anija valla arengukava muutmine - riigiteataja.ee · funktsioneerinud eelstruktuurfondid – ispa,...

Anija valla arengukava muutmine Leht 1 / 37

Väljaandja: Anija VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2007, 68, 799

Anija valla arengukava muutmine

Vastu võetud 15.02.2007 nr 50

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 70 lg 1 alusel,arvestades, et arengukava projekt oli kolm nädalat avalikustatud parandusettepanekute tegemiseks vallakoduleheküljel, vallakantseleis ja valla raamatukogudes ning teade selle kohta on ilmunud 22.11.2006 ajalehesSõnumitooja, seoses valla arengukavasse tehtud muudatustega ja valla tegevuskava aastateks 2007-2010välja töötamisega, olles ära kuulanud volikogu komisjonide arvamused ja arvestades arenguplaneerimise- jaeelarvekomisjoni ettepanekuid, Anija Vallavolikogu

m ä ä r a b :

1. Muuta Anija Vallavolikogu 25.09.2003 määrust nr 43 «Anija valla arengukava kinnitamine» ning AnijaVallavolikogu 28.10.2004 määrust nr 80 «Anija valla arengukava korrigeerimine» ning kinnitada «Anija vallaarengukava 2007-2013» uues redaktsioonis (lisatud).

2. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtulehalduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Määrus jõustub 19.02.2007.

Volikogu esimeesJaanus KALEV

LisaAnija Vallavolikogu 15.02.2007 määrusele nr 50

ANIJA VALLA ARENGUKAVA2007 - 2013

SISSEJUHATUS

Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimisevõimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondadearengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Käesolev Anija valla arengukava aastateks 2007 - 2013 sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid,sisaldades endas erinevate huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi eesmärke ning strateegiatnende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2013.

Arengukava lahutamatu osa on «Anija vallavalitsuse tegevuskava aastani 2010», mis sätestab tegevusedarengustrateegia elluviimiseks aastatel 2007-2010. Tegevuskava sisaldab tegevuste rahastamisvajadustejagunemist aastate lõikes. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi käsitleda tegevusvajadustena, mison vajalik arengustrateegia realiseerimiseks, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikadsõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgeva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused täpsustatakse jamääratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega.

Arengukava on aluseks Anija valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks.

I ANIJA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

1. VÄLISKESKKONNA MÕJUTEGURID

Oma arengu kavandamisel tuleb Anija vallal arvestada välikeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva6 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Neist kolm põhilist on:- elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast- Eesti Euroopa Liidus - struktuurfondid ja seadlusandlus- Euroopalike väärtushinnangute juurutamine ühiskonnas

Leht 2 / 37 Anija valla arengukava muutmine

Anija valla rahvaarvu on keeruline prognoosida asjaolu tõttu, et sisseränne toimub paikadesse, kus elu- jaliikumistingimused on paremad, kus suudetakse luua uusi atraktiivseid elamualasid. Kaasajal täheldatavsisseränne on seotud eelkõige suvilapiirkondade või Kehra linna korrusmajadega, samuti uute elamupiirkondadearendamisega.

Toimumas on tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse, kui logistiliseltsobivamatesse paikadesse. Tööstuse arenguks on vallas olemas soodsad tingimused Kehras (raudtee, tööstusearenguks vaba maa, muud kommunikatsioonid). Edasist arengut ja eriti uute tööstusettevõtete Kehrasse tulekutpärsib hetkel kõige enam vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappus kohapeal.

Lähtuvalt Maastrichti lepingus (01.11.1992) püstitatud ülesandest, saavutada ühtlane majanduslik jasotsiaalne arengutase kogu Euroopas, on Eesti jaoks Euroopa Liidu liikmena avatud struktuurfondid: EuroopaRegionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond(EAGGF), Ühtekuuluvusfond. Lisaks jäävad lähiaastateks avatuks veel ka liitumisläbirääkimise perioodilfunktsioneerinud eelstruktuurfondid – ISPA, PHARE JA SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist EestiVabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlus, mis võib muuta nõudeid ja norme kõikvõimalikes eluvaldkondades.

Euroopa Liidu liikme staatus loob eeldused ka inimeste väärtushinnangute muutumisel «euroopalikumaks».See tähendab elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi ja puhtuse ning sotsiaalse tasakaalustatuse väärtustamist. Üharohkem järgitakse oma tegevustes säästliku arengu printsiipi.

KOKKUVÕTTEKS. Valla arengusihtide seadmisel tuleks arvestada globaalses mastaabis toimuvaga. Kuivõrdneid arengutrende on väiksel Eestil sisuliselt võimatu muuta, siis tuleb kasutada kohanevat strateegiat, püüdesglobaalseid arenguprotsesse võimaluse piires teadvustada ja vältida vallas arengusuundi, mis võiksid tuuatulevikus kaasa negatiivseid tagajärgi.

2. ANIJA VALLA SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSED

HETKEOLUKORRA TUGEVAD KÜLJEDNr Teguri nimetus Võimalik positiivne mõju1 Soodne asend ja head

ühendusvõimalused TallinnagaKehras (raudtee, ühendusteed)

Elanike töövõimaluste avardumine,uute asukate sisseränne

2 Soodsad tingimused tööstusearenguks Kehras (raudtee jms)

Uute tööstusettevõtete tulek, elaniketöövõimaluste laienemine

3 Heade eeldustegapõllumajanduspiirkond

Põllumajandusettevõtluse areng,töövõimaluste avarduminemaapiirkonnas, maapiirkondadeasustuse säilimine

4 Looduslik potentsiaal (metsad,Kõrvemaa maastik, veekogud)

Vaba aja veetmise ja puhketeenusteareng, turismi areng,teenindusettevõtluse areng

5 Piisavalt maad elamuehituseks Uute elanike sisseränne, vallatulubaasi kasv

6 Turvaline elukeskkond (kuritegevustvähe)

7 Külakeskuste arengu hoogustumine Elanike väljarände vähenemine,maksujõuliste asukate jääminevalda, valla elanikonna suurenemine

HETKEOLUKORRA NÕRGAD KÜLJEDNr Teguri nimetus Võimalik negatiivne mõju1 Vähe vaba aja veetmise võimalusi

(puudub kino, noorte vaba ajaveetmise võimalusi vähe, Tallinnavõimalused piisavalt kaugel, küladesvähe vabaõhuürituste korraldamisekohti jt)

Vald ei ole elu- ja reisi sihtkohanaatraktiivne, kaubanduse jateeninduse areng on pärsitud,mõjuriks noorte piirkonnastlahkumiseks, suurendabnoorsooprobleeme

2 Kommunikatsioonivõrgud jainfrastruktuur vananenud (vee-ja kanalisatsioonisüsteemid,küttevõrgud, tänavad jt)

Elukeskkonna kvaliteet langeb,perspektiivselt suur koormusvallaeelarvele, seoses sellega teisteeluvaldkondade alafinantseeritus

3 Hariduskeskkond vähe atraktiivne Noored lahkuvad teistessekoolidesse, noored pered lahkuvadpiirkonnast, uued võimalikudasukad jäävad tulemata

4 Puuduvad arvestatavadturismiatraktsioonid

Turistide hulk ei suurene,töövõimalused ei parane


5 Ääremaade küladeühistranspordiprobleemid jateenuste halb kättesaadavus(liikumisvõimalused valla keskuseja külade vahel välja arendamata)

Ääremaade külade elanikkondväheneb, uued, maksujõulisedasukad jäävad saabumata, vallaelanikkond väheneb

6 Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust lähtuvad negatiivsedkeskkonnamõjud (miljöö,spetsiifiline lõhn)

Pidurdab uuselamuehituse arengut,võimalikud maksujõuliseduusasukad valivad elukohaks teisepiirkonna, osa elanikke rändab välja,valla elanikkond väheneb

7 Vabriku kõrval asuva töölisasulamaine

Kinnisvarahinnad suhteliseltmadalad, vaesematoimetulekuraskustega elanikkonnasisseränne Tallinnast, sotsiaalseteprobleemide ja sotsiaalhooldekuludesuurenemine

VÄLISKESKKONNA VÕIMALUSEDNr Teguri nimetus Võimaldab1 Euroopa Liidu struktuuriabi Eestile Võimaldab parandada

investeeringutoetuste abil kohalikuinfrastruktuuri (teed, tänavad,kommunikatsioonid, hooned jm)kvaliteeti

2 Inimeste mobiilsuse suurenemine,väärtushinnangute muutumine(säästev areng, looduslikmitmekesisus, keskkonnapuhtus,pendelränne jms)

Võimaldab pakkuda vallaselukohta uutele linnastunud aladeltväljarändavatele elanikele, pakkudapuhke ja vaba aja veetmisteenuseidlooduses jm

VÄLISKESKKONNA OHUDNr Teguri nimetus Ohustab1 Elanikkonna vananemine Sotsiaalsfääri kulude kasv, tööjõu ja

maksumaksjate arvu vähenemine,omavalitsuse tulubaasi vähenemine,maksukoormuse kasv

2 Globaalse majanduskeskkonnahalvenemine (terrorism, sõda jms)

Välisinvesteeringute vähenemine,investorite ja tööstustootmiselahkumine, tööpuuduse järsk kasv,sotsiaalabi järsk suurenemine, vallatulubaasi kahanemine

3 Valla territooriumi«kõrvalejäämine» nö Tallinna otsesetagamaa suurenemise «II lainest»

Eluasemeehituse madal areng,investeeringute sissevoolu vähesus,töövõimaluste vähesus, vallatulubaasi vähenemine

4 Riigi regionaalpoliitika jätkuvolukord

Valla tulubaasi nõrkus,omavahenditest madalainvesteerimisvõime jätkumine

ARENGUEELDUSTE KOKKUVÕTE

Anija valla olulisemateks tugevusteks on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Tallinna linnastusuhtes, mis peaks andma head eeldused nii investeeringute sissevooluks ja ettevõtluse arenguks, kui ka uue,maksujõulise elanikkonna, sisserändeks. Tugevatest külgedest soodustab seda ka hea looduslik potentsiaal(suured metsamassiivid, veekogud, Kõrvemaa maastik), mis on eelduseks turismi arengule ning ka headepõllumajandustingimuste (maa) olemasolu, mis on heaks eelduseks maamajanduse arengul.

Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut.Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamiseks probleemikspiirkonnale on Kehra linna kui keskuse vähene areng nii piirkonna teeninduskeskusena kui elukeskkonnana.Vähe on võimlusi vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Puudub piisavalt toitlustus- ja majutusettevõtteidning arvestatavad turismiatraktsioonid, samuti vallasisene transport külade ning valla keskuse vahel.Uuendamist vajavad enamik kommunikatsioone ja ühiskondlikke hooneid. Vähetähtsad ei ole ka Kehratselluloositehasest lähtuvad negatiivsed mõjud (intensiivne ja ebameeldiv lõhn) ja Kehra kui tehase töölisasula


maine. Valla maapiirkondade arengut pärsivad nii nõrgalt arenenud külakeskused kui ka teede halb olukord jakommunikatsioonide halb kvaliteet või puudumine.

Eesti omavalitsustel ja sh ka Anija vallal on võimalused EL struktuuriabi toel parandada infrastruktuurikvaliteeti ja elavadada kohalikku arengut. See eeldab eelarvevahendite otstarbekat kasutamist. Oluline onsuunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele, et muuta valdatraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohana, mis omakorda tooks juurde nii uusi elanikke väljaspoolt, kui ka väldikspraeguse elanikkonna väljarännet ja tasakaalustaks rahvastiku madalast iibest tulenevaid ohte. Eesti elanikkonnaja eriti Tallinna linnastu elanikkonna elatustaseme tõus soodustab üha enam linnastunud aladelt väljarännet jaAnija vald konkureerib uute asukate osas kõigi teiste Harjumaa ja Eesti omavalitsustega. Oluline on aidata igatikaasa Kehrasse või selle lähialadele uute, olulist tööhõivet pakkuvate tootmisetevõtete loomisele, vähendamaksriske, mis seonduvad piirkonna suurima tööandja - Kehra tselluloosi- ja paberivabriku võimaliku seiskumisega.

II VALLA ARENGUMUDEL

ARENGUPÕHIMÕTTED

Anija valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste)realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid:

Jätkusuutlikkus– valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste- looduslikukeskkonna, kultuuripärandi ja traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut;

Koostöö– avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedivõimendamisel ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel;

Innovaatilisus– uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis onsuunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele; infrastruktuuri arendamineasumite vahetusse lähedusse tootmise arendamiseks ja partnerluspõhimõtete alusel Euroopa struktuurifondide(PPP) abiga kasvulava loomine uute tehnoloogiliste ja kõrgekvaliteedilise tööjõu väljaarendamiseks;

Demokraatia– kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks ningpositiivsete muutuste esilekutsumiseks.

2. VALLA ARENGU ÜLDEESMÄRK JA STRATEEGILISE ARENGU VÕTMEVALDKONNAD

Anija valla arengu üldeesmärgiks on:

VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET

Elanike elukvaliteet väljendub jätkusuutlikus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, puhtaselukeskkonnas, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises, inimeste kindlustundes homse suhtes.

Üldeesmärgi saavutamise tuvastamiseks võib rakendada mitmesuguseid elanike elukvaliteeti iseloomustavaidindikaatoreid, nagu inimeste sissetulekute muutus, töötuse tase, elanike eluiga, sündivus, rändesuunad, elanikerahulolu (küsitlus) jpt ning nende muutust võrreldes naaberomavalitsuste, maakonna ja Eesti keskmistenäitajatega.

Anija vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav ka omavalitsuse missioonina, on:

VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NINGKONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE

Valla majanduslik elujõud ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemakseelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaalu suurenemine omavalitsuse territooriumil.

Jätkuvalt madala sündivuse taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse ees seisvaks ülesandeks tagadakohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja töövõimelise elanikkonnasisserändeks peamiselt linnastunud aladelt (peamiselt Tallinn ja tema lähiümbrus).

Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades(võtmevaldkondades), mis on:

• Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine• Kohaliku arengupotentsiaali tugevndamine (töövõimaluste mitmekesistamine, uute töökohtade loomine, maa-ja puhkemajanduse parandamine)• Kohaliku kogukonna arendamine

3. VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2013

Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga ja majanduslikult mitmekesine,atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev omavalitsus,


kus paikneb Ida-Harju tõmbekeskus Kehra. Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur.Kultuuriliselt aktiivses seltsitegevusega kogukonnas on elanikele tagatud kvaliteetne haridus, mitmekülgsedrakendusvõimalused ja sotsiaalne turvatunne.

Finantseerimisvajaduste koondtabel Tabel B (lk 26)

4. ARENGUSTRATEEGIA

Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid jaülesanded) Anija valla strateegiliste arengusuundade (võtmevaldkondade) lõikes, mis on vajalikud valla arenguüldeesmärgi (p 2) ja arenguvisiooni (p 3) realiseerimiseks (Joonis 1 lk 23).

VÕTMEVALDKOND I: Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine

Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuriolukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja üldine miljöö ning kohaliku arengu jätkusuutlikkus. Antudvõtmevaldkonna sihiks on Anija valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ningomavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine.

Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Anija vallas on vajalik kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvõimalusteväljaarendamine, mitmekesiste kultuuri ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimaluste väljaarendamine,kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine, kaasaegse tehnilise infrastruktuuri(teed-tänavad, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, elektrivarustus, kommunikatsioonivõimalused, ühistransport)väljaarendamine. Samuti on vajalik valla üldise miljööväärtuse parandamine ja elukeskkonna turvalisusetagamine. Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks ja haldamiseks on vajalik valla efektiivse ja edukajuhtimissüsteemi väljaarendamine.

EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013

E 1.1: Kvaliteetsed ja atraktiivsed haridusvõimalused

Lasteaiateenus ja alusharidus

Strateegilised arengusuunad

Koolieelsete lasteasutuste arengus on prioriteediks Anija lasteaed-algkooli rajamine Anija külla ning arendadaolemasolevaid tasemele, mis tagaks kaasaegsed tingimused laste individuaalseks arenguks ning kvaliteetsealushariduse omandamiseks. Selleks:- uuendatakse koolieelsete lasteasutuste materiaal-tehniline baas- arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab töötajate kvalifikatsiooni paranemise jaaitab kaasa kasvatuse kvaliteedi tõusule- soodustatakse lasteaiateenuse kättesaadavust omavalitsuse äärealade elanikkonnale vähemalt piirkondlikutasemega- suurendatakse lasteaedade hoolekogude rolli lasteaedade juhtimises ja arendamises

Omavalitsus toetab lasteaedade arengukavade koostamist ja elluviimist.

Ülesanded (meetmed) :

Ü 1.1.1 Haridusasutuste õppimis- ja olmetingimuste ning infotehnoloogiliste võimaluste uuendamineÜ 1.1.2 Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine

Üldharidus


Valla prioriteediks on Anija külas Anija lasteaed-algkooli rajamine ning tagada olemasoleva haridusasutustevõrgustiku arendamine. Vajalik on tõsta koolide haridusteenuse kvaliteet ja konkurentsivõime tasemele, mistagaks valla haridusasutuste eelistamise valla laste poolt teistele haridusasutustele ning pakuks haridusteenust kavallast väljapoole. Selleks:- töötatakse välja Kehra Keskkooli õpilaskodu kontseptsioon- käivitatakse Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klass- uuendatakse koolide materiaal-tehniline baas- arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab pedagoogide kvalifikatsiooni paranemise jaaitab kaasa õppetöö kvaliteedi tõusule- täiustatakse õpilastransporti- rajatakse lasteaed-algkool Anja külla koos Eesti riigiga


Omavalitsus toetab koolide arengukavade koostamist ja elluviimist.

Ülesanded (meetmed):

Ü 1.1.1 Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine

Ü 1.1.2Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine

Ü 1.1.3.Kehra Keskkoolis õpilaskodu taastamise kontseptsiooni väljatöötamine

Ü 1.1.4Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klassi käivitamine

Ü 1.1.5Õpilastranspordi täiustamine

Ü 1.1.6Anija lasteaed-algkooli rajamine

Huviharidus


Valla üheks prioriteediks on huvialaharidusvõimaluste mitmekesistamine (sh muulastele). Selleks:- toetatakse Kehra Kunstidekooli arengut- toetatakse koolide, Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse ning rahvamajade juures tegutsevate huvialaringidetegevust

Kehra Kunstidekooliarengu prioriteediks on kaasaegse eelprofessionaalse muusika- ja kunstialasealghariduseteenuse väljaarendamine, pakkudes teenust ka väljapoole Anija valda. Lisaks on kooli tegevuseprioriteetideks aktiivne osalemine piirkonna kultuurielu organiseerimisel ja eri rahvusrühmade integreerimiseleesti ühiskonda. Suurendatakse teenuste mahtu täiskasvanutele.


Ü 1.1.1Haridusasutuste õppimis- ja olmetingimuste ning infotehnoloogiliste võimaluste uuendamine

Ü 1.1.2Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse tõstmine

Ü 1.1.3Kunsti- ja muusikaalase hariduse edasiarendamine.

E 1.2: Vallaelanike vajadusi rahuldavad mitmekesised ja kvaliteetsed kultuuri- ja spordi (aktiivse vabaaja veetmise) võimalused

Kultuur


Kultuurivaldkonna arengu prioriteetideks on professionaalse ja rahvakultuuri elujõu ning vallaelanikelemitmekesiste kultuurivõimaluste kättesaadavuse tagamine. Selleks:- renoveeritakse ja laiendatakse Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskust- arendatakse külarahvamajad Alavere ja Voose külades multifunktisonaalseteks kultuuri- ja külaelukeskusteks- säilitatakse Anija külas kohaliku kultuuri- ja külaelukeskuse (sh raamatukogu) funktsioonid Anija mõisa baasil- arendatakse raamatukogud välja multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks- toetatakse valla rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate kollektiivide ja MTÜ-de tegevust

Olemasolevate kultuuriasutuste areng

Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskusearenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suurürituste korraldamine.Kavandatakse kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine.

Alavere Rahvamajaarenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine.Suurendatakse noortele suunatud tegevust (kohalik noortekeskus). Arendatakse välja päevakeskusefunktsioonid. Vajalik on rahvamaja hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine.

Voose Rahvamajaarenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine.Vajalik on rahvamaja renoveerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine, avaliku internetipunkti jateabetoa loomine.

Alavere Külaraamatukoguarenguprioriteetideks on külaraamatukogu lülitumine ülevabariigilisse ühtsesseinterneti baasil tegutsevasse rahvaraamatukogude süsteemi, üleminek automatiseeritud laenutussüsteemile jaavaliku internetipunkti edasiarendamine.

Anija Külaraamatukoguarenguprioriteediks on jätkata külaraamatukogu tegevust ning areneda see väljapolüfunktsionaalseks info- ja teabekeskuseks. Jätkatakse väljasõite Lilli piirkonda raamatute laenutamiseks.


Kehra Linnaraamatukoguarenguprioriteediks on kvaliteetse töökeskkonna väljaarendamine. Selleks onvajalik raamatukoguhoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Lisaks on vajalik lasteosakonna tegevuselaiendamine ja avaliku internetipunkti edasiarendamine.


Ü 1.2.1Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse tegevuse arendamine ja hoone renoveerimine

Ü 1.2.2Vabaajakeskuse hoone rajamine

Ü 1.2.3Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks

Ü 1.2.4Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks

Ü 1.2.5Kultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine

Ü 1.2.6Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine

Ü 1.2.7Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaalomandisse.

Sport ja muud vaba aja aktiivse veetmise võimalused


Spordivaldkonna arenguprioriteediks on sportimisvõimaluste ja muude vaba aja aktiivse veetmise võimalustelaiendamine vallaelanikele. Selleks:- toetatakse valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevust- korrastatakse olemasolevad spordirajatised- toetatakse spordiväljakute rajamist lasteasutuste juures, elurajoonides ja külakeskustes- arendatakse tervise- ja rahvasporti ning organiseeritakse tervise- ja rahvaspordiüritusi- arendatakse välja supluskohad- rajatakse tervise- ja matkaradu- rekonstrueeritakse staadion vallasiseses linnas Kehra- ehitatakse ujula vallasisesesse linna Kehra


Ü 1.2.8Spordiinfrastruktuuri arendamine

Ü 1.2.9Rahvaspordi arendamine

Ü 1.2.10Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine

Ü 1.2.11Kehra ujula rajamine.

E 1.3: Kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused


Valla sotsiaalhoolekande ülesandeks on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelaniketoimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetegainimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekandeteenused ning asutustevõrgustik.Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) japuuetega inimesed.

Teenuste areng

Lastekaitsealases tööson prioriteediks ennetava tegevuse arendamine, mis väldiks laste toimetulekuraskustetekkimist. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse javõimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasikasvutingimusi, kujundades välja kasuperede võrgustiku. Lastekaitsealasesse töösse kaasatakse olemasolevaidkolmanda sektori organisatsioone, soodustades samuti uute tekkimist ja arengut. Kohalikes keskustes (Kehra jaesmatasandi keskused - Anija, Alavere, Voose, Lilli) luuakse noortele alternatiivsed või täiendavad tingimusedvaba aja sisustamiseks mitmekesises vormis (noorte- ja päevakeskused, noorteühingud, -klubid, lastelaagrid).Arendatakse preventatiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemisttoimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist.


Eakate hoolekandealases tööson prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele ning eakate aktiivseeluhoiaku säilitamine. Kohalikes keskustes luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseksajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid.

Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandeson prioriteediks pikaajaliste töötute marginaliseerumisevältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetulekuõpetamist, samuti kutsealast nõustamist. Koostöös tööhõiveametiga luuakse kohalik aktiviseerimiskeskus(seaduse järgi tööhõiveametite funktsioon – luua maakonnas aktiviseerimiskeskusi), kus pakutakse tööalastnõustamist (ka karjäärinõustamist noortele) ning psühholoogilist nõustamist.

Puuetega isikute hoolekandeson ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele toimetulekuks,õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Valla sotsiaalhoolekandeteenuste toimimiseks tagatakse sotsiaaltransport.

Kaasatakse kolmanda sektori organisatsioone või ühinguid valla sotsiaalhoolekandeteenuste arendamisse jaosutamisse.

Asutuste areng

Päevakeskused

Arendatakse välja tugev ja toimiv päevakeskus vallasiseses linnas Kehra. Jätkatakse senise päevakeskuse jabeebikooli tegevust ning arendada välja noorte kutsenõustamine.

Täiendavalt arendatakse päevakeskuste funktsioonid välja Alaveres ja Voosel, kohaliku rahvamaja baasil.Perspektiivis on vajalik leida sobivad võimalused päevakeskuse väljaarendamiseks Anijal.

Noortekeskus

Perspektiivis arendatakse välja noortekeskus. Noortetegevuse mitmekesistamiseks toetatakse Kehras, endisesait-kuivati hoones, noortele suunatud teenindusettevõtluse arengut (noortele suunatud meelelahutuskeskus,toitlustus-majutus, vaba aeg, internetikohvik).

Hooldekodu

Pikemas perspektiivis (2013) rajatakse Anija valla eakate hooldekodu. Lähemas perspektiivis (kuni 2009)ostetakse hooldekodu teenust väljapoolt valda ning renoveeritakse munitsipaalmaja aadressil Kehra Kose mnt10, kus on sotsiaalkorterid.

Sotsiaaleluruumid

Arendatakse välja valla vajadustele vastavad sotsiaaleluruumid.


Ü 1.3.1Sotsiaalkeskuse ja noorsootöö väljaarendamine

Ü 1.3.2Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine

Ü 1.3.3Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine

Ü 1.3.4Sotsiaaleluruumide väljaarendamine

Ü 1.3.5Eakate hooldekodu rajamine

Ü 1.3.6Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine

Ü 1.3.7Sotsiaaltranspordi loomine

Ü 1.3.8Tavanditeenuse väljaarendamine

Ü 1.3.9Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel

Ü 1.3.10Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine

Ü 1.3.11Tervisekeskuse arendamine

E 1.4: Valla kõrge miljööväärtus, heakorrastatud elukeskkond



Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on oluline avalikus kasutuses ja miljööväärtuslikealade (haljasalad, pargid, puhkealade, väärtuslikud maastikuelemendid, looduse üksikobjektid jt) ja veekogudekui erilise tähtsuskategooria objektide kaitsmine, korrastamine ja püsiva heakorra tagamine. Samuti on olulinevalla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) heakorrastatuse tagamine. Tõhustatakse valla heakorraeeskirjadetäitmist.


Ü 1.4.1Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine ning järelvalve korraldamiselekaasaaitamine

Ü 1.4.2Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine

Ü 1.4.3Külade miljööväärtuse tõstmine (ajalooliste objektide korrastamine ja korrastamise soodustamine)

Ü 1.4.4Teede- ja metsaäärsete korrastamine

Ü 1.4.5Keskkonnaohtlike objektide likvideerimise nõudmine

E 1.5: Nõuetele vastava jäätmekäitluse tagamine


Vallavalitsuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse juhtimine ning olmejäätmetening tootmisjääkide kogumise, sorteerimise, veo ja töötlemise korraldamine. Jätkatakse prügikogumisteenusetellimist erafirmadelt. Vallavalitsuse täiendav tegevus on suunatud prügikäitluse laienemiseks kõigilesaasteallikatele valla territooriumil, olemasoleva jäätmereostuse likvideerimisele ning prügisorteerimiseväljaarendamisele.


Ü 1.5.1Prügikäitluse arendamine

E 1.6: Kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teede ja tänavate võrgustik


Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsetesuuremate keskustega ning ühendusteed valla eri osade ja keskuse (Kehra) vahel. Selleks jätkatakse kohaliketeede regulaarset hooldust ning teede ja tänavate järkjärgulist renoveerimist ja remonti ning sildade ja truupideehitust ning renoveerimist vastavalt valla teehoiukavale. Kehra linna osas on prioriteetideks tänavakatetekvaliteedi parendamine ja kergeliiklusteede rajamist ning ohutu ühenduse väljaarendamine linnaosade vahel üleraudtee. Lisaks arendatakse välja Kehra linna ning valla esmatasandi keskuste tänavavalgustus.


Ü 1.6.1Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine

Ü 1.6.2Tänavavalgustuse väljaarendamine

Ü 1.6.3Kehra raudteeülepääsu rajamine koostöös riigiga

Ü 1.6.4Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine

E 1.7: Kvaliteetsed ja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenused


Prioriteetseteks arengusuundadeks on olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine,et viia joogiveekvaliteet ja reoveepuhastus kehtivatele nõuetele vastavaks ning uute ühisveevärgi- jakanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine teenustega seni katmata tiheasustusaladel. Kehra linna, Ülejõeküla ja Lehtmetsa küla osas jätkatakse olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgseteinvesteeringute ettevalmistamist ja rakendamist. Alavere, Anija, Voose ja Lilli külade puhul koostatakse vastavprojektlahendus.


Ü 1.7.1Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine


E 1.8: Kaasaegsed ja kvaliteetsed kaugkütteteenused


Arenguprioriteetideks on valla olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimine ja kütteseadmete optimeerimine(küttekulude vähendamiseks). Kehra linna ja Lehtmetsa küla osas on vajalik küttetorustike renoveerimine jaLehtmetsa katlamaja moderniseerimine. Alavere küla osas on prioriteediks kaugkütteteenuse mahu taastamine jalaiendamine.


Ü 1.8.1Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine

Ü 1.8.2Alavere kaugküttevõrgu laiendamine

E 1.9: Arenenud elamumajandus


Optimeeritakse ja korrastatakse munitsipaalelamufond. Soodustatakse ja toetatakse korterelamuteskorteriühistute teket ja kortermajade haldamise väljaarenemist. Soodustatakse rida- ja ühepereelamute ehitamist


Ü 1.9.1Munitsipaalelamufondi korrastamine

Ü 1.9.2Korteriühistute tekke soodustamine

Ü 1.9.3Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine

Ü 1.9.4Kehra linna väljaarendamine detailplaneeringu alusel

E 1.10: Valla kõigis osades on tagatud elektrivarustus


Ü 1.10.1Kehra linna energeetika arengukava elluviimine

Ü 1.10.2Hajaasustusalade elektrifitseerimise probleemi lahendamisele kaasaaitamine

E 1.11: Valla kõigis osades kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsiooniteenused


Ü 1.11.1Internetiühenduse kättesaadavuse tagamine kogu valla elanikkonnale

E 1.12: Valla kõigi piirkondade huve arvestav ühistranspordikorraldus


Ü 1.12.1Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine

Ü 1.12.2Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi maanteeametiga

Ü 1.12.3Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine

E 1.13: Tagatud turvalisus valla territooriumil


Ü 1.13.1Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine

Ü 1.13.2Naabrivalve ja korrakaitse arendamine

Ü 1.13.3Valla munitsipaalpolitsei kontseptsiooni väljatöötamine

E 1.14: Efektiivne ja edukas valla juhtimine


Ü 1.14.1Valla haldushoone väljaarendamine


Ü 1.14.2Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine

Ü 1.14.3Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga

Ü 1.14.4Munitsipaalvara haldamise arendamine

Ü 1.14.5Eestisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine

VÕTMEVALDKOND II: Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine

Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on Anija valla kohaliku ressursipotentsiaali ja arengueelduste(asend, olemasolev infrastruktuur, loodus- ja muinsusväärtused jm) kasutuselevõtmine valla konkurentsivõimetugevdamiseks, mis, lisaks kohaliku omavalitsuse avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele, suurendaks piirkonnaatraktiivsust ja konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskohana. Eekõige on see seotud ettevõtluse arenguks soodsatetingimuste loomisega, mis elavdaks majandust Anija valla keskuses – Kehras, kui ka valla teistes piirkondades.Selleks:- suurendatakse Kehra atraktiivsust investeerimiskohana- arendatakse Kehra kui keskuse teenindusfunktsioone- toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivste ettevõtlusharude väljakujunemist valla teistes piirkondades- mitmekesistatakse ja arendatakse Anija valla turismi- ja puhkevõimalusi- soodustatakse vallas üldplaneeringuga määratud aladel elamuehitust infrastruktuuri arendamisega vallakaasabil- taotletakse valla arenguks vajaliku maa andmist munitsipaalomandisse

EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013:

E 2.1: Soodne ettevõtluskeskkond, Kehra kui Ida-Harjumaa majandus-, teenindus- ja tõmbekeskus

Kehra atraktiivsuse tõstmine investeerimiskohana ja Kehra keskus- ning teenindusfunktsioonide arendamiseks:- arendatakse välja ettevõtlusalad- parandatakse Kehra kättesaadavust/ligipääsetavust ümberkaudsetest piirkondadest- arendatakse välja Kehra linnakeskus- mitmekesistatakse Kehra teenindus- ja kaubandusvõimalusi


Ü 2.1.1Töötatakse välja Anija valla tööstustehnopargi rajamise kontseptsioon

Ü 2.1.2Kehra ligipääsetavuse parandamine

Ü 2.1.3Linnakeskuse väljaarendamine

Ü 2.1.4Teeninduse ja kaubanduse mitmekesistamine

E 2.2: Mitmekesine ja keskkonnasäästlik maamajandus


Ü 2.2.1Alternatiivsete tootmisharude arengu soodustamine

E 2.3: Mitmekesised ja atraktiivsed puhke- ja turismivõimalused, väärtustatud looduskeskkond ningkultuuri- ja ajaloopärand


Ü 2.3.1Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine

Ü 2.3.2Puhkealade väljaarendamine

Ü 2.3.3Matkaradade rajamine

Ü 2.3.4Aktiivse puhkuse teenuste arendamine

Ü 2.3.5Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine

Ü 2.3.6Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine

Ü 2.3.7Puhkemajandusliku koostöö arendamine


Ü 2.3.8Anija mõisakompleksi arendamine ja pargi piirdemüüri restaureerimine

Ü 2.3.9Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine

E 2.4: Anija valla sihipärane mainekujundus


Ü 2.4.1Valla reklaamimine ja maine kujundamine

E 2.5: Atraktiivsed elamupiirkonnad


Ü 2.5.1Uute elamupiirkondade väljaarendamine üldplaneeringu alusel

VÕTMEVALDKOND III: Kohaliku kogukonna arendamine

Antud valdkonna sihiks on Anija valla inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedikujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik:- elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemidelahendamisel ning eluolu arendamisel- külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine- külakeskuste teenindusvõimaluste arendamine- elanike huvi- ja täiendharidusvõimaluste arendamine- erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine ja rahvusvähemuste ühiskondlikku ellu kaasatusesuurendamine

EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013

E 3.1: Arenenud külaliikumine


Ü 3.1.1Külade elanike ühistegevuse ja külakeskuste arendamine

E 3.2: Mitmekesised ja kättesaadavad täiskasvanu täiend- ja huviharidusevõimalused


Ü 3.2.1Täiskasvanute täiend - ja huvihariduse arendamine

E 3.3: Erinevate rahvusrühmade integreeritus kohalikku kogukonda


Ü 3.3.1Erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine.

III ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2010

1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine

Käesolev peatükk käsitleb valla arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikkekonkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2007-2010.

Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse vajadusel iga-aastaselt enne 1. oktoobrit (KOKS § 37 lg 7).Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse vallaeelarvet, riiklike toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2007-2013), era- ja mittetulundussektoriinvesteeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid.

2. Anija vallavalitsuse omavahenditest finantseerimisvõime prognoos aastani 2010

Valla tegevuskava elluviimise finantseerimisels on oluliseima tähtsusega valla eelarve ja eelarvesarenguprojektide elluviimiseks võimalike vabade vahendite hulk.

Eelarve tulude maht 2007.a on eeldatavasti 65 578 500.- krooni, millest maksude osakaal on 39 505 000.-krooni, millest omakorda füüsilise isiku tulumaks 35 825 000.- krooni. Võrreldes 2006.a valla tuludega on2007.a planeeritud tulud 2006.a tuludest ca 4,3% suuremad. Samas on 2006. eelarveaasta vaba jääk eeldatavaltvähemalt 4 100 000.- krooni, olles sealjuures võrreldes 2005 a. vaba jäägiga suurem 4 000 000.- krooni. Valla2007.a tulude protsentuaalset jaotust iseloomustab (Joonis 2 lk 24).


Valla 2007.a eelarve kulude maht koos inveteeringutega on eeldatavalt 65 449 000.- krooni. Võrreldes 2006.akinnitatud eelarvega on 2007.a eelavesse planeeritud kulude maht ca 16% suurem. Üldised valitsemiskuludmoodustavad koos reservfondi ja võla teenindamiseta eelarve kuludest 14,91%. Kulude jaotust protsentuaalselt2007.a eelarves iseloomustab (Joonis 3 lk 24).

Valla eelarvekuludes moodustavad tegevuskulud 86,2% (56 466 000.- krooni), millest 54,9% on personalikulud(35 924 000.- krooni) ja 31,3% on majandamiskulud (20 541 000.- krooni), eraldised moodustavad 5,1% (3 340000.- krooni), investeeringud 6,4% (4 237 000.- krooni) ning muud kulud 2,1% (1 406 000.- krooni).

Tegevuskava investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuste omavahendeid (vallaeelarve vahendidvõi valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistestfondidest saadavaid finantseeringuid (eeldavad kõik enamasti kaasfinantseerimist vallaeelarvest).

Omavalitsuse investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab « Valla- ja linnaeelarve seadus» eesmärgigavältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koosintressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigitagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Anijavallal on 01.01.2007 seisuga laenukohustusi 13 885 000.- krooni, mis on ca 20,8% 2007.a. eelarve kuludest.2007. aasta laenude tagasimakse summa koos intressiga on 4 650 000.- krooni, moodustades 2007 a. puhastatudeelarvest 9,8%.

Tulude prognoos

Eelarve prognoosi perioodiks 2007-2010 (vt joonis 2 lk 24) suuremaid muudatusi omatulude laekumistesvalla tulubaasis ette ei nähta. Arvestades üldist majanduskasvu, on arvestatud valla omatulude keskmisekskasvuks perioodis 5% aastas, mis peaks olema enam-vähem võrdne ka tarbijahinnaindeksi muutuse ja valdadepõhitegevusalade kulude kasvuga.

Omatulud moodustavad eelarvetuludest üle poole (72,1%). Tähtsamad omatulude katteallikad on üksikisikutulumaks ja maamaks. Sellised omatulude allikad, nagu vara müük, on erakorralise iseloomuga ja sellesuurenemist pole otstarbekas ette prognoosida. Teistest tululiikidest on olulise tähtsusega veel eraldisedriigieelarvest ja laekumised ministeeriumite eelarvetest, moodustades 27,9% tuludest. Edaspidi riigi toetusedmittesihtotstarbeliste toetuste osas eeldatavalt ei suurene, vaid jäävad samale tasemele või pigem vähenevad.Sihtotstarbeliste toetuste osas suurenevad toetused võrdeliselt kuludega ja need toetused ei ole siiski ainultjooksvate kulude katmiseks, sisaldades ka eraldisi investeeringuteks.

Kulude prognoos

Kulude prognoosil on valitsuskuludes 2009.a. ette näha kulude langust, kuna valitsus koondatakse ühtehoonesse. Teistes kululiikides on oodata kulude suurenemist. Keskmiseks inflatsioonist tingitud kulude kasvuksvõib ette näha 5% aastas, tööjõukuludes 5% aastas. Kulude osas mis olid seotud riigieelarveliste eraldistega(koolitoetused) toimub suurenemine võrdeliselt tuludega.

Investeeringud

Vajalike investeeringute maht tegevuskava järgi ületab võimalike investeeringute määra mitmekordselt. Sedaseetõttu, et Eestis kehtivate toetusprogrammide ja riiklike investeeringutoetuste väljakujunenud praktika tõttu(pidevad muutused ja lühiajalised etteteatamistähtajad) on eelarveväliste toetuste planeerimine mitme aastapeale ette väga keeruline. Seega on tegevuskava koostatud peamiselt silmas pidades vajadusi, mille konkreetneelluviimine ja tegevuste valik täpsustatakse iga-aastaselt, sõltuvalt saadaolevatest investeeringutoetustest jaomavalitsuse haldussuutlikkusest projektide ettevalmistamisel. Arvestades riigieelarvest seatud piiranguid võibsiiski prognoosida tegevuskava investeeringute elluviimise katteallikana edasise laenukoormuse kasvu perioodis2007-2010, mis sõltub siiski vallavolikogu poliitilistest otsustustest.

Valla omafinantseerimisvõime aastani 2010

Valla omafinantseerimisevõime väljaselgitamisel kasutati valla viimase kolme eelarveaasta eelarveid,võõrvahendite osakaalu seisuga 31.12.2006.a. ning olemasolevate laenude tagasimaksete osakaalu eelarvestning valla investeerimisplaane aastal 2007. Kasutades 25% omafinantseerimist (prognoositav enamikuriigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest (ka rahvusvahelised) finantseeringute puhul on ligikaudneinvesteerimismaht aastas umbes 4-5 miljonit krooni, arvestades 2007. aasta eelarve eeldatavale tulude laekumiseprognoosi ja vaba jäägi suurust.

Investeeringute mahu suurendamiseks 2007. aasta kehtiva tulude prognoosi ja kulude taseme juures saaks vallalaenukoormust suurendada perioodil 2007-2010 kuni 30 miljonini, jõudes aastaks 2010 ligi 30 miljoni kroonini.Laenude tagasimaksmisel arvestakse tagasimakse perioodiks kuni 10 aastat, ehk igal aastal makstakse tagasi1\10 laenudest. Laenuintressiks on keskmiselt 4-5% laenujäägilt aastas.


Valla investeerimisvõime suurendamiseks ilma uute laenudeta peaks oluliselt suurenema kas üksikisikutulumaksu laekumine või tuleks vähendada valla püsikulusid (Tabel A lk 25).

IV JOONISED JA TABELID

Joonis 1: Valla arengumudeli skeem

Joonis 2: Anja valla 2007.a eelarve tuluallikate jaotus

28,0%0,3%60,2%2,7%1,5%7,3%RiigiltMaksudTulu vee erikasutuseltVarade müükKaupade ja teenuste müükMuud tulud


Joonis 3 :Anija valla 2007.a eelarve kulude jaotus

54,9%2,1%6,5%5,1%31,4%PersonalikuludMajandamiskuludEraldisedReservfond, intressidInvesteeringud

Tabel A:Anija valla omavahenditest finantseerimisvõime prognoos 2007-2010 (tulud tabelis esitatud tuhandeteskroNimetus 2007 2008 2009 2010TULUD KOKKU 75578,5 79180,2 90714,2 98514,9Tulud (vasihtotstarbelisedtoetused)

47314,5 49680,2 52164,2 54772,4


Sihtotstarbelisedtoetused(ivesteeringud,koolitoetus sh.koolitoit)

18264,0 18500,0 19550,0 18742,5

sh Spordihoonelaenus tasumiseks

3000,0 1500,0 1700,0

Tulud muudestfondidest - eiplaneerita enneheakskiidu saamisteelarvesse

10000,0 11000,0 19000,0 25000,0

KULUD KOKKU 75449,8 80299,1 96078,2 113654,9Kulud (va varadesoetamine jarenoveerimine)

61212,6 64273,2 67486,9 70861,2

Materiaalsete jaimmateriaalsetevarade soetamineja renoveerimine -omafinatseerimine

4237,2 5025,9 9591,3 17793,7

Materiaalsete jaimmateriaalsetevarade soetamineja renoveerimine -välisfinatseering

10000,0 11000,0 19000,0 25000,0

FINANTSEERIMISTEHINGUD-4228,7 118,9 3764,0 14040Finantsvaradesuurenemine

Finantsvaradevähenemine

Kohustustevähenemine

-4228,7 -4881,1 -5236,0 -3960,0

Kohustustesuurenemine

5000,0 9000,0 18000,0

FINATSEERIMISTEHINGUD Finantsvarasidseisuga 01.01

4100,0 1000,0 1600,0 1100,0

Vabad rahalisedvahendid

4000,0 900,0 1500,0 1000,0

Kassatagavara 100,0 100,0 100,0 100,0Finantsvarasidseisuga 31.12

1000,0 1600,0 1100,0 2100,0

Vabad rahalisedvahendid

900,0 1500,0 1000,0 2000,0

Kassatagavara 100,0 100,0 100,0 100,0FINANTSKOHUSTUSED Finantskohustusiseisuga 01.01

13885,7 9657 9875,9 12739,9

Finantskohustusiseisuga 31.12

9657,0 9875,9 12739,9 26779,9

INVESTEERINGUTEMAHT

14237,2 16025,9 28591,3 42793,7

Maksimaalnevõimalikinvesteeringute mahtomavahenditest

4237,2 5025,9 9591,3 17793,7

Investeeringudmuudest fondidest

10000,0 11000,0 19000,0 25000,0

Tabel B

ELUVALDKONDADE TEGEVUSKAVADE FINANTSEERIMISVAJADUSTE KOONDTABEL


VALDKONNADInvesteeringuvajaduskokku(esialgne)

Finantseerimine

2007 2008 2009 2010 2011-2013 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF 1 HARIDUS43185 3310 5165 3 890 4255 4045 4700 3770 3800 8650 16002 KULTUUR,

SPORTJAVABAAEG

90750 680 3900 3135 5390 8575 28330 8300 21000 4940 6500

3 SOTSIAALHOOLEKANNE,TERVISHOID

13 825 595 880 720 980 720 1130 520 980 3440 3860

4 HEAKORD,HALJASTUS,JÄÄTMEMAJANDUS

935 345 195 100 165 100 10 20

5 TEED,TÄNAVAD

25540 1360 800 3160 1750 3920 1750 3600 1100 3100 5000

6 VEEVÄRKKANALISATSIOON

17182 194 288 1875 750 700 13375

7 ENERGEETIKA,KOMMUNIKATSIOONID

5057 170 750 500 1500 500 1500

8 ELAMUMAJANDUS15900 100 200 200 900 3 000 115009 ÜHISTRANSPORT3200 400 2400 400 10 TURVALISUS740 115 275 100 100 150 11 TURISM20675 1015 9060 1030 9270 30 270 12 JUHTIMINE16150 850 2800 2100 1600 8800 2007 2008 2009 2010 2011-2013 253139 8734 20843 17680 21745 23505 37780 20000 28380 45875 28460 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

V TEGEVUSKAVA TABELID

Tegevuskava tabelites kasutatavate lühendite selgitused

E- valla visioonist ja arengumudelist tulenev eesmärk.Ü- ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks. Tähistab enamasti kitsamat tegevusvaldkonda võitegevuste kompleksi, mis näitab arengu vajadust, kuid ei määratle konkreetselt teostatavaid tegevusi.VF- vallaeelarve välised finantseerimisallikad.

Tegevused on jaotatud eri tabelistesse omavalitsuse eluvaldkondade kaupa, vastavalt arengumudelis toodudülesannetele. Iga ülesande puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille realiseerimisele antud ülesanderaames tegevuste kavandamine ja elluviimine kaasa aitab. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuseüldmaksumus (kui on vallaeelarvest eraldi rahastatav), teostamise aeg, rahastamise kava lähiaastatel, eeldatavadeelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus.

Tegevustabelites estatud prioriteetsus:

3 - kõrgema prioriteetsuse astmega;2 - keskmise prioriteetsuse astmega;1 - madalama prioriteesuse astmega.

Tegevuskava tabel: Haridus (E 1.1)EesmärkPrioriteetJrk. nr TegevusedMaksumus

tuh kr.Finantseerimine

2007 2008 2009 2010 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Haridusasutuste

materiaal-


tehnilisebaasiuuendamine

Ü 1.1.1 Kehralinnalasteaed«Lastetare»

3 1 Lasteaiarenoveerimisprojekt

250 125 125

2 Hoonehädavajalikudrenoveerimistööd,sh

3 Fassaadiremont

200 100 100

3 Hoonesokli jasillutisribarenoveerimine

50 50

2 Toitlustusruumiderenoveerimine

60 60

2 Küttesüsteemijasoojussõlmerekonstrueerimine

1000 250 750

1 Akendejavälisustevahetus

100 100

1 Elektrisüsteemidejaventilatsioonirekonstrueerimine

700 50 300 350

2 Ikorrusepõrandatevahetus(koridor,rühmaruumides)

400 200 200

3 Katuslaesoojustamine

400 100 300

2 Kanalisatsiooni-javesivarustusejaotussüsteemiderekonstrueerimine

300 150 150

3 Rühmaruumideremont

1100 400 400 400 400 50 50 100 100

KOKKU:4560 325 1185 1500 350 400 300 500Ü 1.1.1 Lasteaed

«Lepatriinu»

2 3 Lasteaiahoonerenoveerimisprojekt

250 25 100 125

4 Lasteaiahoonerenoveerimine,sh

3 Köögiventilatsioon

500 100 400

Küttesüsteemiderekonstrueerimine

x

2 Rühmaruumidejaüldruumidekapitaalremont

1 720 210 650 210 650

1 Hoonevälisfassaad


3 Välisrõdudeuuendamine

x x

5 Õuealakorrastamine,sh:

1 Vundamendiniiskustõkejadrenaaz

250 250

1 Õuealateekatetevahetus

600 75 225 75 225

1 Õuealapiirdeaedjaväravad

90 90

2 Mänguväljakutejaspordirajatisteuuendamine

160 40 120

2 Infotehnoloogia(võrguehitamine)

160 80 80

2 Köögiseadmed300 50 100 100 50 KOKKU:4030 750 1395 485 875 395 130 Ü 1.1.1 Alavere

lasteaed«Mõmmila»

1 6 Lasteaiahoonerenoveerimisprojekt

250 250

7 Lasteaiahoonerenoveerimimine,sh

3 Sõime-janooremaaiarühmaruumidekapitaalremont

1 000 250 250 250 250

1 Köögirenoveerimine

1500 500 1000

3 Katusevahetus

1000 200 800

2 Akendevahetus

300 100 200

1 8 Õuealapiirdeaedjavarjualused

100 40 100

9 Tuletõrjesignalisatsioon

100 100

KOKKU:4250 550 1050 250 250 850 1200 40 100Ü 1.1.1 Kehra

Keskkool

3 10 Suurejaväikesemajarenoveerimisprojektikoostamine

750 250 500


11 Keskkoolihooneterenoveerimistööd,sh:

3 Vee- jakanalisatsioonisüsteemirenoveerimine

1800 300 500 500 500

3 Õppeköögirenoveerimine

500 100 400

2 Suuremajaventilatsiooniväljaehitamine

3500 500 1000 1000 1000

1 Suuremajarenoveerimine

3000 500 500 1000 1000

2 Väikesemajaventilatsiooniväljaehitamine

2000 200 800 200 800

1 Väikesemajarenoveerimine

4000 200 400 400 800 1000 1200

Ü 1.1.3 1 12 Õpilaskodutaastamine

x x x x

KOKKU:15550 650 900 1400 1200 2100 3100 3000 3200Ü 1.1.1 Alavere

Põhikool

13 Koolihooneremonttöödjasoojapidavusesuurendamine,sh:

3 Valgustus280 80 200 3 WC-de

renoveeriminekoosventilatsiooniga

310 60 250

2 14 Keemia,füüsikajalooduseainekabinettideväljaehitamine

300 100 200

2 15 Köögiseadmeteuuendamine

185 5 80 20 80

3 16 Võimladuxiruumidekap.remont

300 300

2 17 Koguhooneventilatsioonivahetus

1000 350 350 300

KOKKU:2375 445 530 470 280 350 300 Ü 1.1.1 Kehra

Kunstidekool

3 18 Hoonerenoveerimisprojektikoostamine

150 150

19 Hoonerenoveerimistööd,sh:

3 Katusevahetusja

700 100 600


katuslaesoojustus

2 Akende(koossillustega)jasiseustevahetus

380 40 340

1 Keldriruumideremont

2 Klassiruumide,WC,riietusruumidejapersonaliruumideremont

400 50 100 100 150

KOKKU:1630 340 1040 100 150 Ü 1.1.6 Anija

lasteaed-algkoolirajamine

3 20 Lasteaed-algkoolikontseptsiooniloomine

x

3 21 Detailplaneeringujaehitusprojektikoostamine

500 250 250

2 22 Lasteaed-algkooliehitamine

x x x x

KOKKU:500 250 250 2007 2008 2009 2010 KOKKU:32895 3310 5165 3890 4255 4045 4700 3770 3800 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Kultuur, sport, vaba aeg (E 1.2)EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumus


2007 2008 2009 2010 Jrk nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFE 1.2.1 1 Anija

VallaKultuuri-jaSpordikeskusearendamine

3 2 Kultuurihoonerenoveerimisprojekt

100 100

Kuluurikeskusehoonerenoveeriminesh

3 Katusejavarikatusterenoveerimine

700 200 500

3 WC-derenoveerimine

70 20 50

2 Saali,lava ja

100 30 20 50


lavatagusteruumiderenoveerimine

2 Sama,akendeja ustevahetamine

100 30 20 50

1 Fuajeejagarderoobirenoveerimine

100 100

1 Hoonevälisfassaadirenoveerimine

3 Küttesüsteemijaventilatsioonirekonstrueerimine

800 200 600

3 Anijamõisakompleksirestaureerimiskontseptsioonikoostamine

x x x x

3 Anijamõisahoonerestaureerimisprojektikoostamine

2000 200 800 200 800

3 Anijamõisarestaureerimine

18000 3000 6000 3000 6000

3 WC-derenoveerimine

300 100 200

KOKKU:22070 220 200 610 1840 3300 6800 3100 6000Ü 1.2.2 3 Vabaajakeskuse

hoonerajamine

1 4 Vabaajakeskusedetailplaneeringukoostamine

100 100

1 Vabaajakeskuseprojekteerimine,ehitaminejasisustamine

KOKKU:100 100 Ü 1.2.3 Külarahvamajade

arendaminepolüfunktsionaalsetekskülaelukeskusteks

5 AlavereRahvamaja

3 6 Alavererahvamajarenoveerimisprojektikoostamine

50 50

Rahvamajarenoveeriminejasisustamine,sh

2 Katuserenoveerimine

1100 100 1000

3 Elektrisüsteemirenoveerimine

600 100 500

3 WC-de ja

270 270


kanalisatsioonirenoveerimine

2 Helitehnika100 50 50 KOKKU:2120 100 500 320 200 1000 7 Voose

Rahvamaja

Vooserahvamajarenoveeriminesh

3 WC jaköögirenoveerimine

440 90 350

3 Välisustejaakendevahetamine

150 75 75

1 Välisfassaadirenoveerimine

260 60 200

2 Teabe-jamängutoarenoveerimine,riietusruumiehitamine

50 50

3 Signalisatsioonipaigaldamine

30 30

3 8 Elektrisüsteemirenoveerimine

25 25

Külaplatsirajaminesh

2 Lastelemänguväljakurajamine

140 40 100

1 Välisvalgustusepaigaldamine

80 80

KOKKU:1175 105 205 450 135 200 80 Ü 1.2.4 Raamatukogude

arendaminepolüfunktsionaalseteksinfo- jateabekeskusteks

9 Lilliraamatulaenutus

3 Lilliraamatulaenutuspunktijaokssobivaruumileidmine

x

KOKKU: 10 Kehra

Linnaraamatukogu

2 11 Raamatukoguruumiderenoveerimisprojektikoostamine(kooslasteaiahooneprojektiga)

100 100


Raamatukoguhoonerenoveerimine,sh

3 Ruumiderenoveerimine

550 120 430

KOKKU:650 100 120 430 Ü 1.2.5 12 Kultuuri

valdkonnastegutsevateMTÜ-detegevusetoetamine

3 MTÜ-detegevusetoetamine

x x x x

KOKKU: Ü 1.2.6 13 Vabaõhuürituste

korraldamisekstingimusteloomine

3 14 Kehravabaõhu-laululavaprojektikoostamine

40 40

2 15 Vabaõhu-laululavajatribüüniehitus

2500 1000 1500

2 16 Küladevabaõhuüritustekohtadeväljaehitamisekaasfinantseerimine

300 300

KOKKU:2840 1040 1500 300 Ü 1.2.7 17 Spordiinfrastruktuuri

arendamine

3 18 Kehraspordikeskuseehitus

6200 3000 1500 1700

3 19 Spordikeskusesseinventarimuretsemine(jõusaalisisustus)

385 35 350

3 20 Kehraspordi-japuhkealadetailplaneering

200 200

3 21 Kehraspordi-japuhkealaprojekteerimineningehitamine

10000 500 1500 8000

1 22 Kehraujulaprojekteeriminejaehitamine

33800 200 600 3000 10000 5000 15000

KOKKU:49785 235 3000 850 1500 4500 19700 5000 15000


Ü 1.2.5 23 SpordivaldkonnastegutsevateMTÜ-detegevusetoetamine

MTÜ-detegevusetoetamine

x x x x

Ü 1.2.8 24 Rahvaspordiarendamine

2 Pallimänguplatsiderajaminejakorrastamine

x x x x

Ü 1.2.9 25 Puhkealadejaaktiivsepuhkusevõimalustearendamine

2 26 Supluskohtaderajamine

x x x x x x x

2 27 Kehratervisespordirajaarendamine

570 20 200 10 100 20 200 20

Ü1.2.10

3 28 RMK-lekuuluvaVetlapuhkekompleksitaotleminemunitsipaalomandisseKOKKU:

570 20 200 10 100 20 200 20

2007 2008 2009 2010 KOKKU:79310 680 3900 3135 5390 8575 28330 8300 21000 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Sotsiaalhoolekanne, tervishoid (E 1.3)EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumus


2007 2008 2009 2010 Jrk. Nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ 1.3.1 Sotsiaalkeskuse

janoorsootööväljaarendamineKehras

3 1 Kreutzwalditn 6 IkorruserenoveerimineKehraSotsiaalkeskuseks

500 100 400

3 2 Õuealaväljaehitamine,mänguplats,rularajad

400 20 80 20 80 20 80 20 80

3 3 Alaverenoortetoa

225 25 50 50 100


remont,laiendaminejaõuealaväljaehitamine

1 4 Kehraraudteejaamahoonerenoveerimisprojektikoostaminejarenoveerimine(noortekeskuseks)

KOKKU:1125 145 480 70 80 70 80 120 80Ü 1.3.2 Sotsiaalseid

probleemeennetavategevusearendamine

3 5 Õpilastetöömaleva(laagrite)korraldamine

x x x x x x x x

3 6 Riskiperedetoimetulekuõpetus

x x x x x x x x

3 7 Noortekutsenõustamine

x x x x x x x x

KOKKU: Ü 1.3.3 Erivajadustega

elanikerühmadeavahooldusjatugiteenustearendamine

x x x x x x x x

Ü 1.3.4 Sotsiaaleluruumideväljaarendamine

2 8 Sotsiaalkorteriterenoveerimine

800 200 x 200 x 200 x 200 x

2 9 Saun-pesuköögirenoveerimine(Lehtmetsa10)

400 200 200

3 10 Munitsipaalmajaväljaehitamine(Kosemnt10) jarenoveerimine

3000 100 400 200 800 200 800 100 400

KOKKU:4200 300 400 600 800 600 800 300 400Ü 1.3.6 11 Pikaajaliste

töötuteaktiviseerimiskeskuseväljaarendamine

x x x x

Ü 1.3.7 12 Sotsiaaltranspordiloomine

x x x x

Ü 1.3.9 13 Koostööarendaminemittetulundussektorigasotsiaalteenusteosutamisel

x x x x x x x x

Ü1.3.10

14 Terviseedendusearendaminejaedendusprojektidekaasfinantseerimine

x x x x x x x x


Ü1.3.11

Tervisekeskusearendamine

3 15 HoonerenoveerimiseprojektKreutzwaldi7

100 100

Hoonerenoveerimine

1100 50 50 100 50 250 100 500

KOKKU:1200 150 50 100 50 250 100 500 2007 2008 2009 2010 KOKKU:6525 595 880 720 980 720 1130 520 980 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Heakord, haljastus, jäätmemajandus (E 1.4 ja E 1.5)EesmärkPrioriteet Maksumus


2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Tegevused Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ 1.4.1 1 Veekogude

kaldaaladekorrastaminejamiljööväärtusesuurendamine

x x x x x x x

Ü 1.4.2 Parkidejahaljasaladekorrastamineningrajamine

x x x x x x x x

3

3

2

3

Kehrajõeäärseteparkiderajamine

Jägalajõepõhjapuhastamine

450

250

100

100

KOKKU:450 250 100 100 Ü 1.4.3 Külade

miljööväärtusetõstmine

2 4 Lagunevatetootmishoonetejarajatistelammutamine

100 30 50 20

2 5 Jääkreostuselikvideerimine(omavolilisedprügilaondamisekohad,end.masuudihoidlad)

65 15 20 20 10

KOKKU:165 45 70 40 10 Ü 1.4.4 2 6 Teede-

jametsaäärsetekorrastamine

x x x x x x x x

Ü 1.4.5 7 Keskkonnaohtlikeobjektide

x x x


likvideerimisenõudmine

Ü 1.5.1 Prügikäitlusearendamine

x

3 8 Olmejäätmetekohtsorteerimisejuurutamine(selgitustöö,konteineriteostmine/rent japaigaldus)ningkogumisplatsiderajaminekorrusmajadeõuealadele

300 50 25 100 25 100 x x

KOKKU:300 50 25 100 25 100 2007 2008 2009 2010 KOKKU:915 345 195 100 165 100 10 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Teed, tänavad (E 1.6)EesmärkPrioriteet Tegevused Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Maksumus

tuh. krEelarve VF Eelarve VF Eelarve Vf Eelarve VF

Ü 1.6.1 Teedeningtänavateehitus,remontjarekonstrueerimine

Teedeehitusjarekonstrueerimine

3 1 Raudoja-Härmakosuteetolmuvabakate

500 400 100

1 2 Ülejõekülateed

250 250

3 3 Alaverekülateed japlatsid

500 100 100 100 200

3 4 Lehtmetsakülateed japlatsid

650 100 250 300

2 5 Vikipalutee

200 100 100

1 6 Aaverering

180 180

3 7 Paenurmetee(külavahelinetee)

300 100 100 100

3 8 Partsaaretee

300 100 100 100

KOKKU:2880 400 500 650 950 380 3 9 Kehra

linnatänavate

10000


rekonstrueeriminejaehitus:Kehrakeskusejatänavatedetailplaneering

3 10 KoolijaKeskusetkorterelamutejuurdepääsuteed,parklad

1150 150 250 250 250 250

1 11 Põrgupõhjatänavatetolmuvabakate

750 250 500

1 12 Vana-asulatänavatetolmuvabakate

200 200

2 13 Väljatänav(katteremont,kõnniteerajamine)

200

1 14 Koolitänav

350 350

3 15 Tervisekeskusejuurdepääsjaparkla

320 50 270

2 16 Põhjatänav

1850 100 750 1000

3 17 Kehrakeskväljak

4200 200 500 1500 500 1500

2 18 Koolipõik

180 180

1 19 Aianditn

250 250

1 20 Sõpruseväljak

200 200

1 21 Kreutzwalditn

400 400

1 22 Anijamnt

KOKKU:10050 530 1300 1750 2020 1750 2500 Sildade

ehitusjarekonstrueerimine

1 23 Vanaõue1350 250 1100 3 24 Rippsillad650 50 300 300 1 25 Ülejõele

sillaehitus

KOKKU:2000 50 300 300 250 1100


Ü 1.6.2 Tänavavalgustuseväljaarendamine

2 26 Anijavälisvalgustus

80 80

2 27 Lillivälisvalgustus

120 120

2 28 Lehtmetsaelamukvartalivälisvalgustus

110 110

3 29 Alaverevälisvalgustus

150 50 100

2 30 Voosevälisvalgustus

50 50

2 31 Põrgupõhjalinnaosavälisvalgustus

320 200 120

3 32 Põhjatn

200 200

3 33 Kosemnt(Lehtmetsakülas)

450 50 200 200

3 34 Kaldatn

150 50 100

3 35 KoolijaKeskusetn

280 280

2 36 Pikvavälisvalgustus

50 50

3 37 Kosemnt(Kehralinnas)

150 150

2 38 Kehra,LehtmetsajaÜlejõeühtnetänavavalgustusesüsteem

600 100 200 300

KOKKU:2710 380 910 950 470 Ü 1.6.3 Kehra

raudteeülepääsurajamine

1 39 Raudteeülepääsuprojektjaehitamine

x

3 40 Jalakäijatesillaprojekteeriminejaehitamine

x

KOKKU: Ü 1.6.4 2 41 Erateede

kuuluvusejahooldamisemääratlemine

x x x x

2007 2008 2009 2010 Kokku: 17640 1360 800 3160 1750 3920 1750 3600 1100 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Veevärk, kanalisatsioon (E 1.7)


EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumustuh kr.

Finantseerimine

2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ 1.7.1 Ühisveevärgi-

jakanalisatsiooniteenusteväljaarendamine

1 Alavere,sh

2 Puurkaev-pumplarekonstrueerimine

750 50 700

2 Veevõrgurenoveerimine

2 Kanalisatsioonirenoveerimine

1 Reoveepuhastirekonstrueerimine

KOKKU:750 50 700 2 Anija,

sh


1 Veevõrgurenoveerimine

3 Kanalisatsioonirenoveerimine

1 122 122 500 500

3 Reoveepuhastirajamine

1 100 1100

KOKKU:2 222 122 1 600 500 3 Härmakosu,

sh

1 Ühisveevärgirekonstrueerimine

1 Ühiskanalisatsioonirekonstrueerimine

KOKKU: 4 Kehra

linn, sh

3 Põhjaveehaarderenoveeriminejaveetöötluserajamine

2 Ühisveevärgirekonstrueeriminejalaiendamine

1 Kanalisatsioonirekonstrueeriminejalaiendamine

1 Sadeveekanalisatsioon KOKKU: 5 Lehtmetsa,

sh


3 Olemasolevaühisveevärgirenoveerimine

2 Ühisveevärgilaiendaminejapuurkaev-pumplarajamine

1 Olemasolevakanalisatsioonirenoveerimine

1 Uuekanalisatsioonirajamine

KOKKU: 6 Lilli,

sh


1 Veevõrgurenoveeriminejalaiendamine

1 Kanalisatsioonirenoveeriminejalaiendamine


360 72 288

KOKKU:360 72 288 7 Voose,sh 1 Puurkaev-

pumplarekonstrueerimine

3 Veevõrgurenoveeriminejalaiendamine

475 275 200

2 Kanalisatsioonirajamine


KOKKU:475 275 200 8 Ülejõe,

sh

2 Ühisveevärgirajamine

1 Ühiskanalisatsioonirajamine

KOKKU: 2007 2008 2009 2010 KOKKU:3 807 194 288 1 875 750 700 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Energeetika, kommunikatsioonid (E 1.8, E 1.10 ja E 1.11)EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumus


2007 2008 2009 2010 JRK.

nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF


Ü 1.8.1 Kehrakaugküttevõrguväljaarendamine

3 1 Kehrakaugküttevõrgurenoveerimine(VELKOOÜAV)

x x x

3 2 Vallamajaühendaminekaugküttevõrguga

920 170 750

KOKKU:920 170 750 Ü 1.8.2 Alavere

kaugküttevõrgulaiendamine

1 3 Alaverekaugküttevõrgulaiendamine

4000 500 1500 500 1500

KOKKU:4000 500 1500 500 1500 2007 2008 2009 2010 KOKKU:4920 170 750 500 1500 500 1500 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Elamumajandus (E 1.9)EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumus


2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ 1.9.1 Munitsipaalelamufondi

korrastamine

3 1 Elamufondiperspektiivplaanikoostamine

x

3 2 Elamufondirenoveerimine

800 100 200 200 200

KOKKU:700 100 200 200 200 Munitsipaalmaja

ehitaminesh

1 3 Projekteerimine700 700 1 4 Ehitamine KOKKU:700 700 Ü 1.9.2 3 5 Korteriühistute

tekkesoodustamine

x x x x

Ü 1.9.3 2 6 Rida-jaühepereelamuteehitamisesoodustamine

x x x

2007 2008 2009 2010 KOKKU:1400 100 200 200 900 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Ühistransport (E 1.12)EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumus


2007 2008 2009 2010


Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ1.12.1

3 1 Optimaalseühistranspordikorralduseväljaarendamine

x x x x

Ü1.12.2

Bussipeatusteväljaarendaminejabussipeatuste

rekonstrueeriminekoostöösriigimaanteeametiga

2 2 Aavere,Lilli jaKuusemäebussipeatusteehitamine

800 400 400

1 3 Kehrabussijaamarajamine

2000 2000

KOKKU:2800 400 2400 Ü1.12.3

3 4 Vallasisestetugiliinideväljaarendamine

x x x x

2007 2008 2009 2010 b 2800 400 2400 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Turvalisus (E 1.13)EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumus


2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ1.13.1

Vallatuletõrjesüsteemidejaveevõtukohtadekorrastamine

2 1 Alaveretuletõrjehüdrandiuuendamine

25 25

3 2 Kehratuletõrjehüdrantideuuendamine

215 65 150

2 3 Tuletõrjeveevõtukohtaderajamine

350 50 100 100 100

KOKKU:590 115 275 100 100 Ü1.13.2

Naabrivalvejakorrakaitsearendamine

3 4 Korrakaitsetoetamine

x x x x

2007 2008 2009 2010 KOKKU:590 115 275 100 100 Eelarv. VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Turism (E 2.3)

EesmärkPrioriteet

Tegevused

Maksumustuh kr.

Finantseerimine


2007 2008 2009 2010

Jrk. nr

Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ 2.3.1

1Loodus-jakultuuriväärtustekorrastaminejatähistamine

x x x x

Ü 2.3.2 2

Puhkealadeväljaarendamine x x x x x x x

Ü 2.3.3

Matkaradaderajaminesh

3 3

Anijalooduskaitsealamatkarada

25 5 20

KOKKU:

25 5 20 Ü 2.3.4

4Aktiivsepuhkuseteenustearendamine

x x x x x x x x

Ü 2.3.5 5

Looduskaitsemeetmeterakendamine,rohelisevõrgustikuväljaarendamine

x x x x x x x x

Ü 2.3.6

Mittepõllumajanduslikuväikeettevõtlusetoetamine

x x x x

3 6

VooseKõrtsitaastamisesosalemine

KOKKU:

20000 1000 9000 1000 9000 Ü 2.3.8

Anijamõisakompleksiarendamine

3 7

Anijamõisapargimüürirekonstrueerimiseprojektjateostus

650 10 40 30 270 30 270

KOKKU:

650 10 40 30 270 30 270 Ü 2.3.9

8Informatsiooniettevalmistamine,trükised,levitamine

x x x x x x x x

2007 2008 2009 2010

KOKKU:

20675 1015 9060 1030 9270 30 270

Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

Tegevuskava tabel: Juhtimine (E 1.14)


EesmärkPrioriteet TegevusedMaksumustuh kr.

2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VFÜ1.14.1

Vallahaldushooneväljaarendamine

3 1 Infotehnoloogiaväljaarendamine(server)

400 100 100 100 100

3 2 HaldushooneväljaehitamiseaadressilKreutzwaldi6kontseptsioon

3650 100 2100 1450

KOKKU:4050 200 2200 1550 100 Ü1.14.2

Vallahaldussuutlikusejajuhtimiskvaliteediarendamine

3 3 Sõiduautodesoetamine

550 350 200

KOKKU:550 350 200 Ü1.14.3

2 4 Koostööarendamineera- jakolmandasektoriga

x x x

Ü1.14.4

Munitsipaalvarahaldamisearendamine

3 5 Olemasolevatehoonetealusemaamõõdistamine

300 150 150

3 6 Hoonetealusemaataotleminemunitsipaalomandisse

150 50 50 50

3 7 Teedejatänavatealusemaamõõdistamine

1300 100 200 500 500

3 8 Teedejatänavatealusteriigimaadetaotleminemunitsipaalomandisse

x x x x

1 9 Teedealusteeramaadetaotleminemunitsipaalomandisse

1000 1000

KOKKU:2750 300 400 550 1500 Ü1.14.5

3 10 Eestisisesejarahvusvahelisekoostööarendamine

x x x


2007 2008 2009 2010 KOKKU:7350 850 2800 2100 1600 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF

anija valla arengukava muutmine - riigiteataja.ee · funktsioneerinud eelstruktuurfondid – ispa,...

Documents