karl pärsimägi2

12
Karl Pärsimägi 11.05.1902-27.07.1942 SANDRA SOIDLA 11C

Upload: sandra-soidla

Post on 02-Jul-2015

165 views

Category:

Documents


5 download

TRANSCRIPT

Page 1: Karl pärsimägi2

Karl

Pärsimägi11.05.1902-27.07.1942

SANDRA SOIDLA

11C

Page 2: Karl pärsimägi2

Kodu Võrumaal

Sündinud 11.05.1902 Võrumaal Urvaste kihelkonnas Vana-Antsal vallas

talupojaperekonnas

Välimus – keskmist kasvu noormees,kõndis pika sammuga,kätt laialt

koogutades ning näitas alati välja head tuju

Pere – 2 õde, 3 venda; Karlil oli kaksikvend, kes suri 12 aastaselt kopsupõletikku

Haridus – vene õigeusu kihelkonnakool Kaikal 4; Peterburg; Tartu Poeglaste

Reaalgümnaasium

Kunstiõpingute algus – Konrad Mäe ateljeekool 1918; 1919 kunstikool Pallas

„Eesti Matisse“; foov

Page 3: Karl pärsimägi2

Pallases Astus Pallasesse selle avamisel 1.10.1919

Nii õpetajad kui õpilased kuulusid eesti esimesse haritlaste põlvkonda,kes olid peamiselt pärit maalt

Üks nooremaid – 17 – hüüdnimi „Poja“, heatahtlik ja pehme loom, pelglik

Debüüt 1920. aastal kunstikool Pallase õpilastööde näitus

Õppereis Saksamaale – koolijuhataja Anton Starkopf sõitis nelja õpilasega 1923 Dresdenisse

Esimesed tähtsad tööd : modernistlikud akvarellid kodutalust – 1923-1924 rida akvarelle, seos Saksamaa reisiga oli ilmne nii kujutamisviisi kui tehnika osas; temast oli üleöö saanud modernist

1924 akvarellide ja õlivärvidega realistlikud,natuurilähedased maainimeste portreed

Karl Pärsimägi „Kompostisioon redeliga“ 1923, akvarellKarl Pärsimägi „Kompostioon redeliga“ 1923, akvarell

Page 4: Karl pärsimägi2

Vaikimise periood

Isa ei pooldanud kunstiõpinguid

Arenes aeglaselt – ei tahtnud lõpetada, 1926 kustutati õpilaste nimekirjast õppemaksu

tasumata jätmise pärast

Vaikimise aastad – 1926 – 1932, esineas vaid üksikutel näitustel, töödest ei tehtud kas väljagi või

said kriitika osaliseks

Vaikimise aastad veetis ta Võrumaal

Õde ja tema abikaasa osutusid oluliseks – abikaasa oli apteeker ning tõi apteegist värvide valmistamiseks aineid; õe juures Tallinnas Nõmmel elades oli see üks harvu kordi,mil Pärsimägi

maalis Tallinnat

1932 viibis tihti Viljandis õel külas; Viljandis oli tema mõõnaaja haripunkt – ta oli närviline ja

hävitas töiud

1932 sügisel läks tagasi Pallasesse, mis tähtisab tema loomingulise kõrgaja algust

Page 5: Karl pärsimägi2

Tagasi koolipingis

Pallasesse tagasitulekul maalis Pärsimägi rohkem kui kunagi

varem, uues oma tööde paremiku

Õpetajaks võttis Ado Vabbe

Maalis kiiresti

Tema taotluseks oli kujutava olemuse tabamine- see kas

õnnestus otsekohe või üldse mitte

„Kui päevas 20-30 pilti valmis ei saa,pole üldse mõtet asjaga

tegeleda“

Pärsimägi teiste pilgu läbi – „jäägitult kunstile andunud siiras

loomus“,eluvõõras,näis teistest vaesem

Osales kõigil tähtsatel näitustel; 1935 kunstiühing Pallase

17.näitusel Tartus – siitpeale hakati tema maale seostama

Matisse’ga

Karl Pärsimägi „Autoportree pärlitega“ 1935-1936 õlimaal

Page 6: Karl pärsimägi2

Maalija tippvorm

Värvid – värvide abil loob Pärsimägi meeleolu

Inimeste kujutamine – inimene on tegevuses või istub väliselt passiivselt,endassetõmbunult. Kui maalil on

mitu inimest,siis omavahel nad ei suhtle. Modellideks enamasti naised. Inimesed on Pärsimäel kohati kui

ebamateriaalsed olendid,kelles puudub mõttemadalus ja kurjus.

Linnavaated – Tartust ja Võrumaast,kuna seal kulges ta elu;neutraalsed „turistlikud“ vaated,

Graafika – 1932-1937 lõi ka graafikat

Monotüüpia – ligi 60 monotüüpiat

„Kirves ja kuu“ – 1935 vapustas Pärsimäge hingepõhjani ema surm, 3 metafoorset tööd pealkirjaga „Kirves

ja kuu“ osutavad Mart Raua 1935. aastal ilmunud romaanile “Kirves ja kuu“

1936 lõpetas Pärsimägi Pallase. Selleks ajaks tunti tema töid näitusepildis kui „Matisse’ist lähtuvaid

väikeseid maalinguid“.

Page 7: Karl pärsimägi2

Unistustelinna Pariisi

Proovis juba 1929. Üritas leida

rahalist toetust, kuid ei

saanud seda.

Innustust näitab asjaolu, et

hakkas juba Eestis prantsuse

keelt õppima

1937 oli minek koos 3me

kaaskunstnikuga

La Grande Chaumiere’i vabaakadeemia

1938 Cezanne’i-vaimustus

Pargimotiivid

Karl Pärsimägi „Maastik puudega“ Karl Pärsimägi „Jaapanlanna“ õlimaal

1937-1940 õli

Page 8: Karl pärsimägi2

Kuue kunstniku näitus 1939

1930ndate lõpul jätkas Eesti

näitustel esinemist – saatis pilte nii

õe perekonnale kui ka Kristjan

Tedrele

1939 oldi väga valimustuses

Pärsimägist, näitus sai palju

positiivset vastukaja

1939 Tallinna Kunstihoones väljas

27 õlimaali, Tartu Pallases 25

õlimaali

1985 rekonstrueeris kunstiteadlane

Tiina Abel 1939nda aasta näituse

võimalikult täpselt

Karl Pärsimägi „Ateljee“ Karl Pärsimägi „Lugeja“

1938 õli dateerimata, õli

Page 9: Karl pärsimägi2

Elu lõpp

Sõjaeelses Pariisis muutus elu aina raskemaks ja kallimaks,muuseumid suleti

Pikapeale hakkas tundma koduigatsust,kuid ei raatsinud koju sõita, ei tahtnud kaotada hingelist

vabadust,mis oli Pariisist saanud

14.07.1940 jõudsid fašistlikud Saksamaa väed Pariisi ning okupeerisid linna; Pärsimäega edasist juhtnut

saab konstrueerida vaid teiste teadete järgi

Väidetavalt üritas Pärsimägi ikka lõpuks koju tagasi tulla,võttes Nõukogude saatkonnast passi. Selle

dokumendiga olevat ta langenud saksa patrulli kätte ning paigutatud koonduslaagrisse.

Levinuima versiooni järgi peeti teda juudiks,sest teda oli nähtud koos juuditariga,keda ta üritas saksa

vägede eest kaitsta. See võis olla tema armastatu.

Eestisse jõudis teade, et Pärsimägi on hädas – 11.09.1941 oli ta arreteeritud ning paigtautd Drancy

koonduslaagrisse.

Tuttavad ja pere asusid tegutsema – saatsid Prantsusemaale dokumendi tõestamaks, et Pärsimäe

perekonnas pole juute

Page 10: Karl pärsimägi2

Elu lõpp

Pingutused ei andnud tagajärgi

Saadeti järelpärimine Rahvusvahelisele Punasele Ristile

Punane Rist vastas Pärsmägi andmetega - märgiti ta siiski juudiks, Drancyst viidi ta üle Auschwitzi,kus ta suri 27.07.1942. Surma põhjust pole märgitud.

Niisiis hoiti Pärsimäge üheksa kuud Prantsusmaa territooriumil Drancy’s, ent Auschwitzi õudustes pidas ta vastu vaid vaevalt kuu

Pärsimägi suri 40 aastasena loomingulisel tõusuperioodil, ajal, mil ta oli kunstnikuna saavutanud küpsuse

Pärsimäe looming jäi suurelt jaolt sugulaste ja sõprade valdusesse

Page 11: Karl pärsimägi2

Veel Pärsimäe töid

Karl Pärsmägi „Poolakt“ K.Pärsimägi „Kompositsioon rohutirtsu ja öökulliga“

1939 õli 1923 akvarell

K.Pärsimägi „Pallase koridorivaade“ 1936 õli

Page 12: Karl pärsimägi2

Kasutatud materjalid

Heie Treier, "Pärsimägi. Võrumaa-Tartu-Pariis". Eesti

Kunstiakadeemia, 2003

http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=4

65