madis kaldmä e ja liis palumets siseministeeriumi regionaal p oliitika büroo

1

Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng

Kohaliku arengu meetmed 2007-2013Euroopa Regionaalarengu Fondi toel

Madis Kaldmäe ja Liis Palumets

Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo

2

Valdkondlikud rakenduskavad

Inimressursi arendamise rakenduskava:

– Juhtministeerium Haridus- ja Teadusministeerium

– ESF 6,126 miljardit krooni

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava:

– Juhtministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

– ERF ja ÜF 25,149 miljardit krooni

Elukeskkonna arendamise rakenduskavaElukeskkonna arendamise rakenduskava::

– Juhtministeerium Keskkonnaministeerium

– ERF ja ÜF 21,978 miljardit krooni

3

Elukeskkonna arendamise rakenduskava

3

suunab ERF ja ÜF vahendite kasutamist keskkonnakaitse, energeetika, kohaliku ja regionaalse arengu, hariduse ning tervishoiu ja hoolekande arendamise valdkonnas

juulis 2007 said Eesti rakenduskavad Euroopa Komisjonilt põhimõttelise nõusoleku, allkirjastamist ootame septembri alguses

4

Elukeskkonna arendamise rakenduskava

Prioriteetsed suunad:1. Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri

arendamine (9,8 mlrd EEK)2. Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride

tugisüsteemide arendamine (1,44 mlrd EEK)3. Energiamajanduse arendamine (1,364 mlrd EEK)4.4. Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng

(6,08 mlrd EEK)(6,08 mlrd EEK)5. Hariduse infrastruktuuri arendamine (3,329 mlrd

EEK)6. Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri

arendamine (2,646 mlrd EEK)

5

Prioriteetne suund 4: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng

Alasuunad1. Kohalike avalike teenuste arendamine

(2,254 mlrd krooni)2. Linnaliste piirkondade arendamine (0,886

mlrd krooni)3. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

(2,94 mlrd krooni)

6

Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine

Eesmärgid: kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste

avalike teenuste kättesaadavuse tagamine maakondlikes ja kohalikes keskustes

kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutuse efektiivsuse parandamine maapiirkondades

7


üks alasuund=üks meede meetme rakendusasutus siseministeerium,

rakendusüksus EAS meetme rakendamise sihtpiirkonnaks on kogu Eesti

territoorium, v.a. Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Maardu linn, Saue linn, Viimsi vald

Toetust võib taotleda ka juhul, kui objekt ja selle omanik asub sihtpiirkonnast väljaspool, tingimusel, et vähemalt 50% omafinantseeringust katavad sihtpiirkonna omavalitsusüksused

8


toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 5 milj krooni

toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest

s.t. riigi, kohaliku omavalitsuse, muude avalik-õiguslike organisatsioonide või sihtasutuste või mittetulundusühenduste panus peab moodustama vähemalt 15%

9


Toetatavad tegevused: investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja

õpilaskodud) arendamiseks investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks

(lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad) investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse

(rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad jms)

investeeringud üldarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud jms)

investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad jms)

10


soositakse olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamist ja ümberkohandamist (kogukonnakeskused, polüfunktsionaalsed ehitised)

abikõlblikud on ehitustööd, ehituslik projekteerimine, ehituslikud uurimistööd, samuti objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost

abikõlblikud on kulud, mis on tehtud alates taotluse registreerimist EAS-s

Ehituslike uurimistööde ja ehitusliku projekteerimise kulud, mis on tehtud alates 1.jaanuarist 2007 ja enne taotluse esitamist EAS-le, kompenseeritakse kuludokumentide alusel juhul kui toetuse taotlus rahuldatakse

kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust võib moodustada kinnisasja ost, kuni 10% ehitusliku projekteerimise kulu

halduskulud ei ole abikõlblikud

11


Taotlejad: Kohaliku omavalitsuse üksused Sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui

tegevused, millele toetust taotletakse, kuuluvad organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka– sh MAK ja maakondlikud omavalitsusliidud, kui

tegemist on omavalitsusüksuste ühisprojektiga, mida omafinantseerivad kõik projektis osalejad

(sellisel juhul ei pea taotleja olema üks objekti omanikest)

12


Toetust saavad taotleda need omavalitsusüksused, kellel on kehtiv arengukava vastavalt KOKS-le (st. kehtivusega N+3 aastat, seega 2007. aastal kehtivusega vähemalt kuni 2010)

See kehtib nii eeltaotluse kui taotluse esitamise kohta

13


meetmest toetuse taotlemise aluseks on Vabariigi Valitsuse kinnitatav kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava

KOIT kava koostatakse kahes jaos – aastateks 2007-2010 ja 2010-2013

maakondlikud indikatiivsed piirsummad arvestatakse maakonna elanike arvu alusel (v.a linnapiirkondade elanikud)

kava koostatakse maavalitsusele esitatud eeltaotluste põhjal

14


eeltaotlused esitatakse asukohajärgsele maavalitsusele

maavalitsus viib läbi eeltaotluste abikõlblikkuse kontrolli, küsides vajadusel lisainformatsiooni

eeltaotlusi hindab maavanema ettepaneku alusel regionaalministri poolt kinnitatud maakondlik hindamiskomisjon

eeltaotlusi hinnatakse regionaalministri poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel

15


Tähtsamad hindamiskriteeriumid on: objekti tulenevus kohaliku omavalitsuse

arengukavast objekti olulisus maakondlike

arendusdokumentide alusel kavandatavate tegevuste jätkusuutlikkus kavandatavate lahenduste komplekssus kavandatavate tegevuste mõju regionaalne

ulatus varasemalt ja teistest allikatest saadud toetused

16


hindamistulemuste alusel pannakse kokku maakondlik reastus

eelistusnimekiri kooskõlastatakse maakondliku omavalitsusliiduga ning edastatakse siseministeeriumile

pärast valdkonnaomaste ministeeriumidega konsulteerimist ning EAS-ilt eeltaotlustele tehnilise hinnangu saamist paneb siseministeerium kokku 2007-2010 KOIT kava eelnõu

regionaalminister moodustab üleriigilise komisjoni komisjonil on õigus kindlaksmääratud põhimõtete ja saadud

hinnangute alusel kava võrreldes eelistusnimekirjadega korrigeerida. Õigus on kavast välja arvata selliseid projekte, mille puhul pole tagatud tegevuste komplekssus. Taotlejatele võib teha ettepanekuid kavandatavaid tegevusi ja projekti maksumust vajadusel korrigeerida

pärast kava heakskiitmist prioriteetse suuna seirekomisjonis esitatakse see Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks

17


Ajakava: eeltaotluste esitamine – oktoober 2007 kava kinnitamine – 2008. aasta algus taotluste esitamine EAS-le – jooksvalt

alates Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud KOIT kava jõustumisest

18

Alasuund 2: Linnaliste piirkondade arendamine

üks alasuund=üks meede meetme rakendusasutus siseministeerium,

rakendusüksus EAS meedet rakendatakse järgmiste haldusüksuste

territooriumil: Tallinna linn, Saue linn, Saue vald, Saku vald, Maardu linn, Jõelähtme vald, Viimsi vald, Harku vald, Kiili vald, Rae vald, Tartu linn, Pärnu linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald

toetust võib taotleda ka juhul kui objekt ja selle omanik asub sihtpiirkonnast väljaspool, tingimusel, et vähemalt 50% omafinantseeringust katavad sihtpiirkonna omavalitsusüksused

19


Eesmärk:

atraktiivsem ja paremat elukvaliteeti võimaldav avalik linnaruum

20


Toetatavad tegevused: säästva linnatranspordi arendamine (sh kergliiklusteed,

liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms) lastehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri

arendamine sotsiaalse turvalisusega seotud avaliku infrastruktuuri

arendamine (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud, spordirajatised jms)

avaliku linnaruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine linnades ja linnalähedastel aladel (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad, valgustus jms)

avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine

21


Taotlejad: kohaliku omavalitsuse üksused sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui

tegevused, millele toetust taotletakse, kuuluvad organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka

22


Rakendamine toimub kavapõhiselt: investeeringutoetuste kava koostamine kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt taotluse esitamine Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutusele projekti elluviimine Ajakava: kava kinnitamine – 2007. aasta lõpp/2008.aasta

algus taotluste esitamine EAS-le – alates Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud kava jõustumisest

23

Alasuund 3: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

üks alasuund≤kolm meedet:A üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja

turismiobjektide väljaarendamine

B piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

C regionaalsed tööstuspargid ja logistikakeskused, regionaalsed innovatsioonisüsteemid ning regionaalsed ettevõtlusvõrgustikud ja kompetentsikeskused

24

A Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine

Investeeringud suuremahuliste, Eesti kui turismi sihtmaa konkurentsivõimet ja tuntust tõstvate kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamiseks

Vabariigi Valitsus kinnitab objektide loetelu

meetme toetusmaht on 790 miljonit krooni

25

B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

meetme rakendusasutus siseministeerium, rakendusüksus EAS

meetme eesmärgiks on tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud:1) piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset

ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamisele,2) majandusarengu kiirendamisele piirkondadele omase

konkurentsieelise väljaarendamise kaudu

26


Toetatavad tegevused (turismi- ja puhkemajanduse edendamiseks):

külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine (nt külastuskeskused, muuseumid, teemapargid, käsitöökojad),

– sh vajalike lisateenuste loomine; aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine (nt matka- ja õpperajad,

kergliiklusteed, supelrannad); külalissadamate ja randumiskohtade arendamine; kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine

– sh kultuuriliselt väärtuslike objektide, alade ja asulate kaitse ja eksponeerimine, ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine ning nende taaskasutusele võtt, külastajaprogrammide loomine, loodusobjektide ja maastike miljööväärtuse tõstmine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine, vaateplatvormide ja –tornide rajamine, puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine

puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (nt parkimiskohad, juurdepääsuteed ja –rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja –viidad)

miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine

27


Toetatavad tegevused (kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamiseks):

ettevõtluse seisukohalt olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad), vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttesüsteemid)

endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektide maa-alade ettevalmistamine nende taaskasutuselevõtuks ettevõtluse arendamise eesmärgil, miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine ja pinnase puhastamine

kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimine taaskasutusele võtmise eesmärgil

28


Projekti põhitegevustele lisaks toetatavad tegevused: piirkondlike koostöövõrgustike ja partnerluste (sh

era- ja avaliku sektori vaheliste) väljaarendamine (nt seminarid, ümarlauad)

objektispetsiifiliste koolituste korraldamine objekti turundamine (sh turunduskampaaniate

korraldamine, infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine jms)

külastajatele suunatud objektispetsiifiliste regulaarürituste käivitamine

avalikuks kasutuseks mõeldud internetiühenduste loomine

jääkreostuse likvideerimine

29


abikõlblikud on kulud, mis on tehtud alates taotluse registreerimist EAS-s

kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust

projekti üldkulud võivad moodustada kuni 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust

ehitusliku projekteerimise kulud võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust

ehitusliku projekteerimise kulud, mis on tehtud alates 1.jaanuarist 2007 ja enne taotluse esitamist EAS-le, kompenseeritakse kuludokumentide alusel juhul kui toetuse taotlus rahuldatakse

30


Taotlejad: kohaliku omavalitsuse üksused sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui

tegevused, millele toetust taotletakse, kuuluvad organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka

riigiasutused külastus- ja vabaajavõimalusi pakkuvate objektide haldajatena

avalik-õiguslikud kõrgkoolid, kui projekti tegevused toetavad meetme eesmärkide täitmist

spordiasutused ministeeriumide ja maavalitsuste hallatavate asutustena, kui projekti tegevused toetavad meetme eesmärkide täitmist

31


toetuse minimaalne suurus on miljon krooni maksimaalne toetus projekti kohta on 50 milj

krooni turismimajandust edendavate projektide puhul ning 25 milj krooni ettevõtluskeskkonda arendavate projektide puhul

toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest

eraisikute ja avaliku sektori valitseva mõju all mitte olevate äriühingute kaasfinantseering pole abikõlblik

32


Taotleja peab olema objekti omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest

MAK, omavalitsusliit või muu omavalitsusüksuste ühisorganisatsioon võib olla taotlejaks, kui tegemist on omavalitsusüksuste ühisprojektiga, mida omafinantseerivad kõik projektis osalejad

Sellisel juhul ei pea taotleja olema üks objekti omanikest

33


Ajakava: määruse jõustumine september 2007 taotluste esitamine EAS-le – jooksvalt

alates määruse jõustumisest

34

C Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine II (tööstuspargid ja kompetentsikeskused)

Toetatavad tegevused regionaalsete tööstusparkide ja logistikakeskuste

väljaarendamine regionaalsete innovatsioonisüsteemide loomine ja

tugevdamine ning regionaalsete ettevõtlusvõrgustike ja kompetentsikeskuste väljaarendamisele suunatud tegevused (eelkõige maakonnakeskuste baasil)

Ajakava valiku ja toetamise põhimõtted töötatakse välja 2007.

aasta sügisel taotlemine algab 2008. aasta alguses

35

Täname kuulamast ja osalemast!

Kontakt: [email protected]@siseministeerium.ee

madis kaldmä e ja liis palumets siseministeeriumi regionaal p oliitika büroo

Documents