maaparandusühistute ja riigi esindajate infopäev

9. september 2009

Jõgevamaa

Maaparandusühistute ja riigi esindajate infopäev

MAAPARANDUSÜHISTUTE INFOPÄEV

Maaparandusühistu on eriline

&

Riik maaparandusühistus

&

Maaparandusühistud kui meetme 1.8 toetuste kasutajad

Maaparanduse toimimiseks peavad kõik ühiselt pingutama!

Maaparandusühistu on eriline Maaparandusühistu on maaparandusühistu, kui

tema põhikirjaline tegevus vastab “Maaparandusseadusest” tulenevatele nõuetele

maaparandusühistu saavad asutada mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras ühistu tegevuspiirkonnas asuvad kinnisasjade omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 ühiseesvoolu pikkusest

Ühistu liikmed on kohustuslikud liikmed Ühistu liikmeks võib astuda kinnisaja omanik, kelle

kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu ühistu põhikirjalisest tegevusest


Maaparandusühistu põhikiri- ühistu põhikirjas peavad olema määratletud lisaks

mittetulundusühingute seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele järgmised asjaolud:

Osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste maksete määramise alused

Tegevuse avalikustamise kord Häälte jagunemine üldkoosolekul

Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut


osamaksu, maaparandushoiukulude ja teiste maksete määramise alused

Maaparandusseaduse § 60 kehtestab nõude, et osamaksu suurus ühistu varas on võrdeline tema kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala suurusega ja ühiseesvoolu pikkusega

Seaduse tegija nägi ette, et osamaks on ühekordne ehk ühistu algkapital

Osamaksu suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek Tegevuse avalikustamise kord Juhatuse tegevus Üldkoosoleku otsuste tutvustamine Majandusaasta aruande avalikustamine enne selle kinnitamist Häälte jagunemine üldkoosolekul Igal ühistu liikmel üks hääl Sõltuvalt ühistu liikmele kuuluvate kinnisasjade arvust või

maaparandussüsteemi maa-ala suurusest võib ette näha teistsuguse häälte arvu (ühel liikmel ei või olla mitte üle kahe viiendiku häälte üldarvust)


Tegevuspiirkond Tegevuspiirkond on maa-ala, millel paikneb

vähemalt üks maaparandussüsteem Tegevuspiirkond on määratletud vastavalt

maaparandusbüroo poolt väljastatud õiendile ja tegevuspiirkonna kaardile

Selguse mõttes peaks tegevuspiirkond olema kirjeldatud ka põhikirjas

Ühistu oma tegemistega ei saa väljuda tegevuspiirkonnast


Kohustusi ja õigusi võib teisele isikule üle anda

Kinnisasja omanik võib valdajat (hoonestusõiguse omanik/ kasutusvaldaja/ rentnik) volitada täitma ühistu liikme õigusi ja kohustusi (“Maaparandusseadus” § 58 lg 3)

Riigi esindaja juhindub õiguste ja kohustuste üleandmisel “Riigivaraseaduse” ja “Riigi eraõiguslikes juriidilistes osalemise seaduse” nõuetest

Riik maaparandusühistus

Riik osaleb ühistus üksnes kohustusliku liikmena Riik ei saa olla maaparandusühistu asutaja Kohustusliku liikme määrab Vabariigi Valitsus

Põllumajandusministeeriumi ettepanekul Riigi esindaja esindab kõiki riigivara valitsejaid, kelle

valitseda olevad maad on ühistu tegevuspiirkonnas Riigi esindaja ≠ riigivara valitseja Riigil on ühistus kõik seadusest tulenevad ühistu

liikme õigused ja kohustused Ühistu koosolekul võib riiki esindada kas

liikmeõigusi teostav isik (maavalitsus, ministeerium) või tema poolt selleks volitatud isik

Maaparandusühistu liige

Maaparandusühistu asutamine maaparandusühistu asutavad ühistu tegevuspiirkonnas asuvad

nende kinnisasjade omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 ühiseesvoolu pikkusest

asutajad peavad teavitama asutamise kavatsusest ja asutamiskoosoleku toimumisest kohustuslikke liikmeid kirjalikult vähemalt kümme tööpäeva enne asutamiskoosoleku toimumist

asutamiskoosolekul sõlmitakse asutamisleping, millega muuhulgas kinnitatakse ühistu põhikiri

riik ei ole asutaja, kuid asutamiskoosolekule tuleb ta kutsuda (“Maaparandusseadus” § 56 lg 3)

ühistu õigusvõime tekib tema mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega

Maaparandusühistud 1. jaanuaril 2009 oli 111-s maaparandusühistus 4600 liiget 1.septembril 2009 on vähemalt 140 maaparandusühistut, kus

tinglikult on 5600 liiget Maaparandusühistute tegevuspiirkonnas on

ca 100 000 ha reguleeriva võrgu pinda ning ca 2000 km ühiseesvoolu

1. septembril 2009 on riik esindatud 62-s maaparandusühistus (46%-s maaparandusühistutest)

sh maavalitsused 53-s ühistus Keskkonnaministeerium 9-s ühistus

Maaparandusühistute, kus riigi esindaja määratud, tegevuspiirkondades on

52 000 ha reguleerivat võrku, sh riigi omandis 10 400 ha 750 km ühiseesvoole, sh riigi omandis 150 km

MaaparandusühistudMaakond Maaparandusühistud

registrisMaaparandusseadusega kooskõlas

seisuga 01. 01. 2009Registreeritud

2009.aRiigi esindajad

määratud

Harju 18 4 4 4

Jõgeva 20 8 5 7

Järva 7 6 - 5

Lääne 12 6 1 6

Hiiu 2 1 - 1

Põlva 6 3 - 2

Pärnu 22 10 4 3

Rapla 24 18 1 8

Saare 10 1 1 -

Tartu 23 12 - 8

Valga 10 9 - 4

Viljandi 24 13 3 2

Lääne-Viru 16 9 2 10

Ida-Viru 8 4 2 2

Võru 14 6 4 -

KOKKU 220 111 27 62KKM 9

Maaval-d 53

Maaparandusühistud meetmes 1.8

2007. ja 2008. a on olnud kaks taotlusvooru Eelarve 250 miljonit krooni Taotleti toetust 294 miljonit krooni Taotlusi rahuldati 249 miljonit krooni,

sellest maaparandusühistud 206 miljonit krooni Toetuse saajaid on 145 taotlejat,

kellest 58 on maaparandusühistud, s.h 14 kahest taotlusvoorust

Välja on makstud 95 miljonit krooni

sellest maaparandusühistutele 72 miljonit krooni

Maaparandusühistu liige

Liige peab täitma oma kohustusi ja saama rakendada oma õigusi

Kohustused ja õigused tulenevad ühistu põhikirjast ja seadusest

Osamaksu ja teiste maksete tasumine on liikme kohustus

Kui liige ei täida oma rahalist kohustust, on tegemist võlgnikuga, kellelt ühistu vastavuses “Võlaõigusseadusega” saab võla sisse nõuda

Räägi ja suhtle oma liikmetega

TEIE TEGEMISED ON VÄÄRT

TUHAT TÄNU !

TÄNUD KÕIGILEHEA KOOSTÖÖ EEST!

Helve HuntPõllumajandusministeerium

Maaparanduse ja maakasutuse büroo6256 51153301261

[email protected]

maaparandusühistute ja riigi esindajate infopäev

Documents