turvalise riigi loomine

Turvalise riigi loomine

Turvalise riigi loomineSiseturvalisuse arengukava 2015–2020 tutvustus

Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Turvaline kogukond 8 Elude päästmine 12 Kiire hädaabi 16 Oskuslik kriisijuhtimine 20 Sisejulgeoleku tagamine 24 Ühtehoidev ühiskond 28 Usaldusväärne isikutuvastus 32 Kindel riigipiir 36 Kokkuvõte

Turvalise riigi loomineSoovime, et Eesti oleks turvaline riik, kus kõigil on hea elada. Tahame, et süütegusid oleks vähem, õnnetusi juhtuks harva ja et hädasolijaid aidataks. Soovime, et meie harjumused, valikuvõimalused ja põhimõtted oleksid võimalike ohtude eest kaitstud. Hindame riigiga asjaajamisel mugavust, kiirust ja turvalisust.Trükises „Turvalise riigi loomine” anname ülevaate „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015–2020” peamistest tegevussuundadest. Peame oluliseks, et kõik Eesti inimesed teaksid, kuhu me liigume, ja näeksid enda rolli turvalise riigi loomisel.See muudab meie kõigi elu turvalisemaks!

4

Turvaline kogukondKoos muudame elu Eestis turvalisemaks

1Inimesed on ettevaatlikud ja hoolivad

2Kogukond

on turvaline

3Avalik kord on tagatud

Turvalise kogukonna kolm sammast

Eestis on ligikaudu 1000 abipolitseinikku. Abipolitseiniku ülesanneteks võivad olla politseinike või piirivalvurite abistamine, patrullimine, liiklusjärelevalve ja õpetamine koolides.

Sinu kodutänav jookseb sirgelt poeni. Enne ristmikku on kiiruse piiramiseks paigaldatud tõkised, kuid ikkagi on kihutajaid. Alati, kui sa

järjekordset kihutajat lähenemas kuuled, muutud rahutuks. Lisaks sinu lastele mängivad õues ka ümberkaudsete perede lapsed. Kui kihutaja on möödunud, jalutad õue ja vaatad igaks juhuks üle, ega õnnetust juhtunud. Seekord mitte, aga umbes veerand või kõige rohkem poole tunni pärast sõidab kihutaja sama teed mööda tagasi.Mida sina saaksid teha?

• Kui kiirustaja on naaber, siis räägi temaga. Korduvrikkumiste puhul tõstata teema korteriühistus, kogukonna seltsis või naabrivalvepiirkonnas.

• Kui oskad kihutaja sõidukit kirjeldada, siis teavita politseid. Abi võib alati kutsuda!

• Kui soovid liikluskultuuri parandamisele kaasa aidata, saad abipolitseinikuna politsei liiklusjärelevalve töös osaleda.

Inimesed on ettevaatlikud ja hoolivadSoovime elada ühiskonnas, kus inimesed on tähelepanelikud ning oskavad õnnetustest, korrarikkumistest ja kuritegudest hoiduda.

• Suurendame laste kaitsele suunatud koostööd.• Õpetame lapsi ja noori riskivabalt käituma.• Lisame ohutusõppe ja ujumisõppe üldhariduse osaks.• Pakume riskigrupi noortele positiivseid arenguvõimalusi

ning eluks vajalikke oskusi.• Teavitame inimesi neid ümbritsevatest ohtudest.• Vähendame nõudlust uimastite järele ja võitleme narko

kuritegevusega.Turvalisus algab igast inimesest endast. Ennetame õnnetusi ning laste ja noorte riskikäitumist. Anna teada, kui märkad korrarikkumist. Kui hindad olukorda piisavalt ohutuks, sekku sellesse ise.

1

1TU

RVAL

INE

KO

GU

KON

D

6

Kogukond on turvalineVajame iga inimese osalemist turvalisema kogukonna loomisel.

• Teeme koostööd kohalike omavalitsustega, et väiksed rikkumised saaksid kiire lahenduse, heakord oleks tagatud ja inimesed tunneksid end kodukohas turvaliselt.

• Toetame naabrivalve liikumist ja uute naabrivalve piirkondade asutamist.

• Toetame vabatahtlike päästjate, merepäästjate ja abipolitseinike tegevust ja soodustame nende osalust ennetustöös.

Kindlustame kõik vajaliku kogukondliku turvalisuse tagamiseks. Turvalise elukeskkonna kujundamisse saad panustada ka oma korteriühistu, küla või asumiseltsi tegemistes kaasa lüües.

Avalik kord on tagatudTahame elada turvalises ühiskonnas, kus erinevate asutuste ja kohaliku omavalitsuse rollid turvalisuse tagamisel on selged ja koostöö sujuv.

• Tagame elanike kindlustunde, pakkudes heal tasemel politsei, piirivalve ja päästeteenuseid.

• Kaasame võimalusel turvaettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi avaliku korra tagamisse.

• Asendame pabermenetluse kaasaegsete tehnoloogiatega.

• Abistame seal, kus vaja ja sekkume vajadusel jõuliselt.Parandame pidevalt avaliku korra tagamisega seonduvaid teenuseid. Anna meile korrarikkumistest ja kuritegudest teada!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Turvalisemad kogukonnad”.

Märka ja sekku!Koos muudame elu Eestis turvalisemaks!

3

2

Parandame pidevalt avaliku korra tagamisega seonduvaid teenuseid. Anna meile korrarikkumistest ja kuritegudest teada!

PROGRAMMI MAKSUMUS 545,47 MILJONIT EUROT 472,68 72,78

LisavajadusedEelarves olemas

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.








171,9x7mm















1̃000Abipolitseinik kannab samasugust varustust nagu politseiametnik, ainult abipolitseiniku tunnustega. See on ideaalpilt, mille poole püüdleme. Politseinikke on ligikaudu 4000, abipolitseinikke 1000.

Kõige rohkem abipolitseinikke on Põlva maakonnas, kus on üks abipolitseinik 596 elaniku kohta. Kõige rohkem on abipolitseinikke juurde vaja IdaVirumaale, Viljandimaale ja Pärnumaale.

ABIPOLITSEIIGA VIIES POLITSEINIK ON VABATAHTLIK ABIPOLITSEINIK

VABATAHTLIKKU ABIPOLITSEINIKKU

ABIPOLITSEINIKKE/ ELANIKU KOHTA

6131

9631 1377

1

14251

13091

13731

20221

16791

15541

12611

7521

5961

8971

8321

12681

1TU

RVAL

INE

KO

GU

KON

D

8

Elude päästmineEesti pääste on tasemel

1Päästjad jõuavad sündmuskohale kiiresti üle terve

Eesti

2Päästemeeskond kasutab oma töös

kaasaegset tehnikat ja varustust

3Vabatahtlikud

päästjad ja merepäästjad on reageeri

misel riigiasutustele toeks

Elude päästmise kolm sammast

9

Päästevõimekuse tagamine tähendab, et kõik Eesti inimesed ja asutused, päästjad ja politseinikud ennetavad õnnetusi, tegutsevad kiiresti ja toimivad õigesti.

Päästjad hoiatavad meedias igal kevadel inimesi haprale jääle minemise eest. Sellest hoolimata juhtub kevadisel jääl palju õnnetusi, mida me

saaksime ära hoida. Kui sa näed kevadel kalameest jääle minemas, kuigi kuulsid hommikul raadiost, et jääle minek on keelatud, hoiata teda. Kui oled seda juba teinud või plaanid seda teha, soovime sulle õnne – sa päästsid inimelu! Kui sa märkad, et keegi võib sattuda ohtu, hoiata teda!Loe, mida teeb elude päästmiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

Päästjad jõuavad sündmuskohale kiiresti üle terve EestiPäästjad peavad õnnetuspaika saabuma kiiresti üle terve Eesti, sest pääste võimekuse peamine eesmärk on inimelude päästmine.

• Loome paindliku päästevõrgustiku, et inimeste elukohavalikute ja harjumustega kaasas käia.

• Suuname enam päästjaid paikadesse, kus oht inimeste elule ja tervisele on suurem.

• Keskendume ennetustegevustele ja kaasame päästetöödele senisest enam vabatahtlikke.

Tagame, et abi jõuab õnnetuspaika võimalikult kiiresti. Hoiata teisi, kui märkad ohtu ja aita päästjatel jõuda kiiresti sündmuskohale!

Päästemeeskond kasutab oma töös kaasaegset tehnikat ja varustust

Kõikide päästeüksuste tegevust peab toetama hea varustus ja kaasaegne väljaõpe, sest elude päästmine sõltub sobiva tehnika olemasolust ja tublide päästjate tööst.

• Uuendame päästetehnikat ja varustust vastavalt piirkondlikule vajadusele.

• Uuendame vabatahtlike päästjate koolitussüsteemi.• Eritehnikat ja varustust nõudvaid päästetöid teeme

koostöös Eesti ametkondade, ettevõtete, naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Meie tagame päästjatele töötingimused ja varustuse. Sina enneta ohtusid kodus ja tööl!

1

2

2EL

UD

E PÄ

ÄSTM

INE

10

Vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad on reageerimisel riigiasutustele toeks

Vajame rohkem vabatahtlikke päästjaid kutselistele päästjatele appi, sest see kindlustab tõhusama päästetöö.

• Aitame suurendada vabatahtlikuna kaasalöömise võimalusi ja anname vabatahtlikele varustuse.

• Kaasame vabatahtlikke päästjaid senisest enam kutselistele päästjatele appi.

Anname vabatahtlikele päästjatele varustuse, et pääste oleks kõikjal tõhusam. Kaalu liitumist vabatahtlike päästjatega!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Tõhusa päästevõimekuse tagamine”.

Hoiata teisi ohu eest ja liitu võimalusel vabatahtlike päästjatega!Koostöös saame päästa rohkem elusid.

Eestis on üle 2000 tubli vabatahtliku päästja ja merepäästja. Vaba-tahtlikud päästjad on kutselistele päästjatele abiks tuleõnnetustele ja muudele sündmustele reageerimisel.

3











171,9x7mm















11

Vabatahtlikud päästjad on kutselistele päästjatele abiks tuleõnnetustes ja muudel sündmustel, kus päästjate abi on vaja. Merepäästjad aitavad päästa ohtu sattunud või kaduma jäänud inimesi, laevu, lennukeid ja muid sõidukeid.

PÄÄSTJAD JÕUAVAD SÜNDMUSKOHALE KIIRESTI ÜLE TERVE EESTI. HILJEMALT 30 MINUTIGA JÕUAB ABI KA KÕIGE RASKEMINI LIGIPÄÄSEVATESSE PAIKADESSE.

ELUPÄÄSTMISE EEST ANTUD MEDALIT EESTI VABARIIGI AJAL536

EESTIS ON ÜLE 2000 VABATAHTLIKU PÄÄSTJA JA MEREPÄÄSTJA

riiklikku päästekomandot

vabatahtlikku päästekomandot

reservpäästerühma

72115

4

Reageerimisaeg kuni 15 min

Reageerimisaeg kuni 30 min

2EL

UD

E PÄ

ÄSTM

INE

12

Kiire hädaabiAbi on kõikjal kiire ja professionaalne

1Inimesed helistavad numbrile 112 ainult hädaabi vajadusel

2Hädasolija pääseb

kiiresti liinile ja saab professionaalse

teeninduse

3Uus tehnoloogia

muudab kiire abi kut-sumise mugavamaks

ja abi saabumise kiiremaks

Kiire hädaabi kolm sammast

13

Hädaabinumbrile 112 vastab häirekeskus. Häirekeskus saadab õnnetuspaika reageerimisüksuse. Reageerimisüksus on päästeameti, politsei- ja piirivalveameti või kiirabi meeskond.

Meenuta, millal viimati valisid numbri 112. Sa oled üks 1,3 miljonist Eesti elanikust. Eestis tehakse aastas ligi 1,2 miljonit hädaabikõnet.

See tähendab, et kümne inimese kohta on hädaabikõnesid üheksa.Abi andjad saadetakse välja neljal juhul iga kümne kõne kohta. Ülejäänud kõnede puhul ei ole kohapeale sõitmine parim lahendus.Kas siis, kui sina valisid numbri 112, oli tegemist hädajuhtumiga? Vali 112 ainult hädajuhul!Loe, mida teeb kiire hädaabi korraldamiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

Inimesed helistavad numbrile 112 ainult hädaabi vajaduselMe peame reageerima hädasolija kõnele kiiresti. Seepärast tuleb hädaabi andmine eristada olukordadest, mil abi osutamine ei ole nii kiireloomuline.

• Selgitame inimestele, millise olukorra puhul tuleb helistada numbrile 112.

• Teavitame inimesi infonumbritest, millelt saab abi teiste probleemide korral.

• Vähendame infonumbrite hulka, et abivajajad teaksid, millises olukorras milline number valida.

Teavitame inimesi infonumbritest, millelt saab abi erinevate probleemide korral. Vali 112 ainult hädajuhul!

Hädasolija pääseb kiiresti liinile ja saab professionaalse teeninduse

Häirekeskus peab saama inimestelt võimalikult kiiresti piisavalt infot, et teha telefoni teel alati õige otsus.

• Muudame abivajaja jaoks numbrile 112 helistamise võimalikult lihtsaks ja kiireks.

• Häirekeskus juhendab vajadusel abivajajat telefoni teel kuni abiandjate saabumiseni.

• Loome kriisiinfotelefoni suurte õnnetuste korral kiire info saamiseks.

Häirekeskus tagab abivajajale õige abi võimalikult kiiresti. Hädajuhtumil helista kindlasti numbril 112!

1

2

3KI

IRE

HÄD

AABI

14

Uus tehnoloogia muudab kiire abi kutsumise mugavamaks ja abi saabumise kiiremaks

Kiire suhtlus hädasolijaga ja tema asukoha väljaselgitamine on olulised, et saaksime abi saata võimalikult kiiresti.

• Kiirendame uute tehnoloogiatega hädaabikõne menetlemist ja abi saatmist.

• Teeme uute tehnoloogiate abil hädasolija asukoha täpselt kindlaks.

Meil on uued tehnoloogilised võimalused, et saata kogu vajalik abi kiiresti. Võid kindel olla, et abi jõuab alati sinuni!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Kindlam ja kiirem abi korraldamine”.

Vali 112 ainult hädajuhul!Nii saame kindlustada kõikjal kiire abi.

3











171,9x7mm















15

MIDA PÄÄSTEKORRALDAJA PEAB TEADMA, ET AIDATA?

MIS JUHTUS?

VASTAKÜSIMUSTELE

KUS JUHTUS?

Ära katkesta kõne enne, kui pääste-korraldaja on abistamiseks vajalikud asjaolud välja selgitanud. Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada.

Ütle aadress või kirjelda oma asukohta. Häirekeskus suudab positsioneerida su telefoni, ent suurem täpsus võrdub kiirem abi.

Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.

EESTIS ON ÜKS HÄDAABI NUMBER KIIRABI, POLITSEI JA PÄÄSTE KUTSUMISEKS

KIIRABIAUTOT11

-STKÕNEST

VÄLJA-SÕITU

POLISEIAUTOT8

PÄÄSTEAUTO1

1 200 000 HÄDAABIKÕNET AASTAS

5020

3KI

IRE

HÄD

AABI

16

3Inimesed oskavad

kriisiolukorras õigesti käituda

1Elutähtsad teenused

toimivad alati

Oskuslik kriisijuhtimineOleme kriisideks valmis

2Asutused oskavad

kriisiolukorras õigesti tegutseda

Oskusliku kriisijuhtimise kolm sammast

17

Võimalikke kriise on palju. Mõnele ei ole sa võib-olla mitte kunagi mõelnud. Mõni on peast läbi lipsanud. Mõni tundub reaalsem kui teine.

Mõtle kriisidele, mis võivad sind kodukandis tabada. Kas su kodus on piisav toiduvaru? Ja patareid ja taskulamp? Kui sa ei ole veel

mõelnud, kuidas sinu pere või ettevõte kriisiga toime tuleb, tee seda täna. Mõistlik on erinevateks olukordadeks valmis olla. Igaks juhuks. Anna endast parim, kuid valmistu halvimaks!Loe, mida teeb kriisijuhtimiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

Elutähtsad teenused toimivad alatiElutähtsad teenused on meie igapäevategevuse alus. Elutähtsad teenused peavad alati toimima.

• Tagame sobiva õigusruumi elutähtsate teenuste osutamiseks.

• Elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted hindavad riske ja panustavad sellesse, et teenused toimiksid alati.

• Elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted informeerivad tarbijaid võimalikest katkestustest ja annavad oma parima elutähtsa teenuse taastamiseks.

Ettevõtted informeerivad inimesi ja koostööpartnereid teenuste katkestuste korral. Kui inimesed teavad, mis toimub, on nad võimalikeks probleemideks paremini valmis.

Asutused oskavad kriisiolukorras õigesti tegutsedaPeame toime tulema võimalike kriiside ennetamise ja lahendamisega.

• Suuname riigiasutuste tegevust kriisireguleerimise valdkonnas.

• Asutused teavad kriisiolukorras oma rolle.• Asutused ennetavad hädaolukordi, on nendeks valmistu

nud ja lahendavad need.Meie pakume tuge kriisireguleerimise planeerimisel. Kõik asutused teavad kriisiolukorras oma rolle!

1

2Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist ning põhjustab suure kahju vara-le või keskkonnale. Hädaolukord võib tekkida ka elutähtsa teenuse tõsiste ja ulatuslike häirete tulemusel.

4O

SKU

SLIK

KRI

ISIJ

UH

TIM

INE

18

Inimesed oskavad kriisiolukordades õigesti käitudaInimesed peavad teadma, mida nad kriisiolukorras ise oma tervise ja lähedaste kaitseks teha saavad.

• Tõstame inimeste teadlikkust võimalike ohtude kohta.• Inimesed peavad kriisiolukorras õigesti tegutsema ja

võimalusel ka nõrgemaid aitama.Informeerime inimesi, kuidas kriisiolukordades käituda. Tegutse hädaolukorras läbimõeldult!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine”.

Ole kriisideks valmis!Valmisolekuga kindlustame hädaolukorras läbimõeldud tegutsemise!

3Eestis on kriisiregulee-rimine detsentraliseeri-tud. See tähendab, et iga ministeerium, riigiasutus ja omavalitsus vastutab enda valdkonnas kriisireguleeri-mise tegevuste eest ise.

KRIISIREGULEERIMINE KOOSTÖÖ ABIL

VÕIMALIKU KRIISI JAOKS VÕIKS OLLA OLEMAS:

STERIILNE HAAVATAMPOON 10 CM X 10 CM - 2 PK STERIILNE HAAVATAMPOON 7,5 CM X 7,5 CM - 2 PK

ELASTNE RULLSIDE 10 CM X 4 M - 2 TK STERIILNE SIDUMISPAKEND HAAVATAMPOONIGA - 2 PK

PLAASTRITE KOMPLEKT - 12 TK RULLPLAASTER/KINNITUSPLAASTER - 2 TK

ANTISEPTILINE HAAVALAPP - 6 TKKAITSEKINDAD - 1 PAAR

KAITSEMASK - 1 TKKOLMNURKRÄTIK - 2 TK

TURVALÕIKUR/KÄÄRID - 1 TKTERMOTEKK - 1 TK

ISEKÜLMUV ÜHEKORDNE KÜLMAKOMPRESS - 1 TKESMAABI ANDMISE JUHEND - 1 TK

ELUTÄHTSADTEENUSEDelekter

maagaas

vedelkütusekättesaadavus

riigitee sõidetavustelefoniteenusmobiiltelefoniteenus

andmesideteenus

elektroonilineisikutuvastusdigitaalne

allkirjastamine

arstiabimakseteenus

sularaharinglus

kaugküte

kohaliku tee sõidetavus

veegavarustamine

kanalisatsioon

MIS ONKRIIS?

ulatuslik elektrikatkestuslumetorm varing

nädalane veekatkestus

õnnetus ohtlike kemikaalidega ettevõttes

poodides makseterminalid ei tööta

nädal aega ilma internetita

suur transpordiõnnetus

suurpõlengkaubanduskeskuses

naftaleke

linnugripp

üleujutus

reoveekatastroof

erakordselt kuum ilm

ootamatud ilmamuutused

KRIIS

ENNETAMINE

TAGAJÄRGEDE LEEVENDAMINE

LAHENDAMINE

VALMISTUMINEPROGRAMMI MAKSUMUS 545,47 MILJONIT EUROT 472,68 72,78










171,9x7mm















19

KRIISIREGULEERIMINE KOOSTÖÖ ABIL

VÕIMALIKU KRIISI JAOKS VÕIKS OLLA OLEMAS:

STERIILNE HAAVATAMPOON 10 CM X 10 CM - 2 PK STERIILNE HAAVATAMPOON 7,5 CM X 7,5 CM - 2 PK

ELASTNE RULLSIDE 10 CM X 4 M - 2 TK STERIILNE SIDUMISPAKEND HAAVATAMPOONIGA - 2 PK

PLAASTRITE KOMPLEKT - 12 TK RULLPLAASTER/KINNITUSPLAASTER - 2 TK

ANTISEPTILINE HAAVALAPP - 6 TKKAITSEKINDAD - 1 PAAR

KAITSEMASK - 1 TKKOLMNURKRÄTIK - 2 TK

TURVALÕIKUR/KÄÄRID - 1 TKTERMOTEKK - 1 TK

ISEKÜLMUV ÜHEKORDNE KÜLMAKOMPRESS - 1 TKESMAABI ANDMISE JUHEND - 1 TK

ELUTÄHTSADTEENUSEDelekter

maagaas

vedelkütusekättesaadavus

riigitee sõidetavustelefoniteenusmobiiltelefoniteenus

andmesideteenus

elektroonilineisikutuvastusdigitaalne

allkirjastamine

arstiabimakseteenus

sularaharinglus

kaugküte

kohaliku tee sõidetavus

veegavarustamine

kanalisatsioon

MIS ONKRIIS?

ulatuslik elektrikatkestuslumetorm varing

nädalane veekatkestus

õnnetus ohtlike kemikaalidega ettevõttes

poodides makseterminalid ei tööta

nädal aega ilma internetita

suur transpordiõnnetus

suurpõlengkaubanduskeskuses

naftaleke

linnugripp

üleujutus

reoveekatastroof

erakordselt kuum ilm

ootamatud ilmamuutused

KRIIS

ENNETAMINE

TAGAJÄRGEDE LEEVENDAMINE

LAHENDAMINE

VALMISTUMINE

4O

SKU

SLIK

KRI

ISIJ

UH

TIM

INE

20

Sisejulgeoleku tagamineRiigi kõige olulisem ülesanne on kaitsta oma inimesi

1Sisejulgeoleku

töötajad on Eesti esimene kaitseliin

2Kaitseme kõigi

inimeste põhiõigusi ja vabadusi

3Teeme siseriiklikku

ja rahvusvahelist koostööd

Sisejulgeoleku tagamise kolm sammast

21

Elame iseseisvas ja turvalises riigis. Meil on võimalus ja vabadus elada oma elu just nii, nagu soovime.

Vabadus ja turvalisus ei ole aga meile antud privileeg. Selle nimel teevad tööd tuhanded inimesed. Eesti esimene kaitseliin on sisejulgeoleku töötajad, kes seisavad päevast päeva iseseisvuse ja turvalisuse hoidmise eest.Eesti peab alati jääma turvaliseks riigiks. Kuigi turvalisust on keeruline defineerida, on selle puudumist lihtne tunda.

Sisejulgeoleku töötajad on Eesti esimene kaitseliinRiigi kõige olulisem ülesanne on kaitsta oma inimesi.

• Võitleme korruptsiooni ja majanduskuritegevusega, mis õõnestab usaldust riigi ja ausa ettevõtluse vastu.

• Kaasajastame tehnilisi seadmeid ja õpetame välja personali, et käia küberkurjategijatest samm ees.

• Tõhustame kriminaalteabe jagamist, et info jõuaks õigeks ajaks õigete inimesteni

• Kaitseme Eestit vaenuliku luuretegevuse eest.• Kindlustame riigile oluliste asutuste ja taristu turvalisuse.

Kaitseme kõigi inimeste põhiõigusi ja vabadusiTagame õiguskorra ja hoiame ühiskonna ühtsena.

• Tagame põhiõigusi ja kaitseme neid, kelle õigusi rikutakse.

• Kaitseme ühiskonda mõjutustegevuse ja propaganda eest.

• Oleme valmis kaitsma inimesi ja olulisi objekte terroriohu või rahutuste korral.

• Takistame äärmusluse ja vägivaldse ekstremismi levikut.

1

2Riigile olulised asutused ja taristu on näiteks sadamad, raudteed, sidevõrgud, aga ka strateegilised hooned ja asutu-sed, millest sõltub majanduse toimimine ja Eesti riigi maine.

5SI

SEJU

LGEO

LEKU

TAG

AMIN

E

22

Teeme siseriiklikku ja rahvusvahelist koostöödJulgeoleku tagamiseks on vajalik riiklik ja rahvusvaheline koostöö, kuna ohud ei tunne riigipiire.

• Terrorismioht on täna Eestis tänu riiklikule ja rahvusvahelisele koostööle madal.

• Hoiame fookuses radikaliseerumise ennetamist ja tõkestamist.

• Tõhustame rahvusvaheliste kuritegude ennetamiseks lennu ja laevareisijate kontrolli.

• Teeme tööd tõhusama andmevahetuse, piiride turvalisuse ja reageerimisvõimekuse kindlustamiseks.

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Sisejulgeoleku suurendamine”.

Riigi kõige olulisem ülesanne on kaitsta oma inimesi. Vabas Eestis on hea elada!

3

89% Eesti elanikest peab Eestit turvaliseks, see on rohkem kui Euroopa Liidu keskmine (84%).Allikas: Eurobaromeeter











171,9x7mm















23

Samas on ohte, mis tunduvad nähtamatud.

Hübriidohud on riigi ja ühiskonna vastu suunatud ründed, mille puhul ei saa konflikti pidada relvastatud või sõjalise iseloomuga.

Ründaja eesmärgiks on saavutada oma poliitiline tahe ilma sõjalist jõudu kasutamata.

HÜBRIIDOHUD

ABSOLUUTSEID ÕIGUSI ON KOLMÕIGUS ELULE

KEDAGI EI TOHI PIINATA, ALANDAVALT KOHELDA EGA KARISTADAKEDAGI EI TOHI PIDADA ORJUSES EGA SUNDUSES

89%

48

EESTI ELANIKEST PEABEESTIT TURVALISEKS

PARAGRAHVI,MIS KIRJELDAVADPÕHIÕIGUSIPõhiõiguste peatüki asukoht põhiseaduses (2. peatükk) ja maht (168 paragrahvist üle veerandi) räägivad Eesti suhtumisest ja tõsidusest põhiõiguste tagamisel. Nende hulgas on ka absoluutsed õigused, mida ei tohi ühelgi tingimusel piirata.

See on rohkem kui Euroopa Liidu keskmine (84%).

Riigipiir

i turva

lisus

Radikaliseeru

mine

Organiseerit

ud

kuritegevus

Koostöö N

ATO/EL ja

teiste

partnerit

ega

Finantssektori

usaldusväärsus

Põhiseaduslik kord

Transport

Energia

Meedia

Kriitili

ne taris

tu

Sõjaline k

aitse

Küberjulgeolek

5SI

SEJU

LGEO

LEKU

TAG

AMIN

E

24

Ühtehoidev ühiskondOotame Eestisse teotahtelisi välismaalasi ja kaitseme abivajajaid

1Eesti kodakondsus

on hinnatud ja väärtustatud

2Eestisse asuvad

elama välismaalased, kes panustavad Eesti arengusse

3Rahvusvahelist kaitset vajavad

inimesed tunnevad end turvaliselt

Ühtehoidva ühiskonna kolm sammast

25

Eestisse tuleb tööle järjest enam välismaalasi. Nende seas on noor Ukraina arst, kes ühes väikelinna haiglas iga päev Eesti inimesi ravib.

Nende seas on ka LõunaAafrika Vabariigist pärit ITspetsialist, kes Tallinna kontoris tööl käib ja onlinekasiinos sooritatavaid pettusi aitab avastada. Mõlemad noormehed on oma ala tippspetsialistid, kes annavad iga päev panuse Eesti arengusse.Lisaks nendele on Eestis hetkel üle 200 rahvusvahelise kaitse saanud inimese. Nende hulk suureneb lähiaastatel veelgi. Rahvusvahelise kaitse saanud inimesed on Eestis, sest nad tunnevad kodumaal ohtu oma elule. Nad tahavad elada turvalises riigis. Eestis ootab neid ees palju erinevaid toiminguid ja muutusi ning nad vajavad sisseelamisel meie tuge. Aitame välismaalastel kohaneda ja ühiskonna osaks saada!Loe, mida teeb ühtehoidva ühiskonna kujundamiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

Eesti kodakondsus on hinnatud ja väärtustatudOluline on tunnustada Eesti silmapaistvaid kodanikke, kodanikuidentiteeti ja kodakondsust.

• Tunnustame kodakondsuse saajaid, silmapaistvaid kodanikke ja tähistame kodanikupäeva.

• Viime läbi projekte Eesti kodakondsuse väärtustamiseks.

• Teavitame määratlemata kodakondsusega inimesi kodakondsuse taotlemise võimalustest.

• Eestis on hea elada kõigil, sõltumata rahvusest, soost või usutunnistusest.

Soovime pöörata rohkem tähelepanu Eesti kodakondsuse väärtustamisele.

1

Enim elamislube on antud töötamiseks, seejärel pererändeks ja õppimiseks.

6Ü

HTE

HO

IDEV

ÜH

ISKO

ND

26

UKRAINA

1610VENEMAA

1237USA

197

TOP 3TOP 3

SISSERÄNNEKOLMANDATEST RIIKIDEST

SISSERÄNNEEUROOPA LIIDU RIIKIDEST

8000 VÄLISMAALASE SAI 2015.AASTAL ELAMISLOA VÕI REGISTREERISOMA ELUKOHA EESTIS

ÜLE

SISSERÄNDE LEVINUMAD PÕHJUSED 2015. AASTAL

SOOME

793

49293176

SAKSAMAA

435LÄTI

290

RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJAD

78

TÖÖ

1659PERE

1458KOOL

1144

Eestisse asuvad elama välismaalased, kes panustavad Eesti arengusse

Soodustame Eesti arengusse panustavate välismaalaste Eestisse elama asumist ja nende aktiivset osalemist ühiskonnas.

• Muudame välisspetsialistide kaasamise Eesti ettevõtetesse ja teadusastustesse lihtsamaks.

• Hakkame pakkuma nõustamisteenust Eestisse tööle asunud või asuvatele inimestele ja nende tööandjatele.

• Kõigil uussisserändajatel on võimalik osaleda kohanemisprogrammis, mis aitab neil meie igapäevaelu ja kultuuriruumi mõista ning sellesse sisse elada.

Toetame välismaalasi, kelle sisseränne Eestisse loob ühiskonnas lisaväärtust ja kelle siinviibimine on kooskõlas meie huvidega.

Rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed tunnevad end Eestis turvaliselt

Tagame rahvusvahelise kaitse inimestele, kes seda vajavad ja võimaldama toetavad teenused kõigile rahvusvahelise kaitse saanud inimestele.

• Täiendame ametnike teadmisi ja oskusi rahvusvahelise kaitse valdkonnas.

• Tagame rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetlusprotsessis toetavad teenused ja vajaliku info.

• Tagame rahvusvahelise kaitse saajatele toimetulekut, keeleoskuse omandamist, kohanemist ja hilisemat lõimumist toetavate teenuste kättesaadavuse.

Toetame Eestisse elama asunud välismaalasi. Aita ka sina välismaalastel Eestis sisse elada!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Tasakaalustatud kodakondsus ja rändepoliitika”.

Elame avatud ühiskonnas. Ootame Eestisse nutikaid inimesi, et Eesti elu edeneks!

3

2











171,9x7mm















27

UKRAINA

1610VENEMAA

1237USA

197

TOP 3TOP 3

SISSERÄNNEKOLMANDATEST RIIKIDEST

SISSERÄNNEEUROOPA LIIDU RIIKIDEST

8000 VÄLISMAALASE SAI 2015.AASTAL ELAMISLOA VÕI REGISTREERISOMA ELUKOHA EESTIS

ÜLE

SISSERÄNDE LEVINUMAD PÕHJUSED 2015. AASTAL

SOOME

793

49293176

SAKSAMAA

435LÄTI

290

RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJAD

78

TÖÖ

1659PERE

1458KOOL

1144

6Ü

HTE

HO

IDEV

ÜH

ISKO

ND

28

Usaldusväärne isikutuvastusNäitame Eesti digitaalsete dokumentidega maailmas suunda

1Eesti digitaalne

dokument on erinevate e-teenuste

kasutamiseks mugav

2Elektrooniline

isikutuvastus ja allkirjastamine on

turvalised

3Eesti on e-teenuste ja digitaalse dokumendi võimalustega rahvus-

vaheliseks ees-kujuks

Usaldusväärse isikutuvastuse kolm sammast

29

Dokumendi digitaalseid funkt-sioone on kaks: allkirjastamine ja isikutuvastus.

DIGITAALNE DOKUMENTEesti annab välja isikut tõen-davaid dokumente, millega on lisaks füüsilises keskkonnas oma isiku tõendamisele võimalik tõen-dada oma isikut ka elektroonili-ses keskkonnas. Eesti elektrooni-lise isikutuvastamise lahenduse abil saavad nii Eesti elanikud kui e-residendid riigi asutuste või inimestega asju ajada kiirelt, turvaliselt ja paberivabalt.

Digitaalse dokumendiga on võimalik osaleda valmistel, täita tuludeklaratsiooni, kasutada pangateenuseid, osta bussipileteid, kasutada eKooli

ja haigekassa teenuseid, muuta oma auto andmeid või taotleda uut juhiluba, teha avaldusi seoses kinnistutega, allkirjastada lepinguid ning palju muud. Kahekümne aasta eest nõudsid kõik need tegevused sinu kohalolu, palju pabereid ja ühtekokku kõvasti aega. Nüüd on need toimingud mugavad, kiired ja turvalised.Kasuta julgelt eteenuseid. Kaitse oma identiteeti, hoia oma isikut tõendavaid dokumente ja PINkoode. Loe, mida teeb usaldusväärse isikutuvastuse tagamiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

Eesti digitaalne dokument on erinevate e-teenuste kasuta-miseks mugav

Meil on vaja pakkuda uusi võimalusi digitaalse dokumendi abil eteenuste kasutamiseks.

• Suurendame dokumentide digitaalseid funktsioone kasutavate inimeste hulka.

• Muudame eresidendi digiID taotlemise ja selle kättesaamise võimalikult mugavaks.

• Arendame ja uuendame isikutuvastus ja menetlusinfosüsteemi ning loome etaotluskeskkonna, mille kaudu saab taotlusi esitada lihtsalt ja mugavalt.

Pakume rohkem võimalusi digitaalse dokumendi abil eteenuste kasutamiseks. Kasuta erinevaid eteenuseid!

Elektrooniline isikutuvastus ja allkirjastamine on turvalisedElektrooniline isikutuvastus peab olema turvaline.

• Analüüsime ja maandame järjepidevalt turvariske.• Teavitame inimesi teenuste turvalisest kasutamisest.• Hoiame ära topeltidentiteetide loomise.• Võitleme digitaalse dokumendi väärkasutuse vastu.

Tagame turvalise elektroonilise isikutuvastuse. Ära anna oma PINkoode teistele!

1

2

7U

SALD

USV

ÄÄRN

E IS

IKU

TUVA

STU

S

30

Eesti on oma digitaalse dokumendi võimalustega rahvus-vaheliseks eeskujuks

Oleme oma digitaalse dokumendi ja selle võimalustega rahvusvaheliselt tuntud kui uuenduslik riik.

• Hakkame tunnustama kõikide Euroopa Liidu riikide digiallkirju.

• Tulevikus saavad inimesed Eesti digitaalse dokumendiga kasutada ELi liikmesriikide eteenuseid.

• Tutvustame Eesti digitaalse identiteedi ja selle haldamise kogemust maailmas.

Tutvustame Eestit innovaatilise digitaalse riigina. Räägi tuttavatele välismaal elavatele ettevõtjatele võimalusest saada Eesti eresidendiks!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus”.

Näitame Eesti digitaalsete dokumentidega maailmas suunda.

3











171,9x7mm















31

270 000 000DIGIALLKIRJA ANTUD

PIN2 = PIN2-KOOD ON JURIIDILISELT VÕRDNE SINU OMAKÄELISE ALLKIRJAGA

EESTI ELANIKEST ON ELEKTROONILINE ISIKUT TÕENDAV DOKUMENT

1992 esimene pass

2002 esimene ID-kaart ja digiallkiri

2005 esimesed e-valimised

2011 mobiil-ID

2014 esimene e-residendi kaart

2015

A A12 3 4 5 6 7A A12 3 4 5 6 7

EESTI VABARIIK

PEREKONNANIMI / SURNAME

EESNIMED / GIVEN NAMES

TAMM

JAANUS

7U

SALD

USV

ÄÄRN

E IS

IKU

TUVA

STU

S

32

Kindel riigipiirEhitame kaasaegse riigipiiri

1Tehnika aitab

piirivalvuritel piiri valvata

2Piiriületus on mugav ja kiire

3Tõkestame

ebaseadusliku sisse- ja läbirände

Kindla riigipiiri kolm sammast

33

Piir meenub meile tavaliselt kahel juhul. Esiteks, kui kuuleme ebaseaduslikust piiriületusest või kuritegevusest piiril. Teiseks, kui oleme

reisile minemas või reisilt saabumas. Ühelt poolt tahame, et meie riigipiir oleks kindla kontrolli all, teisalt soovime, et piiriületus oleks meie jaoks mugav ja kiire.Selgelt tähistatud piir võimaldab meile naaberriikidega suheldes konkreetsust. Ehitame valmis Eesti idapiiri, mis on ühtlasi NATO ja ELi välispiir, ning kindlustame selle valve ja kaitse. Maga rahulikult, piir on kindlates kätes.Loe, mida teeb kindla piiri tagamiseks riik.

Tehnika aitab piirivalvuritel piiri valvataVajame selgelt tähistatud ja valvatud riigipiiri, et avastada ja tõkestada kõik ebaseaduslikud piiriületused.

• Ehitame välja kaasaegse Eesti välispiiri, mida valvatakse muuhulgas radarite, andurite, droonide, hõljukite ja vesiskuutritega.

• Tähistame riigipiiri veekogud piirimärkidega.• Hangime uut tehnikat piiririkkumiste tõhusamaks avas

tamiseks.Valvame ja kaitseme oma piiri.

Piiriületus on mugav ja kiirePeame tagama tõhusa kontrolli, aga samas ka mugava ja sujuva piiri ületuse.

• Tagame sujuva piiriületuse ka piiriületajate arvu suurenedes.

• Tagame piirivalvurite väljaõppe.• Aitame kaasa, et piiriületus oleks sõbralik ja meeldiv.

Anname endast parima, et piiriületus oleks mugav ja kiire.

1

2 Selgelt tähistatud piir võimaldab meile naaberriikidega suheldes konkreetsust. Ehitame valmis Eesti välispiiri ning kindlustame selle valve ja kaitse. Maga rahulikult, piir on kindlates kätes.

8KI

ND

EL R

IIGIP

IIR

34

Tõkestame ebaseaduslikku sisse- ja läbirännetPeame ebaseaduslikku rännet tõkestama, sest ebaseaduslik Eestisse ja Eesti kaudu mujale reisimine peidab endas mitmeid ohte.

• Kontrollime inimeste dokumente, et kindlaks teha, kas neil on õigus Eestis viibida.

• Teeme koostööd Eesti välisesindustega, et vähendada viisade väärkasutamist.

• Oleme valmis vajadusel sisepiiril kontrolli taastama.Hoiame ära ebaseadusliku Eesti riiki sisenemise ja siinviibimise.

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Tõhusam piirihaldus”.

Ehitame kaasaegse riigipiiri.Maga rahulikult, piir on kindlates kätes.

3











171,9x7mm















75%MAISMAAPIIRI VALVURID

25%MEREPIIRI VALVURID

Radarid

Sensorid

Kaatrid ja

paadid

Hüdrokopterid

Vaatlusseadmed

Droonid

MAAPIIR

338,6 KM + =MEREPIIR

767 KMEESTI RIIGIPIIR

1105,6 KM

KAASAEGNE TEHNILINE VALVEKaasaegne tehnika võimaldab piiririkkumisitõhusamalt avastada.

2015. aastal registreeriti188 ebaseadusliku piiriületuse juhtumit ja peeti kinni 292 isikut.

Piiripunktides keelati 2015. aastal ligi 1000 välismaalase Eestisse sisenemine.

8KI

ND

EL R

IIGIP

IIR

Et Eesti oleks turvaline riik, kus kõigil on hea elada, saab igaüks meist panuse anda. Oleme võimaliku kuritegevuse suhtes tähelepanelikud, ennetame õnnetusi ja aitame hädasolijaid. Kaitseme ennast ja oma lähedasi ohtude eest. Nii loome üheskoos riigi, kus igal inimesel on turvaline, hea ja kindel elada.Turvaline riik sünnib riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja inimeste koostöös. Mida parem on meie kõigi koostöö, seda turvalisem on meie riik.

Koos loome turvalise riigi!

Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 www.siseministeerium.ee/et/stak

Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 www.siseministeerium.ee/et/stak

turvalise riigi loomine

Documents