuurid ja nende liigid;

ehitiste armatuurjoonised;

armatuuride transport ja

ladustamine

Õpilase koostab

kirjaliku kokkuvõtte

enda toimetuleku kohta

mooduli õpiväljundite

omandamisel ja

vormistab selle

kasutades IKT-

vahendeid vastavalt

kooli kirjalike tööde

koostamise juhendile.

2. valmistab ette aluspinna ja

vajadusel paigaldab

isolatsioonimaterjalid;

järgib asjakohaseid

tööjuhiseid, materjalide

tootjate poolt ettenähtud

tehnoloogiaid ja etteantud

kvaliteedinõudeid;

kontrollib mõõtevahendeid

kasutades aluspinna

vastavust tööjoonisele ja

sobivust järgnevate tööde

tegemiseks.;

paigaldab

hüdroisolatsiooni- ja

soojustusmaterjali vastavalt

etteantud tööjoonistele;

3. paigaldab ja/ või


raketise ja sarrustuse

vastavalt vundamendi

tööjoonisele;

valmistab sarrused

(lõikab, painutab,

komplekteerib jne.)

vastavalt etteantud

joonistele;

paigaldab sarrustamiseks

vajalikud fiksaatorid, et

tagada sarruste

projektijärgne asukoht


sõltuvalt konstruktsiooni

tüübist paigaldab, fikseerib

ja kinnitab sarrused või

valmis sarruskarkassid;


28

selgitab metallmaterjalide

kasutamise põhimõtteid


armeerimisel ja erinevate

korrosioonikaitsevahendite

kasutamise nõudeid,

kasutades erinevaid

teabeallikaid;

ehitusobjektil; armatuuri

teisaldamine

paigaldusplatsile;

armatuuri nõuetekohane

lõikamine, painutamine,

sidumine ja raketise külge

kinnitamine; töökoha

nõuetekohane

korraldamine;

ohutusnõuded

armeerimisel.

4. Betoneerimine

Ergonoomilised töövõtted;

betoonisegu transport ja

pumpamine; alusbetoonid

ja tasandusvalud;

aluspindade ettevalmistus,

soojusisolatsiooni

paigaldamine;

konstruktsioonielementide

betoneerimine

(juhtmajakate tegemine,

betoonisegu vastuvõtmine,

paigaldamine,

tasandamine); töö- ja

deformatsioonivuukide

jätmine.

5. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.

4. betoneerib ja tihendab

töörühma liikmena

nõuetekohaselt

vundamendi;

valab betoonisegu

raketisse ja tihendab selle,

järgides

konstruktsioonipõhist

tehnoloogiat;

kontrollib töö käigus

betoonivalu vastavust

kõrgusmärkidele ja

raketiste järelkontrolli

(loodsus, gabariidid,

läbivaje jne);

on avatud koostööle, osaleb

meeskonnatöös, kohandub

meeskonnaga ja on valmis

teistelt õppima, jagab

teistega kogu vajalikku ja

kasulikku informatsiooni,

tegutseb parima ühise

tulemuse saavutamise

nimel; tahab, oskab ja

julgeb esitada ning kaitsta

argumenteeritult oma

seisukohti;


29

5. teostab vundamendi

lahtirakestamise ja

betoonipindade

järelhoolduse;

kontrollib

betoneerimistöödeks

vajalike tehniliste

seadmete, vajalike

kõrgusmärkide ja elektri

olemasolu;

veendub, et raketises ei

oleks kõrvalisi esemeid

(praht, vesi, lumi, jää jne);

eemaldab betoonijäägid ja

betoonivalu ajal kasutusel

olnud ajutised abivahendid;

eemaldab toed, sidemed ja

kilbid, lähtudes etteantud

tööülesandest, raketise

eripärast ja betooni

kivistumisastmest/lahtirake

stamise tugevusest;

puhastab raketised ja

nende kinnitusdetailid;

lähtudes etteantud

tööülesandest lihvib, katab

või võõpab betooni

pinnad;

Täiendamist vajavad

oskused.

Vastavus „Kirjalike

tööde juhendile.“

6. järgib energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid,

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid,

ennetab võimalikke vigu

betoonitööde teostamisel;

järgib töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid töö

planeerimisel, töökoha

ettevalmistamisel,

tööprotsessis ja töökoha

korrastamisel, arvestab

inimeste ja keskkonnaga

enda ümber;

annab õnnetusjuhtumi

korral vältimatut abi,

kutsub professionaalse abi


30

ja teatab õnnetusjuhtumist

objektijuhile või

tööandjale;

kasutab kõiki töövahendeid

ja seadmeid

heaperemehelikult –

korrastab ja puhastab oma

töös kasutatavaid

töövahendeid, seadmeid ja

kaitsevahendeid

regulaarselt, järgides nende

kasutus- ja

hooldusjuhendeid.

Probleemide või rikete

korral informeerib sellest

oma vahetut juhti;

kasutab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid,

vajalikke abi- ja

isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt;

sorteerib jäätmed ja

juhindub taaskasutusest,

järgides

jäätmekäitluseeskirjades

olevaid nõudeid;

7. analüüsib koos

juhendajaga enda tegevust

vundamentide

betoneerimise erinevatel

etappidel.

analüüsib koos juhendajaga

enda toimetulekut

meeskonnaliikmena

erinevate tööülesannete

täitmisel (raketiste

paigaldamisel,

armeerimisel, betooni

valamisel ja selle

järelhoolduse teostamisel)


31

ning hindab arendamist

vajavaid aspekte;

koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle korrektses

eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid.

KOKKU 208 tundi: 22 - 148 38



hindamine)

Referaadi „Erinevad betoonvundamenti liigid“ koostamine.

Õpimapi „Vundamentide ehitamine“. Õpimapis peavad olema kõik osad (loengute konspektid, kõik ülesanded peavad

olema lahendatud). Kui ülesannetes on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine

õpetajale.

Eneseanalüüsi enda tegevusest betoonitööde erinevatel etappidel koostamine.

Mooduli hinde kujunemine:





kontroll

Õpilane vastab kirjalikult

etteantud küsimustele


Selgitab metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide armeerimisel ja erinevate korrosioonikaitsevahendite

kasutamise nõudeid, kasutades erinevaid teabeallikaid

Praktilised tööd 1. Lintvundamendi raketise

ehitamine, selle armeerimine

ja betoneerimine.


Märgib juhendamisel maha raketiste asukohad.

Töötleb raketiste pinnad.

Valmistab sarrused vastavalt etteantud joonistele.

Valab betoonisegu raketisse ja tihendab selle, järgides konstruktsioonipõhist tehnoloogiat.

2. Plaatvundamendi raketise

ehitamine, selle armeerimine

ja betoneerimine.


Märgib juhendamisel maha raketiste asukohad.

Kasutades soojusisolatsioonimaterjale, valmistab kandetalade asukohad.

Töötleb raketiste pinnad.

Valmistab sarrused vastavalt etteantud joonistele.

Valab betoonisegu raketisse ja tihendab selle, järgides konstruktsioonipõhist tehnoloogiat.

Järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, tööprotsessis ja töökoha korrastamisel,


32

arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

Kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult – korrastab ja puhastab oma töös kasutatavaid töövahendeid, seadmeid

ja kaitsevahendeid regulaarselt, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid.

Kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt.

Eneseanalüüs ja kirjalik

aruanne.

Õpilase kirjalik analüüs

mooduli „Vundamentide

ehitamine“ läbimise põhjal –

sisu, väljendusoskus,

täiendamist vajavad oskused,

vastavus „ Kirjalike tööde

juhendile“.


Analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut tööülesande täitmiseks.

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

Kokkuvõte sisaldab:

Eneseanalüüsi

Korrektseid mõisteid

Täiendamist vajavad oskusi

Vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud

ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Uusitalo, J. Betoonitööd. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2008

Ruohomäki, J. Sarrusetööd. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2008

Masso, T. Betoon ja raudbetoon: spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine. Tallinn: Eesti Betooniühing 2007

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2002

Hirve, A., Meos, H. jt. Betoon ja raudbetoon, projekti ehituskirjeldus ja joonised. Tallinn: Eesti Betooniühing; ET-INFOkeskus

2007 (illustreeriv materjal)

Betoon ja raudbetoon : spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine. Tallinn: Eesti Betooniühing; ET

INFOkeskus, 2007


Терентьев О. М., Лапидус А.А., Теличенко В. И. «Технология строительных процессов». – Ростов-на-Дону:

«Феникс», 2008


Terminid / määratlused http://www.betoon.org/sisu/pohjal/1-faktiline/14-maaratlused/

Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php

Nõuandeid individuaalehitajale http://www.rudus.ee/Bbetoonist1_2.htm

Peitsitud betoon pildid http://www.stampkate.ee/p_pildid.php

Betooni ajalugu http://www.betoon.org/sisu/algajale/2-ajalugu/22-eesti/

http://www.betoon.org/sisu/pohjal/1-faktiline/14-maaratlused/

http://www.ehitusinfo.ee/index.php

http://www.rudus.ee/Bbetoonist1_2.htm

http://www.stampkate.ee/p_pildid.php

http://www.betoon.org/sisu/algajale/2-ajalugu/22-eesti/


33

Betoon http://www.betoon.org/sisu/algajale/1-misonbetoon/11-misonbetoon/

http://www.kiilibetoon.ee/kataloog2008/trepid.htm

Betoon ja raudbetoon. http://www.betoon.org

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee

EMÜ konspekt http://mi.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=106020/Konspekt+osa+3.+-

+Betoon+ja+RB+konstruktsioonid.pdf

http://www.betoon.org/sisu/algajale/1-misonbetoon/11-misonbetoon/


http://www.betoon.org/

http://www.e-ehitus.ee/

http://mi.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=106020/Konspekt+osa+3.+-+Betoon+ja+RB+konstruktsioonid.pdf

http://mi.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=106020/Konspekt+osa+3.+-+Betoon+ja+RB+konstruktsioonid.pdf


34


4 Betoonpõrandate ehitamine 7,5 EKAP / 195 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt betoonpõrandaid, järgides tööde tehnoloogiat ning energiatõhusa ehitamise põhimõtteid,

töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja emakeele-, füüsika -, matemaatikaalaseid

pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Sissejuhatus betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala õpingutesse“, „Vundamentide ehitamine“

Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

5. kavandab

meeskonna liikmena

tööülesandest

lähtuvalt

betoonpõranda

ehitamise, valib

materjalid ja

töövahendid;

Õpilane:

selgitab etteantud tööjoonistelt

välja konstruktsiooni mõõtmed

ja isolatsioonimaterjalide

kihtide paksused;

arvutab tööjoonise põhjal

etteantud konstruktsioonile

vajaliku isolatsioonimaterjali

koguse, kasutades ülesande

lahendamisel õpitud

matemaatika ja

geomeetriaalaseid teadmisi ja

–oskusi;

valib sobiva materjali

kasutades vajalikke mõõtmis-,

märkimis- ja

kontrollimisvahendeid;

korraldab enne töö alustamist

töölõigu piires oma töökoha

lähtuvalt kavandatud

tehnoloogiast, tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse, tööks

1. Betoonitööde tehnoloogia

alused

Põrandate betoneerimisel

kasutatavad materjalid ning

nende omadused. Põrandate

betoneerimise tehnoloogia

talvistes tingimustes.

Materjalikulu ja mahu

arvutamine. Üldnõuded ja

tööde tehnoloogiline

järjekord põrandaraketiste

ehitamisel.

2. Armeerimine

Armatuuri otstarve ja tähtsus

põranda konstruktsioonis.

Armatuurvõrgud ja nende

liigid. Armatuurvõrkude

transport ja ladustamine

ehitusobjektil.

Armatuurvõrkude

nõuetekohane lõikamine,

22 - 136 37 kirjalikud tööd

ülesannete

lahendamine

loeng

loengupäevik

õpimapp

iseseisev töö

info kogumine

praktiline töö

aruande

koostamine

rühmatöö

Praktiline töö 1: Valatava

betoonpõranda aluspinna

ettevalmistus ja põranda

armeerimine etteantud

joonise järgi.

Praktiline töö 2:

Vuugiprofiilide

paigaldamine ja betooni

valamine lähtudes

kõrgusmärkidest.

Praktiline töö 3: Raketiste

eemaldamine ja

töövuukide lõikamine.


35

vajaliku elektri ja vee,

materjalide ladustuspindade

ning käiguteede olemasolu ja

arvestades ohutusnõudeid;

valib töövahendid vastavalt

paigaldatavale

isolatsioonimaterjalile,

järgides tootja

paigaldusjuhendeid;

ülekatete jätmine ja sidumine.

Töökoha nõuetekohane

korraldamine. Ohutusnõuded

armeerimisel.

3. Betoneerimine

Ergonoomilised töövõtted.

Betoonisegu transport ja

pumpamine. Betoonpõrandate

betoneerimine (juhtmajakate

tegemine, betoonisegu

vastuvõtmine, paigaldamine,

tasandamine). Töövuukide

jätmine.

4. Betoonpindade

järelhooldus

Nõuded betoonpindade

kvaliteedile. Betooni

järelhooldus.

5. Töötervishoiu ja

tööohutuse ning

jäätmekäitluse nõuded

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded, töökoha

korraldamine.

6. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.

Täiendamist vajavad oskused.

Vastavus „Kirjalike tööde

ülesannete

lahendamine

6. valmistab ette

aluspinna

betoonpõranda

ehitamiseks;

valmistab ette ja vajadusel

tihendab aluspinnad vastavalt

projektis etteantud

kõrgusmärkidele;

valmistab ette aluspinna

(puhastab tolmust, tasandab

ebatasasused jms), arvestades

isolatsioonimaterjali, tootja

paigaldusjuhendit;

vajadusel paigaldab

hüdroisolatsiooni ja

soojustusmaterjali;

7. paigaldab ja toestab

raketised,

vuugiprofiilid ja

sarrustuse vastavalt

betoonpõranda

tööjoonisele;

paigaldab ja toestab

raketised, vuugiprofiilid ja

deformatsioonilindi vastavalt

etteantud tööülesandele;

valmistab vastavalt etteantud

joonistele sarrused (lõikab,

painutab, komplekteerib jne);

paigaldab juhendamise all

sarrustamiseks vajalikud

fiksaatorid ja abirauad, et

tagada sarruste projektijärgse

asukoha


36


sõltuvalt konstruktsiooni

tüübist paigaldab, fikseerib ja

kinnitab juhendamise all

sarrused või valmis

sarruskarkassid;

juhendile.“

8. betoneerib ja

viimistleb töörühma

liikmena

nõuetekohaselt

betoonpõranda;

järgib asjakohaseid

tööjuhiseid, materjalide

tootjate poolt ettenähtud

tehnoloogiaid ja etteantud

kvaliteedinõudeid;

kontrollib

betoneerimistöödeks vajalike

tehniliste seadmete, vajalike


olemasolu;

veendub, et raketises ei oleks

kõrvalisi esemeid (praht,

vesi, lumi, jää jne);

valab betoonisegu

aluspinnale või raketisse ja

tihendab selle, järgides


tehnoloogiat;



kõrgusmärkidele ja teeb

raketiste järelkontrolli

(loodsus, gabariidid, läbivaje

jne);

märgib maha ja lõikab

juhendamisel betooni pinda

mahukahanemisvuugid ning


37

täidab need mastiksiga;

lähtudes etteantud

tööülesandest kastab, katab

või võõpab betooni pinnad;

9. demonteerib

betoonpõranda

raketise ja teostab

betoonipindade

järelhooldust;


betoonivalu ajal kasutusel

olnud ajutised abivahendid;



tööülesandest, raketise

eripärast ja betooni

kivistumisastmest

/lahtirakestamise tugevusest;

10. järgib

töötamisel

energiatõhusa

ehitamise

põhimõtteid,

töötervishoiu- ja


ennetab võimalikke

vigu betoonitööde

teostamisel;

kasutab nõuetekohaselt

isikukaitsevahendeid;

korrastab ja puhastab töö- ja

isikukaitsevahendid, järgides

nende kasutus- ja

hooldusjuhendeid ning

üldtunnustatud head

ehitustava tava;

arvestab töökoha

ettevalmistamisel, töö kestel

ja töökoha korrastamisel

inimeste ja keskkonnaga

enda ümber järgides rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid;

kasutab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid, vajalikke

abi- ja isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt;

sorteerib jäätmed ja juhindub


38

taaskasutusest, järgides

jäätmekäitluseeskirjades

olevaid nõudeid;

11. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust

betoonipõrandate

ehitamise erinevatel

etappidel.


enda toimetulekut

betoonpõrandate ehitamisel;

koostab kokkuvõtte analüüsi

tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles,

kasutades


KOKKU 195 tundi: 22 - 136 37

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


1. Kirjeldab teabeallikate põhjal lihvitud betoonpõrandaid.

2. Valmistab ette esitluse erinevatest betoonpõrandatest, materjalidest ja töövahenditest.

3. Koostab teabeallikate põhjal kirjaliku töö tööohutusnõuete kohta betoonpõrandate ehitamisel.

4. Koostab eneseanalüüsi enda toimetulekust betoonpõrandate ehitamisel.

Mooduli hinde

kujunemine:



1. Praktiline töö: Valatava betoonpõranda

aluspinna ettevalmistus

ja põranda armeerimine

etteantud joonise järgi.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane on aluspinna ettevalmistanud, paigaldanud vastavalt armeerimisskeemile armatuurvõrgud.

2.Praktiline töö: Vuugiprofiilide

paigaldamine ja betooni

valamine lähtudes

kõrgusmärkidest.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane on aluspinna ettevalmistanud, etteantud vuugiprofiilid on paigaldatud ning valanud betooni etteantud

kõrgusmärkide järgi. Peale betooni tardumist silub valminud betoonpinna mootorsiluriga.


39

3. Praktiline töö: Raketiste eemaldamine

ja töövuukide lõikamine.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane on eemaldanud betoonpõranda ehitamisel kasutatud rakised ning lõiganud töövuugid etteantud

joonise järgi.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine



praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal




Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame Kirjastus 2002

Hirve, A., Meos, H. jt. Betoon ja raudbetoon, projekti ehituskirjeldus ja joonised. Tallinn: Eesti Betooniühing; ET-INFOkeskus 2007

(illustreeriv materjal)

Betoon ja raudbetoon : spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine. Tallinn: Eesti Betooniühing; ET INFOkeskus, 2007


Терентьев О. М., Лапидус А.А., Теличенко В. И. «Технология строительных процессов». – Ростов-на-Дону: «Феникс», 2008


Terminid / määratlused http://www.betoon.org/sisu/pohjal/1-faktiline/14-maaratlused/

Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik 26.12.08

Nõuandeid individuaalehitajale http://www.rudus.ee/Bbetoonist1_2.htm

http://www.betoon.org/sisu/pohjal/1-faktiline/14-maaratlused/

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik

http://www.rudus.ee/Bbetoonist1_2.htm


40


5 Betoonist seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 8,5 EKAP / 221 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt betoonist seinu, vahelagesid, poste ja treppe järgides tööde tehnoloogiat ning energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja emakeele-, füüsika -,

matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust. meeskonnatöö oskust, matemaatika-, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning

ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Sissejuhatus betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala õpingutesse“

Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. kavandab meeskonna

liikmena tööprotsessi

seina, vahelae, posti ja

trepi elemendi

betoneerimiseks

lähtuvalt tööülesandest,

valib materjalid ja

töövahendid;

Õpilane:

kontrollib betoneerimistöödeks

vajalike tehniliste seadmete,


olemasolu;

1. Betoonitööde

tehnoloogia alused

Betoonitöödel

kasutatavad materjalid

ning nende omadused.

Betoonitööde

tehnoloogiad.

Betoonitööde

tehnoloogia talvistes

tingimustes.

Materjalikulu ja mahu

arvutamine vastavalt

etteantud joonisele.

2. Raketiste

valmistamine

Raketiste liigitus ja

kasutusalad. Üldnõuded

ja tööde tehnoloogiline

järjekord raketiste

28 - 152 41 loeng

loengupäevik

info kogumine

ülesannete

lahendamine

õpimapp

praktiline töö

rühmatöö

analüüs

iseseisev töö

Praktiline töö:

rakiste valmistamine ja

komplekteerimine,

armatuuride lõikamine ja

paigaldamine; valmistab

taldmiku, posti ja tala

raketised, sarrustab ja

betoneerib vastavalt

etteantud tööjoonisele.

Eristav tegevus:

Valmistab raketise

kilpidest, laudadest või

vineerist T-kujulise

aknaga nurga mõõtudega

2 X 2 X 2 m, armeerib

vastavalt etteantud

joonisele, valib raketise

kilbid ja koostab raketise

2. valmistab ette

aluspinna betoonitööde

tegemiseks;

kontrollib visuaalse vaatluse teel

ja vastavaid mõõtevahendeid

kasutades aluspinna vastavust

tööjoonisele ja sobivust

järgnevate tööde tegemiseks.

Puuduste avastamisel teavitab

oma vahetut juhti.;

vajaduse korral puhastab

aluspinnad ja jätkurauad ning


41

eemaldab mittevajalikud detaile; ehitamisel.

Seinataldmiku ja

postitaldmiku raketise

ehitamine ja

paigaldamine.

Kandepostidega

laeraketis. Talaraketise

ehitamise ja

paigaldamise nõuded.

Betoonvõlvi raketise

ehitamise nõuded.

Betoonist välistrepi

raketise ja sisemise

betoontrepi raketise

ehitamisviisid ja


Seina ja postiraketise

sidumine. Akna ja

uksesilluste raketise

ehitamine ja


3. Armeerimine

Armatuuri otstarve ja

tähtsus

betoonkonstruktsioonis.

Armatuurid ja nende

liigid. Ehitiste

armatuurjoonised.

Armatuuride transport

ja ladustamine

ehitusobjektil.

Armatuuri teisaldamine

paigaldusplatsile.

üheks monoliitseks

tervikuks.

3. paigaldab ja/ või


raketise ja sarrustuse

vastavalt etteantud

betoonkonstruktsiooni

tööjoonisele;

järgib asjakohaseid tööjuhiseid,

materjalide tootjate poolt

ettenähtud tehnoloogiaid ja

etteantud kvaliteedinõudeid;

märgib juhendamise all maha

raketiste asukohad ja

komplekteerib ja/või valmistab

juhendamise all raketised;

paigaldab, rihib, kinnitab ja

toestab puhastatud raketised.

Märgib ja paigaldab

juhendamise all ja projektist

lähtuvalt raketistele

avamoodustajad;

töötleb raketiste pinnad (raketis-

või vormiõli jne) Vajaduse

korral paigaldab raketistele

töölavad ja käiguteed;

valmistab sarrused (lõikab,

painutab, komplekteerib jne)

vastavalt etteantud joonistele.

Paigaldab sarrustamiseks

vajalikud fiksaatorid, et tagada

sarruste projektijärgne asukoht


sõltuvalt konstruktsiooni tüübist

paigaldab, fikseerib ja kinnitab

sarrused või valmis

sarruskarkassid;

vajaduse korral teeb

rauddetailidele

korrosioonitõrjetööd;


42

Armatuuri

nõuetekohane

lõikamine, painutamine,

sidumine ja raketise

külge kinnitamine.

Töökoha nõuetekohane

korraldamine.

Ohutusnõuded

armeerimisel.

4. Betoneerimine

Ergonoomilised

töövõtted. Betoonisegu

transport ja

pumpamine.

Konstruktsioonielement

ide betoneerimine

(juhtmajakate tegemine,

betoonisegu

vastuvõtmine,

paigaldamine,

tasandamine). Töö- ja

deformatsioonivuukide

jätmine.

5. Betoonpindade

järelhooldus

Nõuded betoonpindade

kvaliteedile. Betooni

järelhooldus. Betooni

katmine. Betooni

soojendamine. Betooni

kastmine. Betooni

lihvimine.

Betoonivigade

4. betoneerib töörühma

liikmena

nõuetekohaselt

etteantud

betoonkonstruktsiooni;

veendub, et raketises ei oleks

kõrvalisi esemeid (praht, vesi,

lumi, jää jne);

valab betoonisegu raketisse ja

tihendab selle, järgides


tehnoloogiat;



kõrgusmärkidele ja raketiste

järelkontrolli (loodsus,

gabariidid, läbivaje jne);

5. rakestab lahti

betoonkonstruktsiooni

raketise ja teostab

betoonipindade

järelhooldust;


betoonivalu ajal kasutusel olnud

ajutised abivahendid;



tööülesandest, raketise eripärast

ja betooni kivistumisastmest

/lahtirakestamise tugevusest;

lähtudes etteantud tööülesandest

lihvib, katab või võõpab betooni

pinnad;


43



töötervishoiu- ja


ennetab võimalikke

vigu betoonitööde

teostamisel;



korrastab ja puhastab töö- ja

isikukaitsevahendid, järgides

nende kasutus- ja

hooldusjuhendeid ning

üldtunnustatud head ehitustava

tava;

arvestab töökoha

ettevalmistamisel, töö kestel ja

töökoha korrastamisel inimeste

ja keskkonnaga enda ümber

järgides rangelt töötervishoiu- ja


parandamine.

Betoonpindade

kaitsmine.

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.


tööohutuse ning

jäätmekäitluse nõuded

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded,

töökoha korraldamine.

7. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.


oskused. Vastavus

„Kirjalike tööde

juhendile.“

7. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust erinevate

konstruktsioonielement

ide betoneerimise

erinevatel etappidel.


enda toimetulekut betoonist

seinte, vahelagede, postide ja

treppide ehitamisel;




kasutades


KOKKU 221 tundi: 28 - 152 41


(eesmärk, teema,


Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut meeskonnaliikmena erinevate tööülesannetega (raketiste paigaldamisel, armeerimisel,

betooni valamisel ja selle järelhoolduse teostamisel) ning hindab arendamist vajavaid aspekte. Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid.


44

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamisjuhend Hindekriteeriumid Hindamiskorraldus

Eristav hindamine

1. Praktiline töö: Rakiste valmistamine ja

komplekteerimine,

armatuuride lõikamine ja

paigaldamine

Valmistab taldmiku, posti

ja tala raketised, sarrustab

ja betoneerib vastavalt

etteantud tööjoonisele.

tervikuks.

„3“ õpilane Teostab etteantud töö kuid võib vajada juhendamist. Valib õiged materjalid, paigaldab raketisekilbid pidades kinni mõõtudest

ja tööjoonistest, armeerib etteantud joonisele konstruktsiooni, Valab valminud rakise ja tihendab.

„4“ õpilane teostab etteantud töö iseseisvalt, ei koosta analüüsi. Valib õiged materjalid, paigaldab raketisekilbid pidades kinni mõõtudest

ja tööjoonistest, armeerib etteantud joonisele konstruktsiooni, Valab valminud rakise ja tihendab.

„5“ õpilane teostab etteantud töö iseseisvalt, koostab tehtud tööst analüüsi ja on võimeline juhendama teisi õpilasi. Valib õiged materjalid,

paigaldab raketisekilbid pidades kinni mõõtudest ja tööjoonistest, armeerib etteantud joonisele konstruktsiooni, Valab valminud rakise ja

tihendab.

2.Eristav tegevus: Valmistab raketise

kilpidest, laudadest või

vineerist T-kujulise aknaga

nurga mõõtudega 2 X 2 X 2

m, Armeerib vastavalt

etteantud joonisele. Valib

raketise kilbid ja koostab

raketise üheks monoliitseks

tervikuks.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine



praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal



Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame Kirjastus. 2002




45

Терентьев О. М., Лапидус А.А., Теличенко В. И. «Технология строительных процессов». – Ростов-на-Дону: «Феникс»,

2008


Vundamendi ehitamise ABC http://ee.maxit-cms.com/1869 26.12.08.

Peitsitud betoon pildid http://www.stampkate.ee/p_pildid.php

Betooni ajalugu http://www.betoon.org/sisu/algajale/2-ajalugu/22-eesti/

Betoon http://www.betoon.org/sisu/algajale/1-misonbetoon/11-misonbetoon/


Betoon ja raudbetoon. http://www.betoon.org

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee

http://ee.maxit-cms.com/1869%2026.12.08

http://www.stampkate.ee/p_pildid.php

http://www.betoon.org/sisu/algajale/2-ajalugu/22-eesti/

http://www.betoon.org/sisu/algajale/1-misonbetoon/11-misonbetoon/


http://www.betoon.org/

http://www.e-ehitus.ee/


46


6 Praktika betoonitöödel 15 EKAP / 390 tundi

Eesmärk: praktikal ehitusettevõttes või betoonelemente valmistavas tehases taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud betoonkonstruktsioonide

ehitaja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab

sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid 1 - 5

Õpetajad: praktikajuhendaja kooli ja ettevõtete poolt

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. planeerib töörühma liikmena

oma tegevust, järgib

töötamisel ettevõttes

väljakujunenud töörütmi;

2. ehitab ja valmistab töörühma

liikmena

raudbetoonkonstruktsioone

kogenud töötaja

juhendamisel;



töötervishoiu, töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid;

4. arendab suhtlemis- ja

meeskonnatööoskusi betoon-

konstruktsioonide tootmise

Õpilane:

järgib praktikaettevõtte

töökorraldust, arvestades

töökorraldus- ja

sisekorraeeskirjades

sätestatut;

osaleb töökohal esmasel

tööohutusalasel

juhendamisel ja kinnitab

seda ettevõttes sätestatud

korra kohaselt;

korraldab töörühma

liikmena nõuetekohaselt

oma töökoha, valib ja

valmistab tööks ette

vajalikud materjalid ja

töövahendid enne töö

alustamist;

valmistab kogenud töötaja

juhendamisel

Praktikaettevõtte

töökorraldus.

Praktikaettevõte

tegevus ja tootmine.

Praktika

dokumentatsioon.

Praktikaülesanded.

Praktikakoha leidmine.

Praktikajuhendaja roll

praktikal.

Praktikaülesannete

täitmine.

Praktikaaruande

koostamine ja

dokumentatsiooni

täitmine.

Kvaliteedi nõuded ja

kontrolltoimingud

- - 386 4 Praktiline töö

töökeskkonnas

Konsultatsioon

Analüüs

Praktikaaruande

esitlemine

Praktikapäeviku

täitmine

vastavus NVTC

õppekorraldusee

skirjale

Vaatlus:

praktikajuhendaja

hindab õppija

tööohutuse nõuete

täitmist, suhtumist

töösse,

tööülesannete

täitmise kvaliteeti ja

täpsust, iseseisvust,

läbisaamist

kaastöötajategi

Praktika esitlemine

kaasõpilastele:

õpilane osaleb

praktika

kaitsmise seminaril.


47

tingimustes, mõistab oma

rolli meeskonnaliikmena

ühiste eesmärkide

saavutamisel;

5. vastutab töörühma liikmena

tööde kvaliteedi ja

tulemuslikkuse eest;

6. analüüsib enda toimetulekut

erinevate tööülesannetega.

meeskonnatööna

betoonkonstruktsioone (nt

vundamendid, seinad,

vahelaed, trepid, postid

jms);

kontrollib tehtud töö

vastavust

kvaliteedinõuetele,

puuduste ilmnemisel

informeerib koheselt

juhendajat;

hindab juhendamisel

valminud toodete

kvaliteedi vastavust

kehtestatud nõuetele,

selgitab võimalike vigade

tekkimise põhjused ja

võimalusel likvideerib

need;

rakendab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid ning


asjakohaseid


kasutab oma töötsooni

eesmärgipäraselt ja

korrastab selle pärast töö

(operatsiooni) lõppu;

käitleb jäätmeid vastavalt

kehtestatud korrale;

suhtleb kaastöötajatega

vastastikust lugupidamist

ülesnäitaval viisil;

Tööohutus- ja

töötervishoiu nõuded


48

on tööülesannete täitmisel

hoolikas ja vastutab oma

töölõigu piires

tööülesannete õigeaegse ja

kvaliteedinõuetekohase

täitmise eest;

analüüsib enda

toimetulekut erinevate

tööülesannetega, enda

tugevusi ja nõrkusi

erinevate


ehitamisel ning hindab

juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte;

koostab iga tööpäeva

lõpus kirjaliku aruande,

kus fikseerib lühidalt,

mida tegi (tööülesanded)

ja mida sellest õppis;

vormistab aruande

etteantud vormis


kasutades


KOKKU 390 tundi: - - 386 4



hindamine)

Iseseisva töö seotud praktikapäeviku täitmisega ja praktika esitlemise kaasõpilastele ettevalmistamisega. Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilase koostatud praktikaaruanne on vormistatud etteantud vormis korrektses eesti keeles,

kasutades IT-vahendeid.

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus


Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane läbinud praktika planeeritud mahus ning saanud ettevõtte juhendajalt positiivse

tagasiside (töövahendite tundmine, töövõtete valdamine, sobivus meeskonnatööks, tööohutusnõuete järgimine).


49

Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid ja läbinud praktika

planeeritud mahus ning saanud ettevõtte juhendajalt positiivse tagasiside ning esitanud praktika aruandest ja selle esitluse.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

https://ariregister.rik.ee/

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika

NVTC õppekorralduseeskiri (praktika aruande koostamise juhend)

https://ariregister.rik.ee/

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika


50

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht

7 Ehitusjoonistamise ja mõõdistamise alused 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lahendab graafiliselt ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid, lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest;

teeb ehitustöödel vajalikke märke- ja mõõdistustöid, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase

mõõtmistäpsuse. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja venekeele-, füüsika -, matemaatikaalaseid pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Tatjana Kink, Aleksandrs Lunovs, Irina Koževnikova

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. omab ülevaadet tehniliste

jooniste koostamise,

vormistamise nõuetest

ning ehitusprojektis

sisalduvate joonisega

esitatud graafilise teabe

erinevatest, sh

infotehnoloogilistest

esitusvõimalustest ;

Õpilane:

võrdleb näidete alusel

joonistuse ja tehnilise

joonise erinevusi, toob

näiteid erinevatest

tehnilistest joonistest;

toob näiteid joonestamise

rakendusvaldkondade

kohta ning selgitab

joonestamisalaste

teadmiste ja oskuste

vajalikkust õpitaval

erialal;

toob näiteid jooniste

erinevatest, sh

infotehnoloogilistest

esitusvõimalustest;

defineerib ja järjestab

ehitise või selle osa

ehitamisega seonduvad

mõisted (ehitise eskiis,

tehnoloogiline projekt,

1. Joonistamise alused. Joonestusvahendid ja nende

valikukriteeriumid.

Formaadid,

mõõtkavad. Joonise

vormistamise nõuded.

Normkiri ja kirjanurk.

Joonte liigid ja

sujuvühendid.

Projektsiooni mõiste ja

liigid. Ristprojektsiooni ja

kaldprojektsiooni

erinevused. Detaili kaks- ja

kolmvaade. Lõiked:

ristlõiked, kohtlõiked, liht-

ja liitlõiked. Kujutised ja

nende liigid.

loeng

info kogumine

ülesannete

lahendamine

praktiline väli-

ja sisetöö

rühmatöö

kirjalikud tööd

õpimapp

analüüs

juhtumi

kirjeldused

mõttega

Kompleksülesanne:

jooniste lugemine:

1. Kolmvaade ja

aksonomeetria

2. Hoone vaated ja

korruste plaanid

3. Hoone korruste

plaanid ja

vertikaallõiked

4. Ehituslikud sõlmed +

korrusteplaanid + lõiked

Praktiline töö

(graafiline töö - A4

formaadis)

1. Kolmvaade, eseme

mõõtmestamine.

2. Tasapinnaliste kehade

kujutamine (kolmvaade,

aksonomeetria,

pinnalaotus)

3. Lõiked

4. Hoone korruste


51

eelprojekt, põhiprojekt,

tööprojekt, tootejoonised)

ja selgitab nende

omavahelisi seoseid;

lugemine

iseseisev töö

plaanid

5.

Ehituskonstruktsioonide

joonised

6. Teostusjoonised


kontroll põhivara kohta

Praktiline ülesanne nr 1

(välitööd)


(sisemõõdistamine)

Töö infoallikatega

Õpilane koostab

seletuskirja: nõuded

ehitusprojektile

Eneseanalüüs:

Koostatakse

eneseanalüüs

Iseseisev töö

2. visandab erinevate

ehituskonstruktsioonide

sõlmede eskiise,

arvestades etteantud

mõõtkava;

iseloomustab eskiisi ja

tööjoonise erinevusi,

lähtudes nende otstarbest

ja selgitab nende

kasutamise põhimõtteid,

väljendab ennast eesti

kirjakeele normide

kohaselt;

tunneb ära ja nimetab

ehitusprojekti osad -

asendiplaan, arhitektuuri-,

konstruktsiooni-, kütte- ja

ventilatsiooni-,

veevarustus- ja

kanalisatsiooni- ning

elektripaigaldiste osad ;

visandab lähtuvalt

tööülesandest iseseisvalt

geomeetriliste kehade

ruumilisi kujutisi;

mõõdistab ruumi ja

visandab selle plaani,

järgides etteantud

mõõtkava;

joonestab etteantud

ehituskonstruktsiooni

elemendi kolmvaate,

järgides mõõtkava;

mõõtmestab joonisel

2.Mõõtmestamine

Joonise mõõtmestamine.

Aksonomeetria.

Tasapinnaliste kujundite ja

geomeetriliste kehade

joonestamine

ristisomeetrias. Nõuded

eskiisjoonisele. Eskiisi

koostamine ja

vormistamine. Eskiisi järgi

tööjooniste koostamine.


52

kujutatud sõlmed, lõiked

ning vaated etteantud

nõuete kohaselt;

3. selgitab tööjooniselt,

hoone põhiplaanilt,

lõigetelt välja

tööülesande täitmiseks

vajalikud lähteandmed;

vormistab joonised

korrektselt etteantud

nõuete kohaselt,

arvestades ehituslikel

joonistel kasutatavaid

kujutamisvõtteid ja

tähistusi (leppemärgid,

tingmärgid, lihtsustused,

mõõtmete täpsusnõuded,

lõigete ja sõlmede

tähistused,

kinnitusvahendite

lihtsustatud tähistused

jms);

selgitab hoone

põhiplaanilt välja

konstruktsioonielemendi

asukoha, lähtudes

etteantud tööülesandest;

selgitab tööjooniselt välja

konstruktsiooni kuju,

mõõtmed, projekteeritud

kõrguse, lähtudes

etteantud tööülesandest;

nimetab etteantud

tööjoonisel esitatud

lõigete alusel


valmistamisel

kasutatavaid materjale;

3. Ehitusjoonestamine

Jooniste klassifikatsioon.

Eskiisi, koostejoonise,

tükitabeli mõiste.

Kujutiste vabakäeline

skitseerimine

aksonomeetrias. Tehnilises

dokumentatsioonis

kasutatavad

tingmärgid, leppemärgid,

lihtsustused. Jooniste

vormistamine.

Plaanid: asendiplaan,

põhiplaan, korruste plaanid,

mõõtketid, märkteljed.

Lõiked, sõlmed,

detailjoonised. Põhiplaani

eskiis-joonis.

Kandekonstruktsioonide

(metall-, betoon-,

puitkonstruktsioonid)

kujutamine joonisel.

Tootejoonised.

Montaažijoonised.

Lihtsamate ehituslike

eskiiside koostamine.

Ehitusmahu arvestamine

jooniste järgi. Seletuskirja osad. Ehitiste

tehniliste näitajate mõisted.


53

4. omab ülevaadet

mõõdistamisel ja

märkimisel

kasutatavatest

põhimõistetest ja

erinevatest

mõõteriistadest ja –

vahenditest;

selgitab oma sõnadega

mõistete mõõtkava,

absoluutne- ja suhteline

kõrgus, kõrguskasv,

ehituobjekti nullkõrgus,

kalded (tõus ja langus

sirge tõusunurga kaudu),

ehitusvõrk, nulltsükkel,

märktara, vertikaalsus,

horisontaalsus tähendust;

teisendab tööülesandest

lähtuvalt pikkuse

mõõtühikuid, arvestades

nendevahelisi seoseid

meetermõõdustikus;

4. Ülevaade geodeesia

alustest Geodeesia mõiste ja

tähtsus. Kartograafilised

projektsioonid.

Topograafiline plaan ja

kaart.

Plaanide leppemärgid.

Mõõtkava ja mõõtmed.

Mõõdusuhe ja joonmõõt.

Reeperid, kõrgusmärgid.

Kaardikirjad.

Pikiprofiili koostamine.

5. teostab tööjoonise alusel

ja juhendamisel

maalritöödel vajalikud

märke- ja

mõõdistustööd,

kasutades asjakohaseid

mõteriistu ja

mõõtmismeetodeid;

valib tööülesandest

lähtuvalt mõõteriistad ja -

vahendid (nihik, nurgik,

mõõdulint, lood, nivelliir,

lasernivelliir, käsilaser

kaugusmõõtja);

teeb lühikese

nivelleerimiskäigu,

määrates keskelt

nivelleerimise meetodil

kahe punkti vahelise

kõrguskasvu;

kannab juhendamisel ja

meeskonnatööna üle

projektist lähtuvaid

kõrgusmärke, kasutades

nõuetekohase

mõõtmistäpsuse

tagamiseks asjakohaseid

5. Ülevaade mõõdistamise

tehnoloogiatest

5.1. Mõõtmise ja märkimise

reeglid ja põhimõtted.

Mõõdistamisel

enamkasutatavad

mõõteriistad,

märkimisseadmed ja –

vahendid (sh

lasermõõteriistad).

Ohutusnõuded

mõõtevahenditega

töötamisel. Horisontaal ja

vertikaalmõõdistamine (sh

kõrguste ülekandmine).

5.2. Nivelleerimine optiliste

seadmete kasutamisega;


54

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid;

märgib juhendamisel ja

meeskonnatööna

aluspinnale ja kihilatile

avade asukohad ja

kõrgused, kasutades

nõuetekohase

mõõtmistäpsuse

tagamiseks asjakohaseid

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid;

ehituselementide

mahamärkimine ja

ülemõõtmine.

6. järgib töötervishoiu- ja

ohutusnõudeid

mõõteriistadega

töötamisel;

kontrollib juhendamisel ja

meeskonnatööna ehitise

elementide (nurgad, akna-

ja ukseava suurus jms)

vastavust projektis või

tööjoonisel etteantud

nõuetele, järgides

mõõteriistade

kasutusjuhendeid ja


hooldab lihtsamaid

mõõteriistu ja –vahendeid

vastavalt nende kasutus- ja

hooldusjuhenditele;

kasutab kõiki

töövahendeid ja seadmeid

heaperemehelikult;

järgib mõõdistus- ja

märkimistööde ajal kui ka

töökoha korrastamisel

töötervishoiu- ja

tööohutuse- nõudeid ning

6. Ehituselementide

kontrollmõõdistamine (täisnurgad, akna- ja

ukseava suurus jms).

Töötamine lihtsamate

ehitusel kasutatavate

mõõteriistadega.

Ohutusnõuded

mõõtevahenditega

töötamisel.


55

arvestab teiste inimeste ja

keskkonnaga enda ümber;

7. analüüsib enda tegevust

nõuetekohasel

visandamisel ja etteantud

jooniste lugemisel,

mõõtmis- ja

märkimistööde

teostamisel

analüüsib juhendaja abiga

enda toimetulekut

tööülesande täitmiseks

ehitusjoonistelt vajalike

lähteandmete

väljaselgitamisel ning

ehituskonstruktsioonide

sõlmede eskiiside

visandamisel;

analüüsib erinevate

tööülesannetega

toimetulekut mõõtmis- ja

märkimistöödel ning

hindab juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte.

7. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.


oskused.

Vastavus „Kirjalike tööde

juhendile.“

KOKKU 78 tundi: 8 8 44 18



hindamine)

Õpimapi „Ehitusjoonestamine ja mõõdistamine“ koostamine.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpimapis on kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded on lahendatud. Kui ülesannetes

on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Ülevaade geodeesia alustest“ koostamine.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpimapis on kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded on lahendatud. Kui ülesannetes

on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Etteantud koordinaatide järgi kodukoha reeperi leidmine.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane on kodukoha reeperi asukoha üles pildistanud, tõestanud selle asukohta kaardil (maa-

ameti registris) ja esitlenud valmis tööd.

Oma elutoa põranda kõrgus võrrelduna hoone 0.0 punktiga.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane on mõõdistanud hoone 0 punktist, koostanud eskiisi nende tegelike mõõtudega ning

esitlenud valmis tööd.


56

Iseseisvalt sooritatud kirjalik graafiline töö või selle osa:

Praktiline töö „Tasapinnaliste kehade kujutamine (kolmvaade, aksonomeetria, pinnalaotus). 50% sooritatud klassis ja 50%

iseseisva tööna.

Praktiline töö „Lõiked“. 50% sooritatud klassis ja 50% iseseisva tööna.

Seletuskiri. Töö infoallikatega.

Praktiline töö „Hoone korruste plaanid“. 25% sooritatud klassis ja 75% iseseisva tööna.

Praktiline töö „Ehituskonstruktsioonide joonised“. 50% sooritatud klassis ja 50% iseseisva tööna.

Eneseanalüüs

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav ja mitteeristav hindamine


(välitööd)

Nivelleerimine kasutades

optilisi seadmeid.

Ehituselementide

mahamärkimine.

Ehituselementide

kontrollmõõdistamine.

Hoone vundamendi

mahamärkimine ja

märktara ehitamine.

„3“ - õpilane teostab välimõõdistamist rühmatööna etteantud tööülesande järgi, vajadusel kasutab abivahendeid

„4“ - õpilane teostab välimõõdistamist rühmatööna etteantud tööülesande järgi

„5“ - õpilane teostab välimõõdistamist rühmatööna etteantud tööülesande järgi, juhendades ka teisi rühmaliikmeid


kontroll põhivara kohta

„3“ - õpilane vastab kõikidele küsimustele õigesti, kuid ületab etteantud ajapiiri.

„4“ - õpilane vastab kõikidele küsimustele õigesti

„5“ - õpilane vastab kõikidele küsimustele õigesti, lisab endapoolseid näiteid ning põhjendab enda vastuseid.


(sisemõõdistamine)

Ehituselementide

kontrollmõõdistamine.

„3“ - õpilane teostab sisemõõdistamist etteantud ülesande järgi, vajadusel kasutab abivahendeid.

„4“ - õpilane teostab sisemõõdistamist etteantud ülesande järgi ja lahendab arvutusülesandeid kasutades mõõdistamisel saadud

andmeid.

„5“ - õpilane teostab sisemõõdistamist etteantud ülesande järgi ja lahendab arvutusülesandeid kasutades mõõdistamisel saadud


57

Mahtude arutamine lähtuvalt

mõõtmistulemustest.

andmeid ning analüüsib ehituskonstruktsioonide deformatsioone.

Kompleksülesanne: jooniste

lugemine:

1. Kolmvaade ja

aksonomeetria

2. Hoone vaated ja korruste

plaanid (Seosed samade

ehituselementide vahel,

ehituselementide kirjeldused)

3. Hoone korruste plaanid ja

vertikaallõiked (Seosed

samade ehituselementide

vahel, ehituselementide

kirjeldused)

4. Ehituslikud sõlmed +

korrusteplaanid + lõiked

(Selgitada tööjooniselt, hoone

põhiplaanilt ja


lõigetelt välja vajalikud

mõõtmed ja materjalid.)

„3“- teab ja tunneb joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid, tingmärke, kokkuleppelisusi, tähistusi ja mõõtmete märkimise

eripärasid, kuid teeb mõningaid vigu nende mõistmisel.

Tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad.

Leiab juhendaja abiga erinevatelt ehitusjoonistelt vajalikud ehituskonstruktsiooni elemendid.

Selgitab juhendaja abiga tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks

vajalikud lähteandmed.

„4“ - teab ja tunneb joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid, tingmärke, kokkuleppelisusi, tähistusi ja mõõtmete märkimise

eripärasid.

Tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad.

Leiab erinevatelt ehitusjoonistelt vajalikud ehituskonstruktsiooni elemendid, selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja

ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni kuju, mõõtmed ja vajalikud

ehitusmaterjalid).

Esineb mõningaid eksimusi jooniste lugemisel ja vajalike lähteandmete selgitamisel, kuid omab siiski terviklikku ülevaadet

ehitusprojekti olemusest.

„5“ - teab ja tunneb joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid, tingmärke, kokkuleppelisusi, tähistusi ja mõõtmete märkimise

eripärasid, kasutab teadmisi eesmärgipäraselt ja loovalt.

Tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti ning mõistab nende omavahelisi seoseid.

Leiab iseseisvalt erinevatelt ehitusjoonistelt vajalikud ehituskonstruktsiooni elemendid.

Selgitab iseseisvalt tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt välja tööülesande täitmiseks vajalikud

lähteandmed (konstruktsiooni kuju, mõõtmed ja vajalikud ehitusmaterjalid).

Omab terviklikku ülevaadet ehitusprojekti olemusest.

Praktiline töö (graafiline töö - A4 formaadis

joonestuspaberil käsitsi või

arvutigraafikas või eskiisina

nõuetekohaselt vormistatud

joonis, mis võib olla nii

auditooriumis kui ka

iseseisva tööna sooritatud) ja

selle kaitsmine:

1. Kolmvaade, eseme

mõõtmestamine.

„3“ - visandab joonised, kuid esineb vigu nõuetekohases vormistamises (kujutiste ratsionaalses paigutuses formaadile, õigete

jooneliikide kasutuses, kirjanurga täitmises). Esineb mõningaid puudujääke joonise puhtuse ja korrektsuse osas. Valib juhendaja

abiga õiged ja otstarbekad kujutamisvõtted, kuid esineb vigu vaadete ja lõigete projektsioonilistes seostes. Kannab joonistele

mõõdud, kuid esineb vigu nende reeglitekohases vormistamises. Kasutab joonistel vastavaid joonestusalaseid tingmärke.

„4“ - vormistab joonised nõuetekohaselt (paigutab kujutised ratsionaalselt formaadile, kasutab õigeid jooneliike, täidab korrektselt

kirjanurga, tagab joonise puhtuse ja korrektsuse).

Valib õiged ja otstarbekad kujutamisvõtted, ning tagab konstrueerimisel vaadete ja lõigete õiged projektsioonilised seosed.

Mõõtmestab joonised reeglitekohaselt, kasutab õigeid tingmärke.

Joonestustööde vormistamisel ja kujutamisvõtete valimisel võib esineda mõningaid vigu, kuid graafilise teabe esitamine tervikuna

on siiski arusaadav ja loogiline ning üheselt mõistetav.

„5“ - vormistab joonised nõuetekohaselt (paigutab kujutised ratsionaalselt formaadile, kasutab õigeid jooneliike, täidab korrektselt


58

2. Tasapinnaliste kehade

kujutamine (kolmvaade,

aksonomeetria, pinnalaotus)

3. Lõiked

4. Hoone korruste plaanid

5. Ehituskonstruktsioonide

joonised

6. Teostusjoonised

kirjanurga, tagab joonise puhtuse ja korrektsuse).

Valib iseseisvalt õiged ja otstarbekad kujutamisvõtted, suudab valikuid loogiliselt põhjendada ning tagab konstrueerimisel vaadete ja

lõigete õiged projektsioonilised seosed. Mõõtmestab joonised reeglitekohaselt, kasutab õigeid tingmärke. Lahendab töö käigus

tekkivaid joonestuslikke probleeme loovalt, pakub erinevaid lahendusi probleemide puhul, mis ei ole üheselt lahendatavad.

Töö infoallikatega

Õpilane koostab seletuskirja:

1. Nõuded ehitusprojektile

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis,

tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende omavahelisi seoseid. Mõistab seletuskirja

olemust ja vajalikkust. Leiab selgitused seletuskirjas esinevatele ehitise tehniliste näitajate mõistetele. Leiab ja kasutab ülesannete

täitmiseks õigeid infoallikaid. Mõistab infokirjaoskuse vajalikkust õpitaval erialal.

Eneseanalüüs:

Koostatakse eneseanalüüs

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut tööülesande täitmiseks ehitusjoonistelt

vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel.

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud

ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Ehitusjoonestamine:

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, õpik, kirjastus ARGO 2009.

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, töövihik, kirjastus ARGO 2009.

Asi, U. „Ehitusjoonestamine“, kirjastus ARGO 2010.

Hartsuk, V., Mägi, R., Neidre, L. ja Rohusaar, J. „Ehituskonstruktori käsiraamat“ Tallinn: EHITAME 2002.

Kask, M. ja Loitve, M. „Elamu“ metoodiline juhend, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Insenergraafika keskus 2005.

Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. „Tehniline joonis“. Õppeotstarbeline käsiraamat, Tallinn: Valgus 1996.

„Tehnilise joonestamise põhimõisted“. Tallinn: TTÜ Insenerigraafika keskus,1998.

Vainlo, E. „Ehitusgraafika“, Tallinn TTK 2005.

Боголюбов С.К. «Черчение».

Вышнепольский И. С. «Техническое черчение».

Ehitusmõõdistamine:

Ülevaade geodeesia alusest. T. Abdurahmanova, J. Misina. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/geodeesia/

Mõõtkava. T. Kall. http://ph.emu.ee/~ktarmo/mootkava/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/geodeesia/

http://ph.emu.ee/~ktarmo/mootkava/


59

Lihtnivelleerimine jaamas. T. Mill. http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/09/lihtnivelleerimine_jaamas/

Liitnivelleerimine. R. Ranne. http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/10/liitnivelleerimine/

Geodeesia. M. Kiselev. 2009.

Geodeesia. I. Kushtin. 2009.

Geodeesia. 1 osa. J. Randjärv. 1997.




http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/09/lihtnivelleerimine_jaamas/

http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/10/liitnivelleerimine/


60


8 Troppimine ja tõstetööd 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab troppimis- ja tõstetöödeks vajaliku kompetentsuse, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpingute

käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja venekeelealaseid pädevusi, meeskonnatöö oskust, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja

algatusvõimet.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Vladimir Smirnov

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. omab ülevaadet

erinevatest

tõstemehhanismidest ja

nende kasutusalast

ehitusobjektil;

Õpilane:

eristab piltmaterjali abil

erinevaid tõstemehhanisme: tali,

tõstuk, nool- ja tornkraana;

kirjeldab erinevate, sh

elektroonsete teabeallikate

põhjal erinõudeid tõstetöödel

hoonete, elektriliinide ja

süvendite läheduses;

1. Ehitusel kasutatavad

tõstemehhanismid.

Tõstemehhanismid ja

töövahendid, nende

kasutamine ja

hooldamine, nende

valik.

kirjalikud tööd

loeng

loengupäevik

info kogumine

ülesannete

lahendamine

õpimapp

praktiline töö

rühmatöö

analüüs

Praktilised tööd:

probleemide

lahendamine

teostab tõstetöid

kasutades

signaalmärke ja

käemärke. Ladustab

materjalid etteantud

juhendile. Jälgib

tööohutus ja keskkonna nõudeid.

Eneseanalüüs.

2. kasutab materjalide

laadimisel tõstetroppe,

järgides troppimise ja

koormakinnituse

nõudeid ning

tööohutust;

valib lähtuvalt tööülesandest

materjalide peale- ja

mahalaadimiseks tõstetropid ja

koorma-kinnitusvahendid,

järgides tööohutusnõudeid;

hindab visuaalselt troppide ja

tõstevahendite tehnilist

seisukorda ning praagib välja

tehnilistele nõuetele

mittevastavad tropid ja

tõstevahendid;

2. Materjalide,

konstruktsioonide ja

nende elementide

objektil vastuvõtu ja

ladustamise nõuded Koorma peale- ja

mahalaadimise,

ladustamise ja

paigaldamise nõuded;

lähtuvalt tööülesandest

tõstetropi ja trosside


61

haagib tõstetroppidega tööks

vajalikud materjalid/ seadmed /

konstruktsioonielemendid,

järgides koorma peale- ja

mahalaadimise põhimõtteid ning


valik, arvestades

tõstetööde teostamise

põhimõtteid; visuaalselt

troppide ja

tõstevahendite tehnilise

seisukorra hindamine.

Oma töökoha

korraldamine.

Tööohutus.

3. juhendab

märguannetega

tõsteseadme juhti

tõstetöödel;

juhendab käemärkide abil

tõsteseadme juhti, järgides

etteantud tööjuhiseid ja


juhib materjalide ladustamisel ja

teisaldamisel mehitamata

tõsteseadet, järgides

tööohutusnõudeid ja etteantud

tööjuhiseid;

3. Troppimisel

kasutatav

signaalmärgistik. Signaalmärgistiku

nõuetekohane

kasutamine;

tõstetroppidega tööks

vajaliku materjali

haakimine;

tõsteseadmejuhi tõste- ja

montaažitöödel

juhendamine

käemärkidega;

materjalide ladustamisel

ja teisaldamisel

mehitamata tõsteseadme

juhtimine; materjali

ladustamine vastavalt

etteantud juhistele;

materjali kvaliteedi

säilimine tõstetöödel ja

ladustamisel.

4. teeb iseseisvalt

tõstetöid mehitamata

tõsteseadmetega;

ladustab materjalid vastavalt

etteantud juhistele selleks

ettenähtud kohta, tagades nende

kvaliteedi säilimise ja järgib

4. Troppimistöödel

kasutatavad

haardevahendid.


62

materjalide, konstruktsioonide

ja nende elementide objektil

vastuvõtu ja ladustamise

nõudeid;

5. teeb juhendamisel

montaažitöid, järgides

montaažitööde

tehnoloogiat;

paigaldab juhendamisel ja

meeskonnatööna monteeritavad

elemendid (nt tellingud,

monteeritavad sillused, talad,

laepaneelid) vastavalt etteantud

nõuetele;

järgib montaažitöödel tööetappe

ja tööalase juhendamise korda;

5. Puit-, metall- ja

betoonelementide

montaaži põhimõtted.

Monteeritavad

elemendid.

Montaažitööde

põhimõtted ja

tehnoloogia.

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

6. järgib töö- ja

keskkonnaohutuse ning

töötervishoiunõudeid

troppimisel ja

tõstetöödel;

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid ning nõuetekohaselt

vajalikke abi- ja

isikukaitsevahendeid

järgib töö planeerimisel, töökoha

ettevalmistamisel, tööajal ja

töökoha korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid vältimaks

tööõnnetusi objektil, arvestab

teiste inimeste ja keskkonnaga

enda ümber

sorteerib jäätmed, juhindudes

taaskasutusest ning järgib

jäätmekäitluseeskirjades olevaid

nõudeid


tööohutuse ning

jäätmekaitluse nõuded

troppimistöödel.

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded,

töökoha korraldamine.

Jäätmete sorteerimine. Inimeste ja keskkonnaga

arvestamine enda ümber.


63

7. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust troppimisel ja

tõstetöödel.


erinevate tööülesannetega

toimetulekut troppimis- ja

tõstetöödel ning hindab

arendamist vajavaid aspekte;



korrektses eesti keeles, kasutades


7. Analüüs Erinevate

tööülesannetega

toimetulekut troppimisel

ja tõstetöödel;

arendamist vajavate

aspektide hindamine;

kokkuvõtte koostamine

analüüsi tulemustest.

KOKKU 78 tundi: 8 8 46 16


(eesmärk, teema,


Õpimapi „Tõstemehhanismid ja töövahendid“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik

ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Teabeallikate põhjal esitluse „Töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusenõuetest troppimistöödel“ koostamine.

Koostab iseseisvalt kirjaliku kokkuvõtte eneseanalüüsist troppimistööde õppimisel ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades


Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Praktiline töö:

Probleemi lahendamine. 1. Lähtuvalt juhendaja

poolt antud tööülesandele

valib tõstetropid ja trossid

ja hindab visuaalselt nende

sobivust , arvestades

tõstetööde teostamise

põhimõtteid.

2. Lähtudes etteantud

tööülesandest haagib

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane lahendab kõik hindamisülesanded lävendi tasemel (arvestades tõstetööde teostamise

põhimõtteid ja etteantud tööülesandeid, valib tõstetropid ja trossid ning hindab visuaalselt nende tehnilist seisukorda, haagib

tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid, demonstreerib signaalmärgistiku nõuetekohast kasutamisoskust, juhib materjalide ladustamisel

ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele selleks ettenähtud kohta, tagades nende kvaliteedi

säilimise, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusenõudeid).


64

tõstetroppidega tööks

vajalikud materjalid

ja juhendab käemärkidega

tõsteseadmejuhti, järgides

tööohutusnõudeid.

3. Juhib materjalide

ladustamisel ja

teisaldamisel mehitamata

tõsteseadet, ladustab

materjalid, , tagades nende kvaliteedi säilimise ja

järgides tööohutusnõudeid

ning etteantud tööjuhiseid.

Praktika. Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane teostab tõstetöid kasutades signaalmärke ja käemärke. Ladustab materjalid etteantud juhendile.

Jälgib tööohutus ja keskkonna nõudeid.

Analüüs. Analüüsib oma tegevust

troppimistööde õppimisel

ning hindab seda. Koostab

analüüsist kirjaliku

kokkuvõtte.

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga oma osalust ja tulemusi troppimistööde õppimisel ja annab sellele

asjakohase hinnangu. Koostab analüüsist kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades


Kokkuvõtva hinde

kujunemine


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Juhtiniemi, S. Müüritööd. Tallinn: Ehitame. 2001

Kavaja, R. Müüritööd. Tallinn: Valgus. 1994

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame. 2003

Ищенко И.И. Kаменные работы. М.: Высшая школа. 2012.

О. Гринаш. Грузоподъемные механизмы и транспортные средства. M. : Ин-Фолио. 2009

Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000

Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007

Keraamiline tellis, - kasutusjuhend. http://www.wienerberger.ee

http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et

http://www.wienerberger.ee/

http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et


65

Vundamendi ehitamise ABC http://ee.maxit-cms.com/1869 26.12.08.

www.know-house.ru/info.

http://forca.ru/knigi/arhivy/remont-transformatorov-i-nizkovoltnyh-apparatov-32.html-

http://www.vertex-awp.ru/

http://ee.maxit-cms.com/1869%2026.12.08

http://www.know-house.ru/info

http://forca.ru/knigi/arhivy/remont-transformatorov-i-nizkovoltnyh-apparatov-32.html-

http://www.vertex-awp.ru/


66

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht

9 RAKETISTE EHITAMINE JA PAIGALDAMINE 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate raketiste valmistamisel kasutatavatest materjalidest ning ehitab ja paigaldab raketisi, järgides

töötervishoiu- , töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Sissejuhatus betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala õpingutesse“

Õpetajad: Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. kavandab tööprotsessi

raketiste ehitamiseks ja

paigaldamiseks ning valib

materjalid ja töövahendid

lähtuvalt tööülesandest.

Õpilane:

selgitab mõistet raketis ning

võrdleb erinevate

teabeallikate põhjal

inventaarsete ja ehitusplatsil

valmistatavate raketiste

erinevusi,

selgitab raketiste

paigaldamise ja toestamise

põhimõtteid, lähtudes

raketise tüübist ja nende

valmistamiseks kasutatavast

materjalist,

selgitab jooniselt välja

raketise ehitamiseks vajaliku

info (mõõtmed, asukoht,

kasutatavad materjalid),

kavandab

meeskonnaliikmena

tööoperatsioonide järjekorra,

planeerib tööaja,

valib materjalid ja

töövahendid vastavalt

1.1.RAKETISTE

TÜÜBID

Taldmiku raketis;

vundamendi raketis; seina

raketis; posti raketis;

vahelae raketis;

inventaarsed raketised;

ehitusplatsil valmistatavad

raketised.

1.2.LÄHTEANDMED

RAKETISE

VALMISTAMISEKS

Raketiste paigaldamise ja

toestamise põhimõtted;

raketise tüübist lähtuvalt

kasutatav materjal;

raketise ehitamiseks

vajalik info (mõõtmed,

asukoht, kasutatavad

materjalid);

tööoperatsioonide

järjekorra

väljaselgitamine;

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Praktiline töö

Analüüs

Rühmatöö

Arutelu


kontroll

Praktiline töö nr.1

Praktiline töö nr.2

Eneseanalüüs

Esitlus “Raketiste

tüübid”

Esitlus “Raketiste

valmistamise

tehnoloogia”


67

tööülesandele (projekt,

tööjoonis),

arvutab juhendamisel raketise

valmistamiseks vajalike

materjalide koguse,

kasutades pindala ja

protsentarvutuse eeskirju,

hindab saadud tulemuse

tõesust.

materjalide ja töövahendite

valik vastavalt

tööülesandele (projekt,

tööjoonis); raketise

valmistamiseks vajalike

materjalide koguse

arvutamine; pindala ja

protsentarvutus; saadud

tulemuse tõesuse

hindamine.

2. ehitab puidust ja

puidupõhistest

materjalidest raketisi,

lähtudes etteantud

tööülesandest.

korraldab nõuetekohaselt

oma töökoha ja ladustab

valitud materjalid, tagades

töökoha korrashoiu ja

puhtuse ning materjalide

ladustuspindade ning

käiguteede olemasolu teeb

juhendamisel edasiseks tööks

vajalikud mõõdistused ja

märketööd (projekteeritud

kõrgusmärgi ülekandmine,

asukoha määramine),

kasutades asjakohaseid

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid.

2. TÖÖVAHENDITE

VALIK JA TÖÖKOHA

KORRALDAMINE

Nõuetekohaselt töökoha

korraldamine; materjali

ladustamine tagades

töökoha korrashoiu ja

puhtuse ning materjalide

ladustuspindade ning

käiguteede olemasolu;

edasiseks tööks vajalikud

mõõdistus- ja märketööd;

projekteeritud

kõrgusmärgi ülekandmine,

asukoha määramine;

asjakohaste mõõteriistade

ja mõõtmismeetodite

kasutamine.

3. ehitab ja toestab

nõuetekohaselt

vundamenditaldmiku, posti

ja betoonvöö raketise,

arvestades raketise tüübist

ehitab ja toestab

meeskonnatööna

nõuetekohaselt taldmiku

raketise, järgides etteantud

tööjooniseid,

3. RAKETISTE

VALMISTAMINE

Taldmiku raketise

valmistamine vastavalt

tööjoonistele; posti


68

lähtuvaid paigaldamise ja

toestamise põhimõtteid.

ehitab ja toestab

meeskonnatööna

nõuetekohaselt etteantud

tööjooniste järgi posti

raketise, pidades kinni

lubatud tolerantsidest,

ehitab ja toestab

meeskonnatööna

nõuetekohaselt seinale

betoonvöö raketise, järgides

etteantud tööjooniseid.

raketise valmistamine;

seinale betoonvöö raketise

valmistamine.

4. järgib raketiste ehitamisel

ja paigaldamisel

töötervishoiu- ja


rakendab raketiste

valmistamisel ergonoomilisi

ja ohutuid töövõtteid ning


isikukaitsevahendeid,

kasutab töötsooni

eesmärgipäraselt ja hoiab

selle korras, järgib

töövahendite ja muude

seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid, sh

ohutusjuhendeid,

järgib töö planeerimisel,

töökoha ettevalmistamisel,

töö kestel ja töökoha

korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning

arvestab inimeste ja

keskkonnaga enda ümber.

4. TÖÖTERVISHOIU JA

TÖÖOHUTUSNÕUDED

RAKETISTE

VALMISTAMISEL

Ergonoomiliste ja ohutute

töövõtete kasutamine;

nõuetekohaste

isikukaitsevahendite

kasutamine; töötsooni

eesmärgipärane

kasutamine; töötsooni

korrashoid; töövahendite

ja muude seadmete

kasutamisel etteantud

juhendite, sh

ohutusjuhendite järgimine;

töö planeerimisel, töökoha

ettevalmistamisel, töö

kestel ja töökoha

korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõuete

järgimine; inimeste ja


69

keskkonnaga arvestamine

enda ümber.

5. analüüsib juhendajaga

oma tegevust

puitraketiste ehitamisel

ja paigaldamisel.


erinevate tööülesannetega

toimetulekut raketiste

ehitamisel ja paigaldamisel

ning hindab arendamist

vajavaid puudusi,

koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle korrektses

eesti keeles, kasutades


5. ANALÜÜS Eneseanalüüs.

Juhendajaga erinevate

tööülesannetega

toimetuleku analüüs;

arendamist vajavate

aspektide hindamine;

kokkuvõtte koostamine

analüüsi tulemustest.

Kokku 78 tundi: 8 8 46 16



hindamine)

Esitlus “Raketiste tüübid”: iseseisev erinevate raketiste tüüpide leidmine ja nendele iseloomustuse andmine.

Esitlus “Raketiste valmistamise tehnoloogia”: etteantud raketise valmistamise tehnoloogilise järjekorra koostamine ja oletatava

tööaja planeerimine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid




kontroll (selgitab raketise mõistet ja

nimetab ning iseloomustab

erinevaid raketiste tüüpe,

selgitab etteantud joonise

järgi raketise paigaldamise

lähteandmed ja sooritab

vajalikud arvutused,

nimetab materjalid ja

Tulemus - „A“ (arvestatud) - vastab kõikidele küsimustele vähemalt lävendi tasandil. selgitab mõistet raketis ning võrdleb erinevate teabeallikate põhjal inventaarsete ja ehitusplatsilvalmistatavate raketiste erinevusi

selgitab raketiste paigaldamise ja toestamise põhimõtteid, lähtudes raketise tüübist ja nendevalmistamiseks kasutatavast materjalist

selgitab jooniselt välja raketise ehitamiseks vajaliku info (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid)

arvutab juhendamisel raketise valmistamiseks vajalike materjalide koguse, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab

saadud tulemuse tõesust.


70

tööriistad erinevate raketiste

tüüpide paigaldamiseks)

Praktiline töö nr.1 Korraldab meeskonna tööna

töökoha ja valib materjalid

ning tööriistad. Teeb

juhendamisel mõõdistused

ja märketööd edasiseks

tööks. Ehitab puidust

raketise etteantud joonise

järgi ja järgib


Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane valmistab etteantud joonise järgi, meeskonnatööna nõuetekohase puidust raketise,

vundamenditaldmiku, posti ja betoonvöö raketise, valides õiged materjalid, arvutades materjali kogused, tehes vastavad

mõõdistused ning märked ja järgides tööohutusnõudeid.

Praktiline töö nr.2. Ehitab ja toestab etteantud

jooniste järgi

nõuetekohaselt

vundamenditaldmiku, posti

ja betoonvöö raketise,

arvestades raketise tüübist

lähtuvaid paigaldamise ja

toestamise põhimõtteid.

Korrastab oma töökoha,

valib materjalid ja tööriistad

ning järgib


Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane valmistab etteantud joonise järgi, meeskonnatööna nõuetekohase puidust raketise,

vundamenditaldmiku, posti ja betoonvöö raketise, valides õiged materjalid, arvutades materjali kogused, tehes vastavad

mõõdistused ning märked ja järgides tööohutusnõudeid.

Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga

enda tegevust ja koostab

kirjaliku kokkuvõtte

Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitraketiste

valmistamisel ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.

Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.


praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“.

Kasutatav õppekirjandus Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998.


71

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal Tering, T. Puittoodete tehnoloogia : loengukonspekt. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002;

Pilšikov, A. Puidu lõiketöötlemine. Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002;

Pilšikov, A. Puidulõikeseadmed /. Eesti Vabariigi Haridusministeerium; Väimela: Võrumaa Kutsehariduskeskus 2002;

Perema, A. Puit ja selle kasutamine. Tallinn: Ehitame 2006;

Day, D. Jacson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus 2006;

Rukki, H. Puidutöötlemise lõikeinstrumentide hooldamine ja teritamine. Tallinn: Eesti Metsatööstus

1 sissejuhatus betoonkonstruktsioonide ehitaja eriala ... · (mõisted, hoonete põhiosad ja neile...

Documents