eesti maaelu arengukava 2007-2013 2. telje

PLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE PSIHINDAMISARUANNE

2012. AASTA KOHTA

SAKU 2013

2

KOOSTAJAD

Peatkk, koostaja (d)

1. Pille Koorberg

1.1. Pille Koorberg

1.2. Pille Koorberg, Tambet Kikas

1.3. Katrin Vask

2.1. Priit Penu, Tiina Kster

2.2. Jaan Kanger, Marje Srekanno

2.3. Eneli Viik, Riho Marja

2.4. Katrin Vask

2.5. Karli Sepp

3.1. Iiri Raa, Pille Koorberg

3.2. Katrin Vask

3.3. Katrin Vask

3.4. Priit Penu

3.5. Tiina Kster

3.6. Eneli Viik

3.7. Jaan Kanger

3.8. Jaan Kanger, Marje Srekanno

3.9. Karli Sepp

3.10. Katrin Alamets

3.11. Katrin Alamets

3.12. Iiri Raa

3.13. Ere Ploomipuu

3.14. Ere Ploomipuu

Aruandes kasutatud kaardid: Tambet Kikas

Esikaane foto: Arne Ader

PLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

SAKU

Pllumajandusseire ja uuringute osakond

Teaduse 4/6, Saku, Harjumaa, 75501

http://pmk.agri.ee/pkt

Kontakt koostajatega e-maili teel kujul [email protected]

Viimane tiendamine 03.06.2013

http://pmk.agri.ee/pktmailto:[email protected]

3

SISUKORD

KOMMENTEERITUD KOKKUVTE ................................................................................................................... 7

KASUTATUD LHENDID JA MISTED ............................................................................................................ 25

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 28

1. HINDAMISALANE TEGEVUS .......................................................................................................................... 30

1.1. MAK 2007-2013 2. TELJE MEETMETE HINDAMISE TAUSTINFO .......................................................... 30

1.1.1. IGUSLIK RAAMISTIK .......................................................................................................................... 30 1.1.2. MEETMETE RAKENDUMINE ................................................................................................................ 31 1.1.3. PSIHINDAMISTEGEVUSED ............................................................................................................... 31

1.2. TGRUPPIDE TEGEVUS ........................................................................................................................... 41

1.2.1. MAK 2007-2013 TEISE TELJE TGRUPP ......................................................................................... 41 1.2.2. KRGE LOODUSVRTUSEGA PLLUMAJANDUSALADE MRATLEMINE .............................. 41

1.3. HINDAMISALANE TEAVITAMINE ............................................................................................................ 51

1.3.1. TAGASISIDE SEIREVALIMIS OLEVATELE TOOTJATELE .................................................................. 51 1.3.2. PMK POOLT KORRALDATUD KOOLITUSED JA INFOPEVAD ...................................................... 51 1.3.3. HINDAMISEGA SEOTUD INFO JAGAMINE TEISTEL RITUSTEL ................................................... 57 1.3.4. OSALEMINE PROJEKTIDES, TGRUPPIDES JA VRGUSTIKES .................................................. 59 1.3.5. HINDAMISEGA SEOTUD INFO AVALDAMINE ERINEVATES ALLIKATES ...................................... 60

2. HINDAMISEGA SEOTUD UURINGUD ........................................................................................................... 62

2.1. VALDKOND MULLASTIK ........................................................................................................................... 62

2.1.1. VALDKONNA LDINE LEVAADE ...................................................................................................... 62 2.1.2. MULLASTIKU VALDKONNA UURINGUD JA NENDE EESMRGID ................................................. 71

2.1.2.1. Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring .......................................................................................................... 71 2.1.2.2. Mulla NO3 ja SO4 sisalduse muutus ja dnaamika nitraaditundliku ala pllumuldades aastatel 2007-2012 .... 85 2.1.2.3. Minimeeritud harimise mju muldade omadustele ja keskkonna seisundile ...................................................... 96 2.1.2.4. Pllumajanduslike maade kasutusest vlja jmine ebasoodsamates piirkondades (ESA valdades) ................ 112

2.2. VALDKOND VESI ....................................................................................................................................... 122

2.2.1. VALDKONNAGA SEOTUD TAUSTAUURINGUD ............................................................................... 122 2.2.2. VEESEIRE HINDAMISE RAAMES VEEKVALITEEDIGA SEOTUD UURIMISTD ....................... 128

2.2.2.1. Taimetoiteelementide sisaldus dreenivees ja leostumine Lne-, Tartu- ja Raplamaa seirepldudel ............... 129 2.2.2.2. Taimetoiteelementide sisaldus dreenivees ja toiteelementide leostumine nitraaditundlikul ala seirepldudel . 137 2.2.2.3. Taimetoiteelementide bilanss veeseirepldudel ............................................................................................... 138

2.2.3. RPU VALGALAL VEEKVALITEEDIGA SEOTUD UURIMISTD 2012. A .................................... 142 2.2.4. TOITEELEMENTIDE BILANSI JA KASUTUSE UURING ................................................................... 147 2.2.5. PESTITSIIDIDE KASUTUSKOORMUSE UURING ............................................................................. 162 2.2.6. SNNIKUSTANDARDI VLJATTAMISEKS VAJALIKE PROOVIDE ANALS ......................... 172

2.3. HINDAMISVALDKOND ELURIKKUS ...................................................................................................... 177

2.3.1. VALDKONNA LDINE LEVAADE .................................................................................................... 177 2.3.2. PMK BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE UURINGUD JA NENDE EESMRGID ............................ 183

2.3.2.1. Indikaatori Kimalaste mitmekesisus ja arvukus uuring ................................................................................. 184 2.3.2.2. Indikaatori Lindude liigirikkus, arvukus ja asustustihedus uuring ................................................................ 193 2.3.2.3. Uuring Rohumaade majandamine ja selle vimalik mju rukkirkude pesitsusedukusele ja vanalindude

ellujmisele ................................................................................................................................................................ 201

4

2.4. VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS ....................................................................................................... 207

2.4.1. VALDKONNA LDINE LEVAADE .................................................................................................... 207 2.4.2. PMK SOTSIAALMAJANDUSE JA MUU VALDKONNA UURINGUD JA NENDE EESMRGID ....... 211

2.4.2.1. Indikaatori ettevtjatulu uuring ..................................................................................................................... 211 2.4.2.2. Indikaatori mahetoodanguna mdavate mahetoodete osa uuring ................................................................ 221 2.4.2.3. MAK 2. telje toetuste taotlejate jtkusuutlikus ................................................................................................. 228 2.4.2.4. Pllumajandustoodangu realiseerimis- ning pllumajanduslike sisendite hindade levaade........................... 232 2.4.2.5. MAK 2. telje toetuste jagunemine geograafiliselt ning tootjate suuruse ja tootmistbi alusel ........................ 233 2.4.2.6. Loomade karjatamise uuring ............................................................................................................................ 234

2.5. KOMPLEKSUURING MAHE JA TAVAVILJELUSEST .......................................................................... 249

2.5.1. KOMPLEKSUURING JA SELLE EESMRGID ................................................................................... 249 2.5.1.1. Kultuuride umbrohtumus ja saaginitajad ........................................................................................................ 252 2.5.1.2. Kattetulu kultuuride kogusaagi mgivrtuse alusel ...................................................................................... 263 2.5.1.3. Teraviljadele allaklvatud liblikieliste haljasvetiste uuring .......................................................................... 266 2.5.1.4. Maheviljeluses kasutada lubatud vetiste thususe uuring ............................................................................... 269

3. MAK 2007-2013 PERIOODI 2. TELJE TAUSTINFO JA MEETMETE ANALS .................................. 272

3.1. TEISE TELJE MEETMETE RAKENDAMINE JA LDISED NUDED TAOTLEJATELE ..................... 273

3.1.1. TEISE TELJE MEETMETE RAKENDAMINE ....................................................................................... 273 3.1.2. HISED NUDED TAOTLEJATELE ................................................................................................... 274

3.2. PP TOETUSTE JAGUNEMINE ................................................................................................................. 276

3.2.1. PP TOETUSTE JAGUNEMINE MAAKONNITI ................................................................................. 276 3.2.1.1. PP I ja II samba toetuste jagunemine ............................................................................................................. 278 3.2.1.2. PP II samba toetuste jagunemine ................................................................................................................... 279 3.2.1.3. MAK 2007-2013 perioodi 2. telje erinevate toetuste jaotus ............................................................................. 281

3.2.2. PP TOETUSTE JAGUNEMINE TOOTJATE SUURUSGRUPITI JA TOOTMISTBITI ................ 285 3.2.2.1. PP toetuste jagunemine tootjate suurusgrupiti ............................................................................................... 285 3.2.2.2. PP toetuste jagunemine tootmistbiti........................................................................................................... 288

3.3. MAK 2007-2013 PERIOODI 2. TELJE TOETUSTE SAAJATE MAJANDUSLIK JTKUSUUTLIKKUS JA

TOETUSTE JAGUNEMISE HTLUS ................................................................................................................ 292

3.3.1. MAK 2. TELJE TOETUSTE SAAJATE MAJANDUSLIK JTKUSUUTLIKKUS .................................. 292 3.3.2. MAK 2. TELJE TOETUSTE JAGUNEMISE HTLUS .......................................................................... 297

3.4. MAAKASUTUSANALS ......................................................................................................................... 299

3.4.1. TOETUSALUSE MAA PLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS JA MUUTUSED PERIOODIL 2007-

2012 ................................................................................................................................................................. 299 3.4.2. PLLUKULTUURIDE STRUKTUUR ................................................................................................... 307 3.4.3. LIBLIKIELISTE KULTUURIDE PIND JA OSATHTSUS ................................................................ 309 3.4.4. MUSTKESA PIND JA SELLE MUUTUMINE ....................................................................................... 312

3.5. MEEDE 2.1 EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUS (212) ........................................................... 315

3.5.1. INDIKAATORID JA SIHTTASEMED .................................................................................................... 316 3.5.2. TOETUSE SAAMISE NUDED ............................................................................................................ 318 3.5.3. MEETME ANALS ............................................................................................................................. 318 3.5.4. KOKKUVTE, JRELDUSED, SOOVITUSED .................................................................................... 336

3.6. MEEDE 2.2. NATURA 2000 TOETUS PLLUMAJANDUSMAALE (213) .............................................. 337

3.6.1. INDIKAATORID JA SIHTTASEMED .................................................................................................... 337 3.6.2. TOETUSE SAAMISE TINGIMUSED ..................................................................................................... 340 3.6.3. MEETME ANALS ............................................................................................................................. 340 3.6.4. KOKKUVTE, JRELDUSED JA SOOVITUSED ............................................................................... 362

5

3.7. MEEDE 2.3 PLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS (214) ..................................................... 366

3.7.1. INDIKAATORID JA SIHTTASEMED .................................................................................................... 367 3.7.2. TOETUSE SAAMISE TINGIMUSED ..................................................................................................... 370

3.8. PKT ALAMEEDE 2.3 KSM ....................................................................................................................... 371


3.9. MAK 2004-2006 PKT LISATEGEVUS MAHEPLLUMAJANDUSLIK TOOTMINE JA MAK 2007-2013

PKT ALAMEEDE 2.3.2. MAHEPLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUS ......................................... 397


3.10. PKT ALAMEEDE 2.3.3 OHUSTATUD TUGU LOOMA PIDAMISE TOETUS ................................. 433

3.10.1. INDIKAATORID JA SIHTTASEMED .................................................................................................. 433 3.10.2. TOETUSE SAAMISE TINGIMUSED ................................................................................................... 434 3.10.3. MEETME ANALS ........................................................................................................................... 434 3.10.4 KOKKUVTE, JRELDUSED JA SOOVITUSED............................................................................... 444

3.11. PKT ALAMEEDE 2.3.4 KOHALIKKU SORTI TAIME KASVATAMISE TOETUS ............................ 446

3.11.1. INDIKAATORID JA SIHTTASEMED .................................................................................................. 446 3.11.2. TOETUSE SAAMISE TINGIMUSED ................................................................................................... 447 3.11.3. MEETME ANALS ........................................................................................................................... 447 3.11.4. KOKKUVTE, JRELDUSED JA SOOVITUSED.............................................................................. 450

3.12. PKT ALAMEEDE 2.3.5 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOLDAMISE TOETUS ...................... 451


3.13. MEEDE 2.4 LOOMADE HEAOLU: LOOMADE KARJATAMISE TOETUS (215) .............................. 479


3.14. MEEDE 2.7 NATURA 2000 TOETUS ERAMETSAMAALE (224) ....................................................... 497


KASUTATUD ANDMEALLIKAD ....................................................................................................................... 510

LISAD ....................................................................................................................................................................... 516

LISA 1. TAIMEKAITSEVAHENDITE JKIDE SISALDUS NTA PLLUMULDADES 2012. AASTAL ... 517

LISA 2. MULLA ELURIKKUSE HINDAMISSKAALAD 2012. AASTAL ....................................................... 518

LISA 3.VEESEIRE PLLUMAJANDUSETTEVTETE ARV, SEIREGA KAETUD PINDALA ................... 519

LISA 4. TOITEELEMENTIDE KOGUBILANSS. TAIMEKASVATUS PT 2011. AASTAL ......................... 520

6

LISA 5. TOITEELEMENTIDE KOGUBILANSS. SEGATOOTMINE PT 2011. AASTAL ............................ 521

LISA 6. TOITEELEMENTIDE KOGUBILANSS. TAIMEKASVATUS KSM 2011. AASTAL ........................ 522

LISA 7. TOITEELEMENTIDE KOGUBILANSS. SEGATOOTMINE KSM 2011. AASTAL ........................... 523

LISA 8. TOITEELEMENTIDE KOGUBILANSS. TAIMEKASVATUS MAHE 2011. AASTAL ..................... 524

LISA 9. TOITEELEMENTIDE KOGUBILANSS. SEGATOOTMINE MAHE 2011. AASTAL ........................ 525

LISA 10. PESTITSIIDIDE KASUTUSKOORMUSE SEIREVALIM ................................................................. 526

LISA 11. PESTITSIIDIDE KASUTAMINE SEIREETTEVTETES, 2011. AASTAL ...................................... 527

LISA 12. KIMALASENITAJAD JA ITE TIHEDUS SEIREPIIRKONDADES ERALDI ANALSIL ...... 529

LISA 13. KIMALASENITAJAD JA ITE TIHEDUS SEIREPIIRKONDADES KOOSANALSIL .......... 531

LISA 14. LINNUNITAJAD SEIREPIIRKONDADE ERALDI ANALSIL ................................................. 532

LISA 15. LINNUNITAJAD SEIREPIIRKONDADE KOOSANALSIL ..................................................... 534

LISA 16. MAK 2. TELJE TOOTJATE KOONDTULEMUSED MEETMETE LIKES, 2011 .......................... 535

LISA 17. MAK 2. TELJE TOOTJATE TOETUSTE STRUKTUUR MEETMETE LIKES, 2011..................... 537

LISA 18. BRUTOLISANDVRTUSE MUUTUS 2. TELJE MEETMETE LIKES 2007-2011 ..................... 538

LISA 19. NETOLISANDVRTUSE MUUTUS 2. TELJE MEETMETE LIKES 2007-2011 ........................ 538

LISA 20. PLLUMAJANDUSSAADUSTE REALISEERIMISHINNAD, 2003 - 2011 ..................................... 539

LISA 21. PLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTJAHINNAINDEKSI MUUTUS .......................................... 540

LISA 22. PLLUMAJANDUSSAADUSTE REALISEERIMISHINNAD, 2002 - 2011 ..................................... 540

LISA 23. PLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTJAHINNAINDEKSI MUUTUS .......................................... 541

LISA 24. PLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISE VAHENDITE HINNAD, 2003-2011 ........................ 541

LISA 25. PLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISE VAHENDITE OSTUHINNAINDEKSI MUUTUS .. 542

LISA 26. 2011. JA 2012. AASTA LOOMADE KARJATAMISE UURINGU VALIMI ETTEVTETE ARV JA

JAOTUS SUURUS- JA LOOMAGRUPITI MAAKONDADE LIKES ............................................................. 543

LISA 27. 2011. JA 2012. AASTA LOOMADE KARJATAMISE UURINGU VALIMI ETTEVTETE

LOOMADE, LKT TAOTLUSALUSTE JA KARJATATUD LOOMADE ARV ................................................. 544

LISA 28. LOOMADE KARJATAMISE JA PIDAMISTINGIMUSTE KSIMUSTIK ....................................... 545

LISA 29. PP I JA II SAMBA NING RIIKLIKE TOETUSTE JAGUNEMINE MAAKONNITI, 2011 ............. 548

LISA 30. PP I JA II SAMBA NING RIIKLIKE TOETUSTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKE

SUURUSGRUPPIDE ALUSEL 2011. AASTAL ................................................................................................. 549

LISA 31. PP I JA II SAMBA NING RIIKLIKE TOETUSTE JAGUNEMINE TOOTMISTBITI, 2011 ..... 550

LISA 32. MRATUD PINDALATOETUSTE KOGUPIND (HA) AASTATEL 2007-2012 ............................ 551

LISA 33. PEAMISTE KULTUURIGRUPPIDE OSATHTSUS (%) KOGU PLLUMAJANDUSMAAST

TOETUSTPIDE JA AASTATE LIKES PERIOODIL 2007-2012 ............................................................... 551

LISA 34. NAT TOOTJATE ARV NING TOETUSALUNE PIND (HA) MAAKONNITI 2007.-2012. A ........... 552

LISA 35. POTENTSIAALNE NAT PLLUMAJANDUSMAA (HA) PIIRANGUVNDIS ........................... 553

LISA 36. POTENTSIAALNE NAT PLLUMAJANDUSMAA (HA) HOIUALAL ............................................ 554

LISA 37. POTENTSIAALNE NAT PLLUMAJANDUSMAA (HA) SIHTKAITSEVNDIS........................ 555

LISA 38. LKT TAOTLEMINE PERIOODIL 2009-2012 ..................................................................................... 556

LISA 39. PERIOODI 2009-2012 LKT TOETUSE RAAMES TAOTLETUD VEISTE JA HOBUSTE ARV

MAAKONNITI .................................................................................................................................................... 557

LISA 40. PERIOODI 2009-2012 LKT TOETUSE RAAMES TAOTLETUD KITSEDE JA LAMMASTE ARV

MAAKONNITI .................................................................................................................................................... 558

LISA 41. PERIOODI 2009-2012 LKT MRAMISE JA MAKSMISE INFO MAAKONNITI ......................... 559

LISA 42. NAM TOETUSIGUSLIK PIND JA TAOTLEMINE METSAALA ASUKOHA JRGI 2011. A ..... 560

LISA 43. NAM TAOTLEMINE JA MRAMINE TAOTLEJA TEGEVUSMAAKONNA JRGI 2011. A .... 561

LISA 44. NAM TAOTLEMINE METSAALA MAAKONNA JRGI 2012. A ................................................... 562

LISA 45. NAM 2010. JA 2011. AASTAL MRATUD ALADEL KAITSEALUSTE LIIKIDE

ESINEMISSAGEDUS MAAKONNITI ............................................................................................................... 563

7

KOMMENTEERITUD KOKKUVTE

MAK 2007-2013 psihindamise raames analsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele

seatud eesmrkide titmist. Pllumajandusuuringute Keskus (PMK) omab seire ja hindamise

kogemust pllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) meetme osas alates 2004. aastast. Alates

2007. aastast on PMK kigi MAK 2007-2013 perioodi 2. telje meetmete psihindajaks. 2004-

2006 perioodi PKT meetme hindamiseks ttati PMK poolt vlja spetsiaalne seire- ja

hindamisessteem, mis on suures ulatuses hindamise aluseks ka MAK 2007-2013 perioodil.

MAK teise telje hindamise kvaliteedi tstmiseks on moodustatud ka hindamise tgrupp, milles

osalevad erinevate ministeeriumite (PM, KKM) ja nende allasutuste ttajad ning erinevad

eksperdid (MT-dest, likoolidest jm). Tgrupi tviisidena kasutatakse konsultatsioone nii

kohtumiste kui ka e-kirja vormis. Lisaks on moodustatud antud tgrupi juurde ka teine

trhm, mille tegevus on suunatud krge loodusvrtusega pllumajandusalade mratlemisele

Eestis. Psihindamisel tehakse tihedat koostd nii PM kui MAK korraldusasutuse kui ka teiste

telgede psihindajaga, infot vahetatakse pidevalt nii kohtumiste kui ka e-kirja teel.

Teise telje tegevused on suunatud eelkige selliste pllumajandusliku tootmisviiside

rakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning maakasutuse

piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses, ning Natura 2000 aladel.

Peamist thelepanu pratakse bioloogilise mitmekesisuse ning traditsiooniliste pllumajandus-

maastike silitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele. Neist

eesmrkidest tulenevalt on ka arengukava hindamisel keskendutud eesktt eelpoolmainitud

valdkondadele. Uuringuid viiakse lbi meetmete hindamiseks vajaliku info kogumiseks,

meetmete kvaliteetsemaks analsiks ja samas toimub ka taustaandmete kogumine meetmete

kujundamiseks tulevikus.

MAK 2. telje meetmete analsil on kasutatud suures osas PRIA registreid (pllumajandus-

toetuste register, pllumassiivide register, loomade register) ja teiste toetustega seotud asutuste

andmeid (SA Erametsakeskus, Keskkonnaamet jt), PMK uuringute andmeid valdkondade kaupa

ning lisaks erinevate andmekogujate andmeid (Pllumajandusamet, Eesti Statistikaamet, FADN

jt) ja muid allikaid nagu igusaktid, teadusartiklid.

Aruanne koosneb kolmest peatkist ja 45 lisast. Aruande esimeses peatkis antakse levaade

hindamise iguslikest alustest, psihindamistegevustest (sh uuringutest), erinevatest koolituste,

tgruppide ja avalikustamisega seotud tegevustest 2012. aastal. Teises peatkis esitletakse

PMK pllumajandusseire ja uuringute osakonna poolt 2012. aastal lbi viidud ja koordineeritud

uuringuid ja nende tulemusi. Aruande kolmas osa on phendatud teise telje meetmete

hindamisele. Ksitletud on mitmeklgset taustinfot nagu niteks PP toetuste jagunemine

erineval viisil (regionaalselt, tootjate suurusklasside ja tootmistpide jrgi), tpsemalt on

toodud 2. telje toetuste jagunemise anals. Pllumajandusliku maakasutuse anals annab

olulist infot suurema pinnaga pindalatoetuste (nt PT, KSM, MAHE) maakasutusest ja selle

muutustest perioodil 2007-2012. Lhemalt on vaadeldud pllukultuuride struktuuri ning sellest

eraldi liblikielisi kultuure ja mustkesa.

8

Antud kokkuvttesse on koondatud valdkondadest ja meetmete hindamisest vga

kontsentreeritud info, mis ei ole tihti ainuheselt mistetav ning vib vajada detailsemat

tutvumist vastavast osast. Silmas tuleb pidada ka seda, et mitmete uuringute metoodika kohaselt

toimus andmete kogumine 2012. aastal 2011. a kohta.

PMK 2012. aasta uuringute levaade

Mullastikuga seotud hindamisvaldkond

Mullastiku hindamisvaldkonnas jtkusid 2012. aastal mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring

ja mulla taime toiteelementide sisalduse muutuse ja dnaamika ning taimekaitsevahendite

jkide uuring nitraaditundlikul alal. hekordse uuringuna viidi lbi maakasutuse muutuse

uuring, mille abil selgitati pllumajanduslikus maakasutuses toimunud muutusi perioodil 2005.-

2011. Jtkati ka 2010. aastal algatatud minimeeritud harimise uuringuga, mille raames vrreldi

otseklvi ja tavaharimist ning nende mju erinevatele mullaomadustele.

Mullaviljakuse uuringu 2010.-2012. aasta tulemuste phjal selgus, et PKT rakendamine on

mjunud muldade agrokeemilistele omadustele ldiselt positiivselt. Perioodil 2010-2012 koguti

mullaviljakuse uuringu raames 1 585 mullaproovi mulla pH, liikuva K ja P ning orgaanilise

ssiniku mramiseks, mis moodustas 83% 2005.-2007. a samadelt proovikohtadelt kogutud

proovide koguarvust. Happeliste muldade osathtsus suurenes 1,6% ja muldade keskmine

happesus langes viie aasta jooksul. Madala P-sisaldusega muldade osathtsus vhenes 5,6%

vrra ja liikuva P keskmine sisaldus uuritud muldades suurenes seireperioodil. Madala K-

sisaldusega muldade osathtsus vhenes 3,7% ja liikuva K keskmine sisaldus muldades samuti

suurenes. Toetustpide analsil selgus, et happeliste muldade osathtsus suurenes KSM ja

PT toetustpide osas, madala P-sisaldusega muldade osathtsus vhenes kikide toetus-

tpide tootjate muldades ning MAHE tootjatel suurenes madala K-sisaldusega muldade

osathtsus.

Mulla taimetoiteelementide sisalduse muutuse ja dnaamika ning taimekaitsevahendite jkide

uuringus nitraaditundlikul alal leiti, et liivalimisega mullal Adavere uurimisalal seotakse mulla

mineraalosaga suhteliselt vike kogus mineraalset lmmastikku ning seega tekib suur mineraalse

lmmastiku (Nmin) leostumise oht isegi talivilja kasvatamisel. Seega tuleb liivastel muldadel

leostumise vltimiseks hoiduda sgisel vetiste kasutamisest vi kasutada viksemates kogustes.

Kerge limisega mullas toimub ka sgistalvisel perioodil liikuva K-sisalduse vhenemine

huumushorisondis, mis viitab liikuva kaaliumi suhteliselt suurele leostumisele sgavamatesse

mullakihtidesse. 2012.-2013. a oli liikuva P-sisalduse dnaamika huumushorisondis stabiilsem

kui liikuva K-sisaldus dnaamika.

Perioodil 2007-2012 nitraaditundlikul alal lbi viidud toiteelementide dnaamika uuringust

selgus, et suhteliselt palju varieerub vegetatsiooniperioodil Cu- ja Mn-sisaldus mullas, seevastu

B-sisaldus on stabiilsem. Nelja aasta kokkuvttes ei leitud taimekaitsevahendite jke 29,7%

pldudest, seega veidi rohkem kui 2/3 uurimisala pllumuldadest sisaldasid mingit

taimekaitsevahendite jki. 2011. a ja 2012. a on oluliselt suurenenud nende mullaproovide arv,

mis sisaldasid fungitsiidide jke niteks 2012. a 6 erinevat toimeainet 19 juhul.

9

Nmin-sisaldus oli 2012. a kevadel ja sgisel krgem mulla lemises kihis, kuid detsembris mulla

alumises kihis, mis nitab sgistalvisel perioodil Nmin olulist liikumist leostumise teel mulla

sgavamatesse kihtidesse.

Minimeeritud harimise uuring nitas, et suurimad erinevused mullaomadustes otseklvi ja

knnitehnoloogia rakendamisel avalduvad mulla huumushorisondi ssinikusisaldustes.

Otseklvi tehnoloogia kasutamisel toimub orgaanilise aine (ka ssiniku) kogunemine eesktt

pindmisse kihti (0-5 cm), jrgneb teine uuritud kiht (5-15 cm) ja kige madalama orgaanilise

ssiniku sisaldusega on alumine kiht (15-25 cm). Taimetoitainetest olid uuritud vrdluspldude

liikuva fosfori- ja kaaliumisisaldused 2012. a krged, ulatudes fosfori puhul 68-197 mg/kg ja

kaaliumi puhul 115-271 mg/kg, mis nitab uuritud pldude piisavat vetamise taset. Samas olid

Viljandi maakonna tavaharimisega pllul ja Valga maakonna otseklvi ja tavaharimisega

pldudel mikroelementide (B ja Cu) sisaldused vga madalad jdes boori puhul 0,2-1 mg/kg ja

vase puhul 0,6-1,6 mg/kg piiresse.

Mulla fsikaliste omaduste anals nitab otseklvialadel keskmise uuritud kihi (sgavus 5-15

cm) suuremat lasuvustihedust ja madalamat pooride osathtsust. Sellega vib olla seotud ka

asjaolu, et otseklvipldudel oli mulla elurikkuse nitaja hooghnnaliste arvukus 5-10 cm kihis

ldiselt madalam kui knniga pldude vastavas kihis. Vrreldes 2011. aastaga oli 2012. a

ilmastiku poolest nii vihmaussidele kui ka hooghnnalistele vrdlemisi soodne, seda kinnitasid

nende nitajate krgem arvukus ja biomass. Mikroobikoosluse biomassi aktiivsuse ja ldise

hingamise nitajad olid kohati kordades krgemad kui 2011. aastal ja letasid seega

hindamisskaala optimaalsete vrtuste piirid. Vihmausside ja hooghnnaliste arvukus oli krgem

knniga aladel ulatudes vihmausside puhul kuni 332 isendini/m2 ja hooghnnalistel kuni 63

isendini/m2 (pealmise 0-5 cm kihi proovis), samas vihmausside biomass oli suurem

otseklvipldudel. Juveniilsete vihmausside ehk noorisendite arvukus oli suurem

otseklvialadel. Mulla elurikkust vib uuritud pldudel hinnata keskmiseks kuni heaks,

kusjuures mlemasse klassi kuuluvad nii tavaharimisega kui ka otseklvipllud. Lisaks

harimistehnoloogiale mjutavad elurikkust oluliselt ka paljud muud keskkonnanitajad nagu

mullaliik, limis, mulla hustatus, niiskus, aga tenoliselt ka niteks kasvatatav kultuur ja

kasutatavad pestitsiidid.

Maakasutuse muutuste uuring nitas, et vrreldes 2005. ja 2011. aasta toetusaluseid PRIA

pllumassiive (vastavalt 846 295 ha ja 916 916 ha) selgus, et nimetatud ajavahemikul on Eestis

kasutusele vetud 70 621 ha (8,3%) pllumajandusmaad. Toetusaluste maade pind on seejuures

vhenenud 18 vallas, mis paiknevad peamiselt Prnu maakonnas, aga ka Kesk-Eestis ja Tartu

maakonnas. Pinna vhenemine on vrdlemisi vike ja jb tavaliselt 0,3 - 5% piiresse valla

kohta. Suurte pindadena on pllumajandusmaid kasutusest vlja jnud Harju maakonnas, eriti

Rae vallas (4 786 ha), aga ka Harku ja Keila vallas. Alla 50% pllumajanduslikust maast kasutati

ka Luna-Eestis Misso ja Vrska vallas. le 85% PRIA pllumassiivide kogupinnast oli 2011.

aasta seisuga kasutusel enamikes valdades Kesk-Eestis, aga ka Lne maakonnas ja kolmes

Saare maakonna vallas. Hinnanguliselt oli 2011. aastal PRIA pllumassiivide kogupinnast 1,9%

(ehk ligikaudu 22 000 ha) suure tenosusega mittepllumajandusliku kasutusega (mets, tee,

hoone, ueala) ning seega pllumajanduslikku potentsiaali enam ei oma. Koonga vallas oli 2011.

aastal kasutusest vljas 504 ha (5,4%) PRIA pllumassiivide registris olevaid maid (lisaks 495

hektari kohta oli kasutus teadmata).

10

ETAK pllumajanduslike maade hindamise tulemusena vib elda, et tenoliselt oli tegelikult

kasutamata Koonga vallas 406 ha rohumaid ja lisaks 6 ha haritavat maad.

Koonga valla nitel on kasutusest vlja jnud alad pigem viksema pindalaga ja suurematest

pllumassiividest eemal asuvad alad, mille majandamine on ebaotstarbekas. Samas oli

kasutuseta ka mningad suuremad pllud kasutuses olevate suuremate pllumassiivide vahetus

lheduses ning siin on kasutusest vlja jmise phjuseid keerulisem selgitada.

Veekeskkonnaga seotud hindamisvaldkond

2012. aastal teostati jtku-uuringuid toiteelementide bilansi ja kasutuse, pestitsiidide kasutus-

koormuse ning taimetoiteelementide kontsentratsiooni kohta dreenivees. Lisaks jtkus Rpu je

valgala pilootuuring. Toiteelementide nitajad aitavad hinnata, kas seoses PKT meetmete

rakendamisega muutub mullast toiteelementide leostumisest phjustatud pinna- ja phjavee

saastumise oht.

Toiteelementide bilansi (taluvrava bilanss/Farm Gate Balance) ja kasutuse 2012. aasta uuringus

koguti andmeid 2011. aasta tulemuste kohta. Analsiti kolme eri toetustbi (PT; KSM;

MAHE), kahe tootmistbi (taimekasvatus- ja segatootmine) ja kolme suurusgrupi (100 ha) alusel gruppidesse jaotatud 121 pllumajandusettevtte majandamise

tulemusi. Gruppide vahel ilmnesid bilansi arvestuses suured erinevused, osadel juhtudel toimus

majandamine lmmastiku (N-), fosfori (P-) ja kaaliumi (K-) osas kas liigsuure le- vi

puudujgiga, mis on kinnituseks vga erinevast majandamise tasemest.

2011. aastal kujunes PMK seireettevtete keskmiseks N-bilansiks 25 kg/ha; P-bilansiks 0 kg/ha

ja K-bilansiks (2) kg/ha. Peamise osa N-, P- ja K- toiteelementide sisendist moodustasid

sisseostetud mineraalvetised 36-46% ja liblikieliste poolt seotud lmmastik (37%). Vljundist

peamise osa moodustasid ettevtetest vlja mdud looma- ja taimekasvatussaadused 76-79%;

pllumajandusloomad 10-15%; st ja phk 8-10% ning orgaaniline vetis 1%.

2004.-2011. aasta N-, P- ja K-bilansi tulemuste phjal vib keskkonna sstlikkuse ja vee

kvaliteedi paranemise seisukohalt olukorda hinnata heaks, vhenenud on toiteelementide

leostumisoht (P- ja K- leostumine vheneb). Tootjatepoolse mitteoptimaalse vetisekasutusega

seoses vib pikemas perspektiivis aga kaasneda muldade viljakuse langus. Mullaviljakuse

silitamise seisukohalt tuleb suuremat thelepanu prata fosfori ja kaaliumi tasakaalustatud

kasutamisele.

Indikaatori Pestitsiidide kasutuskoormus andmete analsil leiti, et 2011. aastal kasutati PMK

seireettevtete keskmisena pestitsiide 68% pllumajandusmaast. Pestitsiidide toimeaine kogus

pritsitud pinna kohta oli 0,689 kg/ha ja pllumajandusmaa kohta 0,469 kg/ha.

Toetustbiti kasutati KSM tootmises 2011. aastal pestitsiide 55% pllumajandusmaast,

toimeaine kogus pritsitud pinnale oli 0,706 kg/ha ja pllumajandusmaale 0,386 kg/ha. PT

ettevtetes oli pritsitud pind 26% suurem, ja pestitsiidide kasutuskoormus pritsitud pinna kohta

4% viksem ja pllumajandusmaa kohta 43% suurem kui KSM ettevtetes.

2006.-2011. aastal suurenes kigi PMK seireettevtete keskmisena pestitsiididega pritsitud pind.

Pestitsiidide kasutuskoormus pritsitud pinna ja pllumajandusmaa kohta ji 2011. aastal

madalamaks kui 2006.

11

Probleemiks on, et puudub adekvaatne levaade taimekaitsevahendite kasutuskoormuse kohta

kogu Eestis. Alates 2011. aastast kogub ja avaldab Statistikaamet koondandmed toimeaine

koguste kohta turustatud taimekaitsevahendites, mis ei vimalda aga vlja tuua, mis taimekaitse-

vahendeid ja millisest grupist (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jne) tegelikult kasutati.

Dreenivee taimetoiteelementide kontsentratsiooni uuringus leiti, et enamikel seirepldudest

letas nitraatiooni kontsentratsioon lubatud piirnormi 50 mg/l sgistalvisel perioodil, kevadel

ja suvel ji kontsentratsioon madalamaks.

Uuringu andmed nitavad, et nii lmmastiku leostumine pldudelt kui ka nitraatiooni

kontsentratsiooni muutused jgedes sltuvad suuresti erinevatel aastatel valitsenud

hdroloogilistest tingimustest aga samuti ka kasvatatavast kultuurist. Seireperioodi

sademeterohkusest tingituna oli lmmastiku aastane leostumine suur 11,6-33,8 kg/ha, vaid

rohumaalt leostus lmmastikku vhem. Pikema perioodi likes (2007-2012) on lmmastik-

vetiste kasutamise tusev trend theldatav KSM (+KST) pldudel. Fosforvetiste kasutamise

vike tusutendents annab eelduse ka selle toiteelemendi bilansi parandamiseks.

Elurikkusega seotud hindamisvaldkond

Elurikkuse hindamisvaldkonnas jtkati 2012. a lindude liigirikkuse, arvukuse ja asustustiheduse

ning kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringutega. Uuringute eesmrgiks on elurikkuse

seisukohast hinnata MAK PKT keskkonnasbraliku majandamise ja mahepllumajandusliku

tootmise rakendamise mju tegevusele seatud eesmrkide titmisel. Pikaajalise uuringuga

selgitatakse, kas antud PKT alameetmete rakendamise tulemusena on kaitstud vi parendatud

selle maa, millel toetust rakendati, elupaigalist funktsiooni. Selleks, et uurida rohumaade

majandamise vimalikku mju kaitset vajava linnuliigi rukkirgu pesitsusedukusele ja

vanalindude ellujmisele Eestis, viidi 2012. a lbi tiendav anals. Viimases selgitati, millal

tootjad oma rohumaid niidavad ning milleks niidet kasutavad.

Indikaatori Kimalaste mitmekesisus ja arvukus uuringu tulemusel leiti, et Kesk- ja Luna-Eesti

piirkondade koosanalsil olid kik kimalasenitajad KSM ettevtetes 2011. a oluliselt

krgemad kui PT ning 2012. a oluliselt krgemad kui MAHE ja PT ettevtetes. Seire alg-

aastatel (2009. ja 2010.) selliseid olulisi erinevusi ei leitud. Perioodi 2009-2012 jooksul on

kimalasenitajad (eelkige kimalaseliikide arv ja Shannoni mitmekesisuse indeks) Kesk-Eesti

KSM seirealadel aasta-aastalt kasvanud. Lisaks on kasvutrendi theldatud nii Kesk- kui ka

Luna-Eesti PT ettevtetes ja mingil mral ka Kesk-Eesti MAHE ettevtetes. Toetustbiti

on toimunud viksemad muutused MAHE seirealade nitajates, kus Luna-Eestis nitavad

viimastel aastatel (2011 ja 2012) isegi langustrendi, mis tuleneb aga arvatavasti vaid 2010. a

krgest seisust. Lisaks leiti, et kimalaste arvukus, liikide arv ja Shannoni mitmekesisuse indeks

olid seirealadel seda krgemad, mida rohkem isi leidus.

Vrreldes Kesk-Eesti seirepiirkonnaga, on Luna-Eesti kimalasenitajad olnud kllaltki

stabiilsed ning seire esimestel aastatel oluliselt krgemad. Kuna Kesk-Eestis on nitajad aasta-

aastalt kasvanud, on viimastel aastatel see oluline erinevus kadunud. Sellise muutuse phjuseks

vib olla asjaolu, et keskkonnasbralikum tegutsemine avaldab tugevamat mju homogeensemas

maastikus, milleks meil vib liigitada Kesk-Eesti maastiku.

12

Positiivsete trendide olemasolu phjuseks vib olla ka asjaolu, et mitmeid kimalastele soodsaid

tegevusi on MAK raames laiapinnaliselt rakendatud juba aastast 2004 ning need hakkavad

lpuks positiivset mju avaldama. Lisaks KSM aladele theldati positiivseid suundi ka PT

aladel. Kuna eri toetustbiga ettevtted (MAHE, KSM ja PT) esinevad maastikus

kombineeritult ja pidevalt vahelduvad, ei piirne he n toetustbi mju ainult antud konkreetse

pllu vi ettevttega, vaid ulatub ka krvalolevatele aladele.

Indikaatori Lindude liigirikkus, arvukus ja asustustihedus uuringu tulemusel ilmnes mlemas

seirepiirkonnas selge trend, et nitajad olid (v.a kaks juhtu) MAHE ettevtetes eranditult

krgemad kui KSM ja PT ettevtetes. Statistiliselt olulisi erinevusi leiti siiski harva ning sel

juhul oli nitaja MAHE ettevtetes oluliselt krgem kui KSM ja/vi PT ettevtetes. See viitab,

et MAHE ettevtted on pllulindudele sobivam elupaik. Oluliste erinevuste vhesuse phjuseks

vib olla, et MAHE ettevtted paiknevad hajusalt ning nende pindala on liiga vike. Seetttu

vib MAHE ettevtete tulemusi mjutada naabruses olevate intensiivsemate tootjate tegevus,

mille tagajrjel vheneb nt lindude toiduobjektide arvukus. Ka kesolevast analsist selgus, et

mlemas seirepiirkonnas kohati enim loomtoidulisi linde MAHE aladel: suure tenosusega on

MAHE alade suurem loomtoiduliste lindude rohkus phjustatud keemiliste pestitsiidide ja

mineraalvetiste kasutamise keelust, mistttu silib lindudele suurem toiduressurss. heks

MAHE alade krgemate tulemuste phjuseks on ka see, et MAHE ettevtetes oli lhiajaliste

rohumaade pindala loendustransektil tihti suurem kui KSM ja PT ettevtetes seda

majandatakse aga enamasti vhem intensiivselt. Analsides veti viimati mainitud tegur ka

arvesse ning ikka olid mnel juhul linnuinitajad MAHE ettevtetes oluliselt krgemad. KSM ja

PT ettevtete linnunitajate vahelised erinevused olid vikesed sellest vib jreldada, et KSM

ettevtete tegevus ei ole niipalju keskkonnasbralikum, et avalduks positiivne trend

linnunitajatele vrreldes PT aladega.

Rohumaade majandamise analsil leiti, et analsi kaasatud tootjad niitsid juuni lpuks 72%

rohumaadest. Just sel ajal toimub rukkirgu esimese kurna haudumine ning kige varasematel

pesitsejatel on pojad vlja hautud. Juuli lpuks oli esimene niide tehtud 86% rohumaadest ning

teine niide 33% rohumaadest, millel on samuti negatiivne mju rukkirkude pesitsusedukusele

ning lindude ellujmisele juulikuisel niitmisel hukkuvad nii veel lennuvimetud pojad kui ka

sulgivad vanalinnud, samuti hvivad niitmise kigus hilisemad kurnad. Pindalaliselt kuulus

valdav enamus (92%) analsitavatest rohumaadest suurematele tootjatele (tootjate

suurusgrupid, kellel on 101-300 ning rohkem kui 300 veist), millest omakorda tehti suurem osa

siloks (vastavalt 74% ja 80%). Samas mjub rukkirkude pesitsusele negatiivselt piisavalt

krge taimestiku puudumine, mis ongi sageli probleemiks just silo tegemisel, kui niidetakse

vimalikult sageli. Rukkirkude pesitsustingimuste ja vanalindude ellujmist saab soosida

sobiva niitmisaja ja -tehnikaga: rakendada tuleks keskelt-lahku ja aeglasemat niitmist (lindudel

vimalus pgeneda) ning vimalusel niita alates 15. augustist. Kiskjatepoolse ohu

vhendamiseks on oluline piisava seotuse ja krgusega elupaigalaikude olemasolu. Soodustavaid

tegevusi viks siduda nt erinevate maaelu arengukava toetustega.

13

Sotsiaalmajanduse ja muu valdkonnaga seotud uuringud

Antud hindamisvaldkond kajastab tulemusi pllumajandustootjate sissetulekutes, mahepllu-

majandustoodangu mki mahedana ning perioodil 2011-2012 PMK poolt teostatud loomade

karjatamise uuringu tulemusi.

Sotsiaalmajanduse hindamisvaldkonna uuringutes oli 2012. aastal sarnaselt eelnevatele aastatele

vaatluse all muutused pllumajandustootjate sissetulekutes ning selle struktuuris. Samuti

analsiti eraldi MAK 2. telje erinevate toetuste mju tootjate sissetulekutele ning teistele

majandusnitajatele.

Mahepllumajanduslike toodete turule judmisel ja tarbijate ootustele vastamisel on oluline osa

MAHE meetme eesmrgi saavutamises. Selle selgitamiseks jtkati 2012. aastal pikaajalise

uuringuga mahetoodanguna mdavate mahetoodete osa kohta. Uuringus ksitletakse ka

mahetoodangu peamisi turustuskanaleid ning mahe- ja tavatoodete hinna erinevust ning samuti

erinevaid viitamisviise mahetoodete mgil.

Sotsiaalmajanduse valdkonnas on analsiks kasutatud pllumajandusliku raamatupidamise

andmebaasi (FADN) andmeid 2011. aasta kohta. Vrdluses on kasutatud 2009. ja 2010. aasta

andmeid. Arvestades, kui suure osathtsuse pllumajandustootjate sissetulekutest moodustavad

toetused, saab hinnata, milline on nende sltuvus toetustest. Eesti keskmisel professionaalsel

pllumajandustootjal moodustasid sissetulekute struktuuris toetused 24%. Vrreldes eelmiste

aastatega on kikide meetmete likes toetuste osathtsus sissetulekutes jrjest vhenenud. Samas

on erinevatel 2. telje toetuste taotlejatel sltuvus toetustest vga erinev ning toetuste osathtsus

varieerub 15%-50%. Suurim osathtsus toetustel on PLK ja MAHE tootjatel. 2. telje toetuse

saajatel on konkreetse meetme (nt KSM toetuse taotlejatel KSM toetus) toetuse osa sissetulekute

struktuuris vrreldes 2011. aastaga vhenenud 1%-2,8% vrra. Lisaks sissetulekutele vaadeldi ka

ettevtjatulu, netolisandvrtust, tasustatud ja tasustamata tju osakaalu.

Mahetoodanguna mdud mahetoodete osa uuringus selgus, et loomakasvatustoodangu kikide

liikide puhul on 2011. aastal viitega mahepllumajandusele realiseeritud toodangu osa kogu

mgimahust vhemal vi suuremal mral vhenenud vrreldes 2010. aastaga. Niteks vhenes

elusveiste mk 67%. Vrreldes 2010. aastaga on 2011. aastal viitega mahepllumajandusele

realiseeritud taimekasvatustoodangu osakaal kogu mgimahust vhemal vi suuremal mral

(4%-16% vrra) tusnud rukki, nisu, muude teraviljade, maasikate ning mugul- ja

juurkgiviljade puhul. Samas unte, odra ja likultuuride mahedana realiseerimise osakaal

kogu mgimahust on vrreldes 2010. aastaga vhenenud (33%-52% vrra). 76% mahetootjatest

viitas 2011. aastal oma toodangu mgil mahetootmisele, mis on 2010. aastaga samal tasemel,

vhenenud on suulise viite ning kirjaliku viite kasutamine. komrgi kasutamine on jnud

samale tasemele. Toodangu realiseerimisel said 2011. aastal MAHE tootjad krgemat hinda

mahedana mdud odra, kaera, likultuuride ning kartuli puhul. Mahetoodanguna mdud

toodangu eest saadi 5%-30% vrra krgemat hinda kui mahetoodangu tavatoodanguna mgi

puhul. 2011. aastal oli sarnaselt eelmistele aastatele kige olulisemaks turustuskanaliks mk

talust kohapealt, suurenenud on mk kliendile koju, mahetstusele ning tavatstusele.

Loomade karjatamise uuringu eesmrgiks oli vlja selgitada loomapidajate karjatatavate

rohumaade suurus ja jaotus ning see, kui suurel osal neist ja missuguse koormusega karjatatakse.

Piimaveisepidajad karjatasid 25% rohumaadel, keskmiseks karjatamiskoormuseks tuli 1,4

L/ha. Kitse- ja lambakasvatajad kasutasid karjatamiseks 65% olemasolevatest rohumaadest.

14

Hobusekasvatajad karjatasid loomi 95% kikidest rohumaadest. Hobusekasvatajate keskmine

karjatamiskoormus tuli 0,68 l/ha, kitsekasvatajatel 1,05 l/ha ja lambakasvatajatel 0,7 l/ha.

Veiste puhul kasutati kige enam kopliviisilist ja portsjonkarjatamist. Kitsede, lammaste ja

hobuste puhul oli levinuim vabakarjatamine. Lisaks koguti andmeid loomapidamisviisi, loomade

tervise ja heaolu ning loomapidajate investeeringuvajaduste kohta. Piimakarjakasvatajate

thtsaim investeeringuvajadus on uus laut vi olemasoleva lauda rekonstrueerimine.

Lambakasvatajad vajavad investeeringuid heinavarumistehnika soetamiseks, kitsepidajad lauda

ja karjaaedade ehituseks ning hobusekasvatajad maneei rajamiseks.

Kompleksuuring mahe- ja tavaviljeluses

Uuringu eesmrkideks on mitmete maaviljeluslike vtete (mullaharimine, klviaeg, orgaanilise

vetise kasutamine, vahekultuurid haljasvetiseks jm) olulisuse selgitamine erinevatest

aspektidest (mullaviljakus, mullatervis, kultuuride saaginitajad, kattetulu jt) PKT keskkonna-

sbraliku majandamise ja mahepllumajandusliku tootmise toetusmeetmete edasiarendamiseks

tulevikus. Uuritavad klvikorratbid ja agrotehnoloogad on valitud selliselt, et need oleks

laialdaselt kasutatavad Eesti pllumajandusettevtetes.

2012. a ksitleti aruandes umbrohtumise, kultuuride saagikuse ja kattetulu seoseid.

Kui teraviljapldudel maheviljeluses ainult knti ega tehtud enne kndi tkoorimist, suurenes

vegetatiivselt levivate umbrohtude (peamiselt ohakad, orashein) osakaal juba teisel aastal peale

pldheina sissekndi mrkimisvrselt, phjustades mitmel aastal ka kultuuri olulist saagi-

langust. Kahekordsel tkoorimisel koos knniga suudeti maheviljeluses vegetatiivselt levivad

umbrohud kontrolli all hoida.

Tahesnniku otse- ja jrelmjul tusid maheviljeluses suvinisu, segavilja ja odra terasaagid, kuid

phurikkast tahesnnikust aeglase toiteelementide vabanemise tttu polnud saagitus aastate

keskmisena vga suur (pindmine mullaharimine 275 kg/ha, ainult kndmine 406 kg/ha ja

tkoorimine koos knniga 395 kg/ha).

Maheviljeluses letas 2012. aastal snniku andmisel klvikorra kattetulu kogusumma kattetulu

kogusummat snniku mitteandmisel. Tavaviljeluses ji snniku ja mineraalvetiste andmisel

terasaagi tus vikeseks vrreldes ainult mineraalvetiste andmisega ja kattetulu kogusumma oli

viksem kui kattetulu ainult mineraalvetiste andmisel. ldiselt on snniku andmisel

teraviljadele otsemjuna jnud nende kattetulu viksemaks kui ilma snnikuta, kuna snniku

pllule viimine on kulukas ja saagitus snniku mjul pole olnud suur, et katta see kulu.

Teraviljadele iga aasta kevadel haljasvetisteks allaklvatava punase ja valge ristiku mju

tulemusel suurenes teisel haljasvetiste kasutamise aastal (2012) suvinisu terasaak oluliselt

haljasvetisteta variantidega vrreldes (64-67%). Kevadknni kasutamise jrel olid teraviljade

terasaagid mrgatavalt suuremad kui sgisknni kasutamise jrel nii 2011. kui ka 2012. aastal.

Suvinisule N 50 kg/ha andmisel maheviljeluses kasutada lubatud orgaanilise vetisega Monterra

Basic 13-0-0 saadi 2012. a vrreldes mittevetamisega enamsaaki 1 279 kg/ha. Vetise krge

ostuhinna tttu oleks aga nisu mmisel 0,23 eurot/kg olnud kattetulu mittevetamisel (terasaak

1 430 kg/ha) ja vetamisel Monterraga (terasaak 2 709 kg/ha) praktiliselt vrdne. Vetamine

oleks ra tasunud krgema hinna juures mahetoiduvilja vlismaale mmisel vi sertifitseeritud

seemne kasvatamisel.

15

1. aasta pldheina vetamisel maheviljeluses kasutada lubatud mineraalvetise Kalisopiga 50 kg

K ja 22 kg S/ha (fsiline kogus 120 kg/ha) tusis pldheina kahe niite haljasmassisaak 2,4 ja

kuivmassisaak 2 korda. Samas suurenes oluliselt ka kaaliumi eemaldamine mullavarudest.

MAK 2007-2013 teise telje meetmetega seotud taustinfo ja meetmete anals

Kesoleva psihindamisaruande kolmas peatkk esitleb MAK 2007-2013 2. telje meetmetega

seotud taustamaterjali ja keskendub meetmete eesmrkide saavutamise analsile.

Selleks, et paigutada 2. telje toetused ldisesse pllumajandustoetuste konteksti ning saada laiem

taust toetuste vimalikust mjust maakonnas, on vaadeldud kiki PP I ja II samba toetusi ja

nende jagunemist maakondade vahel. Toetuste maakondlikul jaotamisel veti aluseks 2011.

aastal PRIA poolt vlja makstud toetused. Lisaks on vaadeldud PP toetuste jagunemist tootjate

suurusgrupiti ja tootmistbiti. Arvesse veti kik PP I samba ja II samba ehk MAK kolme

telje ja LEADER telje toetused. Hinnatud on ka 2. telje toetuse saajate majanduslikku jtku-

suutlikkust ja toetuste jagunemise htlust. Eraldi on analsitud ka tootjate maakasutust ja selle

muutusi perioodil 2007-2012.

MAK teise telje meetmete ldeesmrkide saavutamine

Lisaks meetme eesmrkidele on MAK 2007-2013 programmdokumendis vlja toodud ka

meetmete indikaatorid ja sihttasemed, mille kaudu on vimalik hinnata meetme rakendumise

edukust. Tabelisse 1 on kokku koondatud kigi 2. telje meetmete (v.a PKT) vljund-, tulemus- ja

mjunitajad koos sihttasemete saavutusega 2012. aastal.

PKT alameetmete kohta tervikuna on sarnane info toodud tabelis 2. Teise telje meetmetest on

toetuse saajate arvu poolest perioodiks seatud eesmrk tidetud peaaegu kigil meetmetel, va

pllumajanduslikul keskkonnatoetusel (sh kigil alameetmetel), kuid samas on letatud

pllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade kogupindala (107% seatud eesmrgist).

Natura 2000 toetus pllumajandusmaale toetatud pinna osas on saavutatud vaid 63% ning

eesmrgi saavutamine perioodi lpuks ei ole tenoliselt reaalne. PKT alameetmetest ei ole

toetatava pinna osas eesmrki saavutanud toetus Sangaste rukki kasvatamisele (11%) ja

poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (74% eesmrgist).

Meetmetega seotud nitajaid ning ka mjunitajaid on tpsemalt analsitud iga meetme juures

eraldi peatkis 3.

16

Tabel 1. MAK 2007-2013 teise telje meetmete (v.a PKT) nitajad, sihttasemed ja tulemused 2012. aastal (MAK 2007-2013 ja PRIA 25.01.2013 andmetel)

Meede ESA Natura 2000 pld Natura 2000 eramets Loomade karjatamise toetus

Vljundnitaja eesmrk tulemus eesmrk tulemus eesmrk tulemus eesmrk tulemus

Toetuse saajate arv

(LKT puhul ka slmitud lepingute arv)

9 000 9 175,

eesmrgist 102% tidetud

1 500 Taotlejaid 1 622,

eesmrgist tidetud 108%

5 000 Taotlejaid 4 776,


500 2 482, eesmrk

letatud 5x

Toetatud pindala, ha 350 000 378 862,


38 000 23 773


61 300 sh piiranguvndis ja

hoiualal 51 292, sihtkaitsevndis 10 000

Taotletud 56 399 sh PV-s ja hoiualal

46 405 (91%) ning SKV-s 9 994, 100%

eesmrgist

Tulemusnitaja eesmrk tulemus eesmrk tulemus eesmrk tulemus eesmrk tulemus

Edukalt hooldatav pind, ha

350 000 378 862,


38 000 23 773


61 300 Taotletud 56 399,

tidetud 92% eesmrgist

Karjatatavate loomade arv

80 000 L

95 944 L, eesmrk letatud

1,2x (117 829

karjatatavat looma)

Mjunitaja eesmrk tulemus eesmrk tulemus eesmrk tulemus eesmrk tulemus

Bioloogilise mitme-kesisuse suurenemine: linnuliikide populatsioon pllumajandusmaal

Eesmrk: bioloogiline mitmekesisus silib

Tulemus: meetmete mju elurikkusele ksitletud aruande peatkis 3

Antud indikaatorit MAK 2007-2013 raames ei kohaldata

Krge loodusvrtusega pllumajandusalade muutus

Eesmrk: krge loodusvrtusega alade pindala silib vi suureneb

Tulemus: pole meetmete kaupa eraldi analsitud. KLV aladeks loetakse Eestis hetkel kik PLK-d, millest

keskkonnaregistrisse kantutele saab taotleda ka PLK hooldamise toetust. Viimast toetust taotlenud ei saa aga taotleda

teisi pindalaphiseid toetusi (sh NAT toetust). Seega ei ole antud mjunitaja selle toetuse hindamiseks relevantne.


Vee kvaliteedi paranemine/ taime-toitainete tasakaalu muutus


Eesmrk: MAK kohaselt ei mjuta meede veekvaliteeti oluliselt Tulemus: puuduvad spetsiaalsed veekvaliteeti mjutavad meetme nuded, seetttu

pole eraldi analsitud


17

Tabel 2. PKT indikaatorid ja sihttasemed (MAK 2007-2013 ja PRIA 25.01.2013 andmetel)

Indikaatori tp

Indikaator Eesmrk 2012 Saavutustase eesmrgist, %

Vljundnitaja

Toetust saavate pllumajandusettevtete ja muude maahaldajate ettevtete arv

7 500 toetusesaajat 3 733 50%

Pllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade kogupindala, ha

545 000 582 774 107%

Sealhulgas: Keskkonnasbralik majandamine 400 000

431 104 108%

Mahepllumajandus 100 000 124 556 125%

Geneetiliste ressursside silitamine 10 000 1 119 11%

Poollooduslike koosluste hooldamine 35 000 25 995 74%

Pllumajanduslikku keskkonnatoetust saavate alade fsiline pindala

535 000 ha 554 118 104%

Lepingute arv kokku

9 300 lepingut Sealhulgas:

4 941 53%

Keskkonnasbralik majandamine 5 000 1 919 38%

Mahepllumajandus 1 800 1 385 77%

Geneetiliste ressursside silitamine 1 000 713 71%

Poollooduslike koosluste hooldamine 1 500 924 62%

Geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste arv

2 tegevust, sh 1 taimesordi ja 4 loomatu silimise toetamine 1 taimesordi ja 4 loomatu

silimise toetamine 100%

Tulemusnitaja*

Edukalt hooldatav ala (ha), mis aitab kaasa: a) bioloogilisele mitmekesisusele ja

krge loodusvrtusega pllumajandusele;

b) vee kvaliteedile; c) mulla kvaliteedile.

535 000 500 000 500 000

577 305

556 779 551 310

108%

111% 110%

Mjunitaja Bioloogilise mitmekesisuse vhenemise peatamine

Pllulindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne vi suureneb Pllulindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne

Soontaimede liigirikkus on stabiilne vi suureneb 2011. a. fikseeriti algseis toetust saavate rohumaa-ribade taimestikus

18

Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne vi suureneb

Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne (nrk tusutrend)

Krge loodusvrtusega pllumajandus- ja metsamaa hooldamine

Muudatused krge loodusvrtusega alades

KLV aladeks loetakse Eestis hetkel kik PLK-d, millest keskkonnaregistrisse kantutele saab taotleda ka PLK hooldamise toetust. Viimast toetust taotlenud ei saa aga taotleda teisi pindalaphiseid toetusi (sh PKT toetust). Seega ei ole antud mjunitaja selle toetuse hindamiseks relevantne.

Vee kvaliteedi silitamine ja parandamine Muutused toiteelementide kogubilansis Andmed puuduvad1

Mulla viljakuse silitamine ja parandamine Muutused mulla orgaanilise aine, pH, P ja K sisalduses Mulla toitainete sisaldus on silinud

* Tulemusnitaja Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ja krge loodusvrtusega pllumajandusele ja metsandusele ning mulla kvaliteedile puhul on pindalast maha arvatud MAHE ja KSM phitegevusega lubatud mustkesa pind.

1 PMK seire kigus kogutakse toiteelementide kogubilansi andmeid aastase tagasinihkega, seega andmed 2012. aasta kohta saadakse 2013. aasta lpuks

19

Maakasutus

2012. a oli PT toetusalune pind 907 804 ha, PKT pind 582 774 ha, KST/KSM 431 104 ja MAHE

130 902 ha.

Teise telje meetmete osathtsuste hindamiseks on aluseks erinevate meetmete pindala suhe PT

pindalasse aastatel 2007-2012. Hinnates PKT ja teiste toetustpide aluse pinna osathtsuse muutust

vrreldes PT pinnaga selgub, et perioodil 2007-2012 KST/KSM pinna osathtsus pidevalt vhenes

ning ESA ja MAHE toetusaluse pinna osathtsus veidi tusis. PKT toetuste kogupinna osathtsus

PT pinnast oli suhteliselt stabiilne, kuid siiski veidi vhenes. Seega on keskkonnameetmetega

liitunud tootjate kasutuses oleva pinna osathtsus aastate jooksul veidi vhenenud ja 2012. aastal

moodustas lalmainitud pind ca 63% PT kogupinnast, MAHE tootjate pind oli 2012. aastaks

tusnud 14,4% PT pinnast ning on olnud stabiilses tusutrendis.

Analsist selgus, et psirohumaade PT toetusalune pind on perioodil 2007-2012 kllalt olulisel

mral suurenenud ulatudes 2012 a. 282 917 ha. MAHE tootjatel on pllumaade ja psirohumaade

pind praktiliselt vrdne, KSM tootjatel on pllumaade pind ca 5,5 korda suurem kui psirohumaade

pind.

Suurim PT toetusalune pind he tootja kohta on Jrvamaal (92 ha) ning vikseim pind Vrumaal

(24 ha) ning suurimad pllumassiivid asuvad samuti Jrva maakonnas (keskmine massiivi pindala

13,8 ha) , vikseima pindalaga on Saare maakonna pllumassiivid (4,2 ha)

Psirohumaa ning pllumaa (pllukultuurid ja lhiajaline rohumaa) detailsem maakasutuse anals

peamiste toetustpide likes nitab, et kik toetustbid erinevad ksteisest oluliselt. Sarnasemad

on omavahel PT ja KSM/KST tootjad ja neid iseloomustab eesktt krgem teraviljade ning rapsi jt

likultuuride ning madalam psirohumaade osathtsus (KSM/KST tootjatel on siinjuures sisse

arvestatud psirohumaad, mis toetust ei saa, kuid on majandatud KSM tootjate poolt) vrreldes

MAHE tootjatega. Kikidel toetustpidel on perioodil 2007-2012 suurenenud liblikieliste

kultuuride ja vhenenud krreliste heintaimede osathtsus. PT tootjatel on klvipinnas suurem

osathtsus kartulil ja aedviljadel. Oluline erinevus on ka MAHE tootjate psikultuuride ja mustkesa

suhteliselt suur osathtsus kogu maakasutusest.

Meede: Ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA)

Ebasoodsas piirkonnas paikneb Eestis 99 valda, kus tootmist piiravaks teguriks on madalama

viljakusega muldade suur osathtsus pllumajandusmaal, samuti on majandusnitajad tavaliste

tootmistingimustega piirkondadega vrreldes madalamad. Sageli iseloomustab taolisi piirkondi ka

kiiresti vananev rahvastik ning negatiivne rndesaldo. Selle tulemusena vib ebasoodsate

piirkondade valdadele olla iseloomulik maade kasutusest vlja langemine ja remaastumine.

ESA meetme heks eesmrgiks ongi toetuste abil pidurdada maade pllumajanduslikust kasutusest

vlja jmise protsessi. Ebasoodsate alade analsil selgus, et neis piirkondades oli keskmiselt

kasutusest vlja jnud 115 437 ha, mis moodustab 24% kogu ESA pllumajandusmaast.

20

ESA toetusalused pindalad on 2012. a tusnud vrreldes perioodi algusega (2007. a) 40 861 ha vrra

ehk siis 378 862 hektarini. Samas tusis 2012. aastal ka toetust saanute koguarv letades meetme

eesmrgiks seatud 9 000 tootja piiri 175 taotleja vrra.

Maakasutuses vib 2012. a theldada psirohumaa osathtsuse jtkuvat kasvu (katab 43% ESA

pinnast). Samaaegselt on suurenenud ka liblikieliste kultuuride kasvatamine ja vhenenud

mustkesa kasutamine, millel on mullaviljakuse parandamise seisukohalt positiivne mju.

Alates 2009. aastast toimuvatel uue ESA meetme aruteludel Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide

vahel on jutud uute alade mratlemiseni. Esialgse mratluse kohaselt kuulutati kogu Eesti

ebasoodsaks kliimakriteeriumi alusel ja nd on toimumas edasine selekteerimine loom-koormuse

ja standardtoodangu alusel.

Meede: Natura 2000 toetus pllumajandusmaale (NAT)

Natura 2000 pllumajandusmaa toetuse (NAT) eesmrk on tagada Natura 2000 vrgustiku aladel

looduskaitsenuete titmine, silitada neis piirkondades pllumajanduslik tegevus ning aidata seal

toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad linnu- ja loodusdirektiivi rakendamisest, et

aidata kaasa N2000 alade thusale majandamisele. NAT tootjad peavad titma kaitseala, hoiuala vi

psielupaiga kaitsekorrast tulenevaid nudeid (Looduskaitseseadusele tuginedes mratud kaitse-

eeskirja ja kaitsekorralduskavaga).

Eestis on ~61 000 ha potentsiaalset NAT toetusiguslikku pinda, millest ~28 500 hektarit on ka PLK

toetuse iguslik (mlemat toetust aga samale maale taotleda ei saa). 2012. a taotleti PLK toetust

sellest ~16 000 hektarile seega ji NAT toetuse taotlemiseks potentsiaalselt veel ~44 900 ha. NAT

toetusalune pind moodustas 2012. a sellest 53% seega on endiselt ligi pool kogu potentsiaalsest

NAT toetusiguslikust pinnast, kuhu ei ole ka PLK toetust taotletud, NAT toetusega katmata

kokku on see pind ~21 200 ha. Arvatavasti ei ole osa sellest maast enam heas pllumajanduslikus

korras, kuna ~17 900 ha sellest asus pllumassiividel, millele ei oldud vhemalt kahel eelneval

aastal pindalatoetusi taotletud. NAT toetusalune pind oli 2012. a 23 773 ha ja toetuse saajate arv

1 622, mis moodustasid vastavalt 63% ja 108% meetmele seatud eesmrgist. 2012. a NAT

toetusalusest maast moodustas 66% psirohumaa ja 33% pllukultuurid aastate 2007-2012 jooksul

on psirohumaade osakaal 6% suurenenud, pllukultuuride osakaal aga 6% vhenenud. 2007.-2011.

a on NAT toetusele MAK 2007-2013 perioodiks ettenhtud eelarve toetussummast (8,6 miljonit

eurot) kulutatud vaid ~40% (3,5 miljonit eurot) seega on ilmne, et ettenhtud eelarvet ra ei

kasutata.

Meede: Pllumajanduslik keskkonnatoetus - keskkonnasbralik majandamine (KSM)

ldiselt titsid kehtestatud toetuse nuded oma eesmrki. KSM meedet taotleti 2012. aastal 1 919

tootja poolt 431 104 hektarile. Toetust taotleti kigis maakondades, 86% taotlusalusest pinnast

sooviti toetust KSM phi- ja lisategevuse eest ning ainult 14% taotlejatest valis KSM phitegevuse.

21

Liblikieliste ja liblikieliste/krreliste segu all olev kogupind suurenes 2012. aastal 139 021

hektarini, mis moodustas 32,3% kogu toetusalusest pinnast ja letas pstitatud eesmrgi (60 000 ha)

rohkem kui kahekordselt. Kogu KSM toetusalusest pinnast moodustas talvine taimkate keskmiselt

46%, mistttu vib tidetuks lugeda ka taimetoitainete leostumisriski vhendamise eesmrgi.

Paranes ka KSM toetusaluste maade mullaviljakus, kuna suurenes liikuva P-sisaldus. Fosforvetiste

kasutamise minimaalne suurenemine ei taga veel muldade fosforisisalduse tusu. Ilmselt on teiseks

soodustavaks teguriks tootjate teadlikkuse kasv vetamaks madalama fosforisisaldusega muldi.

Pestitsiidide kasutamist KSM (+KST) pllumajandusettevtetes vib hinnata heaks nii keskkonna

keemilise koormuse vhenemise kui ka vee kvaliteedi paranemise ja selle kaudu ka bioloogilise

mitmekesisuse vhenemise peatamise seisukohalt. Vrreldes 2006. aastaga vhenes 2011. aastal nii

pestitsiididega pritsitud pind kui ka pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna ja pllumajandus-

maa hektari kohta.

Reeglina leostus taimetoiteelemente enam PT kui KSM pldudelt. Lmmastiku leostumine on

madalaim mahepllul, kuid valitseva vetamistaseme juures sltub nii lmmastiku leostumine

pldudelt kui ka nitraatiooni kontsentratsiooni muutused suuresti erinevatel aastatel valitsenud

hdroloogilistest tingimustest.

Bioloogilise mitmekesisuse uuringud nitasid KSM toetusega aladel kimalaste olukorra paranemist

ning pllulindude olukorra stabiilsena psimist.

Meede: Pllumajanduslik keskkonnatoetus - mahepllumajandusliku tootmise toetus (MAHE)

MAK 2007-2013 PKT alameetme 2.3.2 Mahepllumajandusliku tootmise toetus eesmrgid on

jrgmised:

silitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning silitada ja parandada

mullaviljakust ja veekvaliteeti;

toetada mahepllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele;

toetada ja suurendada mahepllumajanduse konkurentsivimet.

MAHE toetuse alune kogupind kasvas ajavahemikus 2007-2012 79% vrra (54 874 ha). Toetuse

saajate arvu kasv ji samas tagasihoidlikumaks 19%. Oluliselt on kasvanud maheettevtte

keskmine toetusalune pind (2007. a 60 ha ja 2012. a 90 ha - 50% vrra).

Kige rohkem oli MAHE toetuse saajaid 2012. a Vru (164) ja Saare (148) maakonnas. Kige

vhem oli toetuse saajaid Ida-Viru (38) ja Jrva (52) maakonnas. Suurim MAHE toetuse alune

kogupind 2012. aastal oli Prnu (12 152 ha) ja Viljandi (12 144 ha) maakonnas. Kige vhem oli

MAHE toetuse alust kogupinda 2012. aastal Jrva (3 716 ha) ja Ida-Viru maakonnas.

Liblikielisi kasvatati MAHE toetuse alusel viljavahelduses/klvikorras oleval pinnal 2012. aastal

Eesti keskmisena ligikaudu 56%. Maakondade likes ja aastatel 2007.-2012. oli nende osakaal 35-

77% MAHE toetuse alusest viljavahelduses/klvikorras olevast pinnast.

22

Psi- ja lhiajaliste rohumaade pind kogu MAHE toetusalusest pinnast oli 2007.-2012. aastal 73-

81% (2012. a 73%). Selline suur rohumaade pind vimaldab Eesti maheviljeluses tervikuna silitada

ja tsta mulla huumusesisaldust ning parandada mullastruktuuri ehk anda olulise panuse mulla-

viljakuse silimisse ja tstmisse ning toiteelementide leostumise vhendamisse. Seire alusel olid

pllulindude nitajad maheettevtete pldudel mrgatavalt krgemad kui KSM ja PT ettevtetes.

Selle heks phjuseks peetakse rohumaade suurt osathtsust toetusaluse maa struktuuris, kus on

lindudele paremad toitumis- ja pesitsustingimused (vikesed pllud).

Samas oli MAHE rohumaade pinna kohta peetavate loomade osakaal liiga vike. Nende arvelt

toodetavat snnikut tuleks vaid 3 t/ha haritava maa kohta aastas. Seda on mulla toitainete sisalduse

silitamiseks tervikuna vhe. PMK kompleksuuringu jrgi peaks lhiealiste rohumaadega sda-

klvikorras andma toiteelementide sisalduse silitamiseks niteks 9-15 t/ha snnikut aastas. PMK

mulla-viljakuse seire tulemused nitavadki taimedele omastatava K-sisalduse langust mullas ja K-

vaeste muldade osakaalu suurenemist 5-aasta jooksul.

2010. a alates on MAHE toetuse saajate sissetulekud, netolisandvrtus, ettevtjatulu, arvestuslik

netokasum ja jtkusuutlikus paranenud vrreldes 2009. majandusliku surutise aastaga. Siiski olid

need nitajad, vljaarvatud ettevtjatulu, eurodes hektari kohta arvestatult oluliselt viksemad kui

KSM tootjatel. Olulise osa sissetulekutest annavad mahetootjatel toetused. 2007.-2010. a

moodustasid toetused sissetulekutest 56%. Sissetulekute (taime- ja loomakasvatussaaduste mk ja

muud sissetulekud) mrgatav tus 2011. a vhendas toetuste osakaalu sissetulekutes 50%-ni.

Meede: Pllumajanduslik keskkonnatoetus ohustatud tugu looma pidamise toetus (OTL)

Ohustatud tugu looma pidamise toetus rakendus 2007. aastast. Toetust makstakse neljale ohustatud

tule eesti maakarja veis, eesti hobune, eesti raskeveo hobune ja tori hobune (universaalsuund).

2012. aastal sai ohustatud tugu looma pidamise toetust 666 taotlejat ning toetati 653 eesti maakarja

tugu veise, 236 eesti raskeveo hobuse, 1 623 eesti tugu hobuse ja 472 tori tugu hobuse pidamist.

Ohustatud tugu looma pidamise toetuse saajate arv on 2012. aastal vrreldes 2007. aastaga

suurenenud 13,5%. Vrreldes perioodi algusaastaga on toetatud eesti maakarja tugu veiste arv

vhenenud 8%. Veiste ldine arvukus Eestis on pidevas vhenemises ning sellega vrreldes on eesti

maatugu veiste arv jnud siiski suhteliselt stabiilseks. Vrreldes perioodi algusaastaga on toetatud

eesti raskeveo hobuste arv suurenenud 71% ja eesti tugu hobuste arv 40%, samas on toetatud Tori

tugu loomade arv vhenenud 2%.

kski neljast ohustatud tust ei ole veel vlja judmas ohustatud tu staatusest. Ohustatud tugu

looma pidamise meede on senini oma eesmrki tinud, kuna ohustatud tugu loomade arv on aastate

kaupa pidevalt suurenenud (erandina on siiski aasta 2010, kui toetust sai 10 looma vhem kui 2009.

aastal). Ohustatud tugu loomade arv on suurenenud peamiselt eesti raskeveo hobuste ja eesti tugu

hobuste arvelt.

23

Meede: Pllumajanduslik keskkonnatoetus kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (SRT)

Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus rakendus alates 2009. aastast. Esimesel aastal taotles

toetust 7 tootjat kokku 310 hektaril. Toetuse saajate ning ning toetatud hektarite arv on aastate kaupa

pidevalt suurenenud, 2012. aastal sai toetust juba 47 tootjat kokku 1 119 hektaril. Toetuse saajate

arv on vrreldes 2009. aastaga suurenenud 6,7 korda ning 'Sangaste' rukki alune pind 3,6 korda.

2009. aastal kasvatati toetusalust 'Sangaste' rukist kolmes maakonnas (Lne-Viru, Viljandi ja

Vru). 2012. aastaks on Hiiumaa ainus maakond, kus toetusalust 'Sangaste' rukist ei kasvatatud.

Jrgmisel MAK perioodil tuleks kindlasti toetada rohkemaid sorte. Lisaks erinevatele kohalikele

pllukultuuridele tuleks toetada ka kohalike puuvilja- ja marjasortide kasvatamist laialdasemalt.

Meede: Pllumajanduslik keskkonnatoetus poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)

Meetme raames taotletud pind on perioodi algusest 2007. a 15 501 hektarilt suurenenud 25 996

hektarini 2012. aastal, saavutatud on 74% sihttasemest. Koosluste tpide likes on muude

koosluste osas saavutatud 79% eesmrgist, kuid puisniidu osas vaid 22% ning eesmrgi titmine

perioodi lpuks selles osas ei ole tenoline. Hooldatud alade suurenemisega aitab meede kaasa

Natura 2000 alade soodsa seisundi tagamisele, kuid thelepanu peab prama sihiprasele

majandamistegevusele (sh tpsed liigikaitseliseks tegevuseks vajalikud majandamisvtted). PLK-de

soodne seisund on koosluseti erinevalt tagatud, teadlased ja eksperdid juhivad thelepanu kiirele

loopealsete koosluste hvimisele.

35% PLK toetuse taotlejatest on selliseid tootjaid, kes saavad pindalatoetusi ainult PLK hooldamise

eest (sh ei taotle PT-d). Sellised tootjad majandavad 22% kogu PLK toetusalusest pinnast. Olulist

rolli PLK-de hooldamisel omavad mahepllumajandusliku tootmise toetust taotlenud tootjad, kes

hooldavad 33% PLK toetusalusest pinnast ning kelle maakasutusest poollooduslikud kooslused

moodustavad keskmiselt 31% tema poolt kasutavast maast.

Meede: Loomade heaolu loomade karjatamise toetus (LKT)

Loomade karjatamise toetusega parandati 2012. aastal vhemalt 117 829 looma heaolu, keda selle

toetuse raames karjatati. Nende loomapidajate kasutuses oli 37% kogu Eesti rohumaadest (nii psi-

kui ka lhiajalistest rohumaadest sh PLK-d).

Aastatel 2009-2012 on LKT toetusaluste loomade osa jagunenud jrgnevalt: veised 75-80%, lambad

18-21%, hobused kuni 2,8% ja kitsed alla 1%. Suuremad karjatatud loomade arvuga (PMA mahe ja

LKT loomad kokku) maakonnad olid Saare-, Lne-Viru ja Prnumaa. Kige rohkem oli PMA

andmetel mahedalt peetud karjatatud loomi Saaremaal. LKT karjatatud loomade arv oli suurim

Lne-Virumaal. Koos maheloomadega oli karjatatud loomade osa 60% PRIA pllumajandus-

loomade registris olevatest karjatatud loomadest.

24

Meede: Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM)

Alates 2008. aastast (meetme avanemine) on NAM toetust saanud metsamaa pind aasta-aastalt

suurenenud. 2012. aastaks oli tidetud 92% (4 776 taotlust kogupindalaga 56 399 hektarit) toetusele

seatud eesmrgist.

le poolte maakondades moodustas 2012. aastal taotletud pind toetusiguslikust pinnast rohkem kui

70%. Kige madalam oli see Hiiumaal (53%). 2012. aastal oli keskmine taotletud pinna osa

toetusiguslikust 69%, 2011. aastal 55%.

Suurima taotletud ja toetatud metsamaaga olid 2011. aastal Vru-, Valga- ja Harju maakond, kus

toetatud pinda oli rohkem kui 6 000 ha. Plva, Jgeva ja Ida-Viru maakonnas oli toetusiguslikku

erametsamaad kige vhem (kuni veidi le 1 000 ha). Toetust maksti keskmiselt 98% taotletud

metsamaadest.

25

KASUTATUD LHENDID JA MISTED

AT Aasta tjuhik

BD Bioloogiline mitmekesisus

BLV Brutolisandvrtus

BTO British Trust for Ornithology

Corg Orgaaniline ssinik

EARK Elukeskkonna rakendamise arenduskava 2007-2013

EBCC Euroopa Linnuloenduste Komitee (European Bird Census Council)

EFNCP Euroopa Looduskaitse ja Karjakasvatuse Foorum (European Forum for

Nature Conservation and Pastoralism)

EEA Euroopa Keskkonnaagentuur (European Environmental Agency)

EELIS Eesti Looduse Infossteem - Keskkonnaregister

EL Euroopa Liit

EMK SA Erametsakeskus

EMKIS Erametsakeskuse infossteem

EMPA Eesti mahepllumajanduse arengukava

EMVI Eesti Maaviljeluse Instituut

EM Eesti Maalikool

EO Eesti Ornitoloogiahing

ERR Eesti Rahvusringhling

ESA Eesti Statistikaamet (sltuvalt kontekstist, sama lhendiga on thistatud ka

MAK 2007-2013 perioodi 2. telje ebasoodsamate piirkondade toetus)

ESU Euroopa suurushik (European Size Unit)

FADN Pllumajanduslik raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data

Network)

FBI Farmland Bird Index (Pllulindude indeks)

GIS Geoinfossteem

HPK Head pllumajandus- ja keskkonnatingimused

Jgeva SAI Jgeva Sordiaretusinstituut

K Kaalium

KKM Keskkonnaministeerium

KM kohustuslikud majandamisnuded

KHG Kasvuhoonegaasid

KLV Krge loodusvrtusega pllumajandus

KA Keskkonnaamet

KKI Keskkonnainspektsioon

KR KKM keskkonnaregister

KKK Kaitsekorralduskava

KTK Keskkonnateabe Keskus

KOV Kohalik omavalitsus

26

LEU Lhiealised umbrohud

L/l Loomhik

MAK Maaelu arengukava

N2000 Natura 2000

N Lmmastik

NLV Netolisandvrtus

NTA Nitraaditundlik ala

P Fosfor

PECPMS Pan-European Common Bird Monitoring Scheme

PK Prandkoosluste Kaitse hing

PLK Poollooduslik kooslus

PM Pllumajandusministeerium

PMA Pllumajandusamet

PMK Pllumajandusuuringute Keskus

PRIA Pllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PV Piiranguvnd

S Segatootmise tootmistp

SKV Sihtkaitsevnd

T Taimekasvatuse tootmistp

Toetusalune

pllumajandusmaa

Kesolevas aruandes on PRIA maakasutusandmetel (phipring

25.01.2013) phinevate analside puhul tegemist andmetega, kus pllu

pindala on korrigeeritud vastavalt kontrolli tulemustele (pind on PT

iguslik), kuid teiste pindalatoetuste osas ei ole administratiivkontrolli

kigus tiendavalt korrigeeritud andmed PRIA poolt vljastatud andme-

tabelites esitatud.

Toetuse saaja

Kesolevas aruandes phineb toetuse saajate arv maakasutusandmetel, kus

pllu pindala on korrigeeritud vastavalt kontrolli tulemustele (pind on PT

iguslik), kuid teiste pindalatoetuste osas ei ole administratiivkontrolli

kigus tiendavalt korrigeeritud andmed PRIA poolt vljastatud

andmetabelites esitatud.

VEP Vriselupaik

VHU Vegetatiivselt hsti levivad umbrohud

VTA Veterinaar- ja Toiduamet

PP htne pllumajanduspoliitika

TOETUSED

ENK Energiakultuuri toetus

ESA Ebasoodsamate piirkondade toetus

KIA Kiviaia rajamise ja taastamise toetus

KSM Keskkonnasbraliku majandamise toetus

KSMP Keskkonnasbraliku majandamise phipakett

KSML Keskkonnasbraliku majandamise phi- ja lisapakett

KST Keskkonnasbraliku tootmise toetus

27

MAHE Mahepllumajandusliku tootmise toetus

MAHE toetus 1 Mahepllumajandusliku tootmise toetus MAK 2004-2006 raames

(kasutatud ka MAHE 1)

MAHE toetus 2 Mahepllumajandusliku tootmise toetus MAK 2007-2013 raames

(kasutatud ka MAHE 2)

NAT Natura 2000 toetus pllumajandusmaale

NAM Natura 2000 toetus erametsamaale

OTL Ohustatud tugu looma pidamise toetus

PKT Pllumajanduslik keskkonnatoetus

PLK Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

POL Pllukultuuri otsetoetus

SRT Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (rukkisordi Sangaste

kasvatamise eest)

PT htne pindalatoetus

28

SISSEJUHATUS

Kesolev psihindamisaruanne annab levaate Eesti maaelu arengukava 2007-2013 MAK 2. telje

meetmetega seotud Pllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt korraldatud ja lbi viidud

psihindamistegevustest 2012. aastal.

Psihindamise eesmrgiks on uurida arengukava arengut seoses selle eesmrkidega, kasutades

tulemus- ja vajaduse korral mjunitajaid; teha vajadusel ettepanekuid arengukava parandamiseks ja

seelbi tsta toetuste rakendamise kvaliteeti.

Psihindamisaruanne koosneb tervikuna kolmest peatkist ja 45 lisast. Aruande esimeses peatkis

antakse levaade hindamise iguslikest alustest, meetmete rakendumisest ja psihindamis-

tegevustest. Tutvustatakse ka erinevate tgruppide ja avalikustamisega seotud tegevusi 2012. aastal

ning antakse lhilevaade PMK pllumajandusseire ja uuringute osakonna poolt 2012. aastal

koordineeritud uuringutest.

Uuringuid viiakse lbi meetmete hindamiseks vajaliku info kogumiseks, meetmete kvaliteetsemaks

analsiks ja samas toimub ka taustaandmete kogumine meetmete kujundamiseks tulevikus.

Uuringute eesmrgid, metoodika ning tulemused on esitatud valdkondade kaupa peatkis 2

Hindamisega seotud uuringud. Uuringuid on tehtud jrgmistes valdkondades: mullastik, vesi,

elurikkus, maastik ja sotsiaalmajandus. Lisaks on esitletud kompleksuuringu tulemused, millega

selgitatakse mitmete maaviljeluslike vtete ja viljelusviiside olulisust pllumajanduslike keskkonna-

toetuste seisukohast.

Aruande kolmandas peatkis on toodud MAK 2007-2013 teise telje meetmete kohta ldinfo nende

rakendumise ja eelarve kohta, anals toetuste (I sammas ja II sammas) jagunemise kohta

regionaalselt ning tootjate suurusgrupiti ja tootmistbiti. Hinnatud on ka 2. telje toetuse saajate

majanduslikku jtkusuutlikkust. Lisaks on phjalikumalt ksitletud maakasutuse erinevaid aspekte.

Mahukaima osa kolmandast peatkist moodustavad 2. telje meetmete analsid. Kesolevas

aruandes on PRIA maakasutusandmetel phinevate analside puhul tegemist andmetega, kus pllu

pindala on korrigeeritud vastavalt kontrolli tulemustele (pind on PT iguslik), kuid teiste

pindalatoetuste osas ei ole administratiivkontrolli kigus tiendavalt korrigeeritud andmed PRIA

poolt vljastatud andmetabelites esitatud.

Seire- ja hindamisssteemiga seotud peamised asutused Eestis on Pllumajandusministeerium,

Pllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Pllumajandusuuringute Keskus, Eesti

Maalikool, andmeid saadakse ka Pllumajandusametist, Keskkonnaministeeriumi allasutustest, SA

Erametsakeskusest ning teistelt andmekogujatelt. Lisaks viiakse hindamistga seoses pidevalt lbi

konsultatsioone hindamisega seotud asutuste vahel ning erinevate spetsialistide ja ekspertidega.

Hindamise krge kvaliteedi tagamiseks on moodustatud ka MAK 2007-2013 teise telje tgrupp ja

all-tgrupp krge loodusvrtusega pllumajandusalade (KLV) mratlemiseks.

29

Uuringute tismahus versioonid on kttesaadavad PMK pllumajanduskeskkonna seire broost.

Lisainfot (sh lhikokkuvtted teostatud uuringutest) MAK 2007-2013 psihindamistegevuste kohta

on vimalik leida PMK kodulehelt: http://pmk.agri.ee/pkt/.

http://pmk.agri.ee/pkt/

30

1. HINDAMISALANE TEGEVUS

1.1. MAK 2007-2013 2. TELJE MEETMETE HINDAMISE TAUSTINFO

1.1.1. IGUSLIK RAAMISTIK

Nukogu mruse (E) nr 1698/2005 artikli 86 like 1 kohaselt kehtestab iga liikmesriik oma

psihindamise ssteemi. Psihindamise eesmrgiks on uurida arengukava arengut seoses selle

eesmrkidega, kasutades tulemus- ja vajaduse korral mjunitajaid; parandada arengukava ja selle

rakendamise kvaliteeti; vaadata lbi arengukava sisulised muudatusettepanekud ning valmistuda

vahe- ja jrelhindamiseks. Psihindamise kigus viivad hindajad muuhulgas lbi ka arengukava

tasandil toimuva hindamistegevuse tiendamiseks vajalikke valdkonnauuringuid ja -analse.

Perioodiks 2007-2013 on Pllumajandusministeerium mranud kaks psihindajat 1., 3. ja Leader

telje meetmete psihindajaks on Eesti Maalikool ning MAK 2. telje meetmete psihindamist viib

lbi Pllumajandusuuringute Keskus (PMK), kes on keskkonnaalaste nitajate kogumise ja

analsimisega tegelenud juba alates MAK 20042006 rakendamisest, mil PMK hinnata oli PKT

meede. Arengukava (ja selle raames rakendatavate toetuste) seire ja hindamise kord, ning seire ja

hindamise koost korraldamine on kehtestatud pllumajandusministri mrusega nr 26 21.03.2011

Eesti maaelu arengukava 20072013 seire ja hindamise kord (RT I, 30.03.2011, 3). Antud

mruse kohaselt esitab PMK Pllumajandusministeeriumile ja arengukava hindajale (vahe- vi

jrelhindajale) jrgnevad hindamisega seotud andmed:

levaade arengukava teise telje toetustest, mis sisaldab andmeid tulemus- ja mjunitajate

kohta, vttes arvesse arengukavas stestatud eesmrke ning sisend- ja vljundnitajaid;

levaade teise telje psihindamisalastest tegevustest;

levaade avalikkuse teavitamisega seotud tegevustest ja tehnilise abi kasutamisest;

vajaduse korral muu teave toetuste thusamaks rakendamiseks.

Euroopa Komisjoni 20. veebruari 2006. aasta otsus (2006/144/EC) neb ette programmeerimis-

perioodi 2007-2013 hindamiseks ldiseid indikaatoreid ja metoodikaid, lisaks neile kohustuslikele

indikaatoritele tuleb igal riigil hindamisel kasutada ka oma programmispetsiifilisi nitajaid.

Psihindamise aluseks on EL htne seire ja hindamise raamistik (CMEF, Common Monitoring and

Evaluation Framework).

31

1.1.2. MEETMETE RAKENDUMINE

2012. aastal sai toetusi taotleda jrgmistele MAK 2007-2013 2. telje meetmetele: ebasoodsamate

piirkondade toetus, Natura 2000 toetus pllumajandusmaale, Natura 2000 toetus erametsamaale,

loomade karjatamise toetus ning PKT alameetmetest keskkonnasbraliku majandamise toetus,

mahepllumajandusliku tootmise toetus, ohustatud tugu looma pidamise toetus, kohalikku sorti

taimede kasvatamise toetus ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetus. Anals iga meetme

kohta on toodud kesoleva aruande 3. peatkis.

Vastavalt MAK programmdokumendile finantseeritakse arengukavade jrjepidevuse eesmrgil ka

MAK 20042006 raames pllumajandusliku keskkonnatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse

ja pllumajandusmaade metsastamise toetuse viieaastaseid kohustusi kuni nende lppemiseni.

Kesolevas aruandes on MAK 2004-2006 alusel 2012. aastal makstud toetustest ksitletud PKT

mahepllumajandusliku tootmise toetust hes alapeatkis koos MAK 2007-2011 mahepllu-

majandusliku tootmise toetusega.

1.1.3. PSIHINDAMISTEGE

eesti maaelu arengukava 2007-2013 2. telje

Documents