MAK 2007-2013 2. telje meetmete püsihindamine

Livi RoomaPõllumajandusuuringute Keskus

Põllumajandusseire ja uuringute osakond

Ettekandes käsitlen:Kordamise vältimiseks ja piiratud aja tingimustes - vaid meetmete ja alameetmete tulemus- ja mõjunäitajaid

(väljundnäitajaid tutvustavad PM ja PRIA esindajad), - meetmeid on hinnatud eesmärkide täitmise seisukohast

MAK 2007-2013 2. telje meetmed, mida sai taotleda 2013.a.: ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA) Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT) põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT) (5 alameedet): – keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) – mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE) – ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL) – kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SRT) – poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK) loomade karjatamise toetus (LKT) Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM)

Meede: Ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA)EESMÄRK: säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme,

toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise. TÄITMINE:

Spetsiifilisi keskkonnakaitselisi nõudeid ESA meetmel ei ole. Toetuse taotleja peab kogu majandusüksuses järgima ainult üldisi keskkonnanõudeid.

Indi-kaatori tüüp Indikaator

Eesmärk

2007–2013Tulemus 2013

Tulemus-näitaja

Hästi hooldatud alad (ha) 350 000 377 397 (108%)

Mõjunäitaja

Bioloogiline mitmekesisus säilib Kuna spetsiifilisi keskkonnakaitselisi nõudeid sellel meetmel ei ole, siis võib bioloogilise mitmekesisuse säilimist hinnata hooldatud pinnaga ning püsirohumaade osatähtsusega hooldatud aladel.

Kõrge loodusväärtusega (KLV) põllumajandusmaa säilib

KLV aladeks loetakse Eestis hetkel kõik PLK-d, millest keskkonnaregistrisse sisse kantud aladele saab taotleda PLK hooldamise toetust. Viimast toetust taotlenud ei saa aga taotleda teisi pindalapõhiseid toetusi (sh ESA toetust põllumajandusmaale). Seega ei ole antud mõjunäitaja selle toetuse hindamiseks relevantne.

jätkuvalt võtab kõige suurema osa ESA toetusalusest maast enda alla püsirohumaa (43% kogu ESA taotletud pinnast aastal 2013)

alade hooldamine ning püsirohumaade osatähtsus nendel aladel tagab selle, et põllumajandusmaad ei jää kasutusest välja

osaliselt võib viia ka bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseni. Bioloogiline mitmekesisus võib suureneda näiteks rohumaade ekstensiivse majandamise tulemusena.

ESA (2)

2012. aasta FADN andmete alusel analüüsiti ESA alade tootjate vanuselist struktuuri

Meede: NATURA 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT)EESMÄRK: tagada N2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus aidata seal toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad loodus- ja

linnudirektiivi rakendamisest, et aidata kaasa N2000 alade tõhusale majandamisele

TÄITMINE:

Osaline väljavõte nõuetest : Nõuetele vastavuse nõuded Looduskaitseseaduse nõuded, sh kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast

tulenevad nõuded- Kaitseala ja püsielupaiga kaitsekord kaitse-eeskirjas (kaitsevööndid)- Hoiualade nõuded Looduskaitseseaduses- Kaitse- ja hoiualadel kaitsekorralduskava

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007-2013 Tulemused 2013

Tulemusnäitaja Hästi hooldatud alad, ha 38 000 23 647 (62%)

Mõjunäitaja

Bioloogilise mitmekesisuse suurenemine (linnuliikide populatsioon põllumajandusmaal)

Bioloogiline mitmekesisus säilib

Hindamiseks vajalikud andmed puuduvad

Kõrge loodusväärtusega alade muutus KLV alade pindala säilib või suureneb

Ei ole antud toetuse hindamiseks relevantne

Taimetoitainete tasakaalu muutus Oluliselt ei mõjuta

Taastuva energia tootmise suurenemine Oluliselt ei mõjuta

NAT (2) Suurimad toetusalused pinnad asuvad Lääne, Pärnu, Valga ja Võru

maakonnas. NAT toetusalustest maadest moodustavad suure osa rohumaad: 2013. a oli

püsirohumaade osakaal 67% ning lühiajaliste rohumaade (heintaimed-kõrrelised ja liblikõielised) osakaal põllukultuuride alusest maast 44%.

Eestis on ca 60 400 ha potentsiaalset NAT toetusõiguslikku pinda, millest ca 28 200 ha on ka PLK toetuse õiguslik – mõlemat toetust aga samale maale taotleda ei saa.

2013. a kooskõlastati KA-s PLK toetuse taotlemiseks sellest 15 900 hektarit – seega jäi NAT toetuse taotlemiseks potentsiaalselt vabaks veel ca 44 500 ha.

NAT toetusalune pind moodustas 2013. a sellest 54% – seega on endiselt ligi pool kogu potentsiaalsest NAT toetusõiguslikust pinnast, kuhu ei ole ka PLK toetust taotletud, NAT toetusega katmata – kokku on see pind 20 300 ha.

Arvatavasti ei ole osa sellest maast enam heas põllumajanduslikus korras, kuna 17 500 ha sellest asus põllumassiividel, millele ei oldud vähemalt kahel eelneval aastal pindalatoetusi taotletud.

PKT alameede: Keskkonnasõbralik majandamine (KSM)EESMÄRK: soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat

kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning mulla- ja veeseisundit

laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust

Osaline väljavõte nõuetest : kohustuslik koolitus pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike elementide säilitamine rohumaa riba avalikult kasutatava tee ääres viljavaheldus- või külvikorra plaan min 30% toetusõiguslikust maast talvise taimkatte all 15% liblikõielisi vähemalt 15,0% sertifitseeritud seemnega külvatud põllumajanduskultuuri mulla- ja sõnnikuproovide võtmine glüfosaatide kasutamise keeld kultuurtaimede tärkamisest kuni saagi

koristamiseni

KSM (2) TÄITMINE:Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007 - 2013 Tulemus 2013

Tulemusnäitaja

Edukalt hooldatav ala (ha), mis aitab kaasa:a) bioloogilisele mitmekesisusele

ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele;

b) vee kvaliteedile;c) mulla kvaliteedile.

400 000

400 000400 000

397 517 (99%)

397 517 397 517

Tulemusnäitaja (lisaindikaator)

Liblikõieliste või liblikõieliste/kõrreliste segu all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast (ha)

60 000 138 842 (231%)

Talvise taimkatte all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast (ha)

120 000 197 459 (165%)

Mõjunäitaja

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine

Põllulindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Põllulindude liigirikkus ja arvukus on valdavalt stabiilne

Soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb

Vastavus ökoloogilisele ja funktsionaalsele kriteeriumile suurenes

Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Selgrootute (kimalased) liigirikkus on vähenenud 2012. a võrreldes ja arvukus on stabiilne

Vee kvaliteedi säilitamine ja parandamine

Muutused toiteelementide kogubilansis

Andmed puuduvad

Glüfosaatide sisalduse vähenemine nitraaditundliku ala põhjavees

Keskkonnakvaliteedi norme ei ületatud

Mulla viljakuse säilitamine ja parandamine

Positiivsed muutused mulla orgaanilise aine, pH, P ja K sisalduses

Andmed puuduvad. Mulla-viljakuse uuringu samm on 5 aastat

Mõjunäitaja(lisaindikaator)

Muutused põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuses

Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus suureneb

Täienduskoolituse läbis 683 taotlejat, kokku läbinuid 2 237 taotlejat.

KSM (3)

KSM meetme väljund- ja tulemusnäitajate põhieesmärgid on täidetud KSM põhitegevuse toetus on marginaalne nii taotlejate arvu kui pinna osas -

ainult KSM toetust taotlenutest kasutasid põhitegevuse toetust 200 taotlejat ning nende maa moodustas 8% taotletavast pinnast

toiteelementide bilansi tulemusi võib keskkonna keemilise koormuse vähenemise ja veeseisundi kaitsmise seisukohalt hinnata heaks, mulla viljakuse osas aga negatiivseks

kogu KSM toetusalusest pinnast moodustas talvine taimkate keskmiselt 46%, seega veekaitseline eesmärk taimetoitainete leostumisriski vähendamiseks täideti

vähenes seires osalenud KSM põllumajandusettevõtetes kasutatud taimekaitsevahendite poolt põhjustatud keemiline surve keskkonnale - 2006. aasta tulemustega võrreldes vähenes 2012. aastal ettevõtetes nii pestitsiididega pritsitud pind (8%), pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna (28%) ja põllumajandusmaa kohta (30%)

praeguse väetamistaseme ja väetamise hea tava järgimise korral sõltub nii lämmastiku leostumine põldudelt kui ka nitraatiooni kontsentratsiooni muutused suuresti erinevatel aastatel valitsenud hüdroloogilistest tingimustest

PKT alameede: Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE)

EESMÄRK: säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säilitada

ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu

suurenemisele toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet

Osaline väljavõte nõuetest : ettevõte peab olema «Mahepõllumajanduse seaduse» § 5 alusel tunnustatud kogu kohustuseperioodi jooksul järgitakse ettevõtte kohustusealusel

põllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.

MAHE (2) TÄITMINE: Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007-2013 Tulemus 2013

Tulemus-näitaja Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa:bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele, ha 100 000 121 620 (121%)

vee kvaliteedile, ha 100 000 121 620mulla kvaliteedile, ha 100 000 121 620

Tulemus-näitaja Liblikõieliste ja liblikõieliste/kõrreliste segu all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast, ha

15 000 37 008

Talvise taimkatte all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast, ha 30 000 89 489 (298%)

Mõjunäitaja Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine

Põllulindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Arvukus ja liigirikkus stabiilne

Soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb

Liigirikkus on stabiilne

Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Arvukus ja liigirikkus stabiilne

Vee kvaliteedi säilitamine ja parandamine Muutused toiteelementide kogubilansis

P- ja K-bilanss sageli negatiivne

Mulla viljakuse säilitamine ja parandamine Positiivsed muutused mulla orgaanilise aine, pH, P- ja K-sisalduses

Omastatava P-sisaldus veidi tõusnud, K- sisaldus veidi langenud, pH tase stabiilne

Mõjunäitaja(lisaindikaator)

Muutused põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuses

Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus suureneb

Keskkonnateadlikkus enamusel kõrge

MAHE (3) liblikõielisi kasvatati MAHE toetuse põllkultuuride alusel pinnal 2013. aastal Eesti

keskmisena 58%. Suur rohumaade pind (2013. a 74% MAHE toetusalusest pinnast) võimaldab Eesti mahepõldudel tervikuna säilitada ja tõsta mulla orgaanilise aine sisaldust, parandada mullastruktuuri ja takistada toiteelementide leostumist

MAHE toetusalustest karjatatavatest loomadest (lambad, veised, hobused, kitsed) oli Eestis 2013. a kõige rohkem lambaid (36 755) ja veiseid (34 086).

toetatavate lüpsilehmade arv (2013. a 2 374 tk) on 2011. a. alates aga pidevalt langenud.

MAHE toetusaluste kodulindude (munakanad, broilerid, haned, pardid, kalkunid) arv on vahemikus 2009-2013 tõusnud 6 korda (2013. a 10 972 kodulindu).

mahepõllumajandusliku haritava maa kohta toodetav sõnniku kogus 3-4 t/ha aastas võib olla mittepiisav mulla toitainete sisalduse säilitamiseks.

KSM põhinõuete (KSMP) täitmise eest sai 2013. a täiendavat toetust 19% MAHE toetuse saajatest kokku 23 619 hektarile

2012. a vähenes võrreldes 2011. a kogu mahelihatoodang tänu veise- ja linnuliha toodangu olulisele vähenemisele (9%), kuigi sea- lamba- ja kitselihatoodang tõusis. Piimatoodang langes piimalehmade arvu vähenemise tõttu (11%). Munatoodang kasvas 57% ja meetoodang 61%.

terakultuuride kogusaak kasvas 2012. a võrreldes 2011. a oluliselt. Tehniliste kultuuride (peamiselt raps ja rüps) kogusaak suurenes192%, kaunviljade kogusaak 80% ja teraviljade kogusaak 48%. Vähenes aga puuviljade- ja marjade kogusaak 32% ja kartuli kogusaak 3%.

PKT alameede: Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)EESMÄRK: tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike

ohustatud tõugude säilimineTÄITMINE:

Osaline väljavõte nõuetest: kohustus pidada taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis

järjestikust kalendriaastat nõuete kohaselt kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud arvul loomi, kelle kohta ta toetust taotleb. Iga loomatõu kohta võtab taotleja eraldi kohustuse. Nõuded tõuraamatu kohta.

Tõud: eesti hobune tori hobune eesti raskeveohobune eesti maatõugu veis

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007-2013 Tulemus 2013

Väljundnäitaja Ohustatud tõugu loomade arv

Kõikide kohalikku tõugu loomade arv suureneb

3 118(suurenes

2007.a. võrreldes)

OTL (2) 55% OTL toetusalustest loomadest olid eesti tõugu hobused (arvukus

suurenenud) 22% eesti maakarja tõugu veised (arvukus sama) 5% tori tõugu hobused (arvukus suurenenud) 8% eesti raskeveohobused (arvukus suurenenud).

PKT alameede: kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (SRT)EESMÄRK: Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse

seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi 'Sangaste' säilimineTÄITMINE:

Osaline väljavõte nõuetest: viie aastase kohustusperioodi jooksul peab kasvatama talirukkisorti 'Sangaste'

igal aastal vähemalt 5 ha. külvamisel peab kasutama üksnes talirukkisordi 'Sangaste' sertifitseeritud

seemet. kasvatama talirukist 'Sangaste' külvinormiga vähemalt 140 kg seemet

põllumajandusmaa hektari kohta ning igal kalendriaastal vähemalt taimede õitsemisfaasini.

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007-2013 Tulemus 2013

Väljundnäitaja Toetust saavate alade kogupindala, ha 10 000 872 (9%)

SRT (2)

´Sangaste` rukki kasvupind on alates 2009. aastast suurenenud 2,9 korda. 2013. aastal oli toetusalune pind 872 ha

Toetuse saajate arv on 2013. aastal võrreldes 2009. aastaga suurenenud 5,9 korda. 2013. aastal sai SRT toetust 41 rukkikasvatajat

Toetuse rakendamine on edendanud talirukkisordi ´Sangaste´ kasvatamist ning osaliselt taganud selle kõrge majandusliku ja bioloogilise väärtusega kohaliku sordi geneetilise ressursi säilimise

2013. aastal oli rukki kasvupind Eestis kokku 11 468 ha, millest 1 016 ha (9%) kasvatati ´Sangaste` rukist (sh. 872 ha SRT-ga)

Talirukkisortide hulgas oli suurim seemnepõldude pind aastatel 2009-2013 sordil 'Sangaste', mida kasvatati kokku 679 hektaril. 2013. aastal kasvatati 'Sangastet' kokku 120 ha, osatähtsusega 58% talirukki seemnepõldude külvipinnast.

PKT alameede: Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)EESMÄRK: tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne

seisund.TÄITMINE:

Osaline väljavõte nõuetest: peab järgima poolloodusliku koosluse hooldamise nõudeid

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007-2013 2013

Tulemus-näitaja

Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa elurikkusele ja kõrge loodus-väärtusega põllumajan-dusele ja metsandusele (ha)

35 000 22 285 (64%)

Mõju-näitaja

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine

Lindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb, soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb

Rannaniitude haudelinnustiku seire –21 loendusalast vaid 2 seisund hea.Niidurüdi seire – olukord halb, madal sigimisedukus.Rohunepi seire – 31 mängupaigast 19 esines mäng.

Kõrge loodus-väärtusega alade hooldamine

Muudatused kõrge loodus-väärtusega alades 22 285

PLK (2) MAK PLK hooldamise toetuse raames eristatakse eesmärkide saavutamises

puisniitu ja muid koosluseid. 2013. a oli jäävpinna alusel 663 ha puisniitu ja 25 496 ha muid kooslusi, eesmärgist on saavutatud vastavalt 21% ja 80%

PLK maal rakendatud hooldamisviisid: - 61% karjatatakse - 32% toimub ainult niitmine - 7% niitmine ja karjatamine PLK meetme jaoks mõjunäitajate kohta kasutatakse üldiste poollooduslike

kooslustega seotud muutuste hindamiseks erinevaid kaudseid allikaid - KKM koordineeritud riikliku keskkonnaseire tulemusi (keskkonnaseire eluslooduse programm), millest enamus seirekohti ei ole seotud toetust saanud aladega, kuid annavad üldise ülevaate Natura 2000 alal toimuvast

FADN 2012 andmetel oli väljamakstud toetuse järgi 48% toetuse saajatest olid nn. professionaalsed tootjad (> 4000 euro SKT). 54% PLK toetusest maksti loomakasvatustootjatele, 27% taimekasvatustootjatele, 9% piimatootjatele ja 5% segatootjatele

meetme rakendamise keerukusele ja eripärale viitab näitab asjaolu, et meetme toetuseks määratud pind on 17% väiksem kui KA poolt kooskõlastatud pind

Meede: Loomade heaolu – loomade karjatamise toetus (LKT)EESMÄRK: parandada loomade heaolu, säilitada ja suurendada bioloogilist ning maastikulist

mitmekesisust ja toetada loomade heaoluga ning keskkonnahoiuga arvestavat loomakasvatust

TÄITMINE:

Osaline väljavõte nõuetest: loomade karjatamine vähemalt 1. juunist 31. augustini, rohumaade

ülekarjatamine keelatud karjatamispäeviku pidamine pidev vaba juurdepääs joogiveele, piisav sööt, piirdeaia olemasolu, varjumise

võimalus ohutu ja heaolule vastav pidamine

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007 - 2013 Tulemus 2013. a

Tulemusnäitaja Väljas karjatatavate loomade arv 80 000 LÜ 93 302 LÜ (117%)

(114 955 karjatatud looma)

LKT (2)

Eestis oli 2013. a LKT saajate kasutuses 36% (187 155 ha) kõikidest rohumaadest (püsi- ja lühiajalised rohumaad ning PLK-d)

perioodi lõikes on taotlusaluste loomade arv jagunenud: veised 76%, lambad 20%, hobused 3% ja kitsed alla 1% (0,7%); 2012. aastal makstud (2011. a taotlusvoor) toetuse summast 64% said piimatootmisettevõtted

PMA ja PRIA loomade registrite andmeid analüüsides selgus, et keskmiselt oli karjatatud loomade osa 2013. aastal (PMA mahe- ja LKT loomad kokku) 57% registrites olevatest loomadest, keda on võimalik karjatada.

Meede: Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM)EESMÄRK: kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale

kasutusele, kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu

TÄITMINE:

Osaline väljavõte nõuetest: täidetakse „Looduskaitseseadusest“ ja „Metsaseadusest“ tulenevaid nõudeid.

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007-2013 Tulemus 2013

Tulemusnäitaja Edukalt säilitatud ala pindala (ha) 61 300 Taotletud 56 221 ha (92%)

Mõjunäitaja

Kõrge loodus-väärtusega alade säilitamine Mõju on positiivne

Natura 2000 võrgustikus on metsamaad 360 900 ha, millest 24% on toetusõiguslik erametsamaa

Vee kvaliteedi paranemine (taime-

toiteelementide tasakaal)Ei ole relevantne

Taastuva energia tootmine põllu-majanduses ja metsanduses

Ei ole relevantne

NAM (2) 2013. aastaks oli NAM toetuse taotlejate arv perioodi algusega (2008. a)

võrreldes suurenenud 2,4 korda, taotlusalune erametsamaa pind aga kahekordistunud (27 379 ha 56 221 ha-ni). Keskmiselt taotleti toetust 68% toetusõiguslikust metsamaast

2012. aasta NAM taotlusvooru toetusesaajatest 89% olid füüsilised isikud, 6% FIE-d ja 5% juriidilised isikud. Põllumajandusmaid kasutasid 27% NAM saajatest ja ligi pooled neist said ka Natura 2000 toetust põllumajandusmaale

“Looduskaitseseaduse” ja “Metsaseaduse” rikkumise kahtlus tuvastati ühe taotluse osas

2. telje toetuste mõju põllumajandustootjate tulutasemele (kõik näitajad on arvutatud kaalutud keskmistena iga MAK 2007–2013 2. telje toetuse lõikes, kasutades PRIA loomade ja põldude registri andmeid 2012. aasta kohta ning standardtoodangu koefitsiente “ST 2007”)

Ettevõtjatulu eurodes põllumajandusmaa hektari kohta 2012. aastal

Toetuste osakaal ettevõtjatulus (põllumajandusmaa ha kohta)

MAHE

KSM

ESA

PLK

OTL

LKT

NAT

NAM

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ettevõtjatulu ilma 2. telje toetusteta Muud 2. telje toetused Meetme toetus

Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna tootsid 2012. aastal kõige rohkem ettevõtjatulu NAM, NAT ja KSM tootjad ning kõige vähem OTL ja LKT tootjad

Tootjate jagunemine investeeringu suuruse järgi TJÜ kohta 2012. aastal

53% Eesti põllumajandustootjatest ei ole 2012. aastal investeeringuid teinud. Kõige rohkem (üle 50%) mitteinvesteerinud ettevõtteid oli 2012. aastal PLK, OTL, LKT ja tavatootjate hulgas ning kõige vähem (alla 31%) KSM ja NAT tootjate hulgas.

MAK 2.telje meetme toetuse osakaalu (%) varieeruvus sissetulekutes 2012. aastal

Kõige suurem erinevus meetme toetuse osakaalu osas oli PLK ja MAHE tootjatel. Näiteks, 10% PLK tootjatel moodustas PLK toetus sissetulekutest vaid 1%, samas 10% ulatus see üle 37%. Kõige väiksem erinevus meetme toetuse osakaalu osas oli ESA, LKT, NAM ja NAT tootjate hulgas. Näiteks, 10% ESA tootjatel moodustas ESA toetus 2% ning 10% ulatus see üle 9% sissetulekutest.

ELURIKKUS:Kimalasenäitajate seosed ettevõtte toetustüübi, piirkonna ja õite tihedusega Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnas 2009.-2013. a

Näitaja

Õite tihedus Toetustüüp Piirkond

2009 2010 2011 2012 201

3 2009 2010 2011 2012 2013 2009 2010 2011 2012

2013

Kimalaste arvukus +posit +posit +posit +posit +posit - - +K-Ü +K-M,Ü +K-Ü - +L-K +L-K - +L-K

Kimalaseliikide arv +posit +posit +posit +posit - - - +K-Ü +K-M,Ü +K-Ü - +L-K - - +L-K

Shannoni mitmekesisuse indeks

+posit - +posit +posit - - - +K-Ü +K-M,Ü +K-Ü +L-K +L-K - - -

Õite tihedus +M-Ü +M,K-Ü +M-Ü +M-K,Ü - - +L-K +L-K +L-K -

- statistiliselt oluline mõju puudub, +posit statistiliselt oluline positiivne mõju +M-Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui ÜPT,+ M,K-Ü – MAHE ja KSM oluliselt kõrgemad kui ÜPT, +M-K,Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT, +K-Ü – KSM oluliselt kõrgem kui ÜPT, +K-M,Ü – KSM oluliselt kõrgem kui MAHE ja ÜPT; +L-K – Lõuna-Eesti oluliselt kõrgem kui Kesk-Eesti

Linnunäitajate seosed maastikuelementide pindalaga, piirkonnaga ja ettevõtete toetustüübiga Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnas 2009.-2013. a

- statistiliselt oluline mõju puudub, +posit statistiliselt oluline positiivne mõju, +M-K,Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT, +M-Ü – MAHE oluliselt kõrgem kui ÜPT, +M-K – MAHE oluliselt kõrgem kui KSM, +L-K Lõuna-Eesti oluliselt kõrgem kui Kesk-Eesti

NäitajaMaastikuelementide pindala Piirkond Toetustüüp

2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013Pesitsevate paaride arv - - - +posit +L-K +L-K +L-K +L-K +M-Ü - - -

Pesitsevate paaride arv ilma põldlõokeseta

+posit - - - +L-K +L-K +L-K +L-K +M-K,Ü +M-K,Ü +M-K,Ü +M-K,Ü

Pesitsevate liikide arv +posit - - +posit +L-K +L-K +L-K +L-K - +M-K +M-Ü -

Kõikide liikide arv +posit - - - - +L-K +L-K - +M-Ü +M-K +M-Ü -

Shannoni mitmekesisuse indeks

+posit - - +posit +L-K +L-K +L-K +L-K +M-K,Ü +M-K - +M-K

PINDALATOETUSTE ALUNE PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS

Määratud pindalatoetused ha aastatel 2007-2013

ÜPT ESA NAT KST/KSM MAHE PKT0

100,000200,000300,000400,000500,000600,000700,000800,000900,000

1,000,000

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

ha

2007.-2013. a on toetusalune ÜPT, ESA ja MAHE pind järjest suurenenud ning KSM pind vähenenud.

Püsirohumaa ja põllumaa peamiste kultuurigruppide struktuur

kultuurigruppide struktuur põllumaal

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

ÜPT KST/KSM MAHE

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

25.526.3

45.5

13.715.6

4.9

45.4 47.424.2

5.2 6.1 11.7

heintaim, kõrreline liblikõieline mustkesa aedvili+kartul

raps, rüps, sinep, rõigas teravili teravili allakülviga

%

Lämmastiku leostumine (kg/ha) erineva toetustüübiga seirepõldudelt aastatel 2005-2013

2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/2010 2010/11 2011/12 2012/130

5

10

15

20

25

30

35

40

45

KST/KSMÜPTNTAMahe

N le

ostu

min

e, k

g/ha

/a

MAK 2007-2013 toetuste maakonniti jagunemine telgede kaupa 2012. aastal

Tänan Teid tähelepanu eest!

Aruanne, täiendav info ja uuringute täismahus versioonid http://pmk.agri.ee/pkt