kinnitatud riigi infosüsteemide l 2015 -2/12-riigi infosüsteemi ametis reglementeeritakse...
TRANSCRIPT
1
KINNITATUD
Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori
…. . ….l 2015
käskkirjaga nr 1-2/12-….
Riigi Infosüsteemi Amet
Struktuuritoetuse rakendamise käsiraamat
2
SISUKORD
1. Üldosa…………………………………………………………….…… 4
2. Taotluste esitamine ja menetlemine ………………………………… 11
2.1. Avatud taotlemise korraldamine ……………………………….. 13
2.1.1. Avatud taotlemisest teavitamine ………………………. 15
2.1.2. Eeltaotluste esitamine ja menetlemine ………………… 15
2.1.3. Täistaotluste menetlemine ………………………….…. 19
2.2. Toetuse andmine investeeringu kava alusel ………………..…… 24
2.2.1. Investeeringu kava koostamine …………………….…. 24
2.2.2. Hankelepingu kooskõlastamine …………………….… 24
3. Projekti elluviimine …………………………………………………… 26
4. Järelvalve ……………………………………………………….…..…. 28
4.1. Hankemenetluste kontroll ………………………………………. 28
4.2. Maksetaotluste menetlemine ………………………………….... 29
4.3. RÜ raamatupidamise korraldamine …………………………..… 34
4.4. Tegevuste kohapealne kontroll …………………………………. 35
4.5. Järelkontroll …………………………………………………….. 42
4.6. Seire …………………………………………………………….. 45
5. SFOSi andmekvaliteedi kontroll ………………………………………. 47
6. Nõuetele mittevastavuste menetlemine ………………………………. 50
7. Vaidemenetlus ……………………………………………………….. 55
8. Auditite järeltegevused……………………………………………….. 56
9. SFOSi kontode loomine ja haldus …………………………………… 59
10. Tööprotseduuri kirjelduse muutmine ……. …………………………. 60
Lisad …………………………………………………………………….… 61
Lisa 1. Maksetaotluse vorm
Lisa 2. Maksetaotluse kontroll-leht
Lisa 3. Projekti vahe- ja lõpparuande vorm
Lisa 4. Vahearuande kontroll-leht
Lisa 5. Lõpparuande kontroll-leht
Lisa 6. Paikvaatluse aruanne
Lisa 7. Ettekirjutuse vorm
Lisa 8. Ettekirjutuse täitmise kontrolli aruanne
Lisa 9. Paikvaatluse kontroll-leht
Lisa 10. Eeltaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs
Lisa 11 Eeltaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs
Lisa 12 Täistaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs
Lisa 13 Täistaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs
3
Lisa 14 Investeeringu kava projekti hankelepingu kontroll-leht
Lisa 15 Järelkontrolli kontroll-leht
Lisa 16 Kontroll-leht "Riigihanke korraldamise üldised alused"
Lisa 17 Kontroll-leht "Avatud hankemenetlus"
Lisa 18 Kontroll-leht "Piiratud hankemenetlus"
Lisa 19 Kontroll-leht "Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus"
Lisa 20 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise alused
asjade ostmisel
Lisa 21 Kontroll-leht "Võistlev dialoog"
Lisa 22 Kontroll-leht "Ideekonkurss"
Lisa 23 Kontroll-leht "Raamleping"
Lisa 24 Kontroll-leht " Erandid, Sisetehing“
Lisa 25 Paikvaatluse läbiviimise ja aruande vormistamise juhend
4
1. Üldosa
Euroopa Liidu struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatu koostamise eesmärgiks on
kirjeldada struktuuritoetuse eraldamise ja kasutamise ning sellega seonduvate kontrolli,
järelevalve, arvestuse ja aruandluse protseduure Riigi Infosüsteemi Ametis toetusperioodil
2014-2020. Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA või RÜ) täidab meetme rakendusüksuse
rolli. Meetme rakendusasutuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi
RA või MKM).
Käsiraamat on mõeldud struktuuritoetuse andmist korraldava ja selle kasutamise järelvalvet
teostavate asutuste töötajatele ning struktuuritoetuse taotlejatele ja kasutajatele perioodil 2014-
2020 (edaspidi periood). Käsiraamatu koostamisel on lähtutud Perioodi 2014-2020
struktuuritoetus seaduse (edaspidi STS) sätetest, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri
määruste nõuetest, ja nende alusel Rahandusministeeriumis koostatud juhenditest ning toetuse
andmise tingimustest (TAT).
Siseriiklikud õigusaktid:
1. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (STS).
2. Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS).
3. Riigihangete seadus (RHS).
4. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus).
5. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded toetuse andmise tingimuste kehtestamisel“
(taotluse menetlemise määrus).
6. Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrus nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikustamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord” (teavitamise määrus).
7. Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus” (registri määrus).
8. Vabariigi Valitsuse 07.08.2014 määrus nr 127 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmise ja kasutamise auditeerimine“ (auditi määrus).
Euroopa Liidu õigusaktid:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu
5
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006
(edaspidi ühissätete määrus);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise
eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1080/2006 (edaspidi ERF-fondi määrus);
3. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, 7. jaanuar 2014, millega sätestatakse
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend.
Korraldusasutuse ja sertifitseeriva asutuse väljatöötatud juhendmaterjalid:
1. Korraldusasutuse minimaalsed nõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja
elluviimise kontrollimisele (KAMIN);
2. Miinimumnõuded rakendusüksusele ja –asutusele tööprotseduuride kirjelduse
koostamiseks
3. SFOS kasutajajuhend.
4. Rikkumistest teavitamise ja finantskorrektsioonide tehniline juhend.
5. Juhendmaterjal juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste
menetlemiseks (auditite järeltegevuste juhend).
Käsiraamatut täiendatakse arvestades STS ja selle alusel välja antud õigusaktides tehtud
muudatusi, audiitorite ja kontrollide poolt tehtud ettepanekuid ning objektiivseid vajadusi
parandada toetuse andmise ja kasutamise kontrolliprotseduure. Käsiraamatus kirjeldatud
protseduurid peavad vastama korraldusasutuse poolt tööprotseduuridele kehtestatud
tingimustele. Käsiraamatu ajakohasuse eest vastutab RIA ning käsiraamatu ja sellese viidavad
muudatused kinnitab pärast korraldusasutuselt kooskõlastuse saamist RIA peadirektor.
Käsiraamatus kasutatakse järgnevaid lühendeid:
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
RIA – Riigi Infosüsteemi Amet
RÜ- rakendusüksus
RA- rakendusasutus
KA- korraldusasutus
AA- auditeeriv asutus
SA- sertifitseerimisasutus
STO – RIA struktuuritoetuse osakond
6
RISO – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond
VVO - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakond
TRO – taotluse rahuldamise otsus
TAT – toetuse andmise tingimusi sätestav õigusakt
MT- maksetaotlus
STS - perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus
SFOS - struktuuritoetuse register
PJIS – RIA projektijuhtimise infosüsteem
GoPro – RIA dokumendihaldussüsteem
DHS - dokumendihaldussüsteem
OLAF - Euroopa Pettusevastane Amet (European Anti-Fraud Office)
AFCOS - OLAFi siseriiklik üksus (Anti-Fraud Co-ordinating Service)
RIA tegutseb STS mõistes nii rakendusüksusena kui ka toetuse saajana projektide ja
programmide elluviijana. Riigi Infosüsteemi Ameti struktuurist annab ülevaate joonis 1.
Struktuuritoetuse rakendamisega tegeleb eraldiseisev struktuuriüksus peadirektori alluvuses -
struktuuritoetuse osakond (edaspidi STO). STO koosseisus on viis töötajat. Osakonda juhib
osakonnajuhataja. RÜ-l on võimalus vastavalt vajadusele toetuse taotluste sisuliseks
kontrolliks, ja projektide elluviimisel nende edenemise jälgimiseks võtta töövõtulepinguga
tööle täiendavalt konsultante, kellele annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist STO
juhataja. Otse peadirektori alluvuses olev nõunik, kes ühtlasi täidab riigi IT peaarhitekti
ülesandeid, jälgib investeeringu kavasse lülitatud projektide ning andmekogude
arhitektuursete lahenduste ja rakenduste kooskõla riigi IT arhitektuuriga, osaleb
investeeringutaotluste strateegilises planeerimises, rahastamisotsuste koostamises ja
järelvalves. Toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustused on RIAs lahutatud üksuste tasandil.
Struktuuritoetusest rahastatud projektide elluviimisega tegelevad RIA sisuosakonnad, mis
alluvad peadirektori asetäitjatele. RIA-l on võimalust toetust taotleda investeeringute kava
kaudu ja olla elluviija programmide osas Programmi juht allub peadirektori asetäitjale
administratiivjuhtimise alal. Programmi viivad ellu programmi juhile alluvad projektijuhid.
Kohustuste lahususe printsiipi on rakendatud toetuse andmise otsustamisel selliselt, et
investeeringu kavasse esitatud projektide hindamine ja kava kinnitamine ning
finantskorrektsiooni otsuste tegemine projektide ja programmide osas, kus RIA on toetuse
saaja, on antud rakendusasutusele.
Struktuuritoetuse osakond on üks osa Riigi Infosüsteemi Ametist ja tema personalivaliku, -
koolituse ja -hindamise jm personalijuhtimise põhimõtted kirjeldatakse RIA personali
värbamise ja valiku korras. Osakonna koosseisu suurendamise/vähendamise ning vajalike
7
töötajate värbamise aluseks on infotehnoloogia arendamise meetmete struktuur ja planeeritud
mahud aastate lõikes. Töötajate valik toimub vastavalt osakonnas kehtivale funktsionaalsele
tööjaotusele (hankemenetluste kontroll, maksetaotluste menetlemine, paikvaatlused).
Personaliotsing toimub koostöös RIA personalijuhiga vastavalt personali värbamise ja valiku
korrale.
8
Joonis 1 RIA struktuur
Peadirektor
Asetäitja küberturbe alal
Riskihalduse osakond
Arendus- ja uurimistegevuse
osakond
Intsidentide käsitlemise
osakond
Asetäitja riigi IS alal
Arhitektuuriosakond
Teenuste halduse osakond
Teabevärav eesti.ee osakond
Infrastruktuuri osakond
Struktuuritoetuse osakonna juhataja
Peaspetsialist-2
Peaspetsialist-3
Peaspetsialist-1
Peaspetsialist-4
Asetäitja administratiiv- juhtimise alal
Programmijuht + projektijuhid
Finantsjuht
Personalijuht Hankejuht
Jurist
Kommunikatsiooni-osakond
Nõunik, riigi IT peaarhitekt
RÜ ülesandeid täitev osakond
SF toetust kasutav üksus
9
Järgnev tabel annab üldise ülevaate struktuurifondide rakendamisega seotud
funktsioonide täitmiseks vajalikest ülesannetest ja nende täitjatest. Täpsemalt
kirjeldatakse protseduure käsiraamatu järgnevates osades.
Funktsioon Ülesanne Teostaja
Taotlusvoorude korraldamine Taotlusvoorudest teavitamine
ajakirjanduses.
Teavitamine kodulehel.
Teavitamine meililistide kaudu.
STO töötaja
Eeltaotluste vastuvõtmine avatud
taotlemise puhul, kui taotlused
esitatakse RIA-le
Taotluste vastuvõtt paberil või
digitaalselt ja registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
Büroo assistent
Eeltaotluste vastavuse kontroll avatud
taotlemise puhul
Taotleja ja taotluse vormilise
vastavuse kontroll
STO töötaja
Taotluse sisulise vastavuse kontroll Peadirektori poolt
moodustatud komisjon
või konsultant või STO
töötaja
Taotluse mittevastavaks
tunnistamise otsuse tegemine
RIA peadirektor
Taotluste vastavuse kontroll
investeeringute kava puhul
Vormilise vastavuse kontroll STO töötajat
Sisulise vastavuse kontroll STO töötaja või
konsultant ja MKM
töötaja
Valikukomisjoni moodustamine Valikukomisjoni koosseisu
kinnitamine
MKM
Eeltaotluste hindamine Taotlusega esitatud projektide
hindamine ja ettepanekute tegemine
Valikukomisjon
Investeeringute kava koostamine ja
kinnitamine
Kutse esitamine riigiasutustele ja
taotluste vastuvõtt investeeringute
kava koostamiseks
MKM
Projektide hindamine ja ettepaneku
tegemine Valikukomisjon
Kinnitada perioodi investeeringute
kava MKM
Investeeringu kavasse
mittearvamisest teavitamine
Rahastamisotsuse vormistamine ja
teavitamine
Rahastamisotsuse koostamine STO töötajad,
konsultandid
Rahastamisotsuse tegemine RIA peadirektor
Rahastamisotsusest teavitamine STO töötaja
Eeltaotluste rahuldamine avatud
taotlusvoorude puhul
Eeltaotluste mitterahuldamise otsuse
tegemine
MKM
Rahuldamisest ja rahuldamata
jätmise otsustest teavitamine
RISO ametnik
Täistaotluse rahuldamise ja
rahuldamata jätmise otsuste tegemine
Täistaotluse läbivaatamine ja
ettepanek rahuldamise või
mitterahuldamise kohta
Peadirektori poolt
moodustatud komisjon
või konsultant või STO
10
töötaja
Rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuste tegemine
RIA peadirektor
Rahuldamise ja rahuldamata jätmise
otsustest teavitamine
STO peaspetsialist-1
Programmi käivitamine Programmi kinnitamine MKM
Elluviija määramine
Projekti või programmi
maksetaotluste menetlemine, sh
kuludokumentide kontroll
Kuludokumentide ja abikõlblikkuse
kontroll, raamatupidamislik kontroll
STO peaspetsialist-2,3
Kontroll toetuse saaja tegevuse üle Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse
kontroll
STO töötajad
Projekti elluviimise jälgimine sh.
osavõtt juhtrühma tööst
konsultant
Paikvaatlus STO juhataja,
peaspetsialist-1, 3
Toetuse saajale ettekirjutuste
tegemine ning ettekirjutuste täitmise
kontroll
Ettekirjutuse tegemine toetuse
saajale
STO juhataja
Ettekirjutuse täitmise kontroll STO peaspetsialist 1, 3
Toetuse tagasinõudmise ettepaneku
tegemine
STO juhataja
Toetuse tagasinõudmise otsuste
tegemine avatud taotlemise projektide
puhul
Peadirektor
Toetuse tagasinõudmise otsuste
tegemine investeeringu kava
projektide ja programmi puhul
RIA peadirektor
Toetuse tagasinõudmise otsuste
tegemine investeeringu kava
projektide ja programmi puhul, kui
RIA on toetuse saaja
Rakendusasutus
Toetuse tagasimaksmise jälgimine Tagasimakse laekumise kontroll STO peaspetsialist-2
Väljamaksmisele kuuluvate summade
kuu prognooside esitamine
STO peaspetsialist-2
Normide rikkumisest teavitamine Teate koostamine ja normide
rikkumise aruande koostamine
STO peaspetsialist-1
Teate kinnitamine STO juhataja
Vaiete menetlemine Jurist
Projekti vahearuannete menetlemine Vahearuannete koostamine ja
esitamine
Toetuse saaja
Vahearuannete kontroll Projekti konsultant, STO
peaspetsialist-3
11
Toetuse saaja poolt esitatavate
vahearuannete analüüs ning
seireandmete sisestamine
infosüsteemi
STO peaspetsialist-3
Hankelepingute kooskõlastamine Seaduse nõuetele vastavuse kontroll STO juhataja, STO
peaspetsialist-1
Järelkontroll Järelkontrolli läbiviimine Peaspetsialist-3
Esitatud eel- ja täistaotluste sisulise vastavuse ja hankeprotseduuridest kinnipidamise
kontrollimiseks võib rakendada RIA spetsialiste ja/või konsultante väljastpoolt.
RIA osakondade ja töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus seoses
struktuuritoetuste rakendamisega sätestatakse:
• RIA põhimääruses;
• osakondade põhimääruses;
• RIA töötajate ametijuhendites;
• töövõtulepingutes.
RIA töötajate sh struktuuritoetustega tegelevate spetsialistide erialase taseme
tõstmiseks on RIAs kehtestatud personali koolituspõhimõtted ja eraldi koolituskord.
Vastavalt koolituskorrale selgitatakse töötajate koolitusvajadused ja koostatakse
koolitusplaan, mille aluseks on igaaastased arenguvestlused töötajatega.
Riigi Infosüsteemi Ametis reglementeeritakse struktuurivahendite rakendamist
järgmiste dokumentidega:
Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-
eeskiri (kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.02.2013 käskkirjaga nr
13-0039, muudetud 06.05.2013 kk nr 13-0157)
Asjaajamise kord (09.02.2010 käskkirjaga nr 1-2/10-024)
RIA dokumentide loetelu (kinnitatud 15.01.2010 käskkirjaga nr 1-2/10-005).
Riigi Infosüsteemi Ameti personali värbamise ja valiku kord (20.05.2015 käskkirjaga
nr 1.1-2/15-046)
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse koolituskord (28.03.2006 käskkirjaga 1-2/13)
STO põhimäärus kinnitatud (29.02.2012 käskkirjaga nr 1-2/12-014)
RIA siseaudiitori määramine (10.09.03) - Vastavalt RIA ja MKM vahelisele
kokkuleppele (MKM 09.09.03 kiri nr 1-11-2-1/8074 „Nõusolek siseaudiitori
nimetamiseks”) on siseauditi ülesandeid täitev üksus ministeeriumi siseauditi
osakond.
Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna projektide elluviimise raames
korraldatud hankemenetluste kontrolli läbiviimise juhend (SF kettal)
12
Paikvaatluse läbiviimise ja aruande vormistamise juhend (SF kettal)
13
2.Taotluste esitamine ja menetlemine
Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna elluviimisel rakendatakse projektide
valikul järgmisi rakendusskeeme:
a. Toetuse kasutamine avatud taotlemise alusel,
b. toetuse kasutamine investeeringute kava alusel,
c. toetuse kasutamine rakendusasutuse tegevusteks STS §16 (edaspidi tekstis
nimetatud programm) kohaselt .
Avatud taotlemist infoühiskonna edendamise prioriteetsel suunal viiakse läbi
voorudena. Taotlusvoorud korraldab RIA vastavalt MKM-i poolt kinnitatud
Infoühiskonna arengukava rakendusplaani alusel välja töötatud voorude iga-aastasele
kavale. Kavas antakse taotlusvoorude sagedus aastas, oodatavate projektide sisu
vastavalt arengukava tegevussuundadele ja vooruks planeeritud rahaline maht ning
toetuse saajate sihtgrupid RIA ise avatud taotlemises ei osale. Infoühiskonna
edendamist avatud taotlemise alusel reguleerib majandus- ja taristuminister oma
määrustega, milles kehtestab toetuse andmise tingimused arvestades STS §14 nõudeid
(edaspidi: avatud taotlemise TAT).
Projektide rakendamist investeeringu kavade alusel kasutatakse juhtudel, kui
rahastatakse strateegilise tähtsusega infrastruktuuriinvesteeringuid, mille aluseks on
riigi prioriteedid. Kava koostamise alused sätestatakse meetme tingimuste määruses.
Kava koosneb projektide nimekirjast, millesse on kantud Infoühiskonna arengukavas
ja selle rakendusplaanis näidatud avaliku sektori toimimise tõhustamise meetme
projektid, mis tagavad riigi infosüsteemi kindlustavate ja tagavate süsteemide arengu.
Infoühiskonna edendamist investeeringute kava alusel reguleerib majandus- ja
taristuminister oma määrustega, milles kehtestab toetuse andmise tingimused
arvestades STS §15 nõudeid (edaspidi: investeeringute kava TAT).
Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna rakendamisel investeeringute kava
alusel lähtutakse järgmistest printsiipidest:
1. Rakendusasutuse juht teavitab nimeliselt rakendusplaanis olevaid
potentsiaalseid taotlejaid investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest
eelarvest ja investeeringute kavasse taotluse esitamise tähtajast.
2. Toetuse taotleja esitab rakendusüksusele nõutud tähtajaks projektijuhtimise
infosüsteemis täidetud või rakendusasutuse poolt nimetatud viisil taotluse
deklaratsiooni taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
3. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust taotlusele esitatud nõuetele ja rakendusplaanile 15 tööpäeva jooksul peale taotluste esitamise tähtaega.
a. Taotluse vormilist vastavuse kontrollil annab oma hinnangu STO töötaja
b. Taotluse sisulist vastavust kontrollib STO töötaja või konsultant ja RISO töötaja
4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindab majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud valikukomisjon ministri poolt kehtestatud korras TATs kinnitatud kriteeriumide alusel ning teeb ministrile ettepaneku projektide investeeringu
14
kavasse lülitamiseks. Juhul kui valikukomisjoni liikmeks on kinnitatud RIA töötaja, siis on ta kohustatud RIA projektide menetlusest taandama.
5. Kommunikatsiooni- ja taristuminister kinnitab investeeringute kava, mis on RÜle taotluste rahuldamise otsuste vormistamiseks siduv.
6. Taotluse rahuldamise otsuse eelnõu vormistavad STO töötajad võttes aluseks investeeringu kava, valikukomisjoni, IT arhitekti ja konsultantide poolt tehtud ettepanekud.
7. Taotluse rahuldamise otsuse teeb RIA peadirektor.
8. RIA on investeeringute kavade alusel projektide rakendamisel üks toetuse
taotlejatest ja RÜ. Toetuse taotleja ja saaja ning RÜ kohustused on RIA-s
lahutatud üksuste tasandil. Kavasse lülitatud projektide elluviimisega (st
toetuse saaja tegevused) tegelevad RIA riigi infosüsteemi ala ja
küberturvalisuse ala peadirektori asetäitjatele alluvate osakondade töötajad
ning administratiivjuhtimise ala peadirektori asetäitjale alluvad programmi
elluviivad töötajad. Peadirektori asetäitjad vastutavad oma haldusala projektide
tähtaegse ja eesmärgipärase elluviimise ja üksusele eraldatud vahendite
sihipärase kasutamise eest. RÜ ülesandeid täidab RIA peadirektorile otsealluv
struktuuritoetuse osakond.
9. Hankelepingute ja tegevuste ning kulutuste abikõlblikkuse kontrolli ja projekti
järelevalvet, sh paikvaatlusi teostab STO.
10. Rikkumiste tuvastamisel teeb STO juhataja ettepaneku RIA peadirektorile
toetuse tagasinõudmise kohta. RIA peadirektor teeb toetuse tagasinõudmise
otsuse. Kui STO avastab rikkumise projektide osas, kus RIA on toetuse
saajaks, siis teavitab STO juhataja RAd ja annab asjassepuutuvad materjalid
üle RAle uurimiseks ja otsuse tegemiseks.
Toetuse rakendamist rakendusasutuse tegevusteks STS §16 kohaselt (edaspidi
programm) kasutatakse eelkõige juhtudel, kus rahastatakse tegevusi, mille eesmärgiks
on riigi prioriteetide elluviimine ning mis ei eelda investeeringute tegemist
infrastruktuuri. Programmid kinnitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
käskkirjadega (edaspidi: programmi kirjeldus). Programmi kirjelduses näidatakse
programmi eesmärgid, toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, programmi eelarve
ja abikõlblikkuse periood ning määratakse programmi elluviija.
Toetuse rakendamine programmi alusel lähtub järgnevatest põhimõtetest:
1. Programmi alusel rakendatavate meetmete loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.
2. Programmi kaudu toetatavate tegevuste elluviimiseks kehtestab rakendusasutuse
juht toetuse andmise tingimuste käskkirja arvestades STS §16 nõudeid.
Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna osas võib programmi elluviijaks olla
RIA ning talle kohaldatakse toetuse saaja kohta kehtestatud nõudeid. Sel juhul:
2.1. RÜ ülesandeid täidab RIA peadirektorile alluv struktuuritoetuse osakond.
Toetuse saaja ja RÜ kohustused on lahutatud üksuste tasandil. Programmi
elluviimisega (st toetuse saaja tegevused) tegeleb programmijuht ja
projektijuhid peadirektori administratiivjuhtimise ala asetäitja alluvuses.
2.2. Järelevalvet, sh paikvaatlusi teostab STO. Kui STO avastab toetuse
kasutamisel programmi elluviimisel rikkumise, siis teavitab STO juhataja
15
RAd ja annab asjassepuutuvad materjalid üle RAle uurimiseks ja otsuse sh
tagasinõude tegemiseks.
2.3. Vahe- ja lõpparuanded esitab programmi elluviija rakendusasutusele
kinnitamiseks ja rakendusüksusele pärast kinnitamist teadmiseks
Projektide planeerimisel ja toetuse taotluste koostamisel peab lähtuma Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitatud „Eesti infoühiskonna arengukavast 2020” (edaspidi
Infoühiskonna arengukava) ja selle Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavatest iga-
aastastest rakendusplaanidest. Infoühiskonna arengukava on valdkondlik arengukava,
mis sätestab infoühiskonna arendamise üldise raamistiku ja seab eesmärgid ning
määratleb neist tulenevad tegevusvaldkonnad IKT laialdaseks kasutamiseks
teadmistepõhise majanduse ning -ühiskonna arendamisel.
Reeglina ei toetata tegevusi, mida võib lugeda riigiabiks Konkurentsiseaduse §30
lõike 1 mõistes. Riigiabi antakse eraldi meetmete kaudu, mille puhul RA taotleb
eelnevalt Euroopa Komisjonilt luba vastavalt EL kehtestatud määrustele ja fikseerib
TATs tingimused, mis arvestavad EK poolt antud suuniseid.
13
2.1.Avatud taotlemise korraldamine
Avatud taotlemise korraldamisel lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
poolt kinnitatud avatud taotlemise toetuse andmise tingimustest (TAT). Ülevaate EL
fondidest rahastatavate projektide valikuprotsessist avaliku taotlemise alusel
Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna arendamisest annab joonis 2. Protsess
on jaotatud RA ja RÜ vahel. Taotlusvoorude planeerimine, hindamiskorra
kehtestamine ja valikukomisjoni kinnitamine on RA ülesanne. RÜ kuulutab
taotlusvooru välja, menetleb taotlusi, hindab ja teeb taotluste osas otsused.
Taotlemine ise on kaheetapiline. Esimesel etapil esitab toetuse taotleja RÜ-le
eeltaotluse. Eeltaotlus sisaldab vastavalt toetuse andmise tingimustele projekti
kirjelduse sh eesmärgid, tulemused, tegevuse kirjeldused, kalkulatsioonid. RÜ
kontrollib toetuse taotleja ja taotluse vastavust STS-i sätetele ja TATle Eeltaotlus peab
andma ülevaate probleemi olemusest, kirjeldama projektiga elluviidavat lahendust
ning loetlema projektiga saavutatavad mõõdetavad tulemused. Eeltaotlus on aluseks
hankedokumentide koostamiseks.
Eeltaotluste hindamine toimub RÜ-s ministri poolt kinnitatud koosseisuga
valikukomisjoni poolt vastavalt TATs kinnitatud kriteeriumitele ja põhimõtetele ning
ministri poolt kinnitatud eeltaotluste hindamise korrale. RIA peadirektor teeb
eeltaotluste rahuldamata jätmise otsused, arvestades valikukomisjoni töö tulemust.
STO juhataja teavitab toetuse taotlejaid eeltaotluse mitterahuldamisest või projekti
saamisest taotlemise teise vooru, mis tagab taotlejale esitatud taotluse ulatuses
finantseerimiseks vajaliku summa reserveerimise ja on aluseks taotluse elluviimiseks
vajaliku hankeprotseduuri käivitamiseks.
Taotlemise teiseks etapiks tuleb toetuse taotlejal hiljemalt kuus kuud pärast esimese
etapi tulemuste teada saamist esitada täistaotlus. Kuue kuu jooksul viib toetuse
taotleja läbi eeltaotluses projekti elluviimiseks kirjeldatud hanked. Hangete
korraldamisel peavad toetuse taotlejad järgima Riigihangete seaduse nõudeid või
järgima RHS põhimõtteid. Täistaotluse, mis koosneb eeltaotluses planeeritud
riigihangete tulemusena välja valitud edukatest pakkumustest ja hankelepingu
projektidest, esitab taotleja RIA-le enne pakkumuste edukaks kinnitamist. Toetuse
taotleja poolt välja valitud edukad pakkumused peavad täitma eeltaotluses püstitatud
ülesanded ja rahuldama toetuse andmise tingimusi. Kui hankedokumendid, edukad
pakkumused ja hankelepingu projektid ei kajasta eeltaotluses kirjeldatud tegevusi või
edukad pakkumused on valitud eirates Riigihangete seaduse sätteid, siis täistaotlust ei
rahuldata. Hankemenetluste tulemusena selgub ka projekti tegelik toetuse summa, mis
ei saa olla suurem eeltaotluse heakskiitmisega reserveeritud summast. Juhul, kui
hankelepingute summad ületavad reserveeritud toetuse, peab toetuse taotleja leidma
projekti elluviimiseks täiendavad vahendid ja esitama RÜ-le sellekohase kinnituse.
Täistaotluse kontrollil saab RÜ kindluse püstitatud eesmärkide saavutamise
reaalsuses, projekti täpse aja- ja rahalise plaani, mis võimaldab viia läbi seiret projekti
elluviimise ajal ning kergendab maksetaotluste menetlemist.
Täistaotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb RÜ juht – RIA
peadirektor.
14
RIA peadirektor saab vastavalt TATs fikseeritud tingimustele toetuse saaja
põhjendatud taotlusel või struktuuritoetuse osakonna juhataja ettepanekul
rahastamisotsust muuta või kehtetuks tunnistada.
15
RIS
O
Min
ister
või
kant
sler
RI
A
1.Valmistab ette avalike
taotlusvoorude aastaplaani.
Määrab projektide eesmärgid voorus, esitamise
orienteeruva tähtaja,
sihtgrupid ja voorude mahud
Taot
leja
2.Kinnitab avalike
voorude aastaplaani
3. Kuulutab välja
taotlusvoorru või
jooksva taotlemise
4.Koostab ja esitab eeltaotluse
elektrooniliselt PJISi või e-SFOSi
6.Koostab
projektide
valikukomisjoni ja esitab ministrile kinnitamiseks
8.Hindamis-
komisjon hindab projekte vastavalt
kriteeriumitele
5.Kontrollib
taotlejate ja
taotluste
vastavust
13.Peadirek
tor teeb täistaotluse (mitte)rahul
damise otsuse
7.Kinnitab projektide
valikukomisjoni koosseisu ja
hindamise korra
11.Kui otsus on positiivne siis
korraldab riigihanke ning esitab
täistaotluse, milleks on esitatud
parim pakkumine ja hankelepingu
projekt
9.Teeb
eeltaotluse
mitterahuld.
otsuse
14. Viib projekti ellu
12.Kontrollib täis-
taotluse vastavust
meetme määrusele
ja eeltaotlusele
10. STO
juhataja teavitab
taotlejat
otsusest
Joon. 2 Avatud taotlusvooru esitatud
taotluse menetlemise põhimõtteline skeem
16
2.1.1. Avatud taotlemisest teavitamine
Toetuse taotlejateks võivad olla vastavalt meetme määrusele riigiasutused ja nende
hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja
mittetulundusühingud ning sihtasutused. Majandus- ja taristuminister algatab oma
käskkirjaga taotlusvooru. Käskkirjas tuuakse ära vooru eesmärk, abikõlblikud
tegevused, toetuse taotlejate sihtgrupid, vooru üldine maht ja ühe projekti
maksimaalne eelarve ning hilisem vooru avamise aeg. Minister võib oma otsusega
piirata avatud taotlemisel osalevaid sihtgruppe ja projekti mahtu võrreldes toetuse
andmise tingimustega. Avatud taotlusvoorust teavitamisel lähtub RIA järgmisest
protseduurist:
1. RIA peadirektor kuulutab oma käskkirjaga välja avatud taotlusvooru
korraldamise või taotluste vastuvõtu jooksva taotlemise alusel. Käskkirjaga
kinnitab RIA peadirektor avatud vooru algus- ja lõppkuupäeva või taotluste
vastuvõtmise alguskuupäeva jooksva taotlemise korral, esitatavate projektide
temaatika, eesmärgid ja mahu ning taotlusvoorus osalevad sihtgrupid.
2. STO töötaja koostöös STO juhatajaga koostavad ja paigutavad vähemalt 25
tööpäeva enne taotluse esitamise tähtaega kutse RIA kodulehele ja korraldavad
kutse avaldamise ühes vabariikliku levikuga ajalehes. Kutses tuleb näidata
avatud taotlusvooru juriidilised alused, esitatavate projektide temaatika, avatud
vooru algus- ja lõppkuupäev, projekti maht ja kestvus ning RÜ-poolse
kontaktisiku koordinaadid. Arvestades võrdse kohtlemise printsiipi võib
kasutada teisi alternatiivseid teavitamismeetodeid.
3. Huvitundjad, kes vastavad meetme tingimuste määruses kehtestatud toetuse
taotlejatele esitatud tingimustele, saavad oma asutuse IT administraatorilt või
RÜ kontaktisikult juurdepääsu struktuuritoetuse infosüsteemile (edaspidi:
PJIS) oma taotluse esitamiseks.
2.1.2. Eeltaotluse esitamine ja menetlemine
Toetuse eeltaotluse kirjelduse sisestab toetuse taotleja e-SFOS-i. Selgitusi andmete
sisestamisel ja taotluse vormistamisel annab STO peaspetsialist või selleks volitatud
töötaja. Taotlus loetakse esitatuks, kui see on sisestatud e-SFOSi ja on allkirjastatud
allkirjaõigusliku isiku poolt.
Eeltaotluse menetlemine koosneb toetuse taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse
kontrollist, eeltaotluse hindamisest, eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse
tegemisest ning eeltaotluse mitterahuldamise otsuse tegemisest. Eeltaotluse
menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral kuni 60 tööpäeva eeltaotluse
esitamise tähtajast. RÜ võib väheoluliste puuduste puhul anda toetuse taotlejale
võimaluse oma taotlust etteantud tähtaja (kuid mitte üle 10 päeva) jooksul parandada
või täiendada.
Eeltaotlus jäetakse menetlusse võtmata juhul, kui eeltaotlus ei ole esitatud
taotlusvooruga määratud tähtajaks või ei ole esitatud RIA peadirektori vooru
algatamise käskkirjaga ette antud vormil või käskkirjas määratud kohta.
17
Taotluse menetlusse võtmata jätmine vormistatakse RIA peadirektori käskkirjaga.
STO edastab taotluse esitajale teate, millele on lisatud RIA peadirektori põhjendatud
otsus viie päeva jooksul otsuse tegemisest.
Eeltaotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollil järgitakse alljärgnevat protseduuri:
1. Taotlejate ning eeltaotluste vormilise vastavuse kontrolli viib läbi STO töötaja.
Taotleja peab vastama TAT esitatud kriteeriumitele ja tema esitatud eeltaotlus
peab olema vormistatud vastavalt TATs esitatud nõuetele või eSFOSi juhendile.
STO töötaja fikseerib PJIS-s (lisa 10) taotlejale ja taotlusele esitatud nõuetele
vastavuse järgnevalt:
eeltaotluse esitanud toetuse taotleja vastab TATs ja RIA peadirektori vooru
algatamise käskkirjas taotlejale esitatud nõudmistele;
eeltaotlus ja täiendused on esitatud määratud tähtajaks;
esitatud on kõik TATi, RIA peadirektori vooru algatamise käskkirjas
nimetatud ning projekti kirjelduses viidatud kohustuslike lisade ja
dokumentide olemasolu ;
eeltaotluses on antud selgitus kõigile alalõikudele ja täidetud projekti eelarve
tabel;
projekti pikkus ja maht on lubatu piires.
STO töötaja (osakonnajuhataja või peaspetsialist-1) teeb oma ettepaneku PJIS-s
või eSFOSs taotleja ja eeltaotluse vormilise vastavuse osas. Kontroll-lehe
märkuste lahtrisse annab STO peaspetsialist negatiivse otsuse puhul oma
arvamuse. Kontroll-lehe lõppu annab STO peaspetsialist oma koondhinnangu
kogu kontrollitud informatsiooni kohta, esitab punktid, mis vajaksid parandamist,
hindab projekti (positiivne/negatiivne/ei kohaldu) ja negatiivse otsuse puhul toob
ära TAT sätted, millest ei ole eeltaotluse vormistamisel kinni peetud.
2. Eeltaotluse sisulist vastavust rakenduskava ja infoühiskonna arengukavaga ning
vastavust meetme määrusega kehtestatud tingimustele kontrollib STO juhataja
või peaspetsialist kaasates vajadusel teisi spetsialiste RIA-st või konsultante
väljapoolt. RIA peadirektor võib oma käskkirjaga moodustada eeltaotluse sisulise
vastavuse kontrolliks oma käskkirjaga komisjone. Komisjoni koosolekud
protokollitakse ja vastuvõetud otsuse kannab STO peaspetsialist PJISi. Sisulise
vastavuse kohta avaldab iga seda hinnanud spetsialist või komisjon kollegiaalselt
oma arvamuse PJIS-s (lisa 11). Eeltaotluse sisulise vastavuse kontrollil
rakendatakse nelja silma printsiipi, kusjuures esimeseks kontrollijaks on STO
töötaja ja teiseks olenevalt projekti keerukusest STO juhataja, peaspetsialist,
konsultant, kelleks võib olla ka RIA arendusosakonna töötaja, RISO töötaja või
peadirektori poolt moodustatud komisjon. STO juhataja jälgib, et sisulise
vastavuse esimese ja teise kontrolli läbiviimisel osaleksid erinevad isikud. Sisulise
vastavuse kontrollijad annavad vastuse järgmistele küsimustele:
projekti kirjeldus vastab meetme või vooru eesmärgile;
eeltaotluses esitatud probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks projekt
käivitatakse ja projekti eesmärkide kirjeldus on asjakohane;
eeltaotluses esitatud ja oodatavate lõpptulemuste kirjeldus on asjakohane;
18
projekti tulemuste kasutamisest tulenevad olulised tööprotsesside või
menetlusloogikate parendused;
eeltaotluses esitatud projekti elluviimiseks kavandatavate tegevuste loetelu,
sealhulgas omafinantseeringu arvelt tehtavad tegevused ja ajaline kestus
arvestavad toetuse andmise tingimusi ja RIA peadirektori taotlusvooru algatamise
käskkirjas esitatud nõudeid;
projekti kogueelarve kavandatud tegevuste lõikes koos nende kalkulatsiooni ja
põhjendusega on asjakohane;
projekti tulemuste rakendamisest tekib oluline sotsiaalne või majanduslik
kasu;
projekti tulemuste kasutatavuse ulatus ja orienteeruv potentsiaalsete kasutajate
arv on esitatud asjakohaselt;
projekti elluviimiseks kavandatav hankemenetluste arv ja nende sisu
lühikirjeldus on asjakohased;
lisatud kinnitused projekti tulemite kasutamiseks oma valdkonnas või
tegevusalas on sisulised ja piisavad.
Riigiabi andmisel on kinni peetud kehtestatud riigiabi nõuetest
Eeltaotluse sisuline hindaja teeb oma ettepaneku PJIS-s või eSFOSs taotleja ja
eeltaotluse sisulise vastavuse osas. Kontroll-lehe märkuste lahtrisse antakse negatiivse
otsuse puhul oma arvamuse. Kontroll-lehe lõppu antakse oma koondhinnangu kogu
kontrollitud informatsiooni kohta, esitatakse punktid, mis vajaksid parandamist,
hinnatakse projekti (positiivne/negatiivne/ei kohaldu) ja negatiivse otsuse puhul
tuuakse ära TAT sätted, millest ei ole eeltaotluse vormistamisel kinni peetud.
3. RÜ-l on võimalus teha taotlejatele kirjalik ettepanek eeltaotluse täiendamiseks
meetme määruses eeltaotlusele esitatud nõuete osas, määrata paranduste
sisseviimise tähtaeg (kuni 10 päeva) ja näidata, mida on vaja täpsustada ja
täiendada. Ülevaate eeltaotluste menetlemisest sh eeltaotluste sisulise vastavuse
kontrollist, annab ülevaate joonis 3.
4. Toetuse taotleja viib, arvestades RÜ poolt tehtud märkusi, oma eeltaotlusesse sisse
vajalikud täiendused ja parandused ning esitab muudetud taotluse RÜ poolt
ettenähtud tähtajaks SFOS-i. Kui toetuse taotleja ei ole parandatud ja täiendatud
eeltaotlust tähtaegselt esitanud, teeb RÜ eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise
otsuse. Küsimuste esitamine ja nendele vastamine, samuti teadete vahetamine,
toimub PJIS või SFOSi kaudu.
5. Arvestades taotluste läbivaatamisel tehtud ettepanekuid ja arvamusi, teeb RIA
peadirektor otsuse taotlejate ja eeltaotluste mittevastavuse kohta oma käskkirjaga.
Teate taotlejate ja taotluste mittevastavusest sisestab STO peaspetsialist PJIS-i
ja teavitab koheselt eeltaotluse esitaja kontaktisikut läbi PJISi tema
meiliaadressil otsuse olemasolust PJIS-s.
19
Struktuuritoetuse
register
STO
peaspetsialist
STO juhataja
Komisjon või
konsultant
Projektijuhti
mise IS
Hindamis-
komisjon
SFOS
Vormistab
eeltaotluse
Taotleja ja toetuse
vormilise
vastavuse kontroll
Sisuline üle-
vaatus,
ettepanekud
komisjonile
Projektide
sisuline
läbivaatus,
ettepanekud Hindamiseks
Täienduste
tegemiseks
Menetluse
lõpetamiseks
Taotleja
Täiendab
eeltaotlust,
esitab uuesti
Komisjoni istungite
ettevalmistamine,
päevakava
koostamine
Sisestab
otsused,
teavitab
taotlejaid
Peadirektori otsus
eeltaotluse
mittevastavuse
kohta
Hindab ja
teavitab
otsusest
Joonis 3 Eeltaotluste
menetlemine
PJIS
20
Projektide hindamiseks kinnitab rakendusasutuse juht hindamise korra ja
valikukomisjoni. Valikukomisjoni liige peab olema tegev infotehnoloogia valdkonnas
või pädev väljakuulutatud taotlusvooru eripära arvestavas valdkonnas.
Valikukomisjoni liikmed peavad olema kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud.
Hindajateks ei või olla isikud, kes hindamisele eelneva kolme aasta jooksul on
jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglite
rikkumisega seotud süüteos, pettuses, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses
osalemises. Juhul, kui hindaja on hinnatava projektiga seotud või esinevad muud
haldusmenetluse seaduse §-s 10 kirjeldatud asjaolud, siis on hindaja kohustatud ennast
taandama teavitades sellest rakendusüksust või rakendusasutust. Iga valikukomisjoni
liige on kohustatud andma kinnituse, et ta on hinnatavate projektide osas erapooletu
ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10) või alla kirjutama
sõltumatuse deklaratsioonile.
Projektide hindamise korraldab RÜ arvestades hindamise korda ja moodustatud
valikukomisjoni. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad sõltumatuse
deklaratsiooni. Hindajatega sõlmitud lepingud ja allkirjastatud sõltumatuse
deklaratsioonid säilitatakse STO kettal vastava vooru materjalide hulgas. Kõik
hindamisega seotud toimingud tehakse ning hindamistulemused (hindamisleht ja
projektide paremusjärjestus) fikseeritakse ja säilitatakse PJIS-s . Voorulise taotlemise
korral järgitakse järgmist protseduuri:
1. Iga valikukomisjoni liige hindab projekti meetme määruses toodud
hindamiskriteeriumite põhjal, võrreldes kõiki projekte hindamiskriteeriumite
lõikes ja reastades projektid paremusjärjestusse, kus parim projekt asub
esimesel kohal.
2. Hindamiskomisjoni liikmete individuaalsetes paremusjärjestuse nimekirjades
projektile omistatud järjekorranumber samastatakse kohapunktidega ja
summeeritakse. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse projektid
saadud summade põhjal pingeritta alates väiksemast. Võrdse arvu punkte
saanud eeltaotluste korral eelistatakse väiksemamahulist projekti.
3. Hindamiskomisjon teeb RÜ-le ettepaneku eeltaotluste rahuldamise ja
mitterahuldamise kohta.
4. STO peaspetsialist vormistab valikukomisjoni poolt mitterahuldamise
ettepaneku saanud projektide kohta RIA peadirektori käskkirja projekti.
5. RIA peadirektor kinnitab oma käskkirjaga eeltaotluste rahuldamata jätmise
otsuse.
6. STO peaspetsialist(1) või juhataja teavitab toetuse taotlejaid eeltaotluse
mitterahuldamisest ning teavitab toetuse taotlejaid rahuldatud eeltaotlustest
läbi PJISi..
7. STO peaspetsialist(1) muudab projektide staatused PJISs ja SFOSs ning
sisestab SFOSi eeltaotluse mitterahuldamise otsused.
Eeltaotluse rahuldamine tagab eeltaotluses kavandatud projekti elluviimiseks taotletud
summa broneerimise selle taotlusvooru jaoks ettenähtud rahalistest vahenditest ja on
aluseks eeltaotlusega kavandatud projekti elluviimiseks vajaliku hankemenetluse
alustamiseks.
21
2.1.3. Täistaotluse menetlemine
Toetuse taotlejad esitavad täistaotluse rakendusüksusele. Vastavalt TATle koosneb
täistaotlus toetuse taotleja hankekomisjoni poolt välja valitud pakkumusest ja
hankelepingu projektist ning nendega seotud dokumentidest, mis tuleb sisestada PJISi
dokumentide lipiku alla täistaotluste dokumentide hulka. Kui toetuse taotleja
kavandab taotluse elluviimiseks rohkem kui ühe hanke, käsitletakse seda kui
täistaotluse esitamist osade kaupa ja taotleja peab esitama dokumendid kõigi hangete
kohta. Paralleelselt teavitab toetuse taotleja RÜ-d dokumentide sisestamisest PJISi
ametliku kirjaga ja näitab täistaotluse suuruse kokku ja selle kujunemise tegevuste
kaupa ning lisab vajadusel projekti elluviimiseks vajalikud kinnitused
(menetlustoimingute läbiviimine RIHAs, eeltaotluse ületanud maksumuse tasumine
jne). Allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud kiri täistaotluse ja selle osade
esitamise, selle suuruse ning kinnituse täistaotluse dokumentide PJISi sisestamise
kohta saadetakse RIA üldaadressile. Büroo registreerib kirja RIA
dokumendihaldussüsteemis. Täistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kirja
registreerimise kuupäeva tingimusel, et täistaotluse põhidokumendid on PJISi
sisestatud. Juhul, kui meetme määruses ettenähtud dokumente PJISi sisestatud ei ole,
siis loetakse täistaotlus mittevastavaks.
Täistaotluse või selle osade nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus, kes teeb ka
taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Sisulise vastavuse kontrollil
rakendatakse nelja silma printsiipi, kusjuures esimeseks kontrollijaks on STO
peaspetsialist ja teiseks olenevalt projekti keerukusest STO juhataja, RIA
arendusosakonna töötaja, töövõtulepingu alusel töötav IT konsultant või peadirektori
poolt moodustatud komisjon. Täistaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
võib vormistada koos taotluse rahuldamise otsusega.
Täistaotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) Täistaotlus on vastuolus eeltaotlusega ja ei taga eeltaotluses kavandatud
eesmärkide saavutamist.
2) Hangitav lahendus ei ole kooskõlas riigi IT arhitektuuri ja koosvõime
põhimõtetega.
3) Projekti elluviimisel ei arvestata riigi kesksete infosüsteemide võimalusi ning
kavandatakse nendega dubleerivaid tegevusi.
4) Loodava infosüsteemi kasutajate autentimine ei toimu elektroonselt
sertifikaadipõhise autentimismehhanismi abil.
5) Kui ei ole läbi viidud kohustuslikke RIHA toiminguid.
Rakendusüksus teavitab taotlejat täistaotluse või selle osa mittevastavaks tunnistamise
otsusest ja selle põhjustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist
ning seega kogu taotlus ei kuulu finantseerimisele.
Täistaotluse menetlemine toimub järgneva protseduuri kirjelduse kohaselt:
Nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Tulemus, resultaat ja
asukoht
22
1. Toetuse taotleja Esitab täistaotluse
dokumendid - taotleja poolt
korraldatud riigihankele
esitatud ja parima
pakkumusena välja valitud,
kuid veel mitte parimaks
tunnistatud pakkumusest ning
hankelepingu projekti ja
nendega seotud dokumendid
Hiljemalt 6
kuud pärast
eeltaotluse
rahuldamist
Edukas pakkumus ja
hankelepingu projekt
PJISs
2. Toetuse taotleja Esitab RÜ-le allkirjaõigusliku
isiku poolt allkirjastatud kirja,
kus on fikseeritud PJISi
eelnevalt sisestatud
dokumendid ja taotletud
toetuse suurus ning selgitus
selle kujunemisest.
Hiljemalt 6
kuud pärast
eeltaotluse
rahuldamist
Ametlik kiri saadetud
3. RIA
bürooassistent
Registreerib saabunud kirja. Koheselt Registreeritud kiri
GoPros
4. STO töötaja
Viib läbi täistaotluse vormilise
vastavuse kontrolli ja veendub,
et:
-täistaotlus on esitatud
vastavalt nõuetele ja ei sisalda
arvutusvigu ega abikõlbmatuid
kulusid;
-hankeleping arvestab STS
sätetega ja kehtestatud korda;
-hankeleping on projekti
staatuses;
-hankelepingus arvestatakse
hankeobjekti ja varaliste
õiguste üleminekuga toetuse
saajale;
-pakkumuse abikõlblike
kulude kogumaksumus ei ole
suurem eeltaotluses
kavandatust;
-täistaotlus on allkirjastatud
allkirjaõigusliku isiku poolt;
-täistaotlus sisaldab
hankemenetluse käigus välja
selgitatud kõiki pakkumusi ja
hankelepingu projekte.
Kontroll-leht (lisa 12)
PJISs
6. STO töötaja Viib läbi toetuse taotleja poolt
läbiviidud hankemenetluste
protseduuride õiguspärasuse
esmase kontrolli. Positiivse
tulemuse puhul jätkub punktist
8. Kõrvaldatavate puuduste
puhul teavitab toetuse taotlejat
Kontroll-leht lisa 14
STO kettal, ettepanek
puuduste
kõrvaldamiseks,
taotluse
mittevastavaks
tunnistamiseks
23
ja jätkub punktist 7. Puuduste
mittekõrvaldamisel jätkub
punktist 11
7. Toetuse taotleja Kõrvaldab puudused või esitab
täiendavaid dokumente. Jätkub
punktist 6
RÜ antud
tähtajaks
Selgitused,
dokumendid PJISs
8. STO juhataja Viib läbi hankemenetluse
kvaliteedi kontrolli.
Kõrvaldamist
mittevõimaldavate vigade
puhul jätkub punktist 11
Kinnitus kontroll-lehel
lisa 14 STO kettal
9. STO töötaja, Sisulise vastavuse kontrollil
antakse vastused küsimustele,
kas:
- -täistaotluses sisalduv
pakkumus on kooskõlas
eeltaotluses sisalduva projekti
kirjeldusega ning tagab
projekti elluviimise ja
kavandatud eesmärkide
saavutamise;
-täistaotluses sisalduv
pakkumus ei ole vastuolus
riigi IT arhitektuuri ja
koosvõime raamistiku
põhimõtetega;
- -täistaotluses sisalduvast
pakkumusest nähtub, et
projekti elluviimisel kasutakse
riigi kesksete infosüsteemide
võimalusi ja ei looda neid
dubleerivaid infosüsteeme;
- -täistaotluses sisalduvast
pakkumusest nähtub, et
loodava infosüsteemi
kasutajate autentimine toimub
elektroonselt
sertifikaadipõhise
autentimismehhanismi abil;
- -on läbi viidud kohustuslikud
RIHA toimingud vastavalt
avaliku teabe seaduse sätetele.
Kontroll-leht (lisa 13)
PJISs
10. Arendusosakonna
spetsialist, STO
juhataja,
konsultant või
komisjon
Viib läbi teisese sisulise
vastavuse kontrolli (v teelmine
punkt)
Kontroll-leht (lisa 13)
PJISs
24
11.
STO juhataja Korraldab peadirektori
käskkirja vormistamise
Käskkirja projekt
rahuldamise või
mitterahuldamise
kohta GoPros
12.
RIA peadirektor Teeb täistaotluse rahuldamise
või mitterahuldamise otsuse
Käskkiri taotluse
rahuldamise või
mitterahuldamise
kohta GoPros
13.
STO töötaja Toetuse taotleja teavitamine
otsusest. Positiivse otsuse
korral teade läbi PJIS,
mitterahuldamise otsuse korral
otsus kirjaga
viie
tööpäeva
jooksul
otsuse
tegemisest
Teade PJISs või kiri
läbi GoPro
14. STO töötaja Muudab projekti staatused
infosüsteemides, lisab otsuse
viie
tööpäeva
jooksul
otsuse
tegemisest
Otsus ja projekti uued
staatused SFOSs ja
PJISs
15. STO töötaja Avaldab RIA kodulehel
rahuldatud taotluste nimekirja
10 päeva
jooksul
otsuse
tegemisest
Vooru tulemused
kodulehel
25
2.2.Toetuse andmine investeeringu kava alusel
2.2.1. Investeeringu kava koostamine
Projektide valik investeeringute kavasse toimub Infoühiskonna arenduskava iga-
aastaselt uuendatava rakendusplaani lülitatud projektide hulgast. Investeeringu kava
projektid peavad tagama riigi infosüsteemi kindlustavate ja tagavate süsteemide arengu.
MKM koostab lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud infoühiskonna arengukava
meetmetest ja arengusuundadest rakendusplaani eelnõu ning esitab selle Vabariigi
Valitsusele kinnitamiseks. Võttes aluseks VV poolt kinnitatud rakendusplaani saadab
majandus- ja taristuminister kutsed ministeeriumidele taotluste esitamiseks
rakendusplaani lülitatud projektide rahastamiseks investeeringu kava kaudu.
Ministeeriumide või nende poolt volitatud isikute poolt esitatud ja vastavaks tunnistatud
taotluste alusel kinnitab majandus- ja taristuminister investeeringute kava. Kinnitatud
investeeringu kava, milles fikseeritakse toetuse saaja, toetust saav projekt, tema
eesmärgid ning tulemused, rakendamise eeldatav tähtaeg, projekti maksumus ja toetuse
summa, on RIAle rahastamisotsuse tegemiseks siduv. Investeeringute kava põhjal ja
arvestades TATs ja VV määrustes esitatavaid nõudeid teeb rakendusüksus igale
projektile rahastamisotsuse. Alates rahastamisotsusest võib alustada projekti
elluviimisega. Projekti abikõlblikkuse periood ei saa olla pikem kui 24 kuud, millega
toetuse saajad peavad arvestama projekti ajakava kinnitamisel.
Investeeringu kavasse lülitatud projekti rahastamisotsust saab rakendusüksus muuta
toetuse saaja põhjendatud taotlusel, kui see on kinnitatud rakendusasutuses vastavalt
TATs kehtestatud tingimustele. Rahastamisotsuse saab kehtetuks tunnistada vastavalt
investeeringu kava TATs kehtestatud tingimustel.
2.2.2. Hankelepingu kooskõlastamine
Toetuse saaja on kohustatud kõik projektiga seotud lepingud ja hilisemad lepingute
muudatused (tähtajad, töö sisu) ning tellija reservi kasutamisel kooskõlastama RÜ-ga.
Toetuse saaja sisestab lepingute projektid PJIS-i ja saadab läbi süsteemi teate taotlusega
lepinguprojekti kooskõlastamiseks. RÜ kontrollib lepingu juures kas:
- hankelepingu projekt vastab esitatud taotlusele ja taotluse rahuldamise
otsusele;
- hankelepingu projekt vastab riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku
põhimõtetele;
- hankelepingu projekt arvestab kesksete toetavate infosüsteemide
võimalustega;
- hankelepingu projekt on koostatud arvestades investeeringu kava TATs
kehtestatud hankelepingu põhimõtetest;
- hankelepingu projekt tagab sümboolika kasutamise, mis näitab, et tegemist
on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga.
STO töötaja vormistab lepingu projekti kontroll-lehe (lisa 14). Pärast hankelepingu
projekti kooskõlastamist viib STO töötaja läbi toetuse taotleja poolt läbiviidud
hankemenetluste protseduuride õiguspärasuse esmase kontrolli vastavalt käesoleva
käsiraamatu punktile 4.1 ning vormistab sellekohase kontroll-lehed.
26
Kui avastatakse kõrvalekaldeid meetme tingimustest või RHS sätetest kinnipidamisel,
siis leping kooskõlastust ei saa. Kõik märkused ja ettepanekud lepingu ja
hankemenetluse kohta saadetakse toetuse saajale läbi PJIS-i toetuse saaja poolt
esitatud taotluse vastusena. Toetuse saajal on võimalus arvestada tehtud märkustega ja
esitada hankeleping ja hankemenetluse dokumendid uuesti 10 tööpäeva jooksul.
Rahuldava tulemuse korral saadab STO töötaja läbi PJIS-i teate kooskõlastamise
kohta.
Kui projekt viiakse ellu rohkem kui ühe hankelepinguga, on toetuse saaja kohustatud
esitama RÜ-le ühe kuu jooksul kogu projekti hangete kava ja eelarve hangete lõikes,
mis on aluseks järgnevate hankelepingute esitamiseks toetuse saaja poolt ja
kontrollimiseks RÜ poolt.
27
3. Projekti elluviimine
Projektide ja programmi elluviimine algab pärast rahastamisotsuse tegemist.
Investeeringute kava puhul saab toetuse taotleja alustada tegevust pärast MKMi poolt
investeeringute kava kinnitamist ja RÜ juhi poolt rahastamisotsuse kinnitamist.
Projekti elluviimisega aga otseselt pärast esimese hankelepingu kooskõlastamist RÜ-
s. Avatud taotlemise kaudu toetust saanud projektide elluviimine algab pärast
täistaotluse läbivaatamist RÜ-s ja täistaotluse rahuldamisotsuse tegemist RÜ juhi
poolt. Programmi täitmist alustatakse pärast RA poolt programmi koostamist,
programmi elluviija määramist ja programmi kava kinnitamist toetuse saaja poolt.
Projektidele, mille rahastamist on taotletud EL fondidest ja mis on välja valitud
infoühiskonna edendamise avatud taotlemise kaudu või lülitatud investeeringute
kavasse või viiakse ellu programmide kaudu, on toetuse saajad kohustatud asjade
ostmisel või teenuste tellimisel täitma müüja või töö tegija leidmisel riigihangete
seaduse sätteid või kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse mõttes, siis
lähtuma riigihangete seaduse põhimõtetest ning sama seaduse baasil välja töötatud iga
konkreetse asutuse, st toetuse saaja, poolt kehtestatud sisemistest eeskirjadest ja
kordadest, mille põhimõtteks on rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik
kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste
efektiivne ärakasutamine hankel.
Mahukate ja keerukate projektide puhul on toetuse saajal otstarbekas projekti
strateegiliseks juhtimiseks moodustada juhtrühm, mille liikmeks võib RÜ juht
määrata oma käskkirjaga RÜ poolse esindaja. Ilma hääleõigusega võib juhtrühma
tööst osa võtta STO töötaja. Projekti juhtrühm jälgib projekti tegevuskavast ja
eelarvest kinnipidamist, fikseerib projekti ja selle etappide lõppemised. Juhtrühm on
ainupädev otsustama nende projekti etappide lõpetamise üle, mille lõpetamise aktid
on hankijale väljamaksete aluseks. Juhtrühm aktsepteerib projektijuhi poolt koostatud
maksetaotlused, kuulab ära projektijuhi põhjendused projekti eelarve ja kava
muudatusteks ning teeb vajadusel toetuse saajale sellekohaseid põhjendatud
ettepanekuid, samuti vaatab läbi projektijuhi poolt koostatud seirearuanded. Vastavalt
projekti juhtrühma reglemendile valmistab projektijuht juhtrühma koosoleku
materjalid ette ja teeb juhtrühma juhile ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks.
Projekti juhtrühma koosolekud protokollitakse ning protokollid kantakse koos
lisamaterjalidega PJIS-i. Dokumentide ja muu projekti kohta käiva informatsiooni (sh
projekti ajakava) olemasolu, aja- ja asjakohasuse eest PJIS-s vastutab toetuse saaja.
28
4. Järelvalve
Järelevalve eesmärk on kontrollida toetuse andmise ja kasutamise eesmärgipärasust ja
vastavust õigusaktidele. Järelevalve on pidev protsess, mis hõlmab kogu suhtlemist
toetuse saaja ning rakendusüksuse vahel, mille kaudu on võimalik määratleda projekti
edenemise määra ning saada infot rakendamise korrektsuse kohta. Projekti
edenemisest ja toetuse kasutamise eesmärgipärasusest annavad ülevaate hanke
läbiviimisel riigihangete seaduse sätetest ja põhimõtetest kinnipidamine,
maksetaotluste menetlemise käigus läbi viidav kulutuste ja tegevuste abikõlblikkuse
100% kontroll, vahearuanded ja paikvaatlus ning järelkontroll.
4.1. Riigihangete läbiviimise kontroll
RÜ viib läbi iga hanke puhul RHS sätete täitmise ja toetuse saaja poolt kehtestatud
hankemenetluste läbiviimise korra olemasolul sellest kinnipidamise kontrolli.
Kontrolli viivad läbi STO töötajad. Kontroll viiakse läbi kahetasandiliselt ja kahes
osas (eelkontroll ja järelkontroll).
Esimese tasandi kontroll hõlmab eel- ja järelkontrolli, kus kontrollitakse kõiki
hankeid 100% ulatuses. Esimese tasandi kontrolli tulemusi fikseeriva kontroll-lehe
allkirjastab lisaks kontrollijale TSO juhataja, kes veendub kontroll-jälje kvaliteedis
(nelja-silma printsiip).
Eelkontroll viiakse läbi avatud taotlemise puhul täistaotluse hindamisel enne
rahastamisotsuse tegemist kõigi projekti hangete osas ja investeeringu kava projektide
puhul iga esitatud hankelepingu kooskõlastamisel. Järelkontrolli käigus kontrollitakse
eelkontrolli käigus kontrollimata jäänud kontrollikohtasid alates hankelepingu
sõlmimisest, sh lepingu muutmised, reservi kasutamised.
Hangete kontrolli tulemused fikseeritakse allkirjastatud kontroll-lehtedel. Iga hanke
kontrollil täidab kontrolli läbi viiv töötaja kaks kontroll-lehte - Riigihanke
korraldamise üldised alused (lisa 17) ja teise kontroll-lehe vastavalt hankel rakendatud
hankeliigile (lisad 18-24 olenevalt menetluse liigist). Juhul kui on tegemist
raamlepingu sõlmimiseks läbiviidud menetluse protseduuride kontrollimisega,
lisandub ka vastav raamlepingu kontroll-leht. Läbiviidud hangete kontroll annab
väljamaksetaotluse menetlejale kindluse toetuse saaja tegevuste abikõlblikkuse ja
kulutuste mõistlikkuse osas.
29
Kui eelkontrollil avastatakse RHS sätete, toetuse taotleja poolt kehtestatud korrast või
RHS põhimõtetest mitte kinni pidamist, siis teeb RÜ taotlejale ettepaneku puuduste
kõrvaldamiseks. Kui toetuse taotlejal ei ole võimalik puudusi kõrvaldada või ta sellest
keeldub, siis teeb STO juhataja RIA direktorile ettepaneku tunnistada esitatud
täistaotlus mittevastavaks. Investeeringu kava projekti hankemenetluse korraldamisel
RHS sätete ja kehtestatud korrast mitte kinnipidamisel ei anna STO hankelepingu
projektile kooskõlastust. Vastavalt meetme tingimustele ei ole toetuse saaja poolt
kooskõlastamata lepingu alusel tehtud tööd abikõlblikud ja nende tegemiseks tehtud
kulusid võib välja mitte maksta. Kontrollikohad, mida ei ole kontroll-lehel võimalik
täita (projekt on algstaadiumis), varustatakse märkusega „ei olnud kontrolli objektiks“
ning täidetakse hiljem järelkontrollis . STO juhataja kontrollib kontroll-lehe täitmist,
st kas kõigile kontrollküsimustele on asjakohaselt vastatud ja kas vastuste
kommentaarid on piisavad ja põhjendatud ning allkirjastab kontroll-lehe.
Teise tasandi kontroll viiakse läbi paralleelselt esimese tasandi kontrolliga või
projekti elluviimise käigus. Kontrolli viib läbi STO töötaja esmase kontrolli
läbiviinud töötajast sõltumatult. Arvestades hangete olulisust ja erandlikkust
hankeliigi valikul, kus kehtestatud reeglite vastu eksimuste riskimäär on kõrge ning
rakendatavad finantskorrektsioonid on suuremahulised, hõlmatakse teise tasandi
kontrolliga kõik rahvusvahelise piirmäära ületanud hanked ning väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlused. Täidetakse uus kontroll-leht pöörates eraldi
tähelepanu punktidele kus esmase kontrolli läbiviija on teinud märkuse.
Avastatud puudused fikseeritakse ja toetuse saajal antakse võimalus need kõrvaldada.
Kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, siis rakendab RÜ sanktsioone vastavalt
finantskorrektsiooni määrusele.
Kontroll-lehed on projekti paikvaatluse aruande koostamise aluseks, mis viiakse
reeglina läbi projekti lõppedes ja kus antakse muuhulgas ülevaade läbiviidud
hankemenetlustest ja avastatud kõrvalekalletest. Paikvaatlusel kontrollitakse
hankemenetlusega seotud dokumentide (käskkirjad, protokollid jms) olemasolu ja
säilitamisnõuete täitmist. Paikvaatluse aruande lisana vormistatakse toetuse saajale
vajadusel ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
STO analüüsib ja hindab riigihangete kontrollimisel tuvastatud hankijate eksimusi
ning esitab korraldusasutusele igal aastal hiljemalt 30. juuniks vastavasisulise aruande
ning hinnangu riigihangete kontrolli tõhususele sh teise tasandi kontrolli ulatuse ja
valimi moodustamise põhjendatusele, samuti vastavalt vajadusele ettepanekud
parandusmeetmete sisseviimiseks kontrollikvaliteedi tõstmiseks.
4.2. Maksetaotluste menetlemine
Avatud taotlemiste ja investeeringu kavade kaudu toetust saavate projektide
elluviimisel tehtud kulutustest saab toetusega katta ainult vastavate TATga fikseeritud
abikõlblikke kulusid. RÜ kontrollib 100% maksetaotlustega esitatud
kuludokumentidest, mis on avatud taotlemise, investeeringute kavasse lülitatud või
30
programmide raames elluviidavate projektide elluviimise käigus esitatud
maksetaotlusega, rakendades nn neljasilmaprintsiipi.
Toetuse makse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate
tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele ja toetuse taotluse
rahuldamise otsusele. Tööd, mille tegemise eest toetust taotletakse, peavad
väljamakse taotlemise hetkeks olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud ja tasutud.
Toetuse saamiseks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele volitatud isiku poolt
allakirjastatud toetuse maksetaotluse (lisa 1) koos kohustuse tekkimise aluseks olevate
dokumentidega (leping, tööde ja teenuste (asja) vastuvõtu akt, tarneakt) ja tasumist
tõendavate dokumentidega (panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku
order või e-riigikassa infosüsteemi konto väljavõte). Kulude eristamise nõude täitmise
tõestamiseks esitab toetuse saaja esimese maksetaotlusega vastava väljavõtte
raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti
abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja
kuludest.
Maksete tegemise eelduseks on väljamaksmisele minevate summade toetuse saaja
poolne eelnev broneerimine rakendusüksuses. Broneeringu tegemise viimaseks
kuupäevaks on maksmisele eelneva kuu 21. kuupäev. Broneeringud saab teha meili
teel. Esitatud broneeringud on STO peaspetsialistile aluseks toetussummade
reserveerimiseks riigikassas.
RÜ kontrollib 100% maksetaotlustega esitatud kuludokumentidest, mis on avatud
taotlemise, investeeringute kavasse lülitatud või programmide raames elluviidavate
projektide elluviimise käigus esitatud maksetaotlusega. RÜ kontrollib maksetaotluse
vähemalt 87 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Juhul, kui
maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on RÜl või
MAl vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise aega puuduste kõrvaldamise
või dokumentide või teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib
rakendusüksus kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
Maksetaotlusi kontrollib kaks STO peaspetsialisti ning vormistavad kontroll-lehe (lisa
2). Kontroll-leht on vastavalt kontrollitoimingutele jaotatud osadeks. Esimene
kontrollija fikseerib projekti üldandmed ja viib läbi maksetaotluse tehnilise (I osa) ja
kuludokumentide loetelu (II osa) kontrolli ning seejärel kontrollib maksetaotluse
aluseks olevaid tegevusi ja kulusid ning nendevahelist kooskõla (III osa).
Teine teostab kontrollija kvaliteedikontrolli esimese kontrollija üle, korrates esimese
kontrollija kontrollitoiminguid, et tagada suurem objektiivsus kulude kontrollimisel.
Kontrolli II osas toob peaspetsialist 10. rea märkuste lahtris välja dokumendid, mis on
maksetaotluse menetlemisel vajalikud, kuid olid esitatud varem eelmiste
maksetaotlustega nt lepingud, tööde graafikud jms.
Maksetaotluse kontrolli VII osas peab kontrollima, kas auditite ja muu järelvalve
poolt antud soovitusi finantskorrektsioonide osas on rakendatud st tehtud tagasinõue
on tasutud. Vastasel juhul teha menetletava väljamaksetaotlusega tasaarvestus. Vastav
tegevus tuleb kirjeldada märkuste lahtris (otsuse rekvisiidid, tasaarvelduse maht jne).
31
Juhul, kui auditil või muul järelvalvel on kahtlusi menetletavas maksetaotluses
fikseeritud kulude seaduslikkuse või abikõlblikkuse osas, siis tuleb välistada need
summad ning vähendada makstavat summat. Märkuste lahtrisse märkida toetuse
vähendamise alused.
Mõlemad maksetaotluse menetlejad peavad kontroll-lehe kinnitama ja andma sh
kinnitused oma erapoolikuse kohta..
Kogu maksetaotluse ja kontroll-lehe vaatab üle STO juhataja, kes veendub
peaspetsialistide poolt läbiviidud kontrolli korrektsuses ja tähtajalisuses ning kinnitab
makse.
Ülevaate maksetaotluse menetlusprotsessist annab järgmine tabel:
32
Nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Tulemus,
resultaat ja
asukoht
1. Toetuse saaja Esitab maksetaotluse
SFOS-i või elektronposti
teel RIA
dokumendihaldussüsteemi,
tõendavad dokumendid
DHSs või PJISs
Maksetaotlus
tervikuna
SFOS-s või
selleks
ettenähtud
vormil (lisa 1)
RIA DHSs
dokumendid
PJISs
2. Büroo
assistent
Registreerib MT ja suunab
STOsse
1 tööpäeva jooksul Registreeritud
MT
3 STO
peaspetsialist
2
Täidab maksetaotluse
kontroll-lehel andmed
projekti ja toetuse saaja
kohta (Esileht), viib läbi
MT tehnilise kontrolli (I
osa) ja kuludokumentide
loetelu kontrolli (II osa).
taotleja poolt kontrolliks
esitatud dokumentide ja
SFOSi sisestatud andmete
põhjal.
Hiljemalt 87
kalendripäeva MT
registreerimisest
Täidetud MT
kontroll-lehe
(lisa 2)
esilehe, I ja II
osa
4 STO
peaspetsialist
2
Viib läbi kulusid ja
tegevusi tõendavate
dokumentide sisulise
kontrolli- (III osa).
Kontrollib muuhulgas kas
kulud on tehtud vastavalt
kooskõlastatud
hankelepingutele või
personalikulud vastavalt
esitatud töökirjeldustele,
täpsustades vajadusel
taotluse esitajaga tekkinud
võimalikke ebaselgeid
kohti ning fikseerides
esitatud dokumentides
tehtud täiendused või
parandused kontroll-lehe
III osa märkuste lahtris
Täidetud MT
kontroll-lehe
IIIosa
7 STO
spetsialist(2)
Viib läbi auditi ja muu
järelevalve soovituste ja
Täidetud MT
kontroll-lehe
33
lõppmakse tingimuste
arvestamise (VII osa
Täiendavad kontrollikohad)
VII osa
8 STO
spetsialist(2)
Annab kinnitused
maksetaotluse menetlemise
kohta sh kinnitab oma
erapoolikust ja allkirjastab
kontroll-lehe
Allkirjastatud
MT kontroll-
leht
STO
spetsialist(3)
Viib läbi kulusid ja
tegevusi tõendavate
dokumentide sisulise
kontrolli- (III osa).
Kontrollib muuhulgas kas
kulud on tehtud vastavalt
kooskõlastatud
hankelepingutele või
personalikulud vastavalt
esitatud töökirjeldustele,
täpsustades vajadusel
taotluse esitajaga tekkinud
võimalikke ebaselgeid
kohti ning fikseerides
esitatud dokumentides
tehtud täiendused või
parandused kontroll-lehe
III osa märkuste lahtris
Täidetud MT
kontroll-lehe
III osa
STO
spetsialist(3)
Viib läbi auditi ja muu
järelevalve soovituste ja
lõppmakse tingimuste
arvestamise (VII osa
Täiendavad kontrollikohad)
Täidetud MT
kontroll-lehe
VIIosa
STO
spetsialist(3)
Annab kinnitused
maksetaotluse menetlemise
kohta sh kinnitab oma
erapoolikust ja allkirjastab
kontroll-lehe
Allkirjastatud
MT kontroll-
leht
9 STO juhataja Kontrollib MT kajastamise
õigsust SFOSs, kinnitab
väljamakse ja oma
erapoolikust (IX) osa)
Hiljemalt 88kalendripäeva
MT laekumisest
MT on
suunatud
maksmisele
Kui rakendusüksusele esitatud kuludokumendid ei tõenda kulutuste abikõlblikkust,
siis alustab rakendusüksus toetuse tagasinõudmise menetlust vastavalt
ühendmäärusele.
Kui tasumist tõendavad dokumendid ei ole esitatud ettenähtud perioodi vältel, peab
STO peaspetsialist teavitama STO juhatajat kujunenud olukorrast. STO juhataja võib
34
peatada edasised maksed toetuse saajale või teha ettepaneku toetuse tagasinõudmiseks
toetuse saajalt.
4.3. RÜ raamatupidamise korraldus
RIA raamatupidamises juhindutakse vastavalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjale.
Raamatupidamisarvestust teostab Rahandusministeeriumi hallatav riigiasutus Riigi
Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
Toetuse saaja on kohustatud vastavalt struktuuritoetuse seadusele eristama selgelt oma
raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest ning kulusid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.
Struktuuritoetuse kasutamisel peavad rakendusüksuse ja toetuse saaja
raamatupidamisarvestus olema vastavuses. Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus,
siis peab RTK-ga olema kokku lepitud kannete tegemisel kasutatavad kontod ja
tekkepõhised kuupäevad.
Tulude ja kulude käibeid ning saldosid vahendatavate toetuste osas võrreldakse riigi
raamatupidamiskohustuslastega iga kuu lõpus esitatava saldoandmiku kaudu, kus on
vastavad andmed olemas (vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 52 lõikele 8).
Kui aruandes on esile kerkinud erinevused, siis saadetakse RTK poolt toetuse saajale
saldovõrdlus ja vahed selgitatakse. Toetuse saajatele, kes ei ole riigi
raamatupidamiskohustuslased, saadetakse saldovõrdlused peale majandusaasta lõppu.
SFOSs fikseeritud väljamakstud summasid võrreldakse e-riigikassas vastavate
summadega RÜ finantsisti rollis oleva STO peaspetsialisti poolt kord kvartalis ning
selgitatakse kas:
Väljamaksete koondsumma vastab e-riigikassa väljamaksete summaga.
Summa võib erineda ettemaksete jäägi, tagasinõuete ja ekslikult kantud
summade ümberpaigutamise võrra.
Info SFOSs tagasi makstud summade kohta vastab e-riigikassas olevatele
andmetele
Ebakõlade tuvastamisel edastab RÜ finantsist kontrollimiseks STO peaspetsialistile
vigade parandamiseks.
STO peaspetsialist peab arvet RÜ meetmetes tehtud väljamaksete kohta, samuti
toetuse tagasinõudmiste, vabatahtlike tagastuste ja muude kulude vähendamiste üle
MS Excel formaadis RIA SF failiserveris;
STO peaspetsialist kontrollib, kas SFOSs kajastuvad kõik maksed ja RÜ
meetmetes tehtud toetuse tagasinõudmise otsused, vabatahtlikud tagastused ja
muude kulude vähendamised
Vigaste või puudulike andmete korral peab STO peaspetsialist parandama või
täiendama SFOS-i andmeid;
35
4.4.. Tegevuste kohapealne kontroll
Reeglina viib RÜ paikvaatlused toetuse saajate juures läbi vastavalt kinnitatud
paikvaatluste aastaplaanile. Võimalusel viiakse paikvaatlus läbi 100% projektide
juures. Suure töömahu puhul valitakse paikvaatluste aastaplaani projektid valimi
alusel. Aastaplaani vaatab STO juhataja koos osakonna töötajatega läbi ja vajadusel
korrigeeritakse seda vähemalt kord aastas. Korrigeerimise käigus võib aastaplaani
täiendada plaaniväliste paikvaatlustega. Täiendavalt viiakse STO juhataja korraldusel
toetuse saajate juures läbi erakorralisi paikvaatlusi, mis keskenduvad projekti
üksikutele ürituste ja tegevuste läbiviimise kontrollile või muude kohustuste täitmisele
toetuse saaja poolt. Paikvaatlust korraldab ja teostab toetuse saajate juures STO
peaspetsialist. STO peaspetsialistil on õigus kaasata paikvaatlusse teisi
rakendusüksuse spetsialiste (STO töötajad, RIA hankespetsialist, RIA finantsjuht jne.)
vastavalt kontrollitavale valdkonnale ja paikvaatluse mahule.
Paikvaatluste valimi moodustamine
Projektide riskitase
Infoühiskonna edendamine toimub läbi programmide, investeeringute kavade ja
avatud taotlemise alusel finantseeritud projektide elluviimisega.
Projektide elluviimine, olenemata selle sisust, toimub ühesuguste reeglite alusel.
Teenused ja asjad hangitakse, arvestades Riigihangete seaduse sätteid või selle
põhimõtteid järgides ning maksetaotluste menetlemiseks ja kulude abikõlblikkuse
kontrolliks tuleb esitada ühesugune dokumentatsioon. Projektide maksimaalne
maksumus on mõlemal infoühiskonna edendamise meetmel üks – 0,5 milj eurot.
Arvestades meetmetes rakendatud ühesuguseid reegleid ja projektide mahtusid on
võimalik kõiki projekte käsitleda läbi meetmete ühtse kogumina.
Programmid on suuremahulised, viiakse ellu mitmete projektidega mitme aasta
vältel, mistõttu neid on vajalik käsitleda eraldi investeeringute kava ja avatud
taotlemistega projektidest ning paikvaatlusi viiakse läbi minimaalselt iga kahe aasta
järel.
Toetuse saajate riskid
Eelnevate paikvaatluste, hankemenetluste ja tegevuste abikõlblikkuse kontrolli
käigus on selgunud, et üldkogumi riskantsus on taotlejate lõikes siiski erinev ning
sõltub taotleja kogemustest struktuurifondidest rahastatavate projektide läbiviimisel
ja toetuse saaja tegevusi reglementeeriva dokumentatsiooni (eeskirjad, korrad,
protseduurid jms) olemasolust, mis riigiasutustel on kasutusel tulenevalt kehtivastest
seadustest ja nende alusel välja antud seadusandlikest aktidest.
Investeeringute kavades rahastatakse ainult riigi IT arendusprojekte, mis viiakse
ellu riigiasutuste või riigi osalusega sihtasutuste poolt vastavalt Infoühiskonna
arengukava rakendusplaanidele. Toetuse taotlejate hulk on piiratud ja üks toetuse
saaja viib ellu mitut projekti. Riigiasutustes on kindlad regulatsioonid, millest
kinnipidamist jälgib sisekontroll ja mitmed kontrolliorganid
Avatud taotlemisel viiakse ellu projekte, mis on suunatud peale IT arenduse ka
digitaliseerimisele, sidevõrgu loomisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele ning
toetuse taotlejateks võivad olla peale riigiasutuste ka mittetulundusühingud, kõik
36
sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja kohalikud omavalitsused ning
kohalike omavalitsuste liidud.
Riskantsus on suurem mittetulundusühingutel ja sihtasutustel, samuti kohalikel
omavalitsustel ja nende allasutustel, kus puuduvad kohalikud hanke-, IT- või
projektijuhtimisspetsialistid.
Paikvaatluste valimi põhimõtted ja metoodika
Paikvaatluste minimaalne katvus:
1. Programmperioodi vältel on tagatud, et paikvaatlustega oleks kaetud minimaalselt:
50% kõikidest investeeringute kava ja avatud taotlemisega meetmete rahastatud
projektidest ning 70% investeeringute kava ja avatud taotlemisega meetmete
projektidele väljamakstud toetustest.
2. Eelmises punktis nimetatud paikvaatluse katvust järgitakse igal aastal paikvaatluste
kava koostamisel.
4. Iga toetuse saajat kontrollitakse programmperioodi jooksul vähemalt ühe korra;
Paikvaatluste valimi metoodika
Üldkogumist tehakse kaks valimit – üks toetuse saajate riskide järgi ning teine,
juhuslik valim, sellisel juhul, kui esimese valimi projektidega ei saa kaetud
minimaalne maht.
Valim 1, mis arvestab toetuse saajate riske:
1) Projektid grupeeritakse toetuse saaja järgi;
2) Valimisse võetakse iga toetuse saaja poolt elluviidavate projektide nimekirjast
suurima eelarvega projekt.
Valim 2, juhuslikul alusel. Valimi koostamiseks võetakse kogumina aluseks kõik
selle ajani paikvaatluseta projektid, va need, mis määrati esimesse valimisse. Valimi
moodustamiseks kasutatakse MS Exceli juhuarvude generaatorit (funktsioon
„RAND“).
Ühtlasema kattuvuse saavutamiseks erinevate toetuse saajate vahel arvestatakse
paikvaatluste ajakava koostamisel eelmistel aastatel läbi viidud paikvaatlusi selliselt,
et kui toetuse saajal on toetatud
1-3 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku kahe projekti osas;
4-6 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku kolme projekti osas;
7-10 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku nelja projekti osas;
11-15 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku viie projekti osas;
üle 15 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku kuue projekti osas.
Paikvaatluste valimi metoodika vaadatakse üle jooksva aasta detsembris, arvestades
elluviidavate projektide arvu, paikvaatlustel avastatud puudusi ja toetuse saajatest
tulenevaid riske.
Plaaniväliste paikvaatluste teostamine
Paikvaatlusel tuvastatud toetuse tagasinõudmist või ettekirjutust tingivate oluliste
puuduste puhul või muudel põhjustel, mis ei anna paikvaatlejale kindlust nõuete
37
täitmise kohta sama toetuse saaja teiste projektide puhul, lisatakse paikvaatleja
ettepanekul paikvaatluste kavasse nõudeid rikkunud toetuse saaja täiendav, esialgse
valimi koostamisel valimist välja jäänud projekt. Valikul eelistatakse suurima
eelarvega projekti. Kui toetuse saajal täiendavaid projekte ei ole, siis otsustatakse
teistkordse paikvaatluse lisamine jooksva aasta paikvaatluse kavasse või järgmise
aasta kava koostamisel valimisse 1. Korduspaikvaatlusel võetakse vaatluse alla ainult
need osad, milles toetuse saaja oli paikvaadeldud projekti puhul eksinud.
Paikvaatluse kava koostamine
Valimi moodustamise eest vastutavaks isikuks on STO osakonnajuhataja.
1. STO juhataja moodustab jaanuarikuus üldkogumist kaks valimit, mis kajastavad
jooksval aastal paikvaadeldavaid projekte.
2. STO juhataja vormistab kaks töötabelit ja annab need edasi paikvaatluste eest
vastutavale STO peaspetsialistile paikvaatluste aasta ajakava koostamiseks.
3. Paikvaatluste eest vastutav STO peaspetsialist koostab töötabelitel antud valimite
põhjal paikvaatluste aasta ajakava.
ajakavasse lülitatakse kõik esimese valimi projektid ning projektid teisest
nimekirjast alates väiksemast juhusliku arvuga tähistatud projektist ning
arvestades valimi põhimõtetes fikseeritud paikvaatluse minimaalset katvust.
ühtlase kattuvuse saavutamiseks kehtestatud piiranguid ületavad projektid
jätab peaspetsialist paikvaatluste kavast välja tehes projekti reale töötabelis
vastava märke.
ajakava koostamisel peab peaspetsialist arvestama projektide seisu selliselt, et
paikvaatlused toimuksid enne projekti lõppmakset.
ajakava koostatakse kvartali täpsusega.
4. STO peaspetsialist esitab paikvaatluste ajakava kinnitamiseks STO juhatajale.
5. STO juhataja kontrollib paikvaatluste ajakavasse lülitatud projektide vastavust
koostatud valimitega ja piirangute kasutamise õigsust ning kinnitab paikvaatluste
aasta ajakava.
6. STO juhataja vaatab koos peaspetsialistiga ajakava täitmise vähemalt kord aastas
üle. Vajadusel täiendab kava plaaniväliste paikvaatlustega, arvestades paikvaatleja
ettepanekuid ja paikvaatluste tulemusi ning viib kavasse sisse muudatusi, lähtudes
kava tegelikust täitmisest.
Paikvaatluse läbiviimine
Kui projekt on pikaajaline või kõrge riskiga, võib STO juhataja algatusel teha
täiendavaid kontrollkäike. Projekti eluviimise käigus läbiviidavatel paikvaatlustel
võib keskenduda erinevatele projekti rakendamise aspektidele (raamatupidamine,
hankemenetlus jms.), mille osas on tekkinud kahtlusi, tõrkeid või ebakorrektsusi.
Kompleksse ja kõikehõlmava paikvaatluse eesmärgiks on tuvastada:
38
kas projekti rakendatakse ning kas projekti rakendamine toimub üldises
kooskõlas abi andmise otsusega. Abiks on läbi viidud IT auditid ning
projekti tulemuste demonstratsioon RÜ-le;
kas projekti kulud on selgelt projekti rakendamisega seotud ning
dokumentaalselt tõestatud. Kontrollitakse RÜ-le maksetaotlustega esitatud
kuludokumentide originaalide olemasolu ja vastavust koopiatega;
kas tehtud kulutused on abikõlblikud, kooskõlas õigusaktidega ning kas
nad on mõistlikud;
kas projekti raames hankeid tehes on järgitud riigihangete seaduse või
toetuse taotleja enda poolt kinnitatud hangete korraldamise korra sätteid.
Fikseeritakse kasutatud hanke viis, maht, hanke korraldamise alus ja
toetuse saaja kohustus RHS suhtes. Kontrollitakse kogu hankemenetluse
käiku ning kõiki hankemenetluse käigus vormistatud dokumente ning
menetluse vastavust RHS-i või kehtestatud korraga ning antakse hinnang
toetuse saaja tegevusele. Kontrolli tulemuste kohta vormistab STO töötaja
eraldi kontroll-lehe (lisa 14) iga hanke kohta, mis on paikvaatluse aruande
vastava punkti täitmise aluseks;
kas raamatupidamises on võimalik eristada toetuse kasutamisega seotud
kulusid;
kas hangitud põhivara on korrektselt arvele võetud ja füüsiliselt olemas;
kas on garanteeritud projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamine
vastavalt STS nõuetele;
kas taotleja on täitnud teavitamisega seotud kohustusi.
Paikvaatluse viivad läbi vähemalt kaks STO peaspetsialisti kes võivad rakendada
omavahelist tööjaotust. Paikvaatluse käigus vormistatakse paikvaatluse aruanne,
mille täitmisel juhindutakse Paikvaatluse läbiviimise ja aruande koostamise juhendist.
Aruandele kirjutavad alla kõik paikvaatlejad ning aruande kinnitab STO juhataja.
Paikvaatluse käigus viib üks peaspetsialist läbi hankemenetluste teistkordse kontrolli
ja vormistab vastavad kontroll-lehed, mille vastavalt käsiraamatu punktile 4.1 .
kinnitab STO juhataja.
Paikvaatluse protseduur:
39
Nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Tulemus, resultaat
ja asukoht
1. STO
peaspetsialist 3
Meili saatmine toetuse saajale,
milles pakutakse soovitav PV
aeg.
Maksimaalselt
2 nädalat enne
planeeritud
paikvaatluse
läbiviimist.
Algatatud
paikvaatlus, meil
toetuse saajal.
2. Toetuse saaja Teatab kontaktisiku ja sobivast
ajast paikvaatluse
läbiviimiseks. Saadab STO
peaspetsialistile 3
Vähemalt 7
päeva enne
paikvaatluse
läbiviimist.
Toetuse saajaga on
kokku lepitud
paikvaatluse
läbiviimise täpne
aeg.
3. STO
peaspetsialist 3
Koostab kirja, kus teatab
toetuse saajale paikvaatluse
toimumise aja, koha ja
kontrolli läbiviimiseks vajalike
dokumentide esialgse loetelu
(asjaajamiskord, dokumentide
loetelu, raamatupidamise sise-
eeskiri, hangete läbiviimise
kord jm), mis tuleb enne
paikvaatlust saata
peaspetsialist 3 meilile.
Seejärel saadab
allkirjastamiseks STO
juhatajale
Vähemalt 7
päeva enne
paikvaatluse
läbiviimist
Paikvaatluse
teavitamise kiri
GoPro-s
4. STO juhataja Allkirjastab kirja paikvaatluse
läbiviimise kohta
5 tööpäeva
enne
paikvaatlust
Allkirjastatud kiri
GoPros
5. RIA
bürooassistent
Saadab kirja välja Koheselt Registreeritud kiri
GoPros ja teade
toetuse saajal
6. STO
peaspetsialist 3
ja 4
Tutvub projekti eesmärgiga,
tulemiga, eelnevate kontrolli
tulemustega projekti
elluviimisel vormistatud
dokumentide (taotlused,
kirjad, aruanded, protokollid,
kontroll-lehed) baasil.
Algallikateks SFOS, projekti
juhtimissüsteem, GoPro,
projekti kaust SF kettal ning
toetuse saaja poolt
paikvaatluseks esitatud
Paikvaatluse
läbiviimise
kuupäevaks
Ülevaade projektist
on olemas.
Paikvaatleja on
paikvaatluseks ette
valmistatud.
40
materjalid
7 STO
peaspetsialist 3
Viib toetuse saaja juures läbi
hankemenetluse kontrolli II
etapi juhindudes
Hankemenetluse kontrolli
juhendist ning võttes aluseks
hankemenetluse kontrolli I
etapi kontroll-lehe ja kontrolli
käigus esitatud materjalid.
Juhindub paikvaatluse
läbiviimise juhendist.
Paikvaatluse
päev(ad)
Hankemenetluse
kontrolli kontroll-
lehe (lisa 14)
projekt SF kettal
8. STO
peaspetsialist 3
ja 4
Paikvaatlus toetuse saaja
juures vastavalt paikvaatluse
läbiviimise juhendile (lisa 25 )
Paikvaatluse
päev(ad)
9. STO
peaspetsialist 3
Vormistab hankemenetluse
kontrolli kontroll-lehe ja
edastab selle STO juhatajale
kinnitamiseks
Hiljemalt 5
tööpäeva
jooksul pärast
paikvaatlust
Allkirjastatud
hankemenetluse
kontroll-leht (lisa
14) SF kettal
10. STO juhataja Kontrollib kontroll-lehe
täitmist ja kinnitab selle.
Vigade korral tagasi punkti 9
Tööpäeva
jooksul
Allkirjastatud ja
kinnitatud kontroll-
leht (lisa 14) SF
kettal
11. Toetuse saaja Paikvaatlusel tehtud
märkustele reageerimine
Hiljemalt kuni
kolm tööpäeva
paikvaatlusest
Selgitused tehtud
märkuste kohta,
tõendusmaterjal
puuduste
kõrvaldamise kohta
meili teel
12. STO
peaspetsialist 3
Vormistavad koostöös teiste
paikvaatlejatega paikvaatluse
aruande (vajadusel küsib
täiendavaid andmeid ja
selgitusi toetuse saajalt).
Allkirjastavad ja esitavad STO
juhatajale kinnitamiseks
10 tööpäeva
jooksul
paikvaatlusest
Allkirjastatud
paikvaatluse
aruanne (vormil lisa
6) ja
tõendusmaterjal
(fotod ja muud
aruande lisad) SF
kettal vastava
projekti kaustas
13. STO juhataja Kontrollib aruande täitmist ja
kinnitab selle. Vigade korral
annab tagasi punkti 12
tööpäeva
jooksul
Kinnitatud
paikvaatluse
aruanne (vormil lisa
6) SF kettal
14. STO
peaspetsialist 3
Lisab paikvaatluse aruande
SFOS-i juhindudes RM SFOSi
kasutajajuhendi osast –
Kolme
tööpäeva
jooksul pärast
Paikvaatluse
aruanne on
41
Paikvaatluse mooduli täitmine kinnitamist sisestatud SFOS-i
15.
STO
peaspetsialist 3
Oluliste puuduste korral
vormistab toetuse saajale
ettekirjutuse ja määrab
puuduste kõrvaldamiseks
tähtaja
Ettekirjutus (lisa 7)
16.
STO juhataja Allkirjastab ettekirjutuse Allkirjastatud
ettekirjutus (lisa 7)
17.
STO
peaspetsialist 3
Toetuse saajale aruande ja
võimaliku ettekirjutuse
saatmine läbi
dokumendihaldussüsteemi
Koheselt peale
ettekirjutuse
kinnitamist
Aruanne ja
võimalik
ettekirjutus ning
kaaskiri on
registreeritud
GoPro-s ja saadetud
toetuse saajale
18. STO
peaspetsialist 3
Ettekirjutuse lisamine SFOS-i Koheselt Ettekirjutus on
SFOS-s
19. Toetuse saaja Likvideerib puudused
ettekirjutuses näidatud
tähtajaks ja teavitab RÜ-d
sellest kirjalikult
Ettekirjutuses
määratud
tähtaja jooksul
Saabunud kiri on
registreeritud
GoPro-s
20. STO
peaspetsialist 3
Kontrollib ettekirjutuse
täitmist ning vormistab
ettekirjutuse täitmise kontrolli
aruande (lisa 8)
5 tööpäeva Ettekirjutuse
täitmise kontrolli
aruanne (vorm lisa
8) on SF kettal
20. STO
peaspetsialist 3
Sisestab ettekirjutuse täitmise
kontrolli aruande SFOS-i
5 tööpäeva Ettekirjutuse
täitmise kontrolli
aruanne on lisatud
SFOS-i
Toetuse kasutamisel avastatud rikkumiste puhul või puuduste kõrvaldamisteks tehtud
ettekirjutuste täitmata jätmisel on rakendusüksusel õigus vastavalt STSle ja
finantskorrektsiooni määrusele ja rakendada kehtestatud sanktsioone. Kui STO
avastab rikkumise programmis või projektis, kus toetuse saajaks on RIA, siis edastab
STO juhataja materjalid rikkumise kohta rakendusasutusele menetlemiseks ja
võimaliku finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks.
Üksikute projektide või programmide elluviimise käigus läbiviidavate ürituste
paikvaatlusel, mis korraldatakse ette teatamata ja kus keskendutakse konkreetsete
STS-st või muudest seadusandlikest aktidest tulenevate nõuete täitmisele,
fikseeritakse kontrolli tulemused kontroll-lehel (lisa 9).
42
4.5. Järelkontroll
Toetuse saaja on kohustatud vastavalt STS §22 punktile 12 ja TAT määrustele tagama
projekti eesmärgi saavutamiseks struktuurivahendite eest hangitud materiaalse ja
immateriaalse vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul pärast
abikõlblikkuse perioodi lõppu. Vastavad nõuded ei laiene varale, mis oli vastavalt
eeltaotlusele ette nähtud kasutamiseks ainult projekti vältel või lühiajaliselt.
Järelkontroll viiakse läbi vastavalt rahastamisotsusega fikseeritud 3-aastase jätkamise
kohustusega projektidel teisel või kolmandal aastal peale abikõlblikkuse perioodi
lõppu ja 5-aastase jätkamise kohustuse korral kolmandal kuni viiendal aastal peale
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Järelkontrolli tehakse toetuse saaja juures kohapeal või kontrollitakse rakenduste
toimimist visuaalselt, kui tegemist on avalikus kasutuses oleva infosüsteemi, teenuste,
kodulehekülje, andmekogude vms loomisega, mida on võimalik kontrollida toetuse
saaja juurde minemata. Kui tegemist on asutusesisese või asutustevahelise
infosüsteemi või riistvara ostuga, siis tuleb järelkontroll teha toetuse saaja juures või
kasutades nii visuaalset kui ka kohapealse kontrolli võimalust korraga. Kontrolli
tulemused fikseeritakse kontroll-lehel (lisa 15), mille kinnitab STO juhataja. Kontroll-
leht sisestatakse SFOSi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast järelkontrolli läbiviimist.
Järelkontrolli käigus kontrollitakse, kas:
loodud süsteemid ja rakendused toimivad ning on sihtotstarbelisel kasutusel;
vara on endiselt toetuse saaja omandis või kui vara on üle antud, on seda
tehtud nõuetekohaselt;
ostetud vara on füüsiliselt olemas;
vara ja arendused on tähistatud struktuurivahendite logoga
kleebis, infosilt, stend, tänutahvel on paigutatud avalikkusele nähtavale kohale
Euroopa Liidu embleemi all on viidatud õigele rahastusallikale.
Valiku tegemise põhimõtted
Järelkontrolli teostatakse meetmepõhiselt, st valim tuleb moodustada iga meetme
kohta eraldi. Projektid, mis olid lühiajalised ning kus ei toetatud vara soetamist ega
arendusi ning keskenduti lühiajalisele tegevusele projekti eluea jooksul, nt
koolitustegevused, teavituskampaaniad, jäetakse kontrolli ulatusest välja. Valimi
suurus peab programmperioodi kohta kokku moodustama vähemalt 10% lõpetatud
meetme projektide arvust, alla 30 projekti puhul vähemalt 50%. Järelkontrolli katvus
peab olema meetme rahalisest mahust vähemalt 20%. Järelkontrolli saab läbi viia kuni
viie aasta möödumiseni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates. Järelkontrolli
planeerides on otstarbekas keskenduda suurematele investeeringutele, samuti pöörata
tähelepanu projektidele, millele pole tehtud varasemat paikvaatlust.. Valimit ei
moodustata, kui järelkontrolliga kaetakse 100% lõppenud projektidest va need, mis
jäävad kontrolli ulatusest välja (vara ei soetata, arendustöid ei tehta).
43
Järelkontrolli planeerimisel koostab STO peaspetsialist jaanuarikuus igaaastase
ajakava, arvestades kehtestatud põhimõtteid. Kava vaatab läbi ja kinnitab STO
juhataja ning saadab selle eelnevale kooskõlastamisele KAle. Ajakava täitmist ja
vajalikke muudatusi viiakse sisse vähemalt kaks korda aastas.
Järelkontrolli toetuse saajate juures korraldab ja teostab STO peaspetsialist. STO
peaspetsialistil on õigus kaasata kontrollimisel teisi rakendusüksuse või RIA
spetsialiste vastavalt kontrollitavale valdkonnale. Kontroll-lehe kinnitab STO juhataja.
Ilma paikvaatluseta järelkontroll
Kontrollitakse avalikus kasutuses olevaid elektroonilisi lahendusi, mille olemasolu ja
kasutamist on võimalik kontrollida töölaua tagant lahkumata. Sinna kuuluvad näiteks
veebilehed, avalikud teenused, riiklikud registrid jms, mis on avalikult kasutatavad ja
millel on lai kasutajaskond.
STO peaspetsialist veendub rakenduse olemasolus ja kasutamisvõimaluste vastavuses
projekti lõpparuandele ning fikseerib tulemused kontroll-lehel. Kontroll-lehele peab
märkima kontrollitud rakenduse veebiaadressi (lingi).
Paikvaatlusega järelkontroll
1. Järelkontrollist teatatakse ette 1-2 päeva kas meili või kirja teel. Teisaldatava vara
puhul võib kontrollima minna ka etteteatamiseta, et vältida olukorda, kus
paikvaatlejatele näidatakse kontrolli tarbeks kohale toodud vara.
2. Ostetud vara (riistvara) olemasolu ja paiknemise tuvastab STO spetsialist visuaalsel
vaatlusel, aluseks võttes asjade nimekirja, mille soetamist on struktuurivahenditest
finantseeritud. Võimalusel teha hangitud riistvarast tõendusmaterjaliks fotod, mis
säilitada SF kettal. Fotode tegemisest tuleb teha märkus vastavasse lahtrisse.
3. Kui tegemist on asutusesiseste või asutustevaheliste infosüsteemidega, siis
kontrollib STO peaspetsialist(3) selle olemasolu töös.
4. Vara peab olema toetuse saaja või tema partneri omandis. STO spetsialist kontrollib
loodud tarkvara, ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara raamatupidamislikku
arvelevõtmist põhivara kaartidel. Juhul, kui vara on üle antud, siis kontrollib STO
peaspetsialist(3), kas seda on tehtud nõuetekohaselt. Otstarbekas on põhivara
kaartidest teha koopiad ning need säilitada SF kettal. Märkuste lahtrisse teha vastav
märge.
5. Järelkontrolli käigus tuleb jälgida, et vara oleks nõuetekohaselt tähistatud
struktuurivahendite logoga. Seadmetest teha fotod ja rakenduste esilehest PrintScreen
nii, et logo oleks nähtav.
6. Logo peab olema paigutatud nähtavale kohale. Rakendusel esilehele ning riistvaral
seadme esipaneelile. Kui kleebis takistab seadme tööd, siis peab toetuse saaja
kooskõlastatult RÜga leidma teised tähistamise moodused.
7. Kasutatud on õige fondi logo.
44
8. STO spetsialist(3) täidab kontroll-lehe (lisa 15) vaatlusandmetega, toob välja
puudused ja teeb ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse tegemiseks.
9. STO juhataja kontrollib kontroll-lehe täitmise kvaliteeti ja kontrolli käigus
tõendusmaterjalidena (fotod, dokumendid jms) esitatud materjalidega, allkirjastab
kontroll-lehe ja vajadusel korraldab järeltegevused.
10. STO peaspetsialist (3) teavitab järelkontrolli tulemustest toetuse saaja esindajat
meili teel.
11. Järelkontrolli kontroll-lehe sisestab STO peaspetsialist(3) 10 tööpäeva jooksul
struktuuritoetuse registri operatiivsüsteemi (SFOS) paikvaatluse moodulisse.
4.6. Seire
RIA on vastutav regulaarse seireandmete kogumise eest üksikutelt projektidelt ning
saadud informatsiooni sisestamise eest struktuuritoetuse registrisse. Projektile seatud
eesmärkide ja tulemuste elluviimise tulemuslikkuse iga-aastase kontrolli
korraldamisel lähtutakse alljärgnevast protseduurist:
1. Toetuse saaja projektijuht täidab projekti aasta vahearuande (lisa 4), mille
kinnitab toetuse saaja vastutav isik. Toetuse saaja annab vahearuandes
ülevaate saavutatud tulemustest eelmise aasta kohta. Seirearuanne tuleb
edastada RÜ-le ametlikult posti teel hiljemalt 10.jaanuariks.
2. Vahearuande vaatab läbi ja annab sellele hinnangu STO peaspetsialist. Tema
ülesanne on kontrollida toetuse saaja poolt esitatud informatsiooni õigsust
ning tagada projekti tasandil vahearuannete regulaarne esitamine toetuse saaja
poolt. STO peaspetsialist täidab kontroll-lehe (lisa 4), andes vastused
järgnevatele küsimustele:
aruanne on esitatud tähtaegselt;
aruanne on korrektselt täidetud;
aruanne on allkirjastatud koostaja ja toetuse saaja allkirjaõigusliku
isiku poolt;
teostatavad tegevused, väljundid ja tulemused vastavad tegevuskavas
toodule;
on kirjeldatud progress väljund- ja tulemusindikaatorite osas või
saavutatud eesmärgid;
tööd on teostatud vastavuses kinnitatud ajakavaga;
elluviidud projekti etapid, tööd või ostetud asjad on vastu võetud;
kulutused projektile vastavad kinnitatud projekti eelarvele;
projekti juhtgrupi hinnang projekti arengule on positiivne;
kulude katmisel on kinni peetud sätestatud struktuurifondide ja riigi
finantseerimise ette antud osakaalust;
projekti muutmisettepanekud on põhjendatud ja eelnevalt
kooskõlastatud;
on kinnitus avalikustamisnõuete täitmise kohta.
3. Kui STO peaspetsialist leiab, et seirearuanne ei vasta meetme tingimuste
määruses või käesolevas käsiraamatus esitatud nõuetele, siis juhitakse toetuse
45
saaja tähelepanu aruandes esinevatele puudustele ning määratakse tähtaeg
(kuni 10 tööpäeva) puuduste kõrvaldamiseks.
4. Kui projektile on määratud konsultant, siis annab tema oma hinnangu projekti
läbiviimisele ja tekkinud probleemidele.
Projekti lõppedes koostab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti lõpparuande, milles
näitab projekti lõpuks saavutatud väljundi- ja tulemusindikaatorid, esitab
informatsiooni läbivate näitajate saavutamise kohta, esitab projekti finantsprogressi
ning annab toetuse saajapoolse lõpphinnangu projekti tulemuslikkusele ja projekti
eesmärgi saavutamisele.
Projekti lõpparuande esitab taotleja RIA-sse pärast töö lõppemist ning enne viimase
rahalise väljamakse taotluse esitamist.
Projekti lõpparuande vorm (lisa 3) on sama, mis projekti tasandi vahearuandevorm
ning projekti lõpparuande menetlemisel läbitakse esialgu sama protseduur, mis
seirearuande menetlemisel ning täidetakse lõpparuande kontroll-leht (lisa 5).
Täiendavalt vaatab projekti lõpparuande ja täidetud kontroll-lehe üle STO juhataja
ning teeb selle alusel ettepaneku RIA peadirektorile projekti lõpetamiseks. Vastavalt
projekti eesmärkide mittesaavutamisele on STO juhatajal õigus teha ettepanekuid
sanktsioonide rakendamiseks või täiendavalt nõuda toetuse saajalt tulemuste
demonstreerimist RIA spetsialistidele. Oma arvamuse kirjutab STO juhataja
lõpparuande kontroll-lehele. RÜ juhataja e RIA peadirektor kinnitab projekti
lõpetatuks.
STO peaspetsialist sisestab projekti lõpparuande SFOSi ja annab projektile lõpetatud
staatuse. Projekti staatus tuleb muuta PJISs ning lõpetada asi RIA
dokumendihaldussüsteemis GoPro.
Toetudes maksetaotluste menetlemise käigus läbi viidud kulutuste ja tegevuste
abikõlblikkuse kontrollile, seirearuannetele ja paikvaatluse tulemustele ning esitatud
aruannetele, annab STO peaspetsialist meetme või prioriteetse suuna tulemuslikkuse
jälgimiseks sisendi RA poolt koostatava meetme või prioriteetse suuna aruandele
vastavalt RA poolt kinnitatud vormidel. Vajadusel teeb RA esitatud informatsiooni
kohta täiendavaid päringuid. Täiendavatele järelepärimistele vastab STO
peaspetsialist e-posti teel.
46
5. SFOSi andmekvaliteedi kontroll
SFOSi andmekvaliteedi kontrolli eesmärgiks on saada veendumus, et infosüsteemi
sisestatud andmed on korrektsed ning nende põhjal tehtud aruanded ning analüüs
vastavad tegelikkusele.
MTde ning tagasinõuete- ja maksete info andmekvaliteedi kontrollid on tagatud läbi
MT ning tagasinõuete- ja maksete kontrollide mitme tasandilisusega. Samuti ei
kohaldu kontroll projektidele, mille taotlus on esitatud e-SFOSi kaudu, kuna projekti
üldandmete kvaliteedi kontrollimine on tagatud taotluse vastavuskontrolliga (v.a.
projekti staatus ja kohapealsete toimingute kontrollid).
Andmekvaliteedi kontrolle teostatakse üks kord aastas projektidele, mis on saanud
rahuldamise otsuse ajavahemikul 1.juulist kuni 30.juunini ja eelneva aasta 30.juuni
seisuga aktsepteeritud staatusega projektid. Kvaliteedikontrolli tulemused
fikseeritakse kontrollaktis hiljemalt 15.novembriks. Tuvastatud puudused
korrigeeritakse ja puuduvad andmed sisestatakse peale kontrollimist, kuid mitte
hiljem kui 15.detsembriks. Andmeid kontrollib ja vajadusel viib parandused sisse
STO peaspetsialist. STO juhataja veendub, et puudused on kõrvaldatud hiljemalt
31.detsembriks.
Andmekvaliteedi kontrollitoimingud jagunevad kaheks:
1. Infosüsteemi väljavõtte põhine täielik (edaspidi IS põhine) andmekvaliteedi
kontroll – see tähendab andmete kvaliteedi hindamist SFOSi andmete põhjal
moodustatud IS väljavõtte (SFCS aruanne) alusel. STO peaspetsialist veendub,
et SFOSi on sisestatud korrektne projekti seisund ja haldusotsuse tegija nimi
kasutades muude projekti andmete loogilisi võrdlusi. Kirjeldatud kontrollimise
viisi juures ei eeldata ühegi täiendava dokumendiga tutvumist peale
konkreetse IS väljavõtte.
2. Alusdokumentide võrdlusel põhinev valimi põhine andmekvaliteedi kontroll –
SFOSi andmeväljadele kantud infot võrreldakse alusdokumentide alusel. See
tähendab, et valimisse sattunud projektide puhul töötatakse läbi projekti
dokumentatsioon ja võrreldakse, kas infosüsteemi on üle kantud korrektsed ja
ka sisult kvaliteetsed andmed. Valimi põhist andmekvaliteedi kontrolli tehakse
projekti üldandmete ja kohapealsete toimingute kontrollide osas.
Iga-aastase projekti andmete alusandmete võrdlusel põhineva andmekvaliteedi
üldvalimi moodustavad kõik projektid, mida kontrolliti IS põhises kontrollis (SFCS
aruanne SFxx), andmekvaliteedi valimi minimaalne suurus on 1% üldvalimi
projektide arvust.
Alljärgnevas tabelis on nimetatud kohustuslikud kontrollitavad andmeväljad.
Kategooria Välja nimetus Kuidas kontrollida
Üldinfo
Projekti lõpp
Projekti dokumentatsioon
Üldinfo Projekti lõppeesmärgist
täidetud %
Lõpparuanne
Osapooled Roll Rahastamisotsus
47
Osapooled Nimi Rahastamisotsus
Osapooled Projekti kulud kuuluvad
maksustatava käibe hulka
Projekti dokumentatsioon
ja TAT
Finantsallikad Finantsallikas Rahastamisotsus
Finantsallikad Abikõlblik summa Rahastamisotsus
Finantsallikad Kirjeldus Rahastamisotsus
Seire* Indikaator Lõpparuanne
Seisundid Seisund Projekti dokumentatsioon
Seisundid Kuupäev Projekti dokumentatsioon
Seisundid Haldusotsuse kuupäev Rahastamisotsus
Kohapealsete toimingute kontrollil moodustavad üldvalimi perioodil 01.juulist kuni
järgmise aasta 30.augustini SFOSi sisestatud paikvaatlused (nii projekti vältel kui
projekti järgselt teostatud). Minimaalseks valimi suuruseks on 10 paikvaatlust. STO
peaspetsialist(3) viib läbi SFOS andmete kontrolli järgnevas tabelis toodud SFOSi
andmeväljadele:
Kategooria Välja nimetus Kuidas kontrollida
Paikvaatlused kontrolli liik (pv tüüp) Veenduda paikvaatluse
protokolli aruande alusel ning
teostamise ajahetke järgi, kas
paikvaatluse tüüp on valitud
korrektsel
Paikvaatlused Kontrolli teostamise
kuupäev
Veenduda paikvaatluse
aruande alusel, kas
infosüsteemi on sisestatud
õige kuupäev
Paikvaatlused Kontrollakti kuupäev Veenduda paikvaatluse
aruande alusel, kas
infosüsteemi on sisestatud
õige kuupäev
Paikvaatlused Tegevuste teostamine Veenduda paikvaatluse
aruanne alusel, kas
infosüsteemi on üle kantud
sisult õige informatsioon
nõutud ulatuses.
Paikvaatlused Tähelepanekud Juhul, kui paikvaatlusel tehti
märkusi, veenduda, et kõik
tähelepanekud on SFOSi
sisestatud ja õiged. Samuti kas
järeltoiminguid on
kontrollitud (kontrollija
kinnitus olemas).
Andmekvaliteedi kontrolli tulemused fikseeritakse igal aastal kontrollaktis, kus on
välja toodud:
1) andmekvaliteeti teostanud asutus ja isik;
48
2) IS põhise kontrolliga kaetud projektide ja paikvaatluste üldarv ning
korrigeeritavate andmeväljade arv andmeväljade lõikes ja kokku;
3) alusdokumentide põhise andmekvaliteedi korral valimi moodustamise
metoodika kirjeldus;
4) alusdokumentide põhise kontrolliga kaetud projektide ja paikvaatluste arv
ning korrigeeritavate andmeväljade arv andmeväljade lõikes ja kokku;
5) juhul, kui on vajalik andmete korrigeerimine, selleks antud tähtaeg;
Läbiviidud andmekvaliteedi kontrolli kontroll-jäljeks säilitatakse SF kettal:
- IS põhise andmekvaliteedi korral aruande SFx väljavõte, kuhu on märgitud
ka andmekvaliteedi kontrolli tulemused ehk andmeväljad, mida tuli
korrigeerida.
- alusdokumentide põhise andmekvaliteedi korral moodustatud valimi
andmete väljavõtte failid: projektidest SFxx ja paikvaatlustest SFxx, kuhu on
märgitud ka andmekvaliteedi kontrolli tulemused ehk andmeväljad, mida tuli
korrigeerida - Iga-aastane andmekvaliteedi kontrollakt.
49
6. Nõuetele mittevastavuse menetlemine
Toetuse tagasimaksete menetlemise protseduuride koostamisel on juhindutud
ühendmäärusest.
RÜ on kohustatud eraldatud toetuse kasutamisel kehtestatud nõuete sätetest või
eeskirjadest mitte kinnipidamisel toetuse saaja poolt tuvastama asjaolud, koguma
tõendeid ja rakendama vastavaid sanktsioone. Eeskirjade eiramine loetakse
tuvastatuks esimese kirjaliku hinnangu olemasolul, mille põhjal võib järeldada, et
eeskirjade eiramine on toimunud. Kirjalikuks hinnanguks võib olla RÜ MT kontroll-
leht, riigihanke kontroll-leht, paikvaatluse aruanne, seire- või lõpparuande kontroll-
leht, samuti KA, AA poolt läbi viidud auditite ja kontrollide aruanded. Juhul, kui
kontrolli tulemusel tuvastatakse nõuetele mittevastav olukord, siis tuleb see fikseerida
anda toetuse saajale võimalus esitada oma seisukohad ning olenevalt puuduse sisust
otsustada kas:
a) anda toetuse saajale mõistlik aeg nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks
kui see on võimalik;
b) peatada väljamaksed osaliselt või täies ulatuses STS § 29 lg 1 alusel;
c) alustada toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasinõudmise menetlust
(edaspidi finantskorrektsioon) STS § 45 alusel.
Juhul, kui tegemist on maksetoetuse menetlemisel avastatud puudustega teeb STO
peaspetsialist (2) toetuse saajale meili teel ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks
vähemalt viie tööpäeva jooksul. Kui toetuse saaja esitab korrektse maksetaotluse, siis
sanktsioone ei järgne. STO peaspetsialist (2) kontrollib toetuse saajale tehtud
ettepaneku täitmist ning juhul, kui toetuse saaja ei ole tähtpäevaks puudust
kõrvaldanud, tuleb alustada finantskorrektsiooni menetlust ning vähendatakse projekti
abikõlblikku eelarvet. Kirjavahetus säilitatakse SF kettal.
Toetuse saajal on võimalik teha kolme liiki tagasimakseid e tagastusi:
rikkumistega seotud tagasinõue e finantskorrektsioon;
toetuse vabatahtlik tagastus STS §45 lg2 p2;
muu kulude vähendamine.
Juhul kui menetlemise käigus ilmnevad asjaolud, mis viitavad kuriteo tunnustele
konsulteerib RÜ otse asjakohase uurimisasutuse või AFCOSe kontaktisikuga.
Vastavalt STS § 50 lg 1 teavitab RÜ (STO juhataja vastava kontrolli-läbi viinud STO
peaspetsialisti (kirjalikul) ettepanekul) KA-d, kui uurimisasutus või prokuratuur on
algatanud kriminaalmenetluse toetuse saaja suhtes Euroopa ühenduste finantshuvide
kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo
toimepanemise kahtluse tõttu.
Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel on rikkumise menetlemisega seotud teave
asutusesiseseks kasutamiseks, kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni
(finantskorrektsiooni otsuse tegemiseni või rikkumise asjaolude äralangemiseni).
50
Finantskorrektsioon seisneb toetuse osalises või täielikus tühistamises ning selliselt
tühistatud toetust ei või samas projektis taaskasutada. Seega tuleb tuvastatud
rikkumise ulatuses mitteabikõlblikud kulud projekti abikõlblikest kuludest välja
arvata ja vähendada projektile eraldatud toetuse mahtu. Toetust vähendatakse
vastavalt finantskorrektsiooni tegemise hetkel kehtinud projekti toetuse ja
omafinantseeringu proportsioonile. Aluseta makstud toetus nõutakse tagasi või
tasaarveldatakse.
Juhul, kui finantskorrektsiooni tulemusel ei ole toetuse saajal võimalik saavutada
projekti eesmärke, siis tühistatakse toetuse taotluse rahuldamise otsus ning nõutakse
kogu (aluseta makstud) toetus tagasi.
1. Ettepaneku finantskorrektsiooni rakendamiseks teeb STO peaspetsialist
kirjalikult STO juhatajale, kes kontrollib eelnevalt järgmisi aspekte:
- esinevad finantskorrektsiooni tegemise asjaolud;
- protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel on
finantskorrektsiooni arvutuse aluseks olev summa korrektne;
- protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel on
kohaldatud õiget protsendimäära;
- finantskorrektsiooni ja aluseta makstud toetuse mitteabikõlblik
summa on arvutatud korrektselt;
- finantskorrektsioon ja aluseta makstud toetuse summa on
arvutatud õige toetuse ja omafinantseeringu proportsiooni
järgi.
2. Kui STO avastab rikkumise programmis või projektis, kus toetuse saajaks on
RIA, siis edastab STO juhataja materjalid rikkumise kohta rakendusasutusele
menetlemiseks ja võimaliku finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks.
3. STO juhataja saadab toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse enne
allkirjastamist tutvumiseks ja annab aega arvamuse ning vastuväidete
esitamiseks kuni 2 nädalat. Juhul, kui toetuse saaja esitab täiendavaid tõendeid
ja sellest tulenevalt muudab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse sisu,
saadab selle teist korda tutvumiseks andes nüüd tagasisideks vähem aega ning
seejärel kinnitab lõpliku ettepaneku RIA peadirektorile. Kõik
finantskorrektsiooni puudutavad dokumendid (ettekirjutused, aktid, selgitused,
arvutused, ettepanek) säilitatakse STO kettal ning ametlik kirjavahetus RIA
dokumendihaldussüsteemis, mis seotakse finantskorrektsiooni otsusega.
Finantskorrektsiooni aluseks on RIA peadirektori või RA poolt tehtud
tagasinõudmise otsus. Kui finantskorrektsiooni otsuse aluseks oleva asjaolu
avastas KA või AA, siis teeb finantskorrektsiooni otsuse sama asutus.
51
4. STO peaspetsialist (2) saadab finantskorrektsiooni otsuse elektroonselt
digiallkirjastatult toetuse saajale 3 tööpäeva jooksul otsuse
kehtimahakkamisest
5. STO peaspetsialist (2) sisestab tagasinõude SFOSi 10 tööpäeva jooksul otsuse
kehtimahakkamisest
6. Toetuse saaja kannab 90 kalendripäeva jooksul tagastuse tagasimaksete
tulukontole või tasaarveldab. Vastavalt tagastamise päevale tuleb tagastatavale
toetusele lisaks tasuda intressi ja viivise eest.
7. STO peaspetsialist (3) kannab laekunud toetuse e-kassas meetme kontole ja
märgib tagastuse SFOSs makstuks. Ajatamise korral kannab finantsjuht
osamakse tagasi meetme kontole peale iga osamakse laekumist. Makse
selgituses täpsustab STO peaspetsialist (3), et tegemist on tagasinõude EL
osaga ning lisatakse projekti SFOS-i number ning tagasinõude otsuse kuupäev
ja number.
STO peaspetsialisti(2) ülesandeks on pidevalt jälgida tagasinõuete laekumist ja enne
tagasinõude tasumise tähtaega teavitada toetuse saajat selle peatsest saabumisest ning
tähtaegselt mittelaekumise korral informeerida koheselt STO juhatajat. Kui tähtajaks
laekumist ei ole, teavitab STO juhataja hiljemalt teisel tööpäeval peale tähtpäeva
saabumist toetuse saajat kirjalikult tähtpäeva möödumisest ja teavitab nõude
tasaarveldamisest sama projekti väljamaksetega või sundtäitmisele suunamisest.
Juhul, kui toetuse saaja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi
tagasimaksmise tähtajaks ja ei ole võimalik teha tasaarveldamist sama projekti
väljamaksetega, annab rakendusüksus otsuse 5 tööpäeva jooksul kohtutäiturile
sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kõikidest mittevastavustest ja mittevastavustega seotud info uuenemisest tuleb
vastavalt STS § 50 STO peaspetsialistil teavitada korraldusasutust 10 tööpäeva
jooksul. Mittevastavustega seotud info sisestatakse SFOSis kehtestatud vormidele
ning esitatakse läbi SFOSi korraldusasutusele.
Toetuse tagasinõude tunnistamist lootusetuks reguleerib MKM valitsemisala
raamatupidamise sise-eeskiri. Juhul, kui toetuse saaja ei maksa tagasimaksmisele
kuuluvat summat tagasi, ei ole võimalik teha tagasiarvestust, sundtäitmine ei anna
tulemust või on toetuse saaja suhtes algatatud pankrotimenetlus loetakse nõue
ebatõenäoliselt laekuvaks.
Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks
või tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumiselt
saadaolevat tulu. Lootusetuks saab arvata ainult ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud
nõudeid.
Lootusetuteks tagasinõueteks saab lugeda nõudeid järgnevalt:
1. Pankroti ei ole välja kuulutatud raugemise tõttu;
2. Toetust saanud isik on kustutatud äriregistrist;
3. Pankrotimenetlus on lõppenud ja võlausaldajate nõuded jaotusettepanekute
alusel rahuldatud;
4. Täitemenetlus on lõppenud nõude sissenõudmise võimatuse tõttu;
52
Nõude lootusetuks tunnistamise kohta vormistab STO juhataja ettepaneku, mille
kinnitab RIA peadirektor. STO peaspetsialist esitab Rahandusministeeriumile
lootusetu tagasinõude aruande ja edastab selle elektroonselt vastavalt MA
Tagasinõuete ja tagasimaksete juhendile.
Heatahtliku pankroti puhul lootusetu tagasinõude aruannet ei pea esitama.
Toetuse vabatahtlikku tagastamist võib RÜ kaalutlusõiguse alusel toetuse saajale
võimaldada, kui üheaegselt on täidetud kõik allpool nimetatud kriteeriumid:
toetuse saaja ise avastas vea;
toetuse saaja teavitas sellest omaalgatuslikult RÜ-d esimesel võimalusel;
toetuse saaja on valmis toetuse tagastama 10 tööpäeva jooksul RIA nõusoleku
saamisest.
Vabatahtliku tagastamise võimaldamisel toetuse tagasinõudmise otsust ei vormistata,
toetuse saajalt intressi ja viivist ei nõuta ning projekti abikõlblike kulude eelarve ei
vähene. Vabatahtlikku tagastamist ei käsitleta toetuse tagasinõudmise ega
rikkumisena.
Kui toetuse saaja soovib toetust vabatahtlikult tagastada, teavitab ta sellest
esimesel võimalusel e-kirja teel STO peaspetsialisti(2). Toetuse saaja esitab
oma taotluses tagastuse põhjenduse, täpse tagastatava summa ning kinnitab
valmisolekust tasuda nimetatud summa vähemalt 10 tööpäeva jooksul.
STO peaspetsialist hindab kas esinevad kõik vabatahtlikuks tagastamiseks
nõutavad asjaolud ja kas toetuse saaja poolt välja pakutud korrektsiooni maht
on asjakohane. Kui toetuse saaja taotlus on põhjendatud teavitab STO
peaspetsialist(2) tagasimakse võimalusest toetuse saajat e-kirjaga, andes
tähtaja (maksimaalselt 10 tööpäeva) toetuse tagasimaksmiseks ning vajadusel
edastades vajalikud rekvisiidid.
Kui toetuse saaja taotlus ei ole põhjendatud või toetuse saaja ei tagasta toetust
temale määratud tähtajaks, siis vormistab STO peaspetsialist(2) vastavalt
tagasimaksete määruses sätestatud menetlustähtaegadele toetuse
tagasinõudmise otsuse GoPros ning esitab selle kooskõlastamiseks STO
juhatajale.
STO juhataja kooskõlastab otsuse ja esitab toetuse tagasinõudmise otsuse RIA
peadirektorile kinnitamiseks.
Lisaks võib RÜ võimaldada toetuse vabatahtlikku tagastamist toetuse saajale juhul,
kui RÜ ise on selgelt omapoolse vea tõttu kandnud toetuse saajale vale summa. RÜ
veana, mis võimaldaks vabatahtlikku tagastamist, ei käsitleta seda, kui RÜ ei
avastanud toetuse taotluse või väljamakse taotluse kontrollimisel (eelkontrollis)
toetuse saaja dokumentides vigu, mida ta vastavalt ettenähtud protseduuridele oleks
võinud või pidanud avastama (toetuse saaja vastutab esitatud dokumentide, tegevuste
ja kulude abikõlblikkuse eest).
Vabatahtlik tagastus on lubatud nii käimasolevate kui ka lõppenud projektide puhul.
Kui programmperiood ei ole läbi, siis lõppenud projektis vabatahtlikult
tagastatud toetust saab suunata meetme teistele projektidele ehk taaskasutada.
Kui toetuse saaja ei suuda projekti ellu viia ja soovib seetõttu saadud toetuse
vabatahtlikult tagastada, siis tuleb vastavat tagastust käsitleda kui rikkumisega seotud
53
tagasinõuet. Juhul kui toetuse saaja ei maksa toetust õigeaegselt tagasi, algatab RÜ
toetuse tagasinõudmise menetluse vastavalt STS §-le 45.
STO peaspetsialist peab pärast vabatahtlikule tagastusele nõusoleku andmist
sisestama 10 tööpäeva jooksul vastava info SFOS-i.
Toetuse saaja peab kandma toetuse RÜ tagasimaksete tulukontole 10 tööpäeva
jooksul alates RÜ nõusoleku kättesaamisest.
RIA finantsjuht kannab toetuse 10 tööpäeva jooksul tagasi meetme kontole.
54
7. Vaidemenetlus
Toetuse taotlejal või toetuse saajal on õigusrakendusüksuse otsuste peale esitada vaie.
Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse
seaduses sätestatu tingimustel ja korras. Vaide peab isik, kelle õigusi on rikutud,
esitama 30 päeva jooksul sellest päevast, kui ta sai teada oma õiguste rikkumisest.
Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise peale saab vaide esitada otsuse
teinud isikule. RIA-le saab vaideid esitada avatud taotlusvoorude menetlemise käigus
tehtud otsustele suuliselt või kirjalikult. Suuliselt esitatud vaie protokollitakse RIA-s
ja sellele võetakse esitaja allkiri. RIA-t esindab vaidega seoses peadirektor või tema
poolt volitatud isik. Vaideid lahendab RIA jurist, kelle poolt nõutud seletuskirjade
koostamise ja materjalide komplekteerimise eest vastutab STO juhataja. Vaie
lahendatakse 30 päeva jooksul arvates selle laekumisest. Vaideotsus registreeritakse
RIA dokumendihaldussüsteemis GoPro.
Kui esitatud vaie saab rahuldava otsuse, siis vormistab STO peaspetsialist eelmise
RIA peadirektori käskkirja (otsuse) muutmise käskkirja eelnõu ning peadirektor
kinnitab selle. Uue otsuse saadab STO juhataja oma kaaskirjaga vaide esitajale.
55
8. Auditite järeltegevused
Struktuuritoetuse kasutamist, kulude abikõlblikkust toetuse saaja poolt ja RÜ
struktuuritoetuse administreerimisega seotud juhtimise ja kontrollisüsteemide tõhusust
on õigust kontrollida RA, KA ja AA poolt, samuti Euroopa Komisjoni audiitorid ning
Euroopa Kontrollikoda. Struktuurivahendite rakendamise käigus viiakse läbi kahte
tüüpi auditeid:
juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid, mille raames analüüsitakse ja
hinnatakse auditeeritava juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusust st reaalset
toimimist;
projektiauditid, mille raames analüüsitakse ja hinnatakse struktuurivahenditest
struktuuritoetuse eesmärgipärasust ja õiguspärast kasutamist ja rakendamist.
Auditi käigus analüüsitakse toetuse saaja juures projekti tegelikku teostamist,
projekti rakendamist kajastavat dokumentatsiooni, kulude abikõlblikkust,
projektiga seotud raamatupidamise korraldust, hangete teostamise õigsust ja
struktuurifondide sümboolika kasutamist.
Reeglina teavitatakse kontrollitavat ette auditi toimumisest, auditi läbiviimise ajast ja
kontrolli objektist. Kui on tegemist auditiga toetuse saaja juures, siis teavitatakse
ühtlasi ka rakendusüksust.
Auditite esialgsed tulemused esitatakse kontrollitavale läbivaatamiseks ja selgituste
andmiseks, mille alusel vormistatakse auditi lõpparuanne. Lõpparuandes saavad
kajastust auditeerija poolt tehtud tähelepanekud ja soovitused. Lõpparuandes tehtud
tähelepanekutele ja soovitustele annab juhtkond ametliku kommentaari, määrab tehtud
soovituste rakendamise eest vastutava isiku ja abinõude rakendamise tähtaja ning
saadab selle e-kirjaga auditeerijale.
Audiitorite poolt avastatud puuduste likvideerimist ja soovituste rakendamist, st
järeltoiminguid, võivad läbi viia nii auditeerijad kui ka rakendusüksus toetuse saaja
juures. Seejuures juhindutakse KA poolt väljatöötatud juhendist „Juhendmaterjal
juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste menetlemiseks“.
(auditite järeltegevuste juhend). Järeltoimingute käigus kontrollitakse puuduste
kõrvaldamist ja soovituste rakendamist. lõpuni. Oluliste märkuste ja soovitavalt ka
väheoluliste märkuste osas tuleb dokumenteerida puuduste kõrvaldamiseks teostatud
tegevused ning need säilitada. Kui olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud ning ei ole
dokumenteeritud ka mõjuvad põhjused soovituste mittearvestamise kohta, siis võib
see olla aluseks Euroopa Komisjoni poolsele toetuse tagasinõudele.
Auditite lõpparuannetes kirjeldatud järeltegevustega seotud tõendusmaterjale
säilitatakse SFOSis – projektiauditite osas projekti juures, juhtimis- ja
kontrollisüsteemide auditite osas vastavas moodulis (JKS auditid).
Rakendusüksuses avastatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditiga avastatud
puuduste likvideerimiseks ja soovituste rakendamiseks koostab STO juhataja
abinõude plaani. Juhul, kui auditi lõpparuanne sisaldab palju soovitusi, fikseerib STO
juhataja abinõude plaani ja sisestab selle RIA dokumendihaldussüsteemi GoPro, kus
kajastatakse ka abinõude rakendamiseks läbi viidud tegevused.
56
Juhul, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande projektis on antud
lõpphinnang kategooria III või IV annab STO juhataja kommentaarid tehtud
tähelepanekutele ja koostab tegevuskava plaani puuduste kõrvaldamiseks ning nende
vältimiseks edaspidi. Antud kommentaarid ja tegevuskava esitab STO juhataja e-
kirjaga korraldusasutusele kooskõlastamiseks. Kooskõlastatud tegevused tuleb
teostada hiljemalt auditi lõpparuandes märgitud tähtpäevaks.
Juhul, kui auditi lõpparuandes antud tähtaeg parendustegevustele on väga lühike
selleks, et protseduuride uuendusi kinnitada, tuleb tähtpäevaks parendused ellu viia
ning protseduuride kinnitamiseks taotleb STO juhataja e-kirjaga KA-lt tähtaja
pikendamist ning seda põhjendama. Parandustegevuste sisseviimiseks peab RÜ välja
pakkuma tähtaja, mis ei saa olla pikem, kui 30 kalendripäeva auditi lõpparuandes
märgitud tähtajast.
Parendustegevusi tõendavad dokumendid (edaspidi tõendusmaterjal) laeb STO
peaspetsialist üles SF kettal ja SFOSi ning annab järeltegevustele staatuse
„järeltegevused sisestatud“. Tõendusmaterjal peab olema vastavalt auditite
järeltegevuste juhendi punktile 4.1.1 asjakohane, põhjalik ja asjakohane, piisav,
konkreetne ja üheselt mõistetav sisaldades viiteid tõendavatele dokumentidele. Juhul,
kui RÜ jääb eriarvamusele tuleb lisada memo argumentidega eriarvamusele jäämise
osas.
Järeltegevuste piisavust hindab KA SFOSi sisestatud tõendusmaterjali alusel 30
tööpäeva jooksul alates järeltegevuste SFOSi kandmisest. Nimetatud aja jooksul
aktsepteerib korraldusasutus järeltegevused või jätab kinnitamata, saates kinnitamata
jätmise põhjuste kirjeldusega RÜ-le täiendavateks tegevusteks.
RÜ viib sisse uued parendustegevused ning esitab tõendusmaterjali 60 kalendripäeva
jooksul.
Korraldusasutus annab uutele järeltegevustele hinnangu 20 tööpäeva jooksul
täiendatud tõendusmaterjalide esitamisest.
Teisena hindab järeltegevuste piisavust juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi läbi
viinud audiitor või tema asemele määratud teine audiitor. Audiitorid hindavad
järeltegevusi minimaalselt 4 korda aastas 20. detsembriks, 1. aprilliks, 1. juuliks ja 1.
oktoobriks korraldusasutuse poolt heakskiidetud (SFOSis tähelepaneku staatus
„tähelepanek kinnitatud“) tähelepanekuid. Juhul, kui audiitor ei ole nõus teostatud
järeltegevustega märgib ta SFOSis tähelepaneku järeltegevuste staatuseks „AA
mittekinnitatud“ ja esitab omapoolsed kinnitamata jätmise põhjendused SFOS
vastaval andmeväljal.
Audiitori poolt mittekinnitatud tähelepanekute osas tuleb alustada protsessi algusest:
kavandada täiendavad parendustegevused vastavalt audiitori poolsetele selgitustele,
viia ellu parendustegevused, esitada tõendusmaterjalid hindamiseks
korraldusasutusele tähtaeg 60 kalendripäeva jooksul audiitorilt mittekinnitamise
põhjuste teadasaamisest.
Projektiaudititega seotud järeltegevusi on kahte tüüpi: mitteabikõlblike kulude
tagasinõudmine toetuse saajalt ning juhul, kui projektiauditi raames tehti tähelepanek
57
rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta, siis soovitavate
parendustegevuste elluviimine. Juhtimise- ja kontrollisüsteemidesse paranduste
sisseviimisel tuleb jälgida juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite käigus tehtud
tähelepanekute järeltegevuse protseduure.
Mitteabikõlblike kulude tagasinõudmisel on STO peaspetsialisti (I) ülesandeks
projektiauditi lõpparuandes antud tähtajaks selgitada välja tagasinõude asjaolud ning
vormistada tagasinõudmise otsuse eelnõu. RIA peadirektor kinnitab tagasinõudmise
otsuse.
STO peaspetsialist (I) sisestab tagasinõudmise otsuse SFOSi.
Juhul, kui rakendusüksus leiab kõiki faktilisi asjaolusid kaaludes, et puudub antud
asjas alus tagasinõude tegemiseks ja otsustab, et tagasinõuet ei tehta, tuleb STO
juhatajal koostada projektiauditi lõpparuandes toodud tähtajaks vastavasisuline
motiveeritud selgitus, mis tuleb tõendusmaterjalina SFOSi üles laadida.
Tõendusmaterjal peab olema vastavalt auditite järeltegevuste juhendi punktile 4.1.1
asjakohane, põhjalik ja asjakohane, piisav, konkreetne ja üheselt mõistetav sisaldades
viiteid tõendavatele dokumentidele.
Projektiauditi lõpparuandes toodud tähtaega on võimalik põhjendatud juhtudel
võimalik pikendada reeglina mitte rohkem kui 30 kalendripäeva. Tähtaja
pikendamiseks saadab STO juhataja audiitorile e-kirja vastavasisulise palvega saates
sama kirja teadmiseks ka korraldusasutusele.
Korraldusasutus kontrollib soovituse rakendamise tähtajale järgneva kvartali alguses
tähelepanekute järeltegevuste seisu. Tähelepanekute kohta, millele ei ole järeltegevusi
sisestatud, saadab korraldusasutus meeldetuletuse.
Projektiauditite järeltegevuste piisavusele annab hinnangu projektiauditi läbi viinud
audiitor või tema asemele määratud teine audiitor. Juhul, kui audiitor ei ole nõus
teostatud järeltegevustega märgib ta SFOSis tähelepaneku järeltegevuste staatuseks
„mittekinnitatud“ ja esitab omapoolsed kinnitamata jätmise põhjendused ning annab
vajadusel omapoolseid juhtööre järeltegevuste elluviimiseks.
Tähelepanekute puhul, mille osas RÜ ja audiitor on jäänud eriarvamusele, tuleb STO
juhatajal esitada omalt poolt täiendavaid argumente, muuta RÜ otsust või teatada
korraldusasutusele, et tegemist on eriarvamusega ja esitada korraldusasutusele
hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul vaidlusaluse tähelepaneku osas järeltegevuste
mittekinnitamisest oma argumendid ning olulisemad tõendusmaterjalid.
Vaidlusaluse tähelepaneku osas kokkuleppele jõudmiseks ja lõplike seisukohtade
fikseerimiseks kutsub korraldusasutus vastavalt kokku ümarlaua, kus osalevad
korraldusasutus, auditeeriv asutus ja rakendusüksus. Vajadusel kaasatakse ümarlauale
valdkondlikke eksperte. Ümarlaua toimumise järgselt saadab korraldusasutus
kõikidele osapooltele memo ning kui lepiti kokku täiendavates järeltegevustes, seirab
nende elluviimist.
58
9. SFOSi kontode loomine ja haldus
Struktuuritoetuse registri pidamist ja kasutamist reguleerib registri määrus. Vastavalt
registri määrusele on RÜ määratud registri volitatud töötlejaks.
Kasutajakonto saamiseks esitab RIA peadirektor vastutavale töötlejale vormikohase
volikirja ja kasutajatunnuse kasutaja allkirjastatud kinnituskirja. Rahuldatud avalduse
alusel loob vastutava töötleja administraator RIA-le kasutajakonto.
Pärast vastutavalt töötlejalt kasutajakonto saamist loob RÜ oma asutusega seotud
kasutajakontod vastavalt vajadusele ja täidetavatele rollidele:
RÜ administraatoriks on STO juhataja või tema äraolekul tema ülesandeid täitev
peaspetsialist(1). RÜ administraatoril on õigus vastavalt tööülesannetele anda õigusi
registri kasutamiseks ning selleks luua registri operatiivinfomoodulisse
kasutajakontod "RÜ koordineerija", "RÜ finantsisti", "RÜ juhataja" ja "RÜ
andmevahetuse" rolliga ning aruandemoodulisse „Tavakasutaja“ rolliga.
RÜ koordinaatoriks on STO peaspetsialist(2), kelle kohustuseks on rakendusüksuse
taotluste, projektide ja projektide maksetaotluste ning nendega kaasnevate
dokumentide haldamine SFOS-s.
RÜ finantsistiks on STO peaspetsialist(3) või RIA finantsjuht, kellel on finantsallikate
ja riigieelarve klassifikaatorite määramise õigus. RÜ finantsist ei saa muuta projektide
andmeid ega aruandeid, kuid saab neid vaadata.
RÜ juhataja on RIA peadirektor või tema poolt volitatud isik, kelle õigus on
maksetaotluste kinnitamine. RÜ juhataja võib vaadata projektide andmeid ja
aruandeid, kuid ei saa neid muuta.
Töötaja lahkumisel või tööülesannete muutumisel on RÜ administraator kohustatud
sulgema tema kasutajakontod. Iga aasta 31. jaanuariks on administraator kohustatud
tegema kasutajakontode inventuuri st kontrollima eelneva kalendriaasta lõpu seisuga
enda loodud kasutajakontode ja nendega seotud rollide kasutamist ning rollide
vastavust tööülesannetele. Inventuuri tulemused saadab STO juhataja läbi GoPro
Kasse.
59
10. Tööprotseduuride kirjelduse muutmine
RIA struktuuritoetuse käsiraamatu ja seal sisalduvad protseduurid kinnitab oma
käskkirjaga RIA peadirektor (rakendusüksuse juht).
Vastavalt vajadusele (seaduse ja määruste muutumisel, STO tööjaotuse muutmisel
jms) viiakse protseduuridesse sisse parandusi. Kavandatavad muudatused vormistab
STO juhataja käsiraamatusse selliselt, et oleks selgelt välja toodud muudatused
(kasutades MS Word funktsiooni „Track Changes“ või muud muudatuste eristamise
viisi). Juhul kui muudakse enam kui 50% dokumendist, siis muudatuste eristamine ei
ole vajalik. STO juhataja saadab muudatused enne kinnitamist e-kirja teel KA-le
kooskõlatamiseks varustades kirja selgitusega, mis põhjustel protseduure muudetakse.
Kui muudatuse on tinginud KA poolne juhendite muutmine, ei ole vaja KAd
teavitada.
KA annab tagasiside ning oma seisukoha muudetud protseduuride miinimumnõuete
vastavuse kohta 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui korraldusasutuse hinnangul on vaja
protseduure ümber sõnastada, annab sellest teada ja käsiraamat tuleb seejärel uuesti
kooskõlastusele saata.
RIA peadirektor kinnitab RIA struktuuritoetuse käsiraamatu käskkirjaga. Käsiraamatu
uus versioon jääb kättesadavaks RIA dokumendihaldussüsteemis GoPro ja
avaldatakse RIA kodulehel..
STO peaspetsialist saadab kinnitatud RIA struktuuritoetuse käsiraamatu uue versiooni
e-kirja teel teadmiseks ka korraldusasutusele.
60
L I S A D
Lisa 1
Maksetaotluse vorm
Riigi Infosüsteemi Amet
Pärnu mnt 139a
15169 Tallinn
MAKSETAOTLUS NR. ………
A. Toetuse saaja andmed
1. Toetuse saaja nimi
2. Toetuse saaja või tema
esindaja ees- ja perekonnanimi
3. Käibemaksukohustus (osaline,
täies mahus, ei ole)
4. Kontaktisik, tema
kontaktandmed
B. Projekti üldandmed
5. Projekti/programmi nimetus
ja number
6. Toetuse taotluse rahuldamise
otsuse number ja kuupäev
7. Eraldatud toetuse
kogumaksumus
8. Projekti/programmi
abikõlblikkuse periood
9. Toetuse määr %
C. Toetuse summa
10. Tasutud dokumentide alusel
11. Omafinantseeringu ulatuses makstud
dokumentide alusel
12. Tasumata dokumentide alusel otse tarnijale või
töövõtjale
13 Ettemaks
14 Kokku väljamaksetaotlus
15 Eelnevalt välja makstud summa
D. Taotlusele lisatavate kuludokumentide nimekiri
Jrk
nr
Dokument ja dokumendi number Koostamise/kinnita
mise kuupäev
Summa
(vajadusel lisada lahtreid)
Palume toetus (ettemaks) summas _________________ (summa sõnadega) üle kanda
toetuse saaja/täitja e-riigikassa/panga virtuaalkontole/arveldusarvele _____________
(virtuaalkonto/arveldusarve number.)
Käesolevaga kinnitan, et väljamakse taotluses esitatud andmed on õiged ja väljamakse
taotlus toetuse ülekandmiseks on põhjendatud.
_____________________________
(Allkiri)
„…“ …………………….20.. .a.
(koostamise kuupäev)
LISA 2
MAKSETAOTLUSE KONTROLL-LEHT
Lisa 1 Maksetaotluse kontroll-leht.xls
Lisa 3
Projekti vahe- ja lõpparuande vorm
1. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed toetuse saaja kohta
organisatsiooni nimi
aadress
telefon, e-post
taotleja esindaja
Taotluse menetlemise ajaks
määratud kontaktisik
(kontaktandmed)
2. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta
projekti nimi
kood
Abikõlblikkuse algus- ja
lõppkuupäev
3. Aruandlusperiood (aruandlusperioodi algus peab kokku langema abikõlblikkuse
perioodi algusega)
aruandeperioodi algus ning lõpp
4. Taotluse rahuldamise ja muutmise otsused ja kuupäevad
otsuse number ning kuupäev
5. Andmed projekti eesmärkide saavutamise kohta
Taotluses toodud eesmärgid, mis on
saavutatud koostamise kuupäevaks
selgitus
6. Tekkinud märkimisväärsed probleemid
Probleemide kirjeldus
Kasutusele võetud meetmete
kirjeldus
7. Läbi viidud teavitamistegevused, logo kasutamine
Teavitamistegevuste kirjeldus
(üritused, artiklid, ametlikud teated,
reklaam jne) sihtrühmade,
maksumuse ja tagasiside
näitamisega
8. Tehtud kulutused võrrelduna finantsplaaniga
omafinantseeringu kulutamine
SF toetuse kasutamine
projekti tegelikud kulutused
võrrelduna rahastusotsuses
kinnitatud ajaplaaniga
selgitused
9. Elluviidud tegevused ja teostatud tööd võrrelduna taotluse rahuldamise otsuses
kinnitatud ajaplaaniga
elluviidud tegevused
teostatud tööd
selgitus
10. Andmed juhtkomisjoni tegevuse ja otsuste kohta, kui projekti tegevuste
koordineerimiseks on moodustatud juhtkomisjon
jah/ei
tegevused
otsused
11. Toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja projekti elluviimisele
majanduslik efektiivsus
projekti jätkusuutlikkus
kvalitatiivne hinnang projekti
tulemuslikkusele ja täitmisele
12. Toimunud projekti või hankelepingu muudatused koos põhjendusega,
ettepanekud projekti muutmiseks
muudatus
13. Teave projekti rakendamisel läbiviidud riigihangetest sh lihthanked
Hanke nimetus
Hanke liik
Riikliku riigihangete registri
viitenumber
Teate avaldamise aeg ja koht
Hanke aruande avaldamise aeg
Hanke aruande lisa avaldamise aeg
Sõlmitud lepingu number ja
sõlmimise kuupäev
Lepingu teine osapool või osapooled
Lepingu tegelik maht KM-ta
Lepingu muutmised (kuupäev ja
põhjus
Märkused
14. Aruande koostaja ja toetuse saaja esindaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
Koostaja nimi, allkiri, kuupäev
Esindaja nimi, allkiri, kuupäev
VAHEARUANDE KONTROLL-LEHT Lisa 4
1. TOETUSE SAAJA ANDMED
1.1 Toetuse saaja nimi
1.2 Projekti nimetus ja kood
1.3 Toetuse taotluse rahuldamise otsuse (ja
kõigi muudatuste) number ja kuupäev
1.4 Abikõlblikkuse periood
1.5 Toetuse summa
2. SEIREARUANDE KONTROLL
Kontrollikriteerium Koordi-
naator
+/- või
N/A
STO
spetsiali
st +/-
või N/A
Märkused
3.1 Aruanne on esitatud tähtaegselt
3.2 Aruanne on korrektselt täidetud
3.3 Aruanne on allkirjastatud koostaja ja
toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt
3.4 Teostatavad tegevused, väljundid ja
tulemused vastavad tegevuskavas toodule
3.5 On progress väljund- ja
tulemusindikaatorite osas või saavutatud
taotluses toodud eesmärgid
3.6 Tööd on teostatud vastavuses kinnitatud
ajakavaga
3.7 Elluviidud projekti etapid on vastu
võetud komisjoni/juhtrühma/juhi poolt
3.8 Kulutused projektile vastavad kinnitatud
projekti eelarvele
3.9 Kulude katmisel on kinni peetud
sätestatud struktuurifondide ja riigi
finantseerimise suhtest
3.1
0
Projekti juhtgrupi hinnang projekti
kulgemisele on positiivne
3.1
1
Projekti muutmisettepanekud on
põhjendatud ja eelnevalt kooskõlastatud
3.1
2
On kinnitus avalikustamisnõuete täitmise
kohta
4. HINNANG SEIREARUANDELE
Projekti konsultant:
Projekti vahearuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid
(HMS § 10).
Nimi, allkiri, kuupäev: ………………
STO peaspetsialist:
Projekti vahearuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid
(HMS § 10).
Nimi, allkiri, kuupäev: ………………
Lisa 5
LÕPPARUANDE KONTROLL-LEHT
1. TOETUSE SAAJA ANDMED
1.1 Toetuse saaja nimi
1.2 Projekti nimetus ja kood
1.3 Toetuse taotluse rahuldamise otsuse (ja
kõigi muudatuste) number ja kuupäev
1.4 Abikõlblikkuse periood
1.6 Toetuse summa
2. LÕPPARUANDE KONTROLL
Kontrollikriteerium Koordi
-naator
+ /- või
N/A
STO
pea-
spetsiali
st+/- või
N/A
Märkused
3.1 Aruanne on esitatud tähtaegselt
3.2 Aruanne on korrektselt täidetud
3.3 Aruanne on allkirjastatud koostaja ja
toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt
3.4 Teostatud tegevused, väljundid ja
tulemused vastavad tegevuskavas toodule
3.5 Tööd on teostatud vastavuses kinnitatud
ajakavaga
3.6 Projekti on vastu võetud
komisjoni/juhtrühma/juhi poolt
3.7 Projekti eesmärk või tulemusindikaatorid
saavutatud on saavutatud
3.8 Kulutused projektile vastavad kinnitatud
projekti eelarvele
3.9 Kulude katmisel on kinni peetud
rahastamisotsuses sätestatud
rahastamisallikate proportsioonidest
3.1
0
Projekti juhtgrupi otsused on positiivsed
3.1
1
Projekti muutmisettepanekud on
põhjendatud ja eelnevalt kooskõlastatud
3.1
2
On kinnitus avalikustamisnõuete täitmise
kohta
3. HINNANG LÕPPARUANDELE
Projekti konsultant:
Projekti lõpparuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid
(HMS § 10)
Nimi, allkiri, kuupäev: ………………
STO peaspetsialist:
Projekti lõpparuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid
(HMS § 10)
Nimi, allkiri, kuupäev: ………………
STO juhataja
Ettepanek projekt lugeda lõppenuks
Nimi, allkiri, kuupäev: ………………
RÜ juhataja
Lõpetada projekt
Nimi, allkiri, kuupäev: ………………
Lisa 6
Paikvaatluse aruanne
1. Projekti/ tegevuse andmed
Toetuse saaja
Toetuse saaja esindaja
Projekti/ tegevuse nimi
Projekti number
Meede
2. Paikvaatluse kuupäev ja koht
3. Kontrolli teostavad töötajad
Nimi, asutus, struktuuriüksus
4. Toetuse saaja kontaktisikud
Nimi, ametikoht või/ja valdkond
5. Projekti/ tegevuse rakendumine
Projekt/ tegevus on/ ei ole reaalselt rakendunud
Märkused
6. Projekti/ tegevuse ajakava
Abikõlblikkuse periood
7. Projekti eelarve
Rahastamis-
allikas
Kehtiv projekti
eelarve
Väljamaksed
kuni
kohapealse
kontrolli
kuupäevani
Oodatav
väljamaksete
kogumaht
Erinevus
eelarve ning
väljamaksete
oodatava
kogumahu
vahel
EL toetus
Omaosalus
Kokku
8. Toodete tarnimine ja teenuste osutamine vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses toodule või toetuse andmise tingimustele,
nende kasutamine sihtotstarbeliselt ja ettenähtud tingimustel
Hinnang
8.1. Soetatud esemed on füüsiliselt olemas ning neid kasutatakse
sihipäraselt
8.2. Hangitud tarkvara on olemas ja funktsioneerib
8.3. Soetatud vara ja hangitud teenused vastavad hankel tehtud
pakkumustele
8.4. Kontrollitud esemed vastavad kuludokumentidele
8.5. Kas projekti tegevused vastavad ajaplaanile
Märkused
Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid
9. Kooskõla hankereeglitega Hinnang
9.1. Kas hankemenetlusega seotud dokumendid on säilitatud ja
leitavad
9.2. Kas kontrolli I etapil tehtud märkustega on arvestatud
9.3. Kas hanked on korraldatud seaduspäraselt
9.4.
Märkused
Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid
10. Raamatupidamise korrektsus Hinnang
10.1. On võimalik eristada projekti kulusid muudest toetuse saaja
kuludest
10.2. Kas hangitud vara on võetud arvele vastavalt raamatupidamise
siseeeskirjale
Märkused
Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid
11. Teavitamisega seotud kohustuste täitmine Hinnang
11.1. Kõik kontrollitud objektid on nõuetekohaselt tähistatud.
11.2. Kleebis, infosilt, stend, tänutahvel on paigutatud avalikkusele
nähtavale kohale
11.3. Euroopa Liidu embleemi all on viidatud õigele rahastusallikale
Märkused
Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid
12. Dokumentide säilitamisnõuetest kinnipidamine Hinnang
12.1. Kas hangetega seotud dokumentide säilitamisel on kindlus
12.2. Kas raamatupidamisdokumentide säilimisel on kindlus
12.3. Kas muude projektiga seotud dokumentide säilitamisel on
kindlus
Märkused
Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid
13. Ettekirjutuste ja nõuete täitmine
Märkused
Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid
14. Muud tähelepanekud projekti kohta (tulu teenimine
jms)
Hinnang
14.1. Tulu teenimine
14.2. Toetuse saaja samaaegne seotus teiste projektidega on
kontrollitud.
14.3.
Märkused
Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid
15. Paikvaatleja hinnang projektile
16. Ettekirjutuse vajadus ja eelnõu
Jah/ ei
17. Teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste informeerimise vajadus
Jah/ ei
Asutus
Edastatav informatsioon
18. Kontrolli teostavad töötajad
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise
asjaolusid
Nimi, allkiri, kuupäev
19. STO juhataja
Nimi allkiri, kuupäev
Lisa 7
Ettekirjutuse vorm
1. Paikvaatluse kuupäev
2. Ettekirjutuse koostaja
Nimi Organisatsioon
3. Projekti andmed
Toetuse saaja
Taotluse saaja kontaktisik
Projekti nimi
Projekti tunnusnumber
Meede
4.Ettekirjutuse sisu
5.Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
6.Teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste informeerimise vajadus
Asutus
Edastatav informatsioon
7.Kuupäev, järelevalve toimingute teostamisele kaasatud RÜ töötaja nimi ja allkiri
Lisa 8
Ettekirjutuse täitmise kontrolli aruanne
1.Kontrolli andmed
1.1. Kohapealse kontrolli kuupäev
1.2. Ettekirjutuse täitmise kontrollija
Nimi Organisatsioon
1.3. Kaasatud töötaja
Nimi, asutus, struktuuriüksus
1.4. Projekti andmed
Toetuse saaja
Taotluse saaja kontaktisik
Projekti nimi
Projekti tunnusnumber
Meede
1.5 Ettekirjutuse tegija ja ettekirjutuse tegemise aeg
1.6.Ettekirjutuse sisu
1.7.Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
1.8.Toetuse saaja selgitus
1.9.Ettekirjutuse tegelik täitmine
2.Otsus
2.1. Otsus ettekirjutuse täitmise kohta
2.2.Teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste informeerimise vajadus
Asutus
Edastatav informatsioon
RÜ töötaja
Nimi ja allkiri
Kuupäev
Lisa 9
Paikvaatluse kontroll-leht
1. Projekti/programmi nimetus ja number
2. Meede
3. Toetuse saaja
4. Toetuse saaja kontaktisik
5. Paikvaatluse kuupäev ja koht
6 Kontrolli teostava töötaja nimi ja
ametikoht
7. Kontrolli eesmärk
8. Kontrollnimekiri
Märkused
Märkused
Märkused
Märkused
9. Ametliku ettekirjutuse vajadus
Jah
Ei
9.1 Ettekirjutuse sisu
9.2 Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei
esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid
Kuupäev, kontrolli läbiviija nimi ja allkiri
Kuupäev, toetuse saaja kontaktisiku nimi ja
allkiri
Lisa 10
Eeltaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs
Vormilise vastavuse andmed
Kontrollkriteerium Otsus Märkused
01 Eeltaotluse esitanud
toetuse taotleja vastab
TAT ja vooru nõuetele
02 Eeltaotluse
deklaratsiooni tekst
vastab infosüsteemi
sisestatud tekstile ja
deklaratsiooni on
allkirjastanud
allkirjaõiguslik isik.
03 Eeltaotlus on esitatud
taotlusvooruga määratud
tähtajaks.
04 Taotlusega on
esitatud kõik TATs ja
vooru käskkirjas nõutud
dokumendid
05 Eeltaotluses on antud
selgitus kõigile
alalõikudele ja täidetud
projekti kulude tabel.
06 Projekti pikkus ja
maht on lubatu piires.
Hinnang:
Tingimused:
Otsus:
Põhjendus:
Lisa 11
Eeltaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs
Sisulise vastavuse andmed
Kontrollkriteerium Otsus Märkused
01 Projekti kirjeldus vastab
meetme või vooru
eesmärgile.
02 Eeltaotluses esitatud
projekti eesmärkide ja
probleemi kirjeldus on
asjakohane.
03 Projektil on selge
oodatav lõpptulemus.
04 Projekti tulemuste
kasutamisest tulenevad
olulised tööprotsesside või
menetlusloogikate
parendused.
05 Eeltaotluses esitatud
projekti elluviimiseks
kavandatavate tegevuste
loetelu, sealhulgas
omafinantseeringu arvelt
tehtavad tegevused ja ajaline
kestus on asjakohased.
06 Projekti kogueelarve
kavandatud tegevuste lõikes
koos nende kalkulatsiooni ja
põhjendusega on
asjakohane.
07 Projekti tulemuste
rakendamisest tekib oluline
sotsiaalne või majanduslik
kasu.
08 Projekti tulemuste
kasutatavuse ulatus ja
orienteeruv potentsiaalsete
kasutajate arv on esitatud
asjakohaselt.
09 Projekti elluviimiseks
kavandatav hankemenetluste
arv ja nende sisu
lühikirjeldus on
asjakohased.
10 Esitatud kinnitused on
sisulised ja piisavad, et
garanteerida projekti tulemi
kasutamise teiste asutuste
valitsemisalas või
tegevusvaldkonnas.
11. Riigiabi andmisel
on kinni peetud kehtestatud
riigiabi nõuetest
12 Kontrolli teostaja on
konkreetse projekti osas
erapooletu (ei esine
haldusmenetlusest
taandamise asjaolusid (HMS
§ 10).
Hinnang:
Tingimused:
Otsus:
Põhjendus:
Lisa 12
Täistaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs
Täistaotluse vormilise vastavuse andmed
Kontrollkriteerium Otsus Märkused
01 Täistaotlus on esitatud
vastavalt nõuetele ja ei
sisalda arvutusvigu ega
abikõlbmatuid kulusid.
02 Hankeleping arvestab
STS sätetega ja
kehtestatud korda
03 Hankeleping on
projekti staatuses
04 Hankelepingus
arvestatakse hankeobjekti
ja varaliste õiguste
üleminekuga toetuse
saajale
05 Pakkumuse
abikõlblike kulude
kogumaksumus ei ole
suurem eeltaotluses
kavandatust.
06 Täistaotlus on
allkirjastatud
allkirjaõigusliku isiku
poolt.
07 Täistaotlus sisaldab
hankemenetluse käigus
välja selgitatud kõiki
pakkumusi ja
hankelepingu projekte
enne pakkumuse edukaks
tunnistamist
Hinnang:
Tingimused:
Otsus:
Põhjendus:
Lisa 13
Täistaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs
Täistaotluse sisulise vastavuse andmed
Kontrollkriteerium Otsus Märkused
01 Täistaotlus ei tohi olla
vastuolus eeltaotlusega
ning peab tagama selle
elluviimise ja kavandatud
eesmärkide saavutamise.
02 Täistaotlus ei tohi olla
vastuolus riigi IT
arhitektuuri ja koosvõime
raamistiku põhimõtetega.
03 Projekti elluviimisel
kasutakse riigi kesksete
infosüsteemide võimalusi
ja ei looda neid
dubleerivaid infosüsteeme.
04 Loodava infosüsteemi
kasutajate autentimine
peab toimuma
elektroonselt
sertifikaadipõhise
autentimismehhanismi
abil.
05 On läbi viidud
kohustuslikud RIHA
toimingud.
06 Kinnitan, et olen
projekti osas erapooletu ja
ei esine haldusmenetlusest
taandamise asjaolusid
Hinnang:
Tingimused:
Otsus:
Põhjendus:
Lisa 14
Investeeringu kava projekti hankelepingu kontroll-leht
1. Projekt ja projekti kood
2. Toetuse saaja Märkus riigihanke kohusluse või erandi
võimalikkuse kohta
3. Rahastamisotsus Otsuse tegija ja otsuse kuupäev
4. Hanke nimetus
5.Hanke korraldamise alus (RHS,
asutusesisene kord, käskkiri vms.)
6. Hanke maht Märkus kohustuse kohta hanke maksumusest
tulenevalt
7. Hankeviis 8. Hanke kood
Kontrolli kriteerium Hinnang(+/-
või N/A)
Märkused
Hankelepingu projekt vastab
esitatud taotlusele
Hankelepingu projekt vastab
riigi IT arhitektuuri ja
koosvõime raamistiku
põhimõtetele
Hankelepingu projekt
arvestab kesksete toetavate
infosüsteemide võimalustega
Hankelepingu üldised
tingimused vastavad toetuse
andmise tingimustes
sätestatule
Hankelepingu projekt tagab
sümboolika kasutamise, mis
näitab, et tegemist on
struktuuritoetuse abil
elluviidava projektiga
Järeldused ja ettepanekud
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid
Kuupäev, kontrolli läbiviija nimi ja allkiri
Lisa 15
Järelkontrolli kontroll-leht
1. Üldandmed
Projekti/programmi nimetus ja number
Toetuse saaja
Abikõlblikkuse perioodi lõpp
Järelkontrolli kuupäev(ad)
Kontrolli teostamise asukoht/aadress
Toetuse saaja kontaktisik(ud)
Kontrolli teostaja nimi ja ametikoht
2. Kontrollinimekiri
Kontrolli objekt Jah Ei N/A Märkused
2.1 Loodud süsteemid ja rakendused
toimivad ning on sihtotstarbelisel
kasutusel
2.2 Projekti olemus on säilinud – projekti
tulemused täidavad planeeritud
eesmärki ja rakendamistingimused on
säilinud.
2.3 vara on endiselt toetuse saaja omandis
või kui vara on üle antud, on seda
tehtud nõuetekohaselt;
2.4 Projekti järel toimunud muudatus
omandisuhetes annab mõnele
ettevõtjale või avalik-õiguslikule
asutusele põhjendamatuid eeliseid.
Täidetakse juhul kui
punkti 2.3 vastus on „EI“
2.5 ostetud vara on füüsiliselt olemas
2.6 vara ja arendused on tähistatud
struktuurivahendite logoga
27 Kleebis, infosilt, stend, tänutahvel on
paigutatud avalikkusele nähtavale
kohale
2.8 Euroopa Liidu embleemi all on
viidatud õigele rahastusallikale
3. Järelkontrolli tulemused
3.1 Kokkuvõte
3.2 Märkused
3.3 Ettepanekud
STO peaspetsialist: Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid
Nimi, allkiri, kuupäev:
STO juhataja:
Nimi, allkiri, kuupäev:
Lisa 16
Kontroll-leht "Riigihanke korraldamise üldised alused"
Kontroll-lehe viide
Kontroll-lehe täitja
Kontroll-lehe täitmise kuupäev
Riigihanke nimi
Riigihanke viitenumber riigihangete
registris
Hanke liik
Hanketeate avaldamise
kuupäev
Hankija
Hanke korraldamise alused
Edukas pakkuja/edukad pakkujad
(pakkumuste arv)
Hankelepingu(te) summa
Projekti nimi, SFOS kood
Rahastamisotsus (nr ja kuupäev)
Protokollid ja otsused (ridu vajadusel juurde
teha)
Kontroll- lehe täitmise suunised Kontroll-leht sisaldab peamisi
riigihanke läbiviimisel läbitavatele
etappidele esitatud nõudmiste
kontrollküsimusi, kuid erisuste puhul
tuleb täiendavalt tutvuda riigihangete
seaduses (RHS) toodud nõuetega.
Teemadele (pealkirjadele), mis ei
kohaldu tuleb märkida lahtrisse "N/A" .
Kontroll-lehte võib tulenevalt valdkonna
iseärasustest kohandada.
Nr Kontrollküsimus
Kontr
olli
alus
märk
ida
"JA
H",
"EI"
Märkused/Viited
või
"N/A
"
Hankija määratlemine
1 Kas toetuse saaja on hankija RHS
tähenduses?
RHS §
10
Siseriiklik ja rahvusvaheline riigihanke piirmäär
2
Kas hankija on korraldanud
rahvusvahelist piirmäära ületava
maksumusega riigihanke:
1) asjade ja teenuste tellimisel:
a) riik või riigiasutus alates 125 000 € (2010-
2011), 130 000 € (2012-2013), 134 000
(aastatel 2014-2015) euro ja suurema summa
eest;
b) linna- või vallavalitsus või kohaliku
omavalitsuse asutus ja teised alates 193 000 €
(2010-2011) 200 000 € (2012-2013), 207 000
(aastatel 2014-2015) euro ja suurema summa
eest; ;
RHS
§15 lg
2
3
Kas hankija on korraldanud
hankemenetluse, kui hankelepingu
eeldatav maksumus ületab riigihanke
piirmäära, milleks on asjade ja teenuste
hankelepingute ja ideekonkurssi korral 40 000
€
RHS §
15 lg 1
Riigihanke eeldatav maksumus
4
Kas riigihanke eeldatava maksumuse
arvestamisel on kasutatud võimalikult
suurima maksumuse arvutamise meetodit? Vt RHS § 20 ning §-d 21
RHS §
20-22
Menetlusreeglite kohaldamine kui hankija on alustanud
vastava kohustuseta RHS-st tulenevat korra järgimist
5
Kui hankija on alustanud hankemenetlust
ilma vastava seadusest tuleneva kohustuseta,
kas ta on järginud vastavat RHS-is
sätestatud hankemenetluse korda?
RHS §
16 lg 9
Riigihanke osadeks jaotamine
6
Kas hankija on jaotanud riigihanget
osadeks kui hankelepingu esemeks on
funktsionaalselt koos toimivad või sama
eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad,
teenused?
RHS §
23 lg 1
7
Kas osadeks jaotatud riigihanke iga osa
kohta hankelepingu sõlmimisel
kohaldatakse kõigi osade summeeritud
eeldatava maksumusega hankelepingu
sõlmimisele kohaldatavat korda?
Vt ka järgmist punkti!
RHS §
23 lg 2
8
Kas hankija on järginud § 23 lg 3 nõuet?
Kui osadeks jaotatava riigihanke kõigi
osade summeeritud eeldatav maksumus on
võrdne rahvusvahelise piirmääraga või
ületab seda, võib hankija kalduda kõrvale
RHS § 23 lg 2 sätestatud nõuetest ja
kohaldada mõne osa suhtes hankelepingute
sõlmimisel vastava osa eeldatava
maksumusega hankelepingu sõlmimise
korda, eeldusel et nende osade
kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu
riigihanke eeldatavast maksumusest ja iga
sellise osa maksumus ilma käibemaksuta on
asjade või teenuste hankelepingute korral alla
80 000 euro;
RHS §
23 lg 3
Riigihangete konsolideerimine
9
Kas riigihanke ühiselt korraldamisel
kohaldatakse reegleid hankelepingute
summeeritud eeldatavast maksumusest
lähtudes?
RHS §
13 lg 1
Lihtsustatud korras tellitavad teenused
10
Kas tegemist on § 19 lg 1 nimetatud
asjaoluga?
Hankija ei ole kohustatud korraldama RHS -s sätestatud korras hankemenetlust
teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille
eeldatavast maksumusest rohkem kui 50%
moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused.
NB! CPV määruse täpsem nimetus on
toodud RHS § 4 lõike 3 punktis 1. NB
Lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke
puhul täiendavata hankemenetluse konroll-
lehte täitma ei pea
RHS §
19 lg 1
11
Kas hankija on järginud lihtsustatud
korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-
s 3 toodud põhimõtteid? (kui on alla 40 000,
siis ei pea avaldama HT, ega aruannet)
RHS §
19 lg 3
12 Kas hankija on sõlminud hankelepingu §-s
5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis?
RHS §
19 lg 3
13
Kas hankija on järginud § 19 lg 2
nimetatud nõuet? Hankija on kohustatud
korraldama hankemenetluse kui CPV
määruse VII lisas nimetatud teenuste kõrval
sellise teenuste hankelepingu esemeks olevate
asjade ja VI lisas nimetatud teenuste eeldatav
maksumus kokku on võrdne riigihanke
piirmääraga (40 000) või ületab seda.
RHS §
19 lg 2
14
Kas hankija on teatanud lihtsustatud
korras tellitava teenuse hankelepingu
sõlmimise soovist, mille eeldatav maksumus
ilma käibemaksuta ületab 40 000 €,
veebilehel või riigihangete registri veebilehe
kaudu?
RHS §
19 lg 4
15
Kas hankija on järginud RHS §-s 33
sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise
reegleid, kui lihtsustatud korras tellitava
teenuse hankelepingu eeldatav maksumus
ilma käibemaksuta on võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või ületab
seda?
RHS §
19 lg 5
Lihthange
16
Kas riigihanke eeldatav maksumus jääb
lihthanke piirmäära?
NB! Kehtib alates 24.02.2012
väljakuulutatud hangete puhul
RHS §
15 lg 3
17
Kas RHS § 10 lõikes 1 nimetatud hankija on
RH registrile esitanud hanketeate, kui
hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne
lihthanke piirmääraga või ületab seda?
RHS §
18 sec
lg 2
18
Kas lihthanke teates on hankija märkinud
pakkumuste esitamiseks tähtaja mitte
vähem kui 4 tööpäeva?
RHS §
18 sec
lg 3
19
Kui hankija on koostanud lihthanke
dokumendi? See ei ole kohustus, vaid
võimalus
RHS §
18 sec
lg 4
20
Kas Hankija on lisanud lihthanke teatesse
viite elektronposti või veebiaadressile või
lisanud lihthanke dokumendi registrisse, mille
kaudu on huvitatud isikul võimalik
lihthanke dokumente elektrooniliselt välja
võtta?
RHS §
18 sec
lg 5
21
Kas lihthankes tehtud otsustest teavitamisel
lähtus hankija RHS §-des 54 ja 55
sätestatust?
RHS §
18 sec
lg 7
22 Kas hankelepingu muutmisel lähtus
hankija RHS § 69 lõikes 3 ja 4 sätestatust?
RHS §
18 sec
lg 8
23
Kui hankija on kasutanud tellija reservi,
kas see vastab hankedokumentides
sätestatud tingimusele (HDs on sätestatud
tellija reservi kasutamise võimalus ja reservi
kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud
reservi mahu piiridesse)?
Tellija reservi maht peab olema määratletud
lähtudes konkreetsest hankeesemest ning
arvestatud seejuures proportsionaalsuse ja
mõistlikkuse põhimõttega. Üldjuhul on
ehitustööde reserv erinevates
ehitushankelepingutes ulatunud kuni 10%-ni
hanke kogumahust.
RHS §
69 lg
3; EK
otsus
nr C-
496/99
(KKK
hanke-
lepingu
p 7)
24
Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu
mahust tööde välja jätmine, samuti
esialgsete tööde asendamine uute töödega,
vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile
(nimetatud juhtudel on tegemist
hankelepingu muutmisega, mitte reservi
kasutamisega)?
RHS
69 lg 3
ja 4
Riigihanke üldpõhimõtete järgmine allpool riigihanke
piirmäära riigihanke korraldamisel
25
Kas riigihanke korraldamisel on hankija
järginud järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid
säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama
riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga,
tagades konkurentsi korral erinevate
pakkumuste võrdlemise teel parima
võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
2) hankija peab tagama riigihanke
läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle
elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus
Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga (Government
Procurement Agreement – GPA) ühinenud
riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt
ning jälgima, et kõik isikutele seatavad
piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke
eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud?
4) hankija on taganud olemasoleva
konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku
juriidilise isiku või avalikke vahendeid
RHS §
3
kasutava eraõigusliku isiku osalemine
riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi
tema poolt avalike vahendite kasutamise
tõttu;
5) hankija on vältinud konkurentsi
kahjustavat huvide konflikti;
6) võimaluse korral on hankija eelistanud
keskkonnasäästlikke lahendusi?
26
Kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma
käibemaksuta ületab 20 000 eurot asjade või
teenuste puhul, kui tegemist on RHS § 10
lõikes 1 nimetatud hankijaga, kuid on
madalam piirmäärast, millest alates tuli
vastaval hankijal korraldada hankemenetlus
(40 000 €), siis kas hankija teatas
hankelepingu sõlmimise soovist oma
veebilehel või veebilehe puudumisel kohaliku
või maakondliku levikuga ajalehes?
NB! Nimetatud kohustus kehtis
riigihangetele, mida alustati enne
01.01.2012.
RHS §
16 lg 6
Riigihanke aruanne ja aruande lisa
27
Kas hankija on esitanud riigihangete
registrile 20 päeva jooksul pärast
hankemenetluse lõppemist riigihanke
aruande kui hankelepingu maksumus
käibemaksuta ületab 10 000€ (või 40 000 €
käibemaksuta lihtsustatud menetluse
puhul)?
NB! Nimetatud kohustus ei kehti raamlepingu
alusel sõlmitud hankelepingute korral?
NB! väljakuulutamiseta läbirääkimistega
menetluse tulemusena sõlmitud hankeleping
on tühine, kui hankija ei ole pärast
hankelepingu sõlmimist tähtaegselt esitanud
registrile riigihanke aruannet koos
põhjendustega nimetatud hankemenetluse
kasutamise kohta.
NB! Osadeks jagatud riigihanke korral tuleb
riigihanke aruanne esitada osade kaupa (RHS
§ 37 lg 3)
RHS §
37 lg 1
28
Kas hankija on riigihangete registrile
pärast hankelepingu või raamlepingu
lõppemist 20 päeva jooksul riigihanke
aruande lisa, kus on märgitud järgmised
andmed:
1) hankelepingus tehtud muudatused koos
muudatuste põhjendusega ja hankelepingu
täitmise olulised erinevused võrreldes
hankelepingus sätestatuga, eelkõige
hankelepingu rikkumine või ennetähtaegne
lõpetamine,
2) raamlepingu alusel sõlmitud
hankelepingute maksumused või nende alusel
tehtud soorituste kirjeldused?
RHS §
37 lg 4
Vastavus projekti taotluse eelarvega
29
Kas hankelepingu maksumus on kooskõlas
projekti eelarvega?
Vaided:
30
Järeldused:
Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise
asjaolusid (HMS § 10).
31
Allkirjastatud digitaalselt
Lisa 17
Kontroll-leht "Avatud hankemenetlus"
RHS § 25 lg 1 kohaselt on avatud hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga
huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike
alusel kehtestatud piirangutele.
NB! RHS § 25 lg 3 kohaselt on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse avatud
hankemenetlusena või piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti.
Nr Kontrollküsimus Kontrolli
alus
märkida
"JAH",
"EI" või
"N/A"
Märkused/Viited
Hanketeade
1
Kas hankija on riigihanke alustamiseks
esitanud registri veebilehe kaudu
hanketeate? (märkuste lahtrisse märkida
kuupäev)
RHS § 29
lg 1
Hankedokumendid
2
Kas hankedokumentides sisaldub
vähemalt RHS § 31 lg 2 nimetatud teave,
kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti või
vastav teave ei ole nimetatud hanketeates?
RHS § 31
lg 2
3
Kui hankija on soovinud sõlmida
hankelepingu majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud hankelepingu esemega seotud objektiivset
hindamist võimaldavad pakkumuste
hindamise kriteeriumid ning objektiivselt
põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta
igale valitud pakkumuste hindamise
kriteeriumile omistab?
NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla
eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,
esteetilised ja funktsionaalsed omadused,
keskkonda mõjutavad omadused,
käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne
hooldus ja tehniline abi ning selle
maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel
vahetult teenuste osutamise eest
vastutavate isikute spetsiifilised tõendatud
oskused või kogemus, millest otseselt sõltub
osutatavate teenuste kvaliteet, hankelepingu
täitmise tähtaeg.
NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka
RHS § 31
lg 4 ja lg
5
RHS § 31 lg 5
4
Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille
täitmine on seotud intellektuaalse
omandiga on hankija esitanud pakkujale
hankedokumentides nõude kinnitada
hankelepingu täitmiseks vajalike
intellektuaalse omandi õiguste
olemasolu?
RHS § 31
lg 8 prim
Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine
5
Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile
pakkujatele võrdsed tingimused
pakkumuse esitamiseks ja ei tekitada
objektiivselt põhjendamatuid takistusi
riigihangete avamisel konkurentsile?
RHS § 33
lg7, lg8
Pakkumuse esitamise tähtajad
6
Kas pakkumuste esitamise tähtaeg
rahvusvahelise piirmääraga võrdse või
sellest suurema eeldatava maksumusega
riigihanke puhul on vähemalt 52 päeva
hanketeate registris avaldamisest arvates
(v.a RHS § 35 lõigetes 6-7 kirjeldatud
olukorrad)?
Kui ei ole, siis kas hankija on pakkumuste
esitamise tähtaega lühendades juhindunud
RHS §-st 35 lõigetest 2-6?
NB! RHS § 35 lõike 6 prim kohaselt võib
RHS lõike 6 punktides 1-3 toodud tähtaegu
summeerida.
RHS § 35
lg 2 ja lg
6, lg
6prim, lg
6 sec
7
Kui hankelepingu eeldatav maksumus on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab
seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest
piirmäärast, siis kas pakkumuste
esitamise tähtaeg asjade või teenuste
hankelepingu puhul on vähemalt 15
päeva?
RHS § 35
lg 7
Hanketeate ja hankedokumentide muutmine
8
Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.
RH registrit) või hankedokumente, siis
kas ta on seda teinud enne hanketeates
määratud pakkumuste esitamise
tähtpäeva?
NB! Hankija võib pärast hanketeates
määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva
muuta pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui
pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisel
on hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3
nimetatud korras peatatud.
RHS § 36
lg 1
9
Kas hanketeate muutmisel on hankija
esitanud registrile hanketeate muudatuse
ja teavitanud sellest kohe kõiki
pakkujaid ja hankedokumendid saanud
huvitatud isikuid?
RHS § 36
lg 2
10
Kas hankedokumentide muutmisel on
hankija edastanud muudetud hankedokumendid üheaegselt kõigile
pakkujatele ja huvitatud isikutele, kes on
saanud hankedokumendid?
RHS § 36
lg 3
11
Kas hanketeate või hankedokumentide
muutmisel on hankija pikendanud
pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et
arvates muudetud hanketeate
avaldamisest registris või muudetud
hankedokumentide edastamisest kõigile
pakkujatele ja huvitatud isikutele, kes on
saanud hankedokumendid, oleks
pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne
vähemalt poolega hankemenetlusele
kohalduvast minimaalsest tähtajast? NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega
pikendama, kui muudatused puudutavad
üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,
kui esialgsest hanketeatest ja
hankedokumentidest lähtudes koostatud
pakkumus ei saa muutuda tehtud
muudatuste tõttu mittevastavaks või kui
esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise
tingimustele vastav pakkuja ei saa jääda
RHS § 36
lg 4 ja lg
5
tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata.
NB! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud
olukord.
Selgitused ja läbirääkimised
12
Kas hankija on tähtaegselt (kolme
tööpäeva jooksul) vastanud esitatud
küsimustele ning esitanud selgitused
üheaegselt kõigile asjakohastele isikutele?
RHS § 56
lg 2
13
Kas hankija on hankemenetluse raames
juhindunud põhimõttest, et
läbirääkimised on keelatud?
RHS § 58
lg 3
Pakkumuste esitamine ja avamine
14
Kas hankija on avanud pakkumused
hanketeates näidatud ajal ja kohas (vt.
pakkumise avamise protokolli)?
RHS § 46
lg 1 ja lg
2
15
Kas hankija on esitanud pakkumuste
avamise protokolli koopia kõigile
pakkujatele kolme tööpäeva jooksul
pakkumuste avamisest arvates? Hankija
võib esitada pakkumuse avamise protokolli
ka koos teatega pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse kohta kui on sellisest
tingimusest teatanud HD-s
RHS § 46
lg 3
16
Kas pakkuja on esitanud menetluses (osadeks jaotatud menetluse korral ainult
ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe
pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi
või ühena ühises pakkumuses; ning ei ole
andnud kirjalikku nõusolekut enda
nimetamiseks alltöövõtjaks?
RHS § 44
lg 5
Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste
kontrollimine
17
Kas edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on esitanud kinnituse
RHS § 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud
asjaolude puudumise kohta? (kriminaal,
pankrot, sundlikvideerimine)
RHS § 38
lg 3 p 1
18
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete
osas (Eesti pakkuja osas RH registri
kaudu)?
RHS § 38
lg 3 p 2
19
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
kohalike maksude tasumise osas (pakkujate poolt esitatud vastava tõendi
kaudu või iseseisvalt)?
RHS § 38
lg 3 p 2
20
Kas hankija on kontrollinud, et edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal
puuduvad hankemenetlusest
kõrvaldamise alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja
6 osas? Pakkuja on osaline teistes
ühispakkumustes või alltöövõtja,
valeandmed
RHS § 38
lg 1 p 5
ja 6
21
Kui hankija on hankemenetlusest
kõrvaldamise asjaolude osas seadnud
tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu
osas, kas hankija on vastava asjaolu
puudumist kontrollinud?
RHS § 38
lg 3 prim
22
Kas hankija on kontrollinud
ühispakkumuse esitamise korral
ühispakkujate esindajale antud volikirja
olemasolu? NB! RHS § 44 lg 5 prim kohaselt tagastab
hankija pakkumuse pakkujale, kui pakkujal
puudub RHS alusel õigus esitada
pakkumus.
RHS § 38
lg 6; RHS
§ 44 lg 5
prim
23
Kas pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldamise kohta on hankija teinud
sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?
NB! Kontrollida, et ebaõigesti kõrvaldatud
pakkuja ei põhjustaks pakkumuste edukuse
järjekorra muutumist!
RHS § 38
lg 7
Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine
24
Kas kvalifitseerimise tingimused
majandusliku ja finantsseisundi osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 40
25
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja
majanduslik ja finantsseisund vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 40
26
Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise
ja kutsealase pädevuse osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 41
27
Kas hankija on kontrollinud, et edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja
tehniline ja kutsealane pädevus vastab
hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 41
28
Juhul kui pakkujal puuduvad varasemad
hankelepingud, ei ole hankija jätnud teda
seetõttu kvalifitseerimata?
(RHS § 4 tähenduses)?
RHS § 39
lg 5
29
Kas pakkuja kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta on
hankija teinud sellekohase põhjendatud
kirjaliku otsuse?
NB! Kontrollida, et ebaõige pakkuja
kvalifitseerimata jätmine ei põhjustaks
pakkumuste edukuse järjekorra muutumist!
RHS § 39
lg 6
Pakkumuste vastavuse kontrollimine ja hindamine
30
Kui hankija on jaganud riigihanke ühe
hankemenetluse raames osadeks, kas ta on
kontrollinud ja hinnanud igale osale
esitatud pakkumusi eraldi?
RHS § 47
lg 8
31
Kas hankija on lükanud pakkumuse
tagasi, kui see ei vasta hanketeates või
hankedokumentides esitatud tingimustele?
NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
Vastav otsus peab olema põhjendatud. NB!
Kontrollida, kas põhjendamatult pakkumuse
tagasilükkamine põhjustab pakkumuste
edukuse järjekorra muutumist.
RHS § 47
lg 2 ja lg
9
32
Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise
või tagasilükkamise kohta on hankija
teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku
otsuse?
RHS § 47
lg 1
33
Kas hankija on hinnanud vastavaks
tunnistatud pakkumusi ning pakkumuste
hindamisel arvestanud ainult hanketeates
või hankedokumentides sätestatud
pakkumuste hindamise kriteeriume? NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3
RHS § 50
lg 1
34
Kas hankija on arvutusvea esinemisel
selle parandanud, arvutades pakkumuse
maksumuse pakkumuses antud
ühikuhindade alusel?
RHS § 50
lg 5
35
Kas arvutusvea parandamisel on
järgitud põhimõtet, et see on lubatud
juhul, kui pakkumustes esitatavad
ühikuhinnad on hankelepingu alusel
makstava tasu aluseks ja pakkumuses
esineb pakkumuse maksumuse osas
ilmne arvutusviga ning pakkumuses
esitatud arvutuslik kogumaksumus ei
vasta pakkumuses esitatud ühikuhindade
alusel arvestatud maksumusele?
RHS § 50
lg 5
36
Juhul kui esineb kahes eelnevas punktis
kirjeldatud olukord, on hankija teatanud
sellest kirjalikult pakkujale, saades
pakkujalt kahe tööpäeva jooksul (arvates
vastava teate saamisest) kirjaliku
vastuse, kas pakkuja on arvutusvea
parandamisega nõus?
RHS § 50
lg 5
37
Juhul kui pakkuja arvutusvea
parandamisega ei nõustu, kas hankija on
lükanud pakkumuse tagasi?
RHS § 50
lg 5
38
Kas hankija on tunnistanud sellekohase
põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks
pakkumuste hindamise kriteeriumite
kohaselt kõige seesama pakkumuse?
NB! Kui hinnatakse ainult madalaima hinna
alusel, siis teha vastav märge märkuste
lahtrisse
RHS § 50
lg 2, §50
lg 3
39
Kas edukaks tunnistatud pakkumuses
sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes
8 prim nimetatud kinnitus? RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu
sõlmimise korral, mille täitmine on seotud
intellektuaalse omandiga, esitab hankija
pakkujale või taotlejale hankedokumentides
nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks
vajalike intellektuaalse omandi õiguste
olemasolu!
RHS § 47
lg 3
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused
40
Kas põhjendamatult madala
maksumusega pakkumise tagasi
lükkamise otsus on põhjendatud ning
asjakohane (sh on arvestatud pakkuja
selgitustega)?
RHS § 48
lg 1-4
Kõigi pakkumuste tagasilükkamine
41
Kui hankija on teinud otsuse kõigi
pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis
kas ta on seda teinud põhjendatult ja
kirjalikult alljärgnevatel alustel:
1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste
maksumused ületavad hankelepingu
eeldatavat maksumust või
2) hankija on kõigi pakkumuste
tagasilükkamise võimaluse ja vastava
objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse
ette näinud hankedokumentides ja see
alus on täitunud?
NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke
puhul.
RHS § 49
lg 1
Alternatiivsete lahenduste hindamine
42
Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid
lahendusi, kui ta on sõlminud hankelepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse
alusel ja ta on hanketeates lubanud
alternatiivsete lahendustega pakkumusi
esitada?
RHS § 52
lg 1
43
Kas hankija on hinnanud üksnes neid
alternatiivseid lahendusi, mis vastavad
hankedokumentides alternatiivsetele
lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on
tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks?
RHS § 52
lg 2
44
Juhul kui hankija on pakkumuses esitatud
alternatiivse lahenduse tagasi lükanud, ei
ole seda tehtud põhjendusega, et
hankelepingu sõlmimisel alternatiivses
lahenduses esitatud tingimustel oleks asjade
hankelepingu asemel tegemist teenuste
hankelepinguga või vastupidi?
RHS § 52
lg 3
Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud
pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral
45
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi siis kas hankija on
tunnistanud edukaks paremuse poolest
järgmise pakkumuse?
RHS § 53
lg 1
46
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi, siis kas hankija on
jätnud pakkujale pakkumuse tagatise
tagastamata/on selle realiseerinud?
NB! Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda
edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi
võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi
võetud pakkumuse ja järgmise edukaks
tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe
osas.
RHS § 34
lg 5
Pakkujate teavitamine otsustest
47
Kas hankija on pakkujaid kirjalikult
ning tähtaegselt teavitanud pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,
kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise
otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste
tagasilükkamise otsusest, pakkumuse
vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui
hankija on vastava otsuse teinud) ja
pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest
koos pakkujate nimedega, kelle või kelle
pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti
põhjustest, miks otsustati hankeleping või raamleping jätta sõlmimata või
hankemenetlust uuesti alustada?
NB! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,
RHS § 54
lg 1
ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga,
mitte ükshaaval) erandid!
Hankelepingu sõlmimine ja muutmine
48 Kas hankeleping on sõlmitud eduka
pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul?
RHS § 29
lg 3 p 7;
§ 43 lg 1
49
Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et
ta ei või anda nõustumust hankelepingu
sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
kohta teate edastamisest arvates?
NB! Välja arvatud juhul, kui
hankemenetluses esitas pakkumuse ainult
üks pakkuja.
NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist
sõlmitud hankeleping on tühine.
RHS § 69
lg 1
50
Kas hankija on kontrollinud pärast
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
tegemist kuid enne hankelepingu
sõlmimist maksuvõla puudumist? NB!
Nimetatud kohustus jõustus 01.01.2011.
RHS § 38
lg 1 prim
51
Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et
sõlmitud hankelepingu muutmises võib
kokku leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4
sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise
tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei
olnud hankijal võimalik hankelepingu
sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu
muutmata jätmise korral satuks täielikult
või olulises osas ohtu hankelepinguga
taotletud eesmärgi saavutamine ning
muutmisega taotletavat eesmärki ei ole
võimalik saavutada uue hankelepingu
sõlmimisega?
RHS § 69
lg 3 ja lg
4
52
Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas
see vastab hankedokumentides sätestatud
tingimusele (HDs on sätestatud tellija
reservi kasutamise võimalus ja reservi
kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud
reservi mahu piiridesse)?
RHS § 69
lg 3; EK
otsus nr
C-496/99
(KKK
hanke-
lepingu p
7)
53
Juhul kui tellija reservi kasutamisel on
ületatud hankedokumentides sätestatud
tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS
§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?
RHS § 69
lg 3 ja 4
54
Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu
mahust tööde välja jätmine, samuti
esialgsete tööde asendamine uute töödega,
vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile
(nimetatud juhtudel on tegemist
hankelepingu muutmisega, mitte reservi
kasutamisega)??
RHS § 69
lg 3 ja 4
Lisa 18
Kontroll-leht "Piiratud hankemenetlus"
RHS § 25 lg 2 kohaselt on piiratud hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik
esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need
hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad,
kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.
NB! RHS § 25 lg 3 kohaselt on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse avatud
hankemenetlusena või piiratud hankemenetlusena, kui RHSist ei tulene teisiti.
Nr Kontrollküsimus Kontrolli
alus
märkida
"JA",
"EI"
või
"N/A"
Märkused/Viited
Hanketeade
1 Kas hankija on RH registrile esitanud
hanketeate?
RHS § 29
lg 1
2
Kui hankija on piiranud hanketeates
osalevate taotlejate arvu, kellele ta teeb
pakkumuse esitamise ettepaneku, siis kas
a) arvuliseks alammääraks on minimaalselt
viis
b) hanketeates on sätestatud objektiivsed ja
mittediskrimineerivad kriteeriumid nende
taotlejate väljavalimiseks?
RHS § 59
lg 2
Hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad
3
Kas hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaeg rahvusvahelise
piirmääraga võrdse või sellest suurema
eeldatava maksumusega riigihanke puhul on
vähemalt 37 päeva hanketeate registris
avaldamisest arvates (va RHS § 35 lõikes 6
p 2 ja lõikes 7 toodud olukorrad)?
Vt järgmisi punkte!
RHS § 35
lg 3
4
Kas juhul, kui teade on saadetud Euroopa
Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks
elektrooniliselt, siis kas eelmises küsimuses
toodud taotluste esitamise tähtaega
lühendatud kuni seitsme päeva võrra?
RHS § 35
lg 6 p 2
5
Kui hankelepingu eeldatav maksumus on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab
seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest
piirmäärast, siis kas taotluste esitamise
tähtaeg on vähemalt seitse päeva?
RHS § 35
lg 7
6
Kas hankija on pakkumuste või
hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaja pikendamisel järginud
põhimõtet, et tähtaeg ei pikene, kui esialgne
tähtpäev saabub enne muudetud hanketeate
avaldamist registris või enne muudetud
hankedokumentide esitamist kõigile
pakkujatele ning nendele taotlejatele ja
huvitatud isikutele, kes on saanud
hankedokumendid?
RHS § 35
lg 9
Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste
kontrollimine
7
Kas edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on esitanud kinnituse RHS
§ 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud asjaolude
puudumise kohta?
RHS § 38
lg 3 p 1
8
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg 1
p 4 nimetatud asjaolude puudumist riiklike
või sotsiaalkindlustuse maksete osas (Eesti
taotleja osas RH registri kaudu)?
RHS § 38
lg 3 p 2
9
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg 1
p 4 nimetatud asjaolude puudumist kohalike
maksude tasumise osas (pakkujate poolt
esitatud vastava tõendi kaudu või
iseseisvalt)?
RHS § 38
lg 3 p 2
10
Kas edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkujal puuduvad
hankemenetlusest kõrvaldamise alused RHS
§ 38 lg 1 p 5 ja 6 osas?
RHS § 38
lg 1 p 5 ja
6
11
Kui hankija on hankemenetlusest
kõrvaldamise asjaolude osas seadnud
tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu
osas, kas hankija on vastava asjaolu
puudumist kontrollinud?
RHS § 38
lg 3 p 3
prim
12
Kas hankija on kontrollinud pärast
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
tegemist kuid enne hankelepingu sõlmimist
maksuvõla puudumist?
RHS § 38
lg 1 prim
13
Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse
esitamise korral ühistaotlejate esindajale
antud volikirja olemasolu? NB! RHS §
44 lg 5 prim kohaselt tagastab hankija
taotlejale taotluse, kui taotlejal puudub RHS
alusel õigus esitada taotlus.
RHS § 38
lg 6; RHS
§ 44 lg 5
prim
14
Kas pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldamise kohta on hankija teinud
sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?
NB! Kontrollida, kas kõrvaldamise otsus on
põhjendatud!
RHS § 38
lg 7
Taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine
15
Kas kvalifitseerimise tingimused
majandusliku ja finantsseisundi osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 40
16
Kas edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud taotleja majanduslik ja
finantsseisund vastab hanketeates esitatud
kvalifitseerimise tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 40
17
Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise ja
kutsealase pädevuse osas on asjakohased
(piisavad, vastavad ja proportsionaalsed
hankelepingu eseme suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 41
18
Kas edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud taotleja tehniline ja kutsealane
pädevus vastab hanketeates esitatud
kvalifitseerimise tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 41
19
Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta ei
või jätta pakkujat kvalifitseerimata põhjusel,
et tal puuduvad varasemad hankelepingud
(RHS §4 tähenduses)
RHS § 39
lg 5
20
Kas taotleja kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta on hankija
teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku
otsuse?
NB! Kontrollida, kas kvalifitseerimata
jätmise otsus on põhjendatud!
RHS § 39
lg 6
Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine
21
Kas hankija on teinud kõigile
kvalifitseeritud taotlejatele (või vähemalt
vastavale arvule taotlejatele, mis on
sätestatud hanketeates) samaaegselt
pakkumuse esitamise ettepaneku
allkirjastatud kujul?
RHS § 60
lg 1
22
Kas pakkumuse esitamise ettepanekuga on
edastatud hankedokumendid või viite
veebiaadressile ja viide registris avaldatud
hanketeatele?
RHS § 60
lg 3
Hankedokumendid
23
Kas hankija on koostanud hiljemalt
hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtpäevaks hankedokumendid?
RHS § 31
lg 1
24
Kas hankedokumentides sisaldub vähemalt
RHS § 31 lg 2 nimetatud teave, kui RHS-is
ei ole sätestatud teisiti või vastav teave ei
ole nimetatud hanketeates?
RHS § 31
lg 2
25
Kas hankija on nimetanud
hankedokumentides või hanketeates, et ta
sõlmib hankelepingu tervikuna
majanduslikult soodsaima või üksnes
madalaima hinnaga pakkumuse alusel?
RHS § 31
lg 3
26
Kui hankija on soovinud sõlmida
hankelepingu majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud
hankelepingu esemega seotud objektiivset
hindamist võimaldavad pakkumuste
hindamise kriteeriumid ning objektiivselt
põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta
igale valitud pakkumuste hindamise
kriteeriumile omistab?
NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla
eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,
esteetilised ja funktsionaalsed omadused,
keskkonda mõjutavad omadused,
käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne
hooldus ja tehniline abi ning selle
maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel
vahetult teenuste osutamise eest vastutavate
isikute spetsiifilised tõendatud oskused või
kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate
teenuste kvaliteet, hankelepingu täitmise
tähtaeg.
NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka
RHS § 31 lg 5
RHS § 31
lg 4 ja lg 5
27
Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille
täitmine on seotud intellektuaalse omandiga
on hankija esitanud pakkujale või taotlejale
hankedokumentides nõude kinnitada
hankelepingu täitmiseks vajalike
intellektuaalse omandi õiguste olemasolu?
NB! Nimetatud säte jõustus 01.07.2010.
RHS § 31
lg 8 prim
Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine
28
Kas tehnilistes kirjelduse koostamisel on
lähtutud põhimõttest, et ei nimetata kindlat
ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti,
tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks
anda mõnedele pakkujatele või toodetele
eeliseid teiste ees või nende osaluse
välistada?
NB! RHS § 33 lg 7 keeld ei kehti juhul, kui
see on hankelepingu esemest tulenevalt
vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise
kirjelduse koostamine RHS § 33 lõigetes 1
ja 3 sätestatud alustel ei võimalda
hankelepingu eset piisavalt täpselt ja
RHS § 33
lg 7
mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele
lisatakse märge "või sellega samaväärne".
29
Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile
pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse
esitamiseks ja ei tekitada objektiivselt
põhjendamatuid takistusi riigihangete
avamisel konkurentsile?
RHS § 33
lg 8
Hanketeate ja hankedokumentide muutmine
30
Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.
RH registrit) või hankedokumente, siis kas
ta on seda teinud enne hanketeates määratud
taotluste esitamise tähtpäeva?
NB! Hankija võib pärast hanketeates
määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva
muuta pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui
pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisel
on hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3
nimetatud korras peatatud.
RHS § 36
lg 1
31
Kas hanketeate muutmisel on hankija
esitanud registrile hanketeate muudatuse ja
teavitanud sellest kohe kõiki pakkujaid ja
hankedokumendid saanud huvitatud isikuid?
RHS § 36
lg 2
32
Kas hankedokumentide muutmisel on
hankija edastanud muudetud
hankedokumendid üheaegselt kõigile
pakkujatele ja huvitatud isikutele, kes on
saanud hankedokumendid?
RHS § 36
lg 3
33
Kas hanketeate või hankedokumentide
muutmisel on hankija pikendanud
pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et
arvates muudetud hanketeate avaldamisest
registris või muudetud hankedokumentide
edastamisest kõigile pakkujatele ja
huvitatud isikutele, kes on saanud
hankedokumendid, oleks pakkumuste või
hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega
hankemenetlusele kohalduvast minimaalsest
tähtajast?
NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega
pikendama, kui muudatused puudutavad
üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,
kui esialgsest hanketeatest ja
hankedokumentidest lähtudes koostatud
pakkumus ei saa muutuda tehtud
muudatuste tõttu mittevastavaks või kui
esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise
tingimustele vastav pakkuja ei saa jääda
tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata.
NB! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud
olukord.
RHS § 36
lg 4 ja lg 5
Selgitused ja läbirääkimised
34
Kas hankija on tähtaegselt (kolme tööpäeva
jooksul) vastanud esitatud küsimustele ning
esitanud selgitused üheaegselt kõigile
asjakohastele isikutele?
RHS § 56
lg 2
35
Kas hankija on hankemenetluse raames
juhindunud põhimõttest, et läbirääkimised
on keelatud?
RHS § 61
lg 2
Pakkumuste esitamise tähtajad
36
Kas pakkumuste esitamise tähtaeg
rahvusvahelise piirmääraga võrdse või
sellest suurema eeldatava maksumusega
riigihanke puhul on vähemalt 40 päeva
hanketeate registris avaldamisest arvates
(v.a RHS § 35 lõigetes 6-8 kirjeldatud
olukorrad)?
Kui ei ole, siis kas hankija on pakkumuste
esitamise tähtaega lühendades juhindunud
RHS §-st 35 lõigetest 6-62?
NB! RHS § 35 lõike 6 prim kohaselt võib
RHS lõike 6 punktides 1-3 toodud tähtaegu
summeerida.
RHS § 35
lg 4 ja lg 6
p 1 ja 3
37
Kui hankelepingu eeldatav maksumus on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab
seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest
piirmäärast, siis kas pakkumuste esitamise
tähtaeg ehitustööde hankelepingu puhul
vähemalt 22 päeva, asjade või teenuste
hankelepingu puhul vähemalt 15 päeva?
RHS § 35
lg 7
Pakkumuste esitamine, avamine, vastavuse kontrollimine ja
hindamine
38
Kas hankija on avanud pakkumused
hanketeates näidatud ajal ja kohas (vt.
pakkumise avamise protokolli)?
RHS § 46
lg 1 ja lg 2
39
Kas pakkuja on esitanud menetluses
(osadeks jaotatud menetluse korral ainult
ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe
pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi või
ühena ühises pakkumuses; ning ei ole
andnud kirjalikku nõusolekut enda
nimetamiseks alltöövõtjaks?
RHS § 44
lg 5
40
Kui hankija on jaganud riigihanke ühe
hankemenetluse raames osadeks, kas ta on
kontrollinud ja hinnanud igale osale esitatud
pakkumusi eraldi?
RHS § 47
lg 8
41
Kas hankija on lükanud pakkumuse tagasi,
kui see ei vasta hanketeates või
hankedokumentides esitatud tingimustele?
NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
Vastav otsus peab olema põhjendatud. NB!
Kontrollida, kas põhjendamatult pakkumuse
tagasilükkamine põhjustab pakkumuste
edukuse järjekorra muutumist.
RHS § 47
lg 2 ja lg 9
42
Kas edukaks tunnistatud pakkumuses
sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes 8
prim nimetatud kinnitus?
RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu
sõlmimise korral, mille täitmine on seotud
intellektuaalse omandiga, esitab hankija
pakkujale või taotlejale hankedokumentides
nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks
vajalike intellektuaalse omandi õiguste
olemasolu.!
RHS § 47
lg 3
43
Kas hankija on hinnanud vastavaks
tunnistatud pakkumusi ning pakkumuste
hindamisel arvestanud ainult hanketeates
või hankedokumentides sätestatud
pakkumuste hindamise kriteeriume?
NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3
RHS § 50
lg 1
44
Kas hankija on arvutusvea esinemisel selle
parandanud, arvutades pakkumuse
maksumuse pakkumuses antud
ühikuhindade alusel?
RHS § 50
lg 5
45
Kas arvutusvea parandamisel on järgitud
põhimõtet, et see on lubatud juhul, kui
pakkumustes esitatavad ühikuhinnad on
hankelepingu alusel makstava tasu aluseks
ja pakkumuses esineb pakkumuse
maksumuse osas ilmne arvutusviga ning
pakkumuses esitatud arvutuslik
kogumaksumus ei vasta pakkumuses
esitatud ühikuhindade alusel arvestatud
maksumusele?
RHS § 50
lg 5
Juhul kui esineb punktides 44 ja 45
kirjeldatud olukord, on hankija teatanud
sellest kirjalikult pakkujale, saades pakkujalt
kahe tööpäeva jooksul (arvates vastava teate
saamisest) kirjaliku vastuse, kas pakkuja on
arvutusvea parandamisega nõus?
Juhul kui pakkuja arvutusvea
parandamisega ei nõustu, kas hankija on
lükanud pakkumuse tagasi?
46
Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise või
tagasilükkamise kohta on hankija teinud
sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?
RHS § 47
lg 1
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused
47
Kas põhjendamatult madala maksumusega
pakkumise tagasi lükkamise otsus on
põhjendatud ning asjakohane (sh on
arvestatud pakkuja selgitustega)?
RHS § 48
lg 1
Pakkumuse edukaks tunnistamine
48
Kas pakkumuse edukaks tunnistamise kohta
on hankija teinud sellekohase põhjendatud
kirjaliku otsuse?
RHS § 50
lg 2
49 Kas edukas pakkumus vastab hanketeates,
hankedokumentides sätestatud tingimustele?
RHS § 43
lg 2
Kõigi pakkumiste tagasilükkamine
50
Kui hankija on teinud otsuse kõigi
pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis kas
ta on seda teinud põhjendatult ja kirjalikult
alljärgnevatel alustel:
1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste
maksumused ületavad hankelepingu
eeldatavat maksumust või
2) hankija on kõigi pakkumuste
tagasilükkamise võimaluse ja vastava
objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse
ette näinud hankedokumentides ja see alus
on täitunud?
NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke
puhul.
RHS § 49
lg 1
Alternatiivsete lahenduste hindamine
51
Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid
lahendusi, kui ta on sõlminud hankelepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel
ja ta on hanketeates lubanud alternatiivsete
lahendustega pakkumusi esitada?
RHS § 52
lg 1
52
Kas hankija on hinnanud üksnes neid
alternatiivseid lahendusi, mis vastavad
hankedokumentides alternatiivsetele
lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on
tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks?
RHS § 52
lg 2
53
Kas hankija on pakkumuses esitatud
alternatiivse lahenduse jätnud tagasi
lükkamata põhjendusega, et hankelepingu
sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud
tingimustel oleks asjade hankelepingu
asemel tegemist teenuste hankelepinguga
või vastupidi?
RHS § 52
lg 3
54
Juhul kui hankija on pakkumuses esitatud
alternatiivse lahenduse tagasi lükanud, ei ole
seda tehtud põhjendusega, et hankelepingu
sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud
tingimustel oleks asjade hankelepingu
asemel tegemist teenuste hankelepinguga
või vastupidi?
RHS § 52
lg 3
Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud
pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral
55
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma pakkumuse
tagasi siis kas hankija on tunnistanud
edukaks paremuse poolest järgmise
pakkumuse?
RHS § 53
lg 1
56
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma pakkumuse
tagasi siis kas hankija on jätnud pakkujale
pakkumuse tagatise tagastamata/on selle
realiseerinud?
NB! Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda
edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi
võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi
võetud pakkumuse ja järgmise edukaks
tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe
osas.
RHS § 34
lg 5
Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest
57
Kas hankija on pakkujaid kirjalikult ning
tähtaegselt teavitanud pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,
kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise
otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste
tagasilükkamise otsusest, pakkumuse
vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui
hankija on vastava otsuse teinud) ja
pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest
koos pakkujate nimedega, kelle või kelle
pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti
põhjustest, miks otsustati hankeleping või
raamleping jätta sõlmimata või
hankemenetlust uuesti alustada?
NB! RHS § 54 lõigetes 3 ja 4 erandid!
RHS § 54
lg 1
Hankelepingu sõlmimine ja muutmine
58
Kas hankija on sõlminud hankelepingu
vähemalt peale 14 päeva möödumist
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
kohta teate edastamisest arvates?
NB! Välja arvatud juhul, kui
hankemenetluses esitas pakkumuse ainult
üks pakkuja?
NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist
sõlmitud hankeleping on tühine.
RHS § 69
lg 1
59
Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et
sõlmitud hankelepingu muutmises võib
kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise
tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei
olnud hankijal võimalik hankelepingu
sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu
muutmata jätmise korral satuks täielikult või
olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud
eesmärgi saavutamine?
RHS § 69
lg 3
60
Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et
hankelepingu muutmises ei või kokku
leppida, kui muutmisega taotletavat
eesmärki on võimalik saavutada uue
hankelepingu sõlmimisega? Kas hankija on
lähtunud reeglist, et olulise hankelepingu
muudatusega taotletavat eesmärki on
võimalik saavutada üksnes läbi uue
hankemenetluse teostamise?
RHS § 69
lg 4
61
Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu
mahust tööde välja jätmine, samuti
esialgsete tööde asendamine uute töödega,
vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile
(nimetatud juhtudel on tegemist
hankelepingu muutmisega, mitte reservi
kasutamisega)?
RHS § 69
lg 3 ja 4
62
Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas
see vastab hankedokumentides sätestatud
tingimusele (HDs on sätestatud tellija
reservi kasutamise võimalus ja reservi
kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud
reservi mahu piiridesse)?
RHS § 69
lg 3; EK
otsus nr C-
496/99
(KKK
hanke-
lepingu p
7)
63
Juhul kui tellija reservi kasutamisel on
ületatud hankedokumentides sätestatud
tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS
§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?
RHS § 69
lg 3 ja 4
Lisa 19
Kontroll-leht "Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus"
RHS § 27 lg 1 kohaselt on väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus, mille korral iga
huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele
enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel väljavalitud taotlejale
pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et kohandada
nende esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuetele ja valida välja edukas
pakkumus.
NB! RHS § 27 lg 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest
piirmäärast väiksem (v.a. RHS § 27 lg-s 2 sätestatud ühe või mitme aluse esinemisel)!
Nr Kontrolliküsimus Kontrolli
alus
märkid
a
"JAH",
"EI"
või
"N/A"
Märkused/Viited
Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamise alused
1
Juhul, kui hankelepingu eeldatav
maksumus on võrdne rahvusvahelise
piirmääraga või ületab seda ning hankija
on korraldanud väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluse, on
täidetud vähemalt üks alljärgnevatest
eeldustest:: 1) avatud hankemenetluse või piiratud
hankemenetluse või võistleva dialoogi
käigus ei esitatud ühtegi hanketeates või
hankedokumentides sätestatud tingimustele
vastavat pakkumust ja riigihanke
esialgseid tingimusi olemuslikult ei
muudeta;
2) hankelepingu esemeks olevate asjade
või teenuste olemus või nendega seotud
riskid ei võimalda hankelepingu eeldatavat
maksumust määrata;
3) hankelepingu esemeks olevate teenuste,
sealhulgas CPV määruse VI lisa kategoorias
number 6 nimetatud teenuste ja
intellektuaalse omandiga seonduvate,
näiteks ehitustööde projekteerimist
hõlmavate teenuste olemus ei võimalda
määratleda hankelepingu tingimusi
piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping
avatud või piiratud hankemenetluse
RHS § 27
lg 2 ja lg
3
tulemusena;
Hanketeade ja hanketeate muutmine
2
Kas hankija on RH registrile esitanud
hanketeate? (märkuste lahtrisse märkida
teate kuupäev)
NB! Va RHS § 65 lõikes 4 kirjeldatud
olukord. Vt. järgmine punkt
RHS § 29
lg 1
3
Kui avatud hankemenetluse või piiratud
hankemenetluse või võistleva dialoogi
käigus ei esitatud ühtegi hanketeates või
hankedokumentides sätestatud tingimustele
vastavat pakkumust ja riigihanke
esialgseid tingimusi olemuslikult ei
muudeta (RHS § 27 lg 2 p 1 olukord) ning
hankija on jätkanud varem alustatud
hankemenetlust väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetlusena ilma
väljakuulutamisega läbirääkimistega
hankemenetluse alustamiseks uut
hanketeadet esitamata ja kontrollimata
uuesti pakkujate kvalifikatsiooni, kui ta on
alustanud läbirääkimisi pakkumuste üle
üksnes kõigi nende pakkujatega, kes varem
sama hankemenetluse käigus kvalifitseeriti
ja kes esitasid pakkumuste avamisel
kontrollitud vormilistele nõuetele vastava
pakkumuse, siis kas ta on teinud sel juhul
põhjendatud kirjaliku otsuse kõikide
pakkumuste sisulise mittevastavuse kohta
neid tagasi lükkamata ning läbirääkimiste
alustamise kohta pakkumuste üle?
RHS § 65
lg 4
4
Kui hankija on piiranud hanketeates
osalevate taotlejate arvu, kellele ta teeb
pakkumuse esitamise ettepaneku, siis on
hanketeates sätestatud alammäär
minimaalselt kolm ja hanketeates on
esitatud objektiivsed ja
mittediskrimineerivad kriteeriumid
nende taotlejate väljavalimiseks?
RHS § 65
lg 2
5
Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.
RH registrit) , siis kas ta on seda teinud
enne hanketeates määratud
hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtpäeva? NB! Hankija võib pärast hanketeates
määratud hankemenetluses osalemise
taotluste esitamise tähtpäeva muuta
hanketeates määratud hankemenetluses
osalemise taotluste esitamise tähtpäeva, kui
hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtpäeva saabumisel on
hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3
nimetatud korras peatatud.
RHS § 36
lg 1
6
Kas hanketeate muutmisel on hankija
esitanud registrile hanketeate muudatuse
ja teavitanud sellest kohe kõiki taotlejaid?
RHS § 36
lg 2
7
Kas hanketeate muutmisel on hankija
pikendanud hankemenetluses osalemise
taotluste esitamise tähtaega selliselt, et
arvates muudetud hanketeate avaldamisest
registris oleks pakkumuste või
hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaeg võrdne vähemalt
poolega hankemenetlusele kohalduvast
minimaalsest tähtajast? NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega
pikendama, kui muudatused puudutavad
üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,
kui esialgsest hanketeatest ja
hankedokumentidest lähtudes koostatud
pakkumus ei saa muutuda tehtud
muudatuste tõttu mittevastavaks või kui
esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise
tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei
saa jääda tehtud muudatuste tõttu
kvalifitseerimata.
NB2! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud
olukord.
RHS § 36
lg 4 ja lg
5
Hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad
8
Kas hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaeg rahvusvahelise
piirmääraga võrdse või sellest suurema
eeldatava maksumusega riigihanke puhul on
vähemalt 37 päeva hanketeate registris
avaldamisest arvates? Kui ei ole, siis kas
hankija on pakkumuste esitamise tähtaega
lühendades juhindunud RHS §-st 35 lõike
6 punktist 2 ja lõikest 7?
RHS § 35
lg 3
9
Kui hankelepingu eeldatav maksumus on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab
seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest
piirmäärast, siis kas taotluste esitamise
tähtaeg on vähemalt seitse päeva?
RHS § 35
lg 7
10
Kas hankija on hankemenetluses
osalemise taotluste esitamise tähtaja
pikendamisel järginud põhimõtet, et
tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev
saabub enne muudetud hanketeate
avaldamist registris.
RHS § 35
lg 9
Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste
kontrollimine
11
Kas edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on esitanud kinnituse
RHS § 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud
asjaolude puudumise kohta? (kriminaal,
pankrot, sundlikvideerimine)
RHS § 38
lg 3 p 1
12
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete
osas (Eesti taotleja osas RH registri kaudu)?
RHS § 38
lg 3 p 2
13
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
kohalike maksude tasumise osas
(pakkujate poolt esitatud vastava tõendi
kaudu või iseseisvalt)?
RHS § 38
lg 3 p 2
14
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal
puuduvad hankemenetlusest
kõrvaldamise alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja
6 osas? (Pakkuja on osaline teistes
ühispakkumustes või alltöövõtja,
valeandmed)
RHS § 38
lg 1 p 5 ja
6
15
Kui hankija on hankemenetlusest
kõrvaldamise asjaolude osas seadnud
tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu
osas, kas hankija on vastava asjaolu
puudumist kontrollinud?
RHS § 38
lg 3 prim
16
Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse esitamise korral ühistaotlejate esindajale
antud volikirja olemasolu?
NB! RHS § 44 lg 5 prim kohaselt tagastab
hankija pakkumuse pakkujale, kui pakkujal
puudub RHS alusel õigus esitada pakkumus.
RHS § 38
lg 6
17
Kas pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldamise kohta on hankija teinud
sellekohase põhjendatud kirjaliku
otsuse? NB! Kontrollida, kas
kõrvaldamise otsus on põhjendatud!
RHS § 38
lg 7
Taotluste esitamine ja taotleja kvalifikatsiooni
kontrollimine
18
Kas kvalifitseerimise tingimused
majandusliku ja finantsseisundi osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 40
19
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja
majanduslik ja finantsseisund vastab
hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 40
20
Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise
ja kutsealase pädevuse osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 41
21
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja
tehniline ja kutsealane pädevus vastab
hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 41
22
Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta
ei või jätta taotlejat kvalifitseerimata
põhjusel, et tal puuduvad varasemad
hankelepingud?
RHS § 39
lg 5
23
Kas taotleja kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta on hankija
teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku
otsuse? NB! Kontrollida, kas kvalifitseerimata
jätmise otsus on põhjendatud!
RHS § 39
lg 6
Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine
24
Kas hankija on teinud kõigile
kvalifitseeritud taotlejatele või juhul, kui
ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu
vastavalt RHS § 65 lõikele 2, vähemalt
vastavale arvule kvalifitseeritud taotlejatele
samaaegselt pakkumuse esitamise
ettepaneku kirjalikus vormis või vastavalt
õigusaktides sätestatud nõuetele
elektroonilises vormis?
RHS § 66
lg 1
25
Kas koos pakkumuse esitamise
ettepanekuga on edastatud
hankedokumendid või viide
veebiaadressile ning viide riigihangete
registris avaldatud hanketeatele?
RHS § 66
lg 3
Hankedokumendid
26
Kas hankija on koostanud hiljemalt
hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtpäevaks
hankedokumendid?
RHS § 31
lg 1
27
Kas hankedokumentides sisaldub
vähemalt RHS § 31 lg 2 nimetatud teave,
kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti või
vastav teave ei ole nimetatud hanketeates?
NB! RHS § 66 lg 3 erisused.
RHS § 31
lg 2
28
Kas hankija on jätnud
hankedokumentidesse lisamata RHS § 31
lõikes 2 nimetatud andmetest need, mis
väljakuulutamisega läbirääkimistega
hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole
pakkumuse esitamise ettepaneku
tegemise hetkel määratletavad või mille
üle hankemenetluse käigus on
läbiräägitud?
RHS § 66
lg 3
29
Kas hankija on nimetanud
hankedokumentides või hanketeates, et ta
sõlmib hankelepingu tervikuna
majanduslikult soodsaima või üksnes
madalaima hinnaga pakkumuse alusel?
NB märkuste lahtrisse märkida, kumba
varianti kasutati
RHS § 31
lg 3
30
Kui hankija on soovinud sõlmida
hankelepingu majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud hankelepingu esemega seotud objektiivset
hindamist võimaldavad pakkumuste
hindamise kriteeriumid ning objektiivselt
põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta
igale valitud pakkumuste hindamise
kriteeriumile omistab?
NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla
eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,
esteetilised ja funktsionaalsed omadused,
keskkonda mõjutavad omadused,
käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne
hooldus ja tehniline abi ning selle
maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel
vahetult teenuste osutamise tegemise eest
vastutavate isikute spetsiifilised tõendatud
oskused või kogemus, millest otseselt sõltub
osutatavate teenuste kvaliteet, hankelepingu
täitmise tähtaeg.
NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka
RHS § 31 lg 5
RHS § 31
lg 4 ja lg
5
31
Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille
täitmine on seotud intellektuaalse
omandiga on hankija esitanud pakkujale
või taotlejale hankedokumentides nõude
kinnitada hankelepingu täitmiseks vajalike
intellektuaalse omandi õiguste olemasolu?
RHS § 31
lg 8 prim
32
Kas hankija on kehtestanud
hankedokumentides läbirääkimiste
korra, mis sisaldab muu hulgas
läbiräägitavate pakkumuste arvu
vähendamise metoodikat, kui läbirääkimisi
peetakse järjestikuste etappidena?
RHS § 31
lg 6 prim
Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine
33
Kas tehnilistes kirjelduse koostamisel on
lähtutud põhimõttest, et ei nimetata
kindlat ostuallikat, protsessi,
kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega
tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele
pakkujatele või toodetele eeliseid teiste
ees või nende osaluse välistada?
NB! RHS § 33 lg 7 keeld ei kehti juhul,
kui see on hankelepingu esemest
tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et
tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 33
lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei
RHS § 33
lg 7
võimalda hankelepingu eset piisavalt
täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.
Sellisele viitele lisatakse märge "või
sellega samaväärne".
34
Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile
pakkujatele võrdsed tingimused
pakkumuse esitamiseks ja ei tekitada
objektiivselt põhjendamatuid takistusi
riigihangete avamisel konkurentsile?
RHS § 33
lg 8
Hanketeate ja hankedokumentide muutmine
35
Kui hankija on muutnud
hankedokumente, siis kas ta on seda
teinud enne pakkumuste esitamise
tähtpäeva? NB! Hankija võib pärast pakkumuste
esitamise tähtpäeva muuta
hankedokumentides määratud pakkumuste
esitamise tähtpäeva, kui pakkumuste
esitamise tähtpäeva saabumisel on
hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3
nimetatud korras peatatud.
RHS § 36
lg 1
36
Kas hankedokumentide muutmisel on
hankija edastanud muudetud
hankedokumendid üheaegselt kõigile
nendele taotlejatele ja huvitatud isikutele,
kes on saanud hankedokumendid?
RHS § 36
lg 3
37
Kas hankedokumentide muutmisel on
hankija pikendanud pakkumuste
esitamise tähtaega selliselt, et arvates muudetud hankedokumentide edastamisest
kõigile taotlejatele ja huvitatud isikutele,
kes on saanud hankedokumendid, oleks
pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne
vähemalt poolega hankemenetlusele
kohalduvast minimaalsest tähtajast? NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega
pikendama, kui muudatused puudutavad
üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,
kui esialgsest hanketeatest ja
hankedokumentidest lähtudes koostatud
pakkumus ei saa muutuda tehtud
muudatuste tõttu mittevastavaks või kui
esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise
tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei
saa jääda tehtud muudatuste tõttu
kvalifitseerimata.
NB2! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud
olukord.
RHS § 36
lg 4 ja lg
5
Selgitused
38
Kas hankija on tähtaegselt (kolme
tööpäeva jooksul) vastanud esitatud
küsimustele ning esitanud selgitused
üheaegselt kõigile asjakohastele isikutele?
RHS § 56
lg 2
Pakkumuste esitamise tähtajad
39
Kas hankija on pakkumuste esitamise
tähtaja määranud hankija ja hankija
valitud taotlejate kokkuleppel, tingimusel
et kõigil valitud taotlejatel on
pakkumuste esitamiseks võrdselt aega või
kui kokkulepet ei saavutatud, määranud
pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis ei
ole lühem kui 24 päeva pakkumuse
esitamise ettepaneku tegemisest arvates?
RHS § 35
lg 5
40
Kas hankija on pakkumuste esitamise
tähtaja pikendamisel järginud põhimõtet,
et tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev
saabub enne muudetud
hankedokumentide esitamist kõigile
nendele taotlejatele ja huvitatud isikutele,
kes on saanud hankedokumendid?
RHS § 35
lg 9
Pakkumuste esitamine, avamine ja vastavuse
kontrollimine
41
Kas hankija on avanud pakkumused
hankedokumentides näidatud ajal ja
kohas (vt. pakkumise avamise protokolli)?
RHS § 46
lg 1 ja lg
2
42
Kas pakkuja on esitanud menetluses (osadeks jaotatud menetluse korral ainult
ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe
pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi
või ühena ühises pakkumuses; ning ei ole
andnud kirjalikku nõusolekut enda
nimetamiseks alltöövõtjaks?
RHS § 44
lg 5
43
Kui hankija on jaganud riigihanke ühe
hankemenetluse raames osadeks, kas ta on
kontrollinud ja hinnanud igale osale
esitatud pakkumusi eraldi?
RHS § 47
lg 8
44
Kas hankija on lükanud pakkumuse
tagasi, kui see ei vasta hanketeates või
hankedokumentides esitatud tingimustele?
NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
Vastav otsus peab olema põhjendatud.
RHS § 47
lg 2 ja lg
9
45
Kas hankija on arvutusvea esinemisel
selle parandanud, arvutades pakkumuse
maksumuse pakkumuses antud
ühikuhindade alusel?
RHS § 50
lg 5
46
Kas arvutusvea parandamisel on järgitud
põhimõtet, et see on lubatud juhul, kui
pakkumustes esitatavad ühikuhinnad on
hankelepingu alusel makstava tasu
aluseks ja pakkumuses esineb
pakkumuse maksumuse osas ilmne
arvutusviga ning pakkumuses esitatud
arvutuslik kogumaksumus ei vasta
pakkumuses esitatud ühikuhindade
alusel arvestatud maksumusele?
RHS § 50
lg 5
47
Juhul kui esineb punktides 42 ja 43
kirjeldatud olukord, on hankija teatanud
sellest kirjalikult pakkujale, saades
pakkujalt kahe tööpäeva jooksul (arvates
vastava teate saamisest) kirjaliku vastuse,
kas pakkuja on arvutusvea
parandamisega nõus?
RHS § 50
lg 5
48
Juhul kui pakkuja arvutusvea
parandamisega ei nõustu, kas hankija on
lükanud pakkumuse tagasi?
RHS § 50
lg 5
49
Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise
või tagasilükkamise kohta on hankija
teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku
otsuse?
RHS § 47
lg 1
Läbirääkimiste pidamine
50
Kas läbirääkimisi on peetud üksnes
pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud
pakkumuste üle ja mõne hankedokumentidesse lisamata või
pakkumuse esitamise ettepaneku
tegemise hetkel määratlemata tingimuse
üle?
NB! läbirääkimisi peetakse esitatud
pakkumuste üle, et kohandada neid
vajaduse korral hanketeates ja
RHS § 67
lg 1, RHS
§ 66 lg 3
hankedokumentides sätestatud nõuetele.
51
Kas juhul, kui läbirääkimistel räägitakse
läbi mõne RHS § 66 lõikes 3 nimetatud
hankedokumentidesse lisamata ning
pakkumuse esitamise ettepaneku
tegemise hetkel määratlemata tingimuse
üle, mille muutumisel võib muutuda
esitatud pakkumuse maksumus, siis kas
läbirääkimiste objektiks on ka pakkumuse
maksumus?
RHS § 67
lg 1 prim
52
Kas läbirääkimiste pidamisel on tagatud
pakkujate võrdne kohtlemine ning
konfidentsiaalsus?
RHS § 67
lg 2
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused
53
Kas põhjendamatult madala
maksumusega pakkumise tagasi
lükkamise otsus on põhjendatud ning
asjakohane (sh on arvestatud pakkuja
selgitustega)?
RHS § 48
lg 1
Pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine
54
Kas hankija on hinnanud vastavaks
tunnistatud pakkumusi ning pakkumuste
hindamisel arvestanud ainult hanketeates
või hankedokumentides sätestatud
pakkumuste hindamise kriteeriume?
NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3
RHS § 50
lg 1
55
Kas pakkumuse edukaks tunnistamise
kohta on hankija teinud sellekohase
põhjendatud kirjaliku otsuse?
RHS § 50
lg 2, § 50
lg 1
56
Kas edukaks tunnistatud pakkumuses
sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes
8 prim nimetatud kinnitus?
RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu
sõlmimise korral, mille täitmine on seotud
intellektuaalse omandiga, esitab hankija
pakkujale või taotlejale hankedokumentides
nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks
vajalike intellektuaalse omandi õiguste
olemasolu.!
RHS § 47
lg 3
57
Kas edukas pakkumus vastab
hanketeates, hankedokumentides
sätestatud tingimustele?
RHS § 43
lg 2
Kõigi pakkumuste tagasilükkamine
58
Kui hankija on teinud otsuse kõigi
pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis
kas ta on seda teinud põhjendatult ja
kirjalikult alljärgnevatel alustel:
1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste
maksumused ületavad hankelepingu
eeldatavat maksumust või
2) hankija on kõigi pakkumuste
tagasilükkamise võimaluse ja vastava
objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse
ette näinud hankedokumentides ja see alus
on täitunud?
NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke
puhul.
RHS § 49
lg 1
Alternatiivsete lahenduste hindamine
59
Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid
lahendusi, kui ta on sõlminud
hankelepingu majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel ja ta on hanketeates
lubanud alternatiivsete lahendustega
pakkumusi esitada?
RHS § 52
lg 1
60
Kas hankija on hinnanud üksnes neid
alternatiivseid lahendusi, mis vastavad
hankedokumentides alternatiivsetele
lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on
tunnistatud nende nõuete alusel
vastavaks?
RHS § 52
lg 2
61
Juhul kui hankija on pakkumuses esitatud
alternatiivse lahenduse tagasi lükanud, ei
ole seda tehtud põhjendusega, et
hankelepingu sõlmimisel alternatiivses
lahenduses esitatud tingimustel oleks asjade
hankelepingu asemel tegemist teenuste
hankelepinguga või vastupidi?
RHS § 52
lg 3
Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud
pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral
62
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi siis kas hankija on
tunnistanud edukaks paremuse poolest
järgmise pakkumuse?
RHS § 53
lg 1
63
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi siis kas hankija on
jätnud pakkujale pakkumuse tagatise
tagastamata/on selle realiseerinud?
NB! Sellisel juhul juhul on hankijal õigus
nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse
tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist
tagasi võetud pakkumuse ja järgmise
edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse
vahe osas.
RHS § 34
lg 5
Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest
64
Kas hankija on taotlejaid ning pakkujaid
kirjalikult teavitanud pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,
kvalifitseerimise/kvalifitseerimata
jätmise otsusest, pakkumuse või kõigi
pakkumuste tagasilükkamise otsusest,
pakkumuse vastavaks tunnistamise
otsusest (juhul kui hankija on vastava otsuse
teinud) ja pakkumuse edukaks
tunnistamise otsusest koos pakkujate
nimedega, kelle või kelle pakkumuse suhtes
vastav otsus tehti, samuti põhjustest, miks
otsustati hankeleping või raamleping jätta
sõlmimata või hankemenetlust uuesti
alustada?
NB! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,
ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga,
mitte ükshaaval) erandid!
RHS § 54
lg 1
Hankelepingu sõlmimine ja muutmine
65
Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et
ta ei või anda nõustumust hankelepingu
sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
kohta teate edastamisest arvates?
NB! Välja arvatud juhul, kui
hankemenetluses esitas pakkumuse ainult
üks pakkuja.
NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist
sõlmitud hankeleping on tühine.
RHS § 69
lg 1
66
Kas hankija on kontrollinud pärast
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
tegemist kuid enne hankelepingu
sõlmimist maksuvõla puudumist? NB!
Nimetatud kohustus jõustus 01.01.2011.
RHS § 38
lg 1 prim
67
Kas hankelepingu muutmisel hankija on
lähtunud põhimõttest, et sõlmitud
hankelepingu muutmises võib kokku
leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4
sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise
tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei
olnud hankijal võimalik hankelepingu
sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu
muutmata jätmise korral satuks täielikult
või olulises osas ohtu hankelepinguga
taotletud eesmärgi saavutamine ning
muutmisega taotletavat eesmärki ei ole
võimalik saavutada uue hankelepingu
sõlmimisega?
RHS § 69
lg 3 ja lg
4
68
Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas
see vastab hankedokumentides sätestatud
tingimusele (HDs on sätestatud tellija
reservi kasutamise võimalus ja reservi
kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud
reservi mahu piiridesse)?
RHS § 69
lg 3, EK
otsus nr
C-496/99
(KKK
hanke-
lepingu p
7)
69
Juhul kui tellija reservi kasutamisel on
ületatud hankedokumentides sätestatud
tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS
§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?
RHS § 69
lg 3 ja 4
70
Juhul kui tellija reservi on kasutatud uute
tööde tellimiseks (mis esialgselt
hankelepingu mahtu ei kuulunud) või
esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud
tööde mahtu suurendatakse ja need tööd ei
ole hankelepingu esemega seotud või
lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud
või esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud
tööd on ära jäetud või asendatud, on see
kooskõlas RHS § 69 lg 3 ja 4 sätestatuga?
RHS § 69
lg 3 ja 4
71
Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu
mahust tööde välja jätmine, samuti
esialgsete tööde asendamine uute töödega,
vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile
(nimetatud juhtudel on tegemist
hankelepingu muutmisega, mitte reservi
kasutamisega)?
RHS § 69
lg 3 ja 4
Lisa 20
Kontroll-leht "Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus"
RHS § 28 lg 1 kohaselt peab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral hankija
hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles
eelnevalt esitanud neile hankedokumendid.
NB! Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse võib hankija korraldada ainult RHS §
28 loetletud juhtudel (vt allpool ka vastavaid küsimusi).
Nr Kontrollküsimus Kontrolli
alus
märkida
"JAH",
"EI" või
"N/A"
Märkused/Viited
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamise alused asjade ostmisel
1
Kas hankija on korraldanud
hankemenetluse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) avatud hankemenetluse või piiratud
hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi
pakkumust ega hankemenetluses osalemise
taotlust või kõik esitatud pakkumused olid
olemuselt erinevad hankedokumentides
sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest
kirjeldusest ja riigihanke esialgseid
tingimusi olemuslikult ei muudetud;
2) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või
ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel sai
hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga;
3) hankelepingu kiire sõlmimine on olnud
vajalik hankijast sõltumatute
ettenägematute sündmuste tagajärjel
tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei
võimaldanud kinni pidada RHS §-s 35
sätestatud tähtaegadest
4) esineb mõni RHS § 28 lõigetes 4 ja 7
kirjeldatud olukord?
NB! RHS § 28 lõigetes 4 ja 7 erisused (vt.
allpool)
RHS § 28
lg 2
2
Kas hankija on korraldanud
hankemenetluse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena asjade hankelepingu sõlmimisel, kui:
1) hankelepingu esemeks olevaid asju
toodeti üksnes teadusuuringute, katsete,
õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja
see ei hõlmanud asju, mida toodeti tulu
saamiseks masstoodanguna või teadus- või
arendustegevusega seotud kulude katmiseks;
2) asju osteti samalt pakkujalt varem
ostetud asjade osaliseks asendamiseks või
täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu
oleks tulnud osta teistsuguste tehniliste
omadustega asju, mis ei oleks olnud
olemasolevate asjadega tehniliselt
kokkusobivad või mille käitamine ja
hooldamine oleks toonud kaasa tehnilisi
probleeme, kusjuures sellise täiendava
hankelepingu kestus ei või ületada kolme
aastat;
3) asju osteti kaubabörsil;
4) asju osteti eriti soodsatel tingimustel
isikult, kelle suhtes oli algatatud
likvideerimismenetlus, või
pankrotihaldurilt võlausaldajatega
sõlmitud kokkuleppe alusel?
RHS § 28
lg 4
3
Kas hankija on korraldanud
hankemenetluse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui
riigihanke eeldatav maksumus on väiksem
rahvusvahelisest piirmäärast ja:
1) hankelepingu esemeks on olnud litsents
kasutada raamatukogu dokumente või
andmebaasi;
2) osteti asju väga lühikese aja jooksul
pakutud eriti soodsat võimalust ära
kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt
madalama hinnaga; 3) osteti asju diplomaatilise esinduse jaoks
välisriigis;
4) osteti asju kinnipidamisasutuselt või
selle tootmisüksusi haldavalt riigi
äriühingult RHS § 10 lõike 1 punktides 1 ja
2 nimetatud hankija poolt?
RHS § 28
lg 7
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamise alused teenuste tellimisel
4
Kas hankija on korraldanud hankemenetluse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) avatud hankemenetluse või piiratud
hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi
pakkumust ega hankemenetluses osalemise
taotlust või kõik esitatud pakkumused olid
olemuselt erinevad hankedokumentides
sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest
kirjeldusest ja riigihanke esialgseid
tingimusi olemuslikult ei muudetud;
2) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või
ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel sai
hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga;
3) hankelepingu kiire sõlmimine on olnud
vajalik hankijast sõltumatute
ettenägematute sündmuste tagajärjel
tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei
võimaldanud kinni pidada RHS §-s 35
sätestatud tähtaegadest
4) esineb mõni RHS § 28 lõigetes 5-7
kirjeldatud olukord?
NB! RHS § 28 lõigetes 5-7 erisused (vt.
allpool)
RHS § 28
lg 2
5
Kas hankija on korraldanud hankemenetluse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena
teenuste hankelepingu sõlmimisel kui:
1) tellitakse samalt pakkujalt esialgses
hankelepingus mittesisaldunud, kuid
esialgses hankelepingus kirjeldatud teenuste
osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu
vajalikuks osutunud täiendavaid
teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses
esialgse hankelepingu maksumusest,
kusjuures selliseid täiendavaid teenuseid ei
saanud tehniliselt või majanduslikult
esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma
hankijale suuri kulutusi põhjustamata või
olid täiendavad teenused esialgse
hankelepingu täitmiseks vältimatult
vajalikud;
2) telliti uusi teenuseid, mis seisnevad
samalt pakkujalt kuni kolm aastat varem
avatud või piiratud hankemenetluse
tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel
tellitud teenuste kordamises, kusjuures
esialgses hanketeates oli teavitatud sellise
hankelepingu sõlmimise võimalusest?
RHS § 28
lg 5
6
Kas hankija on korraldanud
hankemenetluse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui
teenuste hankeleping sõlmiti ideekonkursi
võitjaga või ühega võitjatest ja selline
tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses
ning kui hankeleping oli sõlmitud ühega
ideekonkursi võitjatest, kas peeti
läbirääkimisi kõigi võitjatega?
RHS § 28
lg 6
7
Kas hankija on korraldanud hankemenetluse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui
riigihanke eeldatav maksumus on väiksem
rahvusvahelisest piirmäärast ja:
1) telliti teenuseid diplomaatilise esinduse
jaoks välisriigis;
2) telliti teenuseid kinnipidamisasutuselt
või selle tootmisüksusi haldavalt riigi
äriühingult RHS § 10 lõike 1 punktides 1 ja
2 nimetatud hankija poolt;
3) hankelepingu esemeks olid
õhutransporditeenused?
RHS § 28
lg 7
Hankedokumendid
8
Kas hankedokumentides sisaldub
vähemalt RHS § 31 lg 2 nimetatud teave, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti või vastav
teave ei ole nimetatud hanketeates?
RHS § 31
lg 2,
9
Kas hankija on jätnud
hankedokumentidesse lisamata RHS § 31
lõikes 2 nimetatud andmetest need, mis
väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole
pakkumuse esitamise ettepaneku
tegemise hetkel määratletavad või mille
üle hankemenetluse käigus on
läbiräägitud?
RHS § 68
lg 2
10
Kas hankija on nimetanud hankedokumentides, et ta sõlmib
hankelepingu tervikuna majanduslikult
soodsaima või üksnes madalaima hinnaga
pakkumuse alusel?
NB märkuste lahtrisse märkida, kumba
varianti kasutati
RHS § 31
lg 3
11
Kui hankija on soovinud sõlmida
hankelepingu majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud
hankelepingu esemega seotud objektiivset
hindamist võimaldavad pakkumuste
hindamise kriteeriumid ning objektiivselt
põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta
igale valitud pakkumuste hindamise
kriteeriumile omistab?
NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla
eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,
esteetilised ja funktsionaalsed omadused,
keskkonda mõjutavad omadused,
käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne
hooldus ja tehniline abi ning selle
maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel
vahetult teenuste osutamise eest vastutavate
isikute spetsiifilised tõendatud oskused või
kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate
teenuste kvaliteet, hankelepingu täitmise
tähtaeg.
NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka
RHS § 31 lg 5
RHS § 31
lg 4 ja lg 5
12
Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille
täitmine on seotud intellektuaalse omandiga
on hankija esitanud pakkujale või taotlejale
hankedokumentides nõude kinnitada
hankelepingu täitmiseks vajalike
intellektuaalse omandi õiguste
olemasolu?
RHS § 31
lg 8 prim
Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine
13
Kas tehnilistes kirjelduse koostamisel on
lähtutud põhimõttest, et ei nimetata
kindlat ostuallikat, protsessi,
kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega
tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele
pakkujatele või toodetele eeliseid teiste
ees või nende osaluse välistada?
NB! RHS § 33 lg 7 keeld ei kehti juhul,
kui see on hankelepingu esemest
tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et
tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 33
lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei
võimalda hankelepingu eset piisavalt
täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.
Sellisele viitele lisatakse märge "või
sellega samaväärne".
RHS § 33
lg 7
14
Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile
pakkujatele võrdsed tingimused
pakkumuse esitamiseks ja ei tekitada
objektiivselt põhjendamatuid takistusi
riigihangete avamisel konkurentsile?
RHS § 33
lg 8
Hankedokumentide muutmine
15
Kas hankedokumentide muutmisel on hankija edastanud muudetud
hankedokumendid üheaegselt kõigile
huvitatud isikutele, kes on saanud
hankedokumendid?
RHS § 36
lg 3
Pakkumuse esitamine
16
Kas hankija on avanud pakkumused hankedokumentides näidatud ajal ja
kohas (vt. pakkumise avamise protokolli)?
RHS § 46
lg 1 ja lg 2
17
Kas pakkuja on esitanud menetluses
ainult ühe pakkumuse (osadeks jaotatud
menetluse korral ainult ühe pakkumuse ühe
osa kohta), st esitanud pakkumuse üksi või
ühena ühises pakkumuses; ning ei ole
andnud kirjalikku nõusolekut enda
nimetamiseks alltöövõtjaks?
RHS § 44
lg 5
Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste
kontrollimine
18
Kas edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on esitanud kinnituse
RHS § 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud
asjaolude puudumise kohta? (kriminaal,
pankrot, sundlikvideerimine)
RHS § 38
lg 3 p 1
19
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete
osas (Eesti taotleja osas RH registri kaudu)?
RHS § 38
lg 3 p 2
20
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
kohalike maksude tasumise osas (pakkujate poolt esitatud vastava tõendi
kaudu või iseseisvalt)?
RHS § 38
lg 3 p 2
21
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal
puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise
alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja 6 osas?
Pakkuja on osaline teistes ühispakkumustes
või alltöövõtja, valeandmed
RHS § 38
lg 1 p 5 ja
6
22
Kui hankija on hankemenetlusest
kõrvaldamise asjaolude osas seadnud
tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu
osas, kas hankija on vastava asjaolu
puudumist kontrollinud?
RHS § 38
lg 3 p 3
prim
23
Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse
esitamise korral ühistaotlejate esindajale
antud volikirja olemasolu?
RHS § 38
lg 6
24
Kas pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldamise kohta on hankija teinud
sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse? NB! Kontrollida, kas kõrvaldamise otsus on
põhjendatud!
RHS § 38
lg 7
Huvitatud isiku kvalifikatsiooni kontrollimine
25
Kas hankija on esitanud huvitatud isikule koos hankedokumentidega
kvalifitseerimise tingimused ja
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise nõuded?
RHS § 68
lg 3
26
Kas kvalifitseerimise tingimused
majandusliku ja finantsseisundi osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 40
27
Kas hankija on kontrollinud kas huvitatud
isiku majanduslik ja finantsseisund
vastab esitatud kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 40
28
Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise
ja kutsealase pädevuse osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 41
29
Kas hankija on kontrollinud kas huvitatud
isiku tehniline ja kutsealane pädevus
vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 41
30
Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta
ei või jätta huvitatud isikut
kvalifitseerimata põhjusel, et tal
puuduvad varasemad hankelepingud?
RHS § 39
lg 5
31
Kas hankija on kontrollinud enne
huvitatud isikutega läbirääkimiste
pidamist, et huvitatud isiku majanduslik ja
finantsseisund ning tehniline ja kutsealane
pädevus vastavad kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1
32
Kas huvitatud isiku kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta on
hankija teinud sellekohase põhjendatud
kirjaliku otsuse? NB! Kontrollida, kas
kvalifitseerimata jätmise otsus on
põhjendatud!
RHS § 39
lg 6
Selgitused
33
Kas hankija on tähtaegselt (kolme
tööpäeva jooksul) vastanud esitatud
küsimustele ning esitanud selgitused
üheaegselt kõigile asjakohastele isikutele?
RHS § 56
lg 2
Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja läbirääkimised
huvitatud isikutega
34
Kas hankija on pidanud hankedokumendid saanud ning
kvalifitseeritud huvitatud isikutega
hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi?
NB! RH Juhise kohaselt peavad olema
läbirääkimised protokollitud, nõue on
seotud RHS § 3 p 2 läbipaistvuse põhimõtte
tagamisega.
RHS § 68
lg 4
35
Kas hankija on kontrollinud enne
huvitatud isikutega läbirääkimiste
pidamist, et huvitatud isiku majanduslik ja
finantsseisund ning tehniline ja kutsealane
pädevus vastavad kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1
36
Kas hankija on teinud põhjendatud
kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks
tunnistamise või tagasilükkamise kohta?
NB! Hankija võib kontrollida esitatud
pakkumuste vastavust tingimustele, mis on
sätestatud hankedokumentides ja teha
otsuse iga pakkumuse vastavuse või
mittevastavuse kohta, kui see on asjakohane.
Hankijal on võimalik läbi rääkida kõigi
hankelepingu tingimuste üle.
Samas, kuna RHS § 28 lg 2 p 1 alusel
kõnealuse hankemenetluse alustamine
eeldab, et HDs on vähemalt teatud osas
tingimused sätestatud , siis nende vastavust
tuleb kontrollida ja nende osas läbi rääkida
ei saa.
RHS § 47
lg 1
Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks
tunnistamine
37
Kas hankija on pakkumuste hindamisel
arvestanud ainult hankedokumentides
sätestatud pakkumuste hindamise
kriteeriume? NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3
RHS § 50
lg 1
38
Kas edukaks tunnistatud pakkumuses
sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes
8 prim nimetatud kinnitus?
RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu
sõlmimise korral, mille täitmine on seotud
intellektuaalse omandiga, esitab hankija
pakkujale või taotlejale hankedokumentides
nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks
vajalike intellektuaalse omandi õiguste
olemasolu!
RHS § 47
lg 3
39
Kas edukas pakkumus vastab
hankedokumentides sätestatud
tingimustele?
RHS § 43
lg 2
40
Kui hankija on jaganud riigihanke ühe
hankemenetluse raames osadeks, siis kas ta
on hinnanud pakkumusi ja tunnistab
pakkumused edukaks osade kaupa?
RHS § 50
lg 4
41
Kas pakkumuse edukaks tunnistamise
kohta on hankija teinud sellekohase
põhjendatud kirjaliku otsuse?
RHS § 50
lg 2
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused
42
Kas põhjendamatult madala
maksumusega pakkumise tagasi
lükkamise otsus on põhjendatud ning
asjakohane (sh on arvestatud pakkuja
selgitustega)?
RHS § 48
lg 1
Kõigi pakkumuste tagasilükkamine
43
Kui hankija on teinud otsuse kõigi
pakkumuste tagasilükkamise kohta, mis
on põhjendatud ja kirjalik, siis kas see on
tehtud alljärgnevatel alustel: 1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste
maksumused ületavad hankelepingu
eeldatavat maksumust või
2) hankija on kõigi pakkumuste
tagasilükkamise võimaluse ja vastava
objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse
ette näinud hankedokumentides ja see
alus on täitunud? NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke
puhul.
RHS § 49
lg 1
Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud
pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral
44
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi siis kas hankija on
tunnistanud edukaks paremuse poolest
järgmise pakkumuse?
RHS § 53
lg 1
45
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi siis kas hankija on
jätnud pakkujale pakkumuse tagatise
tagastamata/on selle realiseerinud?
NB! Sellisel juhul juhul on hankijal õigus
nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse
tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist
tagasi võetud pakkumuse ja järgmise
edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse
vahe osas.
RHS § 34
lg 5
Pakkujate teavitamine otsustest
46
Kas hankija on pakkujaid või huvitatud
isikuid kirjalikult teavitanud pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,
kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise
otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste
tagasilükkamise otsusest, pakkumuse
vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui
hankija on vastava otsuse teinud) ja
pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest
koos pakkujate nimedega, kelle või kelle
pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti
põhjustest, miks otsustati hankeleping või
raamleping jätta sõlmimata või
hankemenetlust uuesti alustada?
NB! Hankeleping on tühine, kui hankija ei
ole informeerinud pakkujaid pakkumuse
edukaks tunnistamise otsusest ja esitanud
igale pakkujale tema nõudel eduka
pakkumuse võrdluse tema poolt esitatud
pakkumusega vastavalt § 54 lõike 2 punktis
3 sätestatule.
NB2! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,
ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga)
erandid!
RHS § 54
lg 1
Hankelepingu sõlmimine ja muutmine
47
Kas hankija on kontrollinud pärast
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
tegemist kuid enne hankelepingu
sõlmimist maksuvõla puudumist?
RHS § 38
lg 1 prim
48
Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et
sõlmitud hankelepingu muutmises võib
kokku leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4
sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise
tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei
olnud hankijal võimalik hankelepingu
sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu
muutmata jätmise korral satuks täielikult või
olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud
eesmärgi saavutamine ning muutmisega
taotletavat eesmärki ei ole võimalik
saavutada uue hankelepingu sõlmimisega?
RHS § 69
lg 3 ja lg 4
49
Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas
see vastab hankedokumentides sätestatud
tingimusele (HDs on sätestatud tellija
reservi kasutamise võimalus ja reservi
kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud
reservi mahu piiridesse)?
RHS § 69
lg 3; EK
otsus nr C-
496/99
(KKK
hanke-
lepingu p
7)
50
Juhul kui tellija reservi kasutamisel on
ületatud hankedokumentides sätestatud
tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS
§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?
RHS § 69
lg 3 ja 4
51
Juhul kui tellija reservi on kasutatud uute
tööde tellimiseks (mis esialgselt
hankelepingu mahtu ei kuulunud) või
esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud
tööde mahtu suurendatakse ja need tööd ei
ole hankelepingu esemega seotud või
lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud
või esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud
tööd on ära jäetud või asendatud, on see
kooskõlas RHS § 69 lg 3 ja 4 sätestatuga?
RHS § 69
lg 3 ja 4
52
Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu
mahust tööde välja jätmine, samuti
esialgsete tööde asendamine uute töödega,
vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile
(nimetatud juhtudel on tegemist
hankelepingu muutmisega, mitte reservi
kasutamisega)?
RHS § 69
lg 3 ja 4
Lisa 21
Kontroll-leht "Võistlev dialoog"
RHS § 26 lg 1 kohaselt on võistlev dialoog hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada
hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab tema poolt objektiivsete ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatega läbirääkimisi, et välja selgitada üks või
mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete poolest kõige enam tema vajaduste rahuldamiseks
sobivat lahendust. Hankija teeb läbirääkimistel osalenud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku
ja valib välja eduka pakkumuse, lähtudes esialgselt hanketeates või pakkumuse esitamise ettepanekus
sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidest
NB! RHS § 26 lg 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada hankemenetlus võistleva dialoogina, kui
hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi
vastavalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava täpsusega määratleda
hankega seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu ei ole avatud või piiratud hankemenetluse
tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või tehniliste probleemideta võimalik hankelepingut sõlmida
ning hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
NB2! Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus võistleva dialoogina, kui hankija ei ole
objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi vastavalt
käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava täpsusega määratleda hankega
seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu ei ole avatud või piiratud hankemenetluse
tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või tehniliste probleemideta võimalik hankelepingut sõlmida
ning hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
Nr Kontrollküsimus Kontrolli
alus
märkida
"JAH",
"EI"
või
"N/A"
Märkused/Viited
Võistleva dialoogi korraldamise alused
1
Juhul, kui hankelepingu maksumus on
võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära
ning hankija on korraldanud võistleva
dialoogi, vastab see nõutud eeldustele, st
hankija ei ole objektiivselt võimeline
kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid
tehnilisi lahendusi vastavalt RHS §-s 33
sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava
täpsusega määratleda hankega seotud
õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu
ei ole avatud või piiratud hankemenetluse
tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või
tehniliste probleemideta võimalik
hankelepingut sõlmida ning hankija sõlmib
hankelepingu majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel?
NB , 1. alla rahvusvahelist piirmäära ei ole
RHS § 26
lg 2 ja lg
3
majandusliku soodsuse kriteeriumid
kohustuslikud, 2. Sõltumata lg-s 2
sätestatust on hankijal õigus korraldada
võistlev dialoog kui eeldatav maksumus on
väiksem rahvusvahelisest piirmäärast
Hanketeade, hanketeate muutmine
2
Kas hankija on RH registrile esitanud
hanketeate? (märkuste lahtrisse märkida
kuupäev)
RHS § 29
lg 1
3
Kui hanketeate kohaselt peetakse dialoogi
vähemalt kolme taotlejaga, siis kas HT-s
on sätestatud objektiivsed ja
mittediskrimineerivad kriteeriumid nende
taotlejate valimiseks?
RHS § 62
lg 2
4
Kui hankija on piiranud hankemenetluses
osalevate taotlejate arvu, kellega ta peab
dialoogi, kas hankija on sätestanud
hanketeates arvulise alammäära, mis võib
olla minimaalselt kolm (ja soovi korral
ülemmäära) ning kas ta on sätestanud
objektiivsed ja mittediskrimineerivad
kriteeriumid nende taotlejate
väljavalimiseks?
RHS § 62
lg 2
5
Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.
RH registrit), siis kas ta on seda teinud enne
hanketeates määratud hankemenetluses
osalemise taotluste esitamise tähtpäeva?
RHS § 36
lg 1
6
Kas hanketeate muutmisel on hankija
pikendanud hankemenetluses osalemise
taotluste esitamise tähtaega selliselt, et
arvates muudetud hanketeate avaldamisest
registris oleks hankemenetluses osalemise
taotluste esitamise tähtaeg võrdne
vähemalt poolega hankemenetlusele
kohalduvast minimaalsest tähtajast?
NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega
pikendama, kui muudatused puudutavad
üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,
kui esialgse hanketeate alusel
kvalifitseerimise tingimustele vastav taotleja
ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu
kvalifitseerimata.
NB2! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud
olukord. (tähtaeg ei pikene kui esialgne
tähtpäev saabub enne muudatuse avaldamist
registris)
RHS § 36
lg 4 ja lg
5
Hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad
7
Kas hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaeg rahvusvahelise
piirmääraga võrdse või sellest suurema
eeldatava maksumusega riigihanke puhul
on vähemalt 37 päeva hanketeate registris
avaldamisest arvates (v.a RHS § 35 lõikes 6
punktis 2 ja lõikes 7 kirjeldatud olukorrad)?
Kui ei ole, siis kas hankija on pakkumuste
esitamise tähtaega lühendades juhindunud
RHS §-st 35 lõike 6 punktist 2 ja lõikest7?
RHS § 35
lg 3
8
Kui hankelepingu eeldatav maksumus on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab
seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest
piirmäärast, siis kas taotluste esitamise
tähtaeg on vähemalt 7 päeva?
RHS § 35
lg 7
9
Kas hankija on hankemenetluses
osalemise taotluste esitamise tähtaja
pikendamisel järginud põhimõtet, et
tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev
saabub enne muudetud hanketeate
avaldamist registris.
RHS § 35
lg 9
Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste
kontrollimine
10
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja on
esitanud kinnituse RHS § 38 lg 1
punktides 1-3 nimetatud asjaolude
puudumise kohta? (kriminaal-, pankrot,
sundlikvideerimine)
RHS § 38
lg 3 p 1
11
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete osas (Eesti taotleja osas RH registri kaudu)?
RHS § 38
lg 3 p 2
12
Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg
1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist
kohalike maksude tasumise osas (pakkujate poolt esitatud vastava tõendi
kaudu või iseseisvalt)?
RHS § 38
lg 3 p 2
13
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal
puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise
alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja 6 osas?
(pakkuja ei osale ühispakkumuses ega ole
osaleja allhankes, valeandmed)
RHS § 38
lg 1 p 5 ja
6
14
Kui hankija on hankemenetlusest
kõrvaldamise asjaolude osas seadnud
tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu
osas, kas hankija on vastava asjaolu
puudumist kontrollinud?
RHS § 38
lg 3 prim
15
Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse
esitamise korral ühistaotlejate esindajale
antud volikirja olemasolu? NB! RHS § 44 lg 5 prim kohaselt tagastab
hankija pakkumuse pakkujale, kui pakkujal
puudub RHS alusel õigus esitada pakkumus.
RHS § 38
lg 6; RHS
§ 44 lg 5
prim
16
Kas taotleja hankemenetlusest
kõrvaldamise kohta on hankija teinud
sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?
NB! Kontrollida, kas kõrvaldamise otsus on
põhjendatud!
RHS § 38
lg 7
Taotluste esitamine ja taotleja kvalifikatsiooni
kontrollimine
17
Kas kvalifitseerimise tingimused
majandusliku ja finantsseisundi osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 40
18
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja
majanduslik ja finantsseisund vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 40
19
Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise
ja kutsealase pädevuse osas on
asjakohased (piisavad, vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu eseme
suhtes)?
RHS § 39
lg 1, § 41
20
Kas hankija on kontrollinud kas edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja
tehniline ja kutsealane pädevus vastab
hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimustele?
RHS § 39
lg 1, § 41
21
Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta
ei või jätta taotlejat kvalifitseerimata
põhjusel, et tal puuduvad varasemad
hankelepingud?
RHS § 39
lg 5
22
Kas taotleja kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta on
hankija teinud sellekohase põhjendatud
kirjaliku otsuse? NB! Kontrollida, kas
kvalifitseerimata jätmise otsus on
põhjendatud!
RHS § 39
lg 6
Ettepaneku tegemine dialoogi alustamiseks
23
Kas hankija on teinud kõigile
kvalifitseeritud taotlejatele või kui ta on
hanketeates taotlejate arvu piiranud, siis
kvalifitseeritud taotlejatest vähemalt
kolmele samaaegselt ettepaneku alustada
dialoogi?
RHS § 63
lg 1
24
Kas ettepanek alustada dialoogi sisaldab
vähemalt RHS §-s 63 lg 3 nimetatud infot?
(Hankelepingu eseme kirjeldus, HT viide,
dialoogi aeg ja koht, dialoogi tingimused,
lahenduste hüvitamine, dialoogi pidamise
kord)
RHS § 63
lg 3
25
Kas hankija on jätnud hankelepingu
eseme kirjeldusse lisamata need andmed,
mis võistleva dialoogi olemusest tulenevalt
ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud ettepaneku tegemisel
määratletavad või mille üle dialoogi
käigus läbi räägitakse. NB dialoogi käigus
võib käsitleda kõiki tulevase hankelepingu
tingimusi (RHS §63 lg 7)
RHS § 63
lg 4
26
Kas hankija on taganud kõikide dialoogis
osalevate taotlejate võrdse kohtlemise
dialoogi ajal?
RHS § 63
lg 5
27
Kui hankija on sätestanud hanketeates, et
ta võib pidada dialoogi järjestikuste
etappidena, vähendades igas etapis
arutatavate lahenduste arvu, siis kas
sobivate lahenduste olemasolu korral on
viimases etapis arutatavate lahenduste arv
konkurentsi tagamiseks piisav?
RHS § 63
lg 6
28
Kas dialoogi käigus väljatöötatud
lahendused on kantud protokolli, mille on
allkirjastanud hankija ja taotleja?
RHS § 63
lg 9
Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine
29
Kas pärast oma vajadustele kõige paremini
vastavate lahenduste väljaselgitamist on
hankija teavitanud kõiki dialoogis
osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ja
teinud neile samaaegselt pakkumuse
esitamise ettepaneku dialoogi käigus
esitatud ja täpsustatud lahenduste alusel?
RHS § 64
lg 1
30
Kas pakkumuse esitamise ettepanek
sisaldab neid RHS § 31 lõikes 2 nimetatud
andmeid, mis on vajalikud pakkumuste
esitamiseks ja hankemenetluse
nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei
ole nimetatud hanketeates ning kas
pakkumuse esitamise ettepanek on tehtud
kirjalikus vormis või vastavalt õigusaktides
sätestatud nõuetele elektroonilises vormis?
RHS § 64
lg 1
31
Kas hankija on lähtunud sättest, mille
kohaselt on keelatud pidada
hankemenetluse käigus läbirääkimisi
pärast pakkumuse esitamise ettepaneku
tegemist?
RHS § 64
lg 3
Selgitused
32
Kas hankija on tähtaegselt (3 tööpäeva
jooksul) vastanud esitatud küsimustele
ning esitanud selgitused üheaegselt kõigile
asjakohastele isikutele?
RHS § 56
lg 2
Pakkumuste esitamise tähtajad
33
Kas hankija on pakkumuste esitamise tähtaja
määranud hankija ja hankija valitud
taotlejate kokkuleppel, tingimusel et kõigil
valitud taotlejatel on pakkumuste
esitamiseks võrdselt aega või kui kokkulepet
ei saavutatud, määranud pakkumuste
esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 24
päeva pakkumuse esitamise ettepaneku
tegemisest arvates?
RHS § 35
lg 5
34
„Kas hankija on pakkumuste esitamise
tähtaja pikendamisel järginud põhimõtet, et
tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev
saabub enne muudetud pakkumuste
esitamise ettepaneku esitamist kõigile
nendele taotlejatele, kes on saanud
pakkumuse esitamise ettepaneku?“
RHS § 35
lg 9
Pakkumuste esitamine, avamine, vastavuse kontrollimine
ja hindamine
35
Kas hankija on avanud pakkumused
pakkumuse esitamise ettepanekus
näidatud ajal ja kohas (vt. pakkumise
avamise protokolli)?
RHS § 46
lg 1 ja lg
2
36
Kas pakkuja on esitanud menetluses
(osadeks jaotatud menetluse korral ainult
ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe
pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi või
ühena ühises pakkumuses; ning ole andnud
kirjalikku nõusolekut enda nimetamiseks
alltöövõtjaks?
RHS § 44
lg 5
37
Kas hankija on kontrollinud kvalifitseeritud taotlejate esitatud
pakkumuste vastavust hankelepingu eseme
kirjeldusele ja nõuetele, mida ta on
sätestanud hanketeates ja pakkumuse
esitamise ettepanekus ja on teinud põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste
vastavaks tunnistamise või
tagasilükkamise kohta?
RHS § 47
lg 1, RHS
§ 64 lg 2
38
Kui hankija on jaganud riigihanke ühe
hankemenetluse raames osadeks, kas ta on
kontrollinud ja hinnanud igale osale esitatud pakkumusi eraldi?
RHS § 47
lg 8
39
Kas hankija on lükanud pakkumuse
tagasi, kui see ei vasta hanketeates või
hankedokumentides esitatud tingimustele
ja kas pakkuja, kelle pakkumus on tagasi
lükatud ei osale edasises hankemenetluses?
NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
Vastav otsus peab olema põhjendatud.
RHS § 47
lg 2 ja lg
9
40
Juhul kui pakkumustes esitatavad
ühikuhinnad on hankelepingu alusel
makstava tasu aluseks ja pakkumuses
esineb pakkumuse maksumuse osas ilmne
arvutusviga ning pakkumuses esitatud
arvutuslik kogumaksumus ei vasta
pakkumuses esitatud ühikuhindade alusel
arvestatud maksumusele, siis kas hankija
on parandanud arvutusvea, arvutades
pakkumuse maksumuse pakkumuses antud
ühikuhindade alusel ning teatanud sellest
viivitamata pakkujale kirjalikult ning
saades pakkuja kirjalikult kahe tööpäeva
jooksul arvates vastava teate saamisest, kas
ta on arvutusvea parandamisega nõus?
RHS § 50
lg 5
41
Juhul kui pakkuja arvutusvea
parandamisega ei nõustu, kas hankija on
lükanud pakkumuse tagasi?
RHS § 50
lg 5
42
Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta on hankija
teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku
otsuse?
RHS § 47
lg 1
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused
43
Kas põhjendamatult madala
maksumusega pakkumise tagasi
lükkamise otsus on põhjendatud ning
asjakohane (sh on arvestatud pakkuja
selgitustega)?
RHS § 48
lg 1
Pakkumuse edukaks tunnistamine
44
Kas pakkumuse edukaks tunnistamise
kohta on hankija teinud sellekohase
põhjendatud kirjaliku otsuse?
RHS § 50
lg 1 ja 2
45
Kas edukas pakkumus vastab
hanketeates, pakkumuse esitamise
ettepanekus sätestatud tingimustele? (kas
hankija on eelnevalt vastavust kontrollinud
ja teinus vastavaks tunnistamise otsuse)
RHS § 43
lg 2
46
Kui hankija on jaganud riigihanke ühe
hankemenetluse raames osadeks, siis kas ta
tunnistab pakkumused edukaks osade
kaupa?
RHS § 50
lg 4
Kõigi pakkumuste tagasilükkamine
47
Kui hankija on teinud otsuse kõigi
pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis
kas ta on seda teinud põhjendatult ja
kirjalikult alljärgnevatel alustel:
1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste
maksumused ületavad hankelepingu
eeldatavat maksumust või
2) hankija on kõigi pakkumuste
tagasilükkamise võimaluse ja vastava
objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse
ette näinud hankedokumentides ja see
alus on täitunud?
NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke
puhul.
RHS § 49
lg 1
Alternatiivsete lahenduste hindamine
48
Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid
lahendusi, kui ta on sõlminud hankelepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel
ja ta on hanketeates lubanud alternatiivsete
lahendustega pakkumusi esitada?
RHS § 52
lg 1
49
Kas hankija on hinnanud üksnes neid
alternatiivseid lahendusi, mis vastavad
hankedokumentides alternatiivsetele
lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on
tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks?
RHS § 52
lg 2
50
Kas hankija on pakkumuses esitatud
alternatiivse lahenduse jätnud tagasi
lükkamata põhjendusega, et hankelepingu
sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud
tingimustel oleks asjade hankelepingu
asemel tegemist teenuste hankelepinguga
või vastupidi?
RHS § 52
lg 3
Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud
pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral
51
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi siis kas hankija on
tunnistanud edukaks paremuse poolest
järgmise pakkumuse?
RHS § 53
lg 1
52
Kui edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja on võtnud oma
pakkumuse tagasi siis kas hankija on
jätnud pakkujale pakkumuse tagatise
tagastamata/on selle realiseerinud?
NB! Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda
edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi
võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi
võetud pakkumuse ja järgmise edukaks
tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe
osas.
RHS § 34
lg 5
Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest
53
Kas hankija on taotlejaid kirjalikult
teavitanud pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldamise otsusest,
kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste
tagasilükkamise otsusest, pakkumuse
vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui
hankija on vastava otsuse teinud) ja
pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest
koos pakkujate nimedega, kelle või kelle
pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti
põhjustest, miks otsustati hankeleping või
raamleping jätta sõlmimata või
hankemenetlust uuesti alustada? NB! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,
ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga,
mitte ükshaaval) erandid!
RHS § 54
lg 1
Hankelepingu sõlmimine ja muutmine
54
Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et
ta ei või anda nõustumust hankelepingu
sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
kohta teate edastamisest arvates?
NB! Välja arvatud juhul, kui
hankemenetluses esitas pakkumuse ainult
üks pakkuja.
NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist
sõlmitud hankeleping on tühine.
RHS § 69
lg 1
55
Kas hankija on kontrollinud pärast
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
tegemist kuid enne hankelepingu
sõlmimist maksuvõla puudumist? NB!
Nimetatud kohustus jõustus 01.01.2011.
RHS § 38
lg 1 prim
56
Kas hankelepingu muutmisel hankija on
lähtunud põhimõttest, et sõlmitud
hankelepingu muutmises võib kokku
leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4
sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise
tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud
hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise
ajal ette näha ja hankelepingu muutmata
jätmise korral satuks täielikult või olulises
osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi
saavutamine ning muutmisega taotletavat
eesmärki ei ole võimalik saavutada uue
hankelepingu sõlmimisega?
RHS § 69
lg 3 ja lg
4
57
Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas
see vastab hankedokumentides sätestatud
tingimusele (HDs on sätestatud tellija
reservi kasutamise võimalus ja reservi
kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud
reservi mahu piiridesse)?
RHS § 69
lg 3; EK
otsus nr
C-496/99
(KKK
hanke-
lepingu p
7)
58
Juhul kui tellija reservi kasutamisel on
ületatud hankedokumentides sätestatud
tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS
§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?
RHS § 69
lg 3 ja 4
58
Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu
mahust tööde välja jätmine, samuti
esialgsete tööde asendamine uute töödega,
vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile
(nimetatud juhtudel on tegemist
hankelepingu muutmisega, mitte reservi
kasutamisega)?
RHS § 69
lg 3 ja 4
Lisa 22
Kontroll-leht "Ideekonkurss"
Kontroll-lehe viide
Kontroll-lehe täitja
Kontroll-lehe täitmise kuupäev
Riigihanke nimi
Riigihanke viitenumber riigihangete registris
Hanke
liik
Hankija
Edukas pakkuja/edukad pakkujad
Hankelepingu(te) summa
Hanketeate avaldamise kuupäev
Projekti nimi
Projekti SFOS kood
Rahastamisotsus (nr ja kuupäev)
RHS § 9 lg 1 kohaselt on Ideekonkurss RHS tähenduses menetlus, mille tulemusena hankija võib
omandada konkursi käigus žürii väljavalitud kavandi või projekti peamiselt planeeringute,
arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide või tarkvara arendamise või andmetöötluse valdkonnas.
Nr Kontrollküsimus Kontrolli
alus
märkida
"JAH",
"EI"
või
"N/A"
Märkused/Viited
Ideekonkursi korraldamise alused
1 Kas toetuse saaja on hankija RHS
tähenduses? RHS § 10
2 Kas ideekonkurss oli korraldatud
eesmärgiga sõlmida ideekonkursi
võitjaga teenuste hankeleping
RHS § 9
lg 2
3
Kas ideekonkurss oli korraldatud
eesmärgiga leida hankijale sobiv
ideelahendus, andes võitjatele auhindu
või makstes osalejatele osalemistasusid?
RHS § 9
lg 2
Siseriiklik ja rahvusvaheline riigihanke piirmäär
4
Kas hankija on korraldanud
ideekonkursi kui eeldatav maksumus
ületab 40 000 € alates 2008 a. (2007 a
alustatud ideekonkursi korral 30 000€)
RHS § 15
lg 1
5
Kas hankija on korraldanud
rahvusvahelist piirmäära ületava
maksumusega riigihanke: 2)
ideekonkursi korral:
a) RHS § 10 lg 1 hankija alates 193 000
€ (2010-2011), 200 000 € (2012-2013);
b) aastatel 2014-2015 RHS § 10 lg 1 p 1
hankija 134 000; RHS § 10 lg 1 p 2-6
hankija ning kõik hankijad (v.a. RHS §
10 lg 3 hankijad) kui konkursid on
seotud CPV määruse VI lisas nimetatud
8. kategooria teenuste, 5. kategooria
telekommunikatsiooni teenuste, ja/või
CPV määruse VII lisas loetletud
teenustega 207 000; RHS § 10 lg 3
hankija 414 000 euro või suurema
summa eest?
RHS §15
lg 2
Ideekonkursi korraldamisel menetlusreeglite kohaldamine ja
ideekonkursi maksumus
6
Kas riigihanke eeldatav maksumus on
ilma käibemaksuta arvestatud:
1) hankija poolt hankelepingu
täitmisel eeldatavalt makstav
kogusumma, arvestades muu hulgas
tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus
tekkivaid kohustusi ja hankelepingu
uuendamist (sh sõlmitavate teenuste
hankelepingu eeldatav maksumus);
2) võimalikud ideekonkursil antavad
auhinnad või osalemistasud? NB! Eeldatava maksumuse arvestamisel
tuleb lähtuda ideekonkursi alustamise
teate registris avaldamise hetke
keskmisele turuhinnale vastavast
hinnatasemest.
RHS § 20
lg 1 p 1
ja p 2, lg
2, lg 5, lg
7
7
Kas eeldatava maksumuse määramisel
on kasutatud võimalikult kõrgema
maksumuse arvestamise meetodit?
RHS § 20
lg 6
Ideekonkursi korraldamise kord
8
Kas ideekonkursi alustamiseks on
hankija esitanud riigihangete registrile
ideekonkursi kutse?
RHS § 80
lg 1
9
Kui hankija oli piiranud konkursil
osalejate arvu, siis kas ta oli
kehtestanud osalejate valikuks selged ja
mittediskrimineerivad tingimused?
RHS § 80
lg 3
10
Kui hankija oli piiranud konkursil
osalejate arvu, kas siis kutsutud
osalejate arv oli konkurentsi
tagamiseks piisav?
RHS § 80
lg 3
11
Kas hankija on kuulutanud
ideekonkursi võitjaks žürii hinnangul
parima ideekavandi esitanud osaleja?
NB! Võitjaid võib olla üks või mitu
RHS § 80
lg 6
Ideekonkursi žürii
12
Kas ideekavandeid oli hinnanud
hankija poolt nimetanud ideekonkursi
žürii?
RHS § 80
lg 5, RHS
81 lg 1
13
Kas ideekonkursi žürii liikmed olid
ideekonkursil osalejatest sõltumatud
füüsilised isikud?
RHS § 81
lg 2
14
Kas ideekonkursi žürii lähtus üksnes
ideekonkursi kutses sätestatud
kriteeriumidest?
RHS § 81
lg 4
15
Kas ideekavandid on olnud
anonüümsed kuni žürii otsuse
tegemiseni?
RHS § 81
lg 5
16
Kas ideekonkursi žürii koostas oma
tegevuse kohta protokolli, kuhu kanti
hinnatud ideekavandite paremusjärjestus,
ideekonkursi võitjatele antud auhinnad,
osalejatele makstud osalemistasud, žürii
liikmete märkused ja võimalikud
täiendavat selgitamist vajavad asjaolud?
RHS § 81
lg 6
17 Kas protokollile on kirjutanud alla
kõik ideekonkursi žürii liikmed?
RHS § 81
lg 6
Vastavus projekti taotluse eelarvega
18
Kas maksumus on kooskõlas projekti
eelarvega
Järeldused:
19
Lisa 23
Kontroll-leht "Raamleping"
RHS § 7 lg 1 kohaselt on raamleping RHS tähenduses riigihanke tulemusena tekkiv ühe või
mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu
kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused eelkõige
kas hinna või hinna ja ettenähtud koguste või mahtude kohta. Raamlepingu sõlmimisel tuleb
kontroll-leht täita vastavalt menetlusliigile, käesolev kontroll-leht on täidetav sellel lisaks.
Nr Kontrollküsimus Kontrolli
alus
märkida
"JAH",
"EI",
"N/A"
Märkused/Viited
Raamlepingud
1
Kas raamlepingu on sõlmitud tähtajaga
kuni neli aastat (v.a juhul kui sellest pikem
tähtaeg on raamlepingu esemest tulenevalt
objektiivselt vajalik ja põhjendatud)?
RHS § 70
lg 1
2
RHS § 70
lg 3
3
Kas raamleping on sõlmitud võimaluse
korral vähemalt kolme pakkujaga
tingimusel, et piisav arv kvalifitseeritud
pakkujaid on esitanud hankedokumentides
sätestatud tingimustele vastava
pakkumuse?
RHS § 70
lg 4
Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel
4
Kas hankelepingu(te) sõlmimisel
raamlepingu alusel on lähtutud
raamlepingust tulenevatest tingimustest?
RHS § 71
lg 1
5
Kui raamlepingu alusel sõlmitud
hankelepingu(te) tingimused erinevad
raamlepingus sätestatust, siis kas
hankelepingu tingimused on hankija jaoks
raamlepingus sätestatud tingimustest
soodsamad? NB! Eelkõige võib hankelepingu eseme
ühikumaksumus olla madalam raamlepingus
sätestatud ühikumaksumusest
RHS § 71
lg 1
6
Kui raamlepingus, mille hankija on
sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga, ei ole
sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate
hankelepingute sõlmimise tingimused, siis
kas hankija on sõlminud raamlepingu
alusel hankelepinguid järgmise korra
kohaselt:
1) hankija peab kirjalikus vormis või
protokollituna läbirääkimisi kõigi
raamlepingu poolteks olevate pakkujatega;
2) hankija annab raamlepingu poolteks
olevatele pakkujatele mõistliku tähtaja
esitada pakkumusi raamlepingu alusel
hankelepingu sõlmimiseks, arvestades
hankelepingu eseme keerukust ja
pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;
3) hankelepingu poolteks olevad pakkujad
esitavad hankijale kirjalikus vormis
pakkumused, mille sisu on käesoleva lõike
punktis 2 nimetatud tähtaja möödumiseni
konfidentsiaalne;
4) hankija sõlmib raamlepingu alusel
hankelepingu pakkujaga, kes on
raamlepingus sätestatud hankelepingute
sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud
soodsaima pakkumuse?
RHS § 71
lg 4
7
Kas hankija on teavitanud teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid
raamlepingu alusel hankelepingu
sõlmimisest viivitamata, kuid mitte hiljem
kui 3 tööpäeva jooksul hankelepingu
sõlmimisest arvates?
RHS § 71
lg 5
Lisa 24
Kontroll-leht " Erandid, Sisetehing"
Kontroll-lehe viide XXX
Kontroll-lehe viide XXX
Kontroll-lehe täitja
Kontroll-lehe täitmise kuupäev
Riigihanke nimi
Hankija
Edukas pakkuja/edukad pakkujad
Hankelepingu(te) summa
Hanketeate avaldamise kuupäev
Projekti nimi
Projekti SFOS kood
Rahastamisotsus (nr ja kuupäev)
N
r Kontrollküsimus
Kontrol
li alus
HS
(märkida
"JAH",
"EI" või
"N/A")
Märkused/Viited
Erandid
1
Kas tegemist on RHS § 14 lg 1 toodud
erandi(te)ga? NB! Teadus ja arendustegevustega ning
kinnisvaratehingutega seonduvalt vt ka
vastavalt RHS § 14 lg 3 ja 4
RHS §
14 lg 1
Sisetehing
2
Kas hankija on sõlminud lepingu
äriühinguga, mille kõik aktsiad või osad
kuuluvad otseselt sellele hankijale või
talle koos teiste hankijatega või
sihtasutusega, mille ainuasutaja on see
hankija või mille kõik asutajad on see
hankija koos teiste hankijatega?
RHS §
14 prim
lg 2
3
Kui hankija on sõlminud sisetehingu,
kas see vastas kõikidele järgmistele
tingimustele: 1) sellega ei anta teenuste
kontsessiooni; 2) sellega ostetava asja või teenuse
saajaks on vahetult hankija;
3) hankija lepingupooleks oleva
äriühingu või sihtasutuse tegevus on
peamiselt seotud asjade müümisega,
teenuste osutamisega tema osanikuks,
aktsionäriks või asutajaks olevale
hankijale või hankijatele ning vastav
kohustus sisaldub ka põhikirjas;
4) hankija lepingupooleks olev äriühing
või sihtasutus tegutseb osanike,
aktsionäride või asutajaks olevate
hankijate huvides hankija territoriaalse
pädevuse piires ning vastav kohustus
sisaldub ka põhikirjas;
5) hankija lepingupooleks oleva
äriühingu üldkoosoleku või osanike
koosoleku otsused või sihtasutuse
nõukogu koosoleku otsused võetakse
vastu ühehäälselt ning vastav kohustus
sisaldub ka põhikirjas;
6) aktsiaseltsi, mis on hankija
lepingupooleks ja mille aktsiad kuuluvad
kahele või enamale hankijale,
põhikirjaga on ette nähtud teiste
aktsionärideks olevate hankijate
ostueesõigus ning aktsiaseltsi taotlusel
on Eesti väärtpaberite keskregistrisse
kantud ostueesõiguse kohta märge?
Juhul, kui kõik sisetehingu küsimused on
saanud vastuse "Jah", siis ei ole hankija
kohustatud järgima RHS-is sätestatud
korda (RHS § 14 prim lg 1).
RHS §
14 prim
lg 3
Vastavus projekti taotluse eelarvega
4
Kas hankelepingu maksumus on
kooskõlas projekti eelarvega
Järeldused:
Lisa 25
Paikvaatluse läbiviimise ja aruande vormistamise juhend
Käesolevat juhendi järgi kontrollitakse paikvaatluse läbiviimisel toetuse saaja poolt
Struktuuritoetuse seaduse, selle alusel välja antud õigusaktide ning rakendusüksuse
poolt esitatud nõuete täitmist. Paikvaatluse tulemused kajastuvad paikvaatluse
aruandel, mille täitmiseks annab käesolev juhend instruktsioonid.
Aruanne jaguneb sisult kolme ossa. Punktides 1- 7 esitatakse projekti, toetuse saaja ja
paikvaatlejate kohta üldandmed. Punktid 8-14 puudutavad sisulist kontrolli. Aruande
lõpetab kokkuvõte paikvaatlusest ja paikvaatleja ettepanekud tulenevalt paikvaatluse
tulemustest.
Alljärgnevalt antakse juhised aruande täitmiseks punktide kaupa näidates ära selle
võimalikud toimingud ja kasutatavad dokumendid. Paikvaatleja peab kirjeldama
tuvastatud asjaolud, mis võimaldavad tal teha järeldused toetuse saaja tegevuse
nõuetele vastavuse kohta ja vastavalt iga punkti lõppu selle teema osas andma
hinnangu – kas „Märkused puuduvad“ või tooma välja puudused toetuse saaja
tegevuses näidates ära nõude aluse, mida ei ole täidetud ja selle nõude mittetäitmisel
tekkida võivad ohud ning fikseerima oma ettepanekud või läbiviidud tegevused
puuduse kõrvaldamiseks. Paikvaatluse selguse huvides on aruandes sisuliste teemade
juures alapunktidena välja toodud küsimused, millele paikvaatleja märgib positiivse
vastuse puhul „+“, negatiivse vastuse korral „-„ ja kui ei ole võimalik vastata, siis
N/A. Paikvaatluse käigus toetuse saaja poolt nõuete täitmise tõendusena esitatud
materjal ja kohapeal tehtud fotod tuleb sisestada SF kettale ja teha märge aruande
vastavasse ossa tõendusmaterjalide olemasolu ja asukoha kohta. Kui suuliste
selgituste andmisele kaasati keegi teine peale toetuse saaja kontaktisiku, siis märkida
vastava punkti alla selgituse andja nimi ja tema ametikoht. Paikvaatluse päeval
avastatud puudused ja tehtud märkused (ka suulised) tuleb kirjeldavas osas ära tuua.
Kui toetuse saaja likvideerib puudused ja arvestab märkustega enne aruande lõplikku
vormistamist, siis tuleb seda näidata aruande punktis 15, kuhu kõik märkused ja
tähelepanekud koondatakse.
Punkt 1 – andmed toetuse saaja ja projekti kohta täita vastavalt SFOSi andmetele.
Punkt 2 – märgitakse kõik paikvaatluse käigus külastatud kohad ning seal läbi viidud
paikvaatluse kuupäevad. Kui paikvaatlusele kulus rohkem, kui üks päeva, siis
märgitakse need konkreetsed kuupäevad.
Punkt 3 – märgitakse kõik paikvaatlusel osalenud töötajad koos ametinimetusega.
Punkt 4 - kontaktisikuks märkida konkreetne isik, kes võtab vastu paikvaatleja ja
annab projekti kohta selgitusi ning esitab tõendusmaterjali.
Punkt 5 – fikseeritakse projekti elluviimise hetkeseis. Projekt võib olla rakendunud,
osaliselt rakendunud või algusjärgus.
Punkt 6 – antakse kehtiv projekti abikõlbulikkuse periood ning juhul, kui
abikõlbulikkuse perioodi on muudetud, siis vastavad abikõlbulikkuse muutmise
otsused .
Punkt 7 – anda ülevaade projekti elluviimiseks antud ja kasutatud vahenditest. Juhul,
kui projekti eelarvet on selle elluviimise käigus muudetud, siis näidata ära
muudatused, vastava muudatuse tegija ja selle põhjused. Informatsiooni allikaks
SFOS, RIA peadirektori käskkirjad, majandus- ja kommunikatsiooniministri
käskkirjad programmide ja Vabariigi Valitsuse korraldused investeeringu kava
projektide puhul.
Punkt 8 - Paikvaatleja veendub: hangitud esemete olemasolus (võimalusel pildistab
selliselt, et oleks nähtav ka kaksiklogo), hangitud esemete vastavuses
kuludokumentidega (võrdleb seadmete marke ja seerianumbreid vastuvõtuaktidel või
arvetel olevate seerianumbritega või inventari numbri järgi põhivarakaartidel oleva
infoga), hangitud riist- ja tarkvara vastavuses hankelepingus kokkulepitule (võrdleb
hankelepingus või pakkumuses kirjeldatut tegelikult tarnitud riistvaraga). Hangitud
tarkvara olemasolu ja funktsioneerimist saab kontrollida töös. Selleks tuleb toetuse
saajal esitleda projekti või selle osa tulemit eelistatavalt live keskkonnas. Kui projekt
on algusjärgus ja tulemit ei ole võimalik näha, siis tuleb küsimusele 8.2 anda
vastuseks N/A ja punkti kirjeldavasse ossa anda vastav selgitus. Kui tulemit
esitletakse testkeskkonnas, siis märkida hinnanguks „+“ ja samuti selgitus punkti
kirjeldavasse ossa. Punkti kirjeldavas osas tuleb ära märkida need dokumendid, mis
andsid paikvaatlejale kindluse eelnevatele küsimustele positiivse hinnangu andmiseks.
Negatiivse hinnangu puhul tuleb vormistada märkus ning sellele vastavalt paikvaatleja
ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks rakendatavate abinõude või sanktsioonide
kohta. Kui toetuse saaja on hangitud vara andnud mõne teise isiku kasutusse või
vastutavale hoiule (nt server majutatud), siis tuleb ära näidata mis alusel ja milliste
dokumentidega seda tehtud on ning kas on tegemist ikka sihtotstarbelise
kasutamisega.
Punkt 9 – paikvaatlusel viiakse läbi hankemenetluste kontrolli teine etapp. Aluseks
tuleb võtta hankemenetluse kontrolli I etapil vormistatud kontroll-leht.
Hankemenetluse kontrolli I etapil ei olnud võimalik kontrollida kõiki riigihangete
seadusest tulenevate protseduuride täitmist. Samuti võib teatud juhtudel olla I etapi
kontroll-lehel ülesandeid või viiteid II etapi kontrollijale. Kontrolli I etapp viidi läbi
töökohal, seega tuleb kontrollida hanke läbiviimisel vormistatud ja rakendusüksusele
saadetud dokumentide originaalsust ning säilitamist. Paikvaatleja täidab juhindudes
hankemenetluse kontrolli läbiviimise juhendist hankemenetluse kontroll-lehe
(käsiraamatu lisa 16). Punkti kirjeldavas osas tuleb ära nimetada kõik toetuse saaja
poolt läbi viidud hanked ning hankemenetluse kontroll-lehelt vastavatele hangetele
antud hinnangud või tehtud märkused ning ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks või
sanktsioonide rakendamiseks.
Punkt 10 – paikvaatleja peab veenduma, et toetuse saaja on täitnud nõuet ja on
suuteline esitama eraldi kuluarvestuse toetust saava projekti osas. Aluseks on projekti
kulude katteks tehtud ja SFOS-s fikseeritud väljamaksed toetuse saajale ning
omafinantseeringu olemasolul toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatud
maksekorraldused omafinantseeringu tõestamiseks. Tuleb kontrollida, kas toetuse
raamatupidamine on ostetud riist- ja/või tarkvara võtnud arvele vastavalt toetuse saaja
kehtivale raamatupidamise sise-eeskirjale. Kirjeldavas osas teha viide kehtiva
raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamise kohta ja tuua ära põhivarana arvele võetud
riist-ja/või tarkvara põhivara kaardi numbrid.
Punkt 11 – Toetuse saaja on kohustatud vastavalt VV teavitamise määrusele
tähistama hangitud riistvara ja arendused EL regionaalarengu fondi kaksiklogoga.
Paikvaatleja lähtub paikvaatlusel EL struktuuritoetusele viitamise juhendist.
Tõendusmaterjalina salvestada rakendusüksuse SF kettale tehtud fotod või arenduste
ekraanipildid. Punkti kirjeldavas osas teha kokkuvõte nõuete täitmisest ja viidata
tõendusmaterjali olemasolule.
Punkt 12 – dokumentide säilitamisnõuete kinnipidamise kontrollil tuleb lähtuda
toetuse saaja asjaajamise korrast ja kinnitatud dokumentide loetelust. Projekti
realiseerimisega seotud dokumentatsioon peab olema kogutud kaustadesse, mis on
tähistatud dokumentide loetelus antud sarja või allsarja numbriga või digitaalsel kujul
paiknema dokumendihaldussüsteemis. Dokumentide loetelus peab vastav sarjal või
allsarjal omama säilitustähtaega, mis rahuldab määrusega esitatud nõudeid.
Dokumendihaldussüsteemis olevad dokumendid peavad samuti omama
säilitustähtaegu. Paikvaatleja peab pidama silmas, et erinevaid liiki dokumente
(raamatupidamise, hangete korraldamisega, arendamisega jne seotud) võidakse
vastavalt nende menetlemisele hoida erinevates sarjades. Juhul, kui toetuse saajal
puudub dokumentide loetelu piisab, kui projekti dokumentatsiooni säilitamiseks on
välja antud juhi käskkiri ning toetuse saaja ka seda täidab. Punkti kirjeldavasse ossa
tuleb teha viide paikvaatluse hetkel kehtivatele asjaajamise korrale ja dokumentide
loetelule ning ära märkida projekti dokumentatsiooni kausta numbrid. Kui dokumente
hoitakse kaustas, siis peab kaust olema tähistatud toetuse saaja poolt kehtestatud
nõuetele ning täiendavalt omama projekti nime ja numbrit.
Punkt 13 – Paikvaatleja peab olema enne paikvaatlust tutvunud projekti elluviimise
käigus seal läbi viidud eelnevate kontrollide ja auditite tulemustega. Kui nende käigus
oli tehtud märkusi või ettekirjutusi, siis peab paikvaatleja kontrollima leitud puuduste
likvideerimist. Kirjeldavasse ossa tuleb märkida ettekirjutuse teinud asutuse,
ettekirjutuse ja hilisema tulemuse.
Punkt 14 - Paikvaatlejal on võimalus märkida muud tähelepanekud, mis sisuliselt ei
kuulunud eelmiste punktide alla nt kui paikvaatleja avastab, et toetuse saaja on
hakanud rakendusüksust teavitamata projekti tulemusega tulu teenima vms
Punkt 15 – Paikvaatleja koondab siia kõik sisulistes punktides (8-14) tehtud
märkused (või märkuste puudumised) ning lisab siia toetuse saaja esitatud tõendused
ja selgitused, kui ta on aruande vormistamise ajal likvideerinud avastatud puudused
või on arvestanud märkustega. Paikvaatleja annab üldhinnangu toetuse saaja
tegevusele projekti elluviimisel.
Punkt 16 – Kui paikvaatleja leiab, et toetuse saajale on läbiviidud paikvaatlusel
avastatud puuduste tõttu vajalik teha ettekirjutus, siis koostab ettekirjutuse projekti
vajaliku põhjendusega.
Punkt 17 – Kui avastatud puudused nõuavad teiste asutuste sekkumist (Politsei- ja
Piirivalveamet, Maksu- ja tolliamet, Riigikontroll, Rahvusarhiiv vms), siis teeb
paikvaatleja vastava põhjendatud ettepaneku.
Punkt 18 – Aruandele kirjutavad alla kõik paikvaatlusel osalenud isikud
Punkt 19 – aruande kinnitab struktuuritoetuse osakonna juhataja