MAK 2007-2013 2. telje püsihindamistulemused

Põllumajandusuuringute KeskusPõllumajanduskeskkonnaseire ja uuringute osakond

Livi Rooma

2. telje meetmete hindamisalased uuringud 2012:

Mullastik – 5 uuringut põllumuldade mullaviljakus ja orgaaniline aine, toiteelementide

dünaamika, põllumuldade bioloogiline mitmekesisus, minimeeritud harimine, põllumajandusmaade kasutusest välja jäämine

Vesi – 3 uuringut taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees, toiteelementide

bilanss ja pestitsiidide kasutuskoormus, Räpu jõe valgala Elurikkus – 2 uuringut põllulindude ja kimalaste arvukus ja mitmekesisus Maastik – 5 uuringut maastiku struktuuri muutused Sotsiaalmajandus ja muud – 3 uuringut ettevõtjatulu, mahetoodete mahedana müügi osatähtsus, loomade

karjatamine Kompleksuuring mahe- ja tavakülvikorras erinevate viljelusviiside võrdlus

MAK 1., 2., 3. ja LEADER telje toetuste jagunemine maakonniti 2012. aastal, milj EUR

MAK 2007-2013 2. telje kõikide toetuste väljamaksete jagunemine maakonniti 2009-2012, miljon EUR

Har

ju

Hiiu

Ida-

Viru

Jõge

va

Järv

a

Lään

e

Lään

e-V

iru

Põl

va

Pär

nu

Rap

la

Saa

re

Tartu

Val

ga

Vilj

andi

Võr

u0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

Milj

EU

R

2. telje kõikide välja makstud toetuste jagunemine (%) põllumajandustootjate suurusklasside (tuhat eurot) vahel

2012. aastal

Põllumajandustootjate suurusklassid ja tootmistüübid on määratud vastavalt standardkogutoodangu (SKT) väärtusele eurodes. SKT määratakse lähtudes hektarite ja loomade arvust selles majapidamises ning vastavatest standardtoodangu koefitsientidest (EL FADN tüpoloogia)

6%4%

6%

6%

9%

17%

22%

30%

…-<2

2-<4

4-<8

8-<15

15-<25

25-<50

50-<100

100-<250

Erineva majandusliku suurusega (tuh €) tootjatele väljamakstud toetuste osakaal (%) erinevate 2. telje välja makstud toetuste kogusummas,

2010 ja 2011

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%20

10

2011

2010

2011

2010

2011

2010

2011

2010

2011

2010

2011

2010

2011

2010

2011

2010

2011

…-<2 2-<4 4-<8 8-<15 15-<25 25-<50 50-<100 100-<250 250-<…

ESA NAT KSM MAHE OTL LKT KIA NAM

Määratud pindalatoetused hektarites ja

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

ÜPT ESA NAT KST/KSM MAHE PKT

ha

200720082009201020112012

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

PKT ESA MAHE KST/KSM

2007

2008

2009

2010

2011

2012

erinevate toetustüüpide aluse maa osatähtsus (%) ÜPT pinnast aastatel 2007-2012

PKT pinna osatähtsus (%) kogu ÜPT alusest pinnast maakondade lõikes ja maakonnasisene jaotus 2012. aastal

2012. aastal KSM pinna osatähtsus (%) ÜPT alusest pinnast maakondade keskmisena ja maakonnasisene jaotus

Püsirohumaa ja põllumaa peamiste kultuurigruppide struktuur ÜPT, KST/KSM ja MAHE toetustüüpide lõikes 2007.-2012. a

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%20

07

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

ÜPT KST/KSM MAHE

teravili allakülviga

teravili

raps, rüps, sinep, rõigas

püsirohumaa

liblikõieline

heintaim, kõrreline

Peamiste kultuurigruppide struktuur põllumaal ÜPT, KST/KSM ja MAHE toetustüüpide lõikes 2007.-2012. a

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%20

07

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

ÜPT KST/KSM MAHE

teravili allakülviga

teravili

raps, rüps, sinep, rõigas

aedvili+kartul

mustkesa

liblikõieline

heintaim, kõrreline

MUSTKESA toetusalune pind (ha) ja osatähtsus (%) põllumaast toetustüüpide lõikes aastatel 2007-2012

02 0004 000

6 0008 000

10 00012 000

14 00016 00018 000

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2007

2008

2009

2010

2011

2012

ÜPT KST/KSM MAHE

ha

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

osat

ähts

us p

õllu

maa

st

pindala ha

osatähtsus %

LIBLIKÕIELISTE KULTUURIDE pind maakonniti (ha) ja erinevate toetustüüpide liblikõieliste kultuuride osatähtsus (%) põllumaast 2012. a

RENDIMAADE pind ja osatähtsus ÜPT pinnast maakondade lõikes

Taotlemata PRIA põllumassiivide pind (ha) valdade lõikes 2011. aastal

Turvasmuldadega põllumassiivide pindala on2012 a põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel85 000 ha

Erodeeritud muldion 2012 a PRIA põllumassiivide registri ja mullakaardi alusel24 974 ha

PÕLLULINDUDE populatsiooniindeks (Farmland Bird Index - FBI) Eestis aastatel 1988-2011

(Kuresoo et al., 2011 alusel, EOÜ haudelinnustiku punktloendus 31.01.2012)

PÕLLULINDUDE seire üldnäitajad aastatel 2006-2009 ja 2010-2012

2006-2009 2010-2012

Saaremaa Jõgeva- ja Tartumaa

Võrumaa Kesk-Eesti Lõuna-Eesti

Pesitsejate paaride arv

203-272 201-225 194-208 236-260 317-372

Pesitsejate liikide arv

27-32 23-28 29-38 9-13 17-22

Külastajate isendite arv

180-331 272-311 159-335 373-792 329-582

Külastajate liikide arv

24-36 21-23 19-35 17-25 30-33

66 seireettevõtet (Mahe, KSM, ÜPT) transektloenduse meetod (3 loendust perioodil aprilli lõpp – juuni keskpaik) märgitakse pesitsevate ja külastavate lindude arvukus ja liigid

PÕLLULINNUseire näitajad eri toetustüübiga ettevõtetes 2010-2012

Lisanäitajatena analüüsi kaasatud: maastikuelementide pindala, piirkondade koosanalüüsil ka piirkond.

+ statistiliselt oluline mõju, - statistiliselt oluline mõju puudub

NäitajaKesk-Eesti Lõuna-Eesti Kesk- ja Lõuna-Eesti

2010 2011 2012 2010 2011 2012 2010 2011 2012

Pesitsevate paaride arv - - - +M-Ü - - +M-Ü - -

Pesitsevate paaride arv põldlõokeseta

+M-K,Ü +M-K +M-K +M-K,Ü +M-Ü - +M-K,Ü +M-K,Ü +M-K,Ü

Pesitsevate liikide arv - - - - - +M-Ü - +M-K +M-Ü

Kõikide liikide arv+M-Ü - +M-K - - - +M-Ü +M-K +M-Ü

Pesitsejate Shannoni mitmekesisuse indeks

- +M-K - - - - +M-K,Ü +M-K -

M-K – MAHE kõrgem kui KSMM-K,Ü – MAHE kõrgem kui KSM ja ÜPT M-Ü– MAHE kõrgem kui ÜPT

KIMALASTE seire üldnäitajad aastatel 2006-2008 ja 2009-2012

2006-2008 2009-2012Saaremaa Jõgeva- ja

TartumaaVõrumaa Kesk-Eesti Lõuna-Eesti

Liikide arv kokku

16-17 13-14 15-17 14-18 17-18

Haruldasemad liigid

Jaanikimalane SamblakimalaneUrukimalane

Urukimalane (vaid ühel aastal)

Jaanikimalane SamblakimalaneUrukimalane

UrukimalaneB. confususB. semenoviellusB. cryptarum

UrukimalaneJaanikimalane SamblakimalaneB. confususB. Semenoviellus

Liikide arv (1000 m2)

6-7 6-8 8-10 5-8 6-8

Kimalaste arv(1000 m2)

42-57 27-49 59-105 18-41 36-64

KIMALASTEseire näitajad eri toetustüübiga ettevõtetes 2009-2012

+ statistiliselt oluline mõju,- statistiliselt oluline mõju

puudub

• M-Ü – MAHE kõrgem kui ÜPT • M-K,Ü – MAHE kõrgem kui KSM ja ÜPT• M,K-Ü – MAHE ja KSM kõrgemad kui ÜPT • K-Ü – KSM kõrgem kui ÜPT • K-M,Ü – KSM kõrgem kui MAHE ja ÜPT

NäitajaKesk-Eesti Lõuna-Eesti Kesk- ja Lõuna-Eesti

2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012

Kimalaste arvukus

- - - + K-Ü - + K-Ü - - - - +K-Ü +K-M,Ü

Kimalaseliikide arv

- - + K-Ü + K-M,Ü + K-Ü +M,K-Ü - - - - + K-Ü + K-M,Ü

Shannoni mitmekesisuse indeks

- - +M,K-Ü + K-Ü - - - - - - + K-Ü + K-M,Ü

Õite tihedus +M-Ü +M,K-Ü + M-Ü - - - - +M-Ü

+M-Ü +M,K-Ü + M-Ü +M-K,Ü

Lisanäitajatena analüüsi kaasatud: õite tihedus, piirkondade koosanalüüsil ka piirkond

MULDADE agrokeemiline seireHappeliste muldade (pHKCl<5,5) osatähtsus (%) kogu analüüsitud pinnast valdade lõikes perioodil 2003-2011

MULDADE agrokeemiline seire

Madala P sisaldusega (PMeh3<25mg/kg) muldade osatähtsus (%) valdade lõikes perioodil 2003-2011

Madala P sisaldusega (PMeh3<45mg/kg) muldade osatähtsus (%) valdade lõikes perioodil 2003-2011

MULDADE agrokeemiline seireMadala K-sisaldusega (KMeh3<130mg/kg) muldade osatähtsus kogu analüüsitud pinnast valdade lõikes perioodil 2003-2011

MULLA viljakuse ja orgaanilise aine uuring (kogu valim ca 1900 proovi)

Keskmise pH, liikuva kaaliumi (K) ja liikuva fosfori (P) sisalduse muutus alg- ja lõppaastal (vastavalt 0 ja 5) toetustüüpide lõikes

150 157143

131

158 160150 152

7970776567628372

6,46,56,46,56,56,46,46,5

020406080

100120140160180

0 5 0 5 0 5 0 5

KSM MAHE ÜPT Kogu valim

mg/

kg

6,0

6,5

7,0

P

K

pH

Happeliste muldade ja madala liikuva P ja K sisaldusega muldade osatähtsuse (%) muutus toetustüüpide lõikes alg- ja lõppaastal

13,912,315,112,814,515,613,611,5

23,027,7

23,217,617,5

24,316,0

22,3

42,646,3

42,043,6

56,9

49,7

38,5

45,8

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

0 5 0 5 0 5 0 5

KSM MAHE ÜPT Kogu valim

pH

P

K

Põhja- ja pinnavee seisund

Nitraatiooni sisalduse muutus maapinnalähedastes põhjaveekogumites (1992-1994=100%; Kvaternaari põhjaveekogum=5,2 mg/l; Devoni põhjaveekogum=0,3 mg/l; Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum=13,8 mg/l)

0

100

200

300

400

500

600

700

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

% Kvaternaari

Devoni

Siluri-Ordoviitsiumi

Nitraatiooni sisalduse muutus sügaval lasuvates põhjaveekogumites (1992-1994=100%; Ordoviitsiumi-Kambriumi=1,6 mg/l; Kambriumi-Vendi=1,9 mg/l)

0

50

100

150

200

250

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

% Ordoviitsiumi-Kambriumi

Kambriumi-Vendi

Nitraatiooni kontsentratsiooni suhteline muutus jõgedes(kõik Eesti jõgede seirejaamad v.a. 61, 64, 65) aastatel 1992-2011 (1992-1994 =100% = 5,84 mg NO3/l)

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%

• Väetatud pinnale ja põllumaale kasutatud mineraalväetisannused Eestis perioodil 2004-2011 (SA 2012)

• Kõik toimeained on väljendatud elementidena

• Mineraalväetiste kasutamine ja väetatud pinna muutus Eestis perioodil 2004-2011 (SA 2012)

• Kõik toimeained on väljendatud elementidena

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

toim

eain

et, t

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

pind

ala,

ha

K

P

N

Väetatud pind

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

toim

eain

et, k

g/ha

N põllumaale

P

K

N väetatud pinnale

P

K

• Lämmastiku leostumine seirepõldudelt perioodil 2006/7-2011/12

SeirepõldP, kg/ha

2006/07 2007/08 2008/09 2009/2010 2010/11 2011/12

Plin (KST)

0,19 0,56 0,38 0,10 0,11 0,24

J28 (MAHE/KST)

0,18 0,64 0,30 0,28 0,17 0,21

T1 (KST)

0,30 0,13 0,22 0,03 0,06 0,11

T2 (KST)

0,13 0,08 0,25 0,24 0,09 0,11

K1 (ÜPT)

0,14 1,08 0,75 0,29 0,03 0,22

LA (MAHE)

0,03 0,07

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/2010 2010/11 2011/12

N le

ostu

min

e, k

g/ha

/a

Plin

J28

T1

T2

K1

• Fosfori leostumine seirepõldudelt perioodil 2006-2012

Lämmastiku ja fosfori bilanss toetustüübiti (kg/ha) aastatel 2004-2011

3432

19

37

97

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Aasta

N-b

ilans

s kg

/ha ÜPT

KSM (+KST)

MAHE

2 2

-1

1

-4 -4

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Aasta

P-b

ilans

s kg

/ha

ÜPT

KSM (+KST)

MAHE

• Liblikõieliste poolt seotud lämmastiku osakaal (%) N- sisendist aastatel 2007-2011

• Mineraalväetiste osakaal (%) N-, P-, K- sisendist aastatel 2007-2011 6563

41

757468

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

100.0

120.0

N N N N N P P P P P K K K K K

2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011 2007 2008 2009 2010 2011

N-,P

-,K-s

isen

dist m

iner

aalv

äetis

tega

%

KSM (+KST)

ÜPT

35

9

67

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2007 2008 2009 2010 2011

Aasta

N- s

isen

dist

libl

ikõi

elis

tega

%

KSM (+KST)

ÜPT

MAHE

• Pritsitud pind põllumajandusmaast (%) ja kasutatud pestitsiidide toimeainet pritsitud pinnale (kg/ha) tootmistüübiti, aastatel 2006-2011

• Pritsitud pind põllumajandusmaast (%) ja kasutatud pestitsiidide toimeainet pritsitud pinnale (kg/ha) toetustüübiti, aastatel 2006-2011

63

81

5955

0.831

0.678

1.095

0.706

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2006 2007 2008 2009 2010 2011Aasta

Prit

situ

d pi

nd p

õllu

maj

andu

smaa

st

%

0.000

0.200

0.400

0.600

0.800

1.000

1.200

Kas

utat

ud p

estit

siid

ide

toim

eain

et

prits

itud

pinn

ale

kg/h

a

ÜPT pritsitudpind

KSM (+KST)pritsitud pind

ÜPT toimeainetpritsitud pinnale

KSM (+KST)toimeainetpritsitud pinnale

75

85

42

540.832

0.568

1.132

0.851

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Aasta

Prit

situ

d pi

nd

põllu

maj

ndus

maa

st %

0.000

0.200

0.400

0.600

0.800

1.000

1.200

Kas

utat

ud p

estit

siid

ide

toim

eain

et p

ritsi

tud

pinn

ale

kg

/ha

Taim, pritsitud pind

Sega, pritsitud pind

Taim, toimeainetpritsitud pinnale

Sega, toimeainetpritsitud pinnale

TEAVITAMINE 2012.a.

rahvusvaheline konverents “Quo vadis põllumajandusmaa elurikkus” (75 osavõtjat)

KSM algkoolitus ja täiendkoolitused kõikides maakondades (27 koolitust; 855 tootjat)

infopäevad ametnikele, konsulentidele, tootjatele (3 infopäeva) mahetootjate täiendkoolitused (2 koolitust)

tagasiside seirevalimi ettevõtetele (661ettevõtet)

osalemine ettekannetega seire ja hindamisalaste uuringute ning tulemuste kohta muudel kodu ja välismaistel üritustel (16 korral)

osalemine projektides, töögruppides, võrgustikes (11 erinevat)

info kirjalik avaldamine artiklites (10 erinevat)

Tänan tähelepanu eest!

Täiendav info ja uuringute täismahus versioonid http://pmk.agri.ee/pkt

Trükis: Eesti kimalased- samuti kättesaadav PMK kodulehel