1

Kinnitatud Anija Vallavolikogu

25.09.2008 määrusega nr 92

ANIJA VALLA ARENGUKAVA

2007 - 2013

2

SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................3 I VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS ........................................................................4

1. Väliskeskkonna mõjutegurid ..........................................................................................4 2. Valla SWOT analüüs ja arengueeldused.........................................................................4

II VALLA ARENGUMUDEL .................................................................................................7 1. Arengupõhimõtted ..........................................................................................................7 2. Valla arengu üldeesmärk ja strateegilise arengu võtmevaldkonnad ...............................7 3. Valla arenguvisioon aastaks 2013...................................................................................8 4. Arengustrateegia .............................................................................................................9 4.1. Võtmevaldkond I: Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine ................................9 4.2. Võtmevaldkond II: Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine ...................................18 4.3. Võtmevaldkond III: Kohaliku kogukonna arendamine ...............................................20

III ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2010 ...............................22 1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine......................................................................22 2. Anija vallavalitsuse omavahenditest fnantseerimisvõime prognoos aastani 2010 .......22

IV JOONISED JA TABELID................................................................................................24 V TEGEVUSKAVA TABELID.............................................................................................28

Tegevuskava tabelites kasutatavate lühendite selgitused.....................................................28 1. Haridus (E 1.1) ..............................................................................................................29 2. Kultuur, sport, vaba aeg (E 1.2) ....................................................................................32 3. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid (E 1.3) .........................................................................35 4. Heakord, haljastus, jäätmemajandus (E 1.4 ja E 1.5) ...................................................36 5. Teed, tänavad (E 1.6) ....................................................................................................37 6. Veevärk, kanalisatsioon (E 1.7) ...................................................................................39 7. Energeetika, kommunikatsioonid (E 1.8, E 1.10 ja E 1.11)..........................................41 8. Elamumajandus (E 1.9) ................................................................................................42 9. Ühistransport (E 1.12)...................................................................................................43 10. Turvalisus (E 1.13)........................................................................................................44 11. Turism (E 2.3) ...............................................................................................................45 12. Juhtimine (E 1.14).........................................................................................................46

3

SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele (KOKS § 37 lg 1). Käesolev Anija valla arengukava aastateks 2007 - 2013 sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid, sisaldades endas erinevate huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi eesmärke ning strateegiat nende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2013. Arengukava lahutamatu osa on “Anija vallavalitsuse tegevuskava aastani 2010”, mis sätestab tegevused arengustrateegia elluviimiseks aastatel 2007-2010. Tegevuskava sisaldab tegevuste rahastamisvajaduste jagunemist aastate lõikes. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi käsitleda tegevusvajadustena, mis on vajalik arengustrateegia realiseerimiseks, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikad sõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgeva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused täpsustatakse ja määratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega. Arengukava on aluseks Anija valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks.

4

I ANIJA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

1. VÄLISKESKKONNA MÕJUTEGURID Oma arengu kavandamisel tuleb Anija vallal arvestada välikeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva 6 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Neist kolm põhilist on:

- elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast - Eesti Euroopa Liidus - struktuurfondid ja seadlusandlus - Euroopalike väärtushinnangute juurutamine ühiskonnas

Anija valla rahvaarvu on keeruline prognoosida asjaolu tõttu, et sisseränne toimub paikadesse, kus elu- ja liikumistingimused on paremad, kus suudetakse luua uusi atraktiivseid elamualasid. Kaasajal täheldatav sisseränne on seotud eelkõige suvilapiirkondade või Kehra linna korrusmajadega, samuti uute elamupiirkondade arendamisega. Toimumas on tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse, kui logistiliselt sobivamatesse paikadesse. Tööstuse arenguks on vallas olemas soodsad tingimused Kehras (raudtee, tööstuse arenguks vaba maa, muud kommunikatsioonid). Edasist arengut ja eriti uute tööstusettevõtete Kehrasse tulekut pärsib hetkel kõige enam vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappus kohapeal. Lähtuvalt Maastrichti lepingus (01.11.1992) püstitatud ülesandest, saavutada ühtlane majanduslik ja sotsiaalne arengutase kogu Euroopas, on Eesti jaoks Euroopa Liidu liikmena avatud struktuurfondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF), Ühtekuuluvusfond. Lisaks jäävad lähiaastateks avatuks veel ka liitumisläbirääkimise perioodil funktsioneerinud eelstruktuurfondid – ISPA, PHARE JA SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlus, mis võib muuta nõudeid ja norme kõikvõimalikes eluvaldkondades. Euroopa Liidu liikme staatus loob eeldused ka inimeste väärtushinnangute muutumisel “euroopalikumaks”. See tähendab elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi ja puhtuse ning sotsiaalse tasakaalustatuse väärtustamist. Üha rohkem järgitakse oma tegevustes säästliku arengu printsiipi. KOKKUVÕTTEKS. Valla arengusihtide seadmisel tuleks arvestada globaalses mastaabis toimuvaga. Kuivõrd neid arengutrende on väiksel Eestil sisuliselt võimatu muuta, siis tuleb kasutada kohanevat strateegiat, püüdes globaalseid arenguprotsesse võimaluse piires teadvustada ja vältida vallas arengusuundi, mis võiksid tuua tulevikus kaasa negatiivseid tagajärgi.

2. ANIJA VALLA SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSED

HETKEOLUKORRA TUGEVAD KÜLJED Nr Teguri nimetus Võimalik positiivne mõju

1 Soodne asend ja head ühendusvõimalused Tallinnaga (raudtee, ühendusteed)

Elanike töövõimaluste avardumine, uute asukate sisseränne

2 Soodsad tingimused tööstuse arenguks Kehras (raudtee jms)

Uute tööstusettevõtete tulek, elanike töövõimaluste laienemine

3 Heade eeldustega põllumajanduspiirkond Põllumajandusettevõtluse areng, töövõimaluste avardumine maapiirkonnas, maapiirkondade asustuse säilimine

4 Looduslik potentsiaal (metsad, Kõrvemaa maastik, veekogud)

Vaba aja veetmise ja puhketeenuste areng, turismi areng, teenindusettevõtluse areng

5 Piisavalt maad elamuehituseks Uute elanike sisseränne, valla tulubaasi kasv 6 Turvaline elukeskkond (kuritegevust vähe)

5

7 Külakeskuste arengu hoogustumine Elanike väljarände vähenemine, maksujõuliste asukate jäämine valda, valla elanikonna suurenemine

HETKEOLUKORRA NÕRGAD KÜLJED Nr Teguri nimetus Võimalik negatiivne mõju

1 Vähe vaba aja veetmise võimalusi (puudub kino, noorte vaba aja veetmise võimalusi vähe, Tallinna võimalused piisavalt kaugel, külades vähe vabaõhuürituste korraldamise kohti jt)

Vald ei ole elu- ja reisi sihtkohana atraktiivne, kaubanduse ja teeninduse areng on pärsitud, mõjuriks noorte piirkonnast lahkumiseks, suurendab noorsooprobleeme

2 Kommunikatsioonivõrgud ja infrastruktuur vananenud (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, küttevõrgud, tänavad jt)

Elukeskkonna kvaliteet langeb, perspektiivselt suur koormus vallaeelarvele, seoses sellega teiste eluvaldkondade alafinantseeritus

3 Hariduskeskkond vähe atraktiivne Noored lahkuvad teistesse koolidesse, noored pered lahkuvad piirkonnast, uued võimalikud asukad jäävad tulemata

4 Puuduvad arvestatavad turismiatraktsioonid Turistide hulk ei suurene, töövõimalused ei parane

5 Ääremaade külade ühistranspordiprobleemid ja teenuste halb kättesaadavus (liikumisvõimalused valla keskuse ja külade vahel välja arendamata)

Ääremaade külade elanikkond väheneb, uued, maksujõulised asukad jäävad saabumata, valla elanikkond väheneb

6 Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud (miljöö, spetsiifiline lõhn)

Pidurdab uuselamuehituse arengut, võimalikud maksujõulised uusasukad valivad elukohaks teise piirkonna, osa elanikke rändab välja, valla elanikkond väheneb

7 Vabriku kõrval asuva töölisasula maine Kinnisvarahinnad suhteliselt madalad, vaesema toimetulekuraskustega elanikkonna sisseränne Tallinnast, sotsiaalsete probleemide ja sotsiaalhooldekulude suurenemine

VÄLISKESKKONNA VÕIMALUSED Nr Teguri nimetus Võimaldab

1 Euroopa Liidu struktuuriabi Eestile Võimaldab parandada investeeringutoetuste abil kohaliku infrastruktuuri (teed, tänavad, kommunikatsioonid, hooned jm) kvaliteeti

2 Inimeste mobiilsuse suurenemine, väärtushinnangute muutumine (säästev areng, looduslik mitmekesisus, keskkonnapuhtus, pendelränne jms)

Võimaldab pakkuda vallas elukohta uutele linnastunud aladelt väljarändavatele elanikele, pakkuda puhke ja vaba aja veetmisteenuseid looduses jm

VÄLISKESKKONNA OHUD Nr Teguri nimetus Ohustab

1 Elanikkonna vananemine Sotsiaalsfääri kulude kasv, tööjõu ja maksumaksjate arvu vähenemine, omavalitsuse tulubaasi vähenemine, maksukoormuse kasv

2 Globaalse majanduskeskkonna halvenemine (terrorism, sõda jms)

Välisinvesteeringute vähenemine, investorite ja tööstustootmise lahkumine, tööpuuduse järsk kasv, sotsiaalabi järsk suurenemine, valla tulubaasi kahanemine

3 Valla territooriumi “kõrvalejäämine” nö Eluasemeehituse madal areng, investeeringute

6

Tallinna otsese tagamaa suurenemise “II lainest”

sissevoolu vähesus, töövõimaluste vähesus, valla tulubaasi vähenemine

4 Riigi regionaalpoliitika jätkuv olukord Valla tulubaasi nõrkus, omavahenditest madala investeerimisvõime jätkumine

ARENGUEELDUSTE KOKKUVÕTE Anija valla olulisemateks tugevusteks on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Tallinna linnastu suhtes, mis peaks andma head eeldused nii investeeringute sissevooluks ja ettevõtluse arenguks, kui ka uue, maksujõulise elanikkonna, sisserändeks. Tugevatest külgedest soodustab seda ka hea looduslik potentsiaal (suured metsamassiivid, veekogud, Kõrvemaa maastik), mis on eelduseks turismi arengule ning ka heade põllumajandustingimuste (maa) olemasolu, mis on heaks eelduseks maamajanduse arengul. Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut. Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamiseks probleemiks piirkonnale on Kehra linna kui keskuse vähene areng nii piirkonna teeninduskeskusena kui elukeskkonnana. Vähe on võimlusi vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Puudub piisavalt toitlustus- ja majutusettevõtteid ning arvestatavad turismiatraktsioonid, samuti vallasisene transport külade ning valla keskuse vahel. Uuendamist vajavad enamik kommunikatsioone ja ühiskondlikke hooneid. Vähetähtsad ei ole ka Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust lähtuvad negatiivsed mõjud (intensiivne ja ebameeldiv lõhn) ja Kehra kui töölisasula maine. Valla maapiirkondade arengut pärsivad nii nõrgalt arenenud külakeskused kui ka teede halb olukord ja kommunikatsioonide halb kvaliteet või puudumine. Eesti omavalitsustel ja sh ka Anija vallal on võimalused EL struktuuriabi toel parandada infrastruktuuri kvaliteeti ja elavadada kohalikku arengut. See eeldab eelarvevahendite otstarbekat kasutamist. Oluline on suunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele, et muuta vald atraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohana, mis omakorda tooks juurde nii uusi elanikke väljaspoolt, kui ka väldiks praeguse elanikkonna väljarännet ja tasakaalustaks rahvastiku madalast iibest tulenevaid ohte. Eesti elanikkonna ja eriti Tallinna linnastu elanikkonna elatustaseme tõus soodustab üha enam linnastunud aladelt väljarännet ja Anija vald konkureerib uute asukate osas kõigi teiste Harjumaa ja Eesti omavalitsustega. Oluline on aidata igati kaasa Kehrasse või selle lähialadele uute, olulist tööhõivet pakkuvate tootmisetevõtete loomisele, vähendamaks riske, mis seonduvad piirkonna suurima tööandja - Kehra tselluloosi- ja paberivabriku võimaliku seiskumisega.

7

II VALLA ARENGUMUDEL

1. ARENGUPÕHIMÕTTED Anija valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid: Jätkusuutlikkus – valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste

väärtuste- loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut;

Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine

valla ühtse identiteedi võimendamisel ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel;

Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise

toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele; infrastruktuuri arendamine asumite vahetusse lähedusse tootmise arendamiseks ja partnerluspõhimõtete alusel Euroopa struktuurfondide (PPP) abiga kasvulava loomine uute tehnoloogiliste ja kõrgekvaliteedilise tööjõu väljaarendamiseks;

Demokraatia – kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus

aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks.

2. VALLA ARENGU ÜLDEESMÄRK JA STRATEEGILISE ARENGU VÕTMEVALDKONNAD Anija valla arengu üldeesmärgiks on:

VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET Elanike elukvaliteet väljendub jätkusuutlikus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, puhtas elukeskkonnas, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises, inimeste kindlustundes homse suhtes. Üldeesmärgi saavutamise tuvastamiseks võib rakendada mitmesuguseid elanike elukvaliteeti iseloomustavaid indikaatoreid, nagu inimeste sissetulekute muutus, töötuse tase, elanike eluiga, sündivus, rändesuunad, elanike rahulolu (küsitlus) jpt ning nende muutust võrreldes naaberomavalitsuste, maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega. Anija vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav ka omavalitsuse missioonina, on:

VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU

NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE Valla majanduslik elujõud ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemaks eelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaalu suurenemine omavalitsuse territooriumil. Jätkuvalt madala sündivuse taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse ees seisvaks ülesandeks tagada kohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja

8

töövõimelise elanikkonna sisserändeks peamiselt linnastunud aladelt (peamiselt Tallinn ja tema lähiümbrus). Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades (võtmevaldkondades), mis on:

• Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine • Kohaliku arengupotentsiaali tugevndamine (töövõimaluste mitmekesistamine, uute

töökohtade loomine, maa- ja puhkemajanduse parandamine) • Kohaliku kogukonna arendamine

3. VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2013 Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga ja majanduslikult mitmekesine, atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus paikneb Ida-Harju tõmbekeskus Kehra. Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur. Kultuuriliselt aktiivses seltsitegevusega kogukonnas on elanikele tagatud kvaliteetne haridus, mitmekülgsed rakendusvõimalused ja sotsiaalne turvatunne. Finantseerimisvajaduste koondtabel Tabel B (lk 26)

4. ARENGUSTRATEEGIA Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid ja ülesanded) Anija valla strateegiliste arengusuundade (võtmevaldkondade) lõikes, mis on vajalikud valla arengu üldeesmärgi (p 2) ja arenguvisiooni (p 3) realiseerimiseks (Joonis 1 lk 23). VÕTMEVALDKOND I: Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja üldine miljöö ning kohaliku arengu jätkusuutlikkus. Antud võtmevaldkonna sihiks on Anija valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Anija vallas on vajalik kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvõimaluste väljaarendamine, mitmekesiste kultuuri ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimaluste väljaarendamine, kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine, kaasaegse tehnilise infrastruktuuri (teed-tänavad, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, elektrivarustus, kommunikatsioonivõimalused, ühistransport) väljaarendamine. Samuti on vajalik valla üldise miljööväärtuse parandamine ja elukeskkonna turvalisuse tagamine. Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks ja haldamiseks on vajalik valla efektiivse ja eduka juhtimissüsteemi väljaarendamine. EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013 E 1.1: Kvaliteetsed ja atraktiivsed haridusvõimalused ning noorsootöö Lasteaiateenus ja alusharidus Strateegilised arengusuunad Koolieelsete lasteasutuste missiooniks on laste kasvatamine, õpetamine ning kooliks ettevalmistamine. Lasteaed on oma tegevusega toeks lastevanematele oma professionaalse nõuga. Koolieelsete lasteasutuste arengu prioriteetideks on varase keelekümbluse rakendamine koos alushariduse omandamiseks. Selleks:

- uuendatakse koolieelsete lasteasutuste materiaal-tehniline baas - liigutakse lasteaiaõpetaja ja kooliõpetaja palgasüsteemi võrdsustamise suunas - arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem - soodustatakse lasteaiateenuse kättesaadavust omavalitsuse äärealade elanikkonnale - suurendatakse lasteaedade hoolekogude rolli lasteaedade juhtimises ja arendamises - võimaldatakse lasteaiateenust erivajadustega lastele

Omavalitsus toetab lasteaedade arengukavade koostamist ja elluviimist. Ülesanded (meetmed) : Ü 1.1.1 Lasteasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Ü 1.1.2 Laste arenguvõimaluste mitmekesistamine Ü 1.1.3 Pedagoogide motiveerituse parandamine 9

10

Üldharidus Strateegilised arengusuunad Üldhariduse missiooniks on toetada muutuvas maailmas toimetuleva väärika isiksuse kujunemist. Üldhariduse arengu prioriteetideks on kaasaja nõuetele vastavate õpitingimuste loomine koolides, koolide jätkusuutlikkuse tagamine ja keelekümbluse aktiivne rakendamise Kehra Gümnaasiumi vene õppekeele osas. Selleks:

- uuendatakse koolide õpikeskkond kaasaja nõuetele vastavaks, mis muudab Anija valla haridusvõimalused atraktiivsemaks ja aitab kaasa koolide jätkusuutlikkusele

- luuakse pedagoogide arendus-, motivatsiooni-, adapteerimis- ja palgasüsteem (personalipoliitika), mis aitab kaasa koolide jätkusuutlikkuse tagamisele, vajaliku personali, pedagoogide kvalifikatsiooni ja õppetöö kvaliteedi olemsolule

- jätkatakse hilise keelekümbluse edasiarendamist ja luuakse varase keelekümbluse võimalused Kehra Gümnaasiumis, mis tagab riikliku hariduspoliitika elluviimise, et õpilased oleksid konkurentsivõimelised jätkamaks võimetekohast haridusteed gümnaasiumis või kutsekoolis ja kõrgkoolis

- luuakse õpilastele kohustusliku põhihariduse omandamiseks vajalikud tugisüsteemide võimalused, et toetada õpilasi võimetekohase hariduse omandamisel

- täiustatakse õpilastransporti, et Anija valla ja teiste piirnevate valdade õpilased eelistaksid olemasolevate Anija koolide haridusteenust

- rajatakse lasteaed-algkool Anija külla koos Eesti riigiga - säilitatakse Kehra Gümnaasiumi venekeelne osa

Omavalitsus toetab koolide arengukavade koostamist ja elluviimist. Ülesanded (meetmed): Ü 1.1.4 Haridusasutuste õpikeskkonna uuendamine, jätkusuutlikkuse ja atraktiivsuse tagamine Ü 1.1.5 Pedagoogide arendus-, motivatsiooni-, adapteerimis- ja palgasüsteemi väljatöötamine Ü 1.1.6 Keelekümbluse arendamine Kehra Gümnaasiumis Ü 1.1.7 Õppekasvatustöö tugisüsteemide mitmekesistamine Ü 1.1.8 Õpilastranspordi täiustamine Ü 1.1.9 Anija lasteaed-algkooli rajamine Ü 1.1.10 Haridusasutuste võrgu optimeerimine Ü 1.1.11 Alavere Põhikooli jätkusuutlikuse tagamine põhikoolina Huviharidus Strateegilised arengusuunad Valla üheks prioriteediks on huvialaharidusvõimaluste mitmekesistamine (sh mitteeestlastele). Selleks:

- toetatakse Kehra Kunstidekooli arengut - toetatakse koolide, Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse ning rahvamajade juures

tegutsevate huvialaringide tegevust

11

Kehra Kunstidekooli arenguprioriteediks on kaasaegse eelprofessionaalse muusika- ja kunstialase alghariduseteenuse väljaarendamine, pakkudes teenust ka väljapoole Anija valda. Lisaks on kooli tegevuse prioriteetideks aktiivne osalemine piirkonna kultuurielu organiseerimisel ja eri rahvusrühmade integreerimisel eesti ühiskonda. Suurendatakse teenuste mahtu täiskasvanutele. Ülesanded (meetmed): Ü 1.1.12 Haridusasutuste õpikeskkonna uuendamine, jätkusuutlikkuse ja atraktiivsuse tagamine Ü 1.1.13 Pedagoogide arendus-, motivatsiooni-, adapteerimis- ja palgasüsteemi väljatöötamine Ü 1.1.14 Kunsti- ja muusikaalase hariduse edasiarendamine Noorsootöö Strateegilised arengusuunad Noorsootöö arenguprioriteediks on noortele suunatud tegevusvõimaluste laiendamine, teenuste arendamine ja nende kättesaadavuse tagamine (sh muukeelsetele noortele). Selleks arendatakse välja kaasaegsed noortekeskused Kehras ja Alaveres ning käivitatakse vallasisene võrgustikutöö. Kaasata valla noori tegevuste ja teenuste arendamisel. Ülesanded (meetmed): Ü 1.1.1 5 Noorsootöö väljaarendamine ja noorsootöötaja kutse väärtustamine Ü 1.1.16 Noorsootööalase vallasisese võrgustikutöö käivitamine ja arendamine Ü 1.1.17 Avatud noortekeskuste väljaarendamine (ruumid, materiaal-tehniline baas, õuealad) Kehras ja Alaveres Ü 1.1.18 Noorte teavitamis- ja nõustamisteenuse arendamine Ü 1.1.19 Noorte aktiivne kaasamine noorsootöösse Ü 1.1.20 Noortele suunatud tegevuste mitmekesistamine (laagrid, malev jmt) Ü 1.1.21 Rahvusvahelise koostöö arendamine E 1.2: Vallaelanike vajadusi rahuldavad mitmekesised ja kvaliteetsed kultuuri- ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimalused Kultuur Strateegilised arengusuunad Kultuurivaldkonna arengu prioriteetideks on professionaalse ja rahvakultuuri elujõu ning vallaelanikele mitmekesiste kultuurivõimaluste kättesaadavuse tagamine. Selleks:

- renoveeritakse ja laiendatakse Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskust - arendatakse külarahvamajad Alavere ja Voose külades multifunktisonaalseteks kultuuri- ja

külaelukeskusteks - säilitatakse Anija külas kohaliku kultuuri- ja külaelukeskuse (sh raamatukogu) funktsioonid - arendatakse välja Ida-Harju Külastuskeskus Anija mõisakompleksi baasil

12

- arendatakse raamatukogud välja multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks - toetatakse valla rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate kollektiivide ja MTÜ-de tegevust

Olemasolevate kultuuriasutuste areng Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse arenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suurürituste korraldamine, rahvakultuuri säilitamine ning teatrialase tegevuse laiendamine. Kultuurikeskuse hoone renoveerimise jätkamine, lisaruumide leidmine ringidetöö paremaks arendamiseks ja sisustuse uuendamine. Anija mõisakompleksi kolm hoonet (peahoone, teenijatemaja ja ait) on kavas restaureerida. Perspektiivis välja arendada mõisakompleksi baasil Ida-Harju Külastuskeskus järgmiste funktsioonidega: teabe- ja nõustamisteenused, koolitused (vabahariduskool), teabeteenused, kultuuriüritused, konverentsikeskus (koos toitlustuse ja majutusega), muuseum, käsitöökoda, raamatukogu, toitlustusteenus, noorte- või päevakeskus, küladekeskus. Pikemas perspektiivis arendada välja majutusteenus (teenijatemajja), korrastada mõisapark ja rajada suur saal (aidahoonesse). Alavere Rahvamaja arenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine. Suurendatakse noortele suunatud tegevust (kohalik noortekeskus). Arendatakse välja päevakeskuse funktsioonid. Vajalik on rahvamaja hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Voose Rahvamaja arenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine. Vajalik on rahvamaja renoveerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine, avaliku internetipunkti ja teabetoa loomine. Alavere Külaraamatukogu arenguprioriteetideks on külaraamatukogu lülitumine ülevabariigilisse ühtsesse interneti baasil tegutsevasse rahvaraamatukogude süsteemi, üleminek automatiseeritud laenutussüsteemile ja avaliku internetipunkti edasiarendamine. Anija Külaraamatukogu arenguprioriteediks on jätkata külaraamatukogu tegevust ning arendada see välja polüfunktsionaalseks info- ja teabekeskuseks. Jätkatakse väljasõite Lilli piirkonda raamatute laenutamiseks. Kehra Linnaraamatukogu arenguprioriteediks on kvaliteetse töökeskkonna väljaarendamine. Selleks on vajalik raamatukoguhoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Lisaks on vajalik lasteosakonna tegevuse laiendamine ja avaliku internetipunkti edasiarendamine. Ülesanded (meetmed): Ü 1.2.1 Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse tegevuse arendamine ja hoone renoveerimine Ü 1.2.2 Anija mõisakompleksi arendamine Ü 1.2.3 Vabaajakeskuse hoone rajamine Ü 1.2.4 Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks Ü 1.2.5 Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks Ü 1.2.6 Kultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine Ü 1.2.7 Vabadussõja muuseumi ja Anija valla muuseumi rajamine Kehra jaamahoonesse

13

Ü 1.2.8 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine Ü 1.2.9 Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaalomandisse Sport ja muud vaba aja aktiivse veetmise võimalused Strateegilised arengusuunad Spordivaldkonna arenguprioriteediks on sportimisvõimaluste ja muude vaba aja aktiivse veetmise võimaluste laiendamine vallaelanikele. Selleks:

- toetatakse valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevust - korrastatakse olemasolevad spordirajatised - toetatakse spordiväljakute rajamist lasteasutuste juures, elurajoonides ja külakeskustes - arendatakse tervise- ja rahvasporti ning organiseeritakse tervise- ja rahvaspordiüritusi - arendatakse välja supluskohad - rajatakse tervise- ja matkaradu - rekonstrueeritakse staadion vallasiseses linnas Kehra - ehitatakse ujula vallasisesesse linna Kehra

Ülesanded (meetmed): Ü 1.2.10 Spordiinfrastruktuuri arendamine Ü 1.2.11 Spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine Ü 1.2.12 Rahvaspordi arendamine Ü 1.2.13 Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine E 1.3: Kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused Strateegilised arengusuunad Valla sotsiaalhoolekande ülesandeks on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelanike toimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekandeteenused ning asutustevõrgustik. Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) ja puuetega inimesed. Teenuste areng Lastekaitsealases töös on prioriteediks ennetava tegevuse arendamine, mis väldiks laste toimetulekuraskuste tekkimist. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasi kasvutingimusi, kujundades välja kasuperede võrgustiku. Lastekaitsealasesse töösse kaasatakse olemasolevaid kolmanda sektori organisatsioone, soodustades samuti uute tekkimist ja arengut. Kohalikes keskustes (Kehra ja esmatasandi keskused - Anija, Alavere, Voose, Lilli) luuakse noortele alternatiivsed või täiendavad tingimused vaba aja sisustamiseks mitmekesises vormis (noorte- ja päevakeskused, noorteühingud, -klubid, lastelaagrid).

14

Arendatakse preventatiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemist toimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist. Eakate hoolekandealases töös on prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele ning eakate aktiivse eluhoiaku säilitamine. Kohalikes keskustes luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseks ajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid. Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandes on prioriteediks pikaajaliste töötute marginaliseerumise vältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetuleku õpetamist, samuti kutsealast nõustamist. Koostöös tööhõiveametiga luuakse kohalik aktiviseerimiskeskus (seaduse järgi tööhõiveametite funktsioon – luua maakonnas aktiviseerimiskeskusi), kus pakutakse tööalast nõustamist (ka karjäärinõustamist noortele) ning psühholoogilist nõustamist. Puuetega isikute hoolekandes on ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele toimetulekuks, õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Valla sotsiaalhoolekandeteenuste toimimiseks tagatakse sotsiaaltransport. Kaasatakse kolmanda sektori organisatsioone või ühinguid valla sotsiaalhoolekandeteenuste arendamisse ja osutamisse. Asutuste areng Päevakeskused Arendatakse välja tugev ja toimiv päevakeskus vallasiseses linnas Kehra Kehra Sotsiaalkeskus. Jätkatakse senise päevakeskuse ja beebikooli tegevust ning arendatakse välja noorte kutsenõustamine. Täiendavalt arendatakse päevakeskuste funktsioonid välja Alaveres ja Voosel kohaliku rahvamaja baasil. Perspektiivis on vajalik leida sobivad võimalused päevakeskuse väljaarendamiseks Anijal. Noortekeskus Perspektiivis arendatakse välja noortekeskus. Hooldekodu Pikemas perspektiivis (2013) rajatakse Anija valla eakate hooldekodu. Lähemas perspektiivis (kuni 2009) ostetakse hooldekodu teenust väljapoolt valda ning renoveeritakse sotsiaalkorterid aadressil Kose mnt 10. Sotsiaaleluruumid Arendatakse välja valla vajadustele vastavad sotsiaaleluruumid. Ülesanded (meetmed): Ü 1.3.1 Sotsiaalkeskuse ja Noortekeskuse väljaarendamine kaheks eraldiseisvaks asutuseks Ü 1.3.2 Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine Ü 1.3.3 Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine Ü 1.3.4 Sotsiaaleluruumide väljaarendamine Ü 1.3.5 Eakate hooldekodu rajamine

15

Ü 1.3.6 Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine Ü 1.3.7 Sotsiaaltranspordi loomine Ü 1.3.8 Tavanditeenuse väljaarendamine Ü 1.3.9 Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel Ü 1.3.10 Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine Ü 1.3.11 Tervisekeskuse arendamine E 1.4: Valla kõrge miljööväärtus, heakorrastatud elukeskkond Strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on oluline avalikus kasutuses ja miljööväärtuslike alade (haljasalad, pargid, puhkealade, väärtuslikud maastikuelemendid, looduse üksikobjektid jt) ja veekogude kui erilise tähtsuskategooria objektide kaitsmine, korrastamine ja püsiva heakorra tagamine. Samuti on oluline valla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) heakorrastatuse tagamine. Tõhustatakse valla heakorraeeskirjade täitmist. Ülesanded (meetmed): Ü 1.4.1 Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine ning järelvalve korraldamisele kaasaaitamine Ü 1.4.2 Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine Ü 1.4.3 Külade miljööväärtuse tõstmine (ajalooliste objektide korrastamine ja korrastamise

soodustamine) Ü 1.4.4 Teede- ja metsaäärsete korrastamine Ü 1.4.5 Keskkonnaohtlike objektide likvideerimine E 1.5: Nõuetele vastava jäätmekäitluse tagamine Strateegilised arengusuunad Vallavalitsuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse juhtimine ning olmejäätmete ning tootmisjääkide kogumise, sorteerimise, veo ja töötlemise korraldamine. Jätkatakse prügikogumisteenuse tellimist erafirmadelt. Vallavalitsuse täiendav tegevus on suunatud prügikäitluse laienemiseks kõigile saasteallikatele valla territooriumil, olemasoleva jäätmereostuse likvideerimisele ning prügisorteerimise väljaarendamisele. Ülesanded (meetmed): Ü 1.5.1 Prügikäitluse arendamine

16

E 1.6: Kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teede ja tänavate võrgustik Strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsete suuremate keskustega ning ühendusteed valla eri osade ja keskuse (Kehra) vahel. Selleks jätkatakse kohalike teede regulaarset hooldust ning teede ja tänavate järkjärgulist renoveerimist ja remonti ning sildade ja truupide ehitust ning renoveerimist vastavalt valla teehoiukavale. Kehra linna osas on prioriteetideks tänavakatete kvaliteedi parendamine ja kergeliiklusteede rajamist ning ohutu ühenduse väljaarendamine linnaosade vahel üle raudtee. Lisaks arendatakse välja Kehra linna ning valla esmatasandi keskuste tänavavalgustus. Ülesanded (meetmed): Ü 1.6.1 Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine Ü 1.6.2 Tänavavalgustuse väljaarendamine Ü 1.6.3 Kehra raudteeülepääsu rajamine koostöös riigiga Ü 1.6.4 Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine E 1.7: Kvaliteetsed ja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavad ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooniteenused Strateegilised arengusuunad Prioriteetseteks arengusuundadeks on olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, et viia joogiveekvaliteet ja reoveepuhastus kehtivatele nõuetele vastavaks ning uute ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine teenustega seni katmata tiheasustusaladel. Kehra linna, Ülejõe küla ja Lehtmetsa küla osas jätkatakse olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgsete investeeringute ettevalmistamist ja rakendamist. Alavere, Anija, Voose ja Lilli külade puhul koostatakse vastav projektlahendus. Ülesanded (meetmed): Ü 1.7.1 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine E 1.8: Kaasaegsed ja kvaliteetsed kaugkütteteenused Strateegilised arengusuunad Arenguprioriteetideks on valla olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimine ja kütteseadmete optimeerimine (küttekulude vähendamiseks). Kehra linna ja Lehtmetsa küla osas on vajalik küttetorustike renoveerimine ja Lehtmetsa katlamaja moderniseerimine. Alavere küla osas on prioriteediks kaugkütteteenuse mahu taastamine ja laiendamine. Ülesanded (meetmed): Ü 1.8.1 Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine

17

Ü 1.8.2 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine Ü 1.8.3 Anija valla energeetika arengukava koostamine E 1.9: Arenenud elamumajandus Strateegilised arengusuunad Optimeeritakse ja korrastatakse munitsipaalelamufond. Soodustatakse ja toetatakse korterelamutes korteriühistute teket ja kortermajade haldamise väljaarenemist. Soodustatakse rida- ja ühepereelamute ehitamist Ülesanded (meetmed): Ü 1.9.1 Munitsipaalelamufondi korrastamine Ü 1.9.2 Korteriühistute tekke soodustamine Ü 1.9.3 Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine Ü 1.9.4 Kehra linna väljaarendamine detailplaneeringu alusel E 1.10: Valla kõigis osades on tagatud elektrivarustus Ülesanded (meetmed): Ü 1.10.1 Kehra linna energeetika arengukava elluviimine Ü 1.10.2 Hajaasustusalade elektrifitseerimis probleemide lahendamisele kaasaaitamine E 1.11: Valla kõigis osades kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsiooniteenused Ülesanded (meetmed): Ü 1.11.1 Internetiühenduse kättesaadavuse tagamine kogu valla elanikkonnale E 1.12: Valla kõigi piirkondade huve arvestav ühistranspordikorraldus Ülesanded (meetmed): Ü 1.12.1 Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine

18

Ü 1.12.2 Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös Maanteeametiga

Ü 1.12.3 Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine E 1.13: Tagatud turvalisus valla territooriumil Ülesanded (meetmed): Ü 1.13.1 Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine Ü 1.13.2 Naabrivalve ja korrakaitse arendamine Ü 1.13.3 Valla munitsipaalpolitsei kontseptsiooni väljatöötamine E 1.14: Efektiivne ja edukas valla juhtimine Ülesanded (meetmed): Ü 1.14.1 Valla haldushoone väljaarendamine Ü 1.14.2 Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine Ü 1.14.3 Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga Ü 1.14.4 Munitsipaalvara haldamise arendamine Ü 1.14.5 Eestisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine VÕTMEVALDKOND II: Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on Anija valla kohaliku ressursipotentsiaali ja arengueelduste (asend, olemasolev infrastruktuur, loodus- ja muinsusväärtused jm) kasutuselevõtmine valla konkurentsivõime tugevdamiseks, mis lisaks kohaliku omavalitsuse avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele, suurendaks piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskohana. Eekõige on see seotud ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomisega, mis elavdaks majandust Anija valla keskuses - Kehras, kui ka valla teistes piirkondades. Selleks:

- suurendatakse Kehra atraktiivsust investeerimiskohana - arendatakse Kehra kui keskuse teenindusfunktsioone - toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivste ettevõtlusharude väljakujunemist valla

teistes piirkondades - mitmekesistatakse ja arendatakse Anija valla turismi- ja puhkevõimalusi - soodustatakse vallas üldplaneeringuga määratud aladel elamuehitust - arendatakse infrastruktuuri valla kaasabil - taotletakse valla arenguks vajaliku maa andmist munitsipaalomandisse

19

EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013: E 2.1: Soodne ettevõtluskeskkond, Kehra kui Ida-Harjumaa majandus-, teenindus- ja tõmbekeskus Kehra atraktiivsuse tõstmine investeerimiskohana ja Kehra keskus- ning teenindusfunktsioonide arendamiseks:

- arendatakse välja ettevõtlusalad - parandatakse Kehra kättesaadavust/ligipääsetavust ümberkaudsetest piirkondadest - arendatakse välja Kehra linnakeskus - mitmekesistatakse Kehra teenindus- ja kaubandusvõimalusi

Ülesanded (meetmed): Ü 2.1.1 Töötatakse välja Anija valla tööstustehnopargi rajamise kontseptsioon Ü 2.1.2 Kehra ligipääsetavuse parandamine Ü 2.1.3 Linnakeskuse väljaarendamine Ü 2.1.4 Teeninduse ja kaubanduse mitmekesistamine E 2.2: Mitmekesine ja keskkonnasäästlik maamajandus Ülesanded (meetmed): Ü 2.2.1 Alternatiivsete tootmisharude arengu soodustamine E 2.3: Mitmekesised ja atraktiivsed puhke- ja turismivõimalused, väärtustatud

looduskeskkond ning kultuuri- ja ajaloopärand Ülesanded (meetmed): Ü 2.3.1 Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine Ü 2.3.2 Puhkealade väljaarendamine Ü 2.3.3 Matkaradade rajamine Ü 2.3.4 Aktiivse puhkuse teenuste arendamine Ü 2.3.5 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine Ü 2.3.6 Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine Ü 2.3.7 Puhkemajandusliku koostöö arendamine

20

Ü 2.3.8 Anija mõisakompleksi arendamine ja pargi piirdemüüri restaureerimine Ü 2.3.9 Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine E 2.4: Anija valla sihipärane mainekujundus Ülesanded (meetmed): Ü 2.4.1 Valla reklaamimine ja maine kujundamine E 2.5: Atraktiivsed elamupiirkonnad Ülesanded (meetmed): Ü 2.5.1 Uute elamupiirkondade väljaarendamine üldplaneeringu alusel VÕTMEVALDKOND III: Kohaliku kogukonna arendamine Antud valdkonna sihiks on Anija valla inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedi kujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik:

- elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemide lahendamisel ning eluolu arendamisel

- külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine - külakeskuste teenindusvõimaluste arendamine - elanike huvi- ja täiendharidusvõimaluste arendamine - erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine ja rahvusvähemuste ühiskondlikku ellu

kaasatuse suurendamine EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013 E 3.1: Arenenud külaliikumine Ülesanded (meetmed): Ü 3.1.1 Külade elanike ühistegevuse ja külakeskuste arendamine ning külaplatside rajamine E 3.2: Mitmekesised ja kättesaadavad täiskasvanu täiend- ja huviharidusevõimalused Ülesanded (meetmed):

21

Ü 3.2.1 Täiskasvanute täiend - ja huvihariduse arendamine E 3.3: Erinevate rahvusrühmade integreeritus kohalikku kogukonda Ülesanded (meetmed): Ü 3.3.1 Erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine

22

III ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2010 1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine Käesolev peatükk käsitleb valla arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikke konkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2007-2010. Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse vajadusel iga-aastaselt enne 1. oktoobrit (KOKS § 37 lg 7). Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla eelarvet, riiklike toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2007-2013), era- ja mittetulundussektori investeeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid. 2. Anija vallavalitsuse omavahenditest finantseerimisvõime prognoos aastani 2010 Valla tegevuskava elluviimise finantseerimiseks on oluliseima tähtsusega valla eelarve ja eelarves arenguprojektide elluviimiseks võimalike vabade vahendite hulk. Eelarve tulude maht 2008 aastal koos sihtotstarbelisete toetustega on 87 266,8 tuhat krooni, millest maksude osakaal on 53 023,6 tuhat krooni, millest omakorda füüsilise isiku tulumaks 49 283,6 tuhat krooni. Võrreldes 2007 aasta valla tuludega on 2008 aastaks planeeritud tulud 2007 aasta tuludest 30,78% suuremad. Samas on 2008 eelarveaasta vaba jääk 7 856,0 tuhat krooni, olles sealjuures võrreldes 2007 eelarveaasta vaba jäägiga väiksem 618,2 tuhat krooni. Valla 2008 aasta tulude protsentuaalset jaotust iseloomustab (Joonis 2 lk 25). Valla 2008 aasta eelarve kulude maht koos inveteeringutega on 90 891,7 tuhat krooni. Võrreldes 2007 aasta kinnitatud eelarvega on 2008 aasta eelavesse planeeritud kulude maht 28,1% suurem. Üldised valitsemiskulud moodustavad koos reservfondi ja võla teenindamiseta eelarve kuludest 15,34%. Kulude jaotust protsentuaalselt 2008 aasta eelarves iseloomustab (Joonis 3 lk 25). Valla eelarvekuludes moodustavad tegevuskulud 86,5% (78 632,0 tuhat krooni), millest 56,4% on personalikulud (44 351,5 tuhat krooni) ja 35,9% on majandamiskulud (28 268,2 tuhat krooni), eraldised moodustavad 5,2% ( 4127,6 tuhat krooni), investeeringud 15,6% (12 259,7 tuhat krooni) ning muud kulud 2,0% (1 884,7 tuhat krooni). Tegevuskava investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuste omavahendeid (vallaeelarve vahendid või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid (eeldavad kõik enamasti kaasfinantseerimist vallaeelarvest). Omavalitsuse investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab “Valla- ja linnaeelarve seadus” eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Anija vallal on 01.01.2008 seisuga laenukohustusi 9657,1 tuhat krooni, mis on ca 10,6% 2008.a. eelarve kuludest. 2008. aasta laenude tagasimakse summa koos intressiga on 4 785,1 tuhat krooni, moodustades 2008 a. puhastatud eelarvest 6,1%.

23

Tulude prognoos Eelarve prognoosi perioodiks 2008-2010 (vt joonis 2 lk 24) suuremaid muudatusi omatulude laekumistes valla tulubaasis ette ei nähta. Arvestades üldist majanduskasvu, on arvestatud valla omatulude keskmiseks kasvuks perioodis 6-10% aastas, mis peaks olema enam-vähem võrdne ka tarbijahinnaindeksi muutuse ja valdade põhitegevusalade kulude kasvuga. Omatulud moodustavad eelarvetuludest üle poole (72,1%). Tähtsamad omatulude katteallikad on üksikisiku tulumaks ja maamaks. Sellised omatulude allikad, nagu vara müük, on erakorralise iseloomuga ja selle suurenemist pole otstarbekas ette prognoosida. Teistest tululiikidest on olulise tähtsusega veel eraldised riigieelarvest ja laekumised ministeeriumite eelarvetest, moodustades 27,9% tuludest. Edaspidi riigi toetused mittesihtotstarbeliste toetuste osas eeldatavalt oluliselt ei suurene, vaid jäävad samale tasemele või pigem vähenevad. Sihtotstarbeliste toetuste osas suurenevad toetused võrdeliselt kuludega ja need toetused ei ole siiski ainult jooksvate kulude katmiseks, sisaldades ka eraldisi investeeringuteks. Kulude prognoos Arvestades üldist elukallinemist ja inflatsiooni on kõikides kululiikides oodata kulude suurenemist. Keskmiseks inflatsioonist tingitud kulude kasvuks majandamiskulude osas võib ette näha kuni 10% aastas, tööjõukuludes samuti kuni 10% aastas. Kulude osas mis olid seotud riigieelarveliste eraldistega (koolitoetused) toimub suurenemine võrdeliselt tuludega. Investeeringud Vajalike investeeringute maht tegevuskava järgi ületab võimalike investeeringute määra mitmekordselt. Seda seetõttu, et Eestis kehtivate toetusprogrammide ja riiklike investeeringutoetuste väljakujunenud praktika tõttu (pidevad muutused ja lühiajalised etteteatamistähtajad) on eelarveväliste toetuste planeerimine mitme aasta peale ette väga keeruline. Seega on tegevuskava koostatud peamiselt silmas pidades vajadusi, mille konkreetne elluviimine ja tegevuste valik täpsustatakse iga-aastaselt, sõltuvalt saadaolevatest investeeringutoetustest ja omavalitsuse haldussuutlikkusest projektide ettevalmistamisel. Arvestades riigieelarvest seatud piiranguid võib siiski prognoosida tegevuskava investeeringute elluviimise katteallikana edasise laenukoormuse kasvu perioodis 2008-2010, mis sõltub siiski vallavolikogu poliitilistest otsustustest. Valla omafinantseerimisvõime aastani 2010 Valla omafinantseerimisevõime väljaselgitamisel kasutati valla viimase kolme eelarveaasta eelarveid, võõrvahendite osakaalu seisuga 31.12.2007.a. ning olemasolevate laenude tagasimaksete osakaalu eelarvest ning valla investeerimisplaane aastal 2008. Kasutades 25% omafinantseerimist (prognoositav enamiku riigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest (ka rahvusvahelised) finantseeringute puhul on ligikaudne investeerimismaht aastas umbes 4-5 miljonit krooni, arvestades 2008. aasta eelarve eeldatavale tulude laekumise prognoosi ja vaba jäägi suurust. Investeeringute mahu suurendamiseks 2008. aasta kehtiva tulude prognoosi ja kulude taseme juures saaks valla laenukoormust suurendada perioodil 2008-2010 kuni 30 miljonini, jõudes aastaks 2010 ligi 30 miljoni kroonini. Laenude tagasimaksmisel arvestakse tagasimakse perioodiks kuni 10 aastat, ehk igal aastal makstakse tagasi 1\10 laenudest. Laenuintressiks on keskmiselt 6-7% laenujäägilt aastas. Valla investeerimisvõime suurendamiseks ilma uute laenudeta peaks oluliselt suurenema kas üksikisiku tulumaksu laekumine või tuleks vähendada valla püsikulusid (Tabel A lk 25).

24

IV JOONISED JA TABELID Joonis 1: Valla arengumudeli skeem

E3.3 Erinevate rahvusrühmade integreeritus kohalikku kogukonda

E3.2 Mitmekesised ja kättesaadavad täiskasvanu täiend- ja huviharidusevõimalused

E3.1 Arenenud külaliikumine

E2.1 Soodne ettevõtluskeskkond, Kehr a kui Ida -Harjumaa majandus -, teenindus - ja tõmbekeskus

E2.2 Mitmekesine ja keskkonnasäästlik maamajandus

E2.3 Mitmekesised ja atraktiivsed puhke - ja turismivõimalused, väärtustatud looduskeskkond ning kultuuri - ja ajaloopärand

E2.4 Anija valla sihipärane mainekujundus

E2.5 Atraktiivsed elamupiirkonnad

E1.1 Kvaliteetsed ja atraktiivsed haridusvõimalused E1.2 Vallaelanike vajadusi rahuldavad mitmekesised ja kvaliteetsed kultuuri- ja spordivõimalused E1.3 Kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused E1.4 Valla kõrge miljööväärtus, heakorrastatud elukeskkond E1.5 Tagatud on nõuetele vastav jäätmekäitlus E1.6 Kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teede ja tänavate võrgustik E1.7 Kvaliteetsed ja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavad ühisveevärgi - ja kanalisatsiooniteenused E1.8 Kaasaegsed ja kvaliteetsed kaugkütteteenused E1.9 Arenenud elamumajandus E1.10 Valla kõigis osades on tagatud elektrivarustus E1.11 Valla kõigis osades kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsiooniteenused E1.12 Valla kõigi piirkondade huve arvestav ühistranspordikorraldus E1.13 Tagatud turvalisus valla territooriumil E1.14 Efektiivne ja edukas valla juhtimine

ARENGUVISIOON AASTAKS 2013 :

“ Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga ja majan duslikult

mitmekesine, atraktiivsete puhke - ja turismivõimalustega, elujõulise

kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus paikneb Ida - Harjumaa

tõmbekeskus Kehra ”

Võtmevaldkond 1 : Atraktiivse elukeskkonna loomine Anija vallas

Võtmevaldkond 2 : Valla elanike töövõimaluste mitmekesistamiseks ning uute töökohtade loomise soodustamiseks Kehra linna majanduspotentsiaali ning Anija valla maamajandusliku ja puhkemajandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine

Võtmevaldkond 3 : Kohaliku kogukonna arendamine

25

Joonis 2 : Anja valla 2008.a eelarve tuluallikate jaotus

Maksud 60,76%

Kaupade ja teenuste müük 6,79%

Toetused 28,83% Tulud varadelt 2,69%Muud tulud 0,93%

Maksud Kaupade ja teenuste müük Toetused Tulud varadeltMuud tulud

Joonis 3 : Anija valla 2008.a eelarve kulude jaotus

Personalikulud 48,88%

Majandamiskulud 31,19%

Eraldised 4,54%

Investeeringud 13,33%Reservfond, intressid 2,05%

Personalikulud Majandamiskulud Eraldised InvesteeringudReservfond, intressid

26

Tabel A: Anija valla omavahenditest finantseerimisvõime prognoos 2008-2010 (tulud tabelis esitatud tuhandetes kroonides) Nimetus 2008 2009 2010 TULUD KOKKU 87 266,8 93 089,0 103 573,3 Tulud (va sihtotstarbelised toetused) 60 112,1 63 718,8 73136,3 Sihtotstarbelised toetused (ivesteeringud, koolitoetus sh. koolitoit) 27 154,7 29 370,2 30 437,0 sh Spordihoone laenus tasumiseks 2 000,0 1 700,0 0 KULUD KOKKU 90 871,7 101 503,0 113654,9 Kulud (majandamis- ja personalikulud) 78 632,0 86 495,2 95 144,72 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine - omafinatseerimine 12 239,7 15 007,8 25368,58 FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 624,9 8 414,0 16 940,0 Kohustuste vähenemine -4 231,1 -3 786,0 -3960,0 Kohustuste suurenemine 0 9000,0 18000,0 Finantsvarasid seisuga 01.01 7 856,0 3 200,0 2900,0 Sh kassatagavara 100,0 100,0 100,0 Finantsvarasid seisuga 31.12 3 200,0 2 900,0 2100,0 Sh kassatagavara 100 100 100 FINANTSKOHUSTUSED Finantskohustusi seisuga 01.01 9657,1 5 426,0 10 640,0 Finantskohustusi seisuga 31.12 5 426,0 10 640,0 24 680,0 INVESTEERINGUTE MAHT 12 239,7 34 007,8 50 368,6 Maksimaalne võimalik investeeringute maht omavahenditest 12 239,7 15 007,8 25368,6 Investeeringud muudest fondidest 0,0 19000,0 25000,0

27

Tabel B

ELUVALDKONDADE TEGEVUSKAVADE FINANTSEERIMISVAJADUSTE KOONDTABEL

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 2011-2013

VALDKONNAD Investeeringuvajadus kokku (esialgne)

Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

1 HARIDUS 58998 1221 2685 3145 1949 6675 13605 6409 10539 9470 3300

2 KULTUUR, SPORT JA VABA AEG 97692 1540 4950 2855 3063 9224 23220 10200 31200 4940 6500

3 SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID 12650 650 60 600 400 650 1050 700 1040 3640 3860

4 HEAKORD, HALJASTUS, JÄÄTMEMAJANDUS 2645 330 525 85 365 1320 20

5 TEED, TÄNAVAD 27670 2410 450 2610 4500 1550 4200 2850 4100 5000 6 VEEVÄRK KANALISATSIOON 35702 (+246781)* 150 680 4247 4350 3600 8800 500 13375

7 ENERGEETIKA, KOMMUNIKATSIOONID 5440 170 70 740 2460 500 1500

8 ELAMUMAJANDUS 15900 100 200 200 900 3 000 11500 9 ÜHISTRANSPORT 3200 2400 400 400

10 TURVALISUS 3615 795 620 700 750 750 11 TURISM 405 15 45 20 40 25 230 30 12 JUHTIMINE 15600 300 700 2800 3000 8800

2007 2008 2009 2010 2011-2013 279517 (+246781)* 7681 8870 15492 9787 31879 51935 27589 47129 48495 30160 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

(+ 246781)* Kajastab vallasisese linna Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamise kulutusi

28

V TEGEVUSKAVA TABELID Tegevuskava tabelites kasutatavate lühendite selgitused E- valla visioonist ja arengumudelist tulenev eesmärk. Ü- ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks. Tähistab enamasti kitsamat

tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mis näitab arengu vajadust, kuid ei määratle konkreetselt teostatavaid tegevusi.

VF- vallaeelarve välised finantseerimisallikad. Tegevused on jaotatud eri tabelistesse omavalitsuse eluvaldkondade kaupa, vastavalt arengumudelis toodud ülesannetele. Iga ülesande puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille realiseerimisele antud ülesande raames tegevuste kavandamine ja elluviimine kaasa aitab. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuse üldmaksumus (kui on vallaeelarvest eraldi rahastatav), teostamise aeg, rahastamise kava lähiaastatel, eeldatavad eelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus. Tegevustabelites estatud prioriteetsus: 3 - kõrgema prioriteetsuse astmega; 2 - keskmise prioriteetsuse astmega; 1 - madalama prioriteesuse astmega.

Tegevuskava tabel: Haridus (E 1.1)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Eesmärk

Prioriteet

Jrk. nr

Tegevused

Maksumus

tuh kr.

Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Ü 1.1.1 Kehra linnalasteaed "Lastetare" 3 1 Õpi-, mängu- ja töökeskkonna parandamine x x x x 2 2 Jalgratahoidla rajamine 20 20 3 3 Lasteaia renoveerimisprojekt 190 190 4 Hoone hädavajalikud renoveerimistööd, sh 3 Fassaadi remont 200 100 100 3 Hoone sokli ja sillutisriba renoveerimine 50 50 3 Toitlustusruumide renoveerimine 700 400 150 150 2 Küttesüsteemi ja soojussõlme rekonstrueerimine 2800 400 300 500 500 500 600 2 Akende vahetus 130 60 50 20 1 Elektrisüsteemide ja ventilatsiooni rekonstrueerimine 700 36 20 294 350 1 I korruse põrandate vahetus (koridor, rühmaruumid) 400 200 200 1 Katuslae soojustamine 400 100 300

2 Kanalisatsiooni- ja vesivarustuse jaotussüsteemide

rekonstrueerimine 300 150 150 3 Rühmaruumide remont 1900 50 1650 50 50 50 50

KOKKU: 7790 546 2330 300 1120 1050 1044 1400 Ü 1.1.1 Lasteaed "Lepatriinu" 5 Lasteaia hoone renoveerimine, sh 3 Köögi ventilatsioon 500 100 400 Küttesüsteemide rekonstrueerimine 1200 600 600 2 Rühmaruumide ja üldruumide kapitaalremont (aastal 2011) (1720) 1 Hoone välisfassaad

3 Välisrõdude uuendamine x x 3 Katusekatte vahetus 2500 1250 1250 3 Elektrisüsteemide rekonstrueerimine (aastal 2011) (800)

29

6 Õueala korrastamine, sh 1 Vundamendi niiskustõke ja drenaaz 250 250 1 Õueala teekatete vahetus 600 75 225 75 225 1 Õueala piirdeaed ja väravad 350 350 2 Mänguväljakute ja spordirajatiste uuendamine 160 40 120 2 Infotehnoloogia (võrgu ehitamine) 160 80 80 2 Köögiseadmed 300 100 100 100

KOKKU: 6020 525 225 1245 1345 1430 1250 Ü 1.1.1 Alavere lasteaed "Mõmmila" 7 Lasteaia hoone renoveerimimine, sh 3 Sõime- ja noorema aiarühma ruumide kapitaalremont 1 000 250 250 250 250 2 Vanema rühma ruumide remont 500 250 250 1 Köögi renoveerimine 800 200 600 3 Katuse vahetus 1000 200 800 2 Akende vahetus 300 100 200 1 8 Õueala piirdeaed ja varjualused 100 40 60 3 9 Tuletõrje signalisatsioon 100 100

KOKKU: 3800 550 1050 250 250 450 850 140 260 Ü 1.1.1 Kehra Gümnaasium 10 Suure maja renoveerimistööd, sh 3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 2000 500 1500 3 Ventilatsiooni väljaehitamine 4000 500 2000 500 1000 2 Maja renoveerimine 4977 128 849 1000 1000 1000 1000 3 Tuletõkkeuste paigaldamine trepikoridoridesse (ettekirjutus) 531 531 3 Tööõpetuse-kunstiklassi väljaehitamine 2700 700 2000 11 Väikese maja renoveerimistööd, sh 2 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 1000 500 500 2 Ventilatsiooni väljaehitamine 2000 400 1600 1 Maja renoveerimine 2400 48 1000 1352 Ü 1.1.6 3 12 Keelekümbluse arendamine Kehra Gümnaasiumis x x x x Ü 1.1.7 3 13 Õppekasvatustöö tugisüsteemide mitmekesistamine x x x x

KOKKU: 19608 707 849 3200 7000 2900 4952 Ü 1.1.1 Alavere Põhikool

30

14 Koolihoone remonttööd, sh 3 Valgustus 363 168 195 3 WC-de renoveerimine koos ventilatsiooniga 310 20 140 150 2 15 Keemia, füüsika ja loodus ainekabinetide väljaehitamine 300 50 100 150 2 16 Köögiseadmete uuendamine 185 5 80 20 80 3 17 Võimla duširuumide kap.remont 300 80 220 1 18 Kogu hoone ventilatsiooni vahetus 550 550

KOKKU: 2008 5 248 40 325 220 320 700 150 Ü 1.1.1 Kehra Kunstidekool 19 Hoone renoveerimistööd, sh 3 Katuse vahetus ja katuslae soojustus 700 100 600 2 Akende (koos sillustega) ja siseuste vahetus 380 40 340 1 Keldriruumide remont 2 Klassiruumide, WC, riietusruumide ja personaliruumide remont 400 50 100 100 150

KOKKU: 1480 100 600 90 440 100 150 Ü 1.1.9 Anija lasteaed-algkooli rajamine 3 20 Lasteaed-algkooli kontseptsiooni loomine x 3 21 Detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamine 500 250 250 2 22 Lasteaed-algkooli ehitamine x x x x KOKKU: 500 250 250 Ü 1.1.17 Avatud noortekeskuse väljaarendamine 2 23 Kehra noortekeskuse õueala väljaarendamine 1122 20 80 500 522 2 24 Alavere noortrtekeskuse renoveerimine 3900 100 1850 95 1855

Kokku: 5022 20 80 100 2350 95 2377

2007 2008 2009 2010

KOKKU: 46228 1221 2685 3145 1949 6675 13605 6409 10539

31

Tegevuskava tabel: Kultuur, sport, vaba aeg (E 1.2)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Eesmärk

Prioriteet

Jrk nr

Tegevused

Maksumus tuh kr. Eelarve VF Eelar

ve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.2.1 Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse arendamine 3 1 Kultuurikeskuse hoone renoveerimisprojekt 100 100 2 Kultuurikeskuse hoone renoveerimine sh 3 Katuse ja varikatuste renoveerimine 700 200 500 3 WC-de renoveerimine 100 100 2 Saali ja lava renoveerimine 100 30 20 50 Osaline juurdeehitus ja lavataguste ruumide ümberehitus 715 300 415 2 Sama, akende ja uste vahetamine 100 30 20 50 1 Fuajee ja garderoobi renoveerimine 100 100 1 Hoone välisfassaadi soojustamine ja renoveerimine 500 250 250 3 Keskküttesüsteemi avariiremont 88 88 3 Küttesüsteemi ja ventilatsiooni rekonstrueerimine 800 200 600 KOKKU: 3303 400 500 388 415 510 890 200

Ü 1.2.2 Anija mõisakompleksi arendamine 3 3 Anija mõisakompleksi restaureerimiskontseptsiooni koostamine x x x x 3 Anija mõisahoone restaureerimisprojekti koostamine 2000 200 800 200 800 3 Anija mõisa restaureerimine 18000 3000 6000 3000 6000 3 WC-de renoveerimine 400 200 100 100 3 4 Valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 100 52 48

KOKKU: 20500 200 352 948 3200 6800 3000 6000 Ü 1.2.3 Vabaajakeskuse hoone rajamine

1 5 Vabaajakeskuse detailplaneeringu koostamine 100 100 1 6 Vabaajakeskuse projekteerimine, ehitamine ja sisustamine

KOKKU: 100 100

Ü 1.2.4

Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks

Alavere Rahvamaja 7 Rahvamaja renoveerimine ja sisustamine, sh 2 Katuse renoveerimine 1100 100 1000

32

3 Elektrisüsteemi renoveerimine 600 100 500 3 WC-de ja kanalisatsiooni renoveerimine 270 270 2 Helitehnika 100 50 50

KOKKU: 2070 100 500 320 150 1000 Voose Rahvamaja 8 Voose rahvamaja renoveerimine sh 3 WC ja köögi renoveerimine 525 175 350 3 Imbväljaku rajamine 75 75 3 Välisuste ja akende vahetamine 143 51 92 1 Välisfassaadi renoveerimine 1006 598 408 2 Teabe- ja mängutoa renoveerimine, riietusruumi ehitamine 50 50 3 Signalisatsiooni paigaldamine 30 30 3 Elektrisüsteemi renoveerimine 25 25 3 Sisustuse uuendamine 60 60 9 Külaplatsi rajamine sh 2 Lastele mänguväljaku rajamine 140 40 100 1 Välisvalgustuse paigaldamine 80 80

KOKKU: 2134 280 350 75 749 600 80

Ü 1.2.5 Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks

Lilli raamatulaenutus 3 10 Lilli raamatulaenutuspunkti jaoks sobiva ruumi leidmine x Kehra Linnaraamatukogu

2 11Raamatukogu ruumide renoveerimisprojekti koostamine (koos lasteaia hoone projektiga) 100 100

Raamatukogu hoone renoveerimine, sh 3 12 Ruumide renoveerimine 550 120 430

KOKKU: 650 100 120 430

Ü 1.2.6 Vabadussõja muuseumi ja Anija valla muuseumi rajamine Kehra jaamahoonesse

3 13 Jaamahoone renoveerimisprojekti koostamine ja renoveerimine 2500 20 200 280 2000 KOKKU: 2500 20 200 280 2000

Ü 1.2.7 Kultuuri valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine 3 14 MTÜ-de tegevuse toetamine x x x x

KOKKU: x x x x Ü 1.2.8 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine

3 15 Kehra vabaõhu-laululava projekti koostamine 40 40 2 16 Vabaõhu-laululava ja tribüüni ehitus 2500 1000 1500 2 17 Külade vabaõhuürituste kohtade väljaehitamise 300 300

33

kaasfinantseerimine KOKKU: 2840 1340 1500

Ü 1.2.9 Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaalomandisse KOKKU:

Ü 1.2.10 Spordiinfrastruktuuri arendamine 3 18 Kehra spordikeskuse ehitus 6200 3000 1500 1700 3 19 Spordikeskusesse inventari muretsemine 285 160 125 3 20 Kehra spordi- ja puhkeala detailplaneering 200 200 3 21 Kehra spordi- ja puhkeala projekteerimine ning ehitamine 10000 500 1500 8000 3 22 Kehra ujula projekteerimine ja ehitamine 34900 200 600 1100 3000 10000 5000 15000

KOKKU: 51585 560 3600 1600 1500 3125 11700 6500 23000 Ü 1.2.11 Spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine

3 23 MTÜ-de tegevuse toetamine x x x x KOKKU: Ü 1.2.12 Rahvaspordi arendamine

2 24 Pallimänguplatside rajamine ja korrastamine x x x x KOKKU: Ü 1.2.13 Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine

2 25 Supluskohtade rajamine x x x x x x x 3 26 Kehra tervisespordi raja arendamine 570 20 200 10 100 40 200 KOKKU: 570 20 200 10 100 40 200 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 86252 1540 4950 2855 3063 9224 23220 10200 31200

34

Tegevuskava tabel: Sotsiaalhoolekanne, tervishoid (E 1.3)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Maksumus tuh kr.

Eesmärk

Prioriteet

Jrk. Nr

Tegevused Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.3.1 Sotsiaalkeskuse ja noorsootöö väljaarendamine Kehras 3 1 Kreutzwaldi tn 6 I korruse renoveerimine Kehra Sotsiaalkeskuseks 500 100 400

KOKKU: 500 100 400 Ü 1.3.2 Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine 3 2 Õpilaste töömaleva (laagrite) korraldamine x x x x x x x x 3 3 Riskiperede toimetulekuõpetus x x x x x x x x 3 4 Noorte kutsenõustamine x x x x x x x x

KOKKU: Ü 1.3.3 Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine x x x x x x x x Ü 1.3.4 Sotsiaaleluruumide väljaarendamine 2 5 Sotsiaalkorterite renoveerimine 600 200 x x 200 x 200 x 2 6 Saun-pesuköögi renoveerimine (Lehtmetsa 10) 400 200 200 3 7 Munitsipaalmajade (Kose mnt 10; Raudtee tn 5) renoveerimine 2500 300 60 400 200 800 200 540

KOKKU: 3500 500 60 400 600 800 600 540 Ü 1.3.6 8 Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine x x x x Ü 1.3.7 9 Sotsiaaltranspordi loomine x x x x Ü 1.3.9 10 Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel x x x x x x x x Ü 1.3.10 11 Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine x x x x x x x x Ü 1.3.11 Tervisekeskuse arendamine 3 12 Hoone renoveerimise projekt Kreutzwaldi 7 100 100 3 13 Hoone renoveerimine 1050 50 100 50 250 100 500

KOKKU: 1150 150 100 50 250 100 500 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 5150 650 60 600 400 650 1050 700 1040

Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF

35

Tegevuskava tabel: Heakord, haljastus, jäätmemajandus (E 1.4 ja E 1.5)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Maksumus

tuh kr.

Eesmärk

Prioriteet

Jrk. Nr

Tegevused Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.4.1 Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine 3 1 Alavere pargitiigi ja teda toitva paisjärve renoveerimine 100 15 85 Ü 1.4.2 Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine 3 2 Kehra jõeäärsete parkide korrastamine 650 250 300 100 3 3 Jägala jõe põhja puhastamine 240 40 200

KOKKU: 1350 250 315 85 500 200 Ü 1.4.3 Külade miljööväärtuse tõstmine 3 4 Lagunevate tootmishoonete ja rajatiste lammutamine 100 30 50 20 Jääkreostuse likvideerimine sh 3 5 Maa-aluse kütusepaagi likvideerimine (Kehra, Kose mnt 5) 500 75 425 3 6 Maa-aluse kütusepaagi likvideerimine (Kehra, Metsa tn 3) 700 105 595

KOKKU: 1300 30 50 200 1020 Ü 1.4.4 3 7 Teede- ja metsaäärsete korrastamine x x x x x x x x Ü 1.4.5 3 8 Keskkonnaohtlike objektide likvideerimine x x x Ü 1.5.1 Prügikäitluse arendamine x

3 9 Olmejäätmete kohtsorteerimise juurutamine (selgitustöö, konteinerite ostmine/rent ja paigaldus) 335 50 160 25 100 x x

KOKKU: 335 50 160 25 100 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 2985 330 525 85 725 1320

Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF

36

Tegevuskava tabel: Teed, tänavad (E 1.6)

Finantseerimine

2007 2008 2009 2010

Eesmärk

Prioriteet

Jrk.

Nr

Tegevused Maksumus

tuh. Kr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve Vf Eelarve VF

Ü 1.6.1 Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine Teede ehitus ja rekonstrueerimine 3 1 Raudoja-Härmakosu tee tolmuvaba kate 900 100 800 1 2 Ülejõe külateed 250 250 3 3 Alavere küla teed ja platsid 500 100 100 100 200 3 4 Lehtmetsa küla teed ja platsid 650 100 100 300 150 2 5 Vikipalu tee 200 100 100 1 6 Aavere ring 180 180 3 7 Paenurme tee(külavaheline tee) 300 100 200 3 8 Partsaare tee 300 100 200

KOKKU: 3280 400 200 1850 830 Kehra linna tänavate rekonstrueerimine ja ehitus: 3 9 Kehra keskuse ja tänavate detailplaneering (10000) 3 10 Kooli ja Keskuse t korterelamute juurdepääsuteed, parklad 1150 250 250 400 250 3 11 Põrgupõhja tänavate tolmuvaba kate 750 250 250 250 3 12 Vana-asula tänavate tolmuvaba kate 200 200 2 13 Välja tänav (katte remont, kõnnitee rajamine) 200 200 1 14 Kooli tänav 350 350 3 15 Tervisekeskuse juurdepääs ja parkla 500 50 450 2 16 Põhja tänav 850 100 750 3 17 Kehra keskväljak 4100 400 150 250 1300 500 1500 3 18 Kooli põik 180 180 1 19 Aiandi tänav 250 250 3 20 Sõpruse väljak 400 200 200 3 21 Kreutzwaldi tänav 300 150 150 1 22 Anija mnt

KOKKU: 9230 1030 450 550 1450 1550 2450 1750

Sildade ehitus ja rekonstrueerimine

1 23 Vanaõue 1350 250 1100 3 24 Rippsillad 1900 550 1350

37

1 25 Ülejõele silla ehitus KOKKU: 3250 550 1350 250 1100

Ü 1.6.2 Tänavavalgustuse väljaarendamine 2 26 Anija välisvalgustus 80 80 2 27 Lilli välisvalgustus 120 120 2 28 Lehtmetsa elamukvartali välisvalgustus 110 110 3 29 Alavere välisvalgustus 150 50 100 2 30 Voose välisvalgustus 50 50 2 31 Põrgupõhja linnaosa välisvalgustus 320 200 120 3 32 Põhja tänav 200 200 3 33 Kose mnt (Lehtmetsa külas) 450 50 200 200 3 34 Kalda tänav 150 50 100 3 35 Kooli ja Keskuse tänavad 380 380 2 36 Pikva välisvalgustus 50 50 3 37 Kose mnt (Kehra linnas) 150 150 2 38 Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe ühtne tänavavalgustuse süsteem 600 300 300

KOKKU: 2810 430 510 1200 670 Ü 1.6.3 Kehra raudteeülepääsu rajamine 1 39 Raudteeülepääsu projekt ja ehitamine x 3 40 Jalakäijate silla projekteerimine ja ehitamine x

KOKKU:

Ü 1.6.4 2 41 Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine x x x x 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 18570 2410 450 2610 4500 1550 4200 2850

Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelarv

e VF Eelar

ve VF

38

Tegevuskava tabel: Veevärk, kanalisatsioon (E 1.7)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Maksumus

tuh kr.

Eesmärk

Prioriteet

Tegevused Jrk. Nr

Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.7.1 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine 1 Alavere, sh 15000 750 4250 1500 8500 2 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 2 Veevõrgu renoveerimine 2 Kanalisatsiooni renoveerimine 1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

KOKKU: 15000 750 4250 1500 8500 2 Anija, sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 Veevõrgu renoveerimine 3 Kanalisatsiooni renoveerimine 1 122 122 500 500 3 Reoveepuhasti rajamine 1 100 1100

KOKKU: 2 222 122 1600 500 3 Härmakosu, sh 1 Ühisveevärgi rekonstrueerimine 1 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine

KOKKU: 4 Kehra linn, sh 212556 3 Eskiisprojekti koostamine 3000 3000 3 Põhjaveehaarde renoveerimine ja veetöötluse rajamine 2 Ühisveevärgi rekonstrueerimine ja laiendamine 1 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine 1 Sadeveekanalisatsioon

KOKKU: 212556 3000 5 Lehtmetsa, sh 28850 3 Olemasoleva ühisveevärgi renoveerimine 2 Ühisveevärgi laiendamine ja puurkaev-pumpla rajamine 1 Olemasoleva kanalisatsiooni renoveerimine 1 Uue kanalisatsiooni rajamine

KOKKU:

28850

39

6 Lilli, sh

1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine 1 Kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine 3 Reoveepuhasti rajamine 830 150 680

KOKKU: 830 150 680 7 Voose, sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 3 Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine 475 275 200 2 Kanalisatsiooni rajamine 2 Reoveepuhasti rajamine

KOKKU: 475 275 200 8 Ülejõe, sh 5375 2 Ühisveevärgi rajamine 1 Ühiskanalisatsiooni rajamine KOKKU: 5375 Ü 1.7.2 3 9 Hajaasustuse joogivee varustamise programm

Kaevude projekteerimine ja rajamine 800 100 100 300 300 KOKKU: 800 100 100 300 300

2007 2008 2009 2010 KOKKU: 266108 150 680 4247 4350 3600 8800 500

Eelar

ve VF Eelar

ve VF

Eelarve VF Eelarve VF

40

Tegevuskava tabel: Energeetika, kommunikatsioonid (E 1.8, E 1.10 ja E 1.11)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Eesmärk

Prioriteet

JRK. Nr

Maksumus tuh kr.

Tegevused Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.8.1 Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine 3 1 Kehra kaugküttevõrgu renoveerimine (VELKO OÜ AV) x x x 3 2 Vallamaja ühendamine kaugküttevõrguga 1370 170 240 960

KOKKU: 1370 170 240 960 Ü 1.8.2 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine 1 3 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine 4000 500 1500 500 1500

KOKKU: 4000 500 1500 500 1500 Ü

1.8.3 Anija valla energeetika arengukava koostamine

3 4 Arengukava koostamine 70 70

KOKKU: 70 70 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 5440 170 70 740 2460 500 1500

Eelarve

VF

Eelarve VF

Eelarve

VF

Eelarve VF

41

Tegevuskava tabel: Elamumajandus (E 1.9)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Maksumu

s tuh kr.

Eelarve VF Eelarve

Tegevused Prioritee

t VF Eesmä

rk Jrk. Nr

Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.9.1 Munitsipaalelamufondi korrastamine 3 1 Elamufondi perspektiivplaani koostamine x 3 2 Elamufondi renoveerimine 800 100 200 200 200

KOKKU: 700 100 200 200 200 Munitsipaalmaja ehitamine sh 1 3 Projekteerimine 700 700 1 4 Ehitamine

KOKKU: 700 700 Ü 1.9.2 3 5 Korteriühistute tekke soodustamine x x x x Ü 1.9.3 2 6 Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine x x x 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 1400 100 200 200 900

Eelarv

e VF

Eelarve

Eelarve VF

VF Eelarve VF

42

Tegevuskava tabel: Ühistransport (E 1.12)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Maksumu

s tuh kr.

Prioriteet

Tegevused Eelarve VF EelarveJrk.

Nr Eesmärk VF Eelarve VF Eelarv

e VF

Ü 1.12.1 3 1 Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine x x x x Ü 1.12.2 Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi maanteeametiga 2 2 Aavere, Lilli ja Kuusemäe bussipeatuste ehitamine 800 400 400 1 3 Kehra bussijaama rajamine 2000 2000

KOKKU: 2800 2400 400 Ü 1.12.3 3 4 Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine x x x x 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 2800 2400 400

Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF

43

Tegevuskava tabel: Turvalisus (E 1.13)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Maksumu

s tuh kr.

Tegevused Prioriteet

Eelarve VF Eesmärk

Jrk. Nr

Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.13.1 Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine 3 1 Kehra tuletõrjehüdrantide uuendamine 215 195 20 3 2 Tuletõrje veevõtukohtade rajamine 250 100 150

KOKKU: 465 195 20 100 150

Ü 1.13.2 Naabrivalve ja korrakaitse arendamine 3 3 Korrakaitse toetamine 2400 600 600 600 600 3 4 Piirkondliku turvalisuse kava koostamine x x x x KOKKU: 2400 600 600 600 600 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 2865 795 620 700 750

Eelarv

e VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF

Eelarve VF

44

Tegevuskava tabel: Turism (E 2.3)

Finantseerimine 2007 2008 2009 2010

Maksumu

s tuh kr.

Tegevused Prioriteet

Eelarve Jrk. nr Eesmärk

VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 2.3.1 1 Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine x x x x Ü 2.3.2 2 Puhkealade väljaarendamine x x x x x x x Ü 2.3.3 Matkaradade rajamine sh 3 3 Anija looduskaitseala matkarada 25 5 20

KOKKU: 25 5 20 Ü 2.3.4 4 Aktiivse puhkuse teenuste arendamine x x x x x x x x

Ü 2.3.5 5 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine x x x x x x x x

Ü 2.3.6 Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine x x x x 3 6 Voose Kõrtsi taastamises osalemine x x x x x

KOKKU: x x x x x Ü 2.3.8 Anija mõisakompleksi arendamine 3 7 Anija mõisapargi müüri rekonstrueerimise projekt ja teostus 380 10 25 20 40 25 230 30

KOKKU: 380 10 25 20 40 25 230 30 Ü 2.3.9 8 Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine x x x x x x x x 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 405 15 45 20 40 25 230 30

Eelarv

e VF Eelar

ve VF

Eelarve VF

Eelarve VF

45

46

Tegevuskava tabel: Juhtimine (E 1.14)

2007 2008 2009 2010

Eesmärk

Prioriteet

Jrk. nr

Tegevused

Maksumu

s tuh kr.

Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Ü 1.14.1 Valla haldushoone väljaarendamine 3 1 Infotehnoloogia väljaarendamine (server) 400 100 150 150 3 2 Haldushoone väljaehitamise aadressil Kreutzwaldi 6 kontseptsioon 3650 2100 1550

KOKKU: 4050 100 2250 1700 Ü 1.14.2 Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine

3 3 Haldusterritoriaalse reformi läbiviimine (koostöös naaber- omavalitsustega)

KOKKU: Ü 1.14.3 2 4 Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga x x x Ü 1.14.4 Munitsipaalvara haldamise arendamine 3 5 Olemasolevate hoonete aluse maa mõõdistamine 300 150 150 3 6 Hoonete aluse maa taotlemine munitsipaalomandisse 150 50 50 50 3 7 Teede ja tänavate aluse maa mõõdistamine 1300 500 500 300 3 8 Teede ja tänavate aluste riigimaade taotlemine munitsipaalomandisse x x x x 1 9 Teede aluste eramaade taotlemine munitsipaalomandisse 1000 1000

KOKKU: 2750 200 700 550 1300 Ü 1.14.5 3 10 Eesti sisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine x x x 2007 2008 2009 2010

KOKKU: 6800 300 700 2800 3000

Eelarve VF Eelar

ve VF Eelar

ve VF Eelarve VF