htpp://pld.ttu.ee/ ~ teet
DESCRIPTION
htpp://www.pld.ttu.ee/ ~ teet. E-mail [email protected]. Arvutustehnika komponendid: informatsioon tarkvara riistvara kommunikatsioon. Arvuti süsteemi osa. Suu. Maitsmine. Nahk. Aju. Arvuti inimese mõtlemise mudel. Silmad. Nina. Lihased. Printer. Klaviatuur. Protsessor. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
21/04/23 T. Evartson 2
Arvutustehnika komponendid:•informatsioon•tarkvara•riistvara•kommunikatsioon.
21/04/23 T. Evartson 3
Arvuti süsteemi osa
21/04/23 T. Evartson 4
Arvuti inimese mõtlemise mudel
Aju
Maitsmine
Nahk
Silmad
Nina
Suu
Lihased
Klaviatuur
Protsessor
Mälu
Hiir
ModemKuvar
Helikaart
Printer
Skanner
21/04/23 T. Evartson 5
21/04/23 T. Evartson 6
Üldotstarbelised süsteemid
Sardsüsteemid
Mikroprotsessorite turu jaotus
Kommunikatsioonipõhised heterogeensed reaalaja süsteemid
1%
99%
21/04/23 T. Evartson 7
Info esitus arvutisAnaloog info.
t
+5V
0V
Digitaalne (Digital) info esitus.
t
+5V
0V
+3V
+5V
+3V
tt1 t2 t3 t3 t4
Didkreetne aeg
21/04/23 T. Evartson 8
21/04/23 T. Evartson 9
Analoogarvuti ja digitaalarvuti
Analoogarvuti
X
Ruudu arvutaja( )2 Korrutaja
2
X2 X
2
2
Summaator SummaatorX + X
2
2
1
Väljund
X + X + 12
2
Sisend
+5V
+ 2,8V
+ 0,4v
0v
H = 1
L = 0
Väärtus ei ole määratud
Info digitaalses arvutis
21/04/23 T. Evartson 10
Mõned digitaalsete süsteemide eelised analoogsüsteemide ees on järgnevad:•protsessid on alati korratavad;•disain on lihtsam tänu automatiseeritavusele (CAD süsteemid);•väikseid infokandja kõrvalekaldumisi on alati võimalik korrigeerida lähima lubatud väärtuseni;•programmeeritavus;•paindlikkus (protsessori uuema versiooni paigaldamisega saab muuta arvuti kiiremaks, alati saab lisada arvutisse uusi seadmeid);•parem komponentide tihedus mikroskeemides võrreldes analoogsüsteemidega (ei kasutata mahtuvusi, takisteid ja induktiivsusi, mis võtavad kristalli pinnal palju ruumi);•suurem töökiirus.
21/04/23 T. Evartson 11
21/04/23 T. Evartson 12
21/04/23 T. Evartson 13
Arvuti tasemed
Analoog (elektroonika, füüsika)Analog
Digitaal loogika Digital Logic
MikroprogrammMicroprogram
MasinkoodMachine level
AssemblerAssembly Language
Operatsiooni süsteemOperating System
Kõrgtaseme keeledHigh-level Language
Kasutaja rakendusedApplication
Arvuti riistvaraComputer Hardware
21/04/23 T. Evartson 14
21/04/23 T. Evartson 15
Kõrgtaseme keelHigh-level language
If n<100 then a:= b else v[i]:=k[j-1]
end;
Assembler keelAssembly language
ADD a,b,cMOV d, MXOR c,d
MasinkoodBinary machinelanguage
00110111001110110001100101001111010000010111110000011100
Arvuti riistvaras täidetav programm
21/04/23 T. Evartson 16
Arvutite ajaloost
Arvuttite ajalugu on püütud jagada põlvkondadeks. Alguses oli see ka mõistetav, aga praeguse kiire arengu juures muutusi hägusaks varasemad selged põlvkondade piirid, mis põhinesid riistvara valmistamise tehnoloogial. Siiski toon siin need põlvkonnad:•Nullis põlvkond 1642-1945. Valmistati mehhaanilisi arvuteid. Sellest ajast pärinevad ka tänapäeva arvutite aluseks olevad matemaatika alased saavutused kahend algebra valdkonnas.•Esimene põlvkond 1945-1955. Tehnoloogiliselt valmistati arvuteid elektronlampidel. Väga suurte füüsiliste mõõtmetega energiat palju tarbuvad arvutid (ENIAC – 17 480 lampi, 150 KW, 30 tonni).•Teine põlvkond 1955-1965. Tehnoloogiliseks baasiks olid transistorid.•Kolmas põlvkond 1965-1980. Tehnoloogiliseks baasiks olid mikroskeemid.•Neljas põlvkond 1980- ? Tehnoloogiliseks baasiks olid/on väga suured mikroskeemid (VLSI - Very Large Scale Integration)Viimane põlvkond tundub kestvat veel väga kaua.
21/04/23 T. Evartson 17
21/04/23 T. Evartson 18